Tere !
Saadan Harju maakonna rahvaraamatukogude 2017.a. aastaaruande.
Lugupidamisega
Rutt Enok
Harju Maakonnaraamatukogu direktor
[email protected]
6755 732
1
Harju maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2017
Tabel 1
Maakonna/linna Elanike arv KOV-de Üldkasutatavate Harukogude Kokku
nimi (01.12.16) arv raamatukogude arv
maakonnas arv
Harju maakond 158 151 22 36 22 58
Üldkasutatavate raamatukogude arv: 58
1. Põhilised tegevussuunad (rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse
analüüsimine, RaRS § 5(5) 3)
Raamatukoguteenuse põhinäitajad suurenesid. Raamatukogud pöörasid rohkem tähelepanu teenuse
turundusele, lugeja uuringutele, analüüsidele, koostööle erinevate organisatsioonidega ja
mittetulundusühingutega.
2017. a laste- ja noortekultuuri aasta „Mina ka“
Raamatukogudes oli põhiline tähelepanu laste ja noorte kaasamisel raamatukogude tegevusse
läbi loovtegevuste ja täiendavate vabaaja sisustamise võimaluste loomise.
EV 100 üritused
Osaleti EV 100 kingituste projektides ja raamatukogude ühisprojektis „Noor loo, too kunst
raamatukokku“. Toimus palju teemaüritusi.
Haldusreform
Haldusreformiga seotud muutused raamatukogudes. Harju Maakonnaraamatukogus koostati
valdade kaupa raamatukogude statistiliste andmete analüüs aastatel 2012 – 2016, mida kasutati
haldusreformi käigus liidetud valdade raamatukogude tegevuse planeerimisel.
Probleemid:
Väga visalt edeneb liikumispuudega inimestele raamatukogudesse juurdepääsu tagamine. 2017. a
said lahenduse Kiili ja Raasiku raamatukogud. Põhjuseks on, et vanemates hoonetes pole selle
nõudega arvestatud ja nüüd on lahenduse leidmine kallis ja keeruline.
Raamatukogude IT riistvara ja tarkvara vajab kohtadel korralikku auditit ja seejärel lahendusi
kvaliteetse teenuse tagamiseks.
Jätkuvalt on kitsastes oludes raamatukogusid, mille ruumiprobleem vajab lahendust.
2. Juhtimine
2.1 Raamatukoguvõrgu struktuur ja nõukogud
Klooga raamatukogu oli kasutajatele avatud 10 tundi nädalas, põhitöötaja puudus, teenindas
Paldiski Linnaraamatukogu direktor.
Raasiku raamatukogu ja kooliraamatukogu tegevus ühendati.
Lahtiolekuaegu muudeti kasutajate soove arvestades Jõelähtme ja Kose valdade raamatukogudes,
Raasikul seoses uutes ruumides ühise rahva- ja kooliraamatukogu avamisega. Ruila raamatukogu
lahtiolekuaegu tavakasutajale muudeti seoses raamatukogu ruumidesse kooli arvutiklassi
2
paigutamisega. Saku raamatukogu Kiisa haruraamatukogu avati 2017. a sügisel täiendavalt kahel
laupäeval kuus.
Rahvaraamatukogude paigutamine koolidesse on ühelt poolt tervitatav, kuid kui koolil on
täiendavaid ruume vaja, tehakse seda rahvaraamatukogu arvel (Laulasmaa, Ruila, Saue
Linnaraamatukogu näited).
Nõukogud on olemas Harju Maakonnaraamatukogus, Kiili, Kose, Turba, Vaida, Viimsi
raamatukogudes. Nõukogude tegevus on erinev alates üritustele kaasaaitamisest kuni probleemidele
lahenduste leidmiseni.
Praktika näitab, et valla keskraamatukogude süsteemid ja mitme töötajaga iseseisvad suuremad
rahvaraamatukogud töötavad tulemuslikumalt kui väga väikesed ühe töötajaga või osakoormusega
töötajaga raamatukogud. Valla keskraamatukogu süsteemissaavutatakse kulude ja personali
otstarbekam kasutamine. Seoses haldusreformiga on lisaks senisele 6-le valla keskraamatukogu
süsteemile ilmselt tulemas veel 2 valla keskraamatukogu süsteemi.
2.2 Eelarve
Tabel 2
Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus %
31.12.16. € 31.12.17 €
Eelarve kokku 2 911 813 3026 856 + 3,9
sh keskraamatukogu 361 020 385 483 + 6,7
Personalikulu 1 672 412 1 803 007 +7,8
sh keskraamatukogu 210 702 231 882 +10,0
Komplekteerimiskulu 555 482 564 123 + 1,6
sh KOV-lt 347 809 347 197 - 0,2
sh riigilt 207 447 216 407 + 4,3
sh keskraamatukogu 26 129 26 257 + 0,4
sh KOV-lt 13 100 12 937 -1,2
sh riigilt 13 029 13 320 +2,2
Infotehnoloogiakulu 68 835 83 711 + 21,6
sh keskraamatukogu 3 722 4 950 +32,9
Tabelis on esitatud jooksvad kulud.
Projektid
Tabel 3
Projektid, toetused (Kellelt Periood Eraldatud Projekti
saadud?) summa üldmaksumus
Tallinna Keskraamatukogu 2017 500 608
katusprojekti Harju
Maakonnaraamatukogu alaprojekt
„Kunst raamatukokku“
Laste- ja noorte huvihariduse 01.09 -31.12.2017 4000 5000
projekt
Toetaja: Kose vald
Viimsi raamatukogu maskoti 01.03-01.06 2017 272 500
VIMSIK loomine. Toetaja: Viimsi
vallavalitsus
3
Viimsi raamatukogu VI laste 05.06-18.08.2017 150 700
suvelugemine. Toetajad: Eesti 350
Kultuurkapital ja Viimsi vald
Heino Seljamaa kohverteatri 14.07-2017 178 232
etendus Prangli raamatukogus.
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Projekti „Noor loo, too kunst raamatukokku „ eesmärk oli anda noortele kunstnike võimalusi oma
loomingu tutvustamiseks. Projekti partner oli kunstiring Sirlett, koostöös eksponeeriti 3 ühisnäitust,
4 personaalnäitust, toimus 2 töötuba. Projekt oli kingitus EV 100 raames. Projekt jätkub 2018.
aastal.
Kose raamatukogu laste ja noorte huvihariduse projekti abil loodud Kihelkonna huviringis osales 4
kuu jooksul 74 last. Teemaks Kose kihelkonna kodulugu.
Viimsi raamatukogu projektid toetasid laste lugemisharrastust.
2.4. Personali koosseis, juhtimine ja areng
Jüri raamatukogu Peetri haruraamatukogus lahkus töölt 2 raamatukoguhoidjat, tööle võeti 3
osakoormusega raamatukoguhoidjat (1 raamatukoguhoidja on lapsepuhkusel, asendamised).
Kose raamatukogus rakendati täiendavalt 0,5 raamatukoguhoidja ametikohta seoses suurenenud
töökoormusega.
Loksa Linnaraamatukogus vähenes koosseis 1 töötaja võrra. Raamatukogu direktor suri raske
haiguse tagajärjel ja jätkati vähenenud koosseisuga.
Raasiku raamatukogu sai täiendavalt juurde 1,3 raamatukoguhoidja ametikohta seoses rahva- ja
kooliraamatukogu tegevuse ühendamisega.
Saue Linnaraamatukogus vähenes koosseis 1 raamatukoguhoidja võrra senise töötaja lahkumisega
teisele tööle. Otsustati jätkata vähenenud koosseisuga seoses eelseisva valdade ühendamisega.
Saku raamatukogu sai täiendavalt juurde 0,3 raamatukoguhoidja ametikohta Kiisa harukogusse.
Tööettevõtulepingu alusel andmebaasi koostamisel rakendati kaugtööna 2 töötajat. Vabatahtlikuna
töötas raamatukogus ühe kuu jooksul 1 gümnaasiumiõpilane.
Saue vallaraamatukogu Hüüru haruraamatukogus vahetus töötaja.
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate
täienduskoolituse korraldamine, RaRS § 5(5) 4)
Lisa 1
Koolituste arv kokku oli 268, koolitustundide arv 2907.
Lisaks erialastele koolitustele osaleti õigusalaste, tööohutuse, esmaabi, tuleohutuse ja
töökorralduslikel kohustuslikel koolitustel. Võeti osa üleriigilistest konverentsidest ja
infopäevadest. Tutvuti teiste raamatukogude töökogemustega. Ekskursioonidel tutvuti
kultuuripärandiga. Enesearendust toetasid keele-, koduloo- ja ajalooringid, kirjandusklubid ja
õpitoad.
Osaleti raamatukogude seminarlaagrites Läänemaal, Raplamaal ja lasteraamatukoguhoidjate
suveakadeemias Tartus.
Tallinna Keskraamatukogu korraldatud praktikanädala läbis Jõelähtme vallaraamatukogu direktor.
Sisekoolitused toimusid peamiselt erialastel teemadel, millel oli kogemusi ja teadmisi jagamise
ülesanne ja kollektiivi liitmist soodustav mõju.
Jüri Raamatukogu töötaja osales Helsingi konverentsil „Reshape 2017: people and spaces“. Anija
Valla Keskraamatukogu töötajad käisid õppereisil Soomes Kuopio ja Leppävirra raamatukogudes.
Järjest rohkem kasutati veebikursuste võimalusi.
4
Täienduskoolitustest osavõttu piiras mitmes raamatukogus vähene koolitusraha, koolituste kasvav
maksumus, samuti asendamisvõimaluste puudumine ühe töötajaga raamatukogus.
Teemad:
Kirjandus
„Laps kirjanduses“
„Eesti lastekirjandus 2016“
„Raamat kui sõber ja abimees“
Kirjandusfoorum: „Kui lugeda on raske“
Kirjanduskonverents „Tee ilu“
„Eesti laps sõjajärgses olustikus: ilukirjanduslik vaade“
„Laps kirjanduses 5: Laps ja ajalugu“
Emakeelepäev „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“
Täiskasvanuharidus
„Täiskasvanu kui õppija“
„Aktuaalne koolituses“
„E-kodaniku juhendajate koolitus“
„Elukestev õpe“
„Täiskasvanuhariduse edendamine, õppimisvõimaluste avardamine raamatukogus“
TÕN-i õppereis Raplamaale
Lasteteenindus
„Algupärane lastekirjandus“
Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev „Aktiivõpe ja koostöö“
„Raamatuillustratsioonidest“
„Kirjajaoskus peegeldab heaolu“
Lastekultuuri Foorum „Kultuuripaun“
„Lapse viha juhtimine“
Muinasjutukonverents „Muinasjutuvägi“
ELK aastakoosolek
„Raamat, autor, lugeja“
Infopädevus
„Infopädevus“
Rahvakultuur
„Kuidas mõtestada ja uurida vaimset pärandit“
„Pärimuskultuuri kogumine, säilitamine ja eksponeerimine“: Setomaa ringreis
Organisatsioonikultuur
„Muudatused töösuhetes“
„Kuidas saame parima personali?“: mäluasutuste XX talveseminar
„Läbirääkimiste psühholoogia“
„Enesehoidmine“
„Argumenteerimise ja mõjutamise oskused“
Arhiivindus ja dokumentatsioon
„Dokumendi- ja arhiivihaldus“
„Praktiline dokumendihaldus organisatsioonis“
5
„Bürootöö: dokumendihaldus“
„Maksumuudatused 2108“
Aktuaalne raamatukogunduses
„21.sajandi raamatukogu: ideed ja inspiratsioon“
„Kvaliteetne raamatukogu“
„Teenusdisain“
„Integreeritud raamatukogusüsteemid“
„Autoriõiguse põhimõtted raamatukogus“
„Autoriõigus ja digitaalne sisu raamatukogus“
„Vabatahtlike kaasamine raamatukogus“
„Kirjanduskriitikast mäluasutuste kogude komplekteerimisel“
Suvelaager „BibliCamp 4“:Raamatukogud ja heategevus
„Haridustegevuse koostöö: muuseumid ja raamatukogud“
Lugejateenindus
„RVL täna ja homme“
„Suhtlemine keeruliste isiksustega“
„Suhted klienditeeninduses“
„Tegevustoad raamatukogudes“
„Teeninduse kvaliteedi tõstmine läbi teenindusstandartite rakendamise organisatsioonis“
Täienduskoolitusi korraldasid asutused/organisatsioonid: Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Linna
Keskraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, ERÜ, ETKA Andras, Eesti Lastekirjanduse Keskus,
Eesti Lugemisühing, Tartu Ülikool, Äripäeva Koolitus, Tallinna Majanduskool,
Rahvakultuurikeskus, TK Koolituskeskus, OÜ ID-Balti, Juunika Koolitus, Kirjastused TEA,
AVITA, KOOLIBRI, Statistikaamet jt.
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused:
Maakondlikul tasemel korraldati 4 koolituspäeva.
Erialaste koolituste teemad lähtusid otseselt praktilisest vajadusest.
2017. a külastati raamatukogusid kohtadel 40 korral, sealhulgas abistati kõige enam Paldiski
Linnaraamatukogu andmebaasi korrastamisel ja kogude inventuuri tegemisel (13 päeva). Osaleti
Kiili ja Turba raamatukogude juubeliüritustel.
Tabel 4
Koolituse Koolituse Koolitaja Koolitu Raamatukogu Eelarve/Koolituseks
aeg teema se hoidjate arv/ kulutatud summa
maht/ke KOV-de arv
stus
08.02.2017 Põhiteema TKA Andras 6 16 0
Täiskasvanu
kui õppija
18.04.2017 Maakondlik Rahvusraama 6 36 634 eurot
õppepäev tukogu
Jüri rk-s Jüri
raamatukogu
6
08.06.2017 Maakondlik Harju 6 25 619 eurot
õppepäev Maakonnaraa
Tartus matukogu
02.11.2017 Maakondlik Harju 6 30 633 eurot
õppepäev Maakonnaraa
Anija vallas matukogu
Anija valla
keskrk
08.02.2017 koolitusteemad:
Elukestva õppe edendamine koostöös raamatukogudega
Väikelaste vanemate õppesse tagasipöördumise toetamise kogemusi (Projekt „AGENDA“ -Euroopa
täiskasvanuhariduse tegevuskava)
18.04.2017 maakondlik õppepäev Jüri rk-s
Soovitusindeksi seoseid raamatukogude mõjustandardiga
Suhted klienditeeninduses ja toimetulek keeruliste klientidega
Tööriist raamatukogude hindamiseks -kvaliteedihindamise mudeli rakendamine
08.06.2017 maakondlik õppepäev Tartus
Eesti Rahvusarhiivi külastus
Kultuurilugu: Luke mõisa ja pargi ajalugu
02.11.2017 maakondlik õppepäev Anija vallas
Raasiku uue raamatukogu külastus
Õppepäev Anija mõisas:
Anija mõisa kultuurilugu ja õpperada: „Meelte ja kogemuste tee“ looduse ja kultuuri uurimine
MTÜ Ida-Harju Koostöökoda tegevus
Haldusreform: raamatukogude probleemid ühineva Saue valla raamatukogude näitel.
Koolituste eesmärk oli raamatukogude tegevuse hindamise, klienditeeninduse arendamine,
kogukondliku koostöö arendamine.
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused.
Vt. LISA 2
2.4.4 Erialahariduse omandamine
Jüri raamatukogu 1 töötaja lõpetas VI taseme kutseõppe Rahvusraamatukogus.
Jüri raamatukogu 1 töötaja alustas 2017. a sügisel Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi
bakalaureuseõppes.
Harju Maakonnaraamatukogu 1 töötaja õpib Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli
halduskorralduse erialal bakalaureuseõppes.
Viimsi raamatukogu 1 töötaja lõpetas Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi infoteaduse
magistriõppe, omistati sotsiaalteaduste magistri kraad.
2.4.5 Töötajate tunnustamine
Kohalike omavalitsuste tänukirjade, teenistusmärkide, meenetega tunnustati raamatukogutöötajaid
Anija vallas, Aegviidu vallas, Padise vallas, Harku vallas, Jõelähtme vallas, Rae vallas, Keila vallas,
Kose vallas, Keila linnas, Saue vallas, Viimsi vallas.
7
ERÜ auhinna „Aasta lasteraamatukoguhoidja 2017“ nominendid olid Jüri raamatukogu
vanemraamatukoguhoidja ja Harku raamatukogu direktor.
Eesti Kultuurkapitali Harjumaa Ekspertgrupi aastapreemia said Jüri raamatukogu
vanemraamatukoguhoidja ja Harku raamatukogu direktor.
Eesti Kultuurkapitali Harjumaa Ekspertgrupi elutööpreemia sai Harju Maakonnaraamatukogu
direktor.
ETKA Andras TÕN nädala raames tunnustati Saue Linnaraamatukogu Harjumaa „Aasta
raamatukogu“ tiitliga ja nominendid samale tiitlile olid Paldiski Linnaraamatukogu ja Anija Valla
Keskraamatukogu
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid
ja asukoht.
Anija haruraamatukogu asukohaga Anija mõisas vajab 2018. a ajutisi ruume seoses mõisa
renoveerimisega 2018. aastal.
Kose raamatukogu Ardu harukogu vajab remonti ja lisaruume, kavandatud lahendus ei
realiseerunud.
Lagedi raamatukogus on ruumipuudus.
Saue vallaraamatukogu ruumiprobleemid ootavad lahendusotsust 2018. aastal.
Tabasalu raamatukogu loodab lisapinda 2018. aastal.
Viimsi raamatukogus on suur ruumipuudus, tehti leevendavaid ümberkorraldusi, kuid põhiprobleem
püsib.
Jüri raamatukogu tegeleb aktiivselt Peetri haruraamatukogu ruumiprobleemi lahendamisega,
kavandades liitumist rahvusvahelise projektiga, et hankida projekti partnerraamatukoguna ideid
Peetri külla uue raamatukoguhoone ehitamiseks.
Saue Linnaraamatukogu töökeskkonna parandamiseks paigaldati õhuniisutaja, Lagedil kiletati kaks
lastetoa akent kaitseks liigse päikesevalguse eest. Peetri haruraamatukogu laenutussaalidesse
paigaldati videovalve.
Uut mööblit ja seadmeid hangiti Jõelähtme valla keskraamatukogus, Raasiku raamatukogus, Saku
vallaraamatukogu Kurtna harukogus, Viimsi vallaraamatukogus, Harju Maakonnaraamatukogus.
Tagastuskastid on täiendavalt Tabasalu, Turba, Randvere raamatukogudes.
LISA 3
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.
Raamatukogude juhid hindasid juurdepääsu liikumispuudega inimesele järgmiselt: maakonna 58
raamatukogus ja haruraamatukogus on juurdepääs 33 raamatukogus tagatud. Sealhulgas kaldteed 6
raamatukogus ja juurdepääs liftiga või teatud mööndustega kooli kaudu II korrusel asuva
raamatukoguni 8 raamatukogus. 25 raamatukogu juhid vastasid, et juurdepääsu liikumispuudega
inimesele pole. I korrusel asub 36 raamatukogu ja haruraamatukogu, II korrusel 21 ja III korrusel 1
raamatukogu (Vasalemma ). I korrusel asuvatesse raamatukogudesse on mitmel juhul juurdepääs
tinglik, sest ka väheste trepiastmete puhul ei pruugi raamatukogusse saada ratastooliga, puuduvad
trepikäsipuud jne.
2017. a ehitati kaldtee Kiili raamatukogu juurdepääsu parandamiseks, Raasiku raamatukogu kaldtee
oli uue hoone ehitusprojektis.
2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas
Jüri raamatukogus toimus suuremahuline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia väljavahetamine,
serveri vahetus, osteti uusi arvuteid ja monitore.
8
Harku raamatukogus osteti uus videoprojektor ja ruuter.
Ruila raamatukogu ruumidesse paigutati kooli 22 -kohaline arvutiklass.
Tabasalu raamatukogus vahetati renditeenusena välja 8 arvutit
Viimsi raamatukogus vahetus IT haldur, kes viis läbi põhjaliku IT auditi, mille põhjal selgusid
mitmeks aastaks vajalikud IT investeeringud. Tehti olulisi kulutusiriist-ja tarkvara uuendamiseks,
raamatukogu sai oma
[email protected]. Täiendavad suuremahulised investeeringud
on ettenähtud 2018. a.
Harju Maakonnaraamatukogus on tehtud IT audit ja selle põhjal toimub riist-ja tarkvara
uuendamine ja eelarvevahendite planeerimine. IT tuge, serveriteenust pakub Keila Kool, riist-ja
tarkvara uuendamisega tegeleb Keila Linnavalitsuse IT spetsialist. Taset võib pidada heaks, kuid
arenguruumi on.
IT arenduses on suuremaid edusamme teinud suured raamatukogud (Jüri,Viimsi). Raamatukogude
WiFi võrgu arendused võimaldavad arvutikasutust parandada paljudes raamatukogudes, samas
ilmne mahajäämus on väikestes raamatukogudes, kus on palju vananenud IT riist- ja tarkvara.
Wi-fi võrk puudub Laulasmaa,Vääna rk-des.
3. Kogud (kogude komplekteerimine ja töötlemine, RaRS § 5(5) 1))
Kogude juurdetulek oli 0,7% väiksem kui 2016. aastal.
Kogud aasta lõpul olid 0,7% suuremad kui 2016. aastal, sest kustutusi oli vähem kui 2016. aastal.
3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)
- annetuste osakaal kogude juurdekasvust on suurenenud 20,7% moodustades kogude
juurdekasvust 16,1%.
- kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega
Maakonna keskmine kogude ringlus oli 1,1. Väga madal ringlus oli 14s raamatukogus (Aegviidu,
Harku, Jõelähtme valla keskraamatukogu, Kernu, Kuusalu vallaraamatukogu, Lagedi, Laitse,
Padise, Pikavere, Ruila, Rummu, Saue vallaraamatukogu, Turba, Vasalemma ). Kõik raamatukogud
peavad jätkama tööd kogudega aegunud ja lagunenud ning mittevajaliku kustutamiseks või
ümberjagamiseks.
Laenamissageduse maakonna keskmine oli 29,7. Oluliselt suurem laenamissagedus oli Klooga,
Lehola, Loksa, Maardu, Padise, Vääna raamatukogudes.
Ilu- ja lastekirjanduse osakaal laenutustes oli 61,5%, perioodika laenutuste osakaal oli 17,5%.
Keskmisest suurem perioodika laenutuste osakaal oli Harju-Risti, Kernu, Maardu, Vasalemma ja
Vääna raamatukogudes. Auviste laenutusi oli maakonna 19 raamatukogus, kuid arvestatav
laenutuste arv oli Harju Maakonnaraamatukogus, Kose, Lehola, Saku, Viimsi raamatukogudes.
Laste laenutuste osakaalu maakonna keskmine oli 15,6%. Keskmisest suurem laste laenutuste
osakaal oli Jüri, Kose, Laulasmaa, Ruila, Saku, Saue Linna, Ääsmäe raamatukogudes, mis kõik
asuvad koolihoonetes.
Maakonna keskmine näitaja elaniku kohta laenutuse osas oli 8,2. Millest oli suuremaid ja
madalamaid tasemeid, näitajat mõjutas oluliselt teeninduspiirkonna elanike arv.
9
3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)
Osteti trükitud raamatut, mille osa kogude juurdetulekus ostuna vähenes 4,7%. Trükitud raamatu
osa annetusena suurenes 31,9%.
3.1.2 Perioodika komplekteerimine
Ajakirjade juurdetulek ostuna suurenes 6,1%. Annetusena jäi samaks võrreldes 2016. aastaga.
Aasta lõpul oli ajakirjade osakaal kogudes vähenenud 2,5%.
3.1.3 Auviste komplekteerimine
Auviste juurdetulekostude ja annetustena vähenes 7,1%. Auviseid soetavadenam Harju
Maakonnaraamatukogu, Viimsi vallaraamatukogu.
3.2 inventuurid, mahakandmised
Kustutuste arv oli 8,5% väiksem kui 2016. aastal.
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
Teeninduskorraldus jäi raamatukogudes põhiliselt samaks. Muutused loetletud punktis 2.1.
Lugejauuringuid viidi läbi Anija valla Keskraamatukogus, Kuusalu raamatukogus, Saue
vallaraamatukogus, Tabasalu raamatukogus, Viimsi vallaraamatukogus. Lugejate rahulolu uuring
on lõpetamisel Loksa Linnaraamatukogus. 2018. aastal on kavas lugeja rahulolu uuringud teha
Raasiku, Aruküla ja Harju Maakonnaraamatukogudes.
Küsitlused puudutasid raamatukogude lahtiolekuaegasid, ruume, lugejateenindust, kogude sisu,
teavikute kättesaadavust. Vastajaid oli enam vanuserühmas 40-60, vastata sai paberkandjal ja
elektrooniliselt. Kõige enamkasutatakse raamatukogu teavikute kojulaenutuseks, raamatukogu
lahtiolekuaegadega olid rahul keskmiselt 89% vastajatest, kogude valikuga keskmiselt 80%
vastajatest. Puudustena toodi välja näit ruumipuudus, mis ei võimalda kohalkasutust ja rühmatööd
(Anija ja Viimsi vallaraamatukogud). Venekeelse kirjanduse ja parem teenuste turunduse vajadus
selgus Viimsi raamatukogus.
Harju Maakonnaraamatukogus tehti raamatukoguteeninduse siseanalüüs ja koostati
teenindusstandard, mis vajab veel täiendamist.
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine
AIP teenuse kasutamine on raamatukogudes erinev, oleneb külastajate kasutuses olevate arvutite
tehnilisest seisukorrast ja tarkavara kaasaegsusest. Wi-Fi võrgu olemasolu võimaldab isikliku arvuti
kasutamist.
On raamatukogusid, kus AIP kasutajate arv väheneb ja teisalt raamatukogusid, kus kasutatakse AIP
arvuteid endiselt palju (Harju-Risti, Maardu raamatukogud, Harju Maakonnaraamatukogu).
Põhiliselt kasutatakse AIP teenuseid pangaoperatsioonide tegemiseks, e-riigiga suhtlemiseks,
elektrooniliste dokumentide täitmiseks, digiallkirjastamiseks.
10
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused
Tabel 5
Raamatu-kogu Lugejad Lugejad Muutus
2016 2017 (+-)
Harju maakonna 42 714 43 721 +1007
rmtk-d
Sh keskk 3 586 3750 +164
Raamatu- Külastused Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus
kogu 2016 2017 (+-) külast. külast. (+-)
2016 2017
Harju 725 839 748 672 +22 833 262 704 391938 +129234
maakonna
rmtk-d
Sh keskk 61 613 65 672 +4 059 9 345 10187 +842
Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud* Päringud* Muutus
kogu 2016 2017 (+-) 2016 2017 (+-)
Harju 1 172 623 1 296 886 +124263 23 802 29735 +5933
maakonna
rmtk-d
Sh keskk 99 482 98 782 -700 3 145 2041 -1104
Laenutused näidatud tabelis kokku kojulaenutused ja kohalkasutuse laenutused. Kohalkasutus
moodustas laenutustest 11,9 %. Kohalkasutus kasvas võrreldes 2016. aastaga 31%.
Maakonna raamatukogudes kasvas lugejate arv 2,3%, külastuste arv 3,1%, laenutuste arv 10,6%.
Laenutuste arvu suur kasv oli Maardu Linnaraamatukogus, kohalkasutuse arvel (statistika aluste
muutus), suurem kasv oli Paldiski Linnaraamatukogus, Saue, Saku, Viimsi vallaraamatukogudes,
Jüri, Kiili, Kose raamatukogudes. Raamatukoguteeninduse näitajad suurenevad eelkõige suurtes ja
keskmise suurusega valdades. Väikese piirkonna elanike arvuga raamatukogude teenindusnäitajad
on stabiilselt madalad.
Külastusi elaniku kohta maakonna keskmine oli 4,7. Virtuaalkülastuste arv kasvas 49,1%, mis on
seotud IT arenguga ja kasutajate teadlikkuse tõusuga.
*Infopäringud (teatmebibliograafilise töö korraldamine, RaRS§5(5)5)
Infopäringuid registreeriti maakonna raamatukogudes 2017. aastal 24,9 % rohkem kui 2016. aastal.
Infopäringute puhul on oluline järjepidev registreerimine, mis oli näiteks Viimsi raamatukogus
päringute arvu suurenemise alus.
11
4.3 RVL teenindus
RVL-i hindamiskriteeriumiks on raamatukogude kogude ühiskasutus.
Raamatukogud on saatnud teavikuid teistele raamatukogudele võrreldes 2016. aastaga 40,4%
rohkem ja teistelt raamatukogudelt on tellitud teavikuid võrreldes 2016. aastaga 65,9% rohkem.
Kõige suurem kasv oli külaraamatukogudes ja linnaraamatukogudes, maakonnaraamatukogu RVL
teenuse arv vähenes.
Vallasisese transpordi – ja töökorralduse abil toimub RVL teenus Raasiku raamatukogus, Saku
vallaraamatukogus, Kose raamatukogus, Rae valla raamatukogudes. Vähesel määral kasutatakse
Omniva postiteenust maakonnasiseselt ja tellimisel väljaspoolt maakonda.
RVL teenust kasutatakse Harju Maakonnaraamatukogus, omamaakonna raamatukogude ja teiste
maakondade raamatukogude baasil. Suur osa RVL teenust toimub raamatukogutöötajate ja
kasutajate endi kaasabil.
RVL kasutamise olulist suurenemist märkisid Turba raamatukogu, Viimsi vallaraamatukogu.
4.4 Laste- ja noorteteenindus
4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine
Lastekirjanduse soetamise lisasumma maakonna raamatukogudele oli 5278 eurot, mis moodustas
riigieelarve toetusest 2,4%. Osteti koolis vajalikke lisaeksemplare, mõju ei saa otseselt hinnata
tulenevalt vastava statistika puudumisest. Ilu ja lastekirjanduse juurdetulek kogudesse 2017. aastal
suurenes 6,0% , samal ajal teavikute üldine juurdetulek vähenes 4,2%.
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine
Tabel 6
Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus
2016 2017 (+-) 2016 2017 (+-) 2016 2017 (+/-)
Linna/maa 13131 13716 +585 236158 245 344 +9186 175096 178345 +3249
k. rmtk
Sh keskk 1007 1043 +36 19402 20 901 +1499 12396 12027 -369
Laste lugejate arv kasvas 4,4%, külastuste arv 3,9%, laenutuste arv 1,8%. Antud näitajad olid
stabiilsed ja väikese tõusuga võrreldes 2016. aastaga. Laste külastuste osakaal oli maakonnas
keskmiselt 32,8%, laenutustest 15,6%, lugejatest 31,4%.
4.4.3 Laste-ja noorteteenindus s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.
4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad
üritused.
LISA 4
Laste-ja noortekultuuri aastal oli peatähelepanu suunatud lastele ja noortele. Osaleti lastekultuuri
foorumil „Kultuuripaun“. Põhjamaade raamatukogunädala raames kuulati ja loeti ette muinasjutte.
Jätkuv koostöö oli lasteaedade, koolide, noortekeskustega ja teiste oma piirkonna
kultuuriasutustega, muuseumide, skaudirühmade, kultuuriseltsidega.
Koostöös muusikakoolidega korraldati kontserte mitmesuguste tähtpäevade tähistamiseks (nt
küünlapäeva kontsert, hingede hommikukontsert Jõelähtme valla keskraamatukogus, muusikapäeva
kontsert Kose raamatukogus ). Lisaks kunstikoolide, kunstistuudiote loovnäitused.
Laste traditsioonilised suvelugemised (Harku rk, Kiili rk, Jüri rk, Harju Maakonnark, Kose rk,
Maardu Linnark; Raasiku rk, Viimsi rk)) on laste seas oodatud. Suvelugemise lõpuüritustel
12
tunnustati tublimaid. Suvelugemiseks koostati eri vanuserühmadele ja erinevatel teemadel
soovitusnimestikke (nt Kiili rk noortele fantaasiakirjandusest, suhetest, koolilugudest).
Raamatukogu tutvustamisele ja lugemisharjumuse kujunemisele aitasid kaasa otsimismängud,
viktoriinid, ristsõnad jms erinevatele vanuserühmadele, mis tekitasid põnevust ja ärgitasid lapsi
rohkem raamatukogu külastama ja lugema.
Koostöö Eesti Lastekirjanduse Keskusega:
4. klasside ettelugemise võistlus
3.-4. klasside kirjandusetundmise võistlus
Toimusid maakondlikud eelvoorud, võitjad osalesid vabariiklikul konkursil.
ELK algatatud projektid:„Aitame lapsi lugema“ - oli mõeldud eelkoolilastele suunamaks neid
lugejaks kaasates lapsevanemaid.
„Aitame lapsi raamatute juurde“ – lugemisprogrammi elluviimiseks toimusid stardikoolitused.
Sihiks on tõsta 5-10-aastaste laste huvi lugemise vastu ja teha neile uued raamatud kättesaadavaks.
Programm käivitub 2018. aastal.
Lastekirjanike tähtpäevi tähistati nende elu ja loomingut tutvustavate ürituste ja näitustega (nt A.
Lindgren – 110; O. Luts – 130; A. Pervik – 85; L.Tungal – 70; Erika Esop – 90; Ilmar Trull - 60 jt).
Et äratada lastes raamatute vastu huvi, on just väiksemate laste puhul vaja läheneda neile
mänguliselt, köita nende tähelepanu raamatukangelaseks kehastudes ja kaasata nad tegevusse.
Lastega tegeledes on loominguline lähenemine ja hea suhtlemisoskus suureks plussiks.
Muinasjututunde viidi läbi kaasates laste näiteringe ja harrastusteatreid.
Rahvakultuuri tähtpäevi tähistati mitmekülgsete üritustega: näitused, näidendid, ettelugemised,
loengukuulamised jt. Emakeelepäeval külastasid raamatukogusid kirjanikud, tõlkijad, toimetajad,
kuulati ettekandeid eesti keelest, ettelugemisel osalesid mitmesuguste elualade esindajad.
Koostöös MTÜ Abi- ja Teraapiakoerad tegutsesid lugejakoerte programmid Saku
Vallaraamatukogu Kurtna harukogus ja Kiili Raamatukogus.
Raamatukogud osalesid kinkeraamatu „Pisike puu“ projektis.
Osaleti Tallinna keskraamatukogu projekti “Kunst raamatukokku “alamprojektis „Noor loo, too
kunst raamatukogusse“. Ühineti EV 100 projektiga „Kingitus Eestile“. Raamatukogud tutvustasid
projekti kodulehtedel, FB-s, stendidel, kohalikes ajalehtedes, pakkusid tuge näituste korraldamiseks.
Harju Maakonnaraamatukogu tutvustas projekti Keila Noortekeskuse vabaajamessil.
Noortekeskuste õpilasmalevlased osalesid Harju Maakonnaraamatukogu ja Saku vallaraamatukogu
töös.
Raamatukogud andsid oma panuse läbi mitmekülgsete tegevuste laste ja noorte mõtlemise ja
loovuse arendamisse sõnalise ja käelise tegevuse kaudu.
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused
Raamatukogude arv, kes pakuvad koduteenindust, on kasvanud. Põhiteenus on raamatute
laenutamine.
Maardu Noortekeskuse kõrval töötab erivajadustega laste ja noorte päevakeskus, mille rühmad
vanuses 10-18 ja 19-25 külastavad kaks korda nädalas raamatukogu, kus neile pakutakse turvalist
keskkonda ja mitmesuguseid tegevusi: joonistamine, meisterdamine, ettelugemised, filmide
vaatamine.
Raamatukogutöötajad tõdevad, et nende inimeste arv, kes vajavad koduteenindust, on kasvanud.
Seda nii vanemaealiste liikumisraskustega inimeste kui ka tavakoolis toimetulekuõppel õppivate
13
õpilaste arvel. Samas tõdeti, et osa erivajadustega inimestest on ilma jäänud igaühe
lugemisõigusest, sest puuduvad neile sobivad raamatud (näit sümbolipõhised pildiraamatud vms).
Raamatuid viivad soovijatele raamatukogutöötajad, sotsiaaltöötajad. Teenus jääb saamata kui
kaugemal asuva teenuse vajaja juurde minemiseks pole võimalik saada transporti.
Tabel 7
Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv
Kose raamatukogu 12 12 1
Kuusalu raamatukogu 16 16 13
Lagedi raamatukogu 38 38 1
Pikavere raamatukogu 7 7 1
Saku raamatukogu 60 60 5
Raasiku raamatukogu 9 9 3
Tabasalu raamatukogu 24 24 1
Turba raamatukogu 6 6 2
Vaida raamatukogu 14 14 2
Viimsi raamatukogu 232 232 29
Prangli haruraamatukogu 91 91 2
Ääsmäe raamatukogu 5 5 3
Tabel 8
Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv
Anija valla keskraamatukogus 1 26
EELK Harju-Jaani koguduse
Jõulupidu
Kernu raamatukogu 3 60
Haiba Lastekodu
Kuusalu raamatukogu 1 1
Kuusalu Eakate Kodu
Vaida raamatukogu 1
MTÜ Veskitaguse Külaüritus
Kose-Uuemõisa haruraamatukogu
Omniva postipunkt
Vaida raamatukogu
Omniva postipunkt
Anija valla keskraamatukogus 2 x kuus
Swedbanki infopunkt
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja
võimalusi pakkuv kultuurikeskkond.
Näituste ja väljapanekute arv kasvas 2,1 korda ( 2016. aastal 644, 2017. aastal 1336).
Suuliste ürituste arv oli muutusteta (2016. aastal 846 ja 2017. aastal 850).
Üritustel osalenute arv oli maakonnas kokku väiksem 4,2% (2016. aastal 23556 ja 2017. aastal
22607). Näituste, väljapanekute ja ürituste arv ja osalejate arv kasvas oluliselt Harju
Maakonnaraamatukogus.
14
4.6.1 kohalikul
Raamatukogude juubelid 2017. a:
Aegviidu raamatukogu 100
Kehra raamatukogu 85 (Anija valla keskraamatukogu)
Kiili raamatukogu 95
Lagedi raamatukogu 110
Paldiski raamatukogu 100
Turba raamatukogu90
Kohtumised, raamatuesitlused:
Hillar Palamets raamatu „Pajatusi Keilast ja kaugemalt“ esitlusel; raamatu „Minu Saksamaa“ autor
Marianne Suurmaa, Ketlin Priilinn ja Hille Karm (Harju Maakonnark); luuletaja ja tõlkija Carolina
Pihelgase ja kirjandusteadlane Maarja Vaino (Harku rk); kirjanik Elme Väljaste (Jõelähtme Valla
Keskrk koostöö päevakeskusega „Pihlakobar“, R. Uukkivi raamatu „Aruanne: Lood, mida Rae
Sõnumitest ei leia“ esitlus; lugemiskohviku külalised kirjanikud Indrek Hargla, Jan Kaus ja Jim
Ashilevi; Luule- ja muusikaõhtu Doris Kareva ja Robert Jürjendaliga; kirjanikud Mihkel Raud,
Hendrik Relve, Doris Kareva, Marju Kõivupuu (Kose rk haruk-dega); Maarja ja Mariina Paesalu,
Raivo Uukivi raamatute tutvustused (Lagedi rk); kirjanik Aleksei Turovski (Raasiku rk); kirjanik
Armin Kõomägi (Saue vallark); kirjanik Margit Prantsus (Tabasalu rk); Marko Kaldur (Turba rk);
R.Uukkivi raamatu „Aruanne“ esitlus (Vaida rk).
Teatrietendused raamatukogudes:
Teatritrupp Bonaverbum etendus “Positiivseks 60 minutiga“ (Harju Maakonnark, Jüri rk ); Margus
Tabor monoloogidega, Henn Rebane „Tõlgib akordionil Valgret“, draamaelementidega
kodanikupäev koostöös kooliga paikkonna 330 aastasest ajaloost (Jõelähtme Valla Keskrk
Kostivere haruk); üritused koostöös Kiili harrastusteatriga (Kiili rk); teatrietendused lastele (Jüri ja
Peetri rk, ); luuleõhtu luuleklubilt “Minni Nurme 100“ (Loksa Linnark); Maardu Laste-Noorte
teater Veer ja Shpaga etendused (Maardu Linnark); Pikavere harrastusteatri vabaõhuetendus
„Veskijärve“ (Vaida rk).
Koolitused:
„Sügisesed tööd koduses roosiaias“ (Harju Maakonnark), slaavi keelt jakultuuritutvustavad päevad
(Maardu Linnark), ”Muistsed käsitöövõtted” ( Turba rk).
Ekskursioonid:
Rahvusarhiiv NORA ja Tartu Mänguasjamuuseum; (Harju Maakonnark); Rannamõisa kiriku
muusikapäeva kontserdi külastus (Harku rk); ekskursioon giidiga Kadrioru pargis (Jüri rk).
Valik näitusi:
„Kaitseliidu Harju Malev 100; „Naiste vägi. Kirjatud kindad ja tekid“ (Harju Maakonnark),
„Raasiku vald 25“ (Raasiku rk), Hiie Ivanova karikatuurinäitus (Harku rk trepigaleriis); Keiu
Koppeli ehete näitus „Metallist luuletusi aastatest 2914-2016)“, „Lookad ja laulupeod: fotod ja
rahvariided“, „Olen eestlane: Eesti moekunstnike näitus“, Kaapotkleidid Jõelähtme kihelkonnas“
(Jõlähtme Valla Keskrk); Eduard Wiiralti illustratsioonide näitus „Enne põrgut“ (Jüri rk); Ülle
Kopleiniku fotonäitus „Variatsioonid pilvedega“, Kaie Tederi fotonäitus „Päikeseloojangud“
(Tabasalu rk); Ülle Linnaste akvarellinäitus „Talvemuinasjutt“ (Vaida rk); Mai Oja „Maalid“
(Vääna rk).
15
Rändnäitused:
„Uurali rahvaste loodusliku pühapaigad“, „Veelinnurahvas – Lennart Meri filmirännakud“, „Norra
– rannarahva lood“, „Norra värvid“, „Lapse hääl, lapse õigused“, „Gunta Randla valmistatud
nukud“, „Soome 100: Teedu ja Peedu“; „Pääsukese jälgedes“ ja „“Stalker“ võtted Eestis“ – Arvo
Iho fotonäitused (Saku Valllark); „Väljasõidud Eestis. Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali reisipilte
ja reisimärkmeid 1924 – 1938“ (Saue Linnark); „Eesti vapp“, „Estonia – riik ja rahvas“, „Kirju
ühest sajandist“ (Viimsi rk)
Rändnäitusi vahendasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Norra Suursaatkond,
Soome Instituut, Ersa Kultuuriühing, Fenno-Ugria Asutus, Eesti Televisioon, Eesti Rahvusarhiiv.
Klubid:
Kirjandusklubid: memme-taadi klubis Mai-Agatha Väljataga; (Jüri ja Peetri rk); teabepäeval
folklorist Mari-Ann Remmel. Kihelkonna huviringid tegusevad alates sept 2017 (Kose rk-d). Loksa
Linnark korraldab väljasõite korra kuus teatrisse või kontserdile. Kangakudumise ringi tegevus
koostöös Mõisakooliga (Pikavere rk); Vene keele ring (Turba rk).
Uue raamatukogu avamine koos R. Uukkivi raamatu“Aruanne“ esitluse ja muusikutest külalistega
(Raasiku rk).
Koduloo-alane tegevus:
Koduloo-wiki ja ajalooliste fotode keskkonna pidev täiendamine kaasates elanikke ja nende
nõustamine (Saku Vallark).
Ajalooringi töögrupp kohaliku koduloo uurimiseks (Raasiku rk). Ajaloo-huviliste kooskäimised
(Turba rk).
Saue Kodu-uurimise Seltsingu näitus „Üks eksponaat“; Saue Kodu-uurimise Seltsingu 15. ja Saue
raudteepeatuse 145. aastapäeva tähistamine, külaliseks ajaloolane Küllo Arjakas (Saue Linnark).
Ajaloopäev „50 aastat Vaida sovhoosist“ koos fotonäituse ja stiilipeoga. Ajalooõhtu ja raamatu
„Pikavere kolme kihelkonna piiril“ esitlus (Vaida rk).
Koostöö kohalikul tasandil toimub lasteaedade, koolide, muusika- ja kunstikoolidega,
noortekeskuste, kultuurikeskuste, muuseumide, vallavalitsuste, sotsiaalkeskuste, eakate kodude,
pensionäride ühendustega, käsitöö- ja külaseltsidega, kultuuriühingutega, kohalike
koduloohuvilistega jt.
4.6.2 riiklikul
Jõelähtme valla keskraamatukogu tegi koostööd Ersa Kultuuriühingu ja Fenno-Ugria Asutusega
näituste korraldamisel, Viljandi Kultuuriakadeemiaga näituse korraldamisel.
Jätkuv koostöö oli raamatukogudel Eesti Rahvusraamatukoguga (koolitused, rändnäitused), Eesti
Rahvusarhiiviga (rändnäitused, õppeekskursioon), Eesti Hoiuraamatukoguga
(järelkomplekteerimine), Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga (koolitused, laagrid, infopäevad,
arendustegevus), Eesti Lastekirjanduse Keskusega (koolitused, kinkeraamatu Pisike puu jaotamine).
Jüri raamatukogu direktor osales mitmetes Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu raamatukogunduse
arendustegevuse töörühmades. Harju Maakonnaraamatukogu töötajad ja Saue Linnaraamatukogu
töötaja osalesid TÕN-i Harjumaa koordinaatorite töös.
4.6.3 rahvusvahelisel tasandil
Jõelähtme valla keskraamatukogu koostöö näituste korraldamisel Soome Instituudiga, Põhjamaade
Ministrite Nõukogu Eesti Esindusega, Norra Suursaatkonnaga.
Kiili raamatukogu koostööpartner Soomes on Askola raamatukogu.
Viimsi raamatukogu koostöö oli laialdane:
16
koostöös Helsingi Linnaraamatukoguga toimus seminar „Ehitame tuleviku raamatukogu- betoon ja
teenused„.
Näitused koostöös Taani Suursaatkonnaga, Rootsi Suursaatkonnaga, Austria Suursaatkonnaga.
Prantsuse Kultuuri Instituudiga korraldati Eestis koolitus lasteaiaõpetajatele ja lastevanematele.
Randvere haruraamatukogu tegi koostööd Poola Suursaatkonnaga ürituse läbiviimiseks
raamatukogus.
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele
Kasutajakoolituse peamiseks sihtrühmaks raamatukogudes olid õpilased, arvutikasutajad ja lugejad.
Teemadeks ID kaardi kasutamine, otsingud raamatukogude elektronkataloogidest ja
andmebaasidest ESTER, DIGAR, URRAM, RIKSWEB, infootsing internetist, printimine, avalike
dokumentide leidmine, pangaülekanded. Lastele õpetatakse raamatukogus vajalike raamatute
leidmist, PowerPonti jne kasutamist.
Saue Linnaraamatukogu tutvustas huvilistele Rahvusarhiivi virtuaalse uurimisaali (Saaga, AIS,
Fotis) kasutamist, lihtsamaid pilditöötlemisprogramme, raamatukogu elektrooniliste andmebaaside
kasutamist.
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded
Raamatukoguteenuse tutvustamiseks kasutatakse elektroonilisi kanaleid ja trükiväljaandeid:
kodulehed, FB, kohalikud ajalehed, infotrükised, infoviidad, plakatid, omavalitsuste
kultuurikalendrid, artiklid kohalikes ajalehtedes, raamatusoovitused kohalikus ajalehes (Kose rk),
kohalik TV (Maardu rk).
Viimsi raamatukogu kasutab kõiki sotsiaalmeedia kanaleid: FB, Instagram, YouTube, Blogi.
Septembrist võeti kasutusele e-posti turunduse tööriist Smaily, mida kasutatakse kord kuus
kasutajate listiga liitunutele uudiskirjade ja teadete saatmiseks. Ruumipuuduse teema kajastamine
kodulehel, FB-s, vallalehes algatas lugejate seas aktiivse diskussiooni raamatukogule uute ruumide
saamise vajalikkusest, kinnitas raamatukogu ja kasutaja vahelist seost. 2018. aastal on Viimsi
raamatukogus kavas sotsiaalmeedia strateegia koostamine, mis annab raamatukogutöötajatele
raamistiku sotsiaalmeediaga tegelemiseks.
Positiivse reaktsiooni tekitas ja turunduses kasutati ära näiteks lugeja saadetud pilti siilist
õhtuhämaruses raamatukogu ukse taga, mis FB postitusena palju positiivset reaktsiooni tekitas.
Turunduses saab kasutada mitmesuguseid üllatavaid võtteid esmase huvi äratamiseks.
Viimsi raamatukogus on koostamisel ajalooalbum „100 aastat Viimsi raamatukogu“ käsikiri, mis
jätkub 2018. aastal.
Loomisel on Harku valla raamatukogude ühine koduleht, mis vajab veel arendamist.
Vaida raamatukogu tutvustab teenuseid raamatukogu vabavaralisel kodulehel www.vaida.lib.ee.
Raamatukogu tegevust on kajastatud Rae valla infolehes Rae Sõnumid. Veebilehe
www.eventoloco.com kaudu saadetud ürituse teated lähevad otse Rae valla kodulehe ürituste
kalendrisse. Raamatukogu osales voldiku ja kodulooliste raamatute koostamisel.
Harju Maakonnaraamatukogus koostati 2017. aastal neli infolehte maakonna raamatukogude
tegevuse kajastamiseks. Infolehed on kättesaadavad kodulehel www.hcl.ee.
Harju Maakonnaraamatukogus kasutati turunduseks mitmeid üritusi, näiteks oli raamatukogus
kohalike omavalitsuste valimiste valimisjaoskond ja raamatukogu oli täiendavalt
raamatukoguteenuseks avatud eelvalimise ajal ja valimispäeval. Sel päeval tuli raamatukogusse
uusi kasutajaid, tutvuti raamatukogu ja näitustega.
17
4.9 Andmebaasid. (Raamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude
andmebaaside loomine ja pidamine, RaRS§5(5)2))
Raamatukogu kodulehtedel on lingid teistesse andmebaasidesse: ESTER, RIKSWEB,
KODULUGU, ERB, DIGAR digitaalarhiiv, DIGAR Eesti ajalehed, DEA, EFIS filmiarhiiv,
Muusika- ja Ansamblite andmebaas, ISE, RA Rahvusarhiiv.
Harju Maakonnaraamatukogus jätkus kodulooliste artiklite bibliografeerimine Urrami andmebaasi
Kodulugu ajalehtedest (Keila Leht, Harju Elu), valikuliselt ajakirjadest (Raamatukogu, Kultuur ja
Elu) kogumikest.
Vaida raamatukogul on omaloodud andmebaasid näiteks Vaida ajalugu ja asutusi tutvustavad
veebilehed näiteks http://mohelia.weebly.com/.
Vaida palvemaja ajalugu tutvustav veebileht http://palvemaja.weebly.com/.
Saku vallaraamatukogus pandi rõhku koduloolistele andmebaasidele:
1) koduloo-wiki https://www.sakulugu.ee/Esileht, mis täieneb elanikke kaasates, s.t autorite ring on
piiramatu. Koduloo-wiki külastused 2017. a 1193. Koduloo-wikis on 1258 lehekülge. Juurdepääs
on 84-le digiteeritud tekstile, albumile, kaardile jt ning 667-le pildile. Lehti vaadati aasta jooksul
kokku 6015 korda.
2) keskkond ajalooliste fotodele https://sakulugu.ee/pildid/, mida kasutajad saavad oma
kommentaaridega täiendada. Pildigaleriis vaadati pilte 2017. a 46459 korda. Galeriis oli aasta lõpu
seisuga 1076 fotot.
3) kodulooliste artiklite bibliografeerimine ning linkimine täistekstidele DIGARis. Osaliselt on
lisatud ka PDF faile. Aruandeaastal bibliografeeriti 541 artiklit jooksvalt ja retrospektiivselt
(vanimad artiklid pärinevad 19. sajandi lõpust). Andmebaasi maht: 1002. Juurdepääs e-kataloogi
kaudu.
4) kodulooliste dokumentide (käsikirjad, fotod, albumid jm) digiteerimine ning kättesaadavaks
tegemine toimus eelnimetatud andmebaaside kaudu. 2017. aastal digiteeriti 836 lehte käsikirjalist
materjali, lisaks albumeid, kaarte ja üksikdokumente. Kõik digiteeritud materjalid on kättesaadavad
koduloo-wikis, e-kataloogis seisab sellekohane link. Kokku on digiteeeritud faile 1857.
Digiteerimisteenust ostetakse osaliselt sisse digiteerimiskeskusest „Kanut“.
5. 2018. aasta tegevused
Tuleva perioodi uued suunad teie maakonna/linna raamatukogude arengus, mida muudate, milliseid
toetavaid tegevusi vajate, keda kaasate. Ettepanekud muudatusteks ja tulevane tegevus.
Euroopa kultuuripärandi aasta tähistamine.
EV 100 kui 2018. a tähtsündmus.
Laste- ja noorte kunstiprojektide jätkamine.
Koolitusvajadus: IT oskuste arendamine, teenuste turundus, juhtimiskoolitus keskastme juhtidele.
Oluline on koolituste kasuteguri tõstmine läbi sisekoolituste ja kogemuste jagamise.
Tegevuse analüüsimine ja arendustegevus: oluline on raamatukogutöö tulemuslikkuse, kvaliteedi
hindamine, tegevuse analüüsimine, kasutajate vajaduste väljaselgitamine. Statistika aluste ühtne
rakendamine raamatukogudes, mis võimaldab teenust objektiivsemalt hinnata ja võrrelda.
Järjepidev töö kogudega, mis tagab lugejatele vajaliku informatsiooni kättesaamise.
Koostajad Lea Mäeste, Rutt Enok
Direktor Rutt Enok
18
LISA 1
Personali koolitus
Raamatukogu Koolituste arv Koolitustundide Koolituseks kulutatud
nimi arv (EUR)
(koolituse maht )
Anija Valla Keskrk 8 52 93
Aruküla rk 4 22 41
Harku rk 16 155 332
Jõelähtme Valla 21 181 1911
Keskrk
Jüri rk 23 854 1443
Kernu rk 1 45
Kiili rk 6 47 177
Kose rk 41 462 1235
Kuusalu rk 3 32 164
Laulasmaa rk 6 27 75
Lehola rk 8 136 612
Maardu Linnark 1 6 109
Raasiku rk 18 92 362
Ruila rk 1 4
Saku Vallark 16 66 187
Saue Linna rk 6 48 79
Saue Vallark 5 30 192
Tabasalu rk 14 73 202
Turba rk 1 6 25
Vaida rk 3 19 482
Viimsi rk 15 159 372
Vääna rk 6 29 119
Harju MKR 45 362 1022
KOKKU 268 2907 9235
LISA 2
Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused
Harku raamatukogu direktor osales ettekandega Eesti Lastekirjanduse Keskuses
raamatukoguhoidjate õpipäeval aktiivõppest ja koostööst teemal „Väärtustame lugemist. Kas ja
kuidas?”.
Vaida raamatukogu direktor esitas koduloolise ettekande ajaloopäeval „50 aastat Vaida sovhoosi
asutamisest“.
Saku raamatukogu direktor esines ettekandega Saku valla arengukonverentsil, RVL seminaril
Rahvusraamatukogus. Koduloo-wiki tutvustamise ettekandega Saku valla allasutustele, lisaks samal
teemal vanemraamatukoguhoidja ettekanne Saku valla külaseltsidele.
LISA 3
19
Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid
Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2017)
Aruküla raamatukogu Remonditööde II etapp avakogu ja abiruumide remont
Raasiku raamatukogu Uued ruumid Raasiku kooli juurdeehituses
Vaida raamatukogu Lugemissaali remont
LISA 4
Laste- ja noorteüritused 2017. a võttis üritustest osa 4312 last.
Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtja
te arv
Kohtumised kirjanike, kunstnike jt
Jõelähtme valla keskrk Kirjanik: Kätlin Vainola (Loo rk)
Kirjanik: Juhani Püttsepp (Loo rk)
Kirjanik: Jaanus Vaiksoo (Loo rk)
Kostivere harukogu Kirjanik: Kadi-Riin Haasma
Kirjanik: Mari Teede
Kirjanik: Kadi Kurema
Jõelähtme valla keskrk Illustraator: Gerda Märtens
Jüri rk Kirjanik ja illustraator: Gerli Paju 32
Kirjanik: Ülle Kütsen 20
Kirjanik: Jaanus Vaiksoo 100
Kirjanik: Aidi Vallik 92
Kirjanikud: M.Kangro, T. Soomets 171
Kirjanik: Heiki Vilep 130
Kirjanik: Kristel Kiisa 51
Illustraator: Piret Räni 143
Peetri harukogu Kirjanik: Ilmar Trull 183
Kirjanik: Anti Saar 471
Kirjanik: Heli Illipe Sootak 21
Kiili rk Kirjanik ja illustraator: Kertu Sillaste 56
Kose rk Jutuvestja: Piret Päär 35
Kose-Uuemõisa Kirjanik: Reeli Reinaus 22
harukogu
Kirjanik: Kätlin Vainola 8
Oru harukogu Kirjanik: Ilmar Trull
Kirjanik: Ilmar Tomusk 54
Harju Kirjanik: Pille Matt, illustraator: Tiina Matt 35
Maakonnaraamatukogu
Lagedi rk Kirjanik: Mari Teede, illustraator: Kadi Kurema 27
Kirjanik: Heiki Vilep 66
Kirjanik: Kristel Kriisa 32
Raasiku rk Kirjanik: Kristel Kriisa 44
Riisipere rk Kirjanik: Mika Keränen 142
Saku vallark Kirjanik: Markus Saksatamm 90
Kiisa harukogu Kirjanik: Andrus Kivirähk 12
Tabasalu rk Kirjanik: Ene Sepp 47
20
Kirjanik: Ketlin Priilinn 48
Kirjanik: Kadri Hinrikus 49
Turba rk Kirjanik: Ilmar Tomusk 65
Kirjanik: Ülle Kütsen 12
Viimsi rk Kirjanik: Kätlin Vainola 22
Kirjanik: Jaak Juske 35
Kirjanik: Silvi Teesalu 37
Kirjanik: Hilli Rand 53
Kirjanik: Mihkel Truman 93
Kirjanik: Loone Ots 24
Kirjanik: Kadri Hinrikus 54
Randvere harukogu Kirjanik: Indrek Koff; illustraator: Ulla Saar 77
Kunstnik: Tiia Mets 42
Kirjanik: Reeli Reinaus 44
Kirjanik Heli Illipe Sootak 25
Ajakirja „Minu maailm“ peatoimetaja: Ethel 24
Lillemägi
Tõlkija ja kirjstaja: Leelo Märjamaa 19
Vääna rk Näitleja: Tiina Tauraite 74
Konkursid
Jõelähtme valla keskrk „Jõelähtme luulelaps“: väikelaste luuletuste
lugemise võistlus
Riisipere rk Deklamaatorite konkurss 37
Harju mk rk-d Ettelugemisvõistlus (4. kl), lõppvoor Harju
Maakonnaraamatukogus
Kirjandusmäng (3.-4. kl), lõppvoor Kose
raamatukogus
Anija valla keskrk Joonistusvõistlus “Kehra 10 aasta pärast“ koos 109
näitustega
Kiili rk Koomiksite joonistamine „Juhtum
raamatukogus“, näitus
Riisipere rk Deklamaatorite konkurss (I-IV kl) 37
Saku vallark Kurtna Lugemisvõistlus „Puu täis lehti raamatust tehti“ 202
teeninduspunkt
Lugemisringid
Harku rk Lugemisring „Loeme üheskoos“ 9 teemal 70
Anija valla keskrk Kehra Gümnaasiumi lugemisringi lugemise ja 7
jutustamise õhtu ja öö raamatukogus
Õpitoad
Harku rk Kogupereüritus „Jõuluretk“: jõulupärgade 10
valmistamine ja kinkimine valla eakatele
inimestele
Jõelähtme valla keskrk Märkide valmistamine „Märka märki“
Gerda Märtensi illustraatorite töötuba
Peetri harukogu Ex-librise meisterdamine 40
Emadepäeva meisterdamistuba 18
Vihasoo harukogu Projektipäev „Tunne Lahemaad“ viktoriini ja 22
ühise kaltsuvaiba kudumisega
21
Kolga harukogu Seenenäitus giidiga 53
Loksa Linnark Jõulukaunistuste meisterdamine ja raamatukogu
kaunistamine
Maardu Linnark Slaavi kultuuri ja kirjakeelt tutvustav päev:
külas Valgevene ja Ukraina kultuuriühingute
esindajad
Saku vallark Filmiga raamatuni: filmi analüüs, valmisid 10
näitemäng, koomiks, lühifilm ja plakat
Viimsi rk Raamatukogu maskoti valimine ja Vimpsiku 23
nimepidu koos kirjanik Markus Saksatamme ja
illustraator Anni Mägeriga
Randvere harukogu Projekt „Kirjanik ma olen ise! Kunstnik ka!“ 1. 20
kl õpilaste raamatute valmistamise õpituba ja
raamatute näitus
Loovkirjutamise õpituba 20
Raamatu „Kuningas Macius Esimene“ ainetel 22
loovtuba koos Poola Vabariigi saatkonna
töötajaga
Kunstnike Tia Navi ja Marja-Liisa Platsi 24
õpituba
LISA 5
Kuidas on maakonnas/linnas täidetud raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise
ülesandeid? Palun analüüsige ja andke hinnang.
2017. aastal raamatukogude põhinäitajad suurenesid. Rohkem pöörati tähelepanu kogude
analüüsile, raamatukogu turundusele, teostati lugejauuringuid. Harju Maakonnaraamatukogu
koostas valdade kaupa statistiliste andmete analüüsi aastate 2012 – 2016 kohta, analüüsi kasutati
haldusreformi käigus liidetud valdade raamatukogude tegevuse planeerimisel.
Raamatukogud osalesid EV100 pühendatud ürituste korraldamisel ja kingituste projektides.
Laste- ja noortekultuuriaastal „Mina ka!“ kaasati rohkem lapsi ja noori raamatukogu tegevustesse,
noored osalesid projektis „Noor loo, too – kunst raamatukokku!“, nimetatud projekt jätkub ka 2018.
aastal.
Täienduskoolitused hõlmasid aktuaalseid ja erialast kompententsi tõstvaid teemasid: infopädevus,
lugejateenindus, kirjandus, lastetöö, täiskasvanuharidus, dokumentatsioon ja arhiivindus,
organisatsioonikultuur, rahvakultuur. Lisaks erialastele koolitustele osaleti õigusalastel,
töötervishoiu, esmaabi, tööohutuse jms täienduskoolitustel.
Sisekoolituste raames jagati töökogemust, tutvuti teiste raamatukogudega, ekskursioonidel tutvuti
kultuuripärandiga. Harju Maakonnaraamatukogu korraldas neli õppepäeva, mille teemad lähtusid
otseselt aktuaalsetest praktilistest vajadustest.
Võeti osa suvistest seminar-laagritest, mis toimusid üle Eesti ja suveakadeemiast Tartus.
2017. a külastati raamatukogusid nõustamise eesmärgil ja abistati kogude korrastamisel.
22
Harju Maakonnaraamatukogu koordineeris maakonna raamatukogude komplekteerimist riigieelarve
toetuse vahenditest summas 216 407 eurot ja kohalike omavalitsuste eelarve vahenditest summas
140 029.
RVL-i osakaalu suurenemine näitab raamatukogude ühiskasutust, näitajad suurenesid nii küla- kui
linnaraamatukogudes.
Maakonnas on kasutusel raamatukoguprogrammid URRAM ja RIKSWEB. Raamatukogude
kodulehekülgedel on lingid teistesse andmebaasidesse. Kodulooliste artiklite bibliografeerimine
toimub URRAM andmebaasi Kodulugu. Koduloolisi andmebaase koostatakse mitmes
raamatukogus.
2018. a tähtsündmuseks on Eesti Vabariik 100. Tähelepanu pööratakse Euroopa
kultuuripärandiaasta tähistamisele. Jätkuvad noorte kunstiprojektid. Täienduskoolitused juhinduvad
vajadusest. Oluline on raamatukogutöö tegevuse, kvaliteedi ja lugejate vajaduste hindamise
ühtlustamine, mis võimaldab teenust objektiivsemalt hinnata ja korraldada.