Ministeeriumid 28.03.2018 nr 8-1/18/1292-2
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Riiklike haridusstipendiumide ja –preemiate määramise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu
ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Eripedagoogide Liit
Eesti Koolipsühholoogide Ühing
Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus
Eesti Logopeedide Liit
SA Innove
Indrek Kilk
735 0144
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Vabariigi Valitsuse määruse „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Eelnõu eesmärgiks on sätestada riiklike haridusstipendiumite ja –preemiate määramise
tingimused ja kord.
Eesti kuulub hariduses maailma parimate sekka. McKinsey & Company uuris aastail 2006–
2007 erinevate riikide haridussüsteeme, selgitamaks välja, miks maailma parimad
haridussüsteemid toimivad nii palju paremini kui teised ning miks mõned haridusreformid
õnnestuvad erakordselt hästi, samas kui enamus ebaõnnestub. Nad jõudsid järeldusele, et ühegi
riigi haridussüsteemi kvaliteet ei saa ületada tema õpetajate kvaliteeti.1 Eesti õpetajad on
professionaalid, kuid uuringud näitavad, et õpetajad ei tunne end ühiskonnas väärtustatuna.
OECD õppimise ja õpetamise uuring TALIS 2013 näitas, et vaid 14% õpetajatest tunneb, et
nende amet on ühiskonnas väärtustatud. Võrdlusena on Soomes vastav näitaja 59% ja
Singapuris 68%.2 2016. aasta juunis TNS Emor poolt läbiviidud õpetajaameti atraktiivsuse ja
kuvandi uuringu tulemused näitasid, et õpetajad ise on oma ameti väärtustatuse suhtes kõige
kriitilisemad. Uuringu raportis tõdeti, et õpetaja amet on väärtuslik, kuid vähe väärtustatud
amet.3 Kui keskendume õpetajatele, on meie õpilased edukad. Õpetajate identiteedi
tugevdamisele, ameti maine tõusule ja ameti atraktiivsuse kasvule aitab kaasa riigi kõrgeimal
tasemel tunnustuse jagamine õpetajatele ja teistele haridusvaldkonna töötajatele nii nagu seda
tehakse sportlaste ning kultuuritöötajate puhul.
Haridusvaldkonnas ei ole täna riiklikku aastapreemiat ja elutööpreemiat ette nähtud. Haridus-
ja Teadusministeerium koostöös Eesti Haridustöötajate Liidu ja sihtasutusega Innove on
tunnustanud haridustöötajaid ning hariduse toetajaid aunimetusega 11 kategoorias (eelnevate
aastate kategooriad on loetletud ministeeriumi kodulehel: https://www.hm.ee/et/gala ) ning
seda on tehtud Aasta Õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“. Kõik laureaadid on valitud riikliku
komisjoni poolt. Kandidaate on saanud esitada kõik kodanikud ja organisatsioonid,
maakondlikud komisjonid on teinud esitatute seast oma valiku ning riiklik komisjon lõppvaliku.
Laureaadid on saanud aunimetuse ilma preemiata.
Haridusvaldkonna töötajate, sh õpetajaameti väärtustamiseks luuakse riiklikud preemiad. Iga-
aastaselt antakse välja üks elutööpreemia ning kuni üheksa aastapreemiat (preemiate arv
määratletakse konkursi väljakuulutamise käskkirjas). Elutööpreemia on valdkonna ülene ja
kandidaatideks võib lisaks õpetajatele, õppejõududele esitada ka teisi haridusvaldkonna
töötajaid. Kandidaate saavad esitada eraisikud, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja
teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud haridusalane tegevus. Elutööpreemia
tarbeks töötatakse välja eraldi statuut ning valik kandidaatide seast toimub vastavalt
koostatavale riiklikule hariduspreemiate korrale.
1
How the world´s best-performing schools come out on topp, 2007, McKinsey & Company
http://mckinseyonsociety.com/downloads/reports/Education/Worlds_School_Systems_Final.pdf
2
Übius, Ü., Kalli, K., Loogma, K. ja Ümarik, M. (2014) Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD
rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused. Tallinn: SA Innove. Link uuringule:
http://www.innove.ee/UserFiles/Uuringud/TALIS/TALIS2013_Eesti_raport.pdf
3
TNS Emor (2016). Õpetajaameti kuvand ja atraktiivsus 2016 uuringuaruanne. Tallinn: TNS Emor
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51771/opetajaameti_atraktiivsus_2016.pdf?sequence=7&isAllow
ed=y
2018. aastal on kavandatud aastapreemiate määramine järgmiste kategooriate laureaatidele:
1. Aasta lasteaiaõpetaja,
2. Aasta klassiõpetaja,
3. Aasta klassijuhataja,
4. Aasta põhikooli aineõpetaja,
5. Aasta gümnaasiumiõpetaja,
6. Aasta kutseõppeasutuse õpetaja,
7. Aasta õppejõud,
8. Aasta tugispetsialist,
9. Aasta õppeasutuse juht.
Kõikide kategooriate jaoks töötatakse välja statuudid ning valik kandidaatide seast toimub
vastavalt koostatavale riiklikule hariduspreemiate korrale.
Eelnevatest aastatest erinevalt:
1. tugispetsialistina käsitletakse logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ning
psühholoogi;
2. teisi tugitöötajaid (karjäärispetsialist, HEV-koordinaator jt) on võimalik esitada
kategoorias „Aasta hariduse sõber“;
3. kategooriate „Aasta hariduse sõber“ ja „Haridusasutuse aasta tegu“ laureaadid on
olulised hariduselu toetajad ning elavdajad, neid tunnustatakse aunimetuse ja
väiksemasummalise preemiaga.
Preemiad antakse üle oktoobrikuus toimuval riiklikul haridustöötajate tunnustusüritusel (Aasta
Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“). Preemiad antakse esmakordselt välja 2018. aastal ning
nende suurusjärk oleks sarnane spordivaldkonna preemiatega ehk siis elutööpreemia 65 000
eurot ja aastapreemia 10 000 eurot.
Haridusvaldkonna arengu stimuleerimiseks võib haridus- ja teadusminister määrata ka
stipendiumeid, lähtudes riigi tasandil seatud hariduspoliitika eesmärkidest ja prioriteetsetest
teemadest, kuulutades selleks välja konkursi. Stipendiumi eesmärk on võimaldada
haridusvaldkonna töötajatel (alus-, üld- ja kutsehariduse valdkonnas) panustada hariduselu
arendamisse tähtajaliselt, laiemalt kui nende amet võimaldab ja kohustab. Stipendium annaks
õpetajale näiteks võimaluse kasutada vaba semestrit koostööks ülikooliga, enesetäiendamist
välisriigis, tähtajalist tööd hariduspoliitika kujundamisel jne. Stipendiumi maksimaalne suurus,
arv ja eraldamise põhimõtted jms sätestatakse haridusstipendiumide korras.
Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik
osakonna juhataja ülesannetes Kristi Mikiver (735 0280;
[email protected]),
üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson (735 0285;
[email protected]) ja
õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144;
[email protected]).
Määrus on kehtestatud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõike 2 alusel.
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõike 1 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus riiklikke
hariduspreemiaid silmapaistvate töösaavutuste eest ja valdkonna eest vastutav minister
(haridus- ja teadusminister) riiklikke haridusstipendiume haridusvaldkonna arengu
ergutamiseks.
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse
sätted jaotuvad kahte peatükki, millest esimene näeb ette riiklike haridusstipendiumide
määramise tingimused ja korra ning teine riiklike hariduspreemiate määramise tingimused ja
korra.
Määruse esimeses paragrahvis korratakse üle seaduses juba nimetatud riikliku
haridusstipendiumi määramise eesmärk – ergutada haridusvaldkonna arengut ehk toetada
hariduspoliitika seisukohalt olulisi arendustegevusi. Lisaks sellele sätestatakse, et stipendium
määratakse füüsilisele isikule. Seda, et stipendium on ette nähtud füüsilisele isikule
määramiseks, on rõhutatud ka teiste analoogsete stipendiumite puhul (vt riigi kultuuripreemiate
ja kultuuristipendiumite seadus; Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrus nr 305 „Riiklike
spordistipendiumite ja –preemiate määramise tingimused ja kord“ jne).
Määruse teises paragrahvis on reguleeritud haridusstipendiumi suuruse (rahalise mahuga), arvu
ning prioriteetsete teemadega seonduvat – stipendiumi suurus ja stipendiumiperioodi
prioriteetsed teemad määratakse igal aastal stipendiumi konkursi väljakuulutamise käskkirjas.
Igal aastal määratakse kuni viis stipendiumit.
Määruse kolmandas paragrahvis sätestatakse konkursi väljakuulutamisega seonduv. Konkursi
kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Teade konkursi
väljakuulutamise ja konkursi tingimuste kohta avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi
veebilehel. Seega on lõikes 2 sätestatud, kuidas toimub avalikkuse ning ühes sellega ka
potentsiaalsete stipendiaatide teavitamine haridus- ja teadusministri käskkirjast.
Määruse neljandas paragrahvis sätestatakse taotluste esitamisega seonduv. Taotlusi stipendiumi
määramiseks võivad esitada Eesti koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis ja
kutseõppeasutuses õpetaja ametikohal töötavad isikud (vt lõige 1). Taotlused esitatakse
kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 15. oktoobriks (vt lõige 2). Seega on
määratletud nii taotluse esitamiseks õigustatud isikud, kui ka taotluse esitamise viimane
kuupäev (iga kalendriaasta kohta).
Määruse viiendas paragrahvis sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamisega seonduv.
Haridus- ja teadusminister moodustab konkursile esitatud taotluste läbivaatamiseks vastava
hindamiskomisjoni ning kinnitab ka selle komisjoni töökorra.
Määruse kuuendas paragrahvis sätestatakse haridusstipendiumite määramisega seonduv. Nagu
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõikes 1 juba rõhutatud on haridusstipendiumide
määrajaks valdkonna eest vastutav minister, kelleks on haridus- ja teadusminister. Minister
tugineb stipendiumite määramisel eelmises paragrahvis nimetatud hindamiskomisjoni
ettepanekule. Stipendiumid määratakse üks kord aastas.
Lõikes 2 on sätestatud see, mida haridusstipendiumi määramisel eelkõige aluseks võetakse.
Selleks on kandidaadi arendusteema vastavus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt
stipendiumiperioodiks määratud prioriteetsetele teemadele ja kandidaadi varasem töökäik ning
kandidaadi valmisolek arendada enda kutsealast kompetentsi. Samuti võetakse arvesse
kandidaadi vastavus riiklikult kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab stipendiumide saajad Haridus- ja
Teadusministeeriumi veebilehel.
Määruse seitsmendas paragrahvis sätestatakse konkursi luhtumisega seonduv. Konkurss
loetakse luhtunuks, kui konkursil osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust või ükski taotlus ei
vastanud esitatud nõuetele. Konkursi luhtumisel otsustab haridus- ja teadusminister uue
konkursi korraldamise.
Määruse kaheksandas paragrahvis on sätestatud riikliku hariduspreemia määramise eesmärk –
väljapaistvate tööalaste saavutuste eest haridusvaldkonnas. Sarnaselt haridusstipendiumite
määramisele rõhutatakse ka hariduspreemiate puhul, et preemia määratakse vaid füüsilisele
isikule. Lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse vastavalt elutööpreemia ja aastapreemia määramise
aluseid. Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti haridusse on
pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu senine töö ja ühiskondlik aktiivsus on olnud
eeskujuks kaaskodanikele. Aastapreemia määratakse aga isikule silmapaistvate tööalaste
saavutuste eest viimasel kolmel aastal.
Määruse üheksandas paragrahvis on nimetatud hariduspreemiate liigid, arv ja suurus. Igal aastal
määratakse üks elutööpreemia ning kuni üheksa aastapreemiat. Rahalise preemiaga (2018.
aastal elutööpreemia – 65 000 eurot ning aastapreemia 10 000 eurot) kaasneb ka tunnistus.
Määruse kümnendas paragrahvis sätestatakse hariduspreemiate konkursi väljakuulutamisega
seonduv. Konkursi preemiate määramiseks kuulutab hariduspreemiate määramise aastal välja
haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. Teade konkursi väljakuulutamise ning konkursi
tingimuste kohta avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.
Määruse ühekümnendas paragrahvis on sätestatud hariduspreemiate määramiseks ettepanekute
esitamisega seonduv. Elutööpreemia kandidaadid esitatakse iga aasta 30. aprilliks Haridus- ja
Teadusministeeriumile läbivaatamiseks (lõige 2). Seega on kuupäev ettepanekute esitamiseks
määratud. Lõikest 1 tulenevalt võivad ettepanekuid elutööpreemia kandidaatide kohta teha
ministeeriumid, kohaliku omavalitsuse üksused, eraisikud, teised juriidilised isikud, kelle
põhikirjas on sätestatud haridusalane tegevus. Aastapreemia kandidaate saavad esitada kõik
isikud ning organisatsioonid. Aastapreemia kandidaadid esitab hariduspreemiate komisjonile
preemia saajate otsustamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt käskkirjaga moodustatud
haridustöötajate tunnustamise üleriigiline komisjon.
Määruse kaheteistkümnendas paragrahvis on sätestatud hariduspreemiate komisjoni pädevus.
Komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister ehk haridus- ja teadusminister, kes
ühtlasi on ka komisjoni esimeheks. Komisjoni pädevuses on talle esitatud ettepanekute
läbiarutamine, kandidaatide materjalidega tutvumine ning preemiate määramise ettepanekute
tegemine Vabariigi Valitusele. Minister kinnitab ka komisjoni koosseisu ja komisjoni töökorra.
Määruse kolmeteistkümnendas paragrahvis on sätestatud regulatsioon preemiate määramise
kohta. Preemiad (elutööpreemia ja aastapreemiad) määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja
teadusministri esildisel hariduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel.
Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab preemiate saajad Haridus- ja Teadusministeeriumi
veebilehel pärast tunnustusürituse toimumist.
Määruse neljateistkümnendas paragrahvis on sätestatud, et hariduspreemiad antakse üle
riiklikul haridustöötajate tunnustusüritusel. Seni on olnud selliseks tunnustusürituseks iga aasta
oktoobris korraldatav Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“.
Määruse viieteistkümnendas paragrahvis on sätestatud üks rakendussäte, mis puudutab
elutööpreemia kandidaatide esitamise tähtaega. 2018. aastal nähakse selleks ette 31. mai.
Rakendussätte ettenägemise põhjus seisneb selles, et määruse vastuvõtmisel tekib suur ajasurve
kõikidele osapooltele, kes on kandidaatide esitamise ja valimisega seotud (järgmiste aastate
osas oleks see optimaalne ja mõistlik).
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita.
IV Määruse mõjud
Uus määrus ei too kaasa olulist mõju, kuna tegemist on korraldusliku iseloomuga õigusaktiga.
V Määruse rakendamiseks seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määrus on korraldusliku iseloomuga (näeb ette haridusstipendiumide ja –preemiate määramise
tingimused ja korra), mille vastuvõtmisega ei suurene otseselt riigieelarve kulud. Küll aga
suurendab neid otsus haridusstipendiume ja hariduspreemiad eraldama hakata, mille tõttu
täiendati Eesti Vabariigi haridusseadust. Hariduspreemiate maksmisega 2018. aastal on
Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves (üldharidusosakonna vahendid) arvestatud. Kokku
kulu ca 155 000 eurot. Edaspidi planeeritakse hariduspreemiateks makstavad rahalised
vahendid selgemalt riigieelarvesse, sealhulgas tuuakse välja hariduspreemia suurus. Et
haridusstipendiumide taotlemise viimane kuupäev on 15. oktoober 2018. a, siis 2018. aastal
veel haridusstipendiume ei eraldata ning rahalisi vahendeid seetõttu 2018. aasta eelarvesse
planeerida ei olnud vaja. Küll aga planeeritakse rahalised vahendid haridusstipendiumide
maksmiseks 2019. aasta eelarvesse.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning saadetakse
arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti
Haridustöötajate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule,
Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele ja Eesti Logopeedide Liidule, SA-le Innove.
Mailis Reps
minister Tea Varrak
kantsler
EELNÕU
15.03.2018
Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõike 2 alusel.
1. peatükk
RIIKLIKE HARIDUSSTIPENDIUMIDE MÄÄRAMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 1. Riiklik haridusstipendium
Riiklikke haridusstipendiume (edaspidi stipendium) määratakse haridusvaldkonna arengu
ergutamiseks. Stipendium määratakse füüsilisele isikule.
§ 2. Stipendiumide arv, suurus ja prioriteetsed teemad
(1) Stipendiumi suurus ja stipendiumiperioodi prioriteetsed teemad määratakse igal aastal
stipendiumi konkursi väljakuulutamise käskkirjas.
(2) Igal aastal määratakse kuni viis stipendiumi.
§ 3. Konkursi väljakuulutamine
(1) Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(2) Teade konkursi väljakuulutamise ja konkursi tingimuste kohta avaldatakse Haridus- ja
Teadusministeeriumi veebilehel.
§ 4. Taotluste esitamine stipendiumi määramiseks
(1) Taotlusi stipendiumi määramiseks võivad esitada Eesti koolieelses lasteasutuses,
põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses õpetaja ametikohal töötavad isikud.
(2) Taotlused esitatakse kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 15. oktoobriks.
§ 5. Hindamiskomisjoni moodustamine
Konkursile esitatud taotluste läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister
hindamiskomisjoni ja kinnitab selle töökorra.
§ 6. Stipendiumi määramine
(1) Stipendiumid määrab valdkonna eest vastutav minister (edaspidi minister) üks kord aastas
hindamiskomisjoni ettepanekule tuginedes.
(2) Stipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige kandidaadi arendusteema vastavust
stipendiumiperioodiks määratud prioriteetsetele teemadele, kandidaadi varasemat töökäiku,
kandidaadi valmisolekut arendada enda kutsealast kompetentsi ja kandidaadi vastavust
kvalifikatsiooninõuetele.
(3) Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab stipendiumide saajad Haridus- ja
Teadusministeeriumi veebilehel.
§ 7. Konkursi luhtumine
Konkurss loetakse luhtunuks, kui konkursil osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust või ükski
taotlus ei vastanud esitatud nõuetele. Konkursi luhtumisel otsustab haridus- ja teadusminister
uue konkursi korraldamise.
2. peatükk
RIIKLIKE HARIDUSPREEMIATE MÄÄRAMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 8. Riiklik hariduspreemia
(1) Riiklikke hariduspreemiaid (edaspidi preemia) määratakse väljapaistvate tööalaste
saavutuste eest haridusvaldkonnas. Preemia määratakse füüsilisele isikule.
(2) Elutööpreemia määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti haridusse on pälvinud
avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu senine töö ja ühiskondlik aktiivsus on olnud eeskujuks
kaaskodanikele.
(3) Aastapreemia määratakse isikule silmapaistavate tööalaste saavutuste eest viimasel kolmel
aastal.
§ 9. Preemiate liigid ja suurus
(1) Igal aastal määratakse üks elutööpreemia suurusega 65 000 eurot.
(2) Igal aastal määratakse kuni üheksa aastapreemiat suurusega 10 000 eurot.
(3) Preemiaga kaasneb tunnistus.
§ 10. Konkursi väljakuulutamine
(1) Konkursi preemiate määramiseks kuulutab hariduspreemiate määramise aastal välja
haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(2) Teade konkursi väljakuulutamise ja tingimuste kohta avaldatakse Haridus- ja
Teadusministeeriumi veebilehel.
§ 11. Ettepanekute esitamine preemia määramiseks
(1) Ettepanekuid elutööpreemia kandidaatide kohta võivad teha füüsilised isikud,
ministeeriumid, kohaliku omavalitsuse üksused ja teised juriidilised isikud, kelle põhikirjaline
eesmärk on muu hulgas haridusalane tegevus.
(2) Elutööpreemia kandidaadid esitatakse iga aasta 30. aprilliks Haridus- ja
Teadusministeeriumile läbivaatamiseks.
(3) Aastapreemia saajate kandidaadid esitab hariduspreemiate komisjonile arutamiseks
valdkonna eest vastutava ministri poolt käskkirjaga moodustatud haridustöötajate tunnustamise
üleriigiline komisjon.
§ 12. Hariduspreemiate komisjon
(1) Hariduspreemiate määramise ettepanekuid arutab hariduspreemiate komisjon.
(2) Komisjoni moodustab, selle koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav
minister. Komisjoni esimees on valdkonna eest vastutav minister.
(3) Komisjoni pädevuses on käesoleva määruse § 11 lõigetes 1 ja 3 nimetatud ettepanekute
läbiarutamine, esitatud materjalidega tutvumine ning ettepaneku tegemine Vabariigi
Valitsusele preemiate määramiseks.
§ 13. Preemia määramine
(1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri esildisel
hariduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab preemiate saajad Haridus- ja
Teadusministeeriumi veebilehel.
§ 14. Preemiate üleandmine
Preemiad antakse üle riiklikul haridustöötajate tunnustusüritusel.
§ 15. Elutööpreemia kandidaatide esitamine 2018. aastal
2018. aastal esitatakse elutööpreemia kandidaadid hiljemalt 31. maiks.
Jüri Ratas
peaminister Mailis Reps
haridus- ja teadusminister Heiki Loot
riigisekretär
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0305 - Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a34ac440-ab61-425f-8584-8973c835f94a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a34ac440-ab61-425f-8584-8973c835f94a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main