dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 7. veebruar 2018
Viit
1-12/401-1
Registreeritud
7. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
21. veebruar 2018

Failid

  • 📎Esituskiri_Loomaliigid_2018.bdoc152 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/18-0113 - Nende loomaliikide ja alamliikide loetelu, kuhu kuuluvaid loomi on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.02.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57d28be3-016b-49ad-a1e3-2dc372b29d4e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57d28be3-016b-49ad-a1e3-2dc372b29d4e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Haridus- ja Teadusministeerium Meie: kuupäev digiallkirjas Keskkonnaministeerium Nr 1.4-3/185 Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Justiitsministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse "Nende loomaliikide ja alamliikide loetelu, kuhu kuuluvaid loomi on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Minister Lisad: 1. Loomaliigid_M_2018.docx 2. Loomaliigid_SK_2018.docx Birgit Vanaveski +372 6256 289 [email protected] Elis-Ketter Müürsepp +372 6256 280 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 -862330 115865 0 0 Määrus EELNÕU 31.01.2018 .. . 2018 nr … Nende loomaliikide ja alamliikide loetelu, kuhu kuuluvaid loomi on lubatud l oomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada Määrus kehtestatakse loomakaitse seaduse § 27 lõike 3 1 alusel. § 1. Nende loom aliikide ja alamliikide loetelu , millesse kuuluvaid loomi on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada Loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel on lubatud kasutada järgmistesse loomaliikidesse ja alamliikidesse kuuluvaid loomi: 1) deegu ( Octodon degus ); 2) hamster ( Cricetus cricetus ); 3) kodurott ( Rattus rattus ); 4) liivahiir ( Meriones unguiculatus ); 5) merisiga ( Cavia porcellus ); 6) tšintšilja ( Chinchilla lanigera ); 7) koduküülik ( Oryctolagus cuniculus domesticus ) ; 8) kodukass ( Felis catus ); 9) k odukoer ( Canis lupus famil i aris ); 10) kodutuhkur ( Mustela putorius domesticus ); 11) alpaka ( Vicugna pacos ) ; 12) kodukits ( Capra hircus ); 13) kodulammas ( Ovis aries ); 14) kodusiga ( Sus scrofa domestica ); 15) koduveis ( Bos taurus ); 16) laama ( Lama glama ); 17) kodueesel ( Equus asinus asinus ); 18) koduhobune ( Equus caballus ); 19) koduemu ( Dromaius novaehollandiae ); 20) koduhani ( Anser anser domesticus ); 21) kodujaanalind ( Struthio camelus ) ; 22) kodukalkun ( Meleagris gallopavo f. domestica ); 23) kodukana ( Gallus gallus domesticus ); 24) kodunandu ( Rhea americana ); 25) kodupart ( Anas platyrhynchos f. domestica ); 26) kodutuvi ( Columba livia var . domestica ); 27) koduvutt ( Perdix perdix f. domestica ); 28) lembelind ( Agapornis ); 29) viirpapagoi ( Melopsittacus undulatus ); 30) kala ( Pisces ) . § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler KAVAND 07 .0 2 .2018 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ Loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada lubatavate loomaliikide ja alamliikide loetelu ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse 1. juunil 2018 jõustuva loomakaitseseaduse § 27 lõike 3 1 alusel. Maaeluministri määruse „Loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada lubatavate loomaliikide ja alamliikide loetelu” e elnõu (edaspidi eelnõu ) väljatöötamise vajadus on tingitud asjaolust, et 1. juuni l 2018 jõustub loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS ) muudatus, mille eesmärk on tagada avalikult näidatavate loomade parem kaitse ja heaolu. Muudatuse kohaselt on avalikul näitamisel ehk mujal kui selleks tegevusluba omavas loomaaias lubatud kasutada looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad ilma looma tervist kahjustamata. Nende l oomaliikide ja alamliikide loetelu, keda on lubatud loomanäitusel, võistlusel, laadal, oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo peaspetsialist Birgit Vanaveski (tel 625 62 89 , birgit.vanaveski @agri.ee). Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Elis-Ketter Müürsepp (tel 625 6280 , [email protected] ). Keeleliselt toimetas eelnõu õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel 625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. juuni l 2018 jõustub LoKSi § 27 lõike 3 muudatus, mille kohaselt on l oomanäitusel, võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada üksnes sellist tehistingimustes sündinud looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad ilma looma tervist kahjustamata. Sama paragrahvi lõike 3 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega n ende loomaliikide ja alamliikide loetelu, kuhu kuuluvaid loomi on lubatud loomanäitusel, võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada. Eelnõu koosneb kahe st paragrahvist. Eelnõu §- ga 1 kehtestatakse loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada lubat ud loomaliikide ja alamliikide loetelu . Praktika on näidanud, et loomapidajad ei suuda tsirkustes ja muudel avalikel üritustel osa loomade , näiteks kiskjaliste, elevantlaste ja esikloomaliste hulka kuuluvate loomade näitamisel tagada loomade kaitset ja heaolu, mis hõlmab endas loomale liigiomase liikumisvõimaluse, hoolduse, vajaliku sööda ning looma terviseks ja heaoluks vajalik e muu de tingimus t e võimaldamist. Vangistusest ja vähesest ruumist põhjustatud stress on seda akuutsem, mida suuremal territooriumil asjaoma st liik i loom looduses elab. Füüsilised piirangud omakorda põhjustavad loomadele erinevaid terviseprobleeme. Lisaks eeltoodule on oluline teadvustada, et loom, keda peetakse loomapidamiseks ebasobivates tingimustes ning keda koheldakse loomaliigile mitteomasel viisil, võib kujutada suurt ohtu inimesele , eriti sellise ürituse külalis t ele, kellest märkimisväärse osa moodustavad lapsed. Seega lisaks loomade heaolu ja tervise kaitsmisele on loomaliikide valikul arvestatud sooviga ennetada avalikul üritusel loomadega seotud õnnetuste ohtu ning vältida inimestel, eriti lastel, etenduse käigus nähtud loomade mitteliigiomasest käitumisest tulenevaid võimalikke väärarusaamu, et loomad ka vabas looduses selliselt käituda võiks ning käituks. Loetelu luues arvestati Euroopa Loomaarstide Föderatsiooni seisukohaga, mille kohaselt teatud loomaliikide käitumisharjumused ja eluviis on olemuslikult nii sügavad ja püsivad, et vaatamata sellele, kas tegemist on tehistingimustes või vabas looduses sündinud loomaga, ei ole ilma sellesse liiki või alamliiki kuuluva looma tervist kahjustamata võimalik teda avalikult näidata ega tema avalikku näitamist korraldada. Määruse kehtestamine tagab, et enam ik u l loomadega rändtsirkustel ei ole edaspidi lubatud Eestis esineda , sest nende s rändtsirkuste s kasutatavate loomad e liigid ei ole nimetatud määruse loetelus . Määrusega kehtestatav loetelu nende loomade kohta , keda on lu b atud l oomanäitusel, võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada, hõlmab eelkõike koduloomi. Loomaliikide ja alamliikide valikul on lähtutud sellest, et koduloomadena on aastasadu peetud koos inimestega ning nende avalik näitamine tõenäoliselt ei põhjusta loomadele kahju ega liigset stressi. Maismaaloomade kodustamine algas umbes 12 000 aastat tagasi. Kodustatud loomade üks ühistest tunnustest on see, et nad on taltsad, see tähendab, et nad sallivad ega karda inimesi . L isaks on eelnõu koostamisel arvestatud ka LoKSi asjakohase muudatuse kohta esitatud ettepanekuid ja korraldatavate loomanäituste praktikat. Eelnõu § 1 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada järgmis tesse loomalii k idesse ja alamlii kidesse kuuluvaid loomi : deegu ( Octodon d egus ) , hamster ( Cricetus cricetus ) , kodurott ( Rattus rattus ) , liivahiir ( Meriones unguiculatus ) , merisiga ( Cavia porcellus ) , tšintšil j a ( Chinchilla Lanigera ), koduküülik ( Oryctolagus cuniculus domesticus ), kodukass ( Felis c atus ), kodukoer ( Canis lupus famil i aris ), kodutuhkur ( Mustela putorius domesticus ), alpaka ( Vicugna pacos ) , kodukits ( Capra hircus ), kodulammas ( Ovis aries ) , kodusiga ( Sus scrofa domestica ), koduveis ( Bos taurus ), laama ( Lama glama ), kodueesel ( Equus asinus asinus ) , koduhobune ( Equus caballus ) , koduemu ( Dromaius novaehollandiae ) , koduhani ( Anser anser domesticus ), kodujaanalind ( Struthio amelus ), kodukalkun ( Meleagris gallopavo f domestica ), kodukana ( Gallus gallus domesticus ) , kodunandu ( Rhea americana ), kodupart ( Anas platyrhynchos f domestica ) , kodutuvi ( Columba livia var . d omestica ), koduvutt ( Perdix perdix f domestica ), lembelind ( Agapornis ) , viirpapagoi ( Melopsittacus undulatus ) , kala ( Pisces ). Määruse eelnõu loetelu on rühmitatud looma- ja alamliikide süstemaatilise kuuluvuse järgi ning taksonoomia üksuse siseselt tähestikulises. Eelnõu § 1 punktide 1–6 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada järgmisi närilisi: deegu ( ladinakeelne nimetus Octodon degus ) ; hamster ( ladinakeelne nimetus Cricetus cricetus ) ; kodurott ( ladinakeelne nimetus Rattus rattus ); liivahiir ( ladinakeelne nimetus Meriones unguiculatus ); merisiga ( ladinakeelne nimetus Cavia porcellus ); tšin tšillja (ladinakeelne nimetus Chinchilla lanigera ) . N ärilised on ühed populaarseimad lemmikloomad. Deegu kodustati umbes 1990 . aastal, hamst er umbes 1920. aastal , merisiga 3000 aastat eKr . Rott kodustati 18. sajandil, hiir juba 17. sajandil. T šintšilja kodustati umbes aastal 1930 ning tänapäeval kasvatatakse n eid nii lemmikloomadena kui ka karusloomadena. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada koduküülik ut ( ladinakeelne nimetus Oryctolagus cuniculus domesticus ) . Koduküülikuid kasvatati algselt peamiselt liha ja karusnaha saamise eesmärgil. Tänapäeval on nad ka väga populaarsed lemmikloomad. Küülik kodusta ti umbes 1400 aastat tagasi ning lemmikloomana on teda peetud alates 19. sajandist. Koduküülik on metsküülikust palju taltsam ning ta on kodustamise ja aretuse käigus oluliselt muutunud. K üülikul on 22 ja jänesel ehk metsküülikul 24 kromosoomipaari . Koduküüliku genoom erine b oluliselt metsküüliku genoomist. Suures osas asuvad erisused niisugustes geenides, mis mõjutavad ajutalitust. Just need erinevused ongi teinud koduküüliku metsküülikust julgemaks. 2003. aastal toimus Eesti esimene küülikute näitus. Küülikunäitusel hinnatakse looma tõuomadusi. Näitused on olulised, sest need aita vad tagada, et aretuses ei kasuta ta aretuskõlbmatuid loomi, vaid loomi, kes sobivad aretuseks väliselt ja taluvad hästi inimkontakti ka iseloomu poolest. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada kodukass i ( ladinakeelne nimetus Felis catus ) . Kass kodustati umbes aastal 10 000 eKr ja on üks populaarsemaid kodulooma liike. Ka kassidele korraldatakse üle kogu maailma palju näituseid. Eestis toimus 2017. aastal 11 kassinäitust. Kuna kassinäitustel on üheks hindamiskriteeriumiks iseloom, siis ei vii omanikud sinna kassi, kes on stressis või agressiivne, vaid välja valitakse isendid, kes taluvad avalikku näitamist ega lähe liialt stressi. Samuti soovivad kõik aretajad aretada oma loomi julgemaks ja leebemaks, mis tähendab, et nad taluvad avalikku näitamist paremini. Aastatel 2015–2017 ei tuvastatud ühelgi kassinäitusel loomade heaolu nõuete rikkumist . Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada kodukoera ( ladinakeelne nimetus Canis lupus familiaris ). Koer on üks vanimaid kodustatud loomaliike , kes kujunes tõenäoliselt hallhundi kodustamise, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena . 1929 . aastal asutati Eesti Kennelklubi ja esimene koertenäitus toimus 1930 . aasta maikuus. Tänaseni tegutsev Eesti Kennelliit asutati aastal 1989. Eesti Kennelliit ning tema liikmesorganisatsioonid korraldavad näitusi, töökatseid ja - võistlusi. MTÜ Eesti Kennellii t ürituste kalendri kohaselt korraldatakse iga l aasta l Eestis kokku umbes 100 riigisisest koertenäitust ja 10 rahvusvahelist koertenäitust. 2015 – 2017 . aastal ei tuvastatud ühelgi koer te näitusel puudusi loomade heaolus. Koeri kasutatakse ka tsirkuses . O ma kaasasündinud loomuse poolest sobib uute trikkide omandamine neile oluliselt paremini kui näiteks metsloomadele , samuti ei tekita koertele märgatavat stressi nende vedu . Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada kodutuhkr ut ( ladinakeelne nimetus Mustela putorius domesticus ) . Tuhkur kodustati üle 2000 aasta tagasi. Neid kasutati esmalt jahipidamiseks (rottide kinnipüüdmiseks, jäneste ajamiseks urgudest). Alates 1980. aastatest hakati tuhkrut kasutama lemmikloomana ja praegu on nad paljudes maailma paikades , kaasa arvatud Eestis, populaarsed lemmikloomad. Uuringud kinnitavad, et kodustatud tuhkru ja tema metsiku eellase käitumine erineb tulenevalt sellest, et kodustatud tuhkrul ei teki hirmu inimese eest ja ta kohaneb uue keskkonnaga kiiremini. Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada alpaka t ( ladinakeelne nimetus Vicugna pacos ) . Alpakad kodustati 6000–7000 aastat eKr. Alpakasid kasvatatakse liha ja villa saamise eesmärgil, kuid ka valveloomadena ja lemmikloomadena. Nad on sotsiaalsed karjaloomad. Eestis on mitu farmi, kus kasvatatakse alpakasid. Eelnõu § 1 punkti de 12 ja 13 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada kodukits e ( ladinakeelne nimetus Capra hircus ) ja kodulammas t ( ladinakeelne nimetus Ovis aries ) . Ka kitsed ja lambad on ühed vanimad kodustatud liigid. Inimene kodustas kitsed umbes aastal 10 000 eKr ja lambad umbes 4000 kuni 5000 aastat tagasi . Alates nende liikide kodustamisest on nii lambaid kui ka kitsi aretatud selliselt, et loomadel esineks üha rohkem soovitud omadusi . Maailmas toimub palju spetsiaalseid kitse- ja lambanäituseid, kus hinnatakse nende tõuomadusi. MTÜ Eesti Tõuloomakasvatuse Liit korraldab Eestis iga l aasta l suurima tõuloomade näituse, kus esitletakse ka lambaid ja kitsi. Eestis valitakse iga l aasta l Kurgja lambapäeval kauneim Eesti valgepealine ja Eesti tumedapealine utt. Üritusel selgub parim lammaste ja kitsede aretaja. Näitused on olulised, et kasvatajad saaksid oma loomi võrrelda teiste kasvatajate loomadega ja ka selleks, et aretustöö liiguks sobivas suunas. Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada kodusiga ( ladinakeelne nimetus Sus scrofa domestica ) . Siga oli üks esimestest kodu statud loomadest. Ta kodustati umbes aastal 13 000 eKr. Kui siga inimkontaktiga harjutada, on ta julge ja sotsiaalne loom. Nii maailmas kui ka Eestis toimuvad sigade näitused, kus kohtunikud neid hindavad. 20. sajandi teisest poolest on hakatud sigu pidama ka lemmikloomadena. Kuigi kodusigade näitamine avalikul üritusel ei ole neile ülemäära stressi tekitav, ei ole see lähiaastatel võimalik tulenevalt sigade Aafrika katku levikust riigis. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada koduveis t ( ladinakeelne nimetus Bos taurus ). Veis kodustati umbes aastal 5000 eKr. Iga l aasta l valitakse MTÜ Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu korraldatud üritusel „Tõuloom“, mis toimus 2017 . aastal juba 26. korda, parim tõuaretaja ja parim maatõugu lehm. Üritus on oluline, et aretajad saaksid näidata oma parimaid loomi ja konkureerida teiste aretajatega. Näituseks ettevalmistus nõuab harjutusperioodi, sest lehm peab end kohtunikele näitama parimast küljest ja olema leplik. Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada laamat (ladinakeelne nimetus Lama glama ). La amad , nagu ka alpakad, kodustati aastatel 6000–7000 eKr. Laamasid kasvatatakse maailmas liha saamise eesmärgil, valveloomadena, tööloomadena, veoloomadena ja lemmikloomadena. Nad on samuti sotsiaalsed karjaloomad ja neid saab treenida käekõrval taltsaks. Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada kodueeslit ( ladinakeelne nimetus Equus asinus asinus ) . Eeslid kodustati 5000 aastat tagasi, enne hobuseid, sest neid kasutati tänu nende vastupidavusele veoloomadena. Tänini kasutatakse neid teatud maailmapaigus tööloomadena, kuid arenenud maailmas peetakse neid palju ka lemmikloomadena. Sarnaselt hobustega harjuvad nad kiiresti inimestega ning on aretatud julgeks ja taltsaks. Avalikult laatadel ja näitustel näidatakse eesleid, keda peetakse lemmikloomadena. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada ko duhobust ( ladinakeelne nimetus Equus caballus ). Hobune kodustati umbes 5000 aastat tagasi . Koduhobune erineb metsikust hobusest oluliselt ega saaks paljudes maailma paikades ilma inimese abita hakkama. Seega on koduhobune inimkontaktiga täielikult harjunud ja teda on aastasadu aretatud üha taltsamaks. Hobuseid näidatakse avalikult ratsaspordivõistlustel, näitustel, oksjonitel, jõudluskontrolle tehes ja laatadel. Eestis toimus 2017. aastal 132 ametlikku ratsaspordivõistlust. Kehtestatud on nii ülemaailmsed ( Federation Equestre Internationale poolt kehtestatud „ Code of conduct for the welfare of the horse “ ) kui ka Eesti - sisesed määrustikud (Eesti Ratsaspordi Liidu üldmäärustik), kus muu hulgas on ka reeglid, mis käsitlevad hobuste heaolu nende avalikul näitamisel. Nii Federation Equestre Internationale kui ka Eesti Ratsaspordi Liidu määrustiku kohaselt peavad k õik, kes on seotud ratsaspordiga, järgima käitumisreegleid ning aktsepteerima seda, et hobuse heaolu peab alati olema kõige tähtsam ja seda ei tohi kunagi allutada võistluskirele ega majanduslikele huvidele. Laa dale viiakse rahulikud ja taltsad loomad, vastasel juhul oleksid nad inimestele ohtlikud ja nendega ei saaks inimestele ratsa sõitu pakkuda . Jõudluskontrollid on olulised, et selguksid parimad hobused, keda kasutada aretuses ja spordis. Näitustel esit le vad kasvatajad oma parimaid täkke teistele kasvatajatele ja ka müügi eesmärgil. Eelnõu § 1 punkti de 1 9 –2 9 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada järgmisi linnuliike: koduemu ( ladinakeelne nimetus Dromaius novaehollandiae ) ; koduhani ( ladinakeelne nimetus Anser anser domesticus ) ; kodujaanalind ( ladinakeelne nimetus Struthio camelus ) ; kodukalkun ( ladinakeelne nimetus Meleagris gallopavo f. domestica ) ; kodukana ( ladinakeelne nimetus Gallus gallus domesticus ) ; kodunandu ( ladinakeelne nimetus Rhea americana ) ; kodupart ( ladinakeelne nimetus Anas platyrhynchos f. domestica ) ; kodutuvi ( ladinakeelne nimetus Columba livia var . domestica ) ; koduvutt ( ladinakeelne nimetus Perdix perdix f. domestica ) ; lembelind ( ladinakeelne nimetus Agapornis ) ; viirpapagoi ( ladinakeelne nimetus Melopsittacus undulatus ) . Eestis on palju linnukasvatajaid, kes tegelevad tõulinnu aretusega . Kõige rohkem peetakse kanu, kuid üha enam kasvatatakse ka teis tesse liikidesse kuuluvaid linde . Maailmas on tõulinnunäitusi korraldatud väga kaua. Esimene näitus toimus Londonis 1845. aastal. Eestis toimus esimene tõulinnunäitus 2017 . aasta sügisel. Järgmine näitus on plaanitud korraldada Luige laadal. Emu ja nandu on jaanalinnuga sarnased linnuliigid. Nii nandu kui ka emu kodustati üsna hiljuti, umbes 1990 . aastal. Neid kasvatatakse liha, muna, õli, sulgede ja naha saamise eesmärgil. Eestisse toodi esimesed nandud 2005. aastal. Hani kodustati umbes aastal 3000 eKr. Kuigi hani on veelind, viibib ta vees vähe. Seepärast ei ole veekogu tema pidamiseks tingimata vajalik , mis teeb hane avalikuks näitamiseks ja vedamiseks sobilike tingimuste võimaldamise lihtsamaks. Jaanalinnud kodustati aastal 1857. Neid kasvatatakse liha, naha ja sulgede pärast, kuid ka lemmikloomadena. Neid veetakse hobuveo treileriga. Jaanalinnu pidamise teeb mugavaks asjaolu, et ta kohaneb erineva kliimaga väga hästi. Eestis on mitu jaanalinnufarmi. Kalkun kodustati aastatel 800–100 eKr. Nad on väga sotsiaalsed loomad ja satuvad üksi olles stressi. Noores eas on kalkun pidamistingimustele väga tundlik. Kui söödaratsioon on paigas, on nende pidamine siiski üsna muretu. Kodukana kodustati vähemalt aastal 2 500 eKr . Kodustamise ja tuhande aasta jooksul tehtud valiku te tulemusel on aretatud väga palju erinevaid kanatõuge. Enam ik kanatõuge on aretatud andma üha paremat toodangut ( rohkem mune ja liha), kuid on ka spetsiaalselt lemmikuteks aretatud kana tõug e . A sjaarmastajad kasvatavad ja aretavad erinevaid kanatõ uge , kelle genofonde säilitatakse ka genofondide kollektsioonides. Pardid kodustati umbes 4000 – 10 000 aastat tagasi Hiinas . Kodupardi tõud liigitatakse muna , liha- ja ilu tõugudeks . Pardid erutuvad kiiresti, seega tuleks nende pidamisel kinni pidada kindlatest talitusreeglitest. Kodustamise käigus on pardid muutunud taltsaks ja uudishimulikuks ega pelga inimesi. Nende pidamise teeb lihtsaks ka see, et pardid ei ole külmakartlikud. Kodutuvi on aretatud vähemalt 3000–5000 aastat tagasi kaljutuvist ja on üks vanimatest kodustatud linnuliikidest. Kodutuvid on maailmas populaarsed näituselinnud. Kodut uvid ei karda inimest ning otsivad sageli ise nendega kontakti. Ka Eestis on viimasel kolmel aastal käinud tsirkused, kus esinetakse tuvidega. Vut t kodustati 11. sajandil . Esimesed kodustatud põldvutiliigid toodi Eestisse 1960 . aastate lõpus. Eesti vut t on ainuke Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug. Vutte kasvatakse nii põllumajandusloomadena kui ka lemmikloomadena. Vutid on hea kohanemisvõimega linnud , keda on lihtne pidada. Viirpapagoid ja lembelinnud on ühed populaarseimad lemmikloomad maailmas. Viirpap agoid kodustati umbes aastal 184 0 . Lembelinnud kodustati umbes 1920 . aastal. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt on loomanäitusel, - võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada kala (ladinakeelne nimetus Pisces ) . Kalu kasvatatakse palju kodudes, kuid neid kasutatakse palju ka sisekujunduselemendina. Võrreldes maismaaloomadega algas nende kodustamine hiljem, varastel 1980. aastatel. Sellegipoolest on aretatud väga palju spetsiaalseid liike lemmikuteks. Eestis on kalu seni toodud avalikuks näitamiseks näiteks Luige laadale. Kalu veetakse spetsiaalse anumaga. Eelnõu §- ga 2 kehtestatakse määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 1. juunil 2018. a astal , samal ajal LoKSi asjakohase muudatusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 (teenuste osutamise vabadus) ja artiklis 13 sätestatut. Viidatud artikli 13 kohaselt tuleb põllumajanduspoliitika rakendamisel pöörata tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele. Euroopa Liidus puudub õigusakt, mis otseselt reguleeriks tsirkuseloomade heaoluga seonduvat. Siiski on eelnõu ettevalmistamisel arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu määrust nr 388/97/EÜ, mis käsitleb looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nende kauplemise ja reguleerimise teel, ning sellega seonduvat komisjoni määrust (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, millega sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks, nõukogu määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal, ning komisjoni määrust (EÜ) nr 1739/2005, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded tsirkuseloomade liikumiseks liikmesriikide vahel. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisel on väike sotsiaalne mõju. Eestis on üksikud ettevõtted, kes tegelevad rändtsirkuste toomisega Eestisse. Samuti on väike mõju majandusele, sest tsirkus t külastavatelt inimestelt saadav tulu on väike . Määruse kehtestamine mõjutab vähesel määral ka riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldust, tulusid ja kulusid. Sihtrühma ehk valdkonnaga tegelevate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajate töökoormus väheneb. Määruse ke htestamisega kaasneb väike mõju majandusele . Sihtrühm: ettevõtjad, kes tegelevad rändtsirkuste ja muude loomi avalikult n äitavate ürituste toomisega Eestisse. Mõju kirjeldus: e elnõu ga piiratakse rändtsirkuste ja teiste avalikuks näitamiseks mõeldud loomade toomist Eestisse . S eega jääb ettevõtjatel, kes tegele vad rändtsirkuse ja muude selliste ürituste toomisega Eestisse, osa tulu saamata. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. Määruse ke htestamisega kaasneb väike sotsiaalne mõju. Sihtrühm: tsirkus t ja muid üritusi, kus näidatakse avalikult loomi, külastavad inimesed. Mõju kirjeldus: t eatud loomade kasutamine tsirkuses ja ka nende muul viisil avalik näitamine, kujundab väärarusaamu nende loomade käitumise kohta nende loomulikus elukeskkonnas. Tsirkus e loomade keelustamine vähendaks võimalust, et tsirkus t külastavatel inimestel tekiks väärarusaamad loomade käituse kohta . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. Määruse ke htestamisega kaasneb väike mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Sihtrühm: riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajad Mõju kirjeldus: k avandatav muudatus leevendab Eestisse saabuvate rändtsirkuste ja näituste üle tehtava riikliku järelvalvega seotud probleeme , eelkõige loomade päritolu kindlakstegemis ega seotud probleeme . Ootamatutele tsirkus e loomadega seotud juhtumitele tuleb kiiresti reageerida ning selleks on korrakaitseorganitel vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid ja tööjõudu. Tsirkus e loomade kasutamise keelamine ja paljude teiste loomaliikide avaliku näitamise keelamine vähendab riikliku järelevalve mahtu tuntavalt, samuti riski, et valede dokumentide tõttu jõuaksid Eestisse tsirkused ja näitused, kus kasutatakse vabas looduses sündinud loomi. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seaduses tehtava muudatuse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele lisategevusi ega lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Muudatus on kuluefektiivne, sest kulud riiklikule järelevalvele kahanevad ning riikliku järelevalve teostamine muutub selgemaks ja täpsemaks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2018 . a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Veterinaar- ja Toiduametile, Tallinna L oomaaiale, MTÜ-le Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ-le Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ-le loomade eestkoste organisatsioon Loomus , OÜ-le Tivoli Tuur, MTÜ-le Eesti Kaasaegse Tsirkuse Aren duskeskus, Eesti Tuhkrute Liidule , Eesti Tõuloomakasvatuse Liidule , MTÜ -le Eesti Kennelliit , MTÜ-le Selenatiger , MTÜ-le Estonian Cat Association ESTICAT, MTÜ-le Cl eopella Cat Fanciers of Estonia , Eesti Linnukasvatajate Seltsile ning Eliitkassi Klubile Jessy .
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel