dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Kultuuriministeerium · 27. märts 2018
Viit
3-3/755-1
Registreeritud
27. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Marilin Siimer
Lahendamise tähtaeg
26. aprill 2018

Failid

  • 📎EFK 2017 kinnitatud audit.bdoc224 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor registrikood: 90012933 tänava/talu nimi, Toompuiestee 20 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10149 telefon: +372 6609604 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.epcc.ee Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Tulemiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Netovara muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 3 Varud 16 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 17 Lisa 6 Kasutusrent 18 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 18 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 18 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 19 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 20 Lisa 12 Tööjõukulud 20 Lisa 13 Seotud osapooled 21 Aruande allkirjad 22 Vandeaudiitori aruanne 23 2 Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) lühiiseloomustus EFK on kõrgprofessionaalne ja omanäoline muusikakollektiiv, kes tegutseb Eesti kultuuri ja muusika tutvustamise ning jäädvustamisega, osaleb aktiivselt Eesti, Euroopa ning teiste maade muusikaelus. EFK on nii Eesti kui kogu maailma kultuuriruumis olulist rolli kandev kollektiiv, kes pakub maailmatasemel kvaliteediga kontserdielamusi erinevates žanrites varajasest muusikast kaasajani. EFK lähtub oma tegevuses avatuse ja paindlikkuse printsiibist, et koos erinevate muusikaasutuste ja efektiivse kontserdikorraldusega aidata kaasa läbipaistvama ning kõrgetasemelisema kontserdielu kujundamisele Eestis. EFK soovib leida erinevaid koostöövõimalusi kohalikus haridussüsteemis, et saavutada ühiskonnas suuremat tähelepanu muusikahariduse ja klassikalise muusika valdkonnale. EFK VÄÄRTUSED: Ainulaadsus – EFK on Eesti professionaalse klassikalise muusikaorganisatsioonide ajaloos ainus kõrgetasemelist koorikultuuri pakkuv kollektiiv. EFK on maailma klassikalise muusikakultuuri täisväärtuslik liige. Professionaalsus – Alates loomisest 1981. aastal on EFK esitanud ja salvestanud Eesti muusikat ning tutvustanud Eesti kultuuri väga kõrgel tasemel kogu maailmas. Kompetentsus ja usaldusväärsus – EFK usaldusväärsus tugineb oma ala pädevatele ja ennast pidevalt arendavatele töötajatele nii kooris kui administratiivmeeskonnas. Paindlikkus – EFK on pidevalt arenev kollektiiv, kes vastavalt võimalustele ja vajadustele kontserdielus reageerib paindlikult nii žanrilises, vormilises kui korralduslikus plaanis. Traditsioonide hoidmine – EFK osaleb Eesti koorikultuuri kõrgetasemelises säilitamises ja arendamises. Avatus – EFK on koostööaldis ja mobiilne organisatsioon, kes soovib aktiivselt suhteid arendada nii Eestis kui välismaal erinevate sihtgruppidega – muusikutega, kontserdikülastajatega, muusika-, kultuuri- ja haridusasutustega, kultuurikorraldajatega, meediakanalite, agentuuride, plaadistusfirmade jt-ga. 3 TEGEVUSARUANNE KONTSERDITEGEVUSE JA PUBLIKUKÜLASTUSE STATISTIKA Kontserte kokku: 67 külastajaid kokku: 35 574 EFK kontserdid Eestis: 40 külastajaid: 15 288 EFK väliskontserdid: 27 külastajaid: 20 286 Eestis esineti Tallinnas (23 kontserti), Tartus (5), Pärnus (3), Viljandis (3), Jõhvis (2), Raplas (1), Rakveres (1), Paides (1), Narvas (1). Väliskontserdid toimusid 8 erinevas riigis: USAs (16), Itaalias (3), Lätis (2), Belgias (2), Maltal (1), Venemaal (1), Soomes (1), Austrias (1). Kuupäev Koht Kava Dirigent Kuulajaid 7.01.2017 GORS, Rezekne, Läti Schnittke, Pärt, Rahmaninov Kaspars Putniņš 483 8.01.2017 Aluksne, Läti Schnittke, Pärt, Rahmaninov Kaspars Putniņš 137 New York, USA, Church of St. Ignatius 1.02.2017 Pärt Kaspars Putniņš 800 Loyola 2.02.2017 Toronto, Canada, St. Paul's Basilica Pärt, Rachmaninov, Maimets, Daniel Kaspars Putniņš 800 Ann Arbor, USA, St. Francis of Assisi 3.02.2017 Program 2 Kaspars Putniņš 800 Church 4.02.2017 Columbus, Ohio, Southern Theatre Program 1 Kaspars Putniņš 550 Valparaiso, Chapel of the Resurrection of 6.02.2017 Program 2 Kaspars Putniņš 275 the Valparaiso University 9.02.2017 Princeton University Chapel, NJ Program 1 Kaspars Putniņš 900 10.02.2017 Duke Chapel, Durham, NC Program 1 Kaspars Putniņš 1000 Wright Aditorium, Eastern Carolina 11.02.2017 Program 2 Kaspars Putniņš 600 Univesity, Greenville, NC Cathedral of the Sacred Heart, Richmond, 12.02.2017 Program 1 Kaspars Putniņš 600 VA 14.02.2017 Camelback Bible Church, Tuscon, AZ Program 1 Kaspars Putniņš 250 Berger Performing Arts Center, 15.02.2017 Program 1 Kaspars Putniņš 350 Scottsdale, AZ 18.02.2017 Royce Hall, UCLA, LA Pärt Kaspars Putniņš 600 4 kontserti, Neel Perf Arts Center & Van 23.02.-26.02.2017 Anu Tali 5500 Wezel PAH, Sarasota, FL Mozart Requiem, Pärt Credo 12.03.2017 Estonia kontserdisaal Veljo Tormise mälestuskontsert Tõnu Kaljuste 800 Panufnik, Grigorjeva, Jangjava, 24.03.2017 Paul Hillier 141 Tartu Jaani kirik Auerbach Panufnik, Groigorjeva, Jangjava, 25.03.2017 Paul Hillier 228 Niguliste kirik Auerbach 8.04.2017 Niguliste kirik, EMP Kozlova-Johannes, Tally, Seppar Kaspars Putniņš 153 13.04.2017 Tartu Pauluse kirik Schnittke, Pärt Tõnu Kaljuste 487 14.04.2017 Tallinna Jaani kirik Schnittke, Pärt Tõnu Kaljuste 820 15.04.2017 Schnittke, Pärt Tõnu Kaljuste 338 Pärnu kontserdimaja 28.04.2017 Pärnu kontserdimaja Mozart -c-moll missa Jüri Alperten 262 29.04.2017 Estonia kontserdisaal Mozart -c-moll missa Jüri Alperten 312 Mediterranean Conference Centre, 9.05.2017 Beethoven, Symphony 9 Brian Schmebri 1400 Valetta, Malta 12.05.2017 Pärt, Ligeti, Tormis Kaspars Putniņš 250 Sint-Romoutskathedraal Mechelenis 13.05.2017 Sint-Romoutskathedraal Mechelenis Dirk Brossé Ebony Oratorio Klaas Stok 400 4 24.05.2017 Tüür, Schnittke, Escher, Sweelink, Daniel Reuss 127 Jõhvi Mihkli kirik Pärt, Martin 25.05.2017 Tüür, Schnittke, Escher, Sweelink, Daniel Reuss 198 Niguliste kirik Pärt, Martin 5.06.2017 Rootsi-Mihkli kirik Mansurjan - Reekviem Tõnu Kaljuste 300 Pärt - Summa, Magnificat, Woman 11.07.2017 With Alabaster Box, Zwei Beter, Kaspars Putniņš 410 Tartu Jaani kirik, Klaaspärlimäng festival Nunc Dimittis Bach - Komm, Jesu, komm; Jesu, 12.07.2017 Kaspars Putniņš 320 Viljandi Vanamuusikafestival, Jaani kirik meine Freude; Ich lasse dich nicht Bruckner Missa nr 2; Mozart Ave 23.07.2017 Verum corpus; Schubert Mater f- Mirga Gražinyte-Tyla 800 Salzburg, Mozart Matinee, Austria moll 2.,3.,4., 5.,7., 8.08. Sünnisõnad Tõnu Kaljuste 3217 2017 Noblessneri Valukoda 11.08.2017 Pirita klooster, Birgitta Festival Puccini Tosca Risto Joost 1066 Pärt B-A-C-H, Kui Bach oleks mesilasi pidanud, Aadma itk, Bach avakoor 2.09.2017 Tõnu Kaljuste 701 kantaadist BWV39, Uusberg Pärdi päevad, Jaani kirik, Tallinn Armastuse ülemlaul Pärt B-A-C-H, Cantus Benjamin 3.09.2017 Britteni mälestuseks, Summa, Pärt Tõnu Kaljuste 163 Pärdi päevad, Paide kirik Uusberg - Armastuse ülemlaul 3.09.2017 Pärdi päevad, Rapla kirik Pärt, Uusberg Tõnu Kaljuste 288 5.09.2017 Pärdi päevad, Tõnismäe Reaalkool Pärt Kanon Pokajanen Tõnu Kaljuste 168 6.09.2017 Pärdi päevad, Rakvere gümnaasium Pärt, Uusberg Tõnu Kaljuste 237 7.09.2017 Pärdi päevad, Viljandi Pauluse kirik Pärt, Uusberg Tõnu Kaljuste 295 Pärt - Salve Regina, Kõrvits - Lageda 13.09.2017 Risto Joost 450 Milano, Itaalia laulud Pärt - Salve Regina, Kõrvits - Lageda 14.09.2017 Risto Joost 650 Torino konservatooriumi saal, Itaalia laulud Pärt - Berliini missa, Magnificat; Filippo Maria 17.09.2017 700 Perugia San Pietro katedraal, Itaalia Bach - Magnificat BWV 243 Bressan Bach - Herr, gehe nicht ins Gericht, 24.09.2017 BWV 105, Schumann - Vom Pagen Aapo Häkkinen 1293 Musiikkitalo, Helsinki Barokkorkester 20 und der Königstochter, op. 140 30.09.2017 Moskva, Peeter-Pauli katedraal, festival Pärt Kanon Pokajanen Tõnu Kaljuste 698 Spiegel in Spiegel Rahmaninov, Püha Johannes 13.10.2017 Kaspars Putniņš 60 Narva Hermani kindlus Kuldsuu liturgia op.31 Rahmaninov, Püha Johannes 14.10.2017 Kaspars Putniņš 300 Niguliste kirik Kuldsuu liturgia op.31 Liisa Hirsch, Ülo Krigul, Lauri-Dag 27.10.2017 Kaspars Putniņš 159 Üle heli festival Tüür, Veljo Tormis, Märt-Matis Lill 1.11.2017 Hingedepäev, Jaani kirik T.Kõrvits, Lageda laulud Risto Joost 500 2.11.2017 Pärnu kontserdimaja T.Kõrvits, Lageda laulud Risto Joost 175 3.11.2017 Tartu Pauluse kirik T.Kõrvits, Lageda laulud Risto Joost 201 4.11.2017 Jõhvi kontserdimaja T.Kõrvits, Lageda laulud Risto Joost 84 Voorand "Laineile end kingin", 22.11.2017 Kaspars Putniņš 100 Viljandi Pärimusmuusikaait J.Cage Four2, A.Hillborg Moyayoum Voorand "Laineile end kingin", 26.11.2017 Kaspars Putniņš 360 Niguliste J.Cage Four2, A.Hillborg Moyayoum 5 Pariis ja Los Angeles. Stravinski 8.12.2017 Nikolai Aleksejev 649 Estonia kontserdisaal "Psalmide sümfoonia" 22.12.2017 Tartu Pauluse kirik J.S.Bach h-moll missa Kaspars Putniņš 367 osadJ.S.Bachi h-moll missast, 23.12.2017 Kaspars Putniņš 550 Estonia kontserdisaal, matinee jõululaulud 23.12.2017 Estonia kontserdisaal J.S.Bach h-moll missa Kaspars Putniņš 752 LOOMINGULISE TEGEVUSE FOOKUS * Aastal 2017 jätkus EFK juubelisari „Peadirigendid“, kus koori ees seisid koori endised kunstilised juhid Paul Hillier, Tõnu Kaljuste ja Daniel Reussi erinevate kavadega. * EV100 tähistamist alustati Moskvas osalemisega festivalil Spiegel im Spiegel, kus Tõnu Kaljuste juhatusel esitati Arvo Pärdi loomingut. * Alustati kontserdisarjaga „Palved“, mille raames kanti Kaspars Putniņši juhatusel ette Sergei Rahmanovi „Püha Johannes Kuldsuu liturgia“ Narvas ja Tallinnas. * EFK esituses tuli esiettekandele 4 uut teost: Pärt Uusbergi „Armastuse ülemlaul“ (Pärdi Päevad), Lauri-Dag Tüüri “Mu sees” ja Liisa Hirschi “Jooned” (Üle Heli Festival), Kadri Voorandi „Laineile end annan“ (EFK omakorralduskontsert). * EFK kontserte juhatasid 2017. aastal lisaks kunstilisele juhile ja peadirigendile Kaspars Putniņšile külalisdirigendid Anu Tali, Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Risto Joost, Jüri Alperten, Brian Schembri, Daniel Reuss, Mirga Gražinytė-Tyla, Filippo Maria Bressan, Aapo Häkkinen ja Nikolai Aleksejev. * Klassikaraadio tegi 2017. aastal kontserdiülekanded või salvestused 15 EFK kontserdist. EFK koostööpartnerid Eestis ja välisriikides Eestis toimusid EFK kontserdid koostöös erinevate kontserdikorraldajatega, sh Eesti Kontsert, Tallinna Filharmoonia, Tallinna Kammerorkester, ERSO, Eesti Heliloojate Liit, Nargenfestival, Eesti Muusika Päevad, festival Klaaspärlimäng, Viljandi Vanamuusikafestival, Birgitta Festival, Üle Heli Festival. Välisriikides olid koostööpartneriteks agentuurid, festivalid, kontserdiorganisatsioonid, orkestrid ja plaadifirmad, nende hulgas Konzertdirektion Hörtnagel (Saksamaa), agentuur Internationale Musica (Itaalia), New World Classics (USA), Soundstreams Canada, Sarasota Orkester, Salzburgi festival, Mito SettembreMusica (Itaalia), Helsingi Barokkorkester, Spiegel im Spiegel (Venemaa), Ondine (Soome), BIS (Rootsi). Olulisemad välisesinemised * 2.-26.02 EFK 15. ja pikim turnee Põhja-Ameerikas, mille jooksul anti 12 a cappella kontserti Kaspars Putniņši juhatusel ja 4 kontserti koos Sarasota Orkestriga Anu Tali juhatusel. * 23.07 osalemine mainekal Salzburgi festivalil Mirga Gražinytė-Tyla käe all. * 9.05 Euroopa päeva tähistamine koos malta muusikutega Valettas, et tähistada Eesti saamist Malta järel eesistujamaaks alates juulist 2017. * 13.-14.09 kontserdid koos Tallinna Kammerorkestri ja Risto Joostiga MitoSettembre Festivalil Milanos ja Torinos, kus esitati menukalt Tõnu Kõrvitsa teost „Lageda laulud“. * 24.09 Helsingi Barokkorkestri 20. sünnipäeva kontsert Helsingi Musiikkitalos, mis päädis esitatud kava salvestamisega. 6 Plaadistustegevus * Jaanuaris salvestati plaadifirmale BIS Records Alfred Schnittke „Patukahetsussalmid“ ning Arvo Pärdi „Nunc dimittis“ ja „Magnificat“, dirigent Kaspars Putniņš. Plaat anti välja detsembris 2017. * Aprillis andis plaadifirma Ondine välja Tõnu Kõrvitsa autoriplaadi teosega „Moorland Elegies“, esitajateks EFK, Tallinna Kammerorkester ja dirigent Risto Joost. Plaat on pälvinud tähelepanu ja tunnustust, see on NPR Music (National Public Radio, US) edetabelites kõrgel kohal - lugu „Fall Leaves Fall“ on 100 parima loo hulgas 15. kohal, plaat ise on 50 parima albumi edetabelis 33. kohal ja 10 parima klassikaalbumi hulgas 3. kohal. * Septembris salvestati Ondine’ile koos Helsingi Barokkorkestriga Robert Schumanni „Vom Pagen und der Königstochter“ (op. 140), „Adventlied“ sopranisolistile, koorile ja orkestrile (op. 71) ja Johann Sebastian Bachi kirikukantaat „Herr, gehe nicht ins Gericht“ (BWV 105). Esitajateks lisaks EFK-le, solistid Carolyn Sampson (sopran), Benno Schachtner (kontratenor), Werner Güra (tenor), Jonathan Sells (bariton) ja Cornelius Uhle (bass), dirigent Aapo Häkkinen. KOMMUNIKATSIOONITEGEVUS JA MUUD SÜNDMUSED Lisaks mitmekülgsele kontserdi- ja plaadistustegevusele on EFK ka organisatsioonina tervikuna laiendanud oma rahvusvahelise koostöö mastaapi, süvendades osalemist erinevate rahvusvaheliste võrgustike töös. Koostöö rahvusvaheliste võrgustikega * Koostöö Ulysses Network’iga (nüüdismuusika edendamise platvorm Euroopa noortele muusikutele). EFK-l on Ulysses Network’iga seoses kolm projekti aastaiks 2017-2019. 1. Euroopa noorte lauljate haridusprojekti olid kaasatud 6 noort lauljat erinevatest Euroopa riikidest (Itaalia, Sloveenia, Serbia, Portugal, Norra ja Venemaa), mille lõpptulemusena kanti oktoobris koos EFK-ga ette Sergei Rahmaninovi „Püha Johannes Kuldsuu liturgia“ Kaspars Putniņši juhatusel Narva Hermanni kindluses ja Tallinna Niguliste kirikus. Projekti raames toimus külalislauljatele erinevaid töötubasid - tutvustav loeng Eesti muusikast ja ettekantavast teosest, hääleseade ja vene keele tunnid, lisaks kontserdi ettevalmistusprotsess koos EFK-ga. 2. EFK osales Euroopa kontserdipubliku uuringus, mille eesmärk on võrrelda nüüdismuusika ja klassikalise muusika publikuid kümnes Euroopa riigis. Tegemist on esimese nii laiapõhjaliselt teostatava uuringuga Euroopa erinevates kultuuriorganisatsioonides. Eestis korraldati küsitlus nn nüüdismuusika publikule 8.02 kontserdil „Läbi videviku“ (Eesti Muusika Päevade raames) ja nn klassikalise muusika publikule 9.04 Kuldne Klassika kontserdil (koostöös Eesti Kontserdiga). Uuringu lõplikud tulemused avalikustatakse 2019. aastal (täpsemalt uuringust: http://project.ulysses- network.eu/audience-research/ ). 3. EFK tellib noortelt heliloojatelt teosed vokaalile ja elektroonikale koostöös IRCAM-iga (Institut de Recherche et Coordination Acoustique/Musique). 2017. aastal alustati koos IRCAMiga projekti planeerimist ning heliloojate valimist, kelleks osutusid Liisa Hirsch ja Ülo Krigul. Töö selle projektiga algab 2018. aastal ning päädib 2020. aasta kevadel kontserdiga, kus tellitud teosed tulevad esiettekandele. * Iga-aastane osalemine rahvusvahelistel muusikakonverentsidel jaanuaris ISPA New York’is, IAMA aprillis Pariisi Filharmoonias ja Classical:Next mais Rotterdami De Deulen’is, mis on olulised kontaktiloomeks ning muusikaekspordi arendamiseks. * Osalemine professionaalsete kammerkooride ühenduse TENSO konverentsil Pariisis, mis on vajalik valdkonnasisese info vahetamiseks, aruteludeks ning ühisprojektide algatamiseks. 7 Meediakajastused Eestis ja välisriikides. EFK meediakajastus on püsinud stabiilne, erinevaid artikleid, kontserdi-, plaadiarvustusi ning pikemaid uudislugusid on televisiooni-, raadiokanalites ning trükipressis ilmunud umbes saja ringis, (v.a lühikesed infonupud, EFK mainimised). Olulisemateks kanaliteks olid ERR, Postimees ja Sirp. ERR-i programmidest kajastati EFK tegevust ETV-s - AK põhisaates, Kultuuriuudistes, MI-s, OP-is ning Terevisioonis. Koori tutvustati ka ETV+ saates „Kofe“, Vikerraadio saadetes Pärastlõuna ja Raadio 4 kultuurisaadetes. Väga tihe koostöö oli Postimehega, kes oli EFK meediapartner ning lisaks tõhusale reklaamialasele koostööle, ilmus lehe veergudel artikleid EFK-st koguni 13 korral. Jätkub hea koostöö Klassikaraadioga, kes kajastab pea kõiki EFK projekte oma erinevates saadetes (Delta, Album, Helikaja). Teistest meediakanalitest oli kajastusi Kuku raadio Publikumärgis ja Saates, Vikerraadio Hommikuprogrammis ja Pärastlõunas, Kanal 2 Reporteris, TV3 Seitsmestes ja Tallinna TV-s. Kirjutavas pressis ilmusid lisaks Postimehele ja Sirbile (5) artiklid EPL Laupäevas, Pealinnas, Õpetajate Lehes, KesKus’is, Sakalas ja Põhjarannikus. EFK tegevusest kirjutati ajakirjas Muusika 7 korral ja Teater.Muusika.Kinos 1 korral. Rahvusvahelises ajakirjanduses pälvivad enim tähelepanu EFK salvestised, meieni on jõudnud kokku 24 kontserdi- ja plaadiarvustust, millest suur osa on USA turnee kajastusi (kokkuvõte USA meedias ilmunud arvustustest ilmus Eesti ajakirjanduses Teater.Muusika Kino novembri numbris. (vt kajastusi: https://www.epcc.ee/kajastused/?y=2017) Sotsiaalmeedia. Toimivad regulaarsed Facebooki’i postitused ca 3-4 korda nädalas, turneedel vähemalt 1 kord päevas. Eraldi rubriigina on populaarsed FB sünnipäevapostitused. Lisandunud on Instagram (https://www.instagram.com/eestifilharmooniakammerkoor/) ja reisiblogi (https://filakammerkoor.wordpress.com/), mis toimib pikemate turneede puhul, nt USA kontserdireisil. Saatesari. Jätkus EFK algatatud saatesari „Plaadikohver“ koostöös Klassikaraadioga, kus kammerkoori lauljad tutvustasid oma lemmikmuusikat maikuu viies saates. Kordusi sai kuulata Vikerraadios. CVI uuendamine. Lõpule jõudis eelmisel aastal alustatud EFK visuaalse identiteedi uuendamine ja stilistika väljatöötamine (Positive Design), mille käigus uuendati EFK logo, uudiskiri ja trükised (plakatid, voldikud, kavad). Kaasaegse disainilahenduse sai ka koori koduleht, mille sisu samuti uuendati (nt lauljate personifitseerimine). EFK fotoraamat. Lisaks tavapärastele reklaamtrükistele anti välja koori 35. tegevusaasta puhul EFK fotoraamat „EFK 35 - ajalugu piltides“. Kunstilisse fotoraamatusse on koondatud kõnekat ja kvaliteetset fotomaterjali koori ajaloo jooksul toimunud olulisematest sündmustest erinevate fotograafide pilgu läbi. Raamatu koostas Tõnu Tormis, kujundas Mari Kaljuste. Lisaks Tõnu Tormise fotodele leiab raamatus ka Kaupo Kikkase, Tarvo Hanno Varrese, Mait Jüriado ja Erled Arrase jäädvustusi. Trükis sisaldab ka tekstilist informatsiooni koori ajaloo kohta ning plaadistuste täielikku loetelu. Haridusprojekt. Novembris korraldati Tartu ja Viljandi koolides loenguid, mille käigus tutvustati EFK- d ja Eesti muusikat. Külastati 3 Tartu ja 2 Viljandi kooli. Esitlus toimus nii slaidide, helinäidete kui videoklippide abil ning noortele räägiti teemadel: Kes kuuluvad Eesti Filharmoonia Kammerkoori? Milline on professionaalse koorilaulja elu? Kes seisavad koori ees? Kes on need eesti heliloojad, kes kujundavad muusikaelu täna? Milline on rahvusvaheline muusikaelu rambivalguses ja lava taga? Plaanis on loengutega jätkata järgmistel aastatel. Eesti muusika ekspordi arutelu. Jaanuaris korraldas EFK USA kontserdireisi tutvustava ürituse ja Eesti muusika ekspordi arutelu, mis oli suunatud kultuurikorraldajatele ja ajakirjanikele. Koosviibimisel räägiti eelseisvast turneest, väliskontsertide planeerimisest ja korraldamisest. Laiemalt arutleti, kuidas aidata kaasa Eesti muusika jõudmisele maailmalavadele ja rahvusvahelise 8 huvi tekkimisele. Vestlusringi olid kaasatud: Karina Lundström (Lundström Arts Management, Iirimaa), Virgo Sillamaa (Music Estonia), Märt-Matis Lill (Heliloojate Liit), Helen Sildna (Tallinn Music Week) ja Esper Linnamägi (EFK). Hümn jalgpallimängul. 9.06 esines EFK Le Coq Arenal peetaval Eesti-Belgia jalgpalli MM-valikmängul, esitades Eesti ja Belgia riigi hümnid. Staadionil oli ca 10 000 pealtvaatajat ning mängust tehti otseülekanne. MAJANDUSTEGEVUS Aruandeperioodil olid SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor tulud kokku 1 139 157 eurot (2016. aastal 1 027 300 eurot), millest moodustasid toetused 929 117 eurot (2016. aastal 895 717 eurot) ja omatulud 207 480 eurot (2016. aastal 131 583 eurot). Sihtasutuse keskmine töötajate arv majandusaastal oli 36 (2016. aastal 33). Tööjõukulud kokku moodustasid 778 329 eurot (2016. aastal 725 517 eurot). Juhatuse liikme tasud aruandeperioodil olid kokku 29 400 eurot (2016. aastal 28 521 eurot). Tegevuskeskkond nii Eestis kui välismaal, kus SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor töötab, on muutumises ning tiheda konkurentsiga ning see võib avaldada edaspidi mõju asutuse finantstulemustele. Praegust seisu võib siiski pidada eelmiste aastatega võrreldes stabiilseks. SA EFK tegutseb kogu aasta vältel. Sihtasutuse tegevus ei tekita keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. 2017. aastal ei olnud SA EFK-l intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske. 9 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 258 243 206 213 Nõuded ja ettemaksed 45 110 68 640 2 Varud 4 490 4 582 3 Kokku käibevarad 307 843 279 435 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 11 466 12 541 5 Kokku põhivarad 11 466 12 541 Kokku varad 319 309 291 976 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 132 389 113 095 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 25 024 39 534 9 Kokku lühiajalised kohustised 157 413 152 629 Kokku kohustised 157 413 152 629 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 66 555 66 555 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 72 792 19 243 Aruandeaasta tulem 22 549 53 549 Kokku netovara 161 896 139 347 Kokku kohustised ja netovara 319 309 291 976 10 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 929 117 895 717 9 Tulu ettevõtlusest 207 480 131 583 10 Muud tulud 2 560 0 Kokku tulud 1 139 157 1 027 300 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 325 -1 195 Mitmesugused tegevuskulud -335 869 -246 319 11 Tööjõukulud -778 329 -725 517 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 075 -1 153 5 Kokku kulud -1 116 598 -974 184 Põhitegevuse tulem 22 559 53 116 Muud finantstulud ja -kulud -10 433 Aruandeaasta tulem 22 549 53 549 11 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 22 559 53 116 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 075 1 153 5 Kokku korrigeerimised 1 075 1 153 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 22 901 -63 257 2 Varude muutus 92 529 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 4 784 46 424 7,9 Kokku rahavood põhitegevusest 51 411 37 965 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 629 684 Kokku rahavood investeerimistegevusest 629 684 Kokku rahavood 52 040 38 649 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 206 213 167 760 Raha ja raha ekvivalentide muutus 52 040 38 649 Valuutakursside muutuste mõju -10 -196 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 258 243 206 213 12 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 66 555 19 243 85 798 Aruandeaasta tulem 0 53 549 53 549 31.12.2016 66 555 72 792 139 347 Aruandeaasta tulem 0 22 549 22 549 31.12.2017 66 555 95 341 161 896 13 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaarunne on koostatud eurodes. Finantsvarad Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude araundes kassas olevat sulraha ja arvelduskonto jääki Riigikassas. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nimiväärtusega. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmine arvutatakse ümber iga uue partii saabumise järel. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid soetusmaksumusega alates 5 000 eurost ilma käibemaksuta. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest. Varad, mille kasulik iga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tule-nevad allahindlused. Materiaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt lähtudes eeldatavast kasulikust tööeast järgnevalt: Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Muu amortiseeruv põhivara 20 (muusikariistad) 14 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Annetused ja toetused Toetustena (sihtfinantseerimine ja tegevustoetused) käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil ning sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisulist tagasinõude või laekumata jäämise riski. Riigieelarvest finantseeritavad toetused Toetused jooksvateks kuludeks kajastatakse tuluna hetkel kui toetus muutub sissenõutavaks. Toetused varade soetuseks kajastatakse tuluna siis, kui toetus muutub sissenõutavaks ja toetusega seotud tingimused täidetud. Muud sihtotstarbelised annetused ja toetused Annetused ja toetused kajastatakse tuluna siis, kui need muutuvad sissenõutavatakse ja nende andmisega soetud tingimused on täidetud. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Sihtasutuse tulud koosnevad sihtfinantseeringust, majandustegevuse tuludest ning kaupade müügist saadavatest tuludest. Majandustegevuse tulu kontsertide läbiviimisest kajastatakse nende toimumise hetkel. Tulu kaupade müügist kajastatakse tehingu tegemise hetkel. Kulud Sihtasutuse kulud koosnevad mitmesugustest tegevuskuludest, tööjõukuludest, põhivara kulumi ja väärtuse langusest ning muudest kuludest. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse sihtasutuse tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning nende pereliikmeid, samuti sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid, kelle üle eelpoolnimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon eelpool nimetatud seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning selle mõju lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes ei kajastata vaid avaldatakse lisades. 15 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 7 096 7 096 Ostjatelt laekumata 7 096 7 096 arved Maksude ettemaksed ja 647 647 4 tagasinõuded Muud nõuded 7 582 7 582 Viitlaekumised 7 582 7 582 Ettemaksed 29 785 29 785 Muud makstud 29 785 29 785 ettemaksed Kokku nõuded ja 45 110 45 110 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 26 233 26 233 Ostjatelt laekumata 26 233 26 233 arved Muud nõuded 243 243 Viitlaekumised 243 243 Ettemaksed 42 164 42 164 Muud makstud 42 164 42 164 ettemaksed Kokku nõuded ja 68 640 68 640 ettemaksed Real "Muud makstud ettemaksed" on kajastatud 2018. aastal toimuvate projektidega seonduvad ettemakstud kulutused. Lisa 3 Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Müügiks ostetud kaubad 4 490 4 582 CD plaadid ja lauleldused 4 490 4 582 Kokku varud 4 490 4 582 16 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 647 0 369 Üksikisiku tulumaks 0 12 657 11 168 Erisoodustuse tulumaks 0 209 71 Sotsiaalmaks 0 23 254 20 553 Kohustuslik kogumispension 0 1 500 1 332 Töötuskindlustusmaksed 0 1 499 1 332 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 647 39 119 34 825 Lisad nr 2 ja 7. Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja seadmed Arvutid ja Muud masinad arvutisüsteemid ja seadmed 31.12.2015 Soetusmaksumus 2 214 21 500 23 714 23 714 Akumuleeritud kulum -2 136 -7 883 -10 019 -10 019 Jääkmaksumus 78 13 617 13 695 13 695 Amortisatsioonikulu -78 -1 076 -1 154 -1 154 31.12.2016 Soetusmaksumus 0 21 500 21 500 21 500 Akumuleeritud kulum 0 -8 959 -8 959 -8 959 Jääkmaksumus 0 12 541 12 541 12 541 Amortisatsioonikulu 0 -1 075 -1 075 -1 075 31.12.2017 Soetusmaksumus 0 21 500 21 500 21 500 Akumuleeritud kulum 0 -10 034 -10 034 -10 034 Jääkmaksumus 0 11 466 11 466 11 466 2016. aastal kanti bilansist maha amortiseerunud ning kasutuskõlbmatuks muutunud sülearvutite kogum (soetusmaksumus summas 2214 eurot ja akumuleeritud kulum summas -2 214 eurot). 17 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Lisa nr Kasutusrendikulu 17 796 17 766 11 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor rendib kasutusrendi tingimustel ruume Toompuiestee 20 aadressil. Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 16 685 16 685 Võlad töövõtjatele 47 478 47 478 8 Maksuvõlad 39 119 39 119 4 Muud võlad 29 107 29 107 Muud viitvõlad 29 107 29 107 Kokku võlad ja ettemaksed 132 389 132 389 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 10 241 10 241 Võlad töövõtjatele 44 775 44 775 8 Maksuvõlad 34 825 34 825 4 Muud võlad 23 254 23 254 Muud viitvõlad 23 254 23 254 Kokku võlad ja ettemaksed 113 095 113 095 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Töötasude kohustis 36 266 33 490 Puhkusetasude kohustis 11 212 11 285 Kokku võlad töövõtjatele 47 478 44 775 7 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 18 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kodumaine sihtfinantseerimine 0 834 802 0 -834 802 0 tegevuskuludeks Saadud mittesihtotstarbeline toetus 12 000 88 449 0 -60 915 39 534 Kokku sihtfinantseerimine 12 000 923 251 0 -895 717 39 534 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 12 000 923 251 0 -895 717 39 534 annetused ja toetused 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kodumaine sihtfinantseerimine 0 851 908 0 -851 908 0 tegevuskuludeks Saadud mittesihtotstarbeline toetus 39 534 54 643 -2 750 -66 403 25 024 Välisabi tegevuskuludeks 0 10 806 0 -10 806 0 Kokku sihtfinantseerimine 39 534 917 357 -2 750 -929 117 25 024 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 39 534 917 357 -2 750 -929 117 25 024 annetused ja toetused Juhtkonna hinnangul on sihtfinantseerimisega seotud tingimused täidetud ning sihtfinantseerimine ei kuulu tagastamisele. Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Etendus- ja kontserttegevus 199 995 124 644 Muud kultuuri- ja kunstiasutuse tulud 7 485 6 939 Kokku tulu ettevõtlusest 207 480 131 583 Tulu ettevõtlusest geograafiliseste piirkondade lõikes: Riik 2017 2016 Eesti 76 842 34 437 Holland 15 49 728 Suurbritannia 0 3 950 Itaalia 17 350 16 000 Läti 0 6 500 Soome 11 282 339 Ameerika Ühendriigid 67 000 12 428 Venemaa 0 4 063 19 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Poola 0 4 138 Saksamaa 4 802 0 Tšehhi 43 0 Malta 3 940 0 Belgia 8 996 0 Suubritannia 9 810 0 Austria 7 000 0 Kanada 400 0 Kokku 207 480 131 583 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Üür ja rent 17 796 17 766 6 Energia 1 908 2 202 Elektrienergia 1 042 1 336 Soojusenergia 866 866 Mitmesugused bürookulud 37 886 37 851 Lähetuskulud 80 099 64 789 Koolituskulud 2 505 3 820 Riiklikud ja kohalikud maksud 13 596 13 234 Info- ja kommunaktsioonitehnoloogia kulud 5 795 7 144 Inventari majandamiskulud 2 342 3 951 Kommunikatsiooni-, kontserttegevuse kulud 168 979 92 390 Muud 4 963 3 172 Kokku mitmesugused tegevuskulud 335 869 246 319 Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 589 706 550 855 Sotsiaalmaksud 188 623 174 662 Kokku tööjõukulud 778 329 725 517 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 36 33 Keskmine töötajate arv töötamise liikide 2017 2016 kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 33 30 20 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2017. a. majandusaasta aruanne Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, väljaarvatud füüsilisest isikust 2 2 ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani 1 1 liige Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2017 31.12.2016 Kohustised Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 2 200 2 200 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 29 400 28 521 Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja põhimõtetele ei tule avalikustada tehinguid seotud osapooltega, mis on toimunud turutingimustel. Juhatuse liikmega lepingu lõppemisel on võimalik hüvitise kohustus juhatuse liikmele kolme kuu tasu. 21 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Margit Viks Vandeaudiitori number 526 BDO Eesti AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 1 A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316 06.03.2018
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel