dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Aruanne (siseaudit)Avalik

Auditi aruanne

Kultuuriministeerium · 21. märts 2018
Viit
1-14/2
Registreeritud
21. märts 2018
Dokumendi liik
Aruanne (siseaudit)
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-14 Siseauditi lõpparuanded (sh ministeerium ja valitsemisala)
Toimik
1-14/2018 Siseauditi lõpparuanded
Vastutaja
Piret Nurmetalu

Failid

  • 📎C5 - Lõpparuanne ERM.bdoc1723 KB

Sisu (failidest)

Eesti Rahva Muuseum „Omatulu teenivate üksuste finantsarvestus“ Auditi aruanne Tekstis kasutatavad lühendid:  KulMin - Kultuuriministeerium  ERM – Eesti Rahva Muuseum  RKAS – Riigi Kinnisvara AS Sisukord Sissejuhatus 2 Auditi tähelepanekud 8 1 Sissejuhatus Auditi lähtealused ja kokkuvõte auditi läbiviimisest Auditi aluseks on Kultuuriministeeriumi ja Grant Thornton Baltic OÜ vahel sõlmitud leping. Auditi eesmärgiks on analüüsida ja hinnata ERM-i omatulu teenivate üksuste (toitlustus- ja ürituste korraldamise ning muuseumi kaupluse) finantsarvestust. Auditi eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised kontrollküsimused: 1. kuidas on korraldatud finantsarvestuses riigieelarvelistest vahenditest ja omatulust kulude tegemise eristatus tuluteenivate valdkondade lõikes (st majanduskulud ja personalikulud); 2. kas rakendatav finantsarvestussüsteem tagab ülevaate üksuste tulemist sh sisaldab üld- ja kaudseid kulusid; 3. kas 2017 tulem toitlustuse, ürituste korraldamise ja muuseumi kaupluse valdkonnas kattis valdkonna otsesed ja kaudsed kulud; 4. kas 2018 prognoositav omatulude suurus on piisav majandus- ja personalikulude katmiseks omatulu teenivates valdkondades; 5. kas 2017 läbi viidud auditi ja analüüsi ettepanekud on rakendatud või sisse viidud muud sisekontrollisüsteemid vältimaks varasemalt välja toodud puuduste kordumist: a. kas kõik asjakohased hinnakomponendid on arvestatud toitlustusvaldkonnas teenuste ja kaupade omahinna arvestusse; b. kas laoarvestusse on sisse viidud muudatused laovarude arvestuse, varude planeerimise ja tellimise ning mahakandmise osas; c. kas toitlustus- ja üritusekorraldamise ning muuseumi kaupluse funktsioone täitev personal on eristatud põhitegevuse koosseisust ning on eristatud riigieelarvelistest kuludest; d. kas toitlustusvaldkonna töökorraldust on muudetud tagamaks efektiivne toimimine klienditeeninduses; 6. kas õueala paviljonide arendamiseks on sõlmitud lepingud ning protsess on olnud kooskõlas riigihangete seaduse, riigiabi reeglitega ning välditud on huvide konflikti. Auditi ulatus ja hõlmatav periood:  auditiga hõlmatakse ERM omatulu teenivad üksused: toitlustus, ürituste korraldus ja muuseumi kauplus;  auditeeritavaks perioodiks on 2017 ja seal, kus auditi järelduste tegemiseks vajalik, ka 2018 (näiteks 2018 eelarve, omatulude prognoosid, kulude kajastamine SAP-is jms). Auditiprotseduuride läbiviimiseks kasutatud meetodid Viisime läbi intervjuud, teostasime 07.02.2018 paikvaatluse ERM restoranis, kohvikus, köögis ja ladudes, küsisime täiendavaid selgitusi e-kirja teel, analüüsisime 2017 ja 2018 SAP aruandeid, BUUM väljavõtteid, 2018 eelarvet, restorani ja kohviku 2017 ja 2018 inventuuri dokumentatsiooni (lugemislehed, inventuuri komisjonide moodustamise käskkiri), toiduvarude tellimise ja mahakandmisega seotud dokumente, ERM sisemisi regulatsioone riigiabi ja eelarve koostamise osas. Auditi käigus viidi läbi järgmised intervjuud:  06.02.2018 ERM finantsjuht Rein Kinkar;  07.02.2018 ERM toitlustusjuht Merle Roomets  22.02.2018 Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet E-kirja teel edastasid materjale ja selgitusi: asedirektor Viljar Pohhomov, pearaamatupidaja Katrin Raitar, finantsjuht Rein Kinkar, dokumendihaldur Ly Rosenthal. 2 Valdkonda reguleerivad õigusaktid, mis on auditi hinnangu kujundamisel aluseks võetud:  Rahandusministri 11.12.2003 määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“  Kultuuriministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri  ERM direktori 06.02.2018 käskkiri nr 1-12/13 “ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri”  ERM direktori 31.05.2017 käskkiri nr 1-12/40 „Eesti Rahva Muuseumi eelarve koostamise ja täitmise eeskiri“  ERM direktori 16.05.2017 käskkiri nr 1-12/36 „Müügi- ja teenindusosakonna inventuuride läbiviimise sageduse ja komisjonide koosseisude kinnitamine“ Piirangud:  auditi käigus ei hinnanud me ERM poolt auditeeritud perioodil tehtud kulude sisu, eesmärgipärasust ja põhjendatust ning tulemi arvutamiseks võeti aluseks kulugruppide kajastamine SAP-is;  auditi läbiviimisel lähtutakse auditeeritava poolt esitatud andmetest ja informatsioonist;  audit on pistelise iseloomuga, mistõttu ei pruugi ilmneda kõik esinevad rikkumised või puudused;  auditi käigus ei hinnata asutuse tegevuse kooskõla nende seadustega, mis otseselt ei ole seotud auditi ulatusega. Auditi viisid ajavahemikul 10.01 – 15.03.2018. a. läbi Siiri Antsmäe (Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht), Krisi Pungas (Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste juhtivnõustaja) ja Liisa Hansar (Grant Thornton Baltic OÜ maksunõustaja). Audit on läbi viidud lähtudes rahvusvahelistest siseauditi standarditest. Täname Eesti Rahva Muuseumi ja Kultuuriministeeriumi töötajaid koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. 3 Koondhinnang1 Üldhinnang ERM omatulu teenivate üksuste finantsarvestusega seotud sisekontrollisüsteemile: 3 – toimib, kuid vajab olulisi täiendusi. Järgnevalt on toodud auditi programmis kajastatud teemade lõikes kontrollküsimuste vastused ja hinnangu aluseks olevad tähelepanekud. Auditi programmis püstitatud küsimus Vastus Viide tähelepanekule 1.Kuidas on korraldatud finantsarvestuses On rakendatud Tähelepanekud 1.1 ja riigieelarvelistest vahenditest ja omatulust kulude olulisi 1.2. tegemise eristatus tuluteenivate valdkondade lõikes parendusmeetmeid (st majanduskulud ja personalikulud)? 2.Kas rakendatav finantsarvestussüsteem tagab Osaliselt Tähelepanekud 2.1 ülevaate üksuste tulemist sh sisaldab üld- ja kuni 2.8. kaudseid kulusid? 3.Kas 2017 tulem toitlustuse, ürituste korraldamise ja Osaliselt Tähelepanekud 3.1 ja muuseumi kaupluse valdkonnas kattis valdkonna 3.4. otsesed ja kaudsed kulud? 4.Kas 2018 prognoositav omatulude suurus on piisav Osaliselt Tähelepanekud 4.1 majandus- ja personalikulude katmiseks omatulu kuni 4.4. teenivates valdkondades? 5.Kas 2017 läbi viidud auditi ja analüüsi ettepanekud Osaliselt Vt alltoodud viiteid on rakendatud või sisse viidud muud tähelepanekutele sisekontrollisüsteemid vältimaks varasemalt välja toodud puuduste kordumist: 5.1. Kas kõik asjakohased hinnakomponendid Jah Tähelepanekud 5.1.1. ja on arvestatud toitlustusvaldkonnas teenuste 5.1.2. ja kaupade omahinna arvestusse? 5.2. Kas laoarvestusse on sisse viidud Osaliselt Tähelepanekud 5.2.1 muudatused laovarude arvestuse, varude kuni 5.2.12. planeerimise ja tellimise ning mahakandmise osas? 5.3. Kas toitlustus- ja üritusekorraldamise ning Jah Tähelepanekud 5.3.1 muuseumi kaupluse funktsioone täitev kuni 5.3.3. personal on eristatud põhitegevuse koosseisust ning on eristatud riigieelarvelistest kuludest? 5.4. Kas toitlustusvaldkonna töökorraldust on Osaliselt Tähelepanekud 5.4.1 muudetud tagamaks efektiivne toimimine kuni 5.4.3. klienditeeninduses? 1 Auditi objektile hinnangu andmisel kasutatakse järgmiseid hindamiskriteeriume: 1. Toimib olulises osas - sisekontrollisüsteem on auditeeritud ulatuses tõhus, säästlik, piisav ja toimiv ning annab juhtidele kindlustunde asutuse tegevuse eesmärkide saavutamise suhtes; 2. Toimib olulises osas, kuid vajab mõningaid täiendusi - sisekontrollisüsteem on auditeeritud ulatuses üldjuhul tõhus, säästlik, piisav ja toimiv ning annab juhtidele olulises osas kindlustunde asutuse tegevuse eesmärkide saavutamise suhtes; 3. Toimib, kuid vajab olulisi täiendusi - sisekontrollisüsteem vajab olulisi täiendusi andmaks juhtidele piisava kindlustunde asutuse tegevuse eesmärkide saavutamise suhtes; 4. Ei toimi – sisekontrollisüsteem või selle olulised osad ei toimi, reeglitest ei peeta kinni ning eksisteerib oluline risk, et asutuse tegevuse eesmärgid kas jäävad saavutamata või tehakse ebaefektiivseid tegevusi. 4 6.Kas õueala paviljonide arendamiseks on sõlmitud Õueala Vt aruandest osa 6 lepingud ning protsess on olnud kooskõlas arendamisel ei ole riigihangete seaduse, riigiabi reeglitega ning arenguid välditud on huvide konflikti? toimunud, seetõttu ei olnud vastavust võimalik hinnata Aruandes kajastatud tähelepanekute puhul on välja toodud kolme liiki riskid:  vastavusrisk – mittevastavus õigusaktidele, sisemistele kordadele, standardile, vms soovitud ideaalolukorrale;  finantsrisk – kaasneb trahv seoses õigusaktile mittevastavusega, rahaline kahju, saamata jääv tulu, lisaks kuluv tööjõu ressurss jne;  pettuserisk - esineb süsteemi nõrkus, tänu millele võivad töötajad või kliendid toime panna pettuse. Tähelepaneku kategooriate selgitus: aruandes kajastatud tähelepanekud on jaotatud nelja kategooriasse. Kategooriate määratlemiseks kasutame 8-palli skaalat, kus on arvesse võetud, kas viga on süsteemne ning millised riskid ja mis ulatuses vea esinemisel kaasneval. Kategooriad on järgmised:  positiivne tähelepanek – kontrollitud ulatuses puudusi ei tuvastatud/ süsteemi on tehtud hiljuti (sh auditi läbiviimise käigus) parendusi, mis aitavad edaspidi auditi käigus tuvastatud puuduste tekkimist vältida või vähendada;  madala riskiga tähelepanek – tähelepaneku skoor on 1 – 2;  keskmise riskiga tähelepanek – tähelepaneku skoor on 3 – 4;  kõrge riskiga tähelepanek – tähelepaneku skoor on 5 – 8; Auditi käigus kriitilise riskiga tähelepanekuid ei tehtud. Kõrge ja keskmise riskiga tähelepanekud, mis auditi käigus tehti, on lühidalt järgmised:  kõikides ERM omatulude teenimisele orienteeritud või nendes olulist osakaalu omavates tegevussuundades (nt sündmuskorraldus) ei ole 2017 ja 2018 finantsarvestuses eristatud RKAS igakuist makset omatulu valdkonna kuluna;  2018 on toitlustuse ja muuseumi poe osas raamatupidamises kulude jagamisel arvestatud proportsionaalselt RKAS igakuine makse (mis on positiivne), kuid see on tasutud riigieelarvest mitte omatuludest;  muuseumipoe osas ei ole 2018 omatulu eelarves kõiki sinna kuuluvaid kulukomponente kajastatud (nt tööjõukulusid, RKAS makset (küte, elekter, vesi, korrashoid, üür) ning muud kaudsed kulud). Osa kuludest on piirsummade eelarves, kuid on ka selliseid kulusid, mida muuseumipoe kulukohaga ei ole eelarves üldse eristatud (nt RKAS makse osa);  kuigi sisuliselt on toitlustuse ja muuseumipoe 2018 eelarves eristatud, millised kulud on konkreetse omatulu valdkonnaga seotud, siis tehniliselt sisalduvad need kulud erinevates exceli tabelites ja ei ole seetõttu ülevaatlikud ja lihtsasti kasutatavad;  SAP väljavõte ei kajasta perioodil 01.01.-31.12.2017 ERM rendisündmuste (kulukoht OKM85- 404) tulusid ja kulusid;  sündmuskorralduse oma projektide tegevusvaldkond kvalifitseerub riigiabiks. Riigiabi reeglid ei võimalda ebaolulisi kulusid raamatupidamises mitte kajastada;  tugiteenuste kulud (personalijuhtimine, finantsjuhtimine ja raamatupidamisteenused, kindlustus-, reklaam-, koolitus- ja bürookulud) ei ole valdkondade kulukoha koodiga SAP-is eristatud ning teenuse kasumlikkuse arvestusse neid võetud ei ole.  osade 2017 a auditis välja toodud puudused toiduainete varudega seotud protsessides on ellu viimata: sisekäibena kajastatud toiduainete varud kantakse maha, kuid mahakandmise akte endiselt ei koostata. Võrreldes eelmise auditiga on oluliselt vähenenud miinuses laoseisuga kaubaartikleid, kuid sellegipoolest esineb üksikuid varusid, mille osas on laoseis jätkuvalt miinuses sadades kilogrammides;toiduainete lattu on jätkuvalt ligipääs kõikidel, kes pääsevad ka kööki ning laost toiduainete väljastamist ei registreerita. Varasemat auditi ettepanekut ei ole rakendatud ja riske maandatud; 5  inventuuri lugemislehti, mis on ainsad lugemist tõendavad dokumendid (sest akte ei vormistata), ei säilitata asjakohaselt;  restoranis ja kohvikus ei ole inventuure ettenähtud sagedusega teostatud;  restorani ja kohviku igakuiste inventuuride lugemisi on teostanud ka ERM direktori käskkirjas nimetamata töötajad ehk komisjoni mittekuuluvad isikud. Alati ei ole selge, kes on inventuuride ajal varude lugemisi teostanud;  toiduainete varude kajastamise nõudeid ei ole sätestatud ning restorani ja kohviku inventuuride tulemusi ei ole aktiga vormistatud;  kohviku ja restorani toiduainete laos ei ole määratud varade eest vastutavat isikut;  kohviku ja restorani toiduainete lao varude inventuuri lugemislehtedel on märgitud varude kogused;  toitlustusjuht ei kinnita tooraine ja valmistoidu mahakandmisi. Restorani mahakandmisakte ei kinnita jätkuvalt keegi, kohviku mahakandmisaktid on kinnitatud koka poolt;  toitlustuse tellimuse kööki edastatav info on viidud üldiselt standardvormile, kuid tellimuse täitmisega seotud olulised andmed on vormilt jätkuvalt puudu. Toome siinkohal ka välja olulised positiivsed muutused võrreldes 2017 asta auditi tulemustega:  iga konkreetse tehingu osas kulukoha ja eelarve liigi määramisega SAP-is on omatulude teenimisega seotud tegevussuundade tulud ja kulud raamatupidamises eristatud. Eristatud on ka see, millisest eelarve allikast kulud on tehtud;  sündmuskorralduses (nii tellimisel kui oma projektid) on kulud 2018 makstud ainult omatuludest ning ka osad põhitegevuse valdkonna kulud on kaetud nii omatuludest kui riigieelarvest (kuigi on riigieelarvelise põhitegevuse kulud);  toitlustuse valdkond oli 2017 aastal kasumis. toitlustuse tulude ja kulude prognoosi kohaselt on 2018 aasta kasumis;  muuseumi pood on 2018 eelarve ja tulude prognoosi kohaselt kasumi piiril;  võib eeldada, et sündmuskorralduse tulem (kulukohaga OKM85-404) on 2018 aastal kasumis;  omatuludest kaetakse ka põhitegevusega seotud valdkonna kulusid: o kõikide võlaõiguslike lepingute tasud, olenemata sellest, kas lepinguga osutatav teenus on seotud omatulu teenimisega või mitte, makstakse omatuludest; o omatuludest on makstud ka koosseisuliste töötajate, kes ei ole seotud omatulu teenivate valdkondadega, tasusid; o sündmuskorralduses on töötasud 2018 makstud ainult omatuludest ning ka osad põhitegevuse valdkonna töötasud on kaetud omatuludest; o toitlustuses on nii 2017 kui 2018 kõikide töötajate (nii koosseisulised kui võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutavad isikud) tasud makstud omatuludest;  alates aprillist 2017 on igakuiselt arvestatud erisoodustust töötajate soodustingimustel toitlustamisest;  toitlustuses tekkinud jäätmed kogutakse biojäätmete konteinerisse alates 2017 novembrist; toitlustusjuhi kinnitusel enam töötajad järelejäänud valmistoitu koju kaasa viia ei saa – sisulises tähenduses toitlustusjuhi kinnitust siseaudiitoritel kontrollida ei olnud võimalik;  toitlustuse tooraine ja kauba tellimused fikseeritakse kirjalikult ning säilitatakse nii, et need on kättesaadavad kauba vastuvõtjale. Kauba vastuvõtjale on pandud ülesanne kontrollida tellimuslehe vastavust saatelehe ja üle antavate kaupade/nende kogustega. Tellimuslehel on kätte saadud kaubad märgistatud. 6 Ülevaade omatulu teenivate valdkondade lõikes eelarvestamisest ja finantsarvestuses kajastamisest ning finantseerimisallikatest on toodud allolevas tabelis: Toitlustus (kulukoht Muuseumi pood Sündmuskorraldus OKM85-411) (kulukoht OKM85- (kulukoht OKM85- 410 ja OKM85-412) 401 ja OKM85-404) 2017 2018 2017 2018 2017 2018 Omatulu eelarves RKAS makse Ei Jah Ei Ei Ei Ei Majandamiskulud Ei Jah Ei Ei Ei Ei Makstud omatulust (44) RKAS makse Ei Ei Ei Ei Ei Ei Majandamiskulud Jah Jah Jah Jah Jah Jah Makstud riigieelarvest (20) RKAS makse Ei Jah Ei Jah Ei Ei Majandamiskulud Jah Ei Jah Ei Jah Ei (töötasu) (töötasu) (töötasu) 7 Auditi tähelepanekud 1. Kuidas on korraldatud finantsarvestuses riigieelarvelistest vahenditest ja omatulust kulude tegemise eristatus tuluteenivate valdkondade lõikes (st majanduskulud ja personalikulud)? Hinnang: käesoleva auditi ajaks on rakendatud olulisi parendusmeetmeid eelarve planeerimisel ja kulude jagamisel riigieelarve ja omatulude vahel. Iga konkreetse tehingu osas kulukoha (näiteks OKM85-410 ja OKM85-412 muuseumi poe osas ning OKM85-411 toitlustuse osas) ja eelarve liigi määramisega ning selle kajastamisega SAP-is on omatulude teenimisega seotud tegevussuundade tulud ja kulud raamatupidamises eristatud. Eristatud on ka see, millisest eelarve allikast kulud on tehtud. Koostatud on kaks sisemist korda (ERM eelarve koostamise ja täitmise eeskiri ning ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri, mis vajab küll täiendamist). Taustainfo: 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et kui üksus tegeleb majandusliku ja mittemajandusliku tegevusega, peab tagama, et mittemajanduslikuks tegevuseks eraldatud riigieelarvelisi vahendeid ei saa kasutada majandustegevuse subsideerimiseks. Seda saab eelkõige tagada nii, et riiklikku rahastamist piiratakse mittemajandusliku tegevuse netokuludega (sh kapitalikulud), mis tehakse kindlaks raamatupidamisarvestuse selge eristamisega. ERM-is ei ole omatuludest kaetud kõik majandusliku tegevusega seotud taristu ja muud seotud kulud. Hetkel ei ole ERM toitlustus-, muuseumi kaupluse ja ürituste korraldamise/ruumide rendiga seotud majandustegevuse kõik kulud kaetud omatuludest, kuna taristuga seotud kulud kaetakse 100% riigieelarvelistest vahenditest ning tulu teenivate üksuste majanduskulud ei ole tulu teenivate tegevuste osas eristatud ning kaetud omatuludest (nt osad personalikulud ja majanduskulud ruumide rendi ja ürituste korraldamise osas). Tehti ettepanekud a) tagada, et ERM raamatupidamises oleks eristatud raamatupidamislik arvestus majandustegevuste liikide lõikes b) tagada omatulu teenivate tegevuste osas kulude katmine ainult omatuludest ja riigiabina antavast tegevusabist, vältides ristsubsideerimist riigiabina mitte käsitletavatest riigieelarvelistest vahenditest2. Tähelepanek 1.1. (positiivne): ERM eelarve koostamise ja täitmise eeskiri on direktori poolt kinnitatud 31.05.20173. 2017 alguses läbi viidud auditis „ERM tehingute seaduslikkus 2014 – 2016“ toodi siseaudiitorite poolt välja, et mitmed ERM sisemised korrad on puudu, mh eelarve koostamise ja täitmise kord. Käesoleva auditi ajaks on kord koostatud ja kinnitatud on Eesti Rahva Muuseumi eelarve koostamise ja täitmise eeskiri. Kord kajastab eelarve koostamise, vastutusalade, eelarve täitmise ja aruandluse korraldust ERM-is. Tähelepanek 1.2. (positiivne): iga konkreetse tehingu osas kulukoha ja eelarve liigi määramisega SAP-is on omatulude teenimisega seotud tegevussuundade tulud ja kulud raamatupidamises eristatud. Eristatud on ka see, millisest eelarve allikast kulud on tehtud. Kui üksus tegeleb majandusliku ja mittemajandusliku tegevusega, peab tagama, et mittemajandusliku tegevuse riiklikku rahastamist ei saa kasutada majandustegevuse ristsubsideerimiseks. Seda saab eelkõige tagada nii, et riiklikku rahastamist piiratakse mittemajandusliku tegevuse netokuludega (sealhulgas kapitalikulud), mis tehakse kindlaks raamatupidamisarvestuse selge eristamisega 4. Kui 2017 läbi viidud auditi käigus selgus, et ERM ei ole eristanud riigiabi saavates valdkondades eraldisesivat raamatupidamist, siis käesoleva auditi ajaks on rakendatud olulisi parendusmeetmeid – on loodud selge süsteem tulude ja kulude planeerimiseks ja kulude kajastamiseks eristades riigieelarvelisi ja omatulusid teenivad valdkonnad. Iga konkreetse tehingu osas kulukoha (näiteks OKM85-410 ja OKM85-412 muuseumi poe osas ning OKM85-411 toitlustuse osas) ja eelarve liigi määramisega ning selle kajastamisega SAP-is on loodud süsteem omatulude teenimisega seotud tegevussuundade tulude ja kulude raamatupidamise eristamise tagamiseks. Eristatud on ka see, millisest eelarve allikast kulud on tehtud. Vt lähemalt ka aruande lisast 1, SAP väljavõte kulude jaotuse osas. 2 Eesti Rahva Muuseumi protsesside analüüsi aruanne, lk 9-10 3 B2-3 4 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta (2016/C 262/01) P 206 8 Tähelepanek 1.3. (madal risk): siseaudiitorite ERM´is viibimise ajal kinnitati ERM direktori käskkirjaga 06.02.2018 ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri 5, kuid kord vajab vormistuslikult ja sisulisi muudatusi. Kultuuriministeeriumilt saadud tagasiside kohaselt ei ole korra punktis 1.2 viidatud õigetele õigusaktidele. Sisuline muudatuste vajadus tuleneb riigiabi mõiste käsitlemisest ja vajadusest lisada sündmuskorraldus punkti 2.2 kui majandustegevus. (vt. ka tähelepanek 2.4) Vastavusrisk: kord ei ole kooskõlas KulMin valitsemisala regulatsioonidega; kord ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. Ettepanek: viia ERM eelarve koostamise ja täitmise eeskirja sisse vajalikud muudatused. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht: Täpsustav märkus Taustainfo osas: - ERMi raamatupidamises toimub arvestus majandustegevuste liikide lõikes. - Osalist liikidevahelist ristsubsideerimist, kuid seda vaid kulude formaalsel kajastamisel, ei õnnestu vältida objektiivsetel põhjustel. Omatulude valdkondade lõplik tulemi arvestus võtab arvesse mõlema liigi alt tehtud kulud. Otseste kulude puhul juba SAP keskkonnas, ülejäänus analüütiliselt.  Planeeritud parendustegevus: Viia ERM riigiabi reeglite järgimise eeskirja sisse vajalikud muudatused.  Planeeritud parendustegevuse elluviija: finantsjuht  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QII 2018 2. Kas rakendatav finantsarvestussüsteem tagab ülevaate üksuste tulemist sh sisaldab üld- ja kaudseid kulusid? Hinnang: rakendatav finantsarvestussüsteem raamatupidamise osas võimaldab üldiselt ülevaadet üksuste tulemist. Kuid kõikides ERM omatulude teenimisele orienteeritud või nendes olulist osakaalu omavates tegevussuundades ei ole 2017 ja 2018 finantsarvestuses eristatud RKAS igakuist makset omatulu valdkonna kuluna ning muuseumipoe osas ei ole 2018 omatulu eelarves kõiki sinna kuuluvaid kulukomponente kajastatud. Toitlustuse ja muuseumi poe osas on RKAS igakuine makse eelarvestatud omatuludesse küll 2018 aastal, kuid nii 2017 kui 2018 on see tasutud riigieelarvest mitte omatuludest. Kuigi sisuliselt on toitlustuse ja muuseumipoe eelarves eristatud, millised kulud on konkreetse omatulu valdkonnaga seotud, siis tehniliselt sisalduvad need kulud erinevates exceli tabelites ja ei ole seetõttu ülevaatlikud ja lihtsasti kasutatavad. Tähelepanek 2.1. (positiivne): toitlustusteenuse osutamisega seotud inventar on SAP-is kajastatud toitlustuse kulukoha all. Siseaudiitorite poolt toodi 2017 analüüsis välja, et toitlustuse osas tuleks tulemi arvestamisel arvesse võtta ka teenuse osutamisega seotud (väike)vara hangetega (nt tegevuse käivitamiseks vajalikud väikevahendid, mööbel, nõud) seotud kulud. Raamatupidamises (SAP aruanne EA003) on nii 2017 kui 2018 kulukoha OKM85-411 (ERM toitlustus) all kajastatud ka inventar ja selle tarvikud, inventari rent, inventari hooldus- ja remonditeenused. Näiteks: nõud, laudlinad, mööbel, salvrätid, pesemisteenus, soojenduslambid jne6. 2017 ja 2018 on taolised kulud tasutud omatuludest. Tähelepanek 2.2. (kõrge risk): kõikides ERM omatulude teenimisele orienteeritud või nendes olulist osakaalu omavates tegevussuundades ei ole 2017 ja 2018 finantsarvestuses eristatud RKAS igakuist makset omatulu valdkonna kuluna. ERM-i direktori 06.02.2018 käskkirjaga nr 1-12/13 kinnitati ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri7. Vastavalt eeskirja punktile 1.4 on ERMi omatulude teenimisele orienteeritud või selles olulist osakaalu omavad tegevussuunad järgmised:  näitused (SAP kulukoht OKM85-402 ja OKM85-403)  toitlustus (SAP kulukoht OKM85-411) 5 B2-4 6 B2-24 (algandmed B2-14 sheet “Tehingud” ja B2-7 sheet “Tehingud”) 7 B2-4 9  muuseumipood (SAP kulukoht OKM85-410 ja OKM85-412)  sündmuskorraldus tellimisel (SAP kulukoht OKM85-404)  sündmuskorraldus oma projektid (SAP kulukoht OKM85-401)  haridus- ja osalusprogrammid (SAP kulukoht OKM85-310 ja OKM85-302) Eelnimetatud valdkondadest kahes (toitlustus ja muuseumi pood) on 2018 arvestatud proportsionaalselt RKAS maksega, teistes aga mitte (vt tööpaberi lisast tabelid 1 kuni 6). 2017 ei ole üheski nimetatud valdkonnas finantsarvestuses eristatud RKAS igakuist makset. Valdkonna „sündmuskorraldus tellimisel“ osas sätestab ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri p 3.2.1.2, et selles tegevusvaldkonnas loetakse ruumide kasutusperioodide lühiajalisuse tõttu kommunaalkulude (ruumide küte ja soojusenergia, elekter, vesi ja kanalisatsioon, korrashoid, üür ja rent) osakaal ebaoluliseks ja eristamist ei toimu. Tegemist ei ole õigustatud ja põhjendatud alusega kulusid mitte jagada. Finantsrisk: finantsarvestussüsteem ei taga terviklikku ülevaadet üksuste tulemist. Ettepanek: arvestada kõikide omatulude teenimisele orienteeritud või nendes olulist osakaalu omavate tegevussuundade osas igakuine RKAS makse eelarvesse ning eristada see vastava kulukoha koodiga finantsarvestuses. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Märkus: RKAS igakuise arve sisu on määratud üüriteatisega, mille koostab RKAS eelmisel aastal tehtud prognoosi põhjal ja millel puudub otsene seos perioodi tegelike tekkepõhiste kuludega. Seega sisaldab üldkulude eristamise metoodika paratamatult kokkuleppeid aktsepteeritavate usalduspiiride osas jättes ülejäänus ruumi kvalitatiivsele interpreteerimisele lähtudes analüüsi eesmärgist.  Üldkulude eristamist peab ERM kriitiliseks omatulu valdkondades, mis ei ole ERM põhimäärusest tulenev tegevus. Sellisteks on toitlustus OKM85-411 ja sündmuskorraldus tellimisel OKM85-404, kus ka alates 2018 eristamine toimub kas SAPis või analüütiliselt. Sealhulgas RKAS makse jagamine omab nende puhul sisulist mõtet vaid toitlustuses.  Üldkulusid eristamata/lisamata on Muuseumipoe OKM85-410, OKM85-412 tulude ja otseste kulude tulem SAP andmetel 2017 36tuh€ e tulusus 9,7%. Eeldusel, et muuseumipood kujutab endast osa põhitegevusest, oleks aktsepteeritav ka negatiivne tulemus. Samas positiivse tulemi korral jääks tulukuse määr alla pisku e 20%. Mõlemal juhul üldkulude täiendav arvestus riigiabi seisukohast olukorda ei muuda. Kõik muuseumipoe otsesed kulud kaetakse omatuludest. 2018 toimub proaktiivselt ka RKAS üürimakse eristamine muuseumipoe osas.  Piletitulu on seotud näitusetegevusega (OKM85-402, OKM85-403) ning ERMi põhimäärusest tulenev üks peamisi tegevussuundi. Seetõttu on iseenesestmõistetav kulude katmine eeskätt riigieelarvest, mida vajadusel toetab omatulu. Üldkulude täiendav jagamine ei anna näitusetegevuse analüüsil juurde olulist infot ei riigiabi ega juhtimise seisukohast. Oluline on seejuures teada, et piletitulu ületas 2017.a. näitusetegevuse otseseid, mõlemast allikast tehtud kulusid 381tuh€. Sellega kompenseeriti olulisel määral ka teiste põhitegevuste riigieelarvelise finantseerimise nappust - nagu näiteks oma sündmuskorraldus ja õpi- ning osalusprogrammid (kokku -411tuh€).  Sündmuskorraldus tellimisel (OKM85-404) valdkonnas ei ole RKAS kommunaal- ja üürikulude proportsionaalne arvestus mõistlik ega tänaseid reegleid arvestades ka võimalik. o Kuna rendisündmused on ajaliselt piiratud mõne tunniga, siis eeldaks see arvestuse alusena näitajat €/m2 tunnis. Näide A-ala suurima rendiürituste pinna (nn sillapealne) arvestuslike kommunaalkuludega: 4,88€/m2*897m2*6tundi /(30päeva*24tundi)<36€/rendisündmus. Konverentsiruumid on ca 20x väiksemad ja sündmused neis reeglina 2x lühemad. Hinnanguline arvestuslik RKAS kulu keskmise konverentsiruumi osas 36/20/2<1€/sündmus. Samas suurendaks see oluliselt RTK poolt töödeldavate tehingute mahtu. Otstarbekas on aktsepteerida olulisuse printsiipi üldkulude eristamisel. o RKAS üüri- ja kommunaalkulude arve esitatakse kalendrikuu alguses, kui ei ole veel lõplikult teada jooksva perioodi rendisündmuste maht.  Planeeritud parendustegevus: Otsustada muuseumipoe puhul lisaks RKAS makse jagamisele ka muude üldkulude lülitamine detailse arvestuse koosseisu peale ülaltoodud asjaolude täpsustamist.  Planeeritud parendustegevuse elluviija: ERM finantsjuht  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QII 2018. 10 Tähelepanek 2.3. (kõrge risk): 2018 on toitlustuse ja muuseumi poe osas raamatupidamises kulude jagamisel arvestatud proportsionaalselt RKAS igakuine makse (küte, vesi, elekter, kanalisatsioon, ruumide korrashoid, rent) ning see on kajastatud SAP-is vastava kulukoha koodiga8 kuid RKAS igakuine makse on tasutud riigieelarvest mitte omatuludest. Tulu teenimisega seotud valdkondade kulud tuleb teha teenitud tuludest. ERM on omatulu teenivate üksuste- toitlustuse ja muuseumi poe, osas arvestanud proportsionaalselt välja RKAS-le tehtava makse (küte, vesi, elekter, kanalisatsioon, ruumide korrashoid, rent) ning kajastanud selle SAP-is vastava kulukoha koodiga. Kuid RKAS maksed on tasutud riigieelarvelistest vahenditest mitte omatuludest9 (vt aruande lisast tabelid 7 ja 8) Vastavusrisk: riigieelarvest toetatakse omatulu teenimisega seotud üksusi. Eelarve mittesihipärane kasutamine. Riigiabi reeglite rikkumine. Valdkonna tulemi vale arvestus. Ettepanek: tasuda omatulu teenivate üksuste osas proportsionaalselt arvestatud RKAS makse omatuludest (eelarve liik 44) mitte riigieelarvest (eelarve liik 20). Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  RKAS igakuise makse osaline kajastamine omatulude allikast on finantseerimisest tulenevalt teostamatu. Maksed RKASile on ERMile kinnitatud riigieelarve eraldiste koosseisus eraldi reana. Selle kajastamiseks muust allikast ei näe ERM täna võimalust. Omatulude valdkondade tulemi arvestus võtab arvesse mõlema liigi alt kajastatud kulud. Otseste kulude puhul juba SAP keskkonnas, ülejäänus analüütiliselt.  Planeeritud parendustegevus:  Planeeritud parendustegevuse elluviija:  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Tähelepanek 2.4. (kõrge risk): muuseumipoe osas ei ole 2018 omatulu eelarves kõiki sinna kuuluvaid kulukomponente kajastatud. 2018 muuseumipoe omatulu eelarves on kuludena kajastatud ainult ostud varudesse. Tööjõukulusid, RKAS makset (küte, elekter, vesi, korrashoid, üür) ning muid kaudseid kulusid omatulu eelarve 10 ei kajasta. Osa kuludest on piirsummade eelarves (vt tähelepanek 2.7), kuid on ka selliseid kulusid, mida muuseumipoe kulukohaga ei ole eelarves üldse eristatud (nt RKAS makse osa). Seejuures raamatupidamises peetakse kulukoha „muuseumipood“ kulude üle terviklikku arvestust (vt tähelepanek 1.2 ja aruande lisast tabel 3). Vastavusrisk: omatulude eelarve ei ole ülevaatlik ja terviklik. Juhtimisotsuste aluseks olev info ei ole selge ja üheselt arusaadav. Liigne ajakulu eelarvest tervikliku ülevaate saamisel. Ettepanek: kajastada muuseumipoe omatulude eelarves kõik tulu teenimisega seotud tulud ja kulud. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  ERMi omatulude eelarve (sh muuseumipood) kajastab eranditult vaid tulusid ja tulude teenimise mahust otseselt sõltuvaid kulusid (põhiliselt kaubakulu, aga ka nt giiditeenuste tuluga kaasnevad giiditasud). Müügimahust mittesõltuvad kulud sh püsikulud on eelarvestatud tööjõu ning piirsummade eelarvetes. Riigieelarveliste investeeringute kinnitatud eelarve kajastub piirsummade eelarves. Kokkuvõttes kolmene jaotus tuleneb eelarvete erinevast suhestumisest osakondade vastutusaladega, seosest ERMile kinnitatud isikkoosseisuga ning täiesti erinevast planeerimise metoodikast omatulu puhul. Andmeid eelarveosade vahel ei dubleerita, selleks on vastav aruanne. Osakondade (kulukohtade) kaupa grupeeritud tulud ja kõik kulukohaga seotud kulud kuude ja eelarveliikide kaupa (sh nii eelarve kui selle jooksev täitmine) kajastuvad omaette aruandes, mis integreerib 3 eelarve osa ja SAPist eksporditavad andmed tegeliku täitmise kohta. Aruanne on tervikliku eelarvemudeli osa. Paraku oli see 2018 osas veel genereerimata tulenevalt muudatustest 2018 eelarve sisendandmete struktuuris (eksperthinnangud 2017 versus empiirilised andmed 2018) ning kuna eelarve kinnitamiseks ei olnud lõplikult selgunud eelarveaasta I kuu tulemused. 2017.a. osas on nimetatud aruanne auditi käigus 8 B2-14 sheet “Tehingud” 9 B2-14 sheet “Tehingud” 10 B2-9-2 sheet “MPOOD” 11 esitatud. Erinevas lõikes täiendavate aruannete genereerimine ei ole probleem, kuna eelarve koostamise lähtematerjal on piisavalt detailne.  Planeeritud parendustegevus: Realiseerida eelarve ja selle täitmise koondvorm kulukohtade lõikes ka 2018 a osas.  Planeeritud parendustegevuse elluviija: finantsjuht  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QI 2018 Tähelepanek 2.5. (positiivne): sündmuskorralduses (nii tellimisel kui oma projektid) on kulud 2018 makstud ainult omatuludest ning põhitegevuse valdkonna kulud on kaetud nii omatuludest kui ka riigieelarvest (kuigi on riigieelarvelise põhitegevuse kulud). Lisaks toitlustusele ja muuseumi poele on ERM direktori käskkirjaga11 omatulu teenivate või nendes olulist osakaalu omavate valdkondadena nimetatud veel:  näituste korraldamine (kulukoht OKM85-402)  teeninduskeskus (kulukoht OKM85-403)  sündmuskorraldus tellimisel (kulukoht OKM85-404)  sündmuskorraldus oma projektid (kulukoht OKM85-401)  haridus- ja osalusprogrammid (kulukohad OKM85-310 ja OKM85-302) Siseaudiitorid on seisukohal, et omatulu teenivaks valdkonnaks määratlemine on põhjendatud ainult sündmuskorralduse osas (kulukoht OKM85-404 ja kulukoht OKM85-401) ning teised valdkonnad on seotud ERM põhitegevusega. 2017 ja 2018 on kulusid tehtud järgmistest eelarveallikatest:  näituste korraldamine (kulukoht OKM85-402) – 2018 on riigieelarvest tasutud järgmiseid kulusid: töötasu, maksud tööjõukuludelt, näituse ettevalmistamisega seotud kulu ning omatuludest järgmised kulud: töötasu, maksud tööjõukuludelt, administreerimiskulud, sõidukite majandamiskulud, erinevad hooldustööd, kujundustööd, kutsed, näituse ülespanekuga seotud materjalid jne. Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast, tabel 1;  teeninduskeskus (kulukoht OKM85-403) – 2018 on kulusid tehtud ainult omatuludest (2017 tehti nii riigieelarvest kui omatuludest) ning omatuludest on 2018 tehtud järgmised kulud: töötasu, maksud tööjõukuludelt, administreerimiskulud (termorull) ja lähetuskulud. Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast, tabel 1;  sündmuskorraldus tellimisel (kulukoht OKM85-404) – 2017 ei ole kulukoha all üldse kulusid kajastatud, 2018 on kulu koha all kajastatud ainult omatuludest tehtud kulud, mis on olnud järgmised: töötasu, maksud tööjõukuludelt ning kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja kulud (helitehniline teenindamine ning ERM kirjaplokk) Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast, tabel 4;  sündmuskorraldus oma projektid (kulukoht OKM85-401) – 2017 on tehtud kulusid nii omatuludest kui riigieelarvest, 2018 on tehtud kulusid ainult omatuludest ning nendeks on olnud: töötasu, maksud tööjõukuludelt, kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (lillepotiümbris), inventari, hoonete ja ruumide majandamiskulud (lillepotiümbris, datavideo, kardinavuaal jms) ning kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja kulud (helitehniline teenindamine, kostüümiriie, pintslid jms) Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast, tabel 5;  haridus- ja osalusprogrammid (kulukoht OKM85-310) – nii 2017 kui 2018 on kulusid tehtud nii riigieelarvest kui omatuludest. 2018 on töötasu kui maksud tööjõukuludelt tasutud osaliselt riigieelarvest ja osaliselt omatuludest. Ka teiste kulugruppide osas on kulusid tehtud erinevatest allikatest Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast, tabel 6;  haridus- ja osalusprogrammid (kulukoht OKM85-302) – 2017 on kulusid tehtud nii riigieelarvest kui omatuludest ning 2018 on kulusid tehtud ainult riigieelarvest (töötasu ja maksud tööjõukuludelt ning lähetuskulud) Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast, tabel 6 Kas kulusid on tehtud Kas kulusid on tehtud Viide tabelile aruande lisas omatulust? riigieelarvest? (täpsem ülevaade kuludest) 2017 2018 2017 2018 OKM85-402 Jah Jah Jah Jah Tabel 1 12 OKM85-403 Jah Jah Jah Ei Tabel 1 OKM85-404 - Jah - Ei Tabel 4 OKM85-401 Jah Jah Jah Ei Tabel 5 OKM85-310 Jah Jah Jah Jah Tabel 6 OKM85-302 Jah Ei Jah Jah Tabel 6 Siinkohal on aga oluline võtta arvesse käesolevas aruandes kajastatud tähelepanekuid, mis rõhutavad majandustegevuse valdkondades väga selgelt kõigi otseste ja kaudsete kulude majandustegevuse kuluna kajastamist raamatupidamist ning nende tasumist omatuludest. Kui nimetatud valdkonna arvestuses täna esinevad puudused on kõrvaldatud ehk on kindlus, et arvestus antud osas on korrektne saab kasumi olemasolul kindlustundega tasuda ka põhitegevuse kulusid omatuludest. Tähelepanek 2.6. (madal risk): kuigi raamatupidamises on muuseumi poe kulukoha all eristatud RKAS makse, siis ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri välistab sellise töökorralduse valesti. ERM-i direktori 06.02.2018 käskkirjaga nr 1-12/13 kinnitati ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri13. Eeskirja punktis 3.2.11 on sätestatud, et toitlustuse valdkonnas eristatakse üüri- ja kommunaalkulusid arvete alusel vastava kulukoha all proportsionaalselt kasutatava pinna osakaaluga. 2018 SA aruanne EA003 kohaselt eristatakse üüri- ja kommunaalkulusid ehk RKAS igakuist makset ka muuseumipoe osas (vt ka tähelepanek 2.3) ja siseaudiitorite hinnangul on see oma loomult korrektne, kuna muuseumi pood on omatulu teeniv üksus. Kuid sellekohast põhimõtet riigiabi reeglite järgimise eeskiri ei kajasta. Vastupidi, eeskiri rõhutab, et muuseumi pood kvalifitseerub riigiabile (p 2.3) (ei ole korra kohaselt maandustegevus), mistõttu seal kulude eristamist ei toimu (p 2.5, 3.4). Vastavusrisk: sisemised eeskirjad ja tegelik praktika kulude eristamisel on vastuoluline, süsteemi toimimine on ebaselge. Olukord viitab sisekontrollisüsteemi nõrkusele. Finantsarvestuse põhimõtted ei ole terviklikud. Riigiabi muuseumi kauplusele, mille osas ei ole nõudeid täidetud. Ettepanek: viia riigiabi reeglite järgmise eeskirja sisse muudatused sätestamaks muuseumi pood omatulu teenivaks valdkonnaks ning tagada raamatupidamises eristatuse nõude täitmine. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Viidatud ERMi eeskiri p1.4.3 ja p2.2. asetavad muuseumipoe ERMi põhimääruses loetletud tegevuste hulka kuid ei välista mistahes detailsusega arvestuspõhimõtete rakendamist informatiivsuse huvides.  Planeeritud parendustegevus:  Planeeritud parendustegevuse elluviija:  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Tähelepanek 2.7. (keskmine risk): kuigi sisuliselt on toitlustuse ja muuseumipoe 2018 eelarves eristatud, millised kulud on konkreetse omatulu valdkonnaga seotud, siis tehniliselt sisalduvad need kulud erinevates exceli tabelites ja ei ole seetõttu ülevaatlikud ja lihtsasti kasutatavad. ERM eelarve koostamise ja täitmise eeskiri p 1.11 sätestab, et ERMis koostatakse alljärgnevate valdkondade eelarved:  tööjõu püsikulude eelarve (v.a lühiajalised projektipõhised tööjõu kulud ning omatulude mahust otseselt sõltuvad hooajalised tööjõu kulud);  eelarveüksuste piirsummade eelarved;  eelarveüksuste omatulude ja neist otseselt sõltuvate kulude (majandustegevuste) eelarved;  riigieelarveliste investeeringute eelarve. ERM 2018 eelarve on kinnitatud 31.01.2018 14. Eelarves on tulude ja kulude lõikes eristatud, millised on riigieelarve tulud/kulud ja millised muuseumi majandustegevusest tulenevate laekumistega seotud tulud/kulud. Kinnitatud eelarve detailsusaste jääb 4-kohaliste artiklite tasemele. 14 B2-2 13 Kinnitatud eelarve aluseks on ERM finantsjuhi poolt excelis koostatud kolm eelarvetabelit (omatulud, tööjõukulud, piirsummad), mis sisaldavad nii 2017. a numbrilisi näitajaid (nii kulu kui teenitud tulu osas) kui ka 2017 näitajate alusel koostatud 2018 prognoose15. Näiteks: toitlustuse osas on omatulu eelarve tabelis16 fikseeritud järgmised kulud:  ostud varudesse  tööjõukulud  RKAS makse (küte, elekter, vesi, korrashoid, üür)  admin. kulud  IT-kulud (BUUM-i litsentsi kasutajatasud ja makseterminalide rent). Toitlustamisega seondub tegelikkuses aga veel kulusid ning need on toitlustuse kulukohaga määratud piirsummade eelarve tabelis17 (mitte omatulu eelarve tabelis). Nendeks kuludeks 2018 osas on (kuuluvad seejuures samuti tasumisele omatuludest): EAÜCd EAÜNimi EALiikCd Selgitus Sum Mööbel (lauad, toolid, põrand, 411 Toitlustus 44 varjud) 7 500 411 Toitlustus 44 Seadmed kallimad kui 500 1 667 Põhivara (Induktsioonpliit Ardox 411 Toitlustus 44 IE 4) 6 667 411 Toitlustus 44 Seadmed kallimad kui 500 3 750 Köök väikevahendid (gn, sõelad, 411 Toitlustus 44 noad jne) 5 000 411 Toitlustus 44 Nõud (dieta logo) 6 667 411 Toitlustus 44 Nõud 3 333 411 Toitlustus 44 Tööriietus 1 333 411 Toitlustus 44 Puhastusvahendid 15 000 411 Toitlustus 44 Pesuteenus 15 000 411 Toitlustus 44 Köögitehnika hooldud 3 000 Kuluvahendid (kindad, 411 Toitlustus 44 ühekordsed nõud jne) 2 000 411 Toitlustus 44 Dekoratsioon 2 000 411 Toitlustus 44 Kontoritarbed 500 411 Toitlustus 44 Autorikaitse 1 200 Transpordikompensatsioonid 411 Toitlustus 44 (takso, isikliku sõiduk kasutamine) 583 411 Toitlustus 44 sisriiklikud lähetused 450 Toitlustusega seotud tööjõukulud on kajastatud nii omatulu eelarvetabelis 18 kui ka tööjõukulude eelarvetabelis kus eelarveallikaks on neile määratud 44 ehk omatulu. Seejuures raamatupidamises (SAP) kajastatakse kõik vastava omatulu valdkonnaga seotud kulud kulukoodi määramisega vastava omatulu all ehk on terviklikult ühes kohas koos. Ka muuseumipoe osas on sarnane lähenemine. Omatulu eelarve tabelis 19 on kajastatud ostud varudesse ning piirsummade eelarves (v.t järgmist tabelit) kajastuvad järgmised kulud 20 ehk varude eelarvet antud tabelis kajastatud ei ole. 15 B2-9-1 kuni B2-9-4 16 B2-9-2 sheet “TOIT” 17 B2-9-3 sheet “PS Base” EAÜnimi “Toitlustus” 18 B2-9-2 sheet “TOIT” ja B2-9-4 19 B2-9-2 sheet “MPOOD” 20 B2-9-3 sheet “PS Base” EAÜnimi “Muusuemipood” 14 EAÜCd EAÜNimi EALiikCd Selgitus Sum 412 Muuseumipood 44 Markeerimistarvikud 1 500 412 Muuseumipood 44 Väljapaneku abivahendid 833 412 Muuseumipood 44 Poe inventar 750 412 Muuseumipood 44 Puhastusvahendid ja -tarvikud 208 Pakkevahendid (ostukotid, kinkekarbid, termokile, 412 Muuseumipood 44 mulliümbrikud) 4 100 412 Muuseumipood 44 Teenindajate rõivastus 1 667 412 Muuseumipood 44 Lokaalne helisüsteem 1 667 Muuseumipoe tööjõukulud sisalduvad tööjõukulude eelarve tabelis21, kus eelarveallikaks on neile määratud 44 ehk omatulu. Vastavusrisk: omatulude eelarve ei ole ülevaatlik ja terviklik. Juhtimisotsuste aluseks olev info ei ole selge ja üheselt arusaadav. Liigne ajakulu eelarvest tervikliku ülevaate saamisel. Ettepanek: kajastada kõik omatulu teenimisega seotud tulud ja kulud ühes eelarvefailis nii, et omatulu teenivate üksuste tulemist oleks ühes vormis terviklik ülevaade. Muuta vastavalt ERM eelarve koostamise ja täitmise eeskirja. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Omatulu eelarve kajastab eranditult vaid tulusid ja tulude teenimise mahust sõltuvaid otseseid kulusid (põhiliselt kaubakulu, aga ka nt giiditeenuste tuluga kaasnevad giiditasud). Müügimahust mittessõltuvad kulud sh püsikulud on eelarvestatud tööjõu ning piirsummade eelarvetes. Riigieelarveliste investeeringute kinnitatud eelarve kajastub piirsummade eelarves. Kokkuvõttes kolmene jaotus tuleneb eelarvete erinevast suhtest osakondade vastutusaladesse, seosest kinnitatud isikkoosseisuga ning täiesti erinevast planeerimise metoodikast omatulu puhul. Eelarveosade andmeid ei dubleerita, selleks on vastav aruanne. Osakondade kaupa grupeeritud tulud ja kõik kulud kuude ja eelarveliikide kaupa (nii eelarve kui selle jooksev täitmine) kajastuvad omaette aruandes, mis integreerib 3 eelarve osa ja SAPist eksporditavad andmed. Aruanne oli 2018 osas genereerimata tulenevalt muudatustest 2018 eelarve sisendandmetes (eksperthinnangud 2017 versus empiirilised andmed 2018) ning kuna eelarve kinnitamiseks ei olnud lõplikult selgunud eelarveaasta I kuu tulemused. 2017.a. osas on nimetatud aruanne auditi käigus esitatud. Erinevas lõikes täiendavate aruannete genereerimine ei ole probleem, kuna eelarve koostamise lähtematerjal on piisavalt detailne.  Planeeritud parendustegevus: Genereerida kulukohtade kaupa ülevaade eelarvest ja selle täitmisest ka 2018.a kohta.  Planeeritud parendustegevuse elluviija: finantsjuht  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QI 2018 Tähelepanek 2.8 (kõrge risk): SAP väljavõte ei kajasta perioodil 01.01.-31.12.2017 ERM rendisündmuste (kulukoht OKM85-404) tulusid ja kulusid. Auditi käigus selgitati, et ERM ja Kultuuriministeeriumi raamatupidamisüksuse vahel on sõlmitud kokkulepe, et kõigi kulusid ei ole vajalik SAPs omatulu teenivate valdkondade kulukoha alla näidata, kuna tegemist on Riigi Tugiteenuste Keskuselt raamatupidamisteenuse tellimisega ning kõigi detailide kajastamine oleks keeruline. Arvestust peetakse ERM siseses Exceli failis, mistõttu ei kajasta SAP aruandlus õieti ja terviklikult kulusid ning ei ole võimalik saada õiget ja objektiivset aruandlust omatulu teenivate valdkondade raamatupidamisliku tulemi osas. Siinkohal rõhutame, et selline kokkulepe ei ole kooskõlas avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendi, raamatupidamise seaduse ning riigiabi reeglitega. ERM omatulu valdkondade kasutuses olevate pindade osakaal rendisündmuste puhul on 3,4%. Olemasolevat proportsiooni arvestades oleks 2017 aasta RKAS makse 66 400,75 eurot. Vastavusrisk: riigiabi, mille osas ei ole tagatud eraldiseisva raamatupidamise nõude täitmine. Kõik kulud ei ole arvestatud omatulu teenivate valdkondade eelarvesse ja kajastatud/tasutud omatuludest. Ettepanekud: 21 B2-9-4 15  tagada omatulu teenivate valdkondade kuludes ka tugiteenuste kulude kajastamine  arvestada sündmuskorralduse osas ruumide rendi kulude maksumus ja kehtestada alusena kulude kajastamisel  tagada kõigi omatulu teenivate valdkondade kõigi kulude kajastamine SAP’is vastava kulukoha all Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Tähelepaneku 2.8 sisu puudutab rendisündmuste kulukoha eristamist 2017, sellele järgnev selgitav tekst käsitleb aga hoopis kulude jagamist SAPi keskkonnas ja väljaspool seda, üldiselt.  ERMi ja KulMini raamatupidamisüksuse vahel kokkulepet ei eksisteeri. Arutatud on üldkulude jagamise printsiipe tulenevalt eristamise eesmärgist.  Kommentaar selgitavale tekstile: Arvestusliku tekkepõhise tulemi väljatoomine üksnes SAPi keskkonnas ei ole käesoleval ajal kõigis omatulu valdkondades järjekindlalt teostatav. Nii näiteks ei kajastata toitlustuse ja muuseumipoe puhul tekkepõhiseid kaubakulusid kehtiva korra järgi SAPis, mistõttu selle info ainsaks allikaks on müügikeskkond BUUM. SAPis kajastatakse kuluna kaubaostud varudesse, millel puudub seos tekkepõhisusega. Toitlustuses moodustab see kõige suurema positsiooni e ca 30% kuludest. Seega on SAPi ja BUUMi baasil korraldatud kombineeritud arvestus üldprintsiibina ajutiselt asjakohane.  2017.a. auditi lõpparuanne allkirjastati 20.august 2017, QIV töötati välja vajalikke muudatusi, need jõustati uuest eelarveaastast, mil loodi rendisündmuste kulukoht OKM85-404. Seetõttu toimus 2017.a. rendisündmuste eristamine analüütiliselt väljaspool SAPi.  Rendisündmuste maksimaalse võimaliku pinna proportsiooni 3,4% rakendamine RKAS kuludele väljapakutud moel ei ole põhjendatud. Kuna rendisündmused on ajaliselt piiratud, siis eeldaks see arvestuse alusena näitajat €/m2 tunnis. Näide suurima rendiürituste pinna (nn sillapealne) arvestuslike kommunaalkuludega: 4,88€/m2*897m2*6tundi/ (30päeva*24tundi)= 36€/rendisündmus. Konverentsiruumid on ca 20x väiksemad ja sündmused reeglina 2x lühemad. Hinnanguline arvestuslik RKAS kulu 36/20/2<1€/keskmine sündmus. Seda nii rendisündmuste kui oma sündmuskorralduse puhul. Otstarbekas on aktsepteerida olulisuse printsiibi rakendamist üldkulude eristamisel.  Planeeritud parendustegevus: Vastavalt riigiabi puudutavatele muudatustele KulMin finantsarvestuse korras viia arvestus SAPi põhiseks.  Planeeritud parendustegevuse elluviija:  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: 3. Kas 2017 tulem toitlustuse, ürituste korraldamise ja muuseumi kaupluse valdkonnas kattis valdkonna otsesed ja kaudsed kulud? Hinnang: sündmuskorralduse oma projektid jäi 2017. aastal kahjumisse ning kõik asjakohased kulud ei ole kaetud omatuludest. Muuseumipoe (kulukohad OKM85-410 ja OKM85-412) tulem 2017 aastal on SAP väljavõtte põhjal kasumis 37 764,95 eurot. Toitlustuse valdkond oli 2017 aastal kasumis. Siinkohal on oluline ka välja tuua käesoleva töö piirangut: auditi käigus ei hinnanud me ERM poolt auditeeritud perioodil tehtud kulude sisu, eesmärgipärasust ja põhjendatust ning tulemi arvutamiseks võeti aluseks kulugruppide kajastamine SAP-is. Ehk oleme arvesse võtnud ERM poolt raamatupidamises kajastatud kulud ilma nende sisule ja seotusele valdkonnaga hinnangut andmata ning hindamata ka, kas ERM tegevuskuludes esines auditeeritud perioodil täiendavaid kulusid, mis oleks tulnud täiendavalt ühe valdkonna kulude asemel kajastada mõne teise valdkonna kuludena. Analüsi aluseks on hinnang, as kõik asjakohased kulugrupid (raamatupidamisliku kulude kontod) on kuluarvestuses arvesse võetud. Tähelepanek 3.1. (positiivne): toitlustuse valdkond oli 2017 aastal kasumis. SAP-i väljavõttest nähtub, et perioodil 01.01.-31.12.2017 ERM toitlustuse all (kulukoht OKM85-411) on omatulud summas 1 066 219,24 eurot. Kulutusi antud perioodil on tehtud summas 962 214,05 eurot, millest 100% on kaetud eelarveliigiga 44 ehk omatulu. SAP-i väljavõtte põhjal oleks toitlustuse tulem 2017 aastal kasumis 104 005,19 eurot, kuid toitlustuse valdkonnas pole kuludesse arvesse võetud RKAS makset. 16 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud toitlustuses perioodil 01.01.-31.12.2017 on 34 445,14 eurot. Arvesse võttes aga ERM omatulu valdkondade kasutuses olevate pindade osakaalu toitlustuses, mis on 2,78%, lisanduks toitlustuse majandamiskuludele RKAS maksega summas 54 546,95 eurot. Antud proportsiooni ja kulusummat arvesse võttes, oleks 2017 aasta toitlustuse tegelik tulem 49 458,24 eurot. Tähelepanek 3.2. (kõrge risk): sündmuskorralduse oma projektid jäi 2017. aastal kahjumisse ning kõik asjakohased kulud ei ole kaetud omatuludest. Muuseumipoe (kulukohad OKM85-410 ja OKM85-412) tulem 2017 aastal on SAP väljavõtte põhjal kasumis 37 764,95 eurot, kuidmuuseumipoe tegelik arvestuslik tulem on 16 351,69 eurot.  Sündmuskorraldus - SAP-i väljavõttest nähtub, et perioodil 01.01.-31.12.2017 on kulukohaga OKM85-401 omatulud summas 52 984,94 eurot. Kulutusi antud perioodil on tehtud summas 409 764,52 eurot, mis on osaliselt kaetud ka riigieelarvest. SAP väljavõtte põhjal oleks sündmuskorralduse oma projektide tulem 2017 aastal kahjumis 356 779,58 eurot, kuid kui arvestada majandamiskulude proportsioone, lisanduks majandamiskuludele RKAS makse summas 63 846,88 eurot, ning tegelik kahjum on sel juhul 420 626,46 eurot.  Muuseumi pood - kuigi SAP väljavõttest nähtub, et muuseumipoe 2017 aasta tulem on kasumis, pole sellest hoolimata kõik kulud täies ulatuses kaetud omatuludest. Samuti on SAP väljavõttes kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud antud valdkonnas ebamääraselt madalad. Perioodil 01.01.-31.12.2017 on majandamiskulud 10,70 eurot ning see summa on kaetud omatuluga. Arvesse võttes omatulu valdkondade kasutuses olevate pindade osakaalu, on muuseumipoe kasutada 1,09%. Seda arvestades lisanduks majanduskuludele antud perioodil veel RKAS makse summas 21 413,26 eurot. Antud proportsiooni ja kulusummat arvesse võttes, oleks 2017 aasta muuseumipoe tegelik tulem 16 351,69 eurot. Risk: kui omatulu teeniva üksuse kulusid tasutakse riigieelarveliste vahendite arvelt, tekitatakse riigiabi andmise olukord, millega võidakse kahjustada konkurentsi ning on rikutud konkurentsiseadust. Ettepanek: tagada, et omatulu teenivate üksuste kulusid ei kaeta riigieelarveliste vahendite arvelt. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Kommentaar p.3. hinnangule: sündmuskorralduse kõik kajastatud otsesed kulud on kaetud omatuludest.  Sündmuskorralduse oma projektid on ERMi üks põhitegevustest, seetõttu ei välista riigieelarvelist finantseerimist ning ei eelda eraldivõetuna isetasuvust. Tegemist on tasuta või ka piletituluga ERMi poolt korraldatavate kultuurisündmustega, kuid viimase eesmärk ei ole tulu teenimine vaid rahvuskultuuri propageerimine. Liiaitigi kaeti 2017.a. oma sündmuskorralduse summaarne negatiivne tulem muude omatuluvaldkondade tuluga.  Kuna oma sündmuskorralduse projektid kuuluvad põhitegevuse hulka ja on planeeritud kahjumiga, siis ei anna otsestele kuludele üldkulude proportsionaalne lisamine juurde kvalitatiivset infot ei riigiabi ega juhtimise seisukohast. RKAS kuludele proportsionaalne jagamine väljapakutud moel ei oleks ka põhjendatud. Kuna sündmused on ajaliselt piiratud, siis eeldaks see arvestuse alusena näitajat €/m2 tunnis. Näide suurima rendiürituste pinna (nn sillapealne) arvestuslike kommunaalkuludega: 4,88€/m2*897m2*6tundi/ (30päeva*24tundi)= 36€/rendisündmus. Otstarbekas on aktsepteerida olulisuse printsiibi rakendamist üldkulude eristamisel.  Planeeritud parendustegevus:  Sündmuskorralduses kontsentreeruda tellitud sündmuskorralduse detailsele kuluanalüüsile.  Muuseumipoe puhul otsustada selle lülitamine detailse üldkulude arvestuse koosseisu peale riigiabi nõuetega seotud ministeeriumi haldusala üldiste reeglite täpsustamist. Seni jätkata kulukoha põhiste otseste ja RKAS üüri- ja kommunaalkulude tasemel arvestust.  Planeeritud parendustegevuse elluviija: finantsjuht  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QII 2018 Tähelepanek 3.3. (kõrge risk): sündmuskorralduse oma projektide tegevusvaldkond kvalifitseerub riigiabiks. Riigiabi reeglid ei võimalda ebaolulisi kulusid raamatupidamises mitte kajastada. 17 Muuseumi riigiabi reeglite järgmise eeskirja p 3.2.1.2 sätestab, et korras sündmuskorraldus tellimisel ruumide kasutusperioodide lühiajalisuse tõttu loetakse kommunaalkulude osakaal ebaoluliseks ja eristamist ei toimu. Korra punktis 3.4 sätestatakse, et korras nimetamata kulukohtade üleseid kulusid loetakse omatulu teenivate valdkondadega mitteseotuks ja/või riigiabi seisukohast ebaoluliseks ning nende eristamist ei toimu. Kui üksus tegeleb majandusliku ja mittemajandusliku tegevusega, peab tagama, et mittemajandusliku tegevuse riiklikku rahastamist ei saa kasutada majandustegevuse ristsubsideerimiseks. Seda saab eelkõige tagada nii, et riiklikku rahastamist piiratakse mittemajandusliku tegevuse netokuludega (sealhulgas kapitalikulud), mis tehakse kindlaks raamatupidamisarvestuse selge eristamisega22. Võttes arvesse, et ERM raamatupidamist tuleb pidada vastavalt kehtestatud avaliku sektori raamatupidamise nõuetele, siis ei ole võimalik, et teatud kulusid ei kajastata. Siinkohal ei saa ka rakendada olulisuse printsiipi väitega, et kulude osakaal, mida tuleks omatuludes kajastada on väike. Raamatupidamise nõue riigiabi olukorras eeldab terviklikku eraldiseisvat raamatupidamist, mitte osalist. Muuseumi riigiabi reeglite järgmise eeskirja p 2.2 sätestab omatulu teeniva valdkonnana ainult sündmuskorralduse tellimisel jättes välja sündmuskorralduse oma projektid. Kuna ka oma projektide näol on tegemist majandusliku tegevusega, tuleb ka seda kajastada omatulu teeniva valdkonnana s.h tagada eraldi raamatupidamise nõude täitmine. Kui sündmuskorralduse osas on ruumide rendiga seotud kulud ERM väitel väikesed, saab neid siiski kajastada omatuludest makstavatena ning vastava omatulu teeniva valdkonna kuludes/eelarves. Hetkel ei ole kajastatud sündmuskorralduse kuludes RKAS makset. Sündmuskorralduse osas oleks lahenduseks arvestada väljarenditavate ruumide ühe tunni kulude maksumus ning kasutada antud arvestust alusena kulude kajastamisel. Samuti puudub kindlus toitlustuse ja muuseumi poe osas tugiteenust kulude kajastamises omatulu teeniva valdkonna kuludena – nt personalijuhtimine, finantsjuhtimine ja raamatupidamisteenused, koristus-, kindlustus-, reklaam-, koolitus- ja bürookulud. Raamatupidamise ressursikulu osakaal omatulu teenivate valdkondade osas on oluline, mistõttu tuleks seda ka omatuludest tasuda ja kajastada omatulu teenivate valdkondade kuludena (eriti toitlustuse valdkonnas, kus raamatupidamise roll ja ressursikulu on märkimisväärne). Vastavusrisk: sündmuskorralduse osas on tegemist riigiabi reeglite mittetäitmisega. Ettepanekud:  arvestada sündmuskorralduse valdkonnas väljarenditavate ruumide ühe tunni kulude maksumus ning kasutada antud arvestust alusena kulude kajastamisel  tagada eraldisesiva raamatupidamise pidamine majanduslike tegevuste osas  viia korda sisse muudatused tühistades ebaoluliste kulud mõiste ning sätestades nõude kajastada kõik majanduslike tegevustega seotud tulude ja kulude arvestuse vastavalt riigiabi nõuetele Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Ebaoluliste kulude mõiste on ettepanekuna sisse toodud vaid omatulude valdkondade vahel üldkulude proportsionaalse jagamise kontekstis. Finantsarvestuses tervikuna on kajastatud absoluutselt kõik kulud.  Sündmuskorralduse valdkonnas viiks näitaja - üüri- ja kommunaalkulu ruutmeetri kohta tunnis (€/m2/tund) kasutuselevõtmine välja ebamõistliku proportsioonini jagatavate kulude endi ning selleks vajaliku aja-, inimressursi ja RTKle makstavate teenustasude vahel.  RKAS üüri- ja kommunaalkulude arve esitatakse kalendrikuu alguses, kui ei ole veel lõplikult teada jooksva perioodi sündmuste maht.  Planeeritud parendustegevus:  Planeeritud parendustegevuse elluviija:  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Tähelepanek 3.4. (kõrge risk): muuseumi kaupluse näol on tegemist majandustegevusega kuid RKAS makset ei ole kajastatud raamatupidamises ning seetõttu ei saa väita, et see oleks kaetud olnud omatuludest. Eesti Rahva Muuseumi riigiabi reeglite järgmise eeskirja p. 2.2 sätestab, et riigiabile 22 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta (2016/C 262/01) P 206 18 mittekvalifitseeruvateks omatulu valdkondadeks on toitlustus (p.1.4.2., OKM85-411) ja sündmuskorraldus tellimisel (p.1.4.4., OKM85-404). 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et ERM taristu on segakasutuses majandusliku ja mittemajandusliku tegevusega. Kui segakasutuse korral kasutatakse taristut peaaegu eranditult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine jääda komisjoni arvates täielikult riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja, tingimusel et seda kasutatakse majanduslikult ainult kõrvaltegevuseks, st tegevuseks, mis on taristuga otseselt seotud ja selle käitamiseks vajalikud või lahutamatult seotud põhilise, mittemajandusliku kasutusega. Tingimus loetakse täidetuks, kui majandustegevuses kasutatakse samu sisendeid kui mittemajanduslikus põhitegevuses, nt materjali, seadmeid, tööjõudu või fikseeritud kapitali ning kuni 20% taristu kogumahust. Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamisega seotud tegevusi võib korraldada mitteärilisel moel ehk mittemajanduslikult. Kultuuri- ja kultuuripärandi säilitamise tegevuste rahastamine, mis on üldsusele tasuta või osaleja poolt tasutav osa on pisku (jääb alla 20% tegelikest majanduskuludest) ei muuda mittemajanduslikku olemust ning tegemist ei ole riigiabiga . Seevastu kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise tegevusi, mida rahastatakse valdavalt külastus- või kasutustasude või muude vahenditega (nt kommertslikud näitused, kinod, kommertslikud muusikaüritused ja festivalid ning kunstikoolid, mida rahastatakse valdavalt õppemaksudest), tuleks käsitada majanduslikuna. Samamoodi tuleks kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise tegevusi, millest saavad kasu konkreetsed ettevõtjad, mitte laiem üldsus (nt eraettevõtte kasutatava ajaloolise ehitise restaureerimine), üldjuhul pidada majanduslikuks. Leiame, et muuseumi kaupluse peamine tegevus on siiski majanduslik, kuigi sortimendi valikul lähtutakse ERM põhiülesannetest ja kontseptsioonist. ERM omatulude 2018 eelarves on välja toodud muuseumipoes müüdavate kaupade juurdehindluse protsendid vastavalt: komisjonikaup 50%, oma trükised ja väljaanded, meened 82%, väljaostetud 94%, ms näitab, et juurdehindluse näol ei ole tegemist piskuga. Antud juhul ei saa muuseumipoe tegevust nimetada mittemajanduslikuks tegevuseks ning kulud tuleks kanda 100% omatulust. Siinkohal tuleb ka välja tuua, et Eesti Rahva Muuseumi riigiabi reeglite järgmise eeskirja p 2.2 sätestab, et muuseumi kauplus ei ole riigiabi, kuigi punktis 1.4 nimetatakse seda kui olulist osakaalu omav omatulu teeniv tegevusvaldkond. Seetõttu tuleb lisada muuseumi kauplus punkt 2.2 alla kui majandusliktegevus, mida tuleb korraldada olulises osas omatuludest. Kuna hetkel puuduvad arvestused, millises osakaalus on muuseumi kaupluse näol tegemist põhikirjaliste ja mittemajanduslike tegevustega (nt alla pisku piiri juurdehindlusega omatoodangu müük, rahvakultuuri arendamiseks materjalide levitamine vms) siis ei ole võimalik hinnata auditi käigus, milline osa muuseumi kaupluse tegevusest saaks olla kaetud riigieelarvelistest vahenditest. Samuti tuleb selgitada, et riigiabi reeglite järgmise korras nimetatud nomenklatuuri komisjoni rolliks on vaid sortimendi valik, mitte hinnastamispoliitika või selle järgmine. Seetõttu ei oma nomenklatuurikomisjon mingit rolli riigiabi temaatikas. Vastavusrisk: muuseumi kaupluse näol on tegemist riigiabi olukorraga, kuna tegevused kaetakse riigieelarvest. Ei ole tagatud eraldiseisva raamatupidamise nõude täitmine Ettepanekud:  viia Eesti Rahva Muuseumi riigiabi reeglite järgmise eeskirja sisse muudatused lisades riigiabi mittesaavate tegevusvaldkondade alla ka muuseumi pood;  analüüsida, kas ja milline osakaal muuseumi poe tegevusest on mittemajanduslik ning kajastada vastav osa riigieelarvelise tegevusena;  tagada muuseumi kaupluse omatulu teeniva osa osas eraldiseisva raamatupidamise pidamine. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Muuseumipoe kõik otsesed kulud kaetakse omatuludest ning tulem on positiivne. Toimub ka RKAS üürimakse kui põhilise üldkulu proportsionaalne jagamine SAPis. Tulemus on jätkuvalt positiivne.  Planeeritud parendustegevus: Juhul, kui on prognoositav muuseumipoe püsiv nullilähedane või negatiivne tulemus peale täiendavate üldkulude jagamist, otsustada koostöös KulMin-ga muuseumipoe lülitamine detailse üldkulude arvestuse koosseisu.  Planeeritud parendustegevuse elluviija: finantsjuht  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QII 2018 19 4. Kas 2018 prognoositav omatulude suurus on piisav majandus- ja personalikulude katmiseks omatulu teenivates valdkondades? Hinnang: toitlustuse tulude ja kulude prognoosi kohaselt on 2018 aasta kasumis. Muuseumi pood on 2018 eelarve ja tulude prognoosi kohaselt kasumi piiril. Võib eeldada, et sündmuskorralduse tulem (kulukohaga OKM85-404) on 2018 aastal kasumis ning programmide (kulukoht OKM85-401) valdkonna tulem on kahjumis. Tähelepanek 4.1. (positiivne): toitlustuse tulude ja kulude prognoosi kohaselt on 2018 aasta kasumis. ERM omatulude 2018 eelarve alusel on toitlustuse tulud planeeritud kokku 1 134 487 eurot, kaudsed ja otsesed kulud kokku 573 587 eurot. Koodeelarve tulude prognoos ühtib omatulu eelarvega, kuid kulud kokku on 473 497 eurot. Koondeelarvesse pole arvestatud sisse kommunaalkulusid ning kulude prognoos erineb omatulude eelarvest. Arvesse võttes ERM omatulu valdkondade kasutuses olevate pindade osakaalu toitlustuses, mis on 2,78%, oleks 2018. aasta prognoositav RKAS makse toitlustuses 560 900 eurot. Omatulude eelarves on kommunaalkulusid arvestatud aga 533 842 eurot. Arvestades 2018. eelarves välja toodud kulusid ning 2017. aasta tegelike kulutusi, on 2018. aasta prognoositavad kulud toitlustuses kokku 1 012 423,60 eurot ning toitlustuse tulem on kasumis 122 063,40 eurot. Tähelepanek 4.2. (positiivne): muuseumi pood on 2018 eelarve ja tulude prognoosi kohaselt kasumi piiril. ERM omatulude eelarve 2018 alusel on muuseumipoe omatulud kokku 367 947 eurot. Kaudseid ja otseseid kulusid pole omatulude eelarves kajastatud. Koondeelarve kajastab vaid kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulusid summas 184 575 eurot. Koondeelarve alusel on 2018. aasta muuseumipoe prognoositavaks tulemiks 183 375 eurot. Arvesse võttes muuseumipoe kasutuses olevate pindade osakaalu 1,09, on 2018. aasta prognoositavaks RKAS makse kuluks 36 177,67 eurot. Arvestades 2018. eelarves välja toodud kulusid ning 2017. aasta tegelike kulutusi, on 2018. aasta prognoositavad kulud eeldusel, et kulud ei muutu, muuseumi poel kokku 358 814,77 eurot ning muuseumipoe tulem on kasumis 9 132,23 eurot. Tähelepanek 4.3. (positiivne): ERM omatulude- ja koondeelarve 2018 alusel on rendisündmustest laekuv omatulu prognoositud kokku 217 389 eurot. Kaudsed ja otsesed kuludena on planeeritud kokku 98 942 eurot, seega 2018. aasta rendisündmuste prognoositavaks tulemiks oleks 118 446 eurot. Koondeelarve kajastab vaid kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulusid summas 61 540 eurot, mille alusel oleks prognoositavaks tulemiks 155 849 eurot. Kumbki eelarve ei kajasta kommunaalkulusid. ERM rendisündmuste kasutuses olevate pindade osakaalu 3,4% arvestades oleks 2018. aasta RKAS makse 112 847,77 eurot. Arvestades 2018. eelarves ERM poolt välja toodud kulusid ning 2017. aasta tegelike kulutusi, on 2018. aasta prognoositavad kulud rendisündmuste puhul koos RKAS maksega kokku 198 330,65 eurot, kuid teadmata on asedirektori kuludest 15% kulude suurus, kuid võib eeldada, et sündmuskorralduse tulem (kulukohaga OKM85-404) on 2018 aastal kasumis. Oluline on siinkohal ka asedirektori kulud näidatava valdkonna kuludes ja eelarves. Tähelepanek 4.4. (kõrge risk): ERM omatulude ja koondeelarve 2018 alusel on sündmuskorralduse omatulud kokku 75 224 eurot. Sündmuskorralduse puhul pole eelarvetes kulusid kajastatud. ERM oma projektide kasutuses olevat pindade osakaalu 3,25% arvestades oleks 2018 aasta RKAS makse 107 869,19 eurot. Arvestades 2018. eelarves välja toodud kulusid ning 2017. aasta tegelike kulutusi, on 2018. aasta prognoositavad kulud oma programmide (kulukoht OKM85-401) puhul kokku 517 633,71 eurot ning valdkonna tulem on kahjumis 442 409,71 eurot. Siinkohal tuleb ERMl analüüsida, kas on võimaik eristada sündmused, mis oma loomult on põhitegevusega seotud (ei ola majandustegevuse eesmärgiga – nt perepäevad, rahvakultuuri üritused jms) eraldi sündmuskorralduse gruppi. Kuna antud ürituste näol ei ole tegemist majandustegevuse eesmärgiga, siis saab antud gruppi kajastada riigieelarvest rahastatava tegevuse valdkonnana ning seetõttu kajastaks ka sündmuskorralduse valdkonna kulud ja omatulud tulemit objektiivsemalt ja läbipaistvamalt. On oluline, et sündmuskorralduse osas oleks selgelt eristatud sündmused, mis ei ole põhitegevus ja on suunatud tulu 20 teenimisele ehk riigil on võimalik otsustada, kas antud tegevuste kahjumi korral on asjakohane nende tegevustega jätkata või mitte. Finantsrisk: valdkonna tulem on kahjumis. Ettepanek: korraldada tegevus ümber või analüüsida võimalusi valdkonna kasumlikkuse tõstmiseks. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  ERMi 2018. aasta eelarves on selgelt esitatud sündmuskorraldusega seotud üritused teemati: tasuta üritused ning tasulised üritused valdkondade kaupa (muusika, teater , film, vahendatavad teenused).  Oma sündmuskorralduse kulud ei ole funktsionaalselt seotud laekuva piletituluga, kuna osad kultuuriüritused on tasuta ning osades võetakse piletitulu risk. Seetõttu on oma sündmuskorralduse kulud valdavalt kajastatud tööjõu ning piirsummade eelarves. Seda lähenemist toetab valdkonna spetsiifika, kus suuremad projektid on ette planeeritud ning omavad kulueelarve piirangut sõltumata oodatavast tulust.  Rendisündmuste puhul on omatulude eelarves vahendatavate teenuste kulud, millele korrespondeerub üheselt vahendatavate teenuste tulu. Rendisündmuste tuludest sõltumatud ühekordsed või püsikulud on vastavalt piirsummade ja tööjõu eelarvetes.  Rendisündmuste maksimaalse võimaliku pinna proportsiooni rakendamine RKAS kuludele väljapakutud moel ei ole põhjendatud. Kuna rendisündmused on ajaliselt piiratud, siis eeldaks see arvestuse alusena näitajat €/m2 tunnis.  Sündmuskorralduse oma projektid on ERMi üks põhitegevustest, seetõttu ei välista riigieelarvelist finantseerimist ning ei eelda eraldivõetuna isetasuvust. Tegemist on tasuta või ka piletituluga ERMi poolt korraldatavate kultuurisündmustega, kuid mille eesmärk ei ole tulu teenimine vaid rahvuskultuuri propageerimine. Liiaitigi kaeti 2017.a. oma sündmuskorralduse summaarne negatiivne tulem muude omatuluvaldkondade tuluga.  Sündmuskorralduse valdkonna liigendamine omaproduktsiooniks ning rendisündmusteks lähtub tegevuste kvalifitseerumisest põhimääruses loetletud tegevuseks või mitte. Piletitulu teenimine ERMi oma sündmuskorralduse raames ei ole tegevuse eesmärk vaid kulude osalise kompenseerimise vahend. Rendisündmused samas on suunatud vaid tuluteenimisele. Alternatiivne liigitus - vaid tuluteenimisest kui pretsedendist lähtudes hägustaks valdkonna seost ERMile pandud põhiülesannetega.  Planeeritud parendustegevus: Jälgida jätkuvalt ERMi poolt korraldatavate tasuliste ürituste majanduslikku kasumlikkust, igale sellelaadsele üritusele koostatakse eelarve ning jälgitakse selle täitmist  Planeeritud parendustegevuse elluviija: sündmuskorraldus  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: pidev 5. Kas 2017 läbi viidud auditi ja analüüsi ettepanekud on rakendatud või sisse viidud muud sisekontrollisüsteemid vältimaks varasemalt välja toodud puuduste kordumist? Hinnang: 2017 läbi viidud auditi ja analüüsi ettepanekud on rakendatud osaliselt. Ka muud sisekontrollisüsteemid vältimaks varasemalt välja toodud puuduste kordumist, on sisse viidud osaliselt. Sisekontrollisüsteem vajab jätkuvalt täiustamist. 5.1. Kas kõik asjakohased hinnakomponendid on arvestatud toitlustusvaldkonnas teenuste ja kaupade omahinna arvestusse? Hinnang: toitlustusvaldkonnas on üldiselt asjakohased hinnakomponendid arvestatud toitlustusvaldkonnas teenuste ja kaupade omahinna arvestusse. Taustainfo: 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et toitlustusvaldkonnas ei ole teenuse kasumlikkuse arvestuses arvesse võetud üldjuhtimise ja taristuga seotud kulusid nagu üür, küte, vesi, elekter, haldusteenused, tugiteenused (personalijuhtimine, finantsjuhtimine ja raamatupidamisteenused, koristus-, kindlustus-, reklaam-, koolitus- ja bürookulud) ning vara hanked (tegevuse käivitamiseks vajalikud 21 väikevahendid, mööbel, nõud). Siseaudiitorid tegid ettepaneku koostada täielik omahinna mudel ning kajastada omatulu teenivate valdkondade kuludena kõik tegelikud kulud23. Tähelepanek 5.1.1. (positiivne): 2018 on toitlustuse ja muuseumi poe osas raamatupidamises arvestatud proportsionaalselt RKAS igakuine makse (küte, vesi, elekter, kanalisatsioon, ruumide korrashoid, rent) ning see on kajastatud SAP-is vastava kulukoha koodiga24 (vt ka tähelepanek 2.1 ja 2.3). Tähelepanek 5.1.2. (keskmine risk): tugiteenuste kulud (personalijuhtimine, finantsjuhtimine ja raamatupidamisteenused, kindlustus-, reklaam-, koolitus- ja bürookulud) ei ole valdkondade kulukoha koodiga SAP-is eristatud ning teenuse kasumlikkuse arvestusse neid võetud ei ole. Vastavusrisk: finantsarvestussüsteem ei taga terviklikku ülevaadet üksuste tulemist. Ettepanek: kajastada toitlustusvaldkonn akulukoha koodiga SAP-is ka tugiteenuste kulud. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Kulukoha koodid on kasutusel kõigi eelarveüksuste puhul. Nende hulgas on ka tugiteenuste osakonnad kui kulukohad. Tugiteenustest tulenevate üldkulude osas, mida ERM on pidanud oluliseks jagada omatuluvaldkondadele, mis ERMi seisukohast eeldavad detailset tulu/kulu arvestust (toitlustus ja rendisündmused), toimub üüri- ja kommunaalteenuste kulude jagamine toitlustusele ka SAPis. Kasumlikkuse arvestuses on arvesse võetud nii SAPis kajastuvad jagatud üldkulud kui analüütlilselt väljaspool SAPi arvestatud.  Planeeritud parendustegevus: Koostöös KulMin-iga täpustada omatulude valdkonnad ning üldkulude nomenklatuur, millele laiendada toimivat süsteemi. Samuti tagada valmidus kajastada neid SAPis kus järgida ka fnantseerimise liikideks jagunemist.  Planeeritud parendustegevuse elluviija: finansjuht  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QII 2018. 5.2. Kas laoarvestusse on sisse viidud muudatused laovarude arvestuse, varude planeerimise ja tellimise ning mahakandmise osas? Hinnang: kuigi mõningaid täiendusi tööprotsessides on tehtud ning mõned toimingud käimas, siis seda eelkõige varude planeerimise ja tellimise osas. Kuid varude mahakandmine ja inventeerimine ei toimi ERM- is jätkuvalt tasemel, mis maandaks varade ebasihipärase kasutamise riski. Taustainfo: 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et toiduainevarude kulu on kõrge, varude mahakandmine ei toimi, nõuetele vastavaid inventuure ei tehta, BUUMis laoseise ei parandata, BUUMis ei kajastu mahakantud valmistoit, mahakandmisaktide kvaliteet on kõikuv jne 25. Tähelepanek 5.2.1 (positiivne): toitlustuse tooraine ja kauba tellimused fikseeritakse kirjalikult ning säilitatakse nii, et need on kättesaadavad kauba vastuvõtjale. Kauba vastuvõtjale on pandud ülesanne kontrollida tellimuslehe vastavust saatelehe ja üle antavate kaupade/nende kogustega. Tellimuslehel on kätte saadud kaubad märgistatud. Toitlustusjuht ja peakokk on koostanud ERMi toitlustuse tooraine ja kaupade tellimise, vastuvõtmise, ladustamise ja väljastamise korra26 (15. jaanuar 2018). Tooraine ja kauba tellimise osas sätestab kord järgmised põhimõtted:  tooraine ja kaup (edaspidi „kaubad“) tellitakse vastavalt kujunenud vajadustele (igapäevatellimused, eritellimused) silmas pidades kehtivaid kalkulatsioone ja retsepte ning arvestades ka teadaolevaid säilivusaegu;  kauba tellijateks on kas peakokk, vanemkokk, toitlustusjuht või vahetuse vanem. Kaupa võivad tellida kas kokad või kondiiter, kui põhitellijatest on keegi neile erandkorras sellise eriülesande andnud; 23 Eesti Rahva Muuseumi protsesside analüüsi aruanne, lk 13 ja 14 24 B2-14 sheet “Tehingud” 25 Eesti Rahva Muuseumi protsesside analüüsi aruanne, lk 19-20 26 B2-5 22  nii restoranis kui kohvikus on olemas tellimuste kaust, kus on kirjas mida, millisest ettevõttest ja kuipalju telliti;  alkoholitellimuste ja erakorraliste tellimuste puhul edastatakse info e-posti teel laotöötajale: [email protected]. Nii restorani kui kohviku tellimusteks on olemas eraldi kaust, kus säilitatakse kauba tellimused 27. Standardset tellimuse vormi välja töötatud ei ole. Mõnel juhul on kausta prinditud veebipoest tehtud tellimuse ekraanipilt, mõnel juhul on tellimus arvutist prinditud kirjana A4 lehel. Restorani tellimuste kaustast tuvastasime ühe käsitsi kirjutatud tellimuste lehe, kuid kiri oli suurte tähtedega ning kõrvaltvaatajale kirjapilt arusaadav28. Enamikule kontrollitud tellimuslehtedele on märgitud, mida, millisest ettevõttest ja kui palju telliti29. Kaks restorani kaustas olevat tellimuslehte ei sisaldanud märget sellest, millisest kohast kaupa oli tellitud30. 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et tellimused tehakse tavaliselt telefonitsi ning tellimused märgitakse küll enda tarbeks üles aga kauba vastuvõtjale tellimuslehed kättesaadavad ei ole. Antud auditi läbiviimise ajaks on puudus kõrvaldatud: kaupade tellimused fikseeritakse kirjalikult (alati ei ole küll selge, kes on tellimuse teinud) ning need on kättesaadavad kauba vastuvõtjale, kes kaupa vastu võttes kontrollib, et kohale toimetatud kaup vastaks tellitule. 2017 aruandes oli ka kajastatud tähelepanek, et kohvik ja restoran tellivad oma varud eraldiseisvalt ning siseaudiitorite poolt tehti ettepanek tagada riigihangete seaduse kohaselt ühtse hankijana tegutsemine ning varude tellimuste tsentraalne juhtimine läbi ühtsete toiduainete varude tellimuste tegemise. Antud osas muutust toimunud ei ole – kohvik ja restoran tellivad toiduainete varusid endiselt eraldiseisvalt. Finantsrisk: eraldiseisvate tellimuste esitamine ei taga soodsaima hinnaga ostude tegemist. Varude liiga suures mahus tellimine. Esineb oht et nii kohviku kui ka restorani vanemkokk tellib sama kaupa samal päeval. Samuti on ebaefektiivne suhtlus tarnijatega – kui samal päeval teeb ühe kaubaartikli osas tellimuse üks vanemkokk ja teise kaubaartikli osas teine vanemkokk; Vastavusrisk: ei ole tagatud riigihangete seaduse alusel ühtse hankijana toimimise nõuded Ettepanek: tagada toiduainete varude tellimine kehtestatud ühtse vormi alusel tsentraalselt kogu toitlustusvaldkonna jaoks Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Toiduainete tellimine toimub vastavalt ERMi poolt korraldatud riigihankele ning ERM poolt kehtestatud riigihangete reeglistikule, tellimise maht või sagedus ei mõjuta kauba hinda kuna kauba tellijaks on ERM, sõltumata sellest, mitmel isikul on õigus kaupu tellida. ERM toitlustusega tegelevad osised (restoran ning kohvik) on oma olemuslikult erinevad ning nende menüüd kattuvad väga vähesel määral, on äärmiselt ebaratsionaalne tekitada täiendav töökoht, kelle kohustuseks oleks 2 teineteisest lahutatud köögi tellimuste kokkuliitmine ja vahendamine.  Planeeritud parendustegevus: Vanemkokad kooskõlastavad võimalusel tellimused  Planeeritud parendustegevuse elluviija: Toitlustus  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: pidev Tähelepanek 5.2.2. (positiivne): alates aprillist 2017 on igakuiselt arvestatud erisoodustust töötajate soodustingimustel toitlustamisest 31. Kulud on tehtud omatuludest. Kulukoha/ Kuluüksuse Kulukoht/ Eelarve Konto- Dokumendi Päise ressursi Rea kirjeldus Summa nimetus ressurss liik grupp kuupäev kirjeldus nimetus ERM töötajate OKM85- üldised erisoodustus toitlustamine ERM üldine 000 tegevused 44 505 apr 30, 2017 toitlustusel soodustingimustel -15 030,00 27 B2-8-1-1 ja B2-8-2-1 28 B2-8-2-10 29 Vt failid kaustast nr B2-8-1 ja B2-8-2 30 B2-8-2-11 ja B2-8-2-8 31 B2-7 (2017 osas) ja B2-14 (2018 osas) 23 ERM töötajate OKM85- üldised erisoodustus toitlustamine ERM üldine 000 tegevused 44 505 mai 31, 2017 toitlustusel soodustingimustel -3 360,00 ERM töötajate OKM85- üldised juuni 30, erisoodustus toitlustamine ERM üldine 000 tegevused 44 505 2017 toitlustusel soodustingimustel -728,00 ERM töötajate OKM85- üldised juuli 31, erisoodustus toitlustamine ERM üldine 000 tegevused 44 505 2017 toitlustusel soodustingimustel -353,50 ERM töötajate OKM85- üldised erisoodustus toitlustamine ERM üldine 000 tegevused 44 505 aug 31, 2017 toitlustusel soodustingimustel -192,50 ERM töötajate OKM85- üldised sept 30, erisoodustus toitlustamine ERM üldine 000 tegevused 44 505 2017 toitlustusel soodustingimustel -1 617,00 ERM töötajate OKM85- üldised erisoodustus toitlustamine ERM üldine 000 tegevused 44 505 okt 31, 2017 toitlustusel soodustingimustel -2 275,00 ERM töötajate OKM85- üldised erisoodustus toitlustamine ERM üldine 000 tegevused 44 505 nov 30, 2017 toitlustusel soodustingimustel -2 681,00 ERM töötajate OKM85- üldised dets 31, toitlustamine ERM üldine 000 tegevused 44 505 2017 M-14/98 soodustingimustel -2 012,50 Tähelepanek 5.2.3 (positiivne): 2017 aastal läbi viidud auditi aruandes oli kajastatud erinevad toitlustusvaldkonnaga seotud täiendavad tähelepanekud. Toome siinkohal välja positiivsed muutused antud küsimustes:  toitlustuses tekkinud jäätmed kogutakse biojäätmete konteinerisse alates 2017 novembrist;  toitlustusjuhi kinnitusel enam töötajad järelejäänud valmistoitu koju kaasa viia ei saa – sisulises tähenduses toitlustusjuhi kinnitust siseaudiitoritel kontrollida ei olnud võimalik. Tähelepanek 5.2.4 (keskmine risk): 2017 aastal läbi viidud auditi aruandes oli kajastatud erinevad toitlustusvaldkonnaga seotud täiendavad tähelepanekud. Toome siinkohal välja teemad, mille osas olulisi muutusi ei ole toimunud:  giididele ja bussijuhtidele pakutakse jätkuvalt tasuta lõunaid, mis maha kantakse. Toitlustusjuhi sõnul sellist võimalust küll ei reklaamita, kuid need grupid, kes seda küsivad, neile ära ei öelda;  võrreldes eelmise auditiga on oluliselt vähenenud miinuses laoseisuga kaubaartikleid, kuid sellegipoolest esineb üksikuid varusid, mille osas on laoseis jätkuvalt miinuses sadades kilogrammides. Näiteks oli 31.12.2017 seisuga varudena arvel järgmised toiduained, mille osas oli laoseis miinuses sadades kilogrammides: mahe lihaveise pähklitükk/välistükisilm 314,03 kg, porgandi kuubik 342,65 kg32,  sisekäibena on 2017 toitu maha kantud kogusummas 41 197,80 EUR33, muu hulgas näiteks ERM jõulupeoga seoses 1095,40 EUR, üritusega Ideejazz seonduvalt 732,33 EUR, museoloogiaõpetajate üritusega (62 inimest) 2558,64 EUR, vastlapäeva ja naistepäeva tähistamisega kokku 762,50 EUR. Mahakandmised teostatakse üldiselt vahetuse vanema poolt, üksikutel juhtudel ka vanemkoka, teenindaja ja teenindusjuhi poolt. Sarnaselt 2017 aastaga kantakse sisekäibena kajastatud toiduainete varud maha, mahakandmise akte endiselt ei koostata. Siinkohal tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et toiduainete varusid ei kajastata bilansis varude real vaid kõik ostud kantakse kuluks koheselt. Vt tähelepanek 5.2.8 Vastavus- ja finantsrisk: puudub kindlus varude mahakandmise põhjendatuse osas. Ettepanek: koostada sisendkäibena kahakantavate toiduainete varude osas mahakandmise aktid ning kinnitada need selliselt, et oleks tagatud funktsioonide lahususe printsiibi täitmine Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht: 32 B2-19 33 B2-18 24  Toitlustuse sisekäibelised mahakandmised, kas siis külaliste vastuvõttudeks või korraldatud ürituste esinejate toitlustamiseks toimuvad ainult ürituse eest vastutava osakonna esildiste alusel, mille põhjendatuse kinnitab direktor.  02.01.2018 läbiviidud inventuur näitas, et porgandi kuubiku laoseis oli -0,018 kg ning mahe lihaveise pähklitüki kogus -83.34 kg, neist viimase erinevus tähendas seda, et kokkade poolt kasutatavas uue toote reptsetuuris oli kadude arvestamisel tehtud viga, mis tekitas näilise olukorra, et artiklit on müüdud rohkem, kui seda lattu sisse on tulnud. Retseptuur on korrigeeritud.  Planeeritud parendustegevus: Inventuuride tulemusi analüüsitakse igakuiselt ning vajadusel nõutakse täpsustavaid selgitusi. Erinevuste olemasolul kontrollitakse üle kauba saatelehed ning retseptuurid ning mahakandmise aktid  Planeeritud parendustegevuse elluviija: Toitlustusjuht, asedirektor  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: pidev Tähelepanek 5.2.5. (keskmine risk): toiduainete lattu on jätkuvalt ligipääs kõikidel, kes pääsevad ka kööki ning laost toiduainete väljastamist ei registreerita. Varasemat auditi ettepanekut ei ole rakendatud ja riske maandatud. Selleks, et tagada, et toorainet kasutatakse sihipäraselt ja et oleks võimalik tuvastada puudujääkide tekkimisel veakoht, on oluline, et kaupade laost väljastamine registreeritakse. Ära tuleks märkida kes kellele, millal, mis kaupa ja mis koguses andis. Toitlustusjuhi sõnul on töö korraldatud selliselt, et laost saavad toiduaineid võtta kokad. Siseaudiitorid veendusid 07.02.2018 toimunud kohapealse vaatluse käigus, et toiduaineid saavad laost võtta kõik need, kes kööki pääsevad. Kuskile kirja ei panda, kes ja mis kaupa ning kui palju võttis. Ka ERM asedirektor kinnitas, et toiduainete laole on juurdepääs kõigil köögi töötajatel, kuid probleemide või kahtluse korral saab kasutada turvasalvestusi ja logi34. Finantsrisk: kui puudub ülevaade, kes võivad laost kaupu võtta ning millal kellele mis koguses mingit kaupa on laost antud, esineb oht, et toorainet ei kasutata sihipäraselt. Puudujääkide ilmnemisel ei ole võimalik põhjust tuvastada. Ettepanek: töötada välja laost kauba väljastamiseks standardne tellimusleht või muu lahendus väljastatud kauba fikseerimiseks. Kinnitada isikute ring, kes laost kaupa väljastada võivad (nt abitööline, vahetusevanem, toitlustusjuht). Kauba väljastamisel peaks allkirjastama tellimuslehe ka isik, kes laost kauba välja annab. Sama tellimusleht muutub seega kauba väljastamise aktiks ning see tuleb säilitada kindla süsteemi alusel koos teiste lao liikumise dokumentidega. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Ettepanek eeldaks ERMi toitlustuse struktuuri ümberkorraldamist ja hoone ümberehitust ja ei ole seetõttu majanduslikult ratsionaalne ega tehniliselt teostatav. Kuna ERMi toitlustusega seotud laod ja hoiupinnad ei ole muudest toitlustusega seotud ruumidest eraldatud, siis ei ole võimalik lahendada olukorda meetmega, kus määratakse lao eest vastutavaks konkreetsed inimesed, sest juurdepääs kaubale on ka teistel toitlustusega seotud isikutel.  Planeeritud parendustegevus: probleemide või kahtluse korral kasutatakse turvasalvestusi.  Planeeritud parendustegevuse elluviija: Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Tähelepanek 5.2.6. (keskmine risk): inventuuri lugemislehti, mis on ainsad lugemist tõendavad dokumendid (sest akte ei vormistata), ei säilitata asjakohaselt. ERM-is kohapealsete protseduuride käigus 07.02.2018 palusime asedirektorilt restorani ja kohviku igakuiste inventuuride lugemislehti. Tuvastasime, et inventuuri lugemislehed olid hunnikus direktori kabinetis kapis ning sisaldasid vaid osade kuude kohta inventuuri andmeid (vt lähemalt järgmine tähelepanek). Vastavusrisk: inventuuri dokumentatsioon ei ole säilinud ja terviklik. Puudub ülevaade kes ja millal inventuuri lugemisi teostas ning millised olid inventuuri tulemused. Sisekontrollisüsteem ei toimi, võimalik pettuste risk. Ettepanek: tagada inventuuri dokumentatsiooni korrektne ja terviklik säilitamine. Auditeeritava tagasiside: 34 B2-22 25  Auditeeritava/kliendi seisukoht: Inventuuride aktid salvestatakse pärast inventuuri lugemislehtedel sisalduvate andmete sissekandmist BUUMi, kust on ka vajadusel võimalik genereerida akt. Akti alusel analüüsitakse seise, vajadusel nõutakse toitlustuse osakondadel täiendavaid seletuskirju.  Planeeritud parendustegevus: Printida välja, allkirjastada ja arhiveerida kõik inventuuridega seotud dokumendid igakuiselt raamatupidamises.  Planeeritud parendustegevuse elluviija: Asedirektor, toitlustusjuht  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Alates 01.01.2018 Tähelepanek 5.2.7. (kõrge risk): restoranis ja kohvikus ei ole inventuure ettenähtud sagedusega teostatud või puuduvad dokumendid. ERM direktori 16.05.2017 käskkirjaga nr 36 35 kinnitati müügi- ja teenindusosakonna inventuuride läbiviimise sagedus ja komisjonide koosseis. Käskkirja p 3 sätestab, et restoranis ja kohvikus teostatakse iga kuu kogu kaubavaliku inventuur. Auditi käigus palusid siseaudiitorid ERM-is kohapealsete protseduuride käigus 2017. a teostatud igakuiste inventuuride lugemislehti. Siseaudiitorile esitatud lugemislehed olid trükitud järgmistel kuupäevadel36:  12.06.2017  10.07.2017 ja 11.07.2017  04.09.2017  13.11.2017  11.12.2017 Järeldame, et ka inventuurid ise toimusid nendel kuupäevadel. Samas ühtki täiendavat kirjalikku tõendusmaterjali igakuiste inventuuride toimumise aja kohta ei ole. Nimekirjast on näha, et 2017 teisel poolaastal ei ole augustis ja oktoobris restoranis ja kohvikus igakuiseid inventuure teostatud. Vastavus- ja pettuserisk: varude kaitstuse tagamiseks rakendatav üks olulisim sisekontrolli mehhanismidest ei toimi. Inventuuride sagedus on ERM direktori käskkirjaga määratud sagedusest madalam. Puudub regulaarne ülevaade varude tegelikust olukorrast ja seisust. Ettepanek: teostada restoranis ja kohvikus kogu kaubavaliku inventuur iga kuu vastavalt ERM direktori poolt kehtestatule. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Inventuurid on toimunud nõutava sagedusega. Väljavõte BUUMist:  Planeeritud parendustegevus:  Planeeritud parendustegevuse elluviija:  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Tähelepanek 5.2.8. (kõrge risk): restorani ja kohviku igakuiste inventuuride lugemisi on teostanud ka ERM direktori käskkirjas nimetamata töötajad ehk komisjoni mittekuuluvad isikud. Alati ei ole selge, kes on inventuuride ajal varude lugemisi teostanud. ERM direktori 16.05.2017 käskkirjaga nr 36 37 kinnitati müügi- ja teenindusosakonna inventuuride läbiviimise sagedus ja komisjonide koosseis. Restorani ja kohviku inventuurikomisjone on kolm ja nende koosseis on esitatud allolevas tabelis. Tabel „Restorani ja kohviku inventuuri komisjonide koosseis“ 35 B2-6 36 B2-8 37 B2-6 26 Esimees Liige Asendusliige Komisjon nr 1 M.R, toitlustusjuht E.S, abitööline K.R, pearaamatupidaja Komisjon nr 2 K.S, vahetusevanem A.H, teenindaja P.S, raamatupidaja Komisjon nr 3 A.L-A, toitlustusjuhi E.E, vanemteenindaja V.P, asedirektor assistent Tegelikult on 2017. a restorani ja kohviku inventuuride ajal lugemisi teostanud järgmised ERM töötajad38:  R.K, U.H, T.J, S.L, K.L, A.K, K.Õ. Esineb ka lugemislehti, millel on ainult lugejate allkirjad, kuid ei ole selge, kellele need kuuluvad ehk kes on inventuuri lugemised teostanud39. Kuna laovarude eest vastutavat isikut ei ole määratud, siis ei ole täidetud ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi §50 lg 3 ja 52 lg 5 p7 nõue - aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. Vastavus- ja pettuserisk: sisekontrollisüsteem on formaalne ja ei toimi sisuliselt, puudub juhtkonna kontroll protsessi toimimise üle. Võimalik, et lugemist teostab töötaja, kel tekib huvide konflikt, võimalik pettuse või raiskamise risk. Ettepanekud:  tagada, et restorani ja kohviku igakuiseid inventuure teostaksid ERM direktori käskkirjas nimetatud töötajad, vajadusel muuta käskkirjas nimetatud komisjonide koosseisu;  vormistada inventuuri lugemislehed selliselt, et oleks arusaadav, kes on lugemislehe täitnud ja inventuuri teostanud – märkida lugemislehele allkirjade juurde alati ka nimi. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Planeeritud parendustegevus: Laiendatakse komisjonide koosseise, lisatakse lugemislehtedele loetavalt nimed  Planeeritud parendustegevuse elluviija: asedirektor  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: lates märts 2018. Tähelepanek 5.2.9. (keskmine risk): toiduainete varude kajastamise nõudeid ei ole sätestatud ning restorani ja kohviku inventuuride tulemusi ei ole aktiga vormistatud. Nii 2017 kehtinud kui 2018 kehtiv Kultuuriministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri p 17.4 sätestab põhi- ja väheväärtuslike varade ja varude inventeerimise põhimõtted. P 17.4.4 sätestab, et inventuuri tulemused vormistatakse aktiga, mille kinnitavad kõik komisjoni liikmed ja varade eest vastutav isik. Toiduainete varude arvestuse osas KultMin valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri erisusi ette ei näe. Seetõttu tuleks toiduainete varude kajastamine kajastada ERM sisese regulatsiooniga või täiendada valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja. Kui toiduainete varude jooksev saldoandmikus kajastamine ei ole teatud avaliku sektori üksustel olulisuse printsiipi silmas pidades asjakohane, siis aastalõpu inventuur s.h 31.12 bilansis varudena toiduainete laoseisu kajastamine tuleb siiski tagada. Pearaamatupidaja selgituste kohaselt ei tule KultMin valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt varude üle bilansis arvestust pidada40. Auditi käigus selgus, et restorani ja kohviku inventuuride tulemusi ei ole aktiga vormistatud (ei igakuiste ega ka aastainventuuri osas)41. Inventuuri tulemusi kajastavad ainult lugemislehed, kuid koonddokumenti, kuhu oleks kõikide lugemislehtede põhjal märgitud need varud, mille osas tuleb BUUM-i teha korrigeerimiskanded (st nimekiri toiduainete üle- ja puudujäägist), ei ole. Kuna akti ei ole vormistatud ei ole loodud ka regulatsioonidele vastavat alusdokumentatsiooni varude mahakandmiseks lugemise tulemusel. Vastavusrisk: ei ole tagatud bilansis varude õige ja õiglane kajastamine. Inventuuri dokumentatsioon ei ole terviklik ja vastavuses regulatsioonidega. Ettepanekud:  sätestada kas valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas või ERM siseses korras toiduainete varude bilansis kajastamise nõuded; 38 B2-8-5-5, B2-8-5-8, B2-8-5-13, B2-8-5-19, B2-8-5-21 39 B2-8-5-9 kuni B2-8-5-12, B2-8-5-15, B2-8-5-16 kuni B2-8-5-18 40 B2-29 41 B2-22 27  restorani ja kohviku inventuuride tulemused vormistada aktiga. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht: Varude bilansis kajastamise nõuded saavad tuleneda vaid valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjast, mis on ülimuslik ERMi sisese korra suhtes.  Planeeritud parendustegevus: Trükkida BUUMis olevad aktid igakuiselt ka füüsilisel välja ja lisada raamatupidamises hoitavasse inventuuride kausta  Planeeritud parendustegevuse elluviija: asedirektor  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Alates märts 2018 Tähelepanek 5.2.10 (keskmine risk): kohviku ja restorani toiduainete laos ei ole määratud varade eest vastutavat isikut. ERM asedirektori selgituste kohaselt ei võimalda ladude logistika (paiknevad valdavalt köögi avatud tsoonis) määrata vastutavaks isikuks ühte konkreetsete isikut. Juurdepääs toiduainete laole on kõigil köögi töötajatel. Probleemide või kahtluste korral saab kasutada turvasalvestusi ja logi 42. Vastavusrisk: toiduainete lao eest puudub vastutaja, mistõttu ei ole tagatud sisekontrollisüsteemi toimimine laost kaupade väljastamisel ja töökorraldusel Ettepanek: määrata kohviku ja restorani toiduainete laos varade eest vastutav isik. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht:  Ettepanek eeldaks ERMi toitlustuse struktuuri ümberkorraldamist ja hoone ümberehitust ja ei ole seetõttu majanduslikult ratsionaalne ega tehniliselt teostatav. Kuna ERMi toitlustusega seotud laod ja hoiupinnad ei ole muudest toitlustusega seotud ruumidest eraldatud, siis ei ole võimalik lahendada olukorda nii, et määratakse lao eest vastutavaks konkreetsed inimesed, sest juurdepääs kaubale on paratamatult ka teistel toitlustusega seotud isikutel.  Planeeritud parendustegevus: Vajadusel kasutada turvasalvestusi  Planeeritud parendustegevuse elluviija:  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Tähelepanek 5.2.11. (kõrge risk): kohviku ja restorani toiduainete lao varude inventuuri lugemislehtedel on märgitud varude kogused. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend § 52 lg 5 p 3 sätestab, et varude inventeerimisel ei kajastata paberkandjal lugemislehtede korral ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus. ERM restorani ja kohviku toiduainete lao igakuiste inventuuride paberkandjal lugemislehed on eeltäidetud ning nendes on kajastatud varude kogused raamatupidamise andmetel 43. Vastavus- ja pettuserisk: lugejad ei kanna lugemislehele tegelikke varude üle lugemise käigus selgunud andmeid, võimalik varjata varade puudujääki. Pettuseid ja varguseid on võimalik pikaajaliselt varjata. Ettepanek: tagada, et restorani ja kohviku toiduainete lao igakuiste inventuuride paberkandjal lugemislehed ei kajastaks koguseid. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht: Osaliselt märkusega nõus. Kogustega lugemislehed läksid käiku eksituse tõttu. Üldjuhul trükitakse väja nõuetekohased lugemislehed. Samas - kuna inventuuri teostatakse üheaegselt 3 rühmas maja erinevates kohtades (restoran, kohvik, laud), siis puudub inventuuri tegijatel terviktulemist ülevaade. Lõplikud kogused selguvad alles pärast kõikide lugemislehtede sisestamist BUUMi, mistõttu on manipuleerimine vähetõenäoline.  Planeeritud parendustegevus: Inventuuri lehtede printimisel ei lisata koguseid ja hindu  Planeeritud parendustegevuse elluviija: müügijuht  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Alates märts 2018 42 B2-22 43 B2-8-5-1 kuni B2-8-5-23 28 Tähelepanek 5.2.12 (kõrge risk): toitlustusjuht ei kinnita tooraine ja valmistoidu mahakandmisi. Restorani mahakandmisakte ei kinnita jätkuvalt keegi, kohviku mahakandmisaktid on kinnitatud koka poolt. Kui toiduaine rikneb või valmistatud toitu ei suudeta realiseerida, tuleb tooraine/valmistoit maha kanda. Tooraine mahakandmine toob endaga kaasa finantsmõju – kaupa, mida on ostetud, ei kasutata tulu teenimise eesmärgil. Seetõttu on vajalik, et tooraine mahakandmine oleks kinnitatud kõrgemal tasandil kui tooraine kasutamise eest vastutavad töötajad. 2017 läbiviidud analüüsis toodi siseaudiitorite poolt välja, et toidu mahakandmise akte ei kinnitata kellegi poolt ning tehti ettepanek, et sätestaks süsteem, mille kohaselt toitlustusjuht peab nii tooraine kui valmistoidu mahakandmise kinnitama. Toitlustusjuht ei kinnita jätkuvalt tooraine ja valmistoidu mahakandmisi. Tutvusime 07.02.2018 ERM-is kohapeal restorani ja kohviku mahakandmise aktidega (mida hoiti vastavates kaustades restoranis ja kohvikus). Restoranis säilitatud mahakandmise akte ei ole keegi kinnitanud (v.a üks akt) 44, kohviku mahakandmise akte on 2018 aastal hakatud kinnitama koka poolt45. Seega puudub kontrollisüsteem, millega hinnatakse, kas mahakandmine on asjakohane ja korrektne. Samuti ei ole aktidelt selgelt arusaadav, kas kantakse maha ainult riknenud toiduvarusid või ka päeva buffeest ülejäänud valmistoitu (ei kajastata eraldiseisvalt olemasolevates aktides). Toitlustusjuhi sõnul analüüsitakse toidu mahakandmisi tööprotsessi osana järjepidevalt. Spetsiaalset protseduuri selleks kehtestatud ei ole ja seda ei peeta ka vajalikuks. Mahakandmiste analüüs on toitlustusjuhi sõnul tema töö olemuslik ja loomulik osa. Finantsrisk: kui toidu mahakandmisi ei viseerita kõrgema taseme töötaja poolt, esineb oht, et suunatakse mahakandmisele toitu, mida tegelikult on võimalik kasutada või kasutavad seda isiklikuks tarbeks. Võib kaasneda finantskahju ERMile. Ettepanek: sätestada süsteem, mille kohaselt toitlustusjuht peab nii tooraine kui valmistoidu mahakandmise kinnitama. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht: Ettepanek raskesti teostatav. Kui toitlustusjuht peaks kinnitama nii tooraine kui valmistoidu mahakandmisi, siis peaks ta täitma nimetatud kohustusi 6-l päeval nädalas aastaringselt. Formaalne kinnitamine, ehk siis toitlustusjuht allkirjastaks tagantjärele nimetatud aktid, ei kannaks oodatud eesmärki. Hetkel kinnitab mahakandmise akti vatava üksuse vanemkokk. Nende tegevuse pistelist järelevalvet teeb toitlustusjuht.  Planeeritud parendustegevus:  Planeeritud parendustegevuse elluviija:  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: 5.3. Kas toitlustus- ja üritusekorraldamise ning muuseumi kaupluse funktsioone täitev personal on eristatud põhitegevuse koosseisust ning on eristatud riigieelarvelistest kuludest? Hinnang: seoses kulukoha koodide määramisega SAP-is on omatulu teenimisele orienteeritud valdkondade personalikulud finantsarvestuses selgelt eristavad ning üldjuhul on personalikulud majandustegevuse valdkondades tasutud ka omatuludest. Kõikide võlaõiguslike lepingute tasud, olenemata sellest, kas lepinguga osutatav teenus on seotud omatulu teenimisega või mitte, makstakse omatuludest. Esineb üksikuid juhtumeid, kus omatulu teenimisega seotud koosseisulisel kohal on tööjõukulusid tehtud ka riigieelarvest ning rohkem juhtumeid on, kus omatulu teenimisega mitte seotud koosseisulise personali kulud on tehtud omatuludest. Sündmuskorralduses on töötasud 2018 makstud korrektselt ainult omatuludest kuid ka osad põhitegevuse valdkonna töötasud (teeninduskeskus, näituste korraldamine, haridus- ja osalusprogrammide hariduskeskuse osa) on kaetud omatuludest. 44 B2-8-4-4, B2-8-4-13 kuni B2-8-4-19; B2-8-4-21 kuni B2-8-4-27 (kinnitamata aktid) ning B2-8-4-20 (kinnitatud akt) 45 B2-8-3-1, B2-8-3-3, B2-8-3-6; B2-8-3-10 29 Taustainfo: toitlustuses tasuti 2016 august – november toitlustusjuhi ja peakoka töötasu riigieelarvelistest vahenditest ning 2016 detsembri töötasud on paljudel töötajatel tasutud omatulude eelarvest 46. Tähelepanek 5.3.1. (positiivne): toitlustuses (kulukoht OKM85-411) on nii 2017 kui 2018 kõikide töötajate (nii koosseisulised kui võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutavad isikud) tasud makstud omatuludest. Muuseumi poe osas (kulukoht OKM85-410 ja OKM85-412) on nii 2017 kui 2018 makstud kõik tasud omatuludest (v.a ühe töötaja puhkusetasu, vt lähemalt tähelepanek 5.3.3)47. Tähelepanek 5.3.2 (positiivne): omatuludest kaetakse ka põhitegevusega seotud valdkonna kulusid (vaata ka tähelepanekut 2.5):  kõikide võlaõiguslike lepingute tasud, olenemata sellest, kas lepinguga osutatav teenus on seotud omatulu teenimisega või mitte, makstakse omatuludest;  omatuludest on makstud ka koosseisuliste töötajate, kes ei ole seotud omatulu teenivate valdkondadega, tasusid; sündmuskorralduses on töötasud 2018 makstud ainult omatuludest ning ka osad põhitegevuse valdkonna töötasud on kaetud omatuludest. Tähelepanek 5.3.3 (madal risk): muuseumipoe ühe klienditeenindaja puhkusetasu on 2017 makstud riigieelarvest. Omatuludest tuleb teha tulude teenimisega seotud kulud. Riigieelarvest tuleb katta nende valdkondade ja tegevuste kulud, mis ei ole seotud tulu teenimisega. Muuseumipoe (kulukoht OKM85-412) ühe klienditeenindaja puhkusetasu summas 431,12 EUR (koos maksudega) on 2017 tasutud riigieelarvest57. Vastavusrisk: riigieelarvelisi vahendeid ei ole kasutatud sihipäraselt. Ettepanek: omatulu teenimisega seotud valdkondade töötajate töötasud maksta alati omatuludest mitte riigieelarvest. Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht: Tegemist oli RTK poolt tehtud veaga töötaja puhkusekompensatsiooni arvestamisel. Tööjaja oli väga pika perioodi lapsepuhkusel ja tema palgaandmed pärinesid ajast, kui kogu asutuse töötasu maksti riigieelarvest.  Planeeritud parendustegevus:  Planeeritud parendustegevuse elluviija:  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: 5.4. Kas toitlustusvaldkonna töökorraldust on muudetud tagamaks efektiivne toimimine klienditeeninduses? Hinnang: toitlustusvaldkonna töökorraldust on mõnevõrra muudetud - restoranis on teenindajate vaheline tööjaotus ja tsoonid püsivalt jaotatud ning toitlustuse tellimuse kööki edastatav info on viidud üldiselt standardvormile. Samas on mõned tellimuse täitmisega seotud olulised andmed vormilt siiski jätkuvalt puudu, ERM kodulehel kuvatud grupitellimuste piir ei vasta tegelikkusele ja ametlikult ei ole loodud võimalust restoranis ainult laua broneerimiseks. Taustainfo: 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et ERM kodulehel kuvatud grupitellimuste piir ei vasta tegelikkusele ja et ametlikult ei ole loodud võimalust restoranis ainult laua broneerimiseks (ilma toitu ette tellimata); toitlustuse tellimuse kööki edastatav info ei ole standardne, sageli puudub info ka maksmise kohta; puudub kindlus toitlustustellimuste vastuvõtmisel ja toidu valmistamisel toidutalumatusega klientidele toiduohutuse tagamiseks; restorani töökorraldus vajab selgete vastutusalade ja tööjaotuse loomist; restoranis (sh baariosas) esineb juhuseid, kus kassad on ristkasutuses. 46 “ERM tehingute seaduslikkus 2014 – 2016”, auditi aruanne, lk 45 47 B2-16 ja B2-15 57 B2-16, kulukoht OKM85-412 30 Tähelepanek 5.4.1. (positiivne): restoranis on teenindajate vaheline tööjaotus ja tsoonid teoitlustusjuhi hinnangul püsivalt jaotatud. 2017 läbi viidud protsesside analüüsis toodi välja, et restorani teenindajate töökorraldus määratakse igal hommikul ja et teenindajatel ei ole püsivat tööjaotust. 07.02.2018 ERM toitlustusjuhiga läbi viidud intervjuus59 tõi ta välja, et praeguseks on selge tööjaotus määratud. On need, kes on ainult baaris ja segavad joogid ning need, kes teenindavad ja koristavad laudu ning nende vahel omakorda on konkreetsed tsoonid püsivalt jagatud. Sellekohast paikvaatlust kohapeal ei teostatud. Toitlustusjuhi sõnul käsunduslepinguga ajutisi töötajaid kassasse ei lubata (ligipääsuõigused puuduvad). On määratud konkreetsed töötajad, kes saavad kassaga tegeleda. Ülevaade, kes on sisse loginud ja mida sisestanud, on olemas. Auditi käigus ei testinud me süsteemi tegelikku toimimist. Tähelepanek 5.4.2. (madal risk): ERM kodulehel kuvatud grupitellimuste piir ei vasta tegelikkusele ja ametlikult ei ole loodud võimalust restoranis ainult laua broneerimiseks. 2017 läbi viidud protsesside analüüsis toodi välja, et ERM kodulehel kuvatud grupitellimuste piir ei vasta tegelikkusele ja et ametlikult ei ole loodud võimalust restoranis ainult laua broneerimiseks (ilma toitu ette tellimata). Jätkuvalt on ERM kodulehel kuvatud info, et grupimenüüd serveeritakse gruppidele alates 20 külalisest 60. Samas võetakse toitlustusjuhi sõnul vastu ka väiksemaid grupitellimusi 61. ERM kodulehele ei ole loodud elektroonilist laua broneerimise võimalust (ilma toidu ettetellimiseta). Vastavusrisk: väikeste broneeringute haldamine suurendab töökoormust. Ettepanekud:  viia kodulehel kuvatav info kooskõlla tegeliku praktikaga - pidada kinni miinimum grupitellimuse suurusest (20 külalist) või vähendada grupitellimuse miinimum suurust;  vajadusel luua kodulehele elektrooniline laua broneerimise võimalus (ilma toidu ettetellimiseta). Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht: Ettepanek kuulub klienditeeninduse valdkonda ning ei ole otseselt seotud auditiga. Tegu on kliendisõbralikkusega, kus töökoormuse suurenemine kajastub müügikäibes ja kuvandis.  Planeeritud parendustegevus:  Planeeritud parendustegevuse elluviija:  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Tähelepanek 5.4.3. (keskmine risk): toitlustuse tellimuse kööki edastatav info on viidud üldiselt standardvormile, kuid tellimuse täitmisega seotud olulised andmed on vormilt jätkuvalt puudu. 2017 läbi viidud protsesside analüüsis toodi välja, et toitlustuse tellimuse kööki edastatav info ei ole standardne, sageli puudub info ka maksmise kohta. Teostasime 07.02.2018 paikvaatluse ERM restoranis ja kohvikus. Seinal olevad tellimuslehed on nüüd valdavas osas standardsel vormil ning neile on kantud info külastaja organisatsiooni, külastuse kuupäeva, kellaaja, menüü, koguse ja hinna kohta, kuid puuduvad tellija kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, arveldamise info on küll vormile kantud kuid seda pole alati täidetud, samuti puudub info toidu talumatuste kohta62. Lisaks esineb ka tavalisel A4 lehel tellimusi, mida ei ole standardsele vormile kantud 63 ehk nõutud vormil tellimuse vormistamist ei täideta alati. Vastavusriskid: 59 B3-2 lk 4 p 31 60 B2-28 61 B3-2 lk 3 p 27 62 B2-8-8 ja B2-8-7 63 B2-8-7 31  kui ei ole kindlat tellimuslehe vormi, ei ole tagatud, et vormi täitjal on alati meeles kõik vajalik info kliendilt enne tellimuse töösse andmist küsida;  kui info on iga kord erineval kujul, ei suuda kokad efektiivselt neile olulist infot hallata ning mõni oluline detail võib jääda märkamata (erinõuetega (nt talumatusega seoses) portsjonid, kogus, kellaaeg vms);  kui köögi- /restoranipersonal ei ole teadlik, kuidas on kliendiga kokku lepitud tellimuse eest tasumine, võib juhtuda, et klient lahkub ilma arvet tasumata. Võimalik finantskahju ERMile;  kui tellimuslehe vormilt puuduvad kliendi kontaktisiku nimi ja andmed, ei ole vajadusel kiirelt ja efektiivselt võimalik tellija esindajaga kontakti saada. Ettepanekud:  jälgida, et alati kasutatakse standardset tellimuslehe vormi;  täiendada vormi ning lisada sinna ka tellija kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;  täita alati standardvormil olev lahter arveldamise informatsiooni kohta (st tasumise viis). Auditeeritava tagasiside:  Auditeeritava/kliendi seisukoht: Arvesse võetud. Kliendi andmete kontrolli ja tellimuste garantiikirjade haldamisega tegeleb teenindudkeskus, kes garantiikirja olemasolul vormistab BUUMi kliendi ja määratleb kokkulepidud krediidimahu, mis loob eelduse toitlustuse kliendile arvemüügi teostamise kassades. Muul juhul peab klient tasuma teenuste eest sularahas või kaardiga kohapeal.  Planeeritud parendustegevus: Täpsustada vormide ühtsust, eriti mis puudutab erinõuete selget väljatoomist.  Planeeritud parendustegevuse elluviija: toitlustusjuht  Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Alates märts 2018. 6. Kas õueala paviljonide arendamiseks on sõlmitud lepingud ning protsess on olnud kooskõlas riigihangete seaduse, riigiabi reeglitega ning välditud on huvide konflikti? Hinnang: juriidiliselt ei ole paviljonide arendamise projektis olukord muutunud. Lepinguid ei ole ettevõtetega sõlmitud, kuna toetajaid pole juurde leitud ning eelarve ei võimalda projektiga edasi minna. Antud hetkel riigiabi risk toetuse andjate puhul puudub. Juhul kui paviljonidele paigaldatakse reklaamid, siis tuleks riigiabi riski vältimiseks sõlmida reklaamilepingud ja koostada reklaami hinnakiri. 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et ERM on volitanud MTÜ Sõprade Seltsi õueala paviljonidele rahastust leidma ning suunab teemapargi toetajate annetused MTÜsse. Lepinguid kolme toetajaga ei ole sõlmitud. ERM on töötanud Eesti Puidu- ja Metsatööstuse Liidu ning Eesti Puitmajade Liidu liikmesettevõtete ning liitu mittekuuluvate ettevõtete, samuti Eesti Betoonilidu ettevõtete suunal toetajate leidmiseks. Avalikud pakkumised koostööks on tehtud kõigile liitu kuuluvatele ettevõtetele. Teemapargi kontseptsiooni koostamine ning paviljonide rahastajatega läbirääkimised on käinud alates 2015. aasta aprillist, mil sellega tegeles töötaja Rein Kinkar käsunduslepingu raames. Toetajatega on läbirääkimisi peetud reklaamlepingu sõlmimiseks. Novembris 2016 on aruandes kajastatud, et 3 ettevõtet on teinud annetusi Seltsile 55 000 EUR ulatuses. Audiitorid tõid välja, et lepinguid antud ettevõtetega DHS ei kajasta, mistõttu esineb risk, et reklaami- või toetuslepingud on antud ettevõtetega sõlmimata. 4.11.2016 sõlmis ERM-i Sõprade Selts ja ERM-i direktor koostöölepingu, mille kohaselt volitatakse Seltsi otsima ERM-i teemapargile finantseerimisvõimalusi ning Selts osaleb teemapargi elamuslike ning pärimuslike elementide funktsionaalsuse, visuaalsete ning tehniliste lahenduste protsessis. Lepingus on sätestatud Sõprade Seltsi kohustusena suunata annetused teemapargi arendusse. Samal ajal planeeriti 2017. a eelarvesse 60 000 EUR teemapargi arendamiseks ning kultuuriministeeriumile on edastatud lisaeelarve taotlus summas 904 000 EUR Teemapargi arenduseks. Audiitorid tõid aruandes riskina välja lepingud, mis ei ole juriidiliselt korrektsed ning et ettevõtete poolt riigimuuseumile antud toetuste osas puudub seetõttu järelevalve. Auditeeritav kinnitas tookord, et ettevõtetega siduvad kokkulepped puuduvad, mistõttu ka lepinguid sh reklaamilepinguid ühegi ettevõttega sh nimetatud ettevõtetega sõlmitud ei ole. Seeõttu ei ole ka ERMil võimalust seada ettekirjutusi annetajatele. Annetus on ühepoolne akt ja annetaja vaba tahe. Ühepoolne annetus ei eelda lepingut. 32 Juriidiliselt ei ole paviljonide arendamise projektis olukord muutunud. Lepinguid ei ole ettevõtetega sõlmitud, kuna toetajaid pole juurde leitud ning eelarve ei võimalda projektiga edasi minna. Juhul, kui paviljonide ehitust peaks alustatama ning toetajaid reklaamitaks paviljonide seinal, tuleks sõlmida reklaamlepingud ning hinnata reklaami maksumust. Kui tegemist oleks vaid toetusega, mitte reklaamiga, tuleb toetussummasid kajastada TSD-l. Samuti tuleks lepingu sisu vastavalt vormistada, et see ei peegeldaks reklaamteenuse osutamist. Antud olukorras tuleb selgelt eristada, millal muutub tehingu sisu reklaamiteenuseks. Aluseks on lepingupoolte vahelise suhete korraldus ehk kas ja kui palju kohustub raha saaja toetajat tänama. Kui lepingu sisu näeb täpselt ette, kuidas, kus ja kui suurelt peab toetaja logo ja nimi olema välja toodud, on igal juhul tegemist reklaamiga. Antud hetkel riigiabi risk toetuse andjate puhul puudub. Juhul kui paviljonidele paigaldatakse reklaamid, siis tuleks riigiabi riski vältimiseks sõlmida reklaamilepingud ja koostada reklaami hinnakiri. 33 Lisad Lisa 1 „SAP väljavõte kulude jaotuse osas“ Lisa 2 ”Tabelid” Tabel 1 „Näitustega seotud tulud ja kulud 2017 ja 2018“ ERM näituste korraldamine, kulukoht OKM85-402 Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa liik64 grupp 01.01.-31.12.2017 (EUR) 01.01.- 12.02.2018 30 15 ERM peahoone ehitus (ülekantavad -41 177,13 - vahendid) 44 15 Materiaalse ja immateriaalse põhivara -76 287,87 - soetus TULUD 44 3221 Muuseumide ja näituste tasulised +1 080 824,18 +59 307,91 teenused KULUD 20 500 Töötasu -77 424,12 -7712,06 40 -1659,19 -387,17 44 -13 263,49 -1150 20 506 Maksud tööjõukuludelt -26 138,29 -2606,68 40 -560,81 -130,87 44 -4473,94 -388,70 44 5500 Administreerimiskulud -490,67 -0,47 20 5503 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) - 0 44 5513 Sõidukite majandamiskulud - -24,05 44 5514 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia -2070 - kulud 44 5515 Inventari majandamiskulud -5316,89 -41,16 44 5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud -1667 - 20 5525 Kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba -76 506 -18,83 40 aja kulud -89,19 - 44 -229 631,94 -4707,36 KOKKU kulud eelarve liik 20 -180 068,41 -10 337,57 KOKKU kulud eelarve liik 40 -2309,19 -518,04 KOKKU kulud eelarve liik 44 -256 913,93 -6311,74 KOKKU kulud -439 291,53 -17 167,35 64 20 – riigieelarve, 40 – välistoetused, 44 – omatulud 34 Teeninduskeskus, kulukoht OKM85-403 TULUD 44 3221 Tulud kultuuri- ja kunstialasest +25,02 - tegevusest KULUD 20 500 Töötasu -72 082,20 - 44 -28 720,85 -12 047,66 20 506 Maksud tööjõukuludelt -24 310,31 - 44 -9707,61 -4072,10 20 5500 Administreerimiskulud -160,96 - 44 -490,02 -49,75 20 5503 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -168,83 44 -60,44 -353,20 44 5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide -592,9665 - majandamiskulud 44 5513 Sõidukite majandamiskulud -207,74 - 20 5515 Inventari majandamiskulud -1400 - 44 -338 - 44 5525 Kommunikatsioon-, kultuuri- ja vaba -100 - aja sisustamise kulud 20 5539 Muu erivarustus ja materjalid -1176,42 44 -149 KOKKU kulud eelarve liik 20 -99 298,72 - KOKKU kulud eelarve liik 44 -40 366,62 -16 522,71 KOKKU kulud -139 665,34 -16 522,71 Tabel 2 „Toitlustusega seotud tulud ja kulud 2017 ja 2018“ ERM toitlustus, kulukoht OKM85-411 Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa liik66 grupp 01.01.-31.12.2017 (EUR) 01.01.- 12.02.2018 TULUD 44 3221 Tulud: muuseumide ja näituste +1 066 219,24 +91 293,02 tasulised teenused KULUD 20 500 Töötasu 0 - 44 500 Töötasu -391 449,54 -48 922,53 20 506 Maksud tööjõukuludelt 0 - 44 506 Maksud tööjõukuludelt -132 005,69 -16 433,95 44 5500 Administreerimiskulud -487,25 -93,75 44 5502 Uurimis- ja arendustööd -3080 - 44 5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide -34 445,14 -2247,19 20 majandamiskulud - -2509,55 44 5513 Sõidukite majandamiskulud -562,91 - 44 5515 Inventari majandamiskulud -39 498,79 -3794,29 65 Garderoobinumbrid 66 20 – riigieelarve, 44 – omatulud 35 44 5521 Toiduained ja toitlustusteenused -353 284,98 -30 833,61 44 5522 Meditsiinikulud ja hügieenikulud -491 -16,06 44 5525 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba -2285,94 -199,98 aja kulud 44 5532 Eri- ja vormiriietus -1041,72 - 44 5539 Muu erivarustus ja materjalid -3581,09 -216,75 KOKKU kulud eelarve liik 20 0 -2509,55 KOKKU kulud eelarve liik 44 -962 214,05 -104 758,11 KOKKU kulud -962 214,05 -107 267,66 Tabel 3 „Muuseumi poega seotud tulud ja kulud 2017 ja 2018“ ERM müügitalitus, kulukoht OKM85-410 Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa (EUR) liik grupp 01.01.-31.12.2017 01.01.-12.02.2018 TULUD 44 3221 Tulud kultuuri ja kunstialasest +2337,35 +139,62 tegevusest KULUD 44 500 Töötasu -28 293,57 -2550,33 44 506 Maksud tööjõukuludelt -9563,26 -840,35 44 5500 Administreerimiskulud -3511,40 - 44 5503 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -73,63 - 44 5504 Koolituskulud (sh koolituslähetus) -256 - 44 5513 Sõidukite majandamiskulud -449,15 - 44 5525 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba -761 - aja kulud KOKKU kulud eelarve liik 44 -42 908,01 -3390,68 ERM pood, kulukoht OKM85-412 TULUD 44 3221 Tulud kultuuri ja kunstialasest +373 530,41 +19 555,59 tegevusest KULUD 20 500 Töötasu -322,22 - 44 -55 558,02 -4862,54 20 506 Maksud tööjõukuludelt -108,90 - 44 -18 749,37 -1643,54 44 5500 Administreerimiskulud -10 143,05 -627,71 20 5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide - -979,50 44 majandamiskulud -10,70 9,13 44 5515 Inventari majandamiskulud -829,76 - 44 5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud -8955 - 20 5525 Kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja +155 44 kulud -199 922,55 -1900,65 44 5539 Muu erivarustus ja materjalid -750 -72,25 10 608 Muud tegevuskulud (kursivahed) -0,23 KOKKU kulud eelarve liik 10 -0,23 - KOKKU kulud eelarve liik 20 -276,12 -979,50 KOKKU kulud eelarve liik 44 -294 918,45 -9115,82 KOKKU kulud -295 194,80 -10 095,32 36 Tabel 4 „Sündmuskorraldus tellimisel seotud tulud ja kulud 2017 ja 2018“ ERM rendisündmused, kulukoht OKM85-404 Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa (EUR) liik grupp 01.01.-31.12.2017 01.01.-12.02.2018 TULUD 44 3221 Tulud kultuuri- ja kunstialasest - +12 258 tegevusest KULUD 44 500 Töötasu - -1150 44 506 Maksud tööjõukuludelt - -388,7 44 5525 Kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja - -6624 kulud KOKKU kulud eelarve liik 44 - -8162,70 Tabel 5 „Sündmuskorraldus oma projektid seotud tulud ja kulud 2017 ja 2018“ ERM rendisündmused, kulukoht OKM85-401 Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa (EUR) liik grupp 01.01.-31.12.2017 01.01.-12.02.2018 TULUD 44 3221 Tulud kultuuri- ja kunstialasest +52 984,94 +938,33 tegevusest KULUD 20 500 Töötasu -830 - 44 -36 012,13 -2300 44 505 Erisoodustused -5773,25 - 20 506 Maksud tööjõukuludelt -280,54 - 44 -12 172,13 -777,40 44 5503 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -465 - 44 5504 Koolituskulud (sh koolituslähetus) -16,29 - 44 5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide -1498,0767 -40,55 majandamiskulud 44 5513 Sõidukite majandamiskulud -302,77 - 44 5515 Inventari, hoonete ja ruumide -46 327,23 -1765,18 majandamiskulud 20 5525 Kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja -27 694,92 - 44 kulud -278 392,19 -7293,36 KOKKU kulud eelarve liik 20 -28 805,46 - KOKKU kulud eelarve liik 44 -380 959,06 -12 176,49 KOKKU kulud -409 764,52 -12 176,49 Tabel 6 „Haridus- ja osalusprogrammide tulud ja kulud 2017 ja 2018“ ERM hariduskeskus, kulukoht OKM85-310 Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa (EUR) liik grupp 01.01.-31.12.2017 01.01.-12.02.2018 TULUD 67 Viinaköögi riputuskohtade paigaldus 37 44 3221 Tulud kultuuri- ja kunstialasest +190 811,86 +6408,79 tegevusest KULUD 20 500 Töötasu -76 074,29 -8558,57 40 -2433,48 - 4368 -830 - 44 -77 497,56 -4800 20 506 Maksud tööjõukuludelt -25 635,35 -2892,80 40 -822,52 - 43 -280,54 - 44 -26 194,17 -1622,40 20 5500 Administreerimiskulud -62,82 - 44 -39,65 - 20 5503 Lähetused (v.a koolituslähetus) -248,04 - 44 -505,97 - 20 5504 Koolituskulud (sh koolituslähetus) -46,46 - 20 5513 Sõidukite majandamiskulud -160,13 - 20 5515 Inventari, hoonete ja ruumide -1947,77 -17,48 43 majandamiskulud -166,35 - 44 -1021,81 -132 20 5525 Kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja -5336,56 - 40 kulud -125 - 43 -223,96 - 44 -52 293,94 -2449,72 20 5539 Muu erivarustus ja materjalid -219,34 - KOKKU kulud eelarve liik 20 -109 730,76 -11 468,85 KOKKU kulud eelarve liik 40 -3381 - KOKKU kulud eelarve liik 43 -1500,85 - KOKKU kulud eelarve liik 44 -157 553,10 -9004,12 KOKKU kulud -272 165,71 -20 472,97 ERM rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskus, kulukoht OKM85-302 TULUD 44 3221 Tulud kultuuri- ja kunstialasest +6019,32 - tegevusest 43 3500 Saadud tegevuskulude +105,45 - sihtfinantseerimine KOKKU tulud +6124,77 KULUD 20 500 Töötasu -46 910,20 -4433,37 43 -324,40 - 44 -1438 - 20 506 Maksud tööjõukuludelt -15 855,70 -1498,48 43 -109,65 - 44 -486,04 - 20 5503 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -911,53 -39 20 5513 Sõidukite majandamiskulud -115,05 - 20 5515 Inventari majandamiskulud -90 - 43 -712,70 - 44 -837,96 - 68 Muud tulud ja tuludest sõltuvad kulud 38 43 5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud -925 - 44 -7321,15 - 43 5525 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba -4584,77 - 44 aja kulud -3590,88 - KOKKU kulud eelarve liik 20 -63 882,48 -5970,85 KOKKU kulud eelarve liik 43 -6656,52 - KOKKU kulud eelarve liik 44 -13 674,03 - KOKKU kulud -84 213,03 -5970,85 Tabel 7 „Muuseumi poe RKAS makse 2018“69 Kulukoha/ Eelarve Kulukoht/ Eelarve Eelarve Konto- Kontogrupi Konto ressursi konto Konto nimetus Summa ressurss liik konto grupp nimetus (nullideta) nimetus kirjeldus Vahendid Kinnistute, Riigi hoonete ja OKM85- Kinnisvara ruumide Ruumide küte ja 412 ERM pood 20 5511 ASile 5511 majandami 55110000 soojusenergia -62,57 Vahendid Kinnistute, Riigi hoonete ja OKM85- Kinnisvara ruumide 412 ERM pood 20 5511 ASile 5511 majandami 55110100 Ruumide elekter -115,00 Vahendid Kinnistute, Riigi hoonete ja OKM85- Kinnisvara ruumide Ruumide vesi ja 412 ERM pood 20 5511 ASile 5511 majandami 55110200 kanalisatsioon -9,98 Vahendid Kinnistute, Riigi hoonete ja OKM85- Kinnisvara ruumide Ruumide 412 ERM pood 20 5511 ASile 5511 majandami 55110400 korrashoiuteenused -35,82 Vahendid Kinnistute, Riigi hoonete ja OKM85- Kinnisvara ruumide Ruumide üür ja 412 ERM pood 20 5511 ASile 5511 majandami 55110800 rent -756,13 Tabel 8 „Toitlustuse RKAS makse 2018“ Kulukoha/ Eelarve Kulukoht/ Eelarve Eelarve Konto- Kontogrupi Konto resursi konto Konto nimetus Summa resurss liik konto grupp nimetus (nullideta) nimetus kirjeldus Vahendid Kinnistute, Riigi hoonete ja OKM85- ERM Kinnisvara ruumide Ruumide küte ja 411 toitlustus 20 5511 ASile 5511 majandami 55110000 soojusenergia -159,28 Vahendid Kinnistute, Riigi hoonete ja OKM85- ERM Kinnisvara ruumide 411 toitlustus 20 5511 ASile 5511 majandami 55110100 Ruumide elekter -292,74 Vahendid Kinnistute, Riigi hoonete ja OKM85- ERM Kinnisvara ruumide Ruumide vesi ja 411 toitlustus 20 5511 ASile 5511 majandami 55110200 kanalisatsioon -25,41 Vahendid Kinnistute, Riigi hoonete ja OKM85- ERM Kinnisvara ruumide Ruumide 411 toitlustus 20 5511 ASile 5511 majandami 55110400 korrashoiuteenused -107,46 Vahendid Kinnistute, Riigi hoonete ja OKM85- ERM Kinnisvara ruumide Ruumide üür ja 411 toitlustus 20 5511 ASile 5511 majandami 55110800 rent -1 924,66 69 B2-14 sheet “Tehingud” 39 © 2015 Grant Thornton Rimess OÜ Kõik õigused kaitstud. Grant Thornton on kaubamärk, mille all Grant Thorntoni liikmesettevõtted pakuvad oma klientidele auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid ja/või tähendab vastavalt kontekstile kas ühte või enamat liikmesettevõtet. Grant Thornton Rimess OÜ on Grant Thornton International Ltd. (GTIL) liikmesettevõte. GTIL ja liikmesettevõtted ei moodusta ühtset üleilmset äriühingut. GTIL ja iga tema liikmesettevõte on eraldiseisvad juriidilised isikud. Teenuseid osutavad liikmesettevõtted. GTIL ei osuta klientidele teenuseid. GTIL ja tema liikmesettevõtted ei ole üksteise esindajad, ei saa üksteist kohustada ning ei vastuta üksteise tegevuse või tegevusetuse eest. www.grantthornton.ee 40
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel