EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: JUM/16-1251 - Tõestamisseaduse jt notariaadialaste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 20.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef4f88f7-5df1-492d-89fa-f363dbc6296a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef4f88f7-5df1-492d-89fa-f363dbc6296a?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
Meie 28.03.2018 nr 8-1/2581
Tõestamisseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Notarite Kojale, Eesti-Kaubandus-Tööstuskojale,
Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele
arvamuse avaldamiseks tõestamisseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad http://eelnoud.valitsus.ee.
Kooskõlastuskirju ootame hiljemalt 20.04.2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
Lisaadressaadid: Notarite Koda
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
Andmekaitse Inspektsioon
Riigi Infosüsteemi Amet
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Sirli Urvet 680 3111
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
[EELNÕU]
20.03.2018
Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Tõestamisseaduse muutmine
Tõestamisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:
„(3¹) Tõestamistoimingu võib teha ka kaugtõestamise teel (edaspidi kaugtõestamine).“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kaugtõestamise puhul loetakse tõestamistoimingu tegemise kohaks Eesti.“;
3) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kaugtõestamise korral märgitakse notariaalakti ka videosilla vahendusel osalevate isikute
asukoht.“;
4) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Kaugtõestamise puhul tehakse käesolevas seaduses nimetatud toimingud isiku ja tema
tahte tuvastamist võimaldava videosilla vahendusel tõestamisviisist tulenevate erisustega ning
toiming loetakse tehtuks notari juuresolekul. Notariaalaktile kirjutavad osalejad alla
digitaalselt.
(8) Kaugtõestamise täpse korra ning kaugtõestamise teel tehtavate ametitoimingute ja
tehingute nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
5) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt lisatud dokumenti ette ei loeta, esitab notar
selle osalejatele tutvumiseks ja allakirjutamiseks. Kui dokument koosneb rohkem kui ühest
leheküljest, tuleb igale leheküljele eraldi alla kirjutada, välja arvatud kaugtõestamise korral.
Käesoleva seaduse §-st 18 tulenevad notari kohustused kehtivad muutmatult.“;
6) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:
„(1¹) Digitaalallkirja puhul, mis ei ole antud notari juuresolekul, kinnitab notar üksnes
digitaalallkirja kehtivust.“;
7) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kaugtõestamise korral koostab notar käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul
õienduse eraldi failina. Digitaalset originaaldokumenti ja õiendust sisaldavad failid
paigutatakse ühte konteinerisse, millele notar kirjutab alla digitaalselt.“;
8) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kaugtõestamise korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne
originaaldokument. Üksnes juhul, kui dokumendis on tehtud muudatusi vastavalt käesoleva
seaduse §-le 45, väljastatakse digitaalne ärakiri, milles ei kajastu originaali paranduseelne
tekst ja õiendusmärkused.
(32) Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud
ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.“.
§ 2. Konsulaarseaduse muutmine
Konsulaarseadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Kaugtõestamise toimingud
(1) Eesti Vabariigi välisesinduse ruumides on võimalik videosilla vahendusel teha
tõestamisseaduse § 1 lõikes 31 nimetatud kaugtõestamise toiminguid.
(2) Kaugtõestamise toimingute tegemiseks tuvastatakse välisesinduses tehingus osaleja
isikusamasus.
(3) Kaugtõestamise toimingute tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses
sätestatud määras ja notari tasu notari tasu seaduses sätestatud määras.
(4) Kaugtõestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
§ 3. Notariaadiseaduse muutmine
Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Ametitoiminguid on võimalik teha ka tõestamisseaduse § 1 lõikes 31 nimetatud
kaugtõestamise teel.
(52) Kaugtõestamise teel tehtavate ametitoimingute nimekiri kehtestatakse tõestamisseaduse §
13 lõike 8 alusel.“;
2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Ametitoimingu tegemise korral tõestamisseaduse § 1 lõikes 31 nimetatud kaugtõestamise
teel loetakse ametitoimingu tegemise kohaks Eesti.“.
§ 4. Notari tasu seaduse muutmine
Notari tasu seaduse § 2 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:
„(2¹) Kui tõestamisseaduse § 1 lõikes 3¹ nimetatud kaugtõestamise teel tehtav ametitoiming
on sama seaduse § 13 lõikes 8 alusel kehtestatud ametitoimingute nimekirjas, lisandub notari
tasule 15 eurot.“.
§ 5. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 305 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Välisesinduses tõestamisseaduse § 1 lõikes 3¹ nimetatud kaugtõestamise teel tehtava
toimingu eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“.
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. novembril.
[seaduse vastuvõtmise koht ja kuupäev]
[allkirjastaja nimi ja ametinimetus]
Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eesti on tuntud oma innovaatiliste e-lahenduste poolest ning sellel alal oleme nii Euroopa
Liidus kui ka kaugemal teistele riikidele eeskujuks. Ühe innovaatilise lahenduse näitena võib
tuua Eestis 2014. aasta lõpus käivitatud e-residentsuse projekti. E-residendile väljastatakse e-
residendi kaart, mis võimaldab ligipääsu Eesti e-teenustele, mh anda digitaalallkirju, asutada
ning juhtida distantsilt ettevõtjaid jms. Seni on e-residentide jaoks distantsilt toimingute
tegemine mõneti takistatud olnud, kuna mitmed toimingud, millega nad kokku puutuvad,
vajavad seaduses ettenähtud notariaalset tõestamisvormi (näiteks osaühingu osa võõrandamise
tehing, volikirjade tõestamine jms). Teadaolevalt on notariaalsete toimingute tegemiseks vaja
kliendil notariga füüsiliselt kohtuda, v.a juhul, kui ei kasutata volitatud esindajat.
Lisaks e-residentidele tuleb notariaalset vormi nõudvate tehingute tegemise vajadust ette ka
välisriikides elavatel Eesti kodanikel (edaspidi väliseestlased), keda 2016. aasta seisuga oli u
130 0001. Selle jaoks, et muuta nii e-residentide kui ka väliseestlaste jaoks teatud notariaalset
vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemine lihtsamaks, luuakse käesoleva eelnõuga uus
notariaalse tõestamise alavorm – kaugtõestamine. Viimane võimaldab teatud
tõestamistehingute ja -toimingute tegemise notari ja kliendi vahel loodava videosilla
vahendusel, kusjuures sellisel viisil tõestamine on tavalise ehk notari juuresolekul
tõestamisega samaväärne.
Teise muudatusena täpsustatakse allkirja kinnitamist digitaalallkirjade puhul. Kehtiv seadus
võimaldab notaritel kinnitada üksnes omakäelist allkirja, seaduse tõlgendamisega võib jaatada
ka digitaalallkirja kehtivuse kinnitamist. Kuna Eestis on väga edukalt käibel digitaalallkirjade
andmine omakäelise asemel, siis antakse eelnõuga notaritele sõnaselgelt digitaalallkirja
kehtivuse kinnitamise õigus. Selline täpsustus on oluline ka rahvusvahelisel tasandil, kuna
koostoimes Notarite Koja peetava elektroonilise apostilliregistriga teeb digitaalallkirjade
kehtivuse kinnitamise õigus võimalikuks digitaalselt allkirjastatud dokumentide
rahvusvahelise verifitseerimise, mille järel on võimalik asjakohane dokument kui avalik
dokument elektrooniliselt apostillida.
Eelkirjeldatud muudatused on Eesti e-riigi kontseptsiooni toetamiseks äärmiselt olulised ning
meie e-riigi arengut toetavad.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika
osakonna vabakutsete talituse nõunik Sirli Urvet (680 3111,
[email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna
õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Mari Koik (620 8270,
[email protected]).
1.3. Märkused
1
Statistikaameti statistika levi osakonna poolt 27.09.2016 edastatud andmed.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega. Eelnõuga loodav olukord toetab Vabariigi Valitsuse 2015–2019
tegevusprogrammi2 punktis 4.15 võetud eesmärki arendada e-kodanike tarbeks mõeldud
teenuseid.
Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:
1) tõestamisseadus, RT I, 10.03.2016, 14
2) notari tasu seadus, RT I, 09.05.2017, 27
3) notariaadiseadus, RT I, 20.04.2017, 15
4) riigilõivuseadus, RT I, 11.01.2018, 12
5) konsulaarseadus, RT I, 12.03.2015, 27.
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Eelnõu eesmärk
2.1. Väljatöötamiskavatsus
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus e-residentsuse projekti raames tõestamisseaduse jt
notariaadialaste seaduste muutmiseks oli valitsuse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel
perioodil 28.10.2016–05.12.20163. Rahandusministeerium, Siseministeerium ja
Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu väljatöötamiskavatsuse märkustega, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium toetas Justiitsministeeriumile saadetud vastuses e-
residentsuse projekti raames tõestamisseaduse jt notariaadialaste seaduste muutmist. Teised
ministeeriumid kooskõlastuskirju ei esitanud.
Väljatöötamiskavatsuse kohta esitasid arvamuse Notarite Koda ning Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda.
Eelnõu vastab väljatöötamiskavatsuses esitatud kontseptsioonile ning eelnõus on arvestatud
kooskõlastamisel esitatud märkuseid, mis jäävad eelnõu eesmärkide raamidesse.
2.2. Notariaalse tõestamise alavormi – kaugtõestamise – loomine
Seaduseelnõu eesmärk on võimaldada väliseestlastel ning e-residentidel teatud notariaalse
tõestamise vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemist distantsilt. Eesmärgi
saavutamiseks luuakse kaugtõestamine kui notariaalse tõestamise alavorm, mis tehakse teoks
välisriigis asuva tehinguosalise ning Eesti notari vahel videosilla kaudu.
Kaugtõestamisvormis tehtavate tehingute käibekindluse tagamiseks tehakse koostööd Eesti
välisesindustega, kuhu välisriigis viibiv tehinguosaline peab tehingu tegemise ajaks minema.
Välisesinduses on tagatud vajaliku riistvara olemasolu ning seal tuvastatakse ka isikusamasus.
Notariaalakt allkirjastatakse digitaalselt notarite infosüsteemi e-notar kaudu, mis tähendab, et
tehinguosalisel peab olema kas Eesti Vabariigi isikutunnistus või e-residendi kaart.
Tehingu tegemisel järgitakse kõiki tõestamisseaduse §-st 13 tulenevaid nõudeid ning vajaduse
korral kohandatakse neid vastavalt digitaalsetele lahendustele. Katseprojektina võimaldatakse
2
Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3030/6201/5006/231klisa.pdf.
3
VTK leitav Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ebf579d-8b31-4d3c-
986c-c079e9922a09.
kaugtõestamist viies Eesti Vabariigi välisesinduses4 ning üksnes teatud notariaalse tõestamise
vormi nõudvate tehingute puhul. Viis välisesindust ja teatud notariaaltoimingud on välja
valitud katseprojekti läbiviimiseks, pärast mõnda aega projekti töösolemist on võimalik
hinnata, kas ja kuidas on võimalik teenust laiendada teistesse välisesindustesse ning
enamatele notariaaltoimingutele. Projekti edukust võiks hinnata maksimaalselt viie aasta
jooksul pärast muudatuste kehtima hakkamist.
2.3. Digitaalallkirja kehtivuse notari poolt kinnitamise õiguse sätestamine
Koostoimes Notarite Koja peetava elektroonilise apostilliregistriga teeb digitaalallkirjade
kinnitamise õigus võimalikuks digitaalselt allkirjastatud dokumentide rahvusvahelise
verifitseerimise: notar kinnitab isiku digitaalallkirja kehtivuse ning seejärel on võimalik
asjakohane dokument kui avalik dokument elektrooniliselt apostillida. Välismaised
ametiisikud saavad omakorda apostilli kehtivust apostilliregistrist kontrollida.
Digitaalallkirja õigsuse kinnitamise üks olulisemaid nüansse on see, et notar saab kinnitada
üksnes digitaalallkirja kehtivust, mitte midagi muud (näiteks seda, kas allkirja on andnud isik,
kellele isikutunnistus või e-residendi kaart on väljastatud vms).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Tõestamisseaduse muutmine
Paragrahvi 1 lõikega 3¹ kehtestatakse notariaalse tõestamistoimingu alavormina
kaugtõestamine. Viimase näol on tegemist väliseestlase või e-residendi ning Eesti notari vahel
videosilla abil läbiviidava tõestamistoiminguga. Selle jaoks, et oleks kindlamini tagatud
välisriigis viibiva tehinguosalise isikutuvastus ning vaba tahe tehingu tegemisel, on esialgu
katseprojekti raames tehingu või toimingu tegemiseks videosilla loomine võimalik üksnes
Eesti Vabariigi välisesinduse ruumides.
Välisesinduses tehingu tegemiseks broneerib klient esmalt notari infosüsteemi vahendusel nii
välisesindusele kui ka notarile sobiva aja. Enne toimingu tegemist tuvastatakse isikut
tõendava dokumendi alusel välisesinduses tehinguosalise isik. Kui esmane kontroll on edukalt
läbitud, juhatatakse tehinguosaline eraldatud ruumi, kus on vajalik tehnika ning tarkvara
tehingu tegemiseks.
Notar järgib tehingu tegemisel kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning täidab
need tehniliste vahendite abil. Notariaalaktile kirjutab nii notar kui ka tehinguosaline alla
digitaalselt.
Paragrahvi 2 lõikega 3 täiendamisega täpsustatakse kaugtõestamistehingu koht, milleks
loetakse Eesti riik. Selline täpsustus on vajalik, et ei tekiks vaidlust või küsimusi sellise
tehingu tegemise koha üle, mille puhul notar asub Eestis, klient aga välismaal.
Paragrahvi 9 lõike 3 täiendamisega täpsustatakse, et kaugtõestamise korral peab
notariaalaktis sisalduma lisaks tõestamise kuupäevale ja kohale ka videosilla vahendusel
osalevate isikute asukoht.
4
Katseprojekti raames võimaldatakse kaugtõestamist järgmistes välisesindustes: London, Helsingi, Brüssel, New Delhi ja
Stockholm.
Paragrahvi 13 täiendamine lõikega 7 täpsustab, et kaugtõestamisele kehtivad kõik
tõestamisseaduses sätestatud nõuded ja kohustused, kuid need täidetakse tehnilise lahenduse
abil. Näiteks toimub lõikes 1 nimetatud akti ettelugemine ja heakskiitmine videosilla
vahendusel ning omakäelist allkirjastamist asendab digitaalne allkirjastamine. Lõikes 2
nimetatud kaart, joonis või illustratsioon esitatakse osalejatele läbivaatamiseks e-notari
programmi vahendusel5. Sama kehtib lõikes 3 nimetatud notariaalakti osalejatele
läbivaatamiseks andmise kohta.
Oluline on panna tähele, et videosild, mille kaudu tehingut tehakse, peab notaril võimaldama
tuvastada isikut ja tema tahet. Kui näiteks internetilevi on parasjagu kehv ning videoühendus
katkendlik, võib notar tehingu tegemise katkestada, kuna tal ei ole võimalik tuvastada isiku
tahet.
Digitaalallkirjastamise puhul ei allkirjastata notariaalakti lisade iga lehte eraldi, vaid
notariaalakt tervikuna ühes digikonteineris. Kaugtõestamistehingud loetakse tehtuks notari
juuresolekul, hoolimata asjaolust, et notari juuresolekut asendab videosild.
Lõikega 8 kehtestatakse, et kaugtõestamise täpse korra ning kaugtõestamise kaudu tehtavate
ametitoimingute ja tehingute nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Paragrahvi 15 lõike 2 teise lause muutmisega täpsustatakse, et notariaalakti lisasid ei
allkirjastata iga leht eraldi juhul, kui tegemist on kaugtõestamisega. Viimasel juhul
allkirjastatakse notariaalakt tervikuna digitaalselt ühes digikonteineris.
Paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 1¹, millega luuakse notarile selgesõnaline
digitaalallkirja kinnitamise võimalus, samas täpsustatakse seejuures olulist nüanssi:
digitaalallkirja kinnitamisel kinnitab notar üksnes allkirja kehtivust. Kuivõrd digitaalallkirja
puhul ei saa notar olla lõpuni kindel, kas allkirja on andnud isik, kellele digitaalne isikut
tõendav dokument on väljastatud (v.a juhul, kui allkiri antakse notari juuresolekul), saab notar
kinnitada üksnes seda infot, mis on talle usaldusväärselt kättesaadav. Digitaalallkirja
kehtivuse kontroll on võimalik digitaalallkirjastatud dokumendile lisatud kinnituslehe ning
sertifikaatide kaudu.
Digitaalallkirja kinnitamine on oluline eelkõige Eesti piiridest väljapoole. Kuna välisriikides
sellisel kujul digitaalallkirja kasutusel ei ole, on vaja luua lahendus digitaalselt allkirjastatud
dokumentide rahvusvaheliseks verifitseerimiseks. Notarid kasutavad elektroonilist
apostilliregistrit, mis teeb digitaalallkirja verifitseerimise rahvusvaheliselt võimalikuks – notar
kinnitab isiku digitaalallkirja kehtivuse ning seejärel on võimalik dokument kui avalik
dokument elektrooniliselt apostillida ning apostilli kehtivust välismaistel ametiisikutel
registrist kontrollida.
Paragrahvile 45 lõike 31 lisamisega reguleeritakse digitaalselt allkirjastatud akti täiendamise
ja muutmise korda. Kaugtõestamise korral allkirjastavad tehinguosalised ja notar tehingut
sisaldava faili digitaalselt ja seega on kaugtõestamise korral notariaalakti originaal digitaalne.
Kui sellisel juhul ilmneb vajadus teha § 45 lg-s 3 nimetatud parandus, ei ole tehniliselt
võimalik teha muudatusi juba allkirjastatud dokumenti. Seetõttu koostab notar paranduse
kohta õienduse eraldi failina. Digitaalset originaaldokumenti ja õiendust sisaldavad failid
paigutatakse ühte konteinerisse, mille notar digitaalselt allkirjastab. Täiendavalt reguleeritakse
5
Vajalik programm on välisesinduse arvutisse paigaldatud.
paranduse tegemise tehnilisi küsimusi justiitsministri 19.06.2006.a määruses nr 23
„Notariaadimäärustik“.
Paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 31 seetõttu, et kui notariaalakti originaal on digitaalne,
puudub vajadus dokumendi elektrooniliseks edastamiseks teha sellest koopia, vaid edastada
saab digitaalse originaaldokumendi. Vajadus teha ärakirju esineb üksnes juhul, kui dokumente
on vaja väljastada paberkandjal. Ka juhul, kui dokumendis on tehtud muudatusi vastavalt TõS
§-le 45, väljastatakse digitaalne ärakiri, milles ei kajastu originaali paranduseelne tekst ja
õiendusmärkused.
Paragrahvi 46 lõike 32 muudatuse eesmärgiks on luua olukord, mille kohaselt jääb
digitaalsest dokumendist loodud ärakiri notari kätte hoiule ja see arhiveeritakse nagu
originaalakt. Vajaduse korral (nt TõS § 47 lg 1) asendab see ärakiri originaaldokumenti.
3.2. Konsulaarseaduse muutmine
Seadust täiendatakse §-ga 301, mis sätestab välisesinduses kaugtõestamisega seotud
toimingud. Paragrahvis reguleeritakse toimingud üldiselt, täpsem toimingute kirjeldus
sätestatakse justiitsministri 19. juuni 2009. a määruses nr 23 „Notariaadimäärustik“.
Nimetatud paragrahvis nimetatakse välisesinduses kaugtõestamistoimingu tegemise võimalus,
isikusamasuse kontroll ning riigilõivu tasumine. Nimetatud toiminguid on täpsemalt
kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 3.1.
3.3. Notariaadiseaduse muutmine
Paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 51, mis täpsustab, et lisaks tõestamistoimingutele on ka
muid notari ametitoiminguid võimalik teha videosilla vahendusel kaugtõestamise sätete
kohaselt. Näiteks antakse võimalus abiellumisavalduse vastuvõtmiseks kaugtõestamise abil,
kuid viimane iseenesest ei ole tõestamistoiming tõestamisseaduse tähenduses, vaid
notariaadiseaduse § 29 lõikes 3 nimetatud ametitoiming.
Paragrahvi 36 lõige 52 kohaselt kehtestatakse kaugtõestamise teel tehtavate ametitoimingute
nimekiri TõS § 13 lõike 8 alusel.
Notariaadiseaduse § 36 lõike 7 täiendamisega teise lausega täpsustatakse, et videosilla
vahendusel ametitoimingu tegemise kohaks on Eesti. Selline täpsustus on vajalik, et ei tekiks
vaidlust või küsimusi sellise ametitoimingu tegemise koha suhtes, mille puhul notar asub
Eestis, klient aga välismaal.
3.4. Notari tasu seaduse muutmine
Seaduse § 2 täiendatakse lõikega 2¹, milles sätestatakse notari tasu kaugtõestamistoimingu
eest. Kaugtõestamistoimingu tasu on 15 euro võrra suurem tavalisest tasust, mis tõestamise
eest ette on nähtud. Välisesindustesse paigaldatava riistvara soetamise ja hooldamise kulud
kannab Notarite Koda ning see tingib ka tavapärasest pisut suurema tasu.
Esialgse prognoosi kohaselt võiks tõestamistoimingute arv kaugtõestatud tehingute tõttu
suureneda aastas umbes 470 tehingu võrra, kui arvestada vähest välisesinduste arvu, kus
esialgu nimetatud toiminguid tegema saab hakata. Sellest lähtuvalt tuleks iga kaugtõestatud
tehingu püsikulu toimingupõhiseks katmiseks kehtestada 2-3 euro võrra suurem notari tasu
üksnes välisesinduses paikneva riistvara hooldamiseks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et
riistvara hooldamiseks peab olema eraldi haldur, kellega seotud püsikulu oleks ühe toimingu
kohta hinnanguliselt 5 eurot.
Kuna kaugtõestamistoimingute arvu ja nende püsikulu saab prognoosida üksnes
ligilähedaselt, tuleb kaugtõestatavate tehingute tasuks määrata suurem tasu mõningase varuga,
et vältida muudatusega kaasnevat kahju Notarite Kojale. Eelnevale tuginedes on
kaugtõestamise mõistlikuks tasumääraks tavalisest tõestamistoimingust 15 euro võrra suurem
tasu. Sellisel juhul ei kujune tasu kliendi jaoks nii suureks, et see võiks kallutada tehingut
tegemata jätma, samas tagab sellise suurusega tasu Notarite Kojale kindluse, et seaduse
muutmine nende eelarvele koormavaks ei muutu.
3.5. Riigilõivuseaduse muutmine
Paragrahvi 305 täiendamisega lõikega 11 sätestatakse kaugtõestamise vormis tehtava
tehingu eest maksmisele kuuluva riigilõivu suurus, milleks on 20 eurot. Arvestades muid
nimetatud paragrahvis sätestatud tasumäärasid, mida võetakse konsulaarteenusena
tõestamistoimingute eest, on tasu suurus mõistlik, kuna välisesinduses tehtavad toimingud
kaugtõestamistehingu tegemise võimaldamiseks ei ole sisulised ega ajakulukad. Lisaks
riigilõivule tuleb kaugtõestamise vormis tehtava tehingu eest tasuda ka notari tasu vastavalt
notari tasu seaduses sätestatule.
Välisesinduse personali ning konsuli jaoks tähendab välisesinduse ruumides toimuv
kaugtõestamistehing selle jaoks aja broneerimist, isiku tuvastamist, tema dokumendist koopia
tegemist ning tehinguosalise vajalikku ruumi juhatamist.
Eelnimetatud toimingute tegemise maht ei ole nii suur, et välisesindusse tuleks selle jaoks
eraldi personali palgata, seega on 20 euro suurune tasumäär piisav ja õiglane.
3.6. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2019. aasta 1. novembril, kuna selleks ajaks valmivad IT-arendused, mille
muudatused tingivad.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin – kaugtõestamine.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatav muudatus – kaugtõestamise vormi loomine
Seadusega reguleeritakse uus notariaalse tõestamise vorm – kaugtõestamine
6.1.1. Sihtrühm: notarid.
Mõju majandusele – töökorraldusele ja -koormusele
Seisuga 01.07.2016 on töötavaid notareid kokku 91. Kaugtõestamise vormi loomisega
muutub notarite töökorraldus videosilla vahendusel tõestamistoimingute tegemise tõttu, kuid
sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest tõestamise protsess ise on sama nagu
tavalise notariaalse tõestamise korral, üksnes kliendi ja notari kontakti vorm on erinev.
E-residentsuse taotlejaid on seisuga 07.02.2018 e-residentsuse ametliku veebilehe andmetel
27 0696. Edaspidistes arvutustes võetakse aluseks, et suurem osa taotlejatest e-residendiks ka
saab. Kuna e-residentide arv kasvab pidevalt, kasvab eelduslikult ka e-residentide taotletavate
tehingute arv ning notarite töökoormus. Võib eeldada, et suurema osa notarite kokkupuude
saab kaugtõestamisega olema harv, ülejäänutel valdavalt regulaarne, kuid ilmselt mitte
igapäevane.
Mõju ulatust võib pidada väikeseks, sest kuigi tehingute tõestamine on notarite kõige olulisem
funktsioon ning kaugtõestamise vormi loomisega lisandub uus tõestamise alavorm, siis ei too
eeltoodu kaasa notarite töökorralduses muudatusi, millega oleks raske kohaneda.
Kaugtõestamise puhul tuleb tehing või toiming teha tavalisi seadusest tulenevaid reegleid
järgides, uus on üksnes videosild ning akti digitaalne allkirjastamine. Eesti on e-riik ning
notarid kasutavad juba praegu erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi igapäevaselt. Näiteks on
notarite põhiliseks töövahendiks e-notar, mis aitab notareid nende igapäevatöös ning
võimaldab elektroonilist suhtlust notarite ja riigi vahel. Notaritele loodud keskkonnas saavad
kasutajad teha kõik oma tööks vajaliku ning lisaks on süsteemi kaudu võimalik teha päringuid
eri registritesse.
Kaugtõestamise elektrooniliste võimaluste näol on tegemist olemasoleva e-notari
infosüsteemi edasiarendusega, millega kohanemine ei peaks tekitama notaritele raskusi.
Lähtuvalt eeltoodust vajavad notarid küll mõningast aega, et harjuda uue tõestamise alavormi
olemasoluga ning sellega seotud infotehnoloogiliste uuendustega, kuid märkimisväärseid
kohanemisraskusi neil sellega ei teki. Mis puutub notari funktsioonide täitmisesse, siis
tänapäevaste infotehnoloogiliste lahendustega ei ole suurt vahet, kas suheldakse näost näkku
või ekraani vahendusel. Regulatsiooni muutmisel on välisesinduste kaasamisega tagatud, et
tehingu kaugtõestamisel oleksid kõik notari praegused funktsioonid kaetud võrdselt
traditsioonilise tõestamisega, sh turvalisuse küsimus jms. Lisaks on RIK sõnul turvalisuse risk
minimaalne, kui välisesinduse personali poolt on kõik vajalikud protseduurid teostatud
(isikusamasus tuvastatud, isik ilma kõrvaliste isikuteta eraldi ruumi saadetud jne). Kogu
andmeside on krüpteeritud, sh on välistatud pealtkuulamine.
Mõju avaldumise sagedust töökoormusele on aga mõnevõrra keeruline prognoosida. Eelkõige
saab järeldusi teha senise statistika järgi, võttes aluseks Eesti elanikkonna, e-residentide ning
väliseestlaste arvu ning teatud tõestamistehingute suhte (kuna kaugtõestamise vorm rakendub
eelnõu jõustumisel ainult teatud tehingutele, on mõistlik vaadata just nende tehingute ja
potentsiaalsete tehinguosaliste suhtarvu).
Statistikaameti andmetel elas 2017. a 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 isikut. Notarite Koja
statistika kohaselt tõestati 2017. aastal 13 415 pärimismenetluse algatamise, pärandi
vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust. Seega võib öelda, et pärimismenetlusega
seonduvate dokumentide tõestamisega puutub kokku u 1% elanikkonnast aastas. Kui eeldada,
6
Info on reaalajas kättesaadav: https://e-resident.gov.ee/.
et pärimismenetluses e-residendid ei osale (neil ei ole eelduslikult Eestis surnud sugulasi)
ning selliste tehingute puhul on digitaalsest tõestamisest huvitatud eelkõige 130 000
väliseestlast, võiks lisanduvate tehingute arvuks prognoosida u 1300 tehingut aastas
(eeldades, et maksimaalselt 1% väliseestlastest võib olla huvitatud pärimisega seotud
toimingutest kaugtõestamise vormis).
2017. aastal tõestasid notarid 14 185 volikirja või volikirja tühistamise avaldust. Seega võib
öelda, et ka selle tehinguliigi puhul puutub notari teenusega kokku maksimaalselt 1%
elanikkonnast aastas, kuid ilmselt mainitud asjaolu tõttu vähemgi. Järelikult võiks 130 000
väliseestlase ning 27 000 e-residendi puhul lisanduvate tehingute arvuks prognoosida
maksimaalselt 1570 tehingut aastas.
Osaühinguid on kokku u 82 500, osade võõrandamise ja pantimise käsutus- ja
kohustustehinguid tehakse aastas notariaalselt umbes 10 000. 27 000 e-residendi kohta on
seisuga 07.02.2018 asutatud 42727 ettevõtjat. See teeks osa müükide arvuks lisanduvate (e-
residentide) ettevõtjate puhul u 500. Välismaal elavate eestlastega seotud ettevõtjate kohta
kahjuks andmed puuduvad.
Abielu sõlmimisi oli 2017. aastal kokku 472 ja lahutamisi 325, mis kokku moodustavad
kõikidest notariaalsetest tõestamistest 2017. aastal 0,3%. Suure tõenäosusega ei ole nende
toimingute sihtrühm välismaalastest e-residendid, vaid välismaal elavad eestlased. Sellisel
juhul võiks jääda lisanduvate toimingute arv 400 ringi.
Järelikult võiks tõestamistoimingute arv suureneda aastas u 3770 toimingu võrra (lisaks
väliseestlastega seotud ettevõtjate arv, mis on teadmata), mis moodustab u 1,2% kõikidest
traditsioonilistest tõestamistoimingutest.8 Eestis on kokku 91 notarit, mis teeks ühe notari
kohta tehtavate digitaalsete ametitoimingute või -teenuste arvuks aastas u 41, moodustades
traditsiooniliste tõestamistega (kui jagada traditsioonilise tõestamise koguarv kõikide notarite
vahel võrdselt, siis puutub iga notar kokku u 3500 toiminguga aastas) võrreldes kõikidest
toimingutest vaid u 1,1%. Need arvud võivad aga tegelikkuses olla väiksemad, sest sõltuvad
ka välisesinduste jõudlusest ning sellest, et pärimisasju tullakse suurema tõenäosusega
Eestisse ajama. Samuti on teadmata väliseestlastega seotud ettevõtjate arv ning arvesse tuleb
võtta ka seda, et kataseprojektina avatakse kaugtõestamise võimalus ainult viies
välisesinduses. Lähtuvalt eeltoodust on mõju avaldumise sagedus töökoormusele väike.
Eestis on kokku 91 notarit, kes kõik hakkavad kaugtõestamisega kokku puutuma, kuid
võrreldes traditsioonilises vormis tehtavate tõestamistehingutega on kaugtõestamise vormis
tehtavate tehingute arv väike. Notarite kokkupuude kaugtõestamisega saab olema regulaarne,
kuid ilmselt mitte igapäevane ehk mõjutatava sihtrühma suurus on pigem väike. Arvestades
eeltoodut, muudatus notaritele olulist mõju ei avalda.
Nimetatud arvude juures tuleb silmas pidada, et tegelik mõju avaldumine sõltub paljus e-
residentide arvu muutumisest ajas (näiteks oli seisuga 07.02.2018 e-residentsuse ametliku
veebilehe andmetel e-residentsuse taotlejaid 27 069, seisuga 13.03.2018 aga juba 33 438).
Mõju majandusele – mõju asutuse töökorraldusele, töökoormusele ja eelarvele
7
Info on reaalajas kättesaadav: https://e-resident.gov.ee/.
8
Notarite Koja statistika kohaselt oli 2017. aasta ametitoimingute ja -teenuste koguarv 318 793.
2007. a loodi e-notari infosüsteem, mis kuulub Notarite Kojale. Kaugtõestamise
elektrooniliste võimaluste loomiseks tuleb välja töötada selle lisaarendused, mis said 85%
osas kaetud struktuuritoetuste taotlusvoorust “E-residentidele suunatud avalike teenuste
kaasajastamine”. Projekti kogumaksumus on 407 102 eurot, millest 61 065 eurot jääb Notarite
Koja kanda. Kuna omaosaluse näol on tegemist ühekordse kulutusega, mis moodustab umbes
5-6% Notarite Koja eelarvest, võib mõju ulatust pidada pigem väikeseks. Võttes arvesse kõiki
Eesti juriidilisi isikuid ning arvestades asjaolu, et nimetatud mõju avaldub üksnes Notarite
Kojale, on ka mõju sihtrühm väike.
Lisaks tekivad aga Notarite Kojale kaugtõestamise projekti ülevalhoidmisega seotud
püsikulud.
Eeldatavasti on vaja palgata juurde poole kohaga lisahaldur e-notari infosüsteemi
haldamiseks. Poole kohaga halduri kulu aastas on 19 032 eurot9, millele lisandub käibemaks.
Lisaks kaasneb projektiga püsikulu, mis seisneb välisesindustes asuva riistvara hooldamises ja
tehnilises toes. Välisministeeriumi hinnangul on riistvara hooldamise ja tehnilise toe püsikulu
aastas ühe välisesinduse kohta u 250 eurot. Kui lähtuda eeldusest, et kaugtõestamist hakatakse
võimaldama esialgu kokku viies välisesinduses, siis on aastane püsikulu kokku u 1250 eurot.
Kui kaugtõestamist hakataks võimaldama kõikides välisesindustes, siis oleks aastane püsikulu
kokku u 9500 eurot. Nimetatud riistvara püsikulu kaetakse samuti Notarite Koja eelarvest.
Selleks et vähendada muudatuse majanduslikku mõju Notarite Koja eelarvele, kehtestatakse
eeltoodud püsikulude katmiseks notari tasu seaduses kaugtõestamise vormis tehtud tehingute
kohta eraldi notari tasud, mis lisanduvad tavapärasele tehingu eest makstavale notari tasule.
Vastavalt eeltoodud prognoosile võiks tõestamistoimingute arv kaugtõestatud tehingute tõttu
suureneda aastas kuni 3770 toimingu võrra (lisaks väliseestlaste ettevõtjatega seotud osanike
ringi muudatused, mille kohta andmed puuduvad), kui kaasatud oleks kõik välisesindused
(Eestil on 38 füüsilist välisesindust).
Nendest arvutustest lähtuvalt tuleks iga digitaalselt tõestatud tehingu püsikulu
toimingupõhiseks katmiseks kehtestada 2-3 euro võrra suuremad notari tasud välisesindustes
paikneva riistvara hooldamiseks.
Lisahalduri püsikulu jagatuna toimingute arvuga teeb ühe toimingu kohta ligi 5 eurot
(lisahalduri püsikulu jagatuna maksimaalse kaugtõestamistoimingute arvuga aastas).
Kuna kaugtõestamise vormis tehtud toimingute täpset arvu on keeruline prognoosida, siis
selleks, et vältida olukorda, kus püsikulu tekib, kuid nõudlus kaugtõestamise järele on
väiksem kui algne prognoos, tuleks kaugtõestamise vormis tehtavate tehingute puhul sätestada
eraldi suurem notari tasu (u 15 eurot10). Arvestades teenusega kaasnevat mugavust
väliseestlaste ning e-residentide jaoks, ei saa 15 võrra kallimat notari tasu nende jaoks
ülemäära suureks pidada. Lisaks kaasneks Eestisse kohapeale tulemisega väliseestlastele ning
e-residentidele ka otsene kulu transpordi ja majutuse peale ning vähem oluline ei ole ka
ajakulu. Võimalik, et kaugtõestamise notari tasu suurus võib pärast teatud perioodi teenuse
käivitumisest vajada järelanalüüsi.
9
Notarite Kojalt saadud andmed.
10
Notarite Koja hinnangul võiksid neil tekkivate püsikulude katmiseks digitaalse tõestamise vormis tehtavate toimingute eest
makstavad tasud olla 15 euro võrra suuremad kui traditsioonilises vormis tehtavate toimingute eest.
Lisaks kaasnevad digitaalse tõestamise vormi loomisega Notarite Kojale käivitamiskulud11.
Käivitamiskulu seisneb digitaalseks tõestamiseks vajaliku riistvara soetamises.
Välisministeerium on katseprojekti käivitamiskulu suuruseks hinnanud u 4238,42 eurot12 koos
käibemaksuga (arvutite ja operatsioonisüsteemi soetamise kulu). Arvestades riistvara
soetamise maksumust ja Notarite Koja kogu eelarvet, moodustab see eelarvest alla 1%.
Arvestades eeltoodut, on mõju ulatus Notarite Koja eelarvele keskmine, kuna kaugtõestamise
lahenduse loomise kulu näol on tegemist kuluga, mis moodustab kuni 7% Notarite Koja
eelarvest. Mõju sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse kuluga. Samuti on väikesed
püsikulu mõju ulatus ja sagedus, kuna püsikulu kaetakse toimingupõhiselt notari tasude arvelt.
Ka sihtrühm on kõikide Notarite Koja eelarvet puudutavate mõjude puhul väike, kuna nagu
eespool märgitud, mõjutab muudatus ainult Notarite Koda. Kokkuvõttes on seega
väljapakutud lahenduse mõju väike.
6.1.2. Sihtrühm – e-residendid ja väliseestlased.
Mõju leibkondade toimetulekule ja majanduslikele otsustele
E-residentidele ja väliseestlastele, kes omavad digitaalset isikutunnistust, avaldab
kaugtõestamise vormi loomine positiivset mõju, vähendades teatud kohustuslike notariaalsete
toimingute tõestamisel aja- ning rahakulu. Pärast muudatust ei tule e-residentidel ja
väliseestlastel abiellumis- ja lahutamisavalduse, pärimisavalduse, pärandist loobumise
avalduse, osaühingu osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingute ning
volikirjade tõestamise ja kehtetuks tunnistamise korral tehingu tõestamiseks enam Eestisse
sõita. Kõiki eeltoodud tehinguid on muudatuse korral võimalik teha lähimas välisesinduses,
kus kaugtõestamist võimaldatakse. See kõik muudab notariteenuse e-residentide ja
väliseestlaste jaoks kättesaadavamaks ning mugavamaks. Samas ei ole kaugtõestamise vormi
kasutamine klientidele kohustuslik.
Praegu vajalike toimingutega kliendile kaasnevad kulud on eelkõige:
a) Rahaline kulu
Kaugtõestamist võiks maksimaalse välisesinduste kaasamisega vajada hinnanguliselt 3000
isikut aastas, kui võtta arvesse, et osa isikuid teevad aastas enam kui ühe toimingu. Lisaks ei
ole teada väliseestlastega seotud ettevõtjate tehtavate tehingute arv. Umbes pooltel juhtudel
kasutatakse volikirjaga esindajat. Rahaline kulu kaasneb eelkõige Eestisse reisimisega,
majutusega, tehingu tegemisega seotud notari tasudega, volikirjaga esindaja määramisega,
vajalike dokumentide Eestisse saatmisega jms-ga.
b) Ajaline kulu
Ajaline kulu tekib välisriigist Eestisse reisimisega, siin tehingu tegemisega ning tagasi
minekuga. Volikirja kasutamise puhul tekib ajakulu volikirja tõestamisega ja selle jaoks
vastavasse ametkonda kohale minekuga.
Kaugtõestamise finantsiliseks eesmärgiks on saavutada olukord, kus tehinguga seotud
kaudsed kulud kliendile on minimaalsed, st, et rahvusvahelise reisi kulud asenduksid kohaliku
11
Notarite Koja eestseisuses väljendas 2016. a augustikuus toimunud eestseisuse koosolekul nõusolekut käivitamiskulude
katmiseks.
12
Välisministeeriumi kontaktisiku saadetud kalkulatsioonid.
transpordi või väiksemate transpordikuludega ning väiksema ajakuluga. Lisaks on kliendil
samamoodi kui praegu otsesed tehingu tõestamisega seotud kulud – notari tasu ja riigilõiv.
Tehingu tõestamise eest tuleb kliendil tasuda notari tasu ja riigilõiv vastavalt notari tasu
seadusele olenevalt tehingu liigist ja tehingu väärtusest. Lisaks kehtestatakse kaugtõestamise
vormis tõestatavate tehingute puhul eraldi täiendav riigilõiv ja notari tasu. Välisministeeriumi
analüüsile tuginedes on lisanduva riigilõivu esialgne suurus 20 eurot ühe tehingu kohta (see
katab välisesindustele tekkiva muutuvkulu – elekter, personalikulu). Personalikulu puhul on
tegemist lisapersonali palkamise vajadusega sõltuvalt tehingute arvust. Võrreldes
traditsioonilise tõestamisega lisandub kaugtõestamise puhul notari tasu 15 eurot.
Arvestades eeltoodut, võib mõju ulatust pidada väikeseks, sest uue tõestamise alaliigi loomine
kohustuslikke muudatusi notariteenuse kasutamises kaasa ei too. Mõnede toimingute puhul
muutub sihtrühma soovi korral vaid notariaalse tõestamise formaalne pool. See muudab
notariteenuse kättesaadavamaks ja mugavamaks ehk muudatusega kaasneb pigem positiivne
mõju. Samas saab soovi korral alati kasutada seniseid traditsioonilisi võimalusi.
Kui võtta aluseks, et e-residendid ja väliseestlased teevad kaugtõestamisvõimaluse olemasolu
korral kokku rohkem tehinguid kui muidu ehk umbes 3770 notariaaltoimingut aastas (teada ei
ole väliseestlastega seotud ettevõtjate tehtavate tehingute arv), siis see moodustab 2017. aasta
ametitoimingute ja -teenuste koguarvust kõigest 1,2%. Lähtuvalt eeltoodust, on väliseestlaste
ja e-residentide kokkupuude kaugtõestamisega võrreldes Eesti elanikkonna kokkupuutega
traditsioonilise tõestamisega sellest veelgi ebaregulaarsem, juhuslikum ja harvem ehk mõju
avaldumise sagedus on väga väike, kuna kaugtõestamise kaudu saab teha üksnes teatud
tehinguid ja toiminguid. Digitaalset notariteenust vajaksid tuginedes eeltoodud
argumentatsioonile hinnanguliselt 3000 isikut aastas (teada ei ole väliseestlastega seotud
ettevõtjate arv). E-residentide ja väliseestlaste koguarvust 2018. aasta alguse seisuga, milleks
on u 157 000 isikut, moodustab see maksimaalselt 2,4%. Lähtuvalt eeltoodust on sihtrühma
suurus väike.
Seega eelnevat arvesse võttes kaasneb muudatusega e-residentide ja väliseestlaste jaoks küll
väike mõju, kuid kui mõju avaldub, siis eelkõige aja- ja rahakulu kokkuhoiuna. Tulenevalt
eespool märgitust on mõju küll väheoluline, kuid positiivne. Soovimatute kõrvalmõjude riski
ei kaasne, kuna traditsioonilisel viisil tehingu tegemise võimalus jääb edaspidi samuti alles.
Lisaks tuleb märkida, et mõju sõltub paljuski e-residentide arvust, kelle suurust on keeruline
täpselt prognoosida. Kaugtõestamise võimalust pakkuvate välisesinduste ning
kaugtõestatavate tehingute arvu suurenemisel võib suureneda isikute arv, kes taotlevad e-
residendi digi-ID-d.
6.1.3. Sihtrühm – välisesindused
Mõju riigiasutuste korraldusele
Nagu eespool märgitud, on tehingute usaldusväärsust ning turvalisust kaugtõestamise puhul
võimalik kõige kindlamalt tagada kaugtõestamise toimingu tegemisega Eesti välisesindustes.
Selleks on vaja välisesindustesse luua kaugtõestamise võimalused.
Eestil on kokku 84-s riigis välisesindus, kuid füüsiline välisesinduste arv on 38. Eestit
esindatakse paljudes riikides kas Eestist või mõnest teisest riigist. Näiteks Armeenias
esindatakse Eestit Gruusiast ja Islandil Norrast. Lähtuvalt eeltoodust on füüsiline esinduste
arv väiksem. Kaugtõestamise vormi rakendamise valmidus on praegu olemas 33
välisesindusel, kuid hindamaks teenuse vajalikkust ja projekti edukust, katsetatakse esialgu
kaugtõestamise teenust katseprojektina viies riigis asuvas välisesinduses, kus eelduslikult on
kaugtõestamise teenuse järele kõige suurem vajadus: London, Helsingi, Brüssel, New Delhi ja
Stockholm.
Kaugtõestamise välisesinduses võib jagada etappidesse, mis toovad välisesinduste jaoks kaasa
teatud töökorralduslikke muudatusi. Samas ei erine need ülesanded oluliselt teistest
konsulaarasutuse ülesannetest. Lisaks koostatakse välisesinduse personali jaoks juhendid,
mida ja kuidas välisesinduse personal kaugtõestamise toimingu käigus täpselt tegema ning
järgima peab. See peaks veelgi võimalikke tekkivaid kohanemisraskusi leevendama. Seega,
kuna planeeritava muudatusega ei tohiks eeldatavalt erilisi kohanemisraskusi kaasneda, on
mõju ulatus väike.
Võib eeldada, et välisesindustes ei hakata igapäevaselt kaugtõestamistehinguid tegema, kuid
teatud esindustes, kus väliseestlaste kogukond ja e-residentide arv on suurem, tuleb arvestada,
et see võib siiski hakata toimuma regulaarselt. Siiski ei tohiks kaugtõestamise teenus
välisesinduse tööd häirida, isegi kui kaugtõestamistehinguid hakatakse tegema regulaarselt,
sest see moodustab põhifunktsioonidega võrreldes väikese osa välisesinduse tegevusest.
Seega võib mõju avaldumise sageduse hinnata valdavalt väikeseks.
Kaugtõestamise võimalust rakendatakse esialgu viies välisesinduses (13%-s kõikidest
välisesindustest), kus on võimalik seda teha võimalikult väikeste lisakuludega ning kus
potentsiaalne nõudlus kaugtõestamise järele võiks olla kõige suurem. Alles seejärel, kui
kaugtõestamise vajalikkus ja toimivus leiab kinnitust, laieneb kaugtõestamise võimalus järk-
järgult teistesse välisesindustesse. Arvestades, et esialgu plaanitakse kaugtõestamise teenust
osutada vaid viies välisesinduses, on võrreldes välisesinduste koguarvuga mõjutatud
sihtrühma suurus keskmine.
Positiivse mõjuna võib näha seda, et edaspidi ei pea konsulid tegema enam neid
tõestamistoiminguid, millele kehtestatakse kaugtõestamise vorm. Seega läheb välisesinduste
olukord selles küsimuses kergemaks ja kokku saab hoida vastavatelt koolitustelt. Inimeste
jaoks muutub välisesindustes tõestamistoimingute tegemise võimalus tavapäraseks.
Ebasoovitava mõju riski ei ole, kuna ka juhul, kui kaugtõestamise teel tehtavate toimingute
soovijaid on prognoositavast märksa vähem, saab selle võimaluse ikkagi vähemalt viies
mainitud välisesinduses säilitada ning lisanduvad kulud kaetakse toimingupõhiselt
riigilõivuga. Tulenevalt eespool märgitust on mõju küll väheoluline, kuid positiivne.
E-residentide arvu ja sellest tulenevalt eri riikide esinduste erinevat koormust on praegu
keeruline prognoosida, seetõttu on võimalik, et teema võib vajada järelanalüüsi. Teatud
perioodi järel pärast katseprojekti käivitamist tuleks hinnata, milliste riikide välisesindustes
võiks sellise teenuse järele veel nõudlust olla (millistesse riikidesse võiks teenust veel
laiendada) ning kui palju täpselt mõjutab kaugtõestamise võimaluse pakkumine välisesinduste
koormust.
6.1.4. Sihtrühm – Välisministeerium (välisesinduste kaudu), riik ja riigi eelarve
Mõju riigiasutuste kuludele ja tuludele
Muudatusega kaasnevad järgnevad kulud:
käivitamiskulu (riistvara soetamine) – kaetakse Notarite Koja eelarvest;
püsikulu (arvutite hooldus ja tehniline tugi) – kaetakse Notarite Koja eelarvest ning
selle katmiseks kehtestatakse eraldi notari tasu;
muutuvkulu (tööjõud, elekter, personalikulu) – kaetakse riigilõivu arvelt, mis ühe
tehingu kohta on 20 eurot;
arenduskulu – Consuli programmi ja e-notari ühildamine, mis maksab u 2000 eurot13.
See kulu kaetakse Välisministeeriumi vahenditest.
Arvestades Välisministeeriumi eelarve suurust14 ja asjaolu, et ainuke kulu, mis tuleb
Välisministeeriumil endal kanda, on ühekordne summa 2000 eurot, siis on mõju ulatus ja
sagedus väike.
Kuivõrd muudatus mõjutab ainult Välisministeeriumi, siis on tegu väikese sihtrühmaga.
Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju.
Kaugtõestamise teenuse kulude puhul tuleb silmas pidada ka seda, et isikud, kes seda teenust
tarbivad, katavad enamiku selle kuludest, tasudes enne tehingu teostamist toimingule vastavat
riigilõivu ning notari tasu, mis on suurem kui traditsioonilises vormis tehtud tõestamistehingu
puhul tasutav notari tasu.
Riigieelarvesse hakkab aastas laekuma riigilõivuna tulu u 470 tehingu pealt 9400 eurot (470
tehingut aastas on minimaalne katseprojekti läbiviimise ajal viies välisesinduses, kus on
eelduslikult kõige suurem nõudlus selliste tehingute järgi). Tekkivad kulud kaetakse seega
riigilõivust ja täiendavat kulu ei kaasne.
6.1.5. Sihtrühm – alustavad ja olemasolevad ettevõtjad
Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele, sh konkurentsile ning turu toimimisele,
investeeringutele, innovatsioonile ja rahvusvahelistumisele
Distantsilt tehingute tegemise võimaldamine ja seeläbi tehingute tegemise lihtsustamine ja
käibekiiruse parandamine (digitaalses vormis dokumendisuhtlus) omab kahtlemata positiivset
mõju kuvandile Eestist kui heast, konkurentsivõimelisest ja innovaatilisest
ettevõtluskeskkonnast. Ettevõtluskeskkonna paranemine ja rahvusvahelistumine suurendab
välismaalaste motivatsiooni taotleda e-residentsust ja välismaiste ettevõtjate motivatsiooni
asutada Eestis äriühing, tuues siia oma investeeringuid.
Uute ettevõtjate turule lisandumine suurendab omakorda olemasolevate ettevõtjate tulubaasi –
lisaks notaritele saavad oma teenuseid pakkuda muud õigus- ja maksunõustajad, pangad,
raamatupidajad jne. E-residentsuse üks eesmärk ongi pakkuda Eesti ettevõtjatele uusi
ärivõimalusi ja suurendada kliendibaasi. Ettevõtjatele avab e-residentsuse kasutusele võtmine
lisanduvate klientide näol uusi võimalusi pakkuda oma digiteenuseid nii Eestis kui ka
rahvusvahelisel turul. See peaks lisaks andma võimaluse luua uudsed digiteenused ja andma
edaspidi konkurentsieelise. See edendab esiteks innovatsiooni uute toodete ja teenuste
väljatöötamise näol, et püsida nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt konkurentsis, teiseks
suurendab Eesti ettevõtjate rahvusvahelistumist, elavdab Eesti ettevõtjate ekspordi- ja
imporditegevust ning soodustab nii võimalike sissetulevate kui ka väljaminevate
13
Välisministeeriumi kontaktisiku saadetud kalkulatsioonid.
14
Näiteks oli Välisministeeriumi 2015. aasta eelarve kogukulude maht 61 982 253 eurot. - http://www.vm.ee/et/eelarved-ja-
aruanded
investeeringute osakaalu. Seega ei loo notariteenuste kasutamise tingimuste lihtsustamine
eeldusi äritegevuse suuremaks aktiivsuseks või mahukamate investeeringute tegemiseks
üksnes mõnes konkreetses ettevõtlussektoris, vaid see annab võimaluse kiiremaks arenguks
kõigis sektorites.
Otsene mõju on e-residentidele, nende asutatavatele ettevõtjatele ja notaritele. Nende
sihtrühmade suurust, mõju ulatust jms on hinnatud eelnevates punktides. Kaudselt on
mõjutatud muud ettevõtjad, kes saavad endale e-residentidest kliente, ja riik (majanduse
kasvades suurenevad ka riigieelarvesse laekuvad tulud). Kaudselt mõjutatud sihtrühmade
suurust ja mõju ulatust on praegu liiga keeruline prognoosida. Samas võib öelda, et
negatiivseid mõjusid ei kaasne. E-residentide arvu kasvu läbi avaneb küll kaudselt
mõjutatavatele sihtrühmadele uusi ettevõtlusvõimalusi, kuid kohustuslikke tegevusi ei kaasne
(nt pangad, raamatupidajad või digilahenduste pakkujad ei pea looma kliendisuhet e-
residentidega, küll aga võivad seda teha). Seega ei ole kõnealuse seadusemuudatusega seoses
otstarbekas lähemalt analüüsida laiemat mõju majandusele.
Varem on e-residentsuse majanduslikku kasu hinnatud isikut tõendavate dokumentide
seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.15
6.2. Kavandatav muudatus – notarite poolt digitaalallkirjade kinnitamine
Eelnõu kohaselt hakkavad notarid lisaks omakäelisele allkirjale kinnitama ka digitaalallkirja
6.2.1. Sihtrühm – notarid
Mõju majandusele – mõju töökorraldusele ja -koormusele
Muudatusega täpsustatakse notari võimalust kinnitada digitaalallkirja, mis teataval määral
muudab notarite (sihtrühmaks on 91 tegutsevat notarit) tööprotsesse, kuid millega
kohanemisel ei teki kindlasti raskusi.
Digitaalallkirja kinnitamine notari poolt ei too kaasa notarite töökorralduses muudatusi,
millega oleks raske kohaneda. Isiku allkirja kinnitamine on praegu üks tavalisemaid notarite
tööülesandeid. Nagu ka eespool märgitud, kasutavad notarid juba praegu erinevaid
infotehnoloogilisi lahendusi igapäevaselt. Notarid saavad juba praegu koostada digitaalseid
dokumente ning digitaalseid notariaalmärkeid (TõS § 38 lg 11, notariaadimäärustik § 9).
Samuti on võimalik teha (paber)ärakiri digitaalsest dokumendist (TõS § 41 lg 11).
Muudatusega üksnes täpsustatakse kehtivat regulatsiooni. Digitaalallkirja kinnitamine ei
tekita kohanemisraskusi ega vaja e-notari arendusi. Seega on muudatusega kaasneva mõju
ulatus väike.
Mõju töökoormusele on mõnevõrra keeruline prognoosida. Eelkõige saab järeldusi teha senise
statistika järgi, võttes aluseks Eesti elanikkonna ning senise allkirjade õigsuse kinnitamise
suhte.
15
Majanduslikku kasu on hinnatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. -
http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/954a096c-722d-4e9a-8000-
e292026f8156/Isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse,%20krediidiasutuste%20seaduse%20ning%20rahap
esu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u/
Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta alguses Eestis u 1 315 635 inimest. Notarite Koja
statistika kohaselt tehti 2017. aastal 21 783 allkirja ja allkirjanäidise õigsuse kinnitamise
toimingut. Seega võib öelda, et allkirja õigsuse kinnitamist vajab aastas maksimaalselt 1,7%
elanikkonnast. Allkirjade kinnitamise vajadus Eesti elanikkonna puhul eelduslikult ei kasva
ainuüksi sellepärast, et seda on võimalik teha digitaalselt (füüsiline kohaletulek võib aga
teatud juhtudel asenduda digitaalse toiminguga). Küll aga võib prognoosida, et e-residendid ja
väliseestlased hakkavad seda võimalust kasutama. 130 000 väliseestlase puhul võiks eelneva
arvutuskäigu põhjal lisanduvate toimingute arvuks prognoosida kuni 2200 toimingut aastas.
Välismaalastest e-residentide kohta sellise arvutuse tegemine on keerulisem, sest e-residentide
arv eelduslikult kasvab pidevalt (näiteks oli seisuga 07.02.2018 e-residentsuse ametliku
veebilehe andmetel e-residentsuse taotlejaid 27 069, seisuga 13.03.2018 aga juba 33 438),
kuid ei ole teada, kui palju. Seisuga 07.02.2018 on Eestil umbes 27 000 e-residenti. Võib
eeldada, et e-residentide puhul oleks digitaalallkirja kinnitamist vajavate klientide arv suurem
kui Eesti elanikkonna puhul, eriti kui seda on võimalik kombineerida e-apostilli ja
elektroonilise apostilliregistri teenusega. See tähendab eelneva arvutuskäigu põhjal aastal
2018 umbes 460 digitaalallkirja kinnitamist. Koguarv oleks seega 2660 lisanduvat toimingut
aastas.
2660 toimingut moodustavad 0,8% kõikidest traditsioonilistest tõestamistoimingutest.16 Eestis
on kokku 91 tegutsevat notarit, mis teeks ühe notari kohta tehtavate lisanduvate
digitaalallkirjade kinnitamise arvuks u 29, moodustades traditsiooniliste tõestamistega (kui
jagada traditsioonilise tõestamise koguarv kõikide notarite vahel võrdselt, siis puutub iga
notar kokku u 3500 toiminguga aastas) võrreldes kõikidest toimingutest vaid u 0,8%. Seega
võib mõju avaldumise sageduse hinnata väikeseks.
Nimetatud arvude juures tuleb silmas pidada, et tegelik mõjude avaldumine sõltub e-
residentide arvust ning eeltoodud arvutused on tehtud 2018. aastal teada olevate andmete
alusel. Nii teeks avalikult kasutatav elektrooniline apostilliregister võimalikuks digitaalselt
allkirjastatud dokumentide rahvusvahelise verifitseerimise. Näiteks on isik(ud) digitaalselt,
Eesti Vabariigi väljaantud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti kasutades
allkirjastanud volituse või lepingu, mida on vaja kasutada välismaal. See saadetakse Eesti
notarile, kes saab kinnitada, et tõepoolest see isik on dokumendi allkirjastanud, seejärel on
võimalik asjakohane dokument kui avalik dokument (elektrooniliselt) apostillida ning apostilli
kehtivust välismaistel ametiisikutel kontrollida mitmekeelsest apostilliregistrist. Eelkõige on
eesmärk, et välisriigi ametiisik saaks veenduda, et algne dokument on tõepoolest õige isiku
poolt (digi)allkirjastatud.
Muudatus puudutab kõiki notareid. Eestis on kokku 91 notarit. Arvestades aga kõikide vabade
õiguselukutsete esindajate koguarvu (pankrotihaldurid, kohtutäiturid, notarid,
patendivolinikud jne), milleks on u 2300, siis on mõjutatav sihtrühm väike.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et digitaalallkirja kinnitamise võimaluse loomisega notarite
töökoormus ega töökorraldus oluliselt ei muutu ning muudatusega ei kaasne olulist mõju. Iga
lisanduva toiminguga kaasneb notarile otsene sissetulek notari tasu näol. Tegemist on
tasakaalustava positiivse mõjuga. Soovimatute kõrvalmõjude riski ei kaasne.
6.2.2. Sihtrühm – e-residendid, väliseestlased ja Eesti elanikud
16
Notarite Koja statistika kohaselt oli 2017. aasta ametitoimingute ja -teenuste koguarv 318 793.
Mõju leibkondade toimetulekule, majanduslikele otsustele, ettevõtluskeskkonnale ja
ettevõtjate tegevusele
Digitaalallkirja kinnitamise võimalus muudab dokumendisuhtluse paberivabaks ning seega
mugavamaks, odavamaks ja kiiremaks. Negatiivseid mõjusid ei kaasne, alles jääb ka senine
paberdokumendi apostillimise vorm.
Mõju ulatus on väike, kuna ei ole vajalik sihtrühma kohustuslik ümberkohanemine. Kliendi
jaoks ei muutu sisuliselt midagi ja soovijad saavad endiselt kasutada paberdokumente. Mõju
avaldumise sagedus on väike, kuna vajadus allkirja kinnitamise järele on enamiku inimeste
puhul pigem ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna
eelmises punktis toodud arvutuste põhjal puutub kõnealuse teenusega kokku eeldatavalt alla
5% sihtrühmast. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju. Samuti puudub
soovimatute kõrvalmõjude risk.
6.3. Muudatustega kaasnevast halduskoormusest
Eeltoodud järelduste põhjal võib kokkuvõtvalt füüsiliste isikute ja ettevõtjate
halduskoormusele muudatustega kaasneva mõju hinnata positiivseks. Kavandatavate
muudatustega nende halduskoormus eelduslikult kahaneb (eriti e-residente ja väliseestlasi
silmas pidades), kuna näiteks traditsioonilises vormis tõestatava tehingu tegemise asemel
saavad välisriigis viibivad isikud valida kaugtõestamise. Loodetavasti leiavad kavandatavad
muudatused oodatud kasutust ning tulevikus on vajadus kaugtõestamise võimaluse
laiendamiseks ka teistesse Eesti riigi välisesindustesse.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega kaasneb riigile Välisministeeriumi kaudu 2000 euro suurune
ühekordne kulu Consuli programmi arendamisele. Välisesinduste kaugtõestamisega seotud
püsikulud kaetakse selle jaoks kehtestatud riigilõivuga. Rohkem kulusid riigile ei kaasne.
8. Rakendusaktid
Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja muuta justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23
„Notariaadimäärustik“ preambulit ning täiendada määrustikku kaugtõestamise korda
täpsustava paragrahviga. Lisaks on vaja kohandada olemasolevaid sätteid kaugtõestamise
võimaldamiseks.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 01.11.2019, kuna selleks ajaks valmivad IT-arendused, mille muudatused
tingivad.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile
ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile ning Registrite ja
Infosüsteemide Keskusele.