dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 26. märts 2018
Viit
12-3/712-2
Registreeritud
26. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Mäluasutuste Instituut
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-3 Kirjavahetus muuseumidega seotud küsimustes (sh tööplaanid ja aruanded)
Toimik
12-3/2018 Kirjavahetus muuseumidega seotud küsimustes
Vastutaja
Mirjam Rääbis
Lahendamise tähtaeg
25. aprill 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf150 KB
  • 📎Patarei kobarmuuseum_23.03.docx27 KB

Sisu (failidest)

Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed! Lähiajal jõuab Teieni rahandus- ja justiitsministeeriumi ning RKASi koostatud ettepanek riigi huvide kujundamisest Patarei kinnistutel. Ettepaneku koostamisel on tehtud tihedat koostööd kompleksi arendamisest huvitatud 5 mäluasutusega ning Eesti Mälu Instituudi eestvedamisel on koostatud ühine visioon uudse kobarmuuseumi väljaarendamiseks Patareis. Andmaks Teile võimalust uue ideega pikemalt tutvuda ning soovi korral esitada enne otsuse langetamist ka täiendavaid küsimusi, edastame Teile kirja lisas ülalnimetatud ühise visiooni. Lugupidamisega Meelis Maripuu EMI juhatuse liige Patarei kompleks kui muuseumide ja teadusasutuste keskus Patarei kobarmuuseum Sissejuhatus Patarei puhul on tegemist Baltikumis ja Põhjamaades unikaalse kompleksiga, mis kätkeb endas militaar- ja kultuurilugu mitmes mõttes. Tegemist on Eesti suurima klassitsistliku hoonekompleksiga ja terviklikult säilinud kaitserajatisega , mis oli sellisena kasutuses aastatel 18 40 -1918. Seejärel paiknes Patarei ruumides vangla, mida samaks otstarbeks kasutasid lisaks Eesti Vabariigile ka mitmed Eestit valitsenud okupatsioonivõimud . Hooned olid vanglana kasutuses aastatel 1920-2005. Patareis peeti kinni mitmekümne aasta jooksul l isaks poliitvangidele ka kriminaalkurjategijaid . Nõukogude okupatsiooni ajal kujunes inimeste teadvuses ja kõnepruugis Patareist võõrvõimu ja tuhandete süütute inimeste kannatuste sümbol. Täna ei ole unikaalsel kompleksil kasutust ja see on tõsises hävimisohus. Patarei visioon Patarei näol on tegu Eesti ainsa nii mahuka ja kultuuriliselt mitmepalgelise, samas kasutusest väljas oleva ajaloolise suurobjektiga. Patarei ajalooli s e ja kultuurili s e konteksti tõttu sobib kompleks avalik k u kasutus s e mäluasutusena . Kuna Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus kavandatakse, et vähemalt 50% maa-ala pinnast peaksid moodustama avalikku funktsiooni täitvad hooned nagu valitsus- ja ametiasutused, teadus-, haridus- ja meediaasutused, spordi- ja kultuuriasutused ning vabaaja veetmisega seotud asutused, siis Patarei kobarmuuseum oleks osa sellest plaanist. See omakorda kiirendab piirkonna arengut ning tõstab huvi Eesti vastu, olles esimene sellelaadne kobarmuuseum lä hi piirkonnas. Detailplaneering näeb täna ette inimestele avatud pinnana aga vaid hoonete esimesi korruseid ja hoonete vahelisi alasid. Seega leiavad käesoleva visioonidokumendi koostajad, et kompleksi erakätesse minek ja teistsuguse funktsiooni kui kobarmuuseumi rakendamine vähendaks Patarei avatust inimestele. Rakendades kobarmuuseumi visiooni muutub Patarei aga igakülgselt avatuks. Lisaks on võimalus ööpäevaringseks sisehoovi(de) avamiseks külastajatele, mida nii detailplaneering kui võimaliku erainvestori huvi anda hoonele majutus- ning elamufunktsioon, sellises mahus ette ei näe. Patarei kobar muuseum koosneb viiest muuseumi st : Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseum, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum koos sõja-ajaloo uurimiskeskusega, Kommunismikuritegude muuseum koos rahvusvahelise teaduskeskusega , Eesti Tuletõrjemuuseum ning Eesti Maaelu muus eumi te filiaal. Kobarmuuseumi ekspositsioon hõlmab järgmisi teemablokke: Patarei ajalugu merekindlusena Patarei ajalugu vanglana Sh eraldiseisvalt Patarei ajalugu Holokausti kontekstis Eesti sõjaajalugu Kommunistlike režiimide poolt toimepandud kuriteod rahvusvahelisel tasandil ja Eestis; Tuletõrje ja siseturvalisuse ajalugu Eestis Eesti t eadus - ja tehnika ajalugu Väljapaistvad Eesti tehnikateadlased ja insenerid Eesti maaelu areng 20. sajandil. Eesti Sõjamuuseumi visioon on olla kaasaegne sõjaajaloo muuseum ja uurimiskeskus, mis kajastab põhjalikult ja huvitavalt Eesti sõjaajalugu muinasajast kaasajani. Eesti sõjamuuseum on juhtiv sõjaajalugu uuriv, mõtestav ja eksponeeriv ning sõjaajaloo pärandit väärtustav organisatsioon Eestis. Sõjamuuseum pakub mitmekesist muuseumielamust erinevatele publikurühmadele, tuginedes sihipärasele ja mõtestatud uurimistööle ning kogumispõhimõtetele. Sõjamuuseumi uuendatud püsinäitus, regulaarselt korraldatavad ajutised näitused, atraktiivsed üritused ja mitmekesised haridusprogrammid pakuvad kvaliteetset muuseumielamust paljudele sihtrühmadele ning kutsuvad sihipärase turunduspoliitika abil inimesi muuseumi korduvalt külastama. Sõjaajalooline teadus- ja uurimistöö on seotud sõjamuuseumi näituste ja kogudega ning juhindub kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitikast. Sõjamuuseumi rahvusvaheline sõjaajaloo teaduskonverents ja sõjamuuseumi välja antav sõjaajaloo aastaraamat on parimad Eestis. Muuseumikogu on hästi hoitud ja avalikkusele kättesaadav läbi muuseumi hallatavate andmekogude ja keskse museaalide infosüsteemi MuIS-i. Sõjamuuseum koordineerib tõhusalt sõjaajalooga tegelevate väikemuuseumide võrgustikku ja teeb nendega koostööd sõjaajaloo pärandi kogumisel ja väärtustamisel. Sõjamuuseum osaleb aktiivselt valdkondlikus rahvusvahelises koostöös eesmärgiga arendada suhteid sõja muuseumide ga ja teiste mäluasutustega. Eesti Sõjamuuseum on maailma parim Eesti sõjamuuseum. Kommunismikuritegude muuseumi ja rahvusvahelise teaduskeskuse visioon on olla juhtiv Molotov-Ribbentropi pakti tagajärjel kommunistlike režiimide kuritegude ohvriks langenud riikide ja rahvaste ajalugu ühiselt käsitlev keskus Eestis ning lähipiirkonnas. Muuseumi ja teaduskeskuse eesmärgiks on tegeleda kommunistlike režiimide kuritegude teadusliku uurimise, informatsiooni talletamise ja vahendamisega läbi püsi- ja ajutiste näituste, teadusuurimuste ning õppe- ja teabematerjalide. Muuseumi ja keskuse uurimistöö kajastab kommunistliku ideoloogia sündi ja levikut ning selle ideoloogia erinevaid väljendusi nii riikliku ideoloogiana pärast võimuhaaramist, põrandaaluse õõnestustegevusena, mis on suunatud vägivaldsele võimuhaaramisele ja nn proletariaadi diktatuuri kehtestamisele, aga ka legaalse poliitilise tegevusena demokraatlikes ühiskondades. Uurimisobjektiks on kommunistliku propaganda meetodid toetajate leidmiseks nii põrandaaluse õõnestustegevuse ajal kui ka kommunistlikes režiimides ning vahendid oma võimu kindlustamiseks. Tähtis uurimisvaldkond on kommunistliku ideoloogia mõju ja kommunistlike režiimide võimuajastu pärand demokraatlikes ühiskondades 21. sajandil. Laiahaardeline ekspositsioon ning uurimisalane koostöö erinevate koostööpartneritega tagab teemavaldkonna põhjaliku ja kaasaegseile uurimis- ja eksponeerimismeetodeile tugineva tutvustamise ning asutuse prestiiži selle teema uurimise ja teadvustamise ühe juhtiva keskusena Euroopas. Kommunismikuritegude muuseumist ja rahvusvahelisest uurimiskeskusest peab saama hinnatud ja tähtis koostööpartner nii kommunistlikke kui ka teisi totalitaarseid režiime uurivate õpetlaste seas. Tuletõrjemuuseumi visioon on olla kaasaegne ja usaldusväärne mäluasutus, mis pakub emotsionaalset kogemust hariduslikust vaatenurgast, olles samal ajal atraktiivne kultuuriturismi osutaja ning kaasaegne ja haarav teadusasutus. Eesti Maaelumuuseumite eesmärk on jäädvustada Eesti maakultuuri, põllumajanduslikku tootmist, omandisuhteid, põllumajandusharidust ja -teadust, koguda ja säilitada asjakohast ainest, uurida seda teaduslikult ning eksponeerida ja vahendada üldsusele, lähtudes teaduse ja ühiskonna vajadustest ning huvidest, edendada kultuuriantropoloogia-, museoloogia- ja muuseumipedagoogikaalast tööd . Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseum Tehnikamuuseumi rajamise mõte on olnud Eesti ühiskonnas pea saja-aastavanune. Aastal 1919 kavandati Eesti Vabariigi Tehnika ja Kaubanduse Muuseumi rajamist, i dee teostus aga alles 1936. aastal, kui asutati Eesti Tehniline Muuseum, mis hävis II maailmasõjas. Täna puudub Eestis keskne, rahvuslik teadus- ja tehnikamuuseum, mis on olemas enamikus arenenud Euroopa riikides, seetõttu puudub ka rahvuslik tehnikaidentiteet. Ei ole võimalust saada terviklikku ülevaadet Eesti tehnikateaduse ajaloost ja insenerimõtte arengust, kui samas on olemas rahvuslik identiteet nt etnograafia, folkloori ja kunsti valdkonnas. Keskse muuseumi puudumise tõttu on tehnikapärandi kogumine olnud lünklik, suur osa valdkonna pärandist on hävinud ning seetõttu puudub võimalus ajaloolisele pärandi l e toetudes, populariseerida tehnika valdkonda . Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseumi üheks eesmärgiks on tehnikapärandi kogumine ja säilitamine. Teine oluline eesmärk on haridustegevus muuseumikogu vahendamise ja teadlaste kaasamise kaudu. Täna ei asu piisav hulk noori õppima LTT (loodus-, täppisteaduste ja tehnika) valdkonna erialasid. Eestis on kasutamata võimalus tehnikavaldkonna mitmekülgseks populariseerimiseks . ETTM oleks LTT valdkonna üks mitteformaalse hariduse andjaid ning koondaks ka nimetatud valdkonna kultuuriloolise teabe. Muuseum on mõeldud Eesti tehnikaidentiteedi tutvustamiseks sise- ja välisturistile ning stimuleerima uut, interdistsiplinaarset loovat kogukonda, suurendamaks seotust ning huvi teaduse- ja tehnikavaldkonna vastu . Patarei kui muuseumide kompleksi perspektiiv K ülastajate arv esimesel kolmel aastal peale avamist on 3 00 000 üksikkülastust aasta kohta. E das pid i jääb stabiilne külastajate arv 25 0 000 piirimaile. Kobarmuuseumi püsi- ja ajutised näitused, mitmekesised publikuprogrammid ja haridusprogrammid loovad aluse korduvkülastustele. Visiooni realiseerimine Visiooni realiseerimine eeldab nimetatud muuseumide paiknemist Patareis. Lähtuvalt Eesti Mälu Instituudi põhikirjast ja Vabariigi valitsuse otsusest rahastada Rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi ja uurimiskeskuse rajamist ning Rahandusministeeriumi 15.01.2018 kirjast nr 12.3-1/411-1 on huvitatud osapooled (SA Eesti Mälu Instituut, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Eesti Tuletõrjemuuseum , Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseum ) ühiselt valmistanud ette ülevaate nimetatud muuseumide ruumivajadusest ja paiknemisest Patarei kompleksis. SA Eesti Mälu Instituut (Kommunismikuritegude muuseum): Kogupinnavajadus: 5000 m 2 millest ekspositsiooni- ja abipinnad 4550 m 2 ja 450 m 2 büroopindasid uurimiskeskuse jaoks nn. Muusikutemajas. Eesti Sõjamuuseum: kogupinna vajadus 4100 m 2 , sellest ekspositsioonipinnad 3500 m 2 (sh siseekspositsioon 2500m 2 ja väliekspositsioon 1000m 2 ), hoidlapinnad 200m 2 , administratiivpinnad 200m 2 ja üldpinnad 200m 2 . Tuletõrjemuuseum kogupinnavajadus 1500 m 2 mis hõlmab sise - ja välisekspositsiooni ning tööpindasid. Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseum Kogupind: 7000- 8000 m 2 : flešihoone tii vad 1-2 , 1-3 , pööningu osa ja siseõu. Hoones paiknevad püsiekspositsioon ja ajutised väljapanekud, loovala haridustegevuseks ja publikuprogrammideks, avahoidla koos uurimissaaliga, auditoorium ja töötajate ruumid. Eesti Maaelumuuseumid Kogupind: 200 m² , s idehoones ja siseõues. Muuseumide le vajalike ruumide planeerimisel oleme lähtunud tervikliku ekspositsiooni loomise võimalustest. Seega on viie muuseumi ekspositsiooni ja abiruumide jaoks vajaminev osa Patarei merekindluse kompleksist nn goržihoone, sidehoone , lüneti osad ja fleššihoone tiivad . Lisaks sellele eluaegsete vangide blokk, mis asub goržihoone idatiiva otsas ja moodustab sellega samuti hoone ja eksposit siooni osas terviku. Samuti jäävad sellise planee ringuga kasutamiseks siseõu ed, kuhu on võimalik luua tehnika ekspositsioon, mis siseruumidesse ei mahu. Samas säilitades osaliselt nii Patarei kui vangla ning kommunismikuritegude tutvustamise seisukohalt olulist jalutusbokside ala. Eesti Mälu Instituudi loodava muuseumi ekspositsiooni ja tööpindadeks on mõeldud käesoleva visiooni järgi põhihoone (goržihoone) teine korrus koos eluaegsete vangide hooneblokiga, jalutusbokside läänepoolne tiib ja administratiiv ja uurimiskeskuse pinnana nn. muusikutemaja, mis asub põhihoonest veidi eemal. Eesti Sõjamuuseumi ekspositsiooni pinnaks on planeeritud põhihoone kolmas korrus koos sisehoovi osaga ning nn. sidehoone üks korrus, mis hõlmaks nii töö- kui abiruume. Eesti Tuletõrjemuuseumi ekspositsiooni pind on planeeritud koos Eesti Sõjamuuseumi välisekspositsiooniga sisehoovi ja nn. sidehoone esimesele ning teisele korrusele, mis hõlmavad endas ka töö- ja abipindasid. Põhihoone esimesest korrusest on muuseumide ühiskasutuseks vajalik idapoolne tiib kuni ruumini nr 1080 mis tagab sellises ulatuses muuseumi sissepääsu, garderoobide, muuseumipoe ja ajutiste näituste pinna vajaduse koos vajalike abiruumidega. Ülejäänud esimene korrus võiks jääda külastajatele avatuks läbi erinevate toitlustus või vaba-aja veetmise asutuste ning seetõttu sinna muuseumide tegevust planeeritud ei ole. Sidehoone esimesele korrusele on planeeritud Eesti Maaelumuuseumite ekspositsioonipind ja sisehoovi välisekspositsioon. Lõunapoolse sisehoovi ja fleššihoone tiivad täidab ekspositsiooni, loovala, väliekspositsiooni ja muu eelpool nimetatuga, Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseum. Vastavalt kohtumisele RKAS-i esindajatega oleme samuti seisukohal, et korrastades Patarei katuse, avatäited ja kütte-ning elektrisüsteemi on võimalik hoonet osaliselt kasutada n.ö. pop-up muuseumi stiilis kuni selle ekspositsiooni ja hoone restaureerimise täieliku valmimiseni. Ruumijaotuse planeerimisel oleme lähtunud põhimõttest, et ekspositsioonipinnad peavad paiknema külastajatele hõlpsasti juurdepääsetavas ning võimalikult atraktiivses kompleksi osas, arvestades sealjuures teiste muuseumide paiknemisega ja kompleksi käsitleva detailplaneeringuga. Siseekspositsiooni ruumid peavad tagama ekspositsiooni säilumise (nõuetekohane temperatuur, niiskus, valgustus, muuseumile sobiv tuletõrjesüsteem, turvasüsteemide olemasolu jne) ja vastama üldistele töötervishoiu- ja tervisekaitse nõuetele. Väliekspositsiooni ruumid peavad tagama ekspositsiooni säilumise (katusega kaitstud ja juurdepääsu piirangutega lahendus) ja vastama üldistele töötervishoiu- ja tervisekaitse nõuetele. Hoidlapinnad peavad tagama hoidlas hoitavate esemete säilimise. Eraldi nõuded kehtivad relvahoidlale (juurdepääs, autonoomne turvasüsteem jne). Administratiivpinnad ja üldpinnad (muuseumiõppe ruumid, seminarisaalid, raamatukogu, tualettruumid, muuseumipood, külastajate garderoobid jne) peavad vastama üldistele töötervishoiu- ja tervisekaitse nõuetele; nende kasutamist on mõistlik jagada viie muuseumi vahel. Külastaja jaoks on pakutav lahendus ühine tervik (sh sissepääs, pileti lunastamine jne), samuti toimub ühiselt ka n.ö Patarei kobar muuseumi turund us ja kommunikatsioon. Käesolev visioonidokument on koostatud vastavuses Eesti Mälu Instituudi, Eesti Tuletõrjemuuseumi , Eesti Maaelumuuseumite, Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseumi ja Eesti Sõjamuuseumi esitatud dokumentide ja ühiste konsultatsioonide ning arutelude tulemusena. Meelis Maripuu, SA Eesti Mälu Instituut 23.03.2018
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel