MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus KULTUURILEHT
registrikood: 90005426
tänava nimi, Voorimehe tn 9
maja number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10146
telefon: +372 6833100
faks: +372 6833101
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.kl.ee
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 5
Bilanss 5
Tulemiaruanne 6
Rahavoogude aruanne 7
Netovara muutuste aruanne 8
Raamatupidamise aastaaruande lisad 9
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9
Lisa 2 Raha 11
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 13
Lisa 6 Kasutusrent 13
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 14
Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 15
Lisa 9 Tulu ettevõtlusest 16
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 16
Lisa 11 Tööjõukulud 16
Lisa 12 Seotud osapooled 16
Aruande allkirjad 18
Vandeaudiitori aruanne 19
2
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
2017. aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust, st. kultuuriajakirjade ja kahe nädalalehe kirjastamist (ajakirjade Looming, Loomingu
Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Teater.Muusika.Kino, Vikerkaar, Värske Rõhk, Kunst.ee, Muusika, Hea Laps, Täheke; ajalehtede
Sirp, Uma Leht ja Õpetajate Leht). Projektipõhiselt kirjastati lisaks üks kord kuus ilmuvat välispoliitika- ja julgeolekuteemalist lehte Diplomaatia.
Jätkati Sirbi vahel Keele Infolehe ja teaduskülgede ilmutamist.
SA Kultuurilehes töötas 2017. aasta lõpu seisuga 80 inimest ja neist on sihtasutuse juhtimisega ja tugistruktuurides hõivatud 7 inimest. 2016.
aastal valiti ajakirjade Kunst.ee, Loomingu Raamatukogu ja Teater. Muusika. Kino peatoimetajad. Kõikide nimetatud ajakirjade
peatoimetajatena jätkavad valimiste järgselt vastavalt A. Trossek, T. Tamm ja M. Kolk.
2017. a. ajakirjade ettetellijate arv püsis varasemal tasemel ja aasta lõpul oli neid 16 347 (2016.a. vastavalt 16 412). Elron, Nordica,
Rahvusooper Estonia, Eesti Kontsert, Tallinna linnateater ja paljud teised ettevõtted olid jätkuvalt meie koostööpartnerid sihtasutuse väljaannete
turundamisel.
2017 aastal alustasime meie väljaannete tellijatele kord kuus infolehe saatmist, kus tutvustatakse järgneva kuu ajakirjade sisu ja köitvamaid
teemasid. Samuti tähistasime ajakirja Loomingu Raamatukogu 60. sünnipäeva ja see sai laialdast kajastust üleriigilistes meediakanalites.
2017. aastal jätkus sihtasutuse väljaannete kirjastamine e-ajakirjadena. Jätkuvalt oli sihtasutus heas koostöös Rahvusraamatukoguga ja kõik
sihtasutuse väljaannete aastakäigud on digiteeritud ja muudetud kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR.
2017 a aprillist lisandus sihtasutuse väljaannete hulka võrukeelne ajaleht Uma Leht.
2018. aasta jaanuarist lisandub sihtasutuse väljaannete hulka Müürileht.
2018. aastal jätkub SA Kultuurileht tegevuse toetamine ja koostöö Kultuuriministeeriumi, Haridus ja teadusministeeriumi ja teiste asutustega,
kes on seda teinud ka eelnevatel aastatel. 2018 aastal toimuvad ajalehe Sirp ja ajakirjade Täheke ja Hea Laps peatoimetajate valimised.
Sihtasutus sõlmis 2018 aastaks lepingu ajakirja Diplomaatia kirjastamiseks Sirbi lisana.
2017.aasta suvel korraldas sihtasutus hanke väljaannete trükkimiseks 2018 ja 2019 aastal.
Hanke tulemusel ei kasvanud tervikuna väljaannete trükikulud.
SA Kultuurileht ei oma osalust äriühingutes ja ei ole osalenud ka teiste sihtasutuste asutamises. Samuti ei ole SA Kultuurileht andnud oma vara
üle riigile ja teisi asutajaid SA Kultuurilehel ei ole.
Sihtasutuse nõukogu oli 2017 aastal 6 liikmeline. Nõukogu liikmete tasu oli kokku 10 883 eurot. Juhatuses oli üks liige ja juhatuse liikme tasu
2017. aastal oli 32 500 eurot.
Võin kinnitada, et 2017. aastal tegutses sihtasutus oma asutamise eesmärkidele vastavalt ja majandusaasta tulem oli positiivne ( kasum 3 304
eurot).
Sihtasutus Kultuurileht peamised näitajad, nende muutused ja finantssuhtarvud
Näitajad ja nende muutus Valem 2017 2016
2 727 2 602
Tulu
899 803
(Aasta tulu-eelneva aasta tulu)/eelneva
Tulu kasv % 4,8 2,5
aasta tulu*100
557 541
Ettevõtlustulu
157 577
(Aasta ettevõtlustulu-eelneva aasta
Ettevõtlustulu kasv/-kahanemine % ettevõtlustulu)/eelneva aasta 2,9 -3,4
ettevõtlustulu*100
3
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulem 3 304 4 019
(Aasta tulem-eelneva aasta
Tulemi kasv/-kahanemine % -17,8 -19,8
tulem)/eelneva aasta tulem*100
FINANTSSUHTARVUD
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Käibevara/lühiajalised kohustused 0,9 0,9
Maksevalmiduse kordaja Raha/lühiajalised kohustused 0,6 0,5
Tulu ettevõtlusest-tellimistulu/debitoorne
Debitoorse võlgnevuse käibekordaja 9,1 8,8
võlgnevus-tellijate võlgnevus
Nõuete keskmine laekumisaeg 365/käibekordaja 40 42
Võlakordaja Kohustused/varad 0,5 0,5
Kohustuste ja omakapitali suhe Kohustused/ omakapital 0,9 0,9
Omakapitali osakaal varadest Omakapita/varad 0,5 0,5
Tegevustulemuslikkus Tegevustulud/tegevuskulud 1,0 1,0
Tööjõukulude suhe tegevustuludesse Tööjõukulud/tegevustulud 0,6 0,6
Toomas Väljataga,
SA Kultuurileht juhataja
4
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 183 594 160 776 2
Nõuded ja ettemaksed 97 043 95 358 3
Kokku käibevarad 280 637 256 134
Põhivarad
Nõuded ja ettemaksed 12 361 12 618 3
Materiaalsed põhivarad 371 509 381 553 5
Kokku põhivarad 383 870 394 171
Kokku varad 664 507 650 305
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 310 459 298 108 7
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 547 2 000 8
Kokku lühiajalised kohustised 311 006 300 108
Kokku kohustised 311 006 300 108
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 550 827 550 827
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -200 630 -204 649
Aruandeaasta tulem 3 304 4 019
Kokku netovara 353 501 350 197
Kokku kohustised ja netovara 664 507 650 305
5
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 2 162 259 2 046 146 8
Tulu ettevõtlusest 557 157 541 577 9
Muud tulud 8 483 15 080
Kokku tulud 2 727 899 2 602 803
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -1 079 902 -1 050 511 10
Tööjõukulud -1 627 033 -1 531 440 11
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -10 044 -10 044 5
Muud kulud -7 616 -7 805
Kokku kulud -2 724 595 -2 599 800
Põhitegevuse tulem 3 304 3 003
Muud finantstulud ja -kulud 0 1 016
Aruandeaasta tulem 3 304 4 019
6
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 3 304 3 003
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 10 044 10 044 5
Kokku korrigeerimised 10 044 10 044
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 776 12 015
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 10 898 -33 156
Kokku rahavood põhitegevusest 22 470 -8 094
Rahavood investeerimistegevusest
Laekunud intressid 348 1 284
Kokku rahavood investeerimistegevusest 348 1 284
Kokku rahavood 22 818 -6 810
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 160 776 167 586 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 22 818 -6 810
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 183 594 160 776 2
7
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 550 827 -204 649 346 178
Aruandeaasta tulem 4 019 4 019
31.12.2016 550 827 -200 630 350 197
Aruandeaasta tulem 3 304 3 304
31.12.2017 550 827 -197 326 353 501
8
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev Sihtasutus Kultuurileht 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduses ja
Eesti finantsaruandluse standardis sätestatud nõuetega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendites ning avaliku
sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis (üldeeskiri) kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted.
Sihtasutus Kultuurileht on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 14. Juhul kui juhendis
esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest on Sihtasutus Kultuurileht lähtunud majandusaasta aruande
koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Finantsvarad
Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ning muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Varad jaotus lühi- ja
pikaajaliseks lähtub sellest, kas vara eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Finantsvara võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus.
Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga otseselt seotud tehingukulutusi.
Finantsvara oste ja müüke kajastatakse päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse
müüdud finantsvarale.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse riigikassas hoitavaid vahendeid.
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud
tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuste
saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid.
Aastaaruandes on valuutapõhised monetaarsed kirjed ümber hinnatud bilansipäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside
järgi. Ümberhindamisel tekkinud tulud ja kulud on kajastatud aruandeperioodi tulemiaruandes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid) on bilansis kajastatud
korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused ja tagasimaksed. Nõudeid
kajastatakse üldjuhul bilansis nõudeõiguse tekkimisel ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt
laekumata summad, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse kuludesse raamatupidamise seaduse kohaselt. Aruandeperioodil
laekunud, varem kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded
on bilansist välja kantud.
Nõudeid hinnatakse individuaalselt, s.o. iga arve või lepingu alusel toimuva laekumise tõenäosust käsitletakse eraldi. Igal
bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade väärtuse languse osas. Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni. Väärtuse
langusest tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnanguliselt kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost. Madalama
soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varad kantakse kasutusele võtmisel kuluks.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest,
9
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara
väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad
materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel).
Hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadav tulu, kajastatakse
nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuluna.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned ja hoonete osad 50 aastat
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepinguid kajastatakse kasutusrendina.
Kasutusrendimaksed koos intressidega kajastatakse rendiperioodi jooksul tulemiaruandes kuluna.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatud varale. Laekunud
rendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul tuluna.
Finantskohustised
Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi-ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantskohustused
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne
nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on lõpetatud või aegunud.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Sihtasutus kajastab oma bilansis eraldisi juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline
või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste kajastamisel
bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.
Tingimuslikuks kohustuseks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei
saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Annetused ja toetused
Sihtasutus Kultuurileht tegevust finantseeritakse toetuste põhimõtte kohaselt.
Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (tegevustoetus), mida kasutatakse lähtudes põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides
määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille puhul määratakse eesmärk, ajakava ja
rahaline eelarve. Sihtfinantseeringu andja kontrollib toetuse sihipärast kasutamist ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Finantseeritud
tegevuse lõppedes on Sihtasutusel Kultuurileht kohustus rahamaksjale esitada saadud sihtotstarbelise toetuse kasutamise aruanne.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline
tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerivad sellised riskid, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski
kadumisel. Sihtfinantseerimist bilansis kajastatakse esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud
nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses eelpool tooduga.
Tegevuskulude sihtfinantseerimiseks eraldatud toetus kajastatakse laekumise hetkel tuluna.
Rahavoogude aruandes kajastatakse toetused kaudsel meetodil.
10
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulud
Tulu ettevõtlusest kirjel kajastatakse majandustegevusest saadavat tulu.
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist
kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt
määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtudes valmidusastme
meetodist.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Kulud
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt.
Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Tööjõukuludega seotud maksukulu kajastatakse selles
perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kasutamata puhkepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord
aastas bilansipäeva lõpu seisuga.
Kaupade ja teenuste soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte kaupade ega teenuste
soetusmaksumusena.
Tegevuskuludena näidatakse sihtasutuse tegevusega seotud tekkepõhiseid kulusid.
Seotud osapooled
Seotud osapooleks loetakse isikut või ettevõtet, kes on seotud sihtasutusega sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda
turutingimustes.
Aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapooleks sihtasutuse asutaja, nõukogu liikmed, sihtasutuse juhatus, loetletud isikute
lähisugulased ja nende olulise mõju või kontrolli alla olevad ettevõtted.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Riigikassa 183 594 160 776
Kokku raha 183 594 160 776
Sihtasutus Kultuurileht teostab rahalisi arveldusi läbi Rahandusministeeriumi e-riigikassa, arvelduskontod pankades puuduvad.
11
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 86 961 86 961
Ostjatelt
86 961 86 961
laekumata arved
Maksude ettemaksed
7 902 7 902 4
ja tagasinõuded
Muud nõuded 7 7
Intressinõuded 0 0
Viitlaekumised 7 7
Ettemaksed 1 916 1 916
Tulevaste
1 916 1 916
perioodide kulud
Rendi ettemaks 12 618 257 1 285 11 076
Kokku nõuded ja
109 404 97 043 1 285 11 076
ettemaksed
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 85 842 85 842
Ostjatelt
85 842 85 842
laekumata arved
Maksude ettemaksed
8 511 8 511 4
ja tagasinõuded
Muud nõuded 465 465
Intressinõuded 348 348
Viitlaekumised 117 117
Ettemaksed 283 283
Tulevaste
283 283
perioodide kulud
Rendi ettemaks 12 875 257 1 285 11 333
Kokku nõuded ja
107 976 95 358 1 285 11 333
ettemaksed
Rendi ettemaksete pikaajaliste nõuete all on näidatud sihtasutuse poolt teostatud remonditööde maksumust 10 747 eurot ( 2016.a. 11 004 eurot)
ajakirja Keel ja Kirjandus toimetusele renditud ruumides, mis vastavalt kokkuleppele tasaarveldatakse järgnevate perioodide tasumisele
kuuluva rendisummaga. Tulevaste perioodide kulude pikaajalise tähtajaga 1 614 eurot (2016.a. 1 614 eurot) on kajastatud tagatisraha ajakirja
Akadeemia toimetusele renditud ruumide eest.
12
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 4 427 4 040
Üksikisiku tulumaks 30 241 27 974
Erisoodustuse tulumaks 1 296 1 002
Sotsiaalmaks 41 331 39 069
Kohustuslik kogumispension 1 845 1 714
Töötuskindlustusmaksed 2 436 2 309
Ettemaksukonto jääk 3 475 4 471
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 7 902 77 149 8 511 72 068
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Ehitised
31.12.2015
Soetusmaksumus 485 147 485 147
Akumuleeritud kulum -93 550 -93 550
Jääkmaksumus 391 597 391 597
Amortisatsioonikulu -10 044 -10 044
31.12.2016
Soetusmaksumus 485 147 485 147
Akumuleeritud kulum -103 594 -103 594
Jääkmaksumus 381 553 381 553
Amortisatsioonikulu -10 044 -10 044
31.12.2017
Soetusmaksumus 485 147 485 147
Akumuleeritud kulum -113 638 -113 638
Jääkmaksumus 371 509 371 509
Lisa 6 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
13
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
2017 2016
Kasutusrenditulu 3 848 3 882
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Muud varad 16 558 16 990
Kokku 16 558 16 990
Rendile on antud Voorimehe 9 asuva hoone kasutamata pind.
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016
Kasutusrendikulu 17 859 22 014
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016
12 kuu jooksul 2 360 7 087
1-5 aasta jooksul 0 2 360
Sihtasutus rendib kasutusrendi tingimustel ajakirjade Akadeemia, Värske Rõhk, Keel ja Kirjandus, Täheke, Looming, Loomingu
Raamatukogu ning Uma Leht toimetuste jaoks ruume, tarbesõidukit Wolkswagen Caddy ja arvutustehnika seadmeid.
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 34 245 34 245
Võlad töövõtjatele 57 292 57 292
Maksuvõlad 77 149 77 149 4
Saadud ettemaksed 141 773 141 773
Tulevaste perioodide tulud 141 773 141 773
Kokku võlad ja ettemaksed 310 459 310 459
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 30 198 30 198
Võlad töövõtjatele 49 830 49 830
Maksuvõlad 72 068 72 068 4
Saadud ettemaksed 146 012 146 012
Tulevaste perioodide tulud 146 012 146 012
Kokku võlad ja ettemaksed 298 108 298 108
Saadud ettemaksete all on kajastatud kultuuriväljaannete tellimused järgnevateks perioodideks. Sihtasutusel Kultuurileht on sõlmitud leping
perioodiliste väljaannete tellimuste vastuvõtmiseks ja haldamiseks Express Post AS-ga.
14
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Tegevustoetus 1 807 522 -1 807 522
Eesti Kultuurkapital 4 550 14 340 -342 -17 048 1 500
Haridus- ja teadusministeerium 217 199 -217 199
Tartu Linnavalitsus 300 500 -800
Rahvakultuuri Keskus 1 677 -1 677
Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1 900 -1 900
Prantsuse Suursaatkond 500 500
Integratsiooni- ja migratsiooni Sa -517 517
Kokku sihtfinantseerimine
4 333 2 044 155 -342 -2 046 146 2 000
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
4 333 2 044 155 -342 -2 046 146 2 000
annetused ja toetused
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Tegevustoetus 1 911 741 -1 911 741
Eesti Kultuurkapital 1 500 18 090 -19 590
Haridus- ja teadusministeerium 204 531 -204 531
Eest Kultuuriministeerium 8 210 -35 -8 175
Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 800 -800
Prantsuse Suursaatkond 500 -500
Emakeele Sihtasutus 14 770 -14 770
Petrofi Irodalmi Muzeum 1 152 -1 152
Läti Kirjanike Liit 1 000 -1 000
Fundacao Biblioteca Nacional 547 547
Kokku sihtfinantseerimine
2 000 2 160 841 -35 -2 162 259 547
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
2 000 2 160 841 -35 -2 162 259 547
annetused ja toetused
Riigieelarveline toetus, mida vahendab Kultuuriministeerium, on saadud sihtasutuse tegevuskulude katteks.
Sihtstipendiumid Kultuurkapitalilt on eraldatud vastavalt taotlustele ühekordsete projektide elluviimiseks.
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) toetab Õpetajate Lehe ja Keeleinfolehe, mis ilmub 4 korda aastas Sirbi lisalehena väljaandmist,
samuti Sirbi teaduslehekülgi. HTM vahendab ka koolidele ajakirja Hea Laps ja ajakirja Akadeemia tellimusi.
Lisaks on toetused Loomingu Raamatukogu väljaannetele tõlkijatele honoraride maksmiseks.
15
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Perioodiliste väljaannete tellimistulu 285 998 301 553
Perioodiliste väljaannete müügitulu 109 435 92 014
Reklaamitulu 116 515 110 012
Renditulu 3 848 3 882
Raamatute müügitulu 29 670 22 206
Muud müügitulud 11 691 11 910
Kokku tulu ettevõtlusest 557 157 541 577
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Üür ja rent 11 439 10 912
Mitmesugused bürookulud 43 482 43 421
Lähetuskulud 12 721 9 756
Koolituskulud 1 177 1 389
Hoonete ja ruumide majandamiskulud 30 597 29 597
Sõidukite majandamiskulud 10 878 9 477
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 51 155 63 979
Inventari majandamiskulud 2 292 5 630
Tootmis- ja väljaandmiskulud 913 144 875 088
Meditsiinikulud 3 017 1 262
Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 079 902 1 050 511
Lisa 11 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 1 205 874 1 135 169
Sotsiaalmaksud 412 717 388 397
Muud 8 442 7 874
Kokku tööjõukulud 1 627 033 1 531 440
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 80 79
Lisa 12 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
16
Sihtasutus KULTUURILEHT 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2017 31.12.2016
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
olulise osalusega eraisikust
omanikud ning nende valitseva 498 439 51 0
või olulise mõju all olevad
ettevõtjad
2017 Ostud Müügid
Asutajad ja liikmed 0 739
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 5 554 4 879
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
2016 Ostud Müügid
Asutajad ja liikmed 0 1 266
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 784 1 477
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 43 383 44 400
Sihtasutus Kultuurileht asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asjaõigusi Kultuuriministeerium. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtorganiks
on 6-liikmeline nõukogu. Sihtasutust juhib 1 liikmeline juhatus.
Aruandeperioodil on juhatusele arvestatud tasusid summas 32 500 eurot (2016.a. 32 500 eurot) ja nõukogule 10 883 eurot (2016.a. 11
900 eurot).
17
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus KULTUURILEHT nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus KULTUURILEHT (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ann Närep
Vandeaudiitori number 310
Ann Närep Audiitorühing OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 102
J. Poska tn 4-28, Tallinn, Harju maakond, 10147
15.02.2018