EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente.
Eelnõu toimik: MKM/18-0288 - Päikesepaneelide investeeringutoetuse kasutamise tingimused ja kord
Kooskõlastamine algatati 26.03.2018 13:30
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.04.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/681ff8c1-c484-4e81-b9df-9f3dfbb1773a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/681ff8c1-c484-4e81-b9df-9f3dfbb1773a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid Meie 26.03.2018 nr 2-1/17-0452/2545
Eelnõu „Päikesepaneelide investeeringutoetuse
kasutamise tingimused ja kord“
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Päikesepaneelide
investeeringutoetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on
kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS.
Palume kooskõlastust 2. aprilliks 2018.a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: määruse eelnõu
määruse seletuskiri
Lisaadressaadid: MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda
MTÜ Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
Kaie Kunst
6256366
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
05.03.2018
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………2018 nr………
Päikesepaneelide investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Toetuse eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalu kasv
energiabilansis ning energia tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguse
vähendamine.
§ 2. Kohaldamisala
(1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, millele kohaldatakse komisjoni
määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi
komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Määrust ei kohaldata riigiabi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,
millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus
abi tagasimaksmiseks on täitmata.
§ 3. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) ehitusprojekt – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide
kogum, mis vastab ehitusseadustiku nõuetele;
2) energiatootmisseade – päikese abil elektrit tootev taastuvenergia tootmisseade;
3) hoone – hoone ehitusseadustiku tähenduses, mis on taotleja omandis või lepingujärgses
kasutuses ning milles hakatakse elektrit tootma energiatootmisseadmega, sealjuures peab
elamu vastama vähemalt energiatõhususarvu klassile C, välja arvatud ehitusseadustiku kohane
erand;
4) taotlus – vormikohane ja taotleja esindaja allkirjastatud avaldus koos määruses nimetatud
lisadokumentidega rahalise toetuse taotlemiseks.
§ 4. Taotluste menetleja
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet määruse nõuete järgimise üle
teostab sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx).
1
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 5. Toetatavad tegevused, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks energiatootmisseadme soetamine ja
paigaldamine.
(2) Abikõlblik kulu on:
1) energiatootmisseadme paigaldamise projekteerimise kulu;
2) energiatootmisseadme soetamise kulu;
3) energiatootmisseadme paigaldamise kulu.
(3) Toetatakse ainult tegevusi, mis on kirjeldatud ehitusprojektis.
(4) Toetuse taotlemisel tuleb esitada energiatootmisseadme eeldatava energiatoodangu
andmed KredExi kinnitatud vormil.
(5) Projekteerijaks peab olema majandustegevuse registrisse kantud ettevõtja, kellel on kehtiv
registreering vastava teenuse osutamiseks. Energiatootmisseadme ühendamisel hoone
tehnosüsteemidega peab elektritööde tegija olema registreeritud majandustegevuse registri
elektritööde tegevusalal.
(6) Käibemaks on abikõlblik, välja arvatud juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane.
(7) Kulud peavad olema põhjendatud, taotluses kirjeldatud ja dokumenteeritud. Abikõlblikke
kulusid tuleb tõendada vastava taotleja tasutud arve maksekorralduse või konto- või
krediitkaardi väljavõttega. Sularahatehingutest tulenev kulu ei ole abikõlblik.
(8) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi
koostamise kuupäeva.
(9) Mitteabikõlblik kulu on:
1) elektri- ja nõrkvoolusüsteemi töödega, välja arvatud abikõlblike töödega otseselt seotud
elektritööde kulu;
2) energiatootmisseadme võrguga liitumisega või liitumispunkti ümberehitamisega seotud
kulu;
3) kinnistu omandamise või rentimise kulu;
4) sularahamaksed, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja muu
finantsteenusega seotud kulu;
5) tasu taotleja enda, tema töötaja või liikme tehtud töö eest;
6) kasutatud energiatootmisseadme soetamise kulu;
7) keskkonnamõju hindamisega ja detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;
8) kulu, mis ei ole seotud toetatava tegevusega või on projekti elluviimise seisukohast
põhjendamatu ja ebaoluline;
9) riigihankekohustuslasest taotleja korral riigihanke läbiviimisega seotud kulu;
10) ülemäärane, toreduslik või vääralt arvestatud kulu;
11) kulu, mille finantseerimisallikaks on mõni muu riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muu
välisabi vahenditest rahastatav toetusmeede;
12) hoone või eraldiasetseva energiatootmisseadme rajatise kindlustamise kulu.
2
§ 6. Nõuded toetuse objekti hinnapakkumusele
(1) Taotleja peab olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad
hinnapakkumused, milles sisaldub tehniline spetsifikatsioon (edaspidi hinnapakkumus).
Hinnapakkumised peavad olema pakkujatelt võetud mitte rohkem kui kahenädalase vahega,
need peavad võrdlemisel olema kehtivad ja tehtud ettevõtjate poolt, kellel on õigus vastavas
valdkonnas tegutseda.
(2) Hinnapakkumus peab olema allkirjastatud ning sisaldama taotleja nime, pakkuja nime,
pakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning kavandatava tegevuse
ja energiatootmisseadme käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(3) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla ebamõistlikult kõrge võrreldes sarnase tegevuse
ja energiatootmisseadme tavalise hinnaga. Ebamõistlikult kõrgeks loetakse hinnapakkumus,
mille hind on vähemalt 20 protsenti kõrgem kui sarnase tehingu energiatootmisseadme või
tegevuse maksumus.
(4) Väljavalitud hinnapakkumus peab olema põhjendatud.
(5) Taotleja ja hinnapakkumuse tegija ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige
ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda teineteise juhatusse või nõukokku.
(6) Hinnapakkumuse tegija ega tema osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada
osalust teise hinnapakkumuse tegija äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkumuse tegija
juhatusse või nõukokku.
§ 7. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood
(1) Enne KredExile taotluse esitamist taotleja kantud tegevuste ja võetud kohustuste kulu ei
ole abikõlblik, välja arvatud projekteerimise kulu, mis on abikõlblik alates määruse
jõustumisest.
(2) Taotleja peab teostama toetatavad tegevused 12 kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise
otsuse tegemisest arvates.
(3) Toetatavate tegevuste teostamisaega on KredExil võimalik pikendada üks kord kuni kuue
kuu võrra põhjendatud juhul taotleja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel
saavutatav tulemus ei halvene.
§ 8. Toetuse andmise põhitingimused
(1) Toetuse saamiseks peab hoone olema taotleja omandis või lepingujärgses kasutuses ning
ehitatud õiguslikul alusel ja kantud ehitisregistrisse. Taotleja hoonele peab olema väljastatud
kasutusluba, kui ehitusluba ehitise püstitamiseks on väljastatud pärast planeerimis- ja
ehitusseaduse jõustumist 1995. aasta 22. juulil.
(2) Energiatootmisseadme soetamise kulu on toetatav järgmistel tingimustel:
1) energiatootmisseadme suurus on kuni 200 kilovatti ning selle planeeritud aastane
tootmismaht ei ületa tarbimiskoha viimase kolme aasta keskmist aastast elektri tarbimist;
3
2) kui tarbimiskohas on tarbimine olnud lühem kui kolm aastat, võetakse punktis 1 nimetatud
elektri tarbimise väljaselgitamisel aluseks tegelik elektri tarbimise aeg ning tarbimise
puudumisel ehitusprojektis prognoositud tarbimine;
3) energiatootmisseade paigaldatakse lõunasuunas vahemikus ±25 kraadi ja kaldenurgaga 15–
45 kraadi;
4) energiatootmisseade soetatakse selle valmistajalt, ametlikult esindajalt või valmistaja või
ametliku esindaja poolt tunnustatud edasimüüjalt või juriidiliselt isikult, kes on paigaldanud
vähemalt 500 kilovati ulatuses energiatootmisseadmeid.
(3) Energiatootmisseadme paigaldamiseks ja olemasolevate süsteemidega ühendamiseks on
vajalik ehitusprojekt.
(4) Energiatootmisseade tuleb paigaldada hoonele või kinnistule, mille oluliseks osaks on
hoone, kus toodetud energiat tarbitakse.
(5) Energiatootmisseadme soetamisel peab müüja tagama vähemalt viie aasta pikkuse
tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja tagama vähemalt viie
aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Energiatootmisseade peab omama CE-sertifikaati.
(6) Energiatootmissüsteem peab võimaldama tarbimiseks toodetud elektrienergiatoodangu
andmete mõõtmist ja salvestamist.
(7) Energiatootmisseade peab vastama võrguettevõtja kehtestatud nõuetele.
§ 9. Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma
(1) Toetuse määr on kuni 30 protsenti meetme raames toetatavate tegevuste abikõlblike
kulude kogusummast, kuid mitte enam kui 30 000 eurot taotleja kohta.
(2) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses
valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust kokku rohkem kui 30
000 eurot.
(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5
sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse KredExi kinnitatud vormil. Taotlusvorm koos lisade
ja lisadokumentidega esitatakse KredExi e-keskkonna kaudu või digitaalselt allkirjastatuna
e-kirjaga. Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem taotluste vastuvõtmise
alguskuupäevast.
4
(2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ning toetuse andmise üldtingimustest teavitab
KredEx oma veebilehel vähemalt 10 päeva enne toetuse taotluste vastuvõtu algust. Toetuse
taotluste vastuvõtmise peatamisest teavitab KredEx oma veebilehel, kui esitatud taotluste
maht ületab toetuste eraldamise eelarve.
§ 11. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla:
1) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus;
2) mittetulundusühing;
3) äriühing;
4) sihtasutus;
5) seltsing;
6) korteriühistu.
(2) Taotleja on Eestis registreeritud avalik-õiguslik ja eraõiguslik juriidiline isik, kelle
tegevuseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (edaspidi EMTAK) jagudes C,
O, P, Q ja 551 sätestatud valdkond, välja arvatud ettevõtja, kes tegutseb kalandus- ja
vesiviljelusvaldkonnas, mida reguleeritakse Euroopa nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000
(EÜT L 17, 21.01.2000, lk 22-52), ja ettevõtja, kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu
I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmisega.
(3) Juriidilisest isikust taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja on täitnud kõik kohustused riiklike ja kohalike maksude osas;
2) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või
muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
3) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt
nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti;
4) taotleja, välja arvatud korteriühistust ja seltsingust taotleja, on enne taotluse esitamist
tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta jooksul, millest taotluse esitamisele vahetult
eelnenud majandusaasta oli vähemalt 12 kuu pikkune;
5) taotlejal ei ole täitamata sissenõutavaks muutunud kohustusi projektide osas, millele ta on
saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest;
6) taotleja ei ole taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul rikkunud KredExiga sõlmitud
lepingu tingimusi ega kasutanud eraldatud toetust mitte-eesmärgipäraselt.
(4) Äriühingust taotleja peab lisaks vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega
pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
2) taotleja omakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele;
3) taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne peab olema taotluse
esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadav, kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamine
on äriseadustiku alusel nõutav;
4) taotleja viimase kahe majandusaasta müügitulu kokku on vähemalt 100 000 eurot.
(5) Kui äriühingust taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta lõppes
taotluse esitamise aastal ja selle kohta ei ole majandusaasta aruannet äriregistrile esitatud ning
nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise ajaks saabunud,
võetakse aluseks sellele majandusaastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne, mis on
äriregistrile esitatud.
5
(6) Kui taotleja hoone on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab juriidilisest isikust
omanik taotleda toetust vastavalt kinnisasja proportsionaalsele osale.
(7) Toetuse taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja juriidilisest isikust
omanik, kaasomandis olevate kinnisasjade puhul üks omanikest volitatud esindajana või
kinnistu hoonestusõiguse juriidilisest isikust omanik. Juhul, kui kinnistu oluliseks osaks olev
hoone on lepingujärgses kasutuses, esitavad omanik ja kasutaja taotluse toetuse saamiseks
ühiselt.
(8) Toetust saab taotleda äriühing, kelle omandis või lepingujärgses kasutuses olev hoone
asub Tallinnas, vaid juhul, kui tema tegevusala on kantud EMTAKi jakku Q.
§ 12. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) esitama nõuetekohase taotluse;
2) esitama KredExi või tema volitatud isiku põhjendatud nõudmisel taotleja ja taotluse kohta
lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
3) võimaldama kontrollida enda vastavust nõuetele ning võimaldama teha hoone paikvaatlust;
4) viivitamata teavitama KredExit taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või
ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
5) esitama KredExi nõudmisel meetme raames toetatavate tegevuste teostamist tõendavad
dokumendid.
§ 13. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud KredExi kinnitatud vormil;
2) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras;
3) toetust taotletakse § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele ja § 5 lõikes 2
kehtestatud kuludele;
4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
5) taotluse on allkirjastanud taotleja või taotleja volitatud esindaja digiallkirjaga elektroonsel
taotlusel.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, taotleja esindaja nimi ja tema kontaktandmed;
2) hoone aadress, ehitisregistri kood ja kinnistusregistriosa number;
3) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse, abikõlblike kulude, käibemaksu, toetuse
määra ja toetuse suuruse kohta;
4) energiatootmisseadme soetamise ja paigaldamise eelarve, ajakava ja andmed planeeritava
paigaldaja kohta;
5) energiatootmisseadme paigaldamise projekteerimise maksumus;
6) vajadusel taotleja andmed taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta
müügitulu kohta;
7) mittetulundusühingust ja korteriühistust taotleja puhul üldkoosoleku otsus
energiatootmisseadme paigaldamiseks ja toetuse kasutamiseks;
8) teave taotluses nimetatud projekti kuludele teisest toetusmeetmest või muudest välisabi
vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta;
6
9) taotleja andmed selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõte;
10) andmed taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju
omava ettevõtte kohta;
11) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta osas, mida toetus ei kata;
12) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
13) taotleja kinnitus tehnosüsteemide muutmise või tervikliku asendamise korral ehitusteatise
nõuetekohase esitamise kohta;
14) teave hinnapakkumuse valikukriteeriumite kohta ja vajadusel põhjendus odavaima
pakkumuse mittevalimise kohta;
15) kinnitus, et taotleja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega
elektrooniliselt;
16) taotluse lisadokumendid.
(3) Taotluse lisadokumendid on:
1) energiatootmisseadme ja selle paigaldamise hinnapakkumused;
2) taotleja kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta;
3) väljavõte kinnistu ja selle oluliseks osaks oleva hoone kuuluvuse kohta, kui
kinnistusraamatus ei ole vastavad andmed kättesaadavad;
4) kohaliku jaotusvõrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine;
5) energiatootmisseadme eeldatava aastase energiatoodangu andmed;
6) energiatootmisseadme paigaldamise projekt;
7) hoone energiamärgis;
8) hoone kasutusleping juhul, kui kinnistusraamatus ei ole vastav teave kättesaadav.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) KredEx teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine või läbi vaatamata jätmine;
3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine;
4) taotluse muudatusettepanekute tegemine;
5) hinnangu andmine riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta;
6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
7) taotluse hindamine;
8) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine;
10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine.
(2) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja
vastavust määruses kehtestatud nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.
(3) KredEx võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni
taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui
esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised
puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni
10-tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates. Taotluse
menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.
7
(4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses
taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.
(5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks või see jäetakse läbi vaatamata, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning eeltoodud puudust ei ole võimalik
käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab
õigusvastaselt taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;
4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses
esinevaid puudusi kõrvaldanud.
(6) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb KredEx taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
(7) KredEx hindab sisuliselt kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi. KredExil on õigus
kaasata taotluse sisuliseks hindamiseks valdkondlikke eksperte.
(8) KredExil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine
ei ole võimalik toetuse eelarve ammendumise tõttu või põhjendatud, arvestades taotletud
toetuse summat, kavandatavaid tegevusi, kulusid ja saavutatavaid tulemusi. Taotleja
mittenõustumisel taotluse muutmise ettepanekuga on KredExil õigus jätta taotlus
rahuldamata.
(9) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates nõuetele vastava taotluse esitamisest
KredExile.
§ 15. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Taotlus rahuldatakse otsusega kas osaliselt või täielikult. Taotluse rahuldamata jätmise
korral teeb KredEx taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et
toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel
rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetuse summat vähendada. Kui taotleja ei ole nõus
toetuse summa muutmisega, teeb KredEx taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui esineb üks või mitu alljärgnevat asjaolu:
1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) toetust taotletakse kuludele, mis ei ole abikõlblikud, või vastava ekspertiisi alusel leiab
tõendust kulude oluline mittevastavus turuhinnale;
3) abikõlblike kulude täielikul hüvitamisel ei oleks tagatud toetuse eesmärgipärane ja
efektiivne kasutamine;
4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.
(4) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse alljärgnevad andmed:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja;
3) toetatavad tegevused;
8
4) toetuse maksimaalne suurus ja maksimaalne toetusmäär;
5) tegevuste planeeritud abikõlblik kogumaksumus;
6) toetatavate tegevuste elluviimise tähtaeg;
7) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3
tähenduses;
8) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg;
9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotluse hindamisel selgub, et toetuse eraldamine ei täida määruse §-s 1 kehtestatud toetuse
andmise eesmärki ning teostatavad tegevused ei vasta määruse nõuetele;
2) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja on mõjutanud õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3) toetuse eelarvevahendid on ammendunud.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.
(7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse
taotlejale kätte elektrooniliselt.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks KredExi algatusel
või toetuse saaja taotluse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist
järgmistel juhtudel:
1) soovitakse pikendada tegevuste elluviimise tähtaega pikemaks kui määruse § 7 lõikes 2
sätestatud tähtaeg;
2) toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata, misjuhul on
toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele vastavate tööde eest, mis on tehtud ja
vastu võetud kooskõlas algse taotluse rahuldamise otsusega.
(3) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav
muudatus mõjutab oluliselt meetme eesmärgile vastavat oodatavat tulemust ja mõju.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredEx 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks
järgmistest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatud tingimusi või
ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
9
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaja jooksul abikõlblikke
tegevusi ellu viinud;
3) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse;
4) toetuse saaja on projekti raames ellu viinud tegevusi, mis ei vasta taotluses märgitule;
5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või oleks taotlus rahuldatud
osaliselt;
6) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet
või on teave jäetud teadlikult esitamata;
7) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
5. peatükk
Toetuse väljamaksmise tingimused
§ 17. Toetuse väljamaksmise tingimused
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise või osalise
rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele.
(2) Üldjuhul makstakse toetus välja ühes osas. Toetuse saaja soovil võib toetuse välja maksta
kahes osas, kui toetuse summa on vähemalt 10 000 eurot ja meetme raames elluviidavad
tegevused on selgelt eristatavad energiatootmisseadme paigaldamise etappide kaupa.
(3) Osaline väljamakse tehakse vastavalt teostatud energiatootmisseadme paigaldamise osa
üleandmise-vastuvõtmise aktile ning sellele vastavale arvele, sealjuures ei või toetuse esimene
väljamakse olla väiksem kui 5 protsenti ja teine väljamakse väiksem kui 15 protsenti meetme
raames elluviidava tegevuse kogumaksumusest. KredEx maksab toetust või teeb viimase
makse tööde lõppemist kinnitava akti alusel ja tingimusel, et projekti tegevuste elluviimine on
tõendatud, arvestades käesolevas paragrahvis kehtestatut.
(4) Toetuse väljamakse või osalisel väljamaksel lõpliku väljamakse tegemiseks peavad
taotluse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud, vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt
tööde teostajaga, esitatud kasutusteatis või antud kasutusluba, esitatud kehtiv hoone või
eraldiasetseva energiatootmisseadme rajatise kindlustuspoliis ning teenuse eest tasutud
vähemalt osas, mida toetus ei kata. Osaline makse tehakse vastavalt teostatud tööde
üleandmise-vastuvõtmise aktile ning sellele vastavale arvele.
(5) Toetuse saaja peab KredExile esitama kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad,
milleks on:
1) esitatud arve ja vajadusel selle tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi
väljavõte;
2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.
(6) Toetuse saaja on kohustatud esitama KredExile toetuse väljamaksetaotluse 20 tööpäeva
jooksul kasutusteatise esitamisest või kasutusloa andmisest arvates.
(7) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude tekkimist tõendavaid
dokumente ja väljamaksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab
väljamakse.
10
(8) KredEx teeb väljamakse otsuse 20 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest
arvates ja teeb toetuse saaja kontole väljamakse 10 tööpäeva jooksul väljamakse otsusest
arvates.
(9) Kui teenuse eest tasuti väljamaksetaotluse esitamise hetkeks vaid osas, mida toetus ei kata,
peab toetuse saaja esitama KredExile teenuse eest täielikku tasumist tõendava taotleja tasutud
maksekorralduse või konto- või krediitkaardi väljavõtte 10 tööpäeva jooksul väljamakse
tegemisest arvates.
(10) KredEx võib teha toetuse väljamaksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul,
kui:
1) esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele
või eesmärkidele;
3) teostatud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud tegevustele või nende
toimumine või tulemuste nõuetele vastavus ei ole tõendatud.
(11) Juhul, kui meetme raames toetatavate tegevuste kulud ületavad märkimisväärselt
analoogsete või sama meetme raames toetatavate samalaadsete tegevuste kulu või ei vasta
energiatootmisseadme ja töö turuhinnale, on KredExil õigus vastava ekspertiisi tulemuste
alusel toetuse väljamakse summat vähendada ning taotluse rahuldamise otsust muuta.
(12) Juhul, kui toetatavate tegevuste maksumus kujuneb odavamaks, kui toetuse taotluses
märgitud summa, makstakse toetust taotluse rahuldamise otsuses märgitud protsendi määras
tegevuste tegelikust maksumusest lähtuvalt.
(13) Juhul, kui toetatavate tegevuste maksumus kujuneb kallimaks, kui toetuse taotluses
märgitud summa, makstakse toetust taotluse rahuldamise otsuses märgitud summas.
§ 18. Aruannete esitamise tähtajad ja kord
(1) Toetuse saaja esitab KredExile energiatootmisseadme mõõdetud kuupõhised kalendriaasta
energiatootmise andmed kord aastas 1. veebruariks kolmel aastal pärast toetuse väljamakse
tegemist.
(2) Toetuse saaja esitab energiatootmise andmed KredExile või tema volitatud isikule
KredExi andmevahetussüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatult.
§ 19. Toetuse tagasinõudmise alused ja kord
(1) KredEx nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui määruse nõudeid ei ole täidetud.
(2) KredEx võib toetuse tagasi nõuda osaliselt või täielikult, kui taotleja ei ole määruse § 18
lõike 1 kohast aruandluskohustust täitnud või ehitustööd ei ole määruse § 7 lõikes 2 ja taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks vastu võetud.
(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus sisaldab järgmisi andmeid:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus;
11
4) tagasinõudmise alus;
5) tagasinõutav toetuse summa;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;
7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi;
8) otsuse vaidlustamise võimalused;
9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.
(4) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul
tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(5) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
6. peatükk
Toetuse saaja ja KredExi õigused ja kohustused
§ 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja õigused on:
1) saada KredExilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete
ja toetuse saaja kohustuste täitmisega;
2) esitada oma seisukoht vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule.
(2) Toetuse saaja kohustused on:
1) viia teostatavad tööd ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja
tingimuste kohaselt;
2) teavitada KredExit toetatavate tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
3) kasutada toetust esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega vastavuses;
4) maksta toetus tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks;
5) vastata KredExi esitatud küsimustele toetuse saaja ja tööde teostamise kohta;
6) esitada KredExile tähtaegselt tööde teostamisega seonduvat informatsiooni ja
energiatootmisseadme mõõdetud energiatootmise andmed vastavalt §-s 18 sätestatule;
7) tagada meetme eesmärgile vastava vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutamine vähemalt
viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
8) kindlustada hoone vähemalt kolmeks järjestikuseks aastaks alates toetuse väljamaksmisest;
9) säilitada taotlust ning toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni
raamatupidamise seaduse §-s 12 sätestatud korras;
10) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid
(edaspidi järelevalve);
11) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse saamisega seotud
hoonesse, andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega
seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
12) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
13) viivitamata kirjalikult informeerida KredExit kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste
täitmist. Juhul, kui hoone võõrandatakse enne määrusest tulenevate toetuse saaja kohustuste
lõppemist, kohustub toetuse saaja hoone võõrandamisel teavitama selle omandajat vastavatest
kohustustest.
12
§ 21. KredExi õigused ja kohustused
KredExi õigused ja kohustused on:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid ning sooritada paikvaatlust
vähemalt 10 protsendi ulatuses toetuse väljamakse otsuste arvust;
2) kontrollida toetuse sihtotstarbelist kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud energiatootmisseadme paigaldamise kestuse, tegevuste,
eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad
tegevuste nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja poolt tööde teostamisel vähem
kasutatud summa võrra, kui esitatud dokumentidest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või
täielikult jätnud tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel on projekti eelarve võrreldes
planeerituga vähenenud või teostatud tööd odavnenud;
5) peatada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui
toetuse saaja rikub määruses kehtestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses
või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja
omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
7) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat alates viimase otsuse tegemisest.
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Saks
kantsler
13
19.03.2018
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Päikesepaneelide investeeringutoetuse
kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Määrusega kehtestatakse taastuvenergia tootmisseadme investeeringutoetuse kasutamise
tingimused ja kord eesmärgiga kasvatada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri
osakaalu energiabilansis ning vähendada energia tootmissüsteemist pärinevaid saasteainete
heitkogust.
Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285 heaks kiidetud „Energiamajanduse
arengukava aastani 2030“ (ENMAK) kohaselt peab tagatav energiavarustus olema kooskõlas
Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega ja panustama Eesti
majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia tootmist asus Eesti toetama 2007. aastal.
Enne toetuste kehtestamist moodustas taastuvenergia energiatarbimisest 1,5%, kuid juba
2012. aastal toodeti 15,8% tarbitud elektrienergiast taastuvatest energiaallikatest ning 2017.
aastal 28,8%. Taastuvenergia toetamine pole kantud üksnes rohelisest mõtteviisist, vaid ka
Euroopa Liidu seatud eesmärkidest. Euroopa Liidu ülene eesmärk on suurendada
taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27%-ni energia lõpptarbimises. ENMAKi meetme 1.1.
„Elektrienergia tootmise arendamine“ kavandatava sihttaseme kohaselt peaks kütusevabade
energiaallikate (päike, tuul, hüdroenergia) osakaal elektri lõpptarbimises moodustama aastal
2030 vähemalt 10%.
Päikeseenergia osa taastuvenergiast elektri tootmisel on seni olnud marginaalne ning leidnud
rakendust peamiselt väikelahendustena. Väikeste päikeseelektri tootmisüksuste paigaldamise
motivatsiooniallikaks on seni olnud enamasti keskkonna- ja ressursisääst.
Hüdroenergia potentsiaal on täna kasutusel, päikeseenergia kasutus väikelahendustes
suureneb prognooside järgi aastaks 2050 kuni 100 MW võrra, kattes riigi elektritarbimise
vajadusest ligi 1% (ENMAK).
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post:
[email protected]), energeetikaosakonna energiaturgude korralduse juht Jako Reinaste (tel:
625 6419, e-post:
[email protected]), majandusarengu osakonna analüütik Karel Lember
(tel: 625 6402, e-post:
[email protected]) ja SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe
divisjoni juht Triin Reinsalu (tel: 667 4130, e-post:
[email protected]). Õiguslikke
ettepanekuid esitas eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]) ja keeleliselt
toimetas referent-keeletoimetaja Kristiane Liivoja (tel: 625 6370, e-post:
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
1
Määruse eelnõu koosneb 6 peatükist ja 21 paragrahvist.
Paragrahviga 1 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk.
Toetuse andmisel soovitakse kasvatada taastuvatest energiaallikatest ehk konkreetselt
päikeseenergiast toodetud elektri osakaalu energiabilansis ning seeläbi vähendada energia
tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkogust. Traditsionaalsed elektritootmisüksused
töötavad peamiselt fossiilsetel kütustel. Päikeseenergiat peetakse üheks kõige suurema
kasutatavuse potentsiaaliga taastuvaks energiaressursiks.
Paragrahviga 2 kehtestatakse määruses toetatavatele tegevustele vähese tähtsusega abi
kohaldumine.
Lõike 1 kohaselt kohaldub võimaliku vähese tähtsusega abi andmisele komisjoni määrus nr
1407/2013. Komisjoni määrus kehtib kõikides majandussektorites antava abi suhtes, välja
arvatud ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelussektoris, ning ettevõtjatele, kes
tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmise, töötlemise ja turustamisega. Komisjoni
määruses on kehtestatud abi ülemmäär (200 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei
mõjuta abi liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada
konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes ELTL artikli 107 lõiget 1 ega
kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada
komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist.
Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi,
mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa
vastavat vähese tähtsusega abi ülemmäära. Abi andja peab abi saajat kirjalikult (viitega
komisjoni määrusele nr 1407/2013) teavitama abi summast ja asjaolust, et tegemist on vähese
tähtsusega abiga (nt taotluse rahuldamise otsuses).
Lõikes 2 kehtestatakse, et määrust ei kohaldata riigiabi saajale, kellele Euroopa Komisjoni
eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.
Paragrahvis 3 on defineeritud olulisemad mõisted.
Paragrahviga 4 kehtestatakse taotluste menetleja. Taotluste menetlejaks, väljamaksete ja
järelevalve teostajaks on valitud SA KredEx. KredExil on olemas tegevusteks vajalik
kogemus ja kompetentsus.
Paragrahviga 5 kehtestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.
Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi saavutamisele suunatud tegevusi,
milleks on päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme soetamine ja
paigaldamine.
Lõike 2 kohaselt on abikõlblikud energiatootmisseadme paigaldamise projekteerimise kulu,
energiatootmisseadme soetamise ja paigaldamise kulu.
Lõike 3 kohaselt toetatakse meetme raames vaid tegevusi, mis on kirjeldatud ehitusprojektis.
Seega on projekteerimise kulu abikõlblik juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud
2
projekti alusel energiatootmisseadme paigaldamine ja tehnosüsteemide uuendamine või/ja
olemasolevate süsteemidega ühendamine.
Lõike 4 kohaselt tuleb energiatootmisseadme paigaldamisel esitada selle eeldatava
energiatoodangu andmed KredExi kinnitatud vormil.
Lõike 5 kohaselt peab projekteerimist ja elektritöid teostav ettevõtja olema pädev vastava
teenuse osutamiseks ja omama majandustegevuse registri vastava tegevusala registreeringut.
Lõike 6 kohaselt on käibemaks abikõlblik, välja arvatud juhul, kui taotleja on
käibemaksukohustuslane.
Lõikes 7 kehtestatakse, et kõik kulud peavad olema põhjendatud, dokumenteeritud ja taotluses
kirjeldatud. Abikõlblikke kulusid tuleb tõendada vastavate taotleja tasutud arvete
maksekorralduste või arvelduskonto või krediitkaardi väljavõtetega. Sularahatehingud ei ole
toetuse andmise raames lubatud.
Lõikes 8 kehtestatakse kulu arvestamise põhimõtted. Kulu tekkimise päevaks loetakse
kuludokumendi koostamise kuupäeva.
Lõikes 9 loetletakse mitteabikõlblikud kulud. Määruse kohaselt ei toetata ainult ehitusprojekti
koostamist ja vahendeid ei eraldata üksikute tegevuste elluviimiseks, toetatakse vaid
energiatootmisseadme paigaldamiseks elluviidavat kompleksset tegevust.
Paragrahviga 6 kehtestatakse nõuded toetuse objekti hinnapakkumusele.
Lõike 1 kohaselt peab taotleja võtma vähemalt kolm hinnapakkumust. Hinnapakkumused
peavad olema võetud maksimaalselt kahenädalase vahega, pädevatelt ettevõtjatelt, olema
kehtivad ja võrreldavad.
Lõike 2 kohaselt peavad hinnapakkumused olema kontrollitavad.
Lõike 3 kohaselt peab väljavalitud hinnapakkumus olema mõistlik, st vastama tavapäraselt
sarnase tegevuse ja energiatootmisseadme hinnale. Ebamõistlikult kõrgeks loetakse
hinnapakkumus, mille hind on vähemalt 20% tavapärasest kõrgem.
Lõike 4 kohaselt peab väljavalitud hinnapakkumus olema läbipaistev ja põhjendatud.
Lõigetes 5 ja 6 kehtestatakse taotleja ja hinnapakkumuste tegijate sõltumatuse nõue, mille
kohaselt ei tohi nimetatud ega nende osanikud, aktsionärid, liikmed või juhtorgani liikmed
omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.
Paragrahviga 7 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.
Taotlejal on kohustus teostada elluviidavad toetatavad tegevused 12 kuu jooksul toetuse
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Seejuures ei tohi taotleja alustada projektiga
seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist
KredExile. Erandiks on projekteerimise kulu, mis on abikõlblik alates määruse jõustumisest.
Toetatavate tegevuste teostamisaja pikendamine on võimalik ühekordselt kuni 6 kuu võrra
3
põhjendatud juhtudel taotleja avalduse alusel ja tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav
tulemus ei halvene. Projekti all ei ole mõeldud ehitusprojekti ehitusseadustiku tähenduses.
Paragrahviga 8 kehtestatakse toetuse andmise põhitingimused.
Lõike 1 kohaselt on toetuse saamise eelduseks, et taotleja omandis või lepingujärgses
kasutuses, st eelistatult pikaajalises rendi- või üürisuhtes, olev hoone on püstitatud õiguslikul
alusel ja kantud ehitisregistrisse ja sellele peab olema väljastatud kasutusluba (või
vastuvõtuakt). Hoone kasutamist õiguslikul alusel väljendab ehitisregistri kanne esmase
kasutuselevõtmise aasta kohta. Alates planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumisest 22.07.1995.
a toodi ehitise kasutusloa mõiste ja nõue seadusandlusesse, enne seda püstitatud ehitise korral
võib kasutamise seaduslikkust tõendada ehitise vastuvõtuakt või muu samaväärne dokument,
mida üldjuhul kajastab ehitisregistri kanne esmase kasutuselevõtmise aasta kohta. Kui taotleja
hoonele on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks pärast 22.07.1995. a, peab olema
hoonele valjastatud ka kasutusluba. Nimetatud eristamine on vajalik selleks, et mitte
väljastada toetusi pooleliolevatele või ehitusloata ehitistele.
Lõike 2 kohaselt on soetatava elektritootmisseadme maksimaalne suurus kuni 200 kW ning
selle planeeritud aastane tootmismaht ei ületa tarbimiskoha viimase kolme aasta keskmist
aastast elektri tarbimist. Juhul, kui tarbimiskohas on tarbimine olnud lühem kui kolm aastat,
võetakse aluseks tarbimise aeg ning tarbimise puudumisel ehitusprojektis prognoositud
tarbimine. Paneelid paigaldatakse lõunasuunas vahemikus ±25 kraadi ja kaldenurgaga 15–45o.
Energiatootmisseade soetatakse selle valmistajalt, ametlikult esindajalt või valmistaja või
ametliku esindaja poolt tunnustatud edasimüüjalt või juriidiliselt isikult, kes on paigaldanud
vähemalt 500 kW ulatuses energiatootmisseadmeid.
Päikesepaneelide valikul on oluline, mis põhimõttel neid paigaldatakse. Elektrisüsteemi
valikul tuleks eelkõige lähtuda võimalikult kõrgest päikeseelementide efektiivsusest ja
optimaalsest paigaldusest, mis tagab seadme pikema eluea ning madalama paigaldamishinna.
Mustus, lumi ja isegi minimaalne vari päikesepaneelil võib oluliselt mõjutada
väljundvõimsust. Päikeseelektrisüsteemi enda tekitatud varjud sõltuvad paneelide
installeerimisnurgast ning kahe järjestikku paikneva rea omavahelisest kaugusest. Varjude
langemise juures tuleb arvestada, et varjude langemisega proportsionaalselt päikesemoodulile
langeb päikesepaneeli sisemise topoloogia tõttu paneeli elektriline tootlikkus. Lisaks
hooajalisusele on oluline roll Eesti kliimas süsteemi tootlikkusele ka temperatuuril ja tuulel.
Lõike 3 kohaselt on energiatootmisseadme paigaldamiseks ja olemasolevate süsteemidega
ühendamiseks vajalik ehitusprojekt.
Lõike 4 kohaselt peab energiatootmisseade paiknema hoonel või kinnistul, kus toodetud
energiat tarbitakse. On äärmiselt oluline valida ja planeerida seade kohas ning viisil, mis
mõjutaks vähimal määral tootlikkust.
Lõike 5 kohaselt peavad energiatootmisseadme müüja ja paigaldaja tagama vähemalt viie
aasta pikkuse garantii kõigile komponentidele ja paigaldamistöödele. Energiatootmisseade
peab omama CE-sertifikaati.
Lõikes 6 kehtestatakse, et energiatootmissüsteem peab võimaldama tarbimiseks toodetud
elektrienergiatoodangu andmete mõõtmist ja salvestamist.
4
Lõike 7 kohaselt peab energiatootmisseade vastama võrguettevõtja poolt kehtestatud nõuetele.
Võrku ühendatud päikeseenergiasüsteemid toodavad kogu hetkel vajamineva elektrienergia
tarbijapaigaldise tarvis ning üle jääva osa annavad ära üldisesse elektrivõrku. Kui
tarbijapaigaldise nõudlus on suurem kui süsteemi genereeritav võimsus, siis võetakse puudu
jääv osa üldvõrgust. Võrku ühendatud süsteemid võivad töötada ka puhta elektrijaama
põhimõttel ehk kogu toodetav elektrienergia antakse ära elektrivõrku. Enamik
päikesepaigaldisi olenemata kasutusotstarbest on lahendatud sellisel viisil. Seda peamiselt
tulenevalt asjaolust, et akupark eraldiseisva süsteemi jaoks tähendab ligi 50% täiendavat
investeeringukulu.
Paragrahviga 9 kehtestatakse toetuse määr ja maksimaalne toetussumma. Omafinantseeringu
määr ja maksimaalne toetussumma kehtestatakse, kuna see aitab projekti muuta taotleja jaoks
n-ö enda omaks, st tagab motivatsiooni, ning seega ollakse hoolikam ka projekti
realiseerimisel.
Lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne määr 30% projekti abikõlblikest kuludest.
Omafinantseeringu määr on seega vähemalt 70% ning selle tagamise viisile määrus piiranguid
ei sea. Maksimaalne toetussumma on kuni 30 000 eurot taotleja kohta.
Lõike 2 kohaselt kehtib maksimaalne toetussumma – kokku 30 000 eurot – ka ühte kontserni
kuuluvatele ettevõtjatele ja konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu
üksteisega seotud ettevõtjatele.
Lõike 3 kohaselt kehtib vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta sõltumata sellest, kas
abi antakse täielikult või osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu
vahenditest. Määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kumuleerida
riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi osakaal
üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu või
abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese tähtsusega
määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese tähtsusega
abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja
vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54)) alusel ettevõtjale antud vähese
tähtsusega abi.
Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–
13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles määruses sätestatud abi ülemmäärani.
Lõike 4 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks
ettevõtjad, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:
a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte
haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;
c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise
ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
5
d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või
enama muu ettevõtte kaudu.
Paragrahviga 10 reguleeritakse toetuse taotlemist.
Lõikes 1 kehtestatakse, et taotlus toetuse saamiseks esitatakse KredExi kinnitatud vormil.
Taotlusvorm koos lisade ja lisadokumentidega esitatakse eelistatult KredExi e-keskkonna
kaudu. Lubatud on taotluse esitamine ka KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga.
Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast.
Lõike 2 kohaselt informeerib KredEx taotlejaid taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja
toetuse andmise üldtingimustest oma veebilehel vähemalt 10 päeva enne toetuse taotluste
vastuvõtu algust. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab toetuste eraldamise eelarve,
informeerib KredEx oma veebilehel toetuse taotluste vastuvõtmise peatamisest.
Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Ühe võimaliku taotlejana
peetakse silmas ka energiaühistut ENMAKi tähenduses, mis võib tegutseda juriidilise
vormina kas äriühinguna, mittetulundusühinguna, sihtasutusena või seltsinguna.
Lõikes 2 kehtestatakse tegevusvaldkonnad, milles tegutsevad isikud toetust taotleda saavad.
EMTAKi koodide puhul on lähtutud soovist saavutada maksimaalne efektiivsus. Sektor C –
töötlev tööstus – on Eesti suurima elektritarbega majandusharu, kus tarbiti 2016. aastal 2,6
TWh elektrienergiat ehk 29% kogu tarbitud elektrist. Suurem elektritootmine Tallinnast ja
Tartust kaugemal asuvates ettevõtetes suurendab nende autonoomsust, võib vähendada
sõltuvust elektrihinna kõikumistest ning alandab püsikulusid. Koodi 551 puhul on tegu
majutusasutustega. See tähendab, et tulenevalt hooajalisusest on seal elektritarve kõige
suurem suvel ja kõige väiksem talvel, ehk siis sobitub päikeseenergia tootmise tsüklilisusega.
Sektorites O, P ja Q on palju asutusi, mis kuuluvad avalikku sektorisse. Avalik sektor peab
näitama eeskuju taastuvenergia tarbimisel, samuti on igasugune kulu vähendamine riigisektori
seisukohalt oluline.
Lõigetes 3–5 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejatele.
Lõike 6 kohaselt juhul, kui taotleja hoone on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab
juriidilisest isikust omanik taotleda toetust vastavalt kinnisasja proportsionaalsele osale.
Lõikes 7 kehtestatakse põhimõte, mille kohaselt juhul, kui hoonet kasutatakse rendi- või
üürilepingu alusel, esitavad rentnik või üürnik ja omanik toetuse taotluse koos, sh kohalduvad
neile solidaarsed toetuse saaja kohustused. Omanik ise ei pruugi vastavaid rahalisi vahendeid
omafinantseeringu maksmiseks omada ja võib toetust mitte taotleda. Samas võib rentnikul
rahalisi vahendeid olla, ta soovib pikka aega hoones tegutseda, ta peab toetuse taotlemist
mõistlikuks ja põhjendatuks ning seepärast on mõistlik pakkuda toetuse kasutamise võimalust
ka neile.
6
Lõikega 8 kehtestatakse säte, mille kohaselt saab toetust taotleda äriühing, kelle omandis või
lepingujärgses kasutuses olev hoone asub Tallinnas, vaid juhul, kui tema tegevusala on kantud
EMTAKi jakku Q – kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.
Paragrahviga 12 kehtestatakse taotleja kohustused.
Paragrahv 13 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele ja taotluse lisadokumendid.
Paragrahviga 14 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Menetlemise kord on tavapärane.
Taotluste menetlejaks on KredEx, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik
pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d
14–17) kehtestatav menetlemise kord tuleneb haldusmenetluse seaduses sätestatud
haldusmenetluse korrast.
Paragrahviga 15 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata
jätmise tingimused ja kord.
Paragrahviga 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks
tunnistamise tingimused ja kord.
Paragrahviga 17 kehtestatakse toetuse väljamaksmise tingimused.
Paragrahviga 18 kehtestatakse aruannete esitamise tähtajad ja kord. Toetuse saaja peab
esitama KredExile kord aastas, 1. veebruariks, kolmel aastal pärast toetuse väljamakse
tegemist, energiatootmisseadme mõõdetud kuupõhised kalendriaasta energiatootmise andmed.
Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse tagasinõudmise alused ja kord kooskõlas riigieelarve
seaduses sätestatuga.
Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega
kinnitatud nõuetest.
Paragrahviga 21 kehtestatakse KredExi kui meetme elluviija õigused ja kohustused.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga
kooskõlas.
4. Määruse mõju
Päikeseelektri tootmisseadme kasutamine toob kaasa taotleja püsikulude alanemise, kuna
päikesest toodetud elektri eest, mida ise ära tarbitakse, ei pea maksma võrgutasusid, aktsiisi ja
käibemaksu, mistõttu saavad näiteks ettevõtted olla selle võrra konkurentsivõimelisemad.
Majanduslikult mõistlikumad on suurema mahuga projektid, kuna mastaabisäästu tõttu on
alginvesteering kW kohta väiksem.
7
Kui meetmest kasu saanud projektid on kõik maksimaalse võimsusega ehk 200 kW, saab
toetada kokku 47 projekti. Kokku saab sel viisil paigaldada 9333 kW päikesepaneele, mis
toodavad kokku 8 180 667 kWh elektrit aastas. Eeldades, et kõik projektid kasutavad
maksimaalset toetuse suurust, tuleks keskmiseks projekti võimsuseks 143 kW. See tähendaks,
et kogu paigaldatud võimsus on 6667 kW ja kogutoodang 5 843 333 kWh.
Analüüsis kasutatud eelduseid ja peamisi näitajaid erineva suurusega projektide korral
kirjeldavad tabelid 1 ja 2.
Tabel 1. Analüüsis kasutatud eeldused
projekti maksumus 100 000 €
toetuse osakaal 30%
projekti kestus 1 aasta
investeering 50–200 kW (eurot/kW) 700 € liitumist arvestamata
investeering 10–50 kW (eurot/kW) 850 € liitumist arvestamata
investeering 1–10 kW 950 € liitumist arvestamata
toodang kWh max 1 kW kohta 8765 kWh
toodang tegelik 1 kW kohta (10%) 876,5 KWh
Tabel 2. Peamised näitajad erinevate projektide suuruste korral
Maksimaalse Maksimaalse Alla 50 kW projektide
toetuse korral võimsuse korral puhul
toetus eurodes 30 000 30 000 12 750
projekti maksumus 100 000 140 000 422 500
projekti võimsus kW 143 200 50
toodang projekti kohta
kWh/aastas 125 214 175 300 43 825
toodang kokku
kWh/aastas 5 843 333 8 180 667 4 468 431
paigaldatud võimus kW 6667 9333 5490
kokku projekte/taotlejaid 46 46 109
Kui 2017. aastal toodeti taastuvenergiat 1612 GWh, siis maksimaalse võimaliku tulemusena
lisanduks 8,2 GWh ehk 0,51%. Tõenäoliselt ei ole kõik projektid 200 kW, mistõttu ulatub
lisanduv taastuvenergia 5,8 GWh-ni ehk siis kasv on 0,36% või väiksem.
CO2 kokkuhoidu arvutada on keeruline, kuna päikeseelektri tootmise kWh ei asenda
üks-üheselt olemasolevate tootmisseadmete võimsust ega toodangut, kuna elektritoodanguga
tuleb katta ka need ajad ööpäevas, kui päike ei paista ja on lauspilvisus. Lisaks ei saa eeldada,
et CO2 kokkuhoiu arvutamisel asendub päikeseelektri toodang just põlevkivist toodetud
elektrienergiaga, kuna elektribörsil (bilansis) on nii kodumaised elektritootjad kui ka
välisühenduste kaudu meieni jõudev elekter.
Toetust taotlevad ettevõtjad, välja arvatud määruse kohane erand, peavad asuma väljaspool
Tallinna. Seega saavad toetusest kasu esmajoones väiksema keskmise sissetulekuga
regioonides paiknevad ettevõtted.
8
Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele,
elu- ja looduskeskkonnale ja regionaalarengule. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Toetust rahastatakse riigieelarvest – 2018. aastal on selleks otstarbeks ette nähtud 1 400 000
eurot.
6. Määruse rakendamine ja jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitatakse EIS-i vahendusel ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Eesti
Taastuvenergia Kojale ning Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioonile arvamuse avaldamiseks ja
ettepanekute esitamiseks.
9