dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Aruanne (siseaudit)Avalik

Auditi aruanne

Kultuuriministeerium · 20. märts 2018
Viit
1-14/1
Registreeritud
20. märts 2018
Dokumendi liik
Aruanne (siseaudit)
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-14 Siseauditi lõpparuanded (sh ministeerium ja valitsemisala)
Toimik
1-14/2018 Siseauditi lõpparuanded
Vastutaja
Liina Põldniit

Failid

  • 📎1-141 20.03.2018 Aruanne (siseaudit).bdoc550 KB

Sisu (failidest)

Hinnangu andmine protsesside toimimisele Võru Instituudis Audit nr HA-3/2017 Auditi aruanne Kinnitan aruande 23 leheküljel (allkirjastatud digitaalselt) Piret Nurmetalu siseauditi osakonna juhataja Tutvunud (allkirjastatud digitaalselt) Paavo Nõgene kantsler Tutvunud (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kultuuriminister Auditi läbiviimise aluseks oli Kultuuriministeeriumi siseauditi osakonna 2017. a tööplaan. Auditi eesmärgiks oli anda hinnang Võru Instituudi töö korraldamisele ja protsesside toimimisele strateegilise planeerimise, eelarvestamise, personali, tulude ja kulude, sh hangete ja varadega seotud valdkondades. Auditi viis ajavahemikul 15.11.2017 – 29.01.2018 läbi siseaudiitor Liina Põldniit. Auditi eest vastutavaks isikuks on siseauditi osakonna juhtaja Piret Nurmetalu. Audiitorid tänavad Võru Instituudi töötajaid koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. Arvestades auditi käigus läbiviidud toimingute tulemusi, on siseaudiitorid seisukohal, et Võru Instituudi tegevuse korraldamine toimib, kuid vajab olulist täiendamist1. Kokkuvõte auditi tulemustest. - Võru Instituut on keskendunud Vana-Võromaa kultuuri ja võru keele uurimisele, arendamisele ja tutvustamisele, mistõttu on Instituudi poolt elluviidavad tegevused olulised piirkonna kultuuri ja keele säilimise ja levitamise tagamiseks. - Võru Instituut on koostanud strateegilised dokumendid: arengukava perioodiks 2017- 2021, iga-aastase tegevuskava ja eelarve. Arengukava on koostatud 2016. a-l, kuid iga-aastaselt seda ei uuendata. Tegevuskava ei ole koostatud arengukavas toodud strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt. - Eelarves on planeeritud kõik asutuse tulud ja kulud, eelarvest olulise osa moodustavad projektitoetused. Eelarve koostamise, muutmise ja aruandluse põhimõtteid ei ole kirjalikult sätestatud. - Võru Instituut ei ole Teadus- ja arendustegevuse seadusest tulenevat evalveerimise ehk välishindamise nõuet täitnud. - Alates 2015. a jaanuarist on Võru Instituudi muuseumiosakonna kooseisus neli Vana- Võromaa muuseumi, kuid muuseumite omavaheline koostöö võiks paremini toimida (puudub ühtne arengukava ja tööplaan, ühistegevusi ei korraldata). - Kehtestatud on töökorraldust reguleeriv juhend „Võru Instituudi töösisekorraeeskirjad“. Tööaja-arvestus on korraldatud, puhkused ja lähetused vormistatakse Riigitöötaja Iseteenindusportaalis, 2017. a lähetused olid seotud Instituudi tegevusega (konverentsidel, koolitustel, seminaridel osalemine). - Töölepingud on sõlmitud ja on kooskõlas kinnitatud struktuuriga, kuid osad ametijuhendid on kinnitamata, puuduvad või ei ole ajakohased. Kolmandate isikutega on sõlmitud erinevate ülesannete täimiseks võlaõiguslikud lepingud. - Arvestus omatulude, toetuste, kulude ja varade osas on korraldatud, kuid vastavad arvestuspõhimõtted on kirjalikult sätestamata. - Piletite ja müügikauba ning sularaha arvestus on müügiüksustes erinevalt korraldatud, kauba ja raha säilimise tagamine ei ole üksustes piisavalt hästi korraldatud. 1 Auditi valdkonnale hinnangu andmisel kasutatakse järgmisi hindamiskriteeriume: 1 – toimib (tulemuslik ja mõjus); 2 - mõningast täiendamist vajav; 3 - olulist täiendamist vajav; 4 - ei toimi (nõuetele mittevastav). 2 - Tehtud majandamiskulud on seotud Võru Instituudi tegevusega, kuludokumendid on säilitatud ja kinnitatud. Kulude hüvitamise, sh sõidukulu hüvitamise avaldused vormistatakse alates 2017. a sügisest Riigitöötaja Iseteenindusportaalis. - Raamatupidamise sise-eeskiri ja Asjaajamiskord ei vasta tegelikule töökorraldusele ning vajavad ajakohastamist. - Kassad ja kaardimakseterminalid asuvad viies müügiüksuses – Instituudi müügiletis ja neljas muuseumis. Kassade töökorraldus ei vasta nõuetele. - Inventuurid, sh varude, sularaha, põhi- ja väikevara osas on läbi viidud, kuid peakassa inventuuri tehtud ei ole. - Võru Instituudi teadus- ja arendusosakonna ning muuseumite teenuste ja müügikauba hinnakirjad vajavad koostamist ja/või ülevaatamist. - Komisjonimüüki võetud kauba müügilepingud on sõlmitud, kuid nende tingimused vajavad täiendamist. - Võru Instituut ei ole 2017. a hankeplaani kinnitanud. Kulusid analüüsides siseaudiitorid läbiviimata hankeid ei tuvastanud. - Võru Instituut ei ole Avaliku teabe seadusest tulenevat avalikustamise nõuet täielikult järginud. 1. Ülevaade Võru Instituudist. Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus, mille tegevuspiirkonnaks on ajalooline Võromaa ja sellega seotud alad. Instituudi tegevuse põhieesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust Võrumaale eriomastes küsimustes. Põhimääruse järgi on Instituudi põhiülesanded: traditsioonilise elamisviisi väärtustamise kaudu kohaliku vaimse ja ainelise elukeskkonna parandamine ning arengupotentsiaali suurendamise võimaluste uurimine ja üldsusele tutvustamine; paikkonna kohanimede uurimine ja korrastamine ning riiklikule kohanimekorraldusele kaasaaitamine; kohaliku keele eripära uurimine ja avaliku kasutuse normimine, samuti sellealaste publikatsioonide avaldamine; piirkonna üldhariduskoolide õppetöö ja täienduskoolituse mitmekesistamine kohaliku kultuuri ja keele eripära arvestavate uurimuste ning metoodiliste materjalide, samuti õppekirjanduse ettevalmistamise ning õppe- ja ilukirjanduse avaldamise kaudu; kohaliku vaimse ja ainelise rahvakultuuri uurimine ja selle säilimisele kaasaaitamine, sh ainelise osa kogumise ja säilitamise korraldamine; looduskasutuse, elukeskkonna ja tootmistegevuse tasakaalustatud arengu põhimõtete väljatöötamine; osalemine piirkonna arengukontseptsiooni ja planeeringu aluste väljatöötamises, lähtudes säästliku arengu põhimõtetest; osalemine regionaalpoliitilistes uurimistöödes; piirkonna arengu muude küsimuste lahendamisele kaasaaitamine vastavalt vajadusele ja võimalustele. 01.01.2015. a loodi Võru Instituudi juurde muuseumiosakond, millele tulid üle seniste riigiasutuste Põlva Talurahvamuuseum ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum ülesanded. Muuseumiosakonda kuulub neli varem eraldi üksustena ajaloolisel Võrumaal tegutsenud muuseumi: 1. Põlva Talurahvamuuseum Kõlleste vallas Karilatsi külas; 2. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi muuseum Võru linnas; 3. Mõniste muuseum Mõniste vallas Kuutsi külas; 4. Vana-Võromaa kultuurikoda (kuni juuli 2013. a Võrumaa Muuseum) Võru linnas. Võru Instituudi muuseumiosakonna ehk Vana-Võromaa muuseumite ühismissiooniks on koguda ja tutvustada esemeid ja suulist pärimust ajaloolise Võrumaa kohta nii, et nelja 3 muuseumi kogutav ja tutvustatav annaks kokku mitmekesise ja võimalikult täieliku ülevaate Vana-Võromaa kultuuriloost. Muuseumiosakonna loomisega muutus Võru Instituut piirkonna kultuuripärandit tervikuna käsitlevaks asutuseks. Võru Instituudi põhimääruses toodud ülesande „kohaliku vaimse ja ainelise rahvakultuuri uurimine ja selle säilimisele kaasaaitamine, sh ainelise osa kogumise ja säilitamise korraldamine“ täitmine oli jäänud Instituudi teiste ülesannete kõrval tagasihoidlikuks, kuid muuseumiosakonna moodustamisega plaaniti edaspidi edukalt täita ka eelnimetatud ülesannet. Seega on Võru Instituudil kaks tegevussuunda: teadus- ja arendustegevus ning muuseumitegevus. Võru Instituudi põhimäärus on vastu võetud 03.12.2014. a ning see sätestab Instituudi teadus- ja arendustegevusega seotud ülesanded ja tegevused. Muuseumiosakonna kui Instituudi struktuuriüksuse põhimäärus on Muuseumiseadusest tulenevalt kinnitatud direktori 30.12.2014. a käskkirjaga. Kuigi Instituudi põhimääruse järgi on Instituudi üks põhiülesanne kohaliku vaimse ja ainelise rahvakultuuri uurimine ja selle säilimisele kaasaaitamine, sh ainelise osa kogumise ja säilitamise korraldamine, siis põhimäärusest selgelt välja ei loe, et Võru Instituudi üks tegevussuund on ka muuseumitegevus. Võru Instituudi direktori selgituse kohaselt on Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatud, et teadus- ja arendusasutuse autonoomia seisneb õiguses määrata oma struktuur ja töökorraldus ning sellest tulenevalt ei saa Instituudi põhimääruses sätestada asutuse struktuuri, st näidata, et Instituudil on teadus- ja arendusosakond ning muuseumiosakond. Ettepanek Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonnale: Koos õigus- ja varahaldusosakonnaga kaaluda, kuidas sätestada Võru instituudi põhimääruses asutuse mõlemad tegevussuunad ja osakondade ülesanded. Tähelepanek 1.1: Endiste riigimuuseumite ühendamine Instituudiga ei ole täitnud ühendamise eesmärki, muuseumisoakonna muuseumide omavaheline koostöö saaks paremini toimida. Muuseumite Instituudiga liitmise üheks eesmärgiks oli nende töö ümberkorraldamisega tagada organisatsiooniline (efektiivne) jätkusuutlikkus ning positiivse argumendina nähti, et ühe asutuse ja eelarve raames on lihtsam ühistegevusi ellu viia. Muuseumite liitmisel Instituudiga loodi muuseumisoakonna juhataja ametikoht, kes põhimääruses toodud tööülesannete järgi koordineerib muuseumisülest tegevust. Sisuliselt aga toimetab iga muuseum siiani iseseisvalt eraldi üksusena nii nagu see oli enne ühinemist (nt on igal muuseumil jätkuvalt oma juhataja, puudub üks terviklik muuseumiosakonna koduleht, muuseumidel on eraldi programmijuhid ja erinevad haridusprogrammid, Põlva Talurahvamuuseumi juurde loodi arendusspetsialisti koht, kes ametijuhendi järgi korraldab muuseumite üleseid tegevusi, kuid praktikas seda piisavalt rakendatud ei ole jmt). Muuseumisoakonna juhataja ametikoht on senini täitmata, osakonna loomisel määrati muuseumisoakonna juhataja kohusetäitjaks Põlva Talurahvamuuseumi juhataja. Samuti puudub muuseumitel ühtne arengukava ja tööplaan. Kui muuseumiosakonna moodustamisega sätestati muuseumite ühismissioon – koguda ja tutvustada esemeid ja suulist pärimust ajaloolise Võrumaa kohta, nii et nelja muuseumi kogutav ja tutvustatav annaks kokku mitmekesise ja võimalikult täieliku ülevaate Vana-Võromaa kultuuriloost, siis tegelikult ei ole seda ellu viidud, sest arengukava järgi täidab iga muuseum eraldi oma strateegilisi eesmärke ning igal muuseumil on oma aastane tööplaan. 4 Risk: Muuseumide omavaheline koostöö ei toimi piisavalt hästi; muuseumite ühine pikaajaline eesmärk on määratlemata. Ettepanek: Korraldada muuseumiosakonna töö ümber selliselt, et oleks tagatud muuseumiteülene juhtimine ja tegevused, sh tagada ühine arendustegevus ja pikaajaliste eesmärkide seadmine. Võru Instituudi kommentaar: Ühinemisest möödunud kahe aasta jooksul ei ole eri üksuste koostöö kujunenud veel nii sujuvaks nagu loodeti. Instituudi direktor peab isiklikult kulutama oma aega ja nägema väga palju vaeva selle töö jaoks, mida peaks tegelikult tegema muuseumiosakonna juhataja, sest eelarve ei võimalda osakonnajuhatajat (muuseumiseaduse mõistes riigimuuseumi juhti, kes peaks olema kõrgemal positsioonil kui üksiku muuseumi juhataja), palgale võtta. Samas direktor ei saa täita üksnes muuseumiosakonna juhataja tööülesandeid. Tegelik lahendus probleemile on see, et eelarvesse lisataks muuseumosakonna palkamiseks vajalik raha ja sellele kohale tuleb konkursiga leida sobiv spetsialist. Muuseumide omatuludest ei ole sellise raha eraldamine praegu võimalik vaatamata sellele, et tänu Instituudi alla tulemisele ja muuseumide ühisele juhtimisele ja arendamisele oleme suutnud muuseumide omatulusid stabiilset tõsta ca 10% aastas. Aga kui alguspunkt on ikka väga madalal ja muuseumide tasemed väga erinevad, siis on see väga raske. On aga elementaarne, et igal majapidamisel peab olema peremees/perenaine, kes koha peal vastutab nii tegevuste kui varade eest, samuti peavad igal muuseumil olema oma programmid jne. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, millest Võru Instituut oma tegevuses lähtub, sätestab teadus- ja arendustegevuse välishindamise ehk evalveerimise - teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mis viiakse läbi kas korralise evalveerimisena teadus- ja arendusasutuse vastava teadus- ja arendustegevuse valdkonna taseme hindamiseks või sihtevalveerimisena teaduspoliitika kujundamiseks ning teadus- ja arendustegevuse korraldamiseks vajaliku teabe saamiseks. Tähelepanek 1.2: Võru Instituut ei ole evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Kuigi põhimääruse järgi on Võru Instituudi põhieesmärk teadus- ja arendustegevuse edendamine ja elluviimine, ei ole Võru Instituut täitnud Teadus- ja arendustegevuse korralduses seadusest tulenevat evalveerimise nõuet. Võru Instituut sai 2010. aastal negatiivse evalveerimise tulemuse (vastav info leitav Teadusagentuuri kodulehel). Korduvevalveerimine on direktori selgituse kohaselt ressursipuuduse tõttu tegemata jäänud/edasi lükkunud (pärast negatiivse tulemuse saamist oleks Instituut pidanud uue evalveerimise ise kinni maksma, kuid selleks puudusid direktori selgitusel vahendid; kui 2014. aasta lõpuks olid vahendid olemas, kerkisid päevakorrale muud igapäevatööga seotud küsimused, eelkõige seoses muuseumite liitumisega, mistõttu evalveerimine jäi tahaplaanile). Direktori hinnangul on Võru Instituudi teadustegevus praeguseks palju paremal järjel kui 2010. aastal. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse järgi on teadus- ja arendusasutusel õigus taotleda seaduses sätestatud alustel oma teadus- ja arendustegevuse finantseerimist riigieelarvest juhul, kui tema teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud. Teadus- ja arendustegevust finantseeritakse riigieelarvest järgmiste meetmete kaudu: baasfinantseerimine, uurimistoetused, arendustoetused, tippkeskuste toetamine, riiklikud teadus- ja arendusprogrammid, teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri ülalpidamiskulude hüvitamine. Lähtuvalt seadusest ning Võru Instituudi evalveerimise negatiivsest tulemusest ei ole Instituudil õigus saada baasfinantseerimist ega institutsionaalset uurimistoetust. 5 Arendustoetuse, tippkeskuse toetuse, riiklikust teadus- ja arendusprogrammist toetuse saajaks Võru Instituut ei kvalifitseeru. Direktori selgituse kohaselt toimub Võru Instituudi rahastamine riigieelarvest meetme teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri ülalpidamiskulude hüvitamine kaudu (riigi teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulud, mida ei kaeta institutsionaalsest uurimistoetusest, kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse teadus- ja arendusasutus kuulub). Võru Instituut taotleb riigiasutustelt (Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, jm) projektitoetusi. Kuigi toetuseandjate tingimused ei sätesta, et teadus- ja arendusasutus kui toetuse saaja peab olema evalveeritud, saab Instituut riigieelarvest läbi toetuse andjate teadus- ja arendustegevuseks vahendeid olles ise teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest tulenevat välishindamist mitteläbinud. Risk: Võru Instituut ei ole täitnud teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest tulenevat evalveerimise nõuet. Ettepanek: Koheselt alustada ettevalmistusi Võru Instituudi teadus- ja arendustegevuse välishindamise (evalveerimise) läbiviimiseks. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses on sätestatud teadustöötajate atesteerimise nõue (alates 2016. a jaanuarist käivitus teadustöötajate atesteerimise süsteem.) Seaduse järgi atesteerib teadusasutus oma teadustöötajaid iga viie tööaasta jooksul vähemalt ühe korra ning teadusnõukogu kehtestab atesteerimise tingimused ja korra. Võru Instituudi teadusnõukogu 16.03.2016. a otsusega on kinnitatud „Võru Instituudi teadustöötajate atesteerimise tingimused ja kord“. Kehtestatud korra järgi võrdsustatakse tähtajalise töölepinguga töötajate puhul avaliku konkursi korras valimine atesteerimisega ning valitud töötaja loetakse atesteerituks kuni tähtajalise töölepingu lõpuni. Kuna Võru Instituudi viis teadurit on tööle võetud 2014. a, st ajal kui kehtis Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelmine redaktsioon ja teaduritega sõlmiti tähtajaline tööleping viieks aastaks ning teadustöötajate atesteerimise nõuet ei olnud veel kehtestatud, siis, teadustöötajate atesteerimist Instituudis veel läbi viidud ei ole. Direktori selgituse kohaselt lõppevad teadustöötajate töölepingud 30.04.2019. a, seejärel korraldatakse teadurite leidmiseks uus konkurss, kuhu saavad kandideerida nii praegused kui ka uued teadustöötajad; teadustöötajatega sõlmitakse tähtajatud töölepingud ning hakatakse läbi viima regulaarseid atesteerimisi. Võru Instituudi kommentaar: Evalveerimisega nõus, kuid selleks meil ei ole praegu eelarves raha. Kui sel aastal avaldada soovi, et Võru Instituuti evalveeritaks, siis see võetakse evalveerimise 2019.a plaani (evalveerimise taotlus tuleb esitada evalveerimisele eelneval aastal) ja 2019.a eelarves peab selleks raha olema. Seega oleks aus, kui sellise ettepanekuga koos teha ka ettepanek, et ministeerium peab meie 2019.a eelarvesse eraldama täiendava raha. Kui Võru Instituut peab evalveerimise kinni maksma omatuludest, siis on tõenäoline, et Võru Instituudi evalveerimiseni läheb veel aastaid. Sest ma ei saa võtta riigiasutusele kohuseid, milleks eelarves raha ei ole. Tulenevalt Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest moodustatakse riigiasutusena tegutseva teadus- ja arendusasutuse tegevusega seotud küsimuste lahendamiseks põhimääruses määratud ulatuses vähemalt viieliikmeline teadusnõukogu, mille koosseisu kinnitab direktori ettepanekul minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse teadus- ja arendusasutus kuulub. Kultuuriministri 30.03.2017. a käskkirjaga on kinnitatud Võru 6 Instituudi teadusnõukogu koosseis (16 liiget erinevatest asutustest – HTM, KUM, Tartu Ülikool, ERM, maavalitsused jne). Võru Instituudi põhimääruses (kinnitatud 03.12.2014. a) on sätestatud teadusnõukogu ülesanded: määrab instituudi tegevuse põhisuunad; viib läbi avaliku konkursi instituudi direktori ametikoha täitmiseks; vaatab läbi ja kinnitab instituudi tegevuse plaanid ja aruanded; annab hinnanguid instituudi eelarveliste ja muude varaliste vahendite kasutamise kohta; teeb direktorile ettepanekuid instituudi struktuuri muutmiseks; arutab ja otsustab rahvusvahelise koostöö küsimusi; valib avaliku konkursi korras teadustöötajad; kehtestab teadustöötajate ametikohtade täitmise korra; kehtestab teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra; teeb ettepanekuid instituudi põhimääruse muutmise kohta. Tähelepanek 1.3: Põhimääruse järgi tegeleb teadusnõukogu teadustöötajate valiku ja atesteerimisega, kuid jääb selgusteuks, milline pädevus on teadusnõukogul muuseumivaldkonna kui Instituudi teise tegevussuuna otsuste tegemisel, nt kas teadusnõukogul on õigus teha muuseumivaldkonda puudutavaid struktuuri jmt otsuseid. Risk: Teadusnõukogu pädevus muuseumivaldkonna ostuste tegemisel ei ole selge. Ettepanek: Vaadata üle ja vajadusel ajakohastada teadusnõukogu pädevus ja ülesanded arvestades, et Instituudi teine tegevusvaldkond on muuseumitegevus. 2. Strateegiline planeerimine ja eelarve. Võru Instituudi põhimääruse järgi on teadusnõukogu ülesanne vaadata läbi ja kinnitada Instituudi tegevuse plaanid ja aruanded ning muuseumiosakonna põhimäärus sätestab, et osakond koostab osakonna arengukava koos iga-aastase tegevuskavaga ja kooskõlastab selle enne teadusnõukogule kinnitamisele andmist Eesti Rahva Muuseumiga, kinnitatud arengukava koos tegevuskavaga esitatakse Kultuuriministeeriumile teadmiseks. Võru Instituut on koostanud arengukava perioodiks 2017-2021, mis koosneb kolmest osast: Võru Instituudi arengukava, teadus- ja arendusosakonna arengukava, muuseumiosakonna arengukava. Tähelepanek 2.1: Võru Instituudi arengukava perioodiliselt üle ei vaadata ega uuendata. Arengukava koostamisel lähtutakse põhimõttest, et organisatsioonipõhine arengukava koostatakse järgmise eelarveaasta ning sellele järgneva kolme aasta kohta ning arengukava täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, et tagada strateegilises planeerimises pidev nelja- aastane perspektiiv. Võru Instituudi arengukava ei ole eeltoodud põhimõttest lähtuvalt koostatud. Arengukava on koostatud viieaastaseks perioodiks ning viie aasta möödudes koostatakse uue perioodi arengukava, st Instituudi arengukava ei ole „rulluv“ Risk: Arengukavas toodud eesmärgid ei ole ajakohased. Ettepanek: Võru Instituudil tagada arengukava iga-aastane ülevaatamine ja täiendamine. Lisaks arengukavale koostab Instituut iga-aastase tööplaani, kus on toodud tegevused valdkondade kaupa (teadusteemad ja -projektid, trükised ning audiovisuaalsed väljaanded, mitmesugused üritused, koolitus- ja nõustamistegevus), määratud on tegevuse eest vastutaja ning rahastamine, kui tegevuse jaoks taotletakse projektitoetust. Tööplaani täitmise ülevaade tehakse kord aastas (perioodilist ülevaatamist ei tehta, direktori sõnul vastutajad teavad, mis tegevused neil ellu viia tuleb). Muuseumiosakonnal on eraldi tegevuskava (Instituudi tööplaani lisa), kus on toodud eraldi iga muuseumi planeeritavad tegevused. 7 Tähelepanek 2.2: Instituudi iga-aastane tööplaan ei ole arengukavast lähtuvalt koostatud. Arengukavas on toodud Instituudi teadus- ja arendusosakonna strateegilised eesmärgid, kuid aasta tegevuskava (tööplaan) ei ole sellest lähtuvalt koostatud. Tööplaanis on toodud valdkonniti tegevused (teadusteemad ja-projektid, trükised ning audiovisuaalsed väljaanded, mitmesugused üritused, koolitus- ja nõustamistegevus jne), kuid seost arengukavas toodud eesmärkidega ei ole selgelt välja toodud. Näiteks kui arengukavas on toodud strateegiline eesmärk „mitmekülgne hariduslik tegevus võru keelt väärtustavate hoiakute kujundamisel on piirkonna kultuuriruumi arenguks oluline ja vajalik“, siis ei ole selge, milliseid tööplaanis toodud tegevusi selle eesmärgi täitmiseks ellu viiakse. Muuseumite arengukavas on toodud strateegilised eesmärgid iga muuseumi kohta eraldi, aastaplaanis on aga toodud nendest erinevad strateegilised eesmärgid ning sinna alla iga muusemi tegevus eesmärgi täitmiseks. Risk: Arengukavas toodud eesmärgid jäävad ellu viimata. Ettepanek: Võru Instituudil koostada iga-aastane tegevuskava lähtuvalt arengukavas toodud eesmärkidest. Võru Instituudi kommentaar: Võru Instituut peab hakkama oma arengukava igal aastal üle vaatama ja täiendama. Võru Instituudi 2017. a eelarve annab ülevaate kõikidest planeeritavatest tuludest ja kuludest. Instituudi tulud moodustuvad riigieelarvelisest eraldisest, sihtotstarbelistest toetusest ning majandustegevusest laekuvast tulust. Instituudi peamine kulu on personalikulu (65% kogukuludest). Riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelise toetuse eesmärk oli Põlva Talurahvamuuseumi püsiekspositsiooni ja muuseumitare sisustuse uuendamine (8 000 eurot) ning pildiraamatu „Aastaring Pokudega“ väljaandmine (5 000 eurot). Kuigi eelarve järgi on investeeringuteks planeeritud 57 831 eurot, siis investeeringute tegelik maht oli 16 831 eurot (2016. a jääk). Eelarves kajastub välisprojekt maksumusega 41 000 eurot, mis jäi ellu viimata ja mille katteks riigieelarvest seetõttu raha ei eraldatud. Instituudi selgituse kohaselt oli juba 2016. aastal selge, et seda välisprojekti ei tule (ei saanud toetust välisallikast) ning 2017. a eelarvesse sai see summa ekslikult sisse. Eelarve järgi on 2017. a planeeritud tulud 996 euro võrra suuremad kui kulud, mis tähendab, et Võru Instituudi eelarve on kavandatud väikeses ülejäägiga. Võru Instituudi kommentaar: Võru Instituudi eelarve ongi meelega planeeritud väikese ülejäägiga, et ootamatuste puhul oleks väike varu ning et tekiks mingigi omatulude jääk järgmisesse aastasse ülekandmiseks (kasvõi näiteks evalveerimise jaoks raha koguda). Tabel 1. Võru Instituudi 2017. a eelarve Tulud Summa (eur) 2016. a jääk 25 654 2016. a investeeringute jääk 16 831 Tulud riigieelarvest, sh 684 315 Tegevuskuludeks 532 804 Vahendid Riigi Kinnisvara AS-le 68 872 Sihtotstarbeline toetus 13 000 Põhivara amortisatsioon 28 639 Investeeringud (välisprojekt) 41 000 Sihtotstarbelised toetused (projektitoetused) 124 000 Tulu majandustegevusest 41 000 Kokku 891 800 8 Kulud Summa (eur) Investeeringud 57 831 Personalikulud 580 352 Majandamiskulud 142 110 Sihtotstarbeliselt finantseeritud kulud 13 000 Vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile 68 872 Põhivara amortisatsioon 28 639 Kokku 890 804 Eelarve täitmist jälgitakse igakuiselt (lisaks SAP-i aruannetele on finantsjuht koostanud eelarve täitmise detailsema ülevaate Exceli tabelina). Kirjalikku eelarve koostamise, muutmise ja aruandluse juhendit koostatud ei ole. Võru Instituudi kommentaar: Võru Instituudis ei ole kirjalikku juhendit eelarve koostamiseks ja muutmiseks, sest eelarve muutmine (loomulikult võimaluste piires) peab meie puhul olema maksimaalselt operatiivne ning mis-iganes jäik juhend pigem segaks sisulist tööd ja takistaks asutuse eesmärkide täitmist. Võru Instituudi tegelikest tuludest ligi kolmandiku moodustavad toetused, mis on saadud kindla eesmärgi täitmiseks ja tegevuse elluviimiseks (sihtotstarbelised projektitoetused). Kui 2017. a eelarves oli toetusteks planeeritud 124 000 eurot, siis 10 kuuga oli Võru Instituut saanud toetusi summas 278 879 eurot, sh 148 873 eurot investeeringuteks. Tabel 2. Saadud toetused Toetuse andja Summa (eur) Eesmärk Kultuuriministeerium 148 603 Mõniste Talurahvamuuseumi ja Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi elektripaigaldiste ümberehitus (106 692 eurot); Põlva Talurahvamuuseumis katusealuse ehitamine (4 020 eurot); Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi akende restaureerimine (32 597 eurot); Mõniste Talurahvamuuseumi parkla rajamine (5 294 eurot) Eesti Kultuurkapital 9 656 Raamatute väljaandmise finantseerimine; konverentsi ja näituse korraldamise finantseerimine Rahvakultuuri Keskus 30 244 Erinevate tegevuste elluviimise finantseerimine (näiteks õppetegevuse korraldamine, laagrite läbiviimine, artiklite, raamatute koostamine jne) Haridus- ja Teadusministeerium 62 326 Erinevate tegevuste elluviimise finantseerimine (näiteks õppetegevuse korraldamine, keeleõpetajate töötasu ja transpordikulu, konverentsi läbiviimine) Maaeluministeerium 25 000 Vana-Võromaa kultuuriomapära kasutava ettevõtluse tugitegevuste toetus 2017 9 Võru Linnavalitsus 2 050 Kreutzwaldi muinasjututundide kostüümide soetus ja ürituse „Linlane doktor Kreutzwaldi juures“ läbiviimine Kokku 277 879 Võru Instituudi selgituse kohaselt puuduvad neil põhieelarves vahendid investeeringute jaoks, mistõttu selleks taotletakse lisavahendeid (nt Kultuuriministeeriumi muuseumite reservist). Samuti ei piisa eelarvelisest eraldisest kõigi tööplaanis kavandatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks ning seepärast taotletakse lisavahendeid projektitoetuste kaudu. Teadus- ja arendusosakonna teadurite ja projektijuhtide tööajast olulise osa võtab projektide kirjutamine ja peale projekti elluviimist aruande kirjutamine, mis on ressursikulukas ning takistab igapäevast teadus- ja arendustööga tegelemist. Tähelepanek 2.3: Võru Instituut taotleb ja saab toetusi teistelt riigiasutustelt (Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus, ministeeriumid). Näiteks Rahvakultuuri Keskuse Vana-Võromaa 2014-2017 kultuuriprogrammist eraldati 2017. aastal toetusi kogusummas 68 843 eurot, millest 30 244 eurot (45%) eraldati Võru Instituudile. Selline põhitegevuste rahastamine on suure halduskoormusega kõigile osapooltele ega taga pikas perspektiivis asutuse jätkusuutlikku tegevust. Risk: Riigieelarveliste vahendite eraldamine on suure halduskoormusega; Instituudi töötajad ei saa tegeleda piisavalt oma põhitööga. Ettepanek Võru Instituudile: Põhitegevuste rahastamiseks riigieelarvest kaardistada Instituudi iga-aastane ja pidev tegevus koos vajaliku eelarvega, eesmärgiga eristada pidevad tegevused ja ühekordsed projektid. Siseaudiitorite hinnangul annab kavandatav tegevuspõhisele eelarvele üleminek selleks hea võimaluse. Ettepanek Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste- ja finantsosakonnale: Vaadata üle Võru Instituudi rahastamise põhimõtted, võimalusel suurendada Instituudi baaseelarvet. Nõustada Võru Instituuti tegevuspõhisele eelarvele üleminekul. Võru Instituudi kommentaar: Nõus ettepanekutega. Tegelikult oleme seda pidevat vajadust ammu kaardistanud, kuid seniajani sellest mingit kasu ei ole olnud. Ka näiteks Instituudi eelarvestrateegiaid koostades on igal aastal rõhutatud, et peame lähtuma senisest rahastamisest ja strateegiasse ei tohi märkida muid summasid kui neid, mida seniajani on eraldatud. Kui Instituudi rahastamise põhimõtete ülevaatamise ettepanek läbi läheks, siis see looks vähemalt teoreetilise võimaluse selleks, et saaks asutuse eelarve teha rahulikuma ning et ka muuseumiosakonnale võiks kunagi saada eraldi eelarve. 3. Personalivaldkond. Võru Instituudi direktori 05.11.2015. a käskkirjaga on kinnitatud Võru Instituudi struktuur ja ametikohtade koosseis. Instituudil on kaks osakonda: teadus- ja arendusosakond, mille koosseisu kuuluvad teadurid, projektijuhid/spetsialistid ning muuseumiosakond, mille koosseisu kuuluvad muuseumite töötajad ja peavarahoidja ning muuseumiosakonna juhataja kt, kes on samaaegselt Põlva Talurahvamuuseumi juhataja. Alates 01.01.2016. a on Instituudis 41,5 töökohta, töötajate arv seisuga 31.10.2017. a oli 38, sh 8 töötajat osakoormusega. Personalikulud seisuga 31.10.2017. a olid kokku 465 571 eurot, sh töötasu 348 165 eurot. 10 Teadus- ja arendusosakonna personalikulud kaetakse osaliselt projektitoetustest, seisuga 31.10.2017. a oli personalikulusid projektitoetusest tasutud 75 948 eurot (16% kogu personalikuludest). Tähelepanek: 3.1: Võru Instituudi töötajatega on töölepingud sõlmitud. Kuid mõnede töötajate töölepingud on sõlmitud juba paarkümmend aastat tagasi. Kuigi töötajate töölepinguid on korduvalt muudetud, on muudatuste kohta vormistatud töölepingu lisa, mitte aga lepingu uut redaktsiooni. Kui 2015. a jaanuaris muutus Instituudi struktuur (neli muuseumi ühines Instituudiga), siis vormistati jällegi muudatuste kohta töölepingu lisa. Töölepingutes on tööaja kohta erinev info. Näiteks osades töölepingutes on 30 minutiline paus arvestatud tööaja sisse, osades lepingutes mitte. Risk: Kui töölepingu lisade maht on suur, ei pruugi töötaja teada töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Ettepanek: Töötajatele, kelle töölepingu lisade arv on suur, vormistada parema arusaadavuse ja selguse huvides töölepingu uus redaktsioon. Ühtlustada tööaja arvestuse põhimõtted. Võru Instituudi kommentaar: Nõus ettepanekuga. Tähelepanek 3.2: Ametijuhendid ei ole korrektselt vormistatud. Ametijuhenditega tutvudes ei saanud siseaudiitorid kindlust, et kõigile struktuuris toodud kohtadele on koostatud ametijuhend, et kõik asutuse töötajad on oma ametijuhendiga tutvunud või et kõik ametijuhendid on ajakohased. Samuti puudub kindlus, kas asutuse kõik põhilised tööülesanded on ametijuhendites kirjeldatud või kas on tagatud, et erinevad töötajad ei täida samu ülesandeid. Võru Instituudi töötajate ametijuhendeid ei olnud lisatud töölepingu juurde. Näiteks pole töötaja poolt ametijuhendiga tutvumist kinnitanud finantsjuht, muuseumisoakonna juhtaja, teadus- ja arendusosakonna juhtaja, Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi ja Mõniste Talurahvamuuseumi järelvaatajad, Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi koguhoidja, teadus- ja arendusosakonna teadurid jne. Vormistamata on muuseumijuhataja, peavarahoidja, teadus- ja arendusosakonna projektijuhi- /spetsialisti ametijuhend. Sekretäri ametijuhend on kehtiv alates 2010. aastast, kuid osad tööülesanded ei ole enam ajakohased. Siseaudiitoritele esitati võru keele ja kultuuri koolituse projektijuhi ning õpetamise metoodik- spetsialisti ametijuhend (kinnitatud 2006. a) ning võru keele spetsialisti ja seto küsimuste spetsialisti ametijuhend (kinnitatud 2000. a), kuid sellised ametikohti Instituudis enam ei ole. Teadus- ja arendusosakonnas on viis spetsialisti ja neli projektijuhi kohta. Kahe töötaja ametinimetus kodulehe andmetel on projektijuht, kuid töölepingu järgi on ametinimetus spetsialist. Kuna spetsialist/projektijuhi ametijuhendit ei ole koostatud, ei ole selge, mis tööülesandeid antud ametikohtadel täidetakse ning milline on nende ametikohtade erinevus. Muuseumite koosseise Instituudi muuseumiosakonna alla koondamisega ei muudetud ning seetõttu on koosseisud erinevad: - Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum: juhataja, koguhoidja, tegevusjuht, aednik, järelevaataja (2 kohta); - Mõniste Talurahvamuuseum: juhataja, tegevusjuht, järelevaataja; majandusspetsialist; - Põlva Talurahvamuuseum: juhtaja (täidab ka muuseumiosakonna juhataja kohuseid), koguhoidja, muuseumipedagoog, arendusspetsialist, majandusspetsialist; 11 - Vana-Võromaa Kultuurikoda: juhtaja kt, galerist, muuseumipedagoog, järelevaataja (2 kohta), koguhoidja (täitmata koht). Kolmes muuseumis on koguhoidja ametikoht, kes ametijuhendi järgi alluvad lisaks muuseumi juhatajale ka peavarahoidjale. Kuna peavarahoidja ametijuhendit ei olnud vormistatud (siseaudiitoritele ei esitatud), ei ole selge, mille poolest erinevad peavarahoidja tööülesanded koguhoidja omadest. Kuigi ametinimetus on erinev, täidavad tegevusjuht ja muuseumipedagoog sisuliselt samu ülesandeid. Erinevate töötajate (galerist, tegevusjuht, muuseumipedagoog, arendusjuht) ametijuhendi järgi on tema ülesandeks muuseumi tegevuse tutvustamine meedias ja koduleheküljel aktuaalse informatsiooni tagamine, samas ei ole määratud tegevuste koordineerija ega ole selge, kes on osakonnaülene tegevuste eest vastutaja. Risk: Kui ametijuhendid on vormistamata või ajakohastamata ei tea töötaja oma tööülesandeid, ülesannete täitmist dubleeritakse või jäävad olulised ülesanded täitmata. Ettepanek: Lähtudes asutuse tegevuseesmärkidest analüüsida millised tegevused ja nendele vastavad ametikohad on asutusele vajalikud. Vajadusel korrastada asutuse struktuur, sh ühtlustada ametikohad, vajalikud tööülesanded ja nende täitjad ning koostada ajakohased ja struktuurile vastavad ametijuhendid. Võru Instituudi kommentaar: Ametjuhendid on koostatud erinevatel aegadel ning osadel töökohtadel võivad need lausa puududa. Muuseumiosakonna töötajate ametijuhendeid saab paremaks kirjutada. Probleem, et ametijuhendid on allkirjastamata, tuleb lahendada. Võru Instituut on erinevate ülesannete täitmiseks sõlminud kolmandate isikutega töövõtu- või käsundusepingu, näiteks võru keele ja kultuuri õpetamine, kirjandustundide andmine, laagri kasvatajaks olemine, tõlketööd, koristamine, majandustööd, suitsusauna restaureerimine, raamatukogu teavikute andmete sisestamine jne. Võlaõiguslike lepingute eest oli seisuga 31.10.2017. a makstud 37 283 eurot. Tähelepanek 3.3: Võlaõiguslikes lepingutes sätestatu ei ole alati üheselt arusaadavalt sõnastatud või on olulised tingimused sätestamata. Näiteks on isikuga sõlmitud leping õppepäevade juhendamiseks perioodil 27.02.-20.12.2017. a, tasu 2,78 eurot tunnis, kuid lepingus ei ole märgitud, kuidas toimub töötundide arvestus ning märgitud ei ole teenuste osutamise kohta (st kus õppepäevad toimuvad). Isikuga täiendavate koristusööde tegemiseks sõlmitud lepingus on märgitud tasu suuruseks 250 eurot (töö periood 2017. a), kuid ei ole selge, kas see on ühekordne või igakuine tasu. Isikuga on sõlmitud käsundusleping piletite ja meenete müümiseks, koristustöödeks, külastajate informeerimiseks perioodil 17.04.-18.12.2017. a, kuid lepingus ei ole märgitud teenuse osutamise kohta (nt kas kõikides või ühes muuseumis). Risk: Lepingus sätestatu ei ole osapooltele üheselt arusaadav. Ettepanek: Võru Instituudil tagada lepingute korrektne ja üheselt mõistetav vormistamine. Võru Instituudi kommentaar: Probleemide tekkimise korral on halvasti koostatud lepingu puhul väga raske selgitada, kelle süül ja vastutusel probleemid tekkisid. Lepingute vormistamist saab parandada. 12 Tähelepanek 3.4: Mõni võlaõiguslik leping on oma sisult tööleping - lepingut pikendatakse igal aastal ja lepingu alusel makstakse igakuist tasu. Näiteks osutab Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis majandustööde teenust isik, kellega on sõlmitud võlaõiguslik leping terveks aastaks (nii 2016. kui ka 2017. aastaks), tasu makstakse igakuiselt 300 eurot. Oma sisult on selline leping võrdsustatav töölepinguga. Samas täheldasid siseaudiitorid, et muuseumis on tööl aednik, kes ametijuhendi järgi täidab ka majandustöötaja ülesandeid. Riigi Kinnisvara AS allhankija töötajaga (koristajaga) on sõlmitud võlaõiguslik leping kogu aastaks, lepingu kohaselt on tööülesanneteks – lillede kastmine, nõude pesemine, ürituste teenindamine, telefonivalve. Leping on sõlmitud nii 2016. kui ka 2017. aastaks, tasu 250 eurot kuus. Käsundusleping on sõlmitud isikuga, kes korraldab Vana-Võromaa käsitöö arendustegevust, sh Instituudi e-poodi kauba hankimist. Tasu makstakse iga kuu 567 eurot ning lepingut pikendatakse iga aasta. Risk: Kuigi võlaõiguslik leping vastab oma sisult töölepingule, ei laiene töötajale Töölepingu seadusest tulenevad hüved. Ettepanek: Analüüsida asutuse struktuuri, et kõik asutuse toimimiseks vajalikud tööülesanded oleks teenistuskohtadega kaetud. Pidevalt vajalike tööülesannete täitmiseks sõlmida tööleping, et tagada töötajale töölepingulisest suhtest tulenevad õigused. Võru Instituudi kommentaar: Selleks on omad väga selged põhjused, miks nende töötajatega on sõlmitud käsunduslepingud, mitte töölepingud ega töövõtulepingud. Esiteks on põhjus poliitiline. Poliitilisel tasemel otsustati, et riigiasutuste ametikohti tuleb vähendada. Ministeeriumis suurel asutuse juhtide koosolekul lausa soovitati, et koondage inimesed ära ja kui töö tuleb ikka ära teha, siis võtke samad inimesed sama töö peale käsunduslepinguga tööle. Meie nii ei teinud ja samu inimesi samadele tööülesannete täitmiseks käsunduslepinguga tööle võtnud ei ole, sest see ei ole soliidne. Kuid kõigele vaatamata oleme sundolukorras, kus töölepinguid sõlmida ei tohi, sest poliitiliselt ühtegi ametikohta juurde teha ei tohi. Teine põhjus, miks on nende inimestega sõlmitud just käsundusleping, aga mitte töö- ega töövõtuleping, on seotud tulevikuks võetavate kohustustega. Töölepinguga töötajatele peame tööandjana tagama töötasu isegi siis kui neile tööd anda ei ole. Töölepingu tööandjapoolne lõpetamine on võimalik ainult väga mõjuvate põhjuste esiletulekul, koondamise puhul peame tasuma koondamistasu, puhkuse eest puhkuse tasu jn. Sellisel ettepanekul ei ole mõtet, sest poliitilistel põhjustel uusi täiendavaid töökohti riigiasutused luua ei saa. Loodame, et, tänu eelarve suurendamisele vastavalt varasematele ettepanekutele õnnestub meil täita vähemalt mõned olemasolevad, kuid täitmata töökohad. Võru Instituut on 2017. aastal maksnud töötajatele lisatasu summas 32 eurot kuni 521 eurot. Lisatasu on makstud näiteks muuseumiöö tegevuste läbiviimise eest ja väljaspool ametlikku tööaega töötamise eest; asendamise eest (järelvaatajatele), ühekordsete täiendavate ülesannete täitmise eest. Osadele töötajatele on sama ülesande täitmise eest makstud lisatasu mitmel järjestikusel kuul (näiteks kahele töötajale on makstud viiel kuul keelepesaõpetajate õppepäeva läbiviimise eest lisatasu). Siseaudiitorite hinnangul tuleks pideva lisatasu maksmise asemel üle vaadata töötaja tööülesanded. Võru Instituudi kommentaar: Kui tegemist ei ole tööülesandega, mida saaks arvestada iga kuu tööülesannete hulka, siis ei saa iga kuu selle eest ka tasu maksta, nii lihtne see ongi. Lisatasu makstaksegi, kas selliste tööülesannete eest, mille eest tasumine ei ole arvestatud 13 igakuiselt, või siis väljaspool ametlikku tööaega tehtud töö eest, mis on igati õiglane ja aus lahendus. Lahendus, et täiendame tööülesandeid ja tõstame palka, kuigi teame, et selliseid tööülesandeid tuleb täita viiel kuul aastas ning seitsmel kuul aastal maksame tasu ilma sellesisulist tööd tegemata, on märksa ebaõiglasem ja ebaotstarbekam. 4. Majandustegevusest saadav tulu. Tabel 3. Omatulu seisuga 31.10.2017. a Müügiüksus Tulu (eur) Võru Instituut (teadus ja arendustegevus) 6 935 Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum 2 780 Mõniste Talurahvamuuseum 6 946 Põlva Talurahvamuuseum 15 086 Vana-Võromaa Kultuurikoda 6 779 Kokku 38 526 Võru Instituut planeeris 2017. a omatuluks 41 000 eurot. Võru Instituudi teadus- ja arendusosakond saab tulu koolituste ja konverentside läbiviimisest, oma- ja müüki võetud trükiste müügist, CD-de ja meenete müügist, e-poe „Uma Puut“ kauba müügist. Muuseumid teenivad tulu eelkõige pääsmete müügist (muuseumite täispileti hind on 2 või 3 eurot). Samuti saavad muuseumid tulu ekskursioonide läbiviimisest; pedagoogiliste programmide, töötubade ja ürituste läbiviimisest; ruumide kasutusse andmisest; museaalidega tehtavate toimingute eest; muuseumi territooriumil tehtavate foto- ja videotööde eest; trükiste, suveniiride, meenete müügist. Tabel 4. Muuseumite 2016. a külastatavus (Statistikaamet) Näitaja Põlva Kreutzwaldi Mõniste Vana-Võromaa Kokku Talurahvamuu- Memoriaalmuu- Talurahvamuu- Kultuurikoda seum seum seum Külastajate arv 13 107 6 982 3 155 5 799 29 043 sh tasuta 9 000 4 060 1 696 961 15 717 külastajad sh haridus- 3 500 1 637 2 292 2 203 13 132 programmides osalejad Välisturistide 10% 11% 4% 6% 31% osakaal Näituste arv 54 3 13 21 91 Haridus- 17 16 26 24 83 programmide arv Ürituste arv 10 27 1 14 52 Töötajate arv 5 6 4 6* 21 Lahtiolekuaeg E-P kell 9-18 K-P kell 10-18 E-P kell 10-17 K-P kell 11-19 suveperioodil Lahtiolekuaeg E-R kell 9-16 K-P kell 10-17 E-R kell 10-14 K-P kell 10-18 talveperioodil * kaks järelevaatajat koormusega 0,5 Siseaudiitorite hinnangul on eelnimetatud tabelis toodud andmed (Võru Instituudi poolt Statistikaametile esitatud andmed) eksitavad: - külastajate koguarv sisaldab ka haridusprogrammis osalejate arvu, kuid alati haridusprogrammis osaleja muuseumit (püsiekspositsiooni ja/või ajutist näitust) ei külasta; 14 - ei ole selge, mida sisaldab number „näituste arv“. Siseaudiitorite hinnangul tõlgendavad muuseumid mõistet „näitus“ erinevalt. Näiteks kui Põlva Talurahvamuuseumis toimus 54 näitust, siis sisuliselt tähendaks see, et muuseumis oli igal nädalal uus näitus, mis aga ei ole tõenäoline. Ettepanek Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonnale: Nõustada muuseume Statistikaameti aruande koostamisel tagamaks, et kõik muuseumid lähtuvad samadest põhimõtetest ning esitatud andmed oleksid tõesed. Võru Instituudi kommentaar: Nõus ettepanekuga. Võru-Instituudi muuseumite lahtiolekuajad on erinevad, samuti on muuseumid talveperioodil lühemat aega avatud. Põlva Talurahvamuuseum ja Mõniste Talurahvamuuseum on talveperioodil avatud vaid tööpäevadel. Lahtiolekuajad on tingitud sellest, et talveperioodil satub üksikkülastajaid muuseumisse harva ning kokkuleppel saab muuseumisse ka väljaspool lahtiolekuaegu. Muuseumite täispileti hind on 2-3 eurot ning perepilet 4 eurot Vana-Võromaa Kultuurikojas ning 8 eurot Põlva ja Mõniste muuseumites. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis perepiletit ei müüda. Võru Instituudi muuseumid ei ole võtnud kasutusele ühispiletit, kuid soovitame seda teha rakendades põhimõtet, et muuseume ei pea külastama samal päeval. Võru Instituudi kommentaar: Meil on juba kujundus ja trükifail valmis ning selline ühispilet käivitub selle aasta külastushooaja alguses, koos mõningase tavaliste piletite hinnatõusuga. Tähelepanek: 4.1: Kuigi omatulude arvestus on Võru Instituudis korraldatud (arvestust peetakse müügiüksuste ja tuluallikate lõikes), müügiüksused esitavad finantsjuhile kuu lõpus müügiaruande sularaha- ja pangakaardimüügi kohta, müügiarvete koostamiseks edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele esildis teenuse saaja ja sisu kohta, laekumata nõudeid jälgitakse ning vajadusel saadetakse meeldetuletusi, ei ole eelnimetatud põhimõtted kirjalikult sätestatud. Soovitame Võru Instituudil omatulude arvestuse põhimõtted ka kirjalikult sätestada. Võru Instituudi kommentaar: Nõus, seda saame teha küll. Tähelepanek 4.2: Müügiüksuste tulude-kulude analüüsi Võru Instituudis tehtud ei ole, kuid Instituudi töötajate sõnul üksused end ise ära ei majanda. Näiteks e-poe müügitulu oli seisuga 31.10.2017. a 370 eurot. Kuigi täpset e-poe ülalpidamiskulu ei ole teada, makstakse näiteks käsunduslepinguga töötajale igakuist tasu 567 eurot (E-poes müüdav kaup ei ole komisjoni müüki võetud, vaid kolmanda isikuga on sõlmitud käsundusleping, kes tegeleb kauba hankimisega käsitöömüüjalt kui e-poe kaudu tehakse ost). E-poe kodulehe ülalpidamise kulu on aastas ligikaudu 50 eurot. Seega soovitame Võru Instituudil hinnata, kas ja kui kaua sellisel viisil ja tingimustel e-poe pidamist jätkata. Võru Instituudi kommentaar: Nõus, Instituut ei pea otseselt sellega tegelema, kuid praeguste asjaolude tõttu oleme oma põhieesmärkide saavutamiseks siiski sunnitud sellega tegelema, sest vastasel juhul sellist asja ei oleks üldse ja olukord oleks palju hullem. Me oleme seda hinnanud ja tegelikult on see olnud selge alates sellise e-poe rajamisest, et see tuleb anda üle käsitööliste organisatsioonile, pärast seda, kui selline käsitööliste organisatsioon luuakse 15 (praegu on MTÜ just loomisel) ning kui see saab vastavat tegevustoetust aastaid lubatud regionaalarenguprogrammist (mida seniajani ikkagi veel ei ole) ning tulevikus peaks e-pood ennast ise ära majandama. Nii e-poe rajamise otsesed kulud kui näiteks auditiaruandes mainitud käsunduslepinguga töötaja töötasu valdavas osas makstakse Maaeluministeeriumi sihtotstarbelisest toetusest, nii et surve Instituudi eelarvele ei ole väga suur. Samal ajal saab Instituut selle poe kaudu müüa ka oma väljaandeid. Tähelepanek 4.3: Võru Instituudil on raamatukogu, mis kuulub Võru Maakonna Raamatukogude hulka (leitav RIKS süsteemist). Tavakülastajale igapäevaselt raamatukogu avatud ei ole. Raamatukoguga seotud igakuine kulu on RIKS hooldustasu 6,40 eurot, võlaõigusliku lepingu alusel maksti kolmandale isikule 115 eurot raamatukogu teavikute RIKS-i sisestamise eest (töö periood 03.-06.07.2017. a). Kuna raamatukogu pidamisega kaasnevad kulud, tuleks siseaudiitorite hinnangul leida sellele aktiivsem kasutusotstarve. Võru Instituudi kommentaar: Raamatukogu peamine otstarve on olla Instituudi töötajate käsutuses olevaks töövahendiks. Kaasnev otstarve on olla täiendav andmeallikas Instituudi partneriteks olevatele koolidele ja lasteaedadele. Instituut ei peagi võtma endale klassikalist raamatukogu rolli, et dubleerida juba olemasolevate raamatukogude tööd. Muuseumiosakonna põhimääruses on sätestatud, et muuseumisoakonna juhataja teeb direktorile ettepanekuid Vana-Võromaa muuseumite põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu kinnitamiseks ning kinnitab loetelu alusel tasu määrad. Direktori 30.12.2014. a käskkirjaga on kinnitatud tasuliste teenuste loetelu, mis vastab ministri määrusele “Kultuuriministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks oleva riigimuuseumi põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu“ ning muuseumiosakonna juhtaja kt 09.01.2015. a käskkirjaga on kinnitatud muuseumite tasuliste teenuste hinnakiri, mida on 2015. ja 2016. a-l täiendatud. Trükiste, suveniiride ja meenete hinnakirjad on kehtestatud ja täiendatud erinevate käskkirjadega 2015. ja 2016. aastal. Tähelepanek 4.4: Müügikauba hinna kujunemise alused ei ole alati selged ja läbipaistvad. Direktori käskkirjaga ei ole kinnitatud Instituudi müügiletis müüdavate trükiste ja meenete hinnakirja; Instituudi poolt koostatud trükiste hinna kujunemist (omahind ja müügihind); ega müügiks ostetud kauba, sh komisjonimüügikauba, juurdehindluse määrasid. Muuseumiosakonna juhataja kt 09.01.2015. a käskkirjaga on kinnitatud museaalide ja muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asjade digitaalsete kujutiste või fotode kasutamise hinnad (sõltuvalt kasutusotstarbest 3, 6 või 35 eurot), kuid muuseumiseaduses on sätestatud, et museaali ja selle digitaalse kujutise riigimuuseumile või riigi sihtasutuse muuseumile kasutamiseks andmine on tasuta; digitaalsete kujutiste trükifailide müügi korral võetav tasu on kulupõhine, millele võib lisada mõistliku investeeringutulu. Risk: Hinnakujundus ei ole alati läbipaistev; osade teenuste hinnad ei vasta seadusele. Ettepanek: Kehtestada direktori käskkirjaga Võru Instituudis asuvas müügiletis müüdavate trükiste ning meenete hinnakiri. Soovitame samuti üle vaadata ning ajakohastada ja ühtlustada muuseumite müügikauba ja teenuste hinnakirjad (kas hinnakirjades toodud kõik kaubaartiklid on müügil, kas on lisandunud uut kaupa). Võru Instituudi kommentaar: Seda asja saab asutuses paremini korraldada küll. 16 Tähelepanek 4.5: Piletite, müügikauba ja varude arvestus on müügiüksustel erinevalt korraldatud. Müügiarvestuseks, sh piletimüügiks, puudub ühtne elektrooniline süsteem, arvestust peetakse paberkandjal. Võru Instituudis on viis müügiüksust: - müügilett Instituudis, kus müüakse oma trükiseid ja müüki võetud raamatuid ja meeneid (Instituudi logoga suveniirid, CD-d, jne); - Põlva Talurahvamuuseum, kus müüakse muuseumipileteid ja komisjonimüüki võetud trükised ja meeneid, samuti Instituudi trükiseid; - Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, kus müükase muuseumipileteid, Instituudi trükiseid ja meeneid (postkaardid, märgid, magnetid jne); - Mõniste Talurahvamuuseum, kus müüakse muuseumipileteid ning muuseumipoes müüakse Instituudi trükised ja meened, toidukaupa (maiustused) ja karastusjooke; - Vana-Võromaa Kultuurikoda, kus müüakse muuseumipileteid ning Instituudi trükiseid ja meeneid (postkaardid, CD-d). Instituudi müügileti kaubaarvestust peab sekretär osaliselt Exceli tabelis ning osaliselt paberkandjal. Kui kaubaartikkel müüakse, märgitakse see vihikusse. Kuu lõpus koostab sekretär finantsjuhile esitamiseks müügiaruande ning annab üle vastava sularaha. Põlva Talurahvamuuseumis on meenete müügiperiood suvel. Talveperioodil on müügil piletid (paberpiletid) ja trükised. Arvestust peetakse paberkandjal (müük märgitakse vihikusse). Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis piletite (paberpiletid), trükiste ja meenete müügi arvestus on kajastatud kuu lõpus tehtavas müügiaruandes. Jooksvalt müügi- ja laoarvestust ei peeta. Mõniste Talurahvamuuseumis peetakse müüki võetud kauba arvestust Exceli tabelis (saatelehega sissevõetud kaup märgitakse tabelisse), kuid jooksvalt müüdud kauba kohta arvestust ei peeta. Kaubaarvestus on rahaline, mitte koguseline (finantsjuhile esitatavas müügiaruandes on toodud kauba rahaline jääk). Pileteid müüvad kolm töötajat, kellele on antud oma piletipakk ning kes peavad igaüks ise arvestust (kuu lõpus antakse raha üle). Vana-Võromaa kultuurikojas peetakse piletite müügi ning kauba müügi- ja laoarvestust paberkandjal. Võru Instituudis ei ole kirjalikult sätestatud, kuidas piletimüügi ning müügikauba ja varude arvestus on korraldatud. Instituudi selgituse kohaselt on neil keeruline muuseumites ühtseid põhimõtteid rakendada, kuna müüdav kaup on erinev ning muuseumid asuvad üksteisest kaugel. Risk: Kauba säilime ei ole tagatud. Ettepanek: Võru Instituudil sätestada pileti- ja müügikauba arvestuspõhimõtted kirjalikult. Ühtlustada müügiüksustes pileti- ja kaubamüügiarvestuse korraldus. Võtta kasutusele elektrooniline kassasüsteem ja laoarvestusprogramm (näiteks internetipõhine programmi). Soovitame järgida teiste muuseumite praktikat (näiteks SA Hiiumaa Muuseumid oma). Võru Instituudi kommentaar: Jah, selliselt läheks asi paremaks küll. Tähelepanek 4.6: Komisjonimüügilepingute tingimused vajavad täpsustamist, kõik lepingud ei ole dokumendihaldusprogrammis registreeritud. Komisjonimüügilepingute maht on väike, kuid lepingu tingimused ei ole alati korrektselt vormistatud. Näiteks komisjonimüügilepingus on sätestatud, et komisjonimüügikaup võetakse vastu saatelehega, kuid ei ole märgitud millisesse müügiüksusesse kaup müüki võetakse; komisjonimüügilepingus on sätestatud, et eelneval kuul müüdud kauba eest tasutakse 17 ülekandega järgmise kuu 10. kuupäevaks, kuid ei ole sätestatud, kuidas toimub müüki andja teavitamine ja arve esitamine (kas Instituut esitab müügiaruande, mille alusel müüki andja esitab arve). Kõiki komisjonimüügilepinguid ei ole Webdesktop-is registreeritud või on registreeritud, kuid lepingu fail on lisamata. Risk: Kui lepingutingimused on kokku leppimata, ei tea osapooled oma õigusi ja kohustusi. Ettepanek: Võru Instituudil täiendada komisjonimüügilepingu tingimusi. Tagada kõikide lepingute säilitamine Webdesktopis. Võru Instituudi kommentaar: Seda valdkonda saab paremini korraldada küll. 5. Kassade töökorraldus. Võru Instituudi kassad ja kaardimakseterminalid asuvad müügikohtades: - Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum; - Vana-Võromaa kultuurikoda; - Mõniste Talurahvamuuseum; - Põlva Talurahvamuuseum; - Võru Instituudi müügileti kassa (vastutab sekretär); - peakassa (vastutab finantsjuht). Sularahakassa pidamise nõuded on sätestatud Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis. Võru Instituudi direktori 12.04.2017. a käskkirjaga on kinnitatud „Võru Instituudi kassaoperatsioonide eeskiri“. Tähelepanek 5.1: Kassalimiit on kehtestatud ainult peakassale. Peakassa limiit on 2 500 eurot, kuid teiste kassade limiiti kehtestatud ei ole. Kuu lõpus tuuakse müügiüksustest raha koos müügiaruandega finantsjuhile. Peakassast viiakse raha panka limiidi täitumisel või kuu viimasel päeval. Tähelepanek 5.2: Sularahaarvestus ei ole korraldatud nõuetele vastavalt. Igas muuseumis on müügiarvestus ning sellest tulenevalt ka sularahaarvestus erinevalt korraldatud. Siseaudiitorid tutvusid muuseumites kohapeal, kuidas on sularahakäitlemine korraldatud. Näiteks Põlva Talurahvamuuseumis oli sularahajääk seisuga 12.12.2017. a 305 eurot, kuid kassaraamat, millega tegelikku jääki võrrelda, puudus; Kreutzwaldi Muuseumi töötaja ei teadnud, kui palju tal 13.12.2017. a seisuga peab raha kassas olema, jällegi puudus igapäevaselt täidetav kassaraamat; Mõniste Talurahvamuuseumi muuseumipoes ei panda sularaha eest müüdud kaupa kirja, mistõttu puudub alusdokument (kassaraamat), millega võrrelda tegelikku kassajääki. Võru Instituudi kassaoperatsioonide eeskirja järgi teostavad sularaha operatsioone instituudi töötajad, kellele on ametijuhendis määratud kassapidaja kohustused. Igale muuseumile antakse piletid ja kviitungiraamat. Muuseumites tegelevad sularahatehingutega erinevad töötajad. Näiteks Põlva Talurahvamuuseumis talvisel perioodil juhtaja ja suvel käsunduslepinguga töötaja (piletimüüja); Mõniste Talurahvamuuseumis kolm töötajat ning aega-ajalt ka käsunduslepinguga töötaja, igaühel on oma kassakarp; Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis kaks töötajat, kellel on ühiskassa; Võru Instituudis müüb sularaha eest kaupa sekretär. Töötajate ametijuhendis ei ole kassapidaja ülesannet alati selgelt sätestatud. 18 Risk: Sularahakassa pidamine ei vasta Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetele; rahaliste vahendite säilimine ei ole tagatud. Ettepanek: Võru Instituudil kehtestada koheselt müügiüksustes ühtsed Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetele vastavad sularahatehingute ja sularahaarvestuse põhimõtted. Kehtestada müügiüksuste kassalimiidid. Võru Instituudi kommentaar: Jah, selliselt saavad asjad paremini korraldatud küll. Võru Instituudis on 2017. aastal kassainventuurid läbi viidud, v. a peakassas ning vastav dokumentatsioon säilitatud. Siseaudiitorite hinnangul ei anna kaasainventuuri läbiviimine piisavat kindlust, kuna müügiüksustes ei ole vormistatud alusdokumente (kassaraamatuid), millega tegelikku kassajääki võrrelda. Tähelepanek 5.3: Võru Instituudi „Kaardimaksete eeskiri“ sätestab, et müügiüksuste töötajad kontrollivad päeva lõpus makseterminali päeva lõpetamise aruannet. Kui müügiüksused müüdud kaupa kirja ei pane, puudub aga alusdokument, millega võrrelda makseterminali aruannet. Risk: Võimalus kauba puudujäägi tekkeks; eksimused ilmnevad viivitusega. Ettepanek: Võru Instituudil kehtestada müügiüksustele ühtsed müügikauba arvestuspõhimõtted. Võru Instituudi kommentaar: Nõus. 6. Majandamiskulud ja hanked. Tabel 5. Majandamiskulud seisuga 31.10.2017. a Kulu Summa Administreerimiskulud 8 122 Lähetuskulud 1 598 Koolituskulud 246 Kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud 71 520 Sõidukite ülalpidamise kulud 13 086 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 2 514 Inventari majandmaiskulud 2 361 Meditsiini- ja hügieenikulud 248 Teavikute ja kunstiesemete kulud 1 122 Õppevahendite ja koolituse kulud 16 463 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise 38 199 kulud Kokku 155 479 Siseaudiitorite hinnangul on majandamiskulud tehtud vastavalt kinnitatud eelarvele ning on otstarbekad ja seotud Võru Instituudi tegevusega. Kulud on eristatavad kuluüksuste järgi (Võru Instituut üldine, administratsioon, teadus- ja arendusosakond, Mõniste Talurahvamuuseum, Vana-Võromaa Kultuurikoda, Põlva Talurahvamuuseum, Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum). Samuti on märgitud, millisest eelarveallikast on kulu kaetud (riigieelarves kindlaksmääratud vahendid, toetus, majandustegevusest laekuv tulu). Kui kulu on tehtud toetuste arvelt, on juurde märgitud projekti kood. Kõik kuludokumendid viseerib direktor. Kuigi kuluarved liiguvad elektrooniliselt E-arvekeskuses, on Instituudis kohapeal 19 kuluarved ka paberkandjal säilitatud (kaustades eelarveallikate lõikes, näiteks projektitoetusest või omatulust tasutud arved). Majandamiskuludest suurima osa moodustab kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulu 71 520 eurot (46%), sellest 29 773 eurot (42%) on ruumide üürikulu Riigi Kinnisvara AS-ile. Võru Instituudi ja muuseumite tegevusega seotud kulud (ürituste, õppepäevade korraldamine, koolituste läbiviimine) on kokku 54 662 eurot, so 35% majandamiskuludest. Administreerimiskuludest suurima osa moodustavad sideteenuste kulu 3 254 eurot (40%) ning info- ja PR teenuste kulu 2 725 eurot (34%). Tähelepanek 6.1: Võru Instituudis on direktori käskkirjaga määramata töötajad, kellel on asutuse mobiiltelefoni kasutamise õigus. Samuti ei ole määratud mobiiltelefoni kasutamise kuulimiiti. Risk: Asutusega seotud kulu tegemiseks puudub korrektne alus. Ettepanek: Määrata direktori käskkirjaga mobiiltelefonide kasutajad ja kuulimiidid. Võru Instituudi kommentaar: Kasutajad saab määrata. Mõned aastad tagasi sai uuritud, kes soovivad kasutada asutuse mobiili ning suur osa ei soovinud, sest kahe mobiili(numbri) kasutamine on suhteliselt tülikas, samal ajal kui mobiiltelefoni kasutamise kuutasud on praegusel ajal juba nii soodsad, et töötajatel ei olnud midagi selle vastu, et ka isiklike telefonidega töökõnesid teha. Kuulimiitideks praegu põhjust pole, sest meil on teenuseleping ja limiit on kõigi numbrite peale kokku ning sellestki jääb suur osa kasutamata. Sõidukite ülalpidamiskuludest moodustab 5 522 eurot (42%) isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon ning 3 275 eurot (25%) sõidukite rendikulu. Võru Instituudis hüvitati 2017. aastal töötaja avalduse alusel ning sõidupäeviku esitamisel isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks määraga 0,3 eurot kilomeeter. Võru Instituudis on kasutusel kaks liisingautot, millest üks on Põlva Talurahvamuuseumi kasutuses ja teine Instituudi, põhiliselt direktori kasutuses. SEB Liisinguga sõlmitud kasutusrenditüüpi liisinglepingud kehtivad 16.09.2018 ja 16.12.2019. aastani. Põhivarana on arvel Mõniste Talurahvamuuseumis kasutusel olev kaubik (jääkväärtus 0 eurot). Sõidukite kasutamise kohta peetakse sõidupäevikut. Võru Instituudis on kokku kuus kütusekaarti, iga auto jaoks kaks kaarti (sõidukite kütusekulu oli 2 532 eurot, so 19% sõidukite majandamiskuludest). Tähelepanek 6.2: Sõidukite kasutamise korda ega isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise põhimõtteid kirjalikult sätestatud ei ole. Näiteks ei ole selge, kas igal töötajal on õigus sõidukulu hüvitamisele. Risk: Kulu ei ole seotud asutuse tegevusega. Ettepanek: Võru Instituudil sätestada kirjalikult sõidukite kasutamise kord ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise põhimõtted. Võru Instituudi kommentaar: Jah, seda saab. Võru Instituudi IKT kulud olid 2 513 eurot, igakuine hooldusteenus kuus on 166 eurot. 2018. aastast arvutitöökohaga seotud teenus konsolideeritakse. Võru Instituudis üldjuhul majandusavanssi ei maksta. Töötaja avalduse alusel on üksikutel kordadel hüvitatud majanduskulu tegemine. Võru Instituudis oli 2017. aastal kasutusel 20 virtuaalne krediitkaart, limiidiga 180 eurot ja tähtajaga 30 päeva, mida kasutati e-poe reklaamimiseks internetis. Võru Instituut lähtub riigihangete planeerimisel, ettevalmistamisel, korraldamisel ja hankelepingute sõlmimisel Kultuuriministeeriumi hankekorrast, sest asutuse ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ei ületa 80 000 eurot ning ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ei ületa 500 000 eurot. Siseaudiitorid Võru Instituudi kulusid analüüsides läbiviimata hankeid ei tuvastanud. Tähelepanek 6.3: Võru Instituut 2017. a hankeplaani ei kinnitanud, kuigi riigihangete registri järgi korraldati 2017. a-l kaks hanget: - Mõniste Talurahvamuuseumi elektripaigaldiste ümberehtitus (lihtmenetlus, pakkumisi ei esitatud ning hange lõpetati lepinguta); - Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi elumaja ja kõrvalmaja akende ning elumaja tänavapoolse välisukse restaureerimine (lihtmenetlus, maksumus 28 790 eurot). Risk: Hanketegevus ei ole piisavalt läbipaistev. Ettepanek: Võru Instituudil koostada iga-aastane hankeplaan ning vajadusel seda ajakohastada (kui aasta jooksul lisandub täiendav hanke läbiviimise vajadus). Võru Instituudi kommentaar: Jah, seda saab. Näiteks sel aastal on kindel, et kuulutame välja hanke Kreutzwaldi muuseumi elektripaigaldiste ümberehituseks, sest valdav osa vajaminevast rahast selleks investeeringuks on asutuse eelarves olemas. Muus osas ei saa hankeplaani teha enne, kui selleks meile spetsiaalselt raha eraldatud ei ole. Senistest tavalistest riigieelarvelistest eraldistest nii suuremahulisteks hangeteks ei piisa kõige parema tahtmise juures. 7. Varad. Põhi- ja väikevara arvestus on korraldatud, põhivara arvestust peetakse alates 5 000 eurost ning väikevara arvestust alates 64 eurost. Võru Instituudil on põhivara arvel summas 621 808 eurot, sh hooned maksumusega 554 251 eurot, muu materiaalne põhivara 49 459 eurot (Kultuurikoja mööbel, Mõniste muuseumipoe sisustus). Väikevahendite loetelus on 70 artiklit, väikseim neis maksumusega 65 eurot. Siseaudiitorite hinnangul võiks kaaluda väikevara maksumuse alammäära tõstmist. Põhivara ja väikevara inventuur viidi läbi seisuga 30.11.2017. a. Siseaudiitor viibis 12.12.2017. a Põlva Talurahvamuuseumis läbiviidud inventuuri juures. Kuigi direktori käskkirjaga määrati inventuuri läbiviimiseks kolmeliikmeline komisjon, siis üks liige inventuuri läbiviimisel ei osalenud (Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi tegevusjuht). Tähelepanek 7.1: Võru Instituudis ei ole kirjalikult sätestatud, kuidas peetakse põhi- ja väikevara arvestust, sh mis summast alates võetakse vara arvele põhivarana ja väikevarana, samuti ei ole kirjalikult sätestatud põhivara amortisatsioonimäärasid. Risk: Vara säilimine ei ole tagatud. Ettepanek: Võru Instituudil sätestada kirjalikult põhi- ja väikevara arvestuse põhimõtted. 21 Võru Instituudi kommentaar: Väikevara, mille osas arvestust peetakse, maksumuse alammäära tõstmine on hea mõte. Sätestame kirjalikult arvestuspõhimõtted. 8. Muud tähelepanekud. Tähelepanek 8.1: Võru Instituudi raamatupidamise sise-eeskiri, mis on kinnitatud 30.09.2009. a, ei ole ajakohane ning ei vasta tegelikule töökorraldusele. Arvestades, et Võru Instituudi raamatupidamine on tsentraliseeritud ning raamatupidamise teenust osutab Riigi Tugiteenuste Keskus, ei ole eraldi raamatupidamise-sise-eeskiri vajalik (Instituudile kehtib Kultuuriministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri). Soovitame aga koostada kirjaliku juhendi, mis reguleerib asutusesiseseid finants- ja arvestuspõhimõtteid, sh eelarve koostamine ja aruandlus, omatulude ja nõuete arvestus, müügiarvete koostamine, piletite ja kauba arvestus, kulude tegemine ja kuluarvete kinnitamine, põhi- ja väikevara arvestus, inventuuride läbiviimine jne. Võru Instituudi kommentaar: Nõus, seda saab. Tähelepanek 8.2: Võru Instituudi „Asjaajamiskord“, mis on kinnitatud direktori 02.09.2009. a käskkirjaga, ei ole ajakohane. Tähelepanek 8.3: Võru Instituut ei kasuta dokumendihalduses piisavalt dokumendihaldusprogrammi Webdeskdop võimalusi. Võru Instituudil on dokumendihaldusprogramm Webdeskdop, mille kasutamise koolitus on selle kasutusevõtmisel Kultuuriministeeriumi poolt valitsemisala töötajatele korraldatud. Kuigi Webdesktopi kasutatakse Instituudis dokumentide registreerimiseks, siis dokumente (kirjad, käskkirjad, lepingud jmt) selles ei koostata. Kuigi lepingute register on küll Webdesktopis, kuid lisaks peetakse registrit ka käsitsi paberkandjal. Risk: Asjaajamine on ressursimahukas. Ettepanek: Võru Instituudil kaasajastada asjaajamiskorraldus (teabehalduse korraldus) lähtudes Vabariigi Valituse 25.05.2017. a vastu võetud määrusest „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ ning mais 2018 jõustuvast andmekaitse-määrusest. Soovitame dokumentide koostamiseks, edastamiseks ja säilitamiseks kasutada ainult elektroonilist dokumendihaldussüsteemi Webdesktop. Võru Instituudi kommentaar: Nõus. Tähelepanek 8.4: Avaliku teabe seadusest tulenevalt on riigiasutusel teabe avalikustamise kohustus. Võru Instituudi kodulehel on leitav avalik dokumendiregister, Võru Instituudi põhimäärus, töötajate kontaktandmed, avalike ürituste kavad, kuid osa teabest ei ole avalikustatud (näiteks arengu- ja tegevuskava, muuseumiosakonna põhimäärus, eelarve ja selle täitmise aruanne, riigihanked). Risk: Asutus ei järgi Avaliku teabe seaduse nõudeid. Ettepanek: Instituudil tagada Avaliku teabe seaduse nõuete täitmine avalikustades oma kodulehel kogu nõutav teave. Võru Instituudi kommentaar: Nõus. Võru Instituudi ruumides asub MTÜ Võro Selts VKKF (esialgne nimi Võro Keele ja Kultuuri Fond, asutatud 12.11.1988. a). Seltsi 01.06.2007. a kinnitatud põhikirja järgi on Seltsi tegevuse põhieesmärk säilitada ja arendada ajaloolise Võromaa ja Setomaa keelelist ja 22 kultuurilist eripära. Seltsi liikmeteks võivad olla täisealised füüsilised isikud ja juriidilised isikud, seisuga 31.12.2016. a oli seltsil 28 füüsilisest isikust liiget. Põhikirja järgi on Seltsi juhatuse vähemalt kaheliikmeline, käesoleval hetkel kuulub Seltsi juhatusse viis isikut, kellest kaks on Võru Instituudi töötajad (teadur ja projektijuht). Instituudi selgituse kohaselt aitab MTÜ Võru Selts VKKF Instituudil korraldada „Uma Pido“ (sealjuures Selts küsib rahalisi vahendeid peo korraldamiseks). Selts on Instituudile 2017. aastal osutanud teenust: Põlva ja Mõniste Talurahvamuuseumis vastlaürituse korraldamise eest on Seltsile tasutud 57 eurot, Põlva Muuseumi kiigenädala reklaami eest 40 eurot, Uma Lehes tööpakkumise kuulutuse eest 50 eurot. Risk: Võru Instituudi ja Seltsi koostööpõhimõtted ei ole selged ja läbipaistvad. Ettepanek: Võru Instituudil sõlmida kirjalikult kokkulepe, mis sätestab Instituudi ja Seltsi koostööpõhimõtted. Võru Instituudi kommentaar: Väga raske on sõlmida konkreetseid koostööpõhimõtteid sätestavat kirjalikku kokkulepet. Aga me mõtleme selle peale, võibolla tõesti saab mingi koostöölepingu sõlmida, mis asja selgemaks ja läbipaistvamaks muudaks. Selts tegutseb Instituudi ruumides, kuid ruumide kasutamise eest renti ei maksa. MTÜ Võro Selts VKKF ja Kultuuriministeeriumi vahel sõlmiti 11.05.2004. aastal riigivara tasuta kasutusse andmise lepingu, mille kohaselt ministeerium andis Seltsile tasuta kasutamiseks Võru linnas aadressil Tartu 48 kontoris ühe kabineti. 12.11.2012. a sõlmiti neljapoolne kokkulepe Kultuuriministeeriumi, Võru Instituudi, MTÜ Võro Selts VKKF ja RKAS-i vahel ning ministeerium andis lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Instituudile (Tartu 48 kinnistu omanikus sai RKAS). Leping tuli Instituudile üle samadel tingimustel, st Selts kasutab tasuta ruumi , kuid tasub kõrvalkulude (küte, vesi, elekter) eest Igakuine kulu, mis Võru Instituut Seltsi eest tasub on ca 90 eurot. Ettepanek Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste ning õigus- ja varahaldusosakonnale: Analüüsida, kas käesoleval hetkel on mõistlik ja õige, et riigiaustus tasub kolmanda isiku eest ruumi renti. Tulenevalt lepingutingimustest hinnata, milline võimalus on lepingu ülesütlemiseks. 23
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel