Protsesside
modelleerimise/
juhtimise tarkvara
Toomas Saarsen
[email protected]
Protsessimudeli kasutus praktikas
1. Protsessi parendamine (11,5)
2. Protsessi mõistmine (10,8)
Ühtne arusaam 3. Kommunikatsioon (7,5)
Kokkulepe 4. Protsessi automatiseerimine (7,2)
5. Protsessi mõõtmine (6,2)
Analüüs 6. Protsessi analüüsimine (5,2)
Parendamine 7. Keskne infobaas (4,2)
8. Taaskasutus (4,0)
9. Simulatsioon (3,1)
10. Muutuste haldus (3,0)
Business Process Modeling: Perceived Benefits
Indulska, Green, Recker & Rosemann
1
Protsessimudeli kasvamine (tegevused)
Organisatsioon
1 5 7
Väärtusahel
9
2 25 49 81
Valdkonna kontekst
3 125 343 729
4 625 2401 6561
Valdkonna kirjeldus
5 3125 16807 59049
6 15625 117649 531441
Tehniline kirjeldus 2
1
Infobaas – faktide haldamine
VTA üldine tegevusmudel
Teavitus Korraline seire
Seire
planeerimine
22.02.2005 Dokumentide - tegevuste risttabel Näidismudel lk 3 / 5 +
Kliendi andmete Otsuse Tulemuse
Kontrollimine
kontrollimine langetmine fikseerimine
Loa/sertifikaadi taotlemine Tunnustamine 22.02.2005 Töökohad, tegevused, dokumendid Näidismudel lk 10 / 22
MÜÜGITEGEVUSE REGISTER
-
Dokumenti kasutavad tegevused: Loob Loeb Muudab Kustutab Arhiveerib Muudab vormi
Kontakti ja selle tulemuse registreerimine - - * - - -
Müügilepingute registreerimine ja arhiveerimine - - * - - - Töökoht: OSTUJUHT
Müügiosakonna töötulemuste analüüs - * - - - Vana
- klient
Toodete pakkumine olemasolevatele klientidele - - * - - - Tegevused:
Toodete pakkumine potentsiaalsetele klientidele - - * - - -
Puudustest Tooraineturul toimuva jälgimine Peab olema kursis tooraine ja pakkematerjali turul toimuvaga.
Uus klient teavitamine
OSTU DOKUMENDID
Dokumenti kasutavad tegevused: Loob Loeb Muudab Kustutab Arhiveerib Muudab vormi
Probleemide lahendamine kauba toojaga Kauba ja saatelehe mittevastavuse korral võtab kauba saatjaga
Kliendi ühendust ja püüab leida lahendust tekkinud probleemile (uus
OSTUARVE registreerimine saadetis, kreeditarve vms.).
Dokumenti kasutavad tegevused: Loob Loeb Muudab Kustutab Arhiveerib Muudab vormi
Infobaas
Kulude arvelevõtmine - * - - - - Hankijate valimine Võtab pakkumisi erinevatelt hankijatelt ja valib neist sobivama.
Kuludokumendi tagastamine - * - - - -
Kuludokumentide kontrollimine - * - - - -
Raamatupid. dok. arhiveerimine - * - - * - Mitte tunnustamine Tooraine ja pakkematerjali vajaduse määramine Lähtuvalt tootmisplaanist määrab tooraine ja pakkematerjali
Varuosade, materjali hankimine - * - - - - vajaduse järgnevaks perioodiks. Sõltuvalt laoseisust ja tooraine
vajadusest leiab, mida on vaja juurde tellida.
Repository
OSTUTELLIMUS
Dokumenti kasutavad tegevused: Loob Loeb Muudab Kustutab Arhiveerib Muudab vormi Tooraine ja pakkematerjali laoseisu jälgimine On pidevalt kursis tooraine ja pakkematerjali laoseisuga.
Müügiarve koostamine - * - - - -
Ostutellimuse koostamine * - - - - -
Soovitud kauba reserveerimine kliendile - * - - - - Ostutellimuste esitamine Koostab ja esitab ostutellimuse hankijale.
Tellitud toodete olemasolu kontrollimine - * - - - -
OSTUTSHEKK Inventuuride korraldamine laos Korraldab iga kuu laos inventuuri.
Dokumenti kasutavad tegevused: Loob Loeb Muudab Kustutab Arhiveerib Muudab vormi
Kulude arvelevõtmine - * - - - -
Kuludokumendi tagastamine - * - - - - Hankelepingute sõlmimine Ostujuht valmistab ette lepingu hankijaga. Lepingu allkirjastab
Kuludokumentide kontrollimine - * - - - - tegevjuht.
Raamatupid. dok. arhiveerimine - * - - * -
Varuosade, materjali hankimine - * - - - - Dokumendid:
PERSONALI TABEL
HANKIJATE ANDMED
Dokumenti kasutavad tegevused: Loob Loeb Muudab Kustutab Arhiveerib Muudab vormi
Töötaja andmete haldamine - * * - - -
HANKIJATE TABEL Tabel, kus on märgitud hankijate ja potensiaalsete hankijate
andmed.
PUHKUSTE TABEL
Dokumenti kasutavad tegevused: Loob Loeb Muudab Kustutab Arhiveerib Muudab vormi
INVENTUURI ARUANNE Aruanne, kuhu märgitakse inventuuri käigus kontrollitud
Puhkuste arvestus - * * - - -
Töötasude arvestus - * - - - -
vara.
PÕHIVARA TABEL
Dokumenti kasutavad tegevused:
Põhivara arvestus
Loob Loeb Muudab Kustutab
- * * -
Arhiveerib
-
Muudab vormi
-
LAOSEISU JA -TOIMINGUTE REGISTER
LEPING
Laotoimingute ja laoseisu andmed laoarvestuse süsteemis.
Leping ettevõtte ja äripartneri vahel. 3
MATERJALI OSTUTELLIMUS Tellimus ettevõtte poolt tooraine, pakkematerjali jm. vajaliku
ostuks.
TOOTMISPLAAN Tootmisplaan mingiks perioodiks (aasta, kuu, nädal). Aasta
ja kuu tootmisplaanis on näidatud toode ja sel perioodil
planeeritav tootmiskogus. Nädala tootmisplaanis on
määratud täpne töögraafik: mis päeval, mis vahetuses kui
palju mida tuleb toota.
Funktsionaalsus
Diagramm Väljundid, aruanded
Analüüs
Haldus
Süntaks, semantika
Update
…
Repository
Erinevad diagrammid/vaated Protsessimootor
Protsessikaeve
Tarkvara projekteerimine
…
4
BPM tarkvarad (funktionaalsus)
Diagramm Mudel Analüüs
Visio, Gliffy,
Bizagi(ProcessModeler)
Suurema mudeli haldus
… Mudeli kvaliteet (süntaks, semantika)
Visualiseerimine
Erinevad väljundid
Lihtsamad analüüsi meetodid
…
Conciliate-2c8
Bizagi
EA, Logizian
…
Erinevad analüüsi meetodid
Mudeli laiem kasutus
QPR Erinevad formaadid
ARIS-Cloud …
Signavio
…
QPR
iGrafx
ARIS
…
t 5
2
Mida arvestada?
§ Mida rohkem kasutajaid/litsentse seda odavam
§ Concurrent License
§ Osta nii väha kui võimalik, hiljem laiendada
§ Kas on piisavalt tuge, koolitusmaterjale, ...?
§ Kui tarkvara kasutada, siis ei ole see kokkuvõttes
kallis
6
3
Dokumendi- ja infohaldussüsteemid
Liivi Karpištšenko
nõunik- dokumendihalduse valdkonna juht
MKM infoühiskonna teenuste arendamise osakond
Dokumendihaldussüsteemid Eesti avalikus sektoris
• Kõik kasutusel olevad DHSid (ca 7 tk) vastavad avaliku sektori nõuetele
• Ükski DHS ei ole hetkel jätkusuutmatu
• Ükski DHS ei ole täiesti kasutajasõbralik
• Ükski uus DHS ei ole probleeme lahendanud
• IKT strateegiates 2018–2022 suuremahulisi DHSide arendussoove (ca 4,5
MEUR)
• Hulk teisi projekte viib dokumendid või menetluse DHSidest välja
• Soovitakse arendada/kasutusele võtta uut tüüpi infohaldussüsteeme (ca
1,5 MEUR)
• Puudub ülevaade, mis DHSidesse jääb
• DHSides hoitakse aegunud teavet
MKMi ettepanekud
Arendused:
• Peatada DHSide/IHSide rahastamine ja DHSide vahetamine
• Luua selgus, mis DHSidesse jääb
• Analüüsida nn infohaldussüsteemide võimalikkust
• Kaaluda DH üleandmist RTK-le
• Teha seejärel rahastamisotsused
• Fookuses protsess, mitte infosüsteem!
DH põhitegevus:
• Puhastada DHSid aegunud teabest, luua edasiseks rutiin
• Sh võtta kasutusele Rahvusarhiivi digidokumentide säilitusteenus
MKMi ettepanekud (II)
• Mitte luua olukorda, kus üksainus DHS. Sh kas sama DHS sobib kõigile asutustele?
• Luua selgus, mis DHSidesse jääb
1) menetlused/dokumendid, mis väljuvad DHSist kavas/töös olevate projektide
tulemusel (ministeeriumide dokumendihaldusjuhid + DHN, 1. maiks 2018)
2) dokumendid, mille saaks hävitada või Rahvusarhiivi anda (asutuste
dokumendihaldusjuhid –> DHN, 1. maiks 2018?)
3) DHSidesse jäävad dokumendid, mis võiks liikuda RTIPi (RM + MKM –>, pärast 1.
maid 2018?)
• Fookusesse protsess, mitte infosüsteem. Näide: õigusloome
• Viia läbi nn infohaldussüsteemide analüüs (KaM + VäM, pärast 1. maid 2018?)
• Kaaluda DH üleandmist RTK-le (RM + MKM, esialgne arutelu märtsis 2018)
MKMi ettepanekud (III)
DH põhitegevus
• Hävitada ja Rahvusarhiivile üle anda (arhivaalid + säilitusteenusele)
aktiivsest kasutusest väljunud dokumendid. Tegevuskava ja edasine
rutiin leppida kokku Rahvusarhiiviga, ülevaade DHNis.
• DHSide vahetamisel mitte kanda uude DHSi aegunud teavet
• Pikaajalise säilitamise kompetents koondada Rahvusarhiivi
SOM teenuste kaardistamine
TERE ja TKTA vaatest
Maris Mälzer
Sotsiaalministeerium
strateegia– ja eelarve osakond
13.03.2018
Tegevuspõhine eelarve
Tööturg (TT) Sotsiaalne kaitse (SK)
• Eesmärgi mõõdik: • Eesmärgi mõõdik:
• Tööhõive määr 75,4% • Absoluutse vaesuse määr 3,3%
• Tööelu kestus 37,2 a • Suhtelise vaesuse määr 15,9%
• Programmide arv: 1 • Sooline palgalõhe 20,5%
tööturg: 510 mEUR • Programmide arv: 3
kindl: 1 857 mEUR (97%)
hoolek: 66 mEUR (3%)
võrds: 0,8 mEUR (0,04%)
Tervis (TE)
4,45 miljard EUR adm: 9,02 mEUR (0,47%)
• Eesmärgi mõõdik:
• Oodatav eluiga
(M) 74 a ja (N) 83,2 a Perepoliitika (PP)
• Tervene elatud eluiga • Eesmärgi mõõdik:
(M) 58,6 a ja (N) 63,7 a • Loomulik iive: positiivne
• Programmide arv: 3 • Summaarne sündimuskordaja 1,65
keskkonnaterv: 17,7 mEUR (2%) • Abs. vaesuse määr laste seas 3,8%
terviseriskid: 30,2 mEUR (2%) • Programmide arv: 1
tervishoid: 1 306 mEUR (96%) • lapsed: 654 mEUR
TUV > programm > meede > tegevus > teenus ja mõõdikud
Tulemus-
# Programmid Meetmed Tegevused Teenused Asutused
valdkond
1 Tööturg (TT) TT01: Tööturuprogramm 1 4 23 6
SK01: Sotsiaalkindlustuse programm 1 5 22 3
Sotsiaalne SK02: Hoolekandeprogramm 3 6 32 4
2
kaitse (SK)
SK03: Soolise võrdõiguslikkuse
1 2 2 2
programm
Perepoliitika
3 PP01: Laste ja perede programm 3 8 29 3
(PP)
TE01: Keskkonnatervise programm 2 4 16 2
4 Tervis (TE) TE02: Terviseriskide programm 1 10 18 3
TE03: Tervishoiusüsteemi programm 2 6 43 5
Sise-turvalisus ST06: Tasakaalustatud kodakondsus- ja
5 1 2 4 1
(ST) rändepoliitika programm
XY01: SoM valitsemisala tegevuste
6 - 1 2 2 2
elluviimise toetamine
KOKKU 10 16 49 191 10
Mis on vahepeal tehtud?
• Teenuskaartide täitmine
• lähtume Teenuste kaardistamise juhendist
• Protsess:
Etapp Tähtaeg
I teenuskaartide versioonid jaanuar 2018
läbirääkimise valitsemisala asutustega veebruar 2018
SOM majasisene protsess märts/aprill 2018
lõplikud teenuskaardid juuni juuni 2018
TERE SOM jätkuprojekt Detsember 2018
Kood 181
Nimi Riikliku vanaduspensioni ja soodustingimusel vanaduspensioni saamine
Liik otsene teenus
Programm Sotsiaalkindlustuse programm (SK01)
Meede Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi
kujundamine
Tegevus Sotsiaalmaksutuludest makstavate pensionide väljamaksmine
Asutus Sotsiaalkindlustusamet
Omanik Hüvitiste osakonna juhataja
Juht Hüvitiste osakonna juhataja
Eemärk Välja on makstud riiklikud vanaduspensionid ja soodustinimusel vanaduspension ja seeläbi panustatud inimeste
majandusliku toimetuleku paranemisse.
Kirjeldus Pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on
tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema varasemast panustamisest skeemi.
Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 1.
jaanuarist 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma, jõudes 2026. aastaks 65. eluaastani.
Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud
aastate pensionide seadus annavad õiguse jääda enne vanaduspensioniiga pensionile isikutel, kes on töötanud
tervist kahjustavatel või raskete töötingimustega töödel või kes on teinud sellist tööd, millega kaasneb enne
vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine. Õigus pensionile on kas 5 või 10 aastat
enne vanaduspensioniiga, mõnel juhul vanusenõudeta staažinõude täitumisel.
Väljundid pension
Mõõdik 1 Hüvitise saajate arv
Mõõdik 1 Hüvitise saajate arv
Alg- ja sihttase algtase 2018 2019 2020 2021
Ühik inimene
Mõõtmis-
metoodika
kirjeldus Nt seireandmed/uuringu läbiviimine vms
Mõõtmis- Nt Kas mõõdiku sihttaseme saavutamist on võimalik mõõta igapäevaselt/igakuiselt/kord kvartalis/kord poolaastas
sagedus (minimaalne). Milline on andmete laekumise viiteaeg (nt täna päringu tehes saab xx seisuga andmed)
Sihttaseme
arvutamise
selgitus Lühike selgitus selle kohta, millistel eeldustel ja alustel on sihttasemed kalkuleeritud.
Lisatun-nused Nt: jah vanus/sugu/piirkond (KOV, maakond)
Teenuse
sihtrühm Pensioni õigusega inimesed
Huvigrup(id)
Toetavad
tugiteenused
Protsessid
Protsessi
omanik
Teabe allikad
Ressursid Antud toetuste ressurss; Ametikoha ressurss
Õigusaktid/
Mis probleemid on tõstatunud?
• teenuse liigitamine:
• otsesed avalikud teenused/kaudsed teenused
Teenus Liik
Tubakatarvitamise vähendamisele suunatud ennetus ja ravi Kaudne teenus/otsene
teenus?
Alkoholi liigtarvitamise vähendamisele suunatud teavitustöö ja mõjude vähendamine Kaudne teenus/otsene
teenus?
Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine Kaudne teenus/otsene
• teenuse sisu mõistmine teenus?
• TKTA määrusega seose toomine – vajaks nõustamist
• protsesside kaardistus
• Mattumine exceli tabelitesse
Dokumendihaldusnõukogu ja avalike
teenuste nõukogu koosoleku protokoll
(13.03.2018) 27.03.2018 nr 26-3/18-0127/2638
Tallinn
Algus: 14.00 Lõpp: 17.00
Juhatas: Janek Rozov – avalike teenuste nõukogu (ATN) esimehe asendaja (MKM ITAO)
Protokollis: Alar Teras (MKM ITAO)
Võtsid osa: Liivi Karpištšenko – dokumendihaldusnõukogu (DHN) esimees (MKM ITAO)
Olga Kuvatova – RaM esindaja ATN
Helena Kõrge – MKM esindaja ATN (saabus kell 15.00)
Urve Pastarus – RIA esindaja ATN
Sirli Kalbus – MeM esindaja ATN
Ülle Johanson – SiM esindaja ATN
Terje Mäesalu – VäM esindaja Kadri Maasik asendaja ATN
Enely Prei – KaM esindaja ATN (lahkus kell 15.00)
Kadri Kilp – Riigikantselei esindaja ATN ja DHN
Tatjana Kiilo – HTM esindaja ATN
Anneli Laansoo – SoM esindaja ATN
Kätlin Mandel – KeM esindaja ATN
Liis Laaneloog – JuM esindaja DHN
Hille Oidema – VäM esindaja DHN
Aila Schmidt – KuM esindaja DHN
Mait Kask – HTM esindaja DHN
Reet Ringo – KaM esindaja DHN
Kaidi Vapper – KeM esindaja DHN
Külli Vanaselja – MeM esindaja DHN
2
Liivi Leomar – SiM esindaja DHN
Pille Noodapera – Rahvusarhiivi esindaja DHN
Mariko Männa – MKM esindaja DHN
Kärt Allert – SoM esindaja DHN
Puudusid: Merilin Olo – RaM esindaja ATN
Raido Roop – RaM esindaja ATN
Indrek Reimand – KuM esindaja ATN
Bert Blös – JuM esindaja ATN
Hannes Kiivet – RIA esindaja DHN
Sirje Ludvig – EMOVL esindaja DHN
Kerli Auväärt – RaM esindaja DHN
Kaimo Käärmann-Liive – ELL esindaja DHN
Kutsutud: Toomas Saarsen (Tartu Ülikool)
Maris Mälzer (SoM)
Regina Sirendi (Tallinna Tehnikaülikool, praktikal MKM ITAO)
Katrin Hänni (MKM ITAO)
Merilin-Siret Sahku (RaM, ühisosakond)
Ilona Reiljan (KaM)
Anneli Haljaste (Riigikantselei)
Üllar Kaljumäe (HTM)
Päevakord: 1. Protsesside modelleerimisest ja modelleerimise tarkvaradest
2. SoM teenuste kaardistamine TERE ja TKTA vaatest
3. Dokumendi- ja infohaldussüsteemide arendamisest
4. Muud teemad, järgmine kohtumine
Janek Rozov avas ATN-i ja DHN-i ühise koosoleku ja tutvustas päevakorda.
1. Protsesside modelleerimisest ja modelleerimise tarkvaradest
Toomas Saarsen Tartu Ülikoolist tegi ettekande protsesside modelleerimise/juhtimise
tarkvaradest. Ettekande slaidid on lisatud protokollile.
Arutelu.
3
Urve Pastarus: Mis väärtust annab protsesside kaardistamine tegevuste toetamisel?
Toomas Saarsen: Kui sa neid protsesse joonistad, siis see on juba analüüs. Väärtus on see, et on
üks pilt laual, millest saadakse ühtemoodi aru. Näiteks PRIA-s on need joonised tulnud
igapäevasesse dokumentatsiooni.
Janek Rozov: PRIA-s loodi kaks vaadet. Kuidas mina asutusena toimetan ja kuidas klient
toimetab. Projektide kavandamisel teavad täpselt, mida milline muudatus mõjutab ja kuidas.
Urve Pastarus: Protsessipõhine mõtteviis on väärtus omaette. Kui võtta vinge relv, siis võib see
initsiatiivi tappa. Vaja on visualiseerimist.
Toomas Saarsen: Kui võtta tarkvara, siis selle kasutamisel on alati võimalus laiali valguda ja ära
eksida. Tarkvaras saab kasutajaõigustes funktsionaalsusi piirata. Tarkvara on 20%. Tähtsaim on
organisatsiooni ja selle juhtkonna suhtumine. Kui on jõutud teatud tasemeni, siis on vaja paremat
tööriista. Odavatel lahendustel ei ole näiteks xml väljundeid. Kallimatel lahendustel on see
olemas.
2. SoM teenuste kaardistamine TERE ja TKTA vaatest
Maris Mälzer tegi ettekande SoM teenuste kaardistamine TERE ja TKTA vaatest. Ettekande
slaidid on lisatud protokollile.
Arutelu.
Urve Pastarus: Kui palju tuli selliseid teenuseid, mis ei sobitunud programmi?
Maris Mälzer: Pigem oli nii, et sobis mitmesse programmi. Tehti otsus. Teenus on ühes
programmis. Näiteks TAT-e ei tahaks teenusteks jagada ja ei taha erinevatesse programmidesse
panna.
Sirli Kalbus: Teenuskaardid. Miks need kasutusel? PricewaterhouseCoopers on öelnud, et võiks
olla vabatahtlik.
Maris Mälzer: RaM juhisest. See on analüüsi instrument. 191 kaarti on excelis. Üks vaade
valitsemisala ja asutusepõhine. Loodame abi kuluarvestuse infosüsteemist ja strateegilise
planeerimise infosüsteemist.
Olga Kuvatova: Kaardistamine ei ole RaM-i jaoks. Teenuskaardil olevat infot on teil vaja
juhtimisinstrumendina. Mis ajakavas tugiteenused?
Maris Mälzer: TEHIK 2018.a lõpuks. SoM 2019.a. Edasine analüüs otseste teenuste osas
PricewaterhouseCoopers poolt SKA ja TEHIK-u teenuste osas. Vaadatakse TKTA teenuseid –
infosüsteemid ja hinnastamine.
Urve Pastarus: Meie majas IT-teenused JIRA-s. Vaja luua seoseid arenduste ja hangete vahel.
Kui ühe haldusala teenuseid vaadata. TEHIK pakub väliseid tugiteenuseid.
Üllar Kaljumäe: Praktiline kasu. Tippjuhtkonna tasemest kuni keskastmejuhini. Kes see suurima
kasu saaja hetkel on?
Maris Mälzer: Rakendanud oleme vähe. Koostamise faasis kõikidel tasemetel kasu. Tulid välja
dubleerimised. Liigutati tegevusi asutuste vahel. Teenuse omanikud SoM-is on osakonna
juhataja tasemel. Näevad ära, mida igapäevaselt juhivad. Tekib loogiline tulemusraamistik.
Näiteks Astangu KRK puhul õpilaskodu teenus 70 inimesele ja kulud kogu aeg kasvavad. Kas
õiges kohas, kas õiges mahus?
Üllar Kaljumäe: SKA-s kavas ABC (activity-based costing) kasutamine. Praegu seda ei tehtud.
4
Kas annab täiendava sisendi?
Maris Mälzer: Ravimiamet oli osaliselt ABC rakendanud. Traditsioonilise kulumudeliga läksime
üle. PricewaterhouseCoopers soovitus oli, et ABC kasutada siis, kui on suured teenuste mahud.
SKA-s peaks see õigustama.
3. Dokumendi- ja infohaldussüsteemide arendamisest
Liivi Karpištšenko tegi ettekande dokumendi- ja infohaldussüsteemid. Ettekande slaidid on
lisatud protokollile.
Toimus elav arutelu.
MKM ITAO esindajad selgitasid, et DHS-de arendusvajadused tulid välja IKT strateegiate
tutvustamise käigus. DHS-de pisiarendusi ei keela keegi. Vaja on saada ülevaade, et milline
teave jääb DHS-desse. Kui palju praeguseks hävitamata või üle andmata dokumente? Asutustes
luua rutiin, kuidas üleandmine arhiivi toimub ja mida anda säilitusteenusele. Leppida kokku, et
milliseid andmeid koondada DHS-desse jääva teabe kohta. Näiteks dokumentide liik ja maht.
Kõige lihtsam on teha ülevaade dokumentide loetelu pealt. MKM-i seisukoht RaM-ile DHS-ide
rahastustaotluste osas on, et hetkel peatada.
Rahvusarhiivi esindaja selgitas, et 2012.a muutus üleandmise tähtaeg 20 a pealt 10 a peale.
Arhiivinduslikult oleks hea anda ikka loomise järjekorras üle. Eelmisel aastal tehti ettepanek 9
asutusele ennetähtaegselt üleandmiseks.
DHN liikmed tõid arutelu käigus välja, et neil ei ole selge, mida DHS-de kohta kogutava infoga
peale hakata ja küsisid mis sellest kasu on. Mis kujul on ülevaadet vaja ja millises ühikus mõõta?
Rahvusarhiivile üleandmiseks on veel aega. Säilitustähtaja ületanud teabe hävitamisega
tegeletakse jooksvalt. Rahvusarhiivi hoiustamisteenuse kasutamine on vabatahtlik. Samas toodi
ka välja, et MKM-i soovitud andmete saamine on võimalik.
ATN liikmed olid arvamusel, et võtta info kokku kogumine töösse. Majades plaanitavad
projektid lauale panna. Ministeeriumides ja asutustes on kindlasti projekte, mis mõjutavad DHS-
e. See mis läheb projektidega DHS-ist välja, peab selgeks saama.
MKM ITAO esindajad tegid ettepaneku, et ülevaate saamiseks ja arutelu jätkamiseks võiks DHN
kokku saada juba aprillis.
Otsustati: DHN liikmed selgitavad välja, millistes nende valitsemisala infosüsteemide
arendusprojektide käigus viiakse menetlused DHS-dest välja menetlussüsteemidesse.
Järgmise DHN-i koosoleku aeg teatatakse eraldi nõukogu liikmetele e-posti teel.
Eeldatavasti toimub see ühe kuu pärast.
4. Muud teemad, järgmine kohtumine
Järgmine ATN-i koosolek toimub 10.04.2018 kell 14.00-16.30. See on juba varem kokku
5
lepitud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Rozov Alar Teras
Juhataja Protokollija
Lisa:
Toomas Saarseni ettekande slaidid
Maris Mälzeri ettekande slaidid
Liivi Karpištšenko ettekande slaidid