Ministeeriumid
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 26.03.2018 nr 1.1-16/18-0120/2586
Teenusmajanduse Koda
Bürokraatia vähendamise rakkerühma aruanne
Austatud ministrid ja partnerid
Saadame teile kooskõlastamiseks bürokraatia vähendamise rakkerühma aruande. Aruanne on
kokku pandud koostöös ettepanekute elluviijatega. Täname kõiki, kes on bürokraatia
vähendamisse panustanud ettepanekuid esitades ja neid oma vastutusvaldkonnas ellu viies.
Palume teie kooskõlastust 5.aprilliks 2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Lisad: Bürokraatia vähendamise rakkerühma aruanne
Liis Kasemets
625 6413
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
BÜROKRAATIA VÄHENDAMISE
RAKKERÜHMA ARUANNE
VABARIIGI VALITSUSELE
Märts 2018
Sisukord
1. NULLBÜROKRAATIA ........................................................................................................... 3
2. RAKKERÜHMA EESMÄRGID JA TEGEVUS ..................................................................... 5
3. TEGEVUSSUUNDADE TULEMUSTE ÜLEVAADE ........................................................... 6
3.1 Riigiga suhtlemise lihtsus ja bürokraatia vähendamine .......................................................... 8
3.1.1 Ettevõtjate ettepanekud bürokraatia vähendamiseks............................................................ 8
3.1.2 Halduskoormuse hindamine ............................................................................................... 13
3.2 Bürokraatia vähendamisest kaugemale minevate ettepanekute elluviimine – ettevõtjate
ettepanekud poliitikamuudatusteks ............................................................................................. 15
3.3 Majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete vähendamine ................................... 19
3.4 Tööandjate Keskliidu välistööjõu nullbürokraatia projekt .................................................... 22
3.5 Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine .................................................................. 27
4. EDASISED SAMMUD........................................................................................................... 28
2
1. NULLBÜROKRAATIA
Nullbürokraatia eesmärgiks on vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga
suhtlemisel – riigiga suhtlemine peab muutuma senisest oluliselt lihtsamaks ja
vähemkoormavaks. Bürokraatia vähendamise programm algatati toetudes Vabariigi Valitsuse
2015-2019 tegevusprogrammile ning jätkub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2016–
20191. Bürokraatia vähendamise rakkerühma loomise otsustas Vabariigi Valitsus 31. märtsil
2016. Erinevalt teistest loodud rakkerühmadest ei ole eesmärgiks mõnes prioriteetses
poliitikavaldkonnas koos ekspertide ja huvigruppidega lahenduste väljatöötamine, vaid
konkreetsete ettepanekute ja tegevuste realiseerimise toetamine ja koordineerimine.
Nullbürokraatia algatus sai alguse nelja ministri ühispöördumisest ettevõtjatele paludes
ettepanekuid aruandluse ja andmete vajaduse kriitiliseks ülevaatamiseks, millele ettevõtjad
vastasid 252 konkreetse ettepanekuga, kus ja mil moel aruandluskoormust ja küsitavaid
andmeid vähendada. Neist ettepanekutest 207 olid suunatud bürokraatia vähendamisele,
millest otsustati ellu viia 80% (164) ja tänaseks on elluviidud üle poole (92, 56%). See
tähendab näiteks aruandluskohustuste (maksud, statistika, keskkonnaaruandlus, tööturuga
seotud aruandlus) vähendamist või aruandluse lihtsustamist (eeltäidetud aruanded),
maksudeklaratsioonide koormuse vähendamist, erinevate infokohustuste vähendamist ning
riigi poolt nõutavate dokumentide arvu vähendamist. Kümnendik ettevõtjate ettepanekutest
läksid kaugemale bürokraatia vähendamisest eeldades poliitikamuudatusi. Neid arutasid
ministrid koos ettevõtjate esindajatega ministrite komisjonis ja ellu viia lubatust on tänaseks
teostatud pooled, ülejäänute osas otsitakse lahendusvõimalusi.
Algne eesmärk on kasvanud ajaga suuremaks, kuna ettevõtetele bürokraatia vähendamise
arutelude käigus selgus ka tugev vajadus tegeleda kahe seotud teemaga: nende ettevõtetele
regulatsioonidest tulenevate nõuete vähendamisega, mis lähevad kaugemale bürokraatia
vähendamisest (ettepanekud, mis eeldavad poliitika muudatusi ning tegevuslubadega
kaasnevad infokohustused ja nõuded) ja avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamisega.
Seega on rakkerühm oma tegevusega panustanud nii konkurentsivõimelise
ettevõtluskeskkonna (vähendamaks ebamõistlikku bürokraatiat kui koormust ettevõtlusele)
kui riigireformi eesmärkidesse (muutmaks riigi sisemist toimimist efektiivsemaks). Kokku on
rakkerühm tegelenud enam kui 1300 ettepaneku teostatavuse analüüsimise ja nende
elluviimise võimaluste otsimisega.
26. jaanuaril 2018.a kohtus nullbürokraatia ministrite komisjon, kus vaadati üle, kuhu on
tänaseks ettepanekute elluviimisega jõutud. Kohtumisel osalenud majandus- ja taristuminister
Kadri Simson, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, rahandusminister Toomas
Tõniste, riigihalduse minister Jaak Aab ja keskkonnaminister Siim Kiisler ning ettevõtjate
esindajana Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts otsustasid, et nullbürokraatia
projekti tööd on vaja jätkata 2018.a lõpuni ja teha valitsusele ettepanek rakkerühma tööd
pikendada. Oleme tänaseks saanud küllalt hea ülevaate, millist abi ettevõtjad riigilt ootavad, et
asjaajamine riigiasutustega muutuks järjest sujuvamaks ja oleks võimalikult väikese
koormusega. Bürokraatia vähendamine peab saama püsivaks eesmärgiks, mahukamad
algatused eeldavad ka elluviimiseks rohkem ettevalmistust ja aega ning rakkerühma töö
jätkamine on oluline tagamaks, et tehtud ettepanekute elluviimine jätkub ja vajadusel pakkuda
tuge nende realiseerumiseks. On oluline, et ministeeriumid jätkaksid oma haldusalades
bürokraatlike nõuete vähendamisega, et muuta suhtlemine riigiasutustega ettevõtjatele järjest
1
https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsuse-tegevusprogramm-0
3
mugavamaks ja lihtsamaks. Pidevalt on lisandunud uusi ideid ja ettepanekuid, kuidas
ettevõtjatele koormust vähendada ja nõudeid üle vaadata, rakkerühma jätkamine võimaldab
nende elluviimist toetada.
Vastavalt valitsuse 31.03.2016 otsusele esitab majandus-ja taristuminister 2018.a aprillis
Vabariigi Valitsusele aruande bürokraatia vähendamiseks moodustatud rakkerühma tööst.
Aruande eesmärk on anda valitsusele ülevaade rakkerühma 2 aasta jooksul tehtust ja
tulemustest rakkerühma kõigi tegevussuundade lõikes. Aruanne on koostatud koostöös kõigi
ettepanekute elluviijatega, täname kõiki ettepanekuid teinuid ja partnereid tegevuste
elluviimisel.
4
2. RAKKERÜHMA EESMÄRGID JA
TEGEVUS
Nullbürokraatia ettepanekute reaalne elluviimine eeldab paljude ministeeriumite
koordineeritud tegevust. Bürokraatia vähendamise algatus puudutab enamuse ministeeriumite,
mitmete ametite ning põhiseaduslike institutsioonide (Eesti Pank) ja avalik-õiguslike
institutsioonide (Haigekassa) tegevust. 31. märtsi 2016 otsusega moodustas Vabariigi Valitsus
bürokraatia vähendamise rakkerühma, kuhu kuuluvad institutsioonide esindajad, kelle
vastutusalasse ettepanekud valdavalt kuulusid, ja ettevõtjate esindajad. Vabariigi Valitsus
moodustab rakkerühmi valdkondades, mis puudutavad mitut ministeeriumi ja eeldavad
ministeeriumidevahelist head koostööd2. Erinevalt teistest loodud rakkerühmadest ei ole
eesmärgiks mõnes prioriteetses poliitikavaldkonnas koos ekspertidega ja huvigruppidega
lahenduste väljatöötamine, vaid konkreetsete ettepanekute ja tegevuste realiseerimise
toetamine ja koordineerimine.
Rakkerühma ülesanne on tagada ettevõtjate organisatsioonide tehtud bürokraatia vähendamise
ettepanekute elluviimine ning ettevõtjatele riigiga suhtlemisel ja regulatsioonide nõuetest
tekkiva koormuse ning avaliku sektori sisese bürokraatia pideva vähendamise mehhanismi
väljatöötamine ja rakendamine:
1) avaliku sektori organisatsioonipõhiste kavade (projektide) väljatöötamine bürokraatia
vähendamise ettepanekute elluviimiseks, sh ettepanekute tegemine seaduste
muudatusteks ja asutuste vahelisteks algatusteks;
2) bürokraatia vähendamiseks tehtud ettepanekute elluviimiseks vajalike IT-arenduste
taotluste väljatöötamise koordineerimine;
3) tehtud ettepanekute halduskoormuse hindamise koordineerimine;
4) bürokraatia vähendamise monitori, mis tagab tulemuste regulaarse seire ja loob
võimaluse uute ettepanekute tegemiseks, käivitamine;
5) ettevõtjatele regulatsioonidest tuleneva koormuse vähendamiseks ettevõtluse
organisatsioonide poolt tehtud poliitika muudatuste ettepanekute analüüsi
koordineerimine ja poliitika muudatuste soovituste esitamine vastutavatele
ministritele;
6) erinõuete (tegevuslubadest tulenevad kohustused ja infokohustused) vähendamise
võimaluste analüüs ja soovituste esitamine vastutavatele ministritele erinõuete
kaotamise ja vähendamise prioriteetide osas;
7) avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamise plaani koostamine ja asutuste tehtud
ettepanekute elluviimise koordineerimine.
Sisuline töö bürokraatia vähendamise ettepanekute ja erinõuete vähendamise võimaluste
analüüsimisel (sh halduskoormuse hindamine, IT-arendusprojektide väljatöötamine) tehakse
ministeeriumite poolt. Rakkerühmal on protsessi juhtiv ja tööd koordineeriv roll, mis hõlmab
vajadusel ka sisulist tuge ettepanekute elluviimiseks ja saavutatud tulemuste seiret.
Ülesannete täitmiseks on rakkerühmal õigus kaasata oma töösse eksperte ja teiste
organisatsioonide esindajaid. Rakkerühma ettepanekute elluviimine toimub tavapärase
eelnõude menetlemise korra järgi vastavalt selle ministeeriumi eestvedamisel, kelle
haldusalasse eelnõu kuulub. Rakkerühma liikmeteks on eri partnerorganisatsioonide esindajad
ja ministeeriumid on esindatud asekantslerite tasemel:
2
Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2011.a istungi protokollilise otsuse kohaselt moodustatakse rakkerühmi valdkondades, mis
puudutavad mitut ministeeriumi ja eeldavad ministeeriumidevahelist head koostööd.
5
1) Rakkerühma juht Liis Kasemets, Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium
2) Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi
3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler
Siim Sikkut
5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar
Lubi
6) Keskkonnaministeeriumi halduse asekantsler Margit Martinson
7) Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo
8) Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand
9) Eesti Panga statistikaosakonna juhataja Jaanus Kroon
10) Haigekassa kliendisuhtluse osakonna juhataja Terje Kalamees
11) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko
Udras
12) Teenusmajanduse Koja juhataja Evelyn Sepp
Nullbürokraatia ettepanekute elluviimist jälgib ministrite komisjon, milles osalevad ka
ettevõtjate katusorganisatsioonide esindajad. Ettepanekutega, mis minnes kaugemale
bürokraatia vähendamisest eeldaksid poliitika muutust, tegeleb samuti ministrite komisjon.
Rakkerühm teeb ministrite komisjonile kaks korda aastas ülevaate ettepanekute elluviimise
seisust. Ühisalgatus peegeldub ka ministrite vahelises vastutuse jagatuses, kus riigireformi
eest vastutav riigihalduse minister seisab hea avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamise
eest, tehes vastavaid ülevaateid ka valitsusele. Tervikvastutus kogu rakkerühma töö ja
nullbürokraatia algatuse elluviimise eest lasub majandus-ja taristuministril, kes annab sellest
valitsusele ülevaate iga aasta. Ministrite komisjoni kuuluvad:
1) majandus – ja taristuminister Kadri Simson
2) ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
3) rahandusminister Toomas Tõniste
4) riigihaldusminister Jaak Aab
5) Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar
6) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja direktor Mait Palts
7) Komisjoni kohtumistel on osalenud ka siseminister (välistööjõuga seonduvalt) ja
keskkonnaminister Siim Kiisler (keskkonnateemad) vastavalt arutlusel olnud
teemadele.
Rakkerühma tegevust rahastatakse ühtekuuluvusfondide 2014–2020 rakenduskava prioriteetse
suuna 12 “Haldusvõimekus” meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“.
Rakkerühma tegevust viib ellu rakkerühma juht, keda vastavalt valitsuse otsusele toetavad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakond ning Rahandusministeeriumi
riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond.
3. TEGEVUSSUUNDADE TULEMUSTE
ÜLEVAADE
Nullbürokraatia rakkerühma suuremateks tegevussuundadeks on bürokraatia ja
halduskoormuse vähendamine riigiasutustega suhtlemisel, majandustegevust põhjendamatult
piiravate erinõuete kaotamine ning riigi sisebürokraatia vähendamine, mis omakorda
hõlmavad erinevaid tegevusi. Rakkerühm on loonud bürokraatia vähendamise ettepanekute
elluviimise tulemuste seire kõrval ka võimaluse uute ettepanekute esitamiseks ja need
6
jooksvalt töösse võtnud. Väljapaistvaim neist on Eesti Tööandjate Keskliidu algatatud
välistööjõu nullbürokraatia projekt, mille raames tehtud ettepanekute elluviimine on
samamoodi rakkerühmas töösse võetud.
Ettepanekute reaalne elluviimine ja bürokraatia vähendamise muutmine püsivaks eesmärgiks
eeldab paljude ministeeriumite koordineeritud tegevust. Vaja on muuta õigusakte,
ministeeriumite ja allasutuste töökorraldust, tugevdada koostööd ka riigi-ja avalik-õiguslike
asutuste vahel (nt Aruandlus 3.0), tellida IT-arendusi. Rakkerühm on pakkunud platvormi
koostööks ettepanekute elluviimiseks ja nende elluviimise jälgimiseks, valmistanud ette
ministrite ja ettevõtjate ühiseid kohtumisi. Arvestades kõikide tegevussuundade lõikes
laekunud ettepanekuid ja tegevusi on rakkerühm tegelenud enam kui 1300 ettepanekuga,
otsides võimalusi nende elluviimiseks.
Joonis. Ettepanekud tegevussuundade lõikes üldnumbrina ja ellu viia lubatud ettepanekud nii
arvuliselt kui osakaaluna
On oluline silmas pidada, et ettepanekute kaal võis teineteisest märkimisväärselt erineda,
siiski võib laias laastus eristada ettevõtjatelt või nende tegevusega seotud ettepanekud avaliku
sektori sisemise toimimise efektiivsuse suurendamisele suunatud ettepanekutest. Sellise
jaotuse kohaselt lubati ettevõtjate tegevust puudutavatest ettepanekutest ellu viia 73%.
Tänaseks on bürokraatia vähendamise ettepanekutest elluviidud 56% (planeeritud oli 2
aastaga ehk tänaseks ellu viia 64% ettepanekutest), poliitikamuudatused neljas valdkonnas,
erinõuete vähendamiseks teostada lubatud analüüside kõrval on neljas valdkonnas
lihtsustused/nõuete vähendamine jõustunud, välistööjõu nullbürokraatia ettepanekutest
elluviidud 40%.
Joonis. Ettepanekute elluviimise seis tegevussuundade lõikes üldnumbrina ja osakaaluna
7
Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks esitasid erinevad valitsusasutused,
põhiseaduslikud organisatsioonid, kohalikud omavalitsused kokku 963 ettepanekut. Neist
sisebürokraatia vähendamise ettepanekutest hinnati teostatavateks 418 (43%) ja teostatavateks
hinnatud ettepanekutest on tänaseks elluviidud 164 (38%).
Jätkuvalt on avatud kõigile võimalus saata oma ettepanekuid liigse bürokraatia vähendamiseks
veebilehe kaudu, otse rakkerühma juhiga kontakti võttes või ministeeriumidele/konkreetse
küsimuse eest vastutajale oma ettepanekutest märku andes. Rakkerühma kaudu on loodud
bürokraatia vähendamise monitor3, mis võimaldab saada ülevaate ettepanekute elluviimise
tulemustest ja pakub võimaluse uute ettepanekute tegemiseks. Rakkerühm on jooksvalt töösse
võtnud ka pärast algseid ideekorjeid saabunud ettepanekute realiseerimise, millest silmapaistvaim
on Eesti Tööandjate Keskliidu algatatud välistööjõu nullbürokraatia projekt (vt ptk 3.3). Lisaks
sellele on saabunud veel 23 ettepanekut, mis on jooksvalt samuti töösse võetud ja neist 7 tänaseks
teostatud. Ministeeriumid ja allasutused on ka ise jooksvalt algatanud uusi bürokraatia ja erinõuete
vähendamise aga samuti ka loamenetlus- ja teenusprotsesside ülevaatamisi (sh tuginedes oma
otsekontaktidele vastavas valdkonnas tegutsejatega kui enda algatustele), mistõttu ei pruugi kõik
bürokraatia vähendamisele suunatud ettepanekud siin ei kajastudagi.
3.1 Riigiga suhtlemise lihtsus ja bürokraatia vähendamine
3.1.1 Ettevõtjate ettepanekud bürokraatia vähendamiseks
Nullbürokraatia algatus sai alguse nelja ministri – majandus-ja taristuminister, rahandusminister,
ettevõtlusminister, riigihalduse minister ühispöördumisest 07. oktoobril 2015 ettevõtlus-
organisatsioonide poole, paludes riigile esitatava aruandluse ja andmete esitamise vajaduse
kriitiliseks ülevaatamiseks ettepanekuid. Kuivõrd selleks, et jõuda järgmiste halduskoormust
oluliselt vähendavate sammudeni, on vaja täpsemat pilti ettevõtjate valukohtadest. Ettevõtjate endi
arvamus ja ootus on olulised just seetõttu, et avaliku sektori vaade aruandlusvajadusele jääb sageli
oma asutuse põhiseks ning andmete esitamise tarvidust on lihtne põhjendada. Enam kui 130
3
https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia
ettevõtjale ja organisatsioonile saadetud üleskutsele vastati 252 ettepanekuga bürokraatia
vähendamiseks.
Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega kogutud ettepanekutest 207 olid tehtud bürokraatia
vähendamiseks (ülejäänud ettepanekud puudutasid kas suuremat poliitika muutust või ei olnud
nende ettepanekute sisu täpselt selge). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja
Rahandusministeeriumi koordineerimisel analüüsisid ministeeriumid ettepanekuid ning ministrid
koos ettevõtjate esindajatega otsustasid, millised ettepanekud on võimalik ellu viia. Kokku
hindasid ministeeriumid võimalikuks kaotada või leevendada 164 bürokraatlikku nõuet ehk
rakendatakse 80% bürokraatia vähendamise ettepanekutest, tehes seda lähema 3+ aasta jooksul (sh
hõlmab mahukaid algatusi nagu maksukogumine 2020, Aruandlus 3.0, keskkonnaotsuste
infosüsteem KOTKAS). See tähendab näiteks aruandluskohustuste (maksud, statistika,
keskkonnaaruandlus, tööturuga seotud aruandlus) vähendamist või aruandluse lihtsustamist
(eeltäidetud aruanded), maksudeklaratsioonide koormuse vähendamist, erinevate infokohustuste
vähendamist ning riigi poolt nõutavate dokumentide arvu vähendamist, riigil juba olemas olevate
andmete taaskasutamist, üleminekut masin-masin andmeedastusele jättes arvutuskoormuse
aruande küsijale. Mitmete ettepanekute realiseerimine eeldab IT-arendusi, milleks
rahastustaotluste ettevalmistamisel on rakkerühm vajadusel pakkunud nõu ja tuge. Ülevaade
kõikidest ettepanekutest ja nende elluviimise võimalustest on kättesaadav Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia
Joonised. Ettevõtjatelt saabunud bürokraatia vähendamise ettepanekud (vasakpoolne joonis)
Ettevõtjate ettepanekutest ellu viia lubatud ettepanekute elluviimise seis (parempoolne joonis)
Ettepanekute elluviimise seis
6%
207 38% 16 56%
5
ellu viidud töös ei teostata
Tänaseks kaks aastat tegutsenud rakkerühma aja jooksul kavandati ellu viia 64% ettepanekutest,
reaalselt on ellu viidud 56% ettepanekutest. Elluviidud ettepanekute hulka on arvestatud
ettepanekud, kus saame rääkida muutusest tuginedes ettevõtja ettepanekule, sealhulgas juhul, kui
ettepaneku mõne teise osaga töö veel jätkub. Edasi on lükkunud 10% ettepanekute elluviimine.
Ajasurve on tinginud muuhulgas Eesti EL Nõukogu eesistumise toomine 2017.a II poolaastale
(kavandatust 6 kuud varasemaks, mis on teemadelt „ära võtnud“ inimesi kui ka aega, mida
ministeeriumid saavad panustada) ning rakkerühma tegevuse ajal töömahu suurenemine seoses
valitsuse vahetuse ja lisaprioriteetidega tegelemisega, mida ei osatud algse ajakava prognoosimisel
ette näha.
Järgnevalt on toodud ülevaade suurematest algatustest, millega seotud ettepanekud moodustasid
suurusjärgus kolmandiku ettevõtjate esitatud ettepanekutest.
Aruandlus 3.0
Üks kaalukamaid algatusi on Maksu- ja Tolliameti (MTA), Statistikaameti (SA) ja Eesti Panga
(EP) ühisprojekt „Aruandlus 3.0“, mis loob võimalused riigi toimimiseks olulise väärtusega
9
personali-ja majandusarvestuse andmete automaatseks liikumiseks, lähtudes minimaalsusest
ja lihtsusest. Halduskoormuse vähendamiseks automatiseeritakse info kogumisel aruandlusinfo
koondamine ettevõtja infosüsteemidest, võetakse kasutusele ühtne finantsinfo edastamise standard
xbrl gl ja luuakse ühine taksonoomia. Info edastamine automatiseeritakse masin-masin liidestega
ja arvutamiskoormus viiakse ettevõtjalt riigile.
Esimeses etapis vähendatakse ettevõtjate koormust palga-ja tööjõuandmete esitamisel, kus
liigutakse koondandmete esitamiselt majandustehingupõhisele andmete esitamisele. Maksu- ja
Tolliamet ning Statistikaamet ettevõtjatelt võtavad andmeid vastu läbi masin-masin liidese,
millega andmed edastatakse aruandluseks vajaliku maksimaalse detailsusega ning andmete põhjal
moodustuvad aruanded riigiasutuse infosüsteemis. Alates 01.01.2018 saab MTA-le esitada TSD
täisautomaatselt (xml, csv) ja Statistikaamet on valmis vastu võtma masin-masin liidesega
andmeid. Uus standard xbrl gl juurutatakse aasta lõpuks. Palga ja tööjõu andmed on mitmete
erinevate küsimustike täitmise asemel võimalik esitada ühe failina, ekraanivormi küsimustikke
liidetakse ja lihtsustatakse. Eesti Pank ei kogu palga ja tööjõuga seotud andmeid, sest saab need
Statistikaametilt. Järgmise 2 aastaga, 01.01.2020-ks töötatakse välja ülejäänud
majandusarvestusest edastatavate andmete taksonoomia ja automaatne esitamine.
Maksukogumine 2020
Eesmärgiks on lihtsustada maksude arvestamist ja tasumist, vähendada koormavat
kontrollivajadust ja anda senisest paremat tagasisidet maksumaksjale, et tema maksuasjad on
korras. Uus e-Maksuameti lahendus on kavandatud realiseeruma aastaks 2020. Nullbürokraatia
algatuse raames tehtud uut e-Maksuametit puudutavatest ettepanekutest on tänaseks mitmed
elluviidud, teised veel töös.
- Uus e-maksuamet võimaldab väikeettevõtjatel kasutada lahendust, kus enamlevinud
väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumiseks ei pea eraldi maksudeklaratsiooni
esitama. Potentsiaalselt võiks see lihtsustus puudutada 36 000 ettevõtet. Esimesena sai
selline teenus kättesaadavaks ettevõtetele, kes teevad palgaülekandeid LHV pangas.
- Lisada e-maksuametisse riigilõivude maksmiseks e-arve püsimakse võimalus. MTA
planeerib nõuete osas hakata väljastama elektroonilisi maksuteateid (e-arved). E-arvete
projekt käivitub 2018, sellega analüüsitakse e-arve kasutuselevõttu MTA-s ka laiemalt kui
ainult maamaksuteadete puhul. Kasutuselevõtt ja tähtajad selguvad peale projektis tehtud
analüüsi.
- Vaadata üle käibemaksugrupina registreerimise avalduse lisal nõutavad andmed, kuna
need on kättesaadavad muudest registritest ning andmebaasidest. Täiendavaid andmeid
pole alates 2017 enam vaja.
- Alates 2018.a on lubatud TSD lisa 1 ja 2 koos maksusummadega imporditud faili puhul
andmeid e-maksuameti süsteemis käsitsi parandada ja deklareeritavaid isikuid lisada.
Küll aga eeldab see, et ettevõtja enda arvutatud maksud kirjutatakse MTA poolt üle, kuna
tehniliselt pole mõistlikult teostatav lahendus, kus jääksid deklaratsioonile osaliselt MTA
poolt arvutatud maksud ja osaliselt ettevõtja poolt arvutatud andmed.
- Uuendada ka maamaksu süsteemi, et tagada kliendile mugavaim lahendus sh maamaksu
teate väljastamine e-arve formaadis. 2018 aasta jooksul uuendame maamaksusüsteemi
(kasutusele võtmine 2019) ja käivitub ka e-arvete projekt (e-arve piloodina soovime 2019.a
juurutada maamaksuteate).
- TSD aruande puhul kaotada nn. nullidega deklaratsioonide esitamise kohustus.
Klientidele mugavama lahenduse pakkumiseks on vajalik viia osalise tööaja määr TSD-lt
TÖR-i. Lahenduse valmimiseni peavad isikud, kelle töötajate osas ei ole TÖR-i s märgitud
töösuhte peatumist ja töötajatele väljamakset ei tehta, ikkagi esitama TSD tagamaks tööaja
määra esitamine. Ülejäänud saavad 2018 alates nullidega deklaratsioone mitte esitada.
Tegemist on seaduse järgse kohustusega. MKS-i VTK tööaja määra osas läks RM-ist välja
ja seaduse muudatuse vastuvõtmise järel viiakse muudatus ka infosüsteemidesse. 2019 on
plaanis tööajamäär liigutada maksudeklaratsioonilt TSD TÖRi.
10
Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS
Mahukas on ka Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendamine, kuhu koondatakse kogu
keskkonnalubadega seonduv menetlus loa taotlemisest ja riigilõivu tasumisest keskkonnatasu
deklareerimise ja aastaaruannete koostamiseni. Ettepanekutes välja toodud probleemid võib kokku
võtta järgmiselt:
• Andmete esitamine on keeruline
• Ettevõttel puudub teadmine aruannete esitamise vajadusest
• Kvartaalsete deklaratsioonide kõrval tuleb esitada ka aastaaruanne
• Aruandeid tuleb esitada erinevates süsteemides (vähemalt kõik keskkonnaasjad võiks olla
ühes kohas)
• Aruannete ülesehitus on erineva loogikaga
• Samu andmeid tuleb iga aasta uuesti esitada
• Loa omamise nõue (künnis) on liiga karm
Esimeses etapis, alates maist 2017 toimub keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
komplekslubade menetlusprotsess ning üksiklubadega seonduv kavandatakse KOTKASesse viia
2019.a lõpuks. 2017.a lõpuks tuuakse KOTKASe infosüsteemi ka kiirguslubade taotlemine ja
menetlemine. 2018 täiendatakse 2017. aastal alustatud sisulist analüüsi KeÜS alusel ühtse
keskkonnaloa kasutuselevõtuks, mis asendab senised õhu, vee, jäätmete ja maapõue
valdkondade üksikload. 2018. aastal on prioriteediks alustada ühtse keskkonnaloa ja sellega
seotud protsesside ja loatingimuste täitmist võimaldavate funktsionaalsuste arendustega. Selleks
on vaja teha ettevalmistavaid tegevusi rahastuse tagamiseks. Arendustööde tulemusena viiakse
2019. aastaks KOTKASe infosüsteemi üle vähemalt üks vanade infosüsteemide menetlustest.
Arenduse käigus optimeeritakse ka protsesse muutes neid võimalikult kliendisõbralikuks.
Süsteemiga vähendatakse halduskoormust eelkõige tänu ühekordsele andmesisestusele,
automaatkontrollidele ja meeldetuletustele ning projekti lõpuks suletakse vanad süsteemid (JÄTS;
OSIS; VEKA; KLIS, HEIAN). Uue süsteemi kasutuselevõtuga plaanitakse kokku hoida üle 25 000
tunni klientide aega ja üle 17 000 tunni Keskkonnaameti ametnike tööaega. Perspektiivis saaks
KOTKASt kasutada kui taristut infosüsteemide arendustele andmehalduse efektiivistamiseks, aga
ka automatiseeritud otsustamise algoritmi arendamiseks.
Töökeskkond, tööohutus ja tervishoid
Töökeskkonna ja tervishoiuga seotud ettepanekud viiakse ellu suuresti Töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse muutmisega (Riigikogu menetluses 581SE), mille esimene lugemine Riigikogus toimus
20. veebruaril. Eelnõus on jõustumisajaks kavandatud 01.01.2019.
- Töötaja esmase tervisekontrolli sidumiseks töötaja katseaja kestusega pikendab seaduse
muutmise eelnõu esmase tervisekontrolli korraldamise aega. Eelnõu kohaselt tuleb
tervisekontroll korraldada tööle asumise esimese nelja kuu jooksul, välja arvatud
ohutegurite puhul, kus ohuteguri ohtlikkusest ja direktiivi nõuetest tulenevalt on kohustus
tervisekontroll korraldada enne ohuteguriga kokkupuudet.
- Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu kaotab tööandja kohustuse teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu
moodustamisest ja töökeskkonnanõukogu kohustuse teavitada oma viimase 12 kuu
tegevustest.
- Ettepanekut ajakohastada kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid
rakendatakse kahes osas. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) ning
kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõust (581 SE) tulenevalt uuendatakse ka
kuvarite määrust niipalju, kui kehtiva direktiivi raames on võimalik määrust ajakohastada.
Põhimõttelisemad muudatused on võimalik rakendada pärast direktiivi muudatust.
11
- Ettepanek muuta madala riskitasemega ettevõtjate osas kohustust, et tööandja määrab
ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, on täidetud osaliselt. Direktiv ei võimalda
kohustust maha võtta, kuid eelnõu muudab esmaabi korralduse ettevõttes paindlikumaks.
Eelnõu kohaselt peab tööandja määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja,
võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku
jagunemist ja tegevuse iseloomu.
Lisaks
- Töövõimetuspensionäri sotsiaalmaksusoodustuse taotlemiseks avalduse esitamine on
muudetud ühekordsels (igaikuise asemel). Sotsiaalmaksusoodustust tuleb iga töötaja eest
taotleda ühe korra. Taotlust ei esitata enam mitte SKAle, vaid Töötukassale.
- Ettepanek asendada Tööinspektsiooni teavitamine/nõusoleku küsimine alaealise tööle
võtmise korral päringuga TÖR-ist, on täidetud osaliselt, kuna Riigikogu ei nõustunud VV
poolt esitatud muudatusega. Samas on kehtiva õiguse piires lihtsustatud tööandjate jaoks
menetlust. Enam ei pea esitama eraldi loataotlust, vaid tuleb andmed esitada töötajate
registrisse, mida käsitletakse nõusoleku taotlusena. Tööinspektsioon kontrollib andmeid
registri baasil.
Välisinvestorite ja välismaalaste Eestis töötamise lihtsustamine
Ettepanekute elluviimiseks on tehtud muudatused välismaalaste seaduses (VMS).
- Võimaldamaks suurinvestoritel taotleda Eestis ettevõtlusega tegelemiseks elamisluba
soodsamatel tingimustel, jõustusid 18.01.2017 välismaalaste seaduse muudatused, millega
kehtestati suurivestorile tähtajalise elamisloa andmise regulatsioon ja sätestati
suurinvestoritele erisused ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel.
- Lähtudes ettepanekust, et PPA võiks info välismaalase töötamise kohta saada TÖR-ist,
jõustusid 01.01.2016 VMS muudatused, mille tulemusena ei ole tööandjal VMS § 285 lg 1
sätestatud teavitamiskohustust andmete osas, mis ta on registreerinud töötamise registris.
PPA saab andmed töötamise registrist. Samuti töötatakse edasi selles suunas, et edaspidi
oleks ühtne infotehnoloogiline lahendus, kust tööandja saab riigile erinevaid andmeid
esitada.
- Kaotada välisinvestorite puhul kohustus enda Eestist eemal viibimine PPA-s registreerida.
18.01.2017 jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, millega kaotati Eestis püsivalt
elamise nõue (viibida Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 183 päeva aastas)
ning asendati elamisloa eesmärgipärase omamise nõudega, mille kohaselt hinnatakse
välismaalase elamisloa või elamisõiguse omamisel selle eesmärgipärast kasutamist.
Püsivalt Eestis elamise nõude kaotamisega seonduvalt kaotatakse ka kohustus registreerida
Eestist eemalviibimine.
Andmete ühekordne esitamine
Andmete ühekordse küsimise põhimõttest lähtusid mitmed ettepanekud. MKMi vastutusalas
puudutasid ettepanekud riigi e-teenuste paremat pakkumist, aga ka mitmeid valdkonnapõhiseid
kohustusi ja regulatsioone.
- 2017.a lihtsustati taksoveo tegevusloa, teenindajakaardi ja sõidukikaardi taotlemise
menetlust. Nendeks toiminguteks vajalikud andmed on riigil tegelikult juba olemas ning
inimestel ei ole tarvidust neid uuesti teist korda esitada. Taksovedu korraldavad ettevõtjad
ja sõidukijuhid ei pea seega enam tegevuse alustamisel esitama riigiasutustele dokumente,
selle asemel taaskasutatakse riiklike registrite andmeid.
- Kaotatud on võrgueeskirjast tuleneva teatise dokument, millega vähendati pabereid,
mida liitujad peavad täitma.
- Lihtsustatud on ehitise kasutusloa taotlemise protsessi, muutes selle elektroonseks ja mis
võimaldab kõigil osapooltel menetluse käiku reaalajas jälgida.
12
- Aruandluskohustusest vabastati ettevõtjad, kelle põhitegevuseks ei ole pakettreiside ja
üksikute reisiteenuste müümine ning kes müüvad pakettreise üksnes äriklientidele.
- E-keskkonna käivitamisel tuleks kaotada õigusruumi kehtima jäänud nõuded, kus ettevõtja
peab teatud taotlustele lisama rida dokumente, mis on e-keskkonnas olemas. Vabariigi
Valitsus võttis 25.05.2017 vastu määruse "Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused",
mis keelab mitu korda sama infot küsida.
- Andmebaasi konfigureerimise ja täiendava IT-tehnilise arendusega tõsteti MTR
andmebaasi kiirust. MTR-i andmebaasi koodi optimeerimiseks kirjutati kõige keerulisemad
ja mahukamad dünaamilised vormid eraldi andmetüüpideks, mille tulemusena paranes
elektrooniliste vormide salvestamise kiirus andmebaasis keskmiselt 5% võrra. Edaspidi on
kavas vähendada mõnede tegevusalade vormidele kogutavat infot selliselt, et näiteks
tervisetõendite või hariduse/kvalifikatsioonide andmeid ei säilitata MTR-is, vaid
järelevalveasutus käivitab vastava päringu e-patsiendiportaali või EHIS-sse.
Jäätmeload
Vabariigi Valitsus kiitis 07.09.2017 toimunud istungil heaks keskkonnaseadustiku jäätmeseaduse
eelnõu, millega jäätmeload muutuvad tähtajatuks ning maakonnapõhise või üleriigilise jäätmeloa
taotlust ohtlike või segaolmejäätmete kogumiseks või veoks on võimalik esitada KeA-le.
Jäätmeseaduse eelnõu on hetkel Riigikogu menetluses. Seaduse jõustumise aeg eelnõus on
kavandatud 01.07.2018.
Pakenditega seotud aruandlus
Pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendit vähem kui viis tonni aastas, ei pea pakendiseaduse
muudatustest tulenevalt alates 2016.aastast pakendiregistrisse esitatavate andmete
audiitorkontrolli tegema. See puudutab enam kui 2000 pakendiettevõtjat, kes ei pea
audiitorkontrolli alates 2016. aastast tegema.
3.1.2 Halduskoormuse hindamine
2017.aastal valmis halduskoormuse monitoorimise eelanalüüs4 kuue võtmeprojekti baasil, milleks
olid Maksuamet 2020, Aruandlus 3.0, suurandmete (BigData) kasutamine alternatiivse
andmekogumise allikana, struktuurifondide kasutamisega seonduva halduskoormuse
vähendamine, tööohutus ja töötervishoid, KOTKAS. Analüüsis järeldati, et halduskoormuse
mõõtmine teenustes pole levinud praktika või tuuakse halduskoormuse muutus välja
ekspertarvamusena, mida ei saa sageli mõõta. Tänased andmed on halduskoormuse hindamiseks
ebapiisavad ja soovitati minna halduskoormuse keskse hindamise teed – so kõik hindaksid
halduskoormust sama metoodika alusel.
Analüüsis toodi välja, et eesmärkide seadmisel ja tulemuste prognoosimisel projektides oli
toetutud enamasti mõõtmistele teenuse protsessi efektiivsuse osas, kus kirjeldati tänast olukorda ja
läbi projekti saavutatavat muutust. Samuti toetuti eesmärkide seadmisel üldistele poliitikatele
kohaldumisele (nt. once-only printsiibi rakendamist kogutavate andmete puhul) ja teenuste
kvaliteedinäitajatele (nt. teenuse alusandmestiku kvaliteedi muutus, tehnoloogiline innovatsioon).
Halduskoormuse muutust ei kirjeldata täpsemalt projekti eesmärkide seadmisel, kuna teenuste
juhtimises pole halduskoormuse mõõdikuid sisse seatud või halduskoormuse mõõtmistegevust
tavapraktikana juurutatud. Selliste mõõtmiste tulemus aga peegeldaks reaalset olukorda, millele
saab tugineda halduskoormuse muutuse prognooside teostamisel ja projektijärgsel valideerimisel.
Uuritud projektide halduskoormuse muutuse prognoosides tuginetakse enamasti teenuste osutajate
4
Halduskoormuse monitoorimise eelanalüüs. Lõpparuanne. AS PricewaterhouseCoopers Advisors (PwC). 2017
13
poolsetele tunnetuslikele hinnangutele, et halduskoormuses toimub teenuse tarbijate jaoks
positiivne muutus.
Uuringus rõhutati, et oluline on, et mõõtmised ja arvutused teostataks ühtsetel alustel ja oleksid
võrreldavad. Selleks vajavad arusaamad halduskoormuse mõiste osas eri osapoolte vahel
ühtlustamist ja terminite definitsioonid korrastamist. Uuringu kohaselt hinnati standardkulu
mudelit kõige paremini rakendatavaks halduskoormuse mõõtmise metoodikaks, seda hinnati
rakendatavaks ning metoodikaks vajalikud alusandmed on võimalik teatud pingutuse abil kätte
saada. Peamiste põhjustena, miks on tegemist väärtustloova metoodikaga, toodi välja, et
IT-investeeringute taotlemisel on halduskoormuse efekti näitamine läbi analüüsi kasulik;
Teenustega seotud muudatuste planeerimisel loob halduskoormuse mõõdikute olemasolu
väärtust;
Halduskoormuse mõõtmine aitab riigil ressurssi paremini suunata.
Rakkerühmas arutati, kuidas halduskoormuse läbiva mõõtmiseni jõudmiseks edasi liikuda ja lepiti
kokku ühtse metoodikana kasutada standardkulu mudelit halduskoormuse hindamiseks 5 ja peeti
oluliseks, et tegevusteks tuleb planeerida piisavalt ressurssi ning võimekuse kasvu on vaja toetada
juhendite, koolituste jms vahenditega. Lepiti kokku, et 1) olulisemates valitsemise protsessides
(tulemuseelarvestamine, teenuste arendamine, õigusaktide mõju analüüs) kasutatakse
halduskoormuse ühtset metoodikat, mille aluseks on standardkulu mudel (koos investeeringute
arvestamisega); 2) valdkondade eest vastutavad asutused (eelkõige ministeeriumid) vastutavad
andmete kogumise, töötlemise ja kasutamise eest otsustusprotsessides ja teenuste arendamises.
Ministeeriumid arendavad võimekust koguda ja töödelda andmeid. Halduskoormuse tsentraalse
monitoorimise eest vastutab MKM. 3) Monitooringu veebilahendus avaldamiseks teostatakse
teenuste kataloogi põhjal.
Rakkerühas kokkulepitult koostas MKM halduskoormuse hindamise töövahendi standardkulu
mudeli baasil, mis seletab lahti, mida metoodika endast kujutab ja kuidas seda samm-sammult
kasutada (koos näidetega). Oleme võtnud eesmärgiks, et iga ministeerium hindaks ära vähemalt
ühe algatuse halduskoormuse. Vajadusel on MKM valmis pakkuma selleks metoodilist tuge ja
nõustamist. Standardkulu metoodika õpe sisaldub ka keskse koolitusena pakutava
poliitikakujundamise oskuste arendamise programmis, mis hõlmab erinevate mõjuhindamise
metoodikate õpet ning samuti protsessijuhtimise ja kaasamise oskuste arendamist (hõlmates ligi
poole programmi mahu ulatuses praktikume). Programmis osalemine on avatud kõigile
ministeeriumide ametnikele (sihtgrupi suuruseks 500 inimest) ja ka valitsusvälistele osapooltele
(kuni 30% sihtgrupist). Programmi läbiviimiseks sõlmiti leping 2018 kevadel ja programm avaneb
eeldatavalt 2018 enne suve kestes moodulipõhisena 2 aastat, mis annab paindliku võimaluse selles
osaleda.
5
Arutelu tulemusena otsustati sellele lisada investeeringukomponent (nt IT-investeeringud, mis on seotud konkreetse kohustuse
täitmisega)
14
3.2 Bürokraatia vähendamisest kaugemale minevate
ettepanekute elluviimine – ettevõtjate ettepanekud
poliitikamuudatusteks
Ettevõtjate ettepanekutest 24 läksid kaugemale bürokraatia vähendamisest, eeldades poliitika
muudatust. Rakkerühma eestvõtul analüüsisid ministeeriumid nende, ettevõtjatele
regulatsioonidest tuleneva koormuse vähendamiseks ettevõtluse organisatsioonide poolt tehtud
poliitika muudatuste ettepanekute teostatavust ja esitas poliitika muudatuste soovitused
vastutavatele ministritele. Neid ettepanekuid arutati ministrite komisjonis ja ministrite komisjon
otsustas 13. juunil 2016 koos ettevõtjate esindajatega 10 olulisemat teemat, milles lahendust
otsima asutakse, need hõlmasid esitatud 24 ettepanekust 14 (58%). Lisaks otsustas
Siseministeerium rakendada ka puitehitiste tuleohutusnõudeid puudutavad ettepanekud. Seega
tõusis ettepanekute osakaal, milles lahendusi otsiti, 63%-le.
Tänaseks on lahenduse leidnud sõidupäevikute, käibemaksukohuslase piirmäära, puitehitiste
tuleohutusnõuete välismaalastest töötajate Eestis töötamist ning osaliselt jäätmevedu puudutavad
ettepanekud. Endiselt tegeletakse kemikaaliseadust, välisõhu saasteainete ja tööohutust
puudutavate ettepanekute elluviimisega. Lahenduseni ei jõutud päevarahade (tegeletakse
väljaspool rakkerühma), pakendiauditi, autoritasude osas.
1) Sõidupäevikud tööandja ja isikliku sõiduauto kasutamisel (RAM)
Riik võiks kaotada sõidupäevikute täitmise kohustuse ning tööandja sõiduauto kasutamist ei peaks
lugema erisoodustuseks. Kui tööandja sõiduautot kasutatakse ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks
tasuta või soodushinnaga, siis loetakse seda tulumaksuseaduse § 48 lg 8 kohaselt erisoodustuseks.
Tööandja peab erisoodustuse pealt maksma riigile makse. Tööandjale on antud võimalus maksta
makse ainult tegelikult tehtud erasõitude pealt, kuid selleks tuleb pidada sõidupäevikut.
Sõidupäeviku täitmine koormab nii töötajat kui ka raamatupidajat.
Sõidupäevikute pidamise kohustusest loobuti, erasõitudeks ja ettevõtluses kasutavate autode puhul
kehtestati maksukohustus lähtudes auto võimsusest. Jõustus 2018.
2) Käibemaksukohuslase piiri tõstmine (RAM)
Taotleda Euroopa Liidult erand, mis lubaks käibemaksukohustuslaseks registreerimise künnist
tõsta 50 000 euroni (käibemaksuseaduse § 19 lg 1). Tulemuseks oli piirmäära tõstmine 40 000
euroni, kuigi valitsusliidu tegevuskavas on väikeettevõtete halduskoormuse vähendamiseks
ettenähtud piirmäära tõstmine 25 000 euroni. Jõustus 01.01.2018.
3) Innovatiivse puitehituse areng.
Et edendada innovatiivset puitehitust, tuleb tähelepanu pöörata: Kõrgemate kui 4 korruseliste
korrusmajade ehitamine puitkonstruktsioonil. Hetkel kehtiv siseministri määrus nr 54 „Ehitistele
esitatavad tuleohutusnõuded“ ei sätesta üle 4 korruseliste majade ehitamisel tuleohutuse
standardnõudeid, vaid hoone tuleohutust tuleb tõendada igal konkreetsel juhul eraldi. See tekitab
reaalselt olukorra, kus tegelikult üle 4 korruselised puitkonstruktsioonil majad jäävad Eestis
projekteerimata ja ehitamata. Siseministeeriumi loodud töögrupp tegeleb uue määruseelnõu
väljatöötamisega ja standardnõuete koostamisega. Liit ning puitehituse spetsialistid on teinud
eelnõusse vastavad ettepanekud. Vajalik on jälgida, et uus määrus võetaks vastu nii, et üle 4
korruselisi puitkonstruktsioonil maju saaks ehitada üldkorras, mõistlike normide alusel. See avaks
innovatiivsetele puidust korrusmajade ehitamisele Eestis uued võimalused.
15
Ettepanek on arvesse võetud – siseministri 30.03.2017.a määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" kohaselt tohib Eestis ehitada kuni 8-
korruselisi puithooneid.
4) Välismaalaste Eestis töötamise järelkontrolli korraldus (SIM)
PPA võiks välismaalaste Eestis elamise kohta andmeid kontrollida Töötamise registrist.
Jaanuarist 2017.a jõustus juba VMS muudatus, mille kohaselt ei pea tööandjad enam PPA-d
teavitama andmetest, mida TÖR-i kantakse. Samas, PPA viib läbi järelkontrolle, et teha kindlaks,
kas isik on asunud Eestisse elama ja kas tema tegevus vastab elamisloa andmise aluseks olnud
tingimustele. Järelkontrollide läbiviimiseks kasutatakse ennekõike riiklikes andmekogudes olevaid
andmeid. Samas ei saa välistada vajadust küsida lisaandmeid ka välismaalaselt või tema
tööandjalt. Planeeritud on kasutusele võtta infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldaks PPA-l
muuta järelkontrollide teostamise ja riiklikest andmekogudest andmete kontrollimise
efektiivsemaks. Siseministeeriumil ei ole töös konkreetse lõpptähtajaga arendust, vaid täiendame
jooksvalt infotehnoloogilisi lahendusi, mis tuleviku vaates võimaldab osa päringuid ära jätta, kuid
järelkontrollis võib olla vajadus täiendavate andmete küsimise järgi. VMS kolme etapi
muudatustega ja infotehnoloogia arendamisega oleme pidevalt vähendanud inimeste ja ettevõtete
halduskoormust ning liikunud järjest järelkontrollipõhisele lähenemisele. Nende tegevuste
rakendamise mõju seisnebki osade päringute ärajäämises.
5) Jäätmeveo korralduse üle vaatamine (KEM)
Kohalikud omavalitsused ja jäätmekäitlusettevõtted kulutavad märkimisväärse ajalise ressursi
korraldatud jäätmeveo alaste hangetega seotud tegevusteks ning toidavad juriidilise nõustamise
sektorit suurusjärgus 500 000 kuni 1 000 000 € aastas hangetega seotud probleemide
lahendamiseks. Ettepanek: kaotada hangete süsteem, viia sisse tegevuslubadel põhinev
teenuseosutamise mudel, kus toimiks konkurents, kehtiks KOV nõuded jäätmeveoks ja kohustus
jäätmeveoga liitumiseks.
07. septembril kiitis VV heaks keskkonnaseadustiku jäätmeseaduse eelnõu lähtuvalt Riigikohtu
lahendist, millega on täpsustatud olmejäätmete veo regulatsiooni.
6) Kemikaaliseadusega ohtlikku ettevõtlust puudutava direktiivi ülevõtmise hindamine
(KEM).
Ettepaneku kohaselt Kemikaaliseaduse § 20 lg 1 Euroopa õiguse (ehk SEVESO III direktiivi)
ülevõtmisel kehtestati karmimad nõuded, kui direktiiv ise ette näeb ja tehti ettepanek
ülereguleerimise vältimiseks viia Kemikaaliseaduse § 20 lg 1; § 22 lg 2; § 24 lg3; § 34 punkt 3
vastavusse SEVESO III direktiivi nõuetega.
Tegemist on ettevõtetele kehtestatud nõuete leevendamisega, millel on mõju keskkonnale ja
ohutusele. Analüüs planeeritakse 2019.a tööplaani, millega kaardistame EL miinimumnõuetele
ülemineku mõju ja teeme ettepaneku maksimaalseks võimalikuks tegevuskkonna lihtsustamiseks.
7) Välisõhus saasteainete piirnorme puudutava direktiivi ülevõtmise hindamine (KEM).
Keskkonnaministri 08.07.2011. a määruse nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused,
saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad” lisa 5 alusel on Eesti
kehtestanud põhjendamatult lisaks EL direktiivist tulenevale 13 prioriteetsele ainele ka
piirväärtused nn esmatähtsuseta saasteainete loetelus olevatele ainetele. Pärast 10-aastast seaduse
ja vastava määruse rakendamist puudub igasugune analüüs nimetatud lisanõuete vajalikkusest ja
nende seadmise mõjususest ja tõhususest. Need nõuded seavad Eesti tööstusele võrreldes teiste
liikmesriikidega täiendavaid piiranguid ja kohustusi, mis on toonud ja toovad enesega kaasa
täiendavaid kulutusi nii saastekontrollija seiretehnoloogiale, kui ka ajakulu lubade taotlemisel ja
nõuete täitmise aruandlusel, on seatud ilma põhjaliku analüüsita. EL direktiiv 2008/50/EÜ ütleb, et
saasteainete tasemele piirväärtuste kehtestamine saab toimuda ainult teaduslike andmete alusel.
16
Kuna esmatähtsuseta saateaineid puudutava teabe osas pole toimunud teadusklikku hindamist ega
piirväärtuse olemasolu teaduslikku põhjendamist, tuleks esmatähtsuseta saateainete nimekiri
kaotada.
Nimetatud määrust analüüsitakse ning kehtestatakse uus määrus atmosfääriõhu kaitse seaduse
raames. 2016. a algas välisõhu piirnormide ülevaatamise projekt, mille käigus analüüsitakse
riigisiseste piirnormide vajalikkust ja antakse sisend asjakohaste piirnormide kehtestamiseks.
Esmatähtsuseta saasteainete piirnormide projekti lõpparuanne esitati 2017 a lõpus. Erinevate
andmete alusel on analüüsitud Eesti jaoks olulisi ja iseloomulikke saasteaineid, mille heidet peaks
inimese tervise ja keskkonna kaitseks õhukvaliteedi piirnormidega reguleerima. Saasteainete kohta
on hinnatud nende koguseid ja mõju erinevatele sihtorganismidele ning teatud saasteainete osas on
tehtud ettepanekud korrigeerida kehtivaid piirnorme ning nende ajalist rakendamist. Samuti on
hinnatud piirnormide võimaliku muutmise mõju ulatust ettevõtetele. Aruande tulemustest lähtuvalt
on ettevalmistamisel õigusaktide muudatused.
8) Tööohutus ja töötervishoid (SOM)
Muuta õigusakte selliselt, et riskianalüüsi kirjalikku dokumenti ei pea koostama kuni 3 töötaja ja
madala riskitasemega ettevõtted.
Plaanis on kaardistada võimalusi, kuidas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete riskianalüüsi
koostamist lihtsustada. Samas ei saa riskianalüüsi koostamise kohustusest ettevõtteid vabastada,
kuna miinimumkohustused riskianalüüsi koostamiseks tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse
raamdirektiivist ning on oluline osa tervisliku töökeskkonna tagamisel.
Teine ettepanek: Tervisekontrolli teostamisel arvutiga töötavate kontoritöötajate puhul, kelle jaoks
on töökoha riskitegurid väikesemad ning sealjuures ettenähtavad, võiks töötajate tervisekontrolli
läbi viia ka perearst ja seda vajadusel ka näiteks muu tervisekontrolli või arsti külastuse raames.
Tööga seonduv tervisekontrolli korraldus tervikuna vajab ülevaatamist ja täpsemat määratlemist,
sh millisel juhul tervisekontroll on kohustuslik ja millisel juhul mitte ning kes ja kuidas
tervisekontrolli läbi viib. Tervisekontrolliga seonduvad miinimumkohustused tulenevad mh ka EL
direktiividest.
9) Lähetuste päevarahade korraldus (RAM)
Alates 1.01.2016 jõustuv TuMS § 13 lg 1 teine lause näeb ette, et välislähetuse päevaraha
maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15
päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Päevaraha suuruse sõltuvusse
seadmine lähetuse pikkusest tekitab asjatut bürokraatiat. Ettepanek: Kehtestada üks ja ühtne
päevaraha piirmäär hoolimata lähetuse pikkusest. Ministrid leppisid kokku, et kuna tegemist on
eelkõige maksupoliitilise meetmega, siis ettevõtjatel on võimalus Rahandusministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumiga jätkata kompromissiotsinguid muus formaadis, kui nullbürokraatia.
10) Pakendiauditi korraldus (KEM)
Pakendiseadusesse lisati alates 01.01.2015 pakendiauditi kohustus. Praktika näitab, et see ei ole
mõistlik kohustus, kuna audiitor tihtipeale ei oma tegelikult sisulist arusaamist sellest, mida ta
peab kontrollima, ning audiitor niikuinii ei saa sisulist igapäevast kontrolli teha. Ettevõte ise peab
andmed kokku panema nii või teisiti, audiitorkontroll suurendab vaid bürokraatiat ja tõstab
halduskoormust. Pakendiaruannete auditeerimine on uus keerukas ja kulukas kohustus, mis meie
liikmete hinnangul vastavat lisaväärtust ei anna. Ettepanek on veelkord läbi mõelda, eelistatult
koostöös teadlastega, kas sellises mahus ja detailsuses aruandlus on Pakendiseaduse õilsa eesmärgi
täitmiseks hädavajalik või oleks ligilähedaselt sama tulemuseni võimalik jõuda oluliselt vähema
andmekoguga. Võiks kaaluda maaletoojate pakendiinfo esitamise ühendamist tollimisprotsessiga.
17
Pakendiandmete saamine üksnes tollimisprotsessi kaudu ei ole võimalik, kuna EL liikmesriikide
puhul ei toimu tolliprotseduure (toimub kaupade vaba liikumine). Üksnes tollile tuginedes jääb
vaatlusest välja pakendi hulk, mis tuuakse maale liikmesriikidest ja riikidest, millistest toimub see
lihtsustatud korras (näiteks Norrast).
11) Tühja kasseti tasu korraldus (JUM)
Vabariigi Valitsuse määruse „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks
kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning
muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või
kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord“ § 2 lg 1 kohaselt: „Peab
tootja, importija ja isik, kes toob Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse salvestusseadmeid
ja -kandjaid, teavitama 20 päeva jooksul pärast iga kalendrikuu lõppu kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis tasu kogujaks määratud organisatsiooni salvestusseadmete ja -
kandjate kogusest ja ostuhinnast.“ Selline kohustus on ettevõtjate jaoks ebamõistlik, sest näiteks
2014. a. eest tasu kogumisel tekkis olukord, kus kehtiva määruse alusel koguti nn tühja kasseti tasu
sedavõrd vähe, et ministri käskkirjaga tuli jaotamisele kuuluvaks summaks kinnitada 0.- eurot,
kuna kogutava tasu kogumise ja arvestamisega seotud halduskulud ületasid kogutud tasu suurust.
Tühja kasseti tasu maksmine võiks toimuda riigieelarvest. Seeläbi väheneks ettevõtjate
halduskoormus ning autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele saaks maksta õiglast hüvitist.
See oleks kõige kuluefektiivsem lahendus.
JuM on teinud ettepanekuid tühja kasseti tasu jaotamise korra muutmiseks. Justiitsministeerium on
esitanud kooskõlastamiseks niinimetatud tühja kasseti tasu kogumise ja jaotamise regulatsiooni
muutmise väljatöötamiskavatsuse aastal 2015, kuid senimaani pole need poliitilist heakskiitu
saanud. Seoses Euroopa Liidu tasandil autoriõiguste süsteemi uuendamisega võib tekkida ka
poliitiline tahe tühja kasseti tasu süsteemi reformimiseks.
18
3.3 Majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete
vähendamine
Ettevõtetele bürokraatia vähendamise arutelude käigus selgus ka tugev vajadus tegeleda nende
ettevõtetele regulatsioonidest tulenevate nõuete vähendamisega, mis lähevad kaugemale
bürokraatia vähendamisest. Nullbürokraatia teine suurem eesmärk on lihtsustada turule pääsemise
nõudeid ning muuta erinõuetega tegevusaladel ettevõtete tegevuskeskkond lihtsamaks ja
ettevõtlusele vähem kulukaks, vaadates üle majandustegevusele seatud lubade ja kehtestatud
nõuete põhjendatus.
Paljudel tegevusaladel tuleb ettevõtjal tegevuse alustamiseks taotleda riigilt tegevusluba või
esitada majandustegevusteade. Sellised nõuded on tavapärane viis, kuidas riigid sekkuvad
majandustegevusse ning sellel on oluline roll ühiskonna heaolu ja julgeoleku tagamisel. Samas
võib tegevuslubade taotlemine olla ettevõtjate jaoks kulukas tegevus, kuna ettevõtjal tuleb täita loa
saamise eeltingimused (erinõuded) ning kulusid põhjustab ka taotlemisprotsessiga seotud
bürokraatia. Hetkel on Eestis kasutusel üle 230 erineva tegevusloa ja majandustegevusteate, mille
saamiseks on vaja täita kokku üle 1200 erinõude. Oluline on tagada, et nendest nõuetest saadav
ühiskondlik kasu oleks mõistlikus vahekorras ettevõtjatele kohustusega kaasneva koormusega.
Loamenetlus ei tohiks olla ettevõtjale ebamõistlikult koormav ja keerukas ega piirata ka
põhjendamatult konkurentsi. Rakkerühm analüüsis erinõuete (tegevuslubadest tulenevad
kohustused ja infokohustused) vähendamise võimalusi ja esitas soovitused vastutavatele
ministritele erinõuete kaotamise ja vähendamise osas.
2016. aastal kaardistas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium üldpildi saamiseks
tegevusalad, kus on seadusega kehtestatud loa- või majandustegevusteate esitamise kohustus ja
nendega seotud nõuded6. Kaardistuse läbiviimisel keskenduti majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduse (edaspidi MsüS) kohaldamisalasse jäävatele tegevusvaldkondadele. MKM kaardistus
majandustegevusele kehtestatud erinõuete kohta näitas, et Eestis on 65 valdkonnaseaduses
kehtestatud 180 tegevusluba ja 51 juhul kohustus saata majandustegevuse kohta teade. Nende
saamiseks või esitamiseks on kõigil tegevusaladel kokku kehtestatud 1220 erinõuet (178 unikaalset
majandustegevus nõuet) ehk keskmiselt 5 nõuet iga loa/teate kohta. Seaduses kehtestatud nõuete
kõrval analüüsiti ka ettevõtjate arvu neil tegevusaladel kohta, kellele on väljastatud luba või kes on
esitanud majandustegevusteate. Avaliku huvi tuvastamiseks töötati läbi seaduseelnõude
seletuskirjad – millisel eesmärgil turule sisenemist piiratakse ning millist avaliku huvi kaitse
eesmärki taotletakse. Töötati välja hinnanguskaala nõuete koormavuse ja keerukuse kohta ning
näidismetoodika erinõuete kulukuse hindamiseks. 2016.a juunis valmis konsultatsioonifirma Ernst
ja Young Baltic AS pilootuuring, mille käigus arvutati välja viie majandustegevusteate ja
tegevusloaga kaasnevad keskmised kulutused ettevõtjale7. Analüüs oli sisendiks ministeeriumitega
tegevuskava kokkuleppimiseks valiku erinõuete vajalikkuse hindamiseks.
Rakkerühmas seati eesmärgiks, et ministeeriumid, kelle haldusalas majandustegevuse paremaks
korraldamiseks nõudeid on kehtestatud, valivad oma haldusalast vähemalt ühe valdkonna ja
analüüsivad kriitiliselt, kas valdkonnaseaduses kehtestatud erinõuded on vajalikud või saab midagi
vähendada-lihtsustada. MKM kavandas analüüsida 6 valdkonnas. Erinõuete vähendamine võib
hõlmata näiteks konkreetsetes valdkondades turule pääsemise nõuete või menetlusprotseduuride
nõuete lihtsustamist, tegevusloa nõude kaotamist või erinevate tegevuslubade ühendamist, teenuse
või kaubaga seotud tingimuste lihtsustamist (nt müügitingimused). Tuginedes rakkerühma
ettepanekule kinnitasid ministrid 31.oktoobril 2016 nullbürokraatia kohtumisel erinõuete
6
Erinõuete kaardistus post-MsüS (2016). MKM. https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-
editors/failid/NullByrokraatia/p_4_erinouete_kaardistuse_ulevaade.pdf
7
Uuring erinõuete maksumuse arvutamiseks loakohustusega tegevusaladel. Lõpparuanne (2016). Ernst & Young Baltic AS
https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-editors/failid/NullByrokraatia/ey_mkm_erinouded_2016_final.pdf
19
vähendamise tegevuskava, mille tulemusena võtab iga ministeerium8 piloodi korras analüüsida
vähemalt ühe tegevusloakohustusega valdkonna erinõuded, tagamaks et majandustegevusele
seatud nõuded oleks eesmärgipärased ja vajalikud taotletava olulise avaliku huvi suhtes.
Erinõudeid analüüsinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium,
Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium leidsid kokku 14 analüüsitud valdkonnast
lihtsustusvõimalusi kaheteistkümnes ja nõudeid kavandatakse neis kõigis ka reaalselt vähendada.
Tänaseks on 4 valdkonnas on muudatused juba jõustunud, teist samapalju lisandub eeldatavasti
veel 2018. aastal.
Erinõuete vähendamine või lihtsustused jõustunud järgmistes valdkondades:
- Lõhkematerjaliseaduse kohaldamisala lubade ajakohastamine (MKM). Seaduse
muudatused jõustunud, lihtsustati kauba müügiga seotud nõudeid ja ühendati tegevusload.
Kokkuvõtlikult, kui enne oli 5 erinevat käitlemiskoha luba ja 5 erinevat menetlust, siis
nüüd on need ühe loa ja menetluse all.
- Ühistranspordiseaduses sõidujagamise teenus (MKM). Reguleeriti kokkuleppeveod ja
lihtsustati loa nõudeid taksodele.
- Jäätmeseaduse nõuete üle vaatamine (KEM). Jäätmeseadusega kaotati ära ohtlike jäätmete
käitlemisluba.
- Metsaseaduse metsateatise ajakohastamine (KEM). Metsateatisi puudutavad muudatused
hõlmasid valdkonna spetsiifilisi nüansse, näiteks muudeti ära, et kui ühele maalapile on
väljastatud metsateatis, siis naaber lageraiet teha ei saa; juhul, kui on tuvastatud
metsakahjustus, pole metsateatist vaja.
Erinõuete otstarbekuse analüüs on tehtud ja muudatused kavas:
- Mereohutuse seaduse tegevuslubade ajakohastamine (MKM). Analüüs valmis, erinõudeid
vähendav meresõiduohutuse seaduse eelnõu on koostamisel. Eeldatavalt 2018.
- Raudteeseaduse tegevuslubades sisalduvate erinõuete lihtsustamine (MKM). Analüüsis
hinnati raudteeveeremi remondi ja ehituse tegevuslubasid. Kuna selles valdkonnas tuleb
2018.a jooksul ettevalmistada eelnõu muudatused seoses uue raudteedirektiivi
ülevõtmisega, kajastub erinõuete analüüs seletuskirjas ja vajalikud muudatused tehakse
kohe eelnõus. Eelnõu koostamise käigus hinnatakse ka seniseid loa nõudeid. Eelnõu valmib
2018. aasta lõpuks.
- Muinsuskaitseseaduse tegevuslubade ajakohastamine (KUM). Eelnõuga loobutakse
tegevuslubade süsteemist ning kasutusele võetakse ettevõtjale vähemkoormavam kohustus
– majandustegevusteate esitamine. Muinsuskaitsevaldkonnas tegutseva füüsilise isiku
tähtajatu tegevusluba on kavas asendada tähtajalise pädevustunnistusega ja siduda
kutsesüsteemiga. Eelnõu on läbinud esimese kooskõlastusringi.
- Toiduseaduse nõuete hindamine (MEM). VTK-s on hinnatud loa asendamist teatega.
Koostatakse uut toiduseaduse eelnõu.
- Relvaseaduse tegevuslubade ajakohastamine (SIM). Väikseid muudatusi tehakse pidevalt.
Praegu on osad muudatused planeeritud 2018. a veebruarisse. Uue relvaseaduse VTK
valmimisaeg on planeeritud 2018. aasta lõppu ja rakendusaktid jõustuvad ilmselt 2020.
aastal.
- Turvaseaduse tegevuslubade ajakohastamine (SIM). Plaan on lihtsustada loa nõudeid. SIM
ettepanek on jätta edaspidi turvateenuste regulatsiooni alt välja seadmete projekteerimine ja
ehitamine ning seda reguleeritakse ehitusseadustikuga sarnaste sätetega ehk see valdkond
muutub loakohustusest teatamiskohustuseks Turvaseaduse eelnõu valmib 2018. a märtsis.
Rakendusaktid koostatakse pärast seda.
8
Ministeeriumid, kelle vastututusalas on majandustegevusele kehtestatud erinõuded. Neid ministeeriume on 8, kellest ainsana jäi
välja SOM.
20
- Erakooliseaduse alusel väljastatava õppetöö läbiviimise tegevusloa hindamine (HTM).
Plaanis on lihtsustada loa nõudeid ja menetlusprotseduure. Nendeks muudatusteks seadust
ei eraldi ei avata, muudatused tehakse siis, kui seadus avatakse.
- Keeleseaduse tegevusluba eesti keele täiendõppeks (HTM). Plaanis on lihtsustada loa
nõudeid ja menetlusprotseduure. Nendeks muudatusteks seadust ei eraldi ei avata,
muudatused tehakse siis, kui seadus avatakse.
Nõudeid ei vähendata:
- Ehitusseadustikus majandustegevuse teates kutsenõuded
- Postiseadus
- Alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamise lihtsustamine
21
3.4 Tööandjate Keskliidu välistööjõu nullbürokraatia projekt
Rakkerühm on tegelenud ka täiendavalt laekunud ettepanekutega, millest väljapaistvaim on
Tööandjate Keskliidu algatatud ideekorje majanduskasvuks vajaliku välistööjõu Eestisse toomist
takistavate bürokraatlike takistuste kaotamiseks ning mis on oluline ka VVTP-s Work in Estonia
projektile seatud eesmärkide saavutamiseks. Tööandjate Keskliidu algatatud välistööjõu
nullbürokraatia algatusega kogusid ettevõtjad ise ettevõtjatelt probleemikirjeldusi ja ettepanekuid,
mida saadi kokku 82. Tööandjate Keskliit prioritiseeris ja grupeeris need omapoolse analüüsi
tulemusena 26-ks ettepanekuks, mis ministeeriumidele teostatavuse analüüsimiseks edastati.
Ministeeriumid lubasid neist ellu viia 20. Tänaseks on elluviidud 7 ettepanekut.
Elluviidud:
2017. a. jaanuaris jõustunud välismaalaste seadse (VMS)
Vaadata üle elamisloa taotlemise muudatustega viidi sisse mitmeid olulisi uuendusi, mis
protsess nii töötaja kui ka tööandja lihtsustavad elamisloa taotlemist. Muudatused võimaldavad
vaates, seades eesmärgiks protsessi suunata vabanevat ressurssi menetlusprotsessi kitsaskohtadele
kiirendada nõnda, et pärast ning kiirendada seeläbi taotluste menetlemist. Kuigi VMS annab
kolmandatest riikidest pärit töötaja PPA-le otsuse tegemiseks aega kuni kaks kuud on keskmine
ja tööandja otsust töösuhte menetlusaeg lühem (2015 aastal 40 päeva). Elamislubade
1 loomiseks on võimalik elamisluba menetlusaja lühenemisele aitab kindlasti tulevikus kaasa ka
30 päeva pärast väljastada. planeeritav elamisloa taotluste esitamine e-taotluskeskkonnas.
2 PPA võiks nii tööandjale kui ka Automaatteavituste saatmine dokumendi (ID-kaart ja
töötajale nende antud e-mailile elamisloakaart) kehtivusaja lõpu saabumise kohta dokumendi
ennetavalt teada anda, et kasutajale on rakendatud veebruaris 2017. Eraldi teavituse
elamisluba lõpeb 3 kuu pärast ja et saatmine tööandjatele eeldaks täiendavaid infotehnoloogilisi
soovi korral on aeg hakata arendusi ning võttes arvesse, et elamisloa kehtivuse kohta on
tegelema elamisloa tööandjal võimalik teha avalik päring PPA koduleheküljel, on
pikendamisega. Siseministeeriumi hinnangul mõistlikum suunata arendusressurss
e-taotluskeskkonna loomisele.
3 Võimaldada tõestatud vajaduse Elamisloa omamise tingimuste täitmise hindamisel võetakse
korral vähendada välistöötajal arvesse olukorda, kus palgata puhkuse võtmine on põhjendatud.
ajutiselt töökoormust ja maksta Töötasu tuleb välismaalasele maksta vastavalt reaalselt töötatud
sellel perioodilt vastavalt ajale. Vastava info koos selgitustega on PPA ka oma välisveebi
väiksemale tööpanusele ka siis, kui lisanud.
see jääb alla seaduses sätestatu
4 Alustava ettevõtte puhul lähtuda PPA-le selgitatud ja antud juhised menetluspraktika tarbeks 2017
mitte ettevõtte ajaloost, vaid suvel
omanike/juhtorgani liikmete
ajaloost.
5 PPA poolt taustakontrolli PPA-le selgitatud ja antud juhised menetluspraktika tarbeks 2017
tegemiseks kasutatavad praktikad suvel
peavad olema läbipaistvad, kõigile
arusaadavad ja seaduslikud. Kui
konkreetne praktika ei tulene
seadusest, siis selle kohaldamine
lõpetada.
6 Kehtestada konkreetne aeg selleks, 2016. a. jaanuaris jõustunud muudatustega loodi 90-päevane nn
et siin töötada sooviv välismaalane üleminekuperiood, mille jooksul on välismaalasel õigus
saaks reaalse võimaluse uue seaduslikult riigis viibida ning taotleda elamisluba uuel alusel.
töökoha leida. Kui inimene
tõestab, et ta aktiivselt tööd otsib,
on võimalik seda perioodi PPA
otsusel ka pikendada.
22
7 Vaadata keeleõppe korraldus üle Kohanemisprogrammi koolituste pakkumisel on lisaks
ning leida võimalused rahastada Tallinnale, Tartule ja Narvale ette näinud ka paindlikkuse, mis
keeleõpet ka teistes linnades, tähendab, et vajadusel on võimalik koolitusi saada ka teistes Eesti
näiteks Pärnus, Haapsalus jne, kus piirkondades eeldusel, et kohapeal on olemas orienteeruvalt 10-
kohalikud keeltekoolid olemas ja 25-liikmeline uussisserändajate grupp. Kui näiteks tööandjad
nendega oleks võimalik koostööd soovivad Pärnus oma uussisserändajatest töötajatele saada
teha. kohanemisprogrammi raames pakutavat algtaseme
keeleõppekursust, tuleb võtta ühendust Siseministeeriumi
kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnaga.
Teiste ettepanekute staatus ja selgitused elluviimise võimalikkuse kohta:
N Ettepanek Põhjendus
SISEMINISTEERIUM
1 Kaaluda lühiajaliselt Eestis Siseministeerium on välja töötamas lahendust rahvastikuregistri
viibivate välismaalaste subjektide ringi laiendamiseks selliselt, et ka lühiajaliselt Eestis
rahvastikuregistrisse kandmist, viibivate ja töötavate välismaalaste ning nende pereliikmete
kui nad on registreeritud andmed kantaks rahvastikuregistrisse. Muudatus eeldab olulisi
töötamise registris (TÖR). infotehnoloogilisi arendusi ning õiguskeskkonna muutmist, mis on
Alternatiiv oleks leida välismaalaste seaduse muutmise IV etapi skoobis.
valdkondadeülene lahendus,
kuidas tagada avalike teenuste Välismaalaste seaduse muutmise IV etapi raames on kavas jõuda
kättesaadavus lühiajaliselt Eestis eelnõu esialgse versioonini 2018 I kvartali lõpuks, eelnõu
töötavatele välismaalastele, kes kooskõlastamiseks esitamine 01.11.2018 ja VV-le esitamine
ei ole kantud 31.12.2018
rahvastikuregistrisse.
2 Anda lühiajaliselt Eestis viibivale Muudatus eeldab olulisi infotehnoloogilisi arendusi ning
välismaalase isikukood tema menetluspraktika muutmist. Muudatuste realiseerumisel
registreerimisel TÖRis. moodustatakse isikukood lühiajalise töötamise registreerimisel
PPA-s, mitte TÖR-s.
PPA-l on realiseerimistähtajaks 2018. aasta
3 Luua elamislubade elektrooniline Eesti kodanike korduvate isikutunnistuse taotlemiseks on loodud ja
taotlus- ja menetlemiskeskkond. rakendatud 2017. a juunis. Edasi on kavas realiseerida elamilubade
taotlused ja iseteenindusfunktsionaalsus.
PPA-l on realiseerimistähtajaks 2019. aasta
4 Tööandja korduva või mitme loa Siseministeerium ja PPA analüüsivad e-taotluskeskkonna
taotlemise korral võiks tegeleda kasutuselevõtul tehnoloogilisi lahendusi selleks, et ühel ajal
menetlemisega üks ametnik, menetluses olevad sama ettevõtte taotlused jõuaksid sama
sisuliselt tähendab see menetlejani. Juba praegu rakendab PPA elamislubade
kliendihaldussüsteemi kliendist menetlemisel põhimõtet, et ühe kutsuja või ühe perekonna taotlusi,
lähtuvalt. Eesmärk oleks, et mis saabuvad koos, menetleb sama ametnik. Kui sama kutsuja või
samale ametnikule ei pea samu perekonna taotlused saabuvad eri aegadel, on nende menetlemist
asju korduvalt selgitama. ühe ametniku poolt praeguste infotehnoloogiliste võimaluste ja
ressursside puhul keeruline korraldada, nõuab täiendavat
ressursivajadust ning võib viia menetlustähtaegade pikenemiseni.
Rakendatakse 2019 koos e-taotluskeskkonna arendustega
5 PPA võiks luua välistööjõudu PPA nõustamisteenus on edukalt käivitunud. Nõustamisteenuse
värbavate tööandjate meililisti sisendi alusel arutame PPA-ga võimalusi luua eraldi meilist
ning neile proaktiivselt teada peamistest välistööjõudu värbavatest tööandjatest operatiivseks ja
anda muudatustest nii proaktiivseks infoedastuseks.
taotlusvormides jm bürokraatias
kui ka seadusemuudatustest. PPA-l on rakendamistähtaeg 2018 I kvartal
23
6 Juurutada elektroonilised ja Lahendatav elamisloa taotlemise viimisega e-taotluskeskkonda.
eeltäidetud taotlusvormid Kuni lahenduseni e-taotluskeskkonnas 2016. a. jaanuarist võeti
kasutusele uued taotlusankeedid, mis on oluliselt lühemad ja
kliendisõbralikumad. Lisaks uute taotlusankeetide
kasutuselevõtule vähendati 2017. a. jaanuaris jõustunud
muudatustega elamisloa taotlemisel esitatavate dokumentide
loetelu ning lihtsustati menetlusprotsesse.
Rakendatakse 2019 koos e-taotluskeskkonna arendustega
7 Asendada eraldi töötukassa loa Koostöös Töötukassaga töötada välja lahendus töötukassa loa
nõue võimalusega, et PPA-l oleks integreerimiseks elamislubade välja andmise meentlusse
õigus (kui peetakse vajalikuks) välismaalaste seaduse muutmise IV etapi raames
elamisloa väljastamisel
töötamiseks teha töötukassast Välismaalaste seaduse muutmise IV etapi raames on kavas jõuda
andmepäring, kas vastava eelnõu esialgse versioonini 2018 I kvartali lõpuks, eelnõu
kvalifikatsiooninõudega kooskõlastamiseks esitamine 01.11.2018 ja VV-le esitamine
ametikohale on Eestis 31.12.2018
tööjõupuudus või mitte.
8 Viia sisse muudatus, et kui Tööandja kantakse elamisloakaardile ning tal on kutsuja
töötaja on Eestis elanud ja kohustused kehtiva regulatsiooni kohaselt. Uuel tööandjal tuleb
töötanud mingi kindla perioodi võtta üle kutsuja kohustused ning taotleda tuleb uus elamisluba, et
(nt 5 aastat), ei pea ta tööandjat varasem tööandja kutsuja kohustustest vabastada. Ettepanek eeldab
vahetades uuesti elamisluba lahendust kutsuja kohustuste üleminekuks ja õigusraamistiku
taotlema. muutmist. Analüüsitakse VMS IV etapi raames
Välismaalaste seaduse muutmise IV etapi raames on kavas jõuda
eelnõu esialgse versioonini 2018 I kvartali lõpuks, eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine 01.11.2018 ja VV-le esitamine
31.12.2018
9 Siduda sisserände piirarv lahti 2017 augustis kutsus Siseministeerium kokku laiapõhjaline
alalise elanikkonna arvust ja töörühm parima lahenduse leidmiseks sisserände piirarvu
lähtuda selle määramisel tööjõu regulatsiooni muutmiseks. Töörühm esitas ettepanekud VV-le
tegelikust puudujäägist ehk 27.11.2017. Kirjeldatud ettepanek kaardistatud pikaajalist vaadet
tööealise elanikkonna käsitlevate ettepanekutes.
vähenemisest kindlal perioodil
(näiteks eelmise kalendriaasta
andmete põhjal).
10 Tööandjate Keskliidu ettepanek PPA kodulehel migratsioonialase teabe uuendamine on kavandatud
Politsei- ja Piirivalveameti 2018 aastasse. Lisaks on töös PPA kodulehekülje kaasaaegsema
kodulehe põhjalikuks kujunduse kasutuselevõtmine, mille valmimine on planeeritud
uuendamiseks, et luua hiljemalt 2018. aastal.
välismaalastest töötajatele
lihtsasti arusaadava ja ülevaatliku PPA realiseerimistähtaeg uue välisveebi kasutusele-võtmiseks on
infokeskkond. 30.03.2018
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM
24
11 Keelenõuete osas võiks suurem Praeguse keelenõuete määruse kohaselt vastutab tööandja (§ 2 lg 3)
sõnaõigus olla tööandjal, kes selle eest, et töötajad või ametnikud, kellelt ametialaste kohustuste
otsustab, millise keeleoskusega ja tööülesannete täitmiseks nõutakse eesti keele oskust, valdavad
töötajaid (nt klienditeenindajaid eesti keelt nõutaval tasemel. Riik on kehtestanud avalikkuse ja
või turvatöötajaid) tal vaja on. klientidega suhtlevatele töötajatele keeleoskuse miinimumnõuded,
Turumajanduse mille täitmisel on isikute keeleõigused tagatud miinimumtasemel.
konkurentsisituatsioon sunnib Turumajanduse konkurentsisituatsioonile ei ole võimalik lootma
tööandjaid nagunii pingutama ja jääda. Võtame kas või kaubanduse ja teeninduse valdkonna, kus
pakkuma kliendile vajalikku jõuliselt laienev jaekaubanduskett palkab pidevalt ilma piisava
teenust. Kui teenuse osa on eesti keele oskuseta teenindajaid ning klientidelt laekub selle kohta
piisaval tasemel eesti keelt massiliselt kaebusi. Odav ja kvalifitseerimata tööjõud on ettevõtte
oskavad töötajad, siis pingutab jaoks konkurentsieelis, kuid riigi ülesanne on kaitsta ka tarbijate
tööandja ise, et vastaval tasemel huve.
teenust ka pakkuda.
12 Töötada välja ja luua võimalused Tegemist on jooksva ülesandega, mida täidavad kõrgkoolid,
dual-careeri loomiseks (nt ülikoolid ja TA asutused, et toetada teadlaste ja õppejõudude
töökoha leidmine Eestisse asuva perede kohanemist Eestis võttes arvesse kehtivaid seadusi ning
professori doktorikraadiga arvestades asutuste võimalusi. Seni ei ole Eesti asutused
abikaasale) rakendanud topeltvärbamist (tingitud erinevatest asjaoludest,
kasvõi nt asutuste suurus, samaaegselt saadaolevate töökohtade
arv, töökohtade omavahel sidumine). Sealsamas pakuvad asutused
koostöös Eesti Teadusagentuuriga EURAXESS võrgustiku egiidi
all tugiteenuseid, et toetada mobiilseid teadlasi ja õppejõude ning
muuta nende Eestisse tööleasumine võimalikult kergeks. Sh
pakutakse abi kaasa rännanud pere Eestis kohanemiseks ning
nõustatakse, kuidas Eestis kohapeal tööd leida. Ülikoolide on
nende pidevalt harinud ja lahenduste otsimisega tegelenud. Nt
Tartu Ülikool on osalenud raamprogrammist rahastatud projektis
EURAXESS TANDEM “Talent and extended mobility in the
European Innovation Union”, mis keskendus dual-career teemadel
(karjääriarendamine kui mõlemad partnerid on teadlased) ning nt
selle aasta veebruaris osalevad Eesti EURAXESS võrgustiku
liikmed koolitusel „Career Development Services“.
SOTSIAALMINISTEERIUM
13 Koostada nimekiri perearstidest, Vajalik ilmselt Perearstide registri arendus, rahastust on võimalik
kes ootavad oma nimistusse saada ESF vahenditest. Arutamaks kõigi osapoolte vajadusi ja
inglise keelt (jt võõrkeeli) võimalusi, arenduste sisu ja maksumust on SiM-l kavas kutsuda
kõnelevaid patsiente ja avaldada 2018 veebruaris kokku osapooled (MKM, EAS, Terviseamet,
see nii Haigekassa kui ka Haigekassa, SoM). Samas inglise keelt (jt võõrkeeli) kõnelevatest
Politsei- ja Piirivalveameti perearstidest nimekirja koostamine ei lahenda süsteemselt ja
kodulehel, samuti jätkusuutlikkult välismaalaste perearstiabi kättesaadavuse
Siseministeeriumi loodaval uuel probleemi ja teema nõuab põhjalikumat analüüsi ja komplekset
välistöötajatele m]eldud lahendust.
veebilehel. Uuendada nimekirja
regulaarselt. 2018 on sõlmitud lepingud ja alustatud arendustega
14 Töötada välja ja käivitada meede Täiendavad koolitused on pigem formaalne lähenemine. Arstide
perearstide ja pereõdede erialase ebaühtlase keeleoskuse põhjus ei ole sugugi praegused arstiõppe
inglise keele täiendamiseks. programmid või keelekoolituste vähesus. Vajalik komplekssem
lahendus. Terviseamet toetab, et perearstidele ja perearstiga koos
töötavatele tervishoiutöötajatele tagatakse vajalik keeleõpe (inglise
keel), mis lisaks üldkeeleoskusele peab olema meditsiinilise
suunitlusega ja tagama kvaliteetse üldarstiabi osutamise
võõrkeeles.
15 Töötada välja ja käivitada meede, Koostöös Terviseametiga SIM-l vajalik arutada, kuidas SiM saaks
koolitamaks perearste ja toetada erineva kultuuritaustaga inimestega suhtlemiseks
pereõdesid erineva kultuurilise läbiviidavaid koolitusi (nt saab pakkuda koolitajaid). Vastava
taustaga patsientidega mooduli lisamise osas peab arutama teemat koostöös Perearstide
suhtlemiseks ja Seltsiga ja TÜ peremeditsiini õppetooliga, kes omavad kõige
25
eelarvamuste/hirmude paremat ülevaadet, millised on murekohad võõrkeelsetele
vähendamiseks. Lisada vastav patsientidele üldarstiabi osutamisel.
moodul ka arstide ja õdede
väljaõppesse.
16 Siduda perearsti nimistusse Tervisemet ei toeta MKM ettepanekut siduda lahti nimistusse
registreerimine lahti registreerumine rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist.
rahvastikuregistrist. Arvestades, Üldarstiabi eesmärgiks on kodulähedane perearstiabi ja võimalus
et perearst ei pea asuma samas leida enda elukohale kõige lähim perearst. Siseministeerium on
piirkonnas, kus inimene elab, ei välja töötamas lahendust rahvastikuregistri subjektide ringi
ole rahvastikuregistri nõue laiendamiseks selliselt, et ka lühiajaliselt Eestis viibivate ja
asjakohane. Välismaalase puhul töötavate välismaalaste ning nende pereliikmete andmed kantaks
võiks piisata, et ta on rahvastikuregistrisse. Sellisel juhul ei ole vajadust perearsti
registreeritud Töötamise registris nimistusse registreerimise lahtisidumiseks. Muudatus eeldab olulisi
(TÖR). infotehnoloogilisi arendusi ning õiguskeskkonna muutmist, mis on
välismaalaste seaduse muutmise IV etapi skoobis.
Välismaalaste seaduse muutmise IV etapi raames on kavas jõuda
eelnõu esialgse versioonini 2018 I kvartali lõpuks
RAHANDUSMINISTEERIUM
17 Vabastada tööandja kulud kõigi Praegu ei ole Rahandusministeeriumil plaanis uusi soodustusi
töötajate tervisele piiranguteta rakendada. Küll aga jõustus 01.01 2018 TuMS § 48 lg 5.5 p 5, mis
erisoodustusmaksust. annab tööandjal õigus 400 eurot per kvartal sõlmida maksuvabalt
oma töötajatele eratervisekindlustust.
18 Vabastada tööandja poolt mitte Praegu ei ole Rahandusministeeriumil plaanis uusi soodustusi
Eesti residendist töötaja rakendada. Küll aga jõustus 01.01 2018 TuMS § 48 lg 5.5 p 5, mis
eraarstiabi jaoks tehtud kulutused annab tööandjal õigus 400 eurot per kvartal sõlmida maksuvabalt
erisoodustusmaksust. oma töötajatele eratervisekindlustust.
19 Pangad küsivad aga
välismaalastelt, kellel ei ole
elamisluba, arveldusarve avamise
eest lisatasu (erinevatel andetel
250-300 eurot). Välistöötajate
jaoks on see ebavõrdne
kohtlemine. Seetõttu on
ettepanek kutsuda
Rahandusministeeriumis kokku
töörühm või mõni muu
aruteluvorm olukorrale lahenduse
leidmiseks.
26
3.5 Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine
Kolmanda suurema teemana kuulub bürokraatia vähendamise rakkerühma ülesannete hulka
avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamise plaani koostamine ja asutuste tehtud ettepanekute
elluviimise koordineerimine. Riigireformi elluviimise kontekstis on oluline järjepidevalt
analüüsida riigiasutuste tegevuse eesmärgipärasust, lihtsustada ja optimeerida töö- ning
teenusprotsesse. Riigi sisemine töökorraldus mõjutab riigi haldusorganisatsiooni tegevuse
efektiivsust ja tõhusust, seega on nullbürokraatia üheks suunaks ka halduskoormuse ja bürokraatia
vähendamine avalikus sektoris. Ettevõtjatelt kogutud bürokraatia vähendamise ettepanekute kõrval
lisas riigihalduse minister nullbürokraatia alla riigivalitsemise reformi raames ka avaliku sektori
sisese bürokraatia kriitilise ülevaatuse. Sisebürokraatia ettepanekute elluviimise vastutus lasub
riigihalduse ministril.
Valitsusasutustelt (ministeeriumid, allasutused), KOV-delt, põhiseaduslikelt institutsioonidelt
saadi kokku 963 ettepanekut, kuidas riigisisest bürokraatiat vähendada. Neist teostatavaks hinnati
43% (418 ettepanekut9). Tervikpildis on tänaseks ellu viidud neist 418-st ettepanekust 39% (164
ettepanekut), töös on 41% (170 ettepanekut), uue jaotusena on ettepanekutes eristatud "jooksvate
küsimustena" 13% (56 ettepanekut) (st neil ei ole selget tähtaega, nt puudutavad töökorraldust,
rakenduspraktikat) ja 7% ei viida siiski ellu. Enim ettepanekuid puudutasid asjaajamist, millele
järgnesid õigusloome, IT ja andmebaaside, personali-ja palgakorralduse ning strateegilise
planeerimise ja eelarvestamisega seotud ettepanekud. Enim on realiseeritud asjaajamist puudutvaid
ettepanekuid.
2017.a kaalukamate tegevustena võib välja tuua:
- erinevates valdkondades üleminek paberkandjal asjaajamiselt digitaalsele (näiteks
riigihangete register, ehitisregister, sotsiaalteenuste ja-toetuste andmeregister STAR, SAP)
- tehnilise töö mahtu on vähendanud andmebaaside ristkasutus ja andmete ühekordse
küsimise põhimõtte rakendamine (näiteks on SAPi ostuarvete menetlemise süsteem
liidestatud riigihangete registriga, riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP) SAP-i ja
dokumendihaldussüsteemidega), vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega „Teenuste
korraldamine ja teabehalduse alused“ kehtestati valitsusasutustele andmete ühekordse küsimise
nõue alates 01.07.2019
- Vastuvõetud riigieelarve seaduse muudatuse jõustumisel rakendub nelja aastane rulluv
eelarve ning riigieelarve (RE) ja riigi eelarvestrateegia (RES) protsessid ühilduvad.
- 14.06.2017 vastuvõetud uue riigihangete seadusega muudeti lihthanke regulatsioon oluliselt
paindlikumaks, tõsteti lihthanke piirmäära, lihtsustati raamlepingute aruandlust ning kaotati
kohalike maksude puudumise tõendi esitamise nõue juhul kui kohalikke makse ei ole
kehtestatud.
- Haldusmenetluse seaduse muudatusega 06.12.2017 kaotati kohustus küsida isiku igakordset
nõusolekut haldusakti digitaalseks kätte toimetamiseks ning kaotati digitaalallkirjastamise nõue
teatud autenditud keskkondades.
- 19.06.2017 vastu võetud riigivaraseaduse muudatustega lihtsustati vara võõrandamise,
üleandmise ja kasutusse andmise tingimusi.
- Konsolideeriti riigihangete korraldamine mitmetest ministeeriumidest ja valitsemisala
asutustest Riigi Tugiteenuste Keskusesse.
Riigihalduse minister teeb avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamisele suunatud ettepanekute
elluviimisest valitsusele igal aastal eraldi ülevaate. Eelmise aruande tegi minister valitsusele
märtsis 2018, järgmise veebruaris 2019.
9
Märkus. RAM muutis 2018.a lõpus ettepanekute jaotust. Kui algselt hindasid ministeeriumid teostatavateks 484, siis RAM uue
jaotuse tulemusena vähenes algselt ellu viia kavandatud bürokraatiat vähendavate ettepanekute arv 484-lt 418-le (põhjendusteks
toodi, et osad olid siiski dubleerivad või mitte teostatavad).
27
4. EDASISED SAMMUD
Lähtuvalt ministrite nullbürokraatia komisjoni kohtumisel 26.01.2018 majandus-ja taristuminister
Kadri Simsoni, ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, rahandusminister Toomas
Tõniste, riigihalduse minister Jaak Aabi, keskkonnaminister Siim Kiisleri ja ettevõtjate esindajana
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja direktori Mait Paltsi ühisest otsusest, et nullbürokraatia projektiga
on vaja jätkata, teeme valitsusele ettepaneku pikendada rakkerühma tööd 2018.a lõpuni.
Omapoolset toetust rakkerühma pikendamisele kinnitas eraldi vestluses Tööandjate Keskliidu
poolt ka juhataja Toomas Tamsar, kes kahjuks kohtumisel osaleda ei saanud. Ministrid ja
ettevõtjate esindajad pidasid oluliseks, et nullbürokraatia mõtteviis saaks igapäevase töö osaks ja
nullbürokraatia projektiga on vaja jätkata. Rõhutati, et nullbürokraatia on uutele ettepanekutele
avatud algatus ja jooksvalt saab esitada uusi ettepanekuid.
Rakkerühm aitab tagada 2019-2020 rakendatavate ettepanekute elluviimise. Lihtsamini teostatavad
lubadused on enamasti teostatud, töös olevad vajavad ettevalmistusteks rohkem aega vajades
enamat ettevalmistust ja olles lahendustena komplekssemad (nt arendused Aruandlus 3.0,
KOTKAS jt). Nende elluviimiseks on vaja head ministeeriumite vahelist koostööd, mille
rakkerühm aitab tagada. Rakkerühma kaudu saab MKM tagada ka toe ettepanekute elluviimiseks
vajalike IT-lahenduste ettevalmistamiseks.
Mistahes poliitikaalgatuste puhul on poliitika sisueesmärkide kõrval oluline silmas ka
muudatustega kaasnevat koormust ja hinnata selle proportsionaalsust soovitavate eesmärkidega
(halduskoormuse hindamine, erinõuete kulukuse ja koormavuse hindamine). MKM seirab alates
2018.aasta algusest halduskoormuse hindamist eelnõudes ja teiste poliitikaalgatuste
kooskõlastamisprotsessis.
MKM jagab teiste ministeeriumidega MKM koostatud ja tellitud materjale mõjude hindamise
praktika tugevdamiseks, mida teised ministeeriumid saavad mudelmetoodikana kasutada oma
vastutusalas. Siia kuuluvad nii matejalid ja metoodiline tugi halduskoormuse hindamiseks kui ka
erinõuete vajalikkuse ja koormavuse analüüsimiseks.
Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise põhimõtted ja metoodika (standardkulu mudel) on
rakkerühmas kokku lepitud. Selle rakendamise juurutamine mõjude hindamisel ministeeriumites
vajab lisatuge ja MKMi poolset nõustamist. Samuti on kokkulepitud halduskoormuse hindamise
tulemuste avaldamine teenuste kataloogi kaudu, kuid esmalt on vaja luua süsteemsem
halduskoormuse hindamise praktika. 2018.aastal algav keskne koolitus poliitikakujundamise
oskuste tugevdamiseks keskendub mõjude hindamise erinevate metoodikate, protsessijuhtimise ja
kaasamise oskuste õpetamisele ja praktikumidele. Mahukas moodulipõhises programmis saavad
osaleda 500 inimest nii avalikust sektorist kui valitsusvälistest organisatsioonidest. Programm
kestab 2 aastat, võimaldades paindlikult valida sobiv aeg osalemiseks.
Erinõuetest tulenevate kohustuste kulukuse hindamiseks on MKM väljatöötanud metoodika, mida
teised ministeeriumid saavad kasutada. MKM koostab selle kasutamise lihtsustamiseks
juhendmaterjali, kuidas seda samm-sammult kasutada. Vajadusel on MKM valmis pakkuma
metoodilist tuge selle metoodika kasutamisel.
Nullbürokraatia on jätkuvalt uutele ettepanekutele avatud, mis on teretulnud nii veebilehe
https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia kaudu kui otse rakkerühma juhile
[email protected].
Rakkerühma tegevuse ajal on jooksvalt algsetele ettepanekutele lisaks esitatud uusi ettepanekuid,
kuidas liigset keerukust ja bürokraatiat vähendada. Nende kõigiga on tegeletud samamoodi kui
algsete ettepanekutega, analüüsitud nende teostatavust ja teostatavad jooksvalt töösse võetud.
28