Lp Eiki Nestor Teie 20.03.2018 nr 2-3/13-262
Riigikogu esimees
Riigikogu Meie 29.03.2018 nr 1-7/700-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
Saadame vastused Riigikogu liikme Jaak Madisoni kirjalikele küsimustele.
1. Kui palju on Kultuuriministeeriumi andmetel üle maailma Eesti kogukondi, kes
tegutsevad organiseeritult?
Kultuuriministeeriumi hinnangul on maailmas üle 600 väliseesti organisatsiooni. Väljaspool Eestit elab
umbes 14 protsenti eestlastest ning Eesti kultuuri ja kodumaaga ühenduses püsimine on oluline ka siis, kui
eestlane ei ela oma kodumaal ehk Eestis. Seetõttu toetabki Kultuuriministeerium kultuurisidemete
säilitamiseks väliseestlastega väliseesti kultuuriorganisatsioone, kes soovivad hoida ja arendada Eesti
kultuurielu laias maailmas.
2. Kui palju on Eesti riik (näiteks läbi Kultuuriministeeriumi) toetanud Eesti kogukondade
tegevust välisriikides? Kui palju on selleks kulunud riigieelarvest rahalisi vahendeid viimase 10
aasta jooksul iga aasta lõikes?
Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik pidevalt toetanud alates 2004. aastast rahvuskaaslaste
programmide kaudu.
Peamiselt on toetatud hariduse, kultuurielu, arhiivinduse ja vähemal määral ka kirikute ning
tagasipöördumisega seonduvaid projekte. Rahvuskaaslaste programmi elluviimist koordineerib Haridus- ja
Teadusministeerium, seda rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Kultuuriministeerium. Praegune
rahvuskaalaste programm kehtib aastani 2020 ning selle maht on viimaste aastate jooksul olnud järgnev:
2009 – 785 441 eurot;
2010 – 700 295 eurot;
2011 – 707 796 eurot;
2012 – 692 448 eurot;
2013 – 724 480 eurot;
2014 – 770 066 eurot;
2015 – 761 274 eurot;
2016 – 964 137 eurot;
2017 – 947 308 eurot;
2018 – 954 673 eurot.
Lisaks on rahvuskaaslaste kultuuriprojekte ja -sündmusi toetatud Kultuuriministeeriumi taotlusvoorust
“Eesti kultuur maailmas“ ning eelarvevahenditest „Riikidevaheliste kultuurikoostöölepingute täitmine“.
Taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ maht on viimaste aastate jooksul olnud järgnev:
2009 – 107 563 eurot;
2010 – 96 807 eurot;
2011 – 162 936 eurot;
2012 – 300 000 eurot;
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
2013 – 535 813 eurot;
2014 – 750 000 eurot;
2015 – 750 000 eurot;
2016 – 650 000 eurot;
2017 – 593 000 eurot;
2018 – 650 000 eurot.
Eestil on poolsada kultuurikoostöölepet ja ühist programmi riikidega üle maailma. Eelarvevahendite
„Riikidevaheliste kultuurikoostöölepingute täitmine“ maht on viimaste aastate jooksul olnud järgnev:
2011 – 10 010 eurot;
2012 – 26 171 eurot;
2013 – 56 172 eurot;
2014 – 126 344 eurot;
2015 – 155 844 eurot;
2016 – 231 573 eurot
2017 – 210 624 eurot;
2018 – 176 344 eurot.
Lisaks on rahvuskaaslaste kultuuriprojekte ja -sündmusi toetatud läbi Riigikantselei EV 100
välisprogrammi taotlusvoorudest. EV 100 välisprogrammi maht perioodil 2017-2018 on ligikaudu 2,9
miljonit eurot ja sellest umbes 300 000 on otseselt seotud rahvuskaaslaste projektidega.
Teie küsimused seostuvad tihedalt Vabariigi Valitsus 21. novembril 2013 heaks kiidetud kultuuripoliitika
põhialuste dokumendiga, kuna see annab suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020.
Alusdokumendi kohaselt loob riik võimalused kultuuri rahvusvahelistumiseks. Kultuuril on välissuhtluses,
ekspordis ja riigi mainekujunduses oluline roll. Mõistagi on siin oluline roll eestlaste kogukondadel,
mistõttu riik on neid eri meetmete kaudu pidevalt toetanud.
3. Kui paljud Eesti kogukondadest on pöördunud Eesti valitsuse või Kultuuriministeeriumi poole
palvega toetada nende tegevust?
Välismaal elavatele rahvuskaaslastele on suunatud erinevad projektikonkursid. Toome siinkohal ülevaate
perioodil 2014-2017 toetatud projektidest.
Eesti keele õpetamise toetamist välismaa õpetuskohtades vahendatakse rahvuskaaslaste programmi
haridusprojektide konkursi kaudu, mis toimub kaks korda aastas. Konkurssi korraldab Eesti Instituut.
2014. a esitati konkursile 78 taotlust, millest toetati 67 projekti. 2015. a esitati konkursile 91 taotlust ja
nendest sa toetust 87 projekti. 2016. a esitati konkursile 104 taotlust, millest toetati 90 projekti. 2017. a
laekus 76 projekti, millest sai toetust 73 projekti.
Õppevaraga toetati 2014. a 51 õpetuskohta, 2015. a 50 õpetuskohta, 2016. a 55 õpetuskohta ning 2017. a
63 õpetuskohta.
Kultuuriürituste läbiviimist ja konverentside korraldamist toetati aruandeperioodi jooksul väliseesti
kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida koordineerib Integratsiooni Sihtasutus. 2014. a esitati
konkursile 46 taotlust, millest toetati 30 projekti. Toetuse saajate hulgas olid väliseesti kultuuriühingud 12
erinevast riigist. 2015. a esitati konkursile 52 taotlust, millest toetati 24 projekti. 2016. a esitati konkursile
41 taotlust, millest toetati 23 projekti. 2017. a toimunud kahele konkursile laekus 87 taotlust, millest sai
toetust 28 projekti. Kultuuriprojektideks on kultuuriseltsidel võimalik toetusi küsida ka Eesti
Kultuurkapitalist.
Arhiivinduse valdkonna projektikonkurssi koordineerib Rahvusarhiiv ja perioodil 2014-2017 esitati sinna
kokku 221 taotlust, millest toetati 181 projekti.
4. Kui palju ja millistes riikides antakse Kultuuriministeeriumi andmetel välja
eestikeelseid ajalehti ja tegutseb Eesti koole?
Väliseesti ajalehti antakse välja Ühendkuningriigis (Eesti Hääl), Saksamaal (Eesti Rada), Venemaal
(Peterburi Teataja), Austraalias (Meie Kodu), Rootsis (Stockholmi Eesti Päevaleht), Ameerika
Ühendriikides (Vaba Eesti Sõna).
Rahvuskaaslaste programmi toel Eestist lähetatud eesti keele õpetajad töötavad Riia Eesti põhikoolis,
Petseri keeltegümnaasiumis ja Ülem-Suetuki põhikoolis. Eesti keele tundide läbiviimiseks on programmist
püsitoetust saanud Stockholmi Eesti Kool. Krimmis valitseva poliitilise olukorra tõttu kutsus Haridus- ja
Teadusministeerium 2015. a tagasi Eestist lähetatud õpetaja Aleksandrovka keskkoolist.
2017/2018.õppeaastal toetab programm 3700 välismaal elavat eesti last, toetatud on 63 eesti keele
õpetuskohta, 80 välismaal eesti keelt õpetavat üldharidus- ja pühapäevakooli, seltsi, lasteaeda,
mudilasringi ning keelekursust.
Eesti keelt õpetavad pühapäevakoolid tegutsevad Ameerika Ühendriikides, Austrias, Belgias, Gruusias
(Abhaasias), Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Kanadas, Luksemburgis, Lätis, Norras,
Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Suurbritannias, Taanis, Venemaal. Eesti koolid töötavad
Stockholmis, Riias ja Petseris. Eesti keelt õpetatakse vaikainena ka Latokartano põhikoolis Helsingis.
5. 2014. aastal lõpetas Eesti riik Krimmi eestlaste kogukonna toetamise ja eesti keele õpetajate
Aleksandrovka kooli lähetamise seoses Venemaa poolse agressiooniga. Milliseid viise on üritanud
Kultuuriministeerium leida, et tagada Krimmis elavate eestlaste sideme püsimine Eestiga?
Kultuuriministeerium pakub Krimmi eestlastele võimalusi osaleda väliseesti noorte suvistes keelelaagrites,
Eestis toimuvatel suurüritustel, samuti internetipõhiseid keeleõppevõimalusi. Tegutseme selle nimel, et
sealset diasporaad toetada.
6. Kas Kultuuriministeerium on üritanud teha koostööd Ukraina valitsusega, et toetada
Krimmis elavaid eestlasi?
Krimm on Vene Föderatsiooni poolt õigusvastaselt okupeeritud ja annekteeritud Ukraina territoorium.
Kultuuriministeerium ei pea õigeks sekkuda Ukraina Vabariigi välispoliitilistesse otsustesse. Eesti toetab
Ukraina tegevust rahvusvahelisel areenil Krimmi tagasisaamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Kadri Jauram 6282323,
[email protected],
Anne-Ly Reimaa 6282217,
[email protected]