Kultuuriministeerium · 20. märts 2018
Sisu (failidest)
Hinnangu andmine protsesside toimimisele
Võru Instituudis
Audit nr HA-3/2017
Auditi aruanne
Kinnitan aruande 23 leheküljel
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Nurmetalu
siseauditi osakonna juhataja
Tutvunud
(allkirjastatud digitaalselt)
Paavo Nõgene
kantsler
Tutvunud
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
kultuuriminister
Auditi läbiviimise aluseks oli Kultuuriministeeriumi siseauditi osakonna 2017. a tööplaan.
Auditi eesmärgiks oli anda hinnang Võru Instituudi töö korraldamisele ja protsesside
toimimisele strateegilise planeerimise, eelarvestamise, personali, tulude ja kulude, sh hangete
ja varadega seotud valdkondades.
Auditi viis ajavahemikul 15.11.2017 – 29.01.2018 läbi siseaudiitor Liina Põldniit. Auditi eest
vastutavaks isikuks on siseauditi osakonna juhtaja Piret Nurmetalu.
Audiitorid tänavad Võru Instituudi töötajaid koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel.
Arvestades auditi käigus läbiviidud toimingute tulemusi, on siseaudiitorid seisukohal, et
Võru Instituudi tegevuse korraldamine toimib, kuid vajab olulist täiendamist1.
Kokkuvõte auditi tulemustest.
- Võru Instituut on keskendunud Vana-Võromaa kultuuri ja võru keele uurimisele,
arendamisele ja tutvustamisele, mistõttu on Instituudi poolt elluviidavad tegevused
olulised piirkonna kultuuri ja keele säilimise ja levitamise tagamiseks.
- Võru Instituut on koostanud strateegilised dokumendid: arengukava perioodiks 2017-
2021, iga-aastase tegevuskava ja eelarve. Arengukava on koostatud 2016. a-l, kuid
iga-aastaselt seda ei uuendata. Tegevuskava ei ole koostatud arengukavas toodud
strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt.
- Eelarves on planeeritud kõik asutuse tulud ja kulud, eelarvest olulise osa moodustavad
projektitoetused. Eelarve koostamise, muutmise ja aruandluse põhimõtteid ei ole
kirjalikult sätestatud.
- Võru Instituut ei ole Teadus- ja arendustegevuse seadusest tulenevat evalveerimise
ehk välishindamise nõuet täitnud.
- Alates 2015. a jaanuarist on Võru Instituudi muuseumiosakonna kooseisus neli Vana-
Võromaa muuseumi, kuid muuseumite omavaheline koostöö võiks paremini toimida
(puudub ühtne arengukava ja tööplaan, ühistegevusi ei korraldata).
- Kehtestatud on töökorraldust reguleeriv juhend „Võru Instituudi
töösisekorraeeskirjad“. Tööaja-arvestus on korraldatud, puhkused ja lähetused
vormistatakse Riigitöötaja Iseteenindusportaalis, 2017. a lähetused olid seotud
Instituudi tegevusega (konverentsidel, koolitustel, seminaridel osalemine).
- Töölepingud on sõlmitud ja on kooskõlas kinnitatud struktuuriga, kuid osad
ametijuhendid on kinnitamata, puuduvad või ei ole ajakohased. Kolmandate isikutega
on sõlmitud erinevate ülesannete täimiseks võlaõiguslikud lepingud.
- Arvestus omatulude, toetuste, kulude ja varade osas on korraldatud, kuid vastavad
arvestuspõhimõtted on kirjalikult sätestamata.
- Piletite ja müügikauba ning sularaha arvestus on müügiüksustes erinevalt korraldatud,
kauba ja raha säilimise tagamine ei ole üksustes piisavalt hästi korraldatud.
1
Auditi valdkonnale hinnangu andmisel kasutatakse järgmisi hindamiskriteeriume:
1 – toimib (tulemuslik ja mõjus);
2 - mõningast täiendamist vajav;
3 - olulist täiendamist vajav;
4 - ei toimi (nõuetele mittevastav).
2
- Tehtud majandamiskulud on seotud Võru Instituudi tegevusega, kuludokumendid on
säilitatud ja kinnitatud. Kulude hüvitamise, sh sõidukulu hüvitamise avaldused
vormistatakse alates 2017. a sügisest Riigitöötaja Iseteenindusportaalis.
- Raamatupidamise sise-eeskiri ja Asjaajamiskord ei vasta tegelikule töökorraldusele
ning vajavad ajakohastamist.
- Kassad ja kaardimakseterminalid asuvad viies müügiüksuses – Instituudi müügiletis ja
neljas muuseumis. Kassade töökorraldus ei vasta nõuetele.
- Inventuurid, sh varude, sularaha, põhi- ja väikevara osas on läbi viidud, kuid peakassa
inventuuri tehtud ei ole.
- Võru Instituudi teadus- ja arendusosakonna ning muuseumite teenuste ja müügikauba
hinnakirjad vajavad koostamist ja/või ülevaatamist.
- Komisjonimüüki võetud kauba müügilepingud on sõlmitud, kuid nende tingimused
vajavad täiendamist.
- Võru Instituut ei ole 2017. a hankeplaani kinnitanud. Kulusid analüüsides
siseaudiitorid läbiviimata hankeid ei tuvastanud.
- Võru Instituut ei ole Avaliku teabe seadusest tulenevat avalikustamise nõuet täielikult
järginud.
1. Ülevaade Võru Instituudist.
Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus,
mille tegevuspiirkonnaks on ajalooline Võromaa ja sellega seotud alad. Instituudi tegevuse
põhieesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust Võrumaale eriomastes küsimustes.
Põhimääruse järgi on Instituudi põhiülesanded: traditsioonilise elamisviisi väärtustamise
kaudu kohaliku vaimse ja ainelise elukeskkonna parandamine ning arengupotentsiaali
suurendamise võimaluste uurimine ja üldsusele tutvustamine;
paikkonna kohanimede uurimine ja korrastamine ning riiklikule kohanimekorraldusele
kaasaaitamine; kohaliku keele eripära uurimine ja avaliku kasutuse normimine, samuti
sellealaste publikatsioonide avaldamine; piirkonna üldhariduskoolide õppetöö ja
täienduskoolituse mitmekesistamine kohaliku kultuuri ja keele eripära arvestavate uurimuste
ning metoodiliste materjalide, samuti õppekirjanduse ettevalmistamise ning õppe- ja
ilukirjanduse avaldamise kaudu; kohaliku vaimse ja ainelise rahvakultuuri uurimine ja selle
säilimisele kaasaaitamine, sh ainelise osa kogumise ja säilitamise korraldamine;
looduskasutuse, elukeskkonna ja tootmistegevuse tasakaalustatud arengu põhimõtete
väljatöötamine; osalemine piirkonna arengukontseptsiooni ja planeeringu aluste
väljatöötamises, lähtudes säästliku arengu põhimõtetest; osalemine regionaalpoliitilistes
uurimistöödes; piirkonna arengu muude küsimuste lahendamisele kaasaaitamine vastavalt
vajadusele ja võimalustele.
01.01.2015. a loodi Võru Instituudi juurde muuseumiosakond, millele tulid üle seniste
riigiasutuste Põlva Talurahvamuuseum ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
ülesanded. Muuseumiosakonda kuulub neli varem eraldi üksustena ajaloolisel Võrumaal
tegutsenud muuseumi:
1. Põlva Talurahvamuuseum Kõlleste vallas Karilatsi külas;
2. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi muuseum Võru linnas;
3. Mõniste muuseum Mõniste vallas Kuutsi külas;
4. Vana-Võromaa kultuurikoda (kuni juuli 2013. a Võrumaa Muuseum) Võru linnas.
Võru Instituudi muuseumiosakonna ehk Vana-Võromaa muuseumite ühismissiooniks on
koguda ja tutvustada esemeid ja suulist pärimust ajaloolise Võrumaa kohta nii, et nelja
3
muuseumi kogutav ja tutvustatav annaks kokku mitmekesise ja võimalikult täieliku ülevaate
Vana-Võromaa kultuuriloost.
Muuseumiosakonna loomisega muutus Võru Instituut piirkonna kultuuripärandit tervikuna
käsitlevaks asutuseks. Võru Instituudi põhimääruses toodud ülesande „kohaliku vaimse ja
ainelise rahvakultuuri uurimine ja selle säilimisele kaasaaitamine, sh ainelise osa kogumise ja
säilitamise korraldamine“ täitmine oli jäänud Instituudi teiste ülesannete kõrval
tagasihoidlikuks, kuid muuseumiosakonna moodustamisega plaaniti edaspidi edukalt täita ka
eelnimetatud ülesannet.
Seega on Võru Instituudil kaks tegevussuunda: teadus- ja arendustegevus ning
muuseumitegevus.
Võru Instituudi põhimäärus on vastu võetud 03.12.2014. a ning see sätestab Instituudi teadus-
ja arendustegevusega seotud ülesanded ja tegevused. Muuseumiosakonna kui Instituudi
struktuuriüksuse põhimäärus on Muuseumiseadusest tulenevalt kinnitatud direktori
30.12.2014. a käskkirjaga.
Kuigi Instituudi põhimääruse järgi on Instituudi üks põhiülesanne kohaliku vaimse ja ainelise
rahvakultuuri uurimine ja selle säilimisele kaasaaitamine, sh ainelise osa kogumise ja
säilitamise korraldamine, siis põhimäärusest selgelt välja ei loe, et Võru Instituudi üks
tegevussuund on ka muuseumitegevus.
Võru Instituudi direktori selgituse kohaselt on Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduses sätestatud, et teadus- ja arendusasutuse autonoomia seisneb õiguses määrata oma
struktuur ja töökorraldus ning sellest tulenevalt ei saa Instituudi põhimääruses sätestada
asutuse struktuuri, st näidata, et Instituudil on teadus- ja arendusosakond ning
muuseumiosakond.
Ettepanek Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonnale: Koos õigus- ja
varahaldusosakonnaga kaaluda, kuidas sätestada Võru instituudi põhimääruses asutuse
mõlemad tegevussuunad ja osakondade ülesanded.
Tähelepanek 1.1: Endiste riigimuuseumite ühendamine Instituudiga ei ole täitnud
ühendamise eesmärki, muuseumisoakonna muuseumide omavaheline koostöö saaks
paremini toimida.
Muuseumite Instituudiga liitmise üheks eesmärgiks oli nende töö ümberkorraldamisega
tagada organisatsiooniline (efektiivne) jätkusuutlikkus ning positiivse argumendina nähti, et
ühe asutuse ja eelarve raames on lihtsam ühistegevusi ellu viia. Muuseumite liitmisel
Instituudiga loodi muuseumisoakonna juhataja ametikoht, kes põhimääruses toodud
tööülesannete järgi koordineerib muuseumisülest tegevust. Sisuliselt aga toimetab iga
muuseum siiani iseseisvalt eraldi üksusena nii nagu see oli enne ühinemist (nt on igal
muuseumil jätkuvalt oma juhataja, puudub üks terviklik muuseumiosakonna koduleht,
muuseumidel on eraldi programmijuhid ja erinevad haridusprogrammid, Põlva
Talurahvamuuseumi juurde loodi arendusspetsialisti koht, kes ametijuhendi järgi korraldab
muuseumite üleseid tegevusi, kuid praktikas seda piisavalt rakendatud ei ole jmt).
Muuseumisoakonna juhataja ametikoht on senini täitmata, osakonna loomisel määrati
muuseumisoakonna juhataja kohusetäitjaks Põlva Talurahvamuuseumi juhataja.
Samuti puudub muuseumitel ühtne arengukava ja tööplaan. Kui muuseumiosakonna
moodustamisega sätestati muuseumite ühismissioon – koguda ja tutvustada esemeid ja suulist
pärimust ajaloolise Võrumaa kohta, nii et nelja muuseumi kogutav ja tutvustatav annaks
kokku mitmekesise ja võimalikult täieliku ülevaate Vana-Võromaa kultuuriloost, siis
tegelikult ei ole seda ellu viidud, sest arengukava järgi täidab iga muuseum eraldi oma
strateegilisi eesmärke ning igal muuseumil on oma aastane tööplaan.
4
Risk: Muuseumide omavaheline koostöö ei toimi piisavalt hästi; muuseumite ühine
pikaajaline eesmärk on määratlemata.
Ettepanek: Korraldada muuseumiosakonna töö ümber selliselt, et oleks tagatud
muuseumiteülene juhtimine ja tegevused, sh tagada ühine arendustegevus ja pikaajaliste
eesmärkide seadmine.
Võru Instituudi kommentaar: Ühinemisest möödunud kahe aasta jooksul ei ole eri üksuste
koostöö kujunenud veel nii sujuvaks nagu loodeti. Instituudi direktor peab isiklikult kulutama
oma aega ja nägema väga palju vaeva selle töö jaoks, mida peaks tegelikult tegema
muuseumiosakonna juhataja, sest eelarve ei võimalda osakonnajuhatajat (muuseumiseaduse
mõistes riigimuuseumi juhti, kes peaks olema kõrgemal positsioonil kui üksiku muuseumi
juhataja), palgale võtta. Samas direktor ei saa täita üksnes muuseumiosakonna juhataja
tööülesandeid. Tegelik lahendus probleemile on see, et eelarvesse lisataks muuseumosakonna
palkamiseks vajalik raha ja sellele kohale tuleb konkursiga leida sobiv spetsialist.
Muuseumide omatuludest ei ole sellise raha eraldamine praegu võimalik vaatamata sellele, et
tänu Instituudi alla tulemisele ja muuseumide ühisele juhtimisele ja arendamisele oleme
suutnud muuseumide omatulusid stabiilset tõsta ca 10% aastas. Aga kui alguspunkt on ikka
väga madalal ja muuseumide tasemed väga erinevad, siis on see väga raske. On aga
elementaarne, et igal majapidamisel peab olema peremees/perenaine, kes koha peal vastutab
nii tegevuste kui varade eest, samuti peavad igal muuseumil olema oma programmid jne.
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, millest Võru Instituut oma tegevuses lähtub,
sätestab teadus- ja arendustegevuse välishindamise ehk evalveerimise - teadus- ja
arendustegevuse välishindamine, mis viiakse läbi kas korralise evalveerimisena teadus- ja
arendusasutuse vastava teadus- ja arendustegevuse valdkonna taseme hindamiseks või
sihtevalveerimisena teaduspoliitika kujundamiseks ning teadus- ja arendustegevuse
korraldamiseks vajaliku teabe saamiseks.
Tähelepanek 1.2: Võru Instituut ei ole evalveeritud teadus- ja arendusasutus.
Kuigi põhimääruse järgi on Võru Instituudi põhieesmärk teadus- ja arendustegevuse
edendamine ja elluviimine, ei ole Võru Instituut täitnud Teadus- ja arendustegevuse
korralduses seadusest tulenevat evalveerimise nõuet.
Võru Instituut sai 2010. aastal negatiivse evalveerimise tulemuse (vastav info leitav
Teadusagentuuri kodulehel). Korduvevalveerimine on direktori selgituse kohaselt
ressursipuuduse tõttu tegemata jäänud/edasi lükkunud (pärast negatiivse tulemuse saamist
oleks Instituut pidanud uue evalveerimise ise kinni maksma, kuid selleks puudusid direktori
selgitusel vahendid; kui 2014. aasta lõpuks olid vahendid olemas, kerkisid päevakorrale muud
igapäevatööga seotud küsimused, eelkõige seoses muuseumite liitumisega, mistõttu
evalveerimine jäi tahaplaanile). Direktori hinnangul on Võru Instituudi teadustegevus
praeguseks palju paremal järjel kui 2010. aastal.
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse järgi on teadus- ja arendusasutusel õigus
taotleda seaduses sätestatud alustel oma teadus- ja arendustegevuse finantseerimist
riigieelarvest juhul, kui tema teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas
korraliselt positiivselt evalveeritud. Teadus- ja arendustegevust finantseeritakse riigieelarvest
järgmiste meetmete kaudu: baasfinantseerimine, uurimistoetused, arendustoetused,
tippkeskuste toetamine, riiklikud teadus- ja arendusprogrammid, teadus- ja arendusasutuste
infrastruktuuri ülalpidamiskulude hüvitamine.
Lähtuvalt seadusest ning Võru Instituudi evalveerimise negatiivsest tulemusest ei ole
Instituudil õigus saada baasfinantseerimist ega institutsionaalset uurimistoetust.
5
Arendustoetuse, tippkeskuse toetuse, riiklikust teadus- ja arendusprogrammist toetuse saajaks
Võru Instituut ei kvalifitseeru.
Direktori selgituse kohaselt toimub Võru Instituudi rahastamine riigieelarvest meetme teadus-
ja arendusasutuste infrastruktuuri ülalpidamiskulude hüvitamine kaudu (riigi teadus- ja
arendusasutuse infrastruktuurikulud, mida ei kaeta institutsionaalsest uurimistoetusest,
kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse teadus- ja
arendusasutus kuulub).
Võru Instituut taotleb riigiasutustelt (Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, jm)
projektitoetusi. Kuigi toetuseandjate tingimused ei sätesta, et teadus- ja arendusasutus kui
toetuse saaja peab olema evalveeritud, saab Instituut riigieelarvest läbi toetuse andjate teadus-
ja arendustegevuseks vahendeid olles ise teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest
tulenevat välishindamist mitteläbinud.
Risk: Võru Instituut ei ole täitnud teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest tulenevat
evalveerimise nõuet.
Ettepanek: Koheselt alustada ettevalmistusi Võru Instituudi teadus- ja arendustegevuse
välishindamise (evalveerimise) läbiviimiseks.
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses on sätestatud teadustöötajate atesteerimise
nõue (alates 2016. a jaanuarist käivitus teadustöötajate atesteerimise süsteem.) Seaduse järgi
atesteerib teadusasutus oma teadustöötajaid iga viie tööaasta jooksul vähemalt ühe korra ning
teadusnõukogu kehtestab atesteerimise tingimused ja korra. Võru Instituudi teadusnõukogu
16.03.2016. a otsusega on kinnitatud „Võru Instituudi teadustöötajate atesteerimise
tingimused ja kord“. Kehtestatud korra järgi võrdsustatakse tähtajalise töölepinguga töötajate
puhul avaliku konkursi korras valimine atesteerimisega ning valitud töötaja loetakse
atesteerituks kuni tähtajalise töölepingu lõpuni.
Kuna Võru Instituudi viis teadurit on tööle võetud 2014. a, st ajal kui kehtis Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seaduse eelmine redaktsioon ja teaduritega sõlmiti tähtajaline
tööleping viieks aastaks ning teadustöötajate atesteerimise nõuet ei olnud veel kehtestatud,
siis, teadustöötajate atesteerimist Instituudis veel läbi viidud ei ole. Direktori selgituse
kohaselt lõppevad teadustöötajate töölepingud 30.04.2019. a, seejärel korraldatakse teadurite
leidmiseks uus konkurss, kuhu saavad kandideerida nii praegused kui ka uued teadustöötajad;
teadustöötajatega sõlmitakse tähtajatud töölepingud ning hakatakse läbi viima regulaarseid
atesteerimisi.
Võru Instituudi kommentaar: Evalveerimisega nõus, kuid selleks meil ei ole praegu eelarves
raha. Kui sel aastal avaldada soovi, et Võru Instituuti evalveeritaks, siis see võetakse
evalveerimise 2019.a plaani (evalveerimise taotlus tuleb esitada evalveerimisele eelneval
aastal) ja 2019.a eelarves peab selleks raha olema. Seega oleks aus, kui sellise ettepanekuga
koos teha ka ettepanek, et ministeerium peab meie 2019.a eelarvesse eraldama täiendava
raha. Kui Võru Instituut peab evalveerimise kinni maksma omatuludest, siis on tõenäoline, et
Võru Instituudi evalveerimiseni läheb veel aastaid. Sest ma ei saa võtta riigiasutusele
kohuseid, milleks eelarves raha ei ole.
Tulenevalt Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest moodustatakse riigiasutusena
tegutseva teadus- ja arendusasutuse tegevusega seotud küsimuste lahendamiseks
põhimääruses määratud ulatuses vähemalt viieliikmeline teadusnõukogu, mille koosseisu
kinnitab direktori ettepanekul minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse teadus-
ja arendusasutus kuulub. Kultuuriministri 30.03.2017. a käskkirjaga on kinnitatud Võru
6
Instituudi teadusnõukogu koosseis (16 liiget erinevatest asutustest – HTM, KUM, Tartu
Ülikool, ERM, maavalitsused jne).
Võru Instituudi põhimääruses (kinnitatud 03.12.2014. a) on sätestatud teadusnõukogu
ülesanded: määrab instituudi tegevuse põhisuunad; viib läbi avaliku konkursi instituudi
direktori ametikoha täitmiseks; vaatab läbi ja kinnitab instituudi tegevuse plaanid ja aruanded;
annab hinnanguid instituudi eelarveliste ja muude varaliste vahendite kasutamise kohta; teeb
direktorile ettepanekuid instituudi struktuuri muutmiseks; arutab ja otsustab rahvusvahelise
koostöö küsimusi; valib avaliku konkursi korras teadustöötajad; kehtestab teadustöötajate
ametikohtade täitmise korra; kehtestab teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra; teeb
ettepanekuid instituudi põhimääruse muutmise kohta.
Tähelepanek 1.3: Põhimääruse järgi tegeleb teadusnõukogu teadustöötajate valiku ja
atesteerimisega, kuid jääb selgusteuks, milline pädevus on teadusnõukogul
muuseumivaldkonna kui Instituudi teise tegevussuuna otsuste tegemisel, nt kas
teadusnõukogul on õigus teha muuseumivaldkonda puudutavaid struktuuri jmt otsuseid.
Risk: Teadusnõukogu pädevus muuseumivaldkonna ostuste tegemisel ei ole selge.
Ettepanek: Vaadata üle ja vajadusel ajakohastada teadusnõukogu pädevus ja ülesanded
arvestades, et Instituudi teine tegevusvaldkond on muuseumitegevus.
2. Strateegiline planeerimine ja eelarve.
Võru Instituudi põhimääruse järgi on teadusnõukogu ülesanne vaadata läbi ja kinnitada
Instituudi tegevuse plaanid ja aruanded ning muuseumiosakonna põhimäärus sätestab, et
osakond koostab osakonna arengukava koos iga-aastase tegevuskavaga ja kooskõlastab selle
enne teadusnõukogule kinnitamisele andmist Eesti Rahva Muuseumiga, kinnitatud
arengukava koos tegevuskavaga esitatakse Kultuuriministeeriumile teadmiseks.
Võru Instituut on koostanud arengukava perioodiks 2017-2021, mis koosneb kolmest osast:
Võru Instituudi arengukava, teadus- ja arendusosakonna arengukava, muuseumiosakonna
arengukava.
Tähelepanek 2.1: Võru Instituudi arengukava perioodiliselt üle ei vaadata ega uuendata.
Arengukava koostamisel lähtutakse põhimõttest, et organisatsioonipõhine arengukava
koostatakse järgmise eelarveaasta ning sellele järgneva kolme aasta kohta ning arengukava
täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, et tagada strateegilises planeerimises pidev nelja-
aastane perspektiiv.
Võru Instituudi arengukava ei ole eeltoodud põhimõttest lähtuvalt koostatud. Arengukava on
koostatud viieaastaseks perioodiks ning viie aasta möödudes koostatakse uue perioodi
arengukava, st Instituudi arengukava ei ole „rulluv“
Risk: Arengukavas toodud eesmärgid ei ole ajakohased.
Ettepanek: Võru Instituudil tagada arengukava iga-aastane ülevaatamine ja täiendamine.
Lisaks arengukavale koostab Instituut iga-aastase tööplaani, kus on toodud tegevused
valdkondade kaupa (teadusteemad ja -projektid, trükised ning audiovisuaalsed väljaanded,
mitmesugused üritused, koolitus- ja nõustamistegevus), määratud on tegevuse eest vastutaja
ning rahastamine, kui tegevuse jaoks taotletakse projektitoetust. Tööplaani täitmise ülevaade
tehakse kord aastas (perioodilist ülevaatamist ei tehta, direktori sõnul vastutajad teavad, mis
tegevused neil ellu viia tuleb). Muuseumiosakonnal on eraldi tegevuskava (Instituudi
tööplaani lisa), kus on toodud eraldi iga muuseumi planeeritavad tegevused.
7
Tähelepanek 2.2: Instituudi iga-aastane tööplaan ei ole arengukavast lähtuvalt
koostatud.
Arengukavas on toodud Instituudi teadus- ja arendusosakonna strateegilised eesmärgid, kuid
aasta tegevuskava (tööplaan) ei ole sellest lähtuvalt koostatud. Tööplaanis on toodud
valdkonniti tegevused (teadusteemad ja-projektid, trükised ning audiovisuaalsed väljaanded,
mitmesugused üritused, koolitus- ja nõustamistegevus jne), kuid seost arengukavas toodud
eesmärkidega ei ole selgelt välja toodud. Näiteks kui arengukavas on toodud strateegiline
eesmärk „mitmekülgne hariduslik tegevus võru keelt väärtustavate hoiakute kujundamisel on
piirkonna kultuuriruumi arenguks oluline ja vajalik“, siis ei ole selge, milliseid tööplaanis
toodud tegevusi selle eesmärgi täitmiseks ellu viiakse.
Muuseumite arengukavas on toodud strateegilised eesmärgid iga muuseumi kohta eraldi,
aastaplaanis on aga toodud nendest erinevad strateegilised eesmärgid ning sinna alla iga
muusemi tegevus eesmärgi täitmiseks.
Risk: Arengukavas toodud eesmärgid jäävad ellu viimata.
Ettepanek: Võru Instituudil koostada iga-aastane tegevuskava lähtuvalt arengukavas toodud
eesmärkidest.
Võru Instituudi kommentaar: Võru Instituut peab hakkama oma arengukava igal aastal üle
vaatama ja täiendama.
Võru Instituudi 2017. a eelarve annab ülevaate kõikidest planeeritavatest tuludest ja kuludest.
Instituudi tulud moodustuvad riigieelarvelisest eraldisest, sihtotstarbelistest toetusest ning
majandustegevusest laekuvast tulust. Instituudi peamine kulu on personalikulu (65%
kogukuludest). Riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelise toetuse eesmärk oli Põlva
Talurahvamuuseumi püsiekspositsiooni ja muuseumitare sisustuse uuendamine (8 000 eurot)
ning pildiraamatu „Aastaring Pokudega“ väljaandmine (5 000 eurot). Kuigi eelarve järgi on
investeeringuteks planeeritud 57 831 eurot, siis investeeringute tegelik maht oli 16 831 eurot
(2016. a jääk). Eelarves kajastub välisprojekt maksumusega 41 000 eurot, mis jäi ellu viimata
ja mille katteks riigieelarvest seetõttu raha ei eraldatud. Instituudi selgituse kohaselt oli juba
2016. aastal selge, et seda välisprojekti ei tule (ei saanud toetust välisallikast) ning 2017. a
eelarvesse sai see summa ekslikult sisse.
Eelarve järgi on 2017. a planeeritud tulud 996 euro võrra suuremad kui kulud, mis tähendab,
et Võru Instituudi eelarve on kavandatud väikeses ülejäägiga.
Võru Instituudi kommentaar: Võru Instituudi eelarve ongi meelega planeeritud väikese
ülejäägiga, et ootamatuste puhul oleks väike varu ning et tekiks mingigi omatulude jääk
järgmisesse aastasse ülekandmiseks (kasvõi näiteks evalveerimise jaoks raha koguda).
Tabel 1. Võru Instituudi 2017. a eelarve
Tulud Summa (eur)
2016. a jääk 25 654
2016. a investeeringute jääk 16 831
Tulud riigieelarvest, sh 684 315
Tegevuskuludeks 532 804
Vahendid Riigi Kinnisvara AS-le 68 872
Sihtotstarbeline toetus 13 000
Põhivara amortisatsioon 28 639
Investeeringud (välisprojekt) 41 000
Sihtotstarbelised toetused (projektitoetused) 124 000
Tulu majandustegevusest 41 000
Kokku 891 800
8
Kulud Summa (eur)
Investeeringud 57 831
Personalikulud 580 352
Majandamiskulud 142 110
Sihtotstarbeliselt finantseeritud kulud 13 000
Vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile 68 872
Põhivara amortisatsioon 28 639
Kokku 890 804
Eelarve täitmist jälgitakse igakuiselt (lisaks SAP-i aruannetele on finantsjuht koostanud
eelarve täitmise detailsema ülevaate Exceli tabelina). Kirjalikku eelarve koostamise,
muutmise ja aruandluse juhendit koostatud ei ole.
Võru Instituudi kommentaar: Võru Instituudis ei ole kirjalikku juhendit eelarve koostamiseks
ja muutmiseks, sest eelarve muutmine (loomulikult võimaluste piires) peab meie puhul olema
maksimaalselt operatiivne ning mis-iganes jäik juhend pigem segaks sisulist tööd ja takistaks
asutuse eesmärkide täitmist.
Võru Instituudi tegelikest tuludest ligi kolmandiku moodustavad toetused, mis on saadud
kindla eesmärgi täitmiseks ja tegevuse elluviimiseks (sihtotstarbelised projektitoetused). Kui
2017. a eelarves oli toetusteks planeeritud 124 000 eurot, siis 10 kuuga oli Võru Instituut
saanud toetusi summas 278 879 eurot, sh 148 873 eurot investeeringuteks.
Tabel 2. Saadud toetused
Toetuse andja Summa (eur) Eesmärk
Kultuuriministeerium 148 603 Mõniste Talurahvamuuseumi ja
Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi
elektripaigaldiste ümberehitus
(106 692 eurot); Põlva
Talurahvamuuseumis katusealuse
ehitamine (4 020 eurot);
Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi
akende restaureerimine (32 597
eurot); Mõniste
Talurahvamuuseumi parkla
rajamine (5 294 eurot)
Eesti Kultuurkapital 9 656 Raamatute väljaandmise
finantseerimine; konverentsi ja
näituse korraldamise
finantseerimine
Rahvakultuuri Keskus 30 244 Erinevate tegevuste elluviimise
finantseerimine (näiteks
õppetegevuse korraldamine,
laagrite läbiviimine, artiklite,
raamatute koostamine jne)
Haridus- ja Teadusministeerium 62 326 Erinevate tegevuste elluviimise
finantseerimine (näiteks
õppetegevuse korraldamine,
keeleõpetajate töötasu ja
transpordikulu, konverentsi
läbiviimine)
Maaeluministeerium 25 000 Vana-Võromaa kultuuriomapära
kasutava ettevõtluse tugitegevuste
toetus 2017
9
Võru Linnavalitsus 2 050 Kreutzwaldi muinasjututundide
kostüümide soetus ja ürituse
„Linlane doktor Kreutzwaldi
juures“ läbiviimine
Kokku 277 879
Võru Instituudi selgituse kohaselt puuduvad neil põhieelarves vahendid investeeringute jaoks,
mistõttu selleks taotletakse lisavahendeid (nt Kultuuriministeeriumi muuseumite reservist).
Samuti ei piisa eelarvelisest eraldisest kõigi tööplaanis kavandatud eesmärkide saavutamiseks
vajalike tegevuste elluviimiseks ning seepärast taotletakse lisavahendeid projektitoetuste
kaudu.
Teadus- ja arendusosakonna teadurite ja projektijuhtide tööajast olulise osa võtab projektide
kirjutamine ja peale projekti elluviimist aruande kirjutamine, mis on ressursikulukas ning
takistab igapäevast teadus- ja arendustööga tegelemist.
Tähelepanek 2.3: Võru Instituut taotleb ja saab toetusi teistelt riigiasutustelt (Kultuurkapital,
Rahvakultuuri Keskus, ministeeriumid). Näiteks Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võromaa
2014-2017 kultuuriprogrammist eraldati 2017. aastal toetusi kogusummas 68 843 eurot,
millest 30 244 eurot (45%) eraldati Võru Instituudile.
Selline põhitegevuste rahastamine on suure halduskoormusega kõigile osapooltele ega taga
pikas perspektiivis asutuse jätkusuutlikku tegevust.
Risk: Riigieelarveliste vahendite eraldamine on suure halduskoormusega; Instituudi töötajad
ei saa tegeleda piisavalt oma põhitööga.
Ettepanek Võru Instituudile: Põhitegevuste rahastamiseks riigieelarvest kaardistada Instituudi
iga-aastane ja pidev tegevus koos vajaliku eelarvega, eesmärgiga eristada pidevad tegevused
ja ühekordsed projektid. Siseaudiitorite hinnangul annab kavandatav tegevuspõhisele
eelarvele üleminek selleks hea võimaluse.
Ettepanek Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste- ja finantsosakonnale: Vaadata üle Võru
Instituudi rahastamise põhimõtted, võimalusel suurendada Instituudi baaseelarvet. Nõustada
Võru Instituuti tegevuspõhisele eelarvele üleminekul.
Võru Instituudi kommentaar: Nõus ettepanekutega. Tegelikult oleme seda pidevat vajadust
ammu kaardistanud, kuid seniajani sellest mingit kasu ei ole olnud. Ka näiteks Instituudi
eelarvestrateegiaid koostades on igal aastal rõhutatud, et peame lähtuma senisest
rahastamisest ja strateegiasse ei tohi märkida muid summasid kui neid, mida seniajani on
eraldatud. Kui Instituudi rahastamise põhimõtete ülevaatamise ettepanek läbi läheks, siis see
looks vähemalt teoreetilise võimaluse selleks, et saaks asutuse eelarve teha rahulikuma ning
et ka muuseumiosakonnale võiks kunagi saada eraldi eelarve.
3. Personalivaldkond.
Võru Instituudi direktori 05.11.2015. a käskkirjaga on kinnitatud Võru Instituudi struktuur ja
ametikohtade koosseis. Instituudil on kaks osakonda: teadus- ja arendusosakond, mille
koosseisu kuuluvad teadurid, projektijuhid/spetsialistid ning muuseumiosakond, mille
koosseisu kuuluvad muuseumite töötajad ja peavarahoidja ning muuseumiosakonna juhataja
kt, kes on samaaegselt Põlva Talurahvamuuseumi juhataja.
Alates 01.01.2016. a on Instituudis 41,5 töökohta, töötajate arv seisuga 31.10.2017. a oli 38,
sh 8 töötajat osakoormusega.
Personalikulud seisuga 31.10.2017. a olid kokku 465 571 eurot, sh töötasu 348 165 eurot.
10
Teadus- ja arendusosakonna personalikulud kaetakse osaliselt projektitoetustest, seisuga
31.10.2017. a oli personalikulusid projektitoetusest tasutud 75 948 eurot (16% kogu
personalikuludest).
Tähelepanek: 3.1: Võru Instituudi töötajatega on töölepingud sõlmitud. Kuid mõnede
töötajate töölepingud on sõlmitud juba paarkümmend aastat tagasi. Kuigi töötajate
töölepinguid on korduvalt muudetud, on muudatuste kohta vormistatud töölepingu lisa, mitte
aga lepingu uut redaktsiooni. Kui 2015. a jaanuaris muutus Instituudi struktuur (neli
muuseumi ühines Instituudiga), siis vormistati jällegi muudatuste kohta töölepingu lisa.
Töölepingutes on tööaja kohta erinev info. Näiteks osades töölepingutes on 30 minutiline paus
arvestatud tööaja sisse, osades lepingutes mitte.
Risk: Kui töölepingu lisade maht on suur, ei pruugi töötaja teada töölepingust tulenevaid
õigusi ja kohustusi.
Ettepanek: Töötajatele, kelle töölepingu lisade arv on suur, vormistada parema arusaadavuse
ja selguse huvides töölepingu uus redaktsioon. Ühtlustada tööaja arvestuse põhimõtted.
Võru Instituudi kommentaar: Nõus ettepanekuga.
Tähelepanek 3.2: Ametijuhendid ei ole korrektselt vormistatud.
Ametijuhenditega tutvudes ei saanud siseaudiitorid kindlust, et kõigile struktuuris toodud
kohtadele on koostatud ametijuhend, et kõik asutuse töötajad on oma ametijuhendiga
tutvunud või et kõik ametijuhendid on ajakohased. Samuti puudub kindlus, kas asutuse kõik
põhilised tööülesanded on ametijuhendites kirjeldatud või kas on tagatud, et erinevad töötajad
ei täida samu ülesandeid. Võru Instituudi töötajate ametijuhendeid ei olnud lisatud töölepingu
juurde.
Näiteks pole töötaja poolt ametijuhendiga tutvumist kinnitanud finantsjuht,
muuseumisoakonna juhtaja, teadus- ja arendusosakonna juhtaja, Kreutzwaldi
Memoriaalmuuseumi ja Mõniste Talurahvamuuseumi järelvaatajad, Kreutzwaldi
Memoriaalmuuseumi koguhoidja, teadus- ja arendusosakonna teadurid jne.
Vormistamata on muuseumijuhataja, peavarahoidja, teadus- ja arendusosakonna projektijuhi-
/spetsialisti ametijuhend.
Sekretäri ametijuhend on kehtiv alates 2010. aastast, kuid osad tööülesanded ei ole enam
ajakohased.
Siseaudiitoritele esitati võru keele ja kultuuri koolituse projektijuhi ning õpetamise metoodik-
spetsialisti ametijuhend (kinnitatud 2006. a) ning võru keele spetsialisti ja seto küsimuste
spetsialisti ametijuhend (kinnitatud 2000. a), kuid sellised ametikohti Instituudis enam ei ole.
Teadus- ja arendusosakonnas on viis spetsialisti ja neli projektijuhi kohta. Kahe töötaja
ametinimetus kodulehe andmetel on projektijuht, kuid töölepingu järgi on ametinimetus
spetsialist. Kuna spetsialist/projektijuhi ametijuhendit ei ole koostatud, ei ole selge, mis
tööülesandeid antud ametikohtadel täidetakse ning milline on nende ametikohtade erinevus.
Muuseumite koosseise Instituudi muuseumiosakonna alla koondamisega ei muudetud ning
seetõttu on koosseisud erinevad:
- Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum: juhataja, koguhoidja, tegevusjuht, aednik,
järelevaataja (2 kohta);
- Mõniste Talurahvamuuseum: juhataja, tegevusjuht, järelevaataja; majandusspetsialist;
- Põlva Talurahvamuuseum: juhtaja (täidab ka muuseumiosakonna juhataja kohuseid),
koguhoidja, muuseumipedagoog, arendusspetsialist, majandusspetsialist;
11
- Vana-Võromaa Kultuurikoda: juhtaja kt, galerist, muuseumipedagoog, järelevaataja (2
kohta), koguhoidja (täitmata koht).
Kolmes muuseumis on koguhoidja ametikoht, kes ametijuhendi järgi alluvad lisaks muuseumi
juhatajale ka peavarahoidjale. Kuna peavarahoidja ametijuhendit ei olnud vormistatud
(siseaudiitoritele ei esitatud), ei ole selge, mille poolest erinevad peavarahoidja tööülesanded
koguhoidja omadest.
Kuigi ametinimetus on erinev, täidavad tegevusjuht ja muuseumipedagoog sisuliselt samu
ülesandeid.
Erinevate töötajate (galerist, tegevusjuht, muuseumipedagoog, arendusjuht) ametijuhendi järgi
on tema ülesandeks muuseumi tegevuse tutvustamine meedias ja koduleheküljel aktuaalse
informatsiooni tagamine, samas ei ole määratud tegevuste koordineerija ega ole selge, kes on
osakonnaülene tegevuste eest vastutaja.
Risk: Kui ametijuhendid on vormistamata või ajakohastamata ei tea töötaja oma
tööülesandeid, ülesannete täitmist dubleeritakse või jäävad olulised ülesanded täitmata.
Ettepanek: Lähtudes asutuse tegevuseesmärkidest analüüsida millised tegevused ja nendele
vastavad ametikohad on asutusele vajalikud. Vajadusel korrastada asutuse struktuur, sh
ühtlustada ametikohad, vajalikud tööülesanded ja nende täitjad ning koostada ajakohased ja
struktuurile vastavad ametijuhendid.
Võru Instituudi kommentaar: Ametjuhendid on koostatud erinevatel aegadel ning osadel
töökohtadel võivad need lausa puududa. Muuseumiosakonna töötajate ametijuhendeid saab
paremaks kirjutada. Probleem, et ametijuhendid on allkirjastamata, tuleb lahendada.
Võru Instituut on erinevate ülesannete täitmiseks sõlminud kolmandate isikutega töövõtu- või
käsundusepingu, näiteks võru keele ja kultuuri õpetamine, kirjandustundide andmine, laagri
kasvatajaks olemine, tõlketööd, koristamine, majandustööd, suitsusauna restaureerimine,
raamatukogu teavikute andmete sisestamine jne. Võlaõiguslike lepingute eest oli seisuga
31.10.2017. a makstud 37 283 eurot.
Tähelepanek 3.3: Võlaõiguslikes lepingutes sätestatu ei ole alati üheselt arusaadavalt
sõnastatud või on olulised tingimused sätestamata.
Näiteks on isikuga sõlmitud leping õppepäevade juhendamiseks perioodil 27.02.-20.12.2017.
a, tasu 2,78 eurot tunnis, kuid lepingus ei ole märgitud, kuidas toimub töötundide arvestus
ning märgitud ei ole teenuste osutamise kohta (st kus õppepäevad toimuvad).
Isikuga täiendavate koristusööde tegemiseks sõlmitud lepingus on märgitud tasu suuruseks
250 eurot (töö periood 2017. a), kuid ei ole selge, kas see on ühekordne või igakuine tasu.
Isikuga on sõlmitud käsundusleping piletite ja meenete müümiseks, koristustöödeks,
külastajate informeerimiseks perioodil 17.04.-18.12.2017. a, kuid lepingus ei ole märgitud
teenuse osutamise kohta (nt kas kõikides või ühes muuseumis).
Risk: Lepingus sätestatu ei ole osapooltele üheselt arusaadav.
Ettepanek: Võru Instituudil tagada lepingute korrektne ja üheselt mõistetav vormistamine.
Võru Instituudi kommentaar: Probleemide tekkimise korral on halvasti koostatud lepingu
puhul väga raske selgitada, kelle süül ja vastutusel probleemid tekkisid. Lepingute
vormistamist saab parandada.
12
Tähelepanek 3.4: Mõni võlaõiguslik leping on oma sisult tööleping - lepingut
pikendatakse igal aastal ja lepingu alusel makstakse igakuist tasu.
Näiteks osutab Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis majandustööde teenust isik, kellega on
sõlmitud võlaõiguslik leping terveks aastaks (nii 2016. kui ka 2017. aastaks), tasu makstakse
igakuiselt 300 eurot. Oma sisult on selline leping võrdsustatav töölepinguga. Samas täheldasid
siseaudiitorid, et muuseumis on tööl aednik, kes ametijuhendi järgi täidab ka majandustöötaja
ülesandeid.
Riigi Kinnisvara AS allhankija töötajaga (koristajaga) on sõlmitud võlaõiguslik leping kogu
aastaks, lepingu kohaselt on tööülesanneteks – lillede kastmine, nõude pesemine, ürituste
teenindamine, telefonivalve. Leping on sõlmitud nii 2016. kui ka 2017. aastaks, tasu 250 eurot
kuus.
Käsundusleping on sõlmitud isikuga, kes korraldab Vana-Võromaa käsitöö arendustegevust,
sh Instituudi e-poodi kauba hankimist. Tasu makstakse iga kuu 567 eurot ning lepingut
pikendatakse iga aasta.
Risk: Kuigi võlaõiguslik leping vastab oma sisult töölepingule, ei laiene töötajale Töölepingu
seadusest tulenevad hüved.
Ettepanek: Analüüsida asutuse struktuuri, et kõik asutuse toimimiseks vajalikud tööülesanded
oleks teenistuskohtadega kaetud. Pidevalt vajalike tööülesannete täitmiseks sõlmida
tööleping, et tagada töötajale töölepingulisest suhtest tulenevad õigused.
Võru Instituudi kommentaar: Selleks on omad väga selged põhjused, miks nende töötajatega
on sõlmitud käsunduslepingud, mitte töölepingud ega töövõtulepingud. Esiteks on põhjus
poliitiline. Poliitilisel tasemel otsustati, et riigiasutuste ametikohti tuleb vähendada.
Ministeeriumis suurel asutuse juhtide koosolekul lausa soovitati, et koondage inimesed ära ja
kui töö tuleb ikka ära teha, siis võtke samad inimesed sama töö peale käsunduslepinguga
tööle. Meie nii ei teinud ja samu inimesi samadele tööülesannete täitmiseks
käsunduslepinguga tööle võtnud ei ole, sest see ei ole soliidne. Kuid kõigele vaatamata oleme
sundolukorras, kus töölepinguid sõlmida ei tohi, sest poliitiliselt ühtegi ametikohta juurde
teha ei tohi. Teine põhjus, miks on nende inimestega sõlmitud just käsundusleping, aga mitte
töö- ega töövõtuleping, on seotud tulevikuks võetavate kohustustega. Töölepinguga töötajatele
peame tööandjana tagama töötasu isegi siis kui neile tööd anda ei ole. Töölepingu
tööandjapoolne lõpetamine on võimalik ainult väga mõjuvate põhjuste esiletulekul,
koondamise puhul peame tasuma koondamistasu, puhkuse eest puhkuse tasu jn. Sellisel
ettepanekul ei ole mõtet, sest poliitilistel põhjustel uusi täiendavaid töökohti riigiasutused
luua ei saa. Loodame, et, tänu eelarve suurendamisele vastavalt varasematele ettepanekutele
õnnestub meil täita vähemalt mõned olemasolevad, kuid täitmata töökohad.
Võru Instituut on 2017. aastal maksnud töötajatele lisatasu summas 32 eurot kuni 521 eurot.
Lisatasu on makstud näiteks muuseumiöö tegevuste läbiviimise eest ja väljaspool ametlikku
tööaega töötamise eest; asendamise eest (järelvaatajatele), ühekordsete täiendavate ülesannete
täitmise eest. Osadele töötajatele on sama ülesande täitmise eest makstud lisatasu mitmel
järjestikusel kuul (näiteks kahele töötajale on makstud viiel kuul keelepesaõpetajate
õppepäeva läbiviimise eest lisatasu).
Siseaudiitorite hinnangul tuleks pideva lisatasu maksmise asemel üle vaadata töötaja
tööülesanded.
Võru Instituudi kommentaar: Kui tegemist ei ole tööülesandega, mida saaks arvestada iga
kuu tööülesannete hulka, siis ei saa iga kuu selle eest ka tasu maksta, nii lihtne see ongi.
Lisatasu makstaksegi, kas selliste tööülesannete eest, mille eest tasumine ei ole arvestatud
13
igakuiselt, või siis väljaspool ametlikku tööaega tehtud töö eest, mis on igati õiglane ja aus
lahendus. Lahendus, et täiendame tööülesandeid ja tõstame palka, kuigi teame, et selliseid
tööülesandeid tuleb täita viiel kuul aastas ning seitsmel kuul aastal maksame tasu ilma
sellesisulist tööd tegemata, on märksa ebaõiglasem ja ebaotstarbekam.
4. Majandustegevusest saadav tulu.
Tabel 3. Omatulu seisuga 31.10.2017. a
Müügiüksus Tulu (eur)
Võru Instituut (teadus ja arendustegevus) 6 935
Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum 2 780
Mõniste Talurahvamuuseum 6 946
Põlva Talurahvamuuseum 15 086
Vana-Võromaa Kultuurikoda 6 779
Kokku 38 526
Võru Instituut planeeris 2017. a omatuluks 41 000 eurot.
Võru Instituudi teadus- ja arendusosakond saab tulu koolituste ja konverentside läbiviimisest,
oma- ja müüki võetud trükiste müügist, CD-de ja meenete müügist, e-poe „Uma Puut“ kauba
müügist.
Muuseumid teenivad tulu eelkõige pääsmete müügist (muuseumite täispileti hind on 2 või 3
eurot). Samuti saavad muuseumid tulu ekskursioonide läbiviimisest; pedagoogiliste
programmide, töötubade ja ürituste läbiviimisest; ruumide kasutusse andmisest; museaalidega
tehtavate toimingute eest; muuseumi territooriumil tehtavate foto- ja videotööde eest; trükiste,
suveniiride, meenete müügist.
Tabel 4. Muuseumite 2016. a külastatavus (Statistikaamet)
Näitaja Põlva Kreutzwaldi Mõniste Vana-Võromaa Kokku
Talurahvamuu- Memoriaalmuu- Talurahvamuu- Kultuurikoda
seum seum seum
Külastajate arv 13 107 6 982 3 155 5 799 29 043
sh tasuta 9 000 4 060 1 696 961 15 717
külastajad
sh haridus- 3 500 1 637 2 292 2 203 13 132
programmides
osalejad
Välisturistide 10% 11% 4% 6% 31%
osakaal
Näituste arv 54 3 13 21 91
Haridus- 17 16 26 24 83
programmide
arv
Ürituste arv 10 27 1 14 52
Töötajate arv 5 6 4 6* 21
Lahtiolekuaeg E-P kell 9-18 K-P kell 10-18 E-P kell 10-17 K-P kell 11-19
suveperioodil
Lahtiolekuaeg E-R kell 9-16 K-P kell 10-17 E-R kell 10-14 K-P kell 10-18
talveperioodil
* kaks järelevaatajat koormusega 0,5
Siseaudiitorite hinnangul on eelnimetatud tabelis toodud andmed (Võru Instituudi poolt
Statistikaametile esitatud andmed) eksitavad:
- külastajate koguarv sisaldab ka haridusprogrammis osalejate arvu, kuid alati
haridusprogrammis osaleja muuseumit (püsiekspositsiooni ja/või ajutist näitust) ei
külasta;
14
- ei ole selge, mida sisaldab number „näituste arv“. Siseaudiitorite hinnangul
tõlgendavad muuseumid mõistet „näitus“ erinevalt. Näiteks kui Põlva
Talurahvamuuseumis toimus 54 näitust, siis sisuliselt tähendaks see, et muuseumis oli
igal nädalal uus näitus, mis aga ei ole tõenäoline.
Ettepanek Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonnale: Nõustada muuseume
Statistikaameti aruande koostamisel tagamaks, et kõik muuseumid lähtuvad samadest
põhimõtetest ning esitatud andmed oleksid tõesed.
Võru Instituudi kommentaar: Nõus ettepanekuga.
Võru-Instituudi muuseumite lahtiolekuajad on erinevad, samuti on muuseumid talveperioodil
lühemat aega avatud. Põlva Talurahvamuuseum ja Mõniste Talurahvamuuseum on
talveperioodil avatud vaid tööpäevadel. Lahtiolekuajad on tingitud sellest, et talveperioodil
satub üksikkülastajaid muuseumisse harva ning kokkuleppel saab muuseumisse ka väljaspool
lahtiolekuaegu.
Muuseumite täispileti hind on 2-3 eurot ning perepilet 4 eurot Vana-Võromaa Kultuurikojas
ning 8 eurot Põlva ja Mõniste muuseumites. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis perepiletit ei
müüda.
Võru Instituudi muuseumid ei ole võtnud kasutusele ühispiletit, kuid soovitame seda teha
rakendades põhimõtet, et muuseume ei pea külastama samal päeval.
Võru Instituudi kommentaar: Meil on juba kujundus ja trükifail valmis ning selline ühispilet
käivitub selle aasta külastushooaja alguses, koos mõningase tavaliste piletite hinnatõusuga.
Tähelepanek: 4.1: Kuigi omatulude arvestus on Võru Instituudis korraldatud (arvestust
peetakse müügiüksuste ja tuluallikate lõikes), müügiüksused esitavad finantsjuhile kuu lõpus
müügiaruande sularaha- ja pangakaardimüügi kohta, müügiarvete koostamiseks edastatakse
Riigi Tugiteenuste Keskusele esildis teenuse saaja ja sisu kohta, laekumata nõudeid jälgitakse
ning vajadusel saadetakse meeldetuletusi, ei ole eelnimetatud põhimõtted kirjalikult
sätestatud.
Soovitame Võru Instituudil omatulude arvestuse põhimõtted ka kirjalikult sätestada.
Võru Instituudi kommentaar: Nõus, seda saame teha küll.
Tähelepanek 4.2: Müügiüksuste tulude-kulude analüüsi Võru Instituudis tehtud ei ole, kuid
Instituudi töötajate sõnul üksused end ise ära ei majanda.
Näiteks e-poe müügitulu oli seisuga 31.10.2017. a 370 eurot. Kuigi täpset e-poe
ülalpidamiskulu ei ole teada, makstakse näiteks käsunduslepinguga töötajale igakuist tasu 567
eurot (E-poes müüdav kaup ei ole komisjoni müüki võetud, vaid kolmanda isikuga on sõlmitud
käsundusleping, kes tegeleb kauba hankimisega käsitöömüüjalt kui e-poe kaudu tehakse ost).
E-poe kodulehe ülalpidamise kulu on aastas ligikaudu 50 eurot.
Seega soovitame Võru Instituudil hinnata, kas ja kui kaua sellisel viisil ja tingimustel e-poe
pidamist jätkata.
Võru Instituudi kommentaar: Nõus, Instituut ei pea otseselt sellega tegelema, kuid praeguste
asjaolude tõttu oleme oma põhieesmärkide saavutamiseks siiski sunnitud sellega tegelema,
sest vastasel juhul sellist asja ei oleks üldse ja olukord oleks palju hullem. Me oleme seda
hinnanud ja tegelikult on see olnud selge alates sellise e-poe rajamisest, et see tuleb anda üle
käsitööliste organisatsioonile, pärast seda, kui selline käsitööliste organisatsioon luuakse
15
(praegu on MTÜ just loomisel) ning kui see saab vastavat tegevustoetust aastaid lubatud
regionaalarenguprogrammist (mida seniajani ikkagi veel ei ole) ning tulevikus peaks e-pood
ennast ise ära majandama. Nii e-poe rajamise otsesed kulud kui näiteks auditiaruandes
mainitud käsunduslepinguga töötaja töötasu valdavas osas makstakse Maaeluministeeriumi
sihtotstarbelisest toetusest, nii et surve Instituudi eelarvele ei ole väga suur. Samal ajal saab
Instituut selle poe kaudu müüa ka oma väljaandeid.
Tähelepanek 4.3: Võru Instituudil on raamatukogu, mis kuulub Võru Maakonna
Raamatukogude hulka (leitav RIKS süsteemist). Tavakülastajale igapäevaselt raamatukogu
avatud ei ole. Raamatukoguga seotud igakuine kulu on RIKS hooldustasu 6,40 eurot,
võlaõigusliku lepingu alusel maksti kolmandale isikule 115 eurot raamatukogu teavikute
RIKS-i sisestamise eest (töö periood 03.-06.07.2017. a).
Kuna raamatukogu pidamisega kaasnevad kulud, tuleks siseaudiitorite hinnangul leida sellele
aktiivsem kasutusotstarve.
Võru Instituudi kommentaar: Raamatukogu peamine otstarve on olla Instituudi töötajate
käsutuses olevaks töövahendiks. Kaasnev otstarve on olla täiendav andmeallikas Instituudi
partneriteks olevatele koolidele ja lasteaedadele. Instituut ei peagi võtma endale klassikalist
raamatukogu rolli, et dubleerida juba olemasolevate raamatukogude tööd.
Muuseumiosakonna põhimääruses on sätestatud, et muuseumisoakonna juhataja teeb
direktorile ettepanekuid Vana-Võromaa muuseumite põhitegevusega seotud tasuliste teenuste
loetelu kinnitamiseks ning kinnitab loetelu alusel tasu määrad.
Direktori 30.12.2014. a käskkirjaga on kinnitatud tasuliste teenuste loetelu, mis vastab
ministri määrusele “Kultuuriministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks oleva riigimuuseumi
põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu“ ning muuseumiosakonna juhtaja kt
09.01.2015. a käskkirjaga on kinnitatud muuseumite tasuliste teenuste hinnakiri, mida on
2015. ja 2016. a-l täiendatud. Trükiste, suveniiride ja meenete hinnakirjad on kehtestatud ja
täiendatud erinevate käskkirjadega 2015. ja 2016. aastal.
Tähelepanek 4.4: Müügikauba hinna kujunemise alused ei ole alati selged ja
läbipaistvad.
Direktori käskkirjaga ei ole kinnitatud Instituudi müügiletis müüdavate trükiste ja meenete
hinnakirja; Instituudi poolt koostatud trükiste hinna kujunemist (omahind ja müügihind); ega
müügiks ostetud kauba, sh komisjonimüügikauba, juurdehindluse määrasid.
Muuseumiosakonna juhataja kt 09.01.2015. a käskkirjaga on kinnitatud museaalide ja
muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asjade digitaalsete kujutiste või fotode
kasutamise hinnad (sõltuvalt kasutusotstarbest 3, 6 või 35 eurot), kuid muuseumiseaduses on
sätestatud, et museaali ja selle digitaalse kujutise riigimuuseumile või riigi sihtasutuse
muuseumile kasutamiseks andmine on tasuta; digitaalsete kujutiste trükifailide müügi korral
võetav tasu on kulupõhine, millele võib lisada mõistliku investeeringutulu.
Risk: Hinnakujundus ei ole alati läbipaistev; osade teenuste hinnad ei vasta seadusele.
Ettepanek: Kehtestada direktori käskkirjaga Võru Instituudis asuvas müügiletis müüdavate
trükiste ning meenete hinnakiri.
Soovitame samuti üle vaadata ning ajakohastada ja ühtlustada muuseumite müügikauba ja
teenuste hinnakirjad (kas hinnakirjades toodud kõik kaubaartiklid on müügil, kas on
lisandunud uut kaupa).
Võru Instituudi kommentaar: Seda asja saab asutuses paremini korraldada küll.
16
Tähelepanek 4.5: Piletite, müügikauba ja varude arvestus on müügiüksustel erinevalt
korraldatud. Müügiarvestuseks, sh piletimüügiks, puudub ühtne elektrooniline
süsteem, arvestust peetakse paberkandjal.
Võru Instituudis on viis müügiüksust:
- müügilett Instituudis, kus müüakse oma trükiseid ja müüki võetud raamatuid ja
meeneid (Instituudi logoga suveniirid, CD-d, jne);
- Põlva Talurahvamuuseum, kus müüakse muuseumipileteid ja komisjonimüüki võetud
trükised ja meeneid, samuti Instituudi trükiseid;
- Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, kus müükase muuseumipileteid, Instituudi trükiseid
ja meeneid (postkaardid, märgid, magnetid jne);
- Mõniste Talurahvamuuseum, kus müüakse muuseumipileteid ning muuseumipoes
müüakse Instituudi trükised ja meened, toidukaupa (maiustused) ja karastusjooke;
- Vana-Võromaa Kultuurikoda, kus müüakse muuseumipileteid ning Instituudi trükiseid
ja meeneid (postkaardid, CD-d).
Instituudi müügileti kaubaarvestust peab sekretär osaliselt Exceli tabelis ning osaliselt
paberkandjal. Kui kaubaartikkel müüakse, märgitakse see vihikusse. Kuu lõpus koostab
sekretär finantsjuhile esitamiseks müügiaruande ning annab üle vastava sularaha.
Põlva Talurahvamuuseumis on meenete müügiperiood suvel. Talveperioodil on müügil piletid
(paberpiletid) ja trükised. Arvestust peetakse paberkandjal (müük märgitakse vihikusse).
Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis piletite (paberpiletid), trükiste ja meenete müügi arvestus
on kajastatud kuu lõpus tehtavas müügiaruandes. Jooksvalt müügi- ja laoarvestust ei peeta.
Mõniste Talurahvamuuseumis peetakse müüki võetud kauba arvestust Exceli tabelis
(saatelehega sissevõetud kaup märgitakse tabelisse), kuid jooksvalt müüdud kauba kohta
arvestust ei peeta. Kaubaarvestus on rahaline, mitte koguseline (finantsjuhile esitatavas
müügiaruandes on toodud kauba rahaline jääk). Pileteid müüvad kolm töötajat, kellele on
antud oma piletipakk ning kes peavad igaüks ise arvestust (kuu lõpus antakse raha üle).
Vana-Võromaa kultuurikojas peetakse piletite müügi ning kauba müügi- ja laoarvestust
paberkandjal.
Võru Instituudis ei ole kirjalikult sätestatud, kuidas piletimüügi ning müügikauba ja varude
arvestus on korraldatud. Instituudi selgituse kohaselt on neil keeruline muuseumites ühtseid
põhimõtteid rakendada, kuna müüdav kaup on erinev ning muuseumid asuvad üksteisest
kaugel.
Risk: Kauba säilime ei ole tagatud.
Ettepanek: Võru Instituudil sätestada pileti- ja müügikauba arvestuspõhimõtted kirjalikult.
Ühtlustada müügiüksustes pileti- ja kaubamüügiarvestuse korraldus. Võtta kasutusele
elektrooniline kassasüsteem ja laoarvestusprogramm (näiteks internetipõhine programmi).
Soovitame järgida teiste muuseumite praktikat (näiteks SA Hiiumaa Muuseumid oma).
Võru Instituudi kommentaar: Jah, selliselt läheks asi paremaks küll.
Tähelepanek 4.6: Komisjonimüügilepingute tingimused vajavad täpsustamist, kõik
lepingud ei ole dokumendihaldusprogrammis registreeritud.
Komisjonimüügilepingute maht on väike, kuid lepingu tingimused ei ole alati korrektselt
vormistatud. Näiteks komisjonimüügilepingus on sätestatud, et komisjonimüügikaup võetakse
vastu saatelehega, kuid ei ole märgitud millisesse müügiüksusesse kaup müüki võetakse;
komisjonimüügilepingus on sätestatud, et eelneval kuul müüdud kauba eest tasutakse
17
ülekandega järgmise kuu 10. kuupäevaks, kuid ei ole sätestatud, kuidas toimub müüki andja
teavitamine ja arve esitamine (kas Instituut esitab müügiaruande, mille alusel müüki andja
esitab arve).
Kõiki komisjonimüügilepinguid ei ole Webdesktop-is registreeritud või on registreeritud, kuid
lepingu fail on lisamata.
Risk: Kui lepingutingimused on kokku leppimata, ei tea osapooled oma õigusi ja kohustusi.
Ettepanek: Võru Instituudil täiendada komisjonimüügilepingu tingimusi. Tagada kõikide
lepingute säilitamine Webdesktopis.
Võru Instituudi kommentaar: Seda valdkonda saab paremini korraldada küll.
5. Kassade töökorraldus.
Võru Instituudi kassad ja kaardimakseterminalid asuvad müügikohtades:
- Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum;
- Vana-Võromaa kultuurikoda;
- Mõniste Talurahvamuuseum;
- Põlva Talurahvamuuseum;
- Võru Instituudi müügileti kassa (vastutab sekretär);
- peakassa (vastutab finantsjuht).
Sularahakassa pidamise nõuded on sätestatud Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse
juhendis.
Võru Instituudi direktori 12.04.2017. a käskkirjaga on kinnitatud „Võru Instituudi
kassaoperatsioonide eeskiri“.
Tähelepanek 5.1: Kassalimiit on kehtestatud ainult peakassale.
Peakassa limiit on 2 500 eurot, kuid teiste kassade limiiti kehtestatud ei ole. Kuu lõpus
tuuakse müügiüksustest raha koos müügiaruandega finantsjuhile. Peakassast viiakse raha
panka limiidi täitumisel või kuu viimasel päeval.
Tähelepanek 5.2: Sularahaarvestus ei ole korraldatud nõuetele vastavalt.
Igas muuseumis on müügiarvestus ning sellest tulenevalt ka sularahaarvestus erinevalt
korraldatud. Siseaudiitorid tutvusid muuseumites kohapeal, kuidas on sularahakäitlemine
korraldatud. Näiteks Põlva Talurahvamuuseumis oli sularahajääk seisuga 12.12.2017. a 305
eurot, kuid kassaraamat, millega tegelikku jääki võrrelda, puudus; Kreutzwaldi Muuseumi
töötaja ei teadnud, kui palju tal 13.12.2017. a seisuga peab raha kassas olema, jällegi puudus
igapäevaselt täidetav kassaraamat; Mõniste Talurahvamuuseumi muuseumipoes ei panda
sularaha eest müüdud kaupa kirja, mistõttu puudub alusdokument (kassaraamat), millega
võrrelda tegelikku kassajääki.
Võru Instituudi kassaoperatsioonide eeskirja järgi teostavad sularaha operatsioone instituudi
töötajad, kellele on ametijuhendis määratud kassapidaja kohustused. Igale muuseumile
antakse piletid ja kviitungiraamat.
Muuseumites tegelevad sularahatehingutega erinevad töötajad. Näiteks Põlva
Talurahvamuuseumis talvisel perioodil juhtaja ja suvel käsunduslepinguga töötaja
(piletimüüja); Mõniste Talurahvamuuseumis kolm töötajat ning aega-ajalt ka
käsunduslepinguga töötaja, igaühel on oma kassakarp; Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis
kaks töötajat, kellel on ühiskassa; Võru Instituudis müüb sularaha eest kaupa sekretär.
Töötajate ametijuhendis ei ole kassapidaja ülesannet alati selgelt sätestatud.
18
Risk: Sularahakassa pidamine ei vasta Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi
nõuetele; rahaliste vahendite säilimine ei ole tagatud.
Ettepanek: Võru Instituudil kehtestada koheselt müügiüksustes ühtsed Avaliku sektori
finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetele vastavad sularahatehingute ja
sularahaarvestuse põhimõtted. Kehtestada müügiüksuste kassalimiidid.
Võru Instituudi kommentaar: Jah, selliselt saavad asjad paremini korraldatud küll.
Võru Instituudis on 2017. aastal kassainventuurid läbi viidud, v. a peakassas ning vastav
dokumentatsioon säilitatud. Siseaudiitorite hinnangul ei anna kaasainventuuri läbiviimine
piisavat kindlust, kuna müügiüksustes ei ole vormistatud alusdokumente (kassaraamatuid),
millega tegelikku kassajääki võrrelda.
Tähelepanek 5.3: Võru Instituudi „Kaardimaksete eeskiri“ sätestab, et müügiüksuste töötajad
kontrollivad päeva lõpus makseterminali päeva lõpetamise aruannet. Kui müügiüksused
müüdud kaupa kirja ei pane, puudub aga alusdokument, millega võrrelda makseterminali
aruannet.
Risk: Võimalus kauba puudujäägi tekkeks; eksimused ilmnevad viivitusega.
Ettepanek: Võru Instituudil kehtestada müügiüksustele ühtsed müügikauba
arvestuspõhimõtted.
Võru Instituudi kommentaar: Nõus.
6. Majandamiskulud ja hanked.
Tabel 5. Majandamiskulud seisuga 31.10.2017. a
Kulu Summa
Administreerimiskulud 8 122
Lähetuskulud 1 598
Koolituskulud 246
Kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud 71 520
Sõidukite ülalpidamise kulud 13 086
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 2 514
Inventari majandmaiskulud 2 361
Meditsiini- ja hügieenikulud 248
Teavikute ja kunstiesemete kulud 1 122
Õppevahendite ja koolituse kulud 16 463
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise 38 199
kulud
Kokku 155 479
Siseaudiitorite hinnangul on majandamiskulud tehtud vastavalt kinnitatud eelarvele ning on
otstarbekad ja seotud Võru Instituudi tegevusega. Kulud on eristatavad kuluüksuste järgi
(Võru Instituut üldine, administratsioon, teadus- ja arendusosakond, Mõniste
Talurahvamuuseum, Vana-Võromaa Kultuurikoda, Põlva Talurahvamuuseum, Kreutzwaldi
Memoriaalmuuseum). Samuti on märgitud, millisest eelarveallikast on kulu kaetud
(riigieelarves kindlaksmääratud vahendid, toetus, majandustegevusest laekuv tulu). Kui kulu
on tehtud toetuste arvelt, on juurde märgitud projekti kood. Kõik kuludokumendid viseerib
direktor. Kuigi kuluarved liiguvad elektrooniliselt E-arvekeskuses, on Instituudis kohapeal
19
kuluarved ka paberkandjal säilitatud (kaustades eelarveallikate lõikes, näiteks
projektitoetusest või omatulust tasutud arved).
Majandamiskuludest suurima osa moodustab kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulu
71 520 eurot (46%), sellest 29 773 eurot (42%) on ruumide üürikulu Riigi Kinnisvara AS-ile.
Võru Instituudi ja muuseumite tegevusega seotud kulud (ürituste, õppepäevade korraldamine,
koolituste läbiviimine) on kokku 54 662 eurot, so 35% majandamiskuludest.
Administreerimiskuludest suurima osa moodustavad sideteenuste kulu 3 254 eurot (40%) ning
info- ja PR teenuste kulu 2 725 eurot (34%).
Tähelepanek 6.1: Võru Instituudis on direktori käskkirjaga määramata töötajad, kellel on
asutuse mobiiltelefoni kasutamise õigus. Samuti ei ole määratud mobiiltelefoni kasutamise
kuulimiiti.
Risk: Asutusega seotud kulu tegemiseks puudub korrektne alus.
Ettepanek: Määrata direktori käskkirjaga mobiiltelefonide kasutajad ja kuulimiidid.
Võru Instituudi kommentaar: Kasutajad saab määrata. Mõned aastad tagasi sai uuritud, kes
soovivad kasutada asutuse mobiili ning suur osa ei soovinud, sest kahe mobiili(numbri)
kasutamine on suhteliselt tülikas, samal ajal kui mobiiltelefoni kasutamise kuutasud on
praegusel ajal juba nii soodsad, et töötajatel ei olnud midagi selle vastu, et ka isiklike
telefonidega töökõnesid teha. Kuulimiitideks praegu põhjust pole, sest meil on teenuseleping
ja limiit on kõigi numbrite peale kokku ning sellestki jääb suur osa kasutamata.
Sõidukite ülalpidamiskuludest moodustab 5 522 eurot (42%) isikliku sõiduauto kasutamise
kompensatsioon ning 3 275 eurot (25%) sõidukite rendikulu.
Võru Instituudis hüvitati 2017. aastal töötaja avalduse alusel ning sõidupäeviku esitamisel
isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks määraga 0,3 eurot kilomeeter.
Võru Instituudis on kasutusel kaks liisingautot, millest üks on Põlva Talurahvamuuseumi
kasutuses ja teine Instituudi, põhiliselt direktori kasutuses. SEB Liisinguga sõlmitud
kasutusrenditüüpi liisinglepingud kehtivad 16.09.2018 ja 16.12.2019. aastani. Põhivarana on
arvel Mõniste Talurahvamuuseumis kasutusel olev kaubik (jääkväärtus 0 eurot).
Sõidukite kasutamise kohta peetakse sõidupäevikut. Võru Instituudis on kokku kuus
kütusekaarti, iga auto jaoks kaks kaarti (sõidukite kütusekulu oli 2 532 eurot, so 19% sõidukite
majandamiskuludest).
Tähelepanek 6.2: Sõidukite kasutamise korda ega isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise
põhimõtteid kirjalikult sätestatud ei ole. Näiteks ei ole selge, kas igal töötajal on õigus
sõidukulu hüvitamisele.
Risk: Kulu ei ole seotud asutuse tegevusega.
Ettepanek: Võru Instituudil sätestada kirjalikult sõidukite kasutamise kord ja isikliku
sõiduauto kasutamise hüvitamise põhimõtted.
Võru Instituudi kommentaar: Jah, seda saab.
Võru Instituudi IKT kulud olid 2 513 eurot, igakuine hooldusteenus kuus on 166 eurot. 2018.
aastast arvutitöökohaga seotud teenus konsolideeritakse.
Võru Instituudis üldjuhul majandusavanssi ei maksta. Töötaja avalduse alusel on üksikutel
kordadel hüvitatud majanduskulu tegemine. Võru Instituudis oli 2017. aastal kasutusel
20
virtuaalne krediitkaart, limiidiga 180 eurot ja tähtajaga 30 päeva, mida kasutati e-poe
reklaamimiseks internetis.
Võru Instituut lähtub riigihangete planeerimisel, ettevalmistamisel, korraldamisel ja
hankelepingute sõlmimisel Kultuuriministeeriumi hankekorrast, sest asutuse ühes
eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ei ületa
80 000 eurot ning ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ei ületa 500 000 eurot.
Siseaudiitorid Võru Instituudi kulusid analüüsides läbiviimata hankeid ei tuvastanud.
Tähelepanek 6.3: Võru Instituut 2017. a hankeplaani ei kinnitanud, kuigi riigihangete registri
järgi korraldati 2017. a-l kaks hanget:
- Mõniste Talurahvamuuseumi elektripaigaldiste ümberehtitus (lihtmenetlus, pakkumisi
ei esitatud ning hange lõpetati lepinguta);
- Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi elumaja ja kõrvalmaja akende ning elumaja
tänavapoolse välisukse restaureerimine (lihtmenetlus, maksumus 28 790 eurot).
Risk: Hanketegevus ei ole piisavalt läbipaistev.
Ettepanek: Võru Instituudil koostada iga-aastane hankeplaan ning vajadusel seda ajakohastada
(kui aasta jooksul lisandub täiendav hanke läbiviimise vajadus).
Võru Instituudi kommentaar: Jah, seda saab. Näiteks sel aastal on kindel, et kuulutame välja
hanke Kreutzwaldi muuseumi elektripaigaldiste ümberehituseks, sest valdav osa vajaminevast
rahast selleks investeeringuks on asutuse eelarves olemas. Muus osas ei saa hankeplaani teha
enne, kui selleks meile spetsiaalselt raha eraldatud ei ole. Senistest tavalistest
riigieelarvelistest eraldistest nii suuremahulisteks hangeteks ei piisa kõige parema tahtmise
juures.
7. Varad.
Põhi- ja väikevara arvestus on korraldatud, põhivara arvestust peetakse alates 5 000 eurost
ning väikevara arvestust alates 64 eurost.
Võru Instituudil on põhivara arvel summas 621 808 eurot, sh hooned maksumusega 554 251
eurot, muu materiaalne põhivara 49 459 eurot (Kultuurikoja mööbel, Mõniste muuseumipoe
sisustus).
Väikevahendite loetelus on 70 artiklit, väikseim neis maksumusega 65 eurot. Siseaudiitorite
hinnangul võiks kaaluda väikevara maksumuse alammäära tõstmist.
Põhivara ja väikevara inventuur viidi läbi seisuga 30.11.2017. a. Siseaudiitor viibis
12.12.2017. a Põlva Talurahvamuuseumis läbiviidud inventuuri juures. Kuigi direktori
käskkirjaga määrati inventuuri läbiviimiseks kolmeliikmeline komisjon, siis üks liige
inventuuri läbiviimisel ei osalenud (Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi tegevusjuht).
Tähelepanek 7.1: Võru Instituudis ei ole kirjalikult sätestatud, kuidas peetakse põhi- ja
väikevara arvestust, sh mis summast alates võetakse vara arvele põhivarana ja väikevarana,
samuti ei ole kirjalikult sätestatud põhivara amortisatsioonimäärasid.
Risk: Vara säilimine ei ole tagatud.
Ettepanek: Võru Instituudil sätestada kirjalikult põhi- ja väikevara arvestuse põhimõtted.
21
Võru Instituudi kommentaar: Väikevara, mille osas arvestust peetakse, maksumuse
alammäära tõstmine on hea mõte. Sätestame kirjalikult arvestuspõhimõtted.
8. Muud tähelepanekud.
Tähelepanek 8.1: Võru Instituudi raamatupidamise sise-eeskiri, mis on kinnitatud
30.09.2009. a, ei ole ajakohane ning ei vasta tegelikule töökorraldusele.
Arvestades, et Võru Instituudi raamatupidamine on tsentraliseeritud ning raamatupidamise
teenust osutab Riigi Tugiteenuste Keskus, ei ole eraldi raamatupidamise-sise-eeskiri vajalik
(Instituudile kehtib Kultuuriministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri).
Soovitame aga koostada kirjaliku juhendi, mis reguleerib asutusesiseseid finants- ja
arvestuspõhimõtteid, sh eelarve koostamine ja aruandlus, omatulude ja nõuete arvestus,
müügiarvete koostamine, piletite ja kauba arvestus, kulude tegemine ja kuluarvete
kinnitamine, põhi- ja väikevara arvestus, inventuuride läbiviimine jne.
Võru Instituudi kommentaar: Nõus, seda saab.
Tähelepanek 8.2: Võru Instituudi „Asjaajamiskord“, mis on kinnitatud direktori 02.09.2009.
a käskkirjaga, ei ole ajakohane.
Tähelepanek 8.3: Võru Instituut ei kasuta dokumendihalduses piisavalt
dokumendihaldusprogrammi Webdeskdop võimalusi.
Võru Instituudil on dokumendihaldusprogramm Webdeskdop, mille kasutamise koolitus on
selle kasutusevõtmisel Kultuuriministeeriumi poolt valitsemisala töötajatele korraldatud.
Kuigi Webdesktopi kasutatakse Instituudis dokumentide registreerimiseks, siis dokumente
(kirjad, käskkirjad, lepingud jmt) selles ei koostata. Kuigi lepingute register on küll
Webdesktopis, kuid lisaks peetakse registrit ka käsitsi paberkandjal.
Risk: Asjaajamine on ressursimahukas.
Ettepanek: Võru Instituudil kaasajastada asjaajamiskorraldus (teabehalduse korraldus)
lähtudes Vabariigi Valituse 25.05.2017. a vastu võetud määrusest „Teenuste korraldamise ja
teabehalduse alused“ ning mais 2018 jõustuvast andmekaitse-määrusest.
Soovitame dokumentide koostamiseks, edastamiseks ja säilitamiseks kasutada ainult
elektroonilist dokumendihaldussüsteemi Webdesktop.
Võru Instituudi kommentaar: Nõus.
Tähelepanek 8.4: Avaliku teabe seadusest tulenevalt on riigiasutusel teabe avalikustamise
kohustus. Võru Instituudi kodulehel on leitav avalik dokumendiregister, Võru Instituudi
põhimäärus, töötajate kontaktandmed, avalike ürituste kavad, kuid osa teabest ei ole
avalikustatud (näiteks arengu- ja tegevuskava, muuseumiosakonna põhimäärus, eelarve ja
selle täitmise aruanne, riigihanked).
Risk: Asutus ei järgi Avaliku teabe seaduse nõudeid.
Ettepanek: Instituudil tagada Avaliku teabe seaduse nõuete täitmine avalikustades oma
kodulehel kogu nõutav teave.
Võru Instituudi kommentaar: Nõus.
Võru Instituudi ruumides asub MTÜ Võro Selts VKKF (esialgne nimi Võro Keele ja
Kultuuri Fond, asutatud 12.11.1988. a). Seltsi 01.06.2007. a kinnitatud põhikirja järgi on
Seltsi tegevuse põhieesmärk säilitada ja arendada ajaloolise Võromaa ja Setomaa keelelist ja
22
kultuurilist eripära. Seltsi liikmeteks võivad olla täisealised füüsilised isikud ja juriidilised
isikud, seisuga 31.12.2016. a oli seltsil 28 füüsilisest isikust liiget. Põhikirja järgi on Seltsi
juhatuse vähemalt kaheliikmeline, käesoleval hetkel kuulub Seltsi juhatusse viis isikut, kellest
kaks on Võru Instituudi töötajad (teadur ja projektijuht).
Instituudi selgituse kohaselt aitab MTÜ Võru Selts VKKF Instituudil korraldada „Uma Pido“
(sealjuures Selts küsib rahalisi vahendeid peo korraldamiseks).
Selts on Instituudile 2017. aastal osutanud teenust: Põlva ja Mõniste Talurahvamuuseumis
vastlaürituse korraldamise eest on Seltsile tasutud 57 eurot, Põlva Muuseumi kiigenädala
reklaami eest 40 eurot, Uma Lehes tööpakkumise kuulutuse eest 50 eurot.
Risk: Võru Instituudi ja Seltsi koostööpõhimõtted ei ole selged ja läbipaistvad.
Ettepanek: Võru Instituudil sõlmida kirjalikult kokkulepe, mis sätestab Instituudi ja Seltsi
koostööpõhimõtted.
Võru Instituudi kommentaar: Väga raske on sõlmida konkreetseid koostööpõhimõtteid
sätestavat kirjalikku kokkulepet. Aga me mõtleme selle peale, võibolla tõesti saab mingi
koostöölepingu sõlmida, mis asja selgemaks ja läbipaistvamaks muudaks.
Selts tegutseb Instituudi ruumides, kuid ruumide kasutamise eest renti ei maksa.
MTÜ Võro Selts VKKF ja Kultuuriministeeriumi vahel sõlmiti 11.05.2004. aastal riigivara
tasuta kasutusse andmise lepingu, mille kohaselt ministeerium andis Seltsile tasuta
kasutamiseks Võru linnas aadressil Tartu 48 kontoris ühe kabineti. 12.11.2012. a sõlmiti
neljapoolne kokkulepe Kultuuriministeeriumi, Võru Instituudi, MTÜ Võro Selts VKKF ja
RKAS-i vahel ning ministeerium andis lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle
Instituudile (Tartu 48 kinnistu omanikus sai RKAS). Leping tuli Instituudile üle samadel
tingimustel, st Selts kasutab tasuta ruumi , kuid tasub kõrvalkulude (küte, vesi, elekter) eest
Igakuine kulu, mis Võru Instituut Seltsi eest tasub on ca 90 eurot.
Ettepanek Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste ning õigus- ja varahaldusosakonnale:
Analüüsida, kas käesoleval hetkel on mõistlik ja õige, et riigiaustus tasub kolmanda isiku eest
ruumi renti. Tulenevalt lepingutingimustest hinnata, milline võimalus on lepingu
ülesütlemiseks.
23