dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Kultuuriministeerium · 26. märts 2018
Viit
3-3/740-1
Registreeritud
26. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Kultuurileht
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Marilin Siimer
Lahendamise tähtaeg
25. aprill 2018

Failid

  • 📎2017 majandusaasta aruanne; audiitori otsus.bdoc90 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus KULTUURILEHT registrikood: 90005426 tänava nimi, Voorimehe tn 9 maja number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10146 telefon: +372 6833100 faks: +372 6833101 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.kl.ee Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Tulemiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Netovara muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 11 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 13 Lisa 6 Kasutusrent 13 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 15 Lisa 9 Tulu ettevõtlusest 16 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 16 Lisa 11 Tööjõukulud 16 Lisa 12 Seotud osapooled 16 Aruande allkirjad 18 Vandeaudiitori aruanne 19 2 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne 2017. aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust, st. kultuuriajakirjade ja kahe nädalalehe kirjastamist (ajakirjade Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Teater.Muusika.Kino, Vikerkaar, Värske Rõhk, Kunst.ee, Muusika, Hea Laps, Täheke; ajalehtede Sirp, Uma Leht ja Õpetajate Leht). Projektipõhiselt kirjastati lisaks üks kord kuus ilmuvat välispoliitika- ja julgeolekuteemalist lehte Diplomaatia. Jätkati Sirbi vahel Keele Infolehe ja teaduskülgede ilmutamist. SA Kultuurilehes töötas 2017. aasta lõpu seisuga 80 inimest ja neist on sihtasutuse juhtimisega ja tugistruktuurides hõivatud 7 inimest. 2016. aastal valiti ajakirjade Kunst.ee, Loomingu Raamatukogu ja Teater. Muusika. Kino peatoimetajad. Kõikide nimetatud ajakirjade peatoimetajatena jätkavad valimiste järgselt vastavalt A. Trossek, T. Tamm ja M. Kolk. 2017. a. ajakirjade ettetellijate arv püsis varasemal tasemel ja aasta lõpul oli neid 16 347 (2016.a. vastavalt 16 412). Elron, Nordica, Rahvusooper Estonia, Eesti Kontsert, Tallinna linnateater ja paljud teised ettevõtted olid jätkuvalt meie koostööpartnerid sihtasutuse väljaannete turundamisel. 2017 aastal alustasime meie väljaannete tellijatele kord kuus infolehe saatmist, kus tutvustatakse järgneva kuu ajakirjade sisu ja köitvamaid teemasid. Samuti tähistasime ajakirja Loomingu Raamatukogu 60. sünnipäeva ja see sai laialdast kajastust üleriigilistes meediakanalites. 2017. aastal jätkus sihtasutuse väljaannete kirjastamine e-ajakirjadena. Jätkuvalt oli sihtasutus heas koostöös Rahvusraamatukoguga ja kõik sihtasutuse väljaannete aastakäigud on digiteeritud ja muudetud kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. 2017 a aprillist lisandus sihtasutuse väljaannete hulka võrukeelne ajaleht Uma Leht. 2018. aasta jaanuarist lisandub sihtasutuse väljaannete hulka Müürileht. 2018. aastal jätkub SA Kultuurileht tegevuse toetamine ja koostöö Kultuuriministeeriumi, Haridus ja teadusministeeriumi ja teiste asutustega, kes on seda teinud ka eelnevatel aastatel. 2018 aastal toimuvad ajalehe Sirp ja ajakirjade Täheke ja Hea Laps peatoimetajate valimised. Sihtasutus sõlmis 2018 aastaks lepingu ajakirja Diplomaatia kirjastamiseks Sirbi lisana. 2017.aasta suvel korraldas sihtasutus hanke väljaannete trükkimiseks 2018 ja 2019 aastal. Hanke tulemusel ei kasvanud tervikuna väljaannete trükikulud. SA Kultuurileht ei oma osalust äriühingutes ja ei ole osalenud ka teiste sihtasutuste asutamises. Samuti ei ole SA Kultuurileht andnud oma vara üle riigile ja teisi asutajaid SA Kultuurilehel ei ole. Sihtasutuse nõukogu oli 2017 aastal 6 liikmeline. Nõukogu liikmete tasu oli kokku 10 883 eurot. Juhatuses oli üks liige ja juhatuse liikme tasu 2017. aastal oli 32 500 eurot. Võin kinnitada, et 2017. aastal tegutses sihtasutus oma asutamise eesmärkidele vastavalt ja majandusaasta tulem oli positiivne ( kasum 3 304 eurot). Sihtasutus Kultuurileht peamised näitajad, nende muutused ja finantssuhtarvud Näitajad ja nende muutus Valem 2017 2016 2 727 2 602 Tulu 899 803 (Aasta tulu-eelneva aasta tulu)/eelneva Tulu kasv % 4,8 2,5 aasta tulu*100 557 541 Ettevõtlustulu 157 577 (Aasta ettevõtlustulu-eelneva aasta Ettevõtlustulu kasv/-kahanemine % ettevõtlustulu)/eelneva aasta 2,9 -3,4 ettevõtlustulu*100 3 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Tulem 3 304 4 019 (Aasta tulem-eelneva aasta Tulemi kasv/-kahanemine % -17,8 -19,8 tulem)/eelneva aasta tulem*100 FINANTSSUHTARVUD Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Käibevara/lühiajalised kohustused 0,9 0,9 Maksevalmiduse kordaja Raha/lühiajalised kohustused 0,6 0,5 Tulu ettevõtlusest-tellimistulu/debitoorne Debitoorse võlgnevuse käibekordaja 9,1 8,8 võlgnevus-tellijate võlgnevus Nõuete keskmine laekumisaeg 365/käibekordaja 40 42 Võlakordaja Kohustused/varad 0,5 0,5 Kohustuste ja omakapitali suhe Kohustused/ omakapital 0,9 0,9 Omakapitali osakaal varadest Omakapita/varad 0,5 0,5 Tegevustulemuslikkus Tegevustulud/tegevuskulud 1,0 1,0 Tööjõukulude suhe tegevustuludesse Tööjõukulud/tegevustulud 0,6 0,6 Toomas Väljataga, SA Kultuurileht juhataja 4 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 183 594 160 776 2 Nõuded ja ettemaksed 97 043 95 358 3 Kokku käibevarad 280 637 256 134 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 12 361 12 618 3 Materiaalsed põhivarad 371 509 381 553 5 Kokku põhivarad 383 870 394 171 Kokku varad 664 507 650 305 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 310 459 298 108 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 547 2 000 8 Kokku lühiajalised kohustised 311 006 300 108 Kokku kohustised 311 006 300 108 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 550 827 550 827 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -200 630 -204 649 Aruandeaasta tulem 3 304 4 019 Kokku netovara 353 501 350 197 Kokku kohustised ja netovara 664 507 650 305 5 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 162 259 2 046 146 8 Tulu ettevõtlusest 557 157 541 577 9 Muud tulud 8 483 15 080 Kokku tulud 2 727 899 2 602 803 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 079 902 -1 050 511 10 Tööjõukulud -1 627 033 -1 531 440 11 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -10 044 -10 044 5 Muud kulud -7 616 -7 805 Kokku kulud -2 724 595 -2 599 800 Põhitegevuse tulem 3 304 3 003 Muud finantstulud ja -kulud 0 1 016 Aruandeaasta tulem 3 304 4 019 6 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 3 304 3 003 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 10 044 10 044 5 Kokku korrigeerimised 10 044 10 044 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 776 12 015 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 10 898 -33 156 Kokku rahavood põhitegevusest 22 470 -8 094 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 348 1 284 Kokku rahavood investeerimistegevusest 348 1 284 Kokku rahavood 22 818 -6 810 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 160 776 167 586 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 22 818 -6 810 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 183 594 160 776 2 7 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 550 827 -204 649 346 178 Aruandeaasta tulem 4 019 4 019 31.12.2016 550 827 -200 630 350 197 Aruandeaasta tulem 3 304 3 304 31.12.2017 550 827 -197 326 353 501 8 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev Sihtasutus Kultuurileht 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduses ja Eesti finantsaruandluse standardis sätestatud nõuetega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendites ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis (üldeeskiri) kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted. Sihtasutus Kultuurileht on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 14. Juhul kui juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest on Sihtasutus Kultuurileht lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ning muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Varad jaotus lühi- ja pikaajaliseks lähtub sellest, kas vara eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Finantsvara võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga otseselt seotud tehingukulutusi. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvarale. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse riigikassas hoitavaid vahendeid. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Aastaaruandes on valuutapõhised monetaarsed kirjed ümber hinnatud bilansipäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside järgi. Ümberhindamisel tekkinud tulud ja kulud on kajastatud aruandeperioodi tulemiaruandes. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid) on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused ja tagasimaksed. Nõudeid kajastatakse üldjuhul bilansis nõudeõiguse tekkimisel ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata summad, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse kuludesse raamatupidamise seaduse kohaselt. Aruandeperioodil laekunud, varem kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõudeid hinnatakse individuaalselt, s.o. iga arve või lepingu alusel toimuva laekumise tõenäosust käsitletakse eraldi. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade väärtuse languse osas. Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnanguliselt kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varad kantakse kasutusele võtmisel kuluks. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, 9 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadav tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuluna. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja hoonete osad 50 aastat Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepinguid kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed koos intressidega kajastatakse rendiperioodi jooksul tulemiaruandes kuluna. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatud varale. Laekunud rendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul tuluna. Finantskohustised Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi-ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on lõpetatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Sihtasutus kajastab oma bilansis eraldisi juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Tingimuslikuks kohustuseks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Annetused ja toetused Sihtasutus Kultuurileht tegevust finantseeritakse toetuste põhimõtte kohaselt. Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (tegevustoetus), mida kasutatakse lähtudes põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille puhul määratakse eesmärk, ajakava ja rahaline eelarve. Sihtfinantseeringu andja kontrollib toetuse sihipärast kasutamist ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Finantseeritud tegevuse lõppedes on Sihtasutusel Kultuurileht kohustus rahamaksjale esitada saadud sihtotstarbelise toetuse kasutamise aruanne. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerivad sellised riskid, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimist bilansis kajastatakse esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses eelpool tooduga. Tegevuskulude sihtfinantseerimiseks eraldatud toetus kajastatakse laekumise hetkel tuluna. Rahavoogude aruandes kajastatakse toetused kaudsel meetodil. 10 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Tulud Tulu ettevõtlusest kirjel kajastatakse majandustegevusest saadavat tulu. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Tööjõukuludega seotud maksukulu kajastatakse selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kasutamata puhkepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas bilansipäeva lõpu seisuga. Kaupade ja teenuste soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte kaupade ega teenuste soetusmaksumusena. Tegevuskuludena näidatakse sihtasutuse tegevusega seotud tekkepõhiseid kulusid. Seotud osapooled Seotud osapooleks loetakse isikut või ettevõtet, kes on seotud sihtasutusega sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustes. Aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapooleks sihtasutuse asutaja, nõukogu liikmed, sihtasutuse juhatus, loetletud isikute lähisugulased ja nende olulise mõju või kontrolli alla olevad ettevõtted. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Riigikassa 183 594 160 776 Kokku raha 183 594 160 776 Sihtasutus Kultuurileht teostab rahalisi arveldusi läbi Rahandusministeeriumi e-riigikassa, arvelduskontod pankades puuduvad. 11 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 86 961 86 961 Ostjatelt 86 961 86 961 laekumata arved Maksude ettemaksed 7 902 7 902 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 7 7 Intressinõuded 0 0 Viitlaekumised 7 7 Ettemaksed 1 916 1 916 Tulevaste 1 916 1 916 perioodide kulud Rendi ettemaks 12 618 257 1 285 11 076 Kokku nõuded ja 109 404 97 043 1 285 11 076 ettemaksed 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 85 842 85 842 Ostjatelt 85 842 85 842 laekumata arved Maksude ettemaksed 8 511 8 511 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 465 465 Intressinõuded 348 348 Viitlaekumised 117 117 Ettemaksed 283 283 Tulevaste 283 283 perioodide kulud Rendi ettemaks 12 875 257 1 285 11 333 Kokku nõuded ja 107 976 95 358 1 285 11 333 ettemaksed Rendi ettemaksete pikaajaliste nõuete all on näidatud sihtasutuse poolt teostatud remonditööde maksumust 10 747 eurot ( 2016.a. 11 004 eurot) ajakirja Keel ja Kirjandus toimetusele renditud ruumides, mis vastavalt kokkuleppele tasaarveldatakse järgnevate perioodide tasumisele kuuluva rendisummaga. Tulevaste perioodide kulude pikaajalise tähtajaga 1 614 eurot (2016.a. 1 614 eurot) on kajastatud tagatisraha ajakirja Akadeemia toimetusele renditud ruumide eest. 12 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 4 427 4 040 Üksikisiku tulumaks 30 241 27 974 Erisoodustuse tulumaks 1 296 1 002 Sotsiaalmaks 41 331 39 069 Kohustuslik kogumispension 1 845 1 714 Töötuskindlustusmaksed 2 436 2 309 Ettemaksukonto jääk 3 475 4 471 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 7 902 77 149 8 511 72 068 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised 31.12.2015 Soetusmaksumus 485 147 485 147 Akumuleeritud kulum -93 550 -93 550 Jääkmaksumus 391 597 391 597 Amortisatsioonikulu -10 044 -10 044 31.12.2016 Soetusmaksumus 485 147 485 147 Akumuleeritud kulum -103 594 -103 594 Jääkmaksumus 381 553 381 553 Amortisatsioonikulu -10 044 -10 044 31.12.2017 Soetusmaksumus 485 147 485 147 Akumuleeritud kulum -113 638 -113 638 Jääkmaksumus 371 509 371 509 Lisa 6 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 13 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne 2017 2016 Kasutusrenditulu 3 848 3 882 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Muud varad 16 558 16 990 Kokku 16 558 16 990 Rendile on antud Voorimehe 9 asuva hoone kasutamata pind. Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Kasutusrendikulu 17 859 22 014 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 12 kuu jooksul 2 360 7 087 1-5 aasta jooksul 0 2 360 Sihtasutus rendib kasutusrendi tingimustel ajakirjade Akadeemia, Värske Rõhk, Keel ja Kirjandus, Täheke, Looming, Loomingu Raamatukogu ning Uma Leht toimetuste jaoks ruume, tarbesõidukit Wolkswagen Caddy ja arvutustehnika seadmeid. Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 34 245 34 245 Võlad töövõtjatele 57 292 57 292 Maksuvõlad 77 149 77 149 4 Saadud ettemaksed 141 773 141 773 Tulevaste perioodide tulud 141 773 141 773 Kokku võlad ja ettemaksed 310 459 310 459 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 30 198 30 198 Võlad töövõtjatele 49 830 49 830 Maksuvõlad 72 068 72 068 4 Saadud ettemaksed 146 012 146 012 Tulevaste perioodide tulud 146 012 146 012 Kokku võlad ja ettemaksed 298 108 298 108 Saadud ettemaksete all on kajastatud kultuuriväljaannete tellimused järgnevateks perioodideks. Sihtasutusel Kultuurileht on sõlmitud leping perioodiliste väljaannete tellimuste vastuvõtmiseks ja haldamiseks Express Post AS-ga. 14 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Tegevustoetus 1 807 522 -1 807 522 Eesti Kultuurkapital 4 550 14 340 -342 -17 048 1 500 Haridus- ja teadusministeerium 217 199 -217 199 Tartu Linnavalitsus 300 500 -800 Rahvakultuuri Keskus 1 677 -1 677 Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1 900 -1 900 Prantsuse Suursaatkond 500 500 Integratsiooni- ja migratsiooni Sa -517 517 Kokku sihtfinantseerimine 4 333 2 044 155 -342 -2 046 146 2 000 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 4 333 2 044 155 -342 -2 046 146 2 000 annetused ja toetused 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Tegevustoetus 1 911 741 -1 911 741 Eesti Kultuurkapital 1 500 18 090 -19 590 Haridus- ja teadusministeerium 204 531 -204 531 Eest Kultuuriministeerium 8 210 -35 -8 175 Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 800 -800 Prantsuse Suursaatkond 500 -500 Emakeele Sihtasutus 14 770 -14 770 Petrofi Irodalmi Muzeum 1 152 -1 152 Läti Kirjanike Liit 1 000 -1 000 Fundacao Biblioteca Nacional 547 547 Kokku sihtfinantseerimine 2 000 2 160 841 -35 -2 162 259 547 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 2 000 2 160 841 -35 -2 162 259 547 annetused ja toetused Riigieelarveline toetus, mida vahendab Kultuuriministeerium, on saadud sihtasutuse tegevuskulude katteks. Sihtstipendiumid Kultuurkapitalilt on eraldatud vastavalt taotlustele ühekordsete projektide elluviimiseks. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) toetab Õpetajate Lehe ja Keeleinfolehe, mis ilmub 4 korda aastas Sirbi lisalehena väljaandmist, samuti Sirbi teaduslehekülgi. HTM vahendab ka koolidele ajakirja Hea Laps ja ajakirja Akadeemia tellimusi. Lisaks on toetused Loomingu Raamatukogu väljaannetele tõlkijatele honoraride maksmiseks. 15 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Perioodiliste väljaannete tellimistulu 285 998 301 553 Perioodiliste väljaannete müügitulu 109 435 92 014 Reklaamitulu 116 515 110 012 Renditulu 3 848 3 882 Raamatute müügitulu 29 670 22 206 Muud müügitulud 11 691 11 910 Kokku tulu ettevõtlusest 557 157 541 577 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Üür ja rent 11 439 10 912 Mitmesugused bürookulud 43 482 43 421 Lähetuskulud 12 721 9 756 Koolituskulud 1 177 1 389 Hoonete ja ruumide majandamiskulud 30 597 29 597 Sõidukite majandamiskulud 10 878 9 477 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 51 155 63 979 Inventari majandamiskulud 2 292 5 630 Tootmis- ja väljaandmiskulud 913 144 875 088 Meditsiinikulud 3 017 1 262 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 079 902 1 050 511 Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 1 205 874 1 135 169 Sotsiaalmaksud 412 717 388 397 Muud 8 442 7 874 Kokku tööjõukulud 1 627 033 1 531 440 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 80 79 Lisa 12 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 16 Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 31.12.2016 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva 498 439 51 0 või olulise mõju all olevad ettevõtjad 2017 Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 0 739 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 5 554 4 879 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 2016 Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 0 1 266 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 784 1 477 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 43 383 44 400 Sihtasutus Kultuurileht asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asjaõigusi Kultuuriministeerium. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtorganiks on 6-liikmeline nõukogu. Sihtasutust juhib 1 liikmeline juhatus. Aruandeperioodil on juhatusele arvestatud tasusid summas 32 500 eurot (2016.a. 32 500 eurot) ja nõukogule 10 883 eurot (2016.a. 11 900 eurot). 17 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus KULTUURILEHT nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus KULTUURILEHT (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ann Närep Vandeaudiitori number 310 Ann Närep Audiitorühing OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 102 J. Poska tn 4-28, Tallinn, Harju maakond, 10147 15.02.2018
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel