dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
3.Aruanne (toetused)Avalik

Aruanne

Kultuuriministeerium · 22. märts 2018
Viit
7-8/631-1
Registreeritud
22. märts 2018
Dokumendi liik
3.Aruanne (toetused)
Funktsioon
7 Toetuste eraldamine riigieelarvest
Sari
7-8 Raamatukogude valdkonna toetustega seotud dokumendid
Toimik
7-8 2018_Raamatukogude aruanded
Vastutaja
Ülle Talihärm

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎Saare maakonna rahvaraamatukogude aruanne 2017.bdoc76 KB

Sisu (failidest)

Lp. Kultuuriministeerium, Käesolevaga esitan Saare maakonna rahvaraamatukogude tekstilise aruande. Lugupidamisega Anu Vahter Saare Maakonna Keskraamatukogu direktor 452 0724 Saare maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2017 Tabel 1 Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12.16) KOV-de arv maakonnas Üldkasutatavate raamatukogude arv Harukogude arv Kokku Saare maakond 34 129 14 30 0 30 Saare maakonnas on 30 rahvaraamatukogu, neist 29 külaraamatukogu ja üks maakonna keskraamatukogu. 1.Põhilised tegevussuunad Erineva sisu ja vormiga raamatukogusündmustega tähistati laste ja noorte kultuuriaastat (kohtumised kirjanikega; kunstinäitused laste ja noorte töödest; keskkogus interaktiiv n e lugemismäng, koolivaheaegade meisterdamisnädalad, lugemiskoera hommikud ja ettelugemisvõistlus) . Korraldati ühiseid ettevõtmisi koos heade koostööpartneritega ning leiti uusi (Kuressaare Avatud N oortekeskus Noortejaam , Georg Ots Spa Hotell, Ungari Instituut jt ), tihenes maakonna raamatukogude koostöö projektide läbiviimisel (lastekirjanike külaskäigud jm) . Teeninduspiirkonna lugejate vajadusi rahuldav ja Kultuuriministeeriumi lepingut järgiv kogude täiendamine. Kohalike autorite loomingu tutvustamine ja väärtustamine (Henno Käo 75. sünniaastapäeva tähistamine mälestuskontserdi ja näitemänguga Laimjalas, Raimond Elliku ja Adena Sepa uute raamatute ning „Sörulase aabitsa“ esitlus Salme raamatukogus) . Jätkus kohapealse raamatukoguhoidjate täiendkoolituse korraldamine, toimus õppreis Läti Rahvusraamatukokku ja Cesise ning Jerzenmuiža raamatukokku . Uutesse ruumidesse kolisid Kärla ja Valjala raamatukogu . Saare Maakonna Keskraamatukogu 110 ja Hellamaa raamatukogu 130 tähistamine Eesti Vabariik 100 ettevõtmiste planeerimine . 21. okt. 2017 ühinesid Saare maakonna 11 valda ( Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Salme, Torgu, Valjala) ja Kuressaare linn ühtseks Saaremaa vallaks. (Lisaks kuuluvad maakonda veel Muhu ja Ruhnu vald.) Seoses haldusreformiga kerkis raamatukogudel 2017. a üles palju küsimusi, kuidas ja mismoodi läheb töö edasi suurvallas. Oma mõtted ja ettepanekud esitati ühinemiskomisjoni kultuurikomisjonile. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud 2017. aastal Saare maakonna raamatukogude võrgus muudatusi ei toimunud. Mustjala valla mõlema raamatukogu – Mustjala ja Võhma – juhatajaks on üks ja sama inimene. Samasugune töökorraldus on ka Lümanda valla Lümanda ja Taritu raamatukogu ning alates 1. septembrist Lääne-Saare valla Ei kla ja Kaarma raamatukogu puhul . Ühise töötajaga raamatukogudes oli üks raamatukogu avatud 3 ja teine raamatukogu 2 päeva nädalas. Väikesed muutused lahtiolekuaegades olid 4 külaraamatukogus. Raamatukogude lahtiolekuaegadel pakuvad postiteenust 8 Saare maakonna külaraamatukogu – Aste, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme, Torgu, Tornimäe ja Valjala raamatukogu. 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga 31.12.16 € Seisuga 31.12.17 € Muutus % Eelarve kokku 913 931 933 626 +2,2% sh keskraamatukogu 362 341 383 303 +5,8% Personalikulu 572 471 585 497 +2,3% sh keskraamatukogu 257 166 259 966 +1,1% Komplekteerimiskulu 160 316 165 796 +3,4% sh KOV-lt 97 018 101 540 +4,7% sh riigilt 61 435 62 975 +2,5% sh Ameerika saatkond 1 863 1 281 -31,2% sh keskraamatukogu 49 378 50 086 +1,4% sh KOV-lt 23 006 23 900 +3,9% sh riigilt 24 509 24 905 +1,6% sh Ameerika saatkond 1 863 1 281 -31,2% Infotehnoloogiakulu 27 165 26 317 -3,1% sh keskraamatukogu 11 878 10 798 -9,1% Investeeringuid põhivarasse 113 572 € oli Valjala raamatukogul. Projektid P rojektitoetusi sai ainult keskraamatukogu. Tabel 3 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Raamatukogu laste- ja noorte kultuuriaasta üritused koos huvitavate lugude, laulude ja mängudega (Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp) 1.02.2017- 9.05.2017 250 492 Etenduse „Positiivseks 60 minutiga“ korraldamine (Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp) 25.09.2017- 30.11.2017 250 620 Saare maakonna raamatukoguhoidjad arendavad erinevaid kompetentse (Kultuuriministeerium) 1.04.2017- 30.09.2017 700 7477 MINA KA armastan raamatukogu ja kõike, mis seal põnevat on avastada (Hasartmängumaksu Nõukogu) 10.10.2017- 31.12.2017 745 1826 Federal Assistance Award for Kuressaare American Space SEN 100-15-Gr048 Fullbright Hays (US Embassy Tallinn) 20.09.2016-30.06.2017 3494 3494 Federal Assistance Award for Kuressaare American Space SEN 100-17-GR034 (US Embassy Tallinn) 8.01.2017- 30.06.2018 1944 3578 (sh 1634 € aastasse 2018 üle viidud) Tööpraktika toetus (Eesti Töötukassa) 28.10.2017-28.02.2018 534 534 Kunst raamatukokku! (Tallinna Keskraamatukogu katusprojekt) 28.08.2017-30.09.2017 850 1189 KOKKU =SUM(ABOVE) 8767 =SUM(ABOVE) 19210 Tänu kunstiprogrammile sai keskkogu soetada vitriinkapid, milles saab eksponeerida õpilaste töid (keraamika, ehtekunst, nahkehistöö jne) kui ka inimeste erinevaid vahvaid kollektsioone. Kogu kujundustöö raamatukogus rajaneb suures osas projektirahadel. Rahvuslikud kangad klaaspindade katmiseks jm materjalid on kasutatavad ka järgnevatel aastatel. Projektitoetuste abil saime kutsuda lugejatega kohtuma kirjanikke ning keskraamatukogu 110. sünnipäeva tähistamiseks esinema teatritrupi. Kirjanike projektidega seotud toetused tegid võimalikuks lastekirjanike esinem ise lisaks keskkogule ka Lümanda , Leisi ja Salme raamatukogus. Ameerika Suursaatkonna toetus võimaldas esinema kutsuda Ameerikas tunnustatud börsikaupleja, koolitaja, menuraamatute autori ja psühhiaatri Alexander Elderi, tähistada Maa päeva koos Mati Kaaluga , kuulata Bob Dylani muusikat Taavi Petersoni esituses, korraldada lastele meisterdamistunde ja ameerika traditsioone (pannkoogipäev, Halloween jne) tutvustavaid ettevõtmisi, osta ingliskeelset kirjandust ja tellida perioodikat. Projektitoetused on olulised, sest tänu projektidele toimunud ettevõtmistele laieneb raamatukogu kasutajate ja koostööpartnerite ring. Kultuuriministeeriumi toetus oli suureks abiks komp etentsete esinejatega koolituspäevade korraldamisel maakonna raamatukoguhoidjatele Kuressaares kohapeal. 2.4 . Personali koosseis, juhtimine ja areng 2017. aastal töötas Saare maakonna rahvaraamatukogudes 51 raamatukoguhoidjat, sh 20 keskkogus (2016 – 52, sh 20 keskkogus), koosseis 2017 – 46,5 (2016 - 47,75). Täiskoormusega töötas 35 raamatukoguhoidjat (sh 16 keskkogus), koormusega 0,9 üks, 0,8 kuus (sh 3 keskkogus), 0,75 neli, 0,7 üks, 0,6 üks ja 0,5 koormusega 3 töötajat (sh 1 keskkogus). Mustjala ja Võhma raamatukogu juhatajaks on üks ja sama inimene (kokku 1, 0 koormusega). Ka Lümanda ja Taritu raamatukogu tööd juhib üks ja sama inimene ( samuti kokku 1,0 koormusega). Pärast Kaarma raamatukogu juhataja pensionile minekut viidi alates 1. septembrist samasugune töökorra ldus sisse ka Eikla ja Kaarma raamatukogus, kus koormuseks k ahe raamatukogu peale sai 1,0. Juhataja vahetus Mustjala ja Võhma ning Hellamaa raamatukogus. Hellamaa raamatukogu juhataja koormus vähenes täiskohalt 0,7-le. Keskraamatukogu täiskasvanute kojulaenutuses vahetus üks töötaja. Lastekirjanduse kojulaenutuse üks raamatukoguhoidja töötab senise 1,0 ametikoha asemel 0,8 koormusega. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Lisa 1 2017. a olid koolituskulud maakonna raamatukogudes kokku 10539 € (sh 2939 € keskraamatukogus). Lisaks keskkogu poolt korraldatud õppepäevadele osalesid maakonna raamatukoguhoidjad veel järgmistel igapäevatööks vajalikke erialaseid ja üldkultuurilisi teadmisi pakkunud koolitustel: Raamatukogundus ERÜ kõne- ja aastakoosolek (4 osalejat) ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev ( 2 osalejat) ERÜ maaraamatukogude suveseminar Raplamaal (ERÜ, Rapla Keskraamatukogu) ( 2 osalejat) Komplekteerijate infopäev (ERÜ, Rahva Raamat) Raamatukoguhoidjate seminar (ETKA Andras) Autoriõiguse põhimõtted raamatukogus (Eesti Rahvusraamatukogu) Akadeemiline koolitus (ERÜ koolitustoimkond, Tartu Ülikool) Turu Linnaraamatukogu ja tehas P.V. Supa (Hiiu Valla Raamatukogu) RVL täna ja homme (Eesti Rahvusraamatukogu) Kultuurisündmused raamatukogus ( Rahvakultuuri Keskus) Rahvaraamatukogude suveseminar “Raamatukogu teenus, väärtus ja kasu hindamine” (Lääne Maakonna Keskraamatukogu, 2 osalejat) Teenusedisaini koolitus (Eesti Rahvusraamatukogu) ERÜ lasteteeninduse toimkonna aastakoosolek ja lastekirjanduse aastakoosolek (Eesti Lastekirjanduse Keskus) Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev aktiivõppest ja koostööst (Eesti Lastekirjanduse Keskus) Lasteraamatukoguhoidjate kogemustuur Rakveres (Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus) Raamatukoguhoidjate seminar (Haridus-ja Teadusministeerium) Kirjandus Saarte kujutamine looduskirjanduses (Looduskaitseseltsi Saaremaa osakond) Kirjandusfoorum „Kui lugeda on raske…“ (Eesti Kirjastuste Liit) Kirjandusfestival HEADREAD 2017. Kirjanduslik jalutuskäik Tallinna vanalinnas, loengud (Eesti Kirjanike Liit) Kirjanduskriitikast mäluasutuste kogude komplekteerimisel (ERÜ, TTÜ Raamatukogu) Kultuur, mäluasutused ERA tuleb külla (Eesti Kirjandusmuuseum) Muuseumidelt raamatukogudele (Eesti Rahvusraamatukogu) Kuidas uurida vaimset pärandit (Rahvakultuuri Keskus, 2 osalejat) Töö monoloogiga (Harrastusteatrite Liit) Hispaania keele algkursus (Edukontor, 3 osalejat) Turism Turismiasjaliste õppereis (SA Saaremaa Turism) Giidide õppereis Sõrve (Saaremaa Giidide ühing) Turismitöötajate õppereis Vilsandile (MTÜ Visit Saaremaa) Lääne-Eesti õppereis : Haapsalu ja Läänemaa ( MTÜ Lääne-Eesti Turism) Keskaja keskuse külastus (Saaremaa Giidide Ühing) Veebikursused Infopädevuse e-kursus (TÜ Raamatukogu) Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises (Tartu Ülikool) Kuidas võõras kultuuris ellu jääda? (Tartu Ülikool) Muu Loodusõhtu „Aasta lind 2017 - turteltuvi“ (Keskkonnaamet) Infopäev “EV 100” ( KÜSK, Saare Maavalitsus) Täienduskoolitus kontoritöötajatele – trükiste kujundamine ja küljendus (Kuressaare Ametikool) Arvutiõpetus (TÜ väärikate ülikool) Vabatahtlike kaasamine (Kultuuriministeerium) Tartu Ülikooli väärikate ülikooli loengud Kuressaares : Elu mõttest ja lendudest teistele planeetidele (4 osalejat) Mis on väärtuslikku Kuressaares? (4 osalejat) Mida ütleks Juhan Peegel tänase Eesti ajakirjanduse kohta (4 osalejat) Ohutusalane teadlikkus ja hoiakud (4 osalejat) Kuhu ja kuidas me seilame? (4 osalejat) Eestlastest ja eestlusest Ameerikas (3 osalejat) Terves kehas terve vaim (3 osalejat) H iina meditsiin ja pikaealisus (4 osalejat) Kinnisvaraomaniku rõõmud ja mured (3 osalejat) Ohtlikud ained igapäevatoodetes (3 osalejat) Kas privaatsust saab kaitsta? (3 osalejat) Saaremaa paas: tekkeloost kasutuseni (3 osalejat) Väärikas vananemine ja head suhted eri põlvkondade vahel (3 osalejat) 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused: Saare Maakonna Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukoguhoidjatele 10 õppepäeva ja 2 õppesõitu (Läti, Kärla raamatukogu ). Tabel 4 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kestus Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv Eelarve/Koolituseks kulutatud summa 1.02 Esmaabi koolitus Mari Alle 8 tundi 14/7 768 2.02 Esmaabi koolitus Mari Alle 8 tundi 14/7 8.02 Esmaabi koolitus Mari Alle 8 tundi 15/9 9.02 Esmaabi koolitus Mari Alle 8 tundi 15/9 1.03 Elukestva õppe edendami-ne koostöös raamatu-kogudega. Väikelaste vanemate õppesse tagasi-pöördu-mise toetamise kogemusi. Täiskasva-nu kui õppija ETKA Andras Monica Marfeldt Ene Käpp Jaana S. Liigand-Juhkam 6 tundi 41/12 88 12.04 Sündmus-korralduse ABC Anneliis Kõiv 5 tundi 37/13 527 19.05 Läti kirjandus ja kultuur Evelin Arust 4 tundi 34/12 + 27 Tartumaa rkhoidjat 511 23.08 Raamatu-kogud ühend-vallas Madis Kallas, Alo Heinsalu 2 tundi 22/10 0 14.-16.09 Õppereis Läti Rahvusraamatukok-ku, Cesise ja Jercen-muiža raamatu- kokku, Eesti Rahva Muuseumi külastus 24 tundi 40/12 5057 20.10 Rahvaraa - matuko-gude statistika Margit Jõgi 4 tundi 31/13 258 7.11 XIV kirjandus-tuur Sõnaränd Eva Koff, Jan Kaus, Tarmo Teder, Urmas Vadi, Maire Liivamets 3 tundi 31/10 0 29.11 Õppesõit Kärlale. Kärla raamatukogu ja rahvamaja külastus Kärla raamatukogu ajalugu Maaraamatukogude laagrist Turu Linnaraa-matuko-gust Raamatu-koguinfot Ülle Maimann, Kaie Niit Sirje Tarvis, Urve Vakker Maire Rauk Anu Vahter 5 tundi 33/13 713 Kokku 7922 € Koolitus päevade kavandamisel arvestati raamatukoguhoidja kutsestandardi kompetentsinõuetega (lugejateenindus, toimetulek keerulistes situatsioonides, kogude kujundamine, eesti ja eri rahvaste kirjanduse tundmine, raamatukoguteenuse turundamine, juhtimine jne) ning raamatukoguhoidjate koolitussoovidega. Õppesõidud ja kohapealsed koolituspäevad andsid erialaseid ja üldkultuurilisi teadmisi ning võimaluse suhelda kolleegidega ja kogemusi vahetada. Maaraamatukogude töötajad peavad oluliseks, et õppepäevad toimuksid Kuressaares kohapeal. Erialast abi probleemide ja küsimuste tekkimise korral said maaraamatukoguhoidjad keskkogu töötajatelt jooksvalt telefoni või e-posti teel. Seoses Mustjala ja Võhma raamatukogu juhataja vahetumisega, nõustas pearaamatukoguhoidja uut töötajat kohapeal kahel korral. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised LISA 2 Raamatukoguhoidjad esinesid koolis, kirj andussõprade klubis ja seltside koosolekutel . Enamasti olid need kirjandusteemalised ettekanded. 2.4.4 Erialahariduse omandamine Maakonna 51 raamatukoguhoidjast 23-l on kõrgharidus (sh 13 keskkogu töötajal). Raamatukogunduslik kõrgharidus on 15 töötajal (sh 9 keskkogu raamatukoguhoidjal). Keskharidusega raamatukoguhoidjaid on maakonnas 28 (sh 7 keskkogu töötajat). Raamatukogunduslik keskharidus on 8 töötajal (sh 3 keskkogu töötajal). Kutsekvalifikatsiooni tunnistus on omistatud 33 maakonna raamatukoguhoidjale (sh 13 keskkogu töötajale). 2017. a läbis üks külaraamatukogu juhataja Eesti Rahvusraamatukogu juures kutseõppe koolituse. 2.4.5 Töötajate tunnustamine Maret Kaju (Kihelkonna) – Kultuuriministeeriumi tänukiri Helle Kesküla (Abruka) – Saare Maavalitsuse tänukiri ja meene Estra Kullama (Torgu) – Torgu Vallavalitsuse tänukiri ja meene Ülle Maimann, Kaie Niit (Kärla) – Kärla Põhikooli tänukiri Erika Pints (Liiva) – Muhu Lasteaia tänukiri Marju Pulk (Pihtla) – Pihtla Vallavalitsuse aumärk Marlin Pärn (Orissaare) – Orissaare Lasteaia tänukiri Agnessa Sepp (Sakla) – Valjala Vallavalitsuse tänukiri Aive Sepp (Laimjala) – Saare maakonna 2017. a parim maaraamatukoguhoidja, auhinna „Aasta maaraamatukoguhoidja 2017“ nominent, ERÜ tänukiri Janne Sepp (Pihtla) – Pihtla Vallavalitsuse aumärk, Pihtla Kooli tänukiri Anu Urmet (Tornimäe) - Kultuuriministeeriumi tänukiri Tunnustati ka raamatukogusid, mis on sisuliselt ju töötajate tunnustamine. TÕN-i raames omistati Abruka raamatukogule nimetus “Saare maakonna aasta raamatukogu 2017”. Selle nimetuse nominendid olid veel ka Sakla ja Valjala raamatukogu ning Saare Maakonna Keskraamatukogu. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid ja asukoht. LISA 3 26 Saare maakonna külaraamatukogu asuvad ühes hoones koos mõne muu asutusega (rahvamaja, seltsimaja, arstipunkt, noortekeskus, lasteaed, tööõppekeskus, kauplus, põllumajandusühistu, sotsiaalkorterid, külakeskus, kool jne). Kolm raamatukogu on päris omaette. 2018. aastal toimuvad muudatused järgmiste raamatukogude ruumide osas: Aste raamatukogu kolib lasteaia majast uutesse ruumidesse Aste klubi hoonesse Eikla raamatukogu kolib samas hoones raamatukogule sobivamasse ruumi Kihelkonna raamatukogu kolib Kihelkonna kooli hoonesse Laimjala raamatukogu saab asukoha sama hoone 1. korrusel Päevakorral on Lümanda keskusehoone renoveerimine ning selle käigus uuendatakse ka raamatukogu ruumid. Renoveerimistööde täpne algusaeg ei ole teada. Remondivajadus: Abruka raamatukogu vajaks uusi aknaid ja seinte soojustamist. 2018. a neid töid plaanis teostada pole. Hellamaa raamatukogu asub vanas suures amortiseerunud majas. Eeldatavasti tellitakse hoone renoveerimisplaan 2018. aastal. Randvere raamatukogu ruumid vajaksid värskendust ja uut põrandakatet. 2018. a seda plaanis pole. Võhma raamatukogule on vaja leida teine lahendus kütmisele, kuna praegu on raamatukogus väga külm. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele. Esimesel korrusel asuvatesse külaraamatukogudesse (neid on maakonnas 23) on kergema liikumispuudega inimestel ligipääs olemas. Kaldteed saab kasutada 12 maaraamatukokku sisenemiseks. 2017. a ehitati metallrest-kaldtee Liiva raamatukogule. Teisel korrusel asuvatesse külaraamatukogudesse on liikumispuudega inimestel sisenemine raskendatud. Selliseid raamatukogusid on praegu maakonnas 6 (Kaali, Laimjala, Lümanda, Pärsama, Tagavere, Tornimäe). Laimjala raamatukogu kolib 2018. a esimesele korrusele. Keskraamatukogu külastamine on liikumispuudega ja ka ratastooliga inimesel võimalik. Olemas on lift ja invatualetid mõlemal korrusel. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Arvutitöökohti on maakonna raamatukogudes kokku 112, millest 61 arvutit kasutajate ja 51 raamatukogutöötajate käsutuses. Kokku on keskkogus 31 arvutit, millest 14 on kasutajaarvutid. Orissaare vald liisis HITSA põhikoolide digitaristu meetmest 4-aastase kasutusrendiga koolile ja teistele allasutustele arvutid. Orissaare raamatukogu sai 6 uut arvutit. Uue arvuti ostsid kolm külaraamatukogu. Keskraamatukogu rentis 2017. aastal 26 arvutit ja 13 monitori, millest 9 arvutit ja 3 monitori Kuressaare Linnavalitsuse riigihanke kaudu Datagate OÜ-lt ning ülejäänud Telialt. Lisaks osteti keskkokku 1 arvuti ja 4 monitori ning pikendati ESET litsentsi kõigile arvutitele kaheks aastaks. 2017. a sai Metsküla raamatukogu kaks korda kiirema internetiühenduse. Kärla ja Tornimäe raamatukogu on saamas ülikiiret internetiühendust, kuna nende raamatukogude piirkonnas on juba käimas kaabelliini ehitus. WIFI leviala on olemas kõigis maakonna rahvaraamatukogudes. 3. Kogud Kõik maakonna rahvaraamatukogud komplekteerivad oma kogud keskraamatukogu kaudu. Keskraamatukogu koostab külaraamatukogude tellimuste alusel iga nädal koondtellimused, olles võrrelnud enne kahe hulgilao hindu. Tellimused tehakse hulgiladudest (Apollo ja Rahva Raamat) ning otsetellimused kirjastustest ja kirjanikelt. Teavikute saabumine Kuressaarde toimus tavaliselt tarnijate kulul, enamasti 1-5 korda nädalas. Vajadusel tõi raamatupakid Tallinnast ära Kuressaare Linnavalitsuse auto või tellisime majandusvedude teenust AS-lt Tehtal . Tavaliselt ühildati teavikute transport näituste vms Tallinnast toomise või sinna tagasi viimisega. Raamatupakkide toimetamise üks kord kuus külaraamatukokku organiseerisid maaraamatukogude juhatajad. 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Komplekteerimise aluseks on Saare Maakonna Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted, mille koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest: SKR põhimäärus (Kuressaare Linnavolikogu 22. mai 2014 otsus nr 24), Rahvaraamatukogu seadus, Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend (kultuuriministri 12. juuli 2004. a määrus nr 9), Maakonnaraamatukogude nimetamine (kultuuriministri määrus, jõustunud 19.04.1997), Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord (kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1) ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu soovitused kogude kujundamiseks rahvaraamatukogudele (23. juuni 2013). Maakonna külaraamatukogude juhatajad teevad valiku saadetud (1-2 korda nädalas) tellimislehtede põhjal ise, lähtudes oma rahalistest võimalustest ning arvestades oma raamatukogu teeninduspiirkonna eripära (kooli või lasteaia olemasolu, piirkonnas asuvad asutused, suvitajate soovid jne). Valdade siseselt teevad raamatukogud teavikute tellimisel koostööd. Ühiselt otsustatakse, kes mida ostab. Jätkuvalt on suur tähtsus järelkomplekteerimisel. Kogude täiendamisel oli endiselt esikohal Eesti autorite ja Eesti kohta ilmuva kirjanduse, samuti lastekirjanduse ning oma piirkonna kodulooliste trükiste soetamine. Olulisel kohal oli ka teatmeteoste ja teadmiskirjanduse ning väärt tõlkekirjanduse tellimine. Kokku saabus 2017. maakonna raamatukogudesse 12 943 teavikut, millest 12% olid annetused. Ostetud teaviku keskmiseks hinnaks kujunes 2017. a 12,52 eurot ( 2016. a 11,74 €). Vallad andsid teavikute soetamiseks elaniku kohta keskmiselt 2,60 € (2016 - 2,47 €). Kõige rohkem andsid teavikute ostmiseks raha elaniku kohta Ruhnu vald - 10,99 € ja Torgu vald 8,11 €, kõige vähem Leisi vald - 1,44 €. Kuressaare linna poolt keskraamatukogule elaniku kohta eraldatud toetus teavikute (sh raamat, auvis, elektrooniline teavik, muu teavik) soetamiseks oli 1,40 eurot (2016 - 1,31 €). USA saatkonna toetus keskraamatukogu Ameerika teabepunktile teavikute (raamatud, perioodika) ostmiseks oli 1281 €. Kogude ringlus maakonnas oli 0,6, kesk raamatu kogu kogu ringlus 0.8. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Komplekteerimissummast kulus maakonnas raamatute ostmiseks 79%. 2017. a tuli maakonna raamatukogudesse raamatuid juurde 12 230 eksemplari (2016 - 11 765 eksemplari), millest osteti 10 721 eksemplari (2016 - 10 472) ning 1509 eksemplari (2016 – 1293) olid annetused. Nimetusi lisandus 4410. Maakonda ostetud raamatutest oli 72% ilu- ja lastekirjandus nagu varasemalgi aastal. Keskkogu raamatufond suurenes 3676 eksemplari võrra (2016 – 3422), millest ostud olid 3300 eksemplari (2016 -3092). Annetusi oli 376 eksemplari. Ostudest moodustas ilu- ja lastekirjandus 57%, see on ühe protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Keskkogu komplekteerimissummast läks raamatute ostmiseks 86%. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Maakonnas tervikuna moodustas id perioodikale tehtud kulutused komplekteerimissummast 20,4%. Perioodikat telliti maakonna raamatukogudesse 33 895 € eest, millest 3559 € eest osteti kultuuriperioodikat (2016 - 32 519 €). Keskkogu l kulu s perioodika tellimisele 6406 eurot, mis on 5% rohkem kui 2016. aastal. See on 12,8% keskkogu komplekteerimiskuludest. Keskkogus oli võimalik lugeda 127 nimetust ajakirju ja 20 nimetust ajalehti. Maaraamatukogudesse oli tellitud 3-34 nimetust ajakirju ja 0 (Ruhnu) -10 nimetust ajalehti. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Raamatukogude külastajate huvi kogudes olevate auviste vastu on aasta-aastalt kahanenud ning seetõttu on neid ka vähem soetatud. Auviseid tuli maakonna raamatukogudesse juurde 88 (2016 -168), millest 66 (2016-150) olid ostud ja 22 (2016-18) annetused. Keskkogusse lisandus auviseid 56 (2016 -114), sh 41 ostud ja 15 annetused. Elektroonilisi teavikuid said maakonna raa matukogud juurde 9, sh 6 ostud ja 3 annetused (2016 – 3). Keskkogusse tuli elektroonilisi teavikuid 7, sh 6 ostud ja 1 annetus. Muid teavikuid lisandus maakonna raamatukogudesse 29, sh 18 keskraamatukokku. Kõik lisandunud olid ostud. 3.2 inventuurid, mahakandmised Inventuur viidi läbi Hellamaa, L eisi ja Pärsama raamatukogus. Maakonna raamatukogude kogudest kustutati 10 630 raamatut (sh 1805 keskkogus), 17 auvist, 5 elektroonilist teavikut ja 3 muud teavikut ning 522 aastakäiku ajakirju. Keskraamatukogu fondist auviseid, elektroonilisi ja muid teavikuid ning ajakirjade aastakäike 2017. a ei kustutatud. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Välisteeninduspunkte on kolmel külaraamatukogul – Laimjala, Pihtla ja Sakla raamatukogul. Raamatute tagastuskast on 5 külaraamatukogul ning 2017. aasta sügisest on ka keskraamatukogu lugejatel võimalik raamatuid tagastada väljaspool raamatukogu lahtiolekuaegu, kasutades selleks raamatute tagastuskasti. Omniva lepingulisena osutavad postiteenuseid 8 külaraamatukogu (Aste, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme, Torgu, Tornimäe, Valjala). Tavaaegadel tuleb teenindada 5-12 postiteenuste klienti päevas, pühade aegu rohkem ning seetõttu on raamatukogutöö päris palju häiritud. 2017. aastal tekitas tõelist rahulolematust Omniva poolt makstav madal tasu tehtavate postiteenuste eest. Probleemist on teadlik ka uue, Saaremaa valla juhtkond ning kavas on lepingud Omnivaga üle vaadata ja uuendada. Orissaare raamatukokku on aegade j ooksul kogunenud väheke riideid ja kostüüme ning mütse-maske (eelkõige lastele). Soovi korral laenutatakse neid välja näitemängude, kostüümipidude jne tarvis. Hellamaa raamatukogu juhataja viis läbi küsitluse Hellamaa Raamatukogu ja Hellamaa Külakeskuse poolt pakutavate teenuste kasutamise kohta (asuvad ühes hoones). Vastas 55 kasutajat. Hinnangud teenindusele olid väga positiivsed. Avaldati soovi veel mõningate teenuste kättesaadavaks tegemiseks. Oli rahulolematuid teavikute valiku ja raamatukogu lahtiolekuaegade suhtes, kuna seoses raamatukogu juhataja koormuse vähenemisega 0,7 koormusele, lühenes ka raamatukogu lahtiolekuaeg. Kärla raamatukogu korraldas maikuus lugejaküsitluse eesmärgiga uurida lugejate rahulolu, soove ja ettepanekuid edaspidise töö paremaks korraldamiseks uues majas. Küsimustik tuli täita paberkan djal ning oli anonüümne. Jagati välja 100 ankeeti, millest tagastati 57. Enamus vastajaid olid naised vanuses 60 ja enam. 55,5% vastajatest olid töötajad. Kõik küsimustiku täitjad olid rahul lahtiolekuaegadega ning raamatute ja perioodika valikuga. Oldi arvamusel, et vajaliku teaviku leidmine on lihtne. Töötajate teeninduse ja kompetentsusega olid väga rahul 88,9% vastajatest. Leiti, et külastajatesse suhtutakse meeldivalt ja abivalmilt. Küsiti ka arvamust raamatukogus korraldatavate ürituste kohta, sest endises Kärla raamatukogus puudus pind näituste ja väljapanekute tege miseks, ürituste korraldamiseks. I segi raamatukogutundide läbiviimine oli raskendatud, sest ruumi oli vähe. Kuid ainult 11,1% arvas, et üritusi võiks rohkem olla. Küsimus t ele, milliseid üritusi võiks raamatukogu korraldada ja millistel osaleksite, ei saanud aga ühtegi ettepanekut. Pärsama raamatukogu viis läbi rahulolu-uuringu, mille käigus jagati välja 24 ankeeti. Tagastati neist 12. Vastajad olid rahul raamatukogu poolt pakutavate teenuste ning raamatukogust saadava raamatuvalikuga. Neile meeldis, et raamatukogu on kodu lähedal, hubane ja kõik vajalik olemas. Tehti ettepanek, et Ratla külas võiks avada laenutuspunkti. Pakuti välja, et võiks korraldada kohtumisi kirjanikega ja teha raamatututvustusi. Rahul oldi sõbraliku ja kompet entse raamatukogutöötajaga. Kõige suuremaks sooviks oli aga, et raamatukogu ikka alles jääks. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. Maakonnas on kasutajate käsutuses 61 arvutit (sh 14 kesk kogus, millest 10 on internetipunkti arvutid ). Kõigil rahvaraamatukogudel on WIFI leviala. Maaraama tukogudes on internetipunktide arvutite kasutamine vähenenud. Peamised külastajad on vanemad inimesed, kes tihti vajavad abi internetis toimingute tegemisel ning lapsed veedavad vaba ae ga. Elavam on internetipunktide külastamine suvekuudel, kui Saaremaad külastavad turistid ja puhkajad. Raamatukogu arvuteid kasutatakse ka siis, kui on vaja midagi välja printida. Internetipunktide kasutajad külastasid põhiliselt internetipanka, sotsiaalmeedia kanaleid, infoportaale, ajalehtede võrguväljaannete lehekülgi, osteti praami- ja lennupileteid, otsiti infot vaatamisväärsuste kohta, digiallkirjastati dokumente jne. Keskraamatukogu internetipunkti külastusi oli 2017. aastal 20 859, mis on 0,6% rohkem kui eelmisel aastal. Kuressaare linnas on väga vähe võimalusi koopiateenuste saamiseks, printimiseks, skaneerimiseks või ID-kaardiga toimingute teostamiseks. Seetõttu on keskkogu s nende teenuste osakaal kasvanud. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused Saare maakonna elanikest kasutab raamatukogude teenuseid 34,5% (2016 - 35,1%), keskraamatukogu hõlve oli 41,6% (2016 – 43,2%). Laenutusi elaniku kohta oli maakonnas 7,4 (2016 – 7,8), keskraamatukogus 7,6 (2016 – 7,9). Laenamissagedus maakonna raamatukogudes kokku 21,5 (2016 – 22,2), keskkogus 18,4 (2016 – 18,4). Maakonna raamatukogude kojulaenutustest 80,7% olid raamatud, 19,1% perioodika ja 0,2% auvised. Keskkogus olid 98,7% raamatud, 1,1% perioodika ja 0,2% auvised. Auviste laenutused on aasta-aastalt vähenenud. Ilukirjanduse osakaal kojulaenutuste hulgas on kasvanud. 2017. aastal oli 59,9% kojulaenutustest ilukirjandus (2016 – 58,8%), keskkogus oli ilukirjanduse osakaal 67,6% (2016 – 66,5%). Kojulaenutustest moodustas võõrkeelne kirjandus 0,9%, keskkogus 2,1%. Tabel 5 Raamatu-kogu Lugejad 2016 Lugejad 2017 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 12030 11771 - 259 Sh keskk 5926 5684 - 242 Raamatu- kogu Külastused 2016 Külastused 2017 Muutus (+-) Virtuaal-külast. 2016 Virtuaal-külast. 2017 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 194 836 197 660 + 2824 50 891 41 556 - 9335 Sh keskk 110 584 111 025 + 441 12 902 15 850 + 2948 Raamatu- kogu Laenut-d 2016 Laenut-d 2017 Muutus (+-) Päringud* 2016 Päringud* 2017 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 266 997 252 921 - 14 076 3466 4194 + 728 Sh keskk 108 809 104 376 - 4433 1974 2573 + 599 Maakonnas tervikuna põhinäitajad lugejate, laenutuste ja virtuaalkülastuste osas langesid, kuid maakonna raamatukogude külastuste, päringute ja keskkogu virtuaalkülastuste arvnäitajates oli siiski väike kasv. Arvnäitajate vähenemise põhjused on raamatukogutöötajate hinnangul järgmised: Saare maakonna elanike arv väheneb jätkuvalt aasta-aastalt (kolitakse mandrile, välismaale), i nimesed on hõivatud tööga kodust kaugemal. Vaba aja veetmiseks on rohkem erinevaid võimalusi. Elanikkond vananeb, tekivad terviseprobleemid, mis ei võimalda lugeda. Suure osa laste ajast hõlmavad arvutid ja nutitelefonid. Aina rohkem on laste aeg lisaks intensiivsele koolitööle sisustatud huvialaringide ja muu meelelahutusega. Mitmed raamatukogud olid erinevatel põhjustel pikalt suletud (remont, kolimine, töötaja pikaajaline haigus, töötaja surm) Kohaliku kaupluse sulgemine. Inimesed käisid sisseoste tegemas ja külastasid ühtlasi kõrval asuvat raamatukogu . Külastuste arv suurenes raamatukoguhoidjate arvates raamatukogudes toimunud huvitavate ürituste ja näituste tõttu. Oma osa on külastuste kasvus ilmselt ka postiteenuse pärast raamatukokku tulijatel. Järjekorras oodates sirvitakse ikka mõnda raamatut või ajakirja. Uudistama tuldi uusi raamatukogusid Kärlal ja Valjalas. Päringuid esitati 2017. a kogu maakonna raamatukogudes kokku 4194, sh 2573 keskkogus. Valdavalt olid need teemapäringud. Rohkem küsiti käsitöö, rahvariiete, erinevate reisisihtkohtade, ajaloo, meditsiini, kodulooainese, turunduse, esoteerika, juhtimise jne kohta. 4.3 RVL teenindus Maakonnas tervikuna said raamatukogud RVL-i teel kokku 1055 tellimust (2016 – 1226 tellimust). Teistelt telliti 1309 eksemplari (2016 – 1261). Keskkogust telliti 511 eksemplari (2016 – 773). Enamasti olid need Saare maakonna raamatukogude tellimused, mis toimusid läbi RIKS-i. Maakonnasisese RVL-i puhul korraldati raamatute kättesaamine ja tagastamine raamatukogutöötajate vahendusel või sõprade-tuttavate abiga. Keskkogu tellis raamatuid peamiselt kõrgkoolide ja mandri suurematest raamatukogudest. 2017. a telliti ja ka saadi 89 eksemplari (2016 - 69 eksemplari). 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste- ja noorsookirjanduse komplekteerimisel eelistatakse eesti algupärast laste- ja noorte- ning teadmiskirjandust ja väärt tõlkekirjandust. Komplekteerimisel arvestatakse võimalusel nõudlusega nii kohu stusliku kirjanduse kui menuraamatute osas ja tehakse järelkomplekteerimist soodsamate hindade korral. Positiivne on see, et järjest enam ollakse koolides paindlikumad kohustusliku kirjanduse osas. Saare maakonda osteti laste- ja noorsookirjandust kokku 795 nimetust ja 2444 eksemplari (sh lastekirjandust 689 nimetust , kokku 2045 eksemplari ning noorsookirjandust 106 nimetust , kokku 399 eksemplari). Ostud sisaldasid nii 2017. a ilmunud laste- ja noorsooraamatuid kui ka järelkomplekteeritud teoseid. Annetustena sai Saare maakond laste-ja noorsookirjandust 2017. aastal juurde 118 nimetust, kokku 136 eksemplari. Saare Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonda osteti 2017. aastal laste- ja noorsooraamatuid 583 nimetust ja 723 eksemplari. Lastekirjanduse osa oli sellest 510 nimetust , kokku 640 eksemplariga (ilukirjandus ja teadmiskirjandus kokku). Noorsookirjandust osteti 73 nimetust, kokku 83 eksemplari (ilukirjandus ja teadmiskirjandus kokku). Annetustena saadi laste- ja noorsookirjandust lasteosakonda juurde 29 nimetust kokku 33 eksemplari. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d 2016 Lug-d 2017 Muutus (+-) Külast-d 2016 Külast-d 2017 Muutus (+-) Laenut 2016 Laenut 2017 Muutus (+/-) Linna/maak. rmtk 2574 2588 + 14 194 836 197 660 + 2824 27 185 24203 - 2982 Sh keskk 1055 1078 + 23 16 508 19 085 + 2577 8422 7906 - 516 4.4.3 Laste -ja noorteteenindus , sh lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Maakonna lugejate üldarvust 22% (2016 – 21,2%) olid lapsed. Laste külastused moodustasid kõigist külastustest 22% (2016 – 20%) ning laenutused 9,6% (2016 – 10,2%). Keskraamatukogu lugejatest olid 19% (2016 – 17,8%) lapsed. Keskkogu laste külastuste hulk moodustas 17,2% (2016 – 14,9%) külastuste üldarvust . Laste laenutusi oli 7,6% (2016 – 7,7%). Raamatukogutöötajate hinnangul on laste lugemisharjumuste kujundamise peamisteks eeldusteks lapsi köitvate teavikute olemasolu raamatukogus, koostöö tegemine kohaliku kooli , lasteaia ja lapsevanematega ning erinevate kirjandusürituste korraldamine. 2017. aastal pakkusid raamatukogud lastele enam organiseeritud ajaveetmise võimalusi kui varemalt. Sellest ka laste külastuste arvu kasv. Laste le meeldib raamatukogus aega veeta – mängida lauamänge, värvida ja joonistada, osaleda meisterdamistundides, viktoriinides, üritustel jne, kuid kahjuks üha vähem laenutavad nad raamatuid. L aste ja noorte kultuuriaasta raames korraldati hulk huvitavaid lugemisele suunavaid üritusi. Keskraa matukogu lasteosakond koostas koos Kuressaare Noortejaamaga vastava rakenduse abil põneva mängukeskkonna ja nii saadeti noored linna peale raamatutegelaste otsingutele. Lapsed ja noored ar vestavad paljudes asjades eakaaslaste arvamuste ja hinnangutega. Valjala Põhikooli kirjandusõpetaja annab igal kevadel 7.-9. klassi õpilastele ülesande tutvustada kaasõpilastele ühte uut proosaraama tut ja ühte uut luuleraamatut. N endele raamatutele on lisandunud veel reisikirjad ja kriminullid. Nii mõnigi laps on taas raamatute juurde jõudnud. Kärla raamatukogu soovitab koostöös algklasside õpetajate ja kirjandusõpetajatega õpilastele uuemat kirjandust, mida õpilased raamatukogutundides tutvustavad ka kaaslastele. Olulised olid ka kirjanikega kohtumised, mille järel kohe tõusis nende autorite teoste laenutamine. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused. LISA 4 Lastele ja noortele korraldatud ettevõtmiste põhiteemad olid: kalendritähtpäevad, laste ja noorte kultuuriaasta, eesti ja välisautorite lastekirjandus ning kodupaiga kultuur ja loodus. Lasteürituste organiseerimisel tehti koostööd koolide, lasteaedade, noortekeskuste ja teiste asutustega (spaad, ettevõtted, talunikud, kultuurikeskus jne). Abruka raamatukogu oli nagu varasematelgi aastatel lastele looduse vahendajaks. Looduslaagrites toimusid kirjanduslikud loodusmatkad, õpiti selgeks näitemäng „Rääkivad puud“. Lümanda lastega koostati ravimtaimede herbaarium ja iga laps valmistas veel käbisoomustest siili või öökulli. Nendest koostati ka näitus, mis oli avatud raamatukogupäevade lõpuni. Hellamaa raamatukogu laste- ja noorte kultuuriaasta suuremaks ürituseks oli „Helena Läks Hellamaalt“ - kohtumine koduküla noore kirjaniku Helena Läksiga, kes osalejate rõõmuks luges ka ette oma raamatu „Kasside salajane pagaritöökoda“. Lugejatega koostöös valmis näitus „Minu lapsepõlveraamat“, kuhu toodi vanima teavikuna 1848. aastal välja antud raamat. Näituse põhjal toimus ettelugemispäev ja juhataja koostas ristsõnamõistatuse „Eesti laste- ja noorsookirjandus ” . Külakeskuse saalis o li kunstnik ja kirjanik Urmas Tulviste lasteraamatute illustratsioonide ja joonistuste näitus. Toimus kohtumine Urmas Tulvistega. Aasta lõpus eksponeeriti noore kunstniku Gedren Kollo näitust „Minu mõttemaailm“. Laimjala raamatukogu juhataja korraldas kirjaniku ja rännumehe Marko Kalduri ning tema koera Tähekiire kohtumise Kahtla lasteaed-algkooli lastele. Marko Kaldur esines ka Liiva ja Tornimäe raamatukogus. Orissaare raamatukogu üheks olulisemaks laste ürituseks oli algklasside kevadine luuletund, kus iga klass õppis pähe ühe luuletaja-juubilari luuletusi ning õpilased esitasid neid klassis. Parimad etlejad esinesid luuletunnis, kus tutvustati ka autoreid ja nende loomingut. Lõbusaim ettevõtmine oli kahtlemata Astrid Lindgreni raamatutegelaste karneval. Suurim väljakutse oli aga suviste laste- ja noorte kultuuriaasta teemateisipäevade korraldamine. Kõige enam huvilisi meelitas kohale lemmikloomapäev ja patsipunumis- ning trikitegemise päev. Leigem alt suhtuti omaloomingupäeva . Sakla raamatukogus toimus küla laste jõulupidu “Jõulud vanasti”. Loeti ette jõulujutte, mängiti vanaaja mänge, käis jõuluvana. Üritust aitas läbi viia KUMU koolitusosakonna juhataja Piret Sepp. Valjala raamatukogu korraldas emakeelepäeva luulevõistluse, kuhu lapsed esitasid emakeelest kirjutatud luuletused ning emakeelepäeval toimunud autasustamisel lugesid neid ka ette. Teine suurem Valjala raamatukogu ettevõtmine oli jüripäeva maastikumäng lasteaia õuealal. Osalesid Valjala Põhikooli 1.-4. klassi lapsed. Kontrollpunkte oli 8. Küsimused kontrollpunktides hõlmasid nii muinasjutte, lasteraamatute pealkirju, sõlmede tegemist, teraviljade tundmist, otsingut internetis, koduvalla ja taimede tundmist. Meeskonnad olid 5 - liikmelised. Raamatukogu juhataja tunnistab, et selle mängu tegijana õppis ta ise palju ning talle selgus tõsiasi, et tänapäeva laste funktsionaalne lugemine on kehv, nende keskendumine on raske ja nad on väga orienteeritud kiirusele. Keskraamatukogus käis lastele esinemas rekordarv laste kirjanikke – tervelt 5 (Markus Saksatamm, Ilmar Tomusk, Mika Keränen, Kerttu Soans ja Grethe Rõõm). Rohkem eksponeeriti keskkogus nii noorte kui professionaalide lastele ja noortele suunatud kunsti. Toimus esimene interaktiivne lugemisvõistlus õpilastele erinevates vanuseastmetes. Olid lugemiskoera hommikud ja ettelugemisvõistlus. Esmakordne oli koostöö linna noortekeskusega, kellega kahasse korraldati kaks suuremat ülelinnalist üritust. Sel aastal kasvas oluliselt keskkogu laste lugemissaali külastamine. Ajaveetmise kohana leiti lugemissaal üles perede ja noorte poolt, kes veetsid aega lauamänge mängides. Raamatukogu sisustas koolivaheaegadel laste vaba aega, pakkudes erinevaid tegevusi. Korraldati vanaraamatute ja kaasaegsete - häälega raamatute päevi. Tähistati rahvakalendri tähtpäevi, mille käigus joonistati, meisterdati ja võrreldi vanu asju ja tegemisi tänase päevaga. 4. 5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 7 Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Abruka 34 1 1 Hellamaa 11 1 3 Laimjala 62 1 6 Pihtla 6 1 3 Sakla 20 1 2 Tagavere 14 1 6 Tornimäe 36 1 4 Kokku 183 1 25 Koduteenuseks on raamatute ja ajakirjade laenutamine. Soovitud teavikud viisid eakatele ja puutega inimestele koju kätte raamatukogutöötajad ise või koduhooldusega tegelevad valla sotsiaaltöötajad. Laimjala raamatukogu juhataja märgib, et tutvustab koduteeninduse käigus vahel ka valla õigusakte ja jagab sellekohast infot, vastab sotsiaalteenuseid puudutavatele küsimustele ning tutvustab valla kultuuritööd jne. Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Muinasjutuhommik Ka llemäe kooli Kuressaare Filiaali õpilastele 1 27 Saare Maakonna Keskraamatukogu lasteosakond teeb koostööd Kuressaare toimetuleku raskustega laste rühmadega, korraldades neile jutuhommikuid ja tegevusi , lähtudes nende soovidest. Augusti lõpu s korraldasid Minu Unistuste Päeva vabatahtlikud koos Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu meeskonna, keskraamatukogu vabatahtliku Ly ja tema teraapiakoera Mia ning laste lugemissaali töötajatega unistuste päeva väikesele Helenale. Helena ei ole Saaremaa tüdruk, kuid oma unistuste päeva asukohaks valis ta Kuressaare ning üheks kohaks ka keskraamatukogu. Kärla raamatukogu lugejateks on mõned hoolekandeasutuse Sõmera Kodu (vaimupuudega ja psüühiliste häiretega inimesed) elanikest. Psüühilise erivajadusega isikud, kui neile on määratud eestkostja, saavad laenutada ainult eestkostja nõusolekul. Randvere raamatukoguga ühes hoones asuvas tööõppekeskuses käivad erivajadustega inimesed, kellega raamatukogu juhataja vahel viib läbi üritusi (ettelugemine, joonistamine, koos laulmine). 4. 6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond. 2017. aastal oli maakonna raamatukogudes kokku 538 näitust ja väljapanekut (2016 - 541), sh 61 keskkogus (2016 – 75) ning t oimus 422 üritust (2016 – 407), sh 82 keskkogus (2016 – 94). Erinevatest üritustest võttis osa 14 927 inimest, sh 2432 osales keskkogu poolt korraldatud ettevõtmistes. Raamatukogudes eksponeeritud näitused ja väljapanekud olid enamasti pühendatud kirjanike, kunstnike ja teiste väljapaistvate inimeste juubelitele, rahvakalendri tähtpäevadele ning muudele olulistele teemadele. Valdav osa Abruka raamatukogu näitustest olid loodusteemalised. Koostöös Tartu Ülikooli Loodusmuuseum iga sai võimalikuks Theodor Lippmaa akadeemilist pärandit tutvustava näituse korraldamine Abrukal . Taritu raamatukogu ulatuslikum näitus oli „Meie kodulugu“. O li mitmeid huvitavaid näitusi oma piirkonna inimeste erakogudest - Hellamaal Eesti Vabariigi aegsete raamatute näitus külavanema koduraamatukogust ning Liiva raamatukogus näitus „Eesti Vabariigile pühendatud“ (Harald Kreeni isiklikust kogust). Keskkogus eksponeeritud näitustest olid mahukamad: Mohammad Barrangi Fashtami isikunäitus „Dream“, Gražka Lauge illustratsioonid e näitus , Kadi Kurema „Jänesed ja kassid“, „Loetud hetked“ ja „Perrault muinasjuttude illustratsioonid“. Ungari päevade raames avas Ungari Instituudi juhataja Tamas Orosz keskkogus Ungari-teemalised fotonäitused – „Budapesti kutid“, Kai Tiisläri „Killukesi Ungarist“ ja Mate Bachi „Budapesti naised“. Elukestvat õpet toetavad ja vabaaja veetmiseks võimalusi pakkuvad ettevõtmised Kirjandusüritused Juhan Smuuli 95. sünniaastapäeva tähistati Aste ja Leisi raamatukogus. Laimjala raamatukogu oli üks osaline Henno Käo 75. sünniaastapäevale pühendatud ettevõtmiste läbiviimisel. Toimus Henno Käo mälestuskontsert ja tema loomingu tutvustus (näidendid, Suure Kivi loodusrada jne) ehk Saaremaa Valss 3. Jätkuvalt tegutses aktiivselt Orissaare Kirjandussõprade Klubi, mis käib koos enamasti kord kuus. Klubi eestvedajad on Orissaare raamatukogu töötajad. Oli huvitavaid kohtumisi, korraldati klubiliikmetele väljasõit Valjala valla kultuuriloolistesse paikadesse. Ka Orissaare raamatukogus oli Henno Käole pühendatud üritus, kus tema loomingut ja elukäiku tutvustas Eha Ennemuist. Oma mälestusi kooliajast oli jagamas Henno Käo kunagine klassiõde Laine Alas . Muhulasest kirjandusloolane Kadri Tüür rääkis rohkem või vähem tuntud muhulastest, eelkõige Raissa Kõvamehest , kelle "Randlasi" ta kõrvutas Juhan Smuuli "Suvitajatega". Malle Ige - kah muhulane - kehastus Mardi Risteks ning näitas, mis nägu ja tegu on üks kirjanduse pärast kannatada saanud naisterahvas. Teemaõhtul „Porikuust sai poeesiakuu“ tehti juttu luuletajatest, kel oktoobrikuus ümmargune sünni(aasta)päev ( Ave Alavainu , Helgi Muller , Priidu Beier , Velly Verev , Karl Ristikivi , Tõnis Lehtmets , Minni Nurme ) ning kirjandusklubi liikmed lugesid nende luulet. Üritusel „Käbi ei kuku kännust kaugele“ V andis Orissaare raamatukogu juhataja Eha Trumm ülevaate kirjandusloolasest ja tõlkijast Oskar Kuningast ning tema järeltulijatest: Astrid Reinlast (tema kaudu ka Boris Kaburist , Salme Kõivust , Vaime Kaburist ) ning Rõtovite-Narvade maledünastiast. Lümanda raamatukogus oli emakeelepäeval Jaak Petersoni elu ja loomingut tutvustav pärastlõuna Lümanda seenioride seltsingule. Keskraamatukogus tutvustas Tauno Vahter Tänapäeva kirjastuse uusi raamatuid. Oli Ena Metsa Naeratava Kuu ja rännu- ja raamatulugude õhtu. Raamatuesitlused Irma Järvesalu esitles uut Muh u-ainelist luulekogu „Üheskoos“ Liiva raamatukogus. Leisi raamatukogus oli Meister Hannese luulekogu ja Sakla raamatukogus raamatu “Mälestusi kolhoosist” esitlus. Salme raamatukogus tutvustas oma raamatut "Võõras mundris võõral maal" Raimond Ellik ning oli „Sörulase aabitsa“ ja Adena Sepa uue raamatu "Elu pöördelised hetked" esitlus. Keskkogus tutvustas oma raamatut „Hüüdnimi eestlane“ Harry Raudvere. Kohtumised kirjanikega Raamatukogude külalisteks olid Mika Keränen (keskkogu, Lümanda, Salme), Markus Saksatamm (keskkogu, Salme), Marko Kaldur (Laimjala, Liiva, Tornimäe), Helena Läks (Hellamaa), Urmas Tulviste (Hellamaa), Ilmar Tomusk (keskkogu , Leisi, Salme ), Kerttu Soans (keskkogu) ja Grethe Rõõm (keskkogu). XIV kirjandustuuri Sõnaränd raames esinesid keskkogus ja Orissaare raamatukogus Jan Kaus, Eva Koff, Urmas Vadi ja Ta rmo Teder ning Maire Liivamets. Etendused, kontserdid, õpitoad S uvel sai teoks vabaõhuetendus Kärla-mail Kogula külas. Etenduse kirjutas ümbruskonna legendidest ja ajaloost inspiratsiooni saanud Viimiku talu peremees Sven Aavik . Kärla raamatukogu töötajad abistasid omalt poolt autorit kodulooliste materjalidega. Keskraamatukogus esines teatritrupp Bona Verbum etendusega “Positiivseks 60 minutiga” ning Taavi Peterson esitas Bob Dylani loomingut. Üle-eestilise tuuri raames andis Sakla raamatukogus kontserdi Austraaliast pärit tänavamuusik Tate Gebert. Saaremaal toimunud muusikaõpetajate sügispäevade raames oli lauljate õpituba Kärla raamatukogus. Muud loengud ja kohtumised Torgu ja Orissaare raamatukogus oli külas Hardi Volmer. Sakla raamatukogus toimus täiskasvanud õppija nädalal Heli Maajärve loeng” Elukvaliteet paraneb sinu mõtteviisi muutusest”, külas olid Reet Viira Saaremaa Kodukandist ja Harry Raudvere. Kõrkvere raamatukogus esines Eva Luigas loenguga “ Aiajutud ja paastutoidud“. Metsküla raamatukogus oli kohtumine RMK teabejuhi Heli Alliksoniga. Abruka ja Ruhnu raamatukogu külastas president Kersti Kaljulaid. Keskkogus rääkis Maarja Tali teraapiakoertest, Mati Kaal teemal “Loomaaiad ja elurikkus” ning vahetusüliõpilane USA-st Allison Vos Halloweenist ja USA osariikide stereotüüpidest Oli börsikaupleja, koolitaja ja menuraamatute autori Alexander Elderi loeng “Efektiivne börsikauplemi s e tänapäeva majanduses” ning esines publitsist, Eesti Rooma Klubi liige ja raamatuautor Kaupo Vipp. Klubid ja ringid Tegevust jätkas Salme keskpäevaklubi, mille üks eestvedajatest ja ettevõtmiste korraldajatest on Salme raamatukogu juhataja Maie Alas. Esinema kutsutakse külalisi ja lektoreid nendest valdkondadest, mis klubi liikmetele huvi pakuvad. Eelmise aasta teemad olid kirjandus, õigus, säästlik tarbimine, turvalisus, reisimine, eestlus välismaal jm. Klubi on olnud koos vallaga abiks valla pensionäride iga-aastase reisi korraldamisel. Eikla raamatukogu juures tegutseb lastering „Isetegemine“ ning koostöös rahvamajaga toimus kinoseansside korraldamine ja näitamine. Valjala raamatukokku kogunes 2017. a kord kuus mälumänguhuviliste seltskond mälumängu mängima. Osales enamasti ligi 20 inimest. Koos käidi 4 korral. Raamatukogu juhataja osaleb mälumängijana ja on võitnud nii mõnegi Valjala valla meistritiitli mälumängus. Mälumänguhuvilised saavad kokku ka Mustjala raamatukogus. Pihtla raamatukogus käivad juba mitmendat aastat kord nädalas koos ristsõnade lahendajad Raamatukogud on oma ettevõtmistega osalenud ka heategevuses. Eikla raamatukogu aitas korraldada heategevusturgu, mille tarvis valmistati oksjonimüügiks asju. Oksjonist saadud tulu annetati Saaremaa Vähiühingule. Sakla raamatukogu osalusel toimunud saialaada loterii tulust läks 50% Valjala Põhikooli MTÜ-le Meie Laste Tuleviku Heaks. Kohalikku pärandit jäädvustavad ja tutvustavad ettevõtmised Hellamaa raamatukogus toimus üritus „255 hetke Hellamaal – 130 aastat raamatute laenutamisest, 110 aastat endise koolihoone valmimisest, 15 aastat külakeskuse loomisest“. Liiva raamatukogus oli Muhu Muuseumi korraldatud linnuse päeva ürituste raames arheoloog Ain Mäesalu loeng „Muhu linnuse kangelaslik kaitsmine 790 aasta eest“. Augustis toimusid Torgu kuningriigi 25. aastapäeva pidustused. Detsembrist alates saab Torgu kogukonnamaja teisel korrusel kasutada kangastelgi ja kududa Torgu valla vaipa. Sakla raamatukogu juhataja on tegev Sakla külamuuseumis - kogub ja süstematiseerib Valjala valda tutvustavaid perioodikaartikleid, muid dokumente ning korraldab ekskursioone. 70 aastat tagasi loodi Saklas esimene kolhoos. Neid aegu meenutati terve päev kestnud erinevate üritustega. Sakla raamatukogu juhataja korraldas koostöös Rahvakultuuri Keskusega vaimse pärandi teabepäeva. Koostöös Taritu raamatukogu, Taritu Arenguseltsi ja Taritu rahvamajaga toimus k oduloopäev, mille kavas olid temaatilised ettekanded ja näitus koduloolistest materjalidest. Laimjala raamatukogu juhataja osales Laimjala Aeruramm 4 organiseeri mi stöös. See ei ole pelgalt süstade ja kanuude orienteerumisvõistlus, vaid laiem kultuuriline ettevõtmine ja pärandkultuuri tutvustus. Tuli tunda kohaliku luuletaja Debora Vaarandi loomingut jne. Abruka raamatukogu juhataja korraldas 2017. a Abruka looduse ja kultuuriloo tutvustamiseks Abrukal 5 kirjanduslikku loodusmatka. Valjala raamatukogu on vastu võtnud säilitamiseks mõnede kohalike inimeste poolt pakutud mälestustevihikud ja pildialbumid. Kärla raamatukogu töötajad saatsid Saaremaa Muuseumile nende soovil Suure Tõllu hauast fotosid. Raamatukogu juhataja otsis Saarema Muuseumi fotokogust vanu pilte Kärla kihelkonnast. Valiti välja ilusamad ja telliti G. Trükist kolm fotolõuendit, mis ehivad nüüd Kärla raamatukogu laenutusletitagust seina. 4.6.1 kohalikul Kohalikul tasandil tegid raamatukogud koostööd kohalike omavalitsuste, oma piirkonna rahvamajade, koolide, lasteaedade, muuseumide, noorte- ja külakeskuste ning teiste asutustega, seltside ja MTÜ-dega ning teiste maakonna raamatukogudega. Neil raamatukogudel, kes asuvad ühes hoones koos mõne muu asutusega, on koostöö kõige tihedam kindlasti oma naabriga. Raamatukoguhoidjad leiavad, et toredate ja meeldejäävate kultuurisündmuste korraldamise üheks eelduseks on väga hea koostöö erinevate partneritega. Suuremad ettevõtmised piirkonnas saavad ikka teoks ühiselt tegutsedes. Raamatukogutöötajad osalesid erinevate kohalike ürituste ettevalmistamisel (rahvakalendri tähtpäevad, jaanipäev, Eesti Vabariigi aastapäev, talgud, laadad, külade kokkutulekud, tervisenädal, kohalike koolide ja taidlusringide juubelid, memme-taadi päevad, käsitööpäevad, kokkamiskoolid jne), olles tihti eestvedajateks. Keskraamatukogul jätkus endistviisi kohalikul tasandil meeldiv koostöö erinevate Kuressaare linna asutuste – eriti Kunstikooli, Kuressaare Muusikakooli, Kuressaare Ametikooli, Vanalinna Kooli, TTÜ Kuressaare Kolledži, mõlema gümnaasiumi ning linna lasteaedadega. Samuti Kuressaare Linnavalitsuse, Saare Maavalitsuse, Saaremaa Muuseumi, Saare Arhiivraamatukogu, Kuressaare Kultuurivara, Genealoogia Seltsi, Raadio Kadi, AS-ga Overall Eesti, SA-ga Ülikoolide Keskus Saaremaal ning kohalike ajalehtedega Saarte Hääl ja Meie Maa. Koostööpartnerite hulka lisandusid Kuressaare Avatud Noortekeskus Noortejaam ja G eorg Ots Spa Hotell . 4.6.2 riiklikul Eesti Kultuuriministeerium – maakonna koolitusprojektid, Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel laste ja noorteprojektid ERÜ – koolitused, seminarid Eesti Lastekirjanduse Keskus - koolitused, üleriigilised ühisprojektid, näitused, elamustuur Laste Vabariik Eesti Rahvusraamatukogu – koolitused, kirjanike tuur Eesti Hoiuraamatukogu – kogude täiendamine Tallinna Keskraamatukogu – projekt „Kunst raamatukokku!“ Põhjamaade Ministrite Nõukogu – näitused Eesti Kirjanike Liit – kirjanike tuur Deltmar OÜ - info- ja kataloogisüsteemi RIKS kasutamine Põhja-Ameerika Ülikoolide Keskus – tutvustused õppimisvõimalustest USA-s TTÜ AR, TÜR, TLÜ AR, EMTA raamatukogu, TÜ Pärnu Kolledži raamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu – RVL ETKA Andras – koolitused, ühisprojektid Eesti Kultuurkapital – projektitoetused Rahvakultuuri Keskus – koolitus, teabepäev KUMU – lasteüritus Eesti Punane Rist – koolitus Tartu Ülikool - koolitus Tartu Ülikooli Loodusmuuseum – näitus Eesti Töötukassa – tööpraktika Eesti Muusikaõpetajate Liit - muusikaõpetajate sügispäevad Saaremaal Trükimuuseum - näitus 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil . Jätkus 2005. aasta aprillist alanud Saare Maakonna Keskraamatukogu ja Ameerika Suursaatkonna koostöö (näitused, üritused, koolitused, loengud, väitlusõhtud, komplekteerimine). Koostöö tulemusena Ungari Instituudiga sai võimalikuks kolme Ungari-teemalise fotonäituse eksponeerimine keskraamatukogus. 4. 7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. 2017. aastal viidi maakonna raamatukogudes läbi 606 individuaalkoolitust, sh 313 keskkogus. Rühmakoolitusi oli 119, sh 27 keskkogus. Sihtrühmad ja ka teemad on jäänud endiseks võrreldes eelmise aastaga. Individuaalkoolituste sihtrühm on enamasti täiskasvanud vanuses 50+. Õpetust ja abi vajatakse kõige enam e-keskkonnas toimetamisel ( perioodika tellimine ja maksmine internetis, töövõimetoet use taotlemine, tuludeklaratsioonide täitmine, Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine, e-posti aadresside tegemine, elek trilepingud, ID-kaardi sertifikaadi uuendamine jne). Rühmakoolituste peamine sihtrühm on õpilased ja lasteaia vanema astme lapsed, kellele tavaliselt tutvustatakse raamatuhoiu põhitõdesid, raamatute paigutust riiulil, elektronkataloogi, raamatukogu kasutamise korda jne. 4. 8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Külaraamatukogud kasutasid raamatukoguteenuste ja -ürituste tutvustamiseks ning muu info jagamiseks enamasti valdade infolehti, valdade kodulehti, kohalikke teadetetahvleid, vahel ka Saare maakonna mõlemat päevalehte (Meie Maa ja Saarte Hääl) ning kohalikku raadiot Raadio Kadi. Maaraamatukoguhoidjad leiavad, et parim teavitusviis on siiski suusõnaline teave raamatukogus toimuvast. Oma kodulehel jagavad infot Abruka ( www.abrukainfo.eu ) ja Orissaare raamatukogu ( http://orissaareraamatukogu.onepagefree.com/ ). Abruka raamatukogu saadab lisaks veel raamatukogu teateid ja kutseid üritustele saareelanike listile. Orissaare raamatukogul on ka blogi. Facebooki konto on Kärla, Laimjala, Orissaare, Salme, Tagavere, Taritu, Tornimäe ja V aljala raamatukogul. Eikla, Kõrkvere, Metsküla, Pihtla ja Sakla raamatukogu on andnud teada oma tegemistest kas valla, klubi või külaseltsi facebooki kontol. Keskkogu ettevõtmisi reklaamiti raamatukogu kodulehel ( http://www.skr.lib.ee ), blogis, Instagramis, Facebookis, samuti kohalikes päevalehtedes ja raadios , Kuressaare kultuurilistis, emakeeleõpetajate ja huvijuhtide listis ning veebilehtedel http://www.kultuurikava.ee ja http://saaremaasuvi.ee . 4. 9 Andmebaasid Täiendati andmebaasi RIKS. Koostöö OÜ Deltmari ja Meelis Lilbokiga on väga hea. Kõik tekkinud mured ja ettepanekud leiavad alati väga kiiresti vastuse ja lahenduse. Kuna DIGAR is kõik artiklid kohe ei avane, bibliografeeriti keskkogus valikuliselt kohalikke ajaleht i Meie Maa ja Saarte Hääl. Keskraamatukogu kodulehelt leiab viiteid otsingukataloogidele, digiteeritud materjalidele ning muudele erinevatele andmebaasidele ja infoallikatele. LISA 1 Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv (koolituse maht ) K oolituseks kulutatud Abruka 21 151 442 Aste 9 65 230 Eikla 10 210 683 Hellamaa 7 51 239 Kaali 7 58 172 Kaarma 5 44 275 Kihelkonna 9 45 103 Kõrkvere 6 48 187 Kärla 10 69 629 Laimjala 12 80 500 Leisi 9 66 204 Liiva 8 67 216 Lümanda , Taritu 15 137 342 Metsküla 9 69 378 Mustjala , Võhma 3 14 95 Orissaare 31 367 823 Pihtla 7 50 152 Pärsama 8 56 186 Randvere 9 65 260 Ruhnu 2 16 200 Sakla 10 65 125 Salme 9 67 309 Sandla 7 53 152 Tagavere 5 28 150 Torgu 9 45 99 Tornimäe 10 69 200 Valjala 7 50 249 Külad kokku =SUM(ABOVE) 254 =SUM(ABOVE) 2105 =SUM(ABOVE) 7600 Saare Maakonna Keskraamatukogu 36 977 2939 Kokku 290 3082 10539 Kaarma raamatukogu juhataja lahkus töölt 1. septembril ning pärast seda asus nii Kaarma kui Eikla raamatukogu tööd juhtima Eikla raamatukogu juhataja. Tabelis on seetõttu ära toodud ka endise Kaarma raamatukogu juhataja aasta alguse koolituskulu. LISA 2 Raamatukogutöötajat e avalikud esinemised Erika Pints (Liiva) – ettekanne Juhan Smuuli naistegelastest näidendites “Lea” ja “Polkovniku lesk” J. Smuuli 95. Sünniaastapäevale pühendatud üritusel Muhu Põhikoolis Urve Vakker (Lümanda, Taritu) – ettekanne “Kristjan Jaak Peterson ja tema aeg” emakeele päeva tähistamisel Lümanda piirkonna seenioride seltsingu liikmetele Eha Trumm (Orissaare) – ettekanne “Käbi ei kuku kännust kaugele V. Ülevaade kirjandusloolasest ja tõlkijast Oskar Kuningast ning tema järeltulijatest: Astrid Reinlast (tema kaudu ka Boris Kaburist , Salme Kõivust , Vaime Kaburist ) ning Rõtovite-Narvade maledünastiast” Orissaare Kirjandussõprade Klubis Agnessa Sepp (Sakla) – ettekanne vaimse pärandi sissekandest “Talgud Saklas” ja raamatu “Meenutusi kolhoosist” tutvustus Sakla muuseumis LISA 3 Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2017) Kärla Valmis uus hoone, kuhu kolisid Kärla rahvamaja ja raamatukogu Orissaare Laenutusosakonna kaks tuba said uued põrandad Sakla Uue korstna ja korstnajala ehitus Valjala Raamatukogu kolimine teise hoonesse ja ruumide renoveerimine raamatukogu tarbeks Saare Maakonna Keskraamatukogu Kojulaenutusosakonna ja lugemissaalide riiulivalgustite asendamine LED- valgustitega LISA 4 Laste-ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Abruka Looduslaager 2 korda 20 Aste Minu lemmikraamat Ettelugemispäev 22 14 Eikla Lastekaitsepäev Jõulupidu Jõulumaa 5 korda 24 17 100 Hellamaa Kohtumine laste kirjanikuga 2 korda (Helena Läks, Urmas Tulviste) 54 Kaali Uute raamatute tutvustamine ja ettelugemine Luuletused kevadest ja vabariigi sünnipäevast Ettelugemine. Evelin Ilves „ Linnu lood“ Raamatukogu tutvustus. Kuidas hoida raamatut? Ettelugemine. A. Pervik „Sinivant joonistab“ Raamatud loomadest ja loodusest 16 6 4 8 4 4 Kaarma - Kihelkonna III klassi külastus 2 korda 6 7 Kõrkvere Ettelugemised raamatutest: L. Tigane “Vares k eedab hernesuppi“ T. Kilkson “Rebase pere reis Rootsi“ „ Mi s kell on ,Killu?“ Päkapikutamine, kaunistasime lastega kuuske, piparkooke, joonistasime raamatuk ogus jõulukaarte 2 2 2 3 Kärla Raamatukogutunnid 51 korda (k õikides klassides) Etlejate konkurss Käsitöötund ( 1 . – 5. kl tüdrukud tutvusid käsitöötunnis Kärla rahvariiete taskute näitu sega ja tegid taskute jooniseid) 584 33 8 Laimjala Lasteaed raamatukogus Infootsinguvõistlus õpilastele Raamatukogu koolis Näitus ja suuline tutvustus “Henno Käo” Koh tumine Marko Kalduri ja tema koera Tähekiirega 14 8 28 150 45 Leisi Kirjanikega seotud üritused 11 korda Kalendritähtpäevaga seotud 3 korda Matk Kohtumine Ilmar Tomuskiga 240 36 22 80 Liiva Kirjanike Aino Perviku, Gunvor Rootsi ja Astrid Lindgreni tähtpäevade teemalist ja e ttelugemisi nende raamatutest ( Muhu Lasteaia lastele ) 4 korda Karl Martin Sinijärve etluska va „Emakeel, maakeel“ esitamine 2 korda „Hea lasteraamat 2016“ tiitli pälvinud raamatute valikupõhimõtete tutvustamine ja raamatute sirvimine. Lasteraamatusarja „Parimad palad“ tutvustamine, mõnede autorite valikkogudeg a tutvumine. Proosakatkendite, luuletuste ettelugemine. Lasteaia lastele Sügise mitu nägu. Ettelugemisi sügisteemadel. Raamatukogukuu. Ringkäik raamatukogus ja vestlus mõnusast lugemiskohast – raamatukogust. Ettelugemisi. 3 korda Kohtumine rännumehe ja kirjaniku Marko Kalduriga ja tema koeraga Tähekiir. (l asteaialastele ja põhikooli õpilastele ) Aino Pervik 85. Näituse tutvustamine, ülevaade A. Perviku elu loost, ettelugemisi raamatutest Raamatute kogum – kirjandus. Kirjanduse liigid. Raamatukogu. Raamatute paigutus. Raamatute iseseisev leidmine (p õhikooli õpilastele ) 62 42 41 34 9 5 Lümanda Aprill – naljakuu ja jürikuu (lasteaia vanemale rühmale) Muinasjuttude ettelugemine (lasteaia vanemale rühmale) Muinasjututuba Lastekaitsepäeva ettevõtmiste ühe osana jutustasime ja lavast asime Okasroosikese muinasjuttu Ülevaade uutest noors oo-raamatutest. Eesti kirjandus (8. kl ass ) Ülevaade uutest noor soo-raamatutest. Väliskirjandus (8.kl ass ) Ülev aade uutest noorsoo-raamatutest (6. kl ass ) Kohtu mine kirjaniku Mika Keräneniga (Lümanda Põhikoolis) Ettelugemine. M. Kesamaa „Mida tegi tikuke, väike, õige pikuke?“ Tuli – ilus ja soojendav sõber või kuri ja hävitav vaenlan e. Külas olid Pipi ja Karlsson 17 17 37 8 8 11 32 18 20 Metsküla 20 üritust lastehoiu lastele (lastehoiu 4. sünnipäev, sõbrapäev, tervitati kõiki aastaaegu nende algamise täpsel ajal, emadepäev, jaanipäev, jõulukombed jne) 184 Mustjala Ettelugemine, film ihommikud ja meisterdamised 13 korda 144 Orissaare Raamatukogutund 2. klassile. Kasutajakoolitus Tund Henno Käo 75 - elu ja looming ( algklassidele ) 4 korda Emakeele tähistamine lasteaias. Vestlus emakeelest, keelemängud, luuletus „Emakeel” Algklasside kevadine luuletund. Parimad etlej ad esinevad juubilaride luulega Raamatukogutund 4. klassile. Teatmekirjand usega tutvumine, otsing sellest Tund algklassidele Leelo Tungal -70 Elu ja looming. 4 korda Laste- ja noorte kultuuriaasta teemateisipäevad koostöös Orissaare avatud noortekeskusega 6 korda Lasteaia koolieelikute rühm ja OG 1. klass Raamatukoguga tutvumise tund 2 korda Ettelugemispäeva filmihommik algklassidele „Bullerby lapsed” Ettelugemispäev lasteaias „Reinuvader Rebane ja hunt kala püüdmas” Särgava, vestlus. Tund Astrid Lindgren 110 4 korda OG 1.4. kl Astrid Lindgreni raamatutegelaste karneval Pöialpoistemaa Muhus Koguva Toomal. Meisterdamispäkapikk Aevastaja. Töötoa läbi viimine. Raamatutund laste aiarühmas 42 korda 13 58 60 50 10 54 48 38 71 43 73 79 300 497 Pihtla Osavõtt küsitlusest Mina ka! Portreede joonistamine Luulekonkurss koolis - teemaks Olivia Saar Hea lasteraamat 2016 Kasva koos raamatuga - piltide joonistamine Ettelugemispäev . „ Kõik on kõige targemad “ Lindgreni nädal lasteaias 14 17 17 19 17 25 14 Pärsama - Randvere Raamatukogu päevadel üritus lastele – lugesime ja joonistasime muinas juttude ainetel 7 Ruhnu Mika Keräneni maailm 14 Sakla Kadripäeva tähistamine Kallemäe kooli õpilastega Sakla küla laste jõulupidu „Jõulud vanasti“ 42 23 Salme Lasteaia raamatukogukülastus (erinevad teemad) 6 korda Külas on lastekirjanik Markus Saksatamm Kohtumine lastekirjanik Mika Keräneniga Uute raamatute tutvustamine 6.-8. klassile Kohtumine lastekirjanik Ilmar Tomuskiga 1. klassi jõulueelne raamatukogukülastus 64 31 91 30 89 13 Sandla - Tagavere Kooslugemine, meisterdamine ja pillimängimine 3 korda 24 Taritu - Torgu - Tornimäe Kohtumine Marko Kalduriga Astrid Lindgreni 110. juubeli tähistamine 51 22 Valjala Emakeelepäeva tähistamine laste aia 3. rühmaga Emakeelepäeva luulevõistlus Lah kumiskingitus „Mänguminutid las teaias” 1. klass esimest korda raamatukogus Jüripäeva maastikumäng 1.-4. klassile Multifilmide vaatamised 15 korda Osalemine Laste vabariigi projektis Valjala alevikus oma töötoaga 24 14 34 11 48 92 36 Võhma - Saare Maakonna Keskraamatukogu Lugemiskoer Mia 17 korda Raamatukogu esmatutvustamine 20 korda Meisterdamine 12 korda Emakeelepäeva üritused 2 korda Kohtumised kirjanikega 5 korda (Saksatamm, Rõõm, Keränen, Tomusk, Soans) 113 480 81 85 974 Maaraamatukogudel, mille teeninduspiirkonnas ei ole kooli ega lasteaeda (selliseid raamatukogusid on maakonnas 11), on laste lugemishuvi tõstmiseks erinevate ettevõtmiste korraldamine väga keeruline. Lapsed on erinevas vanuses, käivad erinevates koolides, koju jõuavad erinevatel aegadel. Vastavalt tähtpäevadele , korraldati näitusi ja väljapanekuid kõikides raamatukogudes. LISA 5 Saare Maakonna Keskraamatukogu täidab raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid: komplekteerib ja töötleb teavikud maakonna rahvaraamatukogudele, koostab andmebaase, organiseerib teatmebi bliograafilist tööd, korraldab rahvaraamatukogude aruandlust ning analüüsib nende tegevust . Keskraamatukogu korraldab raamatukoguhoidjate täienduskoolitust. Keskkogu töötajad kirjutavad projektitaotlusi maakondlikeks koolitusprogrammideks ja ürituste korraldamiseks ( ka väljaspool Kuressaaret ) . Saare Maakonna Keskraamatukogu haldab programmi RIKS serverit ja pidevalt nõustame maakonna raamatukogutöötajaid nii programmiga seonduvate kui ka muude küsimuste korral. Haldusreformi järgselt on Saare maakonnas 3 valda – Saaremaa vald 32 077 elanikuga, (sh Kuressaare 13 662 inimest), Muhu vald 1901 elanikuga ja Ruhnu vald 151 elanikuga. Saaremaa vallas on 27 raamatukogu (sh keskkogu), Muhu vallas 2 ja Ruhnu vallas 1 raamatukogu. Saare maakonnas on järgitud RaRS § 4(2) põhimõtet, mille kohaselt peab olema üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta ja mujal vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta. On ka väga väikese elanike arvuga teeninduspiirkonnaga raamatukogusid, mis on siiski väga olulised kohaliku kogukonna kokkusaamiskohad. Enamasti asuvad need ühes hoones mõne muu asutusega. Raamatukogud on arvestanud tööpäevade ja lahtiolekuaegade määramisel naabrite tegevusaegadega, et inimestel olek võimalik külastada ühe korraga nii raamatukogu kui muud asutust. Praegu tegutsevad kõik Saaremaa valla raamatukogud iseseisvatena. Muutuste kavandamisel ja tegemisel tuleb kindlasti arvestada Saaremaale iseloomulikku maapiirkondade hajaasustust. Käesoleval ajal on maakonna keskraamatukogu ülesanne ja eesmärk teha tihedat koostööd kahe väiksema ja uue suure valla ametnike ning raamatukoguhoidjatega, et jätkuks kvaliteetse raamatukoguteenuse pakkumine .
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel