1
Järvamaa rahvaraamatukogud 2017
Tabel 1
Maakonna/linna Elanike arv KOV-de Üldkasutatavate Harukogude Kokku
nimi (01.12.16) arv raamatukogude arv
maakonnas arv
Järvamaa 30753 12 21 6 27
1.Põhilised tegevussuunad
Säilitada lugejate huvi ja harjumus raamatukogu külastada
Korraldada sisukaid ja harivaid raamatuüritusi laste ja noorte kultuuriaastal
Olla kogukonnakeskuseks, et tagada elukestva õppe ja maaelu jätkusuutlikus
Alustada teemaüritustega Eesti Vabariik 100
Valmistuda tõenäolisteks muutusteks pärast aasta lõpul jõustuvat haldusreformi
2017. aastal lahenes kaks remondiga seotud muret – renoveeriti põhjalikult Ahula raamatukogu ja
Paides Lai 33 maja, kus asub raamatukogu, katus sai tervenisti uue katte.
Probleemiks on jätkuvalt rahaliste vahendite vähesus – kuigi eelarves tulu suureneb, siis kulud
kasvavad veel kiiremini.
Raamatukogude roll omavalitsuse, eriti just külaelus, on suur. Kolmandik maakonna elanikest on
raamatukogu lugejad. Eriti oluline on tegevus seal, kus raamatukogust on saanud ainus kooskäimise
koht. Raamatukogud on alati valmis koostööks teiste asutuste ja organisatsioonidega, aga ühiste
ettevõtmiste arv oleneb sageli sellest, palju on piirkonnas teisi kultuuriasutusi ja kui koostööaltid
need on.
Seoses haldureformiga ootab ees arengukavade uuendamine.
2. Juhtimine
2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud:
2017. aastal maakonna raamatukogude võrgus muutusi ei olnud
Lisaks põhikogule teenindatakse lugejaid kolmes laenutuspunktis – Ahula raamatukogu
Kaalepis, Koeru raamatukogu Salutagusel ja Väätsa raamatukogu Lõõlas. Lugejate
vähesuse tõttu sulges Ahula raamatukogu laenutuspunkti Järva-Madisel. Kahala
raamatukogu laenutuspunkt Ollepas ei õigustanud end enam samuti.
Omniva frantsiiskontorid tegutsevad Imavere, Kareda, Koigi, Sargvere ja Viisu
raamatukogudes.
Raamatukogu nõukogud on moodustatud Albus, Koigis, Väätsal, Türil ja
keskraamatukogus. Koos käisid neist 2017. aastal Türi (2 korda) ja keskraamatukogu (1
kord) nõukogud. Arutleti eelarve, lahtiolekuaegade, arengukava ja erinevate probleemide
üle nii raamatukogu sisulises kui ka haldustegevuses
Nõukogu asendavad rahvaraamatukogudes omavalitsuse haridus- ja kultuurikomisjonid,
kus raamatukoguhoidjad osalevad.
2.2 Eelarve
Tabel 2 (tuhandetes eurodes)
Seisuga Seisuga
Põhieelarve Muutus %
31.12.16 € 31.12.17 €
Eelarve kokku 766,019 813,384 +5,82
sh keskraamatukogu 260,33 276,74 +5,93
2
Personalikulu 459,396 488,862 +6,03
sh keskraamatukogu 164,28 171,90 +4,43
Komplekteerimiskulu 130,521 138,401 +5,69
sh KOV-lt 73,856 78,467 +5,88
sh riigilt 56,005 56,733 +1,28
sh keskraamatukogu 21,98 23,69 +7,22
sh KOV-lt 7,15 8,66 +17,44
sh riigilt 14,83 15,03 +1,33
Infotehnoloogiakulu 23,337 19,485 -16,51
sh keskraamatukogu 2,45 3,67 +33,24
Koolituskulu(sõidukuluta) 1,73 4,973 +65,21
sh keskraamatukogu 0,606 0,233 -61,55
Raamatukogude eelarve on võrreldes eelmise aastaga veidi suurenenud.
Üldiselt on vähenenud infotehnoloogiakulu, kuna 2016. aastal tehti suuremad muutused
(vahetati välja programme ja tihti ka arvuteid, mis uute programmidega ei suutnud toime
tulla). Infotehnoloogiakulu suurenes keskraamatukogus, kuna vahetasime välja ühe serveri.
Koolituskuluga on vastupidi – suurenes maakonnas ja vähenes keskraamatukogus.
Suurenemise tõi kaasa Koigi raamatukoguhoidja osalemine kutseõppes ja Türi
raamatukogule koolituseks eraldatud tuntavalt suurem summa kui eelnevatel aastatel.
Keskraamatukogu koolitusrahas oli 2016. aastal ka kutseõppeks mõeldud raha, mida me sel
aastal ei vajanud.
2.3 Projektid
Tabel 3 (täielik loetelu)
Projektid, toetused (Kellelt Eraldatud Projekti
Periood
saadud?) summa üldmaksumus
Õppereis Soome Hamina piirkonna 01.06.2017-
raamatukogudesse 1 500 4 740
31.12.2017
(Kultuuriministeerium)
Raamatukoguhoidjate koolitussari
"Põlvest põlve" 01.09.2017- 800 1 290
(Kultuuriministeerium) 31.12.2017
Suvelugemine (Eesti Kultuurkapitali 01.08.2017- 215 565
Järvamaa Ekspertgrupp) 31.12.2017
Noorte inspiratsioonilaager “INSP” 01.09.2017- 450 625
(Hasrtmängumaksu Nõukogu) 31.12.2017
Helkurid raamatukogupäevade
üritustel osalenud lugejatele (Järva
48,10 126
Maavalitsuse toetus vabalt valitud 01.05.2017-
ürituseks) 31.12.2017
Järvamaa Keskraamatukogu katuse 01.07.2017-
32 000 50 967
renoveerimise II etapp (EAS) 01.11.2017
3
Kohtumiste korraldamine Türi
raamatukogus (Eesti Kultuurkapital 1.04.2017- 460 670
Järvamaa Ekspertgrupp) 30.06 2017
Lugemissarja korraldamine Türi
raamatukogus (Eesti Kultuurkapital 01.07.2017- 342 532
Järvamaa Ekspertgrupp ) 27.11.2017
Rahvakultuuriürituste ja kohtumiste
korraldamine Türi raamatukogus
625 925
(Eesti Kultuurkapital Järvamaa 01.10.2017-
Ekspertgrupp ) 31.12.2017
Erivajadustega inimeste kaasamine
Türi raamatukogu tegemistesse 01.08.2017- 234 276
(Hasartmängumaksu Nõukogu) 30.11.2017
Koeru raamatukogu koos
raamatuklubiga Vaimuvalgus ürituste 01.03.2017- 330 590
korraldamiseks (Koeru Projekt) 31.12.2017
Kokku 37 004 61 306
Arvestades rahaliste vahendite nappust, on projektitoetus oluline erinevate ürituste ja koolitusreiside
korraldamisel. Tabelist on näha, et lisaraha on taotlenud lisaks keskraamatukogule vaid need, kellel
on ka harukogusid (Türi ja Koeru). Põhjus on ilmselt selles, et nagu öeldakse „üks pole
lahinguväljal sõdur“
2017. aasta projektitoetuste tulemusena:
saime väärtuslikke kogemusi Soomest raamatukogutööks pärast valdade ühinemist
oskame olla positiivsemad
arenesime kultuuripärandi uurijatena
korraldasime lugejatele põnevaid kohtumisi erinevate inimestega
tunnustasime tublimaid lugejaid (eriti lapsi)
korraldasime lugejatele huvi- ja preemiareise
valmisid Türi kihelkonna mustriga istumispadjad Türi raamatukokku erivajadustega
inimeste kaasabil
viidi lõpule keskraamatukogu maja katuse renoveerimine
2.4 . Personali koosseis, juhtimine ja areng
Personali koosseisus toimunud muudatused puudutasid 2017. aastal vaid koristajaid, kelle
tööaegu vähendati.
Statistika näitab, nagu oleks keskraamatukogus üks raamatukoguhoidja juurde tulnud, kuid
tegelikult on põhjus selles, et 2016. aastal ei arvestatud köitjat raamatukoguhoidjana.
Lahtiolekuajad muutusid Ahula, Albu ja Oisu raamatukogudes. Ahulas seoses Järva-Madise
laenutupunkti sulgemisega ja Oisus lugejate rahulolu uuringu tulemusena.
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest
Erinevaid koolituspakkumisi raamatukoguhoidjatele on palju, kuid osalemine oleneb
rahaliste vahendite oelmasolust. Eelistatakse tasuta koolitusi, kuigi päris tasuta need pole,
sest sõidukuluga tuleb ikka arvestada
Maakonna raamatukogusid nõustatakse igapäevaselt nii telefoni kui e-posti teel, enim just
raamatukoguprogrammi ja komplekteerimise osas
4
Direktor ja pearaamatukoguhoidja käisid Türi ja Imavere raamatukogudes
2017. aastal osales 20 raamatukoguhoidjat kokku 870 tundi koolitustel, kust saadi ka
koolitustõend või tunnistus. Kuna tõendeid või tunnistusi ei saadud kõigilt koolitustelt, siis
on ka erinevus tabelis 2 ja lisas 1 oleva koolitusraha vahel.
Maakonna raamatukoguhoidjad osalesid järgnevatel koolitustel (kõigilt ei saadud
koolitustõendeid või –tunnistusi):
1. Rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia
2. Rahvaraamatukogude seminar-laager Haapsalus
3. Raamatukogusüsteemide alane koolituspäev Põltsamaal
4. ERÜ komplekteerimisrühma koolituspäevad
5. ERÜ lastetöö toimkonna koolituspäevad ja kogemustuur
6. ERÜ koolitustoimkonna seminar
7. ERÜ noorteklubi talveseminar Õppimine ja õpetamine raamatukogus
8. Eesti laps sõjajärgses olustikus: ilukirjanduslik vaade (nii kohapeal kui
veebisaminaril)
9. ELK õpipäev Aktiivõpe ja koostöö
10. Muinasjutu konverents „Muinasjutuvägi“
11. Biblioteraapia
12. Akadeemiline koolitus Tartus
13. Tartu Ülikooli veebikoolitused „Infopädevus“ ja „Korrektne eesti keel igapäevases
asjaajamises“
14. ETKA Andrase täiskasvanuõppe alased koolitused Tartus ja Tallinnas
15. Rahvakultuurikeskuse koolitus „Kevadpühade kombestik“
16. Tallinna Vaimse Tervise keskuse koolitus „Vaimse tervise häirega inimesed – kuidas
märgata, suhelda ja aidata“
17. Spetsialistist juhiks
18. Kodulehe koolitus
19. Inglise keele kursus
20. Esmaabi, töötervishoid ja tööohutus
Lisaks eelnevale osalesid maakonna raamatukoguhoidjad Järvamaa muuseumi korraldatud
õppekäigul Eesti Rahva Muuseumi, lastekultuuri foorumil „Kultuuripaun“,
kirjandusfoorumil „Kui lugeda on raske“, ERÜ aasta- ja kõnekoosolekul ning
lastekirjanduse aastakoosolekul
LISA 1
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused:
Tabel 4
Raamatukogu
Koolituse Koolituse Eelarve/Koolituseks
Koolituse teema Koolitaja hoidjate arv/
aeg maht/kestus kulutatud summa
KOV-de arv
Heli
Teeninduskultuur Tooman, TÜ
4 ak/tundi 40/12
ja teenusedisain turismimajan
10.03.2017 duse dotsent 244,00
5
Maria
Murumaa-
Sotsiaalmeedia ja
Mengel, TÜ 2 ak/tundi
noored
sotsiaalmeed
ia lektor
Arlet
Raimond Palmiste,
Kaugver ja tema R.Kaugveri
11.05.2017 1,5 ak/tundi 25/11 0
romaan "Viimse elu kajastava
meheni" näidendi
autor
Aino
Satama,
Hamina
õppereis Soome raamatukogu
koos loengute ja juhataja;
aruteludega Hannu
(haldusreform, Muhonen
12.06.-
raamatukogud, Hamina 12 ak/tundi 27/9 4740,00
13.06.2017
Hamina ajalugu, linnapea;
kirjandus, Marja-Leena
Porvoo Tamminen,
kultuurilugu) raamatukogu
töötaja-giid;
Ene Tappo,
giid
Malle
Hõbemägi,
Hermann Hesse Järvamaa
1,5ak/tundi 21/7
ja Paide Muuseumi
kuraator-
24.10.2017 koguhoidja 255,00
Positiivseks 60 Teatritrupp
minutiga, loeng Bona 1,5 ak/tundi
ja etendus Verbum
Piret Päär,
Pärimus ja
MTÜ 2,5 ak/tundi 25/10
põlvkondade side
04.11.2017 Jutumaja 420,00
Kristel
Iseendast algav Vilbaste,
2 ak/tundi 15/8
sugupuu TLÜ
doktorant
Soome - kultuur Tiiu Saarist,
06.12.2017 1 ak/tund 25/11 125,00
ja loodus giid
Tabelis olevad koolitused:
andsid uusi teadmisi lugeja- ja infoteenindusest ning arendustegevusest
andsid teadmisi kohaliku kultuuripärandi kogumiseks ja jäädvustamiseks
6
laiendasid silmaringi
Lisaks ülaloetletule käsitleti maakonna raamatukoguhoidjate kokkusaamistel aruandlust, osavõttu
üleriigilistest ja maakondlikest üritustest, uuendusi raamatukoguprogrammis.
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised:
Aruanded raamatukogutööst omavalitsuste erinevate komisjonide ees
Kooli- ja lasteaia ava- ning lõpupeod
Raamatu „Pisike puu“ üleandmine beebide peol
Näituste avamised ja ettekanded erinevatel raamatukogu sündmustel
Raamatukogu tutvustused külalistele teistest maakondadest
Avalik esinemine on ka iga rühmakoolitus
LISA 2
2.4.4 Erialahariduse omandamine
Koigi raamatukoguhoidja lõpetas kutseõppe Rahvusraamatukogus
Keskraamatukogu direktor sai kutsetunnistuse.
2.4.5 Töötajate tunnustamine
Ahula – küla sädeinimene 2017
Albu – Järvamaa parim maaraamatukoguhoidja 2017
Aravete – tänukirjad lasteaialt ja hooldekeskuselt
Järva-Jaani – juhataja sai valla teenetemärgi ja lastetöötaja valla tänukirja pikaajalise töö
eest
Koeru – lastetöötajale tänukiri kohustundliku töö eest, raamatukogule koos raamatuklubiga
Vaimuvalgus kultuurimaja tänukiri kultuurielu edendamise eest
Koigi – tänukiri valla laste lauluvõistluse toetamise eest ja valla tänukiri kingitusega koostöö
eest vallaga
Päinurme - valla tänukiri
Anna – aukiri vallalt koos preemiaga
Tarbja – aasta raamatukogu nominent Järvamaal
Roosna-Alliku – tänukirjad vallalt pikaajalise eduka töö eest ja tulemusliku tegevuse eest
kogukonna heaks
Viisu – külavanema tänukiri küla arengule ja heakorrale kaasaaitamise eest, valla rinnamärk
hea koostöö eest vallaga, tänukiri Järvamaa pensionäride koondiselt koostöö eest eakate
teabepäeva korraldamisel, valla tänukiri tulemusliku tegevuse eest kogukonna heaks,
eripreemia Paide moenädalal
Oisu – aasta raamatukogu Järvamaal
Türi – aasta raamatukogu nominent Järvamaal
Väätsa – rahaline preemia tulemusliku töö eest, Väätsa Põhikooli Väikese heateo nominent
Keskraamatukogu – Paide linna tänukirjad komplekteerimisosakonna ja laenutusosakonna
vanemraamatukoguhoidjatele, tänukiri Paide moenädalal osalemise eest
Paide Jõulukrooni kuuseehtimisvõistlusel saavutas keskraamatukogu võistkond esikoha
2.4 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid
ja asukoht.
Porimattide vahetusteenust kasutavad Aravete, Kabala, Oisu ja keskraamatukogu.
Saku Läte veeautomaadid on Aravete, Järva-Jaani, Oisu, Roosna-Alliku ja Türi
raamatukogudes.
7
Aravete raamatukogu kasutas akende pesuks puhastusfirma teenuseid.
Õhksoojuspumbad on Järva-Jaani, Kahala ja Käravate raamatukogudes, kuid viimases on
sellest siiski vähe abi, kuna raamatukogu on ahiküttega ja avatud vaid kahel päeval nädalas.
Ahiküte on Käravete, Ervita ja Käsukonna raamatukogudes.
Keskraamatukogu nagu kõigi teiste Paide linna allasutuste haldamisega tegeleb SA Paide
Haldus.
Renoveeriti Ahula raamatukogu.
Koeru raamatukogu kabinetis sanitaarremont.
Kahala raamatukogus sanitaarremont koos uute valgustitega.
Remonti või renoveerimist vajavad suuremal või vähemal määral Albu, Aravete, Kareda,
Koigi, Käravete, Roosna-Alliku, Vao, Kabala, Türi ja Oisu raamatukogud.
LISA 3
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.
Olukord puuetega inimeste ligipääsuks raamatukokku on muutumatu – probleemideta on
vaid 5 raamatukogu (Ambla, Karinu, Päinurme, Tarbja ja keskraamatukogu), osalise
takistusega 4 raamatukogu (Albu, Aravete, Imavere ja Türi).
Kõik raamatukogud märgivad samas, et ükski puuetega inimene, kui ta raamatukogu vajab,
teenindamata ei jää.
2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas
Kõik raamatukogud on ühel meelel, et arendustegevust ei toimu (välja arvatud muidugi
raamatukoguprogramm RIKS, mis areneb ja täiustub pidevalt. Aitäh, Meelis!)
Vana riistvara vahetatakse kasutatud, kuid veidi uuema vastu.
Lugejate käsutuses on mõnes raamatukogus isegi 15 aasta vanused arvutid, mille
väljavahetamiseks puuduvad vahendid.
Endiselt puudub Wi-Fi ühendus Päinurme raamatukogus.
Oisus on kõige suurem mure internetiühendusega, mis kasutab kooli võrku ja see on liialt
nõrk teenindamaks lisaks õpilaste nutiseadmetele ka raamatukogu. Seetõttu on häiritud
lugejateenindus, sest server lülitub ülekoormuse tõttu pidevalt välja.
Keskraamatukogus on tööle jäänud veel vaid üks terminal, ülejäänud on vahetatud arvutite
vastu. Sel aastal saime uue serveri ja printer-skanner-koopiamasina, mis võimaldab ka A3
värvitükki. Ostude poolest ei erine me teistest maakonna raamatukogudest – tegu on
kasutatud, kuid senisest uuemate mudelitega.
Keskraamatukogu ostis 5 Office 2016 litsentsi, mis lahendas pideva mure erinevate
aruannete esitamisel (LibreOffice lihtsalt ei võimaldanud kõiki vajalikke aruandeid
veebikeskkonnas täita).
3. Kogud
2017. aastal osteti makonna raamatukogudesse kokku 8702 eksemplari teavikuid, mis on
2,3% vähem kui 2016. aastal. Vähenemine on suures osas just perioodika arvelt.
Ostudest 7949 eksemplari ehk 91% hangiti keskraamatukogu kaudu.
Keskraamatukogu kaudu jagati raamatukogudele erinevate asutuste ja organisatsioonide
annetusi.
Koos ostude ja annetustega saadi keskraamatukogu kaudu maakonna raamatukogudesse
95% kõigist 2017. aastal lisandunud teavikutest.
Suurimad tarnijad on endiselt Rahva Raamat, Varrak ja Bestkaup (vastavalt 66,3%, 13,3% ja
16,9%).
8
Venekeelset kirjandust ostetakse vaid keskraamatukokku ja Türile OÜ Lomeliuselt.
Kõigis maakonna raamatukogudes suurem osa uusi raamatuid kiletatakse,
keskraamatukogus ka köidetakse viletsas liimköites saabunud raamatud.
3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)
Komplekteerimine toimub jätkuvalt vastavalt rahvaraamatukogude töökorralduse juhendile,
Kultuuriministri määruse „Rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude
jaotamise kord“ lisale 1 ja lugejate soovidele.
E-teavikuid maakonna raamatukogudesse ei ole hangitud (välja arvatud tellitud perioodika,
millega kaasneb e-väljaande lugemise võimalus), kuna raamatukogust soovitakse siiski
eelkõige paberil väljaandeid.
Annetustena said maakonna raamatukogud kokku 1210 teavikut, mis moodustab 12,2%
kogude juurdekasvust. Võrreldes 2016. aastaga on vähenemine olnud üle 400 teaviku ehk
ligi 27%.
Keskraamatukogus vähenes annetuste arv 182 eksemplari ehk 58,5%.
Hangitud raamatutest moodustab ilu- ja lastekirjandus maakonnas 77% ja keskraamatukogus
70%. Protsendid on võrreldes 2016. aastaga tõusnud eelkõige ilmselt tänu riigipoolsele
laste- ja noorsookirjanduse hankimiseks eraldatud lisarahale.
Kojulaenutustest moodustab ilu- ja lastekirjandus maakonnas 63,2% , keskraamatukogus
72%. Võrreldes 2016. aastaga on maakonnas protsent tõusnud ja keskraamatukogus jäänud
praktiliselt samaks (vastavalt +2,7 ja +0,2).
Eesti kirjanike teoste osakaal maakonna hangetes oli 42,6 %, keskraamatukogus 25,3%,
seevastu kojulaenutuste protsent maakonnas oli 34,9 ja keskraamatukogus 28,7. Maakonna
protsent on võrreldes eelmise aastaga langenud, kuid süüdi pole siin kindlasti lugejate
vähene huvi, vaid üldine laenutuste arvu vähenemine.
Ilukirjandusele järgneb nii hangetes kui kojulaenutustes haridus-, sõjaajaloo- ja turismialane
kirjandus. Maakonnas hangetest 5% ja laenutustest 4,2%. Keskraamatukogus hangetest 6%
ja laenutustest 5,2%.
Kolmandale kohale jääb maakonnas ajaloo- ja geograafiaalane kirjandus. Hangetest 4% ja
laenutstest 3,5%. Keskraamatukogus aga filosoofia ja esoteerika alane kirjandus. Hangetest
4,5% ja laenutustest 5,1%.
3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)
E-raamatuid maakonna raamatukogudesse hangitud ei ole, kuna lugeja eelistab siiski paberil
trükiseid.
Kahjuks võimaldab komplekteerimiseks mõeldud raha osta raamatuid vaid ühes
eksemplaris. Vaid keskraamatukogu püüab osta nõutumaid kahes (lasteraamatuid ka
kolmes) eksemplaris. Kahjuks puudutab see vaid 4,2% hangitud raamatutest.
3.1.2 Perioodika komplekteerimine
Ajakirju ja ajalehti osteti ning saadi annetustena 100 nimetuse võrra vähem kui 2016. aastal.
Eelkõige vähenes ajalehtede arv Türi raamatukogus, kus loobuti suurest osast seni tellitud
maakondade lehtedest.
Keskraamatukogus tuli raha kokkuhoiu tõttu loobuda viiest ajakirjast.
Kogu kultuuriperioodika valik on maakonda tellitud. Enim on lastele mõeldud ajakirju (Hea
Laps ja Täheke), aga populaarne on ka Looming.
3.1.3 Auviste komplekteerimine
Auviseid saadi 2017. aastal maakonnas juurde 14, neist 3 ostuna. Kuna nõudlust neile ei ole,
9
siis ei pea raamatukogud vajalikuks neid soetada.
3.2 Inventuurid, mahakandmised
2017. aastal kustutati maakonna raamatukogudest teavikud üle 64% rohem kui 2016. aastal.
Tõhus raamatufondide puhastamine vananenud kirjandusest on seotud eelkõige sel aastal
toimunud inventuuridega kõigis Türi valla raamatukogudes ja Karinu raamatukogus.
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
Lugejatele pakutavad teenused on jäänud samaks – teavikute laenutus, päringutele
vastamine, arvutite kasutamine, lugejakoolitus, printimine, valguskoopiate tegemine jne.
Türi raamatukogu koos harukogudega viis läbi lugejate rahulolu-uuringu. Kahjuks võttis
küsitlusest osa vaid 7% lugejatest. Vastustest selgus, et rahul oldi nii teeninduse kui
lahtiolekuaegadega. Küsimusele enim kasutatavate teenuste kohta 93,68% vastanutest
mainis teavikute kojulaenutust, 52,54% perioodika lugemist ja 43,6% üritustel osalemist.
88,38% vastanutest olid rahul raamatukogus pakutava teavikute valikuga. Vastused
küsimusele, kuidas hoiavad inimesed end kursis raamatukogudes toimuvaga, jagunesid
suuremas osas kaheks: kui linnas hoiavad 50,8% küsitluses osalenutest end kursis facebooki
vahendusel ja infot raamatukogust kohapealt saab 29,5% vastanutest, siis maal on olukord
vastupidine: põhiline info saadakse kätte raamatukogust (92,72% vastanutest). Soovid
raamatukogule olid: raamatukogu võiks pakkuda erivajadustega inimestele vajalikke lugemist
abistavaid seadmeid või tugiteenuseid, soovitakse kasutada lamineerijat, lugemiseks luupe, e-
lugereid, laenutada e- raamatuid. Samuti sooviti, et raamatukogud korraldaksid raamatulaatasid,
erinevaid keelekursusi, salongimuusika õhtuid. Paljud väljatoodud ideed ja lahendused on
tegelikult juba olemas (info raamatukogus olevate teavikute kohta e-keskkonnas,
koduteenindus, ürituste sarjad, kohtumised, koolitused jne), kuid saadi ka palju uusi, häid ideid,
kuidas muuta raamatukogu inimeste jaoks veel atraktiivsemaks. Küsitlusest oli abi raamatukogu
edasise tegevuse kavandamisel, mis pakuks lugejatele veel paremat ja paindlikumat teenust.
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine.
Raamatukogudes on tagatud ligipääs avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu
kaudu.
Lisaks on võimalus ka paberkandjatel tutvuda omavalitsute volikogude materjalide ja
avalikustamist vajavate eelnõudega.
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused.
Tabel 5
Raamatu- Lugejad Lugejad Muutus
kogu 2016 2017 (+-)
Linna/maak.
10 086 9 953 -133
rmtk
Sh keskk 2 600 2 666 +66
Virtuaal- Virtuaal-
Raamatu- Külastused Külastused Muutus Muutus
külast. külast.
2016 2017 (+-) (+-)
kogu 2016 2017
Linna/maak.
152 154 159 344 +7 190 16 875 22 761 +5 886
rmtk
Sh keskk 35 080 36 901 +1 821 14 016 19 246 +5 230
10
Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud* Päringud* Muutus
kogu 2016 2017 (+-) 2016 2017 (+-)
Linna/maak.
265 528 257 610 -7 918 7 070 8 216 +1 146
rmtk
Sh keskk 57 010 52 979 -4 031 2 368 2 435 +67
Kui lugejate ja laenutuste arv jätkuvalt kahaneb, siis külastuste arv on hakanud suurenema.
Laenajate osakaal lugejatest on võrreldes 2016. aastaga maakonnas vähenenud ligi 3%.
Keskraamatukogus on see siiski peaaegu samaks jäänud.
Lugejate TOP 10 maakonnas on vanuses 62-75.
Keskraamatukogu TOP 10 täiskasvanud lugejad on vanuses 46-71 ja lapsed 7-12.
Kui 2016. aastal laenutuste arv laenaja kohta võrreldes 2015. aastaga suurenes, siis 2017.
aastal see vähenes taas (maakonnas 2016. a. 30,9 ja 2017. a. 30,5 ning keskraamatukogus
2016. a. 25,7 ja 2017. a. 22,8).
Perioodika kojulaenutuste arv maakonnas on veidi langenud, moodustades üldisest
laenutuste arvust 19%.
Keskraamatukogus on perioodika kojulaenutuste arv marginaalne, vaid 1,15%, kuid me
laenutame koju vaid käsitöö- ja kodusisustus ajakirju. Perioodika aga leiab aktiivsest
kasutust, seda näitab perioodikanurga külastajate arv 2457, mis on võrreldes 2016. aastaga
suurenenud 8,6%.
Kui võrrelda eelneva ja selle aasta põhinäitajaid, siis langus on praeguseks pidurdunud.
Lugejate arv maakonnas vähenes 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 626, 2017. aastal aga
võrreldes 2016. aastaga vaid 133. Laenutuste arv samas võrdluses vastavalt -19121 ja -
7918. Samas on külastuste arv tõusnud ja üldse mitte vähe.
Laenutuste arvu jätkuv langus on suures osas seotud:
1. usinate lugejate vananemisega
2. lugejate nägemise halvenemise ja silmade väsimisega
3. populaarse uudiskirjanduse vähese eksemplaarsusega
4. liigse info rohkusega, mis meid ümbritseb ja segab raamatusse süvenemist
5. lugejate jaoks liiga lühikeste(!) tähtaegadega – 1-st kuust pikemat aega soovivad
paljud, see aga takistab raamatute ringlust
6. keskmise, korraga laenutatud raamatute arvu vähenemisega (maakonnas 2016. a.
keskmiselt 31 teavikut laenaja kohta ja 2017. aastal 30 teavikut laenaja kohta.
Keskraamatukogus on langus tunduvalt suurem: 26-lt teavikult laenaja kohta 23
teavikuni)
Päringute arv jätkab tõusu ka statistika poolelt vaadatuna, kuid seotud on see eelkõige
usinama registreerimisega. Päringuid on tegelikult tuntavalt rohkem.
4.3 RVL teenindus
RVL teeninduse arvud statistikas näitavad tõusu, kuid see on seotud arvestuse muutumisega
– kui 2016. aastal ei arvestatud harukogude omavahelist raamatuvahetust, siis 2017. aastal
seda arvestati ja nii on tegelikust olukorrast ka tuntavalt parem ülevaade. Maakonnas on
seetõttu RVL suurenenud väljalaenutuste osas 9% ja sisselaenutuste osas lausa 15%.
Paraku eeldab RVL teenindus maakonna piires raamatukoguhoidjalt isikliku auto olemasolu,
sest postiteenus on kallis. Postiteenust oma maakonna piires on siiski mõningal määral
kasutanud raamatukogud, kus asub frantsiiskontor.
Väljaspoolt maakonda tellimusi on suhteliselt vähe, kuna sageli lugeja loobub pärast
11
hinnakirjaga tutvumist.
4.4 Laste- ja noorteteenindus
2017 oli laste- ja noortekultuuri aasta ning sellest olid kantud ka raamatukogude lastetöö
ettevõtmised.
Juunis maakonda külastanud Lastevabariigi elamustuuril „Mina ka“ lõid kohalikud
raamatukogud agaralt kaasa.
Kõiki raamatukogusid seob ühine eesmärk – harjutada lapsi raamatukogu külastama ja
raamatute maailma avastama. Sel aastal on püüdlused hakanud vilja kandma, seda näitab
kuni 16 aastaste lugejate arvu kasv ja ka nende külastuste suurenemine. Kahjuks on veel
languses laenutuste arv.
4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine
Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel on prioriteediks eesti- ja ka välisautorite
uudisloomingu paremik. Seejuures on olulisel kohal Eesti Lastekirjanduse Keskuse
soovitused.
Kokku komplekteeriti maakonna raamatukogudesse 2017. aastal 664 nimetust ja 2125
eksemplari laste- ja noortekirjadust.
Riigipoolne lisarahastus võimaldas maakonnas suurendada laste- ja noorsookirjanduse
eksemplaarsust 9%. See leevendas nõudlust kooli soovitusliku kirjanduse osas.
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine
Tabel 6
Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus
Rmtk
2016 2017 (+-) 2016 2017 (+-) 2016 2017 (+/-)
Linna/maak.
2 554 2 690 +136 46 842 52 576 +5 734 30 658 28 715 -1 943
rmtk
Sh keskk 584 654 +70 8 586 9 327 +741 6 655 6 402 -253
Tabel on päris rõõmustav – languses on vaid laenutuste arv.
Laenutuste arvu tagasiminekuks piisab kasvõi ühe usinate lugejatega laste pere lahkumisest
piirkonnast. Sel aastal näiteks keskraamatukogu lasteosakonna miinus tuleneb just sellest.
Paljudele lastele laenutavad nende vanemad, kes keelduvad oma lapsi lugejaks vormistamast
või siis lastele raamatuid laenutamast. Näide Aravetelt, kus laps valis välja raamatud, kuid
vanem ei lubanud neid talle laenutada, teatades, et tema laps ei oska lugeda.
Sarnaselt üldisele teavikute laenutuste arvu langusele laenaja kohta, on see tendents
märgatav ka laste- ja noorte puhul. Kui maakonnas tuli 2016. aastal keskmiselt 15 teavikut
kuni 16-aastase laenaja kohta, siis 2017. aastal oli see 14 teavikut. Keskraamatukogus
vastavalt 13 ja 11.
4.4.3 Laste-ja noorteteenindus s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine
Lugemisharjumuste kujunemine ja arendamine algab tavaliselt kodust.
Väga suure töö teevad ära lasteaia-, algklasside- ja kirjandusõpetajad, kes on
raamatukoguhoidja peamised koostööpartnerid.
Olulisel kohal lugemishuvi tekitamises on uued raamatud.
Lapsi innustavad lugema erinevad võistlusmomendiga programmid (suvelugemine,
ettelugemisvõistlus jne.).
12
Laupa raamatukogus algas oktoobris lugemisprojekt „100 õit sünnipäevaks“ – eesmärgiks
lugeda EV 100 sünnipäevaks läbi vähemalt 100 raamatut. Tühja lillekorvi hakati lisama
erivärvilisi rukkililleõisi, mis tähistasid läbiloetud raamatuid. Ettevõtmine osutus nii
menukaks, et ka õpetajad soovisid projektis lugejatena kaasa lüüa.
Koigi raamatukogus jätkab Andres Jaaksoo lugejapreemia väljaandmist.
Kõik rühmakoolitused õpilastele ja lasteaiarühmade tutvumiskäigud raamatukokku aitavad
tuua lapsi raamatute juurde.
Lugemisharjumuste kujundamisel on omal kohal kõik lastele- ja noortele suunatud üritused
raamatukogudes.
4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad
üritused.
2017. aasta oli laste- ja noorte kultuuriaasta ning ka üritused keskendusid just sellele
eagrupile.
Traditsiooniliselt tähistati emakeelepäeva, lastekirjanike juubeleid, rahvakalendri tähtpäevi,
raamatukogupäevi ning Põhjamaade raamatukogunädalat, toimus ettelugemiskonkurss ja
mitmes raamatukogus ka suvelugemine. Jõulude eel on raamatukogudes alati avatud
päkapikkude töötoad.
Lastekirjanike tuur tõi Paidesse ja Türile lugejatega kohtuma Anti Saare, Heli Illipe-Sootaki
ja Kadri Lepa.
Lastega kohtusid Roosna-Allikul Wimberg, Laupal ja Oisus Andrus Kivirähk, Laupal
Grethe Rõõm, Türil Ilmar Tomusk ja Contra.
Keskraamatukogus toimunud inspiratsioonipäeval jagasid lastele ja noortele kirjutamiseks
nõuandeid Ilmar Tomusk ja Kätlin Vainola.
Lasteraamatukogus toimusid traditsiooniliselt Paide kunstikooli noorte kunstnike näitused.
Nendega oleme me alustanud mitmeid aastaid tagasi juba enne programmi Kunst
raamatukokku.
Türi raamatukogus toimus Silent disco meelitamaks teismelisi raamatukokku.
Türi raamatukogus asus „tööle“ lugemiskoer Zaffi.
Preemiareisid tublimatele lugejatele viisid lapsed Kurgjale C.R.Jakobsoni Talumuuseumi,
Imavere Piimandusmuuseumi ja Eesti Lastekirjanduse Keskusesse.
Keskraamatukogu on igal aastal osalenud Paide Jõulukroonil – sel aastal korraldati
jõuluehete konkurss.
LISA 4
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused
Eelkõige viivad meie maakonnas raamatuid erivajadustega inimestele sotsiaaltöötajad ja
tugiisikud.
Järgnev tabel kajastab üksnes Türi raamatukogu tegevust, kus sel aastal alustati
koduteenindusega, millele tehti palju reklaami ka ajalehes, kutsudes inimesi seda julgemalt
kasutama. Paraku on inimesed väga tagasihoidlikud ja kardavad nö tüli teha. Teavitustöö jätkub.
Tabel 7
Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv
Koduteenindus 140 1 12
Järgnev tabel jääb meie maakonnas tühjaks, sest teenuseid ei osutatud, kuna neid ei vajatud
Tabel 8
Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv
13
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja
võimalusi pakkuv kultuurikeskkond.
Elu maapiirkondades on kujundanud raamatukogud kogukonnakeskusteks. Sageli ongi need
ainsad kohad, kus saavad koos vaba aega veetmas ja hobidega tegelemas käia erinevad
elanikkonna grupid.
4.6.1 kohalikul
Koostööpartneriteks on raamatukogudele olnud ikka oma piirkonna rahavamajad, koolid,
lasteaiad, vallavalitsused, noortekeskused, pensionäride päevakeskused, muuseumid,
erinevad asutused ja organisatsioonid, MTÜ-d.
Raamatukogude juures käivad koos käsitööringid, suguvõsauurijad, näitering jne.
Lugejatele korraldatakse ekskursioone ja teatrikülastusi.
Lisaks lastekirjanikele (vt. p. 4.4.4) kohtuti sel aastal kirjandustuuri ajal Järva-Jaanis ja
Kahalas Vladislav Koržetsi ning Veronika Kivisillaga. Kabalas oli külas Ülo Vooglaid,
Koerus Einar Laigna, Herbert Last ja Anne Tammaru, Türil Mari Sajo, Kerttu Soans, Marju
Riiskamp ja Irje Karjus. Keskraamatukogus Ena Mets, Margit Prantsus, Marika Blossfeldt ja
Mart Kadastik.
Keskraamatukogus esitles oma uut raamatut Paides elav ulmekirjanik Heinrich Weinberg
ehk Indrek Rüütel koos oma tütrega, kes oli raamatu illustreerinud.
Keskraamatukogu töötajad lõid kaasa järjekordsel Paide moenädalal.
Paide arvamusfestivali ajal korraldas keskraamatukogu tasuta raamatute laada.
Türi raamatukogu lõi kaasa linna kohvikutepäeval ja keskraamatukogu korraldas
raamatukogupäevade ajal kirjandusliku kohviku.
4.6.2 riiklikul
Ülevabariiklike üritusi (raamatukogupäevad, Põhjamaade raamatukogunädal, Täiskasvanud
Õppija Nädal jt.) maakonnas koordineerib keskraamatukogu.
Koeru raamatukogu ja raamatuklubi korraldasid sel aastal juba viieteistkümnenda Kalju
Lepiku vabariikliku luulevõistluse, kus žuriis olid lisaks kirjndusõpetajatele ka Jaanus
Vaiksoo ja Ilmar Trull.
Oisu raamatukogu korraldab koos Idla Eesti Seltsiga igal aastal võimlemispäevi.
Raamatukogudes on eksponeeritud mitmeid rändnäitusi. Näiteks: Soome Instituudilt
Marimekko kangaste näitus keskraamatukogus Paide moenädala ajal, Lääne-Virumaa
Keskraamatukogu näitus „Paber kunstis versus kunst raamatus“ Türi valla raamatukogudes.
Türi valla raamatukogus oli üleval ka fotonäitus Loetud hetked.
Türi raamatukogu koos Eesti Meremuuseumiga pakkus lugejatele harivat programmi
„Muuseum kohvris“ ja koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega korraldas lastele
lugemisprogrammi „Lugedes Eesti Lastekirjanduse Keskusesse“.
4.6.3 rahvusvahelisel tasandil
Koeru vald ja raamatukogu suhtlevad Ilmajoe vallaga Soomes.
Keskraamatukogu suhtlusparneriteks on Hamina raamatukogu Soomes ja Salduse maakonna
keskraamatukogu Lätis.
Tihedat koostööd rahvusvahelisel tasandil meie maakonna raamatukogudel ei ole.
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.
Jätkuvalt tõusevad nii rühma- kui individuaalkoolituste ja nendes osalenute arvud
(individuaalkoolitusel osalejaid maakonnas +20% ja rühmakoolitustel +51%,
keskraamatukogus vastavalt koguni +50% ja +75%), kuid sageli on see seotud ka sellega kui
usinalt koolitusi registreeritakse.
14
Rühmakoolituse sihtrühmadeks on jätkuvalt lasteaiarühmad ja kooliõpilased, kes käivad
tutvumas raamatukogu ja erinevate otsivõimalustega andmebaasidest.
Individuaalkoolituse teemadki on muutumatud – pangatehingud, tuludeklaratsioonid,
erinevad taotlused, tervisetõendid, digiallkirjastamine, erinevate (eelkõige just
raamatukogude) andmebaaside kasutamine jne. Õpetada tuleb nii noori kui vanu.
Keskraamatukogus läbis praktika Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi üliõpilane.
Kahjuks takistavad lugejakoolitust sageli vananenud arvutid raamatukogudes ja sellest
tulenevalt ka raamatukoguhoidjate vähesed oskused uute seadmete ja programmide
kasutamises.
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded
Peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks on ikka valla- ja linnalehed,
maakonna ajaleht „Järva Teataja“, kohalik TreRaadio, nii raamatukogude endi kui ka
omavalitsute kodulehed ja blogid. Kõige opratiivsem on jätkuvalt Facebook.
Kuulutusi panevad raamatukogud üles ka kauplustesse, rahavamajadesse, koolidesse,
omavalitsuse ruumidesse.
Valla- ja linna ühisüritustel ollakse võimalusel alati kohal ja nähtaval.
Mitmed raamatukogud on koostanud ja jagavad oma lugejatele järjehoidjad infoga
lahtiolekuaegade ja teenuste kohta.
Parimaks reklaamiks raamatukogule on aga ikkagi kvaliteetset teenindust pakkuv abivalmis
ja sõbralik raamatukoguhoidja.
Keskraamatukogu kirjutas kokkuvõtte raamatukogudest Järvamaa aastaraamatusse.
4.9 Andmebaasid.
Raamatukoguprogrammis RIKS bibliografeerivad koduloolist kirjandust Oisu (Türi valla
kohta) ja keskraamatukogu.
Koduloolisi materjale koguvad ka Anna, Järva-Jaani, Laupa, Ervita, Koeru, Vao, Tarbja ja
Viisu raamatukogud. Kareda raamatukogule kui kodulooga tegelevale asutusele anti üle
infomaterjal ja fotod haldusreformiga seoses töö lõpetanud Kareda Vallavalitsuse
tegevusest.
Keskraamatukogu bibliografeerib jätkuvalt käsitööajakirju, sest kõige rohkem päringuid on
just selles vallas.
Järvamaa raamatukogude e-kataloog on meie lugejatele kättesaadav RIKSWEB-i kaudu.
Lingid nii erinevatele raamatukogude andmebaasidele kui ka veebis leiduvatele
õppematerjalidele asuvad nii keskraamatukogu kui Türi raamatukogu kodulehtedel.
5. 2018 aasta tegevused
Tähistada väärikalt Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva.
Vaadata üle maakonna raamatukoguvõrk pärast haldusreformi ja vajadusel teha
ettepanekuid muutusteks.
Arendada jätkuvalt laste ja noorte lugemishuvi.
Tegeleda raamatufondiga – inventuurid, vananenud ja vähest kasutust leidvate teavikute
mahakandmine, võimalikult mitmekesise lugemisvara komplekteerimine.
Jätkata projektide kirjutamist lisaraha saamiseks.
Kasutada aktiivselt erinevaid võimalusi raamatukoguteenuse turundamiseks.
Uuendada vajadusel, seoses haldusreformiga, raamatukogude dokumentatsiooni ja koostada
uued arengukavad.
15
Koostajad: Eha Palm ja Heli Lepp
Direktor: Jane Kiristaja /allkirjastatud digitaalselt/
LISA 1
Personali koolitus
Koolitustundide arv
Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolituseks kulutatud
(koolituse maht )
Ahula Raamatukogu 0 0 0
Albu Raamatukogu 0 0 0
Ambla Raamatukogu 0 0 0
Anna Raamatukogu 0 0 0
Aravete Raamatukogu 0 0 0
Imavere Raamatukogu 1 5 0
Järva-Jaani Raamatukogu 0 0 0
Kareda Raamatukogu 0 0 0
Karinu Raamatukogu 0 0 0
Koeru Raamatukogu 0 0 0
Koigi Raamatukogu 5 140 561
Käravete Raamatukogu 0 0 0
Käsukonna Raamatukogu 0 0 0
Päinurme Raamatukogu 0 0 0
Roosna-Alliku Raamatukogu 1 80 369
Sargvere Raamatukogu 0 0 0
Tarbja Raamatukogu 0 0 0
Türi Raamatukogu 11 560 1 863
Viisu Raamatukogu 1 1 9
Väätsa Raamatukogu 0 0 0
Järvamaa Keskraamatukogu 9 84 89
Kokku 28 870 2 891
LISA 2
Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused
Albu raamatukoguhoidja töötab giidina
Koeru raamatukogu juhataja on esinenud sõnavõttudega raamatuklubi Vaimuvalgus juhina
Oisu raamatukoguhoidjad on igal aastal esinenud sõnavõttudega kooli ja lasteaia ava- ning
lõpuaktustele
Laupa raamatukoguhoidja on käinud kooliperele tutvustamas uusi ettevõtmisi
Kabala raamatukoguhoidja korraldas vastuvõtu ja tutvustas raamatukogu Pilistvere
koguduses külas olnud soomlastele
Türi raamatukogu juhataja on tuvustanud raamatukogu tegemisi koolis, Kesk-Eesti
TreRaadios, ERR-is
Keskraamatukogu juhataja tutvustas meie tegemisi külalistele Raplast ja on sage esineja ka
Kesk-Eesti TreRaadios
16
Kõik raamatukogude juhid esinevad omavalitsustes ettekannetega raamatukogu tööst
LISA 3
Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid
Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2017)
Ahula Renoveerimine
Koeru Sanitaarremont
Kahala Sanitaarremont
Kabala Küttesüsteemi remont
Keskraamatukogu Uus katus (renoveerimise II etapp)
LISA 4
Laste-ja noorteüritused
Raamatukogu Ürituse nimi Osavõtjate arv
Ahula Lugemisvõistlus Loeme Tammsaaret 13
Sõbrapäeva viktoriin 11
Hommikulugemine lasteaias 22
Emakeelepäev koolis ja lasteaias 31
Muinasjutupäev 28
Nõidade karneval 12
Otsime koolilastega kevadet 13
Ettelugemine Kõik on kõige targemad 24
Karu sünnipäev 23
Päkapikud 17
Albu Uute raamatute tutvustamine 5. kl. 6
Tublide lugejate tunnustamine1.-5. kl. 35
Emakeelepäev lastaias 12
Looduse raamatute tutvustamine 6
EV 100-eesti muinasjutud 1. kl. 7
Aino Pervik 85 -5. kl. 6
Ettelugemispäev mudilastele 20
Luuletused Midrimaale 11
Luulepäev 1.-6. kl. 43
A.H.Tammsaare lugemine Albu Põhikoolis 109
Ambla Mobiilse noorsootööpäev 17
Ilmar Tomuski raamatute tutvustamine 9
Ambla LPK ja 1. kl. raamatukoguga tutvumas 15
Anna Algas kukeaasta 6
Laste-ja noortekirjanduse tutvustamine 6
Ervita Lemmiktegelased muinasjuttudest 3
Kadrid-kadrid 7
Imavere Lasteraamatupäeva tähistamine 25
17
R.Kamseni sünniaastapäeva tähistamine 21
Mudilased raamatukogupäevade ajal rk-s 32
Koolilapsed rkpäevade ajal raamatukogus 41
Etluskonkurss Ellen Niiduga Midrimaale 22
Jõululaat 74
Järva-Jaani Koolivaheaeg raamatukogus 18
Lugemispuu 47
Ettelugemispäev Kõik on kõige targemad 12
Kabala Lugemishommik 36
Väikesed kunstisõbrad raamatukogus 15
Kahala Raamatukoguöö 11
Kirjandusviktoriin 3.-4. kl. 6
Koeru 4 Ettelugemist mudilastele 71
Tutvumine uudiskirjandusega 16
Koigi Võlulaekatund Värvid 14
Võlulaekatund Kalevipoeg 12
Võlulaekatund Eesti Vabariik 99 15
Võlulaekatund Vastlad 15
Võlulaekatund teatrikuu 20
Võlulaekatund Ristipäev, kevad, maa 19
Võlulaekatund Kool 15
2 Võlulaekatundi 112 28
Õpilased raamatukogutunnis 17
Võlulaekatuns Rändlinnud 16
Võlulaekatund Muinasjutt 16
Ettelugemine algklassidele 40
Võlulaekatund Mardipäev 16
Võlulaekatund Kadripäev 14
2 Võlulaekatundi Jõulud 32
Käravete Mobiilse noorsootööpäev 15
Põlvkondade sidususe päev 26
Laste õigused ja kohustused 16
Õpilasmalev raamatukoguga tutvumas 20
Käsukonna Tähtpäevadel ettelugemised ja meisterdamised 68
Laupa Ilmar Trulli sünnipäeva tähistamine 38
Emakeelepäeva tähistamine 60
Lasteraamatupäeva viktoriin 11
Ilukirjavõistlus ja parimate tunnustamine 58
Maakondlik osaoskuste töötuba raamatukogus 41
Kohtumine A.Kivirähiga 132
Kohtumine kirjanik Grethe Rõõmuga 125
Ettelugemispäev algklassidele 46
18
Lugemisprojekt 100 õit sünnipäevaks 111
Lugemisprojekti vahekokkuvõtted ja parimate kiitmine 110
Oisu Emakeelepäev lasteaialastele 38
Sipsiku sünnipäev 39
Kohtumine A.Kivirähkiga 109
Oma kooli nädal: Trallipäev 103
Ettelugemispäev lastaaialastele 17
Ettelugemine algklassidele 29
Kõnevõistlus EV 100 10
Raimond Kaugveri põnev elu 36
Päinurme Ettelugemispäev kõik on kõige targemad 14
Roosna-Alliku Punase tulekuke aasta 17
Minu kodu on Roosna -Allikul 33
Emakeelepäev Ilmar Trulli luulega 59
Lasteraamatupäev kirjanik Wimbergiga 84
Ettelugemine Kõik on kõige targemad 49
Kirjanduslike mängude õhtu 36
Kirjandushommik Päkapikud piiluvad 56
Joonistusvõistlus Minu kodu on Roosna-Allikul 28
Joonistusvõistlus Päkapikud piiluvad 47
Tarbja E.Valteri tund 1.-3. klassile 8
1.-2. kl. raamatukogutund 5
Muinasjututund Sipsiku rühmale 7
Türi Meisterdama Loretega vaheajal 25
Muuseum kohvris 15
Nukud jutustavad lugusid R.Tiitsmaa töötuba 10
Loeme lugemis-ja teraapiakoer Zaffile 24
Lastehommik Minu raamatukogu 19
Türi raamatukogu 90. Külas Contra 70
Perehommik Suur leivategu 15
Silent disko-raamatukogupäevade eri 40
Kirjanike tuur Tuleme külla 77
Külas on Ilmar Tomusk 64
Lastehommik Detektiivihommik 14
Lastehommik Õuduste kool 26
Preemiareis Loeme end Eesti Lastekirjanduse Keskusesse 21
Klaasmosaiigi õpituba 14
Vao Emakeelepäev 14
Viisu Ettelugemine ja meisterdamine Lutsu Kapsapea 15
Ettelugemine Sinivant joonistab 16
Luulevõistlus Minu armas kodukant 3
Ettelugemine Pelle parim päev 12
19
Päkapikud piiluvad 10
Väätsa Emakeeletund raamatukogus 14
1. klass tutvub raamatukoguga 20
Raamatukoguöö 15
2 Muinasjutuhommikut mudilastele 23
Jõulumuinasjutt ja meisterdamine 16
Jõulumõtisklus mudilastele 17
Lõõla küla laste jõulupidu 12
Väätsa Põhikooli 4. kl. jõulumeisterdusi tegemas 16
Järvamaa KRK 7 Lumememmehommikut mudilastele 86
Väikesed raamatusõbrad sõpradel külas 19
Mudilastele ekskursioon raamatukogus 13
Emakeelepäev -eesti murded 19
Mis koht on raamatukogu mudilastele 15
Põnevad hääleraamatud mudilastele 9
Võilillelapsed uute raamatutega tutvumas 25
Maakondlik kirjandusmäng 27
2 Lastehommikut Kevadpühad tulekul 43
Hüvasti lasteaed, tere kool 24
Suvelugemine Loeme 100 135
Ispiratsioonipäev I.Tomuski ja K.Vainolaga 18
Maakondlik ettelugemispäev Kõik on kõige targemad 30
Vikerkaarepai lasteaed Isamoodi unejutte kuulamas 12
Pilvepai lasteaed Isamoodi unejutte kuulamas 18
Mesimummi rühm rk-ga tutvumas ja jutte kuulamas 18
Lastekirjanike tuur: A.Saar,H.Illipe-Sootak, K.Lepp 64
3 Ettelugemist hommikuhämaruses Põhjala saared 70
3 päeva Emadepäeval emmega raamatukogus 97
2 päeva Mängime lahedaid lauamänge 16
Lillering-meisterdame paberroose 5
Muulastele vestlus lihavõttekommetest 8
Raamatukogu Laste Vabariigis 235
Cris ja Katrin raamatukogus"tööl" 2
Raamatukoguga laadal 151
Suvelugejate preemiareis Kurgjale 29
Suvelugejate preemiareis Imavere Piimandusmuuseumi 19
Jõuluehete konkurss Ise tehtud, hästi tehtud 373
LISA 5
Vastavalt seadusele maakonna raamatukogu:
koordineerib ja organiseerib nii vabariiklikke kui ka maakondlikke üritusi,
korraldab koolitusi,
nõustab ja abistab nii rahva- kui ka kooliraamatukogusid,
20
komplekteerib maakonna rahvaraamatukogudele teavikuid,
kogub ja analüüsib statistilisi andmeid,
kogub ja bibliografeerib kirjandust Järvamaa kohta.
Enda igapäevast tööd on raske hinnata, kuid maakonna raamatukogud oma aruannetes mainivad
kiitvalt keskraamatukogu poolset tööd nii nende koolitamisel, nõustamisel, komplekteerimisel kui
ka lugejate päringutele vastamisel.
Milliseks kujuneb raamatukoguvõrk maakonnas mõne aasta pärast on praegu raske öelda.
Maakonna raamatukogu peab tegema tihedat koostööd uute omavalitsustega, et raamatukoguteenus
säiliks ka väiksemates kohtades.
Arvestades üha vähenevat elanikkonda maapiirkondades ja raskusi ühiskondliku transpordiga, oleks
kindlasti abi raamatubussist. See aga peaks olema kindlasti riiklik projekt, sest omavalitsused ei ole
valmis seda rahastama.
Tere!
Teile on saadetud Järvamaa Keskraamatukogu dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument Aastaaruanne 2017, mis on registreeritud 28.02.2018,
numbriga JKR-1-2/18/2-1.
Palun kasutage käesolevale kirjale vastamiseks Järvamaa Keskraamatukogu e-
posti aadressi:
[email protected]
Järvamaa Keskraamatukogu
Lai 33, 72720 PAIDE
Tel 384 9050
e-post:
[email protected]