Eesti Rahva Muuseum
„Omatulu teenivate üksuste finantsarvestus“
Auditi aruanne
Tekstis kasutatavad lühendid:
KulMin - Kultuuriministeerium
ERM – Eesti Rahva Muuseum
RKAS – Riigi Kinnisvara AS
Sisukord
Sissejuhatus 2
Auditi tähelepanekud 8
1
Sissejuhatus
Auditi lähtealused ja kokkuvõte auditi läbiviimisest
Auditi aluseks on Kultuuriministeeriumi ja Grant Thornton Baltic OÜ vahel sõlmitud leping.
Auditi eesmärgiks on analüüsida ja hinnata ERM-i omatulu teenivate üksuste (toitlustus- ja ürituste
korraldamise ning muuseumi kaupluse) finantsarvestust.
Auditi eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised kontrollküsimused:
1. kuidas on korraldatud finantsarvestuses riigieelarvelistest vahenditest ja omatulust kulude tegemise
eristatus tuluteenivate valdkondade lõikes (st majanduskulud ja personalikulud);
2. kas rakendatav finantsarvestussüsteem tagab ülevaate üksuste tulemist sh sisaldab üld- ja kaudseid
kulusid;
3. kas 2017 tulem toitlustuse, ürituste korraldamise ja muuseumi kaupluse valdkonnas kattis
valdkonna otsesed ja kaudsed kulud;
4. kas 2018 prognoositav omatulude suurus on piisav majandus- ja personalikulude katmiseks
omatulu teenivates valdkondades;
5. kas 2017 läbi viidud auditi ja analüüsi ettepanekud on rakendatud või sisse viidud muud
sisekontrollisüsteemid vältimaks varasemalt välja toodud puuduste kordumist:
a. kas kõik asjakohased hinnakomponendid on arvestatud toitlustusvaldkonnas teenuste ja
kaupade omahinna arvestusse;
b. kas laoarvestusse on sisse viidud muudatused laovarude arvestuse, varude planeerimise
ja tellimise ning mahakandmise osas;
c. kas toitlustus- ja üritusekorraldamise ning muuseumi kaupluse funktsioone täitev
personal on eristatud põhitegevuse koosseisust ning on eristatud riigieelarvelistest
kuludest;
d. kas toitlustusvaldkonna töökorraldust on muudetud tagamaks efektiivne toimimine
klienditeeninduses;
6. kas õueala paviljonide arendamiseks on sõlmitud lepingud ning protsess on olnud kooskõlas
riigihangete seaduse, riigiabi reeglitega ning välditud on huvide konflikti.
Auditi ulatus ja hõlmatav periood:
auditiga hõlmatakse ERM omatulu teenivad üksused: toitlustus, ürituste korraldus ja muuseumi
kauplus;
auditeeritavaks perioodiks on 2017 ja seal, kus auditi järelduste tegemiseks vajalik, ka 2018 (näiteks
2018 eelarve, omatulude prognoosid, kulude kajastamine SAP-is jms).
Auditiprotseduuride läbiviimiseks kasutatud meetodid
Viisime läbi intervjuud, teostasime 07.02.2018 paikvaatluse ERM restoranis, kohvikus, köögis ja ladudes,
küsisime täiendavaid selgitusi e-kirja teel, analüüsisime 2017 ja 2018 SAP aruandeid, BUUM väljavõtteid,
2018 eelarvet, restorani ja kohviku 2017 ja 2018 inventuuri dokumentatsiooni (lugemislehed, inventuuri
komisjonide moodustamise käskkiri), toiduvarude tellimise ja mahakandmisega seotud dokumente, ERM
sisemisi regulatsioone riigiabi ja eelarve koostamise osas.
Auditi käigus viidi läbi järgmised intervjuud:
06.02.2018 ERM finantsjuht Rein Kinkar;
07.02.2018 ERM toitlustusjuht Merle Roomets
22.02.2018 Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet
E-kirja teel edastasid materjale ja selgitusi: asedirektor Viljar Pohhomov, pearaamatupidaja Katrin Raitar,
finantsjuht Rein Kinkar, dokumendihaldur Ly Rosenthal.
2
Valdkonda reguleerivad õigusaktid, mis on auditi hinnangu kujundamisel aluseks võetud:
Rahandusministri 11.12.2003 määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse
juhend“
Kultuuriministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri
ERM direktori 06.02.2018 käskkiri nr 1-12/13 “ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri”
ERM direktori 31.05.2017 käskkiri nr 1-12/40 „Eesti Rahva Muuseumi eelarve koostamise ja
täitmise eeskiri“
ERM direktori 16.05.2017 käskkiri nr 1-12/36 „Müügi- ja teenindusosakonna inventuuride
läbiviimise sageduse ja komisjonide koosseisude kinnitamine“
Piirangud:
auditi käigus ei hinnanud me ERM poolt auditeeritud perioodil tehtud kulude sisu,
eesmärgipärasust ja põhjendatust ning tulemi arvutamiseks võeti aluseks kulugruppide kajastamine
SAP-is;
auditi läbiviimisel lähtutakse auditeeritava poolt esitatud andmetest ja informatsioonist;
audit on pistelise iseloomuga, mistõttu ei pruugi ilmneda kõik esinevad rikkumised või puudused;
auditi käigus ei hinnata asutuse tegevuse kooskõla nende seadustega, mis otseselt ei ole seotud
auditi ulatusega.
Auditi viisid ajavahemikul 10.01 – 15.03.2018. a. läbi Siiri Antsmäe (Grant Thornton Baltic OÜ
riskijuhtimisteenuste valdkonna juht), Krisi Pungas (Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste
juhtivnõustaja) ja Liisa Hansar (Grant Thornton Baltic OÜ maksunõustaja).
Audit on läbi viidud lähtudes rahvusvahelistest siseauditi standarditest.
Täname Eesti Rahva Muuseumi ja Kultuuriministeeriumi töötajaid koostöö ja osutatud abi eest auditi
läbiviimisel.
3
Koondhinnang1
Üldhinnang ERM omatulu teenivate üksuste finantsarvestusega seotud sisekontrollisüsteemile: 3 –
toimib, kuid vajab olulisi täiendusi.
Järgnevalt on toodud auditi programmis kajastatud teemade lõikes kontrollküsimuste vastused ja
hinnangu aluseks olevad tähelepanekud.
Auditi programmis püstitatud küsimus Vastus Viide tähelepanekule
1.Kuidas on korraldatud finantsarvestuses On rakendatud Tähelepanekud 1.1 ja
riigieelarvelistest vahenditest ja omatulust kulude olulisi 1.2.
tegemise eristatus tuluteenivate valdkondade lõikes parendusmeetmeid
(st majanduskulud ja personalikulud)?
2.Kas rakendatav finantsarvestussüsteem tagab Osaliselt Tähelepanekud 2.1
ülevaate üksuste tulemist sh sisaldab üld- ja kuni 2.8.
kaudseid kulusid?
3.Kas 2017 tulem toitlustuse, ürituste korraldamise ja Osaliselt Tähelepanekud 3.1 ja
muuseumi kaupluse valdkonnas kattis valdkonna 3.4.
otsesed ja kaudsed kulud?
4.Kas 2018 prognoositav omatulude suurus on piisav Osaliselt Tähelepanekud 4.1
majandus- ja personalikulude katmiseks omatulu kuni 4.4.
teenivates valdkondades?
5.Kas 2017 läbi viidud auditi ja analüüsi ettepanekud Osaliselt Vt alltoodud viiteid
on rakendatud või sisse viidud muud tähelepanekutele
sisekontrollisüsteemid vältimaks varasemalt välja
toodud puuduste kordumist:
5.1. Kas kõik asjakohased hinnakomponendid Jah Tähelepanekud 5.1.1. ja
on arvestatud toitlustusvaldkonnas teenuste 5.1.2.
ja kaupade omahinna arvestusse?
5.2. Kas laoarvestusse on sisse viidud Osaliselt Tähelepanekud 5.2.1
muudatused laovarude arvestuse, varude kuni 5.2.12.
planeerimise ja tellimise ning
mahakandmise osas?
5.3. Kas toitlustus- ja üritusekorraldamise ning Jah Tähelepanekud 5.3.1
muuseumi kaupluse funktsioone täitev kuni 5.3.3.
personal on eristatud põhitegevuse
koosseisust ning on eristatud
riigieelarvelistest kuludest?
5.4. Kas toitlustusvaldkonna töökorraldust on Osaliselt Tähelepanekud 5.4.1
muudetud tagamaks efektiivne toimimine kuni 5.4.3.
klienditeeninduses?
1 Auditi objektile hinnangu andmisel kasutatakse järgmiseid hindamiskriteeriume:
1. Toimib olulises osas - sisekontrollisüsteem on auditeeritud ulatuses tõhus, säästlik, piisav ja toimiv ning annab
juhtidele kindlustunde asutuse tegevuse eesmärkide saavutamise suhtes;
2. Toimib olulises osas, kuid vajab mõningaid täiendusi - sisekontrollisüsteem on auditeeritud ulatuses üldjuhul tõhus,
säästlik, piisav ja toimiv ning annab juhtidele olulises osas kindlustunde asutuse tegevuse eesmärkide saavutamise
suhtes;
3. Toimib, kuid vajab olulisi täiendusi - sisekontrollisüsteem vajab olulisi täiendusi andmaks juhtidele piisava
kindlustunde asutuse tegevuse eesmärkide saavutamise suhtes;
4. Ei toimi – sisekontrollisüsteem või selle olulised osad ei toimi, reeglitest ei peeta kinni ning eksisteerib oluline risk,
et asutuse tegevuse eesmärgid kas jäävad saavutamata või tehakse ebaefektiivseid tegevusi.
4
6.Kas õueala paviljonide arendamiseks on sõlmitud Õueala Vt aruandest osa 6
lepingud ning protsess on olnud kooskõlas arendamisel ei ole
riigihangete seaduse, riigiabi reeglitega ning arenguid
välditud on huvide konflikti? toimunud, seetõttu
ei olnud vastavust
võimalik hinnata
Aruandes kajastatud tähelepanekute puhul on välja toodud kolme liiki riskid:
vastavusrisk – mittevastavus õigusaktidele, sisemistele kordadele, standardile, vms soovitud
ideaalolukorrale;
finantsrisk – kaasneb trahv seoses õigusaktile mittevastavusega, rahaline kahju, saamata jääv tulu,
lisaks kuluv tööjõu ressurss jne;
pettuserisk - esineb süsteemi nõrkus, tänu millele võivad töötajad või kliendid toime panna pettuse.
Tähelepaneku kategooriate selgitus: aruandes kajastatud tähelepanekud on jaotatud nelja kategooriasse.
Kategooriate määratlemiseks kasutame 8-palli skaalat, kus on arvesse võetud, kas viga on süsteemne ning
millised riskid ja mis ulatuses vea esinemisel kaasneval. Kategooriad on järgmised:
positiivne tähelepanek – kontrollitud ulatuses puudusi ei tuvastatud/ süsteemi on tehtud hiljuti
(sh auditi läbiviimise käigus) parendusi, mis aitavad edaspidi auditi käigus tuvastatud puuduste
tekkimist vältida või vähendada;
madala riskiga tähelepanek – tähelepaneku skoor on 1 – 2;
keskmise riskiga tähelepanek – tähelepaneku skoor on 3 – 4;
kõrge riskiga tähelepanek – tähelepaneku skoor on 5 – 8;
Auditi käigus kriitilise riskiga tähelepanekuid ei tehtud. Kõrge ja keskmise riskiga tähelepanekud,
mis auditi käigus tehti, on lühidalt järgmised:
kõikides ERM omatulude teenimisele orienteeritud või nendes olulist osakaalu omavates
tegevussuundades (nt sündmuskorraldus) ei ole 2017 ja 2018 finantsarvestuses eristatud RKAS
igakuist makset omatulu valdkonna kuluna;
2018 on toitlustuse ja muuseumi poe osas raamatupidamises kulude jagamisel arvestatud
proportsionaalselt RKAS igakuine makse (mis on positiivne), kuid see on tasutud riigieelarvest
mitte omatuludest;
muuseumipoe osas ei ole 2018 omatulu eelarves kõiki sinna kuuluvaid kulukomponente kajastatud
(nt tööjõukulusid, RKAS makset (küte, elekter, vesi, korrashoid, üür) ning muud kaudsed kulud).
Osa kuludest on piirsummade eelarves, kuid on ka selliseid kulusid, mida muuseumipoe
kulukohaga ei ole eelarves üldse eristatud (nt RKAS makse osa);
kuigi sisuliselt on toitlustuse ja muuseumipoe 2018 eelarves eristatud, millised kulud on konkreetse
omatulu valdkonnaga seotud, siis tehniliselt sisalduvad need kulud erinevates exceli tabelites ja ei
ole seetõttu ülevaatlikud ja lihtsasti kasutatavad;
SAP väljavõte ei kajasta perioodil 01.01.-31.12.2017 ERM rendisündmuste (kulukoht OKM85-
404) tulusid ja kulusid;
sündmuskorralduse oma projektide tegevusvaldkond kvalifitseerub riigiabiks. Riigiabi reeglid ei
võimalda ebaolulisi kulusid raamatupidamises mitte kajastada;
tugiteenuste kulud (personalijuhtimine, finantsjuhtimine ja raamatupidamisteenused, kindlustus-,
reklaam-, koolitus- ja bürookulud) ei ole valdkondade kulukoha koodiga SAP-is eristatud ning
teenuse kasumlikkuse arvestusse neid võetud ei ole.
osade 2017 a auditis välja toodud puudused toiduainete varudega seotud protsessides on ellu
viimata: sisekäibena kajastatud toiduainete varud kantakse maha, kuid mahakandmise akte endiselt
ei koostata. Võrreldes eelmise auditiga on oluliselt vähenenud miinuses laoseisuga kaubaartikleid,
kuid sellegipoolest esineb üksikuid varusid, mille osas on laoseis jätkuvalt miinuses sadades
kilogrammides;toiduainete lattu on jätkuvalt ligipääs kõikidel, kes pääsevad ka kööki ning laost
toiduainete väljastamist ei registreerita. Varasemat auditi ettepanekut ei ole rakendatud ja riske
maandatud;
5
inventuuri lugemislehti, mis on ainsad lugemist tõendavad dokumendid (sest akte ei vormistata),
ei säilitata asjakohaselt;
restoranis ja kohvikus ei ole inventuure ettenähtud sagedusega teostatud;
restorani ja kohviku igakuiste inventuuride lugemisi on teostanud ka ERM direktori käskkirjas
nimetamata töötajad ehk komisjoni mittekuuluvad isikud. Alati ei ole selge, kes on inventuuride
ajal varude lugemisi teostanud;
toiduainete varude kajastamise nõudeid ei ole sätestatud ning restorani ja kohviku inventuuride
tulemusi ei ole aktiga vormistatud;
kohviku ja restorani toiduainete laos ei ole määratud varade eest vastutavat isikut;
kohviku ja restorani toiduainete lao varude inventuuri lugemislehtedel on märgitud varude
kogused;
toitlustusjuht ei kinnita tooraine ja valmistoidu mahakandmisi. Restorani mahakandmisakte ei
kinnita jätkuvalt keegi, kohviku mahakandmisaktid on kinnitatud koka poolt;
toitlustuse tellimuse kööki edastatav info on viidud üldiselt standardvormile, kuid tellimuse
täitmisega seotud olulised andmed on vormilt jätkuvalt puudu.
Toome siinkohal ka välja olulised positiivsed muutused võrreldes 2017 asta auditi tulemustega:
iga konkreetse tehingu osas kulukoha ja eelarve liigi määramisega SAP-is on omatulude
teenimisega seotud tegevussuundade tulud ja kulud raamatupidamises eristatud. Eristatud on ka
see, millisest eelarve allikast kulud on tehtud;
sündmuskorralduses (nii tellimisel kui oma projektid) on kulud 2018 makstud ainult omatuludest
ning ka osad põhitegevuse valdkonna kulud on kaetud nii omatuludest kui riigieelarvest (kuigi on
riigieelarvelise põhitegevuse kulud);
toitlustuse valdkond oli 2017 aastal kasumis. toitlustuse tulude ja kulude prognoosi kohaselt on
2018 aasta kasumis;
muuseumi pood on 2018 eelarve ja tulude prognoosi kohaselt kasumi piiril;
võib eeldada, et sündmuskorralduse tulem (kulukohaga OKM85-404) on 2018 aastal kasumis;
omatuludest kaetakse ka põhitegevusega seotud valdkonna kulusid:
o kõikide võlaõiguslike lepingute tasud, olenemata sellest, kas lepinguga osutatav teenus on
seotud omatulu teenimisega või mitte, makstakse omatuludest;
o omatuludest on makstud ka koosseisuliste töötajate, kes ei ole seotud omatulu teenivate
valdkondadega, tasusid;
o sündmuskorralduses on töötasud 2018 makstud ainult omatuludest ning ka osad
põhitegevuse valdkonna töötasud on kaetud omatuludest;
o toitlustuses on nii 2017 kui 2018 kõikide töötajate (nii koosseisulised kui võlaõigusliku
lepingu alusel teenuseid osutavad isikud) tasud makstud omatuludest;
alates aprillist 2017 on igakuiselt arvestatud erisoodustust töötajate soodustingimustel
toitlustamisest;
toitlustuses tekkinud jäätmed kogutakse biojäätmete konteinerisse alates 2017 novembrist;
toitlustusjuhi kinnitusel enam töötajad järelejäänud valmistoitu koju kaasa viia ei saa – sisulises
tähenduses toitlustusjuhi kinnitust siseaudiitoritel kontrollida ei olnud võimalik;
toitlustuse tooraine ja kauba tellimused fikseeritakse kirjalikult ning säilitatakse nii, et need on
kättesaadavad kauba vastuvõtjale. Kauba vastuvõtjale on pandud ülesanne kontrollida tellimuslehe
vastavust saatelehe ja üle antavate kaupade/nende kogustega. Tellimuslehel on kätte saadud
kaubad märgistatud.
6
Ülevaade omatulu teenivate valdkondade lõikes eelarvestamisest ja finantsarvestuses kajastamisest ning
finantseerimisallikatest on toodud allolevas tabelis:
Toitlustus (kulukoht Muuseumi pood Sündmuskorraldus
OKM85-411) (kulukoht OKM85- (kulukoht OKM85-
410 ja OKM85-412) 401 ja OKM85-404)
2017 2018 2017 2018 2017 2018
Omatulu eelarves
RKAS makse Ei Jah Ei Ei Ei Ei
Majandamiskulud Ei Jah Ei Ei Ei Ei
Makstud omatulust (44)
RKAS makse Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Majandamiskulud Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Makstud riigieelarvest (20)
RKAS makse Ei Jah Ei Jah Ei Ei
Majandamiskulud Jah Ei Jah Ei Jah Ei
(töötasu) (töötasu) (töötasu)
7
Auditi tähelepanekud
1. Kuidas on korraldatud finantsarvestuses riigieelarvelistest vahenditest ja omatulust
kulude tegemise eristatus tuluteenivate valdkondade lõikes (st majanduskulud ja
personalikulud)?
Hinnang: käesoleva auditi ajaks on rakendatud olulisi parendusmeetmeid eelarve planeerimisel ja kulude
jagamisel riigieelarve ja omatulude vahel. Iga konkreetse tehingu osas kulukoha (näiteks OKM85-410 ja
OKM85-412 muuseumi poe osas ning OKM85-411 toitlustuse osas) ja eelarve liigi määramisega ning selle
kajastamisega SAP-is on omatulude teenimisega seotud tegevussuundade tulud ja kulud raamatupidamises
eristatud. Eristatud on ka see, millisest eelarve allikast kulud on tehtud. Koostatud on kaks sisemist korda
(ERM eelarve koostamise ja täitmise eeskiri ning ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri, mis vajab küll
täiendamist).
Taustainfo: 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et kui üksus tegeleb majandusliku ja
mittemajandusliku tegevusega, peab tagama, et mittemajanduslikuks tegevuseks eraldatud riigieelarvelisi
vahendeid ei saa kasutada majandustegevuse subsideerimiseks. Seda saab eelkõige tagada nii, et riiklikku
rahastamist piiratakse mittemajandusliku tegevuse netokuludega (sh kapitalikulud), mis tehakse kindlaks
raamatupidamisarvestuse selge eristamisega. ERM-is ei ole omatuludest kaetud kõik majandusliku
tegevusega seotud taristu ja muud seotud kulud. Hetkel ei ole ERM toitlustus-, muuseumi kaupluse ja
ürituste korraldamise/ruumide rendiga seotud majandustegevuse kõik kulud kaetud omatuludest, kuna
taristuga seotud kulud kaetakse 100% riigieelarvelistest vahenditest ning tulu teenivate üksuste
majanduskulud ei ole tulu teenivate tegevuste osas eristatud ning kaetud omatuludest (nt osad
personalikulud ja majanduskulud ruumide rendi ja ürituste korraldamise osas).
Tehti ettepanekud a) tagada, et ERM raamatupidamises oleks eristatud raamatupidamislik arvestus
majandustegevuste liikide lõikes b) tagada omatulu teenivate tegevuste osas kulude katmine ainult
omatuludest ja riigiabina antavast tegevusabist, vältides ristsubsideerimist riigiabina mitte käsitletavatest
riigieelarvelistest vahenditest2.
Tähelepanek 1.1. (positiivne): ERM eelarve koostamise ja täitmise eeskiri on direktori poolt
kinnitatud 31.05.20173.
2017 alguses läbi viidud auditis „ERM tehingute seaduslikkus 2014 – 2016“ toodi siseaudiitorite poolt välja,
et mitmed ERM sisemised korrad on puudu, mh eelarve koostamise ja täitmise kord. Käesoleva auditi ajaks
on kord koostatud ja kinnitatud on Eesti Rahva Muuseumi eelarve koostamise ja täitmise eeskiri. Kord
kajastab eelarve koostamise, vastutusalade, eelarve täitmise ja aruandluse korraldust ERM-is.
Tähelepanek 1.2. (positiivne): iga konkreetse tehingu osas kulukoha ja eelarve liigi määramisega
SAP-is on omatulude teenimisega seotud tegevussuundade tulud ja kulud raamatupidamises
eristatud. Eristatud on ka see, millisest eelarve allikast kulud on tehtud.
Kui üksus tegeleb majandusliku ja mittemajandusliku tegevusega, peab tagama, et mittemajandusliku
tegevuse riiklikku rahastamist ei saa kasutada majandustegevuse ristsubsideerimiseks. Seda saab eelkõige
tagada nii, et riiklikku rahastamist piiratakse mittemajandusliku tegevuse netokuludega (sealhulgas
kapitalikulud), mis tehakse kindlaks raamatupidamisarvestuse selge eristamisega 4.
Kui 2017 läbi viidud auditi käigus selgus, et ERM ei ole eristanud riigiabi saavates valdkondades eraldisesivat
raamatupidamist, siis käesoleva auditi ajaks on rakendatud olulisi parendusmeetmeid – on loodud selge
süsteem tulude ja kulude planeerimiseks ja kulude kajastamiseks eristades riigieelarvelisi ja omatulusid
teenivad valdkonnad. Iga konkreetse tehingu osas kulukoha (näiteks OKM85-410 ja OKM85-412
muuseumi poe osas ning OKM85-411 toitlustuse osas) ja eelarve liigi määramisega ning selle kajastamisega
SAP-is on loodud süsteem omatulude teenimisega seotud tegevussuundade tulude ja kulude
raamatupidamise eristamise tagamiseks. Eristatud on ka see, millisest eelarve allikast kulud on tehtud. Vt
lähemalt ka aruande lisast 1, SAP väljavõte kulude jaotuse osas.
2 Eesti Rahva Muuseumi protsesside analüüsi aruanne, lk 9-10
3 B2-3
4 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta (2016/C 262/01) P 206
8
Tähelepanek 1.3. (madal risk): siseaudiitorite ERM´is viibimise ajal kinnitati ERM direktori käskkirjaga
06.02.2018 ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri 5, kuid kord vajab vormistuslikult ja sisulisi muudatusi.
Kultuuriministeeriumilt saadud tagasiside kohaselt ei ole korra punktis 1.2 viidatud õigetele õigusaktidele.
Sisuline muudatuste vajadus tuleneb riigiabi mõiste käsitlemisest ja vajadusest lisada sündmuskorraldus
punkti 2.2 kui majandustegevus. (vt. ka tähelepanek 2.4)
Vastavusrisk: kord ei ole kooskõlas KulMin valitsemisala regulatsioonidega; kord ei ole kooskõlas riigiabi
reeglitega.
Ettepanek: viia ERM eelarve koostamise ja täitmise eeskirja sisse vajalikud muudatused.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Täpsustav märkus Taustainfo osas:
- ERMi raamatupidamises toimub arvestus majandustegevuste liikide lõikes.
- Osalist liikidevahelist ristsubsideerimist, kuid seda vaid kulude formaalsel kajastamisel, ei
õnnestu vältida objektiivsetel põhjustel. Omatulude valdkondade lõplik tulemi arvestus võtab
arvesse mõlema liigi alt tehtud kulud. Otseste kulude puhul juba SAP keskkonnas, ülejäänus
analüütiliselt.
Planeeritud parendustegevus: Viia ERM riigiabi reeglite järgimise eeskirja sisse vajalikud muudatused.
Planeeritud parendustegevuse elluviija: finantsjuht
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QII 2018
2. Kas rakendatav finantsarvestussüsteem tagab ülevaate üksuste tulemist sh sisaldab
üld- ja kaudseid kulusid?
Hinnang: rakendatav finantsarvestussüsteem raamatupidamise osas võimaldab üldiselt ülevaadet üksuste
tulemist. Kuid kõikides ERM omatulude teenimisele orienteeritud või nendes olulist osakaalu
omavates tegevussuundades ei ole 2017 ja 2018 finantsarvestuses eristatud RKAS igakuist makset
omatulu valdkonna kuluna ning muuseumipoe osas ei ole 2018 omatulu eelarves kõiki sinna kuuluvaid
kulukomponente kajastatud. Toitlustuse ja muuseumi poe osas on RKAS igakuine makse eelarvestatud
omatuludesse küll 2018 aastal, kuid nii 2017 kui 2018 on see tasutud riigieelarvest mitte omatuludest. Kuigi
sisuliselt on toitlustuse ja muuseumipoe eelarves eristatud, millised kulud on konkreetse omatulu
valdkonnaga seotud, siis tehniliselt sisalduvad need kulud erinevates exceli tabelites ja ei ole seetõttu
ülevaatlikud ja lihtsasti kasutatavad.
Tähelepanek 2.1. (positiivne): toitlustusteenuse osutamisega seotud inventar on SAP-is kajastatud
toitlustuse kulukoha all.
Siseaudiitorite poolt toodi 2017 analüüsis välja, et toitlustuse osas tuleks tulemi arvestamisel arvesse võtta
ka teenuse osutamisega seotud (väike)vara hangetega (nt tegevuse käivitamiseks vajalikud väikevahendid,
mööbel, nõud) seotud kulud. Raamatupidamises (SAP aruanne EA003) on nii 2017 kui 2018 kulukoha
OKM85-411 (ERM toitlustus) all kajastatud ka inventar ja selle tarvikud, inventari rent, inventari hooldus-
ja remonditeenused. Näiteks: nõud, laudlinad, mööbel, salvrätid, pesemisteenus, soojenduslambid jne6. 2017
ja 2018 on taolised kulud tasutud omatuludest.
Tähelepanek 2.2. (kõrge risk): kõikides ERM omatulude teenimisele orienteeritud või nendes
olulist osakaalu omavates tegevussuundades ei ole 2017 ja 2018 finantsarvestuses eristatud RKAS
igakuist makset omatulu valdkonna kuluna.
ERM-i direktori 06.02.2018 käskkirjaga nr 1-12/13 kinnitati ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri7.
Vastavalt eeskirja punktile 1.4 on ERMi omatulude teenimisele orienteeritud või selles olulist osakaalu
omavad tegevussuunad järgmised:
näitused (SAP kulukoht OKM85-402 ja OKM85-403)
toitlustus (SAP kulukoht OKM85-411)
5 B2-4
6 B2-24 (algandmed B2-14 sheet “Tehingud” ja B2-7 sheet “Tehingud”)
7 B2-4
9
muuseumipood (SAP kulukoht OKM85-410 ja OKM85-412)
sündmuskorraldus tellimisel (SAP kulukoht OKM85-404)
sündmuskorraldus oma projektid (SAP kulukoht OKM85-401)
haridus- ja osalusprogrammid (SAP kulukoht OKM85-310 ja OKM85-302)
Eelnimetatud valdkondadest kahes (toitlustus ja muuseumi pood) on 2018 arvestatud proportsionaalselt
RKAS maksega, teistes aga mitte (vt tööpaberi lisast tabelid 1 kuni 6). 2017 ei ole üheski nimetatud
valdkonnas finantsarvestuses eristatud RKAS igakuist makset.
Valdkonna „sündmuskorraldus tellimisel“ osas sätestab ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri p 3.2.1.2, et
selles tegevusvaldkonnas loetakse ruumide kasutusperioodide lühiajalisuse tõttu kommunaalkulude
(ruumide küte ja soojusenergia, elekter, vesi ja kanalisatsioon, korrashoid, üür ja rent) osakaal ebaoluliseks
ja eristamist ei toimu. Tegemist ei ole õigustatud ja põhjendatud alusega kulusid mitte jagada.
Finantsrisk: finantsarvestussüsteem ei taga terviklikku ülevaadet üksuste tulemist.
Ettepanek: arvestada kõikide omatulude teenimisele orienteeritud või nendes olulist osakaalu omavate
tegevussuundade osas igakuine RKAS makse eelarvesse ning eristada see vastava kulukoha koodiga
finantsarvestuses.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Märkus: RKAS igakuise arve sisu on määratud üüriteatisega, mille koostab RKAS eelmisel aastal
tehtud prognoosi põhjal ja millel puudub otsene seos perioodi tegelike tekkepõhiste kuludega. Seega
sisaldab üldkulude eristamise metoodika paratamatult kokkuleppeid aktsepteeritavate usalduspiiride
osas jättes ülejäänus ruumi kvalitatiivsele interpreteerimisele lähtudes analüüsi eesmärgist.
Üldkulude eristamist peab ERM kriitiliseks omatulu valdkondades, mis ei ole ERM põhimäärusest
tulenev tegevus. Sellisteks on toitlustus OKM85-411 ja sündmuskorraldus tellimisel OKM85-404, kus
ka alates 2018 eristamine toimub kas SAPis või analüütiliselt. Sealhulgas RKAS makse jagamine omab
nende puhul sisulist mõtet vaid toitlustuses.
Üldkulusid eristamata/lisamata on Muuseumipoe OKM85-410, OKM85-412 tulude ja otseste kulude
tulem SAP andmetel 2017 36tuh€ e tulusus 9,7%. Eeldusel, et muuseumipood kujutab endast osa
põhitegevusest, oleks aktsepteeritav ka negatiivne tulemus. Samas positiivse tulemi korral jääks tulukuse
määr alla pisku e 20%. Mõlemal juhul üldkulude täiendav arvestus riigiabi seisukohast olukorda ei
muuda. Kõik muuseumipoe otsesed kulud kaetakse omatuludest. 2018 toimub proaktiivselt ka RKAS
üürimakse eristamine muuseumipoe osas.
Piletitulu on seotud näitusetegevusega (OKM85-402, OKM85-403) ning ERMi põhimäärusest tulenev
üks peamisi tegevussuundi. Seetõttu on iseenesestmõistetav kulude katmine eeskätt riigieelarvest, mida
vajadusel toetab omatulu. Üldkulude täiendav jagamine ei anna näitusetegevuse analüüsil juurde olulist
infot ei riigiabi ega juhtimise seisukohast. Oluline on seejuures teada, et piletitulu ületas 2017.a.
näitusetegevuse otseseid, mõlemast allikast tehtud kulusid 381tuh€. Sellega kompenseeriti olulisel
määral ka teiste põhitegevuste riigieelarvelise finantseerimise nappust - nagu näiteks oma
sündmuskorraldus ja õpi- ning osalusprogrammid (kokku -411tuh€).
Sündmuskorraldus tellimisel (OKM85-404) valdkonnas ei ole RKAS kommunaal- ja üürikulude
proportsionaalne arvestus mõistlik ega tänaseid reegleid arvestades ka võimalik.
o Kuna rendisündmused on ajaliselt piiratud mõne tunniga, siis eeldaks see arvestuse alusena
näitajat €/m2 tunnis. Näide A-ala suurima rendiürituste pinna (nn sillapealne) arvestuslike
kommunaalkuludega: 4,88€/m2*897m2*6tundi /(30päeva*24tundi)<36€/rendisündmus.
Konverentsiruumid on ca 20x väiksemad ja sündmused neis reeglina 2x lühemad.
Hinnanguline arvestuslik RKAS kulu keskmise konverentsiruumi osas
36/20/2<1€/sündmus. Samas suurendaks see oluliselt RTK poolt töödeldavate tehingute
mahtu. Otstarbekas on aktsepteerida olulisuse printsiipi üldkulude eristamisel.
o RKAS üüri- ja kommunaalkulude arve esitatakse kalendrikuu alguses, kui ei ole veel lõplikult
teada jooksva perioodi rendisündmuste maht.
Planeeritud parendustegevus: Otsustada muuseumipoe puhul lisaks RKAS makse jagamisele ka muude
üldkulude lülitamine detailse arvestuse koosseisu peale ülaltoodud asjaolude täpsustamist.
Planeeritud parendustegevuse elluviija: ERM finantsjuht
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QII 2018.
10
Tähelepanek 2.3. (kõrge risk): 2018 on toitlustuse ja muuseumi poe osas raamatupidamises kulude
jagamisel arvestatud proportsionaalselt RKAS igakuine makse (küte, vesi, elekter, kanalisatsioon,
ruumide korrashoid, rent) ning see on kajastatud SAP-is vastava kulukoha koodiga8 kuid RKAS igakuine
makse on tasutud riigieelarvest mitte omatuludest.
Tulu teenimisega seotud valdkondade kulud tuleb teha teenitud tuludest. ERM on omatulu teenivate
üksuste- toitlustuse ja muuseumi poe, osas arvestanud proportsionaalselt välja RKAS-le tehtava makse
(küte, vesi, elekter, kanalisatsioon, ruumide korrashoid, rent) ning kajastanud selle SAP-is vastava kulukoha
koodiga. Kuid RKAS maksed on tasutud riigieelarvelistest vahenditest mitte omatuludest9 (vt aruande lisast
tabelid 7 ja 8)
Vastavusrisk: riigieelarvest toetatakse omatulu teenimisega seotud üksusi. Eelarve mittesihipärane
kasutamine. Riigiabi reeglite rikkumine. Valdkonna tulemi vale arvestus.
Ettepanek: tasuda omatulu teenivate üksuste osas proportsionaalselt arvestatud RKAS makse omatuludest
(eelarve liik 44) mitte riigieelarvest (eelarve liik 20).
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
RKAS igakuise makse osaline kajastamine omatulude allikast on finantseerimisest tulenevalt
teostamatu. Maksed RKASile on ERMile kinnitatud riigieelarve eraldiste koosseisus eraldi reana. Selle
kajastamiseks muust allikast ei näe ERM täna võimalust. Omatulude valdkondade tulemi arvestus võtab
arvesse mõlema liigi alt kajastatud kulud. Otseste kulude puhul juba SAP keskkonnas, ülejäänus
analüütiliselt.
Planeeritud parendustegevus:
Planeeritud parendustegevuse elluviija:
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg:
Tähelepanek 2.4. (kõrge risk): muuseumipoe osas ei ole 2018 omatulu eelarves kõiki sinna
kuuluvaid kulukomponente kajastatud.
2018 muuseumipoe omatulu eelarves on kuludena kajastatud ainult ostud varudesse. Tööjõukulusid, RKAS
makset (küte, elekter, vesi, korrashoid, üür) ning muid kaudseid kulusid omatulu eelarve 10 ei kajasta. Osa
kuludest on piirsummade eelarves (vt tähelepanek 2.7), kuid on ka selliseid kulusid, mida muuseumipoe
kulukohaga ei ole eelarves üldse eristatud (nt RKAS makse osa).
Seejuures raamatupidamises peetakse kulukoha „muuseumipood“ kulude üle terviklikku arvestust (vt
tähelepanek 1.2 ja aruande lisast tabel 3).
Vastavusrisk: omatulude eelarve ei ole ülevaatlik ja terviklik. Juhtimisotsuste aluseks olev info ei ole selge
ja üheselt arusaadav. Liigne ajakulu eelarvest tervikliku ülevaate saamisel.
Ettepanek: kajastada muuseumipoe omatulude eelarves kõik tulu teenimisega seotud tulud ja kulud.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
ERMi omatulude eelarve (sh muuseumipood) kajastab eranditult vaid tulusid ja tulude teenimise
mahust otseselt sõltuvaid kulusid (põhiliselt kaubakulu, aga ka nt giiditeenuste tuluga kaasnevad
giiditasud). Müügimahust mittesõltuvad kulud sh püsikulud on eelarvestatud tööjõu ning piirsummade
eelarvetes. Riigieelarveliste investeeringute kinnitatud eelarve kajastub piirsummade eelarves.
Kokkuvõttes kolmene jaotus tuleneb eelarvete erinevast suhestumisest osakondade vastutusaladega,
seosest ERMile kinnitatud isikkoosseisuga ning täiesti erinevast planeerimise metoodikast omatulu
puhul. Andmeid eelarveosade vahel ei dubleerita, selleks on vastav aruanne. Osakondade (kulukohtade)
kaupa grupeeritud tulud ja kõik kulukohaga seotud kulud kuude ja eelarveliikide kaupa (sh nii eelarve
kui selle jooksev täitmine) kajastuvad omaette aruandes, mis integreerib 3 eelarve osa ja SAPist
eksporditavad andmed tegeliku täitmise kohta. Aruanne on tervikliku eelarvemudeli osa. Paraku oli see
2018 osas veel genereerimata tulenevalt muudatustest 2018 eelarve sisendandmete struktuuris
(eksperthinnangud 2017 versus empiirilised andmed 2018) ning kuna eelarve kinnitamiseks ei olnud
lõplikult selgunud eelarveaasta I kuu tulemused. 2017.a. osas on nimetatud aruanne auditi käigus
8 B2-14 sheet “Tehingud”
9 B2-14 sheet “Tehingud”
10 B2-9-2 sheet “MPOOD”
11
esitatud. Erinevas lõikes täiendavate aruannete genereerimine ei ole probleem, kuna eelarve koostamise
lähtematerjal on piisavalt detailne.
Planeeritud parendustegevus: Realiseerida eelarve ja selle täitmise koondvorm kulukohtade lõikes ka
2018 a osas.
Planeeritud parendustegevuse elluviija: finantsjuht
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QI 2018
Tähelepanek 2.5. (positiivne): sündmuskorralduses (nii tellimisel kui oma projektid) on kulud 2018
makstud ainult omatuludest ning põhitegevuse valdkonna kulud on kaetud nii omatuludest kui ka
riigieelarvest (kuigi on riigieelarvelise põhitegevuse kulud).
Lisaks toitlustusele ja muuseumi poele on ERM direktori käskkirjaga11 omatulu teenivate või nendes olulist
osakaalu omavate valdkondadena nimetatud veel:
näituste korraldamine (kulukoht OKM85-402)
teeninduskeskus (kulukoht OKM85-403)
sündmuskorraldus tellimisel (kulukoht OKM85-404)
sündmuskorraldus oma projektid (kulukoht OKM85-401)
haridus- ja osalusprogrammid (kulukohad OKM85-310 ja OKM85-302)
Siseaudiitorid on seisukohal, et omatulu teenivaks valdkonnaks määratlemine on põhjendatud ainult
sündmuskorralduse osas (kulukoht OKM85-404 ja kulukoht OKM85-401) ning teised valdkonnad on
seotud ERM põhitegevusega. 2017 ja 2018 on kulusid tehtud järgmistest eelarveallikatest:
näituste korraldamine (kulukoht OKM85-402) – 2018 on riigieelarvest tasutud järgmiseid kulusid:
töötasu, maksud tööjõukuludelt, näituse ettevalmistamisega seotud kulu ning omatuludest
järgmised kulud: töötasu, maksud tööjõukuludelt, administreerimiskulud, sõidukite
majandamiskulud, erinevad hooldustööd, kujundustööd, kutsed, näituse ülespanekuga seotud
materjalid jne. Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast, tabel 1;
teeninduskeskus (kulukoht OKM85-403) – 2018 on kulusid tehtud ainult omatuludest (2017 tehti
nii riigieelarvest kui omatuludest) ning omatuludest on 2018 tehtud järgmised kulud: töötasu,
maksud tööjõukuludelt, administreerimiskulud (termorull) ja lähetuskulud. Vt kulude jaotust
lähemalt ka aruande lisast, tabel 1;
sündmuskorraldus tellimisel (kulukoht OKM85-404) – 2017 ei ole kulukoha all üldse kulusid
kajastatud, 2018 on kulu koha all kajastatud ainult omatuludest tehtud kulud, mis on olnud
järgmised: töötasu, maksud tööjõukuludelt ning kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja kulud
(helitehniline teenindamine ning ERM kirjaplokk) Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast,
tabel 4;
sündmuskorraldus oma projektid (kulukoht OKM85-401) – 2017 on tehtud kulusid nii
omatuludest kui riigieelarvest, 2018 on tehtud kulusid ainult omatuludest ning nendeks on olnud:
töötasu, maksud tööjõukuludelt, kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud
(lillepotiümbris), inventari, hoonete ja ruumide majandamiskulud (lillepotiümbris, datavideo,
kardinavuaal jms) ning kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja kulud (helitehniline teenindamine,
kostüümiriie, pintslid jms) Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast, tabel 5;
haridus- ja osalusprogrammid (kulukoht OKM85-310) – nii 2017 kui 2018 on kulusid tehtud nii
riigieelarvest kui omatuludest. 2018 on töötasu kui maksud tööjõukuludelt tasutud osaliselt
riigieelarvest ja osaliselt omatuludest. Ka teiste kulugruppide osas on kulusid tehtud erinevatest
allikatest Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast, tabel 6;
haridus- ja osalusprogrammid (kulukoht OKM85-302) – 2017 on kulusid tehtud nii riigieelarvest
kui omatuludest ning 2018 on kulusid tehtud ainult riigieelarvest (töötasu ja maksud tööjõukuludelt
ning lähetuskulud) Vt kulude jaotust lähemalt ka aruande lisast, tabel 6
Kas kulusid on tehtud Kas kulusid on tehtud Viide tabelile aruande lisas
omatulust? riigieelarvest? (täpsem ülevaade kuludest)
2017 2018 2017 2018
OKM85-402 Jah Jah Jah Jah Tabel 1
12
OKM85-403 Jah Jah Jah Ei Tabel 1
OKM85-404 - Jah - Ei Tabel 4
OKM85-401 Jah Jah Jah Ei Tabel 5
OKM85-310 Jah Jah Jah Jah Tabel 6
OKM85-302 Jah Ei Jah Jah Tabel 6
Siinkohal on aga oluline võtta arvesse käesolevas aruandes kajastatud tähelepanekuid, mis rõhutavad
majandustegevuse valdkondades väga selgelt kõigi otseste ja kaudsete kulude majandustegevuse kuluna
kajastamist raamatupidamist ning nende tasumist omatuludest. Kui nimetatud valdkonna arvestuses täna
esinevad puudused on kõrvaldatud ehk on kindlus, et arvestus antud osas on korrektne saab kasumi
olemasolul kindlustundega tasuda ka põhitegevuse kulusid omatuludest.
Tähelepanek 2.6. (madal risk): kuigi raamatupidamises on muuseumi poe kulukoha all eristatud
RKAS makse, siis ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri välistab sellise töökorralduse valesti.
ERM-i direktori 06.02.2018 käskkirjaga nr 1-12/13 kinnitati ERM riigiabi reeglite järgimise eeskiri13.
Eeskirja punktis 3.2.11 on sätestatud, et toitlustuse valdkonnas eristatakse üüri- ja kommunaalkulusid arvete
alusel vastava kulukoha all proportsionaalselt kasutatava pinna osakaaluga.
2018 SA aruanne EA003 kohaselt eristatakse üüri- ja kommunaalkulusid ehk RKAS igakuist makset ka
muuseumipoe osas (vt ka tähelepanek 2.3) ja siseaudiitorite hinnangul on see oma loomult korrektne, kuna
muuseumi pood on omatulu teeniv üksus. Kuid sellekohast põhimõtet riigiabi reeglite järgimise eeskiri ei
kajasta. Vastupidi, eeskiri rõhutab, et muuseumi pood kvalifitseerub riigiabile (p 2.3) (ei ole korra kohaselt
maandustegevus), mistõttu seal kulude eristamist ei toimu (p 2.5, 3.4).
Vastavusrisk: sisemised eeskirjad ja tegelik praktika kulude eristamisel on vastuoluline, süsteemi toimimine
on ebaselge. Olukord viitab sisekontrollisüsteemi nõrkusele. Finantsarvestuse põhimõtted ei ole terviklikud.
Riigiabi muuseumi kauplusele, mille osas ei ole nõudeid täidetud.
Ettepanek: viia riigiabi reeglite järgmise eeskirja sisse muudatused sätestamaks muuseumi pood omatulu
teenivaks valdkonnaks ning tagada raamatupidamises eristatuse nõude täitmine.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Viidatud ERMi eeskiri p1.4.3 ja p2.2. asetavad muuseumipoe ERMi põhimääruses loetletud tegevuste
hulka kuid ei välista mistahes detailsusega arvestuspõhimõtete rakendamist informatiivsuse huvides.
Planeeritud parendustegevus:
Planeeritud parendustegevuse elluviija:
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg:
Tähelepanek 2.7. (keskmine risk): kuigi sisuliselt on toitlustuse ja muuseumipoe 2018 eelarves
eristatud, millised kulud on konkreetse omatulu valdkonnaga seotud, siis tehniliselt sisalduvad
need kulud erinevates exceli tabelites ja ei ole seetõttu ülevaatlikud ja lihtsasti kasutatavad.
ERM eelarve koostamise ja täitmise eeskiri p 1.11 sätestab, et ERMis koostatakse alljärgnevate valdkondade
eelarved:
tööjõu püsikulude eelarve (v.a lühiajalised projektipõhised tööjõu kulud ning omatulude mahust
otseselt sõltuvad hooajalised tööjõu kulud);
eelarveüksuste piirsummade eelarved;
eelarveüksuste omatulude ja neist otseselt sõltuvate kulude (majandustegevuste) eelarved;
riigieelarveliste investeeringute eelarve.
ERM 2018 eelarve on kinnitatud 31.01.2018 14. Eelarves on tulude ja kulude lõikes eristatud, millised on
riigieelarve tulud/kulud ja millised muuseumi majandustegevusest tulenevate laekumistega seotud
tulud/kulud. Kinnitatud eelarve detailsusaste jääb 4-kohaliste artiklite tasemele.
14 B2-2
13
Kinnitatud eelarve aluseks on ERM finantsjuhi poolt excelis koostatud kolm eelarvetabelit (omatulud,
tööjõukulud, piirsummad), mis sisaldavad nii 2017. a numbrilisi näitajaid (nii kulu kui teenitud tulu osas) kui
ka 2017 näitajate alusel koostatud 2018 prognoose15.
Näiteks: toitlustuse osas on omatulu eelarve tabelis16 fikseeritud järgmised kulud:
ostud varudesse
tööjõukulud
RKAS makse (küte, elekter, vesi, korrashoid, üür)
admin. kulud
IT-kulud (BUUM-i litsentsi kasutajatasud ja makseterminalide rent).
Toitlustamisega seondub tegelikkuses aga veel kulusid ning need on toitlustuse kulukohaga määratud
piirsummade eelarve tabelis17 (mitte omatulu eelarve tabelis). Nendeks kuludeks 2018 osas on (kuuluvad
seejuures samuti tasumisele omatuludest):
EAÜCd EAÜNimi EALiikCd Selgitus Sum
Mööbel (lauad, toolid, põrand,
411 Toitlustus 44 varjud) 7 500
411 Toitlustus 44 Seadmed kallimad kui 500 1 667
Põhivara (Induktsioonpliit Ardox
411 Toitlustus 44 IE 4) 6 667
411 Toitlustus 44 Seadmed kallimad kui 500 3 750
Köök väikevahendid (gn, sõelad,
411 Toitlustus 44 noad jne) 5 000
411 Toitlustus 44 Nõud (dieta logo) 6 667
411 Toitlustus 44 Nõud 3 333
411 Toitlustus 44 Tööriietus 1 333
411 Toitlustus 44 Puhastusvahendid 15 000
411 Toitlustus 44 Pesuteenus 15 000
411 Toitlustus 44 Köögitehnika hooldud 3 000
Kuluvahendid (kindad,
411 Toitlustus 44 ühekordsed nõud jne) 2 000
411 Toitlustus 44 Dekoratsioon 2 000
411 Toitlustus 44 Kontoritarbed 500
411 Toitlustus 44 Autorikaitse 1 200
Transpordikompensatsioonid
411 Toitlustus 44 (takso, isikliku sõiduk kasutamine) 583
411 Toitlustus 44 sisriiklikud lähetused 450
Toitlustusega seotud tööjõukulud on kajastatud nii omatulu eelarvetabelis 18 kui ka tööjõukulude
eelarvetabelis kus eelarveallikaks on neile määratud 44 ehk omatulu.
Seejuures raamatupidamises (SAP) kajastatakse kõik vastava omatulu valdkonnaga seotud kulud kulukoodi
määramisega vastava omatulu all ehk on terviklikult ühes kohas koos.
Ka muuseumipoe osas on sarnane lähenemine. Omatulu eelarve tabelis 19 on kajastatud ostud varudesse
ning piirsummade eelarves (v.t järgmist tabelit) kajastuvad järgmised kulud 20 ehk varude eelarvet antud
tabelis kajastatud ei ole.
15 B2-9-1 kuni B2-9-4
16 B2-9-2 sheet “TOIT”
17 B2-9-3 sheet “PS Base” EAÜnimi “Toitlustus”
18 B2-9-2 sheet “TOIT” ja B2-9-4
19 B2-9-2 sheet “MPOOD”
20 B2-9-3 sheet “PS Base” EAÜnimi “Muusuemipood”
14
EAÜCd EAÜNimi EALiikCd Selgitus Sum
412 Muuseumipood 44 Markeerimistarvikud 1 500
412 Muuseumipood 44 Väljapaneku abivahendid 833
412 Muuseumipood 44 Poe inventar 750
412 Muuseumipood 44 Puhastusvahendid ja -tarvikud 208
Pakkevahendid (ostukotid,
kinkekarbid, termokile,
412 Muuseumipood 44 mulliümbrikud) 4 100
412 Muuseumipood 44 Teenindajate rõivastus 1 667
412 Muuseumipood 44 Lokaalne helisüsteem 1 667
Muuseumipoe tööjõukulud sisalduvad tööjõukulude eelarve tabelis21, kus eelarveallikaks on neile määratud
44 ehk omatulu.
Vastavusrisk: omatulude eelarve ei ole ülevaatlik ja terviklik. Juhtimisotsuste aluseks olev info ei ole selge
ja üheselt arusaadav. Liigne ajakulu eelarvest tervikliku ülevaate saamisel.
Ettepanek: kajastada kõik omatulu teenimisega seotud tulud ja kulud ühes eelarvefailis nii, et omatulu
teenivate üksuste tulemist oleks ühes vormis terviklik ülevaade. Muuta vastavalt ERM eelarve koostamise
ja täitmise eeskirja.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Omatulu eelarve kajastab eranditult vaid tulusid ja tulude teenimise mahust sõltuvaid otseseid kulusid
(põhiliselt kaubakulu, aga ka nt giiditeenuste tuluga kaasnevad giiditasud). Müügimahust
mittessõltuvad kulud sh püsikulud on eelarvestatud tööjõu ning piirsummade eelarvetes.
Riigieelarveliste investeeringute kinnitatud eelarve kajastub piirsummade eelarves. Kokkuvõttes
kolmene jaotus tuleneb eelarvete erinevast suhtest osakondade vastutusaladesse, seosest kinnitatud
isikkoosseisuga ning täiesti erinevast planeerimise metoodikast omatulu puhul. Eelarveosade
andmeid ei dubleerita, selleks on vastav aruanne. Osakondade kaupa grupeeritud tulud ja kõik kulud
kuude ja eelarveliikide kaupa (nii eelarve kui selle jooksev täitmine) kajastuvad omaette aruandes, mis
integreerib 3 eelarve osa ja SAPist eksporditavad andmed. Aruanne oli 2018 osas genereerimata
tulenevalt muudatustest 2018 eelarve sisendandmetes (eksperthinnangud 2017 versus empiirilised
andmed 2018) ning kuna eelarve kinnitamiseks ei olnud lõplikult selgunud eelarveaasta I kuu
tulemused. 2017.a. osas on nimetatud aruanne auditi käigus esitatud. Erinevas lõikes täiendavate
aruannete genereerimine ei ole probleem, kuna eelarve koostamise lähtematerjal on piisavalt detailne.
Planeeritud parendustegevus: Genereerida kulukohtade kaupa ülevaade eelarvest ja selle täitmisest ka
2018.a kohta.
Planeeritud parendustegevuse elluviija: finantsjuht
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QI 2018
Tähelepanek 2.8 (kõrge risk): SAP väljavõte ei kajasta perioodil 01.01.-31.12.2017 ERM
rendisündmuste (kulukoht OKM85-404) tulusid ja kulusid.
Auditi käigus selgitati, et ERM ja Kultuuriministeeriumi raamatupidamisüksuse vahel on sõlmitud
kokkulepe, et kõigi kulusid ei ole vajalik SAPs omatulu teenivate valdkondade kulukoha alla näidata, kuna
tegemist on Riigi Tugiteenuste Keskuselt raamatupidamisteenuse tellimisega ning kõigi detailide kajastamine
oleks keeruline. Arvestust peetakse ERM siseses Exceli failis, mistõttu ei kajasta SAP aruandlus õieti ja
terviklikult kulusid ning ei ole võimalik saada õiget ja objektiivset aruandlust omatulu teenivate valdkondade
raamatupidamisliku tulemi osas. Siinkohal rõhutame, et selline kokkulepe ei ole kooskõlas avaliku sektori
finantsarvestuse ja – aruandluse juhendi, raamatupidamise seaduse ning riigiabi reeglitega.
ERM omatulu valdkondade kasutuses olevate pindade osakaal rendisündmuste puhul on 3,4%.
Olemasolevat proportsiooni arvestades oleks 2017 aasta RKAS makse 66 400,75 eurot.
Vastavusrisk: riigiabi, mille osas ei ole tagatud eraldiseisva raamatupidamise nõude täitmine. Kõik kulud
ei ole arvestatud omatulu teenivate valdkondade eelarvesse ja kajastatud/tasutud omatuludest.
Ettepanekud:
21 B2-9-4
15
tagada omatulu teenivate valdkondade kuludes ka tugiteenuste kulude kajastamine
arvestada sündmuskorralduse osas ruumide rendi kulude maksumus ja kehtestada alusena kulude
kajastamisel
tagada kõigi omatulu teenivate valdkondade kõigi kulude kajastamine SAP’is vastava kulukoha all
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Tähelepaneku 2.8 sisu puudutab rendisündmuste kulukoha eristamist 2017, sellele järgnev selgitav tekst
käsitleb aga hoopis kulude jagamist SAPi keskkonnas ja väljaspool seda, üldiselt.
ERMi ja KulMini raamatupidamisüksuse vahel kokkulepet ei eksisteeri. Arutatud on üldkulude jagamise
printsiipe tulenevalt eristamise eesmärgist.
Kommentaar selgitavale tekstile: Arvestusliku tekkepõhise tulemi väljatoomine üksnes SAPi
keskkonnas ei ole käesoleval ajal kõigis omatulu valdkondades järjekindlalt teostatav. Nii näiteks ei
kajastata toitlustuse ja muuseumipoe puhul tekkepõhiseid kaubakulusid kehtiva korra järgi SAPis,
mistõttu selle info ainsaks allikaks on müügikeskkond BUUM. SAPis kajastatakse kuluna kaubaostud
varudesse, millel puudub seos tekkepõhisusega. Toitlustuses moodustab see kõige suurema positsiooni
e ca 30% kuludest. Seega on SAPi ja BUUMi baasil korraldatud kombineeritud arvestus üldprintsiibina
ajutiselt asjakohane.
2017.a. auditi lõpparuanne allkirjastati 20.august 2017, QIV töötati välja vajalikke muudatusi, need
jõustati uuest eelarveaastast, mil loodi rendisündmuste kulukoht OKM85-404. Seetõttu toimus 2017.a.
rendisündmuste eristamine analüütiliselt väljaspool SAPi.
Rendisündmuste maksimaalse võimaliku pinna proportsiooni 3,4% rakendamine RKAS kuludele
väljapakutud moel ei ole põhjendatud. Kuna rendisündmused on ajaliselt piiratud, siis eeldaks see
arvestuse alusena näitajat €/m2 tunnis. Näide suurima rendiürituste pinna (nn sillapealne) arvestuslike
kommunaalkuludega: 4,88€/m2*897m2*6tundi/ (30päeva*24tundi)= 36€/rendisündmus.
Konverentsiruumid on ca 20x väiksemad ja sündmused reeglina 2x lühemad. Hinnanguline
arvestuslik RKAS kulu 36/20/2<1€/keskmine sündmus. Seda nii rendisündmuste kui oma
sündmuskorralduse puhul. Otstarbekas on aktsepteerida olulisuse printsiibi rakendamist üldkulude
eristamisel.
Planeeritud parendustegevus: Vastavalt riigiabi puudutavatele muudatustele KulMin finantsarvestuse
korras viia arvestus SAPi põhiseks.
Planeeritud parendustegevuse elluviija:
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg:
3. Kas 2017 tulem toitlustuse, ürituste korraldamise ja muuseumi kaupluse valdkonnas
kattis valdkonna otsesed ja kaudsed kulud?
Hinnang: sündmuskorralduse oma projektid jäi 2017. aastal kahjumisse ning kõik asjakohased kulud ei ole
kaetud omatuludest. Muuseumipoe (kulukohad OKM85-410 ja OKM85-412) tulem 2017 aastal on SAP
väljavõtte põhjal kasumis 37 764,95 eurot. Toitlustuse valdkond oli 2017 aastal kasumis.
Siinkohal on oluline ka välja tuua käesoleva töö piirangut: auditi käigus ei hinnanud me ERM poolt
auditeeritud perioodil tehtud kulude sisu, eesmärgipärasust ja põhjendatust ning tulemi arvutamiseks võeti
aluseks kulugruppide kajastamine SAP-is. Ehk oleme arvesse võtnud ERM poolt raamatupidamises
kajastatud kulud ilma nende sisule ja seotusele valdkonnaga hinnangut andmata ning hindamata ka, kas
ERM tegevuskuludes esines auditeeritud perioodil täiendavaid kulusid, mis oleks tulnud täiendavalt ühe
valdkonna kulude asemel kajastada mõne teise valdkonna kuludena. Analüsi aluseks on hinnang, as kõik
asjakohased kulugrupid (raamatupidamisliku kulude kontod) on kuluarvestuses arvesse võetud.
Tähelepanek 3.1. (positiivne): toitlustuse valdkond oli 2017 aastal kasumis. SAP-i väljavõttest nähtub,
et perioodil 01.01.-31.12.2017 ERM toitlustuse all (kulukoht OKM85-411) on omatulud summas
1 066 219,24 eurot. Kulutusi antud perioodil on tehtud summas 962 214,05 eurot, millest 100% on kaetud
eelarveliigiga 44 ehk omatulu. SAP-i väljavõtte põhjal oleks toitlustuse tulem 2017 aastal kasumis 104 005,19
eurot, kuid toitlustuse valdkonnas pole kuludesse arvesse võetud RKAS makset.
16
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud toitlustuses perioodil 01.01.-31.12.2017 on 34 445,14
eurot. Arvesse võttes aga ERM omatulu valdkondade kasutuses olevate pindade osakaalu toitlustuses, mis
on 2,78%, lisanduks toitlustuse majandamiskuludele RKAS maksega summas 54 546,95 eurot. Antud
proportsiooni ja kulusummat arvesse võttes, oleks 2017 aasta toitlustuse tegelik tulem 49 458,24 eurot.
Tähelepanek 3.2. (kõrge risk): sündmuskorralduse oma projektid jäi 2017. aastal kahjumisse ning
kõik asjakohased kulud ei ole kaetud omatuludest. Muuseumipoe (kulukohad OKM85-410 ja
OKM85-412) tulem 2017 aastal on SAP väljavõtte põhjal kasumis 37 764,95 eurot,
kuidmuuseumipoe tegelik arvestuslik tulem on 16 351,69 eurot.
Sündmuskorraldus - SAP-i väljavõttest nähtub, et perioodil 01.01.-31.12.2017 on kulukohaga
OKM85-401 omatulud summas 52 984,94 eurot.
Kulutusi antud perioodil on tehtud summas 409 764,52 eurot, mis on osaliselt kaetud ka
riigieelarvest.
SAP väljavõtte põhjal oleks sündmuskorralduse oma projektide tulem 2017 aastal kahjumis
356 779,58 eurot, kuid kui arvestada majandamiskulude proportsioone, lisanduks
majandamiskuludele RKAS makse summas 63 846,88 eurot, ning tegelik kahjum on sel juhul 420
626,46 eurot.
Muuseumi pood - kuigi SAP väljavõttest nähtub, et muuseumipoe 2017 aasta tulem on kasumis,
pole sellest hoolimata kõik kulud täies ulatuses kaetud omatuludest. Samuti on SAP väljavõttes
kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud antud valdkonnas ebamääraselt madalad.
Perioodil 01.01.-31.12.2017 on majandamiskulud 10,70 eurot ning see summa on kaetud
omatuluga. Arvesse võttes omatulu valdkondade kasutuses olevate pindade osakaalu, on
muuseumipoe kasutada 1,09%. Seda arvestades lisanduks majanduskuludele antud perioodil veel
RKAS makse summas 21 413,26 eurot. Antud proportsiooni ja kulusummat arvesse võttes, oleks
2017 aasta muuseumipoe tegelik tulem 16 351,69 eurot.
Risk: kui omatulu teeniva üksuse kulusid tasutakse riigieelarveliste vahendite arvelt, tekitatakse riigiabi
andmise olukord, millega võidakse kahjustada konkurentsi ning on rikutud konkurentsiseadust.
Ettepanek: tagada, et omatulu teenivate üksuste kulusid ei kaeta riigieelarveliste vahendite arvelt.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Kommentaar p.3. hinnangule: sündmuskorralduse kõik kajastatud otsesed kulud on kaetud
omatuludest.
Sündmuskorralduse oma projektid on ERMi üks põhitegevustest, seetõttu ei välista riigieelarvelist
finantseerimist ning ei eelda eraldivõetuna isetasuvust. Tegemist on tasuta või ka piletituluga ERMi
poolt korraldatavate kultuurisündmustega, kuid viimase eesmärk ei ole tulu teenimine vaid
rahvuskultuuri propageerimine. Liiaitigi kaeti 2017.a. oma sündmuskorralduse summaarne negatiivne
tulem muude omatuluvaldkondade tuluga.
Kuna oma sündmuskorralduse projektid kuuluvad põhitegevuse hulka ja on planeeritud kahjumiga, siis
ei anna otsestele kuludele üldkulude proportsionaalne lisamine juurde kvalitatiivset infot ei riigiabi ega
juhtimise seisukohast. RKAS kuludele proportsionaalne jagamine väljapakutud moel ei oleks ka
põhjendatud. Kuna sündmused on ajaliselt piiratud, siis eeldaks see arvestuse alusena näitajat €/m2
tunnis. Näide suurima rendiürituste pinna (nn sillapealne) arvestuslike kommunaalkuludega:
4,88€/m2*897m2*6tundi/ (30päeva*24tundi)= 36€/rendisündmus. Otstarbekas on aktsepteerida
olulisuse printsiibi rakendamist üldkulude eristamisel.
Planeeritud parendustegevus:
Sündmuskorralduses kontsentreeruda tellitud sündmuskorralduse detailsele kuluanalüüsile.
Muuseumipoe puhul otsustada selle lülitamine detailse üldkulude arvestuse koosseisu peale riigiabi
nõuetega seotud ministeeriumi haldusala üldiste reeglite täpsustamist. Seni jätkata kulukoha põhiste
otseste ja RKAS üüri- ja kommunaalkulude tasemel arvestust.
Planeeritud parendustegevuse elluviija: finantsjuht
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QII 2018
Tähelepanek 3.3. (kõrge risk): sündmuskorralduse oma projektide tegevusvaldkond kvalifitseerub
riigiabiks. Riigiabi reeglid ei võimalda ebaolulisi kulusid raamatupidamises mitte kajastada.
17
Muuseumi riigiabi reeglite järgmise eeskirja p 3.2.1.2 sätestab, et korras sündmuskorraldus tellimisel ruumide
kasutusperioodide lühiajalisuse tõttu loetakse kommunaalkulude osakaal ebaoluliseks ja eristamist ei toimu.
Korra punktis 3.4 sätestatakse, et korras nimetamata kulukohtade üleseid kulusid loetakse omatulu teenivate
valdkondadega mitteseotuks ja/või riigiabi seisukohast ebaoluliseks ning nende eristamist ei toimu.
Kui üksus tegeleb majandusliku ja mittemajandusliku tegevusega, peab tagama, et mittemajandusliku
tegevuse riiklikku rahastamist ei saa kasutada majandustegevuse ristsubsideerimiseks. Seda saab eelkõige
tagada nii, et riiklikku rahastamist piiratakse mittemajandusliku tegevuse netokuludega (sealhulgas
kapitalikulud), mis tehakse kindlaks raamatupidamisarvestuse selge eristamisega22.
Võttes arvesse, et ERM raamatupidamist tuleb pidada vastavalt kehtestatud avaliku sektori raamatupidamise
nõuetele, siis ei ole võimalik, et teatud kulusid ei kajastata. Siinkohal ei saa ka rakendada olulisuse printsiipi
väitega, et kulude osakaal, mida tuleks omatuludes kajastada on väike. Raamatupidamise nõue riigiabi
olukorras eeldab terviklikku eraldiseisvat raamatupidamist, mitte osalist.
Muuseumi riigiabi reeglite järgmise eeskirja p 2.2 sätestab omatulu teeniva valdkonnana ainult
sündmuskorralduse tellimisel jättes välja sündmuskorralduse oma projektid. Kuna ka oma projektide näol
on tegemist majandusliku tegevusega, tuleb ka seda kajastada omatulu teeniva valdkonnana s.h tagada eraldi
raamatupidamise nõude täitmine.
Kui sündmuskorralduse osas on ruumide rendiga seotud kulud ERM väitel väikesed, saab neid siiski
kajastada omatuludest makstavatena ning vastava omatulu teeniva valdkonna kuludes/eelarves. Hetkel ei
ole kajastatud sündmuskorralduse kuludes RKAS makset.
Sündmuskorralduse osas oleks lahenduseks arvestada väljarenditavate ruumide ühe tunni kulude maksumus
ning kasutada antud arvestust alusena kulude kajastamisel.
Samuti puudub kindlus toitlustuse ja muuseumi poe osas tugiteenust kulude kajastamises omatulu teeniva
valdkonna kuludena – nt personalijuhtimine, finantsjuhtimine ja raamatupidamisteenused, koristus-,
kindlustus-, reklaam-, koolitus- ja bürookulud. Raamatupidamise ressursikulu osakaal omatulu teenivate
valdkondade osas on oluline, mistõttu tuleks seda ka omatuludest tasuda ja kajastada omatulu teenivate
valdkondade kuludena (eriti toitlustuse valdkonnas, kus raamatupidamise roll ja ressursikulu on
märkimisväärne).
Vastavusrisk: sündmuskorralduse osas on tegemist riigiabi reeglite mittetäitmisega.
Ettepanekud:
arvestada sündmuskorralduse valdkonnas väljarenditavate ruumide ühe tunni kulude maksumus
ning kasutada antud arvestust alusena kulude kajastamisel
tagada eraldisesiva raamatupidamise pidamine majanduslike tegevuste osas
viia korda sisse muudatused tühistades ebaoluliste kulud mõiste ning sätestades nõude kajastada
kõik majanduslike tegevustega seotud tulude ja kulude arvestuse vastavalt riigiabi nõuetele
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Ebaoluliste kulude mõiste on ettepanekuna sisse toodud vaid omatulude valdkondade vahel üldkulude
proportsionaalse jagamise kontekstis. Finantsarvestuses tervikuna on kajastatud absoluutselt kõik
kulud.
Sündmuskorralduse valdkonnas viiks näitaja - üüri- ja kommunaalkulu ruutmeetri kohta tunnis
(€/m2/tund) kasutuselevõtmine välja ebamõistliku proportsioonini jagatavate kulude endi ning selleks
vajaliku aja-, inimressursi ja RTKle makstavate teenustasude vahel.
RKAS üüri- ja kommunaalkulude arve esitatakse kalendrikuu alguses, kui ei ole veel lõplikult teada
jooksva perioodi sündmuste maht.
Planeeritud parendustegevus:
Planeeritud parendustegevuse elluviija:
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg:
Tähelepanek 3.4. (kõrge risk): muuseumi kaupluse näol on tegemist majandustegevusega kuid
RKAS makset ei ole kajastatud raamatupidamises ning seetõttu ei saa väita, et see oleks kaetud
olnud omatuludest. Eesti Rahva Muuseumi riigiabi reeglite järgmise eeskirja p. 2.2 sätestab, et riigiabile
22 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta (2016/C 262/01) P 206
18
mittekvalifitseeruvateks omatulu valdkondadeks on toitlustus (p.1.4.2., OKM85-411) ja sündmuskorraldus
tellimisel (p.1.4.4., OKM85-404).
2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et ERM taristu on segakasutuses majandusliku ja
mittemajandusliku tegevusega. Kui segakasutuse korral kasutatakse taristut peaaegu eranditult
mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine jääda komisjoni arvates täielikult riigiabi eeskirjade
kohaldamisalast välja, tingimusel et seda kasutatakse majanduslikult ainult kõrvaltegevuseks, st tegevuseks,
mis on taristuga otseselt seotud ja selle käitamiseks vajalikud või lahutamatult seotud põhilise,
mittemajandusliku kasutusega. Tingimus loetakse täidetuks, kui majandustegevuses kasutatakse samu
sisendeid kui mittemajanduslikus põhitegevuses, nt materjali, seadmeid, tööjõudu või fikseeritud kapitali
ning kuni 20% taristu kogumahust.
Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamisega seotud tegevusi võib korraldada mitteärilisel moel ehk
mittemajanduslikult. Kultuuri- ja kultuuripärandi säilitamise tegevuste rahastamine, mis on üldsusele tasuta
või osaleja poolt tasutav osa on pisku (jääb alla 20% tegelikest majanduskuludest) ei muuda
mittemajanduslikku olemust ning tegemist ei ole riigiabiga .
Seevastu kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise tegevusi, mida rahastatakse valdavalt külastus- või
kasutustasude või muude vahenditega (nt kommertslikud näitused, kinod, kommertslikud muusikaüritused
ja festivalid ning kunstikoolid, mida rahastatakse valdavalt õppemaksudest), tuleks käsitada majanduslikuna.
Samamoodi tuleks kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise tegevusi, millest saavad kasu konkreetsed
ettevõtjad, mitte laiem üldsus (nt eraettevõtte kasutatava ajaloolise ehitise restaureerimine), üldjuhul pidada
majanduslikuks.
Leiame, et muuseumi kaupluse peamine tegevus on siiski majanduslik, kuigi sortimendi valikul lähtutakse
ERM põhiülesannetest ja kontseptsioonist. ERM omatulude 2018 eelarves on välja toodud muuseumipoes
müüdavate kaupade juurdehindluse protsendid vastavalt: komisjonikaup 50%, oma trükised ja väljaanded,
meened 82%, väljaostetud 94%, ms näitab, et juurdehindluse näol ei ole tegemist piskuga. Antud juhul ei
saa muuseumipoe tegevust nimetada mittemajanduslikuks tegevuseks ning kulud tuleks kanda 100%
omatulust.
Siinkohal tuleb ka välja tuua, et Eesti Rahva Muuseumi riigiabi reeglite järgmise eeskirja p 2.2 sätestab, et
muuseumi kauplus ei ole riigiabi, kuigi punktis 1.4 nimetatakse seda kui olulist osakaalu omav omatulu teeniv
tegevusvaldkond. Seetõttu tuleb lisada muuseumi kauplus punkt 2.2 alla kui majandusliktegevus, mida tuleb
korraldada olulises osas omatuludest. Kuna hetkel puuduvad arvestused, millises osakaalus on muuseumi
kaupluse näol tegemist põhikirjaliste ja mittemajanduslike tegevustega (nt alla pisku piiri juurdehindlusega
omatoodangu müük, rahvakultuuri arendamiseks materjalide levitamine vms) siis ei ole võimalik hinnata
auditi käigus, milline osa muuseumi kaupluse tegevusest saaks olla kaetud riigieelarvelistest vahenditest.
Samuti tuleb selgitada, et riigiabi reeglite järgmise korras nimetatud nomenklatuuri komisjoni rolliks on vaid
sortimendi valik, mitte hinnastamispoliitika või selle järgmine. Seetõttu ei oma nomenklatuurikomisjon
mingit rolli riigiabi temaatikas.
Vastavusrisk: muuseumi kaupluse näol on tegemist riigiabi olukorraga, kuna tegevused kaetakse
riigieelarvest. Ei ole tagatud eraldiseisva raamatupidamise nõude täitmine
Ettepanekud:
viia Eesti Rahva Muuseumi riigiabi reeglite järgmise eeskirja sisse muudatused lisades riigiabi
mittesaavate tegevusvaldkondade alla ka muuseumi pood;
analüüsida, kas ja milline osakaal muuseumi poe tegevusest on mittemajanduslik ning kajastada
vastav osa riigieelarvelise tegevusena;
tagada muuseumi kaupluse omatulu teeniva osa osas eraldiseisva raamatupidamise pidamine.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Muuseumipoe kõik otsesed kulud kaetakse omatuludest ning tulem on positiivne. Toimub ka RKAS
üürimakse kui põhilise üldkulu proportsionaalne jagamine SAPis. Tulemus on jätkuvalt positiivne.
Planeeritud parendustegevus: Juhul, kui on prognoositav muuseumipoe püsiv nullilähedane või
negatiivne tulemus peale täiendavate üldkulude jagamist, otsustada koostöös KulMin-ga muuseumipoe
lülitamine detailse üldkulude arvestuse koosseisu.
Planeeritud parendustegevuse elluviija: finantsjuht
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QII 2018
19
4. Kas 2018 prognoositav omatulude suurus on piisav majandus- ja personalikulude
katmiseks omatulu teenivates valdkondades?
Hinnang: toitlustuse tulude ja kulude prognoosi kohaselt on 2018 aasta kasumis. Muuseumi pood on 2018
eelarve ja tulude prognoosi kohaselt kasumi piiril. Võib eeldada, et sündmuskorralduse tulem (kulukohaga
OKM85-404) on 2018 aastal kasumis ning programmide (kulukoht OKM85-401) valdkonna tulem on
kahjumis.
Tähelepanek 4.1. (positiivne): toitlustuse tulude ja kulude prognoosi kohaselt on 2018 aasta
kasumis. ERM omatulude 2018 eelarve alusel on toitlustuse tulud planeeritud kokku 1 134 487 eurot,
kaudsed ja otsesed kulud kokku 573 587 eurot. Koodeelarve tulude prognoos ühtib omatulu eelarvega, kuid
kulud kokku on 473 497 eurot. Koondeelarvesse pole arvestatud sisse kommunaalkulusid ning kulude
prognoos erineb omatulude eelarvest. Arvesse võttes ERM omatulu valdkondade kasutuses olevate pindade
osakaalu toitlustuses, mis on 2,78%, oleks 2018. aasta prognoositav RKAS makse toitlustuses 560 900 eurot.
Omatulude eelarves on kommunaalkulusid arvestatud aga 533 842 eurot.
Arvestades 2018. eelarves välja toodud kulusid ning 2017. aasta tegelike kulutusi, on 2018. aasta
prognoositavad kulud toitlustuses kokku 1 012 423,60 eurot ning toitlustuse tulem on kasumis 122 063,40
eurot.
Tähelepanek 4.2. (positiivne): muuseumi pood on 2018 eelarve ja tulude prognoosi kohaselt
kasumi piiril. ERM omatulude eelarve 2018 alusel on muuseumipoe omatulud kokku 367 947 eurot.
Kaudseid ja otseseid kulusid pole omatulude eelarves kajastatud. Koondeelarve kajastab vaid
kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulusid summas 184 575 eurot. Koondeelarve alusel
on 2018. aasta muuseumipoe prognoositavaks tulemiks 183 375 eurot.
Arvesse võttes muuseumipoe kasutuses olevate pindade osakaalu 1,09, on 2018. aasta prognoositavaks
RKAS makse kuluks 36 177,67 eurot.
Arvestades 2018. eelarves välja toodud kulusid ning 2017. aasta tegelike kulutusi, on 2018. aasta
prognoositavad kulud eeldusel, et kulud ei muutu, muuseumi poel kokku 358 814,77 eurot ning
muuseumipoe tulem on kasumis 9 132,23 eurot.
Tähelepanek 4.3. (positiivne): ERM omatulude- ja koondeelarve 2018 alusel on rendisündmustest laekuv
omatulu prognoositud kokku 217 389 eurot. Kaudsed ja otsesed kuludena on planeeritud kokku 98 942
eurot, seega 2018. aasta rendisündmuste prognoositavaks tulemiks oleks 118 446 eurot.
Koondeelarve kajastab vaid kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulusid summas 61 540
eurot, mille alusel oleks prognoositavaks tulemiks 155 849 eurot.
Kumbki eelarve ei kajasta kommunaalkulusid. ERM rendisündmuste kasutuses olevate pindade osakaalu
3,4% arvestades oleks 2018. aasta RKAS makse 112 847,77 eurot.
Arvestades 2018. eelarves ERM poolt välja toodud kulusid ning 2017. aasta tegelike kulutusi, on 2018. aasta
prognoositavad kulud rendisündmuste puhul koos RKAS maksega kokku 198 330,65 eurot, kuid teadmata
on asedirektori kuludest 15% kulude suurus, kuid võib eeldada, et sündmuskorralduse tulem
(kulukohaga OKM85-404) on 2018 aastal kasumis. Oluline on siinkohal ka asedirektori kulud näidatava
valdkonna kuludes ja eelarves.
Tähelepanek 4.4. (kõrge risk): ERM omatulude ja koondeelarve 2018 alusel on sündmuskorralduse
omatulud kokku 75 224 eurot. Sündmuskorralduse puhul pole eelarvetes kulusid kajastatud.
ERM oma projektide kasutuses olevat pindade osakaalu 3,25% arvestades oleks 2018 aasta RKAS makse
107 869,19 eurot.
Arvestades 2018. eelarves välja toodud kulusid ning 2017. aasta tegelike kulutusi, on 2018. aasta
prognoositavad kulud oma programmide (kulukoht OKM85-401) puhul kokku 517 633,71 eurot ning
valdkonna tulem on kahjumis 442 409,71 eurot.
Siinkohal tuleb ERMl analüüsida, kas on võimaik eristada sündmused, mis oma loomult on põhitegevusega
seotud (ei ola majandustegevuse eesmärgiga – nt perepäevad, rahvakultuuri üritused jms) eraldi
sündmuskorralduse gruppi. Kuna antud ürituste näol ei ole tegemist majandustegevuse eesmärgiga, siis saab
antud gruppi kajastada riigieelarvest rahastatava tegevuse valdkonnana ning seetõttu kajastaks ka
sündmuskorralduse valdkonna kulud ja omatulud tulemit objektiivsemalt ja läbipaistvamalt. On oluline, et
sündmuskorralduse osas oleks selgelt eristatud sündmused, mis ei ole põhitegevus ja on suunatud tulu
20
teenimisele ehk riigil on võimalik otsustada, kas antud tegevuste kahjumi korral on asjakohane nende
tegevustega jätkata või mitte.
Finantsrisk: valdkonna tulem on kahjumis.
Ettepanek: korraldada tegevus ümber või analüüsida võimalusi valdkonna kasumlikkuse tõstmiseks.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
ERMi 2018. aasta eelarves on selgelt esitatud sündmuskorraldusega seotud üritused teemati: tasuta
üritused ning tasulised üritused valdkondade kaupa (muusika, teater , film, vahendatavad teenused).
Oma sündmuskorralduse kulud ei ole funktsionaalselt seotud laekuva piletituluga, kuna osad
kultuuriüritused on tasuta ning osades võetakse piletitulu risk. Seetõttu on oma sündmuskorralduse
kulud valdavalt kajastatud tööjõu ning piirsummade eelarves. Seda lähenemist toetab valdkonna
spetsiifika, kus suuremad projektid on ette planeeritud ning omavad kulueelarve piirangut sõltumata
oodatavast tulust.
Rendisündmuste puhul on omatulude eelarves vahendatavate teenuste kulud, millele korrespondeerub
üheselt vahendatavate teenuste tulu. Rendisündmuste tuludest sõltumatud ühekordsed või püsikulud
on vastavalt piirsummade ja tööjõu eelarvetes.
Rendisündmuste maksimaalse võimaliku pinna proportsiooni rakendamine RKAS kuludele
väljapakutud moel ei ole põhjendatud. Kuna rendisündmused on ajaliselt piiratud, siis eeldaks see
arvestuse alusena näitajat €/m2 tunnis.
Sündmuskorralduse oma projektid on ERMi üks põhitegevustest, seetõttu ei välista riigieelarvelist
finantseerimist ning ei eelda eraldivõetuna isetasuvust. Tegemist on tasuta või ka piletituluga ERMi
poolt korraldatavate kultuurisündmustega, kuid mille eesmärk ei ole tulu teenimine vaid
rahvuskultuuri propageerimine. Liiaitigi kaeti 2017.a. oma sündmuskorralduse summaarne negatiivne
tulem muude omatuluvaldkondade tuluga.
Sündmuskorralduse valdkonna liigendamine omaproduktsiooniks ning rendisündmusteks lähtub
tegevuste kvalifitseerumisest põhimääruses loetletud tegevuseks või mitte. Piletitulu teenimine ERMi
oma sündmuskorralduse raames ei ole tegevuse eesmärk vaid kulude osalise kompenseerimise
vahend. Rendisündmused samas on suunatud vaid tuluteenimisele. Alternatiivne liigitus - vaid
tuluteenimisest kui pretsedendist lähtudes hägustaks valdkonna seost ERMile pandud
põhiülesannetega.
Planeeritud parendustegevus: Jälgida jätkuvalt ERMi poolt korraldatavate tasuliste ürituste
majanduslikku kasumlikkust, igale sellelaadsele üritusele koostatakse eelarve ning jälgitakse selle täitmist
Planeeritud parendustegevuse elluviija: sündmuskorraldus
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: pidev
5. Kas 2017 läbi viidud auditi ja analüüsi ettepanekud on rakendatud või sisse viidud
muud sisekontrollisüsteemid vältimaks varasemalt välja toodud puuduste kordumist?
Hinnang: 2017 läbi viidud auditi ja analüüsi ettepanekud on rakendatud osaliselt. Ka muud
sisekontrollisüsteemid vältimaks varasemalt välja toodud puuduste kordumist, on sisse viidud osaliselt.
Sisekontrollisüsteem vajab jätkuvalt täiustamist.
5.1. Kas kõik asjakohased hinnakomponendid on arvestatud toitlustusvaldkonnas
teenuste ja kaupade omahinna arvestusse?
Hinnang: toitlustusvaldkonnas on üldiselt asjakohased hinnakomponendid arvestatud
toitlustusvaldkonnas teenuste ja kaupade omahinna arvestusse.
Taustainfo: 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et toitlustusvaldkonnas ei ole
teenuse kasumlikkuse arvestuses arvesse võetud üldjuhtimise ja taristuga seotud kulusid nagu üür, küte, vesi,
elekter, haldusteenused, tugiteenused (personalijuhtimine, finantsjuhtimine ja raamatupidamisteenused,
koristus-, kindlustus-, reklaam-, koolitus- ja bürookulud) ning vara hanked (tegevuse käivitamiseks vajalikud
21
väikevahendid, mööbel, nõud). Siseaudiitorid tegid ettepaneku koostada täielik omahinna mudel ning
kajastada omatulu teenivate valdkondade kuludena kõik tegelikud kulud23.
Tähelepanek 5.1.1. (positiivne): 2018 on toitlustuse ja muuseumi poe osas raamatupidamises arvestatud
proportsionaalselt RKAS igakuine makse (küte, vesi, elekter, kanalisatsioon, ruumide korrashoid, rent) ning
see on kajastatud SAP-is vastava kulukoha koodiga24 (vt ka tähelepanek 2.1 ja 2.3).
Tähelepanek 5.1.2. (keskmine risk): tugiteenuste kulud (personalijuhtimine, finantsjuhtimine ja
raamatupidamisteenused, kindlustus-, reklaam-, koolitus- ja bürookulud) ei ole valdkondade kulukoha
koodiga SAP-is eristatud ning teenuse kasumlikkuse arvestusse neid võetud ei ole.
Vastavusrisk: finantsarvestussüsteem ei taga terviklikku ülevaadet üksuste tulemist.
Ettepanek: kajastada toitlustusvaldkonn akulukoha koodiga SAP-is ka tugiteenuste kulud.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Kulukoha koodid on kasutusel kõigi eelarveüksuste puhul. Nende hulgas on ka tugiteenuste osakonnad
kui kulukohad. Tugiteenustest tulenevate üldkulude osas, mida ERM on pidanud oluliseks jagada
omatuluvaldkondadele, mis ERMi seisukohast eeldavad detailset tulu/kulu arvestust (toitlustus ja
rendisündmused), toimub üüri- ja kommunaalteenuste kulude jagamine toitlustusele ka SAPis.
Kasumlikkuse arvestuses on arvesse võetud nii SAPis kajastuvad jagatud üldkulud kui analüütlilselt
väljaspool SAPi arvestatud.
Planeeritud parendustegevus: Koostöös KulMin-iga täpustada omatulude valdkonnad ning üldkulude
nomenklatuur, millele laiendada toimivat süsteemi. Samuti tagada valmidus kajastada neid SAPis kus
järgida ka fnantseerimise liikideks jagunemist.
Planeeritud parendustegevuse elluviija: finansjuht
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: QII 2018.
5.2. Kas laoarvestusse on sisse viidud muudatused laovarude arvestuse, varude
planeerimise ja tellimise ning mahakandmise osas?
Hinnang: kuigi mõningaid täiendusi tööprotsessides on tehtud ning mõned toimingud käimas, siis seda
eelkõige varude planeerimise ja tellimise osas. Kuid varude mahakandmine ja inventeerimine ei toimi ERM-
is jätkuvalt tasemel, mis maandaks varade ebasihipärase kasutamise riski.
Taustainfo: 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et toiduainevarude kulu on kõrge,
varude mahakandmine ei toimi, nõuetele vastavaid inventuure ei tehta, BUUMis laoseise ei parandata,
BUUMis ei kajastu mahakantud valmistoit, mahakandmisaktide kvaliteet on kõikuv jne 25.
Tähelepanek 5.2.1 (positiivne): toitlustuse tooraine ja kauba tellimused fikseeritakse kirjalikult
ning säilitatakse nii, et need on kättesaadavad kauba vastuvõtjale. Kauba vastuvõtjale on pandud
ülesanne kontrollida tellimuslehe vastavust saatelehe ja üle antavate kaupade/nende kogustega.
Tellimuslehel on kätte saadud kaubad märgistatud.
Toitlustusjuht ja peakokk on koostanud ERMi toitlustuse tooraine ja kaupade tellimise, vastuvõtmise,
ladustamise ja väljastamise korra26 (15. jaanuar 2018). Tooraine ja kauba tellimise osas sätestab kord
järgmised põhimõtted:
tooraine ja kaup (edaspidi „kaubad“) tellitakse vastavalt kujunenud vajadustele
(igapäevatellimused, eritellimused) silmas pidades kehtivaid kalkulatsioone ja retsepte ning
arvestades ka teadaolevaid säilivusaegu;
kauba tellijateks on kas peakokk, vanemkokk, toitlustusjuht või vahetuse vanem. Kaupa võivad
tellida kas kokad või kondiiter, kui põhitellijatest on keegi neile erandkorras sellise eriülesande
andnud;
23 Eesti Rahva Muuseumi protsesside analüüsi aruanne, lk 13 ja 14
24 B2-14 sheet “Tehingud”
25 Eesti Rahva Muuseumi protsesside analüüsi aruanne, lk 19-20
26 B2-5
22
nii restoranis kui kohvikus on olemas tellimuste kaust, kus on kirjas mida, millisest ettevõttest ja
kuipalju telliti;
alkoholitellimuste ja erakorraliste tellimuste puhul edastatakse info e-posti teel laotöötajale:
[email protected].
Nii restorani kui kohviku tellimusteks on olemas eraldi kaust, kus säilitatakse kauba tellimused 27. Standardset
tellimuse vormi välja töötatud ei ole. Mõnel juhul on kausta prinditud veebipoest tehtud tellimuse
ekraanipilt, mõnel juhul on tellimus arvutist prinditud kirjana A4 lehel. Restorani tellimuste kaustast
tuvastasime ühe käsitsi kirjutatud tellimuste lehe, kuid kiri oli suurte tähtedega ning kõrvaltvaatajale kirjapilt
arusaadav28. Enamikule kontrollitud tellimuslehtedele on märgitud, mida, millisest ettevõttest ja kui palju
telliti29. Kaks restorani kaustas olevat tellimuslehte ei sisaldanud märget sellest, millisest kohast kaupa oli
tellitud30.
2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et tellimused tehakse tavaliselt telefonitsi ning
tellimused märgitakse küll enda tarbeks üles aga kauba vastuvõtjale tellimuslehed kättesaadavad ei ole. Antud
auditi läbiviimise ajaks on puudus kõrvaldatud: kaupade tellimused fikseeritakse kirjalikult (alati ei ole küll
selge, kes on tellimuse teinud) ning need on kättesaadavad kauba vastuvõtjale, kes kaupa vastu võttes
kontrollib, et kohale toimetatud kaup vastaks tellitule.
2017 aruandes oli ka kajastatud tähelepanek, et kohvik ja restoran tellivad oma varud eraldiseisvalt ning
siseaudiitorite poolt tehti ettepanek tagada riigihangete seaduse kohaselt ühtse hankijana tegutsemine ning
varude tellimuste tsentraalne juhtimine läbi ühtsete toiduainete varude tellimuste tegemise. Antud osas
muutust toimunud ei ole – kohvik ja restoran tellivad toiduainete varusid endiselt eraldiseisvalt.
Finantsrisk: eraldiseisvate tellimuste esitamine ei taga soodsaima hinnaga ostude tegemist. Varude liiga
suures mahus tellimine. Esineb oht et nii kohviku kui ka restorani vanemkokk tellib sama kaupa samal
päeval. Samuti on ebaefektiivne suhtlus tarnijatega – kui samal päeval teeb ühe kaubaartikli osas tellimuse
üks vanemkokk ja teise kaubaartikli osas teine vanemkokk;
Vastavusrisk: ei ole tagatud riigihangete seaduse alusel ühtse hankijana toimimise nõuded
Ettepanek: tagada toiduainete varude tellimine kehtestatud ühtse vormi alusel tsentraalselt kogu
toitlustusvaldkonna jaoks
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Toiduainete tellimine toimub vastavalt ERMi poolt korraldatud riigihankele ning ERM poolt
kehtestatud riigihangete reeglistikule, tellimise maht või sagedus ei mõjuta kauba hinda kuna kauba
tellijaks on ERM, sõltumata sellest, mitmel isikul on õigus kaupu tellida. ERM toitlustusega tegelevad
osised (restoran ning kohvik) on oma olemuslikult erinevad ning nende menüüd kattuvad väga vähesel
määral, on äärmiselt ebaratsionaalne tekitada täiendav töökoht, kelle kohustuseks oleks 2 teineteisest
lahutatud köögi tellimuste kokkuliitmine ja vahendamine.
Planeeritud parendustegevus: Vanemkokad kooskõlastavad võimalusel tellimused
Planeeritud parendustegevuse elluviija: Toitlustus
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: pidev
Tähelepanek 5.2.2. (positiivne): alates aprillist 2017 on igakuiselt arvestatud erisoodustust töötajate
soodustingimustel toitlustamisest 31. Kulud on tehtud omatuludest.
Kulukoha/
Kuluüksuse Kulukoht/ Eelarve Konto- Dokumendi Päise
ressursi Rea kirjeldus Summa
nimetus ressurss liik grupp kuupäev kirjeldus
nimetus
ERM töötajate
OKM85- üldised erisoodustus toitlustamine
ERM üldine 000 tegevused 44 505 apr 30, 2017 toitlustusel soodustingimustel -15 030,00
27 B2-8-1-1 ja B2-8-2-1
28 B2-8-2-10
29 Vt failid kaustast nr B2-8-1 ja B2-8-2
30 B2-8-2-11 ja B2-8-2-8
31 B2-7 (2017 osas) ja B2-14 (2018 osas)
23
ERM töötajate
OKM85- üldised erisoodustus toitlustamine
ERM üldine 000 tegevused 44 505 mai 31, 2017 toitlustusel soodustingimustel -3 360,00
ERM töötajate
OKM85- üldised juuni 30, erisoodustus toitlustamine
ERM üldine 000 tegevused 44 505 2017 toitlustusel soodustingimustel -728,00
ERM töötajate
OKM85- üldised juuli 31, erisoodustus toitlustamine
ERM üldine 000 tegevused 44 505 2017 toitlustusel soodustingimustel -353,50
ERM töötajate
OKM85- üldised erisoodustus toitlustamine
ERM üldine 000 tegevused 44 505 aug 31, 2017 toitlustusel soodustingimustel -192,50
ERM töötajate
OKM85- üldised sept 30, erisoodustus toitlustamine
ERM üldine 000 tegevused 44 505 2017 toitlustusel soodustingimustel -1 617,00
ERM töötajate
OKM85- üldised erisoodustus toitlustamine
ERM üldine 000 tegevused 44 505 okt 31, 2017 toitlustusel soodustingimustel -2 275,00
ERM töötajate
OKM85- üldised erisoodustus toitlustamine
ERM üldine 000 tegevused 44 505 nov 30, 2017 toitlustusel soodustingimustel -2 681,00
ERM töötajate
OKM85- üldised dets 31, toitlustamine
ERM üldine 000 tegevused 44 505 2017 M-14/98 soodustingimustel -2 012,50
Tähelepanek 5.2.3 (positiivne): 2017 aastal läbi viidud auditi aruandes oli kajastatud erinevad
toitlustusvaldkonnaga seotud täiendavad tähelepanekud. Toome siinkohal välja positiivsed
muutused antud küsimustes:
toitlustuses tekkinud jäätmed kogutakse biojäätmete konteinerisse alates 2017 novembrist;
toitlustusjuhi kinnitusel enam töötajad järelejäänud valmistoitu koju kaasa viia ei saa – sisulises
tähenduses toitlustusjuhi kinnitust siseaudiitoritel kontrollida ei olnud võimalik.
Tähelepanek 5.2.4 (keskmine risk): 2017 aastal läbi viidud auditi aruandes oli kajastatud erinevad
toitlustusvaldkonnaga seotud täiendavad tähelepanekud. Toome siinkohal välja teemad, mille
osas olulisi muutusi ei ole toimunud:
giididele ja bussijuhtidele pakutakse jätkuvalt tasuta lõunaid, mis maha kantakse. Toitlustusjuhi
sõnul sellist võimalust küll ei reklaamita, kuid need grupid, kes seda küsivad, neile ära ei öelda;
võrreldes eelmise auditiga on oluliselt vähenenud miinuses laoseisuga kaubaartikleid, kuid
sellegipoolest esineb üksikuid varusid, mille osas on laoseis jätkuvalt miinuses sadades
kilogrammides. Näiteks oli 31.12.2017 seisuga varudena arvel järgmised toiduained, mille osas oli
laoseis miinuses sadades kilogrammides: mahe lihaveise pähklitükk/välistükisilm 314,03 kg,
porgandi kuubik 342,65 kg32,
sisekäibena on 2017 toitu maha kantud kogusummas 41 197,80 EUR33, muu hulgas näiteks ERM
jõulupeoga seoses 1095,40 EUR, üritusega Ideejazz seonduvalt 732,33 EUR,
museoloogiaõpetajate üritusega (62 inimest) 2558,64 EUR, vastlapäeva ja naistepäeva
tähistamisega kokku 762,50 EUR. Mahakandmised teostatakse üldiselt vahetuse vanema poolt,
üksikutel juhtudel ka vanemkoka, teenindaja ja teenindusjuhi poolt. Sarnaselt 2017 aastaga
kantakse sisekäibena kajastatud toiduainete varud maha, mahakandmise akte endiselt ei koostata.
Siinkohal tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et toiduainete varusid ei kajastata bilansis varude real vaid
kõik ostud kantakse kuluks koheselt. Vt tähelepanek 5.2.8
Vastavus- ja finantsrisk: puudub kindlus varude mahakandmise põhjendatuse osas.
Ettepanek: koostada sisendkäibena kahakantavate toiduainete varude osas mahakandmise aktid ning
kinnitada need selliselt, et oleks tagatud funktsioonide lahususe printsiibi täitmine
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
32 B2-19
33 B2-18
24
Toitlustuse sisekäibelised mahakandmised, kas siis külaliste vastuvõttudeks või korraldatud ürituste
esinejate toitlustamiseks toimuvad ainult ürituse eest vastutava osakonna esildiste alusel, mille
põhjendatuse kinnitab direktor.
02.01.2018 läbiviidud inventuur näitas, et porgandi kuubiku laoseis oli -0,018 kg ning mahe lihaveise
pähklitüki kogus -83.34 kg, neist viimase erinevus tähendas seda, et kokkade poolt kasutatavas uue
toote reptsetuuris oli kadude arvestamisel tehtud viga, mis tekitas näilise olukorra, et artiklit on müüdud
rohkem, kui seda lattu sisse on tulnud. Retseptuur on korrigeeritud.
Planeeritud parendustegevus: Inventuuride tulemusi analüüsitakse igakuiselt ning vajadusel nõutakse
täpsustavaid selgitusi. Erinevuste olemasolul kontrollitakse üle kauba saatelehed ning retseptuurid ning
mahakandmise aktid
Planeeritud parendustegevuse elluviija: Toitlustusjuht, asedirektor
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: pidev
Tähelepanek 5.2.5. (keskmine risk): toiduainete lattu on jätkuvalt ligipääs kõikidel, kes pääsevad
ka kööki ning laost toiduainete väljastamist ei registreerita. Varasemat auditi ettepanekut ei ole
rakendatud ja riske maandatud.
Selleks, et tagada, et toorainet kasutatakse sihipäraselt ja et oleks võimalik tuvastada puudujääkide tekkimisel
veakoht, on oluline, et kaupade laost väljastamine registreeritakse. Ära tuleks märkida kes kellele, millal, mis
kaupa ja mis koguses andis.
Toitlustusjuhi sõnul on töö korraldatud selliselt, et laost saavad toiduaineid võtta kokad. Siseaudiitorid
veendusid 07.02.2018 toimunud kohapealse vaatluse käigus, et toiduaineid saavad laost võtta kõik need, kes
kööki pääsevad. Kuskile kirja ei panda, kes ja mis kaupa ning kui palju võttis. Ka ERM asedirektor kinnitas,
et toiduainete laole on juurdepääs kõigil köögi töötajatel, kuid probleemide või kahtluse korral saab kasutada
turvasalvestusi ja logi34.
Finantsrisk: kui puudub ülevaade, kes võivad laost kaupu võtta ning millal kellele mis koguses mingit kaupa
on laost antud, esineb oht, et toorainet ei kasutata sihipäraselt. Puudujääkide ilmnemisel ei ole võimalik
põhjust tuvastada.
Ettepanek: töötada välja laost kauba väljastamiseks standardne tellimusleht või muu lahendus väljastatud
kauba fikseerimiseks. Kinnitada isikute ring, kes laost kaupa väljastada võivad (nt abitööline,
vahetusevanem, toitlustusjuht). Kauba väljastamisel peaks allkirjastama tellimuslehe ka isik, kes laost kauba
välja annab. Sama tellimusleht muutub seega kauba väljastamise aktiks ning see tuleb säilitada kindla
süsteemi alusel koos teiste lao liikumise dokumentidega.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Ettepanek eeldaks ERMi toitlustuse struktuuri ümberkorraldamist ja hoone ümberehitust ja ei ole
seetõttu majanduslikult ratsionaalne ega tehniliselt teostatav. Kuna ERMi toitlustusega seotud laod ja
hoiupinnad ei ole muudest toitlustusega seotud ruumidest eraldatud, siis ei ole võimalik lahendada
olukorda meetmega, kus määratakse lao eest vastutavaks konkreetsed inimesed, sest juurdepääs
kaubale on ka teistel toitlustusega seotud isikutel.
Planeeritud parendustegevus: probleemide või kahtluse korral kasutatakse turvasalvestusi.
Planeeritud parendustegevuse elluviija: Planeeritud parendustegevuse tähtaeg:
Tähelepanek 5.2.6. (keskmine risk): inventuuri lugemislehti, mis on ainsad lugemist tõendavad
dokumendid (sest akte ei vormistata), ei säilitata asjakohaselt.
ERM-is kohapealsete protseduuride käigus 07.02.2018 palusime asedirektorilt restorani ja kohviku igakuiste
inventuuride lugemislehti. Tuvastasime, et inventuuri lugemislehed olid hunnikus direktori kabinetis kapis
ning sisaldasid vaid osade kuude kohta inventuuri andmeid (vt lähemalt järgmine tähelepanek).
Vastavusrisk: inventuuri dokumentatsioon ei ole säilinud ja terviklik. Puudub ülevaade kes ja millal
inventuuri lugemisi teostas ning millised olid inventuuri tulemused. Sisekontrollisüsteem ei toimi, võimalik
pettuste risk.
Ettepanek: tagada inventuuri dokumentatsiooni korrektne ja terviklik säilitamine.
Auditeeritava tagasiside:
34 B2-22
25
Auditeeritava/kliendi seisukoht: Inventuuride aktid salvestatakse pärast inventuuri lugemislehtedel
sisalduvate andmete sissekandmist BUUMi, kust on ka vajadusel võimalik genereerida akt. Akti alusel
analüüsitakse seise, vajadusel nõutakse toitlustuse osakondadel täiendavaid seletuskirju.
Planeeritud parendustegevus: Printida välja, allkirjastada ja arhiveerida kõik inventuuridega seotud
dokumendid igakuiselt raamatupidamises.
Planeeritud parendustegevuse elluviija: Asedirektor, toitlustusjuht
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Alates 01.01.2018
Tähelepanek 5.2.7. (kõrge risk): restoranis ja kohvikus ei ole inventuure ettenähtud sagedusega
teostatud või puuduvad dokumendid.
ERM direktori 16.05.2017 käskkirjaga nr 36 35 kinnitati müügi- ja teenindusosakonna inventuuride
läbiviimise sagedus ja komisjonide koosseis. Käskkirja p 3 sätestab, et restoranis ja kohvikus teostatakse iga
kuu kogu kaubavaliku inventuur. Auditi käigus palusid siseaudiitorid ERM-is kohapealsete protseduuride
käigus 2017. a teostatud igakuiste inventuuride lugemislehti. Siseaudiitorile esitatud lugemislehed olid
trükitud järgmistel kuupäevadel36:
12.06.2017
10.07.2017 ja 11.07.2017
04.09.2017
13.11.2017
11.12.2017
Järeldame, et ka inventuurid ise toimusid nendel kuupäevadel. Samas ühtki täiendavat kirjalikku
tõendusmaterjali igakuiste inventuuride toimumise aja kohta ei ole. Nimekirjast on näha, et 2017 teisel
poolaastal ei ole augustis ja oktoobris restoranis ja kohvikus igakuiseid inventuure teostatud.
Vastavus- ja pettuserisk: varude kaitstuse tagamiseks rakendatav üks olulisim sisekontrolli
mehhanismidest ei toimi. Inventuuride sagedus on ERM direktori käskkirjaga määratud sagedusest
madalam. Puudub regulaarne ülevaade varude tegelikust olukorrast ja seisust.
Ettepanek: teostada restoranis ja kohvikus kogu kaubavaliku inventuur iga kuu vastavalt ERM direktori
poolt kehtestatule.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Inventuurid on toimunud nõutava sagedusega. Väljavõte BUUMist:
Planeeritud parendustegevus:
Planeeritud parendustegevuse elluviija:
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg:
Tähelepanek 5.2.8. (kõrge risk): restorani ja kohviku igakuiste inventuuride lugemisi on teostanud
ka ERM direktori käskkirjas nimetamata töötajad ehk komisjoni mittekuuluvad isikud. Alati ei ole
selge, kes on inventuuride ajal varude lugemisi teostanud.
ERM direktori 16.05.2017 käskkirjaga nr 36 37 kinnitati müügi- ja teenindusosakonna inventuuride
läbiviimise sagedus ja komisjonide koosseis. Restorani ja kohviku inventuurikomisjone on kolm ja nende
koosseis on esitatud allolevas tabelis.
Tabel „Restorani ja kohviku inventuuri komisjonide koosseis“
35 B2-6
36 B2-8
37 B2-6
26
Esimees Liige Asendusliige
Komisjon nr 1 M.R, toitlustusjuht E.S, abitööline K.R, pearaamatupidaja
Komisjon nr 2 K.S, vahetusevanem A.H, teenindaja P.S, raamatupidaja
Komisjon nr 3 A.L-A, toitlustusjuhi E.E, vanemteenindaja V.P, asedirektor
assistent
Tegelikult on 2017. a restorani ja kohviku inventuuride ajal lugemisi teostanud järgmised ERM töötajad38:
R.K, U.H, T.J, S.L, K.L, A.K, K.Õ.
Esineb ka lugemislehti, millel on ainult lugejate allkirjad, kuid ei ole selge, kellele need kuuluvad ehk kes on
inventuuri lugemised teostanud39.
Kuna laovarude eest vastutavat isikut ei ole määratud, siis ei ole täidetud ka avaliku sektori finantsarvestuse
ja -aruandluse juhendi §50 lg 3 ja 52 lg 5 p7 nõue - aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni
allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.
Vastavus- ja pettuserisk: sisekontrollisüsteem on formaalne ja ei toimi sisuliselt, puudub juhtkonna
kontroll protsessi toimimise üle. Võimalik, et lugemist teostab töötaja, kel tekib huvide konflikt, võimalik
pettuse või raiskamise risk.
Ettepanekud:
tagada, et restorani ja kohviku igakuiseid inventuure teostaksid ERM direktori käskkirjas nimetatud
töötajad, vajadusel muuta käskkirjas nimetatud komisjonide koosseisu;
vormistada inventuuri lugemislehed selliselt, et oleks arusaadav, kes on lugemislehe täitnud ja
inventuuri teostanud – märkida lugemislehele allkirjade juurde alati ka nimi.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Planeeritud parendustegevus: Laiendatakse komisjonide koosseise, lisatakse lugemislehtedele loetavalt
nimed
Planeeritud parendustegevuse elluviija: asedirektor
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: lates märts 2018.
Tähelepanek 5.2.9. (keskmine risk): toiduainete varude kajastamise nõudeid ei ole sätestatud ning
restorani ja kohviku inventuuride tulemusi ei ole aktiga vormistatud.
Nii 2017 kehtinud kui 2018 kehtiv Kultuuriministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri p 17.4
sätestab põhi- ja väheväärtuslike varade ja varude inventeerimise põhimõtted. P 17.4.4 sätestab, et inventuuri
tulemused vormistatakse aktiga, mille kinnitavad kõik komisjoni liikmed ja varade eest vastutav isik.
Toiduainete varude arvestuse osas KultMin valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri erisusi ette ei näe.
Seetõttu tuleks toiduainete varude kajastamine kajastada ERM sisese regulatsiooniga või täiendada
valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja. Kui toiduainete varude jooksev saldoandmikus kajastamine ei
ole teatud avaliku sektori üksustel olulisuse printsiipi silmas pidades asjakohane, siis aastalõpu inventuur s.h
31.12 bilansis varudena toiduainete laoseisu kajastamine tuleb siiski tagada. Pearaamatupidaja selgituste
kohaselt ei tule KultMin valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt varude üle bilansis arvestust
pidada40.
Auditi käigus selgus, et restorani ja kohviku inventuuride tulemusi ei ole aktiga vormistatud (ei igakuiste ega
ka aastainventuuri osas)41. Inventuuri tulemusi kajastavad ainult lugemislehed, kuid koonddokumenti, kuhu
oleks kõikide lugemislehtede põhjal märgitud need varud, mille osas tuleb BUUM-i teha
korrigeerimiskanded (st nimekiri toiduainete üle- ja puudujäägist), ei ole. Kuna akti ei ole vormistatud ei ole
loodud ka regulatsioonidele vastavat alusdokumentatsiooni varude mahakandmiseks lugemise tulemusel.
Vastavusrisk: ei ole tagatud bilansis varude õige ja õiglane kajastamine. Inventuuri dokumentatsioon ei ole
terviklik ja vastavuses regulatsioonidega.
Ettepanekud:
sätestada kas valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas või ERM siseses korras toiduainete
varude bilansis kajastamise nõuded;
38 B2-8-5-5, B2-8-5-8, B2-8-5-13, B2-8-5-19, B2-8-5-21
39 B2-8-5-9 kuni B2-8-5-12, B2-8-5-15, B2-8-5-16 kuni B2-8-5-18
40 B2-29
41 B2-22
27
restorani ja kohviku inventuuride tulemused vormistada aktiga.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht: Varude bilansis kajastamise nõuded saavad tuleneda vaid valitsemisala
raamatupidamise sise-eeskirjast, mis on ülimuslik ERMi sisese korra suhtes.
Planeeritud parendustegevus: Trükkida BUUMis olevad aktid igakuiselt ka füüsilisel välja ja lisada
raamatupidamises hoitavasse inventuuride kausta
Planeeritud parendustegevuse elluviija: asedirektor
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Alates märts 2018
Tähelepanek 5.2.10 (keskmine risk): kohviku ja restorani toiduainete laos ei ole määratud varade
eest vastutavat isikut.
ERM asedirektori selgituste kohaselt ei võimalda ladude logistika (paiknevad valdavalt köögi avatud tsoonis)
määrata vastutavaks isikuks ühte konkreetsete isikut. Juurdepääs toiduainete laole on kõigil köögi töötajatel.
Probleemide või kahtluste korral saab kasutada turvasalvestusi ja logi 42.
Vastavusrisk: toiduainete lao eest puudub vastutaja, mistõttu ei ole tagatud sisekontrollisüsteemi toimimine
laost kaupade väljastamisel ja töökorraldusel
Ettepanek: määrata kohviku ja restorani toiduainete laos varade eest vastutav isik.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht:
Ettepanek eeldaks ERMi toitlustuse struktuuri ümberkorraldamist ja hoone ümberehitust ja ei ole
seetõttu majanduslikult ratsionaalne ega tehniliselt teostatav. Kuna ERMi toitlustusega seotud laod ja
hoiupinnad ei ole muudest toitlustusega seotud ruumidest eraldatud, siis ei ole võimalik lahendada
olukorda nii, et määratakse lao eest vastutavaks konkreetsed inimesed, sest juurdepääs kaubale on
paratamatult ka teistel toitlustusega seotud isikutel.
Planeeritud parendustegevus: Vajadusel kasutada turvasalvestusi
Planeeritud parendustegevuse elluviija:
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg:
Tähelepanek 5.2.11. (kõrge risk): kohviku ja restorani toiduainete lao varude inventuuri
lugemislehtedel on märgitud varude kogused.
Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend § 52 lg 5 p 3 sätestab, et varude inventeerimisel ei
kajastata paberkandjal lugemislehtede korral ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need
kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus.
ERM restorani ja kohviku toiduainete lao igakuiste inventuuride paberkandjal lugemislehed on eeltäidetud
ning nendes on kajastatud varude kogused raamatupidamise andmetel 43.
Vastavus- ja pettuserisk: lugejad ei kanna lugemislehele tegelikke varude üle lugemise käigus selgunud
andmeid, võimalik varjata varade puudujääki. Pettuseid ja varguseid on võimalik pikaajaliselt varjata.
Ettepanek: tagada, et restorani ja kohviku toiduainete lao igakuiste inventuuride paberkandjal lugemislehed
ei kajastaks koguseid.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht: Osaliselt märkusega nõus. Kogustega lugemislehed läksid käiku
eksituse tõttu. Üldjuhul trükitakse väja nõuetekohased lugemislehed. Samas - kuna inventuuri
teostatakse üheaegselt 3 rühmas maja erinevates kohtades (restoran, kohvik, laud), siis puudub
inventuuri tegijatel terviktulemist ülevaade. Lõplikud kogused selguvad alles pärast kõikide
lugemislehtede sisestamist BUUMi, mistõttu on manipuleerimine vähetõenäoline.
Planeeritud parendustegevus: Inventuuri lehtede printimisel ei lisata koguseid ja hindu
Planeeritud parendustegevuse elluviija: müügijuht
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Alates märts 2018
42 B2-22
43 B2-8-5-1 kuni B2-8-5-23
28
Tähelepanek 5.2.12 (kõrge risk): toitlustusjuht ei kinnita tooraine ja valmistoidu mahakandmisi.
Restorani mahakandmisakte ei kinnita jätkuvalt keegi, kohviku mahakandmisaktid on kinnitatud
koka poolt.
Kui toiduaine rikneb või valmistatud toitu ei suudeta realiseerida, tuleb tooraine/valmistoit maha kanda.
Tooraine mahakandmine toob endaga kaasa finantsmõju – kaupa, mida on ostetud, ei kasutata tulu
teenimise eesmärgil. Seetõttu on vajalik, et tooraine mahakandmine oleks kinnitatud kõrgemal tasandil kui
tooraine kasutamise eest vastutavad töötajad.
2017 läbiviidud analüüsis toodi siseaudiitorite poolt välja, et toidu mahakandmise akte ei kinnitata kellegi
poolt ning tehti ettepanek, et sätestaks süsteem, mille kohaselt toitlustusjuht peab nii tooraine kui
valmistoidu mahakandmise kinnitama.
Toitlustusjuht ei kinnita jätkuvalt tooraine ja valmistoidu mahakandmisi. Tutvusime 07.02.2018 ERM-is
kohapeal restorani ja kohviku mahakandmise aktidega (mida hoiti vastavates kaustades restoranis ja
kohvikus). Restoranis säilitatud mahakandmise akte ei ole keegi kinnitanud (v.a üks akt) 44, kohviku
mahakandmise akte on 2018 aastal hakatud kinnitama koka poolt45. Seega puudub kontrollisüsteem, millega
hinnatakse, kas mahakandmine on asjakohane ja korrektne. Samuti ei ole aktidelt selgelt arusaadav, kas
kantakse maha ainult riknenud toiduvarusid või ka päeva buffeest ülejäänud valmistoitu (ei kajastata
eraldiseisvalt olemasolevates aktides).
Toitlustusjuhi sõnul analüüsitakse toidu mahakandmisi tööprotsessi osana järjepidevalt. Spetsiaalset
protseduuri selleks kehtestatud ei ole ja seda ei peeta ka vajalikuks. Mahakandmiste analüüs on toitlustusjuhi
sõnul tema töö olemuslik ja loomulik osa.
Finantsrisk: kui toidu mahakandmisi ei viseerita kõrgema taseme töötaja poolt, esineb oht, et suunatakse
mahakandmisele toitu, mida tegelikult on võimalik kasutada või kasutavad seda isiklikuks tarbeks. Võib
kaasneda finantskahju ERMile.
Ettepanek: sätestada süsteem, mille kohaselt toitlustusjuht peab nii tooraine kui valmistoidu mahakandmise
kinnitama.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht: Ettepanek raskesti teostatav. Kui toitlustusjuht peaks kinnitama nii
tooraine kui valmistoidu mahakandmisi, siis peaks ta täitma nimetatud kohustusi 6-l päeval nädalas
aastaringselt. Formaalne kinnitamine, ehk siis toitlustusjuht allkirjastaks tagantjärele nimetatud aktid, ei
kannaks oodatud eesmärki. Hetkel kinnitab mahakandmise akti vatava üksuse vanemkokk. Nende
tegevuse pistelist järelevalvet teeb toitlustusjuht.
Planeeritud parendustegevus:
Planeeritud parendustegevuse elluviija:
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg:
5.3. Kas toitlustus- ja üritusekorraldamise ning muuseumi kaupluse funktsioone täitev
personal on eristatud põhitegevuse koosseisust ning on eristatud riigieelarvelistest
kuludest?
Hinnang: seoses kulukoha koodide määramisega SAP-is on omatulu teenimisele orienteeritud valdkondade
personalikulud finantsarvestuses selgelt eristavad ning üldjuhul on personalikulud majandustegevuse
valdkondades tasutud ka omatuludest. Kõikide võlaõiguslike lepingute tasud, olenemata sellest, kas
lepinguga osutatav teenus on seotud omatulu teenimisega või mitte, makstakse omatuludest. Esineb
üksikuid juhtumeid, kus omatulu teenimisega seotud koosseisulisel kohal on tööjõukulusid tehtud ka
riigieelarvest ning rohkem juhtumeid on, kus omatulu teenimisega mitte seotud koosseisulise personali
kulud on tehtud omatuludest. Sündmuskorralduses on töötasud 2018 makstud korrektselt ainult
omatuludest kuid ka osad põhitegevuse valdkonna töötasud (teeninduskeskus, näituste korraldamine,
haridus- ja osalusprogrammide hariduskeskuse osa) on kaetud omatuludest.
44 B2-8-4-4, B2-8-4-13 kuni B2-8-4-19; B2-8-4-21 kuni B2-8-4-27 (kinnitamata aktid) ning B2-8-4-20
(kinnitatud akt)
45 B2-8-3-1, B2-8-3-3, B2-8-3-6; B2-8-3-10
29
Taustainfo: toitlustuses tasuti 2016 august – november toitlustusjuhi ja peakoka töötasu riigieelarvelistest
vahenditest ning 2016 detsembri töötasud on paljudel töötajatel tasutud omatulude eelarvest 46.
Tähelepanek 5.3.1. (positiivne): toitlustuses (kulukoht OKM85-411) on nii 2017 kui 2018 kõikide
töötajate (nii koosseisulised kui võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutavad isikud) tasud makstud
omatuludest. Muuseumi poe osas (kulukoht OKM85-410 ja OKM85-412) on nii 2017 kui 2018 makstud
kõik tasud omatuludest (v.a ühe töötaja puhkusetasu, vt lähemalt tähelepanek 5.3.3)47.
Tähelepanek 5.3.2 (positiivne): omatuludest kaetakse ka põhitegevusega seotud valdkonna
kulusid (vaata ka tähelepanekut 2.5):
kõikide võlaõiguslike lepingute tasud, olenemata sellest, kas lepinguga osutatav teenus on seotud
omatulu teenimisega või mitte, makstakse omatuludest;
omatuludest on makstud ka koosseisuliste töötajate, kes ei ole seotud omatulu teenivate
valdkondadega, tasusid;
sündmuskorralduses on töötasud 2018 makstud ainult omatuludest ning ka osad põhitegevuse valdkonna
töötasud on kaetud omatuludest.
Tähelepanek 5.3.3 (madal risk): muuseumipoe ühe klienditeenindaja puhkusetasu on 2017
makstud riigieelarvest.
Omatuludest tuleb teha tulude teenimisega seotud kulud. Riigieelarvest tuleb katta nende valdkondade ja
tegevuste kulud, mis ei ole seotud tulu teenimisega.
Muuseumipoe (kulukoht OKM85-412) ühe klienditeenindaja puhkusetasu summas 431,12 EUR (koos
maksudega) on 2017 tasutud riigieelarvest57.
Vastavusrisk: riigieelarvelisi vahendeid ei ole kasutatud sihipäraselt.
Ettepanek: omatulu teenimisega seotud valdkondade töötajate töötasud maksta alati omatuludest mitte
riigieelarvest.
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht: Tegemist oli RTK poolt tehtud veaga töötaja
puhkusekompensatsiooni arvestamisel. Tööjaja oli väga pika perioodi lapsepuhkusel ja tema
palgaandmed pärinesid ajast, kui kogu asutuse töötasu maksti riigieelarvest.
Planeeritud parendustegevus:
Planeeritud parendustegevuse elluviija:
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg:
5.4. Kas toitlustusvaldkonna töökorraldust on muudetud tagamaks efektiivne toimimine
klienditeeninduses?
Hinnang: toitlustusvaldkonna töökorraldust on mõnevõrra muudetud - restoranis on teenindajate vaheline
tööjaotus ja tsoonid püsivalt jaotatud ning toitlustuse tellimuse kööki edastatav info on viidud üldiselt
standardvormile. Samas on mõned tellimuse täitmisega seotud olulised andmed vormilt siiski jätkuvalt
puudu, ERM kodulehel kuvatud grupitellimuste piir ei vasta tegelikkusele ja ametlikult ei ole loodud
võimalust restoranis ainult laua broneerimiseks.
Taustainfo: 2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et ERM kodulehel kuvatud
grupitellimuste piir ei vasta tegelikkusele ja et ametlikult ei ole loodud võimalust restoranis ainult laua
broneerimiseks (ilma toitu ette tellimata); toitlustuse tellimuse kööki edastatav info ei ole standardne, sageli
puudub info ka maksmise kohta; puudub kindlus toitlustustellimuste vastuvõtmisel ja toidu valmistamisel
toidutalumatusega klientidele toiduohutuse tagamiseks; restorani töökorraldus vajab selgete vastutusalade ja
tööjaotuse loomist; restoranis (sh baariosas) esineb juhuseid, kus kassad on ristkasutuses.
46 “ERM tehingute seaduslikkus 2014 – 2016”, auditi aruanne, lk 45
47 B2-16 ja B2-15
57 B2-16, kulukoht OKM85-412
30
Tähelepanek 5.4.1. (positiivne): restoranis on teenindajate vaheline tööjaotus ja tsoonid
teoitlustusjuhi hinnangul püsivalt jaotatud.
2017 läbi viidud protsesside analüüsis toodi välja, et restorani teenindajate töökorraldus määratakse igal
hommikul ja et teenindajatel ei ole püsivat tööjaotust.
07.02.2018 ERM toitlustusjuhiga läbi viidud intervjuus59 tõi ta välja, et praeguseks on selge tööjaotus
määratud. On need, kes on ainult baaris ja segavad joogid ning need, kes teenindavad ja koristavad laudu
ning nende vahel omakorda on konkreetsed tsoonid püsivalt jagatud.
Sellekohast paikvaatlust kohapeal ei teostatud.
Toitlustusjuhi sõnul käsunduslepinguga ajutisi töötajaid kassasse ei lubata (ligipääsuõigused puuduvad). On
määratud konkreetsed töötajad, kes saavad kassaga tegeleda. Ülevaade, kes on sisse loginud ja mida
sisestanud, on olemas.
Auditi käigus ei testinud me süsteemi tegelikku toimimist.
Tähelepanek 5.4.2. (madal risk): ERM kodulehel kuvatud grupitellimuste piir ei vasta
tegelikkusele ja ametlikult ei ole loodud võimalust restoranis ainult laua broneerimiseks.
2017 läbi viidud protsesside analüüsis toodi välja, et ERM kodulehel kuvatud grupitellimuste piir ei vasta
tegelikkusele ja et ametlikult ei ole loodud võimalust restoranis ainult laua broneerimiseks (ilma toitu ette
tellimata).
Jätkuvalt on ERM kodulehel kuvatud info, et grupimenüüd serveeritakse gruppidele alates 20 külalisest 60.
Samas võetakse toitlustusjuhi sõnul vastu ka väiksemaid grupitellimusi 61. ERM kodulehele ei ole loodud
elektroonilist laua broneerimise võimalust (ilma toidu ettetellimiseta).
Vastavusrisk: väikeste broneeringute haldamine suurendab töökoormust.
Ettepanekud:
viia kodulehel kuvatav info kooskõlla tegeliku praktikaga - pidada kinni miinimum grupitellimuse
suurusest (20 külalist) või vähendada grupitellimuse miinimum suurust;
vajadusel luua kodulehele elektrooniline laua broneerimise võimalus (ilma toidu ettetellimiseta).
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht: Ettepanek kuulub klienditeeninduse valdkonda ning ei ole otseselt
seotud auditiga. Tegu on kliendisõbralikkusega, kus töökoormuse suurenemine kajastub müügikäibes
ja kuvandis.
Planeeritud parendustegevus:
Planeeritud parendustegevuse elluviija:
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg:
Tähelepanek 5.4.3. (keskmine risk): toitlustuse tellimuse kööki edastatav info on viidud üldiselt
standardvormile, kuid tellimuse täitmisega seotud olulised andmed on vormilt jätkuvalt puudu.
2017 läbi viidud protsesside analüüsis toodi välja, et toitlustuse tellimuse kööki edastatav info ei ole
standardne, sageli puudub info ka maksmise kohta.
Teostasime 07.02.2018 paikvaatluse ERM restoranis ja kohvikus. Seinal olevad tellimuslehed on nüüd
valdavas osas standardsel vormil ning neile on kantud info külastaja organisatsiooni, külastuse kuupäeva,
kellaaja, menüü, koguse ja hinna kohta, kuid puuduvad tellija kontaktisiku nimi ja kontaktandmed,
arveldamise info on küll vormile kantud kuid seda pole alati täidetud, samuti puudub info toidu talumatuste
kohta62.
Lisaks esineb ka tavalisel A4 lehel tellimusi, mida ei ole standardsele vormile kantud 63 ehk nõutud vormil
tellimuse vormistamist ei täideta alati.
Vastavusriskid:
59 B3-2 lk 4 p 31
60 B2-28
61 B3-2 lk 3 p 27
62 B2-8-8 ja B2-8-7
63 B2-8-7
31
kui ei ole kindlat tellimuslehe vormi, ei ole tagatud, et vormi täitjal on alati meeles kõik vajalik info
kliendilt enne tellimuse töösse andmist küsida;
kui info on iga kord erineval kujul, ei suuda kokad efektiivselt neile olulist infot hallata ning mõni
oluline detail võib jääda märkamata (erinõuetega (nt talumatusega seoses) portsjonid, kogus,
kellaaeg vms);
kui köögi- /restoranipersonal ei ole teadlik, kuidas on kliendiga kokku lepitud tellimuse eest
tasumine, võib juhtuda, et klient lahkub ilma arvet tasumata. Võimalik finantskahju ERMile;
kui tellimuslehe vormilt puuduvad kliendi kontaktisiku nimi ja andmed, ei ole vajadusel kiirelt ja
efektiivselt võimalik tellija esindajaga kontakti saada.
Ettepanekud:
jälgida, et alati kasutatakse standardset tellimuslehe vormi;
täiendada vormi ning lisada sinna ka tellija kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
täita alati standardvormil olev lahter arveldamise informatsiooni kohta (st tasumise viis).
Auditeeritava tagasiside:
Auditeeritava/kliendi seisukoht: Arvesse võetud. Kliendi andmete kontrolli ja tellimuste garantiikirjade
haldamisega tegeleb teenindudkeskus, kes garantiikirja olemasolul vormistab BUUMi kliendi ja
määratleb kokkulepidud krediidimahu, mis loob eelduse toitlustuse kliendile arvemüügi teostamise
kassades. Muul juhul peab klient tasuma teenuste eest sularahas või kaardiga kohapeal.
Planeeritud parendustegevus: Täpsustada vormide ühtsust, eriti mis puudutab erinõuete selget
väljatoomist.
Planeeritud parendustegevuse elluviija: toitlustusjuht
Planeeritud parendustegevuse tähtaeg: Alates märts 2018.
6. Kas õueala paviljonide arendamiseks on sõlmitud lepingud ning protsess on olnud
kooskõlas riigihangete seaduse, riigiabi reeglitega ning välditud on huvide konflikti?
Hinnang: juriidiliselt ei ole paviljonide arendamise projektis olukord muutunud. Lepinguid ei ole
ettevõtetega sõlmitud, kuna toetajaid pole juurde leitud ning eelarve ei võimalda projektiga edasi minna.
Antud hetkel riigiabi risk toetuse andjate puhul puudub. Juhul kui paviljonidele paigaldatakse reklaamid, siis
tuleks riigiabi riski vältimiseks sõlmida reklaamilepingud ja koostada reklaami hinnakiri.
2017 märtsis läbi viidud analüüsis tõid siseaudiitorid välja, et ERM on volitanud MTÜ Sõprade Seltsi õueala
paviljonidele rahastust leidma ning suunab teemapargi toetajate annetused MTÜsse. Lepinguid kolme
toetajaga ei ole sõlmitud. ERM on töötanud Eesti Puidu- ja Metsatööstuse Liidu ning Eesti Puitmajade
Liidu liikmesettevõtete ning liitu mittekuuluvate ettevõtete, samuti Eesti Betoonilidu ettevõtete suunal
toetajate leidmiseks. Avalikud pakkumised koostööks on tehtud kõigile liitu kuuluvatele ettevõtetele.
Teemapargi kontseptsiooni koostamine ning paviljonide rahastajatega läbirääkimised on käinud alates 2015.
aasta aprillist, mil sellega tegeles töötaja Rein Kinkar käsunduslepingu raames. Toetajatega on läbirääkimisi
peetud reklaamlepingu sõlmimiseks. Novembris 2016 on aruandes kajastatud, et 3 ettevõtet on teinud
annetusi Seltsile 55 000 EUR ulatuses. Audiitorid tõid välja, et lepinguid antud ettevõtetega DHS ei kajasta,
mistõttu esineb risk, et reklaami- või toetuslepingud on antud ettevõtetega sõlmimata.
4.11.2016 sõlmis ERM-i Sõprade Selts ja ERM-i direktor koostöölepingu, mille kohaselt volitatakse Seltsi
otsima ERM-i teemapargile finantseerimisvõimalusi ning Selts osaleb teemapargi elamuslike ning
pärimuslike elementide funktsionaalsuse, visuaalsete ning tehniliste lahenduste protsessis. Lepingus on
sätestatud Sõprade Seltsi kohustusena suunata annetused teemapargi arendusse. Samal ajal planeeriti 2017.
a eelarvesse 60 000 EUR teemapargi arendamiseks ning kultuuriministeeriumile on edastatud lisaeelarve
taotlus summas 904 000 EUR Teemapargi arenduseks. Audiitorid tõid aruandes riskina välja lepingud, mis
ei ole juriidiliselt korrektsed ning et ettevõtete poolt riigimuuseumile antud toetuste osas puudub seetõttu
järelevalve.
Auditeeritav kinnitas tookord, et ettevõtetega siduvad kokkulepped puuduvad, mistõttu ka lepinguid sh
reklaamilepinguid ühegi ettevõttega sh nimetatud ettevõtetega sõlmitud ei ole. Seeõttu ei ole ka ERMil
võimalust seada ettekirjutusi annetajatele. Annetus on ühepoolne akt ja annetaja vaba tahe. Ühepoolne
annetus ei eelda lepingut.
32
Juriidiliselt ei ole paviljonide arendamise projektis olukord muutunud. Lepinguid ei ole ettevõtetega
sõlmitud, kuna toetajaid pole juurde leitud ning eelarve ei võimalda projektiga edasi minna. Juhul, kui
paviljonide ehitust peaks alustatama ning toetajaid reklaamitaks paviljonide seinal, tuleks sõlmida
reklaamlepingud ning hinnata reklaami maksumust. Kui tegemist oleks vaid toetusega, mitte reklaamiga,
tuleb toetussummasid kajastada TSD-l. Samuti tuleks lepingu sisu vastavalt vormistada, et see ei peegeldaks
reklaamteenuse osutamist.
Antud olukorras tuleb selgelt eristada, millal muutub tehingu sisu reklaamiteenuseks. Aluseks on
lepingupoolte vahelise suhete korraldus ehk kas ja kui palju kohustub raha saaja toetajat tänama.
Kui lepingu sisu näeb täpselt ette, kuidas, kus ja kui suurelt peab toetaja logo ja nimi olema välja toodud, on
igal juhul tegemist reklaamiga.
Antud hetkel riigiabi risk toetuse andjate puhul puudub. Juhul kui paviljonidele paigaldatakse reklaamid, siis
tuleks riigiabi riski vältimiseks sõlmida reklaamilepingud ja koostada reklaami hinnakiri.
33
Lisad
Lisa 1 „SAP väljavõte kulude jaotuse osas“
Lisa 2 ”Tabelid”
Tabel 1 „Näitustega seotud tulud ja kulud 2017 ja 2018“
ERM näituste korraldamine, kulukoht OKM85-402
Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa
liik64 grupp 01.01.-31.12.2017 (EUR)
01.01.-
12.02.2018
30 15 ERM peahoone ehitus (ülekantavad -41 177,13 -
vahendid)
44 15 Materiaalse ja immateriaalse põhivara -76 287,87 -
soetus
TULUD
44 3221 Muuseumide ja näituste tasulised +1 080 824,18 +59 307,91
teenused
KULUD
20 500 Töötasu -77 424,12 -7712,06
40 -1659,19 -387,17
44 -13 263,49 -1150
20 506 Maksud tööjõukuludelt -26 138,29 -2606,68
40 -560,81 -130,87
44 -4473,94 -388,70
44 5500 Administreerimiskulud -490,67 -0,47
20 5503 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) - 0
44 5513 Sõidukite majandamiskulud - -24,05
44 5514 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia -2070 -
kulud
44 5515 Inventari majandamiskulud -5316,89 -41,16
44 5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud -1667 -
20 5525 Kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba -76 506 -18,83
40 aja kulud -89,19 -
44 -229 631,94 -4707,36
KOKKU kulud eelarve liik 20 -180 068,41 -10 337,57
KOKKU kulud eelarve liik 40 -2309,19 -518,04
KOKKU kulud eelarve liik 44 -256 913,93 -6311,74
KOKKU kulud -439 291,53 -17 167,35
64 20 – riigieelarve, 40 – välistoetused, 44 – omatulud
34
Teeninduskeskus, kulukoht OKM85-403
TULUD
44 3221 Tulud kultuuri- ja kunstialasest +25,02 -
tegevusest
KULUD
20 500 Töötasu -72 082,20 -
44 -28 720,85 -12 047,66
20 506 Maksud tööjõukuludelt -24 310,31 -
44 -9707,61 -4072,10
20 5500 Administreerimiskulud -160,96 -
44 -490,02 -49,75
20 5503 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -168,83
44 -60,44 -353,20
44 5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide -592,9665 -
majandamiskulud
44 5513 Sõidukite majandamiskulud -207,74 -
20 5515 Inventari majandamiskulud -1400 -
44 -338 -
44 5525 Kommunikatsioon-, kultuuri- ja vaba -100 -
aja sisustamise kulud
20 5539 Muu erivarustus ja materjalid -1176,42
44 -149
KOKKU kulud eelarve liik 20 -99 298,72 -
KOKKU kulud eelarve liik 44 -40 366,62 -16 522,71
KOKKU kulud -139 665,34 -16 522,71
Tabel 2 „Toitlustusega seotud tulud ja kulud 2017 ja 2018“
ERM toitlustus, kulukoht OKM85-411
Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa
liik66 grupp 01.01.-31.12.2017 (EUR)
01.01.-
12.02.2018
TULUD
44 3221 Tulud: muuseumide ja näituste +1 066 219,24 +91 293,02
tasulised teenused
KULUD
20 500 Töötasu 0 -
44 500 Töötasu -391 449,54 -48 922,53
20 506 Maksud tööjõukuludelt 0 -
44 506 Maksud tööjõukuludelt -132 005,69 -16 433,95
44 5500 Administreerimiskulud -487,25 -93,75
44 5502 Uurimis- ja arendustööd -3080 -
44 5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide -34 445,14 -2247,19
20 majandamiskulud - -2509,55
44 5513 Sõidukite majandamiskulud -562,91 -
44 5515 Inventari majandamiskulud -39 498,79 -3794,29
65 Garderoobinumbrid
66 20 – riigieelarve, 44 – omatulud
35
44 5521 Toiduained ja toitlustusteenused -353 284,98 -30 833,61
44 5522 Meditsiinikulud ja hügieenikulud -491 -16,06
44 5525 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba -2285,94 -199,98
aja kulud
44 5532 Eri- ja vormiriietus -1041,72 -
44 5539 Muu erivarustus ja materjalid -3581,09 -216,75
KOKKU kulud eelarve liik 20 0 -2509,55
KOKKU kulud eelarve liik 44 -962 214,05 -104 758,11
KOKKU kulud -962 214,05 -107 267,66
Tabel 3 „Muuseumi poega seotud tulud ja kulud 2017 ja 2018“
ERM müügitalitus, kulukoht OKM85-410
Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa (EUR)
liik grupp 01.01.-31.12.2017 01.01.-12.02.2018
TULUD
44 3221 Tulud kultuuri ja kunstialasest +2337,35 +139,62
tegevusest
KULUD
44 500 Töötasu -28 293,57 -2550,33
44 506 Maksud tööjõukuludelt -9563,26 -840,35
44 5500 Administreerimiskulud -3511,40 -
44 5503 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -73,63 -
44 5504 Koolituskulud (sh koolituslähetus) -256 -
44 5513 Sõidukite majandamiskulud -449,15 -
44 5525 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba -761 -
aja kulud
KOKKU kulud eelarve liik 44 -42 908,01 -3390,68
ERM pood, kulukoht OKM85-412
TULUD
44 3221 Tulud kultuuri ja kunstialasest +373 530,41 +19 555,59
tegevusest
KULUD
20 500 Töötasu -322,22 -
44 -55 558,02 -4862,54
20 506 Maksud tööjõukuludelt -108,90 -
44 -18 749,37 -1643,54
44 5500 Administreerimiskulud -10 143,05 -627,71
20 5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide - -979,50
44 majandamiskulud -10,70 9,13
44 5515 Inventari majandamiskulud -829,76 -
44 5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud -8955 -
20 5525 Kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja +155
44 kulud -199 922,55 -1900,65
44 5539 Muu erivarustus ja materjalid -750 -72,25
10 608 Muud tegevuskulud (kursivahed) -0,23
KOKKU kulud eelarve liik 10 -0,23 -
KOKKU kulud eelarve liik 20 -276,12 -979,50
KOKKU kulud eelarve liik 44 -294 918,45 -9115,82
KOKKU kulud -295 194,80 -10 095,32
36
Tabel 4 „Sündmuskorraldus tellimisel seotud tulud ja kulud 2017 ja 2018“
ERM rendisündmused, kulukoht OKM85-404
Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa (EUR)
liik grupp 01.01.-31.12.2017 01.01.-12.02.2018
TULUD
44 3221 Tulud kultuuri- ja kunstialasest - +12 258
tegevusest
KULUD
44 500 Töötasu - -1150
44 506 Maksud tööjõukuludelt - -388,7
44 5525 Kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja - -6624
kulud
KOKKU kulud eelarve liik 44 - -8162,70
Tabel 5 „Sündmuskorraldus oma projektid seotud tulud ja kulud 2017 ja 2018“
ERM rendisündmused, kulukoht OKM85-401
Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa (EUR)
liik grupp 01.01.-31.12.2017 01.01.-12.02.2018
TULUD
44 3221 Tulud kultuuri- ja kunstialasest +52 984,94 +938,33
tegevusest
KULUD
20 500 Töötasu -830 -
44 -36 012,13 -2300
44 505 Erisoodustused -5773,25 -
20 506 Maksud tööjõukuludelt -280,54 -
44 -12 172,13 -777,40
44 5503 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -465 -
44 5504 Koolituskulud (sh koolituslähetus) -16,29 -
44 5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide -1498,0767 -40,55
majandamiskulud
44 5513 Sõidukite majandamiskulud -302,77 -
44 5515 Inventari, hoonete ja ruumide -46 327,23 -1765,18
majandamiskulud
20 5525 Kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja -27 694,92 -
44 kulud -278 392,19 -7293,36
KOKKU kulud eelarve liik 20 -28 805,46 -
KOKKU kulud eelarve liik 44 -380 959,06 -12 176,49
KOKKU kulud -409 764,52 -12 176,49
Tabel 6 „Haridus- ja osalusprogrammide tulud ja kulud 2017 ja 2018“
ERM hariduskeskus, kulukoht OKM85-310
Eelarve Konto- Nimetus Summa (EUR) Summa (EUR)
liik grupp 01.01.-31.12.2017 01.01.-12.02.2018
TULUD
67 Viinaköögi riputuskohtade paigaldus
37
44 3221 Tulud kultuuri- ja kunstialasest +190 811,86 +6408,79
tegevusest
KULUD
20 500 Töötasu -76 074,29 -8558,57
40 -2433,48 -
4368 -830 -
44 -77 497,56 -4800
20 506 Maksud tööjõukuludelt -25 635,35 -2892,80
40 -822,52 -
43 -280,54 -
44 -26 194,17 -1622,40
20 5500 Administreerimiskulud -62,82 -
44 -39,65 -
20 5503 Lähetused (v.a koolituslähetus) -248,04 -
44 -505,97 -
20 5504 Koolituskulud (sh koolituslähetus) -46,46 -
20 5513 Sõidukite majandamiskulud -160,13 -
20 5515 Inventari, hoonete ja ruumide -1947,77 -17,48
43 majandamiskulud -166,35 -
44 -1021,81 -132
20 5525 Kommunikatsiooni, kultuuri ja vaba aja -5336,56 -
40 kulud -125 -
43 -223,96 -
44 -52 293,94 -2449,72
20 5539 Muu erivarustus ja materjalid -219,34 -
KOKKU kulud eelarve liik 20 -109 730,76 -11 468,85
KOKKU kulud eelarve liik 40 -3381 -
KOKKU kulud eelarve liik 43 -1500,85 -
KOKKU kulud eelarve liik 44 -157 553,10 -9004,12
KOKKU kulud -272 165,71 -20 472,97
ERM rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskus, kulukoht OKM85-302
TULUD
44 3221 Tulud kultuuri- ja kunstialasest +6019,32 -
tegevusest
43 3500 Saadud tegevuskulude +105,45 -
sihtfinantseerimine
KOKKU tulud +6124,77
KULUD
20 500 Töötasu -46 910,20 -4433,37
43 -324,40 -
44 -1438 -
20 506 Maksud tööjõukuludelt -15 855,70 -1498,48
43 -109,65 -
44 -486,04 -
20 5503 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -911,53 -39
20 5513 Sõidukite majandamiskulud -115,05 -
20 5515 Inventari majandamiskulud -90 -
43 -712,70 -
44 -837,96 -
68 Muud tulud ja tuludest sõltuvad kulud
38
43 5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud -925 -
44 -7321,15 -
43 5525 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba -4584,77 -
44 aja kulud -3590,88 -
KOKKU kulud eelarve liik 20 -63 882,48 -5970,85
KOKKU kulud eelarve liik 43 -6656,52 -
KOKKU kulud eelarve liik 44 -13 674,03 -
KOKKU kulud -84 213,03 -5970,85
Tabel 7 „Muuseumi poe RKAS makse 2018“69
Kulukoha/ Eelarve
Kulukoht/ Eelarve Eelarve Konto- Kontogrupi Konto
ressursi konto Konto nimetus Summa
ressurss liik konto grupp nimetus (nullideta)
nimetus kirjeldus
Vahendid Kinnistute,
Riigi hoonete ja
OKM85- Kinnisvara ruumide Ruumide küte ja
412 ERM pood 20 5511 ASile 5511 majandami 55110000 soojusenergia -62,57
Vahendid Kinnistute,
Riigi hoonete ja
OKM85- Kinnisvara ruumide
412 ERM pood 20 5511 ASile 5511 majandami 55110100 Ruumide elekter -115,00
Vahendid Kinnistute,
Riigi hoonete ja
OKM85- Kinnisvara ruumide Ruumide vesi ja
412 ERM pood 20 5511 ASile 5511 majandami 55110200 kanalisatsioon -9,98
Vahendid Kinnistute,
Riigi hoonete ja
OKM85- Kinnisvara ruumide Ruumide
412 ERM pood 20 5511 ASile 5511 majandami 55110400 korrashoiuteenused -35,82
Vahendid Kinnistute,
Riigi hoonete ja
OKM85- Kinnisvara ruumide Ruumide üür ja
412 ERM pood 20 5511 ASile 5511 majandami 55110800 rent -756,13
Tabel 8 „Toitlustuse RKAS makse 2018“
Kulukoha/ Eelarve
Kulukoht/ Eelarve Eelarve Konto- Kontogrupi Konto
resursi konto Konto nimetus Summa
resurss liik konto grupp nimetus (nullideta)
nimetus kirjeldus
Vahendid Kinnistute,
Riigi hoonete ja
OKM85- ERM Kinnisvara ruumide Ruumide küte ja
411 toitlustus 20 5511 ASile 5511 majandami 55110000 soojusenergia -159,28
Vahendid Kinnistute,
Riigi hoonete ja
OKM85- ERM Kinnisvara ruumide
411 toitlustus 20 5511 ASile 5511 majandami 55110100 Ruumide elekter -292,74
Vahendid Kinnistute,
Riigi hoonete ja
OKM85- ERM Kinnisvara ruumide Ruumide vesi ja
411 toitlustus 20 5511 ASile 5511 majandami 55110200 kanalisatsioon -25,41
Vahendid Kinnistute,
Riigi hoonete ja
OKM85- ERM Kinnisvara ruumide Ruumide
411 toitlustus 20 5511 ASile 5511 majandami 55110400 korrashoiuteenused -107,46
Vahendid Kinnistute,
Riigi hoonete ja
OKM85- ERM Kinnisvara ruumide Ruumide üür ja
411 toitlustus 20 5511 ASile 5511 majandami 55110800 rent -1 924,66
69 B2-14 sheet “Tehingud”
39
© 2015 Grant Thornton Rimess OÜ Kõik õigused kaitstud.
Grant Thornton on kaubamärk, mille all Grant Thorntoni
liikmesettevõtted pakuvad oma klientidele auditi-, maksu- ja
nõustamisteenuseid ja/või tähendab vastavalt kontekstile
kas ühte või enamat liikmesettevõtet.
Grant Thornton Rimess OÜ on Grant Thornton International
Ltd. (GTIL) liikmesettevõte. GTIL ja liikmesettevõtted ei
moodusta ühtset üleilmset äriühingut. GTIL ja iga tema
liikmesettevõte on eraldiseisvad juriidilised isikud.
Teenuseid osutavad liikmesettevõtted.
GTIL ei osuta klientidele teenuseid. GTIL ja tema
liikmesettevõtted ei ole üksteise esindajad, ei saa üksteist
kohustada ning ei vastuta üksteise tegevuse või
tegevusetuse eest.
www.grantthornton.ee
40