dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 28. märts 2018
Viit
1-12/764-1
Registreeritud
28. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Mati Kaalep
Lahendamise tähtaeg
4. aprill 2018

Failid

  • 📎2-218-01332633 27.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc1031 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 27.03.2018 nr 2-2/18-0133/2633 Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamise ning Euroopa Liidu asukohapõhise tõkestuse määruse rakendamise ettepanek Austatud minister Esitame kooskõlastamisele Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel järelevalve sätete rakendamisega seonduvalt tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume koostada eelnõu kättesaamisest viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisad: - Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu; - Seletuskiri Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri juurde; - Ühendameti põhimääruse eelnõu Alar Kiilmaa 6256406 [email protected] Valge 3 / 11413 Tallinn / 5841 7444 / [email protected] / www.ojk.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 05.03.2018 Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel järelevalve sätete rakendamisega seonduvalt tarbijakaitseseaduse muutmise seadus § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 10 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 3) seadust täiendatakse §-ga 10513 järgmises sõnastuses: „§ 10513. Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamise korraldamine (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev Tarbijakaitseamet ühendatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga alates 2019. aasta 1. jaanuarist. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb majandus- ja taristuminister. Ühendatud asutus nimetatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks. (2) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Tarbijakaitseamet või Tehnilise Järelevalve Amet, loetakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (3) 2019. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse sisseviimiseni sõnad „Tarbijakaitseamet“, ja „Tehnilise Järelevalve Amet“ asendatuks sõnaga „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 2. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 3. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 4. Biotsiidiseaduse muutmine Biotsiidiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 5. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine 1 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 6. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 7. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikes 2 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Ametile“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile“. § 8. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmine E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 9. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 921 lõikes 1 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Ametilt“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt“; 2) paragrahvi 93 lõikes 4 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 10. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 11. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 12. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 13. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine 2 Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 14. Geograafilise tähise kaitse seaduse muutmine Geograafilise tähise kaitse seaduse § 49 punktis 1 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 15. Hasartmänguseaduse muutmine Hasartmänguseaduse § 30 lõikes 2 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 16. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine Infoühiskonna teenuse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 17. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 18. Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine Kaubandusliku meresõidu seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 19. Kaubandustegevuse seaduse muutmine Kaubandustegevuse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 20. Kemikaaliseaduse muutmine Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes; 2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 21. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 55 lõikes 3 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. 3 § 22. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 29 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 23. Lastekaitseseaduse muutmine Lastekaitseseaduse § 38 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 24. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 25. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes; 2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 26. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 27. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine Mahepõllumajanduse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 28. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 29. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 30. Muinsuskaitseseaduse muutmine Muinsuskaitseseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. 4 § 31. Mõõteseaduse muutmine Mõõteseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 32. Pakendiseaduse muutmine Pakendiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 33. Rahvatervise seaduse muutmine Rahvatervise seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 34. Raudteeseaduse muutmine Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes; 2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 35. Reklaamiseaduse muutmine Reklaamiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 36. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 37. Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 38. Seadme ohutuse seaduse muutmine Seadme ohutuse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. 5 § 39. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 130 punktis 3 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 40. Tarbijakaitseseaduse muutmine Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes; 2) seaduse § 61 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/302 rakendamise ning teostab järelevalvet määruse nõuete täitmise üle.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses: „§ 701. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2018/302 kehtestatud nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/302 artiklites 3–5 kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“. § 41. Toiduseaduse muutmine Toiduseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 42. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduse tekstis tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 43. Tubakaseaduse muutmine Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 6 2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 44. Tuleohutuse seaduse muutmine Tuleohutuse seaduse § 38 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 45. Turismiseaduse muutmine Turismiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 46. Tööstusheite seaduse muutmine Tööstusheite seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 47. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 25 lõikes 3 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 48. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 64 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 49. Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 50. Veeseaduse muutmine Veeseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. § 51. Väetiseseaduse muutmine Väetiseseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 52. Väärismetalltoodete seaduse muutmine Väärismetalltoodete seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 53. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 7 1) paragrahvi 52 lõikes 4 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 2) paragrahvi 52 lõikes 12 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. § 54. Ühistranspordiseaduse muutmine Ühistranspordiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes. Juhul kui ilmneb, et ametite nimetus on mõnes seaduses jäänud muutmata, siis loetakse õigeks käesolevas eelnõus nimetatud ühendameti uus nimetus ja tehniline parandus viiakse sisse esimesel võimalusel. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 8 06.03.2018 Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel järelevalve sätete rakendamisega seonduvalt tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga tehakse kaks muudatust: 1. viiakse sisse muudatused 53-s seaduses seoses Tarbijakaitseameti ühendamisel Tehnilise Järelevalve Ametiga ja 2. kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/302, 28. veebruar 2018, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ1 (edaspidi geobloki määrus) nõutud järelevalvesätted. 1.1.Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on vaja viia sisse muudatused 53 seaduses. Ühinevateks asutusteks on Tarbijakaitseamet ning Tehnilise Järelevalve Amet, sh Tarbijakaitseamet, koos kõigi talle antud ülesannete ja vastutusega, ühendatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga. Kuna eelnõuga muudetakse ka Põhiseaduse §-s 104 nimetatud seadusi (Vabariigi Valitsuse seadus ning kohtumenetlust puudutavad kriminaalmenetluse seadustik ning väärteomenetluse seadustik), siis vajab käesolev eelnõu Riigikogus vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Ametid ühendatakse 2019. aasta 1. jaanuarist. Selle saavutamiseks tuleb käesolev seadus vastu võtta hiljemalt 2018. aasta novembris. Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule ühinemisega seonduvad tegevused – eelarvega seotud küsimused, muudetakse, täiendatakse ning parandatakse ühendava ameti – Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärust, koosseisu ja organisatsiooni struktuuri. Viiakse sisse muudatused muudetavate seaduste alusel antud õigusaktides. Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Tarbijakaitseamet või Tehnilise Järelevalve Amet, loetakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Ametite ühendamise laiem taust on määratletud käimasoleva riigi- ja haldusreformi üldisemates põhimõtetes. Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamise eesmärk on dubleerimise vähendamine ning nimetatud ametite pakutavate avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. 1 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018R0302 Ametite ühendamise kohase analüüsi viis käesoleval aastal läbi rahvusvaheline audiitor- ja konsultatsioonibüroo Price WaterhouseCoopers. 1.2.Geobloki määruses nõutud järelevalvesätete kehtestamine Geobloki määrus nõuab liikmesriikidelt tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate õigusnormide kehtestamist määruse sätete rikkumise eest. Sobivaimaks õigusaktiks nende eesmärkide saavutamiseks on tarbijakaitseseadus, sest nimetatud seadus on peamine Tarbijakaitseameti (uue nimega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) tegevuse õiguslik alus. Määruse kohaldamisala hõlmab ka olukordasid, kus lõpptarbijaks on ettevõtja. Tarbijakaitseamet on seni teostanud järelevalvet eelkõige ettevõtja ja tarbija vaheliste lepinguliste suhete üle. Hoolimata sellest on oluline, et nii tarbijast kui ka ettevõtjast kliendi suhtes teostab järelevalvet üks ja sama asutus (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet), tagades ühtse järelevalve praktika. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus on kavandatud jõustuma 2018. a märtsis ning selles sätestatud kliendi päritolu- ja asukohapõhised diskrimineerimiskeelud kohalduvad üheksa kuud pärast määruse jõustumist. Seega kaob geoblokeering kaupade ja teenuste piiriüleselt müügilt osaliselt 2018. a detsembriks. Nimelt, autoriõigusega kaitstud sisu (sealhulgas online muusikalt, e-raamatutelt, tarkvaralt ja arvutimängudelt) hõlmamist määruse kohaldamisalasse kaalutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt uuesti 2 aasta jooksul pärast määruse jõustumist. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna juhataja Alar Kiilmaa (tel 625 6406, e-post [email protected]), sama osakonna kaubanduse ja teenuste talituse juhataja Madis Ehastu (tel 6397256, e-post [email protected]) ja peaspetsialist Christman Roos (tel 639 7654, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel 625 6351, e post: [email protected]). Keeletoimetuse on eelnõule teinud juhtkonna referent – keeletoimetaja Kristiane Liivoja ( tel 625 6370, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu 2.1. Muudatused seoses valitsusasutuste ühendamisega Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet on mõlemad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala asutused. Tarbijakaitseameti ühendamisel Tehnilise Järelevalve Ametiga, viiakse ühendasutusse üle kõik Tarbijakaitseameti ülesanded. Kehtima jäävad kõik tänased Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanded. Tarbijakaitseameti ühendamine Tehnilise Järelevalve Ametiga ei too klientide ega ametite vaates kaasa muudatusi ametite põhifunktsioonides. 2.2. Ühendatava asutuse, Tarbijakaitseameti, funktsioonid lühidalt Riikliku järelevalve teostamine: Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet tarbijaturul müüdavate toodete ja teenuste üle, kontrollides nende ohutust ja kvaliteeti, nende kohta esitatavat teavet ning reklaami- ja turundusvõtteid üldisemalt. Järelevalve teostamise raames läbiviidavad põhilised tegevused on järgnevad:  turujärelevalvelised tegevused (tooteohutus; üldkaubandus, e-kaubandus, turism, elektrooniline side ja energia, finantsteenused);  haldusmenetluse läbiviimine;  väärteomenetluse läbiviimine;  õigusloome ja kohtumenetlus;  juhendite ja juhendmaterjalide koostamine;  kontrollid, katsed, kontrolltehingud;  selgitustaotlustele vastamine. Nõustamisteenuse osutamine: Keskmiselt laekub aastas Tarbijakaitseametile kokku enam kui 35 000 pöördumist (kaebused, teabenõuded, järelpärimised, tähelepanu juhtimised seadusrikkumistele, kaebuste komisjoni pöördumised) lahenduste leidmiseks. Tarbijavaidluste komisjoni sekretariaaditeenuse osutamine: Tarbijakaitseameti juures tegutseb eraldiseisev Tarbijavaidluste komisjon, mille sekretariaat tegeleb vaidluste eelmenetluse etapiga. Tarbijavaidluste lahendamise menetluse protsess tuleneb õigusaktist ning selle raames läbiviidavad olulisemad tegevused on:  tarbija esitatud avalduse menetlusse võtmine;  tarbija kirjalik teavitamine avalduse menetlusse võtmisest;  tarbija esitatud avalduse koopia edastamine kauplejale, kes annab kirjaliku vastuse;  kaupleja kirjaliku vastuse koopia saatmine avalduse esitanud tarbijale;  vajadusel lisatõendite pärimine ja poolte lepitamine;  pädeva järelevalveasutuse hinnangu edastamine vaidlevatele pooltele;  menetluse lõpetamine või lahendamisele suunamine Tarbijavaidluste komisjoni istungile. Tarbijate ja kauplejate teadlikkuse suurendamine on samuti ameti üks põhiprotsesse, mis sisaldab nii operatiivteavitusi kui ka ettevõtja- ja tarbijahariduse edendamist. Ameti kohustus on avalikkuse teavitamine võimalikust majanduskahjust, mida ühe või teise ettevõtja käitumine võib põhjustada. 2.3. Ühendaja asutuse, Tehnilise Järelevalve Ameti, funktsioonid lühidalt Riikliku järelevalve teostamine. Tehnilise Järelevalve Ameti eesmärk on tagada turule lastavate toodete ohutus. Ohutusalast järelevalvet teostatakse järgnevates valdkondades: elektripaigaldised ja -tööd, ohtlikud kemikaalid, küttegaasi seadmed ja paigaldised, liftid ja köisteed, masinad, surveseadmed, kaevandamised ja lõhketööd, pürotehnika, ehitised ja ehitustegevus, sealhulgas raudteeveerem ja – liiklus. Turujärelevalvet korraldatakse iga- aastase tööplaani alusel, mille koostamisel on arvesse võetud ametile saabunud kaebusi, varasemate aastate laboratoorsete katsete tulemusi, laekunud teavet ohtlike toodete kohta, ühisprojektide tulemusi ning turujärelevalve seniste inspekteerimiste tulemusi. Nõustamine tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes. Tehnilise Järelevalve Amet nõustab nii ettevõtteid kui eraisikuid, selgitades õigusruumi, koostades juhendeid, jagades vajalikku teavet veebi vahendusel ning vastates päringutele ja küsimustele. Lubade väljastamine ja kehtivuse lõpetamine. Loa menetluste protsess tuleneb vastavatest seadustest ning sellega tegelevad nii elektroonilise side, transpordi kui tööstusohutuse osakondade spetsialistid. Ennetustöö. Kuivõrd amet ei ole teavitusele fokusseeritud, toimub ennetustöö peamiselt kitsamate sihtgruppide põhiselt ning ei ole reeglina suunatud laiemale üldsusele. Raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline planeerimine. Sideteenuste valdkonnas reguleerib Tehnilise Järelevalve Amet raadiosageduste kasutamist Eestis ning sätestab nõuded sideteenuste osutamiseks vajalike numbrite osas. Väljunditeks on Eesti raadiosagedusplaan ja Eesti numeratsiooniplaan. Elektroonilise side turu regulatsioon. Tehnilise Järelevalve Amet teostab elektroonilise side valdkonna spetsiifiliste turgude analüüsi, kehtestades turuspetsiifilisi kohustusi ning teostades järelevalvet, väljastades lubasid, lahendades vaidlusi ning kogudes teavet Eesti elektroonilise side turgude arengute kohta. Tururegulatsioon on ettevaatav ning selle väljundiks on kohustused telekommunikatsiooni operaatorite hindadele, sidumise ja infrastruktuuri kasutamise osas. Rail Baltic. Rail Baltic raudtee arendusprojektis on seni peamine koordinaator olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. TEN-T (The Trans-European Transport Nerwork) rahastusotsuse kohaselt on käimasoleva Rail Baltic planeerimise projekti toetuse saajaks Tehnilise Järelevalve Amet. Seega on seni läbi viidud TEN-T eelarvest rahastatavaid tegevusi/töid (näiteks trassi maakonna teemaplaneeringud, keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), eel-projekteerimine, kommunikatsiooniteenus) hankinud Tehnilise Järelevalve Amet ja täitnud otseselt ka tellija funktsiooni. Tehnilise Järelevalve Amet vastutab protsessis tegevuste eest, mis on oma olemuselt riiklikud (näiteks ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine, arheoloogiliste uuringute korraldamine jms.) ning mis ei tekita õiguslikku konflikti Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku ohutusasutuse rolliga. Kuna Tehnilise Järelevalve Amet on raudteerajatiste puhul nii lubade väljastaja kui kontrollorgan, siis ei saa ta raudteerajatiste projekteerimisel ja ehitamisel samaaegselt täita ka arendaja/tellija rolli. Tehnilise Järelevalve Ameti funktsioonide hulka ei kuulu riigile või riigi äriühingule kuuluva infrastruktuuri valdamine ega majandamine. Kui Rail Baltic tegevused jõuavad planeerimise ja eelprojekteerimise faasis lõpusirgele ning tehnilise projekteerimise faasi algusesse, on otstarbekas Rail Baltic Estonia vastutusala suurendada. See tähendab seni Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu korraldatud tegevuste järkjärgulist üle võtmist Rail Baltic Estonia poolt. See välistab muuhulgas vastuolu seadusest ja põhimäärusest tulenevate Tehnilise Järelevalve Ameti funktsioonide (järelevalve, kontroll, ohutus jms) ja Rail Baltic projekti arendamise vahel. Tehnilise Järelevalve Ameti roll projekti osapoolena ja ekspertorganisatsioonina jääb kindlasti alles. Struktuurivahendite rakendusüksus. Tehnilise Järelevalve Ameti rakendusüksus rakendab perioodil 2014-2020 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna "Jätkusuutlik transport“ Ühtekuuluvusfondi meetmeid „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ ja „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine“ järgmiste tegevuste elluviimist: - maanteelõikude rekonstrueerimine või uuendamine; - uute maanteelõikude ehitamine; - lennujaama rekonstrueerimine; - jäämurde teenuse osutamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimine; - raudteelõikude rekonstrueerimine või uuendamine; - statsionaarsete läbivalgustus-seadmete soetamine; - keskkonnasõbralike ja vähese CO2 heitega transpordi-süsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine, parendamine, rekonstrueerimine või ehitamine. 2.4. Eesti varasem praktika asutuste ühinemisest Eesti praktikast saab asutuste ühinemise positiivsete näidetena tuua varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuulunud asutuste – Energiaturu Inspektsiooni, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Raudteeinspektsiooni ja Sideameti ning Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamised. Veel saab ühinemise positiivsete näidetena tuua 2001. aastal finantssektori asutuste ühinemise, mille tulemusel liideti Pangainspektsioon, Kindlustusinspektsioon, ja Väärtpaberiinspektsioon ühtseks Finantsinspektsiooniks ning Maksuameti ja Tolliameti ühinemise 2004. aastal Maksu- ja Tolliametiks. Hilisematest ühendamistest tasub välja tuua ka Politsei- ja Piirivalveameti ühendamise. Kõikide eelnimetatud ühendamiste puhul on eesmärgiks olnud funktsioonide ühtlustamine, efektiivsuse ja tõhususe kasv ning tegevuste sünergia. Nimetatud ühinemised võib lugeda igati edukaks. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil olemas väärtuslik kogemus erinevate organisatsioonide ühinemisest Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi ühendamisega seonduvalt. 2.5.Teiste riikide praktika valdkondlike ülesannete jaotamisel Euroopa Liidu liikmesriikide praktika põhjal ei saa välja tuua ühte ainuõiget ja universaalset mudelit. Asutuste ülesehitused ja funktsioonide jaotumine sõltub erinevatest teguritest ning lähtub otseselt riigi vajadustest, avaliku halduse traditsioonidest, otstarbekusest ning ressursside optimaalsest kasutamisest. Euroopa Liidu tasemel ei ole ühtegi vastuväidet, et väikestes liikmesriikides ei võiks Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelelvalve Ametite funktsioonid olla koondatud ühe asutuse pädevusse. 2.6.Ühinemise sisu ja põhjused Ametite ühendamise otsusele on eelnenud ühendamise analüüs, mille on läbi viinud rahvusvaheline audiitor- ja konsultatsioonibüroo Price WaterhouseCoopers. Analüüsi läbiviija on tuvastanud, et loodavas ühendametis avanevad võimalikud sünergiad peamiselt efektiivsemast riikliku järelevalve planeerimisest ja korraldamisest ning ressursi paindlikumas rakendamisest. Ametite ühendamise avardab potentsiaali saavutada teisi eesmärke nagu tööprotsesside ühtlustamine ja parendamine, teenuste kvaliteedi kasv, halduskoormuse vähenemine sihtrühmadele ja piiratud ressursside paindlikum kasutamine. Kuigi põhiprotsessi osas ei too liitmine iseeneses kaasa kohest ressursisäästu, loob see head eeldused tulevikus mõnevõrra leevendada kulude jätkuvat kasvusurvet läbi võimalike sünergiate või tsentraliseeritavate valdkondade efektiivsuse tõusu. Kasud ametite liitmisest:  Tööprotsesside ühtlustumine o Riikliku järelevalve teostamine, sealhulgas planeerimine ning haldus- ja väärteomenetlus. Järelevalvet teostatakse kummaski asutuses sarnase raamistiku alusel - mõlemad ametid koostavad riskianalüüsi ja ohuprognoosi, mille alusel selgitatakse välja eelseisva perioodi prioriteetsed valdkonnad. Ühtlasi viivad asutused läbi haldus- ja väärteomenetlusi. Järelevalve teostamisel esineb kattuvaid valdkondi (pürotehnilised tooted, elektri- ja elektroonikaseadmed, ehitus, masinad, legaalmetroloogia, raudtee ja reisijavedu, telekommunikatsioon, meedia), mille raames teostatakse järelevalvet samade kontrollobjektide üle. Küll aga viiakse järelevalvet läbi erinevate õigusaktide alusel, mistõttu kontrollitavad nõuded on erinevad. Loodavas ühendametis avanevad võimalikud sünergiad peamiselt efektiivsemast järelevalve planeerimisest ning korraldamisest. Ekspertteadmiste eripära jääb, kuid suund võetakse ametnike universaalsemaks muutumise poole, s.t järjest suuremas ulatuses peab saama võimalikuks ressursi paindlik rakendamine. o Nõustamine, päringud ja teavitustöö Kummalegi ametile laekuvad pöördumised nii eraisikutelt kui ettevõtjatelt, kuid pöördumiste maht on Tarbijakaitseameti puhul kümnetes kordades suurem võrreldes Tehnilise Järelevalve Ametiga. Ennetus on samuti üks tegevusi, mis kuulub kummagi ametipõhifunktsioonide sekka. Põhilised erisused seonduvad teavitustöö mahu ja sihtgruppide valikuga (suunatud kitsa sihtgrupi informeerimine versus laiapõhjaline kogu tarbijaid hõlmav teavitus). Kuivõrd ametite teavitustöö käib järelevalvega käsikäes, tuleneb asutuste ühendamisel loodav sünergia teavitustöö mõistes paljuski just kattuvates valdkondades korraldatava ennetustegevuse pinnalt ning põhineb nii ressursside paindlikumal kasutusel kui parimate praktikate jagamisel. Pöördumistele vastamise (nõustamine ja päringud) puhul tekivad peamised sünergiad kirjalike pöördumiste eelselekteerimisest ja kiirmenetlusest, aga ka senisega võrreldes efektiivsemast suhtlusest erineva kompetentsiga inimeste vahel (puudub vajadus tekkivate küsimuste korral teise riigiasutuse poole pöördumiseks – konsulteerimine on kiirem ja vahetum).  Tugifunktsioonide osutamise killustatuse vähendamine Tarbijakaitseametis ning Tehnilise Järelevalve Ametis teostatavad tugifunktsioonid valdavas osas kattuvad – finantsarvestus, varahaldus, asjaajamine, hankekorraldus, õigusnõustamine ja avalikud suhted. Kuna mõlemad organisatsioonid on väikesed, siis on vähestel tugifunktsioonidel täiskohaga tööjõuvajadus – sellest tulenevalt on suur osa tänaseid tugifunktsioone killustatud ja üks isik täidab tihti mitmeid erinevaid funktsioone. Ametite ühendamisel oleks võimalik tegevusi paremini korraldada ning võimaldada tugifunktsiooni täitval töötajal keskenduda pigem ühele tegevusvaldkonnale. Ressursside paindlikkus - suuremad võimalused inimressursi suunamisel ja paranenud palgavõimalused. Täna on ametite eelarvevõimalused end ammendanud, vabatahtlik voolavus on kõrge, puuduvad vahendid konkurentsivõimelise palga tagamiseks ja erinevate eelnõudega lisandunud lisaülesannete täitmiseks vajaliku personali värbamiseks. Samuti annab ühendamine võimaluse adresseerida ametite organisatsioonistruktuuride tänaseid kitsaskohti,  Ühendava ameti nimetus Arvestades asjaolu, et Tarbijakaitseameti ühendamisel Tehnilise Järelevalve Ametiga jääb loodav amet täitma kõiki seni kahel ametil lasuvaid põhifunktsioone, on mõistlik liita ka ametite nimetused ning nimetada ühendamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks. 2.7.Ühinemisega kaasnevad muudatused õigusaktides Eelnõuga muudetakse asutuste ühinemisest tulenevalt 53 seadust. Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, milles muudetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala koosseisu Tarbijakaitseameti ühendamisega Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisu. Peamised muudatused ülejäänud seadustes on seniste asutuste nimede asendamine uute asutuste nimedega. Sellised muudatused tehakse alkoholiseaduses, atmosfääriõhu kaitse seaduses, biotsiidiseaduses, Eesti Rahvusringhäälingu seaduses, ehitusseadustikus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses, E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses, elektrituruseaduses, elektroonilise side seaduses, energiamajanduse korralduse seaduses, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses, geograafilise tähise kaitse seaduses, hasartmänguseaduses, infoühiskonna teenuse seaduses, jäätmeseaduses, kaubandusliku meresõidu seaduses, kaubandustegevuse seaduses, kemikaaliseaduses, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses, lastekaitseseaduses, lennundusseaduses, lõhkematerjaliseaduses, maapõueseaduses, mahepõllumajanduse seaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, meediateenuste seaduses, muinsuskaitseseaduses, mõõteseaduses, pakendiseaduses, rahvatervise seaduses, raudteeseaduses, reklaamiseaduses, riigilõivuseaduses, sadamaseaduses seadme ohutuse seaduses, taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tarbijakaitseseaduses, toiduseaduse, toote nõuetele vastavuse seaduse, tubakaseaduse, tuleohutuse seaduse, turismiseaduses, tööstusheite seaduses töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, vedelkütuse erimärgistamise seaduses, vedelkütuse seaduses, veeseaduses, väetiseseaduses, väärismetalltoodete seaduses, väärteomenetluse seadustikus ja ühistranspordiseaduses. Juhul kui ilmneb, et ametite nimetus on mõnes seaduses jäänud muutmata, siis loetakse õigeks käesolevas eelnõus nimetatud ühendameti uus nimetus ja tehniline parandus viiakse sisse esimesel võimalusel. 3. Muudatused seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/302 rakendamisega 3.1. Määruse sisu ja eelnev menetlus 5. mail 2015. a vastu võetud Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu strateegia (COM(2015) 192)2 sisaldab mitmeid algatusi e-kaubanduse elavdamiseks Euroopa Liidus (edaspidi EL) ning tarbijatele ja ettevõtetele parema piiriülese juurdepääsu tagamiseks interneti teel 2 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52015DC0192 (kättesaadav seisuga 28.02.2018). vahendatavatele kaupadele ja teenustele. Põhjendamatu asukohapõhise tõkestamise (nn geoblokeering) kui tarbijate valikuvõimalusi piirava ja siseturu toimimist killustava tegevuse kaotamist näeb ette ka 28. oktoobril 2015. a vastu võetud Euroopa Liidu ühtse turu strateegia (COM (2015) 550).3 Vabariigi Valitsuse seisukohad määruse ettepaneku suhtes kiideti heaks 14. juuli 2016. a istungil. Eelnõu menetlemise ning kolmepoolsete (Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel) läbirääkimiste käigus määruse sisu selles osas ei muutunud, mille suhtes valitsuse seisukohad heaks kiideti. Kolmepoolne kokkulepe saavutati 20. novembri 2017. a triloogil, mis kinnitati nõukogu poolt 29. novembri alaliste esindajate komitees ning kiideti heaks ka Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitse komisjoni 4. detsembri istungil 2017. a. Euroopa Parlamendi 8. veebruari 2018. a Täiskogu istungil toimunud hääletusel võeti esialgne kokkulepe vastu. Määruse eesmärgiks on tagada, et kliente ei diskrimineeritaks hindade ega müügi- või maksetingimuste poolest nende elu- või asukoha tõttu kui nad soovivad osta tooteid või teenuseid teisest ELi liikmesriigist. Algatus hõlmab teenuste direktiivis (2006/123/EÜ)4 ja suurel määral ka e-kaubanduse direktiivis (2000/31/EÜ)5 käsitletud teenuseid, seahulgas kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt, elektrooniliselt pakutavaid teenuseid. Selleks, et vältida ebaproportsionaalset koormust ettevõtjatele, ei kehtesta määrus kohustust tarnida kaupa kõikjale ELis ja riiklikku käibemaksukünnist mitte ületavad väikeettevõtted on teatavatest sätetest vabastatud. Määrusega ei kaasne kauplejatele piiriülene tarnekohustus ning säilib ka lepinguvabaduse üldpõhimõte. Määrus on vajalik, sest vaatamata teenuste direktiiviga (artikkel 20 lg 2) ette nähtud diskrimineerimiskeelule tõkestatakse endiselt klientide juurdepääsu kaupadele või teenustele, või rakendatakse erinevaid müügitingimusi. Otsekohalduv määrus keelab sellised praktikad ning see põhimõte laieneb ka kaupade müügile, välja arvatud juhul, kui piirangud on objektiivselt põhjendatud, näiteks käibemaksu erisuste või teatud avaliku huvi korral. Seega kaob geoblokeering kaupade ja teenuste piiriüleselt müügilt osaliselt 2018. aasta detsembris, autoriõigusega kaitstud sisult (sealhulgas online muusikalt, e-raamatutelt, tarkvaralt ja arvutimängudelt) loodetavasti 2020. aasta lõpuks. 3.2.Määrusega kaasnevad muudatused tarbijakaitseseaduses Eelnõu §-ga 40 lisatakse tarbijakaitseseadusesse kaks uut paragrahvi. Punktides 2 ja 3 sätestatakse geoblokeeringu määrust puudutavad rakendussätted. Sätted arvestavad kõnealuste ametite ühendamist ning on sellega kooskõlas. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse tarbijakaitseseaduse paragrahvi 61 lõikega 11, millega määratakse asukohapõhiste tõkendite määruse täitmise tagamise ja sellest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalvet teostavaks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Seda nõuab määruse artikkel 7, mille kohaselt „iga liikmesriik määrab organi või organid, kes vastutavad kõnealuse määruse piisava ja tulemusliku täitmise tagamise eest“. Ühtlasi nõuab 3 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52015DC0550 (kättesaadav seisuga 28.02.2018). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul. määruse artikkel 8, et „iga liikmesriik määrab organi või organid, kes vastutavad tarbijatele praktilise abi osutamise eest tarbija ja kaupleja vahel määruse kohaldamisest tekkinud vaidluse korral“. Seejuures võib tekkida olukord, kus avalduse esitajaks on tarbijaks mitteolev isik (füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb ettevõtjana), kelle määrusest tulenevaid õigusi rikutakse. Sellises olukorras peaks amet tuvastama, kas tegemist on teisest EL riigist pärit ettevõtjate juurdepääsu üldtingimusi piirava meetmega või mõjutab see üldist tarbijaskonda. Kui tegemist on ettevõtjate vahelise piirava müügitingimusega, puudub ametil kohustus seda menetleda. Sellisel juhul on ettevõtjal võimalus kohtusse pöörduda. Seevastu, kui avalduse määruse tingimuste rikkumisest on teinud küll ettevõtja, kuid rikkumine mõjutab laia tarbijaskonda, tuleks alustada sobivat järelevalvemenetlust või väärteomenetlust. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse tarbijakaitseseadust paragrahviga 701, millega sätestatakse karistussätted määruses kehtestatud nõuete rikkumise eest. Määruse artikkel 7 lg 2 eeldab, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate meetmete kohta ning tagavad nende rakendamise. Kehtestatud meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kuivõrd määrus eeldab muuhulgas hoiatavate meetmete kehtestamist, siis on vajalik sätestada väärteokoosseisud. Maksimaalne karistusmäär 32 000 eurot, kui teo on toime pannud juriidiline isik, on samaväärne ebaausa kauplemisvõtte kasutamise eest määratava karistusega. Trahvimäära võib pidada piisavalt hoiatavaks, et ennetada kauplejate määrusega vastuolus olevat kauplemispraktikat. On siiski oluline, et menetlusasutus kaaluks lisaks rikkumise tõsidusele ka seda, millise suurusega ettevõte määruse vastu eksib. Kuna asukohapõhise tõkestamise määrus kohaldub ainuüksi piiriülestele olukordadele, kus kõik tehingu olulised elemendid seonduvad rohkem kui ühe liikmesriigiga, tuleks tarbijaid puudutavate küsimuste puhul kasutada tarbijakaitse koostöö (CPC) võrgustikku6. See tähendab, et Eestis tuvastatud rikkumisega seotud informatsioon ja soovitud meetmed edastatakse selle riigi järelevalveasutusele, kus ettevõte on registreeritud, ning selle riigi vastav järelevalveasutus peaks seal rakendama selles riigis ettenähtud järelevalvemeetmed. Vastutusega seotud paragrahvi 701 lisamisega puudub vajadus paragrahvi 75 (menetlus) muutmiseks, kuivõrd selle lõige määrab §-des 70−74 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. Samuti puudub vajadus tarbijakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete muutmiseks või täiendamiseks, kuna korrakaitseseaduse §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud erimeetmed katavad määruse täitmise tagamiseks ja järelevalveks vajalikud õigused. Määruse artiklis 6 on sätestatud, et kokkulepped, mis sisaldavad passiivse müügi piiranguid, millega kaasneks käesoleva määruse artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud keeldude rikkumine, on automaatselt tühised. Määrusega soovitakse tagada, et selle sätete järgimisest ei ole võimalik lepinguliste vahenditega kõrvale hoiduda. 6 Tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö tõhustamiseks on kaasajastatud ka vastavat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2394, mida kohaldatakse alates 17. jaanuarist 2020 (vt http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017R2394) Tehingu tühisus on tehingu kehtetuse kõige raskem vorm, see kehtib igaühe suhtes ja vastu. Tühised tehingud on kehtetud teostamise momendist peale ning ei nõua „aktiivset käitumist“.7 Analoogia korras sätestab näiteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 85 lg 1, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Vaidlused selliste tehingute üle lahendatakse tsiviilkohtus, kuivõrd tehingu tühisuse tuvastamise pädevus lasub kohtul. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on rakendussättega määratud asukohapõhiste tõkendite määruse üle järelevalvet teostavaks asutuseks, võib tekkida olukord, kus klient pöördub ameti poole seoses diskrimineeriva juurdepääsutingimusega, mis tuleneb juriidiliste isikute vahel sõlmitud passiivset müüki piiravast kokkuleppest. Juriidiliste isikute vahel sõlmitud passiivset müüki piiravad kokkulepped omavad olemuslikult mõju klientidele, sealhulgas tarbijatele. Vajab rõhutamist, et ka pärast kahe ameti liitumist ei sekku amet kahe juriidilise isiku vahelistesse lepingulistesse suhetesse. Pelgalt ettevõtjatevahelise lepingu sätete tühisuse tuvastamine on Konkurentsiameti ja kohtu pädevuses. On oluline esile tuua, et kõnealune määrus ja eriti kaupade või teenuste kättesaadavust käsitlevad sätted ei tohi mõjutada kokkuleppeid, mis piiravad aktiivset müüki komisjoni määruse (EL) nr 330/20108 tähenduses. Kokkuleppeid, millega nähakse kauplejatele ette kohustus mitte sõlmida passiivse müügi tehinguid teatavate klientidega või kliendirühmadega teatud territooriumidel, peetakse üldiselt konkurentsi piiravaks ja neid ei saa üldjuhul vabastada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelust. Kõnealuste kokkulepete asjaomased tingimused peaks seetõttu olema automaatselt tühised, kui nad kohustavad kauplejat rikkuma keeldusid, mis on määruses kehtestatud juurdepääsu kohta kasutajaliidesele, kaupadele ja teenustele ning maksetele. See puudutab näiteks lepingulisi piiranguid, millega keelatakse kauplejal vastata üksikklientide omaalgatuslikele taotlustele kaupade müügiks ilma tarneta, väljaspool kauplejale lepinguga eraldatud territooriumit, kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha tõttu. 4. Eelnõu vastavus EL õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide riigiasutuste ülesehitust ja nende tegevuste korraldamist, see on liikmesriigi ainupädevuses. Tarbijakaitseseaduses tehtavad rakenduslikud muudatused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/302. 5. Seaduse mõjud 5.1.Ühinemisega kaasnevad mõjud Ametite ühinemisega seoses ei kavandata riigilõivude suurendamist, tasuliste teenuste sisseviimist uues asutuses, sunniraha määrade ega trahvide suurendamist. Ühinemise eesmärgiks ei ole otsene kulude kokkuhoid ning tulude suurenemine. Eesmärk on saavutada suurem sünergia ja efektiivsus sisutegevustes. Ühinemisest tulenev kulusünergia väljendub asutuste haldus- ja tugifunktsioonide ühendamisest tulenevates optimeeritud tööjõukuludes ja dubleerivate tegevuste vähendamises ehk summaarselt tugiteenuste kulu suhtena kogu tööjõukuludesse väheneb. Samuti seoses efektiivsema järelevalvetegevusega paraneb pikas 7 A. Avi. Tühine tehing. Magistritöö, juhendaja P. Varul. Tartu 2004, lk 25–26. 8 Komisjoni 20. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 330/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT L 102, 23.4.2010, lk 1). perspektiivis ameti põhiprotsesside kulusünergia, vabanevat ressurssi on võimalik kasutada uuel asutusel tegevuste mahu ja tulemuslikkuse suurendamiseks. Vabanev ressurss suunatakse ülesannete täitmiseks uuele ametile ja töötajate konkurentsivõimelise palga saavutamiseks. Samuti langeb ära vajadus pidada ülal, hooldada ning arendada kahte järelevalve infosüsteemi, mis omakorda tekitab kokkuhoiu tulevikus infosüsteemide arendamise ja hoolduse kuludelt. Säästu on oodata ka ameti autopargi ümberkorralduse tulemusena, millele lisandub ühekordne sõidukite müügist saadav tulu. Lisaks on pikemas perspektiivis ühe asutuse eelarve kasvuvajadused väiksemad, kui see oleks kahe erineva asutuse puhul. Ühendameti liitmisega kaasnevad pikaajalised kulutused seonduvad asutuse täieliku kolimisega uude asukohta. Ühendamet ei mahu kummalegi täna asutuste kasutuses olevale pinnale. Tehnilise Järelevalve Ametile kuuluva hoone juurdeehitusele on võetud hinnapakkumine, kuid see on osutunud kalliks. Alternatiividena on võetud uue võimaliku pinna üürihinnapakkumised Riigi Kinnisvara AS-lt ja eraturult. Majanduslikult soodsaimale üüripinnale kolimine vajab täiendavaid iga-aastaseid lisavahendeid, mille katteallikaid käsitletakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lisataotluse alusel 2019-2022 riigi eelarvestrateegia koostamise käigus. Täiendav rahavajadus on tingitud tulenevalt Tehnilise Järelevalve Ameti paiknemisest oma hoones, mille tänaseks kuluks on arvestatud vaid hoone kasutamisega kaasnevad kommunaaltasud arvesse võtmata hoone iga-aastast amortisatsioonikulu. Lisaks kaasnevad täiendavad ühekordsed kolimistega seotud kulutused (nt kontorite ja IT süsteemide kolimise kulu, amortiseerunud IT tehnika asendamine) ja Riigi Kinnisvara ASi nõue Tarbijakaitseameti Pronksi 12 hoones tähtajalise üürilepingu varasema lõpetamisega seotud jooksvate kulude katmiseks, mille täpne suurus on läbirääkimiste käigus selgitamisel. Tarbijakaitseameti tänasele üüripinnale ühendatava ameti kõik töötajad ära ei mahu. Nimetatud ühekordsete kulude rahastamist käsitletakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lisataotluse alusel 2019-2022 riigi eelarvestrateegia koostamise käigus. Uuele üüripinnale üleminekul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil valmidus tänane Tehnilise Järelevalve Ameti hoone (Sõle 23a, Tallinn) üle anda Riigi Kinnisvara AS- le. Kolimisega on seotud ka ametite IT süsteemide (dokumendihaldussüsteemid, järelevalvesüsteemid) liitmise ühekordne kulu, milleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotleb Euroopa Liidu vahendeid. Lisaks tuleb uuendada ühendava asutuse sümboolikat mis rahastatakse ühendameti eelarvest. 5.2.Geobloki määruse jõustumisega kaasnevad mõjud 5.2.1. Määrusega kaasnevad kasud tarbijatele Euroopa komisjoni digitaalmajanduse tulemustabeli9 andmetel ostsid e-kaubanduse vahendusel kaupu või teenuseid 30% eesti internetikasutajatest. See näitaja on üle Eesti keskmise. Euroopa komisjoni pimeostude uuringu kohaselt õnnestus tarbijatel piiriülesed ostud sooritada vaid 37% juhtudest. Uuringu tulemused liikmesriigiti kättesaadavad ei ole, mistõttu oleme sunnitud eeldama, et EL-i keskmine kehtib ka Eesti puhul. Kui geobloki 9 https://digital-agenda-data.eu/charts/country-profiles-the-relative-position-against-all-other-european- countries#chart={"indicator-group":"ecommerce","ref-area":"EE","time-period":"2017"} ( määrus rakendub tulemuslikult, siis võib eeldada, et määrusel on vahetu positiivne mõju u 100000 Eesti tarbijale. Kuna määrus kauplejat kaupa tarnima ei kohusta, siis eeldatavasti on suurim mõju teenuste ostmisel. Ühtlasi on just teenuste puhul geoblokeering kõige levinum: komisjoni uuringu kohaselt on kõige rohkem tõkkeid turismi ja meelelahutusteenuste puhul. Kokkuvõttes saab üldistada, et määruse jõustumisel paraneb Eesti tarbijate ligipääs suuremale hulgale teenustele ja kaupadele. Suurem valik tähendab teoreetiliselt rohkem konkurentsi ja suurem konkurents võimaldab tarbijatel ostudelt rohkem kokku hoida. 5.2.2. Määruse täitmise tagamisega seotud mõjud riigiasutustele Esialgse hinnangu kohaselt vajab määruse täitmise tagamise ning järelevalve ülesande teostamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis täitmist üks täistööajaga ametikoht (eelarvega 32 000 € aastas alates 2019. aastast). Ametikoha ülesandeks on menetleda avaldusi nii Eestist kui välisriigist, kuivõrd geobloki määrus kohaldub piiriülesele müügitegevusele. Ametnikul tuleb juhtumite menetlemisel teha koostööd teiste Euroopa Liidu riikide vastavate ametitega tarbijakaitse koostöö võrgustiku kaudu – seda nii kohalike tarbijate huvide kaitsmisel välisriigi ettevõtjate suhtes kui välisriigi tarbijate huvide kaitsmisel kohalike ettevõtjate suhtes. Lisaks sellele tuleb lähtuvalt ohuhinnangust teostada pistelist järelevalvet Eestis tegutsevate veebipoodide suhtes. 5.2.3. Määrusest tulenevate kohustuste täitmisega seotud mõjud ettevõtjatele Määrusest tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud ettevõtjatele ei ole üheselt selged ega määratletavad. Need on otseses sõltuvuses ettevõtjate äriotsuste ning turundusplaaniga. Mõjutatud ettevõtjateks on peamiselt need, kelle põhi- ja kõrvaltegevuseks on EMTAK 47911 (jaemüük posti või interneti teel). Äriregistris on selle tegevusalaga registreeritud ca 3000 ettevõtet. Aastane juurdekasv on ca 400 ettevõtet ning kadu ca 100, seega keskmise kasvuga umbes 300 ettevõtet aastas. Sellele lisanduvad jaekaubanduse ettevõtted, kes ei ole vastavat tegevusala märkinud ei põhi- ega kõrvaltegevuseks, kuid ometi teostavad kaupade või teenuste müüki ka interneti teel. Eesti E-kaubanduse Liidu hinnangul on seega Eestis kokku kuni 6000 ettevõtet, nendest ca 10% kauplevad igapäevaselt interneti teel. Eksperthinnangul võivad määrusest tulenevalt olla sunnitud muutma oma senist müügipraktikat alla 100 ettevõtte. Määruse nõuetega kooskõlla viimine on ühekordne tegevus ning ei ole hinnanguliselt suur kulu. See puudutab näiteks automaatse suunamise ümberseadistamist, et tagatud oleks kliendi eelnev nõusolek ning võimalus tagasi pöörduda algsele veebilehele. Samuti tuleks ümber seadistada sellised ligipääsusätted, mis eeldavad kliendilt kindlat päritolu või isikukoodi. Ettevõtjate tagasiside põhjal ei toimu maksevahendi väljastamiskoha põhist eristamist, mistõttu vastuolu määrusega reeglina puudub. Ettevõtjate vahelistest lepingutest tulenevad sätted, mis reguleerivad passiivse müügi tingimusi, küll esineb, kuid nende muutmisega seotud kulud sõltuvad sätete sisust. 6. Seaduse rakendamiseks vajalikud muudatused teistes õigusaktides Lisaks muudatustele seadustes, tehakse vastavad muudatused ka muudetavate seaduste alusel antud alamaktides. Käesolevale seletuskirjale on lisatud ühendava asutuse uue põhimääruse kavand. 7. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril. Vaatamata sellele, et seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril kohaldatakse geobloki määrust alates üheksa kuud pärast määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, mistõttu määruse täitmise tagamise ning järelevalvega seotud ülesandeid tuleb täita 2018. aasta detsembrist. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse teadmiseks ja arvamuse andmiseks kõigile ministeeriumidele. Geobloki määruse menetlemise käigus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aktiivselt kaasanud E-kaubanduse Liitu, suhelnud spetsiifilistes küsimustes asjaomaste ettevõtjate ja institutsioonidega (näiteks mis puudutab piiriüleseid makseid, passiivmüügi lepinguid jne) teavitanud ettevõtjaid eelnõust konverentsidel ja seminaridel, avaldanud pressiteateid ning teavitanud avalikkust läbi mitmete intervjuude ja artiklite meediaväljaannetes. Teavitamistegevustega jätkatakse. Vabariigi Valitsuse nimel Riigisekretär Heiki Loot EELNÕU KAVAND 05.03.2017 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2018. a nr Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti staatus (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. (2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. § 2. Ameti eelarve, pitsat ja sümboolika (1) Amet on riigieelarvest finantseeritav asutus, mille on oma eelarve. (2) Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat. (3) Ameti dokumendiplankide ja pitsati kasutamise kord määratakse ameti asjaajamiskorras. § 3. Ameti asukoht Ameti aadress on XXX Tallinn. § 4. Järelevalve ameti tegevuse üle (1) Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Ameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb järelevalvet majandus- ja taristuminister. 2. peatükk Tegevusvaldkonnad ja ülesanded § 5. Ameti tegevusvaldkonnad ja ülesanded (1) Ameti tegevusvaldkonnad on tarbijakaitse valdkonnas, elektroonilise side, infoühiskonna teenuse, usaldusteenuse ja meediateenuse valdkondades, raudteevaldkonnas, sh raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotusorganina, samuti Euroopa Liidu abifondide rakendusüksuse funktsioonide täitjana transpordivaldkonnas, kaevandamise, lõhkematerjalide ja pürotehniliste toodete ning ohtlike kemikaalide käitlemise, seadmete (surve-, gaasi- ja elektriseadmete ning masinate) ja nendega seotud protsesside ohutuse ning ehituse ja legaalmetroloogia valdkondades järgmiste ülesannete täitmine: 1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ja nende nõuete rikkumise korral riikliku sunni rakendamine; 2) osalemine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkondade standardimises ja terminoloogia korrastamises; 3) ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel osalemine; 4) ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamisel ja elluviimisel osalemine; 5) seaduses sätestatud juhtudel lubade väljaandmine ja tegevuslubade konkursside korraldamine. (2) Amet täidab järgmisi ülesandeid: 1) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste, mittetulundusühingute, ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonidega ning teiste riikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega õigusaktidega ettenähtud korras; 2) esindab kooskõlastatult ministeeriumiga riiki ameti tegevusvaldkondadega seonduvates rahvusvahelistes organisatsioonides õigusaktidega ettenähtud korras; 3) osaleb ameti tegevusvaldkondi puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmises; 4) koostab ameti eelarve projekti ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 5) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid; 6) jälgib, hindab ja analüüsib tegevusvaldkondades kujunenud olukorda ning informeerib sellest ministeeriumit või ministeeriumit, kelle pädevusse antud küsimus kuulub; 7) informeerib avalikkust ja asjassepuutuvaid isikuid arengutest, muudatustest ja saavutatud tulemustest oma tegevusvaldkondades; 8) kontrollib tarbijale pakutavate kaupade ja teenuste nõuetekohasust, vajadusel kontrolloste sooritades ja juhuvalikumeetodil tasuta proove võttes; 9) nõuab kauplejalt või tootjalt asjakohaseid dokumente, materjale ja seletusi ning muud asjakohast teavet; 10) peatab tarbijale ohtliku kauba või teenuse pakkumise ja müügi, kasutades vajaduse korral pitseerimist või plommimist; 11) teeb kauplejale suulisi hoiatusi ja juhib kauplejate tähelepanu tarbijakaitsealaste nõuete rikkumisele; 12) teeb ettepanekuid pädevale organile kaupleja tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks seadusega ettenähtud korras, kui kaupleja ei järgi vastaval tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud nõudeid; 13) lahendab või edastab asjaomastele institutsioonidele lahendamiseks tarbija õiguste rikkumise kohta ametile esitatud kaebusi; 14) teavitab üldsust kaupleja või tootja tegevusest, mis kahjustab tarbija huve; 15) korraldab tarbijate ja ettevõtjate tarbijakaitsealast koolitamist ja nõustamist ning tarbijakaitsealase teabe levitamist; 16) korraldab ohutusalaseid ja arendustegevuse valdkonna teabepäevi, õppepäevi ja erialaseid koolitusi; 17) nõustab tarbijaühendusi ning osutab kaasabi nende tarbijakaitsealaste teadmiste täiendamisel; 18) nõustab isikuid ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes; 19) korraldab nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise; 191) taotleb vajadusel tehnilist abi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt, raudteeveo- ettevõtjatelt või muudelt pädevatelt isikutelt või asutustelt käesoleva määruse § 13 punktis 2 ja §-s 20 nimetatud ülesannete täitmiseks; 20) selgitab välja seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ameti pädevusvaldkonnas toimunud õnnetusjuhtumite ja avariide tekkepõhjuseid; 21) teeb ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele seadustes sätestatud korras; 22) tagab ametile riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist; 23) täidab talle õigusaktidega pandud andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid; 24) täidab õigusaktidest tulenevaid kriisireguleerimisalaseid ülesandeid ning töötab välja või osaleb oma tegevusvaldkonna kriisireguleerimisplaanide väljatöötamisel, teavitab vastavalt õigusaktidele oma ülesannete täitmisel või tegevusalal tekkinud hädaolukorrast või selle tekkimise vahetust ohust ja teostab järelevalvet oma tegevusvaldkondades elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; 25) annab oma pädevuse piires välja haldusakte ja soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks; 26) annab oma pädevuse piires õigusaktidega sätestatud korras välja litsentse, lube, tunnistusi, kooskõlastusi ja muid dokumente; 261) seaduses sätestatud juhtudel kutset andva organi puudumise korral personali hindamise ja tõendamise ülesannete täitmine; 27) peab läbirääkimisi ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega, sealhulgas monopoolsete või turgu valitsevate universaalteenuse pakkujatega teenuse kvaliteedi ja tarbijale mõistliku hinna küsimustes; 28) lahendab oma tegevusvaldkonnas kaebusi ja vaidlusi ning osaleb oma pädevuse piires kohtumenetluses; 29) nõuab kohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve kahjustavate tüüptingimuste kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist; 291) menetleb oma pädevuse piires süütegusid; 30) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. 3. peatükk Ameti juhtimine § 6. Peadirektor (1) Ametit juhib peadirektor. Peadirektori äraolekul täidab tema ülesandeid peadirektori määratud ametnik. (2) Peadirektor: 1) juhib ameti, samuti temale vahetult alluva ametniku ja töötaja ning struktuuriüksuse tööd ja korraldab peadirektori asetäitjate, ameti struktuuriüksuste juhtide ning nõunike kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) korraldab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamist; 3) teeb ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkondade otstarbekamaks korraldamiseks; 4) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile; 5) esindab ametit ilma erivolituseta ja annab volitusi ameti esindamiseks; 6) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad; 7) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluvad ametnikud; 8) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ameti töötajatega; 9) kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused; 10) kinnitab ametnike ja töötajate ametijuhendid ning otsustab lisatasude ja muutuvpalga maksmise kooskõlas õigusaktide ja ameti eelarvega; 11) teeb järelevalvet ameti ametnike ja töötajate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras; 12) määrab ameti ametnikele distsiplinaarkaristusi ja töötajatele hoiatusi; 13) teeb üksikjuhtude korral riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi; 14) koostab ja esitab ministeeriumile ameti tulude ja kulude eelarve, ameti struktuuri ja teenistuskohtade arvu projekti ning kontrollib kinnitatud eelarve täpset ja otstarbekat täitmist; 15) sõlmib ameti nimel lepinguid või annab volituse lepingu sõlmimiseks; 16) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi; 17) moodustab oma tegevusvaldkonnas alalisi või ajutisi töörühmi, mille ülesanded, koosseis ja liikmete tasustamine määratakse käskkirjaga; 18) annab oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja täitmiseks käskkirju; 19) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktiga, samuti ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. § 7. Peadirektori asetäitja (1) Ameti koosseisus on peadirektorile vahetult alluvad peadirektori asetäitja ametikohad vastavalt peadirektori kinnitatud ameti teenistuskohtade koosseisule. (2) Peadirektori asetäitja tagab oma pädevuse piires ameti ülesannete täitmise ja pädevusvaldkonna tervikliku arendamise ning vastutab pädevusvaldkonnale seatud eesmärkide saavutamise ja valdkonna arendamise eest. (3) Peadirektori asetäitja pädevusvaldkonnad ja asetäitjale alluvad osakonnad, täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis. (4) Peadirektori asetäitja äraolekul täidab tema ülesandeid peadirektori määratud ametnik. § 8. Struktuuriüksuste juhtimine (1) Ameti struktuuriüksuseid ja nende allüksuseid juhivad järgmised ametnikud või töötajad: 1) osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult peadirektorile või peadirektori asetäitjale. (2) Iga struktuuriüksuse juht peab tagama tema juhitava üksuse põhimäärusega kinnitatud funktsioonide täitmise ning üksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise. (3) Struktuuriüksuse juhataja täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis. § 9. Nõunikud Ameti koosseisu võivad kuuluda nõunikud vastavalt peadirektori kinnitatud ameti teenistuskohtade koosseisule. Nõuniku alluvus, teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis. 4. peatükk Ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded § 10. Ameti struktuur (1) Ameti struktuuriüksused on osakonnad. (2) Osakonna alluvus, struktuur, ülesanded, pädevus ja juhtimine sätestatakse osakonna põhimääruses. (3) Ameti koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja töötajad, kes alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori nimetatud ametnikule või töötajale. Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis. (4) Ameti teenistuskohtade arvu kinnitab minister peadirektori ettepanekul. § 11. Ameti osakonnad ja nende põhiülesanded Ameti osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised: (1) XXX. 5. peatükk Rakendussätted § 12. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määrus nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määrus nr 32 „Tarbijakaitseameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-0302 - Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel järelevalve sätete rakendamisega seonduvalt tarbijakaitseseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a44b7c16-5316-41cb-9d90-b249fa2a0fd5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a44b7c16-5316-41cb-9d90-b249fa2a0fd5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel