Kultuuriministeerium · 22. märts 2018
Sisu (failidest)
EESTI HOIURAAMATUKOGU TEGEVUSARUANNE 20 1 7 . AASTAL VEEBRUAR 20 1 8 SISUKORD EESTI HOIURAAMATUKOGU TEGEVUSARUANNE 201 7 . AASTAL TOC \o "1-3" \h \z \u EESSÕNA PAGEREF _Toc477338115 \h 3 1 ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE PAGEREF _Toc477338116 \h 4 1.1 STRUKTUUR PAGEREF _Toc477338117 \h 4 1.2 NÕUKOGU PAGEREF _Toc477338118 \h 4 1.3 TÖÖALANE KOOLITUS JA OSAVÕTT ERIALASTE ORGANISATSIOONIDE TÖÖST PAGEREF _Toc477338119 \h 6 1.4 EESTI HOIURAAMATUKOGU TUTVUSTAMINE JA KOOSTÖÖ TEISTE ASUTUSTEGA PAGEREF _Toc477338120 \h 9 1.5 INFOTEHNOLOOGIA ÜLEVAADE PAGEREF _Toc477338121 \h 9 2 PEAVARAHOIDJA TEGEVUS PAGEREF _Toc477338122 \h 10 3 HOIUOSAKONNA TEGEVUSARUANNE PAGEREF _Toc477338123 \h 11 4 VAHETUSOSAKONNA TEGEVUSARUANNE PAGEREF _Toc477338124 \h 13 5 FINANTS- JA MAJANDUSTEGEVUS PAGEREF _Toc477338125 \h 14 6 TEGEVUSKAVA 201 8 . AASTAKS PAGEREF _Toc477338126 \h 16 EESTI PIMEDATE RAAMATUKOGU 201 7 . AASTA ARUANNE EESSÕNA PAGEREF _Toc477338129 \h 17 1 ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE PAGEREF _Toc477338130 \h 18 1.1. STRUKTUUR PAGEREF _Toc477338131 \h 18 1.2. OSAVÕTT ERIALASTE ORGANISATSIOONIDE TÖÖST JA TÖÖALANE KOOLITUS PAGEREF _Toc477338132 \h 18 1.3. RAAMATUKOGU TUTVUSTAMINE JA KOOSTÖÖ TEISTE ASUTUSTEGA PAGEREF _Toc477338133 \h 20 2 KOGUD PAGEREF _Toc477338134 \h 20 3 LUGEJATEENINDUS PAGEREF _Toc477338135 \h 22 4 HELIKANDJATEL TEAVIKUTE VALMISTAMINE PAGEREF _Toc477338136 \h 23 5 PUNKTKIRJAS TEAVIKUTE VALMISTAMINE PAGEREF _Toc477338137 \h 24 6 JUURDEPÄÄS ELEKTROONILISELE TEABELE PAGEREF _Toc477338138 \h 24 7 VEEBIRAAMATUKOGU PAGEREF _Toc477338139 \h 25 8 FINANTS- JA MAJANDUSTEGEVUS PAGEREF _Toc477338140 \h 25 9 TEGEVUSKAVA 201 8 . AASTAKS PAGEREF _Toc477338141 \h 25 10 STATISTIKA 2005-201 7 PAGEREF _Toc477338142 \h 25 E ESS Õ NA Kultuuriministri 1. juuni 2010. a. määrusega nr 3 kehtestat ud põhimäärus e järgi on Eesti Hoiuraamatukogu põhiülesanded järgmised: moodustada üleriigiline vähekasutatavate trükiste hoiukogu, talletades Eesti teistest raamatukogudest üleantud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast võõrkeelset kirjandust ning teha see kättesaadavaks raamatukogudele ja lugejatele; võtta vahetuskogusse vastu teistelt raamatukogudelt, asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt trükiseid ning vahendada neid raamatukogudele ja teistele mäluasutustele oma kogude täiendamiseks või h ävinud väljaannete asendamiseks; valmistada, komplekteerida, säilitada ja teha kättesaadavaks heliraamatuid, -ajakirju, -ajalehti, punktkirjas ja elektroonilisi teavikuid ning puuteraamatuid nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele. Seisuga 31.12.201 7 sisaldas hoiukogu 248 895 trükist. 2017.a. lõpu seisuga sisaldas e-kataloog ESTER hoiukogu 11 7 164 eksemplarikirjet ja 80 708 bibliokirjet. Aasta jooksul sisestati elektronkataloogi 5875 kirjet, eksemplarikirjeid lisandus 3045 ja bibliokirjeid 2830 . Parandusi ja täiendusi tehti 2448 bibliokirjes. Vahetuskogus oli seisuga 31.12.201 7 460 279 trükist (201 6 .a. 4 74 233 trükist) . Kogu täienes 201 7 . aasta jooksul 2 6 7 138 arvestusüksuse võrra. Kogust kustutati 281 092 arvestusüksust. Sellest teistele raamatukogudele jagati 74 022 trükist (201 6 .a. 6 6 992 trükist) . Kõige enam said 2017.a. vahetuskogust teavikuid seltsid ja ühiskondlikud organisatsioonid – 22 366 trükist , seejärel rahva- , eriala - ja laste raamatukogud – 13 574 eks. Eesti P imedate Raamatukogu l aenutuses oli 2017. aasta lõpul 4654 nimetust heliraamatuid, 897 nimetust punktkirjas raamatuid, 103 puuteraamatut, 117 e-raamatut ja 33 filmi. 2017. aastal valmistati Eesti Pimedate Raamatukogus 129 nimetust eesti- ja 12 nimetust venekeelseid heliraamatuid. Jätkati vanade ja väärtuslike magnetofonilintidel heliraamatute digiteerimist ning restaureerimist. Aasta jooksul digiteeriti ja restaureeriti ning tehti lugejatele kättesaadavaks 56 eestikeelset heliraamatut. 201 7 . a. lõpus oli Eesti Pimedate Raamatukogus 844 lugejat, aasta jooksul lisandus 50 lugejat. Veebiraamatukogu kasutajaid on 355, aasta jooksul lisandus 42 lugejat . Veebiraamatukogu sisaldas 201 7 . a. detsembrikuu seisuga 3 968 heliteavikut. Eesti Hoiuraamatukogu töötajad on jätk uvalt aktiivse l t osale nud erialaste organisatsi oonide töös ja täiendanud end mitmetel koolitustel . ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE STRUKTUUR 201 7 .a. kinnitatud struktuur o li järgmine : I Administratsioon 1. Direktor 1 2. Peavarahoidja 1 3 . Kantselei juhataja 1 4 . Autojuht-haldustöötaja 0,5 5 . Abitööline 0,5 4, 0 II Hoiuosakond 6 . Osakonnajuhataja 1 7 . Süsteemihaldur 1 8 . Vanemraamatukoguhoidja 2 4,0 III Vahetusosakond 9 . Osakonnajuhataja 1 10 . Vanemraamatukoguhoidja 1 2 Eesti Pimedate Raamatukogu osakond 1 1. Osakonnajuhataja 1 1 2 . Infotöötaja 3 1 3 . Teabejuht 0, 75 1 4 . Helindaja 1 1 5 . Paljundusoperaator 1 1 6 . Punktkirja-toimetaja 0,5 1 7 . Tekstitöötleja 1 8 , 2 5 K O K K U 18, 2 5 31.12.201 7 .a. seisuga on Eesti Hoiuraamatukogus 18, 2 5 ametikohta, kõrg - haridusega t öö tajaid on 13, neist raamatukogundusliku kõrgharidusega 9. NÕUKOGU Vastavalt Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärusele nõustab raamatukogu tegevust põhimõttelistes küsimustes nõukogu. Kultuuriministri 18 . 0 4 .20 1 6 . a. käskkirjaga nr 73 „Eesti Hoiuraamatukogu nõukogu koosseisu kinnitamine” põhjal nõustas raamatukogu tegevust nõukogu järgmises koosseisus: Kaia Hõimoja Harju Maakonnaraamatukogu Anu Iho Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Kertu Uri Tartu Ülikooli Raamatukogu Hilja Rikmann Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Ülle Talihärm Eesti Kultuuriministeerium Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu Kaire Lass Eesti Rahvusraamatukogu Nõukogu koosolekust 18 .05. 2 01 7 . a . v õttis osa nõukogu ko o sseisu kuus liiget , puudus Kaie Holm . Istungile olid kutsutud Eesti Hoiuraamatukogust Vaiko Sepper , Maimu Heintalu , Eve Lipand , Marja Kivihall, Priit Kasepalu, Eesti Rahvusraamatukogu teenuste juht Kristel Veinmann ja Kultuuriministeeriumi peaspetsialist Marju Niinemaa. Koosoleku päevakorras oli kaks punkt i : 1. Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu tegevusest aastal 201 6 .a. 2. Jooksvad küsimused. Ülevaate Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu tegevusest aastal 201 6 esitas raamatukogu direktor Vaiko Sepper. Jooksvad küsimused. Kristel Veinmann: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv Digar sisaldab võrguväljaandeid, trükieelseid faile ja trükiste digiteeritud koopiaid. Praegu on püstitatud eesmärk koostöös Eesti Pimedate Raamatukoguga Digarit nii edasi arendada, et Veebiraamatukogu kaudu saaksid ka nägemispuudega lugejad seda kasutada. See tähendaks Digaris olevate tekstifailide muutmist helifailideks. Selleks on 2 varianti: kas teha kõik tekstifailid helifailideks või ainult need, mida lugejad tellivad. Antud hetkel puudub ülevaade projekti maksumusest, töömahust ja tehnilistest võimalustest. Priit Kasepalu: Praegu saavad nägemispuudega inimesed kuulata Digari tekstifaile oma arvutisse paigaldatud soomekeelse kõnesüntesaatoriga. Probleemiks on eestikeelse kõnesüntesaatori valmimise viibimine. Eesti Pimedate Liit teeb selles osas koostööd Eesti Keele Instituudiga. Heliraamatute genereerija ja Digari helindamisliidese projektis rakendati testimisse vaid 2 pimedat arvutikasutajat. Üleminek soomekeelselt sünteeshäälelt eestikeelsele nõuab harjumist. Kuna ligikaudu 200 kõnesüntesaatoriga arvuti kasutajal ei ole olnud võimalust eestikeelseid sünteeshääli igapäevaselt kasutada, ei ole teada, kas ja kuidas nad need vastu võtavad. Ei ole ka teada, kas nägemispuudega lugejad, kes ei ole seni sünteeshäältega kokku puutunud, suudavad sünteeshäälega valmistatud heliteavikuid kuulata. Digari testversioon vajab pimedate kasutajate tarvis arendamist – näiteks tuleks leheküljelt leheküljele liikumist näitavad nooled muuta Internet Exploreri kasutajatele kõnesüntesaatoriga loetavateks; luua võimalus aru saada, mitmendat lehekülge kuulatakse; luua heliteavikute ja nende tekstifailide allalaadimise võimalus. Testimisse tuleks kaasata erinevate oskustega pimedaid ja vaegnägemisega arvutikasutajaid. Marju Niinemaa: Muuseumide kogudesse on aastate jooksul raamatuid ja perioodikat komplekteeritud. Tänapäeval pole põhjust neid säilitada, kuna kõigile on igasugune info interneti teel kättesaadav. Lisaks ei ole ka resursse, et trükist trükise pärast säilitada. Muuseumiseadusest tulenevalt ei saa trükiseid lihtsalt maha kanda, vaid selleks on vaja eksperthinnangut. Ekspertideks ei tohi olla muuseumitöötajad. Eksperthinnangu trükiste säilitamise kohta võiksid anda valitud töötajad Eesti Rahvusraamatukogust, Eesti Hoiuraamatukogust ja Tartu Ülikooli Raamatukogust või teise variandina moodustada selleks vastav komisjon. Ülle Talihärm: Muuseumide kogudest kustutatavad trükised võib Eesti Hoiuraamatukogule üle anda. Samuti võiksid ka rahvaraamatukogud loovitada oma vanemaid, korralikke, eestikeelseid raamatuid Eesti Hoiuraamatukogule reservlaenuraamatukogu tekkeks. Reservlaenuraamatukogus olevat laenueksemplari saaksid lugejad endale posti või kullerteenuse kaudu tellida ning see laenukogu peab peegelduma ka e-kataloogis ESTER. Nõukogu soovitused edaspidiseks tegevuseks: järgmise aasta tegevuskavas võiks esitada ka numbrilisi näitajaid püstitatud ülesannete kohta; Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehel on soovitav jooksvalt välja tuua näitarvud põhiteenuste kohta; Hoiuraamatukogu nõukogu võiks kaks korda aastas koos käia, seda juhul, kui on arutatavaid olulisi teemasid. TÖÖALANE KOOLITUS JA OSAVÕTT ERIALASTE ORGANISATSIOONIDE TÖÖST Kalju Tammaru on jätkuvalt E esti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna esimees ja Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige. Peavarahoidja osales „Sajandi sada raamatukoguhoidjat“ ja „Sadu raamatuid“ projektide töörühmades. ERÜ j uures tegutsevas kogude toimkonna töös osalevad Vaiko Sepper , Maimu Heintalu ja Eve Lipand. Hoiuosakonna töötajad on ELNET-i töörühmades esindatud järgmiselt: haldurite kogu - Sünne Kold kataloogimise ja nimenormandmete töörühm - Maimu Heintalu liigitamise ja märksõnastamise töörühm - Margit Margus ERÜ liikmed on Külli Gailit, Maimu Heintalu, Eve Lip and, Kalju Tammaru, Marja Kivihall, Vaiko Sepper. O salemine konverentside l , seminaridel , erialas tel koolitus tel ja ürituste l : Peavarahoidja Kalju Tammaru : 25. j aanuar il külastas Soome Saatkonda, kohtumisel Suursaadikuga meenutas töötamist sealset es ruumides aastatel 1979-1986; 8. v eebruar il osales s oomepoiste kirjatööde näituse avami sel Tallinna Linnaarhiivis ; 13. v eebruar il osales Enn Soosaare 80-le sünniaastapäevale pühendatud konverents il „Kaitse vaim“ ; 3. m ärts il modereeris seminar i „Projekteerime 21. sajandi raamatukogu: ideed ja inspiratsioon“ Viimsi raamatukogus ; 10. m ärts il osales Eesti Rahvusraamatukogu harulduste saalis näituse „ Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust“ avami sel; 8. m ai l võttis osa k irjastuse Sinisukk juubeliüritus est Eesti Rahvusraamatukogus ; 29. a ugust il osales Eesti Juudi Kogukonna raamatukogu avami sel Karu tänava kompleksis ; 13. s eptemb ril tutvus Eesti Rahva Muuseumi raamatukoguga Tartus ; 29. s eptemb ril osales Teadlaste ÖÖ raames seminaril trükiste saatusest „ Paberraamatute hävitamine - eetiline piiririkkumine ? “ Fahrenheit 451s Tartu Trükimuuseumis ; 6. oktoob ril osales Läti Rahvusraamatukogus konverents il „ Biblioteku nozares un saskarnozaru terminologija : teorija un prakse “; 9. oktoob ril juhatas 12. oskuskeele päeva Eesti Rahvusraamatukogus; 30. n ovemb ril modereeris ERÜ kogude toimkonna seminari „Kirjanduskriitika mäluasutuste kogude komplekteerimisel“ . Vahetusosakon na töötajad : Eve Lipand : 5.-9. juunil osales ERÜ kogude toimkonna kevadisel väljasõiduseminaril Peterburis; 11.-12. sept embril osales Viljandis toimunud ERÜ kogude toimkonna sügisseminari l; 30. n ov embril osales ERÜ kogude toimkonna seminari l "Kirjanduskriitikast mäluasutuste kogude komplekteerim i sel“ ; 4. detsembril võttis osa Tammsaare muuseumi 13. sügiskonverentsist „Linn ja sõnad ” . Peep Pillak: A astaringselt võttis osa : - Kultuuriministeeriumi juures tegutseva Muinsuskaitsenõukogu tööst - Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ühiskomisjoni tööst kultuuri väärtuste alakomisjoni liikmena - Eesti Arhivaaride Ühingu juhatuse tööst - Ajalookultuuriajakirja „Tuna“ kolleegiumi tööst - Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse tööst (juhatuse esime hena ). Peep Pillak koostas näituse „Põhjala tähistel – soomepoiste raamatud“, mis oli eksponeeritud Tallinna Linnaarhiivis 8. veebruarist 29. septembrini. Näitusel oli soomepoiste poolt kirjutatud ja erinevates keeltes välja antud ilukirjandust, teaduslikke ja populaarteaduslikke uurimusi, kooli- ja kõrgkoolide õpikuid, mälestusraamatuid, noote, helisalvestisi, dokumente ja eksliibriseid, samuti soomepoiste kohta kirjutatud trükiseid. Peep Pillak koostas raamatunäituse arheoloog Vello Lõugase 70. sünniaastapäevaks, mis oli eksponeeritud 6. -17. aprillini Eesti Muinsuskaitse Seltsis. Samuti koostas ta näituse „Eesti NSV KGB esimees sõpru võitmas ja inimesi mõjutamas“, mis oli eksponeeritud Hoiuraamatukogus 15. oktoobrist – 18. detsembrini. Näituse kohta ilmus Eesti Ekspressis (22.11.2017) Priit Hõbemäe kirjutatud tutvustus „Kuidas KGB Dale Carnegie raamatu abil sõpru võitis ja inimesi mõjutas“. Hoiuosakonna töötajad : 14.märtsil „Infoturbe halduse koolitus ISKE baasil“ TTÜ Avatud Ülikoolis osales Sünne Kold; 3. mail Eesti IUG 2017 üritusel Tallinna Tehnikakõrgkoolis osales Sünne Kold ; 23 .mail ELNETI koolituspäeval Eesti Rahvusraamatukogus osales Maimu Heintalu ; 29.-30. mail Uhtjärve ürgorus toimunud Eesti IUG suveseminari st võttis osa Sünne Kold ; 9.-11. augustil rahvaraamatukogude 37. suveseminaril “Raamatukogu teenus, väärtus ja kasu hindamine“ Haapsalus osales Margit Margus ; 30. novembril ERÜ kogude toimkonna seminaril “ Kirjanduskriitikast mäluasutuste kogude komplekteerimisel“ Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus osales Maimu Heintalu. Vaiko Sepper : 8.veebruaril osales näituse „ Põhjala tähistel – Soomepoiste raamatud” avamisel Tallinna Linnaarhiivis ; 14. märtsil võttis osa koolitusest „Infoturbe halduse koolitus ISKE baasil“ TT Ü Avatud Ü likool is; 21. märtsil organiseeris sõidu Mustlasse ja Kärstnasse , mille käigus jagati Kärstna hooldekodu le 200 raamatut, Kärstna kodu le 215 raamatut, Tarvastu gümnaasium ile 70 raamatut ja Tarvastu Avatud Noortekeskus ele 110 raamatut ; 22. märtsil osales Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tänuõhtul ; 28. aprillil osales ERÜ e rialaraamatukogude teabepäev al „ IT ja erialaraamatukogud “ TÜ Narva Kolledži raamatukogus ; 26.-30. j uuni l võttis osa r ahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia tööst Tartus ; 30. n ovemb ril osales s eminar il „Kirjanduskriitikast mäluasutuste kogude komplekteerimisel“ Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus ; 6. detsembril tutvustas Peterburi Pimedate Raamatukogu töötajatele Eesti Pimedate Raamatukogu; 13. detsembril osales SAP BO finantsaruannete koolitus el Kultuuriministeeriumi haldusalale Riigi Tugiteenuste Keskuse arvutiklassis ; 14. detsembril osales seminaril Eesti Arhitektuurikeskuses, mille käigus tutvustati tegevuspõhisele eelarvele ülemineku projekti eesmärke, ülemineku etappe ning ettevalmistuse projekti tegevus- ja ajakava. EESTI HOIURAAMATUKOGU TUTVUSTAMINE JA KOOSTÖÖ TEISTE ASUTUSTEGA 1. aprillil andis Tallinna K eskraamatukogu Tallinna lennujaamale ja bussijaamale üle kastid lasteraamatutega. Eesti Hoiuraamatukogu andis Tallinna K eskraamatukogule selle projekti jaoks 5 67 lasteraamatut. 17. juuni Õhtulehes ilmus intervjuu peavarahoidja Kalju Tammaruga teemal „Kuhu viia seisma jäänud raamat“ . 29.septembril tutvustati Eesti Hoiuraamatukogu Haapsalu Kutsehariduskeskuse bürooteeninduse eriala üliõpilastele. INFOTEHNOLOOGIA ÜLEVAADE Eesti Hoiuraamatukogu infotehnoloogia kulud kokku 201 7 . a. olid 18 400 € (IT remondi- ja hooldusteenusele kulus 12 23 2 €, infotehnoloogilisele riistvarale ja tarvikutele 4614 €, IT riist- ja tarkvara rendile ja majutusteenusele 15 54 €). 201 7 . aastaks oli seadmete ostmiseks eelarves ette nähtud 12 782 €. Eelmisest aastast kanti üle 1762 €. Seadmete soetamiseks eraldatud investeeringute summaga soetati Eesti Pimedate Raamatukogu le uus server Intel Server Series DBS 4U Rackmount/Xeon/DDR4/WinServ, ESXi ready/SAS Backplane/6x NAS HDD/512 Flash maksumusega 7450,00 € . Eesti Pimedate Raamatukogu helistuudiote jaoks hangiti kõlarid (Genelc 8351A SAM Three-way Coaxial Monitor System+Genelec 7360A SAM Subwoofer System) summas 6624,00 €. 201 7 .a. soetasime raamatukogule 2 uut arvutikomplekti. 201 6 . a. lõpus on raamatukogu kasutuses 2 3 lauaarvutit, mis on soetatud 2006 - 2 ; 2008 - 2; 2009 - 1; 2012 - 5 ; 2013 - 7, 2015 – 1, 2016 - 3 ja 2017 – 2. Sülearvut ei d on 4, neist 1 on soetatud 2011 ja 3 aastal 2012. Servereid on 201 7 . a. lõpu seisuga Eesti Hoiuraamatukogus kasutuses 4 , soetatud aastatel 2011, 2013 , 2014 ja 2017 . Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi infosüsteemi ESTER osalustasu 201 7 . a. oli 2 350 ,00 €. Eesti Hoiuraamatukogu arvutipargi hooldamiseks on sõlmitud leping OÜ-ga Trumpit Solutions arvutite ja arvutivõrgu seadmete installeerimis- ja remonditöödeks, kodulehe uuendusteks ja hoolduseks ning EHR valduses olevate serverite tarkvara- ja instal l eerimistöödeks. PEAVARAHOIDJA TEGEVUS 2017 oli suuresti tavapärane aasta, kus tuli jätkata harjumuspäraseid töid ja saada hakkama selle trükiste vooga, mis Hoiuraamatukogusse saabub. Veelgi olulisem on võimalike uute partnerite otsimine, et raamatutele kodu leida. Saabuvatest eestikeelsetest trükis t est satub meie riiulitesse suhteliselt väikene osa, kuna valdavalt on tegemist meil juba piisavalt olemasolevate trükistega või sellistega, mille vastu oodatavalt puudub huvi. Lisaks väiksematele kogustele anti raamatukogule üle ka erakogu, mille maht ulatus tuhandetesse eksemplaridesse. Ka võõrkeelsete trükiste juures tuleb hoolega kaaluda nende võimalikku kasutamist. Lisaks eraldame kõik Eestiga seotud trükised. Regulaarselt toimub trükiste leidumuse kontrollimine e-kataloogis EST E R, raamatuid oma kogude täiendamiseks profiilist ja komplekteerimispõhimõtetest lähtuvalt saavad kõik suuremad teadusraamatukogud, aga ka mitmed erialaraamatukogud, muuseumid j t . Samas vajab kogu saabuva materjali läbivaatamine tähelepanu ja hoolikust. Sageli leidub vahetuskogusse saabunud trükiste seas seni raamatukogudest puuduvaid väljaandeid, mis võivad olla ilmunud segastel üheksakümnendatel aastatel või trükit ud hoopiski välismaal. Nii on suur osa Euroopa Liidu institutsioonide poolt välismaal eesti keeles trükitud väljaannetest puudu Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus, kuna nende levitajad Eestis ei saada sundeksemplare. Samuti oleme üle andnud Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolisesse arhiivi käsikirjalisi materjale ja dokumente. Kuna läbi aastate on vahetusosakonnas töötajate arv vähenenud , kulub laekuvate trükiste vastuvõtule ja sorteerimisele rohkem aega ka peavarahoidjal. Lisaks vene ja muukeelse trükise paigutamisele hoidlatesse tuleb vajadusel paigutada ka eestikeelset liigikirjandust ja levinumates võõrkeeltes trükiseid ning perioodikat. Paralleelselt saabunud trükiste paigutamisega eemaldas peavarahoidja ka nii teistest keeltest ilmunud raamatute kui ka perioodika hulgast huvi mittepakkunud trükiseid. Seoses Tervishoiumuuseumi sooviga saada lisapinda, tuli V korruse hoidlast tuua ära hoiukogu raamatute fond. Selle ümberpaigutamiseks II korruse hoidlasse vaatas peavarahoidja läbi eestikeelse perioodika alates N tähest, makuleeris liigseid eksemplare ja nimetusi ca 30% fondi mahus, võõrkeelse perioodika osas moodustas äravisatu ca 50% , samuti paigutas perioodika ümber. Vabanenud riiulitel tuli eemalda da kõik laudid ja paiguta da uute vahedega. Lisaks demonteeris peavarahoidja V korrusel ühe rea riiuleid ( 26 riiulit ) ja paigutas suurema osa neist I korrusele, osaliselt ka täienduseks teistesse hoidlatesse. Trükised paigutasid ümber uude hoidlasse hoiukogu töötajad. Mõned lisariiulid sai hoiukogu juurde ka seoses T eatri- ja muusikamuuseumi kolimisega I korruse ruumidesse ja nende poolt II korruse hoidlas riiulite demonteerimisega. Jätkub riigiasutuste raamatukogude korrastamine, mis sageli tähendab nende likvideerimist ja trükiste üleandmist meile. Suur kogus raamatuid tuli taas Justiitsministeeriumist. Seoses ümberkorraldustega oma töös ja kogude sisestamisega MUISi teevad muuseumid tõsist tööd oma trükiste kogude läbivaatamisega ja mittevajaliku suunamisega meile. Suuurel hulgal on trükiseid üle andnud T eatri- ja muusikamuuseum , Eesti Kunstimuuseum, Viljandi Muuseum, Pärnu Muuseum. Oma kogude ülevaatamise ja trükiste üleandmisega vahetuskogusse alustas Kunstiakadeemia raamatukogu. Seoses TTÜ Tallinna kolled ž i sulgemisega Tõnismäel tuli suurem kogus majandusalast kirjandust Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogult. Regulaarselt annavad m eile mittevajalikke trükiseid üle Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Teaduste Akadeemia presiidium. Jätkuvalt on meeldiv koostöö teatri- ja filmitegijatega, muuseumitega jne. Meie trükiseid on kasutatud nii Eesti Draamatetri etendustes kui ka näiteks filmis „Seltsimees laps“. Aktiivsed meie kogude kasutajad on Tammsaare ja Vilde muuseum, Betti Alveri Muuseum Jõgeval, Läänemaa Muuseum ( s.h. raudtee ja sidemuuseum), Ajaloomuuuseum, Trükimuuseum. Eesti Hoiuraamatukogu oli oluline partner Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Trüki- ja Paberimuuseumi näitus-projekti korraldamisel Viljandis Kondase Keskuses. Viljakas oli koostöö soomepoiste kirjatööde näituse ettevalmistamisel Tallinna Linnaarhiivis. Raamatukogud võtavad heal meelel Eesti Hoiuraamatukogust raamatuid, mis on üle antud kirjastuste või kirjastajate poolt, möödunud aastal saime täiendavalt trükiseid Eesti Entsüklopeediakirjastuse pankrotivarast. Samuti on hästi võetud Maalehe väljaantud raamatute müümata jääke, viimati jagasime raamatukogudele eesti filmiklassikat DVD-del. Jätkus tihe koostöö Tallinna Keskraamatukoguga, nii raamatute pideva üle andmisega kui ka üksikutes projektides, näiteks lasteraamatu te jagamine lennujaamale ja bussijaamale ning Katariina Jeele. Tartu Instituut Torontos valmistas ette saadetised, millised saabusid kevadel ja sügisel. Saadetisega saabunud raamatud ja ajakirjandus sorteeriti ja paigutati oma kohale. Samas on suur osa meieni jõudnud väliseesti trükistest pärit kas juba siinsetest raamatukogudest või siia kolinud eestlaste raamatukogudest. HOIU OSAKONNA TEGEVUSARUANNE 2017. aastal jätkati vähekasutatavate trükiste hoiukogu moodustamist, võttes teistelt raamatukogudelt vastu säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast kirjandust ja tehes seda lugejatele kättesaadavaks. Hoiukogu komplekteerimise aluseks on ERÜ kogude toimkonna juhend „Abiks Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamisel“, kinnitatud 21.aprillil 2009.a. ja hoiukogu vastavad juhendid. Nendest dokumentidest lähtudes võeti 341 saabunud trükisest arvele 278. Alalisele säilitamisele ei kuulunud mitmeköiteliste teoste üksikköited, teiste raamatukogude dubletid, hoiukogus juba olevad eksemplarid, füüsiliselt lagunenud trükised, need kõik suunati vahetuskogusse. Vajadusel konsulteeriti trükiseid üleandva raamatukoguga. Trükiseid andsid üle Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Kaitseväe Peastaabi Raamatukogu ja Mereakadeemia Raamatukogu. Jätkuvalt täiendati hoiukogu oma raamatukogu vahetusosakonna trükistega. Aasta jooksul lisandus 27 nimetust ja 122 eksemplari jätkväljaandeid, 30 aastakomplekti ajalehti, 9 nimetust ja 124 aastakomplekti ajakirju ja 2 eksemplari raamatuid. Aruandeperioodil jätkus perioodika osas koostöö Eesti Rahvusraamatukoguga. Koos vaadati läbi 64 nimetust ajakirju ja jätkväljaandeid, mida leidus mõlemas raamatukogus. 35 nimetuse puhul jäi säilitajaks Eesti Hoiuraamatukogu. Vähesel määral konsulteeriti trükiste säilitamise osas ka Tartu Ülikooli Raamatukoguga. Aruandeaastal jätkati hoiukogu sisulist läbivaatamist. P erioodikakogust kustutati 579 trükist. Suure osa kustutatud trükistest moodustasid mitmes raamatukogus olevad eksemplarid. Mahakandmisele kuulusid ka vähekasutatavates keeltes trükised, ajakirjade mittetäielikud aastakäigud, sisuliselt vananenud väljaanded (nt. meditsiin). Hoiukogust kustutatavate trükiste hulka on arvestatud ka Eesti Rahvusraamatukogule üleantavad eksemplarid. 2017. aastal jätkus töö autoreferaatide koguga. Maha kanti aastatel 1984-1986 ilmunud 78348 eksemplari ja sama aastate alalisele säilitamisele kuuluvate autoreferaatide kirjed sisestati e-kataloogi ESTER. Seisuga 31.12 2017 sisaldas hoiukogu 248895 trükist: raamatuid - 169338 eksemplari ajakirju - 27883 aastakomplekti ja 2430 nimetust jätkväljaandeid - 48566 eksemplari ajalehti - 3108 aastakomplekti ja 196 nimetust Perioodika inventuuri käigus viidi kogus olevad trükised vastavusse e-kataloogiga ESTER ja selgitati välja kohalt puuduvad eksemplarid. Kontrolliti 14390 trükise kohalolekut kohaviitade vahemikus P3790-P4600. Inventuuri käigus loeti kadunuks ja kanti maha 7 trükist. Hoidlates jätkus kogude ümberpaigutamine. Vabastamaks V korruse hoidlaruumi Eesti Tervishoiumuuseumile paigutati ümber 1-formaadi raamat, kokku 22273 eksemplari. Seisuga 31.12 2017 sisaldas e-kataloog ESTER hoiukogu 117164 eksemplarikirjet ja 80708 bibliokirjet. Aasta jooksul sisestati elektronkataloogi 5875 kirjet, eksemplarikirjeid lisandus 3045 ja bibliokirjeid 2830. Kõik trükised kirjeldati de visu. E-kataloogis ESTER tehti täiendusi ja parandusi 3051 bibliokirjes. Lisaks jooksvale kataloogimisele tegeldi Tallinna ja Tartu e-kataloogide ühendamise tulemusel tekkinud kirjete korrastamisega. Kokku liideti 2433 topeltkirjet ja automaatselt liidetud bibliokirjeid toimetati 131. Aasta jooksul süstematiseeriti 1932 ja märksõnastati 2285 trükist. 2017.aastal oli raamatukogu lugejatele avatud 254 päeva. Raamatukogu kasutajaid registreeriti 27 ja külastusi 29. Raamatukogu koduleheküljele tehti 5116 külastust. Lugejatele laenutati 101 trükist ja tehti 240 artiklikoopiat. Infopäringuid esitati 11 korral. Elektrooniliselt edastati lugejatele 98 artiklikoopiat. RVL-i kaudu saadeti teistele raamatukogudele 10 trükist. VAHETUS OSAKONNA TEGEVUSARUANNE Vahetuskogus oli seisuga 31.12.2017 460279 trükist. Kogu täienes 2017. aasta jooksul 267138 arvestusüksuse võrra. Kogust kustutati 281092 arvestusüksust. Sellest teistele raamatukogudele jagati 74022 trükist. Jätkati kogude puhastamist raamatukogudele mittevajalikest trükistest. Makulatuuri suunati 207070 trükist. Keeleliselt jagunes vahetuskogu 2017. aasta lõpul järgmiselt: Eestikeelne trükis - 439970 eks. Võõrkeelne trükis – 22309 eks. 2017. aastal saadi annetusi 844 korral. Eraannetajaid oli 705 ja nad annetasid raamatukogule kokku üle 157 000 trükise. Möödunud aastal saime kõige enam trükiseid Eesti Entsüklopeedia kirjastustelt. Suur saadetis tuli ka Kanadast, Torontost. Tartu Instituut annetas meile üle seitsme ja poole tuhande raamatu. Nagu juba eelnevalt mainitud, jagas 2017. aastal Eesti Hoiuraamatukogu raamatukogudele vahetuskogust 74022 trükist. Asutused Eks Rahva-,eriala ja lasteraamatukogud 13574 Kooliraamatukogud 10685 Kõrgkoolide raamatukogud 3302 Seltsid, ühiskondlikud organisatsioonid 22366 Muuseumid 4944 Ministeeriumid, valitsusasutused 2772 Haiglad, laste- ja hooldekodud 3402 Vanglad, sõjavägi 8028 Muud asutused 4949 Kokku 74022 Makulatuuri läks 207070 KOKKU kustutati 281092 T abelist nähtub, et Hoiuraamatukogu abiga täienesid 2017 . aastal kõige enam ühiskondlike organisatsioonide ja seltside raamatukogud. Palju ei jäänud maha ka rahva- ja kooliraamatukogud. Vaadati läbi 224 e-posti teel saabunud soovinimestikku. Samuti on meie osakonna töötajad otsinud kirjandust ka etteantud teemade kaupa . Raamatukogusse saabunud kirjastuste jääkidest koostati kaks pakkumisnimestikku. Jaotuskavade alusel jagati maakondade keskraamatukogudele 21 nimetust trükiseid. Vahetuskogu arvudes 2017 Trükiste üldarv s.h. perioodika Eestik. Võõrk. Seis 1.01.2017 474233 273422 459502 14731 2017 tuli juurde 267138 26611 202362 64776 2017 kustutati 281092 19152 221894 57198 Seis 1.01.2018 460279 280881 439970 22309 makulatuur 207070 raamatukogudele 74022 kokku: 281092 Vahetuskogu 2015 2016 2017 Aasta algul (aü) 567100 484009 474233 Aasta algul (lm) 15752 13675 13458 Lisandumine(aü) 284 167 260621 267138 Kustutatud (aü) 367258 270397 281092 Aasta lõpul(aü) 484009 474233 460279 Aasta lõpul(lm) 13675 13458 13148 FINANTS- JA MAJANDUSTEGEVUS Tulud 2015 2016 2017 A Tulu kokku 949 974 976 a1 riigilt 949 974 976 a2 omavalitsuselt a3 muudest allikatest a3.1 sh ettevõttelt või eraisikutelt laekunud a3.2 sihtfinantseerimine a3.3 t eenitud tulu (omatulu) Kulud 2015 2016 2017 A Kulud kokku ( a1+a2 ) 949 970 976 a1 Jooksevkulu 937 960 962 a1.1 t ööjõukulu 371 376 384 a1.1.1 sh palk, preemia, hüvitis 371 376 384 a1.1.2 sh personali koolitu s - kulu 0 0 0 a1.2 komplekteerimiskulud kokku 1 0 0 a1.2.1 k ulu paberkandjatele, mikrovormidele ja auvistele kokku 1 0 0 a1.2.1.1 sh raamatutele 1 0 0 a1.2.1.2. sh jadaväljaannetele 0 0 0 a1.2.2 kulud elektrooniliste teavikute kogule 0 0 0 a1.3 RVL-i kulu 0 0 0 a.1.4 hoiukulu d 31 36 24 a1.5 IKT kulud 17 23 17 a1.6 halduskulud 494 500 509 a1.7 muud kulud 23 25 28 a2 Kapitalimahutused (a2.1+a2.2) 12 10 14 a2.1 Investeeringud põhivarasse 0 10 14 a2.1.1 sh. uute ehitiste ja juurde ehitiste soetamine 0 0 0 a2.1.2 sh kõik muud kapitaal - mahutused k.a. mööbel ja seadmed 10 14 a2.2 investeeringud infotehnoloogiasse 0 0 0 TEGEVUSKAVA 20 1 8 . AASTAKS Jätkata Tallinna ja Tartu e-kataloogide liitmise käigus tekkinud dublettkirjete ühendamist ja liidetud kirjete toimetamist. Jätkata hoidlas perioodikaväljaannete kontrollimist vastavalt e-kataloogile ESTER. Kontrollida trükiste kohalolekut kohaviitade vahemikus P4601-5400. Kataloogida aastatel 1987-1989 ilmunud autoreferaadid. Jätkata pakkumisnimekirj ade koostamist v ahetuskogu trükistest ja raamatukogude teavitamist pakutavatest teavikutest nii k odulehekülje kui muude kanalite kaudu . Jätkata v ahetuskogusse saabunud harvaleiduvate trükiste leidumuse kontrollimi st arhiivraamatukogudes ja teistes mäluasutustes ja sealt puudumisel nende pakkumist huvitatud asutustele . Teavitada raamatukogusid , mäluasutusi ning teisi raamatutest huvituda võivaid institutsioone (haiglad, hooldekodud, sõjaväeosad jne.) vahetusosakonna teenustest . Jätkata fondide puhastamist mittevajalikust ja liigses eksem plaarsuses olevast kirjandusest . Luua k ontakt e väljaspool Eestit elavate eesti kogukondadega, selgitada välja nende raamatu te soovid ja täit a neid vastavalt võimalustele . Tagada ülevaatliku informatsiooni kättesaadavus raamatukogu teenustest ja tegevusest koduleheküljel . Jätkata aktiivse t osalemist koolitusprogrammidel ja teistel raamatukogunduslikel üritustel . EESTI PIMEDATE RAAMATUKOGU 201 7 . AASTA ARUANNE EESSÕNA Alates 2010. aasta 1. juunist Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutseva Eesti Pimedate Raamatukogu ülesandeks on valmistada, komplekteerida, säilitada ja teha kättesaadavaks heliraamatuid, -ajakirju, -ajalehti, punktkirjas ja elektroonilisi teavikuid, puuteraamatuid ning kirjeldustõlkega filme nägemispuudega või mõne muu trükitud teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega lugejatele. Raamatukogul oli 2017. aasta lõpul 844 lugejat (Eestis, Kanadas, Suurbritannias, Lätis, Saksamaal, Soomes, Hispaanias, USA-s). Aasta jooksul lisandus 50 lugejat. 2017. aastal laenutati teavikuid vahetult raamatukogust, raamatukogudevahelise laenutuse ja posti teel. Postikulud tasus raamatukogu. Laenutuses oli 2017. aasta lõpul 4654 nimetust heliraamatuid, 897 nimetust punktkirjas raamatuid, 103 puuteraamatut, 117 e-raamatut ja 33 filmi. Laenutusi raamatukogus kohapeal ja posti teel oli 16152. Külastusi raamatukogus ja Tondi laenutuspunktis oli 169 ehk 16 külastust vähem kui eelmisel aastal. Järjest enam kasutatakse Veebiraamatukogu, mille kaudu saavad raamatukogu lugejad heliraamatuid, -ajalehti ja -ajakirju ning elektroonilisi teavikuid alla laadida või voogedastusena kasutada. Veebiraamatukogu kasutajate arv oli 355 ja teavikuid oli Veebiraamatukogus 3968. 2017. aastal valmistati Eesti Pimedate Raamatukogus 129 nimetust eesti- ja 12 nimetust venekeelseid heliraamatuid. Jätkati vanade ja väärtuslike magnetofonilintidel heliraamatute digiteerimist ning restaureerimist. Aasta jooksul digiteeriti ja restaureeriti ning tehti lugejatele kättesaadavaks 56 eestikeelset heliraamatut. Olulise uuendusena al ustati eestikeelsete heliajalehtede ja -ajakirjade tootmist Eesti Keele Instituudi poolt loodud sünteeshäälega Tõnu. Varem inimhäälega salvestatud eestikeelne perioodika asendati sünteeskõnes he liajalehtede ja -ajakirjadega. Punktkirjas trükiseid anti välja 17 nimetust . Neid trükiti nii lastele kui täiskasvanutele. Punktkirjas materjale valmistati tellimustööna teistele asutustele. Raamatukogu oma toodangule lisaks täienes kogu tänu annetustele ja ostudele. Meile annetati 133 nimetust erinevat laadi teavikuid. Aasta jooksul osteti 1 heliraamat ja 1 kirjeldustõlkega film. Toimus raamatuvahetus välisriikide pimedate raamatukogudega. Neile saadeti 25 heliraamatu nimetust, neist 13 eestikeelset ja 12 venekeelset ning vastu saadi 14 venekeelset heliraamatu nimetust. 2017. aastal jätkati ja novembris jõudis lõpule raamatukogu uue kodulehe tegemine koostöös Trumpit Solutions OÜ-ga. Uut kodulehte hakati looma 2016. aasta märtsis. Eesti Pimedate Raamatukogu töötajad osalesid aruandeaastal erialastel koolitustel ning tutvustasid raamatukogu mitmesugustel üritustel, meedias ning raamatukogus kohapeal. 1 ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 1.1. STRUKTUUR 1994. aastal loodi tollase Eesti Pimedate Ühingu helistuudiost sihtasutus, mis tegevusvaldkondade liitmise tulemusel arendati Sihtasutuseks Eesti Pimedate Raamatukogu. Alates 2001. aastast anti Sotsiaalministeeriumi vastutusalas olnud sihtasutus kultuuriministeeriumi vastutusalasse. Vastavalt kultuuriministri 11. novembri 2003. aasta määrusele nr. 18, millega muudeti Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärust, hakkas Eesti Pimedate Raamatukogu alates 1. jaanuarist 2004 tööle Eesti Hoiuraamatukogu filiaalina. Vastavalt kultuuriministri 1. juuni 2010. aasta määrusele nr. 3 muutus Eesti Pimedate Raamatukogu Eesti Hoiuraamatukogu filiaalist osakonnaks. Alates 1. juunist 2010 teenindab varem Tallinnas Tondi 8a tegutsenud Eesti Pimedate Raamatukogu lugejaid Eesti Hoiuraamatukogu hoones aadressil Suur-Sõjamäe 44a. 2017. aastal jäi Eesti Pimedate Raamatukogu personali koosseis samaks, kuid punktkirjatoimetaja töökoormus vähenes poole võrra. Osakonnas töötas 9 inimest, neist 7 täistööajaga, 1 töötaja 0,75 kohaga ja 1 töötaja 0,5 kohaga: Osakonnajuhataja 1 Teabejuht 0,75 Infotöötaja 3 Helindaja 1 Paljundusoperaator 1 Punktkirjatoimetaja 0,5 Tekstitöötleja 1 Kokku 8,25 Töövõtulepingute alusel töötasid heliraamatute, -ajalehtede ja -ajakirjade tekstide esitajad (peamiselt näitlejad ja diktorid). 1.2. OSAVÕTT ERIALASTE ORGANISATSIOONIDE TÖÖST JA TÖÖALANE KOOLITUS Osakonnajuhataja Marja Kivihall on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige ja Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -asutuste Liidu trükitud teksti lugemist takistava puudega inimestele teenust pakkuvate raamatukogude sektsiooni (IFLA Libraries Serving Persons with Print Disabilities Section) Eesti Pimedate Raamatukogu poolne kontaktisik. Infotöötaja Margit Orusaar on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu erialaraamatukogude sektsiooni liige. Osalemine konverentsidel, seminaridel, erialasel koolitusel, täiendõppe jt üritustel T eabejuht Priit Kasepalu 18. jaanuaril Tallinnas Eesti Puuetega Inimeste Kojas Äripäeva Akadeemia koolitusel „Avalik esinemine“. 24.-25. jaanuaril Jüri Gümnaasiumis. Eesti Pimedate Raamatukogu tutvustamine. 25. märtsil Haapsalu Sotsiaalmajas heliraamatute vabatahtlike esitajate kokkusaamisel. 6. aprillil Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus kirjandusfoorumil „Kui lugeda on raske...“. 28. aprillil Saku Gümnaasiumis. Eesti Pimedate Raamatukogu tutvustamine. 29. mail Maardu Vaba Aja Keskuses infopäeval. Eesti Pimedate Raamatukogu tutvustamine. 30.-31. mail Käsmus Lainela puhkekülas Eesti Pimedate Liidu suvekoolis. Eesti Pimedate Raamatukogu ja sünteeskõnes teavikute tutvustamine. 24. augustil Tallinna Kunstihoone galeriis näitusel „Nägemise õpetus“. Punktkirja tutvustamine. 28. septembril Viljandi Linnaraamatukogus teabepäeval „Nägemishäirega inimene saab lugeda!“. Eesti Pimedate Raamatukogu tutvustamine. O sakonnajuhataja Marja Kivihall 28. veebruaril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastakoosolekul. 24. märtsil Tallinna Tehnikaülikoolis koolitusel „Infoturbe koolitus otsustajatele“. 25. märtsil Haapsalu Sotsiaalmajas heliraamatute vabatahtlike esitajate kokkusaamisel. 6. aprillil Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus kirjandusfoorumil „Kui lugeda on raske...“. Eesti Pimedate Raamatukogu tutvustamine, esinemine ettekandega. 29. mail Maardu Vaba Aja Keskuses infopäeval. Eesti Pimedate Raamatukogu tutvustamine, esinemine ettekandega. 15. septembril Tallinnas Oru hotellis Euroopa Pimedate Liidu (EBU) punktkirja teemalise projekti koosolekul. 28. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogus aruteluseminaril „Juhi roll ja vastutus juhtimisel 21. sajandil“ . Infotöötaja Silva Paluvits 6. aprillil Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus kirjandusfoorumil „Kui lugeda on raske...“. 9.-11. augustil Haapsalus rahvaraamatukogude suveseminaril. 4. detsembril Tallinnas Tammsaare muuseumi 13. sügiskonverentsil „Linn ja sõnad“. 15.detsembril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus Paabeli raamatukogu kirjanduskonverentsil „Tee ilu“ . 1.3. RAAMATUKOGU TUTVUSTAMINE JA KOOSTÖÖ TEISTE ASUTUSTEGA Eesti Pimedate Raamatukogu tutvustamisel on oluline osa teiste asutuste ja organisatsioonide esindajate külaskäikudel raamatukogusse. Aasta jooksul toimunud külastused on andnud võimaluse tutvustada huvilistele Eesti Pimedate Raamatukogu tegevust. Külastused 8. veebruaril Tallinna Ülikooli eripedagoogika üliõpilased 21. märtsil Tallinna Ülikooli eripedagoogika üliõpilased 23. mail Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajad 30. mail Leipzigi Pimedate Raamatukogu töötaja Jörg Klemm 27. septembril Haapsalu Kutsehariduskeskuse bürooteeninduse eriala õpilased 6. detsemb r il Peterburi Pimedate Raamatukogu töötajad 2017. aastal kajastati Eesti Pimedate Raamatukogu tegevust meedias. Meediakajastused Kasepalu, Priit. Salapärased täpid tähendavad punktkirja. – Eesti Puuetega Inimeste Koda, 3. jaanuar 2017 Leinus, Heilika. Lugeja küsib: m ida tähendavad salapärased täpid ravimipakkidel? –Postimees: Tervis, 3. jaanuar 2017 Salapärased täpid tähendavad punktkirja. – Tallinn, 3. jaanuar 2017 Paavle, Silja. Mida tähendavad salapärased täpid ravimikarpidel? – Õhtuleht: Tervist24, 4. jaanuar 2017 Kasepalu, Priit. Raamatukogu veebis ja postkastis. – Valguse Kaja (2017) kevad, lk. 11 I nfotöötaja Silva Paluvits koostas 2017. aastal teabejuht Priit Kasepalu personaalbibliograafia aastatest 1990-2012. Eesti Pimedate Raamatukogu voldikuid jagati raamatukogus kohapeal, erinevatel üritustel soovijatele ja teistele asutustele. 2 KOGUD Toodang 2017. aastal valmistati: - eestikeelseid heliraamatuid 129 nimetust – 1448 originaaltundi; - venekeelseid heliraamatuid 12 nimetust – 171 originaaltundi; - digiteeritud ja restaureeritud eestikeelseid heliraamatuid 56 nimetust – 779 originaaltundi; - heliajalehti ja -ajakirju – 5150 CD-d; - punktkirjas trükiseid 17 nimetust – 3082 punktkirjalehekülge originaalteksti; - raamatukogus koostatud nägemispuudega inimeste elu kajastavat heli- ja e-ajakirja „Epüfon“ – 11 numbrit. Heliraamatutena salvestatavate ja punktkirjas trükitavate raamatute valiku põhimõtted: - jälgitakse, et raamatud vastaksid võimalikult erinevale maitsele ja huvitaksid võimalikult paljusid lugejaid; - arvestatakse lugejate soovidega; - arvestatakse koolides (ka kõrgkoolides) soovitatava ilukirjandusega; - arvestatakse temaatilise kirjanduse mitmekülgse valiku pakkumisega; - edastatakse nägemispuudega inimeste elu käsitlevat kirjandust; - edastatakse kaasaegset väärtkirjandust, mille üle otsustatakse ajakirjanduses ilmunud arvustuste või läbiloetud raamatute põhjal. Annetused 2017. aastal täienes meie kogu tänu annetustele. Raamatukogule annetati 133 nimetust erinevat laadi teavikuid – heliraamatuid, punktkirjas raamatuid ja kirjeldustõlkega filme. Annetatud teavikud olid eesti, vene, inglise ja rootsi keeles. Heliraamatuid saadi Haapsalu Sotsiaalmajalt, Võrust Pimedate Infoühingult Helikiri, Põhja-Eesti Pimedate Ühingult, eraisikutelt, kirjeldustõlkega filme tootjatelt ja punktkirjas raamatuid eraisikutelt. Ostud Aasta jooksul osteti raamatukogule 1 heliraamat ja 1 kirjeldustõlkega film. Raamatuvahetus 2017. aastal jätkus raamatuvahetus välisriikide pimedate raamatukogudega, kellele saadeti ja kellelt saadi annetusena heliraamatuid. Välisriikide pimedate raamatukogudele saadeti 25 heliraamatu nimetust, neist 13 eesti- ja 12 venekeelset, kokku 104 eksemplari. Soome pimedate raamatukogult saadi 14 venekeelset heliraamatut. Välisriikide raamatukogudele saadeti 150 nimetust vähem ja neilt saadi 4 nimetust rohkem raamatuid kui 2016. aastal. Välisriikide raamatukogudele annetatud heliraamatute arv: Soome – 13 eesti- ja 10 venekeelset nimetust; Austraalia – 11 venekeelset nimetust; Läti – 11 venekeelset nimetust Norra – 11 venekeelset nimetust; Saksamaa – 11 venekeelset nimetust Iisrael – 10 venekeelset nimetust; Leedu – 10 venekeelset nimetust; Venemaa (Kaliningrad) – 10 venekeelset nimetust Rootsi – 7 venekeelset nimetust. Välisriikide raamatukogudelt saadud heliraamatute arv: Soome – 14 venekeelset nimetust. 3 LUGEJATEENINDUS Eesti Pimedate Raamatukogu kasutuseeskirjas on sätestatud, et raamatukogu teenindab heli-, punktkirjas, puuteraamatute, elektrooniliste teavikute, kirjeldustõlkega filmide laenutamisel nägemispuudega või mõne muu trükitud teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Nägemispuudega inimeste tegevust, rehabiliteerimist ja õpetamist käsitlevaid trükitud materjale laenutatakse kõikidele soovijatele. Eesti Pimedate Raamatukogu kasutuseeskirjast lähtuvalt nõutakse lugejaks registreerimisel tõendit või selle koopiat trükitud teksti lugemist takistava puude, häire või haiguse kohta. 2017. aastal oli: - 844 raamatukogu kasutajat (sh 3 posti teel teenindatavat raamatukogu jt organisatsiooni); - 324 heliajalehtede ja -ajakirjade, CD-l Raamatututvustaja posti teel laenajat; - 135 elektrooniliste väljaannete (ajalehtede, ajakirjade ja e-Raamatututvustaja) saajat; - 16152 laenutust raamatukogus kohapeal ja posti teel; - 169 külastust. Raamatukogu oli lugejatele avatud neljal päeval nädalas esmaspäevast neljapäevani a 6 tundi. 2. oktoobrist muutsime raamatukogu lahtiolekuaega esmaspäeviti. Kella 12-18 asemel on raamatukogu nüüd esmaspäeviti avatud kell 10-16 nii nagu teistelgi päevadel. Lahtiolekuaja muutmise põhjuseks oli see, et lugejad käisid esmaspäeva õhtul raamatukogus väga harva. Teavikuid laenutati vahetult raamatukogust, raamatukogudevahelise laenutuse ja posti teel. Raamatukogu külastati kohapeal aadressil Suur-Sõjamäe 44a 110 korda. Eesti Pimedate Raamatukogu laenutuspunkt oli avatud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu majas Tallinnas aadressil Tondi 8a. Laenutuspunktis töötas kord nädalas kaks tundi Eesti Pimedate Raamatukogu töötaja, kes võttis vastu tagastamisele kuuluvaid teavikuid ning andis välja lugejate poolt varem tellitud raamatuid. Tondi 8a laenutuspunktis registreeriti aasta jooksul 59 külastust ehk 15 külastust vähem kui eelmisel aastal. 2017. aastal kasvas lugejate arv 50 inimese võrra. Laenutusi raamatukogus kohapeal ja posti teel oli aasta jooksul 16152 ehk 549 võrra vähem kui 2016. aastal. Neist mittetagastatavate heliraamatute laenutusi oli 15555. Ka see arv vähenes mullusega võrreldes 302 võrra. Laenutuste vähenemine on seotud varasemast aktiivsema Veebiraamatukogu kasutamisega. 2017. aastal tellis raamatukogudevahelise laenutuse kaudu meilt heliraamatuid, punktkirjas raamatuid ja kirjeldustõlkega filme Tartu Emajõe Kooli raamatukogu. 2017. aastal laenasime RVL-i teel Peterburi Pimedate Raamatukogult venekeelseid punktkirjas ajakirju oma lugejate jaoks. Eesti Pimedate Raamatukogu saatis 2017. aasta jooksul valmistatud heli- ja punktkirjas teavikuid ning Pimedate Infoühingult Helikiri saadud audioraamatuid Tartu Oskar Lutsu nimelisele Linnaraamatukogule ja Pärnu Keskraamatukogule, kust need pärast kataloogimist edasi Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogule ja Pärnu Pimedate Ühingu raamatukogule saadeti. Aasta tõi selles töölõigus kaasa muudatusi. Novembris saatsime viimase heliraamatute saadetise Pärnu Pimedate Ühingu raamatukogule, kuna ühingul pole raha, et kohapeal raamatukoguteenust pakkuda. Varem ühingu raamatukogust raamatuid laenanud lugejad saavad end registreerida Eesti Pimedate Raamatukogu lugejaks ja tellida meilt raamatuid posti teel koju või kasutada Veebiraamatukogu. Raamatunõudluse puudumise tõttu ja Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu palvel lõpetasime detsembris venekeelsete heliraamatute saatmise Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogule. Eestikeelsete heliraamatute ja punktkirjas teavikute Tartusse saatmist jätkatakse vanaviisi. Eesti Pimedate Raamatukogu valmistab CD-del heliraamatuid nii laenutuseksemplaridena kui mittetagastatavatena. Heliajalehti ja -ajakirju saadetakse soovijatele mittetagastatavatena posti teel 1 kord 2 nädala järel. Heliajakirjanduse plaadile salvestati kõik 2 nädala jooksul valmistatud või saadud eestikeelsed heliajalehed ja -ajakirjad. Venekeelsed heliajakirjanduse plaadid saadeti lugejatele kord kuus. Mittetagastatavate heliteavikute kasutusõigus kehtib 30 päeva. Teavikute posti teel lugejatele saatmine ja lugejatelt raamatukogule tagastamine on lugejatele tasuta. Raamatukogu tasub postikulud. 2017. aastal olid postikulud 7740 € ja need vähenesid eelmise aastaga võrreldes 584 €. Eesti Pimedate Raamatukogule kehtib 50% soodustus kahepoolsest postivahetusest. 4 HELIKANDJATEL TEAVIKUTE VALMISTAMINE Eesti Pimedate Raamatukogus valmistatakse heliraamatuid, -ajalehti ja -ajakirju DAISY (Digital Accessible Information System) standardi järgi, kasutades tarkvara Plextalk Recording Software Pro. 2017. aastal valmistati 129 nimetust eesti- ja 12 nimetust venekeelseid heliraamatuid, mille originaaltundide arv kokku oli 1619. Eestikeelseid heliraamatuid toodeti eelmise aastaga võrreldes 13 nimetust rohkem, venekeelseid aga 5 nimetust rohkem. 2017. aastal tehti lugejatele kättesaadavaks 56 Võrus Pimedate Infoühingus Helikiri digiteeritud ja restaureeritud eestikeelset heliraamatut. Heliraamatuid digiteeriti 39 nimetust vähem kui 2016. aastal. Heliajalehtede ja -ajakirjadena salvestati järgmisi väljaandeid: Eesti Naine, Elukiri (alates septembrist on ajakirja nimi Eesti Ajalugu), Terviseleht, 60+, Здоровье для всех. Lisaks levitati CD-del huvilistele nägemispuudega inimeste elu kajastavaid väljaandeid Epüfon, Eesti Pimedate Liidu infolehte Valguse Kaja, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infolehte Kuukiir, Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu kohalikke saateid ning raamatukogus igakuiselt koostatavat uudiskirjanduse nimestikku Raamatututvustaja. 2017. aastal toimus heliajalehtede ja -ajakirjade valmistamises oluline uuendus, kuna raamatukogu alustas eestikeelsete ajalehtede ja -ajakirjade tootmist Eesti Keele Instituudi poolt loodud sünteeshäälega Tõnu. Juunis saatsime lugejatele esimesed sünteeskõnes ajakirjad Epüfon ja Eesti Naine. Seega asendus inimhäälega loetu sünteeshäälega loetuga. Ajalehte Здоровье для всех ja raamatukogus koostatavat uudiskirjanduse nimestikku Raamatutut v ustaja toodame aga esitajate poolt sisseloetuna, kuna sünteeshääl Tõnu ei suuda võõrkeelset teksti esitada. Lugejate tagasiside sünteeskõnes perioodika kohta on olnud üldiselt positiivne. Küll aga on lugejad selle vastu, et kuulata ilukirjandust sünteeskõnes. Ilukirjandust eelistatakse kuulata just näitlejate esituses. 2017. aastal lisandus 3 uut heliraamatute esitajat. Eesti Pimedate Raamatukogul oli 2017. aastal 26 sisselugejat, kes salvestasid tekste nii raamatukogu stuudios kui kodus. 5 PUNKTKIRJAS TEAVIKUTE VALMISTAMINE 2017. aastal anti Eesti Pimedate Raamatukogus välja 17 nimetust punktkirjas teavikuid eesti ja vene keeles. Täiskasvanutele ja lastele suunatud ilukirjanduse kõrval trükiti punktkirjas Eesti Pimedate Liidu infolehte Valguse Kaja. Aasta jooksul valmistati punktkirjas materjale sellistele asutustele: MTÜ Tantsupeomuuseum, Eesti Kunstimuuseum (Kadrioru Kunstimuuseum ja Adamson-Ericu Muuseum), Liivi Muuseum, Ugala Teater, Tallinna Ülikool, SA Innove, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Lõuna-Eesti Pimedate Ühing. 2017. aastal trükiti ja jagati soovijatele 90 2018. aasta kalendrit punktkirjas. 6 JUURDEPÄÄS ELEKTROONILISELE TEABELE 2017. aastal olid ajaleht Terviseleht ja ajakirjad 60+, Eesti Naine, Eesti Loodus, Elukiri (alates septembrist on ajakirja nimi Eesti Ajalugu), Epüfon, Imeline Ajalugu, Imeline Teadus, Kodutohter, Kuukiir, Psühholoogia Sinule, Sensa ja Puutepunktid kättesaadavad Veebiraamatukogus (www.veebiraamatukogu.ee). Kuna Direktor Meedia kirjastus lõpetas maikuus ajakirja Psühholoogia Sinule väljaandmise, siis asendus see ajakirjaga Sensa. Raamatukogu jätkas e-posti teel ajalehtede Postimees ja Õhtuleht saatmist lugejatele. Raamatukogus igakuiselt koostatavat uudiskirjanduse nimestikku Raamatututvustaja tehti elektroonilisel kujul kättesaadavaks nii e-posti teel kui Veebiraamatukogu kaudu. Aastalõpu seisuga tellis e-posti teel levitatavaid elektroonilisi väljaandeid 135 lugejat. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on juurdepääs elektroonilistele väljaannetele (raamatud, ajalehed, ajakirjad, Raamatututvustaja) eelkõige Veebiraamatukogu kaudu. 2017. aastal külastati Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehte 264216 korda. 7 VEEBIRAAMATUKOGU Veebiraamatukogu on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatele loodud veebikeskkond heliraamatute, -ajalehtede ja -ajakirjade ning elektrooniliste teavikute allalaadimiseks või voogedastusena kasutamiseks. 2017. aasta lõpul sisaldas Veebiraamatukogu 3968 heli- ja elektroonilist teavikut. Veebiraamatukogu kasutajaid oli 355. Aasta jooksul tõusis kasutajate arv 42 võrra ni ng Veebiraamatukokku lisandus 3 5 6 teavikut. 2017. aasta lõpuks oli Veebiraamatukogu allalaadimiste üldarv 999502. 2012-2016 oli see arv 53460. Seega oli 2017. aasta Veebiraamatukogu kasutamise poolest aktiivseim. Aasta jooksul oli 946042 allalaadimist. Veebiraamatukogu võimaldab ligipääsu teavikutele sõltumata ajast ja kohast ning tänu sellele on teavikute kättesaadavus paranenud. 8 FINANTS- JA MAJANDUSTEGEVUS Eesti Pimedate Raamatukogu finants- ja majandustegevus on kajastatud Eesti Hoiuraamatukogu 201 7 . aasta aruande 5. alajaotuses. 9 TEGEVUSKAVA 201 8 . AASTAKS 2018. aastal jätkatakse raamatuvahetust välisriikide pimedate raamatukogudega ja otsitakse uusi koostööpartnereid; otsitakse uusi esitajaid; valmistatakse 150 heliraamatut ; digiteeritakse ja restaureeritakse 60 van a ja väärtuslikk u heliraamatu t ; punktkirjas valmistatakse 20 teavikut ; tutvustatakse Eesti Pimedate Raamatukogu tööd nägemispuudega ja düsleksiaga inimestele, eripedagoogidele, logopeedidele, raamatukogu- ja sotsiaaltöötajatele, üliõpilastele jt raamatukogus kohapeal, erinevatel üritustel ning meedias; hangitakse vajalikke seadmeid teavikute valm istamiseks ja raamatukoguteenuste parendamiseks; tehakse koostööd Eesti Rahvusraamatukogu ga ärianalüüsiprojekti„Eesti Hoiuraamatukogu Veebiraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR koosvõime ärianalüüs, et suurendada Rahvusraamatukogus arhiveeritud digitekstide kättesaadavus t pimed atele ja vaegnägijatele“ raames. 10 STATISTIKA 2005-201 7 10 STATISTIKA 2005-2017 Eesti Pimedate Raamatukogu 2005-2017: lugejad, laenutused, külastused Aasta Lugejad Laenutused Külastused 2005 305 5020 1610 2006 354 5435 1567 2007 277 5694 1508 2008 355 9883 1744 2009 427 14196 1703 2010 485 14719 968 2011 537 15567 512 2012 641 15895 397 2013 688 16908 300 2014 740 16785 223 2015 768 18038 171 2016 794 16693 185 2017 844 1 6152 169 Eesti Pimedate Raamatukogu 2005-2017: heli- ja punktkirjas raamatute toodang Aasta Eestikeelsed heliraamatud Venekeelsed heliraamatud Digiteeritud ja restaureeritud heliraamatud Punktkirjas raamatud 2005 43 7 - 43 2006 63 15 - 87 2007 64 7 23 59 2008 89 5 56 56 2009 82 11 122 56 2010 87 5 82 53 2011 82 12 32 36 2012 153 9 67 38 2013 161 13 44 27 2014 141 19 51 23 2015 149 9 100 23 2016 116 7 95 12 2017 129 12 56 15 Eesti Pimedate Raamatukogu 2012-2017: Veebiraamatukogu kasutajad ja teavikud Aasta Veebiraamatukogu kasutajad Veebiraamatukogu teavikud 2012 145 2104 2013 186 2418 2014 229 2682 2015 276 3172 2016 313 3612 2017 355 3968
1-9/4
22.02.2018