EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0260 - Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määruse nr 51 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/775cc805-cba9-4bbe-bb09-a11a101ef120
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/775cc805-cba9-4bbe-bb09-a11a101ef120?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
18.03.2018 nr 1-4/17/5475-2
Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse-eeskirja
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 12.07.2006 määruse nr 51
„Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu koos
seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Männiku püsielupaiga kaart
4. Männiku püsielupaiga kaardikihid
Marju Erit
5649 6373,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
3.08.2017
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2017 nr
Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määruse nr 51
„Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja
kaitse-eeskiri” muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määruses nr 51 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse
alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) sõidukiga sõitmine 1. septembrist 15. aprillini;”;
2) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) Männiku püsielupaigas sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine aasta läbi;”;
3) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) Männiku püsielupaigas rahvaürituste korraldamine, telkimine ja lõkke tegemine.“
4) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) maavara kaevandamine, välja arvatud 50 meetri raadiuses kõre kudemisveekogude
ümbruses ja üldjuhul allpool põhjavee piiri;”;
5) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) maa-ainese ladustamine kõre kudemisveekogule lähemal kui 100 meetrit.”;
6) esimene normitehniline märkus tunnistatakse kehtetuks;
7) teine normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte,
nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris.”;
8) määruse lisas esitatud kaart asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga
(lisatud) 1.
§ 2. Muudatuste põhjendused
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused püsielupaiga välis- ja vööndi piiri ning
kaitsekorra muutmise kohta.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 4. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 21.08.2015. a käskkirjaga nr 757 algatatud
haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ära kuulamise tulemustega on esitatud käesoleva
määruse seletuskirjas2.
§ 5. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris.
2
Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Siim Kiisler
Minister Andres Talijärv
Kantsler
Lisa. Püsielupaiga kaart
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määruse nr 51 „ Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri ” muutmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister kaitsealuste liikide püsielupaikade piirid ja kaitsekorra. Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 12. juuli 2006 . a määruse nr 51 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri ” (edaspidi kehtiv määrus ) § 2 lõike 2 alusel kaitse alla võetud Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga (edaspidi Männiku püsielupaik ) piire ja kaitsekorda . Vähemal määral muudetakse eelnõukohase määrusega (§ 1 punktid 4 ja 5 ) kehtiva määruse § 2 lõike 1 alusel kaitse alla võetud kõre püsielupaikade kaitsekorda. Männiku püsielupaiga piiride ja kaitsekorra muutmise esmase e ttepaneku tegi Keskkonnaministeeriumile 14.10.2013 kõre ekspert PhD Riinu Rannap . Täiendatud ettepaneku esitas Riinu Rannap 05.06.2014 . Keskkonnaministeerium edastas ettepaneku Keskkonnaametile töösse võtmiseks 23. septembri 2014 . a kirjaga nr 13-1/14/7345 2 (Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeritud nr 15-4/14/20689 1 all). L KS § 8 lõike 3 kohase ekspertiisi koostas Monika Lau rits- Arro (tel 484 1175, e post
[email protected]) , ekspertiisi aruanne valmis 2015. aasta aprillis . Ekspertiisi koostamisel andis nõu herpetoloogiaekspert MSc Merike Linnamägi (tel 626 2900, e-post
[email protected]). M ääruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna liigikaitse peaspetsialist Annika Liivak (tel 5693 9226, e-post
[email protected] ) ja Keskkonnaagentuuri k eskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Madli Linder . Eelnõu õiguse kspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldo sakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 742 4 , e post Kristiin . Jaager @keskkonnaamet.ee). 2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendus ed 2 .1. Püsielupai ga kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004 . a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 4 lõike 2 punkti 1 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva kõre ( Bufo calamita e hk Epidalea calamita ) ja § 8 lõike 2 punkti 5 kohaselt II kaitsekategoori asse kuuluva kivisisaliku ( Lacerta agilis ) püsielupai k a de kaitse alla võtmise eesmärk on väljaspool kaits e alasid asuva t e elupaik a de kaitse kaudu nende liikide soodsa seisundi tagamine. Vastavalt LKS § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Nii k õre kui ka kivisisalik on Eestis oma levila põhjapiiril . Mõlemad liigid on sarnase elupaiga valikuga ja eelista vad päikesele avatud kiiresti soojenevaid elupaiku . Eestis on kõre asustanud avatud luitealasid, liivikuid ning madalmuruseid ranna- ja looniite ja -karjamaid. Kivisisaliku elupaigavalik on samuti seotud liivase pinnasega – luitealade ja liivikutega , kuna emasloomad vajavad taimestumata, päikesele avatud liivaalasid munemiseks ning munade arenemiseks. Mõlemat liiki ohustab kõige enam elupaikade kadumine nende kinnikasvamis e , metsastamis e , vale või ebapiisava majandami s e tulemusena . Liivaste piirkondade metsastamise ja taimestikuga kattumise tagajärjel kaob kõrele ja kivisisalikule sobivate elupaikade mosaiiksus ning hävivad sigimiseks sobivad alad. Ulatuslik avatud luitealade, liivikute, loopealsete ja rannikualade metsastamine toimus 1950.–1980. aastatel. Männiistandused rajati mitmetesse kõre ja kivisisaliku elupaikadesse , sh Männiku luitestikku. Tänu tiheda tele männikultuuridel e muutusid elupaigad kõredele sobimatuks ning sageli liik hävis piirkonnas või säilis väikesearvulisena neile aladele rajatud karjäärides. Oluline roll rannaniiduelupaikade kadumises on traditsioonilise maakasutuse (niitmise, karjatamise) vähenemisel või lakkamisel , . Veel 20. sajandi I poolel oli kõre laialt levinud ja arvukas liik Mandri -Eesti lääneosa rannikualadel ja saartel, kuid ka Põhja-Eesti liiviku- ja luitealadel. Alates 20. sajandi teise st poolest on kõre arvukus eeskätt elupaikade kadumise tõttu pidevalt vähenenud ja jõudnud praeguseks s eisu, kus liik on pa ljudest levila osadest kadunud nii Eesti s kui ka mujal . Hinnanguliselt on 20. sajandi jooksul hävinud üle 90 % kõre rannaniiduasurkondadest ning kõre on oma elupaikades t ajapikku kadunud , samal ajal uusi elupaiku oluliselt asustamata NOTEREF _Ref480987234 \f \h 1 . 201 6 . aastaks oli Eestis säilinud vaid 1 4 kõrepopulatsiooni , mis paiknevad hajusalt ja on üksteisest isoleeritud. Vaid kaks asurkond a 1 4 -st paikneb rannaniidul ning ülejäänud asurkonnad asuvad teisestes elupaikades NOTEREF _Ref480987234 \f \h 1 . Täiskasvanud isendite arv Eesti asurkondades ulatub küm m ekonnast isendist umbes 380 ni , samas peaks elujõulise, ennast pika a ja jooksul taastootva populatsiooni suurus olema vähemalt 500 täiskasvanud isendit . Harju maakonnas Männiku ja Tammemäe liivakarjääris olevas asurkonnas loendati 2014. a astal kahepaiksete riikliku seire käigus 76 kõre täiskasvanud isendit , 2015. aastal vaid 38 isendit . LKS § 48 lõike 1 kohaselt peavad kõik I kaitsekategooria liikide isendite elupaigad olema võetud kaitse alla, kuid osa Männikul siiani säilinud ja veel asustatud kõre elupaikadest paikneb väljaspool püsielupaiga piire . Lisaks näitavad seireandmed kõre populatsiooni selget langustrendi püsielupaigas ning elupaikade (sobivate madalaveeliste kudeveekogude) kadumist. Kuigi sealne kõre asurkond on võrreldes teiste asurkondadega küllaltki arvukas, on see kaevandustegevusest tulenevalt äärmiselt ohustatud. Seega on ettepanek laiendada püsielupai k a, et tagada kõre soodne seisund Männiku ja Tammemäe karjääri ümbruskonnas , vajalik ja põhjendatud NOTEREF _Ref480987234 \f \h 1 . K ivisisalikku leidub hajusalt Mandri-Eesti liivastel aladel ja Kihnus. Paljud suured popu latsioonid elutsevad karjäärides . Keskkonnaregistri 10.02.2017 seisuga on Eestis teada 42 kivisisaliku leiukohta, neist neli on Männiku püsielupaigas / kavandatavas püsielupaigas. Väljaspool kaitstavaid alasid ja kavandatavaid kaitstavaid alasid ( alad, kuhu kaitstavat ala kavandatakse liigi kaitse tegevuskava alusel, aga mis veel k eskkonnaregistri projekteeritava te alade kihi l ei kajastu, on arvatud kavandatavate alade hulka ) on seitse kivisisaliku kirjet. Näiliselt on seega täidetud LKS § 48 lõikest 2 tulenev vähemalt 50% kaitstuse nõue, kuid kuna kivisisalik on Eestis alauuritud ning teadaolevatest asurkondadest on üle 50% kriitilises või halvas sei sus NOTEREF _Ref482194559 \f \h 4 , tuleb jätkata Männiku kavandatavas püsielupaigas oleva asurkonna aktiivse t kaitse t . Liigi kaitseks püsielupaiku peale Männiku moodustatud pole. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku kohaselt (2008. a asta hinnang) on kõre ohustatud ja kivisisalik ohualdis liik. Maailma Looduskaitse Liidu (IUC N) hinnangul kõre arvukus Põhja Euroopa asurkondades, sh Eestis, väheneb ning Euroopas väheneb ka kivisisaliku populatsioon . D okument „Tegevuskava kivisisaliku ( Lacerta agilis ) kaitseks Loode-Euroopa piirkonnas” („ Action Plan for the Conservation of the Sand Lizard ( Lacerta agilis ) in Northwest Europe ”), mis on koostatud ja vastu võetud Berni konventsiooni raames, paneb Eestile kohustuse säilitada kõi k teadaoleva d kivisisaliku elupai gad ning korraldada neis kaitse, kusjuures rõhutatakse, et kivisisaliku elupaikade hävimine peab pidurduma NOTEREF _Ref480989384 \f \h \* MERGEFORMAT 2 . Loodusobjekti kaitse alla võtmise ehk antud juhul püsielupaiga laiendamise eeldused LKS § 7 tähenduses ning viimaste vastavus kaitse - eesmärgile on täidetud järgmiselt . K õre on ohustatud ja väheneva arvukusega I kaitsekategooria liik, mille kõikide teadaolevate elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lõike 1 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Kivisisalik on väheneva arvukusega ohualdis II kaitsekategooria liik, mille vähemalt 50% teadaolevate elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lõike 2 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt ala esinduslikkusest . Kõre ja kivisisaliku kaitse - eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada Männiku eelnõukohase püsi elupaiga säilimine ja soodne seisund. Nii kõre kui ka kivisisalik kuuluvad EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse k ohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) IV lisa liikide ehk Euroopa Ü henduse tähtsusega ranget kaitset vajavate liikide hulka. Seega on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks ka rahvusvaheline kohustus. 2.2. Püsielupaiga kaitse alla võtmise otstarbekus Männiku püsielupaik paikneb nii kehtivates kui ka kavandatavates piirides Tallinna-Saku üleriigilise tähtsusega liivamaardla alal, kus on 2017. aasta mai seisuga kümme kehtivat ja neli menetluses olevat kaevandusluba. Lisaks hõlmab püsielupaik osa Eesti Kaitseväe Männiku harjutusväljast. K õre ja kivisisalik vajavad eluks liivaseid ja vähese taimestikuga alasid. Selline ala on olnud ka Männiku liivik, mis aga metsastamise tõttu muutus neile liikidele suures osas ebasobivaks. Kaevandus- ja militaartegevuse käigu s on sealsed elupaigad muutunud kõrele ja kivisisalikule taas sobivamaks. Metsa raadamisel ning maavara kaevandamisel põhjaveeni on tekkinud päikesele avatud liivaplatood ajutiste madalaveeliste (kuni 40 cm) , kiiresti soojenevate veekogudega, mis on kõredele sobivad elu- ja sigimispaigad. Raskeveokitega sõitmine aitab liiva hoida lahtisena. Seega on alal võimalik rakendada kaitsekorda, mis tagab nii kivisisaliku ja kõre elupaikade säilimise kui ka võimaldab kaevandustegevust ja Kaitseväe väljaõpet. Viimastel kümnenditel on aga hakatud liivavaru ammendama lamamini, mille tagajärjel tekib sügav veekogu ning kõredele sobivad elupaigad hävivad. Sellise kaevandustegevuse ning liiva ladustamise tagajärjel on kehtiva määrusega kaitse alla võetud Männiku püsielupaigas praeguseks hinnanguliselt 90% kõrele sobivaid elupaiku hävitatud. Kõre sigimis- ja toitumisalade asemele on tekkinud liigile sobimatu sügavusega tehisveekogud. 2013. aastal ebaõnnestus kõrede sigimine olemasolevas püsielupaigas täielikult – s ellel aastal hävitati kuus sigimisveekogu ja säilinud oli vaid kolm kõrede sigimispaika, mis kõik olid väga halvas seisus . Lisaks on 2013.–2014. aasta sügistalvel kahjustatud ka praegu kehtivast püsielupaigast välja jäävatel aladel Männiku järvest läänes ja lõunas ehk Tammemäe karjääri ümbruses asuvaid kõre sigimisalasid, mistõttu õnnestus 2014. aastal sigimine ( kõrede suhteliselt suurest isendite arvust hoolimata) vaid üksikutes veekogudes . 2016. aastal ebaõnnestus kudemine täielikult Tammemäe karjääris. Kuigi kõre on Tallinna-Saku liivamaardlas suhteliselt arvukas, jääb kaevandustegevuse tagajärjel liigile sobivaid sigimis- ja elupaiku aasta-aastalt vähemaks ning asurkond ei s uuda ennast piisavalt taastoota NOTEREF _Ref480987234 \f \h \* MERGEFORMAT 1 , , . 2013. aastal oli kivisisaliku olukord kehtivas püsielupaigas halb . Leiti , et kivisisaliku elupaik kasutatava lasketiiru ümbruses on hävitatud, ka ei leitud osadest varasematest leiukohtadest enam kivisisaliku isendeid. 2016. aastal leiti püsielupaigast 97 kivisisaliku isendit, asurkonna seisund on hinnatud heaks ja trend kasvavaks NOTEREF _Ref480989384 \f \h \* MERGEFORMAT 2 . Soodsa olukorra jätkumiseks on v aja püsielupaika laiendada kasutusest väljas olevat lasketiiru ümbritsevatele aladele. Laiendusala kattub suuresti Männiku polügooniga ning koostöös Kaitseministeeriumiga on seal võimalik ühendada raadamise ja muu liigikaitse seisukohast vajaliku tegevusega sobiva te tingimus t e kujundamine nii kivisisalikule ja kõrele kui ka kasutami ne Kaitseväe harjutusalana. Arvestades eeltoodut, jõuti ekspertiisi käigus Riinu Rannapiga samale seisukohale, et Männiku püsielupaik ei taga praegustes piirides ja kehtiva kaitsekorraga kõre ja kivisisaliku asurkon dade säilimist antud piirkonnas. Seetõttu on oluline liita püsielupaiga koosseisu kõik Männiku ja Tammemäe karjääris olevad kõrede olulised elupaigad, et neid säilitada ning liivavarude täielikust sügavuti ammendamisest säästa. Põhjendatud on ka kõrele sobimatuks muutunud sügavaveeliste osade püsielupaigast väljaarvamine ning püsielupaiga laiendamine seni veel asustatud aladele ning alale, kus on võimalik kompensatsioonimeetmetega tekitada liikidele soodsad elupaigatingimused. Männiku kavandatava püsielupaiga eri osad toimivad osaasurkondadena ning moodustavad ühe suure metapopulatsiooni . Tuleb arvestada, et praegu kaevandamisel olevad püsielupaiga osad ei ole küll aasta läbi kõrele ja kivisisalikule kasutatavad, kuid piisavalt sobilikke alasid on planeeritavas püsielupaigas pidevalt ning kaevanduslubade lõppemisel ja maa korrastamisel kvaliteetse elupaiga maht püsielupaigas suureneb. Püsielupaika jäävad katastriüksused on suuremas osas mäetööstusmaa ja riigikaitsemaa sihtotstarbega, mille puhul on võimalik tagada kõre ja kivisisaliku elupaikade säilimine ja kvaliteedi paranemine, mis ei takista K aitseväele vajalik k e tegevus i alal ega täielikult ka kaevandustegevust. Püsielupaiga laiendamine on ka kõre kaitse tegevuskava s NOTEREF _Ref480987234 \f \h 1 I prioriteedi tegevus ehk defineeritud kui hädavajalik tegevus, milleta lähiaja kaitse - eesmärkide saavutamine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimivate kindlalt teada olevate kriitiliste ja suure tähtsusega ohutegurite kõrvaldamisele suunatud tegevus NOTEREF _Ref480987234 \f \h 1 . Kivisisaliku kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt on püsielupaiga laiendamine I prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud pikaajaliste kaitse-eesmärkide saavutamisele, väärtuste säilimisele ja taastamisele NOTEREF _Ref480989384 \f \h 2 . Eelnõukohased piirangud on otstarbekad ja proportsionaalsed ning arvesta vad kõre ja kivisisaliku kaitsevajadust, kuid samas piisavalt ka muid – kaevandaja te ja Kaitseministeeriumi haldusala – huvisid . 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva püsielupaiga piire ja kaitsekorda. Põhjust muuta kaitstava ala tüüpi ei ole. Läheduses ei asu ka muid kaitstavaid alasid, millega liitmist võiks kaaluda, seda enam, et püsielupaik paikneb osaliselt Tallinna linnas ja osaliselt selle külje all Saku vallas. Lisaks võimaldab ala kaitse püsielupaigana kohaldada just kaitse - eesmärgiks olevate liikide , kõre ja kivisisaliku jaoks vajalikku kaitsekorda , näiteks lubada uuendusraiet ja sõidukitega sõitmist väljaspool teid, mis aitab ala lagedana hoida . Alal asuvad keskkonnaregistri 10.02.2017 seisu kohaselt mõned tavalisemad III kaitsekategooriasse kuuluv ad ja üldiselt valgusküllaste liivase pinnasega okasmetsadega seotud taimeliigid: aas-karukell ( Pulsatilla pratensis ), hall käpp ( Orchis militaris ), rohekas käokeel ( Platanthera chlorantha ), kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ), balti sõrmkäpp ( Dactylorhiza baltica ) ja roomav öövilge ( Goodyera repens ). Alal elavad kaitsealused loomaliigid on samuti suuresti seotud inimmõjuliste ja eelkõig e liivase pinnasega aladega (sh karjääride ja neisse tekkinud veekogudega). II kaitsekategooria linnu liikidest on alal registreeritud põldtsiitsitaja ( Emberiza hortulana ) ja nõmmekiur ( Anthus campestris ) ning III kategooria linnuliigid nõmmelõoke ( Lullula arborea ) ja väiketüll ( Charadrius dubius ) . II kategooria käsitiivalistest kasutavad ala põhja-nahkhiir ( Eptesicus nilssonii ), veelendlane ( Myotis daubentonii ) ja tiigilendlane ( Myotis dasycneme ). Männiku püsielupaiga kaitserežiim on sobiv ka muude loetletud kaitsealuste liikide jaoks, vajaduse korra l tuleb arvestada LK S § st 55 tulenevate isendikaitse põhimõtetega. 2.4. Püsielupai ga piirid Püsielupaiga piiritlemisel on oluline, et see sisaldaks liigi kogu elupaigakompleksi – varjumiseks, toitumiseks, enese soojendamiseks, talvitumiseks ja sigimiseks kasutatavaid elupaigakomponente ning neid ühendavaid alasid. See tähendab, et püsielupaika tuleb hõlmata kõre puhul kogu sobivate veekogude kogum, aga ka maismaa-elupaigad , mis sobivad nii kõrele kui ka kivisisalikule – päikesele avatud vähese taimestikuga või taimestumata liivaalad. Kõre p üsielupaik peaks võimaluse korral olema vähemalt 125 ha suurune, et tagada elupaik 500 isendile (elujõulisele asurkonnale ) 3 . Kuna kivisisalik on territoriaalne roomaja, on elupaiga kandevõime tagamiseks oluline, et kivisisalikule vajalik piiritletud elupaigalaik oleks vähemalt 5–10 ha suurune NOTEREF _Ref480989384 \f \h \* MERGEFORMAT 2 . Püsielupaiga piiritlemisel on lähtutud püsielupaiga ettepanekust NOTEREF _Ref481488522 \f \h \* MERGEFORMAT 8 , eespool kirjeldatud ja kaitse tegevuskavades NOTEREF _Ref480987234 \f \h \* MERGEFORMAT 1 , NOTEREF _Ref480989384 \f \h \* MERGEFORMAT 2 käsitletud kõre ja kivisisaliku elupaiganõudlusest, kavandatava püsielupaiga alal tehtud inventuuridest NOTEREF _Ref481488278 \f \h \* MERGEFORMAT 7 , NOTEREF _Ref482195580 \f \h 9 , , keskkonnaregistri andmetest ning menetlusosalistega peetud läbirääkimiste , , tulemustest . Ekspertiisi ja kaasamise käigus korrigeeriti ettepanekus esitatud püsielupaiga piire, eelnõukohased piirid on nendega vastavuses. Piiride märkimisel on aluseks võetud Eesti põhikaart (201 7 . aasta versioon ), katastriüksuste piirid 201 7 . aasta aprilli seisuga ning käänupunktid ja nendevahelised mõttelised sirged . Maardlate info pärineb Maa-ameti geoportaali maardlate avalikust kaardirakendusest ning Keskkonnaministeeriumist. Püsielupaik koosneb kaheksast lahustükist. Ekspertiisijärgsete ja ühtlasi eelnõukohaste piiride kirjeldus on alljärgnev. Põhjapoolseim lahustükk jääb jätkuvalt riigi omandis olevale maale ja see ei olnud varem püsielupaiga koosseisus. Selle lahustüki piire korrigeeriti ekspertiisi käigus minimaalselt. Piirid on määratud mööda põhikaardijärgset Raku järve veepiiri ja teerada. Lahustüki lõunaosas on tõmmatud mõtteline sirge veepiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 541 620,750 Y: 6 580 861,220 punktini koordinaatidega X: 541 618,483 ja Y: 6 580 870,625 ja sealt mõtteline sirge teerajal asuva punktini koordinaatidega X: 541 63 6 , 012 ja Y: 6 580 90 5 , 710 . Lahustüki loodeosas on tõmmatud mõtteline sirge teerajal asuvast punktist koordinaatidega X: 541 55 1 , 225 ja Y: 6 581 02 1 , 598 punktini koordinaatidega X: 541 558,820 ja Y: 6 581 037,710, sealt edasi mõttelise sirgena veepiiril asuva punktini koordinaatidega X: 541 571,630 ja Y: 6 581 041,220. Loodepoolseim lahustükk hõlmab varasema püsielupaiga loodeosa, kust on välja arvatud sügava veega Pumbajärv, mis kõredele sigimiseks ei sobi , ja sellest tulenevalt jäeti välja ka Pumbajärvest läände jääv maariba. Püsielupaika on laiendatud la hustüki edelaosas Silikaltsiidi tn 10a katastriüksusel (78404:405:5120), arvates kõrele sobiva lageda ala tervikuna püsielupaiga koosseisu. Mujal on lahustüki piire korrigeeritud põhikaardi alusel. Lahustükki jäävad osaliselt eraomandis olev Silikaltsiidi tn 8 katastriüksus (78404:405:4820), riigiomandis olevad katastriüksused katastritunnustega 78404:405:5110, 78404:405:5120 ja 78404:405:5130. Lahustüki piir kulgeb kõikjal mööda teede ja radade servasid, jättes piiriks olevad teed püsielupaigast välja, Pumbajärve kirde-, ida-, lõuna- ja edelaosas mööda põhikaardijärgset veepiiri, põhjaosas mööda hoone serva ja piirdeaeda sid , lääneosas mööda elektriliini ning üksikutes kohtades mööda teid, radu ja veepiiri ühendavaid mõttelisi sirgeid, mis on nimetatud järgnevalt. Edelaosa laiendusel kulgeb välispiir ühest teerajast teiseni mõttelise sirgena, mille otsapunktide koordinaadid on X: 540 99 7 , 875 ja Y: 6 580 61 8 , 219 ja X: 540 96 2 , 277 ja Y: 6 580 603, 931 . Kirdeosas kulgeb piir piirdeaial asuvast punkti st koorinaatidega X: 541 13 8 , 3 8 3 ja Y: 6 580 97 1 ,0 3 0 mõttelise sirgena veepiiril asuva punktini koordinaatidega X: 541 147,6 7 0 ja Y: 6 580 963,7 61 . Kirdepoolseim lahustükk jääb Raku järve ja kaevandamisel tekkinud tehisveekogu äärde katastriüksustele katastritunnustega 78404:404:1150 ja 71801:001:0182. Lahustükk on piiritletud arvestades säilinud kõre ja kivisisaliku elupaiku ning selle ala kohta tehtud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes esitatud piire. Valdavalt jääb nimetatud lahustükk varasema püsielupaiga piiresse, laiendustena on püsielupaigaga liidetud katastriüksuse 78404:404:1150 lõunapiiril asuv säilinud kivisisaliku ja kõre elupaik ning katastriüksusel 71801:001:0182 asuv avamaastik, mis moodustab terviku püsielupaigas oleva kõrele elupaigaks oleva avatud alaga. Püsielupaigast on välja arvatud kaevandamisel tekkinud kõrele ja kivisisalikele sobimatu sügav tehisveekogu, kus saab edaspidi kaevandada lamamini. Lahustüki välispiir kulgeb mööda põhikaardijärgset veekogu piiri, katastripiire ja neid ühendavaid mõttelisi sirgeid. Lahustüki põhjaosas kulgeb piir põhikaardijärgsel veepiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 542 622,614 ja Y: 6 580 460,747 mõttelise sirgena katastriüksuste piiril asuva punktini koordinaatidega X: 543 001,941 ja 6 580 488,635. Lahustüki lõunaosa v eepiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 542 967, 703 ja Y: 6 579 753, 112 kulgeb mõtteline sirge katastriüksuse nurgapunktini koordinaatidega X: 542 957,899 ja Y: 6 579 752,158. Viimsi metskond 8 katastriüksuse nurgapunktist koordinaatidega X: 542 908,468 ja Y: 6 580 363,871 kulgeb välispiir katastripiiri mõttelise pikendusena kuni ortofoto järgi tegeliku veepiiri lähistel asuva punktini koordinaatidega X: 542 962,092 ja Y: 6 580 367,810, sealt edasi mõtteliste sirgetena nii, et põhikaardile kandmata tehisveekogu laiendus jääks valdavas osas püsielupaigast välja, kusjuures mõtteliste sirgete käänupunktid on koordinaatidega: X: 542 963,301 Y: 6 580 403,594; X: 542 914,359 Y: 6 580 402,239; X: 542 905,422 Y: 6 580 427,064; X: 542 964,222 Y: 6 580 433,971; X: 543 007,450 Y: 6 580 373,790 (viimati nimetatud punkt asub põhikaardijärgsel veekogupiiril). Põhikaardijärgsel veekogupiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 543 343,005 ja Y: 6 579 897,396 kulgeb mõtteline sirge Männiku liivakarjääri katastriüksuse (71801:001:0182) katastripiiril asuva punktini koordinaatidega 543 465,518 ja Y: 6 579 901,231. Eelmine lahustükk moodustas varem terviku Männiku liivakarjääri katastriüksuse (katastritunnusega 71801:001:0182) lõunaossa jääva püsielupaiga lahustükiga, kuid sügava veekogu ja selle idapoolse kaldaala püsielupaigast väljajätmise tõttu on moodustunud kaks püsielupaiga lahustükki. Korrigeeritud on ka lõunapoolse lahustüki piire, ühildades selle maismaa piiri maksimaalselt Männiku liivakarjääri katastriüksuse piiriga. Nimetatud katastriüksuse lõunaossa jääva püsielupaiga lahustüki välispiir kulgeb mööda veekogu põhikaardijärgset piiri, katastripiiri ja pinnasteed ning nendevahelisi mõttelisi sirgeid. Mõttelised sirged kulgevad veekogu piiril asuvast punktist koordinaatidega X: 543 192,480 Y: 6 579 146,670 Männiku liivakarjääri katastriüksuse nurgapunkti koordinaatidega X: 543 196, 475 Y: 6 579 115, 861 . Sama katastriüksuse nurgapunktist koordinaatidega X: 542 548,4 62 Y: 6 578 533,8 28 kulgeb piir mõttelise sirgena pinnasteel asuva käänupunktini koordinaatidega X: 542 52 6 ,7 49 ja Y: 6 578 909,7 24 . Sama pinnastee harunemiskohas koordinaatidega X: 542 50 1 , 432 Y: 6 579 088, 453 kulgeb välispiir mõttelise sirgena veekogu veepiiril asuva punktini koordinaatidega X: 542 559,834 Y: 6 579 103,923. Põhjapoolseima osaasurkonna tuumala, Männiku ja Raku järve vahel paiknev lahustükk on osaliselt hõlmatud kehtiva püsielupaigaga ning hõlmab nii kõre kui ka kivisisaliku elupaiku. Lahustüki lääneosas (kehtivas püsielupaigas) asub Männiku liivakarjääri katastriüksusel (71801:001:0888) mäeeraldis Männiku II liivakarjäär, mis jäetakse valdavas osas püsielupaigast välja, kuna kaevandamise tõttu sealne kõre ja kivisisaliku elupaik ei säiliks. Kuna Kaitseliidu läänepoolse lasketiiru rekonstrueerimise käigus hävines seda ümbritsev kivisisaliku elupaik, on otstarbekas muuta ka seal lahustüki piire. Püsielupaigale liidetakse idapoolne lasketiir koos seda ümbritseva alaga ning kehtivate piiridega lahustükist loodesse jääv ala kuni teeni, kuna 2013. aasta inventuuri käigus leiti sealt kivisisalikke – sealne elupaik sobib neile hästi. Välja jäetakse töötava lasketiiru ala (piir on tõmmatud ortofotode järgi, kuna põhikaart ei ole selles kohas adekvaatne), kuna sealt on kivisisaliku elupaik kadunud. Juurde liidetakse sellest idasse jääv eelmainitud ala kuni Raku järveni, sh idapoolse ( praegu mittekasutatava) lasketiiru ala. Viima st laiendus t on soovitatud ka kivisisaliku kaitse tegevuskava eelnõus. Kõnesoleva lahustüki ida- ja kaguosa laiendusala paikneb suuremalt jaolt riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusel nimega Männiku polügoon (katastritunnus 71801:001:0983). Kuna kivisisalik elab maastikul, mis Eestis kujuneb suhteliselt tugeva häiringu mõjul, on koostöös Kaitseministeeriumiga alal võimalik planeerida selline kaitsekord ja tegevused, mis tagavad nii kivisisalikule sobivate elupaikade säilimise kui ka ala vajaliku kasutuse riigikaitse eesmärgil. Lahustükki jäävad lisaks Männiku polügooni ja Männiku liivakarjääri katastriüksustele (katastritunnused 71801:001:0888 ja 71801:001:0182) osaliselt ka katastriüksused Viimsi metskond 8 (71801:001:0122) ja Silikaltsiidi tn 10b (78404:405:5130). Lahustükk asub tervikuna riigiomandis oleval maal. Lahustüki piir kulgeb mööda põhikaardijärgseid veekogude piire, mööda teid ja kraave, jättes need püsielupaigast välja, mööda katastripiire ja nendevahelisi mõttelisi sirgeid. Silikaltsiidi tänav 10b katastriüksusel kulgeb lahu s tüki piir põhikaardile kantud väikeveekogupiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 541 054,8 1 9 ja Y: 6 580 442, 26 7 mõttelise sirgena tee servas asuva punktini koordinaatidega X: 541 105, 9 6 0 ja Y: 6 580 49 8 , 1 8 0 , Raku järve veepiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 542 276,3 41 ja Y: 6 579 677,8 28 kulgeb välispiir mõttelise sirgena katastri nurgapunktini koordinaatidega X: 542 217,3 44 ja Y: 6 579 675, 274 , sama katastriüksuse nurgapunktist koordinaatidega X: 542 055, 5 11 ja Y: 6 579 668, 0 12 mõttelise sirgena kraavi otsa koordinaatidega X: 541 96 5,620 ja Y: 6 579 661,3 90 . Sama kraavi servas asuvast punktist koodinaatidega X: 541 515,0 23 ja Y: 6 578 969,3 05 kulgeb piir mõtteliste sirgetena punktini koordinaatidega X: 541 37 8,979 ja Y: 6 578 99 1,979, edasi punktini koordinaatidega 541 214,3 02 ja Y: 6 578 828,6 27 ning sealt katastripiiril asuva punktini koordinaatidega X: 540 972, 446 ja Y: 6 578 918,0 45 . Mõttelised sirged on tõmmatud nii, et maksimaalses ulatuses kõrele ebasobivat metsastunud ala püsielupaigast välja jätta. Männiku liivakarjääri katastriüksusel (71801:001:0888) kulgeb piir lisaks katastripiirile mööda Männiku II liivakarjääri plokkide nr 107 ja 109 põhjapoolseid piire. Lahustükist jääb välja lasketiir, mis on piiritletud põhjaosas mööda katastripiiri ja mujal mõtteliste sirgetena, kusjuures käänupunktide koordinaadid on: X: 541 639,444 ja Y: 6 580 281,420; X: 541 646,937 ja Y: 6 579 939,221 ; X: 541 648,735 ja Y: 6 579 595,742; X: 541 551,026 ja Y: 6 579 595,742; X: 541 548,951 ja Y: 6 579 940,152 ; X: 541 537,528 ja Y: 6 580 272,725. Männiku järve idakaldal on kaks väikest lahustükki, mis on Tammemäe ja Männiku karjääri ümbruse asurkondade vahelised olulised levikukoridorid. Lõunapoolseima lahustüki kirdenurk on kõre sigimisala, mille sellistes piirides püsielupaiga koosseisu arvamine (kehtiva püsielupaiga piiresse nad ei kuulu) on kokku lepitud eespool mainitud KMH aruande koostamise käigus. Mõlemad lahustükid jäävad Männiku liivakarjääri katastriüksusele (71801:001:0183). Põhjapoolsema väikese lahustüki idapoolne piir kulgeb mööda katastriüksuse piiri, tehes sisse mõttelistest sirgetest koosneva kaare (mõtteliste sirgete nurgapunktid on koordinaatidega X: 540 9 15,733 ja Y: 6 578 373,396 , X: 540 8 70,888 ja Y: 6 578 3 56,976, X: 540 87 0,550 ja Y: 6 578 317,716 , X: 540 904,8 10 ja Y: 6 578 266,7 41 ), et püsielupaika mitte kaasata kõrele sobimatut rabastunud ala. Läänepoolne piir kulgeb mööda põhikaardijärgset veekogu piiri ja pinnaseteed. Lahustüki lõunapoolne piir on tõmmatud mõttelise sirgena katastripiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 540 721,7 12 ja Y: 6 577 985, 552 veepiiril asuva punktini koordinaatidega X: 540 662, 189 ja Y: 6 577 976,9 18 . Veepiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 540 830,4 30 ja Y: 6 578 603,5 20 on tõmmatud mõtteline sirge pinnasteel asuva punktini koordinaatidega X: 540 86 2 , 441 ja Y: 6 578 64 1 , 442 . Täitmata teel asuvast punktist koordinaatidega X: 540 91 3 , 679 ja Y: 6 578 8 28 , 342 on tõmmatud mõtteline sirge katastripiiril asuva punktini koordinaatidega X: 540 96 2 , 732 ja Y: 6 578 82 5 , 089 . Lõunapoolsem väike lahustükk on piiritletud mööda katastriüksuse piiri ja põhikaardil märgitud kaldajoont ning nende vahele tõmmatud mõttelisi sirgeid. Põhjapoolse otsa mõtteline sirge kulgeb veepiiril asuvast punktist koordinaadiga X: 540 674, 357 ja Y: 6 577 681, 865 katastriüksuse piiril asuva punktini X: 540 738,6 30 ja Y: 6 577 681,0 23 ning lõunapoolne sirge katastriüksuse piiril olevast punktist X: 540 729, 554 ja Y: 6 577 414, 063 veepiiril asuva punktini X: 540 665, 084 ja Y: 6 577 413, 656 . Lõunapoolseim, Tammemäe ja Männiku järve vahel olev lahustükk hõlmab kivisisaliku ja kõre elupaigad, sh aastatel 2012 – 2013 leitud sigimisalad. Lahustüki kirdenurk, mis paikneb Männiku järve kagunurgas ning jääb kinnistule nimega Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0183), on piiritletud vastavalt KMH aruandes esitatule . Lisaks hõlmab lahustükk osaliselt katastriüksuseid tunnustega 71801:001:0983, 71801:001:0982, 71801:001:0130, 71801: 001:0032, 71801:001:0800 ja 71801:001:0130, mis kõik on riigiomandis. Lahustükk on piiritletud mööda katastriüksuste piire, põhikaardijärgseid veekogupiire, piki kraave ja elektriliini, kusjuures kraavid ja elektriliin jäävad püsielupaigast välja, mööda teid ning neid ühendavaid mõttelisi sirgeid, mis on nimetatud allpool. Teed on jäetud reeglina püsielupaigast välja, välja arvatud ortofoto alusel umbmäärase asukohaga mitmete sõidujälgedena paiknevad pinnasteed, mille asukoht on ajas muutuv ning aluskaardid, mille järgi oleks teed võimalik välja piiritleda, on seetõttu ebatäpsed . L isaks on püsielupaigas teedel sõitmine ja nende hooldamine lubatud, mis tähendab, et olulisi lisapiiranguid teede püsielupaika sissejäämisel ei tekitata. Püsielupaika jääb tervenisti mäeeraldis Tammemäe III ning osaliselt mäeeraldised Tammemäe IV , Liivalaia 4, Liivalaia III liivakarjäär, Tatleri liivakarjäär ning Männiku liivakarjäär. Männiku järve lõunaosas kulgeb piir mõttelise sirgena katastripiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 540 546,3 29 ja Y: 6 576 5 3 9, 689 veekogu piiril asuva punktini koordinaatidega X: 540 545, 368 ja Y: 6 576 552,9 00 . Püsielupaigast jääb välja Männiku järve ulatuv neemik mõttelise sirgena veekogu piiril asuvate punktide X: 540 539, 552 ja Y: 6 576 770,8 02 ning X: 540 554, 289 ja Y: 6 576 954,4 30 vahel. Veepiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 540 644, 588 ja Y: 6 576 979,4 09 kulgeb mõtteline sirge katastripiiril oleva punktini koordinaatidega X: 540 707, 188 Y: 6 576 978,8 52 . Katastripiirini kulgeb välispiir kraavi mõttelise pikendusena (sirgena). Katastripiiril olevast punktist koordinaatidega X: 540 4 29 , 986 ja Y: 6 576 03 2 , 71 1 kulgeb välispiir mõttelise teel asuva punktini koordinaatidega X: 540 44 1 , 786 ja Y: 6 57 5 69 0 , 488 . Seal on välispiir tuletatud kaevandusloa KMIN-098 (Tammemäe IV liivakarjäär) graafilise lisa alusel plokkide järgi, kus on planeeritud kaevandustegevusega minna lamamini, jättes viimased püsielupaigast välja. Katastriüksuste tunnustega 71801:001:0982 ja 71801:001:0800 läänepoolsest nurgapunktist kulgeb piir ühise katastripiiri mõttelise pikendusena veepiirini. Katastripiiril olevast punktist koordinaatidega X: 540 020, 074 ja Y: 6 576 121, 194 kulgeb piir mõttelise sirgena veepiiril asuva punktini koordinaatidega X: 539 979, 464 ja Y: 6 576 084,2 26 . Veepiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 539 850, 2 73 ja Y: 6 575 987, 09 2 kulgeb piir mõttelise sirgena pinnasteel asuva punktini koordinaatidega X: 539 79 5 , 527 ja Y: 6 575 97 2 , 4 0 5 . Pinnasteel asuvast punktist koordinaatidega X: 539 7 49 , 599 ja Y: 6 576 26 6 , 618 kulgeb piir katastriüksuse nurgapunkti koordinaatidega X: 539 835,7 41 ja Y: 6 576 295, 662 . Veepiiril asuvast punktist koordinaatidega X: 539 408,3 28 ja Y: 6 575 834, 5 6 2 kulgeb piiri pinnasteel asuva punktini koordinaatidega X: 539 372, 895 ja Y: 6 575 83 5 , 475 . Elektriliinil asuvast punktist koordinaatidega X: 539 4 96 , 780 ja Y: 6 576 6 19 , 960 kulgeb piir pinnasteel asuva punktini koordinaatidega X: 539 8 60 , 792 Y: 6 576 544, 112 . Pinnasteel asuvast punktist koordinaatidega X: 540 116, 376 ja Y: 6 576 79 2 , 304 kulgeb välispiir mõtteliste sirgetena, mille käänupunktide koordinaadid on X: 540 151,9 44 ja Y: 6 576 955,8 27 ning X: 540 1 37 , 037 ja Y: 6 577 276 , 365 katastripiiril asuva punktini koordinaatidega X: 540 215, 6 48 ja Y: 6 577 28 4 , 052 . Kinnistu Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982) kirdeosas oleva mäeeraldise Liivalaia III liivakarjäär kagunurka ulatuvas püsielupaiga osas on kasutatud Liivalaia III lamamis paikneva Liivalaia V mäeeraldise (Liivalaia III mäeeraldis asub Liivalaia V mäeeraldise peal ehk esimene asub pinnasevee tasemest üleval, teine ulatub ka alla) KMH aruande koostamise käigus Keskkonnaministeeriumi ja OÜ C.B.A vahel kokku lepitud piire, mis tagavad kõre elupaiga säilimise mäeeraldisele rajatava kompensatsiooniala näol. Kehtiva püsielupaiga pindala oli 201,81 ha, ettepanekukohase püsielupaiga pindala 320,29 ha ning m uudetud piiridega püsielupaiga pindala 32 8 , 0 1 ha. Eelnõukohasest püsielupaigast kokku 9 9 ,8 % paikneb riigimaal ja jätkuvalt riigi omandis oleval maal ( 32 0 , 61 ha riigi- ja 6, 81 ha jätkuvalt riigi omandis oleval maal). Eramaale jääb osa loodepoolseimast lahustükist (0,3 7 ha) . Munitsipaalmaal asub korrigeeritud piiridega püsielupaigast 0,22 ha. Kivisisaliku elupaikadena säilitatavad avatud liivaga laigud peaks id olema vähemalt 5 ha ja soovitatavalt 10 ha suurused NOTEREF _Ref480989384 \f \h \* MERGEFORMAT 2 . Selleks, et kõre asurkond oleks elujõuline ja jätkusuutlik, peaks asurkonna suurus olema vähemalt 500 täiskasvanud isendit NOTEREF _Ref481487576 \f \h \* MERGEFORMAT 3 . Ühe kõre vajalik kodupiirkond on umbes 0,25 ha NOTEREF _Ref480987234 \f \h \* MERGEFORMAT 1 . Männiku kavandatava püsielupaiga eri osad toimivad osaasurkondadena ning moodustavad ühe suure metapopulatsiooni . Kavandatava püsielupaiga lahustükid on nii kõre kui ka kivisisaliku soodsa seisundi tagamiseks antud alal piisava suurusega ning kavandatud kujul omavahel levikukoridoridega ühendatud. Seega saab väita , et umbes 3 28 ha suurune kvaliteetne püsielupaik tagab teoreetiliselt umbes 1 3 12 isendi suuruse ehk elujõulise kõre populatsiooni ning kivisisaliku populatsiooni säilimise. 2.5. Kaitsekord Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade maa-ala kuulub kehtiva määruse kohaselt vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse , kus kehtib LKS § 14 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 31 sätestatud kaitsekord kaitse-eeskirjas kehtestatud erisustega . Männiku p üsielupaiga kaitsekorras kehtestatakse vastavalt ettepanekus esitatule ja kooskõlas kaitse - eesmärgiks olevate liikide kaitse tegevuskavadega NOTEREF _Ref480987234 \f \h 1 , NOTEREF _Ref480989384 \f \h 2 järgmised muudatused. Püsielupaigas kehtestatud piirangute seadmisel on lähtutud nii kõre ja kivisisaliku bioloogiast ja liigi elupaiganõudlusest kui ka arvestatud muude ümbritsevate huvidega. Männiku püsielupaigas lubatakse eelnõu kohaselt sõita sõiduki ja maastikusõidukiga (sh väljaspool teid ) aasta läbi . Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmin e on muudes püsielupaikades lubatud 1. septembrist 15. aprillini ehk väljaspool kivisisaliku sigimisperioodi, kui sõitmine võib hävitada liivas olevad kivisisaliku munad. Erisus ehk sõitmi s e lubamine aasta läbi , on tehtud Männiku püsielupaigale, kuivõrd püsielupaiga piires olev kivisisaliku elupaik on suuremas osas kasutusel Kaitseväe harjutusalana ja sõitmine Männiku püsielupaigas mõjub nii kõre kui ka kivisisaliku elupaikadele soodsalt, sest see võimaldab takistada elupaikade kinnikasvamist, ning lisaks hajub nii suure territooriumi puhul sõitmiskoormus laiemalt ega ohusta kõresid või kivisisalikke . Seega on põhjendatud Riinu Rannapi ettepanek lubada Männiku püsielupaigas sõitmist ka väljaspool teid ja maastikusõidukiga aasta läbi . Kuna ala on suuresti Kaitseväe ja kaevandajate kasutuses , on võimalik tegevustes kokku leppida viisil, mis ennet ab kaitsealuste liikide elupaikade ja isendite kahjustamise. Teine Riinu Rannapi tehtud kaitsekorra muutmise ettepanek oli keelustada püsielupaigas maavara kaevandamine allpool põhjavee piiri ning maa-ainese ladustamine kõrede sigimisveekogudele lähemal kui 100 m. Liiva ladustamise tulemusel on osal Männiku püsielupaiga kirdepoolseimast lahustükist juba enamik kõrede sigimisveekogudest hävinu d (tasandatud, liivaga täidetud) NOTEREF _Ref481488278 \f \h \* MERGEFORMAT 7 , NOTEREF _Ref481488522 \f \h \* MERGEFORMAT 8 . Lisaks sellele, et maa-ainese ladustamise käigus tasandatakse kõredele vajalik mikroreljeef, peituvad kevadel sigivad loomad ning sügisel ka noorloomad päevasel ajal sigimisveekogude läheduses olevatesse kohevatesse liivahunnikutesse. Kuhjad viiakse aga seal peituvate konnadega koos ehitusele teekatteks. Mida kaugemal sigimisveekogust on kuhjad, seda vähem loomi sinna peitub ning potentsiaalselt hukkub, kuna loomad hajuvad üle ala. Eelnõu kohaselt on püsielupaigas keelatud maa-ainese ladustamine kõre kudemisveekogule lähemal kui 100 m. Kuigi säästev kaevandusstrateegia näeb ette liiva või kruusa ammendamise lamamini, hävitab allpool põhjavee piiri kaevandamine kõrede elupaigad, sest selle tulemusena tekivad liiga sügavad (üle 40 cm sügavused) kõredele sobimatud tehisveekogud. Nii hävib täielikult k õ redele sobiv elupaik, mis liiva kaevandamisel põhjavee tasemeni säili k s. L iivavarude sügavuti täielik ammendamine on kaasa toonud kõre elupaikade ulatusliku (hinnanguliselt 90%) hävimise Männiku ja Tammemäe karjääris aastatel 2006–2014 NOTEREF _Ref480987234 \f \h 1 , mis on ka põhjus, miks on püsielupaiga piir e nii ulatuslikult muuta vaja – juba tekkinud sügavaid tehisveekogusid ei ole mõtet hoida püsielupaiga koosseisus, samas on aga vaja hõlmata veel säilinud teadaolevad elupaigad ning takistada nende hävitamist lamamini kaevandamise teel. Eelnõu alusel on püsielupaigas valitseja nõusolekul lubatud maavara kaevandamine, välja arvatud 50 m raadiuses kõre kudemisveekogude ümbruses ja üldjuhul allpool põhjavee piiri . Kõrede kude mis veekogudena käsitletakse ajutisi veekogusid, mida kõred sigimisperioodi l asusta vad või kus kõrede sigimine on varasematel aastatel tuvastatud. Kudemisveekogudena ei käsitleta ajutisi sadeveelompe, mis on all a 10 cm sügavused ning kus kõrede kudemist pole tuvastatud. Kokkuleppel teadlaste ja kaevandusala haldajaga katsetatakse Männiku püsielupaigas maavara kaevandamise loaga KMIN-104 määratud eritingimustega kaevandamise alal nr 3, kus on lubatud kaevandamine lamamini, liiva kaevandamist allpool põhjaveepiiri ja pärast kaevandamis t ala täitmist viisil, kus ala pinnale jääks vähemalt 1 m paksune kiht liiva. Kui selline lahend on tulemusseire andmetel kõrele sobiv, siis saab seda rakendada ka mujal. Enne tulemusseire andmete selgumist ei lubata mujal kaevandamist allpool põhjaveepiiri. Menetluse käigus tehti ettepanek riigikaitseliste õppuste korraldamise lubamiseks valitseja nõusolekuta Männiku püsielupaigas. Eelnõu kohaselt on Männiku püsielupaigas lubatud rahvaürituste korraldamine, telkimine ja lõkke tegemine, sh riigikaitseliste õppuste käigus . K õre ja kivisisaliku ning nende elupaiga kaits e ei tingi Männiku püsielupaigas, mis on suures osas (ca 2/3 ulatuses) ühtlasi Kaitseväe harjutusala, rahvaürituste, sh riigikaitseliste õppuste korraldamis e , telkimis e ega lõkke tegemis e keelamist. Koostöös Kaitseväega on võimalik koostada juhised nimetatud tegevuste elluviimiseks nii, et see ei mõjutaks negatiivselt kõresid ega kivisisalikke ja nende elupaikasid. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § dele 32 – 36 saab maaomanik vajaduse korra l piirata vastavate tähistega või muul viisil endale kuuluval (enda halduses oleval) maal kõrvalistel isikutel rahvaürituse korraldamist, telkimist, lõkke tegemist jm tegevusi. Laiendusala kattub suuresti Männiku harjutusväljaga ning koostöös Kaitseministeeriumiga on seal võimalik ühendada raadamist, sh kändude juurimist , ja liigikaitse seisukohast vajalikku muud tegevust, et kujundada sobivaid tingimusi nii kivisisaliku ja kõre jaoks kui ka riigikaitse korraldamiseks. Arvestades kõre ja kivisisaliku nõudlusi elupaigale ja kaevandustegevuse tulemusena tekkinud olukorda praeguses Männiku püsielupaigas, kus nii kõre kui ka kivisisaliku soodne seisund ja jätkusuutlikkus on tugevalt kahjustada saanud, on eelnõukohased lisa piirangud igati põhjendatud ning kaevandamise ja maa-ainese ladustamise piiranguid on põhjendatud rakendada kõikides püsielupaikades . Muude kaitsekorra sätete muutmise ettepanekut ei ole tehtud ja neid ei ole ka põhjust muuta. Eelnõu koostamisel hinnati piirangute proportsionaalsust. Eelnõukohased piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kõre ja kivisisaliku ning nende elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalsed saavutatavale efektile. Eelnõuga seatakse kitsendused Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § st 31 tulenevale ettevõtlusvabadusele ja § st 32 tulenevale omandiõigusele. Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Piirangute seadmise eesmärgiks on kõre ja kivisisaliku elupaikade kaitse, tagamaks liikide soodne seisund. Abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kõre ja kivisisaliku elupaiku kahjustavate tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa püsielupaiga eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade regulatsiooni eesmärgi täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Püsielupaikade alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega kaitstavad loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kõre ja kivisisaliku elupaikade säilimine on oluline eesmärk, mis kaalub üle omandiõigusele ja ettevõtlusele seatavad kitsendused. Kuna nii kõre kui ka kivisisaliku elupaikade säilimise ehk ala avatuna püsimise eeldus on suhteliselt tugevad häiringud, on Männiku püsielupaigas sobilik p iiranguvööndi kaitserežiim. See võimalda b ühest küljest tagada nii seal asuvate kaitsealuste liikide elupaikade säilimis t kui ka tegeleda majandustegevusega, kuivõrd alal on suur kaevandushuvi , ning militaarväljaõppega, rajades vajaduse korra l selleks kooskõlas kaitse-eeskirja ja LKS iga asjakohaseid ehi tisi . 3. Menetluse kirjeldus Keskkonnaamet on teavitanud kaitse-eeskirjast tulenevatest piirangutest menetlusosalisi kirja teel. 31.08. – 13.10. 2015 saadeti menetlusosalistele välja kaasamiskirjad. 05 . 01.2017 ja 10 .01.2017 teavitati katastriüksuse (katastritunnus 71801:001:0888 ) haldajaid nimetatud katastriüksuse l kavandatud püsielupaiga välispiiri muudatustest. 17.05.2017 saadeti välja t äiendav ad kaasamiskirjad Männiku püsielupaigaga seotud menetlusosalistele , et teavitada neid menetluse käigus tehtud ettepanekute alusel toimunud määruse muudatustest , mis puudutasid üksnes Männiku püsielupaika . Kokku on menetlusprotsessi jooksul välja saadetud 44 kirja. Menetlusosaliste seisukohad ja Keskkonnaameti vastused on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Keskkonnaameti teavituskirjadele vastuseks saadud menetlusosaliste seisukohad, Keskkonnaameti vastused ja otsused Seisukoha esitaja ja seos eelnõuga Arvamuse kokkuvõte Tulemus C.B.A, kaevandusfirma Männiku püsielupaiga maa-alal K aitse-eeskirja muutmise eelnõu seletuskirjas on puudu riigi huvist lähtuvate majanduslike kaalutluste analüüs. Ettepanek lisada otstarbekuse analüüsi majandusosa. Projekteeritava püsielupaiga kuju on mäetehniliselt ebapraktiline ja põhjustab maavara kasuliku kihi suure paksuse tõttu ülemääraseid nõrvatervikuid . Te hakse ettepanek kaasata püsielupaiga piiri kujundamisse mäendusspetsialist, et leida võimalus maavara kao vähendamiseks. Seletuskirja on täiendatud riigi saamatajäänud tulude hinnanguga (kaevandamisõiguse tasud) . Selgitatakse kõrele sobilike elupaikade iseärasusi, kõrele ebasoodsaks muutunud olusid praeguses püsielupaigas ning sellest tulenevalt püsielupaiga piiride muutmise vajadust. Lemminkäinen Eesti AS, kaevandusfirma Männiku püsielupaiga maa-alal Leitakse, et kaitse-eeskirja muutmine kahjustab firma õigusi, kui keelatakse kaevandami ne allpool põhjavee piiri. Kaitse-eeskirja muutmiseks puudub ülekaalukas avalik huvi. Tehakse ettepanek kaaluda kompensatsioonimeetmena võimalust anda Lemminkäinen Eesti AS- le õigus kaevandada liiva kompensatsioonialal, mi s jääb Tatleri mäeeraldise ja raudtee kaitsevööndi vahele. Selgitatakse, miks on allpool põhjavee piiri kaevandamise tulemusena tekkinud sügavad veekogud kõrede le kudemiseks ebasobivad ja millised on selliste karjääri tekkinud veekogude negatiiv ne mõju nende arvukusele. Selgitatakse kõre ja kivisisaliku kui I ja II kaitse kategooria all olevate liikide elupaikade kaitse alla võtmise olulisust nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, mistõttu on antud elupaiga näol tegemist kaaluka avaliku huvi objektiga. Keskkonnaamet, Keskkonnamini steerium, Lemminkäinen Eesti AS ja Saku Vallavalitsus osalesid 28.06.2016 koosolekul, kus lepiti kokku, et Lemm inkäinen Eesti AS teeb pöördumis e Saku Vallavalit s use poole nõusoleku saamiseks kompensatsioonialal kaevandamiseks ja positiivse otsuse korral taotleb Keskkonnaamet kõne all oleva ala arvamist tarbevarusse. AS Silikaat, kaevandusfirma Männiku püsielupaiga maa-alal Kaevandamise kõrval kindlustatakse kõrele ja kivisisalikule elupaigad kompensatsioonialade valmistamisega, mis asuvad Kaitseministeeriumi hallataval maal. Mäeeraldise põhjaosa kujundatakse kaldega ¼, et tekiks kivisisalikule sobiv päikesele avatud elupaik. Konkreetsed tööd ja tegevused kompensatsiooniala loomisel kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga. Esitatakse ettepanekuid püsielupaika kajastavale eelnõule. Esitletakse võimalik tegevuskava sooviga tagada võimalik majandustegevus veealusel kaevandamisel Männiku II liivakarjääris 2016. aastal. Palutakse Keskkonnaameti kinnitust. AS Silikaat saab jätkata Männiku 2 kaevealal liiva kaevandamist vastavalt kaevandamisloale, kui valmistatakse ette kompensatsioonialad. Keskkonnaamet an dis nõusoleku esitatud tegevuskavale . AS Teede REV-2, kaevandusfirma Männiku püsielupaiga maa-alal Lisa piirangud muudavad oluliselt kaevandamise tingimusi ja avaldavad ettevõttele suurt materiaalset mõju. Ei nõustuta, et püsielupaigas on maastikusõidukiga liiklemine lubatud nii teedel kui ka väljaspool teid – viidatakse, et mäeeraldis on kinnine territoorium, kus võõrastel on viibimine keelatud. Leitakse, et tiikide sügavus, mis tekib pärast kaevandamist, ei ole kõredele piisav, kuna sellised veekogud on ebapüsivad ja ilmastikutingimustest sõltuvad. Tehakse ettepanek, et kaevandades allpool põhjavee taset alal 3 , on võimalik pärast maavara ammendamist kaevandatud ala korrastada viisil, mis tagab kõre püsielupaiga jätk u suutlikkuse ja kõredele sobiva sügavusega veetaseme. Tõstatati küsimus, kuidas kompenseeritakse kaevandusloa muutmise korral veealuse varu kaevandamata jätmisel saamata jääv tulu. Selgitatakse, et elupaiga näol on tegemist kaaluka avaliku huvi objektiga ning majanduslikud argumendid pole antud juhul piisavalt kaalukad . Maastikusõidukiga liiklemise erisus tuleneb kaitse-eeskirjast. Mäeeraldise hoidmine kinnise territooriumina on kaevandamisloa omaniku tagada. Selgitatakse, et kõrede ellujäämisstrateegia ongi kasutada kudemiseks veekogusid, mis on ajutised. Esmalt tuleb katsetada meetodit väikesel territooriumil, et saada selgust, kas kõred võtavad sel moel loodud ala kasutusse. Kui kõred võtavad omaks ala, kus on kaevandatud kuni lamamini ning seejärel on pinnas täidetud ja kaetud liivaga, on lamamini kaevandamine võimalik ka teistes piirkondades. K ehtivat k aevandusluba ei ole vaja muuta. Kaitseministeerium Nõustutakse määruse muutmisega, kuid palutakse määrust täiendada, et Kaitseministeerium võiks püsielupaigas rajada harjutusvälja toimimiseks tarvilikke ehitisi, leppides nende asukohad enne Keskkonnaametiga kokku. Peetakse vajalikuks lisada kaitse-eeskirja erand, et Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigas on lubatud metsa raadamine ja kändude juurimine . Palutakse selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt lisada seletuskirja, et riigikaitsetegevused on Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigas lubatud kaitseala valitseja nõusolekuta. Leitakse, et oleks asjakohane püsielupaigast välja tsoneerida kavandatavad laskepositsioonid ning laske- ja õppeväli nr 1. Määruse kohaselt on gi püsielupaigas lubatud ehitiste, k.a ajutiste, püstitamine ja seetõttu kaitse-eeskirja muutmise eelnõus selles osas parandusi ei tule. Püsielupaigas on valitseja nõusolekul lubatud kõre ja kivisisaliku elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd. See hõlmab ka raadamist ja kändude juurimist. R iigikaitselistel või muudel põhjustel telkimis e , lõkke tegemis e ja rahvaürituse korraldamis e võimalda mine on gi maaomaniku reguleerida. Seletuskirja vastavalt täiendatud. Üldjoontes peetakse püsielupaiga kattumist Männiku laske- ja õppeväljaga mõlemale osapoolele sobivaks, tuues selgituseks, et kui mõningaid tingimusi silmas pidada, siis hoiavad mitmed tegevused (liikumine jalgsi ja masinatega, kaevikute kaevamine, laske- ja lõhkamistegevused) kõre ja kivisisaliku elutingimusi soodsatena. Siseministeerium Päästeameti joaks on oluline, et demineerimistööd ei oleks takistuseks kõre ja kivisisaliku püsielupaikade tekkele, sellega seoses tõstatus küsimus, kuidas mõjutab lahingumoona hävitamisega kaasneva müra ja plahvatused kõnealuseid liike . Lahingumoona hävitamisega kaasnev müra ja plahvatused ei tekita kõre ja kivisisaliku jaoks probleeme. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Seletuskirjas puudub analüüs pikaajalisest mõjust riigieelarvele, majandustegevusele ja tööhõivele. Soovitakse teada, milliseid meetmeid on võimalik kasutusele võtta, et suurendada kõre ja kivisisaliku asurkondi Lääne-Eestis. K as on analüüsitud kõre populatsiooni taasasustamist kastis üles kasvatatud kullestega ? K as on mõttekas kaitseala laiendada, kui juba 90% sobivatest elupaikadest on hävinud ? Kas on võimalik kõre asurkonna ümberasustamine Lääne-Eestisse või lähipiirkonna teistesse karjääridesse? Kas on ilmtingimata vajalik püsielupaiga ala suurendamine või on olemas ka teisi populatsiooni toetavaid meetmeid? Kas on võimalik rajada täiendavaid madalaveelisi veekogusid samal ajal, kui teistel maardla aladel toimub varu ammendamine lamamini , ning aidata kaasa populatsiooni ümberasustamisele madalaveelistesse veekogudesse? Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas kajastatav määruse jõustumisega kaasnev mõju ja kulude hinnang peab vastavalt Justiitsministeeriumi välja töötatud metoodikale andma ülevaate konkreetsete muudatustega kaasnevatest mõjudest ja kohustuste ulatusest riigile. Vastavalt on seletuskirja täiendatud. Samuti on seletuskirja täiendatud riigi saamatajäänud tulude hinnanguga (kaevandamisõiguse tasud). Kõrede taasasustamised on siiani olnud edukad olemasolevatesse elupaikadesse, mille kvaliteeti on samuti parandatud. Samas pole taasasu s tamine uutesse elupaikadesse häid tulemusi andnud. Selgitatakse Lääne-Eesti populatsioonide olukorda. Männiku karjääris on potentsiaal asurkonna arvukuse suurenemiseks hea. Praeguse olukorra, kus populatsioon on drastiliselt vähenenud, põhjuseks on kaevandajate poolt kinni aetud sigimisveekogud. Need tuleb taastada, see tagab liigi eduka taastootmise. Selgitatakse põhjuseid, miks ei ole võimalik asustada Männiku püsielupaigast asurkon da ümber Lääne-Eestisse või teistesse karjääridesse. Püsielupaiga suurendamine on vajalik, kuna ainult nii saab säilitada Männiku püsielupaigas elujõuli s e asurkon na . Praeguseks süvavaveeliseks kaevandatud veekogud arvatakse püsielupaigast välja ja seal saab kaevandada kuni lamamini . K a püsielupaikades ei keelustata kaevandamist täielikult, vaid kuni põhjavee tasemeni. Allpool seda piiri kaevandamine hävitab sügavaveelisuse tõttu kõrede elupaigad. Menetluse käigus on toimunud seitse koosolekut, kuhu olid kaasatud menetlusosalised. 16.11.2015 toimus Tallinnas avalik arutelu, millest võtsid osa AS Silikaat, AS Teede REV-2, AS Tref Nord, Lemmi nkäinen Eesti AS, Hendrikson & K o , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. 29.01.2016 toimus koosolek C.B.A esinda jatega, 02.02.2016 AS Teede REV 2 esindajatega ja 10.02.2016 AS Lemminkäinen Eesti esindajatega. 28.06.2016 toimunud koosolekust võtsid osa AS Lemminkäinen Ees ti, Keskkonnaministeerium, Saku V allavalitsus ja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni esindajad. 16.08.2016 toimus koosolek, kus osales Maanteeamet ja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni esindajad , 21.02.2017 kohtusid Kaitseministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe, Maa-ameti, Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi ja Tartu Ülikooli esindajad . 12.06.2017 kohtusid Tammemäe karjääris AS Teede REV-2 ja Keskkonnaameti esindajad ning liigiekspert Riinu Rannap . 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige EÜ Nõ ukogu direktiivile 92 / 43 /E MÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ehk loodusdirektiivile . Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 12 kohaselt rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid selleks, et kehtestada IV lisas loetletud loomaliikidele nende looduslikul levikualal range kaitsesüsteem, keelates muu hulgas paljunemispaikade või puhkekohtade hävitamise või nende seisundi halvendamise. Männiku püsielupaiga kaitse - eesmär k on loodusdirektiivi IV lisas nimetatud ehk ühenduse tähtsusega ranget kaitset vajava kõre ja kivisisaliku kaitse. P üsielupai k ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab tagada I kaitsekategooriasse kuuluva kõre ja II kaitsekategooriasse kuuluva kivisisaliku ning nende elupaikade soodsa seisundi säilimist, mistõttu säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda parema ja mitmekesisema elukeskkonna säilimise inimestele. Kaitsealus t e li ik i de kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse jõustumisega ei kaasne olulis t mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse eelnõu kohaselt muudetakse Männiku püsielupaiga piire, millega selle kogupindalaga suureneb 201,81 ha lt 32 8,01 ha ni. Püsielupaik jääb eelnõukohase määruse jõustumisel piiranguvööndisse. Eelnõukohasest püsielupaigast kokku 9 9 ,8 % paikneb 201 7 . a asta aprilli katastriüksuste seisu järgi riigimaal ja jätkuvalt riigi omandis oleval maal ( 32 0,61 ha riigi- ja 6, 81 ha jätkuvalt riigi omandis oleval maal). Munitsipaalmaal on 0,22 ha ja e ramaal 0,3 7 ha. Männiku püsielupaik paikneb nii kehtivates kui ka kavandatavates piirides Tallinna-Saku üleriigilise tähtsusega liivamaardla alal, kus on 2017. aasta mai seisuga kümme kehtivat ja neli menetluses olevat kaevandusluba . Lisaks hõlmab püsielupaik osa Eesti Kaitseväe Männiku harjutusväljast – 204,2 hektarit, seega on ligikaudu 2/3 loodava püsielupaiga territooriumist harjutusväljaku osaks. Harjutusväljakul toimuv tegevus toetab püsielupaiga kvaliteedi säilimist või on neutraalne. Looduskaitseliste piirangute kehtestamisel on lähtut ud loodusväärtustest ja nende paiknemisest. Männiku püsielupaiga piiride ja kaitsekorra muutmisel on võimaluse piires arvestatud menetlusosaliste huvidega. T eadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga pindala suurendamine ei too kaasa otseseid lisakulutusi. K õre ja kivisisaliku jaoks rikutud alad ehk sügavaveelised tehisveekogud arvatakse püsielupaigast välja, mis tähendab, et seal on võimalik kaevanda da kuni lamamini. Püsielupaika jäävatel aladel ei keelustata ka edaspidi kaevandamist täielikult, vaid jätkuvalt on valitseja nõusolekul lubatud liiva kaevandamine, kõre kaitse vajadust arvestades küll vaid kuni põhjavee tasemeni . Ka maa kasutaja – Kaitseministeerium on huvitatud, et Eesti Kaitseväe Männiku harjutusvälja alal, (planeeritavast püsielupaigast hõlmab harjutusväli 204,2 hektarit, mis moodustab püsielupaigast 62,25 protsenti) ei kaevandataks allapoole põhjaveetaseme piiri, kuna ala oleks siis üle ujutatud ning Kaitseväe, Kaitseliidu ja Päästeameti harjutusväljaks sobimatu. Maksimaalselt (kui alal ei paikneks Kaitseväe harjutusvälja ja kui püsielupaika ei moodustataks) oleks võimalik piirkonnast kavandada 3000 tuh m 3 ehitusliiva ning 1200 tuh m 3 täiteliiva. Arvestades kaevandamisõiguse aasta 2017. aasta tasumäära, jääks nende kaevandamisõiguse tasude näol saamata tulu summas ligikaudu 2,4 miljonit eurot. Kuna püsielupaik kattub umbes 2/3 ulatuses Männiku harjutusväljaga, mille säilimine veepealse alana on oluline ka eeltoodud riigikaitselisest seisukohast, ei saa eelmainitud kaevandamisõiguse tasude saamata jäämist seostada vaid püsielupaiga laiendamisega. Riigimets a hõlmatakse püsielupaiga koosseisu täiendavalt olulises mahus vaid riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistul Männiku polügoon. Kõre ja kivisisaliku püsielupaigas ei ole piiranguid raiele, püsielupaik tuleb hoida lagedana ja mets on soovitav raadata. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast . Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt maamaksuseaduse § 5 lõikele 4 esitavad Maksu- ja Tolliametile maamaksukohustuse väljaarvutamiseks vajalikud andmed kohalikud omavalitsused. Maamaksutulu vähenemise summa selgub Maksu- ja Tolliametisse informatsiooni laekumisel. Esialgse arvestuse järgi väheneb maamaksutulu seoses määruse jõustumisega ligikaudu 13 881 eurot aastas. Vastavalt LKS §-s 20 sätestatud tingimustele ja Vabariigi Val itsuse 8. juuli 2004 . a määrusega nr 242 kinnitatud korra „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” § 3 ¹ lõi k e 3 alusel ei piira kavandatav kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, seetõttu ei kuulu maa riigi poolt omandamisele. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Käesoleva määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.