Ministeeriumid
26.03.2018 nr 1-4/18/2049
Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Puhatu LKA määruse eelnõu
2. Puhatu LKA määruse seletuskiri
3. Puhatu LKA määruse kaart
4. PEP määruse muutmise määruse eelnõu
5. PEP määruse muutmise seletuskiri
Triin Amos
5629 6403,
[email protected]
Narva mnt 7a
[email protected] Registrikood 70001231
15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802
EELNÕU
26.03.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Puhatu looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Puhatu looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust
ning kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need
on metsastunud luited (2180)3, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140),
nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised
lammimetsad (91F0);
3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ning nende liikide
elupaiku. Need on järvekaur (Gavia arctica), kalakotkas (Pandion haliaetus), kaljukotkas
(Aquila chrysaetos), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia),
laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), metsis (Tetrao urogallus),
mudatilder (Tringa glareola), must-toonekurg (Ciconia nigra), punaselg-õgija (Lanius
collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus),
sooräts (Asio flammeus), teder (Tetrao tetrix), tutkas (Philomachus pugnax), väikepistrik (Falco
columbarius) ja välja-loorkull (Circus cyaneus);
4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ning nende liikide
elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-
karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja vingerjas (Misgurnus
fossilis);
5) kaitsealuseid linnuliike hallõgijat (Lanius excubitor), heletildrit (Tringa nebularia),
kanakulli (Accipiter gentilis), mudaneppi (Lymnocryptes minimus), mustsaba-viglet (Limosa
limosa), rabapüüd (Lagopus lagopus), suurkoovitajat (Numenius arquata) ja väikekoovitajat
(Numenius phaeopus) ning nende liikide elupaiku.
6) rändlinnuliike kiivitajat (Vanellus vanellus), sinikael-parti (Anas platyrhynchos), sõtkast
(Bucephala clangula), tuttvarti (Aythya fuligula) ja viuparti (Anas penelope) ning nende liikide
elupaiku.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele kaheksateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Agusalu, Konsu, Kuningaküla,
Permisküla ja Puhatu külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu
kaitsealal, välja arvatud § 12 lõikes 2 sätestatud ajal Gorodenka, Laukasoo, Lutsina, Puhatu
järve, Puhatu soo, Putki tee, Sõja tee ja Üla-Poruni sihtkaitsevööndis.
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(3) Kaitsealal on lubatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgratastega ka radadel.
Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid ning jalgratastega sõitmine väljaspool
teid ja radasid on lubatud järelevalve-, pääste- ja piirivalvetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel
ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas liinirajatiste hooldamisel ning
piiranguvööndis metsamajandus- ja põllumajandustöödel.
(4) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Agusalu,
Laukasoo, Lutsina, Puhatu ja Puhatu järve sihtkaitsevööndis, kus ujuvvahendiga sõitmine on
keelatud. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud Poruni ja Narva jõe sihtkaitsevööndis
ning Gluboki ja Punamäe piiranguvööndis. Ujuvvahendiga sõitmine kogu kaitsealal on lubatud
järelevalve-, pääste- ja piirivalvetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud
töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(5) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud § 12 lõikes 2 sätestatud ajal Laukasoo,
Lutsina, Puhatu järve, Puhatu soo, Putki tee, Sõja tee ja Üla-Poruni sihtkaitsevööndis.
(6) Kaitsealal on lubatud jahipidamine piiranguvööndis aastaringselt ning sihtkaitsevööndis
1. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud linnujaht, mis on aastaringselt kogu kaitsealal
keelatud.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas
lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike
koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on 19 sihtkaitsevööndit:
1) Agusalu sihtkaitsevöönd;
2) Gorodenka sihtkaitsevöönd;
3) Gorodenka oja sihtkaitsevöönd;
4) Kuningaküla sihtkaitsevöönd;
5) Laukasoo sihtkaitsevöönd;
6) Liguski sihtkaitsevöönd;
7) Lutsina sihtkaitsevöönd;
8) Narva jõe sihtkaitsevöönd;
9) Nestiku sihtkaitsevöönd;
10) Permisküla sihtkaitsevöönd;
11) Poruni sihtkaitsevöönd;
12) Puhatu sihtkaitsevöönd;
13) Puhatu soo sihtkaitsevöönd;
14) Puhatu järve sihtkaitsevöönd;
15) Puhatu oja sihtkaitsevöönd;
16) Putki tee sihtkaitsevöönd;
17) Sõja tee sihtkaitsevöönd;
18) Uusnova sihtkaitsevöönd;
19) Üla-Poruni sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Agusalu, Kuningaküla, Liguski, Puhatu järve ja Puhatu soo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
on koosluste looduslikkuse taastamine ning seejärel ökosüsteemide arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine ning kaitsealuste
liikide ja nende elupaikade kaitse.
(2) Gorodenka, Gorodenka oja, Laukasoo, Lutsina, Narva jõe, Nestiku, Permisküla, Poruni,
Puhatu, Puhatu oja, Putki tee, Sõja tee, Uusnova ja Üla-Poruni sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
on koosluste tüüpide säilitamine või taastamine, neile omase liigilise ja vanuselise struktuuri
hoidmine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade kaitse.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis
on selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata ning kuni 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud
ja tähistatud.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
2) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
4) maaparandussüsteemi eesvoolu hoiutööd;
5) loodusliku veerežiimi taastamine;
6) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
7) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
8) poollooduslike koosluste ilme ja liigikooseisu säilimise tagamiseks vajalik tegevus
Gorodenka oja, Laukasoo, Lutsina, Permisküla, Puhatu, Sõja tee ja Üla-Poruni
sihtkaitsevööndis.
§ 11. Vajalik tegevus
Gorodenka oja, Laukasoo, Lutsina, Permisküla, Puhatu, Sõja tee ja Üla-Poruni
sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik niitmine ja loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
§ 12. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta
rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks.
(2) Inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise
ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel, on keelatud:
1) Puhatu soo sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini;
2) Üla-Poruni ja Putki tee sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini;
3) Gorodenka sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini;
4) Lutsina sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. augustini;
5) Sõja tee sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini;
6) Puhatu järve ja Laukasoo sihtkaitsevööndis 15. aprillist 30. juunini.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on viis piiranguvööndit:
1) Gluboki piiranguvöönd;
2) Konsutagune piiranguvöönd;
3) Kuusiku tee piiranguvöönd;
4) Puhatu oja piiranguvöönd;
5) Punamäe piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning
kaitsealuste liikide kaitse.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja
nõusolekul tähistamata kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
2) rajatise püstitamine;
3) turberaie langi pindalaga kuni 2 hektarit;
4) lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni 1 hektar;
5) tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning looduslike veekogude loodusliku
veerežiimi taastamine.
(3) Metsade majandamisel tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus.
§ 16. Vajalik tegevus
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks
vajalik niitmine ja loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
§ 17. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala
valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrus nr 24 „Puhatu looduskaitseala kaitse alla
võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 2. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 335 algatatud
haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos läbi viidud ärakuulamise tulemustega on esitatud
5
käesoleva määruse seletuskirjas .
§ 21. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (EÜT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
2
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrusega nr 24 „Puhatu looduskaitseala kaitse
alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” Kohtla-Järve TSN TK 17. jaanuari 1967. aasta
määrusega nr 7 moodustatud Boroni jõe ürgoru taimestiku-loomastikukaitseala ning Ida-Viru Maavalitsuse
16. augusti 1990. a määrusega nr 170 moodustatud Permisküla taimestiku mikrokaitseala baasil. Tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 42 ja punkti 2 alapunktist 322 hõlmab kaitseala Puhatu linnuala ja
Puhatu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura
2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade
konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister
Siim Kiisler
Keskkonnaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa. Puhatu looduskaitseala kaart
EELNÕU
26.03.2018
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1
„Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” ja
keskkonnaministri 14. septembri 2005. a määruse nr 61
„Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade
kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruste muutmine
(1) Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla
võtmine” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisas esitatud Permisküla metsise püsielupaiga kaart tunnistatakse kehtetuks.
(2) Keskkonnaministri 14. septembri 2005. a määruses nr 61 „Laialehise nestiku, soohiilaka ja
kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri muutmine” tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisas esitatud Punamäe laialehise nestiku püsielupaiga kaart tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Muudatuste põhjendused
Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused kaitstava loodusobjekti tüübi muutmise kohta.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 4. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi 2. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 335 algatatud haldusmenetluses.
Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse
seletuskirjas.
§ 5. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
___________________
1 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Siim Kiisler
Minister Andres Talijärv
Kantsler
Keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1
„Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” ja
keskkonnaministri 14. septembri 2005. a määruse nr 61
„Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja
kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister võtnud kaitse alla
13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” Ida-Viru
maakonnas Alutaguse vallas Permisküla metsise püsielupaiga. 14. septembri 2005. a
määrusega nr 61 „Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskiri” on keskkonnaminister võtnud kaitse alla Ida-Viru maakonnas
Alutaguse vallas Punamäe laialehise nestiku püsielupaiga. Nimetatud määruste muutmise
määruse eelnõu koostamise eesmärk on kaitstavate loodusobjektide tüübi muutmine, kuna
püsielupaikade maa-ala liidetakse Puhatu looduskaitsealaga. Moodustatav kaitseala hõlmab
valdavalt Natura 2000 võrgustiku Puhatu linnu- ja loodusala.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo
kaitse planeerimise spetsialist Triin Amos (tel 733 4163, e-post
[email protected]).
Eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo
juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 325 8404, e post
[email protected]), õigusliku
ekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435; e-post:
[email protected]) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Mirjam Vili
(tel 611 8050, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu
ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 6262 880,
[email protected]). Eksperdihinnangu on andnud Eerik Leibak ja keeleliselt toimetanud
Siiri Soidro (tel 640 9308, e post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Puhatu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta Puhatu soostiku ja sellega
piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike ja nende
elupaiku. Puhatu looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a
määrusega nr 24 „Puhatu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri
kirjelduse kinnitamine” Kohtla-Järve TSN TK 17. jaanuari 1967. a otsusega nr 7 loodud
Borovnja jõe ürgoru taimestiku-loomastikukaitseala ning Ida-Viru Maavalitsuse 16. augusti
1990. a määrusega nr 170 loodud Permisküla ida-võsalille mikrokaitseala baasil. Kaitseala
laiendatakse, liigikaitselisel eesmärgil liidetakse kaitsealaga Permisküla metsise püsielupaik
ning Punamäe laialehise nestiku püsielupaik. Püsielupaigad liidetakse, kuna need külgnevad
kaitsealaga ning nii tagatakse kaitstavate liikide elupaikade sidusus ja kaitstakse teisi
püsielupaikade territooriumile jäävaid loodusväärtusi. Püsielupaigana kaitstakse ainult
konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. Püsielupaikade maa-ala
on aga osa terviklikust loodusväärtuste kompleksist, mistõttu on otstarbekas see ala kaitsealaga
liita. Permisküla metsise püsielupaiga maa-alal on inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi
loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübid metsastunud luited (2180), liigirikkad
1
madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ja
siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning Punamäe laialehise nestiku püsielupaiga maa-alal vanad
laialehised metsad (9020*). Elupaigatüübi nimetuse järel sulgudes on kaitstava elupaigatüübi
koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad
elupaigatüübid. Kaitsealal esinevad laialehisele nestikule sobilikud niisked laialehiste
puuliikidega metsakooslused ning metsisele sobilikud raba- ja metsakooslused. Kaitsealaga
liidetav Permisküla metsise püsielupaik ühtib osaliselt Permisküla kalakotka püsielupaigaga.
Püsielupaikade territoorium on määratud sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse, kus
kehtestatakse metsise ja laialehise nestiku ning nende elupaikade kaitseks piisav kaitsekord.
Kaitseala kogupindala on 12 823,9 ha. Sellest moodustab riigimaa 12 690,8 ha (99%, sh
4507,2 ha metsamaa), eramaa 129,1 ha (1%, sh 66,7 ha metsamaa) ja jätkuvalt riigi omandis
olev maa 4 ha (sh 3,5 ha metsamaa). Kaitsealale liidetud püsielupaikade pindala on 398,7 ha,
millest eramaad on 25,2 ha ja riigimaad 373,5 ha.
Looduskaitseala moodustamise tõttu puudub vajadus ala kaitsmiseks püsielupaikadena. Puhatu
looduskaitseala sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi kaitsekord tagab liikide soodsa seisundi
säilimise.
3. Maaomanike seisukohad
Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek, mille käigus selgitati ka püsielupaikade liitmist
kaitsealaga, toimus 20. aprillist 10. maini 2015. a Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi ja Iisaku
kontoris ning tolleaegses Illuka Vallavalitsuses. Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja
avaliku arutelu kohta ilmusid 16. aprillil 2015. a üleriigilise levikuga ajalehes Eesti Päevaleht
ja kohalikus ajalehes Põhjarannik, sh selle venekeelses väljaandes Северное побережье.
Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 15. aprillil
2015. a.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal
paikneva 34 kinnisasja 24 eraomanikule, tolleaegsele Illuka Vallavalitsusele, Ida-Viru
Maavalitsusele, Maanteeametile, Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroole ja Riigimetsa
Majandamise Keskusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja
avaliku arutelu kohta. Eesti Post tagastas neli kirja märkega „Hoiutähtaja möödumine”, neist
kaks olid Permisküla metsise püsielupaigale jääva Anna kinnistu omanike kirjad. Kinnistute
omanikke, keda ei olnud võimalik tuvastada, teavitati kuulutusega üleriigilises väljaandes Eesti
Päevaleht 1. juulil 2015. a ja neile anti täiendavalt kaks nädalat aega ettepanekute esitamiseks.
Kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu toimus 28. mail 2015 tolleaegses Illuka vallamajas.
Keskkonnaametile ei laekunud avalikustamise perioodil ühtegi kirja.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Metsise ja laialehise nestiku püsielupaikade määruste muutmise määruse eelnõu koostamisel
on lähtutud looduskaitseseaduses esitatud nõuetest ning arvestatud vastavust järgmiste EL
õigusaktidega:
1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18).
2
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdi-
rektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000,
mille loomisse annab panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema
territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vaba-
riigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunkti 42 kohaselt hõlmab ala Puhatu linnuala
ning punkti 2 alapunkti 322 kohaselt Puhatu loodusala. Seetõttu tuleb Puhatu looduskaitsealal
(mille koosseisu püsielupaigad arvatakse) tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-
eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Puhatu loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri
2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu
boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohas-
tatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 118–265).
Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Ko-
misjoni 26. novembri 2015. a rakendusotsusega (EL) 2015/2371, millega võeti vastu boreaalses
biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu üheksas uuendatud ver-
sioon (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8214 all, ELT L 338, 23.12.2015, lk 436—676).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult esinevate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,
hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad
liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide
(antud alal metsise) arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele,
teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja
veetmisega seotud vajadusi.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Koosmõjus Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga on määrusel loodus- ja elukeskkonnale
positiivne mõju, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja
elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab koosmõjus Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga
tagada metsise ja laialehise nestiku elupaikade kaitse, millega kehtestatav kaitsekord arvestab
metsise ja laialehise nestiku elupaikade kaitse vajadusi.
Püsielupaikade liitmine kaitsealale aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks
kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile
konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020.
Püsielupaigad on juba riikliku kaitse all ja peale kaitstava loodusobjekti tüübi muutmist jäävad
kaitse alla Puhatu looduskaitseala koosseisus, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline
mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning
3
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta. Püsielupaikade liitmisel kaitsealaga arvatakse kaitse alt välja 0,4 ha varem
sihtkaitsevööndisse kuulunud maad, mis kõik on riigiomandis ja metsamaa. Varasemalt
Permisküla metsise püsielupaiga piiranguvööndisse kuulunud maast arvatakse
sihtkaitsevööndisse 118,9 ha, mis kõik on riigiomandis. Varasemalt sihtkaitsevööndisse
kuulunud maast arvatakse piiranguvööndisse 0,2 ha, mis kõik on riigiomandis. Määruse
jõustumisel väheneb Alutaguse valla maamaksutulu esialgse arvestuse järgi ligikaudu 101 eurot
aastas. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Püsielupaikade liitmisel kaitsealaga ei arvata sihtkaitsevööndisse täiendavalt
eramaid ja riigil vastavad kulud puuduvad.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule makstakse toetust, et kompenseerida Natura
2000 metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Kaitsealaga liidetavatel
püsielupaikadesse jäävad erametsad on juba varem Natura toetusõiguslikud ja kaitsekord
erametsade osas ei muutu. Seega riigil lisakulud Natura erametsa toetuste maksmiseks
puuduvad.
Liidetavates püsielupaikades puuduvad poollooduslikud kooslused ja vastavad kulud riigil
puuduvad.
6. Määruse vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Määruses on
üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele,
hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses
üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused
ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist
või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse
esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi
lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul
haldusakti andmisest arvates.
7. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
4
Vabariigi Valitsuse määruse
„Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja
kehtestada seal kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala
piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.
Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Agusalu, Konsu, Kuningaküla,
Permisküla ja Puhatu külas.
Puhatu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari
1999. a määrusega nr 24 „Puhatu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja
välispiiri kirjelduse kinnitamine” Kohtla-Järve TSN TK 17. jaanuari 1967. a otsusega nr 7
loodud Borovnja jõe ürgoru taimestiku-loomastikukaitseala ning Ida-Viru Maavalitsuse
16. augusti 1990. a määrusega nr 170 loodud Permisküla ida-võsalille mikrokaitseala baasil.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla
võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad
ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega
ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitseala ja kinnitatakse
sellele kehtiva looduskaitseseaduse kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva
looduskaitseala piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada
paremini kaitsealuste liikide ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud
elupaigatüüpide kaitse. Puhatu looduskaitsealaga liidetakse keskkonnaministri 13. jaanuari
2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud
Permisküla metsise püsielupaik ning keskkonnaministri 14. septembri 2005. a määrusega nr 61
„Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskiri” kaitse alla võetud Punamäe laialehise nestiku püsielupaik. Kaitseala laiendatakse nii,
et see hõlmaks täielikult Natura võrgustikku kuuluvad Puhatu linnu- ja loodusala.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo
kaitse planeerimise spetsialist Triin Amos (tel 733 4163, e-post
[email protected]). Eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 325 8404,
e-post
[email protected]), õigusliku ekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435; e-post:
[email protected]) ja
advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Mirjam Vili (tel 611 8050, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite
vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880,
[email protected]). Eksperdihinnangu on andnud Eerik Leibak ja keeleliselt toimetanud
Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
1
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse all olemise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse all olemise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste,
maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike.
Kaitsealal kaitstakse elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas: metsastunud luited
(2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused
(7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad
(9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0).
Elupaigatüübi nimetuse järel sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
Kaitsealal kaitstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisas nimetatud ja I kaitsekategooriasse
kuuluvaid liike kaljukotkast (Aquila chrysaetos), must-toonekurge (Ciconia nigra),
väikepistrikku (Falco columbarius), merikotkast (Haliaeetus albicilla), kalakotkast (Pandion
haliaetus) ja tutkast (Philomachus pugnax), linnudirektiivi I lisas nimetatud ja
II kaitsekategooriasse kuuluvaid liike karvasjalg-kakku (Aegolius funereus), soorätsu (Asio
flammeus), laululuike (Cygnus cygnus), järvekauri (Gavia arctica) ja metsist (Tetrao urogallus)
ning linnudirektiivi I lisas nimetatud ja III kaitsekategooriasse kuuluvaid liike laanepüüd
(Bonasa bonasia), välja-loorkulli (Circus cyaneus), soo-loorkulli (C. pygargus), sookurge
(Grus grus), punaselg-õgijat (Lanius collurio), rüüta (Pluvialis apricaria), tetre (Tetrao tetrix)
ja mudatildrit (Tringa glareola) ning nende liikide elupaiku. Kaitsealal kaitstakse
I kaitsekategooria liiki rabapüüd (Lagopus lagopus) ning selle liigi elupaiku. Lisaks kaitstakse
II kaitsekategooriasse kuuluvaid liike kanakulli (Accipiter gentilis), mudaneppi (Lymnocryptes
minimus) ja mustsaba-viglet (Limosa limosa) ning III kaitsekategooriasse kuuluvaid liike
hallõgijat (Lanius excubitor), heletildrit (Tringa nebularia), suurkoovitajat (Numenius arquata)
ja väikekoovitajat (N. phaeopus) ning nende liikide elupaiku. Kaitsealal kaitstakse ka
rändlinnuliike kiivitajat (Vanellus vanellus), sinikael-parti (Anas platyrhynchos), sõtkast
(Bucephala clangula), tuttvarti (Aythya fuligula) ja viuparti (Anas penelope) ning nende liikide
elupaiku.
Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi II ja IV lisas nimetatud ja II kaitsekategooriasse
kuuluvaid soontaimeliike laialehist nestikut (Cinna latifolia), palu-karukella (Pulsatilla patens)
ja ida-võsalille (Moehringia laterifolia) ning II lisas nimetatud ja II kaitsekategooriasse
kuuluvat sammaltaime liiki rohelist kaksikhammast (Dicranum viride) ja nende liikide
elupaiku. Samuti kaitstakse loodusdirektiivi II lisas nimetatud ja III kaitsekategooriasse
kuuluvat kalaliiki vingerjat (Misgurnus fossilis) ja tema elupaiku.
Lisaks kuulub Puhatu looduskaitseala „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude
elupaikade konventsiooni” artikli 2 lõike 1 kohaselt rahvusvahelise tähtsusega märgalade
(Ramsari ala) hulka.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Puhatu looduskaitseala kaitse all olemise
2
eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste tüüpilisus, ohustatus, haruldus, teaduslik ja
esteetiline väärtus ning rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
Puhatu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Peipsi nõo põhjaosas Alutaguse madalikul
asuvat Puhatu soostikku, mis on Eestis üks suurimaid ja esinduslikemaid. Ida-Eesti soode
valdkonnale tüüpiline Puhatu soostik on tööstusmaastike puhveralana erilise esteetilise
väärtusega ning ühtlasi sobiv ala soode ökoloogia, õhusaaste ja kuivendamise leviku ning
sellest tulenevate kahjustuste teaduslikuks uurimiseks (Drenkhan, R. 2003. Puhatu
looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2006–2015). Puhatu soostik toimib loomade
liikumise sillana Alutaguse metsamassiivi ja Ingerimaa lõunaosa looduskompleksi vahel.
Seetõttu on Puhatu soostikul oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel laiemalt kui
ainult Eesti piirides.
Kaitseala läbiva Poruni ja Gorodenka oja kallastel ning osaliselt ka Narva jõe ääres paljanduvad
ainsana Loode-Euroopas devoni ladestu Leivu kihistu liivakivid, millel on suur maastikuline ja
teaduslik väärtus.
Haruldased ja ohustatud looduslikud ranniku-, mageveekogu-, metsa-, niidu- ja
sookooslused. Puhatu looduskaitsealal esinevad looduslikud ranniku-, mageveekogu-, niidu-,
metsa- ja sookooslused – elupaigatüübid metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja
järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), rabad (7110*),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad
loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad
(91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0) – on haruldaste ja ohustatutena lisatud
loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse
tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Nimetatud elupaigatüübid
on intensiivse metsa- ja põllumajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas
haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud antud kooslustega seotud liigid, kes kasutavad
eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on
kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele
ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikkel 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada
vajalikud kaitsemeetmed direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende
elupaikade kaitseks, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele.
Hästi välja kujunenud puurinde struktuuriga metsastunud luited (2180) on tüüpilised kogu
Euroopa rannikualadel. Puhatu looduskaitsealal esinevad metsastunud luited kaitseala
lõunaosas Peipsi järve vanadel luitestunud rannavallidel ning kirde-edelasuunalistel
luitevallidel ehk kriivadel. Turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised huumustoitelised
järved ja järvikud (3160) on tüüpilised rabaaladele ning rikkad haruldastest põhjapoolse
levikuga plankteritest. Kaitsealal esinevad sellised veekogud Puhatu soostiku keskosas
rabalaugaste ja -järvedena. Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) on ohustatud, kuna looduslikke
ja looduslähedases seisundis vooluveekogusid on nii Euroopas kui ka Eestis järjest vähemaks
jäänud. Jõgesid ja ojasid ohustavad reostus, voolusängi muutmine ja voolu tõkestamine.
Looduslikud jõed ja ojad on elupaigaks haruldastele ja ohustatud loomaliikidele ning need on
kaladele oluline kudemispaik. Kaitseala peamine looduslikus seisus vooluveekogu on Poruni
jõgi Gorodenka paisuregulaatorist suudme lammialani. Poollooduslikud kooslused on olulised
liigirikkuse kandjad. Kuna nad säilivad vaid mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine)
tingimustes, on nende püsimajäämine ohustatud. Kuivad niidud lubjarikkal pinnal (6210*)
on aruniidud, mida leidub peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel ning Põhja-Eesti
lavamaal. Puhatu looduskaitsealal esineb elupaigatüüp väikese alana Puhatu oja läheduses.
3
Looduslikus seisundis rabad (7110*) on ohustatud peamiselt kuivendamise ning
turbakaevandamise tõttu. Looduslikke rabasid on Euroopas, välja arvatud Soomes ja Rootsis,
säilinud vähe. Puhatu looduskaitsealal on rabad kõige enam levinud elupaigatüüp ja seda esineb
peaaegu kogu kaitsealal. Mitmekesiseid taimekooslusi hõlmavaid siirde- ja õõtsiksoid (7140)
leidub kõigis suuremates sookompleksides väikeste kildudena, tavaliselt madalsoode ja
rabaalade vahel. Ka neid kooslusi ohustab eelkõige veerežiimi muutmine. Puhatu
looduskaitsealal asuvad siiresood enamasti kaitseala kirdeosas, mujal vähem kaasnevate
kooslustena. Nokkheinakooslused (7150) esinevad Eestis rabaälvestes ja moodustavad osa
rabale iseloomulikust taimkattekompleksist. Seda elupaigatüüpi käsitletakse rabakoosluse
loomuliku koostisosana ja eraldi ei kaardistata. Elupaigatüübi kaitse toimub raba elupaiga
kaitse kaudu. Karbonaatse veega liigirikkaid madalsoid (7230) esineb kõigis Euroopa Liidu
maades, välja arvatud Luksemburgis ja Portugalis. Madalsood on lisaks kuivendamisele
ohustatud võsastumisest. Puhatu looduskaitsealal esineb madalsoid kaitseala lõunaosas
Permisküla peakraavi lammialal. Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese
inimmõjuga metsad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele
iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Vanad laialehised metsad (9020*) kui üleminek
läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel on Eestis haruldane elupaigatüüp, kuna seda leidub
võrdlemisi väikeste laikudena piiratud aladel. Lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised
lammimetsad (91F0) kui üleujutatavatel aladel kasvavad metsad on ohustatud veekogude
kaldaprofiili muutmise ja kallaste kindlustamise korral. Need metsad on haruldased, kuna on
levinud kitsal alal jõgede ja järvede kallastel. Rohunditerikkad kuusikud (9050) on ohustatud
metsade intensiivse majandamise tõttu. Kõik eespool nimetatud metsaelupaigad esinevad
kaitsealal peamiselt Poruni jõe kesk- ja alamjooksu ümbruses. Soostuvaid ja soo-lehtmetsi
(9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) ohustab kuivendamine, samas on mõlemad
elupaigatüübid Eestis tüüpilised niisketel aladel levinud kooslused. Puhatu looduskaitsealal on
mõlemad metsaelupaigad levinud peamiselt kaitseala äärealadel rabaga piirnevates kohtades.
Puhatu soostik on rikas haruldaste ja ohustatud linnuliikide poolest ning on olulisim
taigavööndi soolinnustiku esinemisala Eestis (Leibak, E. 2006. Eksperthinnang Puhatu
looduskaitseala uuendatud kaitse-eeskirja eelnõule). Kaitseala märgalad on rändlindude
olulised peatus- ja koondumispaigad. Kaitse-eesmärgiks on nimetatud 32 linnuliiki.
Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega spetsiifilise elupaiganõudlusega
I kaitsekategooriasse kuuluv toonekureline, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku
järgi (2008) ohustatud seisus. Aafrika keskosas, Gibraltaril ja Lähis-Idas talvituv must-
toonekurg eelistab elupaigana varjuliste vooluveekogude lähedusse jäävaid looduslikke
mitmekesiseid ja vanu metsamassiive, vältides samal ajal metsaservasid. Liik võib saagijahile
lennata kuni 40 km kaugusele pesapaigast. Must-toonekure arvukus on langenud 1980. aastate
alguse 250-lt pesitsevalt paarilt praeguse 100‒115 paarini. Lisaks must-toonekurele elab talle
pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki. Seega toimib must-
toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must-toonekurge ohustab toitumisalade
degradeerumine, metsade vanuse muutmine ja lageraied ning inimhäiring pesitsusajal.
(Kotkaklubi. Must-toonekure kaitse tegevuskava 2009–2013, edaspidi nimetatud must-
toonekure tegevuskava.)
Kalakotkas (Pandion haliaetus) on vähearvukas ja spetsiifilise elupaiganõudlusega
I kaitsekategooriasse kuuluv liik, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008)
ohualtis seisus. Lääne-Aafrikas talvituv kalakotkas eelistab elupaigana niiskeid metsi ja lendab
saagijahile sageli enam kui 10 km kaugusel paiknevatele veekogudele. Eesti kalakotka
populatsiooni arvukus on viimasel kümnel aastal püsinud stabiilselt vahemikus 50‒60 paari.
4
Peamised ohutegurid on häirimine, metsade vanuse muutmine, keskkonnamürgid ja veekogude
eutrofeerumine. (Kotkaklubi 2011. Kalakotka kaitse tegevuskava 2014‒2018, edaspidi
kalakotka tegevuskava.)
Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) on vähearvukas ja spetsiifilise elupaiganõudlusega
I kaitsekategooriasse kuuluv haukaline, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
(2008) ohualtis seisus. Eestis aasta läbi elava kaljukotka eelistatud pesapaik on ulatuslike
loodusmaastike lagedate sooalade, soosaarte või sooservade metsad, kus elab arvukalt toiduks
tarvitatavaid metsakanalisi ja kahlajaid. Kaljukotka toidubaasist võib teder moodustada koguni
veerandi (Randla, T. 1976. Eesti röövlinnud). Kaljukotkas lendab saagijahile kuni 5 km
kaugusele pesapaigast. Eesti kaljukotkaste populatsiooni arvukus oli veel 20. sajandi alguses
tõenäoliselt kõigest 20–30 paari. Viimase paarikümne aasta jooksul on olukord paranenud ja
viimaste aastate arvukus on olnud üsna stabiilselt 40–60 paari. Kaljukotkast ohustab enim
toiduks kasutatavate lagesoo kurvitsaliste ja metsakanaliste arvukuse langus nende elupaikade
kadumise ja pesitsusaegse häiringu tõttu, häirimine pesitsuspaigas ning kuivendusest ja metsade
majandamisest tulenev sobilike elupaikade kadumine ja kvaliteedi langus. (Kotkaklubi.
Kaljukotka kaitse tegevuskava 2013–2017, edaspidi nimetatud kaljukotka tegevuskava.)
Merikotkas (Haliaeetus albicilla) on vähearvukas ja spetsiifilise elupaiganõudlusega
I kaitsekategooriasse kuuluv haukaline, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
(2008) ohulähedases seisus. Eestis aasta läbi elav merikotkas eelistab elupaigana suurte
veekogude lähedusse jäävaid vanu metsi ning lendab saagijahile kuni 19 km kaugusel
paiknevatele veekogudele. 1970. aastatel oli merikotkas Eestis väljasuremisohus, viimasel
kahel kümnendil on liigi arvukus aga pidevalt suurenenud. Kotkaklubi andmetel elas 2012.
aastal Eestis hinnanguliselt 220‒250 merikotka paari. Merikotkast ohustavad enim
keskkonnamürgid, sealhulgas pliihaavlite ja muu pliid sisaldava laskemoona kasutamine,
sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade
kvaliteedi langus ning hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides (Kotkaklubi.
Merikotka kaitse tegevuskava 2013–2017, edaspidi merikotka tegevuskava).
Soo-loorkull (Circus pygargus) ja välja-loorkull (C. cyaneus) on vähearvukad hajusalt levinud
ja spetsiifilise elupaiganõudlusega III kaitsekategooriasse kuuluvad haukalised, kes on Eesti
ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohulähedases seisus. Mõlemad liigid eelistavad
elupaigana madal- ja siirdesoid, soostunud raiesmikke ning jõeluhtasid, kus teevad pesa
maapinnale. Peamine toit on mõlemale liigile linnud ja pisiimetajad. Soo-loorkull Eestis ei
talvitu, kuid välja-loorkull võib harva seda teha. Soo-loorkulli arvukus on viimastel
aastakümnetel mõõdukalt tõusnud ja hinnanguliselt pesitseb Eestis 500–800 paari. Välja-
loorkulli arvukus on väiksem ja see on olnud languses, hinnanguliselt pesitseb Eestis 100–
200 paari. (Eesti Ornitoloogiaühing 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine
arvukus 2008–2012, edaspidi nimetatud EOÜ, 2013.)
Kanakull (Accipiter gentilis) on vähearvukas ja spetsiifilise elupaiganõudlusega
II kaitsekategooriasse kuuluv haukaline, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
(2008) ohulähedases seisus. Eestis aasta läbi elav kanakull eelistab elupaigana suure pindalaga
keskmise tiheduse ja suure liituvusega vanu okaspuuenamusega segametsi ning väldib noori
puistuid. Toitumas käib kanakull ka avamaastikul. Suured metsamassiivid parandavad
kanakulli pesitsemisedukust ning pesa rajatakse enamasti vähemalt mitmesaja meetri kaugusele
metsaservast ja noorest metsast. Eesti kanakulli populatsiooni arvukus on viimasel aastakümnel
langenud peaaegu kaks korda ja on praegu hinnanguliselt 300–500 paari. Peamised ohutegurid
kanakulli arvukusele on pesapaikade ning toitumisvõimaluste vähenemine. Eestis on piisavalt
5
kaitstud kõigest 35% liigi elupaikadest. (Väli, Ü., Tuule, A. 2013. Kanakulli kaitse tegevuskava
2014–2018, edaspidi nimetatud kanakulli tegevuskava.)
Väikepistrik (Falco columbarius) on väga haruldane haudelind ja haruldane läbirändaja, kes
kuulub I kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008)
ohualtis seisus. See harva Eestisse talvituma jääv hakist väiksem pistrikuline eelistab
elupaigana puisrabade hõredaid männikuid või endisi karjääre ning teeb pesa enamasti männi
otsa vanasse varesepessa. Ta toitub rabades või mujal avamaastikul värvulistest ja väiksematest
kurvitsalistest. Väikepistriku arvukus on viimastel kümnenditel olnud tugevas languses,
hinnanguliselt pesitseb Eestis 30–60 paari (EOÜ, 2013). Arvukuse vähenemise täpsed põhjused
pole teada.
Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) on vähearvukas ja spetsiifilise elupaiganõudlusega
II kaitsekategooriasse kuuluv kakuline, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
(2008) ohualtis seisus. Eestis aasta läbi elav öise eluviisiga karvasjalg-kakk eelistab elupaigana
suurte metsamassiivide vanu kuuseenamusega segametsi ja männikuid ning teeb pesa tavaliselt
musträhni vanasse pesaõõnsusesse. Karvasjalg-kaku arvukus sõltub pisinäriliste arvukusest ja
kõigub aastati suuresti. Hinnanguliselt pesitseb Eestis 200–400 paari (EOÜ, 2013). Peamine
ohutegur on elupaikade hävimine: metsade vanuse muutmine ja lageraied, samuti lagunevate ja
õõnsate ning kuivade puude arvu vähenemine.
Sooräts (Asio flammeus) on haruldane haudelind ja tavaline läbirändaja, kes kuulub
II kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohustatud
seisus. See umbes haki suurune harva Eestis talvituv kakuline eelistab elupaigana rabasid, soid
ja luhtasid ning teeb pesa maapinnale mätta otsa. Soorätsu arvukus sõltub pisinäriliste
arvukusest ja kõigub aastati suuresti. Hinnanguliselt võib Eestis pesitseda 10–50 paari (EOÜ,
2013).
Rabapüü (Lagopus lagopus) on väga haruldane ja spetsiifilise elupaiganõudlusega
I kaitsekategooriasse kuuluv kanaline, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
(2008) ohustatud seisus. Eestis aasta läbi elav rabapüü eelistab elupaigana suuri lagerabasid või
hõredaid puisrabasid. Umbes varesesuurune suvel pruunikirju ja talvel valge sulestikuga
rabapüü teeb pesa rabamättale ja toitub putukatest, marjadest ja taimeosadest. Rabapüü arvukus
on tugevalt vähenenud ja liiki ohustab väljasuremine. 19. sajandil tavaline jahilind esineb nüüd
vaid üksikutes Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnumaa soodes (Viht, E., 1997. Rabapüü on Eestis
haruldane liik. Eesti Loodus 2: 38–40). Hinnanguliselt pesitseb Eestis 30–50 paari rabapüüsid
(EOÜ, 2013). Peamine ohutegur on lagedate sooalade puistumine, mis muudab elupaiga
rabapüüle sobimatuks.
Laanepüü (Tetrastes bonasia) on Eesti mandriosas üldlevinud, kuid saartel puuduv harilik
haudelind. Ta on III kaitsekategooriasse kuuluv kanaline, kes on Eesti ohustatud liikide punase
nimestiku järgi (2008) ohuvälises seisus. Eestis aasta läbi elav laanepüü on avamaastikke vältiv
metsalind, kes elutseb väikeste salkadena vähemalt 10 ha suurustes keskealistes või vanemates
kuusikutes ja puht-lehtmetsades. Eelistatud elupaik on eelkõige okaspuu(kuuse)enamusega ja
tiheda alusmetsaga segametsad, kus on kergem varjuda kiskjate eest. Laanepüü populatsiooni
arvukus on viimasel aastakümnel olnud stabiilne, Eestis elab hinnanguliselt 30 000 – 60 000
paari. Kuna laanepüü liikumiskaugus jääb 1–3 km vahemikku, on peamine ohutegur metsade
fragmenteeritus, mis takistab elupaikade vahel liikumist. Metsade killustatus suurendab rebase
ja metsnugise röövkisklust. Lisaks ohustab laanepüüd elupaikade hävimine metsamajandamise
6
tulemusena ja linnujaht. (Väli, Ü. Laanepüü kaitse tegevuskava eelnõu, edaspidi nimetatud
laanepüü tegevuskava.)
Metsis (Tetrao urogallus) on järjepidevalt väheneva arvukusega II kaitsekategooriasse kuuluv
kanaline, kes on Eesti punase nimestiku järgi (2008) ohualtis seisus. Eestis aasta läbi elav metsis
eelistab mängupaigaks vanadest mändidest koosnevaid puistuid, mis asuvad sageli rabaäärsetes
metsades. Metsise arvukust on tunduvalt vähendanud raied liigi mängualadel ja nende
ümbruses, sobivate elupaikade kuivendamine ning samuti väikekiskjate suur arvukus.
Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud, 2012. aastal oli
teada 388 asustatud metsisemängu. (Randla, T. jt. Metsise Tetrao urogallus kaitse tegevuskava
aastateks 2015–2019, edaspidi nimetatud metsise tegevuskava.)
Teder (Tetrao tetrix) on üle Eesti ebaühtlase levikuga III kaitsekategooriasse kuuluv kanaline,
kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohulähedases seisus. Eestis aasta
läbi elav teder eelistab elupaigana soo- ja niidualasid ning nendega piirnevaid metsi, aga ka
raiesmikke. Mängupaigana sobivad pesitsemiskohtade lähedale jäävad tasased lagedad alad
sookooslustes. Kuigi teder on Eestis tavalisem kui metsis, on liigi arvukus viimastel
kümnenditel pidevalt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 6000–12 000 paari tetresid.
Peamised ohutegurid on elupaikade kvaliteedi langus, hävimine ja killustumine, röövkisklus
ning häirimine. Elupaiku hävitavad ja kahjustavad metsamajanduslik tegevus ja kuivendamine.
Tedre arvukus mõjutab oluliselt temast toituvate teiste kaitsealuste liikide (kaljukotkas,
kanakull) arvukust. (Eesti Ornitoloogiaühing 2012. Tedre kaitse tegevuskava 2014–2018,
edaspidi nimetatud tedre tegevuskava.)
Sookurg (Grus grus) on Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind ja arvukas läbirändaja,
kes kuulub III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008)
ohuvälises seisus. See kuni 1,5 m kõrgune kureline pesitseb hõredates lage- ja põõsassoodes,
lamminiitudel ning kohati ka roostikes ja raiesmikel. Rändel teevad sookured vahepeatusi
kultuur- ja avamaastikel, nõmmedel ning rannaniitudel. Eestis pesitseb ligi 8% ja sügisrändel
peatub siin 10% Euroopa sookurgedest. Eestis on sookure arvukus viimastel aastakümnetel
tõusnud üle 20 korra, ulatudes hinnanguliselt 6500–7500 paarini. Peamised ohutegurid on
pesitsusala maastiku muutmine, maaparandustööd, karjatamine, küttimine ja häirimine
pesitsusajal. (Leito, A. 2008. Sookure kaitse tegevuskava 2009–2013, edaspidi nimetatud
sookure tegevuskava.)
Hallõgija (Lanius excubitor) on vähearvukas haudelind ja läbirändajana talvituv värvuline, kes
kuulub III kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008)
ohulähedases seisus. Umbes rästasuurune putukatest, närilistest ja lindudest toituv hallõgija
pesitseb eranditult rabamändidel. Hallõgija arvukus on viimastel aastakümnetel olnud stabiilne,
ulatudes 300–500 pesitseva paarini (EOÜ, 2013). Peamine ohutegur on väikekiskjate suur
arvukus.
Punaselg-õgija (Lanius collurio) on Eestis üldlevinud harilik haudelind, kes kuulub
III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohuvälises
seisus. See rästasuurune värvuline eelistab elupaigana mitmesuguseid poolavamaastikke
(põõsasniidud ja -sood, lookadastikud, võsa, raiesmikud, metsaservad, pargid) ning rajab pesa
tavaliselt põõsasse. Liigi arvukus on viimastel aastatel pärast mõningast langusperioodi taas
suurenenud. Aastatel 1998‒2002 hinnati arvukuseks 20 000–35 000 haudepaari, aastatel 2008–
2012 juba 40 000–60 000 haudepaari (EOÜ, 2013). Liiki ohustab väikekiskjate suur arvukus.
7
Kaitseala märgalad on elupaigaks paljudele soo-elupaikades elavatele kurvitsalistele ehk
sookahlajatele. Kaitse-eesmärgiks on seatud heletildri (Tringa nebularia), mudatildri
(T. glareola), mudanepi (Lymnocryptes minimus), rüüda (Pluvialis apricaria), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (N. phaeopus), tutka
(Philomachus pugnax) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) kaitse. Eesti madalsoode ja rabade
linnustiku riikliku seire (Leivits, A. 2012) tulemuste kohaselt on kahlajate arvukus Eestis järjest
vähenenud. Kahlajaid ohustab märgalade vähenemine ja puistumine, ebapiisav kaitsestaatus ja
sellega kaasnev pesitsusaegne häirimine. Kahlajad moodustavad olulise osa kaitsealuste liikide
kaljukotka, kanakulli, loorkullide ja väike-pistriku toidubaasist, mistõttu on kahlajate ja nende
elupaikade kaitse ja taastamine vajalik ka teiste kaitsealuste liikide soodsa seisundi
säilitamiseks.
Heletilder (Tringa nebularia) on haruldane haudelind ja arvukas läbirändaja, kes kuulub
III kaitsekategooriasse ning kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008)
ohulähedases seisus. See rästasuurune pelglik kurvitsaline leiti Eestis esimest korda pesitsemas
just Puhatu rabas. Suurtes älverabades ja siirdesoodes peamiselt Kirde-Eestis pesitseva
heletildri arvukus on viimastel aastakümnetel kasvanud, ulatudes hinnanguliselt 400–500
pesitseva paarini (EOÜ, 2013).
Mudatilder (Tringa glareola) on hajusalt levinud haudelind ja tavaline läbirändaja, kes kuulub
III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohuvälises
seisus. Selle pruunikirju sulestikuga rabades ja siirdesoodes pesitseva kurvitsalise arvukus on
viimastel aastakümnetel olnud stabiilne, jäädes hinnanguliselt 3000–4000 pesitseva paari ringi
(EOÜ, 2013).
Mudanepp (Lymnocryptes minimus) on haruldane haudelind ja tavaline läbirändaja, kes kuulub
II kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohualtis
seisus. See mitmesugustest selgrootutest ja seemnetest toituv kurvitsaline eelistab elupaigana
niiskeid avamaakooslusi (rabad, sood, luhad). Peamiselt Kirde-Eesti rabade servaaladel ja
siirdesoodes maas pesitseva mudanepi viimastel aastakümnetel stabiilsena püsinud pesitsevate
paaride arvukuseks on hinnatud 30–60 paari (EOÜ, 2013).
Rüüt (Pluvialis apricaria) on väiksearvuline haudelind ja arvukas läbirändaja, kes kuulub
III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohuvälises
seisus. See hakisuurune kurvitsaline pesitseb lagedatel peenar-älvesrabades turbasamblamättal
puhmaste varjus, kuid toitumas käib sageli ümbritsevatel põldudel ja niitudel. Rüüda viimastel
aastakümnetel stabiilsena püsinud pesitsevate paaride arvukuseks on hinnatud 3000–4000
(EOÜ, 2013).
Mustsaba-vigle (Limosa limosa) on haruldane haudelind ja väikesearvuline läbirändaja, kes
kuulub II kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008)
ohulähedases seisus. See hakisuurune kurvitsaline pesitseb niisketel rohunditerohketel
luhaniitudel ja soodes maapinnal või mättal, toitu otsib peamiselt madalast veest. Pesapaika
kaitseb kiskjate eest agressiivselt, mistõttu on mustsaba-viglega koos pesitsevad kartlikumad
kahlajaliigid paremini kaitstud röövloomade ohvriks sattumise eest. Mustsaba-vigle pesitsevate
paaride arvukus on viimastel aastakümnetel pidevalt vähenenud, jäädes praeguseks
hinnanguliselt 400–700 paari kanti (EOÜ, 2013).
Suurkoovitaja (Numenius arquata) on üle Eesti hajusalt levinud haudelind, kes kuulub
III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohuvälises
8
seisus. Selle pika allapoole vibujalt kõvera nokaga kurvitsalise elupaigad on niisked
rohunditerikkad sood ja luhaniidud, harvem lagerabad. Nende puudumisel asustab
suurkoovitaja ka mitmesuguseid poollooduslikke avamaastikke (rannaniidud,
põllumajandusmaastik). Suurkoovitaja väldib piirkondi, kus on valdavad suured
metsamassiivid. Suurkoovitaja arvukus on viimastel aastakümnetel mõõdukalt kasvanud,
jäädes hinnanguliselt 3000–5000 paari kanti. Peamised ohutegurid on elupaikade hävimine ja
kvaliteedi langus, mis on otseselt seotud põllumajandusliku tootmise intensiivistumisega. (Elts,
J., Marja, R. 2013. Suur-koovitaja kaitse tegevuskava eelnõu, edaspidi nimetatud suurkoovitaja
tegevuskava.)
Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) on haruldane haudelind ja väikesearvuline läbirändaja,
kes kuulub III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008)
ohulähedases seisus. See suurkoovitajaga sarnane, kuid temast väiksem kurvitsaline eelistab
elupaigana peenra-älverabasid ning väldib rohusoid ja niite. Väikekoovita arvukus on viimasel
aastakümnel vähenenud, hinnanguliselt pesitseb Eestis 400–700 paari (EOÜ, 2013). Peamine
ohutegur on elupaikade kadumine kuivenduse tagajärjel.
Kiivitaja (Vanellus vanellus) on Eestis üldlevinud harilik haudelind ja arvukas läbirändaja, kes
on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohuvälises seisus. See iseloomuliku
suletutiga kurvitsaline eelistab elupaigana mitmesuguseid niiskeid poollooduslikke (põllud,
rohumaad, madalmurused niisked niidud) ja looduslikke avamaastikke (siirde- ja madalsood).
Pesapaika kaitseb kiskjate eest agressiivselt, mistõttu on kiivitajatega koos pesitsevad
kartlikumad kahlajaliigid paremini kaitstud röövloomade ohvriks sattumise eest. Kiivitaja
arvukus on viimastel aastakümnetel mõõdukalt kasvanud, hinnanguliselt pesitseb Eestis
40 000–60 000 paari (EOÜ, 2013). Liiki ohustab peamiselt elupaikade kadumine ning
taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine.
Kaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka ning on oluline peatuspaik Peipsi
kaudu liikuvatele rändlindudele, nende hulgas Eestis harva või väga harva pesitsevatele kaitse-
eesmärgiks nimetatud tutkale, järvekaurile, laululuigele ja viupardile. Läbirändavate liikide
peamised ohutegurid on peatuspaikade kadumine ja häiring peatuspaikades ning väikekiskjate
suur hulk.
Tutkas (Philomachus pugnax) on haruldane haudelind ja arvukas läbirändaja, kes kuulub
I kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohustatud
seisus. See rästasuurune kahlajate hulka kuuluv kurvitsaline eelistab elupaigana niiskeid madala
rohurindega avamaakooslusi (jõe- ja järveluhad, rannaniidud, madalsood) ning rajab pesa
maapinnale lohku. Kevaditi peavad isased tutkad mänguplatsidel salkadena turniire. Tutka
arvukus on kogu Euroopas viimastel aastakümnetel katastroofiliselt vähenenud. Eestis säilinud
tutka asurkonna suurus on hinnanguliselt 10–30 pesitsevat emaslindu. Liigi taandumise
peamiseks põhjuseks peetakse sobivalt majandatavate rohumaade kadumist ja väikekiskjate
arvukuse kasvu, kuid mitme potentsiaalselt kriitilise või suure tähtsusega teguri mõju on
teadmata. (Mägi, E., Pehlak, H. 2008. Tegevuskava tutka (Philomachus pugnax) kaitse
korraldamiseks Eestis aastateks 2010–2013, edaspidi nimetatud tutka tegevuskava.)
Järvekaur (Gavia arctica) on haruldane haudelind ja harilik läbirändaja, kes kuulub
II kaitsekategooriasse ning kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008)
äärmiselt ohustatud seisus. Järvekaur peatub läbirändel rannavetes, järvedel ja rabalaugastes.
See vähesel määral ka Eestisse talvituma jääv kauriline toitub peamiselt kaladest. Väga harva
9
jääb järvekaur Eestisse pesitsema ja rajab pesa järve- või suure rabalauka kaldaalale.
Hinnanguliselt pesitseb Eestis 1–5 paari (EOÜ, 2013).
Laululuik (Cygnus cygnus) on harv haudelind ja arvukas läbirändaja, kes kuulub
II kaitsekategooriasse ning kelle ohustatus on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
(2008) mittehinnatav. See kollase nokalaiguga haneline peatub läbirändel madalatel
merelahtedel, järvedel ja üleujutatud luhtadel. Laululuik on Eestis harv talvituja, talvitujate
arvukus sõltub jääoludest. Harva jääb laululuik peamiselt rabajärvedele pesitsema,
hinnanguliselt pesitseb Eestis 150–200 paari (EOÜ, 2013).
Kaitseala on pesitsus-, elu- ja peatuspaigaks enam kui sajale linnuliigile, nende hulgas paljudele
kaitse all mitteolevatele ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohuvälises
seisus olevatele liikidele. Kaitseala soo- ja veekooslused on elupaigaks ränd- ja haudelinnu
liikidele viupardile, sõtkale, sinikael-pardile ja tuttvardile, kes on nimetatud kaitse-eesmärgiks
kui tüüpilised märgalade ja veekogudega seotud linnuliigid. Lisaks kuuluvad nad jahiulukite
nimekirja, mistõttu on nende kaitse-eesmärgiks nimetamine oluline ka seetõttu, et vältida nende
muutumist ohustatud liikideks. Tavaliste ja üldlevinud liikide arvukushinnangute põhjal saab
kaudselt anda hinnangut linnustiku ja keskkonna seisundile laiemalt ning nende arvukuse
vähenemisse tuleb suhtuda väga kriitiliselt.
Viupart (Anas penelope) on harv haudelind ja arvukas läbirändaja. See harva ka talvituma jääv
haneline pesitseb eelkõige sisemaajärvedel ja -luhtadel, läbirändel leidub teda rohkearvuliselt
rannavetes. Hinnanguliselt pesitseb Eestis 50–100 paari (EOÜ, 2013). Liiki ohustab veekogude
reostumine ja linnujaht.
Sõtkas (Bucephala clangula) on üldlevinud väikesearvuline haudelind ja arvukas läbirändaja.
See peamiselt metsa- ja rabajärvede või vooluvee läheduses elav haneline pesitseb enamasti
musträhni vanades pesaõõnsustes või pesakastides. Sõtkas talvitub järvedel, veehoidlatel,
suurtel jõgedel ja varjulistel rannavetel. Liiki ohustab veekogude reostumine ning linnujaht.
Sõtka pesitsevate paaride arvukus on viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud, hinnanguliselt
pesitseb Eestis 3000–5000 paari (EOÜ, 2013).
Sinikael-part (Anas platyrhynchos) on üldlevinud tavaline haudelind ja läbirändaja. See sageli
Eestisse talvituma jääv haneline eelistab elupaigana kõiksuguseid veekogusid ning vesiseid
soo- ja niiduservasid. Sinikael-pardi pesitsevate paaride arvukus on viimastel aastakümnetel
olnud suhteliselt stabiilne, jäädes hinnanguliselt 30 000–50 000 paari kanti (EOÜ, 2013).
Tuttvart (Aythya fuligula) on Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind ja arvukas
läbirändaja. See harva Eestisse merele talvituma jääv haneline eelistab pesapaigana järvi ja teisi
väiksemaid veekogusid, Läänemeremaades ka mererandu ja -saari. Tuttvardi arvukus on
viimastel aastakümnetel vähenenud, hinnanguliselt pesitseb Eestis 3000–5000 paari (EOÜ,
2013). Peamised ohutegurid on linnujaht ja veekogude saastumine. Aeglase lennuvõimestumise
tõttu on tuttvardi poegadele ohuks väikekiskjad.
Kalaliikidest on kaitseala kaitse-eesmärgiks nimetatud vingerjas ning taimeliikidest laialehine
nestik, ida-võsalill, palu-karukell ja roheline kaksikhammas.
Vingerjas (Misgurnus fossilis) on vähearvukas ja spetsiifilise elupaiganõudlusega
III kaitsekategooriasse kuuluv liik, kelle ohustatuse aste pole Eesti ohustatud liikide punase
nimestiku järgi (2008) puuduliku andmestiku tõttu täpselt teada. Angerjataoline kuni 27 cm
10
pikkune vingerjas on mageveekala, kelle elu- ja kudemispaigaks sobivad hästi aeglase vooluga
jõgede lammialal asuvad madalaveelised, taimestiku- ja setterikkad veekogud. Vingerja
asurkonna peamised ohutegurid on jõe loodusliku veetasapinna muutmine, loodusliku jõesängi
kanaliseerimine, süvendamine, õgvendamine, alandamine ja kaldavööndi füüsiline
modifitseerimine, mille tagajärjel jääb kuivale esmalt kaldaäärne vöönd ehk vingerja põhiline
asupaik ning nad on röövkaladele paremini kättesaadavad. Vingerja liikumist võivad takistada
koprapaisud. Samuti halvendavad vingerjale sobilikke elupaikasid jõe valgalal toimuvad
kuivendustööd. (Kärgenberg, E. 2013. Vingerja kaitse tegevuskava eelnõu, edaspidi nimetatud
vingerja tegevuskava.)
Laialehine nestik (Cinna latifolia) on haruldane II kaitsekategooriasse kuuluv kõrreline, mis
on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohualtis seisus. Hariliku saluheinaga
(Milium effusum) sarnane ja kumariini järgi lõhnav laialehine nestik eelistab elupaigana niiskeid
varjukaid erivanuselisi segametsi, kus ta kasvab sageli valgusküllasemates häiludes ojade ja
lompide läheduses. Laialehine nestik on väheuuritud liik, kuid teadaolevate seireandmete
põhjal on selle arvukus Eestis vähenenud. Peamised ohutegurid on metsade kuivendamine ja
raietegevus, samuti vähesed teadmised liigi bioloogiast. (Kull, T. 2010. Laialehise nestiku
Cinna latifolia kaitse tegevuskava aastateks 2012–2016 eelnõu, edaspidi nimetatud nestiku
tegevuskava.)
Ida-võsalill (Moehringia laterifolia) on haruldane II kaitsekategooriasse kuuluv nelgiline, mis
on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) äärmiselt ohustatud seisus. See
mitmeaastane nõrkade vartega hariliku võsalillega (M. trinervia) sarnane rohttaim kasvab
Eestis oma levila läänepiiril ning ainsad teadaolevad kasvukohad asuvad Puhatu
looduskaitsealal Gorodenko külast piki Narva jõe vasakkallast Poruni jõe suudmesse viiva
metsatee ääres umbes 4000 m2 suurusel alal. Mõõdukat inimhäiringut vajavat ida-võsalille
ohustab elupaikade kadumine inimmõju liigse suurenemise või sootuks lakkamise tõttu ning
vähesed teadmised liigi bioloogiast. (Mesipuu, M. 2011. Ida-võsalille kaitse tegevuskava
eelnõu, edaspidi nimetatud ida-võsalille tegevuskava.)
Palu-karukell (Pulsatilla patens) on haruldane II kaitsekategooriasse kuuluv tulikaline, mis on
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohulähedases seisus. Enne lehtede
väljaarenemist õitsev sinakasvioletsete õitega palu-karukell eelistab elupaigana hõredaid
valgusküllaseid kuivi metsi ja põlendikke. Mõõdukat inimtegevust vajavat palu-karukella
ohustab sobilike metsade kinnikasvamine ja lageraie, vähesemal määral noppimine ja
metssigade tegevus. (Kukk, Ü. 2011. Palu-karukella kaitse tegevuskava eelnõu, edaspidi
nimetatud palu-karukella tegevuskava.)
Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) on haruldane ja spetsiifilise elupaiganõudlusega
Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas levinud samblaliik, mis kuulub II kaitsekategooriasse
ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohulähedases seisus. Roheline
kaksikhammas eelistab elupaigana parasniiskeid sega- ja lehtmetsasid, kus kasvab väikeste
tutikestena vanade lehtpuude, enamasti tammede tüvedel. Peamine ohutegur on vanade
loodusmetsade kadumine, kuivendamine ja killustumine, mis takistab väga harva eoseid
moodustava rohelise kaksikhamba levikut uutesse elupaikadesse. (Vellak, K. 2011. Rohelise
kaksikhamba kaitse tegevuskava eelnõu, edaspidi nimetatud rohelise kaksikhamba
tegevuskava.)
Rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Puhatu looduskaitseala on arvatud Ramsari
alade hulka. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende
11
pindala ja väärtus väheneb pidevalt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu
tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude
rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma
kasutusele meetmed märgalade kaitseks.
Lisaks eelpool nimetatud loodusväärtustele on Puhatu looduskaitseala kaitse all hoidmine
oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende
kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik – eesmärgiks seatavate katusliikide, nende
elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See
tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja
koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle
elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus või ka neile liikidele, kelle elupaigalised
eelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks
on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja
soodsa seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid,
kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle
soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult
isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende
puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav
kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel
sisustatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärgi saavutamist (LKS § 14 lg 2) LKS §-s 55
sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja
nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks
nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja
hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende
liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.
Teadaolevatest kaitsealustest taimeliikidest, mida kaitseala kaitse-eesmärgiks ei ole seatud,
esinevad kaitsealal I kaitsekategooria liik haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium),
II kaitsekategooriasse kuuluvad kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), sookäpp
(Hammarbya paludosa), soohiilakas (Liparis loeselii), väike käopõll (Listera cordata) ja tume
nokkhein (Rhynchospora fusca) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad balti sõrmkäpp
(Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpp (D. fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp
(D. incarnata), kuradi-sõrmkäpp (D. maculata), mets-vareskold (Diphasiastrum
complanatum), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), laialehine neiuvaip
(E. helleborine), soo-neiuvaip (E. palustris), roomav öövilge (Goodyera repens), harilik
ungrukold (Huperzia selago), karukold (Lycopodium clavatum), pruunikas pesajuur (Neottia
nidus-avis), väike vesikupp (Nuphar pumila), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), Wulfi
turbasammal (Sphagnum wulfianum) ja lodukannike (Viola uliginosa). Haruline võtmehein ei
ole kaitse-eesmärgiks seatud, sest 2013. aasta inventuuri käigus leiti kaitsealalt vaid üks isend.
(EELIS, 2015)
Kaitseala vanades metsades ja veekogude ümbruses on II kaitsekategooriasse kuuluvate
käsitiivaliste elupaigad. Alal on registreeritud põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii), tõmmu-
või habelendlase (Myotis brandtii/mystacinus), tiigilendlase (M. dasycneme), veelendlase (M.
daubentonii), suur-videvlase (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii),
suurkõrva (Plecotus auritus) ja hõbe-nahkhiire (Vespertilio murinus) esinemine. Kaladest on
kaitsealal registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluv tõugjas (Aspius aspius) ning
III kaitsekategooriasse kuuluvad hink (Cobitis taenia) ja harjus (Thymallus thymallus).
12
Kahepaiksetest on kaitsealal registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluvad arusisalik (Zootoca
vivipara) ja rohukonn (R. temporaria) ning putukatest III kaitsekategooriasse kuuluv lai
tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) ja rohe-
tondihobu (Aeshna viridis). Linnuliikidest on registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluvad
mustviires (Chlidonias niger), lõopistrik (Falco subbuteo), hänilane (Motacilla flava),
täpikhuik (Porzana porzana) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Samblikest on kaitsealal
registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluvad kollane virvesamblik (Dimerella lutea), männi-
soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila) ja väike-nõgisamblik (Parmeliella
triptophylla) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad rant-tähnsamblik (Arthonia byssacea),
harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), haava-tardsamblik (Leptogium saturninum) ja
harilik poorsamblik (Menegazzia terebrata). Seeneliikidest on registreeritud
III kaitsekategooriasse kuuluv taiga-peenpoorik (Skeletocutis odora). (EELIS, 2015)
Nimetatud liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS § 55
sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas toodud piirangutele liigispetsiifilisi
tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Puhatu looduskaitseala on osaliselt kaitse all olnud juba 1967. aastast, kui botaanilis-
zooloogilise kaitsealana võeti kaitse alla umbes 430 ha suurune ala Poruni (Borovnja) jõe ja
ürgmetsaga (suures osas praegune Poruni sihtkaitsevöönd). 1990. aastal moodustati Permisküla
mikrokaitseala ida-võsalille kaitseks pindalaga 26 ha (suures osas praegune Narva jõe
sihtkaitsevöönd). Puhatu looduskaitsealana on ala 12 386,4 ha suurusena kaitse all olnud alates
1999. aastast. Käesoleva määrusega liidetakse kaitsealaga 2005. aastast kaitse all olevad
Permisküla metsise püsielupaik ja Punamäe laialehise nestiku püsielupaik, mis võimaldab
tagada nende liikide elupaikade sidususe. Kaitseala piirneb põhjast ja läänest kaevandustega
ning asub keset intensiivselt majandatavaid metsi, mistõttu on sellel oluline tähtsus loodusliku
mitmekesisuse säilimisel. Ala jätkuv kaitse all hoidmine, püsielupaikade liitmine kaitsealaga
ning laiendamine seni kaitseta alale on oluline soostiku maastikuilme ja funktsioneerimise
säilimise, kaitsealuste liikide ning loodusdirektiivi ranniku-, mageveekogu, metsa-, niidu- ja
soo-elupaigatüüpide kaitse eesmärgil. Käesoleva määrusega seatakse kaitse-eesmärgiks
kaitsealal esinevad ranniku-, mageveekogu-, metsa-, niidu- ja sooelupaigad ning kaitsealused
linnuliigid hallõgija, heletilder, järvekaur, kalakotkas, kaljukotkas, kanakull, karvasjalg-kakk,
kiivitaja, laanepüü, laululuik, merikotkas, metsis, mudanepp, mudatilder, mustsaba-vigle, must-
toonekurg, punaselg-õgija, rabapüü, rüüt, sinikael-part, soo-loorkull, sookurg, sooräts,
suurkoovitaja, sõtkas, teder, tutkas, tuttvart, viupart, väikepistrik, väikekoovitaja ja välja-
loorkull, kaitsealused taimeliigid laialehine nestik, palu-karukell, ida-võsalill ja roheline
kaksikhammas ning kaitsealune kalaliik vingerjas.
Kaitseala tuumiku moodustab Puhatu soostiku rabaderohke keskmine ja põhjapoolne osa.
Puhatu soostik on üks Eesti suurimaid ning see asub Peipsi nõos Alutaguse madalikul Narva
jõe ja Iisaku-Illuka oosidevööndi vahelisel alal (Arold, I. 2005. Eesti maastikud). Soostiku
siirde- ja madalsoode rikas lõuna- ja edelapoolne osa on arvatud Agusalu maastikukaitseala
koosseisu ning loodeosa jääb osaliselt Kurtna maastikukaitsealale. Soostiku tugevasti
muudetud kirdeosa ühelegi kaitsealale ei jää. Puhatu soostiku arvukad rabalaamad on
liigendatud peamiselt kirde-edelasuunaliste luitevallide ehk kriivadega, mis on nüüdseks kaetud
nõmme- ja palumetsaga. Kriivad võivad olla kunagised alaneva Peipsi luitestunud rannavallid,
hilisjääaegsed tuulte poolt kuhjatud mandriluited või jääajajärgsed liustiku pikilõhedesse
kujunenud luitestunud limnomõhnad (Haberman, J., Timm, T., Raukas, A. (toim.) 2008.
13
Peipsi.) Suurimad ja pikimad kriivad jäävad kaitsealal Permisküla ja Kuningaküla piirkonda
(Pae, T., Roose, A., Aasa, A. 2009. Agusalu LKA ja Poruni maastike kaardistamine). Varem
on Puhatu soostik olnud suurem, kuid soostikust põhjas ja läänes asuvad põlevkivikaevandused
ja turbaväljad on osa sooalast enda alla võtnud ning avaldavad pikkamisi kuivendavat mõju
lõuna poole jäävale soostiku osale. Puhatu soostiku kaudu liiguvad loomad Alutaguse
metsamassiivi ja Ingerimaa lõunaosa looduskompleksi vahel. Seetõttu on Puhatu soostikul
oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel laiemalt kui ainult Eesti piirides.
Kaitseala eesmärkideks lisatavad haruldased ja ohustatud looduslikud ranniku-, metsa- ja
sookooslused – elupaigatüübid metsastunud luited (2180), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood
(7140), nokkheina kooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad
(9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) – on alal määranud Natura
inventuuri käigus 2001. aastal Heli Laarmann ja Pille Urbas ning 2002. aastal Aveliina Helm
ja Virve Sõber. Niidu-elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) on inventeeritud
2001. aastal Bert Holmi ja Toomas Kuke poolt. Sooelupaigatüüpe on täpsustanud Eerik Leibak
2006. ja 2007. aastal ning Helle Kaasik, Marko Kaasik, Laila Kaasik ja Alar Soppe 2010. ja
2012. aastal projekti „Eesti soode looduskaitseline hindamine” (Eestimaa Looduse Fond)
käigus. Eespool nimetatud elupaigatüüpide levikut on täpsustanud OÜ Metsaruum 2012–2013.
aastal. Mageveekogu elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud (3160) on määratud
Natura veeprojekti käigus. Kaitsealal inventeeritud elupaigad on Puhatu looduskaitseala
kaitsekorralduskava koostamisel kameraalselt üle kontrollinud OÜ Consultare 2013. aastal.
Elupaigatüübid lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0) pole kaitsealal
eraldi kaardistatud. Mõlemad metsakooslused esinevad peamiselt Poruni jõe üleujutatavatel
lammialadel kaasnevate kooslustena. Samuti pole kaardistatud elupaigatüüp jõed ja ojad
(3260), kuhu kuuluvad osaliselt Poruni jõgi ja Puhatu oja. Elupaigatüüp on Puhatus raskesti
kaardistatav, sest sisaldab eri aastatel erinevas ulatuses ja kohas üleujutatavaid lõike.
Lisaks kaitse-eesmärgiks nimetatud elupaigatüüpidele on kaitsealal inventeeritud
elupaigatüübid kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ning rikutud,
kuid taastumisvõimelised rabad (7120). Madala esinduslikkuse ja osaliselt väikese leviku tõttu
ei ole nende elupaikade seadmine kaitse-eesmärgiks otstarbekas.
Inventeeritud elupaigatüübid moodustavad kaitseala pindalast ligi kolmveerandi ning suurem
osa neist on nimetatud kaitse-eesmärgiks. Vähesel määral leidub kaitsealal ka potentsiaalseid
elupaikasid. Puhatu looduskaitsealal kehtestatud kaitsekord võimaldab neil kujuneda lähima
paarikümne aasta jooksul heas seisus elupaigatüüpideks.
Kõige rohkem esineb kaitsealal soo-elupaikasid. Neist enim on rabasid (7110*) koos
nokkheinakooslustega (7150), vähem on siirde- ja õõtsiksoid (7140) ja liigirikkaid madalsoid
(7230). Sooelupaigatüüpide esinduslikkuse hinnang jääb vahemikku A–C (väga esinduslik kuni
arvestatav esinduslikkus). Sookoosluste esinduslikkust on alandanud aluselise õhusaaste ja
kuivenduse mõju, mistõttu lagedamad alad on hakanud puistuma. Võimaliku seisundi
halvenemise vältimine väljapool kaitseala tekitatava õhusaaste mõjul jääb endiselt
raskendatuks, kuid Puhatu looduskaitsealal kehtestatud kaitsekord võimaldab lagerabasid
taastada ning vähendada nende edasist puistumist veerežiimi taastamise läbi.
Küllaltki palju on kaitsealal ka metsakooslusi. Neist enim on rabakompleksiga tihedalt seotud
siirdesoo- ja rabametsi (91D0*). Vähem on kaitsealal soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*), vanu
14
loodusmetsi (9010*) ja vanu laialehiseid metsi (9020*), väikese killuna esinevad
rohunditerikkad kuusikud (9050). Poruni jõe alamjooksu kaldavallil kasvavates vanades
loodusmetsades esinevad väikeste fragmentidena Eestis haruldased lammi-lodumetsad (91E0*)
ning laialehised lammimetsad (91F0), kus puurindes on valitsevad pärn, künnapuu ja jalakas.
Ka metsaelupaikade esinduslikkuse hinnang jääb vahemikku A–C (väga esinduslik kuni
arvestatav esinduslikkus), madalama hinnangu on saanud eelkõige pikaaegse kuivenduse mõju
all olnud metsad ning aluselisele õhusaastele tundlikud rabametsad. Võimaliku seisundi
halvenemise vältimine väljapool kaitseala tekitatava õhusaaste mõjul jääb endiselt
raskendatuks, kuid Puhatu looduskaitsealal kehtestatud kaitsekord võimaldab vähendada nende
seisundi halvenemist ning parandada juba kahjustada saanud elupaigatüüpide seisundit.
Kaitseala vanadel Peipsi luidetel ehk kriivadel esinevad rannikuelupaigatüüpi kuuluvad
metsastunud luited (2180) esinduslikkusega C (arvestatav esinduslikkus). Metsastumisprotsess
ja kamardumine ei soosi alade funktsioneerimist luitemetsadena ning looduslik protsess suunab
neid alasid vanade loodusmetsade poole, mis on langetanud ka esinduslikkuse hinnangut.
Osaliselt on vööndis asuvad metsastunud luited juba muutunud vanaks loodusmetsaks.
Kamardumisprotsess on juba pikka aega toimunud ning selle peatamine nõuaks koosluse
lausalist kujundamist (lahtise liiva tekitamine, alusmetsa raie), mistõttu on kriivad esialgu
jäetud looduslikule arengule. Kriivadel kasvava luitemetsa taastamise vajadus ja ulatus
täpsustatakse kaitsekorralduskavas. Lisaks esineb kriivadel vähesel määral inimtekkelisi
radasid ning II maailmasõja aegseid kaevikuid ja pommilehtreid.
Kaitseala rabamaastikus esinevad magevee-elupaigad huumustoitelised järved ja järvikud
(3160) ja nende esinduslikkus on B (esinduslik). Elupaigatüüpi kuuluvad Puhatu soostiku
järved ja laukad, suurim on Puhatu järv. Magevee-elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) kuuluvad
Poruni jõgi kesk- ja alamjooksul ning osaliselt Puhatu oja.
Väikese killuna esineb kaitseala läänepiiril Puhatu oja ümbruses niiduelupaik kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210*) esinduslikkusega B (esinduslik).
Lisaks põlistele metsadele on Poruni jõe ümbrus tuntud devoni paljandite poolest. Aluspõhja
paljandeid on nii Gorodenka ja Poruni jõe kallastel kui ka Narva jõe ääres. Poruni ja Narva jõe
paljandid on ainsad teadaolevad Leivu kihistu paljandid kogu Loode-Euroopas ning neil on
suur maastikuilmeline ja teaduslik väärtus.
Puhatu looduskaitsealal esineb ka loodusdirektiivi elupaigatüüpidena mittemääratletud
magevee-, niidu-, metsa- ja sookooslusi, mis on elupaigaks kaitsealal leiduvatele kaitsealustele
liikidele.
Puhatu looduskaitseala puhul on tegemist okasmetsavööndi soolinnustiku olulisima
esinemisalaga Eestis ja ornitoloogilises mõttes ühega kolmest kõige esinduslikumast sooalast
Eestis (Leibak, 2006). Puhatu soostikus ja seda ümbritsevates metsades on registreeritud üle
saja haudelinnuliigi (Leivits, 1996). Kaitse-eesmärgiks on seatud 32 linnuliigi kaitse.
Kaitseala rabad ja neid ümbritsevad metsakooslused on tüüpiline elupaik kalakotkale,
kaljukotkale, metsisele ja tedrele.
Kotkaklubi andmetel on Puhatu looduskaitsealal viis kalakotka pesitsusterritooriumi
hinnanguliselt 5–7 paariga, mis teeb kaitsealast ühe kõige esinduslikuma kalakotkaste
pesitsusala Eestis. Paremate pesitsustingimuste loomiseks on püstitatud ka tehispesasid.
15
Seireandmetel õnnestus 2013. aastal pesitsemine kolmes pesas, kus lennuvõimestus seitse
poega. Asustamata pesasid oli kaks ja kolm pesa oli maha varisenud. 2016. a metsiseseire
raames leiti Puhatu looduskaitseala teadaolevatelt pesitsusterritooriumitelt neli uut kalakotka
pesa, millest hinnanguliselt kaks olid värskelt rajatud.
Kaitsealal on üks kaljukotka pesitsusterritoorium kahe pesaga. Kotkaklubi andmetel oli 2012.
aasta seisuga üks pesa varisenud ja teises pesas lennuvõimestus eduka pesitsuse tulemusel üks
poeg. 2016. a seireandmetel oli pessa küll munetud, kuid pesitsus nurjunud.
Kalakotka ja kaljukotka elupaiga järjepidev säilimine võimaldab neil ala taasasustada juhul, kui
varasem pesitsuspaiga kasutaja hukkub (näiteks rändel või elektriliinidesse lennates). Samuti
võimaldab elupaiga säilimine kasutada ala uue pesitsuspaigana isenditel, kelle senine pesapaik
on mingil põhjusel hävinud. Lisaks tagab sobiliku elupaiga säilimine vajalike pesitsuspaikade
olemasolu, et liigi arvukus saaks suureneda.
Kaitsealale jääb neli metsise mängupaika. Keskkonnaregistri andmetel registreeriti 2012. aasta
vaatlusel Permisküla mängupaigas kuus kukke, Puhatu mängupaigas üks kukk, Boronis kaks
kukke ja Agusalus mängu ei toimunud. 2016. a metsiseseirel mängis Permiskülas seitse,
Boronis kolm ja Puhatus kaks kukke, Agusalus mängu ei toimunud. 2016. a metsiseseire raames
leiti Puhatu looduskaitsealalt ka kuus uut leiukohta, kusjuures neist ühes mängis vähemalt seitse
kukke. Kaitseala mitmekesised raba- ja metsakooslused on tüüpilised metsisele sobilikud
elupaigad eri aastaaegadel ning vastavad nii kukkede kui ka kanade elupaiganõudlustele.
Kukkedele on sobilikud kooslused suvisel perioodil erinevalt mängupaigaks sobilikest
hõredatest rabamännikutest vanad loodusmetsa-ilmelised tihedamad okasmetsad, pesakonnata
kanad eelistavad nooremaid okasmetsi. Talviti väldivad mõlemad sugupooled kuuseenamusega
metsi. Seetõttu on oluline, et metsise elupaigas oleks tagatud eriliigiliste ja -vanuseliste
koosluste esinemine ühtlase seotud metsamassiivina.
Puhatu soostikus mängis 1996. aasta seire andmetel hinnanguliselt ligikaudu sada tedrekukke
(Leivits, A. 1996), 2006. aastal registreeriti mängud Putki soo idapoolses puis-siirdesoos
(Surnute saare lähedal) ja Puhatu soo idaosas raba ning siirdesoo- ja rabametsade
elupaigatüüpides (EELIS, 2015). Sarnaselt metsisele vajab teder eri aastaaegadel elupaigaks
erinevaid kooslusi. Kevadest sügiseni toituvad tedred lagedamatel aladel peamiselt rohttaimede
õitest ja viljadest. Talvisel ajal on tetredele sobilikud kooslused valgusküllased kasepuistud
soode äärealadel, sest suurema osa talvisest toidulauast moodustavad kaseurvad, -pungad ja -
võrsete tipud.
Teder ja metsis moodustavad suure osa kaitsealuste liikide kaljukotka ja kanakulli toidubaasist.
Teadaolevalt moodustab teder kaljukotka toidust ligi veerandi (Randla, T. 1976. Eesti
röövlinnud. Kullilised ja kakulised). Metsise ja tedre arvukuse jätkuv vähenemine mõjutab
kaljukotka pesitsusedukust ning seeläbi pikaajalist arvukust negatiivselt. Vastavalt kaljukotka
tegevuskavale peab liigi kodupiirkonda jäävate metsakanaliste elupaikade kaitse ja taastamine
olema keskmisest tähtsam, et peatada nende liikide arvukuse vähenemine.
Kaitseala ulatuslikud ja inimestele raskesti ligipääsetavad märgalad on tüüpilised elupaigad
rabapüüle, väike-pistrikule, soo- ja välja-loorkullile, soorätsule, sookurele, punaselg- ja
hallõgijale ja kahlajatele ning puhke- ja toitumispaigad läbirändavatele linnuliikidele.
Majandatavatel aladel pesitsevaid kahlajaid (näiteks suurkoovitaja, kiivitaja) ohustab nii
majandamise intensiivistumine kui ka lakkamine, mistõttu pakuvad kaitseala väikese
inimmõjuga sooalad nendele liikidele vajalikku stabiilset elupaika.
16
Puhatu looduskaitseala on üks vähestest rabapüü elupaikadest Eestis ja siin pesitseb üle poole
teadaolevatest Eesti rabapüüdest (Rabapüü (Nigula looduskaitseala 1997. Lagopus lagopus)
levik ja arvukus Ida-Virumaal). 1997. aasta kevadel toimunud välitööde käigus hinnati
rabapüüde arvukuseks Puhatu soo piirkonnas 50–60 paari. Lisaks registreeriti 2013. aasta
kevadel Mustaladva soos toimunud öisel liigivaatlusel mänguhäälitsuste järgi kaks
rabapüüpaari (e-Elurikkus, 2015) ning 2016. aasta kevadtalvel registreeriti öisel liigivaatlusel
samas kohas rabapüü laul. Kuna Eesti rabapüü populatsioon asub liigi areaali äärealal, on eriti
tähtis ühenduse säilimine Eestist idapoolsemate asurkondadega. Eesti suuremad soostikud kui
rabapüü potentsiaalsed elupaigad on idapoolsete soodega ühendatud eelkõige Puhatu soostiku
kaudu, mis on oluline levimiskoridor lisaks rabapüüle ka okasmetsavööndi kahlajatele
(mudanepp, heletilder).
Kaitseala on rikas kahlajate poolest, kuid paljude liikide arvukus (rüüt, väikekoovitaja,
mudatilder, heletilder) oli 2006. aasta märgalade linnustiku seire andmetel võrreldes
1996. aasta seireandmetega alal langenud (Leivits, A. 2006). Eelkõige oli vähenenud
stenotoopsete (st elupaiga suhtes nõudlike) rabakahlajate, nagu mudatildri ja rüüda osakaal
pesitsejate seas. Puhatu looduskaitseala laugaste- ja älvesterohked rabakooslused on tüüpiliseks
pesitsuspaigaks sookurele. 2000. aastal hinnati sookure arvukuseks 20 paari (Drenkhan, R.
2003). 2006. aastal on registreeritud üks paar sookurgi Surnute saare lähedal Putki soo idaosas.
Kaitseala märgalad ja neis leiduvad järved ja laukad on tüüpiline peatuspaik paljudele
rändlindudele. Sügiseti on kaitseala oluline luikede koondumispaik ning hanede ja sookurgede
rändepeatuspaik. Sagedased läbirändajad on ka Eestis harva pesitsevad järvekaur, tutkas ja
viupart. Haruldastest pesitsusjuhtumitest registreeriti 1996. ja 1997. aasta kevadel järvekauri
pesa Puhatu järvel.
Kaitseala vanad loodusmetsad on tüüpiline elupaik kaitsealustele liikidele merikotkale, must-
toonekurele, kanakullile, laanepüüle ja karvasjalg-kakule.
Laanepüü täpsed inventuuri andmed kaitsealal on puudulikud, kuid linnuvaatluste andmebaasi
järgi on liik viimati kaitsealal registreeritud 2012. aastal Puhatu oja lähedastes metsades.
Laanepüü on oluliseks toidubaasiks kaitseala kullilistele.
Kaitsealal on üks merikotka pesitsusterritoorium Gorodenka sihtkaitsevööndis. 2001. aastal
oli pesa asustatud, kuid praeguseks on pesapuu murdunud ja uue pesa asukoht ei ole teada.
Kaitsealalt ei ole merikotkas kadunud, sest samas piirkonnas on 2012. ja 2014. aasta suvel liiki
vaadeldud (e-Elurikkus, 2015).
Kaitseala vanad varjulised Poruni jõe lähedusse jäävad metsad on tüüpiliseks pesapaigaks must-
toonekurele. Kaitsealal on üks must-toonekure pesitsusterritoorium Puhatu soo
sihtkaitsevööndis. Kotkaklubi andmetel (2013) on pesa praeguseks lagunenud ja asustamata.
Must-toonekurge ei lisata Puhatu linnuala eesmärgiks, sest pesa on asustamata ja säilitatakse
elupaika.
Kaitsealal on registreeritud kaks kanakulli pesitsusterritooriumi. Puhatu sihtkaitsevööndis
Puhatu oja kaldal asuvas pesitsuspiirkonnas on registreeritud üks pesa, mis oli 2010. aastal
asustamata. Puhatu soo sihtkaitsevööndis Poruni jõe keskjooksu piirkonnas asuvas
pesitsuspiirkonnas on registreeritud kolm pesa. Üks pesa oli 2006. aastal asustatud ja selle
seisundit hinnatud heaks, 2010. aastal oli pesa asustamata. Teine pesa oli 2005. aastal asustatud
17
(pesitsus hinnatud edukaks), kuid 2010. aastal asustamata. Kolmandas pesas on viimase kolme
aasta jooksul kaks korda edukalt pesitsetud. 2010. aastal rõngastati pesas üks poeg (EELIS,
2015).
Merikotkale, kanakullile ja must-toonekurele sobiliku elupaiga järjepidev säilimine võimaldab
neil liikidel ala taasasustada juhul, kui varasem pesitsuspaiga kasutaja on hukkunud (näiteks
rändel, mürgituse tagajärjel või toidupuudusest tingitud kurnatuse tõttu). Samuti võimaldab
elupaiga säilimine kasutada ala uue pesitsuspaigana isenditel, kelle senine pesapaik on mingil
põhjusel hävinud. Lisaks tagab sobiliku elupaiga säilimine vajalike pesitsuspaikade olemasolu,
et liigi arvukus saaks suureneda. Must-toonekure asustamata pesasid saavad kasutada ka teised
liigid, sealhulgas kaitsealune kanakull.
Kaitseala vooluveekogude üleujutatavad lammialad on tüüpiline elupaik vingerjale. Puhatu
looduskaitsealal on vingerja elupaik Poruni jõe alamjooksul lisajõest suudmeni, väikeses osas
jääb kaitseala piiresse ka vingerja elupaigaks olev Narva jõgi Gorodenka ojast Mustajõe
kanalini. Mõlemas elupaigas leidus liiki 2002. aasta inventuuri andmetel arvukalt (EELIS,
2015). 2009. aasta kalastiku uuringuga registreeriti vingerjas Poruni jõe alamjooksul
(Loodushoiu Ühing Lutra 2010. Keskkonnamõjude hindamise aruanne Norra
finantsmehhanismi projekti „Jõeliste elupaikade kaitse korraldamine Ida-Virumaa Natura 2000
aladel” „Poruni jõe hüdroloogilise režiimi taastamine” eelprojektiga kavandatud tegevustele).
Kaitseala niisked segametsad on tüüpiline elupaik laialehisele nestikule ja rohelisele
kaksikhambale. Keskkonnaregistri andmetel registreeriti 2013. aasta inventuuril kaitsealaga
liidetavas Punamäe nestiku püsielupaigas kokku 12 laialehise nestiku puhmast. Roheline
kaksikhammas kasvas kaitsealal Poruni jõe äärses metsas 2006. aasta inventuuri andmetel kahel
puul: suure haava lamatüvel ja elusal tammetüvel (tüve ümbermõõt 280 cm). Liigi
osapopulatsioonid olid mõlemas kasvukohas elujõulised.
Kaitseala on Eestis teadaolevalt ainukeseks kasvukohaks ida-võsalillele. Praegu teadaolevad
kasvukohad Eestis paiknevad piki Narva jõe kallast parasniiskes segametsas, seejuures
enamasti vanade kaevikute nõlvadel. Üsna suuri kogumikke leidub ka veepiiri lähedal (1–2 m
kaugusel) niiskel ja laugel nõlval puude jalamitel, kuhu ulatub aeg-ajalt ka lainetuse mõju.
Puhatu looduskaitseala kaitse all hoidmine on põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on Natura
võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala jääb valdavas ulatuses Puhatu linnu- ja loodusalale.
Samuti kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari ala) hulka.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduslike elupaikade ja liikide kaitse
looduslike protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina looduskaitseala.
Puhatu soostikku ei ole võimalik kaitsta hoiualana, sest hoiuala moodustatakse loodusliku
loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks ning seal kaitstakse
elupaikasid ja kasvukohtasid, mille kaitseks on hoiuala moodustatud. Hoiuala kaitsekord ei
võimalda kaitsta kooslusi tervikuna. Hoiualale ei koostata kaitse-eeskirja, mis on paljude
erinevate kaitseväärtuste olemasolu korral kaitserežiimi täpsustamiseks vajalik. Hoiuala
kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist, mis on antud alal vajalik, et
rakendada konkreetse kaitse-eesmärgi ökoloogilisi nõudlusi arvestavaid piiranguid kaitseala
osal, kus need vajalikud on (nt liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal, jahi
reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate
18
väärtustega looduskompleksi. Kaitseala territooriumile jäävad mõned kultuuripärandiobjektid,
kuid nendel ei ole sellist tähtsust, mis looks vajaduse kultuuripärandi kaitseks. Inventuuriga
„Pärandkultuur metsas” on loodusala territooriumil registreeritud kuus pärandkultuuri objekti:
Poruni metsavahikoht, sild Poruni jõel, pakktee kaitseala kaguosas, paemurd kaitseala idaosas,
kaitseala keskosa läbivad Dobrino kanal ja väliraudtee. Seega ei ole põhjendatud tüübiks valida
rahvusparki, kuna rahvusparke iseloomustab kultuuripärandi kaitse kaitse-eesmärgiks
seadmine.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndite piirid
Kaitseala piirid on viidud vastavusse Puhatu loodus- ja linnuala piiriga ning kaitsealaga on
liidetud Punamäe laialehise nestiku, Permisküla metsise ja looduskaitseseaduse § 50 alusel
moodustatud Permisküla kalakotka püsielupaik. Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest,
et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhver
ning ala piirid on looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel
kasutatud võimaluse korral selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed, metsasihid,
kraavid, jõgede ja ojade kaldajooned). Kohas, kus maastikulised alused puuduvad, on kasutatud
piiritlemisel maakatastri andmeid (mõõdistatud katastriüksused) ning geograafilisi koordinaate.
Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja
maakatastri andmeid.
Võrreldes Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrusega nr 24 moodustatud Puhatu
looduskaitseala pindalaga (12 386,4 ha) suureneb kaitseala pindala 12 823,9 ha-ni, st 437,5 ha
võrra. Kaitseala laienemine on tingitud vajadusest tagada paremini kaitsealuste liikide ning
väärtuslike ranniku-, magevee-, niidu-, metsa- ja sookoosluste kaitse, samuti kaitseala piiride
ühildamisest Puhatu linnu- ja loodusalaga. Puhatu looduskaitsealalt arvatakse
piirimuudatustega välja 56,8 ha maad, millest 3,3 ha on eramaa (sh 2,3 ha metsamaa), 53,3 ha
riigimaa (sh 11,7 ha metsamaa) ning 0,2 ha jätkuvalt riigi omandis olev maa. Kaitsealalt välja
arvatud maast moodustab suurema osa karjääri ja turbakaevandusega piirnev maa, millest
omakorda enamiku moodustab infiltratsioonibasseini piirdekanal ja seda ümbritsev muldvall.
Vallil puudub looduskaitseline väärtus, mistõttu pole selle jätkuvalt kaitse all hoidmine
tarviline. Lisaks arvatakse kaitse alt välja 1,6 ha varem Perimisküla metsise, Permisküla
kalakotka ja Punamäe laialehise nestiku püsielupaigana kaitse all olnud maad, mis kõik on
riigiomand ja metsamaa. Kaitsealale liidetakse juurde 494,3 ha maad, millest 42,1 ha on
eramaa, 449,5 ha riigimaa ning 2,7 ha jätkuvalt riigi omandis olev maa. Kaitsealaga liidetavast
maast moodustab 398,7 ha juba varem Permisküla metsise, Permisküla kalakotka ja Punamäe
laialehise nestiku püsielupaigana kaitse all olnud maa ning 95,6 ha varem kaitse all mitte olnud
maa. Kaitsealaga liidetavast juba varasemalt kaitse all olnud maast moodustab 25,2 ha
eraomand (mis kõik on metsamaa) ja 373,5 ha riigiomand (sh 337,9 ha metsamaa). Kaitsealaga
liidetavast varem kaitse all mitte olnud maast moodustab 16,9 ha eraomand (sh 14,7 ha
metsamaa), 76 ha riigiomand (sh 60,5 ha metsamaa) ja 2,7 ha jätkuvalt riigi omandis oleva maa
(sh 2,6 ha metsamaa). Liidetav Permisküla kalakotka püsielupaik jääb terves ulatuses
Permisküla metsise püsielupaiga maale. Permisküla metsise püsielupaik jääb suures osas
riigiomandis olevatele maaüksustele, kusjuures tervenisti jäävad püsielupaika Permisküla
metskond 135 (22901:007:0252) ja 13158 Agusalu-Permisküla tee L1 (22901:007:0185)
maaüksus ning osaliselt Permisküla metskond 39 (22901:007:0184), Permisküla metskond 55
(22901:008:0188), Permisküla metskond 19 (22901:007:0182), Permisküla metskond 7
(22901:007:0183), Permisküla metskond 25 (22901:008:0187), Permisküla metskond 128
(22901:008:0299), Permisküla metskond 134 (22901:007:0251) ja 13158 Agusalu-Permisküla
tee L2 (22901:008:0189) maaüksus. Eramaadest jääb tervenisti püsielupaika Anna
(22901:007:0099) maaüksus ning osaliselt Rõõmutulukese (22901:008:0010) ja Ilumäe
19
(22901:007:0206) maaüksus. Püsielupaiga paremaks sidumiseks kaitsealaga on kaitsealaga
liidetud ka Permisküla metskond 19 maaüksusele jääv kiilukujuline maatükk. Punamäe
laialehise nestiku püsielupaik jääb tervenisti riigi omandisse kuuluvale maaüksusele Permisküla
metskond 9 (22901:007:0220). Kaitseala välispiiri ühildamisel Poruni jõe ülemjooksuga ning
paisuregulaatori arvamisega kaitseala koosseisu on kaitsealaga liidetud ka endise välispiiri ja
Poruni jõe vaheline kiilukujuline maa-ala, mis jääb osaliselt riigi omandis olevatele
maaüksusele Permisküla metskond 118 (22901:007:026), Puhatu looduskaitseala 2
(22901:007:0254) ja Permisküla metskond 9 (22901:007:022) ning eraomandis olevatele
maaüksustele Paradiisi (22901:007:0210) ja Kadako (22901:007:0093).
Pindalalised muutused eramaade osas on järgmised: Olemasolevast püsielupaigast läheb
eramaad piiranguvööndisse 25,2 ha. Kaitseala koosseisu liidetakse Permisküla metsise
püsielupaiga piiranguvööndi koosseisus olnud eramaad. Lisanduvast seni kaitseta eramaast
läheb sihtkaitsevööndisse 16,9 ha. Kaitseala välispiir ühildatakse Poruni jõe ülemjooksuga ning
kaitseala koosseisu arvatakse paisuregulaator Poruni jõe ja sellega seotud märgalakoosluste
kaitse eesmärgil. Samuti tagatakse elupaigatüübi niiskuslembesed kõrgrohustud kaitse Poruni
jõe kaldal. Piiranguvööndist liidetakse 40,4 ha eramaad sihtkaitsevööndiga, et tagada
elupaigatüübi rabad terviklik kaitse ning soomaastikega seotud kaitsealuste linnuliikide kaitse.
Kaitse alt arvatakse välja 2,8 ha sihtkaitsevööndis ja 0,5 ha piiranguvööndis olevat eramaad.
Tegemist on piiri korrigeerimisega uuema põhikaardi järgi.
Muus osas jääb Puhatu looduskaitseala välispiir sisuliselt samaks, nagu 1999. aastal vastu
võetud eeskirjas kehtestati. Korrigeerimised puudutavad peamiselt kaitseala välispiiri
ühildamist vahepeal katastrisse kantud maaüksuste piiridega ning looduses paremini jälgitavate
objektidega (näiteks kraavid ja teed).
Kokku moodustab väljaarvamiste ja juurdeliitmiste tulemusena Puhatu looduskaitseala
maaomandist riigimaa 12 690,8 ha (99%, sh 4507,2 ha metsamaa), eramaa 129,1 ha (1%, sh
66,7 ha metsamaa) ja jätkuvalt riigi omandis olev maa 3,4 ha (sh 3,5 ha metsamaa).
Käesoleva määrusega muudetakse oluliselt kaitseala kaitsekorda ja tsoneeringut. Eelnõujärgse
tsoneeringu kohaselt koosneb Puhatu looduskaitseala kaheksateistkümnest sihtkaitsevööndist
(Agusalu, Gorodenka, Gorodenka oja, Kuningaküla, Laukasoo, Liguski, Lutsina, Narva jõe,
Nestiku, Permisküla, Poruni, Puhatu, Puhatu järve, Puhatu soo, Putki tee, Sõja tee, Uusnova ja
Üla-Poruni) ning viiest piiranguvööndist (Gluboki, Konsutagune, Kuusiku tee, Puhatu oja ja
Punamäe). Sihtkaitsevööndisse jääb 11 977,8 ha (94,4% kaitsealast), millest 103,7 ha on
eraomand (sh 41,2 ha metsamaa), 11 803,5 ha riigiomand (sh 3730,3 ha metsamaa) ja 2,8 ha
jätkuvalt riigi omandis olev maa (sh 2,5 ha metsamaa). Piiranguvööndisse jääb 846 ha (6,7%
kaitsealast), millest 25,4 ha on eraomand (mis kõik on metsamaa), 887,3 ha riigiomand (sh
776,9 ha metsamaa) ja 1,2 ha jätkuvalt riigi omandis olev maa (sh 1,1 ha metsamaa).
Juurdeliitmiste ja tsoneeringu muudatuste tulemusena on sihtkaitsevööndisse arvatud
täiendavalt 57 ha eraomandis olevat maad (sh 25,9 ha metsamaa), 667,3 ha riigiomandis olevat
maad (sh 430,5 ha metsamaa) ning 3,1 ha jätkuvalt riigi omandis olevat maad (sh 2,2 ha
metsamaa). Täiendavalt sihtkaitsevööndisse arvatud riigimaast moodustab 118,9 ha varasemalt
Permisküla metsise püsielupaiga piiranguvööndis olnud maa.
Sihtkaitsevööndisse on tsoneeritud kaitse-eesmärgiks nimetatud haruldaste ja kaitsealuste
liikide elupaigad ning väärtuslikud ranniku-, magevee-, metsa-, niidu- ja sookooslused.
Piiranguvööndisse on tsoneeritud suurema inimmõjuga ja vähemväärtuslikud kooslused ning
liinikoridor, et moodustada kaitstavate liikide elupaikadele puhvertsoon. Piiranguvööndisse on
20
osaliselt tsoneeritud ka suurema inimmõjuga ja vähemesinduslikud kaitsealuste liikide
elupaigad. Loomaliikidest jäävad piiranguvööndisse osaliselt II kaitsekategooria liikide
metsise, mustsaba-vigle ja tõugja ning III kaitsekategooria liikide hingu, vingerja, harjuse,
suurkoovitaja, väikekoovitaja, mudatildri, punajalg-tildri, heletildri ja sookure elupaigad.
Taimeliikidest jäävad piiranguvööndisse osaliselt III kaitsekategooria liikide balti sõrmkäpa,
kahelehise käokeele, karukolla, mets-vareskolla ja kahkjaspunase sõrmkäpa elupaigad.
Kaitseala ümbertsoneerimise ja kaitsealaga liidetud maa-ala (sealhulgas Punamäe laialehise
nestiku, Permisküla metsise püsielupaiga ja Permisküla kalakotka püsielupaiga) baasil on
moodustatud kaheksa uut sihtkaitsevööndit: Gorodenka oja, Kuningaküla, Nestiku, Puhatu,
Puhatu järve, Puhatu oja, Putki tee, Sõja tee ja Uusnova sihtkaitsevöönd ning üks uus
piiranguvöönd: Kuusiku tee. Ümbertsoneeritud on Mustlatva sihtkaitsevöönd ja Kuningaküla
piiranguvöönd. Ümbertsoneerimise on tinginud vajadus kehtestada optimaalses ulatuses
liikumispiirangud kaitsealuste liikide kalakotka, kaljukotka, merikotka, metsise, must-
toonekure ja kahlajate häiringuvabaks pesitsemiseks ning tagada kaitseala märgaladel
peatuvatele rändlindudele võimalikult häiringuvabad tingimused toitumiseks ja puhkamiseks.
Ümbertsoneerimise on tinginud ka vajadus kaitsta paremini väärtuslikke ranniku-, niidu-,
magevee, metsa-, ja sooelupaikasid ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
Ümbertsoneerimise käigus on Mustlatva sihtkaitsevööndist moodustatud kaks uut
sihtkaitsevööndit. Kahlajate ja rändlindude peamine koondumispaik Puhatu järve ümbruses on
arvatud nende paremaks kaitseks moodustatud liikumispiiranguga Puhatu järve
sihtkaitsevööndisse. Kahlajate poolest vähem esinduslikum, kuid rabapüüle ja kalakotkale
oluliseks elupaigaks olev osa on arvatud uude, liikumispiiranguta Puhatu sihtkaitsevööndisse.
Liikumispiirangu kehtestamine pole seal otstarbekas, sest ala on raskesti ligipääsetav ega jää
inimeste tavapäraste liikumisteede piirkonda ning inimeste sattumine sealsesse kalakotka
pesitsuspiirkonda on vähetõenäoline. Väikene osa vööndi lõunapoolsest osast on kaljukotka
kaitseks arvatud liikumispiiranguga Lutsina sihtkaitsevööndisse, sest see pesitsuspiirkond jääb
inimeste tavapäraste Puhatu järve äärde saamiseks kasutatavate liikumisteede lähedale.
Suurema inimmõjuga metsaosa vööndi kirdenurgas on arvatud Konsutaguse
piiranguvööndisse.
Kaitsealuste liikide kalakotka, must-toonekure, metsise ja kaljukotka paremaks kaitseks on
oluliselt muudetud Puhatu soo sihtkaitsevööndi piire ning liikumispiirangu aega, lähtudes
liigipõhisest vajadustest ja otstarbekusest. Vööndisse on alles jäetud Poruni jõe äärne ala Puutee
kalakotka pesitsuspiirkonnaga, juurde on liidetud varem Üla-Poruni vööndi põhjapoolsesse
osasse kuulunud kooslused ja varem Poruni sihtkaitsevööndisse kuulunud Poruni jõest
põhjapoole jäävad kooslused ning kehtestatud vööndis must-toonekurele ja kalakotkale
häiringuvabaks pesitsusperioodiks vajalik liikumispiirang. Vööndi põhjapoolne osa koos
Saapasaare kalakotka pesitsuspiirkonnaga on arvatud uude, leebema kaitsekorraga Puhatu
sihtkaitsevööndisse. Sarnaselt Mustlatva kalakotka pesitsuspiirkonnale on ala raskesti
ligipääsetav ja jääb inimeste tavapärastest liikumisteedest eemale, mistõttu pole
liikumispiirangu kehtestamine seal otstarbekas. Samuti on Puhatu sihtkaitsevööndisse arvatud
vööndi läänepoolne osa, mis on oluline elupaik liikumispiirangut mittevajavale rabapüüle.
Liikumispiirang pole osaliselt põhjendatud ka endise Puhatu soo sihtkaitsevööndi idaosas, kus
peamised väärtused on rabapüü ning soo- ja metsakooslused. Seetõttu on see ala tsoneeritud
liikumispiiranguta Liguski sihtkaitsevööndisse. Vööndi edelanurk on arvatud kaljukotka
paremaks kaitseks Lutsina sihtkaitsevööndisse. Osaliselt metsise mängupaiga piirkonda jääv
vööndi idapoolne ala on arvatud metsisele häiringuvaba mängu- ja pesitsusaja tagamiseks
moodustatud uude Putki tee sihtkaitsevööndisse, vööndi kagunurk on samal põhjusel arvatud
21
Üla-Poruni sihtkaitsevööndisse. Putki tee sihtkaitsevööndisse on arvatud ka metsise mängu- ja
pesitsuspiirkond, mis jäi enne Gluboki piiranguvööndisse ja Liguski sihtkaitsevööndisse.
Liguski sihtkaitsevööndi piire on oluliselt muudetud ning endisest vööndist jääb eelnõukohase
tsoneeringu järgi vööndisse vaid põhjapoolne lahustükk rabapüü ning väärtuslike soo- ja
metsakoosluste kaitseks. Vööndi idapoolse lahustüki põhjal on moodustatud väärtuslike
metsaelupaikade kaitseks Uusnova sihtkaitsevöönd, kuhu on arvatud ka väike osa Gluboki
piiranguvööndist. Metsise paremaks kaitseks on enamik vööndi lõunapoolsest lahustükist
arvatud metsisele häiringuvaba mängu- ja pesitsusaja tagamiseks moodustatud Putki tee
sihtkaitsevööndisse. Väike killuke vööndist on arvatud Puhatu soo sihtkaitsevööndisse.
Poruni sihtkaitsevööndist on osa Poruni jõest lõuna poole jäävatest nestikule sobilikest naadi ja
jänesekapsa kasvukohatüübi metsadest arvatud Nestiku sihtkaitsevööndisse, mis on uue
sihtkaitsevööndina moodustatud kaitsealaga liidetud Punamäe laialehise nestiku püsielupaiga
baasil. Lisaks on Nestiku sihtkaitsevööndisse arvatud osa varem Üla-Poruni
sihtkaitsevööndisse kuulunud laialehisele nestikule sobilikest metsakooslustest. Osa vööndisse
kuulunud Poruni jõest põhja poole jäävatest kooslustest on arvatud Puhatu soo sihtkaitsevööndi
koosseisu ning kehtestatud seal must-toonekurele ja kalakotkale häiringuvabaks
pesitsusperioodiks vajalik liikumispiirang. Poruni jõe alamjooks, mis on Narva veehoidla tõttu
tugevasti üleujutatud, on arvatud Gluboki piiranguvööndisse.
Üla-Poruni sihtkaitsevööndi piire on muudetud nii, et see hõlmaks metsise mängu- ja
pesitsuspiirkonna ning kehtestatud on vajalik liikumispiirang. Vööndi põhjapoolne osa on
arvatud must-toonekure ja kalakotka paremaks kaitseks liikumispiiranguga Puhatu soo
sihtkaitsevööndisse ning Poruni jõest lõuna poole jääv osa on arvatud nestiku kaitseks
moodustatud Nestiku sihtkaitsevööndisse. Vööndisse on arvatud varem Puhatu soo
sihtkaitsevööndi kagunurka jäänud metsise mängu- ja pesitsuspiirkond, samuti on Üla-Poruni
sihtkaitsevööndisse arvatud samal põhjusel kaitsealaga liidetud Paradiisi maaüksuse
(22901:007:0210) lääneosa, Kadako maaüksuse (22901:007:0093) loodeosa, Permisküla
metskond 118 maaüksuse (22901:007:0266) lääneosa ning Puhatu looduskaitseala 2 maaüksuse
(22901:007:0254) kirdenurk.
Lutsina sihtkaitsevööndi vööndi piire on kaljukotka ja kalakotka paremaks kaitseks muudetud
ning kehtestatud liikumispiirang. Kaljukotka paremaks kaitseks on vööndi piire laiendatud
põhja poole ning vööndisse on arvatud kaljukotka pesitsuspiirkonda jäävad ja varem osaliselt
Mustlatva sihtkaitsevööndisse, Puhatu soo sihtkaitsevööndisse ja Kuningaküla
piiranguvööndisse kuulunud alad. Vööndi lõunapoolne osa, kus liikumispiirang pole
põhjendatud, on arvatud liikumispiiranguta Agusalu sihtkaitsevööndisse ning metsise mängu-
ja pesitsuspiirkond on arvatud metsise ja kalakotka paremaks kaitseks moodustatud uude
liikumispiiranguga Sõja tee sihtkaitsevööndisse. Sõja tee sihtkaitsevööndisse on arvatud ka
kaitsealaga liidetud Permisküla metsise püsielupaik, enne Permisküla sihtkaitsevööndisse
kuulunud kalakotka pesitsuspiirkond ning varem Laukasoo sihtkaitsevööndisse kuulunud
metsise mängu- ja pesitsuspiirkond. Kaitsealaga liidetud Permisküla metsise püsielupaiga
Agusalu-Permisküla teest lõuna poole jäävates metsakooslustes pole liikumispiirangu
kehtestamine otstarbekas, sest ala on maanteega mängupaigast eraldatud. Nende koosluste
kaitse tagamiseks on moodustatud Kuusiku tee piiranguvöönd.
Laukasoo sihtkaitsevööndis on vähendatud vööndi piire ja lühendatud liikumispiirangu aega.
Uus liikumispiirang on kehtestatud ulatuses, mis aitab tagada kahlajate, sh mustsaba-vigle,
väikekoovitaja, mudatildri, heletildri ja põldrüüda eduka pesitsuse. Vööndi idapoolne osa on
22
arvatud metsise elupaikade ja väärtuslike sooelupaikade paremaks kaitseks moodustatud uude,
liikumispiiranguta Kuningaküla sihtkaitsevööndisse. Kuningaküla sihtkaitsevööndisse on
arvatud ka endise Kuningaküla piiranguvööndi lõunapoolne lahustükk. Varem piiranguvööndis
olnud maa arvamise sihtkaitsevööndisse on tinginud vajadus tagada sealsete väärtuslike ja
kõrge esinduslikkusega sookoosluste parem kaitse. Varem Laukasoo sihtkaitsevööndi
edelanurka jäänud metsise mängu- ja pesitsuspiirkond on arvatud metsise ja kalakotka
paremaks kaitseks moodustatud liikumispiiranguga Sõja tee sihtkaitsevööndisse.
Agusalu sihtkaitsevööndi asukohta on oluliselt muudetud ning vööndisse arvatud varem
Lutsina sihtkaitsevööndi lõunaossa kuulunud väärtuslike soo- ja metsakooslustega ala, kus
liikumispiirangu kehtestamine pole vajalik. Varasem Agusalu sihtkitsevööndi ala on tervenisti
arvatud metsise paremaks kaitseks liikumispiiranguga Sõja tee sihtkaitsevööndisse.
Permisküla sihtkaitsevööndi pindala on vähendatud ning vööndi läänepoolne osa on arvatud
kalakotka ja metsise paremaks kaitseks liikumispiiranguga Sõja tee sihtkaitsevööndisse.
Narva jõe sihtkaitsevööndi piire on laiendatud põhja poole ja osa Punamäe piiranguvööndist on
arvatud sihtkaitsevööndisse. Laiendatud alale jäävad kooslused ja neid kujundanud inimmõju
on sarnased ülejäänud Narva jõe sihtkaitsevööndiga ning need on potentsiaalsed elupaigad
Eestis väga haruldasele ida-võsalillele.
Gorodenka sihtkaitsevööndi piirid on jäänud suures osas samaks, kuid vähendatud on
liikumispiirangu aega vastavalt merikotka vajadustele.
Gluboki piiranguvööndi piire on muudetud ning vööndi läänepoolsesse osasse jäänud laane- ja
salumetsad ning metsise mängu- ja pesitsuspiirkond on arvatud liikumispiiranguga Putki tee
sihtkaitsevööndisse. Vööndisse on juurde arvatud varem Poruni sihtkaitsevööndisse jäänud
Narva veehoidla tõttu üleujutatud Poruni jõe alamjooks, mis on väiksema looduskaitselise
väärtusega.
Kuningaküla piiranguvööndi baasil on moodustatud kaks uut sihtkaitsevööndit. Vööndi
põhjapoolse, Gorodenka oja äärse lahustüki alusel on suures osas moodustatud Gorodenka oja
sihtkaitsevöönd, mille üks põhieesmärk on oja loodusliku veerežiimi taastamine. Vööndisse on
arvatud Puhatu looduskaitseala 2 maaüksuse (22901:007:0254) kirdenurk, et hõlmata
vööndisse Gorodenka oja ja Poruni jõe lahknemiskohal olev loodusliku veerežiimi taastamisel
olulist rolli mängiv paisuregulaator. Sama lahustüki läänepoolne osa on kaljukotka paremaks
kaitseks arvatud liikumispiiranguga Lutsina sihtkaitsevööndisse. Kuningaküla piiranguvööndi
lõunapoolse lahustüki baasil on moodustatud väärtuslike soo- ja metsaelupaikade ning metsise
paremaks kaitseks Kuningaküla sihtkaitsevöönd.
Puhatu oja piiranguvööndi põhjapoolseimast lahustükist on moodustatud Puhatu oja
sihtkaitsevöönd seal kasvavate salu- ja laanemetsade kaitseks.
Konsutaguse piiranguvööndit on suurendatud ning vööndisse on arvatud varasemalt Mustlatva
sihtkaitsevööndi kirdenurka kuulunud suurema inimmõjuga metsad vööndisse. Puhatu oja
piiranguvööndi piir on jäänud suures osas samaks, väiksed muudatused tulenevad kaitseala
välispiiri korrigeerimisest.
Kaitseala välispiiril kulgevad metsa- ja liinisihid, teed, rajad ja infiltratsioonibasseini
piirdekanal koos muldvalliga on kaitsealast välja jäetud. Piirdekanal ja muldvall on väikese
23
looduskaitselise väärtusega, mistõttu pole nende arvamine kaitseala koosseisu otstarbekas.
Vooluveekogud on kaitseala sisse jäetud, erandina on kaitsealalt välja jäetud Konsu peakraav,
Eesti Põlevkivi infiltratsioonibasseini piirdekanal, Putki peakraav (välja arvatud lõigus
punktide koordinaatidega 6570 129,462 ja 715117,193 ning 6570 086,416 ja 715 113,328
vahel, kus Putki peakraav on arvatud kaitseala sisse) ja Narva jõgi. Nimetatud kraavid on
olulised põlevkivitööstuse jaoks. Kraavide arvamine kaitseala koosseisu võimaldab teha
koosluste veerežiimi taastamistöid ning koosluste taastamis- ja kujundustöid. Samuti
võimaldab kraavide arvamine kaitseala koosseisu seada piirangud eesvoolu kraavide
korrashoidmiseks vajalike tööde tegemise ajale ja viisile. Piirangute seadmine võib olla vajalik,
et tagada kaitsealustele liikidele häiringuvaba mängu- ja pesitsusperiood.
Kaitseala välispiir kulgeb kaitseala loodenurgast Konsu peakraavi ja põhja-lõunasuunalise
liinisihi idapiiri ristumiskohast ida poole mööda kraave, liinisihti (kusjuures sihi laiuseks on
arvestatud 25 m liini teljest), infiltratsioonibasseini piirdekanali muldvalli (kusjuures muldvall
jääb kaitsealast välja) ja metsasihte kuni kraavide ristumiskohani, kust läheb mõttelise sirgena
ristumiseni maaüksusega Permisküla metskond 8 (katastritunnusega 22901:006:0020). Sealt
läheb piir edasi mööda seda maaüksuse piiri kuni Narva jõe kaldajooneni ning seejärel mööda
Narva jõe kaldajoont ülesvoolu üle Poruni jõe suudme kuni maaüksuse Permisküla metskond 9
(katastritunnusega 22901:007:0220) piirini. Sealt läheb piir mööda seda maaüksuse piiri kuni
Gorodenko ringteeni ning kulgeb siis edasi mööda teid, metsasihte ja kraave kuni punktini
koordinaatidega 6564623,497 ja 716797,533. Sealt läheb piir mõttelise sirgena punktini
koordinaatidega 6565066,291 ja 716705,953 ning seejärel sellest punktist edasi mööda kraave,
teid, metsasihte ja Poruni jõge kuni punktini koordinaatidega 6562037,859 ja 714319,588.
Sellest punktist läheb piir mõttelise sirgena punktini koordinaatidega 6562011,555 ja
714378,941, kus ristub Gorodenka ojaga. Edasi läheb piir mööda Gorodenka oja ja kraave, kuni
ristub maaüksuse Permisküla metskond 19 (katastritunnusega 22901:007:0182) piiriga ning siis
mööda seda piiri, liinisihti (kusjuures sihi laiuseks on arvestatud 40 m liini teljest), teid,
maaüksuse 13158 Agusalu-Permisküla tee (katastritunnusega 22901:007:0148) põhjapiiri,
kraave ja metsasihte kuni kraavi alguseni. Sealt läheb piir mõttelise sirgena kuni ristumiseni
metsasihiga punktis koordinaatidega 6556709,716 ja 710569,408. Edasi kulgeb piir mööda
metsasihte, Permisküla oja, kraave, teid, maaüksuste 32 Jõhvi–Vasknarva tee
(katastritunnusega 22901:005:0074 ja 22901:005:0075), Permisküla metskond 54
(katastritunnusega 22901:005:0055) ja Kasesoo turbatootmisala 2 (katastritunnusega
22901:005:0054) piire kuni kraavide ristumiskohani, kust läheb kraavi mõttelise pikendusena
punktini koordinaatidega 6562114,372 ja 710519,699. Sealt läheb piir edasi mööda kraave,
rada, teid, metsasihte, metsasihtide vahelisi mõttelisi pikendusi ning Paeoja ja Puhatu oja.
Samuti kulgeb piir metsasihi mõttelise pikendusena Puhatu ojani punkti koordinaatidega
6566092,151 ja 707921,209 ning Puhatu ojast punktist koordinaatidega 6566625,239 ja
707634,136 kuni teeraja alguseni. Sealt läheb piir edasi mööda rada, Permisküla metskond 1
maaüksuse (katastritunnusega 22901:003:0170) piiri, metsasihte, ja kraave ja kuni liinisihini
ning siis mööda seda sihti (kusjuures sihi laiuseks on arvestatud 25 m liini teljest) põhja poole
kuni ristumiseni Konsu peakraaviga.
Puhatu sihtkaitsevöönd suurusega 5003,5 ha on kaitseala suurim vöönd, mis hõlmab osaliselt
nii Mustlatva soo, Putki soo kui ka Puhatu soo kalakotkale, rabapüüle ja kahlajatele elupaigaks
olevaid soo- ja metsakooslusi, kus liikumispiirangu kehtestamine pole otstarbekas. Vöönd jääb
suures osas riigi omandisse kuuluvatele maaüksustele Permisküla metskond 1
(22901:003:0170), Permisküla metskond 40 (22901:006:0016), Puhatu looduskaitseala 5
(22901:005:0146), Ahtme metskond 31 (22901:003:0200), Permisküla metskond 8
(22901:006:0020), Päikese (22901:005:0111), Permisküla metskond 9 (22901:007:0220),
Puhatu looduskaitseala 4 (22901:005:0145), Narva karjäär 12 (22901:006:0015), Vaivara
24
metskond 27 (22901:006:0024) ja Permisküla metskond 53 (22901:005:0125). Väikeste
osadena jäävad vööndisse Kasesoo turbatootmisala 2 (22901:005:0054) ja Permisküla
metskond 140 (22901:005:0149). Eraomandist jäävad vööndisse väikese osana Kadaka
(22901:005:0181 ja 22901:005:0182) ja Alliku (22901:005:0132) maaüksus.
Vööndi piir kulgeb mööda kaitseala piiri alates kaitsealast põhjapoole jäävast liinisihist kuni
kraavide ristumiseni, kust läheb edasi mööda kraavi (kraav jääb vööndist välja) ning seejärel
kraavi algusest mõttelise sirgena metsasihi alguspunkti. Sealt läheb vööndi piir mööda seda
sihti (siht jääb välja) kuni ida poole suunduva metsasihiga ristumiseni, kust vööndi piir kulgeb
lääne poole mööda selle sihi mõttelist pikendust kuni ristumiseni metsasihiga punktis
koordinaatidega 6567661,947 ja 6567661,947. Edasi kulgeb vööndi piir mööda seda sihti (siht
jääb välja) kuni ristumiseni kirde-edelasuunalise kraaviga ning sealt mõttelise sirgena lääne
poole kuni ristumiseni rajaga punktis koordinaatidega 6565912,450 ja 713828,893 ning seejärel
mööda seda rada, metsasihti (mõlemad jäävad vööndisse) ja selle sihi mõttelist pikendust kuni
ristumiseni kraaviga punktis 6565011,623 ja 714513,103. Edasi kulgeb vööndi piir mööda
kraave (kraavid jäävad vööndist välja), metsasihti (siht jääb vööndisse) ja selle sihi mõttelist
pikendust kuni kraavini ning siis uuesti mööda kraave (kraavid jäävad vööndist välja) kuni
ristumiseni maaüksuse Permisküla metskond 9 (22901:007:0220) lõunapiiriga. Sealt läheb piir
mööda maaüksuse piiri kuni maaüksuse nurgani, sealt mõttelise sirgena punktini
koordinaatidega 6562691,987 ja 711980,829 ning sealt omakorda mõttelise sirgena maaüksuse
Permisküla metskond 53 (22901:005:0125) idapiiri ja metsasihi ristumiskohta. Edasi läheb piir
mööda maaüksuse piiri, seejärel mööda metsasihte ja nende mõttelisi pikendusi (sihid jäävad
vööndisse) kuni Puhatu ojani punktis 6563222,840 ja 709615,423. Sealt kulgeb piir mööda
Puhatu oja (oja jääb vööndisse) kuni ristumiseni metsasihiga, seejärel mööda seda sihti (siht
jääb vööndisse) ja selle sihi mõttelist pikendust lõuna poole kuni kaitseala piirini ning siis
päripäeva mööda seda kuni metsasihtide ristumiskohani. Sealt läheb vööndi piir edelast tuleva
metsasihi mõttelise pikendusena maaüksuse Puhatu looduskaitseala 5 (22901:005:0146) piirini
punktis 6563133,298 ja 709399,338 ning seejärel mööda seda, kuni piiri ristumiseni Puhatu
ojaga. Edasi läheb piir ülesvoolu mööda Puhatu oja (kusjuures oja jääb vööndisse) ja kaitseala
piiri kuni ristumiseni teerajaga. Sealt läheb piir mööda seda rada (rada jääb vööndist välja),
metsasihti (siht jääb vööndist välja) ja kraavi (kraav jääb vööndisse) kuni ristumiseni liinisihiga
kaitseala piiril.
Puhatu järve sihtkaitsevöönd on 1268,2 ha suurune ning see on moodustatud kahlajate,
rändlindude ja rabapüü kaitseks. Vööndi piiritlemisel on arvestatud, et vööndisse oleksid
hõlmatud peamised kahlajate ja rändlindude koondumispaigaks olevad veekogud kaitsealal.
Vöönd jääb tervenisti riigi omandis olevatele maaüksustele Puhatu looduskaitseala 5
(22901:005:0146) ja Permisküla metskond 53 (22901:005:0125).
Vöönd on ümbritsetud suures osas Puhatu sihtkaitsevööndiga, vaid lõunapiir kulgeb osaliselt
mööda metsasihti (siht jääb vööndisse) Puhatu ojast kuni maaüksuse Permisküla metsakond 53
idapiirini.
Puhatu oja sihtkaitsevöönd on 44,8 ha suurune ning see on moodustatud laane- ja
salumetsakoosluste kaitseks. Vöönd asub kogu ulatuses riigi omandis olevatel maaüksustel
Permisküla metskond 1 (22901:003:0170) ja Permisküla metskond 53 (22901:005:0125).
Loode-kagusuunaliselt piklik vöönd piirneb idaosas Puhatu ojaga ja mujal kaitseala välispiiriga.
25
Liguski sihtkaitsevöönd on 150,7 ha suurune ning see on moodustatud väärtuslike soo- ja
metsaelupaikade ning kaitsealuste liikide, sh rabapüü ja kahlajate kaitseks. Vöönd jääb
tervenisti riigi omandis olevatele maaüksustele Permisküla metskond 8 (22901:006:0020) ja
Vaivara metskond 27 (22901:006:0001).
Vööndi läänepiir kulgeb mööda Puhatu sihtkaitsevööndi idapiiri ning põhja- ja idapiir kulgevad
mööda kaitseala piiri. Vööndi lõunapiir kulgeb mööda metsasihti (siht jääb vööndisse) ja selle
sihi pikendust kuni kaitseala piirini punktis 6568140,426 ja 719152,438.
Putki tee sihtkaitsevöönd on 426,7 ha suurune ning see on moodustatud eeskätt metsise
mängu- ja pesitsuspiirkonna kaitseks, kuid hõlmab ka väärtuslikke sooviku-, salu- ja
laanemetsakooslusi. Vööndi piiritlemisel on arvestatud, et vööndi keskmesse jäävale metsise
mängupaigale oleks tagatud kaitsevöönd vähemalt 700 m raadiuse ulatuses ning oleks tagatud
vööndi idaosas paiknevate salu- ja laanemetsade kaitse. Vöönd jääb tervenisti riigi omandisse.
Suures osas jääb vööndisse maaüksus Permisküla metskond 8 (22901:006:0020), väikeses osas
Permisküla metskond 9 (22901:007:0220).
Vööndi põhjapiir kulgeb mööda Puhatu ja Liguski sihtkaitsevööndi piire. Idapiir kulgeb
väikeses osas mööda kaitseala välispiiri, u 800 m ulatuses mööda Luguki peakraavi (kraav jääb
vööndist välja) ja edasi mööda kvartalitevahelisi sihte. Lõunapiir kulgeb mööda Poruni jõe
kallast, seejärel mööda jõest põhja pool asuvat kraavi ja selle mõttelist pikendust (kraav jääb
vööndisse) ning läänepiir mööda metsasihti (siht jääb vööndisse) ja Puhatu sihtkaitsevööndi
idapiiri.
Puhatu soo sihtkaitsevöönd on 325,2 ha suurune ning see on moodustatud kaitsealuste liikide,
sh kalakotka, must-toonekure, kanakulli, rabapüü, sookure, kahlajate ja rohelise kaksikhamba
kaitseks. Vööndi piiritlemisel on arvestatud, et oleks tagatud kaitsetsoon must-toonekure
pesapaigale 250 m raadiuses ning kalakotkale 200 m ulatuses. Vööndi piiritlemisel on
arvestatud ka sellega, et oleks tagatud kanakulli tegevuskavas toodud soovituste kohaselt
raievaba tsoon vähemalt 300 m kaugusel kanakulli pesapuust. Vöönd jääb tervenisti riigi
omandis olevatele maaüksustele Permisküla metskond 8 (22901:006:0020) ja Permisküla
metskond 9 (22901:007:0220).
Vööndi lääne- ja põhjapiir kulgeb mööda Puhatu sihtkaitsevööndi piire. Idapiir kulgeb osaliselt
mööda Putki tee sihtkaitsevööndi läänepiiri, metsasihti (siht jääb vööndist välja) ja Gorodenka–
Punamäe teed (tee jääb vööndist välja). Vööndi lõunapiir kulgeb mööda Poruni jõge (jõgi jääb
vööndisse) ja metsasihti (siht jääb vööndist välja).
Nestiku sihtkaitsevöönd on 129,4 ha suurune ning see on moodustatud laialehise nestiku ja
väärtuslike metsakoosluste kaitseks. Vööndi piiril kulgevad kraavid on tsoneeritud kõik
vööndisse, et vältida edaspidist loodusliku veerežiimi rikkumise süvenemist. Samuti võimaldab
kraavide kuulumine vööndisse teha vajaduse korral rikutud koosluste taastamistöid. Vöönd jääb
tervenisti riigi omandis olevale maaüksusele Permisküla metskond 9 (22901:007:0220).
Vööndi lõunapiir ning osaliselt ka idapiir kulgevad mööda kaitseala piiri. Ülejäänud osas
kulgeb idapiir mööda Gorodenka–Punamäe teed (tee jääb vööndist välja). Põhjapiir kulgeb
mööda Poruni jõge (jõgi jääb vööndist välja), kusjuures piir ühtib osaliselt Puhatu soo
sihtkaitsevööndi lõunapiiriga.
26
Poruni sihtkaitsevöönd on 300,4 ha suurune ning see on moodustatud väärtuslike vee- ja
metsaelupaikade, kaitsealuste liikide, sh kanakulli ja vingerja elupaikade ning devoni paljandite
kaitseks. Vööndi piiritlemisel on arvestatud, et väärtuslikum osa Poruni jõest jääks
sihtkaitsevööndisse. Tugeva inimmõju tõttu üleujutatud Poruni jõe alamjooks on arvatud
Gluboki piiranguvööndisse. Vöönd jääb tervenisti riigi omandis olevale maaüksusele
Permisküla metskond 9 (22901:007:0220).
Vööndi läänepiir kulgeb mööda Nestiku sihtkaitsevööndi idapiiri, Gorodenko–Punamäe teed
(tee jääb vööndisse) ja väikeses osas mööda metsasihti (siht jääb vööndisse) ning põhjapiir
mööda Putki tee sihtkaitsevööndi lõunapiiri. Idapiir kulgeb alguses mööda Luguki peakraavi
kaldajoont (kraav jääb vööndist välja) ning seejärel mööda Poruni jõe kaldajoont ja kraavi
(mõlemad jäävad vööndist välja). Lõunapiir kulgeb mööda kaitseala piiri, Gorodenka ringteed
(tee jääb vööndisse), metsasihti ja selle mõttelist pikendust (siht jääb vööndist välja) ning kraavi
ja selle mõttelist pikendust (kraav jääb vööndist välja) punkti 6565648,295 ja 719922,408.
Uusnova sihtkaitsevöönd on 75,6 ha suurune ja see on moodustatud väärtuslike
metsaelupaikade kaitseks. Vöönd jääb tervenisti riigi omandis olevatele maaüksustele
Permisküla metskond 8 (22901:006:0020) ja Permisküla metskond 9 (22901:007:0220).
Vööndi põhjapiir kulgeb mööda kaitseala piiri ning idapiir mööda kirde-edelasuunalist liinisihti
(siht jääb vööndist välja) kuni Gluboki peakraavini. Edasi kulgeb piir vastuvoolu mööda seda
kraavi (kusjuures kraav jääb vööndist välja) kuni kaitseala piirini.
Narva jõe sihtkaitsevöönd on 114,2 ha suurune ning see on moodustatud vingerja, ida-
võsalille ja palu-karukella kaitseks. Vöönd jääb tervenisti riigi omandis olevale maaüksusele
Permisküla metskond 9 (22901:007:0220).
Vööndi põhjapiir kulgeb mööda Poruni jõe kaldajoont (jõgi jääb vööndist välja) ning ida- ja
lõunapiir mööda kaitseala piiri. Läänepiir kulgeb mööda liinisihti (kusjuures sihi laiuseks on
arvestatud 40 m mõlemale poole liini telge ning siht jääb vööndist välja).
Gorodenka sihtkaitsevöönd on 74 ha suurune ja see on moodustatud merikotka pesitsuspaiga
kaitseks. Vööndi piiritlemisel on arvestatud, et merikotka pesapaigale oleks tagatud 250 m
raadiuse ulatuses kaitsevöönd. Vöönd jääb tervenisti riigi omandis olevale maaüksusele
Permisküla metskond 9 (22901:007:0220).
Vööndi lõuna- ja läänepiir kulgevad mööda kaitseala piiri ning põhjapiir mööda Poruni
sihtkaitsevööndi lõunapiiri. Idapiir kulgeb mööda Gorodenko ringteed (tee jääb vööndist välja).
Üla-Poruni sihtkaitsevöönd on 283,1 ha suurune ning see on moodustatud metsise mängu- ja
elupaiga kaitseks. Vööndi piiritlemisel on arvestatud, et vööndi keskmesse jäävale metsise
mängupaigale oleks tagatud piisavas ulatuses häiringuvaba tsoon. Vöönd jääb suures osas riigi
omandis olevatele maaüksustele Permisküla metskond 9 (22901:007:0220), Puhatu
looduskaitseala 2 (22901:007:0254) ja Permisküla metskond 118 (22901:007:0266). Väiksemal
määral jäävad vööndisse ka eraomandis olevad maaüksused Kadako (22901:007:0093) ja
Paradiisi (22901:007:0210).
Vööndi põhjapiir kulgeb mööda Puhatu ja Puhatu soo sihtkitsevööndi piire, idapiir mööda
Nestiku sihtkaitsevööndi läänepiiri, kaitseala piiri ning Poruni jõge (jõgi jääb vööndisse).
27
Lõunapiir kulgeb mööda Gorodenka oja (oja jääb vööndist välja). Läänepiir kulgeb mööda
kraavi (kraav jääb vööndisse) ja Puhatu sihtkaitsevööndi piiri.
Gorodenka oja sihtkaitsevöönd on 67,4 ha suurune ning see on moodustatud vee-elupaiga
(3260) ja niiduelupaikade taastamiseks ja kaitseks. Vööndisse on arvatud paisuregulaator, mis
parandab Poruni jõe looduslikku veerežiimi. Vööndi piiril kulgevad kraavid on tsoneeritud
vööndisse (välja arvatud läänepiiril olev kraav), et oleks võimalik muuta nende voolusänge
looduslikumaks, mis parandab omakorda niidukoosluste seisundit. Vöönd jääb terves ulatuses
riigi omandis olevatele maaüksustele Permisküla metskond 19 (22901:007:0182) ja Puhatu
looduskaitseala 2 (22901:007:0254).
Vööndi idapiir kulgeb mööda Üla-Poruni sihtkaitsevööndi piiri ja kaitseala piiri. Lõunapiir
kulgeb samuti väikeses osas mööda kaitseala piiri ning suures osas mööda Laasina kraavi (kraav
jääb vööndisse). Läänepiir kulgeb mööda kraavi (kraav jääb vööndist välja) kuni kraavi lõpuni
ning sealt mõttelise sirgena loode-kagusuunalise kraavi alguspunkti ning sealt omakorda
mõttelise sirgena kuni maaüksuse Permisküla metskond 9 (22901:007:0220) nurka.
Lutsina sihtkaitsevöönd on 585,2 ha suurune. See on moodustatud kaljukotka ja kalakotka
ning väärtuslike soo-, metsa- ja niiduelupaikade kaitseks. Vööndi piiritlemisel on arvestatud, et
tagatud oleks 500 m raadiuse ulatuses häiringuvaba tsoon kaljukotka pesapaigale ning 200 m
raadiune häiringuvaba tsoon kalakotka pesapaigale. Vöönd jääb tervenisti riigi omandis
olevatele maaüksustele Permisküla metskond 9 (22901:007:0220), Kasesoo turbatootmisala 2
(22901:005:0054), Permisküla metskond 54 (22901:005:0055), Permisküla metskond 19
(22901:007:0182), Permisküla metskond 53 (22901:005:0125) ja Puhatu looduskaitseala 2
(22901:007:0254).
Vööndi läänepiir kulgeb alates punktist koordinaatidega 6560157,043 ja 709108,429 päripäeva
mööda kaitseala piiri, Puhatu sihtkaitsevööndi, Puhatu järve sihtkaitsevööndi ja Gorodenka oja
sihtkaitsevööndi piiri ning Laasina kraavi (kraav jääb vööndisse) kuni punktini koordinaatidega
6559950,454 ja 711711,139 ning siis mõttelise sirgena kirde-kagu suunalise metsasihi
alguspunkti. Sealt läheb vööndi piir mööda metsasihte (sihid jäävad vööndist välja) ja sihi
mõttelist pikendust kaitseala piirini.
Agusalu sihtkaitsevöönd on 575,2 ha suurune ning see on moodustatud väärtuslike soo- ja
metsaelupaikade kaitseks. Vöönd jääb suures osas riigi omandis olevale Permisküla metskond
54 (22901:005:0055) maaüksusele. Alla 0,1 ha suuruste osadena jäävad vööndisse eraomandis
olevad maaüksused Karunina (22901:005:0052), Allika (22901:005:0035), Liivaku
(22901:005:0127) ja Liiva (22901:005:0126).
Vööndi põhjapiir kulgeb mööda Lutsina sihtkaitsevööndi lõunapiiri ning idapiir mööda Laasina
kraavi (kraav jääb vööndisse) ja metsasihti (siht jääb vööndisse). Lõunapiir kulgeb osaliselt
mööda metsasihti (siht jääb vööndisse) ja kaitseala piiri ning läänepiir kulgeb samuti mööda
kaitseala piiri.
Laukasoo sihtkaitsevöönd on 1107,1 ha suurune. See on moodustatud kahlajate ja rändlindude
kaitseks ning hõlmab laugasterohke piirkonna Laukasoost. Vöönd jääb suures osas riigi
omandis olevatele maaüksustele Permisküla metskond 57 (22901:007:0160), Permisküla
metskond 54 (22901:005:0055), Puhatu looduskaitseala 3 (22901:007:0255), Permisküla
metskond 19 (22901:007:0182), Puhatu looduskaitseala 2 (22901:007:0254) ja Värava
28
(22901:007:0361). Eraomandis olevatest maaüksustest jäävad vööndisse Männitaguse
(22901:007:0150), Käänaku (22901:007:0197) ja Mätta (22901:007:0165).
Vööndi põhjapiir kulgeb mööda Gorodenka oja sihtkaitsevööndi lõunapiiri ning läänepiir
mööda Lutsina ja Agusalu sihtkaitsevööndi piire. Lõunapiir kulgeb mööda metsasihte (sihid
jäävad vööndisse). Idapiir kulgeb mööda kraavi (kraav jääb vööndist välja) ja kaitseala piiri.
Kuningaküla sihtkaitsevöönd on 430 ha suurune. See on moodustatud väärtuslike soo- ja
metsakoosluste ning metsise kaitseks. Vöönd jääb suures osas riigiomandis olevatele
maaüksustele Värava (22901:007:0361), Permisküla metskond 57 (22901:007:0160),
Permisküla metskond 116 (22901:007:0265), Puhatu looduskaitseala 2 (22901:007:0254),
Puhatu looduskaitseala 3 (22901:007:0255) ja Permisküla metskond 121 (22901:007:0267).
Eramaadest jäävad vööndisse katastriüksused Metsa (22901:007:0172), Käänaku
(22901:007:0197 ja 22901:007:0194), Mätta (22901:007:0165), Kaasavara (22901:007:0027),
Õnne (22901:007:0401), Männitaguse (22901:007:0150) ja Tormisoo (22901:007:0234). Alla
0,1 ha suuruse alana jäävad vööndisse eramaadest Männiku (22901:007:0075), Türna
(22901:007:0176) ja Toki (22901:007:0118) maaüksus.
Vööndi põhja- ja idapiir kulgeb mööda kaitseala piiri, lõunapiir mööda maaüksuse Puhatu
looduskaitseala 3 (22901:007:0255) lõunapiiri ning läänepiir väikeses osas mööda kraavi
(kraav jääb vööndisse) ja suures osas mööda Laukasoo sihtkaitsevööndi idapiiri.
Permisküla sihtkaitsevöönd on 482,7 ha suurune ning see on moodustatud väärtuslike
elupaikade kaitseks. Vöönd jääb tervenisti riigi omandis olevatele maaüksustele, millest suure
osa moodustab Permisküla metskond 19 (22901:007:0182) ja väiksel määral Puhatu
looduskaitseala 3 (22901:007:0255) maaüksus.
Vööndi piir kulgeb päripäeva mööda Laukasoo ja Kuningaküla sihtkaitsevööndi piiri ja
kaitseala piiri, läänepiir kulgeb mööda metsasihti (siht jääb vööndisse).
Sõja tee sihtkaitsevöönd on 534,4 ha suurune. See on moodustatud metsise mängu- ja
elupaiga, kalakotka elupaiga ning väärtuslike koosluste kaitseks. Vööndi piiritlemisel on
arvestatud, et kahele vööndisse jäävale metsise mängupaigale oleks tagatud piisavas ulatuses
häiringuvaba tsoon. Vööndi lõunaosas on liikumispiirangu ulatus mängupaiga keskmest
väiksem kui üldine soovituslik 700 m, kuid see on mängupaiga paiknemist Agusalu–
Permisküla kõrvalmaantee läheduses arvestades piisav häiringuvaba mängu- ja
pesitsusperioodi tagamiseks. Kahele vööndisse jäävale kalakotka pesapaigale on tagatud
vähemalt 200 m raadiuses häiringuvaba tsoon. Kolmas teadaolev vööndisse jääv kalakotka pesa
on Kotkaklubi andmetel maha varisenud. Vöönd jääb suures osas riigi omandis olevatele
maaüksustele Permisküla metskond 54 (22901:005:0055), Permisküla metskond 25
(22901:008:0187) ja Permisküla metskond 19 (22901:007:0182). Eraomandis olevatest
maaüksustest jääb alla 0,1 ha suuruse alana vööndisse Puraviku (22901:005:0064) maaüksus.
Vööndi piir kulgeb päripäeva mööda Agusalu, Laukasoo ja Permisküla sihtkaitsevööndi piire
ning mööda kaitseala piiri kuni maaüksuse Agusalu–Permisküla kõrvalmaantee
(22901:007:0185) põhjapiirini. Seejärel kulgeb piir edasi lääne poole mööda seda maaüksuse
piiri ja maaüksuse Agusalu–Permisküla kõrvalmaantee (22901:008:0189) piiri ning siis uuesti
mööda kaitseala piiri.
29
Konsutagune piiranguvöönd on 155,9 ha suurune ning see on moodustatud puhvertsooniks
kalakotka pesapaiga ning majandatavate metsade ja kaevanduse vahel. Vöönd jääb tervenisti
riigi omandis olevatele maaüksustele Permisküla metskond 1 (22901:003:0170) ja Ahtme
metskond 31 (22901:003:0200).
Vööndi lääne- ja põhjapiir kulgeb mööda kaitseala piiri ning ida- ja lõunapiir mööda Puhatu
sihtkaitsevööndi piiri.
Kuusiku tee piiranguvöönd on 131,9 ha ja see on moodustatud metsisele sobilike elupaikade
kaitseks. Vastavalt metsise tegevuskavale jäävad metsiste toitumis- ja puhkekohad väljaspool
mängu- ja pesitsusaega kuni 3 km raadiusesse mängupaiga keskmest, millest kuni 750 m
raadiuses olevad kooslused tuleb tsoneerida liikumispiiranguga sihtkaitsevööndisse ning
ülejäänud piiranguvööndisse. Kuusiku tee piiranguvööndisse on tsoneeritud Permisküla
metsise mängupaika kasutavate metsiste toitumis- ja puhkekohad, mis jäävad Agusalu–
Permisküla tugimaantee ja kaitseala piiri vahelisele alale ning jäid varem Permisküla metsise
püsielupaiga piiranguvööndisse. Nende koosluste jätmine piiranguvööndisse aitab tagada
elupaiga säilimise ka väljaspool mängupaika ning võimaldab seada piiranguid tegevustele, mis
elupaika kahjustaksid. Vöönd jääb suures osas riigi omandis olevatele maaüksustele. Tervenisti
jääb vööndisse Permisküla metskond 135 (22901:007:0252) maaüksus ning osaliselt
maaüksused Permisküla metskond 39 (22901:007:0184), Permisküla metskond 7
(22901:007:0183), Permisküla metskond 55 (22901:008:0188), Permisküla metskond 128
(22901:008:0299), Permisküla metskond 134 (22901:007:0251), 13158 Agusalu-Permisküla
tee L2 (22901:008:0189) ja 13158 Agusalu-Permisküla tee L1 (22901:007:0185). Eraomandist
jääb tervenisti vööndisse Anna (22901:007:0099) maaüksus, osaliselt jäävad vööndisse
Rõõmutulukese (22901:008:0010) ja Ilumäe (22901:007:0206) maaüksus.
Vööndi piir kulgeb mööda kaitseala piiri, vaid põhjapiir kulgeb mööda Sõja tee sihtkaitsevööndi
lõunapiiri.
Puhatu oja piiranguvöönd on 78,8 ha suurune ning see on moodustatud puhvertsooniks
kaitsealuse kanakulli pesapaiga ja Puhatu oja ning majandatavate metsade vahel. Vöönd jääb
suures osas riigiomandis olevatele maaüksustele Päikese (22901:005:0111), Puhatu
looduskaitseala 4 (22901:005:0145) ja Permisküla metskond 53 (22901:005:0125).
Eraomandist jääb vähesel määral vööndisse Kadaka (22901:005:0182) maaüksus.
Vöönd koosneb kahest lahustükist. Kõikide lahustükkide piirid kulgevad mööda kaitseala piiri
ja Puhatu sihtkaitsevööndi piiri.
Punamäe piiranguvöönd on 199,1 ha suurune ning siia on arvatud vähemväärtuslikud
metsakooslused ja liinikoridor. Vöönd on moodustatud puhvertsooniks merikotka pesapaigale.
Lisaks võivad vööndis esinevad Poruni jõega ühenduses olevad kraavid olla potentsiaalseks
elupaigaks kaitsealusele vingerjale. Vöönd jääb tervenisti riigi omandis olevale maaüksusele
Permisküla metskond 9 (22901:007:0220).
Vööndi piir kulgeb päripäeva mööda Narva jõe sihtkaitsevööndi läänepiiri, kaitseala piiri,
Gorodenka sihtkaitsevööndi ja Porunis sihtkaitsevööndi piiri ning mööda Poruni jõe kaldajoont
(jõgi jääb vööndist välja).
Gluboki piiranguvöönd on 286,6 ha suurune ning siia on arvatud tugevasti üleujutatud Poruni
jõe alamjooks, vähemväärtuslikud metsad ja liinikoridor. Vöönd on elupaigaks kaitsealusele
30
vingerjale, harjusele ja tõugjale. Vöönd jääb tervenisti riigi omandis olevale maaüksustele
Permisküla metskond 8 (22901:006:0020) ja Permisküla metskond 9 (22901:007:0220).
Vööndi piir kulgeb päripäeva mööda kaitseala piiri, Narva jõe sihtkaitsevööndi, Punamäe
piiranguvööndi, Poruni sihtkaitsevööndi ja Putki tee sihtkaitsevööndi piire ning seejärel jälle
mööda kaitseala piiri ja Uusnova sihtkaitsevööndi piiri.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi ning tsoneeringu
ja kaitse-eeskirja kohta koostatud eksperdiarvamust (Leibak, 2006). Samuti on arvestatud
kalakotka, kaljukotka, merikotka, must-toonekure, metsise, tedre, kanakulli, sookure,
suurkoovitaja, laanepüü, tutka, vingerja, laialehise nestiku, ida-võsalille, palu-karukella ja
rohelise kaksikhamba kaitseks koostatud ja kinnitatud tegevuskavades esitatud soovitusi liikide
paremaks kaitseks. Kaitse-eeskirja koostamisel on arvestatud kaitsekorra mõjuga Puhatu linnu-
ja loodusala kaitse-eesmärkidele ning Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivate erisustega.
Samuti on arvestatud A. Lõhmuse jt 2004. a ilmunud uuringut „Loss of old-growth, and the
minimum need for strictly protected forests in Estonia”, milles seatakse metsade range kaitse
miinimumeesmärgiks 20% iga kasvukohatüübi looduslikust vanametsa pindalast, ning selle
põhjal 04. märtsil 2017. a koostatud analüüsi laane-, salu- ja soovikumetsade tüübirühmade
täiendavaks kaitseks.
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kaitsealal
esinevate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalsed
saavutatavale efektile.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (PS § 32). Keskkonda mõjutava
tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside
kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja
sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53
ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust
piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema
proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.
Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärgiks on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine.
Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist 92/43/EMÜ riigile tulenev kohustus tagada
loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks,
kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala
moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa
kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada
mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja
regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama
efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks
tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt
poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk.
Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad,
loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.
31
Puhatu looduskaitsealal on potentsiaalne ettevõtlushuvi eelkõige metsamajandamise ja
kaevandamisalase (turvas, põlevkivi) tegevuse vastu. Ettevõtluse korral on teada risk, et
tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda.
Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma
ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-
eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
kaheksateistkümnesse sihtkaitsevööndisse ja viide piiranguvööndisse. Leebem kaitserežiim
seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise, kuna ei võimalda tagada väärtuslike
koosluste ning kaitse-eesmärgiks nimetatud liikide ja nende elupaikade säilimist.
Kaitseala seniste piiride muutmise ja kaitsekorra uuendamisega tunnistatakse käesoleva
määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrus nr 24 „Puhatu
looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Samuti
muudetakse keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrust nr 1 „Metsise püsielupaikade
kaitse alla võtmine’’ ja keskkonnaministri 14. septembri 2005. a määrust nr 61 „Laialehise
nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri’’ ning
tunnistatakse topeltkaitse vältimiseks kehtetuks nende püsielupaikade kaitse alla võtmise
sätted, mis arvatakse Puhatu looduskaitsealasse.
Kaitsealal ei ole reguleeritud adru ega pilliroo varumist, kuna kaitsealal ei leidu adru
esinemisalasid ning pilliroogu kasvab vaid kohati raskesti ligipääsetavates kohtades, kus selle
kogumise vastu huvi puudub.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Kogu kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega,
samas on määruses sätestatud mõningaid erisusi. Kaitsealal on lubatud inimestel viibida, korjata
marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, välja arvatud Puhatu soo sihtkaitsevööndis kalakotka
ja must-toonekure pesitsusajal 15. märtsist 31. augustini, Üla-Poruni ja Putki tee
sihtkaitsevööndis metsise mängu- ja pesitsusajal 1. veebruarist 30. juunini, Gorodenka
sihtkaitsevööndis merikotka pesitsusajal 15. veebruarist 31. juulini, Lutsina sihtkaitsevööndis
kaljukotka ja kalakotka pesitsusajal 15. veebruarist 31. augustini, Sõja tee sihtkaitsevööndis
kalakotka pesitsusajal ja metsise mängu- ja pesitsusajal 1. veebruarist 31. augustini ning Puhatu
järve ja Laukasoo sihtkaitsevööndis kahlajate pesitsusajal 15. aprillist 30. juunini.
Liikumispiirangute aeg ja ulatus on sätestatud vöönditi nii, et need tagaksid kaitsealuste liikide
häiringuvaba pesitsus- ja mänguperioodi vastavalt konkreetse liigi vajadustele.
Erisus inimeste viibimisele sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavale teadustegevusele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele
ning järelevalve- ja päästetöödele. Liikumispiirangu ajad kaljukotka, kalakotka, merikotka,
must-toonekure ja metsise häirimatu pesitsemise ja nende kaitse tagamiseks tulenevad
looduskaitseseadusest ning kalakotka, kaljukotka, merikotka, must-toonekure ja metsise
tegevuskavas esitatud soovitustest. Liigid, kelle pesa on viimasel aastal olnud teadaolevalt
asustamata (must-toonekurg, merikotkas), võivad sobiva elupaiga olemasolul pesa uuesti
asustada või ehitada uue pesa olemasoleva lähedusse. Puhatu looduskaitsealal on must-
toonekurele ja merikotkale sobilik elupaik säilinud ja taaspesitsemise võimalus suure
tõenäosusega. Nii näiteks on merikotkast linnuvaatluste andmebaasi andmetel piirkonnas
endiselt igal aastal Narva jõel toitumas kohatud, kuid uut pesakohta pole õnnestunud üles leida.
32
Uue pesa täpse asukoha võimaliku teadmata jäämise tõttu on häiringu vältimiseks nendele
liikidele vajaliku liikumispiiranguga kaitsekorra kavandamisel arvestatud.
Kalakotka pesapaika peab tulenevalt looduskaitseseaduse § 50 lõikest 2 ümbritsema 200 m
raadiusega kaitsetsoon. See on pesapaiga säilimiseks üldjuhul piisav, kuid vastavalt kalakotka
tegevuskavale on lagedamal rabaalal pesitsevale linnule vaja häiringuvaba tsooni suuremas
ulatuses. Pesitsusperioodil on kalakotkas väga tundlik häiringute suhtes. Metsaraie- ja jahiga
kaasneva müra ning inimeste liikumise tõttu isegi 500 m kaugusel pesapuust võib pesitsemine
ebaõnnestuda.
Kaljukotkas on Eesti kõige inimpelglikum kotkas, kelle pesa jääb teest või elamust tavaliselt
mitme kilomeetri kaugusele. Kaljukotkas on väga tundlik pesitsusaegse häiringu suhtes ning
inimese viibimine pesa läheduses võib viia pesa hülgamiseni. Looduskaitseseaduse § 50
lõikest 2 tulenevalt peab pesapaika ümbritsema 500 m raadiusega kaitsetsoon, mis on
kaljukotka tegevuskava andmetel igati põhjendatud ja piisav.
Merikotkas ei ole nii inimpelglik kui kaljukotkas ning pesa võib teest ja elamust jääda ka vähem
kui kilomeetri kaugusele. Sellele vaatamata on merikotkas väga tundlik pesitsusaegse häirimise
suhtes ja võib kurna hüljata juba ühekordse häirimise tulemusena. Looduskaitseseaduses § 50
lõikest 2 tulenevalt peab pesapaika ümbritsema 200 m raadiusega kaitsetsoon. Vastavalt
merikotka tegevuskavale on liikumispiirangu ulatus piisav, kuid 200 m kaitsetsoon ei säästa
merikotkast pesitsusajal sellest väljapoolt tulevast mürast. Haudumise ajal ei ole varakevadine
mets veel lehtinud ja hääled kostavad väga kaugele ning soovituslik on kuni 500 m suurune
kaitsetsoon. Suurem kaitsetsoon on vajalik, et väljaspool kaitsetsooni toimuv raietöö või muu
lärmakas tegevus ei häiriks merikotka pesitsemist. Vöönd, kus liikumispiirang merikotka tarvis
on kehtestatud, asub osaliselt kaitseala välispiiril ja teise vööndisse tsoneeritud kitsaste siilude
moodustamine poleks otstarbekas.
Must-toonekurg on väga inimpelglik nii pesapaiga kui ka toitumisala juures.
Looduskaitseseaduse § 50 lõikest 2 tulenevalt peab pesapaika ümbritsema 250 m raadiusega
kaitsetsoon, mis on vastavalt liigi tegevuskavale pesapaiga kaitseks piisav. Must-toonekure
elupaiga järjepidev säilimine võimaldab liigil ala taasasustada. Samuti võimaldab elupaiga
säilimine kasutada ala uue pesitsuspaigana isenditel, kelle senine pesapaik on mingil põhjusel
hävinud. Lisaks tagab sobiliku elupaiga säilimine vajalike pesitsuspaikade olemasolu, et must-
toonekure arvukus saaks suureneda.
Vastavalt metsise tegevuskavas toodud soovitustele peab metsise mängupaik olema
ümbritsetud vähemalt 700−800 m raadiuses häiringuvaba kaitsetsooniga.
Liikumispiirangu aeg rändlindude koondumispaigas ja kaitsealuste kahlajate pesitsuspaigas
tuleneb looduskaitseseaduse § 30 lõike 1 punktist 4, mille järgi on inimeste viibimine
sihtkaitsevööndis keelatud kaitsealuste liikide elupaigas ja rändlindude koondumispaigas. Eesti
madalsoode ja rabade linnustiku riikliku seire (Leivits, 2012) andmetel pesitsevad kaitsealal
kaitsealused ja kaitse-eesmärgiks seatud heletilder, mudatilder, mudanepp, rüüt, suurkoovitaja,
väikekoovitaja ja mustsaba-vigle. Kaitseala on oluline koondumispaik rändlindudele, nende
hulgas kaitse-eesmärgiks olevatele sookurele, laululuigele, tutkale, järvekaurile, viupardile ja
kiivitajale. Kahlajatele on pesitsemisedukuse suurendamiseks oluline tagada pesitsusaegne
rahu 15. aprillist 30. juunini. Inimeste liikumisega kaasnev häiring peletab vanalinnud ajutiselt
pesadest ja poegadest eemale, mis suurendab viimaste sattumist kiskjate kätte ja vähendab
seeläbi pesitsusedukust. Liikumispiirang tagab kahlajatega sama kooslust asustavatele
33
läbirändavatele linnuliikidele rahulikud ja häirimatud puhke- ja toitumispaigad, mis suurendab
rände edukust. Häiringute vähendamine suurendab haruldaste pesitsejate (näiteks järvekaur,
tutkas ja laululuik) pesitsemistõenäosust.
Inimeste liikumine liikumispiiranguga sihtkaitsevööndites väljaspool kaitsealuste lindude
pesitsus- ja mänguperioodi kaitse-eesmärkide saavutamist ei takista.
Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine ainult kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine juhuslikus kohas
võib häirida ja kahjustada kaitse-eesmärgiks nimetatud liike ja nende elupaiku, samuti
kahjustada tallamistundlikke niiskel pinnasel kasvavaid kooslusi ja väärtuslikke elupaigatüüpe.
Telkimise ja lõkke tegemisega kaasneb taimede tallamine, prahistamine, puude raie lõkke
tegemiseks ja tuleoht − suurema osa kaitsealast moodustavad rabad, mis on kuival ajal eriti
tuleohtlikud. Kaitsealal asub kolm Poruni matkaraja lõkkekohta ja üks telkimiskoht.
Täiendavate telkimis- ja lõkkekohtade rajamise vajadus ja asukoht määratakse kaitsealal
kaitsekorralduskavaga. Kaitsekorraga pole tehtud erisusi telkimisele ja lõkke tegemisele
õuemaal, kuna kaitsealal asuvad eramaad ei hõlma õuemaad.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgratastega sõitmine on lubatud ka radadel.
Kaitseala valitseja võib kaitsekorralduskava alusel ja kokkuleppel maaomanikuga teha
ettepaneku tee sulgemiseks mootorsõidukitega sõitmiseks juhul, kui mootorsõidukiga sõitmine
häiriks kaitsealuseid liike või halvendaks oluliselt kaitstavate koosluste seisundit. Võimalike
mootorsõidukite sõitmiseks suletavate teede all mõeldakse eelkõige väiksemaid metsateid, mis
paiknevad häirimistundlike kaitsealuste liikide elupaigas või killustavad sihtkaitsevööndites
paiknevaid kaitstavaid kooslusi, aga ka isetekkelisi teid. Samuti võib teha ettepaneku õppe- või
matkaraja sulgemiseks jalgratastega sõitmiseks. Kaitsealal asuvad tallamisõrnad looduslikud
kooslused (märgalad, niisked metsad ning kuivad palumetsad kriivadel), mis on kaitsealuste
liikide kasvukohtadeks ja elupaikadeks. Ehitusseadustiku § 93 lg 6 p 3 kohaselt võib riigimetsa
majandamist korraldav isik või riigiasutus metsatee või selle osa sulgeda või teel liiklust piirata
metsaökosüsteemide kaitseks.
Sõitmine väljaspool teid või maastikusõidukiga sõitmine kahjustab oluliselt elupaikade
looduslikku seisundit ja suurendab häiringuid. Kaitsealuste liikide elutegevuse häirimine ning
pinnase kahjustamine viib koosluste vaesestumiseni, killustumiseni ja hävinemiseni.
Elupaikade kadumine vähendab bioloogilist mitmekesisust ning toob kaasa kaitsealuste liikide
kadumise neist paigust. Erandjuhtudel on lubatud sõidukitega sõitmine väljaspool selleks
ettenähtud teid ja maastikusõidukiga sõitmine. Nendeks erandjuhtudeks on järelevalve-, pääste-
ja piirivalvetööd, kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tööd, kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevused, kaitseala valitseja nõusolekul teostatav teadustegevus ning
lisaks piiranguvööndis metsamajandus- ja põllumajandustööd ja liinirajatiste hooldamiseks
vajalikud tööd. Erisus piirivalvetööde osas on tehtud põhjusel, et kaitseala piirneb Narva jõega,
mida mööda kulgeb Eesti-Vene kontrolljoon.
Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Agusalu, Laukasoo,
Lutsina, Puhatu ja Puhatu järve sihtkaitsevööndis, kus ujuvvahendiga sõitmine on keelatud.
Need vööndid hõlmavad peaasjalikult ulatuslikku rabamaastikku, kus ainsad ujuvvahendiga
sõidetavad veekogud on rabajärved ja laukad. Nendeni ei vii teid ja puuduvad paadi
vettelaskmiskohad, mistõttu paadi transportimine ja vettelaskmine kahjustaks rabapinnast ja
veekogude pehmeid kaldaid. Samuti on rabalaukad elupaigaks kaitsealustele kahlajatele ja
peatuspaigaks rändlindudele, keda paadisõit võib häirida. Mootoriga ujuvvahend tekitab
34
suuremat lainetust kui mootorita ujuvvahend, mistõttu kahjustab see sõidetava veekogu
kaldataimestikku ja kaldaid ning liigutab põhjasetteid. See võib häirida kaitsealuste liikide
(kahlajad) elutegevust. Samuti teeb mootoriga ujuvvahend suuremat müra, mis häirib
veekogudel ja nende läheduses elavaid kaitsealuseid linnuliike. Mootoriga ujuvvahendil on
suurem võimsus, misläbi võib see linnuliike häirivat lainetust tekitada pikema aja jooksul kui
mootorita ujuvvahend. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud ainult Poruni ja Narva
jõe sihtkaitsevööndis ning Gluboki ja Punamäe piiranguvööndis. Nendesse vöönditesse jääb
Poruni jõe alamjooks, mida kalurid saavad vajadusel kasutada kalastamiseks. Selles piirkonnas
ei ole registreeritud kaitsealuseid liike, keda mootori tekitatud müra ja lainetus võiks häirida.
Ujuvvahendiga sõitmine kogu kaitsealal on lubatud järelevalve- ja päästetöödel,
piirivalvetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud Puhatu soo sihtkaitsevööndis kalakotka ja must-
toonekure pesitsusajal 15. märtsist 31. augustini, Üla-Poruni ja Putki tee sihtkaitsevööndis
metsise mängu- ja pesitsusajal 1. veebruarist 30. juunini, Lutsina sihtkaitsevööndis kaljukotka
ja kalakotka pesitsusajal 15. veebruarist 31. augustini, Sõja tee sihtkaitsevööndis kalakotka
pesitsusajal ja metsise mängu- ja pesitsusajal 1. veebruarist 31. augustini ning Puhatu järve ja
Laukasoo sihtkaitsevööndis kahlajate pesitsusajal 15. aprillist 30. juunini. Kalapüügieeskirjast
ja kaitseala liikumispiirangutest kinni pidades kalastamine kaitseväärtusi ei kahjusta.
Linnujaht on keelatud aasta läbi kogu kaitsealal. Muu jahipidamine on sihtkaitsevööndis
lubatud 1. septembrist kuni 31. jaanuarini ning piiranguvööndis aastaringi. Jahipidamisele on
seatud piirangud, et tagada kaitseala kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide minimaalne
häirimine pesitsus- ja poegade kasvatamise ajal. Ajaline piirang, mis lubab jahipidamist
sihtkaitsevööndis 1. septembrist kuni 31. jaanuarini, on kehtestatud selleks, et tagada kalakotka,
kaljukotka, merikotka, must-toonekure ja kahlajate häiringuvaba pesitsemine ja poegade eest
hoolitsemine ning häiringuvaba metsise mängu- ja pesitsusaeg. Häiring peletab vanalinnud
pesitsuspaigast eemale, mistõttu võivad hukkuda nii veel koorumata pesakonnad munade
alajahtumise tõttu kui ka noorlinnud. Samuti suureneb järelevalveta jäetud munade ja poegade
röövkiskluse ohvriks langemine. Puhatu sihtkaitsevööndi ala on tervenisti oluliseks elupaigaks
kaitsealustele ja häirimistundlikele linnuliikidel. Arvestada tuleb, et ala suuruse tõttu on
häirimistundlike liikide kõikide pesitsus- ja mängupaikade täpse asukoha iga-aastane kindlaks
tegemine raskendatud. Häirimistundlikud liigid (kotkad, metsis) muudavad aastate lõikes sageli
sobiva elupaiga piires pesitsus- ja mängupaika, misläbi on neil võimalik vähendada
röövkiskluse mõju. 2016. aasta seirel leiti kaitseala sihtkitsevöönditest neli uut kalakotka
pesapaika varasemalt teadaolevatel pesitsusterritooriumitelt, neist vähemalt kaks värskelt
rajatud. Leitud kalakotka pesapaigad on arvatavasti varem teadaolevate kalakotkaste omad, kes
eri aastatel kasutavad eri pesasid. 2016. aasta metsiseseirel leiti kaitseala sihtkitsevöönditest ka
kuus uut metsise mängupaika lisaks seni teadaolevatele. Lisaks nähti 2016. a soolinnustiku
seirel sihtkaitsevööndis Eestis väga haruldast madukotkast, kuid pesitsuspaika ei õnnestunud
kindlaks määrata. Jahipidamine on oluliselt intensiivsem häiring kui inimeste viibimine
kaitsealal (nt marjade korjamisel või matkamisel). Seetõttu on ajaline piirang seatud kogu
sihtkaitsevööndi alale, et vältida väljaspool jahipiiranguga sihtkaitsevööndi alalt tuleva
jahipidamisega kaasneva häiringu (püssipaugud, jahikoerad) jõudmist kaitsealuste liikide
mängu- ja pesitsuspaikadesse. Jahipidamine sihtkaitsevööndis väljaspool kalakotka,
kaljukotka, merikotka, must-toonekure ja kahlajate pesitsusaega ning metsise mängu- ja
pesitsusaega ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Jahiga seotud ajaline piirang
tuleneb looduskaitseseaduses ning kaljukotka, kalakotka, merikotka, must-toonekure ja metsise
tegevuskavades sätestatud liikumispiirangutest.
35
Kaitseala piiranguvööndi metsad on tugevalt majandatud ning kaitsealuste häirimistundlike
liikide pesitsus- ja mängupaikade liikumine nendesse on vähem tõenäoline. Seetõttu ei piirata
kaitseala piiranguvööndis jahipidamise aega ning see on lubatud aastaringi. Ajalise piiranguta
jahipidamise lubamine (välja arvatud linnujaht, mis on aasta ringi keelatud) piiranguvööndis
võimaldab terve jahiperioodi vältel küttida piiranguvööndis näiteks metssiga ja metskitse, kelle
küttimisperioodi pikkus sihtkaitsevööndis kehtestatud ajalise piirangu korral kujuneks
lühemaks jahieeskirjas kehtestatust. Mõlemad ulukid eelistavad elupaigana pigem
metsakooslusi ning lagerabasse satuvad harva. Sihtkaitsevööndisse on arvatud peamiselt
sookooslused (sh lagerabad), samal ajal kui piiranguvööndisse on arvatud peamiselt
metsakooslused. Seetõttu ei vähenda sihtkaitsevööndis jahipidamisele kehtestatud ajaline
piirang olulisel määral võimalust küttida metssiga ja metskitse, sest nende elupaigad jäävad
pigem piiranguvööndi metsakooslustesse.
Kaitsealal on keelatud linnujaht, et tagada kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide soodne
seisund ja säilimine. Puhatu looduskaitseala märgalad on rahvusvahelise tähtsusega linnuliikide
elupaigaks ning läbirändajate peatuspaigaks, kus linnud puhkavad ja toituvad, et rännet hiljem
jätkata. Jahiga kaasnev häiring suurendab puhkavate ja toituvate lindude stressi ja energiakulu
ega võimalda peatuspaikades piisavalt kosuda. See suurendab rände ebaõnnestumise riski ning
võib nurjata pesitsuse linnu nõrkuse tõttu. Jahipidamisega kaasneva häiringu tõttu ei suudaks
linnud pikast rändest taastuda, mistõttu langeb lindude sigimisedukus ning seeläbi nende
arvukus ja ellujäävus rändel. Osa kaitseala kaitse-eesmärgiks nimetatud linnuliikidest on Eesti
oludes küll tavalised läbirändajad, kuid väga harvad pesitsejad. Madalsoode ja rabade
linnustiku riiklikul seirel ei kohatud 2006. aastal enam varem kaitsealal pesitsenud järvekauri,
laululuike ega jahiulukite loendisse kantud viuparti. Aruande järgi võib nende pesitsejate
kadumine olla põhjustatud otsesest häirimisest, sest seirealalt Puhatu järve äärest leiti rohkelt
padrunikestasid.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja
teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit
või paadisilda, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille
pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja vee erikasutusluba, ehitusluba ega
esitada ehitusteatist ning lisasööta jahiulukeid.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
36
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
2.5.4. Sihtkaitsevöönd
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste
säilitamiseks. Kaitsealal on üheksateist sihtkaitsevööndit: Agusalu, Gorodenka, Gorodenka oja,
Kuningaküla, Laukasoo, Liguski, Lutsina, Narva jõe, Nestiku, Permisküla, Poruni, Puhatu,
Puhatu soo, Puhatu järve, Puhatu oja, Putki tee, Sõja tee, Uusnova ja Üla-Poruni.
Agusalu, Kuningaküla, Liguski, Puhatu järve ja Puhatu soo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
koosluste looduslikkuse taastamine ning seejärel ökosüsteemide arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine ning kaitsealuste
liikide ja nende elupaikade kaitse.
Gorodenka, Gorodenka oja, Laukasoo, Lutsina, Narva jõe, Nestiku, Permisküla, Poruni,
Puhatu, Puhatu oja, Putki tee, Sõja tee, Uusnova, Üla-Poruni sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
on koosluste tüüpide säilitamine või taastamine, neile omase liigilise ja vanuselise struktuuri
hoidmine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade kaitse.
Agusalu sihtkaitsevööndis kaitstakse väärtuslikke soo- ja metsakooslusi ning kaitsealuseid
linnuliike ja nende elupaiku. Suurema osa vööndist katavad rabad (7110*) ning siirde- ja
õõtsiksood (7140), sooelupaikade esinduslikkus jääb vahemikku A–C (väga esinduslik kuni
arvestatav esinduslikkus). Vähesel määral esineb siirdesoo- ja rabametsi (91D0*). Laugastega
rabad on elupaigaks kahlajatele ning koondumis- ja puhkepaigaks rändlindudele. Kooslused on
potentsiaalseks elupaigaks ka kalakotkale, metsisele ja tedrele. Kaitseala valitseja nõusolekul
on lubatud taastada sookoosluste looduslikku veerežiimi, teha koosluste kujundustöid (eelkõige
lageraba puistu hõrendamist) ning teha kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja
parandamiseks vajalikke tegevusi.
Kuningaküla sihtkaitsevööndis kaitstakse väärtuslikke sookooslusi. Suurema osa vööndist
katavad rabad (7110*), mis on elupaigaks metsisele ja tedrele. Vähesel määral leidub siirde- ja
õõtsiksoid (7140), mis on elupaigaks kahlajatele. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud
taastada sookoosluste looduslikku veerežiimi, teha koosluste kujundustöid (eelkõige metsisele
sobilike elupaikade kujundamist) ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja
parandamiseks vajalikke tegevusi.
Laukasoo sihtkaitsevööndi peamine eesmärk on kaitsta kahlajate pesitsus- ja elupaiku ning
rändlindude koondumis- ja peatuspaiku. Samuti kaitstakse väärtuslikke soo-, niidu- ja
metsakooslusi. Vööndisse jäävad arvukad veekogud ja erinevalt kaitseala põhjapoolsetest
sookooslustest vähem puistunud lagedamad rabaalad on oluliseks elupaigaks kahlajatele.
Seetõttu on kehtestatud liikumispiirang 15. aprillist kuni 30. juunini, et tagada kahlajatele
häiringuvaba pesitsusperiood. Suure osa vööndist katavad sooelupaigatüübid rabad (7110*) ja
siirde- ja õõtsiksood (7140). Metsakooslustest on enim siirdesoo- ja rabametsi (91D0*), vähesel
määral ka soostuvaid- ja soo-lehtmetsi (9080*) ning kriivadel kasvavad metsastunud luited
(2180*). Kriivade hõredama puistuga osades leidub väga väikesel määral kuivasid nõmmesid
(4030). Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud taastada koosluste looduslikku veerežiimi,
teha koosluste kujundustöid (eelkõige lageraba puistumise korral rabamändide väljaraiumist ja
37
raietöid nõmme kinnikasvamise vältimiseks) ning kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks ja parandamiseks vajalikke tegevusi.
Liguski sihtkaitsevööndis kaitstakse kaitsealuseid linnuliike, sh rabapüüd, kahlajaid, sookurge,
tetre ja metsist ning nende elupaiku. Samuti kaitstakse väärtuslikke soo- ja metsakooslusi.
Vööndis on ulatuslikult levinud siirde- ja õõtsiksood ning rabad (7110*). Metsakooslustest on
peamiselt levinud siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Vööndis on küllaltki palju tugeva
inimmõjuga loodusdirektiivi elupaigatüüpidesse klassifitseerumata metsakooslusi, mille
väärtust on vähendanud varasemad raied ning kuivenduse ja aluselise õhusaaste mõju. Seetõttu
on vööndi kaitsekord seatud selliselt, et kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud taastada
koosluste looduslikku veerežiimi, teha koosluste kujundustöid (eelkõige lageraba puistumise
korral rabamändide väljaraiumist ja metsisele sobilike elupaikade kujundamist) ning
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikke tegevusi.
Puhatu sihtkaitsevööndi peamine kaitse-eesmärk on kaitsta kalakotka, rabapüü, kahlajate ja
kanakulli pesitsus- ja elupaiku ning rändlindudele sobilikke peatuspaiku. Samuti kaitstakse
vööndis väärtuslikke magevee-, soo-, niidu- ja metsakooslusi.
Puhatu sihtkaitsevöönd on kaetud suuremas osas loodusdirektiivi elupaiga loodusliku rabaga
(7110*), vähem on vööndis levinud siirde- ja õõtsiksood (7140). Väärtuslikumad rabakooslused
jäävad vööndi lõunapoolsesse osasse, kuhu kaitseala põhjapiiril oleva kaevanduse kuivendav
mõju ulatub vähem. Samuti on raba servaalad vööndi põhjaosas kraavitatud ja looduslikku
veerežiimi sellega rikutud. Lisaks kuivenduse mõjule on nii rabade kui ka siirde- ja õõtsiksoode
esinduslikkuse hinnanguid langetanud pikaajalise aluselise õhusaaste mõju Kirde-Eesti
tööstuspiirkondadest, mistõttu on sookooslused hakanud puistuma. Vööndi läänepoolne osa
piirneb Puhatu ojaga, mis õgvendamata lõikudes kuulub elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260),
põhjaosas läbib vööndit tugevasti muudetud Mustaladva oja ehk Putki peakraav.
Metsaelupaikadest on levinuimad siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Puhatu ojaga piirneval alal
levivad vanad loodusmetsad (9110*) ning soostuvad- ja soo-lehtmetsad (9080*) Oja kallastel
esineb Eestis haruldasi lammi-lodumetsi (91E0*). Puhatu oja ümbruses levib väikesel pinnal
niidu elupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud (6430).
Vööndi põhjapoolsesse osasse jääb kaks kalakotka pesitsuspiirkonda. Liikumispiirangu
kehtestamine pole seal otstarbekas, sest ala on raskesti ligipääsetav ega jää inimeste tavapäraste
liikumisteede piirkonda. Seetõttu on inimeste sattumine kalakotka pesitsuspiirkonda
vähetõenäoline. Tegemist on ulatusliku sooalaga ja pesitsuspiirkondades puuduvad looduses
selgelt eristatavad objektid optimaalse suurusega liikumispiiranguga kaitsetsooni
moodustamiseks pesitsuspaikade ümber. Lisaks võib keset sooala ümber pesapuu püstitatud
liikumispiirangust teavitav tähistus juhatada juhuslikud külastajad uudishimust pesapaika.
Vööndi lageraba kooslused on peamiseks elupaigaks rabapüüle ning kahlajatele. Puistumise
tõttu on elupaiga suhtes nõudlike kahlajate arvukus hakanud viimastel aastakümnetel
vähenema. Vööndi põhjaosas ei kohatud 2006. aasta seirel enam rüüta, väike-koovitajat,
mudatildrit ega heletildrit. Vööndisse jäävad avaveekogud on tähtsaks peatumis- ja
koondumispaigaks rändlindudele, vööndi kirdeosa on peamine sookurgede koondumispaik
kaitsealal. Puhatu oja kaldal kasvavad okaspuuenamusega vanad loodusmetsad on elupaigaks
kaitsealusele kanakullile ja laanepüüle. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud taastada
koosluste looduslikku veerežiimi, teha koosluste kujundustöid (eelkõige lageraba puistumise
korral rabamändide väljaraiumist) ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja
parandamiseks vajalikke tegevusi (näiteks tehispesa paigaldamist kalakotkale).
38
Puhatu järve sihtkaitsevööndi peamine kaitse-eesmärk on kahlajate ja rabapüü pesitsus- ja
elupaikade kaitse ning rändlindude peatus- ja koondumispaikade kaitse. Samuti kaitstakse
vööndis väärtuslikke magevee-, soo- ja metsaelupaikasid. Vööndisse on arvatud kaitseala
järvede- ja laugasterohke osa Mustaladva soost, mis on peamiseks koondumispaigaks kaitsealal
pesitsevatele kahlajatele ning kaitsealal peatuvatele rändlindudele. Vööndis on kehtestatud
liikumispiirang 15. aprillist kuni 30. juunini, et tagada kahlajatele häiringuvaba pesitsusperiood.
Vööndisse jääb suurem osa kaitsealal leiduvatest huumustoitelistest järvedest ja järvikutest
(3160). Suurimad järved on Puhatu, Pahasenja, Viinamardi, Puhatu-Martiska ja Korponi järv,
nende esinduslikkus on B (esinduslik). Teistest elupaigatüüpidest on enim levinud rabad
(7110*) ning siirde- ja õõtsiksoid (7140) esinduslikkusega A–C (väga esinduslik kuni
arvestatav esinduslikkus). Nii rabade kui ka siirde- ja õõtsiksoode esinduslikkuse hinnanguid
on langetanud mõningane kraavitus. Lisaks on sookooslustele mõjunud halvasti pikaajaline
aluseline õhusaaste Kirde-Eesti tööstuspiirkondadest. Metsakooslustest esineb vööndis
siirdesoo- ja rabametsi (91D0*), ka metsade esinduslikkust on langetanud kuivenduse ja
õhusaaste mõju. Puhatu järve sihtkaitsevööndi lageraba kooslused koos järvede ja laugastega
on elupaigaks elupaiga suhtes nõudlikele kahlajatele nagu rüüdale, mustsaba-viglele,
mudatildrile ja heletildrile, kes varem pesitsesid ka kaitseala põhjapoolses osas. Suuremad
järved ja rabalaukad on sobilikud peatuspaigad rändlindude, kellele on oluline tagada rahulik
ja häiringuvaba puhke- ja toitumisperiood, et ränne edukalt lõpetada. Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud taastada koosluste looduslikku veerežiimi, teha koosluste kujundustöid
(eelkõige lageraba puistumise korral rabamändide väljaraiumist) ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikke tegevusi.
Puhatu oja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on salu- ja laanemetsade kaitse. Vöönd hõlmab
peamiselt sõnajala ja naadi kasvukohatüübi kaasikuid, mis ühtlasi vastavad Natura
elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) kriteeriumitele või on nendeks kujunemas.
Vööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud koosluse kujundamine, kuna üksikud
metsaeraldised on alles taastumas eelnevatel aegadel toimunud majandustegevusest ja
saavutamas looduslikku seisundit.
Puhatu soo sihtkaitsevööndi peamine kaitse-eesmärk on kaitsta kalakotka, rabapüü, must-
toonekure, kanakulli, metsise, tedre, sookure ning kahlajate pesitsus- ja elupaiku. Lisaks on
vööndi eesmärk kaitsta epifüütset samblaliiki rohelist kaksikhammast ning väärtuslikke
magevee-, soo- ja metsakooslusi. Sarnaselt kalakotkale on väga tundlik pesitsusaegsele
häiringule ka must-toonekurg. Seetõttu on vööndis kehtestatud kalakotka ja must-toonekure
häiringuvabaks pesitsemiseks liikumispiirang 15. märtsist kuni 31. augustini, mis tagab samal
ajal häiringuvaba pesitsusperioodi ka kahlajatele, kanakullile ja tedrele.
Puhatu soo sihtkaitsevöönd on peamiselt kaetud sookooslustega. Vööndis esinevad nii rabad
(7110*) kui ka siirde- ja õõtsiksood (7140). Ulatuslikult on esindatud ka vööndi kaguosas
küllaltki suures ulatuses rikutud, kuid taastumisvõimelisi rabakooslusi (7120). Suur osa
vööndist on kaetud metsakooslustega, millest enim leidub vanu loodusmetsi (9010*), vähemal
määral siirdesoo- ja rabametsi (91D0). Vööndi lõunapiiril voolava Poruni jõe kallastel kasvavad
läbisegi vanade loodusmetsadega Eestis väga haruldased lammi-lodumetsad (91E0*) ja
laialehised lammimetsad (91F0), jõgi ise kuulub elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260). Poruni jõe
vööndisse jääv ning liikumispiiranguga lõik on kitsas ja veesõidukiga sõitmiseks sobimatu.
Liikumispiirangu seadmine jõele on vajalik, et tagada must-toonekurele häiringuvabade
toitumispaikade esinemine.
Kaitseala valitseja nõusolekul on vööndis lubatud taastada koosluste looduslikku veerežiimi,
teha koosluste kujundustöid (eelkõige lageraba puistumise korral rabamändide väljaraiumist)
39
ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikke tegevusi.
Koosluste kujundamine võib vajalikuks osutuda metsise ja tedre elupaikade parandamiseks
ning rabapüüle ja kahlajatele sobilike elupaikade kujundamiseks. Vajaduse korral on lubatud
üksikute puude väljaraiumine kalakotka pesapuu ümbert ja tehispesa paigaldamine nii
kalakotka kui ka must-toonekure tarvis. Must-toonekurg toitub eelkõige vooluveekogudel, kuid
atraktiivsed on ka suurvee ajal toidurohked kuivenduskraavid. Suvisel ajal põhjani kuivavad
kraavid on harjumusest kraavi äärde toitu otsima läinud toonekurele tegelikult ökoloogiliseks
lõksuks. Toitumiskohtade otsimiseks kulunud aeg vähendab aega headel toitumiskohtadel
toitumiseks, mis poegade kõige aktiivsemal toitmisajal võib olla poegade arengule kriitilise
tähtsusega. Vastavalt must-toonekure tegevuskavale võib toitumisalade degradeerumine olla
madala pesitsusedukuse üks olulisimaid põhjusi. Must-toonekure toitumisalade parandamiseks
võib olemasolevatesse kuivenduskraavidesse kaevata sügavamaid lohke, mis ei kuivaks põua
ajal ja suurendaksid seeläbi vee-elustiku elupaikade mitmekesisust.
Gorodenka sihtkaitsevööndi peamine kaitse-eesmärk on merikotka pesitsus- ja elupaiga
kaitse ning väärtuslike metsakoosluste kaitse. Pesitsusaegne häiring võib merikotkale saada
saatuslikuks ja pesitsemine ebaõnnestuda. Seetõttu on vööndis kehtestatud rangem kaitsekord,
kus 15. veebruarist kuni 31. juulini kehtib terves vööndis liikumispiirang merikotka häirimise
vältimiseks pesitsusperioodil. Suur osa vööndist on kaetud loodusdirektiivi elupaigatüüpideks
mitteklassifitseeruvate kooslustega. Inventeeritud elupaikadest on vööndis levinud vanad
loodusmetsad (9010*), väikese killuna ka rohunditerikkad kuusikud (9050). Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud koosluste loodusliku veerežiimi taastamine ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikud tegevused, näiteks tehispesa
paigaldamine merikotkale.
Gorodenka oja sihtkaitsevööndi peamiseks kaitse-eesmärgiks on Gorodenka oja ja
Gorodenka kanali sängi looduslikumaks muutmine, niidukoosluste soodsa seisundi
parandamine ning elupaikade siduvuse tagamine kaitseala soomassiivide vahel. Küllaltki suur
osa vööndist on kaetud rabadega (7110*). Vööndit läbivad tugevasti muudetud voolusängidega
Gorodenka kanal ja Gorodenka oja, mille ümbruses levivad niiskuslembesed kõrgrohustud
(6430). Niidukoosluse esinduslikkus on tugeva kuivendusmõju tõttu D (rahuldav). Paiguti on
niidukooslused madalsoo ilmelised. Metsakooslustest leidub väga vähesel määral siirdesoo- ja
rabametsi (91D0*). Vööndisse jääb Gorodenka kanali ja Poruni jõe lahknemiskohale rajatud
kaitsekorraldusliku rajatisena paisuregulaator. Selle kaudu suunatakse kuival aastaajal
Gorodenka ojast pärit vesi Poruni jõkke, et parandada jõeliste elupaikade ja jõeäärsete
haruldaste lammimetsade seisundit ning kaitstavate liikide, eelkõige vingerja elupaiga
seisundit. Vööndi kaitsekord on seatud nii, et kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud taastada
koosluste looduslik veerežiim, teha koosluste kujundustöid (eelkõige vooluveekogude sängide
looduslikumaks muutmist) ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja
parandamiseks vajalikke tegevusi. Gorodenka oja ja kanali looduslikumaks muutmisel paraneb
ka niidukoosluste seisund ning tekib juurde sobivaid elupaiku märgaladega seotud
linnuliikidele.
Lutsina sihtkaitsevööndi peamine kaitse-eesmärk on kaljukotka, kalakotka ning kahlajate
kaitse. Samuti kaitstakse vööndis väärtuslikke soo-, metsa- ja niiduelupaikasid. Kalakotkas
vajab pesitsemiseks eelistatult rabamassiivis kasvavat kõrgemat mändi, kust oleks ülevaade
ümbritsevale maastikule. Kalakotka suurim ohutegur on elupaiga hävimine ja häiring
pesitsusperioodil. Kaljukotkas on kotkastest kõige inimpelglikum ja rajab pesa inimasustusest
kilomeetrite kaugusele. Sarnaselt kalakotkale võib pesitsusaegne häiring saada saatuslikuks ka
kaljukotkale ja pesitsemine ebaõnnestuda. Seetõttu on vööndis kehtestatud rangem kaitsekord,
40
kus 15. veebruarist kuni 31. augustini kehtib terves vööndis liikumispiirang kalakotka ja
kaljukotka häirimise vältimiseks pesitsusperioodil. Liikumispiirang tagab häiringuvaba
pesitsuse ka kahlajatele, kes on tundlikud häiringutele 15. aprillist kuni 30. juunini. Enamik
vööndist on kaetud rabaga (7110*), väikeste kildudena esinevad ka siirde- ja õõtsiksood (7140).
Metsadest leidub siirdesoo- ja rabametsi (91D0*). Vööndis on esindatud niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430) esinduslikkusega D (rahuldav), mis on Gorodenka kanali ümbruses leviva
koosluse jätkuks. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud taastada koosluste looduslikku
veerežiimi, teha koosluste kujundustöid ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja
parandamiseks vajalikke tegevusi. Eelkõige võib olla vajalik muuta Gorodenka kanali ja
Gorodenka oja voolusängi looduslikumaks, mis avaldaks soodsat mõju ka ümberkaudsetele
niidukooslustele. Parema esinduslikkuse korral pakuvad niidud soodsaid elupaigatingimusi
paljudele märgaladega seotud linnuliikidele.
Narva jõe sihtkaitsevööndis kaitstakse vingerjat, palu-karukella ja ida-võsalille ning nende
elupaiku. Vööndis ei ole loodusdirektiivi elupaigatüüpe määratud, kuid peamiselt on levinud
metsakooslused. Ida-võsalill kasvab Gorodenko külast piki Narva jõe vasakkallast Poruni jõe
suudmesse viiva metsatee ääres, kus esineb vanu sõjakaevikuid. Samal alal kasvab II kategooria
kaitsealune liik kummeli-võtmehein. Ida-võsalill vajab mõõdukat inimhäiringut ning mulla
paljandumine kaevikutel ja liikumine kasvukohta läbival jalgrajal soodustab liigi levimist.
Samas võib liiga intensiivne inimhäiring elupaiga hävitada. Jalgraja laiendamine või pindamine
ja massiüritustega kaasnev tugev tallamine kahjustab ida-võsalille isendeid ning muudab
pinnase liiga tihedaks ja liigile sobimatuks. Narva jõe vesikonda on hiljuti ilmunud uus võõrliik,
kaugida unimudil (Perccottus glehni), mis võib halvendada vingerja seisundit. Seetõttu võib
olla vajalik võõrliigi tõrjumine Poruni jõest. Vööndis võib olla vajalik koprapaisude
eemaldamine ning kobraste arvukuse reguleerimine, sest üleujutused võivad seada ohtu
kaitsealuste ida-võsalille ja palu-karukella kasvukohad. Lisaks võivad koprapaisud takistada
kaitsealuse vingerja liikumist (Loodushoiu Ühing Lutra, 2010). Kaitseala valitseja nõusolekul
on lubatud taastada koosluste looduslikku veerežiimi, teha koosluste kujundustöid (eelkõige
vingerjale sobilike elupaikade kujundamiseks) ning kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks ja parandamiseks vajalikke tegevusi.
Nestiku sihtkaitsevööndi peamine kaitse-eesmärk on kaitsealuse soontaime laialehise nestiku
ja tema elupaikade kaitse, samuti väärtuslike metsakoosluste taastamine ja kaitse.
Loodusdirektiivi elupaigad moodustavad küllaltki suure osa vööndist. Enim on levinud vanad
loodusmetsad (9010*), vähem leidub laialehiseid metsi (9020*). Vööndi põhjapiiril voolava
Poruni jõe kallastel kasvavad kaasneva elupaigatüübina vanades loodusmetsades Eestis väga
haruldased lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0). Metsakoosluste
esinduslikkuse hinnanguid on vähendanud tugeva kraavitusega kaasnev kuivendus.
Laialehisele nestikule sobivad pigem niiskemad metsad, seetõttu on vööndis kaitseala valitseja
nõusolekul lubatud koosluste loodusliku veerežiimi taastamine ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikke tegevus.
Permisküla sihtkaitsevööndis kaitstakse väärtuslikke elupaiku. Peamiselt on vööndis levinud
rabad (7110*), millele lisanduvad vähemal määral siirde- ja õõtsiksood (7140).
Metsakooslustest on enim levinud siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) lisaks leidub ka soostuvaid
ja soo-lehtmetsi (9080*) ning vanu loodusmetsi (9010*). Vööndisse jäävatel kriivadel kasvavad
metsastunud luidete elupaigatüüpi (2180) kuuluvad metsad esinduslikkusega C (arvestatav
esinduslikkus), väga väikese killuna leidub niiskuslembeseid kõrgrohustuid (6430), kuid nende
esinduslikkus on D (rahuldav). Vööndis on mõningal määral tugeva inimmõjuga ja
loodusdirektiivi elupaigatüüpidesse klassifitseerumata metsakooslusi, mille väärtust on
vähendanud varasemad raied ning kuivenduse ja aluselise õhusaaste mõju. Metsakoosluste
41
seisundi parandamiseks on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud taastada koosluste veerežiimi
ja teha koosluste kujundustöid.
Poruni sihtkaitsevööndis kaitstakse kaitsealuseid linnuliike, sh metsist, ja kaitsealust kalaliiki
vingerjat ning nende liikide elupaiku, must-toonekure toitumispaiku ning väärtuslikke metsa-
ja mageveekooslusi. Lisaks kaitstakse Poruni jõe kallastel esinevaid devoni Leivu taseme
liivakivipaljandeid. Vööndit läbib Poruni jõgi, mis kuulub osaliselt elupaigatüüpi jõed ja ojad
(3260). Jõe kallastel on inventeeritud vanad loodusmetsad (9010*). Väga väärtuslikud on
Poruni jõe kallastel vanades loodusmetsades kaasneva elupaigatüübina kasvavad Eestis väga
haruldased lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0). Kooslusi on
mõjutanud loodusliku veerežiimi rikkumine, mis on langetanud metsakoosluste esinduslikkust.
Poruni jõgi on oluline toitumispaik must-toonekurele. Liigile on tähtis, et pesapaiga ümbruses
(kuni 20 km) oleks tagatud sobiva sügavusega veekogude esinemine aasta läbi. Narva jõe
vesikonda ilmus hiljuti uus võõrliik, kaugida unimudil (Perccottus glehni), mis võib halvendada
vingerja seisundit. Seetõttu võib olla vajalik võõrliigi tõrjumine Poruni jõest. Kaitseala valitseja
nõusolekul on lubatud taastada koosluste looduslikku veerežiimi, teha koosluste ning
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikke tegevusi.
Putki tee sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste linnuliikide, sh metsise mängu- ja
pesitsuspaikade ning rabapüü elupaikade taastamine ja kaitse. Samuti kaitstakse vööndis
väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, sh salu, laane ja sooviku kasvukohatüübi metsi. Vööndis on
metsise häiringuvabaks mängu- ja pesitsusperioodiks kehtestatud liikumispiirang 1. veebruarist
kuni 30. juunini. Inventeeritud elupaikadest moodustavad suurema osa rabad (7110*) ning
siirde- ja õõtsiksood (7140). Metsakooslustest on vähesel määral esindatud vanad loodusmetsad
(9010*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Vööndi idaosas asuv Luguki peakraav on
hooldamata ja kujunemas taas loodusliku ilmega ojaks ning selle kallastel kasvavad haruldased
lammi-lodumetsad (91E0*). Suure osa moodustavad vööndist seni loodusdirektiivi
elupaigatüübina klassifitseerimata siirdesoo- ja rabametsa kooslused, mis on sobilikud metsise
mängu- ja elupaigaks. Putki tee sihtkaitsevöönd on osaliselt kraavitatud ala ja kooslused on
mõjutatud ka aluselisest õhusaastest. Seetõttu on vööndi kaitsekord seatud selliselt, et kaitseala
valitseja nõusolekul on lubatud taastada koosluste looduslikku veerežiimi, teha koosluste
kujundustöid (eelkõige metsisele sobilike koosluste kujundamiseks) ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikke tegevusi. Metsise elupaigas võib
osutuda vajalikuks elupaigale sobiva metsastruktuuri säilitamine puistu teise rinde, alusmetsa
ja järelkasvu harvendamise teel.
Sõja tee sihtkaitsevööndi peamine kaitse-eesmärk on kaitsealuste linnuliikide, sh metsise ja
kalakotka ning nende elupaiga koosluste taastamine ja kaitse. Lisaks kaitstakse vööndis
väärtuslikke ranniku-, metsa- ja sookooslusi. Vööndisse on hõlmatud metsiste mängualale
jäävad väärtuslikud metsa- ja sookooslused ning kalakotka pesitsusala. Liikumispiirang kehtib
vööndis 1. veebruarist kuni 31. augustini, tagades häiringuvaba perioodi nii metsise mängu- ja
pesitsusaja kui ka kalakotka pesitsusaja jaoks. Peamiselt on vööndis levinud metsakooslused.
Enim on levinud siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning soostuvad ja soolehtmetsad (9080*),
vähesel määral leidub vanu loodusmetsi (9010*). Väikeses ulatuses on esindatud kriivadel
kasvav metsastunud luidete elupaigatüüp (2180*). Lisaks metsadele esineb vööndis küllaltki
suures ulatuses rabasid (7110*) ning siirde- ja õõtsiksoid (7140). Permisküla peakraavi
ümbruses on väikeste kildudena levinud niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ning liigirikkad
madalsood (7230). Koosluste esinduslikkuse hinnanguid on langetanud kraavituse kuivendav
mõju ning aluselise õhusaaste sissekanne. Seetõttu on vööndi kaitsekord seatud selliselt, et
kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud taastada koosluste looduslikku veerežiimi, teha
42
koosluste kujundustöid (eelkõige metsisele sobilike koosluste kujundamiseks) ning kaitsealuste
liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikke tegevusi. Loodusliku veerežiimi
taastamine parandab nii niidukoosluse kui ka madalsoo seisundit. Metsise elupaigas võib
osutuda vajalikuks elupaigale sobiva metsastruktuuri säilitamine puistu teise rinde, alusmetsa
ja järelkasvu harvendamise teel.
Uusnova sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on väärtuslike metsa- ja sooelupaikade kaitse. Suure
osa alast katavad vanad loodusmetsad (9010*), kuid vööndi kirdeosas leidub väikesel pindalal
ka siirde- ja õõtsiksoid (7140). Vööndi kooslusi on rikkunud kuivendus ja aluseline õhusaaste.
Seetõttu on vööndi kaitsekord seatud selliselt, et kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud
taastada koosluste looduslikku veerežiimi ja teha koosluste kujundustöid.
Üla-Poruni sihtkaitsevööndi peamine kaitse-eesmärk on metsise mängu- ja pesitsuspaikade
ning rabakoosluste taastamine ja kaitse. Lisaks kaitstakse väärtuslikke metsakooslusi. Vööndis
on metsise häiringuvabaks mängu- ja pesitsusperioodiks kehtestatud liikumispiirang
1. veebruarist kuni 30. juunini. Vööndis on levinud rabakooslused (7110*), väikese killuna
leidub vanu loodusmetsi (9010*). Poruni jõe ülemjooksu ümbruses on esindatud
niiduelupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), kuid selle esinduslikkus on madal.
Küllaltki suure osa moodustavad vööndist seni loodusdirektiivi elupaigatüübina määratlemata
metsakooslused, mis on sobilikud metsise mängu- ja pesitsuspaigaks. Üla-Poruni
sihtkaitsevööndist algava Poruni jõe veerežiimi on osaliselt taastatud paisuregulaatori
rajamisega Gorodenka kanali ja Poruni jõe lahknemiskohale. Vööndis võib olla vajalik
koprapaisude eemaldamine ja kobraste arvukuse reguleerimine, sest üleujutused võivad seada
ohtu lammimetsade seisundi säilitamise. Haruldased lammimetsad on tundlikud koprapaisudest
põhjustatud püsivalt kõrge veetaseme suhtes, mis viib puude hukkumiseni ja elupaiga
hävimiseni. Vööndi koosluste esinduslikkuse hinnanguid on langetanud kraavituse kuivendav
mõju ja aluselise õhusaaste sissekanne. Seetõttu on vööndi kaitsekord seatud selliselt, et
kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud taastada koosluste looduslikku veerežiimi, teha
koosluste kujundustöid (eelkõige metsisele sobilike koosluste kujundamiseks) ning kaitsealuste
liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikke tegevusi. Metsise elupaigas võib
osutuda vajalikuks elupaigale sobiva metsastruktuuri säilitamine puistu teise rinde, alusmetsa
ja järelkasvu harvendamise teel.
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on
selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata ning kuni 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud
ja tähistatud. Ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas rohkem kui
kümne osalejaga ning kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas
rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja
nõusolekul. Selline regulatsioon on vajalik, et kaitseala valitseja saaks seada tingimusi ürituste
toimumisele nii, et see ei kahjustaks ala kaitseväärtusi. Seega on kavandatud piisav paindlikkus
mitmesuguste ürituste võimaldamiseks juhul, kui need ei ohusta loodusväärtusi.
Sihtkaitsevööndid on ette nähtud looduslike liikide ja elupaikade kaitseks ning looduslike
koosluste säilitamiseks, mistõttu võib külastajate massiline viibimine kahjustada vööndite
kaitse-eesmärgi saavutamist. Enamasti asuvad sihtkaitsevööndis tallamisõrnad kooslused
(rabad, soostunud metsad) ning need on inimpelglike kaitsealuste liikide (röövlinnud, metsis,
must-toonekurg, kahlajad jt) elupaigad. Selleks, et tagada koosluste ja kaitsealuste liikide ning
nende elupaikade soodne seisund, tuleb piirata rahvaürituse osalejate arvu ning suunata üritus
43
kohta, kus selle mõju kooslustele oleks minimaalne.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine ja loodusliku
veerežiimi taastamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Loetletud tegevused on looduskaitseseaduse
§ 30 lõikes 4 kirjas tegevustena, mida sihtkaitsevööndis võib kaitse-eeskirjaga lubada, kui need
on vajalikud kaitstava loodusobjekti säilimiseks.
Kogu kaitseala ulatuses on koosluste looduslikkust rikutud, sest tööstuspiirkonnaga
ümbritsetud kaitseala on pikka aega olnud kraavide ja kaevanduste kuivendava ning
soojuselektrijaamadest pärit CaCO3 rikka aluselise õhusaaste mõju all. Kaitseala ulatuslikud
rabakooslused on õhusaastest enim mõjutatud ökosüsteemid, kus mineraalaineterikka
õhusaaste ja kuivenduse mõjul on kiirenenud rabamändide kasv ning lagerabad hakanud
puistuma. Ajapikku muutuvad puistunud lagerabad sobimatuks elupaigaks nii kahlajatele kui
ka rabapüüle, mis on juba vähendanud rabapüü ja paljude kahlajate arvukust. Et hoida Eestis
rabadele ainuomaste haudelinnuliikide ja rabapüü elupaiku, tuleb taastada rabakoosluste
looduslik veerežiim ja harvendada puurinnet. Lisaks lagerabadele on pikaajaline kuivenduse
mõju rikkunud kaitseala metsakoosluste struktuuri. Sellest tingitud muutused kooslustes võivad
olla üheks metsise ja tedre arvukuse pideva vähenemise peamiseks põhjuseks. Kuivenduse tõttu
on toimunud soometsade hävinemine ja kvaliteedi langus ning rohke kuuse järelkasvu tõttu
tihedaks muutunud metsad on sobimatud nii metsisele kui ka tedrele. Kaitsealuste liikide
elupaikade säilitamiseks tuleb taastada metsade looduslik veerežiim ning koosluste
kujundamisega taastada sobiv metsastruktuur puistu teise rinde, alusmetsa ja järelkasvu
harvendamise teel. Kaitseala vooluveekogud on kohati inimtegevusest rikutud (Poruni jõgi,
Gorodenka oja, Puhatu oja, Mustaladva oja) ning nende taastamiseks on vaja voolusänge
looduslikumaks muuta.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemi eesvoolu
hoiutööd. Funktsiooni säilimiseks vajalikeks töödeks eesvoolukraavides on vajalik kaitseala
valitseja nõusolek, et võimaldada kaitseala valitsejal seada kooskõlastuse väljaandmisel
tingimusi tööde läbiviimise aja ja viisi kohta. Tingimuste täitmine on vajalik, et
loodusväärtused ei saaks kahjustada. Eesvoolude hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja
nõusolek, on nt puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette
eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja
voolutakistuse eemaldamine. Kaitseala valitseja nõusolek ei ole vajalik kui eemaldatakse
voolusängist voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi
jne, samuti rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks.
Kõikides vööndites on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus,
et vajaduse korral teha liigikaitseks vajalikke muid töid (nt tehispesade rajamine). Kaitsealuste
liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikke tegevusi lubatakse, et võimaldada looduskaitseliste
tööde tegemist kaitsealuste liikide elupaikade seisundi parandamiseks.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate rajatiste
hooldustööd. Olemasolevateks hooldust vajavateks rajatisteks on matkarada, lõkkekohad,
kaitseala tähised, infotahvlid ja teed. Peamised hooldustööd on teedele ja liinidele maha
kukkunud ja murdunud puude eemaldamine ning ohtlike puude raie, samuti võsa eemaldamine
teede ja radade äärest. Olemasolevate rajatiste hooldustööd võimaldavad taastada matka- ja
õpperajaga seotud rajatisi, sõjamälestisi, samuti hooldada tähiseid ja infotahvleid.
Kooskõlastuse väljaandmisel saab kaitseala valitseja seada tingimusi, millega peab arvestama,
44
et ala loodusväärtused kahjustada ei saaks. Kaitseala sihtkaitsevööndites ei ole ühtegi
majapidamist ega hoonet, seega ei ole tarvidust lubada kaitse-eeskirjaga hoonete hooldustöid.
Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud poollooduslike koosluste
esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus. Poollooduslikke
kooslusi esineb kaitseala sihtkaitsevööndis kokku 39,1 ha suurusel alal. Kaitsealal inventeeritud
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) esinevad arvestatavas ulatuses Gorodenka oja, Laukasoo,
Lutsina, Sõja tee ning Üla-Poruni sihtkaitsevööndis. Väikesel pindalal on elupaigatüüp
esindatud ka Permisküla ja Puhatu sihtkaitsevööndis. Elupaigatüüp on kaitsealal olnud tugeva
kuivenduse mõju all ning seetõttu madala esinduslikkusega. Niidukoosluste seisundi
parandamiseks võib olla vajalik eemaldada puu- ja põõsarinne ning alustada niitmist. Need tööd
lähtuvad eelkõige vajadusest saavutada niidukoosluste soodne seisund, et pakkuda väärtuslikke
elupaiku kaitsealustele märgaladega seotud linnuliikidele. Elupaigatüüp kuivad nõmmed
(4030) esineb Laukasoo sihtkaitsevööndis kriival. Kuivad nõmmed hakkavad ilma hoolduseta
kamarduma ning lahtise liivaga laigud kaovad. Nõmmeniidu säilitamiseks võib olla vajalik
puu- ja põõsarinde eemaldamine.
2.5.4.3. Vajalikud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik niitmine ja/või loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
Puhatu looduskaitsealal esinevad sihtkaitsevööndis poollooduslikud kooslused
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja kuivad nõmmed (4030) kokku 39,1 ha suurusel alal.
Poollooduslike koosluste säilitamiseks vajaliku töö tegemist ei loeta majandustegevuseks ega
ettevõtluseks. Hooldamine toimub hoolduskavade alusel ning hooldamiseks makstakse
maaomanikule loodushoiutoetust.
2.5.4.4. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud
majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning uue ehitise püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või
riigikaitse tarbeks. Inimeste viibimine väljaspool teid, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel, on keelatud Puhatu soo sihtkaitsevööndis kalakotka ja
must-toonekure pesitsusperioodil 15. märtsist 31. augustini, Üla-Poruni ja Putki tee
sihtkaitsevööndis metsise mängu- ja pesitsusperioodil ning kalakotka pesitsusperioodil
1. veebruarist 30. juunini, Gorodenka sihtkaitsevööndis merikotka pesitsusperioodil
15. veebruarist 31. juulini, Lutsina sihtkaitsevööndis kaljukotka pesitsusperioodil
15. veebruarist 31. augustini, Sõja tee sihtkaitsevööndis kalakotka pesitsusperioodil
1. veebruarist 31. augustini ning Puhatu järve ja Laukasoo sihtkaitsevööndis kahlajate
pesitsusperioodil 15. aprillist 30. juunini.
Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt
teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.
Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti
majandustegevuseks juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja
kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis
on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal
lubatud majandustegevused. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust,
45
mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Kaitse-eeskirjaga ei tehta
looduskaitseseaduses sätestatust olulisi leevendusi majandustegevuse ja loodusvarade
kasutamise osas, kuna need tegevused seaksid ohtu kaitseala loodusväärtuste säilimise. Ühe
majandusliku huvina võib piirkonnas pidada metsaraiete tegemist. See aga hävitaks metsa-
ranniku- ja sooelupaigad, mis on kaitsealuste liikide elupaigad, ning muudaks kooslused
killustatuks.
Maavarade kaevandamine on keelatud, et tagada Puhatu looduskaitsealal kaitse-eesmärgiks
olevate väärtuste soodsa seisundi säilimine. Maavarade kaevandamine karjääriviisiliselt
hävitaks väärtuslikud kooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad ning maastiku mitmekesisuse.
Maavara kaevandamine allmaa-kaevanduses muudaks jäädavalt piirkonna looduslikku
veerežiimi, misläbi ka looduslikke kooslusi, ning muudaks võimalike langatuslehtrite näol
märkimisväärselt väärtuslike koosluste pinnareljeefi. Kaitsealal esinevad magevee-, soo- ja
metsakooslused on osa kaitse-eesmärgiks olevast metsa- ja veeökosüsteemist ning on seeläbi
mõjutatud kõikidest ökosüsteemi kui tervikut moodustavatest ja omavahel tihedalt seotud
teguritest. Seetõttu on koosluste kaitsel oluline tagada kõikide nende kujunemist ja
funktsioneerimist mõjutavate tegurite nagu aluspõhja, pinnakatte, õhu, taimkatte, elustiku ja
veerežiimi terviklik kaitse. Kaitsealal tuleb tagada soo- ja metsakoosluste ning järvede ja jõgede
kaitseks vajaliku loodusliku veerežiimi säilimine, et välistada selle rikkumisest tuleneda võiv
negatiivne mõju (nt soo- ja metsaelupaigatüüpide kuivendamine, järvede veetaseme muutumine
ja seeläbi ka negatiivne mõju elustikule). Puhatu looduskaitsealal mõjutavad soomassiivis
olevad järved otseselt sooelupaikade veerežiimi, mistõttu põhjustaks järvede veetaseme langus
sooelupaikade (eelkõige siirde- ja õõtsiksoode) veerežiimi halvenemist. Piirkonna veerežiimi
on juba oluliselt kaitseala lähiümbruses toimunud kaevandustegevuse (turvas, põlevkivi)
tagajärjel rikutud. Loodusliku veerežiimi säilimiseks ta taastamiseks on tarvis tagada veerežiimi
ühe osana mõjutava aluspõhja ja pinnakatte säilimine looduslikul kujul ning välistada
igasugused põhja- ja pinnavee taseme muutmised inimtegevuse tagajärjel.
Kaitseala eesmärk on ulatusliku soomaastiku ning haruldaste liikide kaitse. Seetõttu on keelatud
uute ehitiste, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine
kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Näiteks saab kaitseala valitseja anda
nõusoleku sõjamälestiste taastamiseks, samuti on kaitsealal vajalik püstitada infostende ja
suunaviitu. Külastusrajatiste rajamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, mis võimaldab
leida optimaalsemaid asukohti matkaradadele ja lõkkeplatsidele kaitseala väärtusi
kahjustamata. Ehitamiskeeld tagab kaitsealal esinevate loodusdirektiivi ja kaitsealuste liikide
elupaikade soodsa seisundi säilimise. Ehitamiskeeld ei lase killustada kaitsealuste liikide
elupaikasid, mis viiks liikide ja nende elupaikade hävimiseni.
2.5.5. Piiranguvöönd
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on Konsutagune,
Kuusiku tee, Puhatu oja, Punamäe ja Gluboki piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.
Piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesa- ja elupaikade ning metsise
mängupaikade ja majandusmetsade vahel, see vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ja
säilitab alal soo- ja metsakooslused. Piiranguvööndisse jäävad majandatud vähemväärtuslikud
metsad ja inimtegevusest tugevalt mõjutatud sookooslused. Samuti on piiranguvööndisse
arvatud kaitseala läbiv liinikoridor. Piiranguvööndisse on osaliselt tsoneeritud ka suurema
inimmõjuga ja vähemesinduslikud kaitsealuste liikide elupaigad. Loomaliikidest jäävad
46
piiranguvööndisse osaliselt II kaitsekategooria liikide metsise, mustsaba-vigle ja tõugja ning III
kaitsekategooria liikide hingu, vingerja, harjuse, suurkoovitaja, väikekoovitaja, mudatildri,
punajalg-tildri, heletildri ja sookure elupaigad. Taimeliikidest jäävad piiranguvööndisse
osaliselt III kaitsekategooria liikide balti sõrmkäpa, kahelehise käokeele, karukolla, mets-
vareskolla ja kahkjaspunase sõrmkäpa elupaigad. Kaitsealuste liikide kaitse tagatakse
piiranguvööndis isendikaitse kaudu.
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades looduskaitseseadusest ja kaitse-
eeskirjast tulenevaid kitsendusi.
Lubatud on kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine
selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud üksnes
kaitseala valitseja nõusolekul, et kaitseala valitseja saaks seada tingimusi kaitseväärtuste
säilimise tagamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohtades
rahvaürituste korraldamist ja osalejate arvu looduskaitseseaduse § 31 lg 2 punktist 11 tulenevalt
kaitse-eeskirjaga ei saa piirata Rahvaürituse korraldamine piiranguvööndis ei kahjusta oluliselt
olemasolevaid kooslusi, kui üritus korraldatakse nii, et arvestatakse loodusväärtuste
paiknemisega ning pärast üritust ala korrastatakse. Kaitseala valitseja nõusolek rahvaürituse
korraldamiseks on vajalik, et kaitseala valitseja saaks piiranguvööndis esinevate
looduväärtuste, näiteks kaitsealuste liikide kaitseks tingimusi seada. Samuti on kaitseala
valitsejal rohkem informatsiooni ala kaitseväärtuste kohta ning ta oskab anda soovitusi
tegevuste paremaks korraldamiseks.
Piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamine. Piiranguvööndis
on suures osas tegemist metsamaa või märgalaga, kus ehitiste püstitamise piiranguga tagatakse
loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine. Kaitsealal puuduvad sobilikud kohad
hoonete püstitamiseks. Erisus rajatiste püstitamiseks võimalda eeskätt õppe- ja
külastusotstarbega rajatiste rajamist, samuti põlevkivi transpordiks lintkonveieri rajamist läbi
kaitseala sotsiaalmajanduslikel kaalutlustel juhul, kui see ei kahjusta kaitsealal esinevate
väärtuste seisundit.
Piiranguvööndis on lubatud metsa majandamine. Looduskaitseseadus keelab piiranguvööndis
uuendusraied, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Kaitsealal on kaitseala valitseja
nõusolekul lubatud turberaie langi suurusega kuni 2 ha ning lageraie hall-lepikutes kuni 1 ha.
Langi pindala suuruse piiramine on vajalik, et vältida intensiivset metsade majandamist ning
hoida kooslustes tekkinud häiringute tase madalal. Väikeste lankidena tehtud raie sarnaneb
looduslikule häiringule rohkem kui suurte lankide puhul ning metsakoosluse kui terviku
taastumine toimub kiiremini. Lageraiest põhjustatud häiring on suurem kui turberaiest
põhjustatud häiring. Hall-lepikute lühikese eluea tõttu ei ole otstarbekas neid turberaietega
majandada, sest need ei paku kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele tüüpilisi kasvu- ja
pesitsuskohti ning hall-lepikud on kooslusele iseloomulike tingimuste muutustele
vastupidavamad. Seega on väikesel pindalal hall-lepikutes lageraie lubatud. 2. septembrist
2017. a jõustunud metsa majandamise eeskirja muudatustest tulenevalt võib turberaiet teha ka
kuusikutes, seetõttu kuusikutes täiendavalt lageraiet ei lubata. Turberaietest on kuusikutes, kus
kuuse osakaal on suur, sobivaimaks puistu uuendamise viisiks veerraie. Vastavalt
looduskaitseseaduse §-le 31 võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele metsaseadusest
erinevaid piiranguid, kui need on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi säilimiseks. Langi
47
suuruse piiramine aitab kaitsealal säilitada metsakoosluste liigilist ja vanuselist mitmekesisust
ning mosaiiksust. Liiga suured langid killustavad kaitsealuste liikide elupaikade ümber olevaid
metsakooslusi ja puhvertsooni ning vähendavad metsamaastiku sidusust. Uuendusraie
piiramisega tagatakse maastikuilme, koosluste ja liikide kaitse ning hoitakse ära liiga kiired
muutused metsade vanuse struktuuris. Samuti suurendavad lageraied tuulemurru ohtu, mis
omakorda võib viia kaitsealuste liikide kalakotka, merikotka, kaljukotka, kanakulli ja must-
toonekure pesapuude hävimiseni.
Metsade majandamisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liigiline ja vanuseline
mitmekesisus. Säte on vajalik, et anda kaitseala valitsejale võimalus seada tingimusi väärtuslike
üksikpuude või puugruppide säilitamiseks. Sageli on see vajalik, et tagada puistu liigilise
mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade ning liikumiskoridoride säilimine. Eelistatult
tuleb säilitada väärtuslikke laialehiseid puuliike. Vanad õõnsuste ja paksu korbaga lehtpuud on
elupaigaks lindudele, nahkhiirtele, samblikele ja sammaldele, sageli leiab neilt kaitsealuseid
liike. Samuti tuleb jälgida, et pärast raiet oleks tagatud liigiliselt mitmekesise puistu taastumine.
Hooldusraiete käigus on vajalik jälgida eri puuliikide järelkasvu olemasolu. Hooldusraie
tegemisel saab taastuva puistu liigilist koosseisu reguleerida. Kasvama jäetakse ja
kasvutingimusi parandatakse okaspuudel ning väärtuslikel laialehistel puuliikidel. Oluline on,
et pärast uuendusraiet taastuks kasvukohale omane ja ümbritsevate elupaikadega sarnane
puistu. Tingimuste seadmise detailsem info, sealhulgas allesjäetavad puud ja lamapuidu osakaal
antakse koosluse tüüpide või alade kaupa kaitsekorralduskavas, kus muuhulgas tuuakse välja
kaitsealal esinevate kaitsealuste liikide põhilised ohutegurid ja kavandatakse meetmed.
Kaitsekorralduskava koostamisel lähtutakse liigikaitseks vajalike meetmete kavandamisel liigi
kaitseks koostatavatest tegevuskavadest. Raietingimused tuleb samuti üle vaadata raieloa
igakordsel menetlemisel.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud tehisveekogude veetaseme ja
kaldajoone muutmine ning looduslike veekogude loodusliku veerežiimi taastamine.
Tehisveekogudeks on kaitsealal kuivenduskraavid. Looduslike veekogude kaldajoone
muutmine on enamasti olulise keskkonnamõjuga, mistõttu on see kaitseala kaitseväärtuste
soodsa seisundi tagamiseks keelatud. Piiranguvööndisse jäävad osaliselt elupaigatüüpi jõed ja
ojad (3260) kuuluv Poruni jõgi ning Narva jõe kaldajoon. Nende veekogude kaldajoone
muutmine kahjustaks nii mageveekooslusi kui ka jõgedega piirnevaid metsa- ja sookooslusi
ning halvendaks kaitsealuste liikide (eelkõige vingerja) elupaikasid. Erandina on kaitseala
valitseja nõusolekul lubatud looduslike veekogude loodusliku veerežiimi taastamine lähtuvalt
kaitse-eesmärkidest. Loodusliku veerežiimi taastamine võib olla vajalik eelkõige kaitsealuste
liikidele metsisele, rabapüüle ja kahlajatele potentsiaalselt sobilike elupaikade seisundi
parandamiseks.
2.6.5.3. Vajalikud tegevused piiranguvööndis
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks
vajalik niitmine ja/või loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
Poollooduslikest kooslustest esinevad Puhatu oja piiranguvööndis kaitse-eesmärgiks nimetatud
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), mis levivad 3,7 ha-l ning niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430), mis levivad 0,3 ha-l. Poollooduslike koosluste hooldust on pikemalt
käsitletud punktis 2.5.4.3.
2.5.5.4. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine,
48
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise
kasutamine, puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib
kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu.
Need piirangud tulenevad otseselt looduskaitseseaduse § 31 lõikest 2 ja on suunatud vööndi
kaitse-eesmärkide saavutamisele.
Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine vaesestab looduslikku mitmekesisust ja
maastikuilmet, samuti ei ole puhtpuistud Eesti loodusmaastikule omased.
Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud, sest piiranguvööndisse rajatavad kraavid
mõjutaksid oluliselt sihtkaitsevööndis olevaid kooslusi. Kaitseala kooslused on pikaajalisest
kuivenduse mõjust juba suures ulatuses rikutud, mis väljendub eelkõige lagerabade puurinde
tihenemises ja metsakoosluste struktuuri muutustes. Uute kraavide rajamine halvendaks
kaitseala koosluste seisundit veelgi.
Kaitsealal ei ole põllumaid ega õuemaad, seega ei ole biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise
kasutamise lubamine kaitse-eeskirjaga põllumajandusliku tootmise säilitamise eesmärgil
vajalik. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine mõjutab looduslikke ökosüsteeme
ja elustikku. Taimekaitsevahendid võivad toiduahelat pidi sattuda kaitsealuste liikide, eelkõige
kalakotka, merikotka, kaljukotka ja must-toonekure organismi ning kahjustada nende liikide
seisundit.
Piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine. Kaevandustegevus hävitaks Puhatu
soostiku maastikuilme, kooslused ja elustiku, samuti mõjutaks negatiivselt looduslikku
veerežiimi. Puhatu looduskaitsealal ei ole kinnitatud aktiivseid maavaravarusid.
Metsade majandamisel piiranguvööndis tuleb arvestada, et kaitse-eeskirjaga keelatakse puidu
kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt on
keelatud, sest piiranguvööndis on tegemist enamasti märjemate kasvukohatüüpidega
veekogude kaldaalade läheduses, kus liikumine kahjustab pinnast ja metsataimestikku.
Kaitseala valitseja võib siiski lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab,
näiteks pikalt kestnud kuivade ilmade puhul. Sademerohkel perioodil on oht, et puidu kokku-
või väljaveo käigus saab raskete masinate kasutamisel pinnas ja metsa alustaimestik oluliselt
kahjustada.
3. Menetluse kirjeldus
Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 20. aprillist 10. maini 2015. a
Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi ja Iisaku kontoris ning tolleaegses Illuka Vallavalitsuses.
Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmusid 16. aprillil 2015. a
üleriigilise levikuga ajalehes Eesti Päevaleht ja kohalikus ajalehes Põhjarannik, sh selle
venekeelses väljaandes Северное побережье. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus
kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 15. aprillil 2015. a.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal
paikneva 34 kinnisasja 24 eraomanikule, tolleaegsele Illuka Vallavalitsusele, Ida-Viru
Maavalitsusele, Maanteeametile, Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroole ja Riigimetsa
Majandamise Keskusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja
avaliku arutelu kohta. Eesti Post tagastas neli kirja märkega „Hoiutähtaja möödumine”.
49
Kinnistute omanikke, keda ei olnud võimalik tuvastada, teavitati kuulutusega üleriigilises
väljaandes Eesti Päevaleht 1. juulil 2015. a ja neile anti täiendavalt kaks nädalat aega
ettepanekute esitamiseks.
Kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu toimus 28. mail 2015. a tolleaegses Illuka vallamajas.
Koosolekul osalesid tolleaegse Illuka valla ning KeA ametnikud. Ettepanekuid arutelul ei
esitatud.
Keskkonnaametile ei laekunud avaliku väljapaneku perioodil ühtegi kirja. Peale avaliku
väljapaneku perioodi lõppemist laekus Keskkonnaametile üks kiri Eesti Energialt.
Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud:
Nr. Ettepaneku sisu Tulemus
1. Eesti Energia Laiendada Konsutaguse Arvestatud. Konsutaguse
piiranguvööndi piire nii, et piiranguvööndi piire on
see hõlmaks Eesti Energia laiendatud määral, mil see ei
projekteeritava lintkonveieri kahjusta Puhatu LKA
Puhatu LKA-le jääva osa kaitseväärtusi.
trajektoori. Piiranguvööndisse
ümbertsoneeritud alal on
valdavalt madala
esinduslikkusega tugeva
kuivenduse mõjuga
metsakooslused.
Kaitsealuseid liike eelnõu
koostamise ajal teadaolevalt
piiranguvööndisse
ümbertsoneeritud alal ei
esine. Määrusesse viidi sisse
punkt, mis lubab kaitseala
valitseja nõusolekul
piiranguvööndis rajatise
püstitamist.
Riigimetsa Majandamise Keskus esitas oma 1. septembri 2017. a kirjaga nr 3-6.1/3104 ja 20.
novembri 2017. a kirjaga nr 3-6.1/3104 täiendavad ettepanekud laane-, salu- ja soovikumetsade
tüübirühmade metsade kaitseks Puhatu oja ja Gluboki piiranguvööndite osaliseks
ümbertsoneerimiseks sihtkaitsevööndiks. Ettepanekuga arvestati.
Pärast Puhatu oja ja Gluboki piiranguvööndi osalist ümbertsoneerimist korraldati kaitseala
kaitse-eeskirja täiendav avalik väljapanek 8. jaanuarist 20. jaanuarini 2018. a Keskkonnaameti
Jõhvi kontoris ja Alutaguse Vallavalitsuses.
Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmusid 8. jaanuaril 2018. a
üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja 6. jaanuaril 2018. a kohalikus ajalehes Põhjarannik, sh
selle venekeelses väljaandes Северное побережье. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus
50
kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 8. jaanuaril 2018. a. Avaliku arutelu korraldamise
kohta ettepanekuid ei laekunud ja seetõttu avalikku arutelu ei korraldatud.
Keskkonnaametile ei laekunud täiendava avaliku väljapaneku perioodil ühtegi kirja.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega:
1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25).
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.
Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura
2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral
leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide
elupaiku. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunkti 42 ja punkti 2
alapunkti 322 kohaselt hõlmab kaitseala tervenisti Puhatu linnuala ja Puhatu loodusala, seetõttu
tuleb Puhatu looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele,
arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Puhatu loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri
2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu
boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene
ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk
118–265). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja
Euroopa Komisjoni 26. novembri 2015. a rakendusotsusega (EL) 2015/2371, millega võeti
vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
üheksas uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8214 all, ELT L 338,
23.12.2015, lk 436—676)..
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult esinevate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,
hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad
liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide
arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele
nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Puhatu
looduskaitsealal on oluliseks kaitse-eesmärgiks linnudirektiivi I lisas nimetatud kalakotka,
kaljukotka, merikotka, karvasjalg-kaku, järvekauri, laanepüü, laululuige, mudatildri, punaselg-
õgija, rüüda, soo-loorkulli, soorätsu, tedre, metsise, tutka, väikepistriku, välja-loorkulli, must-
toonekure ja sookure kaitse.
Seoses Puhatu linnu- ja loodusala piiri mõningase korrigeerimisega, tuleb käesoleva kaitse-
eeskirja alusel Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” alusel moodustatud Puhatu linnu- ja loodusala
51
piir viia vastavusse Puhatu looduskaitseala välispiiriga. Pärast määruse jõustumist tehakse
Euroopa Komisjonile ettepanek Puhatu linnu- ja loodusala piiride muutmiseks. Samuti tuleb
täpsustada Puhatu linnuala kaitse-eesmärke. Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidest tuleb välja
jätta nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliik nõmmekiur (Anthus
campestris), sest kaitsealal ei leidu liigile sobilikke elupaikasid ja teadaolevalt pole liik
kaitsealal kunagi pesitsenud. Liigi varasem esinemine kaitsealal on olnud juhuvaatlus.
Puhatu linnu- ja loodusala piiride vastavusse viimisel Puhatu looduskaitseala piiridega
arvatakse Natura 2000 võrgustikust tervenisti välja eraomandis olevad ja varasemalt vähemalt
osaliselt Puhatu linnu- ja loodusala kooseisu kuulunud maaüksused Rutsi (22901:005:0006),
Uusnova (22901:006:0019) ja Kõrtsi (22901:007:0271) ning riigi omandis olevad maaüksused
Narva karjäär 18 (22901:006:0011), Permisküla metskond 93 (22901:005:0154), Permisküla
metskond 94 (22901:005:0155) ja 13158 Agusalu-Permisküla tee (22901:007:0148).
Mahaarvamine tuleneb kaitseala välispiiri korrigeerimisest ning infiltratsioonibasseini ja selle
muldvalli kaitse alt välja arvamisest. Põhjalikum selgitus kaitsealalt maha arvatava maa kohta
on toodud pt 2.4.
Puhatu linnu- ja loodusala piiride vastavusse viimisel Puhatu looduskaitseala piiridega
lisanduvad Natura 2000 võrgustikku vähem kui 0,1 ha ulatuses, kuid varasemalt Natura 2000
võrgustikku mitte kuulunud eraomandis olevad katastriüksused Liiva (22901:005:0126) ja
Puraviku (22901:005:0064).
Piiride muutmisel muutub Natura võrgustikku jääva maa osakaal suuremaks vähemalt 0,3 ha
võrra eraomandis olevatel katastriüksustel Paradiisi (22901:007:0210), Kadako
(22901:007:0093), Kaasavara (22901:007:0027) ja Käänaku (22901:007:0194) ning vähem kui
0,3 ha võrra eraomandis olevatel katastriüksustel Rõõmutulukese (22901:008:0010), Kadaka
(22901:005:0181), Alliku (22901:005:0132), Ilumäe (22901:007:0206) ja Toki
(22901:007:0118). Riigiomandis olevatel maaüksustel muutub osakaal suuremaks rohkem kui
0,3 ha võrra maaüksustel Permisküla metskond 118 (22901:007:0266), Permisküla metskond
119 (22901:007:0182), Puhatu looduskaitseala 2 (22901:007:0254), Permisküla metskond 8
(22901:006:0020), Permisküla metskond 9 (22901:007:0220), Permisküla metskond 54
(22901:005:0055), Permisküla metskond 1 (22901:003:0170), Permisküla metskond 121
(22901:007:0267), Permisküla metskond 25 (22901:008:0187), Permisküla metskond 134
(22901:007:0251) ning vähem kui 0,3 ha võrra katastriüksustel Puhatu looduskaitseala 4
(22901:005:0145), Narva karjäär 12 (22901:006:0015), Permisküla metskond 128
(22901:008:0299), Permisküla metskond 116 (22901:007:0265), Permisküla metskond
Permisküla metskond 140 (22901:005:0149), Permisküla metskond 55 (22901:008:0188),
Värava turbatootmisala (22901:007:0361), Permisküla metskond 39 (22901:007:0184) ja
Puhatu looduskaitseala 3 (22901:007:0255). Osakaalu suurenemine tuleneb kaitsealale juurde
liidetavast maast. Põhjalikum selgitus maa juurdeliitmise põhjuste kohta on toodud pt 2.4.
Piiride muutmisel muutub Natura võrgustikku jääva maa osakaal väiksemaks eraomandis
olevatel katastriüksustel Nurga (22901:005:0109), Männiku (22901:007:0075), Õnne
(22901:007:0401), Tormisoo (22901:007:0234), Kadaka (22901:005:0182) ja Metsa
(22901:007:0172), kusjuures muudatus on kõikidel juhtudel väiksem kui 0,1 ha. Riigiomandis
olevatel katastriüksustel muutub osakaal väiksemaks vähem kui 0,3 ha katastriüksusel Settetiigi
(22901:006:0025) ning rohkem kui 0,3 ha võrra katastriüksustel Permisküla metskond 139
(22901:004:0156), Permisküla metskond 53 (22901:005:0125), Kasesoo turbatootmisala 2
(22901:005:0054), Permisküla metskond 90 (22901:005:0139), Permisküla metskond 40
52
(22901:006:0016), Vaivara metskond 27 (22901:006:0024), Ahtme metskond 31
(22901:003:0200) ja Päikese (22901:005:0111). Osakaalu vähenemine tuleneb kaitsealalt maha
arvatavast maast. Põhjalikum selgitus kaitse alt maha arvatava maa kohta on toodud pt 2.4.
5. Määruse mõju ja määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab tagada magevee-, niidu-,
soo- ja metsakoosluste ning seal esinevate kaisealuste liikide kaitse. Kehtestatav kaitsekord
arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende
säilimise.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks
kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile
konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
Puhatu looduskaitseala on juba peaaegu täies ulatuses riikliku kaitse all, mistõttu puudub
määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulu mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt
makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast.
Piirimuudatustega arvatakse kaitse alt välja 8,4 ha varem Puhatu looduskaitseala
piiranguvööndisse kuulunud maast, millest 0,2 ha on eraomand (mis kõik on metsamaa) ja
8,2 ha riigiomand (sh 2,5 ha metsamaa). Piirimuudatusega arvatakse kaitse alt välja 48,4 ha (sh
11,3 ha metsamaad) varem Puhatu looduskaitseala sihtkaitsevööndisse kuulunud maast, millest
3,1 ha on eraomand (sh 2,1 ha metsamaa), 45,1 riigiomand (sh 9,2 ha metsamaa) ning 0,2 ha
jätkuvalt riigi omandis olev maa. Lisaks arvatakse kaitse alt välja 1,6 ha varem Permisküla
metsise, Permisküla kalakotka ja Punamäe laialehise nestiku püsielupaiga sihtkaitsevööndisse
kuulunud maast, mis kõik on riigiomand ja metsamaa.
Kaitsealaga liidetavast varem kaitse all mitte olnud maast arvatakse sihtkaitsevööndisse 86,1
ha, millest 67,6 ha on riigiomand (sh 54 ha metsamaa), 16,6 ha eraomand (sh 14,5 ha
metsamaa) ning 1,9 ha jätkuvalt riigi omandis olev maa (mis kõik on metsamaa). Kaitsealaga
liidetavast varem kaitse all mitte olnud maast arvatakse piiranguvööndisse 9,5 ha, millest
032 ha on eraomand (mis kõik on metsamaa), 8,4 ha riigiomand (sh 6,5 ha metsamaa) ning
0,8 ha jätkuvalt riigi omanduses olev maa (sh 0,7 ha metsamaa).
Varasemalt Puhatu looduskaitseala piiranguvööndisse kuulunud maast arvatakse
sihtkaitsevööndisse 512,9 ha, millest 40,1 ha on eraomand (sh 11,4 ha metsamaa) ja 472,4 ha
riigiomand (sh 263,7 ha metsamaa) ning 0,4 ha jätkuvalt riigi omandis olev maa (mis kõik on
53
metsamaa) Lisaks arvatakse sihtkaitsevööndisse 118,9 ha varasemalt Permisküla metsise
püsielupaiga piiranguvööndisse kuulunud maast, mis kõik on riigiomand (sh 112,2 ha
metsamaa).
Varasemalt Puhatu looduskaitseala sihtkaitsevööndisse kuulunud maast arvatakse
piiranguvööndisse 79,2 ha, mis kõik on riigiomand (sh 57,3 ha metsamaa). Lisaks arvatakse
piiranguvööndisse 0,2 ha varasemalt Permisküla metsise püsielupaika kuulunud maast, mis
kõik on riigiomand ja metsamaa. Määruse jõustumisel väheneb Alutaguse valla maamaksutulu
esialgse arvestuse järgi ligikaudu 604 eurot aastas.
Võrreldes varasema Puhatu looduskaitsealaga, arvatakse sihtkaitsevööndisse täiendavalt
riigimetsa 429,9 hektarit, millest 263,7 hektarit on varasemalt Puhatu looduskaitseala
piiranguvööndis olnud metsamaa, 112,2 ha varasemalt Permisküla metsise püsielupaiga
piiranguvööndis olnud metsamaa ning 54 hektarit varasemalt kaitse all mitte olnud metsamaa.
Piiranguvööndisse arvatakse täiendavalt 63,8 ha riigimetsa, millest 57,3 ha on varasemalt
Puhatu looduskaitseala sihtkaitsevööndis olnud metsamaa ning 6,5 ha varasemalt kaitse all
mitte olnud metsamaa. Samal ajal arvatakse piirimuudatustega kaitse alt välja 2,5 ha varem
piiranguvööndisse kuulnud riigimetsa ning 10,8 hektarit varem sihtkaitsevööndisse kuulunud
riigimetsa. Vastavalt RMK arvutustele vähendab 1 hektari metsamaa range kaitse alla arvamine
puidukasutuse tulu 128 eurot aastas. Majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks
on RMK arvutuste kohaselt ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest ehk 1 ha
piiranguvööndisse arvataval metsamaal väheneb puidukasutuse tulu 115 eurot aastas. Puhatu
looduskaitsealal suureneb puidutulu kaitse alt maha arvataval metsamaal 1669,9 eurot aastas
ning sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse arvatavalt metsamaal 744,9 eurot aastas. Puidutulu
väheneb kaitsealale juurde liidetaval ja varem kaitse all mitte olnud metsamaal 7659,5 eurot
aastas ning piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse arvataval metsamaal 4886,7 eurot aastas.
Võrreldes varasema Puhatu looduskaitsealaga väheneb seega RMK iga-aastane puidutulu
Puhatu looduskaitsealal kokku 10 131,4 euro võrra aastas.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele
vastava tasu eest.
Kaitseala välispiiri ja tsoneeringu muudatustega on täiendavalt sihtkaitsevööndisse arvatud
57 ha eramaad (sh 25,9 ha metsamaa), mis kõik on maatulundusmaa sihtotstarbega. Seega on
võimalus, et riik peab kandma maa omandamise kulud. Sihtkaitsevööndi maade võimaliku
omandamise korral on riigi kulutused kinnisasja hariliku väärtuse alusel. Maa-ameti tehingute
andmebaasi alusel tehti tolleaegses Illuka vallas maatulundusmaaga 2015. aastal kokku 80 ostu-
müügi tehingut kogupindalaga 1105,54 ha kogusummas 2060574 eurot. Seega on 1 ha hind
keskmiselt 1864 eurot ning täiendavalt sihtkaitsevööndisse arvatud eramaa riigile ostmise
korral oleks selle hind kokku ligikaudu 106240 eurot.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule antakse toetust, et kompenseerida Natura 2000
metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Võrreldes endise Puhatu looduskaitseala
piiridega suurenevad kulud seoses Natura metsatoetusega, kuna muudetakse kaitseala piire ja
tsoneeringut. Kaitseala välispiiri täpsustamisega arvatakse kaitsealast välja 2,1 ha varem
sihtkaitsevööndis asunud toetuskõlbulikku erametsamaad ning 0,2 ha varem piiranguvööndis
asunud toetuskõlbulikku erametsamaad. Kaitsealale liidetakse juurde 14,7 ha toetuskõlbulikku
erametsamaad, millest 14,5 ha arvatakse sihtkaitsevööndisse ning 0,2 ha piiranguvööndisse.
Tsoneeringu muudatusega arvatakse 11,3 ha varem piiranguvööndise kuulunud
54
toetuskõlbulikku erametsamaad sihtkaitsevööndisse. Mahaarvamiste, juurdeliitmiste ja
tsoneeringu muudatuste tulemusena jääb kaitsealale 75,4 ha toetuskõlbulikku erametsamaad
(millest 50 ha on sihtkaitsevööndis ja 25,4 ha piiranguvööndis) varasema 62,7 ha asemel
(millest 36,6 ha oli piiranguvööndis ja 26,1 ha sihtkaitsevööndis). Toetust võib taotleda
vähemalt 0,3 hektari suuruse, taotleja omandis oleva metsaala kohta, mis asub Natura 2000
võrgustiku alal ja on kantud metsaalana keskkonnaregistrisse. Toetuse määr Natura 2000
võrgustiku alale jääva kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal
asuva ühe hektari metsaala kohta 60 eurot aastas, sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta
aastas.
Seoses määruse jõustumisega suurenevad kulud seoses poollooduslike koosluste taastamise ja
hooldamisega, kuna muudetakse kaitseala piire. Kaitsealaga liidetavale varem kaitse all mitte
olnud alale jääb 1,8 ha taastamist ja seejärel hooldamist vajavaid poollooduslikke kooslusi.
Vastavalt keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrusele nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise,
taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse
määrad” makstakse Natura aladel poollooduslike koosluste taastamiseks toetust ühe hektari
kohta kuni 435 eurot. Seega on kulud poollooduslike koosluste taastamiseks kaitsealaga
liidetaval varem kaitse all mitte olnud alal kuni 783 eurot. Pärast taastamist makstakse vastavalt
maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusele nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus”
Natura aladel poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust ühe hektari kohta kuni 250 eurot
aastas. Seega on kulud poollooduslike koosluste hooldamiseks kaitsealaga liidetaval varem
kaitse all mitte olnud alal kuni 450 eurot aastas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Käesoleva määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik
vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse
halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-
õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid
sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja
omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning
puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike
1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks
tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
55
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0301 - Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e24d606-43cf-4326-b276-c3c2a47bebbb
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e24d606-43cf-4326-b276-c3c2a47bebbb?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main