Kooskõlastamiseks: 26.03.2018 nr 8-1/18/1621
Ministeeriumid
Arvamuse avaldamiseks:
ENIC/NARIC Keskus
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 89 „„Välisriigi haridust tõendavate
dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud
kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu
kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti ENIC/NARIC
Keskusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
Janne Pukk
735 0132
[email protected]
Maarja-Liisa Vahi
735 0297
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
26.03.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn ...…… 2018
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate
dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis
antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 281 lõike 2 alusel.
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määrust nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide
hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni
nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Pagulaste, rahvusvahelise kaitse saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate
kvalifikatsiooni hindamine
(1) Pagulastel, rahvusvahelise kaitse saajatel ja rahvusvahelise kaitse taotlejatel (edaspidi
pagulased) on võimalik taotleda kvalifikatsiooni või õppeperioodi hindamist ka juhul,
kui isikul ei ole võimalik esitada osaliselt või täielikult kvalifikatsiooni või õppeperioodi
tõendavaid dokumente käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tingimustel.
(2) Pagulase kvalifikatsiooni hindamiseks koostab Eesti ENIC/NARIC Keskus tasuta
haridustausta kirjelduse, võttes võimalusel arvesse §-s 7 toodud hindamisel
arvestatavaid näitajaid, muid Eesti ENIC/NARIC Keskusele teadaolevaid andmeid ning
isiku esitatud andmeid.
(3) Haridustausta kirjeldus on dokument, millega võimalusel annab Eesti ENIC/NARIC
Keskus hinnangu vastavalt § 8 lõikele 2 ning mis väljastatakse eesmärgiga anda
kõrgkoolile või tööandjale piisavat teavet õppeasutuse, läbitud või läbimisel oleva
õppekava ning omandatud või omandatava kvalifikatsiooni kohta, mis on
dokumentaalselt vaid osaliselt tõendatud või mille tõendamine ei ole dokumentaalselt
võimalik.
(4) Haridustausta kirjeldus on õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata, või
tööandjale, kelle juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivne ja nõuandev.“.
Jüri Ratas
peaminister Heiki Loot
riigisekretär Mailis Reps
haridus- ja teadusminister
Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 a. määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate
dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis
antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
seletuskiri
I Sissejuhatus
Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni
(Lissaboni tunnustamise konventsiooni, tõlkes Lisbon Recognition Convention, edaspidi LRC;
11.04.1997) artikkel VII seab konventsiooniosalistele kohustuse töötada välja süsteem
dokumentideta pagulaste kvalifikatsioonide hindamiseks. Artikkel VII sätestab:
„Konventsiooniosaline võtab oma haridussüsteemi piires ning oma põhiseaduslike, õiguslike ja
regulatiivsete sätete kohaselt kõik võimalikud ja mõistlikud meetmed, et töötada välja kord, mis
võimaldab õiglaselt ja kiiresti hinnata, kas pagulased, ümberasustatud isikud ja pagulastega
sarnases olukorras olevad isikud (edaspidi pagulased) täidavad kõrgharidusele ja edasistele
kõrgharidusõpingutele juurdepääsuks või tööle asumiseks ettenähtud nõudeid, seda ka juhul,
kui teise konventsiooniosalise antud kvalifikatsioone ei ole võimalik dokumentaalselt
tõendada“.
14. novembril 2017. aastal Strasbourg’is toimunud LRC komitee erakorralisel istungil võeti
vastu lisadokument pagulaste kvalifikatsioonide tunnustamisest (Recommendation on the
Recognition of Refugees’ Qualifications Under the Lisbon Recognition Convention and
Explanatory Memorandum, DGII/EDU/HE (2017) 3 rev Paris/Strasbourg, 14 November
2017), mis rõhutab vajadust rakendada LRC artikli VII raames konventsiooniga ühinenud
riikides süsteem pagulaste osalistelt tõendatud dokumentidega või dokumentideta
kvalifikatsioonide või õppeperioodide hindamiseks ja tunnustamiseks.
Eesti LRCga ühinenud riigina on seotud kohustusega rakendada pagulaste kvalifikatsioonide
hindamise ja tunnustamise süsteem ka nendeks juhtudeks, kui pagulasel on võimalik
hindamiseks esitada kvalifikatsiooni või õppeperioodi tõendavad dokumendid osaliselt (nt on
lõpudiplom, kuid puudub akadeemiline õiend või vastupidi) või kvalifikatsiooni ei ole võimalik
dokumentaalselt tõestada.
Välisriigi kvalifikatsioonide hindamist ja tunnustamist reguleerib Vabariigi Valitsuse
06.04.2006. a määrus nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja
akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse
kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). Määrus ei võimalda hetkel osaliste
dokumentidega või dokumentaalselt tõendamata kvalifikatsioone või õppeperioode hinnata,
kuna vastavalt määrusele põhineb hindamine kvalifikatsiooni tõendavatel dokumentidel ning
määruse sõnastus ei näe ette eriprotseduuri nendeks juhtumiteks, kui isik ei saa esitada
kvalifikatsiooni või õppeperioodi hindamiseks tõendavaid dokumente.
Määruse muutmine on tingitud vajadusest luua erisus pagulastele, rahvusvahelise kaitse
saajatele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele osaliselt tõendatud dokumentidega või
dokumentaalselt tõendamata kvalifikatsioonide ja õppeperioodide hindamiseks, andes neile
võimaluse juurdepääsuks kõrgharidusõpingutele ja/või kõrgharidust eeldavatele ametikohadele
tööturul.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM)
kõrghariduse osakonna peaekspert Janne Pukk (735 0132;
[email protected]), õigusosakonna
jurist Maarja-Liisa Vahi (735 0297;
[email protected]) ja Eesti ENIC/NARIC Keskus
juhataja Gunnar Vaht (697 9215;
[email protected] ).
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kehtiva määruse § 1 lõikest 1 tuleneb, et määrusega kehtestatakse välisriigi ja piiriüleste
kvalifikatsioonide Eesti kvalifikatsioonidele vastavuse hindamise ja akadeemilise tunnustamise
tingimused ja kord. Määruse alusel ei ole seni olnud võimalik hinnata isiku kvalifikatsiooni
olukorras, kus isik ei saa esitada seda tõendavaid dokumente. Esitatud eelnõu alusel on edaspidi
võimalik hinnata pagulaste, rahvusvahelise kaitse saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate
kvalifikatsiooni ka olukorras, kus neil ei ole võimalik esitada vastavaid haridust tõendavaid
dokumente.
Eelnõu koostamisel on lähtutud ka teiste riikide praktikast. Pagulaste, rahvusvahelise kaitse
saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate kvalifikatsioonide hindamist on erinevad riigid
sätestanud väga erinevalt. Vastavad sätted on lisatud nii seadusandlusesse kui ka lahendatud
juhendite koostamisega. Eesti ENIC/NARIC keskuse soovitusel tutvuti Rootsi ja Norra
ENIC/NARIC keskuste praktikaga, kuna nende riikide pagulaste kvalifikatsioonide hindamise
kogemus tundus kõige sobivam Eestis rakendamiseks.
Kehtiva määruse § 6 lg 1 reguleerib hindamise taotlemise protseduuri ning sätestab selgelt, et
hindamiseks esitab taotleja Eesti ENIC/NARIC Keskusele (edaspidi keskus) dokumendid, sh
kõrgharidusele juurdepääsu võimaldava või kõrgharidust tõendava dokumendi koos selle
juurde kuuluva akadeemilise õiendi, hinnetelehe või õppeperioodi läbimist tõendava
dokumendiga. Paragrahvi 8 lg 2 kohaselt annab keskus hindamise tulemusena hinnangu, mis
on õppeasutusele või tööandjale informatiivse ja nõuandva iseloomuga.
Eestis täidab keskus kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate
välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädeva asutuse rolli.
Kuna keskuses on olemas kompetents välisriigi haridussüsteemide mõistmiseks,
kvalifikatsioonide hindamiseks ning vastavuste määramiseks, saaks keskus edaspidi täita ka
osaliste dokumentidega tõendatud või dokumentideta isikute kvalifikatsioonide või
õppeperioodide hindamise pädeva asutuse rolli.
Määrust täiendatakse §-ga 81 luues erisus pagulaste, rahvusvahelise kaitse saajatele ja
rahvusvahelise kaitse taotlejatele dokumentidega osaliselt tõendatud või dokumentideta
kvalifikatsioonide või õppeperioodide hindamiseks ka muul viisil kui dokumentaalse
tõendusmaterjali esitamine. Osaliste või täiesti puuduolevate dokumentide korral on võimalik
tuvastada ja tõendada, kas isik on teatud haridustasemel õppinud, õppekava täitnud ning kas
isikule on väljastatud hariduskvalifikatsioon. Selleks töötab keskus välja ankeedi, mille
kohaselt taotleja esitab isikuandmed, andmed väidetava õppeasutuse, õppekava ja
kvalifikatsiooni või õppeperioodi kohta. Lisaks esitab taotleja oma CV, milles on näidatud
senise hariduse ja töö kirjeldus.
Keskus koostab esitatud andmete ja teabe põhjal haridustausta kirjelduse, milles kajastub teave
väidetava õppeasutuse ametliku tunnustuse ja õppekava akrediteeringu kohta ning väidetavalt
omandatud kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti kõrgharidussüsteemis. Keskuse haridustausta
kirjelduse alusel on taotlejal võimalik kandideerida õpingute alustamiseks või jätkamiseks
kõrgkoolis. Kõrgkoolil on õigus siiski eksamineerida või muul moel kontrollida taotleja
vastavust ja tema õpiväljundite sobivust vastuvõtuks kõrgharidusõppesse või
kõrgharidusõpingute jätkamiseks. Kui taotleja soovib siseneda tööturule, on keskuse
haridustausta kirjeldus aluseks, millega isik võib kandideerida vastavale töö- või ametikohale,
kuid tööandja ülesandeks on haridustausta kirjelduse alusel testida või muul moel kontrollida
kandideerija teadmisi, oskusi, pädevust. Samas on õppeasutusel ja tööandjal õigus loobuda
keskuse hindamisest analoogselt määruse § 8 lõikega 4, kui nad omavad piisavat teavet taotleja
varasemate õpingute või kvalifikatsiooni kohta. Haridustausta kirjeldus on õppeasutusele kui
ka tööandjale eelkõige informatiivne ja nõueandev ning alati on õigus teha lisa teste, hindamisi
või katseid.
Keskuse kodulehelt on võimalik taotlejatel leida asjakohast informatsiooni hindamise
protseduuri kohta, sealhulgas informatsioon, kuidas taotleda alternatiivset hindamist, tähtajad,
hindamiskriteeriumid, hindamisotsuse edasikaebamise võimalused jne.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse muudatus tuleneb Lissaboni tunnustamise konventsiooni (Lisbon Recognition
Convention, edaspidi LRC; 11.04.1997) artiklist VII, mis seab konventsiooniosalistele
kohustuse töötada välja süsteem dokumentideta pagulaste kvalifikatsioonide hindamiseks.
Täiendavalt võeti 14. novembril 2017. aastal Strasbourg’is toimunud LRC komitee
erakorralisel istungil vastu lisadokument pagulaste kvalifikatsioonide tunnustamisest
(Recommendation on the Recognition of Refugees’ Qualifications Under the Lisbon
Recognition Convention and Explanatory Memorandum, DGII/EDU/HE (2017) 3 rev
Paris/Strasbourg, 14 November 2017), mis rõhutab vajadust rakendada LRC artikli VII raames
konventsiooniga ühinenud riikides süsteem pagulaste osalistelt tõendatud dokumentidega või
dokumentideta kvalifikatsioonide või õppeperioodide hindamist ja tunnustamist.
Pagulastele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele erisuse
loomisel dokumentidega osaliselt tõendatud või dokumentideta kvalifikatsioonide või
õppeperioodide hindamiseks on lähtutud eelviidatud Euroopa Nõukogu ja UNESCO soovituse
üldistest põhimõtetest. Detailsemad soovitused (sh pagulastele hindamisalase informatsiooni
kättesaadavaks tegemine, taustapaberi koostamine jne) rakendatakse ENIC/NARIC keskuse
poolt hindamise protseduuri väljatöötamisel.
IV Määruse mõjud
Määruse muudatusettepanekute jõustumisel luuakse pagulastele, rahvusvahelise kaitse
saajatele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele võimalus hinnata nende kvalifikatsiooni või
läbitud õppeperioodi tavapärasest erinevatel tingimustel, s.o ka juhul kui neil puudub
kvalifikatsiooni või õppeperioodi läbimist tõendav dokument. Keskus väljastab taotlejale
haridustausta kirjelduse. Haridustausta kirjeldus annab isikule võimaluse kandideerida
kõrgharidusõpingute alustamiseks ja jätkamiseks ning avab võimaluse kandideerida tööturul
ametikohtadele, mille kandideerimise nõudeks on kõrgharidus. Otsustusõigus kandidaadi
kvalifikatsiooni vastavuse ja sobivuse üle jääb kõrgkoolile või tööandjale.
Eesti ENIC/NARIC Keskuse ega Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ei ole pagulased,
rahvusvahelise kaitse saajad ega rahvusvahelise kaitse taotlejad seni kvalifikatsiooni või läbitud
õppeperioodi hindamisega pöördunud. Kuid isegi olukorras, kus täna ei ole pagulastelt,
rahvusvahelise kaitse saajatelt ega rahvusvahelise kaitse taotlejatelt saabunud kvalifikatsioon
hindamise taotlust, peab Eestil LRCga ühinenud riigina olema valmisolek hinnata pagulaste,
rahvusvahelise kaitse saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate kvalifikatsiooni ka nendel
juhtudel, kui pagulasel, rahvusvahelise kaitse saajal või rahvusvahelise kaitse taotlejal on
võimalik hindamiseks esitada kvalifikatsiooni või õppeperioodi tõendavad dokumendid vaid
osaliselt või puuduvad dokumendid üldse.
V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamine täiendavaid kulusid või tulusid kaasa ei too. Eesti ENIC/NARIC
Keskuse eelarves on arvestatud vajadusel vastavate vahenditega, et hindamisi läbi viia.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
VII Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti
ENIC/NARIC Keskusele.
Mailis Reps
minister Tea Varrak
kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0299 - Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3813ddc-f2d0-4f0f-8343-972a26180ffc
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3813ddc-f2d0-4f0f-8343-972a26180ffc?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main