dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. märts 2018
Viit
1-12/756-1
Registreeritud
27. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
17. aprill 2018

Failid

  • 📎HTM-1621.bdoc660 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 26.03.2018 nr 8-1/18/1621 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: ENIC/NARIC Keskus Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 89 „„Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti ENIC/NARIC Keskusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Janne Pukk 735 0132 [email protected] Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 26.03.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ...…… 2018 Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 281 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määrust nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Pagulaste, rahvusvahelise kaitse saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate kvalifikatsiooni hindamine (1) Pagulastel, rahvusvahelise kaitse saajatel ja rahvusvahelise kaitse taotlejatel (edaspidi pagulased) on võimalik taotleda kvalifikatsiooni või õppeperioodi hindamist ka juhul, kui isikul ei ole võimalik esitada osaliselt või täielikult kvalifikatsiooni või õppeperioodi tõendavaid dokumente käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tingimustel. (2) Pagulase kvalifikatsiooni hindamiseks koostab Eesti ENIC/NARIC Keskus tasuta haridustausta kirjelduse, võttes võimalusel arvesse §-s 7 toodud hindamisel arvestatavaid näitajaid, muid Eesti ENIC/NARIC Keskusele teadaolevaid andmeid ning isiku esitatud andmeid. (3) Haridustausta kirjeldus on dokument, millega võimalusel annab Eesti ENIC/NARIC Keskus hinnangu vastavalt § 8 lõikele 2 ning mis väljastatakse eesmärgiga anda kõrgkoolile või tööandjale piisavat teavet õppeasutuse, läbitud või läbimisel oleva õppekava ning omandatud või omandatava kvalifikatsiooni kohta, mis on dokumentaalselt vaid osaliselt tõendatud või mille tõendamine ei ole dokumentaalselt võimalik. (4) Haridustausta kirjeldus on õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata, või tööandjale, kelle juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivne ja nõuandev.“. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär Mailis Reps haridus- ja teadusminister Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 a. määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine seletuskiri I Sissejuhatus Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni (Lissaboni tunnustamise konventsiooni, tõlkes Lisbon Recognition Convention, edaspidi LRC; 11.04.1997) artikkel VII seab konventsiooniosalistele kohustuse töötada välja süsteem dokumentideta pagulaste kvalifikatsioonide hindamiseks. Artikkel VII sätestab: „Konventsiooniosaline võtab oma haridussüsteemi piires ning oma põhiseaduslike, õiguslike ja regulatiivsete sätete kohaselt kõik võimalikud ja mõistlikud meetmed, et töötada välja kord, mis võimaldab õiglaselt ja kiiresti hinnata, kas pagulased, ümberasustatud isikud ja pagulastega sarnases olukorras olevad isikud (edaspidi pagulased) täidavad kõrgharidusele ja edasistele kõrgharidusõpingutele juurdepääsuks või tööle asumiseks ettenähtud nõudeid, seda ka juhul, kui teise konventsiooniosalise antud kvalifikatsioone ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada“. 14. novembril 2017. aastal Strasbourg’is toimunud LRC komitee erakorralisel istungil võeti vastu lisadokument pagulaste kvalifikatsioonide tunnustamisest (Recommendation on the Recognition of Refugees’ Qualifications Under the Lisbon Recognition Convention and Explanatory Memorandum, DGII/EDU/HE (2017) 3 rev Paris/Strasbourg, 14 November 2017), mis rõhutab vajadust rakendada LRC artikli VII raames konventsiooniga ühinenud riikides süsteem pagulaste osalistelt tõendatud dokumentidega või dokumentideta kvalifikatsioonide või õppeperioodide hindamiseks ja tunnustamiseks. Eesti LRCga ühinenud riigina on seotud kohustusega rakendada pagulaste kvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamise süsteem ka nendeks juhtudeks, kui pagulasel on võimalik hindamiseks esitada kvalifikatsiooni või õppeperioodi tõendavad dokumendid osaliselt (nt on lõpudiplom, kuid puudub akadeemiline õiend või vastupidi) või kvalifikatsiooni ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada. Välisriigi kvalifikatsioonide hindamist ja tunnustamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.04.2006. a määrus nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). Määrus ei võimalda hetkel osaliste dokumentidega või dokumentaalselt tõendamata kvalifikatsioone või õppeperioode hinnata, kuna vastavalt määrusele põhineb hindamine kvalifikatsiooni tõendavatel dokumentidel ning määruse sõnastus ei näe ette eriprotseduuri nendeks juhtumiteks, kui isik ei saa esitada kvalifikatsiooni või õppeperioodi hindamiseks tõendavaid dokumente. Määruse muutmine on tingitud vajadusest luua erisus pagulastele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele osaliselt tõendatud dokumentidega või dokumentaalselt tõendamata kvalifikatsioonide ja õppeperioodide hindamiseks, andes neile võimaluse juurdepääsuks kõrgharidusõpingutele ja/või kõrgharidust eeldavatele ametikohadele tööturul. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kõrghariduse osakonna peaekspert Janne Pukk (735 0132; [email protected]), õigusosakonna jurist Maarja-Liisa Vahi (735 0297; [email protected]) ja Eesti ENIC/NARIC Keskus juhataja Gunnar Vaht (697 9215; [email protected] ). II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kehtiva määruse § 1 lõikest 1 tuleneb, et määrusega kehtestatakse välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide Eesti kvalifikatsioonidele vastavuse hindamise ja akadeemilise tunnustamise tingimused ja kord. Määruse alusel ei ole seni olnud võimalik hinnata isiku kvalifikatsiooni olukorras, kus isik ei saa esitada seda tõendavaid dokumente. Esitatud eelnõu alusel on edaspidi võimalik hinnata pagulaste, rahvusvahelise kaitse saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate kvalifikatsiooni ka olukorras, kus neil ei ole võimalik esitada vastavaid haridust tõendavaid dokumente. Eelnõu koostamisel on lähtutud ka teiste riikide praktikast. Pagulaste, rahvusvahelise kaitse saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate kvalifikatsioonide hindamist on erinevad riigid sätestanud väga erinevalt. Vastavad sätted on lisatud nii seadusandlusesse kui ka lahendatud juhendite koostamisega. Eesti ENIC/NARIC keskuse soovitusel tutvuti Rootsi ja Norra ENIC/NARIC keskuste praktikaga, kuna nende riikide pagulaste kvalifikatsioonide hindamise kogemus tundus kõige sobivam Eestis rakendamiseks. Kehtiva määruse § 6 lg 1 reguleerib hindamise taotlemise protseduuri ning sätestab selgelt, et hindamiseks esitab taotleja Eesti ENIC/NARIC Keskusele (edaspidi keskus) dokumendid, sh kõrgharidusele juurdepääsu võimaldava või kõrgharidust tõendava dokumendi koos selle juurde kuuluva akadeemilise õiendi, hinnetelehe või õppeperioodi läbimist tõendava dokumendiga. Paragrahvi 8 lg 2 kohaselt annab keskus hindamise tulemusena hinnangu, mis on õppeasutusele või tööandjale informatiivse ja nõuandva iseloomuga. Eestis täidab keskus kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädeva asutuse rolli. Kuna keskuses on olemas kompetents välisriigi haridussüsteemide mõistmiseks, kvalifikatsioonide hindamiseks ning vastavuste määramiseks, saaks keskus edaspidi täita ka osaliste dokumentidega tõendatud või dokumentideta isikute kvalifikatsioonide või õppeperioodide hindamise pädeva asutuse rolli. Määrust täiendatakse §-ga 81 luues erisus pagulaste, rahvusvahelise kaitse saajatele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele dokumentidega osaliselt tõendatud või dokumentideta kvalifikatsioonide või õppeperioodide hindamiseks ka muul viisil kui dokumentaalse tõendusmaterjali esitamine. Osaliste või täiesti puuduolevate dokumentide korral on võimalik tuvastada ja tõendada, kas isik on teatud haridustasemel õppinud, õppekava täitnud ning kas isikule on väljastatud hariduskvalifikatsioon. Selleks töötab keskus välja ankeedi, mille kohaselt taotleja esitab isikuandmed, andmed väidetava õppeasutuse, õppekava ja kvalifikatsiooni või õppeperioodi kohta. Lisaks esitab taotleja oma CV, milles on näidatud senise hariduse ja töö kirjeldus. Keskus koostab esitatud andmete ja teabe põhjal haridustausta kirjelduse, milles kajastub teave väidetava õppeasutuse ametliku tunnustuse ja õppekava akrediteeringu kohta ning väidetavalt omandatud kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti kõrgharidussüsteemis. Keskuse haridustausta kirjelduse alusel on taotlejal võimalik kandideerida õpingute alustamiseks või jätkamiseks kõrgkoolis. Kõrgkoolil on õigus siiski eksamineerida või muul moel kontrollida taotleja vastavust ja tema õpiväljundite sobivust vastuvõtuks kõrgharidusõppesse või kõrgharidusõpingute jätkamiseks. Kui taotleja soovib siseneda tööturule, on keskuse haridustausta kirjeldus aluseks, millega isik võib kandideerida vastavale töö- või ametikohale, kuid tööandja ülesandeks on haridustausta kirjelduse alusel testida või muul moel kontrollida kandideerija teadmisi, oskusi, pädevust. Samas on õppeasutusel ja tööandjal õigus loobuda keskuse hindamisest analoogselt määruse § 8 lõikega 4, kui nad omavad piisavat teavet taotleja varasemate õpingute või kvalifikatsiooni kohta. Haridustausta kirjeldus on õppeasutusele kui ka tööandjale eelkõige informatiivne ja nõueandev ning alati on õigus teha lisa teste, hindamisi või katseid. Keskuse kodulehelt on võimalik taotlejatel leida asjakohast informatsiooni hindamise protseduuri kohta, sealhulgas informatsioon, kuidas taotleda alternatiivset hindamist, tähtajad, hindamiskriteeriumid, hindamisotsuse edasikaebamise võimalused jne. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse muudatus tuleneb Lissaboni tunnustamise konventsiooni (Lisbon Recognition Convention, edaspidi LRC; 11.04.1997) artiklist VII, mis seab konventsiooniosalistele kohustuse töötada välja süsteem dokumentideta pagulaste kvalifikatsioonide hindamiseks. Täiendavalt võeti 14. novembril 2017. aastal Strasbourg’is toimunud LRC komitee erakorralisel istungil vastu lisadokument pagulaste kvalifikatsioonide tunnustamisest (Recommendation on the Recognition of Refugees’ Qualifications Under the Lisbon Recognition Convention and Explanatory Memorandum, DGII/EDU/HE (2017) 3 rev Paris/Strasbourg, 14 November 2017), mis rõhutab vajadust rakendada LRC artikli VII raames konventsiooniga ühinenud riikides süsteem pagulaste osalistelt tõendatud dokumentidega või dokumentideta kvalifikatsioonide või õppeperioodide hindamist ja tunnustamist. Pagulastele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele erisuse loomisel dokumentidega osaliselt tõendatud või dokumentideta kvalifikatsioonide või õppeperioodide hindamiseks on lähtutud eelviidatud Euroopa Nõukogu ja UNESCO soovituse üldistest põhimõtetest. Detailsemad soovitused (sh pagulastele hindamisalase informatsiooni kättesaadavaks tegemine, taustapaberi koostamine jne) rakendatakse ENIC/NARIC keskuse poolt hindamise protseduuri väljatöötamisel. IV Määruse mõjud Määruse muudatusettepanekute jõustumisel luuakse pagulastele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele võimalus hinnata nende kvalifikatsiooni või läbitud õppeperioodi tavapärasest erinevatel tingimustel, s.o ka juhul kui neil puudub kvalifikatsiooni või õppeperioodi läbimist tõendav dokument. Keskus väljastab taotlejale haridustausta kirjelduse. Haridustausta kirjeldus annab isikule võimaluse kandideerida kõrgharidusõpingute alustamiseks ja jätkamiseks ning avab võimaluse kandideerida tööturul ametikohtadele, mille kandideerimise nõudeks on kõrgharidus. Otsustusõigus kandidaadi kvalifikatsiooni vastavuse ja sobivuse üle jääb kõrgkoolile või tööandjale. Eesti ENIC/NARIC Keskuse ega Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ei ole pagulased, rahvusvahelise kaitse saajad ega rahvusvahelise kaitse taotlejad seni kvalifikatsiooni või läbitud õppeperioodi hindamisega pöördunud. Kuid isegi olukorras, kus täna ei ole pagulastelt, rahvusvahelise kaitse saajatelt ega rahvusvahelise kaitse taotlejatelt saabunud kvalifikatsioon hindamise taotlust, peab Eestil LRCga ühinenud riigina olema valmisolek hinnata pagulaste, rahvusvahelise kaitse saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate kvalifikatsiooni ka nendel juhtudel, kui pagulasel, rahvusvahelise kaitse saajal või rahvusvahelise kaitse taotlejal on võimalik hindamiseks esitada kvalifikatsiooni või õppeperioodi tõendavad dokumendid vaid osaliselt või puuduvad dokumendid üldse. V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine täiendavaid kulusid või tulusid kaasa ei too. Eesti ENIC/NARIC Keskuse eelarves on arvestatud vajadusel vastavate vahenditega, et hindamisi läbi viia. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti ENIC/NARIC Keskusele. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0299 - Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3813ddc-f2d0-4f0f-8343-972a26180ffc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3813ddc-f2d0-4f0f-8343-972a26180ffc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel