Kultuuriministeerium · 6. veebruar 2018
Sisu (failidest)
MUUSEUMIDE INFOSÜSTEEM
Ärianalüüs
Tellija: Kultuuriministeerium
Täitja: Registrite ja infosüsteemide Keskus
Tallinn 2017
Sissejuhatus
Sissejuhatus ......................................................................................................... 4
1 Mõisted .......................................................................................................... 8
2 Valdkonda reguleerivad dokumendid .................................................................12
3 Äriprotsesside ülesed nõuded ...........................................................................13
3.1 Üldnõuded ...............................................................................................13
3.2 Nõuded autentimisele ...............................................................................16
3.3 Nõuded dokumentidele .............................................................................17
3.4 Nõuded kasutaja teavitamisele...................................................................23
3.5 Nõuded sõnastike kasutamisele ..................................................................28
3.6 Nõuded objektide kasutamisele ..................................................................29
3.7 Nõuded osalejate kasutamisele ..................................................................32
4 Äriprotsessid ja nendega seotud nõuded ............................................................34
4.1 Kirjeldamine ............................................................................................34
4.2 Vastuvõtmine ja hoiule võtmine .................................................................58
4.3 Väljaarvamine ........................................................................................ 108
4.4 Liikumised ............................................................................................. 115
4.5 Näitused ............................................................................................... 175
4.6 Haridusprogrammid ................................................................................ 198
4.7 Korrastus-, konserveerimis- ja digiteerimistööd ......................................... 205
4.8 Inventeerimine ...................................................................................... 252
4.9 Digikoopia tellimine ................................................................................ 267
4.10 Aruandlus........................................................................................... 275
5 Põhiprotsesse toetavad funktsionaalsused ....................................................... 292
5.1 Objektide otsimine ................................................................................. 292
5.2 Osalejate haldamine ............................................................................... 293
5.3 Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine .................................. 296
6 Administreerimine ........................................................................................ 300
6.1 Tekstide ja tõlgete haldamine .................................................................. 300
6.2 Sõnastike haldamine............................................................................... 300
6.3 Kasutusõiguste haldamine ....................................................................... 305
6.4 Kasutajate haldamine ............................................................................. 314
6.5 Muuseumide haldamine ........................................................................... 315
6.6 Teadete ja asenduste haldamine .............................................................. 318
6.7 Vigade haldamine ................................................................................... 319
6.8 Muu ...................................................................................................... 320
7 Digihoidla .................................................................................................... 322
2
7.1 Olemasolev lahendus .............................................................................. 322
7.2 Muudatused olemasolevas lahenduses ...................................................... 323
8 Andmevahetus väliste osapooltega ................................................................. 325
8.1 Avaandmed ........................................................................................... 325
8.2 Aadressiandmete infosüsteem .................................................................. 325
8.3 Universaalne API kirjeldusandmete saamiseks ........................................... 329
8.4 Äriregister ja rahvastikuregister ............................................................... 330
8.5 Statistikaamet ....................................................................................... 331
9 Avalik keskkond ........................................................................................... 332
9.1 Tänane lahendus .................................................................................... 332
9.2 Tulevane lahendus ................................................................................. 336
9.3 Üldnõuded ............................................................................................. 340
9.4 Kasutusõigused ...................................................................................... 343
9.5 Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine .................................. 344
9.6 Avaleht ................................................................................................. 348
9.7 Objektide otsing ..................................................................................... 349
9.8 Objekti detailvaade................................................................................. 351
9.9 Muuseumi ja muuseumikogu vaade .......................................................... 357
9.10 Näituste üldvaade ja detailvaade ........................................................... 360
9.11 Haridusprogrammide üldvaade ja detailvaade ......................................... 361
9.12 Virtuaalnäitused .................................................................................. 362
9.13 Digikoopia tellimine ............................................................................. 365
9.14 Oma objekti info sisestamine ................................................................ 366
9.15 Objektide väljaandmise taotlemine ........................................................ 368
9.16 Kogumisaktsioonid .............................................................................. 370
9.17 Uudised ja artiklid ............................................................................... 373
10 Edasised arenguvõimalused ........................................................................ 375
3
Sissejuhatus
Muuseumide missioon on hoida kultuuri ajalist pidevust ja olla minevikukogemuse siduja
tulevikuga. Muuseumide katusorganisatsiooniks olev Rahvusvahelise Muuseumide
Nõukogu (ICOM) defineerib muuseumi kui mittetulunduslikku, püsivat, ühiskonna
teenistuses olevat ja rahvale avatud asutust, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja
eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset ja
immateriaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta.
Eestis on Statistikaameti andmeil 246 muuseumi. Eestis on Euroopa riikidest kõige
rohkem muuseume 100 000 elaniku kohta. Kokku hoitakse Eesti muuseumides 8,7
miljonit museaali ehk kultuuriväärtusega objekti, millel on ajalooline, ühiskondlik,
kogukondlik, teaduslik või esteetiline väärtus ja mille üle peetakse arvestust
rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest lähtuvalt.1
Eesti muuseumide jaoks on loodud muuseumide infosüsteem. Tegemist on veebipõhise
töökeskkonnaga, mis on oma olemuselt maailmas ainulaadne, kuna see on mõeldud
kõikidele Eesti muuseumidele, sõltumata nende ainevaldkonnast, suurusest või
omandivormist. Muuseumide infosüsteemi kasutamine on kohustuslik riigimuuseumidele
ja muuseumidele, kellega on sõlmitud haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu
kasutamiseks. Teistele on infosüsteemiga liitumine vabatahtlik. Süsteemi kasutab täna
592 muuseumit ja üle 800 muuseumitöötaja.
Muuseumide infosüsteemi peamiseks eesmärgiks on võimaldada muuseumis olevate
objektide kirjeldamist ühtsetest põhimõtetest lähtuvalt ning hõlbustada nende haldamist
ja kasutamist. Muuseumide infosüsteemis on oluline koht museaaliga seotud
haldusfunktsioonidel nagu objekti vastuvõtmine, säilivuse ja liikumise fikseerimine ning
teised administratiivsed tegevused objektiga. Süsteemi kaudu omavad nii riik kui ka
teised muuseumikogude omanikud ja haldajad ülevaadet oma varade seisust.
Muuseumide infosüsteem peab võimaldama ka avalikkusel saada parema ülevaate
muuseumis olevatest objektidest ning objektidega seotud teave muutuma paremini
analüüsitavaks ja uuritavaks. Museaalide infot ja nendest tehtud digikoopiaid kasutatakse
erinevatel eesmärkidel – uurimis- ja teadustööks, õppetööks, loomemajanduseks,
meelelahutuseks jne. Museaalide info avalikustamiseks on muuseumide infosüsteemi
juurde loodud Eesti muuseumide veebivärav, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda
süsteemiga liitunud muuseumide objektidega.
Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustes aastani 20203 on aga püstitatud eesmärk
digiteerida väärtuslikum osa kultuuripärandist juba 2018. aastaks ja tagada selle
pikaajaline säilimine rahvusvahelisi standardeid ja kvaliteedinõudeid arvestades. Selleks
on muuseumide infosüsteemi kõrvale loodud digihoidla rakendus, mis võimaldab hoida ja
hallata digiteeritud museaalidest tehtud kõrgekvaliteedilisi digikoopiaid (pildid, 3D,
videod jne) ja digitaalseid museaale.
1
Statistikaameti 2016. aasta andmed https://www.stat.ee/
2
Juriidiliste isikute arv (võrdluseks – Statistikaameti muuseumide arvus kajastuvad ka
filiaalid, mida muuseumide infosüsteemis eraldi asutusteks ei loeta)
3
Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuur2020.pdf
4
Olemasolev muuseumide infosüsteem on ligi 10 aastat vana ning igatpidi aegunud – nii
tehniliselt kui ka muuseumide ja laia avalikkuse (andmetarbijate) vajadustest lähtuvalt.
Rakenduse ja andmebaasi tehniline arhitektuur on amortiseerinud ning ei võimalda lisada
sinna moodsamaid ja vajalikke funktsionaalsusi. Ebapiisava arendustöö tulemusena on
süsteemis ohtralt anomaaliad, mille põhjuseid on raske tuvastada ja seega ka tekkinud
vigu parandada. Infosüsteem vajaks täielikku ümberstruktureerimist ja optimeerimist,
tuleks suurendada päringute kiirust ja andmete sidusust. Infosüsteem on ka
funktsionaalses mõttes väga piiratud ja kohmakas – sageli eelistavad muuseumitöötajad
teatud toiminguid teostada paberil, kuna olemasolev infosüsteem vastavat
funktsionaalsust ei paku või selle kasutamine on väga ebamugav ja tülikas. Samuti
võtavad tänases süsteemis teostatavad tööprotsessid ebamõistlikult palju aega,
protsesside parandamine aitaks tõsta tehtava töö produktiivsust ning pakkuda ka
avalikule kasutajale kvaliteetsemaid ja kiiremaid teenuseid. Muuseumide infosüsteemi on
praeguseks kantud andmed enam kui 3 miljoni objekti kohta, mis on kõigest pisut üle
poole muuseumide infosüsteemiga liitunud muuseumide kogudes olevatest objektidest
(kokku ca 4,8 mln). Üheks peamiseks põhjuseks on see, et tänane lahendus ei võimalda
kiiret ja massilist objektide andmete sisestamist. Kui objektid pole süsteemi kantud, ei
saa nende andmeid tarbida ka laiem avalikkus. Tänase lahenduse korral võtaks see aega
äärmiselt kaua. Süsteemi keerukus ja seal esinevad probleemid on ka üks põhjusi, miks
suur hulk muuseume ei soovi muuseumide infosüsteemi tänasel kujul kasutusele võtta
ning peavad otsima omale alternatiivseid lahendusi.
Avalikule kasutajale mõeldud Eesti Muuseumide Veebivärav on hetkel piiratud vaid
museaalide andmete otsimise ja nägemise võimalusega. Nagu 2015. aastal läbi viidud
küsitlus näitas, on kasutajatel aga vajadus laiema valiku avalike teenuste järgi, mida
muuseumidel oleks keskse veebilahenduse kaudu võimalik pakkuda. Kuna muuseumid on
ennekõike kultuuri- ja haridusasutused, mille ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning
vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset
kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel, on väga oluline
suuremal määral pakkuda täiendavaid võimalusi ka teadustöötajatele, haridusasutustele,
koduloo-uurijatele jt ainese vastu huvi tundjatele. Lisaks puudub täna avalikus
veebiväravas igasugune sisuhaldussüsteem – väikeste sisutekstide muutmise korral on
vaja tellida mahukaid arendustellimusi. Pole tähelepanu pööratud kasutusmugavusele, et
muuta riiklikku teenust kodanikule meeldivamaks ja soodustada teenuse kasutamist.
Kuna Eesti muuseumid tegelevad praegu aktiivselt oma muuseumikogude digiteerimisega
ja digitud ainese maht kasvab iga päevaga, on väga oluline teha digitaalne
kultuuripärand avalikult ja mugavalt kättesaadavaks kõigile. Eelpool toodust lähtuvalt on
äärmiselt vajalik luua tehnoloogilised võimalused, et Eesti muuseumides hoitavast
rikkalikust kultuuripärandist saaksid osa kõik soovijad.
Olemasoleva süsteemi parandamine ja täiendamine pole enam praeguses faasis
ratsionaalne ja mõistlik. Sellest lähtuvalt tuleb luua uus muuseumide infosüsteem koos
töötajakeskkonna ja avaliku keskkonnaga, mis hõlmab endas ka iseteenindusplatvormi.
Tulenevalt sellest, et muuseumide infosüsteemi näol on tegemist väga erinevale
kasutajaskonnale (suured teemamuuseumid, väiksed külamuuseumid jm) mõeldud
süsteemiga, siis on äärmiselt oluline luua tõhus, terviklik, intuitiivne, nutikas ja
kasutajasõbralik lahendus, mis ühelt poolt rahuldaks erinevate muuseumide vajadusi ja
soove ning teiselt poolt oleks ka turvaline ja tehnoloogiliselt ajaga kaasaskäiv. Loodav
funktsionaalsus peab sobima nii ühe töötajaga Saatse Seto muuseumile kui ka enam kui
100 töötajaga Eesti Rahva Muuseumile. Samuti on oluline luua kodanikele atraktiivsed
5
võimalused tarbida Eesti kultuuripärandit, sellega aktiivselt suhestuda ja seda ka omalt
poolt soovi korral rikastada.
Uue muuseumide infosüsteemi fookus peab nihkuma n-ö formaalselt dokumentide
koostamiselt infosüsteemi komponentide omavahelise koosvõime toetamisele. Uue
muuseumide töökeskkonna eesmärkideks on tööprotsesside optimeerimine; süsteemis
tehtavate toimingute kiiruse tõstmine; veebikeskkonnas toimuva infovahetuse tõstmine;
süsteemi abistavate ja ennetavate kontrollide lisamine, mis tagavad andmete kvaliteedi
ja terviklikkuse; rutiinsete, aeganõudvate ja tehniliste toimingute automatiseerimine,
turvaintsidentide ja nendega kaasnevate kahjude riskide minimeerimine. Avalik keskkond
ei ole tulevikus ainult museaalide andmete nägemise kohaks, vaid sellest saab ka n-ö
iseteeninduskeskkond. Seeläbi saavad muuseumivälised isikud ja asutused suhelda
muuseumidega turvaliselt läbi veebikeskkonna, väheneb e-maili, telefoni ja otse
muuseumisse pöörduvate isikute arv. Lisaks luuakse mitmeid erinevaid võimalusi tarbida
muuseumides hoitavate museaalide ning korraldatavate näituste ja haridusprogrammide
infot konkreetsete sihtrühmade vajadustest lähtuvalt. Soovijad saavad aktiivselt osaleda
muuseumide igapäevatöös – osaleda erinevates kogumisaktsioonides ja täiendada
museaalide kirjeldusi. Seeläbi tõuseb eelduste kohaselt ühiskonna teadlikkus
kultuuripärandi osas, samuti on läbi pärandi taaskasutamise intensiivistumise oodata
positiivset mõju erinevatele sektoritele, eelkõige haridusele, teadusele,
loomemajandusele, ettevõtlusele. Seejuures on teenuse tarbimine tehtud kasutajatele
võimalikult lihtsaks ja atraktiivseks. Kaudselt suurendatakse seeläbi ka kodanike rahulolu
avaliku sektori poolt pakutavate teenustega.
Tulevane töötajakeskkond on peamiselt mõeldud muuseumis olevate objektide üle
arvestuse pidamiseks – nende kirjeldamiseks, asukohtade ja seisundite jälgimiseks;
objektide vastuvõttude ja liikumiste registreerimiseks; muuseumikogude haldamisega
seotud dokumentide koostamiseks, haldamiseks ja säilitamiseks (sh inventuurid);
näituste ja haridusprogrammide kokku panekuks ja dokumenteerimiseks;
konserveerimis- ja korrastustööde dokumenteerimiseks (sh korrastustööd,
konserveerimistööd, seisundi hindamised, monitooringud). Samuti saab võimalikuks
administratiivsete tegevuste käigus suhtlemine muuseumiväliste isikutega läbi avaliku
keskkonna.
Tulevane avalik keskkond peab pakkuma lihtsalt info otsimise ja sellega tutvumise
võimalust, aga saab olema ka sisuliselt iseteeninduskeskkonnaks kodanikule (sh nt
kooliõpilased, koduloouurijad, teadustöö tegijad). Peamised funktsionaalsused:
muuseumides olevate objektide info otsimine ja sellega tutvumine; näituste,
haridusprogrammide, muuseumide uudiste ja artiklitega tutvumine; virtuaalnäituste
koostamine; oma kodus olevate objektide kirjeldamine ja muuseumidele pakkumine;
museaalide digikoopiate tellimine; muuseumides olevate objektide laenutamise soovi
esitamine; suhtlus muuseumidega (tagasiside muuseumidelt, dokumentide
allkirjastamine); ühisloomeplatvormi pakkumine (vastavalt muuseumide tehtud
üleskutsetele saavad kodanikud osaleda erinevates kogumisaktsioonides – objektide
pakkumine, objektide ja/või failide kirjeldamine, oma lugude/mälestuste jagamine).
Tänaseks on koostöös muuseumide esindajatega valminud uue muuseumide infosüsteemi
ärianalüüs, mis on käesoleva dokumendi sisuks. Ärianalüüsi raames on paika pandud
loodava lahenduse eesmärgid, kaardistatud kasutajagrupid ja neile vajalik
funktsionaalsus, paika üandud äriprotsessid ja ärinõuded.
Dokument on üles ehitatud äriprotsesside põhiselt. Iga äriprotsessiga seotult on esmalt
antud lühiülevaade tänasest olukorrast – selleks on kirjeldatud tänased protsessid ja
6
nendega seotud probleemid. Seejärel on toodud välja tulevane äriprotsess, selle
osapooled ja konkreetsed ärinõuded, mis aitavad muuta protsessi efektiivsemaks ja
lahendada tänaseid probleeme. Antud nägemus põhineb muuseumitöötajatega tehtud
intervjuudel, küsitlustel ja töörühmade kokkulepetel.
Käesoleva dokument koosneb järgnevatest peatükkidest:
1. Mõisted – antakse ülevaade dokumendis käsitletavatest peamistest lühenditest ja
mõistetest;
2. Valdkonda reguleerivad dokumendid – antakse ülevaade muuseumide valdkonda
reguleerivatest dokumentides (sh õigusaktidest), millest on analüüsi koostamisel
lähtutud;
3. Äriprotsesside ülesed nõuded – kirjeldatakse nõuded, mis kehtivad
töötajakeskkonna ja avaliku keskkonna üleselt;
4. Äriprotsessid ja nendega seotud nõuded – kirjeldatakse töötajakeskkonna
konkreetsed tööprotsessid ja nendega seotud nõuded. Iga eraldiseisva peatüki
juures on esmalt kirjeldatud olemasolev protsess ja probleemid ning seejärel
tulevane protsess ning sellega seotud nõuded;
5. Põhiprotsesse toetavad funktsionaalsused – kirjeldatakse töötajakeskkonna
põhiprotsesse toetavate funktsionaalsuste nõuded;
6. Administreerimine – kirjeldatakse töötajakeskkonna ja avaliku keskkonna
administreerimise nõuded;
7. Digihoidla – kirjeldatakse digihoidla täiendavad nõuded;
8. Andmevahetus väliste osapooltega – kirjeldatakse liidestused ja
andmevahetusteenused;
9. Avalik keskkond – kirjeldatakse avaliku keskkonna tööprotsessid ja nendega
seotud nõuded.
10. Edasised arenguvõimalused – kirjeldatakse potentsiaalsed edasiarendused, mille
lisandumisega peab tehniliselt infosüsteemi välja töötamisel arvestama (nende
välja arendamine ei kuulu aga skoopi).
Kõik käesolevas dokumendis toodud joonised on illustratiivsed. Jooniste eesmärk on
aidata visuaalselt kirjeldada ärinõudeid, kuid kindlasti ei pretendeeri nad olema
realiseeritavaks lahenduseks. Reaalne kasutajaliidese lahendus selgub teenuse disaini
faasis.
7
1 Mõisted
MÕISTE DEFINITSIOON
MuIS Muuseumide infosüsteem, mis koosneb töötajakeskkonnast ja
avalikust keskkonnast.
Töötajakeskkond Tsentraalne veebipõhine töökeskkond, mida muuseumitöötajad
kasutavad museaalide arvele võtmiseks, objektide kirjeldamiseks,
haldamiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks vastavalt
seadusele ja korrale. Käesolevas dokumendis on olemasoleva
töötajakeskkonna sünonüümina kasutatud ka lihtsalt lühendit
„MuIS“.
Avalik keskkond Veebipõhine keskkond, mille eesmärk tulevikus on muuseumide
infosüsteemis hallatavate museaalide ja nendega seotud info (sh
näituste ja haridusprogrammide) avalikkusele tutvustamine,
avalikkuse kaasamine kogumisaktsiooni/ühisloome projektidesse
ja iseteeninduskeskkonna pakkumine suhtlemaks muuseumidega.
Käesolevas dokumendis on olemasoleva avaliku keskkonna
sünonüümina kasutatud praegust avaliku keskkonna nime „Eesti
Muuseumide Veebivärav“.
Digihoidla Tsentraalne veebipõhine töökeskkond, mida muuseumitöötajad
kasutavad objektidega seotud failide arhiveerimiseks ja
haldamiseks (sh laadimine, töötlemine, kustutamine jm). Faile on
võimalik füüsiliselt salvestada kettamassiivis või pilveteenuses.
Digihoidla suhtleb töötajakeskkonna, avaliku keskkonna ja
andmevahetusteenustega.
Objekt Üldistav termin kõikide muuseumide infosüsteemis hallatavate
asjade kohta, milleks võivad olla:
Museaalid;
Hoiule võetud asjad;
Abikogu asjad;
Eelregistreeritud asjad;
Teistest muuseumist kasutamiseks saadud asjad;
Tagastatud asjad;
Väljaarvatud asjad.
Museaal Muuseumisse vastu võetud ehk muuseumikogusse arvele võetud
kultuuriväärtusega asi, mille üle peetakse arvestust muuseumide
rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest lähtudes.
Muuseumikogu Museaalide kogum, mis võib olla jaotatud alakogudeks
museaalide rühmade või liikide järgi. Alakogusse määratakse
üldjuhul objekte füüsiliste omaduste ja olemuse alusel.
Museaalide alakogudesse paigutamine aitab kaasa museaalide
säilitamise protseduuridele. Alakogu näited on arhiivikogu,
kunstikogu, fotokogu, esemekogu. Siia alla ei kuulu abikogu asjad
ja hoiulevõetud asjad – need moodustavad eraldi kogu ja
vajadusel ka alakogud. Muuseumikogu sünonüümina on kasutusel
8
ka termin „põhikogu“.
Abikogu asi Muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil moodustatud abikogusse
kuuluv asi. Ei ole muuseumikogu osa.
Hoiule võetud Muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asi, mis on saadud
asi teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult. Hoiulevõtmine toimub
ajutiselt ja teatud eesmärgil – nt objekti eksponeerimine näitusel
või konserveerimine. Hoiule võetakse mh ka kõikide nende
muuseumide objekte, kes muuseumide infosüsteemi ei kasuta. Ei
ole muuseumikogu osa.
Eelregistreeritud Objekt, mis on muuseumide infosüsteemis esmaselt
asi dokumenteeritud, kuid mille vastuvõtu või hoiulevõtu kohta pole
veel otsust langetatud.
Teisest Teiselt muuseumide infosüsteemi kasutavalt muuseumilt saadud
muuseumist museaal, abikogu asi või hoiulevõetud asi. Teise muuseumide
kasutamiseks infosüsteemi kasutava muuseumi objekte täiendavalt hoiule ei
saadud asi võeta, vaid registreeritakse süsteemisisene kasutamine
(koostatakse väljaandeakt). Teise muuseumi objektide
kasutamine toimub ajutiselt ja teatud eesmärgil – nt objekti
eksponeerimiseks näitusel või konserveerimiseks.
Tagastatud asi Objekt võib tagastatuks muutuda järgnevatel juhtudel:
Eelregistreeritud asi, mille osas teeb muuseum otsuse, et
ei soovi seda vastu või hoiule võtta;
Hoiule võetud asi, mille hoiule võtmise eesmärk saab
täidetud (nt näitusel eksponeerimiseks hoiulevõetud asi
tagastatakse);
Teisest muuseumist ajutiseks kasutamiseks saadud asi,
mille kasutamise eesmärk saab täidetud (nt näitusel
eksponeerimiseks välja antud museaal tagastatakse).
Välja arvatud asi Objekt, mis oli kunagi museaalina arvel, kuid mis arvati
muuseumikogust välja.
Sülem Sülem on kasutaja poolt salvestatud objektide komplekt, mida
saab hiljem mugavalt jooksvas töös kasutada (nt erinevate
töölehtede koostamisel).
Administratiivne Käesolevas dokumendis mõistetakse administratiivse toimingu all
toiming kõiki muuseumitöötaja poolt töötajakeskkonnas teostatavaid
tegevusi, mis on seotud muuseumis olevate objektide haldamise
või nende üle arvestuse pidamisega. Siia hulka loetakse mh
näiteks objektide kirjeldamine, vastuvõtuakti koostamine,
näitusepassi koostamine jms.
Dokument Käesolevas dokumendis mõistetakse dokumendi all kõiki
töötajakeskkonnas koostatavaid dokumente, kuhu saab lisada 1-
n objekti – aktid, protokollid, taotlused ja passid. Lisaks
töötajakeskkonnale saab teatud liiki taotlusi koostada ja esitada
avaliku keskkonna kaudu.
Akt Käesolevas dokumendis mõistetakse akti all kõiki süsteemis
koostatavaid juriidilist tähendust omavaid dokumente (nt seotud
õiguste üleminekuga). Tegemist on olukorraga, kus täidetakse
dokumendi sisestusvorm (tööleht) ning genereeritakse selle aluse
9
PDF-fail, mis ka allkirjastatakse erinevate osapoolte poolt. Siia
kuuluvad näiteks üleandmisaktid, vastuvõtuaktid, väljaandeaktid,
muuseumisisese kasutamise aktid, tagastamisaktid,
inventuuriaktid.
Pass Käesolevas dokumendis mõistetakse passi all kõiki süsteemis
koostatavaid dokumente, mis koostatakse administratiivse
toimingu registreerimise ja kirjeldamise eesmärgil. Üldjuhul on
tegemist olukorraga, kus täidetakse dokumendi sisestusvorm
(tööleht) ja seejärel vorm kinnitatakse dokumendi koostaja poolt.
Siia alla kuuluvad näiteks näitusepassid, haridusprogrammi
passid, konserveerimistööd, korrastustööd, seisundi hindamised,
monitooringud, digiteerimistööd.
Tööleht Käesolevas dokumendis mõistetakse töölehe all dokumendi
sisestusvormi. Täidetud töölehe alusel on võimalik genereerida
PDF-formaadis dokumente (akte, passe vms).
Püsiasukoht Objekti asukoht muuseumi hoidlas. Objekti püsiasukoht muutub
ainult juhul, kui see hoiustatakse ümber (nt tõstetakse teise
hoidla ruumi).
Jooksev asukoht Objekti füüsiline asukoht. Objekti jooksev asukoht muutub
pidevalt, sõltuvalt sellest, kuhu museaal liigub (nt näitusele või
konserveerimisse). Kui objekt pole liikumises, on objekti jooksev
asukoht sama mis püsiasukoht.
Sõnastik Kirjeldamiseks kasutav klassifikaator, mis on muutliku loomuga ja
mida hallatakse administreerimisliideses (nt materjalide sõnastik,
mõõtude sõnastik).
Originaalfail Igasugune objekti kohta käiv kõrgekvaliteediline fail või digitaalne
objekt, mis kuulub säilitamisele.
Failigrupp Objekti üks digitaalne fail (pildifail, helifail vm) erinevates
vormingutes. Ühe failigrupi moodustavad näiteks objekti samast
vaatest tehtud erinevates vormingutes/kvaliteediga failid – tif-
formaadis tagatisfail, jpg-formaadis kasutuskoopia, jpg-formaadis
pisipilt. Ühte failigruppi võib kuuluda mitu originaalfaili.
Pisipilt Digiteeritud objekti väiksemahuline kujutisfail. Igas failigrupis
saab olla üks pisipilt, mis n-ö esindab visuaalselt failigrupis
olevaid originaalfaile.
OAI teenus Andmevahetusliides, mis väljastab muuseumides hallatavate
museaalide ja nendega seotud failide andmeid näiteks ESE (ingl
Europeana Semantic Elements) ja LIDO (ingl Lightweight
Information Describing Objects) XML-skeemidele vastavalt.
Avaandmete Andmevahetusliides, mis väljastab muuseumides hallatavate
liides museaalide ja nendega seotud failide andmeid avaandmetena.
Muuseumide infosüsteemi avaandmeid väljastatakse RDF-
failidena.
RDF RDF (ingl Resource Description Framework) on W3C poolt välja
töötatud mudel semantiliste andmete vahendamiseks veebis.
KVIS Kultuuriväärtuste infosüsteem, mis eelnes muuseumide
infosüsteemile, kuid mida mõned asutused jätkuvalt kasutavad.
10
ADS Aadressiandmete süsteem
API Rakendusliides ehk masinliides (ingl Application Programming
Interface). Sisuliselt komplekt reegleid, mille alusel üks
valmisprogramm teisega suhtleb.
11
2 Valdkonda reguleerivad dokumendid
Valdkonda reguleerivad dokumendid (õigusaktid, juhendid jm) on järgmised:
a. Muuseumiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016011?leiaKehtiv);
b. Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013070);
c. Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule
võtmise kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013068);
d. Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise
ja säilitamise kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013069);
e. Museaalina arvele ja hoiule võtmise juhend
http://www.kul.ee/sites/default/files/kum_muis_arvele_hoiule_juhend.pdf;
f. Museaali kirjeldamine MuISis
https://kule.kul.ee/avalik/muuseumid/111214_muis_juhend.pdf;
g. Avalikud andmeväljad
http://www.kul.ee/sites/default/files/kum_muis_avalikud_andmevaljad.pdf;
h. Failinime moodustamise põhimõtted
http://www.kul.ee/sites/default/files/failinime_moodustamise_juhend.pdf;
i. Digitaalsed kujutised MuISis ja vesimärgid http://www.kul.ee/et/digitaalsed-
kujutised-muisis-ja-vesimargid;
j. ICOM-i muuseumide Eetikakoodeks
http://www.icomeesti.ee/files/ICOMi_eetikakoodeks.pdf
k. CIDOC-i rahvusvahelised nõuded muuseumide dokumenteerimissüsteemidele
http://www.icomeesti.ee/blog/cidoci-rahvusvahelised-nouded-muuseumide-
dokumenteerimissusteemidele;
l. Conceptual Reference Model http://www.cidoc-
crm.org/sites/default/files/cidoc_crm_version_5.0.4.pdf.
12
3 Äriprotsesside ülesed nõuded
3.1 Üldnõuded
ID Nõude kirjeldus
UL001 Uus muuseumide infosüsteem peab olema edasiarendatav. Tuleb arvestada
võimalusega, et infosüsteemi olemasolevaid osi saab paindlikult edasi
arendada ja välja vahetada, ilma, et kogu süsteemi tervikuna peaks ümber
ehitama. Samuti võib lisanduda täiesti uusi täiendavaid funktsionaalseid osi või
väliseid komponente, millega rakendus peab suhtlema (vt ka peatükk 10).
UL002 Arendustööde käigus tuleb üle tõsta/migreerida kõik vanas infosüsteemis
olevad andmed ja failid (objektide andmed, dokumendid jms), seejuures
arvestades uusi andmestruktuure.
UL003 Rakendus peab olema veebipõhine.
UL004 Rakendus peab arvestama vaegnägijatega (vt täpsemalt WCAG 2.0 nõudeid).
UL005 Rakenduses teksti sisestamisel (nt objekti kirjeldamisel) tuleb kontrollida teksti
korrektsust – selleks tuleb integreerida Eesti Keele Instituudi vastavad
sõnastikud (vt täpsemalt http://portaal.eki.ee/tarkvara). Samuti peab süsteem
suutma erinevates otsingute tegemisel arvestada sarnase kõlaga
tähekombinatsioone (nt „š“ ja „sh“) – st pakkuma otsingu tulemustesse
mõlemaid kombinatsioone sisaldavaid vasteid. Tööde käigus lepitakse kokku,
mis juhtudel keelekasutuse korrektsuse kontrolle rakendada.
UL006 Kasutajaliidest (sh töötajakeskkonda ja avalikku keskkonda) peab saama
kasutada mitmes võõrkeeles. Selleks peab saama eraldi töötajakeskkonna ja
avaliku keskkonna jaoks seadistada kasutatavaid kasutajaliidese keeli
(seadistus võib toimuda konfiguratsioonifaili tasemel). Töötajakeskkonda saab
näiteks kasutada eesti ja inglise keeles, kuid avaliku keskkonda minimaalselt
eesti, inglise ja vene keeles.
UL007 Võõrkeelse keskkonna versioon peab vastama sarnastele kvaliteedinõuetele
nagu eestikeelne versioon. Funktsionaalsused peavad töötama sarnase
kvaliteeditasemega (sh otsing), sisu peab olema kuvatud korrektselt ja
kujundus peab säilima tervikuna.
UL008 Kasutajale tuleb kuvada vaikimisi eestikeelne keskkond. Kui kasutaja on korra
keele valinud, siis peab süsteem sellega edaspidi arvestama ja kuvama vaated
vastavas keeles.
UL009 Peale keskkonna keele vahetamist peab kasutaja jääma samasse vaatesse.
UL010 Kirillitsa tugi peab olema tagatud vastava keele versiooni kõigil kuvadel.
UL011 Kasutajaliideses tuleb kuvada üldiseid kontaktandmeid ja otselinke
olulisematele sisuosadele (sh ka nt kasutusjuhendile) jm olulist. Samuti peab
olema võimalik mugavalt teatada veast.
UL012 Sama eesmärki täitev funktsionaalsus (nt osaleja lisamine, objekti otsing,
sõnastikust termini valimine, failide lisamine) peab olema erinevates
moodulites üheselt lahendatud, v.a juhul kui konkreetse äriprotsessiga seoses
on nõutud teisiti.
UL013 Failide lisamine (sh massiline lisamine) digihoidlasse tuleb lahendada
võimalikult mugavalt. Näiteks selliselt, et kasutaja lisab faili olemasolevas
vaates (nt kirjeldamise lehel, konserveerimistöö või näitusepassi töölehel) ja
13
sisestab koheselt ka vajalikud metaandmed (nt kasutusõigused), kuid taustal
salvestatakse fail digihoidlasse. Kasutaja aga ise ei pea eraldi digihoidlasse
selleks liikuma. Küll aga tuleb täiendavalt rakendada digihoidla tehnilisi
kontrolle tehnilistele nõuetele vastavuse osas.
UL014 Avalik keskkond peab olema täies mahus responsiivne (kõik vaated
kohandatud nutiseadmetele). Töötajakeskkonnas peavad responsiivsed olema
sellised vaated, mis toetavad tegevusi, mida on vaja teostada hoidlates või
välitingimustes (nimekiri võib täieneda teenuse disaini läbiviimisel). Nendeks
on minimaalselt objektide otsing, objektide kirjeldamine, objektide
eelregistreerimine, liikumisega seotud aktide koostamine ja allkirjastamine,
inventuuri läbiviimine, monitooringu läbiviimine.
UL015 Kasutajaliideses peab olema võimalik suunduda otse kasutusjuhendit vaatama.
Süsteem peab suunama kasutajat kasutusjuhendis õigele kohale lähtudes
vaatest, kus kasutaja parasjagu viibib.
UL016 Kõikides nimekirja vaadetes, kus on võimalik dokumente/objekte
otsida/filtreerida (nt vastuvõttude nimekiri), peab saama otsingut/filtreeringut
minimaalselt teha nende parameetrite järgi, mis kuvatakse otsingu tulemuste
tabeli veeru päises. Otsingut/filtreeringut peab olema võimalik teha ka
täpsemate parameetrite järgi (osaliselt nimetatud ka konkreetsete
äriprotsesside nõuetes). Täpsed otsingu/filtreerimise tingimused vaadete
kaupa lepitakse kokku tööde käigus.
UL017 Kõikides nimekirja vaadetes peab otsingute/filtreeringute tulemeid saama
eksportida erinevatesse formaatidesse: Office Open XML Spreadsheet (.xlsx),
OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV, Office Open XML Document (.docx),
OpenDocument Text (.odt), RTF, PDF. Sõltuvalt konkreetse vaate eesmärgist
võib formaatide nimekiri olla lühem.
UL018 Erinevates vaadetes asuvad, kuid sama funktsiooni kandvad tekstilised
muutujad (nupunimed, lingid jms) peavad olema samamoodi nimetatud.
UL019 Kõik kasutajaliidese tekstilised elemendid (nt veateated ja informeerivad
(mitte blokeerivad) teated, nupunimed) peavad olema arusaadavad ja
informatiivsed.
UL020 Iga kasutajaliidese vormis (sh töötajakeskkonnas ja avalikku keskkonnas)
kasutatava andmevälja ja tabelites kuvatava veeru pealkirja kohta tuleb
kuvada selgitav abiinfo/tooltip vastavalt administreerimisliidese seadistustele.
UL021 Peab saama hallata kasutajaliidese tekstiliste elementide sisu (sh erinevates
keeltes):
Veateated ja informeerivad teated;
Abitekstid;
Andmeväljade nimed;
Andmeväljade/veeru pealkirjade abiinfo sisu;
Nupu nimed;
Jms.
UL022 Erinevate klassifikaatori kirjete, osalejate valimisel jm asjakohastes vaadetes
tuleb võimaldada autosuggestion ja autocomplete funktsionaalsusi (otse
sisestusväljale termini sisestamisel hakkab süsteem pakkuma sobivaid
vasteid).
UL023 Kõikide vaadete (sh töölehed, otsingud) puhul tuleb arvestada kohustuslike ja
mittekohustuslike andmeväljadega – kohustuslikud väljad peavad olema
eristatavad. Andmeväljade kohustuslikkus lepitakse kokku tööde käigus
(osaliselt nimetatud ka konkreetsete nõuetes).
UL024 Kõiki vorme (töölehed, objekti kirjeldamise vaade vms) täites peab kasutajal
14
olema läbivalt arusaadav, millised väljad on kohustuslikud/mittekohustuslikud,
avalikud/mitteavalikud, väljatrükil kuvatavad/mittekuvatavad.
UL025 Sisestusväljade osas (nt isikukoodi, e-posti väli) puhul tuleb rakendada
formaadi ja loogika kontrolle. Detailsed kontrollid lepitakse kokku tööde
käigus.
UL026 Igas vaates, kus on tegemist objektide nimekirja kuvamisega (nt objektide
otsingu tulemused), tuleb minimaalselt alati kuvada objekti esinduspilt, objekti
number, objekti nimetus, olemus ja autor. Sõltuvalt konkreetse vaate
vajadusest, võib kuvatavaid andmeid lisanduda.
UL027 Tabelites olevaid veerge tuleb kuvada ainult siis, kui vähemalt ühel tabeli kirjel
on vastav väärtus olemas. Sama nõue kehtib ka PDF-dokumentide
genereerimisel.
UL028 Kõik tabelite veerud (sh objektide ja dokumentide nimekirjad) peavad olema
sorteeritavad.
UL029 Tabelite puhul peab kasutaja saama määrata, kui palju kirjeid ühel lehel
kuvada (nt 25, 50, 100). Valikut peab saama muuta nii tabeli üla- kui alaosas.
UL030 Kui tabeli kirjed kuvatakse mitmel leheküljel, tuleb lehekülgede vahel
liikumiseks kuvada vastavad lingid/nupud nii tabeli üla- kui alaosas.
UL031 Kui tegemist on massiivsete tabelitega, siis lehekülje alla kerimisel peab tabeli
päis kaasa liikuma.
UL032 Autenditud kasutajal peab olema võimalik kõikvõimalikke vaateid (nt
töötajakeskkonnas konkreetse dokumendi töölehte ja avalikus keskkonnas
museaali detailvaadet) lisada lemmikutesse, et seda hiljem mugavalt uuesti
avada.
UL033 Kõikides töötajakeskkonna vaadetes, kus kuvatakse objekte, peab olema
võimalik mugavalt avada objekti kirjeldust ilma vaatest ära liikumata. Kui
tegemist on oma muuseumi objektiga, peab avanema objekti täiskirjeldus ja
kui tegemist on teise muuseumi objektiga, peab avanema objekti lühikirjeldus
(avalik andmehulk).
UL034 Kasutajal peab olema võimalik erinevates andmete muutmise vaadetes
(dokumentide töölehed, objekti kirjeldamise vaade, osaleja haldamise vaade
jms) igal suvalisel ajahetkel andmeid salvestada. Seejuures peab süsteem
kontrollima, kas andmete sisestamisel on tehtud vigu (nt kõik
kohustustuslikud andmed ei ole täidetud). Kui andmete sisestamisel on tehtud
vigu, tuleb kasutajale kuvada selle kohta veateade, kuid vaates tehtud
muudatused ei tohi selle käigus tühistuda.
UL035 Kui vaates on salvestamata andmeid ja kasutaja soovib vastavast vaatest ära
liikuda, peab süsteem kasutajale kuvama hoiatuse, et andmed on
salvestamata ja küsima kinnitust vaatest lahkumise kohta.
UL036 Kui vaates on salvestamata andmeid ja kasutaja paneb veebilehitseja kinni või
võrguühendus katkeb, peab taustal toimuma andmete automaatne
salvestamine.
UL037 Kui kasutaja soovib töötajakeskkonnas avada vaadet, mida teine kasutaja
parasjagu muudab, siis tuleb esimesele kasutajale kuvada vastav vaade
mitteaktiivsena ja info selle kasutaja kohta, kes hetkel andmeid muudab.
UL038 Erinevate otsingute teostamise järgselt peab tulemus salvestuma sessiooni.
See tähendab, et näiteks kui liigutakse otsingu tulemuste nimekirjast
konkreetsemasse vaatesse, siis tagasi otsingu vaatesse minnes tuleb kuvada
eelnevalt koostatud otsingu tulemused ja kasutaja suunata selle kirje juurde,
kust ta järgmisele lehele liikus.
15
UL039 Tööde teostamisel tuleb rakendada andmejälgimise funktsionaalsust,
kasutades Riigi Infosüsteemide Ameti poolt selleks välja töötatud andmejälgija
tarkvara. Täpne lahendus lepitakse kokku tööde käigus.
3.2 Nõuded autentimisele
ID Nõude kirjeldus
UL040 Nii töötajakeskkonnas kui avalikus keskkonnas peab olema sisse logimise
funktsionaalsus. Ligipääs autenditud kasutajale mõeldud funktsionaalsustele
peab olema võimalikult lihtne, kuid piisava turvalisuse tasemega.
UL041 Töötajakeskkonda peab saama autentida ID-kaardi, mobiil-ID, digi-ID ja
töötajakeskkonna kasutajakontoga (paroolipõhiselt).
UL042 Avalikku keskkonda peab saama autentida ID-kaardi, mobiil-ID, digi-ID,
sotsiaalmeedia kasutajakonto (sh Facebook ja Google) ja avaliku keskkonna
kasutajakontoga. Muuseumitöötajad peavad saama avalikku keskkonda
autentida ka töötajakeskkonna kasutajakontoga (st eraldi avaliku keskkonna
kasutajakonto registreerimine ei ole vajalik).
UL043 Avaliku keskkonna kasutajakontot peab olema võimalik registreerida nii
avalikku keskkonda autentimata kui ka avalikku keskkonda ID-kaardi, mobiil-
ID, digi-ID või sotsiaalmeedia kasutajakontoga eelnevalt autentides.
UL044 Avaliku keskkonna kasutajakonto registreerimisel peab kasutaja saama
sisestada soovitud kasutajanime, parooli ja e-maili aadressi.
UL045 Avaliku keskkonna kasutajakonto registreerimisel tuleb kasutajale saata
sisestatud e-mailile automaatne kinnituskiri lingiga, millelt saab paroolipõhise
kasutajakonto aktiveerida.
UL046 Kui kasutaja autendib avalikku keskkonda esmalt ID-kaardi, mobiil-ID, digi-ID
või sotsiaalmeedia kasutajakontoga, peab ta saama konto halduses
seadistada, et soovib kasutada keskkonda ka parooliga (vajalik juhul, kui
hiljem soovitakse keskkonda kasutada ka paroolipõhiselt). Selleks tuleb
sarnaselt tavapärasele kasutajakonto registreerimisele sisestada minimaalselt
soovitud kasutajanimi ja parool ning e-maili aadress (kui ollakse autentinud
ID-kaardi, mobiil-ID või digi-ID-ga, siis isikukood on teada ja see tuleb
automaatselt loodava kasutajakontoga siduda). Sel juhul tuleb isikut edaspidi
käsitleda ühe kasutajana, sõltumata sellest, millega ta autendib.
UL047 Kui kasutaja autendib avalikku keskkonda esmalt sotsiaalmeedia
kasutajakonto või avaliku keskkonna kasutajakontoga, peab ta saama konto
halduses seadistada, et soovib kasutada keskkonda ka ID-kaardi, mobiil-ID,
digi-ID-ga. Selleks peab ta saama konto seostada oma isikukoodiga. Sel juhul
tuleb isikut edaspidi käsitleda ühe kasutajana, sõltumata sellest, millega ta
autendib.
UL048 Töötajakeskkonda autentinud kasutajal peab olema võimalik uuesti
autentimata (sessioonivahetusega) liikuda digihoidlasse või avalikku
keskkonda ja seda juhul, kui talle on antud vastavad õigused (st eraldi kontot
teha ei ole vaja). Digihoidla ja avalik keskkond peavad avanema alati uues
veebilehitseja aknas/tabis.
UL049 Kui muuseumitöötaja autendib töötajakeskkonda ja on seotud mitme
muuseumiga, peab ta saama valida millise muuseumi rollis ta
töötajakeskkonda kasutab. Ainukeseks erisuseks on muuseumide ülese
administreerimisõigusega kasutaja, kes peab nägema kõikide muuseumide
andmeid maksimaalses mahus, sh dokumente ja objektide mitteavalikke
16
andmeid. Selleks peab muuseumide ülese administreerimisõigusega kasutaja
saama täiendavalt kasutada ka muuseumide filtrit/otsingukriteeriumi.
UL050 Kui toimub sessioonivahetus töötajakeskkonnast avalikku keskkonda või
digihoidlasse ning kasutaja on seotud mitme muuseumiga, peab vaikimisi
olema valitud sama muuseum, mis töötajakeskkonnas, kuid kasutaja peab
saama esindatavat muuseumit muuta.
UL051 Kui muuseumitöötaja autendib töötajakeskkonna kasutajakontoga otse
avalikku keskkonda, peab ta saama teha valiku, kas kasutab süsteemi eraisiku
või muuseumi rollis. Seejuures, kui töötaja on seotud mitme muuseumiga,
peab ta saama täiendavalt valida, millise muuseumi rollis ta avalikku
keskkonda kasutab.
UL052 Sisseloginud kasutaja peab saama aru, et ta on parasjagu sisse logitud (nt
lehe päises kuvatakse tema nime ja vajadusel ka muuseumi).
UL053 Süsteemi sisenemisel kasutajanime ja parooliga tuleb rakendada turvalisuse
nõudeid (paroolidele keerukuse nõuded, värskendamise sagedus, turvaline
krüpteerimisalgoritm jm).
UL054 Kui kasutaja on sisestanud parooli kolm korda valesti, peab kasutajakonto
minema lukku. Sellisel juhul saab kasutajakonto lukust avada muuseumisisese
administreerimise õigusega isik (oma muuseumi piires) või muuseumide ülese
administreerimise õigusega isik (muuseumide üleselt). Samuti peab kasutaja
saama endale e-maili teel tellida uue ligipääsulingi/parool – täpne turvaline
lahendus lepitakse kokku tööde käigus.
UL055 Muuseumide infosüsteemi sessioon peab aeguma teatud aja möödumisel, kui
kasutaja mingeid toiminguid seal ei teosta. Sessiooni aegumisel tuleb kasutajal
kuvada selle kohta teavitus ja pakkuda võimalust sessiooni pikendamiseks.
Sessiooni aegumise aeg peab olema seadistatav konfiguratsioonifailis.
3.3 Nõuded dokumentidele
ID Nõude kirjeldus
UL056 Töötajakeskkonnas koostatavad dokumendid jagunevad oma olemuselt
järgmisteks:
Aktid – omavad juriidilist tähendust (nt õiguste üleminek). Tegemist
olukorraga, kus täidetakse dokumendi sisestusvorm (tööleht) ning
genereeritakse selle aluse PDF-fail, mis ka üldjuhul allkirjastatakse
erinevate osapoolte poolt. Siia kuuluvad näiteks üleandmisaktid,
vastuvõtuaktid, väljaandeaktid, muuseumisisese kasutamise aktid,
tagastamisaktid; inventuuriaktid;
Protokollid – siia kuuluvad muuseumikogu täiendamise komisjoni
protokollid. Tegemist olukorraga, kus täidetakse dokumendi
sisestusvorm (tööleht) ja seejärel vorm kooskõlastatakse ja
kinnitatakse erinevate seotud osapoolte poolt;
Passid – koostatakse administratiivse toimingu registreerimise ja
kirjeldamise eesmärgil. Üldjuhul on tegemist olukorraga, kus täidetakse
dokumendi sisestusvorm (tööleht) ja seejärel vorm kinnitatakse
dokumendi koostaja poolt. Siia alla kuuluvad näituse passid,
haridusprogrammi passid, konserveerimistöö passid, korrastustöö
passid, seisundi hindamise passid, monitooringu passid, digiteerimistöö
passid;
Taotlused – siia kuuluvad objekti laenutamise taotlused,
17
muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti pikendamise
taotlused ja digikoopia tellimused. Üldjuhul on tegemist olukorraga, kus
taotleja täidab dokumendi sisestusvormi (töölehe) ja kinnitab vormi
ning seejärel taotluse saaja teeb otsuse laekunud taotluse kohta.
UL057 Kõiki dokumente peab saama genereerida PDF-formaadis.
UL058 Kõiki allkirjastamisele kuuluvaid dokumendi PDF-faile peab saama
digiallkirjastada otse rakenduses (muuseumitöötaja puhul töötajakeskkonnas
ja avaliku kasutaja puhul avalikus keskkonnas). Seejuures nende dokumentide
puhul, kus on muuseumide väliseid osapooli (nt üleandmisakti puhul üleandja
ja väljaandeakti puhul vastuvõtja), peab saama kasutada ka varianti, kus
dokument digiallkirjastatakse süsteemiväliselt ja laetakse konteinerina uuesti
töötajakeskkonda üles.
UL059 PDF-formaadis dokumenti ei tohi genereerida andmevälju, mis ei oma
väärtust, ja tabelite veerge, mille puhul ükski tabeli kirje ei oma väärtust.
UL060 Teatud dokumentide PDF-faile peab saama genereerida ka eestikeelses
rakenduse versioonis võõrkeeles (üldjuhul on nendeks väljaandeaktid ja
hoiulevõtmisaktid, aga ka näiteks seisundi hindamise passid). Võõrkeelse
dokumendi genereerimisel tuleb aluseks võtta administreerimisliideses
määratud tõlketekstid. Samuti peab kasutajal olema võimalik ise sisestada
dokumendi töölehel võõrkeelsed vabatekstilised väärtused (nende
andmeväljade osas, mis pole automaatselt tõlgitavad).
UL061 Kui dokumendi PDF genereeritakse võõrkeeles, siis eestikeelset dokumendi
PDF-i eraldi ei genereerita ja allkirjastata. Küll aga peab sellisel juhul olema
võimalik lisada töölehele eestikeelne kokkuvõtlik kommentaar dokumendi
kohta.
UL062 Kasutaja peab enne dokumendi allkirjastamist nägema dokumendi eelvaadet
(sh ka võõrkeeles, kui otsustati koostada võõrkeelne dokument).
UL063 Kui dokumendi töölehel muudetakse objekti andmeid (nt seisundit või
kahjustusi), peab olema võimalik töölehel selgelt eristada, kas ja milliseid
objekti andmeid on antud dokumendi raames muudetud.
UL064 Kui dokumendi töölehele lisatud objekti andmeid on muudetud vastava
dokumendi väliselt (nt kirjeldamise vormis, konserveerimistöö tulemusena
vm), peavad objekti andmed automaatselt uuenema ka vastava dokumendi
töölehel. Dokumendi koostajal peab olema kogu aeg võimalikult aktuaalne
objekti andmete seis. Seejuures tuleb kasutajale arusaadavalt kuvada, millised
konkreetse objekti andmed on dokumendi väliselt juba muutunud. Andmed
peavad uuenema senikaua, kui dokument pole kinnitatud/allkirjastatud.
UL065 Dokumentide numbrid tuleb genereerida administreerimisliideses määratud
seadistuste alusel.
UL066 Dokumenti peab saama muuta (sh vormi tühjendada) dokumendi koostanud
muuseumi kasutaja, kellel on administreerimisliideses määratud vastava
dokumendi muutmisõigus (sh dokumendi algne koostaja).
UL067 Pooleli olevaid dokumente peab saama muuta (sh vormi tühjendada) ja
kustutada senikaua, kui need pole allkirjastatud või kinnitatud. Kui dokument
on juba vähemalt ühe isiku poolt digiallkirjastatud, tuleb muutmiseks allkiri
eelnevalt tühistada.
UL068 Kasutajatele, kellel puudub dokumendi muutmisõigus, tuleb vastav dokumendi
tööleht kuvada nt mitteaktiivsena (st kasutajal peab olema selgelt aru saada,
et konkreetset töölehte ta ei saa muuta).
UL069 Kui tegemist on kinnitatava dokumendiga, peab olema võimalik peale töölehe
kinnitamist näha kinnitaja nime ja kinnitamise aega.
18
UL070 Kui tegemist on allkirjastatava dokumendiga, peab süsteem kasutaja
abistamiseks kuvama dokumendi töölehel potentsiaalsete allkirjastajate
andmed (allkirjastaja nimi ja roll) vastavalt töölehele märgitud andmetele
ja/või administreerimisliidese seadistustele. Näiteks vastuvõtuakti allkirjastaks
on vaikimisi määratud töölehele märgitud objekti üleandja(d) või tema
esindaja, vastuvõtuakti koostaja ja administreerimisliideses määratud
muuseumi juht. Kõik allkirjastajateks märgitud isikud peavad dokumendile
oma allkirja andma.
UL071 Vaikimisi kuvatavat allkirjastajate nimekirja peab olema võimalik muuta
(lisada, kustutada isikuid, sh määrata asendajaid).
UL072 Kui isik annab oma digiallkirja, peab dokumendi töölehe vaatesse tekkima
märge, et allkiri on olemas ja lisaks ka kuupäev, millal allkiri anti. Samuti peab
olema võimalik ka dokumentide nimekirja vaadetes näha, millised dokumendid
on kõigi vajalike isikute poolt allkirjastatud.
UL073 Dokumendi kinnitamisel/digiallkirjastajamisel tuleb kontrollida, kas kasutajal
on vastava dokumendi kinnitamise/allkirjastamise õigus olemas ja selle
puudumisel kuvama veateate.
UL074 Juhul, kui selgub, et allkirjastajaks märgitud isikul pole allkirjastamise õigust,
siis peab dokumendi koostaja vajadusel eelnevad allkirjad tühistama, muutma
allkirjastavat isikut ja suunama uuesti allkirjastamisele. Tööde käigus võib
osutuda otstarbekas ka realiseerida variant, kus allkirjastajaks saab valida
ainult selliseid isikuid, kellel on vastava dokumendi allkirjastamise õigus
olemas.
UL075 Iga allkirjastatava dokumendi puhul peab olema võimalik valida, kas
dokument allkirjastatakse süsteemis või süsteemiväliselt.
UL076 Kui valiti digiallkirjastamise võimalus, peab süsteem suutma kontrollida, kas
kõik vajalikud isikud on dokumendile oma digiallkirja andnud.
UL077 Kui valiti digiallkirjastamise võimalus, peab süsteem suutma kontrollida, kas
reaalselt dokumendi digiallkirjastanud isik on sama, kes on süsteemis lisatud
dokumendi allkirjastajana. Kui allkirjastaja erineb, tuleb dokumendi koostajat
sellest informeerida (vt täpsemaid teavitamise nõudeid peatükk 3.4 „Nõuded
kasutaja teavitamisele“). Samas võib see olla aktsepteeritav olukord, kuna
õige allkirjastaja on puhkusel/lähetusel ja allkirja annab tema asendaja.
UL078 Kui dokument suunatakse kellelegi allkirjastamiseks, kellegi teise allkiri
tühistatakse või peale allkirja tühistamist suunatakse uuesti allkirjastamisele,
tuleb allkirjastajat sellest uuesti teavitada (vt täpsemaid teavitamise nõudeid
peatükk 3.4 „Nõuded kasutaja teavitamisele“).
UL079 Kõikidel digiallkirjastajatel peab olema näha lõplik kõigi osapoolte poolt
digiallkirjastatud dokument (sh avalikul kasutajal avalikus keskkonnas ja seda
ka juhul, kui peale tema digiallkirja lisandub dokumendile veel digiallkirju).
UL080 Kui on valitud süsteemiväline allkirjastamine, tuleb dokumendi töölehel kuvada
võimalus laadida üles väljaspool süsteemi kõigi osapoolte poolt allkirjastatud
skaneeritud dokument.
UL081 Kui on valitud süsteemiväline allkirjastamine, siis peab olema võimalik vastav
dokument ilma digiallkirjadeta kinnitada/lõpetatuks märkida.
UL082 Kui kasutaja on valinud süsteemivälise allkirjastamise ja pole paberil
allkirjastatud skaneeritud dokumenti töölehele üles laadinud, tuleb enne
töölehe kinnitamist/lõpetatuks märkimist kuvada kasutajale selle kohta
informeeriv teade.
UL083 Tuleb arvestada asjaoluga, et kui dokument on juba kinnitatud või
allkirjastatud, võib tekkida vajadus seal olevaid andmeid muuta. Seejuures
19
võib põhjus olla nt kirjavigade parandamine (nt teksti korrigeerimine), aga ka
sisuliste andmete parandamine (nt objektide eemaldamine). Lisaks võib olla ka
soov üldse dokument ära kustutada, kui see ei päde. Selleks peavad olema
järgmised võimalused:
Kui dokument pole lõpetatud (st pole veel kõigi vajalike isikute poolt
kinnitatud/allkirjastatud), kuid soovitatakse seda muuta, peab saama
dokumendil olevaid kinnitusi/digiallkirju tühistada. Kui tühistamise
eesmärk oli dokumendi muutmine, peab peale vajalike muudatuste
tegemist olema võimalik dokument uuesti kinnitada/allkirjastada. Kui
tühistamise eesmärk oli dokument kustutada, peab olema võimalik see
üldse ära kustutada;
Kui dokument on juba lõpetatud (st kõigi vajalike isikute poolt
kinnitatud/allkirjastatud), kuid soovitakse seda muuta:
Peab olema võimalik genereerida dokumendi lisa, kus sisalduvad
täpselt samad andmed mis algsel dokumendil ja muudetud andmed
on märgitud eristatavalt. Dokumendi lisa tuleb uuesti vajalike
isikute poolt kinnitada/allkirjastada;
Erandkorras peab olema võimalik dokumendil olevaid
kinnitusi/allkirju ka tühistada. See on mõeldud ennekõike juhuks,
kui dokument üldse ei päde ja soovitakse see kustutada. Sellisel
juhul esmalt tühistatakse dokumendile lisatud kinnitused/allkirjad ja
seejärel kustutatakse see infosüsteemist või muudetakse selle
andmeid ja kinnitatakse/allkirjastatakse vajalike isikute poolt uuesti
(seejuures rakendatakse nõudes UL084 ja UL085 toodud
piiranguid).
UL084 Dokumendile antud kinnitusi/allkirju peab saama tühistada muuseumi
kasutaja, kellele on administreerimisliideses määratud vastava dokumendi
allkirjade tühistamise õigus (sh dokumendi koostaja, kui tal vastav õigus on).
Lisaks peab saama seni, kui dokument pole veel lõpetatud, ka iga
kinnitaja/allkirjastaja tühistada enda antud kinnitust/allkirja, v.a järgmised
juhud:
Tegemist on avaliku keskkonna kasutaja (nt üleandmisakti märgitud
üleandja) või teise muuseumi töötajaga (nt väljaandeakti märgitud
vastuvõtja). Sellisel juhul peab allkirja andja teavitama muuseumit, kes
ise vastava allkirja süsteemis tühistab;
Juhul kui sõltuvalt konkreetse äriprotsessi nõuetest on allkirjade
andmisel kindel järjekord ja soovitakse tühistada näiteks esimese isiku
poolt antud allkirja, tuleb eelnevalt tühistada kõik järgnevad allkirjad
(või tühistada korraga kõik allkirjad). Sellisel juhul kasutaja ei saa enda
allkirja tühistada enne, kui tühistatakse temale järgnevad allkirjad.
UL085 Kui dokument, mille kinnitust/allkirju tühistatakse, on mõne teise dokumendi
alusdokumendiks, siis ei tohi saada selle dokumendi kinnitusi/allkirju tühistada
enne, kui sellele järgnenud dokumendi kinnitused/allkirjad on eelnevalt
tühistatud (st dokumentide kinnituse/allkirja tühistamiseks tuleb alustada
ajaliselt viimasest dokumendist). Näiteks vastuvõtu protsessi esimeseks
sammuks olevale eelregistreerimise lehele võib järgneda muuseumikogu
täiendamise komisjoni protokoll ning protokollile omakorda vastuvõtuakt.
Seega teabe eelregistreerimise lehe kinnituse tühistamiseks (sooviga seda
muuta), peab tühistama esmalt vastuvõtuakti allkirjad ja seejärel
muuseumikogu täiendamise komisjoni protokolli kinnitused. Seejuures tuleb
arvestada olukorraga, et järgneda võib mitu samaliigilist dokumenti (näiteks
20
ühele muuseumikogu täiendamise komisjoni protokollile võib järgneda mitu
vastuvõtuakti ja ühele muuseumisisese kasutamise aktile või väljaandeaktile
võib järgneda mitu tagastamisakti) või mitu eriliigilist dokumenti (näiteks
ühele muuseumikogu täiendamise komisjoni protokollile võib järgneda mitu
vastuvõtuakti ja mitu tagastamisakti) – sellisel juhul peab kasutaja
kinnitused/allkirjad tühistama kõikidelt järgnevatelt dokumentidelt. Täpsed
dokumentide järjekorrad tulenevad konkreetsete äriprotsesside kirjeldustest
(peatükk 4.2 – „Vastuvõtmine ja hoiule võtmine“, peatükk 4.3 –
„Väljaarvamine“ ning peatükk 4.4 – „Liikumised“ jt).
UL086 Lõpetatud dokumendi kinnituste/allkirjade tühistamisel peab saama alati
sisestada tühistamise põhjuse vabatekstina.
UL087 Juhul, kui dokumendi kinnitus/allkiri on eelnevalt tühistatud, siis selle uuesti
kinnitamisel/allkirjastamisel tuleb kontrollida, kas selle alusdokument veel
eksisteerib ja on kinnitatud/digiallkirjastatud. Järgnevat dokumenti ei tohi
saada uuesti kinnitada/allkirjastada, kui selle alusdokument on kustutatud või
uuesti kinnitamata/allkirjastamata, v.a juhul kui seose aluseks olev objekt
järgnenud dokumendist eemaldatud. Näide: muuseumikogu täiendamise
komisjoni protokollile järgneb vastuvõtuakt – vastuvõtuakti peab olema
võimalik esimesena uuesti allkirjastada juhul, kui sealt on kinnitamata
hindamiskomisjoni protokollis sisaldunud museaalid eemaldatud.
UL088 Dokumentide lisamisi, muutmisi, kinnitamisi/allkirjastamisi,
kinnituste/allkirjade tühistamisi tuleb logida.
UL089 Lõpetatud dokumendi kinnituste/allkirjade tühistamisel või dokumendi
kustutamisel peab kasutaja saama otsustada, kas selle käigus tühistuvad ka
kõik dokumendi raames tehtud muudatused seal sisalduvate objektide
andmetes (nt seisund, kahjustused, jooksev asukoht). Seejuures tuleb
arvestada järgnevaga:
Kui tegemist on dokumendiga, millega seotud objektide andmed
muutuvad alles dokumendi kinnitamisel/allkirjastamisel (nt
vastuvõtuakt), tuleb kinnituste/allkirjade tühistamisel kasutajale
kuvada valik, kas ta soovib dokumendi kinnituste/allkirjade
tühistamisega tühistada ka objektide andmete muudatused. Kui
kasutaja seda soovib, peavad dokumendi kinnituste/allkirjade
tühistamisel seal sisalduvate objektide andmed muutuma
kinnitamise/allkirjastamise eelsesse seisu;
Kui tegemist on dokumendiga, millega seotud objekti andmed
muutuvad kohe dokumendi koostamisel (nt inventuuriakt), tuleb alles
dokumendi kustutamisel kasutajale kuvada valik, kas ta soovib
dokumendi kustutamisel tühistada ka objektide andmete muudatused.
Kui kasutaja seda soovib, peavad dokumendi kustutamisel seal
sisalduvate objektide andmed muutuma dokumendi koostamise
eelsesse seisu.
Vastav valik on oluline, kuna objektide andmed muutuvad pidevalt erinevate
dokumentide raames. Seega juhul, kui objektide andmed on muutunud ka
peale seda dokumenti, mille kinnitusi/allkirju parasjagu tühistatakse või mida
parasjagu kustutatakse, ei pruugi olla korrektne muuta objektide andmed
vastava dokumendi eelsesse seisu. Objektide andmete tagasi muutmisel tuleb
kasutajale arusaadavalt kuvada, milliste objektide andmed ja millised
konkreetsed andmed on ka peale vastavat dokumenti muutunud ning kasutaja
peab saama dokumendi kinnitamise/allkirjastamise/koostamise eelsesse seisu
viia ka näiteks ainult osad objektid ja/või osad objektide andmed.
21
UL090 Igal dokumendi töölehel tuleb kuvada viited kõikidele seotud dokumentidele,
sõltumata sellest, kas seotud dokument on kinnitatud/digiallkirjastatud
ajaliselt eelnevalt (viidatud dokumendi näol on tegemist antud dokumendi
alusdokumendiga) või järgnevalt (viidatud dokumendi näol on tegemist
järgneva dokumendiga). Näiteks hindamiskomisjoni protokolli töölehel tuleb
kuvada viide eelregistreerimise töölehele ja vastuvõtu või tagastamise
töölehtedele.
UL091 Dokumentide vahelised seosed peavad olema näha kõikide seotud
dokumentide töölehtedel.
UL092 Kui süsteem tuvastab, et mingi loodud dokument on teisele dokumendile
loogiliselt järgnev dokument (nt dokumendi koostamisega alustati temale
alusdokumendiks oleva dokumendi töölehelt või uue dokumendi koostamisel
lisati käsitsi seos alusdokumendiga), peavad koheselt tekkima dokumentide
vahelised viited.
UL093 Dokumentide vahelised viited peavad võimaldama dokumentide vahel
mugavalt liikuda ja seotud dokumendiga tutvuda.
UL094 Kinnitatud/allkirjastatud dokumendi töölehel olevad andmed (sh objektide
andmed) ei tohi peale kinnitamist/allkirjastamist töölehel enam muutuda (ka
mitte juhul, kui samu andmeid järgneva dokumendi raames muudetakse).
UL095 Dokumentide nimekirja vaate avamisel tuleb alati vaikimisi kuvada n-ö
aktiivsed dokumendid (st sellised, mis pole veel kinnitatud/allkirjastatud).
Kasutajal peab olema võimalik erinevate parameetrite alusel nimekirja aga
filtreerida, nt seisundid, tähtaja ületanud dokumendid, endaga seotud
dokumendid jne. Täpsed filtreerimise tingimused lepitakse iga vaate kohta
kokku tööde käigus. Variandina võib kaaluda ka eraldi alam-tabide tekitamist,
millest ühel kuvatakse n-ö aktiivsed ehk pooleliolevate dokumentide kirjed ja
teisel kõik või lõpetatud dokumentide kirjed.
UL096 Dokumentide nimekirja vaadetes tuleb alati kuvada dokumendi seis (sh kelle
käes ja mille ootel on, ka nt mitu isikut on juba allkirja andud). Eristatavalt
tuleb kuvada sellised dokumendid, millele kasutaja peaks erilist tähelepanu
pöörama. Need olukorrad tuleb kokku leppida tööde käigus, kuid minimaalselt
kuuluvad siia sellised dokumendid, mille tähtaeg on lähenemas või ületatud.
UL097 Juhul, kui muuseumil on filiaale, siis peab olema võimalik dokumentide
nimekirjas valida, kas soovitakse näha ka filiaalide dokumente (sh valida
konkreetse filiaali, mille dokumente näha soovitakse).
UL098 Filiaalide puhul tuleb lähtuda eeldusest, et tegemist on muuseumi eraldiseisva
struktuuriüksusega – st kehtivad muuseumisiseste äriprotsesside nõuded.
Sealjuures:
Filiaaliga seotud dokumente (nt vastuvõtte, väljaarvamisi,
väljaandmisi) saab koostada nii muuseumi kui selle alla kuuluva filiaali
töötaja;
Kui muuseumi objekte soovitakse anda kasutamiseks filiaalile (või
vastupidi), siis tehakse seda muuseumisisese kasutamise aktiga (mitte
väljaandeaktiga);
Dokumendi numbrid genereeritakse ühe loogika järgi muuseumi ja
selle alla kuuluvate filiaalide üleselt.
UL099 Dokumenti lisatud objekti kirjelduse andmetesse (vt peatükk 4.1
„Kirjeldamine“) peab alati tekkima viide administratiivsele toimingule, kui
konkreetne objekt on mingis dokumendis käsitletud. Administratiivse toimingu
kohta peab olema näha toimingu aeg, koht ja osalejad sõltuvalt konkreetse
äriprotsessi olemusest. Seejuures sõltuvalt äriprotsessist võib olla erinev
22
administratiivse toimingu viite tekkimise aeg – enamikel juhtudel peab viide
tekkima dokumendi kinnitamisel/kõigi osapoolte poolt allkirjastamisel, kuid
nendel juhtudel, kus objekti andmeid muudetakse enne dokumendi
kinnitamist/allkirjastamist, peab viide tekkima varem. Tööde käigus võib
kaaluda ka varianti, et viide objekti kirjelduse andmetes tekib kohe, kui objekt
mingi dokumendi töölehele lisatakse, aga seejuures peab selgelt olema aru
saada, et antud dokument on veel alles koostamisel ja seos dokumendiga ei
pruugi olla jääv.
3.4 Nõuded kasutaja teavitamisele
ID Nõude kirjeldus
UL100 Nii töötajakeskkonna kui avaliku keskkonna kasutajaid tuleb teavitada, kui
toimub mingi tema jaoks oluline muudatus. Kasutaja teavitamine peab
toimuma läbi:
Töölauale tekkivate dokumentide;
Süsteemis kuvatavate teadete;
E-maili teel laekuvate teadete.
UL101 Töölaua vaates tuleb kuvada kõik kasutajaga seotud aktiivsed dokumendid,
mis nõuavad tema enda reageeringut või mis ei nõua tema enda reageeringut,
aga on tema huviorbiidis.
UL102 Töölaual tuleb alati kuvada dokumentide seis (sh kelle käes ja mille ootel on,
ka nt mitu isikut on juba allkirja andud). Eristatavalt tuleb kuvada sellised
dokumendid, millele kasutaja peaks erilist tähelepanu pöörama. Need
olukorrad tuleb kokku leppida tööde käigus, kuid minimaalselt kuuluvad siia
sellised dokumendid, milles tähtaeg on lähenemas või ületatud.
UL103 Tööde käigus otsustatakse, kas töölaual kuvatavaid dokumente (taotlusi ja
akte) peab kasutaja n-ö „tehtuks“ märkida (st kasutaja on omapoolse
toimingu teinud või veendunud, et teine osapool on omapoolse toimingu
teinud) või peab vastav kirje peale toimingu sooritamist automaatselt kaduma.
UL104 Kui teatega on seotud dokument (nt otsustamiseks suunatud taotlus või
allkirjastamiseks suunatud dokument), peab olema teate juures mugavalt
näha ka teatega seotud dokument ja vastupidiselt seotud dokumendi juures
kõik temaga seotud teated. Tööde käigus otsustatakse, kas laekunud teated
kuvatakse kohe kasutaja töölaual või eraldi teadete vaates.
UL105 Teateid peab kasutaja saama sulgeda/loetuks märkida ja ka teatud juhtudel
omakorda vastata (ennekõike objekti kirjelduse kohta laekunud tagasiside,
mida peaks saama aktsepteerida ja tagasi lükata – täpsemalt kirjeldatud
konkreetsete äriprotsessi juures). Seejuures peab saama teadetega seotud
toiminguid (nt neid sulgeda/loetuks märkida) teha ka massiliselt.
UL106 Kui saabunud on uus teade, siis peab menüüvaliku või mujal sobilikus kohal
juures olema tähelepanu tõmbav sümbol koos numbriga mitu uut ehk
lugemata teadet on.
UL107 Kõiki süsteemis kuvatavaid teateid tuleb logida ja kasutajal peab olema
võimalik kõiki talle saadetud teateid ka hiljem peale sulgemist/loetuks
märkimist näha.
UL108 Lisaks süsteemis kuvatavatele teadetele peab kasutaja saama tellida teateid
ka e-maili teel.
UL109 Kõik süsteemi poolt automaatselt saadetud e-maili teated tuleb logida ja
kasutajal peab olema võimalik temale saadetud e-posti logi näha.
23
UL110 Kui automaatse e-maili teate saatmisel esineb tõrkeid (aadressi ei eksisteeri,
postkast täis, server maas), siis peab muuseumide ülese administreerimise
õigustega kasutaja saama selle kohta teate.
Töötajakeskkond
UL111 Töötajakeskkonna töölaua vaates tuleb kuvada kõik kasutajaga seotud
aktiivsed dokumendid, mis on talle suunatud ja nõuavad tema reageeringut.
Seejuures tuleb arvestada, et teatud juhtudel tulenevad isikud, kelle töölaual
konkreetne dokument tekib, dokumendi töölehele sisestatud andmetest (nt
dokumenti märgitud allkirjastajad) ja teatud juhtudel administreerimisliidese
seadistustest (siia kuuluvad avalikust keskkonnast laekuvad taotlused). Need
on mh:
Töötajakeskkonnas koostatud aktid – akti allkirjastajateks märgitud
isikute (nt väljaandeakti märgitud vastuvõtja ja muuseumi juht)
töölaual, kui akt ootab nendepoolset allkirjastamist;
Töötajakeskkonnas esitatud väljaandmise taotlus – taotluse saaja
töölaual, kes peab otsuse langetama;
Töötajakeskkonnas koostatud muuseumisisese kasutamise akti või
väljaandeakti pikendamise taotlus – taotluse saaja (taotluse aluseks
olevasse akti märgitud väljaandja) töölaual, kes peab otsuse
langetama;
Töötajakeskkonnas koostatud muuseumikogu täiendamise komisjoni
protokoll – komisjoni juhi/protokollija/komisjoni liikmete töölaual, kui
protokoll ootab nende kommentaare, kooskõlastusi või kinnitusi;
Avaliku keskkonna kaudu esitatud väljaandmise taotlus –
administreerimisliideses määratud isiku töölaual, kes peab otsuse
langetama;
Avaliku keskkonna kaudu esitatud väljaandeakti pikendamise taotlus –
administreerimisliideses määratud isiku töölaual, kes peab otsuse
langetama;
Töötajakeskkonna või avaliku keskkonna kaudu esitatud digikoopia
tellimise taotlus – administreerimisliideses määratud isiku töölaual, kes
peab otsuse langetama;
Avaliku keskkonna kaudu esitatud objekti pakkumise taotlus –
administreerimisliideses määratud isiku töölaual, kes peab otsuse
langetama.
Seejuures tuleb arvestada, et sama dokument võib töölauale tekkida ka
korduvalt – nt kõigepealt edastatakse protokoll kommenteerimiseks, seejärel
kooskõlastuseks ning lõpuks lõplikuks kinnitamiseks/allkirjastamiseks või ka
juhul, kui dokumendi digiallkirjad tühistatakse ja uuesti allkirjastamisele
suunatakse. Täpsed olukorrad, millal töölauale dokument tekkima peab, on
kirjeldatud konkreetsete äriprotsesside juures.
UL112 Töötajakeskkonna töölaua vaates tuleb kuvada kõik kasutajaga seotud
aktiivsed dokumendid, mis ei nõua tema enda reageeringut, aga on tema
huviorbiidis. Need on üldjuhul tema enda poolt koostatud dokumendid, mis
ootavad kellegi teise reageeringut. Siia alla kuuluvad mh:
Töötajakeskkonnas koostatud aktid – akti koostaja töölaual, kui akt
ootab akti märgitud isikute poolset allkirjastamist;
Töötajakeskkonnas esitatud väljaandmise taotlus – taotleja töölaual,
kui taotlus ootab taotluse saaja poolset otsuse langetamist;
Töötajakeskkonnas koostatud muuseumisisese kasutamise akti või
väljaandeakti pikendamise taotlus – taotleja (taotluse aluseks olevasse
24
akti märgitud vastuvõtja) töölaual, kuna taotlus ootab taotluse saaja
poolset otsuse langetamist;
Muuseumikogu täiendamise komisjoni protokoll – protokolli koostaja
töölaual, kui oodatakse komisjoni juhi/komisjoni liikmete kommentaare,
kooskõlastusi või kinnitusi.
UL113 Kui töötajakeskkonna töölaual kuvatava dokumendiga seoses toimub
muudatus (nt keegi osapooltest annab protokollile oma kooskõlastuse või
allkirjastab akti, taotluse osas tehakse otsus), siis tuleb kuvada asjaosalistele
vastava dokumendi kohta informeeriv teade.
UL114 Töötajakeskkonna töölaua vaates tuleb kuvada asjaosalistele informeeriv
teade selle kohta, kui läheneb või saabub dokumenti märgitud tähtaeg, sh:
Hoiulevõtmisakti, muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti
märgitud tagastamise tähtaeg;
Muuseumikogu täiendamise komisjoni protokolli kooskõlastamise
tähtaeg;
Tööde (nt konserveerimistööde) teostamise tähtaeg.
UL115 Töötajakeskkonnas kuvatavad teated võib laias laastus jaotada järgnevalt:
Dokumentidega seotud teated – kuvatakse isikule, kes on kantud
teatega seotud dokumendi töölehele (nt dokumendi koostaja või
dokumenti märgitud allkirjastaja). Võimalikud variandid kirjeldatud
eelnevates nõuetes;
Reageeringut nõudvad teated – kuvatakse isikule, kes on määratud
administreerimisliidese vastava teate saajaks. Siia kuuluvad objekti
kirjelduse muutmisettepanekutega seotud teated (mille peab kinnitama
või tagasi lükkama) ja avalikust keskkonnast laekuv tagasiside (millele
peab vastama). Selle punkti all ei ole mõeldud dokumentidega seotud
teateid, mis nõuavad samuti reageeringut (kaetud esimese punktiga);
Tellitavad teated – kuvatakse isikule, kes on ise oma konto halduses
vastavat tüüpi teated vabatahtlikult tellinud.
UL116 Dokumendiga seotud teated ja reageeringut nõudvad teated (nõudes UL115
nimetatud kaks esimest juhtu) tuleb kasutajale töötajakeskkonnas alati
kuvada ja soovi korral võib kasutaja täiendavalt tellida juurde ka e-maili
teavituse, st kasutaja ei saa selliste teadete laekumist süsteemis välja lülitada
(töötajakeskkonnas teadete administreerimise kohta vt peatükk 6.6 „Teadete
ja asenduste seadistamine“). Tellitud teadete (nõudes UL115 nimetatud
viimane juht) puhul peab kasutaja saama ise otsustada, kas ta soovib antud
juhul saada ainult süsteemseid teateid, ainult e-maili teel laekuvaid teateid või
neid mõlemaid (töötajakeskkonnas teadete tellimise kohta vt peatükk 5.3
„Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine“).
UL117 Reageeringut nõudvad teated võivad olla järgmised (nimekiri ei pruugi olla
lõplik ja võib täpsustuda tööde käigus):
Sama muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust
kirjelduslehe väliselt (nt inventuuri või konserveerimistöö raames);
Teise muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust
(nt teises muuseumis toimunud konserveerimistöö raames või lisatakse
teise muuseumi poolt seosobjektina);
Avaliku keskkonnast laekub vabatekstiline tagasiside museaali kohta;
Avaliku keskkonnast laekub struktureeritud tagasiside museaali kohta;
Avalikust keskkonnast laekub tagasiside museaali kohta
kogumiskampaania raames;
Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast) laekub vabatekstiline tagasiside
25
museaali kohta;
Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast) laekub struktureeritud tagasiside
museaali kohta;
Avalikust keskkonnast laekub kogumisaktsiooni tagasiside;
Avalikust keskkonnast laekub näituse tagasiside;
Avalikust keskkonnast laekub haridusprogrammi tagasiside;
Avalikust keskkonnast laekub üldine täpsustamata teemaga tagasiside
muuseumile.
NB! Kuna objekti kirjeldusandmete muutmisega seotud teadete (esimesed
seitse punkti) hulk võib kasvada väga suureks ja muuseumitöötajad ei jõua
füüsiliselt selle kontrollimisega tegeleda, peab saama täiendavalt muuseumi-,
kogu- ja kogumisaktsiooni (kui museaali tagasiside laekub kogumisaktsiooni
raames) põhiselt administreerimisliideses määrata, kas tegemist on
informeeriva teatega (kõik selliseid muudatused kantakse automaatselt objekti
kirjelduse lehele) või reageeringut nõudva teatega (kõik selliseid muudatused
peab muuseumitöötaja enne kirjelduse lehele kandmist kinnitama).
UL118 Tellitavad teated võivad olla järgmised (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja võib
täpsustuda tööde käigus):
Avalikus keskkonnas lisatakse museaali kohta avalik kommentaar;
Avalikus keskkonnas kasutatakse museaali avalikustatud
virtuaalnäitusel;
Läheneb või saabub objekti autoriõigustest tuleneva piirangu tähtaeg;
Läheneb või on ületatud digihoidlasse laetud faili piirangu tähtaeg;
Kasutajale jagatakse töötajakeskkonna kaudu välja sülem;
Kasutajale jagatakse töötajakeskkonna digikoopia tellimuse raames
välja faile;
Kõik eelnevalt kirjeldatud reageeringut nõudvad teated – ka teistel
muuseumi kasutajatel tellida reageeringut nõudvaid teateid, kuid
sellisel juhul neil puudub võimalus antud muudatusi
kinnitada/tagasisidele vastata (tegemist on ainult nn informeerimisega,
et laekus selline ettepanek/tagasiside).
UL119 Kõigi nõudes UL117 nimetatud võimalike reageeringut nõudvate teadete kohta
saab administreerimisliideses seadistada isiku/isikud, kellele teated laekuvad
ja kes peavad muudatusettepaneku kinnitama/tagasisidet andma. Seejuures:
Objekti kirjeldusandmete muutmisega seotud teate saajate
seadistamisel peab saama täiendavalt valida muuseumi (need, millega
kasutaja on seotud, sh filiaalid), alakogu ja/või kogumisaktsiooni (kui
objekti tagasiside laekub kogumisaktsiooni raames);
Avaliku keskkonna kogumisaktsiooni, näituse ja haridusprogrammi
teadete puhul peab teate saajate seadistamisel saama täiendavalt
valida ka konkreetse kogumisaktsiooni/näituse/haridusprogrammi (st
erinevate kogumisaktsioonide/näituste/haridusprogrammide teated
peavad minema erinevatele kasutajatele).
Avalik keskkond
UL120 Avaliku keskkonna töölaua vaates tuleb kuvada kõik kasutajaga seotud
aktiivsed esitatud taotlused (ootavad otsust) ja aktid (ootavad allkirja):
Digikoopia tellimise taotlused – tema kui taotleja töölaual, kuna
oodatakse taotluse saajalt otsuse langetamist;
Objekti pakkumise taotlused – tema kui taotleja töölaual, kuna
oodatakse taotluse saajalt otsuse langetamist;
Objekti väljaandmise taotlused – tema kui taotleja töölaual, kuna
oodatakse taotluse saajalt otsuse langetamist;
26
Väljaandeakti pikendamise taotlused – tema kui taotleja (akti märgitud
vastuvõtja) töölaual, kuna oodatakse taotluse saajalt (akti märgitud
väljaandjalt) otsuse langetamist;
Aktid (saavad potentsiaalselt olla üleandmisaktid, vastuvõtmisaktid,
väljaandeaktid, tagastamisaktid) – tema kui akti allkirjastajaks
märgitud isiku (nt üleandmisakti märgitud üleandja) töölaual, kuna akt
ootab tema poolset allkirjastamist.
Seejuures tuleb arvestada, et sama dokument võib töölauale tekkida ka
korduvalt – nt juhul, kui dokumendi digiallkirjad tühistatakse ja uuesti
allkirjastamisele suunatakse.
UL121 Kui avaliku keskkonna töölaual kuvatava dokumendiga seos toimub muudatus
(nt muuseum teeb otsuse), siis tuleb kuvada vastava dokumendi kohta teade.
UL122 Töölaual tuleb alati kuvada dokumentide seis (sh kelle käes ja mille ootel on).
Eristatavalt tuleb kuvada sellised dokumendid, millele kasutaja peaks erilist
tähelepanu pöörama. Need olukorrad tuleb kokku leppida tööde käigus, kuid
minimaalselt kuuluvad siia sellised dokumendid, milles tähtaeg on lähenemas
või ületatud.
UL123 Avalikus keskkonnas tuleb kuvada asjaosalistele teade selle kohta, kui läheneb
või saabub dokumenti märgitud tähtaeg, sh:
Kui avalik kasutaja on hoiulevõtmisaktis üleandjaks märgitud, tuleb
kuvada teade selle kohta, kui läheneb/saabub hoiulevõtmisakti
märgitud tagastamise tähtaeg;
Kui avalik kasutaja on väljaandeaktis vastuvõtjaks märgitud, tuleb
kuvada teade selle kohta, kui läheneb/saabub väljaandeakti märgitud
tagastamise tähtaeg.
UL124 Avalikus keskkonnas kuvatavad teated võib laias laastus jaotada järgnevalt:
Dokumentidega seotud teated – kuvatakse isikule, kes on dokumendiga
seotud (taotluse esitaja, akti märgitud allkirjastaja). Võimalikud
variandid kirjeldatud eelnevates nõuetes;
Tellitavad teated – isik on ise vastavat tüüpi teated vabatahtlikult
tellinud.
UL125 Dokumentidega seotud teated (nõudes UL124 nimetatud esimene juht) tuleb
kasutajale avalikus keskkonnas alati kuvada ja soovi korral võib kasutaja
täiendavalt tellida juurde ka e-maili teavituse, st kasutaja ei saa selliste
teadete laekumist süsteemis välja lülitada. Tellitud teadete (nõudes UL124
nimetatud teine juht) puhul peab kasutaja saama ise otsustada, kas ta soovib
antud juhul saada ainult süsteemseid teateid, ainult e-maili teel laekuvaid
teateid või neid mõlemaid (avalikus keskkonnas teadete tellimise kohta vt
peatükk 9.5 „Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine“).
UL126 Tellitavad teated võivad olla järgmised (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja võib
täpsustuda tööde käigus):
Kasutajale jagatakse töötajakeskkonna või avaliku keskkonna kaudu
välja sülem;
Kasutajale jagatakse töötajakeskkonna kaudu välja õppematerjale;
Kasutajale jagatakse digikoopia tellimuse raames välja faile;
Avalikus keskkonnas tehtud kommentaarile laekub vastus (kas
muuseumitöötaja või mõne teise avaliku kasutaja poolt);
Töötajakeskkonnast laekub vastus museaali vabatekstilise tagasiside
osas;
Töötajakeskkonnast laekub vastus museaali struktureeritud tagasiside
osas;
Töötajakeskkonnast laekub vastus kogumiskampaania raames museaali
27
kohta antud tagasiside osas;
Töötajakeskkonnast laekub vastus kogumisaktsiooni tagasiside osas;
Töötajakeskkonnast laekub vastus näituse tagasiside osas;
Töötajakeskkonnast laekub vastus haridusprogrammi tagasiside osas;
Töötajakeskkonnast laekub vastus üldise täpsustamata teemaga
muuseumile saadetud tagasiside osas;
Avalikus keskkonnas laekub virtuaalnäituse või mõne seal kasutatud
objekti kohta kommentaar;
Muudetakse huvi pakkuva museaali andmeid;
Lisatakse uus museaal huvi pakkuvasse muuseumikogusse või selle
alakogusse;
Lisatakse uus huvi pakkuv näitus/haridusprogramm/kogumisaktsioon.
3.5 Nõuded sõnastike kasutamisele
ID Nõude kirjeldus
UL127 Sõnastike kasutamine peab infosüsteemis olema läbivalt lahendatud
ühtemoodi.
UL128 Tuleb arvestada sellega, et sõnastikud võivad olla mitmetasemelised
hierarhilised klassifikaatorid.
UL129 Kasutaja peab sõnastikust saama endale mugavalt soovitud kirje leida, sh nt:
Avades terminite hierarhilise puu ja puud järjest detailsemale tasemele
lahti klõpsamise funktsionaalsus;
Termini otsing;
Autosuggestion/autocomplete funktsionaalsus (otse sisestusväljale
termini sisestamisel hakkab süsteem pakkuma sobivaid vasteid);
Jne.
UL130 Sõnastiku nimekirja avamisel peab olema võimalik tutvuda
administreerimisliideses lisatud sünonüümide, tõlgete ja selgitustega.
UL131 Sõnastike kasutamisel tuleb arvestada administreerimisliideses määratud
sõnastikevahelisi seoseid (nt olemuse ja materjali/tehnika sõnastike vahelised
seosed) ja vaikimisi kuvada sõnastiku terminid vastavalt seostele. Kasutajal
peab olema võimalik aga alati avada sõnastik täismahus.
UL132 Sõnastike kasutamisel tuleb arvestada administreerimisliideses muuseumi
lõikes määratud tsentraalse sõnastiku termineid ja vaikimisi kuvada ainult
need terminid (st muuseumi jaoks üleliigseid termineid ei kuvata). Kasutajal
peab olema võimalik aga alati avada sõnastik täismahus.
UL133 Iga sõnastiku, selle taseme või konkreetse termini kohta peab
töötajakeskkonna kasutajal olema võimalik lisada kommentaar, kus
kirjeldatakse mis probleemid õige termini valimisel tekkisid. Seda infot peab
muuseumide ülese administreerimise õigusega isikul võimalik näha ning teha
väljavõtteid sõnastike töörühmas arutamiseks.
UL134 Sõnastiku termini otsing peab töötama ka sünonüümide pealt ning kasutajal
peab olema võimalik valida, kas alati töötajakeskkonda salvestada
sünonüümile vastav õige termin või sünonüüm ise.
UL135 Sõnastiku termini alusel otsimisel (nt konkreetse olemusega objektide
otsimisel) tuleb arvesse võtta ka administreerimisliideses sõnastiku terminiga
seotud teisi sama sõnastiku termineid. Kui tuvastatakse otsitava terminiga
seotud termin, siis tuleb kasutajale soovitada ka seotud termini alusel
otsingut. Nt otsitakse terminit „magamine“ ja kuvatakse, et vaata ka terminiga
28
„uni“ seotud vasteid. Antud funktsionaalsus on mõeldud otsingute
lihtsustamiseks.
UL136 Võõrkeelse dokumendi või kirjeldamise lehe võõrkeelsel täimisel peab lehele
olema võimalik salvestada ka sõnastiku termini tõlget.
UL137 Kasutajal peab olema võimalik lisada ka tulenevalt konkreetse äriprotsessi
vajadustest mitu sõnastiku terminit (sh ka otsingutes, nt peaks saama
otsingut teha korraga üle mitmete olemuste).
UL138 Vaadetes, kus on võimalik otsingu- või filtreerimise parameeter valida
hierarhiliste sõnastike, asukohtade või alakogude seast, peab olema võimalik
täiendavalt märkida, kas tulemustes soovitakse kuvada valitud parameetri
täpsed vasted või ka valitud parameetri alla kuuluvate alamparameetrite
vasted ehk otsingut teostatakse ka valitud termini alamterminite, valitud
asukoha alamasukohtade ja valitud alakogu alamkogude seast.
3.6 Nõuded objektide kasutamisele
ID Nõude kirjeldus
UL139 Igasse dokumenti, kuhu saab objekte lisada, peab saama objekte lisada
otsingu teel või eelsalvestatud sülemi kaudu.
UL140 Igasse dokumenti, kuhu saab objekte lisada, peab objekti otsimine käima
samamoodi, v.a kui konkreetse äriprotsessi juures on nõutud teisiti (sh
lihtotsingu ja detailotsingu kasutamise võimalused).
UL141 Dokumendist peab saama objekte eemaldada senikaua kui dokument pole
kinnitatud/allkirjastatud. Kui dokument on juba allkirjastatud vähemalt ühe
isiku poolt, saab objekte eemaldada alles allkirja tühistamisel.
UL142 Nii museaal, abikogu asi kui hoiulevõetud asi võib olla märgitud
mitteavalikuks. Sellisel juhul ei tohi antud objekti olla teisel muuseumil
töötajakeskkonnas otsida ja näha, v.a juhul kui see on teisele muuseumile
väljaandeaktiga kasutamiseks antud (nt konserveerimistöö teostamiseks).
Mitteavalikuks märgitud objekte ei tohi olla näha ka avalikus keskkonnas ega
andmevahetusteenuste vahendusel. Näha ei tohi olla võimalik ka ühtegi
mitteavaliku objekti faili (sõltumata failile määratud piirangutest).
UL143 Kui muuseumikogu (või selle alakogu), abikogu (või selle alakogu) või
hoiulevõetud asjade kogu (või selle alakogu) on märgitud mitteavalikuks, siis
ei tohi avalikustada ühtegi sinna (ala)kogusse kuuluvat objekti (sõltumata
konkreetse objekti avalikustamisest). Antud (ala)kogu objekte ei tohi olla
võimalik teisel muuseumil töötajakeskkonnas otsida ja näha, v.a juhul kui see
on teisele muuseumile väljaandeaktiga kasutamiseks antud (nt
konserveerimistöö teostamiseks). Mitteavalikku (ala)kogusse kuuluvaid
objekte ei tohi olla näha ka avalikus keskkonnas ega andmevahetusteenuste
vahendusel. Näha ei tohi olla võimalik ka ühtegi mitteavaliku objekti faili
(sõltumata failile määratud piirangutest).
UL144 Dokumenti peab olema võimalik lisada ainult konkreetses staatuses objekte
vastavalt äriloogilistele vajadustele. Näited: vastuvõtuakti peab saama lisada
ainult eelregistreeritud asju, abikogu asju, hoiulevõetud asju ja väljaarvatud
asju; muuseumisisese kasutamise akti ja väljaandeakti peab saama lisada
ainult museaale, abikogu asju ja hoiulevõetud asju; konserveerimistöösse
museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju ja väljaandeaktiga teise muuseumi
poolt kasutamiseks saadud asju; inventuuriakti museaale, abikogu asju ja
hoiulevõetud asju. Täpsed nõuded on kirjas konkreetsete äriprotsesside
29
juures.
UL145 Dokumenti peab olema võimalik lisada teise muuseumi objekte (sh kuvatakse
otsingu vormil muuseumi valik) ainult vastavalt äriloogilistele vajadustele.
Otsida peab saama teise muuseumi avalikke museaale, abikogu asju ja
hoiulevõetud asju. Muuseumide ülene otsing peab olema võimalik taotluse,
haridusprogrammi passi ja näitusepassi koostamise vaates ning seda
sõltumata sellest, kas teise muuseumi objekt on konkreetsele muuseumile
juba välja antud või mitte. Muuseumide ülene otsing peab olema võimalik ka
konserveerimistöö, korrastustöö, seisundi hindamise, monitooringu ja
digiteerimistöö vaates, kuid ainult juhul, kui teise muuseumi objekt on juba
konkreetsele muuseumile välja antud.
UL146 Objekti püsiasukohta peab kasutaja saama muuta järgmiste toimingute
käigus:
Objekti vastuvõtmisel või hoiule võtmisel (esmalt selle
eelregistreerimisel ja seejärel vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti
koostamisel);
Hoiustamise tegemisel;
Inventuuri tegemisel.
UL147 Kui objekt pole parasjagu kasutamises muuseumisisese kasutamise või
väljaandeaktiga, peab objekti jooksev asukoht olema alati sama mis
püsiasukoht. Kui objekt liigub muuseumisisese kasutamise aktiga või
väljaandeaktiga kasutamisse, peab objekti jooksev asukoht püsiasukohast
erinema.
UL148 Objekti jooksev asukoht tohib muutuda ainult järgmistel juhtudel (st käsitsi
muuta ei saa):
Kui objekt läheb muuseumisisese kasutamise või väljaandeaktiga
liikumisse (jooksev asukoht peab püsiasukohast erinema senikaua, kui
objekt pole veel tagastatud);
Eelnevalt eelregistreeritud asi otsustatakse vastu võtta/hoiule võtta
ning vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti koostamise käigus määratakse
objektile uus püsiasukoht ja sellega seoses muutub ka jooksev asukoht
(eeldusel, et objekt pole parasjagu liikumises);
Objekt saab hoiustamise teostamisel uue püsiasukoha ja sellega
seoses muutub ka jooksev asukoht (eeldusel, et objekt pole parasjagu
liikumises);
Objekt saab inventuuri tegemisel uue püsiasukoha ja sellega seoses
muutub ka jooksev asukoht (eeldusel, et objekt pole parasjagu
liikumises);
Kui objekt märgitakse kadunuks või arvatakse välja (ja viimasel juhul
ei toimu üle andmine teisele töötajakeskkonda kasutavale
muuseumile), siis peab jooksev asukoht olema „teadmata“.
UL149 Objektide dokumendi töölehele kandmiseks peab olema võimalik otsida liht- ja
detailotsingu kaudu. Seejuures liht- ja detailotsingu eraldi käsitlemine ei
pruugi olla vajalik, kui tööde teostaja suudab välja pakkuda piisavalt paindliku
ja kiire otsingu lahenduse. Lihtotsingu vormi parameetrid peavad minimaalselt
olema järgmised:
Objekti number (sh nii museaali number, hoiulevõetud asja number,
objekti ID);
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
30
Objekti staatus (eelregistreeritud asi, museaal vms);
Muuseum;
Alakogu;
Püsiasukoht.
Täpsed otsinguparameetrid tuleb leppida kokku tööde käigus.
UL150 Dokumendi töölehe objekti otsingus peab objekti numbrit saama sisestada
kolmel moel:
Täpse täisnumbrina (nt ERM TM Fk 16206:61);
Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide kaupa (nt TM ja Fk
– tagastatakse kõik tulmeraamatusse TM ja alakogusse Fk kuuluvad
objektid);
Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide vahemike kaupa
(nt TM Fk 16200 – TM Fk 16300 – tagastatakse kõik tulmeraamatusse
TM ja alakogusse Fk kuuluvad objektid, mis omavad seerianumbrit
vahemikus 16200-16300).
UL151 Numbrimaski komponentidena peab olema võimalik sisestada ainult need
väljad, mida otsitav muuseum on kasutamiseks seadistanud.
UL152 Lisaks täisnumbrile peab saama otsingut numbri järgi teostada ka objekt ID
kaudu (nii museaalide/hoiule võetud asjade puhul kui ka objektide puhul,
millele pole veel omistatud musaali või hoiulevõetud asja numbrit). Ka neid
peab saama otsida täpse vastena, osalise vastena ja vahemike kaupa.
UL153 Objekti nimetust jt tekstilisi andmevälju peab olema võimalik otsida täpse
vastena, aga ka osalise vastena.
UL154 Ühte objekti ei tohi saada mitu korda samale dokumendi töölehele lisada. Kui
kasutaja püüab sama objekti uuesti samasse dokumendi töölehte lisada, peab
süsteem kuvama veateate. Samas kui kasutaja objekti töölehelt eemaldab,
peab ta saama hiljem objekti uuesti töölehele lisada.
UL155 Objekti identifitseerivate andmetena (ehk see n-ö minimaalne andmete
komplekt, mille alusel oleks selge, mis objektiga tegemist on) tuleb erinevates
objekti nimekirja vaadetes kuvada minimaalselt alati:
Esinduspilt;
Number;
Nimetus;
Olemus;
Autor.
Sõltuvalt äriprotsessi vajadusest võib lisanduda täiendavaid andmeid.
UL156 Ühel muuseumil peab olema võimalik näha teise muuseumi objektide osas
ainult avalikke andmeid ja faile (selliseid, mis kuvatakse ka avalikus
keskkonnas ja andmevahetusteenuste kaudu). Avalikke andmevälju vt
peatükk 4.1.5.2 Tabel 1 (veerg „Avalik“).
UL157 Objektiga seotud faile (kirjeldamise vaates jm) tuleb kuvada selliselt, et
kasutajal on võimalik faile mugavalt sirvida (nt fotoalbumina).
UL158 Objekti autorina tuleb käsitleda ja kuvada neid rolle (nt
autor/valmistaja/kunstnik), kes on administreerimisliideses autorina
seadistatud. Kui autorina käsitletavaid rolle on objektil rohkem kui üks, tuleb
kuvada need kõik, kuid selliselt, et need ei koormaks objektide nimekirja kuva.
Edaspidi on dokumendis kasutatud üldistavat terminit „autor“.
UL159 Kui kasutaja muudab mingisugusele töölehele lisatud objekti andmeid (nt
seisundit, kahjustusi) kirjeldamise vormis (sh juhul, kui andmed kirjelduse
lehel muutuvad mõne teise toimingu, nt konserveerimistöö, tulemusena),
peavad andmed automaatselt uuenema vastaval töölehel. Seda senikaua, kui
31
tööleht pole kinnitatud või töölehe alusel genereeritud akt allkirjastatud.
3.7 Nõuded osalejate kasutamisele
ID Nõude kirjeldus
UL160 Tuleb arvestada asjaoluga, et osaleja võib olla:
Administratiivne isik (isik, kes on seotud objektiga läbi administratiivse
toimingu, nt eelregistreerimise töölehele märgitud objekti üleandja)
ja/või ajalooline isik (isik, kes on seotud objektiga läbi kirjelduse, nt
objekti autor);
Füüsiline isik või juriidiline isik.
Sõltuvalt konkreetse äriprotsessi vajadustest, peab süsteem kasutajale
pakkuma kas ainult ajaloolisi osalejaid (objekti kirjeldamine) või
administratiivseid osalejaid (dokumendi töölehtede täitmisega seotud
äriprotsessid) või näiteks ainult muuseumitöötajaid (kes võivad mh olla ka
administratiivseteks osalejateks – täpne lahendus lepitakse kokku tööde
käigus). Seejuures muuseumitöötajate lisamisel tuleb sõltuvalt konkreetse
äriprotsessi vajadustest pakkuda kas ainult oma muuseumi töötajaid või ka
teiste töötajakeskkonda kasutavate muuseumide töötajaid.
UL161 Juriidilisest isikust osaleja lisamisel dokumendi töölehele peab saama
täiendavalt valida ka teda esindava füüsilisest isikust osaleja vastavalt
osalejate halduses kirjeldatud seostele, kui konkreetse äriprotsessi puhul on
esindaja lisamine vajalik. Seejuures muuseumi esindajatena peab saama
valida muuseumitöötajaid.
UL162 Osalejat peab olema võimalik lisada kasutades autosuggestion ja
autocomplete funktsionaalsust, kasutades osaleja otsingut vms.
UL163 Kasutajal olema võimalik mugavalt sisestatud isik uueks osalejaks salvestada.
Seejuures tuleb tagada see, et liiga kergekäeliselt ei hakata uusi osalejaid
lisama, kui sama osaleja on juba varasemalt kellegi poolt lisatud.
UL164 Ajaloolise osaleja otsing peab olema võimalik minimaalselt ees- ja
perekonnanime alusel. Administratiivse osaleja otsing peab olema täiendavalt
võimalik ka isikukoodi alusel. Täpsed otsinguparameetrid lepitakse kokku
tööde käigus.
UL165 Osaleja nime järgi otsing peab toimuma ka teiste nimede alusel, mis
konkreetse osaleja lehele lisatud (nt endine nimi, kunstnikunimi,
pseudonüüm). Nt kui Kalevi endise nimena on osaleja lehele sisestatud
„Kawe“, siis otsingu tulemustes tuleb täiendavalt välja tuua ka „Kawe“ või
soovitada otsida ka „Kawe“ järgi (nt teatud juhul on vaja objekti kirjeldusse
märkida osaleja teine nimi). Seejuures peab selgelt olema aru saada, mis on
tekstiotsingule täpne vaste ja milline on läbi osaleja teise nime tuvastatud
vaste. Otsida tuleb ainult sellised teise nime liike, mis on
administreerimisliideses seadistatud.
UL166 Kui osaleja otsimisel tuvastatakse temaga seotud teine osaleja (nt täna
tegutsevale asutusel eelnev ajalooline vorm), siis tuleb otsingu tulemustes
täiendavalt välja tuua ka seotud teine osaleja. Seejuures peab selgelt olema
aru saada, mis on tekstiotsingule täpne osaleja vaste ja milline on läbi osaleja
seose tuvastatud vaste. Otsida tuleb ainult sellised seose liike, mis on
administreerimisliideses seadistatud.
UL167 Kehtetuid osalejaid otsida ja dokumendi töölehele lisada ei tohi olla võimalik
(sh ka juhul, kui osaleja on märgitud kehtetuks tulenevalt teise osalejaga
ühendamisest – vt täpsemalt pt 5.2 „Osalejate haldamine“).
32
UL168 Juhul, kui osaleja näol on tegemist muuseumitöötajaga, tuleb osaleja otsingu
tulemuste juures täiendavalt kuvada ka tema poolt esindatav muuseum(id).
UL169 Dokumendi töölehel osaleja lisamisel peab olema võimalik mugavalt avada
osaleja kirjeldamise lehte ja seda täiendada, kui kasutajal on selleks vastavad
õigused.
33
4 Äriprotsessid ja nendega seotud nõuded
4.1 Kirjeldamine
4.1.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk
Muuseumisse kogutakse objekte sellepärast, et nad on seotud olulise informatsiooniga.
Neil on ajalooline, ühiskondlik, kogukondlik, teaduslik või esteetiline väärtus.
Muuseumisse kogutavad objektid võivad olla nii esemelised kui ka digitaalsed (pildid,
helisalvestised, filmid, andmebaasid, tekstid).
Objektid, mida kirjeldatakse, võivad olla nii museaalid, abikogu asjad kui hoiulevõetud
asjad, kuid põhjalikum info kogumine teostatakse vaid museaalide osas (ülejäänud
objektide puhul piirdutakse sageli identifitseerimiseks vajalike andmetega).
Juba objekti kogumisel märgitakse üles sellega seotud andmed (nt füüsilised näitajad,
valmistamise ja kasutamisega seotud informatsioon) ja seejärel sisestatakse need
andmed infosüsteemi, et vormistada objekti vastuvõtt. Alles peale objekti vastuvõtmist
ehk museaaliks saamist algab objekti detailne kirjeldamine.
Museaali kirjeldamine toimub kolmel tasandil:
1. tasand – vastuvõtt (asja esmane dokumenteerimine);
2. tasand – teaduslik inventeerimine ehk kirjeldamise I etapp;
3. tasand – teaduslik kirjeldamine ehk kirjeldamise II etapp.
Vastuvõtu käigus kirjeldatakse objekti registreerimiseks vajalik minimaalne andmehulk,
mis on ainuomased sellele objektile ja mille kaudu on antud objekti võimalik teiste seast
ära tunda. Nimetatud andmed sisestatakse vastuvõtu protsessi käigus.
Kirjeldamise I etapi käigus täpsustatakse ja täiendatakse museaali kirjeldusega seotud
andmeid. Toimub objektiga seotud andmete kontrollimine ja fikseerimine. Lisatakse info,
mis aitab museaali süstematiseerida, grupeerida ja võrrelda teiste museaalidega, tagab
otsinguteks vajaliku andmehulga ning muudab muuseumikogudes peituva teabe seeläbi
analüüsitavaks ja uuritavaks. Kirjeldamise I etapp annab objekti „objektiivse“ kirjelduse.4
Kirjeldamise II etapi käigus toimub teaduslik uurimine, mille käigus selgitatakse välja
objektiga otsesemalt või kaudsemalt seotud andmed. Erinevate allikmaterjalide kaudu
täpsustatakse dateeringud, museaaliga seotud isikud ja sündmused, milles museaal on
osalenud. Selle eesmärgiks on museaali üldise kultuuriajaloolise konteksti avamine ja
teadustöö arendamine vastavalt muuseumi valdkonnale. 5 Kirjeldamise II etapp on
objekti „subjektiivne“ kirjeldus, kuna kirjeldaja tugineb objekti ja allikate
interpreteerimisel oma erialastele teadmistele ja tõekspidamistele. 4
4
Jeeser, K. Magistritöö „Museaalide dokumenteerimine Eesti muuseumides“.
5
Museaali kirjeldamine MuISis. Juhend 1.0.
https://kule.kul.ee/avalik/muuseumid/111214_muis_juhend.pdf
34
Kui museaali I etapi kirjeldamine tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul alates asja
museaalina arvele võtmisest 6 (Muuseumide andmekogu põhimäärus § 21 lg 3), siis
kirjeldamise II etapp on lõputu tegevus. Lisaks muuseumitöötaja enda interpreteeringule
kogutakse museaali kohta infot ka muuseumist väljapoolt. Seda tehakse museaali info
avalikustamise ja kasutamiseks andmise kaudu – läbi näituste, erinevate
kogumisaktsioonide, uurijatele kättesaadavaks tegemise kaudu, trükistes avaldamise
kaudu jne. Seega võib ka museaali andmete osas tekkida ka erinevaid tõlgendusi (nt
mitu võimalikku valmistamise aega).
Museaali kirjeldamine tähendab muuseumisse vastu võetud objektile erinevate füüsiliste
ja sisuliste tunnuste määramist, mis loob aluse muuseumisse kogutud objektide
mõistmisele. Kirjeldus sisaldab objekti füüsilisi näitajaid (mõõdud, materjal jms), mis on
olulised objekti säilimise, hoiustamistingimuste planeerimise ning identifitseerimise
seisukohast. Kirjeldus sisaldab ka objekti kontekstuaalseid andmeid, mis annavad
ülevaate museaali sisust ja olemusest – selle valmistamisest, kasutamisest, pildil (näiteks
maal, foto, graafika jne) kujutatust, raamatu ja dokumendi sisust. Kontekstuaalsed
andmed on vajalikud muuseumikogude kasutamiseks ja planeerimaks kogudega tehtavat
sisulist tööd (sh muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete
koostamine7).
Üldjuhul algab museaali kirjeldamine peale selle vastuvõtmist infosüsteemis. Samas on
suur hulk muuseumisse vastuvõetud objekte, mis infosüsteemis ei kajastu
(vastuvõtuaktid on infosüsteemi väliselt koostatud). Sellised objektid sisestatakse
infosüsteemi retrospektiivselt (ilma süsteemis vastuvõtuakti vormistamiseta). Ka
restrospektiivselt sisestatud museaale on võimalik analoogselt süsteemis koostatud
vastuvõtuakti alusel vastu võetud museaalidele kirjeldada.
Museaalide kirjeldamismudeli loomisel on väga oluline sündmusepõhine lähenemine.
Seda toetab CIDOC CRM mudel (ISO 21127:2014), mis näeb ette, et objekti kontekst
tekib ainult läbi sündmuste. Sündmus on olem, mis seob materiaalse või
mittemateriaalse asja aja, koha ja osalejatega. 8
4.1.2 Äriprotsessi osapooled
Osapool Roll
Kirjeldaja Muuseumitöötaja või muu isik (nt praktikant), kes tegeleb
museaali kirjeldamisega. See võib olla koguhoidja, teadur vms.
Muudatusettepaneku Muuseumiväline isik, kes soovib kirjelduse andmeid muuta või
tegija täiendada ning edastab vastavad muutmisettepanekud avaliku
keskkonna või mõne teise välise infosüsteemi kaudu, mis
taustal kasutajate uuendusi muuseumide infosüsteemi.
Ettepanek võib laekuda ka teise muuseumi kaudu.
Kogu eest vastutav Muuseumitöötaja, kellel on oma kogu piires teistest suuremad
isik õigused. Antud äriprotsessi kontekstis on tal mh õigus muuta
6
Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013070
7
Muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamise juhend.
http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kum_muuseumikogu_korralduse_pohimotete_koos
tamise_juhend.pdf
8
CIDOC Conceptual Reference Model. Version 5.0.4. http://www.cidoc-
crm.org/sites/default/files/cidoc_crm_version_5.0.4.pdf
35
andmevälju, mida tavalisel kirjeldajal pole õigus muuta. Lisaks
on tal õigus vaadata üle ja kinnitada muuseumist väljapoolt
laekunud muudatusettepanekuid (nimetatud õigus võib olla ka
teistel muuseumitöötajatel).
4.1.3 Tänane äriprotsess ja peamised probleemid
Nagu eelpool mainitud, siis muuseumide infosüsteemi on praeguseks kantud andmed
enam kui 3 miljoni objekti kohta ehk üle poole muuseumide infosüsteemiga liitunud
muuseumide kogudes olevast. Selle peamiseks põhjuseks ongi tänase kirjeldamiseks
mõeldud keeruline, aeganõudev ja massilist objektide andmete sisestamist mitte toetav
lahendus. See omakorda viib selleni, et museaalide andmeid ei saa tarbida ka laiem
avalikkus.
Alljärgnevalt tuuakse välja peamised probleemid objektide kirjeldamisel.
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P1 Probleemid seoses Siia kuuluvad: Suur. Kirjeldamise
sellega, et süsteem ei Kirjeldamise lehe ülesehitus on lehel mugav, kiire
võimalda mugavalt, keeruline ja sisestusväljad on ja paindlik
kiirelt ja piisaval halvasti struktureeritud; andmete
määral andmeid Infot on erinevates kirjeldusega sisestamine
sisestada
seotud vaadetes liiga palju; võimaldab oluliselt
Soovitud kirjeldusväljade ja hoida kokku
nuppude üles leidmine on andmesisestuseks
problemaatiline; kuluvat aega.
Ei ole võimalik mugaval viisil
eristada kohustuslikke ja
mittekohustuslikke välju;
Andmete dubleerimine museaali
kirjeldamisel, aga ka teistele
objektidele kopeerimine on
puudulik;
Mass-sisestuste tegemine pole
toetatud;
Puudub võimalus kirjeldada
eraldiseisvalt objektide
eraldatavaid osi (detaile).
P2 Probleemid andmete Siia kuuluvad: Suur. Loogiline ja
sisestamise Andmed jäetakse konkreetsetele struktureeritud
kvaliteediga, mis struktureeritud väljadele kirjeldamise vorm
tuleneb sellest et jagamata ja kogu info tagab kvaliteetsed
kasutajad ei saa aru, sisestatakse erinevatel andmed.
kuhu, mida ja kuidas vabateksti väljadele;
sisestada Sarnase sisuga infot sisestatakse
erinevatele sisestusväljadele;
Ühele sisestusväljale sisestatakse
sellist infot, mille jaoks on
olemas sobivam sisestusväli.
36
P3 Otsingute tegemine Kuna andmete sisestamine on Suur. Loogiline ja
keeruline ebaühtlane, vähe struktureeritud struktureeritud
andmeid ja väga palju kirjeldamise vorm
kontekstuaalset infot sisestatakse võimaldab objekte
konteksti mitteomavatele vabateksti ühte moodi ja
väljadele, siis pole tagatud ühtsed kvaliteetselt
objekti otsingud üle muuseumide (sh kirjeldada ja
ka avalikus keskkonnas) seeläbi saab
teostada ühtseid
otsinguid üle
muuseumide.
P4 Puudub massiline Muuseumides on palju museaale, Keskmine.
objektide sisestamise mida pole veel jõutud infosüsteemis Objektide
võimalus kirjeldada ja seetõttu on suur massilise
retrospektiivse sisestamise vajadus. sisestamise
Tänane lahendus aga ei võimalda funktsionaalsus
kiiret ja mugavat massilist võimaldab oluliselt
retrospektiivset sisestamist. hoida kokku
andmesisestuseks
kuluvat aega.
P5 Probleemid sõnastike Siia kuuluvad: Keskmine. Paindlik
kasutamisel Tsentraalses sõnastikus on tsentraalsete
muuseumi jaoks palju sõnastike
ebavajalikke termineid, mis kasutamise
raskendab soovitud termini funktisonaaslus
leidmist; tagab ühtse
Tsentraalses sõnastikus sõnastike
puuduvad muuseumi kasutamise
ainevaldkonna jaoks spetsiifilised erinevates
terminid, mistõttu tuleb sageli muuseumides,
valida üldisemaid termineid, toetab ühtseid
millega läheb objekti jaoks olulist otsinguid üle
teavet kaduma; muuseumide ja
Muuseumid keskenduvad liigselt toetab
kitsastest huvidest lähtuvate järjepidevat
omasõnastike loomisele vastavalt sõnastike edasi
oma vajadustele, mis on tinginud arendamist.
selle, et objektide kirjeldamine
erinevates muuseumides on
erinev ning on pärsitud
tsentraalse terminoloogia areng.
37
P6 Muuseumivälised Tänane lahendus ei toeta Keskmine.
isikud ei saa osaleda ühisloomelist andmete kirjeldamist. Muuseumiväliste
museaalide See tähendab, et kui isikute kaasamine
kirjeldamisel muuseumiväline isik soovib mingi museaalide
muuseumi andmeid parandada või kirjeldamisse
täiendada, tuleb pöörduda tagab kvaliteetsed
muuseumi poole telefonitsi või e- andmed.
maili teel. Puudub mugav võimalus
vastavaid muudatusettepanekuid
otse infosüsteemi kaudu edastada.
Samuti puudub võimalus võtta vastu
infot välistest infosüsteemidest, kus
samuti museaalide kohta andmeid
kogutakse.
P7 Andmete muudatuste Objektiga seotud informatsiooni Keskmine. Lihtne
jälgimine keeruline lisamise ja muutmise jälgimine on andmete
keeruline. Puudub mugav võimalus muudatuste
välja selgitada, kes ja milliseid jälgimise
andmeid on lisanud ja muutnud. funktsionaalsus
Sealhulgas pole võimalik lisada ühe võimaldab hoida
andmevälja kohta erinevaid kokku aega, mis
potentsiaalseid väärtuseid kulub objektiga
(tõlgendusi erinevate isikute poolt). seotud
muudatuste
tuvastamiseks.
Lähtudes eelpool toodust on kirjeldamine väga ebamugav ja aeganõudev protsess, pole
tagatud kvaliteetsed andmed ja ka ligipääs andmetele läbi erinevate otsingute.
Arvestades asjaolu, et museaali I etapi kirjeldus peab olema tehtud ühe aasta jooksul
arvestades selle vastuvõtust ja muuseumidel on palju retrospektiivset sisestamist vajavat
materjali, on äärmiselt vajalik kiire, mugav ja toimiv kirjeldamise loogika. Samuti tuleb
tagada ka läbi kvaliteetsema andmesisestuse museaali andmete parem kättesaadavus
välistele osapooltele. Kuna muuseumid peaksid liikuma kõigile sobivate tsentraalsete
sõnastike välja töötamise suunas, tuleb luua paindlik klassifitseerimissüsteem ja
võimalus kõigil sõnastike kasutajatel jooksvalt sõnastike arengusse panustada. Samuti
tuleb luua võimalus kaasata museaali kirjeldamisse ka väliseid osapooli, võimaldades neil
erinevatest kanalitest oma muutmisettepanekud otse töötajakeskkonda saata. Seejuures
on äärmiselt oluline ka töötajakeskkonnast tagasiside andmise võimaldamine
muutmisettepaneku tegijale, et ta teaks, kas tema ettepanekut võeti arvesse või mitte.
4.1.4 Tulevane äriprotsess
Kõige suuremaks äriprotsessiliseks muudatuseks on kirjeldamisse väliste osapoolte
kaasamine. See tähendab, et loodav lahendus peab arvestama asjaoluga, et avaliku
keskkonna või mõne välise liidestatud infosüsteemi (nt Ajapaik) kaudu võivad hakata
laekuma tagasiside museaali andmete muudatuste või muutmisettepanekutega. Kui
laekuvat tagasisidet tõlgendada muudatusena, tuleb see automaatselt kanda objekti
kirjeldusse muuseumitöötaja poolse kinnituseta. Kui laekuvat tagasisidet tõlgendada
ettepanekuna, tuleb see muuseumitöötaja poolt enne objekti kirjeldusse kandmist
kinnitada või tagasi lükata. Seejuures võib olla tagasiside nii struktureeritud kujul kui
struktureerimata vabatekstina.
38
Kuna tagasisidet võib hakata laekuma palju, muuseumidel puudub võimalus seda infot
kontrollida, siis on teatud juhtudel otstarbekas usaldada välist osapoolt ja see info kohe
ilma muuseumitöötaja poolse sekkumiseta objekti kirjeldusse kanda, lisades ka
automaatselt viite algallikale. Sõltuvalt sellest, kust info laekub (avalik keskkond vs
väline infosüsteem) ja mis kujul info laekub (struktureeritud vs struktureerimata), peab
saama muuseumide ja alakogude kaupa määrata, kas tegemist automaatselt kirjeldusse
jõudva tagasisidega või kinnitust vajava tagasisidega.
Täpsem äriprotsess seoses väljapoolt laekuvate museaalide muudatuste ning
muutmisettepanekutega:
1. Kui avaliku keskkonna või välise infosüsteemi kaudu laekub tagasiside, mis ei vaja
kinnitamist:
1.1. Isiku(te)le, kes on vastavat tüüpi teate tellinud, saadetakse informeeriv
teade laekunud muudatuse kohta (muudatust eraldi kinnitada ei saa);
1.2. Laekunud muudatused on koheselt kõigile nähtavad koos viitega algallikale
(sh avalikus keskkonnas).
2. Kui avaliku keskkonna või välise infosüsteemi kaudu laekub tagasiside, mis vajab
kinnitamist:
2.1. Isiku(te)le, kes on administreerimisliideses tagasiside kinnitaja(te)na
määratletud, saadetakse teade laekunud ettepaneku kohta;
2.2. Üks isikutest, kes on administreerimisliideses tagasiside kinnitaja(te)na
määratletud, vaatab laekunud ettepaneku üle ja kinnitab või lükkab
ettepaneku tagasi, lisades ka põhjenduse;
2.3. Kui ettepaneku tegija on avaliku keskkonna kasutaja, saadetakse talle
automaatselt ka teade muuseumi otsuse kohta;
2.4. Kui ettepanek kinnitati, siis kantakse muudatused ka objekti kirjeldusse koos
viitega algallikale (seejuures saab muuseumitöötaja muudatused
struktureeritud kujul lahti kirjutada, kui peab seda vajalikuks). Samuti on
teistel muuseumitöötajatel (sh sama alakogu eest vastutavatel isikutel, kui
neid on mitu) näha, et otsus on tehtud;
2.5. Tehtud muudatused on kõigile nähtavad koos viitega algallikale (sh avalikus
keskkonnas).
4.1.5 Ärinõuded
4.1.5.1 Objektide otsing ja kirjelduse vaated
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded objektide haldusega seotud objektide
otsingule ja andmete vaatamisele.
ID Nõude kirjeldus
KI001 Objekti kirjeldamiseks peab kasutaja saama kirjeldatavat objekti otsida.
KI002 Kirjeldada peab saama eelregistreeritud asju, museaale, abikogu asju ja hoiule
võetud asju. Museaalide ja abikogu asjade osas peab saama kirjeldada neid,
mis infosüsteemis juba olemas kui ka retrospektiivselt neid, mida veel ei ole.
Väljaarvatud, tagastatud ja teise muuseumi poolt kasutamiseks saadud
objekte ei tohi saada kirjeldada v.a järgmises nõudes nimetatud juht.
KI003 Teise muuseumi objekte peab saama kirjeldada ainult juhul, kui esimene
muuseum on vastavad objektid sülemina välja jaganud ja andnud
konkreetsele teise muuseumi töötajale objektide kirjeldamise õigused. See
annab võimaluse oma muuseumi objektide kirjeldamisel kasutada teises
39
muuseumis olemasolevat kompetentsi. Sülemi välja jagamise kohta vt
täpsemalt peatükk 5.3 „Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine“.
KI004 Lisaks peab saama teise muuseumi poolt välja antud objekti andmeid muuta,
kui see on välja antud sellisel otstarbel, mille raames muudetakse teatud
objekti andmeid (nt konserveerimistöö raames objekti seisundit ja mõõte).
Antud juhul ei toimu kirjelduse andmete muutmine aga kirjeldamise vormi
kaudu.
KI005 Objekti kirjeldamiseks peab saama avada kirjeldamise vormi, kus varasemalt
sisestatud andmed on näha (vt kirjeldamise nõudeid peatükk 4.1.5.2 „Objekti
kirjeldamine“).
KI006 Retrospektiivse kirjeldamise jaoks peab olema võimalik avada tühi kirjeldamise
leht (Joonis 1 nupp „Lisa uus kirjeldatav objekt“).
KI007 Objekte kirjeldamiseks peab olema võimalik otsida liht- ja detailotsingu kaudu.
Seejuures liht- ja detailotsingu eraldi käsitlemine ei pruugi olla vajalik, kui
tööde teostaja suudab välja pakkuda piisavalt paindliku ja kiire otsingu
lahenduse. Lihtotsingu vormi parameetrid peavad minimaalselt olema
järgmised:
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Alakogu;
Püsiasukoht;
Jooksev asukoht;
Muutmise aeg (viimase muudatuse aeg);
Kus sisalduvad väljapoolt kirjeldamise vormi laekunud tagasiside
(muudatused ja/või muutmisettepanekud; muutmisettepanekute korral
ka valik, kas kõik või ainult kinnitamata; lisaks ka allika valik);
Kas I etapis kirjeldamata või I etapis kirjeldatud;
Kas pildiga või mitte.
Täpsed otsinguparameetrid lepitakse kokku tööde käigus.
KI008 Objekti otsingus peab objekti numbrit saama sisestada kolmel moel:
Täpse täisnumbrina (nt ERM TM Fk 16206:61);
Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide kaupa (nt TM ja Fk
– tagastatakse kõik tulmeraamatusse TM ja alakogusse Fk kuuluvad
objektid);
Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide vahemike kaupa
(nt TM Fk 16200 – TM Fk 16300 – tagastatakse kõik tulmeraamatusse
TM ja alakogusse Fk kuuluvad objektid, mis omavad seerianumbrit
vahemikus 16200-16300).
KI009 Numbrimaski komponentidena peab olema võimalik sisestada ainult need
väljad, mida muuseum on kasutamiseks seadistanud.
KI010 Lisaks täisnumbrile peab saama otsingut numbri järgi teostada ka objekt ID
kaudu (nii museaalide/hoiulevõetud asjade puhul kui ka objektide puhul,
millele pole veel omistatud musaali või hoiulevõetud asja numbrit). Ka neid
peab saama otsida täpse vastena, osalise vastena ja vahemike kaupa.
KI011 Muutmise aega peab olema võimalik sisestada ajavahemikuna ja see peab
hõlmama endas nii kirjeldamise vormis otse tehtud muudatusi kui ka
kirjeldamise vormi väliselt laekunud muudatusi (sh väljapoolt
töötajakeskkonda).
KI012 Iga otsingu tulemuse kohta tuleb kuvada minimaalselt:
40
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Objekti staatus;
Alakogu;
Püsiasukoht;
Jooksev asukoht;
Muutmise aeg.
Täpsed parameetrid lepitakse kokku tööde käigus.
KI013 Kasutajal peab olema võimalik vaadata otsingu tulemustes kuvatud objekti
andmeid (Joonis 1 Objektide halduse vaade link „vaata“) ja liikuda objekti
andmeid muutma (Joonis 1 link „muuda“).
KI014 Otsingu tulemuste osas peab olema võimalik näha järgmisi kirjelduse vaate
variante:
Kehtiv täiskirjeldus – kuvatakse kõik käesoleval hetkel kehtivad objekti
kirjelduse andmed;
Muudatustega kirjeldus – kuvatakse kõik kehtivad ja kehtetud objekti
kirjelduse andmed.
KI015 Objekti kirjelduse vaadetes peab saama valida, kas soovitakse näha ka
administratiivseid toiminguid, kus objekt on osalenud. Kui administratiivse
toimingu tulemusena muutus mingi konkreetne kirjelduse andmeväli, peab
olema võimalik muudatustega kirjelduses tuvastada, millise toimingu
tulemusena milline andmeväli muutus ehk mis väärtuse sai. Administratiivse
toiminguna tuleb tõlgendada ka I etapi kirjeldamise lõpetamist ning tuua välja
lõpetaja ja lõpetamise aeg. Kui I etapi kirjeldust on vahepeal tühistatud, siis
ka tühistaja ja tühistamise aeg.
KI016 Objekti kirjelduse samale andmeväljale sisestatud erinevad väärtused (kui
neid on võimalik sisestada mitu) tuleb väljad kuvada sisestamise järjekorras
(nt ajaliselt esimesena lisatud mõõt enne kui ajaliselt järgmisena lisatud
mõõt).
KI017 Muudatustega kirjelduse vaates tuleb iga andmevälja (nt seisundi) kohta
kuvada tema kõikvõimalikud väärtused. Seejuures hetkel kehtiv ja kehtetud
väärtused peavad olema eristatud. Samuti peavad olema eristatud need
andmed, mis kehtisid I etapi kirjelduse lõpetamisel, kui I etapp on lõpetatud.
KI018 Muudatustega kirjelduse korral tuleb iga muudetud kirje kohta tuleb näidata
ka selle muutjat/lisajat ja muutmise/lisamise aega. Seejuures tuleb arvestada
järgnevaga:
Kui muudatus on tulnud töötajakeskkonnast, aga kirjeldamise vormi
väliselt (nt inventeerimise käigus, konserveerimistöö käigus), tuleb
kuvada ka viide konkreetsele administratiivsele toimingule (ka juhul,
kui muudatus teostati teise muuseumi töötaja poolt);
Kui muudatus on tulnud töötajakeskkonna väliselt (sh
muudatusettepanekud, mis otsustati kinnitada), tuleb kuvada ka viide
algallikale (selleks võib olla avaliku keskkonna kasutaja, kui ta soovib
oma nime muudatuse autorina näidata, aga ka väline infosüsteem).
41
Joonis 1 Objektide halduse vaade
4.1.5.2 Objekti kirjeldamine
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded andmete sisestamisele kirjeldamise vormis.
ID Nõude selgitus
Kirjeldamise vaate ülesehitus
KI019 Tuleb välja töötada võimalikult mugav ja paindlik objekti kirjeldamise vorm.
KI020 Objekti kirjeldamise vormi kuvas tuleb arvestada objekti staatusega ning
sellega, kas kirjeldamise I etapp on lõppenud või ei (st kui on lõppenud, siis
järgnevaid muudatusi tuleb tõlgendada kui II etapi kirjeldamist).
KI021 Andmed peavad olema grupeeritud loogilistesse plokkidesse. Näiteks (vt ka
Joonis 2):
Identifitseerivad andmed;
Seisukorra ja eritingimuste andmed;
Kasutusõiguste andmed;
Füüsiline kirjeldus;
Sündmuste kirjeldus;
Seosed teiste objektidega;
Viited välistele allikatele;
Failid;
Administratiivsed toimingud.
Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et plokkide nimekiri ja seal kuvatavate
andmeväljade koosseis võib tööde käigus muutuda ja täpsustuda.
KI022 Kasutajal peab olema võimalik selgelt aru saada, milline on kirjeldamise
vormis I etapi kohustuslik andmehulk ja vajadusel täita ainult see (nt Joonis
2 nupp „Kuva kohustuslikud andmed“; kohustuslike andmete loetelu Tabel 1
42
veerg „I etapp“).
KI023 Tuleb arvestada asjaoluga, et üks objekt võib koosneda erinevatest
eraldatavatest füüsilistest osadest (nt ühe museaali moodustavad laud ja
tool, king ja kingapael; 52 kaardipakki kuuluvat kaarti), mille kirjeldus erineb
(sh nt nii füüsiline kirjeldus, seisund kui kontekstisündmused (nt mingi detail
on valmistatud kuskil mujal)). Sellest tulenevalt peab kasutajal olema
võimalik kirjeldada nii tervikobjekti kui konkreetseid objekti eraldatavaid
osasid. Objekti osade kirjeldamine ei tohi olla kohustuslik. Seejuures tuleb
arvestada, et teatud andmed on tervikuga alati ühised ja neid ei pea osade
kohta saama eraldi sisestada (nt eritingimuste andmed).
Identifitseerivad andmed
KI024 Identifitseerivateks andmeteks on number, teine number (nt arhiivi number),
nimetus (nt teose pealkiri), teine nimetus, autor, olemus, objekti staatus,
esinduspilt, alakogu, vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti number,
vastuvõtu/hoiulevõtu aeg, üleandja, püsiasukoht, jooksev asukoht.
KI025 Kasutajal peab olema võimalik n-ö esile kutsuda vastuvõtu käigus sisestatud
esmast üldinfot (vaikimisi seda ei kuvata), mida vajadusel saab kirjeldamise
vormis detailsemalt lahti kirjutada.
KI026 Objekti staatust, vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti numbrit,
vastuvõtu/hoiulevõtu aega, üleandjat ei tohi saada kirjeldamise vormis
sisestada/muuta (v.a kui tegemist on retrospektiivse sisestamisega – siis
saab kõike muuta, v.a objekti staatust, sest retrospektiivselt kirjeldatakse
ainult museaale ja abikogu asju).
KI027 Jooksvat asukohta ja püsiasukohta ei tohi olla võimalik kirjeldamise vormis
muuta (see käib ainult aktide kaudu ja muutub kirjeldamise vormis
automaatselt). Seejuures esmasel retrospektiivsel sisestusel peab jooksev
asukoht määratama automaatselt püsiasukoha järgi.
KI028 Numbrit ja alakogu peab otse kirjeldamise vormis saama muuta ainult
alakogu administreerimise, muuseumisisese administreerimise või
muuseumide ülese administreerimise õigusega kasutaja.
KI029 Objekti eraldatava osa (detaili) kirjeldamisel peab saama lisada objekti
numbri tähise (alati täht või tähed, nt a, b või c). Tähis peab tekkima objekti
numbri lõppu (nt kui objekti number on „TLM 25647“, siis detaili number on
„TLM 25647 a“).
KI030 Autori sisestamine/muutmine peab käima ainult läbi sündmuse.
KI031 Objektile peab olema võimalik lisada mitu olemust.
KI032 Teise numbri ja/või teise nimetuse lisamisel peab kasutaja valima numbri
ja/või nimetuse liigi ning sisestama vastava väärtuse.
KI033 Teise nimetuse lisamisel peab saama lisada ka teksti keele ja teksti tõlke (kui
teksti keel pole eesti).
KI034 Juhul, kui objekti kohta on digihoidlas esinduspilt olemas, tuleb kuvada ka
seda.
Seisukorra ja eritingimuste andmed
KI035 Seisukorra andmeteks on:
Seisund;
Kahjustused;
Eksponeerimise tingimused;
Käsitsemise tingimused;
Säilitamise tingimused.
KI036 Seisund on klassifikaator: hea, rahuldav, halb, väga halb, määramata.
43
KI037 Kahjustusi peab saama vabatekstina sisestada.
KI038 Eksponeerimise tingimused peavad tulenema vaikimisi objekti üleandmis- või
vastuvõtuaktilt.
KI039 Kirjeldamise vormi andmeväljal „Eksponeerimise tingimused“ tuleb vaikimisi
kuvada akti väljal „Üleandmise tingimused“ olevad andmed ja kasutaja saab
soovi korral need kolmel tingimuste väljal täpsemalt laiali kirjutada.
KI040 Seisukorra andmete juures tuleb kuvada ka seosed konserveerimistöö,
korrastustöö, monitooringu, seisundi hindamise, inventuuride jms, kui
viimane info pärineb sealt. Samuti võib seisukord muutuda ka objekti
liikumise tulemusena.
KI041 Juhul, kui objekt on märgitud kadunuks, peab olema näha ka info selle kohta
(sh seos inventuuri või kadumise halduse kirjega, kus objekt puuduvaks
märgiti).
Kasutusõiguste andmed
KI042 Kasutusõiguste andmeteks on:
Autoriõiguste info ja autoriõiguse kehtivuse aeg;
Tunnus, kas objekt on avalik;
Andmekaitse info (vabatekstiline kommentaar) ja kehtivuse aeg.
KI043 Autoriõiguste info peab tulenema vaikimisi objekti üleandmise- või
vastuvõtuaktilt.
KI044 Kasutusõiguste andmeid peab saama muuta ainult alakogu
administreerimise, muuseumisisese administreerimise või muuseumide ülese
administreerimise õigusega kasutaja.
KI045 Autoriõiguste ja andmekaitse info muutmisel peab olema võimalik märkida
vabatekstilise põhjendus, miks seda muudeti.
KI046 Juhul, kui objekt on märgitud mitteavalikuks, ei tohi objekti ega ühtegi tema
faili (sõltumata failile määratud piirangutest) olla võimalik teisel muuseumil
töötajakeskkonnas näha, v.a juhul kui see on teisele muuseumile
väljaandeaktiga kasutamiseks antud (nt konserveerimistöö teostamiseks).
Mitteavalikuks märgitud objekti ei tohi olla näha ka avalikus keskkonnas ega
andmevahetusteenuste vahendusel.
KI047 Juhul, kui objekt märgitakse mitteavalikuks, peab saama sisestada ka
mitteavalikustamise põhjuse vabatekstina.
Füüsiline kirjeldus
KI048 Füüsilise kirjelduse andmeteks on:
Materjal;
Tehnika;
Mõõdud;
Formaadid;
Värvus;
Objektil kujutatud sümboolika;
Ainese keel.
KI049 Mõõdu sisestamisel tuleb esmalt valida mõõdu liik, seejärel mõõdu liigile
vastav mõõtühik ning lõpuks sisestada konkreetse mõõdu väärtus.
KI050 Mõõdu liikidena tuleb kuvada mõõtude sõnastiku terminid ja mõõtühikutena
sellele mõõdule lubatud mõõtühikuid (vastavalt administreerimisliidese
seadistustele).
KI051 Formaadi sisestamisel tuleb esmalt valida formaadi liik (nt „paberi formaat“)
ja seejärel konkreetsele formaadi liigile vastav formaat (nt „A4“). Seejärel
kuvatakse vastavalt tehtud valikule selle formaadiga seotud mõõdud koos
44
mõõtühikuga (vastavalt administreerimisliidese seadistustele).
KI052 Mõõdu, formaadi, materjali ja tehnika valimisel tuleb kasutajale vaikimisi
kuvada terminid vastavalt administreerimisliideses määratud olemuse,
mõõtude, formaatide, materjalide ja tehnikate sõnastike omavahelistele
seostele. See tähendab, et kui kasutaja on eelnevalt näiteks määranud
olemuse, tuleb talle kuvada ainult selliseid tehnika sõnastiku terminid, mis on
objektile määratud olemuse terminiga seotud. Kasutajal peab olema võimalik
aga alati avada sõnastik ka täismahus.
KI053 Kasutajal peab mõõdu, materjali ja tehnika valikul olema alati võimalus
avada ka täielik sõnastiku nimekiri.
KI054 Ühele objektile (või selle eraldatavale osale) peab saama korraga lisada mitu
mõõtu, formaati, materjali, tehnikat ja värvust.
KI055 Peab saama kirjeldada erinevat objektil kujutatud sümboolikat:
Signatuur/meistrimärk;
Tempel/etikett/märk;
Tekst.
Objekti peal oleva sümboolika kirjeldamisel saab lisada selle tekstilise
kirjelduse, asukohta objektil, teksti keele (kui tegemist tekstiga), teksti tõlke
(kui teksti keel pole eesti) ja lisada kujutise konkreetsest sümboolikast. Faili
lisamisel peab see salvestuma digihoidlasse konkreetse arhiiviobjekti juurde
(eraldiseisvasse failigruppi).
KI056 Objektil kujutatud signatuuri/meistrimärgi või templi/etiketi/märgi
kirjeldamisel peab saama pärida ka osaleja lehele kirjeldatud
signatuuri/märgi/templi andmed, kui need on sinna sisestatud. Kui objekti
andmetesse sisestatud on mitu variatsiooni nendest, siis saab valida selle
variandi, mis objektil kujutatud on. Objekti seostamiseks konkreetse osaleja
signatuuri/märgi/templiga, tuleb objekt antud osalejaga siduda ka läbi
sündmuse. Sellisel juhul peab kirjeldatava signatuuri/märgi/templi puhul
saama eristada, kas tegemist on kujutisega konkreetsel objektil olevast
signatuurist/märgist/templist või viide sarnasele signatuuri/märgi/templi
kujutisele osaleja juures.
KI057 Kui tegemist on arhiivimaterjaliga, peab saama täiendavalt sisestada ka
ainese keele.
Sündmuste kirjeldus
KI058 Sündmuste kaudu peab olema võimalik väljendada objekti kultuuriajaloolist
konteksti.
KI059 Sündmuse kirjeldamiseks peab olema võimalik valida sündmuse liik, lisada
toimumisaeg, toimumiskoht, selles osaleja(d) ja kommentaar.
KI060 Sündmuse lisamisel peab sündmuse liigi, toimumisaja või -koha valimine
olema kohustuslik (v.a teemasündmuse puhul). Teemasündmuse puhul peab
olema kohustuslik lisada sündmuse liik, mis sellisel kujul on oma olemuselt
lihtsalt märksõna.
KI061 Sündmuse liike tuleb pakkuda vastavalt administreerimisliideses seadistatud
sündmuse liikide sõnastikule.
KI062 Objektile peab saama lisada teemasündmuseid, mille kaudu kirjeldatakse
objekti kasutamist, pildil kujutatut, raamatu/dokumendi sisu vms.
KI063 Ühte teemasündmusesse peab olema võimalik valida mitu teemat.
Alternatiiviks on sündmuse kopeerimine.
KI064 Kui objektile määratakse vastuvõtu protsessi käigus autor
(administreerimisliideses seadistatud autori rolli alla kuuluv roll, nt
valmistaja), siis peab taustal automaatselt tekkima valmistamise/tekkimise
45
sündmus (ilma toimumisaja ja -kohata). Valmistamine/tekkimine on oma
olemuselt üks sündmuse liikide sõnastiku alamosa.
KI065 Analoogselt nõudele KI064 peab ka valmistamise/tekkimise sündmusesse
autori lisamisel tekkima kirjeldamise vormi identifitseerivatesse andmetesse
autori info.
KI066 Sündmuse toimumisajana peab olema võimalik sisestada:
Täpset kuupäeva (nt 01.01.1900);
Ajavahemikku:
Kuupäevade vahemikuna (nt 01.01.1900 - 01.01.1999);
Sajandite, kümnenditena (nt 20. sajand, 1970ndad);
Sajandite, kümnendite vahemikuna (nt 19. sajand - 20.
sajand, 1970ndad - 1990ndad);
Eeldefineeritud perioodi (kui täpset aega ei suudeta määrata);
Peab vajadusel saama ka määrata, et aeg on eKr (kuupäevade
ajavahemiku sisestamisel ka ainult alguse aeg).
KI067 Sündmuse toimumiskohana peab olema võimalik sisestada nii kehtivate kui
ajalooliste asukohtade andmeid, seejuures võivad need olla Eesti asukohad
kui ka ülemaailmsed asukohad.
KI068 Kehtiva eesti asukoha määramisel peab kasutajal olema võimalik otsida
asukohta nii kaardilt kui ka tekstina:
Kaardilt otsimiseks tuleb kasutada in-ADS redaktori veebiteenust, mis
võimaldab valida kohta (sh joonestada geomeetriat, nt punkt või ala)
kaardilt ja salvestada kaardilt saadud asukoha andmed muuseumide
infosüsteemi (vt täpsemalt peatükk 8.2.1 „In-ADS veebiteenus“);
Teksti otsimiseks tuleb kasutusele võtta ADS andmekogu poolt
pakutavat X-tee teenust, mis võimaldab salvestada asukoha andmed
muuseumide infosüsteemi (vt täpsemalt peatükk 8.2.2
„Aadressiandmete X-tee teenused“).
Tuleb arvestada asjaoluga, et sageli pole võimalik sündmusega seotud
toimumiskohta kuigi täpselt määrata (nt saab määrata ainult maakond või
omavalitusüksuse) – sellisel juhul peab olema võimalik sisestada ka ainult
ülemised ADS tasemed ehk n-ö osaline aadress.
KI069 Kehtiva ülemaailmse asukoha määramisel peavad olema järgmised
võimalused:
Kehtivate ülemaailmsete asukohtade klassifikaatorist vastava asukoha
valimine (nt „Alaska osariik“) või sisestamine, kui soovitut etteantud
valikus ei ole;
Koordinaatide sisestamine;
Kaardilt otsimine. Tööde käigus lepitakse kokku, milline
kaardirakendus on võimalik selleks kasutusele võtta (nt Google Maps).
Seejuures peab olema võimalik piirduda ka ainult riigi valikuga.
KI070 Ajalooliste eesti asukohtade määramisel peavad olema järgmised
võimalused:
Ajalooliste eesti asukohtade klassifikaatorist vastava asukoha valimine
(nt „Tartu piiskopkond“) või sisestamine, kui soovitut etteantud
valikus ei ole;
Koordinaatide sisestamine;
Kaardilt otsimine. Tööde käigus lepitakse kokku, milline
kaardirakendus on võimalik selleks kasutusele võtta (nt Google Maps).
KI071 Ülemaailmsete ajalooliste asukohtade määramisel peavad olema järgmised
võimalused:
46
Ülemaailmsete ajalooliste asukohtade klassifikaatorist vastava
asukoha valimine või sisestamine, kui soovitut etteantud valikus ei
ole;
Koordinaatide sisestamine;
Kaardilt otsimine. Tööde käigus lepitakse kokku, milline
kaardirakendus on võimalik selleks kasutusele võtta (nt Google Maps).
KI072 Ajalooliste asukohtade määramisel peab süsteem kasutajat valikul
maksimaalselt aitama. Tuleb arvestada, et ajalooliste asukohtade
klassifikaatori kirjed võivad omakorda administreerimisliideses olla seotud
koordinaatide, kehtivusaja ja kehtivate asukohtadega. Sellisel juhul peab
süsteem võimaldama kasutajal leida sobiva ajaloolise asukoha ka
koordinaatide, kehtivusaja või kehtiva asukoha järgi (vt ka nõuded KI076 ja
KI077).
KI073 Asukoha valimiseks kasutatavas kaardirakenduses peab saama kuvada ka
täiendavaid kaardikihte, mh ka Maa-ameti TMS ja WMS kaardikihte (nt
ajalooliste kaartide kiht, kohanimede kaardi kiht – täpne nimekiri lepitakse
kokku tööde käigus). Parasjagu kuvatavaid kaardikihte peab olema võimalik
jooksvalt sisse- ja välja lülitada. Kaardirakenduses peab saama teostada ka
otsinguid, nt asukoha järgi.
KI074 Toimumiskohti peab olema võimalik valida lähtudes administreerimisliideses
lisatud asukoha komponentide vahelistest seostest. Nt kui valitakse
maakond, tuleb pakkuda sellega seotud omavalitsusüksusi ning kui valitakse
omavalitsusüksus, siis sellega seotud asutusüksusi jne. Tasemeliselt seotud
asukoha aadress peab tagama korrektse toimumiskoha järgi otsingu.
KI075 Kasutuselevõetav koordinaatsüsteem lepitakse kokku tööde käigus.
KI076 Toimumiskoha sisestamisel peab olema võimalik paralleelselt sisestada selle
ajalooline asukoht kui ka ajaloolisele vastav hetkel kehtiv asukoht
(koordinaadid on sel juhul ühised ja pole vaja topelt sisestada). Sellisel juhul
peab süsteem võimaldama kasutada lisamisel ka administreerimisliideses
määratud kehtivate ja ajalooliste asukohtade vahelisi seoseid (nt kui valida
kehtiv koht, siis pakutaks sellega seotud ajaloolisi kohti ja vastupidi).
KI077 Toimumiskoha või toimumisaja sisestamisel tuleb arvesse võtta ka
administreerimisliideses sisestatud toimumiskohtade ja toimumisaegade
vahelisi seoseid. Nt kui kasutaja valib mingi ajaloolise asukoha, mis
eksisteeris teatud ajavahemikul, peab süsteem kuvama selle kohta info ja
võimaldama toimumisajana sisestada kohale vastavat aega (kasutaja saab ka
vajadusel lisada täpsema ajalise määrangu).
KI078 Iga osaleja kohta peab kasutaja saama lisada osaleja liigi ja kommentaari.
KI079 Osaleja liigi valimisel tuleb kasutajale vaikimisi kuvada terminid vastavalt
administreerimisliideses määratud sündmuse liikide ja osaleja liikide
sõnastike omavahelistele seostele, kuid lisada peab saama ka teisi.
KI080 Arheoloogilise kaevamise sündmuse kirjeldamisel peab saama täiendavalt
kirjeldada ka leiu liigi (arheoloogiline kaevamine, juhuleid, peitleid,
inspektsioon – klassifikaator hallatav) ja leiukonteksti (vabatekst).
KI081 Kui kasutaja lisab teemasõnastikust termini (nt „laulupidu“), mis on seotud
ajaloosündmuse kirjega (nt konkreetsel ajal ja kohas toimunud laulupidu
sündmusena) peab süsteem kasutajale pakkuma vastavat ajaloosündmust.
Ajaloosündmuse valikul tuleb sündmuse andmed (toimumisaeg,
toimumiskoht, osalejad jm) eeltäita ajaloosündmuse andmetega.
KI082 Sündmuse lisamisel peab saama määrata, kas ta on universaalne. Kui on
universaalne, lisatakse ta automaatselt universaalsete sündmuste nimekirja.
47
KI083 Juhul, kui sündmus määratakse universaalseks, peab kasutajal olema
mugavalt võimalik seda koheselt seostada ka teiste objektidega.
KI084 Sündmust peab saama siduda ka olemasoleva universaalse sündmusega.
Sarnaselt ajaloosündmuse funktsionaalsusele tuleb universaalse sündmuse
valikul täita sündmuse andmed (toimumisaeg, toimumiskoht, osalejad jm)
universaalse sündmuse andmetega.
KI085 Kui sündmus seotakse olemasoleva universaalse sündmusega ja kasutaja
muudab sündmuse andmeid, siis peab ta saama valida, kas teiste sama
universaalse sündmusega seotud objektide andmeid muuta või mitte.
Seosed teiste objektidega
KI086 Vastava ploki kaudu peab saama määrata seosobjekte, kollektsioone ja muid
seoseid (nt info originaal-koopia, seeria, analoogi, komplekti jms kohta).
KI087 Seoste lisamise peab saama otsida ja valida konkreetse objektiga seotavad
teised objektid ning lisada seose liigi (nt seosobjekt, seeria, analoog,
originaal-koopia). Nt saavad sel teel tekkida seeria-seeria ja analoog-analoog
tüüpi seosed. Seejuures tuleb arvestada ka sellega, et kui üks objekt on
originaal ja teine selle koopia, siis peab saama määrata, kumb objekt on
originaal ja kumb koopia.
KI088 Seostatavaid objekte peab saama lisada üle muuseumide.
KI089 Juhul, kui seostatakse oma muuseumi objekte, siis seosobjekti lisamisel peab
tekkima automaatselt seos ka teise objekti kirjeldusse.
KI090 Juhul, kui seostatav objekt kuulub teise muuseumi (muuseum B) kogusse,
siis edasine sõltub teise muuseumi seadistustest. Kui muuseum B on
seadistanud, et teise muuseumi poolt laekuvaid kirjeldusandmetega seotud
muudatusi ei pea kinnitama, tuleb vastav seos koheselt muuseum B objekti
kirjelduse vaates kuvada. Kui muuseum B on seadistanud, et teise muuseumi
poolt laekuvad kirjeldusandmetega seotud muudatusettepanekuid peab
kinnitama, siis tuleb teise muuseumi (muuseum B) alakogu eest vastutavale
isikule kuvada töölaual muuseumile B saata vastav teade ja ta peab selle
kinnitama või tagasi lükkama. Kui ettepanek tagasi lükatakse, ei tohi
muuseum B objekti kirjelduse vaates vastavat seost tekkida (muuseum A
objekti kirjelduse vaates peab seos aga näha olema).
KI091 Objektile peab saama korraga lisada seose mitme objektiga.
KI092 Juhul, kui seose liigiks valitakse „kollektsioon“, peab saama valida konkreetse
muuseumi kollektsiooni ja sellisel juhul tekivad seosed kõikide kollektsiooni
kuuluvate objektide vahel automaatselt.
Viited välistele allikatele
KI093 Vastava ploki kaudu peab saama määrata järgmisi viiteid:
Viiteid välistele allikatele (nt arhiiviallikad, ajaloolised õiendeid ja
bibliograafia), kus leidub infot kirjeldatava objekti kohta;
Viiteid teistele infosüsteemidele ja veebilehtedele, kus leidub infot
kirjeldatava objekti kohta või seotud objekte. Nt viide
Rahvusraamatukogu digikogus olevale analoogsele objektile, mis on
vastavalt lingilt digiteeritud kujul kättesaadav või Arhiivi
Infosüsteemis (AIS-is) olevale objekti kirjeldavale arhiivimaterjalile.
Seejuures tehnilise võimaluse olemasolul saab andmeid ka teisest
infosüsteemist pärida.
KI094 Viite lisamisel peab süsteem teostama automaatpäringu URL-i kehtivuse
(olemasolu) kohta.
KI095 Viite lisamisel peab olema võimalik valida viite liikide klassifikaatorist vastav
48
kirje.
KI096 Iga viite kohta peab saama lisada vabatekstilise täpsustuse ja
veebikeskkonna aadressi lingi.
Failid
KI097 Kasutajal peab olema näha kõiki objekti kohta lisatud faile ja alustada uue
faili lisamisega.
KI098 Failide sektsioonis tuleb iga lisatud faili kohta kuvada digihoidlas olevad
peamised metaandmed, nt:
Faili nimi;
Faili tüüp;
Faili vorming;
Faili suurus;
Faili kasutusõiguste info;
Failid tuleb kuvada failigruppide kaupa, sh arvestades sellega, et igas
failigrupis on seda gruppi esindav pisipilt (ehk esinduspilt).
KI099 Kõik failigrupid tuleb vaikimisi järjestada kasvavas järjekorras, arvestades
failinime lõpus oleva grupitunnuseid eristava osaga. Samas peab aga
kasutajal olema võimalik ka vaikimisi järjekorda muuta ja sel juhul kõik
muudatused kajastuvad ka mujal töötajakeskkonnas, avalikus keskkonnas ja
digihoidlas.
KI100 Iga failirea juures peab olema võimalus faili kohe veebilehitsejas avada, alla
laadida ja võimalus liikuda digihoidlasse täpsemate andmete nägemiseks
(konkreetse arhiiviobjekti detailvaatesse, kus on näha kõik objekti juurde
lisatud failid).
KI101 Faili kohesel brauseris avamisel sõltub edasine tegevus faili tüübist:
Juhul, kui tegu on pildifailiga, siis tuleb fail veebilehitsejas avada;
Juhul, kui tegemist on audio- või videofailiga, siis peab kasutajal
olema võimail käivitada faili otse veebilehitsejas mängimine;
Juhul, kui veebilehitseja ei oska vastavat formaati kuvada, siis tuleb
avada salvestamisdialoog.
KI102 Failide lisamisel peavad digihoidlas lisatavad failid olema kohe vaikimisi
seotud vastava objektiga, st vastav info tuleb digihoidlasse liikudes kaasa
anda.
KI103 Juhul, kui objekti eraldatavate osade kohta lisatakse eraldi failid, peavad
need tekkima eraldiseisvatesse failigruppidesse.
KI104 Failide lisamisel digihoidlas tuleb faili juurde salvestada tunnus, kas nad on
seotud tervikobjektiga või objekti eraldatava osaga, tervikobjekti või selle
eraldatava osa peal kujutatava sümboolikaga (nt signatuuriga). Nimetatud
tunnuse alusel peab süsteem oskama faile hiljem kuvada kirjelduse lehe
õigetes plokkides.
Administratiivsed toimingud
KI105 Iga objekti kohta tuleb kuvada kõik administratiivsed toimingud, kus objekt
või objekti eraldatav osa on osalenud – vastuvõtt, liikumised, näitused,
konserveerimistööd jms.
KI106 Administratiivsete toimingute loetelus tuleb minimaalselt kuvada toimingu
number, toimingu kuupäev, toimingu liik, toimingus osalejad ja toimingu
olek. Täpne andmete koosseis lepitakse kokku tööde käigus.
KI107 Peab olema võimalik otse liikuda vastava administratiivse toimingu kirje
aluseks oleva dokumendi töölehe vaatesse.
KI108 Juhul kui administratiivses toimingus osales ainult objekti eraldatav osa
49
(mitte objekt tervikuna), siis tuleb vastav administratiivse toimingu kirje
kuvada ainult selle konkreetse osa kohta (st kui ainult üks osa tervikust
läheb näitusele, siis tuleb näitus administratiivse toiminguna kuvada ainult
selle osa kohta). Alternatiiv on kuvada administratiivsed toimingud objekti
kohta tervikuna ja tuua seostena välja terviku osad, mis seal toimingus
osalesid.
Üldised sisestamise nõuded
KI109 Uue objekti tekkimisel peab süsteem genereerima objekti kohta unikaalse
objekti ID (sh nii eelregistreerimise kui retrospektiivse kirjeldamise käigus
tekkiva objekti kohta). Hilisemalt annab muuseumitöötaja ise objektile
täiendavalt objekti numbri (museaali, abikogu asja või hoiulevõetud asja
numbri).
KI110 Retrospektiivselt saab kirjeldada ainult museaale ja abikogu asju.
Retrospektiivse kirjeldamise erinevused võrreldes tavapärase kirjeldamisega:
Saab sisestada objekti numbrit;
Saab sisestada alakogu;
Saab sisestada vastuvõtuakti numbrit;
Saab sisestada vastuvõtu aega;
Saab sisestada üleandja andmeid;
Saab sisestada tulmelegendi;
Saab valida muuseumile omandamise viisi;
Saab valida püsiasukohta.
Nimetatud andmeid saab sisestada ainult esmakordsel lisamisel (hilisemalt
saab muuta ainult vastava õigusega kasutaja).
KI111 Hoiulevõetud asja kirjeldamise erinevused võrreldes museaali kirjeldamisega:
Museaali numbri asemel kuvatakse hoiulevõetud asja number;
Objekti staatusena kuvatakse „hoiulevõtud asi“;
Vastuvõtuakti numbri asemel kuvatakse hoiulevõtmisakti number;
Vastuvõtuaja asemel kuvatakse hoiulevõtu aeg.
KI112 Eelregistreeritud asja kirjeldamise erinevused võrreldes museaali
kirjeldamisega:
Museaali numbri asemel kuvatakse süsteemi poolt genereeritud
objekti ID;
Objekti staatusena kuvatakse „eelregistreeritud asi“;
Ei kuvata vastuvõtuga seotud andmevälju (alakogu, vastuvõtuakti
number, vastuvõtu aeg).
KI113 Abikogu asja eristab museaalist objekti staatus. Abikogu asja kirjeldamisel
sisulisi erinevusi museaaliga ei ole.
KI114 Iga objekti kohta peab saama lisada muuseumisiseseks kasutamiseks
mõeldud märkuse, mida avalikult (sh teisele muuseumile) välja ei kuvata.
KI115 Kõiki kirjeldamise vormis täidetavaid sisestusvälju peab saama tühjendada ja
kustutada (sh peab olema võimalik mugavalt ka kustutada digihoidlasse
lisatud faile, kui kasutajal selleks õigus on). Tühjendada ja kustutada peab
saama korraga ka kõiki omavahel otseselt seotud andmevälju korraga – nt
sündmuse kustutamisel peab kustuma kogu sündmuse andmestik. Seejuures
tuleb arvestada ka seda, et teatud sisestusvälju saab muuta (sh kustutada)
ainult teatud õigusega kasutaja.
KI116 Kõiki kirjeldamise vormis täidetavaid sisestusvälju peab olema võimalik
dubleerida. Dubleerida peab saama kõik omavahel otseselt seotud
andmevälju korraga – nt sündmuse dubleerimisel tuleb dubleerida kogu
sündmuse andmestik.
50
KI117 Objekte peab olema võimalik kirjeldamise käigus klassifitseerida
administreerimisliideses lisatud sõnastike ja nende omavaheliste seoste
alusel.
KI118 Sõnastiku termini kasutamisel peab kasutajal olema võimalik lisada
kommentaar, kui ta soovib anda tagasisidet mingi termini sobivuse osas või
teha ettepaneku konkreetse termini
parandamiseks/muutmiseks/asendamiseks. Kõiki ettepanekuid peab olema
võimalik muuseumide ülese administreerimisõigusega isikul eraldi vaates
näha ning vajadusel suunata neid töörühmale otsustamiseks.
KI119 Kirjelduse vormi sisestatud andmeid peab olema võimalik täies mahus
kopeerida retrospektiivselt sisestatavale objektile. Süsteem peab andmete
salvestamisel kontrollima, kas kasutaja on muutnud nõudes nr KI110
nimetatud kopeeritud objekti numbrit. Seejuures peab kasutajal olema
võimalik mugavalt muuta ainult mõnda numbrikomponenti (muus osas jääb
number samaks). Juhul, kui täpselt sama numbrikombinatsiooniga objekt on
juba olemas, siis tuleb kasutajale kuvada selle kohta veateade.
KI120 Kirjeldamise andmeid peab olema võimalik avalikustada enne I etapi
kirjeldamise lõpetamist. Kui enne I etapi lõpetamist on andmed avalikustatud
ja andmeid uuesti muuta, peab kasutaja saama otsustada, kas uued
muudatused avalikustada või mitte. Seeejuures peab kasutajal olema selgelt
aru saada, millised andmeväljad on alati mitteavalikud ja millised on veel
avalikustamata.
KI121 Kirjeldamise andmeid peab saama avalikustada ainult juhul, kui täidetud on
minimaalne andmete hulk (vt Tabel 1 veerg „Minimaalne“).
Andmete muutmine ja muudatuste logimine
KI122 Tuleb arvestada asjaoluga, et andmete muudatustega seotud tagasiside võib
tuleneda ka kirjeldamise vormi väliselt:
Sama muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust
kirjeldamise vormi väliselt (nt näituse, inventuuri või
konserveerimistöö raames);
Teise muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust
(nt teises muuseumis toimunud näituse, konserveerimistöö raames
või lisatakse teise muuseumi poolt seosobjektina);
Avalikust keskkonnast laekub vabatekstiline tagasiside museaali
kohta;
Avalikust keskkonnast laekub struktureeritud tagasiside museaali
kohta;
Avalikust keskkonnast laekub tagasiside museaali kohta
kogumiskampaania raames;
Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast – vt ka peatükk 8.3) laekub
vabatekstiline tagasiside museaali kohta;
Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast) laekub struktureeritud
tagasiside museaali kohta.
KI123 Administreerimisliideses saab muuseumi- ja alakogu põhiselt määrata, kas
vastavat tüüpi (kirjeldatud nõudes KI122) laekuv tagasiside on oma
olemuselt muudatus või muutmisettepanek. Kui laekuvat tagasisidet
tõlgendada muudatusena, tuleb see automaatselt kanda muudatusena
objekti kirjeldusse muuseumitöötaja poolse kinnituseta. Kui laekuvat
tagasisidet tõlgendada ettepanekuna, tuleb see muuseumitöötaja poolt enne
objekti kirjeldusse kandmist kinnitada või tagasi lükata.
KI124 Väljapoolt laekuv tagasiside võib olla nii struktureeritud kujul kui
51
struktureerimata kujul vabatekstina. Kui tegemist on struktureerimata kujul
vabatekstina, tuleb info kuvada eraldi plokis ja olema eristatav muudest
objekti kirjeldusandmetest (nt „väljapoolt muuseume laekunud täiendav
informatsioon“).
KI125 Kui väljapoolt laekuva tagasiside näol on tegemist andmete
muutmisettepanekuga, peab muuseumitöötaja saama selle kinnitada või
tagasi lükata, sisestades ka vastava põhjenduse.
KI126 Väljapoolt laekunud muutmisettepanekud tuleb kuvada mh ka seotud objekti
kirjeldamise vormis. Kui tegemist on struktureerimata kujul vabatekstina,
peab olema võimalik need soovi korral mugavalt õigesse struktuuri kanda.
Kui tegemist on struktureeritud tagasisidega, peab olema võimalik valida
ainult osad andmeväljad, mille muudatustega nõustutakse.
KI127 Kui muutmisettepanek laekub massobjektide kohta (nt konserveerimistööde
raames tagastati hulk objekte, mille seisundeid muudeti), siis peab teates
olema võimalik näha ka objektide nimekirja, mille kohta ettepanek on
laekunud.
KI128 Kui muuseumitöötaja teeb avaliku keskkonna kaudu laekuva
muudatusettepaneku kohta otsuse ja ettepaneku tegija on teada, siis tuleb
ettepaneku tegijale saata otsus antud tagasiside kohta:
Kui tegemist on avalikku keskkond autentimata kasutajaga, siis tuleb
vastus saata tagasiside andmise vormi märgitud e-mailile;
Kui tegemist on avalikku keskkond autenditud kasutajaga, siis tuleb
vastus saata avalikku keskkonda ja kasutajakontoga seotud e-mailile
(sõltuvalt sellest, kas ja kuidas vastav teade on tellitud).
KI129 Kui muudatus või muutmisettepanek laekus töötajakeskkonnast (sh teise
muuseumi poolt) peab muutjana olema näha konkreetne isik, kelle töö
tulemusena vastav tagasiside laekus (nt konservaator).
KI130 Kui muudatus või muutmisettepanek laekus avalikust keskkonnast või
välisest infosüsteemist, tuleb muudatuse juurde märkida ka viide algallikale
ehk avaliku keskkonna kasutajale või välisele infosüsteemile tänu kellele
andmed muudeti (nt parandati maali pealkiri). Muuseumitöötaja peab
algallika viidet saama vajadusel muuta (nt kui mõni avaliku keskkonna
kasutaja ei soovi enda nime muudatuse autorina kuvada).
KI131 Iga sisestusvälja muutmisel tuleb logida selle lisaja/muutja ja
lisamise/muutmise aeg. Seeläbi peab hiljem olema võimalik tuvastada kõik
objektiga toimunud sisestused ja muutused.
KI132 Kuna objekti andmete osas võib tekkida erinevaid tõlgendusi (nt mitu
võimalikku valmistamise aega), peab olema võimalik teatud kontekstuaalsete
andmete kohta lisada ka n-ö erinevaid võimalikke kirjeldusi koos erinevate
viidetega algallikale. See on mõeldud juhuks, kuid muuseumitöötaja ei tea,
milline kindlasti õige info ja soovib avalikustada kõik võimalikud variandid.
Sellisel juhul peab saama muuseumitöötaja lisada ka hinnangulise teksti (nt
kui tõene antud info on ja millel baseerub). Siia kuuluvad olukorrad, kui
muuseumitöötaja ise tuvastab erinevates kirjeldamiseks kasutavates
arhiivimaterjalides vm vastuolusid, aga ka need juhud, kui tagasiside laekub
väljapoolt muuseumi – läbi avaliku keskkonna (nt kogumisaktsiooni raames
saadud võimalikud variandid) või välise infosüsteemi. Läbi erinevate
potentsiaalsete variantide kirjeldamise ja avalikustamise on jälle omakorda
võimalik koguda täiendavat tagasisidet lõpliku korrektse variandi välja
selgitamiseks (ajalooliste andmete puhul aga ei pruugi see kunagi olla
täielikult kindlaks tehtav).
52
KI133 Objekti kirjeldamise vormis peab saama sisestada paralleelselt ka
võõrkeelset objekti kirjeldust vabatekstiliste andmeväljade osas (sõnastikud
on keskselt tõlgitavad). Võõrkeelse info lisamisel peab paralleelselt saama
näha eestikeelset sisestust. Kirjelduse salvestamisel ja avalikustamisel tuleb
kontrollida ainult eestikeelse sisestuse vastavust reeglitele (võõrkeelne
sisestus võib jääda poolikuks – nt algselt on lisatud ainult museaali nimetus
mitmes keeles). Võõrkeelseid sisestusi peab olema võimalik näha ka avalikus
keskkonnas ja andmevahetusteenuste kaudu.
KI134 Kui I etapi kirjeldus on lõpetatud ja kirjelduse andmeid muuta (sh väljapoolt
tulevad muudatused, mis ei vaja eelnevat kinnitamist, ja andmete
massmuudatused), siis peavad muudatused muutuma automaatselt
avalikuks.
KI135 Kirjeldamise vormis peab olema võimalik mugavalt avada ka muudatustega
kirjeldust, kus kuvatakse kõik kehtivad ja kehtetud objekti kirjelduse andmed
korraga (Joonis 2 nupp „Vaata muudatusi“).
KI136 Kui tegemist on I etapi kirjeldamisega, siis peab olema võimalik märkida I
etapp lõpetatuks (Joonis 2 nupp „Lõpeta I etapp“).
KI137 I etappi peab saama lõpetada ainult juhul, kui täidetud on I etapi
kirjeldamiseks vajalik minimaalne andmete hulk (vt Tabel 1 veerg „I etapp“).
KI138 I etapi lõpetamisel tuleb salvestada I etapi lõpetaja ja lõpetamise aeg.
KI139 Juhul, kui tegemist on retrospektiivse kirjeldamisega, siis peab kasutajal
olema võimalik käsitsi sisestada I etapi lõpetaja ja lõpetamise aeg.
KI140 Erandolukorras saab I etapi tühistamise õigusega kasutaja antud kinnituse
tühistada. Süsteem peab logima kirjelduse tühistaja ja tühistamise aja.
53
Joonis 2 Objekti kirjeldamise vorm
Tabel 1 on kuvatud objekti kirjelduse kohustuslikud ja avalikud andmeväljad. Teises
veerus (Minimaalne) on toodud välja need väljad, milleta ei saa objekti avalikustada.
Kolmandas veerus (I etapp) on välja toodud need väljad, milleta ei saa kirjeldamise I
etappi märkida lõpetatuks. Neljandas veerus (Avalik) on välja toodud need väljad, mis on
avalikud. Antud nimekiri või tööde käigus täpsustuda.
Tabel 1 Kirjelduslehe kohustuslikud ja avalikud andmeväljad
Andmeelement Minimaalne I etapp Avalik
Number + + +
Nimetus + + +
Olemus + + +
Alakogu + + +
Muuseum + + +
Seisund + + +
Püsiasukoht + + -
Hinnang - - +
kultuuriväärtuse kohta
Füüsiline kirjeldus - + (piisab ühest) +
(mõõdud, materjal,
tehnika, värvus,
signatuur/meistrimärk/
tempel/etikett/märk)
Sündmuste kirjeldus - + (kohustuslik + (osalejate andmed
on üks piiratud mahus;
54
teemasündmus) administratiivsete
sündmuste osas ainult
teatud sündmused –
näitused,
haridusprogrammid,
korrastus- ja
konserveerimistööd,
digiteerimistööd)
Teised nimetused - - + (v.a teatud liigid)
Teised numbrid - - + (v.a teatud liigid)
Seosobjektid - - +
Muud seosed (seeria, - - +
komplekt jm)
Viited välistele - - +
allikatele
Failid - - + (ainult avalikud
failid)
4.1.5.3 Massilist kirjeldamist toetavad funktsionaalsused
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded massilist kirjeldamist toetavatele
funktsionaalsustele:
Universaalsete sündmuste haldamine – samu sündmuseid saab erinevate
objektide kirjeldamisel kasutada;
Andmete kopeerimine – samu kirjelduse andmeid saab korraga paljudele
objektidele lisada;
Objektide omavaheline mass-seostamine – palju objekte saab korraga omavahel
seostada;
Retrospektiivsete kirjelduste massimport.
ID Nõude kirjeldus
Universaalsete sündmuste haldamine
KI141 Peab olema võimalik hallata universaalseid sündmuseid, mida saab kasutada
erinevate objektide kirjeldamisel.
KI142 Sündmuste halduses tuleb kuvada kõik varasemalt lisatud universaalsed
sündmused.
KI143 Sündmuste halduses peab olema võimalik universaalseid sündmusi otsida
erinevate parameetrite järgi (nt toimumiskoht, toimumisaeg). Täpsed
otsingukriteeriumid lepitakse kokku tööde käigus.
KI144 Sündmuste halduses peab olema võimalik muuta varasemalt lisatud
universaalse sündmuse andmeid. Universaalse sündmuse andmete muutmisel
peab kasutajal olema võimalik näha, milliste objektidega see on seotud.
KI145 Universaalse sündmuse muutmisel peab kasutaja saama valida, kas sündmuse
andmeid tuleb muuta ka juba sündmusega seotud objektide kirjeldustes (sh
vajadusel millistel) või mitte.
KI146 Kui muuta otse objekti kirjelduse vormis sündmuse andmeid, mis lisati
universaalse sündmuse alusel, tuleb muuta ainult antud objektidega seotud
sündmuse kirjeldust (mitte universaalset sündmust ennast). Näiteks olukord,
kus lisati universaalsündmus „pildistamine, 1955-1965, Eesti, autor: Foto
Graaf“ korraga mitmele museaalile (nt 10tk), siis aga saadi edasi töö käigus
teada, et ühe pildi puhul on näiteks autor teine – sellisel juhul peab autori info
55
muutuma ainult konkreetse museaaliga seotult, mitte kõikidel 10 objektil.
KI147 Universaalne sündmus peab sündmuste haldusesse tekkima automaatselt, kui
objekti kirjeldamise vormi sündmuse lisamisel märgitakse sündmus
universaalseks.
KI148 Sündmuste halduses peab saama lisada ka uut universaalset sündmust.
KI149 Universaalse sündmuse kohustuslikeks andmeväljadeks peab olema sündmuse
liik.
KI150 Universaalsete sündmuste haldamine peab olema muuseumipõhine.
KI151 Peab olema võimalik hallata ajaloosündmusi, mis oma olemuselt käituvad
analoogselt universaalsetele sündmustele – st neid saab kasutada erinevate
objektide kirjeldamisel.
KI152 Ajaloosündmuse kohta peab saama lisada järgmised andmed:
Nimi;
Teine nimi (sh erinevad nimekujud);
Toimumisaeg;
Toimumiskoht;
Osalejad;
Seos teemasõnastiku terminiga;
Kommentaar.
Toimumisaja, toimumiskoha ja osalejate sisestamine peab toimuma
analoogselt tavapärasele kirjeldamise vormi kaudu lisatavale sündmusele.
KI153 Kui ajaloosündmus on seotud teemasõnastikuga terminiga ja kasutaja on
objekti kirjeldamise vormis lisanud uue teemasündmuse koos vastava
terminiga, peab süsteem võimaldama lisatava sündmuse eeltäita
ajaloosündmusega (kui on mitu ajaloosündmust, siis saab valida, millisega
eeltäita).
KI154 Ajaloosündmuse kohustuslikeks andmeväljadeks peavad olema nimi,
toimumisaeg ja toimumiskoht.
KI155 Ajaloosündmuseid peab saama lisada, muuta ja kustutada ainult muuseumide
ülese administreerimisõigusega kasutaja (tegemist on muuseumideüleselt
tsentraalselt hallatava nimekirjaga).
Andmete kopeerimine
KI156 Andmete kopeerimise funktsionaalsus peab võimaldama:
Kopeerida konkreetseid kirjeldusandmeid mitmele objektile korraga;
Eemaldada mitmelt objektilt korraga kirjeldusandmeid (nt kui
kopeerimisel on tekkinud viga).
KI157 Andmete kopeerimisel peab olema võimalik võtta aluseks lähteobjekt, kust
andmeid kopeeritakse, aga peab saama sisestada kirjeldusandmeid ka ilma
lähteobjekti valikuta.
KI158 Kui kasutaja on valinud lähteobjekti, tuleb talle kuvada kõik lähteobjekti
kirjeldamise vormis sisestatud andmeväljad ja nende väärtused. Kasutaja
peab saama valida korraga kõik lähteobjekti andmed, aga ka konkreetsed
andmeväljad, mille väärtusi teistele objektidele (sihtobjektidele) kopeerida
soovitakse. Kopeeritava väärtusena peab saama mh valida ka tunnust, kas
objekt on avalik.
KI159 Kui lähteobjekt on valimata, peab kasutaja saama kohe valida soovitud
(kopeeritavad) andmeväljad ja sisestama sinna soovitud väärtused.
KI160 Andmete kopeerimisel peab saama alati lisada sihtobjektid, millele andmeid
kopeerida või millelt andmeid eemaldada soovitakse.
KI161 Andmete eemaldamisel peab saama valida objektid ja konkreetsed
andmeväljad, mille väärtused tühjendada soovitakse. Selle tulemusena võivad
56
objektide andmed muutuda mitteterviklikuks – nt kui kustutatakse mingi
minimaalseks avalikustamiseks vajalik andmeväli. Sellise olukorra
tuvastamisel peab süsteem kuvama kasutajale hoiatuse ja küsima kinnitust
toimingu jätkamiseks.
KI162 Andmed tuleb sihtobjektidele kopeerida järgnevate reeglite alusel:
Kui täpselt samasugused andmed on objektil juba olemas, siis andmeid
ei kopeerita (dubleerita);
Kui objektil ei ole täpselt samasuguseid andmeid, siis lisatakse valitud
andmed.
KI163 Kasutajal peab enne ja pärast kopeerimist olema võimalik avada nii valitud
lähteobjekti kui sihtobjektide kirjelduste vaateid, et kontrollida andmete seisu.
Objektide mass-seostamine
KI164 Mass-seostamise funktsionaalsus peab võimaldama omavahel seostada
korraga palju erinevaid objekte.
KI165 Mass-seostamise lisamiseks tuleb otsida kõik soovitud objektid ja valida seose
liik (nt seosobjekt, seeria, analoog).
KI166 Seose lisamine peab toimuma vastavalt eelnevalt kirjeldatud objekti
kirjeldamise vormis seosobjektide lisamise loogikale.
KI167 Kui seos on lisatud, peavad kõikide seostavate objektide kirjeldusse tekkima
seosobjektide kirjed. Kui tegemist on teise muuseumi objektidega, siis võib
osutuda vajalikuks, et teine muuseum peab vastava seose ka eelnevalt
aktsepteerima või tagasi lükkama (sõltub vastava muuseumi
administreerimisliidese seadistustest).
Retrospektiivsete kirjelduste massimport
KI168 Kuna muuseumides on palju vastuvõetud objekte, mis pole veel muuseumide
infosüsteemi kantud, peab saama neid süsteemi mugavalt massiliselt
importida.
KI169 Süsteemist peab olema võimalik alla laadida retrospektiivsete kirjelduste
lisamise malli Office Open XML Spreadsheet (.xlsx) ja OpenDocument
Spreadsheet (.ods) vm sobilikus vormingus, mida peale täitmist peab saama
uuesti süsteemi importida.
KI170 Malli alla laadimisel tuleb arvestada, et teatud andmeväljad on alati
sisestamiseks kohustuslikud (nt objekti number, objekti nimetus, alakogu,
vastuvõtu aeg), kuid muus osas peab kasutaja saama valida, milliseid
andmevälju ta malli soovib (st milline info tal selleks hetkeks teada on ja mida
ta sisestada soovib, nt füüsilise kirjelduse osas mõõdud, materjal ja tehnika
ning sündmuste osas valmistamise aeg). Seejuures tuleb arvestada ka sellega,
et võib olla vajadus objekti eraldatavaid osi (detaile) sisestada. Malli võimalik
struktuur lepitakse kokku tööde käigus.
KI171 Kui malli on andmed sisestatud, siis peab olema seda võimalik täidetud mall
uuesti süsteemi importida, rakendades erinevaid loogika kontrolle (samad
kontrollid, mida teostatakse ka otse süsteemi retrospektiivse sisestuse
tegemisel). Näiteks tuleb kontrollida järgnevat (sõltuvalt sellest, mis andmed
on imporditud failis täidetud):
Objekti number on unikaalne;
Püsiasukoht eksisteerib ja on seotud selle muuseumiga, kuhu andmeid
imporditakse;
Alakogu eksisteerib ja on seotud selle muuseumiga, kuhu andmeid
imporditakse;
Sisestatud kogu ja numbrisse märgitud KT (kogutähis) on omavahel
vastavuses;
57
Numbrisse märgitud KT (kogutähis) ja TRT (tulmeraamatu tähis)
eksisteerivad ja on seotud selle muuseumiga, kuhu andmeid
imporditakse;
Osalejad on süsteemi osalejate haldusesse kantud (sh üleandjaks
märgitud isik administratiivse osalejana ja sündmuste kirjeldustesse
märgitud osaleja ajaloolise osalejana);
Seostatavad osalejad, sõnastiku kirjed, püsiasukohad, alakogud on
aktiivsed;
Andmed (sh ka nt numbri komponendid) on õiges formaadis;
Kohustuslikud väljad on täidetud (nt kui on sisestatud sündmuse aeg,
peab olema sisestatud ka sündmuse liik).
KI172 Kui importimisel tuvastatakse viga, tuleb kasutajale kuvada arusaadav
veateade.
KI173 Kui konkreetne import õnnestub, tuleb failis olevate objektide kirjelduste osas
registreerida süsteemis uued retrospektiivselt sisestatud objektid.
4.2 Vastuvõtmine ja hoiule võtmine
4.2.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk
Eesti muuseumide kogud täienevad pidevalt. Muuseumikogude täienemine toimub läbi
kollektiivsete ning kirjalikult dokumenteeritud põhjendatud otsuste.
Objekti vastuvõtu ehk museaalina arvele võtmise protsessi eesmärk on muuseumile
pakutud või läbi kogumistegevuse saadud kultuuriväärtusliku objekti vastu võtmine
muuseumikogusse. Asja vastuvõtu protsess hõlmab endas asja esmast dokumenteerimist
eelregistreerimise lehel, muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise
komisjoni koosolekut, kus antakse hinnang objekti kultuuriväärtusele ja otsustatakse
objekti vastuvõtmine (või mitte vastuvõtmine) muuseumisse, ning vastuvõtuakti
vormistamist. Hindamiskomisjoni koosolekust koostatakse protokoll, mille alusel saab
teha objekti vastuvõtuakti või tagastamisakti, sõltuvalt komisjoni otsusest.
Hindamiskomisjon teeb lisaks asja museaalina arvele võtmise kohta otsuse ka
abikogusse arvamise ja teatud juhtudel muuseumisse hoiule võtmise kohta. Vastuvõtuakt
tuleb vormistada kolme kuu jooksul alates komisjoni otsusest asi museaalina arvele
võtta.
Vastavalt kehtiva muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse
hoiule võtmise korra § 2 9 peab muuseumikogu täiendamise otsus:
Olema kaalutletud ja põhjendatud;
Vastama kogumispõhimõtetele;
Vastama asja või asjade kogumi väärtuse hindamisel vähemalt ühele järgmistest
põhikriteeriumidest: ajalooline väärtus, ühiskondlik või kogukondlik väärtus,
teaduslik väärtus, esteetiline väärtus;
Vastama asja või asjade kogumi väärtuse astme määramisel vähemalt kahele
järgmistest lisakriteeriumile: päritolu, legend, dokumenteerituse aste;
iseloomulikkus, tüüpilisus, rariteetsus; seisund, terviklikkus; kasutatavus näitusel,
teadustöös, haridustegevuses.
9
Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise
kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013068
58
Asja hoiule võtmise protsessi eesmärk on kultuuriväärtusliku objekti ajutine hoiustamine
muuseumis teatud tingimustel, perioodiks ja otstarbel, nt näitusel eksponeerimiseks või
konserveerimistöö teostamiseks. Hoiule võetakse ka teistelt asutustelt (sh muuseumide
infosüsteemi mittekasutavatelt muuseumidelt) pärinevaid objekte, kellega pole võimalik
infosüsteemis objekte väljaande- ja tagastamisaktide kaudu liigutada. Peale
hoiulevõtmist arvatakse objektid hoiulevõetud asjade kogusse ja nendega on võimalik
infosüsteemis edasi toimetada. Kui hoiulevõtu eesmärk on täidetud (nt näitus lõppenud
või objekt konserveeritud), objekt tagastatakse asja õigustatud isikule. Tagastamisel
vormistatakse tagastamisakt.
4.2.2 Äriprotsessi osapooled
Osapool Roll
Üleandja Antud äriprotsessi kontekstis isik, kes soovib anda muuseumile
kultuuriväärtusega objekti. Võib olla nii füüsiline kui juriidiline
isik. Juriidilisel isikul on alati ka füüsilisest isikust esindaja.
Muuseumitöötaja Antud äriprotsessi kontekstis võib olla näiteks üks
järgnevatest:
Peavarahoidja, kes korraldab museaalide arvele
võtmist;
Koguhoidja, kes haldab kindlat alakogu ja peab
arvestust kogus olevate museaalide üle;
Kuraator, kes korraldab hoiule võetud asjade
registreerimist.
Muuseumi juht Siia alla kuuluvad juhataja (kui on tegemist sihtasutusega) ja
direktor.
Muuseumikogu Muuseumi juhi poolt käskkirjaga moodustatud vähemalt
täiendamise ja kolmeliikmeline komisjon, kes otsustavad asja museaalina
kultuuriväärtusega arvele võtmise ning muuseumisse kauemaks kui üheks aastaks
asja hoiule võtmise hoiule võtmise. Sinna võivad kuuluda muuseumitöötajad ning
komisjon muud eksperdid. Edaspidi „Hindamiskomisjon“.
Muuseumikogu Hindamiskomisjoni protokolli koostaja.
täiendamise ja
kultuuriväärtusega
asja hoiule võtmise
komisjoni protokollija
Muuseumikogu Hindamiskomisjoni esimees.
täiendamise ja
kultuuriväärtusega
asja hoiule võtmise
komisjoni esimees
4.2.3 Tänane äriprotsess
Alljärgnevalt on kirjeldatud tänane vastuvõtu ja hoiulevõtu äriprotsess (vt ka Joonis 3 ja
Joonis 4):
1. Teabe eelregistreerimise lehe täitmine
1.1. Isik pakub objekti muuseumile, kas tulles kohale, helistades või saates e-maili
või muuseum hangib objektid kogumistegevuse tulemusena;
59
1.2. Osad muuseumid (nt Eesti Rahvamuuseum ja Tartu Linnamuuseum) annavad
eelhinnangu enne teabe eelregistreerimise lehe täitmist, mida süsteemis
dokumendina ei vormistata. Eelhinnangu käigus vaadatakse üle, milliseid
esemetest võiks väärida vastuvõtmist ja hindamiskomisjoni suunamist);
1.3. Muuseumitöötaja alustab objekti registreerimist „Teabe eelregistreerimise lehe“
vormi täitmisega;
1.4. Muuseumitöötaja määrab objekti põhiandmed (selle päritolu, üleandja,
registreerimise tüübi jms).
Muuseumitöötaja valib registreerimise tüübi „Asja üleandmine koos omandiõiguste
üleminekuga“:
1.5. „Asja üleandmine omandiõiguse üleminekuga“ valitakse, kui objekt soovitakse
anda muuseumile, tuuakse füüsiliselt kohe kohale ja omandiõigused soovitakse
kohe muuseumile üle anda;
1.6. Kui objekt on muuseumisse füüsiliselt kohale toodud, siis muuseumitöötaja
genereerib asja üleandmisakti (millega annab üleandja asja omandi muuseumile
üle sõltumata asjaolust, kas hindamiskomisjon otsustab asja museaalina arvele
võtta või mitte).
1.7. Muuseumitöötaja ja üleandja allkirjastavad üleandmisakti:
1.7.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja
mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist
skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti kirje
juurde;
1.7.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti
MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse
ja edastab üleandjale. Üleandja digiallkirjastab akti ka enda poolt ja saadab
muuseumisse tagasi või digiallkirjastab akti muuseumis kohapeal
muuseumitöötaja arvutis. Muuseumitöötaja laeb mõlemapoolselt
digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde.
1.8. Protsess jätkub hindamiskomisjoni koosolekuga, mis on kirjeldatud käesoleva
peatüki punktis 2.
Muuseumitöötaja valib registreerimise tüübiks „Asja ei anta hindamiseks hoiule ega üle“:
1.9. „Asja ei anta hindamiseks hoiule ega üle“ valitakse siis, kui objekt soovitakse
anda muuseumile, kuid ei tooda füüsiliselt kohe muuseumisse kohale. Isik ootab
muuseumilt põhimõttelist otsust asja omandamise või mitteomandamise kohta.
Eelkõige võib tegu olla suuremõõtmeliste esemete ning kunstiobjektidega;
1.10. Antud registreerimise tüübi puhul ei väljastata üleandjale ühtegi dokumenti
enne hindamiskomisjoni otsust. Protsess jätkub hindamiskomisjoni koosolekuga,
mis on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 2.
Muuseumitöötaja valib registreerimise tüübiks „Asi antakse kultuuriväärtuse hindamiseks
hoiule“:
1.11. „Asi antakse kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule“ valitakse siis, kui objekt
soovitakse anda muuseumile, tuuakse füüsiliselt kohe kohale, aga
omandiõiguseid ei soovita kohe üle anda. Kasutatakse ennekõike siis, kui objekt
soovitakse anda muuseumile, aga juhul kui hindamiskomisjon teeb otsuse mitte
vastu võtta, siis soovitakse objekti tagasi. Seetõttu ei anta ka omandiõiguseid
kohe muuseumile üle. Praegu valitakse seda varianti ka juhul, kui objekt
soovitakse anda muuseumisse kauemaks kui üheks aastaks hoiule ja selle kohta
peab otsuse tegema hindamiskomisjon (üldjuhul hoiustamise eesmärgil);
60
1.12. Kui objekt on muuseumisse füüsiliselt kohale toodud, siis muuseumitöötaja
genereerib asja kultuuriväärtuse hindamiseks hoiulevõtmise akti;
1.13. Muuseumitöötaja ja üleandja allkirjastavad asja kultuuriväärtuse hindamiseks
hoiulevõtmise akti:
1.13.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja
mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist
skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti
kirje juurde;
1.13.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti
MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse
ja edastab üleandjale. Üleandja digiallkirjastab akti ka enda poolt ja
saadab muuseumisse tagasi või digiallkirjastab akti muuseumis kohapeal
muuseumitöötaja arvutis. Muuseumitöötaja laeb mõlemapoolselt
digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde.
1.14. Protsess jätkub hindamiskomisjoni koosolekuga, mis on kirjeldatud käesoleva
peatüki punktis 2.
Muuseumitöötaja valib registreerimise tüübiks „Asja registreerimine ajutisele näitusele“:
1.15. „Asja registreerimine ajutisele näitusele“ valitakse, kui objekt soovitakse anda
näitusele (mh juhul, kui objekti üleandja ei ole MuIS-i kasutav muuseum);
1.16. Kui objekt on füüsiliselt kohale toodud, siis muuseumitöötaja genereerib asja
ajutisele näitusele hoiule võtmise akti;
1.17. Muuseumitöötaja ja üleandja allkirjastavad asja ajutisele näitusele hoiule
võtmise akti:
1.17.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja
mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist
skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti
kirje juurde;
1.17.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti
MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse
ja edastab üleandjale. Üleandja digiallkirjastab akti ka enda poolt ja
saadab muuseumisse tagasi või digiallkirjastab akti muuseumis kohapeal
muuseumitöötaja arvutis. Muuseumitöötaja laeb mõlemapoolselt
digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde.
1.18. Protsess jätkub näituse korraldamisega, mis on kirjeldatud peatükis 4.5
„Näitused“ (st hindamiskomisjoni ei järgne).
2. Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise koosoleku
(hindamiskomisjoni) läbiviimine
2.1. Toimub hindamiskomisjon;
2.2. Muuseumitöötaja sisestab MuIS-is hindamiskomisjoni protokolli töölehele
koosolekul tehtud otsused. Mõni muuseum teeb koosoleku ajal eraldi põhjaliku
protokolli dokumendi ja tehtud otsused kantakse hiljem MuIS-i protokolli
töölehele, kuid mõni muuseum sisestab otsused protokolli töölehe kohe
koosoleku toimumise ajal;
2.3. Protokollija kinnitab MuIS-is protokolli töölehe (tavaliselt protokolli ei
allkirjastata);
2.4. Kui hindamiskomisjon otsustab objekti muuseumikogusse või abikogusse vastu
võtta, jätkub protsess vastuvõtuakti vormistamisega, mis on kirjeldatud
käesoleva peatüki punktis 3;
61
2.5. Kui hindamiskomisjon otsustab objekti hoiule võtta, jätkub protsess
hoiulevõtmisakti vormistamisega, mis on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 4;
2.6. Kui objekt oli juba muuseumisse kohale toodud, kuid omandiõigused polnud
muuseumile üle antud (teabe eelregistreerimise tüüp „asi antakse
kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule“), kuid komisjon otsustab objekti tagastada,
siis jätkub tagastamise protsess, mis on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 5;
2.7. Kui objekt oli juba muuseumisse kohale toodud ja omandiõigused olid juba
muuseumile üle antud (teabe eelregistreerimise tüüp „asja üleandmine koos
omandiõiguse üleminekuga“), kuid komisjon otsustab objekti mitte vastu võtta,
siis muuseum otsustab lähtuvalt seadusest, muuseumi omandivormist ja
muuseumi omanikust, mida objektiga edasi teha, nt pakkuda teisele
mäluasutusele;
2.8. Kui objekti ei olnud muuseumisse kohale toodud (teabe eelregistreerimise tüüp
„asja ei anta hindamiseks hoiule ega üle“) ja komisjon otsustab objekti mitte
omandada, siis teavitatakse süsteemiväliselt objekti omanikku eitavast otsusest.
3. Vastuvõtuakti vormistamine
3.1. Kui komisjon otsustab objekt muuseumikogusse või abikogusse vastu võtta,
alustab muuseumitöötaja MuIS-is vastuvõtmisakti vormistamist;
3.2. Muuseumitöötaja määrab vastuvõtuks vajalikud andmed (valib vastuvõetavad
objektid, määrab autoriõigused, alakogu, museaali numbrid jm);
3.3. Kui omandiõigused pole üle antud (üleandmisakti ei koostatud), siis allkirjastavad
akti muuseumitöötaja (vastuvõtja), muuseumi juht ja üleandja. Kui
omandiõigused on juba üle antud (üleandmisakt koostati), siis allkirjastavad akti
ainult muuseumitöötaja (vastuvõtja) ja muuseumi juht:
3.3.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja kõik
vajalikud osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist
skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti kirje
juurde;
3.3.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti
MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse
ja edastab teistele osapooltele. Teised osapooled digiallkirjastavad akti ka
enda poolt ja saadavad muuseumitöötajale tagasi. Muuseumitöötaja laeb
kõigi vajalike osapoolte poolt digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje
juurde.
4. Hoiulevõtmisakti vormistamine
4.1. Kui komisjon otsustab objekt hoiule võtta, alustab muuseumitöötaja MuIS-is
hoiulevõtmisakti vormistamist;
4.2. Muuseumitöötaja määrab hoiulevõtuks vajalikud andmed (valib hoiulevõetavad
objektid, sisestab hoiule võtmise võtmise eesmärgi, hoiulevõtmise (ala)kogu,
hoiulevõetud asjade numbrid);
4.3. Muuseumitöötaja ja üleandja allkirjastavad hoiulevõtmisakti:
4.3.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja
mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist
skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti kirje
juurde;
4.3.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti
MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse
ja edastab üleandjale. Üleandja digiallkirjastab akti ka enda poolt ja saadab
muuseumisse tagasi või digiallkirjastab akti muuseumis kohapeal
62
muuseumitöötaja arvutis. Muuseumitöötaja laeb mõlemapoolselt
digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde.
5. Tagastamisakti vormistamine
5.1. Kui komisjon otsustab objekti tagastada, alustab muuseumitöötaja MuIS-is
tagastamisakti vormistamist;
5.2. Muuseumitöötaja määrab tagastamiseks vajalikud andmed (valib tagastatavad
objektid, sisestab vastuvõtja, kellele objektid tagastatakse jm);
5.3. Tagastamisakti peavad allkirjastama muuseumitöötaja (antud juhul üleandja
rollis) ja asja õigustatud isik (antud juhul vastuvõtja rollis):
5.3.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja
mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist
skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti kirje
juurde;
5.3.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti
MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse
ja edastab asja õigustatud isikule. Õigustatud isik digiallkirjastab akti ka
enda poolt ja saadab muuseumisse tagasi või digiallkirjastab akti
muuseumis kohapeal muuseumitöötaja arvutis. Muuseumitöötaja laeb
mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde.
Joonis 3 on kujutatud tänane vastuvõtu ja hoiulevõtu äriprotsess. Joonis 4 on
täpsustavalt kujutatud tänane vastuvõtu ja hoiulevõtu protsessiga seotud aktide
allkirjastamise protsess.
63
Joonis 3 Vastuvõtu ja hoiulevõtu tänane äriprotsess
64
Joonis 4 Akti allkirjastamise tänane äriprotsess
65
4.2.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P8 Koostatakse Objektide vastu võtmiseks või hoiule Suur.
liiga palju võtmiseks tuleb koostada palju erinevaid Dokumentide
dokumente dokumente ja sageli ei saada aru, mis väiksem hulk
dokument millal koostada tuleb. Nt on võimaldab
hoiulevõtmisakti on võimalik koostada ühtlustada
erineval moel: teabe eelregistreerimise lehe tööprotsessi ja
alusel genereeritav asja kultuuriväärtuse hoida kokku
hindamiseks hoiulevõtmisakt, teabe kokku
eelregistreerimise lehe alusel genereeritav tööprotsessile
asja ajutisele näitusele hoiule võtmise akt, kuluvat aega.
eraldiseisevalt koostatav hoiulevõtmisakt).
Ühte objekti osas koostatakse sageli topelt
hoiulevõtmisakte – asja kultuuriväärtuse
hindamiseks hoiulevõtmine ja hiljem peale
hindamiskomisjoni toimuv hoiulevõtmine.
Samuti koostatakse topelt
hindamiskomisjoni protokolle, kuna tänane
lahendus ei võimalda mugavalt ja piisavalt
informatiivselt protokolli süsteemis
koostada.
P9 Protsess on Iga dokument tuleb siduda eraldi sellele Suur. Loogiline
kohmakas ja eelnenud dokumendiga. Nt ja
nõuab liiga hindamiskomisjoni protokolli täitmisel tuleb automatiseeritud
palju käsitööd see käsitsi siduda teabe eelregistreerimise protsess
lehega ja otsida välja objektid, mida võimaldab
protokolli lisada soovitakse. Olemasolev vähendada
infosüsteem ei võimalda mugavalt muuta inimvigade
allkirjastavaid iskuid, nt asendamiste tekkimise
korral. võimalust ja
hoida kokku
tööprotsessile
kuluvat aega.
P10 Protsessi halb Hetkel ei võimalda infosüsteem mugavalt Keskmine.
jälgitavus, jälgida, millises etapis vastuvõtt või Protsessi
töövoo põhise hoiulevõtt on, millised toimingud on pooleli jälgitavus ja
lähenemise ja mida on vaja veel teha. Puudub mugav töövoo põhine
puudumine objektide liigutamine etappide vahel ja lähenemine
ülevaade selle kohta, kus, kui palju ja mille tagab
ootel objekte on. Seetõttu on tööprotsessi läbipaistava
läbipaistvus väike ja protsessile kulub liiga protsessi ja
palju aega. võimaldab hoida
kokku
tööprotsessile
kuluvat aega.
66
P11 Puudub Infosüsteem ei toeta interaktiivset suhtlust Keskmine.
interaktiivse erinevate osapoolte vahel – suunata Interaktiivne
suhtlemise dokumente mugavalt vajalikele isikutele suhtlemne
võimaluse digiallkirjastamiseks (sh muuseumivälistele võimaldab hoida
isikutele), teavitada osapooli kokku
allkirjastamisele suunatud dokumentidest tööprotsessile
või muudest dokumendiga toimunud kuluvat aega.
olulistest muudatustest. Palju suhtlust
toimub süsteemiväliselt e-maili teel. Samuti
puudub võimalus koostada
hindamiskomisjoni protokolli selliselt, et
kõik osapooled saavad seda kooskõlastada,
kommenteerida ja kinnitada otse
süsteemis.
P12 Puudub ühtne, Erinevatel muuseumidel on erinev praktika Keskmine. Ühtne
kindel ja ja töökorraldus asja vastuvõtu ja hoiulevõtu kokkulepitud
kokku lepitud protsessi läbimiseks. Sellest tulenevalt on tööprotsess
tööprotsess infosüsteem väga vaba, võimaldades võimaldab
mingeid toiminguid teha väga erinevalt, sh süsteemil
ka vääralt. Infosüsteem ei suuda kasutajat kasutajat
piisaval määral suunata ja aidata. Seetõttu abistada
omakorda ei peeta sageli kinni ka seaduses arusaamaks, kas
ja määrustes toodud nõuetest. ja mida veel on
vaja teha, ning
tööprotsessi
erinevates
muuseumides
ühtlustada.
P13 Dokumentide Tänane lahendus põhineb paljuski erinevate Keskmine.
välja dokumentide genereerimisel, mida peavad Paberil
printimine ja erinevad osapooled allkirjastama ning dokumentide
skaneerimine seetõttu tuleb neid suures koguses välja allkirjastamise
printida ja skaneerida. Dokumendid, mida vähendamine
allkirjastatakse paberil, tuleks skaneerida ja võimaldab hoida
salvestada süsteemi, aga paljud kokku
muuseumid seda ei tee, sest protsess on tööprotsessile
kohmakas ja aeganõudev. Halb jälgitavus, kuluvat aega.
kas dokument asub süsteemis või
paberkaustas.
4.2.5 Tulevane äriprotsess
4.2.5.1 Äriprotsessi etapid
Alljärgnevalt antakse lühiülevaade tulevase vastuvõtu ja hoiulevõtu äriprotsessi
etappidest.
1. Eelregistreerimine
Eelregistreerimise töölehel täidetakse objekti kohta esmased andmed ja valitakse
objekti eelregistreerimise eesmärk (muuseumile või hoiule võtmine), õiguste
67
üleandmise soov (nii omandiõigused kui autoriõigused) ja asjaolu, kas objekt on
füüsiliselt muuseumisse toodud või mitte. Töölehe andmed sõltuvad
eelregistreerimise eesmärgist. Lihtsustatud kujul töölehte saavad täita ka avaliku
keskkonna kasutajad, kes soovivad oma objekte muuseumile pakkuda. Töölehe alusel
saab genereerida ka üleandmisakti, mis saadetakse üleandjale allkirjastamiseks.
Üleandja saab akti allkirjastada ka avalikus keskkonnas.
2. Otsustamine
Otsustamine seisneb elektroonilise hindamiskomisjoni läbi viimises, mis tähendab, et
protokoll koostatakse, kooskõlastatakse ja kinnitatakse töötajakeskkonnas.
Hindamiskomisjoni protokollil kuvatakse hindamiskomisjoni liikmete nimekiri ja
hindamiskomisjoni koosoleku protokolli andmed, mida koosoleku käigus jooksvalt
täidetakse. Pärast koosolekut kooskõlastavad hindamiskomisjoni liikmed protokolli.
Hindamiskomisjoni esimees ja protokollija kinnitavad protokolli andmed. Antud
töölehel tehtud objektide otsustest tulenevalt saavad muuseumitöötajad teha
protokollis kirjeldatud objektide kohta vastavad aktid otsuste vormistamiseks. Kui
objekt otsustati muuseumisse vastu võtta, vormistab muuseumitöötaja pärast
hindamiskomisjoni protokolli kinnitamist vastuvõtuakti. Kui objekt otsustati
muuseumisse hoiule võtta, vormistab muuseumitöötaja pärast hindamiskomisjoni
protokolli kinnitamist hoiulevõtmisakti. Kui objekt otsustati üleandjale tagastada,
vormistab muuseumitöötaja pärast hindamiskomisjoni protokolli kinnitamist
tagastamisakti.
3. Tagastamine
Tagastamise töölehel saab muuseumitöötaja sisestada tagastamiseks vajalikud
andmed ja genereerida tagastamisakti, millega fikseeritakse objekti tagastamine
üleandjale. Üleandja (antud juhul küll vastuvõtja rollis) saab akti allkirjastada ka
avalikus keskkonnas.
4. Vastuvõtmine
Vastuvõtu töölehel saab muuseumitöötaja sisestada vastuvõtuks vajalikud andmed ja
genereerida vastuvõtuakti, mis vajadusel (kui objektiga seotud õiguseid pole
eelnevalt üle antud) saadetakse üleandjale allkirjastamiseks. Vastuvõtja saab akti
allkirjastada ka avalikus keskkonnas.
5. Hoiule võtmine
Hoiulevõtu töölehel saab muuseumitöötaja sisestada hoiule võtmiseks vajalikud
andmed ja genereerida hoiulevõtmisakti, mis saadetakse üleandjale allkirjastamiseks.
Üleandja saab akti allkirjastada ka avalikus keskkonnas.
4.2.5.2 Äriprotsessi kirjeldus
Vastuvõtu ja hoiulevõtu tulevane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 5, Joonis 6, Joonis
7):
1. Eelregistreerimine
1.1. Isik pakub objekti muuseumile – kas tulles kohale, helistades, saates e-maili või
täites avalikus keskkonnas selleks ette nähtud pakkumise taotluse;
1.2. Kui objekti pakkumine on tehtud läbi avaliku keskkonna, siis kuvatakse
muuseumitöötajale töötajakeskkonnas vastav teade ja tal on võimalik taotlus
tagasi lükata või kinnitada ning lisada ka vastav põhjendus. Kinnitamisel tekib
eelregistreerimise kirje;
68
1.3. Kui objekti pakkuja tuli muuseumisse kohale, helistas või saatis e-maili, siis
alustab muuseumitöötaja ise eelregistreerimise töölehe täitmist;
1.4. Muuseumitöötaja määrab, mis eesmärgil objekti andmeid sisestatakse.
Muuseumitöötaja valib registreerimise eesmärgiks „Muuseumile“:
1.5. Muuseumitöötaja määrab, kas objekt on füüsiliselt kohale toodud või mitte;
1.6. Kui objekt on füüsiliselt kohale toodud, saab muuseumitöötaja määrata, kas
omandiõigused ja autoriõigused antakse kohe üle või mitte;
1.7. Muuseumitöötaja täidab ülejäänud otsustamiseks vajalikud andmed;
1.8. Kui objekt on füüsiliselt kohale toodud, koostab muuseumitöötaja
üleandmisakti;
1.9. Kui muuseumitöötaja (kes täidab eelregistreerimise töölehte) ise ei allkirjasta
üleandmisakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab (vaikimisi
pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või
allkirjastatakse paberil;
1.10. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
1.10.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas;
1.10.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab
süsteem üleandjale automaatselt e-maili koos lingiga avalikku keskkonda
allkirjastamist ootavale aktile;
1.10.3. Üleandja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise ootel
üleandmisakti ja annab sellele oma digiallkirja;
1.10.4. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse
muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta.
1.11. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
1.11.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja;
1.11.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil;
1.11.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb
töötajakeskkonda eelregistreerimise töölehele.
1.12. Kui akt on allkirjastatud või akti ei koostatud (kuna objekti ei toodud füüsiliselt
muuseumisse ja oodatakse põhimõttelist otsust objekti kohta) liiguvad
eelregistreerimise töölehel olevad objektid „Otsustamise“ etappi ja tekib „otsuse
ootel“ kirje;
1.13. Protsess jätkub käesolevas peatükis kirjeldatud punktis 2.
Muuseumitöötaja valib registreerimise eesmärgiks „Hoiule võtmine“:
1.14. Muuseumitöötaja määrab täiendavalt hoiule võtmise eesmärgi;
1.15. Kui hoiule võtmise eesmärk on „Hoiustamine“, siis järgneb sisuliselt sama
protsess mis valiku „Muuseumile“ puhul (v.a õiguste ülemineku fikseerimine),
kuna antud eesmärgiga hoiulevõetavad objektid peavad liikuma läbi
hindamiskomisjoni:
1.15.1. Muuseumitöötaja määrab, kas objekt on füüsiliselt kohale toodud või
mitte;
1.15.2. Muuseumitöötaja täidab ülejäänud otsustamiseks vajalikud andmed;
1.15.3. Kui objekt on füüsiliselt kohale toodud, koostab muuseumitöötaja
üleandmisakti;
1.15.4. Järgneb üleandmisakti allkirjastamine, mis toimub analoogselt valikule
„Muuseumile“;
1.15.5. Kui akt on allkirjastatud või akti ei koostatud (kuna objekti ei toodud
füüsiliselt muuseumisse ja oodatakse põhimõttelist otsust objekti kohta)
69
liiguvad eelregistreerimise töölehel olevad objektid „Otsustamise“ etappi
ja tekib „otsuse ootel“ kirje;
1.15.6. Protsess jätkub käesolevas peatükis kirjeldatud punktis 2.
1.16. Kui hoiule võtmise eesmärk on midagi muud kui „Hoiustamine“ (nt „Näitus“,
„Konserveerimine/korrastamine“), siis järgneb hoiulevõtmisakti koostamine:
1.16.1. Muuseumitöötaja täidab hoiulevõtmiseks vajalikud andmed (hoiulevõetud
asja numbri, hoiulevõtmise (ala)kogu jm);
1.16.2. Muuseumitöötaja genereerib hoiulevõtmisakti;
1.16.3. Kui muuseumitöötaja (kes täidab eelregistreerimise töölehte) ise ei
allkirjasta hoiulevõtmisakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti
allkirjastab (vaikimisi pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt
digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil;
1.16.4. Kui valiti digiallkirjastamise võimalus:
1.16.4.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas;
1.16.4.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist,
saadab süsteem üleandjale automaatselt e-maili koos lingiga
avalikku keskkonda allkirjastamist ootavale aktile;
1.16.4.3. Üleandja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise
ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja;
1.16.4.4. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse
muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta.
1.16.5. Kui valiti paberil allkirjastamise võimalus:
1.16.5.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja;
1.16.5.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil;
1.16.5.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja
laeb töötajakeskkonda eelregistreerimise töölehele.
1.16.6. Sellega on objekti hoiule võtmine lõppenud.
2. Otsustamine
2.1. Muuseumitöötaja alustab hindamiskomisjoni protokolli koostamisega, valides
soovitud „Otsustamise“ etappi suunatud „otsuse ootel“ kirje ja/või muud
(eelregistreerimise töölehelt mitte tulnud) objektid, milleks võivad olla a)
hoiulevõetud asjad, mida nüüd soovitakse muuseumikogusse või abikogusse
arvata; b) abikogu asjad, mida nüüd soovitakse muuseumikogusse arvata;
2.2. Süsteem genereerib eeltäidetud hindamiskomisjoni protokolli põhja, kus on
näha ka administreerimisliideses seadistatud hindamiskomisjoni liikmete
nimekiri ja päevakorras/otsustamisel olevad objektid;
2.3. Muuseumitöötaja täiendab vajadusel hindamiskomisjoni protokolli põhja – nt
lisab liikmeid juurde (nt väliseksperdid) või vähemaks (nt keegi puudub) ning
märgib koosoleku aja ja koha;
2.4. Kas reaalse füüsilise koosoleku toimumise ajal või vahetult peale toimumist või
elektroonilise koosoleku käigus sisestab protokollija komisjoni protokolli
koosolekul tehtud otsused (kas ja millised objektid vastu võtta, hoiule võtta,
tagasi lükata);
2.5. Protokollija vaatab protokolli andmed üle ja kohandab vajadusel protokolli
sõnastust;
2.6. Protokollija määrab protokolli kooskõlastamise tähtaja ja saadab protokolli
hindamiskomisjoni liikmetele üle vaatamiseks ja kooskõlastamiseks;
2.7. Kõigile hindamiskomisjoni liikmetele saadetakse teade kooskõlastamist ootava
protokolli kohta;
70
2.8. Iga hindamiskomisjoni liige saab avada protokolli töövaate ja lisada oma
muudatusettepanekud kommentaari lahtrisse protokolli juurde ning kui on nõus
protokolli kooskõlastama, siis andma oma kooskõlastuse;
2.9. Kui hindamiskomisjoni liikmed on protokolli üle vaadanud, vaatab ka protokollija
omakorda laekunud kommentaarid üle. Kui kommentaare on palju ja tekstis
tuleb palju muudatusi teha, saab protokollija pärast muudatuste sisse viimist
saata protokolli uuesti kõigile või valitud isikutele kooskõlastamiseks;
2.10. Kui kooskõlastamise tähtaeg on möödas, loetakse need hindamiskomisjoni
liikmed, kes ei ole kooskõlastust andnud, vaikimisi kooskõlastuse andnuks;
2.11. Peale kooskõlastamist hindamiskomisjoni esimees ja protokollija kinnitavad
protokolli;
2.12. Komisjoni liikmetele saadetakse teade kinnitatud protokolli kohta;
2.13. Sellega on hindamiskomisjoni protokolli töölehe täitmine lõppenud ning võivad
järgneda järgmised tegevused:
2.13.1. Kui objekt soovitakse vastu võtta, siis järgneb hindamiskomisjoni
protokollile objekti vastuvõtmine (vt punkt 4);
2.13.2. Kui objekt soovitakse hoiule võtta, siis järgneb hindamiskomisjoni
protokollile objekti hoiulevõtmine (vt punkt 5);
2.13.3. Kui objekti ei toodud füüsiliselt kohale (st ka omandiõiguseid ei antud üle)
ja objekt lükatakse tagasi, siis lõppeb protsess hindamiskomisjoni
protokolli kinnitamisega (toimub ka üleandja teavitamine);
2.13.4. Kui objekt toodi füüsiliselt kohale ja omandiõigused on eelnevalt üle
antud, kuid objekt lükatakse tagasi (sh ka abikogu asjad, mida nüüd
muuseumikogusse sooviti arvata), siis lõppeb protsess hindamiskomisjoni
protokolli kinnitamisega (muuseum ise otsustab, mis nendest objektidest
saab – nt pakub teisele mäluasutusele);
2.13.5. Kui objekt toodi füüsiliselt kohale, kuid omandiõiguseid ei antud eelnevalt
üle ja objekt lükatakse tagasi (sh ka hoiulevõetud asjad, mida nüüd
muuseumikogusse või abikogusse sooviti arvata), siis järgneb
hindamiskomisjoni protokollile objekti tagastamine (vt punkt 3).
3. Tagastamine
3.1. Kui hindamiskomisjon otsustab objekti tagasi lükata ja objekt kuulub
tagastamisele, liigub objekt „Tagastamise“ etappi ja tekib „tagastamise ootel“
kirje (milles sisalduvad kõik sama üleandjaga seotud objektid – tagastatakse
korraga);
3.2. Muuseumitöötaja alustab tagastamise töölehe täitmisega, valides soovitud
tagastamise ootel oleva kirje (võib sisaldada mitut objekti).
Märkus: Tagastada saab ka muid (hindamiskomisjoni protokolli töölehelt mitte
tulnud) objekte, milleks võivad olla a) hoiulevõetud asjad, mida soovitakse
üleandjale tagastada (hoiule võtmise eesmärk on täidetud); b) väljaarvatud
museaalid, mida soovitakse õigustatud isikule tagastada (on seotud
väljaarvamisakti liigiga „museaal tagastatud õigustatud isikule“); c)
liikumises/kasutamises olevad objektid, mida soovitakse väljaandjale tagastada.
Neid juhte aga alljärgnev tööprotsessi kirjeldus ei käsitle (juht a on käsitletud
antud peatüki ärinõuetest, juht b on käsitletud peatükis 4.3 „Väljaarvamine“ ja
juht c peatükis 4.4 „Liikumised“);
3.3. Muuseumitöötaja vaatab tagastamise töölehe sisu üle ja vajadusel muudab
seda;
3.4. Kui muuseumitöötaja (kes täidab tagastamise töölehte) ise ei allkirjasta
tagastamisakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab (vaikimisi
71
pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või
allkirjastatakse paberil;
3.5. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
3.5.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas;
3.5.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab
süsteem üleandjale (antud juhul vastuvõtja rollis) automaatselt e-maili
koos lingiga avalikku keskkonda allkirjastamist ootavale aktile;
3.5.3. Üleandja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise ootel
akti ja annab sellele oma digiallkirja;
3.5.4. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse
muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta.
3.6. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
3.6.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja;
3.6.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil;
3.6.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb
töötajakeskkonda tagastamise töölehele;
3.7. Sellega on tagastamine lõppenud.
4. Vastuvõtmine
4.1. Kui hindamiskomisjon otsustab objekti vastu võtta (muuseumikogusse või
abikogusse), liigub objekt „Vastuvõtu“ etappi ja tekib „vastuvõtu ootel“ kirje
(milles sisalduvad kõik sama üleandjaga seotud objektid – neid võetakse vastu
korraga);
4.2. Muuseumitöötaja alustab vastuvõtu töölehe täitmisega, valides soovitud
vastuvõtu ootel oleva kirje (võib sisaldada mitut objekti).
Märkus: Vastu võtta saab ka muid (hindamiskomisjoni protokolli töölehelt mitte
tulnud) objekte, milleks võivad olla a) eelnevalt välja arvatud muuseumikogu
asjad, mida nüüd soovitakse abikogusse arvata; b) teise töötajakeskkonda
kasutava muuseumi väljaarvatud museaalid (on seotud väljaarvamisakti liigiga
„museaal antakse üle teisele mäluasutusele“). Nendel puhkudel ei käi vastuvõtu
otsus läbi hindamiskomisjoni. Neid juhte aga alljärgnev tööprotsessi kirjeldus ei
käsitle (juht a on käsitletud käesoleva peatüki ärinõuetes ja juht b peatükis 4.3
„Väljaarvamine“);
4.3. Muuseumitöötaja määrab vastuvõtu töölehel vastuvõtuks vajalikud andmed
(museaali numbrid, alakogu, vajadusel autoriõigused (kui need pole
eelregistreerimise töölehel juba määratud) jm);
4.4. Kui muuseumitöötaja (kes täidab vastuvõtu töölehte) ise ei allkirjasta
vastuvõtuakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab (vaikimisi
pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või
allkirjastatakse paberil;
4.5. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
4.5.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas;
4.5.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab
süsteem muuseumi juhile teate allkirjastamist ootava akti kohta;
4.5.3. Juhul, kui vastuvõtuaktiga antakse üle ka omandi- ja autoriõigused (st neid
ei antud eelnevalt üleandmisaktiga üle):
4.5.3.1. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist,
saadab süsteem üleandjale automaatselt e-maili koos lingiga avalikku
keskkonda allkirjastamist ootavale aktile;
4.5.3.2. Üleandja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise
ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja;
72
4.5.3.3. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse
muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta.
4.5.4. Juhul, kui vastuvõtuaktiga ei anta üle ka omandi- ja autoriõigused (st need
on juba üleandmisaktiga üle antud), siis akti üleandjale allkirjastamisele ei
suunata ja sellega on vastuvõtu etapp lõppenud.
4.6. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
4.6.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja;
4.6.2. Kõik vajalikud osapooled allkirjastavad akti paberil;
4.6.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb
töötajakeskkonda vastuvõtu töölehele;
4.6.4. Sellega on vastuvõtu etapp lõppenud.
5. Hoiulevõtmine
5.1. Kui hindamiskomisjon otsustab objekti hoiule võtta, liigub objekt „Hoiulevõtu“
etappi ja tekib „hoiulevõtu ootel“ kirje (milles sisalduvad kõik sama üleandjaga
seotud objektid – neid võetakse hoiule korraga);
5.2. Muuseumitöötaja alustab hoiulevõtu töölehe täitmisega, valides soovitud
hoiulevõtu ootel oleva kirje (võib sisaldada mitut objekti);
5.3. Muuseumitöötaja määrab hoiulevõtu töölehel hoiulevõtuks vajalikud andmed
(hoiulevõetud asja numbrid, hoiule võtmise (ala)kogu jm);
5.4. Kui muuseumitöötaja (kes täidab hoiulevõtu töölehte) ise ei allkirjasta
hoiulevõtmisakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab
(vaikimisi pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või
allkirjastatakse paberil;
5.5. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
5.5.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas;
5.5.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab
süsteem üleandjale automaatselt e-maili koos lingiga avalikku keskkonda
allkirjastamist ootavale aktile;
5.5.3. Üleandja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise ootel
akti ja annab sellele oma digiallkirja;
5.5.4. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse
muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta;
5.5.5. Sellega on hoiulevõtu etapp lõppenud.
5.6. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
5.6.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja;
5.6.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil;
5.6.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb
töötajakeskkonda vastuvõtu töölehele;
5.6.4. Sellega on hoiulevõtu etapp lõppenud.
Joonis 5 on kujutatud tulevane vastuvõtu äriprotsess. Joonis 6 on kujutatud tulevane
hoiulevõtu äriprotsess. Joonis 7 on täpsustavalt kujutatud tulevane vastuvõtu ja
hoiulevõtu protsessiga seotud aktide allkirjastamise protsess. Oranži värvusega on
toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga.
73
Joonis 5 Vastuvõtu tulevane äriprotsess
74
Joonis 6 Hoiulevõtu tulevane äriprotsess
75
Joonis 7 Akti allkirjastamise tulevane äriprotsess
76
4.2.6 Ärinõuded
4.2.6.1 Eelregistreerimiste nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded eelregistreerimiste vaatele, kus kuvatakse
kõik eelregistreerimised ja saab teostada otsinguid soovitud eelregistreerimiste
leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
VA001 Eelregistreerimiste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:
Pooleli olevad eelregistreerimised – eelregistreerimised, mille andmeid
alles sisestatakse, mille osas kõik allkirjastajad pole veel seotud aktile
allkirju andnud ning lisaks avaliku keskkonna kaudu saabunud objekti
pakkumised, mille muuseumitöötaja on kinnitatud ja mille alusel on
tekkinud eelregistreerimise kirje;
Lõpetatud eelregsitreerimised – eelregistreerimised, mis on kinnitatud
ja millega seotud aktid kõigi vajalike isikute poolt digiallkirjastatud.
VA002 Iga eelregistreerimise kirje kohta tuleb kuvada nt loomise kuupäev,
kinnitamise kuupäev, eelregistreerimise number, eelregistreerimise eesmärk
(muuseumile/hoiule võtmine), tulmelegend, üleandja nimi, registreerija nimi,
muutja nimi, eelregistreerimise olek.
VA003 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide (mitte dokumentide) alusel.
Täpsemad andmeväljad lepitakse kokku tööde käigus.
VA004 Pooleli olevate eelregistreerimiste all on kirje seni, kuni kõik osapooled on
üleandmisakti/hoiulevõtmisakti allkirjastanud või töölehe kinnitanud (juhul, kui
akti ei koostata).
VA005 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste (nt registreerimise eesmärk, hoiule võtmise eesmärk,
registreerimise algus- ja lõppkuupäev, registreerija, eelregistreerimise olek)
abil kuvatavat nimekirja täpsustada.
VA006 Kui avaliku keskkonna kaudu esitatakse objektide pakkumise taotlus, peab
muuseumitöötaja saama selle vastu võtta või tagasi lükata, sisestades ka
põhjenduse. Kui taotlus vastu võetakse, siis selle alusel peab tekkima
eelregistreerimise kirje. Kirje avades tuleb kuvada avalikust keskkonnas
sisestatud andmete põhjal eeltäidetud tööleht.
77
Joonis 8 Eelregistreerimiste nimekirja vaade
4.2.6.2 Eelregistreerimise lisamine
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded eelregistreerimise lisamisele.
ID Nõude kirjeldus
VA007 Uue eelregistreerimise lisamisel peab avanema eelregistreerimise tööleht.
VA008 Eelregistreerimise töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 2.
VA009 Eelregistreerimise töölehele peab saama lisada mitme objekti andmed.
VA010 Eelregistreerimise töölehel peab saama täita paljude objektide andmeid
korraga (nt sisestades kõigile sama seisundi või autoriõigused).
VA011 Kasutajal peab olema võimalik sisestada sarnased objektid (nt suurem kogus
postkaarte) ühel real koondkirjena, sisestades objektide arvu (mis on suurem
kui 1). Küll aga peab olema võimalik hilisemal vastuvõtul/hoiulevõtul võimalik
objektid lahku lüüa (näiteks 20-st postkaardist võetakse vastu ainult 10), kuna
objektid peavad vastuvõtul/hoiulevõtul erinevad numbrid saama. Kui objektid
hiljem vastuvõtul/hoiulevõtul lahku lüüakse, siis varasemate etappide kirjed
peavad säilima sel kujul nagu need tehtud sai (näiteks objektide arv
koondkirjes eelregistreerimise lehel jääks ikkagi 20, kuigi vastuvõtuaktis on
sellest reast tekitatud 20 rida). Vastav loogika peaks kehtima ka eraldatavate
osade (detailide) korral – st eelregistreerimise töölehel peab saama märkida
ka eraldatavaid osasid n-ö koondkirjena, mis hiljem vastuvõtus täpsemalt lahti
kirjutatakse.
Erand: Kui hoiule võtmise eesmärk on midagi muud kui „Hoiustamine“ (nt
„Näitus“, „Konserveerimine/korrastamine“), siis objekte koondkirjena ei
sisestata või peab olema võimalik kuidagi mugavalt koondkirjetena
kuvatavatele objektidele hoiulevõetud asja numbrid ja hoiulevõetud asjade
(ala)kogud sisestada, sest antud juhul genereeritakse hoiulevõtmisakt kohe
eelregistreerimise töölehe alusel.
78
VA012 Süsteem peab genereerima iga eelregistreerimise töölehele lisatava objekti
kohta unikaalse objekti ID (kui tegemist koondkirjega, siis iga seal sisalduva
objekti kohta).
VA013 Igale eelregistreerimise töölehele olevale objektile peab saama lisada objekti
numbri, mis on n-ö eeldatav number. Mõte on selles, et suure hulga teatud
tüüpi objektide puhul (nt arheoloogia) võib olla oluline säilitada kindel
objektide järjekord (ja kogumisel määratud numbrite süsteem). Antud number
kantakse ka automaatselt objekti kirjeldamise vormil teiste numbrite alla.
VA014 Eelregistreerimise töölehelt peab soovi korral avada ka objekti kirjeldamise
vormi detailse kirjelduse andmestiku sisestamiseks.
VA015 Kuna muuseumides on sageli väga suur hulk objekte, mida soovitakse
eelregistreerimise töölehele korraga kanda (ennekõike arheoloogiaga seotud
objektid) ja kuna sageli sisestatakse need andmed ka võrgust väljas töötades,
peab saama objektide andmeid massiliselt eelregistreerimise töölehele kanda.
Selleks peab töötajakeskkonnas olema võimalik genereerida ja alla
laadida/avada eelregistreerimise malli Office Open XML Spreadsheet (.xlsx),
OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV vm sobilikus formaadis faili.
VA016 Malli kokku panemisel tuleb arvestada, et teatud andmeväljad on alati
sisestamiseks kohustuslikud (nt objekti nimetus), kuid muus osas peab
kasutaja saama valida, milliseid kirjeldusega seotud andmevälju ta malli
soovib (st milline info tal selleks hetkeks teada on ja mida ta kohe objekti
kirjeldusse kanda soovib, nt sündmuste osas arheoloogilise kaevamise aeg ja
leiukontekst). Seejuures tuleb arvestada ka sellega, et võib olla vajadus
objekti eraldatavaid osi (detaile) sisestada. Malli võimalik struktuur lepitakse
kokku tööde käigus
VA017 Kui nõudes VA016 nimetatud malli on andmed sisestatud, siis peab olema
seda võimalik peale võrguühenduse loomist ka uuesti süsteemi üles laadida või
seal olevad andmed mugavalt süsteemi sünkroniseerida (sarnaselt MS
OneDrive lahendusele). Täpne tehniline lahendus lepitakse kokku tööde
käigus. Seejuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et kasutaja võib soovida üles
laadida faili, mis pole süsteemis genereeritud malli alusel koostatud.
VA018 Täidetud malli importimisel/sünkroniseerimisel tuleb rakendada erinevaid
loogika kontrolle (samad kontrollid, mida teostatakse ka otse süsteemis
eelregistreerimise lehe täitmisel).
VA019 Täidetud malli importimisel/sünkroniseerimisel tuleb arvesse võtta põhimõtet,
et malli valitud objektide nimekiri peab jääma muutumatuks ja eeldada, et
kogu eelregistreerimise objektide andmestik tuleb üles laetavast failist. Juhul,
kui süsteem tuvastab faili laadimise hetkel, et kasutaja on eelregistreerimise
töölehele juba mõne objekti lisanud, tuleb faili laadimisel need üle kirjutada.
Kasutajale tuleb alati faili üles laadimisel kuvada enne hoiatav teade, et varem
sisestatud objektide andmed kirjutatakse üle ja küsida temalt selleks
nõusolekut.
VA020 Ühele eelregistreerimise töölehele peab saama lisada mitme üleandja andmeid
(nt juhul, kui objektil on mitu omanikku).
VA021 Kui üleandjaks on juriidiline isik, peab saama sisestada ka selle esindaja, kes
vajadusel ka akti allkirjastab.
VA022 Erandkorras peab olema võimalik jätta ka üleandja märkimata, sest
muuseumidesse on jõudnud objekte, mille puhul pole teada, kuidas need
muuseumini jõudsid. Lisaks eelregistreeritakse objekte ka iganemise
põhimõttest lähtuvalt ehk omandiõiguse tekkimine teisele isikule kuuluva asja
pikaajalise, vahetpidamatu ja heauskse valdamise tagajärjel. Kui üleandjat ei
79
sisestata, peab olema võimalik sisestada üleandja puudumise põhjus
(administreerimisliideses hallatavad).
VA023 Peab saama määrata eelregistreerimise eesmärgi, mis saab olla üks
järgnevatest:
Muuseumile – üleandja soovib objekti anda muuseumile n-ö päriseks
(muuseumikogusse või abikogusse);
Hoiule võtmine – üleandja soovib objekti anda muuseumile teatud
eesmärgil ja ajaks hoiule (nt näitusele või konserveerimiseks).
VA024 Eelregistreerimise töölehel peab saama määrata, kas objekt on füüsiliselt
kohale toodud või veel omaniku valduses. Kui objekt on märgitud füüsiliselt
kohale tooduks, peab saama sisestada ka tema asukoha muuseumis.
VA025 Kui eelregistreerimise eesmärk on „Muuseumile“ ja objekt on märgitud
füüsiliselt kohale tooduks, peab saama eelregistreerimise töölehe alusel
genereerida üleandmisakti PDF-ina (genereerimine kohustuslik; vt Joonis 9
linnuke „Soovin koostada üleandmisakti“).
VA026 Kui eelregistreerimise liik on valitud „Muuseumile“ ja objekt on märgitud
füüsiliselt kohale tooduks, peab saama määrata, kas omandiõigused antakse
kohe üle või mitte.
VA027 Kui eelregistreerimise eesmärgiks on valitud „Muuseumile“, objekt on märgitud
füüsiliselt kohale tooduks, peab saama määrata objektile rakenduvad
autoriõigused (vt nõue VA028). Kui tegemist on autoriõigusega kaitstava teose
või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektidega ja üleandja omab teose
autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi, siis peab saama määrata,
kas autoriõigused antakse kohe üle või mitte.
VA028 Autoriõiguste valikvariandid peavad olema järgmised (administreerimisliideses
hallatavad):
Tegemist ei ole autoriõigusega kaitstavate teostega ega autoriõigusega
kaasnevate õiguste objektidega;
Üleandja ei oma teose autoriõigusi ega autoriõigusega kaasnevaid
õigusi;
Autorile kuuluvad varalised õigused antakse territoriaalse piiranguta üle
muuseumile. Üleandja kinnitab, et ta omab õigusi, mida ta muuseumile
üle annab;
Autorile kuuluvad varalised õigused antakse territoriaalse piiranguta üle
muuseumile. Üleandja kinnitab, et ta omab õigusi, mida ta muuseumile
üle annab. Autoriõigusega kaasnevad õigused antakse üle eraldi
lepinguga;
Aktiga muuseumile loovutatava teose reprodutseerimiseks ja üldsusele
kättesaadavaks tegemiseks (veebis avaldamiseks) antakse muuseumile
lihtlitsentsiga territoriaalsete piiranguteta luba kogu autoriõiguse
kehtivuse tähtajaks (samad õigused säilivad õiguste omajal). Üleandja
kinnitab, et ta omab õigusi, mille kasutamiseks ta litsentsiga loa annab;
Aktiga muuseumile loovutatava teose reprodutseerimiseks ja üldsusele
kättesaadavaks tegemiseks (veebis avaldamiseks) antakse muuseumile
lihtlitsentsiga territoriaalsete piiranguteta luba kogu autoriõiguse
kehtivuse tähtajaks (samad õigused säilivad õiguste omajal). Üleandja
kinnitab, et ta omab õigusi, mille kasutamiseks ta litsentsiga loa annab.
Autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamiseks antakse litsents eraldi
lepinguga;
Muud tingimused.
„Muud tingimused“ valikul saab sisestada tingimused vabatekstina.
80
VA029 Autoriõigustele peab saama lisada piirangu kehtimise aja.
VA030 Kui omandiõigused ja autoriõigused antakse üle, peab genereeritavas
üleandmisakti PDF-is olema lause õiguste ülemineku kohta. Nt: „Üleandmisakti
allkirjastamisega annab üleandja asja omandi vastuvõtjale üle ja asja
omanikuks saab vastuvõtja. Üleandja kinnitab, et saab aru üleandmisakti
allkirjastamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest, st asi ei kuulu enam
üleandjale. Asja museaalina arvele võtmise või mittevõtmise otsuse teeb
muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon.“
VA031 Kui eelregistreerimise eesmärgiks on „Muuseumile“, peab saama töölehte
suunata hindamiskomisjoni.
VA032 Kui eelregistreerimise eesmärgiks on valitud „Hoiule võtmine“, peab saama
lisaks eelregistreerimise põhiandmetele määrata hoiule võtmise eesmärgi.
VA033 Kui hoiule võtmise eesmärk on „Hoiustamine“ ja objekt on füüsiliselt kohale
toodud, saab eelregistreerimise töölehe alusel genereerida üleandmisakti PDF-
ina (genereerimine kohustuslik).
VA034 Kui hoiule võtmise eesmärk on midagi muud kui „Hoiustamine“ (nt „Näitus“,
„Konserveerimine/korrastamine“), siis peab koheselt saama sisestada ka
hoiulevõtmiseks vajalikud andmed (hoiulevõetud asja number, hoiule võtmise
(ala)kogu, püsiasukoht jm) ning genereerida hoiulevõtmisakti PDF-ina
(genereerimine kohustuslik; vt Joonis 10 linnuke „Soovin koostada
hoiulevõtmisakti“).
VA035 Kui eelregistreerimise eesmärgiks on valitud „Hoiule võtmine“, peab kasutajal
olema võimalik teha linnuke, kas avalikus keskkonnas (nt haridusprogrammide
ja näituste juures) kuvatakse välja objekti omaniku andmed (hoiule andjaks
oleva välise asutuse, eraisiku nimi vms) või kuvatakse välja sõna „Erakogu“.
VA036 Kui hoiulevõetava objekti kohta sisestatakse püsiasukoht, peab jooksev
asukoht saama sama väärtuse (sest objekt ei saa olla sel hetkel füüsilises
liikumises).
VA037 Kui hoiule võtmise eesmärk on „Näitusele“, peab kasutaja saama valida ka
konkreetse muuseumiga seotud aktiivse näituse.
VA038 Kui hoiule võtmise eesmärk on „Näitusele“, tuleb lisaks informatiivselt kuvada
valitud püsiasukoha kõrval ka näituse asukohta. Kui objektide asukoht ei ole
sama, mis näituse asukoht, siis kasutaja peab ise õigel hetkel tegema
muuseumisisese kasutamise akti ja sellega muutma objektide asukoha samaks
näituse asukohaga (süsteem seda automaatselt muuta ei tohi).
VA039 Kui hoiule võtmise eesmärgiks on „Haridustegevus“, peab kasutaja saama
valida ka konkreetse muuseumi aktiivse haridusprogrammi.
VA040 Kui hoiulevõetav objekt on teise mälusasutuse (sh muuseumide infosüsteemi
mittekasutava muuseumi või erakollektsiooni) objekt (üleandja on teine väline
asutus), siis peab saama sisestada ka teise asutuse objekti identifikaatori, mis
kantakse automaatselt objekti kirjeldamise vormil teiste numbrite alla.
VA041 Süsteem peab üleandmisakti või hoiulevõtmisakti allkirjastajateks vaikimisi
määrama eelregistreerimise töölehe koostaja ja üleandjaks märgitud isiku (kui
ta on teada). Kui muuseumitöötaja (kes täidab eelregistreerimise töölehte) ise
ei allkirjasta akti, siis peab ta saama määrata muuseumitöötaja, kes akti
allkirjastab.
VA042 Peale muuseumitöötaja poolset digiallkirjastamist peab olema võimalik
üleandmis- või hoiulevõtmisakt saata üleandjale allkirjastamiseks avaliku
keskkonna kaudu.
VA043 Kinnitatud eelregistreerimise töölehte peab saama suunata hindamisele (vt
Joonis 9 nupp „Hindamisele“), mille tulemusena vormis olevate registreeritud
81
objektide põhjal tekib hindamiskomisjoni protokolli eeltäidetud tööleht.
Vastavat võimalust tuleb kuvada ainult, siis kui:
Eelregistreerimise eesmärk on „Muuseumile“ või;
Eelregistreerimise eesmärk on „Hoiule võtmine“ ja hoiule võtmise
eesmärk „Hoiustamine“ (kuna muid hoiulevõtmisi hindamiskomisjon ei
otsusta).
VA044 Eelregistreerimise töölehele peab saama otsida õigustatud isikule (kunagine
hoiuleandjale või isik, kellele objekt väljaarvamisakti raames kunagi tagastati)
tagastatud ja muuseumist välja arvatud objekte ning neid uuesti
eelregistreerimise töölehele lisada, nii et objekti ajalugu ja sisestatud andmed
oleks olemas ka uue eelregistreerimise korral.
VA045 Kui objekti pakkumise taotlus esitatakse läbi avaliku keskkonna, peavad olema
järgmised andmed eeltäidetud:
Objekti asukoht – omaniku valduses;
Üleandja andmed: nimi, isikukood, kontaktandmed;
Objektide andmed: nimetus, autor, valmistamise aeg, esmane üldinfo
(avalikus andmeväli „Objekti lühikirjeldus ja taustateave“), failid, viited
välistele allikatele (avalikus keskkonnas saab lisada linke, nt videole,
kui kasutaja on filminud objekti ja laadinud selle kuhugi üles).
Tabel 2 Eelregistreerimise töölehel kuvatavad andmeväljad
Välja nimi Kirjeldus Kohust Täitmine
uslikku
s
Eelregistreerimise nr Eelregistreerimise + Automaatne
töölehe kui dokumendi
number
Loomise kuupäev Eelregistreerimise + Automaatne
töölehe vormistamise
kuupäev
Üleandja nimi Kui tegemist on - Automaatne/
juriidilisest isikust muuseumitöötaja
üleandjaga, siis on siin saab muuta
asutuse/organisatsiooni
nimi
Üleandja registrikood Kui tegemist on - Automaatne/
juriidilisest isikust muuseumitöötaja
üleandjaga, siis on siin saab muuta
asutuse/organisatsiooni
registrikood
Üleandja või tema esindaja Üleandja eesnimi ja - Avalikus
ees- ja perekonnanimi perekonnanimi. Kui keskkonnas
tegemist on juriidilisest üleandja/
isikust üleandjaga, siis töötajakeskkonnas
tema esindaja ees- ja muuseumitöötaja
perekonnanimi.
Üleandja või tema esindaja Üleandja isikukood või - Avalikus
isikukood/sünniaeg sünniaeg. Kui tegemist keskkonnas
on juriidilisest isikust üleandja/
üleandjaga, siis tema töötajakeskkonnas
82
esindaja muuseumitöötaja
isikukood/sünniaeg.
Üleandja kontaktandmed Üleandja telefoni nr, e- - Avalikus
(telefon/e-mail/aadress) maili aadress ja/või keskkonnas
aadress üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Eelregistreerimise eesmärk, Mis eesmärgil objekt + Avalikus
mille võimalikud valikud: registreeritakse keskkonnas
Muuseumile; üleandja/
Hoiule võtmine. töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Hoiule võtmise eesmärk, Kui registreerimise + Avalikus
mille võimalikud valikud: eesmärk on hoiule keskkonnas
Hoiustamine; võtmine tuleb valida ka üleandja/
Esindusotstarve; alaliik, mis eesmärgil töötajakeskkonnas
Näitus; hoiule võetakse muuseumitöötaja
Haridustegevus;
Korrastamine/konser
veerimine;
Seisundi hindamine;
Monitooring;
Digiteerimine;
Uuring/ekspertiis;
Uurimis- ja
teadustöö;
Muu.
Hoiule võtmise eesmärgi Kuvatakse - Automaatne/
täpsustus eelregistreerimise muuseumitöötaja
töölehele sisestatud saab muuta
andmete põhjal
Näituse nimi Saab täita, kui hoiule - Avalikus
võtmise eesmärk on keskkonnas
„näitus“ üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Haridusprogrammi nimi Saab täita, kui hoiule - Avalikus
võtmise eesmärk on keskkonnas
„haridustegevus“ üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Kas on erakogu Kui eelregistreerimise - Töötajakeskkonna
eesmärk on „hoiule s
võtmine“, saab muuseumitöötaja
märkida, kas tegemist
on erakoguga
Objekti(de) asukoht, mille Kui eelregistreerimise + Avalikus
võimalikud valikud: eesmärk on kas keskkonnas
Muuseumisse kohale „muuseumile“ või üleandja/
toodud; „hoiule võtmine“ koos töötajakeskkonnas
Omaniku valduses. hoiule võtmise muuseumitöötaja
83
„Omaniku valduses“ variandi eesmärgiga
puhul võimalus lisada „hoiustamine“
vabatekst (nt aadress, kus
objekt asub) .
Kas õigused antakse kohe Kui eelregistreerimise + Avalikus
üle (valikvariandid „Jah“, eesmärk on keskkonnas
„Ei“) „muuseumile“, tuleb üleandja/
fikseerida, kas töötajakeskkonnas
omandiõigused ja muuseumitöötaja
autoriõigused antakse
kohe üle
Autoriõigused Autoriõiguste - Avalikus
(valikvariandid kirjeldatud fikseerimine keskkonnas
nõuete juures) üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Autoriõiguste piirangu Autoriõiguse piirangu - Avalikus
kehtivus kehtivuse lõpu aeg keskkonnas
üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Tagastamise tähtaeg Kui registreerimise + Avalikus
(määratakse kuupäev või eesmärk on „hoiule keskkonnas
nõudmiseni) võtmine“, saab määrata üleandja/
objekti üleandjale töötajakeskkonnas
tagastamise tähtaja muuseumitöötaja
Lisadokumendid Võimalus üles laadida - Avalikus
lisadokumente või pilte keskkonnas
objektide kohta üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Tulmelegend Objekti(de) kohta käiv + Avalikus
tekst. Kohustuslik ainult keskkonnas
siis, kui registreerimise üleandja/
eesmärk on töötajakeskkonnas
„Muuseumile“. muuseumitöötaja
Objekt ID Igale sisestatud + Automaatne
objektile süsteemi poolt
genereeritav unikaalne
ID
Objekti nimetus Objekti nimetus + Avalikus
keskkonnas
üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Olemus Objekti olemus - Avalikus
keskkonnas
üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Autor Objekti autori nimi - Avalikus
84
keskkonnas
üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Esinduspilt Objekti esinduspilt - Automaatne
Objekti seisund Objekti seisund (valik + Täidab
klassifikaatorist) muuseumitöötaja
Objekti kahjustused Objekti kahjustused - Täidab
(vabatekstina) muuseumitöötaja
Objektide arv Sarnaste objektide arv, - Avalikus
mis registreeritakse ühe keskkonnas
kirjena üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Esmane üldinfo Objekti esmane üldinfo - Avalikus
keskkonnas
üleandja/
töötajakeskkonnas
muuseumitöötaja
Üleandmise tingimused Kui eelregistreerimise - Muuseumitöötaja
eesmärk on
„Muuseumile“, siis saab
määrata objektile
eritingimusi
Hoiulevõtmise tingimused Kui eelregistreerimise - Muuseumitöötaja
eesmärk on „Hoiule
võtmine“, siis saab
määrata objektile
eritingimusi
Hoiule võtmise kogu Kui eelregistreerimise + Muuseumitöötaja
eesmärk on „Hoiule
võtmine“, siis saab
määrata objektile hoiule
võtmise (ala)kogu
Asukoht Kui objekt on märgitud + Muuseumitöötaja
füüsiliselt kohale
tooduks, siis saab
määrata objektile
püsiasukoha
85
Joonis 9 Eelregistreerimise tööleht eesmärgiga „muuseumile“
86
Joonis 10 Eelregistreerimise tööleht eesmärgiga „hoiule võtmine“
4.2.6.3 Hindamiskomisjoni protokollide nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded hindamiskomisjoni protokollide vaatele, kus
kuvatakse kõik hindamiskomisjoni protokollid ja saab teostada otsinguid soovitud
protokollide leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
VA046 Hindamiskomisjoni protokollide nimekirja vaates peab olema võimalik
eraldiseisvalt näha:
Pooleli olevad protokollid – eelregistreerimiste alusel tekkinud otsuse
ootel hindamiskomisjoni protokollid (ootavad vormistamist);
hindamiskomisjoni protokollid, kus kooskõlastamine või kinnitamine on
veel pooleli;
Lõpetatud protokollid – hindamiskomisjoni protokollid, mis on
kooskõlastatud ja kõigi vajalike isikute poolt kinnitatud.
VA047 Iga hindamiskomisjoni protokolli kirje kohta tuleb kuvada nt loomise kuupäev,
kinnitamise kuupäev, hindamiskomisjoni protokolli number, hindamiskomisjoni
protokolli olek, viide eelregistreerimisele, tulmelegend.
VA048 Otsuse ootel protokollide all on kirje seni, kuni kõik vajalikud osapooled on
87
protokolli kooskõlastanud ja kinnitanud.
VA049 Nimekirjas peab kasutajal peab olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste (nt hindamisele suunamise algus- ja lõppkuupäev ja
protokolli olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada.
VA050 Kasutaja peab saama valida peab saama valida mitu hindamise ootel olekus
kirjet ja suunata need korraga ühte protokolli (vt Joonis 11 nupp „Suuna
protokolli“).
VA051 Hindamiskomisjoni protokolli peab saama suunata ka ainult osa objekte ühest
eelregistreerimisest (vt Joonis 11 link „Vali objektid“).
Joonis 11 Hindamiskomisjoni protokollide nimekirja vaade
4.2.6.4 Hindamiskomisjoni protokolli lisamine
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded hindamisprotokolli lisamisele.
ID Nõude kirjeldus
VA052 Protokolli peab saama lisada teabe eelregistreerimise töölehelt pärit objekte
(mille osas on otsus langetamata). Peab saama lisada kõik ühelt
eelregistreerimise töölehelt pärit objektid korraga, aga peab saama lisada ka
vaid osa objekte.
VA053 Protokolli peab saama lisada ka teatud eelregistreerimise töölehelt mitte
pärinevaid objekte:
Hoiulevõetud asjad, mida nüüd soovitakse muuseumikogusse arvata;
Abikogu asjad, mida nüüd soovitakse muuseumikogusse arvata.
Mõlemal juhul on vaja hindamiskomisjoni otsust.
VA054 Protokolli töölehel kuvatavad andmeväljad on välja toodud Tabel 3.
VA055 Süsteem peab suutma genereerida eeltäidetud protokolli põhja, kus on näha
ka administreerimisliideses seadistatud hindamiskomisjoni liikmete nimekiri
88
(sh komisjoni esimees ja protokollija) ja päevakorras/otsustamisel olevad
objektid.
VA056 Protokollija peab saama protokolli põhja täiendada:
Muuta hindamiskomisjoni liikmeid – lisada liikmeid juurde (nt
väliseksperdid) või vähemaks (nt keegi puudub);
Muuta komisjoni esimeest ja protokollijat;
Märkida koosoleku toimumise aega ja kohta;
Lisada objekte juurde (vt Joonis 12 nupp „Lisa objekte“) või
eemaldada;
Muuta objektide andmeid (nimetus, autor, esmane üldinfo; muuta ei
tohi saada üleandjat ja asukohta);
Lisada koosolekul arutatu kommentaaridena;
Laadida täiendavaid faile (dokumente).
VA057 Protokolli töölehelt peab soovi korral avada ka objekti kirjeldamise vormi
detailse kirjelduse andmestiku sisestamiseks.
VA058 Protokolli andmeid ei saa muuta, kui protokoll on juba kooskõlastamisele
saadetud.
VA059 Hindamiskomisjoni peab kuuluma kindlasti hindamiskomisjoni esimees ja
protokollija.
VA060 Kui hindamiskomisjoni protokollis on mitmest erinevast eelregistreerimisest
pärinevaid objekte, tuleb need visuaalselt eelregistreerimiste alusel
grupeerida.
VA061 Protokolli töölehel muudetud objektide andmete muudatused ei tohi kajastuda
eelregistreerimise töölehel. Muudatused peavad jõudma aga objekti kirjelduse
vaatesse.
VA062 Protokollija peab saama sisestada protokolli koosolekul tehtud otsused – kas ja
millised objektid hoiule võtta, vastu võtta, tagasi lükata. Seejuures kehtivad
reeglid:
Kui objekt pärineb eelregistreerimise töölehelt, mille liik on
„Muuseumile“ –> objekti saab vastu võtta või tagasi lükata;
Kui objekt pärineb eelregistreerimise töölehelt, mille liik on „Hoiule
võtmine“ –> objekti saab hoiule võtta või tagasi lükata;
Kui tegemist on VA053 nimetatud objektiga –> objekti saab vastu
võtta või tagasi lükata.
VA063 Objekti vastuvõetuks märkimisel peab alati saama märkida ka, kas see
võetakse vastu muuseumikogusse või abikogusse.
VA064 Kui objek otsustatakse tagasi lükata, siis süsteem peab kasutajale
arusaadavalt kuvama, mis antud objektiga edasi teha:
Kui objekti ei toodud füüsiliselt kohale (st ka omandiõiguseid ei antud
üle) –> tuleb üleandjat otsusest teavitada;
Kui objekt toodi füüsiliselt kohale ja omandiõigused on eelnevalt üle
antud (sh VA053 nimetatud abikogu asjad) –> muuseum saab
otsustada, mis nendest objektidest saab (nt pakub teisele
mäluastutusele);
Kui objekt toodi füüsiliselt kohale, kuid omandiõiguseid ei antud
eelnevalt üle (sh VA053 nimetatud hoiulevõetud asjad) –> objekt
kuulub tagastamisele.
VA065 Sama otsuse liiki peab saama märkida mitmele ja ka kõikidele objektidele
korraga.
VA066 Visuaalselt tuleb eristada, milliste objektide kohta on otsus tehtud ja milliste
kohta veel mitte.
89
VA067 Otsuse liiki peab saama muuta kuni protokolli kinnitamiseni.
VA068 Lisaks otsuste liigile peab saama sisestada ka iga objekti (või objektide
kogumi) kohta hinnangu kultuuriväärtuse kohta. Samuti peab saama sisestada
kõigi objektide kohta kehtiva koondhinnangu kultuuriväärtuse kohta. Kui
objektide lõikes on hinnangud määramata, siis koondhinnangu lisamine on
kohustuslik.
VA069 Kui tegemist on ostuga, peab saama sisestada ka iga objekti kohta ostuhinna.
Samuti peab saama sisestada kõigi objektide kohta kehtiva koondhinna. Kui
kasutaja sisestab objektide lõikes ostuhinnad, peab süsteem suutma
koondhinna automaatselt arvutada. Lisaks peab saama määrata/kuvada
koondhinda ka eelregistreerimise lehe kaupa (kui ühel komisjoni protokollil on
koos mitme eelregistreerimise lehe objektid).
VA070 Kui kõikide protokolli kantud objektide kohta on otsused sisestatud, peab
protokollija saama sisestada kooskõlastamise tähtaja ning saata üle
vaatamiseks ja kooskõlastamisele.
VA071 Kooskõlastamisele saatmisel (vt Joonis 12 nupp „Saada kooskõlastamisele“)
peab kasutaja saama näha vaikimisi nimekirja komisjoni liikmetest, kellele
protokoll kooskõlastamiseks saadetakse. Kasutaja peab saama kooskõlastajate
nimekirja vajadusel muuta (eemaldada ja lisada isikuid). On võimalik, et kõik
komisjoni liikmed (nt välised eksperdid) protokolli kooskõlastamisel ei osale.
VA072 Pärast kooskõlastamisele saatmist, tuleb protokolli töölehel iga kooskõlastaja
kohta kuvada, kas isik on kooskõlastuse ootel, kooskõlastanud, ei
kooskõlastanud.
VA073 Kui kooskõlastaja on märkinud protokolli kooskõlastatuks või mitte
kooskõlastatuks, siis tuleb isiku kohta kuvada ka kooskõlastamise või mitte
kooskõlastamise kuupäev (nt nime järel kuvada seisund „Kooskõlastatud
(kuupäev)“ või „Mitte kooskõlastatud (kuupäev)“).
VA074 Kõik kooskõlastajad, kes pole tähtajaks protokollile kooskõlastust andnud,
tuleb nad vaikimisi lugeda kooskõlastuse andnuks (nt nime järel kuvada
seisund „Vaikimisi kooskõlastanud (kuupäev)“).
VA075 Iga kooskõlastaja peab saama avada protokolli töölehe ja lisada oma
muudatusettepanekud kommentaaridena protokolli juurde ning vastavalt kui
on nõus protokolli kooskõlastama, siis andma oma kooskõlastuse või kui mitte,
siis märkida protokolli mitte kooskõlastatuks.
VA076 Kõiki kooskõlastajad peavad nägema teiste lisatud kommentaare ja
kooskõlastamise infot.
VA077 Kommentaari kohta tuleb kuvada kommenteerija nimi, kommentaari andmise
aeg ja kommentaari sisu. Protokollijal on võimalus märkida, et kommentaariga
tegeletud (linnuke) ja lisada vabatekstiline selgitus (nt kas arvesse võetud).
VA078 Peale kooskõlastamist peab saama protokollija kõik laekunud kommentaarid ja
kooskõlastused üle vaadata ja protokolli (sh otsuseid) täiendada. Vajadusel
peab protokollija saama protokolli saata kõigile isikutele piiramatu arv kordi
uuesti üle vaatamiseks ja kooskõlastamiseks.
VA079 Tulenevalt sellest, et hindamiskomisjoni portokolli funktsionaalsus on mõeldud
nii füüsilise koosoleku käigus tehtud otsuste kirjalikuks fikseerimiseks, kui ka
elektroonilise koosoleku läbi viimiseks (viimane eeldusel, et iga komisjoni liige
on individuaalselt objektidega füüsiliselt tutvunud), tuleb tööde käigus kaaluda
täiendavaid võimalusi komisjoni liikmetel omapoolse seisukoha
väljendamiseks. Nt võiks iga komisjoni liige saada elektroonilise koosoleku
läbiviimisel lisaks kommentaaridele märkida ka iga objekti kohta soovituslikult
otsuse liigid ja üldise kommentaari. Komisjoni liikmete otsuste alusel leiab
90
süsteem objektide lõikes otsuste osakaalud ja selle alusel saab protokollija
sisestada lõpliku otsuse.
VA080 Peale kooskõlastamist peavad komisjoni esimees ja protokollija saama
protokolli lõplikult kinnitada (vt Joonis 12 nupp „Kinnita“)
VA081 Kinnitatud protokolli peab saama genereerida PDF-formaadis, seda alla laadida
ja välja printida.
VA082 Protokolli PDF-is tuleb kuvada kõigi kinnitajate kohta info – isiku nimi,
ametinimetus, kinnitamise aeg.
VA083 Kui objekti ei toodud füüsiliselt kohale ja hindamiskomisjon otsustab objekti
tagasi lükata, siis pärast hindamiskomisjoni protokolli kinnitamist, peab
süsteem saatma üleandjale automaatse e-maili teate lingiga otsuse vaatele
avalikus keskkonnas. Samuti peab vastaval isikul tekkima avaliku keskkonna
töölauale vastav teade. Kui objekt toodi füüsiliselt kohale, siis käib tagasi
lükkamisest teavitamine tagastamisaktiga.
VA084 Hindamiskomisjonis tehtud otsuste põhjal peab süsteem genereerima (nt
Joonis 12 nupule „Edasi“ vajutamisel) vastavad vastuvõtu, hoiulevõtu ja
tagastamise töölehed eeltäidetud andmetega (sõltuvalt otsuse liigist ja
asjaolust, kas objektid on füüsiliselt muuseumisse toodud):
Kui hindamiskomisjon otsustab objektid võtta vastu muuseumikogusse
või abikogusse, liiguvad objektid „Vastuvõtu“ etappi ja tekib „vastuvõtu
ootel“ kirje, milles sisalduvad kõik sama üleandjaga seotud objektid;
Kui hindamiskomisjon otsustab objektid hoiule võtta, liiguvad objektid
„Hoiulevõtu“ etappi ja tekib „hoiulevõtu ootel“ kirje, milles sisalduvad
kõik sama üleandjaga seotud objektid;
Kui hindamiskomisjon otsustab objektid tagasi lükata, objektide
omandiõigused pole üle antud ja objektid on füüsiliselt muuseumisse
toodud, liiguvad objektid „Tagastamise“ etappi ja tekib „tagastamise
ootel“ kirje, milles sisalduvad kõik sama üleandjaga seotud objektid.
Seega kui protokollis sisalduvad mitme erineva üleandjaga seotud objektid,
siis ühe konkreetse protokolli alusel genereeritavad vastuvõtu, hoiulevõtu või
tagastamise töölehed peavad olema ühe üleandja põhised (st seal sisalduvad
kõik antud üleandjaga seotud objektid).
Tabel 3 Hindamiskomisjoni protokolli töölehel kuvatavad andmeväljad
Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine
likkus
Loomise kuupäev Hindamiskomisjoni protokolli + Automaatne
vormistamise kuupäev
Protokolli nr Hindamiskomisjoni protokolli + Automaatne
kui dokumendi number
Hindamiskomisjoni Kuvatakse + Automaatne/muu
liikmete ees- ja administreerimisliideses seumitöötaja saab
perekonnanimi määratud hindamiskomisjoni muuta
liikmete nimekiri, kuid neid
saab muuta
Hindamiskomisjoni Kuvatakse + Automaatne/muu
esimehe ees- ja administreerimisliideses seumitöötaja saab
perekonnanimi määratud isik, kuid saab muuta
muuta
91
Hindamiskomisjoni Kuvatakse + Automaatne/muu
protokollija ees- ja administreerimisliideses seumitöötaja saab
perekonnanimi määratud isik, kuid saab muuta
muuta
Tulmelegend Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne
töölehele sisestatud andmete
põhjal.
Objekti ID Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne
käigus süsteemi poolt
genereeritud unikaalne ID
Objekti nimetus Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne/
töölehel täidetud objekti muuseumitöötaja
nimetus saab muuta
Olemus Kuvatakse eelregistreerimise - Automaatne/muu
töölehel täidetud olemus seumitöötaja saab
muuta
Autor Kuvatakse eelregistreerimise - Automaatne/muu
töölehel täidetud autor seumitöötaja saab
muuta
Esinduspilt Kuvatakse eelregistreerimise - Automaatne/muu
töölehe kaudu lisatud seumitöötaja saab
esinduspilt muuta
Objekti seisund Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne/muu
töölehel valitud objekti seisund seumitöötaja saab
muuta
Objekti kahjustused Kuvatakse eelregistreerimise - Automaatne/muu
töölehel täidetud objekti seumitöötaja saab
kahjustused muuta
Objektide arv Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne/
töölehel täidetud sarnaste muuseumitöötaja
objektide arv, mis saab muuta
registreeritakse ühe kirjena
Objekti esmane Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne/muu
üldinfo töölehel täidetud objekti seumitöötaja saab
esmane üldinfo muuta
Otsus, mille Määratakse iga objekti kohta + Täidab
võimalikud otsus muuseumitöötaja
valikvastused:
Võtta vastu
muuseumikog
usse;
Võtta vastu
abikogusse;
Võtta hoiule;
Tagasi
lükatud.
Hinnang Määratakse iga objekti kohta - Täidab
kultuuriväärtuse eraldi muuseumitöötaja
92
kohta
Koondhinnang Määratakse kõikide objektide + Täidab
kultuuriväärtuse kohta ühiselt. Kui objektide muuseumitöötaja
kohta lõikes hinnangud määramata,
siis koondhinnang kohustuslik.
Ostuhind Määratakse iga objekti kohta - Täidab
eraldi muuseumitöötaja
Ostu koondhind Määratakse kõikide objektide - Täidab
kohta ühiselt. Kui ostuhind muuseumitöötaja/
objektide lõikes sisestatud, siis Automaat
vastava summa leiab süsteem
automaatselt.
Kommentaar Võimalus täita igal komisjoni - Täidab
liikmel kooskõlastamise hetkel muuseumitöötaja
Joonis 12 Hindamiskomisjoni protokolli tööleht
4.2.6.5 Vastuvõttude nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded vastuvõttude vaatele, kus kuvatakse kõik
vastuvõtud ja saab teostada otsinguid soovitud vastuvõttude leidmiseks.
93
ID Nõude kirjeldus
VA085 Vastuvõttude nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:
Pooleli olevad vastuvõtud – hindamiskomisjoni protokolli alusel
tekkinud vastuvõtu ootel vastuvõtud (ootavad vormistamist),
koostamisel vastuvõtud ja allkirjastamise ootel vastuvõtud;
Lõpetatud vastuvõtud – vastuvõtud, mis on kõigi vajalike isikute poolt
allkirjastatud.
VA086 Iga vastuvõtu kirje kohta kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise kuupäev,
vastuvõtu number, vastuvõtu olek, viide hindamiskomisjoni protokollile, viide
eelregistreerimisele, tulmelegend.
VA087 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide alusel.
VA088 Kirje on vastuvõtu ootel seni, kuni kõik osapooled on akti allkirjastanud.
VA089 Nimekirja vaates peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste (nt vastuvu loomise algus- ja lõppkuupäev ja vastuvõtu
olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada.
Joonis 13 Vastuvõttude nimekirja vaade
4.2.6.6 Vastuvõtu lisamine
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded vastuvõtu lisamisele.
ID Nõude kirjeldus
VA090 Kui vastuvõtu tööleht on tekkinud hindamiskomisjoni protokolli otsuse alusel,
siis peab see olema eeltäidetud hindamiskomisjoni protokolli andmete alusel ja
selles peavad sisalduma kõik ühe üleandjaga seotud objektid, mille kohta
protokollis tehti otsus „vastu võtta“.
VA091 Peab olema võimalik lisada uut vastuvõttu. Uue vastuvõtu lisamisel peab
saama lisada hindamiskomisjoni protokollist mitte pärinevaid objekte:
Eelnevalt välja arvatud museaalid, mida nüüd soovitakse abikogusse
arvata;
Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi väljaarvatud ja
konkreetsele muuseumile üle antud museaalid (seotud väljaarvamisakti
liigiga „museaal antakse üle teisele mäluasutusele“);
94
Kummalgi juhul pole eelnevat hindamiskomisjoni vaja. Teise muuseumi poolt
väljaarvatud objektide vastuvõtmine on kajastatud peatükis 4.3
„Väljaarvamine“.
VA092 Vastuvõtu töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 4.
VA093 Kui eelregistreerimise töölehel olid objektid sisestatud koondkirjena (st
objektide arv oli suurem kui 1), siis vastuvõtu töölehel peavad kõik objektid
olema automaatselt lahku löödud, sest igale objektile tuleb anda eraldi
museaali number, samuti vajadusel täpsustada nende kirjeldusi, et objektid
eristatavad oleks.
VA094 Vastuvõtu töölehel peab saama täita paljude objektide andmeid korraga.
VA095 Vastuvõtu töölehelt peab soovi korral avada ka objekti kirjeldamise vormi
detailse kirjelduse andmestiku sisestamiseks.
VA096 Peab olema võimalik valida täpne alakogu, kuhu objekt kuuluma hakkab.
Seejuures peab saama samasse alakogusse valida mugavalt ka palju objekte.
VA097 Iga vastuvõetava objekti kohta peab süsteem võimaldama genereerida
museaali numbri. Numbrit peab saama genereerida vastavalt
administreerimisliideses määratud muuseumi numbri genereerimise
seadistuste alusel, sh KT (kogu tähise) vastavalt valitud kogule ning seeria ja
järjekorra numbreid peab süsteem suutma automaatselt pakkuda lähtuvalt
viimasest antud kogusse või tulmeraamatusse kuuluvale objektile määratud
numbrist. Kasutaja peab saama süsteemi poolt genereeritud numbrit ka muuta
(v.a KT, kui see ei vasta eelnevalt valitud kogule). Täpne loogika lepitakse
kokku tööde käigus.
VA098 Süsteem peab vastuvõtu töölehel kontrollima, kas valitud museaali number on
juba kasutusel või mitte. Kui number on juba kasutusel tuleb kuvada selle
kohta vastav veateade.
VA099 Museaali numbreid peab saama genereerida mitmele objektile korraga.
VA100 Kui vastuvõtt on genereeritud hindamiskomisjoni otsuse alusel automaatselt,
siis vastuvõtu töölehel peab üleandjaks olema märgitud eelregistreerimise
töölehele märgitud üleandja(d).
VA101 Vastuvõtu töölehel muudetud objektide andmete muudatused ei tohi kajastuda
eelregistreerimise ja komisjoni protokolli töölehel. Muudatused peavad jõudma
aga objekti kirjelduse vaatesse.
VA102 Vastuvõtu töölehe vaates peab saama valida objektide omandamise viisi ja
selle valikul kehtivad järgmised reeglid:
Kui vastuvõtt on lisatud hindamiskomisjoni protokolli alusel, peab
süsteem märkima vastava protokolli automaatselt vastuvõtu
alusdokumendiks ja kasutaja peab saama valida omandamise viisi
etteantud valikute seast (v.a valik „saadud varade üleandmisel“);
Kui vastuvõtt on tekkinud avaliku keskkonna kaudu läbi viidud
kogumisaktsiooni raames, peab omandamise viisiks olema vaikimisi
valitud „saadud kogumistegevusest“, kuid kasutaja peab saama seda
muuta;
Kui vastuvõtt ei ole lisatud hindamiskomisjoni protokolli alusel, peab
kasutaja saama alusdokumendiks valida süsteemis koostatud
väljaarvamisakti või mõne muu süsteemivälise dokumendi (nt
sõltumatu eksperdi arvamus). Väljaarvamisakt võib olla enda
muuseumi või teise muuseumide infosüsteemi kasutava muuseumi
oma. Kui kasutaja valib teise muuseumi väljaarvamisakti, peab
muuseumile omandamise viisiks olema automaatselt valitud „varade
95
üleandmisel“).
VA103 Juhul, kui omandi- ja autoriõigused anti üle eelregistreerimise käigus
koostatud üleandmisaktiga, siis tuleb vastuvõtu töölehel üleandja andmed
kuvada informatiivsena ning antud juhul üleandjat allkirjastajaks märkida ei
tohi saada (kuna tema vastuvõtuakti enda poolt enam ei allkirjasta).
VA104 Juhul, kui omandi- ja autoriõigused anti üle eelregistreerimise käigus
koostatud üleandmisaktiga, siis tuleb vastuvõtu töölehel arusaadavalt kuvada,
et autoriõigused on üle antud ja vastuvõtu töölehel autoriõiguseid muuta ei
tohi olla võimalik.
VA105 Juhul, kui omandi- ja autoriõiguseid ei antud eelregistreerimise käigus üle,
peab saama valida objektile rakenduvad autoriõigused ja sisestada ka
autoriõiguste piirangu kehtimise tähtaja. Autoriõiguste valikud peavad olema
analoogsed eelregistreerimise töölehe valikutele (nimetatud nõudes VA028).
Kui tegemist on autoriõigusega kaitstava teose või autoriõigusega kaasnevate
õiguste objektidega ja üleandja omab teose autoriõigusi või autoriõigusega
kaasnevaid õigusi, siis peab saama määrata, kas autoriõigused antakse kohe
üle või mitte.
VA106 Vastuvõtu töölehe alusel peab saama genereerida vastuvõtuakti PDF-ina
(genereerimine kohustuslik).
VA107 Kui omandiõigused ja autoriõigused antakse vastuvõtu käigus üle, peab
genereeritavas vastuvõtuakti PDF-is olema lause õiguste ülemineku kohta. Nt:
„Vastuvõtuakti allkirjastamisega annab üleandja asja omandi vastuvõtjale üle
ja asja omanikuks saab vastuvõtja. Üleandja kinnitab, et saab aru
vastuvõtuakti allkirjastamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest, st asi
ei kuulu enam üleandjale.“
VA108 Süsteem peab vastuvõtuakti allkirjastajateks vaikimisi määrama vastuvõtu
töölehe koostaja, muuseumi juhi ja üleandja (juhul kui õigused pole
eelregistreerimise käigus üle antud). Kui muuseumitöötaja (kes täidab
vastuvõtu töölehte) ise ei allkirjasta vastuvõtuakti, siis peab ta saama määrata
muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab.
VA109 Peale muuseumitöötaja ja muuseumi juhi poolset digiallkirjastamist tuleb
vastuvõtuakt saata üleandjale allkirjastamiseks avaliku keskkonna kaudu (kui
üleandja allkiri on nõutud).
Tabel 4 Vastuvõtu töölehel kuvatavad andmeväljad
Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine
likkus
Vastuvõtu nr Vastuvõtu töölehe kui + Automaatne
dokumendi number
Loomise kuupäev Vastuvõtu töölehe + Automaatne
vormistamise kuupäev
Üleandja nimi Kui tegemist on juriidilisest - Automaatne
isikust üleandjaga, siis on
siin asutuse/organisatsiooni
nimi. Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Üleandja registrikood Kui tegemist on juriidilisest - Automaatne
isikust üleandjaga, siis on
siin asutuse/organisatsiooni
96
registrikood.
Üleandja või tema Üleandja eesnimi ja - Automaatne
esindaja eesnimi ja perekonnanimi. Kui tegemist
perekonnanimi on juriidilisest isikust
üleandjaga, siis tema
esindaja ees- ja
perekonnanimi. Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Üleandja või tema Üleandja isikukood või - Automaatne
esindaja sünniaeg. Kui tegemist on
isikukood/sünniaeg juriidilisest isikust
üleandjaga, siis tema
esindaja
isikukood/sünniaeg.
Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Üleandja kontaktandmed Üleandja telefoni nr, e-maili - Automaatne
(telefon/e-mail/aadress) aadress ja/või aadress.
Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Tulmelegend Kuvatakse + Automaatne
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Üleandmise tingimused Kuvatakse - Automaatne
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Autoriõigused Kui eelregistreerimise - Automaatne/
töölehel on autoriõigused Täidab
määramata, saab seda teha muuseumitööta
vastuvõtu töölehel. ja
Autoriõiguse piirangu Kui eelregistreerimise - Automaatne/
kehtivus töölehel on autoriõiguste täidab
piirangu kehtivus muuseumitööta
määramata, saab seda teha ja
vastuvõtu töölehel.
Omandamise viisi puhul Omandamise viisi liik + Täidab
valitakse esmalt, kas muuseumitööta
omandamine oli tasuline: ja
Saadud annetusena;
Saadud ostuna;
Seejärel valitakse
täpsem omandamise
tegevus:
Saadud
kogumistegevusest;
Saadud
tellimustööna;
Saadud varade
97
üleandmisel;
Muu.
„Muu“ valikul saab
lisada vabatekstilise
kommentaari.
Alusdokument Määratakse vastuvõtu - Automaatne/
aluseks olev dokument täidab
(hindamiskomisjoni muuseumitööta
protokoll, väljaarvamisakti ja
vm süsteemiväline
dokument)
Objekti ID Kuvatakse + Automaatne
eelregistreerimise käigus
süsteemi poolt genereeritud
unikaalne ID
Objekti nimetus Kuvatakse + Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel täidetud objekti ja saab muuta
nimetus
Olemus Kuvatakse - Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel täidetud objekti ja saab muuta
olemus
Autor Kuvatakse - Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel täidetud objekti ja saab muuta
autor
Esinduspilt Kuvatakse - Automaatne
eelregistreerimise/protokolli
töölehe kaudu lisatud
esinduspilt
Objekti seisund Kuvatakse + Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel valitud objekti ja saab muuta
seisund
Objekti kahjustused Kuvatakse - Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel täidetud objekti ja saab muuta
kahjustused
Esmane objekti üldinfo Kuvatakse - Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel täidetud esmane ja saab muuta
objekti üldinfo
Museaali nr Määratakse objektile + Täidab
museaali number muuseumitööta
ja
Muuseumikogu Määratakse (ala)kogu, kuhu + Täidab
objekt kuuluma hakkab muuseumitööta
ja
Püsiasukoht Määratakse objekti + Täidab
püsiasukoht muuseumitööta
98
ja
Joonis 14 Vastuvõtu tööleht
4.2.6.7 Hoiulevõttude nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded hoiulevõttude vaatele, kus kuvatakse kõik
hoiulevõtud ja saab teostada otsinguid soovitud hoiulevõttude leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
VA110 Hoiulevõttude nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:
Pooleli olevad hoiulevõtud – hindamiskomisjoni otsuse alusel tekkinud
hoiulevõtu ootel hoiulevõtud (ootavad vormistamist), pooleli olevad
hoiulevõtud ja allkirjastamise ootel hoiulevõtud;
Lõpetatud hoiule võtud – hoiulevõtud, mis on kõigi vajalike isikute poolt
allkirjastatud (sh ka eelregistreerimise töölehe alusel teostatud
hoiulevõtud).
VA111 Iga hoiulevõtu kirje kohta kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise kuupäev,
hoiulevõtu number, hoiulevõtu olek, viide hindamiskomisjoni protokollile, viide
eelregistreerimisele, tulmelegend.
VA112 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide alusel.
VA113 Kirje on hoiulevõtu ootel seni, kuni kõik osapooled on akti allkirjastanud.
VA114 Nimekirja vaates tuleb kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
99
otsingutingimuste (nt hoiulevõtu loomise algus- ja lõppkuupäev ja hoiulevõtu
olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada.
4.2.6.8 Hoiulevõtu lisamine
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded hoiule võtu lisamisele.
ID Nõude kirjeldus
VA115 Kui hoiulevõtu tööleht on tekkinud hindamiskomisjoni protokolli otsuse alusel,
siis peab see olema eeltäidetud hindamiskomisjoni protokolli andmete alusel ja
selles peavad sisalduma kõik ühe üleandjaga seotud objektid, mille kohta
protokollis tehti otsus „hoiule võtta“. Juhtudel, kui hoiule võttu
hindamiskomisjon ei otsusta (hoiule võtmise eesmärk on midagi muud kui
„Hoiustamine“, nt „Näitus“ või „Korrastamine/konserveerimine“), toimub
hoiulevõtmisakti genereerimine otse eelregistreerimise töölehel.
VA116 Hoiulevõtu töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 5.
VA117 Kui eelregistreerimise töölehel olid objektid sisestatud koondkirjena (st
objektide arv oli suurem kui 1), siis hoiulevõtu töölehel peavad kõik objektid
olema automaatselt lahku löödud, sest igale objektile tuleb anda eraldi
hoiulevõetud asja number, samuti vajadusel täpsustada nende kirjeldusi, et
objektid eristatavad oleks.
VA118 Hoiulevõtu töölehel peab saama täita paljude objektide andmeid korraga.
VA119 Hoiulevõtu töölehelt peab soovi korral avada ka objekti kirjeldamise vormi
detailse kirjelduse andmestiku sisestamiseks.
VA120 Iga hoiule võtva objekti osas peab olema võimalik valida hoiulevõetud asja
number, hoiulevõtmise (ala)kogu, püsiasukoht jm vajalikud andmed.
VA121 Iga hoiule võetava objekti kohta peab süsteem võimaldama genereerida
hoiulevõetud asja numbri. Numbrit peab saama genereerida vastavalt
administreerimisliideses määratud muuseumi numbri genereerimise
seadistuste alusel, sh KT (kogu tähise) vastavalt valitud kogule ning seeria ja
järjekorra numbreid peab süsteem suutma automaatselt pakkuda lähtuvalt
viimasest antud kogusse kuuluvale objektile määratud numbrist (üldjuhul on
koosneb hoiulevõetud asja number vaid KT-st (kogu tähisest) ja KS-st (kogu
seerianumbrist)). Kasutaja peab saama süsteemi poolt genereeritud numbrit
ka muuta (v.a KT, kui see ei vasta eelnevalt valitud kogule). Täpne loogika
lepitakse kokku tööde käigus.
VA122 Süsteem peab hoiulevõtu töölehel kontrollima, kas valitud hoiulevõetud asja
number on juba kasutusel või mitte. Kui number on juba kasutusel tuleb
kuvada selle kohta vastav veateade.
VA123 Hoiulevõetud asja numbreid peab saama genereerida mitmele objektile
korraga.
VA124 Kui hoiulevõtt on lisatud eelregistreerimise töölehele alusel (st eraldi
hindamiskomisjoni ei vaja), peab süsteem märkima vastava eelregistreerimise
automaatselt hoiulevõtu alusdokumendiks.
VA125 Kui hoiulevõtt on lisatud hindamiskomisjoni otsuse alusel, peab süsteem
märkima vastava protokolli automaatselt hoiulevõtu alusdokumendiks.
VA126 Kui hoiulevõtt on genereeritud eelregistreerimise töölehe või
hindamiskomisjoni otsuse alusel automaatselt, siis hoiulevõtu töölehel peab
üleandjaks olema märgitud eelregistreerimise töölehele märgitud üleandja(d).
100
VA127 Hoiulevõtu töölehel muudetud objektide andmete muudatused ei tohi
kajastuda eelregistreerimise ja komisjoni protokolli töölehel. Muudatused
peavad jõudma aga objekti kirjelduse vaatesse.
VA128 Hoiulevõtu töölehe alusel peab saama genereerida hoiulevõtmisakti PDF-ina
(genereerimine kohustuslik).
VA129 Süsteem peab hoiulevõtmisakti allkirjastajateks vaikimisi määrama hoiulevõtu
töölehe koostaja ja üleandja. Kui muuseumitöötaja (kes täidab hoiulevõtu
töölehte) ise ei allkirjasta hoiulevõtmisakti, siis peab ta saama määrata
muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab.
VA130 Peale muuseumitöötaja poolset digiallkirjastamist tuleb hoiulevõtmisakt saata
üleandjale allkirjastamiseks avaliku keskkonna kaudu.
VA131 Hoiulevõtmisakti ja hoiulevõtmisakti pealt koostatud tagastamisakti peab
saama genereerida ka inglise keeles.
Tabel 5 Hoiulevõtu töölehel kuvatavad andmeväljad
Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine
likkus
Hoiulevõtu nr Hoiulevõtu töölehe kui + Automaatne
dokumendi number
Loomise kuupäev Hoiulevõtu töölehe + Automaatne
vormistamise kuupäev
Üleandja nimi Kui tegemist on juriidilisest - Automaatne
isikust üleandjaga, siis on
siin asutuse/organisatsiooni
nimi. Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Üleandja registrikood Kui tegemist on juriidilisest - Automaatne
isikust üleandjaga, siis on
siin asutuse/organisatsiooni
registrikood Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Üleandja või tema Üleandja eesnimi ja - Automaatne
esindaja eesnimi ja perekonnanimi. Kui tegemist
perekonnanimi on juriidilisest isikust
üleandjaga, siis tema
esindaja ees- ja
perekonnanimi. Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Üleandja või tema Üleandja isikukood või - Automaatne
esindaja sünniaeg. Kui tegemist on
isikukood/sünniaeg juriidilisest isikust
üleandjaga, siis tema
esindaja
isikukood/sünniaeg.
Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Üleandja kontaktandmed Üleandja telefoni nr, e-maili - Automaatne
101
(telefon/e-mail/aadress) aadress ja/või aadress.
Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Tulmelegend Kuvatakse + Automaatne
eelregistreerimise töölehele
sisestatud andmete põhjal.
Hoiule võtmise eesmärk, Kuvatakse + Automaatne/
mille võimalikud valikud: eelregistreerimise töölehele muuseumitööta
Esindusotstarve; sisestatud andmete põhjal. ja saab muuta
Näitus;
Haridustegevus;
Korrastamine/konse
rveerimine;
Seisundi hindamine;
Monitooring;
Digiteerimine;
Uuring/ekspertiis;
Uurimis- ja
teadustöö;
Muu.
„Muu“ valikul saab
kasutaja ise sisestada
hoiule võtmiseeesmärgi.
Hoiule võtmise eesmärgi Kuvatakse - Automaatne/
täpsustus eelregistreerimise töölehele muuseumitööta
sisestatud andmete põhjal. ja saab muuta
Näituse nimi Kuvatakse - Täidab
eelregistreerimise töölehele muuseumitööta
sisestatud andmete põhjal. ja
Saab täita, kui hoiule
võtmise eesmärk on
„näitus“.
Haridusprogrammi nimi Kuvatakse - Täidab
eelregistreerimise töölehele muuseumitööta
sisestatud andmete põhjal. ja
Saab täita, kui hoiule
võtmise eesmärk on
„haridustegevus“.
Hoiulevõtmise tingimused Kuvatakse - Automaatne/
eelregistreerimise töölehele muuseumitööta
sisestatud andmete põhjal. ja saab muuta
Alusdokument Määratakse hoiulevõtu - Automaatne/
aluseks olev dokument muuseumitööta
(eelregistreerimine, ja
hindamiskomisjoni protokoll,
süsteemiväline dokument)
Tagastamise tähtaeg Kuvatakse + Automaatne/
(määratakse kuupäev või eelregistreerimise töölehele muuseumitööta
nõudmiseni) sisestatud andmete põhjal. ja saab muuta
Objekti ID Kuvatakse + Automaatne
102
eelregistreerimise käigus
süsteemi poolt genereeritud
unikaalne ID
Objekti nimetus Kuvatakse + Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel täidetud objekti ja saab muuta
nimetus
Olemus Kuvatakse - Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel täidetud objekti ja saab muuta
olemus
Autor Kuvatakse - Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel täidetud objekti ja saab muuta
autor
Esinduspilt Kuvatakse - Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehe kaudu lisatud ja saab muuta
esinduspilt
Objekti seisund Kuvatakse + Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel valitud objekti ja saab muuta
seisund
Objekti kahjustused Kuvatakse - Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel täidetud objekti ja saab muuta
kahjustused
Esmane objekti üldinfo Kuvatakse - Automaatne/
eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta
töölehel täidetud esmane ja saab muuta
objekti üldinfo
Hoiulevõetud asja nr Määratakse objektile + Täidab
hoiulevõetud asja number muuseumitööta
ja
Hoiule võtmise kogu Määratakse (ala)kogu, kuhu + Täidab
hoiulevõetud asi kuuluma muuseumitööta
hakkab ja
Püsiasukoht Määratakse objekti + Täidab
püsiasukoht muuseumitööta
ja
4.2.6.9 Tagastamiste nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded tagastamiste vaatele, kus kuvatakse kõik
tagastamised ja saab teostada otsinguid soovitud tagastamiste leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
VA132 Tagastamiste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:
Pooleli olevad tagastamised – hindamiskomisjoni otsuse alusel tekkinud
tagastamise ootel tagastamised (ootavad vormistamist), pooleli olevad
tagastamised ja allkirjastamise ootel tagastamised (sh ka
103
väljaarvamisakti alusel tehtavad tagastamised, hoiulevõtmisakti alusel
tehtavad tagastamised ja kasutamise akti alusel tehtavad
tagastamised);
Lõpetatud tagastamised – tagastamised, mis on kõigi vajalike isikute
poolt allkirjastatud.
VA133 Iga tagastamise kirje kohta kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise kuupäev,
tagastamise number, tagastamise olek, viide hindamiskomisjoni protokollile,
viide eelregistreerimisele või viide väljaarvamisele või viide hoiulevõule,
tulmelegend, tagastatud objektide arv.
VA134 Kirjeid peab vaates saama kuvada ka objektide alusel.
VA135 Kirje on tagastamise ootel seni, kuni kõik osapooled on akti
allkirjastanud/kinnitanud.
VA136 Nimekirja vaates peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste (nt tagastamise loomise algus- ja lõppkuupäev ja
tagastamise olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada.
Joonis 15 Tagastamiste nimekirja vaade
4.2.6.10 Tagastamise lisamine
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded tagastamise lisamisele.
ID Nõude kirjeldus
VA137 Kui tagastamise tööleht on tekkinud hindamiskomisjoni protokolli otsuse
alusel, siis peab see olema eeltäidetud hindamiskomisjoni protokolli andmete
alusel ja selles peavad sisalduma kõik ühe üleandjaga seotud objektid, mille
kohta protokollis tehti otsus „tagasi lükata“, objektid toodi füüsiliselt kohale ja
omandiõiguseid ei antud eelnevalt üle.
VA138 Peab olema võimalik lisada uut tagastamist, kuhu saab lisada
hindamiskomisjoni protokollist mitte pärinevaid objekte:
Hoiulevõetud asjad, mida nüüd soovitakse üleandjale (hoiuleandjale)
tagastada;
Väljaarvatud museaalid, mida soovitakse õigustatud isikule tagastada
104
(seotud väljaarvamisakti liigiga „museaal tagastatud õigustatud
isikule“);
Liikumises/kasutamises olevad objektid, mida soovitakse väljaandjale
tagastada.
Ühelgi nendest juhtudest ei tulene tagastatavad objektid hindamiskomisjoni
otsusest. Väljaarvatud objektide õigustatud isikule tagastamise nõuded on
kajastatud peatükis 4.3 „Väljaarvamine“. Liikumises/kasutamises objektide
tagastamise nõuded väljaandjale on kajastatud peatükis 4.4 „Liikumised“.
VA139 Uue tagastamise lisamisel peab avanema tühi tagastamise tööleht.
VA140 Tagastamise töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 6.
VA141 Tagastamise töölehel peab saama täita paljude objektide andmeid korraga.
VA142 Kui tagastamine on genereeritud hindamiskomisjoni otsuse alusel
automaatselt, siis tagastamise töölehel peab vastuvõtjaks olema märgitud
eelregistreerimise töölehele märgitud üleandja(d).
VA143 Kui tagastamine on genereeritud hindamiskomisjoni otsuse alusel
automaatselt, peab tagastamise alusdokumendiks olema automaatselt
määratud vastav hindamiskomisjoni protokoll.
VA144 Kui tagastamist tehakse varasemalt hoiulevõetud asjade tagastamiseks
(nõudes VA138 nimetatud esimene juht), peab vastuvõtjaks olema märgitud
eelregistreerimise töölehel märgitud üleandja(d).
VA145 Kui tagastamist tehakse varasemalt hoiulevõetud asjade tagastamiseks
(nõudes VA138 nimetatud esimene juht), peab alusdokumendiks olema vastav
hoiulevõtmisakt.
VA146 Kui tagastamist tehakse varasemalt hoiulevõetud asjade tagastamiseks
(nõudes VA138 nimetatud esimene juht) ja hoiule võtmise eesmärk oli
„Uuring/ekspertiis“, „Uurimis- ja teadustöö“ või „Muu“, peab tagastamise
töölehele olema võimalik laadida töö tulemina valminud dokumentatsioon
failidena, kui seda on (kuna töötajakeskkonnas pole eraldi funktsionaalsust
kõikvõimalike uuringute/ekspertiiside“ ning uurimis- ja teadustööde
produtseerimiseks).
VA147 Üleandjaks peab olema märgitud muuseum ja muuseumi esindav töötaja
(tagastamise töölehe koostaja).
VA148 Tagastamise töölehe alusel peab saama genereerida tagastamisakti PDF-ina
(genereerimine kohustuslik).
VA149 Süsteem peab tagastamisakti allkirjastajateks vaikimisi määrama tagastamise
üleandja ja vastuvõtja. Kui muuseumitöötaja (kes täidab vastuvõtu töölehte)
ise ei allkirjasta tagastamisakti, siis peab ta saama määrata teise oma
muuseumi töötaja üleandjaks, kes akti allkirjastab.
VA150 Peale muuseumitöötaja poolset digiallkirjastamist peab olema võimalik
tagastamisakt saata vastuvõtjale allkirjastamiseks avaliku keskkonna kaudu.
Tabel 6 Tagastamise töölehel kuvatavad andmeväljad
Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine
likkus
Tagastamise nr Tagastamise töölehe kui + Automaatne
dokumendi number
Loomise kuupäev Tagastamise töölehe + Automaatne
vormistamise kuupäev
Vastuvõtja nimi Kui tegemist on juriidilisest - Automaatne/
isikust vastuvõtjaga, siis on muuseumitöötaja
105
siin asutuse/organisatsiooni saab muuta
nimi. Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud üleandja andmete
põhjal.
Vastuvõtja ees- ja Vastuvõtja eesnimi ja + Automaatne/
perekonnanimi perekonnanimi. Kui tegemist muuseumitöötaja
on juriidilisest isikust saab muuta
üleandjaga, siis tema
esindaja ees- ja
perekonnanimi. Kuvatakse
eelregistreerimise töölehele
sisestatud üleandja andmete
põhjal.
Vastuvõtja Vastuvõtja isikukood või + Automaatne/
isikukood/sünniaeg sünniaeg. Kuvatakse muuseumitöötaja
eelregistreerimise töölehele saab muuta
sisestatud üleandja andmete
põhjal.
Vastuvõtja Vastuvõtja telefoni nr, e- + Automaatne/
kontaktandmed maili aadress ja/või aadress. muuseumitöötaja
(telefon/email/aadress) Kuvatakse saab muuta
eelregistreerimise töölehele
sisestatud üleandja andmete
põhjal.
Üleandja Muuseumi ja + Automaatne/
muuseumitöötaja nimi muuseumitöötaja
saab muuta
Alusdokument Määratakse tagastamise - Automaatne/
aluseks olev dokument. Kui täidab
tagastamine tuleneb muuseumitöötaja
hindamiskomisjoni
protokollist, siis
alusdokumendiks
hindamiskomisjoni protokoll.
Kui tagastatakse
hoiulevõetud asju, siis
alusdokumendiks
hoiulevõtmisakt.
Objekti ID Kuvatakse + Automaatne
eelregistreerimise käigus
süsteemi poolt genereeritud
unikaalne ID
Objekti number Kuvatakse objekti number, + Automaatne
mis võib olla museaali
number või hoiulevõetud
asja number
Objekti nimetus Kuvatakse objekti nimetus + Automaatne
Olemus Kuvatakse objekti olemus - Automaatne
Autor Kuvatakse objekti autor - Automaatne
Esinduspilt Kuvatakse objekti - Automaatne
106
esinduspilt
Seisund Kuvatakse viimane teada + Automaatne/
olev objekti seisund, kuid muuseumitöötaja
seda saab tagastamisel saab muuta
muuta
Kahjustused Kuvatakse viimane teada - Automaatne/
olev objekti kahjustuste muuseumitöötaja
kirjeldus, kuid seda saab saab muuta
tagastamisel muuta
Kommentaar Lisatakse vabatekstiline - Täidab
kommentaar tagastamise muuseumitöötaja
kohta
Joonis 16 Tagastamise tööleht
107
4.3 Väljaarvamine
4.3.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk
Kehtiva muuseumiseaduse § 11 lg 1 10 kohaselt tuleb muuseumide andmekoguga liitunud
muuseumi museaali muuseumikogust välja arvata järgmistel juhtudel:
Museaal on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastada;
Museaal on hävinud või kaotsi läinud ning seda ei ole leitud vähemalt kahe
järjestikuse korralise inventuuri käigus;
Museaal antakse üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile,
raamatukogule või Rahvusarhiivile;
Museaal on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema
valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning see antakse üle
omanikule või tagastatakse teisele riigile.
Eelpool nimetatud nimekiri võib tulevikus ka pikeneda, nt hakatakse museaale üle andma
teaduskogudele.
Kehtiva muuseumiseaduse § 11 lg 2 kohaselt võib museaali muuseumikogust välja
arvata järgmistel juhtudel:
Museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi
kogumispõhimõtetega;
Sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas
muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on
paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on
täielikum.
Museaali väljaarvamine muuseumikogust eelpool nimetatud põhjustel ning museaali
võõrandamise viisi valik toimub muuseumi asutaja või moodustaja otsusel, arvestades
muuseumi juhi põhjendatud ettepanekut. Ettepanekule peab olema lisatud ka sõltumatu
eksperdi arvamus. On võimalik, et väljaarvatud museaal võetakse samas või teises
muuseumide andmekoguga liitunud muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval
eesmärgil (võetakse abikogusse), antakse üle raamatukogule või arhiivile või
tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule. Samuti on võimalik, et
museaal võõrandatakse tasu eest avalikul enampakkumisel.
Väljaarvamise tulemusel võib objekt liikuda muuseumikogust abikoguse või abikogust
muuseumikogusse (viimasel juhul ei ole väljaarvamise vormistamine kohustuslik, küll
aga tuleb vastuvõtt muuseumikogusse otsustada muuseumikogu täiendamise komisjonis;
kui väljaarvamisel muuseumikogust võetakse objektid vastu teise muuseumi
muuseumikogusse, siis muuseumikogu täiendamise komisjoni ei tehta, väljaarvatud
objektid lisatakse otse vastuvõttu).
4.3.2 Äriprotsessi osapooled
Osapool Roll
Muuseumitöötaja Üldjuhul tegeleb väljaarvamistega peavarahoidja, kes korraldab
museaalide arvele võtmist või koguhoidja, kes haldab kindlat kogu
10
Muuseumiseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016011
108
ja peab arvestust kogus olevate museaalide üle
Muuseumi juht Siia alla kuuluvad juhataja (kui on tegemist sihtasutusega) ja
direktor
Muuseumi Siia alla kuulub näiteks linnavolikogu
asutaja/moodustaja
4.3.3 Tänane äriprotsess
Olemasolev äriprotsess on üldprintsiibilt järgmine:
1. Koostatakse väljaarvamise eelnõu ja sõltumatu eksperdi arvamus. Väljaarvamise
eelnõu on oma sisult MuIS-is väljaarvamisakt koostamine, kuid antud hetkel seda
veel ei kinnitata;
2. Muuseumi juht esitab väljaarvamise eelnõu koos eksperdi arvamusega
otsustamiseks muuseumi asutajale/moodustajale;
3. Kui muuseumi asutaja/moodustaja teeb otsuse museaal välja arvata, siis MuIS-is
lisatakse ootel väljaarvamisaktile otsus eraldi failine või viide otsusele;
4. Väljaarvamisakt kinnitatakse MuIS-is;
5. Vajadusel jätkatakse järgmiste toimingutega (nt vastuvõtt teise muuseumisse).
4.3.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P14 Muuseumikogu ja Objektide liigutamine muuseumikogu Keskmine.
abikogu vahel ja abikogu vahel on keeruline. Muuseumikogu ja
objektide Sisuliselt kogu protsess tuleb alates abikogu vahel
liigutamine eelregistreerimise lehest algusest peale objektide
keeruline teha. liigutamine
võimaldab hoida
kokku
tööprotsessile
kuluvat aega.
P15 Väljaarvatud Väljaarvatud objekte ei saa lisada Keskmine.
objekte ei saa tagastamisakti, et need õigustatud Õigustatud isikule
tagastada isikule tagastada. tagastamise
õigustatud isikule funktsionaalsus
võimaldab
teostada
infosüsteemis
kogu protsessi
algusest lõpuni.
4.3.5 Tulevane äriprotsess
Väljaarvamise protsess jääb üldjoontes samaks, kuid täienevad töötajakeskkonnas
väljaarvamisakti koostamise võimalused.
Protsess on järgmine:
1. Muuseum A töötaja alustab töötajakeskkonnas väljaarvamise töölehe täitmisega.
Mh lisatakse väljaarvamise töölehel väljaarvamise põhjus, mis võib olla üks
järgmistest:
109
Museaal antakse üle teisele mäluasutusele;
Museaal tagastatakse õigustatud isikule;
Museaal on kahjustunud ja seda ei ole võimalik taastada;
Museaal on hävinud või kaotsi läinud;
Museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi
kogumispõhimõtetega;
Leidub olulisel määral sarnaseid museaale;
Muu.
2. Muuseum A töötaja koostab väljaarvamisakti töölehele lisatud objektide kohta
väljaarvamise eelnõu, lisab sõltumatu eksperdi arvamuse;
3. Muuseumi juht esitab väljaarvamise eelnõu koos eksperdi arvamusega (eksperdi
arvamus alati kohustuslik, kui vaja objekti ühest muuseumikogust teise liigutada)
otsustamiseks muuseumi asutajale/moodustajale;
4. Muuseum A teeb kokkulepped vastavate osapooltega (nt eelnevalt nimetatud
variandi „Museaal antakse üle teisele mäluasutusele“ korral objekte vastu võttev
asutus) objektide edasise saatuse osas;
5. Kui muuseumi asutaja/moodustaja teeb otsuse museaal välja arvata ja vajalikud
kokkulepped on olemas, siis töötajakeskkonnas lisatakse ootel väljaarvamise
töölehele alusdokument/alusdokumendid (nt ministri käskkiri või viide sellele),
vajadusel vastuvõtja andmed (eelnevalt nimetatud variandi „Museaal antakse üle
teisele mäluasutusele“ korral) jm vajalikud andmed, kui need ei olnud eelnevalt
sisestatud;
6. Muuseum A töötaja kinnitab väljaarvamise töölehe;
7. Juhul kui väljaarvamise põhjuseks on „Museaal antakse üle teisele mäluasutusele“
ja teine asutus on töötajakeskkonda kasutav muuseum (nn muuseum B), siis:
7.1. Väljaarvamise kinnitamisel liiguvad väljaarvamise töölehel olevad objektid
muuseum B vastuvõttude nimekirja vaatesse ja tekib „vastuvõtu ootel“
kirje;
7.2. Vastuvõtjaks märgitud muuseum B töötaja alustab töötajakeskkonnas
vastuvõtu töölehe täitmist, mille andmed on suuresti eeltäidetud;
7.3. Vastuvõtjaks märgitud muuseum B töötaja määrab vastuvõtu töölehel
vastuvõtuks vajalikud andmed (museaali numbrid, (ala)kogu, autoriõigused,
üleandmise tingimused jm);
7.4. Kui vastuvõtjaks märgitud muuseum B töötaja (kes täidab vastuvõtu
töölehte) ise ei allkirjasta vastuvõtuakti, siis määrab ta muuseumitöötaja,
kes akti allkirjastab (vaikimisi pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt
digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil.
7.5. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
7.5.1. Vastuvõtjaks märgitud muuseum B töötaja digiallkirjastab akti
töötajakeskkonnas;
7.5.2. Pärast vastuvõtja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab
süsteem muuseum B muuseumi juhile teate allkirjastamist ootava akti
kohta;
7.5.3. Muuseum B juht allkirjastab akti digitaalselt töötajakeskkonnas;
7.5.4. Pärast muuseumi B juhi poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab
süsteem aktile märgitud üleandjaks olevale muuseum A töötajale teate
allkirjastamist ootava akti kohta;
7.5.5. Üleandjaks olev muuseum A töötaja avab allkirjastamise ootel akti ja
annab sellele oma digiallkirja;
7.5.6. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse vastuvõtjale
teade akti allkirjastamise kohta.
110
7.6. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
7.6.1. Vastuvõtjaks oleva muuseum B töötaja prindib akti välja;
7.6.2. Kõik osapooled allkirjastavad akti paberil;
7.6.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akt arvutisse ja laeb
töötajakeskkonda vastuvõtu töölehele.
8. Juhul kui väljaarvamise põhjuseks on „Museaal tagastatakse õigustatud isikule“,
siis:
8.1. Väljaarvamise kinnitamisel liiguvad väljaarvamise töölehel olevad objektid
muuseumi enda tagastamiste nimekirja vaatesse ja tekib „tagastamise
ootel“ kirje;
8.2. Muuseum A töötaja alustab töötajakeskkonnas tagastamise töölehe täitmist,
mille andmed on suuresti eeltäidetud;
8.3. Kui muuseum A töötaja (kes täidab tagastamise töölehte) ise ei allkirjasta
taastamiseakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab
(vaikimisi pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse
või allkirjastatakse paberil.
8.4. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
8.4.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas;
8.4.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab
süsteem akti märgitud vastuvõtjale automaatselt e-maili koos lingiga
avalikku keskkonda allkirjastamist ootavale aktile;
8.4.3. Vastuvõtja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise
ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja;
8.4.4. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse
muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta.
8.5. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
8.5.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja;
8.5.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil;
8.5.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb
töötajakeskkonda tagastamise töölehele.
4.3.6 Ärinõuded
4.3.6.1 Väljaarvamiste nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded väljaarvamiste vaadetele, kus kuvatakse kõik
väljaarvamised ja saab teostada otsinguid soovitud väljaarvamiste leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
VA151 Väljaarvamiste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:
Pooleli olevad väljaarvamised – inventuurist või kadumise
registreerimise alusel tekkinud ootel väljaarvamised (ootavad
vormistamist; vt täpsemalt peatükk 4.8 „Inventeerimine“) ja pooleli
olevad väljaarvamised;
Lõpetatud väljaarvamised – väljaarvamised, mis on kinnitatud.
VA152 Iga väljaarvamise kirje kohta kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise
kuupäev, väljaarvamise number, viide alusdokumendile, koostaja,
väljaarvamise olek.
VA153 Kirje on väljaarvamise ootel seni, kuni väljaarvamise tööleht on kinnitatud.
VA154 Nimekirja vaates peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste (nt väljaarvamisakti loomise algus- ja lõppkuupäev ja
111
väljaarvamise olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada.
4.3.6.2 Väljaarvamise lisamine
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded väljaarvamise lisamisele.
ID Nõude kirjeldus
VA155 Kui väljaarvamise tööleht on tekkinud inventuuri või kadumise registreerimise
tulemusena, siis peab see olema eeltäidetud inventuuri või kadumise andmete
alusel ja vastav dokument/tööleht peab olema märgitud ka väljaarvamise
alusdokumendiks. Seejuures kui inventuuri alusel on registreeritud kadumine,
siis väljaarvamise alusdokumendiks on ikkagi inventuuriakt.
VA156 Peab olema võimalik lisada uut väljaarvamist, kuhu saab lisada oma
muuseumi museaale ja abikogu asju.
VA157 Uue väljaarvamise lisamisel peab avanema tühi väljaarvamise tööleht.
VA158 Väljaarvamise töölehe kuvatavad andmeväljad on välja toodud Tabel 7.
VA159 Väljaarvamise töölehel peab saama valida väljaarvamise põhjuse, mis võib olla
üks järgnevatest:
Museaal antakse üle teisele mäluasutusele;
Museaal tagastatakse õigustatud isikule;
Museaal on kahjustunud ja seda ei ole võimalik taastada;
Museaal on hävinud või kaotsi läinud;
Museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi
kogumispõhimõtetega;
Leidub olulisel määral sarnaseid museaale;
Muu.
VA160 Juhul, kui väljaarvamise tööleht on tekkinud inventuuri või kadumise
registreerimise tulemusena, peab töölehel olema väljaarvamise põhjus
automaatselt täidetud. See saab olla kas „Museaal on kahjustunud ja seda ei
ole võimalik taastada“ või „Museaal on hävinud või kaotsi läinud“ (sõltuvalt
alusdokumendi andmetest).
VA161 Väljaarvamise töölehele peab saama lisada alusdokumendi, mis võib olla
süsteemiväline fail (ministri, valla- või linnavalitsuse või juriidilise isiku
juhtorgani otsus) või viide süsteemisisesele dokumendile (nt
inventeerimisakt).
VA162 Väljaarvamise töölehele peab saama lisada mitu alusdokumenti. Nt kui
põhjuseks „Museaal on hävinud või kaotsi läinud“, peab saama laadida
üles/lisada viite eksperdi arvamusele ja lisada viite kahele inventuuriaktile,
mille alusel antud väljaarvamine teostatakse.
VA163 Väljaarvamise töölehe alusel peab saama genereerida väljaarvamisakti PDF-
ina.
VA164 Väljaarvamise töölehte saab kinnitada (seda ei allkirjastata).
VA165 Kui väljaarvamise põhjuse liik on „Museaali kuulumine muuseumikogusse ei
ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega või „Leidub olulisel määral
sarnaseid museaale“, peab saama täiendavalt märkida, kas museaal:
Museaal antakse üle teisele mäluasutusele;
Museaal tagastatakse õigustatud isikule (museaali muuseumile
annetanud või müünud isikule);
Museaal võetakse arvele abikogusse.
VA166 Kui väljaarvamise põhjuse liik on „Museaal antakse üle teisele mäluasutusele“
(sh nõudes VA166 nimetatud esimene juht), siis peab väljaarvamise töölehel
112
saama täiendavalt sisestada ka vastuvõtva mäluasutuse ja selle esindaja
andmed. Juhul, kui tegemist on teise töötajakeskkonda kasutava muuseumiga,
siis väljaarvamise töölehe kinnitamisel peab süsteem genereerima teise
muuseumi vastuvõttude nimekirja vaatesse „vastuvõtu ootel“ kirje eeltäidetud
andmetega. Seejuures:
Kui põhjuseks on „Museaal antakse üle teisele mäluasutusele“, siis peab
teisele muuseumile tekkima kinnitamata eeltäidetud muuseumikogusse
vastuvõtu kirje;
Kui põhjuseks on „Museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole
kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega“ või „Leidub olulisel määral
sarnaseid museaale“, mille alaliigiks valiti „Museaal antakse üle teisele
mäluasutusele“ (st nõudes VA166 nimetatud esimene juht), siis peab
teisele muuseumile üleandmise korral tekkima kinnitamata eeltäidetud
abikogusse vastuvõtu kirje.
VA167 Väljaarvamise alusel genereeritud vastuvõtu erinevused võrreldes tavapärase
vastuvõtu töölehega:
Üleandjaks peab olema märgitud automaatselt väljaarvamise teinud
muuseum ja selle esindajana väljaarvamise kinnitanud
muuseumitöötaja;
Vastuvõtjaks peab olema märgitud automaatselt väljaarvamisse
vastuvõtjaks märgitud muuseum ja selle esindaja;
Vastuvõtu alusdokumendiks peab olema automaatselt määratud teise
muuseumi väljaarvamisakt;
Kõik väljaarvamises olnud objektid peavad olema vaikimisi vastuvõtu
töölehele kantud, kuid neid peab saama eemaldada;
Vastuvõtu töölehel peab olema võimalik määrata autoriõigused ja
üleandmise tingimused;
Vastuvõtu töölehe alusel genereeritud vastuvõtuakti allkirjastab alati nii
vastuvõtja (vastuvõttev muuseum) kui üleandja (väljaarvamise teinud
muuseum);
Eelmise muuseumi museaalide number peab olema kantud objekti
kirjelduses automaatselt teiste numbrite alla (võib olla vajadus
eelmises muuseumis kehtinud numbreid osaliselt taaskasutada –
selleks, et säilitada nt alanumbrite süsteem ja järjekord).
VA168 Kui väljaarvamise põhjuse liik on „Museaal tagastatakse õigustatud isikule“ (sh
nõudes VA166 nimetatud teine juht), siis peab väljaarvamise töölehel saama
täiendavalt sisestada ka vastuvõtva isiku andmed (kui tegemist on juriidilise
isikuga, tuleb sisestada ka juriidilise isiku esindaja). Väljaarvamise töölehe
kinnitamisel peab süsteem genereerima tagastamiste nimekirja vaatesse
„tagastamise ootel“ kirje eeltäidetud andmetega.
VA169 Väljaarvamise alusel genereeritud tagastamise erinevused võrreldes
tavapärase tagastamise töölehega:
Üleandjaks peab olema märgitud automaatselt väljaarvamise teinud
muuseum ja selle esindajana väljaarvamise kinnitanud
muuseumitöötaja;
Vastuvõtjaks peab olema märgitud väljaarvamisse märgitud
vastuvõtja;
Tagastamise alusdokumendiks peab olema automaatselt määratud
väljaarvamisakt;
Kõik väljaarvamises olnud objektid peavad olema vaikimisi tagastamise
töölehele kantud.
113
Väljaarvamise alusel koostatud tagastamisakt kuulub allkirjastamisele nagu
tavapärane tagastamisakt (sh võimalus vastuvõtjal digiallkirjastada avalikus
keskkonnas).
VA170 Juhul, kui museaal arvatakse välja eesmärgiga see võtta arvele abikogus
(nõudes VA166 nimetatud kolmas juht), siis selliseid välja arvatud museaale
peab olema võimalik mugavalt lisada uude vastuvõtuakti (hindamiskomisjoni
otsust ei ole vaja).
VA171 Juhul, kui välja arvatakse abikogu asi, peab olema võimalik väljaarvamisakti
täita lihtsustatud kujul – sh erinevad väljaarvamise põhjuse liigid (mh
„Abikogu asi arvatakse muuseumikogusse“) ja puudub vajadus
alusdokumentide laadimiseks. Kuna abikogu asja välja arvamise põhjuseks on
muuseumikogusse arvamine, siis selliseid välja arvatud abikogu asju peab
olema võimalik mugavalt lisada hindamiskomisjoni protokolli (kuna on vajalik
hindamiskomisjoni otsus).
VA172 Väljaarvamisaktiga välja arvatud objekte peab olema võimalik ka taastada
(ennistada). Seda peab saama teha selliselt, et eelnevalt kinnitatud
väljaarvamisakt tühistatakse või genereeritakse väljaarvamisakti lisa. Antud
toimingu teostamisel kehtivad tavapärased dokumentide tühistamise nõuded
(sh kontrollitakse järgnevate dokumentide, sh tagastamisakti ja vastuvõtuakti,
olemasolu).
VA173 Kui väljaarvamine on kinnitatud (ja ei toimu üle andmine teisele
töötajakeskkonda kasutavale muuseumile), peab objekti jooksvaks asukohaks
saama „teadmata“.
VA174 Juhul, kui muuseum A-st välja arvatud museaalid võeti arvele muuseum B-s,
peab muuseum A jätkuvalt nägema välja arvatud objekti andmeid, aga ainult
oma muuseumiga seotud andmeid ja andmete ajalugu, st mitte muuseum B
poolt lisatud muudatusi. Küll aga peab olema võimalik muuseum A-l näha
sarnaselt teistele teise muuseumi objektidele muuseum B-s arvele võetud
sama objekti avalike andmeväljade osas. Seejuures peab olema võimalik
selgelt aru saada, et tegemist on sama välja arvatud objektiga.
Tabel 7 Väljaarvamise töölehel kuvatavad andmeväljad
Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine
likkus
Väljaarvamise number Väljaarvamise töölehe kui + Automaatne
dokumendi number
Loomise kuupäev Väljaarvamise töölehe + Automaatne
vormistamise kuupäev
Väljaarvamise põhjus Väljaarvamise põhjus + Automaatne/
(nimetatud nõuetes) etteantud valikutest täidab muuseumi-
töötaja
Alusdokument Alusdokumendi lisamise + Täidab
võimalus (saab lisada muuseumitöötaja
süsteemisisese viitena ja
süsteemivälise failina).
Alusdokumendi kohta peab
olema liik/nimetus,
number, kuupäev.
Vastuvõtja nimi Kui tegemist on juriidilisest - Täidab
isikust vastuvõtjaga, siis muuseumitöötaja
114
on siin
asutuse/organisatsiooni
nimi.
Vastuvõtja eesnimi ja Vastuvõtja eesnimi ja - Täidab
perekonnanimi perekonnanimi. Kui muuseumitöötaja
tegemist on juriidilisest
isikust üleandjaga, siis
tema esindaja ees- ja
perekonnanimi.
Vastuvõtja Vastuvõtja isikukood või - Täidab
isikukood/sünniaeg sünniaeg. Kui tegemist on muuseumitöötaja
juriidilisest isikust
üleandjaga, siis tema
esindaja ees- ja
perekonnanimi.
Vastuvõtja Vastuvõtja telefoni nr, e- - Täidab
kontaktandmed maili aadress ja/või muuseumitöötaja
(elefon/email/aadress) aadress. Kui tegemist on
juriidilisest isikust
üleandjaga, siis tema
kontaktandmed.
Väljaarvaja/üleandja Muuseumi ja + Automaatne
muuseumitöötaja nimi
Museaali nr Kuvatakse museaali + Automaatne
number
Museaali nimetus Kuvatakse museaali + Automaatne
nimetus
Olemus Kuvatakse museaali
olemus
Autor Kuvatakse museaali autor - Automaatne
Esinduspilt Kuvatakse museaali - Automaatne
esinduspilt
Kommentaar Lisatakse vabatekstiline - Täidab
kommentaar väljaarvamise muuseumitöötaja
kohta
4.4 Liikumised
4.4.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk
Muuseumis olevate objekte kasutatakse erinevatel eesmärkidel ja selleks liigutatakse nad
hoidlast (oma püsiasukohast) ajutiselt mujale. Objektid võivad seejuures liikuda nii oma
muuseumi sees kui muuseumist väljapoole – teisele juriidilisele isikule või füüsilisele
isikule (eraisikule). Juriidiliseks isikuks võib olla nii teine muuseum (sh muuseumide
infosüsteemi kasutav muuseum) kui mõni muu asutus (nt objektide konserveerimise või
digiteerimisega tegelev asutus). Füüsilisele isikule antakse muuseumi objekte aga pigem
harva.
Objekte antakse ja võetakse kasutamiseks erinevatel eesmärkidel – teadustööks,
eksponeerimiseks näitusel, konserveerimiseks, korrastamiseks, digiteerimiseks vms.
115
Näiteks juhul, kui muuseumil endal puuduvad võimalused (pädevus, tehnilised vahendid
jms) objektide konserveerimiseks, siis antakse objektid muuseumist välja teisele
asutusele töö teostamiseks. Samuti näiteks juhul, kui muuseum soovib kasutada mõne
teise asutuse objekti oma näitusel, siis annab teine asutus oma objekti muuseumile
näitusel eksponeerimiseks. Seega muuseum võib olla nii objekti väljaandja kui vastuvõtja
rollis. Seejuures peab objekti kasutaja tagama objektide nõuetekohases säilitamise,
käsitlemise ja vajadusel eksponeerimise.
Objektide liikumisi reguleerib ka muuseumiseaduse § 8, mis ütleb, et riigile kuuluvasse
muuseumikogusse arvatud museaali võib anda kasutamiseks teisele muuseumile,
asutusele, juriidilisele ja füüsilisele isikule teadustöö, eksponeerimise ja muul eesmärgil,
kui muuseum on veendunud museaali nõuetekohases säilitamises.
Kõik objektide füüsiliselt liikumised hoidlast välja ja hoidlasse tagasi tuleb fikseerida.
Objektide tagastamisel fikseeritakse ka objektide seisundite ja kahjustuste muutused
ning info selle kohta, kui mingi objekt jäi tagastamata (objekt jäi väljasoleku ajal
kadunuks, varastati või hävis). Objektide liikumiste fikseerimine on oluline jälgimaks
objektide jooksvaid füüsilisi asukohti ja hilisemaks välja selgitamiseks, kes, millal ja miks
mingit objekti on kasutanud, nt kui objekt saab väljasoleku ajal kahjustada või jääb
tagastamata.
Muuseumisisene liikumine fikseeritakse muuseumisisese kasutamise aktiga ja
muuseumist välja (sh nii teisele muuseumide infosüsteemi kasutavale muuseumile kui
muule välisele osapoolele) väljaandeaktiga. Objekti tagastamine fikseeritakse
tagastamisaktiga.
Juhul, kui muuseum ise saab kasutamiseks välise osapoole objektid (nt erakogusse
kuuluvad asjad), tuleb need muuseumis hoiule võtta (täpsemalt kirjeldatud peatükis 4.2
„Vastuvõtmine ja hoiule võtmine“).
Objektide kasutamiseks saamisel (kas teiselt muuseumi infosüsteemi kasutavalt
muuseumilt või muult väliselt osapoolelt) võib muuseumil olla vajadus saadud objekte
oma muuseumi sees edasi liigutada, näiteks suunata ajutiselt hoiustamise kohast
konserveerimisse.
Lähtuvalt eelpool toodust võib liikumisega seotud protsessi jaotada laias laastus kolmeks:
Objektide muuseumisisene liikumine;
Objektide liikumine muuseumide infosüsteemi kasutavate muuseumide vahel;
Objektide liikumine muuseumide infosüsteemi kasutava muuseumi ja välise
osapoole vahel.
Lisaks eelpool mainitud liikumistele muudetakse ka objekti asukohta hoidlas ehk objekti
püsiasukohta (nt tõstetakse ühest ruumist teise). Hoiustamine fikseeritakse täna
hoiustamisaktiga.
4.4.2 Äriprotsessi osapooled
Osapool Roll
Väljaandja Antud äriprotsessi kontekstis isik, kes objektid muuseumi sees
või muuseumist välja kasutamise vormistab ja objektid
füüsiliselt hoidlast välja annab. Selleks on üldjuhul koguhoidja
või peavarahoidja.
Vastuvõtja Antud äriprotsessi kontekstis isik, kellele objektid muuseumi
116
sees või teisest muuseumist kasutamiseks antakse ja kes
kasutamiseks antud objektide eest vastutab. Selleks võib olla
näiteks kuraator.
Taotleja Antud äriprotsessi kontekstis isik, kes taotleb objektide
kasutamist. See võib olla muuseumide infosüsteemi kasutava
muuseumi töötaja, aga ka muuseumide infosüsteemi mitte
kasutav väline osapool. Enamasti saab taotlejast ka vastuvõtja.
Taotluse saaja Antud äriprotsessi kontekstis isik, kes vaatab laekunud taotluse
läbi ja otsustab, kas objektid väljastatakse taotlejale. Enamasti
saab taotluse saajast ka väljaandja.
Muuseumi juht Muuseumi juhataja (kui on tegemist sihtasutusega) või direktor.
4.4.3 Tänane äriprotsess
4.4.3.1 Objektide muuseumisisene liikumine
Objektide muuseumisisese liikumise tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 17):
1. Taotleja rollis olev muuseumitöötaja (nt kuraator) avaldab soovi taotluse saaja rollis
olevale muuseumitöötajale (nt koguhoidjale) objektide kasutamiseks. Sageli toimub
suhtlus süsteemiväliselt, sest sama muuseumi siseselt juba sageli teatakse, millal,
mis otstarbel ja kui kauaks on vaja objekte välja anda. Sageli koostavad taotlusi
suuremad muuseumid, kus ülesanded on rohkem jagatud. Kui üks muuseumitöötaja
soovib lasta teisel muuseumitöötajal objektide osas mingi töö teostada (nt
konserveerimine või digiteerimine), siis selleks taotlust eelnevalt pigem ei esitata.
Juhul, kui eelneb taotlus:
1.1. Taotleja koostab MuIS-is taotluse, valides sinna soovitud objektid ning märkides
taotluse saaja, kasutuse algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi, kasutuskoha jm
vajalikud andmed;
1.2. Taotleja esitab MuIS-is taotluse;
1.3. Taotleja saaja saab MuIS-is teate laekunud taotluse kohta;
1.4. Taotluse saaja vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse taotlusse märgitud objektide
väljastamise osas.
2. Väljaandja (võib olla ka sama isik, kes taotluse saaja) koostab ja genereerib MuIS-is
muuseumisisese kasutamise akti, mis on eeltäidetud taotlusse märgitud andmete
alusel (vastuvõtjaks on vaikimisi märgitud taotleja), kui taotlus eelnevalt esitati;
3. Vajadusel väljaandja ja vastuvõtja allkirjastavad muuseumisisese kasutamise akti
(kõikides muuseumides muuseumisiseseid kasutamise akte ei allkirjastata):
3.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti MuIS-is või
mõlemapoolselt väljaspool MuIS-i digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i vastava
akti kirje juurde;
3.2. Kui akt allkirjastatakse paberil (muuseumisisesel kasutamisel harva),
prinditakse akt välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast
allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje
juurde.
4. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks. Sageli
väljastatakse objektid füüsiliselt hoidlast ka enne muuseumisisese kasutamise akti
allkirjastamist;
5. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine);
6. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt
kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse
objektide kasutamise tähtaega:
117
6.1. Vastuvõtja suhtleb väljaandjaga otse, telefoni või e-maili teel tähtaja
pikendamise soovi osas;
6.2. Kui väljaandja on nõus tähtaega pikendama, siis ta sisestab MuIS-i uue
tagastamise tähtaja ja genereerib MuIS-is uue tähtajaga muuseumisisese
kasutamise akti lisa;
6.3. Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akt eelnevalt allkirjastati, allkirjastatakse
ka akti lisa:
6.3.1. Kui akti lisa allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti
MuIS-is või mõlemapoolselt väljaspool MuIS-i digiallkirjastatud akti lisa
laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde;
6.3.2. Kui akti lisa allkirjastatakse paberil (muuseumisisesel kasutamisel harva),
prinditakse akti lisa välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti lisa
paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akti lisa arvutisse ja laetakse
MuIS-i vastava akti kirje juurde.
7. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide
tagastamist:
7.1. Algne vastuvõtja (kes on antud juhul tagastaja rollis) valib MuIS-is tagastatavad
objektid ja genereerib MuIS-is tagastamisakti. Osades muuseumides genereerib
tagastamisakti ka algne väljaandja (kes on antud juhul vastuvõtja rollis), kuna
tänane süsteem võimaldab seda;
7.2. Algne vastuvõtja tagastab vahetult pärast (sageli ka enne) tagastamisakti
genereerimist ka objektid füüsiliselt;
7.3. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud,
siis algne väljaandja kontrollib objektide seisundite ja kahjustuse muudatusi
ning objektide olemasolu. Kui tema hinnangul on objektide
seisundid/kahjustused muutunud või objekte puudub, siis fikseerib algne
üleandja (nüüd vastuvõtja) MuIS-is objektide seisundite/kahjustuste
muudatused ja objektide puudumised;
7.4. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja kinnitab tagastamisakti
töölehel objektide füüsilist kätte saamist;
7.5. Vajadusel algne väljaandja ja algne vastuvõtja allkirjastavad tagastamisakti
(kõikides muuseumides muuseumisiseste kasutamiste puhul tagastamisakte ei
allkirjastata):
7.5.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti MuIS-
is või mõlemapoolselt väljaspool MuIS-i digiallkirjastatud akt laetakse
MuIS-i vastava akti kirje juurde;
7.5.2. Kui akt allkirjastatakse paberil (muuseumisisesel kasutamisel harva),
prinditakse akt välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil.
Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse ja laetakse MuIS-i
vastava akti kirje juurde.
7.6. Juhul, kui kõiki ühe muuseumisisese kasutamise aktiga seotud objekte korraga
ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks
(korduvad protsessi sammud 7.1-7.5).
Joonis 17 on kujutatud tüüpiline tänane muuseumisisene objektide liikumise äriprotsess.
On lähtutud eeldustest, et tagastamist alustab alati algne vastuvõtja (kes antud juhul on
tagastaja rollis) ning kui aktid otsustatakse allkirjastada, siis need allkirjastatakse
digitaalselt süsteemis.
118
Joonis 17 Muuseumisisese liikumise tänane äriprotsess
119
4.4.3.2 Objektide liikumine infosüsteemi kasutavate muuseumide vahel
MuIS-i kasutavate muuseumide vahel objektide liikumise tänane äriprotsess on järgmine
(vt ka Joonis 18):
1. Kui muuseum A soovib muuseum B objekte kasutada (nt näitusel või
haridusprogrammis), esitab ta muuseum B-le taotluse. Kui muuseum B soovib lasta
muuseum A-l enda objektide osas mingi töö teostada (nt konserveerimine või
digiteerimine), siis selleks muuseum A muuseum B-le taotlust eelnevalt ei esita.
Viimasel juhul lepitakse vastava töö teostamine süsteemiväliselt kokku. Juhul, kui
eelneb taotlus:
1.1. Taotleja rollis oleva muuseum A töötaja koostab MuIS-is taotluse, valides sinna
soovitud muuseum B objektid ning märkides taotluse saaja, kasutuse algus- ja
lõppaja, kasutuseesmärgi, kasutuskoha jm vajalikud andmed;
1.2. Taotleja ja muuseumi juht allkirjastavad taotluse (praktikas juhtub seda, et
muuseumi juht taotluse allkirjastab, suhteliselt harva):
1.2.1. Kui taotlus allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled taotluse
MuIS-is või mõlemapoolselt väljapool MuIS-i digiallkirjastatud taotlus
laetakse MuIS-i vastava taotluse kirje juurde;
1.2.2. Kui taotlus allkirjastatakse paberil (MuIS-i kasutavate muuseumide
vahelisel liikumisel harva), prinditakse taotlus välja ja mõlemad osapooled
allkirjastavad taotluse paberil. Pärast allkirjastamist skaneerib taotleja
taotluse arvutisse ja laeb MuIS-i vastava taotluse kirje juurde.
1.3. Taotleja esitab taotluse MuIS-is teisele muuseumile;
1.4. Taotluse saaja rollis olev muuseum B töötaja saab MuIS-is teate laekunud
taotluse kohta;
1.5. Taotluse saaja vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse taotlusse märgitud objektide
väljastamise osas.
2. Väljaandja rollis oleva muuseum B töötaja (võib olla ka sama isik, kes taotluse saaja)
koostab ja genereerib MuIS-is väljaandeakti, mis on eeltäidetud taotlusse märgitud
andmete alusel (vastuvõtjaks on vaikimisi märgitud taotleja), kui taotlus eelnevalt
esitati;
3. Muuseum B poolt väljaandja ja muuseumi juht ning muuseum A poolt vastuvõtja
allkirjastavad väljaandeakti. Seejuures üldiselt on allkirjastamise järjekord selline, et
esmalt allkirjastab väljaandja, seejärel vastuvõtja ning lõpuks muuseumi juht:
3.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti MuIS-is või
väljaspool MuIS-i ja kõigi osapoolte poolt digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i
vastava akti kirje juurde;
3.2. Kui akt allkirjastatakse paberil (MuIS-i kasutavate muuseumide vahelisel
liikumisel harva), prinditakse akt välja ja kõik osapooled allkirjastavad akti
paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse ja laetakse MuIS-i
vastava akti kirje juurde.
4. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks;
5. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine);
6. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt
kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse
objektide kasutamise tähtaega:
6.1. Vastuvõtja suhtleb väljaandjaga telefoni või e-maili teel tähtaja pikendamise
soovi osas;
6.2. Kui väljaandja on nõus tähtaega pikendama, siis ta sisestab MuIS-i uue
tagastamise tähtaja ja genereerib MuIS-is uue tähtajaga väljaandeakti lisa;
6.3. Väljaandja ja vastuvõtja allkirjastavad väljaandeakti lisa:
120
6.3.1. Kui akti lisa allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti
MuIS-is või väljaspool MuIS-i ja mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti lisa
laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde;
6.3.2. Kui akti lisa allkirjastatakse paberil (MuIS-i kasutavate muuseumide
vahelisel liikumisel harva), prinditakse akti lisa välja ja mõlemad osapooled
allkirjastavad akti lisa paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akti lisa
arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde.
7. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide
tagastamist:
7.1. Algne vastuvõtja (kes on antud juhul tagastaja rollis) valib MuIS-is tagastatavad
objektid ja genereerib MuIS-is tagastamisakti. Vahel genereerib tagastamisakti
ka algne väljaandja (kes on antud juhul vastuvõtja rollis), kuna tänane süsteem
võimaldab seda;
7.2. Algne vastuvõtja tagastab vahetult pärast (sageli ka enne) tagastamisakti
genereerimist ka objektid füüsiliselt;
7.3. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani tagasi jõudnud, siis algne
väljaandja kontrollib objektide seisundite ja kahjustuse muudatusi ning
objektide olemasolu. Kui tema hinnangul on objektide seisundid/kahjustused
muutunud või objekte puudub, siis fikseerib algne üleandja (nüüd vastuvõtja)
MuIS-is objektide seisundite/kahjustuste muudatused ja objektide puudumised;
7.4. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja kinnitab tagastamisakti
töölehel objektide füüsilist kätte saamist;
7.5. Algne väljaandja ja algne vastuvõtja allkirjastavad tagastamisakti:
7.5.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti
väljaspool MuIS-i ja mõlemapoolselt digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i
vastava akti kirje juurde;
7.5.2. Kui akt allkirjastatakse paberil, prinditakse akt välja ja mõlemad osapooled
allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse
ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde.
7.6. Juhul, kui kõiki ühe väljaandeaktiga seotud objekte korraga ei tagastatud,
koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad
protsessi sammud 7.1-7.5).
Joonis 18 on kujutatud tüüpiline tänane MuIS-i kasutavate muuseumide vaheline
objektide liikumise äriprotsess. On lähtutud eeldustest, et tagastamist alustab alati algne
vastuvõtja (kes antud juhul on tagastaja rollis) ning aktid allkirjastatakse digitaalselt
süsteemis.
121
Joonis 18 Infosüsteemi kasutavate muuseumide vahelise liikumise tänane äriprotsess
122
4.4.3.3 Objektide liikumine infosüsteemi kasutava muuseumi ja välise
osapoole vahel
MuIS-i kasutava muuseumi ja välise osapoole (nt MuIS-i mittekasutav muuseum) vahel
objektide liikumise tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 19 ja Joonis 20):
1. Taotleda sooviv asutus suhtleb telefoni või e-maili teel muuseumiga objektide
laenutamise soovi osas. Lepitakse kokku objektide taotlemiseks esitatavad
dokumendid. Üldiselt väline asutus eraldi taotlust ei esita, vaid esitab ainult
esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatud garantiikirja. Taotlust ei esitata ka siis, kui
muuseum soovib lasta välisel asutusel enda objektide osas mingi töö teostada (nt
konserveerimine või digiteerimine);
2. Taotleja rollis olev välise asutuse töötaja esitab vastavalt muuseumiga eelnevalt
sõlmitud kokkuleppele süsteemiväliselt koostatud ja vajalike isikute poolt
allkirjastatud taotluse või garantiikirja;
3. Taotluse saaja rollis olev muuseumi töötaja teeb lõpliku otsuse soovitud objektide
osas, mida eraldi MuIS-i ei kanta;
4. Väljaandja rollis olev muuseumitöötaja (võib olla ka sama isik, kes
taotluse/garantiikirja saaja) koostab ja genereerib MuIS-is väljaandeakti, kuhu valib
soovitud objektid ja märgib vastuvõtja rollis oleva välise asutuse töötaja, kasutuse
algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi, kasutuskoha jm vajalikud andmed;
5. Muuseumi poolt väljaandja ja muuseumi juht ning välise asutuse poolt vastuvõtja
allkirjastavad väljaandeakti. Seejuures üldiselt on allkirjastamise järjekord selline, et
esmalt allkirjastab väljaandja, seejärel vastuvõtja ning lõpuks muuseumi juht:
5.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti väljaspool
MuIS-i ja kõigi osapoolte poolt digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i vastava akti
kirje juurde. Seda põhjusel, et välisel osapoolel puudub ligipääs MuIS-ile;
5.2. Kui akt allkirjastatakse paberil, prinditakse akt välja ja kõik osapooled
allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse ja
laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde.
6. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks;
7. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine);
8. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt
kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse
objektide kasutamise tähtaega:
8.1. Vastuvõtja suhtleb väljaandjaga telefoni või e-maili teel tähtaja pikendamise
soovi osas;
8.2. Kui väljaandja on nõus tähtaega pikendama, siis ta sisestab MuIS-i uue
tagastamise tähtaja ja genereerib MuIS-is uue tähtajaga väljaandeakti lisa;
8.3. Väljaandja ja vastuvõtja allkirjastavad väljaandeakti lisa:
8.3.1. Kui akti lisa allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled
väljaspool MuIS-i ja mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti lisa laetakse
MuIS-i vastava akti kirje juurde;
8.3.2. Kui akti lisa allkirjastatakse paberil, prinditakse akti lisa välja ja mõlemad
osapooled allkirjastavad akti lisa paberil. Pärast allkirjastamist
skaneeritakse akti lisa arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje
juurde.
9. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide
tagastamist:
9.1. Algne väljaandja (kes on nüüd vastuvõtja rollis) annab vajadusel
süsteemiväliselt algsele vastuvõtjale (kes nüüd tagastaja rollis) teada objektide
123
tagastamise kohustusest või algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) ise annab
algsele väljaandjale (nüüd vastuvõtja) teada objektide tagastamise soovist;
9.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele
väljaandjale (nüüd vastuvõtja);
9.3. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud,
siis ta valib töötajakeskkonnas tagastatud objektid ja genereerib nende kohta
tagastamisakti töölehe, kus vajadusel fikseerib objektide seisundite ja
kahjustuste muudatused, märgib objektide puudumised (kui objekt jäi
väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis). Muuseumivälisel suhtlemisel
genereerib tagastamisakti alati algne väljaandja, kuna välisel asutusel puudub
ligipääs MuIS-ile;
9.4. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) kinnitab
tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist;
9.5. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) ja vastuvõtja (nüüd tagastaja) allkirjastavad
tagastamisakti:
9.5.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti
väljaspool MuIS-i ja mõlemapoolselt digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i
vastava akti kirje juurde;
9.5.2. Kui akt allkirjastatakse paberil, prinditakse akt välja ja mõlemad osapooled
allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse
ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde.
9.6. Juhul, kui kõiki ühe väljaandeaktiga seotud objekte korraga ei tagastatud,
koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad
protsessi sammud 9.1-9.5).
Joonis 19Joonis 18 on kujutatud tüüpiline tänane MuIS-i kasutava muuseumi ja välise
asutuse vaheline objektide liikumise äriprotsess. Joonis 20 on täpsustavalt kujutatud
antud liikumise protsessiga seotud aktide allkirjastamise protsess.
124
Joonis 19 Infosüsteemi kasutava muuseumi ja välise asutuse vahelise liikumise tänane äriprotsess
125
Joonis 20 Akti allkirjastamise tänane protsess
126
4.4.4 Tänase äriprotsessiga seotud peamised probleemid
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P16 Puudub Erinevatel muuseumidel on erinev Suur. Ühtne
ühtne, kindel praktika ja töökorraldus asja liikumise kokkulepitud
ja kokku fikseerimiseks. Sellest tulenevalt on tööprotsess
lepitud infosüsteem väga vaba, võimaldades võimaldab süsteemil
tööprotsess mingeid toiminguid teha väga erinevalt, kasutajat abistada
sh ka vääralt. Näiteks osades arusaamaks, kas ja
muuseumides teostab tagastamisi algne mida veel on vaja
väljaandja, osades aga algne vastuvõtja. teha, ning
Samuti on erinevaid praktikaid seoses tööprotsessi
sellega, kas akt allkirjastatakse enne erinevates
objektide füüsilist liigutamist või peale muuseumides
liigutamist. Infosüsteem ei suuda ühtlustada.
kasutajat piisaval määral suunata ja
aidata. Seetõttu omakorda ei peeta
sageli kinni ka seaduses ja määrustes
toodud nõuetest.
P17 Objektide Hetkel ei võimalda infosüsteem mugavalt Suur. Objektide
liikumise jälgida, millised objektid on oma liikumise jälgitavus
halb püsiasukohalt välja antud ja milliste tagab läbipaistava
jälgitavus objektide tagastamise tähtaeg on üle, protsessi ja
millised toimingud on pooleli ja mida on võimaldab hoida
vaja veel teha. Seetõttu on protsessi kokku tööprotsessile
läbipaistvus väike. kuluvat aega.
P18 Puudub Infosüsteem ei toeta interaktiivset Keskmine.
interaktiivse suhtlust erinevate osapoolte vahel – Interaktiivne
suhtlemise suunata dokumente mugavalt vajalikele suhtlemine
võimalus isikutele digiallkirjastamiseks, teavitada võimaldab hoida
osapooli allkirjastamisele suunatud kokku tööprotsessile
dokumentidest või muudest kuluvat aega.
dokumendiga toimunud olulistest
muudatustest. Palju suhtlust toimub
süsteemiväliselt telefoni või e-maili teel.
P19 Muuseumiväl Kui muuseumiväline asutus soovib Keskmine. Loogiline
iste objekte taotleda, tuleb vastavad ja automatiseeritud
osapooltele kokkulepped teha e-maili või telefoni teel muuseumiväliste
objektide – puudub elektroonilise taotlemise osapooltele objektide
kasutamisse võimalus. Allkirjastamist vajavaid akte kasutamisse andmise
andmise vahetatakse e-maili ja posti teel. Kogu protsess võimaldab
protsess on suhtlus välise osapoolega käib suures vähendada
kohmakas ulatuses MuIS-ist väljaspool. inimvigade tekkimise
võimalust ja hoida
kokku tööprotsessile
kuluvat aega.
127
P20 Puudub Kui objektid on juba liikumises (nt Keskmine. Juba
võimalus väljaandeaktiga teises muuseumis), liikumises olevate
fikseerida puudub võimalus neid otse järgmiseile objektide edasi
juba isikule edasi liigutada (nt teise liikumise
liikumises muuseumi sees vastuvõtjalt näituse funktsionaalsus
olevate kuraatorile). Selleks tuleb täna teha toetab muuseumides
objektide esmalt objektide tagastamine ja seejärel laialt levinud
edasi uus kasutamise akt. praktikat, mida täna
liikumist sisuliselt tänane
süsteem ei toeta
(isegi, kui seda
süsteemis teha,
tekivad andmevead).
4.4.5 Tulevane äriprotsess
4.4.5.1 Objektide muuseumisisene liikumine
Objektide muuseumisisesel liikumisel tuleb arvestada kahe võimalusega:
On muuseume, kes soovivad enne objektide füüsilist liigutamist fikseerida
vastutuse ülemineku muuseumisisese akti mõlemapoolse allkirjastamisega. See
on ennekõike vajalik muuseumidele, kes tegutsevad mitmes erinevas hoones ja
seega tõenäosus, et objektidega võib midagi liikumisel juhtuda, on suurem;
On muuseume, kes soovivad fikseerida muuseumisisese kasutamise aktiga ainult
objektide füüsilise liigutamise toimingu (sh selle eesmärgi) ja akti allkirjastada ei
soovi.
Objektide muuseumisisese liikumise tulevane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 21):
1. Taotluse koostamine on jätkuvalt vabatahtlik ning oleneb muuseumi töökorraldusest
ja vajadustest. Juhul, kui eelneb taotlus:
1.1. Taotleja rollis olev muuseumitöötaja (nt kuraator) koostab töötajakeskkonnas
taotluse, valides sinna soovitud objektid ning märkides taotluse saaja, kasutuse
algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi, kasutuskoha jm vajalikud andmed;
1.2. Taotleja esitab töötajakeskkonnas taotluse;
1.3. Taotluse saaja rollis olev muuseumitöötaja (nt koguhoidja) saab teate laekunud
taotluse kohta;
1.4. Taotluse saaja vaatab taotluse läbi ja teeb töötajakeskkonnas otsuse taotlusse
märgitud objektide väljastamise osas;
1.5. Taotleja saab teate tehtud otsuse kohta;
1.6. Kui otsus on positiivne, tekib taotluse alusel eelgenereeritud muuseumisisese
kasutamise akti kirje.
2. Väljaandja rollis olev muuseumitöötaja (võib olla ka sama isik, kes taotluse saaja)
koostab ja genereerib töötajakeskkonnas muuseumisisese kasutamise akti, mis on
eeltäidetud taotlusse märgitud andmete alusel, kui taotlus eelnevalt esitati;
3. Väljaandja märgib, kas muuseumisisese kasutamise akt allkirjastatakse.
Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akt otsustatakse allkirjastada:
4. Väljaandja märgib, kas muuseumisisese kasutamise akt digiallkirjastatakse või
allkirjastatakse paberil:
4.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
4.1.1. Väljaandja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas;
128
4.1.2. Pärast väljaandja poolset akti digiallkirjastamist, saab vastuvõtja teate
allkirjastamise ootel akti kohta;
4.1.3. Vastuvõtja avab allkirjastamise ootel akti ja digiallkirjastab selle
töötajakeskkonnas;
4.1.4. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist saab väljaandja teate akti
allkirjastamise kohta.
4.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
4.2.1. Väljaandja prindib akti välja;
4.2.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil;
4.2.3. Pärast allkirjastamist skaneerib väljaandja/vastuvõtja akti arvutisse ja laeb
töötajakeskkonda akti töölehele.
5. Pärast muuseumisisese kasutamise akti mõlemapoolset allkirjastamist väljastab
väljaandja objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks;
6. Pärast muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist on akti lisatud objektide
jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast
välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „kasutusse andmisel“);
7. Kui objektid on füüsiliselt vastuvõtjani jõudnud, siis vastuvõtja kinnitab
muuseumisisese kasutamise akti töölehel objektide kätte saamise;
8. Pärast vastuvõtja poolset objektide kätte saamise kinnitamist, on akti lisatud
objektide jooksvaks asukohaks muuseumisisese kasutamise akti märgitud
kasutuskoht;
9. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine);
10. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt
kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse
objektide kasutamise tähtaega:
10.1. Vastuvõtja koostab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja
pikendamiseks, märkides uue kasutuse lõppaja ja põhjenduse (taotluse
esitamine ei ole kohustuslik);
10.2. Vastuvõtja esitab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja
pikendamiseks;
10.3. Väljaandja saab teate kasutamise tähtaja pikendamise taotluse kohta;
10.4. Väljaandja teeb töötajakeskkonnas otsuse tähtaja pikendamise kohta ning kui
otsus on positiivne, genereerib uue tähtajaga muuseumisisese kasutamise akti
lisa;
10.5. Vastuvõtja saab teate tehtud otsuse kohta;
10.6. Juhul, kui otsus on positiivne, märgib väljaandja, kas muuseumisisese
kasutamise akti lisa allkirjastatakse (üldjuhul allkirjastatakse alati, kui algne
muuseumisisese kasutamise akt oli allkirjastatud);
10.7. Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akti lisa otsustatakse allkirjastada:
10.7.1. Väljaandja märgib, kas akti lisa digiallkirjastatakse või allkirjastatakse
paberil:
10.7.1.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
10.7.1.1.1. Väljaandja digiallkirjastab akti lisa töötajakeskkonnas;
10.7.1.1.2. Pärast väljaandja poolset akti lisa digiallkirjastamist, saab
vastuvõtja teate allkirjastamise ootel akti lisa kohta;
10.7.1.1.3. Vastuvõtja avab töötajakeskkonnas allkirjastamise ootel akti
lisa ja annab sellele oma digiallkirja;
10.7.1.1.4. Pärast vastuvõtja poolset akti lisa digiallkirjastamist saab
väljaandja teate akti lisa allkirjastamise kohta.
10.7.1.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
10.7.1.2.1. Väljaandja prindib akti lisa välja;
129
10.7.1.2.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti lisa paberil;
10.7.1.2.3. Pärast allkirjastamist skaneerib väljaandja/vastuvõtja akti lisa
arvutisse ja laeb töötajakeskkonda akti töölehele.
11. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide
tagastamist:
11.1. Algne vastuvõtja (kes on nüüd tagastaja rollis) valib töötajakeskkonnas
tagastatavad objektid ja genereerib nende kohta tagastamisakti töölehe, kus
vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib
objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või
hävis);
11.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele
väljaandjale (nüüd vastuvõtja);
11.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib soovi korral tagastamisakti
töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi
ning üleandmise aeg ja koht) ning kinnitab tagastamisakti töölehe;
11.4. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist saab algne väljaandja (nüüd
vastuvõtja rollis) teate tagastamise töölehe kinnitamise kohta;
11.5. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist on tagastamisakti lisatud objektide
jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast
tagasi saadetud, kuid pole veel algsesse püsiasukohta jõudnud (nt
„tagastamisel“);
11.6. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud,
siis algne väljaandja avab töötajakeskkonnas tagastamisakti töölehe, kus
kontrollib algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) fikseeritud objektide seisundite ja
kahjustuse muudatusi ning objektide puudumiste infot. Kui tema hinnangul ei
pea algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) sisestatud info paika või muudatused
puuduvad, siis fikseerib algne üleandja (nüüd vastuvõtja) omakorda objektide
seisundite ja kahjustuste muudatused ning objektide puudumised;
11.7. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja)
kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist;
11.8. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti töölehel
objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist, on akti lisatud objektide jooksev
asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei
märgitud puuduvaks);
11.9. Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akt eelnevalt allkirjastati,
allkirjastatakse ka tagastamisakt. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib,
kas tagastamisakt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil:
11.9.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
11.9.1.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) digiallkirjastab akti
töötajakeskkonnas;
11.9.1.2. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset akti
digiallkirjastamist, saab algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) teate
allkirjastamise ootel akti kohta;
11.9.1.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) avab töötajakeskkonnas allkirja
ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja;
11.9.1.4. Algne väljaandja (nüüd tagastaja) saab teate akti allkirjastamise
kohta.
11.9.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
11.9.2.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) prindib akti välja ja annab
sellele paberil allkirja;
130
11.9.2.2. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) edastab paberil allkirjastatud
akti algsele vastuvõtjale (nüüd väljaandja);
11.9.2.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) allkirjastab tagastamisakti
paberil ka enda poolt;
11.9.2.4. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) või algne vastuvõtja (nüüd
tagastaja) skaneerib paberil mõlemapoolselt allkirjastatud akti
arvutisse ja laeb tagastamisakti töölehel.
11.10. Juhul, kui kõike ühe muuseumisisese kasutamise aktiga seotud objekte
korraga ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide
tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 11.1-11.9).
Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akti otsustatakse mitte allkirjastada:
12. Väljaandja kinnitab töötajakeskkonnas muuseumisisese kasutamise akti töölehe;
13. Pärast muuseumisisese kasutamise akti töölehe kinnitamist on akti lisatud objektide
jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast
välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „kasutusse andmisel“);
14. Vastuvõtja saab teate muuseumisisese kasutamise akti kinnitamise kohta;
15. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks;
16. Kui objektid on füüsiliselt vastuvõtjani jõudnud, siis ta kinnitab muuseumisisese
kasutamise akti töölehel objektide kätte saamist;
17. Pärast vastuvõtja poolset objektide kätte saamise kinnitamist, on akti lisatud
objektide jooksvaks asukohaks muuseumisisese kasutamise aktis märgitud
kasutuskoht;
18. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine);
19. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt
kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse
objektide kasutamise tähtaega:
19.1. Vastuvõtja koostab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja
pikendamiseks, märkides uue kasutuse lõppaja ja põhjenduse (taotluse
esitamine ei ole kohustuslik);
19.2. Vastuvõtja esitab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja
pikendamiseks;
19.3. Väljaandja saab teate kasutamise tähtaja pikendamise taotluse kohta;
19.4. Väljaandja teeb töötajakeskkonnas otsuse tähtaja pikendamise kohta ning kui
otsus on positiivne, genereerib uue tähtajaga muuseumisisese kasutamise akti
lisa;
19.5. Vastuvõtja saab teate tehtud otsuse kohta.
20. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide
tagastamist:
20.1. Algne vastuvõtja (kes on nüüd tagastaja rollis) valib töötajakeskkonnas
tagastatavad objektid ja genereerib nende kohta tagastamisakti töölehe, kus
vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib
objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või
hävis);
20.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele
väljaandjale (kes on nüüd vastuvõtja rollis);
20.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib soovi korral tagastamisakti
töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi
ning üleandmise aeg ja koht) ning kinnitab tagastamisakti töölehe;
20.4. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist, saab algne väljaandja (nüüd
vastuvõtja) teate tagastamise töölehe kinnitamise kohta;
131
20.5. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist on tagastamisakti lisatud objektide
jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast
tagasi saadetud, kuid pole veel algsesse püsiasukohta jõudnud (nt
„tagastamisel“);
20.6. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud,
siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) avab töötajakeskkonnas tagastamisakti
töölehe, kus kontrollib algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) fikseeritud objektide
seisundite ja kahjustuse muudatusi ning objektide puudumiste infot. Kui tema
hinnangul ei pea algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) sisetatud info paika või
muudatused puuduvad, siis fikseerib algne üleandja (nüüd vastuvõtja)
omakorda objektide seisundite ja kahjustuste muudatused ning objektide
puudumised;
20.7. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja)
kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist;
20.8. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti töölehel
objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist, on akti lisatud objektide jooksev
asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei
märgitud puuduvaks);
20.9. Juhul, kui kõike ühe muuseumisisese kasutamise aktiga seotud objekte
korraga ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide
tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 20.1-20.8).
Joonis 21 on kujutatud tulevane muuseumisisese objektide liikumise äriprotsess. On
lähtutud eeldustest, et kui aktid otsustatakse allkirjastada, siis need alati allkirjastatakse
digitaalselt. Oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga.
132
Joonis 21 Muuseumisisese liikumise tulevane äriprotsess
133
4.4.5.2 Objektide mitmekordne järjestikune muuseumisisene liikumine
Objekte peab saama muuseumi sees liigutada ka mitmel järjestikusel korral, st algsesse
püsiasukohta tagastamata. Näiteks olukord, kus objektid on näituse või
haridusprogrammi raames kasutamiseks välja antud, kuid siis selgub, et enne objektide
eksponeerimist või kasutamist on vaja lasta nende osas korrastus- või
konserveerimistöid teostada. Samuti võib ka näituse kestel tekkida vajadus objekt
mõneks ajaks maha võtta ja korrastamisse või konserveerimisse saata. Näituselt
(eelkõige pikaajalistelt) võidakse objekt mingiks ajaks eemaldada ka nt uurimis- ja
teadustöö, uuringute/ekspertiiside või digiteerimise eesmärgil.
Juhul, kui muuseumisiseses liikumises olevaid objekte soovitakse muuseumist välja anda
(nt juhul, kui muuseumis sees pole vastavat kompetentsi), siis tuleb objekt siiski
eelnevalt püsiasukohta tagastada. Muuseumist välja andmine käib läbi koguhoidja või
peavarahoidja.
Alljärgnevalt on kirjeldatud mitmekordset järjestikust muuseumisisese liikumise
äriprotsess (näitusel oleva objekti suunamise kohta korrastustöösse):
1. Taotleja rollis olev näitusekuraator koostab ja esitab taotluse objektide kasutamiseks
näitusel (taotlusse märgitud kasutuseesmärk „näitus“). Taotluse koostamine,
esitamine ja selle üle otsustamine toimub peatükis 4.4.5.1 „Objekti muuseumisisene
liikumine“ kirjeldatud viisil;
2. Väljaandja rollis olev koguhoidja koostab peale taotluse rahuldamist
töötajakeskkonnas muuseumisisese kasutamise töölehe (kasutuseesmärk „näitus“).
Muuseumisisese kasutamise töölehe täitmine ja akti allkirjastamine (kui valiti
allkirjastamise võimalus)/töölehe kinnitamine (kui valiti kinnitamise võimalus)
toimub peatükis 4.4.5.1 kirjeldatud viisil;
3. Pärast muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist/töölehe kinnitamist väljastab
väljaandja rollis olev koguhoidja objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtja rollis olevale
näitusekuraatorile kasutamiseks;
4. Pärast muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist/töölehe kinnitamist on akti
lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma
püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt
„kasutusse andmisel“);
5. Kui objektid on füüsiliselt vastuvõtja rollis oleva näitusekuraatorini jõudnud, siis ta
kinnitab objektide füüsilise kätte saamise (kas muuseumisisese kasutamise akti
digiallkirjastamise või töölehel vastava kinnituse tegemise kaudu, sõltuvalt sellest kas
otsustati akt allkirjastada või tööleht kinnitada);
6. Pärast vastuvõtja rollis oleva näitusekuraatori poolset objektide kätte saamise
kinnitamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks muuseumisisese
kasutamise töölehele märgitud kasutuskoht;
7. Vastuvõtja rollis olev näitusekuraator tuvastab, et teatud objekte on vaja enne
näitusele välja panemist korrastada. Ta valib korrastamist vajavad objektid ja lisab
nende kohta uue muuseumisisese kasutamise töölehe. Kasutuseesmärgiks valib
„korrastamine/konserveerimine“, väljaandjaks märgib iseennast ja vastuvõtjaks
konserveerimisosakonna juhataja. Muuseumisisese kasutamise töölehe koostamine
ja akti allkirjastamine/töölehe kinnitamine toimub peatükis 4.4.5.1 kirjeldatud viisil;
8. Pärast uue muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist/töölehe kinnitamist,
väljastab väljaandja rollis olev näitusekuraator objektid füüsiliselt vastuvõtjaks
olevale konserveerimisosakonna juhatajale korrastamiseks;
134
9. Pärast uue muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist/töölehe kinnitamist on
objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma
jooksvast asukohast edasi saadetud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt
„kasutusse andmisel“);
10. Vastuvõtjaks olev konserveerimisosakonna juhtaja (ja esimese muuseumisisese
kasutamise töölehele märgitud väljaandjaks olev koguhoidja) saab teate
muuseumisisese kasutamise akti kinnitamise kohta;
11. Väljaandja rollis olev näitusekuraator väljastab objektid füüsiliselt oma jooksvast
asukohast vastuvõtjaks olevale konserveerimisosakonna juhatajale kasutamiseks;
12. Kui objektid on füüsiliselt vastuvõtjaks olev konserveerimisosakonna juhtajani
jõudnud, siis ta kinnitab uue muuseumisisese kasutamise akti töölehel objektide kätte
saamist;
13. Pärast vastuvõtjaks oleva konserveerimisosakonna juhataja poolset objektide kätte
saamise kinnitamist, on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks uude
muuseumisisese kasutamise aktis märgitud kasutuskoht;
14. Vastuvõtjaks olev konserveerimisosakonna juhtaja määrab uuele muuseumisisese
kasutamise töölehele lisatud objektidele konkreetse töö (korrastustöö) ja tööde
teostaja (konkreetne korrastaja) ning suunab antud objektid töösse (töösse
suunamise funktsionaalsus on võimalik ainult konserveerimisosakonda suunatud
tööde puhul – vt funktsionaalsuse kirjeldust täpsemalt peatükk 4.7 „Korrastus-,
konserveerimis- ja digiteerimistööd“);
15. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objektid pole veel
korrastatud, või on teada, et objekte ei jõuta antud tähtaja raames korrastatud, siis
esitab vastuvõtjaks olev konserveerimisosakonna juhtaja või tööde teostaja taotluse
objekti tagastamise tähtaja pikendamiseks. Tähtaja pikendamine toimub peatükis
4.4.5.1 kirjeldatud viisil, seejuures taotlus esitatakse otsustamiseks teise
muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandjale ehk näitusekuraatorile (ja
lisaks teavitatakse ka esimeses muuseumisisese kasutamise aktis väljaandjaks
märgitud koguhoidjat). Pikendatud tähtajaga muuseumisisese kasutamise akti lisa
väljaandjaks (ja allkirjastajaks, kui valiti akti allkirjastamine) on vaikimisi märgitud
teise muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandja ehk näitusekuraator, kuid
seda peab olema võimalik muuta ja lisada esimesse muuseumisisese kasutamise akti
märgitud väljaandja ehk koguhoidja (kuna võib olla vajadus vastav pikendamise
otsus fikseerida ikkagi koos esmase väljaandjaga). Pikendamise otsusest teavitatakse
teise muuseumisisese kasutamise töölehel vastuvõtjaks märgitud
konserveerimisosakonna juhatajat ja tööde teostajat (ja ka esimeses muuseumisisese
kasutamise aktis väljaandjaks märgitud koguhoidjat);
16. Juhul, kui objektide kasutuseesmärk on täidetud ehk objektid on korrastatud, valib
teise muuseumisisese kasutamise akti märgitud vastuvõtja ehk
konserveerimisosakonna juhtaja muuseumisisese kasutamise akti töölehel
tagastatavad objektid ja genereerib tagastamisakti töölehe, kus vajadusel fikseerib
objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib objektide puudumised.
Tagastamine toimub peatükis 4.4.5.1 kirjeldatud viisil, kuid sellise nüansiga –
tagastamisakti vastuvõtjaks on vaikimisi märgitud teise muuseumisisese kasutamise
akti märgitud väljaandja ehk näitusekuraator, kuid seda peab olema võimalik muuta
ja lisada esimesse muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandja ehk
koguhoidja (kuna võib olla vajadus tagastada objektid otse esmasele väljaandjale).
16.1. Juhul, kui objektid tagastatakse teise muuseumisisese kasutamise akti
märgitud väljaandjale ehk näitusekuraatorile:
16.1.1. Pärast näitusekuraatori poolset tagastamisakti töölehel objektide füüsilise
kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide jooksev asukoht
135
esimesele muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud kasutuskoht,
st näituse asukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud
puuduvaks);
16.1.2. Näitusekuraator saab jätkata objektide kasutamist. Vajadusel saab
esitada objektide tagastamistähtaja pikendamise taotluse ja alustada
objektide tagastamist algsele väljaandjast koguhoidjale – see toimub
vastavalt peatükis 4.4.5.1 kirjeldatule.
16.2. Juhul, kui objektid tagastatakse esimesse muuseumisisese kasutamise akti
märgitud väljaandjale ehk koguhoidjale:
16.2.1. Pärast koguhoidja poolset tagastamisakti töölehel objektide füüsilise kätte
saamise kinnitamist on akti lisatud objektide jooksev asukoht taaskord
sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud
puuduvaks).
4.4.5.3 Objektide liikumine infosüsteemi kasutavate muuseumide vahel
Muuseumide infosüsteemi kasutavate muuseumide vahelisel objektide liigutamisel tuleb
arvestada sellega, et esmalt allkirjastavad väljaandeakti muuseumide juhid, kes
fikseerivad sellega nõusoleku vastutuse üleminekuks, ning seejärel allkirjastavad
väljaandeakti väljaandja ja vastuvõtja, millega fikseeritakse objektide füüsiline liikumine.
Muuseumide vahelisel liikumisel on allkirjastamine erinevalt muuseumisisesest liikumisest
alati kohustuslik.
Muuseumide infosüsteemi kasutavate muuseumide vahelise liikumise tulevane
äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 22):
1. Taotluse koostamine on jätkuvalt vabatahtlik ning oleneb muuseumide
töökorraldusest ja vajadustest (nt kui tegemist on tööde teostamisega teise
muuseumi poolt, siis väline osapool eelnevalt taotlust ei esita). Juhul, kui eelneb
taotlus:
1.1. Taotleja rollis oleva muuseum A töötaja (nt kuraator) koostab
töötajakeskkonnas taotluse, valides sinna soovitud muuseum B objektid ning
märkides taotluse saaja, kasutuse algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi,
kasutuskoha jm vajalikud andmed;
1.2. Taotleja esitab töötajakeskkonnas taotluse;
1.3. Taotluse saaja rollis oleva muuseum B töötaja (nt koguhoidja) saab teate
laekunud taotluse kohta;
1.4. Taotluse saaja teeb töötajakeskkonnas otsuse taotlusse märgitud objektide
väljastamise osas;
1.5. Taotleja saab teate tehtud otsuse kohta;
1.6. Kui otsus on positiivne, tekib taotluse alusel eelgenereeritud väljaandeakti
kirje.
2. Väljaandja rollis olev muuseumitöötaja (võib olla ka sama isik, kes taotluse saaja)
koostab ja genereerib töötajakeskkonnas väljaandmisakti, mis on eeltäidetud
taotlusse märgitud andmete alusel, kui taotlus eelnevalt esitati;
3. Väljaandja märgib, kas väljaandmisakt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil:
3.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
3.1.1. Muuseum B (kes objektid väljastab) juht saab teate allkirjastamise ootel
akti kohta;
3.1.2. Muuseum B juht digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas;
3.1.3. Pärast muuseum B juhi poolset akti digiallkirjastamist saab muuseum A
(kellele objektid väljastatakse) juht teate allkirjastamise ootel akti kohta;
136
3.1.4. Muuseum B juht avab allkirjastamise ootel akti ja digiallkirjastab selle
töötajakeskkonnas, millega kinnitab vastutuse võtmise nõusolekut välja
antavate objektide osas;
3.1.5. Pärast muuseum B juhi poolset akti digiallkirjastamist saab väljaandja
teate, et akt on muuseumi juhtide poolt allkirjastatud;
3.1.6. Pärast muuseumi juhtide poolset väljaandeakti allkirjastamist väljastab
väljaandja objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks ning
märgib väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt
väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht);
3.1.7. Väljaandja digiallkirjastab väljaandeakti töötajakeskkonnas, millega
kinnitab objektide füüsilist välja andmist;
3.1.8. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt digiallkirjastamist on akti lisatud
objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on
oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta
jõudnud (nt „välja andmisel“);
3.1.9. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt digiallkirjastamist saab vastuvõtja
teate allkirjastamise ootel väljaandeakti kohta;
3.1.10. Kui vastuvõtja saab objektid füüsiliselt kätte, siis ta digiallkirjastab
töötajakeskkonnas väljaandeakti, millega kinnitab objektide füüsilist kätte
saamist;
3.1.11. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist on akti lisatud objektide
jooksvaks asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht.
3.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
3.2.1. Väljaandja prindib akti välja;
3.2.2. Mõlema muuseumi juhid allkirjastavad akti paberil;
3.2.3. Väljaandja allkirjastab akti paberil;
3.2.4. Väljaandja kinnitab töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehe;
3.2.5. Pärast väljaandeakti töölehe kinnitamist saab vastuvõtja teate
väljaandeakti töölehe kinnitamise kohta;
3.2.6. Pärast väljaandeakti töölehe kinnitamist on väljaandeakti lisatud
objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on
oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta
jõudnud (nt „välja andmisel“);
3.2.7. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast ning saadab need koos
paberil allkirjastatud väljaandeaktiga vastuvõtjale ning märgib
töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid
füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht);
3.2.8. Kui objektid ja väljaandeakt on füüsiliselt vastuvõtjani jõudnud, siis ta
allkirjastab väljaandeakti paberil ka enda poolt, skaneerib selle arvutisse,
laeb töötajakeskkonda väljaandeakti töölehele ja kinnitab töölehel ka
objektide füüsilist kätte saamist;
3.2.9. Pärast vastuvõtja poolset objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist on
akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks väljaandeakti märgitud
kasutuskoht.
4. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine).
5. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt
kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse
objektide kasutamise tähtaega:
5.1. Vastuvõtja koostab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja
pikendamiseks (taotluse esitamine ei ole kohustuslik);
137
5.2. Vastuvõtja esitab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja
pikendamiseks;
5.3. Väljaandja saab teate kasutamise tähtaja pikendamise taotluse kohta;
5.4. Väljaandja teeb töötajakeskkonnas otsuse tähtaja pikendamise kohta ning kui
otsus on positiivne, siis genereerib uue tähtajaga väljaandeakti lisa;
5.5. Vastuvõtja saab teate tehtud otsuse kohta;
5.6. Juhul, kui otsus on positiivne, allkirjastatakse ka akti lisa. Väljaandja märgib,
kas akti lisa digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil:
5.6.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
5.6.1.1. Väljaandja digiallkirjastab akti lisa töötajakeskkonnas;
5.6.1.2. Pärast väljaandja poolset akti lisa digiallkirjastamist, saab
vastuvõtja teate allkirjastamise ootel akti lisa kohta;
5.6.1.3. Vastuvõtja avab töötajakeskkonnas allkirjastamise ootel akti lisa ja
annab sellele oma digiallkirja;
5.6.1.4. Pärast vastuvõtja poolset akti lisa digiallkirjastamist saab väljaandja
teate akti lisa allkirjastamise kohta.
5.6.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
5.6.2.1. Väljaandja prindib akti lisa välja;
5.6.2.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti lisa paberil;
5.6.2.3. Pärast allkirjastamist skaneerib väljaandja/vastuvõtja akti lisa
arvutisse ja laeb töötajakeskkonda akti töölehele.
6. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide
tagastamist:
6.1. Algne vastuvõtja (kes on nüüd tagastaja rollis) valib töötajakeskkonnas
tagastatavad objektid ja genereerib nende kohta tagastamisakti töölehe, kus
vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib
objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või
hävis).
6.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele
väljaandjale (nüüd vastuvõtja);
6.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib soovi korral tagastamisakti
töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi
ning üleandmise aeg ja koht) ning kinnitab tagastamisakti töölehe;
6.4. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist saab algne väljaandja (nüüd
vastuvõtja rollis) teate tagastamise töölehe kinnitamise kohta;
6.5. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist on tagastamisakti lisatud objektide
jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast
tagasi saadetud, kuid pole veel algsesse püsiasukohta jõudnud (nt
„tagastamisel“);
6.6. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud,
siis algne väljaandja avab töötajakeskkonnas tagastamisakti töölehe, kus
kontrollib algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) fikseeritud objektide seisundite ja
kahjustuse muudatusi ning objektide puudumiste infot. Kui tema hinnangul ei
pea algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) sisestatud info paika või muudatused
puuduvad, siis fikseerib algne üleandja (nüüd vastuvõtja) omakorda objektide
seisundite ja kahjustuste muudatused ning objektide puudumised;
6.7. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja)
kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist;
6.8. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti töölehel
objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide jooksev
138
asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei
märgitud puuduvaks);
6.9. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib, kas tagastamisakt
digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil;
6.9.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
6.9.1.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) digiallkirjastab tagastamisakti
töötajakeskkonnas;
6.9.1.2. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset akti
digiallkirjastamist, saab algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) teate
allkirjastamise ootel akti kohta;
6.9.1.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) avab töötajakeskkonnas allkirja
ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja;
6.9.1.4. Algne väljaandja (nüüd tagastaja) saab teate akti allkirjastamise
kohta.
6.9.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
6.9.2.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) prindib akti välja ja annab
sellele paberil allkirja;
6.9.2.2. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) edastab paberil allkirjastatud
akti algsele vastuvõtjale (nüüd väljaandja);
6.9.2.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) allkirjastab tagastamisakti
paberil ka enda poolt;
6.9.2.4. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) või algne vastuvõtja (nüüd
tagastaja) skaneerib paberil mõlemapoolselt allkirjastatud akti
arvutisse ja laeb tagastamisakti töölehel.
6.10. Juhul, kui kõike ühe väljaandeaktiga seotud objekte korraga ei tagastatud,
koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad
protsessi sammud 6.1-6.9).
Joonis 22 on kujutatud tulevane töötajakeskkonda kasutavate muuseumide vaheline
objektide liikumise äriprotsess. On lähtutud eeldustest, et kui aktid otsustatakse
allkirjastada, siis need alati allkirjastatakse digitaalselt. Oranži värvusega on toodud esile
erinevused võrreldes tänase protsessiga.
139
Joonis 22 Infosüsteemi kasutavate muuseumide vahelise liikumise tulevane äriprotsess
140
4.4.5.4 Objektide liikumine infosüsteemi kasutava muuseumi ja välise
osapoole vahel
Kui väljastamine toimub juriidilisele isikule, siis esmalt allkirjastavad väljaandeakti
asutuste juhid, kes fikseerivad sellega nõusoleku vastutuse üleminekuks, ning seejärel
väljaandja ja vastuvõtja, millega fikseeritakse objektide füüsiline liikumine. Kui
väljastamine toimub eraisikule, siis esmalt allkirjastavad väljaandeakti vastuvõtja (kuna
juht puudub) ja muuseumi juht, millega fikseeritakse nõusolek vastutuse üleminekuks,
ning objektide füüsilisel väljaandmisel ainult väljaandja. Allkirjastamine on alati
kohustuslik.
Taotluse koostamine on jätkuvalt vabatahtlik ning oleneb muuseumi töökorraldusest ja
vajadustest (nt kui tegemist on tööde teostamisega välise osapoole poolt, siis väline
osapool eelnevalt taotlust ei esita). Taotlust saab väline osapool esitada avaliku
keskkonna kaudu.
Tuleb arvestada ka olukorraga, et kui avalikust keskkonnast esitatakse eelnevalt taotlus,
siis kasutamisega seotud akte peab olema võimalik allkirjastada nii digitaalselt (välise
osapoole poolt avaliku keskkonna kaudu) kui paberil. Samuti tuleb arvestada olukorraga,
et kui avalikust keskkonnast ei esitata eelnevalt taotlust, siis kasutamisega seotud akte
peab olema võimalik ikkagi avalikku keskkonda digiallkirjastamisele suunata.
Objektide töötajakeskkonda kasutava muuseumi ja välise osapoole vahelise liikumise
tulevane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 23 ja Joonis 24):
1. Juhul, kui avalikust keskkonnast esitatakse eelnevalt taotlus:
1.1. Taotleja rollis olev väline osapool (välise asutuse töötaja või eraisik) koostab
avalikus keskkonnas objektide kasutamise taotluse, valides sinna soovitud
muuseumi objektid, märkides kasutuse algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi,
kasutuskoha jm vajalikud andmed ning laadides üles vajalikud lisadokumendid
(nt garantiikiri);
1.2. Taotleja (vajadusel ka välise asutuse esindaja) allkirjastab avalikus keskkonnas
taotluse;
1.3. Taotleja esitab avalikust keskkonnas taotluse;
1.4. Taotlus registreeritakse töötajakeskkonnas;
1.5. Taotluse saaja rollis olev muuseumitöötaja (vastavalt administreerimisliideses
seadistatud isik) saab teate laekunud taotluse kohta;
1.6. Taotluse saaja teeb töötajakeskkonnas otsuse taotlusse märgitud objektide
väljastamise osas;
1.7. Taotleja saab teate tehtud otsuse kohta;
1.8. Kui otsus on positiivne, tekib taotluse alusel eelgenereeritud väljaandeakti kirje.
2. Väljaandja rollis olev muuseumitöötaja (võib olla ka sama isik, kes taotluse saaja)
koostab ja genereerib töötajakeskkonnas väljaandeakti, mis on eeltäidetud taotlusse
märgitud andmete alusel, kui taotlus eelnevalt esitati;
3. Väljaandja märgib, kas väljaandeakt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil;
4. Edasine protsess sõltub sellest, kas väline osapool on asutus või eraisik ning kas
väljaandeakti digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil:
4.1. Juhul, kui väline osapool on asutus ja valitakse digiallkirjastamise võimalus:
4.1.1. Muuseumi juht saab teate allkirjastamise ootel akti kohta;
4.1.2. Muuseumi juht digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas;
4.1.3. Pärast muuseumi juhi poolset akti digiallkirjastamist saab välise asutuse
esindaja teate allkirjastamise ootel akti kohta;
141
4.1.4. Välise asutuse esindaja avab avalikus keskkonnas allkirjastamise ootel
akti ja digiallkirjastab selle, millega kinnitab vastutuse võtmise
nõusolekut välja antavate objektide osas;
4.1.5. Pärast välise asutuse esindaja poolset akti digiallkirjastamist saab
väljaandja teate, et akt on muuseumi juhi ja välise asutuse esindaja poolt
allkirjastatud;
4.1.6. Pärast juhtide poolset väljaandeakti allkirjastamist väljastab väljaandja
objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks ning märgib
töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid
füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht);
4.1.7. Väljaandja digiallkirjastab väljaandeakti töötajakeskkonnas, millega
kinnitab objektide füüsilist välja andmist;
4.1.8. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt digiallkirjastamist on akti lisatud
objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on
oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta
jõudnud (nt „välja andmisel“);
4.1.9. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt allkirjastamist saab vastuvõtja teate
allkirjastamise ootel akti kohta;
4.1.10. Kui vastuvõtja saab objektid füüsiliselt kätte, siis ta digiallkirjastab
avalikus keskkonnas väljaandeakti, millega kinnitab objektide füüsilist
kätte saamist;
4.1.11. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist on akti lisatud objektide
jooksvaks asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht.
4.2. Juhul, kui väline osapool on eraisik ja valitakse digiallkirjastamise võimalus:
4.2.1. Muuseumi juht saab teate allkirjastamise ootel akti kohta;
4.2.2. Muuseumi juht digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas;
4.2.3. Pärast muuseumi juhi poolset akti digiallkirjastamist saab vastuvõtja rollis
olev eraisik teate allkirjastamise ootel akti kohta;
4.2.4. Vastuvõtja avab avalikus keskkonnas allkirjastamise ootel akti ja
digiallkirjastab selle, millega kinnitab vastutuse võtmise nõusolekut välja
antavate objektide osas;
4.2.5. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist saab väljaandja teate, et
akt on muuseumi juhi ja vastuvõtja poolt allkirjastatud;
4.2.6. Pärast muuseumi juhi ja vastuvõtja poolset väljaandeakti allkirjastamist
väljastab väljaandja objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale
kasutamiseks ning märgib töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehele,
kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning
üleandmise aeg ja koht);
4.2.7. Väljaandja digiallkirjastab väljaandeakti töötajakeskkonnas, millega
kinnitab objektide füüsilist välja andmist;
4.2.8. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt digiallkirjastamist on akti lisatud
objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on
oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta
jõudnud (nt „välja andmisel“);
4.2.9. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt digiallkirjastamist saab vastuvõtja
teate allkirjastamise kohta;
4.2.10. Kui vastuvõtja saab objektid füüsiliselt kätte, siis ta kinnitab avalikus
keskkonnas väljaandeakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist (uut
allkirja ei anna);
4.2.11. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist on akti lisatud objektide
jooksvaks asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht.
142
4.3. Juhul, kui väline osapool on asutus ja valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
4.3.1. Väljaandja prindib akti välja;
4.3.2. Muuseumi juht ja vastuvõtva asutuse esindaja esindaja allkirjastavad akti
paberil;
4.3.3. Väljaandja allkirjastab akti paberil;
4.3.4. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast ning saadab need koos
paberil allkirjastatud väljaandeaktiga vastuvõtjale ning märgib
töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid
füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht);
4.3.5. Väljaandja kinnitab töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehe, millega
kinnitab objektide füüsilist välja andmist;
4.3.6. Pärast väljaandeakti töölehe kinnitamist on väljaandeakti lisatud
objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on
oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta
jõudnud (nt „välja andmisel“);
4.3.7. Kui objektid ja väljaandeakt on füüsiliselt vastuvõtjani jõudnud, siis
vastuvõtja allkirjastab väljaandeakti paberil ka enda poolt;
4.3.8. Vastuvõtja tagastab paberil allkirjastatud väljaandeakti muuseumile;
4.3.9. Väljaandja skaneerib kõigi poolt paberil allkirjastatud väljaandeakti, laeb
selle töötajakeskkonnas akti töölehele ja kinnitab vastuvõtja eest
väljaandeakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist;
4.3.10. Objektide kätte saamise kinnitamisel saab akti lisatud objektide jooksvaks
asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht.
4.4. Juhul, kui väline osapool on eraisik ja valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
4.4.1. Väljaandja prindib akti välja;
4.4.2. Muuseumi juht allkirjastab akti paberil;
4.4.3. Väljaandja edastab paberil allkirjastatud akti vastuvõtjale;
4.4.4. Vastuvõtja allkirjastab väljaandeakti paberil;
4.4.5. Vastuvõtja tagastab paberil allkirjastatud väljaandeakti muuseumile;
4.4.6. Väljaandja allkirjastab väljaandeakti paberil ka enda poolt, skaneerib selle
arvutisse ja laeb töötajakeskkonda väljaandeakti töölehele;
4.4.7. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast ning märgib
töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid
füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht);
4.4.8. Väljaandja kinnitab töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehe;
4.4.9. Pärast väljaandeakti töölehe kinnitamist on väljaandeakti lisatud
objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on
oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta
jõudnud (nt „välja andmisel“);
4.4.10. Kui objektid ja väljaandeakt on füüsiliselt vastuvõtjani jõudnud, siis ta
annab sellest muuseumile süsteemiväliselt (nt e-maili või telefoni teel)
teada;
4.4.11. Väljaandja kinnitab vastuvõtja eest väljaandeakti töölehel objektide
füüsilist kätte saamist;
4.4.12. Objektide kätte saamise kinnitamisel saab akti lisatud objektide jooksvaks
asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht.
5. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine);
6. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt
kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse
objektide kasutamise tähtaega:
143
6.1. Vastuvõtja esitab avalikus keskkonnas taotluse kasutamise tähtaja
pikendamiseks (taotluse esitamine ei ole kohustuslik);
6.2. Väljaandja saab teate kasutamise tähtaja pikendamise kohta;
6.3. Väljaandja teeb töötajakeskkonnas otsuse tähtaja pikendamise kohta ning kui
otsus on positiivne, siis genereerib uue tähtajaga väljaandeakti lisa;
6.4. Vastuvõtja saab teate tehtud otsuse kohta;
6.5. Juhul, kui otsus on positiivne, allkirjastatakse ka akti lisa. Väljaandja märgib,
kas akti lisa digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil:
6.5.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
6.5.1.1. Väljaandja digiallkirjastab akti lisa töötajakeskkonnas;
6.5.1.2. Pärast väljaandja poolset akti lisa digiallkirjastamist saab vastuvõtja
teate allkirjastamise ootel akti lisa kohta;
6.5.1.3. Vastuvõtja avab avalikus keskkonnas allkirjastamise ootel akti lisa ja
annab sellele oma digiallkirja;
6.5.1.4. Pärast vastuvõtja poolset akti lisa digiallkirjastamist saab väljaandja
teate akti lisa allkirjastamise kohta.
6.5.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
6.5.2.1. Väljaandja prindib akti lisa välja;
6.5.2.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti lisa paberil;
6.5.2.3. Pärast allkirjastamist skaneerib väljaandja/vastuvõtja akti lisa
arvutisse ja laeb töötajakeskkonda/avalikku keskkonda akti töölehele.
7. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide
tagastamist. Tagastamist võib algatada nii väline osapool avaliku keskkonna kaudu
kui väljaandja töötajakeskkonna kaudu (viimane alati ka juhul, kui tagastamisakti
soovitakse paberil allkirjastada);
6.11. Juhul, kui tagastamist algatab algne vastuvõtja (kes on nüüd tagastaja rollis):
6.11.1. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) valib avalikus keskkonnas
tagastatavad objektid ja genereerib nende kohta tagastamisakti töölehe,
kus vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused,
märgib objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks,
varastati või hävis);
6.11.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele
väljaandjale (kes on nüüd vastuvõtja rollis);
6.11.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib soovi korral tagastamisakti
töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma
nimi ning üleandmise aeg ja koht) ning kinnitab tagastamisakti töölehe;
6.11.4. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist saab algne väljaandja (nüüd
vastuvõtja rollis) teate tagastamise töölehe kinnitamise kohta;
6.11.5. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist on tagastamisakti lisatud
objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on
kasutuskohast tagasi saadetud, kuid pole veel algsesse püsiasukohta
jõudnud (nt „tagastamisel“);
6.11.6. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi
jõudnud, siis algne väljaandja avab töötajakeskkonnas tagastamisakti
töölehe, kus kontrollib algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) fikseeritud
objektide seisundite ja kahjustuse muudatusi ning objektide puudumiste
infot. Kui tema hinnangul ei pea algse vastuvõtja (nüüd tagastaja)
sisestatud info paika või muudatused puuduvad, siis fikseerib algne
väljaandja (nüüd vastuvõtja) omakorda objektide seisundite ja
kahjustuste muudatused ning objektide puudumised;
144
6.11.7. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja)
kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist;
6.11.8. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti töölehel
objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide
jooksev asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset
objekti ei märgitud puuduvaks);
6.11.9. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) digiallkirjastab tagastamisakti
töötajakeskkonnas;
6.11.10. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti
digiallkirjastamist, saab algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) teate
allkirjastamise ootel akti kohta;
6.11.11. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) avab töötajakeskkonnas allkirja ootel
tagastamisakti ja annab sellele oma digiallkirja.
6.11.12. Juhul, kui kõike ühe väljaandeaktiga seotud objekte korraga ei
tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide
tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 6.11.1-6.11.11).
6.12. Juhul, kui tagastamist algatab algne väljaandja (kes on nüüd vastuvõtja rollis):
6.12.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) annab vajadusel süsteemiväliselt
algsele vastuvõtjale (kes on nüüd tagastaja rollis) teada objektide
tagastamise kohustusest või algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) annab ise
algsele väljaandjale (nüüd vastvõtja) teada objektide tagastamise
soovist;
6.12.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele
väljaandjale (nüüd vastuvõtja);
6.12.3. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi
jõudnud, siis ta valib töötajakeskkonnas tagastatud objektid ja genereerib
nende kohta tagastamisakti töölehe, kus vajadusel fikseerib objektide
seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib objektide puudumised (kui
objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis);
6.12.4. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja)
kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist;
6.12.5. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti töölehel
objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide
jooksev asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset
objekti ei märgitud puuduvaks);
6.12.6. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) märgib, kas tagastamisakt
digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil;
6.12.6.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus:
6.12.6.1.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) digiallkirjastab akti
töötajakeskkonnas ja otsustab, kas akt saadetakse teisele
poolele digiallkirjastamiseks avalikku keskkonda;
6.12.6.1.2. Kui saadetakse avalikku keskkonda:
6.12.6.1.2.1. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset akti
digiallkirjastamist, saab algne vastuvõtja (nüüd
tagastaja) teate allkirjastamise ootel akti kohta;
6.12.6.1.2.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) avab avalikus
keskkonnas allkirja ootel akti ja annab sellele oma
digiallkirja;
6.12.6.1.2.3. Algne väljaandja (nüüd tagastaja) saab teate akti
allkirjastamise kohta.
6.12.6.1.3. Kui ei saadeta avalikku keskkonda:
145
6.12.6.1.3.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) salvestab akti
arvutisse ja edastab selle (nt e-maili teel) algsele
vastuvõtjale (nüüd tagastaja);
6.12.6.1.3.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) digiallkirjastab akti ka
enda poolt ja tagastab selle (nt e-maili teel) algsele
väljaandjale (nüüd vastuvõtja);
6.12.6.1.3.3. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) salvestab
mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti arvutisse ja laeb
tagastamisakti töölehele.
6.12.6.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
6.12.6.2.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) prindib akti välja ja annab
sellele paberil allkirja;
6.12.6.2.2. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) edastab paberil
allkirjastatud akti algsele vastuvõtjale (nüüd väljaandja);
6.12.6.2.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) allkirjastab akti paberil ka
enda poolt ja tagastab algsele väljaandjale (nüüd vastuvõtja);
6.12.6.2.4. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) skaneerib paberil
mõlemapoolselt allkirjastatud akti arvutisse ja laeb
tagastamisakti töölehele.
6.12.7. Juhul, kui kõike ühe väljaandeaktiga seotud objekte korraga ei
tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide
tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 6.12.1-6.12.6).
Joonis 23 on kujutatud tulevane töötajakeskkonda kasutava muuseumi ja välise asutuse
vaheline objektide liikumise äriprotsess. Joonis 24 on täpsustavalt kujutatud antud
liikumise protsessiga seotud aktide allkirjastamise protsess. Oranži värvusega on toodud
esile erinevused võrreldes tänase protsessiga.
146
Joonis 23 Infosüsteemi kasutava muuseumi ja välise asutuse vahelise liikumise tulevane äriprotsess
147
Joonis 24 Akti allkirjastamise tulevane äriprotsess
148
4.4.6 Ärinõuded
4.4.6.1 Taotluste nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded taotluste vaatele, kus kuvatakse kõik
taotlused ja on võimalik teostada otsinguid soovitud taotluste leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
LI001 Taotluste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:
Pooleli olevad taotlused – otsuse ootel taotlused ja taotlused, mille
andmeid alles sisestatakse;
Lõpetatud taotlused – taotlused, mille osas on otsus langetatud.
LI002 Iga taotluse kirje kohta tuleb kuvada nt taotluse loomise kuupäev, kinnitamise
kuupäev, taotluse number, taotleja, taotluse saaja, taotluse olek, viide
kasutamise aktile.
LI003 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide alusel.
LI004 Nimekirjas peab olema selgelt võimalik eristada, milliseid on muuseumi enda
poolt koostatud taotlused ja millised on muuseumisse laekunud taotlused
(töötajakeskkonna kaudu teise muuseumi poolt või oma muuseumi töötaja
poolt või avaliku keskkonna kaudu välise osapoole poolt).
LI005 Kirje on taotluse ootel seni, kuni taotluse otsus on kinnitatud.
LI006 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste (nt taotluse loomise algus- ja lõppkuupäev ja taotluse
olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada.
Joonis 25 Taotluste nimekirja vaade
4.4.6.2 Taotluse lisamine
ID Nõude kirjeldus
LI007 Töötajakeskkonnas peab saama lisada uut taotlust objektide kasutamiseks.
149
Lisaks tuleb arvestada sellega, et taotlus võib laekuda avalikust keskkonnast
(vt täpsemalt peatükk 9.15 „Objektide väljaandmise taotlemine“).
LI008 Uue taotluse lisamisel peab avanema taotluse tööleht.
LI009 Taotluse töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 8. Seejuures tuleb
arvestada, et avalikust keskkonnas koostatava taotluse andmed mõnevõrra
erinevad.
LI010 Kui taotlus esitatakse läbi avaliku keskkonna, peavad kõik taotluse andmed
olema eeltäidetud.
LI011 Kui taotlusse märgitud kasutuseesmärgiks on „näitus“ ja tegemist on
töötajakeskkonnas esitatava taotlusega, peab süsteem võimaldama taotlejal
valida konkreetse taotluse saava muuseumi aktiivse näituse (valimine on
kohustuslik).
LI012 Kui taotlusse märgitud kasutuseesmärgiks on „haridustegevus“ ja tegemist on
töötajakeskkonnas esitatava taotlusega, peab süsteem võimaldama taotlejal
valida konkreetse taotluse saava muuseumi aktiivse haridusprogrammi
(valimine ei ole kohustuslik).
LI013 Kui taotlusse märgitud kasutuseesmärgiks on „näitus“ ja kasutaja valib
konkreetse taotluse saava muuseumi aktiivse näituse, siis peab vaikimisi
kasutuskohaks olema märgitud näituse toimumiskoht.
LI014 Kui taotlusse märgitud kasutuseesmärgiks on „haridustegevus“ ja kasutaja
valib konkreetse taotluse saava muuseumi aktiivse haridusprogrammi, siis
peab vaikimisi kasutuskohaks olema märgitud haridusprogrammi
toimumiskoht.
LI015 Töötajakeskkonnas peab saama taotlusse lisada oma muuseumi või mõne
teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi objekte. Seejuures tuleb tööde
käigus kaaluda, kas ühte taotlusse saab lisada ainult ühe muuseumi objekte
või mitme muuseumi objekte. Viimase puhul peab süsteem taustal taotluse
muuseumipõhisteks alamtaotluseks laiali lööma, sest taotluse saaja peab
nägema ja saama langetada otsuse ainult enda muuseumi objektide osas.
LI016 Taotlusse peab saama lisada mitu objekti korraga.
LI017 Taotlusse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Seejuures
peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on tegemist.
LI018 Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus oma muuseumi objektide
kasutamiseks, siis peab taotlusse saama lisada oma muuseumi museaale,
abikogu asju, hoiulevõetud asju ning teise töötajakeskkonda kasutava
muuseumi või välise osapoole poolt muuseumile välja antud asju.
LI019 Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus teise muuseumi objektide
kasutamiseks, siis peab taotlusse saama lisada vastava muuseumi museaale,
abikogu asju ja hoiulevõetud asju.
LI020 Tuleb arvestada, et taotlejaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik:
Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus oma muuseumi objektide
kasutamiseks, siis on taotlejaks alati füüsiline isik (konkreetne
muuseumitöötaja);
Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus teise muuseumi objektide
kasutamiseks, siis on taotlejaks juriidiline isik (konkreetne muuseum);
Kui taotlus esitatakse avalikust keskkonnast, siis võib taotlejaks olla nii
füüsiline isik (eraisik) kui juriidiline isik (teine asutus).
LI021 Kui taotlejaks on juriidiline isik, peab alati taotlusse sisestama ka konkreetse
füüsilisest isikust taotleja (kes taotluse juriidilise isiku nimel koostab ja esitab)
ning taotleva asutuse ametliku esindaja (kes vajadusel hiljem ka väljaandeakti
allkirjastab).
150
LI022 Töötajakeskkonnast taotluse esitamisel ei ole taotluse allkirjastamine
kohustuslik. Avalikust keskkonnast taotluse esitamisel on taotluse
allkirjastamine taotleja poolt kohustuslik.
LI023 Tuleb arvestada, et taotluse saajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik:
Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus oma muuseumi objektide
kasutamiseks, siis on taotluse saajaks alati füüsiline isik (konkreetne
muuseumitöötaja);
Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus teise muuseumi objektide
kasutamiseks, siis on taotluse saajaks alati juriidiline isik (konkreetne
muuseum);
Kui taotlus esitatakse avalikust keskkonnast, siis on taotluse saajaks
alati juriidiline isik (konkreetne muuseum).
LI024 Kui taotlus esitatakse töötajakeskkonnas, peab taotleja alati taotlusse
sisestama ka konkreetse füüsilisest isikust taotluse saaja (kes juriidilise isiku
nimel teeb taotluse kohta otsuse). Kui taotlus esitatakse avalikust
keskkonnast, siis taotleja ei saa konkreetset füüsilisest isikut taotluse saajat
sisestada, vaid selle määrab süsteem automaatselt vastavalt
administreerimisliidese seadistustele.
LI025 Juhul, kui tegemist on digitaalsete objektidega, siis selliseid objekte ei tohi olla
võimalik taotlusse lisada. Selliste objektide kohta tuleb kasutajale
arusaadavalt kuvada, et antud objekte füüsilisel kujul ei eksisteeri ja nende
kohta saab esitada ainult digikoopia tellimusi (vt peatükk 4.9 „Digikoopia
tellimine“). Seda, kas tegemist on digitaalse objektiga, saab tuvastada objekti
püsiasukoha järgi (püsiasukoha tüüp on „virtuaalne“ vms).
LI026 Taotluse saaja peab saama laekunud taotluse kohta teha otsuse. Otsuse
tegemisel peab saama märkida, kas kõik objektid otsustatakse välja anda,
ainult osad objektidest otsustatakse välja anda (sh valida millised) või ühtegi
objektidest ei anta välja. Objektide välja andmisest keeldumisel saab sisestada
ka põhjenduse.
151
Joonis 26 Taotluse esitajapoolne tööleht
152
Joonis 27 Taotluse saajapoolne tööleht
Tabel 8 Taotluse töölehel kuvatavad andmeväljad
Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine
likkus
Taotluse nr Taotluse töölehe kui + Automaatne
dokumendi nr
Loomise kuupäev Taotluse töölehe vormistamise + Automaatne
kuupäev
Taotleja Taotleja ees- ja + Automaatne/täi
perekonnanimi. Kui tegemist dab taotleja
on avalikust keskkonnast
esitatava taotlusega, siis ka
isikukood/sünniaeg,
kontaktandmed (telefon, e-
mail, aadress).
Taotlev asutus Muuseum või väline asutus, - Automaatne/täi
kelle nimel taotlus esitatakse. dab taotleja
Kui tegemist on
töötajakeskkonnast esitatava
taotlusega, siis muuseumi
nimi; kui tegemist on avalikust
keskkonnast esitatava
taotlusega, siis asutuse nimi ja
registrikood. Avalikust
keskkonnast esitamisel ei pea
olema täidetud.
Taotleva asutuse Taotleva muuseumi või välise - Automaatne/täi
esindaja asutuse esindaja, kes aktid dab taotleja
153
allkirjastab. Kui tegemist on
töötajakeskkonnast esitatava
taotlusega, siis esindaja ees- ja
perekonnanimi; kui tegemist
on avalikust keskkonnast
esitatava taotlusega, siis ka
isikukood/sünniaeg,
kontaktandmed (telefon, e-
mail, aadress).
Taotluse saaja Taotluse saaja ees- ja - Automaatne/täi
perekonnanimi. Avalikust dab taotleja
keskkonnast esitamisel ei saa
täita.
Taotluse saaja Muuseum, kellele taotlus + Automaatne/täi
muuseum esitatakse dab taotleja
Kasutuskoht Objektide kasutuskoht + Automaatne/täi
dab taotleja
Kasutuse algus- ja Objektide kasutamise algus- ja + Täidab taotleja
lõppkuupäev lõppkuupäev
Kasutuseesmärk, mille Objektide kasutamise eesmärk + Täidab taotleja
võimalikud valikud:
Esindusotstarve;
Näitus;
Haridustegevus;
Korrastamine/kon
serveerimine;
Seisundi
hindamine;
Monitooring;
Digiteerimine;
Uuring/ekspertiis
;
Uurimis- ja
teadustöö;
Muu.
„Muu“ valikul saab
kasutaja ise sisestada
kasutuseesmärgi.
Kasutuseesmärgi Objektide kasutamise eesmärgi - Täidab taotleja
täpsustus vabatekstiline täpsustus
Näituse nimi Kui kasutuseesmärk on - Täidab taotleja
„näitus“
Haridusprogrammi Kui kasutuseesmärk on - Täidab taotleja
nimi „haridustegevus“
Lisadokumendid Võimalus lisada taotluse juurde - Täidab taotleja
lisadokumente
Lisakommentaarid Võimalus lisada taotluse juurde - Täidab taotleja
lisakommentaare
Taotlevate objektide Mitu objekti (detaili) + Automaatne
arv taotletakse
Esinduspilt Objekti (detaili) esinduspilt - Automaatne
154
peale objekti
valikut
Objekti number Objekti (detaili) number + Automaatne
peale objekti
valikut
Objekti nimetus Objekti (detaili) nimetus + Automaatne
peale objekti
valikut
Olemus Objekti (detaili) olemus - Automaatne
peale objekti
valikut
muuseumitööta
ja
Autor Objekti (detaili) autor - Automaatne
peale objekti
valikut
4.4.6.3 Muuseumisiseste kasutamiste nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded muuseumisiseste kasutamiste vaatele, kus
kuvatakse kõik muuseumisiseseid kasutamised ja saab teostada otsinguid soovitud
muuseumisiseste kasutamiste leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
LI027 Muuseumisiseste kasutamiste nimekirja vaates peab olema võimalik
eraldiseisvalt näha:
Pooleli olevad muuseumisisesed kasutamised – pooleli olevad
muuseumisisesed kasutamised, kinnitamise/allkirjastamise ootel
muuseumisisesed kasutamised, kinnitatud/allkirjastatud
muuseumisisesed kasutamised, mille kõik objektid ei ole veel
tagastatud;
Lõpetatud muuseumisisesed kasutamised – muuseumisisesed
kasutamised, mis on kõigi vajalike isikute poolt
kinnitatud/allkirjastatud, ja mille kõik objektid on tagastatud.
LI028 Iga muuseumisisese kasutamise kirje kohta tuleb kuvada nt loomise kuupäev,
kinnitamise/allkirjastamise kuupäev, muuseumisisese kasutamise number,
muuseumisisese kasutamise olek, tagastamise tähtaeg, tagastatud objektide
arv kõikidest kasutamiseks antud objektidest.
LI029 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide alusel.
LI030 Kirje on kinnitamise/allkirjastamise ootel seni, kuni kõik osapooled on akti
kinnitanud/allkirjastanud.
LI031 Tagastatud objektide arv peab muutuma lähtuvalt objektide tagastamisest
automaatselt.
LI032 Muuseumisisene kasutamine on ei tohi liikuda lõpetatud muuseumisiseste
kasutamiste alla enne, kui kõik objektid on tagastatud.
LI033 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste (nt muuseumisisese kasutamise loomise algus- ja
lõppkuupäev ja muuseumisisese kasutamise olek) abil kuvatavat nimekirja
täpsustada.
155
Joonis 28 Muuseumisiseste kasutamiste nimekirja vaade
4.4.6.4 Muuseumisisese kasutamise lisamine
ID Nõude kirjeldus
LI034 Töötajakeskkonnas peab saama lisada uut muuseumisisest kasutamist.
LI035 Uue muuseumisisese kasutamise lisamisel peab avanema muuseumisisese
kasutamise tööleht.
LI036 Muuseumisisese kasutamise töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud
Tabel 9.
LI037 Kui muuseumisisese kasutamise töölehel on kasutuseesmärgiks „näitus“, peab
süsteem võimaldama valida konkreetse muuseumi aktiivse näituse (valimine
on kohustuslik).
LI038 Kui muuseumisisese kasutamise töölehel on kasutuseesmärgiks
„haridustegevus“, peab süsteem võimaldama valida konkreetse muuseumi
aktiivse haridusprogrammi (valimine ei ole kohustuslik).
LI039 Kui muuseumisisese kasutamise akti märgitud kasutuseesmärgiks on „näitus“
ja kasutaja valib muuseumi aktiivse näituse, siis peab vaikimisi kasutuskohaks
olema märgitud näituse toimumiskoht.
LI040 Kui muuseumisisese kasutamise akti märgitud kasutuseesmärgiks on
„haridustegevus“ ja kasutaja valib muuseumi aktiivse haridusprogrammi, siis
peab vaikimisi kasutuskohaks olema märgitud haridusprogrammi
toimumiskoht.
LI041 Kui muuseumisisesele kasutamisele eelneb taotlus ja see otsustatakse
rahuldada (kasvõi osaliselt), siis peab selle alusel tekkima muuseumisisese
kasutamise kirje automaatselt. Sellisel juhul peavad muuseumisisese
kasutamise töölehe andmed olema vaikimisi taotluse alusel eeltäidetud
(seejuures taotleja on märgitud vastuvõtjaks ja taotluse saaja väljaandjaks).
LI042 Kui muuseumisisene kasutamine lisatakse taotluse alusel, peab taotlus olema
märgitud automaatselt muuseumisisese kasutamise alusdokumendiks.
LI043 Muuseumisisest kasutamist peab saama lisada ka juhul, kui sellele taotlust ei
eelne.
LI044 Muuseumisisese kasutamise töölehele peab saama lisada palju objekte
korraga.
156
LI045 Muuseumisisese kasutamise töölehele peab saama lisada ka objektide
eraldatavaid osi (detaile). Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise
objekti eraldatava osaga on tegemist.
LI046 Muuseumisisese kasutamise töölehele peab saama lisada museaale, abikogu
asju, hoiulevõetud asju, teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi või
väliselt osapoole poolt muuseumile välja antud asju.
LI047 Juhul, kui konkreetne objekt on oma muuseumi koostatud väljaandeakti
raames veel tagastamata, siis ei tohi olla võimalik teda uuele muuseumisisese
kasutamise töölehele lisada. Juhul, kui konkreetne objekt on ühe
muuseumisisese kasutamise raames veel tagastamata, peab olema võimalik
teda lisada järgmisele muuseumisisese kasutamise töölehele. Seejuures tuleb
objektide valikul arusaadavalt kuvada, millised objektid on juba hetkel
kasutuses ehk milliste lisamine uuele töölehele ei ole lubatud.
LI048 Juhul, kui tegemist on digitaalsete objektidega, siis selliseid objekte ei tohi olla
võimalik muuseumisisese kasutamise töölehele lisada. Selliste objektide kohta
tuleb kasutajale arusaadavalt kuvada, et antud objekte füüsilisel kujul ei
eksisteeri ja neid saab väljastada digikoopia tellimuste kaudu (vt peatükk 4.9
„Digikoopia tellimine“). Seejuures peab kasutajal olema mugavalt võimalik
muuseumisisese kasutamise registreerimise käigus esitada ka digikoopia
tellimusi. Seda, kas tegemist on digitaalse objektiga, saab tuvastada objekti
püsiasukoha järgi (püsiasukoha tüüp on „virtuaalne“ vms).
LI049 Muuseumisisese kasutamise töölehe alusel peab saama genereerida
muuseumisisese kasutamise akti PDF-ina (genereerimise kohustuslikkus
sõltub sellest, kas akt allkirjastatakse).
LI050 Muuseumisisese kasutamise töölehel peab saama valida, kas muuseumisisese
kasutamise akt allkirjastatakse või mitte.
LI051 Kui muuseumisisese kasutamise akt otsustatakse allkirjastada, peab
muuseumisisese kasutamise akti allkirjastajateks olema märgitud väljaandja
ja vastuvõtja.
LI052 Kui muuseumisisese kasutamise akt otsustatakse allkirjastada, peab saama
valida, kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil.
LI053 Kui muuseumisisese kasutamise akt otsustatakse digiallkirjastada, peab
esimesena allkirjastama väljaandja ja seejärel vastuvõtja.
LI054 Kui muuseumisisese kasutamise akt otsustatakse digiallkirjastada, siis pärast
muuseumisisese kasutamise akti digiallkirjastamist mõlema osapoole poolt
peab akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks olema tekstiline viide selle
kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku
kasutuskohta jõudnud (nt „kasutusse andmisel“). Kui tegemist on akti paberil
allkirjastamisega või akti ei allkirjastata, siis peab väljaandja objektide jooksva
asukoha muutumiseks kinnitama muuseumisisese kasutamise töölehe.
LI055 Pärast muuseumisisese kasutamise akti digiallkirjastamist/töölehe kinnitamist
peab vastuvõtja saama muuseumisisese kasutamise töölehel kinnitada
objektide füüsilist kätte saamist. Pärast vastuvõtja poolset objektide füüsilist
kätte saamise kinnitamist peab muuseumisisese kasutamise töölehele lisatud
objektide jooksvaks asukohaks olema akti märgitud kasutuskoht (eeldusel, et
konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks).
LI056 Juhul, kui objekt vastuvõtjani ei jõua, siis füüsilise kättesaamise kinnitamise
asemel peab saama märkida ka objekti mitte kätte saaduks ehk puuduvaks.
Kui objekt märgitakse muuseumisisese kasutamise töölehel puuduvaks, peab
selle alusel automaatselt tekkima tagastamiste haldusesse kadumise kirje.
LI057 Vastuvõtja peab saama esitada objektide kasutamise tähtaja pikendamiseks
157
väljaandjale taotluse. Väljaandja peab saama märkida, kas taotlus
rahuldatakse või mitte.
LI058 Kui väljaandja otsustab objektide kasutamise tähtaega pikendamise taotluse
rahuldada või otsustab ise kasutamise tähtaega pikendada eelneva taotluse
esitamiseta, peab ta saama sisestada uue tagastamise tähtaja.
LI059 Tagastamise tähtaja pikendamisel peab olema võimalus lisada ka täiendav
alusdokument ning muuta väljaandjat ja/või vastuvõtjat.
LI060 Tagastamise tähtaja pikendamisel peab olema võimalik genereerida
muuseumisisese kasutamise akti lisa, kus kajastuks muudatus tagastamise
kuupäeva (ja vajadusel ka muude andmete) osas.
LI061 Algne vastuvõtja (antud juhul tagastaja rollis) peab saama muuseumisisese
kasutamise töölehele lisatud objekte märkida tagastatuks, seejuures valides
kõik kasutamise aktile märgitud objektid või ainult osad neist. See tähendab,
et ühele muuseumisisese kasutamise töölehele lisatud objekte saab tagastada
objektide või objektide gruppide kaupa. Tööde käigus lepitakse kokku, kas
tagastatuks märkimine käib muuseumisisese kasutamise töölehel otse või
luuakse selle jaoks eraldiseisev tagastamise tööleht. Seejuures peab kasutajal
olema arusaadavalt kuvatud, kas objekt on tagastatud või mitte.
LI062 Objektide tagastamisel peab saama genereerida tagastamisakti. Tööde käigus
lepitakse kokku, kas tagastamisakti genereerimine toimub muuseumisisese
kasutamise töölehel või eraldiseisval tagastamise töölehel. Tagastamisaktil
kuvatavaid andmevälju vt Tabel 9.
LI063 Muuseumisisese kasutamise akt peab olema märgitud automaatselt
tagastamisakti alusdokumendiks.
LI064 Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akt eelnevalt allkirjastati, tuleb
allkirjastada ka sellele järgnev/järgnevad tagastamisakt/tagastamisaktid.
LI065 Kui tagastamisakt allkirjastatakse, peab saama valida, kas akt
digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil.
LI066 Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja), peab saama tagastamise töölehel
fikseerida objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märkida objektide
puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis).
Samuti peab ta peale objektide füüsilist tagastamist märkida töölehele, kellele
ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise
aeg ja koht).
LI067 Pärast vastuvõtja (nüüd tagastaja) poolset tagastamisakti töölehe kinnitamist,
peab tagastamisakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks olema tekstiline
viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast tagasi saadetud, kuid pole veel
algsesse püsiasukohta jõudnud (nt „tagastamisel“).
LI068 Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud,
siis algne väljaandja peab saama fikseerida objektide seisundite ja kahjustuste
muudatused ning objektide puudumised, sh muuta algse vastuvõtja (nüüd
tagastaja) poolt sisestatud infot, kui see ei pea tema hinnangul paika.
Seejuures ta saama otsustada, kas üldse ja milliste objektide osas ta
muudatustega nõustub (enne seda ei tohi muudatused objekti kirjelduse
andmetesse kanduda).
LI069 Juhul, kui objekti tagastamisel see algse väljaandjani (nüüd vastuvõtjani)
tagasi ei jõua ja objekt märgitakse tagastamise töölehel puuduvaks, peab selle
alusel automaatselt tekkima tagastamiste haldusesse kadumise kirje.
LI070 Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) peab saama kinnitada tagastamisakti
töölehel objektide füüsilist kätte saamist. Pärast objektide füüsilise kätte
saamise kinnitamist peavad tagastamisakti lisatud objektide jooksev asukoht
158
olema sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud
puuduvaks). Nõue kehtib juhul, kui tegemist ei olnud teise või enama
järjestikuse muuseumisisese kasutamise aktiga.
LI071 Tuleb arvestada, et muuseumisisese kasutamise akte võib järgneda üksteisele
mitu ja ka väljaandeaktile võib järgneda muuseumisisese kasutamise akt.
LI072 Kui ühele muuseumisisesele kasutamisele järgneb teine muuseumisisene
kasutamine, siis peab saama objekti tagastada eelmise jooksvasse asukohta,
aga ka püsiasukohta:
Teisena koostatud muuseumisisese kasutamise alusel koostatud
tagastamisakti vastuvõtjaks peab olema vaikimisi märgitud teise
muuseumisisese kasutamise akti väljaandja (ehk see, kes objektid teise
kasutusse suunas, nt näitusekuraator) ning sellisel juhul peab objektide
füüsilise kätte saamise kinnitamisel objektide jooksvaks asukohaks
saama esimesele muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud
kasutuskoht, mitte püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei
märgitud puuduvaks). Sellisel juhul objekti tagastamiseks algsesse
püsiasukohta tehakse kaks tagastamisakti;
Teisena koostatud muuseumisisese kasutamise alusel koostatud
tagastamisakti vaikimisi märgitud vastuvõtjat (nt näitusekuraator) peab
saama muuta ja märkida sinna esimesena koostatud muuseumisisese
kasutamise akti väljaandja (ehk see, kes objektid esimesse kasutusse
suunas, nt koguhoidja). Sellisel juhul peab objektide füüsilise kätte
saamise kinnitamisel objektide jooksvaks asukohaks saama
püsiasukoht, sest objektid tagastati algsesse asukohta (eeldusel, et
konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks) ja sellisel juhul märgitakse
objektid mõlemal muuseumisisesel kasutamisel tagastatuks.
LI073 Kui objekti liigutatakse esimesest jooksvast asukohast järgmisse jooksvasse
asukohta ja/või tagasi, siis peab algne väljaandja saama selle kohta alati
teate.
LI074 Kui ühele muuseumisisesele kasutamisele järgneb teine muuseumisisene
kasutamine eesmärgiga „konserveerimine/korrastamine“, peab teise
muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud vastuvõtja saama määrata
teostatava töö, töö teostaja ja suunata objektid töösse (vt täpsemalt töösse
suunamise funktsionaalsust peatükk 4.7 „Korrastus-, konserveerimis- ja
digiteerimistööd“).
LI075 Kui ühele muuseumisisesele kasutamisele järgneb teine muuseumisisene
kasutamine, siis teise muuseumisisesesse kasutamisse märgitud tähtaja
pikendamise taotlus tuleb esitada teise muuseumisisesele kasutamise
töölehele märgitud väljaandjale (nt näitusekuraatorile). Pikendatud tähtajaga
muuseumisisese kasutamise akti lisa väljaandjaks (ja allkirjastajaks, kui valiti
akti allkirjastamine) peab olema vaikimisi märgitud teise muuseumisisese
kasutamise akti märgitud väljaandja (nt näitusekuraator), kuid seda peab
olema võimalik muuta ja lisada esimesse muuseumisisese kasutamise akti
märgitud väljaandja (nt koguhoidja), kuna võib olla vajadus teise
muuseumisisese kasutamise pikendamise otsus fikseerida ikkagi koos esmase
väljaandjaga.
LI076 Teise muuseumisisese kasutamise raames esitatud pikendamise taotlusest ja
taotluse otsusest tuleb alati teavitada teise muuseumisisese kasutamise
töölehele märgitud vastuvõtjat (nt konserveerimisosakonna juhatajat ja tööde
teostajat) ja esimesse muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud
väljaandjat (nt koguhoidjat).
159
LI077 Hoiule võetud asjade erisus muuseumisisesel liikumisel:
Juhul, kui objekt on muuseumis hoiule võetud seda hoiule võtmise
eesmärgil kasutada sooviva isiku poolt (nt hoiulevõtmisakt eesmärgiga
„näitus“, mille on koostanud näitusekuraator ise), siis täiendavalt
muuseumisisese kasutamise akti sama eesmärgiga ei tehta (antud
näite puhul ei koostata muuseumisisest kasutamise akti eesmärgiga
„näitus“ vastavale näitusekuraatorile). Sellisel juhul peab ka
hoiulevõtjal endal olema võimalik peale kasutuseesmärgi täitmist (nt
näituse toimumist) objekt otse hoiuleandjale (õigustatud isikule)
tagastada. Täpsemad nõuded hoiulevõtmise kohta kirjeldatud peatükis
4.2.6.9 „Tagastamiste nimekirja vaade“ ja nõuded tagastamise (sh
hoiulevõetud asja tagastamise) kohta peatükis 4.2.6.10 „Tagastamise
lisamine“;
Juhul, kui objekt on esialgu hoiule võetud kellegi teise poolt ja mingi
teise eesmärgiga (nt hoiulevõtmisakt eesmärgiga „hoiustamine“), siis
peab olema võimalik seda muuseumisisese kasutamise aktiga edasi
suunata (nt muuseumisisese kasutamise akt eesmärgiga „näitus“).
Sellisel juhul peab hoiulevõetud asja kasutajal (nt näitusekuraatoril)
olema võimalik asi tagastada sellele isikule, kes talle need
kasutamiseks andis ja objektid peavad tagastamise järel saama
püsiasukoha (toimub nn tavapärane tagastamine).
160
Joonis 29 Muuseumisisese kasutamise tööleht
161
Tabel 9 Muuseumisisese kasutamise töölehel kuvatavad andmeväljad
Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine
likkus
Muuseumisisese Muuseumisisese kasutamise + Automaatne
kasutamise nr töölehe kui dokumendi nr
Loomise kuupäev Muuseumisisese kasutamise + Automaatne
töölehe vormistamise
kuupäev
Vastuvõtja Vastuvõtja ees- ja + Taotluse alusel
perekonnanimi automaatne/
täidab
muuseumitööta
ja
Väljaandja Väljaandja ees- ja Taotluse alusel
perekonnanimi automaatne/
täidab
muuseumitööta
ja
Kasutuskoht Objektide kasutuskoht Taotluse alusel
automaatne/
täidab
muuseumitööta
ja
Tagastamise tähtaeg Võimalik märkida kindel - Taotluse alusel
kuupäev, millal objekt tuleb automaatne/
tagastada, või märkida täidab
„nõudmiseni“ muuseumitööta
ja
Kasutuseesmärk, mille Objektide kasutamise + Taotluse alusel
võimalikud valikud: eesmärk automaatne/
Esindusotstarve; täidab
Näitus; muuseumitööta
Haridustegevus; ja
Korrastamine/kon
serveerimine;
Seisundi
hindamine;
Monitooring;
Digiteerimine;
Uuring/ekspertiis
;
Uurimis- ja
teadustöö;
Muu.
„Muu“ valikul saab
kasutaja ise sisestada
kasutuseesmärgi.
Kasutuseesmärgi Objektide kasutamise - Taotluse alusel
täpsustus eesmärgi vabatekstiline automaatne/
täpsustus täidab
muuseumitööta
162
ja
Näituse nimi Kui eesmärk on „näitus“ - Taotluse alusel
automaatne/
täidab
muuseumitööta
ja
Haridusprogrammi Kui eesmärk on - Taotluse alusel
nimi „haridustegevus“ automaatne/
täidab
muuseumitööta
ja
Alusdokumendid Võimalus lisada juurde - Taotluse alusel
alusdokumente automaatne/
täidab
muuseumitööta
ja
Lisadokumendid Võimalus lisada - Taotluse alusel
lisadokumente, nt garantiikiri automaatne/
täidab
muuseumitööta
ja
Lisakommentaarid Kasutusse antavate objektide - Taotluse alusel
või nendega seotud tööde automaatne/
kohta üldise kommentaari täidab
lisamise võimalus muuseumitööta
ja
Välja antavate Mitu objekti (detaili) + Automaatne
objektide arv liigutatakse
Tagastatud objektide Mitu objekti (detaili) on + Automaatne
arv tagastatud
Esinduspilt Objekti (detaili) esinduspilt - Automaatne
peale objekti
valikut
Objekti number Objekti (detaili) number + Automaatne
peale objekti
valikut
Objekti nimetus Objekti (detaili) nimetus + Automaatne
peale objekti
valikut
Olemus Objekti (detaili) olemus - Automaatne
peale objekti
valikut
Autor Objekti (detaili) autor - Automaatne
peale objekti
valikut
Eksponeerimise Objekti eksponeerimise - Automaatne
tingimused tingimused peale objekti
valikut
Käsitsemise Objekti käsitsemise - Automaatne
tingimused tingimused tingimused peale objekti
valikut
163
Seisund, mille Objekti (detaili) seisukorra + Automaatne/
võimalikud info. Saab vajadusel nii välja muuseumitööta
valikvariandid on: andmisel kui tagastamisel ja saab muuta
Väga hea; korrigeerida.
Hea;
Rahuldav;
Halb;
Väga halb.
Kahjustused Objekti (detaili) kahjustuste - Automaatne/
info. Saab vajadusel nii välja muuseumitööta
andmisel kui tagastamisel ja saab muuta
korrigeerida.
Olemasolu Objekti (detaili) puudumise - Täidab
fikseerimine. Saab vajadusel muuseumitööta
nii välja andmisel kui ja
tagastamisel sisestada.
Märkus Objekti (detailiga) seotud - Täidab
märkuse lisamise võimalus muuseumitööta
(nt objekti puudumise ja
täpsustus). Saab vajadusel nii
välja andmisel kui
tagastamisel sisestada.
4.4.6.5 Väljaandmiste nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded väljaandmiste vaatele, kus kuvatakse kõik
väljaandmised ja saab teostada otsinguid soovitud väljaandmiste leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
LI078 Väljaandmiste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:
Pooleli olevad väljaandmised – pooleli olevad väljaandmised,
allkirjastamise ootel väljaandmised ja allkirjastatud väljaandmised,
mille kõik objektid pole veel tagastatud;
Lõpetatud väljaandmised – väljaandmised, mis on kõigi vajalike iskute
poolt allkirjastatud, ja mille kõik objektid on tagastatud.
LI079 Iga väljaandmise kohta tuleb kuvada nt loomise kuupäev,
kinnitamise/allkirjastamise kuupäev, väljaandmise number, väljaandmise olek,
tagastamise tähtaeg, tagastatud objektide arv kõikidest kasutamiseks antud
objektidest.
LI080 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide alusel.
LI081 Kirje on väljaande ootel seni, kuni kõik osapooled on akti allkirjastanud.
LI082 Tagastatud objektide arv peab muutuma objektide tagastamisel automaatselt.
LI083 Väljaandmine ei tohi liikuda lõpetatud väljaandmiste alla enne, kui kõik
objektid on tagastatud.
LI084 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste (nt väljaandmise loomise algus- ja lõppkuupäev ja
väljaandmise olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada.
164
Joonis 30 Väljaandmiste nimekirja vaade
4.4.6.6 Väljaandmise lisamine
ID Nõude kirjeldus
LI085 Töötajakeskkonnas peab saama lisada uut väljaandmist.
LI086 Uue väljaandmise lisamisel peab avanema väljaandmise tööleht.
LI087 Väljaandmise töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 10.
LI088 Kui tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja
kasutuseesmärk on „näitus“, peab süsteem võimaldama valida vastuvõtva
muuseumi näituse (valimine on kohustuslik). Kui tegemist on väljaandmisega
töötajakeskkonda mitte kasutavale osapoolele (tegemist on välise näituse
ja/või korraldajaga) ja kasutuseesmärk on „näitus“, peab süsteem võimaldama
sisestada vabatekstilise näituse nime.
LI089 Kui tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja
kasutuseesmärk on „haridustegevus“, peab süsteem võimaldama valida
vastuvõtva muuseumi haridusprogrammi (valimine ei ole kohustuslik). Kui
tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda mitte kasutavale osapoolele
(tegemist on välise haridusprogrammi ja/või korraldajaga) ja kasutuseesmärk
on „haridustegevus“, peab süsteem võimaldama sisestada vabatekstilise
haridusprogrammi nime.
LI090 Kui tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja
väljaandeakti märgitud kasutuseesmärgiks on „näitus“ ja kasutaja valib
vastuvõtva muuseumi aktiivse näituse, siis peab vaikimisi kasutuskohaks
olema märgitud näituse toimumiskoht.
LI091 Kui tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja
väljaandeakti märgitud kasutuseesmärgiks on „haridustegevus“ ja kasutaja
valib vastuvõtva muuseumi aktiivse haridusprogrammi, siis peab vaikimisi
kasutuskohaks olema märgitud haridusprogrammi toimumiskoht.
LI092 Kui väljaandmisele eelneb taotlus ja see otsustatakse rahuldada (kasvõi
osaliselt), siis peab selle alusel tekkima väljaandmise kirje automaatselt.
Sellisel juhul peavad väljaandmise töölehe andmed olema vaikimisi taotluse
alusel eeltäidetud (seejuures taotleja on märgitud vastuvõtjaks ja taotluse
165
saaja väljaandjaks).
LI093 Väljaandmine võidakse teha teisele töötajakeskkonda kasutavale muuseumile
või välisele osapoolele. Kui tegemist on teise töötajakeskkonda kasutava
muuseumiga, peab väljaandmisega seotud toiminguid (töölehe nägemine,
objektide kätte saamise kinnitamine, objektide tagastamine, aktide
allkirjastamine jm) olema võimalik teha töötajakeskkonna kaudu. Kui tegemist
on välise osapoolega, peab väljaandmisega seotud toiminguid olema võimalik
teha avaliku keskkonna kaudu.
LI094 Sõltumata sellest, kas väljaandmine tehakse teisele töötajakeskkonda
kasutavale muuseumile või välisele osapoolele, peab väljaandjaks olema alati
objekte väljastav muuseum. Täiendavalt tuleb aga sisestada ka füüsilisest
isikust väljaandja (muuseumitöötaja, kes väljaandmist muuseumi nimel
koostab ja objektid füüsiliselt välja annab) ja vastavalt administreerimisliidese
seadistustele peab automaatselt tekkima muuseumi juht (kes annab
nõusoleku vastutuse üleminekuks).
LI095 Tuleb arvestada, et kui väljaandmine tehakse teisele töötajakeskkonda
kasutavale muuseumile, peab vastuvõtjaks olema objekte vastu võttev
muuseum. Täiendavalt tuleb aga sisestada ka füüsilisest isikust vastuvõtja
(muuseumitöötaja, kes objektid füüsiliselt vastu võtab ja nende eest vastutab)
ning muuseumi juht (kes annab nõusoleku vastutuse üleminekuks).
LI096 Tuleb arvestada, et kui väljaandmine tehakse välisele osapoolele, siis võib
vastuvõtjaks olla nii füüsiline isik (eraisik) kui juriidiline isik (teine asutus).
Sarnaselt teisele muuseumile objektide väljastamisele tuleb juriidilise isiku
puhul täiendavalt sisestada ka füüsilisest isikust vastuvõtja (isik, kes objektid
füüsiliselt vastu võtab ja nende eest vastutab) ning asutuse ametlik esindaja
(kes annab nõusoleku vastutuse üleminekuks).
LI097 Kui väljaandmine lisatakse taotluse alusel, peab taotlus olema märgitud
automaatselt väljaandmise alusdokumendiks.
LI098 Väljaandmist peab saama lisada ka juhul, kui sellele taotlust ei eelne.
LI099 Väljaandmise töölehel peab saama lisada palju objekte korraga.
LI100 Väljaandmise töölehele peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi
(detaile). Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava
osaga on tegemist.
LI101 Väljaandmise töölehele peab saama lisada museaale, abikogu asju, ja
hoiulevõetud asju. Hoiule võetud objektide välja andmine saab siiski toimuda
eeldusel, et objekti omanikuga (hoiuleandjaga) on vastav kokkulepe olemas.
Seejuures tööde käigus võib osutuda otstarbekas teatud hoiulevõetud asjade
välja andmise piiramine (nt kui objekt on võetud hoiule eesmärgiga
„korrastamine/konserveerimine“ või „digiteerimine“, siis selle objekti lisamine
sama eesmärgiga väljaandeakti ei ole suure tõenäosusega põhjendatud).
LI102 Juhul, kui konkreetne objekt on oma muuseumi koostatud väljaandmise või
muuseumisisese kasutamise raames veel tagastamata, siis ei tohi olla võimalik
teda uuele väljaandmise töölehele lisada. Seejuures tuleb objektide valikul
arusaadavalt kuvada, millised objektid on juba hetkel kasutuses ehk milliste
lisamine uuele töölehele ei ole lubatud.
LI103 Juhul, kui tegemist on digitaalsete objektidega, siis selliseid objekte ei tohi olla
võimalik väljaandmise töölehele lisada. Selliste objektide kohta tuleb
kasutajale arusaadavalt kuvada, et antud objekte füüsilisel kujul ei eksisteeri
ja neid saab väljastada digikoopia tellimuste kaudu (vt peatükk 4.9
„Digikoopia tellimine“). Seejuures peab kasutajal olema mugavalt võimalik
väljaandmise registreerimise käigus esitada ka digikoopia tellimusi. Seda, kas
166
tegemist on digitaalse objektiga, saab tuvastada objekti püsiasukoha järgi
(püsiasukoha tüüp on „virtuaalne“ vms).
LI104 Väljaandmise töölehe alusel peab saama genereerida väljaandeakti PDF-ina
(genereerimise kohustuslik).
LI105 Väljaandeakti allkirjastamine on alati kohustuslik. Väljaandeakti peavad
allkirjastama objekte väljastava muuseumi juht ja objekte vastu võtva asutuse
juht (viimane juhul, kui väljastamine toimub juriidilisele isikule) ning
füüsilistest isikutest väljaandja ja vastuvõtja. Seejuures, kui väljastamine
toimub juriidilisele isikule, siis esmalt allkirjastavad väljaandeakti asutuste
juhid, kes fikseerivad sellega nõusoleku vastutuse üleminekuks, ning seejärel
väljaandja ja vastuvõtja, millega fikseeritakse objektide füüsiline liikumine. Kui
väljastamine toimub eraisikule, siis esmalt allkirjastavad väljaandeakti
vastuvõtja (kuna juht puudub) ja muuseumi juht, millega fikseeritakse
nõusolek vastutuse üleminekuks, ning objektide füüsilisel väljaandmisel ainult
väljaandja.
LI106 Väljaandeakti allkirjastamisel peab saama alati valida, kas akt
digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil.
LI107 Väljaandja peab saama väljaandmise töölehele märkida, kellele ja millal ta
objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht).
LI108 Objektide välja andmisel peab saama fikseerida nende füüsilise välja andmine
hoidlast. Täpsemalt kehtib järgmine loogika:
Kui valiti digiallkirjastamine, siis väljaandja digiallkirjastab
töötajakeskkonnas väljaandeakti ja sellega üksiti kinnitatakse objektide
füüsilist välja andmist;
Kui valiti paberil allkirjastamine, siis väljaandja kinnitab eraldi objektide
füüsilise välja andmise.
LI109 Pärast väljaandeakti digiallkirjastamist või objektide füüsilise välja andmise
kinnitamist väljaandja poolt peab akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks
olema tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja
antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „välja andmisel“). Kui
tegemist on akti paberil allkirjastamisega, siis peab väljaandja objektide
jooksva asukoha muutumiseks kinnitama väljaandmise töölehe.
LI110 Objektide kätte saamisel peab saama kinnitada nende füüsilist kätte saamist.
Täpsemalt kehtib järgmine loogika:
Kui objektid väljastatakse töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja
valiti digiallkirjastamise võimalus, siis vastuvõtja poolse väljaandeakti
digiallkirjastamisega töötajakeskkonnas üksiti kinnitatakse objektide
füüsilist kätte saamist;
Kui objektid väljastatakse juriidilisest isikust välisele osapoolele
(välisele asutusele) ja valiti digiallkirjastamise võimalus, siis vastuvõtja
poolse väljaandeakti digiallkirjastamisega avalikus keskkonnas üksiti
kinnitatakse objektide füüsilist kätte saamist;
Kui objektid väljastatakse füüsilisest isikust välisele osapoolele
(eraisikule) ja valiti digiallkirjastamise võimalus, siis vastuvõtja saab
avalikus keskkonnas väljaandmise töölehel anda eraldi kinnituse
objektide kätte saamise kohta (kuna ta on juba väljaandeakti
varasemalt allkirjastanud);
Kui objektid väljastatakse töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja
valiti paberil allkirjastamine, siis vastuvõtja saab töötajakeskkonnas
väljaandmise töölehel anda eraldi kinnituse objektide kätte saamise
kohta;
167
Kui objektid väljastatakse välisele osapoolele (välisele asutusele või
eraisikule) ja valiti paberil allkirjastamine, siis väljaandja saab
vastuvõtja eest anda töötajakeskkonnas väljaandmise töölehel eraldi
kinnituse objektide kätte saamise kohta.
LI111 Pärast objektide füüsilist kätte saamise kinnitamist peab väljaandmise
töölehele lisatud objektide jooksvaks asukohaks olema akti märgitud
kasutuskoht.
LI112 Juhul, kui objekt vastuvõtjani ei jõua, siis füüsilise kättesaamise kinnitamise
asemel peab saama märkida ka objekti mitte kätte saaduks ehk puuduvaks.
Kui objekt märgitakse väljaandmise töölehel puuduvaks, peab selle alusel
automaatselt tekkima tagastamiste haldusesse kadumise kirje.
LI113 Vastuvõtja peab saama esitada objektide tagastamise tähtaja pikendamiseks
väljaandjale taotluse:
Kui vastuvõtja on töötajakeskkonda kasutav muuseum, saab taotlust
esitada töötajakeskkonnas;
Kui vastuvõtja on väline osapool, kellega varasemalt väljaandeakt
digiallkirjastati avaliku keskkonna kaudu, saab taotlust esitada avalikus
keskkonnas.
LI114 Väljaandja peab saama märkida, kas väljaandmise pikendamise taotlus
rahuldatakse või mitte.
LI115 Kui väljaandja otsustab objektide väljaandmise pikendamise taotluse
rahuldada või otsustab ise tagastamise tähtaega pikendada eelneva taotluse
esitamiseta, peab ta saama sisestada uue tagastamise tähtaja. Samuti peab
olema võimalus lisada ka täiendav alusdokument ning muuta väljaandjat
ja/või vastuvõtjat.
LI116 Tagastamise tähtaja pikendamisel peab olema võimalik genereerida
väljaandeakti lisa, kus kajastuks muudatus tagastamise kuupäeva (ja
vajadusel ka muude andmete) osas.
LI117 Väljaandeakti lisa peavad allkirjastama väljaandja ja vastuvõtja. Väljaandeakti
lisa allkirjastamisel peab saama saama valida, kas akti lisa digiallkirjastatakse
või allkirjastatakse paberil. Kui akti lisa digiallkirjastatakse, peab seda
sarnaselt väljaandeaktile saama teha töötajakeskkonnas või avalikus
keskkonnas.
LI118 Väljaandmise töölehele lisatud objekte peab saama märkida tagastatuks,
seejuures valides kõik väljaandmise töölehele märgitud objektid või ainult
osad neist. See tähendab, et ühele väljaandmise töölehele lisatud objekte saab
tagastada objektide või objektide gruppide kaupa. Tööde käigus lepitakse
kokku, kas tagastatuks märkimine käib väljaandmise töölehel otse või luuakse
selle jaoks eraldiseisev tagastamise tööleht. Seejuures peab kasutajal olema
arusaadavalt kuvatud, kas objekt on tagastatud või mitte.
LI119 Objektide tagastamisel peab saama genereerida tagastamisakti. Tööde käigus
lepitakse kokku, kas tagastamisakti genereerimine toimub väljaandmise
töölehel või eraldiseisval tagastamise töölehel. Tagastamisaktil kuvatavaid
andmevälju vt Tabel 10.
LI120 Väljaandeakt peab olema märgitud automaatselt tagastamisakti
alusdokumendiks.
LI121 Tagastamisakt tuleb allkirjastada väljaandja ja vastuvõtja poolt.
LI122 Tagastamisakti genereerimisel peab saama valida, kas akt digiallkirjastatakse
või allkirjastatakse paberil.
LI123 Kui objektide tagastajaks on töötajakeskkonda kasutava muuseum, siis
tagastamise peab algatama algne vastuvõtja (nüüd tagastaja)
168
töötajakeskkonnas. Kui objektide tagastajaks on väline osapool (väline asutus
või eraisik), siis võib tagastamist algatada nii väline osapool avaliku keskkonna
kaudu (järgneb alati tagastamisakti digiallkirjastamine) kui väljaandja
töötajakeskkonna kaudu (viimane alati ka juhul, kui tagastamisakti soovitakse
paberil allkirjastada).
LI124 Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja), peab saama tagastamise töölehel
fikseerida objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märkida objektide
puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis).
Samuti peab ta peale objektide füüsilist tagastamist märkida töölehele, kellele
ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise
aeg ja koht).
LI125 Pärast vastuvõtja (nüüd tagastaja) poolset tagastamisakti töölehe kinnitamist
peab tagastamisakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks olema tekstiline
viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast tagasi saadetud, kuid pole veel
algsesse püsiasukohta jõudnud (nt „tagastamisel“).
LI126 Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud,
siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) peab saama fikseerida objektide
seisundite ja kahjustuste muudatused ning objektide puudumised, sh muuta
algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) poolt sisestatud infot, kui see ei pea tema
hinnangul paika. Seejuures ta saama otsustada, kas üldse ja milliste objektide
osas ta muudatustega nõustub (enne seda ei tohi muudatused objekti
kirjelduse andmetesse kanduda).
LI127 Juhul, kui objekti tagastamisel see algse väljaandjani (antud juhul
vastuvõtjani) tagasi ei jõua ja objekt märgitakse tagastamise töölehel
puuduvaks, peab selle alusel automaatselt tekkima tagastamiste haldusesse
kadumise kirje.
LI128 Algne väljaandja (antud juhul vastuvõtja) peab saama kinnitada
tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist. Pärast objektide
füüsilise kätte saamise kinnitamist, peavad tagastamisakti lisatud objektide
jooksev asukoht olema sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti
ei märgitud puuduvaks). Pärast objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist,
on võimalik tagastamisakt mõlemapoolselt allkirjastada (sh suunata avalikku
keskkonda digiallkirjastamiseks).
LI129 Väljaandeakti, väljaandeakti lisa ja väljaandeakti pealt koostatud
tagastamisakti peab saama genereerida ka inglise keeles.
169
Joonis 31 Väljaandmise tööleht
Tabel 10 Väljaandmise töölehel kuvatavad andmeväljad
Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine
likkus
Väljaandmise nr Väljaandmise töölehe kui + Automaatne
dokumendi nr
Loomise kuupäev Väljaandmise töölehe + Automaatne
vormistamise kuupäev
Vastuvõtja Vastuvõtja ees- ja + Taotluse alusel
perekonnanimi. Kui automaatne/
tegemist on välise täidab
osapoolsega, siis ka muuseumitöötaja
isikukood/sünniaeg,
kontaktandmed (telefon,
e-mail, aadress).
Vastuvõtja asutus Muuseum või väline - Taotluse alusel
asutus, kelle objektid automaatne/
väljastatakse. Kui tegemist täidab
on töötajakeskkonda muuseumitöötaja
170
kasutava muuseumiga, siis
muuseumi nimi; kui
tegemist on välise
osapoolega, siis asutuse
nimi ja registrikood.
Vastuvõtja esindaja Vastu võtva - Taotluse alusel
töötajakeskkonda kasutava automaatne/
muuseumi või välise täidab
asutuse esindaja, kes akti muuseumitöötaja
allkirjastab. Kui tegemist
on töötajakeskkonda
kasutava muuseumiga, siis
esindaja ees- ja
perekonnanimi; kui
tegemist on välise
osapoolega, siis ka
isikukood/sünniaeg,
kontaktandmed (telefon,
e-mail, aadress).
Väljaandja Väljaandjaks oleva + Taotluse alusel
muuseumitöötaja ees- ja automaatne/
perekonnanimi täidab
muuseumitöötaja
Väljaandja muuseum Väljaandjaks oleva + Taotluse alusel
muuseumi nimi automaatne/
täidab
muuseumitöötaja
Väljaandja esindaja Väljaandjaks oleva + Taotluse alusel
muuseumi juht automaatne/
täidab
muuseumitöötaja
Kasutuskoht Objektide kasutuskoht + Taotluse alusel
automaatne/
täidab
muuseumitöötaja
Tagastamise tähtaeg Võimalik märkida kindel + Taotluse alusel
kuupäev, millal objekt automaatne/
tuleb tagastada, või täidab muuseumi
märkida „nõudmiseni“ töötaja
171
Kasutuseesmärk, mille Objektide kasutamise + Taotluse alusel
võimalikud valikud: eesmärk automaatne/
Esindusotstarve; täidab
Näitus; muuseumitöötaja
Haridustegevus;
Korrastamine/kons
erveerimine;
Seisundi
hindamine;
Monitooring;
Digiteerimine;
Uuring/ekspertiis;
Uurimis- ja
teadustöö;
Muu.
„Muu“ valikul saab
kasutaja ise sisestada
kasutuseesmärgi
Kasutuseesmärgi Objektide kasutamise - Taotluse alusel
täpsustus eesmärgi vabatekstiline automaatne/
täpsustus täidab
muuseumitöötaja
Näituse nimi Kui eesmärk on „näitus“ - Taotluse alusel
automaatne/
täidab
muuseumitöötaja
Haridusprogrammi nimi Kui eesmärk on - Taotluse alusel
„haridustegevus“ automaatne/
täidab
muuseumitöötaja
Alusdokumendid Võimalus lisada juurde - Taotluse alusel
alusdokumente automaatne/
täidab
muuseumitöötaja
Lisadokumendid Võimalus lisada - Taotluse alusel
lisadokumente, nt automaatne/
garantiikiri täidab
muuseumitöötaja
Lisakommentaarid Kasutusse antavate - Taotluse alusel
objektide või nendega automaatne/
seotud tööde kohta üldise täidab
kommentaari lisamise muuseumitöötaja
võimalus
Välja antavate objektide Mitu objekti (detaili) + Automaatne
arv liigutatakse
Tagastatud objektide Mitu objekti (detaili) on + Automaatne
arv tagastatud
Esinduspilt Objekti (detaili) esinduspilt - Automaatne
Objekti number Objekti (detaili) number + Automaatne
Objekti nimetus Objekti (detaili) nimetus + Automaatne
Olemus Objekti (detaili) olemus - Automaatne
172
Autor Objekti (detaili) autor - Automaatne
Eksponeerimise Objekti eksponeerimise - Automaatne peale
tingimused tingimused objekti valikut
Käsitsemise tingimused Objekti käsitsemise - Automaatne peale
tingimused objekti valikut
Seisund, mille Objekti (detaili) + Automaatne/
võimalikud seisukorra info. Saab muuseumitöötaja
valikvariandid on: vajadusel nii välja saab muuta
Väga hea; andmisel kui tagastamisel
Hea; korrigeerida.
Rahuldav;
Halb;
Väga halb.
Kahjustused Objekti (detaili) - Automaatne/
kahjustuste info. Saab muuseumitöötaja
vajadusel nii välja saab muuta
andmisel kui tagastamisel
korrigeerida.
Olemasolu Objekti puudumise - Täidab
fikseerimine. Saab muuseumitöötaja
vajadusel nii välja
andmisel kui tagastamisel
sisestada.
Märkus Objektiga seotud märkuse - Täidab
lisamise võimalus (nt muuseumitöötaja
objekti puudumise
täpsustus). Saab vajadusel
nii välja andmisel kui
tagastamisel sisestada.
4.4.6.7 Hoiustamise teostamine
ID Nõude kirjeldus
LI130 Töötajakeskkonnas peab saama teostada objektide püsiasukohtade
massmuutmist ehk hoiustamist.
LI131 Tööde käigus lepitakse kokku, kas objektide püsiasukohtade massmuutmine
hakkab käima läbi eraldiseisva hoiustamise töölehe või andmete kopeerimise
funktsionaalsuse kaudu (kirjeldatud peatükk 4.1.5.3 „Massilist kirjeldamist
toetavad funktsionaalsused“). Andmete kopeerimise funktsionaalsuse puhul
peab kasutaja saama mugavalt hoiustamist algatada.
LI132 Hoiustamise töölehel (kui see jääb eraldiseisvaks) kuvatavad andmed on
toodud Tabel 11.
LI133 Hoiustamise töölehel peab saama muuta paljude objektide püsiasukohti
korraga, sisestades ühise sihtkoha.
LI134 Tuleb arvestada, et ka objektide eraldatavatel osadel (detailidel) võivad olla
erinevad püsiasukohad.
LI135 Hoiustamise töölehe kinnitamisel peab sinna lisatud objektide püsiasukoht
muutuma, sh ka objekti kirjelduse vaates.
LI136 Kui objekt asub hoiustamise töölehe kinnitamisel püsiasukohas, siis peavad
muutuma nii püsiasukoht kui jooksev asukoht (kuna need on samad). Kui
173
objekt ei asu hoiustamise töölehe kinnitamisel püsiasukohas (on
muuseumisisesel kasutamisel või välja antud), siis peab muutuma ainult
püsiasukoht.
Tabel 11 Hoiustamise töölehel kuvatavad andmed
Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine
likkus
Hoiustamise nr Hoiustamise töölehe kui + Automaatne
dokumendi nr
Loomise kuupäev Hoiustamise töölehe + Automaatne
vormistamise kuupäev
Koostaja Hoiustamise töölehe koostaja - Täidab
ees- ja perekonnanimi muuseumitöötaja
Lisakommentaar Lisakommentaari lisamise - Täidab
võimalus muuseumitöötaja
Esinduspilt Objekti (detaili) esinduspilt - Automaatne
Objekti number Objektile (detaili) number + Automaatne
Objekti nimetus Objekti (detaili) nimetus + Automaatne
Olemus Objekti (detaili) olemus - Automaatne
Autor Objekti (detaili) autor - Automaatne
Seisund, mille Objekti (detaili) seisukorra info. + Automaatne/
võimalikud Saab vajadusel muuta. muuseumitöötaja
valikvariandid on: saab muuta
Väga hea;
Hea;
Rahuldav;
Halb;
Väga halb.
Kahjustused Objekti (detaili) kahjustuste - Automaatne/
info. Saab vajadusel muuta. muuseumi töötaja
saab muuta
Püsiasukoht Objekti püsiasukoha info + Automaatne
Sihtkoht Objekti(de)le (detaili(de)le) + Täidab
määratav sihtkoht muuseumitöötaja
Märkus Objektiga seotud märkuse - Täidab
lisamise võimalus (nt objekti muuseumitöötaja
puudumise täpsustus)
174
4.5 Näitused
4.5.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk
Näitus on muuseumi üks väheseid ja peamisi väljundeid, mida inimesed muuseumist
näevad. Eestis tegutsevatest muuseumidest enamik tegeleb ka näituste korraldamisega.
Viimane on võimalus laiemale avalikkusele tutvustada erinevaid märkimisväärseid leide,
pikaajalisema uurimuse tulemusi seoses oma muuseumiga vms.
Laias laastus on muuseumides kahte tüüpi näitusi – püsinäitused ja ajutised näitused.
Praktiliselt igas muuseumis on püsinäitus. See on tehtud aastateks (tavapäraselt üleval
5-30 aastat) ja kajastab muuseumi peamist tegevusvaldkonda. Seejärel tuleb nad
enamasti välja vahetada, kuna nad vananevad füüsiliselt, ideoloogiliselt ja teaduslikult.
Ajutised näitused on üleval lühikest aega (tavapäraselt kolmest nädalast poole aastani).
Ajutised näitused on koostatud kas muuseumi oma kogud objektide põhjal, laenatud
objektide põhjal või laenatakse muuseumisse juba mõni valmis rändnäitus. Ajutise
näituse üks liike on rändnäitus. Temaatiliste rändnäituste korraldamine on sageli
majanduslikult mõttekas, kuid ühekordse näitusega võrreldes peavad
ekspositsioonitehnika ning eksponaadid olema palju vastupidavamad. Näitust peab olema
võimalik osadeks võtta, transportida ja teises kohas kokku panna.11
Lisaks muuseumide endi kokku pandud näitustele pannakse üles ka nii Eestis kui
välismaal loodud külalisnäitusi. Viimaste puhul võib muuseumil enne näituse ülespanekut
olla lisaks korraldustööle vajadus omalt poolt panustada näiteks tekstide tõlkimisse,
täiendavate tekstide loomisse vms.
Muuseumil peavad olema kindlad eksponeerimise põhimõtted ja eksponeerimispoliitika
ning pikaajaline näituste kava. Näituse sõnumiga seoses peab olema määratletud ka
näituse sihtgrupp – kellele on näitus mõeldud. 11
Suuremates muuseumides tegelevad näituste korraldamisega selleks spetsiaalselt
ettenähtud ametites töötavad inimesed, nagu kuraator, teadurid, projektijuhid,
kujundajad. Väiksema muuseumi puhul panustab näituste korraldamisse sellesse suurem
osa muuseumi töötajatest.
Tänases MuIS-is on loodud näituste haldamiseks eraldi moodul, mis võimaldab saada
ülevaate näituse korraldamisega seotud administratiivsest asjaajamisest (taotlused,
muuseumisisese kasutamise aktid, väljaandeaktid, hoiulevõtmisaktid) ning
eksponaatidega seotud infost. Samuti on võimalik välja printida näitusega seotud
objektide loetelu koos üldise näituse andmestikuga (nn näituse pass).
Järgnevalt on toodud põhjused, miks näitusi dokumenteeritakse (sh MuIS-is):
Võimaldada näitusele saadetud objektide asukoha ja säilivuse kontrolli;
Museaalidele uue konteksti lisandumine läbi näituste dokumenteerimise võimaldab
museaalidega läbi viia teadustööd. Kuna näituse tarvis loetakse ja uuritakse väga
erinevaid materjale, siis tihti lisandub sellega koos museaalile uut teavet. Ühtlasi
läbi näituse dokumendi fikseeritud andmehulk/teave saab automaatselt nn
taustainfoks. See on oluline info tõlgendamise seisukohast tulevikus ja annab
11
Eesti Muuseumide infokeskus.
http://www.muuseum.ee/et/erialane_areng/moodne_muuseum/naitusepoliitika
175
informatsioonile tagasipööratavuse, mis osutub oluliseks kui on vaja kontrollida
lisatud andmete õigsust;
Pakkuda uurimisainest museoloogidele jt uurijatele. Uurijaid võib huvitada näiteks
see, et millised objektid on olnud näitusel, millised tööd ja millise kunstnikuga
seotult või kuidas on kajastatud näiteks konkreetse kunstniku töid näitustel. Huvi
võib pakkuda ka näitused kui sellised ehk milliseid teemasid on kasutatud, kuidas
näitused on üles ehitatud, milliseid tekste kasutatud jne;
Dokumenteerida muuseumi kui asutuse tegevust.
4.5.2 Äriprotsessi osapooled
Osapool Roll
Peavarahoidja, koguhoidja Kinnitab objekti omaniku nimel objekti kasutamisse/välja
andmist näitusele ja selle tagastamist. Osades
muuseumides võib olla ka näituse korraldaja rollis.
Kuraator, projektijuht Näituse korraldaja. Isik, kes lisab infosüsteemi uue
näituse passi ning haldab selle andmeid. Koostab,
kinnitab ja esitab objektide kasutamiseks taotlusi ning
tagastab neid.
Teadur Tegeleb näitusel eksponeeritavate objektide teadusliku
info kogumisega ning võimalusel selle sisestamisega
infosüsteemi. Osades muuseumides võib olla ka näituse
korraldaja rollis.
Kujundaja, näituse Näituse kujunduse looja. Olenevalt muuseumist, on nad
ülespanijad, valgustajad, kas muuseumi enda töötaja(d) või väline lepingupartner.
helitehnikud
Objekti omanik Selleks võib olla muuseum ise (kes oma objekte näitusel
eksponeerib), teine muuseum (kelle objekte laenutatakse
ja näitusel eksponeeritakse) või muuseumi väline osapool
(väline asutus või eraisik, kelle objekte muuseumis
näituse tarbeks hoiule võetakse).
4.5.3 Tänane äriprotsess
Näituse loomise ja läbiviimise tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 32):
1. Näituse loomine algab ideest. Viimane on ajendatud näiteks mõnest uuest leiust,
pikaajalisest uurimustööst, konkreetsest tähtpäevast/sündmusest vms. Üldjuhul
tegeletakse muuseumides näituste ideede edasi arendamisega juba suuremas grupis.
Viimasesse kaasatakse vajadusel täiendavaid eksperte vastavalt näituse teemale;
2. Idee etapis algab ka näitusele paigutatavate objektide loetelu kokkupanek. Objekte
hakatakse otsima nii enda muuseumist, teistest muuseumidest kui ka
muuseumiväliselt, näiteks erakogudest ja arhiividest. Seetõttu tehaksegi suur osa
näituse korraldamisest alguses eraldi paberil või dokumendifailis. Kuna MuIS-i ei ole
võimalik otsida objekte märksõna järgi mitmelt väljalt korraga, siis kasutatakse
selleks sageli sobivamat Eesti Muuseumide Veebiväravas olevat üldotsingut;
3. Infovahetus teiste muuseumide ja muuseumiväliste osapooltega toimub peamiselt
kas e-maili või telefoni teel. Infovahetuse käigus selguvad, milliseid täiendavaid
objekte saaks näitusele välja panna. Viimaste hulgas on ka objekte, mida ei ole
jõutud veel MuIS-is registreerida. Kui objekt ei asu muuseumis, siis lähevad näituse
korraldajad kohapeale objektiga tutvuma ning seejärel koos omanikuga otsustatakse,
176
kas objekti saab (seisund võimaldab transporti ning eksponeerimist vastavalt
loodavatele tingimustele) ja sobib näitusel eksponeerida. Ka oma muuseumis olevate
objektide puhul tutvutakse objekti seisundiga ning sellest lähtuvalt otsustatakse, kas
seda saab näitusele panna;
4. Kui näitusega seotud esmane info on paigas, siis lisatakse MuIS-is näituse pass, kuhu
esmalt märgitakse minimaalsed andmed – näituse nimi, näituse alguse ja lõpu
kuupäev, liik (ajutine näitus, püsinäitus, rändnäitus), olek (koostamisel,
eksponeerimisel, koostatud, kustutatud), näitusel osalejad (nt koostaja, korraldaja,
kujundaja, ülespanija – saab lisada nii muuseumitöötajaid kui muuseumiväliseid
osapooli);
5. Järgmine suurem etapp on näituse passi töölehele objektide lisamine. Objekte saab
näitusele lisada läbi otsingu, mis võimaldab objekte otsida ka teistest muuseumidest.
Näitusele võidakse lisada kokku sadu objekte, mistõttu ei ole lisatavate objektide arv
piiratud. Kui on konkreetselt teada, millist objekti soovitakse näitusele lisada, siis
sõltuvalt objekti omanikust toimitakse kolmel erineval viisil:
Kui objekti omanik on muuseum ise: Kui objektid on läbi otsingu näituse passi
töölehele lisatud, saab kasutaja liikuda samalt töölehelt uue muuseumisisese
kasutamise akti või objektide kasutamise taotluse koostamise töölehele. Esimest
varianti kasutatakse siis, kui näituse korraldaja ise on objektide eest vastutavas
rollis ehk koguhoidja või peavarahoidja. Teist varianti kasutatakse aga siis, kui
soovitakse näitusele objekte (ala)kogust, mille eest näituse korraldaja ise ei
vastuta (nt tegemist on kuraatori või projektijuhiga). Võimalik on ka variant, et
kui näituse korraldaja on eelnevalt koguhoidja või peavarahoidjaga konsulteerinud
ja kasutatavate objektide loetelu kokku leppinud, koostab muuseumisisese
kasutamise akti koguhoidaja/peavarahoidja ilma näituse korraldaja poolset
taotluse esitamist. Selle variandi puhul lisatakse objektid automaatselt näituse
passi töölehele;
Kui objekti omanik on teine muuseumide infosüsteemi kasutav muuseum: Kui
objektid on läbi otsingu näituse passi töölehele lisatud, saab kasutaja liikuda
samalt töölehelt kohe taotluse koostamise töölehele. Võimalik on ka variant, et kui
näituse korraldaja on varasemalt muuseumiga konsulteeritud ning väljastatavate
objektide loetelu kokku leppinud, koostab väljaandeakti teise muuseumi
koguhoidja/peavarahoidja ilma näituse korraldaja poolset taotluse esitamist.
Viimase puhul saab väljaandja märkida muuhulgas, millisele näitusele objektid
lähevad. Selle variandi puhul lisatakse objektid näituse passi töölehele
automaatselt. Kui väljaandeakti koostamise momendiks ei ole süsteemi näitust
veel lisatud, siis sageli väljaandja kontakteerub näituse korraldajaga ning palub
tal näitus luua;
Kui objekti omanik on muuseumiväline osapool (väline asutus või eraisik): Objekti
lisamiseks näitusele tuleb esmalt täita teabe eelregistreerimise leht
(registreerimise tüüp „asja registreerimine ajutisele näitusele“) ning koostada
hoiulevõtmisakt. Teabe eelregistreerimise lehe alusel genereerib süsteem
automaatselt asja ajutisele näitusele hoiule võtmise akti, mille peab objektide
omanik (hoiuleandja) allkirjastama. Objektid lisatakse automaatselt näituse passi
töölehele.
6. Vastavalt objektide lisamisele/lisandumisele tekib näituste passi töölehele nimekiri
seotud administratiivsetest toimingutest, mis on väga suureks abiks näituse
korraldajale eksponaatidega seotud administratiivseks asjaajamiseks (nt taotluse
esitamiseks, muuseumisisese kasutamise akti lisamiseks, tagastamisakti lisamiseks)
ja asjaajamise seisust ülevaate saamiseks. Seal kuvatakse info selle kohta, milliseid
177
objekte on näitusel eksponeerimiseks planeeritud kasutada, kas taotlus on koostatud,
objektid kasutusse antud, objektid hoiule võetud või omanikule tagastatud;
7. Näitusele (nii ajutistele kui püsinäitustele) üles pandud eksponaate vajadusel
vahetatakse välja uute vastu või siis eemaldatakse näituselt;
8. Kui näituse eksponeerimine on lõppenud, tagastab näituse korraldaja objektid
vastavalt nende omanikele:
Kui objekti omanik on muuseum ise: Näituse korraldaja koostab vajalikud
tagastamisaktid ning kinnitab või vajadusel digiallkirjastab need. Objektide eest
vastutav koguhoidja/peavarahoidja kinnitab objektide saabumise ning vajadusel
digiallkirjastab tagastamisakti. Kui toimub tagastamine iseendale
(peavarahoidja/koguhoidja on ise näituse korraldaja), siis tagastamisakti ei
digiallkirjastata;
Kui objekti omanik on teine muuseumide infosüsteemi kasutav muuseum: Näituse
korraldaja koostab vajalikud tagastamisaktid ning digiallkirjastab need. Objekte
vastu võttev muuseum kinnitab objektide saabumise muuseumisse ning
digiallkirjastab tagastamisakti;
Kui objekti omanik on muuseumiväline osapool: Näituse korraldaja koostab
vajalikud tagastamisaktid ning digiallkirjastab need. Aktid kas prinditakse välja ja
saadetakse posti teel või salvestatakse arvutisse ja saadetakse e-maili teel
objektide omanikele, kes need paberil allkirjastab või digiallkirjastab.
Digidokumendid laetakse üles MuIS-i tagastamisakti juurde. Paberil dokumendid
skaneeritakse, paigutatakse kaustadesse ning laetakse üles MuIS-i tagastamisakti
juurde. On ka võimalus, et kui tagastamisakt on paberil koos mõlema osapoole
allkirjaga, siis seda ei skaneerita ja MuIS-i ei laeta, vaid säilitatakse paberil
arhiivis. Olukorras, kus omanik ei soovi objekti tagasi, on võimalik hoiulevõetud
objekt arvata muuseumikogusse või abikogusse (nt pedagoogilise abimaterjalina)
– selleks lisatakse see hindamiskomisjoni protokolli otsustamiseks. Juhul, kui ei
järgne objektide vastuvõttu muuseumikogusse, siis võidakse objekti pakkuda nt
teistele mäluasutustele.
Eelpool toodust lähtuvalt on MuIS-s loodav näituse pass sisuliselt näituse üldandmete ja
eksponaatide loetelu. Kuna näitusega seotud infomatsioon on aga märksa põhjalikum,
siis näituse dokumenteerimiseks koostatakse lisaks ka teine süsteemiväline näituste
pass, mis on märksa mahukam ja detailsem. Ideaalis on seal toodud kogu näitusega
seotud teave:
Näituse nimi, aeg ja koht;
Näituse kontseptsioon ja eesmärgid;
Korraldusmeeskond;
Näituse sihtgrupp;
Näituse kujundamise lähtekohad ja põhiideed;
Näituse kujunduslik lahendus seinte kaupa koos objektidega ja põhiplaan;
Näitusel kasutatud tekstiline materjal;
Eksponaatide nimekiri;
Objektide seisundi kirjeldused;
Näituse sündmuste ajakava;
Eelarve ja tegelikud kulud;
Kogu näitusega seotud dokumentatsioon (laenu- /tollipaberid jmt);
Haridusprogrammide ja ürituste nimekiri;
Näitusega kaasnenud trükised, postkaardid jms;
Reklaam ja ilmunud pressimaterjal;
Külastajateuuringud või hindamislehed;
178
Fotodokumentatsioon.
Olenevalt muuseumist ning näitusest on MuIS-i väline näituse pass lahendatud erineval
moel. On muuseume, kus on välja töötatud konkreetne näituse passi põhi ning
muuseume, kus see on alles välja töötamisel ehk siis siiani on lähenetud passi
koostamisele loominguliselt. Ühel juhul koostatakse tõesti eraldi tekstidokument, kuhu
pannakse kirja kõikvõimalikud eelneva loetelus toodud andmed. Teisel juhul katab
näituse passi ära näiteks erinevatesse andmekaustadesse paigutatud näitust puudutav
info/materjal, nagu näiteks Meremuuseumis. Alljärgnevalt on toodud Paksu Margareeta
torni ajalugu kajastava ajutise näituse säilitamist vajavatest andmekaustadest
(kogumahuks on 16GB):
01_Memod;
02_Must_materjal;
03_Fotod;
04_Videod;
05_Kontseptsioon;
06_Kujundus;
07_Animatsioon;
08_Sisumaterjalid;
09_ImelineAjalugu;
10_Tõlked;
11_Vaaria;
12_Esemed;
13_Interaktiivsed_lahendused;
14_Lepingud.
Kaustades on faile väga erinevates vormingutes, alustades tekstifailidest ning lõpetades
kujunduse ja videofailidega. Näituse korraldamisega seotud teave salvestatakse vastavalt
võimalustele kohalikku tööarvutisse, võrguserverisse, välisele kõvakettale või mõnel
muul viisil. Paberkandjal olevaid lõpetatud näituse passe säilitatakse osades
muuseumides ka arhiivis.
Joonis 32 on kujutatud tüüpiline tänane näituse loomise ja läbiviimise äriprotsess.
179
Joonis 32 Näituse loomise ja läbiviimise tänane äriprotsess
180
4.5.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P21 Näituse korraldajal Praegu kuvatakse eksponaatide Keskmine. Mugav
puudub võimalus loetelus üksnes võimalust võimalus otse näituse
mugavalt täiendada täiskirjelduse või siis teise töölehelt objekti
objekti kirjeldust muuseumi objekti puhul avalike kirjeldusi täiendada
andmete nägemiseks. Puudub võimaldab hoida kokku
võimalus objekti kirjeldamise andmete sisestamiseks
vormi liikumiseks. Mõnikord jääb kuluvat aega ja tagab
täna seetõttu ka näituse selle, et näituse käigus
tegemise käigus kogutud kogutud onfo ikkagi
täiendav info objektile lisamata. jõuab objekti
kirjeldusse.
P22 Puudub võimalus Praegu on MuIS-is võimalik Keskmine. Kasutaja
näituse passi eksportida vaid näituse passi enda poolt kokku
eksportimiseks lisatud eksponaatide nimekirja, pandav ekspordifail
kus on kindel hulk objekti alusandmetega annaks
kirjeldavaid andmevälju. Puudub olulise ajalise
võimalus ülejäänud näituse kokkuhoiu.
passi ndmeväljade
eksportimiseks ja võimalus
valida, millised andmeväljad
ekspordifaili kaasatakse. Sageli
on aga näituse korraldajal vaja
märksa detailsemat ülevaadet,
sh põhjalikumat objektide
kirjeldust. Seetõttu peavad
näituse korraldajad sageli käsitsi
MuIS-i väliselt koostama
detailsemaid näitust kirjeldavaid
ülevaateid.
P23 Ei ole võimalik Praegu kuvatakse eksponaatide Keskmine. Kasutaja
modifitseerida nimekirjas välja konkreetsed enda poolt
eksponaatide tabeli andmeväljad (kujutis, museaali modifitseeritav
ülesehitust nr, muuseum jne). Kuna eksponaatide tabel
tulenevalt vajadusest on vaja annaks olulise ajalise
eksponaatide kohta vaja näha kokkuhoiu.
täiendavat infot (nt mõõdud,
materjal, kaal), siis peavad
näituse korraldajad sageli käsitsi
MuIS-i väliselt koostama
täiendavaid eksponaatide
tabeleid.
P24 Puudub võimalus Puudub võimalus otsida näitusi Väike. Ajakulu sobiva
teostada näituste erinevate parameetrite alusel näituse leidmiseks
otsingut nagu näiteks seotud väheneks paindlikuma
eksponaadid, näituse nimi, otsingu mehhanismi
kuupäevad, liik jne. olemasolul oluliselt.
181
P25 Objekte ei saa Näituse jaoks eeluuringu läbi Keskmine. Kui otsingut
paindlikult otsida viimiseks kasutatakse praegu oleks võimalik teostada
Eesti Muuseumide Veebivärava kohe töötajakeskkonnas
otsingut, kuna see on mugavam ning saadud tulemust
ning võimaldab väiksema salvestada,
klikkide arvuga teha päringut modifitseerida ning
andmebaasi mitmelt väljalt taaskasutada, siis
korraga. kuluks oluliselt vähem
aega eksponaatide
nimekirja kokku
panemisele.
P26 Näituste ja nende Eesti Muuseumide Veebivärav ei Keskmine. Uurimuste
eksponaatide info ei kuvata välja näitustega seotud koostamise seisukohalt
ole avalikkusele (sh infot. kui ka
uurijatele) hõlpsasti muuseumihuvilistele
kättesaadav oleks oluliselt lihtsam,
kui näituste kohta oleks
võimalik andmeid otsida
ka avalikust
keskkonnast ja
objektide juures
kuvatakse avalikult info
selle kohta, millistel
näitustel seda on
võimalik hetkel näha ja
millistel näitustel ta on
varasemalt
eksponeeritud.
Tegemist oleks ka
omamoodi reklaamiga
käimas olevate näituste
kohta.
4.5.5 Tulevane äriprotsess
Näituste loomise ja läbiviimise tulevane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 33):
1. Näituse jaoks eeluuringu läbiviimine toimub nagu praegugi. Töötajakeskkonnas on
aga võimalik otsida võimalikke eksponaate oluliselt lihtsamini;
2. Näituse dokumenteerimine toimub põhimõtteliselt samas vormis mis varem,
järgmiste erinevustega:
2.1. Töötajakeskkonnas saab hallata ning saada ülevaadet kogu näitusega seotud
teabest ja dokumentatsioonist;
2.2. Välja prinditav näituse pass ei ole enam ainult eksponaatide loetelu, vaid omab
nimekirja olemasolevatest lisadest, trükiste metaandmetest, meeskonna
täiskoosseisust, olulisematest fotodest jne;
2.3. Objektide omanikud saavad teostada objektidega seotud administratiivseid
toiminguid (nt aktide digiallkirjastamine) läbi avaliku keskkonna (hoiulevõtmise
kohta vt peatükk 4.2 „Vastuvõtmine ja hoiule võtmine“ ja liikumiste kohta vt
peatükk 4.3 „Liikumised“);
182
2.4. Näituse korraldusmeeskonnal on võimalik jagada vajalikku infot (nt objektide
loetelu) väliste partneritega läbi avaliku keskkonna.
Joonis 33 on kujutatud tulevane näituse loomise ja läbiviimise äriprotsess. Oranži
värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga.
183
Joonis 33 Näituse loomise ja läbiviimise tulevane äriprotsess
184
4.5.6 Ärinõuded
4.5.6.1 Näituste nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded näituste vaatele, kus kuvatakse kõik näitused
ja on võimalik teostada otsinguid soovitud näituse leidmiseks (vt ka Joonis 34).
ID Nõude kirjeldus
NA001 Näituse nimekirjas peab saama eristada erinevates olekutes näituseid (võivad
täpsustuda tööde käigus):
Koostamisel;
Eksponeerimisel;
Lõppenud;
Arhiveeritud.
NA002 Iga näituse kirje kohta tuleb kuvada välja vähemalt järgmised andmed:
näituse number (genereeritakse koheselt uue näituse loomisel), nimi, olek, liik
(rändnäitus, ajutine näitus, püsinäitus), toimumise alguse ja lõpu kuupäevad,
toimumiskoht.
NA003 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste abil kuvatavat nimekirja täpsustada. Otsingut peab olema
võimalik teostada nt näituse nimetuse, toimumise alguse ja lõpu kuupäeva,
toimumiskoha, eksponaatide (objekti numbri, objekti nimetuse, omaniku,
autori), liigi, osalejate (rolli ja nime, kontaktisikute), märksõnade alusel.
NA004 Olemasoleva näituse andmeid peab olema võimalik võtta aluseks uue näituse
lisamisel. Uuele näitusele kantakse automaatselt üle mh näituse nimi,
täiendavad kommentaarid, avalikus keskkonnas kuvatav infotekst,
eksponaatide loetelu, osalejate loetelu, lingid seotud ja varasemalt üles laetud
failidele. Antud funktsionaalsus lahendab ka rändnäituste probleemi.
NA005 Näituseid peab saama otsida üle kõigi töötajakeskkonda kasutavate
muuseumide.
NA006 Töötajakeskkonnas teise muuseumi näitusega tutvudes ja avalikus keskkonnas
näitusega tutvudes tohib näha ainult näituse avalikku infot.
185
Joonis 34 Näituste nimekirja vaade
4.5.6.2 Näituse lisamine
Järgnevalt on kirjeldatud nõuded näituse dokumenteerimise vaatele. Näituse passi
töölehele kui sellisesse koondatakse kogu näitusega seonduv info. Tulevikus on eesmärk
võimaldada töötajakeskkonnas saada täielikku ülevaadet näituse korraldamise ja
läbiviimisega seotud dokumentatsioonist.
ID Nõude kirjeldus
NA007 Näituse passi töölehele koondatakse andmed järgmiste põhimõtete järgi:
Peab olema alati näha näituse põhiandmed (nimetus, aeg,
toimumiskoht, eksponaadid jne);
Peab saama lisada näitust iseloomustavaid detailsemaid andmeid;
Peab olema näha näitusega seotud administratiivsete toimingute info
ning nende olekud;
Peab saama üles laadida näitusega seotud dokumentatsiooni;
Peab olema ülevaade süsteemivälistest dokumentatsioonist, mis on
salvestatud välisele kõvakettale, paigutatud asutuse arhiivi, asuvad
digihoidlas, välises infosüsteemis vms.
NA008 Näituse passi töölehel peab olema kuvatud vähemalt järgmine info:
Näituse üldandmed:
Näituse number;
Näituse nimi;
Näituse liik (administreerimisliideses seadistatav);
Toimumisaeg (alguse ja lõpu kuupäevad);
Toimumiskoht ja selle vabatekstiline täpsustus;
Lühikirjeldus;
Märksõnad;
Viited seotud haridusprogrammidele;
Avalikus keskkonnas kuvamise periood (alguse ja lõpu kuupäevad).
Näituse meeskond (vt ka Joonis 35):
Füüsilise isiku ees- ja perenimi;
Juriidilise isiku (muuseumi/välise asutuse) nimi;
Välise asutuse registrikood;
186
Roll (administreerimisliideses seadistav);
E-mail;
Telefon;
Aadress;
Avalik/mitteavalik.
Näituse detailandmed (vt Joonis 36):
Näituse tutvustus (kontseptsioon, eesmärk, sihtgrupp);
Näituse kujunduse lähtekohad ning põhiideed;
Näituse lisadokumentide loetelu (vt nimekirja NA017);
Näituse sündmuste ajakava;
Näituse meediakajastuse andmed;
Näituse trükiste andmed;
Olulisemad fotod;
Külastajate tagasiside kokkuvõte.
Eksponaadid:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Muuseum/omanik;
Avalik/mitteavalik;
Seisund;
Kahjustused;
Eksponeerimise tingimused;
Käsitsemise tingimused;
Säilitamise tingimused;
Asukoha täpsustus;
Märkus.
Administratiivsed toimingud:
Objektide lõikes;
Dokumentide lõikes.
NA009 Näituse toimumiskohta peab olema võimalik sisestada võimalikult lihtsalt ja
mugavalt. Tuleb arvestada, et kui muuseum korraldab näituse väljapool
muuseumi ruume, siis võib näituse toimumiskoht olla väljaspool muuseumi.
Tööde käigus lepitakse kokku, kas (ajutine) muuseumiväline toimumiskoht
peab olema muuseumi asukohtade puusse sisestatud või on võimalik näituse
töölehel lisada/tekitada otse muuseumiväliseid asukohti. Näituse
toimumiskoha lisamisel peab olema võimalik lisada ka vabatekstilist asukoha
täpsustust. Samuti peab olema võimalik lisada rohkem kui üks toimumiskoht.
NA010 Sektsiooni „Näituse üldandmed“ all peab olema võimalik sisestada avalikus
keskkonnas kuvatavat tutvustatavat teksti näituse kohta. Osade muuseumide
puhul on vastav info sisestatud olemasoleva infosüsteemis andmeväljale
„Kommentaarid“ – detailanalüüsi ja andmete migreerimise käigus tuleb
otsustada, kas ja milliste muuseumide puhul „Kommentaarid“ väljal olev info
kantakse näituse tutvustavaks tekstiks.
NA011 Sektsiooni „Näituse üldandmed“ all peab olema võimalik märkida, mis
kuupäevast alates ning mis kuupäevani kuvatakse näituse andmeid avalikus
keskkonnas. Kui alguse kuupäev on sisestatud ning lõpu kuupäev on
märkimata, siis tähendab, et näituse andmeid kuvatakse tähtajatult. Samuti
peab olema võimalik näha, kas näitus on parajasti avalik.
NA012 Näituse meeskonna liikmeid peab saama valida administratiivsete osalejate
seast (vt ka peatükk 5.2 „Osalejate haldamine“).
NA013 Meeskonna liikme lisamisel peab olema võimalik lisada ka rolli
187
(administreerimisliideses hallatav). Samas peab olema võimalik rolli ka
kasutaja poolt käsitsi sisestada.
NA014 Kõikidel meeskonna liikmetel, kui nad on töötajakeskkonna kasutajad (sh teise
muuseumi kasutajad), peab tekkima ligipääs antud näituse töölehele. Teise
muuseumi kasutajad aga ei tohi saada alustada töölehelt administratiivsete
toimingutega (nt objektide taotlemine või töösse suunamine).
NA015 Iga meeskonna liikme kohta peab olema võimalik märkida, kas teda kuvatakse
ka avalikult (avalikus keskkonnas näituse vaates ja seotud objektide
kirjeldustes administratiivse sündmuse osalejana). Samuti peab iga
meeskonna liikmete andmete osas selgelt aru saada, millised andmed on
avalikult nähtavad ja millised mitte (nt näituse vaates osaleja roll ja isiku ees-
ja perekonnanimi on avalik, kuid kontaktandmed mitte; objekti detailvaates
kuvatakse osaleja andmed vastavalt administreerimisliidese seadistustele).
NA016 Sektsiooni „Näituse detailandmed“ kuuluvad andmeväljad „Näituse tutvustus“,
„Näituse kujundamise lähtekohad ja põhiideed“, „Külastajate tagasiside
kokkuvõte“ on mõeldud võimalikult suure tähemärkide arvuga teksti
sisestamiseks. Kui andmeväli on liiga väike, siis saab teksti sisestada
mugavamalt selleks eraldi vastava vormi avades (nt „Ava vorm pikema teksti
sisestamiseks“). Süsteem peab võimaldama tekstis kasutada üldtuntud
tekstikujunduse elemente nagu näiteks rasvane, kaldus, alla joonitud tekst,
läbivad suurtähed, nummerdus jne.
NA017 Alamsektsioonis „Näituse lisadokumentide loetelu“ peab kasutaja saama
tekitada kõikvõimalike näituse lisade loetelu (ka need, mis ei ole
töötajakeskkonda üles laetud, vaid asuvad kasutaja arvutis või mõnes teises
keskkonnas). Alamsektsioonis tuleb iga lisa kohta kuvada vähemalt järgmised
andmed:
Dokumendi liik (loetelu administreerimisliideses seadistatav, kuid
kasutaja peab saama ka töölehel ise uut lisa liiki konkreetse näituse
tarbeks lisada);
Dokumendi asukoht (nt „töötajakeskkonnas näituse juures“; „asutuse
arhiivis“ jms – loetelu administreerimisliideses seadistatav, kuid peab
saama ka töölehel ise uut dokumendi asukohta konkreetse näituse
tarbeks lisada; peab olema võimalik teha rohkem kui ühte valikut);
Dokumendi asukoha täpsustus (nt konkreetne URL/süsteemne viide);
Märkus.
NA018 Vaikimisi kuvatakse alamsektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelu“
järgmised lisadokumentide liigid (administreerimisliideses hallatav):
Töötajakeskkonna väliste eksponaatide loetelu;
Kujundusfailid;
Näituse kujundamise lähtekohad ja põhiideed;
Näitusel kasutatud tekstiline materjal;
Monitooringud, eksponeerimise tingimused, näituse käigus toimunud
avariid;
Objektide seisundi hindamise passid;
Näituse eelarve ning tegelikud kulud;
Kogu näitusega seotud dokumentatsioon (laenu- ja tollipaberid jmt);
Haridusprogrammide ja ürituste nimekiri;
Näitusega kaasnenud trükised, postkaardid jms;
Reklaam ja ilmunud pressimaterjal (sh artiklid);
Külastajateuuringud või hindamislehed;
Fotodokumentatsioon.
188
NA019 Sektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelu“ peab olema võimalik üles laadida
dokumente. Dokumendi lisamisel peab see salvestuma digihoidlasse. Üles
laadimisel peab olema võimalik märkida märkus laetava faili kohta jm
vajalikud metaandmed. Samuti peab iga üles laetud dokumendi kohta olema
võimalik märkida, kas see kuvatakse ka avalikult (avalikus keskkonnas). Üles
laetud faili kohta peab olema näha faili nimi, suurus, märkus jm vajalikud
metaandmed.
NA020 Alamsektsiooni „Näituse sündmuste ajakava“ peab olema võimalik vähemalt
sisestada järgmised andmed:
Nimetus;
Ürituse liik (nt seminar, konverents vms;
loetelu administreerimisliideses seadistatav, kuid kasutaja peab saama
ka töölehel ise uut ürituse liiki konkreetse näituse tarbeks lisada);
Kuupäev(ad);
Koht;
Esinejad;
Märkus.
NA021 Alamsektsiooni „Näituse meediakajastuse andmed“ peab olema võimalik
vähemalt sisestada järgmised andmed:
Nimetus;
Kuupäev(ad);
Saade/väljaanne (sh elektrooniline);
Saatejuht/autor;
Kanal (raadio/TV);
Viide (nt URL veebilehele).
Nimetatud andmetega peab olema võimalik dokumenteerida nii elektroonilises
ajakirjanduses, trükimeedias ning raadios, televisioonis toimunud kajastusi.
NA022 Alamsektsiooni „Näituse trükiste andmed“ peab olema võimalik vähemalt
sisestada järgmised andmed:
Nimetus;
Trükise liik (nt voldik, kataloog; loetelu administreerimisliideses
seadistatav);
Koostaja;
Tekstide autor;
Kujundaja;
Fotograaf;
Trükikoda;
Tiraaž;
Viide;
Märkus.
NA023 Alamsektsiooni „Olulisemad fotod“ peab olema võimalik üles laadida pilte. Pilte
saab laadida ükshaaval või massiliselt. Pildi lisamisel peab see salvestuma
digihoidlasse. Üles laadimisel peab olema võimalik märkida piltidele pealkirju,
autoreid, kasutamisõiguseid jm vajalikke metaandmeid.
NA024 Süsteem peab ise automaatselt muutma näituse olekut vastavalt näituse
kuupäevadele. Näiteks kui käesolev kuupäev on:
Enne alguse kuupäeva, siis on olek „koostamisel“;
Algus- ja lõpu kuupäeva vahel, siis on olek „eksponeerimisel“;
Pärast lõpu kuupäeva on olek „lõppenud“;
Kui näitusega seotud kõik objektid on tagastatud, siis on olek
„arhiveeritud“.
NA025 Sektsiooni „Eksponaatide nimekiri“ peab olema võimalik lisada uusi objekte.
Lisada peab saama enda muuseumi museaale, abikogu asju, hoiule võetud
189
asju ja teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi museaale, abikogu asju ja
hoiule võetud asju. Seejuures peab saama lisada enda muuseumi ja teise
muuseumi objekte enne, kui nende liikumine on muuseumisisese kasutamise
akti või väljaandeaktiga fikseeritud (st objektid on kasutamiseks antud/välja
antud). Juhul, kui objektid on juba lisatud kinnitatud/allkirjastatud
muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti (st objektid on
kasutamiseks antud/välja antud), peavad need näituse töölehele tekkima
automaatselt.
NA026 Näituse töölehele peab saama lisada korraga palju objekte.
NA027 Näituse töölehel tuleb kuvada järgnev kokkuvõtte: mitu objekti ja/või detaili
on üldse kokku, mitu objekti ja/või detaili on muuseumikogust, abikogust,
teistest muuseumidest (iga muuseumi kohta eraldi), väljapoolt muuseume (sh
välistest asutustest ja eraisikutelt). Peab olema võimalik valida, kas
kokkuvõtet kuvatakse ka genereeritavale näituse passile või mitte.
NA028 Näitusele lisatud eksponaatide loetelu peab olema võimalik modifitseerida ehk
lisada, eemaldada, ümber reastada objektide kohta kuvatavad andmeväljad
(nt kui soovitakse objektide kohta kuvada täiendavaid kirjeldamise vormi
lisatud andmevälju, nt „valmistamise aeg“).
NA029 Näitusele lisatud muuseumi eksponaatide osas peab kasutaja saama muuta
objekti andmeid/avada kirjeldamise vormi andmete muutmiseks. Sõltuvalt
konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI122 ja KI123) jõustuvad
muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses seadistatud isiku (nt
koguhoidja) poolne kinnitus.
NA030 Näitusele lisatud eksponaatide asukohta peab olema võimalik vajadusel
täpsustada. Seejuures peab täpsustatud asukoht olema nähtav ka objekti
kirjelduse vaates jooksva asukoha täpsustusena (jooksvaks asukohaks on
näituse toimumiskoht).
NA031 Kui tegemist on hoiulevõetud objektiga, tuleb eksponaadi kohta kuvada
vastavalt eelregistreerimise/hoiulevõtmise töölehele märgitud info selle kohta,
kas objekti andmed on avalikud ja kas objekti omaniku andmed (nimi) on
avalikud.
NA032 Iga eksponaadi kohta peab saama märkida, kas näitusele läheb füüsiline
objekt ise või selle digikoopia (sh digiobjekt). Samuti vastavalt
muuseumisisese kasutamise aktil või väljaandeaktil märgitule peab olema
näha, kas näitusele läheb terve objekt või mingi selle eraldatav osa (detail).
NA033 Eksponaatide nimekirjas peab olema selgelt näha, millised objektid on juba
näitusele liigutatud (st objekti jooksev asukoht on sama mis näituse
toimumiskoht) ja millised objektid on küll töölehele lisatud, kuid pole veel
näitusele liigutatud (objekti jooksev asukoht erineb näituse toimumiskohast).
Viimasel juhul võivad objektid asuda veel hoidlas (st jooksev asukoht on sama
mis püsiasukoht) või olla mujal liikumises, nt konserveerimisel (st jooksev
asukoht ei ole sama mis püsiasukoht).
NA034 Kui objektide jooksev asukoht erineb näituse asukohast, siis peab saama
mugavalt alustada taotluse koostamisega (kui tegemist on oma muuseumi või
teise muuseumide infosüsteemi kasutava muuseumi objektidega) või
muuseumisisese kasutamise töölehe koostamisega (kui tegemist on oma
muuseumi objektidega).
NA035 Eksponaatide nimekirja lisatud objekti peab olema võimalik mugavalt suunata
seisundi hindamisse, korrastus- või konserveerimistöösse, digiteerimisse.
Selleks peab kasutaja saama mugavalt alustada vastava kasutuseesmärgiga
muuseumisisese kasutamise töölehe koostamisega.
190
NA036 Eksponaatide nimekirja lisatud objektide kohta peab olema võimalik mugavalt
alustada digikoopia tellimuse koostamisega (juhul, kui soovitud digikoopiat ei
eksisteeri või see pole avalik), märkides kas soovitakse mingite konkreetsete
objektide digiteerimist teatud kujul või olemaolevaid digikoopiaid (sh
digiobjektid ise või digiteeritud objekti kujutised; vt täpsemalt peatükk 4.9
„Digikoopia tellimine“). Digikoopia tellimusi peab saama esitada nii enda
muuseumile kui ka teistele muuseumide infosüsteemi kasutavatele
muuseumidele. Digikoopia tellimusi peab saama esitada ainult nende objektide
osas, mis on näituse töölehele kantud. Digikoopia tellimuse täitmisel peavad
väljastatud failid tekkima näituse töölehele ja jääma näitusega seotuks.
NA037 Kui näitus on lõppenud, peab olema võimalik mugavalt alustada objektide
tagastamisega. Seejuures:
Juhul, kui tegemist on eelnevalt muuseumisisese kasutamise akti või
väljaandeaktiga kasutamiseks saadud objektidega, siis teostatakse
tagastamine vastava kasutamise akti pealt (vt täpsemaid ärinõudeid
peatükk 4.4.6.4 „Muuseumisisese kasutamise lisamine“ ja peatükk
4.4.6.6 „Väljaandmise lisamine“);
Juhul, kui tegemist on eelnevalt näituse eesmärgil hoiulevõetud
asjadega, siis selliseid objekte muuseumisisese kasutamise aktiga
näitusele täiendavalt ei liigutata ja seetõttu peab olema võimalik
teostada tagastamine hoiuleandjale hoiulevõtmisakti pealt (vt
täpsemalt peatükk 4.2.6.10 „Tagastamise lisamine“).
NA038 Tagastamine peab olema võimalik kõikidele või valitud objektidele korraga,
mille tulemusena süsteem ise genereerib vajalikud tagastamisaktid,
arvestades ka seda, et erinevatele töötajakeskkonda kasutavatele
muuseumidele ja hoiuleandjatele tuleb objektid tagastada eraldi (st mitte ühe
tagastamisakti raames). Samuti on kasutajal võimalik korraga kõik
tagastamisaktid kinnitada (digiallkirjastama peab aga iga akti eraldi).
NA039 Näituse töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited
kõikide töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on
antud näituse otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine,
muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, seisundi hindamine,
konserveerimistöö, korrastustöö, digiteerimine, digikoopia tellimus,
haridusprogramm. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik näha nii
dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru saada,
milliste eksponaatidega antud administratiivne toiming seotud on.
NA040 Kui näituse eksponeerimine on lõppenud, siis peab olema kasutajal endiselt
võimalik viia läbi objektidega täiendavaid administratiivseid toiminguid
erinevate tööde teostamiseks. Samas ei tohi kasutaja enam lisada ega
eemaldada näituselt eksponaate.
NA041 Süsteem peab lubama ainult selliseid administratiivseid toiminguid, mis on
tulenevalt objekti omanikust võimalikud.
NA042 Koostamisel näituse töölehte ei tohi saada kustutada siis, kui see on seotud
vähemalt ühe aktiga.
NA043 Sektsioonis „Näituse detailandmed“ peab olema võimalik märkida, milliseid
andmevälju kuvatakse avalikult (st avalikus keskkonnas; Joonis 36 toodud
pideva joonega lehe-ikoon tähendab, et kuvatakse avalikult ja punktiirjoonega
lehe ikoon tähendab, et andmeid ei kuvata avalikult).
NA044 Näituse töölehte peab saama salvestada eraldi väljavõtte/mallina järgmistesse
vormingutesse: Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument
Spreadsheet (.ods), CSV, Office Open XML Document (.docx), OpenDocument
191
Text (.odt), RTF ja PDF. Enne faili genereerimist peab saama kasutaja
märkida, millised andmeväljad (sh nii passi kui eksponaatide andmeväljade
osas) väljavõttesse kaasatakse.
NA045 Näituse töölehele lisatud objektide kirjeldusse peab tekkima administratiivne
sündmus selle kohta, et objekt on osalenud näitusel. Sündmuse toimumisaeg
on näituse toimumisaeg, sündmuse toimumiskoht on näituse toimumiskoht
(ilma asukoha täpsustuseta) ja sündmuses osalejad on näituse meeskond.
Sündmuse andmete avalikustamisel tuleb arvestada nõuet NA015.
Joonis 35 Näituse meeskonnaliikme lisamise modaal
Joonis 36 Näituse töölehe detailandmete sektsioon
4.5.6.3 Näituse passi vaade
Tabel 12 on toodud näitusega seotud dokumentatsiooni ülevaade, mis selgitab, kas ning
kuidas on see kajastatud praegu MuIS-s ning millisel määral väljapool MuIS-i. Tabel
annab ülevaate, kuidas on võimalik tulevikus kajastada kogu näitusega seotud
192
dokumentatsiooni. Samuti on välja toodud, millised andmed saab välja kuvada näituse
passil.
Järgnevalt on toodud nõuded, mis rakenduvad alla laaditavas näituse passis andmete
kuvamisele.
ID Nõude kirjeldus
NA046 Näituse passil kuvatakse vähemalt välja järgmine info:
Näituse number (kuvatakse alati);
Näituse nimi (kuvatakse alati);
Näituse toimumisaeg (alguse ja lõpu kuupäevad; kuvatakse alati);
Näituse toimumiskoht (kuvatakse alati üldine asukoht koos
täpsustusega);
Näituse tutvustus – kontseptsioon, eesmärk, sihtgrupid (kuvatakse
alati);
Näituse kujundamise lähtekohad ja põhiideed (kuvatakse alati);
Näituse korraldusmeeskond (koostaja ees- ja perenimi; kuvatakse
alati);
Eksponaatide nimekiri (kuvatakse alati);
Näituse sündmuste ajakava (kuvatakse soovi korral);
Haridusprogrammide ja ürituste info (kuvatakse soovi korral);
Trükiste andmed (kuvatakse soovi korral);
Meediakajastuse andmed (kuvatakse soovi korral);
Näituse lisadokumentide loetelu (kuvatakse soovi korral);
Olulisem fotomaterjal (piltidena koos pealkirjadega; kuvatakse soovi
korral);
Külaliste tagasiside kokkuvõte (kuvatakse soovi korral).
NA047 Eksponaatide nimekirja kuvatakse välja vähemalt järgmised andmed:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Muuseum/omanik;
Seisund;
Kahjustused.
Seejuures peab kasutaja saama täiendavalt märkida, kas ta soovib ka muid
objekti andmeid (nt eksponeerimise/käsitsemise/säilitamise tingimused,
seisundi hindamiste/monitooringute info) seal kuvada.
NA048 Eksponaatide nimekirja algusesse kuvatakse järgnev kokkuvõtte (kui vastav
valik töölehel tehti): mitu objekti on üldse kokku, mitu objekti on
muuseumikogust, abikogust, teistest muuseumidest (iga muuseumi kohta
eraldi), väljapoolt muuseume (sh välistest asutustest ja eraisikutelt).
NA049 Passis tuleb välja kuvada meeskonna liikmete nimekiri – ees- ja perenimed,
roll, seotud asutus.
NA050 Näitusega seotud haridusprogrammi kohta kuvatakse vähemalt
haridusprogrammi number ja nimi.
193
Tabel 12 Näitusega seotud dokumentatsioon
Näitusega seotud Info asukoht praegu Info asukoht tulevikus Kas kuvatakse alla
dokumentatsioon laetavale passile?
Näituse number Number genereeritakse MuIS-i poolt. Ei muutu. Jah
Näituse nimi MuIS-is, näituse vaates. Ei muutu. Jah
Näituse toimumisaeg MuIS-is, näituse vaates. Ei muutu. Jah
Näituse toimumiskoht MuIS-is, näituse vaates. Ei muutu. Jah
Näituse kontseptsioon Info on väljapool MuIS-i eraldiseisvas Võimalik sisestada „Näituse tutvustus“ Jah
Näituse eesmärk dokumentatsioonis. alamsektsioonid (vt nõuet NA016).
Näituse sihtgrupp
Korraldusmeeskond MuIS-is, märgitud näituse vaates Ei muutu (vt nõudeid NA012-NA015). Jah
osalejate alla. Kohati on antud info
väljapool MuIS-i eraldiseisvas
dokumentatsioonis.
Eksponaatide nimekiri MuIS-is, näituse vaates. MuIS-is Ei muutu (vt nõudeid NA025-NA033). Jah
mitteregistreeritud objektide nimekiri
MuIS-is ei kajastu.
Näituse Hoitakse väljapool MuIS-i. Võimalik lisada sektsiooni „Näituse Jah
lisadokumentide lisadokumentide loetelu“ (vt nõudeid
loetelu NA017-NA019).
Näituse kujundamise Hoitakse väljapool MuIS-i Võimalik sisestada sektsiooni „Näituse Jah
lähtekohad ja eraldiseisvas dokumentatsioonis. kujundamise lähtekohad ja põhiideed“
põhiideed (vt nõuet NA016).
Näituse kujunduslik Tegemist on mahukate failidega, Faile saab üles laadida sektsiooni Ei. Võimalik tuua välja ainult
lahendus seinte kaupa mistõttu hoitakse väljapool MuIS-i. „Näituse lisadokumentide loetelu“. näituse lisadokumentide
194
koos objektidega ja loetelus.
põhiplaan
Näitusel kasutatud Tegemist on mahukate failidega, Faile saab üles laadida sektsiooni Ei. Võimalik tuua välja ainult
tekstiline materjal mistõttu hoitakse väljapool MuIS-i. „Näituse lisadokumentide loetelu“. näituse lisadokumentide
loetelus.
Monitooringud, Koostatakse ja hoitakse väljapool Töötajakeskkonnas võimalus Passi kuvatakse
eksponeerimise MuIS-i. monitooringu teostamiseks. eksponaatide loetellu
tingimused, näituse Monitooringu olemasolul viide seotud vaikimisi objekti seisund ja
käigus toimunud passile (vt nõuet NA039). Soovi korral kahjustused, kuid vastavalt
avariid saab täiendavaid faile (sh väljapool valikule ka täiendavad
süsteemi koostatud monitooringu objektide andmed (vt nõue
passe) üles laadida sektsiooni „Näituse NA028). Väljapool süsteemi
lisadokumentide loetelu“. Eksponaatide koostatud dokumente
nimekirjas info eksponeerimise, võimalik välja tuua ainult
käsitsemise ja säilitamise tingimuste näituse lisadokumentide
kohta. loetelus.
Objektide seisundi Koostatakse ja hoitakse väljaspool Töötajakeskkonnas võimalus seisundi Passi kuvatakse
hindamised, MuIS-i. hindamise passi koostamiseks. Seisundi eksponaatide loetellu
eksponeerimise hindamise passi olemasolul viide seotud vaikimisi objekti seisund ja
tingimused passile (vt nõuet NA039). Soovi korral kahjustused, kuid vastavalt
saab täiendavaid faile (sh väljapool valikule ka täiendavad
süsteemi koostatud seisundi hindamise objektide andmed (vt nõue
passe) üles laadida sektsiooni „Näituse NA028). Väljapool süsteemi
lisadokumentide loetelu“. Eksponaatide koostatud dokumente
nimekirjas info eksponeerimise, võimalik välja tuua ainult
käsitsemise ja säilitamise tingimuste näituse lisadokumentide
kohta. loetelus.
Eelarve ja tegelikud Eelarve ja kulude üle peetakse Täiendavaid faile saab üles laadida Ei. Võimalik tuua välja ainult
kulud arvestust MuIS-i väliselt. sektsiooni „Näituse lisadokumentide näituse lisadokumentide
loetelu“. loetelus.
Kogu näitusega seotud Hoitakse väljapool MuIS-i. Täiendavaid faile saab üles laadida Ei. Võimalik tuua välja ainult
dokumentatsioon sektsiooni „Näituse lisadokumentide näituse lisadokumentide
195
(laenu- ja tollipaberid loetelu“. loetelus.
jmt)
Haridusprogrammide Programmide ning ürituste üle Töötajakeskkonnas võimalus Jah, soovi korral. Väljapool
ja ürituste nimekiri arvestuse pidamine käib praegu haridusprogrammide süsteemi koostatud
MuIS-st eraldiseisvalt. dokumenteerimiseks. Näituse dokumente võimalik välja
üldandmete alla kuvatakse viited tuua näituse
haridusprogrammidele (vt nõuet lisadokumentide loetelus.
NA008). Täiendavaid faile saab üles
laadida ka sektsiooni „Näituse
lisadokumentide loetelu“.
Näituse sündmuste Hoitakse väljapool MuIS-i. Võimalik lisada sektsiooni „Näituse Jah, soovi korral. Väljapool
ajakava sündmuste ajakava“ (vt nõuet NA020). süsteemi koostatud
Kui ei soovita sisestada sündmuste dokumente võimalik välja
ajakava, siis võimalik täiendavaid faile tuua näituse
üles laadida ka sektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelus.
lisadokumentide loetelu“.
Reklaam ja ilmunud Tegemist on mahukate failidega, Reklaami ja pressimaterjali andmeid Jah, soovi korral. Väljapool
pressimaterjal (sh mistõttu hoitakse väljapool MuIS-i. võimalik lisada sektsiooni „Näituse süsteemi koostatud
artiklid) Samas dokumentide metaandmed meediakajastuse andmed“ (vt nõuet dokumente võimalik välja
võivad olla kajastatud näituse passis. NA021). Pressiteateid, reklaame, tuua näituse
kutseid jms saab failidena üles laadida lisadokumentide loetelus.
ka sektsiooni „Näituse lisadokumentide
loetelu“.
Näitusega kaasnenud Tegemist on mahukate failidega, Trükiste andmed võimalik lisada Jah, soovi korral. Väljapool
trükised, postkaardid mistõttu hoitakse väljapool MuIS-i. sektsiooni „Näituse trükiste andmed“ (vt süsteemi koostatud
jms Dokumentide metaandmed võivad nõuet NA022). Trükiseid (katalooge, dokumente võimalik välja
olla kajastatud näituse passis. voldikuid), postkaarte jms saab failidena tuua näituse
üles laadida ka sektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelus.
lisadokumentide loetelu“.
Fotodokumentatsioon Hoitakse väljapool MuIS-i. Fotod võimalik lisada sektsiooni Jah, soovi korral. Väljapool
„Olulisemad fotod“ (vt nõuet NA023). süsteemi koostatud
Fotodokumentatsiooni saab failidena dokumente võimalik välja
196
üles laadida ka sektsiooni „Näituse tuua näituse
lisadokumentide loetelu“. lisadokumentide loetelus.
Külastajateuuringud Hoitakse väljapool MuIS-i. Kokkuvõtet näituse külastajate Jah, soovi korral. Väljapool
või hindamislehed tagasisidest saab lisada sekstiooni süsteemi koostatud
„Külastajate tagasiside kokkuvõte“, sh dokumente võimalik välja
märkida ära nt külastajate koguarvu (vt tuua näituse
nõuet NA016). Külastajate uuringu lisadokumentide loetelus.
tulemusi, hindamislehti saab failidena
üles laadida ka sektsiooni „Näituse
lisadokumentide loetelu“.
197
4.6 Haridusprogrammid
4.6.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk
Muuseumid tegelevad igapäevaselt ka muuseumiharidusega, mille eesmärk on
muuhulgas ka objektidega seotud teadmiste esitamine ja vahendamine.
Muuseumiharidus peab toetama koolides õpitavat läbi ekskursioonide, töötubade,
muuseumitundide, õppekirjanduse jms. Sageli on need seotud üldhariduskoolide (ja
muude haridusasutuste riiklike) õppekavadega ja selleks tehakse koostööd erinevate
haridusasutustega.
Muuseumiõpetajad tegelevad peamiselt haridusprogrammide loomise ja läbiviimisega.
Haridusprogramm ehk muuseumi haridustegevuste kava on laiem mõiste, mis võib
sisaldada erinevaid haridustegevusi – töötuba, muuseumitund, ekskursioon vms.
Üldjuhul on see seotud püsiekspositsiooni või ajutise näitusega. Haridusprogrammide
raames tutvustab muuseumipedagoog muuseumisse tulnud grupile objektide ja
muuseumiga seotud infot läbi erinevate tegevuste.
4.6.2 Äriprotsessi osapooled
Osapool Roll
Muuseumiõpetaja Muuseumis muuseumiharidusega tegelev töötaja.
Muuseumiõpetajal peaks olema nii muuseumitöö kogemus kui
pedagoogilised teadmised. Muuseumiõpetaja täpsed tööülesanded
sõltuvad muuseumi vajadustest, kogude mahust, näituste mahust
jne.
Sihtrühm Grupp huvitatud osapooli, kellele haridusprogramm on suunatud.
Üldjuhul on tegemist haridusasutustega (nt üldhariduskoolid).
4.6.3 Tänane äriprotsess
Täna dokumenteeritakse haridusprogramme süsteemiväliselt. Infot toimuvate
haridusprogrammide kohta edastatakse sihtrühmale e-mailiga ja info lisatakse
muuseumide kodulehtedele. Lisaks kasutatakse ka teisi kanaleid, aga nende valik ja
kasutamine oleneb muuseumist ja tema võimalustest. Samuti edastaks
haridusprogrammiga seotud õppematerjale (nt töölehti, juhendeid eel- ja
järeltegevusteks) sihtrühmadele e-maili teel, paberil või füüsiliselt koha peal
haridusprogrammi toimumisel.
Sellest tulenevalt oleks vajalik luua muuseumiharidust toetav funktsionaalsus, mille
peamine ülesanne on toetada haridusprogrammide süsteemset koostamist ja
dokumenteerimist ning e-õppematerjalide avalikustamist ja jagamist.
4.6.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P27 Puudub ühte Haridusprogrammi/haridustegev Suur. Süsteemis täidetav
kokkulepitud use/muuseumitunni (vastavalt ühte kokkulepitud vorm
dokumenteerimise iga muuseumi määratlusele) võimaldaks
vorm passe on seni koostatud MuIS-i dokumenteerida
198
väliselt ja iga muuseum on haridusprogramme kiirelt,
kasutanud selleks endale mugavalt ja võrdse
sobivat malli, erisused on ka kvaliteediga tasemega.
terminoloogia kasutuses. Kuna
dokumenteerimist tehakse
süsteemiväliselt, kulub selleks
oluliselt rohkem aega.
P28 Haridusprogrammi Eesti Muuseumide Veebivärav ei Keskmine. Sihtrühmal
dega seotud info kuvata välja oleks oluliselt lihtsam, kui
ei ole avalikkusele haridusprogrammidega seotud haridusprogrammide
hõlpsalt infot. Infot toimuvate kohta oleks võimalik
kättesaadav haridusprogrammide kohta andmeid otsida ka
edastatakse sihtrühmale avalikust keskkonnast ja
süsteemiväliselt (e-maili teel, objektide juures kuvatakse
paberil, kodulehtedel jm). avalikult info selle kohta,
Sellest tulenevalt peab iga milliste
muuseum kulutama täiendavat haridusprogrammide
ressurssi oma spetsiifiliste raames on sellega võimalik
lahenduste väljatöötamisele ja tutvuda. Tegemist oleks
samuti ei pruugi info kõigi ka omamoodi reklaamiga
huvitatud osapoolteni jõuda. käimas olevate
Haridusprogrammide info haridusprogrammide
jagamine avalikkusele pole kohta.
piisavalt heal tasemel ja
koordineeritud.
P29 Puudub mugav Puudub mugav võimalus jagada Keskmine. Sihtrühmal
võimalus jagada haridusprogrammiga seotud oleks märksa lihtsam
haridusprogrammi õppematerjale sihtrühmadele valmistuda toimuvaks
ga seotud suunitletult ning programmiks ja kinnitada
õppematerjale muuseumihariduse valdkonna programmi raames saadud
suunitletult üleselt. teadmisi, kui nendega on
võimalik vastavaid
õppematerjale suunitletult
avaliku keskkonna kaudu
jagada. Samuti annaks see
ajavõidu ka
muuseumitöötajale, kes ei
pea materjale
alternatiivsete kanalite
kaudu jagama.
4.6.5 Tulevane äriprotsess
Loodava muuseumiharidust puudutaval funktsionaalsusel on kaks peamist eesmärki:
Muuseumi igapäevatöös kasutamiseks haridusprogrammide loomise süsteemse
aluse loomine;
Haridusprogrammidega seotud teabe kättesaadavaks tegemine erinevatele
sihtrühmadele väljaspool muuseumi.
199
Loodav funktsionaalsus võimaldab dokumenteerida muuseumi poolt teostatavaid
haridusprogramme. Kõike haridusprogramme kuvatakse ka avalikus keskkonnas. Samuti
saab võimalikuks jagada haridusporgrammiga seotud faile konkreetse sihtrühmaga.
4.6.6 Ärinõuded
4.6.6.1 Haridusprogrammi nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded haridusprogrammide vaatele, kus kuvatakse
kõik haridusprogrammid ja on võimalik teostatada otsinguid soovitud haridusprogrammi
leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
HA001 Haridusprogrammide nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt
näha:
Pooleli olevad haridusprogrammid – haridusprogrammid, mille
andmeid alles sisestatakse ja haridusprogrammi pass pole veel
kinnitatud;
Lõpetatud haridusprogrammid – haridusprogrammid, mis on
kinnitatud.
HA002 Iga haridusprogrammi kirje kohta tuleb kuvada välja vähemalt järgmised
andmed: haridusprogrammi number (genereeritakse koheselt uue programmi
loomisel), nimi, teema, sihtrühm, olek, toimumiskoht.
HA003 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste abil kuvatavat nimekirja täpsustada. Otsingut peab olema
võimalik teostada nt haridusprogrammi nime, teema, seose ainekavaga, seos
valdkonnaga, sihtrühma, oleku, toimumiskoha, märksõnade alusel.
HA004 Haridusprogramme peab saama otsida üle kõigi töötajakeskkonda kasutavate
muuseumide.
HA005 Töötajakeskkonnas teise muuseumi haridusprogrammiga ja avalikus
keskkonnas haridusprogrammiga tutvudes tohib näha ainult programmi
avalikku infot.
4.6.6.2 Haridusprogrammi lisamine
Järgnevalt on kirjeldatud nõuded haridusprogrammi dokumenteerimise vaatele.
Haridusprogrammi passi töölehele kui sellisesse koondatakse kogu programmiga seonduv
info. Tulevikus on eesmärk võimaldada töötajakeskkonnas saada täielikku ülevaadet
haridusprogrammi korraldamise ja läbiviimisega seotud dokumentatsioonist.
ID Nõude kirjeldus
HA006 Töötajakeskkonnas peab saama lisada uut haridusprogrammi.
HA007 Uue haridusprogrammi lisamisel peab avanema haridusprogrammi passi
tööleht.
HA008 Haridusprogrammi passi töölehel peab saama täita järgmisi andmeid:
Üldandmed:
Programmi number;
Programmi nimi*;
Teema*;
Toimumisaeg (alguse- ja lõpu kuupäevad)*;
Toimumiskoht ja selle vabatekstiline täpsustus*;
Programmi kestus (ühe tunni kestus)*;
Sihtrühm*;
200
Soovitav grupi suurus*;
Eesmärk või õpitulemused*;
Seos ainekava ja valdkonnaga (nt aine „eesti keel (kool)“ ja
valdkond „keel ja kõne (lasteaed)“; administreerimisliideses
seadistatav)*;
Lühikirjeldus*;
Sisukirjeldus;
Märksõnad*;
Viited seotud näitustele (peab saama lisada ja eemaldada);
Koostaja;
Läbiviijad (ees- ja perekonnanimi, roll, avalik/mitteavalik);
Programmi avalikus keskkonnas kuvamise algusaeg.
Objektid:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Muuseum/omanik;
Avalik/mitteavalik;
Seisund;
Kahjustused;
Asukoha täpsustus;
Märkused.
Lisamaterjalide loetelu*;
Administratiivsed toimingud:
Objektide lõikes;
Dokumentide lõikes.
* - tärniga märgitud väljad on avalikud väljad.
HA009 Haridusprogrammi toimumiskohta peab olema võimalik sisestada võimalikult
lihtsalt ja mugavalt. Tuleb arvestada, et kui muuseum korraldab
haridusprogrammi väljapool muuseumi ruume, siis võib programmi
toimumiskoht olla väljaspool muuseumi. Tööde käigus lepitakse kokku, kas
(ajutine) muuseumiväline toimumiskoht peab olema muuseumi asukohtade
puusse sisestatud või on võimalik programmi töölehel lisada/tekitada otse
muuseumiväliseid asukohti. Programmi toimumiskoha lisamisel peab olema
võimalik lisada ka vabatekstilist asukoha täpsustust. Samuti peab olema
võimalik lisada rohkem kui üks toimumiskoht.
HA010 Süsteem peab ise automaatselt muutma haridusprogrammi olekut vastavalt
programmi kuupäevadele. Näiteks kui käesolev kuupäev on:
Enne alguse kuupäeva, siis on olek „koostamisel“;
Algus- ja lõpu kuupäeva vahel, siis on olek „aktiivne“;
Pärast lõpu kuupäeva on olek „lõppenud“.
HA011 Toimumisaegu peab saama lisada haridusprogrammi töölehele mitu. Nt kui
haridusprogrammi tehakse kaks aastat järjest jõulude ajal, siis saab lisada
haridusprogrammi passi mitu kuupäevade perioodi – 01.12.2015-30.12.2015
ja 01.12.2016-30.12.2016. Kui toimumisaeg lõppeb, siis haridusprogrammi
info ei ole aktiivsete haridusprogrammide all avalikus keskkonnas nähtav. Kui
lisatakse samale haridusprogrammile jälle uus toimumisaeg, siis peab
haridusprogrammi info olema taas aktiivsete haridusprogrammide all avalikus
keskkonnas nähtav.
HA012 Haridusprogrammi töölehele peab olema võimalik märkida, mis kuupäevast
alates kuvatakse programmi andmeid avalikus keskkonnas. Kui alguse
kuupäev on sisestatud ning lõpu kuupäev on märkimata, siis tähendab, et
programmi andmeid kuvatakse tähtajatult. Samuti peab olema võimalik
201
näha, kas programm on parajasti avalik.
HA013 Ainekava ja valdkonnaga vaikimisi valik peab olema administreerimisliideses
seadistatav, kuid kasutaja peab saama ka töölehel ise uut ainekava või
valdkonda konkreetse haridusprogrammi tarbeks lisada.
HA014 Läbiviijaid peab saama valida oma muuseumi administratiivsete osalejate
seast (vt ka peatükk 5.2 „Osalejate haldamine“).
HA015 Iga läbiviija kohta peab olema võimalik märkida, kas teda kuvatakse ka
avalikult (avalikus keskkonnas näituse vaates ja seotud objektide
kirjeldustes administratiivse sündmuse osalejana). Samuti peab iga läbiviija
andmete osas selgelt aru saada, millised andmed on avalikult nähtavad ja
millised mitte (nt programmi vaates osaleja roll ja isiku ees- ja
perekonnanimi on avalik, kuid kontaktandmed mitte; objekti detailvaates
kuvatakse osaleja andmed vastavalt administreerimisliidese seadistustele).
HA016 Sektsioonis „Lisamaterjalide loetelu“ peab kasutaja saama tekitada
programmi lisamaterjalide loetelu (ka need, mis ei ole töötajakeskkonda üles
laetud, vaid asuvad kasutaja arvutis või mõnes teises keskkonnas).
Alamsektsioonis tuleb iga lisa kohta kuvada vähemalt järgmised andmed:
Dokumendi liik (loetelu administreerimisliideses seadistatav, kuid
peab saama ka töölehel ise uut lisa liiki konkreetse programmi tarbeks
lisada);
Dokumendi asukoht (nt „töötajakeskkonnas programmi juures“;
„asutuse arhiivis“ jms – loetelu administreerimisliideses seadistatav,
kuid peab saama ka töölehel ise uut dokumendi asukohta konkreetse
programmi tarbeks lisada; peab olema võimalik teha rohkem kui ühte
valikut);
Dokumendi asukoha täpsustus (nt konkreetne URL/süsteemne viide);
Märkus.
HA017 Sektsiooni „Lisamaterjalide loetelu“ peab olema võimalik failina dokumente
üles laadida. Dokumendi lisamisel peab see salvestuma digihoidlasse. Üles
laadimisel peab olema võimalik märkida märkus laetava faili kohta jm
vajalikud metaandmed. Samuti peab iga üles laetud dokumendi kohta olema
võimalik märkida, kas see kuvatakse ka avalikult (avalikus keskkonnas
haridusprogrammi vaates). Üles laetud faili kohta peab olema näha faili nimi,
suurus, märkus jm vajalikud metaandmed.
HA018 Kõiki failina üles laetud dokumente (sealjuures valides konkreetse dokumendi
või mitu dokumenti) peab saama avalikult välja jagada. Selleks on kaks
võimalust:
Sisestades kasutajate andmed (nt isikukood või kasutajanimi), kellele
failid avaliku keskkonda autendituna ligipääsetavaks tehakse;
Genereerida lingi ja sisestades kasutajate e-maili aadressid, kuhu
vastav link saadetakse. Kui kasutaja vastavale lingile vajutab, tuleb
kuvada neile avalikus keskkonnas haridusprogrammi info koos lubatud
failidega (keskkonda autentimata).
HA019 Alamsektsiooni „Sisukirjeldus“ peab olema võimalik tekitada tabel, kus on
ülevaade programmi läbiviimise tegevustest. Iga tegevuse kohta peab saama
lisada järgmised andmed: aeg, koht, sisu, meetod, vahend (tarvikud,
objektid).
HA020 Objektidena peab saama lisada enda muuseumi museaale, abikogu asju,
hoiule võetud asju ja teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi museaale,
abikogu asju ja hoiule võetud asju. Seejuures peab saama lisada enda
muuseumi ja teise muuseumi objekte enne, kui nende liikumine on
muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeaktiga fikseeritud (st objektid
on kasutamiseks antud/välja antud). Juhul, kui objektid on juba lisatud
kinnitatud/allkirjastatud muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti
202
(st objektid on kasutamiseks antud/välja antud), peavad need
haridusprogrammi töölehele tekkima automaatselt.
HA021 Haridusprogrammi töölehele peab saama lisada korraga palju objekte.
HA022 Kui haridusprogramm on näitusega seotud, peab saama mugavalt valida kõik
või osad näituse töölehele lisatud objektid.
HA023 Haridusprogrammi töölehel tuleb kuvada järgnev kokkuvõtte: mitu objekti
ja/või detaili on üldse kokku, mitu objekti ja/või detaili on muuseumikogust,
abikogust, teistest muuseumidest (iga muuseumi kohta eraldi), väljapoolt
muuseume (sh välistest asutustest ja eraisikutelt).
HA024 Haridusprogrammi lisatud muuseumi eksponaatide osas peab kasutaja
saama muuta objekti andmeid/avada kirjeldamise vormi andmete
muutmiseks. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid
KI121 ja KI122) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik
administreerimisliideses seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus.
HA025 Haridusprogrammi lisatud objektide asukohta peab olema võimalik vajadusel
täpsustada. Seejuures peab täpsustatud asukoht olema nähtav ka objekti
kirjelduse vaates jooksva asukoha täpsustusena (jooksvaks asukohaks on
haridusprogrammi toimumiskoht).
HA026 Kui tegemist on hoiulevõetud objektiga, tuleb objekti kohta kuvada vastavalt
eelregistreerimise/hoiulevõtmise töölehele märgitud info selle kohta, kas
objekti andmed on avalikud ja kas objekti omaniku andmed on avalikud.
HA027 Iga objekti kohta peab saama märkida, kas programmi raames kasutatakse
füüsilist objekti või selle digikoopiat (sh digiobjekti). Samuti, vastavalt
muuseumisisese kasutamise aktil või väljaandeaktil märgitule peab olema
näha, kas kasutatakse tervet objekti või mingit selle eraldatavat osa (detaili).
HA028 Objektide osas peab olema selgelt näha, millised objektid on juba
haridusprogrammi liigutatud (st objekti jooksev asukoht on sama mis
programmi toimumiskoht) ja millised objektid on küll töölehele lisatud, kuid
pole veel programmi liigutatud (objekti jooksev asukoht erineb programmi
toimumiskohast). Viimasel juhul võivad objektid asuda veel hoidlas (st
jooksev asukoht on sama mis püsiasukoht) või olla mujal liikumises, nt
konserveerimisel (st jooksev asukoht ei ole sama, mis püsiasukoht).
PS: Haridusprogrammi puhul võib osutuda vajalikuks ka selliste objektide
info kajastamine passil, mis füüsiliselt ei liikunud (nt asusid näitusel, kus viidi
läbi programm).
HA029 Kui objektide jooksev asukoht erineb haridusprogrammi toimumiskohast, siis
peab saama mugavalt alustada taotluse koostamisega (kui tegemist on oma
muuseumi või teise muuseumide infosüsteemi kasutava muuseumi
objektidega) või muuseumisisese kasutamise töölehe koostamisega (kui
tegemist on oma muuseumi objektidega).
HA030 Haridusprogrammi töölehele lisatud objekti peab olema võimalik mugavalt
suunata seisundi hindamisse, konserveerimis-/korrastustöösse,
digiteerimisse. Selleks peab kasutaja saama mugavalt alustada vastava
kasutuseesmärgiga muuseumisisese kasutamise töölehe koostamisega.
HA031 Haridusprogrammi töölehele lisatud objektide kohta peab olema võimalik
mugavalt alustada digikoopia tellimuse koostamisega (juhul, kui soovitud
digikoopiat ei eksisteeri või see pole avalik), märkides kas soovitakse mingite
konkreetsete objektide digiteerimist teatud kujul või olemaolevaid
digikoopiaid (sh digiobjektid ise või digiteeritud objekti kujutised; vt
täpsemalt peatükk 4.9 „Digikoopia tellimine“). Digikoopia tellimusi peab
saama esitada nii enda muuseumile kui ka teistele muuseumide infosüsteemi
kasutavatele muuseumidele, kelle objekte näitusel eksponeeritakse.
Digikoopia tellimuse täitmisel peavad väljastatud failid tekkima
haridusprogrammi töölehele ja jääma haridusprogrammiga seotuks.
HA032 Kui haridusprogramm on lõppenud, peab olema võimalik mugavalt alustada
203
objektide tagastamisega. Seejuures:
Juhul, kui tegemist on eelnevalt muuseumisisese kasutamise akti või
väljaandeaktiga kasutamiseks saadud objektidega, siis teostatakse
tagastamine vastava kasutamise akti pealt (vt täpsemaid ärinõudeid
peatükk 4.4.6.4 „Muuseumisisese kasutamise lisamine“ või peatükk
4.4.6.6 „Väljaandmise lisamine“);
Juhul, kui tegemist on eelnevalt haridusliku tegevuse eesmärgil
hoiulevõetud asjadega, siis selliseid objekte muusuemisese
kasutamise aktiga haridusprogrammi täiendavalt ei liigutata ja
seetõttu peab olema võimalik teostada tagastamine hoiuleandjale
hoiulevõtmisakti pealt (vt täpsemalt peatükk 4.2.6.10 „Tagastamise
lisamine“).
HA033 Tagastamine peab olema võimalik kõikidele või valitud objektidele korraga,
mille tulemusena süsteem ise genereerib vajalikud tagastamisaktid,
arvestades ka seda, et erinevatele muuseumide infosüsteemi kasutavatele
muuseumidele ja hoiuleandjatele tuleb objektid tagastada eraldi (st mitte
ühe tagastamisakti raames). Samuti on kasutajal võimalik korraga kõik
tagastamisaktid kinnitada (digiallkirjastama peab aga iga akti eraldi).
HA034 Haridusprogrammi töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad
olema viited kõikide töölehele lisatud objektide administratiivsetele
toimingutele, mis on antud haridusprogrammi otstarbeks teostatud. Nendeks
võib olla: taotlemine, muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, seisundi
hindamine, konserveerimistöö, korrastustöö, digiteerimine, digikoopia
tellimus, näitus. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik näha nii
dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru saada,
milliste objektidega antud administratiivne toiming seotud on.
HA035 Kui haridusprogramm on lõppenud, siis peab olema kasutajal endiselt
võimalik viia läbi objektidega täiendavaid administratiivseid toiminguid
erinevate tööde teostamiseks. Samas ei tohi kasutaja enam lisada ega
eemaldada näituselt eksponaate.
HA036 Süsteem peab lubama ainult selliseid administratiivseid toiminguid mis on
tulenevalt objekti omanikust võimalikud.
HA037 Koostamisel haridusprogrammi töölehte ei tohi saada kustutada siis, kui see
on seotud vähemalt ühe aktiga.
HA038 Haridusprogrammi töölehte peab saama salvestada eraldi väljavõtte/mallina
järgmistesse vormingutesse: Office Open XML Spreadsheet (.xlsx),
OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV, Office Open XML Document
(.docx), OpenDocument Text (.odt), RTF ja PDF. Enne faili genereerimist
peab saama kasutaja märkida, millised andmeväljad (sh nii passi kui
objektide andmeväljade osas) väljavõttesse kaasatakse.
HA039 Haridusprogrammi töölehele lisatud objektide kirjeldusse peab tekkima
sündmus selle kohta, et objekt on osalenud haridusprogrammis. Sündmuse
toimumisaeg on programmi toimumise aeg, sündmuse toimumiskoht on
programmi toimumiskoht (ilma asukoha täpsustuseta) ja sündmuses osalejad
on läbiviijad.
204
Joonis 37 Haridusprogrammi passi tööleht
4.7 Korrastus-, konserveerimis- ja digiteerimistööd
4.7.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk
Muuseumid tegelevad igapäevalt objektide konserveerimise, korrastamise ja
digiteerimisega.
Konserveerimine on objekti säilitamistegevus, mille käigus taastatakse objektide algne
välimus ja peatatakse nende hävinemisprotsess. Konserveerimisel kasutatakse erinevaid
tehnikaid, materjale ja meetodeid.
Korrastamine on objektide säilitustegevus, mis kuulub sisuliselt konserveerimise alla.
Mõistet kasutatakse enamasti lihtsamat sorti säilitamistegevuse kirjeldamiseks, sh nt
esemelt tolmu pühkimine, eseme puhastamine/pesemine, pikaajaliseks hoiustamiseks
pakendamine (nt spetsiaalsesse ümbrisesse) jms. Korrastamise puhul pigem ei ole
keemilist sekkumist objekti füüsilisse vormi. Korrastamist kasutatakse hetkel ka juhul,
kui tehakse lihtsamaid tegevusi korraga paljude objektidega ning ei soovita tingimata
konserveerimispassi vormistada.
Lisaks praktilise konserveerimisele tegeletakse üha põhjalikumalt materjaliuuringute ja
sobivate säilitamise ja eksponeerimise tingimuste kujundamisega.
205
Objekte digiteeritakse nii korrastus- kui konserveerimistööde käigus (jäädvustatakse
objektide välimus enne töid ja peale töid ning samuti töö teostamise protsess), aga ka
eraldiseisvalt. Digiteeritakse kõikvõimalikke objekte – fotosid, negatiive, dokumente,
filme, esemeid jne.
Eesti muuseumides on suuremad konserveerimisüksused olemas Eesti Rahva Muuseumis
Edaspidi ERM), Tallinna Linnamuuseumis, Tartu Ülikooli muuseumis, Sihtasutus Eesti
Vabaõhumuuseumis (muuseumi alla kuulub Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut,
edaspidi Kanut) ning Sihtasutus Eesti Kunstimuuseumis (edaspidi EKM). Konservaatorid
tegutsevad veel ka näiteks Eesti Ajaloomuuseumis, Tartu Linnamuuseumis ning Tartu
Ülikooli erinevates struktuuriüksustes. Objektide konserveerimisega tegelevad ka
eraisikutest ja ettevõtjatest teenuseosutajad.
Nimetatud üksustest tegeleb ainukesena Kanut peamiselt teistes muuseumides olevate
objektide korrastamise, konserveerimise ning digiteerimisega. Kanuti tööde aastaplaani
koostamiseks kogutakse Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluvatelt
riigimuuseumidelt ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatelt muuseumidelt kokku
loetelu konserveerimist ja digiteerimist vajavatest objektidest. Saadud nimekiri
vaadatakse Kanutis läbi ning hinnatakse ära töödele kuluv aeg. Seejärel lepitakse
muuseumidega kokku, millised tööd lülitatakse aastaplaani ja millised mitte.
Eelisjärjekorras korrastatakse/konserveeritakse näitustele minevaid objekte ja halvas
(avariilises seisukorras) museaale ning kooskõlas digiteerimistööde aastaplaaniga
teostatakse museaalide digiettevalmistustöid. Prioriteetsete objektide hulka on arvatud
lisaks näitusele minevate museaalide kõrval ka hoidlates hoiustatud avariilises
seisukorras objektid.
Nimetatud muuseumide konserveerimisüksuste tööprotsessides on omajagu erinevusi.
Näiteks jõuavad enamus vastu võetud objektid ERM-is hoidlasse, olles eelnevalt läbi
vaadatud konserveerimisüksuse poolt. Viimases fikseeritakse objekti seisund (esmase
seisundi hinnangu annab koguhoidja, mida konservaator vastavalt vajadusele täpsustab),
lisatakse füüsiliselt number ning vajadusel viiakse läbi täiendavad säilitamistegevused.
Teistes muuseumides, eriti väiksemates, on tavaks, et koguhoidja annab enne hoidlasse
paigutamist ise esmase hinnangu objekti seisundile ja otsustab, kas objekt vajab kohest
korrastus- või konserveerimistöid või mitte. Vajadusel teeb korrastustöid ka koguhoidja
ise.
Lisaks konserveerimisele ja korrastamisele teostatakse ka objektide digiteerimist. Sageli
tegelevad digiteerimisega konserveerimisüksused, aga osades muuseumides on ka
eraldiseisvad digiteerimisüksused. Kõige mahukamalt teostab seda praegu Kanut ning
projektipõhiselt ka Eesti Rahvusraamatukogu. Samas on digiteerimisüksus olemas ka
EKM-is (täpsemalt KUMU-s).
Näitusele antavad esemed või mingil muul põhjusel muuseumist välja antavad esemed
vajavad seisundikontrolli. EKM-is fikseeritakse seisundid seisundipassis. Nõnda välditakse
olukorda, kus ese on näitusel kahjustada saanud ning seda kasutanud füüsiline ja/või
juriidiline isik ei taha katta parandamisest tulenevaid kulutusi.
Kokkuvõttes viivad muuseumide konserveerimis- ja/või digiteerimisüksused läbi järgmisi
tegevusi:
Objektide konserveerimine ja korrastamine;
Säilitusümbriste valmistamine/tellimine ja objektide nõuetekohane pakendamine
(enamasti koos objekti korrastamise või konserveerimisega);
Hoidlas olevate objektide seisundikontroll;
206
Nõustamine muuseumikogu säilitamise, hoiustamise, konserveerimise
küsimustes;
Muuseumikogu säilitustingimuste tagamine ja kontroll;
Objektide digiteerimine;
Erialane teaduslik ja metoodiline töö (ekspertiis/uuringud).
Oma korrastus- ja konserveerimistööde dokumenteerimiseks on enamikes muuseumides
kasutusel MuIS. MuIS-is olevat konserveerimismoodulit aga ei kasuta praegu EKM ja
Kanut. Mõlemal on kasutusel oma sisemine süsteem. EKM kasutab veebipõhist
infosüsteemi Digitaalkogu, mille arendustööd on rahastatud Euroopa Liidu
Regionaalarengu Fondist Infoühiskonna edendamise avatud taotluse voorust. Tarkvara on
EKM-i oma finantsvahendite arvel täiendanud, ent nende hulk ei ole märkimisväärne.
Kanut kasutab dokumentide ja pildilise materjale arhiveerimiseks lokaalvõrgus töötavat
infosüsteemi Pildipank. Küll aga puudub Pildipangas korrastus-, konserveerimis- ja
digiteerimistööde jaoks eraldi passi vorm, millest tulenevalt koostatakse
dokumentatsioon süsteemiväliselt ja seejärel laetakse Pildipanka üles PDF-formaadi,
originaalid salvestatakse võrguserveris vastavas kaustas. Pikka aega pidas Kanut
saabuvate ja tagastatavate objektide kohta arvestust KVIS-is ja MuIS-is genereeritud
väljaandeakte allkirjastati paberil, kuid 2016. aastal võttis Kanut paralleelselt kasutusele
ka MuIS-i, kus on võimalik kahepoolselt vormistada objektide liikumisi (väljaandeakti ja
tagastamisaktiga). Samas on Kanutil majasisene hoiulevõetud asjade kogude süsteem
(materjali järgi), kus võetakse arvele kõik muuseumidelt tulnud objektid, aga kuna MuIS
ei võimalda teisest muuseumist kasutamise aktiga tulnud asju täiendavalt hoiule võtta,
siis korrastus- ja konserveerimistöid MuIS-is ikkagi ei dokumenteerita. Objektid võetakse
arvele majasiseses dokumenteerimissüsteemis KVIS-is.
4.7.2 Äriprotsessi osapooled
Osapool Roll
Konservaator Isik, kes tegeleb objektide korrastus- ja konserveerimistööde
läbiviimise ning dokumenteerimisega. Lihtsamaid korrastustöid
võivad läbi viia ka teised sobivate oskusega muuseumitöötajad
(nt koguhoidjad).
Konserveerimis- Üksus, mis tegeleb eelpool mainitud tegevustega – objektide
ja/või konserveerimise ja korrastamisega, seisundikontrolliga jms.
digiteerimisüksus Olenevalt muuseumist võib üksus tegeleda ka üksnes osade
nimetatud ülesannetega.
Konserveerimis- Isik, kes omab oma üksuses ülevaadet läbiviidavatest
ja/või konserveerimis-, korrastus- ja digiteerimistöödest ning nende
digiteerimisüksuse teostajatest. Koostöös konservaatoritega määrab, kes millist
juht tööd teostab. Kui muuseumis puudub eraldi üksus ning selle
juht, siis jagab konservaatorile töid peavarahoidja.
Peavarahoidja Muuseumitöötaja, kes korraldab alakogude üleselt objektide
vastuvõtte, objektide liikumisi jms.
Koguhoidja Muuseumitöötaja, kes haldab kindlat alakogu ja peab arvestust
alakogus olevate objektide üle.
4.7.3 Tänane äriprotsess
Käesolevas peatükis on kirjeldatud olulisemad konserveerimisüksuses aset leidvad
protsessid. Samuti on välja toodud olulised faktid, mis puudutavad uue töötajakeskkonna
loomist. Joonis 38Joonis 38 annab visuaalse ülevaate sellest, kui mitme erineva
207
infosüsteemi abil toimub praegu objektidega seotud korrastustööde,
konserveerimistööde, seisundi hindamiste ja digiteerimistööde dokumenteerimine.
Joonis 38 Tööde dokumenteerimisel kasutatavad süsteemid täna
Konserveerimis- ja/või digiteerimisüksusesse saabuvad tööd peamiselt järgmiste
sündmuste ajel:
a. Muuseumisse tuuakse uus objekt, mille hindamiskomisjon on otsustanud
muuseumikogusse/abikogusse arvata ning objekt tuleb enne hoidlasse
paigutamist üle vaadata, vajadusel korrastada/konserveerida (näiteks ERM-is
lähevad konserveerimisosakonda läbivaatusele enamus muuseumikogusse
arvatud objekte, v.a. need, mis on uued ja visuaalselt väga heas korras);
b. Korrastamist/konserveerimist vajavat objekti soovitakse kasutada (üldjuhul
näitusel eksponeerimiseks, aga ka haridustegevuseks, teadustööks vm
otstarbeks);
c. Hoidlas või püsinäitusel olev objekt vajab korrastamist/konserveerimist;
d. Kasutusse antava objekti (nt näitusel eksponeerimiseks) seisund vajab detailsel
kujul fikseerimist ja selleks otsustatakse koostada seisundipass. Seisund
fikseeritakse alati korrastamisele/konserveerimisse mineva ja sealt tuleva objekti
puhul. Seisund fikseeritakse alati ka korrastamist/konserveerimist mittevajavate
objektide puhul, mida soovitakse näitusel eksponeerida (omane EKM-ile) või
muuseumist välja anda (nt välisnäitusele). Välisnäituste objektide seisund
fikseeritakse üldjuhul objektidega kaasa antavates seisundipassides. Kui viimane
puudub, siis koostatakse neile uued passid koos esmase seisundi hindamisega;
e. Objekti soovitakse digiteerida;
f. Objekti osas soovitakse teha uuringut või ekspertiisi.
208
4.7.3.1 Korrastamine ja konserveerimine
Objektide korrastamise/konserveerimise üldine tänane äriprotsess on järgmine (vt ka
Joonis 39):
1. Objekt saabub konserveerimisüksusesse kas muuseumisisese kasutamise akti
(eelnevas peatükis punkt a puhul; punktide b ja c puhul, kui
korrastamine/konserveerimine toimub muuseumis) või väljaandeaktiga (punkt b
ja c, kui objekt antakse korrastamise/konserveerimise eesmärgil muuseumist
välja);
2. Kui konserveerimisüksus kasutab MuIS-i, siis akti liigutamine (nii muuseumisisese
kasutamise akt kui väljaandeakt) toimub MuIS-is. Akti märgitud vastuvõtjale (nt
konservaatorile või siis konserveerimisosakonna juhatajale) kuvatakse MuIS-i
töölauale vastav akti kirje, mida ta saab avada ja vajadusel (digi)allkirjastada.
Liikumise protsessi vt täpsemalt peatükk 4.4 „Liikumised“;
3. Kui konserveerimisüksus kasutab tööde dokumenteerimiseks MuIS-i, siis
koostatakse MuIS-is konserveerimistööde või korrastustööde pass. Kui
konserveerimisüksus ei kasuta tööde dokumenteerimiseks MuIS-i, toimub tööde
dokumenteerimine MuIS-ist eraldiseisvas tekstidokumendis ja/või süsteemis
(EKM-is Digitaalkogus, Kanutis Pildipangas) ning tööde teostamisel tekkinud
dokumentatsioon antakse objektide tagastamisel muuseumile üle, kuid vastav
dokumentatsioon MuIS-i üldjuhul ei jõua (vahel küll laetakse failina objekti
kirjeldusse või tagastamisakti töölehele);
4. Kui korrastus- või konserveerimistöö viiakse läbi MuIS-is mitteregistreeritud
objektidega (pakutakse teenust välisele asutusele või eraisikule, kes MuIS-i ei
kasuta), siis võtab MuIS-i kasutav muuseum objekti enne tööde teostamist ja
dokumenteerimist ajutiselt hoiule. Muuseumivälise objekti korral vaatab
konservaator objekti üle ning otsustab, kas on vajalik läbi viia üksnes korrastustöö
või tuleb teostada põhjalikum konserveerimistöö;
5. Korrastus- ja konserveerimistööde dokumenteerimine MuIS-is:
5.1. Korrastustööde dokumenteerimine:
Kui kasutaja teeb muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti
eesmärgiga „korrastamiseks“, siis tekib korrastustööde nimekirja
korrastustöö kirje ja saab alustada tööga;
Korrastustöösse saab lisada palju objekte;
Korrastustöö passis täidetakse säilitustegevuse kuupäev, tegevuste
läbiviija ehk konservaator, objekti päritolu, läbiviidud tööd jm;
Kui korrastustöö andmed on sisestatud, saab töölehe kinnitada ja tööd
lõpetada;
Tööde teostajal on võimalik näha ainult viimase 30 päeva jooksul
lõpetatud töid;
Lõpetatud korrastustööde kohta dokumendifaili ei teki (objekti kirjelduse
lehele tekib vaid administratiivse toimingu kirje, mille kaudu saab
korrastustöö töölehte avada, kui tegemist on oma muuseumi tööga).
5.2. Konserveerimistööde dokumenteerimine:
Kui kasutaja teeb muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti
eesmärgiga „konserveerimisse/restaureerimisse“, siis tekib nimekiri akti
märgitud konserveerimist vajavatest objektidest ja saab alustada
töödega;
Konserveerimistööde pass on rangelt seotud aktiga, st tekib akti pealt ja
uut konserveerimistööd manuaalselt lisada ei ole võimalik;
Iga objekti kohta koostatakse eraldiseisev konserveerimistööde pass;
209
Konserveerimistöö tööleht võimaldab täna sisuliselt kirjeldada nii
konserveerimistöid, kui ka minimaalsel kujul seisundi hinnanguid ja
uuringuid:
Üldandmed: konserveerimistööde üldandmed (nt tööde alustamise ja
lõpetamise aeg, tööde kokkuvõte, käsitsemise tingimused, säilitamise
tingimused), konserveerimistööde ülesanded, konservaatorid jms;
Kirjeldus ning seisund: võimalik kirjeldada objekti seisundit ja lisada
seisundit kirjeldavaid faile ja kujutisi;
Uuringud: võimalik kirjeldada läbiviidud uuringute andmeid (nt
uuritava objekti materjal, uuringu teostamise aeg, uuringu tüüp,
uuringu tulemus) ja lisada uuringut kirjeldavaid faile ja kujutisi;
Konserveerimistööd: võimalik kirjeldada konkreetsed
konserveerimistööd (tegevus, kulunud aeg, tehtud töö, kasutatud
materjalid, kasutatud töövahendid jms) ning lisada
konserveerimistööd kirjeldavaid faile ja kujutisi.
Olenevalt muuseumist võib konserveerimistöid läbi viia rohkem kui üks
isik. See tähendab, et konserveerimistööde töölehte võib vajadus olla
samaaegselt täita rohkem kui ühe kasutaja poolt. Konserveerimistööde
töölehte saab täita MuIS-is ainult vastutav konservaator (st mitu
konservaatorit ei saa paralleelselt täita). Hetkel kasutatakse probleemi
lahendustena järgmisi variante: vastutav konservaator sisestab MuIS-i
ka teiste konservaatorite tööd (sh lisades nende nime(d) tööde
teostajate hulka) või peale ühe konservaatori poolt tööde lõpetamist
tehakse järgmisele konservaatorile uus väljaandeakt;
Kui konserveerimistööde andmed on sisestatud ning üle kontrollitud, et
kõik tööd on lõpule viidud (vastutava konservaatori/osakonna juhataja
ülesanne), saab töölehe kinnitada ja tööd lõpetada;
Lõpetatud konserveerimistööde kohta tekib konserveerimistööde pass
failina (objekti kirjelduse lehele tekib administratiivse toimingu kirje,
mille kaudu saab faili alla laadida).
6. Kui korrastus- või konserveerimistööd on MuIS-is dokumenteeritud, koostab
muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti märgitud vastuvõtja (nt
konservaator või siis konserveerimisosakonna juhataja) MuIS-is objektide
tagastamisakti ning vajadusel (digi)allkirjastab selle. Tagastamise protsessi vt
täpsemalt peatükk 4.4 „Liikumised“;
7. Protsess Kanutis (kus kasutatakse MuIS-i objektide liikumise fikseerimiseks, aga
mitte konserveerimis- ja korrastustööde dokumenteerimiseks):
7.1. MuIS-is koostatakse väljaandeakt, mis jõuab esmajärjekorras läbi MuIS-i
akti vastuvõtjaks märgitud kuraatorini, kes vajadusel suhtleb täiendavalt
tööde tellijaga. Kuraator saab MuIS-is väljaandeakti avada ja vajadusel selle
(digi)allkirjastada;
7.2. Kuraator registreerib saabunud objekti paralleelselt KVIS-is (koostab seal
vastuvõtuakti), et genereerida objektile numbrid ja võtta need oma kogus
arevele. Samuti täidab konserveerimistööde aruande vormil (kogu Kanutis
kasutusel üks vorm) esmase muuseumipoolse objekti kirjeldava info;
7.3. Seejärel riputab kuraator aruande üles võrgukettale ning annab vastavale
konserveerimisosakonna juhatajale teada aruande vormi olemasolust,
misjärel osakonnajuhataja määrab selle töö vastavale konservaatorile ning
teavitab viimast;
7.4. Saabunud objekt saadetakse alguses fotolaborisse eesmärgiga fikseerida
selle esialgne seis enne tööde alustamist. Saadud kujutisfailidel on
konkreetse struktuuriga nimetused, mille järgi on võimalik:
210
Seostada kujutist töös oleva objektiga, töösse tulemise aasta ja objekti
materjal;
Fikseerida, kas kujutis on tehtud enne konserveerimistöid, peale
konserveerimistöid või konserveerimistööde ajal;
Täpsustatakse, millises faasis (nt esimeses, teises) konserveerimistööde
käigus pilt on tehtud.
Igast objektist saadakse kolm erineva suuruse ja kasutuseesmärgiga faili:
TIFF-säilituskoopia, JPEG-kasutuskoopia, pisipilt MuIS-i üles laadimiseks.
Need laetakse üles Pildipanka ning paigutatakse täiendavalt võrguserverisse;
7.5. Järgmisena alustab konservaator tööd ning täidab samaaegselt ka
konserveerimistööde passi tekstitöötlusprogrammis. Samuti lisab
konservaator passi objekti puudutavad muudatused (mõõtmed, materjali
määrang, valmistamise aeg jms), kommenteerides muudatusi. Vajadusel
tegevuse erinevate etappide jäädvustamiseks viib konservaator objekti taas
fotolaborisse. Kui fotograafi ei ole majas, teeb olulised pildid objektist tööde
teostaja ise vastavalt nõuetele ja edastab kujutistega seotud info
fotograafile;
7.6. Kui objekti ülesehitus (täpsemalt materjal) eeldab tööde teostamist rohkem
kui ühe konservaatori poolt, siis olles tööd lõpetanud, viiakse objekt
järgmise töötaja juurde. Viimane täidab samamoodi paralleelselt
konserveerimistööde passi ning vajadusel tagab tegevuse fotografeerimise.
Ei ole välistatud olukord, kus objekti liigutatakse töötajate vahel edasi-
tagasi. Sellisel juhul täiendatakse passi kohati paralleelselt;
7.7. Kui konserveerimistööd on lõpule viidud, lisab digiteerimis- ja
dokumenteerimisosakonnas töötav infospetsialist passi tööde käigus
lisandunud pildid. Seejärel konservaator(id) lisab piltidele alapealkirjad,
vajadusel tõstab nimetatud vormilt pildid (vajadusel valikuliselt) passi ja
lisab selgitavad kommentaarid. Lõpetatud pass koos piltidega arhiveeritakse
Pildipangas;
7.8. Konservaator(id) ja kuraator valmistavad objektid ette tagastamiseks ja
transpordiks;
7.9. Kuraator või infospetsialist salvestab konserveerimistööde passi ning tööde
käigus loodud kujutisfailid välisele andmekandjale (nt kõvakettale) ning
saadab koos objektiga muuseumisse. Lisaks märgib KVIS-is, et objekt(id)
on tagastatud omanikule,
7.10. Kuraator koostab MuIS-is objektide tagastamisakti ning vajadusel
(digi)allkirjastab selle. Tagastamise protsessi vt täpsemalt peatükk 4.4
„Liikumised“;
7.11. Metoodilises aspektis on Kanuti konservaatorile Pildipank asendamatuks
abiks. Tihti on vajadus leida analoogseid konserveerimisprobleemide ja
ekspertiiside jaoks võrdlevat materjal. Varasemate tööde problemaatika ja
võrdlus aitab luua uusi konserveerimiskavasid. Pildipank võimaldab tutvuda
mitme aasta taguste töödega väga lihtsalt ning kiirelt. Selleks Pildipanga
otsing võimaldab leida erinevate märksõnade, tööde teostaja, ajavahemiku,
kategooriate (museaali materjalid), autori jne järgi soovitud töö (vt ka
Joonis 40). Päringu vastusena kuvatakse kasutajale pildid, kuna visuaalse
materjali abil leiab tööd kõige kiiremini üles. Reastatud on kujutised tööde
kaupa ning iga töö lõpus on ära toodud konserveerimistööde pass PDF-kujul.
211
Joonis 39 Korrastus- või konserveerimistööde läbiviimise tänane äriprotsess
Joonis 40 Otsing Pildipangas
212
4.7.3.2 Seisundi hindamine
Seisundi hindamine on sageli seotud objekti eksponeerimisega näitusel. Seisundi
hindamisel tuvastatakse näiteks kas objekti seisund võimaldab teda saata näitusele või
mitte (nt objekt on nii pude, et seda ei tohi üldse tõsta).
Seisundi kirjeldus on MuIS-is võimalik minimaalsel kujul sisestada konserveerimise
käigus (kirjeldatud ka peatükis 4.7.3.1 „Korrastamine ja konserveerimine“), kuid antud
funktsionaalsus on ebapiisav (sh ei ole võimalik koostada eraldiseisvaid seisundipasse).
Seisundi hindamisi praktiseeritakse nt EKM-is, sest nende käsutuses olev Digitaalkogu
infosüsteem võimaldab seisundipasside hõlpsat koostamist ning välja printimist. Seisundi
hindamise protsess EKM-is kujutab endast seisundipassi koostamist (vt ka Joonis 41).
Seisundipassi koostamise põhimõtted Digitaalkogu infosüsteemis:
Seisundipassi põhiosadeks on objekti üldandmed (kunstiliik, objekti number,
objekti nimetus, autor, valmistamise aeg, tehnika, teose mõõdud), seisundi
kirjeldus (vabatekst), fotomaterjal (kus on tingmärkidega ära toodud kahjustused
ning nende kirjeldused), seisundi kontrollija andmed (nimi, kuupäev, koht);
Pildi lisamisel on oluliseks plussiks võimalus märkida sellel olevad kahjustused.
Vastavalt objektile määratud kunstiliigile kuvatakse moodulis ka kahjustuste
tüübid. Igal tüübil on oma tingmärk ning võimalus lisada juurde kommentaari. Kui
seisundipass välja prinditakse, siis on näha kahjustused ning iga tingmärgi juures
legend koos kahjustute kommentaaridega. Vt digitaalkogu lahendust Joonis 42;
Seisundipassi on toodud mõisted paralleelselt eesti ja inglise keeles (st see on
rahvusvaheliselt kasutatav).
Joonis 41 Seisundi hindamise tänane äriprotsess (Digitaalkogus)
213
Joonis 42 Kahjustuste märkimine Digitaalkogus
214
4.7.3.3 Digiteerimine
Tänane MuIS ei võimalda digiteerimistöid dokumenteerida. Küll on aga MuIS-i juurde
loodud digihoidla rakendus, mis võimaldab digimuseaale ja objektide digikoopiaid
süsteemi laadida ja objektiga seostada.
Kanut koostöös Kultuuriministeeriumiga on objektide digiteerimise kohta ka vastava
juhendi välja töötanud.
Objektide digiteerimise üldine tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 43):
1. Objektid saabuvad digiteerimisüksusesse kas muuseumisisese kasutamise akti
(kui digiteerimine toimub muuseumis sees vastavas osakonnas; eraldi osakond
olemas nt EKM-is) või väljaandeaktiga (kui digiteerimine toimub muuseumist
välja, nt Kanutis);
2. Kui digiteerimisüksus kasutab MuIS-i, siis akti (nii muuseumisisese kasutamise
akti kui väljaandeakti) liigutamine toimub MuIS-is. Akti märgitud vastuvõtjale (nt
digiteerijale või siis digiteerimisosakonna juhatajale) kuvatakse MuIS-i töölauale
vastav akti kirje, mida ta saab avada ja vajadusel (digi)allkirjastada. Liikumise
protsessi vt täpsemalt peatükk 4.4 „Liikumised“;
3. Digiteerimisüksuses tuvastatakse, milliseid töid on vaja teostada ning vajadusel
teostatakse eelnevalt ka objektide korrastamine/konserveerimine. Seejärel
määratakse konkreetne tööde teostaja, kes objektid digiteerib ja koostab
digiteerimistööde aruande;
4. Kuna tänane MuIS ei võimalda digiteerimistöid dokumenteerida, siis toimub tööde
dokumenteerimine MuIS-ist eraldiseisvas tekstidokumendis ja/või süsteemis
(EKM-is Digitaalkogus, Kanutis Pildipangas), kuhu laetakse üles ka digiteeritud
objektidest loodud kujutisfailid;
5. Tööde teostamisel tekkinud dokumentatsioon ja kujutisfailid antakse objektide
tagastamisel muuseumile üle. Seejuures digiteerimistööde tulemusena valminud
kujutisfaile saab üles laadida MuIS-i juurde loodud digihoidla rakendusse.
Digiteerimistööde aruannet MuIS-i reeglina üles ei laeta, kuid teoreetiliselt on
võimalik see laadida objekti kirjeldusse või tagastamisakti vaatesse;
6. Kui digiteerimistööd on teostatud, koostab muuseumisisese kasutamise akti või
väljaandeakti märgitud vastuvõtja (nt digiteerija või siis digiteerimisosakonna
juhataja) MuIS-is objektide tagastamisakti ning vajadusel (digi)allkirjastab selle.
Tagastamise protsessi vt täpsemalt peatükk 4.4 „Liikumised“.
Järgnevalt on kirjeldatud objektide digiteerimise protsess Kanutis (kus kasutatakse MuIS-
i objektide liikumise fikseerimiseks, aga mitte digiteerimistööde dokumenteerimiseks):
1. MuIS-is koostatakse väljaandeakt, mis jõuab esmajärjekorras läbi MuIS-i akti
vastuvõtjaks märgitud kuraatorini, kes vajadusel suhtleb täiendavalt tööde
tellijaga. Kuraator saab MuIS-is väljaandeakti avada ja vajadusel selle
(digi)allkirjastada;
2. Lisaks väljaandeaktile saadetakse Kanutile ka tabel digiteeritavatest objektidest,
mis koosneb peamiselt objektide põhiandmetest: nimetus, number, autor,
olemus, materjal, tehnika, mõõdud, alakogu (ennekõike juhul, kui MuIS-is on
need andmed puudulikud);
3. Kuraator registreerib saabunud objekti paralleelselt KVIS-is (koostab seal
vastuvõtuakti, et võtta objektid arvele ja genereerida objektile numbrid). Samuti
täidab digiteerimistööde aruande vormil (kogu Kanutis kasutusel üks vorm)
esmase muuseumipoolse objekte kirjeldava info;
215
4. Järgmisena alustatakse tööd ning täidetakse samaaegselt ka digiteerimistööde
aruannet tekstitöötlusprogrammis. Digiteerimistööde aruandesse märgitakse üles
järgmised andmed:
Objekti nimetus, autor, koolkond, valmistamise töökoda, valmistamise aeg;
Akti saabumise kuupäev, tööde teostamise tähtaeg (selle olemasolul), tööde
alustamise ning lõpetamise kuupäev, omanikule tagastamise kuupäev;
Objektide materjal (nt plastik), tehnika (nt negatiivid), mõõdud;
Digiteerimisvahendi täpne nimetus (nt Nikon SUPER COOLSCAN 5000 ED),
punktitihendus (dpi), kujutise tüüp (nt JPEG/TIFF), biti sügavus, digiteerimise
töökoht (nt EK Kanuti fotolabor);
Objektide omaniku andmed.
5. Üldjuhul läheb digiteerimisse sadu objekte korraga ning üldjuhul ühe muuseumi
ühe kogu kohta kohta registreeritakse üks digiteerimistööde aruanne. Aruandesse
märgitakse ära kogu nimetus ning selles olevate objektide arv. Samuti lisatakse
ka pilt suvalisest digiteeritud objektist. Üldjuhul digiteeritakse kõik saadetud
objektid, erandjuhtudel võib mõni ka välja jääda;
6. Digiteerimistööde tulemusena valmib igast objektist kolm erineva suuruse ja
kasutuseesmärgiga faili: TIFF-säilituskoopia, JPEG-kasutuskoopia, pisipilt MuIS-i
üles laadimiseks. Kujutisfailid laetakse üles Pildipanka ning lisatakse iga pildi
juurde täiendav metaandmestik. Kui digiteerimine on toimunud massiliselt, siis
üldjuhul lisatakse metaandmed esimesele kujutisele ning need kopeeruvad
automaatselt kõikidele teistele samaaegselt üles laetavatele kujutistele;
7. Digiteerija(d) valmistavad objektid ette tagastamiseks ja transpordiks;
8. Kuraator salvestab digiteerimistööde aruande ja tööde tulemusena valminud
kujutisfailid välisele andmekandjale (nt kõvakettale) ning saadab koos objektidega
muuseumisse. Seejuures digiteerimistööde tulemusena valminud kujutisfaile
hakkab Kanut alates 2017. aasta sügisest ise üles laadima MuIS-i juurde loodud
digihoidla rakendusse;
9. Kuraator koostab MuIS-is objektide tagastamisakti ning vajadusel
(digi)allkirjastab selle. Lisaks märgib kuraator KVIS-is, et objekt(id) on tagastatud
omanikule.
Järgnevalt on kirjeldatud objektide digiteerimise protsess EKM-is:
1. Koguhoidja koostab MuIS-is muuseumisisese kasutamise akti ning informeerib
digiteerimisega tegelevat digitaalkogu osakonda. Vastuvõtjaks märgitud isik saab
akti avada ja vajadusel selle (digi)allkirjastada. Vajaduse objekti digiteerimiseks
võib tingida ka väljapoolt muuseumi esitatud vastavasisuline taotlus;
2. Objekt võetakse hoidlast ning viiakse füüsiliselt digiteerimisse;
3. Digiteerimistööd dokumenteeritakse tekstitöötlusprogrammis;
4. Objekt viiakse tagasi hoidlasse ning vastuvõtjaks märgitud isik koostab MuIS-is
objektide tagastamisakti ja vajadusel (digi)allkirjastab selle;
5. Digitaalkogu osakonnas toimub kujutiste töötlemine (sh pisipiltide loomine) ning
Digitaalkogusse üles laadimine;
6. Koguhoidja laeb MuIS-i üles pisipildid objekti illustreerimiseks.
216
Joonis 43 Digiteerimise tänane äriprotsess
4.7.3.4 Monitooring
Lisaks saabuvatele töödele teostatakse regulaarselt hoidlates ja püsinäitusel olevate
objektide monitooringuid (praktiseeritakse nt ERM-is). Monitooringut viiakse läbi
vastavalt konkreetsele kriteeriumile, nt objekti materjalile, tehnikale ja seisundile.
Näiteks eriti õrna tekstiiliga esemed vaadatakse üle kaks korda aastas. ERM-is viiakse
aastas läbi keskmiselt 3-4 erinevat monitooringut välja valitud hoidlate ja alakogude
kohta. Pakitud objekte väga tihti ei kontrollita.
Monitooringu tänane äriprotsess on üldjoontest järgmine (vt ka Joonis 44):
1. Monitooringu jaoks koostatakse konkreetses hoidlas/püsinäitusel olevate objektide
või konkreetsetele kriteeriumitele vastavate objektide sülem MuIS-is ning
eksporditakse see Office Open XML Spreadsheet (.xlsx) tabelisse;
2. Järgmisena minnakse hoidlasse/püsinäitusele ning hakatakse ükshaaval objekte
läbi vaatama ning objektide seisundeid määrama. Kui sülemist on objekte puudu,
lisatakse ka need tabelisse juurde. Vajadusel kontrolli käigus objekti ka
pildistatakse;
3. Kontrolli eesmärk on tuvastada esemete seisund. Kui seisund on muutunud, siis
lisatakse vastav märge ka tabelisse;
4. Lõpuks kantakse tabelisse tehtud märked sisse ka MuIS-i (st objektide seisundit
vajadusel muudetakse). Pildimaterjal jääb kohalikku arvutisse/võrgukettale ja
neid MuIS-i hetkel üles ei laeta, kuna selleks puudub sobilik koht.
Samas võidakse monitooringut läbi viia ka tegemist vajavate tööde fikseerimiseks.
Näiteks Kanutis viiakse töösse tulnud objektide osas läbi monitooring saamaks ülevaadet,
millised tööd tuleb objektidega täpsemalt läbi viia. Sellisel juhul viiakse monitooring
enamasti läbi Kanutis kohapeal (vahel harva ka hoidlas) ning tulemus fikseeritakse
vastavas dokumendis (väljapool MuIS-i). ERM-is viiakse monitooringuid tööde
fikseerimiseks üldjuhul läbi hoidlas.
217
Joonis 44 Monitooringu läbiviimise tänane protsess
4.7.3.5 Muud protsessid
Lisaks objektide korrastamisele, konserveerimisele, monitooringutele, seisundi
hindamisele ja digiteerimisele viivad konserveerimisüksused (olenevalt muuseumist) läbi
ka uuringuid ja ekspertiise. Uuringuid ja ekspertiise viiakse läbi ka väljapool muuseumi.
Ekspertiise viiakse võrreldes korrastamise, konserveerimise ja digiteerimisega oluliselt
vähem läbi. Ekspertiiside käigus võidakse teostada ka uuringuid. Uuring eelneb sageli
konserveerimistööle ja on vajalik konserveerimise otsuste tegemiseks – st kas objekti on
üldse mõtet konserveerida või kuidas on mõttekas konserveerida (nt korreleerunud
metalleseme puhul võib olla vajalik esmalt uurida, kas eseme pinnalt mõtet üldse roostet
eemaldada, et see jäädavalt ei kahjustuks). Uuringuid on väga erinevaid, nt levinumad
on röntgenuuring või materjaliuuring.
Uuringuid on täna MuIS-is võimalik sisestada konserveerimiseöö dokumenteerimisel
eraldiseiva sektsiooni „Uuringud“ kaudu (kirjeldatud ka peatükis 4.7.3.1 „Korrastamine ja
konserveerimine“), kuid funktsionaalsus on ebapiisav (sh ei võimalda koostada
eraldiseisvaid uuringute aruandeid). Seega nii ekspertiiside kui uuringute aruandeid
koostatakse peamisel süsteemiväliselt ja laetakse vajadusel failina MuIS-is objekti
kirjelduse andmete juurde.
Samuti tegelevad konserveerimisüksused (olenevalt muuseumist) ka muuseumikogu
säilitustingimuste tagamise ja kontrolliga ning annavad nõu muuseumikogu säilitamise,
hoiustamise, konserveerimise küsimustes. Selleks kasutatakse osades muuseumides (nt
ERM, Eesti Ajaloomuuseum, Tartu Ülikooli muuseum) hoidlate kliima jälgimiseks
salvestavaid mõõdikuid (logereid), milledest loetakse andmeid perioodiliselt maha (nt üks
kord kuus). Kasutusel on ka mõõdikud, mis esitavad hetke näite, kuid mis ei salvesta
neid. Sellisel juhul on andmete jäädvustamiseks võimalus need teatud intervalli järel nt
tabelisse kirjutada. Logeritelt laekunud andmefaile salvestatakse väga erinevatele
andmekandjatele, näiteks kohalikku arvutisse/võrgukettale või kasutusel olevasse
dokumendihaldussüsteemi (nt Tallinna Linnamuuseumis Amphorasse). Osades uuemates
muuseumides (nt EKM) on kesksed kliimajuhtimissüsteemid, kus hoonesse paigaldatud
andurid mõõdavad sisekeskkonna tingimusi ja korrigeerivad seda jooksvalt. Andmed
salvestatakse keskses süsteemis ja need on taasesitatavad.
4.7.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P30 Konserveerimistööst Objekte, mis on saadetud Suur. Kui objekt on määratud
ei ole võimalik konserveerimisse, ei ole korrastamisse, aga tööde
objekti ümber tõsta võimalik MuIS-is ümber teostaja tuvastab, et tuleb
korrastustööks ja määrata korrastustöösse. vaid konserveerida, siis tuleb
vastupidi Objekte, mis on saadetud objekt korrastustööde
218
korrastustöösse, ei ole hulgast eemaldada ning
võimalik olemasolevas paluda
süsteemis ümber määrata koguhoidjal/peavarahoidjal
konserveerimistöösse. koostada uus akt ning
Koguhoidja või suunata objekt
peavarahoidja sageli ei tea, konserveerimistöösse. Sama
kui põhjalikke töid on vaja kehtib ka juhul, kui objekt
objektiga teostada. Vastava suunatakse konserveerimisse,
otsuse teeb reeglina aga konservaatori hinnangul
konservaator. vajab objekt vaid
korrastamist. Viimasel juhul
täidab konservaator sageli ka
märksa mahukamat
konserveerimistööde vormi,
mis aga tähendab oluliselt
suuremat täiendavat ajalist
kulu – hinnanguliselt pool
kuni kolm tundi rohkem
(ajakulu oleneb
korrastustöösse määratud
objektide arvust ning
asjaolust, kas pilte on vaja ka
lisada). Kuna konservaatoril
puudub täna võimalus
otsustada, mis töid teostada,
siis kokkuvõtvalt kulub
täiendavalt aega nii
koguhoidjal/peavarahoidjal
kui ka konservaatoril.
P31 Konserveerimis- Olemasolevas MuIS-is ei Keskmine. MuIS-is küll
tööde passi kuvata konserveerimispassi dokumenteeritakse
eelvaade puudub, väljatrüki eelvaadet, konserveerimistöid, kuid
väljatrükil olulisi mistõttu nähakse lõplikku konserveerimispassi
puudujääke passi alles peale printimist. väljatrükki ei kasutata.
Väljatrükil on liialt palju Konserveerimistöid
puudujääke selle dokumenteeritakse
muuseumist välja täiendavalt ka väljapool
saatmiseks (ühelt MuIS-i (nt MS Word). Ajalises
muuseumilt teisele või ka mõttes tähendab see tööde
välistele osapooltele). dubleerivat dokumenteerimist
nii praeguses MuIS-is kui ka
eraldiseisvas dokumendis.
Keskmiselt kulub
konserveerimispassi
täitmiseks poolest tunnist
kuni 4-5 päevani.
P32 MuIS-is puudub Puudub korrastustööde Keskmine. Korrastustöid
võimalus dokument, selle eelvaade ja dokumenteeritakse nii MuIS-
vormistada võimalus seda välja is kui ka väljaspool MuIS-i (nt
korrastustööde trükkida. MS Word). Seejuures, kui
passi korrastustöö teostatakse
teisele muuseumile, puudub
teisel muuseumil ligipääs
teostatud korrastustöödele
ning vastav süsteemiväline
fail tuleb ilmtingimata
219
koostada ja süsteemiväliselt
teisele osapoolele edastada.
See eeldab täiendavat
ajakulu, mida võiks vastava
funktsionaalsuse
arendamisega vältida.
P33 Konserveerimis- Konserveerimistöödega Suur. Kui
mooduli kasutamine seotud tegevuste, konserveerimistööde passi
on ajakulukas uuringute, objekti kirjelduse töölehe täitmine oleks
jm andmete sisestamine võimalikult käepärane (tuleks
praeguses MuIS-is on teostada vähem klikke), oleks
aeganõudev. Seda mitmete dokumenteerimisele kuluv
piirangute tõttu (töölehel on aeg oluliselt lühem.
vajalik täita ära hulk
andmeid, enne kui saab
liikuda järgmisele
vahelehele), aga ka vormi
keerulise üleehituse tõttu
(andmeväljad jagunevad
erinevatele vahelehtedele,
mille vahel peab pidevalt
liikuma).
P34 Suuremahulisi faile Korrastus- ja Keskmine. Hetkel on
pole võimalik konserveerimistööde juures objektide korrastus- ja
süsteemi laadida on väga oluline jäädvustada konserveerimistööde
kogu tegevus fotode näol. dokumentatsioon ja seotud
Mida kvaliteetsem on pilt, fotod hajutatud mitme
seda rohkem seda on infosüsteemi ja välise
võimalik suurendada ning andmekandja peale ning
lähemalt uurida. See aga puudub võimalus saada
tähendab, et foto fail on korralikku ülevaadet kogu
oluliselt suurem kui 2MB. töödega seotud
Kuna kvaliteetseid pilte ei dokumentatsioonist.
ole võimalik MuIS-i üles Fotostuudios tehtud
laadida, siis kasutavad osad kvaliteetsete ja mahuliste
muuseumid oma sisemisi piltide suuruse muutmine
veebisüsteeme. Neil, kellel MuIS-ile sobivaks tähendab
täiendav süsteem puudub, praegusel kujul lisatööd
salvestavad pildid kas fotograafidele või
võrgukettale või kujundajatele.
personaalsesse arvutisse.
P35 Puudub võimalus Praegune MuIS ei võimalda Keskmine. Kui objekt on
koostada koostada eraldiseisvaid saanud näitusel kahjustada,
seisundipasse seisundipasse, mis on siis saaks sel teel vajadusel
iseäranis vajalikud objekti nõuda kahjutasu.
seisundi fikseerimiseks enne Seisundipassi puudumisel ei
näitusele andmist. Samuti ole võimalik aga seisundi
väljastatakse seisundipasse muutust tõendada ning
välistele näitusel minevate muuseum peab kahjud ise
objektide kohta, et kandma. Samuti peab saama
fikseerida seisund, millega fikseerida seisundit ka enne
objekt majja tuli ning ja peale korrastus- või
millega läks välja. Nõnda on konserveerimistööde, et
võimalik igal ajahetkel üheselt aru saada, kas ja mil
tõestada, mis seisundis määral objekti seisukord
objekt vastaval ajahetkel paranes. Praegusel hetkel
220
oli. Samuti on oluline koostatakse seisundipasse
fikseerida seisund ka peale MuIS-i väliselt. Seetõttu on
korrastus- või vastav dokumentatsioon
konserveerimistöid, kuna hajutatud mitme infosüsteemi
seisund on tõenäoliselt ja välise andmekandja peale
peale teostatud töid ning puudub võimalus saada
muutunud – seda võimaldab korralikku ülevaadet kogu
tänane MuIS teha seisundi hindamisega seotud
konserveerimistöö raames, dokumentatsioonist.
aga mitte eraldiseisvalt.
P36 Puudub kahjustuste MuIS-is puudub võimalus Keskmine. Praegusel hetkel
märkimise võimalus märkida, kus täpsemalt on kahjustused pildistatud
pildistatud objektil ning kirjeldatud eraldiseisvalt
kahjustused asuvad ning MuIS-i väliselt. Tulemuseks
millised need on. Ainuke on see, et kahjustustega
võimalus oleks lisada seotud info on hajutatud
kahjustused mõnes mitme infosüsteemi ja välise
pilditöötlusprogrammis ning andmekandja (kohalik arvuti
foto siis üles laadida. Faili või parimal juhul võrguketas)
suurus piirab võimalust peale ning MuIS-i ei jõua
laadida üles kvaliteetset kogu kahjustustega seotud
pilti, kus kahjustused aktuaalne info.
paremini esile tuleks.
P37 Puudub võimalus Praegune MuIS ei Keskmine. Praegusel hetkel
monitoorida võimaldada kiirelt ja lihtsalt dokumenteeritakse
hoidlate, alakogude teostada hoidlate, monitooringuid MuIS-i väliselt
vms tunnuste alusel alakogude vm tunnuste (nt MS Excelis). Tulem ei
grupeeritud objekte alusel grupeeritud objektide pruugi jõuda MuIS-i, kuna
monitooringuid. nõuab oluliselt täiendavat
Monitooringu käigus on tööaega andmete
põhirõhk objekti seisundi ja sisestamiseks MuIS-i
vajadusel asukoha (andmete sisestus toimub
tuvastamine ning objekti kaupa ning neid võib
hetkeolukorda peegeldava olla kokku rohkem kui 100
fotomaterjali üles laadimine. tk). Tulemuseks on see, et
info on hajutatud mitme
infosüsteemi ja välise
andmekandja peale ning
MuIS-i ei jõua kogu
monitooringuga seotud info.
P38 Puudub võimalus Digiteerimistööde puhul Keskmine. Digiteerimistöid
koostada (eriti kui neid tellitakse dokumenteeritakse
digiteerimistööde väljapoolt muuseumi) on süsteemiväliselt. Tulemuseks
aruandeid oluline jäädvustada kogu on see, et info on hajutatud
tegevus. Digiteerimistööde mitme infosüsteemi ja välise
tulemusena valminud andmekandja peale ning
kujutisfaile on võimalik MuIS-i ei jõua kogu
laadida digihoidlasse, kuid digiteerimistööga seotud
mitte fikseerida info.
digiteerimistöö protsessi
(kes digis, millal digis jne),
mille alusel saaks ka tööga
seotud kujutisfailide
metaandmeid massiliselt
täita.
221
4.7.5 Tulevane äriprotsess
Käesolev peatükk annab ülevaate, kuidas toimub loodavas töötajakeskkonnas korrastus-
ja konserveerimistööde, digiteerimistööd, seisundite hindamiste ning monitooringute
läbiviimine ja dokumenteerimine. Joonis 45 on kujutatud, kuidas üks süsteem katab
kõikide muuseumide konserveerimis- ja digiteerimisüksuste vajadused, mistõttu jookseb
kogu oluline info kokku ühte infosüsteemi. Killustatus kaob.
Nii käesolevas peatükis kui ka peatükis 4.7.6 „Ärinõuded“ kasutatud mõiste „töö“ all
peetakse silmas üldist tööd ehk konserveerimist, korrastamist, seisundi hindamist,
monitooringut või digiteerimist. Mõiste „tegevus“ all peetakse silmas konkreetseid
tegevusi, mida töö raames teostatakse.
Joonis 45 Kasutusvõimalused tulevases töötajakeskkonnas
Tööde teostamise tulevane äriprotsess on järgmine:
1. Objekt võib saabuda konserveerimis- ja/või digiteerimisüksusesse peamiselt
järgmiste sündmuste ajel:
a. Muuseumisse tuuakse uus objekt, mille hindamiskomisjon on otsustanud
muuseumikogusse/abikogusse arvata ning objekt tuleb enne hoidlasse
paigutamist üle vaadata, vajadusel korrastada/konserveerida;
b. Korrastamist/konserveerimist vajavat objekti soovitakse kasutada (üldjuhul
näitusel eksponeerimiseks, aga ka haridustegevuseks, teadustööks vm
otstarbeks);
c. Hoidlas või püsinäitusel olev objekt vajab korrastamist/konserveerimist;
d. Kasutusse antava objekti (üldjuhul objekt läheb näitusele või tuleb näituselt,
objekt läheb korrastamisele/konserveerimisse või tuleb sealt) seisund vajab
fikseerimist;
222
e. Objekti on vaja digiteerida (sh näituse otstarbeks või digikoopia tellimuse
täitmiseks);
f. Objekti soovitakse saata konservaatori poolt teostatavasse uuringusse või
ekspertiisi.
2. Seisundi hindamisi, monitooringuid ja lihtsamaid korrastustöid võib vastavalt asutuse
töökorraldusele läbi viia konserveerimisosakonna asemel ka mõni teine vastava
kvalifikatsiooniga üksus või töötaja;
3. Objekte suunatakse korrastamisse või konserveerimisse (vt Joonis 46), seisundi
hindamisse (vt Joonis 47), digiteerimisse (vt Joonis 49) või uuringutesse/ekspertiisi
endiselt kas muuseumisisese kasutamise akti (üldjuhul konserveerimisüksus asub
samas muuseumis ja töö teostaja on sama muuseumi töötaja) või väljaandeaktiga
(konserveerimisüksus ja/või digiteerimisüksus asub teises muuseumis või
koostööpartner on mõni väline asutus või eraisik).
Erisus 1: Muuseumide infosüsteemi kasutavate muuseumide välise objekti korral
tuleb see eelnevalt muuseumis hoiule võtta (väljapoolt tulnud objekti tööd
teostatakse nn tellimustöö raames). Juhul, kui objekt on hoiule võetud eesmärgiga
„korrastamine/konserveerimine“, „seisundi hindamine“, „digiteerimine“ või
„uuring/ekspertiis“ ja hoiulevõtja on ise tööde teostamisega seotud isik (nt
konserveerimisosakonna juhatataja), siis nende töösse suunamiseks muuseumisisest
kasutamise akti ei koostata. Sellisel juhul lisatakse töö hoiulevõtmisakti (mitte
muuseumisisese kasutamise akti) alusel. Kui aga objekt on võetud hoiule muul
eesmärgil kui konserveerimisüksusega seotud tööde teostamine (nt eesmärgiga
„esindusotstarve“, „näitus“, „haridustegevus“ või „hoiustamine“) ja hoiulevõtja erineb
tööde teotamisega seotud isikust, siis tuleb objekti eest vastutaval isikul eelnevalt
ikkagi koostada vastava eesmärgiga (nt „korrastamine/konserveerimine“)
muuseumisisese kasutamise akt;
Erisus 2: Vastavalt vajadusele viiakse läbi hoidlate, alakogude vm tunnustele
vastavate objektide seisundite monitooringuid (vt protsessi Joonis 50).
Monitooringusse minevaid objekte üldjuhul muuseumisisese kasutamise akti või
väljaandeaktiga ei liigutata, kuna enamasti teostatakse monitooringuid hoidlas või
püsinäitusel, st objekte füüsiliselt ei liigutata;
4. Väljaandjaks olev isik (koguhoidja/peavarahoidja või ka näitusekuraator, kui objekt
liigub töösse näituselt) koostab töötajakeskkonnas muuseumisisese kasutamise akti
või väljaandeakti. Aktis märgitakse muuhulgas ära objekti vastuvõtja,
kasutuseesmärk (nt „korrastamine/konserveerimine“) ning vajadusel lisatakse
eesmärgi täpsustus (nt konkreetne konserveerimistööde ülesanne);
5. Objektide liigutamine töötajakeskkonnas (muuseumide vahel või muuseumi sees)
käib vastavalt peatükis 4.4 „Liikumised“ järgmiste täpsustustega:
5.1. Aktis on määratud objektidele vaikimisi akti eesmärgist tulenev põhitöö (nt
„korrastamine/konserveerimine“) ja tööde teostajaks akti märgitud vastuvõtja;
5.2. Vastuvõtja määrab teostatavad tööd (vajadusel muudab või lisab täiendavad
tööd) ning tööde teostajad (vajadusel muudab või lisab täiendavad tööde
teostajaid). Vajadusel genereeritakse väljaandeakti või muuseumisisese
kasutamise akti lisa (tööde nimekirja fikseerimiseks) ja/või koostatakse uus
muuseumisisese kasutamise akt (objektide teise osakonda või sama osakonnas
liikumise fikseerimiseks);
5.3. Vajadusel võib vastuvõtja määrata osa objekte koheselt ka tagastamisse, kuna
nendega ei saa soovitud tegevusi ellu viia. Kui objektid otsustatakse füüsiliselt
kohe tagastada, siis vormistatakse koheselt ka tagastamisakt.
223
Erisus: Kui tegemist on 3. punkti erisuste juures mainitud hoiulevõetud
objektiga, siis tehakse tagastamine hoiulevõtmisakti alusel objekti omanikule
(hoiuleandjale).
6. Akti märgitud vastuvõtja annab käsu tööde genereerimiseks, mille tulemusena
saadetakse teavitused kõigi muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti
märgitud tööde teostajatele;
7. Toimub tööde läbiviimine, sh vajadusel veelkord täiendavate tööde ja teostajate
määramine (sh vajadusel väljaandeakti lisa, muuseumisisese kasutamise akti lisa
genereerimine ja/või täiendavate muuseumisisese kasutamise aktide koostamine):
7.1. Korrastus- ja konserveerimistööde puhul vaadatakse objekt üle, lepitakse kokku
tegevusplaan, jagatakse tööd teostajate vahel ning alustatakse töödega. Tööde
teostamisega paralleelselt dokumenteeritakse oma tegevust;
7.2. Seisundi hindamise raames vaadatakse objekt üle ning dokumenteeritakse
tema seisund, kahjustused ning eksponeerimise, käsitsemise ja säilitamise
tingimused;
7.3. Digiteerimistööde raames tehakse objektist vastavalt sobiva vahendiga pildid,
täiendatakse nende metaandmeid (sh määratakse kasutusõigused) ning
laetakse need digihoidlasse üles. Samuti dokumenteeritakse digiteerimistöö kui
selline;
7.4. Monitooringu raames vaadatakse üle objektide seisund ning dokumenteeritakse
need. Monitooringu raames liigutakse üldjuhul objektide juurde hoidlas või
püsinäitusel. Vajadusel täiendatakse objektide kirjeldusandmeid, sh seisundit.
Lisaks vajadusel märgitakse ära, mida antud objektidega oleks vaja edasi teha
(nt vajab korrastamist). Monitooringu tulemusi võidakse kasutada näiteks
tulevaste tööde planeerimisel või täiendavate finantsvahendite taotlemisel;
7.5. Uuring/ekspertiisi raames vaadatakse objekt üle, vajadusel teostatakse
uuringud ja/või antakse professionaalne hinnang vastavalt esitatud ülesandele.
Dokumenteerimine toimub töötajakeskkonnas, kui vatav töölehe vorm sobib.
Kui uuring/ekspertiis on vähga spetsiifiline, toimub dokumenteerimine
süsteemiväliselt ning vajadusel tööde tulemina valminud dokumentatsioon
laetakse tagastamisakti juurde üles. Samuti vajadusel täiendatakse objekti
andmeid, olenevalt uuringu/ekspertiisi ülesandest ja tulemustest.
8. Kui töö on teostatud ja dokumenteeritud, siis kinnitab tööde eest vastutav isik
(omavahel kokku lepitud) tööde lõpetamise;
9. Kui töö on lõpetatud, vormistab muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti
märgitud vastuvõtja objektidele tagastamise. Objektide tagastamine käib vastavalt
peatükis 4.4 „Liikumised“ kirjeldatule;
10. Kui tööde teostajaks on väline osapool, siis tekib vastavalt peatükis peatükis 4.4
„Liikumised“ kirjeldatule võimalus objektide liigutamise akte vahetada avaliku
keskkonna kaudu. Sellisel juhul on võimalik tööde tulemusena valminud
dokumentatsioon lisada tagastamisaktile.
224
Joonis 46 Korrastus- või konserveerimistööde läbiviimise tulevane äriprotsess
Joonis 47 Seisundi hindamise tulevane äriprotsess
Joonis 48 Monitooringu läbiviimise tulevane äriprotsess
225
Joonis 49 Digiteerimise tulevane äriprotsess
4.7.6 Ärinõuded
4.7.6.1 Tööga seotud kasutamise akt ja hoiulevõtmisakt
Järgnevalt on toodud nõuded muuseumisisese kasutamise aktile, väljaandeaktile ja
hoiulevõtmisaktile (edaspidi ka kui „akt“), mille kasutuseesmärk/hoiule võtmise eesmärk
on „korrastamine/konserveerimine“, „seisundi hindamine“, „digiteerimine“,
„monitooring“, „uuring/ekspertiis“. See tähendab, et akti märgitud objekte ootavad ees
järgmised tööd: korrastamine/konserveerimine, seisundi hindamine, digiteerimine,
monitooring ja/või uuring/ekspertiis.
ID Nõude kirjeldus
KO001 Tuleb arvestada asjaoluga, et ainult seisundi hindamisi ja monitooringuid on
võimalik teostada ilma eelneva muuseumisisese kasutamise akti,
väljaandeakti või hoiulevõtmisaktita – st otse objekti jooksvas asukohas
(üldjuhul hoidlas). Kuna aga erandkorras võib tekkida vajadus ka muid töid
teostada nende jooksvas asukohas (nt objekt on liiga suur fotolaborisse
transportimiseks, mistõttu toimub digiteerimine teostada hoidlas), siis peab
antud juhul saama akti koostada selliselt, et kasutuskoht jääb muutmata (st
see on sama mis objekti jooksev asukoht).
KO002 Kui akti eesmärgiks on objekti töösse suunamine, valitakse akti töölehel üks
järgmiste kasutuseesmärkide seast: „korrastamine/konserveerimine“,
„seisundi hindamine“, „digiteerimine“, monitooring“ ja/või
„uuring/ekspertiis“. Seejuures peab saama lisada ka mitu kasutuseesmärki.
Täiendavalt saab lisada ka eesmärki täpsustava kommentaari „nt vajab
tolmust puhastamist“.
KO003 Vastavalt aktis valitud kasutuseesmärgile toimib süsteem järgmiselt:
Korrastamine/konserveerimine – automaatset põhitöö määramist
objektidele ei toimu (akti märgitud vastuvõtja peab ise määrama, kas
tegemist on korrastamise või konserveerimisega), kuid tööde
teostajaks määratakse vaikimisi akti märgitud vastuvõtja;
Seisundi hindamine – objektide põhitööks määratakse vaikimisi
„seisundi hindamine“ ning tööde teostajaks akti märgitud vastuvõtja;
Digiteerimine – objektide põhitööks määratakse vaikimisi
„digiteerimine“ ning tööde teostajaks akti märgitud vastuvõtja;
Monitooring – objektide põhitööks määratakse vaikimisi „monitooring“
ning tööde teostajaks akti märgitud vastuvõtja;
Uuring/ekspertiis – automaatset põhitöö määramist ei toimu (akti
226
märgitud vastuvõtja peab saama ise objektidele põhitöö määrata).
Seejuures, kui töötajakeskkonnas olev uuringu dokumenteerimise
vorm pole sobilik, siis tööd ei määrata ja töö dokumenteerimise vormi
ei genereerita (vajadusel laetakse töö tulem lisadokumentidena
tagastamisakti juurde).
KO004 Vastuvõtjal peab olema võimalik mugavalt muuta põhitööd/määrata
täiendavaid töid ning nende teostajaid (vt Joonis 50). Seejuures:
Tööd ning tööde teostajad võivad objektide lõikes erineda;
Töid võib olla mitu (sellisel juhul on aga üks n-ö põhitöö ja ülejäänud
täiendavad tööd);
Tööde teostajaid võib ühe töö raames olla mitu (sellisel juhul on aga
üks vastutav teostaja ja teised täiendavad teostajad).
Ehk võib olla nt järgmine olukord: ühe muuseumisisese kasutamise aktiga
seotud objektid 1-3 määratakse korrastamisele konservaator A poolt,
objektid 4-6 määratakse konserveerimisele ja digiteerimisele konservaator B
poolt ning objektid 7-9 määratakse konserveerimisele konservaatorite A ja D
poolt.
KO005 Uue töö lisamisel tuleb genereerida uus töö, kuhu akti andmete põhjal
määratakse töö üldandmed ning töö objekti(de) andmed.
KO006 Nõudes KO003 toodud töid ning tööde teostajaid peab olema võimalik lisada
ning eemaldada nii ühel kui mitmel objektil korraga.
KO007 Tööde teostaja(id) peab olema võimalik muuta ning töid eemaldada jooksvalt
kuni tööde lõpliku kinnitamiseni.
KO008 Uue töö lisamisel peab olema võimalik koostada uus muuseumisisese
kasutamise akt (nt juhul, kui täiendava töö teostamisega tegeletakse
füüsiliselt teises kohas ja objekti tuleb liigutada). Uue kasutamise akti
koostamisel tuleb saata vastav teavitus ka algsesse kasutamise akti märgitud
väljaandjale ja vastuvõtjale (vastuvõtjale juhul, kui see erineb uuest
väljaandjast).
KO009 Objektidele lisatud uued tööd lisatakse või olemasolevad tööd eemaldatakse
siis, kui akti töölehel on selleks vastav käsk antud, arvestades järgmisi
piiranguid:
Juhul, kui objektile on juba lisatud sama liiki lõpetamata töö (mõne
teise kasutaja poolt), siis peab süsteem kasutajat sellest teavitama
ning küsima kinnitust toimingu lõpule viimiseks. Vajadusel näeb
kasutaja kõiki objektiga seotud pooleli olevaid töid;
Täiendavaid töid lisada või olemasolevaid eemaldada peab olema
võimalik ühel või mitmel objektil korraga. Täiendava töö määramisel
tekib juurde automaatselt vastav valitud töö kirje;
Aktiga töösse suunatud objektid peavad olema seotud vähemalt ühe
antud aktiga seotud aktiivse/kinnitatud põhitööga, mis ühtib akti
märgitud kasutuseesmärgiga (vt Joonis 50 väli „Tööd ja nende
teostajad“). Objekti peab olema võimalik töö juurest eemaldada
üksnes siis, kui nimetatud nõue on täidetud.
KO010 Tööde lisamisel (sh põhitöö lisamisel, kui see ei tekkinud kasutamise akti
eesmärgi alusel automaatselt), muutmisel ja eemaldamisel peab olema
võimalik lisada täpsustav kommentaar ja genereerida tööde muudatuste
kohta kasutamise akti lisa. Kasutamise akti või hoiulevõtmisakti lisa peavad
kinnitama/allkirjastama samad isikud, kes algse kasutamise akti. Tööde
käigus lepitakse kokku, mis juhtudel täpselt akti lisa genereerimine peab
olema võimalik (nt on võimalik, et kui objekt suunatakse
korrastamisse/konserveerimisse ja sellele enamasti eelneb seisundi
227
hindamine, siis seda ei ole vajalik täiendavalt akti lisaga fikseerida). Samuti
võib tekkida vajadus ka lisada tööde muudatuste taotlemise funktsionaalsus
(st objekti algne väljaandja peab tööde muudatuseks andma omapoolse
nõusoleku).
KO011 Kui eemaldatakse töö, millega on seotud vaid üks objekt (seesama objekt,
mille juurest tööd soovitakse eemaldada), siis töö kustutatakse ehk antud
tööd ei kuvata enam kuskil töötajakeskkonnas. Kui töö on seotud rohkem
kui ühe objektiga, siis eemaldatakse objekti andmed tööga seotud objektide
nimekirjast (töö ise jääb alles).
KO012 Akti töölehele peavad kokku jooksma kõik aktis märgitud objektidega tehtud
tööd.
KO013 Akti töölehel peab olema eristatult näha, millised tööd on
lisandunud/eemaldatud, millal ja kelle poolt. Seejuures ka väljaandja peab
saama mugavalt ülevaate, kui vastuvõtja on teinud akti töölehel muudatusi
(nt lisanud täiendavaid töid vms).
KO014 Akti töölehel peab olema näha, mis seisus tööd on (nt ootel, alustatud,
lõpetatud).
KO015 Akti töölehel peab olema võimalik mugavalt liikuda objektiga seotud töö
vaatesse.
KO016 Kui objektile pole ühtegi tööd objektile lisatud, peab saama selle kohta
märkida, et töid ei ole teostatud ja vajadusel lisada ka täpsema põhjenduse.
Sellisel juhul peab objekte olema võimalik märkida aktis kohe ka tagastatuks
töid teostamata ja alustada tagastamisakti koostamisega. Seejuures, kui
objekt tagastatakse töid teostamata, siis ei tohi tööde aruanne objekti kohta
vastavat tööd kajastada (vt ka peatükk 4.10 „Aruandlus“).
KO017 Kui väljaandeakt tehakse välisele osapoolele (välisele asutusele või
eraisikule), siis sellisel juhul ei tohi süsteem võimaldada akti töölehe alusel
töid genereerida.
KO018 Akti vaates peab saama fikseerida ka tööde sisu muudatuse selliselt, et
väljaandja saaks sellest teada ja vajadusel oma nõusolek anda (nt kui objekt
saadetud digiteerimisse, aga konserveerimisüksus otsustab selle enne
digiteerimist ka konserveerida). Võimalikud alternatiivid on järgmised (täpne
lahendus lepitakse kokku tööde käigus):
Vastuvõtja peab saama esitada väljaandajale asjakohase taotluse ja
enne taotluse kohta otse tegemist ei saa töödega alustada. Otsuse
saab fikseerida akti lisas;
Vastuvõtja lisab tööde sisu muudatuse kohta täpsema info koos
põhjendusega ja selle kohta saadetakse süsteemi poolt väljaandjale
asjakohane teavitus.
Joonis 50 Akti lisatud objektidega seotud tööd ja teostajad
228
4.7.6.2 Tööga seotud tagastamisakt
Järgnevalt on toodud nõuded tagastamisakti vormistamisele, kui objekti osas otsustati
töid mitte teostada või tööd on teostatud.
ID Nõude kirjeldus
KO019 Tagastada peab saama selliseid muuseumisisese kasutamise aktis või
väljaandeaktis olevaid objekte, mille osas otsustati töid mitte üldse teostada
ja selliseid, mille osas tööd on teostatud.
KO020 Kui objektiga ei ole seotud ühtegi aktiivset (lõpetamata) tööd, siis peab
algses muuseumisisese kasutamise aktis või väljaandeaktis vastuvõtjaks
märgitud isikul olema selgelt aru saada, et mingi hulk objekte ootab
tagastamist. Üheks võimalikuks lahenduseks on see, et pärast töö lõpetamise
kinnitamist on aktis sisalduvatel objektidel „tagastamise ootel“ olek
(seejuures, kui objektid on erinevates töödes, siis vastav oleks võib
objektidel tekkida erineval ajal) ning selliste kohta saab genereerida
tagastamisakti. Teiseks võimalikuks lahenduseks on see, et viimase seotud
töö kinnitamisel koostatakse automaatselt uus tagastamisakt (lisaks
automaatselt märgitakse kasutamise aktis, et objekt on tagastamisele
määratud). Seejuures lepitakse tööde käigus kokku, kas tagastamisakti
genereerimine toimub muuseumisisese kasutamise või väljaandmise töölehel
või eraldiseisval tagastamise töölehel. Juhul, kui peale tööde lõpetamist
tuvastatakse, et juba eelnevalt on antud muuseumisisese kasutamise akti või
väljaandeaktiga seotud vastuvõtja poolt kinnitamata tagastamisakt, siis uut
tagastamisakti ei looda.
KO021 Tagastamisaktis tuleb kuvada kõikide objektidega läbi viidud tööde loetelu.
Seejuures tuleb eristatavalt kuvada vastavalt muuseumisisese kasutamise
akti või väljaandeakti kasutuseesmärgile automaatselt määratud töö (kui see
oli määratud) ning ülejäänud lisatud tööd (kui selliseid oli).
KO022 Tagastamisaktilt peab olema võimalik mugavalt näha tööde käigus tehtud
muudatusi objekti kirjeldustes (sh andmete lisamine, kustutamine,
muutmine, sh kes ja millal need on teinud). See, kas objekti kirjelduse
andmed muudetakse automaatselt tagastamisakti mõlemapoolsel
kinnitamisel/allkirjastamisel või tuleb see muudatus enne jõustumist kogu
eest vastutava isiku poolt eraldi kinnitada, sõltub konkreetse muuseumi ja
alakogu seadistustest (ehk see sõltub sellest, kas antud olukorda
tõlgendatakse muudatuse või muutmisettepanekuna; vt ka nõuded KI122 ja
KI123).
KO023 Tagastamisaktile peab saama lisada tööde tulemusena loodud faile. See on
vajalik nt uuringu/ekspertiisi jaoks, kui töötajakeskkonnas olev uuringu
tööleht ei ole tulemi kirjeldamiseks sobiv. Samuti on see vajalik nt juhul, kui
tööd teostatakse muuseumiväliselt.
4.7.6.3 Tööde nimekirja vaated
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded korrastus- ja konserveerimistööde (vt ka
Joonis 51), uuringute, seisundi hindamiste, digiteerimistööde ning monitooringute
vaatele, kus kuvatakse kõik kasutajaga seotud tööd ja on võimalik teostada otsinguid
soovitud töö leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
KO024 Tööde (v.a monitooringu) vaatest peab olema võimalik avada põhitööd ja
229
liikuda viidatud täiendavate tööde juurde.
KO025 Tööde (v. a monitooringu) vaates peab olema võimalik lisada uusi täiendavaid
töid. Vajadusel peab saama selle käigus ka genereerida kasutamise akti lisasid
(tööde muudatuste fikseerimiseks) ja uusi muuseumisisese kasutamise akte
(objektide uute liikumise fikseerimiseks).
KO026 Tööde nimekirja vaates peavad olema võimalik eraldiseisvalt näha:
Pooleli olevad tööd (kinnitamata tööd);
Lõpetatud tööd.
KO027 Vaikimisi tuleb tööde nimekiri kuvada tööde põhiselt. Lisaks peab aga olema
võimalik:
Kuvada tööde nimekiri ka objektide loetelu alusel, st iga objekt eraldi
real. Kui ühe objektiga on seotud rohkem kui üks töö, siis kuvatakse üks
objekti rida, kuid sellel on viited kõikidel seotud töödele;
Grupeerida tööde või objektide nimekirja ka muuseumisisese kasutamise
aktide või väljaandeaktide lõikes.
KO028 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste abil kuvatavat nimekirja täpsustada, nt kuvada kõik tema
poolt teostatud 2017. aasta märts-juuni tehtud korrastustööd. Samuti võib olla
vajadus otsida nt konkreetse töös kasutatud materjali või tehnika järgi.
KO029 Iga töö kirje kohta tuleb kuvada vähemalt:
Töö number;
Tööde alustamise kuupäev;
Tööde lõpetamise kuupäev (üksnes lõpetatud tööde puhul);
Tööde teostajad;
Seotud objektide loetelu (suurema hulga objektidega tööde (nt
digiteerimistöö) puhul võib kuvada ainult objektide koguarvu või
võimaluse objektide nimekirja vaatamiseks);
Viited seotud täiendavatele töödele.
Joonis 51 Konserveerimis- ja korrastustööde nimekirja vaade
230
4.7.6.4 Töö dokumenteerimine ja töö vaade
Järgmisena on toodud nõuded, mis kohalduvad üldiselt tööde dokumenteerimisele ning
konkreetse töö (korrastus- või konserveerimistöö, uuringu, seisundi hindamise,
digiteerimise, monitooringu) dokumenteerimise töölehele.
ID Nõude kirjeldus
KO030 Kõikidele töödele genereeritakse töö number, mis tekib administreerimisliidese
seadistuste alusel (konserveerimistöödel, korrastustöödel, uuringutel,
seisundite hindamistel, digiteerimistöödel ning monitooringutel on oma
numeratsioon). Töö number genereeritakse koheselt, mitte peale töö
kinnitamist.
KO031 Muuseumisisese kasutamise aktist, väljaandeaktist või hoiulevõtmisaktist
tulenevate tööde töölehtedel tuleb kuvada akti märgitud tööde teostajad,
tööde tähtaeg (tagastamise tähtaeg), täiendavad tööd ja nende teostajad jm.
KO032 Nii korrastustöö, konserveerimistöö, seisundi hindamise, digiteerimistöö kui ka
monitooringu töölehel peab olema võimalik määrata objektile uut täiendavat
tööd ning eemaldada olemasolevat. Töö lisamisel ning eemaldamisel tuleb
lähtuda nõudes KO009 toodust. Lisatud ja eemaldatud tööde muudatused
peavad kanduma ka seotud muuseumisisese kasutamise aktile või
väljaandeaktile.
KO033 Konkreetse töö töölehel olevate objektide osas peab olema võimalik mugavalt
liikuda konkreetse objektiga seotud täiendavate tööde ja seotud aktide
(muuseumisisese kasutamise aktid, väljaandeaktid, hoiulevõtmisaktid) juurde.
KO034 Töösse lisatud objektide asukohta peab olema võimalik vajadusel täpsustada.
Seejuures peab täpsustatud asukoht olema nähtav ka objekti kirjelduse vaates
jooksva asukoha täpsustusena (jooksvaks asukohaks on akti märgitud
kasutuskoht).
KO035 Tööde käigus peab olema võimalik üles laadida kujutisfaile vm faile ja seda nii
ükshaaval kui ka massiliselt. Faili lisamisel peab see salvestuma digihoidlasse
konkreetse töö ja arhiiviobjektiga seotult.
KO036 Tööde vaates tuleb kuvada töös olevate objektide kohta teostatud töö
kokkuvõte. Kokkuvõtte ülesehitus lepitakse kokku tööde käigus.
KO037 Pass peab olema jaotatud loogilisteks sektsioonideks. Passe (ennekõike
seisundipasse) peab saama koostada ja genereerida ka ingliskeelsena.
KO038 Tööde lõpetamise peab kinnitama vastutav teostaja. Automaatselt kuvatakse
tööde lõpetamise kuupäevaks ning kellaajaks käesolev hetk ning tööde
kinnitaja ees- ja perekonnanimi.
KO039 Kõike passe peab/peavad tööde teostaja/teostajad saama digiallkirjastada.
KO040 Kui töö teostajaks on teine töötajakeskkonda kasutav muuseum, peab töö
tellijal (objektide omanikul) olema võimalik peale tööde teostamist teostatud
töö tulemustega (töölehega ja selle alusel genereeritud passiga) tutvuda.
4.7.6.5 Korrastus- ja konserveerimistöö lisamine
Järgnevalt on kirjeldatud nõuded korrastus- ja konserveerimistööde dokumenteerimist
puudutavatele vaadetele. Objektide korrastus- ja konserveerimistööde dokumenteerimise
tulevane äriprotsess on toodud Joonis 46 (oranži värvusega on toodud esile erinevused
võrreldes tänase protsessiga).
ID Nõude kirjeldus
KO041 Korrastus- ja konserveerimistööde dokumenteerimise tööleht peab olema
231
sarnane, aga tuleb arvestada asjaoluga, et korrastustöid teostatakse korraga
paljudele objektidele ja seetõttu peavad olema võimalikud ka objektide ülesed
masstegevused (nt mitmele objektile sama säilitustoimingu liigi sisestamine).
Seejuures tuleb arvestada, et tööde käigus võivad selguda töölehtede erinevad
täitmisvajadused.
KO042 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil, väljaandeaktil või
hoiulevõtmisaktil olevad objektid (või objekti eraldatavad osad), mis
vastuvõtja poolt korrastustöösse määratakse, märgitakse vaikimisi ühte
korrastustöösse (st tekib üks korrastustöö kirje), kuid kasutaja peab saama
nende kohta ka erinevaid komplekte moodustada ja erinevatesse
korrastustöödesse lisada.
KO043 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil, väljaandeaktil või
hoiulevõtmisaktil olevad objektid (või objekti eraldatavad osad), mis
vastuvõtja poolt konserveerimistöösse määratakse, märgitakse
eraldiseisvatesse konserveerimistöödesse (st iga objekti kohta tekib
eraldiseisev konserveerimistöö kirje).
KO044 Korrastus- ja konserveerimistöösse peab saama lisada:
Oma muuseumi poolt koostatud muuseumisisese kasutamise aktiga
(mille kasutuseesmärk on „korrastamine/konserveerimine“)
kasutamiseks antud museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju;
Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi poolt koostatud
väljaandeaktiga (mille kasutuseesmärk on
„korrastamine/konserveerimine“) välja antud asju;
Hoiulevõtmisaktiga, mille hoiule võtu alaliik on
„korrastamine/konserveerimine“, muuseumis hoiule võetud asju
(sellisel juhul täiendav muuseumisisese kasutamise akti vormistamine
ei ole vajalik).
NB! Juhul, kui objektid on suunatud konserveerimisosakonda muul eesmärgil
(st akti märgitud põhitööks on midagi muud kui
„korrastamine/konserveerimine“), siis saab selliseid objekte ka täiendava töö
korras korrastusse/konserveerimisse suunata (vajadusel fikseeritakse see
täiendavalt akti lisa ja/või uue muuseumisisese kasutamise aktiga).
KO045 Korrastus- ja konserveerimistöösse peab saama lisada ka objektide
eraldatavaid osi (detaile). Näide: objekt koosneb detailidest „king“ ja
„kingapael“ ning nahakonservaatorile suunatakse ainult king. Seejuures peab
olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on tegemist. Kui töö
pärineb aktist, peavad eraldatavad osad olema juba aktis määratletud.
KO046 Korrastustööst peab olema võimalik objekte eemaldada (konserveerimistöös
saab olla alati üks objekt) ning korrastus- või konserveerimistöös olevale
objektile peab saama määrata täiendavaid töid (uuring, seisundi hindamine,
digiteerimine).
232
KO047 Töö vaates peab olema info jaotatud järgmistesse sektsioonidesse (vt ka
Joonis 52):
Üldandmed:
Töö number;
Töö nimetus (korrastamine või konserveerimine);
Töö alustamise kuupäev, tähtaeg ning töö lõpetamise kuupäev;
Töö ülesanne (kuvatakse vaikimisi aktis toodud kommentaar);
Töö teostaja.
Objektid:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Füüsiline kirjeldus (materjal, tehnika, mõõtmed jms);
Seisund;
Kahjustused;
Eksponeerimise tingimused;
Käsitsemise tingimused;
Säilitamise tingimused;
Objekti omanik/valdaja;
Asukoha täpsustus;
Märkus (kuvatakse aktis objektile lisatud kommentaar);
Täiendavad tööd (lingid vastavatele töölehtedele).
Administratiivsed toimingud:
Dokumentide lõikes;
Objektide lõikes.
Töö käigus teostatud.
KO048 Töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited kõikide
töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on antud töö
otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine, muuseumisisene
kasutamine, väljaandmine, hoiule võtmine, tagastamine, näitus,
haridusprogramm. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik näha nii
dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru saada,
milliste objektidega antud administratiivne toiming seotud on.
KO049 Töölehel sektsioonis „Töö käigus teostatud“ tuleb kuvada ülevaade kogu töö
käigus teostatust – sh säilitamistegevuse toimingutest ja objektide kirjelduse
muudatustest.
KO050 Töölehel peab olema võimalik alustada vähemalt järgmise info lisamisega:
Ülesande kirjeldus:
Töö kirjeldus;
Tööde kokkuvõte.
Seejuures lepitakse tööde käigus kokku, kus ja kuidas antud infot sisestatakse
ja kuvatakse. Nt „Töö kirjeldus“ käigus lisatud info võib sisestada ka otse
sektsiooni „Töö käigus teostatud“.
KO051 Ülesande kirjeldamisel peab saama lisada:
Ülesande täpsustuse;
Tööde kava.
Ülesande täpsustamisel peab saama mugavalt näha algset akti märgitud töö
ülesannet kommentaarina. Tööde kava peab olema võimalik ka hiljem tööde
käigus muuta.
KO052 Töö kirjeldamisel peab olema võimalik sisestada täpsed säilitustegevuse
233
toimingud, mida töö raames tehti. Iga toimingu kohta peab saama sisestada
vähemalt järgmised andmed:
Toimingu teostamise aeg (alguse kuupäev ja lõpu kuupäev);
Toiminguks kulunud aeg;
Toimingu liik (administreerimisliideses seadistatav – nt poleerimine,
raamimine);
Tehtud töö (vabatekstiline kirjeldus);
Kasutatud materjalid (vabatekstiline kirjeldus);
Kasutatud töövahendid (vabatekstiline kirjeldus);
Põhjendus;
Failid (ennekõike dokumendifailid) ja kujutised.
KO053 Töölehele peab olema võimalik üles laadida nii kujutisi kui ka dokumendifaile.
Kujutisi peab saama lisada:
Kasutaja seadmest;
Digihoidlasse üles laetud objektiga seotud piltide seast.
KO054 Dokumendifailide üles laadimisel peab olema võimalik märkida märkus
dokumendi sisu kohta. Kujutiste lisamisel peab saama märkida, kas tegemist
on olukorraga enne tööde teostamist (selleks puhuks ennekõike vajalik
digihoidlasse üles laetud objektiga seotud pildi kasutamine), peale tööde
teostamist või tööde teostamise protsessi jäädvustusega. Kujutiste lisamisel
peab olema võimalik märkida pealkirju, autoreid, kasutamisõiguseid jm
vajalikke metaandmeid.
KO055 Igale kujutisele peab olema võimalik lisada kahjustusi ning neid täpsemalt
kirjeldada. Funktsionaalsus on analoogne EKM Digitaalkogu lahendusele (vt
Joonis 42) – kasutaja märgib kujutisel ära kahjustuse ala ja seejärel valib
sellel alal oleva(te) kahjustus(te) tüübi(d) ja konkreetsete tüüpide alla
kuuluvad liigi(d). Peale vastavaid valikuid kuvatakse kujutisel märgitud
kahjustunud alad ja nende juures tingmärgid, mis tüüpi/liiki kahjustusega tegu
on. Kahjustatud alade alusel tekib ka töölehele kahjustuste loetelu. Seejuures
töölehel peab saama kahjustuste kirjeldamisel kahjustuste tüüpide ja liikide
loetelu ilma kujutisel kahjustatud ala märkimiseta. Kahjustuste tüübid, liigid
ning nende tingmärgid on administreerimisliideses hallatavad.
KO056 Töö kirjeldamisel peab saama paralleelselt jälgida tööde kava ja teha kavas
koheselt ka muudatusi.
KO057 Tööde kirjeldust (sh erinevate säilitamistegevuse toimingute kaupa) peab
saama lisada kas tervikule või selle eraldatavatele osadele (detailidele),
sõltuvalt kasutamise akti märgitust. See on ennekõike vajalik, kui ühe
objektiga toimetab mitu konservaatorit – nt üks parandab tekstiilidetaili ja
teine nahadetaili. Seejuures peab konservaatoril olema võimalik osasid ka ise
juurde luua. Näide: metallikonservaatorile suunatakse king, aga reaalselt teeb
ta tööd ainult kinga küljes oleva neediga (sellise detailsusega objekti
eraldatavaid osi aga üldjuhul eelnevalt ei ole kirjeldatud). Konservaatori poolt
kirjeldatud detailid ei kajastu objekti kirjelduses, vaid jäävad abivahendiks
üksnes konservaatorile.
KO058 Töö tulemusena üldjuhul paraneb objekti seisukord, samuti muutuvad
eksponeerimise, käsitsemise ja/või säilitamise tingimused ning objekti
füüsiline kirjeldus, samuti võib täpsustuda valmistamise aeg. Lisaks võivad
tööde tulemusena valmida ka kvaliteetsed kujutised objektist peale tööde
teostamist. Seetõttu peab kasutaja saama töölehele lisatud objektide (või
nende eraldatavate osade) osas muuta teatud objekti andmeid/avada
kirjeldamise vormi andmete muutmiseks. Kirjeldamise vormi kaudu saab kõiki
andmeid muuta ainult juhul, kui kasutajal on kirjeldamise õigus. Kujutiste
lisamisel peab saama valida ainult selliseid, mis kajastavad olukorda peale
234
tööde teostamist. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid
KI122 ja KI123) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik
administreerimisliideses seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus.
KO059 Korrastus- või konserveerimistöösse lisatud objektide kirjeldusse peab tekkima
administratiivne sündmus selle kohta, et objekt on osalenud vastavas töös.
Sündmuse toimumisaeg on tööde teostamise aeg ja sündmuses osalejad on
konservaatorid (sündmuse toimumiskoht ei ole avalik). Näide:
„Konserveerinud 1979 Eha Mikk".
KO060 Sageli tehakse konserveerimistöö raames ka uuringuid ning enne ja pärast
konserveerimistööd seisundi hindamisi. Tööde käigus otsustatakse, kas
korrastamis- või konserveerimistöö raames saab koheselt ka uuringu ja/või
seisundi hindamise andmeid täita või jääb uuringu ja seisundi hindamise
tööleht siiski alati eraldiseisvalt täidetavaks (viimase boonus on asjaolu, et on
selgelt eristatav, kas uuringule või seisundi hindamisele tegelikult ka reaalne
konserveerimistöö eelnes/järgnes või mitte).
235
Joonis 52 Konserveerimistöö tööleht
4.7.6.6 Uuringu lisamine
Järgnevalt on kirjeldatud nõuded objekti uuringu dokumenteerimist puudutavatele
vaadetele.
ID Nõude kirjeldus
KO061 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil, väljaandeaktil või
hoiulevõtmisaktil olevad objektid (või objekti eraldatavad osad), mis
vastuvõtja poolt uuringusse määratakse, märgitakse vaikimisi ühte uuringusse
(st tekib üks uuringu kirje), kuid kasutaja peab saama nende kohta ka
erinevaid komplekte moodustada ja erinevatesse uuringutesse lisada.
KO062 Uuringusse peab saama lisada:
Oma muuseumi poolt koostatud muuseumisisese kasutamise aktiga
(mille kasutuseesmärk on „uuring/ekspertiis“) kasutamiseks antud
236
museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju;
Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi poolt koostatud
väljaandeaktiga (mille kasutuseesmärk on „uuring/ekspertiis“) välja
antud asju;
Hoiulevõtmisaktiga, mille hoiule võtu alaliik on „uuring/ekspertiis“,
muuseumis hoiule võetud asju (sellisel juhul täiendav muuseumisisese
kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik).
NB! Juhul, kui objektid on suunatud konserveerimisosakonda muul eesmärgil
(st akti märgitud põhitööks on midagi muud kui „uuring/ekspertiis“), siis saab
selliseid objekte ka täiendava töö korras uuringusse suunata (vajadusel
fikseeritakse see täiendavalt akti lisa ja/või uue muuseumisisese kasutamise
aktiga).
KO063 Uuringusse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Kui
uuring pärineb aktist, peavad eraldatavad osad tulenema aktis määratletust.
KO064 Uuringust peab olema võimalik objekte eemaldada ning uuringus olevale
objektile peab saama määrata täiendavaid töid (korrastustöö,
konserveerimistöö, seisundi hindamine, digiteerimine).
KO065 Uuringu vaates peab olema info jaotatud järgmistesse sektsioonidesse (vt ka
Joonis 53):
Üldandmed:
Uuringu number;
Uuringu tüüp;
Uuringu alustamise kuupäev;
Uuringu lõpetamise kuupäev;
Uuringu teostaja(d);
Uuringu ülesanne (kuvatakse vaikimisi aktis toodud kommentaar).
Uuringu kirjeldus:
Kirjeldus;
Tulemus;
Lisamaterjal.
Objektid:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Füüsiline kirjeldus (materjal, tehnika, mõõtmed jms);
Seisund;
Kahjustused;
Eksponeerimise tingimused;
Käsitsemise tingimused;
Säilitamise tingimused;
Objekti omanik/valdaja;
Asukoha täpsustus;
Märkus (kuvatakse aktis objektile lisatud kommentaar);
Täiendavad tööd (lingid vastavatele töölehtedele).
Administratiivsed toimingud:
Dokumentide lõikes;
Objektide lõikes.
Töö käigus teostatud.
KO066 Töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited kõikide
töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on antud töö
237
otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine, muuseumisisene
kasutamine, väljaandmine, hoiule võtmine, tagastamine, näitus,
haridusprogramm. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik näha nii
dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru saada,
milliste objektidega antud administratiivne toiming seotud on.
KO067 Töölehel sektsioonis „Töö käigus teostatud“ tuleb kuvada ülevaade kogu
uuringu käigus teostatust – sh uuringu tulemustest ja objektide kirjelduse
muudatustest.
KO068 Uuringu ülesandena peab saama mugavalt näha algset akti märgitud uuringu
ülesannet kommentaarina, kuid seda peab saama täpsustada.
KO069 Lisamaterjalide alla peab olema võimalik üles laadida nii kujutisi kui ka
dokumendifaile. Kujutisi peab saama lisada:
Kasutaja seadmest;
Digihoidlasse üles laetud objektiga seotud piltide seast.
KO070 Dokumendifailide üles laadimisel peab olema võimalik märkida märkus
dokumendi sisu kohta. Kujutiste lisamisel peab olema võimalik märkida
pealkirju, autoreid, kasutamisõiguseid jm vajalikke metaandmeid.
KO071 Uuringu kirjeldust peab saama lisada kas tervikule või selle eraldatavatele
osadele (detailidele), sõltuvalt akti märgitust. Seejuures peab
konservaatoril/uurijal olema võimalik osasid ka ise juurde luua (need ei
kajastu objekti kirjelduses, vaid jäävad abivahendiks üksnes
konservaatorile/uurijale).
KO072 Uuringu tulemusena võib tekkida vajadus muuta eksponeerimise, käsitsemise
ja/või säilitamise tingimusi ning objekti füüsilist kirjeldust (ennekõike materjal,
tehnika), samuti võib täpsustuda valmistamise aeg. Lisaks võivad tööde
tulemusena valmida ka kvaliteetsed kujutised objektist peale tööde teostamist.
Seetõttu peab kasutaja saama töölehele lisatud objektide (või nende
eraldatavate osade) osas muuta teatud objekti andmeid/avada kirjeldamise
vormi andmete muutmiseks. Kirjeldamise vormi kaudu saab kõiki andmeid
muuta ainult juhul, kui kasutajal on kirjeldamise õigus. Kujutiste lisamisel
peab saama valida ainult selliseid, mis kajastavad olukorda peale tööde
teostamist. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI122
ja KI123) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses
seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus.
KO073 Uuringusse lisatud objektide kirjeldusse peab tekkima sündmus selle kohta, et
objekt on osalenud vastavas töös. Sündmuse toimumisaeg on tööde
teostamise aeg ja sündmuses osalejad on konservaatorid/uurijad (sündmuse
toimumiskoht ei ole avalik). Näide: „Uurinud 1979 Eha Mikk".
238
Joonis 53 Uuringu tööleht
239
4.7.6.7 Seisundi hindamise lisamine
Järgnevalt on kirjeldatud nõuded objekti seisundi hindamise dokumenteerimist
puudutavatele vaadetele. Seisundi hindamise äriprotsess on toodud Joonis 47 (oranži
värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga).
ID Nõude kirjeldus
KO074 Seisundi hindamise läbiviimiseks võib olla eelnevalt koostatud muuseumisisese
kasutamise akt, väljaandeakt või hoiulevõtmisakt. Samas peab saama seisundi
hindamisi teha ka ilma eelneva aktita, sest seisundi hindamisi viiakse läbi ka
objekti jooksvas asukohas.
KO075 Seisundi hindamise töösse peab saama lisada:
Oma muuseumi poolt koostatud muuseumisisese kasutamise aktiga
(mille kasutuseesmärk on „seisundi hindamine“) kasutamiseks antud
museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju;
Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi poolt koostatud
väljaandeaktiga (mille kasutuseesmärk on „seisundi hindamine“) välja
antud asju;
Hoiulevõtmisaktiga, mille hoiule võtu alaliik on „seisundi hindamine“,
muuseumis hoiule võetud asju (sellisel juhul eelnev muuseumisisese
kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik);
Kõiki oma muuseumi museaale, abikogu asju ja hoiulevõetud asju
(eelnev muuseumisisese kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik).
NB! Juhul, kui objektid on suunatud konserveerimisosakonda muul eesmärgil
(st akti märgitud põhitööks on midagi muud kui „seisundi hindamine“), siis
saab selliseid objekte ka täiendava töö korras seisundi hindamisse suunata
(vajadusel fikseeritakse see täiendavalt akti lisa ja/või uue muuseumisisese
kasutamise aktiga).
KO076 Seisundi hindamise töösse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi
(detaile). Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava
osaga on tegemist. Kui töö pärineb aktist, peavad eraldatavad osad tulenema
aktis määratletust. Kui töö pärineb näituselt või haridusprogrammist
(täiendavat akti ei vormistatud, kuna seisundit hinnatakse näituse
toimumiskohas), peavad eraldatavad osad tulema näitusel või
haridusprogrammis määratletust.
KO077 Seisundi hindamine toimub objekti kaupa ehk iga objekti kohta genereeritakse
üks seisundi hindamise töö kirje. Mitut objekti seisundi hindamisse ei tohi olla
võimalik lisada.
KO078 Seisundi hindamisest peab olema võimalik objekti eemaldada ning seisundi
hindamises olevale objektile peab saama määrata täiendavaid töid
(korrastustöö, konserveerimistöö, uuring, digiteerimine). Täiendavate tööde
lisamine on võimalik ainult juhul, kui seisundi hindamist teostatakse aktiga.
KO079 Seisundi hindamise töölehel peab olema info jaotatud järgmistesse
sektsioonidesse (vt Joonis 54):
Üldandmed:
Töö number;
Töö teostaja.
Objekt:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
240
Autor;
Füüsiline kirjeldus (materjal, tehnika, mõõtmed jms);
Seisund;
Kahjustused;
Eksponeerimise tingimused;
Käsitsemise tingimused;
Säilitamise tingimused;
Objekti omanik/valdaja;
Asukoha täpsustus;
Märkus (kuvatakse aktis objektile lisatud kommentaar);
Täiendavad tööd (lingid vastavatele töölehtedele).
Seisundi hindamise andmed:
Dokumenteeritava seisundi pealkiri;
Kahjustuse tüübid (võib märkida rohkem kui ühe tüübi);
Objekti seisundi hinnang (kuvatakse passile);
Eksponeerimise tingimused (kuvatakse passil);
Käsitsemise tingimused (kuvatakse passil);
Säilitamise tingimused (kuvatakse passil);
Täiendav kommentaar (ei kuvata passile; kuvatakse vaikimisi aktis
toodud kommentaar);
Kujutised ja nende kommentaarid.
Eelnevad seisundi hindamised (kuvatakse ainult kinnitatud, kuid ei teki
uuele passile; vt Joonis 55):
Dokumenteeritava seisundi pealkiri;
Töö number;
Seisundi kinnitamise andmed (kinnitaja, kinnitamise aeg);
Objekti seisund (seisundi hinnangu kinnitamise momendil);
Kahjustuse tüübid;
Objekti seisundi hinnang;
Eksponeerimise tingimused;
Käsitsemise tingimused;
Säilitamise tingimused;
Täiendavad kommentaarid;
Kujutised ja nende kommentaarid.
Administratiivsed toimingud (kuvatakse dokumentide lõikes).
KO080 „Seisundi hindamise andmed“ sektsiooni on võimalik lisada kujutisi. Kujutisi
peab saama lisada:
Kasutaja seadmest;
Digihoidlasse üles laetud objektiga seotud piltide seast.
KO081 Seisundi hinnangu tulemusena võib tekkida vajadus muuta objekti
olemasolevat seisundit, kahjustusi eksponeerimise, käsitsemise ja/või
säilitamise tingimusi. Lisaks võivad tööde tulemusena valmida ka kvaliteetsed
kujutised objektist peale tööde teostamist. Seetõttu peab kasutaja saama
töölehele lisatud objekti (või objekti eraldatava osa) osas muuta teatud
andmeid/avada kirjeldamise vormi andmete muutmiseks. Kirjeldamise vormi
kaudu saab kõiki andmeid muuta ainult juhul, kui kasutajal on kirjeldamise
õigus. Kujutiste lisamisel peab saama valida ainult selliseid, mis kajastavad
olukorda peale tööde teostamist. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest
(vt ka nõudeid KI122 ja KI123) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik
administreerimisliideses seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus.
KO082 Kõik töö käigus teostatud objekti kirjelduse muudatused peavad olema
tuvastatavad.
241
KO083 Kujutisi peab saama lisada:
Kasutaja seadmest;
Digihoidlasse üles laetud objektiga seotud piltide seast.
KO084 Kujutiste lisamisel peab olema võimalik märkida pealkirju, autoreid,
kasutamisõiguseid jm vajalikke metaandmeid.
KO085 Igale kujutisele peab olema võimalik lisada kahjustusi ning neid täpsemalt
kirjeldada. Funktsionaalsus on analoogne EKM Digitaalkogu lahendusele (vt
Joonis 42) – kasutaja märgib kujutisel ära kahjustuse ala ja seejärel valib
sellel alal oleva(te) kahjustus(te) tüübi(d) ja konkreetsete tüüpide alla
kuuluvad liigi(d). Peale vastavaid valikuid kuvatakse kujutisel märgitud
kahjustunud alad ja nende juures tingmärgid, mis tüüpi/liiki kahjustusega
tegu on. Kahjustatud alade alusel on tekib ka töölehele kahjustuste loetelu.
Seejuures töölehel peab saama kahjustuste kirjeldamisel kahjustuste tüüpide
ja liikide loetelu ilma kujutisel kahjustatud ala märkimiseta. Kahjustuste
tüübid, liigid ning nende tingmärgid on administreerimisliideses hallatavad.
KO086 Töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited
töölehele lisatud objektiadministratiivsetele toimingutele, mis on antud töö
otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine, muuseumisisene
kasutamine, väljaandmine, hoiule võtmine, tagastamine, näitus,
haridusprogramm.
KO087 Seisundi hindamisi peab olema võimalik omavahel seostada (kui seal osaleb
sama objekt või selle eraldatav osa) – nt objekti seisund enne näitust ja
pärast näitust või objekti seisund enne konserveerimistöid ja pärast
konserveerimistöid.
KO088 Juhul, kui seisundi hindamine on seotud korrastus- või
konserveerimistöödega, siis peab olema võimalik mugavalt seisundi hinnangu
andmeid korrastus- või konserveerimistööde töölehel kasutada (st seisundi
andmeid ei tule käsitsi märkida).
KO089 Sektsioonis „Eelnevad seisundi hinnangud“ (vt Joonis 55) peab olema võimalik
avada seotud kinnitatud seisundi hindamise passi eelvaadet. Samuti
kuvatakse võimalus näha konkreetse seisundi hindamise käigus teostatud
muudatusi objekti kirjelduse andmetes (välja on toodud muutja, aeg ning
andmed enne muutmist ning muudetud kujul) ning näha seisundi
hindamisega seotud kujutisi.
KO090 Kui tegemist ei ole antud objekti puhul esmase seisundi hinnangu andmisega,
siis kuvatakse uuele loodud hinnangule vaikimisi eelmise hinnangu andmed
(v.a töö number, töö teostaja ja kinnitamise andmed). Seejuures peab
kasutaja selgelt aru saama, et need andmed pole tema sisestatud.
Automaatselt lisatud andmeid ning kujutisi (sh kujutistel olevaid kahjustusi)
peab olema võimalik muuta, kustutada ja lisada uusi.
242
Joonis 54 Seisundi hindamise tööleht
243
Joonis 55 Eelnevad seisundi hindamised
4.7.6.8 Digiteerimise lisamine
Järgnevalt on kirjeldatud nõuded objekti digiteerimise dokumenteerimist puudutavatele
vaadetele. Objekti digiteerimise äriprotsess on toodud Joonis 49 (oranži värvusega on
toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga).
ID Nõude kirjeldus
KO091 Digiteerimistöö koostamise funktsionaalsus peab olema seotud ja kooskõlas
digihoidla lahendusega. Kõik lisatavad failid peavad jõudma otse
digihoidlasse ja aruanne peab oskama digihoidlasse lisatud faile välja kuvada.
KO092 Digiteerimistöösse peab saama lisada:
Oma muuseumi poolt koostatud muuseumisisese kasutamise aktiga
(mille kasutuseesmärk on „digiteerimine“) kasutamiseks antud
museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju;
Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi poolt koostatud
väljaandeaktiga (mille kasutuseesmärk on „digiteerimine“) välja
antud asju;
Hoiulevõtmisaktiga, mille hoiule võtu alaliik on „digiteerimine“,
muuseumis hoiule võetud asju (sellisel juhul eelnev muuseumisisese
kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik).
NB! Juhul, kui objektid on suunatud konserveerimisosakonda muul eesmärgil
(st akti märgitud põhitööks on midagi muud kui „digiteerimine“), siis saab
selliseid objekte ka täiendava töö korras digiteerimisse suunata (vajadusel
fikseeritakse see täiendavalt akti lisa ja/või uue muuseumisisese kasutamise
aktiga).
KO093 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil, väljaandeaktil või
hoiulevõtmisaktil olevad objektid (või objekti eraldatavad osad), mis
vastuvõtja poolt digiteerimistöösse määratakse, märgitakse vaikimisi ühte
244
digiteerimistöösse (st tekib üks digiteerimistöö kirje), kuid kasutaja peab
saama nende kohta ka erinevaid komplekte moodustada ja erinevatesse
digiteerimistöödesse lisada.
KO094 Digiteerimistöösse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile).
Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on
tegemist. Kui töö pärineb aktist, peavad eraldatavad osad tulenema aktis
määratletust.
KO095 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil või väljaandeaktil olevad
objektid, mis vastuvõtja poolt digiteerimisse määratakse, liiguvad ühte
digiteerimistöösse (st tekib üks digiteerimistöö kirje).
KO096 Digiteerimistööst peab olema võimalik objekte eemaldada ning
digiteerimistöös olevale objektile peab saama määrata täiendavaid töid
(korrastustöö, konserveerimistöö, uuring, seisundi hindamine).
KO097 Digiteerimistöö töölehel peab olema info jaotatud järgmistesse
sekstioonidesse (vt Joonis 56):
Üldandmed:
Töö number;
Digiteerimise aeg (alustamise ja lõpetamise kuupäev);
Digiteernud isik;
Digiteerinud asutus;
Digiteerimisvahend (valikloetelu);
Faili tüüp (valikloetelu);
Resolutsioon (vahemikuna);
Bitisügavus (vahemikuna);
Täiendav kommentaar (kuvatakse vaikimisi aktis toodud
kommentaar).
Administratiivsed toimingud:
Dokumentide lõikes;
Objektide lõikes.
Objektid:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Füüsiline kirjeldus (materjal, tehnika, mõõtmed jms);
Seisund;
Kahjustused;
Objekti omanik/valdaja;
Asukoha täpsustus;
Märkus (kuvatakse aktis objektile lisatud kommentaar);
Täiendavad tööd (lingid vastavatele töölehtedele).
KO098 Faile peab saama üles laadida massiliselt ning ükshaaval.
KO099 Tööde käigus lepitakse kokku, kuidas töötajakeskonnast failid digihoidlasse
liiguvad. Suure tõenäosusega tuleb failide üles laadimisel digihoidlasse
rakendada digihoidla automaatseid taustaprotsesse – metaandmete
väljalugemine, minimaalsetele nõuetele vastavuse kontroll, samanimelisuse
kontroll, seostamine objektiga (otsingut teostatakse ainult digiteerimistöös
olevate objektide seast). Samuti peab saama täpsustada failide metaandmeid
(sh kasutusõiguseid). Seejuures tuleb arvestada, et tegemist võib olla
muuseumivälise objektidega, mida muuseum digiteerib tellimustöö korras,
245
aga ka muuseumi enda objektidega, mida nt digiteeritakse korralise
digiteerimise käigus või näituse otstarbeks. Muuseumiväliste objektide
digiteerimisel tellimustöö korras on ilmselt digiteeritud failid salvestada
digihoidlas kuhugi eraldi ajutisse kihti (hetkel sellist kohta digihoidlas pole).
KO100 Kui fail on digihoidlasse laetud ja objektiga seostatud, tuleb fail kuvada töös
olevate objektide nimekirjas õige objekti juures. Samuti peab olema võimalik
mugavalt avada digihoidla faili metaandmete vaadet ja täissuuruses faile.
KO101 Failide laadimisel digihoidlasse tuleb nende metaandmed alusel automaatselt
eeltäita aruandesse märgitud digiteerimise andmeväljad (muul juhul
täidetakse käsitsi). See on vajalik, et tekiks mingi kokkuvõtte teostatud
tööst, mida on võimalik ka nt tellijale väljastada. Seejuures:
Digiteerimise aeg kuvatakse vahemikuna (alustamise kuupäev ja
lõpetamise kuupäev) vastavalt lisatud failide tuvastatud
metaandmetele;
Digiteerinud isik ja digiteerinud asutus vastavalt üles laetud vastavalt
lisatud failide tuvastatud metaandmetele;
Digiteerimisvahend vastavalt lisatud failide tuvastatud
metaandmetele;
Faili tüübid vastavalt lisatud failide tuvastatud metaandmetele;
Resolutsioon ja bitisügavus kuvatakse vahemikuna (min-max)
vastavalt üles laetud failide tuvastatud metaandmetele.
KO102 Kui failide metaandmed jäid automaatselt tuvastamata, peab kasutaja saama
digiteerimise andmed käsitsi sisestada (seejuures tuleb kasutajale kuvada
info selle kohta, millistest failidest jäi meta tuvastamata). Kõiki automaatselt
tuvastatud metaandmete alusel kuvatud digiteerimise andmeid peab kasutaja
saama käsitsi muuta. Seejuures peab kasutaja saama ka otsustada, kas
parandab selle käigus ka failide metaandmed digihoidlas. Kui kasutaja soovib
parandada, siis digihoidlas olevad metaandmed kirjutatakse automaatselt
üle, seal kus võimalik.
KO103 Töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited
kõikide töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on
antud töö otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine,
muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, hoiule võtmine, tagastamine,
näitus, haridusprogramm, digikoopia tellimus. Administratiivseid toiminguid
peab olema võimalik näha nii dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures
peab olema selgelt aru saada, milliste objektidega antud administratiivne
toiming seotud on.
KO104 Kui digiteerimistöö teostatakse näituse, haridusprogrammi või digikoopia
tellimuse raames, peavad viited digiteerimistööle ja digiteeritud failidele
tekkima ka vastavatesse töövaadetesse.
KO105 Lisatud faile peab olema võimalik ka enne digiteerimistöö kinnitamist
kustutada. Sellisel juhul peavad failid kustuma ka digihoidlast, kui nad pole
veel arhiivi lõplikult laetud.
KO106 Digiteerimistöösse lisatud objektide kirjeldusse peab tekkima administratiivne
sündmus selle kohta, et objekt on osalenud vastavas töös. Sündmuse
toimumisaeg on tööde teostamise aeg ja sündmuses osalejad on digiteerijad
(sündmuse toimumiskoht ei ole avalik). Näide: „Digiteerinud 1979 2011 Arp
Karm“.
246
Joonis 56 Digiteerimistöö tööleht
4.7.6.9 Monitooringu lisamine
Järgnevalt on kirjeldatud nõuded monitooringu dokumenteerimist puudutavatele
vaadetele. Monitooringu dokumenteerimise äriprotsess on toodud Joonis 48 (oranži
värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase äriprotsessiga).
ID Nõude kirjeldus
KO107 Uue monitooringu lisamisel peab olema võimalik valida parameetrid, mille
alusel monitooring lisatakse. Näiteks valides alakogu, püsiasukoht, jooksev
asukoht, näitus, objekti staatus ja/või sisestades konkreetse
numbrivahemiku, kuhu objektid kuuluvad. Täpsed parameetrid lepitakse
kokku tööde käigus.
247
KO108 Nõudes KO107 nimetatud monitooringu parameetrite lisamine ei tohi olla
kohustuslik. Kasutajal peab olema võimalik lisada ka monitooringusse ilma
objektideta (objektid saab hiljem juurde valida).
KO109 Monitooringu läbiviimiseks võib olla eelnevalt koostatud muuseumisisese
kasutamise akt, väljaandeakt või hoiulevõtmisakt. Samas peab saama
monitooringut teha ka ilma eelneva aktita, sest monitooringuid viiakse
üldjuhul läbi objekti jooksvas asukohas.
KO110 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil, väljaandeaktil või
hoiulevõtmisaktil olevad objektid (või objekti eraldatavad osad), mis
vastuvõtja poolt monitooringusse määratakse, märgitakse vaikimisi ühte
monitooringusse (st tekib üks monitooringu kirje), kuid kasutaja peab saama
nende kohta ka erinevaid komplekte moodustada ja erinevatesse
monitooringutesse lisada.
KO111 Monitooringusse peab saama lisada:
Oma muuseumi poolt koostatud muuseumisisese kasutamise aktiga
(mille kasutuseesmärk on „monitooring“) kasutamiseks antud
museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju;
Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi poolt koostatud
väljaandeaktiga (mille kasutuseesmärk on „monitooring“) välja antud
asju;
Hoiulevõtmisaktiga, mille hoiule võtu alaliik on „monitooring“,
muuseumis hoiule võetud asju (sellisel juhul eelnev muuseumisisese
kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik);
Kõiki oma muuseumi museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju
(eelnev muuseumisisese kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik).
KO112 Monitooringusse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile).
Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on
tegemist. Kui monitooring pärineb aktist, peavad eraldatavad osad tulenema
aktis määratletust. Kui töö pärineb näituselt või haridusprogrammist
(täiendavat akti ei vormistatud, kuna monitooringut teostatakse näituse
toimumiskohas), peavad eraldatavad osad tulema näitusel või
haridusprogrammis määratletust.
KO113 Monitooringust peab olema võimalik objekti eemaldada, kuid erinevalt
teistest töödest ei tohi monitooringu puhul olla võimalik määrata täiendavaid
töid (korrastustöö, konserveerimistöö, uuring, seisundi hindamine,
digiteerimine).
KO114 Monitooringu töölehel peab olema info jaotatud järgmistesse sektsioonidesse
(vt Joonis 57):
Üldandmed:
Töö number;
Läbiviimise alustamise kuupäev ja lõpetamise kuupäev;
Töö teostaja;
Läbiviimise iseloom (erakorraline, regulaarne vms);
Meetod;
Teostamise eesmärk (kuvatakse vaikimisi aktis toodud
kommentaar);
Monitooringu tulem ning järeldused.
Administratiivsed toimingud:
Dokumentide lõikes;
Objektide lõikes.
Lisamaterjal;
248
Objektid:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Seisund;
Kahjustused;
Püsiasukoht;
Jooksev asukoht;
Uuringu tulem;
Märkus (kuvatakse aktis objektile lisatud kommentaar).
KO115 Töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited
kõikide töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on
antud töö otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine,
muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, hoiule võtmine, tagastamine,
näitus, haridusprogramm. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik
näha nii dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru
saada, milliste objektidega antud administratiivne toiming seotud on.
KO116 Kasutaja peab saama töölehele lisatud objektide (või objekti eraldatavate
osade) osas muuta seisundit ja kahjustusi/avada kirjeldamise vormi seisundi
ja kahjustuste andmete muutmiseks. Kirjeldamise vormi kaudu saab kõiki
andmeid muuta ainult juhul, kui kasutajal on kirjeldamise õigus. Sõltuvalt
konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI122 ja KI123)
jõustuvad muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses
seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus.
KO117 Kõik töö käigus teostatud objekti kirjelduse muudatused peavad olema
tuvastatavad.
KO118 Lisamaterjali alla peab olema võimalik üles laadida nii kujutisi kui ka
dokumendifaile. Kujutisi peab saama lisada:
Kasutaja seadmest;
Digihoidlasse üles laetud objektiga seotud piltide seast.
KO119 Dokumendifailide üles laadimisel peab olema võimalik märkida märkus
dokumendi sisu kohta. Kujutiste lisamisel peab olema võimalik märkida
pealkirju, autoreid, kasutamisõiguseid jm vajalikke metaandmeid.
KO120 Igale kujutisele peab olema võimalik lisada kahjustusi ning neid täpsemalt
kirjeldada. Funktsionaalsus on analoogne EKM Digitaalkogu lahendusele (vt
Joonis 42) – kasutaja märgib kujutisel ära kahjustuse ala ja seejärel valib
sellel alal oleva(te) kahjustus(te) tüübi(d) ja konkreetsete tüüpide alla
kuuluvad liigi(d). Peale vastavaid valikuid kuvatakse kujutisel märgitud
kahjustunud alad ja nende juures tingmärgid, mis tüüpi/liiki kahjustusega
tegu on. Kahjustatud alade alusel on tekib ka töölehele kahjustuste loetelu.
Seejuures töölehel peab saama kahjustuste kirjeldamisel kahjustuste tüüpide
ja liikide loetelu ilma kujutisel kahjustatud ala märkimiseta. Kahjustuste
tüübid, liigid ning nende tingmärgid on administreerimisliideses hallatavad.
KO121 Objekti juures andmeväljal „Uuringu tulem“ kuvatakse valikloetelu
võimalikest tegevustest, mida objektiga tuleb/saab edasi teha. Vajadusel
peab saama lisada rohkem kui ühte uuringu tulemit. Uuringu tulemi loetelu
on administreerimisliideses hallatav.
KO122 Kuna muuseumides on sageli väga suur hulk objekte, mida soovitakse
monitoorida ja kuna sageli sisestatakse andmed ka võrgust väljas töötades,
peab saama monitooringu tulemusi massiliselt monitooringu töölehele kanda.
249
Selleks peab töötajakeskkonnas olema võimalik genereerida ja alla
laadida/avada monitooringu malli Office Open XML Spreadsheet (.xlsx),
OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV vm sobilikus formaadis faili.
KO123 Malli tuleb genereerida objektide nimekiri (koos objektide identifitseeriva
andmestiku, seisundi ja kahjustustega) ning vähemalt väli objekti uuringu
tulemuste sisestamiseks. Malli võimalik struktuur lepitakse kokku tööde
käigus.
KO124 Kui nõudes KO123 nimetatud malli on andmed sisestatud, siis peab olema
seda võimalik peale võrguühenduse loomist ka uuesti süsteemi üles laadida
või seal olevad andmed mugavalt süsteemi sünkroniseerida (sarnaselt MS
OneDrive lahendusele). Täpne tehniline lahendus lepitakse kokku tööde
käigus.
KO125 Täidetud malli importimisel/sünkroniseerimisel tuleb rakendada erinevaid
loogika kontrolle (samad kontrollid, mida teostatakse ka otse süsteemis
monitooringu töölehe täitmisel).
KO126 Täidetud malli importimisel/sünkroniseerimisel tuleb kontrollida failis ja
töölehel olevate andmete vastavust:
Juhul, kui failis on võrreldes süsteemiga rohkem objekte, siis
kuvatakse peale üles laadimist/sünkroniseerimist mitu täiendavat
objekti monitooringusse lisati. Antud juhul tuleb võimalusel lisatud
objektid automaatselt seostada töötajakeskkonnas olevate
objektidega (kui see ei ole võimalik, kuvatakse kasutajale vigaste
objektide kohta veateated);
Juhul, kui süsteemis on rohkem objekte kui üles
laetavas/sünkroniseeritavas failis, siis süsteemis olevaid objekte ei
eemaldata (kasutaja peab nende kohta käsitsi süsteemis tulemused
sisestama või siis objekti eemaldama).
Juhul, kui süsteem tuvastab faili laadimise/sünkroniseerimise hetkel, et
kasutaja on süsteemi juba mõne objekti kohta monitooringu tulemusi
sisestanud, tuleb faili laadimisel/sünkroniseerimisel need üle kirjutada.
Sellisel juhul tuleb kasutajale alati kuvada hoiatav teade, et sisestatud
andmed kirjutatakse üle ja küsida temalt selleks nõusolekut.
PS: Alternatiivina võib kaaluda ka lahendust, et peale malli genereerimist ja
alla laadimist/avamist, lukustatakse monitooringu töölehe vaade (st
paralleelselt online ja offline variandis ei saa tööd teha).
KO127 Nõudes KO126 nimetatud probleemide tuvastamisel tuleb probleemsed kirjed
kasutajale esile tõsta koos infoga, milles on viga.
KO128 Tuleb arvestada asjaoluga, et monitooringut võib viia läbi ka teine muuseum
nn tellimustööna (nt Kanut võib tulla ja teha monitooringut mõnes
muuseumis kohapeal). Sellisel juhul lisab monitooringu põhja (objektide
valiku) ikkagi objektide omanikuks olev muuseum, kuid täiendavalt peab
olema võimalik anda teise muuseumi töötajale ligipääs monitooringule. Kui
ligipääsu saanud isik on töötajakeskkonna kasutaja (sh teise muuseumi
kasutaja), peab tal tekkima ligipääs antud monitooringu töölehele ja ta saab
sinna andmeid sisestada.
250
Joonis 57 Monitooringu tööleht
251
4.8 Inventeerimine
4.8.1 Äriprotsessi eesmärk ja lühikirjeldus
Muuseumiseadus § 6 lg 2 10 sätestab, et muuseumid viivad museaali ja muuseumisse
kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja allesoleku ja seisundi kontrollimiseks läbi
inventuure. Kõik museaalid ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjad
peavad olema üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel.
Vastavalt kehtestatud kultuuriministri määrusele „Museaali ja muuseumisse kauemaks
kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ § 4 12 moodustab
museumi juht inventuuri läbiviimiseks käskkirjaga komisjoni, mis koosneb vähemalt
kahest liikmest, kinnitab inventuuri läbiviimise aja ja määrab inventuuri eest vastutava
isiku või isikud. Inventuuri läbiviimine toimub museaalide ja hoiulevõetud asjade
nimekirja alusel. Seejuures inventeeritavate objektide nimekiri pannakse kokku sageli
alakogude, püsiasukohtade vm kriteeriumide alusel. Inventuuri tulemuste kohta kannab
muuseum inventuuri ja selle käigus kontrollitud asjade kohta kultuuriministri määruse
„Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus” §-s 24 6 nimetatud andmed ning
loob nende põhjal infosüsteemis inventuuriakti. Inventuuriakti või selle väljatrüki peavad
määruse alusel allkirjastama inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed ja varaliselt
vastutavad isikud ning lõpuks kinnitama muuseumi juht oma allkirjaga.
Arvestades, et inventuure teostatakse suure hulga objektide kohta korraga, on äärmiselt
oluline mugav ja kiire inventuuride läbiviimine suures koguses objektidele.
4.8.2 Äriprotsessi osapooled
Osapool Roll
Inventuuri Muuseumi juhi poolt käskkirjaga määratud komisjon, kes
läbiviimise komisjon teostab muuseumis inventuuride läbiviimisi. Peab koosnema
vähemalt kahest liikmest.
Inventuuri Isik, kes teostab muuseumi inventuuride läbiviimist. Komisjoni
läbiviimise liikmetest (kes on määratud inventuuri eest vastutavaks isikuks)
komisjoni liige üldjuhul sisestab ka infosüsteemi inventuuri tulemuste andmed.
Inventuuri Isik, kes kannab muuseumi inventuuri läbiviimisel vastutavat
läbiviimise rolli.
komisjoni esimees
Muuseumi juht Muuseumi juhataja (kui on tegemist sihtasutusega) või direktor.
4.8.3 Tänane äriprotsess
Inventuuri läbiviimise tänane äriprotsess on järgmine:
1. Muuseumi juht on moodustab inventuuri läbiviimise komisjoni, määrab inventuuri
eest vastutava(d) isiku(d) ja kinnitab inventuuri läbiviimise aja;
2. Inventuuri ette valmistamine:
2.1. Inventuuri eest vastutav isik lisab uue inventuuri;
2.2. Inventuuri eest vastutav isik valib inventuuri objektid;
12
Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja
säilitamise kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013069
252
2.3. Inventuuri eest vastutav isik sisestab üldised inventuuri andmed, sh algus- ja
lõppkuupäev, inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed jms.
3. Inventuuri läbiviimine ja inventuuritulemuste sisestamine infosüsteemi:
3.1. Juhul, kui hoidla ruumides on võrguühendus, siis inventuuri eest vastutav isik
liigub sülearvutiga hoidlasse ja sisestab inventuuri tulemused otse
infosüsteemi;
3.2. Juhul, kui on teada, et hoidla ruumides puudub võrguühendus, siis:
3.2.1. Inventuuri eest vastutav isik laeb inventuuri lisatud objektide andmeid
sisaldava tabeli oma arvutisse alla ja vajadusel prindib ka välja;
3.2.2. Inventuuri eest vastutav isik läheb arvuti või välja prinditud lehtedega
hoidlasse ja märgib tabelisse käsitsi inventuuritulemused;
3.2.3. Inventuuri eesti vastutav isik sisestab infosüsteemi inventuuri töölehele
ükshaaval inventuuri tulemused;
4. Kui kõik inventuuri tulemused on infosüsteemi sisestatud, siis inventuuri eest
vastutav isik genereerib inventuuriakti;
5. Inventuuri eesti vastutav isik kontrollib inventuuriakti andmed üle. Kui
inventuuriakti andmed on korras, siis jätkatakse inventuuriakti
kinnitamise/allkirjastamisega;
6. Inventuuriakti kinnitamise/allkirjastamise protsess muuseumite lõikes erinev.
Osad muuseumid ainult kinnitavad inventuuriakte (st akti ei allkirjasta), osades
muuseumides allkirjastavad inventuuriakte ainult komisjoni liikmed ja osades
muuseumides lisaks komisjoni liikmetele ka muuseumide juhid (vastavalt eelpool
mainitud kultuuriministri määrusele). Kinnitamise/allkirjastamise protsess on
järgmine:
6.1. Inventuuri eest vastutav isik kinnitab inventuuriakti töölehe;
6.2. Inventuuriakt vajadusel (vastavalt muuseumis kokkulepitud tööprotsessile)
allkirjastatakse:
6.2.1. Juhul, kui kõik osapoolsed soovivad akti digitaalselt allkirjastada,
digiallkirjastavad osapooled akti MuIS-is või väljapool MuIS-i. Kui akt
digiallkirjastatakse väljapool MuIS-i, siis kõigi osapoolte poolt
digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. Vahel on
ka sellist praktikat, et komisjoni liikmed digiallkirjastavad akti MuIS-is,
aga muuseumi juht lisab oma digiallkirja väljapool MuIS-i;
6.2.2. Kui akt allkirjastatakse paberil, prinditakse akt välja ja kõik osapooled
allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist vajadusel skaneeritakse
akt arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde (kõik
muuseumid seda ei tee).
4.8.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P39 Inventuuri Inventuuri tulemuste sisestamine toimub Suur. Inventuuri
tulemuste sageli käsitööna. Inventuuri tulemusi tulemuste mugav
sisestamisel sisestatakse eraldi importimine süsteemi
palju käsitööd tabeltöötlusprogrammi või täidetakse võimaldaks oluliselt
lausa paberil ning seejärel sisestatakse hoida kokku
andmesisestuseks
ükshaaval infosüsteemi. Antud praktika
kuluvat aega.
tuleneb sellest, et andmete sisestamine
inventuuri töölehel on ebamugav ning
hoidlas ei ole sageli võrguühendust.
P40 Puudub Olemasoleva infosüsteem ei toeta Suur. Objektide kohta
253
võimalus massobjektide inventuuride mugavat masstoimingute
teostada läbiviimist. Arvestades asjaolu, et suures teostamise
toiminguid muuseumis on inventeeritav maht suur funktsionaalsus
massobjektide (nt Eesti Meremuuseumis inventeeritakse võimaldaks oluliselt
ga ühes kuus ca 1000 museaali), on hoida kokku
andmesisestuseks
äärmiselt oluline, et infosüsteem toetaks
kuluvat aega.
mugavat ja kiiret inventuuride läbiviimist
suures koguses objektidele.
P41 Süsteem ei Infosüsteem ei toeta muuseumitöötajat Madal. Süsteemi
paku tuge inventeeritud ja inventeerimata objektide poolne abistamine
inventuuri haldamisel, sh süsteem ei aita inventeeritavate
vajavate inventeerimata objektide valikul. objektide valikul
objektide Vastavat arvestust peetakse tagaks ajalise
haldamisel kokkuhoiu inventuuri
infosüsteemiväliselt.
ettevalmistamisel.
P42 Puudub Kui inventuuri käigus tuvastatakse, et Keskmine. Võimalus
võimalus objekti pole (see on kadunud, liikuda mugavalt
teostada varastatud, hävinud vms), siis puudub järgmist toimingut
järgmist võimalus mugavalt liikuda teostama (või tehakse
loogilist väljaarvamisakti koostama või kadumist see süsteemi poolt
administratiivs automaatselt) tagab
registreerima. Samuti, kui tuvastatakse,
et toimingut selle, et kõik vajalikud
et objekti püsiasukoht on muutunud, toimingud saavad
puudub mugav võimalus liikuda registreeritud ning
hoiustamist tegema. Pärast üksteisest nende seosed
sõltuvate toimingute registreerimist inventuuri tulemustega
koostamist on väga raske on aru saada, on kergelt
millised neist on omavahel seotud. tuvastatavad.
P43 Puudub Puudub ühtne ja loogiline inventuuriakti Keskmine. Ühtne
kokkulepitud allkirjastamise protsess. Erinevatel kokkulepitud
inventuuriakti muuseumidel on erinev praktika ja tööprotsess võimaldab
allkirjastamise töökorraldus inventuuriakti süsteemil kasutajat
protsess allkirjastamiseks. Seejuures süsteem ei abistada arusaamaks,
kas ja mida veel on
abista kasutajat arusaamisel, kas
vaja teha, ning
inventuuriakt on kõigi isikute poolt juba tööprotsessi erinevates
allkirjastatud või mitte. muuseumides
ühtlustada.
4.8.5 Tulevane äriprotsess
Inventuuri läbiviimise tulevane äriprotsess on järgmine:
1. Muuseumi juht on moodustab inventuuri läbiviimise komisjoni, määrab inventuuri
eest vastutava(d) isiku(d) ja kinnitab inventuuri läbiviimise aja;
2. Inventuuri ette valmistamine:
2.1. Inventuuri eest vastutav isik lisab infosüsteemis uue inventuuri töölehe, valides
soovi korral inventuuri lisatavad objektid numbrivahemiku, muuseumikogu,
asukoha, olemuse vms järgi (objekte on võimalik valida ka hiljem);
2.2. Süsteem kontrollib, kas valitud objektid on juba viimase viie aasta jooksul
inventuuri läbinud või ei ning kuvab vajadusel selle kohta hoiatava
(mitteblokeeriva) teate;
2.3. Süsteem genereerib uue sisestatava inventuuri töölehe kirje;
254
2.4. Inventuuri eest vastutav isik sisestab inventuuri töölehele üldised inventuuri
andmed, sh algus- ja lõppkuupäev, inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed jms.
3. Inventuuri läbiviimine ja inventuuri tulemuste sisestamine infosüsteemi:
3.1. Juhul, kui hoidla ruumides on võrguühendus, siis inventuuri eest vastutav isik
liigub sülearvuti või muu seadmega hoidlasse ja sisestab inventuuri tulemused
otse inventuuri töölehele;
3.2. Juhul, kui on teada, et hoidla ruumides puudub võrguühendus, siis:
3.2.1. Inventuuri eest vastutav isik genereerib ja laeb alla/avab inventuuri
tulemuste sisestamise malli;
3.2.2. Muuseumitöötaja läheb arvutiga hoidlasse ja märgib inventuuri tulemused
käsitsi inventuuri tulemuste sisestamise malli;
3.2.3. Pärast inventuuri tegemist ja võrguühenduse taastumist inventuuri eest
vastutav isik laeb/sünkroniseerib inventuuri tulemuste sisestamise mallis
olevad andmed infosüsteemi, mille alusel inventuuri tulemused kantakse
automaatselt inventuuri töölehele.
4. Inventuuri eest vastutav isik genereerib inventuuri töölehe alusel inventuuriakti;
5. Inventuuri eest vastutav isik kontrollib inventuuriaktis olevad andmed üle:
5.1. Kui tuvastatakse vigu, suunab inventuuri eest vastutav isik inventuuri tagasi
eelmisse etappi (inventuuri tulemuste sisestamise vaatesse) andmeid
parandama;
5.2. Kui vigu ei tuvasta, märgib inventuuri eest vastutav isik, kas inventuuriakt
digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil ning seejärel suunab akti
allkirjastamisele;
5.3. Kui valiti digiallkirjastamise võimalus:
5.3.1. Inventuuriakti märgitud komisjoni liikmed saavad teate allkirjastamise
ootel akti kohta;
5.3.2. Komisjoni liige avab allkirjastamise ootel akti ja otsustab, kas ta on
inventuuri tulemustega nõus:
5.3.2.1. Kui komisjoni liige on tulemustega nõus:
5.3.2.1.1. Komisjoni liige digiallkirjastab inventuuriakti;
5.3.2.1.2. Pärast komisjoni liikme poolset akti digiallkirjastamist saab akti
koostaja teate akti allkirjastamise kohta;
5.3.2.1.3. Kui kõik komisjoni liikmed on oma digiallkirjad andnud, jätkub
protsess alates punkt 5.3.3.
5.3.2.2. Kui komisjoni liige ei ole tulemustega nõus:
5.3.2.2.1. Komisjoni liige saadab inventuuriakti tagasi parandamisele;
5.3.2.2.2. Pärast komisjoni liikme poolset akti tagasi saatmist saavad akti
koostaja ja ülejäänud komisjoni liikmed teate akti tagasi
lükkamise kohta;
5.3.2.2.3. Akti koostaja parandab vajadusel inventuuri
töölehele/inventuuriakti lisatud andmeid;
5.3.2.2.4. Akti koostaja suunab inventuuriakti uuesti allkirjastamisele;
5.3.2.2.5. Jätkub protsess alates punkt 5.3.2.
5.3.3. Kui kõik komisjoni liikmed on oma digiallkirjad andnud, saab muuseumi
juht teate allkirjastamise ootel akti kohta;
5.3.4. Muuseumi juht avab allkirjastamise ootel akti ja otsustab, kas ta on
inventuuri tulemustega nõus:
5.3.4.1. Kui muuseumi juht on tulemustega nõus:
5.3.4.1.1. Muuseumi juht digiallkirjastab inventuuriakti;
5.3.4.1.2. Pärast muuseumi juhi poolset akti digiallkirjastamist saab akti
koostaja teate akti allkirjastamise kohta;
255
5.3.4.2. Kui muuseumi juht ei ole tulemustega nõus:
5.3.4.2.1. Muuseumi juht saadab inventuuriakti tagasi parandamisele;
5.3.4.2.2. Pärast muuseumi juhi poolset akti tagasi saatmist saavad akti
koostaja ja komisjoni liikmed teate akti tagasi lükkamise kohta;
5.3.4.2.3. Akti koostaja parandab vajadusel inventuuri
töölehele/inventuuriakti lisatud andmeid;
5.3.4.2.4. Akti koostaja suunab inventuuriakti uuesti allkirjastamisele;
5.3.4.2.5. Jätkub protsess alates punkt 5.3.1.
5.4. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus:
5.4.1. Akti koostaja prindib akti välja;
5.4.2. Kõik osapooled allkirjastavad akti paberil;
5.4.3. Pärast allkirjastamist skaneerib akti koostaja akti arvutisse ja laeb
töötajakeskkonda akti töölehele.
4.8.6 Ärinõuded
4.8.6.1 Inventuuride nimekirja vaated
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded inventuuride vaatele, kus kuvatakse kõik
inventuurid ja on võimalik teostada otsinguid soovitud inventuuri leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
IN001 Inventuuride nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha (vt ka
Joonis 58):
Pooleli olevad – koostamisel inventuurid (andmeid alles
sisestatakse/kontrollitakse), allkirjastamise ootel inventuurid;
Lõpetatud – inventuurid, mis on kõigi vajalike isikute poolt
allkirjastatud.
IN002 Igal inventuuri kirje kohta tuleb nimekirjas kuvada nt alakogu, jooksev
asukoht, püsiasukoht ja/või numbrivahemik (sõltuvalt mille alusel inventuur on
lisatud), inventuuri number, objektide arv, lisamise aeg, inventuuri olek.
IN003 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste (nt muuseumikogu, püsiasukoht, numbrivahemik,
lisamise/allkirjastamise algus- ja lõppaeg, inventuuri number) abil kuvatavat
nimekirja täpsustada.
256
Joonis 58 Inventuuride nimekirja vaade
4.8.6.2 Inventuuri lisamine
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded inventuuri lisamisele, sh inventeeritavate
objektide valimisel.
ID Nõude kirjeldus
IN004 Töötajakeskkonnas peab saama lisada uut inventuuri.
IN005 Uue inventuuri lisamisel peab olema võimalik valida parameetrid, mille alusel
inventuur lisatakse (vt ka Joonis 59). Näiteks valides alakogu, püsiasukoht
ja/või jooksev asukoht ja/või sisestades konkreetse numbrivahemiku, kuhu
objektid kuuluvad, objekti staatuse (museaal, abikogu asi või hoiulevõetud asi)
ja/või valides ainult sellised objektid, mis on viimase viie aasta jooksul
inventeerimata. Täpsed parameetrid lepitakse kokku tööde käigus.
IN006 Nõudes IN005 nimetatud inventuuri parameetrite lisamine ei tohi olla
kohustuslik. Kasutajal peab olema võimalik lisada ka inventuuri ilma
objektideta (objektid saab hiljem juurde valida).
IN007 Süsteem peab lisamisel kontrollima, kas valitud objektid on (nt viimase viie
aasta jooksul) inventuuri juba läbinud ja vajadusel kuvama kasutajale
hoiatuse. Nimetatud hoiatus ei tohi takistada nende objektide lisamist, aga
peab andma kasutajale võimaluse konkreetsed objektid, alakogu tervikuna vm
nimekirjast eemaldada.
IN008 Inventuuri peab saama valida kõiki museaale, abikogu asju ja muuseumisse
kauemaks kui üheks aastaks hoiulevõetud asju. Senikaua, kui objekt ei ole
kogust välja arvatud, peab seda saama lisada (ka juhul, kui see on kadunud
objektide nimekirjas).
IN009 Inventuuri peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Seega
kõik nõuded inventuuri tulemuste märkimisel, kuvamisel jm peavad kehtima
ka objektide eraldatavatele osadele.
IN010 Uue inventuuri lisamisel peab avanema inventuuri tööleht.
257
Joonis 59 Inventuuri lisamise modaal
4.8.6.3 Inventuuri tulemuste sisestamine
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded inventuuri töölehele, sh inventuuri tulemuste
sisestamisele.
ID Nõude kirjeldus
IN011 Inventuuri kohta sisestatavad andmed tuleb jaotada kaheks sektsiooniks (vt
ka Joonis 60):
Inventuuri üldandmed;
Inventuuri tulemused.
IN012 Inventuuri üldandmetes peab süsteem kuvama/võimaldama täita:
Kriteeriumid, mille alusel inventuur lisati – alakogu, püsiasukoht,
jooksev asukoht, numbrivahemik jms;
Inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed;
Inventuuri läbiviimise komisjoni esimees;
Inventuuri algus- ja lõppkuupäev;
Inventuuri vabatekstiline lisainfo;
Inventuuri alusdokument.
IN013 Kriteeriumeid, mille alusel inventuur lisati, ei tohi olla võimalik inventuuri
töölehel muuta.
IN014 Inventuuri läbiviimise komisjoni liikmete ja komisjoni esimehe andmed peavad
olema eeltäidetud vastavalt administreerimisliidese muuseumi seadistustele,
kuid kasutajal peab olema võimalik isikute nimekirja käesolevas vaates muuta
(lisada uusi ja asendada olemasolevaid). Vähemalt komisjoni esimees ja üks
komisjoni liige peab olema kohustuslik.
IN015 Inventuuri töölehel tuleb kuvada nimekiri inventuuri lisatud objektidest. Iga
objekti kohta tuleb kuvada minimaalselt järgmine teadaolev andmestik:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Jooksev asukoht;
Püsiasukoht;
258
Seisund;
Kahjustused;
Olemasolu.
Täpne kuvatava info maht lepitakse kokku tööde käigus.
IN016 Objekti numbrit, nimetust, olemust ja autorit ei tohi kasutajal olla võimalik
muuta, kuid vastavate õiguste olemasolul peab olema võimalik nimetatud
andmete muutmiseks liikuda objekti kirjeldamise vormi.
IN017 Objekti olemasoluna (sh puudumise põhjusena), püsiasukohana, seisundina ja
kahjustustena tuleb kuvada viimati teadaolev seis. Nt kui objekt oli juba enne
inventuuri lisamist puuduvaks märgitud (nt eelmises inventuuris), siis peab
see info ka inventuuri töölehel viimase seisuna olema näha.
IN018 Iga objekti kohta peab olema võimalik märkida inventuuri käigus tuvastatud
muudatused järgmises mahus:
Objekti olemasolu muudatus (kas objekt on olemas või puudu);
Kui objekt on puudu, peab täiendavalt olema võimalik sisestada
puudumise põhjus, nt(kadunud, varastatud või hävinud
(administreerimisliideses seadistatav);
Kui objekt on olemas, peab olema võimalik sisestada objekti seisundi,
kahjustuste ja püsiasukoha muudatuste info:
Uus seisund;
Uued kahjustused;
Uus püsiasukoht.
Kui objekt on olemas ja seisundiks on „väga halb“ (sõltumata sellest,
ka seisund on muutunud väga halvaks käesoleva inventuuri käigus või
juba enne käesolevat inventuuri), saab märkida talle tunnuse „kaaluda
väljaarvamist“;
Märkus (nt kui objekti number ei vasta tegelikkusele või täpsustav info
objekti kadumise kohta).
NB! Kui objekti andmestik ei ole muutunud (nt objekt on jätkuvalt puudu või
objekti seisund on sama), siis kasutaja antud andmeid uuesti sisestama ei
pea.
IN019 Kui objekt märgitakse käesolevas inventuuris puuduvaks, on kohustuslik
sisestada ka puudumise põhjus. Kui objekt on märgitud enne käesolevat
inventuuri puuduvaks, siis peab olema võimalik märkida objekt leituks või
muuta varasemalt sisestatud puudumise põhjust. Kui objekt on olemas, siis
peab olema võimalik muuta seisundit, kahjustusi ja/või püsiasukohta. Juhul,
kui kasutaja mingit infot ei muuda, peab süsteem seda tõlgendama, et olukord
on jäänud samaks.
IN020 Kui kasutaja muudab olemasolevaid andmeid (nt sisestab uue seisundi), peab
vastav sisestusväli olema kuvatud eristatavalt, nt teise värviga (vt Joonis 60
teise objektikirje kahjutuste lahtrit). Seejuures tuleb arvestada, et kasutaja
võib muuta vastavat väärtust korduvalt ja korduva sisestamise tulemusena on
sisestatud algne väärtus. Samuti peab kasutajal olema võimalik mugavalt
tuvastada, mis on muudatuse sisu (vana ja uus väärtus).
IN021 Inventuuri üldinfos tuleb jooksvalt kuvada järgmine ülevaade:
Inventuuri lisatud objektide koguarv;
Puuduvate objektide koguarv – objektid, mis on käesoleva inventuuri
käigus märgitud puudunuks või mis on puudunuks märgitud juba enne
käesolevat inventuuri (seejuures tuleb numbriliselt eraldi välja tuua
sellised, mis on puudunuks märgitud juba teise inventuuri käigus);
Kahjustunud objektide koguarv – objektid, mille seisund on käesoleva
259
inventuuri tulemusena muutunud halvemaks (halvaks või väga halvaks)
võrreldes viimase kehtiva seisundiga (objekte, mis on juba enne
käesolevat inventuuri vastava seisundiga, siia kuvada ei tule);
Püsiasukohta muutnud objektide koguarv – objektid, mille püsiasukoht
on käesoleva inventuuri tulemusena muutunud.
IN022 Objektide nimekirjas peab saama eristada:
Kontrollimata objektid;
Kontrollitud objektid.
Üheks potentsiaalseks lahendusvariandiks on jaotada vaade visuaalselt kaheks
alamvaateks (vt ka Joonis 60 Inventuuri ) – kui kasutaja märgib inventuuri
lisatud objekti kontrollituks ja kohustuslikud andmed on sisestatud, peab
objekt liikuma kontrollitud objektide nimekirja. Täpne lahendus otsustatakse
tööde käigus. Oluline on pakkuda kasutajale lahendust, et ta saab mugavalt
tuvastada objektid, mille inventuuri tulemused vajavad veel sisestamist.
IN023 Objektide nimekirja peab olema võimalik jooksvalt lisada objekte juurde ja
olemasolevaid objekte eemaldada.
IN024 Kui kasutaja lisab inventuuri objekte juurde, peab süsteem kontrollima, kas
lisatav objekt on viimase 5 aasta jooksul inventuuri läbinud või mitte. Juhul kui
on, peab süsteem kuvama selle kohta kasutajale informeeriva teate, kuid
mitte takistama selle objekti lisamist.
IN025 Kasutajal peab olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt
püsiasukoht, alakogu) kuvatavat nimekirja täpsustada. Seda on vaja kasutada
juhul, kui inventeeritavaid objekte on palju ja inventuuri tulemusi soovitakse
sisestada vaid mingile kindlale osale objektidest (näiteks mingil kindlal riiulil
asuvatele objektidele). Täpsed filtreerimise ja otsingu tingimused lepitakse
kokku tööde käigus.
IN026 Objektide nimekirjas peab olema võimalik teostada minimaalselt järgmisi
masstegevusi (st mitmele objektile korraga):
Objektide eemaldamine inventuurist;
Objektide kontrollituks märkimine;
Objektidele erinevate parameetrite määramine (nt püsiasukohtade
muutmine).
Üheks potentsiaalseks lahendusvariandiks objektidele masstegevuse korras
parameetrite määramiseks on lahendus, kus kasutaja valib soovitud objektid
ja sisestab neile avaneva modaalakna kaudu soovitud parameetri väärtuse (vt
ka Joonis 61). Seejuures peab kasutaja selgelt aru saama, kas antud
muudatuse raames toimub andmete üle kirjutamine (sh milliste objektide
osas). Täpne ja kasutusmugav lahendus lepitakse kokku tööde käigus.
IN027 Kasutajale arusaadavalt kuvada, kui konkreetse objekti andmed (püsiasukoht,
seisund, kahjustused, puudumise info vm) ei ole tema poolt muudetud, vaid
on varasemad, või siis inventuuri väliselt juba muutunud.
IN028 Kui kasutaja muudab inventuuri töölehel objekti püsiasukohta, seisundit või
kahjustusi, peab see muudatus automaatselt kanduma ka objekti kirjelduse
vaatesse. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI122
ja KI123) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses
seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus. See on vajalik selleks, et
kuna inventuur võib suhteliselt kaua kesta, siis on objektil süsteemis läbivalt
sama info. Objekti kirjelduse administratiivsete toimingute alla peab sellisel
juhul tekkima viide inventuuriaktile (mis ei ole veel allkirjastatud).
IN029 Kuna muuseumides on sageli väga suur hulk objekte, mida soovitakse
inventeerida ja kuna sageli sisestatakse inventuuri tulemuste andmed ka
260
võrgust väljas töötades, peab saama inventuuri tulemusi massiliselt inventuuri
töölehele kanda. Selleks peab töötajakeskkonnas olema võimalik genereerida
ja alla laadida/avada inventuuri tulemuste malli Office Open XML Spreadsheet
(.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV vm sobilikus formaadis faili.
IN030 Malli tuleb genereerida objektide nimekiri (koos objektide identifitseeriva
andmestikuga) ja väljad inventuuri tulemuste sisestamiseks. Malli võimalik
struktuur lepitakse kokku tööde käigus.
IN031 Kui nõudes IN030 nimetatud malli on andmed sisestatud, siis peab olema seda
võimalik peale võrguühenduse loomist ka uuesti süsteemi üles laadida või seal
olevad andmed mugavalt süsteemi sünkroniseerida (sarnaselt MS OneDrive
lahendusele). Täpne tehniline lahendus lepitakse kokku tööde käigus.
IN032 Täidetud malli üles laadimisel/sünkroniseerimisel tuleb rakendada erinevaid
loogika kontrolle (samad kontrollid, mida teostatakse ka otse süsteemis
inventuuri töölehe täitmisel).
IN033 Täidetud malli üles laadimisel/sünkroniseerimisel tuleb arvesse võtta
põhimõtet, et inventuuri valitud objektide nimekiri peab jääma muutumatuks
ja eeldada, et kogu inventuuri tulemuste andmestik tuleneb üles laetavast
failist. Selleks tuleb rakendada järgmisi reegleid:
Juhul, kui üles laetavas/sünkroniseeritavas failis on võrreldes
süsteemiga rohkem objekte, siis täiendavaid objekte süsteemi ei
impordita (kasutaja peab need objektid käsitsi süsteemi lisama ja
inventuuri tulemused nende kohta eraldi sisestama);
Juhul, kui süsteemis on rohkem objekte kui
üleslaetavas/sünkroniseeritavas failis, siis süsteemis olevaid objekte ei
kustutata (kasutaja peab nende kohta käsitsi süsteemis tulemused
sisestama);
Juhul, kui süsteem tuvastab faili laadimise/sünkroniseerimise hetkel, et
kasutaja on süsteemi juba mõne objekti kohta inventuuri tulemusi
sisestanud, tuleb faili laadimisel/sünkroniseerimisel need üle kirjutada.
PS: Alternatiivina võib kaaluda ka lahendust, et peale malli genereerimist ja
alla laadimist/avamist, lukustatakse monitooringu töölehe vaade (st
paralleelselt online ja offline variandis ei saa tööd teha).
IN034 Nõudes IN033 nimetatud probleemide tuvastamisel tuleb probleemsed kirjed
kasutajale esile tõsta koos infoga, milles on viga.
IN035 Nõudes IN033 nimetatud faili laadimisel/sünkroniseerimisel tuleb kasutajale
alati kuvada hoiatav teade, kui sisestatud andmed kirjutatakse üle ja küsida
temalt selleks nõusolekut.
IN036 Kui toimub täidetud malli üles laadimine/sünkroniseerimine, siis süsteem peab
kontrollima, kas kõik kohustuslikud parameetrid on täidetud. Kui on, siis liigub
objekt automaatselt kontrollitud objektide nimekirja; kui ei (nt objekti
olemasolu või seisund märkimata), siis ei liigu ja kasutaja peab inventuuri
tulemusi täpsustama.
IN037 Kasutajal peab olema võimalik inventuuri töölehelt alustada inventuuriakti
koostamisega. Seejuures peab süsteem kontrollima, et kõik kohustuslikud
andmed oleks täidetud ja kõik inventeeritavad objektid kontrollitud. Kui
süsteem tuvastab, et kõik kohustuslikud andmed ei ole täidetud või kõik
objektid pole kontrollitud, siis tuleb kasutajale kuvada selle kohta veateade.
Inventuuriakti koostamine ei tohi olla sellisel juhul võimalik.
261
Joonis 60 Inventuuri tööleht
Joonis 61 Inventuuri mass-parameetrite sisestamise modaal
4.8.6.4 Inventuuriakti koostamine
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded inventuuriakti koostamisele.
ID Nõude kirjeldus
IN038 Inventuuriakt tuleb genereerida sel hetkel, kui kasutaja on inventuuri
suunanud inventuuriakti koostamisele.
IN039 Inventuuriakti tööleht tuleb (vt ka Joonis 62) jaotada kolmeks sektsiooniks:
Inventuuri üldandmed;
Inventuuri tulemused;
262
Administratiivsed toimingud.
IN040 Inventuuri üldandmetes tuleb kuvada kõik inventuuri töölehel olevad
üldandmed ja lisaks ka inventuuriakti number.
IN041 Inventuuri tulemustes tuleb kuvada:
Inventuuri lisatud objektide koguarv;
Puuduvate objektide koguarv – objektid, mis on käesoleva inventuuri
käigus märgitud puuduvaks või mis on puuduvaks märgitud juba enne
käesolevat inventuuri (seejuures tuleb numbriliselt eraldi välja tuua
sellised, mis on puudunuks märgitud juba teise inventuuri käigus);
Kahjustunud objektide koguarv – objektid, mille seisund on käesoleva
inventuuri tulemusena muutunud halvemaks (halvaks või väga
halvaks) võrreldes viimase kehtiva seisundiga (objekte, mis on juba
enne käesolevat inventuuri vastava seisundiga, siia kuvada ei tule);
Püsiasukohta muutnud objektide koguarv – objektid, mille püsiasukoht
on käesoleva inventuuri tulemusena muutunud;
Objektide arvud seisundite lõikes (vastavalt käesoleva inventuuri
tulemustele);
Inventuuri üldhinnang – vabatekstiline sisestusväli (kohustuslik väli);
Juhul, kui viimane inventuur oli moodustatud samadel alustel, tuleb
välja kuvada ka viimase inventuuri üldhinnang, selle andja ja andmise
aeg.
IN042 Kasutajal olema võimalik mugavalt avada inventuuri lisatud objektide
täisnimekirja, sh eraldi ka puuduvate objektide (eraldi tuleb välja tuua need,
mis on puudunuks märgitud juba teise inventuuri käigus), kahjustunud
objektide ja püsiasukohta muutnud objektide osas. Iga objekti kohta tuleb
kuvada inventuuri töölehe olev info, nt objekti number, objekti nimetus,
olemus, autor, jooksev asukoht, püsiasukoht, seisund, kahjustused,
puudumise korral ka puudumise liik. Täpne andmete koosseis lepitakse kokku
tööde käigus.
IN043 Tulenevalt sellest, et inventuuri üldhinnang võib olla väga mahukas tekst,
peab kasutajal olema võimalik avada eraldi (nt modaalis) suurem
sisestusvorm. Täpne tähemärkide arv, mida üldhinnangu lahtrisse on võimalik
sisestada, lepitakse kokku tööde käigus.
IN044 Kasutajale arusaadavalt kuvada, kui konkreetse objekti andmed (püsiasukoht,
seisund, kahjustused, puudumise info vm) ei ole tema poolt muudetud, vaid
on varasemad, või siis inventuuri väliselt juba muutunud.
IN045 Inventuuriakti töölehe andmete alusel peab olema võimalik registreerida uut:
Kadumist/leidmist;
Väljaarvamist.
IN046 Kadumise/leidmise registreerimine kadumiste halduses peab toimuma
süsteemi poolt inventuuriakti loomisel automaatselt. Seejuures tuleb
rakendada järgmist loogikat:
Juhul, kui inventuuri käigus on tuvastatud puuduvaid objekte, peab
süsteem registreerima nende kohta kadumiste halduses uue kirje (st
kõik objektid seotud ühe kadumise kirjega);
Juhul, kui objekt on juba kadumiste halduses registreeritud, siis selle
kohta kadumiste halduses uut kirjet ei tohi tekkida, aga kadumisel
peab tekkima viide uuele inventuurile, milles objekt jätkuvalt
puuduvaks märgiti;
Juhul, kui inventuuri käigus on tuvastatud objekti leidmine, peab
süsteem kadumiste halduses varasemalt registreeritud kadumise juurde
263
märkima leidmise info.
IN047 Kadumise/leidmise registreerimisel kadumiste halduses peab tekkima viide
inventuuriaktile, mille käigus objekt puuduvaks või leituks märgiti.
IN048 Väljaarvamise kirje ei tohi automaatselt tekkida, kuid süsteem peab kasutajale
kontrollima, kas antud andmete alusel on potentsiaalselt välja arvatavaid
museaale või abikogu asju (hoiule võetud asju välja ei arvata) ning kuvama
kasutajale selle kohta soovitusliku info.
IN049 Väljaarvamisse peab olema võimalik inventuuri alusel lisada ainult järgmisi
objekte (sh võetakse aluseks nõudes IN048 mainitud kontrolli teostamisel):
Puuduvaks märgitud objektid, mis olid puuduvaks märgitud juba ka
eelmise inventuuri käigus;
Hävinuks märgitud objektid;
Objektid, mille olekuks on „väga halb“ ja omavad tunnust „kaaluda
väljaarvamist“.
IN050 Kui kasutaja otsustab mingid nõudes IN049 nimetatud objektid suunata välja
arvamisse, peab tekkima ootel väljaarvamisakti kirje. Sellisel juhul peab antud
inventuuriakt (või inventuuriaktid, kui tegemist on kahes järjestikuses
inventuuris puuduvaks märgitud objektiga) olema märgitud väljaarvamisakti
alusdokumendiks.
IN051 Inventuuriakti töölehel administratiivsete toimingute all tuleb kuvada kõik
inventuuriaktist tingitud väljaarvamised, kadumise ja leidmise toimingud ning
objekti kirjelduse muudatused. Viimast peab saama eraldi objektide
nimekirjana avada.
IN052 Inventuuriakti tuleb genereerida inventuuriakti töölehel olevad üldandmed,
inventeeritavate objektide nimekiri (sh eraldi puuduvate, kahjustunud,
püsiasukohta vahetanud objektide osas), iga objekti olemasolu info, objekti
uus seisund (kui seisund on muutunud), objekti uued kahjustused (kui
kahjustused on tekkinud või muutunud), objektile lisatud märkus jms. Täpne
inventuuriakti struktuur lepitakse kokku tööde käigus.
IN053 Kui inventuuriakti töölehel on andmed üle kontrollitud, peab kasutajal olema
võimalik inventuuriakti suunata komisjoni liikmetele ja muuseumi juhile
allkirjastamisele (Joonis 62 Inventuuriakti nupp „Saada allkirjastamisele“).
IN054 Inventuuriakti allkirjastajateks peavad olema süsteemi poolt vaikimisi
märgitud kõik inventuuriakti märgitud komisjoni liikmed ja muuseumi juht.
Kasutaja peab saama komisjoni liikmeid allkirjastajate nimekirjast eemaldada
(peab jääma vähemalt komisjoni esimees).
IN055 Inventuuriakti allkirjastamisele suunamisel peavad kõik inventuuriakti
märgitud komisjoni liikmed saama teate allkirjastamise ootel akti kohta.
IN056 Kui kõik inventuuriakti märgitud komisjoni liikmed on inventuuriaktile oma
digiallkirja lisanud, tuleb inventuuriakt suunata digiallkirjastamisele muuseumi
juhile. Muuseumi juht saab teate allkirjastamise ootel akti kohta.
IN057 Komisjoni liikmetel ja muuseumi juhil peab olema võimalik suunata
inventuuriakt tagasi andmete parandamiseks. Kui andmeid soovitakse tagasi
muutmisele suunata peale seda, kui mõni isikutest on digiallkirja andnud, peab
süsteem nõudma eelnevalt antud digiallkirjade tühistamist.
IN058 Kui inventuuriakt saadetakse tagasi andmete parandamiseks, tuleb kõikidele
komisjoni liikmetele saata teade selle kohta.
IN059 Kui inventuuriakt suunatakse tagasi andmete parandamiseks, tuleb lisada ka
põhjendus tagasisaatmise kohta, mida näevad kõik komisjoni liikmed (sh info
kuvatakse ka inventuuriakti töölehel).
264
Joonis 62 Inventuuriakti tööleht
4.8.6.5 Kadumiste haldus
Käesolevas peatükis on kirjeldatud kadumiste haldusele esitatavad nõuded.
ID Nõude selgitus
IN060 Kadumiste halduses peab olema võimalik näha kõiki registreeritud puudumisi
ja leidmisi. Seejuures võib olla tegemist kahe erineva nimekirjaga (vt ka
Joonis 63) või ühe kadumiste nimekirjaga, kus on selgelt eristatud, kas ja kui
palju objekte ühe kadumise kirje raames on leituks märgitud. Täpne lahendus
lepitakse kokku tööde käigus.
IN061 Kadumiste ja leidmiste nimekirjas peab kasutajal olema võimalik määrata, kas
kadumisi/leidmisi soovitakse näha objektide kaupa või registreeritud
toimingute kaupa (ühes toimingus võib olla mitu objekti, kuid need on
registreeritud korraga).
IN062 Kui kadumisi/leidmisi soovitakse vaadata objektide kaupa, tuleb iga nimekirjas
oleva kirje kohta kuvada nt esinduspilt, objekti number, objekti nimetus,
olemus, autor, kadumise liik, registreerija ja viide administratiivsele
265
toimingule, mille käigus kadunuks märgiti. Täpne andmete koosseis lepitakse
kokku tööde käigus.
IN063 Kui kadumisi/leidmisi soovitakse vaadata toimingute kaupa, tuleb iga
nimekirjas oleva kirje kohta kuvada nt toimingu number, toimingu olek,
objektide arv, registreerija, registreerimise aeg. Täpne andmete koosseis
lepitakse kokku tööde käigus.
IN064 Kadumiste halduses peab olema võimalik lisada ka käsitsi uut kadumist.
IN065 Kadumiste halduses peab olema võimalik kasutajal märkida objekte leituks
(kas terve kadumise toiming ehk kõik seal sisaldunud objektid korraga või
konkreetne objekt kadumise toimingus).
IN066 Kui süsteem on kadumise kirje tekitanud automaatselt inventuuri alusel, siis
peab kasutajal olema võimalik kadumise andmeid muuta. See peab ka
vastupidi toimima – kui objekt on märgitud kadunuks, siis inventuuris peab
kasutajal olema võimalik kadumise andmeid muuta (sh leituks märkida).
IN067 Uue kadumise registreerimisel tuleb kuvada/võimalik täita:
Registreerija – vaikimisi eeltäidetud ja muuta ei tohi saada;
Registreerimise aeg – vaikimisi eeltäidetud ja muuta ei tohi saada;
Puudumise liik (kadunud, varastatud, hävinud vm);
Arvatav kadumise aeg (sh ajavahemikuna);
Lisainfo;
Lisadokumendid;
Objektid;
Administratiivsed toimingud.
IN068 Iga objekti kohta tuleb kuvada esinduspilt, objekti number, nimetus, olemus,
autor, seisund, kahjustused, puudumise liik ja täiendavalt peab olema võimalik
sisestada ka märkust.
IN069 Objektid, mis on vähemalt kahes järjestikkuses inventuuris puuduvaks
märgitud, tuleb kuvada eristatavalt.
IN070 Leidmise märkimise puhul peab saama lisada ka kommentaari ja leidmise aja.
IN071 Kadumise alusel peab saama koostada väljaarvamisi. Selleks peab olema
võimalik soovitud objektid välja valida ning väljaarvamisse suunata (eeldusel,
et need juba pole inventuurist juba väljaarvamisse suunatud).
IN072 Administratiivsete toimingute all tuleb kuvada:
Inventuurid, kui kadumise kirje on lisatud inventuuriakti alusel;
Väljaarvamised, kui kadumise alusel on alustatud väljaarvamisakti
koostamisega.
Seejuures ei ole oluline, kas seotud tööleht on juba kinnitatud/allkirjastatud
või mitte.
IN073 Väljaarvamisel peab tekkima viide seotud kadumise toimingule, kuid ainult
juhul kui kadumise toiming pole tekkinud inventuuri tulemusena (viimasel
juhul on väljaarvamine juba seotud inventuuriga ja topeltviidete tekitamine ei
ole otstarbekas).
IN074 Kasutajal peab olema võimalik kadumise töölehel andmeid salvestada ja
kinnitada (Joonis 64 nupp „Salvesta“ ja „Kinnita“).
IN075 Kui kadumine on kinnitatud, peab objekti jooksvaks asukohaks saama
„teadmata“.
IN076 Kasutaja peab saama puudunuks märgitud objektide puhul märkida, kas antud
objekti kuvada ka avalikus keskkonnas kadunud objektina välja.
266
Joonis 63 Kadumiste nimekirja vaade
Joonis 64 Kadumise toimingu registreerimise vaade
4.9 Digikoopia tellimine
4.9.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk
Digihoidlas on suur hulk objektist digiteerimise teel loodud kõrgkvaliteedilisi faile, mis
pole avalikult kättesaadavad. Teatud hulk faile on n-ö tellitavad (kättesaadavad
267
teenustasu maksmisel) ning teatud hulk faile on juurdepääsupiiranguga (nt isikuandmete
kaitse või autoriõiguste kaitse piiranguga) ja kättesaadavad ainult teatud tingimustel.
Seejuures võib olla tegemist nii füüsilisest objektist tehtud digikoopiatega kui ka
digitaalsete objektidega, mida füüsilisel kujul ei eksisteerigi.
Juhul, kui soovitud kujul (kindla kvaliteedi, formaadi või mõõtmetega) faili ei ole, võib
olla vajadus tellida ka digiteerimistöö. Sellisel juhul tellitakse muuseumilt n-ö tellimustöö.
Failide digiteerimise eest võetakse tasu kulupõhiselt.
Eelpool toodust lähtuvalt peab olema võimalik esitada muuseumile digikoopia tellimusi,
mille sisuks on olemasolevate mitteavalike failide (sh digitaalsete objektide) kasutamine
või tellimustöö raames loodavate failide kasutamine. Sageli on vastav vajadus seotud
muuseumi poolt korraldatava näituse või haridusprogrammiga, aga samuti võib
digiteeritud materjali vastu huvi olla ka muuseumivälisel isikul. Seega peab digikoopia
tellimusi olema võimalik esitada nii töötajakeskkonna kaudu kui ka avaliku keskkonna
kaudu. Töötajakeskkonna kaudu esitatakse digikoopia tellimusi ainult teisele
muuseumile, sest oma muuseumi piires pole mitteavalike failide nägemine piiratud ja
objekti digiteerimise soovil suunatakse füüsiline objekt muuseumisisese kasutamise
aktiga otse vastavale üksusele (konserveerimis- ja/või digiteerimisüksusele)
digiteerimistöösse.
Tellimuste täitmisel peab saama märkida, kas ja millised failid konkreetsele kasutajale
elektrooniliselt kättesaadavaks tehakse. Kui tegemist on tellimustööga, eelneb failide
avalikustamisele ka füüsilise objekt digiteerimine ja digiteerimistöö aruande täitmine (vt
täpsemalt peatükk 4.7).
4.9.2 Äriprotsessi osapooled
Osapool Roll
Tellija Isik, kes soovib tellida muuseumilt tellida juba digiteeritud
mitteavalikke faile või lasta endale sobilikul kujul failid digiteerida.
Tellijaks võib olla teise muuseumi töötaja või avaliku keskkonna
kasutaja.
Tellimuse täitja Muuseumitöötaja, kes teeb otsuse digikoopia tellimuse osas ja
väljastab tellijale soovitud failid.
4.9.3 Tänane äriprotsess
Täna esitatakse digikoopia tellimusi üldjuhul süsteemiväliselt (telefoni või e-maili teel).
Osad muuseumid on teinud ka eraldiseisvalt oma tellimuste esitamise keskkonnad.
Eesti Ajaloomuuseumil on Digiteek, milles sisalduvad fotod, heli- ja videosalvestused
muuseumi näitustest ja üritustest ning Eesti Ajaloomuuseumi kogudesse kuuluvate
museaalide pildistused ja digitaalsed reproduktsioonid. Keskkonna kaudu on võimalik
tellida soovitud failide allalaadimisõigus ja digiteerimistöid. Samuti on võimalik peale
tellimuse täitmist ka tellitud failidega tutvuda.
Eesti Kunstimuuseumil on Digitaalkogu, milles sisalduvad fotod ja andmed Eesti
Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvate teoste kohta. Keskkonna kaudu on võimalik tellida
soovitud fotosid. Samuti on võimalik peale tellimuse täitmist ka tellitud failidega tutvuda.
268
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma kodulehele lisanud tellimusvormi, mille kaudu
saab tellida nii olemasolevaid faile kui sobiliku faili puudumisel digiteerimistöid (sh fotode
digitaalne töötlemine). Tellitud faile väljastatakse üldjuhul e-maili teel.
4.9.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P44 Tellimuste Kogu tellimuste esitamise Suur. Ühte
esitamisega seotud protsess käib täna peamiselt tellimiskeskkond
protsess on telefoni ja e-maili teel. Teatud võimaldaks esitada
ebaefektiivne muuseumid on arendanud ka mugavalt kõik tellimused
omale spetsiifilisi lahendusi, ühest keskkonnast
mille tundma õppimiseks kõikidele muuseumidele.
kulub täiendavalt aega. Selle tulemusena kulub
tellimuse esitamiseks
oluliselt vähem aega.
P45 Tellimuste Muuseumid väljastavad Suur. Ühtne
täitmisega seotud sageli soovitud failid tellijale tellimiskeskkond
protsess on e-maili teel. Need võimaldab kiirendada
ebaefektiivne muuseumid, kes on loonud tellimuste täitmisega
oma spetsiifilised lahendused, seotud tööprotsessi (sh
sisestavad sinna muuseumis failide küsimine
olevate objektide andmeid ja digihoidlast).
laevad üles objektidega
seotud faile. Seega sageli
tuleb teha dubleerivat tööd
andmete/failide
sisestamiseks (faile laetakse
ka MuIS-i osaks olevasse
digihoidlasse).
P46 Tellimuste Ükski muuseumide Keskmine. Ühtne
täitmisega seotud olemasolevatest lahendustest tellimiskeskkond
protsessi halb ei võimalik mugavalt pidada võimaldab mugavalt
jälgitavus arvet, millised tellimused on hallata kõiki enda poolt
sisse tulnud, millised otsused esitatud ja sisse tulnud
on tehtud ja millised tellimusi, sh nende
tellimustest on täidetud. seoseid objektide
Sageli ei jää täidetud kasutamise aktide,
tellimuste kohta mingit märki näituste,
maha. Seetõttu on protsessi haridusprogrammide,
läbipaistvus väike ja digiteerimistöödega.
tööprotsessile kulub palju Seeläbi tagatakse
aega. protsessi läbipaistvus.
P47 Täiendav kulu oma Muuseumid kulutavad oma Suur. Ühtne keskne
lahenduste spetsiifiliste lahenduste tellimiskeskkond
arendamiseks loomiseks, üleval hoidmiseks vähendaks muuseumide
ja edasi arendamiseks kulu oma spetsiifiliste
täiendavat ressurssi. lahenduste
arendamiseks.
269
4.9.5 Tulevane äriprotsess
Alljärgnevalt on kirjeldatud tulevane digikoopia tellimise äriprotsess:
1. Tellija koostab töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas digikoopia tellimuse.
Tellimuse töölehel märgitakse, kas soovitakse tellida olemasolevaid mitteavalikke faile
(sh millised) või digiteerimistööd. Mõlemal juhul märgitakse täpsem tellimuse sisu –
mitteavalike failide korral lisatakse täpsem selgitus (vajadusel õigustatud huvi
põhjendus) ja digiteerimistöö korral töö tulemuse kirjeldus (nt mis formaadis ja mis
mõõtudega faile soovitakse);
2. Tellija esitab töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas digikoopia tellimuse;
3. Tellimuse saaja rollis olev muuseumitöötaja (nt koguhoidja) saab teate laekunud
tellimuse kohta;
4. Tellimuse saaja teeb töötajakeskkonnas otsuse tellimuse täitmise kohta (ehk kas ja
millised failid tellijale väljastatakse või kas soovitud kujul digiteerimistööd on võimalik
teostada);
5. Kui tellimus otsustakse jätta täitmata:
5.1. Tellimuse saaja teeb otsuse, et tellimust ei täideta ja lisab ka vastava
põhjenduse;
5.2. Tellija saab teate tehtud negatiivse otsuse kohta.
6. Kui tellimus otsustatakse täita:
6.1. Kui tegemist on olemasolevate mitteavalike failide tellimisega, mille eest
muuseum ei soovi tasu küsida:
6.1.1. Tellimuse saaja valib failid, mis otsustati väljastada (võivad olla kõik tellitud
failid, aga ka osad tellitud failidest) ja vajadusel lisab ka põhjenduse (nt
miks kõiki tellitud failidest ei väljastata);
6.1.2. Tellimuse saaja kinnitab tellimuse, millega avatakse tellitud failid tellijale
teatud aja jooksul kasutamiseks;
6.1.3. Tellija saab teate tehtud otsuse kohta;
6.1.4. Tellija tutvub töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas (sõltuvalt, kust
tellimus esitati) talle avatud failidega.
6.2. Kui tegemist on olemasolevate mitteavalike failide tellimisega, mille eest
muuseum soovib tasu küsida:
6.2.1. Tellimuse saaja valib failid, mis otsustati väljastada (võivad olla kõik tellitud
failid, aga ka osad tellitud failidest) ja vajadusel lisab ka põhjenduse (nt
miks kõiki tellitud failidest ei väljastata);
6.2.2. Tellimuse saaja ekspordib tellimuse (sh failide nimekirja) failina
raamatupidamise jaoks;
6.2.3. Tellimuse saaja edastab tellimusega seotud info süsteemiväliselt
raamatupidamisse, kes väljastab tellijale arve (PS: tulevikus võib lisanduda
ka pangalingi, krediitkaardimakse või muu ühtse maksesüsteemi
kasutusele võtmise võimekus);
6.2.4. Kui arve on tasutud, kinnitab tellimuse saaja tellimuse, millega avatakse
tellitud failid tellijale teatud aja jooksul kasutamiseks;
6.2.5. Tellija saab teate tehtud otsuse kohta;
6.2.6. Tellija tutvub töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas (sõltuvalt, kust
tellimus esitati) talle avatud failidega.
6.3. Kui tegemist on digiteerimistöö tellimusega:
6.3.1. Tellimuse saaja teeb otsuse, et digiteerimistööd on võimalik teostada;
6.3.2. Tellimuse saaja alustab digikoopia tellimuse juurest objekti taotlemist või
muuseumisisese kasutamise akti koostamist eesmärgiga „digiteerimine“
270
(sõltuvalt sellest, kas tal on õigus ise objekte füüsiliselt digiteerimisse anda
või mitte);
6.3.3. Järgneb objekti(de) muuseumisisese liikumise protsess (kirjeldatud
peatükis 4.4 „Liikumised“) ja seejärel digiteerimistöö protsess (kirjeldatud
peatükis 4.7 „Korrastus- konserveerimis- ja digiteerimistööd“);
6.3.4. Kui digiteerimistöö on teostatud, valib tellimuse saaja failid, mis telliti ja
vajadusel lisab ka põhjenduse (nt miks kõiki soovitud faile ei loodud);
6.3.5. Tellimuse saaja ekspordib tellimuse (sh failide nimekirja) failina
raamatupidamise jaoks;
6.3.6. Tellimuse saaja edastab tellimusega seotud info süsteemiväliselt
raamatupidamisse, kes väljastab tellijale arve (PS: tulevikus võib lisanduda
ka pangalingi, krediitkaardimakse või muu ühtse maksesüsteemi
kasutusele võtmise võimekus);
6.3.7. Kui arve on tasutud, kinnitab tellimuse saaja tellimuse, millega avatakse
tellitud failid tellijale teatud aja jooksul kasutamiseks;
6.3.8. Tellija saab teate tehtud otsuse kohta;
6.3.9. Tellija tutvub töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas (sõltuvalt, kust
tellimus esitati) talle avatud failidega.
4.9.6 Ärinõuded
4.9.6.1 Digikoopia tellimuste nimekirja vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded digikoopia tellimuste vaatele, kus kuvatakse
kõik tellimused ja on võimalik teostada otsinguid soovitud tellimuse leidmiseks.
ID Nõude kirjeldus
DI001 Digikoopia tellimused võivad laekuda:
Töötajakeskkonnast teise muuseumi poolt;
Avalikust keskkonnast;
Kasutaja registreerib töötajakeskkonnas käsitsi, kui tellimus laekub
süsteemiväliselt (nt e-maili teel).
DI002 Esitatud digikoopia tellimuse kohta peab süsteem registreerima automaatsed
digikoopia tellimuse kirje.
DI003 Digikoopia tellimuste vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:
Täitamata digikoopia tellimused – tellimused, mis on avaliku
töötajakeskkonna või avaliku keskkonna kaudu saabunud, kuid mille
osas pole veel otsust tehtud ning tellimused, mille andmeid alles
sisestatakse;
Täidetud digikoopia tellimusi – lõpetatud digikoopia tellimused, mille
kohta on otsus tehtud.
DI004 Iga tellimuse kirje kohta tuleb kuvada nt tellimuse nr, tellimuse saabumise
kuupäev, tellija, tellimuse täitja nimi, tellimuse olek.
DI005 Nimekirjas peab olema selgelt võimalik eristada, milliseid on muuseumi enda
poolt koostatud telimused ja millised on muuseumisse laekunud tellimused
(töötajakeskkonna kaudu teise muuseumi poolt või avaliku keskkonna kaudu
välise osapoole poolt).
DI006 Täitmisel on digikoopia tellimus seni, kuni tellimuse osas pole otsus tehtud.
DI007 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja
otsingutingimuste (nt tellimuse saabumise kuupäev, tellija, tellimuse olek) abil
kuvatavat nimekirja täpsustada.
271
DI008 Digikoopia tellimuste nimekirja peab saama genereerida ja alla laadida Office
Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), PDF vm
sobilikus formaadis. See on vajalik näiteks selleks, et koostada
raamatupidajale tellimuste nimekiri, kus on toodud välja iga tellimuse andmed
ja konkreetses tellimuses sisalduvad failid. Seejuures tuleb arvestada, et
tellimuse kohta võib olla otsus juba sisestatud (sh valik, millised failid
otsustatakse väljastada). Täpsed tingimused lepitakse kokku tööde käigus.
4.9.6.2 Digikoopia tellimuse vaade
Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded digikoopia tellimuse lisamisele ja täitmisele.
ID Nõude kirjeldus
DI009 Töötajakeskkonnas peab olema võimalik lisada uut digikoopia tellimust. See on
mõeldud järgnevateks juhtudeks:
Muuseum soovib ise teisele muuseumile tellimust esitada;
Tellimus laekus muuseumile süsteemiväliselt (nt e-maili teel) ja see
registreeritakse töötajakeskkonnas selleks, et oleks võimalik faile
kasutajale välja jagada.
DI010 Uue tellimuse lisamisel peab avanema tellimuse tööleht. Tellimuse töölehel
kuvatavad minimaalsed andmeväljad on toodud Tabel 13.
DI011 Töötajakeskkonnast või avalikust keskkonnast laekunud digikoopia tellimus
tuleb kuvada eeltäidetud kujul, kuid muuseumil peab olema võimalik seda
teatud mahus, nt laadida üles lisadokumente (nt maksekorralduse koopia).
Täpsed vajadused lepitakse kokku tööde käigus.
DI012 Tellimuse töölehe täitmisel tuleb arvestada, et kasutaja võib tellida
olemasolevaid mitteavalikke faile või lasta teostada digiteerimistöid. Selleks
peab olema võimalik tellimuse töölehe täitmisel valida sobilikud muuseumi
objektid, mille kohta tellimust esitatakse/süsteemiväliselt esitati, ja saama
näha ka kõiki objektiga seotud faile. Kui sobilikud failid on olemas, peab
saama need välja valida. Kui sobilikke faile ei ole, peab saama sisestada
täpsema kirjelduse digiteerimistöö soovi kohta.
DI013 Kui muuseumile laekus töötajakeskkonnast/avalikust keskkonnast tellimus või
registreeritakse süsteemiväliselt esitatud tellimust, peab tellimuse saaja
saama mugavalt alustada objekti taotlemist või muuseumisisese kasutamise
akti koostamist eesmärgiga „digiteerimine“ (sõltuvalt sellest, kas tal on õigus
ise objekte füüsiliselt digiteerimisse anda või mitte). Sellisel juhul peab taotlus,
muuseumisisese kasutamise akt ja digiteerimistöö aruanne jääma tellimusega
seotuks. Kõik konkreetse digiteerimistöö raames loodud failid peavad saama
automaatselt tellimusega seotuks ja neid peab saama mugavalt tellijale
kasutamiseks avada.
DI014 Tuleb arvestada, et muuseumile töötajakeskkonnast laekuv tellimus võib olla
ka seotud näituse või haridusprogrammiga (st tellimist algatati näituse või
haridusprogrammiga seotult). Sellisel juhul peab näitus või haridusprogramm
jääma antud tellimusega seotuks. Kõik tellimuse raames tellijale kasutamiseks
avatud failid/viited nendele (sh need, mis loodi digiteerimistöö tulemusena),
peavad tekkima ka näituse või haridusprogrammi vaatesse.
DI015 Olemasolevate failide osas peab digikoopia tellimusse peab saama lisada ainult
mitteavalikke faile.
DI016 Failide sektsioonis tuleb iga valitud faili kohta kuvada digihoidlas olevad
olulisemad metaandmed, nt:
Faili nimi;
Faili tüüp;
272
Faili vorming;
Faili suurus;
Faili mõõdud;
Faili kasutusõiguste info.
DI017 Digikoopia tellimust peab saama genereerida ja alla laadida Office Open XML
Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), PDF vm sobilikus
formaadis. See on vajalik näiteks selleks, et koostada raamatupidajale
tellimuse ülevaade, kus on toodud välja tellimuse andmed ja konkreetses
tellimuses sisalduvad failid. Seejuures tuleb arvestada, et tellimuse kohta võib
olla otsus juba sisestatud (sh valik, millised failid otsustatakse väljastada).
Täpsed tingimused lepitakse kokku tööde käigus.
DI018 Iga digikoopia tellimuse kohta peab tellimuse täitja saama teha otsuse –
tellimuse täita (sh osaliselt) või tagasi lükata.
DI019 Tellimuse täitmisel peab kasutaja saama valida failid, mille ta tellijale
kasutamiseks lubab:
Kui sobilikud failid olid olemas, peavad tellija poolt märgitud failid
olema vaikimisi eelvalitud, kuid tellimuse täitja peab saama vajadusel
valikut muuta. Seejuures peab tellimuses olema hiljem võimalik
eristada algselt tellitud faile ja neid, mis tellijale tellimuse raames
kasutamiseks lubati;
Kui sobilikud failid valmisid digiteerimistöö tulemusena, peavad need
tellimuse vaatesse seotud digiteerimistöö aruande alusel automaatselt
tekkima.
DI020 Tellimuse täitmisel (sh osalisel täitmisel) või tagasi lükkamisel peab kasutaja
saama sisestada ka põhjenduse. Tellimuse täitmisel peab saama lisada ka info,
kuidas faili kasutada tohib.
DI021 Kui otsus on sisestatud, saab tellimuse täitja tellimuse kinnitada.
DI022 Kui tellimus registreeriti muuseumitöötaja poolt käsitsi (st tellimus esitati
süsteemiväliselt), peab tellimuse kinnitamisel tekkima tellijale avalikus
keskkonnas ligipääs käsitsi registreeritud tellimusele (seos isikukoodi alusel).
DI023 Tellimuse kinnitamisel tuleb tellijale saata tagasiside tellimuse
täitmise/täitmata jätmise kohta. Tellija peab nägema tehtud otsust ja
tellimuse (osalisel) täitmisel peab kasutajale tekkima ligipääs talle
kasutamiseks lubatud failidele. Kasutaja peab vastavat faili saama avada ja
alla laadida teatud (konfiguratsioonis seadistatav) aja vältel (nt 30 päeva).
PS: Tööde käigus tuleb kaaluda, kas lisaks autenditud kasutajale failide
avalikus keskkonnas kättesaadavaks tegemisele oleks vaja ka alternatiivset
lahendust sarnaselt haridusprogrammi õppematerjalide jagamisele: Tellimuse
täitja genereerib lingi ja sisestab tellija e-maili aadressid, kuhu vastav link
saadetakse. Kui tellija vastavale lingile vajutab, kuvatakse talle avaliku
keskkonna vaade lubatud failide nimekirjaga (keskkonda autentimata).
DI024 Kui tegemist on avaliku keskkonna kasutaja tellimusega ja kasutaja on
avalikus keskkonnas oma e-maili seadistanud, siis teavitus laekub avaliku
kasutaja poolt seadistatud e-maili aadressile. Kui tellimuse täitja märgib
töötajakeskkonnas käsitsi e-maili (või muudab seda), tuleb teavitus saata
sinna.
DI025 Kui muuseum tellimuse tagasi lükkab, peab tellija saama tellimust korrigeerida
– nt lisada täiendavad lisadokumendid. Täpsed vajadused lepitakse kokku
tööde käigus.
DI026 Digikoopia tellimise täpne ja loogiline tellimuse vorm tuleb välja töötada tööde
käigus, lähtudes olemasolevate tellimiskeskkondade võimalustest ja headest
praktikatest. Seejuures tuleb arvestada sellega, et erinevatel muuseumidel
võivad olla erinevad tellimistingimused, tellimuse täitmise ajad, teenustasud ja
kasutustingimused (nt kuidas ja millele tuleb faili kasutamisel viidata) – seda
kõike tuleb tellimuse esitamisel tellijale arusaadavalt välja kuvada.
273
Tabel 13 Digikoopia tellimuse töölehe andmed
Välja nimi Kirjeldus Kohustuslik Täitmine
kus
Tellimuse nr Tellimuse kui + Automaatne
dokumendi number
Loomise kuupäev Tellimuse töölehe + Automaatne
vormistamise kuupäev
Esitamise kuupäev Tellimuse saabumise + Automaatne
kuupäev. Kui tellimus
laekub teise muuseumi
või avaliku kasutaja
poolt, siis sama mis
loomise kuupäev. Kui
tellimus registreeritakse
käsitsi, siis kasutaja
sisestab ise
süsteemiväliselt
laekunud tellimuse
kuupäeva.
Tellija Tellija ees- ja + Tellimuse alusel
perekonnanimi. Kui automaatne/täidab
tegemist on avalikust muuseumitöötaja
keskkonnast esitatava
tellimusega, siis ka
isikukood/sünniaeg,
kontaktandmed
(telefon, e-mail,
aadress).
Maksja (kui erineb Isik, kes teostab makse. - Tellimuse alusel
tellijast) Kui tegemist on automaatne/täidab
töötajakeskkonnast muuseumitöötaja
esitatava taotlusega,
siis automaatselt
muuseumi nimi; kui
tegemist on avalikust
keskkonnast esitatava
tellimusega, siis
füüsilise isiku ees- ja
perekonnanimi või
juriidilise isiku nimi ja
registrikood.
Arve saatmise e-mail Digikoopia tellimuse - Tellimuse alusel
(kui erineb tellija e- eest arve saatmise e- automaatne/täidab
mailist) mail muuseumitöötaja
Tellimuse täitmise Kuupäev mis ajaks - Automaatne
kuupäev peaks tellimus olema
täidetud
Kasutuseesmärk Digikoopiate kasutamise + Tellimuse alusel
eesmärk automaatne/täidab
274
muuseumitöötaja
Tellimuse kirjeldus Tellimuse sisu täpsem - Tellimuse alusel
selgitus (vajadusel automaatne/täidab
õigustatud huvi muuseumitöötaja
põhjendus) ja
digiteerimistöö korral
töö tulemuse kirjeldus
(nt mis formaadis ja mis
mõõtudega faile
soovitakse).
Lisadokumendid Võimalus üles laadida - Tellimuse alusel
lisadokumente (nt isikut automaatne/täidab
tõendava dokumendi muuseumitöötaja
koopia või garantiikiri)
Objekt Objektid, mille failid + Tellimuse alusel
tellimusse lisatakse automaatne/täidab
(esinduspilt, objekti muuseumitöötaja
number, objekti
nimetus, olemus, autor)
Objekti failid Objektide failid, mis + Tellimuse alusel
tellimusse lisatakse automaatne/täidab
muuseumitöötaja
4.10 Aruandlus
4.10.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk
Muuseumiseaduse §9 lõige 1 10 kohaselt võib riigile kuuluvat muuseumikogu või selle
alakogu anda halduslepingu alusel tasuta kasutamiseks näiteks riigi sihtasutuse
muuseumile, avalik-õigusliku isiku muuseumile, eramuuseumile või
munitsipaalmuuseumile. Kogu kasutamisega seonduvalt on muuseumil õigus saada
riigieelarvelist toetust. Vastavalt muuseumiseadus §9 lõige 3 10 alusel peavad muuseumid
esitama aruandeid riigile kogu ja toetuse kasutamise kohta. Vastavalt muuseumi
omanikule esitatakse aruandeid kas Kultuuriministeeriumile, kohalikule omavalitsusele,
sihtasutuse nõukogule vms. Lisaks esitavad kõik muuseumid statistilisi andmeid kord
aastas ka Statistikaametile.
Täiendavalt riigile kuuluva kogu kasutamisest tingitud aruandekohustusele on juhtkonnal
(muuseumi juht, peavarahoidja, osakonnajuhataja) vajalik saada jooksvat ülevaadet
kogudest ning muuseumitöötajate tegevusest eesmärgiga planeerida edasisi töid. Oma
tööst ülevaate saamiseks ning edasise töö planeerimiseks soovivad aruande päringuid
kasutada ka ülejäänud töötajad.
4.10.2 Tänane äriprotsess
Lähtudes eelpool toodust, esitavad muuseumid omanikule (nt Kultuuriministeerium,
omavalitsus) kord aastas ülevaate oma kogudest ning nendega seotud toimingutest.
Aruannete koostamise ja esitamise tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 65):
1. Koguhoidjad/peavarahoidja koostavad kogude osas vajalikud aruanded, kasutades
nii MuIS-i aruandeid kui vajadusel ka paberidokumentatsiooni;
275
2. Peavarahoidja või tema kohuseid täitev isik edastab kogude tööd puudutava(d)
aruande(d) muuseumi juhile;
3. Muuseumi juht kogub kokku kõigi osakondade/töötajate poolt esitatud aruanded
ning koostab (või laseb koostada) nende põhjal vajalikud üldaruanded, mille
esitab muuseumivälistele osapooltele (eelkõige siis kas ministeeriumile või
omavalitsusele, kelle haldusalas muuseum tegutseb, ja ka Statistikaametile).
Statistikameti aruanne koondab andmeid erinevatest muuseumitöö lõikudest ja
selle täidab ning edastab tõenäoliselt kas muuseumi juht, tema abi vms.
Joonis 65 Aruannete koostamise ja esitamise tänane äriprotsess
Lisaks aruandluskohustuse täitmisele on aruannete koostamine ka oluline asutuse
juhtkonnale, et planeerida kogudega seotud tegevust. Samamoodi võivad ka ülejäänud
töötajad kasutada aruandluse päringuid tehtud tööst ülevaate saamiseks ning uute tööde
planeerimiseks.
Tabel 14 on toodud praeguses süsteemis kasutusel olevate aruannete päringute sisend-
ja väljundandmed.
276
Tabel 14 Kasutusel olevate aruande päringute sisend- ning väljundandmed
ID Päringu nimetus ja Sisend Väljund
kirjeldus
PÄ01 Dokumentide risttabel Muuseum/filiaal – võimalik valida Kuvatakse soovitud dokumendid järgmiste andmetega:
rohkem kui ühte; Dokumendi number;
Aruandes saab näha Dokumendi liik (vastuvõtu, liikumise Dokumendi kinnitamise kuupäev;
dokumentide hulka ja inventeerimisega seotud Dokumendis olevate objektide arv alakogude lõikes;
kogude lõikes. dokumentide liigid): Kokku – kuvatakse dokumendiga seotud objektide
Hoiulevõtmisakt; koguarv;
Vastuvõtuakt abikogusse; Hind – kuvatakse dokumendiga seotud objektide
Vastuvõtuakt põhikogusse ostuhindade summa (hetkel puudulikult –
Hoiustamisakt; summeeritakse omavahel rublad ning eurod
Muuseumisisese kasutamise akt; teisendusi tegemata; samuti ei arvestata
Väljaandeakt; retrospektiivsetes kirjeldustes märgitud ostuhindu).
Tagastamisakt;
Inventuuriakt.
Kogu liik – põhikogu, abikogu või
hoiule võetud asjade kogu;
Kuupäevade vahemik – dokumendi
kinnitamise kuupäevade vahemik.
PÄ02 Dokumentide register Muuseum/filiaal – võimalik valida Kuvatakse soovitud dokumendid järgmiste andmetega:
rohkem kui ühte; Dokumendi number;
Aruandes on võimalik Dokumenti liik (valik sama, mis Dokumendi kinnitamise kuupäev;
koondada tabelina päringus PÄ01); Dokumendiga kajastatud tegevus:
erinevate Kogu liik (valik sama, mis päringus Vastuvõtmine põhikogusse + omandamise viis;
PÄ01); Vastuvõtmine abikogusse + omandamise viis;
dokumendiliikide
Alakogu – kuvatakse valitud Hoiule võtmine + hoiule võtmise liik (nt
nimistuid, mis on muuseumi(de) ja/või filiaali(de) hoiustamine);
koostatud valitud alakogud; kui määratud kogu liik, siis Muuseumisisene kasutamine + eesmärk;
ajavahemikul. kuvatakse vastavalt eelnevalt Väljaandmine + eesmärk;
määratud kogu liigile; Tagastamine + tagastamise liik (nt muuseumisse
Kuupäevade vahemik – dokumendi hoiule võetud kultuuriväärtusega asja
kinnitamise kuupäevade vahemik; tagastamine, väljaandeaktiga kasutamiseks
Omandamise viis – kui dokumendi andmise lõpetamine);
liigiks valitakse „Vastuvõtuakt Hoiustamine;
põhikogusse“ või „Vastuvõtuakt Inventuur.
277
abikogusse“; Alusdokument (nt väljaandeakti puhul taotlus,
Hoiule võtmise liik – kui dokumendi garantiikiri);
liigiks valitakse „Hoiulevõtmisakt“; Osalejad (nt väljaandmise puhul üleandjaks ja
Kasutamise eesmärk – kui vastuvõtjaks märgitud isikud; inventuuri korral
dokumendi liigiks valitakse komisjoni esimees ja komisjoni liikmed);
„Väljaandeakt“ või „Muuseumisisese Dokumendis hõlmatud objektide arv alakogude
kasutamise akt. lõikes;
Tagastamise liik – kui dokumendi Dokumendis esitatud kommentaarid;
liigiks valitakse „Tagastamisakt“. Tagastamise tähtaeg (kui tegemist on
muuseumisisese kasutamise akti või
väljaandeaktiga).
PÄ03 Aastaaruanne – kogude Muuseum/filiaal – võimalik valida Kuvatakse objektide arvud alakogude lõikes:
seis rohkem kui ühte; Kogu liik (põhikogu, abikogu);
Alguse kuupäev; Alakogu;
Aruandes kuvatakse Lõpu kuupäev. Algseis – objektide arv sisestatud ajavahemiku
ülevaade kogudesse vastu alguskuupäeval;
Tulmed – valitud ajavahemikus vastuvõtuaktiga vastu
võetud ja sealt välja
võetud objektide arv;
arvatud objektide kohta. Retrospektiivselt sisestatud – valitud ajavahemikus
retrospektiivselt sisestatud objektide arv;
Väljaarvamine – valitud perioodil muuseumikogus
väljaarvatud objektide arv;
Lõppseis – perioodi lõppkuupäeva seisuga objektide
arv.
PÄ04 Aastaaruanne – Vt päringu PÄ03 sisendit Kuvatakse objektide arvud tegevuste lõikes:
tegevuste lõikes Tegevus (tuleneb dokumendi liigist);
Vastuvõtmine põhikogusse + omandamise viis;
Aruandega on võimalik Vastuvõtmine abikogusse + omandamise viis;
luua nimistu Hoiule võtmine + hoiule võtmise liik;
Muuseumisisene kasutamine + eesmärk;
museaalidega toimunud
Väljaandmine + eesmärk;
administratiivsetest Tagastamine + tagastamise liik;
toimingutest (vastuvõtt, Hoiustamine;
registreerimine, Väljaarvamine;
hoiustamine, hindamine, Inventuur;
inventeerimine jne) Korrastustöö.
278
valitud ajavahemikul. Kogus perioodil – antud tegevusega seotud objektide
arvud alakogude lõikes;
Ostuhind – antud tegevusega seotud objektidega
ostuhindade summa.
PÄ05 Kogude aruanne Kogu liik (põhikogu või abikogu); Esimene tabel kajastab summaarselt, mis valitud
Alakogu – kui määratud kogu liik, siis alakogus on valitud ajaperioodil toimunud: mitu
Aruanne valitud kogu ja kuvatakse vastavalt eelnevalt objekti oli perioodi alguses kogus (algseis), palju on
alakogu objektidega määratud kogu liigile muuseumi ja uusi objekte tulmunud (tulmed), mitu objekti on välja
sooritatud tegevustest. selle filiaalide alakogud; võib arvatud (väljaarvamine) ning mitu objekti on perioodi
märkida korraga rohkem kui ühe lõpuks alles jäänud kogusse
alakogu; (lõppseis=algseis+tulmed-väljaarvamine);
Kuupäevade vahemik – dokumendi Teine tabel kajastab, millistest tegevustes on antud
kinnitamise kuupäevade vahemik. alakogu objektid valitud ajaperioodil osalenud
(tegevuse nimetus; nt eelregistreerimised,
vastuvõtud, hoiustamised, tagastamised) ja
tegevuses osalenud objektide arv.
PÄ06 Tegevused hoiule Põhimõtteliselt sama sisend, mis päringus Vt päringu PÄ05 väljundit. Teise tabelisse kuvatakse
võtmiste lõikes PÄ05, ent kogu liigiks saab valida ainult tegevuste alla ainult objektide hoiule võtud ning nende
hoiule võetud asjade kogu. hoiule võtmise liigid.
Aruanne valitud hoiule
võetud kultuuriväärtusega
asjade kogusse vastu
võetud objektide arvust ja
hoiule võtmise
eesmärgist.
PÄ07 Asukohtade koosseisu Püsiasukoht – kuvatakse muuseumi Kuvatakse soovitud asukoha (ja selle alamasukohtade)
aruanne asukohtade puu, kust saab valida kohta järgmised andmed:
ühe asukoha; Asukohad;
Aruanne valitud asukohas Jooksev asukoht – sama, mis Konkreetsesse asukohta kuuluvate objektide andmed:
viibivate objektide püsiasukoha puhul; Objekti number;
Asukoha seisund (võimalik valida Objekti nimetus;
asukoha seisunditest.
ühte): Autor;
Ajutisel kasutamisel (muu Asukoha seisund.
põhjus);
279
Asukoht määramata;
Eksponeerimisel;
Jooksvas asukohas;
Hävinud;
Kadunud;
Muuseumikogust välja arvatud;
Püsivas hoiustamise kohas;
Restaureerimisel.
Alakogu – valikus on kõik muuseumi
ja selle filiaalide alakogud.
PÄ08 Objekti seisukorra Objekti number; Kuvatakse soovitud objektide kohta järgmised andmed:
muutuse ja liikumise Objekti nimetus. Objekti number, nimetus, autor;
aruanne Konkreetse objekti liikumiste ja seisukorra andmed:
Dokumendi kinnitamise kuupäev;
Aruanne objektidega Dokumendi number;
toimunud Administratiivse tegevus nimetus (nt museaali
kirjeldus, hoiustamine);
administratiivsetest
Dokumendis märgitud sihtkoht, kuhu objekt
sündmustest, kus liikus;
fikseeritakse objekti Dokumendis märgitud objekti seisund;
sihtkoht, seisund ja/või Dokumendis märgitud kahjutused.
kahjustused.
PÄ09 Objektid seisukordade Objekti seisund (hea, halb, Kuvatakse valitud objekti seisundile vastavad objektide
lõikes määramata, väga halb, rahuldav); andmed:
Alakogu (muuseumi ja selle filiaalide Objekti number;
Aruanne objektidest, mis abi- ja põhikogu alla kuuluvad Objekti nimetus;
on hinnanguliselt samas alakogud). Kahjustused;
seisundis (hea, halb, Dokumendi andmed, millega on fikseeritud objekti
rahuldav jvms). seisund:
Dokumendi number;
Dokumendi nimetus (+ omandamise viis vms);
Dokumendi kinnitamise kuupäev.
PÄ10 Konserveerimistööde Kuupäevade vahemik (töö alguse Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad objektid ja
aruanne kuupäev); nendega seotud tööd:
Konservaator (valikloetelust võimalik Säilitustoimingu liik (konserveerimine või
280
Vastavalt valitud otsingu valida korraga üks töötaja); korrastamine);
parameetritele saab Säilitustoimingu liik (loetletud kõik Tehtud töö (säilitustoimingud liigid);
moodustada aruandeid sõnastikus olevad liigid); Objekti number;
objektidega teostatud Alakogu (alakogu, millega on seotud Objekti nimetus;
konserveerimistöödest ja tööga seotud objekt); Autor;
Objekti number (tööga seotud Kahjustused;
korrastustöödest.
objekti number); Objekti kehtiv seisund;
Objekti nimetus (tööga seotud Töö teostaja;
objekti nimetus); Märkused (nt korrastustööde passi lisatud
Autor (tööga seotud objekti autor). teostatavate tööde märkused).
PÄ11 Kohakataloogi aruanne Objekti number: Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad objektid ja
Numbrimaski komponentide nende asukohtade andmed:
Aruannne võimaldab leida kaupa; Vastuvõtuakti number;
objektide jooksvad ja Vahemike kaupa. Objekti number;
püsiasukohad Alakogu (muuseumi ja selle filiaalide Objekti nimetus;
alla kuuluvad kõik alakogud); Autor;
Kogusse vastuvõtu aeg (vahemik); Püsiasukoht – museaali püsiasukoht;
Asukoha kuva kuju (asukoha liik ja Jooksev asukoht - museaali jooksev asukoht.
nimetus/asukoha nimetus pika teena
– vastavalt sellele kuvatakse
aruande päringu tulemusi).
PÄ12 Tulmeraamat Objekti number: Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad objektid ja
Numbrimaski komponentide nende vastuvõttude andmed:
kaupa; Vastuvõtuakti number;
Vahemike kaupa. Vastuvõtuakti kinnistamise aeg;
Objekti nimetus; Vastuvõtuakti märgitud üleandja;
Autor; Objekti number;
Alakogu (muuseumi ja selle filiaalide Objekti nimetus;
abi- ja põhikogu alla kuuluvad Autor;
alakogud); Objekti üldinfo;
Püsiasukoht – kuvatakse muuseumi Väljaarvamise aeg (kui valiti, et kuvatakse ka
asukohtade puu, kust saab valida väljaarvatud museaalid).
ühe asukoha;
Jooksev asukoht – sama, mis
püsiasukoha puhul;
Objekti staatus (eelregistreeritud
281
objekt, hoiule võetud, museaal,
tagastatud omanikule);
Kogusse vastuvõtu aeg (vahemik);
Kas soovitakse kuvada ka
väljaarvatud museaalid? (jah/ei).
PÄ13 Kataloog tulmeandmete Sisendiks päringu PÄ12 sisendid, v.a Vt päringu PÄ12 väljundit. Samad andmed, ent lisaks on
ja asukohtadega viimane kuvatud objekti püsiasukoht ja jooksev asukoht.
Võimaldav koostada
aruandeid mingil
ajavahemikul tulmunud
või muude parameetrite
järgi leitud objektidest.
Aruandes kajastuvad
nende objektide
vastuvõttude ja
asukohtade andmed.
PÄ14 Tööaruanne Töötaja (võimalik valida korraga ühte Väljundi kuva variante on kaks:
töötajat); Tegevuspõhine väljund (sisendisse ei ole rolli valitud):
Roll – valikloetelus kuvatakse Tegevus (nt hoiulevõtmine, kirjeldamise I etapp)
erinevate dokumentidega seotud Alakogu – antud tegevusega seotud alakogud;
rollid (nt I etapi kirjeldaja, II etapi Arv – antud tegevusega seotud objektide arvud
kirjeldaja, retrospektiivne sisestaja, alakogude lõikes;
objekti eelregistreerija, hoiule võtja, Objektipõhine väljund (sisendisse on roll valitud):
inventuuri osaleja jne); Töölehe kinnitamise kuupäev;
Alakogu (muuseumi ja selle filiaalide Objekti number;
kõik alakogud); Objekti nimetus;
Kuupäevade vahemik (töölehe Autor.
kinnitamise kuupäev).
PÄ15 Tagastatud esemed Dokumendi liik – dokumendi liik, Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad tagastatud
mille pealt tagastus on tehtud objektide andmed:
(hoiulevõtmisakt, muuseumisisese Objekti number;
Aruanne võimaldab saada kasutamise akt, väljaandeakt, Objekti nimetus;
282
kokkuvõtliku ülevaate eelregistreerimine); Autor;
tagastatud esemetest Dokumendi number – dokumendi Püsiasukoht;
number, mille pealt tagastus on Jooksev asukoht;
tehtud; Tagastamise kuupäev.
Üleandja isik (tagastamisakti
märgitud üleandja);
Üleandja asutus (tagastamisakti
märgitud üleandja asutus);
Vastuvõtja isik (tagastamisakti
märgitud vastuvõtja);
Alakogu (valikus kuvatakse kõik
muuseumi ja selle filiaali alakogud);
Tagastamisakti kinnitamise aeg
(vahemik).
PÄ16 Tagastamata esemed Sisend sama, mis päringu PÄ15 korral Väljund sama, mis päringu PÄ15 korral, v.a see, et ei
kuvata mitte tagastamise kuupäeva, vaid tagastamise
Aruanne võimaldab saada tähtaega.
kokkuvõtliku ülevaate
tagastamata esemetest.
PÄ17 Muuseumikogust Objekti number: Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad välja arvatud
väljaarvatud asjade Numbrimaski komponentide objektide andmed:
aruanne kaupa; Objekti number;
Vahemike kaupa. Objekti nimetus;
Aruanne võimaldab saada Objekti nimetus; Autor;
Autor; Väljaarvamise põhjus;
ülevaate muuseumikogust
Alakogu (valikus kuvatakse kõik Väljaarvamisakti number;
väljaarvatud objektidest. muuseumi ja selle filiaali alakogud); Väljaarvamisakti kinnitamise aeg.
Väljaarvamisakti kinnitamise aeg
(vahemik);
Väljaarvamise põhjus;
Väljaarvamisakti number.
PÄ18 Hoiule võetud asjade ja Museaali number: Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad välja arvatud
kasutamiseks saadud Numbrimaski komponentide objektide andmed:
objektide aruanne kaupa; Hoiulevõtmisakti number;
283
Vahemike kaupa. Hoiulevõtmisakti kinnitamise kuupäev;
Aruanne võimaldab saada Objekti nimetus; Hoiulevõtmisaktil märgitud üleandja;
kokkuvõtliku ülevaate Alakogu (valikus ainult hoiule võetud Objekti number (kui tegemist teisest muuseumist
hoiule võetud objektidest. asjade kogu alakogud); kasutamiseks saadud asjaga, siis teise muuseumi
Hoiule võetud asja number; museaali nuber);
Püsiasukoht; Hoiule võetud asja number;
Jooksev asukoht; Objekti nimetus;
Hoiulevõtmisakti märgitud üleandja; Püsiasukoht;
Hoiulevõtmisakti kinnitamise aeg Jooksev asukoht.
(vahemik).
284
4.10.3 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P48 Aruandetüüpide Praeguses süsteemis on Suur. Mitme erineva
paljusus kasutusel liiga palju päringu käivitamine
aruandetüüpe. Vajaliku info vajaliku info kätte
leidmiseks tuleb käivitada saamiseks ja kokku
mitut erinevat aruande panemiseks on
päringut ja saadud ajakulukas. Vähemate,
väljundeid omavahel kuid paindlikemate
kombineerida. päringute pakkumine
võimaldab hoida kokku
päringute koostamiseks
kuluvat aega.
P49 Aruannete koostamine Aruannete koostamise jäikus Suur. Antud kujul
jäik ja ebapiisavate ja valikuvõimaluste vähesus päringute käivitamine ja
valikvõimalustega seisneb järgnevas: vajaliku info kätte
Mitmes aruande saamine on ajakulukas.
päringus ei ole võimalik Teatud juhtudel on vaja
sisendis teha rohkem kui pöörduda ka andmebaasi
ühte valikut, nt valida halduri poole, kes
rohkem kui ühte soovitud kujul aruande
alakogu, töötajat vms; kasutajale koostab.
Aruanded on liiga jäigad Kasutaja enda poolt
ja üpris rangelt ette seadistavad paindlikud
kirjutatud, st ei ole päringud võimaldaksid
võimalik valida sisendit hoida kokku aruande
ja väljundit vastavalt päringute koostamiseks
isiku soovile. kuluvat aega.
P50 Kultuuriministeeriumile Kultuuriministeeriumile ja Väike. Statistikaametiga
ja Statistikaametile Statistikaametile infovahetus võiks toimuda
aruande kokkupanek koostatakse ja edastatakse üle X-tee ja
on ebamugav süsteemiväliselt. Vastavate Kultuuriministeerium
aruannete koostamine võtab peaks saama enda jaoks
aega mitu tööpäeva. vajaliku info koostada
otse töötajakeskkonnas.
285
4.10.4 Tulevane äriprotsess
Aruannete koostamise vajadus tulevikus ei muutu. Muutub üksnes viis, kuidas aruande
päringuid süsteemis koostatakse. Välistele osapooltele aruannete koostamine ja
esitamine muutub kasutajasõbralikumaks ning infosüsteemide vahelise andmevahetuse
osaks – Kultuuriministeerium saab vajadusel andmed otse töötajakeskkonnast ja
Statistikaamet saab andmeid üle X-tee pärida.
Joonis 66 on kujutatud tulevane aruannete koostamise ja esitamise äriprotsess. Oranži
värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga.
Joonis 66 Aruannete koostamise ja esitamise tulevane äriprotsess
4.10.5 Ärinõuded
4.10.5.1 Aruande päringute teostamine
ID Nõude kirjeldus
AR001 Kõikidel aruande tüüpidel (päringutel) on vaikimisi (põhilised) sisend- ja
väljundparameetrid. Lisaks viimastele saab määrata päringusse täiendavaid
loogilisi sisend- ja väljundparameetreid. Aruande tüüpide loetelu, nende
põhiliste ja täiendavate sisend- ja väljundparameetrite loetelu lepitakse
lõplikult kokku tööde käigus. Seejuures tuleb lähtuda, et aruande tüüpe peab
286
olema võimalikult vähe ning päringu sisendid ja väljundid peavad olema
võimalikud paindlikud, et kasutaja saaks ise kombineerida enda jaoks
võimalikult sobiliku aruande.
AR002 Päringu koostamisel peab kasutaja saama valida (vt ka Joonis 67):
Aruande tüübi;
Päringu sisendparameetrid;
Päringu väljundparameetrid.
AR003 Nii sisend- kui väljundparameetrid tuleb kuvada vastavalt valitud päringu
tüübile.
AR004 Sisend- ja väljundparameetriteks kuvatakse alati nii põhilised kui ka
täiendavad sisend- ja väljundparameetrid.
AR005 Nii sisend- kui väljundparameetrite loetelus peab olema eristatult näha (nt
erineva värviga), millised on päringu põhilised ja millised täiendavad
parameetrid.
AR006 Vaikimisi peavad olema valitud kõik põhilised sisend- ja väljundparameetrid.
AR007 Tuleb arvestada, et nii sisend- kui väljundparameetrite korral võivad
täiendavad parameetrid asendada põhiparameetreid ehk päring tehakse ainult
täiendavate parameetrite alusel ning vastusesse kuvatakse ka üksnes
täiendavate parameetritele vastavad andmed.
AR008 Kasutaja peab saama enda poolt valitud sisend- ja väljundparameetrite
kombinatsioone salvestada enda aruandemallina (nn omaloodud aruande
päringuna), eesmärgiga neid hiljem taas kasutada.
AR009 Aruandemalli salvestamisel peab süsteem pakkuma automaatselt pealkirja
(sisaldab vähemalt aruande tüüpi, ent seda peab olema võimalik kasutajal
enne salvestamist muuta).
AR010 Lisatud aruandemalle tuleb kasutajale kuvada aruande tüüpide valikloetelus.
Aruandemalli kasutamisel peab olema võimalik päringut täiendada, muuta
selle sisend- ja väljundparameetreid.
AR011 Muuseumisisese adiministreerimise õigusega ja muuseumide ülese
administreerimise õigusega isik peab saama enda salvestatud malle ka teiste
kasutajatega jagada (vastavalt siis oma muuseumi sees või muuseumide
üleselt).
AR012 Tuleb arvestada, et päringu tulemus võib sõltuvalt päringu tüübist olla nii
dokumentide/toimingute nimekiri, objektide koond (nt kogude aruanne
alakogude lõikes) kui ka objektide nimekiri (vt päringu vastust Joonis 68). Kui
päringu tulemus on objektide koond, siis peab olema võimalik avada koondisse
kuuluvate objektide täpsem nimekiri.
AR013 Aruande päringu tulemusi peab olema võimalik tööde kõigus kokkulepitud
parameetrite alusel filtreerida ja sorteerida.
AR014 Aruande päringu tulemusi peab olema võimalik töötajakeskkonnas salvestada.
AR015 Aruande päringu tulemuste salvestamisel peab süsteem pakkuma
automaatselt pealkirja (sisaldab vähemalt aruande tüüpi ja käivitamise
kuupäeva), ent seda peab olema võimalik kasutajal enne salvestamist muuta.
AR016 Aruande päringute tulemuste salvestamisel peab kasutaja saama valida, kas
see on nähtav teistele muuseumi töötajatele. See võib olla vajalik nt
muuseumi omanikele aruande koostamiseks, mida soovivad enne välja
saatmist üle vaadata ka teised töötajad. Sellisel juhul peab päringute tulemusi
olema võimalik näha kõikidel sama muuseumi töötajatel. Iga töötaja peab
saama kustutada aga ainult enda loodud aruandeid ja muuseumi ülese
administreerimise õigusega isik peab saama kustutada kõiki oma muuseumi
287
aruandeid.
AR017 Aruande päringute tulemusi peab olema võimalik alla laadida Office Open XML
Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV, PDF vm
sobilikus formaadis faili.
AR018 Aruande päringu tulemustes kuvatud objekte peab olema võimalik salvestada
sülemisse. Sülemisse salvestatakse sellisel juhul kõigi päringu vastuses
olevate objektide andmed.
AR019 Juba teostatud aruande päringu puhul peab olema võimalik mugavalt muuta
päringu sisend- ja väljundparameetreid ning käivitada päring uuesti.
Joonis 67 Aruande päringu sisend
Joonis 68 Aruande päringu väljund
4.10.5.2 Aruande päringute uuendamine
Töötajakeskkonnas tuleb teostada olemasolevate aruande päringutega järgmised
põhimõttelised muudatused:
Täiendada olemasolevaid päringuid;
Tõsta kokku olemasolevad päringud;
Lisada uusi päringuid.
ID Nõude kirjeldus
288
AR020 Tuleb arvestada kõigi käesolevas dokumendis kirjeldatud:
Dokumendi liikide ja nendega seotud uute administratiivsete
toimingutega (nt tööde aruandesse lisada seisundi hindamised,
monitooringud, digiteerimistööd, haridusprogrammid);
Administratiivsete toimingutega seotud klassifikaatorite muudatustega
(nt muuseumisisese kasutamise akti ja väljaandeakti märgitavad
kasutamise eesmärgid ning võimalikud tagastamise liigid, mis sõltuvalt
tagastamisakti alusdokumendist – nt muuseumisisese kasutamise akt,
väljaandeakt, hoiulevõtmisakt, hindamiskomisjoni protokoll,
väljaarvamisakt).
AR021 Asukohtade koosseisu aruande tulemusse tuleb lisada arvuline kokkuvõte, kui
palju on ühes konkreetses asukohas olevaid objekte.
AR022 Konserveerimistööde aruandes tuleb kuvada kõiki seotud töid (sh nii põhitöid
kui lisatöid eristatult) ja nende raames teostatud säilitamistegevusi.
AR023 Konserveerimistööde aruande sisendparameetrina peab saama valida, kas
soovitakse tulemustes näha enda muuseumi objektidega teostatud töid (sh
kas ainult enda muuseumi poolt teostatud või ka tellimustööna teise
muuseumi poolt teostatud töid) või enda muuseumi poolt teiste muuseumide
objektidele teostatud töid. Kui tegemist on teise muuseumi poolt teostatud
töödega või teisele muuseumile teostatud tööga (nt digiteerimistööga), siis
peab olema võimalik täiendavalt valida ka konkreetne muuseum(id), keda
aruandes näha soovitakse.
AR024 Aruande päringute tulemustes, kus kuvatakse mh ka administratiivse
toiminguna objektide osalemine näitustel, peab olema eraldi välja toodud ka
näituse liik.
AR025 Aruande päringute tulemustes, kus kuvatakse mh ka administratiivse
toiminguna objektide osalemine näitustel või haridusprogrammis, peab olema
eraldi välja toodud, kas näitusel objekt ise (või selle eraldatav osa) või
objektiga seotud digikoopia (sh millised).
AR026 Tagastamata ja tagastatud museaalide aruande sisendparameetrite hulka
tuleb lisada võimalus teostada päring vastuvõtja asutuse järgi.
AR027 Aruande päringute sisendparameetrite hulka tuleb oluliselt täiendada,
arvestades võimalikke väljundparameetreid. Nt kõikides päringutes, mille
tulemustes on toodud objektidega seotud administratiivsed toimingud, peab
olema võimalik ka päringu sisendis vastavat administratiivset toimingut valida,
sh ka mitu (nt Aastaaruanne – tegevuste lõikes (PÄ04), kus hetkel sisendis ei
saa konkreetset toimingut valida).
AR028 Kõikide sisendparameetrite korral, mis on oma olemuselt mingi
klassifikaator/fikseeritud nimekiri, peab olema võimalik valida mitu väärtust.
Siia alla kuuluvad minimaalselt järgmised sisendparameetrid:
Dokumendi liik;
Kogu liik;
Alakogu;
Püsiasukoht;
Jooksev asukoht;
Hoiule võtmise liik;
Tagastamise liik;
Kasutamise eesmärk;
Objekti seisund;
Osaleja;
Muuseum ja/või filiaal.
NB! Mitu muuseumit saab valida ainult muuseumide ülese
289
administreerimise õigusega isik või isik, kes on seotud mitme
muuseumiga ja saab töötajakeskkonnas valida, mis muuseumit ta
parajasti esindab.
AR029 Kõikides aruande päringutes, kus saab sisendparameetrina sisestada objekti
numbrit/numbri komponente, peab saama sisestada ka numbrikomponente
vahemikena.
AR030 Aruande päringute väljundparameetrite hulka tuleb oluliselt täiendada.
Konkreetse aruande tüübi väljundparameetrite hulgas peavad alati olema
esindatud ka kõik võimalikud sisendparameetrite loetelusse kuuluvad
parameetrid.
AR031 Kõikide objekti põhiste aruande päringute korral tuleb arvestada objekti
eraldatavate osadega (detailidega). St kui konkreetse administratiivse
toiminguga on seotud vaid mingi osa objektist, peab see selgelt ka aruandest
välja tulema ja statistilistes kokkuvõtetes tuleb kuvada nii objektide kui
detailide arv.
AR032 Võttes aluseks praeguses süsteemis kasutusel olevad aruande päringud, siis
uues süsteemis tuleb kaaluda järgmiste päringute kokku tõstmist:
Tagastatud esemete aruanne (PÄ15) + Tagastamata esemete aruanne
(PÄ16);
Kohakataloogi aruanne (PÄ11) + Kataloog tulmeandmete ja
asukohtadega (PÄ13) + Tulmeraamat (PÄ12);
Dokumentide risttabel (PÄ01) + Dokumentide register (PÄ02);
Aastaaruanne – tegevuste lõikes (PÄ04) + Aastaaruanne – kogude seis
(PÄ03);
Kogude aruanne (PÄ05) + Tegevused hoiule võtmiste lõikes (PÄ06).
Lõplik otsus aruande päringute kokku tõstmise kohta (ka nende kohta, mida
käesolevas nõudes ei ole toodud) tehakse tööde käigus. Eesmärk on jätta alles
võimalikult vähe fikseeritud aruande päringud, võimaldades kasutajal endal
kujundada enda jaoks sobivad aruande päringud. Seejuures tuleb arvestada,
et tulenevalt aruande päringu tulemustest ei pruugi kokku tõstmine olla
võimalik – nt juhul, kui ühel juhul kuvatakse päringu tulemustes objektid ja
teisel juhul dokumendid/administratiivsed toimingud. Ka viimasel juhul võib
osutuda võimalikuks kasutada ühte universaalset päringut, kuid võimaldada
väljundparameetrite hulgas teha valik, kas tulem kuvatakse objektide või
dokumentide/toimingute lõikes. Päringute kokku tõstmisel tuleb arvestada
sellega, et üldjoontes jääks alles praeguste päringute sisend- ja
väljundparameetrid, v.a käesolevas peatükis kirjeldatud erisused ja
täiendused.
AR033 Täiendada olemasolevat aruande päringut (nt kogude aruanne) või lisada
täiesti uus aruande päring, mis võimaldab saada järgmise ülevaate:
Muuseumi ja alakogude lõikes protsent, mis näitab, kui palju objekte
kõigist antud muuseumi/alakogu objektidest on infosüsteemi kantud
(kogu arv tuleneb muuseumi või alakogude seadistustest);
Muuseumi ja alakogude lõikes protsent, mis näitab, kui palju objekte
kõigist antud muuseumi/alakogu objektidest on kirjeldamise I etapp
lõpetatud;
Muuseumi ja alakogude lõikes protsent, mis näitab kui palju kõigist
muuseumi/alakogu objektidest (sh eraldi nii infosüsteemi kantud kui
kõigist objektidest) on digiteeritud (st kui paljude objektide juurde on
digikoopia failina laetud).
PS: Kõikide nimetatud päringute puhul peab saama valida ka objekti
290
staatuse(d) (st kas tegemist on museaali, abikogu asjaga või hoiulevõetud
asjaga).
AR034 Tuleb lisada uus aruande päring, mis võimaldab kuvada statistilist infot avaliku
keskkonna kasutamise kohta, sh kui palju ja milliseid vaateid on külastatud
etteantud perioodis (nt kuu põhiselt). Tuvastada kui palju muuseumide lõikes
on objekte vaadatud teatud perioodil. Muuseumidel on vaja erinevat statistikat
etteantud perioodi kohta, nt:
Kui palju on objekte vaadatud, sh alakogude lõikes;
Milliseid objekte on kõige enam vaadatud, sh alakogude lõikes;
Kui palju on objektidega seotud faile vaadatud/alla laetud, sh
alakogude lõikes;
Milliste objektide faile on kõige enam vaadatud/alla laetud, sh
alakogude lõikes;
Kui palju on objektide kohta kommentaare lisatud, sh alakogude lõikes;
Kui palju on andmete muudatusi/muutmisettepanekuid edastatud, sh
alakogude lõikes ja millised otsustati kinnitada;
Jne.
PS: Muuseumide ülese administreerimisõigusega kasutajal peab tal olema
võimalik saada statistikat avaliku keskkonna üldse kasutatavuse ja erinevate
funktsionaalsuste kasutamiste kohta. Täpne loogika töötatakse välja tööde
käigus.
AR035 Tuleb lisada uus päring (eelkõige Kultuuriministeeriumile) muuseumis
teostatud inventuuridest ülevaate saamiseks. Antud aruandes on toodud
järgmised väljad:
Alakogu nimetus;
Alakogu suurus aastalõpu seisuga;
Viimase inventuuri aeg (periood) ja viide inventuuriaktile (akti
number);
Hetkel toimuva inventuuriga seotud direktori käskkiri (käskkirja
number) ja inventuuri lõpptähtaeg;
Alakogu eest vastutavad isikud;
Viimase 5 aasta jooksul inventuuri käigus tuvastatud puuduvate ja
kahjustunud objektide arv;
Viimase 5 aasta jooksul kogust välja arvatud objektide ja viide
väljaarvamisaktile (akti number);
Planeeritav järgmise inventuuri toimumise aeg.
AR036 Muuseumide ülese administreerimise õigusega kasutaja peab saama koostada
aruandeid muuseumide üleselt (st valida sisendisse mitu muuseumit).
AR037 Tuleb luua X-tee teenus muuseumide infosüsteemis olevate aruandlusandmete
edastamiseks Statistikaametile. Vt täpsemalt peatükk 8.5 „Statistikaamet“.
291
5 Põhiprotsesse toetavad funktsionaalsused
5.1 Objektide otsimine
ID Nõude kirjeldus
PT001 Töötajakeskkonnas peab olema võimalik kasutada objektide liht- ja
detailotsingut. Seejuures liht- ja detailotsingu eraldi käsitlemine ei pruugi olla
vajalik, kui tööde teostaja suudab välja pakkuda piisavalt paindliku ja kiire
otsingu lahenduse.
PT002 Lihtotsingu alternatiivid:
Alternatiiv 1: Nn ühe välja otsing, mille puhul tuleb otsing teostada üle teatud
andmeväljade (sarnane Google otsingule), kuid suutma selekteerida, millised
on tõenäoliselt kasutajat huvitavamad ja vähem huvitavamad vasted.
Alternatiiv 2: Kindlalt etteantud parameetrid, nt:
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Objekti staatus (museaal, abikogu asi, hoiulevõetud asi, väljaarvatud
asi, eelregistreeritud asi, tagastatud asi);
Muuseum;
Alakogu;
Püsiasukoht;
Jooksev asukoht.
Alternatiiv 3: Eelpool nimetatud alternatiivide kombinatsioon – st, mingid
kindlad parmeetrid ja sellised andmeväljad, mille vasteid otsitakse erinevate
kirjeldusväljade pealt.
Täpne lahendus lepitaks ekokku tööde käigus.
PT003 Detailotsingu peab võimaldama teostada otsingut üle kõikide objekti
kirjeldusväljade, sh ka seotud administratiivsete toimingute/dokumentide
alusel (mh dokumendi liigi, dokumendi numbri, dokumendi oleku, dokumenti
märgitud osaleja, dokumenti märgitud isiku rolli järgi – nt soovides leida kõik
objektid, mis on seotud isik X poolt allkirjastatud vastuvõtuaktidega).
PT004 Objekti numbrit peab saama sisestada kolmel moel:
Täpse täisnumbrina (nt ERM TM Fk 16206:61);
Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide kaupa (nt TM ja Fk
– tagastatakse kõik tulmeraamatusse TM ja alakogusse Fk kuuluvad
objektid);
Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide vahemike kaupa
(nt TM Fk 16200 – TM Fk 16300 – tagastatakse kõik tulmeraamatusse
TM ja alakogusse Fk kuuluvad objektid, mis omavad seerianumbrit
vahemikus 16200-16300).
PT005 Numbrivahemiku komponentidena tuleb kuvada ainult need väljad, mida
muuseum on kasutamiseks seadistanud.
PT006 Lisaks täisnumbrile peab saama otsingut numbri järgi teostada ka objekt ID
kaudu (nii museaalide/hoiule võetud asjade puhul kui ka objektide puhul,
millele pole veel omistatud musaali või hoiulevõetud asja numbrit). Ka neid
292
peab saama otsida täpse vastena, osalise vastena ja vahemike kaupa.
PT007 Objekti nimetust jt tekstilisi andmevälju peab olema võimalik otsida täpse
vastena, aga ka osalise vastena.
PT008 Otsingut peab olema võimalik teostada muuseumide üleselt. Oma muuseumi
objektide osas peab saama otsida museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju,
väljaarvatud asju, eelregistreeritud asju ja tagastatud asju. Teiste
muuseumide objektide osas peab saama otsida ainult museaale, abikogu
asju ja hoiule võetud asju (kehtivad ka nõuded UL142 ja UL143).
PT009 Ühel muuseumil peab olema võimalik näha teise muuseumi objektide osas
ainult avalikke andmeid ja faile (selliseid, mis kuvatakse ka avalikus
keskkonnas ja andmevahetusteenuste kaudu). Samuti näiteks ei saa teise
muuseumi objektide puhul minna kirjeldust muutma.
PT010 Muuseumina peab olema vaikimisi alati valitud kasutajaga seotud muuseum.
PT011 Otsingu tulemeid peab olema võimalik salvestada isikliku sülemina.
PT012 Otsingus kasutatud sisendparameetrite kombinatsioone peab olema võimalik
salvestada isikliku otsingumallina. Salvestatud otsingumalle peab olema
võimalik hiljem jooksvalt otsingu teostamiseks kasutada.
PT013 Otsingu tulemuste maksimaalse kirjete arv peab olema seadistatav
konfiguratsiooni tasemel. Seejuures peab see number olema võimalikult suur,
sest muuseumidel võib olla vajadus võtta korraga välja kõiki mingis alakogus
olevaid museaale.
5.2 Osalejate haldamine
ID Nõude kirjeldus
PT014 Osaleja lisamisel tuleb määrata, kas tegemist on:
Administratiivse või/ja ajaloolise osalejaga;
Füüsilisest isikust osaleja või juriidilisest isikut osalejaga.
PT015 Administratiivse füüsilisest isikust osaleja lisamisel peab olema võimalik täita
vähemalt järgmisi andmeid:
Ees- ja perekonnanimi;
Isikukood;
Sünniaeg (kui isikukood olemas, tuletatakse automaatselt);
Sugu (kui isikukood olemas, tuletatakse automaatselt);
Surmaaeg;
Sünnikoht;
Surmakoht;
Kontaktandmed – aadress, telefon, e-mail;
Teised nimed (nime liik, nimi ja kehtivusaeg);
Klassifitseering/märksõna;
Seos teise osalejaga (seose liik ja seostatav osaleja);
Kommentaar (kommentaari liik ja kommentaar).
Täpsemad andmed lepitakse kokku tööde käigus.
PT016 Ajaloolise füüsilisest isikust osaleja lisamisel peab olema võimalik täita
vähemalt järgmisi andmed:
Ees- ja perekonnanimi;
Isikukood;
Sünniaeg (kui isikukood olemas, tuletatakse automaatselt);
Sugu (kui isikukood olemas, tuletatakse automaatselt);
Sünnikoht;
293
Surmaaeg;
Surmakoht;
Teised nimed (nime liik, nimi ja kehtivusaeg);
Klassifitseering/märksõna;
Seos teise osalejaga (seose liik ja seostatav osaleja);
Kommentaar (kommentaari liik ja kommentaar);
Signatuuri andmed – tekstiline ja pildiline kirjeldus ning selle
kehtivusaeg (kuna võib olla ajas muutunud).
Täpsemad andmed lepitakse kokku tööde käigus.
PT017 Administratiivse juriidilisest isikust osaleja lisamisel peab olema võimalik täita
vähemalt järgmisi andmeid:
Nimi;
Registrikood;
Asutamise aeg;
Lõpetamise aeg;
Õiguslik vorm;
Kontaktandmed – aadress, telefon, e-mail;
Teised nimed (nime liik, nimi ja kehtivusaeg);
Klassifitseering/märksõna;
Seos teise osalejaga (seose liik ja seostatav osaleja);
Kommentaar (kommentaari liik ja kommentaar).
Täpsemad andmed lepitakse kokku tööde käigus.
PT018 Ajaloolise juriidilisest isikust osaleja lisamisel peab olema võimalik täita
vähemalt järgmisi andmeid:
Nimi;
Registrikood;
Asutamise aeg;
Lõpetamise aeg;
Õiguslik vorm;
Teised nimed (nime liik, nimi ja kehtivusaeg);
Klassifitseering/märksõna;
Seos teise osalejaga (seose liik ja seostatav osaleja);
Kommentaar (kommentaari liik ja kommentaar);
Meistrimärgi/templi/etiketi/märgi andmed – tekstiline ja pildiline
kirjeldus ning selle kehtivusaeg (kuna võib olla ajas muutunud).
Täpsemad andmed lepitakse kokku tööde käigus.
PT019 Peab olema võimalik määrata, et osaleja on nii ajalooline kui administratiivne.
Sel juhul saab täita nii ajaloolise kui administratiivse juriidilise või füüsilise
isiku andmeid.
PT020 Juhul, kui tööde teostamisel osutub otstarbekamaks muuseumide hoidmine
juriidilisest isikust administratiivsete osalejate hulgas ja muuseumitöötajate
hoidmine füüsilisest isikust administratiivsete osalejate hulgas, siis peavad ka
muuseumid ja muuseumitöötajad olema osalejate alla lisatud, kuid nad
peavad olema muudest osalejatest selgelt eristatavad. Küll aga peab nende
andmete muutmine olema piiratud (muuta saavad muuseumide ülese
administreerimise õigusega kasutaja, muuseumisisese administreerimise
õigusega kasutaja ja töötaja ise oma andmeid).
PT021 Iga osaleja kohta peab saama lisada ka päritolu viite. Päritolu viitena peab
saama lisada teksti kui ka väliseid URL-e. Liidestuste korral peab viide tekkima
automaatselt. See on vajalik kuskil väljapool registreeritud osalejate
kasutuselevõtul (nt äriregistris olevad juriidilised isikud ja nende esindajad).
294
Tuleb arvestada ka asjaoluga, et tulevikus võib tekkida vajadus hakata
osalejate andmeid vahetama mõne välise infosüsteemiga – st tuleb arvestada
nii osalejate andmete väljastamise kui pärimise võimekusega.
PT022 Seostatavat osalejat peab saama valida olemasolevate osalejate seast. Selle
kaudu peab käima ka juriidilisest isikust osalejatele füüsilisest isikust
esindajate lisamine. Juriidilise isiku esindusõiguslikke isikuid peab saama
pärida äriregistrist.
PT023 Kui lisatav osaleja kattub lisatud osalejaga, peab süsteem kuvama hoiatuse,
kuid mitte takistama vastava osaleja lisamist. Seejuures peab süsteem suutma
tuvastada ka ligilähedaselt sarnaseid nimesid, ku na ühe ja sama ajaloolise
isiku nime kirjapilt võib erineda. Täpsed sarnasuse kontrollimise reeglid
lepitakse kokku tööde käigus.
PT024 Osaleja andmete muutmisel ei tohi muuta kinnitatud/allkirjastatud
töölehe/dokumendiga seotud osaleja andmeid (kuvatakse seis, mis
kinnitamisel/allkirjastamisel oli).
PT025 Peab olema võimalik mugavalt otsida/näha osalejaga seotud kirjeid (nii
dokumente kui objekti kirjeldusi, kuhu ta on lisatud).
PT026 Juhul, kui osaleja pole veel ühegi administratiivse toiminguga seotud, peab
saama teda kustutada. Juhul, kui osaleja on seotud mõne administratiivse
toiminguga, peab saama teada kehtetuks märkida (st tema järgi peab saama
teostada nt otsinguid, kuid uute dokumentide töölehtedele lisada ei saa).
PT027 Juhul, kui kasutaja tuvastab dubleerivaid osalejaid, peab muuseumide ülese
administreerimise õigusega kasutajal peab olema võimalik osalejaid omavahel
ühendada. Seejuures peab saama märkida, millised osaleja andmed jäävad
alles. Vastavalt valikule peavad osaleja seosed olemasolevate sündmustega
jääma alles või tuleb sündmused seostada uue (allesjääva) osaleja külge.
Ühendatava osaleja (st selle, mida alles ei jää) andmed peavad muutuma
kehtetuks. Ühendamine peab toimuma selliselt, et seosed dokumentide või
objektide kirjeldustega ei läheks katki.
PT028 Osaleja aadressi lisamine peab toimuma analoogselt sündmuse lisamise
toimumiskohale, sealjuures peab saama kasutada nii kehtivat kui ajaloolist
aadressi.
PT029 Kehtivate ja alajooliste aadresside lisamine peab käima analoogselt objekti
kirjeldamise vormis toimumiskohtade lisamisele.
PT030 Juriidilisest isikust osalejate andmeid peab olema võimalik pärida äriregistrist.
Täpsem andmete koosseis lepitakse kokku tööde käigus, kuid minimaalselt
peavad olema: nimi, registrikood, asutamise aeg (äriregistris esmakande
kuupäev), lõpetamise aeg (äriregistris kustutamiskande aeg), õiguslik vorm,
aadress, e-mail, telefon. Vt ka peatükk 8.4 „Äriregister ja rahvastikuregister“.
PT031 Füüsilisest isikust osalejate andmeid peab olema võimalik pärida
rahvastikuregistrist. Täpsem andmete koosseis lepitakse kokku tööde käigus,
kuid minimaalselt peavad olema: ees- ja perekonnanimi, isikukood, sugu,
sünniaeg ja surmaaeg, aadress, e-mail, telefon. Vt ka peatükk 8.4 „Äriregister
ja rahvastikuregister“.
PT032 Kui administratiivseks osalejaks märgitud juriidilise isiku tegevus on lõpetatud
või füüsiline isik surnud, peab see osalejate lehel selgelt aru saada olema.
Antud osalejaid ei tohi olla võimalik lisada dokumentide töölehtedele, küll aga
peab saama nende alusel teostada otsinguid ja kasutada neid objektide
kirjeldamisel (kui tegemist ajaloolise isikuga). Tuleb eeldada, et
töötajakeskkonnas ei registreerita tagantjärgi dokumente (sel juhul pigem
lisatakse objekti kirjeldusse retrospektiivselt administratiivne sündmus).
295
PT033 Osalejate andmete avalikustamisel kehtivad järgmised põhimõtted:
Kui tegemist on ajaloolise isikuga või üle 150 aasta tagasi sündinud
isikuga, kes on märgitud nii administratiivseks kui ajalooliseks
osalejaks, tuleb tema kohta avalikustada detailsed osaleja andmed
(roll, ees- ja perekonnanimi või nimi, sünni- ja surmaaeg või asutamis-
ja lõpetamisaeg, teised nimed (nime liik ja nimi),
klassifitseering/märksõna, kommentaarid (kommentaari liik ja
kommentaar), seotud teiste isikutega (seose liik ja seostatav osaleja);
Muul juhul tuleb tema kohta avalikustada piiratud osaleja andmed (ees-
ja perekonnanimi või nimi ja roll).
Samuti tuleb avalikustamisel arvesse võtta administreerimisliideses
seadistatud osalejate rolle ja kommentaari liike, mida ei tohi avalikustada.
Näiteks osaleja rollidega „omanik“ ja kommentaarid liikidega „elukoht“,
„omand“ ei tohi olla sündmuste kirjeldustes avalikud.
PT034 Osalejate andmete lehel peab selgelt aru saada olema, millised osalejate
andmed on avalikud ja millised mitte.
PT035 Peab saama teostada osalejate üleseid otsinguid. Täpsed otsingukriteeriumid
lepitakse kokku tööde käigus, aga minimaalselt peab saama otsida näiteks
nime, isikukoodi/registrikoodi, sünni- ja/või surmaaja, asutamise ja/või
lõpetamise aja, osaleja rolli (mõeldud neid rolle, mis lisatakse objekti
sündmuse kirjeldamise kaudu) alusel. Sünni-, surma-, asutamise ja lõpetamise
aega peab saama sisestada ka ajavahemikuna. Näiteks peab saama teha
väljavõtte kõikide autori rollis olevate osalejate kohta, kelle sünnist on teatud
aastate arv möödas (kui on teada füüsilise isiku surmaaeg ja sellest on 70
aastat möödas, võib autori teoseid vabalt kasutada).
5.3 Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine
ID Nõude kirjeldus
MH001 Kasutajal peab olema võimalik:
Seadistada oma kontot;
Hallata endaga seotud toiminguid;
Hallata endaga seotud teateid;
Hallata enda poolt salvestatud otsingumalle ja aruandemalle;
Hallata enda poolt salvestatud ja välja jagatud sülemeid;
Hallata enda poolt salvestatud kiirviiteid;
Hallata enda poolt saadetud veateateid (e-maili logi).
Konto seadistamine
MH002 Kasutaja peab saama seadistada oma kontot:
Muuta parooli;
Muuta konto andmeid (nt e-maili aadressi);
Tellida teateid ja seadistada nende saamist;
Määrata endale asendajaid.
MH003 Kasutaja peab saama tellida järgmisi teateid (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja
võib täpsustuda tööde käigus):
Teade avalikus keskkonnas objekti kohta avaliku kommentaari
lisamise kohta;
Teade avalikus keskkonnas objekti avalikustatud virtuaalnäitusel
kasutamise kohta;
Teade objekti autoriõigusest tuleneva piirangu kehtivuse tähtaja
saabumise kohta;
296
Teade objektiga seotud faili piirangu tähtaja saabumise kohta;
Teade sülemi välja jagamise kohta;
Kõik reageeringut nõudvad teated – nende puhul puudub võimalus
antud muudatusi/taotlusi kinnitada (tegemist on ainult nn
informeerimisega, et laekus selline ettepanek/tagasiside).
MH004 Kõikide tellitavate teadete osas peab saama teate liikide lõikes seadistada,
kuidas ta teateid soovib – kas ta soovib ainult töötajakeskkonnas, ainult e-
maili teel või mõlemal kujul. Kasutaja peab saama valikut muuta jooksvalt
lähtuvalt oma tööharjumustest ja vajadustest.
MH005 Juhul, kui kasutaja on administreerimisliideses määratud mõne reageeringut
nõudva teate saajaks, siis ta eraldi sama teadet tellida ei saa. Küll aga peab
tal olema võimalik täiendavalt valida, kas soovib antud teateid täiendavalt ka
saada e-mailile.
MH006 Kõik automaatselt saadetavad e-maili teavitused tuleb saata kasutajakonto
andmetesse sisestatud e-maili aadressile.
MH007 Asendaja määramisel tuleb määrata asendaja ja asendamise periood.
MH008 Asendajaks peab saama määrata ainult enda muuseumi töötajaid.
MH009 Asendaja peab saama asendamise perioodiks lisaks enda õigustele ka
asendatava õigused.
MH010 Asendaja töölaual peavad asendatava ja tema enda dokumendid ning teated
olema kuvatud eristavalt.
MH011 Asendaja töölauale peavad laekuma asendatavale suunatud dokumendid ja
teated ning ta peab asendatava asemel saama nendega toiminguid teha.
MH012 Asendataval peab olema võimalik näha eristatavalt asendaja poolt
asendamise perioodil tehtud töid ja asendamise perioodil talle saadetud
teateid.
Toimingute haldamine
MH013 Kasutajal peab olema võimalik näha temaga seotud:
Pooleli olevaid toiminguid – administratiivsed toimingud, mis ootavad
kasutaja poolset tegevust, nt töölehe koostamise lõpetamist, töölehe
kinnitamist, akti allkirjastamist;
Lõpetatud toiminguid – administratiivsed toimingud, millega kasutaja
on tegelenud, aga tegevus on lõpule viidud.
MH014 Tööde käigus tuleb kaaluda, kas toimingud kuvatakse ainult nimekirjaliselt
või ka statistiliselt (toimingute arvud). Statilistilise ülevaate korral saab
kasutaja avada ka nimekirjalist ülevaadet. Üheks realiseerimise variandiks
on see, et kasutaja suunatakse vastava mooduli nimekirja vaatesse. Nt kui
kasutaja vastuvõttude nimekirja vaatesse, kus filtreerimise tingimused on
eeltäidetud ja kuvatakse kriteeriumidele vastavad vastuvõtud. Täpne
lahendus lepitakse kokku tööd ekäigus.
MH015 Iga toimingu kirje kohta tuleb kuvada nt toimingu algus- ja lõppkuupäev,
toimingu liik, toimingu olek, toimingu number.
MH016 Kasutajal peab olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt
toimingu algus- ja lõppkuupäev, toimingu liik, olek) abil kuvatavat nimekirja
täpsustada.
MH017 Kasutajal peab olema võimalik konkreetset toimingu kirjet avada.
MH018 Toimingud peavad vastavasse vaatesse tekkima automaatselt (nt kui mingi
akt ootab tema allkirja) või juhul, kui kasutaja on selle ise lisanud (nt pooleli
jäänud kirjeldamine).
MH019 Toiming peab olema pooleli olevate toimingute all senikaua, kui tegevus on
lõpetatud. Nt kui kasutaja peab akti allkirjastama, siis pooleli olev toiming
saab lõpetatuks siis, kui kasutaja allkirjastab akti ära.
297
Teadete haldamine
MH020 Kasutajal peab olema võimalik näha temaga seotud:
Aktiivseid teateid – teated, mis ootavad kasutaja poolset tegevust, nt
kinnitamist, allkirjastamist, kooskõlastamist;
Mitteaktiivseid teateid – teated, millega kasutaja on tegelenud või läbi
vaadanud.
MH021 Iga teate kirje kohta tuleb aktiivsete ja mitteaktiivsete teadete vaadetes
kuvada nt teate saabumise kuupäev, teate liik, teate olek, teate sisu, teate
saabumise koht.
MH022 Kasutajal peab olema võimalik konkreetset teate kirjet avada.
MH023 Kasutajal peab olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt teate
saabumise algus- ja lõppkuupäev, teate liik, teate olek) abil kuvatavat
nimekirja täpsustada.
MH024 Isegi juhul, kui kasutaja sulgeb teate töötajakeskkonna töölaual, siis minu
aktiivsete teadete vaatesse peab teade jääma alles.
MH025 Teade peab olema aktiivsete teadete all senikaua, kui teates märgitud
tegevus on lõpetatud. Nt kui teade on akti allkirjastamise kohta ja kasutaja
allkirjastab akti ära, siis liigub teade mitteaktiivsete teadete vaatesse.
MH026 Teateid, mis nõuavad mingit kasutaja poolset tegevust (reageeringut) ja
tegevus pole teostatud, ei tohi saada kustutada.
MH027 Kasutaja peab saama vaadata ka tema asendajale asenduse ajal saadetuid
teateid.
MH028 Kui teade on nn reageeringut nõudev ja on seotud ka saadetud vastusega (nt
kui on tehtud otsus avaliku keskkonna kaudu laekunud objekti kirjeldamise
muudatusettepaneku kohta), peab ka see vastus olema siitkaudu mugavalt
näha.
Otsingumallide ja aruandemallide haldamine
MH029 Otsingumallide ja aruandemallide kirjed tekkima automaatselt, kui kasutaja
otsingu või aruande teostamise vaates malli salvestab.
MH030 Kasutajal peab olema võimalik salvestatud malle mugavalt muuta ja
kustutada.
Sülemite haldamine
MH031 Kasutajal peab olema võimalik objektide otsingute tulemusi (objektide
nimekirju) salvestada sülemitena, et neid hiljem erinevates moodulites
kasutada või välja jagada.
MH032 Sülemis olevate objektide tabelis tuleb kuvada välja vähemalt järgmised
andmeväljad:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Muuseum.
MH033 Objektide andmetabeli (sh sülemite) ülesehitust peab olema võimalik muuta
– lisada, eemaldada täiendavaid andmevälju, vahetada andmeväljade
järjekorda jne.
MH034 Sülemi salvestamisel peab olema kasutajal võimalik lisada sobiv nimi.
Viimast on vaja orienteerumaks salvestatud sülemite seas. Samuti tuleb
nime juurde kuvada viimati tehtud muudatuste salvestamise kuupäev ning
muutja ees- ja perenimi.
MH035 Sülemeid peab olema võimalik omavahel liita.
298
MH036 Sülemit peab olema võimalik jagada osadeks.
MH037 Sülemist peab olema võimalik objekte ükshaaval või massiliselt eemaldada.
MH038 Sülemeid peab olema võimalik kustutada.
MH039 Sülemit (nii enda moodustatud kui saadud) peab olema võimalik eksportida
järgmistesse vormingutesse: Office Open XML Spreadsheet (.xlsx),
OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV, Office Open XML Document
(.docx), OpenDocument Text (.odt), RTF. Enne faili genereerimist peab
saama kasutaja märkida, millised andmeväljad väljavõttesse kaasatakse.
MH040 Sülemit peab olema võimalik välja jagada nii avalikku keskkonda sisse
loginud kasutajale kui töötajakeskkonna kasutajale (nii enda kui teise
muuseumi töötajale).
MH041 Muuseumitöötajatele sülemi välja jagamiseks piisab üksnes isiku valimisest.
MH042 Kui sülem jagatakse välja avalikku keskkonda, siis peab olema teada antud
füüsilise isiku isikukood või avaliku keskkonna kasutajanimi.
MH043 Kasutajat, kellega sülemit jagati, tuleb teavitada:
Kui sülem jagati töötajakeskkonna kaudu, peab sülemi saajale
tekkima vastav teade (kui ta on selle tellinud);
Kui sülem jagati avaliku keskkonna kaudu, tuleb sülemi saajale saata
välja automaatne e-maili teavitus lingiga vastava sülemi vaatele
avalikus keskkonnas. Samuti peab sülemi saajale tekkima avalikku
keskkonda vastav teade, kui ta on selle tellinud.
MH044 Kui sülem jagatakse välja avaliku keskkonna kasutajale ja kasutaja on
avalikus keskkonnas oma e-maili seadistanud, siis teavitus laekub avaliku
kasutaja poolt seadistatud e-maili aadressile. Kui sülemi jagaja märgib
töötajakeskkonnas käsitsi e-maili, tuleb teavitus saata sinna.
MH045 Sülemi välja jagamisel (nii töötajakeskkonnas kui avalikus keskkonnas) peab
kasutaja märkima, kas selle saaja(d) omavad sülemi muutmise või
vaatamise õigusi.
MH046 Vaatamisõiguse puhul peab saajal olema võimalik sülemit endale kopeerida
ning ise seal muudatusi teha. Muudatused kajastuvad üksnes isiku enda
sülemis.
MH047 Muutmisõiguse (sh objektide kustutamine) puhul peavad sülemiga tehtud
muudatusi nägema kõik isikud, kellele see on välja jagatud, sh sülemi välja
jagaja.
MH048 Sülemi välja jagamisel töötajakeskkonnas teisele muuseumile peab saama
täiendavalt määrata ka õiguse objektide kirjelduse andmete muutmiseks.
Sellisel juhul saab teise muuseumi töötaja osaleda esimese muuseumi
andmete kirjeldamisel. Sellisel juhul peab saama sisestada ka tähtaja, mille
jooksul muudatusi on võimalik teha (peale tähtaja saabumist teise muuseumi
objektide kirjeldusi enam muuta ei saa).
MH049 Kui kasutaja soovib välja jagatud sülemit kustutada, siis tuleb see eemaldada
üksnes kasutaja enda töölaualt. Sellisel juhul ei kuvata välja jagajale sülemi
saajate nimekirjas antud kasutajat.
MH050 Vajadusel peab saama sülemit korduvalt välja jagada samadele isikutele.
MH051 Sülemis olevaid objekte peab olema võimalik importida vastava töö vaatesse,
kus see on vajalik (nt näituse töölehele).
Veateadete haldamine
MH052 Kasutajal peab olema võimalik näha kõiki enda poolt teatatud vigasid (vastav
võimalus nt töötajakeskkonna jaluses).
Kiirviidete haldamine
MH053 Kasutajal peab olema võimalik hallata enda kiirviited erinevatele
töötajakeskkonna vaadetele (nt mingi „jälgimise all oleva“ dokumendi
töölehele või eelfiltreeritud dokumentide nimekirja vaatele).
299
6 Administreerimine
Käesolevas peatükis toodud kõiki seadistusi saab teostada muuseumide ülese
administreerimise õigusega kasutaja (nn infosüsteemi peakasutaja). Lisaks tuleb
arvestada, et muuseumipõhiseid seadistusi (nt oma muuseumi piires kasutajate
haldamine) on võimalik teostada ka muuseumisisese administreerimise õigusega
kasutajal. Kui tegemist on muuseumipõhise seadistamisega, on see konkreetse nõude
juures täpsustavalt välja toodud.
6.1 Tekstide ja tõlgete haldamine
ID Nõude kirjeldus
AD001 Peab saama lisada kasutajaliidese keeli (eraldi töötajakeskkonna ja avaliku
keskkonna jaoks). Seadistus võib toimuda konfiguratsioonifaili tasemel.
AD002 Peab olema võimalik hallata järgmisi kasutajaliideses kasutatavate
elementide tekstilist sisu:
Abitekstid;
Andmeväljade nimed;
Andmeväljade/veeru pealkirjade abiinfo/tooltipi sisu;
Nupu nimed;
Veateated;
Jms.
AD003 Kasutajaliidese muutujate tekste (nimetatud nõudes AD001) peab saama
hallata erinevates keeltes (vastavalt keskkonnas lubatud keelevalikutele).
AD004 Kõikide süsteemis genereeritavate dokumentide väljatrükid (PDF-failid) peavad
olema mallina seadistatavad. Mallidesse peab saama lisada tüüptekste ja
muutujaid, mille alusel süsteem oskab dokumenti õige sisu tekitada (nt
dokumendi number, dokumendi koostamise aeg, dokumendi koostaja). Samuti
peab olema võimalik määrata dokumendi erinevate osade paigutust.
AD005 Kõikide süsteemis genereeritavate dokumentide PDF-failides osas peab saama
lisada täiendavaid tõlkeid (kuna sageli on vaja genereerida võõrkeelne
dokument). Tõlgitavad peavad olema PDF-i genereerimise aluseks oleval
töölehel kuvatavad andmeväljad, rippmenüü valikud jms, aga ka dokumenti
genereeruv tüüptekst, mida eraldi töölehele ei sisestata.
AD006 Muudetava teksti/tõlke leidmiseks peab olema võimalik kasutada otsingu
funktsionaalsust. Sisestades konkreetse otsingusõna(d) peab süsteem kuvama
kõik vasted, mille tekstis/tõlkes on otsitav(ad) sõna(d) kasutusel.
6.2 Sõnastike haldamine
ID Nõude kirjeldus
AD007 Erinevatel töölehtedel kasutatavaid sõnastikke peab saama hallata, st:
Lisada sõnastikku uusi termineid;
Muuta sõnastikus olevaid termineid, sh peab saama muuta ka terminite
kohta hierarhias (muuta ülemtermineid, mille alla kuuluvad) ja peab
saama märkida termineid kas valitavaks või mittevalitavaks (vaikimisi
300
on valitav);
Kustutada sõnastikust termineid.
AD008 Temini kustutamisel sõnastikust peab süsteem kontrollima, kas termin on
kasutusel (objektide kirjeldustes ja pooleliolevate dokumentide töölehtedel)
ning kui jah, siis peab saama seda ainult muuta kehtetuks ja peab olema
võimalik teha asendused (st asendada kustutatav termin objektide kirjeldustes
mõne teise, allesoleva/lisatava terminiga). Juhul, kui asendust ei tehtud, peab
kirjeldustes ja poolelolevate dokumentide töölehtedel olema näha vana vana
termin (eristavalt), kuid andmete salvestamisel peab süsteem nõudma kehtiva
termini valimist.
AD009 Terminite asendamisel, mille tulemusena muudetakse ka objekti kirjelduse
andmeid, tuleb vastav tegevus logida ka objekti muudatusena ja muutjana
kuvada kasutajat, kes muudatuse sõnastikus tegi.
AD010 Uute andmete sisestamisel (objekti kirjeldamise vormis või dokumendi
töölehel) või muutmisel ei tohi kustutatud sõnastike kirjeid saada valida ja
kasutada ka objekti otsingutest.
AD011 Kui mingi sõnastiku termin muudetakse kehtetuks, siis ei tohi saada seda
enam kirjeldamise vormi või dokumendi töölehele lisada. Kehtetu terminit
peab aga olema jätkuvalt võimalik kasutada objekti otsingutes senikaua, kui
see on veel mõne objektiga seotud. Seos vana terminiga ei tohi kaduda ka
kinnitatud dokumentide töölehtedelt.
AD012 Iga sõnastiku kohta peab saama seadistada, kas sõnastik kuvatakse
kasutamisel (kirjeldamise vormis, dokumentide töölehtedel jm) hierarhilisena
või alfabeetilisena.
AD013 Iga termini kohta peab saama lisada:
Nimetus ehk primaarne termin (nimetus ja termini päritolu viide)
Sünonüümid ehk teisesed terminid (nimetus ja termini päritolu viide);
Tõlked (tõlke keel, tõlgitud nimetus ja tõlke päritolu viide);
Selgitus;
Seosed teise sama sõnastiku temininiga;
Seosed teiste sõnastike terminitega;
Tase, kus asub (hierarhiliselt).
AD014 Sünonüüme ja tõlkeid peab saama lisada mitu.
AD015 Nii nimetusi kui sünonüüme peab saama tõlkida.
AD016 Päritolu viitena peab saama lisada teksti kui ka väliseid URL-e. See on vajalik
väliste terminoloogiate kasutuselevõtul (nt võetakse kasutusele terminid eesti
märksõnastikust või mõnest rahvusvahelisest üldtunnustatud
valdkonnasõnastikust). Näiteks võib olla vajadus võtta kasutusele ka Eesti
märksõnastik (vt täpsemalt https://ems.elnet.ee/). Tuleb arvestada ka
asjaoluga, et tulevikus võib tekkida vajadus hakata sõnastike andmeid
vahetama mõne välise infosüsteemiga – st tuleb arvestada nii sõnastike
andmete väljastamise kui pärimise võimekusega.
AD017 Iga muuseumi kohta peab saama igast tsentraalsest sõnastikus seadistada
terminid, mida vaikimisi sõnastiku kasutamisel valikusse pakutakse (saab alati
avada ka sõnastikku täismahus). Seda peab saama teostada ka
muuseumisisese administreerimise õigusega kasutaja.
AD018 Kasutajaliidese kaudu hallatavad sõnastikud peavad minimaalselt olema
järgmised (võib täpsustuda tööde käigus):
Olemused;
Materjalid;
Tehnikad;
301
Mõõdud;
Formaadid;
Mõõtühikud;
Värv;
Sündmuse liigid (nii ajaloolised kui administratiivsed);
Teemad (võib olla ka muude sündmuse liikide all);
Leiu liigid;
Seisundid;
Objekti lisanime liigid;
Objekti lisanumbri liigid;
Objektide seose liigid;
Keeled;
Kehtivad ülemaailmsed asukohad (tasemete kaupa);
Ajaloolised Eesti asukohad (tasemete kaupa);
Ajaloolised ülemaailmsed asukohad (tasemete kaupa);
Toimumisajad;
Osaleja rollid (sh eraldi erinavte moodulite lõike – nt näituse passi
töölehele lubatud näituse meeskonna liikmete rollid);
Osaleja teise nime liigid;
Osaleja klassifitseeringud;
Osaleja kommentaari liigid;
Osaleja seose liigid;
Käsitsemistingimuste liigid;
Säilitustingimuste liigid;
Säilitustegevuse toimingute liigid;
Kahjustuste tingmärgid;
Kahjustuste tüübid;
Kahjustuste liigid;
Uuringu tulemid;
Objekti puudumiste liigid;
Üleandja puudumiste põhjused;
Autoriõiguste liigid;
Omandamise viisid;
Üleandja puudumise põhjused;
Museaalide väljaarvamise põhjused;
Abikogu asjade väljaarvamise põhjused;
Näituse liigid;
Ürituse liigid;
Trükise liigid;
Näituse lisadokumentide liigid;
Haridusprogrammi lisadokumentide liigid;
Näituse ja haridusprogrammi lisadokumentide asukoha liigid;
Haridusprogrammi ainekava;
Haridusprogrammi valdkond.
NB! Sõnastike all on silmas peetud hallatavaid klassifikaatoreid. Süsteemis
kasutusel olevaid klassifikaatoreid on märksa enam kui siin toodud, kuid
tulenevalt asjaolust, et osad klassifikaatorid on väga püsiva sisuga (nt kogu
liigid, hoiule võtmise eesmärgid, väljaarvamise põhjused), siis ei ole mõistlik
neid kasutajaliidese kaudu hallatavaks teha (erandkorras saab muudatused
teha otse andmebaasis). Täpne sõnastike nimekiri lepitakse kokku tööde
käigus.
302
NB! Kehtivate Eesti haldusüksuste käsitsi haldamine ei ole suure tõenäosusega
vajalik, kuna antud tööde raames luuakse ka liidest ADS-süsteemiga, kust
vastavaid andmeid pärida on võimalik.
AD019 Mõõdu sõnastiku termineid peab saama eraldiseisvalt seostada lubatud
mõõtühikutega. Näiteks mõõdule „kaal“ vastavad mõõtühikud on tonn,
kilogramm, gramm, milligramm.
AD020 Formaadi sõnastiku termineid (nt „paberi formaat“) peab saama eraldiseisvalt
siduda formaadi liikidega (nt „A4“). Kuna formaadid on standardsed, siis iga
formaadi liigi peab omakorda saama seostada konkreetse mõõdu (nt „297 x
210“ ja mõõtühikuga (nt „mm“).
AD021 Administratiivse sündmuse liigi kohta peab saama määrata, kas ta on avalik
või mitte (st kuvatakse avalikus keskkonnas ja väljastatakse
andmevahetusteenustega). Avalikud administratiivsed sündmused on näiteks
näitused, haridusprogrammid, digiteerimistööd, konserveerimistööd ja
korrastustööd. Administratiivse sündmuse andmestik on avalik piiratud
ulatuses ulatuses (sündmuse liik, toimumise aeg, osalejad).
AD022 Peab saama määrata osalejate rollid, mille puhul osaleja andmed sündmuste
kirjelduses ei ole avalikud. Näiteks osaleja rollidega „omanik“ ei tohi olla
sündmuse kirjelduses avalik.
AD023 Peab saama määrata osaleja kommentaari liigid, mille puhul osaleja
kommentaar ei ole sündmuste kirjelduses osalejate andmetes avalik. Näiteks
kommentaarid liikidega „elukoht“ ja „omand“ ei tohi olla osalejate andmetes
avalikud.
AD024 Igat sõnastiku terminit peab saama siduda teiste sama sõnastiku terminitega.
Selle alusel otsingu kasutajale soovitataks teisi otsingusõnu. Nt otsitakse
terminit „magamine“ ja kuvatakse, et vaata ka terminiga „uni“ seotud vasteid.
AD025 Igat sõnastiku terminit peab saama siduda mõne teise sõnastiku terminitega
ja süsteem peab oskama neid seoseid terminite kasutamisel alati välja kuvada.
Nt objekti füüsiliseks kirjeldamiseks on vajalik omavahel seostada olemuse,
mõõtude, formaatide, materjalide ja tehnikate sõnastike termineid. Vastavalt
määratud seostele tuleb objekti füüsilisel kirjeldamisel pakkuda seostatud
sõnastike termineid. See tähendab, et kui objekti füüsilisel kirjeldamise on
sõnastikust valitud mingi termin, tuleb teises esimesest sõltuvas sõnastikus
pakkuda ainult esimese sõnastiku terminile vastavaid termineid. Mõned
sõltuvuste näited on järgmised:
Olemus -> materjal;
Olemus -> tehnikad;
Olemus -> formaadid;
Mõõt, formaat -> materjal;
Mõõt, formaat -> tehnika;
Materjal -> tehnika.
Samuti on vajalik võimalda seostada sündmuse liike ja osaleja rolli liike. See
tähendab, et kui objektiga seotud sündmuse kirjeldamisel on valitud
sündmuse liikide sõnastikust mingi termin, siis tuleb pakkuda ainult sellega
seotud osaleja rolli liike.
NB! Antud seostamise alusel kuvatakse vaikimisi sõnastiku nimekiri, aga
kasutajal peab olema võimalik alati avada sõnastik ka täismahus.
AD026 Sõnastike terminite seostamisel tuleb arvestada liitseostega. Nt kui objekti
füüsilise kirjeldamise käigus on määratud olemus ja mõõt, tuleb pakkuda
selliseid materjale ja tehnikaid, mis vastavad nii olemusele kui mõõdule
määratud seostele.
303
AD027 Toimumisaegu (kasutatakse mh objekti sündmuse kirjeldamisel, osalejate
haldamisel, ajaloosündmuste haldamisel ja objektide otsingutes) peab saama
seadistada järgnevalt:
Toimumisaegadena peab saama sisestada kümnendeid ja sajandeid
ning seostada neid konkreetsete aastate vahemikega, nt 20.
sajand=1900-1999. Nimetatud seoseid tuleb nt arvesse võtta otsingu
teostamisel, st kui nt kirjeldamise vormis on sisestatud konkreetne
kümnend ja otsingut teostatakse aastate vahemike kohta, kuhu
kümnend kuulub, peab seotud objekt välja tulema;
Toimumisaegadele peab saama sisestada ka selle erinevaid
nimekujusid (nt rooma või ladina numbriga). Nimetatud nimekujusid
tuleb nt arvesse võtta otsingu teostamisel;
Toimumisaegadena peab saama määrata eeldefineeritud perioode (nt
ajastuid) ning seostada neid konkreetsete aastate vahemikega.
AD028 Toimumiskohti (kasutatakse objekti sündmuse kirjeldamisel, osalejate
haldamisel ja objektide otsingus) peab saama seadistada järgnevalt:
Toimumiskohtadena peab saama sisestada kehtivaid ülemaailmsed
asukohti, ajaloolisi eesti asukohti ja ajaloolisi ülemaailmseid asukohti;
Kehtivate ülemaailmsete asukohtade, ajalooliste eesti asukohtade ja
ajalooliste ülemaailmsete asukohtade komponente peab saama
omavahel hierarhiliselt tasemete kaupa seostada, nt riike sidudes
maakondadega, maakondi omavalitsusüksustega ja omavalitsusüksus
asutusüksustega. Kehtivate Eesti aadresside määramisel lähtutakse
ADS-i aadressiandmete struktuurist ja komponentide omavahelistest
seostest. Määratud seoseid tuleb objekti sündmuse kirjeldamisel,
osalejate haldamisel ja objektide otsingutes arvesse võtta;
Asukohti peab saama siduda koordinaatidega;
Ajaloolisi asukohti peab saama siduda kehtivusajaga;
Toimumiskohtadele peab saama sisestada ka selle erinevaid
nimekujusid (nt Eesti Vabariik ja Eesti Wabariik). Nimetatud
nimekujusid tuleb nt arvesse võtta objektide otsingute teostamisel.
AD029 Kehtivad ja ajaloolisi asukohti peab saama omavahel seostada (vajalik
kirjeldamise vormil sündmuse kehtiva ja sellele vastava ajaloolise asukoha
sisestamise lihtsustamiseks).
AD030 Toimumiskohti ja toimumisaegu peab saama omavahel seostada, nt kui
konkreetne ajalooline asukoht eksisteeris vaid teatud perioodil (vajalik
kirjeldamise vormis toimumiskoha ja toimumisaja sisestamise
lihtsustamiseks).
AD031 Sündmuse liikide sõnastike puhul peab saama määrata, kas tegemist on
avaliku kirjega.
AD032 Iga muuseumi kohta peab olema võimalik määrata, millised osalejate rollid (nt
autor/valmistaja/kunstnik), kes kuvatakse objekti „autorina“ (nt objektide
nimekirja vaadetes veerus „Autor“). Seda peab saama teostada ka
muuseumisisese administreerimise õigusega kasutaja.
AD033 Peab olema võimalik seadistada osaleja teise nime liigid, mille alusel toimub
osalejate otsing.
AD034 Peab olema võimalik seadistada osaleja seose liigid teise osalejaga, mille
alusel toimub osalejate otsing.
AD035 Tuleb arvestada, et olemasolevas MuIS-is on senimaani igal muuseumil
võimalik sõltuvalt oma muuseumi ainevaldkonnast luua omasõnastikke ehk
sõnastikke, mida kasutatakse ainult oma muuseumis. Andmete migreerimisel
tuleb kõik omasõnastiku terminid siduda tsentraalsete terminitega ja
304
migreerida ainult tsentraalse sõnastiku terminite vasted.
AD036 Kõike eelpool nimetatud sõnastike seadistustest tulenevaid loogikaid tuleb
arvesse võtta nii töötajakeskkonna kui avaliku keskkonna otsingute puhul.
AD037 Eraldi vaate kaudu peab olema võimalik välja võtta kõik sõnastike kasutamisel
tehtud kommentaarid ja ettepanekud. Seejuures peab kasutajal olema
võimalik mugavalt kõik laekunud kommentaarid ja ettepanekuid eksportida
Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV
vm sobilikus formaadis.
6.3 Kasutusõiguste haldamine
ID Nõude kirjeldus
AD038 Süsteemi tuleb integreerida ametipõhised mallid ehk standardsed õiguste
komplektid, mis võiks mingi ametikohaga seotud isikul olemas olla. Antud
mallid lihtsustavad kasutajale õiguste määramist.
AD039 Vaikimisi ette antud tsentraalsed mallid peavad olema järgmised:
Koguhoidja;
Peavarahoidja;
Konservaator;
Digiteerija;
Teadur;
Näitusekuraator;
Muuseumipedagoog;
Muuseumi juht;
Praktikant;
Muuseumisisene administraator;
Muuseumide ülene administraator.
AD040 Malle peab olema võimalik juurde lisada, eemaldada ja nendega seotud
õiguste komplekte muuta. Tsentraalseid malle saab juurde lisada ja eemaldada
ainult muuseumide ülese administreerimise õigusega isik. Muuseumipõhiseid
malle saab juurde lisada ja eemaldada ka muuseumisisese administreerimise
õigusega isik.
AD041 Iga mall peab olema seotud õigustega.
AD042 Ühele kasutajale kasutajale peab saaama korraga ka mitu malli. Kui valitud
mallides sisalduvad samad õigused, siis lisatakse vastavad õigused kasutajale
ikkagi ühekordselt.
AD043 Malliga seotud õiguseid peab olema võimalik juurde lisada või eemaldada.
Tsentraalsete mallide õiguseid saab juurde lisada või eemaldada ainult
muuseumide ülese administreerimise õigusega isik. Muuseumipõhiste mallide
õiguseid saab juurde lisada või eemaldada ka muuseumisisese
administreerimise õigusega isik.
AD044 Õigused peavad olema alati ette antud (neid kasutaja juurde lisada ei saa).
AD045 Malliga seotavad õigused võib oma olemuselt jaotada kolmeks grupiks:
Moodulipõhised õigused – annab kasutajale võimaluse pääseda
mingisse moodulisse või alammoodulisse. Juhul, kui kasutajal puudub
mingi (alam)mooduli õigus, siis ta vastavat (alam)moodulit menüüs
üldse ei näe. Moodulipõhised õigused on järgmised (toetavate
tegevuste ja minu halduse moodulid peavad olema nähtavad kõikidele
kasutajatele):
Vastuvõtud (eelregistreerimised, protokollid, vastuvõtud,
305
hoiulevõtud, tagastamised, väljaarvamised);
Väljaarvamised;
Liikumised (muuseumisisesed kasutamised, väljaandmised,
taotlused, tagastamised);
Näitused;
Muuseumiharidus;
Konserveerimine (konserveerimis- ja korrastustööd, seisundite
hindamised, monitooringud, digiteerimistööd);
Inventeerimine;
Kadumiste haldus;
Aruandlus – võimalus käivitada päringuid, nende ülesehitust
muuta (vajadusel endale salvestada) ning näha päringu
vastuseid;
Administreerimine (muuseumide ülene administreerimine ja
muuseumisisene administreerimine).
Dokumendi põhised õigused – määrab kasutaja õigused seoses
konkreetse dokumendiga;
Spetsiifilised defineeritud õigused – kõik ülejäänud (sõltuvad omakorda
moodulipõhistest ja dokumendi põhistest õigustest).
AD046 Dokumendi põhiste õiguste osas peab olema võimalik määrata iga dokumendi
lõikes järgmised täpsustavad õigused:
Vaatamine – avada konkreetseid töölehti;
Muutmine – lisada/muuta/kustutada konkreetsel töölehel andmeid (sh
kinnitamata/allkirjastamata töölehe kustutamine);
Kinnitamine/allkirjastamine – kinnitada dokumendi töölehti või
allkirjastada töölehe alusel genereeritud dokumendifaile;
Tühistamine – kinnitatud töölehe kinnituse tühistamine või töölehe
alusel genereeritud dokumendifailide allkirjade tühistamine. Seejuures
tuleb arvestada peatükis 3.3 „Nõuded dokumentidele“ kirjeldatud
nõudeid dokumentide tühistamisele/kustutamisele.
NB! Kui kasutajal on nt moodulipõhine õigus antud, kuid dokumendipõhist
õigust ei ole antud, siis peab tal olema võimalik küll avada mooduli üldvaade
(nimekirja vaade), kuid puudub võimalus avada konkreetse dokumendi
detailvaadet. Seejuures peab kasutajal olema selge ülevaade, mida saab
avada ja mida mitte.
Vt mallide ja õiguste näitlikke seoseid vastuvõttude, liikumiste, korrastus- ja
konserveerimistööde, monitooringute, seisundi hindamiste, digiteerimistööde,
näituste ja haridusprogrammide osas allpool toodud Tabel 15, Tabel 16, Tabel
17, Tabel 18. Kuna vastavad seosed on seadistavad, siis need ei pretendeeri
olema lõplikud.
AD047 Kui tegemist on kahepoolselt allkirjastatava dokumendiga (nt väljaandeakt),
siis peab saama täiendavalt valida ka kasutaja rolli antud dokumendis (nt
väljaandja vs vastuvõtja). Võib olla vajadus määrata, et konkreetsel kasutajal
on õigus allkirjastada enda muuseumi poolt koostatud väljaandeakt (ehk akt,
kui ta on väljaandja rollis), kuid muuseumisse tulnud väljaandeakti mitte (ehk
akt, kui ta on vastuvõtja rollis).
AD048 Spetsiifilised defineeritud õigused on järgmised:
Kirjeldamine;
Piiratud kirjeldamine;
I etapi kirjelduse tühistamine;
Püsiasukohtade muutmine (eeldusel, et seda ei jää eraldiseisva
306
hoiustamise dokumendina);
Osalejate haldamine;
Sõnastike haldamine;
Äriregistri päringud;
Rahvastikuregistri päringud;
Digihoidlasse failide lisamine;
Digihoidlast failide kustutamine;
Muuseumide ülene digihoidla kasutamine;
Muuseumisisene avaliku keskkonna kasutamine;
Muuseumide ülene töötajakeskkonna vaatamine;
Muuseumisisene töötajakeskkonna alakogu administreerimine;
Muuseumisisene avaliku keskkonna administreerimine;
Muuseumisisene töötajakeskkonna administreerimine;
Muuseumide ülene avaliku keskkonna administreerimine;
Muuseumide ülene töötajakeskkonna administreerimine;
Digihoidla administreerimine.
Nimetatud õiguste sisu on täpsemalt kirjeldatud alljärgnevates nõuetes.
PS: Tuleb arvestada, et teatud keskseid õiguseid (nt osalejate haldamine,
sõnastike haldamine, muuseumide ülene digihoidla kasutamine,
muuseumisisene avaliku keskkonna administreerimine, muuseumisisene
töötajakeskkonna administreerimine, muuseumide ülene avaliku keskkonna
administreerimine) saab kasutajatele edasi anda ainult muuseumide ülese
administreerimise õigusega isik.
AD049 Kirjeldamise õigusega kasutajal peab olema võimalik teostada oma muuseumis
I ja II etapi kirjeldamist (sh teha muudatusi juba sisestatud andmetes) ning
märkida I etapi kirjeldust lõpetatuks.
AD050 Piiratud kirjeldamise õigus on mõeldud muuseumit abistavatele isikutele (nt
praktikantidele) ja selle õigusega kasutajal peab olema võimalik teostada oma
muuseumis ainult I etapi kirjeldamist (sh teha muudatusi juba sisestatud
andmetes, kuid seda ainult teatud kokkulepitud andmeväljade osas).
AD051 I etapi kirjelduse tühistamise õigus võimaldab oma muuseumi objektilt
eemaldada märke, et objekt on I etapis kirjeldatud. Kui I etapi kirjeldus on
tühistatud, siis kõik järgnevad andmete lisamised ja muudatused kajastuvad I
etapi kirjelduse andmete vaates (vt täpsemalt peatükk 4.1.5.2 „Objekti
kirjeldamine“).
AD052 Püsiasukohtade muutmise õigus võimaldab muuta oma muuseumi objektide
püsiasukohti (teha hoiustamisi).
AD053 Äriregistri päringute ja rahvastikuregistri päringute õigus peab võimaldama
osaleja haldamise lehel teostada päringuid äriregistrisse ja/või
rahvastikuregistrisse.
AD054 Digihoidlasse failide lisamise õigus peab võimaldama oma muuseumi piires
lisada digihoidlasse faile, neid kasutada (vaadata, vahendada tellijatele) ning
jälgida teatud aruandlust (arhiveerimistööde aruanne ja digitaalhoidla failide
kasutamise aruanne – juhul, kui need otsustatakse tööde käigus digihoidlasse
jätta, alternatiiv on tuua ka töötajakeskkonna aruandluse alla).
AD055 Digihoidla failide kustutamise õigus peab andma digihoidla failide lisamise
õiguse ja täiendavalt ka õiguse oma muuseumi piires digihoidlast faile
kustutada ja asendada.
AD056 Muuseumide ülene digihoidla kasutamine peab võimaldama muuseumide
üleselt digihoidlasse faile lisada ning enda poolt lisatud faile kustutada ja
asendada (teiste poolt lisatud faile kustutada ja asendada ei saa).
307
AD057 Muuseumisisene avaliku keskkonna kasutamise õigus peab võimaldama
kasutada avalikku keskkonda muuseumitöötaja nimel. Vastava õigusega isik
saab vastata oma muuseumi objektide kohta laekunud kommentaaridele ja
neid kustutada. Avaliku keskkonna kasutamise õiguse lisamisel tuleb
automaatselt tekitada avaliku keskkonna kasutajakonto koos vastava
muuseumi tunnusega (muuseumi nimega). Õiguse olemasolul peab avaliku
keskkonda autentinud kasutajal olema võimalik valida, kas ta soovib
keskkonda kasutada eraisiku või muuseumitöötaja rollis. Kui kasutajalt
eemaldada avaliku keskkonna kasutamise õigus, peab avaliku keskkonnaga
seotud kasutajakonto jääma alles, aga isikul ei tohi olla enam õigust
muuseumit esindada.
AD058 Muuseumide ülene töötajakeskkonna vaatamisõigus peab võimaldama
töötajakeskkonnas vaadata kõikide muuseumide (või valikuliselt
muuseumide) dokumentide, objektide, aruannete jm andmeid (sh
mitteavalike), aga mitte muuta (vajalik nt muuseumikogude järelvalvete
tegijaile ja ministeeriumile aruannete vaatamiseks).
AD059 Muuseumisisene töötajakeskkonna alakogu administreerimise õigus peab
võimaldama töötajakeskkonnas oma muuseumi konkreetse alakogu piires:
Teatud kirjelduse andmeväljade muutmine, mida kirjeldamise õigus ei
võimalda teha, nt autoriõigused, objekti number, kogusse kuuluvus,
püsiasukoht ja retrospektiivse sisestamise puhul ka
üleandmise/hoiulevõtuga seotud andmed
(vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti number, vastuvõtu/hoiulevõtu aeg,
üleandja, esmane üldinfo, tulmelegend, objekti number, kogusse
kuuluvus). Täpne loetelu lepitakse kokku tööde käigus;
Töötajakeskkonna siseselt või väliselt (nt avaliku keskkonna või välise
infosüsteemi kaudu laekuvate) laekuvate objekti kirjelduse
muudatusettepanekute kinnitamine.
Alakogu administreerimise õiguse määramisel peab alati seadistama ka
alakogu, mille eest kasutaja vastutab.
AD060 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigus peab hõlmama
endas muuseumisisest avaliku keskkonna kasutamise õigust (nimetatud
nõudes AD057) ja täiendavalt võimaldama avalikus keskkonnas järgnevat:
Sisestada oma muuseumit puudutavaid uudiseid/artikleid ja neid
avalikustada;
Sisesta oma muuseumi kogumisaktsioone ning neid avalikustada;
Sisestada ja muuta oma muuseumit puudutavad üldinfot (v.a
töötajakeskkonnast automaatselt tulevat infot);
Sisestada oma muuseumi muuseumikogu kui terviku ja alakogude
tutvustavat infot (v.a töötajakeskkonnast automaatselt tulevat infot).
AD061 Muuseumisisese töötajakeskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab
omama infosüsteemi maksimaalseid õiguseid oma muuseumi piires, sh õigust
teostada muuseumisisest administreerimist (sh alakogude ülest).
Muuseumisisese administreerimise all on silmas peetud järgmisi toiminguid:
Teatud kirjelduse andmeväljade muutmine (alakogude üleselt), mida
kirjeldamise õigus ei võimalda teha, nt autoriõigused, objekti number,
kogusse kuuluvus, püsiasukoht ja retrospektiivse sisestamise puhul ka
üleandmise/hoiulevõtuga seotud andmed
(vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti number, vastuvõtu/hoiulevõtu aeg,
üleandja, esmane üldinfo, tulmelegend). Täpne loetelu lepitakse kokku
tööde käigus;
308
Tsentraalses sõnastikust vaikimisi kuvatavate terminite valimine;
Oma muuseumi andmete täiendamine (sh püsiasukohad, alakogud,
kollektsioonid jms);
Oma muuseumi mallide lisamine ja sidumine õigustega;
Oma muuseumi kasutajate haldamine;
Oma muuseumi kasutajakontode paroolide muutmine (sh kontode
lukust avamine);
Oma muuseumi teadete saajate seadistamine;
Oma muuseumi piires asendajate määramine;
Oma muuseumi piires dokumentide kinnituste/allkirjade tühistamine.
AD062 Muuseumide ülene avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja
peab omama avaliku keskkonna maksimaalseid õiguseid, sh õigust teostada
muuseumide ülest administreerimist (st tal on mh kõik õigused, mis
muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega isikul
(nimetatud nõudes AD060), kuid ta saab kõike teha muuseumide üleselt).
Lisaks on tal järgmine õigus:
Sisulehtedele teksti lisamine-muutmine-kustutamine, menüüde
haldamine, seadistamine jm.
AD063 Muuseumide ülese töötajakeskkonna administreerimise õigusega kasutaja
peab omama töötajakeskkonna maksimaalseid õiguseid, sh õigust teostada
muuseumide ülest administreerimist (st tal on mh kõik õigused, mis
muuseumisisese töötajakeskkonna administreerimise õigusega isikul
(nimetatud nõudes AD061), kuid ta saab kõike teha muuseumide üleselt).
Lisaks on tal järgmised õigused:
Tekstide ja tõlgete haldamine;
Tsentraalsete sõnastike haldamine;
Ajaloosündmuste haldamine;
Tsentraalsete mallide lisamine ja eemaldamine;
Tsentraalsete mallide sidumine õigustega;
Muuseumide lisamine, kustutamine ja andmete muutmine;
Kasutajate haldamine;
Avalike kasutajate kontode blokeerimine (nt juhuks kui sealt hakkab
tulema väga palju ebamõistlikku tagasisidet);
Osalejate ühendamine;
Dokumentide väljatrükkide seadistamine;
Süsteemi üldteadete haldamine;
Kasutaja poolt teatatud üldise tagasiside (vigade) haldamine;
Valitud kasutajatele või kasutajagruppidele massteavituste saatmine
(e-maili teel);
Dokumentide, objektide, aruannete jms vaadetes kõigi muuseumide
(või valikuliselt muuseumide) andmete vaatamine (sh mitteavalikke).
AD064 Digihoidla administreerimise õigusega kasutaja peab omama digihoidla
maksimaalseid õiguseid, sh saab muuseumide üleselt lisada digihoidlasse faile
ja neid sealt kustutada. Lisaks on tal digitaalhoidla administreerimise õigus (nt
failide kasutusõiguste klassifikaator), säilitustoimingute aruandluse
(arhiveerimistööde laiendatud aruanne ja vigade aruanne) nägemise õigus ja
kustutatud failide taastamise õigus.
AD065 Kõik õigused (v.a muuseumide ülesed) peavad võimaldama näha ainult enda
muuseumiga seotud dokumente ja andmeid ning teostada oma muuseumiga
seotud toiminguid. Siinkohal on erandid järgnevad:
Objektide info – otsida peab saama objekte teisest muuseumist, kuid
309
näha peab olema võimalik ainult avalikke andmevälju;
Taotlused, väljaandeaktid ja tagastamisaktid – vaadata ja
kinnitada/allkirjastada peab saama selliseid teise muuseumi poolt
koostatud dokumente, milles ollakse ise üheks osapooleks;
Näitused – vaadata peab saama teise muuseumi passe avalike
andmeväljade ulatuses (muuta/kinnitada/tühistada ei saa; v.a juhul,
kui pass on välja jagatud – siis saab näha ja muuta kõiki andmeid);
Haridusprogrammid – vaadata peab saama teise muuseumi passe
avalike andmeväljade ulatuses (muuta/kinnitada/tühistada ei saa);
Konserveerimis- ja korrastustööd, digiteerimistööd, seisundi
hindamised, monitooringud – vaadata peab saama selliseid teise
muuseumi koostatud tööde passe, mille raames on teostatud töid oma
muuseumi või selle filiaali objektidega (muuta/kinnitada/tühistada ei
saa).
310
Tabel 15 Vastuvõtu mooduli dokumentide õiguste ja mallide seosed
Tsentra Eelregistreerimine Üle andmine Hindamiskomisjon Vastuvõtmine/ Tagastamine Väljaarvamine
alne hoiule võtmine
vaikimi V Mu Kin Tü Va M Ki Tü Va Mu Kin Tü Va Mu Kin Tü Va Mu Ki Tüh Vaa Muu Kin Tühi
si mall aa ud nita his at uu nn hi at ud nit hi at ud nit hi at uda nn ista ta da nita sta
ta a ta a da ita st a a a st a a a st a ita
a a a
Koguho x x x x x x x x x x x X x x
idja
Peavar x x x x x x x x x x x x x X x x x x
ahoidja
Konser x x x x x x x X x
vaator
Digitee x x x x x x x X x
rija
Näituse x x x x x x x X x
kuraato
r
Muuseu x x x x x x x x
mi juht
Praktik x x
ant
Admini x x x x x x x x x x x x x x x x x X x x x x x x
straato
r
(mõlem
ad)
Tabel 16 Liikumiste mooduli dokumentide õiguste ja mallide seosed
Tsentraal Muuseumisisene Väljaandmine Taotlemine Tagastamine Hoiustamine
ne kasutamine
vaikimisi Vaa Muu Kinni Tühi Vaa Muu Kinni Tüh Vaa Muu Kinni Tüh Vaa Mu Kin Tüh Vaa Muu Kinni Tüh
311
mall ta da ta sta ta da ta ista ta da ta ista ta uda nita ista ta da ta ista
Koguhoid x x x x x x x x x x x x x x
ja
Peavarah x x x x x x x x x x x x x x x
oidja
Konserva x x x x x x
ator
Digiteerij x x x x x x
a
Näitusek x x x x x x x x x
uraator
Teadur x x x x x x x x x
Muuseum x x x x x x x x x
ipedagoo
g
Muuseum x x x x x x
i juht
Administr x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x
aator
(mõlema
d)
Tabel 17 Konserveerimistööde, korrastustööde, seisundi hindamiste, monitooringute, digiteerimistööde dokumentide õiguste ja mallide
seosed
Tsentraalsed Korrastus- ja Monitooring Digiteerimistöö Seisundi hindamine
vaikimisi konserveerimistööd
mallid Vaat Muud Kinnit Tühist Vaat Muud Kinnit Tühist Vaat Muud Kinnit Tühist Vaat Muud Kinnit Tühist
a a a a a a a a a a a a a a a a
Koguhoidja x x x x x x x x x X
Peavarahoid x x x x x x x x x X
ja
Konservaato x x x x x x x x x x
312
r
Digiteerija x x x x x
Administraat x x x x x x x x x x x X x x x x
or
(mõlemad)
Tabel 18 Näituse ja haridusprogrammi dokumentide õiguste ja mallide seosed
Tsentraalsed vaikimisi Näitus Haridusprogramm
mallid Vaata Muuda Kinnita Tühista Vaata Muuda Kinnita Tühista
Koguhoidja x x x x
Peavarahoidja x x x x
Näituse kuraator x x x x
Teadur x x x x
Muuseumipedagoog x x X x
Administraator x x x x x X x x
(mõlemad)
313
6.4 Kasutajate haldamine
ID Nõude kirjeldus
AD066 Kasutaja lisamiseks tuleb täita kasutaja andmed ja siduda ta ära konkreetse
malli ja õigustega.
AD067 Iga kasutaja kohta peab saama lisada minimaalselt järgmised andmed:
Kasutajanimi;
Eesnimi;
Perenimi;
Isikukood;
Ametinimi;
Muuseum (vajadusel lisaks ka filiaal);
Kontaktandmed: e-mali aadress, telefon, aadress, märkus (hiljem saab
kasutaja neid ka ise oma kontol hallata);
Olek (kehtib/kehtetu);
Kehtivuse algusaeg;
Kehtivuse lõppaeg;
Kuvatakse menüüdes;
Õigused.
AD068 Uue kasutaja lisamisel peab süsteem genereerima salasõna ja selle kasutajale
automaatselt e-maili teel saatma. E-maili teel tuleb saata ka link
autentimislehele, mille käigus salasõna aktiveeritakse. Peale esmast sisse
logimist peab kasutaja salasõna välja vahetama.
AD069 Süsteem peab uue kasutaja lisamisel kontrollima, kas on juba sama
isikukoodiga seotud kehtivaid kasutajakontosid ja vajadusel kuvama veateate.
AD070 Kui kasutajakonto on olemas, peab olema võimalik lisada ka olemasolevale
kasutajale uus muuseum ja selle muuseumiga seotud kasutaja õigused.
AD071 Ühte isikut peab saama siduda mitme muuseumiga. Sellisel juhul peab olema
võimalik kasutajal toimetada mitme erineva muuseumi alt. Selleks peab ta
alati eelnevalt (nt lehekülje päisest) valima muuseumi, keda esindab.
Ainukeseks erandiks on muuseumide ülese õigusega kasutajad, kes peab
nägema alati kõikides vaadetes kõikide muuseumide dokumente, aruandeid jm
andmeid ning teostada muuseumideüleseid otsinguid.
AD072 Muuseumi valimisel tuleb kuvada tsentraalsete ja muuseumiga seotud mallide
nimekiri.
AD073 Malli valimisel tuleb kuvada nimekiri malliga seotud õigustest, kuid neid peab
aga olema võimalik nimekirjast eemaldada või lisada. Kasutaja seotakse alati
konkreetsete õiguste, mitte malliga (mall aitab lihtsalt õiguste komplekti
määramisel).
AD074 Kui kasutaja lisamisel muudetakse malli standardseadistust, siis peab
kasutajal olema võimalik mugavalt salvestada uut malli.
AD075 Kasutaja lisamisel peab olema võimalus alustada ka kohe uue malli
seadistamist.
AD076 Uue malli lisamisel peab saama sisestada ka malli nime.
AD077 Kui kasutaja soovitakse siduda mitme muuseumiga, siis iga muuseumi kohta
peab valima malli ja õigused.
AD078 Juhul, kui tööde teostamisel osutub otstarbekamaks muuseumitöötajate
hoidmine administratiivsete osalejate hulgas, siis kasutaja lisamisel peab
taustal tekkima administratiivne füüsilisest isikust osaleja, kui sellist osalejat
veel ei ole. Kui tuvastatakse sama osaleja, siis peab süsteem kuvama
314
kasutajale selle kohta hoiatuse ja pakkuma varianti kasutaja sidumiseks
olemasoleva osalejaga. Antud nõuet ei tule täita, kui muuseumitöötajad
hoitakse administratiivsetest isikutest lahus – täpne lahendus selgub tööde
käigus.
AD079 Kasutajat peab saama muuta mitteaktiivseks. Sellisel juhul ei tohi tal olla
võimalik enam töötajakeskkonda ja avalikku keskkonda (muuseumitöötajana)
sisse logida.
AD080 Kasutajat peab saama muuta mitteaktiivseks ka antud muuseumiga seoses,
eemaldades konkreetse muuseumi kasutajakonto juurest. Sellisel juhul ei tohi
tal olla võimalik enam töötajakeskkonda ja avalikku keskkonda
(muuseumitöötajana) antud muuseumi nimel sisse logida.
AD081 Kui kasutaja kohta on sisestatud kehtivuse alguskuupäev, peab kasutajakonto
olema aktiivne alates vastavast kuupäevast. Kui kasutaja kohta on sisestatud
kehtivuse lõppaeg, peab kasutajakonto olema aktiivne kuni antud kuupäevani.
Kui kasutaja on seotud mitme muuseumiga, siis peab saama kasutaja
kehtivuse algus- ja lõppaega saama määrata ka konkreetse muuseumiga
seotult.
AD082 Kui kasutaja kohta on tehtud valik „kuvada menüüdes“, tuleb vastavat isikut
pakkuda erinevates otsinguvormides (seal, kus sõltuvalt äriloogilistest
vajadustest on vajalik), sh ka juhul, kui ta on mitteaktiivne, sest temaga
seotud dokumente peab saama jätkuvalt otsida. Dokumentide töölehtedele
peab aga saama lisada ainult kehtivaid kasutajaid.
AD083 Mitteaktiivset kasutajat peab saama jälle aktiivseks muuta.
6.5 Muuseumide haldamine
ID Nõude kirjeldus
AD084 Juhul, kui tööde teostamisel osutub otstarbekamaks muuseumide hoidmine
administratiivsete osalejate hulgas, siis muuseumi lisamisel peab taustal
tekkima administratiivne juriidilisest isikust osaleja, kui sellist osalejat veel ei
ole. Kui tuvastatakse sama osaleja, siis peab süsteem kuvama kasutajale selle
kohta veateate. Antud nõuet ei tule täita, kui muuseumid hoitakse
administratiivsetest osalejatest lahus – täpne lahendus selgub tööde käigus.
AD085 Muuseumi kohta peab saama lisada minimaalselt järgmisi andmeid:
Nimi;
Lühend (akronüüm);
Registrikood;
Olek (asutatud, suletud);
Avalik/mitteavalik;
Kas on filiaal (kui jah, siis kelle);
Haldusala (riigimuuseum, riigi sihtasutuse muuseum, avalik-õigusliku
isiku muuseum, munitsipaalmuuseum, eramuuseum);
Ainevaldkond;
Kontaktandmed – e-posti aadress, telefon, aadress, märkus;
Kuvatakse menüüdes.
PS: Muuseumi lühendit tuleb kasutada muuseumi objektide numbrite
genereerimisel.
AD086 Kui muuseum on märgitud suletuks, siis ei tohi ühelgi tema kasutajal olla
võimalik töötajakeskkonda kasutada ning samuti ei tohi tema andmeid kuvada
avalikus keskkonnas ega väljastada ka andmevahetusteenuste kaudu.
315
AD087 Kui muuseumi kohta on tehtud valik „kuvada menüüdes“, tuleb vastavat
muuseumit pakkuda erinevates otsinguvormides (sh ka juhul, kui ta on
suletud, sest temaga seotud dokumente peab saama jätkuvalt otsida).
Dokumentide töölehtedele peab aga saama lisada ainult kehtivaid muuseume.
AD088 Kui muuseum on märgitud mitteavalikuks, siis ei tohi tema andmeid
avalikustada. Sealhulgas ei tohi antud muuseumi objekte olla võimalik näha ei
töötajakeskkonnas teisel muuseumil, avalikus keskkonnas ega
andmevahetusteenuste vahendusel (sõltumata konkreetse objekti või alakogu
avalikustamisest).
AD089 Muuseumi aadressi lisamine peab toimuma analoogselt sündmuse lisamise
toimumiskohale, sealjuures peab saama kasutada ainult kehtivat aadressi.
AD090 Museaalide, abikogu asjade ja hoiulevõetud asjade kohta (igalühe kohta
eraldi) peab saama määrata, milliseid numbrimaski komponente objekti
numbri genereerimisel kasutatakse:
Trt − Tulmeraamatu tähis;
Trs − Tulmenumbri seerianumber;
Trj − Tulmenumbri järjekorranumber;
Trl − Tulmenumbri lisanumber;
Kt − Kogu tähis;
Ks − Kogu seerianumber;
Kj − Kogu järjekorranumber;
Kl − Kogu lisanumber;
Täiendav lisaväli (vajalik ennekõike arhiivikogude säiliku järjekorra
numbri jaoks, kuna praegu sisestatakse „Kl“ väljale kaks nimistu ja
säiliku number koos).
AD091 Ühe muuseumi piires peab saama kasutada erinevaid numbrimaske. Selleks
peab numbrimaski lisamisel saama seadistada, kas seda kasutatakse
muuseumiüleselt või ainult valitud alakogu piires. Antud funktsionaalsus
lihtsustab vastuvõtul või retrospektiivse sisestamise käigus objektile numbri
määramist, kuid objektide otsingud peavad arvestama kõigi variantidega (st
kõige keerulisema kombinatsiooniga).
AD092 Peab saama määrata numbrimaski komponente eraldavad sümbolid (koolon,
kaldkriips, semikoolon, koma jms), mida kasutatakse objekti numbri
genereerimisel ja millega tähiseid, seeriaid, järjekorra- ja lisanumbreid
eraldatakse. Eraldajaid peab saama valida vastavalt kasutatavatele
numbrimaski komponentidele.
AD093 Kui kasutatakse tulmeraamatu tähist, peab saama seadistada muuseumis
kasutusel olevad tulemeraamatud. Seejuures tuleb arvestada, et filiaalidel
võivad olla võrreldes muuseumiga, kuhu alla nad kuuluvad, eraldiseisvad
tulmeraamatud.
AD094 Tulmeraamatu kohta peab saama määrata järgmised andmed:
Tulmeraamatu nimi;
Tulmeraamatu tähis (TRT);
Millised filiaalid kasutavad antud tähist (kui muuseumil on filiaale).
PS: Tulmeraamatu tähist tuleb kasutada muuseumi objektide numbrite
genereerimisel.
AD095 Peab saama seadistada muuseumis kasutusel olevad kogud, nt muuseumikogu
(tähistab tervet ühe muuseumi museaalide kogumit) ja selle alla kuuluvad
alakogud (alakogus ise võivad jaguneda veel omakorda väiksemateks
alakogudeks). Seejuures tuleb arvestada, et filiaalidel võivad olla võrreldes
muuseumiga, kuhu alla nad kuuluvad, eraldiseisvad alakogud.
316
AD096 Iga (ala)kogu kohta peab saama määrata järgmisi andmeid:
Kogu nimi;
Kogu tähis (KT);
Millised filiaalid kasutavad antud tähist (kui muuseumil on filiaale);
Kogu liik;
Tase hierarhilises kogude puus;
Kas filiaalidega jagatakse numbrisüsteemi (jah/ei);
Avalik/mitteavalik;
Inventuuri intervall;
Kogusse kuuluvate objektide arv.
PS: Kui konkreetse kogu jaguneb alakogudeks, tuleb vastavad seadistused
teha alakogude kaupa (nt hoiulevõetud asjad kuuluvad tavaliselt ühte kogusse
ja täiendavat alakogudesse jaotust ei tehta; samas muuseumikogu jaguneb
alati alakogudeks).
PS: Kogu tähist tuleb kasutada muuseumi objektide numbrite genereerimisel.
AD097 Kogu liigina peab saama valida, kas tegemist on muuseumikoguga (siia
kuuluvad museaalid), abikoguga (siia kuuluvad abikogu asjad) või
hoiulevõetud asjade koguga (siia kuuluvad hoiulevõetud asjad). Objektile
numbri genereerimisel tuleb pakkuda selliseid (ala)kogusid, mis on objekti
staatusega kooskõlas.
AD098 Kui (ala)kogu on märgitud mitteavalikuks, siis ei tohi avalikustada ühtegi sinna
(ala)kogusse kuuluvat objekti (sõltumata konkreetse objekti avalikustamisest).
Antud (ala)kogu objekte ei tohi olla võimalik näha ei töötajakeskkonnas teisel
muuseumil, avalikus keskkonnas ega andmevahetusteenuste vahendusel.
AD099 (Ala)kogu inventuuri intervallide muudatusi tuleb logida (vajalik
aruandluseks).
AD100 (Alak)kogusse kuuluvate objektide arv võtab arvesse ka neid objekte, mis pole
infosüsteemi veel sisestatud ja tuleb retrospektiivselt sisestada. Süsteem peab
selle numbri alusel suutma arvutada välja infosüsteemi sisestatud objektide
protsendi, mida kuvatakse nii töötajakeskkonna aruandluses kui ka avalikus
keskkonnas. Protsent tuleb arvutada nii alakogude lõikes, muuseumide lõikes
kui muuseumideüleselt.
AD101 Peab saama seadistada muuseumis kasutusel olevad kollektsioonid.
AD102 Kollektsiooni puhul peab saama sisestada järgmised andmed:
Kollektsiooni nimetus;
Kommentaar;
Muuseumisisene/muuseumide ülene (muuseumide ülese puhul on
võimalik sinna lisada ka teiste muuseumide objekte)
Avalik/mitteavalik.
AD103 Peab saama seadistada muuseumis kasutusel olevad asukohad.
AD104 Asukohtade osas peab saama määrata järgmised andmed:
Asukoha tüüp (füüsiline hoidla vs virtuaalne hoidla);
Taseme liik (nt ehitis, korrus, ruum, riiul);
Asukoha nimetus ja/või number;
Asukoht hierarhilises asukohtade puus;
Kommentaar.
Taseme liiki saab määrata ainult siis, kui asukoha tüüp on füüsiline
(virtuaalsetele asukohtadele (nt digihoidla) eraldi ülem- ja alamtasemeid ei ole
vaja tekitada).
AD105 Iga muuseumi lõikes peab saama süsteemis koostatava dokumendi liigi kohta
seadistada dokumendi numbri genereerimise aluseks oleva loogika – st
317
millistest komponentidest number koosneb (nt dokumendi liigi tunnus,
koostamise aasta, vastava liigiga dokumendi järjekorra number, koostamise
aasta vms) ja mis numbrist loendamine algab. Süsteem peab teadma, milline
on viimane kasutuses olnud dokumendi number ja vastavalt sellele suutma
uuele dokumendile genereeritavat numbrit suurendada. Seejuures tuleb
arvesse võtta ka asjaolu, et mõni pooleliolev dokument võidakse vahepealt
kustutatada, näiteks järgmise loogika kohaselt:
Kui kustutatud dokumendile järgneb juba järgmine pooleli olev
dokument, siis tuleb automaatselt muuta järgneva dokumendi numbrit
ja vajadusel nõuda ka uue PDF-i genereerimist, kui see genereeritud;
Kui kustutatud dokumendile järgneb juba kinnitatud/allkirjastatud
dokument, siis järgneva dokumendi numbrit ei muudeta ja
dokumentide numbrite nimekirja jääb auk.
Täpsed võimalused lepitakse kokku tööde käigus.
6.6 Teadete ja asenduste haldamine
ID Nõude kirjeldus
AD106 Peab saama hallata reageeringut nõudvate teadete seadistusi. Reageeringut
nõudvad teated on järgmised (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja võib täpsustuda
tööde käigus):
a. Sama muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust
kirjelduslehe väliselt (nt inventuuri või konserveerimistöö raames);
b. Teise muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust
(nt teises muuseumis toimunud konserveerimistöö raames või lisatakse
teise muuseumi poolt seosobjektina);
c. Avaliku keskkonnast laekub vabatekstiline tagasiside museaali kohta;
d. Avaliku keskkonnast laekub struktureeritud tagasiside museaali kohta;
e. Avalikust keskkonnast laekub tagasiside museaali kohta
kogumiskampaania raames;
f. Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast) laekub vabatekstiline tagasiside
museaali kohta;
g. Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast) laekub struktureeritud tagasiside
museaali kohta;
h. Avalikust keskkonnast laekub kogumisaktsiooni tagasiside;
i. Avalikust keskkonnast laekub näituse tagasiside;
j. Avalikust keskkonnast laekub haridusprogrammi tagasiside;
k. Avalikust keskkonnast laekub üldine täpsustamata teemaga tagasiside
muuseumile.
AD107 Objekti kirjeldusandmete muutmisega seotud teadete (AD106 punktid a-g)
punkti) osas peab saama muuseumi- ja alakogupõhiselt määrata, kas tegemist
on informeeriva teatega (kõik selliseid muudatused kantakse automaatselt
objekti kirjeldusse) või reageeringut nõudva teatega (kõik selliseid
muudatused peab muuseumitöötaja enne kirjeldusse kandmist kinnitama). Kui
teade märgitakse reageeringut nõudvaks, peab muuseumide (need, millega
kasutaja on seotud, sh filiaalid) ja nende alakogude lõikes saama määrata
kasutajad, kellele teated laekuvad. Seejuures tuleb tagada, et iga teate kohta
on vähemalt üks teate saaja seadistatud.
AD108 Avalikust keskkonnast laekuva kogumisaktsiooni, näituse ja haridusprogrammi
tagasiside teadete (AD106 punktid h-j) osas peab konkreetse
318
kogumisaktsiooni/näituse/haridusprogrammi lõikes määrata kasutajad, kellele
teated laekuvad (st erinevate
kogumisaktsioonide/näituste/haridusprogrammide teated võivad minna
erinevatele kasutajatele). Seejuures peab vaikimisi olema teate saajaks
märgitud vastava kogumisaktsiooni/näituse/haridusprogrammi looja,
tagamaks seda, et ükski neist n-ö kahe silma vahele ei jääks.
AD109 Iga avalikust keskkonnast laekuva tagasiside teate kohta peab saama
muuseumide lõikes määrata päevade arvu, kui kiiresti vastus tuleb anda.
Vastav päevade arv tuleb kuvada avalikule kasutajale peale tagasiside
andmist.
AD110 Teadete seadistamisel peab süsteem taustal kontrollima ka kasutaja õiguseid
ja vajadusel keelama konkreetsele isikule teadete saamist määrata. Nt
süsteem ei tohi lubada kirjeldamisega seotud ettepanekute teavitusi määrata
isikule, kellel puudub kirjeldamise õigus.
AD111 Kõik automaatselt saadetavate e-maili teavituste (sh nii muuseumitöötajale
kui välisele osapoolele saadetavad) mallid peavad olema seadistatavad.
Mallidesse peab saama lisada ka muutujaid, mille alusel süsteem oskab
teatesse õige sisu lisada (nt dokumendi number, registreerimise aeg, link
dokumendile).
AD112 Muuseumide lõikes peab saama määrata kasutajad, kellele laekuvad avaliku
keskkonna taotlused (sh ka vastava taotlusega seotud teated). Avalikust
keskkonnast laekuvad taotlused on järgmised:
Avalikust keskkonnast laekuv objekti väljaandmise taotlus;
Avalikust keskkonnast laekuv väljaandeakti pikendamise taotlus;
Avalikust keskkonnast laekuv objekti pakkumise taotlus;
Avalikust keskkonnast laekuv digikoopia tellimuse taotlus.
Samuti tuleb tööde käigus kaaluda ka täiendavalt alakogude kaupa taotluse
saajate määramist, kuid kuna alakogudel võivad olla erinevad vastutajad, siis
ilmselt peab ühte taotlust vaatama läbi mitu isikut.
AD113 Muuseumide lõikes peab saama seadistada asendajaid.
AD114 Asendaja määramisel tuleb määrata asendaja ja asendamise periood.
AD115 Asendaja peab saama asendamise perioodiks asendatava õigused.
AD116 Asendaja töölaual peavad asendatava ja tema enda dokumendid ning teated
olema kuvatud eristavalt.
AD117 Asendaja töölauale peavad laekuma asendatavale suunatud dokumendid ja
teated ning ta peab asendatava asemel saama nendega toiminguid teha.
AD118 Asendataval peab olema võimalik oma konto alt näha asendaja poolt
asendamise perioodil tehtud töid ja asendamise perioodil asendajale saadetud
teateid.
6.7 Vigade haldamine
ID Nõude kirjeldus
AD119 Peab saama seadistada infosüsteemis kuvatavaid üldteateid (nt süsteemi
hooldustööde kohta). Seadistamisel peab saama määrata teate kuvamise
koha, teate kuvamise aja (kuupäev ja kellaaeg vahemikuna) ja teate teksti
vastavalt kasutajaliidese keele valikutele (st mitmes keeles). Teate kuvamise
kohana peab saama valida, kas teade kuvatakse töötajakeskkonnas, avalikus
keskkonnas või digihoidlas.
AD120 Üldteadetele peab saama määrata kasutaja õiguste alusel, kellele teade
kuvada. Nt kui probleem on ainult haridusprogrammide mooduliga, siis saab
319
kuvada teate ainult nendele kasutajatele, kellel on õigus seda moodulit
kasutada. Alternatiiv on seadistada konkreetsed rakenduse vaated, kus teadet
kuvatakse.
AD121 Korraga peab saama kuvada süsteemis mitu üldteadet.
AD122 Töötajakeskkonnas, avalikus keskkonnas ja digihoidlas (nt jaluses) peab olema
veast teatamise võimalus. Kasutaja peab saama vea teatamisel sisestada
vabatekstina veakirjelduse ja lisada faili (nt ekraanipildi).
AD123 Peab saama seadistada e-maili(d), kuhu teatatud vead laekuvad (nt
infosüsteemi haldurite e-mailid). Tööde käigus võib täiendavalt kaaluda ka
süsteemis teadete haldamist ja neile vastamist (eriti avaliku keskkonna puhul)
– see ei pruugi olla aga otstarbekas, kuna suure tõenäosusega kasutavad
infosüsteemi haldurid vigade haldamiseks eraldiseisvat veahaldustarkvara.
AD124 Töötajakeskkonna kasutajatele peab olema võimalus saata automaatseid e-
maili teavitusi (kasutajakontodel seadistatud e-maili aadressidele).
AD125 E-maili teavituste saatmisel peab saama moodustada kasutajagruppe, kellele
teavitused saadetakse (nt muuseumide peakasutajad ja kõik kasutajad).
AD126 Uue e-maili teavituse saatmisel peab saama valida konkreetsed kasutajad või
kasutajagrupid, kellele teavitused saadetakse.
AD127 Kõik e-maili teel välja saadetud teavitused tuleb logida.
6.8 Muu
ID Nõude kirjeldus
AD128 Peab olema võimalik seadistada seotud objekti kirjelduse andmeväljad, kui
otsing peab toimuma üle mitme välja (nii töötajakeskkonnas kui avalikus
keskkonnas).
AD129 Peab saama seadistada, mis aja vältel saab digikoopia tellimuse raames
tellitud faili avada ja alla laadida (nt 30 päeva jooksul). Antud seadistamine
võib olla lahendatud ka konfiguratsioonifaili tasemel.
AD130 Muuseumipõhiselt peab saama määrata muuseumi juhi (ka üks
muuseumitöötajatest).
AD131 Muuseumipõhiselt peab saama lisada/muuta/kustutada muuseumi juhi poolt
käskkirjaga nimetatud järgmisi isikuid:
Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtuse hindamise komisjoni
liikmed;
Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtuse hindamise komisjoni
esimees;
Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtuse hindamise komisjoni
protokollija;
Inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed;
Inventuuri läbiviimise komisjoni esimees.
Määratud isikud tuleb vaikimisi uue muuseumikogu täiendamise ja
kultuuriväärtuse hindamiskomisjoni protokolli ning inventuuri lisamisel
kuvada (kuid neid saab muuta).
AD132 Muuseumipõhiselt peab saama seadistada, kas objektide kohta tagasiside
andmine avalikus keskkonnas on lubatud (sh eraldi struktureeritud ja
struktureerimata kujul). Seadistusi peab olema võimalik teha ka alakogude
kaupa.
AD133 Muuseumipõhiselt peab saama seadistada, kas digikoopiate tellimine avalikus
keskkonnas on lubatud. Seadistusi peab olema võimalik teha alakogude
kaupa.
320
AD134 Muuseumipõhiselt peab saama objekti pakkumise liikide (muuseumile üle
andmine ja muuseumile hoiule andmine täpsete eesmärkide kaupa) kaupa
seadistada, kas üldse ja milliseid objektide pakkumisi saab avaliku keskkonna
kaudu edastada (nt kui muuseum ei tegele konserveerimisega, siis pole
vajalik konserveerimise eesmärgil objekti muuseumile pakkuda). Seadistusi
peab olema võimalik teha ka alakogude kaupa.
AD135 Muuseumipõhiselt peab saama seadistada, kas avaliku keskkonna kaudu on
võimalik objekti väljaandmise taotlusi esitada ja kas see on lubatud vaid
juriidilistele isikutele või ka eraisikutele. Seadistusi peab olema võimalik teha
ka alakogude kaupa.
321
7 Digihoidla
7.1 Olemasolev lahendus
Digihoidla on Eesti muuseumide tsentraalne veebipõhine töökeskkond, mida muuseumid
kasutavad objektidega seotud failide haldamiseks (sh laadimine, töötlemine,
metaandmete muutmine, kustutamine). Faile on võimalik füüsiliselt salvestada
kettamassiivis või pilveteenuses. Digihoidla suhtleb täna MuIS-i, avaliku veebivärava,
OAI teenuse ja avaandmete liidesega.
Digihoidlasse saab täna laadida ainult objektiga seotud faile (st selliseid, mida lisatakse
objekti kirjeldamise vormis).
Objektiga seotud failid jagunevad digihoidlas failigruppidesse (failigrupid on tavapäraselt
erinevad vaated objektist). Ühes failigrupis on alati üks pisipilt, kuid sinna võib kuuluda
mitu originaalfaili (tavapäraselt samast vaatest erinevas formaadis failid – nt tif-
formaadis tagatisfail ja jpg-formaadis kasutuskoopia, mis võib juba olla ka töödeldud
fail). Igal objektil on üks esinduspilt, mis on üks pisipiltidest (erinevates vaadetes
vaikimisi kuvatav objekti tutvustav pisipilt).
Failide laadimisel digihoidlasse algab nende süsteemse töötlemise protsess:
Metaandmete tuvastamine;
Tehnilistele nõuetele vastavuse kontroll (pildi puhul pikima külje pikkus,
resolutsioon, lubatud faililaiendi kontroll);
Samanimelisuse kontroll (ei tohi olla samanimelisi faile);
Pildifaili puhul automaatse pisipildi genereerimine;
Objektiga seostamine.
Kui töötlemine on lõppenud (vajadusel vigased failid kasutaja elimineeritud), saab
failidele määrata kasutusõigused.
Iga digihoidlasse laetava originaalfaili kohta määratakse, kas ta on avalik või mitte. Iga
avaliku originaalfaili kohta määratakse täiendavalt Creative Commonsi kasutuslitsents või
tunnus „Määramata“. Avalik originaalfail ja temaga seotud pisipilt on Eesti Muuseumide
Veebiväravas ja OAI teenuse/avaandmemete liidese kaudu kättesaadav (samuti ka MuIS-
is teistele muuseumidele). Iga mitteavaliku originaalfaili kohta määratakse täiendavalt
piirangu liik, millest sõltub, kas originaalfailiga seotud pisipilt avalikustatakse või mitte.
Täpsed piirangu liigid on järgmised (võivad ajad muutuda):
Isikuandmete kaitsega: originaalfail pole avalik ja ka pisipilt pole avalik;
Autoriõigustega: originaalfail pole avalik, kuid pisipilt on avalik;
Tellitav: originaalfail pole avalik, kuid pisipilt on avalik (üldjuhul tegemist juhuga,
kui muuseum väljastab faili teenustasu eest);
Muu kasutuspiirang: originaalfail pole avalik, kuid pisipildi avalikkus sõltub
digihoidlas tehtud täiendavast avalik/mitteavalik valikust.
Igal originaalfailil võib olla erinev kasutusõigus (sh ühes failigrupis võib olla nii avalikke
kui mitteavalikke originaalfaile ning erinevate kasutuslitsentsidega avalikke
originaalfaile). Pisipiltidele eraldi kasutusõiguseid kasutaja poolt ei määrata. Failigrupi
pisipildi õigused tuletatakse originaalfailide õigustest selliselt, et kui failigrupis on
322
vähemalt üks fail, mille kasutusõiguste põhjal ei ole pisipilt avalik, siis loetakse pisipilt
mitteavalikuks (muul juhul loetakse avalikuks). Samuti tuletatakse pisipildi konkreetne
kasutuslitsents või piirang failigrupi n-ö kõige rangemat kasutuslitsenti/piirangu liiki
omavast failist.
7.2 Muudatused olemasolevas lahenduses
Olemasolev liidestus digihoidlaga peab töötama ka uue muuseumide infosüsteemi korral,
st suutma serveerida faile töötajakeskkonnas, avalikus keskkonnas ja
andmevahetusteenuste kaudu. Peamiseks muudatuseks on aga asjaolu, et digihoidlasse
hakatakse laadima ka muud tüüpi faile – sh täiendavad struktuurid objekti kirjeldamise
vormis failide laadimiseks, administratiivsete toimingute (nt näituse või konserveerimise)
raames produtseeritud failid ja kogumisaktoonide tarbeks loodud failid. Seejuures
kogumisaktsiooni tarbeks loodud failid ei pea olema alati töötajakeskkonna objektiga (nt
museaaliga) seotud – objekt ise võib töötajakeskkonda jõuda hiljem peale
kogumisaktsiooni või mitte üldse, kui vastavat objekti otsustatakse kogumisaktsiooni
tulemusena töötajakeskkonnas mitte registreerida (vastavat tüüpi kogumisaktsiooni
kirjeldust vt peatükk 9.16 „Kogumisaktsioonid“).
ID Nõude kirjeldus
DI027 Digihoidlasse peab saama täiendavalt mh laadida järgmisi objekti kirjeldusega
seotud faile:
Objekti kirjeldamise vormis objektil kujutatava sümboolika kohta laetud
kujutisfailid;
Objekti kirjeldamise vormis objekti eraldatavate osade kohta laetud
failid.
Tuleb arvestada, et need tuleb salvestada eraldiseisvateks failigruppideks koos
vastava tunnusega, et neid hiljem objekti kirjelduse vaadetes õigete osade
juures kuvada.
DI028 Digihoidlasse peab saama laadida erinevate administratiivsete toimingute
käigus loodud faile, milleks mh on konserveerimis- ja korrastustööde käigus
loodud failid, seisundi hindamise käigus loodud failid, monitooringu käigus
loodud failid, digiteerimistöö käigus loodud failid (sh võivad olla digikoopia
tellimustega seotud), näituste ja haridusprogrammidega seotud
dokumentatsioon. Lisaks tuleb tööde käigus kaaluda ka seda, kas digihoidlas
oleks mõistlik hoida ka dokumendifaile (nt akte, passe).
DI029 Kõikide digihoidlasse üles laetavate failide osas peab moodulite kaupa (st
vastavalt vaatele, kust failide laadimine toimub – vt DI028) iga muuseumi
lõikes saama seadistada, mis mahus faile kokku laadida tohib. Seadistamine
võib toimuda konfiguratsioonifaili tasemel.
DI030 Erinevate administratiivsete toimingutega seotud faile peab saama digihoidlas
mugavalt otsida. Nt kuna digihoidlas on ka tellimustöö raames loodud faile (sh
muuseumiväliste objektide kohta), siis peab olema võimalik sellised mugavalt
leida ja mingi aja möödudes kustutada.
DI031 Kasutajal peab olema võimalik administratiivse toiminguga seotud faile kanda
ka objekti kirjelduse andmetesse ja sellisel juhul peab saama neile
kasutusõiguseid külge panna. Enne kasutusõiguste külge panemist ei tohi failid
avalikuks muutuda.
DI032 Kuna digihoidlas olevate failide piirangud lähevad automaatselt maha peale
piirangu tähtaja saabumist, peab olema võimalik mugavalt saada ülevaadet,
323
nendest failidest, millel piirang on lõppemas või hiljuti lõppenud.
DI033 Digihoidlas peab saama tekitada kogumisaktsiooni failide kaustasid, milles
olevad failid ei ole seotud muuseumisse vastu võetud objektidega (nt
digikoopia muuseumisse vastu võtmata negatiivist). Sellised faile peab saama
kasutada avalikus keskkonnas loodud kogumisaktsioonis, mille eesmärgiks on
koguda avalikelt kasutajatelt failide osas tagasisidet ning selle pealt teha
otsus, kas failiga seotud objekt võetakse muuseumisse vastu või mitte. Vt
loogikat täpsemalt peatükk 9.16 „Kogumisaktsioonid“.
DI034 Kogumisaktsiooni failide laadimisel tuleb kontrollida nende vastavust
minimaalsetele nõuetele – pikima külje mõõt vähemalt 800px. Samuti tuleb
rakendada formaadi kontrolle (laadida saab ainult selliseid faile, mida on
võimalik veebilehitsejas kuvada, nt jpg).
DI035 Kogumisaktsiooni failide laadimisel peab saama failidele sisestada ka
kasutusõiguseid, mis kuvatakse välja ka avalikus keskkonnas.
DI036 Konkreetsele kogumisaktsiooni kaustale peab olema võimalik lisada ligipääse
teise muuseumi töötajatele, kes peavad saama samuti sinna faile laadida.
Seda põhjusel, et sageli tehakse kogumisaktsioone muuseumide üleselt.
DI037 Kui peale kogumisaktsiooni toimumist otsustatakse antud faili(ga) seotud
objekt vastu võtta ja vastuvõtuakt kinnitatakse, peavad kõik konkreetse
vastuvõtuaktiga seotud failid tekkima digihoidla pooleliolevate lisamiste
vaatesse. Pooleliolevate lisamiste vaatesse suunamisel peab käivituma ka
konverter, mis loeb välja failidest metaandmed, teeb neist duubli (pisipildid),
kontrollib tehnilistele nõuetele vastavust ja nimetab automaatselt kõik failid
ümber (vastuvõtuakti raames omistatud museaali numbrile vastavaks). Peale
seda on muuseumitöötajal võimalik need failid saata arhiivi.
DI038 Kui peale kogumisaktsiooni toimumist otsustatakse antud faili(de)ga seotud
objekti mitte vastu võtta (sh selliseid, mida avalikust keskkonnast
eelregistreerimise töölehele üldse ei suunatud ja selliseid, mis avalikust
keskkonnast eelregistreerimise töölehele suunati, aga mille osas
hindamiskomisjon tegi eitava otsuse), peavad need failid digihoidlasse
eraldiseisvate tunnustega alles jääma. Selliseid nn vastu võtmata faile peab
kasutaja saama digihoidlas mugavalt otsida ja hallata, sh:
Neid kustutada;
Tekitada neist alamkaustu, millele antakse juurdepääs mõne teise
muuseumi töötajale, kes võib olla antud failidest huvitatud.
Teise muuseumi töötaja saab suunata antud faile omale vastuvõttu
(eelregistreerimise töölehele). Täpne loogika üleandmisel lepitakse kokku
tööde käigus.
324
8 Andmevahetus väliste osapooltega
8.1 Avaandmed
MuIS-ist väljastatakse hetkel ja tuleb väljastada ka tulevikus museaalide andmeid
järgmiste teenustega:
OAIService – andmevahetusliides, mis väljastab andmeid vastavalt Europeana
Semantic Elements (ESE) ja Lightweight Information Describing Objects (LIDO)
XML-skeemidele;
Avaandmete liides – andmevahetusliides, mis serveerib RDF-formaadis
avaandmeid.
OAI-PMH spetsifikatsioon on kättesaadav siit:
https://www.openarchives.org/OAI/openarchivesprotocol.html
LIDO spetsifikatsioon on kättesaadav siit http://network.icom.museum/cidoc/working-
groups/lido/lido-technical/specification/
ESE spetsifikatsioon on kättesaadav siit: http://pro.europeana.eu/page/ese-
documentation
Avaandmete kohta saab lugeda siit: http://opendata.muis.ee/
ID Nõude kirjeldus
AN001 Loodavas infosüsteemis peab jätkuvalt töötama OAI teenus (nii LIDO kui ESE
skeema alusel).
AN002 Loodavas infosüsteemis peab jätkuvalt töötama avandmete liides. Seejuures
tuleb avaandmete serveerimisel kasutada püsiviiteid ja avaandmete liides
peab oskama serveerida avalike objektide andmeid RDF/XML-formaadis.
AN003 Tulenevalt objektide kirjeldavate andmete struktuuride muudatustest tuleb
teostada vajalikud muudatused olemasolevates teenustes, sh viia nad
vastavusse uute andmestruktuuridega.
AN004 Objektide ja nendega seotud failide avalikustamine OAI teenuse/avaandmete
liidese kaudu peab toimuma analoogselt avalikule keskkonnale.
8.2 Aadressiandmete infosüsteem
8.2.1 In-ADS veebiteenus
In-ADS komponendi veebiteenuse puhul on tegemist aadressiotsingu kasutajaliidesega,
mida saab integreerida erinevatesse veebipõhistesse infosüsteemidesse. Komponenti
võib kasutada lihtsalt klassikalise aadressiotsinguna või leidmaks otsitavale aadressile
normaliseeritud ja aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavat vastete loendit koos
aadressobjekti infoga. In-ADS sisaldab ka kaardikomponenti ning aadressi otsing võib
olla ka kaardipõhine. Samuti võimaldab In-ADS taustal kuvada Maa-ameti pidevalt
uuenevaid aluskaarte. Lisaks otsingule on komponendi abil võimalik otsingus leitud
vasted salvestada välisesse infosüsteemi.
325
In-ADS komponenti on võimalik kasutada ka lihtsa redaktor komponendina. Selleks tuleb
kasutusele võtta In-ADS redaktor API. Antud komponent võimaldab kaardil lihtsaid
geomeetriaid joonestada, neid muuta ja kustutada (vt Joonis 69). Käivitades redaktor
komponendi on kaardile täiendavalt kuvatud joonistamise ja redigeerimise nupud.
Joonestatud geomeetriat on võimalik koos aadressiandmetega salvestada välisesse
infosüsteemi ja seda taasesitada kaardile.
In-ADS redaktoris saab korraga muuta ja redigeerida ühte tüüpi geomeetriat. Kui selle
muutmine on lõpetatud, saab järgmisena näiteks punkti asemel kaardil redigeeritavaks
määrata joone või ala ja eelnevalt redigeeritud punkt kuvatakse kaardile taustobjektina.
Seega see komponent on üles ehitatud API-na, millele on määratud rida sisend- ja
väljundparameetreid. Kuidas neid kasutatakse määrab täielikult In-ADS redaktorit
ümbritsev keskkond, mida tuleb vastavalt vajadusele valmis programmeerida.
Suureks boonuseks võib osutuda asjaolu, et In-ADS-is on võimalik lisaks aluskaardile
lisada muid Maa-ameti kaardikihte ja ka kolmandate osapoolte kaardikihte, nt ajaloolisi
kaarte. Ajaloolisele kaardikihile kantud ajaloolisi asukohti küll salvestada kaardikihilt ei
saa, kuid see võib nt kasvõi ajaloolist asukoha nime tuvastada või ajaloolise asukoha
alusel saada kätte hetkel kehtivad aadressiandmed.
326
Joonis 69 In-ADS redaktoris polügoni joonestamine ja objektide kuvamine
In-ADS koduleht: http://inaadress.maaamet.ee/inaadress/
In-ADS arendusjuhend:
http://inaadress.maaamet.ee/inaadress/pdf/et/in_aadress_developer_manual.pdf
Nõuded In-ADS-i kasutuselevõtuks:
ID Nõude kirjeldus
AN005 In-ADS redaktori veebiteenus tuleb integreerida töötajakeskkonda
järgmistesse kohtadesse:
Sündmuse toimumiskoha sisestamine;
Muuseumi aaadressi sisestamine;
Osaleja aadressi sisestamine.
AN006 Komponenti peab olema võimalik kasutada nii klassikalise aadressiotsinguna
kui ka otsitavale aadressile normaliseeritud ja ADS-i nõuetele vastavate
aadresside loendi saamiseks. Samuti tehnilise võimaluse olemasolul ka
koordinaatide alusel ADS-i nõuetele vastava aadressi saamiseks.
327
AN007 In-ADS-ist saadavad aadressiandmed, katastritunnused ja koordinaadid tuleb
salvestada muuseumide infosüsteemi vastava sündmuse, muuseumi või
osaleja juurde.
AN008 Kui toimumiskoht valiti In-ADS redaktori vahendusel, peab olema võimalik
taasesitada kaardikomponenti käivitades.
AN009 Sündmuste toimumiskohtade sisestamisel peab in-ADS-i kaardipilti olema
võimalik koos kihtide ja sellele joonestatud geomeetriaga salvestada jpg või
png formaadis muuseumide infosüsteemi, et säilitada esitamise hetkel
kehtinud aluskaardi seis ja selleks, et kaardipilt oleks kiiresti taasesitatav (ei
pea kaardikomponenti käivitama ja andmeid baasist sinna sisse lugema).
Selleks on võimalik kasutada tarkvara, mis võimaldab kasutaja veebilehtiseja
akna mingit osa salvestada ekraanipildina. Näiteks:
http://html2canvas.hertzen.com/ (sama asi githubis
https://github.com/niklasvh/html2canvas).
AN010 In-ADSi kasutamise koodi genereerimiseks vajalik komponendi valik,
kujunduse valik, objekti liikide valik, aluskaartide valik, kaardikihtide (nt
aadressid ja katastriüksused, ajaoolised kaardid, kultuurimälestised) valik,
täiendavate WMS kihtide valik, geomeetria kujundus jms lepitakse kokku
tööde käigus.
8.2.2 Aadressiandmete X-tee teenused
Ülevaate olemasolevatest aadressiandmete infosüsteemi X-tee teenustest saab siit.
Nõuded ADS X-tee teenuste kasutuselevõtuks:
ID Nõude kirjeldus
AN011 Tuleb kasutusele aadressiandmete infosüsteemi X-tee teenus aadresside
otsinguks. Nt ADSaadrotsing (vm sobilik) – tegemist on otsinguteenusega, mis
ühendab endas nii komponentide kui ka teksti alusel otsingu teenust. Teenuse
sisendiks on aadressis esinevad sõnad, mis on paigutatud konkreetsetele
tasanditele. Teenus on mõeldud sisendina antud tingimustele vastavate
aadresside otsimiseks ADS-süsteemist.
AN012 Aadressiotsing tuleb integreerida töötajakeskkonda järgmistesse kohtadesse:
Sündmuse toimumiskoha sisestamine;
Muuseumi aadressi sisestamine;
Osaleja aadressi sisestamine.
AN013 X-tee teenuse väljundist saadavad aadressiandmed, katastritunnused ja
koordinaadid tuleb salvestada muuseumide infosüsteemi vastava sündmuse,
muuseumi või osaleja juurde.
AN014 Realiseerimise variandid (tööde teostaja võib pakkuda ka oma variandi):
Kasutada kasutajaliideses aadressikomponente valikloendite täitmiseks.
Peale kasutaja poolsete valikute tegemist käivitatakse aadressi otsingu
X-tee teenus ADSaadrotsing. Kui tulemuseks on üks aadress, siis
salvestatakse see kas ainult tekstina või aadressikirje peavõtmena
vastava objekti juurde. Otsingu vastuseks mitme aadressi ilmumisel
tuleb need kasutajale täiendava valiku tegemiseks välja kuvada,
rakendada automaatse valiku loogikat või salvestada kõik leitud
aadressid;
Pakkuda vaid kolme esimest taset (ehk EHAK tasemeid) valikutena ja
ülejäänud on üks tekstilahter, kuhu kasutajal on võimalik aadress
sisestada ja otsingu käivitamisel käivitatakse aadressi otsingu X-tee
328
teenus ADSaadrotsing. Otsingu vastuseks tuleb reeglina mitu aadressi
(vahel ka palju aadresse) ja need tuleb kasutajale valiku tegemiseks
välja pakkuda. Kasutajal peab olema võimalus otsinguteksti täpsustada
ja algatada uut päringut.
Sobiv alternatiiv ja kasutatavad teenused selgitatakse välja tööde käigus.
AN015 Tuleb arvestada asjaoluga, et sageli pole võimalik objektidega seotud
toimumiskohta kuigi täpselt määrata (nt saab määrata ainult maakonna või
omavalitusüksuse) – sellisel juhul peab olema võimalik sisestada ka ainult
ülemised ADS tasemed ehk n-ö osaline aadress. Tööde käigus otsustatakse,
kas selleks tuleb võtta kasutusele täiendavad X-tee teenused.
8.3 Universaalne API kirjeldusandmete saamiseks
Tuleb luua universaalne API, mis võimaldab vastu võtta muuseumide infosüsteemi
väliselt laekuvaid objektide kirjeldusandmete muudatusi ja muudatusettepanekuid.
Loodav lahendus peab olema universaalne ja arvestama sellega, et liidestuvaid
infosüsteeme võib tulevikus lisanduda.
Seejuures tuleb arvestada, et liidestuvast süsteemide osas võib olla selliseid, mille puhul
tuleb info lisada automaatselt objekti kirjeldusse ja see muutub ka koheselt avalikuks
(muuseumil puudub võimalus seda kontrollida ja usaldatakse välist osapoolt), kuid ka
selliseid, mille peab muuseumitöötaja saama enne kirjeldusse kandmist kinnitada.
Mõlemal juhul tuleb lisada ka viide algallikale.
Üheks potentsiaalseks liidestujaks on Ajapaik, mis koondab endas ajaloolisi pilte
erinevatest kohtadest ja objektidest, millel on vaateline sisu (nt hooned). Ajapaik pärib
ka juba täna MuIS-ist OAI teenusega museaalide andmeid. Ajapaika huvitavad fotod,
postkaardid, graafika, maalid jms, kus on vaateline sisu ning mida on võimalik kaardile
kanda. Ajapaiga kasutajatel on võimalik märkida kaardile kujutise jäädvustamise koht (nt
fotograafi asukoht foto tegemisel).
Andmeid Ajapaigast hakataks edastama ainult teatud info usaldusväärsuse taseme
saavutamisel. Ajapaik hakkaks infot edastama perioodiliselt, nt kord ööpäevas. Suure
tõenäosusega on tegemist sellise liidestuva süsteemiga, mille info tuleb vähemalt
osaliselt automaatselt objekti kirjeldusse kanda ilma muuseumitöötaja sekkumiseta.
Potentsiaalne info, mida Ajapaik on võimeline muuseumide infosüsteemi tulevikus tagasi
saatma, kui vastavad kokkulepped saavutatakse:
Tulenevalt sellest, et Ajapaigas on infot, kus kujutise jäädvustaja seisis/pildistas,
oleks muuseumide infosüsteemi võimalik edastada konkreetsed koordinaadid ja
tekitada selle alusel valmistamise (pildistamise) sündmusele toimumiskoht;
Tulenevalt sellest, et Ajapaigas on infot kujutise kvaliteedi kohta (nt kui kujutisel
on pilt viltu või tagurpidi);
Ajapaigal on plaanis hakata koguma objekti asukohaga seotud valmistamisaja
täpsustust. Selle alusel oleks võimalik muuseumide infosüsteemi tekitada
valmistamise sündmusele toimumisaeg;
Ajapaigal on plaanis hakata koguma objekti asukoha infot (täpset ja umbmäärast
asukohta). Selle alusel oleks võimalik muuseumide infosüsteemi tekitada
teemasündmus vastava asukohaga;
Juhul, kui üks ja sama pilt (nt klaasnegatiiv) on erinevas
asutuses/muuseumikogus ehk pilt on täpselt samaväärne, siis Ajapaigas pilti
329
eraldi kaardile ei märgita. Sellises olukorras saab Ajapaik saata muuseumide
infosüsteemi vastava info ning selle alusel saaks tekitada seosobjekte.
Täpne andmevahetuse sisu lepitakse kokku tööde käigus.
8.4 Äriregister ja rahvastikuregister
Füüsilisest isikust osalejate andmete pärimiseks tuleb võtta kasutusele rahvastikuregistri
andmekogu X-tee teenused ja juriidilisest isikut osalejate andmete pärimiseks äriregistri
andmekogu X-tee teenused. Samuti tuleb äriregistris andmekogust pärida ka juriidilise
isiku esindajate andmeid.
Nõuded äriregistri ja rahvastikuregistri X-tee teenuste kasutuselevõtuks:
ID Nõude kirjeldus
AN016 Osaleja lehel peab olema võimalik kasutajal käivitada päring
rahvastikuregistrisse (kui tegemist füüsilise isikuga) ja äriregistrisse (kui
tegemist juriidilise isikuga).
AN017 Päringut peab olema võimalik käsitsi käivitada andmete esmakordseks
pärimiseks kui ka andmete uuendamiseks.
AN018 Juriidiliste isikute andmete esmakordseks pärimiseks on võimalik kasutada
järgmisi äriregistri andmekogu X-tee teenuseid:
Lihtandmete päring (lihtandmed_v1) – päring võimaldab leida juriidilise
isiku äriregistrisse kantud lihtandmeid (nt nimi, õiguslik vorm, aadress,
sidevahendid jne);
Detailandmete päring (detailandmed_v1) – päring võimaldab leida
juriidilise isiku kõik äriregistrisse kantud andmed (nt seotud isiku- ja
üldandmed).
AN019 Juriidiliste isikute andmete muudatuste pärimiseks on võimalik kasutada
äriregistri andmekogu muudatuste päring (ettevotjaMuudatusedTasuta_v1),
mis konkreetsel kuupäeval kuvab infot juriidiliste isikute äriregistrisse kantud
andmete muudatuste kohta. Teenuse sisendisse saab anda kuupäeva ja
andmed, mille muudatusi teada soovitakse. Teenuse väljundis kuvatakse
nimekiri juriidilistest isikutest, kellel on antud perioodil toimunud muudatused.
Seejärel saab edasi näiteks detailandmete teenusega pärida konkreetse
juriidilise kehtivad andmed ja asendada andmebaasis olevad andmed
muutunud andmetega.
AN020 Juriidiliste isikute esindusõiguste pärimiseks on võimalik kasutada äriregistri
andmekogu esindusõiguste päringut (esindus_v1). Päring võimaldab saada
informatsiooni juriidilise isikuga seotud isikute esindusõiguste kohta. Antud
päring tuleb kasutada juriidilisest isikust osalejale esindaja määramisel.
AN021 Füüsiliste isikute andmete esmakordseks pärimiseks ja andmete uuendamiseks
tuleb kasutusele võtta rahvastikuregistri X-tee teenused.
AN022 Täpsed äriregistri ja rahvastikuregistri kasutusele võetavad teenused
selgitatakse välja tööde käigus.
AN023 Kõik osalejate andmete äriregistri ja rahvastikuregistri päringute alusel tehtud
muudatusi tuleb logida – st peab olema selgelt aru saada, millal, kes ja mis
põhjusel on andmete muudatusi teostanud.
330
8.5 Statistikaamet
Tuleb luua X-tee teenus vajalike aruandlusandmete edastamiseks Statistikaametile.
Nõuded X-tee teenuse loomiseks:
ID Nõude kirjeldus
AN024 Teenuse sisendis peab saama vähemalt määrata järgmised parameetrid:
Perioodi alguse ja lõpu kuupäev;
Muuseum (ID);
Filiaal(id) (olemasolul).
AN025 Teenuse väljundis tuleb kuvada välja vähemalt järgmised andmed
muuseumide (ja filiaalide) lõikes:
Kirjeldatud museaalid, näitustel osalenud museaalid, digiteeritud
museaalid, museaalide arv kokku;
Näituste arv;
Näituste toimumiskordade arv;
Haridusprogrammide arv;
Haridusprogrammide toimumiskordade arv;
Museaalide soetuskulud.
AN026 Päringu käivitajaks on Statikaamet.
331
9 Avalik keskkond
9.1 Tänane lahendus
9.1.1 Tänase lahenduse ülevaade
Tänane avalik veebiliides „Eesti Muuseumide Veebivärav“ (edaspidi ka kui „veebivärav“)
võimaldab teha muuseumides leiduva informatsiooni kättesaadavaks nii
erialaspetsialistidele kui kõigile teistele huvilistele.
Tänane veebivärav võimaldab:
Teostada museaalide otsingut ning näha konkreetse museaali avalikke andmeid;
Saada ülevaade muuseumikogudest ja läbi kogude nimekirja leida seal sisalduvaid
museaale;
Museaali kohta tagasiside andmist;
Autenditud kasutajatel lisada isiklik kogemus või mälestus seoses museaaliga
(„Minu lugu“);
Autenditud muuseumitöötajatel lisada Eesti ajaloo, tavade ja esemetega seotud
artikleid („Viki“).
„Minu lugu“ ja „Viki“ funktsionaalsused on praktikas väga vähe kasutust leidnud.
9.1.2 Tänase lahenduse probleemid
2015. aastal viidi läbi avalik küsitlus veebivärava kasutamise kohta. Läbiviidud küsitluse
vastused tõid välja nii kasutajate eesmärke, probleeme ja nõrku kohti tänases
veebiliideses kui ka ettepanekuid uuteks võimalusteks, mida täna realiseeritud ei ole.
Küsitluse täitis lõpuni 209 inimest, kellest 2/3 oli ja 1/3 polnud keskkonnaga varasemalt
kokku puutunud.
Alljärgnevalt on toodud küsitluse olulised tulemused – veebivärava kasutamise
eesmärgid, tänase lahenduse probleemid ja soovid uuteks lisavõimalusteks.
Tabel 19 on välja toodud tänase veebivärava kasutamise eesmärgid.
Tabel 19 Tänase veebivärava kasutamise eesmärgid
Kasutamise eesmärk Vastajate arv
Huvi kultuuripärandi vastu 86
Muuseumitöö 56
Harrastusteadus 41
Näituste ettevalmistamine 39
Teadustöö 38
Õppematerjalide koostamine 34
Õppetöö 32
Harrastustegevus (nt käsitöö, kollektsioneerimine) 41
Ettevõtlus 8
Muu, sh (lisatud käsitsi täpsustus): 15
Külastamiseks huvitava/sobiva muuseumi otsimine;
Raamatukogutöö;
332
Giiditöö;
Muinsuskaitsetöö;
Juhulik kasutamine (keegi on jaganud viidet).
Tabel 20 on välja toodud küsitlusele vastanute poolt välja toodud probleemid praeguse
lahenduse kasutamisel.
Tabel 20 Tänase veebivärava probleemid
ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju
P51 Otsingu Otsing on aeglane, keeruline Kõrge. Avaliku keskkonna
kasutamine ja selle toimimine ebaselge – peamine funktsiooni ehk
keeruline ja nt ei ole selgelt aru saada, otsingu probleemide
ebamugav mida teatud väli tähistab; tulemusena puudub
kasutusmugavuse kasutajal võimalus leida üles
probleemid. huvipakkuvaid objekte;
otsingu parendamine
muudaks portaali mugavaks
töövahendiks, mida
soovitakse kasutada märka
rohkem.
P52 Muuseumikogude Kogude juures puudub selle Keskmine. Kui kasutajad ei
ülevaade puudulik üldsõnaline iseloomustus; saa infot, millega on antud
puudub ülevaade selle kohta, kogu puhul tegemist, siis ei
kas kõik kogusse kuuluvad hakka nad sellega
objektid on veebiväravast tõenäoliselt tutvuma. Parem
leitavad. kogude ülevaade võimaldab
kasutajal saada teada mis
kogudega on tegemist, kui
paljude seal leiduvate
objektidega on võimalik
veebilahenduse kaudu (aga
ka nt mõne eksponeerimisel
näituse kaudu) tutvuda ning
leida kergemini endale
huvipakkuva valdkonna
kogud ja seal sisalduvad
objektid.
P53 Tagasiside Tagasiside andmisest ei jää Kõrge. Tagasisidet andnud
andmise võimalus kasutajale märget; samuti kasutajale jääb tunne, et
puudulik puudub võimalus saada tema antud tagasiside kaob
antud tagasisidele kuhugi ära ning selle
muuseumilt vastuseid. tulemusena ilmselt langeb ka
motivatsioon edaspidi
tagasisidet anda. Kasutajale
tuleb luua teadmine ja
tunne, et tema panus,
arvamus, tagasiside
registreeritaks ja sellega
arvestatakse.
P54 „Viki“ ei leia „Viki“ on igav, tühi, Keskmine. Funktsioonid, mis
kasutust ja selle kasutamata; ei oma sisu, tekitavad
333
kasutamine funktsionaalsuse kasutamine kasutajas kummastust.
ebamugav ebamugav. Lahendused, millel hetkel
puudub sisu ja mida ei
kasutata, tuleb ümber
organiseerida selliselt, et
neid kasutatakse ja need
pakuks kasutajatele
lisaväärtust või neist
täielikult loobuda.
P55 „Minu lugu“ ei „Minu lugu“ alla lisatud lood Keskmine. Lugude
võimalda on nähtavad ainult avalikustamine, loole
kaasamist ja muuseumidele ja ei võimalda täiendava tagasiside saamise
seostamist teistel soovitajatel osaleda võimaldamine ja konkreetse
konkreetse loo kommenteerimisel; projekti raames toimuv
kogumisprojektiga muuseumidel puudub üleskutse lugude
võimalus algatada lugude kirjutamiseks tõstaks
kogumisi konkreetse projekti motivatsiooni lugusid
tarbeks. kirjutamiseks ja teiste
lugude lugemiseks.
P56 Veebivärav pole Avalike otsingumootoritega Keskmine. Avalike
avalikult leitav ei jõua veebiväravasse. otsingumootorites leitavus
on oluline lahendus
külastatavuse
suurendamiseks.
P57 Mittekvaliteetne Piltide kvaliteet on halb, Kõrge. Visuaalne materjal on
visuaalne materjal suured failid pole veebikasutajale tänapäeval
kättesaadavad; pildi väga oluline – selle järgi
vaatamine ebamugav, nt hinnatakse nii lahenduse
puudub detaili vaatamise kasulikkust ja headust
(zoomimise) võimalus. üldiselt kui ka iga objekti
eraldi. Visuaalne materjal on
väga oluline lisainfo objekti
kohta.
P58 Kasutaja Lahendus ei jäta meelde Keskmine. Kasutaja
eelistustega mitte kasutaja valikuid, nt eelistustega arvestamine
arvestamine otsinguparameetreid, otsingu muudab keskkonna
tulemusi ja info kuvamise kasutajasõbralikumaks ja
valikuid objekti vaates. lahenduse kasulikuks
töövahendiks (lihtsustab
korduvkasutaja toiminguid).
Tänase veebivärava probleemid peavad loodavas avalikus keskkonnas leidma lahenduse.
Lisaks uutele võimalustele tuleb senistele kasutajatele tuleb tagada vähemalt samad
võimalused mis täna, kuid parandatult ja täiendatult vastavalt reaalsetele vajadustele.
Tabel 21 on toodud lahendused olemasoleva veebivärava probleemidele.
Tabel 21 Tänase veebivärava probleemide lahendused
Probleem Probleemi lahendus
Otsingu kasutamine keeruline ja Tuleb luua lahendus hästi toimiva ja kasutusmugava
ebamugav otsingu näol, mh:
Otsinguväljade kohta peab olema võimalik lisada
334
abistavat infot;
Otsinguväljade struktuur peab kasutajale olema
arusaadav ja toetama otsingu teostamist
erineval moel (nii tekstiotsing, valik
klassifikaatoritest, aja määrangu valimine
slideriga, kaardiotsing jms).
Otsing peab abistavalt soovitama sarnaseid
vasteid, mis võivad kasutajat samuti huvitada;
Otsing peab arvestama, et muuseumid on infot
erinevalt sisestanud – seega on vajalik
universaalne otsinguvorm, mille otsinguväli/-
väljad võimaldavad teostada otsingut üle
mitmete kirjeldusväljade (nt sisestades
konkreetse märksõna, isiku või koha nime –
otsingu tulemusena peavad välja tulema kõik
märksõna, isiku või kohaga seotud objektid);
Otsing peab võimaldama autosuggestion ja
autocomplete funktsioone;
Otsing peab arvestama nii uurijaga, kes teab
väga hästi, mida ta otsib, kui ka kasutajaga, kes
sattus lehele pooljuhuslikult ja soovib lihtsalt
objekte sirvida, ilma et peaks väga spetsiifiliste
otsingukriteeriumite peale mõtlema.
Muuseumikogude ülevaade Muuseumikogude vaadet tuleb parendada, lisada
puudulik muuseumikogu kui terviku ja alakogude
üldiseloomustused, muuseumi kontaktandmed ja
info seal sisalduvate objektide kohta. Vastavatest
vaates peab olema võimalik mugavalt sinna
kuuluvaid objekte sirvida ja nende andmetega
tutvuda.
Tagasiside andmise võimalus Tuleb võimaldada erineval kujul objektide kohta
puudulik tagaside andmist, sh avalikus keskkonnas
kommenteerimine ja võimalus saata tagasisidet
(muudatusettepanekuid) töötajakeskkonda. Samuti
võimaldada muuseumitöötajatel anda omakorda
tagasisidet laekunud ettepaneku kohta.
„Viki“ ei leia kasutust ja selle Loobuda „Viki“ funktsionaalsusest tänasel kujul.
kasutamine ebamugav Muuseumi uudiseid jm infot levitada pigem blogi
vormis. Tuleb luua ühtne voog uutest artiklitest,
mida saab liigitada muuseumide ja/või teemade
kaupa. Võimaldada nii eraldi artiklite sisestamist kui
RSS-i.
„Minu lugu“ ei võimalda Loobuda „Minu lugu“ funktsionaalsusest tänasel
kaasamist ja seostamist kujul. Luua universaalne ühisloomeplatvorm, mis
konkreetse kogumisprojektiga võimaldada muuseumidel algatada
kogumisaktsioone erinevat sorti tagasiside (nt
lugude, konkreetsete objektide tagasiside jms)
kogumiseks. Seejuures peab saama valida, kas
kogumisaktsioonist laekunud info on avalik ja
omakorda tagasisidestatav/kommenteeritav.
Seeläbi võimaldatakse koguda veelgi
335
usaldusväärsemat ja täpsemat infot.
Veebivärav pole avalikult leitav Lahendus tuleb optimeerida otsingumootoritele
leitavaks ja kogu kultuuripärandi informatsiooni
maksimaalselt tarbitavaks.
Mittekvaliteetne visuaalne Peab arvestama digihoidla liidestuse loomisel
materjal saavutatud võimalusi, sh erineva kvaliteedi ja
suurusega failide vaatamise võimaldamine. Samuti
vajadusel kõrgema kvaliteediga failide tellimise
võimaldamine, kui need pole avalikult
kättesaadavad. Samuti tuleb luua pildi detailide
vaatamise võimalus.
Kasutaja eelistustega mitte Süsteem peab meelde jätma kasutaja eelistused,
arvestamine mh keelevalik, objekti detailvaate kuva. Kasutajal
peab olema võimalik salvestada otsingumalle,
otsingutulemusi, ennast huvitavaid objekte jm.
Tuleb luua n-ö personaliseeritud lahendus, kus
kasutajal on võimalik kiirelt ja efektiivselt
toiminguid teostada.
Eelpool toodud veebivärava kasutamise eesmärke, probleeme ja probleemidele pakutud
lahendusi tuleb otseselt arvestada uue avaliku keskkonna loomisel.
9.2 Tulevane lahendus
Muuseumide infosüsteemi uuendamise käigus on oluline luua kaasaegne ning
läbimõeldud kasutatavusega avalik keskkond muuseumides hallatava kultuuripärandi
avalikustamiseks ja kasutamiseks.
Käesoleva peatüki eesmärgiks on lühidalt kirjeldada nägemus, mida peaks uus avalik
keskkond võimaldama. Seejuures on arvesse võetud senist lahenduse probleemkohti,
2015. aastal läbi viidud avaliku küsitluse tulemusi, üldisi trende ja arenguid muuseumide
maastikul ja veebiarenduses.
Mäluaasutuste valdkonnas on üha suuremaks trendiks tööprotsessidesse integreeritav
nähtus nimega „ühisloome“ (ing. k crowdsourcing), mille nimetust kasutatakse laialdaselt
kui räägitakse erinevat tüüpi avalikkuse osalusest, kaasatusest ja panustamisest. Oomen
ja Aroyo (2011) leiavad, et ühisloome integreerimisel tavapärasesse töövoogu
kultuurisektoris on suur potentsiaal ning pakuvad välja ühisloome klassifikatsiooni, mis
kehtib mäluasutuste puhul. Tabel 22 on toodud ühisloome võimalused ja nende
võimalikud lahendused tulevases avalikus keskkonnas.
Tabel 22 Tulevase avaliku keskkonna ühisloome lahendused
Ühisloome tüüp Lühikirjeldus Lahendus
(Oomen ja
Aroyo järgi)
Täpsustamine ja Digiteerimise protsessi Objektidega seotud failide kohta
parandamine tulemuste parandamiseks tagasiside andmise võimalus nii
ja/või kirjeldamiseks üles vabas vormis kui struktureeritud
kutsumine kujul; muuseumide algatatud
kogumisaktsioonide loomise
võimaldamine (sh mille käigus
kogutakse täiendavat infot nii
336
objektidega seotud failide kui ka
selliste failide kohta, millest
võivad saada eraldiseisvad
objektid).
Konteksti lisamine Kontekstuaalse teadmise Objektide kohta tagasiside
lisamine objektile, nt loo andmise võimalus nii vabas
jutustamine või kirjeldamine vormis kui struktureeritud kujul;
konteksti põhise infoga muuseumide algatatud
kogumisaktsioonide loomise
võimaldamine (sh mille käigus
kogutakse olemasolevate
objektide kohta täiendavat infot
või lugusid).
Kogu täiendamine Objektide otsimine Kasutaja oma objekti info
eesmärgiga täiendada kogu sisestamise ja muuseumile
või eksponeerida näitusel pakkumise võimaldamine;
muuseumide algatatud
kogumisaktsioonide loomise
võimaldamine (sh mille käigus
kogutakse uusi objekte – nii
füüsilisi kui ka lugusid).
Klassifitseerimine Kogusse kuuluva objekti Objektide kohta tagasiside
kirjeldavate andmete andmise võimalus nii vabas
kogumine. Sh social tagging vormis kui struktureeritud kujul
ehk isikute tuvastamine. (sh isikute märgistamise
võimalus); muuseumide algatatud
kogumisaktsioonide (sh mille
käigus kogutakse täiendavat infot
olemasolevate objektide kohta).
Kaas-kureerimine Mitteprofessionaalsete Objektide ja nendega seotud
kuraatorite kaasamine failide kohta tagasiside andmise
(veebi)näituste loomisel võimalus nii vabas vormis kui
struktureeritud kujul;
kõikvõimalike muuseumide
algatatud kogumisaktsioonide
loomise võimaldamine, mille
käigus kogutakse täiendavat infot
objektide ja failide kohta, aga ka
uusi objekte (nii füüsilisi kui ka
lugusid); virtuaalnäituste loomise
platvormi pakkumine.
Ühisrahastus Paljude inimeste koostöös -
sündinud ühine rahaline
panus ühe projekti toetuseks
(nt Hooandja)
2015. aastal läbi viidud avalikule küsitlusele veebivärava kasutamise eelnes ajurünnak
ning uuriti trende, mille põhjal esitati küsitluse vastajatele nimekiri uutest
potentsiaalsetest võimalustest. Vastajatel oli võimalus valida mitu etteantud varianti, kui
pidasid lisavõimalust oluliseks uue lahenduse realiseerimisel, või kirjeldada oma nägemus
vabatekstina.
337
Tabel 23 on välja toodud kõige rohkem vastuseid saanud tulevase avaliku keskkonna
lisavõimalused. Tabeli kolmandasse veergu on lühidalt märgitud, milline oleks reaalne
võimalik lahendus.
Tabel 23 Tulevase avaliku keskkonna lisavõimalused
Ettepanek Vastajate Lahendus
arv
Muuseumilt museaalide 109 Ühtne digikoopiate tellimise
digikoopia tellimine platvorm
Muuseumide teadustöö info 104 Vastava info levitamine uudiste ja
publikatsioonid, konverentside artiklite voos, mida saab liigitada
materjalid jms) muuseumide ja/või teemade
kaupa. Võimaldada nii eraldi
artiklite sisestamist kui RSS-i.
Museaalide audiovisuaalne 100 Video- ja audiofailide üleslaadimise
tutvustus (videod, audiogiidi digihoidlasse objektide juurde ja
tekstid jms) nende vaatamise/kuulamise
võimaldamine.
Virtuaalnäituse vaatamine 100 Vastava info levitamine uudiste ja
artiklite voos (viited
virtuaalnäitustele), mida saab
liigitada muuseumide ja/või
teemade kaupa.
Märkus: Virtuaalnäituse lahendused
jäävad eraldiseisvateks, kuid avalik
keskkond pakub kohta, kuhu
vastavaid viiteid lisada.
Muuseumide ürituste kalender 100 Töötajakeskkonnas sisestatud
(muuseumide korraldatavad näituste ja haridusprogrammide
õpitoad, seminarid, kontserdid info automaatne kuvamine avalikus
jms) keskkonnas. Samuti teemakohaste
uudiste ja artiklite lisamise
võimaldamine.
Virtuaaltuur või -loeng 99 Vastava info levitamine uudiste ja
artiklite voos (viited
virtuaaltuuridele ja -loengutele),
mida saab liigitada muuseumide
ja/või teemade kaupa.
Märkus: Virtuaaltuuri- ja loengute
lahendused jäävad
eraldiseisvateks, kuid avalik
keskkond pakub kohta, kuhu
vastavaid viiteid lisada.
Muuseumide näituste kalender 96 Töötajakeskkonnas sisestatud
(sh eksponaatide nimekiri) näituste info automaatne kuvamine
avalikus keskkonnas. Samuti
teemakohaste uudiste ja artiklite
lisamise võimaldamine.
Muuseumile oma esemete 91 Objekti info sisestamise ja
pakkumine muuseumile pakkumise
võimaldamine.
338
Muuseumide 88 Töötajakeskkonnas sisestatud
haridusprogrammide info haridusprogrammide info
automaatne kuvamine avalikus
keskkonnas. Samuti teemakohaste
uudiste ja artiklite lisamise
võimaldamine.
Muuseumile museaalide 83 Objektide valimine ja muuseumile
laenutamiseks päringu saatmine taotluse esitamise võimaldamine.
Enda virtuaalnäituse koostamine 54 Virtuaalnäituse loomise
võimaldamine, mis oma sisult on
temaatiline galerii või välja valitud
objektide komplekt.
Täiendavad ettepanekud: 17 Kogumiaktsioonide korraldamise
Küsitava kirjeldusega võimaldamine; kadunud/varastatud
museaalide kohta museaalide välja kuvamine;
aktiivsem info küsimine; töölaua funktsionaalsuse loomine
Info kadunud/varastatud (sh objektide sülemite tekitamine);
museaalide kohta; piltide detailide vaatamise
Oma töölaual kaustade võimaldamine; intelligentse ja
loomine (nt näituste ja võimalusterohke otsingussüteemi
loengute loomine.
ettevalmistamiseks);
Piltide detailide
vaatamine (zoomimine);
Otsingusüsteemi
käepärasemaks
muutmine.
Eelpool toodust lähtuvalt peab loodav avalik keskkond peab olema keskseks aknaks
avalikkusele muuseumidesse kogutud pärandi kohta käiva informatsiooni kasutamiseks –
sh muuseumide poolt sisestatud info kuvamiseks avalikkusele kui ka avalikkuse
kaasamiseks info kogumisse. Muuhulgas võimaldab keskkond kasutajal muuseumi
kogudesse talletatud pärandi hulgast omavahel seotud informatsiooni otsimist,
kasutamist (nt õppetöö või analüütilise uurimistöö jaoks), talletamist ja jagamist;
võimaldab kasutajatel oma teadmiste ja kontekstuaalse sisuga täiendada objektide
kirjeldusi vastavalt seatud tingimustele ja võimalustele; muuseumi ja kasutaja vahelist
suhtlemist (sh dokumentide digiallkirjastamist).
Avaliku keskkonna lahenduse välja töötamisel tuleb lähtuda järgmistest eesmärkidest:
Lahendus on kasulik (pakkuma kasutajate ootustele vastavaid funktsionaalsusi),
kasutajasõbralik ja atraktiivne;
Lahendus kasutab muuseumide infosüsteemis kogutud andmeid optimaalses
ulatuses;
Lahendus võimaldab kasutajatel ligipääsu töötajakeskkonnas ja avalikus
keskkonnas kogutud avalikele andmetele;
Lahendus võimaldab esitleda kultuuripärandit, mille sihtpärase otsimise peale
inimene ise ei tule;
Lahendus parendab märkimisväärselt senist senises veebiväravas pakutavaid
võimalusi;
Lahenduse loomisel arvestatakse ühisloomevõimaluste ja kogumisaktsioonidega;
Lahendus toetab muuseumi tavatööprotsesse;
339
Lahendus on edasiarendatav (st saab täiendavaid komponente ja funktsionaalsusi
lisada ning olemasolevaid komponente välja vahetada).
Teenuse disainimisel võib eeskuju võtta järgmistest lahendustest:
https://www.google.com/culturalinstitute/beta/
https://www.rijksmuseum.nl/en
http://www.europeana.eu/portal/en
https://finna.fi/
https://digitaltmuseum.se/
https://www.nmkk.lv/
http://www.metmuseum.org/art/collection
9.3 Üldnõuded
ID Nõude kirjeldus
AV001 Avalikus keskkond peab sisaldama sisuhaldusplatvormi, mis võimaldab hallata
kasutajaliideses kasutatavate elementide tekstilist sisu:
Menüüpunkte,
Abitekste;
Tutvustustekste;
Sisutekste;
Andmeväljade nimesid;
Andmeväljade/veeru pealkirjade abiinfo/tooltipi sisu;
Nupu nimesid;
Veateateid
Jms.
AV002 Kasutajaliidese muutujate tekste (nimetatud nõudes AV001) peab saama
hallata erinevates keeltes (vastavalt keskkonnas lubatud keelevalikutele).
AV003 Kui kasutada keskkonda mõnes teises keeles kui eesti, siis kasutajaliidese
elemendid (nt otsinguväljade nimetused, abitekstid ja sõnastikud, kui on
tõlgitud) kuvatakse vastavalt valitud keskkonna keelele. Juhul kui museaalide
kirjelduste osas on olemas mingis teises keeles tõlked, siis peab süsteem
suutma ka selle tõlget kuvada (vt täpsemalt peatükk 9.8 „Museaali
detailvaade“).
AV004 Muuseumide ülene avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja
peab saama iga sektsiooni kohta lisada üldiseid tutvustustekste, mis annavad
kasutajale ülevaate vastava sektsiooni olulisemast sisust ja võimalustest.
AV005 Kõiki avalikus keskkonnas hallatavaid tekste (sh lehtede tutvustustekstid,
uudised/artiklid, üleskutsed) peab saama lisada, kasutades elementaarseid
teksti redigeerimise võimalusi (sh nt piltide lisamine) pakkuvat
tekstiredaktorit.
AV006 Muuseumide ülese administreerimise õigusega kasutaja peab saama
erinevatele sisulehtedele sisestada hetkel olulise üleskutse, sh võib sisuks olla
ka bänner. Üleskutse võib olla seostatud mõne kogumisaktsiooni,
virtuaalnäituse, näituse, haridusprogrammiga vms. Nt avalehel konkreetse
näituse vaatesse suunav bänner või kogumisaktsioone vaatesse suunav
üleskutse bänner.
AV007 Avalikus keskkonnas kuvatav info võib olla pärit:
Töötajakeskkonnast;
Digihoidlast;
340
Avalikust keskkonnast (sisuhaldusest).
AV008 Avalik keskkonna menüüpunkte/osi peab muuseumide ülene avaliku
keskkonna administreerimise õigusega kasutaja saama hallata – lisada uusi,
muuta mitteaktiivseks jms).
AV009 Avalike otsinguvormide ja filtreeritavate nimekirjade lehtedele peab olema
võimalik linkida nii, et seal on otsinguvormi väljad ja muud soovitud
filtreerimisparameetrid juba eeltäidetud. Kõik vajalikud päringu
sisendparameetrid peab saama anda URL-i kaudu ja sellise URL-i avamisel
kuvatakse kohe sisendparameetritele vastav otsingutulemus.
AV010 Süsteem peab logima statistilist infot avaliku keskkonna kasutamise kohta, sh
kui palju milliseid vaateid on külastatud. Statistika kogumise üheks eesmärgiks
on hiljem tuvastada, kui palju muuseumide või alakogude lõikes on
objekte/nendega seotud faile vaadatud. Muuseumidel on vaja statistikat
erinevates kohtades – näiteks kui palju ja millised objekte on vaadatud ja mis
on populaarsemad, kui palju on objekti kohta kommentaare lisatud, kui palju
objekti kohta tagasisidet saadetud vms. Ministeeriumile on oluline näha
statistikat muuseumide üleselt ning saada infot selle kohta, milline on avaliku
keskkonna üldine kasutatavus ja mis funktsionaalsused leiavad enim
kasutust. Tööde käigus lepitakse kokku, kas statistika nägemine toimub
töötajakeskkonnas (aruandluse kaudu) või avalikus keskkonnas eraldiseisvalt.
AV011 Veebirakendus peab olema otsingumootorite jaoks optimeeritud. Teostada
tuleb otsingumootorite jaoks optimeerimise seisukohast olulisemad tööd
rakenduse arenduses. Sealjuures peab olema võimalik:
Lisada ja hallata artiklite, uudiste ja kõigi muude lehtede sisu põhiselt
pealkirju ning „Meta“-kirjeldusi (keyword-e);
Kuvada võimalikult kasutajasõbralikud (inimloetavad), lihtsad ja
lühikesed URL-id kõikidele lehtedele (ka nendele, mille sisu tuleb
liideste kaudu);
Lehtedele/funktsionaalsustele, linkidele, nuppudele jm kasutaja
jälgitavatele tegevustele veebis võimaldada administreerimise õigusega
kasutajale statistika jälgimist ning analüüsimist.
AV012 Avaliku keskkonna veebilehel tuleb luua automaatselt genereeritav sisukaardi
fail otsingumootoritele (XML sitemap).
AV013 Kõikidel tagasiside vormidel peavad olema spämmirobotite vastased kontrollid,
peale andmete sisestamist ja enne tagasiside e-maili ärasaatmist tuleb
kontrollida üle postitatud väljade sisu ning kas info sisestas ikka inimene või
mõni automaatne skript.
AV014 Kasutajal peab olema võimalik kõikvõimalikke avaliku keskkonna lehti (nt
konkreetse museaali detailvaateid, konkreetse näituse detailvaadet jms)
jagada sotsiaalmeedias.
AV015 Kasutajal peab olema võimalik erinevates vaadetes anda erinevat liiki
tagasisidet (museaali kohta, näituse kohta, haridusprogrammi kohta vms).
Peale tagasiside saatmist tuleb kuvada kasutajale info selle kohta, kui kiiresti
muuseum tagasisidele vastab (võib erineda muuseumide lõikes). Tagasiside
teade saadetakse vastavalt tagasiside liigile administreerimisliideses
seadistatud isikule.
AV016 Sõltumata vaatest peab avaliku keskkonna kasutajal olema võimalik anda
üldist tagasisidet, nt teatada veast (süsteemis ei tööta mingi funktsionaalsus).
Selleks või nt lehekülje jaluses kuvada vastava lingi tagasiside vormi
avamiseks. Antud teade peab laekuma administreerimisliideses seadistatud
341
isikule.
AV017 Tagasiside saatmisel kehtivad järgmised nõuded:
Kui tagasiside annab autentimata kasutaja, siis tagasiside andmisel
peab olema võimalik sisestada tagasiside, oma nimi ja e-maili aadress.
Kui tagasisidet annab autenditud kasutaja, siis tal peab olema võimalik
sisestada ainult tagasiside (autenditud kasutaja nimi ja e-mail on
teada);
Kasutaja poolt antud tagasiside saatmisel tuleb kasutaja poolt
sisestatud või kasutajakontol määratud e-mailile saata kinnituskiri
antud tagasiside kohta, kus on toodud ka koopia antud tagasisidest;
Kui tagasiside anti muuseumile, tuleb antud tagaside kohta
töötajakeskkonnas kuvada administreerimisliideses seadistatud
tagasiside saajale vastav teade. Tagasiside saaja peab saama laekunud
tagasisidele vastata (selle tulemusena võib tekkida pikem arutelu);
Autenditud kasutaja peab saama avalikus keskkonnas näha kogu enda
poolt autenditud kasutajana muuseumile antud ja muuseumilt saadud
tagasisidet.
AV018 Kasutajal peab olema võimalik tellida muuseumidelt teateid. Teadete tellimisel
kehtivad nõuded (vt ka peatükk 9.5 „Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute
haldamine“):
Teateid peab saama tellida ainult autenditud kasutaja. Kui kasutaja
pole autenditud, siis tuleb talle arusaadaval viisil kuvada info, et teate
tellimiseks tuleb keskkonda autentida;
Teate tellimisel tuleb kasutajale alati kuvada abitekst selle kohta,
kuidas on teatest võimalik loobuda;
Autenditud kasutaja peab saama avalikus keskkonnas näha kõiki enda
poolt tellitud teateid ja nende tellimisest ka loobuda.
AV019 Läbivalt kogu avalikus keskkonnas peab olema üldotsingu tegemise võimalus
(nt lehekülje päises), mis võimaldab kasutajal leida konkreetset infot kogu
veebilehelt. Peale otsingufraasi sisestamist üldotsingu väljale tuleb kasutaja
suunata üldotsingu tulemustelehele. Süsteem peab teostama minimaalselt
otsingu järgnevatest:
Museaalid – otsitakse objekti kirjelduse avalikest andmetest;
Sisulehed – otsitakse sisuhalduse sisulehtede pealkirjadest ja sisudest;
Uudised ja artiklid – otsitakse sisuhalduse uudiste, artiklite
pealkirjadest, sissejuhatustest ja sisudest;
Muuseumid – otsitakse muuseumite nimedest ja andmetest;
Muuseumikogud – otsitakse (ala)kogude nimedest ja andmetest;
Näitused – otsitakse näituste pealkirjadest ja sisudest;
Haridusprogrammid – otsitakse haridusprogrammide pealkirjadest ja
sisudest;
Kogumisaktsioonid – otsitakse kogumisaktsioonide pealkirjadest ja
sisudest;
Virtuaalnäitused – otsitakse virtuaalnäituste pealkirjadest ja sisudest.
Süsteem peab üldotsingu tulemused kuvama grupeeritult andmekategooriate
kaupa, grupid on eraldatud kategooria pealkirjaga ning märkega mitu tulemust
leiti. Otsimistulemused tuleb kuvada loogilises järjekorras – nt sisestamise
kuupäeva järgi, kõige uuemad eespool.
AV020 Avalikus keskkonnas peab olema võimalik näha kadunud museaalide
nimekirja. Antud info peab pärinema töötajakeskkonnast ja kuvada tuleb
selliseid kadunud museaalid, mille puhul muuseumitöötaja lubas seda infot
342
avalikult kuvada. Tööde käigus lepitakse täpsemalt kokku, kas vastav
funktsionaalsus seotakse museaali otsinguga, lisatakse eraldiseisva
sektsioonina vms. Antud info võimaldab muuseumivälistel isikutel anda
muuseumile tagasisidet, kui varastatud museaali kuskil nähakse (nt mõnes
oksjonikeskkonnas) ja anda selle kohta muuseumile operatiivselt tagasisidet.
9.4 Kasutusõigused
ID Nõude kirjeldus
AV021 Avalikus keskkonnas tuleb eristada lubatud toiminguid sõltuvalt sellest, kas
kasutaja on autentinud ja kui on autentinud, siis mis rollis keskkonda
kasutatakse. Täpsemad erinevused on järgmised:
Autentimata kasutaja – otsingute teostamine,
objektide/kogude/näituste/haridusprogrammide/virtuaalnäituste/
kogumisaktioonide jm info vaatamine, objektide kommenteerimine,
objekti kirjelduse täiendamise ettepanekute tegemine struktureerimata
vormil, üldist laadi tagasiside saatmine muuseumile, osades
kogumisaktsioonides osalemine.
Autenditud kasutaja:
Eraisiku roll (tavakasutaja) – objekti kirjelduse täiendamise
ettepanekute tegemine struktureeritud vormil, objektide haldamine
töölaual, virtuaalnäituse loomine, digikoopia tellimuste koostamine,
enda objekti sisestamine ja selle pakkumise taotluse esitamine,
kogumisaktsioonides osalemine, objekti väljaandmise taotlemine,
dokumentide digiallkirjastamine;
Muuseumitöötaja roll (muuseumitöötajast kasutaja) – vt täpsemalt
ärinõue AV023.
Toimingud, mida autenditama ja autenditud kasutajad peavad saama teha, on
toodud Tabel 24.
AV022 Kui muuseumitöötaja kasutab avalikku keskkonda muuseumitöötaja rollis, siis
peab toimingule (nt vastab mingile objekti kommentaarile) jääma autorina
külge muuseumitöötaja nimi ja muuseumi nimi.
AV023 Muuseumitöötaja rolli (muuseumitöötajast kasutaja) puhul tuleb arvestada
kasutajale antud õiguseid töötajakeskkonnas, milleks võivad olla:
Muuseumisisene avaliku keskkonna kasutamise õigus;
Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigus;
Muuseumide ülene avaliku keskkonna administreerimise õigus.
Vt täpsemalt ärinõudeid AD057, AD060, AD062.
Tabel 24 Autentimata ja autenditud kasutaja rollide erinevused
Toiming Autentimata Autenditud
kasutaja tavakasutaja (eraisiku
roll)
Otsingute teostamine x x
Info vaatamine x x
Üldise tagasiside saatmine x x
Objekti kommenteerimine x x
Objekti kirjelduses ettepanekute x x
tegemine struktureerimata
343
vormil
Objekti kirjelduses ettepanekute x
tegemine struktureeritud vormil
Enda objekti kohta info x
sisestamine ja muuseumile
edastamine
Objektide haldamine töölaual x
Objekti väljaandmise taotlemine x
Virtuaalnäituse loomine x
Kogumisaktsioonides osalemine x x
(sõltub)
Digikoopia tellimuste esitamine x
Dokumentide digiallkirjastamine x
9.5 Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute
haldamine
Antud funktsionaalsuse eesmärk on pakkuda autenditud kasutajale personaalseid
kasutusmugavusi ja isikustada kasutaja toiminguid, sh suhtlemist muuseumiga.
Seejuures ei pea kõik toimingud olema töölaua vaates kuvatud, vaid võivad olla ka
töölaualt viidatud.
ID Nõude kirjeldus
AV024 Kasutajal peab olema võimalik:
Seadistada oma kontot;
Hallata endaga seotud dokumente ja teateid;
Hallata enda poolt salvestatud otsingumalle;
Hallata enda poolt salvestatud kiirviiteid;
Hallata enda poolt salvestatud objekte ning salvestatud või välja
jagatud sülemeid;
Hallata talle personaalselt välja jagatud faile.
Kasutajakonto seadistamine
AV025 Kasutajakonto seadistamisel peab saama kasutaja:
Hallata enda autentimise viise;
Muuta parooli;
Muuta konto andmeid (nt e-maili aadressi);
Tellida teateid ja seadistada nende saamist – neid tellida ja neist
loobuda;
Kustutada/deaktiveerida kontot.
AV026 Kasutaja peab saama tellida järgmisi teateid (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja
võib täpsustuda tööde käigus):
Teade sülemi välja jagamise kohta;
Teade õppematerjalide välja jagamise kohta;
Teade digikoopia tellimuse raames failide välja jagamise kohta;
Teade avalikus keskkonnas tehtud kommentaarile laekunud vastuse
kohta (kas muuseumitöötaja või mõne teise avaliku kasutaja poolt);
Teade museaali vabatekstilise tagasiside kohta laekunud vastuse osas;
Teade museaali struktureeritud tagasiside kohta laekunud vastuse
osas;
Teade kogumiskampaania raames museaali tagasiside kohta laekunud
344
vastuse osas;
Teade kogumiskampaania tagasiside kohta laekunud vastuse osas;
Teade näituse tagasiside kohta laekunud vastuse osas;
Teade haridusprogrammi tagasiside kohta laekunud vastuse osas;
Teade muuseumi tagasiside kohta laekunud vastuse osas;
Teade üldise täpsustamata teemaga muuseumile saadetud tagasiside
kohta laekunud vastuse osas;
Teade virtuaalnäituse või mõne seal kasutatud objekti kohta laekunud
kommentaari kohta;
Teade huvi pakkuva objekti andmete muutmise kohta;
Teade huvi pakkuva muuseumikogu/alakogu täiendamise kohta;
Teade uue haridusprogrammi lisamise kohta;
Teade uue näituse lisamise kohta;
Teade uue kogumisaktsiooni kohta.
Vt võimalike teadete kirjeldust täpsemalt peatükk 3.4 „Nõuded kasutaja
teavitamisele“ – lisaks tellitavatele on ka muid teateid.
AV027 Teadete tellimisel peab saama määrata konkreetset parameetrid vastavalt
äriloogilistele vajadustele. Näiteks muuseumikogudes/alakogudes toimunud
muudatuse teate puhul peab saama määrata konkreetse(d) muuseumi(d) ja
(ala)kogu(d); haridusprogrammi teate puhul peab saama määrata konkreetsed
muuseumi(d) ja sihtgrupi(d). Täpsed teadete tellimise kriteeriumid lepitakse
kokku tööde käigus.
AV028 Kasutaja peab saama tellitavate teadete liikide lõikes seadistada, kuidas ta
neid soovib – kas ta soovib lisaks töölaua teavitustele ka teateid e-mailile.
Kasutaja peab saama valikut muuta jooksvalt lähtuvalt oma tööharjumustest
ja vajadustest.
AV029 Kasutaja peab saama saama määrata, kas soovib teateid kohe või teatud
konkreetsel ajal. Viimasel juhul peab saama lisada teate saamise sageduse
ning aja, nt igal esmaspäeval kell 15:00.
AV030 Kõik e-maili teeel laekuvad teated tuleb saata kasutajakonto andmetesse
sisestatud e-maili aadressile.
AV031 Kasutaja peab saama oma kontot deaktiveerida. Konto deaktiveerimisel tuleb
konto mingi aja pärast kustutada. Senikaua, kui konto pole kustutatud, peab
saama ka seda taastada.
AV032 Konto kustutamisel ei tohi kasutajal enam olla juurdepääsu temaga seotud
andmetele – dokumendid, virtuaalnäitused, sülemid jm.
AV033 Kui kasutaja autendib portaali peale konto deaktiveerimist (enne kustutamist),
peab süsteem kasutajale pakkuma konto aktiveerimise võimalust.
Toimingute ja teadete haldamine
AV034 Peab saama hallata:
Loodud virtuaalnäituseid;
Koostatud digikoopia tellimusi;
Koostatud objektide pakkumise taotlusi;
Koostatud objektide väljaandmise taotlusi;
Allkirjastamiseks saadud dokumente;
Kogu laekunud tagasisidet, mis võib olla laekunud nii
töötajakeskkonnast kui avalikust keskkonnast teise kasutaja poolt
(üldine tagasiside, struktureerimata tagasiside museaali kohta,
struktureeritud tagasiside museaali kohta, kogumisaktsiooni
tagasiside, näituse tagasiside, haridusprogrammi tagasiside jms);
Laekunud teateid;
345
Museaalide kohta lisatud kommentaare ja nende vastuseid.
Otsingumallide haldamine
AV035 Kasutajal peab olema võimalik näha oma viimaseid objektide otsinguid –
seeläbi abistada kasutajat kui ta ei mäleta enam milliste otsingukriteeriumite
alusel leidis mõni aeg tagasi huvipakkuvad objektid.
AV036 Kasutajal peab olema võimalik salvestada ja hallata salvestatud otsingumalle.
AV037 Otsingumallide kirjed peavad tekkima automaatselt, kui kasutaja otsingu
teostamise vaates malli salvestab.
AV038 Kasutajal peab olema võimalik salvestatud otsingumalle kustutada.
Kiirviidete haldamine
AV039 Peab saama lisada, näha ja eemaldada varem lisatud kiirviited mingitele
teistele vaadetele (nt mingi „jälgimise all oleva“ museaali vaatele).
Salvestatud objektide ja sülemite haldamine
AV040 Peab saama hallata objektide otsingu või objekti detailvaate kaudu lisatud
objekte.
AV041 Kasutajal peab olema võimalik saada ülevaade salvestatud objektidest ja
grupeerida/kopeerida neid mugavalt kaustadesse (sülemitesse). Vt ka Joonis
70. Seejuures peavad olema näha ka objekti kohta lisatud märksõnad (nt
„kasutada uurimustöös“), mis aitavad objekte sorteerida ja kaustadesse
grupeerida.
AV042 Kasutajal peab olema võimalik hallata salvestatud ja teise kasutaja (sh
töötajakeskkonna kasutaja) poolt välja jagatud sülemeid.
AV043 Teise kasutaja poolt välja jagatud sülemit (nii töötajakeskkonnas kui avalikus
keskkonnas) peab kasutaja saama muuta ainult juhul, kui kas selle väljajagaja
on andnud muutmise õiguse.
AV044 Väljajagatud muutmisõigusega (sh objektide kustutamine) sülemi puhul puhul
peavad sülemiga tehtud muudatusi nägema kõik isikud, kellele see on välja
jagatud, sh sülemi välja jagaja. Välja jagatud vaatamisõiguse sülemi puhul
peab saajal olema võimalik sülemit endale kopeerida ning ise seal muudatusi
teha (muudatused kajastuvad üksnes isiku enda sülemis).
AV045 Sülemite kirjed tekivad peavad tekkima automaatselt, kui kasutaja ise
objektide otsingu tulemuse (objektide nimekirja) sülemina salvestab või teine
kasutaja selle talle välja jagab.
AV046 Salvestatud/sülemites olevate objektide kohta tuleb kuvada vaikimisi
välja vähemalt järgmised andmeväljad:
Esinduspilt;
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Muuseum.
AV047 Sülemites olevate objektide nimekirja ülesehitust peab olema võimalik muuta
– lisada, eemaldada täiendavaid andmevälju, vahetada andmeväljade
järjekorda jne. Näiteks oma virtuaalnäitusele objektide lisamisel peab saama
valida konkreetsed kirjelduse andmeväljad, mille tekste soovitakse objektide
kohta virtuaalnäitusel kasutada/näidata.
AV048 Uue sülemi salvestamisel peab olema kasutajal võimalik lisada sobiv nimi.
Viimast on vaja orienteerumaks salvestatud sülemite seas. Samuti tuleb nime
juurde kuvada viimati tehtud muudatuste salvestamise kuupäev ning muutja
ees- ja perenimi.
AV049 Sülemeid peab olema võimalik omavahel liita.
346
AV050 Sülemit peab olema võimalik jagada osadeks.
AV051 Sülemisse peab olema võimalik objekte ükshaaval lisada (sh üksikuid
salvestatud museaale).
AV052 Sülemist peab olema võimalik objekte ükshaaval või massiliselt eemaldada.
AV053 Sülemeid peab olema võimalik kustutada. Kui kasutaja soovib välja jagatud
sülemit kustutada, siis tuleb see eemaldada üksnes kasutaja enda töölaualt
ning sellisel juhul ei kuvata välja jagajale sülemi saajate nimekirjas antud
kasutajat.
AV054 Sülemit (nii enda moodustatud kui saadud) peab olema võimalik eksportida
Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods),
CSV, Office Open XML Document (.docx), OpenDocument Text (.odt), RTF
vormingutesse.
AV055 Sülemis olevaid objekte peab olema võimalik lisada vastava töö vaatesse, kus
see on vajalik (nt virtuaalnäituse koostamise vaatesse). Seejuures tuleb
arvestada ka erinevate objektide kohta kuvatavate andmeväljade hulgaga.
AV056 Sülemeid peab olema võimalik jagada nimekirja lingi abil ka mitte-autenditud
kasutajale. Näiteks sellistel, et süsteem peab avalikustamisel genereerima
sülemi kaustale URL-i, mida kasutades kuvatakse avalikult sama kausta
objektide nimekiri samamoodi nagu objekti otsingu tulemustes. Kui kasutaja
on hiljem kaustas objekte eemaldanud või lisanud, siis ka need peavad olema
välisele kasutajale nähtavad, kui ta avab sülemi URL-i.
Väljastatud failid
AV057 Kasutajal peab olema võimalik töölaual näha talle personaalselt välja jagatud
õppematerjale.
AV058 Kasutajal peab olema võimalik töölaual näha digikoopia tellimuse raames
tellitud ja talle välja jagatud faile.
347
Joonis 70 Avaliku keskkonna töölaud
9.6 Avaleht
Avalehe ülesanne on anda kasutajale ülevaade avalikust keskkonnast ja selle
võimalustest. Avalehe eesmärk on ka soovitada vaadata põnevaid objekte, virtuaalnäitusi
ja kogumisaktsioone, millega tutvumise peale inimene ise ei tuleks.
ID Nõude kirjeldus
AV059 Autentimata kasutaja tuleb suunata avaliku keskkonna avalehele.
AV060 Avalehel peab olema võimalik kuvada järgmisi osi (võib täpsustuda tööde
käigus):
Keskkonda tutvustav tekst;
Objekti otsing;
Oluline üleskutse (nt osalemine kogumisaktsioonis);
Muuseumide kaart;
Juhuslikult valitud objektide karussell;
Viimati lisatud objektide nimekiri;
Viimati uuendatud objektide nimekiri;
Enim vaadatud objektide nimekiri;
Esiletõstetud ja viimati lisatud virtuaalnäitused;
Esiletõstetud ja viimati lisatud kogumisaktsioonid;
Uudiste voog;
Sotsiaalmeedia widget;
Infosüsteemi sisestatud objektide protsent.
AV061 Muuseumide ülese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja
peab saama seadistada, milliseid avalehe osasid parasjagu kuvatakse ja
348
vajadusel ümber tõsta vastavalt kasutatavuse statistika põhjal tehtud
otsustele või sellel, mida soovitakse hetkel rohkem esile tõsta.
AV062 Tööde käigus lepitakse kokku, kas avalehel kuvatavas objektide otsingus on
võimalik kasutada ainult lihtotsingut või avada näiteks ka detailotsingut.
AV063 Hetkel olulised üleskutsed võivad olla seostatud mõne kogumisaktsiooni,
virtuaalnäituse, näituse, haridusprogrammi vms, sealjuures esitatud bänneri
kujul.
AV064 Muuseumide kaart peab olema Eesti kaart, kuhu on märgitud muuseumide
infosüsteemiga liitunud muuseumid. Kaardil muuseumi nimel vajutades peab
avanema vastava muuseumi kirjeldus.
AV065 Juhuslikult valitud objektide karussellis tuleb kuvada juhuslikult valitud
objektide esinduspildid ja minimaalne info objekti kohta, samuti võimalus
liikuda konkreetse objekti detailvaatesse.
AV066 Muuseumide ülese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja
peab saama vajadusel määrata kriteeriumid, mille alusel objekte juhuslikult
valitakse, nt märksõna „jõulud“ vms. Täpsed kriteeriumide määramise alused
lepitakse kokku tööde käigus.
AV067 Viimati uuendatud objektide nimekirjas tuleb kuvada viimati (nt viie viimase)
uuendatud objektide esinduspildid ja minimaalne info objektide kohta, samuti
võimalus liikuda konkreetse objekti detailvaatesse.
AV068 Süsteem peab suutma leida viimati lisatud virtuaalnäituseid ja/või
kogumisaktsioone ja neid avalehel kuvada.
AV069 Muuseumide ülese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja
peab saama valida, milliseid virtuaalnäituseid ja/või kogumisaktsioone
avalahel esiletõstetult kuvada.
AV070 Virtuaalnäituse kohta tuleb avalehel kuvada minimaalsed andmed, sh näituse
üldpilt, näituse nimi ja autori (inimese või muuseumi nimi).
AV071 Kogumisaktsiooni kohta tuleb avalahel kuvada minimaalsed andmed, sh
kogumisaktsiooni kogumisaktsiooni nimi ja lühikirjeldus.
AV072 Uudiste voos tuleb kuvada viie viimati lisatud uudiste ja artiklite blogi
kokkuvõte – pealkiri, autori ja muuseumi nimi, pilt, sissejuhatav tekst.
AV073 Sotsiaalmeedia widget peab võimaldama kuvada avaliku keskkonna facebooki
ja muud sotsiaalmeedia vidinad, kus on näha ka kanalis sisestatud viimast
infot.
AV074 Peab olema võimalik jooksvalt kuvada protsent, mis näitab kui palju objekte
kõigist muuseumide kogudesse kuuluvatest objektidest on infosüsteemi
kantud.
9.7 Objektide otsing
ID Nõude kirjeldus
AV075 Objektide otsing peab võimaldama kasutajal kiirelt, mugavalt ja efektiivselt
leida huvipakkuv konkreetne objekti või konkreetsed objektid. Seejuures
tuleb luua intelligentne otsingumootor, mis arvestab sellega, et otsingu
teostaja ei pruugi teada, kuidas andmed muuseumide infosüsteemi on
sisestatud (st millistele konkreetsetele andmeväljadele). Näiteks võib olla
soov leida näiteid Jõelähtme seelikust või kõik Tartu kesklinna ajavahemikul
1890-1900 kujutavad jäädvustused. Kasutaja ei pruugi teada, kuidas
otsingut teostada – kas panna „Jõelähtme seelik“ nimetuse väljale või tuleb
„Jõelähtme“ ja „seelik“ mitmele väljale laiali lüüa. Kuna kord võib olla info
sisestatud nii ja kord naa, siis otsingumootor peabki võimaldama leida
objektid kõikvõimalikel juhtudel.
AV076 Peab olema võimalik kasutada liht- ja detailotsingut ning otsingut kaardilt.
349
Seejuures liht- ja detailotsingu eraldi käsitlemine ei pruugi olla vajalik, kui
tööde teostaja suudab välja pakkuda piisavalt paindliku ja kiire otsingu
lahenduse. Tööde käigus lepitakse kokku, milline kaardirakendus on võimalik
otsinguks kasutusele võtta (nt Google Maps).
AV077 Lihtotsing võib olla nn ühe välja otsing, mille puhul tuleb otsing teostada üle
kõigi avalike andmeväljade (sarnane Google otsingule), kuid suutma
selekteerida, millised on tõenäoliselt kasutajat huvitavamad ja vähem
huvitavamad vasted. Täpsed otsingu skoopi kuuluvad andmeväljad lepitakse
kokku tööde käigus.
AV078 Lihtotsingu puhul võib kaaluda ka varianti, et kasutaja valib, kas otsing
tehakse kõigilt kirjeldusväljadelt (valik „kõik“) või konkreetsetelt (nt valikud
„nimetus“ või „autor“). Viimasel juhul peab saama valida ka mitu välja ja
valida, kas otsingu tulemustes peab sisalduma üks otsingusõnadest, kõik
otsingusõnad (suvalises järjekorras) või täpne fraas.
Vt analoogiaid:
Ester – https://www.ester.ee/search~S1*est;
E-varamu – https://www.e-varamu.ee/advancedsearch?lang=et.
AV079 Tööde teostamisel tuleb täpsemalt analüüsida, millist otsingumeetodit
lihtotsingu puhul kasutada:
Võtmesõnaotsing – otsing tehakse täistekstidest;
Märksõnaotsing – esmalt otsitakse kindla märksõna olemasolu
andmebaasis ja seejärel tehakse valitud märksõna alusel otsing.
Märksõnaotsing on selline otsing, mis toimub etteantud valikute seast, mitte
üle kõikide sõnade (üldjuhul sõnastikud, aga näiteks ka muuseumi enda
lisatud vabatekstilised märksõnad – märksõna on n-ö muuseumi poolt
objektile antud klassifikatsioon mingil kujul). Nt kui kasutaja sisestab „kott“,
siis otsitakse üle sõnastike ja öeldakse, et antud termin sisaldub olemuse
sõnastikus ja pakutakse selle valikut. Samuti otsitakse märksõnu ka
sünonüümide kaudu – st kui kasutaja sisestab sõnastikus oleva termini
sünonüümi, pakutakse ka seda. Märksõnaotsing aitab kasutajal rohkem
suunatud otsingut teha ja mitte otsingu tulemustesse kuvada üleliigseid
kirjeid.
Tulenevalt sellest, et nii võtmesõnaotsingul kui märksõnaotsingul oma
positiivsed küljed (nt märksõnaotsingut on hea kasutada, kui kasutaja ei
oska leida sobivat otsingusõna, mida täistekstidest otsida), on soovitatav
kasutada nende kombineeritud varianti. Tööde teostaja peab pakkuma
parima ja optimaalseima lahenduse intuitiivse ja universaalse otsinguloogika
kasutuselevõtuks.
AV080 Märksõnaotsingu rakendamisel peab kasutajal olema võimalik näha laiemaid,
kitsamaid ja seotud märksõnu ning valida välja märksõna, mille alusel otsing
teostatakse.
AV081 Märksõnaotsingu puhul peab saama lisada ka mitu märksõna. Sellisel juhul
võib osutuda otstarbekaks iga uue märksõna lisamisel valida, kas need
ühendada operaatoriga OR või AND. Samuti valida, kas märksõnade seas
peab sisalduma üks otsingusõnadest, kõik otsingusõnad (suvalises
järjekorras) või täpne fraas.
AV082 Otsingu teostamisel peab olema võimalik arvestada erinevate sõnalõppude ja
käänetega (nt %-märgi sisestamisel). Seejuures võib osutuda otstarbekaks
integreerida avalikku keskkonda otsingu tarbeks ka Eesti Keele Instituudi
sõnastikud.
AV083 Detailotsingut peab olema võimalik teostada üle kõigi avalike andmeväljade,
kuid tööde käigus võib osutuda otstarbekaks neid välju kuvada erinevalt
350
võrreldes töötajakeskkonnaga (mingid väljad on konsolideeritud või
vastupidiselt laiali tõstetult, nt valmistamise aeg kuvada muude sündmuste
toimumisaegadest eraldi).
AV084 Kasutajal peab olema võimalik mh sisse/välja lülitada järgmised filtrid:
Ainult pildiga objektid;
Ainult kirjeldusega objektid (vaikimisi sees);
Näita ka võõrkeelset infot (tulemusena kuvatakse objekti kirjeldus
erinevates keeltes kas automaatselt tõlgituna (sõnastikud) või
vastavalt muuseumitöötaja poolt objekti kirjeldamise vormis lisatud
tõlgete alusel).
AV085 Otsingu teostamisel tuleb säilitada otsingusse sisestatud kriteeriumid ja
filtrid.
AV086 Tööde käigus tuleb täpsemalt analüüsida, millist tulemite kuvamise (sh
tulemite grupeerimise) metoodikat kasutada. Näiteks konkreetsetelt väljadelt
otsimisel võib iga väljaga seotud vasted kuvada eraldi plokkides/tab-ides.
Otsingu (sh märksõnaotsingu) tulemite kuvamise variandid võivad olla nt
järgmised:
Vastetes sisalduvate sõnade järgi (leidmaks vasteid, mis sisaldavad
antud sõna kõige enam);
Relevantsuse järjekorras (kui otsitakse fraasi või mitme sõnaga).
Sõltuvalt sellest, millist otsingut kasutatakse (üks otsingusõnadest, kõik
otsingusõnad või täpne fraas), tuleb eespool kuvada need vasted, kus kõige
enam otsitav sõna, sõnad või fraas sisaldub.
AV087 Kasutaja peab saama otsingu tulemusi ka sorteerida (valida, kas tulemused
kuvatakse nt relevantsuse järjekorras, muuseumi järgi, objekti numbri
järjekorras, dateeringu järjekorras vms).
AV088 Otsingu tulemustes tuleb arvuliselt näidata, mitu vastet otsing leidis.
AV089 Iga otsingu tulemuse kohta tuleb minimaalselt kuvada järgmine info:
Esinduspilt;
Objekti nnumber;
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Muuseum.
AV090 Otsingu tulemustest peab saama liikuda objekti detailvaatesse.
AV091 Otsingu tulemuste seast peab kasutajal olema võimalik märgistada objektid
ja salvestada oma töölauale (nt virtuaalnäitusel kasutamiseks või digikoopia
tellimiseks). Seejuures peab saama lisada ka objekti/objektide kohta isiklikke
märksõnu (nt „vajab üle kontrollimist“, „kasutada uurimustöös“,
„virtuaalnäituseks“ või „digikoopia tellimiseks“, mis aitavad hiljem objekte
hallata ja vastavatesse alamkaustadesse paigutada. Salvestamine on
võimalik juhul, kui kasutaja on sisse logitud.
9.8 Objekti detailvaade
ID Nõude kirjeldus
AV092 Objekti detailvaade peab kasutajal võimaldama:
Vaadata objekti detailandmeid;
Avada ja laadida alla objektiga seotud faile;
Salvestada objekti oma töölauale (nt virtuaalnäitusel kasutamiseks või
digikoopia tellimiseks);
Alustada digikoopia tellimuse koostamisega;
351
Anda tagasisidet objekti kohta ehk teha ettepanek objekti andmete
parandamiseks või täiendamiseks (autenditud kasutaja peab saama
teha ettepaneku kirjelduse andmete täiendamiseks struktureeritud
kujul);
Anda tagasisidet objekti kohta avaliku kommentaarina;
Tellida teate objekti andmete muutmise kohta;
Näha objekti seoseid teiste avaliku keskkonna osadega (näitused,
haridusprogrammid, virtuaalnäitused, kogumisaktsioonid).
Joonis 71 on esitatud illustratiivne objekti detailvaate kuva.
AV093 Objekti detailvaates tuleb kuvada kõik avalikud andmed (vt peatükk 5.1.5.2
Tabel 1 veerg „Avalik“).
AV094 Kui museaali I etapi kirjeldus pole veel lõpetatud, kuid museaali andmed on
avalikustatud, tuleb kuvada kõik avalikud andmed, mis on selleks hetkeks
sisestatud. Minimaalselt on need alati järgmised (vt peatükk 4.1.5.2 Tabel 1
veerg „Minimaalne“):
Objekti number;
Objekti nimetus;
Olemus;
Muuseum;
(Ala)kogu;
Seisund.
AV095 Peab olema võimalik liikuda konkreetse muuseumi, muuseumikogu või selle
alakogu vaatesse.
AV096 Tööde käigus võib osutuda otstarbekaks mitte korraga kuvada kõiki objekti
andmeid välja, kui neid on palju. Sellisel juhul peab kasutajal olema vastav
link/valik, mis võimaldab laadida lehele rohkem või korraga kõik objekti
andmed.
AV097 Kui kasutaja on valinud konkreetse objekti vaates, et soovib näha
rohkem/kõiki andmeid, siis see valik tuleb hoida küpsisega mälus ning
järgmisel objekti detailvaates peab vaikimisi sama valik juba tehtud olema.
AV098 Objekti sündmuseid peab saama avada kaardirakendusest, kui on sisestatud
toimumiskoht (kindlasti võimalik, kui objekti toimumiskoht on sisestatud
koordinaatide täpsusega, sh ADS-süsteemi kaudu; tekstilise koha määrangu
osas ilmselt sõltub tehnilisest lahendusest). Iga sündmuse kohta
kaardirakenduses tuleb kuvada ka selle põhiandmed – sh toimumiskoht,
toimumisaeg ja osalejad. Kaardirakendus peab vajadusel olema sisse-
zoomituna vaatesse, kus vastavad toimumiskohad asuvad. Tööde käigus
lepitakse kokku, milline kaardirakendus on võimalik selleks kasutusele võtta
(nt Google Maps).
AV099 Kasutajal peab olema näha kõiki objekti kohta digihoidlasse lisatud faile (sh
tuleb faili kirje kuvada ka nende failide kohta, mis on piiranguga). Seejuures
tuleb fail kuvada õiges plokis olenevalt sellest, kas fail on seotud
tervikobjektiga või näiteks selle eraldatava osaga (detailiga).
AV100 Failide sektsioonis tuleb iga lisatud faili kohta kuvada digihoidlas olevad
metaandmed, nt:
Faili nimi;
Faili tüüp;
Faili vorming;
Failis suurus;
Faili kasutusõiguste info (avalike failide puhul kasutuslitsentsi info ja
mitteavalike failide puhul piirangu liik).
352
Failid tuleb kuvada failigruppide kaupa, sh arvestades sellega, et igas
failigrupis on seda gruppi esindav pisipilt.
AV101 Failigruppide pisipilte ei tule eraldi failikirjetena kuvada, vaid tegemist peab
olema failigruppi esindava eelvaatega, mida peab saama ka täismõõdus
pisipildina avada.
AV102 Failide (sh pisipiltide) kasutamisel tuleb lähtuda digihoidlas määratud
kasutusõigustest. Kui fail on piiranguga, siis ei tohi olla seda võimalik avada
ega alla laadida. Täpsemad reeglid on kirjeldatud peatükis 7 „Digihoidla“.
AV103 Failide kasutuslitsentse tuleb kuvada võimalikult rahvusvaheliselt arusaadaval
kujul (seejuures arvestades, et need võivad ajas muutuda). Näiteks (tööde
teostaja võib pakkuda oma nägemuse):
Kasutuslitsents kuvatakse Creative Commonsi ikoonina, v.a
kasutuslitsents „Määramata“, mille puhul tuleb kuvada kasutuslitsentsi
nimetus vastavalt kasutajaliidese keelevalikule;
Hiirega kasutuslitsentsi ikoonile liikudes kuvatakse tooltipina selgitav
tekst vastavalt kasutajaliidese keelevalikule;
Kasutuslitsentsi ikoonil klikkides avaneb eraldi aknas konkreetse
litsentsi infoleht.
AV104 Juhul, kui objekti küljes on ostetavaid faile (mõni failidest omab vastavat
piirangu liiki), peab olema võimalik näha ka konkreetse muuseumiga seotud
tellimise infot (sh muuseumi kontaktid). Vt näiteid:
http://www.ajaloomuuseum.ee/et/digiteekkasutusjuhend
https://digikogu.ekm.ee/lisa/hinnakiri
AV105 Faili kohesel brauseris avamisel sõltub edasine tegevus faili tüübist:
Juhul, kui tegu on pildifailiga, siis tuleb fail brauseris avada;
Juhul, kui tegemist on audio- või videofailiga, siis peab kasutajal olema
võimalik käivitada faili otse brauseris mängimine;
Juhul, kui brauser ei oska vastavat formaati kuvada, siis tuleb avada
salvestamisdialoog.
AV106 Kui objekti kohta on lisatud rohkem kui üks pildifail, peab pildiseeria olema
kuvatud galeriina vm lahendusena, mida kasutaja saab mugavalt sirvida.
AV107 Pildifailil hiirega liikudes peab tekkima võimalus uurida detaile (pildi
zoomimine).
AV108 Faili allalaadimisel tuleb faili oluline metainfo kirjutada faili exif-infosse (sh
muuseum, obekti number, autor, faili kasutusõigused ja digiteerija).
AV109 Tuleb arvestada asjaoluga, et objektiks võib olla film videofailina, mille puhul
on digiteerituna iga kaader ka eraldi TIFF-formaadis fail. See tähendab suurt
failide arvu ühe objekti sees, samuti suurt faili mahtu (videofail).
AV110 Kasutajal peab olema võimalik salvestada objekt töölauale. Seejuures peab
saama lisada ka objekti kohta isiklikke märksõnu (nt „vajab üle kontrollimist“,
„kasutada uurimustöös“, „virtuaalnäituseks“ või „digikoopia tellimiseks“, mis
aitavad hiljem objekte hallata. Salvestamine on võimalik juhul, kui kasutaja on
sisse logitud.
AV111 Kui kasutaja pole autenditud, siis tuleb talle arusaadaval viisil kuvada info, et
salvestamiseks tuleb keskkonda autentida.
AV112 Objekti salvestamine digikoopia tellimiseks peab olema lubatud ainult juhul,
kui administreerimisliideses on muuseumi kohta digikoopiate tellimine lubatud.
AV113 Kui kasutaja salvestab objekti virtuaalnäituseks või digikoopia tellimiseks,
tuleb talle täiendavalt kuvada ka võimalus liikuda virtuaalnäitust koostama või
digikoopiate tellimust koostama. Samuti peab kasutajal olema võimalik jätkata
objektide vaatamist.
353
AV114 Kasutajal peab olema võimalik ka koheselt objekti detailvaatest alustada
digikoopia tellimuse koostamisega, märkides ära piirangutega failid, mida
tellida soovib. Digikoopia tellimuse esitamise kohta vt peatükk 9.13
„Digikoopia tellimine“.
AV115 Kui kasutaja on objekti töölauale salvestanud, siis tuleb talle objekti
detailvaates selle kohta selgelt info kuvada ja uuesti salvestada ei tohi olla
võimalik.
AV116 Kasutajal peab olema võimalik objekti detailvaates anda objekti kohta
tagasisidet. Tagasiside andmine on võimalik vabatekstina (lubatud nii
autentimata kui autenditud kasutajale) kui struktureeritud kujul (lubatud ainult
autenditud kasutajale). Kui kasutaja soovib anda struktureeritud tagasisidet ja
pole autenditud, siis tuleb talle arusaadaval viisil kuvada info, et tagasiside
andmiseks tuleb keskkonda autentida.
AV117 Kui vabatekstilist tagasisidet annab autentimata kasutaja, siis tal peab olema
võimalik sisestada vabatekstina tagasiside, oma nimi, märge selle kohta, kas
soovib oma nime muudatuse autorina näidata ja e-maili aadress. Kui
vabatekstilist tagasisidet annab autenditud kasutaja, siis tal peab olema
võimalik sisestada ainult vabatekstiline tagasiside (autenditud kasutaja nimi ja
e-mail on teada).
AV118 Autenditud kasutajale lubatud struktureeritud tagasiside andmise vormis tuleb
kuvada (võib täpsustuda tööde käigus):
Andmeväljad olemasolevate väärtustega;
Valik: muudan, täiendan;
Täiendavad andmeväljad muudetud/uue väärtuse lisamiseks;
Põhjenduse väli;
Märksõnad;
Märge selle kohta, kas soovib oma nime muudatuse autorina näidata.
AV119 Struktureeritud tagasiside andmisel peab kasutajal olema võimalik ka objekti
juures olevatel pildifailidel isikuid vm olulisi asju märgistada/tag-ida (nt kui
kasutaja soovib anda infot selle kohta, kes on pildil kujutatud isikud). Täpne
tehniline lahendus lepitakse kokku tööde käigus.
AV120 Kasutajal peab olema võimalik objekti detailvaates kirjutada objekti kohta
avalik kommentaar (lubatud nii autentimata kui autenditud kasutajale). Kui
kommentaari lisab autentimata kasutaja, siis tal peab olema võimalik
sisestada vabatekstina kommentaar, oma nimi ja e-posti aadress. Kui
kommentaari lisab autenditud kasutaja, siis tal peab olema võimalik sisestada
ainult kommentaar (autenditud kasutaja nimi ja e-mail on teada). Tööde
käigus tuleb kaaluda ka varianti, et kasutajad saaksid üksteise kommentaare
n-ö like-ida, kui nad on kommentaaris tooduga nõus.
AV121 Kommentaari tegemisel tuleb kasutaja poolt sisestatud või kasutajakontol
määratud e-mailile saata kinnituskiri lisatud kommentaari kohta, kus on
toodud ka koopia tehtud kommentaarist.
AV122 Muuseumisisese avaliku keskkonna kasutamise õigusega kasutaja peab oma
muuseumi objektide kohta tehtud kommentaaridele saama vastata ja neid
kustutada. Ka teised avaliku keskkonna kasutajad peavad kommentaaridele
vastata saama.
AV123 Kui keegi vastab avalikus keskkonnas tehtud kommentaarile, tuleb selle kohta
saata kommentaari tegijale automaatne e-mail koos lingiga vastava objekti
vaatele, kus on näha ka kommentaari vastus. Kui kommentaari tegija oli
autenditud kasutaja, tuleb täiendavalt kuvada ka avalikus keskkonnas selle
kohta teade, kui ta selle tellinud on.
354
AV124 Kasutajal peab objekti detailvaates olema võimalik tellida teade selle kohta,
kui objekti andmeid muudetakse.
AV125 Kui süsteem leiab seose objekti ja mõne muu avaliku keskkonna osaga
(aktiivse näituse, haridusprogrammi või kogumisaktsiooniga), siis tuleb kuvada
ka vastavad seosed.
AV126 Kui objekti vaatesse on kasutaja jõudnud läbi otsingu, mille tulemusi oli
rohkem kui valitud objekt, või läbi muuseumikogu nimekirja, kus on rohkem
kui üks objekt, peab olema ühe objekti vaates võimalik otse liikuda eelmise ja
järgmise objekti detailvaatesse ning tagasi otsingutulemustesse (otsingu
tulemused jätkuvalt kuvatud).
AV127 Kui kasutaja tegi otsingus valiku, et „näita ka võõrkeelset infot“, siis tuleb
objekti kirjeldused võimalusel kuvada ka teistes keeltes koos vastava keele
tunnusega. Seejuures sõnastiku vasted juhul, kui need
administreerimisliideses tõlgitud ja vabatekstilised kirjeldused juhul, kui
muuseumitöötaja on need töötajakeskkonnas objekti kirjeldamise vormis
mitmes keeles sisestanud. Kui kasutatakse eestikeelset keskkonda, siis
kuvatakse kogu sisu eesti keeles ja täiendavalt kõrvale võõrkeelsed vasted
koos vastava keele tunnusega (nt inglise või vene). Kui kasutatakse
võõrkeelset (nt ingliskeelset) keskkonda, siis kuvatakse kogu sisu vastava
keskkonna keeles (selles osas, mis on tõlgitav) ja kui konkreetne andmeväli
pole tõlgitud, siis kuvatakse see eesti keeles ja kõrvale keele tunnus (eesti)
ning kui infot on sisestatud veel lisaks ka kolmandas keeles (nt saksa), siis
kuvatakse ka kolmandas keeles tekst ja kõrvale keele tunnus (DE).
355
Joonis 71 Objekti detailvaade
356
9.9 Muuseumi ja muuseumikogu vaade
Sektsiooni eesmärgiks on koondada kokku kogu info avalikus keskkonnas, mis on
konkreetse muuseumiga seotud.
ID Nõude kirjeldus
AV128 Muuseumi vaade peab võimaldama kasutajal:
Tutvuda muuseumi üldinfo ja üleskutsetega;
Tutvuda muuseumi muuseumikogu/alakogudega;
Tutvuda muuseumi näituste, haridusprogrammide ja
kogumisaktsioonidega;
Saada ülevaade muuseumi (ala)kogudest ning nende objektidest;
Näha viimati lisatud objekte vm kriteeriumidele vastavaid objekte;
Tellida muuseumilt teateid;
Teostada muuseumi objektide otsingut;
Saata muuseumile üldist täpsustamata teemaga tagasisidet.
Joonis 72 on esitatud illustratiivne muuseumi vaate kuva.
AV129 Muuseumi vaates tuleb kuvada protsent, mis näitab kui palju objekte kõigist
antud muuseumi objektidest on infosüsteemi kantud.
AV130 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab
saama lisada muuseumi, muuseumikogu ja selle alakogude kohta üldinfot (nt
logo,muuseumi osas üldiseloomustav tutvustav tekst, kontaktandmed,
kodulehe aadress vms ning muuseumikogu ja alakogude kohta
üldiseloomustus), mis kuvatakse ka muuseumi vaates ja (ala)kogu vaates.
AV131 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab
saama lisada muuseumi vaatesse üleskutseid, nt kutse osaleda ja anda oma
panus mingis kogumisaktsioonis.
AV132 Muuseumi vaatest peab olema võimalik liikuda antud muuseumi
muuseumikogu vaatesse ja muuseumikogu vaatest tagasi konkreetse
muuseumi vaatesse.
AV133 Kogud kuvada hierarhiliselt, et kasutaja saaks aru, milline kogu on teise
alakoguks.
AV134 Muuseumi vaatest peab saama liikuda liikuda kasutajat huvitava näituse,
haridusprogrammi, kogumisaktsiooni või muuseumikogu vaatesse täpsema ja
rohkema info saamiseks.
AV135 Muuseumi vaates tuleb kuvada aktiivsed näitused ja haridusprogrammid (nt
tab-idega eristatult), kuid kasutajal peab olema täiendavalt võimalik valida
„näita ka mitteaktiivseid“.
AV136 Tööde käigus tuleb kaaluda, kas muuseumi vaates kuvatava haridusprogrammi
juures näidata ka muuseumide infosüsteemi haridusprogrammi juurde lisatud
avalikke õppematerjale, faile, linke.
AV137 Kasutajal peab muuseumi vaates olema võimalik tellida järgmisi teateid:
(Ala)kogusse lisatakse uusi objekte;
Muuseum lisab uue haridusprogrammi;
Muuseum lisab uue näituse;
Muuseum lisab uue kogumisaktsiooni.
AV138 Muuseumi vaates peab olema võimalik anda muuseumile üldist tagasisidet (nt
kui kasutaja ei oska täpset tagasiside liiki valida või sobilik liik puudub).
Tagasiside andmine on võimalik vabatekstina nii autentimata kui autenditud
kasutajale.
AV139 Muuseumi vaates peab olema võimalik teostada objektide lihtotsingut (nn
357
üheväljaotsingut). Vajadusel peab saama liikuda ka detailotsingu tegemise
vaatesse (sellisel juhul muuseumi valik vaikimisi tehtud).
AV140 Muuseume peab saama otsida ja filtreerida, nt maakondade ja
ainevaldkondade kaupa. Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse
kokku tööde käigus.
AV141 Muuseumikogu vaates peab olema võimalik tutvuda muuseumi alakogude ja
sinna kuuluvate objektidega (vt ka illustratiivset Joonis 73).
AV142 Iga alakogu kohta tuleb kuvada protsent, mis näitab kui palju objekte kõigist
antud kogusse kuuluvatest objektidest on infosüsteemi kantud.
AV143 Iga alakogu kohta tuleb kuvada selle üldiseloomustus (nt mis tüüpi objektid
antud kogus on ja kas tegemist on aktiivse koguga, mida jätkuvalt
täiendatakse).
AV144 Kasutajal peab olema võimalik salvestada kogusse kuuluv objekt töölauale.
Seejuures peab saama lisada ka objekti kohta isiklikke märksõnu (nt „vajab
üle kontrollimist“, „kasutada uurimustöös“, „virtuaalnäituseks“ või „digikoopia
tellimiseks“, mis aitavad hiljem objekte hallata. Salvestamine on võimalik
juhul, kui kasutaja on sisse logitud. Salvestamisel kehtivad ka ärinõuded
AV111-AV115.
AV145 Kasutajal peab olema võimalik korraga salvestada oma töölauale ka terve
alakogu (st kõik konkreetsesse alakogusse kuuluvad objektid).
AV146 Alakogusse kuuluvaid objekte peab saama otsida ja filtreerida, nt filter „ainult
pildiga objektid“ ja „ainult kirjeldusega objektid“. Täpsed otsingu- ja
filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus.
AV147 Nii muuseumi kui muuseumikogu vaates peab saama kuvada konkreetse
muuseumi või (ala)kogu:
Juhuslikult valitud objekte;
Viimati lisatud objekte;
Viimati uuendatud objekte;
Enim vaadatud objekte.
Täpsed võimalused lepitakse kokku tööde käigus.
358
Joonis 72 Muuseumi vaade
359
Joonis 73 Muuseumikogu vaade
9.10 Näituste üldvaade ja detailvaade
ID Nõude kirjeldus
AV148 Kasutajal peab olema võimalik tutvuda muuseumide infosüsteemi sisestatud ja
avalikustatud näitustega ning näitusega seotud objektidega.
AV149 Näituste üldvaates peab saama näituseid otsida ja filtreerida, nt maakondade,
muuseumide ja toimumise ajavahemike kaupa. Täpsed otsingu- ja filtreerimise
parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. Vaikimisi peab süsteem kuvama
ainult aktiivsed näitused, kuid kasutajal peab olema täiendavalt võimalik valida
„näita ka eelmisi näitusi“.
AV150 Kasutajal peab näituste üldvaates olema võimalik tellida teade selle kohta, kui
muuseum lisab uue näituse (sh erinevate kriteeriumide alusel – nt toimumise
aeg, toimumise koht).
AV151 Näituste üldvaates peab saama avada soovitud näituse detailvaadet.
AV152 Näituse detailvaates tuleb kuvada töötajakeskkonda näitusepassi töölehele
sisestatud avalikud andmed, sh:
Näituse nimi;
Toimumisaeg;
360
Toimumiskoht;
Lühikirjeldus;
Märksõnad;
Seosed haridusprogrammidega.
AV153 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab
saama lisada näituse kohta üldinfot (üldiseloomustav tutvustav tekst vms),
mis kuvatakse näituse detailvaates.
AV154 Näituse detailvaates peab olema võimalik näha näitusega seotud objekte.
AV155 Näitusega seotud museaale peab saama otsida ja filtreerida, nt filter „ainult
pildiga objektid“ ja „ainult kirjeldusega objektid“. Täpsed otsingu- ja
filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus.
AV156 Kasutajal peab olema võimalik salvestada näitusega seotud objekte töölauale.
Seejuures peab saama lisada ka museaali kohta isiklikke märksõnu (nt „vajab
üle kontrollimist“, „kasutada uurimustöös“, „virtuaalnäituseks“ või „digikoopia
tellimiseks“, mis aitavad hiljem objekte hallata. Salvestamine on võimalik
juhul, kui kasutaja on sisse logitud. Salvestamisel kehtivad ka ärinõuded
AV111-AV115.
AV157 Kasutajal peab olema võimalik korraga salvestada oma töölauale ka kõik
näitusega seotud objektid.
AV158 Näituse detailvaates peab olema võimalik anda muuseumile tagasisidet.
Tagasiside andmine on võimalik vabatekstina nii autentimata kui autenditud
kasutajale.
9.11 Haridusprogrammide üldvaade ja detailvaade
ID Nõude kirjeldus
AV159 Kasutajal peab olema võimalik tutvuda muuseumide infosüsteemi sisestatud ja
avalikustatud haridusprogrammidega ning nendega seotud objektidega.
AV160 Haridusprogrammide üldvaates peab saama programme otsida ja filtreerida, nt
maakondade, muuseumide, sihtrühmade ja toimumise ajavahemike kaupa.
Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus.
Vaikimisi peab süsteem kuvama ainult aktiivsed ja tulevikus toimuvad
haridusprogrammid, kuid kasutajal peab olema täiendavalt võimalik valida
„näita ka eelmisi haridusprogramme“.
AV161 Kasutajal peab haridusprogrammide üldvaates olema võimalik tellida teade
selle kohta, kui muuseum lisab uue haridusprogrammi (sh erinevate
kriteeriumide alusel – nt toimumisaeg, toimuskoht, teema, sihtgrupp).
AV162 Haridusprogrammide üldvaates peab saama avada soovitud haridusprogrammi
detailvaadet.
AV163 Haridusprogrammi detailvaates tuleb kuvada kõik töötajakeskkonda
haridusprogrammi passi töölehele sisestatud avalikud andmed:
Programmi nimi;
Teema;
Toimumisaeg;
Toimumiskoht;
Programmi kestus;
Sihtrühm;
Soovitav grupi suurus;
Eesmärk või õpitulemused;
Seos ainekava ja valdkonnaga;
Lühikirjeldus;
361
Märksõnad;
Seos näitusega;
Lisamaterjalid.
AV164 Kui muuseumitöötaja on lisanud töötajakeskkonnas haridusprogrammi passi
vormi avalikustamisele kuuluvaid õppematerjale, siis vastavalt avalikustamise
tingimustele peab olema materjale võimalik avada ja alla laadida, kas kõigil
kasutajatel või ainult sisse logitud kasutajatel.
AV165 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab
saama lisada haridusprogrammi kohta üldinfot (üldiseloomustav tutvustav
tekst vms), mis kuvatakse näituse detailvaates.
AV166 Haridusprogrammi detailvaates peab olema võimalik näha
haridusprogrammiga seotud objekte.
AV167 Haridusprogrammiga seotud objekte peab saama otsida ja filtreerida, nt filter
„ainult pildiga objektid“ ja „ainult kirjeldusega objektid“. Täpsed otsingu- ja
filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus.
AV168 Kasutajal peab olema võimalik salvestada haridusprogrammiga seotud objekt
töölauale. Seejuures peab saama lisada ka museaali kohta isiklikke märksõnu
(nt „vajab üle kontrollimist“, „kasutada uurimustöös“, „virtuaalnäituseks“ või
„digikoopia tellimiseks“, mis aitavad hiljem objekte hallata. Salvestamine on
võimalik juhul, kui kasutaja on sisse logitud. Salvestamisel kehtivad ka
ärinõuded AV111-AV115.
AV169 Kasutajal peab olema võimalik korraga salvestada oma töölauale ka kõik
haridusprogrammiga seotud objektid.
AV170 Haridusprogrammi detailvaates peab olema võimalik anda muuseumile
tagasisidet. Tagasiside andmine on võimalik vabatekstina nii autentimata kui
autenditud kasutajale.
9.12 Virtuaalnäitused
Sektsiooni eesmärk on võimaldada kasutajal rikastada, täiendada ja esitleda pärandit
oma teadmise, isikliku kogemuse ning nägemusega ehk „oma looga“. Senine „Minu lugu“
on uuel kujul ühe (või mitme) objektiga virtuaalnäitus.
ID Nõude kirjeldus
AV171 Virtuaalnäituste osa peab võimaldama kasutajal:
Vaadata teiste loodud virtuaalnäitusi;
Alustada enda virtuaalnäituse loomisega.
AV172 Virtuaalnäitusi on kahte liiki:
Tavakasutaja loodud;
Koostöös loodud.
AV173 Esimest tüüpi (tavakasutaja loodud) virtuaalnäitust saab luua üks konkreetne
tavakasutaja ja soovi korral seda kõigile avalikustada.
AV174 Teist tüüpi (koostöös loodud) virtuaalnäitust saab luua üks tavakasutaja, kuid
selle kokku panemisse saavad panustada ka teised tavakasutajad. Tegemist
on olukorraga, kus üks kasutaja loob virtuaalnäituse põhja, lisab soovi korral
sinna objekte (sh enda sisestatud objekte, mille funktsionaalsus on kirjeldatud
peatükis 9.14 „Oma objekti info sisestamine“) või faile ning kutsub teisi
kasutajaid enda valitud objekte/faile näitusele juurde lisama. Seejuures peab
kasutaja saama ette anda ka teema, nt „jõulud“, „muusika-aasta“ või
„lapsepõlve rõõm ja helgus“ vms. Iga näitusele panustaja peab saama lisatava
objekti/faili kohta lisada omapoolse põhjenduse või lisainfo. Virtuaalnäituse
362
looja otsustab, millised objektid/failid lõplikult näitusele lisatakse ja
avalikustatakse.
AV175 Virtuaalnäituste detailvaates tuleb kuvada kõik aktiivsed virtuaalnäitused.
Sealjuures võib olla lahendus realiseeritult selliselt, et algselt kuvatakse ainult
karussell juhuslike näitustega (tutvustavad pildid koos lühikirjeldusega), kuid
kasutajal on võimalik avada ka täisnimekiri näitustest. Lisaks tuleks eristavalt
kuvada:
Enim vaadatud näitus(ed);
Esiletõstetud näitus(ed) (nt „kvartali parim“);
Viimati loodud näitus(ed);
Viimati uuendatud näitus(ed).
AV176 Muuseumide ülese avaliku keskkonna administreerimise õigusega isik peab
saama määrata, milline näitus esiletõstetuks märkida.
AV177 Virtuaalnäituste üldvaates peab saama näituseid otsida ja filtreerida, nt
autorite) ja toimumise ajavahemike kaupa. Täpsed otsingu- ja filtreerimise
parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. Kuvada tuleb ainult aktiivseid
virtuaalnäituseid, mis on vaikimisi sorteeritud uuendamise aja järgi.
AV178 Virtuaalnäituse üldvaates peab iga näituse kohta olema minimaalselt kuvatud:
Tutvustav pilt (thumbnail);
Näituse nimi;
Näituse üldkirjelduse teksti algus (lühikirjeldus);
Autor;
Näituse olek (lõplik või ootab osalemist);
Loomise, muutmise aeg.
AV179 Virtuaalnäituste detailvaates peab olema võimalik alustada oma näituse
lisamisega (nt nupp/link „Loo oma näitus“, mis suunab kasutaja töölauale
näituse lisamise vaatesse).
AV180 Uut virtuaalnäitust peab saama lisada autenditud tavakasutaja rollis kasutaja.
AV181 Virtuaalnäituse loomisel peab saama kasutada objekte ja/või nendega seotud
faile erinevatest muuseumidest ja lisada ka enda sisestatud objekte (vt
täpsemalt peatükk 9.14 „Oma objekti info sisestamine“), samuti linke (näiteks
teistes andmebaasides olevatele objektidele, piltidele).
AV182 Uue virtuaalnäituse loomisel peab saama sisestada järgmised andmed:
Tutvustav pilt (thumbnail);
Näituse nimi;
Näituse teema (nt „jõulud“);
Näituse üldkirjeldus – sh nt näituse üldtutvustus, põhjendus (miks lõi
kasutaja sellise näituse), soovitused (millele soovitab vaatajal
tähelepanu pöörata) jne;
Objektid;
Objektide kommentaarid – sh nt miks antud objektii näitusel kasutada;
Näituse omadused (sh kas on avalik, kui kaua on aktiivne,
kommenteerimise lubamise).
Kui tegemist on „koostöös loodud“ näitusega, peab saama täiendavalt määrata
maksimaalse lubatud objektide arvu ühe kasutaja kohta.
AV183 Virtuaalnäitusele objektide valimisel peab kasutajal olema võimalik mugavalt
lisada objektid, mille ta on varasemalt salvetanud virtuaalnäitusel
kasutamiseks (sh ka muid töölauale salvestatud objekte) ja enda sisestatud
objektid. Samuti peab olema võimalik avada ka objektide otsing täiendavate
valikute tegemiseks.
AV184 Näitusele kaasatud kasutaja peab iga enda poolt lisatud objekti kohta lisada
363
omapoolse lisainfo või põhjenduse, miks vastav objekt on valitud või muu
seonduva teksti. Kellegi teise poolt lisatud objektide osas peab saama lisada
täiendavat lisainfot (nt miks antud objekt ei sobi näitusele). Näituse algatanud
kasutaja peab saama otsustada – kas ja millised objektid avalikustatud
näitusele kaasata.
AV185 Kasutaja peab saama valida virtuaalnäituse malli ehk kujunduse ja paigutuse
ehk raamistiku etteantud valikute seast. Valikut peab olema võimalik valida
vähemalt mitme malli vahel, nt „ajatelg“ (kuid ei pea olema aja hetkedega),
„muuseumisaal“, album/galerii (nt kui soovitakse presenteerida ainult
objektidega seotud pildifaile) vms.
Mallide lahendus ja kujundus tuleb välja pakkuda tööde käigus.
Mallile peab olema võimalik valida värvitooni ja sobilikku tausta galeriist või
oma seadmest. Kasutajal peab olema võimalik lisada tekste ja objekte
vastavalt mallis ette nähtud kohtadele – vastavalt lahendusele mall kas annab
täpsed kohad, mis tuleb täita, või saab kasutaja objekte õigesse kohta
„lohistada“. Näide ühest galeriilaadsest virtuaalnäitusest, mida võib eeskujuks
võtta:
http://www.europeana.eu/portal/en/explore/galleries/the-music-of-machines
AV186 Kasutajal on võimalik lugeda jooksvaid õpetusi, kuidas täpselt vastava malli
puhul toimida, nt „Vali museaal (raadionupud) ja seejärel sobiv koht
raamistikul/taustal. Kliki parema hiirega sobival kohal ning vajuta „liiguta
siia/paiguta siia“.“
AV187 Kasutajal peab olema võimalik näha virtuaalnäituse eelvaadet ehk vaadet,
milline näitus välja näeks kui see avalikustada.
AV188 Kasutajal peab olema võimalik virtuaalnäituse loomise ajal projekti mitte
avalikustades salvestada ning hiljem jätkata.
AV189 Kasutajal peab olema võimalik näitus avalikustada. Sellisel juhul peab näitus
tekkima virtuaalnäituste üldvaatesse.
AV190 Kasutajal peab olema võimalik määrata periood, mil näitus on avalik. Kui
saabub kuupäev, millest alates näitus ei ole enam aktiivne, ei tohi näitust
enam avalikult kuvada. Juba avalikustatud näitus peab jääma alles eraldi
staatusega.
AV191 Kasutajal peab olema võimalik märkida, kas näituse kohta on
kommenteerimine lubatud. Kui on, siis peab igal kasutajal (lubatud nii
autentimata kui autenditud kasutajale) olema võimalik näituse ja konkreetsete
näitusel olevate objektide kohta lisada avalikke kommentaare. Kui
kommentaari lisab autentimata kasutaja, siis tal peab olema võimalik
sisestada vabatekstina kommentaar, oma nimi ja e-posti aadress. Kui
kommentaari lisab autenditud kasutaja, siis tal peab olema võimalik sisestada
ainult kommentaar (autenditud kasutaja nimi ja e-post on teada).
AV192 Kommentaari tegemisel tuleb kasutaja poolt sisestatud või kasutajakontol
määratud e-mailile saata kinnituskiri lisatud kommentaari kohta, kus on
toodud ka koopia tehtud kommentaarist.
AV193 Näituse loojat tuleb lisatud kommentaarist teavitada.
AV194 Näituse looja peab saama lisatud kommentaarile vastata ja neid kustutada.
364
9.13 Digikoopia tellimine
Avaliku keskkonna kaudu peab olema võimalik esitada muuseumile digikoopia tellimusi,
mille sisuks on olemasolevate mitteavalikke failide kasutamine või digiteerimistöö raames
loodavate failide kasutamine.
Seejuures tuleb arvestada, et teatud hulk faile on n-ö tellitavad (kättesaadavad
teenustasu maksmisel) ning teatud hulk faile on juurdepääsupiiranguga (nt isikuandmete
kaitse või autoriõiguste kaitse piiranguga) ja kättesaadavad ainult teatud tingimustel.
Digikoopiate tellimisel on muuseumidel erinevatel erinevad tellimistingimused, tellimuse
täitmise ajad, teenustasud ja kasutustingimused (nt kuidas ja millele tuleb faili
kasutamisel viidata). Tasuliste failide tellimus täidetakse, kui kasutaja on tasunud
teenustasu või esitanud garantiikirja.
Täpsem protsessikirjeldus on toodud peatükis 4.9.5 „Tulevane äriprotsess“.
ID Nõude kirjeldus
AV195 Digikoopia tellimise algatamise eeldused:
Muuseum on lubanud oma objektide puhul digikoopiate tellimise;
Kasutaja on autenditud.
AV196 Tellimuse töölehe täitmisel tuleb arvestada, et kasutaja võib tellida
olemasolevaid mitteavalikke faile või lasta teostada digiteerimistöid. Selleks
peab olema võimalik tellimuse töölehe täitmisel valida sobilikud muuseumi
objektid, mille kohta tellimust esitatakse, ja saama näha ka kõiki objektiga
seotud faile. Kui sobilikud failid on olemas, peab saama need välja valida. Kui
sobilikke faile ei ole, peab saama sisestada täpsema kirjelduse digiteerimistöö
soovi kohta.
AV197 Tööde käigus tuleb analüüsida lähtuvalt kasutusmugavuse aspektist, kas:
Kasutajal on võimalik lisada ühte tellimusse ainult ühe muuseumiga
seotud failid;
Kasutajal on võimalik lisada ühte tellimusse mitme muuseumiga seotud
failid. Selle variandi puhul peab süsteem taustal tellimuse
muuseumipõhisteks alamtellimusteks laiali lüüa. Antud lahenduse
boonus on see, et kasutajal on võimalik mugavalt ühel vormil täita kõik
tellimusega seotud andmed (sh kontaktandmed, kasutuseesmärk jms).
AV198 Objektide valimisel peab kasutajal olema võimalik mugavalt lisada objektid,
mille ta on varasemalt salvetanud digikoopia tellimiseks (sh ka muid töölauale
salvestatud objekte). Samuti peab olema võimalik avada ka objektide otsing
täiendavate valikute tegemiseks.
AV199 Digikoopia tellimise täpne ja loogiline tellimuse vorm tuleb välja töötada tööde
käigus, lähtudes olemasolevate tellimiskeskkondade võimalustest ja headest
praktikatest. Kasutajale tuleb üheselt mõistetavaks teha, milliste tingimuste ja
tasudega ta peab arvestama. Selleks tuleb tellimuse vormil tuleb kuvada
tellimusega seotud muuseumide tellimise info (sh tellimistingimused, tellimuse
täitmise ajad, teenustasud, kasutustingimused ja muuseumi kontaktid).
Tellimuse esitamisel peab kasutaja muuseumi tingimused kinnitama.
AV200 Tellimuse andmed on minimaalselt järgmised (vt ka Tabel 13):
Tellija andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood/sünniaeg, telefon, e-
mail, aadress – tulevad automaatselt kasutajakonto andmetest);
Maksja andmed (täidetakse juhul, kui erineb tellijast; füüsilise isiku
ees- ja perekonnanimi ja isikukood/sünniaeg või juriidilise isiku nimi ja
registrikood – täidetakse juhul, kui erinevad tellija andmetest);
365
Arve saatmise e-mail (täidetakse juhul, kui erineb tellija e-mailist);
Esitamise kuupäev (tekib automaatselt vastavalt tellimuse saatmisele);
Tellimuse täitmise kuupäev erisoovi korral;
Kasutuseesmärk;
Tellimuse kirjeldus;
Lisadokumendid (saab lisada garantiikirja, teenustasu tasumise tõendi,
isikut tõendava dokumendi koopia vms);
Objekt ja objektiga seotud failid (st milliseid objekte ja nendega seotud
faile tellitakse).
AV201 Esitatud digikoopia tellimuse kohta peab süsteem registreerima
töötajakeskkonda automaatsed digikoopia tellimuse kirje.
AV202 Tellija peab saama tagasiside tellimuse täitmise/täitmata jätmise kohta. Tellija
peab nägema tehtud otsust ja tellimuse (osalisel) täitmisel peab kasutajale
tekkima ligipääs talle kasutamiseks lubatud failidele. Kasutaja peab vastavat
faili saama avada ja alla laadida teatud (konfiguratsioonis seadistatav) aja
vältel (nt 30 päeva).
AV203 Kui muuseum tellimuse tagasi lükkab, peab kasutaja saama tellimust
korrigeerida – nt lisada täiendavad lisadokumendid. Täpsed vajadused
lepitakse kokku tööde käigus.
9.14 Oma objekti info sisestamine
Eesti inimestel leidub kodudes objekte, millel võib olla laiem kultuuriväärtus ja mis
sobiksid muuseumikogudesse. Kui täna soovitakse muuseumile mõnda isiklikku objekti
loovutada, siis minnakse selleks muuseumisse kohale või pöördutakse muuseumi poole
telefonitsi või e-maili teel. Tulevikus on võimalik teha objekti pakkumine avaliku
keskkonna kaudu. Sama võimalust saab tulevikus kasutada ka juhul, kui muuseumide
infosüsteemi mittekasutav asutus (sh muuseumide infosüsteemiga mitteliitunud
muuseum) soovib anda objekti muuseumisse hoiule (üldjuhul tegemist muuseumilt
vastava teenuse ostmisega – nt konserveerimine või digiteerimine).
Objekti muuseumile pakkumise tulevane üldprotsess on järgmine:
1. Autenditud kasutaja sisestab avalikku keskkonda info objekti kohta ja esitab
objekti pakkumise taotluse (eesmärk objekti „muuseumile üleandmine“ või
„muuseumile hoiule andmine“) konkreetsele muuseumile;
2. Objekti pakkumise taotlus tekib töötajakeskkonda vastavate õigustega
muuseumitöötaja töölauale;
3. Muuseumitöötaja teeb taotluse osas otsuse (taotlus lükatakse tagasi, taotlus
rahuldatakse osaliselt või taotlus rahuldatakse täielikult);
4. Taotlejale saadetakse e-maili teavitus tehtud otsuse kohta koos lingiga avalikku
keskkonda, kus on näha täpsem info;
5. Taotleja autendib avalikku keskkonda, kus kuvatakse teade taotluse otsuse
tegemise kohta;
6. Sõltuvalt sellest, kas pakkumise eesmärgiks on „muuseumile üleandmine“ või
„hoiule andmine“, järgneb tavapärane vastuvõtu või hoiule võtu protsess:
6.1. Eesmärgi „Muuseumile üleandmine“ puhul üleandmisakti ja hiljem vajadusel
vastuvõtuakti või tagastamisakti koostamine ja allkirjastamine, sõltuvalt
sellest kas objekt otsustati muuseumi poolt vastu võtta või lükata tagasi ning
kas õigused olid eelnevalt üle antud;
6.2. Eesmärgi „Hoiule andmine“ puhul koostatakse ja saadetakse taotlejale
allkirjastamiseks:
366
6.2.1. Koheselt hoiulevõtmisakt (kui hoiule võtmise eesmärgiks oli midagi
muud kui „Hoiustamine“, nt „Konserveerimine/korrastamine“ või
„Digiteerimine“) või;
6.2.2. Esmalt üleandmisakt ja seejärel hoiulevõtmisakt või tagastamisakt (kui
hoiulevõtmise eesmärgiks oli „Hoiustamine“).
Vt detailset vastuvõtu ja hoiule võtu protsessi kirjeldust peatükis 4.2.5 „Tulevane
äriprotsess“.
ID Nõude kirjeldus
AV204 Autenditud kasutaja peab saama:
Näha enda poolt sisestatud objekte;
Alustada uue objekti sisestamisega;
Edastada objekti pakkumise taotlusi;
Edastada objekti kogumisaktsiooni;
Edastada objekti virtuaalnäitustele.
AV205 Kõiki sisestatud objekte peab saama otsida ja filtreerida, nt selle järgi, kas
objektid on muuseumile juba suunatud või mitte. Täpsed otsingu- ja
filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus.
AV206 Uue objekti sisestamisel peab saama sisestada andmehulga, mida muuseumid
vajaksid esialgse otsuse tegemiseks objekti muuseumisse võtmiseks.
Minimaalselt on info järgmine:
Objekti nimetus;
Olemus;
Autor;
Valmistamise aeg;
Objekti lühikirjeldus ja taustateave (valmistamine, kasutamine,
objektiga seotud isikud jms);
Failid (nt kujutis objektist);
Lingid (nt kui kasutaja on filminud objekti ja laadinud selle kuhugi
üles).
AV207 Objekti andmeid ei tohi saada objekti andmeid muuta juhul, kui see on juba
mõnele muuseumile edastatud ja muuseum pole veel otsust teinud.
AV208 Kasutajal peab saama objekti edastada muuseumile, mille tulemusena avaneb
pakkumise taotluse koostamise vorm järgmiste valikutega:
Muuseum, kuhu objekti soovitakse pakkuda;
Valik „muuseumile üleandmine“ ja „muuseumile hoiule andmine“;
„Muuseumile hoiule andmine“ valiku korral ka hoiule andmise eesmärk
ja hoiule andmise tähtaeg;
Valiku „muuseumile üleandmine“ korral ka omandiõiguste ülemineku ja
autoriõiguste ülemineku info;
Asutus (nimi ja registrikood) ja asutuse esindaja (ees- ja
perekonnanimi, isikukood ja e-maili aadress). See on vajalik juhul, kui
taotleja esitab taotluse mõne asutuse nimel (mitte enda kui füüsilise
isiku nimel);
Täiendavad kommentaarid/selgitused.
AV209 Asutuse ja selle esindajate andmeid peab saama pärida üle X-tee äriregistrist.
Vt ka peatükk 8.4 „Äriregister ja rahvastikuregister“. Asutuse esindaja
pärimine ei ole kohtuslik – st selleks ei pea olema äriregistrisse kantud
esindusõiguslik isik.
AV210 Asutuse esindajale peab automaatselt tekkima ligipääs antud taotlusele ja
hiljem ka sellega seotud aktidele.
367
AV211 Kasutajale tuleb üheselt mõistetavaks teha, milliste tingimustega ta peab
arvestama ja selge info selle kohta, et muuseumil pole kohtust objekti vastu
võtta. Taotluse esitamisel peab kasutaja tingimustega nõustuma.
AV212 Ühte objekti pakkumise taotlusse peab saama lisada mitu objekti.
AV213 Kasutaja peab saama ühte objekti suunata muuseumidele mitu korda. Kui
konkreetne muuseum on objekti osas teinud negatiivse otsuse, siis samale
muuseumile objekti enam suunata ei tohi saada. Negatiivsega otsustega
objekti peab aga saama suunata teisele muuseumile.
AV214 Esitatud pakkumise taotluse kohta peab süsteem registreerima
töötajakeskkonda automaatse taotluse kirje.
AV215 Kui töötajakeskkonnas tehakse esitatud taotluse kohta otsus (taotlus lükatakse
tagasi, rahuldatakse osaliselt või rahuldatakse täielikult) tuleb kasutajale
kuvada avaliku keskkonna töölaual vastav teade.
AV216 Kui objekti pakutakse muuseumile hoiule andmise eesmärgil, peab sisestama
ka hoiule võtmise eesmärgi vastavalt muuseumi kohta administreerimisliideses
lubatud valikutele (nt kui muuseum ei tegele konserveerimisega, siis ei saa ka
antud eesmärgil objekti hoiule andmiseks edastada) ja hoiule andmise tähtaja.
AV217 Kui objekti pakutakse muuseumile üleandmise eesmärgil, siis peab saama
sisestada info selle kohta, kas omandiõigused soovitakse enne
hindamiskomisjoni kohe muuseumile anda (hiljem kui muuseum on taotluse
kinnitanud, lepitakse vajadusel kokku objekti füüsiline kohale toimetamine) ja
info autoriõiguste kohta (sh nende loovutamise kohta).
AV218 Kui muuseum teeb objekti pakkumise osas positiivse otsuse, peab olema
võimalik avalikus keskkonnas üleandmisakti, hoiulevõtmisakti ja/või
tagastamisakti digiallkirjastada, sõltuvalt sellest mis liiki pakkumisega
tegemist on ja mida hindamiskomisjon otsustab. Seejuures tuleb arvestada, et
algne taotleja ei pruugi olla akti märgitud allkirjastavaks osapooleks – sellisel
juhul teavitatakse avalikku keskkonda allkirjastamiseks suunatud aktist nii
taotlejat kui akti allkirjastajat (asutuse esindajat), kuid allkirja annab ikkagi
allkirjastajaks märgitud isik.
AV219 Kui muuseum pakkumuse taotluse tagasi lükkab, peab kasutaja saama
taotlust korrigeerida – nt lisada täiendavad lisadokumendid. Täpsed
vajadused lepitakse kokku tööde käigus.
AV220 Objekti peab saama suunata vastavat tüüpi kogumisaktsiooni (vt täpsemalt
peatükk 9.16 „Kogumisaktsioonid“)
AV221 Objekti peab saama suunata kasutaja enda loodud või koostöös loodud
virtuaalnäitusele (vt täpsemalt peatükk 9.12 „Virtuaalnäitused“).
9.15 Objektide väljaandmise taotlemine
Muuseumide infosüsteemiga liitunud muuseumid esitavad taotluse objektide
väljaandmiseks läbi töötajakeskkonna. Muud isikud saavad tulevikus objektide
väljaandmise taotlusi esitada läbi avaliku keskkonna. Samuti käib läbi avaliku keskkonna
ka taotlusele järgneva väljaandeakti ja tagastamisakti liigutamine ja digiallkirjastamine.
Üldreeglina laenutatakse objekte vaid juriidilistele isikutele, mistõttu tuleb arvestada, et
taotleja ja akti allkirjastaja enamasti erinevad.
ID Nõude kirjeldus
AV222 Autenditud kasutaja peab saama esitada objektide väljaandmise taotluse.
AV223 Taotluse andmed on minimaalselt järgmised:
Asutus (nimi ja registrikood);
368
Taotleja (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, e-maili
aadress, telefon)
Asutuse esindaja (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, e-
maili aadress, telefon);
Kasutuseesmärk;
Kasutuskoht;
Kasutuse algus- ja lõppaeg;
Täiendavad kommentaarid/selgitused;
Failid (nt garantiikiri);
Välja valitud objektide andmed (number, nimetus, olemus, autor).
AV224 Asutuse ja selle esindajate andmeid peab saama pärida üle X-tee äriregistrist.
Vt ka peatükk 8.4 „Äriregister ja rahvastikuregister“. Asutuse esindaja
pärimine ei ole kohtuslik – st selleks ei pea olema äriregistrisse kantud
esindusõiguslik isik.
AV225 Asutuse esindajale peab automaatselt tekkima ligipääs antud taotlusele ja
hiljem ka sellega seotud aktidele.
AV226 Ühte väljaandmise taotlusse peab saama lisada mitu objekti.
AV227 Ühes väljaandmise taotluses saavad sisalduda ainult ühe muuseumi objektid.
AV228 Kasutajale tuleb üheselt mõistetavaks teha, milliste tingimustega ta peab
arvestama. Selleks tuleb taotluse vormil kuvada konkreetse muuseumi
tingimuste info (nt tingimused tingimused objekti säilitamiseks, käsitlemiseks,
eksponeerimiseks). Taotluse esitamisel peab kasutaja muuseumi tingimustega
nõustuma.
AV229 Taotleja peab taotluse enne esitamist allkirjastama. Taotlust peab
vabatahtlikult saama allkirjastada ka taotlusse märgitud asutuse esindaja.
AV230 Esitatud väljaandmise taotluse kohta peab süsteem registreerima
töötajakeskkonda automaatsed taotluse kirje.
AV231 Kui töötajakeskkonnas tehakse esitatud kasutamise taotluse kohta otsus
(taotlus lükatakse tagasi, rahuldatakse osaliselt või rahuldatakse täielikult)
tuleb kasutajale kuvada avalikus keskkonnas vastav teade.
AV232 Kui muuseum teeb taotluse osas positiivse otsuse, peab olema võimalik
sellega seotud väljaandeakti suunata avalikku keskkonda allkirjastamiseks.
Avalikku keskkonda allkirjastamiseks suunatud aktist teavitatakse nii taotlejat
kui akti allkirjastajaks märgitud isikut (asutuse esindajat), kuid allkirja saab
anda ikkagi allkirjastajaks märgitud isik.
AV233 Väljaandeakti alusel töötajakeskkonnas koostatud tagastamisakti peab olema
võimalik suunata avalikku keskkonda allkirjastamiseks. Avalikku keskkonda
allkirjastamiseks suunatud aktist teavitatakse nii taotlejat kui akti
allkirjastajaks märgitud isikut (asutuse esindajat), kuid allkirja saab anda
ikkagi allkirjastajaks märgitud isik.
AV234 Asutuse esindajale peab automaatselt tekkima ligipääs antud taotlusele ja
hiljem ka sellega seotud aktidele.
AV235 Taotleja peab peale väljaandeakti mõlemapoolsed digiallkirjastamist esitada
väljaandmise pikendamise taotluse.
AV236 Esitatud väljaandmise pikendamise taotluse kohta peab süsteem registreerima
töötajakeskkonda automaatselt taotluse kirje.
AV237 Kui töötajakeskkonnas tehakse esitatud pikendamise taotluse kohta otsus
(taotlus lükatakse tagasi või rahuldatakse) tuleb kasutajale kuvada avalikus
keskkonnas vastav teade.
AV238 Kui muuseum teeb pikendamise taotluse osas positiivse otsuse, peab olema
369
võimalik sellega seotud väljaandeakti lisa suunata avalikku keskkonda
allkirjastamiseks. Avalikku keskkonda allkirjastamiseks suunatud väljaandeakti
lisast teavitatakse nii taotlejat kui akti allkirjastajaks märgitud isikut (asutuse
esindajat), kuid allkirja annab ikkagi allkirjastajaks märgitud isik.
AV239 Kui muuseum ükskõik millise taotluse tagasi lükkab, peab kasutaja saama
taotlust korrigeerida – nt lisada täiendavad lisadokumendid. Täpsed
vajadused lepitakse kokku tööde käigus
9.16 Kogumisaktsioonid
Muuseumid korraldavad kogumisaktsioone (kogumisprojekte, ühisloomeprojekte)
avalikkuselt nt lugude, fotode või muu materjali kogumiseks. Näiteks on nii mitmelgi
muuseumil plaanis lähiajal digiteerida suur hulk negatiive (lavastustest, spordivõistlustest
jms) ja selle koha andmete kogumiseks kasutada avalikkust (nt kes või mis on kaadril).
Kui muuseumi hinnangul on piisav info negatiivide osas koos, soovitakse selliseid
negatiive muuseumisse vastu võtta.
Näited kogumisaktsioonidest:
Eesti muuseumide 90ndate lugude kogumise projekt http://rahvalood.ee/;
Rahvusarhiivi projekt http://anna.ra.ee/et/;
Rahvusarhiivi projekt „Eestlased Esimeses maailmasõjas“
http://www.ra.ee/ilmasoda/;
Rahvusarhiivi projekt „Tartu 1867“ http://www.ra.ee/tartu1867/.
ID Nõude kirjeldus
AV240 Kogumisaktsioonide vaates peab võimaldama kasutajal:
Vaadata muuseumide loodud kogumisaktsioone (tavakasutaja);
Alustada uue kogumisaktsiooni lisamisega (muuseumitöötaja).
AV241 Kogumisaktsioonide vaates tuleb kuvada kõik aktiivsed kogumisaktsioonid.
Sealjuures võib olla lahendus realiseeritult selliselt, et algselt kuvatakse ainult
karussell juhuslike kogumisaktsioonidega (tutvustavad pildid koos
lühikirjeldusega), kuid kasutajal on võimalik avada ka täisnimekiri
aktsioonidest. Lisaks tuleks eristavalt kuvada:
Enim vaadatud kogumisaktsioon(id);
Esiletõstetud kogumisaktsioon(id) (nt „kvartali parim“);
Viimati loodud kogumisaktsioon(id);
Viimati uuendatud kogumisaktsioon(id).
AV242 Kogumisaktsioon peab saama otsida ja filtreerida, nt muuseumide kaupa.
Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus.
Vaikimisi peab süsteem kuvama ainult aktiivsed kogumisaktsioonid, kuid
kasutajal peab olema täiendavalt võimalik valida „näita ka eelmisi
kogumisaktsioone“.
AV243 Kasutajal peab kogumisaktsioonide vaates olema võimalik tellida teade selle
kohta, kui muuseum lisab uue kogumisaktsiooni (sh ka konkreetsete
tingimuste alusel – nt teema).
AV244 Uut kogumisaktsiooni peab saama lisada muuseumisisese avaliku keskkonna
administreerimise õigusega kasutaja ja muuseumide ülese avaliku keskkonna
administreerimise õigusega kasutaja.
AV245 Seejuures kogumisaktsioon võib olla juba muuseumis oleva materjali (objektid
ja failid) kohta täiendava info kogumine, aga ka uue materjali (objektide ja
370
lugude) kogumine, millest võivad tulevikus museaalid saada. Seega
kogumisaktsioone on nelja liiki:
Muuseumis arvel olevate objektide (ja/või nendega seotud failid) kohta
tagasiside kogumine;
Muuseumides olevate failide (pilt, video, audio) kohta tagasiside
kogumine (nendest võivad tulevikus saada museaalid);
Inimeste kodudes olevate objektide kogumine (nendest võivad
tulevikus saada museaalid);
Inimestelt lugude kogumine.
AV246 Uue kogumisaktsiooni lisamisel peab saama määrata, mis tüüpi
kogumisaktsiooniga on tegemist ja lisada minimaalselt järgmised andmed:
Kogumisaktsiooni nimi;
Teema;
Kogumisaktsiooni liik (nimetatud nõudes AV245);
Lühikirjeldus;
Soovitud tagasiside formaat;
Kas tagasiside kohe avalik/muuseumitöötaja poolt avalikuks
märgitav/mitte kunagi avalik;
Kas autentimine vajalik;
Jm asjakohased andmed (võivad sõltuda konkreetsest kogumisaktsiooni
liigist);
Kogumisaktsiooni lõppemise kuupäev.
AV247 Kui tegemist on muuseumis arvel olevate objektide (ja/või nendega seotud
failid) kohta tagasiside kogumisega, peavad tavakasutajad saama
muuseumitöötaja poolt kogumisaktsiooni suunatud objektide ja/või nendega
seotud failide kohta anda tagasisidet või lisada avalikke kommentaare, mis
võiks anda muuseumile väärtuslikku infot. Tagasisidet/kommentaare peab
saama anda mitme objekti kohta korraga. Näiteks on museaale, mille päritolu
tekitab küsimusi või museaale, mis on kaduma läinud või varastatud. Seda
tüüpi kogumisaktsiooni korral peab muuseumitöötaja saama määrata:
Kas oodatud on ainult tagasiside (sh kas igasugune vabatekstiline
tagasiside või struktureeritud tagasiside) või ka avalikud
kommentaarid, sõltuvalt kogumisaktsiooni eesmärgist;
Kas antud tagasiside ja kommentaaride lisamisel kehtivad tavapärased
reeglid (sh tagasiside hakkab laekuma eraldi teadetena
töötajakeskkonda) või kõik tulemused jäävad ainult avalikku
keskkonda avalikult nähtavale.
AV248 Muuseumides olevate failide kohta tagasiside kogumist teostatakse juhul, kui
muuseumis on objekte, mille osas on vaja vastuvõtu otsuse tegemiseks
koguda lisainfot. Selleks digiteeritakse vastavad objektid (nt negatiivid;
tegemist võib olla ka juba digitaalsete objektidega, nt audio- või videofailid) ja
seejärel suunatakse kogumisaktsiooni täiendava info kogumiseks. Laias
laastus on protsess järgmine:
1. Muuseumitöötaja valmistab digihoidlas ette vatava kogumisaktsiooni
kausta ja laeb üles sinna soovitud failid. Seejuures muuseumitöötaja
ise otsustab, kui suure faili sõltuvalt autoriõigustega seotud piirangutest
ta üles laeb (minimaalselt peavad vastama digihoidla pisipildi nõuetele,
sh pikima külje mõõt vähemalt 800px). Failide lisamisel määratakse
koheselt ära ka kasutusõigused. Samuti saab muuseum lubada
kogumiskampaania kausta ka teistel muuseumidel oma faile lisada;
2. Muuseumitöötaja alustab avalikus keskkonnas uue kogumisaktsiooni
371
lisamisega ja seob selle digihoidlas ettevalmistatud failide kaustaga.
Muuseumitöötaja sisestab kogumisaktsiooni kohta täpsema info:
kogumisaktsiooni nimi, teema, lühikirjeldus, tagasiside formaat ja kas
autentimine vajalik. Muuseumitöötaja seadistab, kas oodatud on
igasugune vabatekstiline tagasiside antud kogumisaktsioonidega seotud
failide kohta või struktureeritud tagasiside;
3. Kui muuseumitöötaja on kogumisaktsiooni ette valmistanud, siis
avalikustab ta selle;
4. Kui muuseumitöötaja arvates on tagasiside hulk otsustamiseks piisav,
siis märgib ta kogumisaktsiooni lõpetatuks ja valib failid, mida soovib
suunata eelregistreerimise töölehele. Sealjuures peab olema võimalik
märkida, kas iga fail moodustab eraldi eelregistreeritud objekti või mitu
faili moodustavad ühe eelregistreeritud objekti. Failide saatmisel
töötajakeskkonda peavad kirjelduse andmed olema maksimaalses
ulatuses eeltäidetud (vajadusel muuseumitöötaja poolt eelnevalt
sisestatud universaalne sündmus) ja konkreetsete andmeväljade juures
kogu selle kohta laekunud tagasiside;
5. Hindamiskomisjon (kes näeb ka faile ja selle kohta kogutud tagasisidet)
teeb otsuse, kas objekt võtta vastu või mitte;
6. Kui objekt otsustatakse vastu võtta ja vastuvõtuakt kinnitatakse,
tekivad kõik konkreetse vastuvõtuaktiga seotud failid digihoidla
pooleliolevate lisamiste vaatesse. Pooleliolevate lisamiste vaatesse
suunamisel käivitub ka konverter, mis loeb välja failidest metaandmed,
teeb neist duubli (pisipildid), kontrollib tehnilistele nõuetele vastavust
ja nimetab automaatselt kõik failid ümber (vastuvõtuakti raames
omistatud museaali numbrile vastavaks);
7. Seejärel kontrollib muuseumitöötaja pooleliolevate lisamiste vaates
failid üle ja saadab need arhiivi. Kui kasutaja soovib laadida juurde nt
tagatisfaili või parema kvaliteediga kasutuskoopiat, võib ta seda teha
kohe pooleliolevate lisamiste vaates enne arhiivi saatmist või kunagi
hiljem, kui failid on juba arhiivi saadetud (nt juhul, kui tagatisfaili
tekitamiseni jõutakse mitu kuud hiljem, pole mõtet faile pooleliolevate
lisamiste vaatesse seniks rippuma jätta);
8. Muuseumitöötaja otsustab, mida teha failidega, mida eelregistreerimise
töölehele ei saadetud või mida hindamiskomisjon otsustas mitte vastu
võtta – need kas kustutatakse digihoidlast või jagatakse digihoidlas
välja teisele muuseumile, kes saab neid omale eelregistreerimise
töölehele suunata (sellisel juhul protsess analoogne nagu
kogumisaktsiooniga seotud failide avalikust keskkonnast saatmisel).
Vt ka digihoidlaga seotud nõudeid peatükk 7 „Digihoidla“.
AV249 Juhul, kui tegemist on muuseumis arvel olevate objektide (ja/või nendega
seotud failide) kohta struktureeritud tagasiside kogumisega (nõue AV247) või
muuseumides olevate failide (ootavad vastuvõtu otsust) kohta struktureeritud
tagasiside kogumisega (nõue AV248), siis peab kogumisaktsiooni lisamisel
saama sisestada inimloetavad andmeväljad, mida kasutajale avalikus
keskkonnas kuvatakse (nt pildil kujutatud isik ja pildistamise aeg), ja siduda
need ära töötajakeskkonnas kirjeldamise vormis olevate andmeväljadega
(vajalik hilisemaks andmeülekandeks).
Juhul, kui tagasidet kogutakse muuseumides olevate failide kohta (mis
ootavad vastuvõtuotsust – nõue AV248), peab muuseumitöötaja enda poolt
saama eelnevalt ära kirjeldada ka need andmeväljad, mis on teada. Näide: kui
372
ühe kogumisaktsiooni eesmärk on konkreetse lavastuse esietenduse kohta
tehtud negatiivide kohta tagasiside kogumine, saab muuseumtöötaja
sisestada ja kirjeldada esietenduse kui universaalse sündmuse – esietenduse
toimumisaeg, lavastaja, seosorganisatsioon jne ning kasutajale märkida
sisestamiseks pildil kujutatud isikud (osalejad).
AV250 Struktureeritud tagasiside andmisel (nõue AV247 ja nõue AV248) peab
kasutajal olema võimalik ka pildifailidel isikuid vm olulisi asju märgistada/tag-
ida (nt kui kasutaja soovib anda infot selle kohta, kes on pildil kujutatud
isikud). Täpne tehniline lahendus lepitakse kokku tööde käigus.
AV251 Kui tegemist on inimeste kodudes olevate objektide kogumisega, peavad
tavakasutajad saama lisada kogumisaktsiooni enda objekte. Antud objekti
pakkumised laekuvad töötajakeskkonda (kirjeldatud peatükis 9.14 „Oma
objekti info sisestamine“).
AV252 Kui tegemist on inimestelt lugude kogumisega, peavad tavakasutajad saama
lisada oma mälestusi seoses mingi teemaga (sh nii tekstilist infot kui faile).
Kogumisaktsioonis osalev tavakasutaja saama sisestada vähemalt järgmised
andmed:
Pealkiri;
Teema;
Tekst;
Lisada faile ja linke;
Enda andmed (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, e-mail, elukoht, muu);
Täiendavad kommentaarid/selgitused;
Info materjali kasutamise õiguste kohta;
Märkida, kas esitatud lugu on avalik või mitte (viimasel juhul nähtav
ainult kogumisaktsiooni algatanud muuseumi kasutajatele);
Märkida, et ta nõustub isikuandmete töötlemisega.
Idee on analoogne http://rahvalood.ee/ lahendusele.
AV253 Kogu kogumisaktsiooni raames laekunud tagasiside peab kogumisaktsiooni
loonud muuseumitöötajatele alati olema nähtav ja kui tagasiside on
kogumisaktsiooni loonud muuseumitöötaja poolt märgitud koheselt avalikuks,
siis ka avalikus keskkonnas vastava kogumisaktsiooni juures alati nähtav.
AV254 Tööde käigus tuleb kaaluda ka varianti, et kasutajad saaksid üksteise avalikku
tagasisidet n-ö like-ida, kui nad on tagasisides tooduga nõus.
9.17 Uudised ja artiklid
ID Nõude kirjeldus
AV255 Uudiste ja artiklite alajaotus peab võimaldama tutvuda muuseumide poolt
avalikku keskkonda kasutajatele lugemiseks lisatud uudiste, artiklite ja muude
lugudega (blogi põhise uudiste ja artiklite voona). Muuseumid peavad saama
sisestada wiki laadseid lugusid, aga ka üldtemaatilisi lugusid nagu näiteks
„Mida ja kuidas muuseumile pakkuda museaaliks“, „Mida teha, kui leiad vana
väärtusliku eseme“ jne.
AV256 Lisaks manuaalsele artiklite/uudiste sisestamisele tuleb võimaldada ka RSS-i.
AV257 Uudist/artiklit peab saama lisada, muuta, kustutada muuseumisisese avaliku
keskkonna administreerimise õigusega kasutaja ja muuseumide ülese avaliku
keskkonna administreerimise õigusega kasutaja.
AV258 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab
saama uut uudist/artiklit peab saama lisada ainult kasutajaga seotud
373
muuseumi alla.
AV259 Uudist/artiklit peab saama seostada teiste artiklitega.
AV260 Igale uudisele või artiklile peab jääma tunnusena muuseumi nimi ja
uudise/artikli sisestaja poolt määratud märksõnad.
AV261 Uudiste/artiklite üldvaates peab iga uudise/artikli olema minimaalselt kuvatud:
Tutvustav pilt (thumbnail);
Uudise pealkiri;
Teema/märksõnad;
Autor;
Muuseum;
Uudise kuupäev;
Lühike uudise sisukokkuvõte.
AV262 Nimekirjas tuleb kuvada kõik sisestatud ja avalikustatud uudised/artiklid
kuu/aasta kaupa.
AV263 Vaikimisi peab olema avatud jooksva kuu/aasta uudiste/artiklite nimekiri, kuid
kuid/aastaid peab saama vahetada.
AV264 Pikemate uudiste puhul peab olema võimalik avada terve uudise sisutekst,
mille puhul kehtivad järgmised nõuded:
Tuleb eristada uudise lühitutvustust ja põhisisu;
Sisuteksti alas võib olla tsitaate eraldi väljatooduna:
Sisuteksti alas võib olla nii teksti kui ka pilte ja videot;
Uudise/artikliga seotud pilte peab saama kuvada galeriina;
Galeriist peab saama pildi avada ka täismõõdus;
Tuleb kuvada ka seosed teiste uudiste/artiklitega.
AV265 Uudiste/artiklite vaates peab süsteem kuvama märksõnapilve ning
muuseumide nimedega filtrit, mis kokku filtreerivad uudiseid vastavalt
kasutaja valikule.
374
10 Edasised arenguvõimalused
Uus muuseumide infosüsteem peab olema edasiarendatav. Alljärgnevalt on välja toodud
mõned suuremad potentsiaalsed arengusuunad, millega kindlasti peaks tehnilise
arhitektuuri välja töötamisel arvestama (seejuures nimekiri ei pruugi olla lõplik):
Andmete vahetamine mõne välise seadmega, mis aitab objektide tuvastamise ja
märkimisega (objektid ise võivad olla märgistatud nt QR-koodide ja/või
triipkoodidega). Üheks potentsiaalseks rakenduskohaks on inventuuride tegemine
– hoidlas skaneeritakse teatud objektid ja sisestatakse nende kohta inventuuri
tulemused (nt olemasolu ja seisundi info) ning vastav info edastatakse
muuseumide infosüsteemi inventuuri töölehele. Sarnane funktsionaalsus
võimaldaks oluliselt mugavamini teostada ka objektide füüsilisi liigutamisi
(väljaantuks ja tagastatuks märkimisi), monitooringuid jms;
Sõnastike ja osalejate andmete vahetamine väliste infosüsteemidega. On
võimalik, et luuakse mäluasutuste ülesed sõnastikud ja/või osalejate nimekirjad.
Seejuures tuleb arvestada nii sõnastike ja osalejate andmete väljastamise (kui
keskseks haldajaks saab muuseumide infosüsteem) kui pärimise võimekusega
(kui andmeid hallatakse mõnes teises infosüsteemis);
Objektidega seotud andmete vahetamine teiste mäluasutuste infosüsteemidega.
See on vajalik objektide kirjeldamiseks – mäluasutuste vaheliseks objektide
seostamiseks/viitamiseks, juba teise mälusasutuse poolt kirjeldatud info
taaskasutamiseks;
Muuseumide enda spetsiifilistest infosüsteemides olevate andmete migreerimine
uude muuseumide infosüsteemi (nt Kanutis kasutuses olevast Pildipangast ja
EKM-is kasutuses olevast Digitaalkogust). Üks universaalne infosüsteem tagab
kuluefektiivsuse, sest puudub vajadus paralleelselt arendada erinevaid samu
funktsionaalsuseid pakkuvaid süsteeme. Kui olemasolevatest süsteemidest ei ole
mingil põhjusel võimalik andmeid migreerida uude muuseumide infosüsteemi, on
variant ka luua vastavad veebiteenused andmevahetuse teostamiseks;
Avalikus keskkonnas pangalingi, krediitkaardimakse või muu ühtse
maksesüsteemi kasutusele võtmine;
Muuseumide ülese ühishoidla kontseptsiooniga seotud muudatused;
Ruumide seisukorra haldusmooduli kasutusele võtmine ja andmete vahetamine
loggerite süsteemidega (nt HoboWare Data Loggers) ruumide seisukorra
(temperatuur, õhuniiskus) jälgimiseks;
Dokumentide vahetamine dokumendihalduskeskkondadega (nt Webdesktopiga,
mida praegu kasutab 18 muuseumi);
Fototuvastusalgoritmide kasutuselevõtt, mis võimaldavad tuvastada sarnaseid
kujutisi, isikuid, signatuure, asjaolu, kas tegemist negatiivi või positiiviga jne (sh
mäluasutuste üleselt);
Liidestus Muinsuskaitseameti infosüsteemiga. Liidestus saab hõlmata mitmeid
erinevaid tahke – Muinsuskaitseameti varastatud/kadunud mälestiste info
pärimine; Muinsuskaitseameti poolt registreeritud vallasmälestiste ja
kultuuriväärtustega leiduda muuseumile üle andmise funktsionaalsuse loomine;
Muinsuskaitseameti poolt väljastatavate väljaandelubade taotlemise
funktsionaalsuse loomine (vajalik, kui muuseumi objekti soovitakse Eesti riigist
välja viia).
375