dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 28. märts 2018
Viit
1-12/783-1
Registreeritud
28. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
18. aprill 2018

Failid

  • 📎HTM-1292.bdoc820 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 28.03.2018 nr 8-1/18/1292-2 Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Riiklike haridusstipendiumide ja –preemiate määramise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpetajate Liit Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Eesti Logopeedide Liit SA Innove Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Vabariigi Valitsuse määruse „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Eelnõu eesmärgiks on sätestada riiklike haridusstipendiumite ja –preemiate määramise tingimused ja kord. Eesti kuulub hariduses maailma parimate sekka. McKinsey & Company uuris aastail 2006– 2007 erinevate riikide haridussüsteeme, selgitamaks välja, miks maailma parimad haridussüsteemid toimivad nii palju paremini kui teised ning miks mõned haridusreformid õnnestuvad erakordselt hästi, samas kui enamus ebaõnnestub. Nad jõudsid järeldusele, et ühegi riigi haridussüsteemi kvaliteet ei saa ületada tema õpetajate kvaliteeti.1 Eesti õpetajad on professionaalid, kuid uuringud näitavad, et õpetajad ei tunne end ühiskonnas väärtustatuna. OECD õppimise ja õpetamise uuring TALIS 2013 näitas, et vaid 14% õpetajatest tunneb, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud. Võrdlusena on Soomes vastav näitaja 59% ja Singapuris 68%.2 2016. aasta juunis TNS Emor poolt läbiviidud õpetajaameti atraktiivsuse ja kuvandi uuringu tulemused näitasid, et õpetajad ise on oma ameti väärtustatuse suhtes kõige kriitilisemad. Uuringu raportis tõdeti, et õpetaja amet on väärtuslik, kuid vähe väärtustatud amet.3 Kui keskendume õpetajatele, on meie õpilased edukad. Õpetajate identiteedi tugevdamisele, ameti maine tõusule ja ameti atraktiivsuse kasvule aitab kaasa riigi kõrgeimal tasemel tunnustuse jagamine õpetajatele ja teistele haridusvaldkonna töötajatele nii nagu seda tehakse sportlaste ning kultuuritöötajate puhul. Haridusvaldkonnas ei ole täna riiklikku aastapreemiat ja elutööpreemiat ette nähtud. Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Haridustöötajate Liidu ja sihtasutusega Innove on tunnustanud haridustöötajaid ning hariduse toetajaid aunimetusega 11 kategoorias (eelnevate aastate kategooriad on loetletud ministeeriumi kodulehel: https://www.hm.ee/et/gala ) ning seda on tehtud Aasta Õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“. Kõik laureaadid on valitud riikliku komisjoni poolt. Kandidaate on saanud esitada kõik kodanikud ja organisatsioonid, maakondlikud komisjonid on teinud esitatute seast oma valiku ning riiklik komisjon lõppvaliku. Laureaadid on saanud aunimetuse ilma preemiata. Haridusvaldkonna töötajate, sh õpetajaameti väärtustamiseks luuakse riiklikud preemiad. Iga- aastaselt antakse välja üks elutööpreemia ning kuni üheksa aastapreemiat (preemiate arv määratletakse konkursi väljakuulutamise käskkirjas). Elutööpreemia on valdkonna ülene ja kandidaatideks võib lisaks õpetajatele, õppejõududele esitada ka teisi haridusvaldkonna töötajaid. Kandidaate saavad esitada eraisikud, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud haridusalane tegevus. Elutööpreemia tarbeks töötatakse välja eraldi statuut ning valik kandidaatide seast toimub vastavalt koostatavale riiklikule hariduspreemiate korrale. 1 How the world´s best-performing schools come out on topp, 2007, McKinsey & Company http://mckinseyonsociety.com/downloads/reports/Education/Worlds_School_Systems_Final.pdf 2 Übius, Ü., Kalli, K., Loogma, K. ja Ümarik, M. (2014) Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused. Tallinn: SA Innove. Link uuringule: http://www.innove.ee/UserFiles/Uuringud/TALIS/TALIS2013_Eesti_raport.pdf 3 TNS Emor (2016). Õpetajaameti kuvand ja atraktiivsus 2016 uuringuaruanne. Tallinn: TNS Emor http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51771/opetajaameti_atraktiivsus_2016.pdf?sequence=7&isAllow ed=y 2018. aastal on kavandatud aastapreemiate määramine järgmiste kategooriate laureaatidele: 1. Aasta lasteaiaõpetaja, 2. Aasta klassiõpetaja, 3. Aasta klassijuhataja, 4. Aasta põhikooli aineõpetaja, 5. Aasta gümnaasiumiõpetaja, 6. Aasta kutseõppeasutuse õpetaja, 7. Aasta õppejõud, 8. Aasta tugispetsialist, 9. Aasta õppeasutuse juht. Kõikide kategooriate jaoks töötatakse välja statuudid ning valik kandidaatide seast toimub vastavalt koostatavale riiklikule hariduspreemiate korrale. Eelnevatest aastatest erinevalt: 1. tugispetsialistina käsitletakse logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ning psühholoogi; 2. teisi tugitöötajaid (karjäärispetsialist, HEV-koordinaator jt) on võimalik esitada kategoorias „Aasta hariduse sõber“; 3. kategooriate „Aasta hariduse sõber“ ja „Haridusasutuse aasta tegu“ laureaadid on olulised hariduselu toetajad ning elavdajad, neid tunnustatakse aunimetuse ja väiksemasummalise preemiaga. Preemiad antakse üle oktoobrikuus toimuval riiklikul haridustöötajate tunnustusüritusel (Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“). Preemiad antakse esmakordselt välja 2018. aastal ning nende suurusjärk oleks sarnane spordivaldkonna preemiatega ehk siis elutööpreemia 65 000 eurot ja aastapreemia 10 000 eurot. Haridusvaldkonna arengu stimuleerimiseks võib haridus- ja teadusminister määrata ka stipendiumeid, lähtudes riigi tasandil seatud hariduspoliitika eesmärkidest ja prioriteetsetest teemadest, kuulutades selleks välja konkursi. Stipendiumi eesmärk on võimaldada haridusvaldkonna töötajatel (alus-, üld- ja kutsehariduse valdkonnas) panustada hariduselu arendamisse tähtajaliselt, laiemalt kui nende amet võimaldab ja kohustab. Stipendium annaks õpetajale näiteks võimaluse kasutada vaba semestrit koostööks ülikooliga, enesetäiendamist välisriigis, tähtajalist tööd hariduspoliitika kujundamisel jne. Stipendiumi maksimaalne suurus, arv ja eraldamise põhimõtted jms sätestatakse haridusstipendiumide korras. Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik osakonna juhataja ülesannetes Kristi Mikiver (735 0280; [email protected]), üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson (735 0285; [email protected]) ja õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144; [email protected]). Määrus on kehtestatud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõike 2 alusel. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõike 1 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus riiklikke hariduspreemiaid silmapaistvate töösaavutuste eest ja valdkonna eest vastutav minister (haridus- ja teadusminister) riiklikke haridusstipendiume haridusvaldkonna arengu ergutamiseks. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse sätted jaotuvad kahte peatükki, millest esimene näeb ette riiklike haridusstipendiumide määramise tingimused ja korra ning teine riiklike hariduspreemiate määramise tingimused ja korra. Määruse esimeses paragrahvis korratakse üle seaduses juba nimetatud riikliku haridusstipendiumi määramise eesmärk – ergutada haridusvaldkonna arengut ehk toetada hariduspoliitika seisukohalt olulisi arendustegevusi. Lisaks sellele sätestatakse, et stipendium määratakse füüsilisele isikule. Seda, et stipendium on ette nähtud füüsilisele isikule määramiseks, on rõhutatud ka teiste analoogsete stipendiumite puhul (vt riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumite seadus; Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrus nr 305 „Riiklike spordistipendiumite ja –preemiate määramise tingimused ja kord“ jne). Määruse teises paragrahvis on reguleeritud haridusstipendiumi suuruse (rahalise mahuga), arvu ning prioriteetsete teemadega seonduvat – stipendiumi suurus ja stipendiumiperioodi prioriteetsed teemad määratakse igal aastal stipendiumi konkursi väljakuulutamise käskkirjas. Igal aastal määratakse kuni viis stipendiumit. Määruse kolmandas paragrahvis sätestatakse konkursi väljakuulutamisega seonduv. Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Teade konkursi väljakuulutamise ja konkursi tingimuste kohta avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. Seega on lõikes 2 sätestatud, kuidas toimub avalikkuse ning ühes sellega ka potentsiaalsete stipendiaatide teavitamine haridus- ja teadusministri käskkirjast. Määruse neljandas paragrahvis sätestatakse taotluste esitamisega seonduv. Taotlusi stipendiumi määramiseks võivad esitada Eesti koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses õpetaja ametikohal töötavad isikud (vt lõige 1). Taotlused esitatakse kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 15. oktoobriks (vt lõige 2). Seega on määratletud nii taotluse esitamiseks õigustatud isikud, kui ka taotluse esitamise viimane kuupäev (iga kalendriaasta kohta). Määruse viiendas paragrahvis sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamisega seonduv. Haridus- ja teadusminister moodustab konkursile esitatud taotluste läbivaatamiseks vastava hindamiskomisjoni ning kinnitab ka selle komisjoni töökorra. Määruse kuuendas paragrahvis sätestatakse haridusstipendiumite määramisega seonduv. Nagu Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõikes 1 juba rõhutatud on haridusstipendiumide määrajaks valdkonna eest vastutav minister, kelleks on haridus- ja teadusminister. Minister tugineb stipendiumite määramisel eelmises paragrahvis nimetatud hindamiskomisjoni ettepanekule. Stipendiumid määratakse üks kord aastas. Lõikes 2 on sätestatud see, mida haridusstipendiumi määramisel eelkõige aluseks võetakse. Selleks on kandidaadi arendusteema vastavus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt stipendiumiperioodiks määratud prioriteetsetele teemadele ja kandidaadi varasem töökäik ning kandidaadi valmisolek arendada enda kutsealast kompetentsi. Samuti võetakse arvesse kandidaadi vastavus riiklikult kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab stipendiumide saajad Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. Määruse seitsmendas paragrahvis sätestatakse konkursi luhtumisega seonduv. Konkurss loetakse luhtunuks, kui konkursil osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust või ükski taotlus ei vastanud esitatud nõuetele. Konkursi luhtumisel otsustab haridus- ja teadusminister uue konkursi korraldamise. Määruse kaheksandas paragrahvis on sätestatud riikliku hariduspreemia määramise eesmärk – väljapaistvate tööalaste saavutuste eest haridusvaldkonnas. Sarnaselt haridusstipendiumite määramisele rõhutatakse ka hariduspreemiate puhul, et preemia määratakse vaid füüsilisele isikule. Lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse vastavalt elutööpreemia ja aastapreemia määramise aluseid. Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti haridusse on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu senine töö ja ühiskondlik aktiivsus on olnud eeskujuks kaaskodanikele. Aastapreemia määratakse aga isikule silmapaistvate tööalaste saavutuste eest viimasel kolmel aastal. Määruse üheksandas paragrahvis on nimetatud hariduspreemiate liigid, arv ja suurus. Igal aastal määratakse üks elutööpreemia ning kuni üheksa aastapreemiat. Rahalise preemiaga (2018. aastal elutööpreemia – 65 000 eurot ning aastapreemia 10 000 eurot) kaasneb ka tunnistus. Määruse kümnendas paragrahvis sätestatakse hariduspreemiate konkursi väljakuulutamisega seonduv. Konkursi preemiate määramiseks kuulutab hariduspreemiate määramise aastal välja haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. Teade konkursi väljakuulutamise ning konkursi tingimuste kohta avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. Määruse ühekümnendas paragrahvis on sätestatud hariduspreemiate määramiseks ettepanekute esitamisega seonduv. Elutööpreemia kandidaadid esitatakse iga aasta 30. aprilliks Haridus- ja Teadusministeeriumile läbivaatamiseks (lõige 2). Seega on kuupäev ettepanekute esitamiseks määratud. Lõikest 1 tulenevalt võivad ettepanekuid elutööpreemia kandidaatide kohta teha ministeeriumid, kohaliku omavalitsuse üksused, eraisikud, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud haridusalane tegevus. Aastapreemia kandidaate saavad esitada kõik isikud ning organisatsioonid. Aastapreemia kandidaadid esitab hariduspreemiate komisjonile preemia saajate otsustamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt käskkirjaga moodustatud haridustöötajate tunnustamise üleriigiline komisjon. Määruse kaheteistkümnendas paragrahvis on sätestatud hariduspreemiate komisjoni pädevus. Komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister ehk haridus- ja teadusminister, kes ühtlasi on ka komisjoni esimeheks. Komisjoni pädevuses on talle esitatud ettepanekute läbiarutamine, kandidaatide materjalidega tutvumine ning preemiate määramise ettepanekute tegemine Vabariigi Valitusele. Minister kinnitab ka komisjoni koosseisu ja komisjoni töökorra. Määruse kolmeteistkümnendas paragrahvis on sätestatud regulatsioon preemiate määramise kohta. Preemiad (elutööpreemia ja aastapreemiad) määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri esildisel hariduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel. Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab preemiate saajad Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel pärast tunnustusürituse toimumist. Määruse neljateistkümnendas paragrahvis on sätestatud, et hariduspreemiad antakse üle riiklikul haridustöötajate tunnustusüritusel. Seni on olnud selliseks tunnustusürituseks iga aasta oktoobris korraldatav Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“. Määruse viieteistkümnendas paragrahvis on sätestatud üks rakendussäte, mis puudutab elutööpreemia kandidaatide esitamise tähtaega. 2018. aastal nähakse selleks ette 31. mai. Rakendussätte ettenägemise põhjus seisneb selles, et määruse vastuvõtmisel tekib suur ajasurve kõikidele osapooltele, kes on kandidaatide esitamise ja valimisega seotud (järgmiste aastate osas oleks see optimaalne ja mõistlik). III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita. IV Määruse mõjud Uus määrus ei too kaasa olulist mõju, kuna tegemist on korraldusliku iseloomuga õigusaktiga. V Määruse rakendamiseks seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrus on korraldusliku iseloomuga (näeb ette haridusstipendiumide ja –preemiate määramise tingimused ja korra), mille vastuvõtmisega ei suurene otseselt riigieelarve kulud. Küll aga suurendab neid otsus haridusstipendiume ja hariduspreemiad eraldama hakata, mille tõttu täiendati Eesti Vabariigi haridusseadust. Hariduspreemiate maksmisega 2018. aastal on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves (üldharidusosakonna vahendid) arvestatud. Kokku kulu ca 155 000 eurot. Edaspidi planeeritakse hariduspreemiateks makstavad rahalised vahendid selgemalt riigieelarvesse, sealhulgas tuuakse välja hariduspreemia suurus. Et haridusstipendiumide taotlemise viimane kuupäev on 15. oktoober 2018. a, siis 2018. aastal veel haridusstipendiume ei eraldata ning rahalisi vahendeid seetõttu 2018. aasta eelarvesse planeerida ei olnud vaja. Küll aga planeeritakse rahalised vahendid haridusstipendiumide maksmiseks 2019. aasta eelarvesse. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele ja Eesti Logopeedide Liidule, SA-le Innove. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler EELNÕU 15.03.2018 Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõike 2 alusel. 1. peatükk RIIKLIKE HARIDUSSTIPENDIUMIDE MÄÄRAMISE TINGIMUSED JA KORD § 1. Riiklik haridusstipendium Riiklikke haridusstipendiume (edaspidi stipendium) määratakse haridusvaldkonna arengu ergutamiseks. Stipendium määratakse füüsilisele isikule. § 2. Stipendiumide arv, suurus ja prioriteetsed teemad (1) Stipendiumi suurus ja stipendiumiperioodi prioriteetsed teemad määratakse igal aastal stipendiumi konkursi väljakuulutamise käskkirjas. (2) Igal aastal määratakse kuni viis stipendiumi. § 3. Konkursi väljakuulutamine (1) Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. (2) Teade konkursi väljakuulutamise ja konkursi tingimuste kohta avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. § 4. Taotluste esitamine stipendiumi määramiseks (1) Taotlusi stipendiumi määramiseks võivad esitada Eesti koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses õpetaja ametikohal töötavad isikud. (2) Taotlused esitatakse kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 15. oktoobriks. § 5. Hindamiskomisjoni moodustamine Konkursile esitatud taotluste läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister hindamiskomisjoni ja kinnitab selle töökorra. § 6. Stipendiumi määramine (1) Stipendiumid määrab valdkonna eest vastutav minister (edaspidi minister) üks kord aastas hindamiskomisjoni ettepanekule tuginedes. (2) Stipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige kandidaadi arendusteema vastavust stipendiumiperioodiks määratud prioriteetsetele teemadele, kandidaadi varasemat töökäiku, kandidaadi valmisolekut arendada enda kutsealast kompetentsi ja kandidaadi vastavust kvalifikatsiooninõuetele. (3) Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab stipendiumide saajad Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. § 7. Konkursi luhtumine Konkurss loetakse luhtunuks, kui konkursil osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust või ükski taotlus ei vastanud esitatud nõuetele. Konkursi luhtumisel otsustab haridus- ja teadusminister uue konkursi korraldamise. 2. peatükk RIIKLIKE HARIDUSPREEMIATE MÄÄRAMISE TINGIMUSED JA KORD § 8. Riiklik hariduspreemia (1) Riiklikke hariduspreemiaid (edaspidi preemia) määratakse väljapaistvate tööalaste saavutuste eest haridusvaldkonnas. Preemia määratakse füüsilisele isikule. (2) Elutööpreemia määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti haridusse on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu senine töö ja ühiskondlik aktiivsus on olnud eeskujuks kaaskodanikele. (3) Aastapreemia määratakse isikule silmapaistavate tööalaste saavutuste eest viimasel kolmel aastal. § 9. Preemiate liigid ja suurus (1) Igal aastal määratakse üks elutööpreemia suurusega 65 000 eurot. (2) Igal aastal määratakse kuni üheksa aastapreemiat suurusega 10 000 eurot. (3) Preemiaga kaasneb tunnistus. § 10. Konkursi väljakuulutamine (1) Konkursi preemiate määramiseks kuulutab hariduspreemiate määramise aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. (2) Teade konkursi väljakuulutamise ja tingimuste kohta avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. § 11. Ettepanekute esitamine preemia määramiseks (1) Ettepanekuid elutööpreemia kandidaatide kohta võivad teha füüsilised isikud, ministeeriumid, kohaliku omavalitsuse üksused ja teised juriidilised isikud, kelle põhikirjaline eesmärk on muu hulgas haridusalane tegevus. (2) Elutööpreemia kandidaadid esitatakse iga aasta 30. aprilliks Haridus- ja Teadusministeeriumile läbivaatamiseks. (3) Aastapreemia saajate kandidaadid esitab hariduspreemiate komisjonile arutamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt käskkirjaga moodustatud haridustöötajate tunnustamise üleriigiline komisjon. § 12. Hariduspreemiate komisjon (1) Hariduspreemiate määramise ettepanekuid arutab hariduspreemiate komisjon. (2) Komisjoni moodustab, selle koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister. Komisjoni esimees on valdkonna eest vastutav minister. (3) Komisjoni pädevuses on käesoleva määruse § 11 lõigetes 1 ja 3 nimetatud ettepanekute läbiarutamine, esitatud materjalidega tutvumine ning ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele preemiate määramiseks. § 13. Preemia määramine (1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri esildisel hariduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel. (2) Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab preemiate saajad Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. § 14. Preemiate üleandmine Preemiad antakse üle riiklikul haridustöötajate tunnustusüritusel. § 15. Elutööpreemia kandidaatide esitamine 2018. aastal 2018. aastal esitatakse elutööpreemia kandidaadid hiljemalt 31. maiks. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Heiki Loot riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0305 - Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a34ac440-ab61-425f-8584-8973c835f94a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a34ac440-ab61-425f-8584-8973c835f94a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel