HALJALA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Võsu 20. märts 2018 nr 39
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine
I DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE PÕHISTUS JA PLANEERIMISMENETLUS
Vihula Vallavolikogu 12.06.2014 otsusega nr 51 „Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu
sadama detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ on
algatatud detailplaneeringu koostamine alale, mis hõlmab Käsmu külas Merekooli tn 1, Merekooli
tn 3, Merekooli tn 4 ja Merekooli tn 5 maaüksuseid ja piirnevat ala ning lisaks ca 1,6 ha suurust
mereala.
Detailplaneeringu eesmärk on Käsmu külla sadamahoonete ja –rajatiste ning seotud taristu
rajamiseks ehitusõiguse määramine, asjakohaste kruntide moodustamine ja sihtotstarvete muutmine
ning servituutide seadmise vajaduse määratlemine. Koos detailplaneeringuga algatati ka
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus.
Vastavalt „Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse“ § 1 lõikele 1
menetletakse enne nimetatud seaduse jõustumist, so. enne 1.07.2015, algatatud planeeringud lõpuni,
lähtudes seni (so kuni 1.07.2015) kehtinud planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud nõuetest. Seega
on Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses lähtutud ja vajadusel viidatud PlanS’ile.
Vastavalt Planeerimisseaduse § 4 lõikele 2 on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või
linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vastavalt PlanS § 4 lõikele 3
korraldab kohalik omavalitsus planeerimisalast tegevust planeerimisseadusega sätestatud korras ka
kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist,
mis on kaldaga püsivalt ühendatud.
Detailplaneeringu koostamisega paralleelselt on toimunud keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetlus, mille käigus valmis asjakohane aruanne. KSH aruanne on heaks kiidetud
Keskkonnaameti 27.06.2017 kirjaga nr 6-5/17/2963-15.
Hetkel kehtiva Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS;
jõustunud 1.07.2015) § 56 lõike 8 kohaselt viiakse enne nimetatud sätte jõustumist (so enne
1.07.2015) algatatud KMH või KSH menetlus lõpule selle algatamise ajal kehtinud KeHJS
kohaselt. Seega on Käsmu sadama detailplaneeringu KSH menetlusele hinnangu andmisel ja
aruande heakskiitmisel lähtutud ning käesolevas otsuses vajadusel viidatud KeHJS redaktsioonile,
mis kehtis enne 1.07.2015.
PlanS rakendamisele kuuluva redaktsiooni kohaselt on korraldatud vähemalt üks detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik väljapanek (27.09.2014 – 13.10.2014) ning sellele
järgnev avalik arutelu (15.10.2014). Samaaegselt Käsmu sadama detailplaneeringu eskiisi avaliku
väljapaneku ja avaliku aruteluga toimus ka KSH programmi eelnõu avalik väljapanek ja avalik
arutelu.
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine, Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39
Lähtudes soovist tagada nii valla, kui ka kohaliku kogukonna jaoks olulise Käsmu sadama
detailplaneeringu menetluses võimalikult mitmekülgselt huvitatud osapoolte erinevate ning sageli
vastassuunaliste nägemuste arvestamine, korraldati enne detailplaneeringu vastuvõtmist veel
teinegi Käsmu sadama detailplaneeringu ja KSH programmi avalik väljapanek (26.01.2016-
09.02.2016), millele järgnes avalik arutelu (10.02.2016).
Käsmu sadama detailplaneeringu vastuvõtmise järgne detailplaneeringu ja KSH aruande avalik
väljapanek toimus 09.03.2017- 05.04.2017, millele 10.04.2017 järgnes detailplaneeringu ja KSH
aruande avalik arutelu.
Võttes põhjalikult kokku kõik avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud ja vastuväited ning
avalikul arutelul esitatud seisukohad nii detailplaneeringu lahenduse kui ka KSH aruande kohta,
koostas Vihula Vallavalitsus1 kõigile ettepanekute ja vastuväidete esitajatele väga põhjalikud
selgitused (vastused), milles olid ära toodud vallavalitsuse detailsed seisukohad.
Kõigile vastuste saajatele (ettepanekute ja vastuväidete esitajatele) anti veel täiendav kahe nädala
pikkune lisaaeg, andmaks vallavalitsusele teada, kas jäädakse oma vastuväidete juurde või mitte.
Mitmed avalikul väljapanekul vastuväiteid ja ettepanekuid esitanutest jäid oma ettepanekute juurde,
kuid oli ka neid, kes valla poolt antud võimalusele oma seisukoht veelkord selgelt välja öelda, ei
vastanud. Vallavalitsus käsitleb nimetatud isikuid oma vastuväidetest loobunuiks.
Arvukaim osa vastuväidetest ja mõtteavaldustest käsitles erinevaid KSH aruande sisukohti –
ennekõike lainetuse võimalikku mõju sadamarajatistele ning sadamarajatiste võimalikku mõju
erinevate setete liikumisele rannapiirkonnas. Tagamaks võimalikult kompetentne ning autoriteetne
vastus eeltoodud teemaderingiga seotud võimalikele küsimustele oli Käsmu sadama
detailplaneeringu avalikust arutelust palutud osa võtma ka Tallinna Tehnikaülikooli
inseneriteaduskonna rannikutehnika professor, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Professor Soomere andis põhjalikke selgitusi nii mereprotsessidest üldiselt, kui ka konkreetselt
Käsmu lahes toimuvaga seonduvalt.
Tulenevalt mereteadlaste arvamusest muudeti detailplaneeringu menetlemise käigus kavandatavate
sadamarajatiste konfiguratsiooni, luues nn topeltmuulide süsteemi, mille abil on võimalik
samaaegselt nii vähendada lainetuse mõjusid sadamarajatistele, kui ka rannale. Väga põhjalik ning
vastava valdkonna kõige autoriteetsemate teadlaste kaasa töötamisel koostatud KSH aruandes välja
toodud seisukohad annavad vallavolikogule piisava kindluse detailplaneeringu kehtestamiseks.
Lisaks KSH aruandele koostati seoses Käsmu sadama kavandamisega OÜ ArhGild poolt ka
asjakohased detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Muinsuskaitse eritingimused on
kooskõlastanud (heaks kiitnud) Muinsuskaitseameti selleks volitatud töötaja (ameti Lääne-Virumaa
vaneminspektor Anne Kaldam; kooskõlastus nr 19739).
Vastavalt Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 23.08.2016 protokollile nr 332 (protokoll
peadirektori poolt kinnitatud 1.09.2016) esitas nimetatud komisjon esialgselt detailplaneeringu
täpsustamiseks kolm ettepanekut, mis kõik arvesse võeti. Tulenevalt kõigi Muinsuskaitseameti
ettepanekute arvestamisest teatas Muinsuskaitseamet oma 20.01.2017 kirjaga nr 5.1-17.5/162, et on
kooskõlastanud Käsmu sadama detailplaneeringu. Kooskõlastuse number kultuurimälestiste
riiklikus registris on 29072.
Tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuala paikneb kogu ulatuses Lahemaa Rahvuspargis
(Lahemaa piiranguvöönd ja Mere piiranguvöönd), kuulusid detailplaneeringu koostamisel lisaks
muudele kitsendustele arvestamisele ka Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määruses nr 18 „Lahemaa
1 Põhjusel, et 25. oktoobril 2017. a moodustus Haljala valla ja Vihula valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus Haljala vald, on
käesolevas otsuses enne 25.oktoobrit 2017 sooritatud menetlustoimingute puhul osundatud Vihula vallale ja Vihula Vallavolikogule
ja Vihula Vallavalitsusele.
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine, Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39
Rahvuspargi kaitse-eeskiri“ sätestatud nõuded. Vastavalt eelnimetatud määruse § 7 punktile 3 on
kaitseala valitseja nõusolekuta kaitsealal keelatud muuhulgas ka kehtestada detailplaneeringut ja
üldplaneeringut.
Nii Looduskaitseseaduses kui ka Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjas sätestatud nõuete järgimine
Käsmu sadama detailplaneeringu koostamisel on tõendatud Keskkonnaameti (kaitseala valitseja)
väga põhjaliku ja analüüsiva kooskõlastuskirjaga 16.01.2017 nr 7-9/16/10341-6. Märgime, et oma
kooskõlastuse andmiseks pidas Keskkonnaamet vajalikuks võtta seisukoht ka Lahemaa
Rahvuspargi arhitektuurinõukogult. Kooskõlastuskirja kokkuvõtvas osas märgib kaitseala valitseja,
et Käsmu sadama detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjas
sätestatud kaitsekorraga ning rahvuspargi kaitse-eesmärkidega, millest tulenevalt amet (kaitseala
valitseja) kooskõlastab detailplaneeringu esitatud kujul.
Oma kooskõlastuse detailplaneeringule on andnud ka nn reformimata riigimaa osas
Keskkonnaministeeriumi (Eesti Vabariigi) esindajana tegutsenud Maa-amet (Maa-ameti 8.02.2017
kiri nr 6-3/17/1861-5. Detailplaneeringu Maa-ametiga kooskõlastamise nõude esitas Lääne-Viru
Maavalitsus oma 25.01.2017 kirjas nr 12-2/17-100-2.
Käsmu sadama detailplaneeringu on planeeringualale jäävate kinnisasjade omanikena
kooskõlastanud ka Merekooli tn 4 kinnistu omanik OÜ Meleagris (30.09.2016 e-kiri) ning samuti
Merekooli tn 1 kinnistu omaniku (Eesti Vabariik) esindaja (riigivara valitseja) Kultuuriministeerium
(allkirjastaja kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits; 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-42). Kooskõlastuse
Käsmu sadama detailplaneeringule on oma 7.09.2016 kirjaga nr 12.2-4/16/3603 andnud ka
Kaitseministeerium.
Vastavalt PlanS § 161 lõikele 1 oli avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu
Planeerimisseaduse § 18 kohaseks vastuvõtmiseks vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba.
Tehnilise Järelevalve Amet on asjakohase loa andnud oma 27.01.2017 kirjaga nr 16-3/16/-1199-
006.
Kõike eeltoodut kokku võttes on Vihula vald Käsmu sadama detailplaneeringu menetlemisel
arvestanud kõiki PlanS ning muudes seadustes (sh Looduskaitseseadus, Muinsuskaitseseadus,
KeHJS) ning nende alusel antud õigusaktides sätestatud koostöö ja kaasamise nõudeid ning muid
kohustusi, tagades asjast huvitatud isikutele õigusaktidega nõutust ulatuslikuma võimaluse
planeerimismenetlusest osavõtmiseks.
Hetkel kehtiv Vihula valla üldplaneering (ENTEC AS töö nr 325 17.12.2002. a.) on kehtestatud
Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19. Käsmu sadama detailplaneeringu koostamise
menetluse käigus tõstatati küsimus, kas üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneering on
kooskõlas Lääne-Viru maavanema 14.12.2011 korraldusega nr 258 kehtestatud Lääne-Viru
maakonnaplaneeringuga "Lääne-Viru maakonna rannikuala".
Nimelt märgitakse maakonnaplaneeringu jaotises Veeteed ja sadamad (vt seletuskiri lk 61), et
suuruse ja perspektiivse kasutuse järgi on sadamad jaotatud kolmeks (vt ka põhijoonis II-1): S1 –
kauba- ja reisisadam (Kunda); S2 – väikesadam (Vergi, Mahu, Võsu, Eisma) tasuliste
sadamateenustega, kvaliteetsed tugiteenused harrastusmeresõidule ja mereturismile,
harrastuskalurid, talvised hoiuteenused jahtidele ja paatidele; S3 – väikesadam (Käsmu, Vainupea,
Karepa, Eru) harrastuskalurid, talvised hoiuvõimalused paatidele.
Eeltoodu põhjal soovisid küsimuse tõstatajad teha järelduse, et maakonnaplaneeringuga on
Käsmusse lubatud rajada üksnes nn kolmandat tüüpi väikesadam, mis oleks mõeldud ainult
harrastuskaluritele ning milles ei osutataks tasulisi sadamateenuseid, kuid millises peaksid olema
võimalused talviseks paatide hoiustamiseks. Haljala Vallavolikogu eeltoodud seisukohaga ei nõustu
alljärgnevatel põhjustel.
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine, Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39
Maavalitsuse interneti kodulehel märgitakse eelviidatud maakonnaplaneeringu tutvustuses
(http://laane-viru.maavalitsus.ee/laane-viru-maakonna-rannikuala) muuhulgas järgmist.
Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lääne-Viru maakonna rannikuäärse piirkonna
arengu põhisuundade ja tingimuste määramine järgnevaks 10 aastaks, olulisemate infrastruktuuri
objektide asukoha määramine ning maa- ja veealade üldiste kasutustingimuste määramine.
Maakonnaplaneering annab üldised suunised omavalitsuste üldplaneeringute ja
detailplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse maakondlike arengukavade või strateegiate
paremaks seostamiseks.
Ka kõnealuse maakonnaplaneeringu kehtestamise aegse PlanS § 7 lõike 3 punktide 1, 8 ja 10
kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesanneteks muuhulgas maakonna ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine; maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste
määratlemine; teede, raudteede, veeteede, sadamate jms. paigutuse määramine.
Maakonnaplaneeringus märgitakse suundumusena väikesadamate arendamine Vergis, Käsmus,
Mahu, Eismal. Samas märgitakse, et Käsmu küla puhkepiirkonna arengueeldused on mere- ja
rannaturism, tegevusele orienteeritud turism, jätkusuutlik loodus- ja kultuuriturism ja
konverentsiturism (vt lk 45). Lisaks rõhutatakse, et väikesadamate kasutamise eesmärk on
turismivõimaluste arendamine ning võimaluste loomine kalanduseks. Väikesadamate
arengusuunad on muuta sadamad aktiivselt tegutsevateks üksusteks, kus oleksid olemas
võimalused mere- ja tavaturistide teenindamiseks ning kohalikele harrastuskaluritele paatide
hoidmiseks ning remondiks. Mereturismi eesmärk on luua piki Lääne-Viru maakonna rannikut
erinevatest väikesadamatest moodustuv sadamate kett, mis täiendab maismaaühendusi.
Kokkuvõtvalt märgib maakonnaplaneering, et sadamate arengusuunad täpsustatakse
tasuvusuuringutega. Sadamate perspektiivsest kasutusest tulenevad ruumilise arengu
vajadused tuleb tagada alama tasandi planeeringutega.
Eeltoodu alusel saab vallavolikogu asuda seisukohale, et Vihula valla üldplaneeringu põhilahendust
muutvana koostatud Käsmu sadama detailplaneeringuga toimubki maakonnaplaneeringu enda
nõuetest tulenevalt konkreetse sadamaga seotud ruumilise arengu vajaduste täpsustamine. Käsmu
sadama DP üle järelevalvet teostanud Lääne-Viru maavanem on samuti jõudnud järeldusele (vt
21.12.2017 kiri nr 12-2/17-874-10), et kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga „Lääne-Viru
maakonna rannikuala“ on tehtud ettepanek rajada Käsmu väikesadama, kusjuures
maakonnaplaneeringus ei ole täpselt määratletud väikesadama suurust ega kohtade arvu, vaid on
antud üldised suunised väikesadamate võrgustiku rajamiseks. Seega ei ole ka järelevalve teostaja
tuvastanud DP vastuolu maakonnaplaneeringuga. Samuti märgib vallavolikogu, et suveperioodil
napib Võsu sadamas paadikohti, mis täiendavalt tõendab Käsmu sadama detailplaneeringuga
valitud, mereturismile orienteeritud, suuna õigsust ja eelistatust üksnes rannakalurite teenindamisele
ja talvisele paadihoiule orienteeritud suuna ees.
Tartu Ülikooli omandis on planeeringualale jääv kinnistu aadressil Merekooli tn 3 (registriosa
nr 4689331). Tartu Ülikool on korduvalt rõhutanud merele ligipääsu tagamise vajadust.
Eelnimetatud juurdepääsu merele kinnistult Merekooli tn 3 tagab kavandatav väikesadam.
Sadamarajatiste kasutamise tingimustes saab kokku leppida pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt jääb sadamaala avalikuks kasutamiseks.
II KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE NING PLANEERINGU
KEHTESTAMISE EELDUSEKS OLEVAD KESKKONNATINGIMUSED
Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis 3-3-1-15-08 rõhutanud, et ta ei pea õigeks, et
planeeringu õiguspärasuse hindamisel võiks isegi kohus lähtuda pelgalt oma hinnangust
inimtegevuse võimalikele tagajärgedele, toetamata seda asjatundjate hinnangute või muude
tõenditega. Keskkonnaameti poolt on õigusaktidega sätestatud alustel ja korras 27.06.2017 kirjaga
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine, Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39
nr 6-5/17/2963-15 heakskiidetud Käsmu sadama detailplaneeringu KSH aruanne. Käsmu sadama
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande on koostanud osaühing
Hendrikson & KO (töö nr. 2107/14). Nimetatud tööga on võimalik tutvuda Haljala vallavalitsuses.
Vastavalt KeHJS § 38 lõike 2 punktides 1-5 ja § 42 lõigetes 2-5 sätestatule oli Käsmu
detailplaneeringu KSH menetluses Keskkonnaameti ülesandeks kontrollida KSH menetluse,
programmi ja aruande vastavust õigusaktide nõuetele ning teha otsus heakskiitmise või heaks
kiitmata jätmise kohta ja kinnitada detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju
seiremeetmed.
Käsmu sadama detailplaneeringu aruannet heaks kiitvas Keskkonnaameti 27.06.2017 kirjas nr 6-
5/17/2963-15 on detailselt kirjeldatud KSH programmi koostamise ja heakskiitmise, aruande
koostamise, avalikustamise ja aruande täiendamisega seotud toiminguid. Nimetatud dokumendist
nähtub, et toimunud on aktiivne koostöö ning kaasamine. Keskkonnaamet on detailselt läbi
vaadanud kõik isikute poolt esitatud arvamused ja seisukohad, nõudnud kohalikult omavalituselt
täiendavaid dokumente, oodanud enne KSH aruande heakskiitmist ära asjast huvitatud isikutele
antud korduva arvamuse avaldamise võimaluse tulemused ning alles seejärel võtnud vastu KSH
aruannet heaks kiitva otsuse.
Keskkonnaamet on KSH aruande sisu, aruande avalikustamist puudutavate materjalide ning esitatud
ettepanekute ja märkuste ning viimaste alusel KSH aruandes tehtud paranduste ja täienduste
analüüsimise järel asunud seisukohale, et KSH menetlus vastab KeHJS sätetele ning selles ei esine
rikkumisi, mis võiksid mõjutada KSH tulemusi. Keskkonnaamet on samuti leidnud, et KSH
aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või mittearvestamist on piisavalt ja
kohaselt põhjendatud, samuti on vastatud kõigile küsimustele.
Haljala Vallavolikogu toetub Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamisel selle realiseerimisega
kaasnevate võimalike keskkonnamõjude aktsepteeritavatesse piiridesse jäämise seisukohale asudes
KSH aruandes toodule ning Keskkonnaameti, kui antud erialal ekspertteadmisi omava pädeva
ametiasutuse seisukohtadele, nõustudes sellega ning lugedes KSH aruandes ja Keskkonnameti
27.06.2017 kirjas nr 6-5/17/2963-15 toodud põhistused käesoleva kehtestamisotsuse motiivideks.
Koos Käsmu sadama detailplaneeringuga algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamise
eesmärgiks oli piisava teabe saamine planeeringuga kavandatavate tegevuste mõjust
looduskeskkonnale (sh Natura 2000 alale) ning tehis- ja sotsiaalsele keskkonnale. Mõjusid loodus-
ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale hinnati, võrreldes planeeringuala ulatusega, märksa laiemal
alal.
OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud „Käsmu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande (töö nr 2017/14) lõppjärelduste kohaselt (vt aruande lk 80) on
detailplaneeringuga kavandatav võimalik ellu viia ning hindaja leiab, et planeeringulahenduses
puuduvad ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine
(KMH). Lisaks eeltoodud lõppjäreldusele annavad vallavolikogule kehtestatav
planeeringulahenduse vastavuses eelkõige, kuid mitte ainult, keskkonnaalastele õigusaktidele
järgmised KSH aruande koostanud ekspertgrupi poolt välja toodud asjaolud (sulgudes viide KSH
aruande leheküljele).
Kehtestatava planeeringulahenduse kohaselt süvendamist ei toimu. Vajalikuks võib osutuda vaid
üksikute suuremate kivide teisaldamine akvatooriumis ja sissesõiduteel. Muulid/kaid on
planeeringulahenduses paigutatud selliselt, et minimeeritud on süvendamise vajadus ka tulevikus.
Täiendava leevendava meetmena sätestatakse mistahes materjali merre uputamise keeld kalade
kudemisajal ehk 15.aprillist 30.juunini (lk 77).
Kasutatav nn topeltmuuli peaks tagama sadamarajatiste piisava tugevuse ja kaitstuse võimalike
meremõjude eest. Muuli rajamise põhiline mõju seisneb kuni 1 ha tänagi suhteliselt kivise
merepõhja muutmises veelgi kivisemaks. Sisuliselt asendub merepõhja pehmemete setetega elupaik
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine, Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39
kõva substraadiga elupaikadega juba mõne aasta jooksul. Just sarnane, kõva substraatne, elupaik on
levinud ka planeeringuala lähemas ümbruses, mis omakorda aitab vältida võõrliikidele sobivate
elupaikade tekkimise võimalust (lk 77).
KSH eksperdid on seisukohal, et kavandatud detailplaneeringulahenduse kohane sadam (sh nn
topeltmuulide süsteem) on antud asukohas sobivaim, sest sellega välditakse tormikahjustuste
tekkimise tõenäosust ja kahjude suuruse kasvu võrreldes olemasoleva olukorraga.
Lisaks eeltoodule jõudsid eksperdid nn Natura hindamise käigus järeldusele, et detailplaneeringuga
kavandatava elluviimisega ei kaasne Lahemaa loodusalale, selle kaitse-eesmärkidele ega
terviklikkusele ebasoodsat mõju. Muuhulgas märgitakse, et sadama rajamine toimub asukohta, kus
see ei kahjusta linnustiku olulisi elupaikasid. Ainsaks Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks
olevaks taimeliigiks, mis esineb planeeringuala lähenduses, on siberi piimikas, mille kasvukoht jääb
samas kavandatavast tegevusest enam, kui 50 meetri kaugusele, mistõttu ebasoodsat mõju sellele
liigile oodata ei ole (lk 78).
Just ennekõike eeltoodule tuginedes on Haljala Vallavolikogu veendumusel, et kehtestatava
planeeringulahenduse kohane väikesadam ei kujuta ohtu keskkonnale. Lisaks sätestab volikogu
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamise otsuse resolutiivosas, viitega detailplaneeringu
seletuskirja ja KSH aruande konkreetsetele punktidele, sadama rajamisel kohustuslikud leevendus-
ja seiremeetmed. Leevendus- ja seiremeetmete osas on detailplaneeringu seletuskirja täiendatud
vastavalt Keskkonnamati nõuetele, kandes sellesse põhiosas üle KSH aruande vastava alajaotise
teksti. Keskkonnaamet KSH aruandega võrreldes täiendavaid leevendus- ja/või seiremeetmeid ei
määranud.
Puutuvalt sotsiaalmajanduslikesse mõjudesse, on KSH ekspert välja toonud, et Käsmu on ajalooline
nn kaptenite küla, kus korraliku sadama puudumine on kummastav. Aastaid, kestnud diskussioon,
mille aktiivseks osaliseks on olnud ka volikogu, on viinud selleni, et enamus kogukonnast on
veendumisel, et Käsmus peab olema kaasaegne väikesadam. Käsmu sadama detailplaneeringut
kehtestava otsusega loob volikogu vajalikud eeldused positiivse sotsiaalse mõju avaldumiseks.
III MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTE ARVESTAMINE
Planeeringualal asub kaks kultuurimälestist (Käsmu tuletorn ja Käsmu piirivalvekordoni hoone)
ning alale ulatub ühe kultuurimälestise (Käsmu merekooli hoone) kaitsevöönd. Detailplaneeringu
lahendusele on Arhgild OÜ (arhitekt Liis Keskküla) poolt koostatud „Käsmu küla, Merekooli tn 1,
Merekooli III, Merekooli tn 4 ja lähiala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused.
Eritingimuste kohaselt on ajalooliselt merega seotud ehitismälestiste puhul oluline säilitada side
merega ja tagada välja kujunenud vaated merelt ja lahekaldalt objektidele ning vastupidi. Nimetatud
eesmärki aitab täita ka planeeringulahenduse kohane mitmete väheväärtuslike (suhteliselt hiljuti
kättesaadavatest materjalidest püstitatud ning keskkonda mittesobivate) ehitiste lammutamine.
Samuti on planeeringulahenduse kujundamisel sisuliselt arvestatud vajadusega sulandada kõik
rajatavad hooned ümbritsevasse keskkonda selliselt, et säiliksid vaated kaitsealustele objektidele.
Käesoleva otsusega kehtestatav detailplaneeringu puhul on eritingimuste kohaste vaatesuundade
säilitamise nõude täitmine tagatud.
Samuti on kehtestatava detailplaneeringuga tagatud eritingimuste teise olulise nõude, kaitsealustele
objektidele juurdeehitamise keelu, kõrvalekaldumatu täitmine. Puutuvalt planeeringualal piiretega
seonduvate eritingimuste arvestamisse peab volikogu vajalikuks rõhutada, et ennekõike on
planeeringualale kavandatud piirdeid puudutavad eritingimused orienteeritud mälestiste endi
vaadeldavuse tagamisele ning mälestise kaitsetsooni eesmärkide saavutamisele.
Muinsuskaitse eritingimused ei kohusta rajama ajalooliselt puudunud piirdeid, kuid paikades, kus
kohalik omavalitsus leiab piirete rajamise olevat otstarbeka, on võimalik piirded rajada üksnes
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine, Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39
kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega. Planeeringu koostamisel on kohalik omavalitsus läbivalt
eelistanud võimalikult väheste piiretega planeeringulahendust. Üksnes avalik-õiguslik juriidiline
isik Tartu Ülikool on nõudnud oma kinnisasja käsitamist eraõigusliku isiku omandis oleva
kinnisasjana ning õigust seda ka vastavalt piirata. Käesoleva otsusega kehtestatava
planeeringulahendusega on selleks võimalus antud, välja arvatud planeeringu kohaselt servituudiga
koormatava ala osas. Lisaks eeltoodule on turvalisuse tagamise huvides lubatud rajada piire vahetult
sildumiskohtadele viivale teele.
Puutuvalt liikluskorralduslikesse muinsuskaitse eritingimustesse, soovib volikogu eraldi rõhutada
Muinsuskaitseameti poolt heaks kiidetud eritingimustega antud luba rajada kahesuunaline tee ümber
Merekooli tn 4 kinnistu ja tee sadamasse. Nõuete kohase, vajalikku ohutust tagavate
pöörderaadiuste ning vaatetsoonidega liikluskorralduslahenduse realiseerimiseks on
möödapääsmatult vajalik seada servituut osale Tartu Ülikoolile kuuluvast kinnistust Merekooli tn 3.
Detailplaneeringukohase servituudi seadmine kinnistule Merekooli tn 3 ei ole ülemäära koormav,
sest kavandatav servituudiala (liiklemiseks ettenähtud ala) jääb kinnistul asuvast hoonest
kaugemale, kui eksisteeriv, aastakümneid avalikus kasutuses olnud tee. Teisi rajatavasse sadamasse
ohutut juurdepääsu tagavat lahendust Merekooli tn 3 kinnistu osale servituudi seadmise asemel, ei
eksisteeri.
Kokkuvõtvalt on Haljala Vallavolikogu käesolevat detailplaneeringut kehtestades veendumusel, et
vastu võetav planeeringulahendus arvestab muinsuskaitse eritingimustega ning on selles osas
kooskõlas seadustega ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega.
IV PLANEERIMISMENETLUSES ESITATUD SEISUKOHAD JA ARVAMUSED
Kogu planeerimismenetluse jooksul laiemalt ning kitsamalt detailplaneeringu avalikustamise ja
avaliku arutelu faasis on oma seisukohti esitanud Käsmu küla rannakinnistute elanikud ja
kinnistuomanikud (34 inimest; kiri 26.03.2017), MTÜ Käsmu Lahe Kalur (kiri 26.03.2017), Tartu
Ülikool (27.03.2017 kiri nr 6-14/KV/16473-6 ja järgnevad), SA Käsmu Meremuuseum (kiri
4.04.2017), seltsing Käsmu Minu Kodu (kiri 4.04.2017), Indrek Kristenprun (4.04.2017), Sigrid
Kristenprun (6.04.2017).
Kahe viimatinimetatud isiku pöördumiste põhisisuks oli nõue kajastada Käsmu sadama
detailplaneeringu joonistel teatavaid nähtusi identselt nende kaasomandis oleva ning Käsmu sadama
detailplaneeringualaga piirneva kinnistu Neeme tee 46 osas, Vihula Vallavalitsuse 17.09.2013
korraldusega nr 361 algatatud „Käsmu küla Neeme tee 46 ja lähiümbruse detailplaneeringu“
joonistel tooduga. Vihula vald leidis, et õige ja otstarbekas on kajastada Käsmu sadama DP kõigil
joonistel Neeme tee 46 krundiga seotud asjaolusid ja nähtusi selliselt nagu need on kajastatud
Neeme tee 46 ja lähiümbruse detailplaneeringus.
Eelnimetatud põhimõttest lähtudes täpsustati Käsmu sadama DP põhijoonist, näidates sellel ära
kaks sissepääsu Neeme tee 46 kinnistule ning loobudes nimetatud kinnistul, kui
detailplaneeringuala välisel kinnistul, oleva situatsiooni detailsemast kajastamisest (Neeme tee 46
detailplaneeringu joonisel on pinnastee märgitud likvideeritavana). Eeltoodud muudatuste
sisseviimisega saab lugeda Indrek Kristenpruni ja Sigrid Kristenpruni planeeringuvaidluse
lahendatuks.
Sarnaselt Indrek Kristenpruni ja Sigrid Kristenpruni ettepanekutele puudutasid ka Tartu Ülikooli
poolt esitatud vastuväited ja ettepanekud üksnes Käsmu sadama detailplaneeringu lahendust.
Detailplaneeringu menetluse käigus loobus Vihula vald algsest detailplaneeringulahendusest, mille
kohaselt oleks Tartu Ülikoolile, kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, kuuluv ning
planeeringualal asuva kinnistu Merekooli tn 3 maa jäänud avalikku kasutusse ning ilma piireteta.
Tartu Ülikool leidis nimelt, et talle kuuluv kinnistu peab evima eraõiguslikule isikule kuuluva
kinnisasjaga võrdset staatust ning omavalitsus peab ülikoolil lubama piirata talle kuuluvat
kinnisasja.
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine, Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39
Vihula Vallavalitsus leidis oma korduvates vastustes Tartu Ülikoolile, et olles avalik õiguslik
juriidiline isik, on ta Tartu Ülikooli seaduse § 8 kohaselt oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja
käsutab oma vara Tartu Ülikooli seaduses ja oma põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras. Tartu
Ülikooli põhikirja § 29 lõike 1 kohaselt ülikool valdab, kasutab ja käsutab oma vara ülikooli
eesmärkide saavutamiseks. Vastavalt Tartu Ülikooli seaduse § 2 (Tartu Ülikooli eesmärk ja
õiguslik seisund) lõigetele 3 ja 4 on ülikooli eesmärk edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda
teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme
kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja
muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Samuti edendab ülikool eesti keele ja
kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset
haridust, säilitab rahvuslikku kultuuripärandit ning pakub avalikkusele sellega seotud teenuseid.
Tartu Ülikool, olles küll saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt nimetamisväärset toetust talle
kuuluval kinnisasjal (Merekooli tn 3) asuva ehitise renoveerimiseks külastuskeskuseks, leidis siiski,
et see ja kinnistule määratav ühiskondlike ehitiste maa sihtostarve ei ole piisavad põhjused Käsmu
kogukonna üldistes huvides Merekooli tn 3 kinnistu avaliku kasutuse võimaldamiseks ja piirete
rajamise nõudest loobumiseks.
Vihula Vallavalitsus, detailplaneeringu koostamise korraldajana, lootis Merekooli tn 3 avaliku
kasutuse nõudest ning piirete rajamise keelust loobudes Tartu Ülikooli poolset mõistvat suhtumist
sadama ohutu liiklusskeemi loomiseks vajalikule juurdepääsuservituudi seadmise soovile. Lubadus
võimaldada sadama rajamiseks hädavajaliku servituudi seadmist Merekooli tn 3 kinnistule, oli see
argument, mis motiveeris Vabariigi Valitsust eelistama Merekooli tn 3 Tartu Ülikooli omandisse
andmist sama kinnistu Vihula valla omandisse andmisele.
Soovides saavutada rahumeelset kokkulepet Tartu Ülikooliga, nõustus Vihula Vallavalitsus lisaks
Merekooli tn 3 avalikku kasutusse määramisest loobumisele (välja arvatud servituudiga koormatav
ala) ning selle kinnistu piiretega ümbritsemise lubamisele (välja arvatud servituudiga koormatav
ala), vähendama ka servituudiala algselt kuni ca 300 m2–lt kuni Tartu Ülikooli poolt soovitud ca
163 m2–ni. Alternatiivina pakkus Vihula Vallavalitsus Tartu Ülikoolile võimaluse vahetada
pindvõrdsuse põhimõtte alusel see osa Tartu Ülikoolile kuuluvast kinnistust Merekooli tn 3, mis oli
vajalik ohutu liiklusskeemi loomiseks koormata juurdepääsuservituudiga, osaga Vihula vallale
kuuluvast kinnistust Merekooli tn 5. Tartu Ülikool jäi aga nõude juurde asendada servituudiga
koormatav ala kogu Merekooli tn 3 kinnistu ja mere tavalise veepiiri vahele jääva alaga, mis täna
olles kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, on ühtlasi ka avalikus kasutuses.
Tulenevalt ülikooli soovist välistada neile kuuluv kinnistu avalikus kasutuses oleva maa hulgast
ning piirata see erinevate piiretega, oleks nimetamisväärne osa planeeringualast avalikust kasutusest
välja jäänud ning võimalused mere ääres liikumiseks oluliselt ahenenud. Selline lahendus ei oleks
olnud avalikes huvides. Eeltoodust tulenevalt ning kaaludes Tartu Ülikooli huve ühelt poolt ja
avalikke huve teiselt poolt leiab Haljala Vallavolikogu olevat põhjendatud jääda
detailplaneeringulahenduse juurde, mille kohaselt ca 163 m2 suurune ala Merekooli tn 3 kinnistust
koormatakse juurdepääsuservituudiga ning selle ala asendamist ei toimu. Tartu Ülikoolile kuuluv
kinnistu Merekooli tn 3, välja arvatud selle servituudiga koormatav osa jääb välja avalikust
kasutusest ning seda on võimalik piirata, tagades muinsuskaitse ja liiklusohutuse nõuete täitmise.
Ülejäänud vastuväidete esitajatele: Käsmu küla rannakinnistute elanikud ja kinnistuomanikud (34
inimest; kiri 26.03.2017), MTÜ Käsmu Lahe Kalur (kiri 26.03.2017), SA Käsmu Meremuuseum
(kiri 4.04.2017), seltsing Käsmu Minu Kodu (kiri 4.04.2017), koostas Vihula Vallavalitsus väga
põhjalikud ning argumenteeritud vastused, põhistades miks nende tõlgendused Käsmu sadama
detailplaneeringu ja/või KSH aruande osas ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega ja eelnimetatud
dokumentide sisuga. Vastustes põhistati ka seda, miks vastuväidete esitajate ettepanekud jäetakse
arvestamata.
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine, Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39
Soovides vältida Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamise otsuse liigselt mahukaks
muutumist, loeb Vihula Vallavolikogu eelmises lõigus nimetatud, detailplaneeringu avalikul
väljapanekul vastuväiteid esitanud, isikutele detailplaneeringu koostamist korraldanud Vihula
Vallavalitsuse poolt saadetud kirjades, nimelt 09.05.2017 Vihula Vallavalitsuse vastuskirjas MTÜ-
le Käsmu Lahe Kalur; 09.05.2017 Vihula Vallavalitsuse vastuskirjas SA-le Käsmu Meremuuseum;
09.05.2017 Vihula Vallavalitsuse vastuskirjas Käsmu küla rannakinnistute elanikele ja 09.05.2017
Vihula Vallavalitsuse vastuskirjas Seltsingule Käsmu Minu Kodu, toodud vastuväidete
mittearvestamise motiivid käesoleva otsuse motiivideks (põhjenduseks).
Riigikohtu Halduskolleegiumi 14.10.2003 otsuses haldusasjas 3-3-1-54-03, märgitakse et ka juhul,
kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad
haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid.
Eelmises lõigus nimetatud isikute ja ühenduste poolt Käsmu sadama detailplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud vastuväited ja ettepanekud, puudutasid kahte põhilist valdkonda – esiteks
KSH menetluse puudulikkust ning teiseks konkreetse detailplaneeringulahenduse sobivust
keskkonda.
Kavandatava Käsmu sadama ning selle rajamisega seotud mõjude hindamiseks viidi läbi kõiki
õigusaktidega sätestatud nõudeid arvestav KSH menetlus. Menetluse viisid läbi pädevad eksperdid
ning KSH aruanne kiideti heaks pädeva ametiasutuse (Keskkonnaamet) poolt. Lisaks eeltoodule
kaasas detailplaneeringu koostamist korraldanud kohaliku omavalitsuse üksus täiendavalt arvamuse
andmiseks mereprotsesside eriteadlase. Kõik menetluses osalenud eksperdid jõudsid ühisele
arvamusele – kohaste leevendusmeetme arvestamisel puudub Käsmu sadama detailplaneeringu
realiseerimisel nimetamisväärne negatiive keskkonnamõju.
MTÜ Käsmu Lahe Kalur, SA Käsmu Meremuuseum, Käsmu küla rannakinnistute elanikud ja
omanikud ning seltsing Käsmu Minu Kodu leidsid, mitte nõustudes tunnustatud ekspertide
arvamusega, et detailplaneeringu realiseerimisest tulenev oluline negatiivne keskkonnamõju siiski
eksisteerib. Oma seisukohtade põhistamisel viidati reeglina senisele elukogemusele ning oma
arusaamadele (nägemusele) looduslikest protsessidest. Seisukohtade põhistamisel ei tuginetud
ekspertide arvamustele ega muudele teaduslikult põhjendatud seisukohtadele.
Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis 3-3-1-15-08 rõhutanud, et ta ei pea õigeks, et
planeeringu õiguspärasuse hindamisel võiks isegi kohus lähtuda pelgalt oma hinnangust
inimtegevuse võimalikele tagajärgedele, toetamata seda asjatundjate hinnangute või muude
tõenditega. Seega tuleb detailplaneeringut kehtestaval vallavolikogu teostada kaalutlusõigust
olukorras, kus ühelt poolt eksisteeris pädevate ekspertide arvamus, et konkreetsete
leevendusmeetmete rakendamisel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Selle arvamusega
nõustus KSH aruannet heaks kiitnud, vajalikku pädevust omav, Keskkonnaamet. Teiselt poolt oli
kaalutlusõiguse teostamise objektiks vastuväidete esitajate seisukohad, millised, tuginemata teiste
ekspertide arvamustele, olid vastuolus KSH aruande koostanud ning täiendavalt kaasatud ekspertide
seisukohtadega. Täiendavalt vajab rõhutamist, et Käsmu sadama KSH aruande koostanud
ekspertide seisukohtade alusel muudeti esialgset planeeringulahendust ning sätestati planeeringus
nn kahekordse muuli süsteem.
Võttes aluseks KSH aruande koostanud ja täiendavalt kaasatud ekspertide seisukohad, samuti
arvestades Riigikohtu 3-3-1-15-08 lahendis toodut, lähtub Haljala Vallavolikogu Käsmu sadama
detailplaneeringut kehtestades pädevate ekspertide arvamusest ning jätab detailplaneeringu avalikul
arutelul esitatud KSH-ga seotud vastuväited arvestamata.
Vastavalt Riigikohtu Halduskolleegiumi lahendile 3-3-1-15-08 on planeeringute, sh
detailplaneeringute, valdkonnas kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida
planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Kohus saab küll
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine, Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39
tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone ehitamise kavandamine planeeringualale on
õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus muuta
haldusorgani asemel planeeringulahendust, sh hinnata, kas planeeringualale paigutatud üksikute
hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud.
Eeltoodust tulenevalt ning arvesse võttes Käsmu sadama DP menetluse käigus toimunud
planeeringulahenduse dünaamikat, mille sisuks oli DP-ga kavandatavate objektide mahu
vähenemine, samuti Lahemaa Rahvuspargi arhitektuurinõukogu seisukohata, asub Haljala
Vallavolikogu seisukohale, et Käsmu sadama DP-ga kavandatavad objektid on antud asukohta
sobivad ning harmoneeruvad olemasoleva miljööga. Eeltoodud põhjusel jätab vallavolikogu
arvestamata ka konkreetse planeeringulahenduse olemasolevasse keskkonda mittesobitumisega
seotud vastuväited.
V JÄRELEVALMENETLUSE TULEMUSED
Vastavalt PlanS § 23 lõike 1 punktile 2 teostab järelevalvet üldplaneeringute ja detailplaneeringute
üle maavanem. Vastavalt sama paragrahvi lõike 3 punktidele 1, 2 ja 5 on järelevalve teostaja
pädevuses muuhulgas planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, planeeringu liigilt
üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine, samuti planeeringu avalikul
väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava
kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu
koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. Järelevalvet planeeringu üle teostatakse enne planeeringu
kehtestamist.
Lääne-Viru Maavalitsus on järelevalve tulemusena nõustunud oma 21.12.2017 kirjas nr 12-2/17-
874-10 Vihula valla üldplaneeringu muutva Käsmu sadama detailplaneeringu ettepanekutega, mille
tulemusena annab Maavalitsus heakskiidu nimetatud detailplaneeringule ning teeb ettepaneku
detailplaneeringu kehtestamiseks.
VI LÕPPSÄTTED
Käesoleva otsuse sõnastamisel on volikogu arvestanud 14.10.2003 otsuses haldusasjas 3-3-1-54-03
Riigikohtu Halduskolleegiumi poolt antud selgitustega, mille kohaselt võib haldusakti põhjendused
esitada ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud, tuues
haldusaktis siiski ära vähemalt põhimotiivid.
Vastavalt käesolevas menetluses kohaldamisele kuuluva PlanS § 23 lõikele 6 annab järelevalve
teostaja planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja PlanS §
23 lõike 3 punktis 5 nimetatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta
seisukoha andmist. Viidatud, õiguslikku tähendust omava, heakskiidu on maavanema pärast
õigusaktidele vastava järelevalvemenetluse läbiviimist andnud. Seega ei ole pädev järelevalveasutus
pidanud vajalikuks täiendavate menetlustoimingute läbiviimist.
Vastavalt Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Käsmu sadama detailplaneeringu läbiviimise käigus on kõik huvitatud isikud saanud
võimaluse avaldada oma arvamust ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu peab kaalutlusõiguse
alusel otsustama detailplaneeringu kehtestamise üle.
Kaalunud kõiki asjaolusid kogumis on Haljala Vallavolikogu jõudnud järeldusele, et kehtivat
Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetlus on kohaselt läbi
viidud ning detailplaneeringu kehtestamine on kooskõlas valla arengueesmärkide ning avalike
huvidega.
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine, Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39
Kõike eeltoodud kokku võttes ning juhindudes KOKS § 22 lõike 1 punktist 33 ning PlanS § 24
lõikest 3
Haljala Vallavolikogu o t s u s t a b:
1. Kehtestada Käsmu sadama detailplaneering (Linnaruum OÜ töö nr 2212/15).
2. Käesoleva otsuse jõustumisel muutuvad planeeringu elluviijale kohustuslikuks punktis 1
nimetatud planeeringu seletuskirja punktis 4.9.1. ja Käsmu sadama detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 2107/14)
punktis 3.13. sätestatud seire- ja leevendusmeetmed.
3. Otsus jõustub selle teatavaks tegemisest.
4. Teavitada detailplaneeringu kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva
jooksul kehtestamise otsuse tegemisest arvates KeHJS § 44 lõikes 1 nimetatud asutusi ja
isikuid.
5. Otsust on võimalik vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduse § 71 alusel vaide Haljala
Vallavolikogule (Haljala vald, Võsu alevik, Mere tn 6, 45 501 Lääne-Virumaa; e-post
[email protected]) või halduskohtumenetluse seadustikus kehtestatud korras, esitades
kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajasse (Kooli tn 2, Jõhvi) 30 päeva jooksul otsuse
saamisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Vello Väinsalu
Volikogu esimees
HALJALA VALLAVALITSUS
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23, Tallinn 15076
Meie 27.03.2018 nr 7-1/1-16
Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamisest
25. oktoobril 2017 moodustus Haljala valla ja Vihula valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus
Haljala vald, mis on ühinenud omavalitsuste üldõigusjärglane.
Haljala Vallavalitsus teavitab, et Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsusega nr 39 kehtestati
Käsmu sadama detailplaneering.
Planeeringuala suurus on ca 3,7 ha, sellest maismaa ca 2,1 ha ja mereala ca 1,6 ha. Käsmu külas
Merekooli tn 1, Merekooli tn 3, Merekooli tn 4 ja Merekooli tn 5 maaüksuse ja mereala
detailplaneeringuga määrati ehitusõigus sadamarajatistele, sadamahoonetele, hoonetele ja
taristule, moodustati krunte, muudeti krundipiire ja määrati sihtotstarbeid. Planeeringuga määrati
sadamaakvatooriumi piirid ning lahendati tehnovõrgud, servituudid, keskkonnakaitselised ning
muinsuskaitselised tingimused väikesadama ja avaliku ruumi arendamiseks.
Käsmu sadama arendamine suurendab eeldatavalt Käsmu majanduslikku potentsiaali ning loob
juurde ja võimendab olemasolevaid tegevusvaldkondi (turism, kalapüük, paadid).
Detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad Haljala valla kodulehel:
http://www.haljala.ee/kasmu-sadama-dp
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Leo Aadel
Vallavanem
Peep Linno 325 8642, 5621 7200
_____________________________________________________________________________________________
Mere tn 6, Võsu alevik Telefon:+372 325 8630 Arvelduskonto EE291010502009480009
45501 Lääne-Virumaa +372 5106244 SEB Pank
Registrikood 75013144 E-post:
[email protected] Arvelduskonto EE492200221011363010
Internet: www.haljala.ee Swedbank