Kultuuriministeerium · 22. märts 2018
Sisu (failidest)
Tere!
Saadan Jõgevamaa rahvaraamatukogude tekstilise aruande 2017.
Lugupidamisega
Rutt Rimmel
Direktor
Tel 7762401; 58118919
Põltsamaa Raamatukogu
JÕGEVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE
AASTAARUANNE 2017
Põltsamaa 2018
2
Aastaaruanne 2017
Tabel 1
Maakonna/linna Elanike arv KOV-de Üldkasutatavate Harukogude Kokku
nimi (01.12.16) arv raamatukogude arv
maakonnas arv
Jõgeva maakond 31 438 13 26 1 27
1. Põhilised tegevussuunad
Lähtudes Raamatukoguseadusest (RaRS § 5(5) 3) korraldab maakonnaraamatukogu
rahvaraamatukogude statistilist aruandlust ning edastab aruanded Rahvusraamatukogule. Samuti
analüüsitakse maakonna raamatukogude tegevust ja koostatakse raamatukogude tegevusaruannete
põhjal aasta koondaruanne, mis esitatakse Kultuuriministeeriumile.
Vt Lisa 5 Kuidas on maakonnas/linnas täidetud raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesandeid?
2017. aasta aruande kokkupanemine toimus tavatus olukorras. Kuigi haldusreformijärgsed uued
vallad on alles kujunemisprotsessis, mistõttu on toimunud 2018. aastal juba mitmeid olulisi
muudatusi, mis leiavad kajastust aruandes aga alles aasta pärast. Samas nendest tulenenud muutused
on juba tajutavad. Aasta oli maakonna raamatukogudes vastuoluline. Elati muutuste ootustes, kuid
puudus ühtne arusaam ja mõtteviis toimuva suhtes.
2017. aastal tegid läbi nimemuutuse kaks maakonna raamatukogu – Jõgeva Maakonna
Keskraamatukogu hakkas kandma nime Põltsamaa Raamatukogu ning Maarja raamatukogu nime
Maarja-Magdaleena raamatukogu.
Haldusreformi käigus loodud Põltsamaa valla rahvaraamatukogud ühendati ühtse juhtimise alla,
mille tulemusena on võimalus arendada piirkonda terviklikumalt. Liidetavate rahvaraamatukogude
tegevus lõpetati 31. detsembril 2017. aastal.
Jätsime hüvasti Pala (Lümati, Pala) ja Tabivere (Elistvere, Maarja-Magdaleena. Tabivere) valla
raamatukogudega, kes haldusreformi käigus läksid Tartumaa koosseisu ning saime tuttavaks
Avinurme (Avinurme, Ulvi) ja Lohusuu (Lohusuu, Piilsi) valla raamatukogudega Ida-Virumaalt,
kes Jõgevamaa koosseisu tulid. Seoses sellega tuli nimetatud raamatukogudel läbi teha
raamatukogusüsteemi vahetus – RIKSist URRAMisse ja URRAMist RIKSi.
Rahvusarhiivi osalusel teostatava Euroopa Komisjoni programmi Loov Euroopa Kultuur 2014–
2020 vahendusel avati Põltsamaa Vallaraamatukogus Adavere topoteek (teisena vabariigis). Selle
teenuse kasutuselevõtt avas e-juurdepääsu kogukonna ajalooallikatele.
Maakonna raamatukogude teenuseid kasutas 38% maakonna elanikest, kasutajate arv kasvas 2,5%.
Lapsi oli raamatukogude kasutajatest 27%. Virtuaalkülastused moodustasid külastuste üldarvust
kolmandiku.
Raamatukogud osutasid interaktiivseid ja e-teenuseid, koduteenindust, teenuseid
hoolekandeasutustele ning uussisserändajate lastele Iraagist, Süüriast ja Ukrainast (Vaimastvere),
nõustati raamatukogu kasutajaid toimetulemaks e-keskkonnas, aktiivne oli raamatukogudevaheline
laenutus. Põhiliseks raamatukoguturunduse kanaliks on kujunenud sotsiaalmeedia.
Jätkati kogude dekomplekteerimisega. Kogudest kustutati 24 577 arvestusüksust teavikuid. Ringlus
(0,8) ei tõusnud, kuna vähenes laenutuste arv.
Kasvas raamatukogude kogukondlik aktiivsus - näidati üles suuremat huvi kogukonnaürituste
korraldamisele kaasaaitamisele.
Võeti osa raamatukogupäevadest „Kohtume raamatukogus!“, Põhjala raamatukogunädalast
„Põhjala saared“ ning täiskasvanud õppija nädalast „Õppimine seob põlvkondi“. Tähistati Soome ja
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Jõgeva ja Mustvee Linnaraamatukogusid väisas kirjanike XIV
„Sõnaränd“ (Kärt Hellerma, Adam Cullen, Mihkel Kaevats, Kristjan Haljak). Lugejatega kohtusid
üle maakonna rekordarv kirjanikke, kultuuri- ja ühiskonnategelasi.
Pajusi raamatukogu tähistas oma 90., Elistvere raamatukogu 100., Pala raamatukogu 110. ning
Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogu 125. tegevusaastat.
3
Põltsamaa Raamatukogus korraldati kaks vabariiklikku sündmust: koostöös ERÜga XIV
üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev ning VI raamatukogu süsteemide alane teabepäev
„Rahva- ja kooliraamatukogu – koos või eraldi?“.
Laste- ja noorte kultuuriaasta tegevused
Vt ka 4.4 Laste- ja noorteteenindus
2017. aasta oli Kultuuriministeeriumi poolt kuulutatud laste ja noorte kultuuriaastaks, mille motoks
oli „Mina ka!“. Eesmärgiks oli väärtustada last ja noort kui kultuuriloojat ja kultuuripublikut.
Vabariiklik elamustuur „Laste Vabariik“ startis Põltsamaalt. Jõgevamaal külastati veel Mustveed,
Siimustit ja Tabiveret. Igal pool olid raamatukogud väljas oma töötubadega.
Maakonnaraamatukogu osales projektides „Kino maale!“, mis keskendus Eesti Nukufilmi 60.
sünniaastapäevale ning Eesti Vabariik 100 temaatikast kantud Tallinna Keskraamatukogu Eesti
Vabariik 100 katuseprojektis „Noor, loo, too – kunst raamatukokku!“.
Jõgeva Linnaraamatukogu korraldas nooretele teemaviktoriini mängulises keskkonnas Kahoot.
Mustvee Linnaraamatukogu avas koostöös O. Lutsu Palamuse Kihelkonnamuuseumiga nn Lutsu
toa (O. Luts - 130, „Kevade“ 105), kus aasta vältel tutvustati ühtlasi ka kirjaniku elu- ja loometööd.
Saare raamatukogu juhataja koostas ja viis läbi lasteaia suurematel üritustel (lihavõtted ja jõululaat)
temaatilisi programme: „Eesti rahva lihavõttekombed” ja „Jõulumemme tuba“.
Puurmani Raamatukogus alustas tegevust „Nukunurk“, kus toimus palju meisterdamistubasid ning
löödi aktiivselt kaasa valla laste töö- ja puhkelaagri korraldamisel.
2. Juhtimine
Põhimäärused muutusid Palamuse valla raamatukogudel (kinnitati 30.03.2017) ning seoses
nimemuutusega Maarja-Magdaleena raamatukogul (kinnitati 05.10.2017).
Kinnitati uus Põltsamaa Raamatukogu kasutamise eeskiri (24.01.2017), eriteenuste ja trahvide
hinnakiri (08.05.2017) ning arengukava uus redaktsioon (03.07.2017).
2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud
Raamatukoguteenust pakkus 27 rahvaraamatukogu:
kolm linnaraamatukogu – Põltsamaa Raamatukogu (maakonnaraamatukogu ülesannetes),
Jõgeva Linnaraamatukogu, Mustvee Linnraamatukogu;
24 maaraamatukogu.
Neist:
kaks vallaraamatukogu – Põltsamaa Vallaraamatukogu, Puurmani Raamatukogu;
üks haruraamatukogu – Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogu;
neli välisteeninduspunkti – Rääbisel (Sadala raamatukogu), Torma pensionäride klubis
(Torma raamatukogu), Umbusis (Põltsamaa Vallaraamatukogu), Puurmani Mõisakoolis
(Puurmani Raamatukogu).
Välisteeninduspunktid Vaiatus (Torma) ja Tõikveres (Sadala) lõpetasid tegevuse.
Nimemuutused
1. veebruarist hakkas uut nime, Põltsamaa Raamatukogu, kandma Jõgeva Maakonna
Keskraamatukogu. Nime muutmise põhjuseks olid segadused, mida tekitas nimes olev viide
Jõgeval asuvale raamatukogule.
1. novembrist sai Maarja raamatukogust taas Maarja-Magdaleena raamatukogu. Taastati
raamatukogu kunagine nimi, mille nimel tegutseti pikemat aega. Küla nimena taastati Maarja-
Magdaleena juba 2005. aastal (endine Maarja-Magdaleena kihelkonna keskus).
Haldusreformist tulenenud muudatused
Haldusreformi käigus vähenes Jõgeva maakonna valdade arv 13-lt kolmele. Moodustusid kolm uut
omavalitsusüksust – Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee vald:
Jõgeva vallaks liitusid Jõgeva linn, Jõgeva, Torma ja Pala vallad ning mõned külad Pajusi
vallast;
Põltsamaa vallaks liitusid Põltsamaa linn, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi vallad;
Mustvee vallaks liitusid Mustvee linn ja Kasepää ning Saare vallad ning mõned Torma valla
külad. Lisaks liitusid Mustvee vallaga Avinurme ja Lohusuu vallad (senine Ida-Viru
4
maakond). Seni Ida-Viru maakonnas olnud Lohusuu, Piilsi, Avinurme ja Ulvi raamatukogud
tulid Jõgeva maakonna alla.
Haldusreformi käigus sundliideti Pala vald Peipsiääre vallaga ning Tabivere vald Tartu
vallaga. Tulenevalt omavalitsuspiiride muutumisest hakkasid viis senist Jõgeva maakonna
raamatukogu (Lümati, Pala (Pala vald) ning Elistvere, Maarja, Tabivere (Tabivere vald)
kuuluma Tartu maakonna alla.
Osaleti omavalitsuste haldusreformi kultuuritöö ühinemisrühmade koosolekutel Mustvees
ning Põltsamaal. Koosolekutel osalenud piirkondliku ühinemisläbirääkimiste koordinaator
edastas raamatukogude nägemuse kaasaegsete raamatukoguteenuste pakkumistest
ühinemisläbirääkimiste juhtrühmale. Mõlematel koosolekutel võeti suund valla
rahvaraamatukogude liitmisele. Põltsamaa Raamatukogu ja Mustvee
Linnaraamatukogutöötajad käisid endiste Avinurme ja Lohusuu valdade raamatukogudega
tutvumas.
Jõgeva linna ja valla raamatukogude direktorite nõupidamisel, kus osales ka
ühinemisläbirääkimiste Jõgeva piirkonna koordinaator, oli üldine seisukoht, et raamatukogude
võrk ja struktuur jääks samaks. Koostati ka vastavasisuline pöördumine Jõgeva
Vallavalitsusele.
21. detsembri 2017. aasta Põltsamaa Vallavolikogu otsusega korraldati ümber Põltsamaa valla
rahvaraamatukogude töö. Põltsamaa Raamatukoguga liideti Põltsamaa Vallaraamatukogu,
Aidu raamatukogu, Pajusi raamatukogu, Puurmani Raamatukogu ja Tapiku raamatukogu.
Liidetavate raamatukogude tegevus lõpetati 31. detsembril 2017.a. Vara ja asjaajamise
üleandmisega seotud toimingute teostamiseks moodustati Põltsamaa Vallavalitsuse poolt
ajutine komisjon.
Raamatukogu struktuur on alljärgnev: pearaamatukogu (Põltsamaa Raamatukogu), kuus
haruraamatukogu (Adavere raamatukogu, Aidu raamatukogu, Esku raamatukogu, Lustivere
raamatukogu, Pajusi raamatukogu, Puurmani raamatukogu, kes pakub teenust ka Puurmani
Mõisakooli raamatukogule, üks välisteeninduspunkt (Tapiku teeninduspunkt).
Omapärasesse olukorda sattus Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogu. Seni
Puurmani valla kooseisus olnud Saduküla küla läks haldusreformi käigus Jõgeva valla,
Puurmani asula aga Põltsamaa valla koosseisu. Läbirääkimiste tulemusena Jõgeva vallaga
otsustati, et 2018. aastast saab Saduküla haruraamatukogust Jõgeva Linnaraamatukogu
haruraamatukogu.
Lahtiolekuajad
Osaliselt oli avatud neli raamatukogu: Kasepää raamatukogu (töötaja koormus 0,8), Lümati
raamatukogu (töötaja koormus 0,5), Tapiku raamatukogu (töötaja koormus 0,75), Vägeva
raamatukogu (töötaja koormus 0,5).
Põltsamaa Vallaraamatukogu Esku ja Lustivere osades töötas üks raamatukoguhoidja: kaka ja pool
päeva nädalas Eskus, teine kaks ja pool päeva Lustiveres.
Teine aasta sellist töökorraldust tõestas, et see ei ole jätkusuutlik. Töö väljapool nö
koduraamatukogu kannatas, puudus kontakt kohaliku kogukonnaga, raamatukogu külastatavus
langes.
Muudatused lahtiolekuaegades kaasnesid peamiselt seoses töötajate vahetumisega. Peale Lümati
raamatukogu juhataja penisonile jäämist vähendati kooseisu 0,5-le ning raamatukogu lahtiolekuaega
kahele päevale nädalas. Seoses töötaja vahetumisega (peale Maarja-Magdaleena raamatukogu
endise direktori pensionile jäämist) ei ole raamatukogu enam avatud laupäeviti.
Kuna külastatavus oli väike, muudeti Puurmani ja Torma raamatukogudes ära nädalas ühe päeva
lahtiolekuaeg, mil raamatukogu oli avatud õhtuti hiljem.
Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogus viidi lahtiolekuajad kahel päeval nädalas tund
aega hilisemaks (raamatukogu on avatud kella 19-ni), seoses ringide tööga rahvamajas.
Puhkused
Jõgeva valla raamatukogude puhkuse pikkuseks on alates 2017. aastast 35 kalendripäeva.
Puhkuste ajaks raamatukogudesse asendajaid ei võetud. Valdavalt võtsid raamatukoguhoidjad
puhkust mitmes osas, et vahepealsel ajal saaksid lugejad raamatukogu kasutada.
5
Täies ulatuses olid puhkuse ajal suletud Kaarepere, Laiuse, Palamuse, Voore, Põltsamaa
Vallaraamatukogu ja tema osad Eskus ning Lustiveres. Jõgeva Linnraamatukogu oli
kollektiivpuhkusel 10.07.– 06. 08.2017.
Kogu suve oli maakonnas raamatukoguteenus kättesaadav Puurmani ja Tabivere raamatukogus,
Mustvee Linnraamatukogus ja Põltsamaa Raamatukogus.
Raamatukogunõukogud
Ühtegi raamatukogunõukogu aruandeaastal juurde ei moodustatud. Olemasolevast viiest nõukogust
ei käinud aruandeaastal koos kolme raamatukogu (Puurmani, Torma ja Sadala raamatukogu)
nõukogud.
Jõgeva Linnaraamatukogu nõukogu käis koos kahel korral. Arutlusel olnud teemad: uue
raamatukoguhoone ehitamine, rahvaraamatukogu teenuste kvaliteedi hindamise mudel,
haldusreform ja raamatukogud. Raamatukogu nõukogu lõpetas oma tegevuse senises koosseisus.
Põltsamaa Raamatukogu nõukogu koosolekud toimusid kolmel korral, neist ühel korral
elektrooniliselt. Käsitletud teemad olid: muudatused raamatukogu arengukavas, nägemus tuleviku
Põltsamaa Raamatukogust, kultuurisündmused 2018. aastal raamatukogus, raamatukogu struktuuri
muudatused 2018. aastal ning ühinenud Põltsamaa valla raamatukogude viimine ühtse juhtimise
alla.
2.2 Eelarve
Tabel 2
Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus %
31.12.16 (€) 31.12.17 (€)
Eelarve kokku 1017,455 1030,146 +1,3%
sh keskraamatukogu 367,487 367,57 +0,02%
Personalikulu 595,104 610,622 +2,6%
sh keskraamatukogu 193,765 193,681 -0,04%
Komplekteerimiskulu 165,350 167,805 +1,5%
sh KOV-lt 104,631 106,799 +2,1%
sh riigilt 57,218 61,006 +6,6%
sh keskraamatukogu 23,746 23,639 -0,5%
sh KOV-lt 16,203 15,952 -1,6%
sh riigilt 7,543 7,687 +1,9%
Infotehnoloogiakulu 29,989 36,983 +23,3%
sh keskraamatukogu 8,863 11,348 +28%
Investeeringuid maakonna raamatukogudesse aruandeaastal ei tehtud.
Jooksvatest kuludest kasutati 59,3% (2016. a. 58,5%) tööjõule, 16,3% (2016. a. 16,3%) väljaannete
soetamiseks, 3,6% (2016. a. 3,0%) infotehnoloogiale ning 20,8% (2016. a. 22,2%) haldusele,
majandusele, koolitusele jms.
Maakonna raamatukogude eelarve kasvas 1,3% (2016.a. 5,2%). Enim kasvasid kulutused
infotehnoloogiale, mis oli ka hädavajalik, sest aastatel 2015–2016 kulutused infotehnoloogiale
vähenesid.
Tulud kohalikelt omavalitsustelt elaniku kohta olid 2017. aastal 24,9 € (2016.a. 25 €).
Komplekteerimiskulu elaniku kohta oli 5,3 € (2016. a. 5,2 €), sellest kohalike omavalitsuste poolt
3,4 € (2016.a. 3,3 €).
Riigi poolt eraldatud teavikute soetusraha moodustas teavikute soetamiseks tehtud kuludest 36,4% .
Riigi poolt eraldatud komplekteerimisrahast kulutati kultuuriperioodika ostmiseks 753 € (2016.a.
1762 €). Mitmed raamatukogud olid aastaks 2017 ilmuva kultuuriperioodika soetamiseks leidnud
vahendeid ka eelmise aasta rahadest, samuti KOV’i poolt eraldatud summadest.
Kõik rahvaraamatukogud said riigieelarvelist toetust laste- ja noorsookirjanduse soetamiseks
maakonna raamatukogudele 1415 € (2016. a. 1396 €).
6
Maakonnaraamatukogu eelarve kasvas 0,02% (2016. a. 8%). Jooksvatest kuludest moodustasid
personalikulud 52,7% (2016. a. 53%), teavikute kulud 6,4% (2016. a. 6,5%), infotehnoloogiakulud
3,1% (2016. a. 2,4%). Omatulusid laekus 65 954 € (2016. a. 65 160 €). Põltsamaa Linnavalitsuselt
saadud tulu elaniku kohta 2017. aastal oli 42,3 € (2016. a. 43,2 €).
2.3 Projektid
Projektitoetusi sai maakonnas kokku üheksa raamatukogu (2016. a. viis raamatukogu). Raha
eraldati kokku 12 654 € (2016. a. 10 490 € ).
Projektirahad võimaldasid korraldada maakonna raamatukogudele teemapäevi, samuti ka sündmusi
ning kohtumisi erinevate persoonidega, rikastamaks paikkonna kultuurielu ja andes inimestele
võimaluse sisukalt aega veeta. Samuti andis projektitoetus täiendavaid võimalusi teavikute ning
inventari soetamiseks.
Tabel 3 (täielik loetelu)
Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti
summa € üldmaksumus €
Jõgeva Linnaraamatukogu 1 095,00 1 404,25
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp
Loominguline päev. Astrofüüsik, poliitik ja 01.03. – 28.04.2017 155,00 263,53
kirjanik Ene Ergma
Rahvusvaheline lasteraamatunädal. 01.03. – 19.05.2017 145,00 188,85
Lastekirjanik Kätlin Kaldma
Kohtumisõhtu „Avatud Meeltega“. Pranashree 01.02 – 30.03.2017 155,00 218,57
Sülli Reet ja Urmas Vaino
Kirjanduslik omaloomingukonkurss „Betti 03.04.-31.07.2017 260,00 391,08
Alver jälgedes“
Ööraamatukogu XI 03.04. – 31.07.2017 270,00 187,91
Üle-eestilised raamatukogupäevad.
Loominguline õhtu. Kirjanik ja diplomaat Jaak 16.10.- 11.12.2017 110,00 154,31
Jõerüüt
Laiuse raamatukogu 1 200,00 1 292,00
Kultuuriministeerium
Raamatukogudele teavikute soetamine 01.01. – 31.12.2017 1 050,00 1 050,00
(täiendav toetus Riigikogust)
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp
Eesti kirjaniku, Aidi Valliku, kohtumine Laiuse 01.09. – 30.09.2017 70,00 121,00
raamatukogu külastajate ja kasutajatega
Eesti kirjaniku, Ilmar Tomuski, kohtumine 01.10. – 31.10.2017 80,00 121,00
Laiuse raamatukogu külastajate ning
kasutajatega
Kuremaa raamatukogu 600,00 600,00
Kultuuriministeerium
Raamatukogudele teavikute soetamine 01.01. – 31.12.2017 600,00 600,00
(täiendav toetus Riigikogust)
Mustvee Linnaraamatukogu 764,00 860,00
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp
Mustvee ajalooraamatu jaoks fotode 01.10.2017 - 31.01.2018 314,00 360,00
skaneerimine, tõlkimine ja kujundamine
Tegevustoetus Mustvee ajalooraamatu 01.10.2017 – 28.02.2018 450,00 500,00
materjalide kogumise jaoks
Pala raamatukogu 305,00 449,25
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp
Koduloooline fotonäitus „Tea ja mäleta“ 01.07.-06.09.2017 180,00 286,25
Kohtumine kirjanik Reeli Reinausiga 15.02 – 19.03.2017 125,00 163,00
Siimusti raamatukogu 1 540,00 2 065,00
Kultuuriministeerium
7
Raamatukogudele teavikute soetamine 01.01. – 31.12.2017 600,00
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp 600,00
Laste- ja noorte kultuuriaasta puhul kevadiste 10.04.-10.05.2017 575,00
sündmuste „Huvitav kevad 2017“ korraldamine 320,00
Rõõmus sügis ja omaloomingupäev 01.09. -31.10.2017 470,00
raamatukogus 250,00
Laste ja noorte kultuuriaasta ning Eesti 01.11. – 31.12.2017 420,00
Vabariik 100 raames sündmuste korraldamine 370,00
Siimusti Raamatukogus
Vaimastvere raamatukogu 600,00 600,00
Kultuuriministeerium
Raamatukogudele teavikute soetamine 01.01. – 31.12.2017 600,00 600,00
Vägeva raamatukogu 150,00 150,00
Kultuuriministeerium
Raamatukogudele teavikute soetamine 01.01. – 31.12.2017 150,00 150,00
Põltsamaa Raamatukogu 6 400,00 8 969,74
Kultuuriministeerium
Teemapäevade korraldamine Jõgevamaa 01.03. – 31.05.2017 930,00 1 519,93
raamatukogudes 2017. a. I poolel
Teemapäevade korraldamine Jõgevamaa 01.09. – 31.12.2017 980,00 1 669, 08
raamatukogudes 2017. a. II poolel
Inventari soetamine (täiendav toetus 01.01. – 31.12.2017 3 000,00 3 033,80
Riigikogust)
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp
Kultuuriürituste „Sõna ja pildiga“ vol 12 01.01. – 30.04.2017 255,00 492,20
korraldamine raamatukogus
Üleriigilise 3.-4. klasside kirjandusliku 01.01. – 30.04.2017 150,00 243,59
maakondliku vooru korraldamine
Kultuuriürituste „Sõna ja pildiga“ vol 13 01.04. – 30.06.2017 155,00 524,21
korraldamine raamatukogus
Kirjanduslik salongi „Niidiliimija – 20.03. – 31.05.2017 130,00 511,67
Henn.Kaarel Hellat“ korraldamine
Tallinna Keskraamatukogu katusprojekt 28.08. – 30.09.2017 800,00 975,26
Kunst raamatukokku
Kokku 12 654,00 16 390,24
Raamatukogud märgivad aruannetes, et rangemaks muutunud nõuded projektitaotluste saamiseks
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupilt (kinnituskirjad, ei piisa suusõnalistest
kokkulepetest, lisada tuleb meilivestluse tulemused esinemistasude läbirääkimistest jms) on teinud
projektitaotluste esitamise lisatööd nõudvamaks, keerukamaks ja aeganõudvamaks.
2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng
Personali koosseisus oli mitmeid muudatusi.
Maakonna raamatukogudes töötas 53 raamatukoguhoidjat seisuga 31.12.2017.
1. jaanuarist jäi pensionile Lümati raamatukogu juhataja (raamatukogutööstaaži 47 aastat) ning 1.
oktoobrist Maarja-Magdaleena Raamatukogu juhataja (raamatukogutööstaaži 50 aastat).
3. jaanuarist asus tööle Lümati raamatukokku juhataja kohusetäitjana 0,5 koormusega erihariduseta
raamatukoguhoidja, kel on eelnev raamatukogutöö kogemus.
Tabivere Vallavalitsuse poolt välja kuulutatud Maarja- Magdaleena Raamatukogu direktori avaliku
konkursi tulemusena asus Maarja- Magdaleena Raamatukogu direktorina tööle kõrgharidusega,
kuid erihariduseta uus direktor.
2. veebruarist lapsehoolduspuhkusele jäänud Jõgeva Linnraamatukogu lugemissaali töötaja
asendajana asus tööle erialase kõrgharidusega raamatukoguhoidja.
1. oktoobrist viidi Puurmani Raamatukogu direktor 0,25 koormusele. Tööle asus 0,75 koormusega
keskharidusega eriharidusteta raamatukoguhoidja.
8
1. jaanuarist töötas 0,4 koormusega maakonnraamatukogu raamatukoguhoidja/projektijuht, kes
koondati seisuga 30.06.2017.
Palamuse Vallavolikogu otsusega muudeti Palamuse valla raamatukogude (Palamuse, Kaarepere)
raamatukogude juhatajate ametinimetused direktoriteks.
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest (erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate
täienduskoolituse korraldamine)
Vt ka LISA 1 Personali koolitus
Maakonna raamatukoguhoidjad osalesid kaheksal (2016. a. 15) koolitustõendi andnud vabariiklikul
koolitusel (koolitusasutused on registreeritud EHIses) - kokku 247 ak/t (2016. a. 498 ak/t).
Rahvusraamatukogu koolituskeskus
Vaimsete tervise häiretega inimesed – kuidas märgata, suhelda ja aidata – 1 osaleja
(maakonnaraamatukogu)
Autoriõiguse põhimõtted raamatukogus – 1 osaleja (maakonnaraamatukogu)
Eesti laps sõjajärgses olustikus: ilukirjanduslik vaade – 1 osaleja (maakonnaraamatukogu)
Tartu Ülikool
Lasteraamatukoguhoidja suveakadeemia - 2 osalejat (maakonnaraamatukogu, Jõgeva
Linnaraamatukogu)
Rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia – 1 osaleja (Jõgeva Linnaraamatukogu)
Muudatuste juhtimine õpiringi meetoditel – 1 osaleja (maakonnaraamatukogu)
Tallinna Ülikool
Lugemisoskuste arendamine: praktilisi võtteid tööks lugemisraskustega õpilastega – 1 osaleja
(Siimusti)
Lisaks osaleti: teabepäev „RVL täna ja homme“, „Teenusedisain“, Aleksander Sibulale pühendatud
erialapäev „Autoriõigus ja digitaalne sisu raamatukogudes“, raamatukogupäevade avamine Pärnus,
koolituspäev haridustegevuste koostööst sarjas „Muuseumidelt raamatukogudele“, „AK: Aktuaalne
koolitus; ERÜ maaraamatukogude sektsiooni suveseminar Raplamaal, kaks „Rahvaraamatukogude
statistika“ koolituspäeva, ERÜ üld- ja kõnekoosolek, ERÜ lastekirjanduse aastakoosolek,
algupärase lastekirjanduse päev Tartus, ERÜ lasteteeninduse toimkonna kogemuste tuur Võrus,
Eesti Lastekirjanduse Keskuse õpipäev, komplekteerijate infopäev Tallinnas, ettekandepäev
„Tegevused raamatukogus“ Tartus, ETKA Andrase raamatukoguhoidjate piirkondlik seminar
Tartus jpm. Maakonna raamatukoguhoidjate poolt osutusid kõige osavõturohkemateks kaks viimast.
Kasutati ka võimalust osa saada erinevatest seminaridest ja teemapäevadest veebiülekannete kaudu.
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused
Lähtudes Rahvaraamatukogu seadusest (RARS § 5(5) 4) korraldab maakonnaraamatukogu
maakonna rahvaraamatukogude täienduskoolitust ja erialast nõustamist.
Vt ka LISA 5 Kuidas on maakonnas/linnas täidetud raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesandeid?
Täienduskoolitused (koolitused, teabe- ja teemapäevad, stažeerimised, koolitusreisid) korraldatakse
„Raamatukoguhoidja kutsestandardiga“ seotud pädevuste arendamiseks, sh eesti ja välisriikide
raamatukogude heade praktikatega tutvumisega. Maakonnaraamatukogu kodulehel on avaldatud
täienduskoolituse õppekavad. Tagamaks infovahetust omavalitsustega, koostati ja saadeti
omavalitsusele raamatukogude töö kohta 2016. aastal teatised.
Ülevaade 2017. aastal korraldatud täienduskoolitustest
Täienduskoolituse finantseerimine toimub Põltsamaa Raamatukogu ja maakonna omavalitsuste
vahel sõlmitud lepingute ja projektitoetuste alusel. 2017. aastal kulutati täienduskoolitustele 4974 €
sh projektitoetustena saadi 1910 €. Kokku korraldati maakondlikke täienduskoolitusi ning
nõupidamisi 11 korral (kogumaht 72 ak/t, 364 osalejat): üks koolitus (IT Koolituskeskuse OÜ
„Digiajastuga kaasaskäimise oskused raamatukoguhoidjale“, osalenutele väljastati IT
Kooolituskeskuse tunnistus), neli teema- ja teabepäeva, kolm koolitusreisi, üks individuaalkoolitus,
üks nõupidamine ning pidulik aastalõpu koosviibimine (aastast kokkuvõtete tegemine, Jõgevamaa
9
raamatukogupreemia IDA laureaatide väljakuulutamine). Soovijatele väljastati tööandjale
esitamiseks täienduskoolitustel osalemise kohta tõendid.
Maakondlike täienduskoolituste õppekava põhines Raamatukoguhoidja tase 6 ja 7 kutsestandardi
kompetentsidel. Arendati alljärgnevaid kompetentse:
Raamatukoguhoidja, tase 6 ja 7 osa B.2.4 „Lugejateenindus; andmekogude loomine ja
vahendamine“ (seitse täienduskoolituse teemat); tase 6 ja 7 kutset läbivad kompetentsid (viis
täienduskoolituse teemat); tase 6 ja 7 osa B.2.1 „Kogude kujundamine“ ning osa B.2.2 „Kogude
töötlemine (neli täienduskoolituse teemat); tase 6 ja 7 osa B.2.5 „Arendustegevus“ (kaks
täienduskoolituse teemat).
Enim tähelepanu said kogude kujundamise ja töötlemise ning laste- ja noortetöö (laste- ja
noortekultuuri aasta) temaatikad. Teadmisi omandati ka kaasaegsest kirjandusest, nutiseadmete
kasutamist raamatukogus ning eesti ja välisriikide praktikatest:
laste- ja noortetöö raamatukogus (Erivajadustega laste märkamine ja nende
toetamisvõimalused. Käitumisprobleemide tagamaadest; Laste- ja noortetöö korraldamisest
Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus; Noored ja digikultuur. Sotsiaalvõrgustikud
raamatukogude töös);
kogude kujundamine ja töötlemine (Kogude kujundamine Tallinna Keskraamatukogu näitel;
Kogude kujundamine Rapla Keskraamatukogu näitel; Komplekteerimise
(ümber)korraldamisest maakonna raamatukogudes 2018. aastal; Autoriõiguse põhimõtted
raamatukogus; Adavere topoteek – digitaalselt kättesaadav ning kaardil nähtav kogukonna
ajalugu);
info- ja kommunikatsioonivahend raamatukogutöös (nutiseadmete koolitus) (Digiajastuga
kaasaskäimise oskused raamatukoguhoidjale);
kaasaegne kirjandus (Viimastel aastatel eestlase lugemislauale jõudnud prantsuse
nüüdisaegne kirjandus);
eesti ja välisriikide raamatukogude heade praktikatega tutvumine ning kultuurilise silmaringi
laiendamine (Tutvumine Leedu raamatukogudega: Panevežise linna raamatukogu, Klaipeda
raamatukogu, Plunge raamatukogu); Vaimse kultuuripärandi varamud Tartus (Eesti Rahva
Muuseum, Euroopa moodsaim rahvusarhiiv Noora); Jõgevamaa kirjandusradadel. 3
(tutvumine Jõgeva ja Mustvee kandi kirjandusliku pärandiga).
Tabel 4
Koolituse Koolituse teema Koolitaja/esineja Koolituse Raamatu- Eelarve/
aeg maht/ koguhoid- Koolitu-
päev kestus jate arv/ seks
KOVde kuluta-
arv tud
summa
22 .02. Kirjanduse teemapäev 6 ak/t 37/12 354,00
Viimastel aastatel eestlase Triinu Tamm,
lugemislauale jõudnud „Loomingu
prantsuse nüüdisaegne Raamatukogu“,
kirjandus peatoimetaja
2016. aasta Jõgeva maakonna Siiri Õunap,
raamatukogudes maakonnark
29.03. Laste- ja noortetöö teemapäev 6 ak/t 33/11 562,00
Erivajadustega laste Tiina Kallavus, Tartu
märkamine ja nende Herbert Masingu Kool,
toetamisvõimalused. direktor
Käitumisprobleemide
tagamaadest.
Kolleegilt kolleegile: Laste- Ädu Neemre, Tartu
ja noortetöö korraldamisest Oskar Lutsu nimeline
10
Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogu,
Linnaraamatukogus laste- ja noorteosakond,
osakonnajuhataja
20.04. Koolitus „Digiajastuga kaasaskäimise oskused 6 ak/t 34/12 660,00
raamatukoguhoidjale“ (nutiseadmete koolitus). Madis
Roosalu, IT Koolituskeskuse OÜ
Väljastati IT Kooolituskeskuse TÕEND.
02.05. Kultuurilooline koolitusreis „Vaimse kultuuripärandi 5 akt /t 37/12 698,00
varamud Tartus“. Siiri Õunap, maakonnark
Eesti Rahva Muuseum –
midagi palju enamat kui
lihtsalt muuseum. ERMi
külastamine
Rahvusarhiivi peahoone
Noora – Euroopa moodsaim
rahvusarhiiv. Ekskursioon
Nooras, tutvumine hoidlate,
uurimissaali ja
raamatukoguga
23.-25.08. Koolitusreis „Leedu raamatukogud ja 18 ak/t 29/13 60,00
kultuuriväärtused“. Panevežise linna raamatukogu, (enamus
Klaipeda raamatukogu, Plunge raamatukogu makstud
eelmisel
aastal)
07.09. Kultuurilooline koolitusreis „Jõgevamaa 8 ak/t 31/12 522,00
kirjandusradadel. 3“: Jõgeva - Kuremaa – Laiuse –
Rääbise - Sadala – Torma -Võtikvere – Voore
kirjanduslik pärand. Esinajad: Ene Sööt (Jõgeva
Linnark), Marika Aavasalu (Kuremaa rk), AstaLeiten
(koduloolane), Nele Tõnissoo (Torma rk), Laidi
Zalekešina (Mustvee Linnark), Tea Daškova (Voore rk),
Enne Tuka (Kaarepere rk), Imbi Paju ( kirjanik,
filmirežissöör, raamatuküla ellukutsuja)
04.10. Maakondlik raamatukoguhoidjate teabepäev 6 ak/t 37/12 570,00
„Noored ja digikultuur. Maria Murumaa-
Sotsiaalvõrgustikud Mengel, Tartu Ülikool,
raamatukogude töös“ (laste- ÜTI, sotsiaalmeedia
ja noorte kultuuriaasta „Mina lektor,
ka!“ MA kommunikatsiooni
juhtimine
Kuidas kogume igapäevaselt Siiri Õunap,
raamatukogustatistikat: maakonnark
probleemid, mis meid
raamatukogustatistikas
heidutavad
Komplekteerimise Rutt Rimmel,
(ümber)korraldamisest maakonnark
maakonna raamatukogudes
2018. aastal
Mida nägime ja kuulsime Siiri Õunap,
Leedu raamatukogudes? maakonnark
24.10. Individuaalkoolitus Maris Oro, maakonnark; 7 ak/t 2/2 0,00
erihariduseta Aive Nurmekivi,
raamatukoguhoidjatele maakonnark;
Sirje Tero, maakonnark;
Erika Pahla,
maakonnark;
11
Siiri Õunap,
maakonnark
16.11. Kogude kujundamise teemapäev 6 ak/t 34/12 225,00
Kolleegilt kolleegile: Kogude Tiina Talvet, Rapla
kujundamine Raplamaa Keskraamatukogu,
raamatukogude näitel komplekteerimisjuht
Kolleegilt kolleegile: Kogude Aivi Sepp, Tallinna
kujundamine Tallinna Keskraamatukogu,
Keskraamatukogu näitel töötlusosakond,
osakonnajuhataja
Autoriõiguse põhimõtted Maris Oro, Põltsamaa
raamatukogus Raamatukogu, kogude
spetsialist
Adavere topoteek – Tiina Kull, Põltsamaa
digitaalselt kättesaadav ning Vallaraamatukogu
kaardil nähtav kogukonna direktor
ajalugu
06.12. Jõgeva maakonna Siiri Õunap, 4 ak/t 35+3*/13 62,00
raamatukogude nõupidamine maakonnark
(muudatused statistikas, Maris Oro, maakonnark
statistiline ja tekstiline Rutt Rimmel,
aruanne, komplekteerimise maakonnark
korraldus 2018. a.,
isikuandmete töötlemine
maakonna raamatukogudes)
14.12. Aastalõpu koosviibimine, Siiri Õunap, - 50+2*/12 1 261,00
IDAde 2017 maakonnark
väljakuulutamine Raja Liidia Krehova (Raja
Vabaajakeskuses, rk), Laidi Zalekešina
haldusreformist tingitult (Mustvee Linnark)
„vanade“
raamatukoguhoidjate (Pala,
Lümati, Tabivere, Elistvere,
Maarja-Magdaleena)
ärasaatmine ning „uute“
raamatukoguhoidjate
(Avinurme, Ulvi, Lohusuu,
Piilsi) vastuvõtmine
maakonna
raamatukoguhoidjate perre,
meelelahutus, õnneloos,
üllatused, jõululaud
KOKKU 72 ak/t 364 osalejat 4 974,00
Märkus: *- osalesid ka uute liitunud valdade raamatukoguhoidjad.
Erialane nõustamine
Erialane nõustamine toimus telefonitsi, meilitsi ning raamatukogudes kohapeal. Aruandeaastal
külastati iga raamatukogu maakonnaraamatukogu poolt keskmiselt 9 korda. Kohtadel oli erialase
nõustamise põhirõhk kogude puhastamise ja ringluse temaatikal ning haldusreformist tulenevate
muudatuste arutelul.
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised (ettekanded, loengud, koolitused)
Raamatukoguhoidjad esinesid 20 loenguga (2016. aastal 11). Loengutega esineti kolleegidele
(maakonnas, vabariigis) ning kogukonna liikmetele.
Vt ka LISA 2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused
12
2.4.4 Erialahariduse omandamine
Erialaharidust ei omanda hetkel ükski maakonna raamatukoguhoidja.
Raamatukoguhoidja kutse, tase 6 omistati (kehtiv 21.09.17. – 21.09.24.) kahele maakonna
raamatukoguhoidjale.
Kutset omab maakonnas 46 raamatukoguhoidjat, neist maakonnaraamatukogus 11.
2.4.5 Töötajate tunnustamine
Erinevate preemiatega tunnustati nimeliselt 17 raamatukoguhoidja ning kuue raamatukogu tegevust.
Kultuuriministeeriumi tunnustused
Kultuuriministri tänukiri: Ene Maasik (Lümati raamatukogu), Kaie Põdra (Maarja-Magdaleena
raamatukogu)
Kultuuriministeeriumi tänukiri: Mustvee Linnaraamatukogu
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tunnustused
Aasta tegu linnaraamatukogus 2016 (mitmekülgne teenuse- ja kultuurikeskus) - Mustvee
Linnaraamatukogu
Maakondlikud ja omavalitsuste tunnustused
Jõgevamaa Hõberist - Laidi Zalekešina (Mustvee Linnaraamatukogu)
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi tunnustuspreemia - Sirje Narits (Jõgeva
Linnaraamatukogu)
Jõgeva maavanema tänukiri - Sirje Nurka (Pajusi raamatukogu), Marje Pagi (Aidu raamatukogu),
Sirje Narits (Jõgeva Linnaraamatukogu), Tea Lall (Jõgeva Linnaraamatukogu), Tiina Mihhailov
(Siimusti raamatukogu), Aive Nurmekivi (Põltsamaa Raamatukogu), Viivi Tell (Põltsamaa
Raamatukogu) Kaie Põdra (Maarja-Magdaleena raamatukogu), Maili Ernits (Põltsamaa
Vallaraamatukogu); Pajusi raamatukogu, Pala raamatukogu, Elistvere raamatukogu, Maarja-
Magdaleena raamatukogu
Kasepää valla tänukiri - Liidia Krehova (Kasepää raamatukogu)
Tabivere valla tänukiri - Kaie Põdra (Maarja-Magdaleena raamatukogu), Heli Täpsi (Elistvere
raamatukogu)
Pajusi valla tänukiri - Sirje Nurka (Pajusi raamatukogu)
Puurmani valla tänukiri - Puurmani raamatukogu
Maakonnaraamatukogu tunnustused
Raamatukogupreemia IDA:
Raamatukoguhoidja IDA – Anu Saul (Pala raamatukogu)
Elutöö IDA – Ene Maasik (Lümati raamatukogu), Kaie Põdra (Maarja-Magdaleena raamatukogu)
Sõber IDA – Viktor Svjatõšev (Jõgeva maavanem)
Aasta tegu raamatukogus – Tiina Kull (Põltsamaa Vallaraamatukogu)
Tänumeene „Ametilt ja hingelt Jõgevamaa raamatukoguhoidjale“ – kauaaegsetele Jõgeva
maakonna raamatukoguhoidjatele (Anne Aunap, Anu Saul, Tiina Teder, Heli Täpsi), kes
haldusreformi käigus maakonna raamatukoguhoidjate perest lahkusid.
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid
ja asukoht.
Raamatukogud uusi ruume ei saanud, ruume ei renoveeritud, teostati vaid mõned hooldusremondid.
Vt ka LISA 3 Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid
Asukoha järgi paiknevad raamatukogud valdavalt asulate keskustes (keskusest kaugemal asuvad
Puurmani Raamatukogu, Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogu, Saare raamatukogu).
Kolmandik raamatukogusid on koondatud ühte majja erinevate asutustega ja seltsidega,
koolimajades asub viis raamatukogu, eraldi majades kuus ning kortermajades neli raamatukogu.
Ahiküttega ruumides asusid veel neljandik raamatukogudest: Elistvere, Kasepää, Lümati, Saare,
Torma, Tapiku, Vägeva raamatukogud (kahte viimasesse on paigaldatud lisaks õhksoojuspump).
Võttes hinnangu andmisel aluseks „Raamatukoguteenuse kvaliteedi hindamise mudeli“, hindasid
raamatukoguhoidjad ruume, kus raamatukogud asuvad järgmiselt:
ruumid ei vasta kaasaja nõuetele – Jõgeva, Elistvere, Kasepää, Lümati, Saare, Tapiku (6);
13
ruumid vajavad mingis osas kaasajastamist, kuid võimaldavad olemasoleval kujul pakkuda
head teenust – (Sadala, Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogu, Torma, Vägeva
(4), lisaks Põltsamaa Vallaraamatukogu Lustivere ja Esku osad (viimane asub koolimajas,
ruumid kaasaegsed ja remonditud, kuid maja sealne tiib on väga külm ning niiske, üks sein
hallitab);
ruumid on suures osas tänapäevased, vajavad pisiremonti – Põltsamaa Vallaraamatukogu,
Kaarepere, Laiuse, Pajusi, Siimusti, Tabivere (6);
ruumid on tänapäevased, paiknevad uutes või korralikult renoveeritud ruumides ning
võimaldavad pakkuda kasutajale kvaliteetset teenust – Aidu, Kuremaa, Maarja-Magdaleena,
Mustvee Linnraamatukogu, Pala, Palamuse, Puurmani, Raja, Vaimastvere, Voore,
maakonnaraamatukogu (11).
Põltsamaa Vallaraamatukogu Lustivere osa koliti 2017. aasta lõpus sama maja alumisele korrusele
ning sai eraldi sissekäigu (eelnevalt ühine sissekäik kooliga ning probleemid psüühiliste
erivajadustega õpilastega). Kuna aga samas majas asub ka lasteaed, mis vajas suuremaid ruume,
jagus raamatukogule endise 90 m² asemel vaid 41 m² kasulikku pinda, mis ei rahulda raamatukogu
vajadusi. Osa raamatuid on viidud ajutisse hoiupaika.
Voore raamatukogu asub SA Saare Valla Aktiviseerimiskeskuse hoones, mille katlamaja hävis
tulekahjus, mistõttu olid raamatukogu ruumid seitse kuud kütteta.
Jätkus Jõgeva Linnaraamatukogu uute ruumide saaga. 2017. aasta lõpuks viidi läbi Jõgeva
Põhikooli ja sinna juurde uue raamatukogu ehitamise projekteerimine ning ehituse hange.
Ehitustööde kogumaksumusest suurem osa kaetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi
finantsvahenditest, raamatukogu osa ehitust finantseerib omavalitsus. Projekti tehtud väga suured
muudatused vajavad aga lisaraha. Kui raamatukogu saab vallavalitsuse poolt ehitustegevuseks
finantseerimise, siis on eeldatav ehitustööde valmimise tähtaeg 2019. aasta kevadel. Vastasel korral
võib raamatukogu ruumide ehitamine ka ära jääda.
Seoses haldusreformiga ja Kalevipoja muuseumi renoveerimisprojektiga langetati otsus Saare
raamatukogu ümberkolimisest 2018. aasta kevadel vabanevatesse vallavalitsuse ruumidesse. Sellega
seoses paranevad raamatukogu logistiline asukoht, lahenevad kütmisprobleemid (keskküte),
ruumide seisukord ning juurdepääs liikumispuudega inimestele, kuid väheneb oluliselt raamatukogu
pindala.
Inventari soetamine
Võimalused inventari soetamiseks olid paremad kui eelmisel aruandeaastal. Osteti riiuleid,
näitusriiul (eritellimus), vitriinkappe, sahtelkappe, kappe abiruumidesse, pehmet mööblit, toole
lugejatele, arvutitoole (Laiuse, Siimusti, Pala, Torma, Aidu, Pajusi, Põltsamaa Vallaraamatukogu).
Jõgeva Linnaraamatukogu soetas uue boileri ning kohviautomaadi.
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele
Juurdepääsu tagamises liikumispuudega inimestele maakonna raamatukogudes aruandeaastal
muudatusi paremuse poole ei toimunud. Liikumispuudega inimeste teenindamiseks tuleb
raamatukoguhoidjatel minna esimesele korrusele/õue (etteteatamisel), korraldatud on ka
koduteenindus.
Juurdepääs
ei ole tagatud 17 raamatukogus (Kuremaa, Palamuse, Siimusti, Maarja-Magdaleena, Laiuse,
Torma, Sadala, Aidu, Elistvere, Kasepää, Pala, Tabivere, Saare, Pajusi, Jõgeva
Linnaraamatukogu, Põltsamaa Vallaraamatukogu (koos osadega Eskus ja Lustiveres),
Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogu). Kümme neist asuvad teisel korrusel;
on tagatud vähemalt põhiteenuste osas viies raamatukogus (Kaarepere, Lümati, Tapiku,
Vägeva, maakonnaraamatukogu);
on tagatud täielikult viies raamatukogus (Mustvee (invatõstuk), Puurmani, Raja, Vaimastvere,
Voore).
14
2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas
Raamatukogude võimalused arendustegevuseks infotehnoloogia valdkonnas on erinevad. Kuigi
maakonnas tervikuna kasvasid kulud infotehnoloogiale 23,3%, on areng infotehnoloogia
valdkonnas valdavalt eelarveliste vahendite nappuse tõttu olnud vaevaline ning olemasolev
arvutipark tihtipeale vananenud.
Töötajate arvutites on paljudes operatsioonisüsteemid Windows 10 (Aidu, Elistvere, Kuremaa,
Pajusi, Voore – saadud aruandeaastal), Windows 7, Windows 8. AIPi arvutite vanus on osades
raamatukogudes vanem kui viis aastat ning kasutusel on veel operatsioonisüsteemid Linux,
Windows XP, Windows Vista.
Mõjutatuna haldusreformist kasvasid aruandeaastal hüppeliselt infotehnoloogiakulud Jõgeva valla
raamatukogudel (2,8 korda) ning Pajusi valla raamatukogudel (2,3 korda).
Riistvara uuendati ja täiendati 13 raamatukogus: soetati viis arvutit, neist neli tööarvutit (Elistvere,
Aidu, Voore, Pajusi – 2), kolm projektorit (Siimusti, Laiuse, Põltsamaa Vallaraamatukogu), viis
fotoaparaati (Sadala, Aidu, Pajusi, Põltsamaa Vallaraamatukogu – 2), kaks printerit-koopiamasinat
(Siimusti, Pala, Pajusi), kaks paberipurustajat (Põltsamaa Vallaraamatukogu), neli skännerit
(Puurmani, Põltsamaa Vallaraamatukogu – 3), televiisor (Vaimastvere), sülearvuti (Laiuse), mõned
ID-kaardilugejad.
Maakonnaraamatukogu infotehnoloogiakulud kasvasid 28%. Seda põhiliselt Riigikogu täiendava
toetuse arvelt, mille eest soetati A3 multifunktsionaalne printer ja lakke paigaldatav projektor; osteti
ka kolm monitori ning väike printer.
Torma raamatukogu sai vallavalitsuselt annetusena kasutatud sülearvuti.
Maakonnaraamatukogu lõpetas arvuti kasutusrendilepingu Lümati raamatukoguga, kuna
haldusreformi käigus läks Lümati Tartumaa koosseisu. Nimetatud arvuti läks kasutusrendilepingu
alusel Lohusuu raamatukogule, mis tuli Jõgevamaa koosseisu haldusreformiga Ida-Virumaalt.
Uusi WiFi võrke ei lisandunud. WiFi puudub Kasepää, Kaarepere, Elistvere ja Maarja-Magdaleena
raamatukogudes.
Interneti leviku ja kiirusega ollakse üldiselt rahul või ka väga rahul. Probleeme on kohtades, kus
raamatukogu asub ühes majas kooliga ja raamatukogu internet on seotud kooli internetiga (Laiuse,
Lustivere). Interneti ühendushäireid esineb Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogus,
internet on aeglane Vägeval.
3. Kogud (kogude komplekteerimine ja töötlemine)
Vastavalt Rahvaraamatukogu seadusele (RaRS § 5(5) 1) korraldab maakonnaraamatukogu kogude
komplekteerimist ja töötlemist.
Vt ka LISA 5 Kuidas on maakonnas/linnas täidetud raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesandeid?
3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)
Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega
Raamatukogutöötajad, tundes oma lugejaid, arvestavad raamatute tellimisel nende soovidega,
lähtudes samas oma raamatukogu rahalistest võimalustest, arvestades ka maakonnaraamatukogu
kogude arenduse osakonna soovitusi. Jälgitakse väärtkirjanduse ja meelelahutusliku kirjanduse
tasakaalu. Peetakse silmas, et kaetud oleks kõigi lugejarühmade vajadused. Kuigi raamatukogud
püüavad säilitada tasakaalu väärt- ja ajaviitekirjanduse vahel, on lugejate suundumus rohkem
meelelahutuskirjanduse suunas. Vähemloetava raamatu toomiseks lugejani kasutati palju
maakonnasisest RVL-teenust.
Loetakse rohkem uuemat kirjandus, eelistatud on eesti kirjandus ja perioodika. Meeste
lugemissoovidest lähtudes komplekteeritakse teabekirjandust, eriti ajalugu ja sõjandust, naistele
pigem ilukirjandust, nii eesti kui välismaa menuautoreid. Veel on eelistatud mälestuste- ja eluloo-
ning eneseabiraamatud. Eesti lastekirjandust võetakse üldjuhul kaks eksemplari
maakonnaraamatukogu lasteosakonda, maaraamatukogud on piirdunud ühe eksemplariga. E-
raamatuid aruandeaastal ei ostetud, põhjuseks lugejate nõudluse puudumine.
Raamatukogud ostavad raamatuid ka ise, jälgides soodushindadega pakkumisi e-poodidest,
peamiselt Apollost ja Ersenist. Kogude arenduse osakond saadab edasi soodushindadega nimekirju
15
tervele maakonnale, kust siis raamatukoguhoidjad saavad enda raamatukogule sobivad väljaanded
juurde tellida.
Kogude suurus maakonnas oli aruandeaasta lõpuks 422 475 väljaannet (2016. a. 434 275
väljaannet).
Soetati 12 011 eksemplari (raamatud 11 353, auvised ja elektroonilised väljaanded neli, muud
väljaanded 12, perioodika 642 aastakäiku).
Annetati 766 eksemplari (raamatud 701, auvised ja elektoonilised väljaanded kolm, perioodika 62
aastakäiku). Annetused moodustasid 6% kogude juurdekasvust. Annetajateks olid eraisikud,
autorid, omavalitsused, asutused jt.
Kustutati 24 577 eksemplari.
Raamatute soetamiseks kulutati 135 527 € (2016. a. 132 297,60 €), perioodikale 32 153 € (2016. a.
32 744 €) ning auvistele ja elektronväljaannetele 22 € (2016. a. 59 €) ja muudele (lauamängud,
atlased-kaardid) väljaannetele 103 € (2016. a. 249,40 €).
3.1.1 Raamatute komplekteerimine (trükis + e-raamat)
Raamatutele kulus komplekteerimiskuludest 80,77% (2016. a. 80,01%), millest suure osa
moodustas ilu-ja lastekirjandus. Projektirahadest osteti maakonda 214 nimetust väljaandeid, kokku
232 eksemplari.
Muude teavikute komplekteerimiskulu oli aruandeaastal 0,06%.
Soetatud väljaannetest moodustas eestikeelne kirjandus 95,2%.
Võõrkeelsest kirjandusest osteti peamiselt venekeelseid teavikud (Raja, Mustvee, Jõgeva),
minimaalselt teistes keeltes, inglisekeelseid annetasid eraisikud.
Järelkomplekteerimist tehakse suurema nõudlusega väljaannetele.
Maakonna raamatukogudesse soetatud raamatu keskmine hind 2017. aastal oli 11,94 € (2016. a.
11,49 €).
Laste-ja noortekirjanduse ostmiseks riigi poolt eraldatud summa (1415 €) eest osteti maakonda 8
nimetust kokku 126 eksemplari.
3.1.2 Perioodika komplekteerimine
Perioodikat soetati aruandeaastal 704 nimetust, neist 62 nimetust saadi annetustena. Perioodika ost
moodustas komplekteerimiskuludest 19,16% (2016. a. 19,8%), elaniku kohta 1,02 € (2016. a.
1,03 €). Perioodika tellimisel kasutati püsitellija soodustusi.
Raja raamatukogus on perioodika venekeelne, v.a. maakonna ajaleht „Vooremaa“. Mõnes
raamatukogus on võõrkeelset perioodikat üksikud nimetused, peamiselt Burda. Mustvees
komplekteeritakse nii eesti- kui venekeelset perioodikat, lisaks saadakse perioodikat RVLi kaudu
teistest raamatukogudest.
3.1.3 Auviste komplekteerimine
Auviste ja elektrooniliste väljaannete komplekteerimiskulud moodustasid 0,01% (2016. a. 0,04%).
Aastas ilmub mõni heliraamat (sari „Kirjanike hääled), mida on mõned eksemplarid ka maakonna
raamatukogudesse soetatud.
3.2 Inventuurid, mahakandmised
Kogude elektrooniline inventuur toimus Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogus ning
Puurmani Raamatukogus. Kogude puhastamise käigus kustutati maakonna raamatukogudest 24 577
arvestusüksust väljaandeid (2016. a. 27 988). Kogude ringlus oli maakonnas 0,8 (2016. a. 0,8).
Maakonnaraamatukogu ringlus oli 0,9 (2016. a. 0,9).
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
Osutatavateks tasuta teenusteks on väljaannete laenutamine, reserveerimine, avaliku teabe ning
andmebaaside kättesaadavaks tegemine ja teatmebibliograafiline nõustamine, erivajadustega
sihtrühmadele teenuste osutamine, maakonnasisene RVL, 10 raamatukogus on võimalik laenutada
16
kokku e-lugerit. Populaarseteks on saanud raamatukogude juures olevad tagastuskastid. Neid
lisandus ka aruandeaastal, kokku oli aasta lõpus võimalik tagastada teavikud tööaja väliselt 11
(Aidu, Kuremaa, Pajusi, Puurmani, Siimusti, Torma, Mustvee Linnaraamatukogu, Põltsamaa
Vallaraamatukogus ning tema Esku ja Lustivere osad, maakonnaraamatukogu) paigas. Aruannetes
leiab äramärkimist, et tagastuskastidel on väga aktiivne kasutus.
Raamatukogudes on võimalik tasuda kommunaalmakseid sularahas (Voore, Pajusi), lunastada
pileteid üritustele (Voore, Aidu). Aidu raamatukogus osutatakse postiteenust.
Raamatukogudes pakutakse ka e- ja m-raamatukoguteenuseid ning interaktiivseid teenuseid (vt
allpool e-teenused ja nende levik maakonnas).
Tasuliste teenustena pakutakse printimis-, paljundamis-, skaneerimis- ja lamineerimisteenust
(osades maaraamatukogudes on tasud sümboolsed), maakonnnavälist RVLi, ruumide rentimist jms.
E-teenused ja nende levik maakonnas
Kõik maakonna rahvaraamatukogud omavad raamatukogu veebi või/ja sotsiaalmeedia väljundit. 18
raamatukogu kasutasid paralleelselt nii kodulehte/blogi kui ka sotsiaalmeediat.
Raamatukogusüsteemiga RIKS ja veebipõhise RIKSWEBiga on liitunud kõik Jõgevamaa
rahvaraamatukogud ja kuus kooliraamatukogu, millele on välja töötatud ka laenutusautomaadi ja
nuti rakendused. Koostöös programmeerijaga toimub pidev raamatukogusüsteemi RIKS
täiendamine.
Vt ka 4.9. Andmebaasid.
RIKSWBi külastusi registreeriti üle 3300 (andmed ümardatult, kuna puuduvad
raamatukogusüsteemist RIKS lahkunud raamatukogude andmed), RIKSWEBi kaudu reserveerimisi
üle 1100 ning RIKSWEBi kaudu pikendamisi üle 950. Seda töölõiku analüüsides tuleb kahjuks
tõdeda, et RIKSWEBi kaudu pikendamine ja reserveerimine on hästi toimima saadud vaid
neljandikus maakonna raamatukogudest: Põltsamaa Raamatukogus (669 e-reserveeringut, 469 e-
pikendust), Jõgeva Linnaraamatukogus (290 e-reserveeringut, 111 e-pikendust), Mustvee
Linnaraamatukogus (33 e-reserveeringut, 9 e-pikendust), Põltsamaa Vallaraamatukogus (44 e-
reserveeringut, 213 e-pikendust), Kuremaa (4 e-reserveeringut, 23 e-pikendust), Vägeva (1 e-
reserveering, 40 e-pikendust) ja Vaimastvere raamatukogus (1-e-reserveering, 23 e-pikendust).
Teistes maakonna raamatukogudes on registreeritud mõni üksik reserveering ja pikendus ning 40%
puuduvad need hoopis.
Raamatukogu kaudu pakutavat pääsu internetti võimaldavad kõik maakonna rahvaraamatukogud.
Raamatukogu oma veebisait (koduleht/blogi) on 24 raamatukogul (aruandeaastal ei lisandunud),
puudub Elistvere, Maarja-Magdaleena ning Saare raamatukogudel. Koos kajastumisega kohalike
omavalitsuste ja sihtasutuse kodulehel (Saare raamatukogu) on raamatukogud 50 veebisaidil
Vt 4.2. Virtuaalkülastused.
Interaktiivseid raamatukoguteenuseid registreeriti aruandeaastal 28. Raamatukogupoolseid
sotsiaalmeedia postitusi registreeriti 2480 (2016. a. 2797). Aktiivseimaks postitajaks tõusis Jõgeva
Linnaraamatukogu 318 postitusega. Põltsamaa Vallaraamatukogu tegi 255 postitust ning Mustvee
Linnaraamatukogu 214 postitust. Maakonnaraamatukogu kontole tehti 194 postitust.
Maakonnraamatukogu kodulehel asuvat kirjandusblogi „Raamatukoguhoidja lugemissoovitus“
külastati 2154 korral (2016. a. 1667 korral).
E-teavikute kogu. Aruandeaastal e-raamatuid ei lisandunud. Maakonnas on neli e-raamatut
(litsentsi), neist üks maakonnaraamatukogul.
Külastusi mobiilirakendusele m-RIKS registreeriti maakonnas kuus (2016. a. 20) – üks Tabivere
raamatukogus, viis Jõgeva Linnraamatukogus.
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine
Raamatukogud tagavad kohtadel soovijatele juurdepääsu avalikele e-teenustele ja elektroonilistele
jadaväljaannetele ning nõustavad kasutajaid.
Kasutajate käsutuses oli 69 arvutit. On inimesi, kes kasutavad seda teenust iga päev, kuid ka neid,
kes kasutavad seda vajadusepõhiselt, näiteks siis, kui enda oskustest puudu jääb. AIPis käiakse
palju tegemas ID-kaardi tehinguid (kodudes ei ole kaardilugejaid, arvutis on vananenud tarkvara või
17
ei osata teha vajalikke tarkvara uuendusi) ning ka printimas. Käiakse ka e-kirjakastis,
pangaülekandeid tegemas, tuludeklaratsioone täitmas ja teisi e-teenuseid kasutamas (e-kool, e-
maanteeamet, e-tervis), Facebookis ja muudes sotsiaalmeedia kanalites suhtlemas. Käiakse ka oma
sülearvutitega tööd tegemas.
Õpilased käivad peale tunde e-kooli vaatamas, Miksikeses pranglimist harjutamas, muusikat
kuulamas ja YouTubest videosid vaatamas.
AIPi kasutajaid registreeriti süsteemis RIKS kokku 1752 (2016. a. 1768), AIPi kasutuskordi oli
11 901 (2016. a. 12 511).
Kuigi AIPi kasutamine on ajas järjepidevalt vähenenud, siis viimase viie-kuue aasta AIPi
kasutamisstatistika suur langus aruandeaastal peatus linnaraamatukogude arvel (Põltsamaa,
Mustvee). Maaraamatukogude lõikes vähenes AIPi kasutamine siiski 18%. Kokku vähenes AIPi
kasutajate arv 0,9%, kasutuskordade arv 4,9%. Kuid samas on ka osades maaraamatukogudes AIPi
kasutamine suur, näiteks Pajusi (1038 kasutuskorda), Saare (895 kasutuskorda), Siimusti (508
kasutuskorda). Osade maaraamatukogude AIPide kasutamine on aga marginaalne: näiteks Kasepää
(18 kasutuskorda), Lustivere ja Elistvere (7 kasutuskorda), Sadala (mitte ühtegi kasutust).
AIPi kasutamise vähenemise peamisteks põhjusteks on infotehnoloogia kiire areng ning selle
kättesaadavus kodudes. AIPi teenust vajavad eelkõige vanemaealised inimesed, kellel see võimalus
kodus puudub ning ka õpilased, kuid eelistades siiski vananenud AIPi arvutitele enam isiklikke
nutiseadmeid. Suvehooajal kasutavad AIPi suvitajad ja turistid.
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused
Kuigi maakonna elanikkond vähenes 2017. aastal 1,5%, kasvas raamatukogude kasutajaskond
2,5%. Virtuaalkülastuste arv kavas 3%. Sellele on kindlasti kaasa aidanud kogemused, mis on
tulnud töö käigus raamatukogu kodulehe ja sotsiaalmeedia konto haldamisel. Nii näiteks jagatakse
raamatukogu Facebooki kontolt kodulehele viivaid linke.
Külastused vähenesid 4,5%, laenutused 6,4%.
Maakonnaraamatukogus suurenes kasutajate arv 13% ja laenutuste arv 2,5%. Külastuste arv langes
4%, virtuaalkülastuste arv 14%.
Kõige enam külastatakse raamatukogusid maakonnas endiselt esmaspäeviti (järgmistel
nädalapäevadel väheneb külastuste arv ühtlaselt kuni pühapäevani). Maakonna raamatukogude
prime time on kell 11-14, kusjuures raamatukogude külastatavuse tipptund on kell 11
(maakonnaraamatukogus kell 13).
Absoluutseks lugejate lemmikuteks olid maakonnas Mart Sanderi „Litsid“ 1.- 2. osa. Konkurentsi
pakkusid ka Erik Tohvri „Irdabielu“ ning Mihkel Raud „Kus ma olen ja kuidas Sina võid palju
kaugemale jõuda“.
Maakonnaraamatukogu naislugejate eelistused langesid kokku maakonna lugejate eelistustega,
meeslugejaid köitis seevastu enim Viktor Suvorovi raamat „Spionaaži alused – kuidas töötas XX
sajandi kõige võimsam ja varjatum luureorganisatsioon“.
Raamatukoguteenuse kvaliteedi hindamise mudeli põhjal ei ületanud ooteaja pikkus nimetuse kohta
keskmiselt viit nädalat viies raamatukogus, keskmiselt nelja nädalat seitsmes raamatukogus ning
keskmiselt kolme nädalat 14 raamatukogus. Ooteaeg võib kujuneda pikemaks, kui on tegemist
populaarseks osutunud raamatutega, mida on tellitud vaid üks eksemplar.
Tabel 5
Raamatukogu Lugejad 2016 Lugejad 2017 Muutus (+-)
Linna/maak. rmtk 11 704 11 998 +294
Sh keskk 1 906 2 146 +240
Raamatu- Külastused Külastus Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus
kogu 2016 ed 2017 (+-) külastused külastused (+-)
2016 2017
Linna/maak. rmtk 210 002 200 497 -9 505 90 540 93 286 +2 746
Sh keskk 42 414 40 672 -1 742 19 535 16 726 -2 809
18
Raamatu- Laenutused Laenutused Muutus Päringud* Päringud* Muutus
kogu 2016 2017 (+-) 2016 2017 (+-)
Linna/maak. rmtk 339 861 318 217 -21 644 2 340 1 829 -511
Sh keskk 57 103 58 558 +1 455 553 561 +8
Maakonna raamatukogude teenuseid kasutas 38,2% elanikest (2016. a. 36,7%), neist 27% (2016. a.
28,3%) olid lapsed. Raamatukogu kasutajatest oli laenajaid 81% (2016. a. 81%). Kojulaenutusi oli
laenutuste üldarvust 97% (2016. a. 97%).
Külastusi oli elaniku kohta 6,4 (2016. a. 6,6), virtuaalkülastusi 3 (2016. a. 2,8).
Külastuste koguarvust (külastused + virtuaalkülastused) moodustasid virtuaalkülastused 32% (2016.
a. 30%), maakonnaraamatukogus 29% (2016. a. 32%).
Laenutuste arv elaniku kohta oli 10,1 (2016. a. 10,7). Ilu- ja lastelaenutuste osakaal laenutuste
üldarvust kasvas veelgi, jõudes 61,7%ni (2016. a. 60,1%). Võõrkeelse kirjanduse laenutuse osakaal
oli 5,6% (2016. a. 5,5%). Võõrkeelse kirjanduse laenutustest moodustas 97% venekeelne kirjandus.
Perioodika laenutuste osakaal oli 19,3% (2016. a. 20,9%).
Maakonnaraamatukogu hõlve oli 51,2 (2016. a. 44,8), laste protsent lugejatest 31,7 (2016. a. 34,7).
Külastusi elaniku kohta oli 9,7 (2016. a. 10), virtuaalkülastusi elaniku kohta 4 (2016. a. 4,6),
laenutusi elaniku kohta 14 (2016. a. 13,4). Maakonnaraamatukogu kasutajatest oli laenajaid 91%
(2016. a. 91%). Kojulaenutusi oli laenutustest 96% (2016. a. 95%). Laste laenutuste protsent oli 32
(2016. a. 29). Ilu- ja lastekirjanduse osakaal laenutuste üldarvust on 66% (2016. a. 65%), võõrkeelse
kirjanduse laenutuste osakaal oli 1,1% (2016. a. 1,3%), perioodika kojulaenutuste osakaal oli 6,2%
(2016. a. 6,3%). Maakonnaraamatukogu külastamist raskendas pool aastast remondis ja suletud
olnud Põltsamaa peamine liikulustsoon Suur sild.
Lugemishuvi tõstmiseks alustati teenindusosakonnas suvelugemise projektiga „Lugedes võidad!“,
kus maikuust oktoobrini tuli lugeda raamatuid kümnel valitud teemal, igasse teemasse pakuti kolme
raamatut. Kümme loetud raamatut andis võimaluse osaleda auhindade loosimisel, mis viidi läbi
raamatukogupäevade üritusel, kus fortuunaks oli Mart Juur.
Võlglasi teavitatakse e-kirjaga süsteemi RIKS kaudu automaatselt tähtaja saabumisest kolm päeva
enne, samuti tähtaja möödumisest ja võlgnevuse suurusest. Lisaks helistatakse meeldetuletuseks
võlglastele ning otsitakse nendega kontakti Facebooki kaudu. Maakonnaraamatukogu saatis
aruandeaastal täiendava tähtaja andmiseks kirju paberkandjal üheksale võlglasele.
Infopäringud (teatmebibliograafilise töö korraldamine)
Vastavalt Rahvaraamatukogu seadusele (RaRS §5(5)5) korraldab maakonnaraamatukogu maakonna
teatmebibliograafilist tööd.
Vt ka LISA 5 Kuidas on maakonnas/linnas täidetud raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesandeid?
Kahjuks on see hääbuv töölõik raamatukogudes. Vajadus teatmebibliograafilise töö korraldamise
järele on vähenenud aasta-aastalt. Uus põlvkond ei tule enam selle pealegi, et oma päringutele
vastust raamatukogust otsida, sest nutitelefon annab vastuse hetkega.
Aruandeaastal registreeriti maakonnas infopäringuid 1829 ehk viiendiku võrra vähem kui 2016.
aastal (2340). Kümne aasta võrdluses on infopäringute arv langenud aga 71% (2008. a. 6370
päringut).
Maakonnaraamatukogus registreeriti aruandeaastal 561 päringut (2016. a. 553 päringut). 2008. aasta
võrdluses on päringute arv langenud 38% (2008. a. 900 päringut).
Päringutele vastatakse kohapeal, telefonitsi ja meilitsi.
Maaraamatukogude aruannetes märgitakse, et esitatavad päringud on valdavalt faktipäringud:
transpordiinfo, paikkonnas toimuvate ürituste info, erinevate lotode võidunumbrid, ristsõnade
lahendused jms. Sisukamad teemapäringud on jäänud tahaplaanile, jagunedes laias laastus kaheks:
päringuid õpilasuurimistööde koostamiseks ning koduloolised päringud.
19
4.3 RVL teenindus
RVLi saadeti raamatukogudest aruandeaastal välja 5972 eks (2016. a. 6082 eks), saadi
raamatukogudesse 5613 eks (2016. a. 5777 eks). Maakonnaraamatukogu järel (1943 eks) olid
suurimateks RVLi väljalaenutajateks Põltsamaa Vallaraamatukogu (1073 eks) ja Jõgeva
Linnaraamatukogu (745 eks) ning venekeelse RVLi väljalaenutajad Raja raamatukogu (353 eks) ja
Mustvee Linnaraamatukogu (330 eks). Maakonnaraamatukogu tegeles jätkuvalt maakondliku RVLi
laiali- ja edasitoimetamisega. See oli ühildatud igakuiste uute teavikute laialitoimetamisega. RVLi
tellimuste edastamiseks kasutatakse ka muid võimalusi (raamatukoguhoidjad ja nende pereliikmed,
vallatöötajad jt).
4.4 Laste- ja noorteteenindus
4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine
Kogude komplekteerimisel on esikohal eesti lastekirjandus. Lugejate huvi, õpetajate soovitatud
kirjandus ja suvelugemise soovitused on suunatud enamasti ilukirjandusele. Huvi ja vajadus
aimekirjandust lugeda on vähenenud, teadmisi saadakse pigem interneti vahendusel.
Tänu väikelaste lugemishuvile ja tihedale koostööle lasteaedadega on vaja muretseda neile
eakohaseid raamatuid. Tuleb jälgida lasteaedade õppeprogramme ning osta kirjandust erinevate
teematundide läbiviimiseks.
Algklasside õpilaste teenindamisel ja kirjanduse ostmisel tuleb arvestada nii lugejate kui õpetajate
soovidega. Kooli soovituslik lugemine ei ole enam ühe raamatu keskne. Lugeda võib nii ühe autori
erinevaid raamatuid kui teha valik teema järgi.
Noorsookirjanduse soetamisel tuleb olla väga tähelepanelik. Noored teevad oma valikud ise ja
ostmata jäänud raamat võib osutuda lugejatele huvitavaks ja populaarseks.
Maakonna raamatukogudesse on ostetud laste- ja noorsookirjandust arvestades aruandeaasta rahalist
olukorda. Enamasti ostetakse üks eksemplar. See rahuldab küll üldise lugemisvajaduse, kuid kooli
soovitusliku kirjanduse laenutamiseks tuleb kasutada väga tihti RVL-i teel hangitud raamatuid.
4.4.2 Raamatukogu kasutamine
Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus
2016 2017 (+-) 2016 2017 (+-) 2016 2017 (+/-)
Linna/maak. 3 309 3 237 -72 63 020 62 878 -142 48 277 47 731 -546
rmtk
sh keskk 661 680 +19 13 862 14 916 +1054 15 757 17 887 +2 130
4.4.3 Laste- ja noorteteenindus sh. lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.
Lapsed ja noored kasutasid aruandeaastal raamatukogu statistilised näitajate põhjal vähem.
Põhjuseks on õpilaste tagasihoidlik lugemishuvi. Samas on märgata, et raamatukogudes on
muutunud populaarsemaks mitmesugused tegelusvõimalused kohapeal – mängunurgad,
lauamängud, joonistamine, pusled, meisterdamine.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse projektid – 3.-4. klasside kirjandusmäng „Tosin head lasteraamatut“
ja 4. klasside ettelugemise võistlus „Kõik on kõige targemad“ – andsid põhjuse korraldada
maakondlikke võistlusi ja innustada lapsi lugema. Beebiraamatust „Pisike puu“ ilmus teine trükk.
Kõik maakonna raamatukogud kingivad selle oma piirkonna vastsündinutele.
Tallinna Keskraamatukogu algatatud projekti „Noor, loo, too kunst raamatukokku“ raames toimusid
koostöös Tartu Paberimuuseumiga õpitoad Põltsamaal ja Siimustis. Põltsamaa Raamatukogu osaleb
projektis 2018. aastal õpitubade ja näitustega.
Eesti Nukufilmi 60. aastapäeva tähistavas projektis „Kino maale“ osalemine tõi hulgaliselt lapsi
Põltsamaa Raamatukogu lasteosakonda. Traditsiooniks saanud Suvelugemise projekt, kus sees
väike võistlusmoment, innustab lapsi lugema.
Koostöö lasteaedadega ja koolidega on maakonna raamatukogudes väga hea. Laste- ja noorte
lugemisharjumuste kujundamise eesmärki kannavad ka raamatukogudes korraldatud üritused.
Populaarsed on kohtumised lastekirjanikega. 2017. aastal olid külas Epp Petrone, Kätlin Kaldmaa,
Marko Kaldur, Ilmar Trull, Jaanus Vaiksoo, Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Aidi ja Ott Vallik,
20
Jaak Urmet, Indrek Koff, Ilmar Särg. Külas käisid ka jutuvestja Piret Päär, kunstnik Valdek Alber,
uisutaja Saskia Alusalu.
4.4.4 Laste- ja noorteüritused
Aruandeaasta üritused olid kantud laste ja noorte kultuuriaasta „Mina ka“ temaatikast.
Vt LISA 4 Laste- ja noorteüritused
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused
Aruandeaastal osutasid koduteenindust 59% maakonna raamatukogudest ehk 16 raamatukogu
raamatukoguhoidjad. Koduteenindust osutati 52 kasutajale 815 korda (2016. a. 67 kasutajale 972
korda). Peamiseks teenuseks on teavikute laenutamine, kuid tutvustatakse ka uudiskirjandust ning
vastatakse infopäringutele. Maakonnaraamatukogu õnnitleb kodukülastusega samasse nädalasse
jäänud sünnipäevalast lilledega.
Tabel 7
Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv
Aidu raamatukogu 7 7 1
Elistvere raamatukogu 94 94 3
Jõgeva Linnaraamatukogu 44 44 5
Laiuse raamatukogu 11 11 1
Lümati raamatukogu 18 18 1
Maarja-Magdaleena raamatukogu 1 1 1
Mustvee Linnaraamatukogu 17 17 2
Pajusi raamatukogu 65 65 3
Puurmani Raamatukogu 51 51 2
Sadala raamatukogu 12 12 1
Saare raamatukogu 76 76 6
Siimusti raamatukogu 1 1 1
Tapiku raamatukogu 22 22 1
Vaimastvere raamatukogu 12 12 1
Vägeva raamatukogu 92 92 4
Maakonnaraamatukogu 292 316 19
Kokku 815 839 52
Märkus: tabelis ei kajastu sotsiaaltöötajate ning teiste lugejate abiga viidavad raamatud, vaid ainult
raamatukogutöötajate poolt tehtav koduteenindus.
Koduteenindust osutati erinevalt, näiteks: jalgsi (Laiuse, Vägeva, Siimusti), rongiga (Vägeva,
ühildades oma käikudega, kompensatsiooni ei saadud), isikliku autoga (Elistvere, Mustvee, Sadala,
Puurmani, kompensatsiooni ei saadud), isikliku autoga (küttekulud kompenseeriti Jõgeva
Linnavalitsuse poolt), Põltsamaa Linnavalitsuse autoga (Põltsamaa Raamatukogu, linnavalitsuse
eelarvest). Maaraamatukogudes on tavaline seegi, et raamatukoguhoidja abistab raamatukoti koju
või autoni viimisel. Ka raamatukogu üritustele tuuakse inimesi tasuta raamatukoguhoidja autoga.
Tabel 8
Teenused teistele asutustele Ürituste Osavõtjate
arv arv
Jõgeva Linnaraamatukogu 1 30
Esinemine luule- ja muusikakavaga „Eluluule“ Jõgeva
Sotsiaalkeskuses Elukaar OÜ
Tabivere raamatukogu 13 159
Ettelugemised „Kohtume kell kolm“ Tabivere Sotsiaalkeskuses
(hooldekodu)
Torma raamatukogu 2 17
21
Jutuvestmispäev ja Põhjamaade kirjandusnädala üritus Torma
erivajadustega inimeste päevakeskuses
Põltsamaa Raamatukogu
Väljaannete tutvustamine ja ettelugemine Lõuna-Eesti 8 10
Hooldekeskuses Põltsamaa Kodu
Kasutajakoolitused Lõuna-Eesti Hooldekeskuses Põltsamaa Kodu 3 10
Kokku 27 226
2016. a. korraldasid maakonna raamatukogud hoolekandeasutustele 27 üritust 235 osavõtjaga.
Lisaks kasutavad regulaarselt ise Aidu raamatukogu teenuseid MTÜ Pajusi Valla Abikeskuse
(asendushooldusteenust osutav hoolekandeasutus) ning Saare raamatukogu MTÜ Kääpa
Hooldekeskuse Saare Kodu hoolealused – laenutavad kirjandust, kasutavad AIPi ning osalevad
raamatukogu korraldatud üritustel.
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja
võimalusi pakkuv kultuurikeskkond
Raamatukogudes oli aruandeaastal võimalik osaleda nii silmaringi laiendavatel kui vaba aega
sisustavatel üritustel samuti pakuti erinevaid võimalusi erinevateks ühistegevusteks (käeline
tegevus, töötoad jne). Raamatukoguüritusi korraldati 771 (2016. a. 749), neist võtsid osa 15 417
inimest (2016. a. 19 487). Näitusi ja väljapanekuid korraldati 744 (2016. a. 830), sh kogusid
tutvustavaid näitusi, esemelisi näitusi, kunsti-, foto-, virtuaalnäitusi jne.
Jõgevamaa inimestel oli aruandeaastal võimalus kohtuda erakordselt paljude kirjanike ja
kultuuriinimestega: Aidi ja Ott Vallik (Laiuse, Siimusti, Tabivere), Epp Petrone (Aidu, Pajusi,
maakonnaraamatukogu), Andrus Kivirähk (Kuremaa, Siimusti, Sadala, Torma), Piret Päär
(Kuremaa, Siimusti), Martin Algus (Sadala, maakonnaraamatukogu), Jaanus Vaiksoo (Aidu,
Pajusi), Marko Kaldusr ja Tähekiir (Maarja-Magdaleena ja Mustvee), Ilmar Särg (Aidu, Pajusi,
Siimusti), Kärt Hellerma (Jõgeva, Mustvee), Adam Cullen (Jõgeva, Mustvee), Mihkel Kaevats
(Jõgeva, Mustvee), Kristjan Haljak (Jõgeva, Mustvee), Ilmar Tomusk (Kuremaa), Jaak Urmet
(Siimusti), Heli Künnapas ja Margit Peterson (Siimusti), Indrek Koff (Siimusti), Kätlin Kaldma
(Jõgeva), Ene Ergma (Jõgeva), Jaak Jõerüüt (Jõgeva), Mart Kadastik (Vaimastvere), Kulno Malva
ja Kadri Lepp (Põltsamaa Vallaraamatukogu), Ilmar Trull (Põltsamaa Vallaraamatukogu), Riho
Luuse, Marju Lauristin, Astrid Lepik, Kerdi Oengu, Mart Juur (maakonnaraamatukogu).
4.6.1 Kohalikul tasandil
Raamatukoguteenuse kvaliteedi hindamise mudeli põhjal raamatukogude koostöösuhteid
analüüsides on kõigil raamatukogudel kontaktid koostöö osas teiste asutustega. Tihedat koostööd
teiste asutustega, kus korraldatakse ühistegevusi ning pakutakse ühiseid teenuseid, on neljandikul
raamatukogudest. Kontakte hindab regulaarseteks samuti neljandik raamatukogusid. Ülejäänud
raamatukogud konstanteerivad koostöökontaktide olemasolu teiste asutustega.
Kohalikul tasandil tehti koostööd koolidega, lasteaedadega, muuseumidega, rahvamajadega,
noortekeskustega, erinevate ühendustega, külaseltsidega jt MTÜdega.
Kuremaa raamatukogul lisandus koostööpartnerite nimekirja Kuremaa Turismi-ja Arenduskeskus
SA Kuremaa Loss, Veski & Rannakohvik (näituste korraldamine lossis). Maarja-Magdaleena
raamatukogu uuteks koostööpartneriteks said kohalik noortekeskus ning MTÜ Maarja-Magdaleena
Hariduselu. Mustvee Linnaraamatukogul valmis koostöös O. Lutsu Palamuse
Kihelkonnakoolimuuseumiga terve aasta väldanud näitus „Oskar Lutsuga „Kevade“ radadel“.
Muuseum andis näituse jaoks kasutada vabad koolipingid ja muidki „Kevade“ radadelt teada-tuntud
esemeid.
Teenuste osutamine kogukonnale raamatukogu poolt või raamatukogu ruumides
Siimusti raamatukogus asuvas Eeva Niinivaara mälestustoas korraldatakse kõikidele huvilistele
muuseumitunde, samuti võimaldab see korraldada hubaseid koosviibimisi ja huviõhtuid erinevatele
vanusegruppidele. Mälestustuba külastas 2017. a. 176 inimest, neist 12 Soome turisti.
Põltsamaa Raamatukogus ja Puurmani Raamatukogus näidati kohalikele elanikele kino.
22
Puurmani Raamatukogu osales valla ja teiste valla asutuste ja ühenduste algatatud projektides, täites
neis kindlaid ülesandeid. Ühisprojektideks olid lastekaitsepäeva tähistamine, valla noorimate
kodanike vastuvõtt, kevadkontserdi ning laste töö- ja puhkelaagri korraldamine. Raamatukogu
direktor viibis kaks päeva vabatahtlikuna lastega Võrtsjärve ääres laagris, töölaagri ühel päeval
panustasid laste juhendamisse kõik raamatukogu töötajad.
Mustvee Linnaraamatukogus võetakse vastu maakonnalehe kuulutusi ja jagatakse turismiinfot.
Raamatukogu ees avati raamatukogupäevade raames Muinasjutupark, mis võeti kogukonna poolt
väga hästi omaks. Lapsed ja nende vanemad pildistavad end meelsasti koos muinasjutukangelastest
(puidust) pargi asukatega. Mustvee Linnaraamatukogu töötajad toimetavad Mustvee linna lehte
ning haldavad Heino Lubi Kaalumuuseumi. Nad kuuluvad ka MTÜ Mustvee Turismikoda
juhatusse. Uue teenusena hakati MTÜ Peipsi Infokeskuse ja Mustvee Linnraamatukogu koostöös
raamatukogust laenutama audiogiide, mis tutvustavad eesti, vene ja inglise keeles Peipsiäärseid
vaatamisväärsusi. Raamatukogus on võimalik mängida mälumängu „Peipsi mälukas“.
Raamatukogutöötajad on haaratud kogu linna kultuuritöö korraldusse, aidates korraldada Mustvee
Linna Päevi, linna sügislaata (korraldati seenenäitus), Peipsi Folki jne.
Laiuse raamatukogu ruumides saavad kokku Laiuse kodutütred.
Väga tihedalt on kohaliku kogukonna tegemistega seotud Saare raamatukogu tegemised. Siin
toimuvad kogukonna erinevad koosolekud ja kokkusaamised.
Põltsamaa Raamatukogu saalis viib kirikuõpetaja kord nädalas läbi koolitunni Põltsamaa
Ühisgümnaasiumi õpilastele.
Kogukonna kaasamine raamatukogu ürituste korraldamisse
Raamatukogud on pakkunud jälle aastajagu huvitavaid üritusi ja näitusi oma kogukondadele.
On tekkinud head kontaktid kogukonnaliikmetega korraldamaks raamatukogudes erinevaid näitusi.
Pala raamatukogu on järjepidevalt tegelenud kohaliku kultuuripärandi kogumise ja
jäädvustamisega. Aruandeaastal valmis koostöös kogukonnaga kaks fotonäitust: fotoreportaaž
„Kevad 2017“ ja „Aeg jätab jäljed maastikule ja inimeste südametesse“. Neist viimasel jäädvustati
raamatukogu eestvedamisel ümbruskonna külades olevad muinsuskaitsealased, pärandkultuuri- ja
kultuuriobjektid. Seda näitust kasutasid koduloo- ja ajalootundides ka kohaliku põhikooli õpetajad.
Põltsamaa Vallaraamatukogus oli välja pandud adaverelaste Uno Meri taskukellade kollektsioon
(näitust eksponeeriti ka mujal maakonnas ning väljaspool maakondagi), Saskia Alusalu medalid ja
karikad kiiruisutamises ning Sirli ja Margus Kõrtsi saksa lambakoera Margan Jecki näitusekarikad.
Mustvee Linnaraamatukogus eksponeeriti paikkonnast pärit ikoone.
Jõgeva Linnaraamatukogus toimusis Jõgevaga seotud Käty Gaviilidis raamatu „Minu Küpros.
Põsemusid ja päike“, kohaliku kunstniku ja ajakirjaniku Toomas Reinsalu „Punaste juustega
tüdruk“ ning geeniteadlase ja kirjaniku Siim Pauklini raamatute „Viis ürgelementi ja koer“ ja
„Ahela ots ehk Jooksus inimene“ esitlused. Raamatukogus korraldati kohaliku kogukonna
loomingust nii fotonäitusi (Veiko Belial, Gunnar Vasemägi, Tiina Säälik, Ardi Kivimets), kui ka
kunstinäitusi. Jõgeva Linnaraamatukogul on aastatepikkused koostöösidemed kohaliku
kunstigaleriiga KALA. 2017. aastal oli maalinäituste põhirõhk Leedu akvarellil.
Pajusi raamatukogus korraldati Pajusist pärit harrastuskunstniku Aime Weltermanni kolm näitust.
Samuti toimus siin mitmendat aastat jõulukohvik, mille korraldamisse on kaastaud
kogukonnaliikmeid.
Raamatukogude juubeliüritused olid pidupäevaks tervele kogukonnale, kus mürtsus
puhkpillimuusika (Pala) ning tantsupõrandale kutsusid lõõtsalood (Puurmani Raamatukogu
Saduküla haruraamatukogu, Pajusi raamatukogu).
Raamatukogudes toimusid kohtumised paikkonna suleseppadega: Jaanus Järs, Heldur Lääne ja
Raivo Suni.
Maakonnaraamatukogus korraldati kohaliku harrastuskunstniku Salme Allikheina näitus
„Hingesõnumid maalis ja luules“ ning kohaliku harrastusfotograafi Livia Kääri näitus „Pilved
Põltsamaa kohal“, mis ringles ka teistes raamatukogudes (Aidu, Puurmani).
23
Osalemine kohaliku kultuurielu korraldamisel ja kogukonna ürituste läbiviimisel
Koostöös MTÜ-ga Maarja-Magdaleena Hariduselu korraldas Maarja-Magdaleena raamatukogu
Tabivere valla noortele jutukonkursi „Ettevõtlik noor“ ning koostöös EELK Maarja-Magdaleena
kogudusega toimus konverents „Emakeelne kirjasõna ja reformatsioon“.
Aidu raamatukogu korraldab koostöös MTÜ Vägari külaseltsiga teatri ühiskülastusi ning suviseid
väljasõite. Külaseltsi õpitubades valminud töid eksponeeritakse raamatukogu näitustel.
Elistvere raamatukogu oli Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi kevadlaadal väljas kasutatud
raamatute letiga.
Jõgeva Linnaraamatukogu ja Betti Alver muuseum korraldusel toimus kirjandusliku omaloomingu
konkurss „Betti Alver jälgedes 2017“. Soovides tugevdada Jõgeva ühtekuuluvustunnet, korraldas
Jõgeva Linnaraamatukogu kolm ringkäiku „Tule Jõgevat avastama!“ (jalgsi ja jalgratastel), mille
giidideks olid raamatukoguhoidjad. Kogukonnaüritusena toimus ka XI Ööraamatukogu „Öö on öö
on öö on võrratu“. Kasutatud raamatuid müüdi nii Jõgeva linnapäevadel kui ka Kuremaal toimunud
küüslaugufestivalil.
Maakonnaraamatukogu korraldas teist korda asutustevahelise mälumängu, mida juhtis Mart Juur.
Koos linna teiste asutustega tähistati Põltsamaal elanud kirjaniku Henn Kaarel Hellati 85.
sünnipäeva.
Põltsamaal toimus II filmiöö, kus demonstreeriti Ellar Sügiste erakogust aastatetaguseid
videokaadreid Põltsamaast. Eriliseks muutis selle asjaolu, et üritustele oli kutsutud need lapsed,
kellele anti 20 aastat tagasi Põltsamaa sünnimedalid ning millest ka filmi näidati.
Koostöös Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusega osales maakonnaraamatukogu
noorsootööalase Põltsamaa piirkonna koostööprojekti raames Huvitegevuse messil, mille
sihtgrupiks olid 7-26 aastased noored. Messist võtsid osa ning tutvustasid oma tegevust Põltsamaa
piirkonna noorte huvitegevusega tegelevad asutused, ühingud ja ettevõtted.
Kohalike omavalitsuste valimisel kandideeris neli raamatukoguhoidjat (kolm Jõgeva
vallavolikogusse, üks Mustvee vallavolikogusse). Neist valituks osutus Laidi Zalekešina Mustvee
vallavolikogusse. Ühtlasi juhib ta valla kultuurikomisjoni.
Klubiline tegevus raamatukogude juures
Siimusti raamatukogu juures tegutseb raamatukoguseltsing, mille liikmed on abiks raamatukogutöö
ja –ürituste korraldamisel.
Sadala raamatukogus jätkas kooskäimist sealne pikaajaliste traditsioonidega naisteklubi, Aidu
raamatukogus toiduklubi, kus toimuvad tervisliku toitumise koolitused, ja lauluring, Palamuse
raamatukogus Padjaklubi (käsitöö), sudoku sõprade ring ning malering.
Pala raamatukogu juures loodi TÕNi raames „paberiring“, kus mahakantud raamatutest ja
ajakirjadest meisterdati ruumilisi kujundeid ja kaunistusi.
Elistvere raamatukogus käib koos Piibliring ning omamoodi ring klubiks kujunenud ka kord kuus
koos käiv „Jutu(raamatu)tuba“. Viimases arutatakse päevaprobleemide üle, tähistatakse kirjanike
tähtpäevi.
Tapiku raamatukogu juhataja korraldas kohaliku külaseltsingu tegevust.
Põltsamaa Raamatukogu juures tegutseb filmiklubi, kus näidati uusi Eesti filme, Euroopa väärtfilme
ja lastele uusi animafilme. Kolmandat aastat tegutsev reisiklubi seikles tänavu Rapla- ja Läänemaal.
Tegevust alustas kirjandusklubi, mida hakkas juhendama endine kirjandusõpetaja.
Tegevuse lõpetasid Kuremaa raamatukogu juures tegutsenud ristsõnade klubi ning Põltsamaa
Raamatukogu juures tegutsenud naisteklubi.
Vabatahtlike tegevus
Vabatahtlikke tegutses maakonna raamatukogude juures aruandeaastal kokku seitse (neli Siimustis,
kaks Jõgeval, üks Põltsamaal).
Siimusti raamatukogu vabatahtlikud on välja kasvanud aastaid raamatukogu juures tegutsevast
raamatukogu sõprade seltsingust. Nad aitavad korraldada raamatukogu sündmusi ning vajadusel ka
laenutavad. Kuna raamatukogu hallata on E. Niinivaara mälestustuba, aitavad vabatahtlikud
korrastada ka E. Niinivaara mälestusparki (lehtede riisumine, lillede istutamine jms).
24
Jõgeva Linnaraamatukogu vabatahtlikud on olnud abiks kasutatud raamatute müükide
korraldamisel, viinud mahakantud raamatuid teelistele lugemiseks Jõgeva bussijaama, vahendanud
RVL teenust Jõgeva-Põltsamaa suunal.
Põltsamaa Raamatukogu vabatahtlik korraldab aruandeaasta viimastel kuudel tegutsema hakanud
raamatukogu kirjandusringi tegevust.
4.6.2 Riiklikul tasandil
ETK Andrasega koostöös toimus kõikides maakonna raamatukogudes Andrase kevadkampaania
(16.05.- 04.06.) „Õige aeg on õppida!“. Koostööd tehti ka TÕN „Õppimine seob põlvkondi“
raames.
EV100 ürituste raames korraldatud vabariiklikul elamustuuril „Laste vabariik“ osalesid
raamatukogud töötubadega.
Tartu Linnaraamatukogu algatatud projekti „JutuPeatus“ raames paigaldatakse Jõgevamaale kolm
tähist Jõgevamaaga seotud raamatute kohta: Maniakkide Tänav, ulmeromaan „Mehitamata
inimesed“ (endine Jõgeva Sordiaretusjaam), Oskar Luts, jutustus „Kevade“ (Palamuse), Jaan Kross,
romaan „Keisri hull“ (Võisiku mõisa peahoone).
Põltsamaa Vallaraamatukogus avati 8. veebruaril koostöös Rahvusarhiiviga (sõlmiti leping)
vabariigis teine topoteek (adavere.topoteek.net) Vt ka 4.9 Andmebaasid.
Põltsamaa Vallaraamatukogu osales EV100 avasündmuse - rahvamatka korraldamises (infolehtede
koostamine). Üks matkaradadest sai alguse Mandri-Eesti keskpunktist Adaverest, mille läbis teiste
hulgas Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas oma perega. Peaminister leidis aega tutvuda ka
Adavere mõisahoone ning seal asuva raamatukoguga. Külaskäiku jäi meenutama sissekanne
raamatukogu külalisteraamatusse.
Maarja-Magdaleena raamatukogus korraldati koostöös Eesti Piibliseltsiga kaks suuremahulist
marginäitust: „Maailma rahvaste jõuluteemalised margid“ ning „Eesti Piibliseltsi jõulumargid“.
Siimusti raamatukogusse jõudsid Soome Instituudi vahendusel Marimekko näitus disainiklassikast
ning Ungari Instituudi vahendusel fotonäitused Ungarist ja Ungari naisest. Koostöös Eesti Trüki- ja
paberimuuseumiga korraldati ruumiliste raamatute näitus „Arhitektuur paberis ja paberist“.
Maakonnaraamatukogu näitas Nukufilmi 60. sünnipäevale pühendatud vabariikliku filmifestivali
„Kino maale“ raames kümnel korral Eesti animafilme, õpilastega kohtus Nukufilmi produtsent.
Tallinna Keskraamatukogu algatatud katusprojekti raames viidi läbi Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi
loovtuba ning näitus „Paberi 7 elu“.
4.6.3 Rahvusvahelisel tasandil
Maakonna raamatukoguhoidajad käisid koolitusreisil Leedu (Panevežise, Klaipeda, Plunge)
raamatukogudes, kus tutvuti raamatukogu- ja infotöö korraldusega ning vahetati töökogemusi.
Üheks eesmärgiks, milles oma sealsed raamatukogud oma töös lähtusid, oli: „Et inimesed ei tahaks
siia üksnes tulla, vaid siin ka olla“. Kõige enam avaldas muljet ülikaasaegne kodulootöö
korraldamine, millesse riik oli panustanud. Raamatukogudele osteti vastav tehnika (kaamerad,
millega jäädvustada kodukoha ajalugu, skännerid, statsionaarsed projektorid esitluste
korraldamiseks jne) ning viidi läbi koolitused. Selle töö tulemuseks olid digiteeritud
koduloomaterjalid, virtuaalnäitused (liikuvad, koos selgitavate tekstidega), veebisaidid oluliste
kodulooliste isikute kohta. Loodud kodulooliste interaktiivsete teejuhtide (nutitelefonide äpid) abil
saab valida erinevaid marsruute või leida infot konkreetse objekti kohta. GPS funktsioon võimaldab
selle kasutajal leida lühima tee neid huvitava objektini. Virtuaalsel teekonnal, mida mööda
liigutakse, tutvustatakse fotode ja tekstide abil ka objekte (ausambaid, maju jne), mida tegelikkuses
enam ei ole. Interaktiivsed teejuhid on nii leedu, inglise kui veene keeles.
Siimusti raamatukogu hoiab kontakte Eeva Niinivaara sugulastega Soomes, koostööd tehakse Lahti
Päijät Häme Tuglase Seltsiga ja rahvusvaheliselt tuntud tõlkija Marja Kyröga.
Erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste sidususe suurendamine.
Vägeva raamatukogu teeninduspiirkonnas asub varjupaigataotlejate majutuskeskus, kuid
raamatukogul sellega kontakt puudub. Kuna kooliealised lapsed õpivad Vaimastvere Põhikoolis,
25
kasutavad nad sealse raamatukogu (asub ühes majas kooliga) teenuseid. Uussisserändajatest laste
hulk ja päritoluriikide arv on kasvanud. Praegu kasutavad raamatukogu lapsed Iraagist, Süüriast ja
Ukrainast. Lapsed omandavad kiiresti keele ja kohaliku kultuuriruumi tavad.
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele
Raamatukogu kasutajate toimetulemiseks e-keskkonnas viisid kasutajakoolitusi läbi kõik maakonna
rahvaraamatukogud. Kasvas rühmakoolituste arv. Rühmakoolitused toimusid 19 raamatukogus,
kokku 72 koolitust. Rühmakoolituste sihtrühmadeks on põhiliselt õpilased.
Kokku osales kasutajakoolitustel aruandeaastal 1414 kasutajat (2016. a. 1155), sh
individuaalkoolitustel 436, rühmakoolitustel 978 kasutajat.
Individuaalkoolitused toimusid kõigis rahvaraamatukogudes, kokku 374 korral. Põltsamaa
Vallaraamatukogus soovis üks kasutaja raamatukogult põhjalikku arvutiõpetust, mis talle ka
võimaldati. Raamatukoguhoidjad juhendavad inimesi erinevatel teemadel ka telefonitsi.
Maakonnaraamatukogus korraldati 112 koolitust (2016. a. 134 koolitust), neist rühmakoolitusi 16
(2016. a. 11). Kokku osales koolitustel 471 kasutajat (2016. a. 374), neist rühmakoolitustel 320.
Kõige enam õpetati andmebaasidest kasutama RIKSWEBi ning DIGAR Eesti ajalehed. Soovijad
said kaasa voldiku õpetustega RIKSWEBi kasutamiseks: otsingute tegemine, oma lugejakonto
kasutamine, laenutuste pikendamine, reserveeringute tegemine jm.
E-teenuste ja e-riigi poolt pakutavate teenuste kasutamisel vajab abi eelkõige vanem elanikkond,
aga ka keskealised. Raamatukogud oli vahendajateks e-suhtlemistel väga erinevate ametkondadega
(omavalitsused, pangad, perearst, töötukassa, politsei- ja piirivalveamet jt).
Kõige enam vajati nõustamist: ID-kaartide sertifikaatide uuendamisel, tervisedeklaratsioonide
täitmisel, internetipanga kasutamisel, perioodika tellimisel, Skype kasutamisel, Omniva saadetiste
kulgemise jälgimisel, e-piletite ostmisel (bussi-, laeva-, rongipiletid), fotode laadimisel arvutisse,
Google Mapsi kasutamisel, e-kuulutuste panemisel ajalehtedesse.
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded
Raamatukogud tutvustavad regulaarselt oma tegevusi raamatukogu kodulehel/blogis,
sotsiaalmeedias, RIKSWEBis ning kohalikus trükimeedias. Võimalust tutvustada oma tegevust
omavalitsuste kodulehtedel ja partnerite kanalites ei kasutata. Põhiline raamatukogu turundus
toimub läbi sotsiaalmeedia.
Seoses töötaja vahetumisega kasvas oluliselt sotsiaalmeedia postituste hulk Maarja-Magdaleena
raamatukogu poolt erinevate raamatukogu tegvuste tutvustamisel – 161 postitust (2016. a. 71).
Artikleid ja lühiinfot maakonna raamatukogudes toimuvast ilmus valla- ja linnalehtedes,
piirkonnalehes „VALI Uudised“ ning maakonnalehes „Vooremaa“. Samuti ilmusid omavalitsuste
ajalehtedes artiklid raamatukogude ja raamatukoguhoidjate juubelite puhul. Tabivere valla
Sõnumilehes ilmus läbi viie ajalehenumbri artiklite sari „Inimesed meie keskel“, mis oli
pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Nendes artiklites küsitles Tabivere raamatukogu
raamatukoguhoidja Tiina Teder kogukonna inimesi erinevatest põlvkondadest.
Maakonnaraamatukogu tegevusest ilmus 85 artiklit. Üritustest teavitatakse ka raamatukogu juures
tegutsevate klubide listide kaudu, Kultuurisündmuste veebikalendris www.kultuurikava.ee, mis
omakorda leiab kajastust portaali www.visitpoltsamaa.ee sündmuste kalendris, linna
kultuurikalendris, raamatukogus jagatakse flaiereid.
Maakonna raamatukoguhoidjatest ilmus 3 persooniartiklit:
Reinpõld, Toomas. Elutee viis Virve Etulaidi Parika raba keskelt Jõgevamaa servale // Vooremaa
(2017) 16. september, lk. 5.
Remmelg, Meeri. Meie raamatukogu ongi magnet ja inspiratsiooniallikas / intervjueerija Mihkel
Volt // Raamatukogu (2017) nr 4, lk. 14 -19.
Zalekešina, Laidi. Laidi – Mustvee särasilmne patrioot / intervjueerija Mihkel Volt // Raamatukogu
(2017) nr. 3, lk. 17–24.
26
Raamatukoguhoidjate osalemine väljaannete koostamises
Kübarsepp, Inna. Meenutusi Saduküla raamatukogu tööst taasiseseisvunud Eestis // Ausõna, see on
meie valla lugu ehk Puurmani vald 1991 – 2017/ koost E. Maanso ja K. Allev. Puurmani, 2017, lk.
1978 – 1982. (Märkus: Inna Kübarsepp, Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogu)
Sööt, Ene. Aasta tegu linnaraamatukogus 2016 // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Aastaraamat
2016, lk. 66-67. (Märkus: Ene Sööt, Jõgeva Linnaraamatukogu).
4.9 Andmebaasid (Raamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude
andmebaaside loomine ja pidamine)
Vastavalt Rahvaraamatukogude seadusele (RaRS §5(5)2) korraldab maakonnaraamatukogu vajalike
andmebaaside loomist ja pidamist.
Vt ka LISA 5 Kuidas on maakonnas/linnas täidetud raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesandeid?
Otsingute arv kõikides maakonna raamatukogudes kokku raamatukogusüsteemis RIKS kasvas
aruandeaastal 5%, sooritati 23 356 otsingut (2016. a. 22 280).
Täiendati raamatukogusüsteemi RIKS ning selles asuvat kodulooandmebaasi. Seisuga 31.12.2017
oli maakonna kodulooandmebaasis 33 612 kirjet (seisuga 31.12.2016. a. 33 348 kirjet).
Põltsamaa Vallaraamatukogu võttis kasutusele kohaliku kultuuripärandi hoidmiseks ja
kättesaadavaks tegemiseks mõeldud keskkonna Topoteek, mis on kogukonna kohta koostatav ja
töödeldav platvorm veebis, võimaldades kogukonna ajaloo digitaalseks säilitamiseks üles laadida
dokumente, fotosid, heli- ja videosalvestisi ning luua neile e-juurdepääs. Aasta lõpus oli topoteegis
veidi üle 2000 foto/dokumendi.
DIGAR Eesti ajalehtedes hakkasid 2017. aastal kajastuma „Puurmani Uudised“ ning „Vali
Uudised“, seega ka viimased seni seal veel mitte kajastunud kohalikud ajalehed. Seetõttu lõpetati
Põltsamaa piirkonna ajalehe „Vali Uudised“ bibliografeerimine.
Kogude arenduse osakond tegeles märksõnastiku redigeerimise ja täiendamisega, peaspetsialist
isikuandmebaasi korrastamisega.
Täiendati kodulehel asuvaid maakonna raamatukogunduse meediakajastuste täistekstkogu aastast
1920 (lisati 85 artiklit) ning valiknimestikku „Jõgevamaa kirjarahvas“, mis sisaldab linke ka e-
kataloogi ESTER ning Eesti bibliograafilisse andmebaasi ISIK.
Bibliograafi poolt koostatud Jõgevamaa haridus- ja kultuuritegelaste tähtpäevakalender on
kättesaadav Põltsamaa Raamatukogu kodulehel.
Maakonna raamatukogude kodulehtede/blogide vahendusel on lugejatel ligipääs erinevatele
andmekogudele: RIKSWEB, ESTER, DIGAR, DIGAR Eesti ajalehed, ISE, Eesti Veebiarhiiv, Riigi
Teataja, Ametlikud Teadaanded, VAU, DEA, ERB, BERTA, TEA e-Entsüklopeedia, ERNI, EEVA,
SAAGA, lasteluule andmebaas Arkaadia jt.
5. 2018. aasta tegevused
2018. aasta tuleb muudatuste aasta, sest haldusreform on tekitanud uue olukorra ka
raamatukogunduses. Kaasaegsete raamatukoguteenuste pakkumiseks on ümberkorraldused
vältimatud. Selle tulemusena peab Jõgevamaal loodud kolme valla raamatukogude võrk tagama
teenuste kättesaadavuse kiirelt, ökonoomselt ja kaasaegsel tasemel, eelkõige lähtudes lugeja
huvidest. Raamatukogude viimisel ühtse juhtimise alla kaasneks juhtimise kvaliteedi tõus,
personali- ja majanduskulude ühtlustamine, killustatuse kadumine, dubleerimise vältimine, ühine
raamatupidamine ning aruandlus jms. Samas iga muutuse algus on raske. On oluline, et juba
ühendatud kui ka tulevikus ühendatavate raamatukogude raamatukoguhoidjad teadvustaksid endale
ühinemise olulisust piirkonna raamatukoguteenuse parandamisel. Praegu nähakse toimuvat tihti
vaid „oma mätta otsast“ ning vastuseis ühendamiseks ei ole arukalt põhjendatud.
Aruandeaasta lõpul vallavolikogu otsusega ühendatud Põltsamaa valla raamatukogudes seisavad
2018. aastal ees suured muudatused nii dokumentatsioonis kui töökorralduses. Taastada tuleb 2011-
2017 Põltsamaa Vallaraamatukogu osadena töötanud Esku ja Lustivere raamatukogud
haruraamatukogudena (teeninduspiirkonna elanike arv üle 800) ning viia Tapiku raamatukogu üle
teeninduspunktiks (teeninduspiirkonna elanike arv alla 100).
27
Mustvee valla moodustamisega maakonda juurde tulnud Avinurme, Ulvi, Lohusuu ja Piilsi
raamatukogud läksid üle süsteemile RIKS, millega seoses vajavad töötajad nõustamist. Redigeerida
ja liita tuleb raamatukogusüsteemist URRAM konverteeritud kirjed. Osades nimetatud
raamatukogudest tuleb parandada raamatukoguteenuse pakkumise taset ning kõigis raamatute
ringlust (hetkel neil 0,1-0,3, Jõgevamaa keskmine 0,8). Tõsiselt vajab korrastamist nende
raamatukogude isikute andmebaas, kuna on palju isikukoodideta lugejaid ning puudulikult täidetud
aadressvälju.
Isikuandmebaas vajab korrastamist ka maakonnas tervikuna seoses aadresside muutumisega (uued
vallad) ning uue isikuandemete kaitse üldmäärusega (hakkab kehtima 25. maist 2018).
Mitmetes raamatukogudes tuleb viia läbi elektrooniline inventuur, kuna eelmisest on möödunud 10
aastat.
Sündmuste ja ürituste läbiviimisel lähtuvad raamatukogud Kultuuriministeeriumi poolt
väljakuulutatud Euroopa kultuuripärandiaasta ning Eesti Vabariik 100 temaatikast (Tallinna
Keskraamatukogu Eesti Vabariik 100 katuseprojekt „Noor, loo, too – kunst raamatukokku!“).
Maakonna raamatukogud viivad läbi vastavalt ERÜ üleskutsele pakutava raamatukogude teenuse
hindamise Google Formsi sisestusmooduli põhjal.
Koostajad: Siiri Õunap, peaspetsialist
Nelli Orgamaa, lastekirjanduse spetsialist (4.4 Laste- ja noorteteenindus)
Maris Oro, kogude spetsialist (3. Kogud)
Direktor Rutt Rimmel
/allkirjastatud digitaalselt/
28
LISA 1
Personali koolitus
Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide Koolituseks
arv kulutatud €
(koolituse maht,
ak/t)
Aidu raamatkogu - - -
Elistvere raamatukogu - - -
Jõgeva Linnaraamatukogu 2 132 524,00
Kaarepere raamatukogu - - -
Kasepää raamatukogu - - -
Kuremaa raamatukogu - - -
Laiuse raamatukogu - - -
Lümati raamatukogu - - -
Maarja-Magdaleena raamatukogu - - -
Mustvee Linnaraamatukogu - - -
Pajusi raamatukogu - - -
Pala raamatukogu - - -
Palamuse raamatukogu - - -
Puurmani Raamatukogu - - -
Puurmani Raamatukogu Saduküla - - -
haruraamatukogu
Põltsamaa Vallaraamatukogu - - -
Raja raamatukogu - - -
Saare raamatukogu - - -
Sadala raamatukogu - - -
Siimusti raamatukogu 1 16 110,00
Tabivere raamatukogu - - -
Tapiku raamatukogu - - -
Torma raamatukogu - - -
Vaimastvere raamatukogu - - -
Voore raamatukogu - - -
Vägeva raamatukogu - - -
Maakonnaraamatukogu 5 99 278,00
KOKKU 8 247 912,00
LISA 2
Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused
Aavasalu, Marika (Kuremaa raamatukogu). Kuremaa kandi kirjanduslik pärand. Loeng
Jõgeva maakonna raamatukoguhoidjatele, 07.09.17.
Ernits, Maili (Põltsamaa Vallaraamatukogu). Kuningamäe trükikoda. Loeng Esku-Kamari
Kooli õpilastele, 22.09.17.
Kull, Tiina (Põltsamaa Vallaraamatukogu). Adavere topoteek – digitaalselt kättesaadav ning
kaardil nähtav kogukonna ajalugu. Loeng maakondlikul raamatukoguhoidjate kogude
kujundamise teemapäeval, 16.11.17.
Mihhailov, Tiina. (Siimusti raamatukogu). Eeva Niinivaara elu ja looming. Loeng Eeva
Niinivaara mälestustunnis, 20.12.2017.
Oro, Maris (maakonnaraamatukogu). Autoriõiguse põhimõtted raamatukogus. Loeng
maakondlikul raamatukoguhoidjate kogude kujundamise teemapäeval, 16.11.17.
Oro Maris. Raamatute tellimise kajastumine süsteemis RIKS ning rahaline arvestus. Loeng
maakondlikul raamatukoguhoidjate kogude kujundamise teemapäeval, 16.11.17.
29
Rimmel, Rutt (maakonnaraamatukogu). Komplekteerimise (ümber)korraldamisest
maakonna raamatukogudes 2018. aastal. Loengud raamatukoguhoidjate maakondlikul
teabepäeval, 04.10.16 ning maakonna raamatukoguhoidjate nõupidamisel, 06.12.17.
Rätsep, Anneli (Puurmani Raamatukogu). Kooliraamatukogu ja rahvaraamatukogu
ühendamisest Puurmani Raamatukogu näitel. Loeng raamatukogusüsteemide alasel
teabepäeval „Rahva- ja kooliraamatukogud – koos või eraldi?“ Põltsamaal, 17.05.17.
Zalekešina, Laidi (Mustvee Linnaraamatukogu). Mustvee linnaraamatukogu ja
kaalumuuseumi koosolemise võlud ja valud. Loeng koolituspäeval haridustegevuste
koostööst sarjas „Muuseumidelt raamatukogudele“ ELK, 03. 10. 17.
Sööt, Ene (Jõgeva Linnaraamatukogu). Kirjanduslik Jõgeva. Loeng Jõgeva maakonna
raamatukoguhoidjatele, 07.09.17.
Sööt, Ene (Jõgeva Linnaraamatukogu). Mati Unt. Loeng Jõgeva maakonna
raamatukoguhoidjatele, 07.09.17.
Sööt, Ene (Jõgeva Linnaraamatukogu). Tänapäeva eesti kirjandus. Jõgeva Arukate
Akadeemia, 25.10.17.
Luht, Ulvi (Sadala raamatukogu). Sadala kandi kirjanduslik pärand. Loeng Jõgeva
maakonna raamatukoguhoidjatele, 07.09.17.
Zalekešina, Laidi (Mustvee Linnaraamatukogu). Mustvee kandi kirjanduslik pärand. Loeng
Jõgeva maakonna raamatukoguhoidjatele, 07.09.17.
Tuka, Enne (Kaarepere raamatukogu). Kaarepere kandi kirjanduslik pärand. Loeng Jõgeva
maakonna raamatukoguhoidjatele, 07.09.17.
Tõnissoo, Nele (Torma raamatukogu). Torma kandi kirjanduslik pärand. Loeng Jõgeva
maakonna raamatukoguhoidjatele, 07.09.17.
Õunap, Siiri (maakonnaraamatukogu). 2016. aasta maakonna raamatukogudes. Loeng
raamatukoguhoidjate maakondlikul teabepäeval, 22.02.17.
Õunap, Siiri (maakonnaraamatukogu). Kuidas kogume igapäevaselt raamatukogustatistikat:
probleemid, mis meid raamatukogustatistikas heidutavad. Loeng raamatukoguhoidjate
maakondlikul teabepäeval, 04.10.17.
Õunap, Siiri (maakonnaraamatukogu). Muudatused statistika kogumisel. Loeng maakonna
raamatukoguhoidjate nõupidamisel, 06.12.17.
Õunap, Siiri (maakonnaraamatukogu). Isikuandmete töötlemine maakonna raamatukogudes.
Loeng maakonna raamatukoguhoidjate nõupidamisel, 06.12.17.
LISA 3
Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid
Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2017)
Aidu raamatukogu -
Elistvere raamatukogu -
Jõgeva Linnaraamatukogu -
Kaarepere raamatukogu -
Kasepää raamatukogu -
Kuremaa raamatukogu Pisiremont koridoris ja sanitaarruumis
Laiuse raamatukogu -
Lümati raamatukogu -
Maarja-Magdaleena raamatukogu -
Mustvee Linnaraamatukogu -
Pajusi raamatukogu -
Pala raamatukogu -
Palamuse raamatukogu -
Puurmani Raamatukogu -
Puurmani Raamatukogu Saduküla haruraamatukogu -
30
Põltsamaa Vallaraamatukogu -
Raja raamatukogu -
Saare raamatukogu -
Sadala raamatukogu -
Siimusti raamatukogu -
Tabivere raamatukogu -
Tapiku raamatukogu -
Torma raamatukogu -
Vaimastvere raamatukogu -
Voore raamatukogu .
Vägeva raamatukogu -
Maakonnaraamatukogu Vihmaveerennide remont
LISA 4
Laste-ja noorteüritused
Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv
Aidu Näitusi ja väljapanekuid – 29
Raamatukoguüritusi – 18 170
Neist : kohtumine Jaanus Vaiksooga
Emakeelepäev
Mardipäev
Elistvere Näitusi ja väljapanekuid - 5
Jõgeva Näitusi ja väljapanekuid – 33 339
Linnaraamatukogu Neist : Kunstinäitusi - 7
Raamatukoguüritusi – 47 922
Neist : Muinasjutuhommikuid -9
Viktoriin KAHOOT.IT keskkonnas
Meisterdamistund
Ettelugemine Põhjala saared
Kaarepere Näitusi ja väljapanekuid – 2
Raamatukoguüritusi – 6 65
Neist : Ettelugemishommik
Laste spordipäev
Kasepää Näitusi ja väljapanekuid – 6
Raamatukoguüritusi – 1 6
Kuremaa Näitusi ja väljapanekuid – 5
Raamatukoguüritusi – 15 242
Neist : Vana aja asjad
Külas Piret Päär
Külas Ilmar Tomusk
Külas Andrus Kivirähk
Viktoriin A. Lindgrenist
Ettelugemine Põhjamaade muinasjutt
Laiuse Näitusi ja väljapanekuid – 5
Raamatukoguüritusi – 12 325
Neist : Ööraamatukogu
Külas Ilmar Tomusk
Lümati Näitusi ja väljapanekuid – 2
Maarja-Magdaleena Näitusi ja väljapanekuid – 17
Neist : Kasva koos raamatuga 287
31
Aabitsata hakkama mitte keegi meist ei saa
Raamatukoguüritusi - 32
Neist : Viktoriin eesti kirjanikest
A. Lindgreni looming
Ettelugemine Põhjala muinasjutt
Esseekonkurss „Ettevõtlik noor“
Külas Marko Kaldur
Mustvee Näitusi ja väljapanekuid – 10
Linnaraamatukogu Raamatukoguüritusi – 8 326
Neist : Laste Vabariik
Kirjanike tuur
Ettelugemisvõistlus
Pajusi Näitusi ja väljapanekuid – 49
Raamatukoguüritusi – 15 153
Neist : Külas Jaanus Vaiksoo
Meisterdamise töötoad
Pala Näitusi ja väljapanekuid – 10
Raamatukoguüritusi – 17 327
Neist : Raamatud koolielust
Muinasjutulised pildid
Meisterdamine
Palamuse Näitusi ja väljapanekuid – 8
Raamatukoguüritusi – 8 114
Neist : O. Lutsu nädal 2. klassile
Kaisukarupäev
Kohalikud pritsumehed raamatukogus
Puurmani Näitusi ja väljapanekuid – 30
Saduküla Raamatukoguüritusi – 32 392
Neist : Kinoõhtud
Meisterdamine
Nukunurk
Ettelugemine Põhjamaade muinasjutt
Sõnamängud – Peep ja sõnad
Põltsamaa Näitusi ja väljapanekuid – 26 158
Raamatukogu Neist : Eesti lasteraamatul on kuldaeg
Mäng on väikese inimese töö
Jõgeva Põhikooli 8. klassi õpilase
Elisabet Heina tööde näitus
Fotonäitus 1. lasteraamatukoguhoidjate
päevast
Lauamängud raamatukogus
Suvelugemise pildid
Põhjamaade muinasjutt
Raamatukoguüritusi – 89
Neist : Luulehommikud Tere, talv! Tere, 1595
Kevad! ja Tere, sügis!
Vabariikliku kirjandusmängu maa-
kondlik võistlus
Raamatu ja roosi päev
Laste Vabariigi elamustuur
5. klasside ajaloolise õppepäeva üks
osa raamatukogus
Meisterdamise õpituba Tartu Paberi-
32
muuseumiga
4. klasside ettelugemise võistluse
maakondlik voor
Tublide laste päev – preemiaüritus
Jõuluehete meisterdamine
Loeme jõulujutte
Põltsamaa Näitusi ja väljapanekuid – 20
Vallaraamatukogu Neist : Näituste sari 100 aastat Eestit
Kevad piltidel ja raamatutes
Raamatukoguüritusi – 15 353
Neist : Külas Ilmar Trull
Kirjandusviktoriin
Emakeelepäev
Külas kunstnik Valdek Alber
Külas uisutaja Saskia Alusalu
Meisterdamise töötuba
Raja Näitusi ja väljapanekuid – 6
Raamatukoguüritusi – 3 14
Neist : Noored ja raamatukohtumised
Saare Näitusi ja väljapanekuid – 5
Raamatukoguüritusi – 8 187
Neist : 100 aasta lood
Ajurünnak – teeme projekti!
Jõulumemme tuba
Sadala Näitusi ja väljapanekuid – 2
Raamatukoguüritusi – 5 126
Neist : Emakeelepäev
Külas Andrus Kivirähk
Siimusti Näitusi ja väljapanekuid – 8
Neist : Aabitsad, lugemikud
Laste tööde näitus Kukk äratab
Eestimaa
Raamatukoguüritusi – 19 617
Neist : Külas Aidi ja Ott Vallik
Külas Jaak Urmet
Külas Indrek Koff
Maakondlik omaloomingupäev Minu
Kodu
Laste Vabariik Siimustis
Eeva Niinivaara pargi korrastamine
Viktoriin A. Lindgreni loomingust
Ettelugemine Põhjala saared
Tänuüritus tublidele lugejatele
Tabivere Näitusi ja väljapanekuid – 10
Neist : Püsinäitus Tõde või tegu
Koolitarbed läbi aegade
Raamatukoguüritusi – 22 464
Neist : Kirjandusviktoriine – 3
Külas Aidi Vallik
Pimekohting raamatuga
Teadlased ja leiutajad
Torma Näitusi ja väljapanekuid – 4
Raamatukoguüritusi – 8 287
33
Neist : Külas Andrus Kivirähk
Ettelugemispäev
Vaimastvere Näitusi ja väljapanekuid – 5
Raamatukoguüritusi – 5 62
Neist : Kirjasulest arvutini
Ettelugemispäev
Minu Kamerun
Voore Näitusi ja väljapanekuid – 8
Neist : Lauamängud
Õnne Sulle Eesti Vabariik!
Raamatukoguüritusi – 6 96
Neist : Väikelaste luulehommik Mina ka!
Ettelugemispäev
Vägeva Raamatukoguüritusi – 1 4
Neist : Meisterdame paberlilli
LISA 5
Kuidas on maakonnas/linnas täidetud raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise
ülesandeid?
„Rahvaraamatukogu seadusest“ tulenevalt koordineerib Põltsamaa Raamatukogu
maakonnaraamatukoguna maakondlikku raamatukoguteenust. Samas aga oodatakse
maakonnaraamatukogult tihti palju enamat, ka seda, mida ei sätesta seadus ja mis termini
„koordineerimine“ (kooskõlastamine) alla ei mahu.
Maakonnaraamatukogu tööd maakondlikku raamatukoguteenuse koordineerimisel ei toeta juba
mitmeid aastaid kaasaja arengutele „jalgu jäänud“ Rahvaraamatukogu seadus. Eriti teravalt on see
tunda andnud haldusreformi temaatikaga seonduvalt. Maakonnaraamatukogul ei ole seaduse järgi
selliseid õigusi maakonna raamatukogude töö korraldamisel, nagu on pearaamatukogudel
haruraamatukogude töö korraldamisel. Koordineerimine, nõustamine, analüüsimine, ettepanekute ja
soovituste tegemine ei pruugi alati olla mõjuv, et raamatukogutöötaja oma tööd paremini teeks,
tihtipeale tehakse omad valikud, eriti kui omavalitsusel puudub huvi raamatukogu tööd jälgida.
Kohalikud omavalitsused lähtuvad oma otsuste tegemisel kehtivatest seadustest ning juttudega
peagi muutuvast seadusest on raske kedagi veenda.
Kogude komplekteerimine ja töötlemine (RaRS § 5(5) 1). Vt ka 3. Kogud
Maakonnaraamatukogu kogude arenduse osakond kogus kokku info uute väljaannete kohta, koostas
tellimislehed, mis edastati maakonna raamatukogudele kaks korda kuus. Tellimislehele märgiti, kas
teavik kuulub soetamisele riigipoolsest toetusest või KOV eraldisest. Raamatukogude poolt tellitud
teavikute pakid valmisid samuti kaks korda kuus. Komplekteerijad tegid süsteemis RIKS kõikide
teavikute kohta kirjed, täiendasid märksõnadega ning vajadusel korrigeerisid. Pakid teavikutega
toimetas maakonnaraamatukogu teistele raamatukogudele kätte vähemalt kord kuus, kuid kiiremini
sai need kätte ise järele tulles (toimis väga harva). Koordineeritult koos uute teavikute pakiga oli
korraldatud RVL, mida korraldas lisaks iga raamatukogu oma võimaluste piires tundavalt
sagedamini. Järgmisest aastast saadavad teavikutepakid raamatukogudele tarnijad ise vastavalt
tellimustele vähemalt kolm korda kuus, mis peaks tunduvalt kiirendama raamatu jõudmist lugejani.
Raamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja
pidamine (RaRS §5(5)2). Vt ka 4.9. Andmebaasid
Kõik Jõgevamaa rahvaraamatukogud on liitunud kaasaegse raamatukogusüsteemiga RIKS ja on
kliendile nähtav ja kasutatav veebipõhiselt RIKSWEBis.
Andmebaas sisaldab kõiki funktsioone, mida raamatukogu vajab (kataloogimine,
komplekteerimine, lugejateenindus) ning selle haldamisega raamatukogudel probleeme ei ole. Kõik
tekkivad küsimused lahendatakse kiiresti.
34
Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine
(RaRS § 5(5) 3).
Maakonnaraamatukogu kontrollib enne kinnitamist ja Rahvusraamatukokku edastamist maakonna
raamatukogudelt laekuvad statistilised aruanded. Vajadusel viiakse sisse parandused.
Maakonna raamatukogudelt laekuvate tekstiliste aruannete põhjal koostatakse maakonna
raamatukogude koondaruanne, mis edastatakse Kultuuriministeeriumile ning Rahvusraamatukokku
(varem ka maavalitsusele). Nimetatud ülesande täitmisel probleeme pole olnud. Raamatukogudele
etteantud nii tekstilise (palju kordamisi) kui statistilise (ei näita alati vigu, kõik tuleb üle
kontrollida) aruande vormid vajaksid kaasajastamist ja korrastamist. Elektrooniline statistiline
aruanne peaks olema täidetav ning kontrollitav ilma maakonnaraamatukogu vahepealse rollita.
Maakondlikku tööd on analüüsitud ja hinnatud alati maakonna raamatukogude aasta esimesel
teabepäeval. Samuti koostatakse statistilistel andmetel põhinevaid analüüse, mida edastatakse
maakonna raamatukogudele.
2008. aastast koostatakse ja saadetakse omavalitsustele teatised raamatukogude töö kohta eelnenud
aruandeaastal, mis on hea võimalus andmaks tagasisidet raamatukoguteenuste pakkumisest.
Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine (RaRS § 5(5) 4). Vt
ka 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused
Omavalitsustelt lepingute alusel saadavad koolitusrahad ning projektitoetused (igat taotlust ei
rahuldata) ei ole piisavad ning nendele ei saa üles ehitada aasta koolitusplaani, tagamaks erinevate
kompetentside arendamist. Praktiliselt on väga raske korraldada Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja
teiste kõrgkoolide koolitustunnistusi andvaid erialakoolitusi, mis on väga kallid ning pikalt ette
planeeritavad. Sellest tulenevalt on piirdutud teema- ja teabepäevade ning nõupidamiste
korraldamisega. Tunnistust andvat erialakoolitust on võimalik aastas planeerida vaid üks. Sama
kehtib ka raamatukogudes kohtadel nõustamise kohta. Kuna transpordiks riigi poolt rahalisi
vahendeid eraldatud ei ole, on toimunud nõustamine kohtadel ühildatuna uute ja RVLi raamatute
laialitoimetamisega maakonnas (finantseerivad omavalitsused). Samas nõustatakse
raamatukogutöötajaid ka telefoni ja meili teel.
Teiseks probleemiks on olnud täienduskoolituste korraldamisel mõnede piirkondade (Kasepää,
Tabivere ja Pala vald) raamatukoguhoidjate osavõtt koolitustest puuduliku ühistranspordi
korralduse tõttu (võimalik vaid raamatukoguhoidjate isikliku transpordivahendiga). Veelgi
probleemsem saab pea olematu bussiliikluse tõttu uute liitunud valdade (Avinurme, Lohusuu)
töötajate osalemine koolitustel. Samas võib koolitustest osavõttu hinnata siiski heaks. Keskmiselt
osales igal koolitusel 36 raamatukoguhoidjat 11-13 omavalitsusest.
Teatmebibliograafilise töö korraldamine (RaRS § 5(5) 5). Vt ka 4.2 Raamatukogu kasutamine ja
teenused. Infopäringud.
Vajadus selle raamatukoguteenuse järele on pidevalt vähenenud. Samas probleeme selle teenuse
osutamiseks esinenud ei ole.
Raamatukoguhoidja abi info leidmiseks vajatakse aasta-aastalt üha vähem. Nutiajastul on igaühel
internet käepärast, kust kiiret vajalikku infot leida.
Raamatukoguhoidjaid on saanud erinevaid andmebaase tutvustavaid koolitusi ning üldjuhul saavad
nad ka ise maakonnaraamatukogu poolse abita hakkama.