Ministeeriumid Meie 26.03.2018 nr 1.1-10/2471-1
Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
Austatud ministrid
Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda 10 tööpäeva
jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS (http://eelnoud.valitsus.ee).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d):
1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri.
Sama:
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Martin Kulp 6113097
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu
§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 lõigetes 3–5 ja 8–11 asendatakse sõna „minister“ sõnadega
„minister või tema volitatud ametnik“ vastavas käändes.
§ 2. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmine
Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 7, § 13 lõikes 7, § 17 lõikes 9 ja § 18 lõikes 4 asendatakse
sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga „Rahandusministeerium“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 17 lõikes 10 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister leiab“
sõnadega „Rahandusministeerium tuvastab“.
§ 3. Eluruumide erastamise seaduse muutmine
Eluruumide erastamise seaduse § 215 lõikes 7 ja § 218 lõikes 3 asendatakse sõna
„Rahandusministeerium“ sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava
ministri poolt määratud valitsemisala asutus“ vastavas käändes.
§ 4. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmine
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga
„Rahandusministeerium“;
2) paragrahvi 10 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Minister võib volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese
regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma käesoleva
paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgani, kohaldamata halduskoostöö
seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Niisuguse halduslepingu
sõlmimisele, millega volitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganit riigi
haldusülesannet täitma, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.“;
2) paragrahvi § 704 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 704. Käesoleva seaduse § 61 lõigete 2 ja 3 ning § 374 lõike 1 rakendamise erisus”;
1
3) paragrahvi 704 lõikes 1 asendatakse tekstiosa “§ 61 lõikes 3” tekstiosaga “§ 61 lõigetes 2 ja
3”;
4) paragrahvi 704 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
“(11) Kui määratud koostööorgan ei täida enam käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 sätestatud
nõudeid või on nimetatud uus koostööorgan, peavad valla- ja linnavalitsused koostööorgani
tegevuse lõppemise ja koostööorgani muutmise otsustest andma Rahandusministeeriumile
teada ning edastama ühiselt teatise koos kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude vastavate
otsustega hiljemalt jooksva aasta 1. augustiks. Uue koostööorgani kaudu saab käesoleva
seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma hakata järgmise kalendriaasta algusest.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul täidab kalendriaasta lõpuni käesoleva
seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan.
(13) Kui valla- või linnavalitsused ei ole koostööorgani muutmise otsusest jooksva aasta 1.
augustiks teada andnud, siis täidab käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesandeid
senine koostööorgan järgneva kalendriaasta lõpuni.”.
§ 6. Planeerimisseaduse muutmine
Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 81 lõikes 3, § 90 lõigetes 2, 3, 4 ja 5, § 91 lõigetes 1 ja 6, § 103 lõikes 3, § 121
lõigetes 2, 3, 4 ja 5, § 122 lõigetes 1 ja 10, § 138 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 ning § 142 lõikes 4
asendatakse sõna „minister“ sõnadega „minister või tema volitatud ametnik“ vastavas
käändes;
2) paragrahvi 90 lõikes 1, § 91 lõikes 3, § 121 lõikes 1 ja § 138 lõikes 1 asendatakse sõnad
„valdkonna eest vastutavale ministrile“ sõnaga „Rahandusministeeriumile“.
§ 7. Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise
seaduse muutmine
Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 4
lõigetes 1 ja 2 ning § 15 lõikes 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“
sõnaga „Rahandusministeerium“ vastavas käändes.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn 2018
Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2018
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
2017. aasta 14. juunil võeti vastu maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Selle kohaselt läksid mitmed seni
maavanemate pädevuses olnud järelevalveülesanded üle Rahandusministeeriumile.
Haldusaktide üldine järelevalve aga Justiitsministeeriumile.
Vabariigi Valitsuse seaduse, planeerimisseaduse kui omandireformi valdkonna seaduste
kohaselt on reeglina haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav
minister. Eelnõu muudab regulatsioone paindlikumaks, andes ministritele võimaluse soovi
korral otsustada, keda ametnikest asutuse nimel ametlikke toiminguid tegema delegeerida.
Lisaks anti seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega KOVidele 2018. aasta 1. jaanuarist
kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (edaspidi KOKS) ühiselt täitmiseks maakonna
arengu kavandamise ülesanne (vastavad muudatused võeti Riigikogus vastu 14. juunil 2017.
aastal kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud
seaduste muutmise seadusega). Nimetatud ülesannet täitsid seni maavalitsused. Ülesande
täitmiseks pidid KOV volikogud hiljemalt 1. veebruariks 2018. a otsustama, kas ülesannet
hakkab täitma maakonna või piirkonna (koosneb vähemalt kahe maakonna KOVidest)
KOVide liit, maakondlik arenduskeskus, KOVide ühisamet või –asutus, üks konkreetne KOV
või muu KOV või KOV liitude asutatud mittetulundusühing või sihtasutus (edaspidi
koostööorgan) (KOKS § 61 lõige 2). Kõik KOVid määrasid nõutud tähtpäevaks
koostööorgani ülesandeid täitma kas maakondliku omavalitsusliidu või maakondliku
arenduskeskuse. KOKS muudatuse vastuvõtmise järel arutati omavalitsusliitudega ja
maakondlike arenduskeskustega võimalusi anda koostööorganile täitmiseks ka regionaalsete
toetusprogrammide rakendamise ülesandeid, et delegeerida võimalikult palju ülesandeid
KOVidele läbi koostööorgani ühiselt täitmiseks, et suurendada nende otsustuspädevust.
Sarnaselt riigi sihtasutustele haldusülesande täitmiseks volitamisega vastavalt riigieelarve
seaduse § 531 lõikele 2 puudub kehtivates seadustes volitusnorm, mis võimaldaks
maakondlikul või piirkondlikul omavalitsusliidul, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste
liidu asutatud mittetulundusühingul või sihtasutusel täita riigi haldusülesandena
toetusprogrammide rakendaja ülesannet. Seetõttu peaks kehtivate seaduste järgi riigisisese
toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigiasutus või vastavalt
ministri volitusele riigi sihtasutus. Mitmete regionaalsete toetusprogrammide olemusega sobib
aga paremini selle elluviimine KOV tasandil. Seetõttu antaksegi eelnõu kohaselt ka ministrile
1
õigus volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma KOV
koostööorgani.
Selleks, et tagada praktikas piisav paindlikkus KOV koostööorgani muutmiseks ja ühtlasi
toetusprogrammide koostööorgani poolt elluviimiseks, nähakse KOKS muudatustega teatud
tingimuste täitmisel ette ka võimalus muuta määratud koostööorganit. Vähemalt ühe
maakonna osas on teada, et kui algselt kavandatakse täita ülesannet KOV liidu kaudu, siis
hiljem kavandatakse anda ülesanne täitmiseks koostöö tegemiseks moodustatud sihtasutusele.
Maakonna arengu kavandamise ülesande raames on kohustuslik koostada maakonna või
piirkonna arengustrateegia (KOKS § 373 ja § 374), mis võetakse vastu KOV volikogude poolt
hiljemalt 15. jaanuariks 2019. a. Kui eelnõuga ettenähtud seadusemuudatusi ei tehta, siis võib
jääda maakonna arengustrateegia koostamata, kui senine koostööorgan ei ole ülesannet
ootuspäraselt täitnud, ja seeläbi võib maakonna KOVidel osutuda ka võimatuks erinevatest
meetmetest toetust taotleda ning seeläbi maakonna konkurentsivõimet suurendada. Üldjuhul
on KOVidele suunatud toetusmeetmetes nõutav, et projekti elluviimine tuleneks KOV
arengukavast. Maakonnale oluliste projektide puhul tuleks edaspidi toetusmeetmetes nõuda
projekti kooskõla ka maakondliku arengustrateegiaga.
Seadus jõustub üldkorras ehk kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna
õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097; e-post:
[email protected]), sama osakonna
õigusnõunik Olivia Taluste (tel 611 3092; e-post:
[email protected]), planeerimisosakonna
nõunik Külli Siim (tel 611 3129; e-post:
[email protected]) ja Rahandusministeeriumi
riigivara osakonna nõunik Uku Hänni (tel 611 3439; e-post:
[email protected])
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna
jurist Virge Aasa (tel 611 3549; e-post:
[email protected]). Eelnõu
keelelist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi keeletoimetaja Sirje Lilover (tel
611 3638; e-post:
[email protected])
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole vahetult seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega.
Eelnõuga tehakse muudatused järgmistes seadustes:
1) Vabariigi Valitsuse seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I,
28.12.2017, 19;
2
2) Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis
avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 57;
3) erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis
avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 58;
4) eluruumide erastamise seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT
I, 04.07.2017, 15;
5) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis
avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 22;
6) planeerimisseaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I,
04.07.2017, 62;
7) õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse
01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 60.
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, kuna eelnõuga
kavandatakse teha muudatusi Vabariigi Valitsuse seaduses, mis on Eesti Vabariigi
Põhiseaduse § 104 järgi konstitutsiooniline seadus. Seda saab vastu võtta ja muuta ainult
Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
2. Seaduse eesmärk
Vabariigi Valitsuse seaduses, planeerimisseaduses kui omandireformi valdkonna seadustes on
üldreeglina haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister
ainuisikuliselt. Eelnõu eesmärk on muuta regulatsioone paindlikumaks, võimaldades
haldusülesannete ja vastutuse paindlikumat jaotamise ametnike vahel. Muudatus võimaldab
volitada ametnikke tegema nii haldusotsust kui ka eelnevaid menetlustoiminguid, kuivõrd
kõigi haldusotsuste tegemine asutuse juhi tasandil ei ole millegagi põhjendatud. Ühtlasi
võimaldab see lühendada haldusasja menetlemisele kuluvat aega. Rahandusministeeriumi ja
Justiitsministeeriumil ei ole kohustust toiminguid ametkondlikule tasemele delegeerida, kuid
eelnõu annab selleks soovi korral võimaluse.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 5 ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga ei kaasnenud olulist õiguslikku mõju ega muud olulist mõju. Muudatused on
tehnilised või protseduurilised, andes ministritele võimaluse otsustada eelnõus sätestatud
muudetavates seadustes, kes on volitatud haldusorgani nimel ametlikke toiminguid tegema.
Muid muudatusi eelnõuga ei tehta.
Samuti kõrvaldatakse eelnõuga õiguslik lünk KOV koostööorganile riigi volitatava
haldusülesandena riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmiseks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
3
Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.
Maavalitsuste asemel asus 2018. aasta 1. jaanuarist kohalike omavalitsuste üksuste
haldusaktide üle järelevalvet teostama Justiitsministeerium, kellel on õigus kaasata
järelevalvesse valdkonnaministeeriumeid. Rahandusministeerium asus maavalitsuste asemel
tegelema maakonnaplaneeringute koostamise ja järelevalvega, regionaalarengu programmide
koordineerimisega, kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamisega ning omandireformiga
seotud ülesannete täitmisega.
Eelnõuga muudetakse VVS § 753.
VVS § 753 on sätestatud haldusjärelevalve teostamine omavalitsusüksuste tegevuse üle.
2018. aasta 1. jaanuarini teostas järelevalvet maavanem ning sellest alates
Justiitsministeerium, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisti. Eriseadustes sätestatu juhtudel
teostab järelevalvet vastava valdkonna eest vastutav minister või muu sätestatud isik. Lõige 2
sätestab Justiitsministeeriumile õiguse kaasata haldusjärelevalve teostamisse ka ministeerium,
kelle valdkonda kuulub järelevalvatava kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt.
Järelevalve teostamise toimingute tegemise pädevus on VVS §-s 753 valdavas enamuses
ministril, kuid selleks, et järelevalvete efektiivsust tõsta, näeb eelnõu ette ministrile võimaluse
otsustada asutuse siseselt, millist ametnikku vajalikke toiminguid ja haldusakte tegema
volitada. Järelevalvemenetlus on olemuselt menetlus, kus tuvastatakse haldusaktide ja
toimingute kooskõla kehtiva õigusega. Sisuliselt on tegemist fakti tuvastamise menetlusega,
kus ministril puudub menetlust läbi viies õigus diskretsiooniotsuseks. Menetluse käigus on
faktidest tuvastamise tulemusel õigus valida vaid kohaldatav meede ja seda põhjendada. On
selge, et ministrid selliseid menetlusi ise läbi ei vii. Faktide tuvastamine on ametkonna
ülesanne ning ministril on seega sisuliselt formaalne kohustus kinnitada asutuse juhina
järelevalve tulem. Arvestades järelevalvete hulka, võib selliste tehniliste toimingute teostamist
pidada ministrile koormavaks ning selleks puudub sisuline vajadus. Järelevalve läbiviimine on
fakti tuvastamise menetlus, mille loogiline otsustustasand võiks piirduda ametniku (näiteks
valdkondlik asekantsler või osakonnajuhataja) tasemega. Muudatus ei võta samas ministrilt
menetluse ja otsuste tegemise võimalust ära, vaid tegemist on täiendava võimalusega, kui see
menetluste arvu tõttu on mõistlik.
Kui minister soovib järelevalvetoiminguid asutusesiseselt delegeerida, näiteks on seda
võimalik sätestada osakondade põhimäärustes või käskkirjaga. Nii on tagatud, et ka volitatud
menetleja on tuvastatav ja tema õiguste ja kohustuste ulatus on õigusaktiga sätestatud.
Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse §-s 7 lõikes 3 sätestatud põhimõttest, et riikliku ja
haldusjärelevalve teostamine on avalikku võimu teostamine, sätestab eelnõu, et volitamine
saab toimuda üksnes isikule, kellel on õigus teostada avalikku võimu, st ametnikule.
Järelevalve osas ei saa lõppotsuste, ehk haldusaktide andmist delegeerida töölepingu alusel
tööd tegevale isikule.
4
Eelnõu §-dega 2, 4 ja 7 muudetakse erastamisest laekuva raha kasutamise seadust, Eesti
Vabariigi omandireformi aluste seadust ja õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse
määramise ja kompenseerimise seadust.
Maavalitsuste reformi tulemusena on suurem osa maavanemate ja maavalitsuste pädevustest
omandireformi eri sektorites üle antud Rahandusministeeriumile ja riigihalduse ministrile.
Omandireformi lõpetamata valdkondadeks on peamiselt maareform ning õigusvastaselt
võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine. Kohaliku omavalitsuse üksustes on
jäänud menetlusse umbes 190 varatoimikut, mis sisaldavad ligikaudu 300 füüsilise ja
juriidilise isiku õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise nõuet.
Nõuete arv määrab eeldatavalt ka kohalike omavalitsuste haldusaktide koguarvu ja
Rahandusministeeriumi pädevuses olevate järelevalvetoimingute mahu. Reformiprotsesside
täielikuks lõpetamiseks kulub vähemalt 2 aastat. Maa erastamisest laekuva raha kasutamise
korraldamine ja järelevalve selle üle võib põhimõtteliselt jätkuda kuni järelmaksulepingute
lõppemiseni 2060. aasta paiku.
Kõik vara tagastamise ja kompenseerimise kohta käivad haldusaktid vaadatakse läbi
Rahandusministeeriumis toimuvas järelevalvemenetluses, ent väga vähestel juhtudel tuleb
valdkonna eest vastutaval ministril rakendada VVS § 753 lõigetes 4 või 8 sätestatud
meetmeid.
Omandireformi õigusaktide pädevusnormides kasutatakse mõisteid „Rahandusministeerium“
ja „valdkonna eest vastutav minister“, mõnikord nende sobivust menetluse kontekstis
kaalumata. Omandireformi aluste seaduse § 12 lõike 3 punkti 7 kohaselt otsustab valdkonna
eest vastutav minister jätta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata, juhul kui selle
eraldamine teeb ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks, § 13 lõike 7
kohaselt esitatakse avaldus kompensatsiooni väljamaksmiseks valdkonna eest vastutavale
ministrile, kelle pädevuses on ühtlasi kompenseerimise otsuse tühistamine (juhul kui avaldust
ei esitata õigeaegselt), sama seaduse § 17 lõike 9 kohaselt teostab järelevalvet vara
tagastamise ja kompenseerimise üle valdkonna eest vastutav minister ja § 18 lõike 4 kohaselt
võib tagastatavaid ehitisi kuni vara tagastamise otsustamiseni lammutada või ümber ehitada
üksnes valdkonna eest vastutava ministri taotlusel. Seevastu on omandireformi aluste seaduse
§ 12 lõike 71 kohaselt maa tagastamise toimingute lõpule viimise tähtaja määramine ja § 13
lõike 8 kohaselt vara kompenseerimise otsuse tegemise tähtaja määramine
Rahandusministeeriumi pädevuses. Erinevalt omandireformi aluste seadusest on maareformi
seaduse § 15 lõikes 3 ka järelevalvepädevus maa tagastamise üle antud
Rahandusministeeriumile. Pidades silmas, et järelevalveprotsess ei tähenda üksnes otsuste
tegemist valdkonna eest vastutava ministri poolt, vaid hõlmab mitmeid tegevusi, mis võivad
jääda osakonnajuhataja või asekantsleri pädevusse nagu ka suurem osa muudes sätetes
loetletud ülesannetest, on otstarbekas ühtlustada erinevais õigusaktides ja sätetes kasutatavad
pädevusnormid ja asendada kõikjal sõnaühend „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga
„Rahandusministeerium“, mis võimaldab asutuse siseselt otsustada, kellele vastavad
ülesanded antakse, või juhul kui sätte kontekst viitab konkreetse ametiisiku tegevusele,
kasutada õigusaktides tavapäraselt kasutatavat mõistet „järelevalve teostaja“.
5
Kehtetuks tunnistatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 10 lõige 8, tegemist
on praeguseks hetkeks amortiseerunud sättega. Maa erastamise korraldaja on üksnes Maa-
amet ja mingeid erastamise eriarveid ei ole enam olemas. Erastamisest laekuv raha läheb otse
vastavale eelarvekontole ja sellist situatsiooni tekkida ei saa, et järelevalve teostaja
(riigihalduse minister) võiks erastamise korraldajalt intressi nõuda.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse eluruumide erastamise seadust
Seaduse § 215 lõike 7 järgi kustutatakse reaalkoormatis korteriomaniku ühepoolse
notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui korteriomanik on tasunud kogu reaalkoormatise
rahalise väärtuse. Reaalkoormatise kustutamisel on riigi kui puudutatud isiku esindajaks
Rahandusministeerium. Kuna Rahandusministeerium on otsustanud anda maahüpoteekidega
seotud nõuete menetlemise üle Riigi Tugiteenuste Keskusele, siis on vajalik sätestada
reaalkoormatiste kustutamise menetlemise õiguse delegeerimise võimalus valdkonna eest
vastutava ministri poolt määratud valitsemisala asutusele. Sama õigus antakse ka § 218 lõikes
3 sätestatud osahüpoteekideks jagamiseks.
Eelnõu §-ga 5 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust
2018. aasta algusest lisandus maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt KOVidele uue
kohustuslikus koostöös täidetava ülesandena maakonna arengu kavandamise ja selle
elluviimise suunamine. KOKS § 61 järgi on kohustuslikuks ülesandeks siinkohal maakonna
arengustrateegia koostamine, mille alused on sätestatud KOKS §-des 373 ja 374.
Põhimõtteliselt on jäetud KOKSiga KOVidele endile otsustada, millised ülesandeid nad
täpsemalt maakonna arengu kavandamisel koostööorganite kaudu ellu viia soovivad.
Maakonna arengu ühiselt kavandamine tagab KOVide vahelise koostöö maakonna kui laiema
piirkonna arengu suunamisel, ühiselt tehtavate ja omavalitsuste ülest mõju omavate
investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuste taotlemisel. Ühistegevus arengu
kavandamisel aitab KOVidel oma ühiseid huve paremini kaitsta ja leida tõhus väljund
arenguvajaduste kavandamiseks, arvestades riiklike arengustrateegiate ning
maakonnaplaneeringutega. Seni on maakonna arengu kavandamise ülesannet täitnud nii
maavanemad kui kohalike omavalitsuste liidud.
1. jaanuaril 2018. a jõustunud KOKS § 704 lõike 1 kohaselt pidid KOVid otsustama, millise
koostööorgani kaudu maakonna arengu kavandamise ülesannet täita. 1. veebruariks 2017.a. Kõik
KOVid valisid koostööorgani nõutud tähtajaks. Rahandusministeeriumi on riigieelarvest
nüüdseks kõigile koostööorganitele eraldanud ka toetusvahendid ülesande täitmiseks vastavalt
KOKS § 61 lõikele 4, mille kohaselt toetatakse ülesande täitmist riigieelarvest. Toetus eraldatakse
riigieelarvelistest vahenditest Rahandusministeeriumi eelarvest vastavalt Rahandusministeeriumi
ja koostööorgani igal aastal sõlmitavale toetuslepingule otse KOVide valitud koostööorganile.
Maakonna arengu kavandamise ülesande kohustuslikuks väljundiks on maakonna või piirkonna
arengustrateegia koostamine, mis tuleb asjaomastel volikogudel vastu võtta hiljemalt 15.
jaanuariks 2019. a. Arengustrateegia koostamist juhib koostööorgan. KOKS § 61 lõike 2 järgi
võivad KOVid volitada maakonna arengustrateegia koostamise muuhulgas maakondlikule või
piirkondlikule liidule, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud
mittetulundusühingule või sihtasutusele, sealhulgas KOVide või omavalitsusliitude asutatud
6
maakondlikele arenduskeskustele, ning kohalike omavalitsuste ühisametile või –asutusele.
Koostööorganile maakonna arengu kavandamise ülesande täitmiseks andmiseks on vaja
vähemalt kahe kolmandiku maakonna selliste KOVide volikogude otsustest, mille elanike
koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka
peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev KOV (KOKS § 61 lõige 3). Sama tingimus kehtib
maakonna arengustrateegia heakskiitmisele. Maakonna arengu ühiselt kavandamise ülesanne on
kohustuslik ning kõik maakonna KOVid peavad seda ühiselt tegema, s.t seadus ei võimalda
olukorda, et maakonna arengu kavandamise ülesanne jääks täitmata.
Koostööorgan peab arengustrateegia koostamisel arvestama riigi valdkondlike
arengukavadega ning maakonnaplaneeringutega, kuid KOKS §-dega 373 ja 374 reguleeritud
arendustegevuse eesmärk on koondada omavalitsuste ühised arenguvajadused ühtsesse
maakonna arengustrateegiasse ja kavandada selle alusel ühiseid investeeringuid ja
arendustegevusi. Omavalitsustel ja on laialdane otsustus- ja kaalutlusõigus arenguvajaduste
sätestamisel maakonna ja piirkondlikes arengustrateegiates.
Muudatusega võimaldatakse KOVidel edaspidi ka valitud koostööorganit muuta, kui senine
valitud organ ei täida oma ülesandeid ootuspäraselt, milleks nähakse ette piisav
üleminekuaeg. Tegemist on avaliku huvi seisukohast olulise küsimusega, seotud riigipoolse
rahastamisega, mistõttu peavad koostööorgani muutmise alused olema sätestatud seadusega.
Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse KOKS § 61 lõikega 31. Muudatuse kohaselt antakse
valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite
arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma koostööorgani,
kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1.
Niisuguse halduslepingu sõlmimisele, millega volitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste
maakondlikku või piirkondlikku liitu, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu
asutatud mittetulundusühingut või sihtasutust riigi haldusülesannet täitma, ei kohaldata
halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3. See tähendab, et niisuguse halduslepingu
sõlmimiseks ei pea lähtuma riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise
tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast. Eeskätt mõeldakse siinkohal riigisisese
toetusprogrammina (mitte välisvahenditest eraldatav toetus) regionaalarengutoetusi.
Analoogne säte sisaldub riigieelarve seaduse § 531 lõikes 2, mille järgi võib minister volitada
ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud
haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse. Vastava toetusprogrammi kehtestab minister. 1 Sätet
sõnastades ei olnud teada KOVide soov anda mitmete regionaalsete toetusprogrammide
rakendaja haldusülesande täitmine (taotluste läbivaatamine ning taotluse rahuldamise ja
rahuldamata jätmise otsuste tegemine, toetuse tagasinõudmise otsustamine) KOVide
koostööorganitele.
1
Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi
valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks
ning saadud vahendite kasutamiseks.
7
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 97 lõikest 1, võib piiritlemata arvu juhtumite
reguleerimiseks sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Tänase
korra kohaselt puudub valdkonna eest vastutaval ministril juriidiliselt korrektne alus volitada
riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel või KOKS § 61 lõike 2 alusel KOV koostööorganit
menetlema taotlusi siseriiklike toetusprogrammide puhul, millel puudub enda seadus või pole
volitamine seal täpselt reguleeritud. Kuivõrd siseriiklike regionaaltoetuste jagamiseks
eriseadustes reeglina selget volitusnormi ette nähtud ei ole, peaks toetuse andmise otsuse,
rahuldamata jätmise, kõik individuaalsed hilisemad vaided ja kohtuvaidlused lahendama
minister ning ministeerium. Selliselt on toetuste andmine ka väikeste siseriiklike toetuste
puhul väga bürokraatlik ning ebaefektiivne.
Selleks, et siseriiklikele regionaalsetele programmidele suunatud toetusi efektiivselt kasutada,
on vajalik ette näha pädevus ministrile siseriiklike programmide elluviimisega seotud
haldusülesannete volitamiseks KOV koostööorganitele, kelle täita on KOV volikogude ühiste
otsustega antud maakonna arengu kavandamine. Paragrahvis esitatu on erinormiks
halduskoostöö seaduse suhtes. Kuna sättega antakse ministrile õigus volitada haldusülesanne
vaid konkreetsele KOKS § 61 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras kokkulepitud koostööorganile,
siis puudub vajadus halduskoostöö seaduses sätestatud viisil kaaluda seda, kas KOV
koostööorgani poolt ülesande täitmine on võimalik.
Kui koostööorgan ei tule programmide rakendamise ülesandega kõige paremini toime, siis
võimaldab eelnõuga kavandatav KOKS § 704 redaktsioon koostööorganit KOVide ühisel
otsusel muuta.
Eelnõu § 5 punktidega 2 ja 3 muudetakse KOKS § 704 pealkirja ja lõike 1 sõnastust.
Kuna eelnõuga kavandatava muudatusega ei nähta enam ette vaid KOKS § 61 lõike 3
rakendamise erisust, vaid ka KOKS § 61 lõike 2 rakendamise erisused, siis on sellele sättele
pealkirjas ja kavandatava KOKS § 704 lõikes 1 viidatud.
Eelnõu § 5 punktiga 3 muudetakse KOKS § 704 lõike 1 sõnastust ning täiendatakse seda
viitega KOKS § 61 lõikele 2, mis on koostööorgani määramise volikogu otsuse andmise
volitusnormiks.
Eelnõu § 5 punktiga 4 täiendatakse KOKS § 704 lõigetega 11‒13.
Kavandatava KOKS § 704 lõikega 11 reguleeritakse koostööorgani muutmise aluseid, mida
2018. a 1. jaanuaril jõustuvas KOKS redaktsioonis ette nähtud ei ole. Muudatuse järgi peab
koostööorgani muutmisel olema jätkuvalt täidetud KOKS § 61 lõike 3 nõue, st uue
koostööorgani valimiseks ja tegutsema hakkamiseks on vaja vähemalt kahe kolmandiku
maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude otsustest, mille elanike koguarv
moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab
kuuluma ka maakonnakeskuseks olev kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi koos 2/3 ja
maakonnakeskuse nõue).
8
Kui määratud koostööorgan ei täida enam 2/3 või maakonnakeskuse nõuet või KOV
volikogud on määranud uue koostööorgani, peavad valla- ja linnavalitsused koostööorgani
tegevuse lõppemise ja koostööorgani muutmise otsustest andma Rahandusministeeriumile
teada ning edastama ühiselt teatise koos kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude vastavate
otsustega hiljemalt 1. augustiks. Uue koostööorgani kaudu saab maakonna arengu
kavandamise ülesandeid täitma hakata järgmise kalendriaasta algusest.
Kuna koostööorgani kaudu arengu kavandamise töö käivitamine võib eeldada muudatusi
koostööorgani personalis, siis peab uue koostööorgani valik olema osapooltele enne uue
eelarveaasta algust aegsasti teada. Ka nimetatud juhul peavad olema täidetud 2/3 ja
maakonnakeskuse nõue.
Uue koostööorgani kaudu saab maakonna arengu kavandamise ülesandeid hakata täitma
järgmise kalendriaasta algusest, et tagada ülesande täitmisel konkreetne ja sujuv
üleminekuaeg.
Kavandatava KOKS § 704 lõikega 12 täpsustatakse, et koostööorgani muutmisel, kui sellest on
teavitatud 1. augustiks, täidab kalendriaasta lõpuni ülesandeid senine koostööorgan. Säte on
vajalik ülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks ja vajadusel kavandamaks koostööorgani
personalimuudatusi.
Kui aga uus koostööorgan valitakse kavandatava KOKS § 704 lõike 13 kohaselt pärast 1.
augusti ja valla- või linnavalitsus annab sellest Rahandusministeeriumile peale nimetatud aega
teada, siis ei ole võimalik ülesannet enne ülejärgmise aasta algust uue koostööorgani kaudu
täita, kuna ühtaegu on vaja nii senises kui uues koostööorganis näha ette vajalikud
personalimuudatused. Sel juhul täidab ülesannet senine koostööorgan järgneva kalendriaasta
lõpuni.
Eelnõu on KOKS muudatuse osas kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõuga ei
kitsendata võrreldes kehtiva KOKSiga KOVide enesekorraldusõigust vaid vastupidiselt
võimaldatakse KOVide soovil koostööorganit muuta ja anda koostööorgani otsustuspädevusse
riigisiseste toetusprogrammide rakendamise ülesanne koos ülesande täitmiseks vajaliku
rahastusega.
Eelnõu §-ga 6 muudetakse planeerimisseadust
Seaduse § 81 lõiget 3, § 90 lõikeid 2, 3, 4 ja 5, § 91 lõikeid 1 ja 6, § 103 lõiget 3, § 121
lõikeid 2, 3, 4 ja 5, § 122 lõikeid 1 ja 10, § 138 lõikeid 3, 4, 5 ja 6 ning § 142 lõiget 4
täiendatakse pärast sõna „minister“ sõnadega „või tema volitatud ametnik“ vastavas käändes.
See annab valdkonna eest vastutavale ministrile planeerimisalase tegevuste volitamise õiguse
loetletud sätetes. Sarnaselt eelnõu §-s 1 käsitletud Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud
9
volitusega on tegemist täiendava võimalusega halduskoormuse vähendamiseks. Tegemist ei
ole kohustusega.
Planeerimisseadus (PlanS) näeb mitmetel juhtudel ette, et planeerimismenetluses täidab
mitmeid ülesandeid valdkonna eest vastutav minister. Nii näiteks on PlanS-s üldplaneeringu,
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu heakskiitmine valdkonna eest
vastutava ministri pädevuses (peaministri 24. novembri 2016. a korralduse nr 130 „Ministrite
pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punktist 10 tulenevalt on
ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine ja järelevalve riigihalduse ministri
pädevuses). Samuti on valdkonna eest vastutava ministri pädevuses üldplaneeringu ja
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel täiendavate kaasatavate ja koostöötegijate
määramise vajaduse hindamine ja vajadusel nende määramine. Tegemist on pigem
menetlustoiminguga mille tegemise ainuõigus on täna vaid valdkonna eest vastutaval
ministril, mida ei saa aga alati pidada põhjendatuks ja otstarbekaks.
Eelnõu näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister võib määruse või käskkirjaga volitada
enda seaduses sätestatud õiguste ja kohustuste üleandmise valitsemisala siseselt. Kui minister
soovib järelevalvetoiminguid delegeerida, võib seda näiteks teha osakondade või
valitsemisala asutuste põhimäärustes (kinnitatud ministri määrusega), asjaajamiskorras või
käskkirjaga. Nii on tagatud, et ka volitatud menetleja on tuvastatav ja tema õiguste ja
kohustuste ulatus on õigusaktiga sätestatud. Delegeerimiseks peab ministeeriumi
põhimääruses asekantsleritele, osakonnajuhatajatele või teistele ametnikele ette nägema
õiguse teha haldusotsuseid või anda muid haldusakte. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse §-
s 7 lõikes 3 sätestatud põhimõttest, et riikliku ja haldusjärelevalve teostamine on avalikku
võimu teostamine, sätestab eelnõu, et volitamine saab toimuda üksnes isikule, kellel on õigus
teostada avalikku võimu ehk ametnikule. Järelevalve osas ei saa lõppotsuste, ehk haldusaktide
andmist delegeerida töölepingu alusel tööd tegevale isikule.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei kasuta ega loo uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Muudatustel puudub mõju sotsiaalsele olukorrale, sh demograafiale, riigi julgeolekule ja
välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
10
Eelnõuga loodav võimalus aitab kaasa Rahandusministeeriumis ja Justiitsministeeriumis
halduskoormuse vähendamisele. Tänase korra kohaselt peavad eelnõuga muudetavates
seadustes haldus- ja järelevalve menetlusi läbi viima ministrid. Praktikas aga minister
menetlust läbi ei vii, faktiliste asjaolude tuvastamine on sisuosakondade pädevuses. Siiski
peavad dokumendihaldussüsteemi ja sisekorra reeglite tõttu olema menetlusse kaasatud
minister ja ametnikud (asekantslerid, kantsler jt), kes menetlustoimiku asjaoludega ise
sisuliselt tutvunud ei ole, kuid vormiliselt peavad dokumendid läbi töötama. Näiteks
Rahandusministeeriumis esitatakse ministrile keskmiselt 10-20 sellist planeerimise ja
omandireformiga seotud haldusmenetlust nädalas, millega peab juhtkond tutvuma ning mis
tuleb ministril allkirjastada. Sellise koormuse osakonnajuhataja või asekantsleri tasemele
delegeerimine vähendaks tarbetut bürokraatiat ja kiirendaks menetluse läbiviimist.
Haldusaktid ja dokumendid jõuaksid kiiremini menetlusosalisteni. Eelduslikult ei saa sellise
võimaluse loomine tuua kaasa kvaliteedi langust menetluses, kuid riske tuleb enne
delegeerimist asutusesiseselt hinnata. Kui menetluskvaliteet peaks langema, võib minister igal
ajal lõpetada delegeerimise ja võtta otsustuspädevuse taas endale.
Lisaks antakse eelnõuga KOV koostööorganitele KOVide soovil suurem otsustuspädevus,
sealhulgas võimalus muuta ebaefektiivselt toimivat koostööorganit ning valdkonna eest
vastutavale ministrile võimalus volitada riigisiseste toetusprogrammide elluviimise
haldusülesanne KOV koostööorganile. Vastaval muudatusel on positiivne mõju
regionaalarengule.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõuga ei kaasne täiendavaid tulusid ega kulusid riigieelarvele.
8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele, ja
üleriigilistele kohaliku omavalitsuse üksuste liitudele.
Eelnõu § 5 punktides 2-4 käsitletud muudatused on läbinud Justiitsministeeriumi
kooskõlastusringi, kuid kuna need algselt ette näinud seaduseelnõuga edasi ei liiguta (algselt
oli kavas muudatused lisada Rahandusministeeriumi koostatud Eesti territooriumi
haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse
eelnõusse2), siis on need lisatud käesolevasse eelnõusse.
2
Eelnõu kooskõlastuskäik on EISist kättesaadav järgmiselt lingilt:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0237e01-8079-4fda-a025-e398e5c694cc.
11
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
12
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0292 - Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58af71f8-dff4-4340-ad9a-7af5fb6ebc6f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58af71f8-dff4-4340-ad9a-7af5fb6ebc6f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main