dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 26. märts 2018
Viit
1-12/750-1
Registreeritud
26. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Karin Ligi
Lahendamise tähtaeg
9. aprill 2018

Failid

  • 📎1.1-10_2471-1 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.bdoc729 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 26.03.2018 nr 1.1-10/2471-1 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud ministrid Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda 10 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Sama: Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Martin Kulp 6113097 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 lõigetes 3–5 ja 8–11 asendatakse sõna „minister“ sõnadega „minister või tema volitatud ametnik“ vastavas käändes. § 2. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmine Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 7, § 13 lõikes 7, § 17 lõikes 9 ja § 18 lõikes 4 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga „Rahandusministeerium“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 17 lõikes 10 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister leiab“ sõnadega „Rahandusministeerium tuvastab“. § 3. Eluruumide erastamise seaduse muutmine Eluruumide erastamise seaduse § 215 lõikes 7 ja § 218 lõikes 3 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud valitsemisala asutus“ vastavas käändes. § 4. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmine Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga „Rahandusministeerium“; 2) paragrahvi 10 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Minister võib volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese regionaalarengu toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgani, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Niisuguse halduslepingu sõlmimisele, millega volitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganit riigi haldusülesannet täitma, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.“; 2) paragrahvi § 704 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 704. Käesoleva seaduse § 61 lõigete 2 ja 3 ning § 374 lõike 1 rakendamise erisus”; 1 3) paragrahvi 704 lõikes 1 asendatakse tekstiosa “§ 61 lõikes 3” tekstiosaga “§ 61 lõigetes 2 ja 3”; 4) paragrahvi 704 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: “(11) Kui määratud koostööorgan ei täida enam käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 sätestatud nõudeid või on nimetatud uus koostööorgan, peavad valla- ja linnavalitsused koostööorgani tegevuse lõppemise ja koostööorgani muutmise otsustest andma Rahandusministeeriumile teada ning edastama ühiselt teatise koos kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude vastavate otsustega hiljemalt jooksva aasta 1. augustiks. Uue koostööorgani kaudu saab käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma hakata järgmise kalendriaasta algusest. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul täidab kalendriaasta lõpuni käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan. (13) Kui valla- või linnavalitsused ei ole koostööorgani muutmise otsusest jooksva aasta 1. augustiks teada andnud, siis täidab käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan järgneva kalendriaasta lõpuni.”. § 6. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 81 lõikes 3, § 90 lõigetes 2, 3, 4 ja 5, § 91 lõigetes 1 ja 6, § 103 lõikes 3, § 121 lõigetes 2, 3, 4 ja 5, § 122 lõigetes 1 ja 10, § 138 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 ning § 142 lõikes 4 asendatakse sõna „minister“ sõnadega „minister või tema volitatud ametnik“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 90 lõikes 1, § 91 lõikes 3, § 121 lõikes 1 ja § 138 lõikes 1 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile“ sõnaga „Rahandusministeeriumile“. § 7. Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse muutmine Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 ning § 15 lõikes 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga „Rahandusministeerium“ vastavas käändes. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn 2018 Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2018 (allkirjastatud digitaalselt) 2 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2017. aasta 14. juunil võeti vastu maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Selle kohaselt läksid mitmed seni maavanemate pädevuses olnud järelevalveülesanded üle Rahandusministeeriumile. Haldusaktide üldine järelevalve aga Justiitsministeeriumile. Vabariigi Valitsuse seaduse, planeerimisseaduse kui omandireformi valdkonna seaduste kohaselt on reeglina haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister. Eelnõu muudab regulatsioone paindlikumaks, andes ministritele võimaluse soovi korral otsustada, keda ametnikest asutuse nimel ametlikke toiminguid tegema delegeerida. Lisaks anti seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega KOVidele 2018. aasta 1. jaanuarist kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (edaspidi KOKS) ühiselt täitmiseks maakonna arengu kavandamise ülesanne (vastavad muudatused võeti Riigikogus vastu 14. juunil 2017. aastal kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seadusega). Nimetatud ülesannet täitsid seni maavalitsused. Ülesande täitmiseks pidid KOV volikogud hiljemalt 1. veebruariks 2018. a otsustama, kas ülesannet hakkab täitma maakonna või piirkonna (koosneb vähemalt kahe maakonna KOVidest) KOVide liit, maakondlik arenduskeskus, KOVide ühisamet või –asutus, üks konkreetne KOV või muu KOV või KOV liitude asutatud mittetulundusühing või sihtasutus (edaspidi koostööorgan) (KOKS § 61 lõige 2). Kõik KOVid määrasid nõutud tähtpäevaks koostööorgani ülesandeid täitma kas maakondliku omavalitsusliidu või maakondliku arenduskeskuse. KOKS muudatuse vastuvõtmise järel arutati omavalitsusliitudega ja maakondlike arenduskeskustega võimalusi anda koostööorganile täitmiseks ka regionaalsete toetusprogrammide rakendamise ülesandeid, et delegeerida võimalikult palju ülesandeid KOVidele läbi koostööorgani ühiselt täitmiseks, et suurendada nende otsustuspädevust. Sarnaselt riigi sihtasutustele haldusülesande täitmiseks volitamisega vastavalt riigieelarve seaduse § 531 lõikele 2 puudub kehtivates seadustes volitusnorm, mis võimaldaks maakondlikul või piirkondlikul omavalitsusliidul, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingul või sihtasutusel täita riigi haldusülesandena toetusprogrammide rakendaja ülesannet. Seetõttu peaks kehtivate seaduste järgi riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigiasutus või vastavalt ministri volitusele riigi sihtasutus. Mitmete regionaalsete toetusprogrammide olemusega sobib aga paremini selle elluviimine KOV tasandil. Seetõttu antaksegi eelnõu kohaselt ka ministrile 1 õigus volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma KOV koostööorgani. Selleks, et tagada praktikas piisav paindlikkus KOV koostööorgani muutmiseks ja ühtlasi toetusprogrammide koostööorgani poolt elluviimiseks, nähakse KOKS muudatustega teatud tingimuste täitmisel ette ka võimalus muuta määratud koostööorganit. Vähemalt ühe maakonna osas on teada, et kui algselt kavandatakse täita ülesannet KOV liidu kaudu, siis hiljem kavandatakse anda ülesanne täitmiseks koostöö tegemiseks moodustatud sihtasutusele. Maakonna arengu kavandamise ülesande raames on kohustuslik koostada maakonna või piirkonna arengustrateegia (KOKS § 373 ja § 374), mis võetakse vastu KOV volikogude poolt hiljemalt 15. jaanuariks 2019. a. Kui eelnõuga ettenähtud seadusemuudatusi ei tehta, siis võib jääda maakonna arengustrateegia koostamata, kui senine koostööorgan ei ole ülesannet ootuspäraselt täitnud, ja seeläbi võib maakonna KOVidel osutuda ka võimatuks erinevatest meetmetest toetust taotleda ning seeläbi maakonna konkurentsivõimet suurendada. Üldjuhul on KOVidele suunatud toetusmeetmetes nõutav, et projekti elluviimine tuleneks KOV arengukavast. Maakonnale oluliste projektide puhul tuleks edaspidi toetusmeetmetes nõuda projekti kooskõla ka maakondliku arengustrateegiaga. Seadus jõustub üldkorras ehk kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097; e-post: [email protected]), sama osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel 611 3092; e-post: [email protected]), planeerimisosakonna nõunik Külli Siim (tel 611 3129; e-post: [email protected]) ja Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Uku Hänni (tel 611 3439; e-post: [email protected]) Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549; e-post: [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638; e-post: [email protected]) 1.3. Märkused Eelnõu ei ole vahetult seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga tehakse muudatused järgmistes seadustes: 1) Vabariigi Valitsuse seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 28.12.2017, 19; 2 2) Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 57; 3) erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 58; 4) eluruumide erastamise seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 15; 5) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 22; 6) planeerimisseaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 62; 7) õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 60. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, kuna eelnõuga kavandatakse teha muudatusi Vabariigi Valitsuse seaduses, mis on Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 104 järgi konstitutsiooniline seadus. Seda saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 2. Seaduse eesmärk Vabariigi Valitsuse seaduses, planeerimisseaduses kui omandireformi valdkonna seadustes on üldreeglina haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister ainuisikuliselt. Eelnõu eesmärk on muuta regulatsioone paindlikumaks, võimaldades haldusülesannete ja vastutuse paindlikumat jaotamise ametnike vahel. Muudatus võimaldab volitada ametnikke tegema nii haldusotsust kui ka eelnevaid menetlustoiminguid, kuivõrd kõigi haldusotsuste tegemine asutuse juhi tasandil ei ole millegagi põhjendatud. Ühtlasi võimaldab see lühendada haldusasja menetlemisele kuluvat aega. Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumil ei ole kohustust toiminguid ametkondlikule tasemele delegeerida, kuid eelnõu annab selleks soovi korral võimaluse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 5 ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust. Eelnõuga ei kaasnenud olulist õiguslikku mõju ega muud olulist mõju. Muudatused on tehnilised või protseduurilised, andes ministritele võimaluse otsustada eelnõus sätestatud muudetavates seadustes, kes on volitatud haldusorgani nimel ametlikke toiminguid tegema. Muid muudatusi eelnõuga ei tehta. Samuti kõrvaldatakse eelnõuga õiguslik lünk KOV koostööorganile riigi volitatava haldusülesandena riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. 3 Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust. Maavalitsuste asemel asus 2018. aasta 1. jaanuarist kohalike omavalitsuste üksuste haldusaktide üle järelevalvet teostama Justiitsministeerium, kellel on õigus kaasata järelevalvesse valdkonnaministeeriumeid. Rahandusministeerium asus maavalitsuste asemel tegelema maakonnaplaneeringute koostamise ja järelevalvega, regionaalarengu programmide koordineerimisega, kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamisega ning omandireformiga seotud ülesannete täitmisega. Eelnõuga muudetakse VVS § 753. VVS § 753 on sätestatud haldusjärelevalve teostamine omavalitsusüksuste tegevuse üle. 2018. aasta 1. jaanuarini teostas järelevalvet maavanem ning sellest alates Justiitsministeerium, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisti. Eriseadustes sätestatu juhtudel teostab järelevalvet vastava valdkonna eest vastutav minister või muu sätestatud isik. Lõige 2 sätestab Justiitsministeeriumile õiguse kaasata haldusjärelevalve teostamisse ka ministeerium, kelle valdkonda kuulub järelevalvatava kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt. Järelevalve teostamise toimingute tegemise pädevus on VVS §-s 753 valdavas enamuses ministril, kuid selleks, et järelevalvete efektiivsust tõsta, näeb eelnõu ette ministrile võimaluse otsustada asutuse siseselt, millist ametnikku vajalikke toiminguid ja haldusakte tegema volitada. Järelevalvemenetlus on olemuselt menetlus, kus tuvastatakse haldusaktide ja toimingute kooskõla kehtiva õigusega. Sisuliselt on tegemist fakti tuvastamise menetlusega, kus ministril puudub menetlust läbi viies õigus diskretsiooniotsuseks. Menetluse käigus on faktidest tuvastamise tulemusel õigus valida vaid kohaldatav meede ja seda põhjendada. On selge, et ministrid selliseid menetlusi ise läbi ei vii. Faktide tuvastamine on ametkonna ülesanne ning ministril on seega sisuliselt formaalne kohustus kinnitada asutuse juhina järelevalve tulem. Arvestades järelevalvete hulka, võib selliste tehniliste toimingute teostamist pidada ministrile koormavaks ning selleks puudub sisuline vajadus. Järelevalve läbiviimine on fakti tuvastamise menetlus, mille loogiline otsustustasand võiks piirduda ametniku (näiteks valdkondlik asekantsler või osakonnajuhataja) tasemega. Muudatus ei võta samas ministrilt menetluse ja otsuste tegemise võimalust ära, vaid tegemist on täiendava võimalusega, kui see menetluste arvu tõttu on mõistlik. Kui minister soovib järelevalvetoiminguid asutusesiseselt delegeerida, näiteks on seda võimalik sätestada osakondade põhimäärustes või käskkirjaga. Nii on tagatud, et ka volitatud menetleja on tuvastatav ja tema õiguste ja kohustuste ulatus on õigusaktiga sätestatud. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse §-s 7 lõikes 3 sätestatud põhimõttest, et riikliku ja haldusjärelevalve teostamine on avalikku võimu teostamine, sätestab eelnõu, et volitamine saab toimuda üksnes isikule, kellel on õigus teostada avalikku võimu, st ametnikule. Järelevalve osas ei saa lõppotsuste, ehk haldusaktide andmist delegeerida töölepingu alusel tööd tegevale isikule. 4 Eelnõu §-dega 2, 4 ja 7 muudetakse erastamisest laekuva raha kasutamise seadust, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust ja õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadust. Maavalitsuste reformi tulemusena on suurem osa maavanemate ja maavalitsuste pädevustest omandireformi eri sektorites üle antud Rahandusministeeriumile ja riigihalduse ministrile. Omandireformi lõpetamata valdkondadeks on peamiselt maareform ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine. Kohaliku omavalitsuse üksustes on jäänud menetlusse umbes 190 varatoimikut, mis sisaldavad ligikaudu 300 füüsilise ja juriidilise isiku õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise nõuet. Nõuete arv määrab eeldatavalt ka kohalike omavalitsuste haldusaktide koguarvu ja Rahandusministeeriumi pädevuses olevate järelevalvetoimingute mahu. Reformiprotsesside täielikuks lõpetamiseks kulub vähemalt 2 aastat. Maa erastamisest laekuva raha kasutamise korraldamine ja järelevalve selle üle võib põhimõtteliselt jätkuda kuni järelmaksulepingute lõppemiseni 2060. aasta paiku. Kõik vara tagastamise ja kompenseerimise kohta käivad haldusaktid vaadatakse läbi Rahandusministeeriumis toimuvas järelevalvemenetluses, ent väga vähestel juhtudel tuleb valdkonna eest vastutaval ministril rakendada VVS § 753 lõigetes 4 või 8 sätestatud meetmeid. Omandireformi õigusaktide pädevusnormides kasutatakse mõisteid „Rahandusministeerium“ ja „valdkonna eest vastutav minister“, mõnikord nende sobivust menetluse kontekstis kaalumata. Omandireformi aluste seaduse § 12 lõike 3 punkti 7 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutav minister jätta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata, juhul kui selle eraldamine teeb ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks, § 13 lõike 7 kohaselt esitatakse avaldus kompensatsiooni väljamaksmiseks valdkonna eest vastutavale ministrile, kelle pädevuses on ühtlasi kompenseerimise otsuse tühistamine (juhul kui avaldust ei esitata õigeaegselt), sama seaduse § 17 lõike 9 kohaselt teostab järelevalvet vara tagastamise ja kompenseerimise üle valdkonna eest vastutav minister ja § 18 lõike 4 kohaselt võib tagastatavaid ehitisi kuni vara tagastamise otsustamiseni lammutada või ümber ehitada üksnes valdkonna eest vastutava ministri taotlusel. Seevastu on omandireformi aluste seaduse § 12 lõike 71 kohaselt maa tagastamise toimingute lõpule viimise tähtaja määramine ja § 13 lõike 8 kohaselt vara kompenseerimise otsuse tegemise tähtaja määramine Rahandusministeeriumi pädevuses. Erinevalt omandireformi aluste seadusest on maareformi seaduse § 15 lõikes 3 ka järelevalvepädevus maa tagastamise üle antud Rahandusministeeriumile. Pidades silmas, et järelevalveprotsess ei tähenda üksnes otsuste tegemist valdkonna eest vastutava ministri poolt, vaid hõlmab mitmeid tegevusi, mis võivad jääda osakonnajuhataja või asekantsleri pädevusse nagu ka suurem osa muudes sätetes loetletud ülesannetest, on otstarbekas ühtlustada erinevais õigusaktides ja sätetes kasutatavad pädevusnormid ja asendada kõikjal sõnaühend „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga „Rahandusministeerium“, mis võimaldab asutuse siseselt otsustada, kellele vastavad ülesanded antakse, või juhul kui sätte kontekst viitab konkreetse ametiisiku tegevusele, kasutada õigusaktides tavapäraselt kasutatavat mõistet „järelevalve teostaja“. 5 Kehtetuks tunnistatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 10 lõige 8, tegemist on praeguseks hetkeks amortiseerunud sättega. Maa erastamise korraldaja on üksnes Maa- amet ja mingeid erastamise eriarveid ei ole enam olemas. Erastamisest laekuv raha läheb otse vastavale eelarvekontole ja sellist situatsiooni tekkida ei saa, et järelevalve teostaja (riigihalduse minister) võiks erastamise korraldajalt intressi nõuda. Eelnõu §-ga 3 muudetakse eluruumide erastamise seadust Seaduse § 215 lõike 7 järgi kustutatakse reaalkoormatis korteriomaniku ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui korteriomanik on tasunud kogu reaalkoormatise rahalise väärtuse. Reaalkoormatise kustutamisel on riigi kui puudutatud isiku esindajaks Rahandusministeerium. Kuna Rahandusministeerium on otsustanud anda maahüpoteekidega seotud nõuete menetlemise üle Riigi Tugiteenuste Keskusele, siis on vajalik sätestada reaalkoormatiste kustutamise menetlemise õiguse delegeerimise võimalus valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud valitsemisala asutusele. Sama õigus antakse ka § 218 lõikes 3 sätestatud osahüpoteekideks jagamiseks. Eelnõu §-ga 5 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust 2018. aasta algusest lisandus maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt KOVidele uue kohustuslikus koostöös täidetava ülesandena maakonna arengu kavandamise ja selle elluviimise suunamine. KOKS § 61 järgi on kohustuslikuks ülesandeks siinkohal maakonna arengustrateegia koostamine, mille alused on sätestatud KOKS §-des 373 ja 374. Põhimõtteliselt on jäetud KOKSiga KOVidele endile otsustada, millised ülesandeid nad täpsemalt maakonna arengu kavandamisel koostööorganite kaudu ellu viia soovivad. Maakonna arengu ühiselt kavandamine tagab KOVide vahelise koostöö maakonna kui laiema piirkonna arengu suunamisel, ühiselt tehtavate ja omavalitsuste ülest mõju omavate investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuste taotlemisel. Ühistegevus arengu kavandamisel aitab KOVidel oma ühiseid huve paremini kaitsta ja leida tõhus väljund arenguvajaduste kavandamiseks, arvestades riiklike arengustrateegiate ning maakonnaplaneeringutega. Seni on maakonna arengu kavandamise ülesannet täitnud nii maavanemad kui kohalike omavalitsuste liidud. 1. jaanuaril 2018. a jõustunud KOKS § 704 lõike 1 kohaselt pidid KOVid otsustama, millise koostööorgani kaudu maakonna arengu kavandamise ülesannet täita. 1. veebruariks 2017.a. Kõik KOVid valisid koostööorgani nõutud tähtajaks. Rahandusministeeriumi on riigieelarvest nüüdseks kõigile koostööorganitele eraldanud ka toetusvahendid ülesande täitmiseks vastavalt KOKS § 61 lõikele 4, mille kohaselt toetatakse ülesande täitmist riigieelarvest. Toetus eraldatakse riigieelarvelistest vahenditest Rahandusministeeriumi eelarvest vastavalt Rahandusministeeriumi ja koostööorgani igal aastal sõlmitavale toetuslepingule otse KOVide valitud koostööorganile. Maakonna arengu kavandamise ülesande kohustuslikuks väljundiks on maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamine, mis tuleb asjaomastel volikogudel vastu võtta hiljemalt 15. jaanuariks 2019. a. Arengustrateegia koostamist juhib koostööorgan. KOKS § 61 lõike 2 järgi võivad KOVid volitada maakonna arengustrateegia koostamise muuhulgas maakondlikule või piirkondlikule liidule, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele, sealhulgas KOVide või omavalitsusliitude asutatud 6 maakondlikele arenduskeskustele, ning kohalike omavalitsuste ühisametile või –asutusele. Koostööorganile maakonna arengu kavandamise ülesande täitmiseks andmiseks on vaja vähemalt kahe kolmandiku maakonna selliste KOVide volikogude otsustest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev KOV (KOKS § 61 lõige 3). Sama tingimus kehtib maakonna arengustrateegia heakskiitmisele. Maakonna arengu ühiselt kavandamise ülesanne on kohustuslik ning kõik maakonna KOVid peavad seda ühiselt tegema, s.t seadus ei võimalda olukorda, et maakonna arengu kavandamise ülesanne jääks täitmata. Koostööorgan peab arengustrateegia koostamisel arvestama riigi valdkondlike arengukavadega ning maakonnaplaneeringutega, kuid KOKS §-dega 373 ja 374 reguleeritud arendustegevuse eesmärk on koondada omavalitsuste ühised arenguvajadused ühtsesse maakonna arengustrateegiasse ja kavandada selle alusel ühiseid investeeringuid ja arendustegevusi. Omavalitsustel ja on laialdane otsustus- ja kaalutlusõigus arenguvajaduste sätestamisel maakonna ja piirkondlikes arengustrateegiates. Muudatusega võimaldatakse KOVidel edaspidi ka valitud koostööorganit muuta, kui senine valitud organ ei täida oma ülesandeid ootuspäraselt, milleks nähakse ette piisav üleminekuaeg. Tegemist on avaliku huvi seisukohast olulise küsimusega, seotud riigipoolse rahastamisega, mistõttu peavad koostööorgani muutmise alused olema sätestatud seadusega. Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse KOKS § 61 lõikega 31. Muudatuse kohaselt antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma koostööorgani, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Niisuguse halduslepingu sõlmimisele, millega volitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlikku või piirkondlikku liitu, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingut või sihtasutust riigi haldusülesannet täitma, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3. See tähendab, et niisuguse halduslepingu sõlmimiseks ei pea lähtuma riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast. Eeskätt mõeldakse siinkohal riigisisese toetusprogrammina (mitte välisvahenditest eraldatav toetus) regionaalarengutoetusi. Analoogne säte sisaldub riigieelarve seaduse § 531 lõikes 2, mille järgi võib minister volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse. Vastava toetusprogrammi kehtestab minister. 1 Sätet sõnastades ei olnud teada KOVide soov anda mitmete regionaalsete toetusprogrammide rakendaja haldusülesande täitmine (taotluste läbivaatamine ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuste tegemine, toetuse tagasinõudmise otsustamine) KOVide koostööorganitele. 1 Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks. 7 Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 97 lõikest 1, võib piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Tänase korra kohaselt puudub valdkonna eest vastutaval ministril juriidiliselt korrektne alus volitada riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel või KOKS § 61 lõike 2 alusel KOV koostööorganit menetlema taotlusi siseriiklike toetusprogrammide puhul, millel puudub enda seadus või pole volitamine seal täpselt reguleeritud. Kuivõrd siseriiklike regionaaltoetuste jagamiseks eriseadustes reeglina selget volitusnormi ette nähtud ei ole, peaks toetuse andmise otsuse, rahuldamata jätmise, kõik individuaalsed hilisemad vaided ja kohtuvaidlused lahendama minister ning ministeerium. Selliselt on toetuste andmine ka väikeste siseriiklike toetuste puhul väga bürokraatlik ning ebaefektiivne. Selleks, et siseriiklikele regionaalsetele programmidele suunatud toetusi efektiivselt kasutada, on vajalik ette näha pädevus ministrile siseriiklike programmide elluviimisega seotud haldusülesannete volitamiseks KOV koostööorganitele, kelle täita on KOV volikogude ühiste otsustega antud maakonna arengu kavandamine. Paragrahvis esitatu on erinormiks halduskoostöö seaduse suhtes. Kuna sättega antakse ministrile õigus volitada haldusülesanne vaid konkreetsele KOKS § 61 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras kokkulepitud koostööorganile, siis puudub vajadus halduskoostöö seaduses sätestatud viisil kaaluda seda, kas KOV koostööorgani poolt ülesande täitmine on võimalik. Kui koostööorgan ei tule programmide rakendamise ülesandega kõige paremini toime, siis võimaldab eelnõuga kavandatav KOKS § 704 redaktsioon koostööorganit KOVide ühisel otsusel muuta. Eelnõu § 5 punktidega 2 ja 3 muudetakse KOKS § 704 pealkirja ja lõike 1 sõnastust. Kuna eelnõuga kavandatava muudatusega ei nähta enam ette vaid KOKS § 61 lõike 3 rakendamise erisust, vaid ka KOKS § 61 lõike 2 rakendamise erisused, siis on sellele sättele pealkirjas ja kavandatava KOKS § 704 lõikes 1 viidatud. Eelnõu § 5 punktiga 3 muudetakse KOKS § 704 lõike 1 sõnastust ning täiendatakse seda viitega KOKS § 61 lõikele 2, mis on koostööorgani määramise volikogu otsuse andmise volitusnormiks. Eelnõu § 5 punktiga 4 täiendatakse KOKS § 704 lõigetega 11‒13. Kavandatava KOKS § 704 lõikega 11 reguleeritakse koostööorgani muutmise aluseid, mida 2018. a 1. jaanuaril jõustuvas KOKS redaktsioonis ette nähtud ei ole. Muudatuse järgi peab koostööorgani muutmisel olema jätkuvalt täidetud KOKS § 61 lõike 3 nõue, st uue koostööorgani valimiseks ja tegutsema hakkamiseks on vaja vähemalt kahe kolmandiku maakonna selliste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude otsustest, mille elanike koguarv moodustab vähemalt kaks kolmandikku maakonna elanike koguarvust ning mille hulka peab kuuluma ka maakonnakeskuseks olev kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi koos 2/3 ja maakonnakeskuse nõue). 8 Kui määratud koostööorgan ei täida enam 2/3 või maakonnakeskuse nõuet või KOV volikogud on määranud uue koostööorgani, peavad valla- ja linnavalitsused koostööorgani tegevuse lõppemise ja koostööorgani muutmise otsustest andma Rahandusministeeriumile teada ning edastama ühiselt teatise koos kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude vastavate otsustega hiljemalt 1. augustiks. Uue koostööorgani kaudu saab maakonna arengu kavandamise ülesandeid täitma hakata järgmise kalendriaasta algusest. Kuna koostööorgani kaudu arengu kavandamise töö käivitamine võib eeldada muudatusi koostööorgani personalis, siis peab uue koostööorgani valik olema osapooltele enne uue eelarveaasta algust aegsasti teada. Ka nimetatud juhul peavad olema täidetud 2/3 ja maakonnakeskuse nõue. Uue koostööorgani kaudu saab maakonna arengu kavandamise ülesandeid hakata täitma järgmise kalendriaasta algusest, et tagada ülesande täitmisel konkreetne ja sujuv üleminekuaeg. Kavandatava KOKS § 704 lõikega 12 täpsustatakse, et koostööorgani muutmisel, kui sellest on teavitatud 1. augustiks, täidab kalendriaasta lõpuni ülesandeid senine koostööorgan. Säte on vajalik ülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks ja vajadusel kavandamaks koostööorgani personalimuudatusi. Kui aga uus koostööorgan valitakse kavandatava KOKS § 704 lõike 13 kohaselt pärast 1. augusti ja valla- või linnavalitsus annab sellest Rahandusministeeriumile peale nimetatud aega teada, siis ei ole võimalik ülesannet enne ülejärgmise aasta algust uue koostööorgani kaudu täita, kuna ühtaegu on vaja nii senises kui uues koostööorganis näha ette vajalikud personalimuudatused. Sel juhul täidab ülesannet senine koostööorgan järgneva kalendriaasta lõpuni. Eelnõu on KOKS muudatuse osas kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõuga ei kitsendata võrreldes kehtiva KOKSiga KOVide enesekorraldusõigust vaid vastupidiselt võimaldatakse KOVide soovil koostööorganit muuta ja anda koostööorgani otsustuspädevusse riigisiseste toetusprogrammide rakendamise ülesanne koos ülesande täitmiseks vajaliku rahastusega. Eelnõu §-ga 6 muudetakse planeerimisseadust Seaduse § 81 lõiget 3, § 90 lõikeid 2, 3, 4 ja 5, § 91 lõikeid 1 ja 6, § 103 lõiget 3, § 121 lõikeid 2, 3, 4 ja 5, § 122 lõikeid 1 ja 10, § 138 lõikeid 3, 4, 5 ja 6 ning § 142 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „minister“ sõnadega „või tema volitatud ametnik“ vastavas käändes. See annab valdkonna eest vastutavale ministrile planeerimisalase tegevuste volitamise õiguse loetletud sätetes. Sarnaselt eelnõu §-s 1 käsitletud Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud 9 volitusega on tegemist täiendava võimalusega halduskoormuse vähendamiseks. Tegemist ei ole kohustusega. Planeerimisseadus (PlanS) näeb mitmetel juhtudel ette, et planeerimismenetluses täidab mitmeid ülesandeid valdkonna eest vastutav minister. Nii näiteks on PlanS-s üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu heakskiitmine valdkonna eest vastutava ministri pädevuses (peaministri 24. novembri 2016. a korralduse nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punktist 10 tulenevalt on ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine ja järelevalve riigihalduse ministri pädevuses). Samuti on valdkonna eest vastutava ministri pädevuses üldplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel täiendavate kaasatavate ja koostöötegijate määramise vajaduse hindamine ja vajadusel nende määramine. Tegemist on pigem menetlustoiminguga mille tegemise ainuõigus on täna vaid valdkonna eest vastutaval ministril, mida ei saa aga alati pidada põhjendatuks ja otstarbekaks. Eelnõu näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister võib määruse või käskkirjaga volitada enda seaduses sätestatud õiguste ja kohustuste üleandmise valitsemisala siseselt. Kui minister soovib järelevalvetoiminguid delegeerida, võib seda näiteks teha osakondade või valitsemisala asutuste põhimäärustes (kinnitatud ministri määrusega), asjaajamiskorras või käskkirjaga. Nii on tagatud, et ka volitatud menetleja on tuvastatav ja tema õiguste ja kohustuste ulatus on õigusaktiga sätestatud. Delegeerimiseks peab ministeeriumi põhimääruses asekantsleritele, osakonnajuhatajatele või teistele ametnikele ette nägema õiguse teha haldusotsuseid või anda muid haldusakte. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse §- s 7 lõikes 3 sätestatud põhimõttest, et riikliku ja haldusjärelevalve teostamine on avalikku võimu teostamine, sätestab eelnõu, et volitamine saab toimuda üksnes isikule, kellel on õigus teostada avalikku võimu ehk ametnikule. Järelevalve osas ei saa lõppotsuste, ehk haldusaktide andmist delegeerida töölepingu alusel tööd tegevale isikule. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei kasuta ega loo uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Muudatustel puudub mõju sotsiaalsele olukorrale, sh demograafiale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 10 Eelnõuga loodav võimalus aitab kaasa Rahandusministeeriumis ja Justiitsministeeriumis halduskoormuse vähendamisele. Tänase korra kohaselt peavad eelnõuga muudetavates seadustes haldus- ja järelevalve menetlusi läbi viima ministrid. Praktikas aga minister menetlust läbi ei vii, faktiliste asjaolude tuvastamine on sisuosakondade pädevuses. Siiski peavad dokumendihaldussüsteemi ja sisekorra reeglite tõttu olema menetlusse kaasatud minister ja ametnikud (asekantslerid, kantsler jt), kes menetlustoimiku asjaoludega ise sisuliselt tutvunud ei ole, kuid vormiliselt peavad dokumendid läbi töötama. Näiteks Rahandusministeeriumis esitatakse ministrile keskmiselt 10-20 sellist planeerimise ja omandireformiga seotud haldusmenetlust nädalas, millega peab juhtkond tutvuma ning mis tuleb ministril allkirjastada. Sellise koormuse osakonnajuhataja või asekantsleri tasemele delegeerimine vähendaks tarbetut bürokraatiat ja kiirendaks menetluse läbiviimist. Haldusaktid ja dokumendid jõuaksid kiiremini menetlusosalisteni. Eelduslikult ei saa sellise võimaluse loomine tuua kaasa kvaliteedi langust menetluses, kuid riske tuleb enne delegeerimist asutusesiseselt hinnata. Kui menetluskvaliteet peaks langema, võib minister igal ajal lõpetada delegeerimise ja võtta otsustuspädevuse taas endale. Lisaks antakse eelnõuga KOV koostööorganitele KOVide soovil suurem otsustuspädevus, sealhulgas võimalus muuta ebaefektiivselt toimivat koostööorganit ning valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus volitada riigisiseste toetusprogrammide elluviimise haldusülesanne KOV koostööorganile. Vastaval muudatusel on positiivne mõju regionaalarengule. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne täiendavaid tulusid ega kulusid riigieelarvele. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele, ja üleriigilistele kohaliku omavalitsuse üksuste liitudele. Eelnõu § 5 punktides 2-4 käsitletud muudatused on läbinud Justiitsministeeriumi kooskõlastusringi, kuid kuna need algselt ette näinud seaduseelnõuga edasi ei liiguta (algselt oli kavas muudatused lisada Rahandusministeeriumi koostatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõusse2), siis on need lisatud käesolevasse eelnõusse. 2 Eelnõu kooskõlastuskäik on EISist kättesaadav järgmiselt lingilt: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0237e01-8079-4fda-a025-e398e5c694cc. 11 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 12 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0292 - Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58af71f8-dff4-4340-ad9a-7af5fb6ebc6f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58af71f8-dff4-4340-ad9a-7af5fb6ebc6f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →