Ministeeriumid 27.03.2018 nr 2-2/18-0133/2633
Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve
Ameti ühendamise ning Euroopa Liidu
asukohapõhise tõkestuse määruse
rakendamise ettepanek
Austatud minister
Esitame kooskõlastamisele Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega
seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist
tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel
järelevalve sätete rakendamisega seonduvalt tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Palume koostada eelnõu kättesaamisest viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Lisad:
- Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu;
- Seletuskiri Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduva Vabariigi
Valitsuse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri juurde;
- Ühendameti põhimääruse eelnõu
Alar Kiilmaa
6256406
[email protected]
Valge 3 / 11413 Tallinn / 5841 7444 /
[email protected] / www.ojk.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
05.03.2018
Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduva Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist
tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha
alusel järelevalve sätete rakendamisega seonduvalt tarbijakaitseseaduse muutmise
seadus
§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 10 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“;
3) seadust täiendatakse §-ga 10513 järgmises sõnastuses:
„§ 10513. Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamise korraldamine
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev Tarbijakaitseamet
ühendatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga alates 2019. aasta 1. jaanuarist. Asutuste
ühendamisega seotud toimingud teeb majandus- ja taristuminister. Ühendatud asutus
nimetatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks.
(2) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Tarbijakaitseamet või Tehnilise
Järelevalve Amet, loetakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(3) 2019. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse
sisseviimiseni sõnad „Tarbijakaitseamet“, ja „Tehnilise Järelevalve Amet“ asendatuks sõnaga
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 2. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 3. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 4. Biotsiidiseaduse muutmine
Biotsiidiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 5. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
1
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve
Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 6. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustiku tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 7. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikes 2 asendatakse sõnad
„Tehnilise Järelevalve Ametile“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile“.
§ 8. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmine
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „Tehnilise
Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 9. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 921 lõikes 1 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Ametilt“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt“;
2) paragrahvi 93 lõikes 4 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 10. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“;
2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 11. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine
Energiamajanduse korralduse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise
Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 12. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse tekstis asendatakse läbivalt
sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 13. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine
2
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse tekstis asendatakse läbivalt
sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 14. Geograafilise tähise kaitse seaduse muutmine
Geograafilise tähise kaitse seaduse § 49 punktis 1 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 15. Hasartmänguseaduse muutmine
Hasartmänguseaduse § 30 lõikes 2 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 16. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine
Infoühiskonna teenuse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve
Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 17. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“;
2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 18. Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine
Kaubandusliku meresõidu seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 19. Kaubandustegevuse seaduse muutmine
Kaubandustegevuse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 20. Kemikaaliseaduse muutmine
Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes;
2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 21. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 55 lõikes 3 asendatakse
sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
3
§ 22. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 29 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve
Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 23. Lastekaitseseaduse muutmine
Lastekaitseseaduse § 38 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 24. Lennundusseaduse muutmine
Lennundusseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 25. Lõhkematerjaliseaduse muutmine
Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes;
2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 26. Maapõueseaduse muutmine
Maapõueseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 27. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine
Mahepõllumajanduse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 28. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise
Järelevalve Amet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 29. Meediateenuste seaduse muutmine
Meediateenuste seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 30. Muinsuskaitseseaduse muutmine
Muinsuskaitseseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
4
§ 31. Mõõteseaduse muutmine
Mõõteseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“;
2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 32. Pakendiseaduse muutmine
Pakendiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 33. Rahvatervise seaduse muutmine
Rahvatervise seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 34. Raudteeseaduse muutmine
Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes;
2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 35. Reklaamiseaduse muutmine
Reklaamiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 36. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 37. Sadamaseaduse muutmine
Sadamaseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 38. Seadme ohutuse seaduse muutmine
Seadme ohutuse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
5
§ 39. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 130 punktis 3 asendatakse sõna
„Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 40. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes;
2) seaduse § 61 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2018/302 rakendamise ning teostab järelevalvet määruse nõuete täitmise
üle.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses:
„§ 701. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2018/302 kehtestatud nõuete
rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/302 artiklites 3–5 kehtestatud
nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“.
§ 41. Toiduseaduse muutmine
Toiduseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 42. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
Toote nõuetele vastavuse seaduse tekstis tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“;
2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 43. Tubakaseaduse muutmine
Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“;
6
2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 44. Tuleohutuse seaduse muutmine
Tuleohutuse seaduse § 38 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 45. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 46. Tööstusheite seaduse muutmine
Tööstusheite seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 47. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 25 lõikes 3 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 48. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine
Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 64 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna
„Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 49. Vedelkütuse seaduse muutmine
Vedelkütuse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 50. Veeseaduse muutmine
Veeseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
§ 51. Väetiseseaduse muutmine
Väetiseseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 52. Väärismetalltoodete seaduse muutmine
Väärismetalltoodete seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 53. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
7
1) paragrahvi 52 lõikes 4 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“;
2) paragrahvi 52 lõikes 12 asendatakse sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“.
§ 54. Ühistranspordiseaduse muutmine
Ühistranspordiseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Tarbijakaitseamet“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ vastavas käändes.
Juhul kui ilmneb, et ametite nimetus on mõnes seaduses jäänud muutmata, siis loetakse
õigeks käesolevas eelnõus nimetatud ühendameti uus nimetus ja tehniline parandus viiakse
sisse esimesel võimalusel.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
8
06.03.2018
Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduva Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist
tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha
alusel järelevalve sätete rakendamisega seonduvalt tarbijakaitseseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõuga tehakse kaks muudatust:
1. viiakse sisse muudatused 53-s seaduses seoses Tarbijakaitseameti ühendamisel
Tehnilise Järelevalve Ametiga ja
2. kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/302, 28. veebruar
2018, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul
viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning
millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi
2009/22/EÜ1 (edaspidi geobloki määrus) nõutud järelevalvesätted.
1.1.Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine
Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise
ettevalmistamisega on vaja viia sisse muudatused 53 seaduses. Ühinevateks asutusteks on
Tarbijakaitseamet ning Tehnilise Järelevalve Amet, sh Tarbijakaitseamet, koos kõigi talle
antud ülesannete ja vastutusega, ühendatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga.
Kuna eelnõuga muudetakse ka Põhiseaduse §-s 104 nimetatud seadusi (Vabariigi Valitsuse
seadus ning kohtumenetlust puudutavad kriminaalmenetluse seadustik ning väärteomenetluse
seadustik), siis vajab käesolev eelnõu Riigikogus vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust.
Ametid ühendatakse 2019. aasta 1. jaanuarist. Selle saavutamiseks tuleb käesolev seadus
vastu võtta hiljemalt 2018. aasta novembris. Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule
ühinemisega seonduvad tegevused – eelarvega seotud küsimused, muudetakse, täiendatakse
ning parandatakse ühendava ameti – Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärust, koosseisu ja
organisatsiooni struktuuri. Viiakse sisse muudatused muudetavate seaduste alusel antud
õigusaktides.
Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Tarbijakaitseamet või Tehnilise
Järelevalve Amet, loetakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Ametite ühendamise laiem taust on määratletud käimasoleva riigi- ja haldusreformi
üldisemates põhimõtetes. Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamise
eesmärk on dubleerimise vähendamine ning nimetatud ametite pakutavate avalike teenuste
kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine.
1
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018R0302
Ametite ühendamise kohase analüüsi viis käesoleval aastal läbi rahvusvaheline audiitor- ja
konsultatsioonibüroo Price WaterhouseCoopers.
1.2.Geobloki määruses nõutud järelevalvesätete kehtestamine
Geobloki määrus nõuab liikmesriikidelt tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate
õigusnormide kehtestamist määruse sätete rikkumise eest. Sobivaimaks õigusaktiks nende
eesmärkide saavutamiseks on tarbijakaitseseadus, sest nimetatud seadus on peamine
Tarbijakaitseameti (uue nimega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) tegevuse
õiguslik alus. Määruse kohaldamisala hõlmab ka olukordasid, kus lõpptarbijaks on ettevõtja.
Tarbijakaitseamet on seni teostanud järelevalvet eelkõige ettevõtja ja tarbija vaheliste
lepinguliste suhete üle. Hoolimata sellest on oluline, et nii tarbijast kui ka ettevõtjast kliendi
suhtes teostab järelevalvet üks ja sama asutus (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet),
tagades ühtse järelevalve praktika.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus on kavandatud jõustuma 2018. a märtsis ning selles
sätestatud kliendi päritolu- ja asukohapõhised diskrimineerimiskeelud kohalduvad üheksa
kuud pärast määruse jõustumist. Seega kaob geoblokeering kaupade ja teenuste piiriüleselt
müügilt osaliselt 2018. a detsembriks. Nimelt, autoriõigusega kaitstud sisu (sealhulgas online
muusikalt, e-raamatutelt, tarkvaralt ja arvutimängudelt) hõlmamist määruse kohaldamisalasse
kaalutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt uuesti 2 aasta jooksul pärast määruse
jõustumist.
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu
osakonna juhataja Alar Kiilmaa (tel 625 6406, e-post
[email protected]), sama osakonna
kaubanduse ja teenuste talituse juhataja Madis Ehastu (tel 6397256, e-post
[email protected]) ja peaspetsialist Christman Roos (tel 639 7654, e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel 625 6351, e
post:
[email protected]). Keeletoimetuse on eelnõule teinud juhtkonna referent –
keeletoimetaja Kristiane Liivoja ( tel 625 6370, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
2.1. Muudatused seoses valitsusasutuste ühendamisega
Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet on mõlemad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala asutused. Tarbijakaitseameti ühendamisel
Tehnilise Järelevalve Ametiga, viiakse ühendasutusse üle kõik Tarbijakaitseameti ülesanded.
Kehtima jäävad kõik tänased Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanded. Tarbijakaitseameti
ühendamine Tehnilise Järelevalve Ametiga ei too klientide ega ametite vaates kaasa
muudatusi ametite põhifunktsioonides.
2.2. Ühendatava asutuse, Tarbijakaitseameti, funktsioonid lühidalt
Riikliku järelevalve teostamine:
Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet tarbijaturul müüdavate toodete ja teenuste üle,
kontrollides nende ohutust ja kvaliteeti, nende kohta esitatavat teavet ning reklaami- ja
turundusvõtteid üldisemalt.
Järelevalve teostamise raames läbiviidavad põhilised tegevused on järgnevad:
turujärelevalvelised tegevused (tooteohutus; üldkaubandus, e-kaubandus, turism,
elektrooniline side ja energia, finantsteenused);
haldusmenetluse läbiviimine;
väärteomenetluse läbiviimine;
õigusloome ja kohtumenetlus;
juhendite ja juhendmaterjalide koostamine;
kontrollid, katsed, kontrolltehingud;
selgitustaotlustele vastamine.
Nõustamisteenuse osutamine:
Keskmiselt laekub aastas Tarbijakaitseametile kokku enam kui 35 000 pöördumist (kaebused,
teabenõuded, järelpärimised, tähelepanu juhtimised seadusrikkumistele, kaebuste komisjoni
pöördumised) lahenduste leidmiseks.
Tarbijavaidluste komisjoni sekretariaaditeenuse osutamine:
Tarbijakaitseameti juures tegutseb eraldiseisev Tarbijavaidluste komisjon, mille sekretariaat
tegeleb vaidluste eelmenetluse etapiga. Tarbijavaidluste lahendamise menetluse protsess
tuleneb õigusaktist ning selle raames läbiviidavad olulisemad tegevused on:
tarbija esitatud avalduse menetlusse võtmine;
tarbija kirjalik teavitamine avalduse menetlusse võtmisest;
tarbija esitatud avalduse koopia edastamine kauplejale, kes annab kirjaliku vastuse;
kaupleja kirjaliku vastuse koopia saatmine avalduse esitanud tarbijale;
vajadusel lisatõendite pärimine ja poolte lepitamine;
pädeva järelevalveasutuse hinnangu edastamine vaidlevatele pooltele;
menetluse lõpetamine või lahendamisele suunamine Tarbijavaidluste komisjoni
istungile.
Tarbijate ja kauplejate teadlikkuse suurendamine on samuti ameti üks põhiprotsesse, mis
sisaldab nii operatiivteavitusi kui ka ettevõtja- ja tarbijahariduse edendamist. Ameti kohustus
on avalikkuse teavitamine võimalikust majanduskahjust, mida ühe või teise ettevõtja
käitumine võib põhjustada.
2.3. Ühendaja asutuse, Tehnilise Järelevalve Ameti, funktsioonid lühidalt
Riikliku järelevalve teostamine. Tehnilise Järelevalve Ameti eesmärk on tagada turule
lastavate toodete ohutus. Ohutusalast järelevalvet teostatakse järgnevates valdkondades:
elektripaigaldised ja -tööd, ohtlikud kemikaalid, küttegaasi seadmed ja paigaldised, liftid ja
köisteed, masinad, surveseadmed, kaevandamised ja lõhketööd, pürotehnika, ehitised ja
ehitustegevus, sealhulgas raudteeveerem ja – liiklus. Turujärelevalvet korraldatakse iga-
aastase tööplaani alusel, mille koostamisel on arvesse võetud ametile saabunud kaebusi,
varasemate aastate laboratoorsete katsete tulemusi, laekunud teavet ohtlike toodete kohta,
ühisprojektide tulemusi ning turujärelevalve seniste inspekteerimiste tulemusi.
Nõustamine tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes. Tehnilise Järelevalve Amet nõustab
nii ettevõtteid kui eraisikuid, selgitades õigusruumi, koostades juhendeid, jagades vajalikku
teavet veebi vahendusel ning vastates päringutele ja küsimustele.
Lubade väljastamine ja kehtivuse lõpetamine. Loa menetluste protsess tuleneb vastavatest
seadustest ning sellega tegelevad nii elektroonilise side, transpordi kui tööstusohutuse
osakondade spetsialistid.
Ennetustöö. Kuivõrd amet ei ole teavitusele fokusseeritud, toimub ennetustöö peamiselt
kitsamate sihtgruppide põhiselt ning ei ole reeglina suunatud laiemale üldsusele.
Raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline planeerimine. Sideteenuste valdkonnas
reguleerib Tehnilise Järelevalve Amet raadiosageduste kasutamist Eestis ning sätestab nõuded
sideteenuste osutamiseks vajalike numbrite osas. Väljunditeks on Eesti raadiosagedusplaan ja
Eesti numeratsiooniplaan.
Elektroonilise side turu regulatsioon. Tehnilise Järelevalve Amet teostab elektroonilise side
valdkonna spetsiifiliste turgude analüüsi, kehtestades turuspetsiifilisi kohustusi ning teostades
järelevalvet, väljastades lubasid, lahendades vaidlusi ning kogudes teavet Eesti elektroonilise
side turgude arengute kohta. Tururegulatsioon on ettevaatav ning selle väljundiks on
kohustused telekommunikatsiooni operaatorite hindadele, sidumise ja infrastruktuuri
kasutamise osas.
Rail Baltic. Rail Baltic raudtee arendusprojektis on seni peamine koordinaator olnud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. TEN-T (The Trans-European Transport
Nerwork) rahastusotsuse kohaselt on käimasoleva Rail Baltic planeerimise projekti toetuse
saajaks Tehnilise Järelevalve Amet. Seega on seni läbi viidud TEN-T eelarvest rahastatavaid
tegevusi/töid (näiteks trassi maakonna teemaplaneeringud, keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH), eel-projekteerimine, kommunikatsiooniteenus) hankinud Tehnilise
Järelevalve Amet ja täitnud otseselt ka tellija funktsiooni.
Tehnilise Järelevalve Amet vastutab protsessis tegevuste eest, mis on oma olemuselt riiklikud
(näiteks ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine, arheoloogiliste uuringute korraldamine
jms.) ning mis ei tekita õiguslikku konflikti Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku
ohutusasutuse rolliga. Kuna Tehnilise Järelevalve Amet on raudteerajatiste puhul nii lubade
väljastaja kui kontrollorgan, siis ei saa ta raudteerajatiste projekteerimisel ja ehitamisel
samaaegselt täita ka arendaja/tellija rolli. Tehnilise Järelevalve Ameti funktsioonide hulka ei
kuulu riigile või riigi äriühingule kuuluva infrastruktuuri valdamine ega majandamine.
Kui Rail Baltic tegevused jõuavad planeerimise ja eelprojekteerimise faasis lõpusirgele ning
tehnilise projekteerimise faasi algusesse, on otstarbekas Rail Baltic Estonia vastutusala
suurendada. See tähendab seni Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu korraldatud tegevuste
järkjärgulist üle võtmist Rail Baltic Estonia poolt. See välistab muuhulgas vastuolu seadusest
ja põhimäärusest tulenevate Tehnilise Järelevalve Ameti funktsioonide (järelevalve, kontroll,
ohutus jms) ja Rail Baltic projekti arendamise vahel. Tehnilise Järelevalve Ameti roll projekti
osapoolena ja ekspertorganisatsioonina jääb kindlasti alles.
Struktuurivahendite rakendusüksus. Tehnilise Järelevalve Ameti rakendusüksus rakendab
perioodil 2014-2020 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse
suuna "Jätkusuutlik transport“ Ühtekuuluvusfondi meetmeid „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste
ühenduste arendamine“ ja „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside
ühendamine“ järgmiste tegevuste elluviimist:
- maanteelõikude rekonstrueerimine või uuendamine;
- uute maanteelõikude ehitamine;
- lennujaama rekonstrueerimine;
- jäämurde teenuse osutamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimine;
- raudteelõikude rekonstrueerimine või uuendamine;
- statsionaarsete läbivalgustus-seadmete soetamine;
- keskkonnasõbralike ja vähese CO2 heitega transpordi-süsteemide, sealhulgas siseveeteede ja
meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine, parendamine,
rekonstrueerimine või ehitamine.
2.4. Eesti varasem praktika asutuste ühinemisest
Eesti praktikast saab asutuste ühinemise positiivsete näidetena tuua varasemalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuulunud asutuste – Energiaturu Inspektsiooni,
Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Raudteeinspektsiooni ja Sideameti ning
Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamised. Veel saab ühinemise positiivsete
näidetena tuua 2001. aastal finantssektori asutuste ühinemise, mille tulemusel liideti
Pangainspektsioon, Kindlustusinspektsioon, ja Väärtpaberiinspektsioon ühtseks
Finantsinspektsiooniks ning Maksuameti ja Tolliameti ühinemise 2004. aastal Maksu- ja
Tolliametiks. Hilisematest ühendamistest tasub välja tuua ka Politsei- ja Piirivalveameti
ühendamise. Kõikide eelnimetatud ühendamiste puhul on eesmärgiks olnud funktsioonide
ühtlustamine, efektiivsuse ja tõhususe kasv ning tegevuste sünergia. Nimetatud ühinemised
võib lugeda igati edukaks. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil olemas
väärtuslik kogemus erinevate organisatsioonide ühinemisest Majandusministeeriumi ning
Teede- ja Sideministeeriumi ühendamisega seonduvalt.
2.5.Teiste riikide praktika valdkondlike ülesannete jaotamisel
Euroopa Liidu liikmesriikide praktika põhjal ei saa välja tuua ühte ainuõiget ja universaalset
mudelit. Asutuste ülesehitused ja funktsioonide jaotumine sõltub erinevatest teguritest ning
lähtub otseselt riigi vajadustest, avaliku halduse traditsioonidest, otstarbekusest ning
ressursside optimaalsest kasutamisest. Euroopa Liidu tasemel ei ole ühtegi vastuväidet, et
väikestes liikmesriikides ei võiks Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelelvalve Ametite
funktsioonid olla koondatud ühe asutuse pädevusse.
2.6.Ühinemise sisu ja põhjused
Ametite ühendamise otsusele on eelnenud ühendamise analüüs, mille on läbi viinud
rahvusvaheline audiitor- ja konsultatsioonibüroo Price WaterhouseCoopers. Analüüsi läbiviija
on tuvastanud, et loodavas ühendametis avanevad võimalikud sünergiad peamiselt
efektiivsemast riikliku järelevalve planeerimisest ja korraldamisest ning ressursi paindlikumas
rakendamisest. Ametite ühendamise avardab potentsiaali saavutada teisi eesmärke nagu
tööprotsesside ühtlustamine ja parendamine, teenuste kvaliteedi kasv, halduskoormuse
vähenemine sihtrühmadele ja piiratud ressursside paindlikum kasutamine. Kuigi põhiprotsessi
osas ei too liitmine iseeneses kaasa kohest ressursisäästu, loob see head eeldused tulevikus
mõnevõrra leevendada kulude jätkuvat kasvusurvet läbi võimalike sünergiate või
tsentraliseeritavate valdkondade efektiivsuse tõusu.
Kasud ametite liitmisest:
Tööprotsesside ühtlustumine
o Riikliku järelevalve teostamine, sealhulgas planeerimine ning haldus- ja
väärteomenetlus.
Järelevalvet teostatakse kummaski asutuses sarnase raamistiku alusel - mõlemad
ametid koostavad riskianalüüsi ja ohuprognoosi, mille alusel selgitatakse välja
eelseisva perioodi prioriteetsed valdkonnad. Ühtlasi viivad asutused läbi haldus- ja
väärteomenetlusi. Järelevalve teostamisel esineb kattuvaid valdkondi (pürotehnilised
tooted, elektri- ja elektroonikaseadmed, ehitus, masinad, legaalmetroloogia, raudtee ja
reisijavedu, telekommunikatsioon, meedia), mille raames teostatakse järelevalvet
samade kontrollobjektide üle. Küll aga viiakse järelevalvet läbi erinevate õigusaktide
alusel, mistõttu kontrollitavad nõuded on erinevad. Loodavas ühendametis avanevad
võimalikud sünergiad peamiselt efektiivsemast järelevalve planeerimisest ning
korraldamisest. Ekspertteadmiste eripära jääb, kuid suund võetakse ametnike
universaalsemaks muutumise poole, s.t järjest suuremas ulatuses peab saama
võimalikuks ressursi paindlik rakendamine.
o Nõustamine, päringud ja teavitustöö
Kummalegi ametile laekuvad pöördumised nii eraisikutelt kui ettevõtjatelt, kuid
pöördumiste maht on Tarbijakaitseameti puhul kümnetes kordades suurem võrreldes
Tehnilise Järelevalve Ametiga. Ennetus on samuti üks tegevusi, mis kuulub kummagi
ametipõhifunktsioonide sekka. Põhilised erisused seonduvad teavitustöö mahu ja
sihtgruppide valikuga (suunatud kitsa sihtgrupi informeerimine versus laiapõhjaline
kogu tarbijaid hõlmav teavitus). Kuivõrd ametite teavitustöö käib järelevalvega
käsikäes, tuleneb asutuste ühendamisel loodav sünergia teavitustöö mõistes paljuski
just kattuvates valdkondades korraldatava ennetustegevuse pinnalt ning põhineb nii
ressursside paindlikumal kasutusel kui parimate praktikate jagamisel. Pöördumistele
vastamise (nõustamine ja päringud) puhul tekivad peamised sünergiad kirjalike
pöördumiste eelselekteerimisest ja kiirmenetlusest, aga ka senisega võrreldes
efektiivsemast suhtlusest erineva kompetentsiga inimeste vahel (puudub vajadus
tekkivate küsimuste korral teise riigiasutuse poole pöördumiseks – konsulteerimine on
kiirem ja vahetum).
Tugifunktsioonide osutamise killustatuse vähendamine
Tarbijakaitseametis ning Tehnilise Järelevalve Ametis teostatavad tugifunktsioonid
valdavas osas kattuvad – finantsarvestus, varahaldus, asjaajamine, hankekorraldus,
õigusnõustamine ja avalikud suhted. Kuna mõlemad organisatsioonid on väikesed, siis
on vähestel tugifunktsioonidel täiskohaga tööjõuvajadus – sellest tulenevalt on suur
osa tänaseid tugifunktsioone killustatud ja üks isik täidab tihti mitmeid erinevaid
funktsioone. Ametite ühendamisel oleks võimalik tegevusi paremini korraldada ning
võimaldada tugifunktsiooni täitval töötajal keskenduda pigem ühele
tegevusvaldkonnale.
Ressursside paindlikkus - suuremad võimalused inimressursi suunamisel ja paranenud
palgavõimalused. Täna on ametite eelarvevõimalused end ammendanud, vabatahtlik voolavus
on kõrge, puuduvad vahendid konkurentsivõimelise palga tagamiseks ja erinevate eelnõudega
lisandunud lisaülesannete täitmiseks vajaliku personali värbamiseks. Samuti annab
ühendamine võimaluse adresseerida ametite organisatsioonistruktuuride tänaseid kitsaskohti,
Ühendava ameti nimetus
Arvestades asjaolu, et Tarbijakaitseameti ühendamisel Tehnilise Järelevalve Ametiga jääb
loodav amet täitma kõiki seni kahel ametil lasuvaid põhifunktsioone, on mõistlik liita ka
ametite nimetused ning nimetada ühendamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks.
2.7.Ühinemisega kaasnevad muudatused õigusaktides
Eelnõuga muudetakse asutuste ühinemisest tulenevalt 53 seadust.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, milles muudetakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala koosseisu Tarbijakaitseameti ühendamisega
Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisu.
Peamised muudatused ülejäänud seadustes on seniste asutuste nimede asendamine uute
asutuste nimedega. Sellised muudatused tehakse alkoholiseaduses, atmosfääriõhu kaitse
seaduses, biotsiidiseaduses, Eesti Rahvusringhäälingu seaduses, ehitusseadustikus,
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses, E-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seaduses, elektrituruseaduses, elektroonilise side seaduses, energiamajanduse
korralduse seaduses, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses,
geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses, geograafilise tähise kaitse
seaduses, hasartmänguseaduses, infoühiskonna teenuse seaduses, jäätmeseaduses,
kaubandusliku meresõidu seaduses, kaubandustegevuse seaduses, kemikaaliseaduses,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses, laeva lipuõiguse ja
laevaregistrite seaduses, lastekaitseseaduses, lennundusseaduses, lõhkematerjaliseaduses,
maapõueseaduses, mahepõllumajanduse seaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduses, meediateenuste seaduses, muinsuskaitseseaduses, mõõteseaduses, pakendiseaduses,
rahvatervise seaduses, raudteeseaduses, reklaamiseaduses, riigilõivuseaduses, sadamaseaduses
seadme ohutuse seaduses, taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tarbijakaitseseaduses,
toiduseaduse, toote nõuetele vastavuse seaduse, tubakaseaduse, tuleohutuse seaduse,
turismiseaduses, tööstusheite seaduses töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, vedelkütuse
erimärgistamise seaduses, vedelkütuse seaduses, veeseaduses, väetiseseaduses,
väärismetalltoodete seaduses, väärteomenetluse seadustikus ja ühistranspordiseaduses.
Juhul kui ilmneb, et ametite nimetus on mõnes seaduses jäänud muutmata, siis loetakse õigeks
käesolevas eelnõus nimetatud ühendameti uus nimetus ja tehniline parandus viiakse sisse
esimesel võimalusel.
3. Muudatused seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/302
rakendamisega
3.1. Määruse sisu ja eelnev menetlus
5. mail 2015. a vastu võetud Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu strateegia (COM(2015)
192)2 sisaldab mitmeid algatusi e-kaubanduse elavdamiseks Euroopa Liidus (edaspidi EL)
ning tarbijatele ja ettevõtetele parema piiriülese juurdepääsu tagamiseks interneti teel
2
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52015DC0192 (kättesaadav seisuga
28.02.2018).
vahendatavatele kaupadele ja teenustele. Põhjendamatu asukohapõhise tõkestamise (nn
geoblokeering) kui tarbijate valikuvõimalusi piirava ja siseturu toimimist killustava tegevuse
kaotamist näeb ette ka 28. oktoobril 2015. a vastu võetud Euroopa Liidu ühtse turu strateegia
(COM (2015) 550).3
Vabariigi Valitsuse seisukohad määruse ettepaneku suhtes kiideti heaks 14. juuli 2016. a
istungil. Eelnõu menetlemise ning kolmepoolsete (Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, Euroopa
Parlamendi ja komisjoni vahel) läbirääkimiste käigus määruse sisu selles osas ei muutunud,
mille suhtes valitsuse seisukohad heaks kiideti. Kolmepoolne kokkulepe saavutati 20.
novembri 2017. a triloogil, mis kinnitati nõukogu poolt 29. novembri alaliste esindajate
komitees ning kiideti heaks ka Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitse komisjoni 4.
detsembri istungil 2017. a. Euroopa Parlamendi 8. veebruari 2018. a Täiskogu istungil
toimunud hääletusel võeti esialgne kokkulepe vastu.
Määruse eesmärgiks on tagada, et kliente ei diskrimineeritaks hindade ega müügi- või
maksetingimuste poolest nende elu- või asukoha tõttu kui nad soovivad osta tooteid või
teenuseid teisest ELi liikmesriigist. Algatus hõlmab teenuste direktiivis (2006/123/EÜ)4 ja
suurel määral ka e-kaubanduse direktiivis (2000/31/EÜ)5 käsitletud teenuseid, seahulgas
kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt, elektrooniliselt pakutavaid teenuseid.
Selleks, et vältida ebaproportsionaalset koormust ettevõtjatele, ei kehtesta määrus kohustust
tarnida kaupa kõikjale ELis ja riiklikku käibemaksukünnist mitte ületavad väikeettevõtted on
teatavatest sätetest vabastatud. Määrusega ei kaasne kauplejatele piiriülene tarnekohustus ning
säilib ka lepinguvabaduse üldpõhimõte.
Määrus on vajalik, sest vaatamata teenuste direktiiviga (artikkel 20 lg 2) ette nähtud
diskrimineerimiskeelule tõkestatakse endiselt klientide juurdepääsu kaupadele või teenustele,
või rakendatakse erinevaid müügitingimusi. Otsekohalduv määrus keelab sellised praktikad
ning see põhimõte laieneb ka kaupade müügile, välja arvatud juhul, kui piirangud on
objektiivselt põhjendatud, näiteks käibemaksu erisuste või teatud avaliku huvi korral.
Seega kaob geoblokeering kaupade ja teenuste piiriüleselt müügilt osaliselt 2018. aasta
detsembris, autoriõigusega kaitstud sisult (sealhulgas online muusikalt, e-raamatutelt,
tarkvaralt ja arvutimängudelt) loodetavasti 2020. aasta lõpuks.
3.2.Määrusega kaasnevad muudatused tarbijakaitseseaduses
Eelnõu §-ga 40 lisatakse tarbijakaitseseadusesse kaks uut paragrahvi. Punktides 2 ja 3
sätestatakse geoblokeeringu määrust puudutavad rakendussätted. Sätted arvestavad kõnealuste
ametite ühendamist ning on sellega kooskõlas.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse tarbijakaitseseaduse paragrahvi 61 lõikega 11, millega
määratakse asukohapõhiste tõkendite määruse täitmise tagamise ja sellest tulenevate nõuete
täitmise üle järelevalvet teostavaks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Seda nõuab määruse artikkel 7, mille kohaselt „iga liikmesriik määrab organi või organid, kes
vastutavad kõnealuse määruse piisava ja tulemusliku täitmise tagamise eest“. Ühtlasi nõuab
3
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52015DC0550 (kättesaadav seisuga
28.02.2018).
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul.
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate
õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul.
määruse artikkel 8, et „iga liikmesriik määrab organi või organid, kes vastutavad tarbijatele
praktilise abi osutamise eest tarbija ja kaupleja vahel määruse kohaldamisest tekkinud
vaidluse korral“.
Seejuures võib tekkida olukord, kus avalduse esitajaks on tarbijaks mitteolev isik (füüsiline
või juriidiline isik, kes tegutseb ettevõtjana), kelle määrusest tulenevaid õigusi rikutakse.
Sellises olukorras peaks amet tuvastama, kas tegemist on teisest EL riigist pärit ettevõtjate
juurdepääsu üldtingimusi piirava meetmega või mõjutab see üldist tarbijaskonda. Kui
tegemist on ettevõtjate vahelise piirava müügitingimusega, puudub ametil kohustus seda
menetleda. Sellisel juhul on ettevõtjal võimalus kohtusse pöörduda. Seevastu, kui avalduse
määruse tingimuste rikkumisest on teinud küll ettevõtja, kuid rikkumine mõjutab laia
tarbijaskonda, tuleks alustada sobivat järelevalvemenetlust või väärteomenetlust.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse tarbijakaitseseadust paragrahviga 701, millega sätestatakse
karistussätted määruses kehtestatud nõuete rikkumise eest. Määruse artikkel 7 lg 2 eeldab, et
liikmesriigid kehtestavad õigusnormid määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate meetmete
kohta ning tagavad nende rakendamise. Kehtestatud meetmed peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad.
Kuivõrd määrus eeldab muuhulgas hoiatavate meetmete kehtestamist, siis on vajalik sätestada
väärteokoosseisud. Maksimaalne karistusmäär 32 000 eurot, kui teo on toime pannud
juriidiline isik, on samaväärne ebaausa kauplemisvõtte kasutamise eest määratava karistusega.
Trahvimäära võib pidada piisavalt hoiatavaks, et ennetada kauplejate määrusega vastuolus
olevat kauplemispraktikat. On siiski oluline, et menetlusasutus kaaluks lisaks rikkumise
tõsidusele ka seda, millise suurusega ettevõte määruse vastu eksib.
Kuna asukohapõhise tõkestamise määrus kohaldub ainuüksi piiriülestele olukordadele, kus
kõik tehingu olulised elemendid seonduvad rohkem kui ühe liikmesriigiga, tuleks tarbijaid
puudutavate küsimuste puhul kasutada tarbijakaitse koostöö (CPC) võrgustikku6. See
tähendab, et Eestis tuvastatud rikkumisega seotud informatsioon ja soovitud meetmed
edastatakse selle riigi järelevalveasutusele, kus ettevõte on registreeritud, ning selle riigi
vastav järelevalveasutus peaks seal rakendama selles riigis ettenähtud järelevalvemeetmed.
Vastutusega seotud paragrahvi 701 lisamisega puudub vajadus paragrahvi 75 (menetlus)
muutmiseks, kuivõrd selle lõige määrab §-des 70−74 sätestatud väärtegude kohtuväliseks
menetlejaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. Samuti puudub vajadus
tarbijakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete muutmiseks või
täiendamiseks, kuna korrakaitseseaduse §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud erimeetmed katavad
määruse täitmise tagamiseks ja järelevalveks vajalikud õigused.
Määruse artiklis 6 on sätestatud, et kokkulepped, mis sisaldavad passiivse müügi piiranguid,
millega kaasneks käesoleva määruse artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud keeldude rikkumine, on
automaatselt tühised. Määrusega soovitakse tagada, et selle sätete järgimisest ei ole võimalik
lepinguliste vahenditega kõrvale hoiduda.
6
Tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö
tõhustamiseks on kaasajastatud ka vastavat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2394, mida
kohaldatakse alates 17. jaanuarist 2020 (vt http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017R2394)
Tehingu tühisus on tehingu kehtetuse kõige raskem vorm, see kehtib igaühe suhtes ja vastu.
Tühised tehingud on kehtetud teostamise momendist peale ning ei nõua „aktiivset käitumist“.7
Analoogia korras sätestab näiteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 85 lg 1, et tühisel
tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Vaidlused selliste tehingute üle
lahendatakse tsiviilkohtus, kuivõrd tehingu tühisuse tuvastamise pädevus lasub kohtul.
Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on rakendussättega määratud asukohapõhiste
tõkendite määruse üle järelevalvet teostavaks asutuseks, võib tekkida olukord, kus klient
pöördub ameti poole seoses diskrimineeriva juurdepääsutingimusega, mis tuleneb juriidiliste
isikute vahel sõlmitud passiivset müüki piiravast kokkuleppest. Juriidiliste isikute vahel
sõlmitud passiivset müüki piiravad kokkulepped omavad olemuslikult mõju klientidele,
sealhulgas tarbijatele. Vajab rõhutamist, et ka pärast kahe ameti liitumist ei sekku amet kahe
juriidilise isiku vahelistesse lepingulistesse suhetesse. Pelgalt ettevõtjatevahelise lepingu
sätete tühisuse tuvastamine on Konkurentsiameti ja kohtu pädevuses.
On oluline esile tuua, et kõnealune määrus ja eriti kaupade või teenuste kättesaadavust
käsitlevad sätted ei tohi mõjutada kokkuleppeid, mis piiravad aktiivset müüki komisjoni
määruse (EL) nr 330/20108 tähenduses. Kokkuleppeid, millega nähakse kauplejatele ette
kohustus mitte sõlmida passiivse müügi tehinguid teatavate klientidega või kliendirühmadega
teatud territooriumidel, peetakse üldiselt konkurentsi piiravaks ja neid ei saa üldjuhul
vabastada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelust. Kõnealuste
kokkulepete asjaomased tingimused peaks seetõttu olema automaatselt tühised, kui nad
kohustavad kauplejat rikkuma keeldusid, mis on määruses kehtestatud juurdepääsu kohta
kasutajaliidesele, kaupadele ja teenustele ning maksetele. See puudutab näiteks lepingulisi
piiranguid, millega keelatakse kauplejal vastata üksikklientide omaalgatuslikele taotlustele
kaupade müügiks ilma tarneta, väljaspool kauplejale lepinguga eraldatud territooriumit,
kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha tõttu.
4. Eelnõu vastavus EL õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide riigiasutuste ülesehitust ja nende tegevuste
korraldamist, see on liikmesriigi ainupädevuses.
Tarbijakaitseseaduses tehtavad rakenduslikud muudatused on kooskõlas Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusega (EL) 2018/302.
5. Seaduse mõjud
5.1.Ühinemisega kaasnevad mõjud
Ametite ühinemisega seoses ei kavandata riigilõivude suurendamist, tasuliste teenuste
sisseviimist uues asutuses, sunniraha määrade ega trahvide suurendamist. Ühinemise
eesmärgiks ei ole otsene kulude kokkuhoid ning tulude suurenemine. Eesmärk on saavutada
suurem sünergia ja efektiivsus sisutegevustes. Ühinemisest tulenev kulusünergia väljendub
asutuste haldus- ja tugifunktsioonide ühendamisest tulenevates optimeeritud tööjõukuludes ja
dubleerivate tegevuste vähendamises ehk summaarselt tugiteenuste kulu suhtena kogu
tööjõukuludesse väheneb. Samuti seoses efektiivsema järelevalvetegevusega paraneb pikas
7
A. Avi. Tühine tehing. Magistritöö, juhendaja P. Varul. Tartu 2004, lk 25–26.
8
Komisjoni 20. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 330/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3
kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT L 102,
23.4.2010, lk 1).
perspektiivis ameti põhiprotsesside kulusünergia, vabanevat ressurssi on võimalik kasutada
uuel asutusel tegevuste mahu ja tulemuslikkuse suurendamiseks. Vabanev ressurss suunatakse
ülesannete täitmiseks uuele ametile ja töötajate konkurentsivõimelise palga saavutamiseks.
Samuti langeb ära vajadus pidada ülal, hooldada ning arendada kahte järelevalve
infosüsteemi, mis omakorda tekitab kokkuhoiu tulevikus infosüsteemide arendamise ja
hoolduse kuludelt. Säästu on oodata ka ameti autopargi ümberkorralduse tulemusena, millele
lisandub ühekordne sõidukite müügist saadav tulu. Lisaks on pikemas perspektiivis ühe
asutuse eelarve kasvuvajadused väiksemad, kui see oleks kahe erineva asutuse puhul.
Ühendameti liitmisega kaasnevad pikaajalised kulutused seonduvad asutuse täieliku
kolimisega uude asukohta. Ühendamet ei mahu kummalegi täna asutuste kasutuses olevale
pinnale. Tehnilise Järelevalve Ametile kuuluva hoone juurdeehitusele on võetud
hinnapakkumine, kuid see on osutunud kalliks. Alternatiividena on võetud uue võimaliku
pinna üürihinnapakkumised Riigi Kinnisvara AS-lt ja eraturult. Majanduslikult soodsaimale
üüripinnale kolimine vajab täiendavaid iga-aastaseid lisavahendeid, mille katteallikaid
käsitletakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lisataotluse alusel 2019-2022 riigi
eelarvestrateegia koostamise käigus.
Täiendav rahavajadus on tingitud tulenevalt Tehnilise Järelevalve Ameti paiknemisest oma
hoones, mille tänaseks kuluks on arvestatud vaid hoone kasutamisega kaasnevad
kommunaaltasud arvesse võtmata hoone iga-aastast amortisatsioonikulu.
Lisaks kaasnevad täiendavad ühekordsed kolimistega seotud kulutused (nt kontorite ja IT
süsteemide kolimise kulu, amortiseerunud IT tehnika asendamine) ja Riigi Kinnisvara ASi
nõue Tarbijakaitseameti Pronksi 12 hoones tähtajalise üürilepingu varasema lõpetamisega
seotud jooksvate kulude katmiseks, mille täpne suurus on läbirääkimiste käigus selgitamisel.
Tarbijakaitseameti tänasele üüripinnale ühendatava ameti kõik töötajad ära ei mahu.
Nimetatud ühekordsete kulude rahastamist käsitletakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi lisataotluse alusel 2019-2022 riigi eelarvestrateegia
koostamise käigus.
Uuele üüripinnale üleminekul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil valmidus
tänane Tehnilise Järelevalve Ameti hoone (Sõle 23a, Tallinn) üle anda Riigi Kinnisvara AS-
le.
Kolimisega on seotud ka ametite IT süsteemide (dokumendihaldussüsteemid,
järelevalvesüsteemid) liitmise ühekordne kulu, milleks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium taotleb Euroopa Liidu vahendeid. Lisaks tuleb uuendada
ühendava asutuse sümboolikat mis rahastatakse ühendameti eelarvest.
5.2.Geobloki määruse jõustumisega kaasnevad mõjud
5.2.1. Määrusega kaasnevad kasud tarbijatele
Euroopa komisjoni digitaalmajanduse tulemustabeli9 andmetel ostsid e-kaubanduse
vahendusel kaupu või teenuseid 30% eesti internetikasutajatest. See näitaja on üle Eesti
keskmise. Euroopa komisjoni pimeostude uuringu kohaselt õnnestus tarbijatel piiriülesed
ostud sooritada vaid 37% juhtudest. Uuringu tulemused liikmesriigiti kättesaadavad ei ole,
mistõttu oleme sunnitud eeldama, et EL-i keskmine kehtib ka Eesti puhul. Kui geobloki
9
https://digital-agenda-data.eu/charts/country-profiles-the-relative-position-against-all-other-european-
countries#chart={"indicator-group":"ecommerce","ref-area":"EE","time-period":"2017"} (
määrus rakendub tulemuslikult, siis võib eeldada, et määrusel on vahetu positiivne mõju u
100000 Eesti tarbijale. Kuna määrus kauplejat kaupa tarnima ei kohusta, siis eeldatavasti on
suurim mõju teenuste ostmisel. Ühtlasi on just teenuste puhul geoblokeering kõige levinum:
komisjoni uuringu kohaselt on kõige rohkem tõkkeid turismi ja meelelahutusteenuste puhul.
Kokkuvõttes saab üldistada, et määruse jõustumisel paraneb Eesti tarbijate ligipääs suuremale
hulgale teenustele ja kaupadele. Suurem valik tähendab teoreetiliselt rohkem konkurentsi ja
suurem konkurents võimaldab tarbijatel ostudelt rohkem kokku hoida.
5.2.2. Määruse täitmise tagamisega seotud mõjud riigiasutustele
Esialgse hinnangu kohaselt vajab määruse täitmise tagamise ning järelevalve ülesande
teostamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis täitmist üks täistööajaga ametikoht
(eelarvega 32 000 € aastas alates 2019. aastast).
Ametikoha ülesandeks on menetleda avaldusi nii Eestist kui välisriigist, kuivõrd geobloki
määrus kohaldub piiriülesele müügitegevusele. Ametnikul tuleb juhtumite menetlemisel teha
koostööd teiste Euroopa Liidu riikide vastavate ametitega tarbijakaitse koostöö võrgustiku
kaudu – seda nii kohalike tarbijate huvide kaitsmisel välisriigi ettevõtjate suhtes kui välisriigi
tarbijate huvide kaitsmisel kohalike ettevõtjate suhtes. Lisaks sellele tuleb lähtuvalt
ohuhinnangust teostada pistelist järelevalvet Eestis tegutsevate veebipoodide suhtes.
5.2.3. Määrusest tulenevate kohustuste täitmisega seotud mõjud ettevõtjatele
Määrusest tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud ettevõtjatele ei ole üheselt selged
ega määratletavad. Need on otseses sõltuvuses ettevõtjate äriotsuste ning turundusplaaniga.
Mõjutatud ettevõtjateks on peamiselt need, kelle põhi- ja kõrvaltegevuseks on EMTAK 47911
(jaemüük posti või interneti teel). Äriregistris on selle tegevusalaga registreeritud ca 3000
ettevõtet. Aastane juurdekasv on ca 400 ettevõtet ning kadu ca 100, seega keskmise kasvuga
umbes 300 ettevõtet aastas. Sellele lisanduvad jaekaubanduse ettevõtted, kes ei ole vastavat
tegevusala märkinud ei põhi- ega kõrvaltegevuseks, kuid ometi teostavad kaupade või
teenuste müüki ka interneti teel. Eesti E-kaubanduse Liidu hinnangul on seega Eestis kokku
kuni 6000 ettevõtet, nendest ca 10% kauplevad igapäevaselt interneti teel.
Eksperthinnangul võivad määrusest tulenevalt olla sunnitud muutma oma senist
müügipraktikat alla 100 ettevõtte. Määruse nõuetega kooskõlla viimine on ühekordne tegevus
ning ei ole hinnanguliselt suur kulu. See puudutab näiteks automaatse suunamise
ümberseadistamist, et tagatud oleks kliendi eelnev nõusolek ning võimalus tagasi pöörduda
algsele veebilehele. Samuti tuleks ümber seadistada sellised ligipääsusätted, mis eeldavad
kliendilt kindlat päritolu või isikukoodi. Ettevõtjate tagasiside põhjal ei toimu maksevahendi
väljastamiskoha põhist eristamist, mistõttu vastuolu määrusega reeglina puudub. Ettevõtjate
vahelistest lepingutest tulenevad sätted, mis reguleerivad passiivse müügi tingimusi, küll
esineb, kuid nende muutmisega seotud kulud sõltuvad sätete sisust.
6. Seaduse rakendamiseks vajalikud muudatused teistes õigusaktides
Lisaks muudatustele seadustes, tehakse vastavad muudatused ka muudetavate seaduste alusel
antud alamaktides.
Käesolevale seletuskirjale on lisatud ühendava asutuse uue põhimääruse kavand.
7. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.
Vaatamata sellele, et seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril kohaldatakse geobloki määrust
alates üheksa kuud pärast määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, mistõttu määruse
täitmise tagamise ning järelevalvega seotud ülesandeid tuleb täita 2018. aasta detsembrist.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse teadmiseks ja arvamuse andmiseks kõigile ministeeriumidele.
Geobloki määruse menetlemise käigus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
aktiivselt kaasanud E-kaubanduse Liitu, suhelnud spetsiifilistes küsimustes asjaomaste
ettevõtjate ja institutsioonidega (näiteks mis puudutab piiriüleseid makseid, passiivmüügi
lepinguid jne) teavitanud ettevõtjaid eelnõust konverentsidel ja seminaridel, avaldanud
pressiteateid ning teavitanud avalikkust läbi mitmete intervjuude ja artiklite
meediaväljaannetes. Teavitamistegevustega jätkatakse.
Vabariigi Valitsuse nimel
Riigisekretär
Heiki Loot
EELNÕU
KAVAND
05.03.2017
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2018. a nr
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti staatus
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi amet) on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev
valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning
kohaldab riiklikku sundi seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.
(2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki.
§ 2. Ameti eelarve, pitsat ja sümboolika
(1) Amet on riigieelarvest finantseeritav asutus, mille on oma eelarve.
(2) Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.
(3) Ameti dokumendiplankide ja pitsati kasutamise kord määratakse ameti
asjaajamiskorras.
§ 3. Ameti asukoht
Ameti aadress on XXX Tallinn.
§ 4. Järelevalve ameti tegevuse üle
(1) Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Ameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb järelevalvet majandus- ja
taristuminister.
2. peatükk
Tegevusvaldkonnad ja ülesanded
§ 5. Ameti tegevusvaldkonnad ja ülesanded
(1) Ameti tegevusvaldkonnad on tarbijakaitse valdkonnas, elektroonilise side, infoühiskonna
teenuse, usaldusteenuse ja meediateenuse valdkondades, raudteevaldkonnas, sh
raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotusorganina, samuti Euroopa Liidu abifondide
rakendusüksuse funktsioonide täitjana transpordivaldkonnas, kaevandamise, lõhkematerjalide
ja pürotehniliste toodete ning ohtlike kemikaalide käitlemise, seadmete (surve-, gaasi- ja
elektriseadmete ning masinate) ja nendega seotud protsesside ohutuse ning ehituse ja
legaalmetroloogia valdkondades järgmiste ülesannete täitmine:
1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete
täitmise üle ja nende nõuete rikkumise korral riikliku sunni rakendamine;
2) osalemine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende
õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkondade
standardimises ja terminoloogia korrastamises;
3) ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade
väljatöötamisel osalemine;
4) ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas
rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamisel ja elluviimisel osalemine;
5) seaduses sätestatud juhtudel lubade väljaandmine ja tegevuslubade konkursside
korraldamine.
(2) Amet täidab järgmisi ülesandeid:
1) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste,
mittetulundusühingute, ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonidega ning teiste riikide vastavate
asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega õigusaktidega ettenähtud korras;
2) esindab kooskõlastatult ministeeriumiga riiki ameti tegevusvaldkondadega seonduvates
rahvusvahelistes organisatsioonides õigusaktidega ettenähtud korras;
3) osaleb ameti tegevusvaldkondi puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi
kohustuste täitmises;
4) koostab ameti eelarve projekti ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande;
5) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid;
6) jälgib, hindab ja analüüsib tegevusvaldkondades kujunenud olukorda ning informeerib
sellest ministeeriumit või ministeeriumit, kelle pädevusse antud küsimus kuulub;
7) informeerib avalikkust ja asjassepuutuvaid isikuid arengutest, muudatustest ja saavutatud
tulemustest oma tegevusvaldkondades;
8) kontrollib tarbijale pakutavate kaupade ja teenuste nõuetekohasust, vajadusel kontrolloste
sooritades ja juhuvalikumeetodil tasuta proove võttes;
9) nõuab kauplejalt või tootjalt asjakohaseid dokumente, materjale ja seletusi ning muud
asjakohast teavet;
10) peatab tarbijale ohtliku kauba või teenuse pakkumise ja müügi, kasutades vajaduse korral
pitseerimist või plommimist;
11) teeb kauplejale suulisi hoiatusi ja juhib kauplejate tähelepanu tarbijakaitsealaste nõuete
rikkumisele;
12) teeb ettepanekuid pädevale organile kaupleja tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks
seadusega ettenähtud korras, kui kaupleja ei järgi vastaval tegevusalal tegutsemiseks
kehtestatud nõudeid;
13) lahendab või edastab asjaomastele institutsioonidele lahendamiseks tarbija õiguste
rikkumise kohta ametile esitatud kaebusi;
14) teavitab üldsust kaupleja või tootja tegevusest, mis kahjustab tarbija huve;
15) korraldab tarbijate ja ettevõtjate tarbijakaitsealast koolitamist ja nõustamist ning
tarbijakaitsealase teabe levitamist;
16) korraldab ohutusalaseid ja arendustegevuse valdkonna teabepäevi, õppepäevi ja erialaseid
koolitusi;
17) nõustab tarbijaühendusi ning osutab kaasabi nende tarbijakaitsealaste teadmiste
täiendamisel;
18) nõustab isikuid ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes;
19) korraldab nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise;
191) taotleb vajadusel tehnilist abi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt, raudteeveo-
ettevõtjatelt või muudelt pädevatelt isikutelt või asutustelt käesoleva määruse § 13 punktis 2
ja §-s 20 nimetatud ülesannete täitmiseks;
20) selgitab välja seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ameti pädevusvaldkonnas toimunud
õnnetusjuhtumite ja avariide tekkepõhjuseid;
21) teeb ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele seadustes sätestatud korras;
22) tagab ametile riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe
konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist;
23) täidab talle õigusaktidega pandud andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid;
24) täidab õigusaktidest tulenevaid kriisireguleerimisalaseid ülesandeid ning töötab välja või
osaleb oma tegevusvaldkonna kriisireguleerimisplaanide väljatöötamisel, teavitab vastavalt
õigusaktidele oma ülesannete täitmisel või tegevusalal tekkinud hädaolukorrast või selle
tekkimise vahetust ohust ja teostab järelevalvet oma tegevusvaldkondades elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamise üle;
25) annab oma pädevuse piires välja haldusakte ja soovituslikke juhendeid õigusaktidest
tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks;
26) annab oma pädevuse piires õigusaktidega sätestatud korras välja litsentse, lube, tunnistusi,
kooskõlastusi ja muid dokumente;
261) seaduses sätestatud juhtudel kutset andva organi puudumise korral personali hindamise ja
tõendamise ülesannete täitmine;
27) peab läbirääkimisi ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega, sealhulgas monopoolsete
või turgu valitsevate universaalteenuse pakkujatega teenuse kvaliteedi ja tarbijale mõistliku
hinna küsimustes;
28) lahendab oma tegevusvaldkonnas kaebusi ja vaidlusi ning osaleb oma pädevuse piires
kohtumenetluses;
29) nõuab kohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve kahjustavate tüüptingimuste kasutamise
keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist;
291) menetleb oma pädevuse piires süütegusid;
30) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid.
3. peatükk
Ameti juhtimine
§ 6. Peadirektor
(1) Ametit juhib peadirektor. Peadirektori äraolekul täidab tema ülesandeid peadirektori
määratud ametnik.
(2) Peadirektor:
1) juhib ameti, samuti temale vahetult alluva ametniku ja töötaja ning struktuuriüksuse
tööd ja korraldab peadirektori asetäitjate, ameti struktuuriüksuste juhtide ning nõunike
kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
2) korraldab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamist;
3) teeb ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkondade otstarbekamaks
korraldamiseks;
4) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning
annab aru ministrile;
5) esindab ametit ilma erivolituseta ja annab volitusi ameti esindamiseks;
6) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad;
7) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluvad ametnikud;
8) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ameti töötajatega;
9) kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused;
10) kinnitab ametnike ja töötajate ametijuhendid ning otsustab lisatasude ja muutuvpalga
maksmise kooskõlas õigusaktide ja ameti eelarvega;
11) teeb järelevalvet ameti ametnike ja töötajate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud
korras;
12) määrab ameti ametnikele distsiplinaarkaristusi ja töötajatele hoiatusi;
13) teeb üksikjuhtude korral riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi;
14) koostab ja esitab ministeeriumile ameti tulude ja kulude eelarve, ameti struktuuri ja
teenistuskohtade arvu projekti ning kontrollib kinnitatud eelarve täpset ja otstarbekat
täitmist;
15) sõlmib ameti nimel lepinguid või annab volituse lepingu sõlmimiseks;
16) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi;
17) moodustab oma tegevusvaldkonnas alalisi või ajutisi töörühmi, mille ülesanded,
koosseis ja liikmete tasustamine määratakse käskkirjaga;
18) annab oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja täitmiseks käskkirju;
19) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktiga, samuti ministri või
ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.
§ 7. Peadirektori asetäitja
(1) Ameti koosseisus on peadirektorile vahetult alluvad peadirektori asetäitja ametikohad
vastavalt peadirektori kinnitatud ameti teenistuskohtade koosseisule.
(2) Peadirektori asetäitja tagab oma pädevuse piires ameti ülesannete täitmise ja
pädevusvaldkonna tervikliku arendamise ning vastutab pädevusvaldkonnale seatud
eesmärkide saavutamise ja valdkonna arendamise eest.
(3) Peadirektori asetäitja pädevusvaldkonnad ja asetäitjale alluvad osakonnad, täpsemad
teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis.
(4) Peadirektori asetäitja äraolekul täidab tema ülesandeid peadirektori määratud ametnik.
§ 8. Struktuuriüksuste juhtimine
(1) Ameti struktuuriüksuseid ja nende allüksuseid juhivad järgmised ametnikud või töötajad:
1) osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult peadirektorile või peadirektori
asetäitjale.
(2) Iga struktuuriüksuse juht peab tagama tema juhitava üksuse põhimäärusega kinnitatud
funktsioonide täitmise ning üksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise.
(3) Struktuuriüksuse juhataja täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse
ametijuhendis.
§ 9. Nõunikud
Ameti koosseisu võivad kuuluda nõunikud vastavalt peadirektori kinnitatud ameti
teenistuskohtade koosseisule. Nõuniku alluvus, teenistuskohustused, õigused ja vastutus
sätestatakse ametijuhendis.
4. peatükk
Ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded
§ 10. Ameti struktuur
(1) Ameti struktuuriüksused on osakonnad.
(2) Osakonna alluvus, struktuur, ülesanded, pädevus ja juhtimine sätestatakse osakonna
põhimääruses.
(3) Ameti koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja
töötajad, kes alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori nimetatud ametnikule või
töötajale. Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate teenistuskohustused,
õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis.
(4) Ameti teenistuskohtade arvu kinnitab minister peadirektori ettepanekul.
§ 11. Ameti osakonnad ja nende põhiülesanded
Ameti osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised:
(1) XXX.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 12. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määrus nr 99
„Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määrus nr 32
„Tarbijakaitseameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Majandus- ja taristuminister
Kadri Simson
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-0302 - Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel järelevalve sätete rakendamisega seonduvalt tarbijakaitseseaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 04.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a44b7c16-5316-41cb-9d90-b249fa2a0fd5
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a44b7c16-5316-41cb-9d90-b249fa2a0fd5?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main