dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Muuseumide infosüsteemi ärianalüüs

Kultuuriministeerium · 6. veebruar 2018
Viit
1-18/390-1
Registreeritud
6. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-18 Uuringute korraldamine ja analüüs (sh kirjavahetus ja uuringute kokkuvõtted) (AV)
Toimik
1-18/2018 Uuringute korraldamine ja analüüs (sh läbiviidud uuringute kokkuvõtted)
Vastutaja
Kadri Nigulas
Lahendamise tähtaeg
6. veebruar 2018

Failid

  • 📎MuIS_arianaluus.pdf7756 KB

Sisu (failidest)

MUUSEUMIDE INFOSÜSTEEM Ärianalüüs Tellija: Kultuuriministeerium Täitja: Registrite ja infosüsteemide Keskus Tallinn 2017 Sissejuhatus Sissejuhatus ......................................................................................................... 4 1 Mõisted .......................................................................................................... 8 2 Valdkonda reguleerivad dokumendid .................................................................12 3 Äriprotsesside ülesed nõuded ...........................................................................13 3.1 Üldnõuded ...............................................................................................13 3.2 Nõuded autentimisele ...............................................................................16 3.3 Nõuded dokumentidele .............................................................................17 3.4 Nõuded kasutaja teavitamisele...................................................................23 3.5 Nõuded sõnastike kasutamisele ..................................................................28 3.6 Nõuded objektide kasutamisele ..................................................................29 3.7 Nõuded osalejate kasutamisele ..................................................................32 4 Äriprotsessid ja nendega seotud nõuded ............................................................34 4.1 Kirjeldamine ............................................................................................34 4.2 Vastuvõtmine ja hoiule võtmine .................................................................58 4.3 Väljaarvamine ........................................................................................ 108 4.4 Liikumised ............................................................................................. 115 4.5 Näitused ............................................................................................... 175 4.6 Haridusprogrammid ................................................................................ 198 4.7 Korrastus-, konserveerimis- ja digiteerimistööd ......................................... 205 4.8 Inventeerimine ...................................................................................... 252 4.9 Digikoopia tellimine ................................................................................ 267 4.10 Aruandlus........................................................................................... 275 5 Põhiprotsesse toetavad funktsionaalsused ....................................................... 292 5.1 Objektide otsimine ................................................................................. 292 5.2 Osalejate haldamine ............................................................................... 293 5.3 Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine .................................. 296 6 Administreerimine ........................................................................................ 300 6.1 Tekstide ja tõlgete haldamine .................................................................. 300 6.2 Sõnastike haldamine............................................................................... 300 6.3 Kasutusõiguste haldamine ....................................................................... 305 6.4 Kasutajate haldamine ............................................................................. 314 6.5 Muuseumide haldamine ........................................................................... 315 6.6 Teadete ja asenduste haldamine .............................................................. 318 6.7 Vigade haldamine ................................................................................... 319 6.8 Muu ...................................................................................................... 320 7 Digihoidla .................................................................................................... 322 2 7.1 Olemasolev lahendus .............................................................................. 322 7.2 Muudatused olemasolevas lahenduses ...................................................... 323 8 Andmevahetus väliste osapooltega ................................................................. 325 8.1 Avaandmed ........................................................................................... 325 8.2 Aadressiandmete infosüsteem .................................................................. 325 8.3 Universaalne API kirjeldusandmete saamiseks ........................................... 329 8.4 Äriregister ja rahvastikuregister ............................................................... 330 8.5 Statistikaamet ....................................................................................... 331 9 Avalik keskkond ........................................................................................... 332 9.1 Tänane lahendus .................................................................................... 332 9.2 Tulevane lahendus ................................................................................. 336 9.3 Üldnõuded ............................................................................................. 340 9.4 Kasutusõigused ...................................................................................... 343 9.5 Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine .................................. 344 9.6 Avaleht ................................................................................................. 348 9.7 Objektide otsing ..................................................................................... 349 9.8 Objekti detailvaade................................................................................. 351 9.9 Muuseumi ja muuseumikogu vaade .......................................................... 357 9.10 Näituste üldvaade ja detailvaade ........................................................... 360 9.11 Haridusprogrammide üldvaade ja detailvaade ......................................... 361 9.12 Virtuaalnäitused .................................................................................. 362 9.13 Digikoopia tellimine ............................................................................. 365 9.14 Oma objekti info sisestamine ................................................................ 366 9.15 Objektide väljaandmise taotlemine ........................................................ 368 9.16 Kogumisaktsioonid .............................................................................. 370 9.17 Uudised ja artiklid ............................................................................... 373 10 Edasised arenguvõimalused ........................................................................ 375 3 Sissejuhatus Muuseumide missioon on hoida kultuuri ajalist pidevust ja olla minevikukogemuse siduja tulevikuga. Muuseumide katusorganisatsiooniks olev Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) defineerib muuseumi kui mittetulunduslikku, püsivat, ühiskonna teenistuses olevat ja rahvale avatud asutust, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset ja immateriaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Eestis on Statistikaameti andmeil 246 muuseumi. Eestis on Euroopa riikidest kõige rohkem muuseume 100 000 elaniku kohta. Kokku hoitakse Eesti muuseumides 8,7 miljonit museaali ehk kultuuriväärtusega objekti, millel on ajalooline, ühiskondlik, kogukondlik, teaduslik või esteetiline väärtus ja mille üle peetakse arvestust rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest lähtuvalt.1 Eesti muuseumide jaoks on loodud muuseumide infosüsteem. Tegemist on veebipõhise töökeskkonnaga, mis on oma olemuselt maailmas ainulaadne, kuna see on mõeldud kõikidele Eesti muuseumidele, sõltumata nende ainevaldkonnast, suurusest või omandivormist. Muuseumide infosüsteemi kasutamine on kohustuslik riigimuuseumidele ja muuseumidele, kellega on sõlmitud haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks. Teistele on infosüsteemiga liitumine vabatahtlik. Süsteemi kasutab täna 592 muuseumit ja üle 800 muuseumitöötaja. Muuseumide infosüsteemi peamiseks eesmärgiks on võimaldada muuseumis olevate objektide kirjeldamist ühtsetest põhimõtetest lähtuvalt ning hõlbustada nende haldamist ja kasutamist. Muuseumide infosüsteemis on oluline koht museaaliga seotud haldusfunktsioonidel nagu objekti vastuvõtmine, säilivuse ja liikumise fikseerimine ning teised administratiivsed tegevused objektiga. Süsteemi kaudu omavad nii riik kui ka teised muuseumikogude omanikud ja haldajad ülevaadet oma varade seisust. Muuseumide infosüsteem peab võimaldama ka avalikkusel saada parema ülevaate muuseumis olevatest objektidest ning objektidega seotud teave muutuma paremini analüüsitavaks ja uuritavaks. Museaalide infot ja nendest tehtud digikoopiaid kasutatakse erinevatel eesmärkidel – uurimis- ja teadustööks, õppetööks, loomemajanduseks, meelelahutuseks jne. Museaalide info avalikustamiseks on muuseumide infosüsteemi juurde loodud Eesti muuseumide veebivärav, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda süsteemiga liitunud muuseumide objektidega. Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustes aastani 20203 on aga püstitatud eesmärk digiteerida väärtuslikum osa kultuuripärandist juba 2018. aastaks ja tagada selle pikaajaline säilimine rahvusvahelisi standardeid ja kvaliteedinõudeid arvestades. Selleks on muuseumide infosüsteemi kõrvale loodud digihoidla rakendus, mis võimaldab hoida ja hallata digiteeritud museaalidest tehtud kõrgekvaliteedilisi digikoopiaid (pildid, 3D, videod jne) ja digitaalseid museaale. 1 Statistikaameti 2016. aasta andmed https://www.stat.ee/ 2 Juriidiliste isikute arv (võrdluseks – Statistikaameti muuseumide arvus kajastuvad ka filiaalid, mida muuseumide infosüsteemis eraldi asutusteks ei loeta) 3 Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuur2020.pdf 4 Olemasolev muuseumide infosüsteem on ligi 10 aastat vana ning igatpidi aegunud – nii tehniliselt kui ka muuseumide ja laia avalikkuse (andmetarbijate) vajadustest lähtuvalt. Rakenduse ja andmebaasi tehniline arhitektuur on amortiseerinud ning ei võimalda lisada sinna moodsamaid ja vajalikke funktsionaalsusi. Ebapiisava arendustöö tulemusena on süsteemis ohtralt anomaaliad, mille põhjuseid on raske tuvastada ja seega ka tekkinud vigu parandada. Infosüsteem vajaks täielikku ümberstruktureerimist ja optimeerimist, tuleks suurendada päringute kiirust ja andmete sidusust. Infosüsteem on ka funktsionaalses mõttes väga piiratud ja kohmakas – sageli eelistavad muuseumitöötajad teatud toiminguid teostada paberil, kuna olemasolev infosüsteem vastavat funktsionaalsust ei paku või selle kasutamine on väga ebamugav ja tülikas. Samuti võtavad tänases süsteemis teostatavad tööprotsessid ebamõistlikult palju aega, protsesside parandamine aitaks tõsta tehtava töö produktiivsust ning pakkuda ka avalikule kasutajale kvaliteetsemaid ja kiiremaid teenuseid. Muuseumide infosüsteemi on praeguseks kantud andmed enam kui 3 miljoni objekti kohta, mis on kõigest pisut üle poole muuseumide infosüsteemiga liitunud muuseumide kogudes olevatest objektidest (kokku ca 4,8 mln). Üheks peamiseks põhjuseks on see, et tänane lahendus ei võimalda kiiret ja massilist objektide andmete sisestamist. Kui objektid pole süsteemi kantud, ei saa nende andmeid tarbida ka laiem avalikkus. Tänase lahenduse korral võtaks see aega äärmiselt kaua. Süsteemi keerukus ja seal esinevad probleemid on ka üks põhjusi, miks suur hulk muuseume ei soovi muuseumide infosüsteemi tänasel kujul kasutusele võtta ning peavad otsima omale alternatiivseid lahendusi. Avalikule kasutajale mõeldud Eesti Muuseumide Veebivärav on hetkel piiratud vaid museaalide andmete otsimise ja nägemise võimalusega. Nagu 2015. aastal läbi viidud küsitlus näitas, on kasutajatel aga vajadus laiema valiku avalike teenuste järgi, mida muuseumidel oleks keskse veebilahenduse kaudu võimalik pakkuda. Kuna muuseumid on ennekõike kultuuri- ja haridusasutused, mille ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel, on väga oluline suuremal määral pakkuda täiendavaid võimalusi ka teadustöötajatele, haridusasutustele, koduloo-uurijatele jt ainese vastu huvi tundjatele. Lisaks puudub täna avalikus veebiväravas igasugune sisuhaldussüsteem – väikeste sisutekstide muutmise korral on vaja tellida mahukaid arendustellimusi. Pole tähelepanu pööratud kasutusmugavusele, et muuta riiklikku teenust kodanikule meeldivamaks ja soodustada teenuse kasutamist. Kuna Eesti muuseumid tegelevad praegu aktiivselt oma muuseumikogude digiteerimisega ja digitud ainese maht kasvab iga päevaga, on väga oluline teha digitaalne kultuuripärand avalikult ja mugavalt kättesaadavaks kõigile. Eelpool toodust lähtuvalt on äärmiselt vajalik luua tehnoloogilised võimalused, et Eesti muuseumides hoitavast rikkalikust kultuuripärandist saaksid osa kõik soovijad. Olemasoleva süsteemi parandamine ja täiendamine pole enam praeguses faasis ratsionaalne ja mõistlik. Sellest lähtuvalt tuleb luua uus muuseumide infosüsteem koos töötajakeskkonna ja avaliku keskkonnaga, mis hõlmab endas ka iseteenindusplatvormi. Tulenevalt sellest, et muuseumide infosüsteemi näol on tegemist väga erinevale kasutajaskonnale (suured teemamuuseumid, väiksed külamuuseumid jm) mõeldud süsteemiga, siis on äärmiselt oluline luua tõhus, terviklik, intuitiivne, nutikas ja kasutajasõbralik lahendus, mis ühelt poolt rahuldaks erinevate muuseumide vajadusi ja soove ning teiselt poolt oleks ka turvaline ja tehnoloogiliselt ajaga kaasaskäiv. Loodav funktsionaalsus peab sobima nii ühe töötajaga Saatse Seto muuseumile kui ka enam kui 100 töötajaga Eesti Rahva Muuseumile. Samuti on oluline luua kodanikele atraktiivsed 5 võimalused tarbida Eesti kultuuripärandit, sellega aktiivselt suhestuda ja seda ka omalt poolt soovi korral rikastada. Uue muuseumide infosüsteemi fookus peab nihkuma n-ö formaalselt dokumentide koostamiselt infosüsteemi komponentide omavahelise koosvõime toetamisele. Uue muuseumide töökeskkonna eesmärkideks on tööprotsesside optimeerimine; süsteemis tehtavate toimingute kiiruse tõstmine; veebikeskkonnas toimuva infovahetuse tõstmine; süsteemi abistavate ja ennetavate kontrollide lisamine, mis tagavad andmete kvaliteedi ja terviklikkuse; rutiinsete, aeganõudvate ja tehniliste toimingute automatiseerimine, turvaintsidentide ja nendega kaasnevate kahjude riskide minimeerimine. Avalik keskkond ei ole tulevikus ainult museaalide andmete nägemise kohaks, vaid sellest saab ka n-ö iseteeninduskeskkond. Seeläbi saavad muuseumivälised isikud ja asutused suhelda muuseumidega turvaliselt läbi veebikeskkonna, väheneb e-maili, telefoni ja otse muuseumisse pöörduvate isikute arv. Lisaks luuakse mitmeid erinevaid võimalusi tarbida muuseumides hoitavate museaalide ning korraldatavate näituste ja haridusprogrammide infot konkreetsete sihtrühmade vajadustest lähtuvalt. Soovijad saavad aktiivselt osaleda muuseumide igapäevatöös – osaleda erinevates kogumisaktsioonides ja täiendada museaalide kirjeldusi. Seeläbi tõuseb eelduste kohaselt ühiskonna teadlikkus kultuuripärandi osas, samuti on läbi pärandi taaskasutamise intensiivistumise oodata positiivset mõju erinevatele sektoritele, eelkõige haridusele, teadusele, loomemajandusele, ettevõtlusele. Seejuures on teenuse tarbimine tehtud kasutajatele võimalikult lihtsaks ja atraktiivseks. Kaudselt suurendatakse seeläbi ka kodanike rahulolu avaliku sektori poolt pakutavate teenustega. Tulevane töötajakeskkond on peamiselt mõeldud muuseumis olevate objektide üle arvestuse pidamiseks – nende kirjeldamiseks, asukohtade ja seisundite jälgimiseks; objektide vastuvõttude ja liikumiste registreerimiseks; muuseumikogude haldamisega seotud dokumentide koostamiseks, haldamiseks ja säilitamiseks (sh inventuurid); näituste ja haridusprogrammide kokku panekuks ja dokumenteerimiseks; konserveerimis- ja korrastustööde dokumenteerimiseks (sh korrastustööd, konserveerimistööd, seisundi hindamised, monitooringud). Samuti saab võimalikuks administratiivsete tegevuste käigus suhtlemine muuseumiväliste isikutega läbi avaliku keskkonna. Tulevane avalik keskkond peab pakkuma lihtsalt info otsimise ja sellega tutvumise võimalust, aga saab olema ka sisuliselt iseteeninduskeskkonnaks kodanikule (sh nt kooliõpilased, koduloouurijad, teadustöö tegijad). Peamised funktsionaalsused: muuseumides olevate objektide info otsimine ja sellega tutvumine; näituste, haridusprogrammide, muuseumide uudiste ja artiklitega tutvumine; virtuaalnäituste koostamine; oma kodus olevate objektide kirjeldamine ja muuseumidele pakkumine; museaalide digikoopiate tellimine; muuseumides olevate objektide laenutamise soovi esitamine; suhtlus muuseumidega (tagasiside muuseumidelt, dokumentide allkirjastamine); ühisloomeplatvormi pakkumine (vastavalt muuseumide tehtud üleskutsetele saavad kodanikud osaleda erinevates kogumisaktsioonides – objektide pakkumine, objektide ja/või failide kirjeldamine, oma lugude/mälestuste jagamine). Tänaseks on koostöös muuseumide esindajatega valminud uue muuseumide infosüsteemi ärianalüüs, mis on käesoleva dokumendi sisuks. Ärianalüüsi raames on paika pandud loodava lahenduse eesmärgid, kaardistatud kasutajagrupid ja neile vajalik funktsionaalsus, paika üandud äriprotsessid ja ärinõuded. Dokument on üles ehitatud äriprotsesside põhiselt. Iga äriprotsessiga seotult on esmalt antud lühiülevaade tänasest olukorrast – selleks on kirjeldatud tänased protsessid ja 6 nendega seotud probleemid. Seejärel on toodud välja tulevane äriprotsess, selle osapooled ja konkreetsed ärinõuded, mis aitavad muuta protsessi efektiivsemaks ja lahendada tänaseid probleeme. Antud nägemus põhineb muuseumitöötajatega tehtud intervjuudel, küsitlustel ja töörühmade kokkulepetel. Käesoleva dokument koosneb järgnevatest peatükkidest: 1. Mõisted – antakse ülevaade dokumendis käsitletavatest peamistest lühenditest ja mõistetest; 2. Valdkonda reguleerivad dokumendid – antakse ülevaade muuseumide valdkonda reguleerivatest dokumentides (sh õigusaktidest), millest on analüüsi koostamisel lähtutud; 3. Äriprotsesside ülesed nõuded – kirjeldatakse nõuded, mis kehtivad töötajakeskkonna ja avaliku keskkonna üleselt; 4. Äriprotsessid ja nendega seotud nõuded – kirjeldatakse töötajakeskkonna konkreetsed tööprotsessid ja nendega seotud nõuded. Iga eraldiseisva peatüki juures on esmalt kirjeldatud olemasolev protsess ja probleemid ning seejärel tulevane protsess ning sellega seotud nõuded; 5. Põhiprotsesse toetavad funktsionaalsused – kirjeldatakse töötajakeskkonna põhiprotsesse toetavate funktsionaalsuste nõuded; 6. Administreerimine – kirjeldatakse töötajakeskkonna ja avaliku keskkonna administreerimise nõuded; 7. Digihoidla – kirjeldatakse digihoidla täiendavad nõuded; 8. Andmevahetus väliste osapooltega – kirjeldatakse liidestused ja andmevahetusteenused; 9. Avalik keskkond – kirjeldatakse avaliku keskkonna tööprotsessid ja nendega seotud nõuded. 10. Edasised arenguvõimalused – kirjeldatakse potentsiaalsed edasiarendused, mille lisandumisega peab tehniliselt infosüsteemi välja töötamisel arvestama (nende välja arendamine ei kuulu aga skoopi). Kõik käesolevas dokumendis toodud joonised on illustratiivsed. Jooniste eesmärk on aidata visuaalselt kirjeldada ärinõudeid, kuid kindlasti ei pretendeeri nad olema realiseeritavaks lahenduseks. Reaalne kasutajaliidese lahendus selgub teenuse disaini faasis. 7 1 Mõisted MÕISTE DEFINITSIOON MuIS Muuseumide infosüsteem, mis koosneb töötajakeskkonnast ja avalikust keskkonnast. Töötajakeskkond Tsentraalne veebipõhine töökeskkond, mida muuseumitöötajad kasutavad museaalide arvele võtmiseks, objektide kirjeldamiseks, haldamiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks vastavalt seadusele ja korrale. Käesolevas dokumendis on olemasoleva töötajakeskkonna sünonüümina kasutatud ka lihtsalt lühendit „MuIS“. Avalik keskkond Veebipõhine keskkond, mille eesmärk tulevikus on muuseumide infosüsteemis hallatavate museaalide ja nendega seotud info (sh näituste ja haridusprogrammide) avalikkusele tutvustamine, avalikkuse kaasamine kogumisaktsiooni/ühisloome projektidesse ja iseteeninduskeskkonna pakkumine suhtlemaks muuseumidega. Käesolevas dokumendis on olemasoleva avaliku keskkonna sünonüümina kasutatud praegust avaliku keskkonna nime „Eesti Muuseumide Veebivärav“. Digihoidla Tsentraalne veebipõhine töökeskkond, mida muuseumitöötajad kasutavad objektidega seotud failide arhiveerimiseks ja haldamiseks (sh laadimine, töötlemine, kustutamine jm). Faile on võimalik füüsiliselt salvestada kettamassiivis või pilveteenuses. Digihoidla suhtleb töötajakeskkonna, avaliku keskkonna ja andmevahetusteenustega. Objekt Üldistav termin kõikide muuseumide infosüsteemis hallatavate asjade kohta, milleks võivad olla:  Museaalid;  Hoiule võetud asjad;  Abikogu asjad;  Eelregistreeritud asjad;  Teistest muuseumist kasutamiseks saadud asjad;  Tagastatud asjad;  Väljaarvatud asjad. Museaal Muuseumisse vastu võetud ehk muuseumikogusse arvele võetud kultuuriväärtusega asi, mille üle peetakse arvestust muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest lähtudes. Muuseumikogu Museaalide kogum, mis võib olla jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi. Alakogusse määratakse üldjuhul objekte füüsiliste omaduste ja olemuse alusel. Museaalide alakogudesse paigutamine aitab kaasa museaalide säilitamise protseduuridele. Alakogu näited on arhiivikogu, kunstikogu, fotokogu, esemekogu. Siia alla ei kuulu abikogu asjad ja hoiulevõetud asjad – need moodustavad eraldi kogu ja vajadusel ka alakogud. Muuseumikogu sünonüümina on kasutusel 8 ka termin „põhikogu“. Abikogu asi Muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil moodustatud abikogusse kuuluv asi. Ei ole muuseumikogu osa. Hoiule võetud Muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asi, mis on saadud asi teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult. Hoiulevõtmine toimub ajutiselt ja teatud eesmärgil – nt objekti eksponeerimine näitusel või konserveerimine. Hoiule võetakse mh ka kõikide nende muuseumide objekte, kes muuseumide infosüsteemi ei kasuta. Ei ole muuseumikogu osa. Eelregistreeritud Objekt, mis on muuseumide infosüsteemis esmaselt asi dokumenteeritud, kuid mille vastuvõtu või hoiulevõtu kohta pole veel otsust langetatud. Teisest Teiselt muuseumide infosüsteemi kasutavalt muuseumilt saadud muuseumist museaal, abikogu asi või hoiulevõetud asi. Teise muuseumide kasutamiseks infosüsteemi kasutava muuseumi objekte täiendavalt hoiule ei saadud asi võeta, vaid registreeritakse süsteemisisene kasutamine (koostatakse väljaandeakt). Teise muuseumi objektide kasutamine toimub ajutiselt ja teatud eesmärgil – nt objekti eksponeerimiseks näitusel või konserveerimiseks. Tagastatud asi Objekt võib tagastatuks muutuda järgnevatel juhtudel:  Eelregistreeritud asi, mille osas teeb muuseum otsuse, et ei soovi seda vastu või hoiule võtta;  Hoiule võetud asi, mille hoiule võtmise eesmärk saab täidetud (nt näitusel eksponeerimiseks hoiulevõetud asi tagastatakse);  Teisest muuseumist ajutiseks kasutamiseks saadud asi, mille kasutamise eesmärk saab täidetud (nt näitusel eksponeerimiseks välja antud museaal tagastatakse). Välja arvatud asi Objekt, mis oli kunagi museaalina arvel, kuid mis arvati muuseumikogust välja. Sülem Sülem on kasutaja poolt salvestatud objektide komplekt, mida saab hiljem mugavalt jooksvas töös kasutada (nt erinevate töölehtede koostamisel). Administratiivne Käesolevas dokumendis mõistetakse administratiivse toimingu all toiming kõiki muuseumitöötaja poolt töötajakeskkonnas teostatavaid tegevusi, mis on seotud muuseumis olevate objektide haldamise või nende üle arvestuse pidamisega. Siia hulka loetakse mh näiteks objektide kirjeldamine, vastuvõtuakti koostamine, näitusepassi koostamine jms. Dokument Käesolevas dokumendis mõistetakse dokumendi all kõiki töötajakeskkonnas koostatavaid dokumente, kuhu saab lisada 1- n objekti – aktid, protokollid, taotlused ja passid. Lisaks töötajakeskkonnale saab teatud liiki taotlusi koostada ja esitada avaliku keskkonna kaudu. Akt Käesolevas dokumendis mõistetakse akti all kõiki süsteemis koostatavaid juriidilist tähendust omavaid dokumente (nt seotud õiguste üleminekuga). Tegemist on olukorraga, kus täidetakse dokumendi sisestusvorm (tööleht) ning genereeritakse selle aluse 9 PDF-fail, mis ka allkirjastatakse erinevate osapoolte poolt. Siia kuuluvad näiteks üleandmisaktid, vastuvõtuaktid, väljaandeaktid, muuseumisisese kasutamise aktid, tagastamisaktid, inventuuriaktid. Pass Käesolevas dokumendis mõistetakse passi all kõiki süsteemis koostatavaid dokumente, mis koostatakse administratiivse toimingu registreerimise ja kirjeldamise eesmärgil. Üldjuhul on tegemist olukorraga, kus täidetakse dokumendi sisestusvorm (tööleht) ja seejärel vorm kinnitatakse dokumendi koostaja poolt. Siia alla kuuluvad näiteks näitusepassid, haridusprogrammi passid, konserveerimistööd, korrastustööd, seisundi hindamised, monitooringud, digiteerimistööd. Tööleht Käesolevas dokumendis mõistetakse töölehe all dokumendi sisestusvormi. Täidetud töölehe alusel on võimalik genereerida PDF-formaadis dokumente (akte, passe vms). Püsiasukoht Objekti asukoht muuseumi hoidlas. Objekti püsiasukoht muutub ainult juhul, kui see hoiustatakse ümber (nt tõstetakse teise hoidla ruumi). Jooksev asukoht Objekti füüsiline asukoht. Objekti jooksev asukoht muutub pidevalt, sõltuvalt sellest, kuhu museaal liigub (nt näitusele või konserveerimisse). Kui objekt pole liikumises, on objekti jooksev asukoht sama mis püsiasukoht. Sõnastik Kirjeldamiseks kasutav klassifikaator, mis on muutliku loomuga ja mida hallatakse administreerimisliideses (nt materjalide sõnastik, mõõtude sõnastik). Originaalfail Igasugune objekti kohta käiv kõrgekvaliteediline fail või digitaalne objekt, mis kuulub säilitamisele. Failigrupp Objekti üks digitaalne fail (pildifail, helifail vm) erinevates vormingutes. Ühe failigrupi moodustavad näiteks objekti samast vaatest tehtud erinevates vormingutes/kvaliteediga failid – tif- formaadis tagatisfail, jpg-formaadis kasutuskoopia, jpg-formaadis pisipilt. Ühte failigruppi võib kuuluda mitu originaalfaili. Pisipilt Digiteeritud objekti väiksemahuline kujutisfail. Igas failigrupis saab olla üks pisipilt, mis n-ö esindab visuaalselt failigrupis olevaid originaalfaile. OAI teenus Andmevahetusliides, mis väljastab muuseumides hallatavate museaalide ja nendega seotud failide andmeid näiteks ESE (ingl Europeana Semantic Elements) ja LIDO (ingl Lightweight Information Describing Objects) XML-skeemidele vastavalt. Avaandmete Andmevahetusliides, mis väljastab muuseumides hallatavate liides museaalide ja nendega seotud failide andmeid avaandmetena. Muuseumide infosüsteemi avaandmeid väljastatakse RDF- failidena. RDF RDF (ingl Resource Description Framework) on W3C poolt välja töötatud mudel semantiliste andmete vahendamiseks veebis. KVIS Kultuuriväärtuste infosüsteem, mis eelnes muuseumide infosüsteemile, kuid mida mõned asutused jätkuvalt kasutavad. 10 ADS Aadressiandmete süsteem API Rakendusliides ehk masinliides (ingl Application Programming Interface). Sisuliselt komplekt reegleid, mille alusel üks valmisprogramm teisega suhtleb. 11 2 Valdkonda reguleerivad dokumendid Valdkonda reguleerivad dokumendid (õigusaktid, juhendid jm) on järgmised: a. Muuseumiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016011?leiaKehtiv); b. Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013070); c. Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013068); d. Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013069); e. Museaalina arvele ja hoiule võtmise juhend http://www.kul.ee/sites/default/files/kum_muis_arvele_hoiule_juhend.pdf; f. Museaali kirjeldamine MuISis https://kule.kul.ee/avalik/muuseumid/111214_muis_juhend.pdf; g. Avalikud andmeväljad http://www.kul.ee/sites/default/files/kum_muis_avalikud_andmevaljad.pdf; h. Failinime moodustamise põhimõtted http://www.kul.ee/sites/default/files/failinime_moodustamise_juhend.pdf; i. Digitaalsed kujutised MuISis ja vesimärgid http://www.kul.ee/et/digitaalsed- kujutised-muisis-ja-vesimargid; j. ICOM-i muuseumide Eetikakoodeks http://www.icomeesti.ee/files/ICOMi_eetikakoodeks.pdf k. CIDOC-i rahvusvahelised nõuded muuseumide dokumenteerimissüsteemidele http://www.icomeesti.ee/blog/cidoci-rahvusvahelised-nouded-muuseumide- dokumenteerimissusteemidele; l. Conceptual Reference Model http://www.cidoc- crm.org/sites/default/files/cidoc_crm_version_5.0.4.pdf. 12 3 Äriprotsesside ülesed nõuded 3.1 Üldnõuded ID Nõude kirjeldus UL001 Uus muuseumide infosüsteem peab olema edasiarendatav. Tuleb arvestada võimalusega, et infosüsteemi olemasolevaid osi saab paindlikult edasi arendada ja välja vahetada, ilma, et kogu süsteemi tervikuna peaks ümber ehitama. Samuti võib lisanduda täiesti uusi täiendavaid funktsionaalseid osi või väliseid komponente, millega rakendus peab suhtlema (vt ka peatükk 10). UL002 Arendustööde käigus tuleb üle tõsta/migreerida kõik vanas infosüsteemis olevad andmed ja failid (objektide andmed, dokumendid jms), seejuures arvestades uusi andmestruktuure. UL003 Rakendus peab olema veebipõhine. UL004 Rakendus peab arvestama vaegnägijatega (vt täpsemalt WCAG 2.0 nõudeid). UL005 Rakenduses teksti sisestamisel (nt objekti kirjeldamisel) tuleb kontrollida teksti korrektsust – selleks tuleb integreerida Eesti Keele Instituudi vastavad sõnastikud (vt täpsemalt http://portaal.eki.ee/tarkvara). Samuti peab süsteem suutma erinevates otsingute tegemisel arvestada sarnase kõlaga tähekombinatsioone (nt „š“ ja „sh“) – st pakkuma otsingu tulemustesse mõlemaid kombinatsioone sisaldavaid vasteid. Tööde käigus lepitakse kokku, mis juhtudel keelekasutuse korrektsuse kontrolle rakendada. UL006 Kasutajaliidest (sh töötajakeskkonda ja avalikku keskkonda) peab saama kasutada mitmes võõrkeeles. Selleks peab saama eraldi töötajakeskkonna ja avaliku keskkonna jaoks seadistada kasutatavaid kasutajaliidese keeli (seadistus võib toimuda konfiguratsioonifaili tasemel). Töötajakeskkonda saab näiteks kasutada eesti ja inglise keeles, kuid avaliku keskkonda minimaalselt eesti, inglise ja vene keeles. UL007 Võõrkeelse keskkonna versioon peab vastama sarnastele kvaliteedinõuetele nagu eestikeelne versioon. Funktsionaalsused peavad töötama sarnase kvaliteeditasemega (sh otsing), sisu peab olema kuvatud korrektselt ja kujundus peab säilima tervikuna. UL008 Kasutajale tuleb kuvada vaikimisi eestikeelne keskkond. Kui kasutaja on korra keele valinud, siis peab süsteem sellega edaspidi arvestama ja kuvama vaated vastavas keeles. UL009 Peale keskkonna keele vahetamist peab kasutaja jääma samasse vaatesse. UL010 Kirillitsa tugi peab olema tagatud vastava keele versiooni kõigil kuvadel. UL011 Kasutajaliideses tuleb kuvada üldiseid kontaktandmeid ja otselinke olulisematele sisuosadele (sh ka nt kasutusjuhendile) jm olulist. Samuti peab olema võimalik mugavalt teatada veast. UL012 Sama eesmärki täitev funktsionaalsus (nt osaleja lisamine, objekti otsing, sõnastikust termini valimine, failide lisamine) peab olema erinevates moodulites üheselt lahendatud, v.a juhul kui konkreetse äriprotsessiga seoses on nõutud teisiti. UL013 Failide lisamine (sh massiline lisamine) digihoidlasse tuleb lahendada võimalikult mugavalt. Näiteks selliselt, et kasutaja lisab faili olemasolevas vaates (nt kirjeldamise lehel, konserveerimistöö või näitusepassi töölehel) ja 13 sisestab koheselt ka vajalikud metaandmed (nt kasutusõigused), kuid taustal salvestatakse fail digihoidlasse. Kasutaja aga ise ei pea eraldi digihoidlasse selleks liikuma. Küll aga tuleb täiendavalt rakendada digihoidla tehnilisi kontrolle tehnilistele nõuetele vastavuse osas. UL014 Avalik keskkond peab olema täies mahus responsiivne (kõik vaated kohandatud nutiseadmetele). Töötajakeskkonnas peavad responsiivsed olema sellised vaated, mis toetavad tegevusi, mida on vaja teostada hoidlates või välitingimustes (nimekiri võib täieneda teenuse disaini läbiviimisel). Nendeks on minimaalselt objektide otsing, objektide kirjeldamine, objektide eelregistreerimine, liikumisega seotud aktide koostamine ja allkirjastamine, inventuuri läbiviimine, monitooringu läbiviimine. UL015 Kasutajaliideses peab olema võimalik suunduda otse kasutusjuhendit vaatama. Süsteem peab suunama kasutajat kasutusjuhendis õigele kohale lähtudes vaatest, kus kasutaja parasjagu viibib. UL016 Kõikides nimekirja vaadetes, kus on võimalik dokumente/objekte otsida/filtreerida (nt vastuvõttude nimekiri), peab saama otsingut/filtreeringut minimaalselt teha nende parameetrite järgi, mis kuvatakse otsingu tulemuste tabeli veeru päises. Otsingut/filtreeringut peab olema võimalik teha ka täpsemate parameetrite järgi (osaliselt nimetatud ka konkreetsete äriprotsesside nõuetes). Täpsed otsingu/filtreerimise tingimused vaadete kaupa lepitakse kokku tööde käigus. UL017 Kõikides nimekirja vaadetes peab otsingute/filtreeringute tulemeid saama eksportida erinevatesse formaatidesse: Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV, Office Open XML Document (.docx), OpenDocument Text (.odt), RTF, PDF. Sõltuvalt konkreetse vaate eesmärgist võib formaatide nimekiri olla lühem. UL018 Erinevates vaadetes asuvad, kuid sama funktsiooni kandvad tekstilised muutujad (nupunimed, lingid jms) peavad olema samamoodi nimetatud. UL019 Kõik kasutajaliidese tekstilised elemendid (nt veateated ja informeerivad (mitte blokeerivad) teated, nupunimed) peavad olema arusaadavad ja informatiivsed. UL020 Iga kasutajaliidese vormis (sh töötajakeskkonnas ja avalikku keskkonnas) kasutatava andmevälja ja tabelites kuvatava veeru pealkirja kohta tuleb kuvada selgitav abiinfo/tooltip vastavalt administreerimisliidese seadistustele. UL021 Peab saama hallata kasutajaliidese tekstiliste elementide sisu (sh erinevates keeltes):  Veateated ja informeerivad teated;  Abitekstid;  Andmeväljade nimed;  Andmeväljade/veeru pealkirjade abiinfo sisu;  Nupu nimed;  Jms. UL022 Erinevate klassifikaatori kirjete, osalejate valimisel jm asjakohastes vaadetes tuleb võimaldada autosuggestion ja autocomplete funktsionaalsusi (otse sisestusväljale termini sisestamisel hakkab süsteem pakkuma sobivaid vasteid). UL023 Kõikide vaadete (sh töölehed, otsingud) puhul tuleb arvestada kohustuslike ja mittekohustuslike andmeväljadega – kohustuslikud väljad peavad olema eristatavad. Andmeväljade kohustuslikkus lepitakse kokku tööde käigus (osaliselt nimetatud ka konkreetsete nõuetes). UL024 Kõiki vorme (töölehed, objekti kirjeldamise vaade vms) täites peab kasutajal 14 olema läbivalt arusaadav, millised väljad on kohustuslikud/mittekohustuslikud, avalikud/mitteavalikud, väljatrükil kuvatavad/mittekuvatavad. UL025 Sisestusväljade osas (nt isikukoodi, e-posti väli) puhul tuleb rakendada formaadi ja loogika kontrolle. Detailsed kontrollid lepitakse kokku tööde käigus. UL026 Igas vaates, kus on tegemist objektide nimekirja kuvamisega (nt objektide otsingu tulemused), tuleb minimaalselt alati kuvada objekti esinduspilt, objekti number, objekti nimetus, olemus ja autor. Sõltuvalt konkreetse vaate vajadusest, võib kuvatavaid andmeid lisanduda. UL027 Tabelites olevaid veerge tuleb kuvada ainult siis, kui vähemalt ühel tabeli kirjel on vastav väärtus olemas. Sama nõue kehtib ka PDF-dokumentide genereerimisel. UL028 Kõik tabelite veerud (sh objektide ja dokumentide nimekirjad) peavad olema sorteeritavad. UL029 Tabelite puhul peab kasutaja saama määrata, kui palju kirjeid ühel lehel kuvada (nt 25, 50, 100). Valikut peab saama muuta nii tabeli üla- kui alaosas. UL030 Kui tabeli kirjed kuvatakse mitmel leheküljel, tuleb lehekülgede vahel liikumiseks kuvada vastavad lingid/nupud nii tabeli üla- kui alaosas. UL031 Kui tegemist on massiivsete tabelitega, siis lehekülje alla kerimisel peab tabeli päis kaasa liikuma. UL032 Autenditud kasutajal peab olema võimalik kõikvõimalikke vaateid (nt töötajakeskkonnas konkreetse dokumendi töölehte ja avalikus keskkonnas museaali detailvaadet) lisada lemmikutesse, et seda hiljem mugavalt uuesti avada. UL033 Kõikides töötajakeskkonna vaadetes, kus kuvatakse objekte, peab olema võimalik mugavalt avada objekti kirjeldust ilma vaatest ära liikumata. Kui tegemist on oma muuseumi objektiga, peab avanema objekti täiskirjeldus ja kui tegemist on teise muuseumi objektiga, peab avanema objekti lühikirjeldus (avalik andmehulk). UL034 Kasutajal peab olema võimalik erinevates andmete muutmise vaadetes (dokumentide töölehed, objekti kirjeldamise vaade, osaleja haldamise vaade jms) igal suvalisel ajahetkel andmeid salvestada. Seejuures peab süsteem kontrollima, kas andmete sisestamisel on tehtud vigu (nt kõik kohustustuslikud andmed ei ole täidetud). Kui andmete sisestamisel on tehtud vigu, tuleb kasutajale kuvada selle kohta veateade, kuid vaates tehtud muudatused ei tohi selle käigus tühistuda. UL035 Kui vaates on salvestamata andmeid ja kasutaja soovib vastavast vaatest ära liikuda, peab süsteem kasutajale kuvama hoiatuse, et andmed on salvestamata ja küsima kinnitust vaatest lahkumise kohta. UL036 Kui vaates on salvestamata andmeid ja kasutaja paneb veebilehitseja kinni või võrguühendus katkeb, peab taustal toimuma andmete automaatne salvestamine. UL037 Kui kasutaja soovib töötajakeskkonnas avada vaadet, mida teine kasutaja parasjagu muudab, siis tuleb esimesele kasutajale kuvada vastav vaade mitteaktiivsena ja info selle kasutaja kohta, kes hetkel andmeid muudab. UL038 Erinevate otsingute teostamise järgselt peab tulemus salvestuma sessiooni. See tähendab, et näiteks kui liigutakse otsingu tulemuste nimekirjast konkreetsemasse vaatesse, siis tagasi otsingu vaatesse minnes tuleb kuvada eelnevalt koostatud otsingu tulemused ja kasutaja suunata selle kirje juurde, kust ta järgmisele lehele liikus. 15 UL039 Tööde teostamisel tuleb rakendada andmejälgimise funktsionaalsust, kasutades Riigi Infosüsteemide Ameti poolt selleks välja töötatud andmejälgija tarkvara. Täpne lahendus lepitakse kokku tööde käigus. 3.2 Nõuded autentimisele ID Nõude kirjeldus UL040 Nii töötajakeskkonnas kui avalikus keskkonnas peab olema sisse logimise funktsionaalsus. Ligipääs autenditud kasutajale mõeldud funktsionaalsustele peab olema võimalikult lihtne, kuid piisava turvalisuse tasemega. UL041 Töötajakeskkonda peab saama autentida ID-kaardi, mobiil-ID, digi-ID ja töötajakeskkonna kasutajakontoga (paroolipõhiselt). UL042 Avalikku keskkonda peab saama autentida ID-kaardi, mobiil-ID, digi-ID, sotsiaalmeedia kasutajakonto (sh Facebook ja Google) ja avaliku keskkonna kasutajakontoga. Muuseumitöötajad peavad saama avalikku keskkonda autentida ka töötajakeskkonna kasutajakontoga (st eraldi avaliku keskkonna kasutajakonto registreerimine ei ole vajalik). UL043 Avaliku keskkonna kasutajakontot peab olema võimalik registreerida nii avalikku keskkonda autentimata kui ka avalikku keskkonda ID-kaardi, mobiil- ID, digi-ID või sotsiaalmeedia kasutajakontoga eelnevalt autentides. UL044 Avaliku keskkonna kasutajakonto registreerimisel peab kasutaja saama sisestada soovitud kasutajanime, parooli ja e-maili aadressi. UL045 Avaliku keskkonna kasutajakonto registreerimisel tuleb kasutajale saata sisestatud e-mailile automaatne kinnituskiri lingiga, millelt saab paroolipõhise kasutajakonto aktiveerida. UL046 Kui kasutaja autendib avalikku keskkonda esmalt ID-kaardi, mobiil-ID, digi-ID või sotsiaalmeedia kasutajakontoga, peab ta saama konto halduses seadistada, et soovib kasutada keskkonda ka parooliga (vajalik juhul, kui hiljem soovitakse keskkonda kasutada ka paroolipõhiselt). Selleks tuleb sarnaselt tavapärasele kasutajakonto registreerimisele sisestada minimaalselt soovitud kasutajanimi ja parool ning e-maili aadress (kui ollakse autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või digi-ID-ga, siis isikukood on teada ja see tuleb automaatselt loodava kasutajakontoga siduda). Sel juhul tuleb isikut edaspidi käsitleda ühe kasutajana, sõltumata sellest, millega ta autendib. UL047 Kui kasutaja autendib avalikku keskkonda esmalt sotsiaalmeedia kasutajakonto või avaliku keskkonna kasutajakontoga, peab ta saama konto halduses seadistada, et soovib kasutada keskkonda ka ID-kaardi, mobiil-ID, digi-ID-ga. Selleks peab ta saama konto seostada oma isikukoodiga. Sel juhul tuleb isikut edaspidi käsitleda ühe kasutajana, sõltumata sellest, millega ta autendib. UL048 Töötajakeskkonda autentinud kasutajal peab olema võimalik uuesti autentimata (sessioonivahetusega) liikuda digihoidlasse või avalikku keskkonda ja seda juhul, kui talle on antud vastavad õigused (st eraldi kontot teha ei ole vaja). Digihoidla ja avalik keskkond peavad avanema alati uues veebilehitseja aknas/tabis. UL049 Kui muuseumitöötaja autendib töötajakeskkonda ja on seotud mitme muuseumiga, peab ta saama valida millise muuseumi rollis ta töötajakeskkonda kasutab. Ainukeseks erisuseks on muuseumide ülese administreerimisõigusega kasutaja, kes peab nägema kõikide muuseumide andmeid maksimaalses mahus, sh dokumente ja objektide mitteavalikke 16 andmeid. Selleks peab muuseumide ülese administreerimisõigusega kasutaja saama täiendavalt kasutada ka muuseumide filtrit/otsingukriteeriumi. UL050 Kui toimub sessioonivahetus töötajakeskkonnast avalikku keskkonda või digihoidlasse ning kasutaja on seotud mitme muuseumiga, peab vaikimisi olema valitud sama muuseum, mis töötajakeskkonnas, kuid kasutaja peab saama esindatavat muuseumit muuta. UL051 Kui muuseumitöötaja autendib töötajakeskkonna kasutajakontoga otse avalikku keskkonda, peab ta saama teha valiku, kas kasutab süsteemi eraisiku või muuseumi rollis. Seejuures, kui töötaja on seotud mitme muuseumiga, peab ta saama täiendavalt valida, millise muuseumi rollis ta avalikku keskkonda kasutab. UL052 Sisseloginud kasutaja peab saama aru, et ta on parasjagu sisse logitud (nt lehe päises kuvatakse tema nime ja vajadusel ka muuseumi). UL053 Süsteemi sisenemisel kasutajanime ja parooliga tuleb rakendada turvalisuse nõudeid (paroolidele keerukuse nõuded, värskendamise sagedus, turvaline krüpteerimisalgoritm jm). UL054 Kui kasutaja on sisestanud parooli kolm korda valesti, peab kasutajakonto minema lukku. Sellisel juhul saab kasutajakonto lukust avada muuseumisisese administreerimise õigusega isik (oma muuseumi piires) või muuseumide ülese administreerimise õigusega isik (muuseumide üleselt). Samuti peab kasutaja saama endale e-maili teel tellida uue ligipääsulingi/parool – täpne turvaline lahendus lepitakse kokku tööde käigus. UL055 Muuseumide infosüsteemi sessioon peab aeguma teatud aja möödumisel, kui kasutaja mingeid toiminguid seal ei teosta. Sessiooni aegumisel tuleb kasutajal kuvada selle kohta teavitus ja pakkuda võimalust sessiooni pikendamiseks. Sessiooni aegumise aeg peab olema seadistatav konfiguratsioonifailis. 3.3 Nõuded dokumentidele ID Nõude kirjeldus UL056 Töötajakeskkonnas koostatavad dokumendid jagunevad oma olemuselt järgmisteks:  Aktid – omavad juriidilist tähendust (nt õiguste üleminek). Tegemist olukorraga, kus täidetakse dokumendi sisestusvorm (tööleht) ning genereeritakse selle aluse PDF-fail, mis ka üldjuhul allkirjastatakse erinevate osapoolte poolt. Siia kuuluvad näiteks üleandmisaktid, vastuvõtuaktid, väljaandeaktid, muuseumisisese kasutamise aktid, tagastamisaktid; inventuuriaktid;  Protokollid – siia kuuluvad muuseumikogu täiendamise komisjoni protokollid. Tegemist olukorraga, kus täidetakse dokumendi sisestusvorm (tööleht) ja seejärel vorm kooskõlastatakse ja kinnitatakse erinevate seotud osapoolte poolt;  Passid – koostatakse administratiivse toimingu registreerimise ja kirjeldamise eesmärgil. Üldjuhul on tegemist olukorraga, kus täidetakse dokumendi sisestusvorm (tööleht) ja seejärel vorm kinnitatakse dokumendi koostaja poolt. Siia alla kuuluvad näituse passid, haridusprogrammi passid, konserveerimistöö passid, korrastustöö passid, seisundi hindamise passid, monitooringu passid, digiteerimistöö passid;  Taotlused – siia kuuluvad objekti laenutamise taotlused, 17 muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti pikendamise taotlused ja digikoopia tellimused. Üldjuhul on tegemist olukorraga, kus taotleja täidab dokumendi sisestusvormi (töölehe) ja kinnitab vormi ning seejärel taotluse saaja teeb otsuse laekunud taotluse kohta. UL057 Kõiki dokumente peab saama genereerida PDF-formaadis. UL058 Kõiki allkirjastamisele kuuluvaid dokumendi PDF-faile peab saama digiallkirjastada otse rakenduses (muuseumitöötaja puhul töötajakeskkonnas ja avaliku kasutaja puhul avalikus keskkonnas). Seejuures nende dokumentide puhul, kus on muuseumide väliseid osapooli (nt üleandmisakti puhul üleandja ja väljaandeakti puhul vastuvõtja), peab saama kasutada ka varianti, kus dokument digiallkirjastatakse süsteemiväliselt ja laetakse konteinerina uuesti töötajakeskkonda üles. UL059 PDF-formaadis dokumenti ei tohi genereerida andmevälju, mis ei oma väärtust, ja tabelite veerge, mille puhul ükski tabeli kirje ei oma väärtust. UL060 Teatud dokumentide PDF-faile peab saama genereerida ka eestikeelses rakenduse versioonis võõrkeeles (üldjuhul on nendeks väljaandeaktid ja hoiulevõtmisaktid, aga ka näiteks seisundi hindamise passid). Võõrkeelse dokumendi genereerimisel tuleb aluseks võtta administreerimisliideses määratud tõlketekstid. Samuti peab kasutajal olema võimalik ise sisestada dokumendi töölehel võõrkeelsed vabatekstilised väärtused (nende andmeväljade osas, mis pole automaatselt tõlgitavad). UL061 Kui dokumendi PDF genereeritakse võõrkeeles, siis eestikeelset dokumendi PDF-i eraldi ei genereerita ja allkirjastata. Küll aga peab sellisel juhul olema võimalik lisada töölehele eestikeelne kokkuvõtlik kommentaar dokumendi kohta. UL062 Kasutaja peab enne dokumendi allkirjastamist nägema dokumendi eelvaadet (sh ka võõrkeeles, kui otsustati koostada võõrkeelne dokument). UL063 Kui dokumendi töölehel muudetakse objekti andmeid (nt seisundit või kahjustusi), peab olema võimalik töölehel selgelt eristada, kas ja milliseid objekti andmeid on antud dokumendi raames muudetud. UL064 Kui dokumendi töölehele lisatud objekti andmeid on muudetud vastava dokumendi väliselt (nt kirjeldamise vormis, konserveerimistöö tulemusena vm), peavad objekti andmed automaatselt uuenema ka vastava dokumendi töölehel. Dokumendi koostajal peab olema kogu aeg võimalikult aktuaalne objekti andmete seis. Seejuures tuleb kasutajale arusaadavalt kuvada, millised konkreetse objekti andmed on dokumendi väliselt juba muutunud. Andmed peavad uuenema senikaua, kui dokument pole kinnitatud/allkirjastatud. UL065 Dokumentide numbrid tuleb genereerida administreerimisliideses määratud seadistuste alusel. UL066 Dokumenti peab saama muuta (sh vormi tühjendada) dokumendi koostanud muuseumi kasutaja, kellel on administreerimisliideses määratud vastava dokumendi muutmisõigus (sh dokumendi algne koostaja). UL067 Pooleli olevaid dokumente peab saama muuta (sh vormi tühjendada) ja kustutada senikaua, kui need pole allkirjastatud või kinnitatud. Kui dokument on juba vähemalt ühe isiku poolt digiallkirjastatud, tuleb muutmiseks allkiri eelnevalt tühistada. UL068 Kasutajatele, kellel puudub dokumendi muutmisõigus, tuleb vastav dokumendi tööleht kuvada nt mitteaktiivsena (st kasutajal peab olema selgelt aru saada, et konkreetset töölehte ta ei saa muuta). UL069 Kui tegemist on kinnitatava dokumendiga, peab olema võimalik peale töölehe kinnitamist näha kinnitaja nime ja kinnitamise aega. 18 UL070 Kui tegemist on allkirjastatava dokumendiga, peab süsteem kasutaja abistamiseks kuvama dokumendi töölehel potentsiaalsete allkirjastajate andmed (allkirjastaja nimi ja roll) vastavalt töölehele märgitud andmetele ja/või administreerimisliidese seadistustele. Näiteks vastuvõtuakti allkirjastaks on vaikimisi määratud töölehele märgitud objekti üleandja(d) või tema esindaja, vastuvõtuakti koostaja ja administreerimisliideses määratud muuseumi juht. Kõik allkirjastajateks märgitud isikud peavad dokumendile oma allkirja andma. UL071 Vaikimisi kuvatavat allkirjastajate nimekirja peab olema võimalik muuta (lisada, kustutada isikuid, sh määrata asendajaid). UL072 Kui isik annab oma digiallkirja, peab dokumendi töölehe vaatesse tekkima märge, et allkiri on olemas ja lisaks ka kuupäev, millal allkiri anti. Samuti peab olema võimalik ka dokumentide nimekirja vaadetes näha, millised dokumendid on kõigi vajalike isikute poolt allkirjastatud. UL073 Dokumendi kinnitamisel/digiallkirjastajamisel tuleb kontrollida, kas kasutajal on vastava dokumendi kinnitamise/allkirjastamise õigus olemas ja selle puudumisel kuvama veateate. UL074 Juhul, kui selgub, et allkirjastajaks märgitud isikul pole allkirjastamise õigust, siis peab dokumendi koostaja vajadusel eelnevad allkirjad tühistama, muutma allkirjastavat isikut ja suunama uuesti allkirjastamisele. Tööde käigus võib osutuda otstarbekas ka realiseerida variant, kus allkirjastajaks saab valida ainult selliseid isikuid, kellel on vastava dokumendi allkirjastamise õigus olemas. UL075 Iga allkirjastatava dokumendi puhul peab olema võimalik valida, kas dokument allkirjastatakse süsteemis või süsteemiväliselt. UL076 Kui valiti digiallkirjastamise võimalus, peab süsteem suutma kontrollida, kas kõik vajalikud isikud on dokumendile oma digiallkirja andnud. UL077 Kui valiti digiallkirjastamise võimalus, peab süsteem suutma kontrollida, kas reaalselt dokumendi digiallkirjastanud isik on sama, kes on süsteemis lisatud dokumendi allkirjastajana. Kui allkirjastaja erineb, tuleb dokumendi koostajat sellest informeerida (vt täpsemaid teavitamise nõudeid peatükk 3.4 „Nõuded kasutaja teavitamisele“). Samas võib see olla aktsepteeritav olukord, kuna õige allkirjastaja on puhkusel/lähetusel ja allkirja annab tema asendaja. UL078 Kui dokument suunatakse kellelegi allkirjastamiseks, kellegi teise allkiri tühistatakse või peale allkirja tühistamist suunatakse uuesti allkirjastamisele, tuleb allkirjastajat sellest uuesti teavitada (vt täpsemaid teavitamise nõudeid peatükk 3.4 „Nõuded kasutaja teavitamisele“). UL079 Kõikidel digiallkirjastajatel peab olema näha lõplik kõigi osapoolte poolt digiallkirjastatud dokument (sh avalikul kasutajal avalikus keskkonnas ja seda ka juhul, kui peale tema digiallkirja lisandub dokumendile veel digiallkirju). UL080 Kui on valitud süsteemiväline allkirjastamine, tuleb dokumendi töölehel kuvada võimalus laadida üles väljaspool süsteemi kõigi osapoolte poolt allkirjastatud skaneeritud dokument. UL081 Kui on valitud süsteemiväline allkirjastamine, siis peab olema võimalik vastav dokument ilma digiallkirjadeta kinnitada/lõpetatuks märkida. UL082 Kui kasutaja on valinud süsteemivälise allkirjastamise ja pole paberil allkirjastatud skaneeritud dokumenti töölehele üles laadinud, tuleb enne töölehe kinnitamist/lõpetatuks märkimist kuvada kasutajale selle kohta informeeriv teade. UL083 Tuleb arvestada asjaoluga, et kui dokument on juba kinnitatud või allkirjastatud, võib tekkida vajadus seal olevaid andmeid muuta. Seejuures 19 võib põhjus olla nt kirjavigade parandamine (nt teksti korrigeerimine), aga ka sisuliste andmete parandamine (nt objektide eemaldamine). Lisaks võib olla ka soov üldse dokument ära kustutada, kui see ei päde. Selleks peavad olema järgmised võimalused:  Kui dokument pole lõpetatud (st pole veel kõigi vajalike isikute poolt kinnitatud/allkirjastatud), kuid soovitatakse seda muuta, peab saama dokumendil olevaid kinnitusi/digiallkirju tühistada. Kui tühistamise eesmärk oli dokumendi muutmine, peab peale vajalike muudatuste tegemist olema võimalik dokument uuesti kinnitada/allkirjastada. Kui tühistamise eesmärk oli dokument kustutada, peab olema võimalik see üldse ära kustutada;  Kui dokument on juba lõpetatud (st kõigi vajalike isikute poolt kinnitatud/allkirjastatud), kuid soovitakse seda muuta:  Peab olema võimalik genereerida dokumendi lisa, kus sisalduvad täpselt samad andmed mis algsel dokumendil ja muudetud andmed on märgitud eristatavalt. Dokumendi lisa tuleb uuesti vajalike isikute poolt kinnitada/allkirjastada;  Erandkorras peab olema võimalik dokumendil olevaid kinnitusi/allkirju ka tühistada. See on mõeldud ennekõike juhuks, kui dokument üldse ei päde ja soovitakse see kustutada. Sellisel juhul esmalt tühistatakse dokumendile lisatud kinnitused/allkirjad ja seejärel kustutatakse see infosüsteemist või muudetakse selle andmeid ja kinnitatakse/allkirjastatakse vajalike isikute poolt uuesti (seejuures rakendatakse nõudes UL084 ja UL085 toodud piiranguid). UL084 Dokumendile antud kinnitusi/allkirju peab saama tühistada muuseumi kasutaja, kellele on administreerimisliideses määratud vastava dokumendi allkirjade tühistamise õigus (sh dokumendi koostaja, kui tal vastav õigus on). Lisaks peab saama seni, kui dokument pole veel lõpetatud, ka iga kinnitaja/allkirjastaja tühistada enda antud kinnitust/allkirja, v.a järgmised juhud:  Tegemist on avaliku keskkonna kasutaja (nt üleandmisakti märgitud üleandja) või teise muuseumi töötajaga (nt väljaandeakti märgitud vastuvõtja). Sellisel juhul peab allkirja andja teavitama muuseumit, kes ise vastava allkirja süsteemis tühistab;  Juhul kui sõltuvalt konkreetse äriprotsessi nõuetest on allkirjade andmisel kindel järjekord ja soovitakse tühistada näiteks esimese isiku poolt antud allkirja, tuleb eelnevalt tühistada kõik järgnevad allkirjad (või tühistada korraga kõik allkirjad). Sellisel juhul kasutaja ei saa enda allkirja tühistada enne, kui tühistatakse temale järgnevad allkirjad. UL085 Kui dokument, mille kinnitust/allkirju tühistatakse, on mõne teise dokumendi alusdokumendiks, siis ei tohi saada selle dokumendi kinnitusi/allkirju tühistada enne, kui sellele järgnenud dokumendi kinnitused/allkirjad on eelnevalt tühistatud (st dokumentide kinnituse/allkirja tühistamiseks tuleb alustada ajaliselt viimasest dokumendist). Näiteks vastuvõtu protsessi esimeseks sammuks olevale eelregistreerimise lehele võib järgneda muuseumikogu täiendamise komisjoni protokoll ning protokollile omakorda vastuvõtuakt. Seega teabe eelregistreerimise lehe kinnituse tühistamiseks (sooviga seda muuta), peab tühistama esmalt vastuvõtuakti allkirjad ja seejärel muuseumikogu täiendamise komisjoni protokolli kinnitused. Seejuures tuleb arvestada olukorraga, et järgneda võib mitu samaliigilist dokumenti (näiteks 20 ühele muuseumikogu täiendamise komisjoni protokollile võib järgneda mitu vastuvõtuakti ja ühele muuseumisisese kasutamise aktile või väljaandeaktile võib järgneda mitu tagastamisakti) või mitu eriliigilist dokumenti (näiteks ühele muuseumikogu täiendamise komisjoni protokollile võib järgneda mitu vastuvõtuakti ja mitu tagastamisakti) – sellisel juhul peab kasutaja kinnitused/allkirjad tühistama kõikidelt järgnevatelt dokumentidelt. Täpsed dokumentide järjekorrad tulenevad konkreetsete äriprotsesside kirjeldustest (peatükk 4.2 – „Vastuvõtmine ja hoiule võtmine“, peatükk 4.3 – „Väljaarvamine“ ning peatükk 4.4 – „Liikumised“ jt). UL086 Lõpetatud dokumendi kinnituste/allkirjade tühistamisel peab saama alati sisestada tühistamise põhjuse vabatekstina. UL087 Juhul, kui dokumendi kinnitus/allkiri on eelnevalt tühistatud, siis selle uuesti kinnitamisel/allkirjastamisel tuleb kontrollida, kas selle alusdokument veel eksisteerib ja on kinnitatud/digiallkirjastatud. Järgnevat dokumenti ei tohi saada uuesti kinnitada/allkirjastada, kui selle alusdokument on kustutatud või uuesti kinnitamata/allkirjastamata, v.a juhul kui seose aluseks olev objekt järgnenud dokumendist eemaldatud. Näide: muuseumikogu täiendamise komisjoni protokollile järgneb vastuvõtuakt – vastuvõtuakti peab olema võimalik esimesena uuesti allkirjastada juhul, kui sealt on kinnitamata hindamiskomisjoni protokollis sisaldunud museaalid eemaldatud. UL088 Dokumentide lisamisi, muutmisi, kinnitamisi/allkirjastamisi, kinnituste/allkirjade tühistamisi tuleb logida. UL089 Lõpetatud dokumendi kinnituste/allkirjade tühistamisel või dokumendi kustutamisel peab kasutaja saama otsustada, kas selle käigus tühistuvad ka kõik dokumendi raames tehtud muudatused seal sisalduvate objektide andmetes (nt seisund, kahjustused, jooksev asukoht). Seejuures tuleb arvestada järgnevaga:  Kui tegemist on dokumendiga, millega seotud objektide andmed muutuvad alles dokumendi kinnitamisel/allkirjastamisel (nt vastuvõtuakt), tuleb kinnituste/allkirjade tühistamisel kasutajale kuvada valik, kas ta soovib dokumendi kinnituste/allkirjade tühistamisega tühistada ka objektide andmete muudatused. Kui kasutaja seda soovib, peavad dokumendi kinnituste/allkirjade tühistamisel seal sisalduvate objektide andmed muutuma kinnitamise/allkirjastamise eelsesse seisu;  Kui tegemist on dokumendiga, millega seotud objekti andmed muutuvad kohe dokumendi koostamisel (nt inventuuriakt), tuleb alles dokumendi kustutamisel kasutajale kuvada valik, kas ta soovib dokumendi kustutamisel tühistada ka objektide andmete muudatused. Kui kasutaja seda soovib, peavad dokumendi kustutamisel seal sisalduvate objektide andmed muutuma dokumendi koostamise eelsesse seisu. Vastav valik on oluline, kuna objektide andmed muutuvad pidevalt erinevate dokumentide raames. Seega juhul, kui objektide andmed on muutunud ka peale seda dokumenti, mille kinnitusi/allkirju parasjagu tühistatakse või mida parasjagu kustutatakse, ei pruugi olla korrektne muuta objektide andmed vastava dokumendi eelsesse seisu. Objektide andmete tagasi muutmisel tuleb kasutajale arusaadavalt kuvada, milliste objektide andmed ja millised konkreetsed andmed on ka peale vastavat dokumenti muutunud ning kasutaja peab saama dokumendi kinnitamise/allkirjastamise/koostamise eelsesse seisu viia ka näiteks ainult osad objektid ja/või osad objektide andmed. 21 UL090 Igal dokumendi töölehel tuleb kuvada viited kõikidele seotud dokumentidele, sõltumata sellest, kas seotud dokument on kinnitatud/digiallkirjastatud ajaliselt eelnevalt (viidatud dokumendi näol on tegemist antud dokumendi alusdokumendiga) või järgnevalt (viidatud dokumendi näol on tegemist järgneva dokumendiga). Näiteks hindamiskomisjoni protokolli töölehel tuleb kuvada viide eelregistreerimise töölehele ja vastuvõtu või tagastamise töölehtedele. UL091 Dokumentide vahelised seosed peavad olema näha kõikide seotud dokumentide töölehtedel. UL092 Kui süsteem tuvastab, et mingi loodud dokument on teisele dokumendile loogiliselt järgnev dokument (nt dokumendi koostamisega alustati temale alusdokumendiks oleva dokumendi töölehelt või uue dokumendi koostamisel lisati käsitsi seos alusdokumendiga), peavad koheselt tekkima dokumentide vahelised viited. UL093 Dokumentide vahelised viited peavad võimaldama dokumentide vahel mugavalt liikuda ja seotud dokumendiga tutvuda. UL094 Kinnitatud/allkirjastatud dokumendi töölehel olevad andmed (sh objektide andmed) ei tohi peale kinnitamist/allkirjastamist töölehel enam muutuda (ka mitte juhul, kui samu andmeid järgneva dokumendi raames muudetakse). UL095 Dokumentide nimekirja vaate avamisel tuleb alati vaikimisi kuvada n-ö aktiivsed dokumendid (st sellised, mis pole veel kinnitatud/allkirjastatud). Kasutajal peab olema võimalik erinevate parameetrite alusel nimekirja aga filtreerida, nt seisundid, tähtaja ületanud dokumendid, endaga seotud dokumendid jne. Täpsed filtreerimise tingimused lepitakse iga vaate kohta kokku tööde käigus. Variandina võib kaaluda ka eraldi alam-tabide tekitamist, millest ühel kuvatakse n-ö aktiivsed ehk pooleliolevate dokumentide kirjed ja teisel kõik või lõpetatud dokumentide kirjed. UL096 Dokumentide nimekirja vaadetes tuleb alati kuvada dokumendi seis (sh kelle käes ja mille ootel on, ka nt mitu isikut on juba allkirja andud). Eristatavalt tuleb kuvada sellised dokumendid, millele kasutaja peaks erilist tähelepanu pöörama. Need olukorrad tuleb kokku leppida tööde käigus, kuid minimaalselt kuuluvad siia sellised dokumendid, mille tähtaeg on lähenemas või ületatud. UL097 Juhul, kui muuseumil on filiaale, siis peab olema võimalik dokumentide nimekirjas valida, kas soovitakse näha ka filiaalide dokumente (sh valida konkreetse filiaali, mille dokumente näha soovitakse). UL098 Filiaalide puhul tuleb lähtuda eeldusest, et tegemist on muuseumi eraldiseisva struktuuriüksusega – st kehtivad muuseumisiseste äriprotsesside nõuded. Sealjuures:  Filiaaliga seotud dokumente (nt vastuvõtte, väljaarvamisi, väljaandmisi) saab koostada nii muuseumi kui selle alla kuuluva filiaali töötaja;  Kui muuseumi objekte soovitakse anda kasutamiseks filiaalile (või vastupidi), siis tehakse seda muuseumisisese kasutamise aktiga (mitte väljaandeaktiga);  Dokumendi numbrid genereeritakse ühe loogika järgi muuseumi ja selle alla kuuluvate filiaalide üleselt. UL099 Dokumenti lisatud objekti kirjelduse andmetesse (vt peatükk 4.1 „Kirjeldamine“) peab alati tekkima viide administratiivsele toimingule, kui konkreetne objekt on mingis dokumendis käsitletud. Administratiivse toimingu kohta peab olema näha toimingu aeg, koht ja osalejad sõltuvalt konkreetse äriprotsessi olemusest. Seejuures sõltuvalt äriprotsessist võib olla erinev 22 administratiivse toimingu viite tekkimise aeg – enamikel juhtudel peab viide tekkima dokumendi kinnitamisel/kõigi osapoolte poolt allkirjastamisel, kuid nendel juhtudel, kus objekti andmeid muudetakse enne dokumendi kinnitamist/allkirjastamist, peab viide tekkima varem. Tööde käigus võib kaaluda ka varianti, et viide objekti kirjelduse andmetes tekib kohe, kui objekt mingi dokumendi töölehele lisatakse, aga seejuures peab selgelt olema aru saada, et antud dokument on veel alles koostamisel ja seos dokumendiga ei pruugi olla jääv. 3.4 Nõuded kasutaja teavitamisele ID Nõude kirjeldus UL100 Nii töötajakeskkonna kui avaliku keskkonna kasutajaid tuleb teavitada, kui toimub mingi tema jaoks oluline muudatus. Kasutaja teavitamine peab toimuma läbi:  Töölauale tekkivate dokumentide;  Süsteemis kuvatavate teadete;  E-maili teel laekuvate teadete. UL101 Töölaua vaates tuleb kuvada kõik kasutajaga seotud aktiivsed dokumendid, mis nõuavad tema enda reageeringut või mis ei nõua tema enda reageeringut, aga on tema huviorbiidis. UL102 Töölaual tuleb alati kuvada dokumentide seis (sh kelle käes ja mille ootel on, ka nt mitu isikut on juba allkirja andud). Eristatavalt tuleb kuvada sellised dokumendid, millele kasutaja peaks erilist tähelepanu pöörama. Need olukorrad tuleb kokku leppida tööde käigus, kuid minimaalselt kuuluvad siia sellised dokumendid, milles tähtaeg on lähenemas või ületatud. UL103 Tööde käigus otsustatakse, kas töölaual kuvatavaid dokumente (taotlusi ja akte) peab kasutaja n-ö „tehtuks“ märkida (st kasutaja on omapoolse toimingu teinud või veendunud, et teine osapool on omapoolse toimingu teinud) või peab vastav kirje peale toimingu sooritamist automaatselt kaduma. UL104 Kui teatega on seotud dokument (nt otsustamiseks suunatud taotlus või allkirjastamiseks suunatud dokument), peab olema teate juures mugavalt näha ka teatega seotud dokument ja vastupidiselt seotud dokumendi juures kõik temaga seotud teated. Tööde käigus otsustatakse, kas laekunud teated kuvatakse kohe kasutaja töölaual või eraldi teadete vaates. UL105 Teateid peab kasutaja saama sulgeda/loetuks märkida ja ka teatud juhtudel omakorda vastata (ennekõike objekti kirjelduse kohta laekunud tagasiside, mida peaks saama aktsepteerida ja tagasi lükata – täpsemalt kirjeldatud konkreetsete äriprotsessi juures). Seejuures peab saama teadetega seotud toiminguid (nt neid sulgeda/loetuks märkida) teha ka massiliselt. UL106 Kui saabunud on uus teade, siis peab menüüvaliku või mujal sobilikus kohal juures olema tähelepanu tõmbav sümbol koos numbriga mitu uut ehk lugemata teadet on. UL107 Kõiki süsteemis kuvatavaid teateid tuleb logida ja kasutajal peab olema võimalik kõiki talle saadetud teateid ka hiljem peale sulgemist/loetuks märkimist näha. UL108 Lisaks süsteemis kuvatavatele teadetele peab kasutaja saama tellida teateid ka e-maili teel. UL109 Kõik süsteemi poolt automaatselt saadetud e-maili teated tuleb logida ja kasutajal peab olema võimalik temale saadetud e-posti logi näha. 23 UL110 Kui automaatse e-maili teate saatmisel esineb tõrkeid (aadressi ei eksisteeri, postkast täis, server maas), siis peab muuseumide ülese administreerimise õigustega kasutaja saama selle kohta teate. Töötajakeskkond UL111 Töötajakeskkonna töölaua vaates tuleb kuvada kõik kasutajaga seotud aktiivsed dokumendid, mis on talle suunatud ja nõuavad tema reageeringut. Seejuures tuleb arvestada, et teatud juhtudel tulenevad isikud, kelle töölaual konkreetne dokument tekib, dokumendi töölehele sisestatud andmetest (nt dokumenti märgitud allkirjastajad) ja teatud juhtudel administreerimisliidese seadistustest (siia kuuluvad avalikust keskkonnast laekuvad taotlused). Need on mh:  Töötajakeskkonnas koostatud aktid – akti allkirjastajateks märgitud isikute (nt väljaandeakti märgitud vastuvõtja ja muuseumi juht) töölaual, kui akt ootab nendepoolset allkirjastamist;  Töötajakeskkonnas esitatud väljaandmise taotlus – taotluse saaja töölaual, kes peab otsuse langetama;  Töötajakeskkonnas koostatud muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti pikendamise taotlus – taotluse saaja (taotluse aluseks olevasse akti märgitud väljaandja) töölaual, kes peab otsuse langetama;  Töötajakeskkonnas koostatud muuseumikogu täiendamise komisjoni protokoll – komisjoni juhi/protokollija/komisjoni liikmete töölaual, kui protokoll ootab nende kommentaare, kooskõlastusi või kinnitusi;  Avaliku keskkonna kaudu esitatud väljaandmise taotlus – administreerimisliideses määratud isiku töölaual, kes peab otsuse langetama;  Avaliku keskkonna kaudu esitatud väljaandeakti pikendamise taotlus – administreerimisliideses määratud isiku töölaual, kes peab otsuse langetama;  Töötajakeskkonna või avaliku keskkonna kaudu esitatud digikoopia tellimise taotlus – administreerimisliideses määratud isiku töölaual, kes peab otsuse langetama;  Avaliku keskkonna kaudu esitatud objekti pakkumise taotlus – administreerimisliideses määratud isiku töölaual, kes peab otsuse langetama. Seejuures tuleb arvestada, et sama dokument võib töölauale tekkida ka korduvalt – nt kõigepealt edastatakse protokoll kommenteerimiseks, seejärel kooskõlastuseks ning lõpuks lõplikuks kinnitamiseks/allkirjastamiseks või ka juhul, kui dokumendi digiallkirjad tühistatakse ja uuesti allkirjastamisele suunatakse. Täpsed olukorrad, millal töölauale dokument tekkima peab, on kirjeldatud konkreetsete äriprotsesside juures. UL112 Töötajakeskkonna töölaua vaates tuleb kuvada kõik kasutajaga seotud aktiivsed dokumendid, mis ei nõua tema enda reageeringut, aga on tema huviorbiidis. Need on üldjuhul tema enda poolt koostatud dokumendid, mis ootavad kellegi teise reageeringut. Siia alla kuuluvad mh:  Töötajakeskkonnas koostatud aktid – akti koostaja töölaual, kui akt ootab akti märgitud isikute poolset allkirjastamist;  Töötajakeskkonnas esitatud väljaandmise taotlus – taotleja töölaual, kui taotlus ootab taotluse saaja poolset otsuse langetamist;  Töötajakeskkonnas koostatud muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti pikendamise taotlus – taotleja (taotluse aluseks olevasse 24 akti märgitud vastuvõtja) töölaual, kuna taotlus ootab taotluse saaja poolset otsuse langetamist;  Muuseumikogu täiendamise komisjoni protokoll – protokolli koostaja töölaual, kui oodatakse komisjoni juhi/komisjoni liikmete kommentaare, kooskõlastusi või kinnitusi. UL113 Kui töötajakeskkonna töölaual kuvatava dokumendiga seoses toimub muudatus (nt keegi osapooltest annab protokollile oma kooskõlastuse või allkirjastab akti, taotluse osas tehakse otsus), siis tuleb kuvada asjaosalistele vastava dokumendi kohta informeeriv teade. UL114 Töötajakeskkonna töölaua vaates tuleb kuvada asjaosalistele informeeriv teade selle kohta, kui läheneb või saabub dokumenti märgitud tähtaeg, sh:  Hoiulevõtmisakti, muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti märgitud tagastamise tähtaeg;  Muuseumikogu täiendamise komisjoni protokolli kooskõlastamise tähtaeg;  Tööde (nt konserveerimistööde) teostamise tähtaeg. UL115 Töötajakeskkonnas kuvatavad teated võib laias laastus jaotada järgnevalt:  Dokumentidega seotud teated – kuvatakse isikule, kes on kantud teatega seotud dokumendi töölehele (nt dokumendi koostaja või dokumenti märgitud allkirjastaja). Võimalikud variandid kirjeldatud eelnevates nõuetes;  Reageeringut nõudvad teated – kuvatakse isikule, kes on määratud administreerimisliidese vastava teate saajaks. Siia kuuluvad objekti kirjelduse muutmisettepanekutega seotud teated (mille peab kinnitama või tagasi lükkama) ja avalikust keskkonnast laekuv tagasiside (millele peab vastama). Selle punkti all ei ole mõeldud dokumentidega seotud teateid, mis nõuavad samuti reageeringut (kaetud esimese punktiga);  Tellitavad teated – kuvatakse isikule, kes on ise oma konto halduses vastavat tüüpi teated vabatahtlikult tellinud. UL116 Dokumendiga seotud teated ja reageeringut nõudvad teated (nõudes UL115 nimetatud kaks esimest juhtu) tuleb kasutajale töötajakeskkonnas alati kuvada ja soovi korral võib kasutaja täiendavalt tellida juurde ka e-maili teavituse, st kasutaja ei saa selliste teadete laekumist süsteemis välja lülitada (töötajakeskkonnas teadete administreerimise kohta vt peatükk 6.6 „Teadete ja asenduste seadistamine“). Tellitud teadete (nõudes UL115 nimetatud viimane juht) puhul peab kasutaja saama ise otsustada, kas ta soovib antud juhul saada ainult süsteemseid teateid, ainult e-maili teel laekuvaid teateid või neid mõlemaid (töötajakeskkonnas teadete tellimise kohta vt peatükk 5.3 „Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine“). UL117 Reageeringut nõudvad teated võivad olla järgmised (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja võib täpsustuda tööde käigus):  Sama muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust kirjelduslehe väliselt (nt inventuuri või konserveerimistöö raames);  Teise muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust (nt teises muuseumis toimunud konserveerimistöö raames või lisatakse teise muuseumi poolt seosobjektina);  Avaliku keskkonnast laekub vabatekstiline tagasiside museaali kohta;  Avaliku keskkonnast laekub struktureeritud tagasiside museaali kohta;  Avalikust keskkonnast laekub tagasiside museaali kohta kogumiskampaania raames;  Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast) laekub vabatekstiline tagasiside 25 museaali kohta;  Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast) laekub struktureeritud tagasiside museaali kohta;  Avalikust keskkonnast laekub kogumisaktsiooni tagasiside;  Avalikust keskkonnast laekub näituse tagasiside;  Avalikust keskkonnast laekub haridusprogrammi tagasiside;  Avalikust keskkonnast laekub üldine täpsustamata teemaga tagasiside muuseumile. NB! Kuna objekti kirjeldusandmete muutmisega seotud teadete (esimesed seitse punkti) hulk võib kasvada väga suureks ja muuseumitöötajad ei jõua füüsiliselt selle kontrollimisega tegeleda, peab saama täiendavalt muuseumi-, kogu- ja kogumisaktsiooni (kui museaali tagasiside laekub kogumisaktsiooni raames) põhiselt administreerimisliideses määrata, kas tegemist on informeeriva teatega (kõik selliseid muudatused kantakse automaatselt objekti kirjelduse lehele) või reageeringut nõudva teatega (kõik selliseid muudatused peab muuseumitöötaja enne kirjelduse lehele kandmist kinnitama). UL118 Tellitavad teated võivad olla järgmised (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja võib täpsustuda tööde käigus):  Avalikus keskkonnas lisatakse museaali kohta avalik kommentaar;  Avalikus keskkonnas kasutatakse museaali avalikustatud virtuaalnäitusel;  Läheneb või saabub objekti autoriõigustest tuleneva piirangu tähtaeg;  Läheneb või on ületatud digihoidlasse laetud faili piirangu tähtaeg;  Kasutajale jagatakse töötajakeskkonna kaudu välja sülem;  Kasutajale jagatakse töötajakeskkonna digikoopia tellimuse raames välja faile;  Kõik eelnevalt kirjeldatud reageeringut nõudvad teated – ka teistel muuseumi kasutajatel tellida reageeringut nõudvaid teateid, kuid sellisel juhul neil puudub võimalus antud muudatusi kinnitada/tagasisidele vastata (tegemist on ainult nn informeerimisega, et laekus selline ettepanek/tagasiside). UL119 Kõigi nõudes UL117 nimetatud võimalike reageeringut nõudvate teadete kohta saab administreerimisliideses seadistada isiku/isikud, kellele teated laekuvad ja kes peavad muudatusettepaneku kinnitama/tagasisidet andma. Seejuures:  Objekti kirjeldusandmete muutmisega seotud teate saajate seadistamisel peab saama täiendavalt valida muuseumi (need, millega kasutaja on seotud, sh filiaalid), alakogu ja/või kogumisaktsiooni (kui objekti tagasiside laekub kogumisaktsiooni raames);  Avaliku keskkonna kogumisaktsiooni, näituse ja haridusprogrammi teadete puhul peab teate saajate seadistamisel saama täiendavalt valida ka konkreetse kogumisaktsiooni/näituse/haridusprogrammi (st erinevate kogumisaktsioonide/näituste/haridusprogrammide teated peavad minema erinevatele kasutajatele). Avalik keskkond UL120 Avaliku keskkonna töölaua vaates tuleb kuvada kõik kasutajaga seotud aktiivsed esitatud taotlused (ootavad otsust) ja aktid (ootavad allkirja):  Digikoopia tellimise taotlused – tema kui taotleja töölaual, kuna oodatakse taotluse saajalt otsuse langetamist;  Objekti pakkumise taotlused – tema kui taotleja töölaual, kuna oodatakse taotluse saajalt otsuse langetamist;  Objekti väljaandmise taotlused – tema kui taotleja töölaual, kuna oodatakse taotluse saajalt otsuse langetamist; 26  Väljaandeakti pikendamise taotlused – tema kui taotleja (akti märgitud vastuvõtja) töölaual, kuna oodatakse taotluse saajalt (akti märgitud väljaandjalt) otsuse langetamist;  Aktid (saavad potentsiaalselt olla üleandmisaktid, vastuvõtmisaktid, väljaandeaktid, tagastamisaktid) – tema kui akti allkirjastajaks märgitud isiku (nt üleandmisakti märgitud üleandja) töölaual, kuna akt ootab tema poolset allkirjastamist. Seejuures tuleb arvestada, et sama dokument võib töölauale tekkida ka korduvalt – nt juhul, kui dokumendi digiallkirjad tühistatakse ja uuesti allkirjastamisele suunatakse. UL121 Kui avaliku keskkonna töölaual kuvatava dokumendiga seos toimub muudatus (nt muuseum teeb otsuse), siis tuleb kuvada vastava dokumendi kohta teade. UL122 Töölaual tuleb alati kuvada dokumentide seis (sh kelle käes ja mille ootel on). Eristatavalt tuleb kuvada sellised dokumendid, millele kasutaja peaks erilist tähelepanu pöörama. Need olukorrad tuleb kokku leppida tööde käigus, kuid minimaalselt kuuluvad siia sellised dokumendid, milles tähtaeg on lähenemas või ületatud. UL123 Avalikus keskkonnas tuleb kuvada asjaosalistele teade selle kohta, kui läheneb või saabub dokumenti märgitud tähtaeg, sh:  Kui avalik kasutaja on hoiulevõtmisaktis üleandjaks märgitud, tuleb kuvada teade selle kohta, kui läheneb/saabub hoiulevõtmisakti märgitud tagastamise tähtaeg;  Kui avalik kasutaja on väljaandeaktis vastuvõtjaks märgitud, tuleb kuvada teade selle kohta, kui läheneb/saabub väljaandeakti märgitud tagastamise tähtaeg. UL124 Avalikus keskkonnas kuvatavad teated võib laias laastus jaotada järgnevalt:  Dokumentidega seotud teated – kuvatakse isikule, kes on dokumendiga seotud (taotluse esitaja, akti märgitud allkirjastaja). Võimalikud variandid kirjeldatud eelnevates nõuetes;  Tellitavad teated – isik on ise vastavat tüüpi teated vabatahtlikult tellinud. UL125 Dokumentidega seotud teated (nõudes UL124 nimetatud esimene juht) tuleb kasutajale avalikus keskkonnas alati kuvada ja soovi korral võib kasutaja täiendavalt tellida juurde ka e-maili teavituse, st kasutaja ei saa selliste teadete laekumist süsteemis välja lülitada. Tellitud teadete (nõudes UL124 nimetatud teine juht) puhul peab kasutaja saama ise otsustada, kas ta soovib antud juhul saada ainult süsteemseid teateid, ainult e-maili teel laekuvaid teateid või neid mõlemaid (avalikus keskkonnas teadete tellimise kohta vt peatükk 9.5 „Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine“). UL126 Tellitavad teated võivad olla järgmised (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja võib täpsustuda tööde käigus):  Kasutajale jagatakse töötajakeskkonna või avaliku keskkonna kaudu välja sülem;  Kasutajale jagatakse töötajakeskkonna kaudu välja õppematerjale;  Kasutajale jagatakse digikoopia tellimuse raames välja faile;  Avalikus keskkonnas tehtud kommentaarile laekub vastus (kas muuseumitöötaja või mõne teise avaliku kasutaja poolt);  Töötajakeskkonnast laekub vastus museaali vabatekstilise tagasiside osas;  Töötajakeskkonnast laekub vastus museaali struktureeritud tagasiside osas;  Töötajakeskkonnast laekub vastus kogumiskampaania raames museaali 27 kohta antud tagasiside osas;  Töötajakeskkonnast laekub vastus kogumisaktsiooni tagasiside osas;  Töötajakeskkonnast laekub vastus näituse tagasiside osas;  Töötajakeskkonnast laekub vastus haridusprogrammi tagasiside osas;  Töötajakeskkonnast laekub vastus üldise täpsustamata teemaga muuseumile saadetud tagasiside osas;  Avalikus keskkonnas laekub virtuaalnäituse või mõne seal kasutatud objekti kohta kommentaar;  Muudetakse huvi pakkuva museaali andmeid;  Lisatakse uus museaal huvi pakkuvasse muuseumikogusse või selle alakogusse;  Lisatakse uus huvi pakkuv näitus/haridusprogramm/kogumisaktsioon. 3.5 Nõuded sõnastike kasutamisele ID Nõude kirjeldus UL127 Sõnastike kasutamine peab infosüsteemis olema läbivalt lahendatud ühtemoodi. UL128 Tuleb arvestada sellega, et sõnastikud võivad olla mitmetasemelised hierarhilised klassifikaatorid. UL129 Kasutaja peab sõnastikust saama endale mugavalt soovitud kirje leida, sh nt:  Avades terminite hierarhilise puu ja puud järjest detailsemale tasemele lahti klõpsamise funktsionaalsus;  Termini otsing;  Autosuggestion/autocomplete funktsionaalsus (otse sisestusväljale termini sisestamisel hakkab süsteem pakkuma sobivaid vasteid);  Jne. UL130 Sõnastiku nimekirja avamisel peab olema võimalik tutvuda administreerimisliideses lisatud sünonüümide, tõlgete ja selgitustega. UL131 Sõnastike kasutamisel tuleb arvestada administreerimisliideses määratud sõnastikevahelisi seoseid (nt olemuse ja materjali/tehnika sõnastike vahelised seosed) ja vaikimisi kuvada sõnastiku terminid vastavalt seostele. Kasutajal peab olema võimalik aga alati avada sõnastik täismahus. UL132 Sõnastike kasutamisel tuleb arvestada administreerimisliideses muuseumi lõikes määratud tsentraalse sõnastiku termineid ja vaikimisi kuvada ainult need terminid (st muuseumi jaoks üleliigseid termineid ei kuvata). Kasutajal peab olema võimalik aga alati avada sõnastik täismahus. UL133 Iga sõnastiku, selle taseme või konkreetse termini kohta peab töötajakeskkonna kasutajal olema võimalik lisada kommentaar, kus kirjeldatakse mis probleemid õige termini valimisel tekkisid. Seda infot peab muuseumide ülese administreerimise õigusega isikul võimalik näha ning teha väljavõtteid sõnastike töörühmas arutamiseks. UL134 Sõnastiku termini otsing peab töötama ka sünonüümide pealt ning kasutajal peab olema võimalik valida, kas alati töötajakeskkonda salvestada sünonüümile vastav õige termin või sünonüüm ise. UL135 Sõnastiku termini alusel otsimisel (nt konkreetse olemusega objektide otsimisel) tuleb arvesse võtta ka administreerimisliideses sõnastiku terminiga seotud teisi sama sõnastiku termineid. Kui tuvastatakse otsitava terminiga seotud termin, siis tuleb kasutajale soovitada ka seotud termini alusel otsingut. Nt otsitakse terminit „magamine“ ja kuvatakse, et vaata ka terminiga 28 „uni“ seotud vasteid. Antud funktsionaalsus on mõeldud otsingute lihtsustamiseks. UL136 Võõrkeelse dokumendi või kirjeldamise lehe võõrkeelsel täimisel peab lehele olema võimalik salvestada ka sõnastiku termini tõlget. UL137 Kasutajal peab olema võimalik lisada ka tulenevalt konkreetse äriprotsessi vajadustest mitu sõnastiku terminit (sh ka otsingutes, nt peaks saama otsingut teha korraga üle mitmete olemuste). UL138 Vaadetes, kus on võimalik otsingu- või filtreerimise parameeter valida hierarhiliste sõnastike, asukohtade või alakogude seast, peab olema võimalik täiendavalt märkida, kas tulemustes soovitakse kuvada valitud parameetri täpsed vasted või ka valitud parameetri alla kuuluvate alamparameetrite vasted ehk otsingut teostatakse ka valitud termini alamterminite, valitud asukoha alamasukohtade ja valitud alakogu alamkogude seast. 3.6 Nõuded objektide kasutamisele ID Nõude kirjeldus UL139 Igasse dokumenti, kuhu saab objekte lisada, peab saama objekte lisada otsingu teel või eelsalvestatud sülemi kaudu. UL140 Igasse dokumenti, kuhu saab objekte lisada, peab objekti otsimine käima samamoodi, v.a kui konkreetse äriprotsessi juures on nõutud teisiti (sh lihtotsingu ja detailotsingu kasutamise võimalused). UL141 Dokumendist peab saama objekte eemaldada senikaua kui dokument pole kinnitatud/allkirjastatud. Kui dokument on juba allkirjastatud vähemalt ühe isiku poolt, saab objekte eemaldada alles allkirja tühistamisel. UL142 Nii museaal, abikogu asi kui hoiulevõetud asi võib olla märgitud mitteavalikuks. Sellisel juhul ei tohi antud objekti olla teisel muuseumil töötajakeskkonnas otsida ja näha, v.a juhul kui see on teisele muuseumile väljaandeaktiga kasutamiseks antud (nt konserveerimistöö teostamiseks). Mitteavalikuks märgitud objekte ei tohi olla näha ka avalikus keskkonnas ega andmevahetusteenuste vahendusel. Näha ei tohi olla võimalik ka ühtegi mitteavaliku objekti faili (sõltumata failile määratud piirangutest). UL143 Kui muuseumikogu (või selle alakogu), abikogu (või selle alakogu) või hoiulevõetud asjade kogu (või selle alakogu) on märgitud mitteavalikuks, siis ei tohi avalikustada ühtegi sinna (ala)kogusse kuuluvat objekti (sõltumata konkreetse objekti avalikustamisest). Antud (ala)kogu objekte ei tohi olla võimalik teisel muuseumil töötajakeskkonnas otsida ja näha, v.a juhul kui see on teisele muuseumile väljaandeaktiga kasutamiseks antud (nt konserveerimistöö teostamiseks). Mitteavalikku (ala)kogusse kuuluvaid objekte ei tohi olla näha ka avalikus keskkonnas ega andmevahetusteenuste vahendusel. Näha ei tohi olla võimalik ka ühtegi mitteavaliku objekti faili (sõltumata failile määratud piirangutest). UL144 Dokumenti peab olema võimalik lisada ainult konkreetses staatuses objekte vastavalt äriloogilistele vajadustele. Näited: vastuvõtuakti peab saama lisada ainult eelregistreeritud asju, abikogu asju, hoiulevõetud asju ja väljaarvatud asju; muuseumisisese kasutamise akti ja väljaandeakti peab saama lisada ainult museaale, abikogu asju ja hoiulevõetud asju; konserveerimistöösse museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju ja väljaandeaktiga teise muuseumi poolt kasutamiseks saadud asju; inventuuriakti museaale, abikogu asju ja hoiulevõetud asju. Täpsed nõuded on kirjas konkreetsete äriprotsesside 29 juures. UL145 Dokumenti peab olema võimalik lisada teise muuseumi objekte (sh kuvatakse otsingu vormil muuseumi valik) ainult vastavalt äriloogilistele vajadustele. Otsida peab saama teise muuseumi avalikke museaale, abikogu asju ja hoiulevõetud asju. Muuseumide ülene otsing peab olema võimalik taotluse, haridusprogrammi passi ja näitusepassi koostamise vaates ning seda sõltumata sellest, kas teise muuseumi objekt on konkreetsele muuseumile juba välja antud või mitte. Muuseumide ülene otsing peab olema võimalik ka konserveerimistöö, korrastustöö, seisundi hindamise, monitooringu ja digiteerimistöö vaates, kuid ainult juhul, kui teise muuseumi objekt on juba konkreetsele muuseumile välja antud. UL146 Objekti püsiasukohta peab kasutaja saama muuta järgmiste toimingute käigus:  Objekti vastuvõtmisel või hoiule võtmisel (esmalt selle eelregistreerimisel ja seejärel vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti koostamisel);  Hoiustamise tegemisel;  Inventuuri tegemisel. UL147 Kui objekt pole parasjagu kasutamises muuseumisisese kasutamise või väljaandeaktiga, peab objekti jooksev asukoht olema alati sama mis püsiasukoht. Kui objekt liigub muuseumisisese kasutamise aktiga või väljaandeaktiga kasutamisse, peab objekti jooksev asukoht püsiasukohast erinema. UL148 Objekti jooksev asukoht tohib muutuda ainult järgmistel juhtudel (st käsitsi muuta ei saa):  Kui objekt läheb muuseumisisese kasutamise või väljaandeaktiga liikumisse (jooksev asukoht peab püsiasukohast erinema senikaua, kui objekt pole veel tagastatud);  Eelnevalt eelregistreeritud asi otsustatakse vastu võtta/hoiule võtta ning vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti koostamise käigus määratakse objektile uus püsiasukoht ja sellega seoses muutub ka jooksev asukoht (eeldusel, et objekt pole parasjagu liikumises);  Objekt saab hoiustamise teostamisel uue püsiasukoha ja sellega seoses muutub ka jooksev asukoht (eeldusel, et objekt pole parasjagu liikumises);  Objekt saab inventuuri tegemisel uue püsiasukoha ja sellega seoses muutub ka jooksev asukoht (eeldusel, et objekt pole parasjagu liikumises);  Kui objekt märgitakse kadunuks või arvatakse välja (ja viimasel juhul ei toimu üle andmine teisele töötajakeskkonda kasutavale muuseumile), siis peab jooksev asukoht olema „teadmata“. UL149 Objektide dokumendi töölehele kandmiseks peab olema võimalik otsida liht- ja detailotsingu kaudu. Seejuures liht- ja detailotsingu eraldi käsitlemine ei pruugi olla vajalik, kui tööde teostaja suudab välja pakkuda piisavalt paindliku ja kiire otsingu lahenduse. Lihtotsingu vormi parameetrid peavad minimaalselt olema järgmised:  Objekti number (sh nii museaali number, hoiulevõetud asja number, objekti ID);  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor; 30  Objekti staatus (eelregistreeritud asi, museaal vms);  Muuseum;  Alakogu;  Püsiasukoht. Täpsed otsinguparameetrid tuleb leppida kokku tööde käigus. UL150 Dokumendi töölehe objekti otsingus peab objekti numbrit saama sisestada kolmel moel:  Täpse täisnumbrina (nt ERM TM Fk 16206:61);  Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide kaupa (nt TM ja Fk – tagastatakse kõik tulmeraamatusse TM ja alakogusse Fk kuuluvad objektid);  Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide vahemike kaupa (nt TM Fk 16200 – TM Fk 16300 – tagastatakse kõik tulmeraamatusse TM ja alakogusse Fk kuuluvad objektid, mis omavad seerianumbrit vahemikus 16200-16300). UL151 Numbrimaski komponentidena peab olema võimalik sisestada ainult need väljad, mida otsitav muuseum on kasutamiseks seadistanud. UL152 Lisaks täisnumbrile peab saama otsingut numbri järgi teostada ka objekt ID kaudu (nii museaalide/hoiule võetud asjade puhul kui ka objektide puhul, millele pole veel omistatud musaali või hoiulevõetud asja numbrit). Ka neid peab saama otsida täpse vastena, osalise vastena ja vahemike kaupa. UL153 Objekti nimetust jt tekstilisi andmevälju peab olema võimalik otsida täpse vastena, aga ka osalise vastena. UL154 Ühte objekti ei tohi saada mitu korda samale dokumendi töölehele lisada. Kui kasutaja püüab sama objekti uuesti samasse dokumendi töölehte lisada, peab süsteem kuvama veateate. Samas kui kasutaja objekti töölehelt eemaldab, peab ta saama hiljem objekti uuesti töölehele lisada. UL155 Objekti identifitseerivate andmetena (ehk see n-ö minimaalne andmete komplekt, mille alusel oleks selge, mis objektiga tegemist on) tuleb erinevates objekti nimekirja vaadetes kuvada minimaalselt alati:  Esinduspilt;  Number;  Nimetus;  Olemus;  Autor. Sõltuvalt äriprotsessi vajadusest võib lisanduda täiendavaid andmeid. UL156 Ühel muuseumil peab olema võimalik näha teise muuseumi objektide osas ainult avalikke andmeid ja faile (selliseid, mis kuvatakse ka avalikus keskkonnas ja andmevahetusteenuste kaudu). Avalikke andmevälju vt peatükk 4.1.5.2 Tabel 1 (veerg „Avalik“). UL157 Objektiga seotud faile (kirjeldamise vaates jm) tuleb kuvada selliselt, et kasutajal on võimalik faile mugavalt sirvida (nt fotoalbumina). UL158 Objekti autorina tuleb käsitleda ja kuvada neid rolle (nt autor/valmistaja/kunstnik), kes on administreerimisliideses autorina seadistatud. Kui autorina käsitletavaid rolle on objektil rohkem kui üks, tuleb kuvada need kõik, kuid selliselt, et need ei koormaks objektide nimekirja kuva. Edaspidi on dokumendis kasutatud üldistavat terminit „autor“. UL159 Kui kasutaja muudab mingisugusele töölehele lisatud objekti andmeid (nt seisundit, kahjustusi) kirjeldamise vormis (sh juhul, kui andmed kirjelduse lehel muutuvad mõne teise toimingu, nt konserveerimistöö, tulemusena), peavad andmed automaatselt uuenema vastaval töölehel. Seda senikaua, kui 31 tööleht pole kinnitatud või töölehe alusel genereeritud akt allkirjastatud. 3.7 Nõuded osalejate kasutamisele ID Nõude kirjeldus UL160 Tuleb arvestada asjaoluga, et osaleja võib olla:  Administratiivne isik (isik, kes on seotud objektiga läbi administratiivse toimingu, nt eelregistreerimise töölehele märgitud objekti üleandja) ja/või ajalooline isik (isik, kes on seotud objektiga läbi kirjelduse, nt objekti autor);  Füüsiline isik või juriidiline isik. Sõltuvalt konkreetse äriprotsessi vajadustest, peab süsteem kasutajale pakkuma kas ainult ajaloolisi osalejaid (objekti kirjeldamine) või administratiivseid osalejaid (dokumendi töölehtede täitmisega seotud äriprotsessid) või näiteks ainult muuseumitöötajaid (kes võivad mh olla ka administratiivseteks osalejateks – täpne lahendus lepitakse kokku tööde käigus). Seejuures muuseumitöötajate lisamisel tuleb sõltuvalt konkreetse äriprotsessi vajadustest pakkuda kas ainult oma muuseumi töötajaid või ka teiste töötajakeskkonda kasutavate muuseumide töötajaid. UL161 Juriidilisest isikust osaleja lisamisel dokumendi töölehele peab saama täiendavalt valida ka teda esindava füüsilisest isikust osaleja vastavalt osalejate halduses kirjeldatud seostele, kui konkreetse äriprotsessi puhul on esindaja lisamine vajalik. Seejuures muuseumi esindajatena peab saama valida muuseumitöötajaid. UL162 Osalejat peab olema võimalik lisada kasutades autosuggestion ja autocomplete funktsionaalsust, kasutades osaleja otsingut vms. UL163 Kasutajal olema võimalik mugavalt sisestatud isik uueks osalejaks salvestada. Seejuures tuleb tagada see, et liiga kergekäeliselt ei hakata uusi osalejaid lisama, kui sama osaleja on juba varasemalt kellegi poolt lisatud. UL164 Ajaloolise osaleja otsing peab olema võimalik minimaalselt ees- ja perekonnanime alusel. Administratiivse osaleja otsing peab olema täiendavalt võimalik ka isikukoodi alusel. Täpsed otsinguparameetrid lepitakse kokku tööde käigus. UL165 Osaleja nime järgi otsing peab toimuma ka teiste nimede alusel, mis konkreetse osaleja lehele lisatud (nt endine nimi, kunstnikunimi, pseudonüüm). Nt kui Kalevi endise nimena on osaleja lehele sisestatud „Kawe“, siis otsingu tulemustes tuleb täiendavalt välja tuua ka „Kawe“ või soovitada otsida ka „Kawe“ järgi (nt teatud juhul on vaja objekti kirjeldusse märkida osaleja teine nimi). Seejuures peab selgelt olema aru saada, mis on tekstiotsingule täpne vaste ja milline on läbi osaleja teise nime tuvastatud vaste. Otsida tuleb ainult sellised teise nime liike, mis on administreerimisliideses seadistatud. UL166 Kui osaleja otsimisel tuvastatakse temaga seotud teine osaleja (nt täna tegutsevale asutusel eelnev ajalooline vorm), siis tuleb otsingu tulemustes täiendavalt välja tuua ka seotud teine osaleja. Seejuures peab selgelt olema aru saada, mis on tekstiotsingule täpne osaleja vaste ja milline on läbi osaleja seose tuvastatud vaste. Otsida tuleb ainult sellised seose liike, mis on administreerimisliideses seadistatud. UL167 Kehtetuid osalejaid otsida ja dokumendi töölehele lisada ei tohi olla võimalik (sh ka juhul, kui osaleja on märgitud kehtetuks tulenevalt teise osalejaga ühendamisest – vt täpsemalt pt 5.2 „Osalejate haldamine“). 32 UL168 Juhul, kui osaleja näol on tegemist muuseumitöötajaga, tuleb osaleja otsingu tulemuste juures täiendavalt kuvada ka tema poolt esindatav muuseum(id). UL169 Dokumendi töölehel osaleja lisamisel peab olema võimalik mugavalt avada osaleja kirjeldamise lehte ja seda täiendada, kui kasutajal on selleks vastavad õigused. 33 4 Äriprotsessid ja nendega seotud nõuded 4.1 Kirjeldamine 4.1.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk Muuseumisse kogutakse objekte sellepärast, et nad on seotud olulise informatsiooniga. Neil on ajalooline, ühiskondlik, kogukondlik, teaduslik või esteetiline väärtus. Muuseumisse kogutavad objektid võivad olla nii esemelised kui ka digitaalsed (pildid, helisalvestised, filmid, andmebaasid, tekstid). Objektid, mida kirjeldatakse, võivad olla nii museaalid, abikogu asjad kui hoiulevõetud asjad, kuid põhjalikum info kogumine teostatakse vaid museaalide osas (ülejäänud objektide puhul piirdutakse sageli identifitseerimiseks vajalike andmetega). Juba objekti kogumisel märgitakse üles sellega seotud andmed (nt füüsilised näitajad, valmistamise ja kasutamisega seotud informatsioon) ja seejärel sisestatakse need andmed infosüsteemi, et vormistada objekti vastuvõtt. Alles peale objekti vastuvõtmist ehk museaaliks saamist algab objekti detailne kirjeldamine. Museaali kirjeldamine toimub kolmel tasandil:  1. tasand – vastuvõtt (asja esmane dokumenteerimine);  2. tasand – teaduslik inventeerimine ehk kirjeldamise I etapp;  3. tasand – teaduslik kirjeldamine ehk kirjeldamise II etapp. Vastuvõtu käigus kirjeldatakse objekti registreerimiseks vajalik minimaalne andmehulk, mis on ainuomased sellele objektile ja mille kaudu on antud objekti võimalik teiste seast ära tunda. Nimetatud andmed sisestatakse vastuvõtu protsessi käigus. Kirjeldamise I etapi käigus täpsustatakse ja täiendatakse museaali kirjeldusega seotud andmeid. Toimub objektiga seotud andmete kontrollimine ja fikseerimine. Lisatakse info, mis aitab museaali süstematiseerida, grupeerida ja võrrelda teiste museaalidega, tagab otsinguteks vajaliku andmehulga ning muudab muuseumikogudes peituva teabe seeläbi analüüsitavaks ja uuritavaks. Kirjeldamise I etapp annab objekti „objektiivse“ kirjelduse.4 Kirjeldamise II etapi käigus toimub teaduslik uurimine, mille käigus selgitatakse välja objektiga otsesemalt või kaudsemalt seotud andmed. Erinevate allikmaterjalide kaudu täpsustatakse dateeringud, museaaliga seotud isikud ja sündmused, milles museaal on osalenud. Selle eesmärgiks on museaali üldise kultuuriajaloolise konteksti avamine ja teadustöö arendamine vastavalt muuseumi valdkonnale. 5 Kirjeldamise II etapp on objekti „subjektiivne“ kirjeldus, kuna kirjeldaja tugineb objekti ja allikate interpreteerimisel oma erialastele teadmistele ja tõekspidamistele. 4 4 Jeeser, K. Magistritöö „Museaalide dokumenteerimine Eesti muuseumides“. 5 Museaali kirjeldamine MuISis. Juhend 1.0. https://kule.kul.ee/avalik/muuseumid/111214_muis_juhend.pdf 34 Kui museaali I etapi kirjeldamine tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul alates asja museaalina arvele võtmisest 6 (Muuseumide andmekogu põhimäärus § 21 lg 3), siis kirjeldamise II etapp on lõputu tegevus. Lisaks muuseumitöötaja enda interpreteeringule kogutakse museaali kohta infot ka muuseumist väljapoolt. Seda tehakse museaali info avalikustamise ja kasutamiseks andmise kaudu – läbi näituste, erinevate kogumisaktsioonide, uurijatele kättesaadavaks tegemise kaudu, trükistes avaldamise kaudu jne. Seega võib ka museaali andmete osas tekkida ka erinevaid tõlgendusi (nt mitu võimalikku valmistamise aega). Museaali kirjeldamine tähendab muuseumisse vastu võetud objektile erinevate füüsiliste ja sisuliste tunnuste määramist, mis loob aluse muuseumisse kogutud objektide mõistmisele. Kirjeldus sisaldab objekti füüsilisi näitajaid (mõõdud, materjal jms), mis on olulised objekti säilimise, hoiustamistingimuste planeerimise ning identifitseerimise seisukohast. Kirjeldus sisaldab ka objekti kontekstuaalseid andmeid, mis annavad ülevaate museaali sisust ja olemusest – selle valmistamisest, kasutamisest, pildil (näiteks maal, foto, graafika jne) kujutatust, raamatu ja dokumendi sisust. Kontekstuaalsed andmed on vajalikud muuseumikogude kasutamiseks ja planeerimaks kogudega tehtavat sisulist tööd (sh muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamine7). Üldjuhul algab museaali kirjeldamine peale selle vastuvõtmist infosüsteemis. Samas on suur hulk muuseumisse vastuvõetud objekte, mis infosüsteemis ei kajastu (vastuvõtuaktid on infosüsteemi väliselt koostatud). Sellised objektid sisestatakse infosüsteemi retrospektiivselt (ilma süsteemis vastuvõtuakti vormistamiseta). Ka restrospektiivselt sisestatud museaale on võimalik analoogselt süsteemis koostatud vastuvõtuakti alusel vastu võetud museaalidele kirjeldada. Museaalide kirjeldamismudeli loomisel on väga oluline sündmusepõhine lähenemine. Seda toetab CIDOC CRM mudel (ISO 21127:2014), mis näeb ette, et objekti kontekst tekib ainult läbi sündmuste. Sündmus on olem, mis seob materiaalse või mittemateriaalse asja aja, koha ja osalejatega. 8 4.1.2 Äriprotsessi osapooled Osapool Roll Kirjeldaja Muuseumitöötaja või muu isik (nt praktikant), kes tegeleb museaali kirjeldamisega. See võib olla koguhoidja, teadur vms. Muudatusettepaneku Muuseumiväline isik, kes soovib kirjelduse andmeid muuta või tegija täiendada ning edastab vastavad muutmisettepanekud avaliku keskkonna või mõne teise välise infosüsteemi kaudu, mis taustal kasutajate uuendusi muuseumide infosüsteemi. Ettepanek võib laekuda ka teise muuseumi kaudu. Kogu eest vastutav Muuseumitöötaja, kellel on oma kogu piires teistest suuremad isik õigused. Antud äriprotsessi kontekstis on tal mh õigus muuta 6 Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013070 7 Muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamise juhend. http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kum_muuseumikogu_korralduse_pohimotete_koos tamise_juhend.pdf 8 CIDOC Conceptual Reference Model. Version 5.0.4. http://www.cidoc- crm.org/sites/default/files/cidoc_crm_version_5.0.4.pdf 35 andmevälju, mida tavalisel kirjeldajal pole õigus muuta. Lisaks on tal õigus vaadata üle ja kinnitada muuseumist väljapoolt laekunud muudatusettepanekuid (nimetatud õigus võib olla ka teistel muuseumitöötajatel). 4.1.3 Tänane äriprotsess ja peamised probleemid Nagu eelpool mainitud, siis muuseumide infosüsteemi on praeguseks kantud andmed enam kui 3 miljoni objekti kohta ehk üle poole muuseumide infosüsteemiga liitunud muuseumide kogudes olevast. Selle peamiseks põhjuseks ongi tänase kirjeldamiseks mõeldud keeruline, aeganõudev ja massilist objektide andmete sisestamist mitte toetav lahendus. See omakorda viib selleni, et museaalide andmeid ei saa tarbida ka laiem avalikkus. Alljärgnevalt tuuakse välja peamised probleemid objektide kirjeldamisel. ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P1 Probleemid seoses Siia kuuluvad: Suur. Kirjeldamise sellega, et süsteem ei  Kirjeldamise lehe ülesehitus on lehel mugav, kiire võimalda mugavalt, keeruline ja sisestusväljad on ja paindlik kiirelt ja piisaval halvasti struktureeritud; andmete määral andmeid  Infot on erinevates kirjeldusega sisestamine sisestada seotud vaadetes liiga palju; võimaldab oluliselt  Soovitud kirjeldusväljade ja hoida kokku nuppude üles leidmine on andmesisestuseks problemaatiline; kuluvat aega.  Ei ole võimalik mugaval viisil eristada kohustuslikke ja mittekohustuslikke välju;  Andmete dubleerimine museaali kirjeldamisel, aga ka teistele objektidele kopeerimine on puudulik;  Mass-sisestuste tegemine pole toetatud;  Puudub võimalus kirjeldada eraldiseisvalt objektide eraldatavaid osi (detaile). P2 Probleemid andmete Siia kuuluvad: Suur. Loogiline ja sisestamise  Andmed jäetakse konkreetsetele struktureeritud kvaliteediga, mis struktureeritud väljadele kirjeldamise vorm tuleneb sellest et jagamata ja kogu info tagab kvaliteetsed kasutajad ei saa aru, sisestatakse erinevatel andmed. kuhu, mida ja kuidas vabateksti väljadele; sisestada  Sarnase sisuga infot sisestatakse erinevatele sisestusväljadele;  Ühele sisestusväljale sisestatakse sellist infot, mille jaoks on olemas sobivam sisestusväli. 36 P3 Otsingute tegemine Kuna andmete sisestamine on Suur. Loogiline ja keeruline ebaühtlane, vähe struktureeritud struktureeritud andmeid ja väga palju kirjeldamise vorm kontekstuaalset infot sisestatakse võimaldab objekte konteksti mitteomavatele vabateksti ühte moodi ja väljadele, siis pole tagatud ühtsed kvaliteetselt objekti otsingud üle muuseumide (sh kirjeldada ja ka avalikus keskkonnas) seeläbi saab teostada ühtseid otsinguid üle muuseumide. P4 Puudub massiline Muuseumides on palju museaale, Keskmine. objektide sisestamise mida pole veel jõutud infosüsteemis Objektide võimalus kirjeldada ja seetõttu on suur massilise retrospektiivse sisestamise vajadus. sisestamise Tänane lahendus aga ei võimalda funktsionaalsus kiiret ja mugavat massilist võimaldab oluliselt retrospektiivset sisestamist. hoida kokku andmesisestuseks kuluvat aega. P5 Probleemid sõnastike Siia kuuluvad: Keskmine. Paindlik kasutamisel  Tsentraalses sõnastikus on tsentraalsete muuseumi jaoks palju sõnastike ebavajalikke termineid, mis kasutamise raskendab soovitud termini funktisonaaslus leidmist; tagab ühtse  Tsentraalses sõnastikus sõnastike puuduvad muuseumi kasutamise ainevaldkonna jaoks spetsiifilised erinevates terminid, mistõttu tuleb sageli muuseumides, valida üldisemaid termineid, toetab ühtseid millega läheb objekti jaoks olulist otsinguid üle teavet kaduma; muuseumide ja  Muuseumid keskenduvad liigselt toetab kitsastest huvidest lähtuvate järjepidevat omasõnastike loomisele vastavalt sõnastike edasi oma vajadustele, mis on tinginud arendamist. selle, et objektide kirjeldamine erinevates muuseumides on erinev ning on pärsitud tsentraalse terminoloogia areng. 37 P6 Muuseumivälised Tänane lahendus ei toeta Keskmine. isikud ei saa osaleda ühisloomelist andmete kirjeldamist. Muuseumiväliste museaalide See tähendab, et kui isikute kaasamine kirjeldamisel muuseumiväline isik soovib mingi museaalide muuseumi andmeid parandada või kirjeldamisse täiendada, tuleb pöörduda tagab kvaliteetsed muuseumi poole telefonitsi või e- andmed. maili teel. Puudub mugav võimalus vastavaid muudatusettepanekuid otse infosüsteemi kaudu edastada. Samuti puudub võimalus võtta vastu infot välistest infosüsteemidest, kus samuti museaalide kohta andmeid kogutakse. P7 Andmete muudatuste Objektiga seotud informatsiooni Keskmine. Lihtne jälgimine keeruline lisamise ja muutmise jälgimine on andmete keeruline. Puudub mugav võimalus muudatuste välja selgitada, kes ja milliseid jälgimise andmeid on lisanud ja muutnud. funktsionaalsus Sealhulgas pole võimalik lisada ühe võimaldab hoida andmevälja kohta erinevaid kokku aega, mis potentsiaalseid väärtuseid kulub objektiga (tõlgendusi erinevate isikute poolt). seotud muudatuste tuvastamiseks. Lähtudes eelpool toodust on kirjeldamine väga ebamugav ja aeganõudev protsess, pole tagatud kvaliteetsed andmed ja ka ligipääs andmetele läbi erinevate otsingute. Arvestades asjaolu, et museaali I etapi kirjeldus peab olema tehtud ühe aasta jooksul arvestades selle vastuvõtust ja muuseumidel on palju retrospektiivset sisestamist vajavat materjali, on äärmiselt vajalik kiire, mugav ja toimiv kirjeldamise loogika. Samuti tuleb tagada ka läbi kvaliteetsema andmesisestuse museaali andmete parem kättesaadavus välistele osapooltele. Kuna muuseumid peaksid liikuma kõigile sobivate tsentraalsete sõnastike välja töötamise suunas, tuleb luua paindlik klassifitseerimissüsteem ja võimalus kõigil sõnastike kasutajatel jooksvalt sõnastike arengusse panustada. Samuti tuleb luua võimalus kaasata museaali kirjeldamisse ka väliseid osapooli, võimaldades neil erinevatest kanalitest oma muutmisettepanekud otse töötajakeskkonda saata. Seejuures on äärmiselt oluline ka töötajakeskkonnast tagasiside andmise võimaldamine muutmisettepaneku tegijale, et ta teaks, kas tema ettepanekut võeti arvesse või mitte. 4.1.4 Tulevane äriprotsess Kõige suuremaks äriprotsessiliseks muudatuseks on kirjeldamisse väliste osapoolte kaasamine. See tähendab, et loodav lahendus peab arvestama asjaoluga, et avaliku keskkonna või mõne välise liidestatud infosüsteemi (nt Ajapaik) kaudu võivad hakata laekuma tagasiside museaali andmete muudatuste või muutmisettepanekutega. Kui laekuvat tagasisidet tõlgendada muudatusena, tuleb see automaatselt kanda objekti kirjeldusse muuseumitöötaja poolse kinnituseta. Kui laekuvat tagasisidet tõlgendada ettepanekuna, tuleb see muuseumitöötaja poolt enne objekti kirjeldusse kandmist kinnitada või tagasi lükata. Seejuures võib olla tagasiside nii struktureeritud kujul kui struktureerimata vabatekstina. 38 Kuna tagasisidet võib hakata laekuma palju, muuseumidel puudub võimalus seda infot kontrollida, siis on teatud juhtudel otstarbekas usaldada välist osapoolt ja see info kohe ilma muuseumitöötaja poolse sekkumiseta objekti kirjeldusse kanda, lisades ka automaatselt viite algallikale. Sõltuvalt sellest, kust info laekub (avalik keskkond vs väline infosüsteem) ja mis kujul info laekub (struktureeritud vs struktureerimata), peab saama muuseumide ja alakogude kaupa määrata, kas tegemist automaatselt kirjeldusse jõudva tagasisidega või kinnitust vajava tagasisidega. Täpsem äriprotsess seoses väljapoolt laekuvate museaalide muudatuste ning muutmisettepanekutega: 1. Kui avaliku keskkonna või välise infosüsteemi kaudu laekub tagasiside, mis ei vaja kinnitamist: 1.1. Isiku(te)le, kes on vastavat tüüpi teate tellinud, saadetakse informeeriv teade laekunud muudatuse kohta (muudatust eraldi kinnitada ei saa); 1.2. Laekunud muudatused on koheselt kõigile nähtavad koos viitega algallikale (sh avalikus keskkonnas). 2. Kui avaliku keskkonna või välise infosüsteemi kaudu laekub tagasiside, mis vajab kinnitamist: 2.1. Isiku(te)le, kes on administreerimisliideses tagasiside kinnitaja(te)na määratletud, saadetakse teade laekunud ettepaneku kohta; 2.2. Üks isikutest, kes on administreerimisliideses tagasiside kinnitaja(te)na määratletud, vaatab laekunud ettepaneku üle ja kinnitab või lükkab ettepaneku tagasi, lisades ka põhjenduse; 2.3. Kui ettepaneku tegija on avaliku keskkonna kasutaja, saadetakse talle automaatselt ka teade muuseumi otsuse kohta; 2.4. Kui ettepanek kinnitati, siis kantakse muudatused ka objekti kirjeldusse koos viitega algallikale (seejuures saab muuseumitöötaja muudatused struktureeritud kujul lahti kirjutada, kui peab seda vajalikuks). Samuti on teistel muuseumitöötajatel (sh sama alakogu eest vastutavatel isikutel, kui neid on mitu) näha, et otsus on tehtud; 2.5. Tehtud muudatused on kõigile nähtavad koos viitega algallikale (sh avalikus keskkonnas). 4.1.5 Ärinõuded 4.1.5.1 Objektide otsing ja kirjelduse vaated Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded objektide haldusega seotud objektide otsingule ja andmete vaatamisele. ID Nõude kirjeldus KI001 Objekti kirjeldamiseks peab kasutaja saama kirjeldatavat objekti otsida. KI002 Kirjeldada peab saama eelregistreeritud asju, museaale, abikogu asju ja hoiule võetud asju. Museaalide ja abikogu asjade osas peab saama kirjeldada neid, mis infosüsteemis juba olemas kui ka retrospektiivselt neid, mida veel ei ole. Väljaarvatud, tagastatud ja teise muuseumi poolt kasutamiseks saadud objekte ei tohi saada kirjeldada v.a järgmises nõudes nimetatud juht. KI003 Teise muuseumi objekte peab saama kirjeldada ainult juhul, kui esimene muuseum on vastavad objektid sülemina välja jaganud ja andnud konkreetsele teise muuseumi töötajale objektide kirjeldamise õigused. See annab võimaluse oma muuseumi objektide kirjeldamisel kasutada teises 39 muuseumis olemasolevat kompetentsi. Sülemi välja jagamise kohta vt täpsemalt peatükk 5.3 „Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine“. KI004 Lisaks peab saama teise muuseumi poolt välja antud objekti andmeid muuta, kui see on välja antud sellisel otstarbel, mille raames muudetakse teatud objekti andmeid (nt konserveerimistöö raames objekti seisundit ja mõõte). Antud juhul ei toimu kirjelduse andmete muutmine aga kirjeldamise vormi kaudu. KI005 Objekti kirjeldamiseks peab saama avada kirjeldamise vormi, kus varasemalt sisestatud andmed on näha (vt kirjeldamise nõudeid peatükk 4.1.5.2 „Objekti kirjeldamine“). KI006 Retrospektiivse kirjeldamise jaoks peab olema võimalik avada tühi kirjeldamise leht (Joonis 1 nupp „Lisa uus kirjeldatav objekt“). KI007 Objekte kirjeldamiseks peab olema võimalik otsida liht- ja detailotsingu kaudu. Seejuures liht- ja detailotsingu eraldi käsitlemine ei pruugi olla vajalik, kui tööde teostaja suudab välja pakkuda piisavalt paindliku ja kiire otsingu lahenduse. Lihtotsingu vormi parameetrid peavad minimaalselt olema järgmised:  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Alakogu;  Püsiasukoht;  Jooksev asukoht;  Muutmise aeg (viimase muudatuse aeg);  Kus sisalduvad väljapoolt kirjeldamise vormi laekunud tagasiside (muudatused ja/või muutmisettepanekud; muutmisettepanekute korral ka valik, kas kõik või ainult kinnitamata; lisaks ka allika valik);  Kas I etapis kirjeldamata või I etapis kirjeldatud;  Kas pildiga või mitte. Täpsed otsinguparameetrid lepitakse kokku tööde käigus. KI008 Objekti otsingus peab objekti numbrit saama sisestada kolmel moel:  Täpse täisnumbrina (nt ERM TM Fk 16206:61);  Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide kaupa (nt TM ja Fk – tagastatakse kõik tulmeraamatusse TM ja alakogusse Fk kuuluvad objektid);  Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide vahemike kaupa (nt TM Fk 16200 – TM Fk 16300 – tagastatakse kõik tulmeraamatusse TM ja alakogusse Fk kuuluvad objektid, mis omavad seerianumbrit vahemikus 16200-16300). KI009 Numbrimaski komponentidena peab olema võimalik sisestada ainult need väljad, mida muuseum on kasutamiseks seadistanud. KI010 Lisaks täisnumbrile peab saama otsingut numbri järgi teostada ka objekt ID kaudu (nii museaalide/hoiulevõetud asjade puhul kui ka objektide puhul, millele pole veel omistatud musaali või hoiulevõetud asja numbrit). Ka neid peab saama otsida täpse vastena, osalise vastena ja vahemike kaupa. KI011 Muutmise aega peab olema võimalik sisestada ajavahemikuna ja see peab hõlmama endas nii kirjeldamise vormis otse tehtud muudatusi kui ka kirjeldamise vormi väliselt laekunud muudatusi (sh väljapoolt töötajakeskkonda). KI012 Iga otsingu tulemuse kohta tuleb kuvada minimaalselt: 40  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Objekti staatus;  Alakogu;  Püsiasukoht;  Jooksev asukoht;  Muutmise aeg. Täpsed parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. KI013 Kasutajal peab olema võimalik vaadata otsingu tulemustes kuvatud objekti andmeid (Joonis 1 Objektide halduse vaade link „vaata“) ja liikuda objekti andmeid muutma (Joonis 1 link „muuda“). KI014 Otsingu tulemuste osas peab olema võimalik näha järgmisi kirjelduse vaate variante:  Kehtiv täiskirjeldus – kuvatakse kõik käesoleval hetkel kehtivad objekti kirjelduse andmed;  Muudatustega kirjeldus – kuvatakse kõik kehtivad ja kehtetud objekti kirjelduse andmed. KI015 Objekti kirjelduse vaadetes peab saama valida, kas soovitakse näha ka administratiivseid toiminguid, kus objekt on osalenud. Kui administratiivse toimingu tulemusena muutus mingi konkreetne kirjelduse andmeväli, peab olema võimalik muudatustega kirjelduses tuvastada, millise toimingu tulemusena milline andmeväli muutus ehk mis väärtuse sai. Administratiivse toiminguna tuleb tõlgendada ka I etapi kirjeldamise lõpetamist ning tuua välja lõpetaja ja lõpetamise aeg. Kui I etapi kirjeldust on vahepeal tühistatud, siis ka tühistaja ja tühistamise aeg. KI016 Objekti kirjelduse samale andmeväljale sisestatud erinevad väärtused (kui neid on võimalik sisestada mitu) tuleb väljad kuvada sisestamise järjekorras (nt ajaliselt esimesena lisatud mõõt enne kui ajaliselt järgmisena lisatud mõõt). KI017 Muudatustega kirjelduse vaates tuleb iga andmevälja (nt seisundi) kohta kuvada tema kõikvõimalikud väärtused. Seejuures hetkel kehtiv ja kehtetud väärtused peavad olema eristatud. Samuti peavad olema eristatud need andmed, mis kehtisid I etapi kirjelduse lõpetamisel, kui I etapp on lõpetatud. KI018 Muudatustega kirjelduse korral tuleb iga muudetud kirje kohta tuleb näidata ka selle muutjat/lisajat ja muutmise/lisamise aega. Seejuures tuleb arvestada järgnevaga:  Kui muudatus on tulnud töötajakeskkonnast, aga kirjeldamise vormi väliselt (nt inventeerimise käigus, konserveerimistöö käigus), tuleb kuvada ka viide konkreetsele administratiivsele toimingule (ka juhul, kui muudatus teostati teise muuseumi töötaja poolt);  Kui muudatus on tulnud töötajakeskkonna väliselt (sh muudatusettepanekud, mis otsustati kinnitada), tuleb kuvada ka viide algallikale (selleks võib olla avaliku keskkonna kasutaja, kui ta soovib oma nime muudatuse autorina näidata, aga ka väline infosüsteem). 41 Joonis 1 Objektide halduse vaade 4.1.5.2 Objekti kirjeldamine Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded andmete sisestamisele kirjeldamise vormis. ID Nõude selgitus Kirjeldamise vaate ülesehitus KI019 Tuleb välja töötada võimalikult mugav ja paindlik objekti kirjeldamise vorm. KI020 Objekti kirjeldamise vormi kuvas tuleb arvestada objekti staatusega ning sellega, kas kirjeldamise I etapp on lõppenud või ei (st kui on lõppenud, siis järgnevaid muudatusi tuleb tõlgendada kui II etapi kirjeldamist). KI021 Andmed peavad olema grupeeritud loogilistesse plokkidesse. Näiteks (vt ka Joonis 2):  Identifitseerivad andmed;  Seisukorra ja eritingimuste andmed;  Kasutusõiguste andmed;  Füüsiline kirjeldus;  Sündmuste kirjeldus;  Seosed teiste objektidega;  Viited välistele allikatele;  Failid;  Administratiivsed toimingud. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et plokkide nimekiri ja seal kuvatavate andmeväljade koosseis võib tööde käigus muutuda ja täpsustuda. KI022 Kasutajal peab olema võimalik selgelt aru saada, milline on kirjeldamise vormis I etapi kohustuslik andmehulk ja vajadusel täita ainult see (nt Joonis 2 nupp „Kuva kohustuslikud andmed“; kohustuslike andmete loetelu Tabel 1 42 veerg „I etapp“). KI023 Tuleb arvestada asjaoluga, et üks objekt võib koosneda erinevatest eraldatavatest füüsilistest osadest (nt ühe museaali moodustavad laud ja tool, king ja kingapael; 52 kaardipakki kuuluvat kaarti), mille kirjeldus erineb (sh nt nii füüsiline kirjeldus, seisund kui kontekstisündmused (nt mingi detail on valmistatud kuskil mujal)). Sellest tulenevalt peab kasutajal olema võimalik kirjeldada nii tervikobjekti kui konkreetseid objekti eraldatavaid osasid. Objekti osade kirjeldamine ei tohi olla kohustuslik. Seejuures tuleb arvestada, et teatud andmed on tervikuga alati ühised ja neid ei pea osade kohta saama eraldi sisestada (nt eritingimuste andmed). Identifitseerivad andmed KI024 Identifitseerivateks andmeteks on number, teine number (nt arhiivi number), nimetus (nt teose pealkiri), teine nimetus, autor, olemus, objekti staatus, esinduspilt, alakogu, vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti number, vastuvõtu/hoiulevõtu aeg, üleandja, püsiasukoht, jooksev asukoht. KI025 Kasutajal peab olema võimalik n-ö esile kutsuda vastuvõtu käigus sisestatud esmast üldinfot (vaikimisi seda ei kuvata), mida vajadusel saab kirjeldamise vormis detailsemalt lahti kirjutada. KI026 Objekti staatust, vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti numbrit, vastuvõtu/hoiulevõtu aega, üleandjat ei tohi saada kirjeldamise vormis sisestada/muuta (v.a kui tegemist on retrospektiivse sisestamisega – siis saab kõike muuta, v.a objekti staatust, sest retrospektiivselt kirjeldatakse ainult museaale ja abikogu asju). KI027 Jooksvat asukohta ja püsiasukohta ei tohi olla võimalik kirjeldamise vormis muuta (see käib ainult aktide kaudu ja muutub kirjeldamise vormis automaatselt). Seejuures esmasel retrospektiivsel sisestusel peab jooksev asukoht määratama automaatselt püsiasukoha järgi. KI028 Numbrit ja alakogu peab otse kirjeldamise vormis saama muuta ainult alakogu administreerimise, muuseumisisese administreerimise või muuseumide ülese administreerimise õigusega kasutaja. KI029 Objekti eraldatava osa (detaili) kirjeldamisel peab saama lisada objekti numbri tähise (alati täht või tähed, nt a, b või c). Tähis peab tekkima objekti numbri lõppu (nt kui objekti number on „TLM 25647“, siis detaili number on „TLM 25647 a“). KI030 Autori sisestamine/muutmine peab käima ainult läbi sündmuse. KI031 Objektile peab olema võimalik lisada mitu olemust. KI032 Teise numbri ja/või teise nimetuse lisamisel peab kasutaja valima numbri ja/või nimetuse liigi ning sisestama vastava väärtuse. KI033 Teise nimetuse lisamisel peab saama lisada ka teksti keele ja teksti tõlke (kui teksti keel pole eesti). KI034 Juhul, kui objekti kohta on digihoidlas esinduspilt olemas, tuleb kuvada ka seda. Seisukorra ja eritingimuste andmed KI035 Seisukorra andmeteks on:  Seisund;  Kahjustused;  Eksponeerimise tingimused;  Käsitsemise tingimused;  Säilitamise tingimused. KI036 Seisund on klassifikaator: hea, rahuldav, halb, väga halb, määramata. 43 KI037 Kahjustusi peab saama vabatekstina sisestada. KI038 Eksponeerimise tingimused peavad tulenema vaikimisi objekti üleandmis- või vastuvõtuaktilt. KI039 Kirjeldamise vormi andmeväljal „Eksponeerimise tingimused“ tuleb vaikimisi kuvada akti väljal „Üleandmise tingimused“ olevad andmed ja kasutaja saab soovi korral need kolmel tingimuste väljal täpsemalt laiali kirjutada. KI040 Seisukorra andmete juures tuleb kuvada ka seosed konserveerimistöö, korrastustöö, monitooringu, seisundi hindamise, inventuuride jms, kui viimane info pärineb sealt. Samuti võib seisukord muutuda ka objekti liikumise tulemusena. KI041 Juhul, kui objekt on märgitud kadunuks, peab olema näha ka info selle kohta (sh seos inventuuri või kadumise halduse kirjega, kus objekt puuduvaks märgiti). Kasutusõiguste andmed KI042 Kasutusõiguste andmeteks on:  Autoriõiguste info ja autoriõiguse kehtivuse aeg;  Tunnus, kas objekt on avalik;  Andmekaitse info (vabatekstiline kommentaar) ja kehtivuse aeg. KI043 Autoriõiguste info peab tulenema vaikimisi objekti üleandmise- või vastuvõtuaktilt. KI044 Kasutusõiguste andmeid peab saama muuta ainult alakogu administreerimise, muuseumisisese administreerimise või muuseumide ülese administreerimise õigusega kasutaja. KI045 Autoriõiguste ja andmekaitse info muutmisel peab olema võimalik märkida vabatekstilise põhjendus, miks seda muudeti. KI046 Juhul, kui objekt on märgitud mitteavalikuks, ei tohi objekti ega ühtegi tema faili (sõltumata failile määratud piirangutest) olla võimalik teisel muuseumil töötajakeskkonnas näha, v.a juhul kui see on teisele muuseumile väljaandeaktiga kasutamiseks antud (nt konserveerimistöö teostamiseks). Mitteavalikuks märgitud objekti ei tohi olla näha ka avalikus keskkonnas ega andmevahetusteenuste vahendusel. KI047 Juhul, kui objekt märgitakse mitteavalikuks, peab saama sisestada ka mitteavalikustamise põhjuse vabatekstina. Füüsiline kirjeldus KI048 Füüsilise kirjelduse andmeteks on:  Materjal;  Tehnika;  Mõõdud;  Formaadid;  Värvus;  Objektil kujutatud sümboolika;  Ainese keel. KI049 Mõõdu sisestamisel tuleb esmalt valida mõõdu liik, seejärel mõõdu liigile vastav mõõtühik ning lõpuks sisestada konkreetse mõõdu väärtus. KI050 Mõõdu liikidena tuleb kuvada mõõtude sõnastiku terminid ja mõõtühikutena sellele mõõdule lubatud mõõtühikuid (vastavalt administreerimisliidese seadistustele). KI051 Formaadi sisestamisel tuleb esmalt valida formaadi liik (nt „paberi formaat“) ja seejärel konkreetsele formaadi liigile vastav formaat (nt „A4“). Seejärel kuvatakse vastavalt tehtud valikule selle formaadiga seotud mõõdud koos 44 mõõtühikuga (vastavalt administreerimisliidese seadistustele). KI052 Mõõdu, formaadi, materjali ja tehnika valimisel tuleb kasutajale vaikimisi kuvada terminid vastavalt administreerimisliideses määratud olemuse, mõõtude, formaatide, materjalide ja tehnikate sõnastike omavahelistele seostele. See tähendab, et kui kasutaja on eelnevalt näiteks määranud olemuse, tuleb talle kuvada ainult selliseid tehnika sõnastiku terminid, mis on objektile määratud olemuse terminiga seotud. Kasutajal peab olema võimalik aga alati avada sõnastik ka täismahus. KI053 Kasutajal peab mõõdu, materjali ja tehnika valikul olema alati võimalus avada ka täielik sõnastiku nimekiri. KI054 Ühele objektile (või selle eraldatavale osale) peab saama korraga lisada mitu mõõtu, formaati, materjali, tehnikat ja värvust. KI055 Peab saama kirjeldada erinevat objektil kujutatud sümboolikat:  Signatuur/meistrimärk;  Tempel/etikett/märk;  Tekst. Objekti peal oleva sümboolika kirjeldamisel saab lisada selle tekstilise kirjelduse, asukohta objektil, teksti keele (kui tegemist tekstiga), teksti tõlke (kui teksti keel pole eesti) ja lisada kujutise konkreetsest sümboolikast. Faili lisamisel peab see salvestuma digihoidlasse konkreetse arhiiviobjekti juurde (eraldiseisvasse failigruppi). KI056 Objektil kujutatud signatuuri/meistrimärgi või templi/etiketi/märgi kirjeldamisel peab saama pärida ka osaleja lehele kirjeldatud signatuuri/märgi/templi andmed, kui need on sinna sisestatud. Kui objekti andmetesse sisestatud on mitu variatsiooni nendest, siis saab valida selle variandi, mis objektil kujutatud on. Objekti seostamiseks konkreetse osaleja signatuuri/märgi/templiga, tuleb objekt antud osalejaga siduda ka läbi sündmuse. Sellisel juhul peab kirjeldatava signatuuri/märgi/templi puhul saama eristada, kas tegemist on kujutisega konkreetsel objektil olevast signatuurist/märgist/templist või viide sarnasele signatuuri/märgi/templi kujutisele osaleja juures. KI057 Kui tegemist on arhiivimaterjaliga, peab saama täiendavalt sisestada ka ainese keele. Sündmuste kirjeldus KI058 Sündmuste kaudu peab olema võimalik väljendada objekti kultuuriajaloolist konteksti. KI059 Sündmuse kirjeldamiseks peab olema võimalik valida sündmuse liik, lisada toimumisaeg, toimumiskoht, selles osaleja(d) ja kommentaar. KI060 Sündmuse lisamisel peab sündmuse liigi, toimumisaja või -koha valimine olema kohustuslik (v.a teemasündmuse puhul). Teemasündmuse puhul peab olema kohustuslik lisada sündmuse liik, mis sellisel kujul on oma olemuselt lihtsalt märksõna. KI061 Sündmuse liike tuleb pakkuda vastavalt administreerimisliideses seadistatud sündmuse liikide sõnastikule. KI062 Objektile peab saama lisada teemasündmuseid, mille kaudu kirjeldatakse objekti kasutamist, pildil kujutatut, raamatu/dokumendi sisu vms. KI063 Ühte teemasündmusesse peab olema võimalik valida mitu teemat. Alternatiiviks on sündmuse kopeerimine. KI064 Kui objektile määratakse vastuvõtu protsessi käigus autor (administreerimisliideses seadistatud autori rolli alla kuuluv roll, nt valmistaja), siis peab taustal automaatselt tekkima valmistamise/tekkimise 45 sündmus (ilma toimumisaja ja -kohata). Valmistamine/tekkimine on oma olemuselt üks sündmuse liikide sõnastiku alamosa. KI065 Analoogselt nõudele KI064 peab ka valmistamise/tekkimise sündmusesse autori lisamisel tekkima kirjeldamise vormi identifitseerivatesse andmetesse autori info. KI066 Sündmuse toimumisajana peab olema võimalik sisestada:  Täpset kuupäeva (nt 01.01.1900);  Ajavahemikku:  Kuupäevade vahemikuna (nt 01.01.1900 - 01.01.1999);  Sajandite, kümnenditena (nt 20. sajand, 1970ndad);  Sajandite, kümnendite vahemikuna (nt 19. sajand - 20. sajand, 1970ndad - 1990ndad);  Eeldefineeritud perioodi (kui täpset aega ei suudeta määrata);  Peab vajadusel saama ka määrata, et aeg on eKr (kuupäevade ajavahemiku sisestamisel ka ainult alguse aeg). KI067 Sündmuse toimumiskohana peab olema võimalik sisestada nii kehtivate kui ajalooliste asukohtade andmeid, seejuures võivad need olla Eesti asukohad kui ka ülemaailmsed asukohad. KI068 Kehtiva eesti asukoha määramisel peab kasutajal olema võimalik otsida asukohta nii kaardilt kui ka tekstina:  Kaardilt otsimiseks tuleb kasutada in-ADS redaktori veebiteenust, mis võimaldab valida kohta (sh joonestada geomeetriat, nt punkt või ala) kaardilt ja salvestada kaardilt saadud asukoha andmed muuseumide infosüsteemi (vt täpsemalt peatükk 8.2.1 „In-ADS veebiteenus“);  Teksti otsimiseks tuleb kasutusele võtta ADS andmekogu poolt pakutavat X-tee teenust, mis võimaldab salvestada asukoha andmed muuseumide infosüsteemi (vt täpsemalt peatükk 8.2.2 „Aadressiandmete X-tee teenused“). Tuleb arvestada asjaoluga, et sageli pole võimalik sündmusega seotud toimumiskohta kuigi täpselt määrata (nt saab määrata ainult maakond või omavalitusüksuse) – sellisel juhul peab olema võimalik sisestada ka ainult ülemised ADS tasemed ehk n-ö osaline aadress. KI069 Kehtiva ülemaailmse asukoha määramisel peavad olema järgmised võimalused:  Kehtivate ülemaailmsete asukohtade klassifikaatorist vastava asukoha valimine (nt „Alaska osariik“) või sisestamine, kui soovitut etteantud valikus ei ole;  Koordinaatide sisestamine;  Kaardilt otsimine. Tööde käigus lepitakse kokku, milline kaardirakendus on võimalik selleks kasutusele võtta (nt Google Maps). Seejuures peab olema võimalik piirduda ka ainult riigi valikuga. KI070 Ajalooliste eesti asukohtade määramisel peavad olema järgmised võimalused:  Ajalooliste eesti asukohtade klassifikaatorist vastava asukoha valimine (nt „Tartu piiskopkond“) või sisestamine, kui soovitut etteantud valikus ei ole;  Koordinaatide sisestamine;  Kaardilt otsimine. Tööde käigus lepitakse kokku, milline kaardirakendus on võimalik selleks kasutusele võtta (nt Google Maps). KI071 Ülemaailmsete ajalooliste asukohtade määramisel peavad olema järgmised võimalused: 46  Ülemaailmsete ajalooliste asukohtade klassifikaatorist vastava asukoha valimine või sisestamine, kui soovitut etteantud valikus ei ole;  Koordinaatide sisestamine;  Kaardilt otsimine. Tööde käigus lepitakse kokku, milline kaardirakendus on võimalik selleks kasutusele võtta (nt Google Maps). KI072 Ajalooliste asukohtade määramisel peab süsteem kasutajat valikul maksimaalselt aitama. Tuleb arvestada, et ajalooliste asukohtade klassifikaatori kirjed võivad omakorda administreerimisliideses olla seotud koordinaatide, kehtivusaja ja kehtivate asukohtadega. Sellisel juhul peab süsteem võimaldama kasutajal leida sobiva ajaloolise asukoha ka koordinaatide, kehtivusaja või kehtiva asukoha järgi (vt ka nõuded KI076 ja KI077). KI073 Asukoha valimiseks kasutatavas kaardirakenduses peab saama kuvada ka täiendavaid kaardikihte, mh ka Maa-ameti TMS ja WMS kaardikihte (nt ajalooliste kaartide kiht, kohanimede kaardi kiht – täpne nimekiri lepitakse kokku tööde käigus). Parasjagu kuvatavaid kaardikihte peab olema võimalik jooksvalt sisse- ja välja lülitada. Kaardirakenduses peab saama teostada ka otsinguid, nt asukoha järgi. KI074 Toimumiskohti peab olema võimalik valida lähtudes administreerimisliideses lisatud asukoha komponentide vahelistest seostest. Nt kui valitakse maakond, tuleb pakkuda sellega seotud omavalitsusüksusi ning kui valitakse omavalitsusüksus, siis sellega seotud asutusüksusi jne. Tasemeliselt seotud asukoha aadress peab tagama korrektse toimumiskoha järgi otsingu. KI075 Kasutuselevõetav koordinaatsüsteem lepitakse kokku tööde käigus. KI076 Toimumiskoha sisestamisel peab olema võimalik paralleelselt sisestada selle ajalooline asukoht kui ka ajaloolisele vastav hetkel kehtiv asukoht (koordinaadid on sel juhul ühised ja pole vaja topelt sisestada). Sellisel juhul peab süsteem võimaldama kasutada lisamisel ka administreerimisliideses määratud kehtivate ja ajalooliste asukohtade vahelisi seoseid (nt kui valida kehtiv koht, siis pakutaks sellega seotud ajaloolisi kohti ja vastupidi). KI077 Toimumiskoha või toimumisaja sisestamisel tuleb arvesse võtta ka administreerimisliideses sisestatud toimumiskohtade ja toimumisaegade vahelisi seoseid. Nt kui kasutaja valib mingi ajaloolise asukoha, mis eksisteeris teatud ajavahemikul, peab süsteem kuvama selle kohta info ja võimaldama toimumisajana sisestada kohale vastavat aega (kasutaja saab ka vajadusel lisada täpsema ajalise määrangu). KI078 Iga osaleja kohta peab kasutaja saama lisada osaleja liigi ja kommentaari. KI079 Osaleja liigi valimisel tuleb kasutajale vaikimisi kuvada terminid vastavalt administreerimisliideses määratud sündmuse liikide ja osaleja liikide sõnastike omavahelistele seostele, kuid lisada peab saama ka teisi. KI080 Arheoloogilise kaevamise sündmuse kirjeldamisel peab saama täiendavalt kirjeldada ka leiu liigi (arheoloogiline kaevamine, juhuleid, peitleid, inspektsioon – klassifikaator hallatav) ja leiukonteksti (vabatekst). KI081 Kui kasutaja lisab teemasõnastikust termini (nt „laulupidu“), mis on seotud ajaloosündmuse kirjega (nt konkreetsel ajal ja kohas toimunud laulupidu sündmusena) peab süsteem kasutajale pakkuma vastavat ajaloosündmust. Ajaloosündmuse valikul tuleb sündmuse andmed (toimumisaeg, toimumiskoht, osalejad jm) eeltäita ajaloosündmuse andmetega. KI082 Sündmuse lisamisel peab saama määrata, kas ta on universaalne. Kui on universaalne, lisatakse ta automaatselt universaalsete sündmuste nimekirja. 47 KI083 Juhul, kui sündmus määratakse universaalseks, peab kasutajal olema mugavalt võimalik seda koheselt seostada ka teiste objektidega. KI084 Sündmust peab saama siduda ka olemasoleva universaalse sündmusega. Sarnaselt ajaloosündmuse funktsionaalsusele tuleb universaalse sündmuse valikul täita sündmuse andmed (toimumisaeg, toimumiskoht, osalejad jm) universaalse sündmuse andmetega. KI085 Kui sündmus seotakse olemasoleva universaalse sündmusega ja kasutaja muudab sündmuse andmeid, siis peab ta saama valida, kas teiste sama universaalse sündmusega seotud objektide andmeid muuta või mitte. Seosed teiste objektidega KI086 Vastava ploki kaudu peab saama määrata seosobjekte, kollektsioone ja muid seoseid (nt info originaal-koopia, seeria, analoogi, komplekti jms kohta). KI087 Seoste lisamise peab saama otsida ja valida konkreetse objektiga seotavad teised objektid ning lisada seose liigi (nt seosobjekt, seeria, analoog, originaal-koopia). Nt saavad sel teel tekkida seeria-seeria ja analoog-analoog tüüpi seosed. Seejuures tuleb arvestada ka sellega, et kui üks objekt on originaal ja teine selle koopia, siis peab saama määrata, kumb objekt on originaal ja kumb koopia. KI088 Seostatavaid objekte peab saama lisada üle muuseumide. KI089 Juhul, kui seostatakse oma muuseumi objekte, siis seosobjekti lisamisel peab tekkima automaatselt seos ka teise objekti kirjeldusse. KI090 Juhul, kui seostatav objekt kuulub teise muuseumi (muuseum B) kogusse, siis edasine sõltub teise muuseumi seadistustest. Kui muuseum B on seadistanud, et teise muuseumi poolt laekuvaid kirjeldusandmetega seotud muudatusi ei pea kinnitama, tuleb vastav seos koheselt muuseum B objekti kirjelduse vaates kuvada. Kui muuseum B on seadistanud, et teise muuseumi poolt laekuvad kirjeldusandmetega seotud muudatusettepanekuid peab kinnitama, siis tuleb teise muuseumi (muuseum B) alakogu eest vastutavale isikule kuvada töölaual muuseumile B saata vastav teade ja ta peab selle kinnitama või tagasi lükkama. Kui ettepanek tagasi lükatakse, ei tohi muuseum B objekti kirjelduse vaates vastavat seost tekkida (muuseum A objekti kirjelduse vaates peab seos aga näha olema). KI091 Objektile peab saama korraga lisada seose mitme objektiga. KI092 Juhul, kui seose liigiks valitakse „kollektsioon“, peab saama valida konkreetse muuseumi kollektsiooni ja sellisel juhul tekivad seosed kõikide kollektsiooni kuuluvate objektide vahel automaatselt. Viited välistele allikatele KI093 Vastava ploki kaudu peab saama määrata järgmisi viiteid:  Viiteid välistele allikatele (nt arhiiviallikad, ajaloolised õiendeid ja bibliograafia), kus leidub infot kirjeldatava objekti kohta;  Viiteid teistele infosüsteemidele ja veebilehtedele, kus leidub infot kirjeldatava objekti kohta või seotud objekte. Nt viide Rahvusraamatukogu digikogus olevale analoogsele objektile, mis on vastavalt lingilt digiteeritud kujul kättesaadav või Arhiivi Infosüsteemis (AIS-is) olevale objekti kirjeldavale arhiivimaterjalile. Seejuures tehnilise võimaluse olemasolul saab andmeid ka teisest infosüsteemist pärida. KI094 Viite lisamisel peab süsteem teostama automaatpäringu URL-i kehtivuse (olemasolu) kohta. KI095 Viite lisamisel peab olema võimalik valida viite liikide klassifikaatorist vastav 48 kirje. KI096 Iga viite kohta peab saama lisada vabatekstilise täpsustuse ja veebikeskkonna aadressi lingi. Failid KI097 Kasutajal peab olema näha kõiki objekti kohta lisatud faile ja alustada uue faili lisamisega. KI098 Failide sektsioonis tuleb iga lisatud faili kohta kuvada digihoidlas olevad peamised metaandmed, nt:  Faili nimi;  Faili tüüp;  Faili vorming;  Faili suurus;  Faili kasutusõiguste info; Failid tuleb kuvada failigruppide kaupa, sh arvestades sellega, et igas failigrupis on seda gruppi esindav pisipilt (ehk esinduspilt). KI099 Kõik failigrupid tuleb vaikimisi järjestada kasvavas järjekorras, arvestades failinime lõpus oleva grupitunnuseid eristava osaga. Samas peab aga kasutajal olema võimalik ka vaikimisi järjekorda muuta ja sel juhul kõik muudatused kajastuvad ka mujal töötajakeskkonnas, avalikus keskkonnas ja digihoidlas. KI100 Iga failirea juures peab olema võimalus faili kohe veebilehitsejas avada, alla laadida ja võimalus liikuda digihoidlasse täpsemate andmete nägemiseks (konkreetse arhiiviobjekti detailvaatesse, kus on näha kõik objekti juurde lisatud failid). KI101 Faili kohesel brauseris avamisel sõltub edasine tegevus faili tüübist:  Juhul, kui tegu on pildifailiga, siis tuleb fail veebilehitsejas avada;  Juhul, kui tegemist on audio- või videofailiga, siis peab kasutajal olema võimail käivitada faili otse veebilehitsejas mängimine;  Juhul, kui veebilehitseja ei oska vastavat formaati kuvada, siis tuleb avada salvestamisdialoog. KI102 Failide lisamisel peavad digihoidlas lisatavad failid olema kohe vaikimisi seotud vastava objektiga, st vastav info tuleb digihoidlasse liikudes kaasa anda. KI103 Juhul, kui objekti eraldatavate osade kohta lisatakse eraldi failid, peavad need tekkima eraldiseisvatesse failigruppidesse. KI104 Failide lisamisel digihoidlas tuleb faili juurde salvestada tunnus, kas nad on seotud tervikobjektiga või objekti eraldatava osaga, tervikobjekti või selle eraldatava osa peal kujutatava sümboolikaga (nt signatuuriga). Nimetatud tunnuse alusel peab süsteem oskama faile hiljem kuvada kirjelduse lehe õigetes plokkides. Administratiivsed toimingud KI105 Iga objekti kohta tuleb kuvada kõik administratiivsed toimingud, kus objekt või objekti eraldatav osa on osalenud – vastuvõtt, liikumised, näitused, konserveerimistööd jms. KI106 Administratiivsete toimingute loetelus tuleb minimaalselt kuvada toimingu number, toimingu kuupäev, toimingu liik, toimingus osalejad ja toimingu olek. Täpne andmete koosseis lepitakse kokku tööde käigus. KI107 Peab olema võimalik otse liikuda vastava administratiivse toimingu kirje aluseks oleva dokumendi töölehe vaatesse. KI108 Juhul kui administratiivses toimingus osales ainult objekti eraldatav osa 49 (mitte objekt tervikuna), siis tuleb vastav administratiivse toimingu kirje kuvada ainult selle konkreetse osa kohta (st kui ainult üks osa tervikust läheb näitusele, siis tuleb näitus administratiivse toiminguna kuvada ainult selle osa kohta). Alternatiiv on kuvada administratiivsed toimingud objekti kohta tervikuna ja tuua seostena välja terviku osad, mis seal toimingus osalesid. Üldised sisestamise nõuded KI109 Uue objekti tekkimisel peab süsteem genereerima objekti kohta unikaalse objekti ID (sh nii eelregistreerimise kui retrospektiivse kirjeldamise käigus tekkiva objekti kohta). Hilisemalt annab muuseumitöötaja ise objektile täiendavalt objekti numbri (museaali, abikogu asja või hoiulevõetud asja numbri). KI110 Retrospektiivselt saab kirjeldada ainult museaale ja abikogu asju. Retrospektiivse kirjeldamise erinevused võrreldes tavapärase kirjeldamisega:  Saab sisestada objekti numbrit;  Saab sisestada alakogu;  Saab sisestada vastuvõtuakti numbrit;  Saab sisestada vastuvõtu aega;  Saab sisestada üleandja andmeid;  Saab sisestada tulmelegendi;  Saab valida muuseumile omandamise viisi;  Saab valida püsiasukohta. Nimetatud andmeid saab sisestada ainult esmakordsel lisamisel (hilisemalt saab muuta ainult vastava õigusega kasutaja). KI111 Hoiulevõetud asja kirjeldamise erinevused võrreldes museaali kirjeldamisega:  Museaali numbri asemel kuvatakse hoiulevõetud asja number;  Objekti staatusena kuvatakse „hoiulevõtud asi“;  Vastuvõtuakti numbri asemel kuvatakse hoiulevõtmisakti number;  Vastuvõtuaja asemel kuvatakse hoiulevõtu aeg. KI112 Eelregistreeritud asja kirjeldamise erinevused võrreldes museaali kirjeldamisega:  Museaali numbri asemel kuvatakse süsteemi poolt genereeritud objekti ID;  Objekti staatusena kuvatakse „eelregistreeritud asi“;  Ei kuvata vastuvõtuga seotud andmevälju (alakogu, vastuvõtuakti number, vastuvõtu aeg). KI113 Abikogu asja eristab museaalist objekti staatus. Abikogu asja kirjeldamisel sisulisi erinevusi museaaliga ei ole. KI114 Iga objekti kohta peab saama lisada muuseumisiseseks kasutamiseks mõeldud märkuse, mida avalikult (sh teisele muuseumile) välja ei kuvata. KI115 Kõiki kirjeldamise vormis täidetavaid sisestusvälju peab saama tühjendada ja kustutada (sh peab olema võimalik mugavalt ka kustutada digihoidlasse lisatud faile, kui kasutajal selleks õigus on). Tühjendada ja kustutada peab saama korraga ka kõiki omavahel otseselt seotud andmevälju korraga – nt sündmuse kustutamisel peab kustuma kogu sündmuse andmestik. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et teatud sisestusvälju saab muuta (sh kustutada) ainult teatud õigusega kasutaja. KI116 Kõiki kirjeldamise vormis täidetavaid sisestusvälju peab olema võimalik dubleerida. Dubleerida peab saama kõik omavahel otseselt seotud andmevälju korraga – nt sündmuse dubleerimisel tuleb dubleerida kogu sündmuse andmestik. 50 KI117 Objekte peab olema võimalik kirjeldamise käigus klassifitseerida administreerimisliideses lisatud sõnastike ja nende omavaheliste seoste alusel. KI118 Sõnastiku termini kasutamisel peab kasutajal olema võimalik lisada kommentaar, kui ta soovib anda tagasisidet mingi termini sobivuse osas või teha ettepaneku konkreetse termini parandamiseks/muutmiseks/asendamiseks. Kõiki ettepanekuid peab olema võimalik muuseumide ülese administreerimisõigusega isikul eraldi vaates näha ning vajadusel suunata neid töörühmale otsustamiseks. KI119 Kirjelduse vormi sisestatud andmeid peab olema võimalik täies mahus kopeerida retrospektiivselt sisestatavale objektile. Süsteem peab andmete salvestamisel kontrollima, kas kasutaja on muutnud nõudes nr KI110 nimetatud kopeeritud objekti numbrit. Seejuures peab kasutajal olema võimalik mugavalt muuta ainult mõnda numbrikomponenti (muus osas jääb number samaks). Juhul, kui täpselt sama numbrikombinatsiooniga objekt on juba olemas, siis tuleb kasutajale kuvada selle kohta veateade. KI120 Kirjeldamise andmeid peab olema võimalik avalikustada enne I etapi kirjeldamise lõpetamist. Kui enne I etapi lõpetamist on andmed avalikustatud ja andmeid uuesti muuta, peab kasutaja saama otsustada, kas uued muudatused avalikustada või mitte. Seeejuures peab kasutajal olema selgelt aru saada, millised andmeväljad on alati mitteavalikud ja millised on veel avalikustamata. KI121 Kirjeldamise andmeid peab saama avalikustada ainult juhul, kui täidetud on minimaalne andmete hulk (vt Tabel 1 veerg „Minimaalne“). Andmete muutmine ja muudatuste logimine KI122 Tuleb arvestada asjaoluga, et andmete muudatustega seotud tagasiside võib tuleneda ka kirjeldamise vormi väliselt:  Sama muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust kirjeldamise vormi väliselt (nt näituse, inventuuri või konserveerimistöö raames);  Teise muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust (nt teises muuseumis toimunud näituse, konserveerimistöö raames või lisatakse teise muuseumi poolt seosobjektina);  Avalikust keskkonnast laekub vabatekstiline tagasiside museaali kohta;  Avalikust keskkonnast laekub struktureeritud tagasiside museaali kohta;  Avalikust keskkonnast laekub tagasiside museaali kohta kogumiskampaania raames;  Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast – vt ka peatükk 8.3) laekub vabatekstiline tagasiside museaali kohta;  Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast) laekub struktureeritud tagasiside museaali kohta. KI123 Administreerimisliideses saab muuseumi- ja alakogu põhiselt määrata, kas vastavat tüüpi (kirjeldatud nõudes KI122) laekuv tagasiside on oma olemuselt muudatus või muutmisettepanek. Kui laekuvat tagasisidet tõlgendada muudatusena, tuleb see automaatselt kanda muudatusena objekti kirjeldusse muuseumitöötaja poolse kinnituseta. Kui laekuvat tagasisidet tõlgendada ettepanekuna, tuleb see muuseumitöötaja poolt enne objekti kirjeldusse kandmist kinnitada või tagasi lükata. KI124 Väljapoolt laekuv tagasiside võib olla nii struktureeritud kujul kui 51 struktureerimata kujul vabatekstina. Kui tegemist on struktureerimata kujul vabatekstina, tuleb info kuvada eraldi plokis ja olema eristatav muudest objekti kirjeldusandmetest (nt „väljapoolt muuseume laekunud täiendav informatsioon“). KI125 Kui väljapoolt laekuva tagasiside näol on tegemist andmete muutmisettepanekuga, peab muuseumitöötaja saama selle kinnitada või tagasi lükata, sisestades ka vastava põhjenduse. KI126 Väljapoolt laekunud muutmisettepanekud tuleb kuvada mh ka seotud objekti kirjeldamise vormis. Kui tegemist on struktureerimata kujul vabatekstina, peab olema võimalik need soovi korral mugavalt õigesse struktuuri kanda. Kui tegemist on struktureeritud tagasisidega, peab olema võimalik valida ainult osad andmeväljad, mille muudatustega nõustutakse. KI127 Kui muutmisettepanek laekub massobjektide kohta (nt konserveerimistööde raames tagastati hulk objekte, mille seisundeid muudeti), siis peab teates olema võimalik näha ka objektide nimekirja, mille kohta ettepanek on laekunud. KI128 Kui muuseumitöötaja teeb avaliku keskkonna kaudu laekuva muudatusettepaneku kohta otsuse ja ettepaneku tegija on teada, siis tuleb ettepaneku tegijale saata otsus antud tagasiside kohta:  Kui tegemist on avalikku keskkond autentimata kasutajaga, siis tuleb vastus saata tagasiside andmise vormi märgitud e-mailile;  Kui tegemist on avalikku keskkond autenditud kasutajaga, siis tuleb vastus saata avalikku keskkonda ja kasutajakontoga seotud e-mailile (sõltuvalt sellest, kas ja kuidas vastav teade on tellitud). KI129 Kui muudatus või muutmisettepanek laekus töötajakeskkonnast (sh teise muuseumi poolt) peab muutjana olema näha konkreetne isik, kelle töö tulemusena vastav tagasiside laekus (nt konservaator). KI130 Kui muudatus või muutmisettepanek laekus avalikust keskkonnast või välisest infosüsteemist, tuleb muudatuse juurde märkida ka viide algallikale ehk avaliku keskkonna kasutajale või välisele infosüsteemile tänu kellele andmed muudeti (nt parandati maali pealkiri). Muuseumitöötaja peab algallika viidet saama vajadusel muuta (nt kui mõni avaliku keskkonna kasutaja ei soovi enda nime muudatuse autorina kuvada). KI131 Iga sisestusvälja muutmisel tuleb logida selle lisaja/muutja ja lisamise/muutmise aeg. Seeläbi peab hiljem olema võimalik tuvastada kõik objektiga toimunud sisestused ja muutused. KI132 Kuna objekti andmete osas võib tekkida erinevaid tõlgendusi (nt mitu võimalikku valmistamise aega), peab olema võimalik teatud kontekstuaalsete andmete kohta lisada ka n-ö erinevaid võimalikke kirjeldusi koos erinevate viidetega algallikale. See on mõeldud juhuks, kuid muuseumitöötaja ei tea, milline kindlasti õige info ja soovib avalikustada kõik võimalikud variandid. Sellisel juhul peab saama muuseumitöötaja lisada ka hinnangulise teksti (nt kui tõene antud info on ja millel baseerub). Siia kuuluvad olukorrad, kui muuseumitöötaja ise tuvastab erinevates kirjeldamiseks kasutavates arhiivimaterjalides vm vastuolusid, aga ka need juhud, kui tagasiside laekub väljapoolt muuseumi – läbi avaliku keskkonna (nt kogumisaktsiooni raames saadud võimalikud variandid) või välise infosüsteemi. Läbi erinevate potentsiaalsete variantide kirjeldamise ja avalikustamise on jälle omakorda võimalik koguda täiendavat tagasisidet lõpliku korrektse variandi välja selgitamiseks (ajalooliste andmete puhul aga ei pruugi see kunagi olla täielikult kindlaks tehtav). 52 KI133 Objekti kirjeldamise vormis peab saama sisestada paralleelselt ka võõrkeelset objekti kirjeldust vabatekstiliste andmeväljade osas (sõnastikud on keskselt tõlgitavad). Võõrkeelse info lisamisel peab paralleelselt saama näha eestikeelset sisestust. Kirjelduse salvestamisel ja avalikustamisel tuleb kontrollida ainult eestikeelse sisestuse vastavust reeglitele (võõrkeelne sisestus võib jääda poolikuks – nt algselt on lisatud ainult museaali nimetus mitmes keeles). Võõrkeelseid sisestusi peab olema võimalik näha ka avalikus keskkonnas ja andmevahetusteenuste kaudu. KI134 Kui I etapi kirjeldus on lõpetatud ja kirjelduse andmeid muuta (sh väljapoolt tulevad muudatused, mis ei vaja eelnevat kinnitamist, ja andmete massmuudatused), siis peavad muudatused muutuma automaatselt avalikuks. KI135 Kirjeldamise vormis peab olema võimalik mugavalt avada ka muudatustega kirjeldust, kus kuvatakse kõik kehtivad ja kehtetud objekti kirjelduse andmed korraga (Joonis 2 nupp „Vaata muudatusi“). KI136 Kui tegemist on I etapi kirjeldamisega, siis peab olema võimalik märkida I etapp lõpetatuks (Joonis 2 nupp „Lõpeta I etapp“). KI137 I etappi peab saama lõpetada ainult juhul, kui täidetud on I etapi kirjeldamiseks vajalik minimaalne andmete hulk (vt Tabel 1 veerg „I etapp“). KI138 I etapi lõpetamisel tuleb salvestada I etapi lõpetaja ja lõpetamise aeg. KI139 Juhul, kui tegemist on retrospektiivse kirjeldamisega, siis peab kasutajal olema võimalik käsitsi sisestada I etapi lõpetaja ja lõpetamise aeg. KI140 Erandolukorras saab I etapi tühistamise õigusega kasutaja antud kinnituse tühistada. Süsteem peab logima kirjelduse tühistaja ja tühistamise aja. 53 Joonis 2 Objekti kirjeldamise vorm Tabel 1 on kuvatud objekti kirjelduse kohustuslikud ja avalikud andmeväljad. Teises veerus (Minimaalne) on toodud välja need väljad, milleta ei saa objekti avalikustada. Kolmandas veerus (I etapp) on välja toodud need väljad, milleta ei saa kirjeldamise I etappi märkida lõpetatuks. Neljandas veerus (Avalik) on välja toodud need väljad, mis on avalikud. Antud nimekiri või tööde käigus täpsustuda. Tabel 1 Kirjelduslehe kohustuslikud ja avalikud andmeväljad Andmeelement Minimaalne I etapp Avalik Number + + + Nimetus + + + Olemus + + + Alakogu + + + Muuseum + + + Seisund + + + Püsiasukoht + + - Hinnang - - + kultuuriväärtuse kohta Füüsiline kirjeldus - + (piisab ühest) + (mõõdud, materjal, tehnika, värvus, signatuur/meistrimärk/ tempel/etikett/märk) Sündmuste kirjeldus - + (kohustuslik + (osalejate andmed on üks piiratud mahus; 54 teemasündmus) administratiivsete sündmuste osas ainult teatud sündmused – näitused, haridusprogrammid, korrastus- ja konserveerimistööd, digiteerimistööd) Teised nimetused - - + (v.a teatud liigid) Teised numbrid - - + (v.a teatud liigid) Seosobjektid - - + Muud seosed (seeria, - - + komplekt jm) Viited välistele - - + allikatele Failid - - + (ainult avalikud failid) 4.1.5.3 Massilist kirjeldamist toetavad funktsionaalsused Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded massilist kirjeldamist toetavatele funktsionaalsustele:  Universaalsete sündmuste haldamine – samu sündmuseid saab erinevate objektide kirjeldamisel kasutada;  Andmete kopeerimine – samu kirjelduse andmeid saab korraga paljudele objektidele lisada;  Objektide omavaheline mass-seostamine – palju objekte saab korraga omavahel seostada;  Retrospektiivsete kirjelduste massimport. ID Nõude kirjeldus Universaalsete sündmuste haldamine KI141 Peab olema võimalik hallata universaalseid sündmuseid, mida saab kasutada erinevate objektide kirjeldamisel. KI142 Sündmuste halduses tuleb kuvada kõik varasemalt lisatud universaalsed sündmused. KI143 Sündmuste halduses peab olema võimalik universaalseid sündmusi otsida erinevate parameetrite järgi (nt toimumiskoht, toimumisaeg). Täpsed otsingukriteeriumid lepitakse kokku tööde käigus. KI144 Sündmuste halduses peab olema võimalik muuta varasemalt lisatud universaalse sündmuse andmeid. Universaalse sündmuse andmete muutmisel peab kasutajal olema võimalik näha, milliste objektidega see on seotud. KI145 Universaalse sündmuse muutmisel peab kasutaja saama valida, kas sündmuse andmeid tuleb muuta ka juba sündmusega seotud objektide kirjeldustes (sh vajadusel millistel) või mitte. KI146 Kui muuta otse objekti kirjelduse vormis sündmuse andmeid, mis lisati universaalse sündmuse alusel, tuleb muuta ainult antud objektidega seotud sündmuse kirjeldust (mitte universaalset sündmust ennast). Näiteks olukord, kus lisati universaalsündmus „pildistamine, 1955-1965, Eesti, autor: Foto Graaf“ korraga mitmele museaalile (nt 10tk), siis aga saadi edasi töö käigus teada, et ühe pildi puhul on näiteks autor teine – sellisel juhul peab autori info 55 muutuma ainult konkreetse museaaliga seotult, mitte kõikidel 10 objektil. KI147 Universaalne sündmus peab sündmuste haldusesse tekkima automaatselt, kui objekti kirjeldamise vormi sündmuse lisamisel märgitakse sündmus universaalseks. KI148 Sündmuste halduses peab saama lisada ka uut universaalset sündmust. KI149 Universaalse sündmuse kohustuslikeks andmeväljadeks peab olema sündmuse liik. KI150 Universaalsete sündmuste haldamine peab olema muuseumipõhine. KI151 Peab olema võimalik hallata ajaloosündmusi, mis oma olemuselt käituvad analoogselt universaalsetele sündmustele – st neid saab kasutada erinevate objektide kirjeldamisel. KI152 Ajaloosündmuse kohta peab saama lisada järgmised andmed:  Nimi;  Teine nimi (sh erinevad nimekujud);  Toimumisaeg;  Toimumiskoht;  Osalejad;  Seos teemasõnastiku terminiga;  Kommentaar. Toimumisaja, toimumiskoha ja osalejate sisestamine peab toimuma analoogselt tavapärasele kirjeldamise vormi kaudu lisatavale sündmusele. KI153 Kui ajaloosündmus on seotud teemasõnastikuga terminiga ja kasutaja on objekti kirjeldamise vormis lisanud uue teemasündmuse koos vastava terminiga, peab süsteem võimaldama lisatava sündmuse eeltäita ajaloosündmusega (kui on mitu ajaloosündmust, siis saab valida, millisega eeltäita). KI154 Ajaloosündmuse kohustuslikeks andmeväljadeks peavad olema nimi, toimumisaeg ja toimumiskoht. KI155 Ajaloosündmuseid peab saama lisada, muuta ja kustutada ainult muuseumide ülese administreerimisõigusega kasutaja (tegemist on muuseumideüleselt tsentraalselt hallatava nimekirjaga). Andmete kopeerimine KI156 Andmete kopeerimise funktsionaalsus peab võimaldama:  Kopeerida konkreetseid kirjeldusandmeid mitmele objektile korraga;  Eemaldada mitmelt objektilt korraga kirjeldusandmeid (nt kui kopeerimisel on tekkinud viga). KI157 Andmete kopeerimisel peab olema võimalik võtta aluseks lähteobjekt, kust andmeid kopeeritakse, aga peab saama sisestada kirjeldusandmeid ka ilma lähteobjekti valikuta. KI158 Kui kasutaja on valinud lähteobjekti, tuleb talle kuvada kõik lähteobjekti kirjeldamise vormis sisestatud andmeväljad ja nende väärtused. Kasutaja peab saama valida korraga kõik lähteobjekti andmed, aga ka konkreetsed andmeväljad, mille väärtusi teistele objektidele (sihtobjektidele) kopeerida soovitakse. Kopeeritava väärtusena peab saama mh valida ka tunnust, kas objekt on avalik. KI159 Kui lähteobjekt on valimata, peab kasutaja saama kohe valida soovitud (kopeeritavad) andmeväljad ja sisestama sinna soovitud väärtused. KI160 Andmete kopeerimisel peab saama alati lisada sihtobjektid, millele andmeid kopeerida või millelt andmeid eemaldada soovitakse. KI161 Andmete eemaldamisel peab saama valida objektid ja konkreetsed andmeväljad, mille väärtused tühjendada soovitakse. Selle tulemusena võivad 56 objektide andmed muutuda mitteterviklikuks – nt kui kustutatakse mingi minimaalseks avalikustamiseks vajalik andmeväli. Sellise olukorra tuvastamisel peab süsteem kuvama kasutajale hoiatuse ja küsima kinnitust toimingu jätkamiseks. KI162 Andmed tuleb sihtobjektidele kopeerida järgnevate reeglite alusel:  Kui täpselt samasugused andmed on objektil juba olemas, siis andmeid ei kopeerita (dubleerita);  Kui objektil ei ole täpselt samasuguseid andmeid, siis lisatakse valitud andmed. KI163 Kasutajal peab enne ja pärast kopeerimist olema võimalik avada nii valitud lähteobjekti kui sihtobjektide kirjelduste vaateid, et kontrollida andmete seisu. Objektide mass-seostamine KI164 Mass-seostamise funktsionaalsus peab võimaldama omavahel seostada korraga palju erinevaid objekte. KI165 Mass-seostamise lisamiseks tuleb otsida kõik soovitud objektid ja valida seose liik (nt seosobjekt, seeria, analoog). KI166 Seose lisamine peab toimuma vastavalt eelnevalt kirjeldatud objekti kirjeldamise vormis seosobjektide lisamise loogikale. KI167 Kui seos on lisatud, peavad kõikide seostavate objektide kirjeldusse tekkima seosobjektide kirjed. Kui tegemist on teise muuseumi objektidega, siis võib osutuda vajalikuks, et teine muuseum peab vastava seose ka eelnevalt aktsepteerima või tagasi lükkama (sõltub vastava muuseumi administreerimisliidese seadistustest). Retrospektiivsete kirjelduste massimport KI168 Kuna muuseumides on palju vastuvõetud objekte, mis pole veel muuseumide infosüsteemi kantud, peab saama neid süsteemi mugavalt massiliselt importida. KI169 Süsteemist peab olema võimalik alla laadida retrospektiivsete kirjelduste lisamise malli Office Open XML Spreadsheet (.xlsx) ja OpenDocument Spreadsheet (.ods) vm sobilikus vormingus, mida peale täitmist peab saama uuesti süsteemi importida. KI170 Malli alla laadimisel tuleb arvestada, et teatud andmeväljad on alati sisestamiseks kohustuslikud (nt objekti number, objekti nimetus, alakogu, vastuvõtu aeg), kuid muus osas peab kasutaja saama valida, milliseid andmevälju ta malli soovib (st milline info tal selleks hetkeks teada on ja mida ta sisestada soovib, nt füüsilise kirjelduse osas mõõdud, materjal ja tehnika ning sündmuste osas valmistamise aeg). Seejuures tuleb arvestada ka sellega, et võib olla vajadus objekti eraldatavaid osi (detaile) sisestada. Malli võimalik struktuur lepitakse kokku tööde käigus. KI171 Kui malli on andmed sisestatud, siis peab olema seda võimalik täidetud mall uuesti süsteemi importida, rakendades erinevaid loogika kontrolle (samad kontrollid, mida teostatakse ka otse süsteemi retrospektiivse sisestuse tegemisel). Näiteks tuleb kontrollida järgnevat (sõltuvalt sellest, mis andmed on imporditud failis täidetud):  Objekti number on unikaalne;  Püsiasukoht eksisteerib ja on seotud selle muuseumiga, kuhu andmeid imporditakse;  Alakogu eksisteerib ja on seotud selle muuseumiga, kuhu andmeid imporditakse;  Sisestatud kogu ja numbrisse märgitud KT (kogutähis) on omavahel vastavuses; 57  Numbrisse märgitud KT (kogutähis) ja TRT (tulmeraamatu tähis) eksisteerivad ja on seotud selle muuseumiga, kuhu andmeid imporditakse;  Osalejad on süsteemi osalejate haldusesse kantud (sh üleandjaks märgitud isik administratiivse osalejana ja sündmuste kirjeldustesse märgitud osaleja ajaloolise osalejana);  Seostatavad osalejad, sõnastiku kirjed, püsiasukohad, alakogud on aktiivsed;  Andmed (sh ka nt numbri komponendid) on õiges formaadis;  Kohustuslikud väljad on täidetud (nt kui on sisestatud sündmuse aeg, peab olema sisestatud ka sündmuse liik). KI172 Kui importimisel tuvastatakse viga, tuleb kasutajale kuvada arusaadav veateade. KI173 Kui konkreetne import õnnestub, tuleb failis olevate objektide kirjelduste osas registreerida süsteemis uued retrospektiivselt sisestatud objektid. 4.2 Vastuvõtmine ja hoiule võtmine 4.2.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk Eesti muuseumide kogud täienevad pidevalt. Muuseumikogude täienemine toimub läbi kollektiivsete ning kirjalikult dokumenteeritud põhjendatud otsuste. Objekti vastuvõtu ehk museaalina arvele võtmise protsessi eesmärk on muuseumile pakutud või läbi kogumistegevuse saadud kultuuriväärtusliku objekti vastu võtmine muuseumikogusse. Asja vastuvõtu protsess hõlmab endas asja esmast dokumenteerimist eelregistreerimise lehel, muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni koosolekut, kus antakse hinnang objekti kultuuriväärtusele ja otsustatakse objekti vastuvõtmine (või mitte vastuvõtmine) muuseumisse, ning vastuvõtuakti vormistamist. Hindamiskomisjoni koosolekust koostatakse protokoll, mille alusel saab teha objekti vastuvõtuakti või tagastamisakti, sõltuvalt komisjoni otsusest. Hindamiskomisjon teeb lisaks asja museaalina arvele võtmise kohta otsuse ka abikogusse arvamise ja teatud juhtudel muuseumisse hoiule võtmise kohta. Vastuvõtuakt tuleb vormistada kolme kuu jooksul alates komisjoni otsusest asi museaalina arvele võtta. Vastavalt kehtiva muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korra § 2 9 peab muuseumikogu täiendamise otsus:  Olema kaalutletud ja põhjendatud;  Vastama kogumispõhimõtetele;  Vastama asja või asjade kogumi väärtuse hindamisel vähemalt ühele järgmistest põhikriteeriumidest: ajalooline väärtus, ühiskondlik või kogukondlik väärtus, teaduslik väärtus, esteetiline väärtus;  Vastama asja või asjade kogumi väärtuse astme määramisel vähemalt kahele järgmistest lisakriteeriumile: päritolu, legend, dokumenteerituse aste; iseloomulikkus, tüüpilisus, rariteetsus; seisund, terviklikkus; kasutatavus näitusel, teadustöös, haridustegevuses. 9 Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013068 58 Asja hoiule võtmise protsessi eesmärk on kultuuriväärtusliku objekti ajutine hoiustamine muuseumis teatud tingimustel, perioodiks ja otstarbel, nt näitusel eksponeerimiseks või konserveerimistöö teostamiseks. Hoiule võetakse ka teistelt asutustelt (sh muuseumide infosüsteemi mittekasutavatelt muuseumidelt) pärinevaid objekte, kellega pole võimalik infosüsteemis objekte väljaande- ja tagastamisaktide kaudu liigutada. Peale hoiulevõtmist arvatakse objektid hoiulevõetud asjade kogusse ja nendega on võimalik infosüsteemis edasi toimetada. Kui hoiulevõtu eesmärk on täidetud (nt näitus lõppenud või objekt konserveeritud), objekt tagastatakse asja õigustatud isikule. Tagastamisel vormistatakse tagastamisakt. 4.2.2 Äriprotsessi osapooled Osapool Roll Üleandja Antud äriprotsessi kontekstis isik, kes soovib anda muuseumile kultuuriväärtusega objekti. Võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Juriidilisel isikul on alati ka füüsilisest isikust esindaja. Muuseumitöötaja Antud äriprotsessi kontekstis võib olla näiteks üks järgnevatest:  Peavarahoidja, kes korraldab museaalide arvele võtmist;  Koguhoidja, kes haldab kindlat alakogu ja peab arvestust kogus olevate museaalide üle;  Kuraator, kes korraldab hoiule võetud asjade registreerimist. Muuseumi juht Siia alla kuuluvad juhataja (kui on tegemist sihtasutusega) ja direktor. Muuseumikogu Muuseumi juhi poolt käskkirjaga moodustatud vähemalt täiendamise ja kolmeliikmeline komisjon, kes otsustavad asja museaalina kultuuriväärtusega arvele võtmise ning muuseumisse kauemaks kui üheks aastaks asja hoiule võtmise hoiule võtmise. Sinna võivad kuuluda muuseumitöötajad ning komisjon muud eksperdid. Edaspidi „Hindamiskomisjon“. Muuseumikogu Hindamiskomisjoni protokolli koostaja. täiendamise ja kultuuriväärtusega asja hoiule võtmise komisjoni protokollija Muuseumikogu Hindamiskomisjoni esimees. täiendamise ja kultuuriväärtusega asja hoiule võtmise komisjoni esimees 4.2.3 Tänane äriprotsess Alljärgnevalt on kirjeldatud tänane vastuvõtu ja hoiulevõtu äriprotsess (vt ka Joonis 3 ja Joonis 4): 1. Teabe eelregistreerimise lehe täitmine 1.1. Isik pakub objekti muuseumile, kas tulles kohale, helistades või saates e-maili või muuseum hangib objektid kogumistegevuse tulemusena; 59 1.2. Osad muuseumid (nt Eesti Rahvamuuseum ja Tartu Linnamuuseum) annavad eelhinnangu enne teabe eelregistreerimise lehe täitmist, mida süsteemis dokumendina ei vormistata. Eelhinnangu käigus vaadatakse üle, milliseid esemetest võiks väärida vastuvõtmist ja hindamiskomisjoni suunamist); 1.3. Muuseumitöötaja alustab objekti registreerimist „Teabe eelregistreerimise lehe“ vormi täitmisega; 1.4. Muuseumitöötaja määrab objekti põhiandmed (selle päritolu, üleandja, registreerimise tüübi jms). Muuseumitöötaja valib registreerimise tüübi „Asja üleandmine koos omandiõiguste üleminekuga“: 1.5. „Asja üleandmine omandiõiguse üleminekuga“ valitakse, kui objekt soovitakse anda muuseumile, tuuakse füüsiliselt kohe kohale ja omandiõigused soovitakse kohe muuseumile üle anda; 1.6. Kui objekt on muuseumisse füüsiliselt kohale toodud, siis muuseumitöötaja genereerib asja üleandmisakti (millega annab üleandja asja omandi muuseumile üle sõltumata asjaolust, kas hindamiskomisjon otsustab asja museaalina arvele võtta või mitte). 1.7. Muuseumitöötaja ja üleandja allkirjastavad üleandmisakti: 1.7.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti kirje juurde; 1.7.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse ja edastab üleandjale. Üleandja digiallkirjastab akti ka enda poolt ja saadab muuseumisse tagasi või digiallkirjastab akti muuseumis kohapeal muuseumitöötaja arvutis. Muuseumitöötaja laeb mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde. 1.8. Protsess jätkub hindamiskomisjoni koosolekuga, mis on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 2. Muuseumitöötaja valib registreerimise tüübiks „Asja ei anta hindamiseks hoiule ega üle“: 1.9. „Asja ei anta hindamiseks hoiule ega üle“ valitakse siis, kui objekt soovitakse anda muuseumile, kuid ei tooda füüsiliselt kohe muuseumisse kohale. Isik ootab muuseumilt põhimõttelist otsust asja omandamise või mitteomandamise kohta. Eelkõige võib tegu olla suuremõõtmeliste esemete ning kunstiobjektidega; 1.10. Antud registreerimise tüübi puhul ei väljastata üleandjale ühtegi dokumenti enne hindamiskomisjoni otsust. Protsess jätkub hindamiskomisjoni koosolekuga, mis on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 2. Muuseumitöötaja valib registreerimise tüübiks „Asi antakse kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule“: 1.11. „Asi antakse kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule“ valitakse siis, kui objekt soovitakse anda muuseumile, tuuakse füüsiliselt kohe kohale, aga omandiõiguseid ei soovita kohe üle anda. Kasutatakse ennekõike siis, kui objekt soovitakse anda muuseumile, aga juhul kui hindamiskomisjon teeb otsuse mitte vastu võtta, siis soovitakse objekti tagasi. Seetõttu ei anta ka omandiõiguseid kohe muuseumile üle. Praegu valitakse seda varianti ka juhul, kui objekt soovitakse anda muuseumisse kauemaks kui üheks aastaks hoiule ja selle kohta peab otsuse tegema hindamiskomisjon (üldjuhul hoiustamise eesmärgil); 60 1.12. Kui objekt on muuseumisse füüsiliselt kohale toodud, siis muuseumitöötaja genereerib asja kultuuriväärtuse hindamiseks hoiulevõtmise akti; 1.13. Muuseumitöötaja ja üleandja allkirjastavad asja kultuuriväärtuse hindamiseks hoiulevõtmise akti: 1.13.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti kirje juurde; 1.13.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse ja edastab üleandjale. Üleandja digiallkirjastab akti ka enda poolt ja saadab muuseumisse tagasi või digiallkirjastab akti muuseumis kohapeal muuseumitöötaja arvutis. Muuseumitöötaja laeb mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde. 1.14. Protsess jätkub hindamiskomisjoni koosolekuga, mis on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 2. Muuseumitöötaja valib registreerimise tüübiks „Asja registreerimine ajutisele näitusele“: 1.15. „Asja registreerimine ajutisele näitusele“ valitakse, kui objekt soovitakse anda näitusele (mh juhul, kui objekti üleandja ei ole MuIS-i kasutav muuseum); 1.16. Kui objekt on füüsiliselt kohale toodud, siis muuseumitöötaja genereerib asja ajutisele näitusele hoiule võtmise akti; 1.17. Muuseumitöötaja ja üleandja allkirjastavad asja ajutisele näitusele hoiule võtmise akti: 1.17.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti kirje juurde; 1.17.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse ja edastab üleandjale. Üleandja digiallkirjastab akti ka enda poolt ja saadab muuseumisse tagasi või digiallkirjastab akti muuseumis kohapeal muuseumitöötaja arvutis. Muuseumitöötaja laeb mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde. 1.18. Protsess jätkub näituse korraldamisega, mis on kirjeldatud peatükis 4.5 „Näitused“ (st hindamiskomisjoni ei järgne). 2. Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise koosoleku (hindamiskomisjoni) läbiviimine 2.1. Toimub hindamiskomisjon; 2.2. Muuseumitöötaja sisestab MuIS-is hindamiskomisjoni protokolli töölehele koosolekul tehtud otsused. Mõni muuseum teeb koosoleku ajal eraldi põhjaliku protokolli dokumendi ja tehtud otsused kantakse hiljem MuIS-i protokolli töölehele, kuid mõni muuseum sisestab otsused protokolli töölehe kohe koosoleku toimumise ajal; 2.3. Protokollija kinnitab MuIS-is protokolli töölehe (tavaliselt protokolli ei allkirjastata); 2.4. Kui hindamiskomisjon otsustab objekti muuseumikogusse või abikogusse vastu võtta, jätkub protsess vastuvõtuakti vormistamisega, mis on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 3; 61 2.5. Kui hindamiskomisjon otsustab objekti hoiule võtta, jätkub protsess hoiulevõtmisakti vormistamisega, mis on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 4; 2.6. Kui objekt oli juba muuseumisse kohale toodud, kuid omandiõigused polnud muuseumile üle antud (teabe eelregistreerimise tüüp „asi antakse kultuuriväärtuse hindamiseks hoiule“), kuid komisjon otsustab objekti tagastada, siis jätkub tagastamise protsess, mis on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 5; 2.7. Kui objekt oli juba muuseumisse kohale toodud ja omandiõigused olid juba muuseumile üle antud (teabe eelregistreerimise tüüp „asja üleandmine koos omandiõiguse üleminekuga“), kuid komisjon otsustab objekti mitte vastu võtta, siis muuseum otsustab lähtuvalt seadusest, muuseumi omandivormist ja muuseumi omanikust, mida objektiga edasi teha, nt pakkuda teisele mäluasutusele; 2.8. Kui objekti ei olnud muuseumisse kohale toodud (teabe eelregistreerimise tüüp „asja ei anta hindamiseks hoiule ega üle“) ja komisjon otsustab objekti mitte omandada, siis teavitatakse süsteemiväliselt objekti omanikku eitavast otsusest. 3. Vastuvõtuakti vormistamine 3.1. Kui komisjon otsustab objekt muuseumikogusse või abikogusse vastu võtta, alustab muuseumitöötaja MuIS-is vastuvõtmisakti vormistamist; 3.2. Muuseumitöötaja määrab vastuvõtuks vajalikud andmed (valib vastuvõetavad objektid, määrab autoriõigused, alakogu, museaali numbrid jm); 3.3. Kui omandiõigused pole üle antud (üleandmisakti ei koostatud), siis allkirjastavad akti muuseumitöötaja (vastuvõtja), muuseumi juht ja üleandja. Kui omandiõigused on juba üle antud (üleandmisakt koostati), siis allkirjastavad akti ainult muuseumitöötaja (vastuvõtja) ja muuseumi juht: 3.3.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja kõik vajalikud osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti kirje juurde; 3.3.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse ja edastab teistele osapooltele. Teised osapooled digiallkirjastavad akti ka enda poolt ja saadavad muuseumitöötajale tagasi. Muuseumitöötaja laeb kõigi vajalike osapoolte poolt digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde. 4. Hoiulevõtmisakti vormistamine 4.1. Kui komisjon otsustab objekt hoiule võtta, alustab muuseumitöötaja MuIS-is hoiulevõtmisakti vormistamist; 4.2. Muuseumitöötaja määrab hoiulevõtuks vajalikud andmed (valib hoiulevõetavad objektid, sisestab hoiule võtmise võtmise eesmärgi, hoiulevõtmise (ala)kogu, hoiulevõetud asjade numbrid); 4.3. Muuseumitöötaja ja üleandja allkirjastavad hoiulevõtmisakti: 4.3.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti kirje juurde; 4.3.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse ja edastab üleandjale. Üleandja digiallkirjastab akti ka enda poolt ja saadab muuseumisse tagasi või digiallkirjastab akti muuseumis kohapeal 62 muuseumitöötaja arvutis. Muuseumitöötaja laeb mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde. 5. Tagastamisakti vormistamine 5.1. Kui komisjon otsustab objekti tagastada, alustab muuseumitöötaja MuIS-is tagastamisakti vormistamist; 5.2. Muuseumitöötaja määrab tagastamiseks vajalikud andmed (valib tagastatavad objektid, sisestab vastuvõtja, kellele objektid tagastatakse jm); 5.3. Tagastamisakti peavad allkirjastama muuseumitöötaja (antud juhul üleandja rollis) ja asja õigustatud isik (antud juhul vastuvõtja rollis): 5.3.1. Kui akt allkirjastatakse käsitsi, prindib muuseumitöötaja akti välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb MuIS-i vastava akti kirje juurde; 5.3.2. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastab muuseumitöötaja akti MuIS-is või väljaspool MuIS-i ning seejärel salvestab akti endale arvutisse ja edastab asja õigustatud isikule. Õigustatud isik digiallkirjastab akti ka enda poolt ja saadab muuseumisse tagasi või digiallkirjastab akti muuseumis kohapeal muuseumitöötaja arvutis. Muuseumitöötaja laeb mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti MuIS-i vastava akti kirje juurde. Joonis 3 on kujutatud tänane vastuvõtu ja hoiulevõtu äriprotsess. Joonis 4 on täpsustavalt kujutatud tänane vastuvõtu ja hoiulevõtu protsessiga seotud aktide allkirjastamise protsess. 63 Joonis 3 Vastuvõtu ja hoiulevõtu tänane äriprotsess 64 Joonis 4 Akti allkirjastamise tänane äriprotsess 65 4.2.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P8 Koostatakse Objektide vastu võtmiseks või hoiule Suur. liiga palju võtmiseks tuleb koostada palju erinevaid Dokumentide dokumente dokumente ja sageli ei saada aru, mis väiksem hulk dokument millal koostada tuleb. Nt on võimaldab hoiulevõtmisakti on võimalik koostada ühtlustada erineval moel: teabe eelregistreerimise lehe tööprotsessi ja alusel genereeritav asja kultuuriväärtuse hoida kokku hindamiseks hoiulevõtmisakt, teabe kokku eelregistreerimise lehe alusel genereeritav tööprotsessile asja ajutisele näitusele hoiule võtmise akt, kuluvat aega. eraldiseisevalt koostatav hoiulevõtmisakt). Ühte objekti osas koostatakse sageli topelt hoiulevõtmisakte – asja kultuuriväärtuse hindamiseks hoiulevõtmine ja hiljem peale hindamiskomisjoni toimuv hoiulevõtmine. Samuti koostatakse topelt hindamiskomisjoni protokolle, kuna tänane lahendus ei võimalda mugavalt ja piisavalt informatiivselt protokolli süsteemis koostada. P9 Protsess on Iga dokument tuleb siduda eraldi sellele Suur. Loogiline kohmakas ja eelnenud dokumendiga. Nt ja nõuab liiga hindamiskomisjoni protokolli täitmisel tuleb automatiseeritud palju käsitööd see käsitsi siduda teabe eelregistreerimise protsess lehega ja otsida välja objektid, mida võimaldab protokolli lisada soovitakse. Olemasolev vähendada infosüsteem ei võimalda mugavalt muuta inimvigade allkirjastavaid iskuid, nt asendamiste tekkimise korral. võimalust ja hoida kokku tööprotsessile kuluvat aega. P10 Protsessi halb Hetkel ei võimalda infosüsteem mugavalt Keskmine. jälgitavus, jälgida, millises etapis vastuvõtt või Protsessi töövoo põhise hoiulevõtt on, millised toimingud on pooleli jälgitavus ja lähenemise ja mida on vaja veel teha. Puudub mugav töövoo põhine puudumine objektide liigutamine etappide vahel ja lähenemine ülevaade selle kohta, kus, kui palju ja mille tagab ootel objekte on. Seetõttu on tööprotsessi läbipaistava läbipaistvus väike ja protsessile kulub liiga protsessi ja palju aega. võimaldab hoida kokku tööprotsessile kuluvat aega. 66 P11 Puudub Infosüsteem ei toeta interaktiivset suhtlust Keskmine. interaktiivse erinevate osapoolte vahel – suunata Interaktiivne suhtlemise dokumente mugavalt vajalikele isikutele suhtlemne võimaluse digiallkirjastamiseks (sh muuseumivälistele võimaldab hoida isikutele), teavitada osapooli kokku allkirjastamisele suunatud dokumentidest tööprotsessile või muudest dokumendiga toimunud kuluvat aega. olulistest muudatustest. Palju suhtlust toimub süsteemiväliselt e-maili teel. Samuti puudub võimalus koostada hindamiskomisjoni protokolli selliselt, et kõik osapooled saavad seda kooskõlastada, kommenteerida ja kinnitada otse süsteemis. P12 Puudub ühtne, Erinevatel muuseumidel on erinev praktika Keskmine. Ühtne kindel ja ja töökorraldus asja vastuvõtu ja hoiulevõtu kokkulepitud kokku lepitud protsessi läbimiseks. Sellest tulenevalt on tööprotsess tööprotsess infosüsteem väga vaba, võimaldades võimaldab mingeid toiminguid teha väga erinevalt, sh süsteemil ka vääralt. Infosüsteem ei suuda kasutajat kasutajat piisaval määral suunata ja aidata. Seetõttu abistada omakorda ei peeta sageli kinni ka seaduses arusaamaks, kas ja määrustes toodud nõuetest. ja mida veel on vaja teha, ning tööprotsessi erinevates muuseumides ühtlustada. P13 Dokumentide Tänane lahendus põhineb paljuski erinevate Keskmine. välja dokumentide genereerimisel, mida peavad Paberil printimine ja erinevad osapooled allkirjastama ning dokumentide skaneerimine seetõttu tuleb neid suures koguses välja allkirjastamise printida ja skaneerida. Dokumendid, mida vähendamine allkirjastatakse paberil, tuleks skaneerida ja võimaldab hoida salvestada süsteemi, aga paljud kokku muuseumid seda ei tee, sest protsess on tööprotsessile kohmakas ja aeganõudev. Halb jälgitavus, kuluvat aega. kas dokument asub süsteemis või paberkaustas. 4.2.5 Tulevane äriprotsess 4.2.5.1 Äriprotsessi etapid Alljärgnevalt antakse lühiülevaade tulevase vastuvõtu ja hoiulevõtu äriprotsessi etappidest. 1. Eelregistreerimine Eelregistreerimise töölehel täidetakse objekti kohta esmased andmed ja valitakse objekti eelregistreerimise eesmärk (muuseumile või hoiule võtmine), õiguste 67 üleandmise soov (nii omandiõigused kui autoriõigused) ja asjaolu, kas objekt on füüsiliselt muuseumisse toodud või mitte. Töölehe andmed sõltuvad eelregistreerimise eesmärgist. Lihtsustatud kujul töölehte saavad täita ka avaliku keskkonna kasutajad, kes soovivad oma objekte muuseumile pakkuda. Töölehe alusel saab genereerida ka üleandmisakti, mis saadetakse üleandjale allkirjastamiseks. Üleandja saab akti allkirjastada ka avalikus keskkonnas. 2. Otsustamine Otsustamine seisneb elektroonilise hindamiskomisjoni läbi viimises, mis tähendab, et protokoll koostatakse, kooskõlastatakse ja kinnitatakse töötajakeskkonnas. Hindamiskomisjoni protokollil kuvatakse hindamiskomisjoni liikmete nimekiri ja hindamiskomisjoni koosoleku protokolli andmed, mida koosoleku käigus jooksvalt täidetakse. Pärast koosolekut kooskõlastavad hindamiskomisjoni liikmed protokolli. Hindamiskomisjoni esimees ja protokollija kinnitavad protokolli andmed. Antud töölehel tehtud objektide otsustest tulenevalt saavad muuseumitöötajad teha protokollis kirjeldatud objektide kohta vastavad aktid otsuste vormistamiseks. Kui objekt otsustati muuseumisse vastu võtta, vormistab muuseumitöötaja pärast hindamiskomisjoni protokolli kinnitamist vastuvõtuakti. Kui objekt otsustati muuseumisse hoiule võtta, vormistab muuseumitöötaja pärast hindamiskomisjoni protokolli kinnitamist hoiulevõtmisakti. Kui objekt otsustati üleandjale tagastada, vormistab muuseumitöötaja pärast hindamiskomisjoni protokolli kinnitamist tagastamisakti. 3. Tagastamine Tagastamise töölehel saab muuseumitöötaja sisestada tagastamiseks vajalikud andmed ja genereerida tagastamisakti, millega fikseeritakse objekti tagastamine üleandjale. Üleandja (antud juhul küll vastuvõtja rollis) saab akti allkirjastada ka avalikus keskkonnas. 4. Vastuvõtmine Vastuvõtu töölehel saab muuseumitöötaja sisestada vastuvõtuks vajalikud andmed ja genereerida vastuvõtuakti, mis vajadusel (kui objektiga seotud õiguseid pole eelnevalt üle antud) saadetakse üleandjale allkirjastamiseks. Vastuvõtja saab akti allkirjastada ka avalikus keskkonnas. 5. Hoiule võtmine Hoiulevõtu töölehel saab muuseumitöötaja sisestada hoiule võtmiseks vajalikud andmed ja genereerida hoiulevõtmisakti, mis saadetakse üleandjale allkirjastamiseks. Üleandja saab akti allkirjastada ka avalikus keskkonnas. 4.2.5.2 Äriprotsessi kirjeldus Vastuvõtu ja hoiulevõtu tulevane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 5, Joonis 6, Joonis 7): 1. Eelregistreerimine 1.1. Isik pakub objekti muuseumile – kas tulles kohale, helistades, saates e-maili või täites avalikus keskkonnas selleks ette nähtud pakkumise taotluse; 1.2. Kui objekti pakkumine on tehtud läbi avaliku keskkonna, siis kuvatakse muuseumitöötajale töötajakeskkonnas vastav teade ja tal on võimalik taotlus tagasi lükata või kinnitada ning lisada ka vastav põhjendus. Kinnitamisel tekib eelregistreerimise kirje; 68 1.3. Kui objekti pakkuja tuli muuseumisse kohale, helistas või saatis e-maili, siis alustab muuseumitöötaja ise eelregistreerimise töölehe täitmist; 1.4. Muuseumitöötaja määrab, mis eesmärgil objekti andmeid sisestatakse. Muuseumitöötaja valib registreerimise eesmärgiks „Muuseumile“: 1.5. Muuseumitöötaja määrab, kas objekt on füüsiliselt kohale toodud või mitte; 1.6. Kui objekt on füüsiliselt kohale toodud, saab muuseumitöötaja määrata, kas omandiõigused ja autoriõigused antakse kohe üle või mitte; 1.7. Muuseumitöötaja täidab ülejäänud otsustamiseks vajalikud andmed; 1.8. Kui objekt on füüsiliselt kohale toodud, koostab muuseumitöötaja üleandmisakti; 1.9. Kui muuseumitöötaja (kes täidab eelregistreerimise töölehte) ise ei allkirjasta üleandmisakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab (vaikimisi pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil; 1.10. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 1.10.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 1.10.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab süsteem üleandjale automaatselt e-maili koos lingiga avalikku keskkonda allkirjastamist ootavale aktile; 1.10.3. Üleandja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise ootel üleandmisakti ja annab sellele oma digiallkirja; 1.10.4. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta. 1.11. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 1.11.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja; 1.11.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil; 1.11.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb töötajakeskkonda eelregistreerimise töölehele. 1.12. Kui akt on allkirjastatud või akti ei koostatud (kuna objekti ei toodud füüsiliselt muuseumisse ja oodatakse põhimõttelist otsust objekti kohta) liiguvad eelregistreerimise töölehel olevad objektid „Otsustamise“ etappi ja tekib „otsuse ootel“ kirje; 1.13. Protsess jätkub käesolevas peatükis kirjeldatud punktis 2. Muuseumitöötaja valib registreerimise eesmärgiks „Hoiule võtmine“: 1.14. Muuseumitöötaja määrab täiendavalt hoiule võtmise eesmärgi; 1.15. Kui hoiule võtmise eesmärk on „Hoiustamine“, siis järgneb sisuliselt sama protsess mis valiku „Muuseumile“ puhul (v.a õiguste ülemineku fikseerimine), kuna antud eesmärgiga hoiulevõetavad objektid peavad liikuma läbi hindamiskomisjoni: 1.15.1. Muuseumitöötaja määrab, kas objekt on füüsiliselt kohale toodud või mitte; 1.15.2. Muuseumitöötaja täidab ülejäänud otsustamiseks vajalikud andmed; 1.15.3. Kui objekt on füüsiliselt kohale toodud, koostab muuseumitöötaja üleandmisakti; 1.15.4. Järgneb üleandmisakti allkirjastamine, mis toimub analoogselt valikule „Muuseumile“; 1.15.5. Kui akt on allkirjastatud või akti ei koostatud (kuna objekti ei toodud füüsiliselt muuseumisse ja oodatakse põhimõttelist otsust objekti kohta) 69 liiguvad eelregistreerimise töölehel olevad objektid „Otsustamise“ etappi ja tekib „otsuse ootel“ kirje; 1.15.6. Protsess jätkub käesolevas peatükis kirjeldatud punktis 2. 1.16. Kui hoiule võtmise eesmärk on midagi muud kui „Hoiustamine“ (nt „Näitus“, „Konserveerimine/korrastamine“), siis järgneb hoiulevõtmisakti koostamine: 1.16.1. Muuseumitöötaja täidab hoiulevõtmiseks vajalikud andmed (hoiulevõetud asja numbri, hoiulevõtmise (ala)kogu jm); 1.16.2. Muuseumitöötaja genereerib hoiulevõtmisakti; 1.16.3. Kui muuseumitöötaja (kes täidab eelregistreerimise töölehte) ise ei allkirjasta hoiulevõtmisakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab (vaikimisi pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil; 1.16.4. Kui valiti digiallkirjastamise võimalus: 1.16.4.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 1.16.4.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab süsteem üleandjale automaatselt e-maili koos lingiga avalikku keskkonda allkirjastamist ootavale aktile; 1.16.4.3. Üleandja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja; 1.16.4.4. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta. 1.16.5. Kui valiti paberil allkirjastamise võimalus: 1.16.5.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja; 1.16.5.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil; 1.16.5.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb töötajakeskkonda eelregistreerimise töölehele. 1.16.6. Sellega on objekti hoiule võtmine lõppenud. 2. Otsustamine 2.1. Muuseumitöötaja alustab hindamiskomisjoni protokolli koostamisega, valides soovitud „Otsustamise“ etappi suunatud „otsuse ootel“ kirje ja/või muud (eelregistreerimise töölehelt mitte tulnud) objektid, milleks võivad olla a) hoiulevõetud asjad, mida nüüd soovitakse muuseumikogusse või abikogusse arvata; b) abikogu asjad, mida nüüd soovitakse muuseumikogusse arvata; 2.2. Süsteem genereerib eeltäidetud hindamiskomisjoni protokolli põhja, kus on näha ka administreerimisliideses seadistatud hindamiskomisjoni liikmete nimekiri ja päevakorras/otsustamisel olevad objektid; 2.3. Muuseumitöötaja täiendab vajadusel hindamiskomisjoni protokolli põhja – nt lisab liikmeid juurde (nt väliseksperdid) või vähemaks (nt keegi puudub) ning märgib koosoleku aja ja koha; 2.4. Kas reaalse füüsilise koosoleku toimumise ajal või vahetult peale toimumist või elektroonilise koosoleku käigus sisestab protokollija komisjoni protokolli koosolekul tehtud otsused (kas ja millised objektid vastu võtta, hoiule võtta, tagasi lükata); 2.5. Protokollija vaatab protokolli andmed üle ja kohandab vajadusel protokolli sõnastust; 2.6. Protokollija määrab protokolli kooskõlastamise tähtaja ja saadab protokolli hindamiskomisjoni liikmetele üle vaatamiseks ja kooskõlastamiseks; 2.7. Kõigile hindamiskomisjoni liikmetele saadetakse teade kooskõlastamist ootava protokolli kohta; 70 2.8. Iga hindamiskomisjoni liige saab avada protokolli töövaate ja lisada oma muudatusettepanekud kommentaari lahtrisse protokolli juurde ning kui on nõus protokolli kooskõlastama, siis andma oma kooskõlastuse; 2.9. Kui hindamiskomisjoni liikmed on protokolli üle vaadanud, vaatab ka protokollija omakorda laekunud kommentaarid üle. Kui kommentaare on palju ja tekstis tuleb palju muudatusi teha, saab protokollija pärast muudatuste sisse viimist saata protokolli uuesti kõigile või valitud isikutele kooskõlastamiseks; 2.10. Kui kooskõlastamise tähtaeg on möödas, loetakse need hindamiskomisjoni liikmed, kes ei ole kooskõlastust andnud, vaikimisi kooskõlastuse andnuks; 2.11. Peale kooskõlastamist hindamiskomisjoni esimees ja protokollija kinnitavad protokolli; 2.12. Komisjoni liikmetele saadetakse teade kinnitatud protokolli kohta; 2.13. Sellega on hindamiskomisjoni protokolli töölehe täitmine lõppenud ning võivad järgneda järgmised tegevused: 2.13.1. Kui objekt soovitakse vastu võtta, siis järgneb hindamiskomisjoni protokollile objekti vastuvõtmine (vt punkt 4); 2.13.2. Kui objekt soovitakse hoiule võtta, siis järgneb hindamiskomisjoni protokollile objekti hoiulevõtmine (vt punkt 5); 2.13.3. Kui objekti ei toodud füüsiliselt kohale (st ka omandiõiguseid ei antud üle) ja objekt lükatakse tagasi, siis lõppeb protsess hindamiskomisjoni protokolli kinnitamisega (toimub ka üleandja teavitamine); 2.13.4. Kui objekt toodi füüsiliselt kohale ja omandiõigused on eelnevalt üle antud, kuid objekt lükatakse tagasi (sh ka abikogu asjad, mida nüüd muuseumikogusse sooviti arvata), siis lõppeb protsess hindamiskomisjoni protokolli kinnitamisega (muuseum ise otsustab, mis nendest objektidest saab – nt pakub teisele mäluasutusele); 2.13.5. Kui objekt toodi füüsiliselt kohale, kuid omandiõiguseid ei antud eelnevalt üle ja objekt lükatakse tagasi (sh ka hoiulevõetud asjad, mida nüüd muuseumikogusse või abikogusse sooviti arvata), siis järgneb hindamiskomisjoni protokollile objekti tagastamine (vt punkt 3). 3. Tagastamine 3.1. Kui hindamiskomisjon otsustab objekti tagasi lükata ja objekt kuulub tagastamisele, liigub objekt „Tagastamise“ etappi ja tekib „tagastamise ootel“ kirje (milles sisalduvad kõik sama üleandjaga seotud objektid – tagastatakse korraga); 3.2. Muuseumitöötaja alustab tagastamise töölehe täitmisega, valides soovitud tagastamise ootel oleva kirje (võib sisaldada mitut objekti). Märkus: Tagastada saab ka muid (hindamiskomisjoni protokolli töölehelt mitte tulnud) objekte, milleks võivad olla a) hoiulevõetud asjad, mida soovitakse üleandjale tagastada (hoiule võtmise eesmärk on täidetud); b) väljaarvatud museaalid, mida soovitakse õigustatud isikule tagastada (on seotud väljaarvamisakti liigiga „museaal tagastatud õigustatud isikule“); c) liikumises/kasutamises olevad objektid, mida soovitakse väljaandjale tagastada. Neid juhte aga alljärgnev tööprotsessi kirjeldus ei käsitle (juht a on käsitletud antud peatüki ärinõuetest, juht b on käsitletud peatükis 4.3 „Väljaarvamine“ ja juht c peatükis 4.4 „Liikumised“); 3.3. Muuseumitöötaja vaatab tagastamise töölehe sisu üle ja vajadusel muudab seda; 3.4. Kui muuseumitöötaja (kes täidab tagastamise töölehte) ise ei allkirjasta tagastamisakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab (vaikimisi 71 pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil; 3.5. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 3.5.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 3.5.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab süsteem üleandjale (antud juhul vastuvõtja rollis) automaatselt e-maili koos lingiga avalikku keskkonda allkirjastamist ootavale aktile; 3.5.3. Üleandja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja; 3.5.4. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta. 3.6. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 3.6.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja; 3.6.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil; 3.6.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb töötajakeskkonda tagastamise töölehele; 3.7. Sellega on tagastamine lõppenud. 4. Vastuvõtmine 4.1. Kui hindamiskomisjon otsustab objekti vastu võtta (muuseumikogusse või abikogusse), liigub objekt „Vastuvõtu“ etappi ja tekib „vastuvõtu ootel“ kirje (milles sisalduvad kõik sama üleandjaga seotud objektid – neid võetakse vastu korraga); 4.2. Muuseumitöötaja alustab vastuvõtu töölehe täitmisega, valides soovitud vastuvõtu ootel oleva kirje (võib sisaldada mitut objekti). Märkus: Vastu võtta saab ka muid (hindamiskomisjoni protokolli töölehelt mitte tulnud) objekte, milleks võivad olla a) eelnevalt välja arvatud muuseumikogu asjad, mida nüüd soovitakse abikogusse arvata; b) teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi väljaarvatud museaalid (on seotud väljaarvamisakti liigiga „museaal antakse üle teisele mäluasutusele“). Nendel puhkudel ei käi vastuvõtu otsus läbi hindamiskomisjoni. Neid juhte aga alljärgnev tööprotsessi kirjeldus ei käsitle (juht a on käsitletud käesoleva peatüki ärinõuetes ja juht b peatükis 4.3 „Väljaarvamine“); 4.3. Muuseumitöötaja määrab vastuvõtu töölehel vastuvõtuks vajalikud andmed (museaali numbrid, alakogu, vajadusel autoriõigused (kui need pole eelregistreerimise töölehel juba määratud) jm); 4.4. Kui muuseumitöötaja (kes täidab vastuvõtu töölehte) ise ei allkirjasta vastuvõtuakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab (vaikimisi pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil; 4.5. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 4.5.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 4.5.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab süsteem muuseumi juhile teate allkirjastamist ootava akti kohta; 4.5.3. Juhul, kui vastuvõtuaktiga antakse üle ka omandi- ja autoriõigused (st neid ei antud eelnevalt üleandmisaktiga üle): 4.5.3.1. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab süsteem üleandjale automaatselt e-maili koos lingiga avalikku keskkonda allkirjastamist ootavale aktile; 4.5.3.2. Üleandja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja; 72 4.5.3.3. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta. 4.5.4. Juhul, kui vastuvõtuaktiga ei anta üle ka omandi- ja autoriõigused (st need on juba üleandmisaktiga üle antud), siis akti üleandjale allkirjastamisele ei suunata ja sellega on vastuvõtu etapp lõppenud. 4.6. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 4.6.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja; 4.6.2. Kõik vajalikud osapooled allkirjastavad akti paberil; 4.6.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb töötajakeskkonda vastuvõtu töölehele; 4.6.4. Sellega on vastuvõtu etapp lõppenud. 5. Hoiulevõtmine 5.1. Kui hindamiskomisjon otsustab objekti hoiule võtta, liigub objekt „Hoiulevõtu“ etappi ja tekib „hoiulevõtu ootel“ kirje (milles sisalduvad kõik sama üleandjaga seotud objektid – neid võetakse hoiule korraga); 5.2. Muuseumitöötaja alustab hoiulevõtu töölehe täitmisega, valides soovitud hoiulevõtu ootel oleva kirje (võib sisaldada mitut objekti); 5.3. Muuseumitöötaja määrab hoiulevõtu töölehel hoiulevõtuks vajalikud andmed (hoiulevõetud asja numbrid, hoiule võtmise (ala)kogu jm); 5.4. Kui muuseumitöötaja (kes täidab hoiulevõtu töölehte) ise ei allkirjasta hoiulevõtmisakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab (vaikimisi pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil; 5.5. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 5.5.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 5.5.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab süsteem üleandjale automaatselt e-maili koos lingiga avalikku keskkonda allkirjastamist ootavale aktile; 5.5.3. Üleandja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja; 5.5.4. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta; 5.5.5. Sellega on hoiulevõtu etapp lõppenud. 5.6. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 5.6.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja; 5.6.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil; 5.6.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb töötajakeskkonda vastuvõtu töölehele; 5.6.4. Sellega on hoiulevõtu etapp lõppenud. Joonis 5 on kujutatud tulevane vastuvõtu äriprotsess. Joonis 6 on kujutatud tulevane hoiulevõtu äriprotsess. Joonis 7 on täpsustavalt kujutatud tulevane vastuvõtu ja hoiulevõtu protsessiga seotud aktide allkirjastamise protsess. Oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga. 73 Joonis 5 Vastuvõtu tulevane äriprotsess 74 Joonis 6 Hoiulevõtu tulevane äriprotsess 75 Joonis 7 Akti allkirjastamise tulevane äriprotsess 76 4.2.6 Ärinõuded 4.2.6.1 Eelregistreerimiste nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded eelregistreerimiste vaatele, kus kuvatakse kõik eelregistreerimised ja saab teostada otsinguid soovitud eelregistreerimiste leidmiseks. ID Nõude kirjeldus VA001 Eelregistreerimiste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad eelregistreerimised – eelregistreerimised, mille andmeid alles sisestatakse, mille osas kõik allkirjastajad pole veel seotud aktile allkirju andnud ning lisaks avaliku keskkonna kaudu saabunud objekti pakkumised, mille muuseumitöötaja on kinnitatud ja mille alusel on tekkinud eelregistreerimise kirje;  Lõpetatud eelregsitreerimised – eelregistreerimised, mis on kinnitatud ja millega seotud aktid kõigi vajalike isikute poolt digiallkirjastatud. VA002 Iga eelregistreerimise kirje kohta tuleb kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise kuupäev, eelregistreerimise number, eelregistreerimise eesmärk (muuseumile/hoiule võtmine), tulmelegend, üleandja nimi, registreerija nimi, muutja nimi, eelregistreerimise olek. VA003 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide (mitte dokumentide) alusel. Täpsemad andmeväljad lepitakse kokku tööde käigus. VA004 Pooleli olevate eelregistreerimiste all on kirje seni, kuni kõik osapooled on üleandmisakti/hoiulevõtmisakti allkirjastanud või töölehe kinnitanud (juhul, kui akti ei koostata). VA005 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt registreerimise eesmärk, hoiule võtmise eesmärk, registreerimise algus- ja lõppkuupäev, registreerija, eelregistreerimise olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. VA006 Kui avaliku keskkonna kaudu esitatakse objektide pakkumise taotlus, peab muuseumitöötaja saama selle vastu võtta või tagasi lükata, sisestades ka põhjenduse. Kui taotlus vastu võetakse, siis selle alusel peab tekkima eelregistreerimise kirje. Kirje avades tuleb kuvada avalikust keskkonnas sisestatud andmete põhjal eeltäidetud tööleht. 77 Joonis 8 Eelregistreerimiste nimekirja vaade 4.2.6.2 Eelregistreerimise lisamine Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded eelregistreerimise lisamisele. ID Nõude kirjeldus VA007 Uue eelregistreerimise lisamisel peab avanema eelregistreerimise tööleht. VA008 Eelregistreerimise töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 2. VA009 Eelregistreerimise töölehele peab saama lisada mitme objekti andmed. VA010 Eelregistreerimise töölehel peab saama täita paljude objektide andmeid korraga (nt sisestades kõigile sama seisundi või autoriõigused). VA011 Kasutajal peab olema võimalik sisestada sarnased objektid (nt suurem kogus postkaarte) ühel real koondkirjena, sisestades objektide arvu (mis on suurem kui 1). Küll aga peab olema võimalik hilisemal vastuvõtul/hoiulevõtul võimalik objektid lahku lüüa (näiteks 20-st postkaardist võetakse vastu ainult 10), kuna objektid peavad vastuvõtul/hoiulevõtul erinevad numbrid saama. Kui objektid hiljem vastuvõtul/hoiulevõtul lahku lüüakse, siis varasemate etappide kirjed peavad säilima sel kujul nagu need tehtud sai (näiteks objektide arv koondkirjes eelregistreerimise lehel jääks ikkagi 20, kuigi vastuvõtuaktis on sellest reast tekitatud 20 rida). Vastav loogika peaks kehtima ka eraldatavate osade (detailide) korral – st eelregistreerimise töölehel peab saama märkida ka eraldatavaid osasid n-ö koondkirjena, mis hiljem vastuvõtus täpsemalt lahti kirjutatakse. Erand: Kui hoiule võtmise eesmärk on midagi muud kui „Hoiustamine“ (nt „Näitus“, „Konserveerimine/korrastamine“), siis objekte koondkirjena ei sisestata või peab olema võimalik kuidagi mugavalt koondkirjetena kuvatavatele objektidele hoiulevõetud asja numbrid ja hoiulevõetud asjade (ala)kogud sisestada, sest antud juhul genereeritakse hoiulevõtmisakt kohe eelregistreerimise töölehe alusel. 78 VA012 Süsteem peab genereerima iga eelregistreerimise töölehele lisatava objekti kohta unikaalse objekti ID (kui tegemist koondkirjega, siis iga seal sisalduva objekti kohta). VA013 Igale eelregistreerimise töölehele olevale objektile peab saama lisada objekti numbri, mis on n-ö eeldatav number. Mõte on selles, et suure hulga teatud tüüpi objektide puhul (nt arheoloogia) võib olla oluline säilitada kindel objektide järjekord (ja kogumisel määratud numbrite süsteem). Antud number kantakse ka automaatselt objekti kirjeldamise vormil teiste numbrite alla. VA014 Eelregistreerimise töölehelt peab soovi korral avada ka objekti kirjeldamise vormi detailse kirjelduse andmestiku sisestamiseks. VA015 Kuna muuseumides on sageli väga suur hulk objekte, mida soovitakse eelregistreerimise töölehele korraga kanda (ennekõike arheoloogiaga seotud objektid) ja kuna sageli sisestatakse need andmed ka võrgust väljas töötades, peab saama objektide andmeid massiliselt eelregistreerimise töölehele kanda. Selleks peab töötajakeskkonnas olema võimalik genereerida ja alla laadida/avada eelregistreerimise malli Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV vm sobilikus formaadis faili. VA016 Malli kokku panemisel tuleb arvestada, et teatud andmeväljad on alati sisestamiseks kohustuslikud (nt objekti nimetus), kuid muus osas peab kasutaja saama valida, milliseid kirjeldusega seotud andmevälju ta malli soovib (st milline info tal selleks hetkeks teada on ja mida ta kohe objekti kirjeldusse kanda soovib, nt sündmuste osas arheoloogilise kaevamise aeg ja leiukontekst). Seejuures tuleb arvestada ka sellega, et võib olla vajadus objekti eraldatavaid osi (detaile) sisestada. Malli võimalik struktuur lepitakse kokku tööde käigus VA017 Kui nõudes VA016 nimetatud malli on andmed sisestatud, siis peab olema seda võimalik peale võrguühenduse loomist ka uuesti süsteemi üles laadida või seal olevad andmed mugavalt süsteemi sünkroniseerida (sarnaselt MS OneDrive lahendusele). Täpne tehniline lahendus lepitakse kokku tööde käigus. Seejuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et kasutaja võib soovida üles laadida faili, mis pole süsteemis genereeritud malli alusel koostatud. VA018 Täidetud malli importimisel/sünkroniseerimisel tuleb rakendada erinevaid loogika kontrolle (samad kontrollid, mida teostatakse ka otse süsteemis eelregistreerimise lehe täitmisel). VA019 Täidetud malli importimisel/sünkroniseerimisel tuleb arvesse võtta põhimõtet, et malli valitud objektide nimekiri peab jääma muutumatuks ja eeldada, et kogu eelregistreerimise objektide andmestik tuleb üles laetavast failist. Juhul, kui süsteem tuvastab faili laadimise hetkel, et kasutaja on eelregistreerimise töölehele juba mõne objekti lisanud, tuleb faili laadimisel need üle kirjutada. Kasutajale tuleb alati faili üles laadimisel kuvada enne hoiatav teade, et varem sisestatud objektide andmed kirjutatakse üle ja küsida temalt selleks nõusolekut. VA020 Ühele eelregistreerimise töölehele peab saama lisada mitme üleandja andmeid (nt juhul, kui objektil on mitu omanikku). VA021 Kui üleandjaks on juriidiline isik, peab saama sisestada ka selle esindaja, kes vajadusel ka akti allkirjastab. VA022 Erandkorras peab olema võimalik jätta ka üleandja märkimata, sest muuseumidesse on jõudnud objekte, mille puhul pole teada, kuidas need muuseumini jõudsid. Lisaks eelregistreeritakse objekte ka iganemise põhimõttest lähtuvalt ehk omandiõiguse tekkimine teisele isikule kuuluva asja pikaajalise, vahetpidamatu ja heauskse valdamise tagajärjel. Kui üleandjat ei 79 sisestata, peab olema võimalik sisestada üleandja puudumise põhjus (administreerimisliideses hallatavad). VA023 Peab saama määrata eelregistreerimise eesmärgi, mis saab olla üks järgnevatest:  Muuseumile – üleandja soovib objekti anda muuseumile n-ö päriseks (muuseumikogusse või abikogusse);  Hoiule võtmine – üleandja soovib objekti anda muuseumile teatud eesmärgil ja ajaks hoiule (nt näitusele või konserveerimiseks). VA024 Eelregistreerimise töölehel peab saama määrata, kas objekt on füüsiliselt kohale toodud või veel omaniku valduses. Kui objekt on märgitud füüsiliselt kohale tooduks, peab saama sisestada ka tema asukoha muuseumis. VA025 Kui eelregistreerimise eesmärk on „Muuseumile“ ja objekt on märgitud füüsiliselt kohale tooduks, peab saama eelregistreerimise töölehe alusel genereerida üleandmisakti PDF-ina (genereerimine kohustuslik; vt Joonis 9 linnuke „Soovin koostada üleandmisakti“). VA026 Kui eelregistreerimise liik on valitud „Muuseumile“ ja objekt on märgitud füüsiliselt kohale tooduks, peab saama määrata, kas omandiõigused antakse kohe üle või mitte. VA027 Kui eelregistreerimise eesmärgiks on valitud „Muuseumile“, objekt on märgitud füüsiliselt kohale tooduks, peab saama määrata objektile rakenduvad autoriõigused (vt nõue VA028). Kui tegemist on autoriõigusega kaitstava teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektidega ja üleandja omab teose autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi, siis peab saama määrata, kas autoriõigused antakse kohe üle või mitte. VA028 Autoriõiguste valikvariandid peavad olema järgmised (administreerimisliideses hallatavad):  Tegemist ei ole autoriõigusega kaitstavate teostega ega autoriõigusega kaasnevate õiguste objektidega;  Üleandja ei oma teose autoriõigusi ega autoriõigusega kaasnevaid õigusi;  Autorile kuuluvad varalised õigused antakse territoriaalse piiranguta üle muuseumile. Üleandja kinnitab, et ta omab õigusi, mida ta muuseumile üle annab;  Autorile kuuluvad varalised õigused antakse territoriaalse piiranguta üle muuseumile. Üleandja kinnitab, et ta omab õigusi, mida ta muuseumile üle annab. Autoriõigusega kaasnevad õigused antakse üle eraldi lepinguga;  Aktiga muuseumile loovutatava teose reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks (veebis avaldamiseks) antakse muuseumile lihtlitsentsiga territoriaalsete piiranguteta luba kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks (samad õigused säilivad õiguste omajal). Üleandja kinnitab, et ta omab õigusi, mille kasutamiseks ta litsentsiga loa annab;  Aktiga muuseumile loovutatava teose reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks (veebis avaldamiseks) antakse muuseumile lihtlitsentsiga territoriaalsete piiranguteta luba kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks (samad õigused säilivad õiguste omajal). Üleandja kinnitab, et ta omab õigusi, mille kasutamiseks ta litsentsiga loa annab. Autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamiseks antakse litsents eraldi lepinguga;  Muud tingimused. „Muud tingimused“ valikul saab sisestada tingimused vabatekstina. 80 VA029 Autoriõigustele peab saama lisada piirangu kehtimise aja. VA030 Kui omandiõigused ja autoriõigused antakse üle, peab genereeritavas üleandmisakti PDF-is olema lause õiguste ülemineku kohta. Nt: „Üleandmisakti allkirjastamisega annab üleandja asja omandi vastuvõtjale üle ja asja omanikuks saab vastuvõtja. Üleandja kinnitab, et saab aru üleandmisakti allkirjastamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest, st asi ei kuulu enam üleandjale. Asja museaalina arvele võtmise või mittevõtmise otsuse teeb muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon.“ VA031 Kui eelregistreerimise eesmärgiks on „Muuseumile“, peab saama töölehte suunata hindamiskomisjoni. VA032 Kui eelregistreerimise eesmärgiks on valitud „Hoiule võtmine“, peab saama lisaks eelregistreerimise põhiandmetele määrata hoiule võtmise eesmärgi. VA033 Kui hoiule võtmise eesmärk on „Hoiustamine“ ja objekt on füüsiliselt kohale toodud, saab eelregistreerimise töölehe alusel genereerida üleandmisakti PDF- ina (genereerimine kohustuslik). VA034 Kui hoiule võtmise eesmärk on midagi muud kui „Hoiustamine“ (nt „Näitus“, „Konserveerimine/korrastamine“), siis peab koheselt saama sisestada ka hoiulevõtmiseks vajalikud andmed (hoiulevõetud asja number, hoiule võtmise (ala)kogu, püsiasukoht jm) ning genereerida hoiulevõtmisakti PDF-ina (genereerimine kohustuslik; vt Joonis 10 linnuke „Soovin koostada hoiulevõtmisakti“). VA035 Kui eelregistreerimise eesmärgiks on valitud „Hoiule võtmine“, peab kasutajal olema võimalik teha linnuke, kas avalikus keskkonnas (nt haridusprogrammide ja näituste juures) kuvatakse välja objekti omaniku andmed (hoiule andjaks oleva välise asutuse, eraisiku nimi vms) või kuvatakse välja sõna „Erakogu“. VA036 Kui hoiulevõetava objekti kohta sisestatakse püsiasukoht, peab jooksev asukoht saama sama väärtuse (sest objekt ei saa olla sel hetkel füüsilises liikumises). VA037 Kui hoiule võtmise eesmärk on „Näitusele“, peab kasutaja saama valida ka konkreetse muuseumiga seotud aktiivse näituse. VA038 Kui hoiule võtmise eesmärk on „Näitusele“, tuleb lisaks informatiivselt kuvada valitud püsiasukoha kõrval ka näituse asukohta. Kui objektide asukoht ei ole sama, mis näituse asukoht, siis kasutaja peab ise õigel hetkel tegema muuseumisisese kasutamise akti ja sellega muutma objektide asukoha samaks näituse asukohaga (süsteem seda automaatselt muuta ei tohi). VA039 Kui hoiule võtmise eesmärgiks on „Haridustegevus“, peab kasutaja saama valida ka konkreetse muuseumi aktiivse haridusprogrammi. VA040 Kui hoiulevõetav objekt on teise mälusasutuse (sh muuseumide infosüsteemi mittekasutava muuseumi või erakollektsiooni) objekt (üleandja on teine väline asutus), siis peab saama sisestada ka teise asutuse objekti identifikaatori, mis kantakse automaatselt objekti kirjeldamise vormil teiste numbrite alla. VA041 Süsteem peab üleandmisakti või hoiulevõtmisakti allkirjastajateks vaikimisi määrama eelregistreerimise töölehe koostaja ja üleandjaks märgitud isiku (kui ta on teada). Kui muuseumitöötaja (kes täidab eelregistreerimise töölehte) ise ei allkirjasta akti, siis peab ta saama määrata muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab. VA042 Peale muuseumitöötaja poolset digiallkirjastamist peab olema võimalik üleandmis- või hoiulevõtmisakt saata üleandjale allkirjastamiseks avaliku keskkonna kaudu. VA043 Kinnitatud eelregistreerimise töölehte peab saama suunata hindamisele (vt Joonis 9 nupp „Hindamisele“), mille tulemusena vormis olevate registreeritud 81 objektide põhjal tekib hindamiskomisjoni protokolli eeltäidetud tööleht. Vastavat võimalust tuleb kuvada ainult, siis kui:  Eelregistreerimise eesmärk on „Muuseumile“ või;  Eelregistreerimise eesmärk on „Hoiule võtmine“ ja hoiule võtmise eesmärk „Hoiustamine“ (kuna muid hoiulevõtmisi hindamiskomisjon ei otsusta). VA044 Eelregistreerimise töölehele peab saama otsida õigustatud isikule (kunagine hoiuleandjale või isik, kellele objekt väljaarvamisakti raames kunagi tagastati) tagastatud ja muuseumist välja arvatud objekte ning neid uuesti eelregistreerimise töölehele lisada, nii et objekti ajalugu ja sisestatud andmed oleks olemas ka uue eelregistreerimise korral. VA045 Kui objekti pakkumise taotlus esitatakse läbi avaliku keskkonna, peavad olema järgmised andmed eeltäidetud:  Objekti asukoht – omaniku valduses;  Üleandja andmed: nimi, isikukood, kontaktandmed;  Objektide andmed: nimetus, autor, valmistamise aeg, esmane üldinfo (avalikus andmeväli „Objekti lühikirjeldus ja taustateave“), failid, viited välistele allikatele (avalikus keskkonnas saab lisada linke, nt videole, kui kasutaja on filminud objekti ja laadinud selle kuhugi üles). Tabel 2 Eelregistreerimise töölehel kuvatavad andmeväljad Välja nimi Kirjeldus Kohust Täitmine uslikku s Eelregistreerimise nr Eelregistreerimise + Automaatne töölehe kui dokumendi number Loomise kuupäev Eelregistreerimise + Automaatne töölehe vormistamise kuupäev Üleandja nimi Kui tegemist on - Automaatne/ juriidilisest isikust muuseumitöötaja üleandjaga, siis on siin saab muuta asutuse/organisatsiooni nimi Üleandja registrikood Kui tegemist on - Automaatne/ juriidilisest isikust muuseumitöötaja üleandjaga, siis on siin saab muuta asutuse/organisatsiooni registrikood Üleandja või tema esindaja Üleandja eesnimi ja - Avalikus ees- ja perekonnanimi perekonnanimi. Kui keskkonnas tegemist on juriidilisest üleandja/ isikust üleandjaga, siis töötajakeskkonnas tema esindaja ees- ja muuseumitöötaja perekonnanimi. Üleandja või tema esindaja Üleandja isikukood või - Avalikus isikukood/sünniaeg sünniaeg. Kui tegemist keskkonnas on juriidilisest isikust üleandja/ üleandjaga, siis tema töötajakeskkonnas 82 esindaja muuseumitöötaja isikukood/sünniaeg. Üleandja kontaktandmed Üleandja telefoni nr, e- - Avalikus (telefon/e-mail/aadress) maili aadress ja/või keskkonnas aadress üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Eelregistreerimise eesmärk, Mis eesmärgil objekt + Avalikus mille võimalikud valikud: registreeritakse keskkonnas  Muuseumile; üleandja/  Hoiule võtmine. töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Hoiule võtmise eesmärk, Kui registreerimise + Avalikus mille võimalikud valikud: eesmärk on hoiule keskkonnas  Hoiustamine; võtmine tuleb valida ka üleandja/  Esindusotstarve; alaliik, mis eesmärgil töötajakeskkonnas  Näitus; hoiule võetakse muuseumitöötaja  Haridustegevus;  Korrastamine/konser veerimine;  Seisundi hindamine;  Monitooring;  Digiteerimine;  Uuring/ekspertiis;  Uurimis- ja teadustöö;  Muu. Hoiule võtmise eesmärgi Kuvatakse - Automaatne/ täpsustus eelregistreerimise muuseumitöötaja töölehele sisestatud saab muuta andmete põhjal Näituse nimi Saab täita, kui hoiule - Avalikus võtmise eesmärk on keskkonnas „näitus“ üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Haridusprogrammi nimi Saab täita, kui hoiule - Avalikus võtmise eesmärk on keskkonnas „haridustegevus“ üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Kas on erakogu Kui eelregistreerimise - Töötajakeskkonna eesmärk on „hoiule s võtmine“, saab muuseumitöötaja märkida, kas tegemist on erakoguga Objekti(de) asukoht, mille Kui eelregistreerimise + Avalikus võimalikud valikud: eesmärk on kas keskkonnas  Muuseumisse kohale „muuseumile“ või üleandja/ toodud; „hoiule võtmine“ koos töötajakeskkonnas  Omaniku valduses. hoiule võtmise muuseumitöötaja 83 „Omaniku valduses“ variandi eesmärgiga puhul võimalus lisada „hoiustamine“ vabatekst (nt aadress, kus objekt asub) . Kas õigused antakse kohe Kui eelregistreerimise + Avalikus üle (valikvariandid „Jah“, eesmärk on keskkonnas „Ei“) „muuseumile“, tuleb üleandja/ fikseerida, kas töötajakeskkonnas omandiõigused ja muuseumitöötaja autoriõigused antakse kohe üle Autoriõigused Autoriõiguste - Avalikus (valikvariandid kirjeldatud fikseerimine keskkonnas nõuete juures) üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Autoriõiguste piirangu Autoriõiguse piirangu - Avalikus kehtivus kehtivuse lõpu aeg keskkonnas üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Tagastamise tähtaeg Kui registreerimise + Avalikus (määratakse kuupäev või eesmärk on „hoiule keskkonnas nõudmiseni) võtmine“, saab määrata üleandja/ objekti üleandjale töötajakeskkonnas tagastamise tähtaja muuseumitöötaja Lisadokumendid Võimalus üles laadida - Avalikus lisadokumente või pilte keskkonnas objektide kohta üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Tulmelegend Objekti(de) kohta käiv + Avalikus tekst. Kohustuslik ainult keskkonnas siis, kui registreerimise üleandja/ eesmärk on töötajakeskkonnas „Muuseumile“. muuseumitöötaja Objekt ID Igale sisestatud + Automaatne objektile süsteemi poolt genereeritav unikaalne ID Objekti nimetus Objekti nimetus + Avalikus keskkonnas üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Olemus Objekti olemus - Avalikus keskkonnas üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Autor Objekti autori nimi - Avalikus 84 keskkonnas üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Esinduspilt Objekti esinduspilt - Automaatne Objekti seisund Objekti seisund (valik + Täidab klassifikaatorist) muuseumitöötaja Objekti kahjustused Objekti kahjustused - Täidab (vabatekstina) muuseumitöötaja Objektide arv Sarnaste objektide arv, - Avalikus mis registreeritakse ühe keskkonnas kirjena üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Esmane üldinfo Objekti esmane üldinfo - Avalikus keskkonnas üleandja/ töötajakeskkonnas muuseumitöötaja Üleandmise tingimused Kui eelregistreerimise - Muuseumitöötaja eesmärk on „Muuseumile“, siis saab määrata objektile eritingimusi Hoiulevõtmise tingimused Kui eelregistreerimise - Muuseumitöötaja eesmärk on „Hoiule võtmine“, siis saab määrata objektile eritingimusi Hoiule võtmise kogu Kui eelregistreerimise + Muuseumitöötaja eesmärk on „Hoiule võtmine“, siis saab määrata objektile hoiule võtmise (ala)kogu Asukoht Kui objekt on märgitud + Muuseumitöötaja füüsiliselt kohale tooduks, siis saab määrata objektile püsiasukoha 85 Joonis 9 Eelregistreerimise tööleht eesmärgiga „muuseumile“ 86 Joonis 10 Eelregistreerimise tööleht eesmärgiga „hoiule võtmine“ 4.2.6.3 Hindamiskomisjoni protokollide nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded hindamiskomisjoni protokollide vaatele, kus kuvatakse kõik hindamiskomisjoni protokollid ja saab teostada otsinguid soovitud protokollide leidmiseks. ID Nõude kirjeldus VA046 Hindamiskomisjoni protokollide nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad protokollid – eelregistreerimiste alusel tekkinud otsuse ootel hindamiskomisjoni protokollid (ootavad vormistamist); hindamiskomisjoni protokollid, kus kooskõlastamine või kinnitamine on veel pooleli;  Lõpetatud protokollid – hindamiskomisjoni protokollid, mis on kooskõlastatud ja kõigi vajalike isikute poolt kinnitatud. VA047 Iga hindamiskomisjoni protokolli kirje kohta tuleb kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise kuupäev, hindamiskomisjoni protokolli number, hindamiskomisjoni protokolli olek, viide eelregistreerimisele, tulmelegend. VA048 Otsuse ootel protokollide all on kirje seni, kuni kõik vajalikud osapooled on 87 protokolli kooskõlastanud ja kinnitanud. VA049 Nimekirjas peab kasutajal peab olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt hindamisele suunamise algus- ja lõppkuupäev ja protokolli olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. VA050 Kasutaja peab saama valida peab saama valida mitu hindamise ootel olekus kirjet ja suunata need korraga ühte protokolli (vt Joonis 11 nupp „Suuna protokolli“). VA051 Hindamiskomisjoni protokolli peab saama suunata ka ainult osa objekte ühest eelregistreerimisest (vt Joonis 11 link „Vali objektid“). Joonis 11 Hindamiskomisjoni protokollide nimekirja vaade 4.2.6.4 Hindamiskomisjoni protokolli lisamine Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded hindamisprotokolli lisamisele. ID Nõude kirjeldus VA052 Protokolli peab saama lisada teabe eelregistreerimise töölehelt pärit objekte (mille osas on otsus langetamata). Peab saama lisada kõik ühelt eelregistreerimise töölehelt pärit objektid korraga, aga peab saama lisada ka vaid osa objekte. VA053 Protokolli peab saama lisada ka teatud eelregistreerimise töölehelt mitte pärinevaid objekte:  Hoiulevõetud asjad, mida nüüd soovitakse muuseumikogusse arvata;  Abikogu asjad, mida nüüd soovitakse muuseumikogusse arvata. Mõlemal juhul on vaja hindamiskomisjoni otsust. VA054 Protokolli töölehel kuvatavad andmeväljad on välja toodud Tabel 3. VA055 Süsteem peab suutma genereerida eeltäidetud protokolli põhja, kus on näha ka administreerimisliideses seadistatud hindamiskomisjoni liikmete nimekiri 88 (sh komisjoni esimees ja protokollija) ja päevakorras/otsustamisel olevad objektid. VA056 Protokollija peab saama protokolli põhja täiendada:  Muuta hindamiskomisjoni liikmeid – lisada liikmeid juurde (nt väliseksperdid) või vähemaks (nt keegi puudub);  Muuta komisjoni esimeest ja protokollijat;  Märkida koosoleku toimumise aega ja kohta;  Lisada objekte juurde (vt Joonis 12 nupp „Lisa objekte“) või eemaldada;  Muuta objektide andmeid (nimetus, autor, esmane üldinfo; muuta ei tohi saada üleandjat ja asukohta);  Lisada koosolekul arutatu kommentaaridena;  Laadida täiendavaid faile (dokumente). VA057 Protokolli töölehelt peab soovi korral avada ka objekti kirjeldamise vormi detailse kirjelduse andmestiku sisestamiseks. VA058 Protokolli andmeid ei saa muuta, kui protokoll on juba kooskõlastamisele saadetud. VA059 Hindamiskomisjoni peab kuuluma kindlasti hindamiskomisjoni esimees ja protokollija. VA060 Kui hindamiskomisjoni protokollis on mitmest erinevast eelregistreerimisest pärinevaid objekte, tuleb need visuaalselt eelregistreerimiste alusel grupeerida. VA061 Protokolli töölehel muudetud objektide andmete muudatused ei tohi kajastuda eelregistreerimise töölehel. Muudatused peavad jõudma aga objekti kirjelduse vaatesse. VA062 Protokollija peab saama sisestada protokolli koosolekul tehtud otsused – kas ja millised objektid hoiule võtta, vastu võtta, tagasi lükata. Seejuures kehtivad reeglid:  Kui objekt pärineb eelregistreerimise töölehelt, mille liik on „Muuseumile“ –> objekti saab vastu võtta või tagasi lükata;  Kui objekt pärineb eelregistreerimise töölehelt, mille liik on „Hoiule võtmine“ –> objekti saab hoiule võtta või tagasi lükata;  Kui tegemist on VA053 nimetatud objektiga –> objekti saab vastu võtta või tagasi lükata. VA063 Objekti vastuvõetuks märkimisel peab alati saama märkida ka, kas see võetakse vastu muuseumikogusse või abikogusse. VA064 Kui objek otsustatakse tagasi lükata, siis süsteem peab kasutajale arusaadavalt kuvama, mis antud objektiga edasi teha:  Kui objekti ei toodud füüsiliselt kohale (st ka omandiõiguseid ei antud üle) –> tuleb üleandjat otsusest teavitada;  Kui objekt toodi füüsiliselt kohale ja omandiõigused on eelnevalt üle antud (sh VA053 nimetatud abikogu asjad) –> muuseum saab otsustada, mis nendest objektidest saab (nt pakub teisele mäluastutusele);  Kui objekt toodi füüsiliselt kohale, kuid omandiõiguseid ei antud eelnevalt üle (sh VA053 nimetatud hoiulevõetud asjad) –> objekt kuulub tagastamisele. VA065 Sama otsuse liiki peab saama märkida mitmele ja ka kõikidele objektidele korraga. VA066 Visuaalselt tuleb eristada, milliste objektide kohta on otsus tehtud ja milliste kohta veel mitte. 89 VA067 Otsuse liiki peab saama muuta kuni protokolli kinnitamiseni. VA068 Lisaks otsuste liigile peab saama sisestada ka iga objekti (või objektide kogumi) kohta hinnangu kultuuriväärtuse kohta. Samuti peab saama sisestada kõigi objektide kohta kehtiva koondhinnangu kultuuriväärtuse kohta. Kui objektide lõikes on hinnangud määramata, siis koondhinnangu lisamine on kohustuslik. VA069 Kui tegemist on ostuga, peab saama sisestada ka iga objekti kohta ostuhinna. Samuti peab saama sisestada kõigi objektide kohta kehtiva koondhinna. Kui kasutaja sisestab objektide lõikes ostuhinnad, peab süsteem suutma koondhinna automaatselt arvutada. Lisaks peab saama määrata/kuvada koondhinda ka eelregistreerimise lehe kaupa (kui ühel komisjoni protokollil on koos mitme eelregistreerimise lehe objektid). VA070 Kui kõikide protokolli kantud objektide kohta on otsused sisestatud, peab protokollija saama sisestada kooskõlastamise tähtaja ning saata üle vaatamiseks ja kooskõlastamisele. VA071 Kooskõlastamisele saatmisel (vt Joonis 12 nupp „Saada kooskõlastamisele“) peab kasutaja saama näha vaikimisi nimekirja komisjoni liikmetest, kellele protokoll kooskõlastamiseks saadetakse. Kasutaja peab saama kooskõlastajate nimekirja vajadusel muuta (eemaldada ja lisada isikuid). On võimalik, et kõik komisjoni liikmed (nt välised eksperdid) protokolli kooskõlastamisel ei osale. VA072 Pärast kooskõlastamisele saatmist, tuleb protokolli töölehel iga kooskõlastaja kohta kuvada, kas isik on kooskõlastuse ootel, kooskõlastanud, ei kooskõlastanud. VA073 Kui kooskõlastaja on märkinud protokolli kooskõlastatuks või mitte kooskõlastatuks, siis tuleb isiku kohta kuvada ka kooskõlastamise või mitte kooskõlastamise kuupäev (nt nime järel kuvada seisund „Kooskõlastatud (kuupäev)“ või „Mitte kooskõlastatud (kuupäev)“). VA074 Kõik kooskõlastajad, kes pole tähtajaks protokollile kooskõlastust andnud, tuleb nad vaikimisi lugeda kooskõlastuse andnuks (nt nime järel kuvada seisund „Vaikimisi kooskõlastanud (kuupäev)“). VA075 Iga kooskõlastaja peab saama avada protokolli töölehe ja lisada oma muudatusettepanekud kommentaaridena protokolli juurde ning vastavalt kui on nõus protokolli kooskõlastama, siis andma oma kooskõlastuse või kui mitte, siis märkida protokolli mitte kooskõlastatuks. VA076 Kõiki kooskõlastajad peavad nägema teiste lisatud kommentaare ja kooskõlastamise infot. VA077 Kommentaari kohta tuleb kuvada kommenteerija nimi, kommentaari andmise aeg ja kommentaari sisu. Protokollijal on võimalus märkida, et kommentaariga tegeletud (linnuke) ja lisada vabatekstiline selgitus (nt kas arvesse võetud). VA078 Peale kooskõlastamist peab saama protokollija kõik laekunud kommentaarid ja kooskõlastused üle vaadata ja protokolli (sh otsuseid) täiendada. Vajadusel peab protokollija saama protokolli saata kõigile isikutele piiramatu arv kordi uuesti üle vaatamiseks ja kooskõlastamiseks. VA079 Tulenevalt sellest, et hindamiskomisjoni portokolli funktsionaalsus on mõeldud nii füüsilise koosoleku käigus tehtud otsuste kirjalikuks fikseerimiseks, kui ka elektroonilise koosoleku läbi viimiseks (viimane eeldusel, et iga komisjoni liige on individuaalselt objektidega füüsiliselt tutvunud), tuleb tööde käigus kaaluda täiendavaid võimalusi komisjoni liikmetel omapoolse seisukoha väljendamiseks. Nt võiks iga komisjoni liige saada elektroonilise koosoleku läbiviimisel lisaks kommentaaridele märkida ka iga objekti kohta soovituslikult otsuse liigid ja üldise kommentaari. Komisjoni liikmete otsuste alusel leiab 90 süsteem objektide lõikes otsuste osakaalud ja selle alusel saab protokollija sisestada lõpliku otsuse. VA080 Peale kooskõlastamist peavad komisjoni esimees ja protokollija saama protokolli lõplikult kinnitada (vt Joonis 12 nupp „Kinnita“) VA081 Kinnitatud protokolli peab saama genereerida PDF-formaadis, seda alla laadida ja välja printida. VA082 Protokolli PDF-is tuleb kuvada kõigi kinnitajate kohta info – isiku nimi, ametinimetus, kinnitamise aeg. VA083 Kui objekti ei toodud füüsiliselt kohale ja hindamiskomisjon otsustab objekti tagasi lükata, siis pärast hindamiskomisjoni protokolli kinnitamist, peab süsteem saatma üleandjale automaatse e-maili teate lingiga otsuse vaatele avalikus keskkonnas. Samuti peab vastaval isikul tekkima avaliku keskkonna töölauale vastav teade. Kui objekt toodi füüsiliselt kohale, siis käib tagasi lükkamisest teavitamine tagastamisaktiga. VA084 Hindamiskomisjonis tehtud otsuste põhjal peab süsteem genereerima (nt Joonis 12 nupule „Edasi“ vajutamisel) vastavad vastuvõtu, hoiulevõtu ja tagastamise töölehed eeltäidetud andmetega (sõltuvalt otsuse liigist ja asjaolust, kas objektid on füüsiliselt muuseumisse toodud):  Kui hindamiskomisjon otsustab objektid võtta vastu muuseumikogusse või abikogusse, liiguvad objektid „Vastuvõtu“ etappi ja tekib „vastuvõtu ootel“ kirje, milles sisalduvad kõik sama üleandjaga seotud objektid;  Kui hindamiskomisjon otsustab objektid hoiule võtta, liiguvad objektid „Hoiulevõtu“ etappi ja tekib „hoiulevõtu ootel“ kirje, milles sisalduvad kõik sama üleandjaga seotud objektid;  Kui hindamiskomisjon otsustab objektid tagasi lükata, objektide omandiõigused pole üle antud ja objektid on füüsiliselt muuseumisse toodud, liiguvad objektid „Tagastamise“ etappi ja tekib „tagastamise ootel“ kirje, milles sisalduvad kõik sama üleandjaga seotud objektid. Seega kui protokollis sisalduvad mitme erineva üleandjaga seotud objektid, siis ühe konkreetse protokolli alusel genereeritavad vastuvõtu, hoiulevõtu või tagastamise töölehed peavad olema ühe üleandja põhised (st seal sisalduvad kõik antud üleandjaga seotud objektid). Tabel 3 Hindamiskomisjoni protokolli töölehel kuvatavad andmeväljad Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine likkus Loomise kuupäev Hindamiskomisjoni protokolli + Automaatne vormistamise kuupäev Protokolli nr Hindamiskomisjoni protokolli + Automaatne kui dokumendi number Hindamiskomisjoni Kuvatakse + Automaatne/muu liikmete ees- ja administreerimisliideses seumitöötaja saab perekonnanimi määratud hindamiskomisjoni muuta liikmete nimekiri, kuid neid saab muuta Hindamiskomisjoni Kuvatakse + Automaatne/muu esimehe ees- ja administreerimisliideses seumitöötaja saab perekonnanimi määratud isik, kuid saab muuta muuta 91 Hindamiskomisjoni Kuvatakse + Automaatne/muu protokollija ees- ja administreerimisliideses seumitöötaja saab perekonnanimi määratud isik, kuid saab muuta muuta Tulmelegend Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne töölehele sisestatud andmete põhjal. Objekti ID Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne käigus süsteemi poolt genereeritud unikaalne ID Objekti nimetus Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne/ töölehel täidetud objekti muuseumitöötaja nimetus saab muuta Olemus Kuvatakse eelregistreerimise - Automaatne/muu töölehel täidetud olemus seumitöötaja saab muuta Autor Kuvatakse eelregistreerimise - Automaatne/muu töölehel täidetud autor seumitöötaja saab muuta Esinduspilt Kuvatakse eelregistreerimise - Automaatne/muu töölehe kaudu lisatud seumitöötaja saab esinduspilt muuta Objekti seisund Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne/muu töölehel valitud objekti seisund seumitöötaja saab muuta Objekti kahjustused Kuvatakse eelregistreerimise - Automaatne/muu töölehel täidetud objekti seumitöötaja saab kahjustused muuta Objektide arv Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne/ töölehel täidetud sarnaste muuseumitöötaja objektide arv, mis saab muuta registreeritakse ühe kirjena Objekti esmane Kuvatakse eelregistreerimise + Automaatne/muu üldinfo töölehel täidetud objekti seumitöötaja saab esmane üldinfo muuta Otsus, mille Määratakse iga objekti kohta + Täidab võimalikud otsus muuseumitöötaja valikvastused:  Võtta vastu muuseumikog usse;  Võtta vastu abikogusse;  Võtta hoiule;  Tagasi lükatud. Hinnang Määratakse iga objekti kohta - Täidab kultuuriväärtuse eraldi muuseumitöötaja 92 kohta Koondhinnang Määratakse kõikide objektide + Täidab kultuuriväärtuse kohta ühiselt. Kui objektide muuseumitöötaja kohta lõikes hinnangud määramata, siis koondhinnang kohustuslik. Ostuhind Määratakse iga objekti kohta - Täidab eraldi muuseumitöötaja Ostu koondhind Määratakse kõikide objektide - Täidab kohta ühiselt. Kui ostuhind muuseumitöötaja/ objektide lõikes sisestatud, siis Automaat vastava summa leiab süsteem automaatselt. Kommentaar Võimalus täita igal komisjoni - Täidab liikmel kooskõlastamise hetkel muuseumitöötaja Joonis 12 Hindamiskomisjoni protokolli tööleht 4.2.6.5 Vastuvõttude nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded vastuvõttude vaatele, kus kuvatakse kõik vastuvõtud ja saab teostada otsinguid soovitud vastuvõttude leidmiseks. 93 ID Nõude kirjeldus VA085 Vastuvõttude nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad vastuvõtud – hindamiskomisjoni protokolli alusel tekkinud vastuvõtu ootel vastuvõtud (ootavad vormistamist), koostamisel vastuvõtud ja allkirjastamise ootel vastuvõtud;  Lõpetatud vastuvõtud – vastuvõtud, mis on kõigi vajalike isikute poolt allkirjastatud. VA086 Iga vastuvõtu kirje kohta kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise kuupäev, vastuvõtu number, vastuvõtu olek, viide hindamiskomisjoni protokollile, viide eelregistreerimisele, tulmelegend. VA087 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide alusel. VA088 Kirje on vastuvõtu ootel seni, kuni kõik osapooled on akti allkirjastanud. VA089 Nimekirja vaates peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt vastuvu loomise algus- ja lõppkuupäev ja vastuvõtu olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. Joonis 13 Vastuvõttude nimekirja vaade 4.2.6.6 Vastuvõtu lisamine Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded vastuvõtu lisamisele. ID Nõude kirjeldus VA090 Kui vastuvõtu tööleht on tekkinud hindamiskomisjoni protokolli otsuse alusel, siis peab see olema eeltäidetud hindamiskomisjoni protokolli andmete alusel ja selles peavad sisalduma kõik ühe üleandjaga seotud objektid, mille kohta protokollis tehti otsus „vastu võtta“. VA091 Peab olema võimalik lisada uut vastuvõttu. Uue vastuvõtu lisamisel peab saama lisada hindamiskomisjoni protokollist mitte pärinevaid objekte:  Eelnevalt välja arvatud museaalid, mida nüüd soovitakse abikogusse arvata;  Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi väljaarvatud ja konkreetsele muuseumile üle antud museaalid (seotud väljaarvamisakti liigiga „museaal antakse üle teisele mäluasutusele“); 94 Kummalgi juhul pole eelnevat hindamiskomisjoni vaja. Teise muuseumi poolt väljaarvatud objektide vastuvõtmine on kajastatud peatükis 4.3 „Väljaarvamine“. VA092 Vastuvõtu töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 4. VA093 Kui eelregistreerimise töölehel olid objektid sisestatud koondkirjena (st objektide arv oli suurem kui 1), siis vastuvõtu töölehel peavad kõik objektid olema automaatselt lahku löödud, sest igale objektile tuleb anda eraldi museaali number, samuti vajadusel täpsustada nende kirjeldusi, et objektid eristatavad oleks. VA094 Vastuvõtu töölehel peab saama täita paljude objektide andmeid korraga. VA095 Vastuvõtu töölehelt peab soovi korral avada ka objekti kirjeldamise vormi detailse kirjelduse andmestiku sisestamiseks. VA096 Peab olema võimalik valida täpne alakogu, kuhu objekt kuuluma hakkab. Seejuures peab saama samasse alakogusse valida mugavalt ka palju objekte. VA097 Iga vastuvõetava objekti kohta peab süsteem võimaldama genereerida museaali numbri. Numbrit peab saama genereerida vastavalt administreerimisliideses määratud muuseumi numbri genereerimise seadistuste alusel, sh KT (kogu tähise) vastavalt valitud kogule ning seeria ja järjekorra numbreid peab süsteem suutma automaatselt pakkuda lähtuvalt viimasest antud kogusse või tulmeraamatusse kuuluvale objektile määratud numbrist. Kasutaja peab saama süsteemi poolt genereeritud numbrit ka muuta (v.a KT, kui see ei vasta eelnevalt valitud kogule). Täpne loogika lepitakse kokku tööde käigus. VA098 Süsteem peab vastuvõtu töölehel kontrollima, kas valitud museaali number on juba kasutusel või mitte. Kui number on juba kasutusel tuleb kuvada selle kohta vastav veateade. VA099 Museaali numbreid peab saama genereerida mitmele objektile korraga. VA100 Kui vastuvõtt on genereeritud hindamiskomisjoni otsuse alusel automaatselt, siis vastuvõtu töölehel peab üleandjaks olema märgitud eelregistreerimise töölehele märgitud üleandja(d). VA101 Vastuvõtu töölehel muudetud objektide andmete muudatused ei tohi kajastuda eelregistreerimise ja komisjoni protokolli töölehel. Muudatused peavad jõudma aga objekti kirjelduse vaatesse. VA102 Vastuvõtu töölehe vaates peab saama valida objektide omandamise viisi ja selle valikul kehtivad järgmised reeglid:  Kui vastuvõtt on lisatud hindamiskomisjoni protokolli alusel, peab süsteem märkima vastava protokolli automaatselt vastuvõtu alusdokumendiks ja kasutaja peab saama valida omandamise viisi etteantud valikute seast (v.a valik „saadud varade üleandmisel“);  Kui vastuvõtt on tekkinud avaliku keskkonna kaudu läbi viidud kogumisaktsiooni raames, peab omandamise viisiks olema vaikimisi valitud „saadud kogumistegevusest“, kuid kasutaja peab saama seda muuta;  Kui vastuvõtt ei ole lisatud hindamiskomisjoni protokolli alusel, peab kasutaja saama alusdokumendiks valida süsteemis koostatud väljaarvamisakti või mõne muu süsteemivälise dokumendi (nt sõltumatu eksperdi arvamus). Väljaarvamisakt võib olla enda muuseumi või teise muuseumide infosüsteemi kasutava muuseumi oma. Kui kasutaja valib teise muuseumi väljaarvamisakti, peab muuseumile omandamise viisiks olema automaatselt valitud „varade 95 üleandmisel“). VA103 Juhul, kui omandi- ja autoriõigused anti üle eelregistreerimise käigus koostatud üleandmisaktiga, siis tuleb vastuvõtu töölehel üleandja andmed kuvada informatiivsena ning antud juhul üleandjat allkirjastajaks märkida ei tohi saada (kuna tema vastuvõtuakti enda poolt enam ei allkirjasta). VA104 Juhul, kui omandi- ja autoriõigused anti üle eelregistreerimise käigus koostatud üleandmisaktiga, siis tuleb vastuvõtu töölehel arusaadavalt kuvada, et autoriõigused on üle antud ja vastuvõtu töölehel autoriõiguseid muuta ei tohi olla võimalik. VA105 Juhul, kui omandi- ja autoriõiguseid ei antud eelregistreerimise käigus üle, peab saama valida objektile rakenduvad autoriõigused ja sisestada ka autoriõiguste piirangu kehtimise tähtaja. Autoriõiguste valikud peavad olema analoogsed eelregistreerimise töölehe valikutele (nimetatud nõudes VA028). Kui tegemist on autoriõigusega kaitstava teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektidega ja üleandja omab teose autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi, siis peab saama määrata, kas autoriõigused antakse kohe üle või mitte. VA106 Vastuvõtu töölehe alusel peab saama genereerida vastuvõtuakti PDF-ina (genereerimine kohustuslik). VA107 Kui omandiõigused ja autoriõigused antakse vastuvõtu käigus üle, peab genereeritavas vastuvõtuakti PDF-is olema lause õiguste ülemineku kohta. Nt: „Vastuvõtuakti allkirjastamisega annab üleandja asja omandi vastuvõtjale üle ja asja omanikuks saab vastuvõtja. Üleandja kinnitab, et saab aru vastuvõtuakti allkirjastamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest, st asi ei kuulu enam üleandjale.“ VA108 Süsteem peab vastuvõtuakti allkirjastajateks vaikimisi määrama vastuvõtu töölehe koostaja, muuseumi juhi ja üleandja (juhul kui õigused pole eelregistreerimise käigus üle antud). Kui muuseumitöötaja (kes täidab vastuvõtu töölehte) ise ei allkirjasta vastuvõtuakti, siis peab ta saama määrata muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab. VA109 Peale muuseumitöötaja ja muuseumi juhi poolset digiallkirjastamist tuleb vastuvõtuakt saata üleandjale allkirjastamiseks avaliku keskkonna kaudu (kui üleandja allkiri on nõutud). Tabel 4 Vastuvõtu töölehel kuvatavad andmeväljad Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine likkus Vastuvõtu nr Vastuvõtu töölehe kui + Automaatne dokumendi number Loomise kuupäev Vastuvõtu töölehe + Automaatne vormistamise kuupäev Üleandja nimi Kui tegemist on juriidilisest - Automaatne isikust üleandjaga, siis on siin asutuse/organisatsiooni nimi. Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Üleandja registrikood Kui tegemist on juriidilisest - Automaatne isikust üleandjaga, siis on siin asutuse/organisatsiooni 96 registrikood. Üleandja või tema Üleandja eesnimi ja - Automaatne esindaja eesnimi ja perekonnanimi. Kui tegemist perekonnanimi on juriidilisest isikust üleandjaga, siis tema esindaja ees- ja perekonnanimi. Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Üleandja või tema Üleandja isikukood või - Automaatne esindaja sünniaeg. Kui tegemist on isikukood/sünniaeg juriidilisest isikust üleandjaga, siis tema esindaja isikukood/sünniaeg. Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Üleandja kontaktandmed Üleandja telefoni nr, e-maili - Automaatne (telefon/e-mail/aadress) aadress ja/või aadress. Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Tulmelegend Kuvatakse + Automaatne eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Üleandmise tingimused Kuvatakse - Automaatne eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Autoriõigused Kui eelregistreerimise - Automaatne/ töölehel on autoriõigused Täidab määramata, saab seda teha muuseumitööta vastuvõtu töölehel. ja Autoriõiguse piirangu Kui eelregistreerimise - Automaatne/ kehtivus töölehel on autoriõiguste täidab piirangu kehtivus muuseumitööta määramata, saab seda teha ja vastuvõtu töölehel. Omandamise viisi puhul Omandamise viisi liik + Täidab valitakse esmalt, kas muuseumitööta omandamine oli tasuline: ja  Saadud annetusena;  Saadud ostuna; Seejärel valitakse täpsem omandamise tegevus:  Saadud kogumistegevusest;  Saadud tellimustööna;  Saadud varade 97 üleandmisel;  Muu. „Muu“ valikul saab lisada vabatekstilise kommentaari. Alusdokument Määratakse vastuvõtu - Automaatne/ aluseks olev dokument täidab (hindamiskomisjoni muuseumitööta protokoll, väljaarvamisakti ja vm süsteemiväline dokument) Objekti ID Kuvatakse + Automaatne eelregistreerimise käigus süsteemi poolt genereeritud unikaalne ID Objekti nimetus Kuvatakse + Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel täidetud objekti ja saab muuta nimetus Olemus Kuvatakse - Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel täidetud objekti ja saab muuta olemus Autor Kuvatakse - Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel täidetud objekti ja saab muuta autor Esinduspilt Kuvatakse - Automaatne eelregistreerimise/protokolli töölehe kaudu lisatud esinduspilt Objekti seisund Kuvatakse + Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel valitud objekti ja saab muuta seisund Objekti kahjustused Kuvatakse - Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel täidetud objekti ja saab muuta kahjustused Esmane objekti üldinfo Kuvatakse - Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel täidetud esmane ja saab muuta objekti üldinfo Museaali nr Määratakse objektile + Täidab museaali number muuseumitööta ja Muuseumikogu Määratakse (ala)kogu, kuhu + Täidab objekt kuuluma hakkab muuseumitööta ja Püsiasukoht Määratakse objekti + Täidab püsiasukoht muuseumitööta 98 ja Joonis 14 Vastuvõtu tööleht 4.2.6.7 Hoiulevõttude nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded hoiulevõttude vaatele, kus kuvatakse kõik hoiulevõtud ja saab teostada otsinguid soovitud hoiulevõttude leidmiseks. ID Nõude kirjeldus VA110 Hoiulevõttude nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad hoiulevõtud – hindamiskomisjoni otsuse alusel tekkinud hoiulevõtu ootel hoiulevõtud (ootavad vormistamist), pooleli olevad hoiulevõtud ja allkirjastamise ootel hoiulevõtud;  Lõpetatud hoiule võtud – hoiulevõtud, mis on kõigi vajalike isikute poolt allkirjastatud (sh ka eelregistreerimise töölehe alusel teostatud hoiulevõtud). VA111 Iga hoiulevõtu kirje kohta kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise kuupäev, hoiulevõtu number, hoiulevõtu olek, viide hindamiskomisjoni protokollile, viide eelregistreerimisele, tulmelegend. VA112 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide alusel. VA113 Kirje on hoiulevõtu ootel seni, kuni kõik osapooled on akti allkirjastanud. VA114 Nimekirja vaates tuleb kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja 99 otsingutingimuste (nt hoiulevõtu loomise algus- ja lõppkuupäev ja hoiulevõtu olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. 4.2.6.8 Hoiulevõtu lisamine Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded hoiule võtu lisamisele. ID Nõude kirjeldus VA115 Kui hoiulevõtu tööleht on tekkinud hindamiskomisjoni protokolli otsuse alusel, siis peab see olema eeltäidetud hindamiskomisjoni protokolli andmete alusel ja selles peavad sisalduma kõik ühe üleandjaga seotud objektid, mille kohta protokollis tehti otsus „hoiule võtta“. Juhtudel, kui hoiule võttu hindamiskomisjon ei otsusta (hoiule võtmise eesmärk on midagi muud kui „Hoiustamine“, nt „Näitus“ või „Korrastamine/konserveerimine“), toimub hoiulevõtmisakti genereerimine otse eelregistreerimise töölehel. VA116 Hoiulevõtu töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 5. VA117 Kui eelregistreerimise töölehel olid objektid sisestatud koondkirjena (st objektide arv oli suurem kui 1), siis hoiulevõtu töölehel peavad kõik objektid olema automaatselt lahku löödud, sest igale objektile tuleb anda eraldi hoiulevõetud asja number, samuti vajadusel täpsustada nende kirjeldusi, et objektid eristatavad oleks. VA118 Hoiulevõtu töölehel peab saama täita paljude objektide andmeid korraga. VA119 Hoiulevõtu töölehelt peab soovi korral avada ka objekti kirjeldamise vormi detailse kirjelduse andmestiku sisestamiseks. VA120 Iga hoiule võtva objekti osas peab olema võimalik valida hoiulevõetud asja number, hoiulevõtmise (ala)kogu, püsiasukoht jm vajalikud andmed. VA121 Iga hoiule võetava objekti kohta peab süsteem võimaldama genereerida hoiulevõetud asja numbri. Numbrit peab saama genereerida vastavalt administreerimisliideses määratud muuseumi numbri genereerimise seadistuste alusel, sh KT (kogu tähise) vastavalt valitud kogule ning seeria ja järjekorra numbreid peab süsteem suutma automaatselt pakkuda lähtuvalt viimasest antud kogusse kuuluvale objektile määratud numbrist (üldjuhul on koosneb hoiulevõetud asja number vaid KT-st (kogu tähisest) ja KS-st (kogu seerianumbrist)). Kasutaja peab saama süsteemi poolt genereeritud numbrit ka muuta (v.a KT, kui see ei vasta eelnevalt valitud kogule). Täpne loogika lepitakse kokku tööde käigus. VA122 Süsteem peab hoiulevõtu töölehel kontrollima, kas valitud hoiulevõetud asja number on juba kasutusel või mitte. Kui number on juba kasutusel tuleb kuvada selle kohta vastav veateade. VA123 Hoiulevõetud asja numbreid peab saama genereerida mitmele objektile korraga. VA124 Kui hoiulevõtt on lisatud eelregistreerimise töölehele alusel (st eraldi hindamiskomisjoni ei vaja), peab süsteem märkima vastava eelregistreerimise automaatselt hoiulevõtu alusdokumendiks. VA125 Kui hoiulevõtt on lisatud hindamiskomisjoni otsuse alusel, peab süsteem märkima vastava protokolli automaatselt hoiulevõtu alusdokumendiks. VA126 Kui hoiulevõtt on genereeritud eelregistreerimise töölehe või hindamiskomisjoni otsuse alusel automaatselt, siis hoiulevõtu töölehel peab üleandjaks olema märgitud eelregistreerimise töölehele märgitud üleandja(d). 100 VA127 Hoiulevõtu töölehel muudetud objektide andmete muudatused ei tohi kajastuda eelregistreerimise ja komisjoni protokolli töölehel. Muudatused peavad jõudma aga objekti kirjelduse vaatesse. VA128 Hoiulevõtu töölehe alusel peab saama genereerida hoiulevõtmisakti PDF-ina (genereerimine kohustuslik). VA129 Süsteem peab hoiulevõtmisakti allkirjastajateks vaikimisi määrama hoiulevõtu töölehe koostaja ja üleandja. Kui muuseumitöötaja (kes täidab hoiulevõtu töölehte) ise ei allkirjasta hoiulevõtmisakti, siis peab ta saama määrata muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab. VA130 Peale muuseumitöötaja poolset digiallkirjastamist tuleb hoiulevõtmisakt saata üleandjale allkirjastamiseks avaliku keskkonna kaudu. VA131 Hoiulevõtmisakti ja hoiulevõtmisakti pealt koostatud tagastamisakti peab saama genereerida ka inglise keeles. Tabel 5 Hoiulevõtu töölehel kuvatavad andmeväljad Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine likkus Hoiulevõtu nr Hoiulevõtu töölehe kui + Automaatne dokumendi number Loomise kuupäev Hoiulevõtu töölehe + Automaatne vormistamise kuupäev Üleandja nimi Kui tegemist on juriidilisest - Automaatne isikust üleandjaga, siis on siin asutuse/organisatsiooni nimi. Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Üleandja registrikood Kui tegemist on juriidilisest - Automaatne isikust üleandjaga, siis on siin asutuse/organisatsiooni registrikood Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Üleandja või tema Üleandja eesnimi ja - Automaatne esindaja eesnimi ja perekonnanimi. Kui tegemist perekonnanimi on juriidilisest isikust üleandjaga, siis tema esindaja ees- ja perekonnanimi. Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Üleandja või tema Üleandja isikukood või - Automaatne esindaja sünniaeg. Kui tegemist on isikukood/sünniaeg juriidilisest isikust üleandjaga, siis tema esindaja isikukood/sünniaeg. Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Üleandja kontaktandmed Üleandja telefoni nr, e-maili - Automaatne 101 (telefon/e-mail/aadress) aadress ja/või aadress. Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Tulmelegend Kuvatakse + Automaatne eelregistreerimise töölehele sisestatud andmete põhjal. Hoiule võtmise eesmärk, Kuvatakse + Automaatne/ mille võimalikud valikud: eelregistreerimise töölehele muuseumitööta  Esindusotstarve; sisestatud andmete põhjal. ja saab muuta  Näitus;  Haridustegevus;  Korrastamine/konse rveerimine;  Seisundi hindamine;  Monitooring;  Digiteerimine;  Uuring/ekspertiis;  Uurimis- ja teadustöö;  Muu. „Muu“ valikul saab kasutaja ise sisestada hoiule võtmiseeesmärgi. Hoiule võtmise eesmärgi Kuvatakse - Automaatne/ täpsustus eelregistreerimise töölehele muuseumitööta sisestatud andmete põhjal. ja saab muuta Näituse nimi Kuvatakse - Täidab eelregistreerimise töölehele muuseumitööta sisestatud andmete põhjal. ja Saab täita, kui hoiule võtmise eesmärk on „näitus“. Haridusprogrammi nimi Kuvatakse - Täidab eelregistreerimise töölehele muuseumitööta sisestatud andmete põhjal. ja Saab täita, kui hoiule võtmise eesmärk on „haridustegevus“. Hoiulevõtmise tingimused Kuvatakse - Automaatne/ eelregistreerimise töölehele muuseumitööta sisestatud andmete põhjal. ja saab muuta Alusdokument Määratakse hoiulevõtu - Automaatne/ aluseks olev dokument muuseumitööta (eelregistreerimine, ja hindamiskomisjoni protokoll, süsteemiväline dokument) Tagastamise tähtaeg Kuvatakse + Automaatne/ (määratakse kuupäev või eelregistreerimise töölehele muuseumitööta nõudmiseni) sisestatud andmete põhjal. ja saab muuta Objekti ID Kuvatakse + Automaatne 102 eelregistreerimise käigus süsteemi poolt genereeritud unikaalne ID Objekti nimetus Kuvatakse + Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel täidetud objekti ja saab muuta nimetus Olemus Kuvatakse - Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel täidetud objekti ja saab muuta olemus Autor Kuvatakse - Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel täidetud objekti ja saab muuta autor Esinduspilt Kuvatakse - Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehe kaudu lisatud ja saab muuta esinduspilt Objekti seisund Kuvatakse + Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel valitud objekti ja saab muuta seisund Objekti kahjustused Kuvatakse - Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel täidetud objekti ja saab muuta kahjustused Esmane objekti üldinfo Kuvatakse - Automaatne/ eelregistreerimise/protokolli muuseumitööta töölehel täidetud esmane ja saab muuta objekti üldinfo Hoiulevõetud asja nr Määratakse objektile + Täidab hoiulevõetud asja number muuseumitööta ja Hoiule võtmise kogu Määratakse (ala)kogu, kuhu + Täidab hoiulevõetud asi kuuluma muuseumitööta hakkab ja Püsiasukoht Määratakse objekti + Täidab püsiasukoht muuseumitööta ja 4.2.6.9 Tagastamiste nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded tagastamiste vaatele, kus kuvatakse kõik tagastamised ja saab teostada otsinguid soovitud tagastamiste leidmiseks. ID Nõude kirjeldus VA132 Tagastamiste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad tagastamised – hindamiskomisjoni otsuse alusel tekkinud tagastamise ootel tagastamised (ootavad vormistamist), pooleli olevad tagastamised ja allkirjastamise ootel tagastamised (sh ka 103 väljaarvamisakti alusel tehtavad tagastamised, hoiulevõtmisakti alusel tehtavad tagastamised ja kasutamise akti alusel tehtavad tagastamised);  Lõpetatud tagastamised – tagastamised, mis on kõigi vajalike isikute poolt allkirjastatud. VA133 Iga tagastamise kirje kohta kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise kuupäev, tagastamise number, tagastamise olek, viide hindamiskomisjoni protokollile, viide eelregistreerimisele või viide väljaarvamisele või viide hoiulevõule, tulmelegend, tagastatud objektide arv. VA134 Kirjeid peab vaates saama kuvada ka objektide alusel. VA135 Kirje on tagastamise ootel seni, kuni kõik osapooled on akti allkirjastanud/kinnitanud. VA136 Nimekirja vaates peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt tagastamise loomise algus- ja lõppkuupäev ja tagastamise olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. Joonis 15 Tagastamiste nimekirja vaade 4.2.6.10 Tagastamise lisamine Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded tagastamise lisamisele. ID Nõude kirjeldus VA137 Kui tagastamise tööleht on tekkinud hindamiskomisjoni protokolli otsuse alusel, siis peab see olema eeltäidetud hindamiskomisjoni protokolli andmete alusel ja selles peavad sisalduma kõik ühe üleandjaga seotud objektid, mille kohta protokollis tehti otsus „tagasi lükata“, objektid toodi füüsiliselt kohale ja omandiõiguseid ei antud eelnevalt üle. VA138 Peab olema võimalik lisada uut tagastamist, kuhu saab lisada hindamiskomisjoni protokollist mitte pärinevaid objekte:  Hoiulevõetud asjad, mida nüüd soovitakse üleandjale (hoiuleandjale) tagastada;  Väljaarvatud museaalid, mida soovitakse õigustatud isikule tagastada 104 (seotud väljaarvamisakti liigiga „museaal tagastatud õigustatud isikule“);  Liikumises/kasutamises olevad objektid, mida soovitakse väljaandjale tagastada. Ühelgi nendest juhtudest ei tulene tagastatavad objektid hindamiskomisjoni otsusest. Väljaarvatud objektide õigustatud isikule tagastamise nõuded on kajastatud peatükis 4.3 „Väljaarvamine“. Liikumises/kasutamises objektide tagastamise nõuded väljaandjale on kajastatud peatükis 4.4 „Liikumised“. VA139 Uue tagastamise lisamisel peab avanema tühi tagastamise tööleht. VA140 Tagastamise töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 6. VA141 Tagastamise töölehel peab saama täita paljude objektide andmeid korraga. VA142 Kui tagastamine on genereeritud hindamiskomisjoni otsuse alusel automaatselt, siis tagastamise töölehel peab vastuvõtjaks olema märgitud eelregistreerimise töölehele märgitud üleandja(d). VA143 Kui tagastamine on genereeritud hindamiskomisjoni otsuse alusel automaatselt, peab tagastamise alusdokumendiks olema automaatselt määratud vastav hindamiskomisjoni protokoll. VA144 Kui tagastamist tehakse varasemalt hoiulevõetud asjade tagastamiseks (nõudes VA138 nimetatud esimene juht), peab vastuvõtjaks olema märgitud eelregistreerimise töölehel märgitud üleandja(d). VA145 Kui tagastamist tehakse varasemalt hoiulevõetud asjade tagastamiseks (nõudes VA138 nimetatud esimene juht), peab alusdokumendiks olema vastav hoiulevõtmisakt. VA146 Kui tagastamist tehakse varasemalt hoiulevõetud asjade tagastamiseks (nõudes VA138 nimetatud esimene juht) ja hoiule võtmise eesmärk oli „Uuring/ekspertiis“, „Uurimis- ja teadustöö“ või „Muu“, peab tagastamise töölehele olema võimalik laadida töö tulemina valminud dokumentatsioon failidena, kui seda on (kuna töötajakeskkonnas pole eraldi funktsionaalsust kõikvõimalike uuringute/ekspertiiside“ ning uurimis- ja teadustööde produtseerimiseks). VA147 Üleandjaks peab olema märgitud muuseum ja muuseumi esindav töötaja (tagastamise töölehe koostaja). VA148 Tagastamise töölehe alusel peab saama genereerida tagastamisakti PDF-ina (genereerimine kohustuslik). VA149 Süsteem peab tagastamisakti allkirjastajateks vaikimisi määrama tagastamise üleandja ja vastuvõtja. Kui muuseumitöötaja (kes täidab vastuvõtu töölehte) ise ei allkirjasta tagastamisakti, siis peab ta saama määrata teise oma muuseumi töötaja üleandjaks, kes akti allkirjastab. VA150 Peale muuseumitöötaja poolset digiallkirjastamist peab olema võimalik tagastamisakt saata vastuvõtjale allkirjastamiseks avaliku keskkonna kaudu. Tabel 6 Tagastamise töölehel kuvatavad andmeväljad Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine likkus Tagastamise nr Tagastamise töölehe kui + Automaatne dokumendi number Loomise kuupäev Tagastamise töölehe + Automaatne vormistamise kuupäev Vastuvõtja nimi Kui tegemist on juriidilisest - Automaatne/ isikust vastuvõtjaga, siis on muuseumitöötaja 105 siin asutuse/organisatsiooni saab muuta nimi. Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud üleandja andmete põhjal. Vastuvõtja ees- ja Vastuvõtja eesnimi ja + Automaatne/ perekonnanimi perekonnanimi. Kui tegemist muuseumitöötaja on juriidilisest isikust saab muuta üleandjaga, siis tema esindaja ees- ja perekonnanimi. Kuvatakse eelregistreerimise töölehele sisestatud üleandja andmete põhjal. Vastuvõtja Vastuvõtja isikukood või + Automaatne/ isikukood/sünniaeg sünniaeg. Kuvatakse muuseumitöötaja eelregistreerimise töölehele saab muuta sisestatud üleandja andmete põhjal. Vastuvõtja Vastuvõtja telefoni nr, e- + Automaatne/ kontaktandmed maili aadress ja/või aadress. muuseumitöötaja (telefon/email/aadress) Kuvatakse saab muuta eelregistreerimise töölehele sisestatud üleandja andmete põhjal. Üleandja Muuseumi ja + Automaatne/ muuseumitöötaja nimi muuseumitöötaja saab muuta Alusdokument Määratakse tagastamise - Automaatne/ aluseks olev dokument. Kui täidab tagastamine tuleneb muuseumitöötaja hindamiskomisjoni protokollist, siis alusdokumendiks hindamiskomisjoni protokoll. Kui tagastatakse hoiulevõetud asju, siis alusdokumendiks hoiulevõtmisakt. Objekti ID Kuvatakse + Automaatne eelregistreerimise käigus süsteemi poolt genereeritud unikaalne ID Objekti number Kuvatakse objekti number, + Automaatne mis võib olla museaali number või hoiulevõetud asja number Objekti nimetus Kuvatakse objekti nimetus + Automaatne Olemus Kuvatakse objekti olemus - Automaatne Autor Kuvatakse objekti autor - Automaatne Esinduspilt Kuvatakse objekti - Automaatne 106 esinduspilt Seisund Kuvatakse viimane teada + Automaatne/ olev objekti seisund, kuid muuseumitöötaja seda saab tagastamisel saab muuta muuta Kahjustused Kuvatakse viimane teada - Automaatne/ olev objekti kahjustuste muuseumitöötaja kirjeldus, kuid seda saab saab muuta tagastamisel muuta Kommentaar Lisatakse vabatekstiline - Täidab kommentaar tagastamise muuseumitöötaja kohta Joonis 16 Tagastamise tööleht 107 4.3 Väljaarvamine 4.3.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk Kehtiva muuseumiseaduse § 11 lg 1 10 kohaselt tuleb muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaali muuseumikogust välja arvata järgmistel juhtudel:  Museaal on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastada;  Museaal on hävinud või kaotsi läinud ning seda ei ole leitud vähemalt kahe järjestikuse korralise inventuuri käigus;  Museaal antakse üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile;  Museaal on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning see antakse üle omanikule või tagastatakse teisele riigile. Eelpool nimetatud nimekiri võib tulevikus ka pikeneda, nt hakatakse museaale üle andma teaduskogudele. Kehtiva muuseumiseaduse § 11 lg 2 kohaselt võib museaali muuseumikogust välja arvata järgmistel juhtudel:  Museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega;  Sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum. Museaali väljaarvamine muuseumikogust eelpool nimetatud põhjustel ning museaali võõrandamise viisi valik toimub muuseumi asutaja või moodustaja otsusel, arvestades muuseumi juhi põhjendatud ettepanekut. Ettepanekule peab olema lisatud ka sõltumatu eksperdi arvamus. On võimalik, et väljaarvatud museaal võetakse samas või teises muuseumide andmekoguga liitunud muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil (võetakse abikogusse), antakse üle raamatukogule või arhiivile või tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule. Samuti on võimalik, et museaal võõrandatakse tasu eest avalikul enampakkumisel. Väljaarvamise tulemusel võib objekt liikuda muuseumikogust abikoguse või abikogust muuseumikogusse (viimasel juhul ei ole väljaarvamise vormistamine kohustuslik, küll aga tuleb vastuvõtt muuseumikogusse otsustada muuseumikogu täiendamise komisjonis; kui väljaarvamisel muuseumikogust võetakse objektid vastu teise muuseumi muuseumikogusse, siis muuseumikogu täiendamise komisjoni ei tehta, väljaarvatud objektid lisatakse otse vastuvõttu). 4.3.2 Äriprotsessi osapooled Osapool Roll Muuseumitöötaja Üldjuhul tegeleb väljaarvamistega peavarahoidja, kes korraldab museaalide arvele võtmist või koguhoidja, kes haldab kindlat kogu 10 Muuseumiseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016011 108 ja peab arvestust kogus olevate museaalide üle Muuseumi juht Siia alla kuuluvad juhataja (kui on tegemist sihtasutusega) ja direktor Muuseumi Siia alla kuulub näiteks linnavolikogu asutaja/moodustaja 4.3.3 Tänane äriprotsess Olemasolev äriprotsess on üldprintsiibilt järgmine: 1. Koostatakse väljaarvamise eelnõu ja sõltumatu eksperdi arvamus. Väljaarvamise eelnõu on oma sisult MuIS-is väljaarvamisakt koostamine, kuid antud hetkel seda veel ei kinnitata; 2. Muuseumi juht esitab väljaarvamise eelnõu koos eksperdi arvamusega otsustamiseks muuseumi asutajale/moodustajale; 3. Kui muuseumi asutaja/moodustaja teeb otsuse museaal välja arvata, siis MuIS-is lisatakse ootel väljaarvamisaktile otsus eraldi failine või viide otsusele; 4. Väljaarvamisakt kinnitatakse MuIS-is; 5. Vajadusel jätkatakse järgmiste toimingutega (nt vastuvõtt teise muuseumisse). 4.3.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P14 Muuseumikogu ja Objektide liigutamine muuseumikogu Keskmine. abikogu vahel ja abikogu vahel on keeruline. Muuseumikogu ja objektide Sisuliselt kogu protsess tuleb alates abikogu vahel liigutamine eelregistreerimise lehest algusest peale objektide keeruline teha. liigutamine võimaldab hoida kokku tööprotsessile kuluvat aega. P15 Väljaarvatud Väljaarvatud objekte ei saa lisada Keskmine. objekte ei saa tagastamisakti, et need õigustatud Õigustatud isikule tagastada isikule tagastada. tagastamise õigustatud isikule funktsionaalsus võimaldab teostada infosüsteemis kogu protsessi algusest lõpuni. 4.3.5 Tulevane äriprotsess Väljaarvamise protsess jääb üldjoontes samaks, kuid täienevad töötajakeskkonnas väljaarvamisakti koostamise võimalused. Protsess on järgmine: 1. Muuseum A töötaja alustab töötajakeskkonnas väljaarvamise töölehe täitmisega. Mh lisatakse väljaarvamise töölehel väljaarvamise põhjus, mis võib olla üks järgmistest: 109  Museaal antakse üle teisele mäluasutusele;  Museaal tagastatakse õigustatud isikule;  Museaal on kahjustunud ja seda ei ole võimalik taastada;  Museaal on hävinud või kaotsi läinud;  Museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega;  Leidub olulisel määral sarnaseid museaale;  Muu. 2. Muuseum A töötaja koostab väljaarvamisakti töölehele lisatud objektide kohta väljaarvamise eelnõu, lisab sõltumatu eksperdi arvamuse; 3. Muuseumi juht esitab väljaarvamise eelnõu koos eksperdi arvamusega (eksperdi arvamus alati kohustuslik, kui vaja objekti ühest muuseumikogust teise liigutada) otsustamiseks muuseumi asutajale/moodustajale; 4. Muuseum A teeb kokkulepped vastavate osapooltega (nt eelnevalt nimetatud variandi „Museaal antakse üle teisele mäluasutusele“ korral objekte vastu võttev asutus) objektide edasise saatuse osas; 5. Kui muuseumi asutaja/moodustaja teeb otsuse museaal välja arvata ja vajalikud kokkulepped on olemas, siis töötajakeskkonnas lisatakse ootel väljaarvamise töölehele alusdokument/alusdokumendid (nt ministri käskkiri või viide sellele), vajadusel vastuvõtja andmed (eelnevalt nimetatud variandi „Museaal antakse üle teisele mäluasutusele“ korral) jm vajalikud andmed, kui need ei olnud eelnevalt sisestatud; 6. Muuseum A töötaja kinnitab väljaarvamise töölehe; 7. Juhul kui väljaarvamise põhjuseks on „Museaal antakse üle teisele mäluasutusele“ ja teine asutus on töötajakeskkonda kasutav muuseum (nn muuseum B), siis: 7.1. Väljaarvamise kinnitamisel liiguvad väljaarvamise töölehel olevad objektid muuseum B vastuvõttude nimekirja vaatesse ja tekib „vastuvõtu ootel“ kirje; 7.2. Vastuvõtjaks märgitud muuseum B töötaja alustab töötajakeskkonnas vastuvõtu töölehe täitmist, mille andmed on suuresti eeltäidetud; 7.3. Vastuvõtjaks märgitud muuseum B töötaja määrab vastuvõtu töölehel vastuvõtuks vajalikud andmed (museaali numbrid, (ala)kogu, autoriõigused, üleandmise tingimused jm); 7.4. Kui vastuvõtjaks märgitud muuseum B töötaja (kes täidab vastuvõtu töölehte) ise ei allkirjasta vastuvõtuakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab (vaikimisi pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil. 7.5. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 7.5.1. Vastuvõtjaks märgitud muuseum B töötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 7.5.2. Pärast vastuvõtja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab süsteem muuseum B muuseumi juhile teate allkirjastamist ootava akti kohta; 7.5.3. Muuseum B juht allkirjastab akti digitaalselt töötajakeskkonnas; 7.5.4. Pärast muuseumi B juhi poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab süsteem aktile märgitud üleandjaks olevale muuseum A töötajale teate allkirjastamist ootava akti kohta; 7.5.5. Üleandjaks olev muuseum A töötaja avab allkirjastamise ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja; 7.5.6. Pärast üleandja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse vastuvõtjale teade akti allkirjastamise kohta. 110 7.6. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 7.6.1. Vastuvõtjaks oleva muuseum B töötaja prindib akti välja; 7.6.2. Kõik osapooled allkirjastavad akti paberil; 7.6.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akt arvutisse ja laeb töötajakeskkonda vastuvõtu töölehele. 8. Juhul kui väljaarvamise põhjuseks on „Museaal tagastatakse õigustatud isikule“, siis: 8.1. Väljaarvamise kinnitamisel liiguvad väljaarvamise töölehel olevad objektid muuseumi enda tagastamiste nimekirja vaatesse ja tekib „tagastamise ootel“ kirje; 8.2. Muuseum A töötaja alustab töötajakeskkonnas tagastamise töölehe täitmist, mille andmed on suuresti eeltäidetud; 8.3. Kui muuseum A töötaja (kes täidab tagastamise töölehte) ise ei allkirjasta taastamiseakti, siis määrab ta muuseumitöötaja, kes akti allkirjastab (vaikimisi pakutakse allkirjastajaks koostajat) ja kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil. 8.4. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 8.4.1. Muuseumitöötaja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 8.4.2. Pärast muuseumitöötaja poolset akti digitaalselt allkirjastamist, saadab süsteem akti märgitud vastuvõtjale automaatselt e-maili koos lingiga avalikku keskkonda allkirjastamist ootavale aktile; 8.4.3. Vastuvõtja autendib ennast avalikku keskkonda, avab allkirjastamise ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja; 8.4.4. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist saadetakse muuseumitöötajale teade akti allkirjastamise kohta. 8.5. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 8.5.1. Muuseumitöötaja prindib akti välja; 8.5.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil; 8.5.3. Pärast allkirjastamist skaneerib muuseumitöötaja akti arvutisse ja laeb töötajakeskkonda tagastamise töölehele. 4.3.6 Ärinõuded 4.3.6.1 Väljaarvamiste nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded väljaarvamiste vaadetele, kus kuvatakse kõik väljaarvamised ja saab teostada otsinguid soovitud väljaarvamiste leidmiseks. ID Nõude kirjeldus VA151 Väljaarvamiste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad väljaarvamised – inventuurist või kadumise registreerimise alusel tekkinud ootel väljaarvamised (ootavad vormistamist; vt täpsemalt peatükk 4.8 „Inventeerimine“) ja pooleli olevad väljaarvamised;  Lõpetatud väljaarvamised – väljaarvamised, mis on kinnitatud. VA152 Iga väljaarvamise kirje kohta kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise kuupäev, väljaarvamise number, viide alusdokumendile, koostaja, väljaarvamise olek. VA153 Kirje on väljaarvamise ootel seni, kuni väljaarvamise tööleht on kinnitatud. VA154 Nimekirja vaates peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt väljaarvamisakti loomise algus- ja lõppkuupäev ja 111 väljaarvamise olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. 4.3.6.2 Väljaarvamise lisamine Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded väljaarvamise lisamisele. ID Nõude kirjeldus VA155 Kui väljaarvamise tööleht on tekkinud inventuuri või kadumise registreerimise tulemusena, siis peab see olema eeltäidetud inventuuri või kadumise andmete alusel ja vastav dokument/tööleht peab olema märgitud ka väljaarvamise alusdokumendiks. Seejuures kui inventuuri alusel on registreeritud kadumine, siis väljaarvamise alusdokumendiks on ikkagi inventuuriakt. VA156 Peab olema võimalik lisada uut väljaarvamist, kuhu saab lisada oma muuseumi museaale ja abikogu asju. VA157 Uue väljaarvamise lisamisel peab avanema tühi väljaarvamise tööleht. VA158 Väljaarvamise töölehe kuvatavad andmeväljad on välja toodud Tabel 7. VA159 Väljaarvamise töölehel peab saama valida väljaarvamise põhjuse, mis võib olla üks järgnevatest:  Museaal antakse üle teisele mäluasutusele;  Museaal tagastatakse õigustatud isikule;  Museaal on kahjustunud ja seda ei ole võimalik taastada;  Museaal on hävinud või kaotsi läinud;  Museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega;  Leidub olulisel määral sarnaseid museaale;  Muu. VA160 Juhul, kui väljaarvamise tööleht on tekkinud inventuuri või kadumise registreerimise tulemusena, peab töölehel olema väljaarvamise põhjus automaatselt täidetud. See saab olla kas „Museaal on kahjustunud ja seda ei ole võimalik taastada“ või „Museaal on hävinud või kaotsi läinud“ (sõltuvalt alusdokumendi andmetest). VA161 Väljaarvamise töölehele peab saama lisada alusdokumendi, mis võib olla süsteemiväline fail (ministri, valla- või linnavalitsuse või juriidilise isiku juhtorgani otsus) või viide süsteemisisesele dokumendile (nt inventeerimisakt). VA162 Väljaarvamise töölehele peab saama lisada mitu alusdokumenti. Nt kui põhjuseks „Museaal on hävinud või kaotsi läinud“, peab saama laadida üles/lisada viite eksperdi arvamusele ja lisada viite kahele inventuuriaktile, mille alusel antud väljaarvamine teostatakse. VA163 Väljaarvamise töölehe alusel peab saama genereerida väljaarvamisakti PDF- ina. VA164 Väljaarvamise töölehte saab kinnitada (seda ei allkirjastata). VA165 Kui väljaarvamise põhjuse liik on „Museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega või „Leidub olulisel määral sarnaseid museaale“, peab saama täiendavalt märkida, kas museaal:  Museaal antakse üle teisele mäluasutusele;  Museaal tagastatakse õigustatud isikule (museaali muuseumile annetanud või müünud isikule);  Museaal võetakse arvele abikogusse. VA166 Kui väljaarvamise põhjuse liik on „Museaal antakse üle teisele mäluasutusele“ (sh nõudes VA166 nimetatud esimene juht), siis peab väljaarvamise töölehel 112 saama täiendavalt sisestada ka vastuvõtva mäluasutuse ja selle esindaja andmed. Juhul, kui tegemist on teise töötajakeskkonda kasutava muuseumiga, siis väljaarvamise töölehe kinnitamisel peab süsteem genereerima teise muuseumi vastuvõttude nimekirja vaatesse „vastuvõtu ootel“ kirje eeltäidetud andmetega. Seejuures:  Kui põhjuseks on „Museaal antakse üle teisele mäluasutusele“, siis peab teisele muuseumile tekkima kinnitamata eeltäidetud muuseumikogusse vastuvõtu kirje;  Kui põhjuseks on „Museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega“ või „Leidub olulisel määral sarnaseid museaale“, mille alaliigiks valiti „Museaal antakse üle teisele mäluasutusele“ (st nõudes VA166 nimetatud esimene juht), siis peab teisele muuseumile üleandmise korral tekkima kinnitamata eeltäidetud abikogusse vastuvõtu kirje. VA167 Väljaarvamise alusel genereeritud vastuvõtu erinevused võrreldes tavapärase vastuvõtu töölehega:  Üleandjaks peab olema märgitud automaatselt väljaarvamise teinud muuseum ja selle esindajana väljaarvamise kinnitanud muuseumitöötaja;  Vastuvõtjaks peab olema märgitud automaatselt väljaarvamisse vastuvõtjaks märgitud muuseum ja selle esindaja;  Vastuvõtu alusdokumendiks peab olema automaatselt määratud teise muuseumi väljaarvamisakt;  Kõik väljaarvamises olnud objektid peavad olema vaikimisi vastuvõtu töölehele kantud, kuid neid peab saama eemaldada;  Vastuvõtu töölehel peab olema võimalik määrata autoriõigused ja üleandmise tingimused;  Vastuvõtu töölehe alusel genereeritud vastuvõtuakti allkirjastab alati nii vastuvõtja (vastuvõttev muuseum) kui üleandja (väljaarvamise teinud muuseum);  Eelmise muuseumi museaalide number peab olema kantud objekti kirjelduses automaatselt teiste numbrite alla (võib olla vajadus eelmises muuseumis kehtinud numbreid osaliselt taaskasutada – selleks, et säilitada nt alanumbrite süsteem ja järjekord). VA168 Kui väljaarvamise põhjuse liik on „Museaal tagastatakse õigustatud isikule“ (sh nõudes VA166 nimetatud teine juht), siis peab väljaarvamise töölehel saama täiendavalt sisestada ka vastuvõtva isiku andmed (kui tegemist on juriidilise isikuga, tuleb sisestada ka juriidilise isiku esindaja). Väljaarvamise töölehe kinnitamisel peab süsteem genereerima tagastamiste nimekirja vaatesse „tagastamise ootel“ kirje eeltäidetud andmetega. VA169 Väljaarvamise alusel genereeritud tagastamise erinevused võrreldes tavapärase tagastamise töölehega:  Üleandjaks peab olema märgitud automaatselt väljaarvamise teinud muuseum ja selle esindajana väljaarvamise kinnitanud muuseumitöötaja;  Vastuvõtjaks peab olema märgitud väljaarvamisse märgitud vastuvõtja;  Tagastamise alusdokumendiks peab olema automaatselt määratud väljaarvamisakt;  Kõik väljaarvamises olnud objektid peavad olema vaikimisi tagastamise töölehele kantud. 113 Väljaarvamise alusel koostatud tagastamisakt kuulub allkirjastamisele nagu tavapärane tagastamisakt (sh võimalus vastuvõtjal digiallkirjastada avalikus keskkonnas). VA170 Juhul, kui museaal arvatakse välja eesmärgiga see võtta arvele abikogus (nõudes VA166 nimetatud kolmas juht), siis selliseid välja arvatud museaale peab olema võimalik mugavalt lisada uude vastuvõtuakti (hindamiskomisjoni otsust ei ole vaja). VA171 Juhul, kui välja arvatakse abikogu asi, peab olema võimalik väljaarvamisakti täita lihtsustatud kujul – sh erinevad väljaarvamise põhjuse liigid (mh „Abikogu asi arvatakse muuseumikogusse“) ja puudub vajadus alusdokumentide laadimiseks. Kuna abikogu asja välja arvamise põhjuseks on muuseumikogusse arvamine, siis selliseid välja arvatud abikogu asju peab olema võimalik mugavalt lisada hindamiskomisjoni protokolli (kuna on vajalik hindamiskomisjoni otsus). VA172 Väljaarvamisaktiga välja arvatud objekte peab olema võimalik ka taastada (ennistada). Seda peab saama teha selliselt, et eelnevalt kinnitatud väljaarvamisakt tühistatakse või genereeritakse väljaarvamisakti lisa. Antud toimingu teostamisel kehtivad tavapärased dokumentide tühistamise nõuded (sh kontrollitakse järgnevate dokumentide, sh tagastamisakti ja vastuvõtuakti, olemasolu). VA173 Kui väljaarvamine on kinnitatud (ja ei toimu üle andmine teisele töötajakeskkonda kasutavale muuseumile), peab objekti jooksvaks asukohaks saama „teadmata“. VA174 Juhul, kui muuseum A-st välja arvatud museaalid võeti arvele muuseum B-s, peab muuseum A jätkuvalt nägema välja arvatud objekti andmeid, aga ainult oma muuseumiga seotud andmeid ja andmete ajalugu, st mitte muuseum B poolt lisatud muudatusi. Küll aga peab olema võimalik muuseum A-l näha sarnaselt teistele teise muuseumi objektidele muuseum B-s arvele võetud sama objekti avalike andmeväljade osas. Seejuures peab olema võimalik selgelt aru saada, et tegemist on sama välja arvatud objektiga. Tabel 7 Väljaarvamise töölehel kuvatavad andmeväljad Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine likkus Väljaarvamise number Väljaarvamise töölehe kui + Automaatne dokumendi number Loomise kuupäev Väljaarvamise töölehe + Automaatne vormistamise kuupäev Väljaarvamise põhjus Väljaarvamise põhjus + Automaatne/ (nimetatud nõuetes) etteantud valikutest täidab muuseumi- töötaja Alusdokument Alusdokumendi lisamise + Täidab võimalus (saab lisada muuseumitöötaja süsteemisisese viitena ja süsteemivälise failina). Alusdokumendi kohta peab olema liik/nimetus, number, kuupäev. Vastuvõtja nimi Kui tegemist on juriidilisest - Täidab isikust vastuvõtjaga, siis muuseumitöötaja 114 on siin asutuse/organisatsiooni nimi. Vastuvõtja eesnimi ja Vastuvõtja eesnimi ja - Täidab perekonnanimi perekonnanimi. Kui muuseumitöötaja tegemist on juriidilisest isikust üleandjaga, siis tema esindaja ees- ja perekonnanimi. Vastuvõtja Vastuvõtja isikukood või - Täidab isikukood/sünniaeg sünniaeg. Kui tegemist on muuseumitöötaja juriidilisest isikust üleandjaga, siis tema esindaja ees- ja perekonnanimi. Vastuvõtja Vastuvõtja telefoni nr, e- - Täidab kontaktandmed maili aadress ja/või muuseumitöötaja (elefon/email/aadress) aadress. Kui tegemist on juriidilisest isikust üleandjaga, siis tema kontaktandmed. Väljaarvaja/üleandja Muuseumi ja + Automaatne muuseumitöötaja nimi Museaali nr Kuvatakse museaali + Automaatne number Museaali nimetus Kuvatakse museaali + Automaatne nimetus Olemus Kuvatakse museaali olemus Autor Kuvatakse museaali autor - Automaatne Esinduspilt Kuvatakse museaali - Automaatne esinduspilt Kommentaar Lisatakse vabatekstiline - Täidab kommentaar väljaarvamise muuseumitöötaja kohta 4.4 Liikumised 4.4.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk Muuseumis olevate objekte kasutatakse erinevatel eesmärkidel ja selleks liigutatakse nad hoidlast (oma püsiasukohast) ajutiselt mujale. Objektid võivad seejuures liikuda nii oma muuseumi sees kui muuseumist väljapoole – teisele juriidilisele isikule või füüsilisele isikule (eraisikule). Juriidiliseks isikuks võib olla nii teine muuseum (sh muuseumide infosüsteemi kasutav muuseum) kui mõni muu asutus (nt objektide konserveerimise või digiteerimisega tegelev asutus). Füüsilisele isikule antakse muuseumi objekte aga pigem harva. Objekte antakse ja võetakse kasutamiseks erinevatel eesmärkidel – teadustööks, eksponeerimiseks näitusel, konserveerimiseks, korrastamiseks, digiteerimiseks vms. 115 Näiteks juhul, kui muuseumil endal puuduvad võimalused (pädevus, tehnilised vahendid jms) objektide konserveerimiseks, siis antakse objektid muuseumist välja teisele asutusele töö teostamiseks. Samuti näiteks juhul, kui muuseum soovib kasutada mõne teise asutuse objekti oma näitusel, siis annab teine asutus oma objekti muuseumile näitusel eksponeerimiseks. Seega muuseum võib olla nii objekti väljaandja kui vastuvõtja rollis. Seejuures peab objekti kasutaja tagama objektide nõuetekohases säilitamise, käsitlemise ja vajadusel eksponeerimise. Objektide liikumisi reguleerib ka muuseumiseaduse § 8, mis ütleb, et riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud museaali võib anda kasutamiseks teisele muuseumile, asutusele, juriidilisele ja füüsilisele isikule teadustöö, eksponeerimise ja muul eesmärgil, kui muuseum on veendunud museaali nõuetekohases säilitamises. Kõik objektide füüsiliselt liikumised hoidlast välja ja hoidlasse tagasi tuleb fikseerida. Objektide tagastamisel fikseeritakse ka objektide seisundite ja kahjustuste muutused ning info selle kohta, kui mingi objekt jäi tagastamata (objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis). Objektide liikumiste fikseerimine on oluline jälgimaks objektide jooksvaid füüsilisi asukohti ja hilisemaks välja selgitamiseks, kes, millal ja miks mingit objekti on kasutanud, nt kui objekt saab väljasoleku ajal kahjustada või jääb tagastamata. Muuseumisisene liikumine fikseeritakse muuseumisisese kasutamise aktiga ja muuseumist välja (sh nii teisele muuseumide infosüsteemi kasutavale muuseumile kui muule välisele osapoolele) väljaandeaktiga. Objekti tagastamine fikseeritakse tagastamisaktiga. Juhul, kui muuseum ise saab kasutamiseks välise osapoole objektid (nt erakogusse kuuluvad asjad), tuleb need muuseumis hoiule võtta (täpsemalt kirjeldatud peatükis 4.2 „Vastuvõtmine ja hoiule võtmine“). Objektide kasutamiseks saamisel (kas teiselt muuseumi infosüsteemi kasutavalt muuseumilt või muult väliselt osapoolelt) võib muuseumil olla vajadus saadud objekte oma muuseumi sees edasi liigutada, näiteks suunata ajutiselt hoiustamise kohast konserveerimisse. Lähtuvalt eelpool toodust võib liikumisega seotud protsessi jaotada laias laastus kolmeks:  Objektide muuseumisisene liikumine;  Objektide liikumine muuseumide infosüsteemi kasutavate muuseumide vahel;  Objektide liikumine muuseumide infosüsteemi kasutava muuseumi ja välise osapoole vahel. Lisaks eelpool mainitud liikumistele muudetakse ka objekti asukohta hoidlas ehk objekti püsiasukohta (nt tõstetakse ühest ruumist teise). Hoiustamine fikseeritakse täna hoiustamisaktiga. 4.4.2 Äriprotsessi osapooled Osapool Roll Väljaandja Antud äriprotsessi kontekstis isik, kes objektid muuseumi sees või muuseumist välja kasutamise vormistab ja objektid füüsiliselt hoidlast välja annab. Selleks on üldjuhul koguhoidja või peavarahoidja. Vastuvõtja Antud äriprotsessi kontekstis isik, kellele objektid muuseumi 116 sees või teisest muuseumist kasutamiseks antakse ja kes kasutamiseks antud objektide eest vastutab. Selleks võib olla näiteks kuraator. Taotleja Antud äriprotsessi kontekstis isik, kes taotleb objektide kasutamist. See võib olla muuseumide infosüsteemi kasutava muuseumi töötaja, aga ka muuseumide infosüsteemi mitte kasutav väline osapool. Enamasti saab taotlejast ka vastuvõtja. Taotluse saaja Antud äriprotsessi kontekstis isik, kes vaatab laekunud taotluse läbi ja otsustab, kas objektid väljastatakse taotlejale. Enamasti saab taotluse saajast ka väljaandja. Muuseumi juht Muuseumi juhataja (kui on tegemist sihtasutusega) või direktor. 4.4.3 Tänane äriprotsess 4.4.3.1 Objektide muuseumisisene liikumine Objektide muuseumisisese liikumise tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 17): 1. Taotleja rollis olev muuseumitöötaja (nt kuraator) avaldab soovi taotluse saaja rollis olevale muuseumitöötajale (nt koguhoidjale) objektide kasutamiseks. Sageli toimub suhtlus süsteemiväliselt, sest sama muuseumi siseselt juba sageli teatakse, millal, mis otstarbel ja kui kauaks on vaja objekte välja anda. Sageli koostavad taotlusi suuremad muuseumid, kus ülesanded on rohkem jagatud. Kui üks muuseumitöötaja soovib lasta teisel muuseumitöötajal objektide osas mingi töö teostada (nt konserveerimine või digiteerimine), siis selleks taotlust eelnevalt pigem ei esitata. Juhul, kui eelneb taotlus: 1.1. Taotleja koostab MuIS-is taotluse, valides sinna soovitud objektid ning märkides taotluse saaja, kasutuse algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi, kasutuskoha jm vajalikud andmed; 1.2. Taotleja esitab MuIS-is taotluse; 1.3. Taotleja saaja saab MuIS-is teate laekunud taotluse kohta; 1.4. Taotluse saaja vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse taotlusse märgitud objektide väljastamise osas. 2. Väljaandja (võib olla ka sama isik, kes taotluse saaja) koostab ja genereerib MuIS-is muuseumisisese kasutamise akti, mis on eeltäidetud taotlusse märgitud andmete alusel (vastuvõtjaks on vaikimisi märgitud taotleja), kui taotlus eelnevalt esitati; 3. Vajadusel väljaandja ja vastuvõtja allkirjastavad muuseumisisese kasutamise akti (kõikides muuseumides muuseumisiseseid kasutamise akte ei allkirjastata): 3.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti MuIS-is või mõlemapoolselt väljaspool MuIS-i digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde; 3.2. Kui akt allkirjastatakse paberil (muuseumisisesel kasutamisel harva), prinditakse akt välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. 4. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks. Sageli väljastatakse objektid füüsiliselt hoidlast ka enne muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist; 5. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine); 6. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse objektide kasutamise tähtaega: 117 6.1. Vastuvõtja suhtleb väljaandjaga otse, telefoni või e-maili teel tähtaja pikendamise soovi osas; 6.2. Kui väljaandja on nõus tähtaega pikendama, siis ta sisestab MuIS-i uue tagastamise tähtaja ja genereerib MuIS-is uue tähtajaga muuseumisisese kasutamise akti lisa; 6.3. Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akt eelnevalt allkirjastati, allkirjastatakse ka akti lisa: 6.3.1. Kui akti lisa allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti MuIS-is või mõlemapoolselt väljaspool MuIS-i digiallkirjastatud akti lisa laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde; 6.3.2. Kui akti lisa allkirjastatakse paberil (muuseumisisesel kasutamisel harva), prinditakse akti lisa välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti lisa paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akti lisa arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. 7. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide tagastamist: 7.1. Algne vastuvõtja (kes on antud juhul tagastaja rollis) valib MuIS-is tagastatavad objektid ja genereerib MuIS-is tagastamisakti. Osades muuseumides genereerib tagastamisakti ka algne väljaandja (kes on antud juhul vastuvõtja rollis), kuna tänane süsteem võimaldab seda; 7.2. Algne vastuvõtja tagastab vahetult pärast (sageli ka enne) tagastamisakti genereerimist ka objektid füüsiliselt; 7.3. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud, siis algne väljaandja kontrollib objektide seisundite ja kahjustuse muudatusi ning objektide olemasolu. Kui tema hinnangul on objektide seisundid/kahjustused muutunud või objekte puudub, siis fikseerib algne üleandja (nüüd vastuvõtja) MuIS-is objektide seisundite/kahjustuste muudatused ja objektide puudumised; 7.4. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist; 7.5. Vajadusel algne väljaandja ja algne vastuvõtja allkirjastavad tagastamisakti (kõikides muuseumides muuseumisiseste kasutamiste puhul tagastamisakte ei allkirjastata): 7.5.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti MuIS- is või mõlemapoolselt väljaspool MuIS-i digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde; 7.5.2. Kui akt allkirjastatakse paberil (muuseumisisesel kasutamisel harva), prinditakse akt välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. 7.6. Juhul, kui kõiki ühe muuseumisisese kasutamise aktiga seotud objekte korraga ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 7.1-7.5). Joonis 17 on kujutatud tüüpiline tänane muuseumisisene objektide liikumise äriprotsess. On lähtutud eeldustest, et tagastamist alustab alati algne vastuvõtja (kes antud juhul on tagastaja rollis) ning kui aktid otsustatakse allkirjastada, siis need allkirjastatakse digitaalselt süsteemis. 118 Joonis 17 Muuseumisisese liikumise tänane äriprotsess 119 4.4.3.2 Objektide liikumine infosüsteemi kasutavate muuseumide vahel MuIS-i kasutavate muuseumide vahel objektide liikumise tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 18): 1. Kui muuseum A soovib muuseum B objekte kasutada (nt näitusel või haridusprogrammis), esitab ta muuseum B-le taotluse. Kui muuseum B soovib lasta muuseum A-l enda objektide osas mingi töö teostada (nt konserveerimine või digiteerimine), siis selleks muuseum A muuseum B-le taotlust eelnevalt ei esita. Viimasel juhul lepitakse vastava töö teostamine süsteemiväliselt kokku. Juhul, kui eelneb taotlus: 1.1. Taotleja rollis oleva muuseum A töötaja koostab MuIS-is taotluse, valides sinna soovitud muuseum B objektid ning märkides taotluse saaja, kasutuse algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi, kasutuskoha jm vajalikud andmed; 1.2. Taotleja ja muuseumi juht allkirjastavad taotluse (praktikas juhtub seda, et muuseumi juht taotluse allkirjastab, suhteliselt harva): 1.2.1. Kui taotlus allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled taotluse MuIS-is või mõlemapoolselt väljapool MuIS-i digiallkirjastatud taotlus laetakse MuIS-i vastava taotluse kirje juurde; 1.2.2. Kui taotlus allkirjastatakse paberil (MuIS-i kasutavate muuseumide vahelisel liikumisel harva), prinditakse taotlus välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad taotluse paberil. Pärast allkirjastamist skaneerib taotleja taotluse arvutisse ja laeb MuIS-i vastava taotluse kirje juurde. 1.3. Taotleja esitab taotluse MuIS-is teisele muuseumile; 1.4. Taotluse saaja rollis olev muuseum B töötaja saab MuIS-is teate laekunud taotluse kohta; 1.5. Taotluse saaja vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse taotlusse märgitud objektide väljastamise osas. 2. Väljaandja rollis oleva muuseum B töötaja (võib olla ka sama isik, kes taotluse saaja) koostab ja genereerib MuIS-is väljaandeakti, mis on eeltäidetud taotlusse märgitud andmete alusel (vastuvõtjaks on vaikimisi märgitud taotleja), kui taotlus eelnevalt esitati; 3. Muuseum B poolt väljaandja ja muuseumi juht ning muuseum A poolt vastuvõtja allkirjastavad väljaandeakti. Seejuures üldiselt on allkirjastamise järjekord selline, et esmalt allkirjastab väljaandja, seejärel vastuvõtja ning lõpuks muuseumi juht: 3.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti MuIS-is või väljaspool MuIS-i ja kõigi osapoolte poolt digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde; 3.2. Kui akt allkirjastatakse paberil (MuIS-i kasutavate muuseumide vahelisel liikumisel harva), prinditakse akt välja ja kõik osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. 4. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks; 5. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine); 6. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse objektide kasutamise tähtaega: 6.1. Vastuvõtja suhtleb väljaandjaga telefoni või e-maili teel tähtaja pikendamise soovi osas; 6.2. Kui väljaandja on nõus tähtaega pikendama, siis ta sisestab MuIS-i uue tagastamise tähtaja ja genereerib MuIS-is uue tähtajaga väljaandeakti lisa; 6.3. Väljaandja ja vastuvõtja allkirjastavad väljaandeakti lisa: 120 6.3.1. Kui akti lisa allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti MuIS-is või väljaspool MuIS-i ja mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti lisa laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde; 6.3.2. Kui akti lisa allkirjastatakse paberil (MuIS-i kasutavate muuseumide vahelisel liikumisel harva), prinditakse akti lisa välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti lisa paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akti lisa arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. 7. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide tagastamist: 7.1. Algne vastuvõtja (kes on antud juhul tagastaja rollis) valib MuIS-is tagastatavad objektid ja genereerib MuIS-is tagastamisakti. Vahel genereerib tagastamisakti ka algne väljaandja (kes on antud juhul vastuvõtja rollis), kuna tänane süsteem võimaldab seda; 7.2. Algne vastuvõtja tagastab vahetult pärast (sageli ka enne) tagastamisakti genereerimist ka objektid füüsiliselt; 7.3. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani tagasi jõudnud, siis algne väljaandja kontrollib objektide seisundite ja kahjustuse muudatusi ning objektide olemasolu. Kui tema hinnangul on objektide seisundid/kahjustused muutunud või objekte puudub, siis fikseerib algne üleandja (nüüd vastuvõtja) MuIS-is objektide seisundite/kahjustuste muudatused ja objektide puudumised; 7.4. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist; 7.5. Algne väljaandja ja algne vastuvõtja allkirjastavad tagastamisakti: 7.5.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti väljaspool MuIS-i ja mõlemapoolselt digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde; 7.5.2. Kui akt allkirjastatakse paberil, prinditakse akt välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. 7.6. Juhul, kui kõiki ühe väljaandeaktiga seotud objekte korraga ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 7.1-7.5). Joonis 18 on kujutatud tüüpiline tänane MuIS-i kasutavate muuseumide vaheline objektide liikumise äriprotsess. On lähtutud eeldustest, et tagastamist alustab alati algne vastuvõtja (kes antud juhul on tagastaja rollis) ning aktid allkirjastatakse digitaalselt süsteemis. 121 Joonis 18 Infosüsteemi kasutavate muuseumide vahelise liikumise tänane äriprotsess 122 4.4.3.3 Objektide liikumine infosüsteemi kasutava muuseumi ja välise osapoole vahel MuIS-i kasutava muuseumi ja välise osapoole (nt MuIS-i mittekasutav muuseum) vahel objektide liikumise tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 19 ja Joonis 20): 1. Taotleda sooviv asutus suhtleb telefoni või e-maili teel muuseumiga objektide laenutamise soovi osas. Lepitakse kokku objektide taotlemiseks esitatavad dokumendid. Üldiselt väline asutus eraldi taotlust ei esita, vaid esitab ainult esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatud garantiikirja. Taotlust ei esitata ka siis, kui muuseum soovib lasta välisel asutusel enda objektide osas mingi töö teostada (nt konserveerimine või digiteerimine); 2. Taotleja rollis olev välise asutuse töötaja esitab vastavalt muuseumiga eelnevalt sõlmitud kokkuleppele süsteemiväliselt koostatud ja vajalike isikute poolt allkirjastatud taotluse või garantiikirja; 3. Taotluse saaja rollis olev muuseumi töötaja teeb lõpliku otsuse soovitud objektide osas, mida eraldi MuIS-i ei kanta; 4. Väljaandja rollis olev muuseumitöötaja (võib olla ka sama isik, kes taotluse/garantiikirja saaja) koostab ja genereerib MuIS-is väljaandeakti, kuhu valib soovitud objektid ja märgib vastuvõtja rollis oleva välise asutuse töötaja, kasutuse algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi, kasutuskoha jm vajalikud andmed; 5. Muuseumi poolt väljaandja ja muuseumi juht ning välise asutuse poolt vastuvõtja allkirjastavad väljaandeakti. Seejuures üldiselt on allkirjastamise järjekord selline, et esmalt allkirjastab väljaandja, seejärel vastuvõtja ning lõpuks muuseumi juht: 5.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti väljaspool MuIS-i ja kõigi osapoolte poolt digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. Seda põhjusel, et välisel osapoolel puudub ligipääs MuIS-ile; 5.2. Kui akt allkirjastatakse paberil, prinditakse akt välja ja kõik osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. 6. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks; 7. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine); 8. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse objektide kasutamise tähtaega: 8.1. Vastuvõtja suhtleb väljaandjaga telefoni või e-maili teel tähtaja pikendamise soovi osas; 8.2. Kui väljaandja on nõus tähtaega pikendama, siis ta sisestab MuIS-i uue tagastamise tähtaja ja genereerib MuIS-is uue tähtajaga väljaandeakti lisa; 8.3. Väljaandja ja vastuvõtja allkirjastavad väljaandeakti lisa: 8.3.1. Kui akti lisa allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled väljaspool MuIS-i ja mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti lisa laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde; 8.3.2. Kui akti lisa allkirjastatakse paberil, prinditakse akti lisa välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti lisa paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akti lisa arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. 9. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide tagastamist: 9.1. Algne väljaandja (kes on nüüd vastuvõtja rollis) annab vajadusel süsteemiväliselt algsele vastuvõtjale (kes nüüd tagastaja rollis) teada objektide 123 tagastamise kohustusest või algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) ise annab algsele väljaandjale (nüüd vastuvõtja) teada objektide tagastamise soovist; 9.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele väljaandjale (nüüd vastuvõtja); 9.3. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud, siis ta valib töötajakeskkonnas tagastatud objektid ja genereerib nende kohta tagastamisakti töölehe, kus vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis). Muuseumivälisel suhtlemisel genereerib tagastamisakti alati algne väljaandja, kuna välisel asutusel puudub ligipääs MuIS-ile; 9.4. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist; 9.5. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) ja vastuvõtja (nüüd tagastaja) allkirjastavad tagastamisakti: 9.5.1. Kui akt allkirjastatakse digitaalselt, digiallkirjastavad osapooled akti väljaspool MuIS-i ja mõlemapoolselt digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde; 9.5.2. Kui akt allkirjastatakse paberil, prinditakse akt välja ja mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist skaneeritakse akt arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. 9.6. Juhul, kui kõiki ühe väljaandeaktiga seotud objekte korraga ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 9.1-9.5). Joonis 19Joonis 18 on kujutatud tüüpiline tänane MuIS-i kasutava muuseumi ja välise asutuse vaheline objektide liikumise äriprotsess. Joonis 20 on täpsustavalt kujutatud antud liikumise protsessiga seotud aktide allkirjastamise protsess. 124 Joonis 19 Infosüsteemi kasutava muuseumi ja välise asutuse vahelise liikumise tänane äriprotsess 125 Joonis 20 Akti allkirjastamise tänane protsess 126 4.4.4 Tänase äriprotsessiga seotud peamised probleemid ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P16 Puudub Erinevatel muuseumidel on erinev Suur. Ühtne ühtne, kindel praktika ja töökorraldus asja liikumise kokkulepitud ja kokku fikseerimiseks. Sellest tulenevalt on tööprotsess lepitud infosüsteem väga vaba, võimaldades võimaldab süsteemil tööprotsess mingeid toiminguid teha väga erinevalt, kasutajat abistada sh ka vääralt. Näiteks osades arusaamaks, kas ja muuseumides teostab tagastamisi algne mida veel on vaja väljaandja, osades aga algne vastuvõtja. teha, ning Samuti on erinevaid praktikaid seoses tööprotsessi sellega, kas akt allkirjastatakse enne erinevates objektide füüsilist liigutamist või peale muuseumides liigutamist. Infosüsteem ei suuda ühtlustada. kasutajat piisaval määral suunata ja aidata. Seetõttu omakorda ei peeta sageli kinni ka seaduses ja määrustes toodud nõuetest. P17 Objektide Hetkel ei võimalda infosüsteem mugavalt Suur. Objektide liikumise jälgida, millised objektid on oma liikumise jälgitavus halb püsiasukohalt välja antud ja milliste tagab läbipaistava jälgitavus objektide tagastamise tähtaeg on üle, protsessi ja millised toimingud on pooleli ja mida on võimaldab hoida vaja veel teha. Seetõttu on protsessi kokku tööprotsessile läbipaistvus väike. kuluvat aega. P18 Puudub Infosüsteem ei toeta interaktiivset Keskmine. interaktiivse suhtlust erinevate osapoolte vahel – Interaktiivne suhtlemise suunata dokumente mugavalt vajalikele suhtlemine võimalus isikutele digiallkirjastamiseks, teavitada võimaldab hoida osapooli allkirjastamisele suunatud kokku tööprotsessile dokumentidest või muudest kuluvat aega. dokumendiga toimunud olulistest muudatustest. Palju suhtlust toimub süsteemiväliselt telefoni või e-maili teel. P19 Muuseumiväl Kui muuseumiväline asutus soovib Keskmine. Loogiline iste objekte taotleda, tuleb vastavad ja automatiseeritud osapooltele kokkulepped teha e-maili või telefoni teel muuseumiväliste objektide – puudub elektroonilise taotlemise osapooltele objektide kasutamisse võimalus. Allkirjastamist vajavaid akte kasutamisse andmise andmise vahetatakse e-maili ja posti teel. Kogu protsess võimaldab protsess on suhtlus välise osapoolega käib suures vähendada kohmakas ulatuses MuIS-ist väljaspool. inimvigade tekkimise võimalust ja hoida kokku tööprotsessile kuluvat aega. 127 P20 Puudub Kui objektid on juba liikumises (nt Keskmine. Juba võimalus väljaandeaktiga teises muuseumis), liikumises olevate fikseerida puudub võimalus neid otse järgmiseile objektide edasi juba isikule edasi liigutada (nt teise liikumise liikumises muuseumi sees vastuvõtjalt näituse funktsionaalsus olevate kuraatorile). Selleks tuleb täna teha toetab muuseumides objektide esmalt objektide tagastamine ja seejärel laialt levinud edasi uus kasutamise akt. praktikat, mida täna liikumist sisuliselt tänane süsteem ei toeta (isegi, kui seda süsteemis teha, tekivad andmevead). 4.4.5 Tulevane äriprotsess 4.4.5.1 Objektide muuseumisisene liikumine Objektide muuseumisisesel liikumisel tuleb arvestada kahe võimalusega:  On muuseume, kes soovivad enne objektide füüsilist liigutamist fikseerida vastutuse ülemineku muuseumisisese akti mõlemapoolse allkirjastamisega. See on ennekõike vajalik muuseumidele, kes tegutsevad mitmes erinevas hoones ja seega tõenäosus, et objektidega võib midagi liikumisel juhtuda, on suurem;  On muuseume, kes soovivad fikseerida muuseumisisese kasutamise aktiga ainult objektide füüsilise liigutamise toimingu (sh selle eesmärgi) ja akti allkirjastada ei soovi. Objektide muuseumisisese liikumise tulevane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 21): 1. Taotluse koostamine on jätkuvalt vabatahtlik ning oleneb muuseumi töökorraldusest ja vajadustest. Juhul, kui eelneb taotlus: 1.1. Taotleja rollis olev muuseumitöötaja (nt kuraator) koostab töötajakeskkonnas taotluse, valides sinna soovitud objektid ning märkides taotluse saaja, kasutuse algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi, kasutuskoha jm vajalikud andmed; 1.2. Taotleja esitab töötajakeskkonnas taotluse; 1.3. Taotluse saaja rollis olev muuseumitöötaja (nt koguhoidja) saab teate laekunud taotluse kohta; 1.4. Taotluse saaja vaatab taotluse läbi ja teeb töötajakeskkonnas otsuse taotlusse märgitud objektide väljastamise osas; 1.5. Taotleja saab teate tehtud otsuse kohta; 1.6. Kui otsus on positiivne, tekib taotluse alusel eelgenereeritud muuseumisisese kasutamise akti kirje. 2. Väljaandja rollis olev muuseumitöötaja (võib olla ka sama isik, kes taotluse saaja) koostab ja genereerib töötajakeskkonnas muuseumisisese kasutamise akti, mis on eeltäidetud taotlusse märgitud andmete alusel, kui taotlus eelnevalt esitati; 3. Väljaandja märgib, kas muuseumisisese kasutamise akt allkirjastatakse. Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akt otsustatakse allkirjastada: 4. Väljaandja märgib, kas muuseumisisese kasutamise akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil: 4.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 4.1.1. Väljaandja digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 128 4.1.2. Pärast väljaandja poolset akti digiallkirjastamist, saab vastuvõtja teate allkirjastamise ootel akti kohta; 4.1.3. Vastuvõtja avab allkirjastamise ootel akti ja digiallkirjastab selle töötajakeskkonnas; 4.1.4. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist saab väljaandja teate akti allkirjastamise kohta. 4.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 4.2.1. Väljaandja prindib akti välja; 4.2.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti paberil; 4.2.3. Pärast allkirjastamist skaneerib väljaandja/vastuvõtja akti arvutisse ja laeb töötajakeskkonda akti töölehele. 5. Pärast muuseumisisese kasutamise akti mõlemapoolset allkirjastamist väljastab väljaandja objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks; 6. Pärast muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „kasutusse andmisel“); 7. Kui objektid on füüsiliselt vastuvõtjani jõudnud, siis vastuvõtja kinnitab muuseumisisese kasutamise akti töölehel objektide kätte saamise; 8. Pärast vastuvõtja poolset objektide kätte saamise kinnitamist, on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks muuseumisisese kasutamise akti märgitud kasutuskoht; 9. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine); 10. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse objektide kasutamise tähtaega: 10.1. Vastuvõtja koostab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja pikendamiseks, märkides uue kasutuse lõppaja ja põhjenduse (taotluse esitamine ei ole kohustuslik); 10.2. Vastuvõtja esitab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja pikendamiseks; 10.3. Väljaandja saab teate kasutamise tähtaja pikendamise taotluse kohta; 10.4. Väljaandja teeb töötajakeskkonnas otsuse tähtaja pikendamise kohta ning kui otsus on positiivne, genereerib uue tähtajaga muuseumisisese kasutamise akti lisa; 10.5. Vastuvõtja saab teate tehtud otsuse kohta; 10.6. Juhul, kui otsus on positiivne, märgib väljaandja, kas muuseumisisese kasutamise akti lisa allkirjastatakse (üldjuhul allkirjastatakse alati, kui algne muuseumisisese kasutamise akt oli allkirjastatud); 10.7. Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akti lisa otsustatakse allkirjastada: 10.7.1. Väljaandja märgib, kas akti lisa digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil: 10.7.1.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 10.7.1.1.1. Väljaandja digiallkirjastab akti lisa töötajakeskkonnas; 10.7.1.1.2. Pärast väljaandja poolset akti lisa digiallkirjastamist, saab vastuvõtja teate allkirjastamise ootel akti lisa kohta; 10.7.1.1.3. Vastuvõtja avab töötajakeskkonnas allkirjastamise ootel akti lisa ja annab sellele oma digiallkirja; 10.7.1.1.4. Pärast vastuvõtja poolset akti lisa digiallkirjastamist saab väljaandja teate akti lisa allkirjastamise kohta. 10.7.1.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 10.7.1.2.1. Väljaandja prindib akti lisa välja; 129 10.7.1.2.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti lisa paberil; 10.7.1.2.3. Pärast allkirjastamist skaneerib väljaandja/vastuvõtja akti lisa arvutisse ja laeb töötajakeskkonda akti töölehele. 11. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide tagastamist: 11.1. Algne vastuvõtja (kes on nüüd tagastaja rollis) valib töötajakeskkonnas tagastatavad objektid ja genereerib nende kohta tagastamisakti töölehe, kus vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis); 11.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele väljaandjale (nüüd vastuvõtja); 11.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib soovi korral tagastamisakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht) ning kinnitab tagastamisakti töölehe; 11.4. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist saab algne väljaandja (nüüd vastuvõtja rollis) teate tagastamise töölehe kinnitamise kohta; 11.5. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist on tagastamisakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast tagasi saadetud, kuid pole veel algsesse püsiasukohta jõudnud (nt „tagastamisel“); 11.6. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud, siis algne väljaandja avab töötajakeskkonnas tagastamisakti töölehe, kus kontrollib algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) fikseeritud objektide seisundite ja kahjustuse muudatusi ning objektide puudumiste infot. Kui tema hinnangul ei pea algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) sisestatud info paika või muudatused puuduvad, siis fikseerib algne üleandja (nüüd vastuvõtja) omakorda objektide seisundite ja kahjustuste muudatused ning objektide puudumised; 11.7. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist; 11.8. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti töölehel objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist, on akti lisatud objektide jooksev asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks); 11.9. Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akt eelnevalt allkirjastati, allkirjastatakse ka tagastamisakt. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib, kas tagastamisakt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil: 11.9.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 11.9.1.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 11.9.1.2. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset akti digiallkirjastamist, saab algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) teate allkirjastamise ootel akti kohta; 11.9.1.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) avab töötajakeskkonnas allkirja ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja; 11.9.1.4. Algne väljaandja (nüüd tagastaja) saab teate akti allkirjastamise kohta. 11.9.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 11.9.2.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) prindib akti välja ja annab sellele paberil allkirja; 130 11.9.2.2. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) edastab paberil allkirjastatud akti algsele vastuvõtjale (nüüd väljaandja); 11.9.2.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) allkirjastab tagastamisakti paberil ka enda poolt; 11.9.2.4. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) või algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) skaneerib paberil mõlemapoolselt allkirjastatud akti arvutisse ja laeb tagastamisakti töölehel. 11.10. Juhul, kui kõike ühe muuseumisisese kasutamise aktiga seotud objekte korraga ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 11.1-11.9). Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akti otsustatakse mitte allkirjastada: 12. Väljaandja kinnitab töötajakeskkonnas muuseumisisese kasutamise akti töölehe; 13. Pärast muuseumisisese kasutamise akti töölehe kinnitamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „kasutusse andmisel“); 14. Vastuvõtja saab teate muuseumisisese kasutamise akti kinnitamise kohta; 15. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks; 16. Kui objektid on füüsiliselt vastuvõtjani jõudnud, siis ta kinnitab muuseumisisese kasutamise akti töölehel objektide kätte saamist; 17. Pärast vastuvõtja poolset objektide kätte saamise kinnitamist, on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks muuseumisisese kasutamise aktis märgitud kasutuskoht; 18. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine); 19. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse objektide kasutamise tähtaega: 19.1. Vastuvõtja koostab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja pikendamiseks, märkides uue kasutuse lõppaja ja põhjenduse (taotluse esitamine ei ole kohustuslik); 19.2. Vastuvõtja esitab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja pikendamiseks; 19.3. Väljaandja saab teate kasutamise tähtaja pikendamise taotluse kohta; 19.4. Väljaandja teeb töötajakeskkonnas otsuse tähtaja pikendamise kohta ning kui otsus on positiivne, genereerib uue tähtajaga muuseumisisese kasutamise akti lisa; 19.5. Vastuvõtja saab teate tehtud otsuse kohta. 20. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide tagastamist: 20.1. Algne vastuvõtja (kes on nüüd tagastaja rollis) valib töötajakeskkonnas tagastatavad objektid ja genereerib nende kohta tagastamisakti töölehe, kus vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis); 20.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele väljaandjale (kes on nüüd vastuvõtja rollis); 20.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib soovi korral tagastamisakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht) ning kinnitab tagastamisakti töölehe; 20.4. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist, saab algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) teate tagastamise töölehe kinnitamise kohta; 131 20.5. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist on tagastamisakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast tagasi saadetud, kuid pole veel algsesse püsiasukohta jõudnud (nt „tagastamisel“); 20.6. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) avab töötajakeskkonnas tagastamisakti töölehe, kus kontrollib algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) fikseeritud objektide seisundite ja kahjustuse muudatusi ning objektide puudumiste infot. Kui tema hinnangul ei pea algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) sisetatud info paika või muudatused puuduvad, siis fikseerib algne üleandja (nüüd vastuvõtja) omakorda objektide seisundite ja kahjustuste muudatused ning objektide puudumised; 20.7. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist; 20.8. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti töölehel objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist, on akti lisatud objektide jooksev asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks); 20.9. Juhul, kui kõike ühe muuseumisisese kasutamise aktiga seotud objekte korraga ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 20.1-20.8). Joonis 21 on kujutatud tulevane muuseumisisese objektide liikumise äriprotsess. On lähtutud eeldustest, et kui aktid otsustatakse allkirjastada, siis need alati allkirjastatakse digitaalselt. Oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga. 132 Joonis 21 Muuseumisisese liikumise tulevane äriprotsess 133 4.4.5.2 Objektide mitmekordne järjestikune muuseumisisene liikumine Objekte peab saama muuseumi sees liigutada ka mitmel järjestikusel korral, st algsesse püsiasukohta tagastamata. Näiteks olukord, kus objektid on näituse või haridusprogrammi raames kasutamiseks välja antud, kuid siis selgub, et enne objektide eksponeerimist või kasutamist on vaja lasta nende osas korrastus- või konserveerimistöid teostada. Samuti võib ka näituse kestel tekkida vajadus objekt mõneks ajaks maha võtta ja korrastamisse või konserveerimisse saata. Näituselt (eelkõige pikaajalistelt) võidakse objekt mingiks ajaks eemaldada ka nt uurimis- ja teadustöö, uuringute/ekspertiiside või digiteerimise eesmärgil. Juhul, kui muuseumisiseses liikumises olevaid objekte soovitakse muuseumist välja anda (nt juhul, kui muuseumis sees pole vastavat kompetentsi), siis tuleb objekt siiski eelnevalt püsiasukohta tagastada. Muuseumist välja andmine käib läbi koguhoidja või peavarahoidja. Alljärgnevalt on kirjeldatud mitmekordset järjestikust muuseumisisese liikumise äriprotsess (näitusel oleva objekti suunamise kohta korrastustöösse): 1. Taotleja rollis olev näitusekuraator koostab ja esitab taotluse objektide kasutamiseks näitusel (taotlusse märgitud kasutuseesmärk „näitus“). Taotluse koostamine, esitamine ja selle üle otsustamine toimub peatükis 4.4.5.1 „Objekti muuseumisisene liikumine“ kirjeldatud viisil; 2. Väljaandja rollis olev koguhoidja koostab peale taotluse rahuldamist töötajakeskkonnas muuseumisisese kasutamise töölehe (kasutuseesmärk „näitus“). Muuseumisisese kasutamise töölehe täitmine ja akti allkirjastamine (kui valiti allkirjastamise võimalus)/töölehe kinnitamine (kui valiti kinnitamise võimalus) toimub peatükis 4.4.5.1 kirjeldatud viisil; 3. Pärast muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist/töölehe kinnitamist väljastab väljaandja rollis olev koguhoidja objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtja rollis olevale näitusekuraatorile kasutamiseks; 4. Pärast muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist/töölehe kinnitamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „kasutusse andmisel“); 5. Kui objektid on füüsiliselt vastuvõtja rollis oleva näitusekuraatorini jõudnud, siis ta kinnitab objektide füüsilise kätte saamise (kas muuseumisisese kasutamise akti digiallkirjastamise või töölehel vastava kinnituse tegemise kaudu, sõltuvalt sellest kas otsustati akt allkirjastada või tööleht kinnitada); 6. Pärast vastuvõtja rollis oleva näitusekuraatori poolset objektide kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud kasutuskoht; 7. Vastuvõtja rollis olev näitusekuraator tuvastab, et teatud objekte on vaja enne näitusele välja panemist korrastada. Ta valib korrastamist vajavad objektid ja lisab nende kohta uue muuseumisisese kasutamise töölehe. Kasutuseesmärgiks valib „korrastamine/konserveerimine“, väljaandjaks märgib iseennast ja vastuvõtjaks konserveerimisosakonna juhataja. Muuseumisisese kasutamise töölehe koostamine ja akti allkirjastamine/töölehe kinnitamine toimub peatükis 4.4.5.1 kirjeldatud viisil; 8. Pärast uue muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist/töölehe kinnitamist, väljastab väljaandja rollis olev näitusekuraator objektid füüsiliselt vastuvõtjaks olevale konserveerimisosakonna juhatajale korrastamiseks; 134 9. Pärast uue muuseumisisese kasutamise akti allkirjastamist/töölehe kinnitamist on objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma jooksvast asukohast edasi saadetud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „kasutusse andmisel“); 10. Vastuvõtjaks olev konserveerimisosakonna juhtaja (ja esimese muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud väljaandjaks olev koguhoidja) saab teate muuseumisisese kasutamise akti kinnitamise kohta; 11. Väljaandja rollis olev näitusekuraator väljastab objektid füüsiliselt oma jooksvast asukohast vastuvõtjaks olevale konserveerimisosakonna juhatajale kasutamiseks; 12. Kui objektid on füüsiliselt vastuvõtjaks olev konserveerimisosakonna juhtajani jõudnud, siis ta kinnitab uue muuseumisisese kasutamise akti töölehel objektide kätte saamist; 13. Pärast vastuvõtjaks oleva konserveerimisosakonna juhataja poolset objektide kätte saamise kinnitamist, on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks uude muuseumisisese kasutamise aktis märgitud kasutuskoht; 14. Vastuvõtjaks olev konserveerimisosakonna juhtaja määrab uuele muuseumisisese kasutamise töölehele lisatud objektidele konkreetse töö (korrastustöö) ja tööde teostaja (konkreetne korrastaja) ning suunab antud objektid töösse (töösse suunamise funktsionaalsus on võimalik ainult konserveerimisosakonda suunatud tööde puhul – vt funktsionaalsuse kirjeldust täpsemalt peatükk 4.7 „Korrastus-, konserveerimis- ja digiteerimistööd“); 15. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objektid pole veel korrastatud, või on teada, et objekte ei jõuta antud tähtaja raames korrastatud, siis esitab vastuvõtjaks olev konserveerimisosakonna juhtaja või tööde teostaja taotluse objekti tagastamise tähtaja pikendamiseks. Tähtaja pikendamine toimub peatükis 4.4.5.1 kirjeldatud viisil, seejuures taotlus esitatakse otsustamiseks teise muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandjale ehk näitusekuraatorile (ja lisaks teavitatakse ka esimeses muuseumisisese kasutamise aktis väljaandjaks märgitud koguhoidjat). Pikendatud tähtajaga muuseumisisese kasutamise akti lisa väljaandjaks (ja allkirjastajaks, kui valiti akti allkirjastamine) on vaikimisi märgitud teise muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandja ehk näitusekuraator, kuid seda peab olema võimalik muuta ja lisada esimesse muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandja ehk koguhoidja (kuna võib olla vajadus vastav pikendamise otsus fikseerida ikkagi koos esmase väljaandjaga). Pikendamise otsusest teavitatakse teise muuseumisisese kasutamise töölehel vastuvõtjaks märgitud konserveerimisosakonna juhatajat ja tööde teostajat (ja ka esimeses muuseumisisese kasutamise aktis väljaandjaks märgitud koguhoidjat); 16. Juhul, kui objektide kasutuseesmärk on täidetud ehk objektid on korrastatud, valib teise muuseumisisese kasutamise akti märgitud vastuvõtja ehk konserveerimisosakonna juhtaja muuseumisisese kasutamise akti töölehel tagastatavad objektid ja genereerib tagastamisakti töölehe, kus vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib objektide puudumised. Tagastamine toimub peatükis 4.4.5.1 kirjeldatud viisil, kuid sellise nüansiga – tagastamisakti vastuvõtjaks on vaikimisi märgitud teise muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandja ehk näitusekuraator, kuid seda peab olema võimalik muuta ja lisada esimesse muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandja ehk koguhoidja (kuna võib olla vajadus tagastada objektid otse esmasele väljaandjale). 16.1. Juhul, kui objektid tagastatakse teise muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandjale ehk näitusekuraatorile: 16.1.1. Pärast näitusekuraatori poolset tagastamisakti töölehel objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide jooksev asukoht 135 esimesele muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud kasutuskoht, st näituse asukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks); 16.1.2. Näitusekuraator saab jätkata objektide kasutamist. Vajadusel saab esitada objektide tagastamistähtaja pikendamise taotluse ja alustada objektide tagastamist algsele väljaandjast koguhoidjale – see toimub vastavalt peatükis 4.4.5.1 kirjeldatule. 16.2. Juhul, kui objektid tagastatakse esimesse muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandjale ehk koguhoidjale: 16.2.1. Pärast koguhoidja poolset tagastamisakti töölehel objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide jooksev asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks). 4.4.5.3 Objektide liikumine infosüsteemi kasutavate muuseumide vahel Muuseumide infosüsteemi kasutavate muuseumide vahelisel objektide liigutamisel tuleb arvestada sellega, et esmalt allkirjastavad väljaandeakti muuseumide juhid, kes fikseerivad sellega nõusoleku vastutuse üleminekuks, ning seejärel allkirjastavad väljaandeakti väljaandja ja vastuvõtja, millega fikseeritakse objektide füüsiline liikumine. Muuseumide vahelisel liikumisel on allkirjastamine erinevalt muuseumisisesest liikumisest alati kohustuslik. Muuseumide infosüsteemi kasutavate muuseumide vahelise liikumise tulevane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 22): 1. Taotluse koostamine on jätkuvalt vabatahtlik ning oleneb muuseumide töökorraldusest ja vajadustest (nt kui tegemist on tööde teostamisega teise muuseumi poolt, siis väline osapool eelnevalt taotlust ei esita). Juhul, kui eelneb taotlus: 1.1. Taotleja rollis oleva muuseum A töötaja (nt kuraator) koostab töötajakeskkonnas taotluse, valides sinna soovitud muuseum B objektid ning märkides taotluse saaja, kasutuse algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi, kasutuskoha jm vajalikud andmed; 1.2. Taotleja esitab töötajakeskkonnas taotluse; 1.3. Taotluse saaja rollis oleva muuseum B töötaja (nt koguhoidja) saab teate laekunud taotluse kohta; 1.4. Taotluse saaja teeb töötajakeskkonnas otsuse taotlusse märgitud objektide väljastamise osas; 1.5. Taotleja saab teate tehtud otsuse kohta; 1.6. Kui otsus on positiivne, tekib taotluse alusel eelgenereeritud väljaandeakti kirje. 2. Väljaandja rollis olev muuseumitöötaja (võib olla ka sama isik, kes taotluse saaja) koostab ja genereerib töötajakeskkonnas väljaandmisakti, mis on eeltäidetud taotlusse märgitud andmete alusel, kui taotlus eelnevalt esitati; 3. Väljaandja märgib, kas väljaandmisakt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil: 3.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 3.1.1. Muuseum B (kes objektid väljastab) juht saab teate allkirjastamise ootel akti kohta; 3.1.2. Muuseum B juht digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 3.1.3. Pärast muuseum B juhi poolset akti digiallkirjastamist saab muuseum A (kellele objektid väljastatakse) juht teate allkirjastamise ootel akti kohta; 136 3.1.4. Muuseum B juht avab allkirjastamise ootel akti ja digiallkirjastab selle töötajakeskkonnas, millega kinnitab vastutuse võtmise nõusolekut välja antavate objektide osas; 3.1.5. Pärast muuseum B juhi poolset akti digiallkirjastamist saab väljaandja teate, et akt on muuseumi juhtide poolt allkirjastatud; 3.1.6. Pärast muuseumi juhtide poolset väljaandeakti allkirjastamist väljastab väljaandja objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks ning märgib väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht); 3.1.7. Väljaandja digiallkirjastab väljaandeakti töötajakeskkonnas, millega kinnitab objektide füüsilist välja andmist; 3.1.8. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt digiallkirjastamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „välja andmisel“); 3.1.9. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt digiallkirjastamist saab vastuvõtja teate allkirjastamise ootel väljaandeakti kohta; 3.1.10. Kui vastuvõtja saab objektid füüsiliselt kätte, siis ta digiallkirjastab töötajakeskkonnas väljaandeakti, millega kinnitab objektide füüsilist kätte saamist; 3.1.11. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht. 3.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 3.2.1. Väljaandja prindib akti välja; 3.2.2. Mõlema muuseumi juhid allkirjastavad akti paberil; 3.2.3. Väljaandja allkirjastab akti paberil; 3.2.4. Väljaandja kinnitab töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehe; 3.2.5. Pärast väljaandeakti töölehe kinnitamist saab vastuvõtja teate väljaandeakti töölehe kinnitamise kohta; 3.2.6. Pärast väljaandeakti töölehe kinnitamist on väljaandeakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „välja andmisel“); 3.2.7. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast ning saadab need koos paberil allkirjastatud väljaandeaktiga vastuvõtjale ning märgib töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht); 3.2.8. Kui objektid ja väljaandeakt on füüsiliselt vastuvõtjani jõudnud, siis ta allkirjastab väljaandeakti paberil ka enda poolt, skaneerib selle arvutisse, laeb töötajakeskkonda väljaandeakti töölehele ja kinnitab töölehel ka objektide füüsilist kätte saamist; 3.2.9. Pärast vastuvõtja poolset objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht. 4. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine). 5. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse objektide kasutamise tähtaega: 5.1. Vastuvõtja koostab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja pikendamiseks (taotluse esitamine ei ole kohustuslik); 137 5.2. Vastuvõtja esitab töötajakeskkonnas taotluse kasutamise tähtaja pikendamiseks; 5.3. Väljaandja saab teate kasutamise tähtaja pikendamise taotluse kohta; 5.4. Väljaandja teeb töötajakeskkonnas otsuse tähtaja pikendamise kohta ning kui otsus on positiivne, siis genereerib uue tähtajaga väljaandeakti lisa; 5.5. Vastuvõtja saab teate tehtud otsuse kohta; 5.6. Juhul, kui otsus on positiivne, allkirjastatakse ka akti lisa. Väljaandja märgib, kas akti lisa digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil: 5.6.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 5.6.1.1. Väljaandja digiallkirjastab akti lisa töötajakeskkonnas; 5.6.1.2. Pärast väljaandja poolset akti lisa digiallkirjastamist, saab vastuvõtja teate allkirjastamise ootel akti lisa kohta; 5.6.1.3. Vastuvõtja avab töötajakeskkonnas allkirjastamise ootel akti lisa ja annab sellele oma digiallkirja; 5.6.1.4. Pärast vastuvõtja poolset akti lisa digiallkirjastamist saab väljaandja teate akti lisa allkirjastamise kohta. 5.6.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 5.6.2.1. Väljaandja prindib akti lisa välja; 5.6.2.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti lisa paberil; 5.6.2.3. Pärast allkirjastamist skaneerib väljaandja/vastuvõtja akti lisa arvutisse ja laeb töötajakeskkonda akti töölehele. 6. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide tagastamist: 6.1. Algne vastuvõtja (kes on nüüd tagastaja rollis) valib töötajakeskkonnas tagastatavad objektid ja genereerib nende kohta tagastamisakti töölehe, kus vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis). 6.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele väljaandjale (nüüd vastuvõtja); 6.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib soovi korral tagastamisakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht) ning kinnitab tagastamisakti töölehe; 6.4. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist saab algne väljaandja (nüüd vastuvõtja rollis) teate tagastamise töölehe kinnitamise kohta; 6.5. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist on tagastamisakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast tagasi saadetud, kuid pole veel algsesse püsiasukohta jõudnud (nt „tagastamisel“); 6.6. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud, siis algne väljaandja avab töötajakeskkonnas tagastamisakti töölehe, kus kontrollib algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) fikseeritud objektide seisundite ja kahjustuse muudatusi ning objektide puudumiste infot. Kui tema hinnangul ei pea algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) sisestatud info paika või muudatused puuduvad, siis fikseerib algne üleandja (nüüd vastuvõtja) omakorda objektide seisundite ja kahjustuste muudatused ning objektide puudumised; 6.7. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist; 6.8. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti töölehel objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide jooksev 138 asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks); 6.9. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib, kas tagastamisakt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil; 6.9.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 6.9.1.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) digiallkirjastab tagastamisakti töötajakeskkonnas; 6.9.1.2. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset akti digiallkirjastamist, saab algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) teate allkirjastamise ootel akti kohta; 6.9.1.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) avab töötajakeskkonnas allkirja ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja; 6.9.1.4. Algne väljaandja (nüüd tagastaja) saab teate akti allkirjastamise kohta. 6.9.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 6.9.2.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) prindib akti välja ja annab sellele paberil allkirja; 6.9.2.2. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) edastab paberil allkirjastatud akti algsele vastuvõtjale (nüüd väljaandja); 6.9.2.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) allkirjastab tagastamisakti paberil ka enda poolt; 6.9.2.4. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) või algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) skaneerib paberil mõlemapoolselt allkirjastatud akti arvutisse ja laeb tagastamisakti töölehel. 6.10. Juhul, kui kõike ühe väljaandeaktiga seotud objekte korraga ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 6.1-6.9). Joonis 22 on kujutatud tulevane töötajakeskkonda kasutavate muuseumide vaheline objektide liikumise äriprotsess. On lähtutud eeldustest, et kui aktid otsustatakse allkirjastada, siis need alati allkirjastatakse digitaalselt. Oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga. 139 Joonis 22 Infosüsteemi kasutavate muuseumide vahelise liikumise tulevane äriprotsess 140 4.4.5.4 Objektide liikumine infosüsteemi kasutava muuseumi ja välise osapoole vahel Kui väljastamine toimub juriidilisele isikule, siis esmalt allkirjastavad väljaandeakti asutuste juhid, kes fikseerivad sellega nõusoleku vastutuse üleminekuks, ning seejärel väljaandja ja vastuvõtja, millega fikseeritakse objektide füüsiline liikumine. Kui väljastamine toimub eraisikule, siis esmalt allkirjastavad väljaandeakti vastuvõtja (kuna juht puudub) ja muuseumi juht, millega fikseeritakse nõusolek vastutuse üleminekuks, ning objektide füüsilisel väljaandmisel ainult väljaandja. Allkirjastamine on alati kohustuslik. Taotluse koostamine on jätkuvalt vabatahtlik ning oleneb muuseumi töökorraldusest ja vajadustest (nt kui tegemist on tööde teostamisega välise osapoole poolt, siis väline osapool eelnevalt taotlust ei esita). Taotlust saab väline osapool esitada avaliku keskkonna kaudu. Tuleb arvestada ka olukorraga, et kui avalikust keskkonnast esitatakse eelnevalt taotlus, siis kasutamisega seotud akte peab olema võimalik allkirjastada nii digitaalselt (välise osapoole poolt avaliku keskkonna kaudu) kui paberil. Samuti tuleb arvestada olukorraga, et kui avalikust keskkonnast ei esitata eelnevalt taotlust, siis kasutamisega seotud akte peab olema võimalik ikkagi avalikku keskkonda digiallkirjastamisele suunata. Objektide töötajakeskkonda kasutava muuseumi ja välise osapoole vahelise liikumise tulevane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 23 ja Joonis 24): 1. Juhul, kui avalikust keskkonnast esitatakse eelnevalt taotlus: 1.1. Taotleja rollis olev väline osapool (välise asutuse töötaja või eraisik) koostab avalikus keskkonnas objektide kasutamise taotluse, valides sinna soovitud muuseumi objektid, märkides kasutuse algus- ja lõppaja, kasutuseesmärgi, kasutuskoha jm vajalikud andmed ning laadides üles vajalikud lisadokumendid (nt garantiikiri); 1.2. Taotleja (vajadusel ka välise asutuse esindaja) allkirjastab avalikus keskkonnas taotluse; 1.3. Taotleja esitab avalikust keskkonnas taotluse; 1.4. Taotlus registreeritakse töötajakeskkonnas; 1.5. Taotluse saaja rollis olev muuseumitöötaja (vastavalt administreerimisliideses seadistatud isik) saab teate laekunud taotluse kohta; 1.6. Taotluse saaja teeb töötajakeskkonnas otsuse taotlusse märgitud objektide väljastamise osas; 1.7. Taotleja saab teate tehtud otsuse kohta; 1.8. Kui otsus on positiivne, tekib taotluse alusel eelgenereeritud väljaandeakti kirje. 2. Väljaandja rollis olev muuseumitöötaja (võib olla ka sama isik, kes taotluse saaja) koostab ja genereerib töötajakeskkonnas väljaandeakti, mis on eeltäidetud taotlusse märgitud andmete alusel, kui taotlus eelnevalt esitati; 3. Väljaandja märgib, kas väljaandeakt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil; 4. Edasine protsess sõltub sellest, kas väline osapool on asutus või eraisik ning kas väljaandeakti digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil: 4.1. Juhul, kui väline osapool on asutus ja valitakse digiallkirjastamise võimalus: 4.1.1. Muuseumi juht saab teate allkirjastamise ootel akti kohta; 4.1.2. Muuseumi juht digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 4.1.3. Pärast muuseumi juhi poolset akti digiallkirjastamist saab välise asutuse esindaja teate allkirjastamise ootel akti kohta; 141 4.1.4. Välise asutuse esindaja avab avalikus keskkonnas allkirjastamise ootel akti ja digiallkirjastab selle, millega kinnitab vastutuse võtmise nõusolekut välja antavate objektide osas; 4.1.5. Pärast välise asutuse esindaja poolset akti digiallkirjastamist saab väljaandja teate, et akt on muuseumi juhi ja välise asutuse esindaja poolt allkirjastatud; 4.1.6. Pärast juhtide poolset väljaandeakti allkirjastamist väljastab väljaandja objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks ning märgib töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht); 4.1.7. Väljaandja digiallkirjastab väljaandeakti töötajakeskkonnas, millega kinnitab objektide füüsilist välja andmist; 4.1.8. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt digiallkirjastamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „välja andmisel“); 4.1.9. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt allkirjastamist saab vastuvõtja teate allkirjastamise ootel akti kohta; 4.1.10. Kui vastuvõtja saab objektid füüsiliselt kätte, siis ta digiallkirjastab avalikus keskkonnas väljaandeakti, millega kinnitab objektide füüsilist kätte saamist; 4.1.11. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht. 4.2. Juhul, kui väline osapool on eraisik ja valitakse digiallkirjastamise võimalus: 4.2.1. Muuseumi juht saab teate allkirjastamise ootel akti kohta; 4.2.2. Muuseumi juht digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas; 4.2.3. Pärast muuseumi juhi poolset akti digiallkirjastamist saab vastuvõtja rollis olev eraisik teate allkirjastamise ootel akti kohta; 4.2.4. Vastuvõtja avab avalikus keskkonnas allkirjastamise ootel akti ja digiallkirjastab selle, millega kinnitab vastutuse võtmise nõusolekut välja antavate objektide osas; 4.2.5. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist saab väljaandja teate, et akt on muuseumi juhi ja vastuvõtja poolt allkirjastatud; 4.2.6. Pärast muuseumi juhi ja vastuvõtja poolset väljaandeakti allkirjastamist väljastab väljaandja objektid füüsiliselt hoidlast vastuvõtjale kasutamiseks ning märgib töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht); 4.2.7. Väljaandja digiallkirjastab väljaandeakti töötajakeskkonnas, millega kinnitab objektide füüsilist välja andmist; 4.2.8. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt digiallkirjastamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „välja andmisel“); 4.2.9. Pärast väljaandeakti väljaandja poolt digiallkirjastamist saab vastuvõtja teate allkirjastamise kohta; 4.2.10. Kui vastuvõtja saab objektid füüsiliselt kätte, siis ta kinnitab avalikus keskkonnas väljaandeakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist (uut allkirja ei anna); 4.2.11. Pärast vastuvõtja poolset akti digiallkirjastamist on akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht. 142 4.3. Juhul, kui väline osapool on asutus ja valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 4.3.1. Väljaandja prindib akti välja; 4.3.2. Muuseumi juht ja vastuvõtva asutuse esindaja esindaja allkirjastavad akti paberil; 4.3.3. Väljaandja allkirjastab akti paberil; 4.3.4. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast ning saadab need koos paberil allkirjastatud väljaandeaktiga vastuvõtjale ning märgib töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht); 4.3.5. Väljaandja kinnitab töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehe, millega kinnitab objektide füüsilist välja andmist; 4.3.6. Pärast väljaandeakti töölehe kinnitamist on väljaandeakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „välja andmisel“); 4.3.7. Kui objektid ja väljaandeakt on füüsiliselt vastuvõtjani jõudnud, siis vastuvõtja allkirjastab väljaandeakti paberil ka enda poolt; 4.3.8. Vastuvõtja tagastab paberil allkirjastatud väljaandeakti muuseumile; 4.3.9. Väljaandja skaneerib kõigi poolt paberil allkirjastatud väljaandeakti, laeb selle töötajakeskkonnas akti töölehele ja kinnitab vastuvõtja eest väljaandeakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist; 4.3.10. Objektide kätte saamise kinnitamisel saab akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht. 4.4. Juhul, kui väline osapool on eraisik ja valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 4.4.1. Väljaandja prindib akti välja; 4.4.2. Muuseumi juht allkirjastab akti paberil; 4.4.3. Väljaandja edastab paberil allkirjastatud akti vastuvõtjale; 4.4.4. Vastuvõtja allkirjastab väljaandeakti paberil; 4.4.5. Vastuvõtja tagastab paberil allkirjastatud väljaandeakti muuseumile; 4.4.6. Väljaandja allkirjastab väljaandeakti paberil ka enda poolt, skaneerib selle arvutisse ja laeb töötajakeskkonda väljaandeakti töölehele; 4.4.7. Väljaandja väljastab objektid füüsiliselt hoidlast ning märgib töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht); 4.4.8. Väljaandja kinnitab töötajakeskkonnas väljaandeakti töölehe; 4.4.9. Pärast väljaandeakti töölehe kinnitamist on väljaandeakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „välja andmisel“); 4.4.10. Kui objektid ja väljaandeakt on füüsiliselt vastuvõtjani jõudnud, siis ta annab sellest muuseumile süsteemiväliselt (nt e-maili või telefoni teel) teada; 4.4.11. Väljaandja kinnitab vastuvõtja eest väljaandeakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist; 4.4.12. Objektide kätte saamise kinnitamisel saab akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks väljaandeakti märgitud kasutuskoht. 5. Vastuvõtja alustab objektide kasutamist (nt näitusel eksponeerimine); 6. Juhul, kui objektide kasutamise tähtaeg on saabunud, kuid objekte on vaja jätkuvalt kasutada, või on teada, et objekte soovitakse kauem kasutada, pikendatakse objektide kasutamise tähtaega: 143 6.1. Vastuvõtja esitab avalikus keskkonnas taotluse kasutamise tähtaja pikendamiseks (taotluse esitamine ei ole kohustuslik); 6.2. Väljaandja saab teate kasutamise tähtaja pikendamise kohta; 6.3. Väljaandja teeb töötajakeskkonnas otsuse tähtaja pikendamise kohta ning kui otsus on positiivne, siis genereerib uue tähtajaga väljaandeakti lisa; 6.4. Vastuvõtja saab teate tehtud otsuse kohta; 6.5. Juhul, kui otsus on positiivne, allkirjastatakse ka akti lisa. Väljaandja märgib, kas akti lisa digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil: 6.5.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 6.5.1.1. Väljaandja digiallkirjastab akti lisa töötajakeskkonnas; 6.5.1.2. Pärast väljaandja poolset akti lisa digiallkirjastamist saab vastuvõtja teate allkirjastamise ootel akti lisa kohta; 6.5.1.3. Vastuvõtja avab avalikus keskkonnas allkirjastamise ootel akti lisa ja annab sellele oma digiallkirja; 6.5.1.4. Pärast vastuvõtja poolset akti lisa digiallkirjastamist saab väljaandja teate akti lisa allkirjastamise kohta. 6.5.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 6.5.2.1. Väljaandja prindib akti lisa välja; 6.5.2.2. Mõlemad osapooled allkirjastavad akti lisa paberil; 6.5.2.3. Pärast allkirjastamist skaneerib väljaandja/vastuvõtja akti lisa arvutisse ja laeb töötajakeskkonda/avalikku keskkonda akti töölehele. 7. Juhul, kui objektide kasutamise eesmärk on täidetud, alustatakse objektide tagastamist. Tagastamist võib algatada nii väline osapool avaliku keskkonna kaudu kui väljaandja töötajakeskkonna kaudu (viimane alati ka juhul, kui tagastamisakti soovitakse paberil allkirjastada); 6.11. Juhul, kui tagastamist algatab algne vastuvõtja (kes on nüüd tagastaja rollis): 6.11.1. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) valib avalikus keskkonnas tagastatavad objektid ja genereerib nende kohta tagastamisakti töölehe, kus vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis); 6.11.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele väljaandjale (kes on nüüd vastuvõtja rollis); 6.11.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) märgib soovi korral tagastamisakti töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht) ning kinnitab tagastamisakti töölehe; 6.11.4. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist saab algne väljaandja (nüüd vastuvõtja rollis) teate tagastamise töölehe kinnitamise kohta; 6.11.5. Pärast tagastamisakti töölehe kinnitamist on tagastamisakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks tekstiline viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast tagasi saadetud, kuid pole veel algsesse püsiasukohta jõudnud (nt „tagastamisel“); 6.11.6. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud, siis algne väljaandja avab töötajakeskkonnas tagastamisakti töölehe, kus kontrollib algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) fikseeritud objektide seisundite ja kahjustuse muudatusi ning objektide puudumiste infot. Kui tema hinnangul ei pea algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) sisestatud info paika või muudatused puuduvad, siis fikseerib algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) omakorda objektide seisundite ja kahjustuste muudatused ning objektide puudumised; 144 6.11.7. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist; 6.11.8. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti töölehel objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide jooksev asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks); 6.11.9. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) digiallkirjastab tagastamisakti töötajakeskkonnas; 6.11.10. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti digiallkirjastamist, saab algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) teate allkirjastamise ootel akti kohta; 6.11.11. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) avab töötajakeskkonnas allkirja ootel tagastamisakti ja annab sellele oma digiallkirja. 6.11.12. Juhul, kui kõike ühe väljaandeaktiga seotud objekte korraga ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 6.11.1-6.11.11). 6.12. Juhul, kui tagastamist algatab algne väljaandja (kes on nüüd vastuvõtja rollis): 6.12.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) annab vajadusel süsteemiväliselt algsele vastuvõtjale (kes on nüüd tagastaja rollis) teada objektide tagastamise kohustusest või algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) annab ise algsele väljaandjale (nüüd vastvõtja) teada objektide tagastamise soovist; 6.12.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) tagastab objektid füüsiliselt algsele väljaandjale (nüüd vastuvõtja); 6.12.3. Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud, siis ta valib töötajakeskkonnas tagastatud objektid ja genereerib nende kohta tagastamisakti töölehe, kus vajadusel fikseerib objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märgib objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis); 6.12.4. Kui objektid on üle kontrollitud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) kinnitab tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist; 6.12.5. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset tagastamisakti töölehel objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist on akti lisatud objektide jooksev asukoht taaskord sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks); 6.12.6. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) märgib, kas tagastamisakt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil; 6.12.6.1. Kui valitakse digiallkirjastamise võimalus: 6.12.6.1.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) digiallkirjastab akti töötajakeskkonnas ja otsustab, kas akt saadetakse teisele poolele digiallkirjastamiseks avalikku keskkonda; 6.12.6.1.2. Kui saadetakse avalikku keskkonda: 6.12.6.1.2.1. Pärast algse väljaandja (nüüd vastuvõtja) poolset akti digiallkirjastamist, saab algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) teate allkirjastamise ootel akti kohta; 6.12.6.1.2.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) avab avalikus keskkonnas allkirja ootel akti ja annab sellele oma digiallkirja; 6.12.6.1.2.3. Algne väljaandja (nüüd tagastaja) saab teate akti allkirjastamise kohta. 6.12.6.1.3. Kui ei saadeta avalikku keskkonda: 145 6.12.6.1.3.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) salvestab akti arvutisse ja edastab selle (nt e-maili teel) algsele vastuvõtjale (nüüd tagastaja); 6.12.6.1.3.2. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) digiallkirjastab akti ka enda poolt ja tagastab selle (nt e-maili teel) algsele väljaandjale (nüüd vastuvõtja); 6.12.6.1.3.3. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) salvestab mõlemapoolselt digiallkirjastatud akti arvutisse ja laeb tagastamisakti töölehele. 6.12.6.2. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 6.12.6.2.1. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) prindib akti välja ja annab sellele paberil allkirja; 6.12.6.2.2. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) edastab paberil allkirjastatud akti algsele vastuvõtjale (nüüd väljaandja); 6.12.6.2.3. Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) allkirjastab akti paberil ka enda poolt ja tagastab algsele väljaandjale (nüüd vastuvõtja); 6.12.6.2.4. Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) skaneerib paberil mõlemapoolselt allkirjastatud akti arvutisse ja laeb tagastamisakti töölehele. 6.12.7. Juhul, kui kõike ühe väljaandeaktiga seotud objekte korraga ei tagastatud, koostatakse uus tagastamisakt järgmiste objektide tagastamiseks (korduvad protsessi sammud 6.12.1-6.12.6). Joonis 23 on kujutatud tulevane töötajakeskkonda kasutava muuseumi ja välise asutuse vaheline objektide liikumise äriprotsess. Joonis 24 on täpsustavalt kujutatud antud liikumise protsessiga seotud aktide allkirjastamise protsess. Oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga. 146 Joonis 23 Infosüsteemi kasutava muuseumi ja välise asutuse vahelise liikumise tulevane äriprotsess 147 Joonis 24 Akti allkirjastamise tulevane äriprotsess 148 4.4.6 Ärinõuded 4.4.6.1 Taotluste nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded taotluste vaatele, kus kuvatakse kõik taotlused ja on võimalik teostada otsinguid soovitud taotluste leidmiseks. ID Nõude kirjeldus LI001 Taotluste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad taotlused – otsuse ootel taotlused ja taotlused, mille andmeid alles sisestatakse;  Lõpetatud taotlused – taotlused, mille osas on otsus langetatud. LI002 Iga taotluse kirje kohta tuleb kuvada nt taotluse loomise kuupäev, kinnitamise kuupäev, taotluse number, taotleja, taotluse saaja, taotluse olek, viide kasutamise aktile. LI003 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide alusel. LI004 Nimekirjas peab olema selgelt võimalik eristada, milliseid on muuseumi enda poolt koostatud taotlused ja millised on muuseumisse laekunud taotlused (töötajakeskkonna kaudu teise muuseumi poolt või oma muuseumi töötaja poolt või avaliku keskkonna kaudu välise osapoole poolt). LI005 Kirje on taotluse ootel seni, kuni taotluse otsus on kinnitatud. LI006 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt taotluse loomise algus- ja lõppkuupäev ja taotluse olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. Joonis 25 Taotluste nimekirja vaade 4.4.6.2 Taotluse lisamine ID Nõude kirjeldus LI007 Töötajakeskkonnas peab saama lisada uut taotlust objektide kasutamiseks. 149 Lisaks tuleb arvestada sellega, et taotlus võib laekuda avalikust keskkonnast (vt täpsemalt peatükk 9.15 „Objektide väljaandmise taotlemine“). LI008 Uue taotluse lisamisel peab avanema taotluse tööleht. LI009 Taotluse töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 8. Seejuures tuleb arvestada, et avalikust keskkonnas koostatava taotluse andmed mõnevõrra erinevad. LI010 Kui taotlus esitatakse läbi avaliku keskkonna, peavad kõik taotluse andmed olema eeltäidetud. LI011 Kui taotlusse märgitud kasutuseesmärgiks on „näitus“ ja tegemist on töötajakeskkonnas esitatava taotlusega, peab süsteem võimaldama taotlejal valida konkreetse taotluse saava muuseumi aktiivse näituse (valimine on kohustuslik). LI012 Kui taotlusse märgitud kasutuseesmärgiks on „haridustegevus“ ja tegemist on töötajakeskkonnas esitatava taotlusega, peab süsteem võimaldama taotlejal valida konkreetse taotluse saava muuseumi aktiivse haridusprogrammi (valimine ei ole kohustuslik). LI013 Kui taotlusse märgitud kasutuseesmärgiks on „näitus“ ja kasutaja valib konkreetse taotluse saava muuseumi aktiivse näituse, siis peab vaikimisi kasutuskohaks olema märgitud näituse toimumiskoht. LI014 Kui taotlusse märgitud kasutuseesmärgiks on „haridustegevus“ ja kasutaja valib konkreetse taotluse saava muuseumi aktiivse haridusprogrammi, siis peab vaikimisi kasutuskohaks olema märgitud haridusprogrammi toimumiskoht. LI015 Töötajakeskkonnas peab saama taotlusse lisada oma muuseumi või mõne teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi objekte. Seejuures tuleb tööde käigus kaaluda, kas ühte taotlusse saab lisada ainult ühe muuseumi objekte või mitme muuseumi objekte. Viimase puhul peab süsteem taustal taotluse muuseumipõhisteks alamtaotluseks laiali lööma, sest taotluse saaja peab nägema ja saama langetada otsuse ainult enda muuseumi objektide osas. LI016 Taotlusse peab saama lisada mitu objekti korraga. LI017 Taotlusse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on tegemist. LI018 Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus oma muuseumi objektide kasutamiseks, siis peab taotlusse saama lisada oma muuseumi museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju ning teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi või välise osapoole poolt muuseumile välja antud asju. LI019 Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus teise muuseumi objektide kasutamiseks, siis peab taotlusse saama lisada vastava muuseumi museaale, abikogu asju ja hoiulevõetud asju. LI020 Tuleb arvestada, et taotlejaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik:  Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus oma muuseumi objektide kasutamiseks, siis on taotlejaks alati füüsiline isik (konkreetne muuseumitöötaja);  Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus teise muuseumi objektide kasutamiseks, siis on taotlejaks juriidiline isik (konkreetne muuseum);  Kui taotlus esitatakse avalikust keskkonnast, siis võib taotlejaks olla nii füüsiline isik (eraisik) kui juriidiline isik (teine asutus). LI021 Kui taotlejaks on juriidiline isik, peab alati taotlusse sisestama ka konkreetse füüsilisest isikust taotleja (kes taotluse juriidilise isiku nimel koostab ja esitab) ning taotleva asutuse ametliku esindaja (kes vajadusel hiljem ka väljaandeakti allkirjastab). 150 LI022 Töötajakeskkonnast taotluse esitamisel ei ole taotluse allkirjastamine kohustuslik. Avalikust keskkonnast taotluse esitamisel on taotluse allkirjastamine taotleja poolt kohustuslik. LI023 Tuleb arvestada, et taotluse saajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik:  Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus oma muuseumi objektide kasutamiseks, siis on taotluse saajaks alati füüsiline isik (konkreetne muuseumitöötaja);  Kui töötajakeskkonnas esitatakse taotlus teise muuseumi objektide kasutamiseks, siis on taotluse saajaks alati juriidiline isik (konkreetne muuseum);  Kui taotlus esitatakse avalikust keskkonnast, siis on taotluse saajaks alati juriidiline isik (konkreetne muuseum). LI024 Kui taotlus esitatakse töötajakeskkonnas, peab taotleja alati taotlusse sisestama ka konkreetse füüsilisest isikust taotluse saaja (kes juriidilise isiku nimel teeb taotluse kohta otsuse). Kui taotlus esitatakse avalikust keskkonnast, siis taotleja ei saa konkreetset füüsilisest isikut taotluse saajat sisestada, vaid selle määrab süsteem automaatselt vastavalt administreerimisliidese seadistustele. LI025 Juhul, kui tegemist on digitaalsete objektidega, siis selliseid objekte ei tohi olla võimalik taotlusse lisada. Selliste objektide kohta tuleb kasutajale arusaadavalt kuvada, et antud objekte füüsilisel kujul ei eksisteeri ja nende kohta saab esitada ainult digikoopia tellimusi (vt peatükk 4.9 „Digikoopia tellimine“). Seda, kas tegemist on digitaalse objektiga, saab tuvastada objekti püsiasukoha järgi (püsiasukoha tüüp on „virtuaalne“ vms). LI026 Taotluse saaja peab saama laekunud taotluse kohta teha otsuse. Otsuse tegemisel peab saama märkida, kas kõik objektid otsustatakse välja anda, ainult osad objektidest otsustatakse välja anda (sh valida millised) või ühtegi objektidest ei anta välja. Objektide välja andmisest keeldumisel saab sisestada ka põhjenduse. 151 Joonis 26 Taotluse esitajapoolne tööleht 152 Joonis 27 Taotluse saajapoolne tööleht Tabel 8 Taotluse töölehel kuvatavad andmeväljad Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine likkus Taotluse nr Taotluse töölehe kui + Automaatne dokumendi nr Loomise kuupäev Taotluse töölehe vormistamise + Automaatne kuupäev Taotleja Taotleja ees- ja + Automaatne/täi perekonnanimi. Kui tegemist dab taotleja on avalikust keskkonnast esitatava taotlusega, siis ka isikukood/sünniaeg, kontaktandmed (telefon, e- mail, aadress). Taotlev asutus Muuseum või väline asutus, - Automaatne/täi kelle nimel taotlus esitatakse. dab taotleja Kui tegemist on töötajakeskkonnast esitatava taotlusega, siis muuseumi nimi; kui tegemist on avalikust keskkonnast esitatava taotlusega, siis asutuse nimi ja registrikood. Avalikust keskkonnast esitamisel ei pea olema täidetud. Taotleva asutuse Taotleva muuseumi või välise - Automaatne/täi esindaja asutuse esindaja, kes aktid dab taotleja 153 allkirjastab. Kui tegemist on töötajakeskkonnast esitatava taotlusega, siis esindaja ees- ja perekonnanimi; kui tegemist on avalikust keskkonnast esitatava taotlusega, siis ka isikukood/sünniaeg, kontaktandmed (telefon, e- mail, aadress). Taotluse saaja Taotluse saaja ees- ja - Automaatne/täi perekonnanimi. Avalikust dab taotleja keskkonnast esitamisel ei saa täita. Taotluse saaja Muuseum, kellele taotlus + Automaatne/täi muuseum esitatakse dab taotleja Kasutuskoht Objektide kasutuskoht + Automaatne/täi dab taotleja Kasutuse algus- ja Objektide kasutamise algus- ja + Täidab taotleja lõppkuupäev lõppkuupäev Kasutuseesmärk, mille Objektide kasutamise eesmärk + Täidab taotleja võimalikud valikud:  Esindusotstarve;  Näitus;  Haridustegevus;  Korrastamine/kon serveerimine;  Seisundi hindamine;  Monitooring;  Digiteerimine;  Uuring/ekspertiis ;  Uurimis- ja teadustöö;  Muu. „Muu“ valikul saab kasutaja ise sisestada kasutuseesmärgi. Kasutuseesmärgi Objektide kasutamise eesmärgi - Täidab taotleja täpsustus vabatekstiline täpsustus Näituse nimi Kui kasutuseesmärk on - Täidab taotleja „näitus“ Haridusprogrammi Kui kasutuseesmärk on - Täidab taotleja nimi „haridustegevus“ Lisadokumendid Võimalus lisada taotluse juurde - Täidab taotleja lisadokumente Lisakommentaarid Võimalus lisada taotluse juurde - Täidab taotleja lisakommentaare Taotlevate objektide Mitu objekti (detaili) + Automaatne arv taotletakse Esinduspilt Objekti (detaili) esinduspilt - Automaatne 154 peale objekti valikut Objekti number Objekti (detaili) number + Automaatne peale objekti valikut Objekti nimetus Objekti (detaili) nimetus + Automaatne peale objekti valikut Olemus Objekti (detaili) olemus - Automaatne peale objekti valikut muuseumitööta ja Autor Objekti (detaili) autor - Automaatne peale objekti valikut 4.4.6.3 Muuseumisiseste kasutamiste nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded muuseumisiseste kasutamiste vaatele, kus kuvatakse kõik muuseumisiseseid kasutamised ja saab teostada otsinguid soovitud muuseumisiseste kasutamiste leidmiseks. ID Nõude kirjeldus LI027 Muuseumisiseste kasutamiste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad muuseumisisesed kasutamised – pooleli olevad muuseumisisesed kasutamised, kinnitamise/allkirjastamise ootel muuseumisisesed kasutamised, kinnitatud/allkirjastatud muuseumisisesed kasutamised, mille kõik objektid ei ole veel tagastatud;  Lõpetatud muuseumisisesed kasutamised – muuseumisisesed kasutamised, mis on kõigi vajalike isikute poolt kinnitatud/allkirjastatud, ja mille kõik objektid on tagastatud. LI028 Iga muuseumisisese kasutamise kirje kohta tuleb kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise/allkirjastamise kuupäev, muuseumisisese kasutamise number, muuseumisisese kasutamise olek, tagastamise tähtaeg, tagastatud objektide arv kõikidest kasutamiseks antud objektidest. LI029 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide alusel. LI030 Kirje on kinnitamise/allkirjastamise ootel seni, kuni kõik osapooled on akti kinnitanud/allkirjastanud. LI031 Tagastatud objektide arv peab muutuma lähtuvalt objektide tagastamisest automaatselt. LI032 Muuseumisisene kasutamine on ei tohi liikuda lõpetatud muuseumisiseste kasutamiste alla enne, kui kõik objektid on tagastatud. LI033 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt muuseumisisese kasutamise loomise algus- ja lõppkuupäev ja muuseumisisese kasutamise olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. 155 Joonis 28 Muuseumisiseste kasutamiste nimekirja vaade 4.4.6.4 Muuseumisisese kasutamise lisamine ID Nõude kirjeldus LI034 Töötajakeskkonnas peab saama lisada uut muuseumisisest kasutamist. LI035 Uue muuseumisisese kasutamise lisamisel peab avanema muuseumisisese kasutamise tööleht. LI036 Muuseumisisese kasutamise töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 9. LI037 Kui muuseumisisese kasutamise töölehel on kasutuseesmärgiks „näitus“, peab süsteem võimaldama valida konkreetse muuseumi aktiivse näituse (valimine on kohustuslik). LI038 Kui muuseumisisese kasutamise töölehel on kasutuseesmärgiks „haridustegevus“, peab süsteem võimaldama valida konkreetse muuseumi aktiivse haridusprogrammi (valimine ei ole kohustuslik). LI039 Kui muuseumisisese kasutamise akti märgitud kasutuseesmärgiks on „näitus“ ja kasutaja valib muuseumi aktiivse näituse, siis peab vaikimisi kasutuskohaks olema märgitud näituse toimumiskoht. LI040 Kui muuseumisisese kasutamise akti märgitud kasutuseesmärgiks on „haridustegevus“ ja kasutaja valib muuseumi aktiivse haridusprogrammi, siis peab vaikimisi kasutuskohaks olema märgitud haridusprogrammi toimumiskoht. LI041 Kui muuseumisisesele kasutamisele eelneb taotlus ja see otsustatakse rahuldada (kasvõi osaliselt), siis peab selle alusel tekkima muuseumisisese kasutamise kirje automaatselt. Sellisel juhul peavad muuseumisisese kasutamise töölehe andmed olema vaikimisi taotluse alusel eeltäidetud (seejuures taotleja on märgitud vastuvõtjaks ja taotluse saaja väljaandjaks). LI042 Kui muuseumisisene kasutamine lisatakse taotluse alusel, peab taotlus olema märgitud automaatselt muuseumisisese kasutamise alusdokumendiks. LI043 Muuseumisisest kasutamist peab saama lisada ka juhul, kui sellele taotlust ei eelne. LI044 Muuseumisisese kasutamise töölehele peab saama lisada palju objekte korraga. 156 LI045 Muuseumisisese kasutamise töölehele peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on tegemist. LI046 Muuseumisisese kasutamise töölehele peab saama lisada museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju, teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi või väliselt osapoole poolt muuseumile välja antud asju. LI047 Juhul, kui konkreetne objekt on oma muuseumi koostatud väljaandeakti raames veel tagastamata, siis ei tohi olla võimalik teda uuele muuseumisisese kasutamise töölehele lisada. Juhul, kui konkreetne objekt on ühe muuseumisisese kasutamise raames veel tagastamata, peab olema võimalik teda lisada järgmisele muuseumisisese kasutamise töölehele. Seejuures tuleb objektide valikul arusaadavalt kuvada, millised objektid on juba hetkel kasutuses ehk milliste lisamine uuele töölehele ei ole lubatud. LI048 Juhul, kui tegemist on digitaalsete objektidega, siis selliseid objekte ei tohi olla võimalik muuseumisisese kasutamise töölehele lisada. Selliste objektide kohta tuleb kasutajale arusaadavalt kuvada, et antud objekte füüsilisel kujul ei eksisteeri ja neid saab väljastada digikoopia tellimuste kaudu (vt peatükk 4.9 „Digikoopia tellimine“). Seejuures peab kasutajal olema mugavalt võimalik muuseumisisese kasutamise registreerimise käigus esitada ka digikoopia tellimusi. Seda, kas tegemist on digitaalse objektiga, saab tuvastada objekti püsiasukoha järgi (püsiasukoha tüüp on „virtuaalne“ vms). LI049 Muuseumisisese kasutamise töölehe alusel peab saama genereerida muuseumisisese kasutamise akti PDF-ina (genereerimise kohustuslikkus sõltub sellest, kas akt allkirjastatakse). LI050 Muuseumisisese kasutamise töölehel peab saama valida, kas muuseumisisese kasutamise akt allkirjastatakse või mitte. LI051 Kui muuseumisisese kasutamise akt otsustatakse allkirjastada, peab muuseumisisese kasutamise akti allkirjastajateks olema märgitud väljaandja ja vastuvõtja. LI052 Kui muuseumisisese kasutamise akt otsustatakse allkirjastada, peab saama valida, kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil. LI053 Kui muuseumisisese kasutamise akt otsustatakse digiallkirjastada, peab esimesena allkirjastama väljaandja ja seejärel vastuvõtja. LI054 Kui muuseumisisese kasutamise akt otsustatakse digiallkirjastada, siis pärast muuseumisisese kasutamise akti digiallkirjastamist mõlema osapoole poolt peab akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks olema tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „kasutusse andmisel“). Kui tegemist on akti paberil allkirjastamisega või akti ei allkirjastata, siis peab väljaandja objektide jooksva asukoha muutumiseks kinnitama muuseumisisese kasutamise töölehe. LI055 Pärast muuseumisisese kasutamise akti digiallkirjastamist/töölehe kinnitamist peab vastuvõtja saama muuseumisisese kasutamise töölehel kinnitada objektide füüsilist kätte saamist. Pärast vastuvõtja poolset objektide füüsilist kätte saamise kinnitamist peab muuseumisisese kasutamise töölehele lisatud objektide jooksvaks asukohaks olema akti märgitud kasutuskoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks). LI056 Juhul, kui objekt vastuvõtjani ei jõua, siis füüsilise kättesaamise kinnitamise asemel peab saama märkida ka objekti mitte kätte saaduks ehk puuduvaks. Kui objekt märgitakse muuseumisisese kasutamise töölehel puuduvaks, peab selle alusel automaatselt tekkima tagastamiste haldusesse kadumise kirje. LI057 Vastuvõtja peab saama esitada objektide kasutamise tähtaja pikendamiseks 157 väljaandjale taotluse. Väljaandja peab saama märkida, kas taotlus rahuldatakse või mitte. LI058 Kui väljaandja otsustab objektide kasutamise tähtaega pikendamise taotluse rahuldada või otsustab ise kasutamise tähtaega pikendada eelneva taotluse esitamiseta, peab ta saama sisestada uue tagastamise tähtaja. LI059 Tagastamise tähtaja pikendamisel peab olema võimalus lisada ka täiendav alusdokument ning muuta väljaandjat ja/või vastuvõtjat. LI060 Tagastamise tähtaja pikendamisel peab olema võimalik genereerida muuseumisisese kasutamise akti lisa, kus kajastuks muudatus tagastamise kuupäeva (ja vajadusel ka muude andmete) osas. LI061 Algne vastuvõtja (antud juhul tagastaja rollis) peab saama muuseumisisese kasutamise töölehele lisatud objekte märkida tagastatuks, seejuures valides kõik kasutamise aktile märgitud objektid või ainult osad neist. See tähendab, et ühele muuseumisisese kasutamise töölehele lisatud objekte saab tagastada objektide või objektide gruppide kaupa. Tööde käigus lepitakse kokku, kas tagastatuks märkimine käib muuseumisisese kasutamise töölehel otse või luuakse selle jaoks eraldiseisev tagastamise tööleht. Seejuures peab kasutajal olema arusaadavalt kuvatud, kas objekt on tagastatud või mitte. LI062 Objektide tagastamisel peab saama genereerida tagastamisakti. Tööde käigus lepitakse kokku, kas tagastamisakti genereerimine toimub muuseumisisese kasutamise töölehel või eraldiseisval tagastamise töölehel. Tagastamisaktil kuvatavaid andmevälju vt Tabel 9. LI063 Muuseumisisese kasutamise akt peab olema märgitud automaatselt tagastamisakti alusdokumendiks. LI064 Juhul, kui muuseumisisese kasutamise akt eelnevalt allkirjastati, tuleb allkirjastada ka sellele järgnev/järgnevad tagastamisakt/tagastamisaktid. LI065 Kui tagastamisakt allkirjastatakse, peab saama valida, kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil. LI066 Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja), peab saama tagastamise töölehel fikseerida objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märkida objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis). Samuti peab ta peale objektide füüsilist tagastamist märkida töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht). LI067 Pärast vastuvõtja (nüüd tagastaja) poolset tagastamisakti töölehe kinnitamist, peab tagastamisakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks olema tekstiline viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast tagasi saadetud, kuid pole veel algsesse püsiasukohta jõudnud (nt „tagastamisel“). LI068 Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud, siis algne väljaandja peab saama fikseerida objektide seisundite ja kahjustuste muudatused ning objektide puudumised, sh muuta algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) poolt sisestatud infot, kui see ei pea tema hinnangul paika. Seejuures ta saama otsustada, kas üldse ja milliste objektide osas ta muudatustega nõustub (enne seda ei tohi muudatused objekti kirjelduse andmetesse kanduda). LI069 Juhul, kui objekti tagastamisel see algse väljaandjani (nüüd vastuvõtjani) tagasi ei jõua ja objekt märgitakse tagastamise töölehel puuduvaks, peab selle alusel automaatselt tekkima tagastamiste haldusesse kadumise kirje. LI070 Algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) peab saama kinnitada tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist. Pärast objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist peavad tagastamisakti lisatud objektide jooksev asukoht 158 olema sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks). Nõue kehtib juhul, kui tegemist ei olnud teise või enama järjestikuse muuseumisisese kasutamise aktiga. LI071 Tuleb arvestada, et muuseumisisese kasutamise akte võib järgneda üksteisele mitu ja ka väljaandeaktile võib järgneda muuseumisisese kasutamise akt. LI072 Kui ühele muuseumisisesele kasutamisele järgneb teine muuseumisisene kasutamine, siis peab saama objekti tagastada eelmise jooksvasse asukohta, aga ka püsiasukohta:  Teisena koostatud muuseumisisese kasutamise alusel koostatud tagastamisakti vastuvõtjaks peab olema vaikimisi märgitud teise muuseumisisese kasutamise akti väljaandja (ehk see, kes objektid teise kasutusse suunas, nt näitusekuraator) ning sellisel juhul peab objektide füüsilise kätte saamise kinnitamisel objektide jooksvaks asukohaks saama esimesele muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud kasutuskoht, mitte püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks). Sellisel juhul objekti tagastamiseks algsesse püsiasukohta tehakse kaks tagastamisakti;  Teisena koostatud muuseumisisese kasutamise alusel koostatud tagastamisakti vaikimisi märgitud vastuvõtjat (nt näitusekuraator) peab saama muuta ja märkida sinna esimesena koostatud muuseumisisese kasutamise akti väljaandja (ehk see, kes objektid esimesse kasutusse suunas, nt koguhoidja). Sellisel juhul peab objektide füüsilise kätte saamise kinnitamisel objektide jooksvaks asukohaks saama püsiasukoht, sest objektid tagastati algsesse asukohta (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks) ja sellisel juhul märgitakse objektid mõlemal muuseumisisesel kasutamisel tagastatuks. LI073 Kui objekti liigutatakse esimesest jooksvast asukohast järgmisse jooksvasse asukohta ja/või tagasi, siis peab algne väljaandja saama selle kohta alati teate. LI074 Kui ühele muuseumisisesele kasutamisele järgneb teine muuseumisisene kasutamine eesmärgiga „konserveerimine/korrastamine“, peab teise muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud vastuvõtja saama määrata teostatava töö, töö teostaja ja suunata objektid töösse (vt täpsemalt töösse suunamise funktsionaalsust peatükk 4.7 „Korrastus-, konserveerimis- ja digiteerimistööd“). LI075 Kui ühele muuseumisisesele kasutamisele järgneb teine muuseumisisene kasutamine, siis teise muuseumisisesesse kasutamisse märgitud tähtaja pikendamise taotlus tuleb esitada teise muuseumisisesele kasutamise töölehele märgitud väljaandjale (nt näitusekuraatorile). Pikendatud tähtajaga muuseumisisese kasutamise akti lisa väljaandjaks (ja allkirjastajaks, kui valiti akti allkirjastamine) peab olema vaikimisi märgitud teise muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandja (nt näitusekuraator), kuid seda peab olema võimalik muuta ja lisada esimesse muuseumisisese kasutamise akti märgitud väljaandja (nt koguhoidja), kuna võib olla vajadus teise muuseumisisese kasutamise pikendamise otsus fikseerida ikkagi koos esmase väljaandjaga. LI076 Teise muuseumisisese kasutamise raames esitatud pikendamise taotlusest ja taotluse otsusest tuleb alati teavitada teise muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud vastuvõtjat (nt konserveerimisosakonna juhatajat ja tööde teostajat) ja esimesse muuseumisisese kasutamise töölehele märgitud väljaandjat (nt koguhoidjat). 159 LI077 Hoiule võetud asjade erisus muuseumisisesel liikumisel:  Juhul, kui objekt on muuseumis hoiule võetud seda hoiule võtmise eesmärgil kasutada sooviva isiku poolt (nt hoiulevõtmisakt eesmärgiga „näitus“, mille on koostanud näitusekuraator ise), siis täiendavalt muuseumisisese kasutamise akti sama eesmärgiga ei tehta (antud näite puhul ei koostata muuseumisisest kasutamise akti eesmärgiga „näitus“ vastavale näitusekuraatorile). Sellisel juhul peab ka hoiulevõtjal endal olema võimalik peale kasutuseesmärgi täitmist (nt näituse toimumist) objekt otse hoiuleandjale (õigustatud isikule) tagastada. Täpsemad nõuded hoiulevõtmise kohta kirjeldatud peatükis 4.2.6.9 „Tagastamiste nimekirja vaade“ ja nõuded tagastamise (sh hoiulevõetud asja tagastamise) kohta peatükis 4.2.6.10 „Tagastamise lisamine“;  Juhul, kui objekt on esialgu hoiule võetud kellegi teise poolt ja mingi teise eesmärgiga (nt hoiulevõtmisakt eesmärgiga „hoiustamine“), siis peab olema võimalik seda muuseumisisese kasutamise aktiga edasi suunata (nt muuseumisisese kasutamise akt eesmärgiga „näitus“). Sellisel juhul peab hoiulevõetud asja kasutajal (nt näitusekuraatoril) olema võimalik asi tagastada sellele isikule, kes talle need kasutamiseks andis ja objektid peavad tagastamise järel saama püsiasukoha (toimub nn tavapärane tagastamine). 160 Joonis 29 Muuseumisisese kasutamise tööleht 161 Tabel 9 Muuseumisisese kasutamise töölehel kuvatavad andmeväljad Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine likkus Muuseumisisese Muuseumisisese kasutamise + Automaatne kasutamise nr töölehe kui dokumendi nr Loomise kuupäev Muuseumisisese kasutamise + Automaatne töölehe vormistamise kuupäev Vastuvõtja Vastuvõtja ees- ja + Taotluse alusel perekonnanimi automaatne/ täidab muuseumitööta ja Väljaandja Väljaandja ees- ja Taotluse alusel perekonnanimi automaatne/ täidab muuseumitööta ja Kasutuskoht Objektide kasutuskoht Taotluse alusel automaatne/ täidab muuseumitööta ja Tagastamise tähtaeg Võimalik märkida kindel - Taotluse alusel kuupäev, millal objekt tuleb automaatne/ tagastada, või märkida täidab „nõudmiseni“ muuseumitööta ja Kasutuseesmärk, mille Objektide kasutamise + Taotluse alusel võimalikud valikud: eesmärk automaatne/  Esindusotstarve; täidab  Näitus; muuseumitööta  Haridustegevus; ja  Korrastamine/kon serveerimine;  Seisundi hindamine;  Monitooring;  Digiteerimine;  Uuring/ekspertiis ;  Uurimis- ja teadustöö;  Muu. „Muu“ valikul saab kasutaja ise sisestada kasutuseesmärgi. Kasutuseesmärgi Objektide kasutamise - Taotluse alusel täpsustus eesmärgi vabatekstiline automaatne/ täpsustus täidab muuseumitööta 162 ja Näituse nimi Kui eesmärk on „näitus“ - Taotluse alusel automaatne/ täidab muuseumitööta ja Haridusprogrammi Kui eesmärk on - Taotluse alusel nimi „haridustegevus“ automaatne/ täidab muuseumitööta ja Alusdokumendid Võimalus lisada juurde - Taotluse alusel alusdokumente automaatne/ täidab muuseumitööta ja Lisadokumendid Võimalus lisada - Taotluse alusel lisadokumente, nt garantiikiri automaatne/ täidab muuseumitööta ja Lisakommentaarid Kasutusse antavate objektide - Taotluse alusel või nendega seotud tööde automaatne/ kohta üldise kommentaari täidab lisamise võimalus muuseumitööta ja Välja antavate Mitu objekti (detaili) + Automaatne objektide arv liigutatakse Tagastatud objektide Mitu objekti (detaili) on + Automaatne arv tagastatud Esinduspilt Objekti (detaili) esinduspilt - Automaatne peale objekti valikut Objekti number Objekti (detaili) number + Automaatne peale objekti valikut Objekti nimetus Objekti (detaili) nimetus + Automaatne peale objekti valikut Olemus Objekti (detaili) olemus - Automaatne peale objekti valikut Autor Objekti (detaili) autor - Automaatne peale objekti valikut Eksponeerimise Objekti eksponeerimise - Automaatne tingimused tingimused peale objekti valikut Käsitsemise Objekti käsitsemise - Automaatne tingimused tingimused tingimused peale objekti valikut 163 Seisund, mille Objekti (detaili) seisukorra + Automaatne/ võimalikud info. Saab vajadusel nii välja muuseumitööta valikvariandid on: andmisel kui tagastamisel ja saab muuta  Väga hea; korrigeerida.  Hea;  Rahuldav;  Halb;  Väga halb. Kahjustused Objekti (detaili) kahjustuste - Automaatne/ info. Saab vajadusel nii välja muuseumitööta andmisel kui tagastamisel ja saab muuta korrigeerida. Olemasolu Objekti (detaili) puudumise - Täidab fikseerimine. Saab vajadusel muuseumitööta nii välja andmisel kui ja tagastamisel sisestada. Märkus Objekti (detailiga) seotud - Täidab märkuse lisamise võimalus muuseumitööta (nt objekti puudumise ja täpsustus). Saab vajadusel nii välja andmisel kui tagastamisel sisestada. 4.4.6.5 Väljaandmiste nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded väljaandmiste vaatele, kus kuvatakse kõik väljaandmised ja saab teostada otsinguid soovitud väljaandmiste leidmiseks. ID Nõude kirjeldus LI078 Väljaandmiste nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad väljaandmised – pooleli olevad väljaandmised, allkirjastamise ootel väljaandmised ja allkirjastatud väljaandmised, mille kõik objektid pole veel tagastatud;  Lõpetatud väljaandmised – väljaandmised, mis on kõigi vajalike iskute poolt allkirjastatud, ja mille kõik objektid on tagastatud. LI079 Iga väljaandmise kohta tuleb kuvada nt loomise kuupäev, kinnitamise/allkirjastamise kuupäev, väljaandmise number, väljaandmise olek, tagastamise tähtaeg, tagastatud objektide arv kõikidest kasutamiseks antud objektidest. LI080 Kirjeid peab saama kuvada ka objektide alusel. LI081 Kirje on väljaande ootel seni, kuni kõik osapooled on akti allkirjastanud. LI082 Tagastatud objektide arv peab muutuma objektide tagastamisel automaatselt. LI083 Väljaandmine ei tohi liikuda lõpetatud väljaandmiste alla enne, kui kõik objektid on tagastatud. LI084 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt väljaandmise loomise algus- ja lõppkuupäev ja väljaandmise olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. 164 Joonis 30 Väljaandmiste nimekirja vaade 4.4.6.6 Väljaandmise lisamine ID Nõude kirjeldus LI085 Töötajakeskkonnas peab saama lisada uut väljaandmist. LI086 Uue väljaandmise lisamisel peab avanema väljaandmise tööleht. LI087 Väljaandmise töölehel kuvatavad andmeväljad on toodud Tabel 10. LI088 Kui tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja kasutuseesmärk on „näitus“, peab süsteem võimaldama valida vastuvõtva muuseumi näituse (valimine on kohustuslik). Kui tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda mitte kasutavale osapoolele (tegemist on välise näituse ja/või korraldajaga) ja kasutuseesmärk on „näitus“, peab süsteem võimaldama sisestada vabatekstilise näituse nime. LI089 Kui tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja kasutuseesmärk on „haridustegevus“, peab süsteem võimaldama valida vastuvõtva muuseumi haridusprogrammi (valimine ei ole kohustuslik). Kui tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda mitte kasutavale osapoolele (tegemist on välise haridusprogrammi ja/või korraldajaga) ja kasutuseesmärk on „haridustegevus“, peab süsteem võimaldama sisestada vabatekstilise haridusprogrammi nime. LI090 Kui tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja väljaandeakti märgitud kasutuseesmärgiks on „näitus“ ja kasutaja valib vastuvõtva muuseumi aktiivse näituse, siis peab vaikimisi kasutuskohaks olema märgitud näituse toimumiskoht. LI091 Kui tegemist on väljaandmisega töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja väljaandeakti märgitud kasutuseesmärgiks on „haridustegevus“ ja kasutaja valib vastuvõtva muuseumi aktiivse haridusprogrammi, siis peab vaikimisi kasutuskohaks olema märgitud haridusprogrammi toimumiskoht. LI092 Kui väljaandmisele eelneb taotlus ja see otsustatakse rahuldada (kasvõi osaliselt), siis peab selle alusel tekkima väljaandmise kirje automaatselt. Sellisel juhul peavad väljaandmise töölehe andmed olema vaikimisi taotluse alusel eeltäidetud (seejuures taotleja on märgitud vastuvõtjaks ja taotluse 165 saaja väljaandjaks). LI093 Väljaandmine võidakse teha teisele töötajakeskkonda kasutavale muuseumile või välisele osapoolele. Kui tegemist on teise töötajakeskkonda kasutava muuseumiga, peab väljaandmisega seotud toiminguid (töölehe nägemine, objektide kätte saamise kinnitamine, objektide tagastamine, aktide allkirjastamine jm) olema võimalik teha töötajakeskkonna kaudu. Kui tegemist on välise osapoolega, peab väljaandmisega seotud toiminguid olema võimalik teha avaliku keskkonna kaudu. LI094 Sõltumata sellest, kas väljaandmine tehakse teisele töötajakeskkonda kasutavale muuseumile või välisele osapoolele, peab väljaandjaks olema alati objekte väljastav muuseum. Täiendavalt tuleb aga sisestada ka füüsilisest isikust väljaandja (muuseumitöötaja, kes väljaandmist muuseumi nimel koostab ja objektid füüsiliselt välja annab) ja vastavalt administreerimisliidese seadistustele peab automaatselt tekkima muuseumi juht (kes annab nõusoleku vastutuse üleminekuks). LI095 Tuleb arvestada, et kui väljaandmine tehakse teisele töötajakeskkonda kasutavale muuseumile, peab vastuvõtjaks olema objekte vastu võttev muuseum. Täiendavalt tuleb aga sisestada ka füüsilisest isikust vastuvõtja (muuseumitöötaja, kes objektid füüsiliselt vastu võtab ja nende eest vastutab) ning muuseumi juht (kes annab nõusoleku vastutuse üleminekuks). LI096 Tuleb arvestada, et kui väljaandmine tehakse välisele osapoolele, siis võib vastuvõtjaks olla nii füüsiline isik (eraisik) kui juriidiline isik (teine asutus). Sarnaselt teisele muuseumile objektide väljastamisele tuleb juriidilise isiku puhul täiendavalt sisestada ka füüsilisest isikust vastuvõtja (isik, kes objektid füüsiliselt vastu võtab ja nende eest vastutab) ning asutuse ametlik esindaja (kes annab nõusoleku vastutuse üleminekuks). LI097 Kui väljaandmine lisatakse taotluse alusel, peab taotlus olema märgitud automaatselt väljaandmise alusdokumendiks. LI098 Väljaandmist peab saama lisada ka juhul, kui sellele taotlust ei eelne. LI099 Väljaandmise töölehel peab saama lisada palju objekte korraga. LI100 Väljaandmise töölehele peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on tegemist. LI101 Väljaandmise töölehele peab saama lisada museaale, abikogu asju, ja hoiulevõetud asju. Hoiule võetud objektide välja andmine saab siiski toimuda eeldusel, et objekti omanikuga (hoiuleandjaga) on vastav kokkulepe olemas. Seejuures tööde käigus võib osutuda otstarbekas teatud hoiulevõetud asjade välja andmise piiramine (nt kui objekt on võetud hoiule eesmärgiga „korrastamine/konserveerimine“ või „digiteerimine“, siis selle objekti lisamine sama eesmärgiga väljaandeakti ei ole suure tõenäosusega põhjendatud). LI102 Juhul, kui konkreetne objekt on oma muuseumi koostatud väljaandmise või muuseumisisese kasutamise raames veel tagastamata, siis ei tohi olla võimalik teda uuele väljaandmise töölehele lisada. Seejuures tuleb objektide valikul arusaadavalt kuvada, millised objektid on juba hetkel kasutuses ehk milliste lisamine uuele töölehele ei ole lubatud. LI103 Juhul, kui tegemist on digitaalsete objektidega, siis selliseid objekte ei tohi olla võimalik väljaandmise töölehele lisada. Selliste objektide kohta tuleb kasutajale arusaadavalt kuvada, et antud objekte füüsilisel kujul ei eksisteeri ja neid saab väljastada digikoopia tellimuste kaudu (vt peatükk 4.9 „Digikoopia tellimine“). Seejuures peab kasutajal olema mugavalt võimalik väljaandmise registreerimise käigus esitada ka digikoopia tellimusi. Seda, kas 166 tegemist on digitaalse objektiga, saab tuvastada objekti püsiasukoha järgi (püsiasukoha tüüp on „virtuaalne“ vms). LI104 Väljaandmise töölehe alusel peab saama genereerida väljaandeakti PDF-ina (genereerimise kohustuslik). LI105 Väljaandeakti allkirjastamine on alati kohustuslik. Väljaandeakti peavad allkirjastama objekte väljastava muuseumi juht ja objekte vastu võtva asutuse juht (viimane juhul, kui väljastamine toimub juriidilisele isikule) ning füüsilistest isikutest väljaandja ja vastuvõtja. Seejuures, kui väljastamine toimub juriidilisele isikule, siis esmalt allkirjastavad väljaandeakti asutuste juhid, kes fikseerivad sellega nõusoleku vastutuse üleminekuks, ning seejärel väljaandja ja vastuvõtja, millega fikseeritakse objektide füüsiline liikumine. Kui väljastamine toimub eraisikule, siis esmalt allkirjastavad väljaandeakti vastuvõtja (kuna juht puudub) ja muuseumi juht, millega fikseeritakse nõusolek vastutuse üleminekuks, ning objektide füüsilisel väljaandmisel ainult väljaandja. LI106 Väljaandeakti allkirjastamisel peab saama alati valida, kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil. LI107 Väljaandja peab saama väljaandmise töölehele märkida, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht). LI108 Objektide välja andmisel peab saama fikseerida nende füüsilise välja andmine hoidlast. Täpsemalt kehtib järgmine loogika:  Kui valiti digiallkirjastamine, siis väljaandja digiallkirjastab töötajakeskkonnas väljaandeakti ja sellega üksiti kinnitatakse objektide füüsilist välja andmist;  Kui valiti paberil allkirjastamine, siis väljaandja kinnitab eraldi objektide füüsilise välja andmise. LI109 Pärast väljaandeakti digiallkirjastamist või objektide füüsilise välja andmise kinnitamist väljaandja poolt peab akti lisatud objektide jooksvaks asukohaks olema tekstiline viide selle kohta, et objektid on oma püsiasukohast välja antud, kuid pole veel lõplikku kasutuskohta jõudnud (nt „välja andmisel“). Kui tegemist on akti paberil allkirjastamisega, siis peab väljaandja objektide jooksva asukoha muutumiseks kinnitama väljaandmise töölehe. LI110 Objektide kätte saamisel peab saama kinnitada nende füüsilist kätte saamist. Täpsemalt kehtib järgmine loogika:  Kui objektid väljastatakse töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja valiti digiallkirjastamise võimalus, siis vastuvõtja poolse väljaandeakti digiallkirjastamisega töötajakeskkonnas üksiti kinnitatakse objektide füüsilist kätte saamist;  Kui objektid väljastatakse juriidilisest isikust välisele osapoolele (välisele asutusele) ja valiti digiallkirjastamise võimalus, siis vastuvõtja poolse väljaandeakti digiallkirjastamisega avalikus keskkonnas üksiti kinnitatakse objektide füüsilist kätte saamist;  Kui objektid väljastatakse füüsilisest isikust välisele osapoolele (eraisikule) ja valiti digiallkirjastamise võimalus, siis vastuvõtja saab avalikus keskkonnas väljaandmise töölehel anda eraldi kinnituse objektide kätte saamise kohta (kuna ta on juba väljaandeakti varasemalt allkirjastanud);  Kui objektid väljastatakse töötajakeskkonda kasutavale muuseumile ja valiti paberil allkirjastamine, siis vastuvõtja saab töötajakeskkonnas väljaandmise töölehel anda eraldi kinnituse objektide kätte saamise kohta; 167  Kui objektid väljastatakse välisele osapoolele (välisele asutusele või eraisikule) ja valiti paberil allkirjastamine, siis väljaandja saab vastuvõtja eest anda töötajakeskkonnas väljaandmise töölehel eraldi kinnituse objektide kätte saamise kohta. LI111 Pärast objektide füüsilist kätte saamise kinnitamist peab väljaandmise töölehele lisatud objektide jooksvaks asukohaks olema akti märgitud kasutuskoht. LI112 Juhul, kui objekt vastuvõtjani ei jõua, siis füüsilise kättesaamise kinnitamise asemel peab saama märkida ka objekti mitte kätte saaduks ehk puuduvaks. Kui objekt märgitakse väljaandmise töölehel puuduvaks, peab selle alusel automaatselt tekkima tagastamiste haldusesse kadumise kirje. LI113 Vastuvõtja peab saama esitada objektide tagastamise tähtaja pikendamiseks väljaandjale taotluse:  Kui vastuvõtja on töötajakeskkonda kasutav muuseum, saab taotlust esitada töötajakeskkonnas;  Kui vastuvõtja on väline osapool, kellega varasemalt väljaandeakt digiallkirjastati avaliku keskkonna kaudu, saab taotlust esitada avalikus keskkonnas. LI114 Väljaandja peab saama märkida, kas väljaandmise pikendamise taotlus rahuldatakse või mitte. LI115 Kui väljaandja otsustab objektide väljaandmise pikendamise taotluse rahuldada või otsustab ise tagastamise tähtaega pikendada eelneva taotluse esitamiseta, peab ta saama sisestada uue tagastamise tähtaja. Samuti peab olema võimalus lisada ka täiendav alusdokument ning muuta väljaandjat ja/või vastuvõtjat. LI116 Tagastamise tähtaja pikendamisel peab olema võimalik genereerida väljaandeakti lisa, kus kajastuks muudatus tagastamise kuupäeva (ja vajadusel ka muude andmete) osas. LI117 Väljaandeakti lisa peavad allkirjastama väljaandja ja vastuvõtja. Väljaandeakti lisa allkirjastamisel peab saama saama valida, kas akti lisa digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil. Kui akti lisa digiallkirjastatakse, peab seda sarnaselt väljaandeaktile saama teha töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas. LI118 Väljaandmise töölehele lisatud objekte peab saama märkida tagastatuks, seejuures valides kõik väljaandmise töölehele märgitud objektid või ainult osad neist. See tähendab, et ühele väljaandmise töölehele lisatud objekte saab tagastada objektide või objektide gruppide kaupa. Tööde käigus lepitakse kokku, kas tagastatuks märkimine käib väljaandmise töölehel otse või luuakse selle jaoks eraldiseisev tagastamise tööleht. Seejuures peab kasutajal olema arusaadavalt kuvatud, kas objekt on tagastatud või mitte. LI119 Objektide tagastamisel peab saama genereerida tagastamisakti. Tööde käigus lepitakse kokku, kas tagastamisakti genereerimine toimub väljaandmise töölehel või eraldiseisval tagastamise töölehel. Tagastamisaktil kuvatavaid andmevälju vt Tabel 10. LI120 Väljaandeakt peab olema märgitud automaatselt tagastamisakti alusdokumendiks. LI121 Tagastamisakt tuleb allkirjastada väljaandja ja vastuvõtja poolt. LI122 Tagastamisakti genereerimisel peab saama valida, kas akt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil. LI123 Kui objektide tagastajaks on töötajakeskkonda kasutava muuseum, siis tagastamise peab algatama algne vastuvõtja (nüüd tagastaja) 168 töötajakeskkonnas. Kui objektide tagastajaks on väline osapool (väline asutus või eraisik), siis võib tagastamist algatada nii väline osapool avaliku keskkonna kaudu (järgneb alati tagastamisakti digiallkirjastamine) kui väljaandja töötajakeskkonna kaudu (viimane alati ka juhul, kui tagastamisakti soovitakse paberil allkirjastada). LI124 Algne vastuvõtja (nüüd tagastaja), peab saama tagastamise töölehel fikseerida objektide seisundite ja kahjustuste muudatused, märkida objektide puudumised (kui objekt jäi väljasoleku ajal kadunuks, varastati või hävis). Samuti peab ta peale objektide füüsilist tagastamist märkida töölehele, kellele ja millal ta objektid füüsiliselt väljastas (nt kullerfirma nimi ning üleandmise aeg ja koht). LI125 Pärast vastuvõtja (nüüd tagastaja) poolset tagastamisakti töölehe kinnitamist peab tagastamisakti lisatud objektide jooksvaks asukohaks olema tekstiline viide selle kohta, et objektid on kasutuskohast tagasi saadetud, kuid pole veel algsesse püsiasukohta jõudnud (nt „tagastamisel“). LI126 Kui objektid on füüsiliselt algse väljaandjani (nüüd vastuvõtja) tagasi jõudnud, siis algne väljaandja (nüüd vastuvõtja) peab saama fikseerida objektide seisundite ja kahjustuste muudatused ning objektide puudumised, sh muuta algse vastuvõtja (nüüd tagastaja) poolt sisestatud infot, kui see ei pea tema hinnangul paika. Seejuures ta saama otsustada, kas üldse ja milliste objektide osas ta muudatustega nõustub (enne seda ei tohi muudatused objekti kirjelduse andmetesse kanduda). LI127 Juhul, kui objekti tagastamisel see algse väljaandjani (antud juhul vastuvõtjani) tagasi ei jõua ja objekt märgitakse tagastamise töölehel puuduvaks, peab selle alusel automaatselt tekkima tagastamiste haldusesse kadumise kirje. LI128 Algne väljaandja (antud juhul vastuvõtja) peab saama kinnitada tagastamisakti töölehel objektide füüsilist kätte saamist. Pärast objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist, peavad tagastamisakti lisatud objektide jooksev asukoht olema sama mis püsiasukoht (eeldusel, et konkreetset objekti ei märgitud puuduvaks). Pärast objektide füüsilise kätte saamise kinnitamist, on võimalik tagastamisakt mõlemapoolselt allkirjastada (sh suunata avalikku keskkonda digiallkirjastamiseks). LI129 Väljaandeakti, väljaandeakti lisa ja väljaandeakti pealt koostatud tagastamisakti peab saama genereerida ka inglise keeles. 169 Joonis 31 Väljaandmise tööleht Tabel 10 Väljaandmise töölehel kuvatavad andmeväljad Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine likkus Väljaandmise nr Väljaandmise töölehe kui + Automaatne dokumendi nr Loomise kuupäev Väljaandmise töölehe + Automaatne vormistamise kuupäev Vastuvõtja Vastuvõtja ees- ja + Taotluse alusel perekonnanimi. Kui automaatne/ tegemist on välise täidab osapoolsega, siis ka muuseumitöötaja isikukood/sünniaeg, kontaktandmed (telefon, e-mail, aadress). Vastuvõtja asutus Muuseum või väline - Taotluse alusel asutus, kelle objektid automaatne/ väljastatakse. Kui tegemist täidab on töötajakeskkonda muuseumitöötaja 170 kasutava muuseumiga, siis muuseumi nimi; kui tegemist on välise osapoolega, siis asutuse nimi ja registrikood. Vastuvõtja esindaja Vastu võtva - Taotluse alusel töötajakeskkonda kasutava automaatne/ muuseumi või välise täidab asutuse esindaja, kes akti muuseumitöötaja allkirjastab. Kui tegemist on töötajakeskkonda kasutava muuseumiga, siis esindaja ees- ja perekonnanimi; kui tegemist on välise osapoolega, siis ka isikukood/sünniaeg, kontaktandmed (telefon, e-mail, aadress). Väljaandja Väljaandjaks oleva + Taotluse alusel muuseumitöötaja ees- ja automaatne/ perekonnanimi täidab muuseumitöötaja Väljaandja muuseum Väljaandjaks oleva + Taotluse alusel muuseumi nimi automaatne/ täidab muuseumitöötaja Väljaandja esindaja Väljaandjaks oleva + Taotluse alusel muuseumi juht automaatne/ täidab muuseumitöötaja Kasutuskoht Objektide kasutuskoht + Taotluse alusel automaatne/ täidab muuseumitöötaja Tagastamise tähtaeg Võimalik märkida kindel + Taotluse alusel kuupäev, millal objekt automaatne/ tuleb tagastada, või täidab muuseumi märkida „nõudmiseni“ töötaja 171 Kasutuseesmärk, mille Objektide kasutamise + Taotluse alusel võimalikud valikud: eesmärk automaatne/  Esindusotstarve; täidab  Näitus; muuseumitöötaja  Haridustegevus;  Korrastamine/kons erveerimine;  Seisundi hindamine;  Monitooring;  Digiteerimine;  Uuring/ekspertiis;  Uurimis- ja teadustöö;  Muu. „Muu“ valikul saab kasutaja ise sisestada kasutuseesmärgi Kasutuseesmärgi Objektide kasutamise - Taotluse alusel täpsustus eesmärgi vabatekstiline automaatne/ täpsustus täidab muuseumitöötaja Näituse nimi Kui eesmärk on „näitus“ - Taotluse alusel automaatne/ täidab muuseumitöötaja Haridusprogrammi nimi Kui eesmärk on - Taotluse alusel „haridustegevus“ automaatne/ täidab muuseumitöötaja Alusdokumendid Võimalus lisada juurde - Taotluse alusel alusdokumente automaatne/ täidab muuseumitöötaja Lisadokumendid Võimalus lisada - Taotluse alusel lisadokumente, nt automaatne/ garantiikiri täidab muuseumitöötaja Lisakommentaarid Kasutusse antavate - Taotluse alusel objektide või nendega automaatne/ seotud tööde kohta üldise täidab kommentaari lisamise muuseumitöötaja võimalus Välja antavate objektide Mitu objekti (detaili) + Automaatne arv liigutatakse Tagastatud objektide Mitu objekti (detaili) on + Automaatne arv tagastatud Esinduspilt Objekti (detaili) esinduspilt - Automaatne Objekti number Objekti (detaili) number + Automaatne Objekti nimetus Objekti (detaili) nimetus + Automaatne Olemus Objekti (detaili) olemus - Automaatne 172 Autor Objekti (detaili) autor - Automaatne Eksponeerimise Objekti eksponeerimise - Automaatne peale tingimused tingimused objekti valikut Käsitsemise tingimused Objekti käsitsemise - Automaatne peale tingimused objekti valikut Seisund, mille Objekti (detaili) + Automaatne/ võimalikud seisukorra info. Saab muuseumitöötaja valikvariandid on: vajadusel nii välja saab muuta  Väga hea; andmisel kui tagastamisel  Hea; korrigeerida.  Rahuldav;  Halb;  Väga halb. Kahjustused Objekti (detaili) - Automaatne/ kahjustuste info. Saab muuseumitöötaja vajadusel nii välja saab muuta andmisel kui tagastamisel korrigeerida. Olemasolu Objekti puudumise - Täidab fikseerimine. Saab muuseumitöötaja vajadusel nii välja andmisel kui tagastamisel sisestada. Märkus Objektiga seotud märkuse - Täidab lisamise võimalus (nt muuseumitöötaja objekti puudumise täpsustus). Saab vajadusel nii välja andmisel kui tagastamisel sisestada. 4.4.6.7 Hoiustamise teostamine ID Nõude kirjeldus LI130 Töötajakeskkonnas peab saama teostada objektide püsiasukohtade massmuutmist ehk hoiustamist. LI131 Tööde käigus lepitakse kokku, kas objektide püsiasukohtade massmuutmine hakkab käima läbi eraldiseisva hoiustamise töölehe või andmete kopeerimise funktsionaalsuse kaudu (kirjeldatud peatükk 4.1.5.3 „Massilist kirjeldamist toetavad funktsionaalsused“). Andmete kopeerimise funktsionaalsuse puhul peab kasutaja saama mugavalt hoiustamist algatada. LI132 Hoiustamise töölehel (kui see jääb eraldiseisvaks) kuvatavad andmed on toodud Tabel 11. LI133 Hoiustamise töölehel peab saama muuta paljude objektide püsiasukohti korraga, sisestades ühise sihtkoha. LI134 Tuleb arvestada, et ka objektide eraldatavatel osadel (detailidel) võivad olla erinevad püsiasukohad. LI135 Hoiustamise töölehe kinnitamisel peab sinna lisatud objektide püsiasukoht muutuma, sh ka objekti kirjelduse vaates. LI136 Kui objekt asub hoiustamise töölehe kinnitamisel püsiasukohas, siis peavad muutuma nii püsiasukoht kui jooksev asukoht (kuna need on samad). Kui 173 objekt ei asu hoiustamise töölehe kinnitamisel püsiasukohas (on muuseumisisesel kasutamisel või välja antud), siis peab muutuma ainult püsiasukoht. Tabel 11 Hoiustamise töölehel kuvatavad andmed Välja nimi Kirjeldus Kohustus Täitmine likkus Hoiustamise nr Hoiustamise töölehe kui + Automaatne dokumendi nr Loomise kuupäev Hoiustamise töölehe + Automaatne vormistamise kuupäev Koostaja Hoiustamise töölehe koostaja - Täidab ees- ja perekonnanimi muuseumitöötaja Lisakommentaar Lisakommentaari lisamise - Täidab võimalus muuseumitöötaja Esinduspilt Objekti (detaili) esinduspilt - Automaatne Objekti number Objektile (detaili) number + Automaatne Objekti nimetus Objekti (detaili) nimetus + Automaatne Olemus Objekti (detaili) olemus - Automaatne Autor Objekti (detaili) autor - Automaatne Seisund, mille Objekti (detaili) seisukorra info. + Automaatne/ võimalikud Saab vajadusel muuta. muuseumitöötaja valikvariandid on: saab muuta  Väga hea;  Hea;  Rahuldav;  Halb;  Väga halb. Kahjustused Objekti (detaili) kahjustuste - Automaatne/ info. Saab vajadusel muuta. muuseumi töötaja saab muuta Püsiasukoht Objekti püsiasukoha info + Automaatne Sihtkoht Objekti(de)le (detaili(de)le) + Täidab määratav sihtkoht muuseumitöötaja Märkus Objektiga seotud märkuse - Täidab lisamise võimalus (nt objekti muuseumitöötaja puudumise täpsustus) 174 4.5 Näitused 4.5.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk Näitus on muuseumi üks väheseid ja peamisi väljundeid, mida inimesed muuseumist näevad. Eestis tegutsevatest muuseumidest enamik tegeleb ka näituste korraldamisega. Viimane on võimalus laiemale avalikkusele tutvustada erinevaid märkimisväärseid leide, pikaajalisema uurimuse tulemusi seoses oma muuseumiga vms. Laias laastus on muuseumides kahte tüüpi näitusi – püsinäitused ja ajutised näitused. Praktiliselt igas muuseumis on püsinäitus. See on tehtud aastateks (tavapäraselt üleval 5-30 aastat) ja kajastab muuseumi peamist tegevusvaldkonda. Seejärel tuleb nad enamasti välja vahetada, kuna nad vananevad füüsiliselt, ideoloogiliselt ja teaduslikult. Ajutised näitused on üleval lühikest aega (tavapäraselt kolmest nädalast poole aastani). Ajutised näitused on koostatud kas muuseumi oma kogud objektide põhjal, laenatud objektide põhjal või laenatakse muuseumisse juba mõni valmis rändnäitus. Ajutise näituse üks liike on rändnäitus. Temaatiliste rändnäituste korraldamine on sageli majanduslikult mõttekas, kuid ühekordse näitusega võrreldes peavad ekspositsioonitehnika ning eksponaadid olema palju vastupidavamad. Näitust peab olema võimalik osadeks võtta, transportida ja teises kohas kokku panna.11 Lisaks muuseumide endi kokku pandud näitustele pannakse üles ka nii Eestis kui välismaal loodud külalisnäitusi. Viimaste puhul võib muuseumil enne näituse ülespanekut olla lisaks korraldustööle vajadus omalt poolt panustada näiteks tekstide tõlkimisse, täiendavate tekstide loomisse vms. Muuseumil peavad olema kindlad eksponeerimise põhimõtted ja eksponeerimispoliitika ning pikaajaline näituste kava. Näituse sõnumiga seoses peab olema määratletud ka näituse sihtgrupp – kellele on näitus mõeldud. 11 Suuremates muuseumides tegelevad näituste korraldamisega selleks spetsiaalselt ettenähtud ametites töötavad inimesed, nagu kuraator, teadurid, projektijuhid, kujundajad. Väiksema muuseumi puhul panustab näituste korraldamisse sellesse suurem osa muuseumi töötajatest. Tänases MuIS-is on loodud näituste haldamiseks eraldi moodul, mis võimaldab saada ülevaate näituse korraldamisega seotud administratiivsest asjaajamisest (taotlused, muuseumisisese kasutamise aktid, väljaandeaktid, hoiulevõtmisaktid) ning eksponaatidega seotud infost. Samuti on võimalik välja printida näitusega seotud objektide loetelu koos üldise näituse andmestikuga (nn näituse pass). Järgnevalt on toodud põhjused, miks näitusi dokumenteeritakse (sh MuIS-is):  Võimaldada näitusele saadetud objektide asukoha ja säilivuse kontrolli;  Museaalidele uue konteksti lisandumine läbi näituste dokumenteerimise võimaldab museaalidega läbi viia teadustööd. Kuna näituse tarvis loetakse ja uuritakse väga erinevaid materjale, siis tihti lisandub sellega koos museaalile uut teavet. Ühtlasi läbi näituse dokumendi fikseeritud andmehulk/teave saab automaatselt nn taustainfoks. See on oluline info tõlgendamise seisukohast tulevikus ja annab 11 Eesti Muuseumide infokeskus. http://www.muuseum.ee/et/erialane_areng/moodne_muuseum/naitusepoliitika 175 informatsioonile tagasipööratavuse, mis osutub oluliseks kui on vaja kontrollida lisatud andmete õigsust;  Pakkuda uurimisainest museoloogidele jt uurijatele. Uurijaid võib huvitada näiteks see, et millised objektid on olnud näitusel, millised tööd ja millise kunstnikuga seotult või kuidas on kajastatud näiteks konkreetse kunstniku töid näitustel. Huvi võib pakkuda ka näitused kui sellised ehk milliseid teemasid on kasutatud, kuidas näitused on üles ehitatud, milliseid tekste kasutatud jne;  Dokumenteerida muuseumi kui asutuse tegevust. 4.5.2 Äriprotsessi osapooled Osapool Roll Peavarahoidja, koguhoidja Kinnitab objekti omaniku nimel objekti kasutamisse/välja andmist näitusele ja selle tagastamist. Osades muuseumides võib olla ka näituse korraldaja rollis. Kuraator, projektijuht Näituse korraldaja. Isik, kes lisab infosüsteemi uue näituse passi ning haldab selle andmeid. Koostab, kinnitab ja esitab objektide kasutamiseks taotlusi ning tagastab neid. Teadur Tegeleb näitusel eksponeeritavate objektide teadusliku info kogumisega ning võimalusel selle sisestamisega infosüsteemi. Osades muuseumides võib olla ka näituse korraldaja rollis. Kujundaja, näituse Näituse kujunduse looja. Olenevalt muuseumist, on nad ülespanijad, valgustajad, kas muuseumi enda töötaja(d) või väline lepingupartner. helitehnikud Objekti omanik Selleks võib olla muuseum ise (kes oma objekte näitusel eksponeerib), teine muuseum (kelle objekte laenutatakse ja näitusel eksponeeritakse) või muuseumi väline osapool (väline asutus või eraisik, kelle objekte muuseumis näituse tarbeks hoiule võetakse). 4.5.3 Tänane äriprotsess Näituse loomise ja läbiviimise tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 32): 1. Näituse loomine algab ideest. Viimane on ajendatud näiteks mõnest uuest leiust, pikaajalisest uurimustööst, konkreetsest tähtpäevast/sündmusest vms. Üldjuhul tegeletakse muuseumides näituste ideede edasi arendamisega juba suuremas grupis. Viimasesse kaasatakse vajadusel täiendavaid eksperte vastavalt näituse teemale; 2. Idee etapis algab ka näitusele paigutatavate objektide loetelu kokkupanek. Objekte hakatakse otsima nii enda muuseumist, teistest muuseumidest kui ka muuseumiväliselt, näiteks erakogudest ja arhiividest. Seetõttu tehaksegi suur osa näituse korraldamisest alguses eraldi paberil või dokumendifailis. Kuna MuIS-i ei ole võimalik otsida objekte märksõna järgi mitmelt väljalt korraga, siis kasutatakse selleks sageli sobivamat Eesti Muuseumide Veebiväravas olevat üldotsingut; 3. Infovahetus teiste muuseumide ja muuseumiväliste osapooltega toimub peamiselt kas e-maili või telefoni teel. Infovahetuse käigus selguvad, milliseid täiendavaid objekte saaks näitusele välja panna. Viimaste hulgas on ka objekte, mida ei ole jõutud veel MuIS-is registreerida. Kui objekt ei asu muuseumis, siis lähevad näituse korraldajad kohapeale objektiga tutvuma ning seejärel koos omanikuga otsustatakse, 176 kas objekti saab (seisund võimaldab transporti ning eksponeerimist vastavalt loodavatele tingimustele) ja sobib näitusel eksponeerida. Ka oma muuseumis olevate objektide puhul tutvutakse objekti seisundiga ning sellest lähtuvalt otsustatakse, kas seda saab näitusele panna; 4. Kui näitusega seotud esmane info on paigas, siis lisatakse MuIS-is näituse pass, kuhu esmalt märgitakse minimaalsed andmed – näituse nimi, näituse alguse ja lõpu kuupäev, liik (ajutine näitus, püsinäitus, rändnäitus), olek (koostamisel, eksponeerimisel, koostatud, kustutatud), näitusel osalejad (nt koostaja, korraldaja, kujundaja, ülespanija – saab lisada nii muuseumitöötajaid kui muuseumiväliseid osapooli); 5. Järgmine suurem etapp on näituse passi töölehele objektide lisamine. Objekte saab näitusele lisada läbi otsingu, mis võimaldab objekte otsida ka teistest muuseumidest. Näitusele võidakse lisada kokku sadu objekte, mistõttu ei ole lisatavate objektide arv piiratud. Kui on konkreetselt teada, millist objekti soovitakse näitusele lisada, siis sõltuvalt objekti omanikust toimitakse kolmel erineval viisil:  Kui objekti omanik on muuseum ise: Kui objektid on läbi otsingu näituse passi töölehele lisatud, saab kasutaja liikuda samalt töölehelt uue muuseumisisese kasutamise akti või objektide kasutamise taotluse koostamise töölehele. Esimest varianti kasutatakse siis, kui näituse korraldaja ise on objektide eest vastutavas rollis ehk koguhoidja või peavarahoidja. Teist varianti kasutatakse aga siis, kui soovitakse näitusele objekte (ala)kogust, mille eest näituse korraldaja ise ei vastuta (nt tegemist on kuraatori või projektijuhiga). Võimalik on ka variant, et kui näituse korraldaja on eelnevalt koguhoidja või peavarahoidjaga konsulteerinud ja kasutatavate objektide loetelu kokku leppinud, koostab muuseumisisese kasutamise akti koguhoidaja/peavarahoidja ilma näituse korraldaja poolset taotluse esitamist. Selle variandi puhul lisatakse objektid automaatselt näituse passi töölehele;  Kui objekti omanik on teine muuseumide infosüsteemi kasutav muuseum: Kui objektid on läbi otsingu näituse passi töölehele lisatud, saab kasutaja liikuda samalt töölehelt kohe taotluse koostamise töölehele. Võimalik on ka variant, et kui näituse korraldaja on varasemalt muuseumiga konsulteeritud ning väljastatavate objektide loetelu kokku leppinud, koostab väljaandeakti teise muuseumi koguhoidja/peavarahoidja ilma näituse korraldaja poolset taotluse esitamist. Viimase puhul saab väljaandja märkida muuhulgas, millisele näitusele objektid lähevad. Selle variandi puhul lisatakse objektid näituse passi töölehele automaatselt. Kui väljaandeakti koostamise momendiks ei ole süsteemi näitust veel lisatud, siis sageli väljaandja kontakteerub näituse korraldajaga ning palub tal näitus luua;  Kui objekti omanik on muuseumiväline osapool (väline asutus või eraisik): Objekti lisamiseks näitusele tuleb esmalt täita teabe eelregistreerimise leht (registreerimise tüüp „asja registreerimine ajutisele näitusele“) ning koostada hoiulevõtmisakt. Teabe eelregistreerimise lehe alusel genereerib süsteem automaatselt asja ajutisele näitusele hoiule võtmise akti, mille peab objektide omanik (hoiuleandja) allkirjastama. Objektid lisatakse automaatselt näituse passi töölehele. 6. Vastavalt objektide lisamisele/lisandumisele tekib näituste passi töölehele nimekiri seotud administratiivsetest toimingutest, mis on väga suureks abiks näituse korraldajale eksponaatidega seotud administratiivseks asjaajamiseks (nt taotluse esitamiseks, muuseumisisese kasutamise akti lisamiseks, tagastamisakti lisamiseks) ja asjaajamise seisust ülevaate saamiseks. Seal kuvatakse info selle kohta, milliseid 177 objekte on näitusel eksponeerimiseks planeeritud kasutada, kas taotlus on koostatud, objektid kasutusse antud, objektid hoiule võetud või omanikule tagastatud; 7. Näitusele (nii ajutistele kui püsinäitustele) üles pandud eksponaate vajadusel vahetatakse välja uute vastu või siis eemaldatakse näituselt; 8. Kui näituse eksponeerimine on lõppenud, tagastab näituse korraldaja objektid vastavalt nende omanikele:  Kui objekti omanik on muuseum ise: Näituse korraldaja koostab vajalikud tagastamisaktid ning kinnitab või vajadusel digiallkirjastab need. Objektide eest vastutav koguhoidja/peavarahoidja kinnitab objektide saabumise ning vajadusel digiallkirjastab tagastamisakti. Kui toimub tagastamine iseendale (peavarahoidja/koguhoidja on ise näituse korraldaja), siis tagastamisakti ei digiallkirjastata;  Kui objekti omanik on teine muuseumide infosüsteemi kasutav muuseum: Näituse korraldaja koostab vajalikud tagastamisaktid ning digiallkirjastab need. Objekte vastu võttev muuseum kinnitab objektide saabumise muuseumisse ning digiallkirjastab tagastamisakti;  Kui objekti omanik on muuseumiväline osapool: Näituse korraldaja koostab vajalikud tagastamisaktid ning digiallkirjastab need. Aktid kas prinditakse välja ja saadetakse posti teel või salvestatakse arvutisse ja saadetakse e-maili teel objektide omanikele, kes need paberil allkirjastab või digiallkirjastab. Digidokumendid laetakse üles MuIS-i tagastamisakti juurde. Paberil dokumendid skaneeritakse, paigutatakse kaustadesse ning laetakse üles MuIS-i tagastamisakti juurde. On ka võimalus, et kui tagastamisakt on paberil koos mõlema osapoole allkirjaga, siis seda ei skaneerita ja MuIS-i ei laeta, vaid säilitatakse paberil arhiivis. Olukorras, kus omanik ei soovi objekti tagasi, on võimalik hoiulevõetud objekt arvata muuseumikogusse või abikogusse (nt pedagoogilise abimaterjalina) – selleks lisatakse see hindamiskomisjoni protokolli otsustamiseks. Juhul, kui ei järgne objektide vastuvõttu muuseumikogusse, siis võidakse objekti pakkuda nt teistele mäluasutustele. Eelpool toodust lähtuvalt on MuIS-s loodav näituse pass sisuliselt näituse üldandmete ja eksponaatide loetelu. Kuna näitusega seotud infomatsioon on aga märksa põhjalikum, siis näituse dokumenteerimiseks koostatakse lisaks ka teine süsteemiväline näituste pass, mis on märksa mahukam ja detailsem. Ideaalis on seal toodud kogu näitusega seotud teave:  Näituse nimi, aeg ja koht;  Näituse kontseptsioon ja eesmärgid;  Korraldusmeeskond;  Näituse sihtgrupp;  Näituse kujundamise lähtekohad ja põhiideed;  Näituse kujunduslik lahendus seinte kaupa koos objektidega ja põhiplaan;  Näitusel kasutatud tekstiline materjal;  Eksponaatide nimekiri;  Objektide seisundi kirjeldused;  Näituse sündmuste ajakava;  Eelarve ja tegelikud kulud;  Kogu näitusega seotud dokumentatsioon (laenu- /tollipaberid jmt);  Haridusprogrammide ja ürituste nimekiri;  Näitusega kaasnenud trükised, postkaardid jms;  Reklaam ja ilmunud pressimaterjal;  Külastajateuuringud või hindamislehed; 178  Fotodokumentatsioon. Olenevalt muuseumist ning näitusest on MuIS-i väline näituse pass lahendatud erineval moel. On muuseume, kus on välja töötatud konkreetne näituse passi põhi ning muuseume, kus see on alles välja töötamisel ehk siis siiani on lähenetud passi koostamisele loominguliselt. Ühel juhul koostatakse tõesti eraldi tekstidokument, kuhu pannakse kirja kõikvõimalikud eelneva loetelus toodud andmed. Teisel juhul katab näituse passi ära näiteks erinevatesse andmekaustadesse paigutatud näitust puudutav info/materjal, nagu näiteks Meremuuseumis. Alljärgnevalt on toodud Paksu Margareeta torni ajalugu kajastava ajutise näituse säilitamist vajavatest andmekaustadest (kogumahuks on 16GB):  01_Memod;  02_Must_materjal;  03_Fotod;  04_Videod;  05_Kontseptsioon;  06_Kujundus;  07_Animatsioon;  08_Sisumaterjalid;  09_ImelineAjalugu;  10_Tõlked;  11_Vaaria;  12_Esemed;  13_Interaktiivsed_lahendused;  14_Lepingud. Kaustades on faile väga erinevates vormingutes, alustades tekstifailidest ning lõpetades kujunduse ja videofailidega. Näituse korraldamisega seotud teave salvestatakse vastavalt võimalustele kohalikku tööarvutisse, võrguserverisse, välisele kõvakettale või mõnel muul viisil. Paberkandjal olevaid lõpetatud näituse passe säilitatakse osades muuseumides ka arhiivis. Joonis 32 on kujutatud tüüpiline tänane näituse loomise ja läbiviimise äriprotsess. 179 Joonis 32 Näituse loomise ja läbiviimise tänane äriprotsess 180 4.5.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P21 Näituse korraldajal Praegu kuvatakse eksponaatide Keskmine. Mugav puudub võimalus loetelus üksnes võimalust võimalus otse näituse mugavalt täiendada täiskirjelduse või siis teise töölehelt objekti objekti kirjeldust muuseumi objekti puhul avalike kirjeldusi täiendada andmete nägemiseks. Puudub võimaldab hoida kokku võimalus objekti kirjeldamise andmete sisestamiseks vormi liikumiseks. Mõnikord jääb kuluvat aega ja tagab täna seetõttu ka näituse selle, et näituse käigus tegemise käigus kogutud kogutud onfo ikkagi täiendav info objektile lisamata. jõuab objekti kirjeldusse. P22 Puudub võimalus Praegu on MuIS-is võimalik Keskmine. Kasutaja näituse passi eksportida vaid näituse passi enda poolt kokku eksportimiseks lisatud eksponaatide nimekirja, pandav ekspordifail kus on kindel hulk objekti alusandmetega annaks kirjeldavaid andmevälju. Puudub olulise ajalise võimalus ülejäänud näituse kokkuhoiu. passi ndmeväljade eksportimiseks ja võimalus valida, millised andmeväljad ekspordifaili kaasatakse. Sageli on aga näituse korraldajal vaja märksa detailsemat ülevaadet, sh põhjalikumat objektide kirjeldust. Seetõttu peavad näituse korraldajad sageli käsitsi MuIS-i väliselt koostama detailsemaid näitust kirjeldavaid ülevaateid. P23 Ei ole võimalik Praegu kuvatakse eksponaatide Keskmine. Kasutaja modifitseerida nimekirjas välja konkreetsed enda poolt eksponaatide tabeli andmeväljad (kujutis, museaali modifitseeritav ülesehitust nr, muuseum jne). Kuna eksponaatide tabel tulenevalt vajadusest on vaja annaks olulise ajalise eksponaatide kohta vaja näha kokkuhoiu. täiendavat infot (nt mõõdud, materjal, kaal), siis peavad näituse korraldajad sageli käsitsi MuIS-i väliselt koostama täiendavaid eksponaatide tabeleid. P24 Puudub võimalus Puudub võimalus otsida näitusi Väike. Ajakulu sobiva teostada näituste erinevate parameetrite alusel näituse leidmiseks otsingut nagu näiteks seotud väheneks paindlikuma eksponaadid, näituse nimi, otsingu mehhanismi kuupäevad, liik jne. olemasolul oluliselt. 181 P25 Objekte ei saa Näituse jaoks eeluuringu läbi Keskmine. Kui otsingut paindlikult otsida viimiseks kasutatakse praegu oleks võimalik teostada Eesti Muuseumide Veebivärava kohe töötajakeskkonnas otsingut, kuna see on mugavam ning saadud tulemust ning võimaldab väiksema salvestada, klikkide arvuga teha päringut modifitseerida ning andmebaasi mitmelt väljalt taaskasutada, siis korraga. kuluks oluliselt vähem aega eksponaatide nimekirja kokku panemisele. P26 Näituste ja nende Eesti Muuseumide Veebivärav ei Keskmine. Uurimuste eksponaatide info ei kuvata välja näitustega seotud koostamise seisukohalt ole avalikkusele (sh infot. kui ka uurijatele) hõlpsasti muuseumihuvilistele kättesaadav oleks oluliselt lihtsam, kui näituste kohta oleks võimalik andmeid otsida ka avalikust keskkonnast ja objektide juures kuvatakse avalikult info selle kohta, millistel näitustel seda on võimalik hetkel näha ja millistel näitustel ta on varasemalt eksponeeritud. Tegemist oleks ka omamoodi reklaamiga käimas olevate näituste kohta. 4.5.5 Tulevane äriprotsess Näituste loomise ja läbiviimise tulevane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 33): 1. Näituse jaoks eeluuringu läbiviimine toimub nagu praegugi. Töötajakeskkonnas on aga võimalik otsida võimalikke eksponaate oluliselt lihtsamini; 2. Näituse dokumenteerimine toimub põhimõtteliselt samas vormis mis varem, järgmiste erinevustega: 2.1. Töötajakeskkonnas saab hallata ning saada ülevaadet kogu näitusega seotud teabest ja dokumentatsioonist; 2.2. Välja prinditav näituse pass ei ole enam ainult eksponaatide loetelu, vaid omab nimekirja olemasolevatest lisadest, trükiste metaandmetest, meeskonna täiskoosseisust, olulisematest fotodest jne; 2.3. Objektide omanikud saavad teostada objektidega seotud administratiivseid toiminguid (nt aktide digiallkirjastamine) läbi avaliku keskkonna (hoiulevõtmise kohta vt peatükk 4.2 „Vastuvõtmine ja hoiule võtmine“ ja liikumiste kohta vt peatükk 4.3 „Liikumised“); 182 2.4. Näituse korraldusmeeskonnal on võimalik jagada vajalikku infot (nt objektide loetelu) väliste partneritega läbi avaliku keskkonna. Joonis 33 on kujutatud tulevane näituse loomise ja läbiviimise äriprotsess. Oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga. 183 Joonis 33 Näituse loomise ja läbiviimise tulevane äriprotsess 184 4.5.6 Ärinõuded 4.5.6.1 Näituste nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded näituste vaatele, kus kuvatakse kõik näitused ja on võimalik teostada otsinguid soovitud näituse leidmiseks (vt ka Joonis 34). ID Nõude kirjeldus NA001 Näituse nimekirjas peab saama eristada erinevates olekutes näituseid (võivad täpsustuda tööde käigus):  Koostamisel;  Eksponeerimisel;  Lõppenud;  Arhiveeritud. NA002 Iga näituse kirje kohta tuleb kuvada välja vähemalt järgmised andmed: näituse number (genereeritakse koheselt uue näituse loomisel), nimi, olek, liik (rändnäitus, ajutine näitus, püsinäitus), toimumise alguse ja lõpu kuupäevad, toimumiskoht. NA003 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste abil kuvatavat nimekirja täpsustada. Otsingut peab olema võimalik teostada nt näituse nimetuse, toimumise alguse ja lõpu kuupäeva, toimumiskoha, eksponaatide (objekti numbri, objekti nimetuse, omaniku, autori), liigi, osalejate (rolli ja nime, kontaktisikute), märksõnade alusel. NA004 Olemasoleva näituse andmeid peab olema võimalik võtta aluseks uue näituse lisamisel. Uuele näitusele kantakse automaatselt üle mh näituse nimi, täiendavad kommentaarid, avalikus keskkonnas kuvatav infotekst, eksponaatide loetelu, osalejate loetelu, lingid seotud ja varasemalt üles laetud failidele. Antud funktsionaalsus lahendab ka rändnäituste probleemi. NA005 Näituseid peab saama otsida üle kõigi töötajakeskkonda kasutavate muuseumide. NA006 Töötajakeskkonnas teise muuseumi näitusega tutvudes ja avalikus keskkonnas näitusega tutvudes tohib näha ainult näituse avalikku infot. 185 Joonis 34 Näituste nimekirja vaade 4.5.6.2 Näituse lisamine Järgnevalt on kirjeldatud nõuded näituse dokumenteerimise vaatele. Näituse passi töölehele kui sellisesse koondatakse kogu näitusega seonduv info. Tulevikus on eesmärk võimaldada töötajakeskkonnas saada täielikku ülevaadet näituse korraldamise ja läbiviimisega seotud dokumentatsioonist. ID Nõude kirjeldus NA007 Näituse passi töölehele koondatakse andmed järgmiste põhimõtete järgi:  Peab olema alati näha näituse põhiandmed (nimetus, aeg, toimumiskoht, eksponaadid jne);  Peab saama lisada näitust iseloomustavaid detailsemaid andmeid;  Peab olema näha näitusega seotud administratiivsete toimingute info ning nende olekud;  Peab saama üles laadida näitusega seotud dokumentatsiooni;  Peab olema ülevaade süsteemivälistest dokumentatsioonist, mis on salvestatud välisele kõvakettale, paigutatud asutuse arhiivi, asuvad digihoidlas, välises infosüsteemis vms. NA008 Näituse passi töölehel peab olema kuvatud vähemalt järgmine info:  Näituse üldandmed:  Näituse number;  Näituse nimi;  Näituse liik (administreerimisliideses seadistatav);  Toimumisaeg (alguse ja lõpu kuupäevad);  Toimumiskoht ja selle vabatekstiline täpsustus;  Lühikirjeldus;  Märksõnad;  Viited seotud haridusprogrammidele;  Avalikus keskkonnas kuvamise periood (alguse ja lõpu kuupäevad).  Näituse meeskond (vt ka Joonis 35):  Füüsilise isiku ees- ja perenimi;  Juriidilise isiku (muuseumi/välise asutuse) nimi;  Välise asutuse registrikood; 186  Roll (administreerimisliideses seadistav);  E-mail;  Telefon;  Aadress;  Avalik/mitteavalik.  Näituse detailandmed (vt Joonis 36):  Näituse tutvustus (kontseptsioon, eesmärk, sihtgrupp);  Näituse kujunduse lähtekohad ning põhiideed;  Näituse lisadokumentide loetelu (vt nimekirja NA017);  Näituse sündmuste ajakava;  Näituse meediakajastuse andmed;  Näituse trükiste andmed;  Olulisemad fotod;  Külastajate tagasiside kokkuvõte.  Eksponaadid:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Muuseum/omanik;  Avalik/mitteavalik;  Seisund;  Kahjustused;  Eksponeerimise tingimused;  Käsitsemise tingimused;  Säilitamise tingimused;  Asukoha täpsustus;  Märkus.  Administratiivsed toimingud:  Objektide lõikes;  Dokumentide lõikes. NA009 Näituse toimumiskohta peab olema võimalik sisestada võimalikult lihtsalt ja mugavalt. Tuleb arvestada, et kui muuseum korraldab näituse väljapool muuseumi ruume, siis võib näituse toimumiskoht olla väljaspool muuseumi. Tööde käigus lepitakse kokku, kas (ajutine) muuseumiväline toimumiskoht peab olema muuseumi asukohtade puusse sisestatud või on võimalik näituse töölehel lisada/tekitada otse muuseumiväliseid asukohti. Näituse toimumiskoha lisamisel peab olema võimalik lisada ka vabatekstilist asukoha täpsustust. Samuti peab olema võimalik lisada rohkem kui üks toimumiskoht. NA010 Sektsiooni „Näituse üldandmed“ all peab olema võimalik sisestada avalikus keskkonnas kuvatavat tutvustatavat teksti näituse kohta. Osade muuseumide puhul on vastav info sisestatud olemasoleva infosüsteemis andmeväljale „Kommentaarid“ – detailanalüüsi ja andmete migreerimise käigus tuleb otsustada, kas ja milliste muuseumide puhul „Kommentaarid“ väljal olev info kantakse näituse tutvustavaks tekstiks. NA011 Sektsiooni „Näituse üldandmed“ all peab olema võimalik märkida, mis kuupäevast alates ning mis kuupäevani kuvatakse näituse andmeid avalikus keskkonnas. Kui alguse kuupäev on sisestatud ning lõpu kuupäev on märkimata, siis tähendab, et näituse andmeid kuvatakse tähtajatult. Samuti peab olema võimalik näha, kas näitus on parajasti avalik. NA012 Näituse meeskonna liikmeid peab saama valida administratiivsete osalejate seast (vt ka peatükk 5.2 „Osalejate haldamine“). NA013 Meeskonna liikme lisamisel peab olema võimalik lisada ka rolli 187 (administreerimisliideses hallatav). Samas peab olema võimalik rolli ka kasutaja poolt käsitsi sisestada. NA014 Kõikidel meeskonna liikmetel, kui nad on töötajakeskkonna kasutajad (sh teise muuseumi kasutajad), peab tekkima ligipääs antud näituse töölehele. Teise muuseumi kasutajad aga ei tohi saada alustada töölehelt administratiivsete toimingutega (nt objektide taotlemine või töösse suunamine). NA015 Iga meeskonna liikme kohta peab olema võimalik märkida, kas teda kuvatakse ka avalikult (avalikus keskkonnas näituse vaates ja seotud objektide kirjeldustes administratiivse sündmuse osalejana). Samuti peab iga meeskonna liikmete andmete osas selgelt aru saada, millised andmed on avalikult nähtavad ja millised mitte (nt näituse vaates osaleja roll ja isiku ees- ja perekonnanimi on avalik, kuid kontaktandmed mitte; objekti detailvaates kuvatakse osaleja andmed vastavalt administreerimisliidese seadistustele). NA016 Sektsiooni „Näituse detailandmed“ kuuluvad andmeväljad „Näituse tutvustus“, „Näituse kujundamise lähtekohad ja põhiideed“, „Külastajate tagasiside kokkuvõte“ on mõeldud võimalikult suure tähemärkide arvuga teksti sisestamiseks. Kui andmeväli on liiga väike, siis saab teksti sisestada mugavamalt selleks eraldi vastava vormi avades (nt „Ava vorm pikema teksti sisestamiseks“). Süsteem peab võimaldama tekstis kasutada üldtuntud tekstikujunduse elemente nagu näiteks rasvane, kaldus, alla joonitud tekst, läbivad suurtähed, nummerdus jne. NA017 Alamsektsioonis „Näituse lisadokumentide loetelu“ peab kasutaja saama tekitada kõikvõimalike näituse lisade loetelu (ka need, mis ei ole töötajakeskkonda üles laetud, vaid asuvad kasutaja arvutis või mõnes teises keskkonnas). Alamsektsioonis tuleb iga lisa kohta kuvada vähemalt järgmised andmed:  Dokumendi liik (loetelu administreerimisliideses seadistatav, kuid kasutaja peab saama ka töölehel ise uut lisa liiki konkreetse näituse tarbeks lisada);  Dokumendi asukoht (nt „töötajakeskkonnas näituse juures“; „asutuse arhiivis“ jms – loetelu administreerimisliideses seadistatav, kuid peab saama ka töölehel ise uut dokumendi asukohta konkreetse näituse tarbeks lisada; peab olema võimalik teha rohkem kui ühte valikut);  Dokumendi asukoha täpsustus (nt konkreetne URL/süsteemne viide);  Märkus. NA018 Vaikimisi kuvatakse alamsektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelu“ järgmised lisadokumentide liigid (administreerimisliideses hallatav):  Töötajakeskkonna väliste eksponaatide loetelu;  Kujundusfailid;  Näituse kujundamise lähtekohad ja põhiideed;  Näitusel kasutatud tekstiline materjal;  Monitooringud, eksponeerimise tingimused, näituse käigus toimunud avariid;  Objektide seisundi hindamise passid;  Näituse eelarve ning tegelikud kulud;  Kogu näitusega seotud dokumentatsioon (laenu- ja tollipaberid jmt);  Haridusprogrammide ja ürituste nimekiri;  Näitusega kaasnenud trükised, postkaardid jms;  Reklaam ja ilmunud pressimaterjal (sh artiklid);  Külastajateuuringud või hindamislehed;  Fotodokumentatsioon. 188 NA019 Sektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelu“ peab olema võimalik üles laadida dokumente. Dokumendi lisamisel peab see salvestuma digihoidlasse. Üles laadimisel peab olema võimalik märkida märkus laetava faili kohta jm vajalikud metaandmed. Samuti peab iga üles laetud dokumendi kohta olema võimalik märkida, kas see kuvatakse ka avalikult (avalikus keskkonnas). Üles laetud faili kohta peab olema näha faili nimi, suurus, märkus jm vajalikud metaandmed. NA020 Alamsektsiooni „Näituse sündmuste ajakava“ peab olema võimalik vähemalt sisestada järgmised andmed:  Nimetus;  Ürituse liik (nt seminar, konverents vms; loetelu administreerimisliideses seadistatav, kuid kasutaja peab saama ka töölehel ise uut ürituse liiki konkreetse näituse tarbeks lisada);  Kuupäev(ad);  Koht;  Esinejad;  Märkus. NA021 Alamsektsiooni „Näituse meediakajastuse andmed“ peab olema võimalik vähemalt sisestada järgmised andmed:  Nimetus;  Kuupäev(ad);  Saade/väljaanne (sh elektrooniline);  Saatejuht/autor;  Kanal (raadio/TV);  Viide (nt URL veebilehele). Nimetatud andmetega peab olema võimalik dokumenteerida nii elektroonilises ajakirjanduses, trükimeedias ning raadios, televisioonis toimunud kajastusi. NA022 Alamsektsiooni „Näituse trükiste andmed“ peab olema võimalik vähemalt sisestada järgmised andmed:  Nimetus;  Trükise liik (nt voldik, kataloog; loetelu administreerimisliideses seadistatav);  Koostaja;  Tekstide autor;  Kujundaja;  Fotograaf;  Trükikoda;  Tiraaž;  Viide;  Märkus. NA023 Alamsektsiooni „Olulisemad fotod“ peab olema võimalik üles laadida pilte. Pilte saab laadida ükshaaval või massiliselt. Pildi lisamisel peab see salvestuma digihoidlasse. Üles laadimisel peab olema võimalik märkida piltidele pealkirju, autoreid, kasutamisõiguseid jm vajalikke metaandmeid. NA024 Süsteem peab ise automaatselt muutma näituse olekut vastavalt näituse kuupäevadele. Näiteks kui käesolev kuupäev on:  Enne alguse kuupäeva, siis on olek „koostamisel“;  Algus- ja lõpu kuupäeva vahel, siis on olek „eksponeerimisel“;  Pärast lõpu kuupäeva on olek „lõppenud“;  Kui näitusega seotud kõik objektid on tagastatud, siis on olek „arhiveeritud“. NA025 Sektsiooni „Eksponaatide nimekiri“ peab olema võimalik lisada uusi objekte. Lisada peab saama enda muuseumi museaale, abikogu asju, hoiule võetud 189 asju ja teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi museaale, abikogu asju ja hoiule võetud asju. Seejuures peab saama lisada enda muuseumi ja teise muuseumi objekte enne, kui nende liikumine on muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeaktiga fikseeritud (st objektid on kasutamiseks antud/välja antud). Juhul, kui objektid on juba lisatud kinnitatud/allkirjastatud muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti (st objektid on kasutamiseks antud/välja antud), peavad need näituse töölehele tekkima automaatselt. NA026 Näituse töölehele peab saama lisada korraga palju objekte. NA027 Näituse töölehel tuleb kuvada järgnev kokkuvõtte: mitu objekti ja/või detaili on üldse kokku, mitu objekti ja/või detaili on muuseumikogust, abikogust, teistest muuseumidest (iga muuseumi kohta eraldi), väljapoolt muuseume (sh välistest asutustest ja eraisikutelt). Peab olema võimalik valida, kas kokkuvõtet kuvatakse ka genereeritavale näituse passile või mitte. NA028 Näitusele lisatud eksponaatide loetelu peab olema võimalik modifitseerida ehk lisada, eemaldada, ümber reastada objektide kohta kuvatavad andmeväljad (nt kui soovitakse objektide kohta kuvada täiendavaid kirjeldamise vormi lisatud andmevälju, nt „valmistamise aeg“). NA029 Näitusele lisatud muuseumi eksponaatide osas peab kasutaja saama muuta objekti andmeid/avada kirjeldamise vormi andmete muutmiseks. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI122 ja KI123) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus. NA030 Näitusele lisatud eksponaatide asukohta peab olema võimalik vajadusel täpsustada. Seejuures peab täpsustatud asukoht olema nähtav ka objekti kirjelduse vaates jooksva asukoha täpsustusena (jooksvaks asukohaks on näituse toimumiskoht). NA031 Kui tegemist on hoiulevõetud objektiga, tuleb eksponaadi kohta kuvada vastavalt eelregistreerimise/hoiulevõtmise töölehele märgitud info selle kohta, kas objekti andmed on avalikud ja kas objekti omaniku andmed (nimi) on avalikud. NA032 Iga eksponaadi kohta peab saama märkida, kas näitusele läheb füüsiline objekt ise või selle digikoopia (sh digiobjekt). Samuti vastavalt muuseumisisese kasutamise aktil või väljaandeaktil märgitule peab olema näha, kas näitusele läheb terve objekt või mingi selle eraldatav osa (detail). NA033 Eksponaatide nimekirjas peab olema selgelt näha, millised objektid on juba näitusele liigutatud (st objekti jooksev asukoht on sama mis näituse toimumiskoht) ja millised objektid on küll töölehele lisatud, kuid pole veel näitusele liigutatud (objekti jooksev asukoht erineb näituse toimumiskohast). Viimasel juhul võivad objektid asuda veel hoidlas (st jooksev asukoht on sama mis püsiasukoht) või olla mujal liikumises, nt konserveerimisel (st jooksev asukoht ei ole sama mis püsiasukoht). NA034 Kui objektide jooksev asukoht erineb näituse asukohast, siis peab saama mugavalt alustada taotluse koostamisega (kui tegemist on oma muuseumi või teise muuseumide infosüsteemi kasutava muuseumi objektidega) või muuseumisisese kasutamise töölehe koostamisega (kui tegemist on oma muuseumi objektidega). NA035 Eksponaatide nimekirja lisatud objekti peab olema võimalik mugavalt suunata seisundi hindamisse, korrastus- või konserveerimistöösse, digiteerimisse. Selleks peab kasutaja saama mugavalt alustada vastava kasutuseesmärgiga muuseumisisese kasutamise töölehe koostamisega. 190 NA036 Eksponaatide nimekirja lisatud objektide kohta peab olema võimalik mugavalt alustada digikoopia tellimuse koostamisega (juhul, kui soovitud digikoopiat ei eksisteeri või see pole avalik), märkides kas soovitakse mingite konkreetsete objektide digiteerimist teatud kujul või olemaolevaid digikoopiaid (sh digiobjektid ise või digiteeritud objekti kujutised; vt täpsemalt peatükk 4.9 „Digikoopia tellimine“). Digikoopia tellimusi peab saama esitada nii enda muuseumile kui ka teistele muuseumide infosüsteemi kasutavatele muuseumidele. Digikoopia tellimusi peab saama esitada ainult nende objektide osas, mis on näituse töölehele kantud. Digikoopia tellimuse täitmisel peavad väljastatud failid tekkima näituse töölehele ja jääma näitusega seotuks. NA037 Kui näitus on lõppenud, peab olema võimalik mugavalt alustada objektide tagastamisega. Seejuures:  Juhul, kui tegemist on eelnevalt muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeaktiga kasutamiseks saadud objektidega, siis teostatakse tagastamine vastava kasutamise akti pealt (vt täpsemaid ärinõudeid peatükk 4.4.6.4 „Muuseumisisese kasutamise lisamine“ ja peatükk 4.4.6.6 „Väljaandmise lisamine“);  Juhul, kui tegemist on eelnevalt näituse eesmärgil hoiulevõetud asjadega, siis selliseid objekte muuseumisisese kasutamise aktiga näitusele täiendavalt ei liigutata ja seetõttu peab olema võimalik teostada tagastamine hoiuleandjale hoiulevõtmisakti pealt (vt täpsemalt peatükk 4.2.6.10 „Tagastamise lisamine“). NA038 Tagastamine peab olema võimalik kõikidele või valitud objektidele korraga, mille tulemusena süsteem ise genereerib vajalikud tagastamisaktid, arvestades ka seda, et erinevatele töötajakeskkonda kasutavatele muuseumidele ja hoiuleandjatele tuleb objektid tagastada eraldi (st mitte ühe tagastamisakti raames). Samuti on kasutajal võimalik korraga kõik tagastamisaktid kinnitada (digiallkirjastama peab aga iga akti eraldi). NA039 Näituse töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited kõikide töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on antud näituse otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine, muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, seisundi hindamine, konserveerimistöö, korrastustöö, digiteerimine, digikoopia tellimus, haridusprogramm. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik näha nii dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru saada, milliste eksponaatidega antud administratiivne toiming seotud on. NA040 Kui näituse eksponeerimine on lõppenud, siis peab olema kasutajal endiselt võimalik viia läbi objektidega täiendavaid administratiivseid toiminguid erinevate tööde teostamiseks. Samas ei tohi kasutaja enam lisada ega eemaldada näituselt eksponaate. NA041 Süsteem peab lubama ainult selliseid administratiivseid toiminguid, mis on tulenevalt objekti omanikust võimalikud. NA042 Koostamisel näituse töölehte ei tohi saada kustutada siis, kui see on seotud vähemalt ühe aktiga. NA043 Sektsioonis „Näituse detailandmed“ peab olema võimalik märkida, milliseid andmevälju kuvatakse avalikult (st avalikus keskkonnas; Joonis 36 toodud pideva joonega lehe-ikoon tähendab, et kuvatakse avalikult ja punktiirjoonega lehe ikoon tähendab, et andmeid ei kuvata avalikult). NA044 Näituse töölehte peab saama salvestada eraldi väljavõtte/mallina järgmistesse vormingutesse: Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV, Office Open XML Document (.docx), OpenDocument 191 Text (.odt), RTF ja PDF. Enne faili genereerimist peab saama kasutaja märkida, millised andmeväljad (sh nii passi kui eksponaatide andmeväljade osas) väljavõttesse kaasatakse. NA045 Näituse töölehele lisatud objektide kirjeldusse peab tekkima administratiivne sündmus selle kohta, et objekt on osalenud näitusel. Sündmuse toimumisaeg on näituse toimumisaeg, sündmuse toimumiskoht on näituse toimumiskoht (ilma asukoha täpsustuseta) ja sündmuses osalejad on näituse meeskond. Sündmuse andmete avalikustamisel tuleb arvestada nõuet NA015. Joonis 35 Näituse meeskonnaliikme lisamise modaal Joonis 36 Näituse töölehe detailandmete sektsioon 4.5.6.3 Näituse passi vaade Tabel 12 on toodud näitusega seotud dokumentatsiooni ülevaade, mis selgitab, kas ning kuidas on see kajastatud praegu MuIS-s ning millisel määral väljapool MuIS-i. Tabel annab ülevaate, kuidas on võimalik tulevikus kajastada kogu näitusega seotud 192 dokumentatsiooni. Samuti on välja toodud, millised andmed saab välja kuvada näituse passil. Järgnevalt on toodud nõuded, mis rakenduvad alla laaditavas näituse passis andmete kuvamisele. ID Nõude kirjeldus NA046 Näituse passil kuvatakse vähemalt välja järgmine info:  Näituse number (kuvatakse alati);  Näituse nimi (kuvatakse alati);  Näituse toimumisaeg (alguse ja lõpu kuupäevad; kuvatakse alati);  Näituse toimumiskoht (kuvatakse alati üldine asukoht koos täpsustusega);  Näituse tutvustus – kontseptsioon, eesmärk, sihtgrupid (kuvatakse alati);  Näituse kujundamise lähtekohad ja põhiideed (kuvatakse alati);  Näituse korraldusmeeskond (koostaja ees- ja perenimi; kuvatakse alati);  Eksponaatide nimekiri (kuvatakse alati);  Näituse sündmuste ajakava (kuvatakse soovi korral);  Haridusprogrammide ja ürituste info (kuvatakse soovi korral);  Trükiste andmed (kuvatakse soovi korral);  Meediakajastuse andmed (kuvatakse soovi korral);  Näituse lisadokumentide loetelu (kuvatakse soovi korral);  Olulisem fotomaterjal (piltidena koos pealkirjadega; kuvatakse soovi korral);  Külaliste tagasiside kokkuvõte (kuvatakse soovi korral). NA047 Eksponaatide nimekirja kuvatakse välja vähemalt järgmised andmed:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Muuseum/omanik;  Seisund;  Kahjustused. Seejuures peab kasutaja saama täiendavalt märkida, kas ta soovib ka muid objekti andmeid (nt eksponeerimise/käsitsemise/säilitamise tingimused, seisundi hindamiste/monitooringute info) seal kuvada. NA048 Eksponaatide nimekirja algusesse kuvatakse järgnev kokkuvõtte (kui vastav valik töölehel tehti): mitu objekti on üldse kokku, mitu objekti on muuseumikogust, abikogust, teistest muuseumidest (iga muuseumi kohta eraldi), väljapoolt muuseume (sh välistest asutustest ja eraisikutelt). NA049 Passis tuleb välja kuvada meeskonna liikmete nimekiri – ees- ja perenimed, roll, seotud asutus. NA050 Näitusega seotud haridusprogrammi kohta kuvatakse vähemalt haridusprogrammi number ja nimi. 193 Tabel 12 Näitusega seotud dokumentatsioon Näitusega seotud Info asukoht praegu Info asukoht tulevikus Kas kuvatakse alla dokumentatsioon laetavale passile? Näituse number Number genereeritakse MuIS-i poolt. Ei muutu. Jah Näituse nimi MuIS-is, näituse vaates. Ei muutu. Jah Näituse toimumisaeg MuIS-is, näituse vaates. Ei muutu. Jah Näituse toimumiskoht MuIS-is, näituse vaates. Ei muutu. Jah Näituse kontseptsioon Info on väljapool MuIS-i eraldiseisvas Võimalik sisestada „Näituse tutvustus“ Jah Näituse eesmärk dokumentatsioonis. alamsektsioonid (vt nõuet NA016). Näituse sihtgrupp Korraldusmeeskond MuIS-is, märgitud näituse vaates Ei muutu (vt nõudeid NA012-NA015). Jah osalejate alla. Kohati on antud info väljapool MuIS-i eraldiseisvas dokumentatsioonis. Eksponaatide nimekiri MuIS-is, näituse vaates. MuIS-is Ei muutu (vt nõudeid NA025-NA033). Jah mitteregistreeritud objektide nimekiri MuIS-is ei kajastu. Näituse Hoitakse väljapool MuIS-i. Võimalik lisada sektsiooni „Näituse Jah lisadokumentide lisadokumentide loetelu“ (vt nõudeid loetelu NA017-NA019). Näituse kujundamise Hoitakse väljapool MuIS-i Võimalik sisestada sektsiooni „Näituse Jah lähtekohad ja eraldiseisvas dokumentatsioonis. kujundamise lähtekohad ja põhiideed“ põhiideed (vt nõuet NA016). Näituse kujunduslik Tegemist on mahukate failidega, Faile saab üles laadida sektsiooni Ei. Võimalik tuua välja ainult lahendus seinte kaupa mistõttu hoitakse väljapool MuIS-i. „Näituse lisadokumentide loetelu“. näituse lisadokumentide 194 koos objektidega ja loetelus. põhiplaan Näitusel kasutatud Tegemist on mahukate failidega, Faile saab üles laadida sektsiooni Ei. Võimalik tuua välja ainult tekstiline materjal mistõttu hoitakse väljapool MuIS-i. „Näituse lisadokumentide loetelu“. näituse lisadokumentide loetelus. Monitooringud, Koostatakse ja hoitakse väljapool Töötajakeskkonnas võimalus Passi kuvatakse eksponeerimise MuIS-i. monitooringu teostamiseks. eksponaatide loetellu tingimused, näituse Monitooringu olemasolul viide seotud vaikimisi objekti seisund ja käigus toimunud passile (vt nõuet NA039). Soovi korral kahjustused, kuid vastavalt avariid saab täiendavaid faile (sh väljapool valikule ka täiendavad süsteemi koostatud monitooringu objektide andmed (vt nõue passe) üles laadida sektsiooni „Näituse NA028). Väljapool süsteemi lisadokumentide loetelu“. Eksponaatide koostatud dokumente nimekirjas info eksponeerimise, võimalik välja tuua ainult käsitsemise ja säilitamise tingimuste näituse lisadokumentide kohta. loetelus. Objektide seisundi Koostatakse ja hoitakse väljaspool Töötajakeskkonnas võimalus seisundi Passi kuvatakse hindamised, MuIS-i. hindamise passi koostamiseks. Seisundi eksponaatide loetellu eksponeerimise hindamise passi olemasolul viide seotud vaikimisi objekti seisund ja tingimused passile (vt nõuet NA039). Soovi korral kahjustused, kuid vastavalt saab täiendavaid faile (sh väljapool valikule ka täiendavad süsteemi koostatud seisundi hindamise objektide andmed (vt nõue passe) üles laadida sektsiooni „Näituse NA028). Väljapool süsteemi lisadokumentide loetelu“. Eksponaatide koostatud dokumente nimekirjas info eksponeerimise, võimalik välja tuua ainult käsitsemise ja säilitamise tingimuste näituse lisadokumentide kohta. loetelus. Eelarve ja tegelikud Eelarve ja kulude üle peetakse Täiendavaid faile saab üles laadida Ei. Võimalik tuua välja ainult kulud arvestust MuIS-i väliselt. sektsiooni „Näituse lisadokumentide näituse lisadokumentide loetelu“. loetelus. Kogu näitusega seotud Hoitakse väljapool MuIS-i. Täiendavaid faile saab üles laadida Ei. Võimalik tuua välja ainult dokumentatsioon sektsiooni „Näituse lisadokumentide näituse lisadokumentide 195 (laenu- ja tollipaberid loetelu“. loetelus. jmt) Haridusprogrammide Programmide ning ürituste üle Töötajakeskkonnas võimalus Jah, soovi korral. Väljapool ja ürituste nimekiri arvestuse pidamine käib praegu haridusprogrammide süsteemi koostatud MuIS-st eraldiseisvalt. dokumenteerimiseks. Näituse dokumente võimalik välja üldandmete alla kuvatakse viited tuua näituse haridusprogrammidele (vt nõuet lisadokumentide loetelus. NA008). Täiendavaid faile saab üles laadida ka sektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelu“. Näituse sündmuste Hoitakse väljapool MuIS-i. Võimalik lisada sektsiooni „Näituse Jah, soovi korral. Väljapool ajakava sündmuste ajakava“ (vt nõuet NA020). süsteemi koostatud Kui ei soovita sisestada sündmuste dokumente võimalik välja ajakava, siis võimalik täiendavaid faile tuua näituse üles laadida ka sektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelus. lisadokumentide loetelu“. Reklaam ja ilmunud Tegemist on mahukate failidega, Reklaami ja pressimaterjali andmeid Jah, soovi korral. Väljapool pressimaterjal (sh mistõttu hoitakse väljapool MuIS-i. võimalik lisada sektsiooni „Näituse süsteemi koostatud artiklid) Samas dokumentide metaandmed meediakajastuse andmed“ (vt nõuet dokumente võimalik välja võivad olla kajastatud näituse passis. NA021). Pressiteateid, reklaame, tuua näituse kutseid jms saab failidena üles laadida lisadokumentide loetelus. ka sektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelu“. Näitusega kaasnenud Tegemist on mahukate failidega, Trükiste andmed võimalik lisada Jah, soovi korral. Väljapool trükised, postkaardid mistõttu hoitakse väljapool MuIS-i. sektsiooni „Näituse trükiste andmed“ (vt süsteemi koostatud jms Dokumentide metaandmed võivad nõuet NA022). Trükiseid (katalooge, dokumente võimalik välja olla kajastatud näituse passis. voldikuid), postkaarte jms saab failidena tuua näituse üles laadida ka sektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelus. lisadokumentide loetelu“. Fotodokumentatsioon Hoitakse väljapool MuIS-i. Fotod võimalik lisada sektsiooni Jah, soovi korral. Väljapool „Olulisemad fotod“ (vt nõuet NA023). süsteemi koostatud Fotodokumentatsiooni saab failidena dokumente võimalik välja 196 üles laadida ka sektsiooni „Näituse tuua näituse lisadokumentide loetelu“. lisadokumentide loetelus. Külastajateuuringud Hoitakse väljapool MuIS-i. Kokkuvõtet näituse külastajate Jah, soovi korral. Väljapool või hindamislehed tagasisidest saab lisada sekstiooni süsteemi koostatud „Külastajate tagasiside kokkuvõte“, sh dokumente võimalik välja märkida ära nt külastajate koguarvu (vt tuua näituse nõuet NA016). Külastajate uuringu lisadokumentide loetelus. tulemusi, hindamislehti saab failidena üles laadida ka sektsiooni „Näituse lisadokumentide loetelu“. 197 4.6 Haridusprogrammid 4.6.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk Muuseumid tegelevad igapäevaselt ka muuseumiharidusega, mille eesmärk on muuhulgas ka objektidega seotud teadmiste esitamine ja vahendamine. Muuseumiharidus peab toetama koolides õpitavat läbi ekskursioonide, töötubade, muuseumitundide, õppekirjanduse jms. Sageli on need seotud üldhariduskoolide (ja muude haridusasutuste riiklike) õppekavadega ja selleks tehakse koostööd erinevate haridusasutustega. Muuseumiõpetajad tegelevad peamiselt haridusprogrammide loomise ja läbiviimisega. Haridusprogramm ehk muuseumi haridustegevuste kava on laiem mõiste, mis võib sisaldada erinevaid haridustegevusi – töötuba, muuseumitund, ekskursioon vms. Üldjuhul on see seotud püsiekspositsiooni või ajutise näitusega. Haridusprogrammide raames tutvustab muuseumipedagoog muuseumisse tulnud grupile objektide ja muuseumiga seotud infot läbi erinevate tegevuste. 4.6.2 Äriprotsessi osapooled Osapool Roll Muuseumiõpetaja Muuseumis muuseumiharidusega tegelev töötaja. Muuseumiõpetajal peaks olema nii muuseumitöö kogemus kui pedagoogilised teadmised. Muuseumiõpetaja täpsed tööülesanded sõltuvad muuseumi vajadustest, kogude mahust, näituste mahust jne. Sihtrühm Grupp huvitatud osapooli, kellele haridusprogramm on suunatud. Üldjuhul on tegemist haridusasutustega (nt üldhariduskoolid). 4.6.3 Tänane äriprotsess Täna dokumenteeritakse haridusprogramme süsteemiväliselt. Infot toimuvate haridusprogrammide kohta edastatakse sihtrühmale e-mailiga ja info lisatakse muuseumide kodulehtedele. Lisaks kasutatakse ka teisi kanaleid, aga nende valik ja kasutamine oleneb muuseumist ja tema võimalustest. Samuti edastaks haridusprogrammiga seotud õppematerjale (nt töölehti, juhendeid eel- ja järeltegevusteks) sihtrühmadele e-maili teel, paberil või füüsiliselt koha peal haridusprogrammi toimumisel. Sellest tulenevalt oleks vajalik luua muuseumiharidust toetav funktsionaalsus, mille peamine ülesanne on toetada haridusprogrammide süsteemset koostamist ja dokumenteerimist ning e-õppematerjalide avalikustamist ja jagamist. 4.6.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P27 Puudub ühte Haridusprogrammi/haridustegev Suur. Süsteemis täidetav kokkulepitud use/muuseumitunni (vastavalt ühte kokkulepitud vorm dokumenteerimise iga muuseumi määratlusele) võimaldaks vorm passe on seni koostatud MuIS-i dokumenteerida 198 väliselt ja iga muuseum on haridusprogramme kiirelt, kasutanud selleks endale mugavalt ja võrdse sobivat malli, erisused on ka kvaliteediga tasemega. terminoloogia kasutuses. Kuna dokumenteerimist tehakse süsteemiväliselt, kulub selleks oluliselt rohkem aega. P28 Haridusprogrammi Eesti Muuseumide Veebivärav ei Keskmine. Sihtrühmal dega seotud info kuvata välja oleks oluliselt lihtsam, kui ei ole avalikkusele haridusprogrammidega seotud haridusprogrammide hõlpsalt infot. Infot toimuvate kohta oleks võimalik kättesaadav haridusprogrammide kohta andmeid otsida ka edastatakse sihtrühmale avalikust keskkonnast ja süsteemiväliselt (e-maili teel, objektide juures kuvatakse paberil, kodulehtedel jm). avalikult info selle kohta, Sellest tulenevalt peab iga milliste muuseum kulutama täiendavat haridusprogrammide ressurssi oma spetsiifiliste raames on sellega võimalik lahenduste väljatöötamisele ja tutvuda. Tegemist oleks samuti ei pruugi info kõigi ka omamoodi reklaamiga huvitatud osapoolteni jõuda. käimas olevate Haridusprogrammide info haridusprogrammide jagamine avalikkusele pole kohta. piisavalt heal tasemel ja koordineeritud. P29 Puudub mugav Puudub mugav võimalus jagada Keskmine. Sihtrühmal võimalus jagada haridusprogrammiga seotud oleks märksa lihtsam haridusprogrammi õppematerjale sihtrühmadele valmistuda toimuvaks ga seotud suunitletult ning programmiks ja kinnitada õppematerjale muuseumihariduse valdkonna programmi raames saadud suunitletult üleselt. teadmisi, kui nendega on võimalik vastavaid õppematerjale suunitletult avaliku keskkonna kaudu jagada. Samuti annaks see ajavõidu ka muuseumitöötajale, kes ei pea materjale alternatiivsete kanalite kaudu jagama. 4.6.5 Tulevane äriprotsess Loodava muuseumiharidust puudutaval funktsionaalsusel on kaks peamist eesmärki:  Muuseumi igapäevatöös kasutamiseks haridusprogrammide loomise süsteemse aluse loomine;  Haridusprogrammidega seotud teabe kättesaadavaks tegemine erinevatele sihtrühmadele väljaspool muuseumi. 199 Loodav funktsionaalsus võimaldab dokumenteerida muuseumi poolt teostatavaid haridusprogramme. Kõike haridusprogramme kuvatakse ka avalikus keskkonnas. Samuti saab võimalikuks jagada haridusporgrammiga seotud faile konkreetse sihtrühmaga. 4.6.6 Ärinõuded 4.6.6.1 Haridusprogrammi nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded haridusprogrammide vaatele, kus kuvatakse kõik haridusprogrammid ja on võimalik teostatada otsinguid soovitud haridusprogrammi leidmiseks. ID Nõude kirjeldus HA001 Haridusprogrammide nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad haridusprogrammid – haridusprogrammid, mille andmeid alles sisestatakse ja haridusprogrammi pass pole veel kinnitatud;  Lõpetatud haridusprogrammid – haridusprogrammid, mis on kinnitatud. HA002 Iga haridusprogrammi kirje kohta tuleb kuvada välja vähemalt järgmised andmed: haridusprogrammi number (genereeritakse koheselt uue programmi loomisel), nimi, teema, sihtrühm, olek, toimumiskoht. HA003 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste abil kuvatavat nimekirja täpsustada. Otsingut peab olema võimalik teostada nt haridusprogrammi nime, teema, seose ainekavaga, seos valdkonnaga, sihtrühma, oleku, toimumiskoha, märksõnade alusel. HA004 Haridusprogramme peab saama otsida üle kõigi töötajakeskkonda kasutavate muuseumide. HA005 Töötajakeskkonnas teise muuseumi haridusprogrammiga ja avalikus keskkonnas haridusprogrammiga tutvudes tohib näha ainult programmi avalikku infot. 4.6.6.2 Haridusprogrammi lisamine Järgnevalt on kirjeldatud nõuded haridusprogrammi dokumenteerimise vaatele. Haridusprogrammi passi töölehele kui sellisesse koondatakse kogu programmiga seonduv info. Tulevikus on eesmärk võimaldada töötajakeskkonnas saada täielikku ülevaadet haridusprogrammi korraldamise ja läbiviimisega seotud dokumentatsioonist. ID Nõude kirjeldus HA006 Töötajakeskkonnas peab saama lisada uut haridusprogrammi. HA007 Uue haridusprogrammi lisamisel peab avanema haridusprogrammi passi tööleht. HA008 Haridusprogrammi passi töölehel peab saama täita järgmisi andmeid:  Üldandmed:  Programmi number;  Programmi nimi*;  Teema*;  Toimumisaeg (alguse- ja lõpu kuupäevad)*;  Toimumiskoht ja selle vabatekstiline täpsustus*;  Programmi kestus (ühe tunni kestus)*;  Sihtrühm*; 200  Soovitav grupi suurus*;  Eesmärk või õpitulemused*;  Seos ainekava ja valdkonnaga (nt aine „eesti keel (kool)“ ja valdkond „keel ja kõne (lasteaed)“; administreerimisliideses seadistatav)*;  Lühikirjeldus*;  Sisukirjeldus;  Märksõnad*;  Viited seotud näitustele (peab saama lisada ja eemaldada);  Koostaja;  Läbiviijad (ees- ja perekonnanimi, roll, avalik/mitteavalik);  Programmi avalikus keskkonnas kuvamise algusaeg.  Objektid:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Muuseum/omanik;  Avalik/mitteavalik;  Seisund;  Kahjustused;  Asukoha täpsustus;  Märkused.  Lisamaterjalide loetelu*;  Administratiivsed toimingud:  Objektide lõikes;  Dokumentide lõikes. * - tärniga märgitud väljad on avalikud väljad. HA009 Haridusprogrammi toimumiskohta peab olema võimalik sisestada võimalikult lihtsalt ja mugavalt. Tuleb arvestada, et kui muuseum korraldab haridusprogrammi väljapool muuseumi ruume, siis võib programmi toimumiskoht olla väljaspool muuseumi. Tööde käigus lepitakse kokku, kas (ajutine) muuseumiväline toimumiskoht peab olema muuseumi asukohtade puusse sisestatud või on võimalik programmi töölehel lisada/tekitada otse muuseumiväliseid asukohti. Programmi toimumiskoha lisamisel peab olema võimalik lisada ka vabatekstilist asukoha täpsustust. Samuti peab olema võimalik lisada rohkem kui üks toimumiskoht. HA010 Süsteem peab ise automaatselt muutma haridusprogrammi olekut vastavalt programmi kuupäevadele. Näiteks kui käesolev kuupäev on:  Enne alguse kuupäeva, siis on olek „koostamisel“;  Algus- ja lõpu kuupäeva vahel, siis on olek „aktiivne“;  Pärast lõpu kuupäeva on olek „lõppenud“. HA011 Toimumisaegu peab saama lisada haridusprogrammi töölehele mitu. Nt kui haridusprogrammi tehakse kaks aastat järjest jõulude ajal, siis saab lisada haridusprogrammi passi mitu kuupäevade perioodi – 01.12.2015-30.12.2015 ja 01.12.2016-30.12.2016. Kui toimumisaeg lõppeb, siis haridusprogrammi info ei ole aktiivsete haridusprogrammide all avalikus keskkonnas nähtav. Kui lisatakse samale haridusprogrammile jälle uus toimumisaeg, siis peab haridusprogrammi info olema taas aktiivsete haridusprogrammide all avalikus keskkonnas nähtav. HA012 Haridusprogrammi töölehele peab olema võimalik märkida, mis kuupäevast alates kuvatakse programmi andmeid avalikus keskkonnas. Kui alguse kuupäev on sisestatud ning lõpu kuupäev on märkimata, siis tähendab, et programmi andmeid kuvatakse tähtajatult. Samuti peab olema võimalik 201 näha, kas programm on parajasti avalik. HA013 Ainekava ja valdkonnaga vaikimisi valik peab olema administreerimisliideses seadistatav, kuid kasutaja peab saama ka töölehel ise uut ainekava või valdkonda konkreetse haridusprogrammi tarbeks lisada. HA014 Läbiviijaid peab saama valida oma muuseumi administratiivsete osalejate seast (vt ka peatükk 5.2 „Osalejate haldamine“). HA015 Iga läbiviija kohta peab olema võimalik märkida, kas teda kuvatakse ka avalikult (avalikus keskkonnas näituse vaates ja seotud objektide kirjeldustes administratiivse sündmuse osalejana). Samuti peab iga läbiviija andmete osas selgelt aru saada, millised andmed on avalikult nähtavad ja millised mitte (nt programmi vaates osaleja roll ja isiku ees- ja perekonnanimi on avalik, kuid kontaktandmed mitte; objekti detailvaates kuvatakse osaleja andmed vastavalt administreerimisliidese seadistustele). HA016 Sektsioonis „Lisamaterjalide loetelu“ peab kasutaja saama tekitada programmi lisamaterjalide loetelu (ka need, mis ei ole töötajakeskkonda üles laetud, vaid asuvad kasutaja arvutis või mõnes teises keskkonnas). Alamsektsioonis tuleb iga lisa kohta kuvada vähemalt järgmised andmed:  Dokumendi liik (loetelu administreerimisliideses seadistatav, kuid peab saama ka töölehel ise uut lisa liiki konkreetse programmi tarbeks lisada);  Dokumendi asukoht (nt „töötajakeskkonnas programmi juures“; „asutuse arhiivis“ jms – loetelu administreerimisliideses seadistatav, kuid peab saama ka töölehel ise uut dokumendi asukohta konkreetse programmi tarbeks lisada; peab olema võimalik teha rohkem kui ühte valikut);  Dokumendi asukoha täpsustus (nt konkreetne URL/süsteemne viide);  Märkus. HA017 Sektsiooni „Lisamaterjalide loetelu“ peab olema võimalik failina dokumente üles laadida. Dokumendi lisamisel peab see salvestuma digihoidlasse. Üles laadimisel peab olema võimalik märkida märkus laetava faili kohta jm vajalikud metaandmed. Samuti peab iga üles laetud dokumendi kohta olema võimalik märkida, kas see kuvatakse ka avalikult (avalikus keskkonnas haridusprogrammi vaates). Üles laetud faili kohta peab olema näha faili nimi, suurus, märkus jm vajalikud metaandmed. HA018 Kõiki failina üles laetud dokumente (sealjuures valides konkreetse dokumendi või mitu dokumenti) peab saama avalikult välja jagada. Selleks on kaks võimalust:  Sisestades kasutajate andmed (nt isikukood või kasutajanimi), kellele failid avaliku keskkonda autendituna ligipääsetavaks tehakse;  Genereerida lingi ja sisestades kasutajate e-maili aadressid, kuhu vastav link saadetakse. Kui kasutaja vastavale lingile vajutab, tuleb kuvada neile avalikus keskkonnas haridusprogrammi info koos lubatud failidega (keskkonda autentimata). HA019 Alamsektsiooni „Sisukirjeldus“ peab olema võimalik tekitada tabel, kus on ülevaade programmi läbiviimise tegevustest. Iga tegevuse kohta peab saama lisada järgmised andmed: aeg, koht, sisu, meetod, vahend (tarvikud, objektid). HA020 Objektidena peab saama lisada enda muuseumi museaale, abikogu asju, hoiule võetud asju ja teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi museaale, abikogu asju ja hoiule võetud asju. Seejuures peab saama lisada enda muuseumi ja teise muuseumi objekte enne, kui nende liikumine on muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeaktiga fikseeritud (st objektid on kasutamiseks antud/välja antud). Juhul, kui objektid on juba lisatud kinnitatud/allkirjastatud muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti 202 (st objektid on kasutamiseks antud/välja antud), peavad need haridusprogrammi töölehele tekkima automaatselt. HA021 Haridusprogrammi töölehele peab saama lisada korraga palju objekte. HA022 Kui haridusprogramm on näitusega seotud, peab saama mugavalt valida kõik või osad näituse töölehele lisatud objektid. HA023 Haridusprogrammi töölehel tuleb kuvada järgnev kokkuvõtte: mitu objekti ja/või detaili on üldse kokku, mitu objekti ja/või detaili on muuseumikogust, abikogust, teistest muuseumidest (iga muuseumi kohta eraldi), väljapoolt muuseume (sh välistest asutustest ja eraisikutelt). HA024 Haridusprogrammi lisatud muuseumi eksponaatide osas peab kasutaja saama muuta objekti andmeid/avada kirjeldamise vormi andmete muutmiseks. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI121 ja KI122) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus. HA025 Haridusprogrammi lisatud objektide asukohta peab olema võimalik vajadusel täpsustada. Seejuures peab täpsustatud asukoht olema nähtav ka objekti kirjelduse vaates jooksva asukoha täpsustusena (jooksvaks asukohaks on haridusprogrammi toimumiskoht). HA026 Kui tegemist on hoiulevõetud objektiga, tuleb objekti kohta kuvada vastavalt eelregistreerimise/hoiulevõtmise töölehele märgitud info selle kohta, kas objekti andmed on avalikud ja kas objekti omaniku andmed on avalikud. HA027 Iga objekti kohta peab saama märkida, kas programmi raames kasutatakse füüsilist objekti või selle digikoopiat (sh digiobjekti). Samuti, vastavalt muuseumisisese kasutamise aktil või väljaandeaktil märgitule peab olema näha, kas kasutatakse tervet objekti või mingit selle eraldatavat osa (detaili). HA028 Objektide osas peab olema selgelt näha, millised objektid on juba haridusprogrammi liigutatud (st objekti jooksev asukoht on sama mis programmi toimumiskoht) ja millised objektid on küll töölehele lisatud, kuid pole veel programmi liigutatud (objekti jooksev asukoht erineb programmi toimumiskohast). Viimasel juhul võivad objektid asuda veel hoidlas (st jooksev asukoht on sama mis püsiasukoht) või olla mujal liikumises, nt konserveerimisel (st jooksev asukoht ei ole sama, mis püsiasukoht). PS: Haridusprogrammi puhul võib osutuda vajalikuks ka selliste objektide info kajastamine passil, mis füüsiliselt ei liikunud (nt asusid näitusel, kus viidi läbi programm). HA029 Kui objektide jooksev asukoht erineb haridusprogrammi toimumiskohast, siis peab saama mugavalt alustada taotluse koostamisega (kui tegemist on oma muuseumi või teise muuseumide infosüsteemi kasutava muuseumi objektidega) või muuseumisisese kasutamise töölehe koostamisega (kui tegemist on oma muuseumi objektidega). HA030 Haridusprogrammi töölehele lisatud objekti peab olema võimalik mugavalt suunata seisundi hindamisse, konserveerimis-/korrastustöösse, digiteerimisse. Selleks peab kasutaja saama mugavalt alustada vastava kasutuseesmärgiga muuseumisisese kasutamise töölehe koostamisega. HA031 Haridusprogrammi töölehele lisatud objektide kohta peab olema võimalik mugavalt alustada digikoopia tellimuse koostamisega (juhul, kui soovitud digikoopiat ei eksisteeri või see pole avalik), märkides kas soovitakse mingite konkreetsete objektide digiteerimist teatud kujul või olemaolevaid digikoopiaid (sh digiobjektid ise või digiteeritud objekti kujutised; vt täpsemalt peatükk 4.9 „Digikoopia tellimine“). Digikoopia tellimusi peab saama esitada nii enda muuseumile kui ka teistele muuseumide infosüsteemi kasutavatele muuseumidele, kelle objekte näitusel eksponeeritakse. Digikoopia tellimuse täitmisel peavad väljastatud failid tekkima haridusprogrammi töölehele ja jääma haridusprogrammiga seotuks. HA032 Kui haridusprogramm on lõppenud, peab olema võimalik mugavalt alustada 203 objektide tagastamisega. Seejuures:  Juhul, kui tegemist on eelnevalt muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeaktiga kasutamiseks saadud objektidega, siis teostatakse tagastamine vastava kasutamise akti pealt (vt täpsemaid ärinõudeid peatükk 4.4.6.4 „Muuseumisisese kasutamise lisamine“ või peatükk 4.4.6.6 „Väljaandmise lisamine“);  Juhul, kui tegemist on eelnevalt haridusliku tegevuse eesmärgil hoiulevõetud asjadega, siis selliseid objekte muusuemisese kasutamise aktiga haridusprogrammi täiendavalt ei liigutata ja seetõttu peab olema võimalik teostada tagastamine hoiuleandjale hoiulevõtmisakti pealt (vt täpsemalt peatükk 4.2.6.10 „Tagastamise lisamine“). HA033 Tagastamine peab olema võimalik kõikidele või valitud objektidele korraga, mille tulemusena süsteem ise genereerib vajalikud tagastamisaktid, arvestades ka seda, et erinevatele muuseumide infosüsteemi kasutavatele muuseumidele ja hoiuleandjatele tuleb objektid tagastada eraldi (st mitte ühe tagastamisakti raames). Samuti on kasutajal võimalik korraga kõik tagastamisaktid kinnitada (digiallkirjastama peab aga iga akti eraldi). HA034 Haridusprogrammi töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited kõikide töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on antud haridusprogrammi otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine, muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, seisundi hindamine, konserveerimistöö, korrastustöö, digiteerimine, digikoopia tellimus, näitus. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik näha nii dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru saada, milliste objektidega antud administratiivne toiming seotud on. HA035 Kui haridusprogramm on lõppenud, siis peab olema kasutajal endiselt võimalik viia läbi objektidega täiendavaid administratiivseid toiminguid erinevate tööde teostamiseks. Samas ei tohi kasutaja enam lisada ega eemaldada näituselt eksponaate. HA036 Süsteem peab lubama ainult selliseid administratiivseid toiminguid mis on tulenevalt objekti omanikust võimalikud. HA037 Koostamisel haridusprogrammi töölehte ei tohi saada kustutada siis, kui see on seotud vähemalt ühe aktiga. HA038 Haridusprogrammi töölehte peab saama salvestada eraldi väljavõtte/mallina järgmistesse vormingutesse: Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV, Office Open XML Document (.docx), OpenDocument Text (.odt), RTF ja PDF. Enne faili genereerimist peab saama kasutaja märkida, millised andmeväljad (sh nii passi kui objektide andmeväljade osas) väljavõttesse kaasatakse. HA039 Haridusprogrammi töölehele lisatud objektide kirjeldusse peab tekkima sündmus selle kohta, et objekt on osalenud haridusprogrammis. Sündmuse toimumisaeg on programmi toimumise aeg, sündmuse toimumiskoht on programmi toimumiskoht (ilma asukoha täpsustuseta) ja sündmuses osalejad on läbiviijad. 204 Joonis 37 Haridusprogrammi passi tööleht 4.7 Korrastus-, konserveerimis- ja digiteerimistööd 4.7.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk Muuseumid tegelevad igapäevalt objektide konserveerimise, korrastamise ja digiteerimisega. Konserveerimine on objekti säilitamistegevus, mille käigus taastatakse objektide algne välimus ja peatatakse nende hävinemisprotsess. Konserveerimisel kasutatakse erinevaid tehnikaid, materjale ja meetodeid. Korrastamine on objektide säilitustegevus, mis kuulub sisuliselt konserveerimise alla. Mõistet kasutatakse enamasti lihtsamat sorti säilitamistegevuse kirjeldamiseks, sh nt esemelt tolmu pühkimine, eseme puhastamine/pesemine, pikaajaliseks hoiustamiseks pakendamine (nt spetsiaalsesse ümbrisesse) jms. Korrastamise puhul pigem ei ole keemilist sekkumist objekti füüsilisse vormi. Korrastamist kasutatakse hetkel ka juhul, kui tehakse lihtsamaid tegevusi korraga paljude objektidega ning ei soovita tingimata konserveerimispassi vormistada. Lisaks praktilise konserveerimisele tegeletakse üha põhjalikumalt materjaliuuringute ja sobivate säilitamise ja eksponeerimise tingimuste kujundamisega. 205 Objekte digiteeritakse nii korrastus- kui konserveerimistööde käigus (jäädvustatakse objektide välimus enne töid ja peale töid ning samuti töö teostamise protsess), aga ka eraldiseisvalt. Digiteeritakse kõikvõimalikke objekte – fotosid, negatiive, dokumente, filme, esemeid jne. Eesti muuseumides on suuremad konserveerimisüksused olemas Eesti Rahva Muuseumis Edaspidi ERM), Tallinna Linnamuuseumis, Tartu Ülikooli muuseumis, Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseumis (muuseumi alla kuulub Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, edaspidi Kanut) ning Sihtasutus Eesti Kunstimuuseumis (edaspidi EKM). Konservaatorid tegutsevad veel ka näiteks Eesti Ajaloomuuseumis, Tartu Linnamuuseumis ning Tartu Ülikooli erinevates struktuuriüksustes. Objektide konserveerimisega tegelevad ka eraisikutest ja ettevõtjatest teenuseosutajad. Nimetatud üksustest tegeleb ainukesena Kanut peamiselt teistes muuseumides olevate objektide korrastamise, konserveerimise ning digiteerimisega. Kanuti tööde aastaplaani koostamiseks kogutakse Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluvatelt riigimuuseumidelt ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatelt muuseumidelt kokku loetelu konserveerimist ja digiteerimist vajavatest objektidest. Saadud nimekiri vaadatakse Kanutis läbi ning hinnatakse ära töödele kuluv aeg. Seejärel lepitakse muuseumidega kokku, millised tööd lülitatakse aastaplaani ja millised mitte. Eelisjärjekorras korrastatakse/konserveeritakse näitustele minevaid objekte ja halvas (avariilises seisukorras) museaale ning kooskõlas digiteerimistööde aastaplaaniga teostatakse museaalide digiettevalmistustöid. Prioriteetsete objektide hulka on arvatud lisaks näitusele minevate museaalide kõrval ka hoidlates hoiustatud avariilises seisukorras objektid. Nimetatud muuseumide konserveerimisüksuste tööprotsessides on omajagu erinevusi. Näiteks jõuavad enamus vastu võetud objektid ERM-is hoidlasse, olles eelnevalt läbi vaadatud konserveerimisüksuse poolt. Viimases fikseeritakse objekti seisund (esmase seisundi hinnangu annab koguhoidja, mida konservaator vastavalt vajadusele täpsustab), lisatakse füüsiliselt number ning vajadusel viiakse läbi täiendavad säilitamistegevused. Teistes muuseumides, eriti väiksemates, on tavaks, et koguhoidja annab enne hoidlasse paigutamist ise esmase hinnangu objekti seisundile ja otsustab, kas objekt vajab kohest korrastus- või konserveerimistöid või mitte. Vajadusel teeb korrastustöid ka koguhoidja ise. Lisaks konserveerimisele ja korrastamisele teostatakse ka objektide digiteerimist. Sageli tegelevad digiteerimisega konserveerimisüksused, aga osades muuseumides on ka eraldiseisvad digiteerimisüksused. Kõige mahukamalt teostab seda praegu Kanut ning projektipõhiselt ka Eesti Rahvusraamatukogu. Samas on digiteerimisüksus olemas ka EKM-is (täpsemalt KUMU-s). Näitusele antavad esemed või mingil muul põhjusel muuseumist välja antavad esemed vajavad seisundikontrolli. EKM-is fikseeritakse seisundid seisundipassis. Nõnda välditakse olukorda, kus ese on näitusel kahjustada saanud ning seda kasutanud füüsiline ja/või juriidiline isik ei taha katta parandamisest tulenevaid kulutusi. Kokkuvõttes viivad muuseumide konserveerimis- ja/või digiteerimisüksused läbi järgmisi tegevusi:  Objektide konserveerimine ja korrastamine;  Säilitusümbriste valmistamine/tellimine ja objektide nõuetekohane pakendamine (enamasti koos objekti korrastamise või konserveerimisega);  Hoidlas olevate objektide seisundikontroll; 206  Nõustamine muuseumikogu säilitamise, hoiustamise, konserveerimise küsimustes;  Muuseumikogu säilitustingimuste tagamine ja kontroll;  Objektide digiteerimine;  Erialane teaduslik ja metoodiline töö (ekspertiis/uuringud). Oma korrastus- ja konserveerimistööde dokumenteerimiseks on enamikes muuseumides kasutusel MuIS. MuIS-is olevat konserveerimismoodulit aga ei kasuta praegu EKM ja Kanut. Mõlemal on kasutusel oma sisemine süsteem. EKM kasutab veebipõhist infosüsteemi Digitaalkogu, mille arendustööd on rahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist Infoühiskonna edendamise avatud taotluse voorust. Tarkvara on EKM-i oma finantsvahendite arvel täiendanud, ent nende hulk ei ole märkimisväärne. Kanut kasutab dokumentide ja pildilise materjale arhiveerimiseks lokaalvõrgus töötavat infosüsteemi Pildipank. Küll aga puudub Pildipangas korrastus-, konserveerimis- ja digiteerimistööde jaoks eraldi passi vorm, millest tulenevalt koostatakse dokumentatsioon süsteemiväliselt ja seejärel laetakse Pildipanka üles PDF-formaadi, originaalid salvestatakse võrguserveris vastavas kaustas. Pikka aega pidas Kanut saabuvate ja tagastatavate objektide kohta arvestust KVIS-is ja MuIS-is genereeritud väljaandeakte allkirjastati paberil, kuid 2016. aastal võttis Kanut paralleelselt kasutusele ka MuIS-i, kus on võimalik kahepoolselt vormistada objektide liikumisi (väljaandeakti ja tagastamisaktiga). Samas on Kanutil majasisene hoiulevõetud asjade kogude süsteem (materjali järgi), kus võetakse arvele kõik muuseumidelt tulnud objektid, aga kuna MuIS ei võimalda teisest muuseumist kasutamise aktiga tulnud asju täiendavalt hoiule võtta, siis korrastus- ja konserveerimistöid MuIS-is ikkagi ei dokumenteerita. Objektid võetakse arvele majasiseses dokumenteerimissüsteemis KVIS-is. 4.7.2 Äriprotsessi osapooled Osapool Roll Konservaator Isik, kes tegeleb objektide korrastus- ja konserveerimistööde läbiviimise ning dokumenteerimisega. Lihtsamaid korrastustöid võivad läbi viia ka teised sobivate oskusega muuseumitöötajad (nt koguhoidjad). Konserveerimis- Üksus, mis tegeleb eelpool mainitud tegevustega – objektide ja/või konserveerimise ja korrastamisega, seisundikontrolliga jms. digiteerimisüksus Olenevalt muuseumist võib üksus tegeleda ka üksnes osade nimetatud ülesannetega. Konserveerimis- Isik, kes omab oma üksuses ülevaadet läbiviidavatest ja/või konserveerimis-, korrastus- ja digiteerimistöödest ning nende digiteerimisüksuse teostajatest. Koostöös konservaatoritega määrab, kes millist juht tööd teostab. Kui muuseumis puudub eraldi üksus ning selle juht, siis jagab konservaatorile töid peavarahoidja. Peavarahoidja Muuseumitöötaja, kes korraldab alakogude üleselt objektide vastuvõtte, objektide liikumisi jms. Koguhoidja Muuseumitöötaja, kes haldab kindlat alakogu ja peab arvestust alakogus olevate objektide üle. 4.7.3 Tänane äriprotsess Käesolevas peatükis on kirjeldatud olulisemad konserveerimisüksuses aset leidvad protsessid. Samuti on välja toodud olulised faktid, mis puudutavad uue töötajakeskkonna loomist. Joonis 38Joonis 38 annab visuaalse ülevaate sellest, kui mitme erineva 207 infosüsteemi abil toimub praegu objektidega seotud korrastustööde, konserveerimistööde, seisundi hindamiste ja digiteerimistööde dokumenteerimine. Joonis 38 Tööde dokumenteerimisel kasutatavad süsteemid täna Konserveerimis- ja/või digiteerimisüksusesse saabuvad tööd peamiselt järgmiste sündmuste ajel: a. Muuseumisse tuuakse uus objekt, mille hindamiskomisjon on otsustanud muuseumikogusse/abikogusse arvata ning objekt tuleb enne hoidlasse paigutamist üle vaadata, vajadusel korrastada/konserveerida (näiteks ERM-is lähevad konserveerimisosakonda läbivaatusele enamus muuseumikogusse arvatud objekte, v.a. need, mis on uued ja visuaalselt väga heas korras); b. Korrastamist/konserveerimist vajavat objekti soovitakse kasutada (üldjuhul näitusel eksponeerimiseks, aga ka haridustegevuseks, teadustööks vm otstarbeks); c. Hoidlas või püsinäitusel olev objekt vajab korrastamist/konserveerimist; d. Kasutusse antava objekti (nt näitusel eksponeerimiseks) seisund vajab detailsel kujul fikseerimist ja selleks otsustatakse koostada seisundipass. Seisund fikseeritakse alati korrastamisele/konserveerimisse mineva ja sealt tuleva objekti puhul. Seisund fikseeritakse alati ka korrastamist/konserveerimist mittevajavate objektide puhul, mida soovitakse näitusel eksponeerida (omane EKM-ile) või muuseumist välja anda (nt välisnäitusele). Välisnäituste objektide seisund fikseeritakse üldjuhul objektidega kaasa antavates seisundipassides. Kui viimane puudub, siis koostatakse neile uued passid koos esmase seisundi hindamisega; e. Objekti soovitakse digiteerida; f. Objekti osas soovitakse teha uuringut või ekspertiisi. 208 4.7.3.1 Korrastamine ja konserveerimine Objektide korrastamise/konserveerimise üldine tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 39): 1. Objekt saabub konserveerimisüksusesse kas muuseumisisese kasutamise akti (eelnevas peatükis punkt a puhul; punktide b ja c puhul, kui korrastamine/konserveerimine toimub muuseumis) või väljaandeaktiga (punkt b ja c, kui objekt antakse korrastamise/konserveerimise eesmärgil muuseumist välja); 2. Kui konserveerimisüksus kasutab MuIS-i, siis akti liigutamine (nii muuseumisisese kasutamise akt kui väljaandeakt) toimub MuIS-is. Akti märgitud vastuvõtjale (nt konservaatorile või siis konserveerimisosakonna juhatajale) kuvatakse MuIS-i töölauale vastav akti kirje, mida ta saab avada ja vajadusel (digi)allkirjastada. Liikumise protsessi vt täpsemalt peatükk 4.4 „Liikumised“; 3. Kui konserveerimisüksus kasutab tööde dokumenteerimiseks MuIS-i, siis koostatakse MuIS-is konserveerimistööde või korrastustööde pass. Kui konserveerimisüksus ei kasuta tööde dokumenteerimiseks MuIS-i, toimub tööde dokumenteerimine MuIS-ist eraldiseisvas tekstidokumendis ja/või süsteemis (EKM-is Digitaalkogus, Kanutis Pildipangas) ning tööde teostamisel tekkinud dokumentatsioon antakse objektide tagastamisel muuseumile üle, kuid vastav dokumentatsioon MuIS-i üldjuhul ei jõua (vahel küll laetakse failina objekti kirjeldusse või tagastamisakti töölehele); 4. Kui korrastus- või konserveerimistöö viiakse läbi MuIS-is mitteregistreeritud objektidega (pakutakse teenust välisele asutusele või eraisikule, kes MuIS-i ei kasuta), siis võtab MuIS-i kasutav muuseum objekti enne tööde teostamist ja dokumenteerimist ajutiselt hoiule. Muuseumivälise objekti korral vaatab konservaator objekti üle ning otsustab, kas on vajalik läbi viia üksnes korrastustöö või tuleb teostada põhjalikum konserveerimistöö; 5. Korrastus- ja konserveerimistööde dokumenteerimine MuIS-is: 5.1. Korrastustööde dokumenteerimine:  Kui kasutaja teeb muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti eesmärgiga „korrastamiseks“, siis tekib korrastustööde nimekirja korrastustöö kirje ja saab alustada tööga;  Korrastustöösse saab lisada palju objekte;  Korrastustöö passis täidetakse säilitustegevuse kuupäev, tegevuste läbiviija ehk konservaator, objekti päritolu, läbiviidud tööd jm;  Kui korrastustöö andmed on sisestatud, saab töölehe kinnitada ja tööd lõpetada;  Tööde teostajal on võimalik näha ainult viimase 30 päeva jooksul lõpetatud töid;  Lõpetatud korrastustööde kohta dokumendifaili ei teki (objekti kirjelduse lehele tekib vaid administratiivse toimingu kirje, mille kaudu saab korrastustöö töölehte avada, kui tegemist on oma muuseumi tööga). 5.2. Konserveerimistööde dokumenteerimine:  Kui kasutaja teeb muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti eesmärgiga „konserveerimisse/restaureerimisse“, siis tekib nimekiri akti märgitud konserveerimist vajavatest objektidest ja saab alustada töödega;  Konserveerimistööde pass on rangelt seotud aktiga, st tekib akti pealt ja uut konserveerimistööd manuaalselt lisada ei ole võimalik;  Iga objekti kohta koostatakse eraldiseisev konserveerimistööde pass; 209  Konserveerimistöö tööleht võimaldab täna sisuliselt kirjeldada nii konserveerimistöid, kui ka minimaalsel kujul seisundi hinnanguid ja uuringuid:  Üldandmed: konserveerimistööde üldandmed (nt tööde alustamise ja lõpetamise aeg, tööde kokkuvõte, käsitsemise tingimused, säilitamise tingimused), konserveerimistööde ülesanded, konservaatorid jms;  Kirjeldus ning seisund: võimalik kirjeldada objekti seisundit ja lisada seisundit kirjeldavaid faile ja kujutisi;  Uuringud: võimalik kirjeldada läbiviidud uuringute andmeid (nt uuritava objekti materjal, uuringu teostamise aeg, uuringu tüüp, uuringu tulemus) ja lisada uuringut kirjeldavaid faile ja kujutisi;  Konserveerimistööd: võimalik kirjeldada konkreetsed konserveerimistööd (tegevus, kulunud aeg, tehtud töö, kasutatud materjalid, kasutatud töövahendid jms) ning lisada konserveerimistööd kirjeldavaid faile ja kujutisi.  Olenevalt muuseumist võib konserveerimistöid läbi viia rohkem kui üks isik. See tähendab, et konserveerimistööde töölehte võib vajadus olla samaaegselt täita rohkem kui ühe kasutaja poolt. Konserveerimistööde töölehte saab täita MuIS-is ainult vastutav konservaator (st mitu konservaatorit ei saa paralleelselt täita). Hetkel kasutatakse probleemi lahendustena järgmisi variante: vastutav konservaator sisestab MuIS-i ka teiste konservaatorite tööd (sh lisades nende nime(d) tööde teostajate hulka) või peale ühe konservaatori poolt tööde lõpetamist tehakse järgmisele konservaatorile uus väljaandeakt;  Kui konserveerimistööde andmed on sisestatud ning üle kontrollitud, et kõik tööd on lõpule viidud (vastutava konservaatori/osakonna juhataja ülesanne), saab töölehe kinnitada ja tööd lõpetada;  Lõpetatud konserveerimistööde kohta tekib konserveerimistööde pass failina (objekti kirjelduse lehele tekib administratiivse toimingu kirje, mille kaudu saab faili alla laadida). 6. Kui korrastus- või konserveerimistööd on MuIS-is dokumenteeritud, koostab muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti märgitud vastuvõtja (nt konservaator või siis konserveerimisosakonna juhataja) MuIS-is objektide tagastamisakti ning vajadusel (digi)allkirjastab selle. Tagastamise protsessi vt täpsemalt peatükk 4.4 „Liikumised“; 7. Protsess Kanutis (kus kasutatakse MuIS-i objektide liikumise fikseerimiseks, aga mitte konserveerimis- ja korrastustööde dokumenteerimiseks): 7.1. MuIS-is koostatakse väljaandeakt, mis jõuab esmajärjekorras läbi MuIS-i akti vastuvõtjaks märgitud kuraatorini, kes vajadusel suhtleb täiendavalt tööde tellijaga. Kuraator saab MuIS-is väljaandeakti avada ja vajadusel selle (digi)allkirjastada; 7.2. Kuraator registreerib saabunud objekti paralleelselt KVIS-is (koostab seal vastuvõtuakti), et genereerida objektile numbrid ja võtta need oma kogus arevele. Samuti täidab konserveerimistööde aruande vormil (kogu Kanutis kasutusel üks vorm) esmase muuseumipoolse objekti kirjeldava info; 7.3. Seejärel riputab kuraator aruande üles võrgukettale ning annab vastavale konserveerimisosakonna juhatajale teada aruande vormi olemasolust, misjärel osakonnajuhataja määrab selle töö vastavale konservaatorile ning teavitab viimast; 7.4. Saabunud objekt saadetakse alguses fotolaborisse eesmärgiga fikseerida selle esialgne seis enne tööde alustamist. Saadud kujutisfailidel on konkreetse struktuuriga nimetused, mille järgi on võimalik: 210  Seostada kujutist töös oleva objektiga, töösse tulemise aasta ja objekti materjal;  Fikseerida, kas kujutis on tehtud enne konserveerimistöid, peale konserveerimistöid või konserveerimistööde ajal;  Täpsustatakse, millises faasis (nt esimeses, teises) konserveerimistööde käigus pilt on tehtud. Igast objektist saadakse kolm erineva suuruse ja kasutuseesmärgiga faili: TIFF-säilituskoopia, JPEG-kasutuskoopia, pisipilt MuIS-i üles laadimiseks. Need laetakse üles Pildipanka ning paigutatakse täiendavalt võrguserverisse; 7.5. Järgmisena alustab konservaator tööd ning täidab samaaegselt ka konserveerimistööde passi tekstitöötlusprogrammis. Samuti lisab konservaator passi objekti puudutavad muudatused (mõõtmed, materjali määrang, valmistamise aeg jms), kommenteerides muudatusi. Vajadusel tegevuse erinevate etappide jäädvustamiseks viib konservaator objekti taas fotolaborisse. Kui fotograafi ei ole majas, teeb olulised pildid objektist tööde teostaja ise vastavalt nõuetele ja edastab kujutistega seotud info fotograafile; 7.6. Kui objekti ülesehitus (täpsemalt materjal) eeldab tööde teostamist rohkem kui ühe konservaatori poolt, siis olles tööd lõpetanud, viiakse objekt järgmise töötaja juurde. Viimane täidab samamoodi paralleelselt konserveerimistööde passi ning vajadusel tagab tegevuse fotografeerimise. Ei ole välistatud olukord, kus objekti liigutatakse töötajate vahel edasi- tagasi. Sellisel juhul täiendatakse passi kohati paralleelselt; 7.7. Kui konserveerimistööd on lõpule viidud, lisab digiteerimis- ja dokumenteerimisosakonnas töötav infospetsialist passi tööde käigus lisandunud pildid. Seejärel konservaator(id) lisab piltidele alapealkirjad, vajadusel tõstab nimetatud vormilt pildid (vajadusel valikuliselt) passi ja lisab selgitavad kommentaarid. Lõpetatud pass koos piltidega arhiveeritakse Pildipangas; 7.8. Konservaator(id) ja kuraator valmistavad objektid ette tagastamiseks ja transpordiks; 7.9. Kuraator või infospetsialist salvestab konserveerimistööde passi ning tööde käigus loodud kujutisfailid välisele andmekandjale (nt kõvakettale) ning saadab koos objektiga muuseumisse. Lisaks märgib KVIS-is, et objekt(id) on tagastatud omanikule, 7.10. Kuraator koostab MuIS-is objektide tagastamisakti ning vajadusel (digi)allkirjastab selle. Tagastamise protsessi vt täpsemalt peatükk 4.4 „Liikumised“; 7.11. Metoodilises aspektis on Kanuti konservaatorile Pildipank asendamatuks abiks. Tihti on vajadus leida analoogseid konserveerimisprobleemide ja ekspertiiside jaoks võrdlevat materjal. Varasemate tööde problemaatika ja võrdlus aitab luua uusi konserveerimiskavasid. Pildipank võimaldab tutvuda mitme aasta taguste töödega väga lihtsalt ning kiirelt. Selleks Pildipanga otsing võimaldab leida erinevate märksõnade, tööde teostaja, ajavahemiku, kategooriate (museaali materjalid), autori jne järgi soovitud töö (vt ka Joonis 40). Päringu vastusena kuvatakse kasutajale pildid, kuna visuaalse materjali abil leiab tööd kõige kiiremini üles. Reastatud on kujutised tööde kaupa ning iga töö lõpus on ära toodud konserveerimistööde pass PDF-kujul. 211 Joonis 39 Korrastus- või konserveerimistööde läbiviimise tänane äriprotsess Joonis 40 Otsing Pildipangas 212 4.7.3.2 Seisundi hindamine Seisundi hindamine on sageli seotud objekti eksponeerimisega näitusel. Seisundi hindamisel tuvastatakse näiteks kas objekti seisund võimaldab teda saata näitusele või mitte (nt objekt on nii pude, et seda ei tohi üldse tõsta). Seisundi kirjeldus on MuIS-is võimalik minimaalsel kujul sisestada konserveerimise käigus (kirjeldatud ka peatükis 4.7.3.1 „Korrastamine ja konserveerimine“), kuid antud funktsionaalsus on ebapiisav (sh ei ole võimalik koostada eraldiseisvaid seisundipasse). Seisundi hindamisi praktiseeritakse nt EKM-is, sest nende käsutuses olev Digitaalkogu infosüsteem võimaldab seisundipasside hõlpsat koostamist ning välja printimist. Seisundi hindamise protsess EKM-is kujutab endast seisundipassi koostamist (vt ka Joonis 41). Seisundipassi koostamise põhimõtted Digitaalkogu infosüsteemis:  Seisundipassi põhiosadeks on objekti üldandmed (kunstiliik, objekti number, objekti nimetus, autor, valmistamise aeg, tehnika, teose mõõdud), seisundi kirjeldus (vabatekst), fotomaterjal (kus on tingmärkidega ära toodud kahjustused ning nende kirjeldused), seisundi kontrollija andmed (nimi, kuupäev, koht);  Pildi lisamisel on oluliseks plussiks võimalus märkida sellel olevad kahjustused. Vastavalt objektile määratud kunstiliigile kuvatakse moodulis ka kahjustuste tüübid. Igal tüübil on oma tingmärk ning võimalus lisada juurde kommentaari. Kui seisundipass välja prinditakse, siis on näha kahjustused ning iga tingmärgi juures legend koos kahjustute kommentaaridega. Vt digitaalkogu lahendust Joonis 42;  Seisundipassi on toodud mõisted paralleelselt eesti ja inglise keeles (st see on rahvusvaheliselt kasutatav). Joonis 41 Seisundi hindamise tänane äriprotsess (Digitaalkogus) 213 Joonis 42 Kahjustuste märkimine Digitaalkogus 214 4.7.3.3 Digiteerimine Tänane MuIS ei võimalda digiteerimistöid dokumenteerida. Küll on aga MuIS-i juurde loodud digihoidla rakendus, mis võimaldab digimuseaale ja objektide digikoopiaid süsteemi laadida ja objektiga seostada. Kanut koostöös Kultuuriministeeriumiga on objektide digiteerimise kohta ka vastava juhendi välja töötanud. Objektide digiteerimise üldine tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 43): 1. Objektid saabuvad digiteerimisüksusesse kas muuseumisisese kasutamise akti (kui digiteerimine toimub muuseumis sees vastavas osakonnas; eraldi osakond olemas nt EKM-is) või väljaandeaktiga (kui digiteerimine toimub muuseumist välja, nt Kanutis); 2. Kui digiteerimisüksus kasutab MuIS-i, siis akti (nii muuseumisisese kasutamise akti kui väljaandeakti) liigutamine toimub MuIS-is. Akti märgitud vastuvõtjale (nt digiteerijale või siis digiteerimisosakonna juhatajale) kuvatakse MuIS-i töölauale vastav akti kirje, mida ta saab avada ja vajadusel (digi)allkirjastada. Liikumise protsessi vt täpsemalt peatükk 4.4 „Liikumised“; 3. Digiteerimisüksuses tuvastatakse, milliseid töid on vaja teostada ning vajadusel teostatakse eelnevalt ka objektide korrastamine/konserveerimine. Seejärel määratakse konkreetne tööde teostaja, kes objektid digiteerib ja koostab digiteerimistööde aruande; 4. Kuna tänane MuIS ei võimalda digiteerimistöid dokumenteerida, siis toimub tööde dokumenteerimine MuIS-ist eraldiseisvas tekstidokumendis ja/või süsteemis (EKM-is Digitaalkogus, Kanutis Pildipangas), kuhu laetakse üles ka digiteeritud objektidest loodud kujutisfailid; 5. Tööde teostamisel tekkinud dokumentatsioon ja kujutisfailid antakse objektide tagastamisel muuseumile üle. Seejuures digiteerimistööde tulemusena valminud kujutisfaile saab üles laadida MuIS-i juurde loodud digihoidla rakendusse. Digiteerimistööde aruannet MuIS-i reeglina üles ei laeta, kuid teoreetiliselt on võimalik see laadida objekti kirjeldusse või tagastamisakti vaatesse; 6. Kui digiteerimistööd on teostatud, koostab muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti märgitud vastuvõtja (nt digiteerija või siis digiteerimisosakonna juhataja) MuIS-is objektide tagastamisakti ning vajadusel (digi)allkirjastab selle. Tagastamise protsessi vt täpsemalt peatükk 4.4 „Liikumised“. Järgnevalt on kirjeldatud objektide digiteerimise protsess Kanutis (kus kasutatakse MuIS- i objektide liikumise fikseerimiseks, aga mitte digiteerimistööde dokumenteerimiseks): 1. MuIS-is koostatakse väljaandeakt, mis jõuab esmajärjekorras läbi MuIS-i akti vastuvõtjaks märgitud kuraatorini, kes vajadusel suhtleb täiendavalt tööde tellijaga. Kuraator saab MuIS-is väljaandeakti avada ja vajadusel selle (digi)allkirjastada; 2. Lisaks väljaandeaktile saadetakse Kanutile ka tabel digiteeritavatest objektidest, mis koosneb peamiselt objektide põhiandmetest: nimetus, number, autor, olemus, materjal, tehnika, mõõdud, alakogu (ennekõike juhul, kui MuIS-is on need andmed puudulikud); 3. Kuraator registreerib saabunud objekti paralleelselt KVIS-is (koostab seal vastuvõtuakti, et võtta objektid arvele ja genereerida objektile numbrid). Samuti täidab digiteerimistööde aruande vormil (kogu Kanutis kasutusel üks vorm) esmase muuseumipoolse objekte kirjeldava info; 215 4. Järgmisena alustatakse tööd ning täidetakse samaaegselt ka digiteerimistööde aruannet tekstitöötlusprogrammis. Digiteerimistööde aruandesse märgitakse üles järgmised andmed:  Objekti nimetus, autor, koolkond, valmistamise töökoda, valmistamise aeg;  Akti saabumise kuupäev, tööde teostamise tähtaeg (selle olemasolul), tööde alustamise ning lõpetamise kuupäev, omanikule tagastamise kuupäev;  Objektide materjal (nt plastik), tehnika (nt negatiivid), mõõdud;  Digiteerimisvahendi täpne nimetus (nt Nikon SUPER COOLSCAN 5000 ED), punktitihendus (dpi), kujutise tüüp (nt JPEG/TIFF), biti sügavus, digiteerimise töökoht (nt EK Kanuti fotolabor);  Objektide omaniku andmed. 5. Üldjuhul läheb digiteerimisse sadu objekte korraga ning üldjuhul ühe muuseumi ühe kogu kohta kohta registreeritakse üks digiteerimistööde aruanne. Aruandesse märgitakse ära kogu nimetus ning selles olevate objektide arv. Samuti lisatakse ka pilt suvalisest digiteeritud objektist. Üldjuhul digiteeritakse kõik saadetud objektid, erandjuhtudel võib mõni ka välja jääda; 6. Digiteerimistööde tulemusena valmib igast objektist kolm erineva suuruse ja kasutuseesmärgiga faili: TIFF-säilituskoopia, JPEG-kasutuskoopia, pisipilt MuIS-i üles laadimiseks. Kujutisfailid laetakse üles Pildipanka ning lisatakse iga pildi juurde täiendav metaandmestik. Kui digiteerimine on toimunud massiliselt, siis üldjuhul lisatakse metaandmed esimesele kujutisele ning need kopeeruvad automaatselt kõikidele teistele samaaegselt üles laetavatele kujutistele; 7. Digiteerija(d) valmistavad objektid ette tagastamiseks ja transpordiks; 8. Kuraator salvestab digiteerimistööde aruande ja tööde tulemusena valminud kujutisfailid välisele andmekandjale (nt kõvakettale) ning saadab koos objektidega muuseumisse. Seejuures digiteerimistööde tulemusena valminud kujutisfaile hakkab Kanut alates 2017. aasta sügisest ise üles laadima MuIS-i juurde loodud digihoidla rakendusse; 9. Kuraator koostab MuIS-is objektide tagastamisakti ning vajadusel (digi)allkirjastab selle. Lisaks märgib kuraator KVIS-is, et objekt(id) on tagastatud omanikule. Järgnevalt on kirjeldatud objektide digiteerimise protsess EKM-is: 1. Koguhoidja koostab MuIS-is muuseumisisese kasutamise akti ning informeerib digiteerimisega tegelevat digitaalkogu osakonda. Vastuvõtjaks märgitud isik saab akti avada ja vajadusel selle (digi)allkirjastada. Vajaduse objekti digiteerimiseks võib tingida ka väljapoolt muuseumi esitatud vastavasisuline taotlus; 2. Objekt võetakse hoidlast ning viiakse füüsiliselt digiteerimisse; 3. Digiteerimistööd dokumenteeritakse tekstitöötlusprogrammis; 4. Objekt viiakse tagasi hoidlasse ning vastuvõtjaks märgitud isik koostab MuIS-is objektide tagastamisakti ja vajadusel (digi)allkirjastab selle; 5. Digitaalkogu osakonnas toimub kujutiste töötlemine (sh pisipiltide loomine) ning Digitaalkogusse üles laadimine; 6. Koguhoidja laeb MuIS-i üles pisipildid objekti illustreerimiseks. 216 Joonis 43 Digiteerimise tänane äriprotsess 4.7.3.4 Monitooring Lisaks saabuvatele töödele teostatakse regulaarselt hoidlates ja püsinäitusel olevate objektide monitooringuid (praktiseeritakse nt ERM-is). Monitooringut viiakse läbi vastavalt konkreetsele kriteeriumile, nt objekti materjalile, tehnikale ja seisundile. Näiteks eriti õrna tekstiiliga esemed vaadatakse üle kaks korda aastas. ERM-is viiakse aastas läbi keskmiselt 3-4 erinevat monitooringut välja valitud hoidlate ja alakogude kohta. Pakitud objekte väga tihti ei kontrollita. Monitooringu tänane äriprotsess on üldjoontest järgmine (vt ka Joonis 44): 1. Monitooringu jaoks koostatakse konkreetses hoidlas/püsinäitusel olevate objektide või konkreetsetele kriteeriumitele vastavate objektide sülem MuIS-is ning eksporditakse see Office Open XML Spreadsheet (.xlsx) tabelisse; 2. Järgmisena minnakse hoidlasse/püsinäitusele ning hakatakse ükshaaval objekte läbi vaatama ning objektide seisundeid määrama. Kui sülemist on objekte puudu, lisatakse ka need tabelisse juurde. Vajadusel kontrolli käigus objekti ka pildistatakse; 3. Kontrolli eesmärk on tuvastada esemete seisund. Kui seisund on muutunud, siis lisatakse vastav märge ka tabelisse; 4. Lõpuks kantakse tabelisse tehtud märked sisse ka MuIS-i (st objektide seisundit vajadusel muudetakse). Pildimaterjal jääb kohalikku arvutisse/võrgukettale ja neid MuIS-i hetkel üles ei laeta, kuna selleks puudub sobilik koht. Samas võidakse monitooringut läbi viia ka tegemist vajavate tööde fikseerimiseks. Näiteks Kanutis viiakse töösse tulnud objektide osas läbi monitooring saamaks ülevaadet, millised tööd tuleb objektidega täpsemalt läbi viia. Sellisel juhul viiakse monitooring enamasti läbi Kanutis kohapeal (vahel harva ka hoidlas) ning tulemus fikseeritakse vastavas dokumendis (väljapool MuIS-i). ERM-is viiakse monitooringuid tööde fikseerimiseks üldjuhul läbi hoidlas. 217 Joonis 44 Monitooringu läbiviimise tänane protsess 4.7.3.5 Muud protsessid Lisaks objektide korrastamisele, konserveerimisele, monitooringutele, seisundi hindamisele ja digiteerimisele viivad konserveerimisüksused (olenevalt muuseumist) läbi ka uuringuid ja ekspertiise. Uuringuid ja ekspertiise viiakse läbi ka väljapool muuseumi. Ekspertiise viiakse võrreldes korrastamise, konserveerimise ja digiteerimisega oluliselt vähem läbi. Ekspertiiside käigus võidakse teostada ka uuringuid. Uuring eelneb sageli konserveerimistööle ja on vajalik konserveerimise otsuste tegemiseks – st kas objekti on üldse mõtet konserveerida või kuidas on mõttekas konserveerida (nt korreleerunud metalleseme puhul võib olla vajalik esmalt uurida, kas eseme pinnalt mõtet üldse roostet eemaldada, et see jäädavalt ei kahjustuks). Uuringuid on väga erinevaid, nt levinumad on röntgenuuring või materjaliuuring. Uuringuid on täna MuIS-is võimalik sisestada konserveerimiseöö dokumenteerimisel eraldiseiva sektsiooni „Uuringud“ kaudu (kirjeldatud ka peatükis 4.7.3.1 „Korrastamine ja konserveerimine“), kuid funktsionaalsus on ebapiisav (sh ei võimalda koostada eraldiseisvaid uuringute aruandeid). Seega nii ekspertiiside kui uuringute aruandeid koostatakse peamisel süsteemiväliselt ja laetakse vajadusel failina MuIS-is objekti kirjelduse andmete juurde. Samuti tegelevad konserveerimisüksused (olenevalt muuseumist) ka muuseumikogu säilitustingimuste tagamise ja kontrolliga ning annavad nõu muuseumikogu säilitamise, hoiustamise, konserveerimise küsimustes. Selleks kasutatakse osades muuseumides (nt ERM, Eesti Ajaloomuuseum, Tartu Ülikooli muuseum) hoidlate kliima jälgimiseks salvestavaid mõõdikuid (logereid), milledest loetakse andmeid perioodiliselt maha (nt üks kord kuus). Kasutusel on ka mõõdikud, mis esitavad hetke näite, kuid mis ei salvesta neid. Sellisel juhul on andmete jäädvustamiseks võimalus need teatud intervalli järel nt tabelisse kirjutada. Logeritelt laekunud andmefaile salvestatakse väga erinevatele andmekandjatele, näiteks kohalikku arvutisse/võrgukettale või kasutusel olevasse dokumendihaldussüsteemi (nt Tallinna Linnamuuseumis Amphorasse). Osades uuemates muuseumides (nt EKM) on kesksed kliimajuhtimissüsteemid, kus hoonesse paigaldatud andurid mõõdavad sisekeskkonna tingimusi ja korrigeerivad seda jooksvalt. Andmed salvestatakse keskses süsteemis ja need on taasesitatavad. 4.7.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P30 Konserveerimistööst Objekte, mis on saadetud Suur. Kui objekt on määratud ei ole võimalik konserveerimisse, ei ole korrastamisse, aga tööde objekti ümber tõsta võimalik MuIS-is ümber teostaja tuvastab, et tuleb korrastustööks ja määrata korrastustöösse. vaid konserveerida, siis tuleb vastupidi Objekte, mis on saadetud objekt korrastustööde 218 korrastustöösse, ei ole hulgast eemaldada ning võimalik olemasolevas paluda süsteemis ümber määrata koguhoidjal/peavarahoidjal konserveerimistöösse. koostada uus akt ning Koguhoidja või suunata objekt peavarahoidja sageli ei tea, konserveerimistöösse. Sama kui põhjalikke töid on vaja kehtib ka juhul, kui objekt objektiga teostada. Vastava suunatakse konserveerimisse, otsuse teeb reeglina aga konservaatori hinnangul konservaator. vajab objekt vaid korrastamist. Viimasel juhul täidab konservaator sageli ka märksa mahukamat konserveerimistööde vormi, mis aga tähendab oluliselt suuremat täiendavat ajalist kulu – hinnanguliselt pool kuni kolm tundi rohkem (ajakulu oleneb korrastustöösse määratud objektide arvust ning asjaolust, kas pilte on vaja ka lisada). Kuna konservaatoril puudub täna võimalus otsustada, mis töid teostada, siis kokkuvõtvalt kulub täiendavalt aega nii koguhoidjal/peavarahoidjal kui ka konservaatoril. P31 Konserveerimis- Olemasolevas MuIS-is ei Keskmine. MuIS-is küll tööde passi kuvata konserveerimispassi dokumenteeritakse eelvaade puudub, väljatrüki eelvaadet, konserveerimistöid, kuid väljatrükil olulisi mistõttu nähakse lõplikku konserveerimispassi puudujääke passi alles peale printimist. väljatrükki ei kasutata. Väljatrükil on liialt palju Konserveerimistöid puudujääke selle dokumenteeritakse muuseumist välja täiendavalt ka väljapool saatmiseks (ühelt MuIS-i (nt MS Word). Ajalises muuseumilt teisele või ka mõttes tähendab see tööde välistele osapooltele). dubleerivat dokumenteerimist nii praeguses MuIS-is kui ka eraldiseisvas dokumendis. Keskmiselt kulub konserveerimispassi täitmiseks poolest tunnist kuni 4-5 päevani. P32 MuIS-is puudub Puudub korrastustööde Keskmine. Korrastustöid võimalus dokument, selle eelvaade ja dokumenteeritakse nii MuIS- vormistada võimalus seda välja is kui ka väljaspool MuIS-i (nt korrastustööde trükkida. MS Word). Seejuures, kui passi korrastustöö teostatakse teisele muuseumile, puudub teisel muuseumil ligipääs teostatud korrastustöödele ning vastav süsteemiväline fail tuleb ilmtingimata 219 koostada ja süsteemiväliselt teisele osapoolele edastada. See eeldab täiendavat ajakulu, mida võiks vastava funktsionaalsuse arendamisega vältida. P33 Konserveerimis- Konserveerimistöödega Suur. Kui mooduli kasutamine seotud tegevuste, konserveerimistööde passi on ajakulukas uuringute, objekti kirjelduse töölehe täitmine oleks jm andmete sisestamine võimalikult käepärane (tuleks praeguses MuIS-is on teostada vähem klikke), oleks aeganõudev. Seda mitmete dokumenteerimisele kuluv piirangute tõttu (töölehel on aeg oluliselt lühem. vajalik täita ära hulk andmeid, enne kui saab liikuda järgmisele vahelehele), aga ka vormi keerulise üleehituse tõttu (andmeväljad jagunevad erinevatele vahelehtedele, mille vahel peab pidevalt liikuma). P34 Suuremahulisi faile Korrastus- ja Keskmine. Hetkel on pole võimalik konserveerimistööde juures objektide korrastus- ja süsteemi laadida on väga oluline jäädvustada konserveerimistööde kogu tegevus fotode näol. dokumentatsioon ja seotud Mida kvaliteetsem on pilt, fotod hajutatud mitme seda rohkem seda on infosüsteemi ja välise võimalik suurendada ning andmekandja peale ning lähemalt uurida. See aga puudub võimalus saada tähendab, et foto fail on korralikku ülevaadet kogu oluliselt suurem kui 2MB. töödega seotud Kuna kvaliteetseid pilte ei dokumentatsioonist. ole võimalik MuIS-i üles Fotostuudios tehtud laadida, siis kasutavad osad kvaliteetsete ja mahuliste muuseumid oma sisemisi piltide suuruse muutmine veebisüsteeme. Neil, kellel MuIS-ile sobivaks tähendab täiendav süsteem puudub, praegusel kujul lisatööd salvestavad pildid kas fotograafidele või võrgukettale või kujundajatele. personaalsesse arvutisse. P35 Puudub võimalus Praegune MuIS ei võimalda Keskmine. Kui objekt on koostada koostada eraldiseisvaid saanud näitusel kahjustada, seisundipasse seisundipasse, mis on siis saaks sel teel vajadusel iseäranis vajalikud objekti nõuda kahjutasu. seisundi fikseerimiseks enne Seisundipassi puudumisel ei näitusele andmist. Samuti ole võimalik aga seisundi väljastatakse seisundipasse muutust tõendada ning välistele näitusel minevate muuseum peab kahjud ise objektide kohta, et kandma. Samuti peab saama fikseerida seisund, millega fikseerida seisundit ka enne objekt majja tuli ning ja peale korrastus- või millega läks välja. Nõnda on konserveerimistööde, et võimalik igal ajahetkel üheselt aru saada, kas ja mil tõestada, mis seisundis määral objekti seisukord objekt vastaval ajahetkel paranes. Praegusel hetkel 220 oli. Samuti on oluline koostatakse seisundipasse fikseerida seisund ka peale MuIS-i väliselt. Seetõttu on korrastus- või vastav dokumentatsioon konserveerimistöid, kuna hajutatud mitme infosüsteemi seisund on tõenäoliselt ja välise andmekandja peale peale teostatud töid ning puudub võimalus saada muutunud – seda võimaldab korralikku ülevaadet kogu tänane MuIS teha seisundi hindamisega seotud konserveerimistöö raames, dokumentatsioonist. aga mitte eraldiseisvalt. P36 Puudub kahjustuste MuIS-is puudub võimalus Keskmine. Praegusel hetkel märkimise võimalus märkida, kus täpsemalt on kahjustused pildistatud pildistatud objektil ning kirjeldatud eraldiseisvalt kahjustused asuvad ning MuIS-i väliselt. Tulemuseks millised need on. Ainuke on see, et kahjustustega võimalus oleks lisada seotud info on hajutatud kahjustused mõnes mitme infosüsteemi ja välise pilditöötlusprogrammis ning andmekandja (kohalik arvuti foto siis üles laadida. Faili või parimal juhul võrguketas) suurus piirab võimalust peale ning MuIS-i ei jõua laadida üles kvaliteetset kogu kahjustustega seotud pilti, kus kahjustused aktuaalne info. paremini esile tuleks. P37 Puudub võimalus Praegune MuIS ei Keskmine. Praegusel hetkel monitoorida võimaldada kiirelt ja lihtsalt dokumenteeritakse hoidlate, alakogude teostada hoidlate, monitooringuid MuIS-i väliselt vms tunnuste alusel alakogude vm tunnuste (nt MS Excelis). Tulem ei grupeeritud objekte alusel grupeeritud objektide pruugi jõuda MuIS-i, kuna monitooringuid. nõuab oluliselt täiendavat Monitooringu käigus on tööaega andmete põhirõhk objekti seisundi ja sisestamiseks MuIS-i vajadusel asukoha (andmete sisestus toimub tuvastamine ning objekti kaupa ning neid võib hetkeolukorda peegeldava olla kokku rohkem kui 100 fotomaterjali üles laadimine. tk). Tulemuseks on see, et info on hajutatud mitme infosüsteemi ja välise andmekandja peale ning MuIS-i ei jõua kogu monitooringuga seotud info. P38 Puudub võimalus Digiteerimistööde puhul Keskmine. Digiteerimistöid koostada (eriti kui neid tellitakse dokumenteeritakse digiteerimistööde väljapoolt muuseumi) on süsteemiväliselt. Tulemuseks aruandeid oluline jäädvustada kogu on see, et info on hajutatud tegevus. Digiteerimistööde mitme infosüsteemi ja välise tulemusena valminud andmekandja peale ning kujutisfaile on võimalik MuIS-i ei jõua kogu laadida digihoidlasse, kuid digiteerimistööga seotud mitte fikseerida info. digiteerimistöö protsessi (kes digis, millal digis jne), mille alusel saaks ka tööga seotud kujutisfailide metaandmeid massiliselt täita. 221 4.7.5 Tulevane äriprotsess Käesolev peatükk annab ülevaate, kuidas toimub loodavas töötajakeskkonnas korrastus- ja konserveerimistööde, digiteerimistööd, seisundite hindamiste ning monitooringute läbiviimine ja dokumenteerimine. Joonis 45 on kujutatud, kuidas üks süsteem katab kõikide muuseumide konserveerimis- ja digiteerimisüksuste vajadused, mistõttu jookseb kogu oluline info kokku ühte infosüsteemi. Killustatus kaob. Nii käesolevas peatükis kui ka peatükis 4.7.6 „Ärinõuded“ kasutatud mõiste „töö“ all peetakse silmas üldist tööd ehk konserveerimist, korrastamist, seisundi hindamist, monitooringut või digiteerimist. Mõiste „tegevus“ all peetakse silmas konkreetseid tegevusi, mida töö raames teostatakse. Joonis 45 Kasutusvõimalused tulevases töötajakeskkonnas Tööde teostamise tulevane äriprotsess on järgmine: 1. Objekt võib saabuda konserveerimis- ja/või digiteerimisüksusesse peamiselt järgmiste sündmuste ajel: a. Muuseumisse tuuakse uus objekt, mille hindamiskomisjon on otsustanud muuseumikogusse/abikogusse arvata ning objekt tuleb enne hoidlasse paigutamist üle vaadata, vajadusel korrastada/konserveerida; b. Korrastamist/konserveerimist vajavat objekti soovitakse kasutada (üldjuhul näitusel eksponeerimiseks, aga ka haridustegevuseks, teadustööks vm otstarbeks); c. Hoidlas või püsinäitusel olev objekt vajab korrastamist/konserveerimist; d. Kasutusse antava objekti (üldjuhul objekt läheb näitusele või tuleb näituselt, objekt läheb korrastamisele/konserveerimisse või tuleb sealt) seisund vajab fikseerimist; 222 e. Objekti on vaja digiteerida (sh näituse otstarbeks või digikoopia tellimuse täitmiseks); f. Objekti soovitakse saata konservaatori poolt teostatavasse uuringusse või ekspertiisi. 2. Seisundi hindamisi, monitooringuid ja lihtsamaid korrastustöid võib vastavalt asutuse töökorraldusele läbi viia konserveerimisosakonna asemel ka mõni teine vastava kvalifikatsiooniga üksus või töötaja; 3. Objekte suunatakse korrastamisse või konserveerimisse (vt Joonis 46), seisundi hindamisse (vt Joonis 47), digiteerimisse (vt Joonis 49) või uuringutesse/ekspertiisi endiselt kas muuseumisisese kasutamise akti (üldjuhul konserveerimisüksus asub samas muuseumis ja töö teostaja on sama muuseumi töötaja) või väljaandeaktiga (konserveerimisüksus ja/või digiteerimisüksus asub teises muuseumis või koostööpartner on mõni väline asutus või eraisik). Erisus 1: Muuseumide infosüsteemi kasutavate muuseumide välise objekti korral tuleb see eelnevalt muuseumis hoiule võtta (väljapoolt tulnud objekti tööd teostatakse nn tellimustöö raames). Juhul, kui objekt on hoiule võetud eesmärgiga „korrastamine/konserveerimine“, „seisundi hindamine“, „digiteerimine“ või „uuring/ekspertiis“ ja hoiulevõtja on ise tööde teostamisega seotud isik (nt konserveerimisosakonna juhatataja), siis nende töösse suunamiseks muuseumisisest kasutamise akti ei koostata. Sellisel juhul lisatakse töö hoiulevõtmisakti (mitte muuseumisisese kasutamise akti) alusel. Kui aga objekt on võetud hoiule muul eesmärgil kui konserveerimisüksusega seotud tööde teostamine (nt eesmärgiga „esindusotstarve“, „näitus“, „haridustegevus“ või „hoiustamine“) ja hoiulevõtja erineb tööde teotamisega seotud isikust, siis tuleb objekti eest vastutaval isikul eelnevalt ikkagi koostada vastava eesmärgiga (nt „korrastamine/konserveerimine“) muuseumisisese kasutamise akt; Erisus 2: Vastavalt vajadusele viiakse läbi hoidlate, alakogude vm tunnustele vastavate objektide seisundite monitooringuid (vt protsessi Joonis 50). Monitooringusse minevaid objekte üldjuhul muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeaktiga ei liigutata, kuna enamasti teostatakse monitooringuid hoidlas või püsinäitusel, st objekte füüsiliselt ei liigutata; 4. Väljaandjaks olev isik (koguhoidja/peavarahoidja või ka näitusekuraator, kui objekt liigub töösse näituselt) koostab töötajakeskkonnas muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti. Aktis märgitakse muuhulgas ära objekti vastuvõtja, kasutuseesmärk (nt „korrastamine/konserveerimine“) ning vajadusel lisatakse eesmärgi täpsustus (nt konkreetne konserveerimistööde ülesanne); 5. Objektide liigutamine töötajakeskkonnas (muuseumide vahel või muuseumi sees) käib vastavalt peatükis 4.4 „Liikumised“ järgmiste täpsustustega: 5.1. Aktis on määratud objektidele vaikimisi akti eesmärgist tulenev põhitöö (nt „korrastamine/konserveerimine“) ja tööde teostajaks akti märgitud vastuvõtja; 5.2. Vastuvõtja määrab teostatavad tööd (vajadusel muudab või lisab täiendavad tööd) ning tööde teostajad (vajadusel muudab või lisab täiendavad tööde teostajaid). Vajadusel genereeritakse väljaandeakti või muuseumisisese kasutamise akti lisa (tööde nimekirja fikseerimiseks) ja/või koostatakse uus muuseumisisese kasutamise akt (objektide teise osakonda või sama osakonnas liikumise fikseerimiseks); 5.3. Vajadusel võib vastuvõtja määrata osa objekte koheselt ka tagastamisse, kuna nendega ei saa soovitud tegevusi ellu viia. Kui objektid otsustatakse füüsiliselt kohe tagastada, siis vormistatakse koheselt ka tagastamisakt. 223 Erisus: Kui tegemist on 3. punkti erisuste juures mainitud hoiulevõetud objektiga, siis tehakse tagastamine hoiulevõtmisakti alusel objekti omanikule (hoiuleandjale). 6. Akti märgitud vastuvõtja annab käsu tööde genereerimiseks, mille tulemusena saadetakse teavitused kõigi muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti märgitud tööde teostajatele; 7. Toimub tööde läbiviimine, sh vajadusel veelkord täiendavate tööde ja teostajate määramine (sh vajadusel väljaandeakti lisa, muuseumisisese kasutamise akti lisa genereerimine ja/või täiendavate muuseumisisese kasutamise aktide koostamine): 7.1. Korrastus- ja konserveerimistööde puhul vaadatakse objekt üle, lepitakse kokku tegevusplaan, jagatakse tööd teostajate vahel ning alustatakse töödega. Tööde teostamisega paralleelselt dokumenteeritakse oma tegevust; 7.2. Seisundi hindamise raames vaadatakse objekt üle ning dokumenteeritakse tema seisund, kahjustused ning eksponeerimise, käsitsemise ja säilitamise tingimused; 7.3. Digiteerimistööde raames tehakse objektist vastavalt sobiva vahendiga pildid, täiendatakse nende metaandmeid (sh määratakse kasutusõigused) ning laetakse need digihoidlasse üles. Samuti dokumenteeritakse digiteerimistöö kui selline; 7.4. Monitooringu raames vaadatakse üle objektide seisund ning dokumenteeritakse need. Monitooringu raames liigutakse üldjuhul objektide juurde hoidlas või püsinäitusel. Vajadusel täiendatakse objektide kirjeldusandmeid, sh seisundit. Lisaks vajadusel märgitakse ära, mida antud objektidega oleks vaja edasi teha (nt vajab korrastamist). Monitooringu tulemusi võidakse kasutada näiteks tulevaste tööde planeerimisel või täiendavate finantsvahendite taotlemisel; 7.5. Uuring/ekspertiisi raames vaadatakse objekt üle, vajadusel teostatakse uuringud ja/või antakse professionaalne hinnang vastavalt esitatud ülesandele. Dokumenteerimine toimub töötajakeskkonnas, kui vatav töölehe vorm sobib. Kui uuring/ekspertiis on vähga spetsiifiline, toimub dokumenteerimine süsteemiväliselt ning vajadusel tööde tulemina valminud dokumentatsioon laetakse tagastamisakti juurde üles. Samuti vajadusel täiendatakse objekti andmeid, olenevalt uuringu/ekspertiisi ülesandest ja tulemustest. 8. Kui töö on teostatud ja dokumenteeritud, siis kinnitab tööde eest vastutav isik (omavahel kokku lepitud) tööde lõpetamise; 9. Kui töö on lõpetatud, vormistab muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti märgitud vastuvõtja objektidele tagastamise. Objektide tagastamine käib vastavalt peatükis 4.4 „Liikumised“ kirjeldatule; 10. Kui tööde teostajaks on väline osapool, siis tekib vastavalt peatükis peatükis 4.4 „Liikumised“ kirjeldatule võimalus objektide liigutamise akte vahetada avaliku keskkonna kaudu. Sellisel juhul on võimalik tööde tulemusena valminud dokumentatsioon lisada tagastamisaktile. 224 Joonis 46 Korrastus- või konserveerimistööde läbiviimise tulevane äriprotsess Joonis 47 Seisundi hindamise tulevane äriprotsess Joonis 48 Monitooringu läbiviimise tulevane äriprotsess 225 Joonis 49 Digiteerimise tulevane äriprotsess 4.7.6 Ärinõuded 4.7.6.1 Tööga seotud kasutamise akt ja hoiulevõtmisakt Järgnevalt on toodud nõuded muuseumisisese kasutamise aktile, väljaandeaktile ja hoiulevõtmisaktile (edaspidi ka kui „akt“), mille kasutuseesmärk/hoiule võtmise eesmärk on „korrastamine/konserveerimine“, „seisundi hindamine“, „digiteerimine“, „monitooring“, „uuring/ekspertiis“. See tähendab, et akti märgitud objekte ootavad ees järgmised tööd: korrastamine/konserveerimine, seisundi hindamine, digiteerimine, monitooring ja/või uuring/ekspertiis. ID Nõude kirjeldus KO001 Tuleb arvestada asjaoluga, et ainult seisundi hindamisi ja monitooringuid on võimalik teostada ilma eelneva muuseumisisese kasutamise akti, väljaandeakti või hoiulevõtmisaktita – st otse objekti jooksvas asukohas (üldjuhul hoidlas). Kuna aga erandkorras võib tekkida vajadus ka muid töid teostada nende jooksvas asukohas (nt objekt on liiga suur fotolaborisse transportimiseks, mistõttu toimub digiteerimine teostada hoidlas), siis peab antud juhul saama akti koostada selliselt, et kasutuskoht jääb muutmata (st see on sama mis objekti jooksev asukoht). KO002 Kui akti eesmärgiks on objekti töösse suunamine, valitakse akti töölehel üks järgmiste kasutuseesmärkide seast: „korrastamine/konserveerimine“, „seisundi hindamine“, „digiteerimine“, monitooring“ ja/või „uuring/ekspertiis“. Seejuures peab saama lisada ka mitu kasutuseesmärki. Täiendavalt saab lisada ka eesmärki täpsustava kommentaari „nt vajab tolmust puhastamist“. KO003 Vastavalt aktis valitud kasutuseesmärgile toimib süsteem järgmiselt:  Korrastamine/konserveerimine – automaatset põhitöö määramist objektidele ei toimu (akti märgitud vastuvõtja peab ise määrama, kas tegemist on korrastamise või konserveerimisega), kuid tööde teostajaks määratakse vaikimisi akti märgitud vastuvõtja;  Seisundi hindamine – objektide põhitööks määratakse vaikimisi „seisundi hindamine“ ning tööde teostajaks akti märgitud vastuvõtja;  Digiteerimine – objektide põhitööks määratakse vaikimisi „digiteerimine“ ning tööde teostajaks akti märgitud vastuvõtja;  Monitooring – objektide põhitööks määratakse vaikimisi „monitooring“ ning tööde teostajaks akti märgitud vastuvõtja;  Uuring/ekspertiis – automaatset põhitöö määramist ei toimu (akti 226 märgitud vastuvõtja peab saama ise objektidele põhitöö määrata). Seejuures, kui töötajakeskkonnas olev uuringu dokumenteerimise vorm pole sobilik, siis tööd ei määrata ja töö dokumenteerimise vormi ei genereerita (vajadusel laetakse töö tulem lisadokumentidena tagastamisakti juurde). KO004 Vastuvõtjal peab olema võimalik mugavalt muuta põhitööd/määrata täiendavaid töid ning nende teostajaid (vt Joonis 50). Seejuures:  Tööd ning tööde teostajad võivad objektide lõikes erineda;  Töid võib olla mitu (sellisel juhul on aga üks n-ö põhitöö ja ülejäänud täiendavad tööd);  Tööde teostajaid võib ühe töö raames olla mitu (sellisel juhul on aga üks vastutav teostaja ja teised täiendavad teostajad). Ehk võib olla nt järgmine olukord: ühe muuseumisisese kasutamise aktiga seotud objektid 1-3 määratakse korrastamisele konservaator A poolt, objektid 4-6 määratakse konserveerimisele ja digiteerimisele konservaator B poolt ning objektid 7-9 määratakse konserveerimisele konservaatorite A ja D poolt. KO005 Uue töö lisamisel tuleb genereerida uus töö, kuhu akti andmete põhjal määratakse töö üldandmed ning töö objekti(de) andmed. KO006 Nõudes KO003 toodud töid ning tööde teostajaid peab olema võimalik lisada ning eemaldada nii ühel kui mitmel objektil korraga. KO007 Tööde teostaja(id) peab olema võimalik muuta ning töid eemaldada jooksvalt kuni tööde lõpliku kinnitamiseni. KO008 Uue töö lisamisel peab olema võimalik koostada uus muuseumisisese kasutamise akt (nt juhul, kui täiendava töö teostamisega tegeletakse füüsiliselt teises kohas ja objekti tuleb liigutada). Uue kasutamise akti koostamisel tuleb saata vastav teavitus ka algsesse kasutamise akti märgitud väljaandjale ja vastuvõtjale (vastuvõtjale juhul, kui see erineb uuest väljaandjast). KO009 Objektidele lisatud uued tööd lisatakse või olemasolevad tööd eemaldatakse siis, kui akti töölehel on selleks vastav käsk antud, arvestades järgmisi piiranguid:  Juhul, kui objektile on juba lisatud sama liiki lõpetamata töö (mõne teise kasutaja poolt), siis peab süsteem kasutajat sellest teavitama ning küsima kinnitust toimingu lõpule viimiseks. Vajadusel näeb kasutaja kõiki objektiga seotud pooleli olevaid töid;  Täiendavaid töid lisada või olemasolevaid eemaldada peab olema võimalik ühel või mitmel objektil korraga. Täiendava töö määramisel tekib juurde automaatselt vastav valitud töö kirje;  Aktiga töösse suunatud objektid peavad olema seotud vähemalt ühe antud aktiga seotud aktiivse/kinnitatud põhitööga, mis ühtib akti märgitud kasutuseesmärgiga (vt Joonis 50 väli „Tööd ja nende teostajad“). Objekti peab olema võimalik töö juurest eemaldada üksnes siis, kui nimetatud nõue on täidetud. KO010 Tööde lisamisel (sh põhitöö lisamisel, kui see ei tekkinud kasutamise akti eesmärgi alusel automaatselt), muutmisel ja eemaldamisel peab olema võimalik lisada täpsustav kommentaar ja genereerida tööde muudatuste kohta kasutamise akti lisa. Kasutamise akti või hoiulevõtmisakti lisa peavad kinnitama/allkirjastama samad isikud, kes algse kasutamise akti. Tööde käigus lepitakse kokku, mis juhtudel täpselt akti lisa genereerimine peab olema võimalik (nt on võimalik, et kui objekt suunatakse korrastamisse/konserveerimisse ja sellele enamasti eelneb seisundi 227 hindamine, siis seda ei ole vajalik täiendavalt akti lisaga fikseerida). Samuti võib tekkida vajadus ka lisada tööde muudatuste taotlemise funktsionaalsus (st objekti algne väljaandja peab tööde muudatuseks andma omapoolse nõusoleku). KO011 Kui eemaldatakse töö, millega on seotud vaid üks objekt (seesama objekt, mille juurest tööd soovitakse eemaldada), siis töö kustutatakse ehk antud tööd ei kuvata enam kuskil töötajakeskkonnas. Kui töö on seotud rohkem kui ühe objektiga, siis eemaldatakse objekti andmed tööga seotud objektide nimekirjast (töö ise jääb alles). KO012 Akti töölehele peavad kokku jooksma kõik aktis märgitud objektidega tehtud tööd. KO013 Akti töölehel peab olema eristatult näha, millised tööd on lisandunud/eemaldatud, millal ja kelle poolt. Seejuures ka väljaandja peab saama mugavalt ülevaate, kui vastuvõtja on teinud akti töölehel muudatusi (nt lisanud täiendavaid töid vms). KO014 Akti töölehel peab olema näha, mis seisus tööd on (nt ootel, alustatud, lõpetatud). KO015 Akti töölehel peab olema võimalik mugavalt liikuda objektiga seotud töö vaatesse. KO016 Kui objektile pole ühtegi tööd objektile lisatud, peab saama selle kohta märkida, et töid ei ole teostatud ja vajadusel lisada ka täpsema põhjenduse. Sellisel juhul peab objekte olema võimalik märkida aktis kohe ka tagastatuks töid teostamata ja alustada tagastamisakti koostamisega. Seejuures, kui objekt tagastatakse töid teostamata, siis ei tohi tööde aruanne objekti kohta vastavat tööd kajastada (vt ka peatükk 4.10 „Aruandlus“). KO017 Kui väljaandeakt tehakse välisele osapoolele (välisele asutusele või eraisikule), siis sellisel juhul ei tohi süsteem võimaldada akti töölehe alusel töid genereerida. KO018 Akti vaates peab saama fikseerida ka tööde sisu muudatuse selliselt, et väljaandja saaks sellest teada ja vajadusel oma nõusolek anda (nt kui objekt saadetud digiteerimisse, aga konserveerimisüksus otsustab selle enne digiteerimist ka konserveerida). Võimalikud alternatiivid on järgmised (täpne lahendus lepitakse kokku tööde käigus):  Vastuvõtja peab saama esitada väljaandajale asjakohase taotluse ja enne taotluse kohta otse tegemist ei saa töödega alustada. Otsuse saab fikseerida akti lisas;  Vastuvõtja lisab tööde sisu muudatuse kohta täpsema info koos põhjendusega ja selle kohta saadetakse süsteemi poolt väljaandjale asjakohane teavitus. Joonis 50 Akti lisatud objektidega seotud tööd ja teostajad 228 4.7.6.2 Tööga seotud tagastamisakt Järgnevalt on toodud nõuded tagastamisakti vormistamisele, kui objekti osas otsustati töid mitte teostada või tööd on teostatud. ID Nõude kirjeldus KO019 Tagastada peab saama selliseid muuseumisisese kasutamise aktis või väljaandeaktis olevaid objekte, mille osas otsustati töid mitte üldse teostada ja selliseid, mille osas tööd on teostatud. KO020 Kui objektiga ei ole seotud ühtegi aktiivset (lõpetamata) tööd, siis peab algses muuseumisisese kasutamise aktis või väljaandeaktis vastuvõtjaks märgitud isikul olema selgelt aru saada, et mingi hulk objekte ootab tagastamist. Üheks võimalikuks lahenduseks on see, et pärast töö lõpetamise kinnitamist on aktis sisalduvatel objektidel „tagastamise ootel“ olek (seejuures, kui objektid on erinevates töödes, siis vastav oleks võib objektidel tekkida erineval ajal) ning selliste kohta saab genereerida tagastamisakti. Teiseks võimalikuks lahenduseks on see, et viimase seotud töö kinnitamisel koostatakse automaatselt uus tagastamisakt (lisaks automaatselt märgitakse kasutamise aktis, et objekt on tagastamisele määratud). Seejuures lepitakse tööde käigus kokku, kas tagastamisakti genereerimine toimub muuseumisisese kasutamise või väljaandmise töölehel või eraldiseisval tagastamise töölehel. Juhul, kui peale tööde lõpetamist tuvastatakse, et juba eelnevalt on antud muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeaktiga seotud vastuvõtja poolt kinnitamata tagastamisakt, siis uut tagastamisakti ei looda. KO021 Tagastamisaktis tuleb kuvada kõikide objektidega läbi viidud tööde loetelu. Seejuures tuleb eristatavalt kuvada vastavalt muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeakti kasutuseesmärgile automaatselt määratud töö (kui see oli määratud) ning ülejäänud lisatud tööd (kui selliseid oli). KO022 Tagastamisaktilt peab olema võimalik mugavalt näha tööde käigus tehtud muudatusi objekti kirjeldustes (sh andmete lisamine, kustutamine, muutmine, sh kes ja millal need on teinud). See, kas objekti kirjelduse andmed muudetakse automaatselt tagastamisakti mõlemapoolsel kinnitamisel/allkirjastamisel või tuleb see muudatus enne jõustumist kogu eest vastutava isiku poolt eraldi kinnitada, sõltub konkreetse muuseumi ja alakogu seadistustest (ehk see sõltub sellest, kas antud olukorda tõlgendatakse muudatuse või muutmisettepanekuna; vt ka nõuded KI122 ja KI123). KO023 Tagastamisaktile peab saama lisada tööde tulemusena loodud faile. See on vajalik nt uuringu/ekspertiisi jaoks, kui töötajakeskkonnas olev uuringu tööleht ei ole tulemi kirjeldamiseks sobiv. Samuti on see vajalik nt juhul, kui tööd teostatakse muuseumiväliselt. 4.7.6.3 Tööde nimekirja vaated Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded korrastus- ja konserveerimistööde (vt ka Joonis 51), uuringute, seisundi hindamiste, digiteerimistööde ning monitooringute vaatele, kus kuvatakse kõik kasutajaga seotud tööd ja on võimalik teostada otsinguid soovitud töö leidmiseks. ID Nõude kirjeldus KO024 Tööde (v.a monitooringu) vaatest peab olema võimalik avada põhitööd ja 229 liikuda viidatud täiendavate tööde juurde. KO025 Tööde (v. a monitooringu) vaates peab olema võimalik lisada uusi täiendavaid töid. Vajadusel peab saama selle käigus ka genereerida kasutamise akti lisasid (tööde muudatuste fikseerimiseks) ja uusi muuseumisisese kasutamise akte (objektide uute liikumise fikseerimiseks). KO026 Tööde nimekirja vaates peavad olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Pooleli olevad tööd (kinnitamata tööd);  Lõpetatud tööd. KO027 Vaikimisi tuleb tööde nimekiri kuvada tööde põhiselt. Lisaks peab aga olema võimalik:  Kuvada tööde nimekiri ka objektide loetelu alusel, st iga objekt eraldi real. Kui ühe objektiga on seotud rohkem kui üks töö, siis kuvatakse üks objekti rida, kuid sellel on viited kõikidel seotud töödele;  Grupeerida tööde või objektide nimekirja ka muuseumisisese kasutamise aktide või väljaandeaktide lõikes. KO028 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste abil kuvatavat nimekirja täpsustada, nt kuvada kõik tema poolt teostatud 2017. aasta märts-juuni tehtud korrastustööd. Samuti võib olla vajadus otsida nt konkreetse töös kasutatud materjali või tehnika järgi. KO029 Iga töö kirje kohta tuleb kuvada vähemalt:  Töö number;  Tööde alustamise kuupäev;  Tööde lõpetamise kuupäev (üksnes lõpetatud tööde puhul);  Tööde teostajad;  Seotud objektide loetelu (suurema hulga objektidega tööde (nt digiteerimistöö) puhul võib kuvada ainult objektide koguarvu või võimaluse objektide nimekirja vaatamiseks);  Viited seotud täiendavatele töödele. Joonis 51 Konserveerimis- ja korrastustööde nimekirja vaade 230 4.7.6.4 Töö dokumenteerimine ja töö vaade Järgmisena on toodud nõuded, mis kohalduvad üldiselt tööde dokumenteerimisele ning konkreetse töö (korrastus- või konserveerimistöö, uuringu, seisundi hindamise, digiteerimise, monitooringu) dokumenteerimise töölehele. ID Nõude kirjeldus KO030 Kõikidele töödele genereeritakse töö number, mis tekib administreerimisliidese seadistuste alusel (konserveerimistöödel, korrastustöödel, uuringutel, seisundite hindamistel, digiteerimistöödel ning monitooringutel on oma numeratsioon). Töö number genereeritakse koheselt, mitte peale töö kinnitamist. KO031 Muuseumisisese kasutamise aktist, väljaandeaktist või hoiulevõtmisaktist tulenevate tööde töölehtedel tuleb kuvada akti märgitud tööde teostajad, tööde tähtaeg (tagastamise tähtaeg), täiendavad tööd ja nende teostajad jm. KO032 Nii korrastustöö, konserveerimistöö, seisundi hindamise, digiteerimistöö kui ka monitooringu töölehel peab olema võimalik määrata objektile uut täiendavat tööd ning eemaldada olemasolevat. Töö lisamisel ning eemaldamisel tuleb lähtuda nõudes KO009 toodust. Lisatud ja eemaldatud tööde muudatused peavad kanduma ka seotud muuseumisisese kasutamise aktile või väljaandeaktile. KO033 Konkreetse töö töölehel olevate objektide osas peab olema võimalik mugavalt liikuda konkreetse objektiga seotud täiendavate tööde ja seotud aktide (muuseumisisese kasutamise aktid, väljaandeaktid, hoiulevõtmisaktid) juurde. KO034 Töösse lisatud objektide asukohta peab olema võimalik vajadusel täpsustada. Seejuures peab täpsustatud asukoht olema nähtav ka objekti kirjelduse vaates jooksva asukoha täpsustusena (jooksvaks asukohaks on akti märgitud kasutuskoht). KO035 Tööde käigus peab olema võimalik üles laadida kujutisfaile vm faile ja seda nii ükshaaval kui ka massiliselt. Faili lisamisel peab see salvestuma digihoidlasse konkreetse töö ja arhiiviobjektiga seotult. KO036 Tööde vaates tuleb kuvada töös olevate objektide kohta teostatud töö kokkuvõte. Kokkuvõtte ülesehitus lepitakse kokku tööde käigus. KO037 Pass peab olema jaotatud loogilisteks sektsioonideks. Passe (ennekõike seisundipasse) peab saama koostada ja genereerida ka ingliskeelsena. KO038 Tööde lõpetamise peab kinnitama vastutav teostaja. Automaatselt kuvatakse tööde lõpetamise kuupäevaks ning kellaajaks käesolev hetk ning tööde kinnitaja ees- ja perekonnanimi. KO039 Kõike passe peab/peavad tööde teostaja/teostajad saama digiallkirjastada. KO040 Kui töö teostajaks on teine töötajakeskkonda kasutav muuseum, peab töö tellijal (objektide omanikul) olema võimalik peale tööde teostamist teostatud töö tulemustega (töölehega ja selle alusel genereeritud passiga) tutvuda. 4.7.6.5 Korrastus- ja konserveerimistöö lisamine Järgnevalt on kirjeldatud nõuded korrastus- ja konserveerimistööde dokumenteerimist puudutavatele vaadetele. Objektide korrastus- ja konserveerimistööde dokumenteerimise tulevane äriprotsess on toodud Joonis 46 (oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga). ID Nõude kirjeldus KO041 Korrastus- ja konserveerimistööde dokumenteerimise tööleht peab olema 231 sarnane, aga tuleb arvestada asjaoluga, et korrastustöid teostatakse korraga paljudele objektidele ja seetõttu peavad olema võimalikud ka objektide ülesed masstegevused (nt mitmele objektile sama säilitustoimingu liigi sisestamine). Seejuures tuleb arvestada, et tööde käigus võivad selguda töölehtede erinevad täitmisvajadused. KO042 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil, väljaandeaktil või hoiulevõtmisaktil olevad objektid (või objekti eraldatavad osad), mis vastuvõtja poolt korrastustöösse määratakse, märgitakse vaikimisi ühte korrastustöösse (st tekib üks korrastustöö kirje), kuid kasutaja peab saama nende kohta ka erinevaid komplekte moodustada ja erinevatesse korrastustöödesse lisada. KO043 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil, väljaandeaktil või hoiulevõtmisaktil olevad objektid (või objekti eraldatavad osad), mis vastuvõtja poolt konserveerimistöösse määratakse, märgitakse eraldiseisvatesse konserveerimistöödesse (st iga objekti kohta tekib eraldiseisev konserveerimistöö kirje). KO044 Korrastus- ja konserveerimistöösse peab saama lisada:  Oma muuseumi poolt koostatud muuseumisisese kasutamise aktiga (mille kasutuseesmärk on „korrastamine/konserveerimine“) kasutamiseks antud museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju;  Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi poolt koostatud väljaandeaktiga (mille kasutuseesmärk on „korrastamine/konserveerimine“) välja antud asju;  Hoiulevõtmisaktiga, mille hoiule võtu alaliik on „korrastamine/konserveerimine“, muuseumis hoiule võetud asju (sellisel juhul täiendav muuseumisisese kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik). NB! Juhul, kui objektid on suunatud konserveerimisosakonda muul eesmärgil (st akti märgitud põhitööks on midagi muud kui „korrastamine/konserveerimine“), siis saab selliseid objekte ka täiendava töö korras korrastusse/konserveerimisse suunata (vajadusel fikseeritakse see täiendavalt akti lisa ja/või uue muuseumisisese kasutamise aktiga). KO045 Korrastus- ja konserveerimistöösse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Näide: objekt koosneb detailidest „king“ ja „kingapael“ ning nahakonservaatorile suunatakse ainult king. Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on tegemist. Kui töö pärineb aktist, peavad eraldatavad osad olema juba aktis määratletud. KO046 Korrastustööst peab olema võimalik objekte eemaldada (konserveerimistöös saab olla alati üks objekt) ning korrastus- või konserveerimistöös olevale objektile peab saama määrata täiendavaid töid (uuring, seisundi hindamine, digiteerimine). 232 KO047 Töö vaates peab olema info jaotatud järgmistesse sektsioonidesse (vt ka Joonis 52):  Üldandmed:  Töö number;  Töö nimetus (korrastamine või konserveerimine);  Töö alustamise kuupäev, tähtaeg ning töö lõpetamise kuupäev;  Töö ülesanne (kuvatakse vaikimisi aktis toodud kommentaar);  Töö teostaja.  Objektid:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Füüsiline kirjeldus (materjal, tehnika, mõõtmed jms);  Seisund;  Kahjustused;  Eksponeerimise tingimused;  Käsitsemise tingimused;  Säilitamise tingimused;  Objekti omanik/valdaja;  Asukoha täpsustus;  Märkus (kuvatakse aktis objektile lisatud kommentaar);  Täiendavad tööd (lingid vastavatele töölehtedele).  Administratiivsed toimingud:  Dokumentide lõikes;  Objektide lõikes.  Töö käigus teostatud. KO048 Töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited kõikide töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on antud töö otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine, muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, hoiule võtmine, tagastamine, näitus, haridusprogramm. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik näha nii dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru saada, milliste objektidega antud administratiivne toiming seotud on. KO049 Töölehel sektsioonis „Töö käigus teostatud“ tuleb kuvada ülevaade kogu töö käigus teostatust – sh säilitamistegevuse toimingutest ja objektide kirjelduse muudatustest. KO050 Töölehel peab olema võimalik alustada vähemalt järgmise info lisamisega:  Ülesande kirjeldus:  Töö kirjeldus;  Tööde kokkuvõte. Seejuures lepitakse tööde käigus kokku, kus ja kuidas antud infot sisestatakse ja kuvatakse. Nt „Töö kirjeldus“ käigus lisatud info võib sisestada ka otse sektsiooni „Töö käigus teostatud“. KO051 Ülesande kirjeldamisel peab saama lisada:  Ülesande täpsustuse;  Tööde kava. Ülesande täpsustamisel peab saama mugavalt näha algset akti märgitud töö ülesannet kommentaarina. Tööde kava peab olema võimalik ka hiljem tööde käigus muuta. KO052 Töö kirjeldamisel peab olema võimalik sisestada täpsed säilitustegevuse 233 toimingud, mida töö raames tehti. Iga toimingu kohta peab saama sisestada vähemalt järgmised andmed:  Toimingu teostamise aeg (alguse kuupäev ja lõpu kuupäev);  Toiminguks kulunud aeg;  Toimingu liik (administreerimisliideses seadistatav – nt poleerimine, raamimine);  Tehtud töö (vabatekstiline kirjeldus);  Kasutatud materjalid (vabatekstiline kirjeldus);  Kasutatud töövahendid (vabatekstiline kirjeldus);  Põhjendus;  Failid (ennekõike dokumendifailid) ja kujutised. KO053 Töölehele peab olema võimalik üles laadida nii kujutisi kui ka dokumendifaile. Kujutisi peab saama lisada:  Kasutaja seadmest;  Digihoidlasse üles laetud objektiga seotud piltide seast. KO054 Dokumendifailide üles laadimisel peab olema võimalik märkida märkus dokumendi sisu kohta. Kujutiste lisamisel peab saama märkida, kas tegemist on olukorraga enne tööde teostamist (selleks puhuks ennekõike vajalik digihoidlasse üles laetud objektiga seotud pildi kasutamine), peale tööde teostamist või tööde teostamise protsessi jäädvustusega. Kujutiste lisamisel peab olema võimalik märkida pealkirju, autoreid, kasutamisõiguseid jm vajalikke metaandmeid. KO055 Igale kujutisele peab olema võimalik lisada kahjustusi ning neid täpsemalt kirjeldada. Funktsionaalsus on analoogne EKM Digitaalkogu lahendusele (vt Joonis 42) – kasutaja märgib kujutisel ära kahjustuse ala ja seejärel valib sellel alal oleva(te) kahjustus(te) tüübi(d) ja konkreetsete tüüpide alla kuuluvad liigi(d). Peale vastavaid valikuid kuvatakse kujutisel märgitud kahjustunud alad ja nende juures tingmärgid, mis tüüpi/liiki kahjustusega tegu on. Kahjustatud alade alusel tekib ka töölehele kahjustuste loetelu. Seejuures töölehel peab saama kahjustuste kirjeldamisel kahjustuste tüüpide ja liikide loetelu ilma kujutisel kahjustatud ala märkimiseta. Kahjustuste tüübid, liigid ning nende tingmärgid on administreerimisliideses hallatavad. KO056 Töö kirjeldamisel peab saama paralleelselt jälgida tööde kava ja teha kavas koheselt ka muudatusi. KO057 Tööde kirjeldust (sh erinevate säilitamistegevuse toimingute kaupa) peab saama lisada kas tervikule või selle eraldatavatele osadele (detailidele), sõltuvalt kasutamise akti märgitust. See on ennekõike vajalik, kui ühe objektiga toimetab mitu konservaatorit – nt üks parandab tekstiilidetaili ja teine nahadetaili. Seejuures peab konservaatoril olema võimalik osasid ka ise juurde luua. Näide: metallikonservaatorile suunatakse king, aga reaalselt teeb ta tööd ainult kinga küljes oleva neediga (sellise detailsusega objekti eraldatavaid osi aga üldjuhul eelnevalt ei ole kirjeldatud). Konservaatori poolt kirjeldatud detailid ei kajastu objekti kirjelduses, vaid jäävad abivahendiks üksnes konservaatorile. KO058 Töö tulemusena üldjuhul paraneb objekti seisukord, samuti muutuvad eksponeerimise, käsitsemise ja/või säilitamise tingimused ning objekti füüsiline kirjeldus, samuti võib täpsustuda valmistamise aeg. Lisaks võivad tööde tulemusena valmida ka kvaliteetsed kujutised objektist peale tööde teostamist. Seetõttu peab kasutaja saama töölehele lisatud objektide (või nende eraldatavate osade) osas muuta teatud objekti andmeid/avada kirjeldamise vormi andmete muutmiseks. Kirjeldamise vormi kaudu saab kõiki andmeid muuta ainult juhul, kui kasutajal on kirjeldamise õigus. Kujutiste lisamisel peab saama valida ainult selliseid, mis kajastavad olukorda peale 234 tööde teostamist. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI122 ja KI123) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus. KO059 Korrastus- või konserveerimistöösse lisatud objektide kirjeldusse peab tekkima administratiivne sündmus selle kohta, et objekt on osalenud vastavas töös. Sündmuse toimumisaeg on tööde teostamise aeg ja sündmuses osalejad on konservaatorid (sündmuse toimumiskoht ei ole avalik). Näide: „Konserveerinud 1979 Eha Mikk". KO060 Sageli tehakse konserveerimistöö raames ka uuringuid ning enne ja pärast konserveerimistööd seisundi hindamisi. Tööde käigus otsustatakse, kas korrastamis- või konserveerimistöö raames saab koheselt ka uuringu ja/või seisundi hindamise andmeid täita või jääb uuringu ja seisundi hindamise tööleht siiski alati eraldiseisvalt täidetavaks (viimase boonus on asjaolu, et on selgelt eristatav, kas uuringule või seisundi hindamisele tegelikult ka reaalne konserveerimistöö eelnes/järgnes või mitte). 235 Joonis 52 Konserveerimistöö tööleht 4.7.6.6 Uuringu lisamine Järgnevalt on kirjeldatud nõuded objekti uuringu dokumenteerimist puudutavatele vaadetele. ID Nõude kirjeldus KO061 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil, väljaandeaktil või hoiulevõtmisaktil olevad objektid (või objekti eraldatavad osad), mis vastuvõtja poolt uuringusse määratakse, märgitakse vaikimisi ühte uuringusse (st tekib üks uuringu kirje), kuid kasutaja peab saama nende kohta ka erinevaid komplekte moodustada ja erinevatesse uuringutesse lisada. KO062 Uuringusse peab saama lisada:  Oma muuseumi poolt koostatud muuseumisisese kasutamise aktiga (mille kasutuseesmärk on „uuring/ekspertiis“) kasutamiseks antud 236 museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju;  Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi poolt koostatud väljaandeaktiga (mille kasutuseesmärk on „uuring/ekspertiis“) välja antud asju;  Hoiulevõtmisaktiga, mille hoiule võtu alaliik on „uuring/ekspertiis“, muuseumis hoiule võetud asju (sellisel juhul täiendav muuseumisisese kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik). NB! Juhul, kui objektid on suunatud konserveerimisosakonda muul eesmärgil (st akti märgitud põhitööks on midagi muud kui „uuring/ekspertiis“), siis saab selliseid objekte ka täiendava töö korras uuringusse suunata (vajadusel fikseeritakse see täiendavalt akti lisa ja/või uue muuseumisisese kasutamise aktiga). KO063 Uuringusse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Kui uuring pärineb aktist, peavad eraldatavad osad tulenema aktis määratletust. KO064 Uuringust peab olema võimalik objekte eemaldada ning uuringus olevale objektile peab saama määrata täiendavaid töid (korrastustöö, konserveerimistöö, seisundi hindamine, digiteerimine). KO065 Uuringu vaates peab olema info jaotatud järgmistesse sektsioonidesse (vt ka Joonis 53):  Üldandmed:  Uuringu number;  Uuringu tüüp;  Uuringu alustamise kuupäev;  Uuringu lõpetamise kuupäev;  Uuringu teostaja(d);  Uuringu ülesanne (kuvatakse vaikimisi aktis toodud kommentaar).  Uuringu kirjeldus:  Kirjeldus;  Tulemus;  Lisamaterjal.  Objektid:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Füüsiline kirjeldus (materjal, tehnika, mõõtmed jms);  Seisund;  Kahjustused;  Eksponeerimise tingimused;  Käsitsemise tingimused;  Säilitamise tingimused;  Objekti omanik/valdaja;  Asukoha täpsustus;  Märkus (kuvatakse aktis objektile lisatud kommentaar);  Täiendavad tööd (lingid vastavatele töölehtedele).  Administratiivsed toimingud:  Dokumentide lõikes;  Objektide lõikes.  Töö käigus teostatud. KO066 Töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited kõikide töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on antud töö 237 otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine, muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, hoiule võtmine, tagastamine, näitus, haridusprogramm. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik näha nii dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru saada, milliste objektidega antud administratiivne toiming seotud on. KO067 Töölehel sektsioonis „Töö käigus teostatud“ tuleb kuvada ülevaade kogu uuringu käigus teostatust – sh uuringu tulemustest ja objektide kirjelduse muudatustest. KO068 Uuringu ülesandena peab saama mugavalt näha algset akti märgitud uuringu ülesannet kommentaarina, kuid seda peab saama täpsustada. KO069 Lisamaterjalide alla peab olema võimalik üles laadida nii kujutisi kui ka dokumendifaile. Kujutisi peab saama lisada:  Kasutaja seadmest;  Digihoidlasse üles laetud objektiga seotud piltide seast. KO070 Dokumendifailide üles laadimisel peab olema võimalik märkida märkus dokumendi sisu kohta. Kujutiste lisamisel peab olema võimalik märkida pealkirju, autoreid, kasutamisõiguseid jm vajalikke metaandmeid. KO071 Uuringu kirjeldust peab saama lisada kas tervikule või selle eraldatavatele osadele (detailidele), sõltuvalt akti märgitust. Seejuures peab konservaatoril/uurijal olema võimalik osasid ka ise juurde luua (need ei kajastu objekti kirjelduses, vaid jäävad abivahendiks üksnes konservaatorile/uurijale). KO072 Uuringu tulemusena võib tekkida vajadus muuta eksponeerimise, käsitsemise ja/või säilitamise tingimusi ning objekti füüsilist kirjeldust (ennekõike materjal, tehnika), samuti võib täpsustuda valmistamise aeg. Lisaks võivad tööde tulemusena valmida ka kvaliteetsed kujutised objektist peale tööde teostamist. Seetõttu peab kasutaja saama töölehele lisatud objektide (või nende eraldatavate osade) osas muuta teatud objekti andmeid/avada kirjeldamise vormi andmete muutmiseks. Kirjeldamise vormi kaudu saab kõiki andmeid muuta ainult juhul, kui kasutajal on kirjeldamise õigus. Kujutiste lisamisel peab saama valida ainult selliseid, mis kajastavad olukorda peale tööde teostamist. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI122 ja KI123) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus. KO073 Uuringusse lisatud objektide kirjeldusse peab tekkima sündmus selle kohta, et objekt on osalenud vastavas töös. Sündmuse toimumisaeg on tööde teostamise aeg ja sündmuses osalejad on konservaatorid/uurijad (sündmuse toimumiskoht ei ole avalik). Näide: „Uurinud 1979 Eha Mikk". 238 Joonis 53 Uuringu tööleht 239 4.7.6.7 Seisundi hindamise lisamine Järgnevalt on kirjeldatud nõuded objekti seisundi hindamise dokumenteerimist puudutavatele vaadetele. Seisundi hindamise äriprotsess on toodud Joonis 47 (oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga). ID Nõude kirjeldus KO074 Seisundi hindamise läbiviimiseks võib olla eelnevalt koostatud muuseumisisese kasutamise akt, väljaandeakt või hoiulevõtmisakt. Samas peab saama seisundi hindamisi teha ka ilma eelneva aktita, sest seisundi hindamisi viiakse läbi ka objekti jooksvas asukohas. KO075 Seisundi hindamise töösse peab saama lisada:  Oma muuseumi poolt koostatud muuseumisisese kasutamise aktiga (mille kasutuseesmärk on „seisundi hindamine“) kasutamiseks antud museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju;  Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi poolt koostatud väljaandeaktiga (mille kasutuseesmärk on „seisundi hindamine“) välja antud asju;  Hoiulevõtmisaktiga, mille hoiule võtu alaliik on „seisundi hindamine“, muuseumis hoiule võetud asju (sellisel juhul eelnev muuseumisisese kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik);  Kõiki oma muuseumi museaale, abikogu asju ja hoiulevõetud asju (eelnev muuseumisisese kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik). NB! Juhul, kui objektid on suunatud konserveerimisosakonda muul eesmärgil (st akti märgitud põhitööks on midagi muud kui „seisundi hindamine“), siis saab selliseid objekte ka täiendava töö korras seisundi hindamisse suunata (vajadusel fikseeritakse see täiendavalt akti lisa ja/või uue muuseumisisese kasutamise aktiga). KO076 Seisundi hindamise töösse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on tegemist. Kui töö pärineb aktist, peavad eraldatavad osad tulenema aktis määratletust. Kui töö pärineb näituselt või haridusprogrammist (täiendavat akti ei vormistatud, kuna seisundit hinnatakse näituse toimumiskohas), peavad eraldatavad osad tulema näitusel või haridusprogrammis määratletust. KO077 Seisundi hindamine toimub objekti kaupa ehk iga objekti kohta genereeritakse üks seisundi hindamise töö kirje. Mitut objekti seisundi hindamisse ei tohi olla võimalik lisada. KO078 Seisundi hindamisest peab olema võimalik objekti eemaldada ning seisundi hindamises olevale objektile peab saama määrata täiendavaid töid (korrastustöö, konserveerimistöö, uuring, digiteerimine). Täiendavate tööde lisamine on võimalik ainult juhul, kui seisundi hindamist teostatakse aktiga. KO079 Seisundi hindamise töölehel peab olema info jaotatud järgmistesse sektsioonidesse (vt Joonis 54):  Üldandmed:  Töö number;  Töö teostaja.  Objekt:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus; 240  Autor;  Füüsiline kirjeldus (materjal, tehnika, mõõtmed jms);  Seisund;  Kahjustused;  Eksponeerimise tingimused;  Käsitsemise tingimused;  Säilitamise tingimused;  Objekti omanik/valdaja;  Asukoha täpsustus;  Märkus (kuvatakse aktis objektile lisatud kommentaar);  Täiendavad tööd (lingid vastavatele töölehtedele).  Seisundi hindamise andmed:  Dokumenteeritava seisundi pealkiri;  Kahjustuse tüübid (võib märkida rohkem kui ühe tüübi);  Objekti seisundi hinnang (kuvatakse passile);  Eksponeerimise tingimused (kuvatakse passil);  Käsitsemise tingimused (kuvatakse passil);  Säilitamise tingimused (kuvatakse passil);  Täiendav kommentaar (ei kuvata passile; kuvatakse vaikimisi aktis toodud kommentaar);  Kujutised ja nende kommentaarid.  Eelnevad seisundi hindamised (kuvatakse ainult kinnitatud, kuid ei teki uuele passile; vt Joonis 55):  Dokumenteeritava seisundi pealkiri;  Töö number;  Seisundi kinnitamise andmed (kinnitaja, kinnitamise aeg);  Objekti seisund (seisundi hinnangu kinnitamise momendil);  Kahjustuse tüübid;  Objekti seisundi hinnang;  Eksponeerimise tingimused;  Käsitsemise tingimused;  Säilitamise tingimused;  Täiendavad kommentaarid;  Kujutised ja nende kommentaarid.  Administratiivsed toimingud (kuvatakse dokumentide lõikes). KO080 „Seisundi hindamise andmed“ sektsiooni on võimalik lisada kujutisi. Kujutisi peab saama lisada:  Kasutaja seadmest;  Digihoidlasse üles laetud objektiga seotud piltide seast. KO081 Seisundi hinnangu tulemusena võib tekkida vajadus muuta objekti olemasolevat seisundit, kahjustusi eksponeerimise, käsitsemise ja/või säilitamise tingimusi. Lisaks võivad tööde tulemusena valmida ka kvaliteetsed kujutised objektist peale tööde teostamist. Seetõttu peab kasutaja saama töölehele lisatud objekti (või objekti eraldatava osa) osas muuta teatud andmeid/avada kirjeldamise vormi andmete muutmiseks. Kirjeldamise vormi kaudu saab kõiki andmeid muuta ainult juhul, kui kasutajal on kirjeldamise õigus. Kujutiste lisamisel peab saama valida ainult selliseid, mis kajastavad olukorda peale tööde teostamist. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI122 ja KI123) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus. KO082 Kõik töö käigus teostatud objekti kirjelduse muudatused peavad olema tuvastatavad. 241 KO083 Kujutisi peab saama lisada:  Kasutaja seadmest;  Digihoidlasse üles laetud objektiga seotud piltide seast. KO084 Kujutiste lisamisel peab olema võimalik märkida pealkirju, autoreid, kasutamisõiguseid jm vajalikke metaandmeid. KO085 Igale kujutisele peab olema võimalik lisada kahjustusi ning neid täpsemalt kirjeldada. Funktsionaalsus on analoogne EKM Digitaalkogu lahendusele (vt Joonis 42) – kasutaja märgib kujutisel ära kahjustuse ala ja seejärel valib sellel alal oleva(te) kahjustus(te) tüübi(d) ja konkreetsete tüüpide alla kuuluvad liigi(d). Peale vastavaid valikuid kuvatakse kujutisel märgitud kahjustunud alad ja nende juures tingmärgid, mis tüüpi/liiki kahjustusega tegu on. Kahjustatud alade alusel on tekib ka töölehele kahjustuste loetelu. Seejuures töölehel peab saama kahjustuste kirjeldamisel kahjustuste tüüpide ja liikide loetelu ilma kujutisel kahjustatud ala märkimiseta. Kahjustuste tüübid, liigid ning nende tingmärgid on administreerimisliideses hallatavad. KO086 Töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited töölehele lisatud objektiadministratiivsetele toimingutele, mis on antud töö otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine, muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, hoiule võtmine, tagastamine, näitus, haridusprogramm. KO087 Seisundi hindamisi peab olema võimalik omavahel seostada (kui seal osaleb sama objekt või selle eraldatav osa) – nt objekti seisund enne näitust ja pärast näitust või objekti seisund enne konserveerimistöid ja pärast konserveerimistöid. KO088 Juhul, kui seisundi hindamine on seotud korrastus- või konserveerimistöödega, siis peab olema võimalik mugavalt seisundi hinnangu andmeid korrastus- või konserveerimistööde töölehel kasutada (st seisundi andmeid ei tule käsitsi märkida). KO089 Sektsioonis „Eelnevad seisundi hinnangud“ (vt Joonis 55) peab olema võimalik avada seotud kinnitatud seisundi hindamise passi eelvaadet. Samuti kuvatakse võimalus näha konkreetse seisundi hindamise käigus teostatud muudatusi objekti kirjelduse andmetes (välja on toodud muutja, aeg ning andmed enne muutmist ning muudetud kujul) ning näha seisundi hindamisega seotud kujutisi. KO090 Kui tegemist ei ole antud objekti puhul esmase seisundi hinnangu andmisega, siis kuvatakse uuele loodud hinnangule vaikimisi eelmise hinnangu andmed (v.a töö number, töö teostaja ja kinnitamise andmed). Seejuures peab kasutaja selgelt aru saama, et need andmed pole tema sisestatud. Automaatselt lisatud andmeid ning kujutisi (sh kujutistel olevaid kahjustusi) peab olema võimalik muuta, kustutada ja lisada uusi. 242 Joonis 54 Seisundi hindamise tööleht 243 Joonis 55 Eelnevad seisundi hindamised 4.7.6.8 Digiteerimise lisamine Järgnevalt on kirjeldatud nõuded objekti digiteerimise dokumenteerimist puudutavatele vaadetele. Objekti digiteerimise äriprotsess on toodud Joonis 49 (oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga). ID Nõude kirjeldus KO091 Digiteerimistöö koostamise funktsionaalsus peab olema seotud ja kooskõlas digihoidla lahendusega. Kõik lisatavad failid peavad jõudma otse digihoidlasse ja aruanne peab oskama digihoidlasse lisatud faile välja kuvada. KO092 Digiteerimistöösse peab saama lisada:  Oma muuseumi poolt koostatud muuseumisisese kasutamise aktiga (mille kasutuseesmärk on „digiteerimine“) kasutamiseks antud museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju;  Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi poolt koostatud väljaandeaktiga (mille kasutuseesmärk on „digiteerimine“) välja antud asju;  Hoiulevõtmisaktiga, mille hoiule võtu alaliik on „digiteerimine“, muuseumis hoiule võetud asju (sellisel juhul eelnev muuseumisisese kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik). NB! Juhul, kui objektid on suunatud konserveerimisosakonda muul eesmärgil (st akti märgitud põhitööks on midagi muud kui „digiteerimine“), siis saab selliseid objekte ka täiendava töö korras digiteerimisse suunata (vajadusel fikseeritakse see täiendavalt akti lisa ja/või uue muuseumisisese kasutamise aktiga). KO093 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil, väljaandeaktil või hoiulevõtmisaktil olevad objektid (või objekti eraldatavad osad), mis vastuvõtja poolt digiteerimistöösse määratakse, märgitakse vaikimisi ühte 244 digiteerimistöösse (st tekib üks digiteerimistöö kirje), kuid kasutaja peab saama nende kohta ka erinevaid komplekte moodustada ja erinevatesse digiteerimistöödesse lisada. KO094 Digiteerimistöösse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on tegemist. Kui töö pärineb aktist, peavad eraldatavad osad tulenema aktis määratletust. KO095 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil või väljaandeaktil olevad objektid, mis vastuvõtja poolt digiteerimisse määratakse, liiguvad ühte digiteerimistöösse (st tekib üks digiteerimistöö kirje). KO096 Digiteerimistööst peab olema võimalik objekte eemaldada ning digiteerimistöös olevale objektile peab saama määrata täiendavaid töid (korrastustöö, konserveerimistöö, uuring, seisundi hindamine). KO097 Digiteerimistöö töölehel peab olema info jaotatud järgmistesse sekstioonidesse (vt Joonis 56):  Üldandmed:  Töö number;  Digiteerimise aeg (alustamise ja lõpetamise kuupäev);  Digiteernud isik;  Digiteerinud asutus;  Digiteerimisvahend (valikloetelu);  Faili tüüp (valikloetelu);  Resolutsioon (vahemikuna);  Bitisügavus (vahemikuna);  Täiendav kommentaar (kuvatakse vaikimisi aktis toodud kommentaar).  Administratiivsed toimingud:  Dokumentide lõikes;  Objektide lõikes.  Objektid:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Füüsiline kirjeldus (materjal, tehnika, mõõtmed jms);  Seisund;  Kahjustused;  Objekti omanik/valdaja;  Asukoha täpsustus;  Märkus (kuvatakse aktis objektile lisatud kommentaar);  Täiendavad tööd (lingid vastavatele töölehtedele). KO098 Faile peab saama üles laadida massiliselt ning ükshaaval. KO099 Tööde käigus lepitakse kokku, kuidas töötajakeskonnast failid digihoidlasse liiguvad. Suure tõenäosusega tuleb failide üles laadimisel digihoidlasse rakendada digihoidla automaatseid taustaprotsesse – metaandmete väljalugemine, minimaalsetele nõuetele vastavuse kontroll, samanimelisuse kontroll, seostamine objektiga (otsingut teostatakse ainult digiteerimistöös olevate objektide seast). Samuti peab saama täpsustada failide metaandmeid (sh kasutusõiguseid). Seejuures tuleb arvestada, et tegemist võib olla muuseumivälise objektidega, mida muuseum digiteerib tellimustöö korras, 245 aga ka muuseumi enda objektidega, mida nt digiteeritakse korralise digiteerimise käigus või näituse otstarbeks. Muuseumiväliste objektide digiteerimisel tellimustöö korras on ilmselt digiteeritud failid salvestada digihoidlas kuhugi eraldi ajutisse kihti (hetkel sellist kohta digihoidlas pole). KO100 Kui fail on digihoidlasse laetud ja objektiga seostatud, tuleb fail kuvada töös olevate objektide nimekirjas õige objekti juures. Samuti peab olema võimalik mugavalt avada digihoidla faili metaandmete vaadet ja täissuuruses faile. KO101 Failide laadimisel digihoidlasse tuleb nende metaandmed alusel automaatselt eeltäita aruandesse märgitud digiteerimise andmeväljad (muul juhul täidetakse käsitsi). See on vajalik, et tekiks mingi kokkuvõtte teostatud tööst, mida on võimalik ka nt tellijale väljastada. Seejuures:  Digiteerimise aeg kuvatakse vahemikuna (alustamise kuupäev ja lõpetamise kuupäev) vastavalt lisatud failide tuvastatud metaandmetele;  Digiteerinud isik ja digiteerinud asutus vastavalt üles laetud vastavalt lisatud failide tuvastatud metaandmetele;  Digiteerimisvahend vastavalt lisatud failide tuvastatud metaandmetele;  Faili tüübid vastavalt lisatud failide tuvastatud metaandmetele;  Resolutsioon ja bitisügavus kuvatakse vahemikuna (min-max) vastavalt üles laetud failide tuvastatud metaandmetele. KO102 Kui failide metaandmed jäid automaatselt tuvastamata, peab kasutaja saama digiteerimise andmed käsitsi sisestada (seejuures tuleb kasutajale kuvada info selle kohta, millistest failidest jäi meta tuvastamata). Kõiki automaatselt tuvastatud metaandmete alusel kuvatud digiteerimise andmeid peab kasutaja saama käsitsi muuta. Seejuures peab kasutaja saama ka otsustada, kas parandab selle käigus ka failide metaandmed digihoidlas. Kui kasutaja soovib parandada, siis digihoidlas olevad metaandmed kirjutatakse automaatselt üle, seal kus võimalik. KO103 Töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited kõikide töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on antud töö otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine, muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, hoiule võtmine, tagastamine, näitus, haridusprogramm, digikoopia tellimus. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik näha nii dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru saada, milliste objektidega antud administratiivne toiming seotud on. KO104 Kui digiteerimistöö teostatakse näituse, haridusprogrammi või digikoopia tellimuse raames, peavad viited digiteerimistööle ja digiteeritud failidele tekkima ka vastavatesse töövaadetesse. KO105 Lisatud faile peab olema võimalik ka enne digiteerimistöö kinnitamist kustutada. Sellisel juhul peavad failid kustuma ka digihoidlast, kui nad pole veel arhiivi lõplikult laetud. KO106 Digiteerimistöösse lisatud objektide kirjeldusse peab tekkima administratiivne sündmus selle kohta, et objekt on osalenud vastavas töös. Sündmuse toimumisaeg on tööde teostamise aeg ja sündmuses osalejad on digiteerijad (sündmuse toimumiskoht ei ole avalik). Näide: „Digiteerinud 1979 2011 Arp Karm“. 246 Joonis 56 Digiteerimistöö tööleht 4.7.6.9 Monitooringu lisamine Järgnevalt on kirjeldatud nõuded monitooringu dokumenteerimist puudutavatele vaadetele. Monitooringu dokumenteerimise äriprotsess on toodud Joonis 48 (oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase äriprotsessiga). ID Nõude kirjeldus KO107 Uue monitooringu lisamisel peab olema võimalik valida parameetrid, mille alusel monitooring lisatakse. Näiteks valides alakogu, püsiasukoht, jooksev asukoht, näitus, objekti staatus ja/või sisestades konkreetse numbrivahemiku, kuhu objektid kuuluvad. Täpsed parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. 247 KO108 Nõudes KO107 nimetatud monitooringu parameetrite lisamine ei tohi olla kohustuslik. Kasutajal peab olema võimalik lisada ka monitooringusse ilma objektideta (objektid saab hiljem juurde valida). KO109 Monitooringu läbiviimiseks võib olla eelnevalt koostatud muuseumisisese kasutamise akt, väljaandeakt või hoiulevõtmisakt. Samas peab saama monitooringut teha ka ilma eelneva aktita, sest monitooringuid viiakse üldjuhul läbi objekti jooksvas asukohas. KO110 Kõik ühel muuseumisisese kasutamise aktil, väljaandeaktil või hoiulevõtmisaktil olevad objektid (või objekti eraldatavad osad), mis vastuvõtja poolt monitooringusse määratakse, märgitakse vaikimisi ühte monitooringusse (st tekib üks monitooringu kirje), kuid kasutaja peab saama nende kohta ka erinevaid komplekte moodustada ja erinevatesse monitooringutesse lisada. KO111 Monitooringusse peab saama lisada:  Oma muuseumi poolt koostatud muuseumisisese kasutamise aktiga (mille kasutuseesmärk on „monitooring“) kasutamiseks antud museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju;  Teise töötajakeskkonda kasutava muuseumi poolt koostatud väljaandeaktiga (mille kasutuseesmärk on „monitooring“) välja antud asju;  Hoiulevõtmisaktiga, mille hoiule võtu alaliik on „monitooring“, muuseumis hoiule võetud asju (sellisel juhul eelnev muuseumisisese kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik);  Kõiki oma muuseumi museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju (eelnev muuseumisisese kasutamise akti vormistamine ei ole vajalik). KO112 Monitooringusse peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Seejuures peab olema selgelt aru saada, millise objekti eraldatava osaga on tegemist. Kui monitooring pärineb aktist, peavad eraldatavad osad tulenema aktis määratletust. Kui töö pärineb näituselt või haridusprogrammist (täiendavat akti ei vormistatud, kuna monitooringut teostatakse näituse toimumiskohas), peavad eraldatavad osad tulema näitusel või haridusprogrammis määratletust. KO113 Monitooringust peab olema võimalik objekti eemaldada, kuid erinevalt teistest töödest ei tohi monitooringu puhul olla võimalik määrata täiendavaid töid (korrastustöö, konserveerimistöö, uuring, seisundi hindamine, digiteerimine). KO114 Monitooringu töölehel peab olema info jaotatud järgmistesse sektsioonidesse (vt Joonis 57):  Üldandmed:  Töö number;  Läbiviimise alustamise kuupäev ja lõpetamise kuupäev;  Töö teostaja;  Läbiviimise iseloom (erakorraline, regulaarne vms);  Meetod;  Teostamise eesmärk (kuvatakse vaikimisi aktis toodud kommentaar);  Monitooringu tulem ning järeldused.  Administratiivsed toimingud:  Dokumentide lõikes;  Objektide lõikes.  Lisamaterjal; 248  Objektid:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Seisund;  Kahjustused;  Püsiasukoht;  Jooksev asukoht;  Uuringu tulem;  Märkus (kuvatakse aktis objektile lisatud kommentaar). KO115 Töölehel sektsioonis „Administratiivsed toimingud“ peavad olema viited kõikide töölehele lisatud objektide administratiivsetele toimingutele, mis on antud töö otstarbeks teostatud. Nendeks võib olla: taotlemine, muuseumisisene kasutamine, väljaandmine, hoiule võtmine, tagastamine, näitus, haridusprogramm. Administratiivseid toiminguid peab olema võimalik näha nii dokumentide kui objektide lõikes. Seejuures peab olema selgelt aru saada, milliste objektidega antud administratiivne toiming seotud on. KO116 Kasutaja peab saama töölehele lisatud objektide (või objekti eraldatavate osade) osas muuta seisundit ja kahjustusi/avada kirjeldamise vormi seisundi ja kahjustuste andmete muutmiseks. Kirjeldamise vormi kaudu saab kõiki andmeid muuta ainult juhul, kui kasutajal on kirjeldamise õigus. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI122 ja KI123) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus. KO117 Kõik töö käigus teostatud objekti kirjelduse muudatused peavad olema tuvastatavad. KO118 Lisamaterjali alla peab olema võimalik üles laadida nii kujutisi kui ka dokumendifaile. Kujutisi peab saama lisada:  Kasutaja seadmest;  Digihoidlasse üles laetud objektiga seotud piltide seast. KO119 Dokumendifailide üles laadimisel peab olema võimalik märkida märkus dokumendi sisu kohta. Kujutiste lisamisel peab olema võimalik märkida pealkirju, autoreid, kasutamisõiguseid jm vajalikke metaandmeid. KO120 Igale kujutisele peab olema võimalik lisada kahjustusi ning neid täpsemalt kirjeldada. Funktsionaalsus on analoogne EKM Digitaalkogu lahendusele (vt Joonis 42) – kasutaja märgib kujutisel ära kahjustuse ala ja seejärel valib sellel alal oleva(te) kahjustus(te) tüübi(d) ja konkreetsete tüüpide alla kuuluvad liigi(d). Peale vastavaid valikuid kuvatakse kujutisel märgitud kahjustunud alad ja nende juures tingmärgid, mis tüüpi/liiki kahjustusega tegu on. Kahjustatud alade alusel on tekib ka töölehele kahjustuste loetelu. Seejuures töölehel peab saama kahjustuste kirjeldamisel kahjustuste tüüpide ja liikide loetelu ilma kujutisel kahjustatud ala märkimiseta. Kahjustuste tüübid, liigid ning nende tingmärgid on administreerimisliideses hallatavad. KO121 Objekti juures andmeväljal „Uuringu tulem“ kuvatakse valikloetelu võimalikest tegevustest, mida objektiga tuleb/saab edasi teha. Vajadusel peab saama lisada rohkem kui ühte uuringu tulemit. Uuringu tulemi loetelu on administreerimisliideses hallatav. KO122 Kuna muuseumides on sageli väga suur hulk objekte, mida soovitakse monitoorida ja kuna sageli sisestatakse andmed ka võrgust väljas töötades, peab saama monitooringu tulemusi massiliselt monitooringu töölehele kanda. 249 Selleks peab töötajakeskkonnas olema võimalik genereerida ja alla laadida/avada monitooringu malli Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV vm sobilikus formaadis faili. KO123 Malli tuleb genereerida objektide nimekiri (koos objektide identifitseeriva andmestiku, seisundi ja kahjustustega) ning vähemalt väli objekti uuringu tulemuste sisestamiseks. Malli võimalik struktuur lepitakse kokku tööde käigus. KO124 Kui nõudes KO123 nimetatud malli on andmed sisestatud, siis peab olema seda võimalik peale võrguühenduse loomist ka uuesti süsteemi üles laadida või seal olevad andmed mugavalt süsteemi sünkroniseerida (sarnaselt MS OneDrive lahendusele). Täpne tehniline lahendus lepitakse kokku tööde käigus. KO125 Täidetud malli importimisel/sünkroniseerimisel tuleb rakendada erinevaid loogika kontrolle (samad kontrollid, mida teostatakse ka otse süsteemis monitooringu töölehe täitmisel). KO126 Täidetud malli importimisel/sünkroniseerimisel tuleb kontrollida failis ja töölehel olevate andmete vastavust:  Juhul, kui failis on võrreldes süsteemiga rohkem objekte, siis kuvatakse peale üles laadimist/sünkroniseerimist mitu täiendavat objekti monitooringusse lisati. Antud juhul tuleb võimalusel lisatud objektid automaatselt seostada töötajakeskkonnas olevate objektidega (kui see ei ole võimalik, kuvatakse kasutajale vigaste objektide kohta veateated);  Juhul, kui süsteemis on rohkem objekte kui üles laetavas/sünkroniseeritavas failis, siis süsteemis olevaid objekte ei eemaldata (kasutaja peab nende kohta käsitsi süsteemis tulemused sisestama või siis objekti eemaldama). Juhul, kui süsteem tuvastab faili laadimise/sünkroniseerimise hetkel, et kasutaja on süsteemi juba mõne objekti kohta monitooringu tulemusi sisestanud, tuleb faili laadimisel/sünkroniseerimisel need üle kirjutada. Sellisel juhul tuleb kasutajale alati kuvada hoiatav teade, et sisestatud andmed kirjutatakse üle ja küsida temalt selleks nõusolekut. PS: Alternatiivina võib kaaluda ka lahendust, et peale malli genereerimist ja alla laadimist/avamist, lukustatakse monitooringu töölehe vaade (st paralleelselt online ja offline variandis ei saa tööd teha). KO127 Nõudes KO126 nimetatud probleemide tuvastamisel tuleb probleemsed kirjed kasutajale esile tõsta koos infoga, milles on viga. KO128 Tuleb arvestada asjaoluga, et monitooringut võib viia läbi ka teine muuseum nn tellimustööna (nt Kanut võib tulla ja teha monitooringut mõnes muuseumis kohapeal). Sellisel juhul lisab monitooringu põhja (objektide valiku) ikkagi objektide omanikuks olev muuseum, kuid täiendavalt peab olema võimalik anda teise muuseumi töötajale ligipääs monitooringule. Kui ligipääsu saanud isik on töötajakeskkonna kasutaja (sh teise muuseumi kasutaja), peab tal tekkima ligipääs antud monitooringu töölehele ja ta saab sinna andmeid sisestada. 250 Joonis 57 Monitooringu tööleht 251 4.8 Inventeerimine 4.8.1 Äriprotsessi eesmärk ja lühikirjeldus Muuseumiseadus § 6 lg 2 10 sätestab, et muuseumid viivad museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja allesoleku ja seisundi kontrollimiseks läbi inventuure. Kõik museaalid ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjad peavad olema üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Vastavalt kehtestatud kultuuriministri määrusele „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ § 4 12 moodustab museumi juht inventuuri läbiviimiseks käskkirjaga komisjoni, mis koosneb vähemalt kahest liikmest, kinnitab inventuuri läbiviimise aja ja määrab inventuuri eest vastutava isiku või isikud. Inventuuri läbiviimine toimub museaalide ja hoiulevõetud asjade nimekirja alusel. Seejuures inventeeritavate objektide nimekiri pannakse kokku sageli alakogude, püsiasukohtade vm kriteeriumide alusel. Inventuuri tulemuste kohta kannab muuseum inventuuri ja selle käigus kontrollitud asjade kohta kultuuriministri määruse „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus” §-s 24 6 nimetatud andmed ning loob nende põhjal infosüsteemis inventuuriakti. Inventuuriakti või selle väljatrüki peavad määruse alusel allkirjastama inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed ja varaliselt vastutavad isikud ning lõpuks kinnitama muuseumi juht oma allkirjaga. Arvestades, et inventuure teostatakse suure hulga objektide kohta korraga, on äärmiselt oluline mugav ja kiire inventuuride läbiviimine suures koguses objektidele. 4.8.2 Äriprotsessi osapooled Osapool Roll Inventuuri Muuseumi juhi poolt käskkirjaga määratud komisjon, kes läbiviimise komisjon teostab muuseumis inventuuride läbiviimisi. Peab koosnema vähemalt kahest liikmest. Inventuuri Isik, kes teostab muuseumi inventuuride läbiviimist. Komisjoni läbiviimise liikmetest (kes on määratud inventuuri eest vastutavaks isikuks) komisjoni liige üldjuhul sisestab ka infosüsteemi inventuuri tulemuste andmed. Inventuuri Isik, kes kannab muuseumi inventuuri läbiviimisel vastutavat läbiviimise rolli. komisjoni esimees Muuseumi juht Muuseumi juhataja (kui on tegemist sihtasutusega) või direktor. 4.8.3 Tänane äriprotsess Inventuuri läbiviimise tänane äriprotsess on järgmine: 1. Muuseumi juht on moodustab inventuuri läbiviimise komisjoni, määrab inventuuri eest vastutava(d) isiku(d) ja kinnitab inventuuri läbiviimise aja; 2. Inventuuri ette valmistamine: 2.1. Inventuuri eest vastutav isik lisab uue inventuuri; 2.2. Inventuuri eest vastutav isik valib inventuuri objektid; 12 Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013069 252 2.3. Inventuuri eest vastutav isik sisestab üldised inventuuri andmed, sh algus- ja lõppkuupäev, inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed jms. 3. Inventuuri läbiviimine ja inventuuritulemuste sisestamine infosüsteemi: 3.1. Juhul, kui hoidla ruumides on võrguühendus, siis inventuuri eest vastutav isik liigub sülearvutiga hoidlasse ja sisestab inventuuri tulemused otse infosüsteemi; 3.2. Juhul, kui on teada, et hoidla ruumides puudub võrguühendus, siis: 3.2.1. Inventuuri eest vastutav isik laeb inventuuri lisatud objektide andmeid sisaldava tabeli oma arvutisse alla ja vajadusel prindib ka välja; 3.2.2. Inventuuri eest vastutav isik läheb arvuti või välja prinditud lehtedega hoidlasse ja märgib tabelisse käsitsi inventuuritulemused; 3.2.3. Inventuuri eesti vastutav isik sisestab infosüsteemi inventuuri töölehele ükshaaval inventuuri tulemused; 4. Kui kõik inventuuri tulemused on infosüsteemi sisestatud, siis inventuuri eest vastutav isik genereerib inventuuriakti; 5. Inventuuri eesti vastutav isik kontrollib inventuuriakti andmed üle. Kui inventuuriakti andmed on korras, siis jätkatakse inventuuriakti kinnitamise/allkirjastamisega; 6. Inventuuriakti kinnitamise/allkirjastamise protsess muuseumite lõikes erinev. Osad muuseumid ainult kinnitavad inventuuriakte (st akti ei allkirjasta), osades muuseumides allkirjastavad inventuuriakte ainult komisjoni liikmed ja osades muuseumides lisaks komisjoni liikmetele ka muuseumide juhid (vastavalt eelpool mainitud kultuuriministri määrusele). Kinnitamise/allkirjastamise protsess on järgmine: 6.1. Inventuuri eest vastutav isik kinnitab inventuuriakti töölehe; 6.2. Inventuuriakt vajadusel (vastavalt muuseumis kokkulepitud tööprotsessile) allkirjastatakse: 6.2.1. Juhul, kui kõik osapoolsed soovivad akti digitaalselt allkirjastada, digiallkirjastavad osapooled akti MuIS-is või väljapool MuIS-i. Kui akt digiallkirjastatakse väljapool MuIS-i, siis kõigi osapoolte poolt digiallkirjastatud akt laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde. Vahel on ka sellist praktikat, et komisjoni liikmed digiallkirjastavad akti MuIS-is, aga muuseumi juht lisab oma digiallkirja väljapool MuIS-i; 6.2.2. Kui akt allkirjastatakse paberil, prinditakse akt välja ja kõik osapooled allkirjastavad akti paberil. Pärast allkirjastamist vajadusel skaneeritakse akt arvutisse ja laetakse MuIS-i vastava akti kirje juurde (kõik muuseumid seda ei tee). 4.8.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P39 Inventuuri Inventuuri tulemuste sisestamine toimub Suur. Inventuuri tulemuste sageli käsitööna. Inventuuri tulemusi tulemuste mugav sisestamisel sisestatakse eraldi importimine süsteemi palju käsitööd tabeltöötlusprogrammi või täidetakse võimaldaks oluliselt lausa paberil ning seejärel sisestatakse hoida kokku andmesisestuseks ükshaaval infosüsteemi. Antud praktika kuluvat aega. tuleneb sellest, et andmete sisestamine inventuuri töölehel on ebamugav ning hoidlas ei ole sageli võrguühendust. P40 Puudub Olemasoleva infosüsteem ei toeta Suur. Objektide kohta 253 võimalus massobjektide inventuuride mugavat masstoimingute teostada läbiviimist. Arvestades asjaolu, et suures teostamise toiminguid muuseumis on inventeeritav maht suur funktsionaalsus massobjektide (nt Eesti Meremuuseumis inventeeritakse võimaldaks oluliselt ga ühes kuus ca 1000 museaali), on hoida kokku andmesisestuseks äärmiselt oluline, et infosüsteem toetaks kuluvat aega. mugavat ja kiiret inventuuride läbiviimist suures koguses objektidele. P41 Süsteem ei Infosüsteem ei toeta muuseumitöötajat Madal. Süsteemi paku tuge inventeeritud ja inventeerimata objektide poolne abistamine inventuuri haldamisel, sh süsteem ei aita inventeeritavate vajavate inventeerimata objektide valikul. objektide valikul objektide Vastavat arvestust peetakse tagaks ajalise haldamisel kokkuhoiu inventuuri infosüsteemiväliselt. ettevalmistamisel. P42 Puudub Kui inventuuri käigus tuvastatakse, et Keskmine. Võimalus võimalus objekti pole (see on kadunud, liikuda mugavalt teostada varastatud, hävinud vms), siis puudub järgmist toimingut järgmist võimalus mugavalt liikuda teostama (või tehakse loogilist väljaarvamisakti koostama või kadumist see süsteemi poolt administratiivs automaatselt) tagab registreerima. Samuti, kui tuvastatakse, et toimingut selle, et kõik vajalikud et objekti püsiasukoht on muutunud, toimingud saavad puudub mugav võimalus liikuda registreeritud ning hoiustamist tegema. Pärast üksteisest nende seosed sõltuvate toimingute registreerimist inventuuri tulemustega koostamist on väga raske on aru saada, on kergelt millised neist on omavahel seotud. tuvastatavad. P43 Puudub Puudub ühtne ja loogiline inventuuriakti Keskmine. Ühtne kokkulepitud allkirjastamise protsess. Erinevatel kokkulepitud inventuuriakti muuseumidel on erinev praktika ja tööprotsess võimaldab allkirjastamise töökorraldus inventuuriakti süsteemil kasutajat protsess allkirjastamiseks. Seejuures süsteem ei abistada arusaamaks, kas ja mida veel on abista kasutajat arusaamisel, kas vaja teha, ning inventuuriakt on kõigi isikute poolt juba tööprotsessi erinevates allkirjastatud või mitte. muuseumides ühtlustada. 4.8.5 Tulevane äriprotsess Inventuuri läbiviimise tulevane äriprotsess on järgmine: 1. Muuseumi juht on moodustab inventuuri läbiviimise komisjoni, määrab inventuuri eest vastutava(d) isiku(d) ja kinnitab inventuuri läbiviimise aja; 2. Inventuuri ette valmistamine: 2.1. Inventuuri eest vastutav isik lisab infosüsteemis uue inventuuri töölehe, valides soovi korral inventuuri lisatavad objektid numbrivahemiku, muuseumikogu, asukoha, olemuse vms järgi (objekte on võimalik valida ka hiljem); 2.2. Süsteem kontrollib, kas valitud objektid on juba viimase viie aasta jooksul inventuuri läbinud või ei ning kuvab vajadusel selle kohta hoiatava (mitteblokeeriva) teate; 2.3. Süsteem genereerib uue sisestatava inventuuri töölehe kirje; 254 2.4. Inventuuri eest vastutav isik sisestab inventuuri töölehele üldised inventuuri andmed, sh algus- ja lõppkuupäev, inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed jms. 3. Inventuuri läbiviimine ja inventuuri tulemuste sisestamine infosüsteemi: 3.1. Juhul, kui hoidla ruumides on võrguühendus, siis inventuuri eest vastutav isik liigub sülearvuti või muu seadmega hoidlasse ja sisestab inventuuri tulemused otse inventuuri töölehele; 3.2. Juhul, kui on teada, et hoidla ruumides puudub võrguühendus, siis: 3.2.1. Inventuuri eest vastutav isik genereerib ja laeb alla/avab inventuuri tulemuste sisestamise malli; 3.2.2. Muuseumitöötaja läheb arvutiga hoidlasse ja märgib inventuuri tulemused käsitsi inventuuri tulemuste sisestamise malli; 3.2.3. Pärast inventuuri tegemist ja võrguühenduse taastumist inventuuri eest vastutav isik laeb/sünkroniseerib inventuuri tulemuste sisestamise mallis olevad andmed infosüsteemi, mille alusel inventuuri tulemused kantakse automaatselt inventuuri töölehele. 4. Inventuuri eest vastutav isik genereerib inventuuri töölehe alusel inventuuriakti; 5. Inventuuri eest vastutav isik kontrollib inventuuriaktis olevad andmed üle: 5.1. Kui tuvastatakse vigu, suunab inventuuri eest vastutav isik inventuuri tagasi eelmisse etappi (inventuuri tulemuste sisestamise vaatesse) andmeid parandama; 5.2. Kui vigu ei tuvasta, märgib inventuuri eest vastutav isik, kas inventuuriakt digiallkirjastatakse või allkirjastatakse paberil ning seejärel suunab akti allkirjastamisele; 5.3. Kui valiti digiallkirjastamise võimalus: 5.3.1. Inventuuriakti märgitud komisjoni liikmed saavad teate allkirjastamise ootel akti kohta; 5.3.2. Komisjoni liige avab allkirjastamise ootel akti ja otsustab, kas ta on inventuuri tulemustega nõus: 5.3.2.1. Kui komisjoni liige on tulemustega nõus: 5.3.2.1.1. Komisjoni liige digiallkirjastab inventuuriakti; 5.3.2.1.2. Pärast komisjoni liikme poolset akti digiallkirjastamist saab akti koostaja teate akti allkirjastamise kohta; 5.3.2.1.3. Kui kõik komisjoni liikmed on oma digiallkirjad andnud, jätkub protsess alates punkt 5.3.3. 5.3.2.2. Kui komisjoni liige ei ole tulemustega nõus: 5.3.2.2.1. Komisjoni liige saadab inventuuriakti tagasi parandamisele; 5.3.2.2.2. Pärast komisjoni liikme poolset akti tagasi saatmist saavad akti koostaja ja ülejäänud komisjoni liikmed teate akti tagasi lükkamise kohta; 5.3.2.2.3. Akti koostaja parandab vajadusel inventuuri töölehele/inventuuriakti lisatud andmeid; 5.3.2.2.4. Akti koostaja suunab inventuuriakti uuesti allkirjastamisele; 5.3.2.2.5. Jätkub protsess alates punkt 5.3.2. 5.3.3. Kui kõik komisjoni liikmed on oma digiallkirjad andnud, saab muuseumi juht teate allkirjastamise ootel akti kohta; 5.3.4. Muuseumi juht avab allkirjastamise ootel akti ja otsustab, kas ta on inventuuri tulemustega nõus: 5.3.4.1. Kui muuseumi juht on tulemustega nõus: 5.3.4.1.1. Muuseumi juht digiallkirjastab inventuuriakti; 5.3.4.1.2. Pärast muuseumi juhi poolset akti digiallkirjastamist saab akti koostaja teate akti allkirjastamise kohta; 255 5.3.4.2. Kui muuseumi juht ei ole tulemustega nõus: 5.3.4.2.1. Muuseumi juht saadab inventuuriakti tagasi parandamisele; 5.3.4.2.2. Pärast muuseumi juhi poolset akti tagasi saatmist saavad akti koostaja ja komisjoni liikmed teate akti tagasi lükkamise kohta; 5.3.4.2.3. Akti koostaja parandab vajadusel inventuuri töölehele/inventuuriakti lisatud andmeid; 5.3.4.2.4. Akti koostaja suunab inventuuriakti uuesti allkirjastamisele; 5.3.4.2.5. Jätkub protsess alates punkt 5.3.1. 5.4. Kui valitakse paberil allkirjastamise võimalus: 5.4.1. Akti koostaja prindib akti välja; 5.4.2. Kõik osapooled allkirjastavad akti paberil; 5.4.3. Pärast allkirjastamist skaneerib akti koostaja akti arvutisse ja laeb töötajakeskkonda akti töölehele. 4.8.6 Ärinõuded 4.8.6.1 Inventuuride nimekirja vaated Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded inventuuride vaatele, kus kuvatakse kõik inventuurid ja on võimalik teostada otsinguid soovitud inventuuri leidmiseks. ID Nõude kirjeldus IN001 Inventuuride nimekirja vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha (vt ka Joonis 58):  Pooleli olevad – koostamisel inventuurid (andmeid alles sisestatakse/kontrollitakse), allkirjastamise ootel inventuurid;  Lõpetatud – inventuurid, mis on kõigi vajalike isikute poolt allkirjastatud. IN002 Igal inventuuri kirje kohta tuleb nimekirjas kuvada nt alakogu, jooksev asukoht, püsiasukoht ja/või numbrivahemik (sõltuvalt mille alusel inventuur on lisatud), inventuuri number, objektide arv, lisamise aeg, inventuuri olek. IN003 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt muuseumikogu, püsiasukoht, numbrivahemik, lisamise/allkirjastamise algus- ja lõppaeg, inventuuri number) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. 256 Joonis 58 Inventuuride nimekirja vaade 4.8.6.2 Inventuuri lisamine Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded inventuuri lisamisele, sh inventeeritavate objektide valimisel. ID Nõude kirjeldus IN004 Töötajakeskkonnas peab saama lisada uut inventuuri. IN005 Uue inventuuri lisamisel peab olema võimalik valida parameetrid, mille alusel inventuur lisatakse (vt ka Joonis 59). Näiteks valides alakogu, püsiasukoht ja/või jooksev asukoht ja/või sisestades konkreetse numbrivahemiku, kuhu objektid kuuluvad, objekti staatuse (museaal, abikogu asi või hoiulevõetud asi) ja/või valides ainult sellised objektid, mis on viimase viie aasta jooksul inventeerimata. Täpsed parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. IN006 Nõudes IN005 nimetatud inventuuri parameetrite lisamine ei tohi olla kohustuslik. Kasutajal peab olema võimalik lisada ka inventuuri ilma objektideta (objektid saab hiljem juurde valida). IN007 Süsteem peab lisamisel kontrollima, kas valitud objektid on (nt viimase viie aasta jooksul) inventuuri juba läbinud ja vajadusel kuvama kasutajale hoiatuse. Nimetatud hoiatus ei tohi takistada nende objektide lisamist, aga peab andma kasutajale võimaluse konkreetsed objektid, alakogu tervikuna vm nimekirjast eemaldada. IN008 Inventuuri peab saama valida kõiki museaale, abikogu asju ja muuseumisse kauemaks kui üheks aastaks hoiulevõetud asju. Senikaua, kui objekt ei ole kogust välja arvatud, peab seda saama lisada (ka juhul, kui see on kadunud objektide nimekirjas). IN009 Inventuuri peab saama lisada ka objektide eraldatavaid osi (detaile). Seega kõik nõuded inventuuri tulemuste märkimisel, kuvamisel jm peavad kehtima ka objektide eraldatavatele osadele. IN010 Uue inventuuri lisamisel peab avanema inventuuri tööleht. 257 Joonis 59 Inventuuri lisamise modaal 4.8.6.3 Inventuuri tulemuste sisestamine Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded inventuuri töölehele, sh inventuuri tulemuste sisestamisele. ID Nõude kirjeldus IN011 Inventuuri kohta sisestatavad andmed tuleb jaotada kaheks sektsiooniks (vt ka Joonis 60):  Inventuuri üldandmed;  Inventuuri tulemused. IN012 Inventuuri üldandmetes peab süsteem kuvama/võimaldama täita:  Kriteeriumid, mille alusel inventuur lisati – alakogu, püsiasukoht, jooksev asukoht, numbrivahemik jms;  Inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed;  Inventuuri läbiviimise komisjoni esimees;  Inventuuri algus- ja lõppkuupäev;  Inventuuri vabatekstiline lisainfo;  Inventuuri alusdokument. IN013 Kriteeriumeid, mille alusel inventuur lisati, ei tohi olla võimalik inventuuri töölehel muuta. IN014 Inventuuri läbiviimise komisjoni liikmete ja komisjoni esimehe andmed peavad olema eeltäidetud vastavalt administreerimisliidese muuseumi seadistustele, kuid kasutajal peab olema võimalik isikute nimekirja käesolevas vaates muuta (lisada uusi ja asendada olemasolevaid). Vähemalt komisjoni esimees ja üks komisjoni liige peab olema kohustuslik. IN015 Inventuuri töölehel tuleb kuvada nimekiri inventuuri lisatud objektidest. Iga objekti kohta tuleb kuvada minimaalselt järgmine teadaolev andmestik:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Jooksev asukoht;  Püsiasukoht; 258  Seisund;  Kahjustused;  Olemasolu. Täpne kuvatava info maht lepitakse kokku tööde käigus. IN016 Objekti numbrit, nimetust, olemust ja autorit ei tohi kasutajal olla võimalik muuta, kuid vastavate õiguste olemasolul peab olema võimalik nimetatud andmete muutmiseks liikuda objekti kirjeldamise vormi. IN017 Objekti olemasoluna (sh puudumise põhjusena), püsiasukohana, seisundina ja kahjustustena tuleb kuvada viimati teadaolev seis. Nt kui objekt oli juba enne inventuuri lisamist puuduvaks märgitud (nt eelmises inventuuris), siis peab see info ka inventuuri töölehel viimase seisuna olema näha. IN018 Iga objekti kohta peab olema võimalik märkida inventuuri käigus tuvastatud muudatused järgmises mahus:  Objekti olemasolu muudatus (kas objekt on olemas või puudu);  Kui objekt on puudu, peab täiendavalt olema võimalik sisestada puudumise põhjus, nt(kadunud, varastatud või hävinud (administreerimisliideses seadistatav);  Kui objekt on olemas, peab olema võimalik sisestada objekti seisundi, kahjustuste ja püsiasukoha muudatuste info:  Uus seisund;  Uued kahjustused;  Uus püsiasukoht.  Kui objekt on olemas ja seisundiks on „väga halb“ (sõltumata sellest, ka seisund on muutunud väga halvaks käesoleva inventuuri käigus või juba enne käesolevat inventuuri), saab märkida talle tunnuse „kaaluda väljaarvamist“;  Märkus (nt kui objekti number ei vasta tegelikkusele või täpsustav info objekti kadumise kohta). NB! Kui objekti andmestik ei ole muutunud (nt objekt on jätkuvalt puudu või objekti seisund on sama), siis kasutaja antud andmeid uuesti sisestama ei pea. IN019 Kui objekt märgitakse käesolevas inventuuris puuduvaks, on kohustuslik sisestada ka puudumise põhjus. Kui objekt on märgitud enne käesolevat inventuuri puuduvaks, siis peab olema võimalik märkida objekt leituks või muuta varasemalt sisestatud puudumise põhjust. Kui objekt on olemas, siis peab olema võimalik muuta seisundit, kahjustusi ja/või püsiasukohta. Juhul, kui kasutaja mingit infot ei muuda, peab süsteem seda tõlgendama, et olukord on jäänud samaks. IN020 Kui kasutaja muudab olemasolevaid andmeid (nt sisestab uue seisundi), peab vastav sisestusväli olema kuvatud eristatavalt, nt teise värviga (vt Joonis 60 teise objektikirje kahjutuste lahtrit). Seejuures tuleb arvestada, et kasutaja võib muuta vastavat väärtust korduvalt ja korduva sisestamise tulemusena on sisestatud algne väärtus. Samuti peab kasutajal olema võimalik mugavalt tuvastada, mis on muudatuse sisu (vana ja uus väärtus). IN021 Inventuuri üldinfos tuleb jooksvalt kuvada järgmine ülevaade:  Inventuuri lisatud objektide koguarv;  Puuduvate objektide koguarv – objektid, mis on käesoleva inventuuri käigus märgitud puudunuks või mis on puudunuks märgitud juba enne käesolevat inventuuri (seejuures tuleb numbriliselt eraldi välja tuua sellised, mis on puudunuks märgitud juba teise inventuuri käigus);  Kahjustunud objektide koguarv – objektid, mille seisund on käesoleva 259 inventuuri tulemusena muutunud halvemaks (halvaks või väga halvaks) võrreldes viimase kehtiva seisundiga (objekte, mis on juba enne käesolevat inventuuri vastava seisundiga, siia kuvada ei tule);  Püsiasukohta muutnud objektide koguarv – objektid, mille püsiasukoht on käesoleva inventuuri tulemusena muutunud. IN022 Objektide nimekirjas peab saama eristada:  Kontrollimata objektid;  Kontrollitud objektid. Üheks potentsiaalseks lahendusvariandiks on jaotada vaade visuaalselt kaheks alamvaateks (vt ka Joonis 60 Inventuuri ) – kui kasutaja märgib inventuuri lisatud objekti kontrollituks ja kohustuslikud andmed on sisestatud, peab objekt liikuma kontrollitud objektide nimekirja. Täpne lahendus otsustatakse tööde käigus. Oluline on pakkuda kasutajale lahendust, et ta saab mugavalt tuvastada objektid, mille inventuuri tulemused vajavad veel sisestamist. IN023 Objektide nimekirja peab olema võimalik jooksvalt lisada objekte juurde ja olemasolevaid objekte eemaldada. IN024 Kui kasutaja lisab inventuuri objekte juurde, peab süsteem kontrollima, kas lisatav objekt on viimase 5 aasta jooksul inventuuri läbinud või mitte. Juhul kui on, peab süsteem kuvama selle kohta kasutajale informeeriva teate, kuid mitte takistama selle objekti lisamist. IN025 Kasutajal peab olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt püsiasukoht, alakogu) kuvatavat nimekirja täpsustada. Seda on vaja kasutada juhul, kui inventeeritavaid objekte on palju ja inventuuri tulemusi soovitakse sisestada vaid mingile kindlale osale objektidest (näiteks mingil kindlal riiulil asuvatele objektidele). Täpsed filtreerimise ja otsingu tingimused lepitakse kokku tööde käigus. IN026 Objektide nimekirjas peab olema võimalik teostada minimaalselt järgmisi masstegevusi (st mitmele objektile korraga):  Objektide eemaldamine inventuurist;  Objektide kontrollituks märkimine;  Objektidele erinevate parameetrite määramine (nt püsiasukohtade muutmine). Üheks potentsiaalseks lahendusvariandiks objektidele masstegevuse korras parameetrite määramiseks on lahendus, kus kasutaja valib soovitud objektid ja sisestab neile avaneva modaalakna kaudu soovitud parameetri väärtuse (vt ka Joonis 61). Seejuures peab kasutaja selgelt aru saama, kas antud muudatuse raames toimub andmete üle kirjutamine (sh milliste objektide osas). Täpne ja kasutusmugav lahendus lepitakse kokku tööde käigus. IN027 Kasutajale arusaadavalt kuvada, kui konkreetse objekti andmed (püsiasukoht, seisund, kahjustused, puudumise info vm) ei ole tema poolt muudetud, vaid on varasemad, või siis inventuuri väliselt juba muutunud. IN028 Kui kasutaja muudab inventuuri töölehel objekti püsiasukohta, seisundit või kahjustusi, peab see muudatus automaatselt kanduma ka objekti kirjelduse vaatesse. Sõltuvalt konkreetse muuseumi seadistustest (vt ka nõudeid KI122 ja KI123) jõustuvad muudatused kohe või on vajalik administreerimisliideses seadistatud isiku (nt koguhoidja) poolne kinnitus. See on vajalik selleks, et kuna inventuur võib suhteliselt kaua kesta, siis on objektil süsteemis läbivalt sama info. Objekti kirjelduse administratiivsete toimingute alla peab sellisel juhul tekkima viide inventuuriaktile (mis ei ole veel allkirjastatud). IN029 Kuna muuseumides on sageli väga suur hulk objekte, mida soovitakse inventeerida ja kuna sageli sisestatakse inventuuri tulemuste andmed ka 260 võrgust väljas töötades, peab saama inventuuri tulemusi massiliselt inventuuri töölehele kanda. Selleks peab töötajakeskkonnas olema võimalik genereerida ja alla laadida/avada inventuuri tulemuste malli Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV vm sobilikus formaadis faili. IN030 Malli tuleb genereerida objektide nimekiri (koos objektide identifitseeriva andmestikuga) ja väljad inventuuri tulemuste sisestamiseks. Malli võimalik struktuur lepitakse kokku tööde käigus. IN031 Kui nõudes IN030 nimetatud malli on andmed sisestatud, siis peab olema seda võimalik peale võrguühenduse loomist ka uuesti süsteemi üles laadida või seal olevad andmed mugavalt süsteemi sünkroniseerida (sarnaselt MS OneDrive lahendusele). Täpne tehniline lahendus lepitakse kokku tööde käigus. IN032 Täidetud malli üles laadimisel/sünkroniseerimisel tuleb rakendada erinevaid loogika kontrolle (samad kontrollid, mida teostatakse ka otse süsteemis inventuuri töölehe täitmisel). IN033 Täidetud malli üles laadimisel/sünkroniseerimisel tuleb arvesse võtta põhimõtet, et inventuuri valitud objektide nimekiri peab jääma muutumatuks ja eeldada, et kogu inventuuri tulemuste andmestik tuleneb üles laetavast failist. Selleks tuleb rakendada järgmisi reegleid:  Juhul, kui üles laetavas/sünkroniseeritavas failis on võrreldes süsteemiga rohkem objekte, siis täiendavaid objekte süsteemi ei impordita (kasutaja peab need objektid käsitsi süsteemi lisama ja inventuuri tulemused nende kohta eraldi sisestama);  Juhul, kui süsteemis on rohkem objekte kui üleslaetavas/sünkroniseeritavas failis, siis süsteemis olevaid objekte ei kustutata (kasutaja peab nende kohta käsitsi süsteemis tulemused sisestama);  Juhul, kui süsteem tuvastab faili laadimise/sünkroniseerimise hetkel, et kasutaja on süsteemi juba mõne objekti kohta inventuuri tulemusi sisestanud, tuleb faili laadimisel/sünkroniseerimisel need üle kirjutada. PS: Alternatiivina võib kaaluda ka lahendust, et peale malli genereerimist ja alla laadimist/avamist, lukustatakse monitooringu töölehe vaade (st paralleelselt online ja offline variandis ei saa tööd teha). IN034 Nõudes IN033 nimetatud probleemide tuvastamisel tuleb probleemsed kirjed kasutajale esile tõsta koos infoga, milles on viga. IN035 Nõudes IN033 nimetatud faili laadimisel/sünkroniseerimisel tuleb kasutajale alati kuvada hoiatav teade, kui sisestatud andmed kirjutatakse üle ja küsida temalt selleks nõusolekut. IN036 Kui toimub täidetud malli üles laadimine/sünkroniseerimine, siis süsteem peab kontrollima, kas kõik kohustuslikud parameetrid on täidetud. Kui on, siis liigub objekt automaatselt kontrollitud objektide nimekirja; kui ei (nt objekti olemasolu või seisund märkimata), siis ei liigu ja kasutaja peab inventuuri tulemusi täpsustama. IN037 Kasutajal peab olema võimalik inventuuri töölehelt alustada inventuuriakti koostamisega. Seejuures peab süsteem kontrollima, et kõik kohustuslikud andmed oleks täidetud ja kõik inventeeritavad objektid kontrollitud. Kui süsteem tuvastab, et kõik kohustuslikud andmed ei ole täidetud või kõik objektid pole kontrollitud, siis tuleb kasutajale kuvada selle kohta veateade. Inventuuriakti koostamine ei tohi olla sellisel juhul võimalik. 261 Joonis 60 Inventuuri tööleht Joonis 61 Inventuuri mass-parameetrite sisestamise modaal 4.8.6.4 Inventuuriakti koostamine Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded inventuuriakti koostamisele. ID Nõude kirjeldus IN038 Inventuuriakt tuleb genereerida sel hetkel, kui kasutaja on inventuuri suunanud inventuuriakti koostamisele. IN039 Inventuuriakti tööleht tuleb (vt ka Joonis 62) jaotada kolmeks sektsiooniks:  Inventuuri üldandmed;  Inventuuri tulemused; 262  Administratiivsed toimingud. IN040 Inventuuri üldandmetes tuleb kuvada kõik inventuuri töölehel olevad üldandmed ja lisaks ka inventuuriakti number. IN041 Inventuuri tulemustes tuleb kuvada:  Inventuuri lisatud objektide koguarv;  Puuduvate objektide koguarv – objektid, mis on käesoleva inventuuri käigus märgitud puuduvaks või mis on puuduvaks märgitud juba enne käesolevat inventuuri (seejuures tuleb numbriliselt eraldi välja tuua sellised, mis on puudunuks märgitud juba teise inventuuri käigus);  Kahjustunud objektide koguarv – objektid, mille seisund on käesoleva inventuuri tulemusena muutunud halvemaks (halvaks või väga halvaks) võrreldes viimase kehtiva seisundiga (objekte, mis on juba enne käesolevat inventuuri vastava seisundiga, siia kuvada ei tule);  Püsiasukohta muutnud objektide koguarv – objektid, mille püsiasukoht on käesoleva inventuuri tulemusena muutunud;  Objektide arvud seisundite lõikes (vastavalt käesoleva inventuuri tulemustele);  Inventuuri üldhinnang – vabatekstiline sisestusväli (kohustuslik väli);  Juhul, kui viimane inventuur oli moodustatud samadel alustel, tuleb välja kuvada ka viimase inventuuri üldhinnang, selle andja ja andmise aeg. IN042 Kasutajal olema võimalik mugavalt avada inventuuri lisatud objektide täisnimekirja, sh eraldi ka puuduvate objektide (eraldi tuleb välja tuua need, mis on puudunuks märgitud juba teise inventuuri käigus), kahjustunud objektide ja püsiasukohta muutnud objektide osas. Iga objekti kohta tuleb kuvada inventuuri töölehe olev info, nt objekti number, objekti nimetus, olemus, autor, jooksev asukoht, püsiasukoht, seisund, kahjustused, puudumise korral ka puudumise liik. Täpne andmete koosseis lepitakse kokku tööde käigus. IN043 Tulenevalt sellest, et inventuuri üldhinnang võib olla väga mahukas tekst, peab kasutajal olema võimalik avada eraldi (nt modaalis) suurem sisestusvorm. Täpne tähemärkide arv, mida üldhinnangu lahtrisse on võimalik sisestada, lepitakse kokku tööde käigus. IN044 Kasutajale arusaadavalt kuvada, kui konkreetse objekti andmed (püsiasukoht, seisund, kahjustused, puudumise info vm) ei ole tema poolt muudetud, vaid on varasemad, või siis inventuuri väliselt juba muutunud. IN045 Inventuuriakti töölehe andmete alusel peab olema võimalik registreerida uut:  Kadumist/leidmist;  Väljaarvamist. IN046 Kadumise/leidmise registreerimine kadumiste halduses peab toimuma süsteemi poolt inventuuriakti loomisel automaatselt. Seejuures tuleb rakendada järgmist loogikat:  Juhul, kui inventuuri käigus on tuvastatud puuduvaid objekte, peab süsteem registreerima nende kohta kadumiste halduses uue kirje (st kõik objektid seotud ühe kadumise kirjega);  Juhul, kui objekt on juba kadumiste halduses registreeritud, siis selle kohta kadumiste halduses uut kirjet ei tohi tekkida, aga kadumisel peab tekkima viide uuele inventuurile, milles objekt jätkuvalt puuduvaks märgiti;  Juhul, kui inventuuri käigus on tuvastatud objekti leidmine, peab süsteem kadumiste halduses varasemalt registreeritud kadumise juurde 263 märkima leidmise info. IN047 Kadumise/leidmise registreerimisel kadumiste halduses peab tekkima viide inventuuriaktile, mille käigus objekt puuduvaks või leituks märgiti. IN048 Väljaarvamise kirje ei tohi automaatselt tekkida, kuid süsteem peab kasutajale kontrollima, kas antud andmete alusel on potentsiaalselt välja arvatavaid museaale või abikogu asju (hoiule võetud asju välja ei arvata) ning kuvama kasutajale selle kohta soovitusliku info. IN049 Väljaarvamisse peab olema võimalik inventuuri alusel lisada ainult järgmisi objekte (sh võetakse aluseks nõudes IN048 mainitud kontrolli teostamisel):  Puuduvaks märgitud objektid, mis olid puuduvaks märgitud juba ka eelmise inventuuri käigus;  Hävinuks märgitud objektid;  Objektid, mille olekuks on „väga halb“ ja omavad tunnust „kaaluda väljaarvamist“. IN050 Kui kasutaja otsustab mingid nõudes IN049 nimetatud objektid suunata välja arvamisse, peab tekkima ootel väljaarvamisakti kirje. Sellisel juhul peab antud inventuuriakt (või inventuuriaktid, kui tegemist on kahes järjestikuses inventuuris puuduvaks märgitud objektiga) olema märgitud väljaarvamisakti alusdokumendiks. IN051 Inventuuriakti töölehel administratiivsete toimingute all tuleb kuvada kõik inventuuriaktist tingitud väljaarvamised, kadumise ja leidmise toimingud ning objekti kirjelduse muudatused. Viimast peab saama eraldi objektide nimekirjana avada. IN052 Inventuuriakti tuleb genereerida inventuuriakti töölehel olevad üldandmed, inventeeritavate objektide nimekiri (sh eraldi puuduvate, kahjustunud, püsiasukohta vahetanud objektide osas), iga objekti olemasolu info, objekti uus seisund (kui seisund on muutunud), objekti uued kahjustused (kui kahjustused on tekkinud või muutunud), objektile lisatud märkus jms. Täpne inventuuriakti struktuur lepitakse kokku tööde käigus. IN053 Kui inventuuriakti töölehel on andmed üle kontrollitud, peab kasutajal olema võimalik inventuuriakti suunata komisjoni liikmetele ja muuseumi juhile allkirjastamisele (Joonis 62 Inventuuriakti nupp „Saada allkirjastamisele“). IN054 Inventuuriakti allkirjastajateks peavad olema süsteemi poolt vaikimisi märgitud kõik inventuuriakti märgitud komisjoni liikmed ja muuseumi juht. Kasutaja peab saama komisjoni liikmeid allkirjastajate nimekirjast eemaldada (peab jääma vähemalt komisjoni esimees). IN055 Inventuuriakti allkirjastamisele suunamisel peavad kõik inventuuriakti märgitud komisjoni liikmed saama teate allkirjastamise ootel akti kohta. IN056 Kui kõik inventuuriakti märgitud komisjoni liikmed on inventuuriaktile oma digiallkirja lisanud, tuleb inventuuriakt suunata digiallkirjastamisele muuseumi juhile. Muuseumi juht saab teate allkirjastamise ootel akti kohta. IN057 Komisjoni liikmetel ja muuseumi juhil peab olema võimalik suunata inventuuriakt tagasi andmete parandamiseks. Kui andmeid soovitakse tagasi muutmisele suunata peale seda, kui mõni isikutest on digiallkirja andnud, peab süsteem nõudma eelnevalt antud digiallkirjade tühistamist. IN058 Kui inventuuriakt saadetakse tagasi andmete parandamiseks, tuleb kõikidele komisjoni liikmetele saata teade selle kohta. IN059 Kui inventuuriakt suunatakse tagasi andmete parandamiseks, tuleb lisada ka põhjendus tagasisaatmise kohta, mida näevad kõik komisjoni liikmed (sh info kuvatakse ka inventuuriakti töölehel). 264 Joonis 62 Inventuuriakti tööleht 4.8.6.5 Kadumiste haldus Käesolevas peatükis on kirjeldatud kadumiste haldusele esitatavad nõuded. ID Nõude selgitus IN060 Kadumiste halduses peab olema võimalik näha kõiki registreeritud puudumisi ja leidmisi. Seejuures võib olla tegemist kahe erineva nimekirjaga (vt ka Joonis 63) või ühe kadumiste nimekirjaga, kus on selgelt eristatud, kas ja kui palju objekte ühe kadumise kirje raames on leituks märgitud. Täpne lahendus lepitakse kokku tööde käigus. IN061 Kadumiste ja leidmiste nimekirjas peab kasutajal olema võimalik määrata, kas kadumisi/leidmisi soovitakse näha objektide kaupa või registreeritud toimingute kaupa (ühes toimingus võib olla mitu objekti, kuid need on registreeritud korraga). IN062 Kui kadumisi/leidmisi soovitakse vaadata objektide kaupa, tuleb iga nimekirjas oleva kirje kohta kuvada nt esinduspilt, objekti number, objekti nimetus, olemus, autor, kadumise liik, registreerija ja viide administratiivsele 265 toimingule, mille käigus kadunuks märgiti. Täpne andmete koosseis lepitakse kokku tööde käigus. IN063 Kui kadumisi/leidmisi soovitakse vaadata toimingute kaupa, tuleb iga nimekirjas oleva kirje kohta kuvada nt toimingu number, toimingu olek, objektide arv, registreerija, registreerimise aeg. Täpne andmete koosseis lepitakse kokku tööde käigus. IN064 Kadumiste halduses peab olema võimalik lisada ka käsitsi uut kadumist. IN065 Kadumiste halduses peab olema võimalik kasutajal märkida objekte leituks (kas terve kadumise toiming ehk kõik seal sisaldunud objektid korraga või konkreetne objekt kadumise toimingus). IN066 Kui süsteem on kadumise kirje tekitanud automaatselt inventuuri alusel, siis peab kasutajal olema võimalik kadumise andmeid muuta. See peab ka vastupidi toimima – kui objekt on märgitud kadunuks, siis inventuuris peab kasutajal olema võimalik kadumise andmeid muuta (sh leituks märkida). IN067 Uue kadumise registreerimisel tuleb kuvada/võimalik täita:  Registreerija – vaikimisi eeltäidetud ja muuta ei tohi saada;  Registreerimise aeg – vaikimisi eeltäidetud ja muuta ei tohi saada;  Puudumise liik (kadunud, varastatud, hävinud vm);  Arvatav kadumise aeg (sh ajavahemikuna);  Lisainfo;  Lisadokumendid;  Objektid;  Administratiivsed toimingud. IN068 Iga objekti kohta tuleb kuvada esinduspilt, objekti number, nimetus, olemus, autor, seisund, kahjustused, puudumise liik ja täiendavalt peab olema võimalik sisestada ka märkust. IN069 Objektid, mis on vähemalt kahes järjestikkuses inventuuris puuduvaks märgitud, tuleb kuvada eristatavalt. IN070 Leidmise märkimise puhul peab saama lisada ka kommentaari ja leidmise aja. IN071 Kadumise alusel peab saama koostada väljaarvamisi. Selleks peab olema võimalik soovitud objektid välja valida ning väljaarvamisse suunata (eeldusel, et need juba pole inventuurist juba väljaarvamisse suunatud). IN072 Administratiivsete toimingute all tuleb kuvada:  Inventuurid, kui kadumise kirje on lisatud inventuuriakti alusel;  Väljaarvamised, kui kadumise alusel on alustatud väljaarvamisakti koostamisega. Seejuures ei ole oluline, kas seotud tööleht on juba kinnitatud/allkirjastatud või mitte. IN073 Väljaarvamisel peab tekkima viide seotud kadumise toimingule, kuid ainult juhul kui kadumise toiming pole tekkinud inventuuri tulemusena (viimasel juhul on väljaarvamine juba seotud inventuuriga ja topeltviidete tekitamine ei ole otstarbekas). IN074 Kasutajal peab olema võimalik kadumise töölehel andmeid salvestada ja kinnitada (Joonis 64 nupp „Salvesta“ ja „Kinnita“). IN075 Kui kadumine on kinnitatud, peab objekti jooksvaks asukohaks saama „teadmata“. IN076 Kasutaja peab saama puudunuks märgitud objektide puhul märkida, kas antud objekti kuvada ka avalikus keskkonnas kadunud objektina välja. 266 Joonis 63 Kadumiste nimekirja vaade Joonis 64 Kadumise toimingu registreerimise vaade 4.9 Digikoopia tellimine 4.9.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk Digihoidlas on suur hulk objektist digiteerimise teel loodud kõrgkvaliteedilisi faile, mis pole avalikult kättesaadavad. Teatud hulk faile on n-ö tellitavad (kättesaadavad 267 teenustasu maksmisel) ning teatud hulk faile on juurdepääsupiiranguga (nt isikuandmete kaitse või autoriõiguste kaitse piiranguga) ja kättesaadavad ainult teatud tingimustel. Seejuures võib olla tegemist nii füüsilisest objektist tehtud digikoopiatega kui ka digitaalsete objektidega, mida füüsilisel kujul ei eksisteerigi. Juhul, kui soovitud kujul (kindla kvaliteedi, formaadi või mõõtmetega) faili ei ole, võib olla vajadus tellida ka digiteerimistöö. Sellisel juhul tellitakse muuseumilt n-ö tellimustöö. Failide digiteerimise eest võetakse tasu kulupõhiselt. Eelpool toodust lähtuvalt peab olema võimalik esitada muuseumile digikoopia tellimusi, mille sisuks on olemasolevate mitteavalike failide (sh digitaalsete objektide) kasutamine või tellimustöö raames loodavate failide kasutamine. Sageli on vastav vajadus seotud muuseumi poolt korraldatava näituse või haridusprogrammiga, aga samuti võib digiteeritud materjali vastu huvi olla ka muuseumivälisel isikul. Seega peab digikoopia tellimusi olema võimalik esitada nii töötajakeskkonna kaudu kui ka avaliku keskkonna kaudu. Töötajakeskkonna kaudu esitatakse digikoopia tellimusi ainult teisele muuseumile, sest oma muuseumi piires pole mitteavalike failide nägemine piiratud ja objekti digiteerimise soovil suunatakse füüsiline objekt muuseumisisese kasutamise aktiga otse vastavale üksusele (konserveerimis- ja/või digiteerimisüksusele) digiteerimistöösse. Tellimuste täitmisel peab saama märkida, kas ja millised failid konkreetsele kasutajale elektrooniliselt kättesaadavaks tehakse. Kui tegemist on tellimustööga, eelneb failide avalikustamisele ka füüsilise objekt digiteerimine ja digiteerimistöö aruande täitmine (vt täpsemalt peatükk 4.7). 4.9.2 Äriprotsessi osapooled Osapool Roll Tellija Isik, kes soovib tellida muuseumilt tellida juba digiteeritud mitteavalikke faile või lasta endale sobilikul kujul failid digiteerida. Tellijaks võib olla teise muuseumi töötaja või avaliku keskkonna kasutaja. Tellimuse täitja Muuseumitöötaja, kes teeb otsuse digikoopia tellimuse osas ja väljastab tellijale soovitud failid. 4.9.3 Tänane äriprotsess Täna esitatakse digikoopia tellimusi üldjuhul süsteemiväliselt (telefoni või e-maili teel). Osad muuseumid on teinud ka eraldiseisvalt oma tellimuste esitamise keskkonnad. Eesti Ajaloomuuseumil on Digiteek, milles sisalduvad fotod, heli- ja videosalvestused muuseumi näitustest ja üritustest ning Eesti Ajaloomuuseumi kogudesse kuuluvate museaalide pildistused ja digitaalsed reproduktsioonid. Keskkonna kaudu on võimalik tellida soovitud failide allalaadimisõigus ja digiteerimistöid. Samuti on võimalik peale tellimuse täitmist ka tellitud failidega tutvuda. Eesti Kunstimuuseumil on Digitaalkogu, milles sisalduvad fotod ja andmed Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvate teoste kohta. Keskkonna kaudu on võimalik tellida soovitud fotosid. Samuti on võimalik peale tellimuse täitmist ka tellitud failidega tutvuda. 268 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma kodulehele lisanud tellimusvormi, mille kaudu saab tellida nii olemasolevaid faile kui sobiliku faili puudumisel digiteerimistöid (sh fotode digitaalne töötlemine). Tellitud faile väljastatakse üldjuhul e-maili teel. 4.9.4 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P44 Tellimuste Kogu tellimuste esitamise Suur. Ühte esitamisega seotud protsess käib täna peamiselt tellimiskeskkond protsess on telefoni ja e-maili teel. Teatud võimaldaks esitada ebaefektiivne muuseumid on arendanud ka mugavalt kõik tellimused omale spetsiifilisi lahendusi, ühest keskkonnast mille tundma õppimiseks kõikidele muuseumidele. kulub täiendavalt aega. Selle tulemusena kulub tellimuse esitamiseks oluliselt vähem aega. P45 Tellimuste Muuseumid väljastavad Suur. Ühtne täitmisega seotud sageli soovitud failid tellijale tellimiskeskkond protsess on e-maili teel. Need võimaldab kiirendada ebaefektiivne muuseumid, kes on loonud tellimuste täitmisega oma spetsiifilised lahendused, seotud tööprotsessi (sh sisestavad sinna muuseumis failide küsimine olevate objektide andmeid ja digihoidlast). laevad üles objektidega seotud faile. Seega sageli tuleb teha dubleerivat tööd andmete/failide sisestamiseks (faile laetakse ka MuIS-i osaks olevasse digihoidlasse). P46 Tellimuste Ükski muuseumide Keskmine. Ühtne täitmisega seotud olemasolevatest lahendustest tellimiskeskkond protsessi halb ei võimalik mugavalt pidada võimaldab mugavalt jälgitavus arvet, millised tellimused on hallata kõiki enda poolt sisse tulnud, millised otsused esitatud ja sisse tulnud on tehtud ja millised tellimusi, sh nende tellimustest on täidetud. seoseid objektide Sageli ei jää täidetud kasutamise aktide, tellimuste kohta mingit märki näituste, maha. Seetõttu on protsessi haridusprogrammide, läbipaistvus väike ja digiteerimistöödega. tööprotsessile kulub palju Seeläbi tagatakse aega. protsessi läbipaistvus. P47 Täiendav kulu oma Muuseumid kulutavad oma Suur. Ühtne keskne lahenduste spetsiifiliste lahenduste tellimiskeskkond arendamiseks loomiseks, üleval hoidmiseks vähendaks muuseumide ja edasi arendamiseks kulu oma spetsiifiliste täiendavat ressurssi. lahenduste arendamiseks. 269 4.9.5 Tulevane äriprotsess Alljärgnevalt on kirjeldatud tulevane digikoopia tellimise äriprotsess: 1. Tellija koostab töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas digikoopia tellimuse. Tellimuse töölehel märgitakse, kas soovitakse tellida olemasolevaid mitteavalikke faile (sh millised) või digiteerimistööd. Mõlemal juhul märgitakse täpsem tellimuse sisu – mitteavalike failide korral lisatakse täpsem selgitus (vajadusel õigustatud huvi põhjendus) ja digiteerimistöö korral töö tulemuse kirjeldus (nt mis formaadis ja mis mõõtudega faile soovitakse); 2. Tellija esitab töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas digikoopia tellimuse; 3. Tellimuse saaja rollis olev muuseumitöötaja (nt koguhoidja) saab teate laekunud tellimuse kohta; 4. Tellimuse saaja teeb töötajakeskkonnas otsuse tellimuse täitmise kohta (ehk kas ja millised failid tellijale väljastatakse või kas soovitud kujul digiteerimistööd on võimalik teostada); 5. Kui tellimus otsustakse jätta täitmata: 5.1. Tellimuse saaja teeb otsuse, et tellimust ei täideta ja lisab ka vastava põhjenduse; 5.2. Tellija saab teate tehtud negatiivse otsuse kohta. 6. Kui tellimus otsustatakse täita: 6.1. Kui tegemist on olemasolevate mitteavalike failide tellimisega, mille eest muuseum ei soovi tasu küsida: 6.1.1. Tellimuse saaja valib failid, mis otsustati väljastada (võivad olla kõik tellitud failid, aga ka osad tellitud failidest) ja vajadusel lisab ka põhjenduse (nt miks kõiki tellitud failidest ei väljastata); 6.1.2. Tellimuse saaja kinnitab tellimuse, millega avatakse tellitud failid tellijale teatud aja jooksul kasutamiseks; 6.1.3. Tellija saab teate tehtud otsuse kohta; 6.1.4. Tellija tutvub töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas (sõltuvalt, kust tellimus esitati) talle avatud failidega. 6.2. Kui tegemist on olemasolevate mitteavalike failide tellimisega, mille eest muuseum soovib tasu küsida: 6.2.1. Tellimuse saaja valib failid, mis otsustati väljastada (võivad olla kõik tellitud failid, aga ka osad tellitud failidest) ja vajadusel lisab ka põhjenduse (nt miks kõiki tellitud failidest ei väljastata); 6.2.2. Tellimuse saaja ekspordib tellimuse (sh failide nimekirja) failina raamatupidamise jaoks; 6.2.3. Tellimuse saaja edastab tellimusega seotud info süsteemiväliselt raamatupidamisse, kes väljastab tellijale arve (PS: tulevikus võib lisanduda ka pangalingi, krediitkaardimakse või muu ühtse maksesüsteemi kasutusele võtmise võimekus); 6.2.4. Kui arve on tasutud, kinnitab tellimuse saaja tellimuse, millega avatakse tellitud failid tellijale teatud aja jooksul kasutamiseks; 6.2.5. Tellija saab teate tehtud otsuse kohta; 6.2.6. Tellija tutvub töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas (sõltuvalt, kust tellimus esitati) talle avatud failidega. 6.3. Kui tegemist on digiteerimistöö tellimusega: 6.3.1. Tellimuse saaja teeb otsuse, et digiteerimistööd on võimalik teostada; 6.3.2. Tellimuse saaja alustab digikoopia tellimuse juurest objekti taotlemist või muuseumisisese kasutamise akti koostamist eesmärgiga „digiteerimine“ 270 (sõltuvalt sellest, kas tal on õigus ise objekte füüsiliselt digiteerimisse anda või mitte); 6.3.3. Järgneb objekti(de) muuseumisisese liikumise protsess (kirjeldatud peatükis 4.4 „Liikumised“) ja seejärel digiteerimistöö protsess (kirjeldatud peatükis 4.7 „Korrastus- konserveerimis- ja digiteerimistööd“); 6.3.4. Kui digiteerimistöö on teostatud, valib tellimuse saaja failid, mis telliti ja vajadusel lisab ka põhjenduse (nt miks kõiki soovitud faile ei loodud); 6.3.5. Tellimuse saaja ekspordib tellimuse (sh failide nimekirja) failina raamatupidamise jaoks; 6.3.6. Tellimuse saaja edastab tellimusega seotud info süsteemiväliselt raamatupidamisse, kes väljastab tellijale arve (PS: tulevikus võib lisanduda ka pangalingi, krediitkaardimakse või muu ühtse maksesüsteemi kasutusele võtmise võimekus); 6.3.7. Kui arve on tasutud, kinnitab tellimuse saaja tellimuse, millega avatakse tellitud failid tellijale teatud aja jooksul kasutamiseks; 6.3.8. Tellija saab teate tehtud otsuse kohta; 6.3.9. Tellija tutvub töötajakeskkonnas või avalikus keskkonnas (sõltuvalt, kust tellimus esitati) talle avatud failidega. 4.9.6 Ärinõuded 4.9.6.1 Digikoopia tellimuste nimekirja vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded digikoopia tellimuste vaatele, kus kuvatakse kõik tellimused ja on võimalik teostada otsinguid soovitud tellimuse leidmiseks. ID Nõude kirjeldus DI001 Digikoopia tellimused võivad laekuda:  Töötajakeskkonnast teise muuseumi poolt;  Avalikust keskkonnast;  Kasutaja registreerib töötajakeskkonnas käsitsi, kui tellimus laekub süsteemiväliselt (nt e-maili teel). DI002 Esitatud digikoopia tellimuse kohta peab süsteem registreerima automaatsed digikoopia tellimuse kirje. DI003 Digikoopia tellimuste vaates peab olema võimalik eraldiseisvalt näha:  Täitamata digikoopia tellimused – tellimused, mis on avaliku töötajakeskkonna või avaliku keskkonna kaudu saabunud, kuid mille osas pole veel otsust tehtud ning tellimused, mille andmeid alles sisestatakse;  Täidetud digikoopia tellimusi – lõpetatud digikoopia tellimused, mille kohta on otsus tehtud. DI004 Iga tellimuse kirje kohta tuleb kuvada nt tellimuse nr, tellimuse saabumise kuupäev, tellija, tellimuse täitja nimi, tellimuse olek. DI005 Nimekirjas peab olema selgelt võimalik eristada, milliseid on muuseumi enda poolt koostatud telimused ja millised on muuseumisse laekunud tellimused (töötajakeskkonna kaudu teise muuseumi poolt või avaliku keskkonna kaudu välise osapoole poolt). DI006 Täitmisel on digikoopia tellimus seni, kuni tellimuse osas pole otsus tehtud. DI007 Nimekirjas peab kasutajal olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt tellimuse saabumise kuupäev, tellija, tellimuse olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. 271 DI008 Digikoopia tellimuste nimekirja peab saama genereerida ja alla laadida Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), PDF vm sobilikus formaadis. See on vajalik näiteks selleks, et koostada raamatupidajale tellimuste nimekiri, kus on toodud välja iga tellimuse andmed ja konkreetses tellimuses sisalduvad failid. Seejuures tuleb arvestada, et tellimuse kohta võib olla otsus juba sisestatud (sh valik, millised failid otsustatakse väljastada). Täpsed tingimused lepitakse kokku tööde käigus. 4.9.6.2 Digikoopia tellimuse vaade Käesolevas peatükis on kirjeldatud nõuded digikoopia tellimuse lisamisele ja täitmisele. ID Nõude kirjeldus DI009 Töötajakeskkonnas peab olema võimalik lisada uut digikoopia tellimust. See on mõeldud järgnevateks juhtudeks:  Muuseum soovib ise teisele muuseumile tellimust esitada;  Tellimus laekus muuseumile süsteemiväliselt (nt e-maili teel) ja see registreeritakse töötajakeskkonnas selleks, et oleks võimalik faile kasutajale välja jagada. DI010 Uue tellimuse lisamisel peab avanema tellimuse tööleht. Tellimuse töölehel kuvatavad minimaalsed andmeväljad on toodud Tabel 13. DI011 Töötajakeskkonnast või avalikust keskkonnast laekunud digikoopia tellimus tuleb kuvada eeltäidetud kujul, kuid muuseumil peab olema võimalik seda teatud mahus, nt laadida üles lisadokumente (nt maksekorralduse koopia). Täpsed vajadused lepitakse kokku tööde käigus. DI012 Tellimuse töölehe täitmisel tuleb arvestada, et kasutaja võib tellida olemasolevaid mitteavalikke faile või lasta teostada digiteerimistöid. Selleks peab olema võimalik tellimuse töölehe täitmisel valida sobilikud muuseumi objektid, mille kohta tellimust esitatakse/süsteemiväliselt esitati, ja saama näha ka kõiki objektiga seotud faile. Kui sobilikud failid on olemas, peab saama need välja valida. Kui sobilikke faile ei ole, peab saama sisestada täpsema kirjelduse digiteerimistöö soovi kohta. DI013 Kui muuseumile laekus töötajakeskkonnast/avalikust keskkonnast tellimus või registreeritakse süsteemiväliselt esitatud tellimust, peab tellimuse saaja saama mugavalt alustada objekti taotlemist või muuseumisisese kasutamise akti koostamist eesmärgiga „digiteerimine“ (sõltuvalt sellest, kas tal on õigus ise objekte füüsiliselt digiteerimisse anda või mitte). Sellisel juhul peab taotlus, muuseumisisese kasutamise akt ja digiteerimistöö aruanne jääma tellimusega seotuks. Kõik konkreetse digiteerimistöö raames loodud failid peavad saama automaatselt tellimusega seotuks ja neid peab saama mugavalt tellijale kasutamiseks avada. DI014 Tuleb arvestada, et muuseumile töötajakeskkonnast laekuv tellimus võib olla ka seotud näituse või haridusprogrammiga (st tellimist algatati näituse või haridusprogrammiga seotult). Sellisel juhul peab näitus või haridusprogramm jääma antud tellimusega seotuks. Kõik tellimuse raames tellijale kasutamiseks avatud failid/viited nendele (sh need, mis loodi digiteerimistöö tulemusena), peavad tekkima ka näituse või haridusprogrammi vaatesse. DI015 Olemasolevate failide osas peab digikoopia tellimusse peab saama lisada ainult mitteavalikke faile. DI016 Failide sektsioonis tuleb iga valitud faili kohta kuvada digihoidlas olevad olulisemad metaandmed, nt:  Faili nimi;  Faili tüüp; 272  Faili vorming;  Faili suurus;  Faili mõõdud;  Faili kasutusõiguste info. DI017 Digikoopia tellimust peab saama genereerida ja alla laadida Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), PDF vm sobilikus formaadis. See on vajalik näiteks selleks, et koostada raamatupidajale tellimuse ülevaade, kus on toodud välja tellimuse andmed ja konkreetses tellimuses sisalduvad failid. Seejuures tuleb arvestada, et tellimuse kohta võib olla otsus juba sisestatud (sh valik, millised failid otsustatakse väljastada). Täpsed tingimused lepitakse kokku tööde käigus. DI018 Iga digikoopia tellimuse kohta peab tellimuse täitja saama teha otsuse – tellimuse täita (sh osaliselt) või tagasi lükata. DI019 Tellimuse täitmisel peab kasutaja saama valida failid, mille ta tellijale kasutamiseks lubab:  Kui sobilikud failid olid olemas, peavad tellija poolt märgitud failid olema vaikimisi eelvalitud, kuid tellimuse täitja peab saama vajadusel valikut muuta. Seejuures peab tellimuses olema hiljem võimalik eristada algselt tellitud faile ja neid, mis tellijale tellimuse raames kasutamiseks lubati;  Kui sobilikud failid valmisid digiteerimistöö tulemusena, peavad need tellimuse vaatesse seotud digiteerimistöö aruande alusel automaatselt tekkima. DI020 Tellimuse täitmisel (sh osalisel täitmisel) või tagasi lükkamisel peab kasutaja saama sisestada ka põhjenduse. Tellimuse täitmisel peab saama lisada ka info, kuidas faili kasutada tohib. DI021 Kui otsus on sisestatud, saab tellimuse täitja tellimuse kinnitada. DI022 Kui tellimus registreeriti muuseumitöötaja poolt käsitsi (st tellimus esitati süsteemiväliselt), peab tellimuse kinnitamisel tekkima tellijale avalikus keskkonnas ligipääs käsitsi registreeritud tellimusele (seos isikukoodi alusel). DI023 Tellimuse kinnitamisel tuleb tellijale saata tagasiside tellimuse täitmise/täitmata jätmise kohta. Tellija peab nägema tehtud otsust ja tellimuse (osalisel) täitmisel peab kasutajale tekkima ligipääs talle kasutamiseks lubatud failidele. Kasutaja peab vastavat faili saama avada ja alla laadida teatud (konfiguratsioonis seadistatav) aja vältel (nt 30 päeva). PS: Tööde käigus tuleb kaaluda, kas lisaks autenditud kasutajale failide avalikus keskkonnas kättesaadavaks tegemisele oleks vaja ka alternatiivset lahendust sarnaselt haridusprogrammi õppematerjalide jagamisele: Tellimuse täitja genereerib lingi ja sisestab tellija e-maili aadressid, kuhu vastav link saadetakse. Kui tellija vastavale lingile vajutab, kuvatakse talle avaliku keskkonna vaade lubatud failide nimekirjaga (keskkonda autentimata). DI024 Kui tegemist on avaliku keskkonna kasutaja tellimusega ja kasutaja on avalikus keskkonnas oma e-maili seadistanud, siis teavitus laekub avaliku kasutaja poolt seadistatud e-maili aadressile. Kui tellimuse täitja märgib töötajakeskkonnas käsitsi e-maili (või muudab seda), tuleb teavitus saata sinna. DI025 Kui muuseum tellimuse tagasi lükkab, peab tellija saama tellimust korrigeerida – nt lisada täiendavad lisadokumendid. Täpsed vajadused lepitakse kokku tööde käigus. DI026 Digikoopia tellimise täpne ja loogiline tellimuse vorm tuleb välja töötada tööde käigus, lähtudes olemasolevate tellimiskeskkondade võimalustest ja headest praktikatest. Seejuures tuleb arvestada sellega, et erinevatel muuseumidel võivad olla erinevad tellimistingimused, tellimuse täitmise ajad, teenustasud ja kasutustingimused (nt kuidas ja millele tuleb faili kasutamisel viidata) – seda kõike tuleb tellimuse esitamisel tellijale arusaadavalt välja kuvada. 273 Tabel 13 Digikoopia tellimuse töölehe andmed Välja nimi Kirjeldus Kohustuslik Täitmine kus Tellimuse nr Tellimuse kui + Automaatne dokumendi number Loomise kuupäev Tellimuse töölehe + Automaatne vormistamise kuupäev Esitamise kuupäev Tellimuse saabumise + Automaatne kuupäev. Kui tellimus laekub teise muuseumi või avaliku kasutaja poolt, siis sama mis loomise kuupäev. Kui tellimus registreeritakse käsitsi, siis kasutaja sisestab ise süsteemiväliselt laekunud tellimuse kuupäeva. Tellija Tellija ees- ja + Tellimuse alusel perekonnanimi. Kui automaatne/täidab tegemist on avalikust muuseumitöötaja keskkonnast esitatava tellimusega, siis ka isikukood/sünniaeg, kontaktandmed (telefon, e-mail, aadress). Maksja (kui erineb Isik, kes teostab makse. - Tellimuse alusel tellijast) Kui tegemist on automaatne/täidab töötajakeskkonnast muuseumitöötaja esitatava taotlusega, siis automaatselt muuseumi nimi; kui tegemist on avalikust keskkonnast esitatava tellimusega, siis füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi ja registrikood. Arve saatmise e-mail Digikoopia tellimuse - Tellimuse alusel (kui erineb tellija e- eest arve saatmise e- automaatne/täidab mailist) mail muuseumitöötaja Tellimuse täitmise Kuupäev mis ajaks - Automaatne kuupäev peaks tellimus olema täidetud Kasutuseesmärk Digikoopiate kasutamise + Tellimuse alusel eesmärk automaatne/täidab 274 muuseumitöötaja Tellimuse kirjeldus Tellimuse sisu täpsem - Tellimuse alusel selgitus (vajadusel automaatne/täidab õigustatud huvi muuseumitöötaja põhjendus) ja digiteerimistöö korral töö tulemuse kirjeldus (nt mis formaadis ja mis mõõtudega faile soovitakse). Lisadokumendid Võimalus üles laadida - Tellimuse alusel lisadokumente (nt isikut automaatne/täidab tõendava dokumendi muuseumitöötaja koopia või garantiikiri) Objekt Objektid, mille failid + Tellimuse alusel tellimusse lisatakse automaatne/täidab (esinduspilt, objekti muuseumitöötaja number, objekti nimetus, olemus, autor) Objekti failid Objektide failid, mis + Tellimuse alusel tellimusse lisatakse automaatne/täidab muuseumitöötaja 4.10 Aruandlus 4.10.1 Äriprotsessi lühikirjeldus ja eesmärk Muuseumiseaduse §9 lõige 1 10 kohaselt võib riigile kuuluvat muuseumikogu või selle alakogu anda halduslepingu alusel tasuta kasutamiseks näiteks riigi sihtasutuse muuseumile, avalik-õigusliku isiku muuseumile, eramuuseumile või munitsipaalmuuseumile. Kogu kasutamisega seonduvalt on muuseumil õigus saada riigieelarvelist toetust. Vastavalt muuseumiseadus §9 lõige 3 10 alusel peavad muuseumid esitama aruandeid riigile kogu ja toetuse kasutamise kohta. Vastavalt muuseumi omanikule esitatakse aruandeid kas Kultuuriministeeriumile, kohalikule omavalitsusele, sihtasutuse nõukogule vms. Lisaks esitavad kõik muuseumid statistilisi andmeid kord aastas ka Statistikaametile. Täiendavalt riigile kuuluva kogu kasutamisest tingitud aruandekohustusele on juhtkonnal (muuseumi juht, peavarahoidja, osakonnajuhataja) vajalik saada jooksvat ülevaadet kogudest ning muuseumitöötajate tegevusest eesmärgiga planeerida edasisi töid. Oma tööst ülevaate saamiseks ning edasise töö planeerimiseks soovivad aruande päringuid kasutada ka ülejäänud töötajad. 4.10.2 Tänane äriprotsess Lähtudes eelpool toodust, esitavad muuseumid omanikule (nt Kultuuriministeerium, omavalitsus) kord aastas ülevaate oma kogudest ning nendega seotud toimingutest. Aruannete koostamise ja esitamise tänane äriprotsess on järgmine (vt ka Joonis 65): 1. Koguhoidjad/peavarahoidja koostavad kogude osas vajalikud aruanded, kasutades nii MuIS-i aruandeid kui vajadusel ka paberidokumentatsiooni; 275 2. Peavarahoidja või tema kohuseid täitev isik edastab kogude tööd puudutava(d) aruande(d) muuseumi juhile; 3. Muuseumi juht kogub kokku kõigi osakondade/töötajate poolt esitatud aruanded ning koostab (või laseb koostada) nende põhjal vajalikud üldaruanded, mille esitab muuseumivälistele osapooltele (eelkõige siis kas ministeeriumile või omavalitsusele, kelle haldusalas muuseum tegutseb, ja ka Statistikaametile). Statistikameti aruanne koondab andmeid erinevatest muuseumitöö lõikudest ja selle täidab ning edastab tõenäoliselt kas muuseumi juht, tema abi vms. Joonis 65 Aruannete koostamise ja esitamise tänane äriprotsess Lisaks aruandluskohustuse täitmisele on aruannete koostamine ka oluline asutuse juhtkonnale, et planeerida kogudega seotud tegevust. Samamoodi võivad ka ülejäänud töötajad kasutada aruandluse päringuid tehtud tööst ülevaate saamiseks ning uute tööde planeerimiseks. Tabel 14 on toodud praeguses süsteemis kasutusel olevate aruannete päringute sisend- ja väljundandmed. 276 Tabel 14 Kasutusel olevate aruande päringute sisend- ning väljundandmed ID Päringu nimetus ja Sisend Väljund kirjeldus PÄ01 Dokumentide risttabel  Muuseum/filiaal – võimalik valida Kuvatakse soovitud dokumendid järgmiste andmetega: rohkem kui ühte;  Dokumendi number; Aruandes saab näha  Dokumendi liik (vastuvõtu, liikumise  Dokumendi kinnitamise kuupäev; dokumentide hulka ja inventeerimisega seotud  Dokumendis olevate objektide arv alakogude lõikes; kogude lõikes. dokumentide liigid):  Kokku – kuvatakse dokumendiga seotud objektide  Hoiulevõtmisakt; koguarv;  Vastuvõtuakt abikogusse;  Hind – kuvatakse dokumendiga seotud objektide  Vastuvõtuakt põhikogusse ostuhindade summa (hetkel puudulikult –  Hoiustamisakt; summeeritakse omavahel rublad ning eurod  Muuseumisisese kasutamise akt; teisendusi tegemata; samuti ei arvestata  Väljaandeakt; retrospektiivsetes kirjeldustes märgitud ostuhindu).  Tagastamisakt;  Inventuuriakt.  Kogu liik – põhikogu, abikogu või hoiule võetud asjade kogu;  Kuupäevade vahemik – dokumendi kinnitamise kuupäevade vahemik. PÄ02 Dokumentide register  Muuseum/filiaal – võimalik valida Kuvatakse soovitud dokumendid järgmiste andmetega: rohkem kui ühte;  Dokumendi number; Aruandes on võimalik  Dokumenti liik (valik sama, mis  Dokumendi kinnitamise kuupäev; koondada tabelina päringus PÄ01);  Dokumendiga kajastatud tegevus: erinevate  Kogu liik (valik sama, mis päringus  Vastuvõtmine põhikogusse + omandamise viis; PÄ01);  Vastuvõtmine abikogusse + omandamise viis; dokumendiliikide  Alakogu – kuvatakse valitud  Hoiule võtmine + hoiule võtmise liik (nt nimistuid, mis on muuseumi(de) ja/või filiaali(de) hoiustamine); koostatud valitud alakogud; kui määratud kogu liik, siis  Muuseumisisene kasutamine + eesmärk; ajavahemikul. kuvatakse vastavalt eelnevalt  Väljaandmine + eesmärk; määratud kogu liigile;  Tagastamine + tagastamise liik (nt muuseumisse  Kuupäevade vahemik – dokumendi hoiule võetud kultuuriväärtusega asja kinnitamise kuupäevade vahemik; tagastamine, väljaandeaktiga kasutamiseks  Omandamise viis – kui dokumendi andmise lõpetamine); liigiks valitakse „Vastuvõtuakt  Hoiustamine; põhikogusse“ või „Vastuvõtuakt  Inventuur. 277 abikogusse“;  Alusdokument (nt väljaandeakti puhul taotlus,  Hoiule võtmise liik – kui dokumendi garantiikiri); liigiks valitakse „Hoiulevõtmisakt“;  Osalejad (nt väljaandmise puhul üleandjaks ja  Kasutamise eesmärk – kui vastuvõtjaks märgitud isikud; inventuuri korral dokumendi liigiks valitakse komisjoni esimees ja komisjoni liikmed); „Väljaandeakt“ või „Muuseumisisese  Dokumendis hõlmatud objektide arv alakogude kasutamise akt. lõikes;  Tagastamise liik – kui dokumendi  Dokumendis esitatud kommentaarid; liigiks valitakse „Tagastamisakt“.  Tagastamise tähtaeg (kui tegemist on muuseumisisese kasutamise akti või väljaandeaktiga). PÄ03 Aastaaruanne – kogude  Muuseum/filiaal – võimalik valida Kuvatakse objektide arvud alakogude lõikes: seis rohkem kui ühte;  Kogu liik (põhikogu, abikogu);  Alguse kuupäev;  Alakogu; Aruandes kuvatakse  Lõpu kuupäev.  Algseis – objektide arv sisestatud ajavahemiku ülevaade kogudesse vastu alguskuupäeval;  Tulmed – valitud ajavahemikus vastuvõtuaktiga vastu võetud ja sealt välja võetud objektide arv; arvatud objektide kohta.  Retrospektiivselt sisestatud – valitud ajavahemikus retrospektiivselt sisestatud objektide arv;  Väljaarvamine – valitud perioodil muuseumikogus väljaarvatud objektide arv;  Lõppseis – perioodi lõppkuupäeva seisuga objektide arv. PÄ04 Aastaaruanne – Vt päringu PÄ03 sisendit Kuvatakse objektide arvud tegevuste lõikes: tegevuste lõikes  Tegevus (tuleneb dokumendi liigist);  Vastuvõtmine põhikogusse + omandamise viis; Aruandega on võimalik  Vastuvõtmine abikogusse + omandamise viis; luua nimistu  Hoiule võtmine + hoiule võtmise liik;  Muuseumisisene kasutamine + eesmärk; museaalidega toimunud  Väljaandmine + eesmärk; administratiivsetest  Tagastamine + tagastamise liik; toimingutest (vastuvõtt,  Hoiustamine; registreerimine,  Väljaarvamine; hoiustamine, hindamine,  Inventuur; inventeerimine jne)  Korrastustöö. 278 valitud ajavahemikul.  Kogus perioodil – antud tegevusega seotud objektide arvud alakogude lõikes;  Ostuhind – antud tegevusega seotud objektidega ostuhindade summa. PÄ05 Kogude aruanne  Kogu liik (põhikogu või abikogu);  Esimene tabel kajastab summaarselt, mis valitud  Alakogu – kui määratud kogu liik, siis alakogus on valitud ajaperioodil toimunud: mitu Aruanne valitud kogu ja kuvatakse vastavalt eelnevalt objekti oli perioodi alguses kogus (algseis), palju on alakogu objektidega määratud kogu liigile muuseumi ja uusi objekte tulmunud (tulmed), mitu objekti on välja sooritatud tegevustest. selle filiaalide alakogud; võib arvatud (väljaarvamine) ning mitu objekti on perioodi märkida korraga rohkem kui ühe lõpuks alles jäänud kogusse alakogu; (lõppseis=algseis+tulmed-väljaarvamine);  Kuupäevade vahemik – dokumendi  Teine tabel kajastab, millistest tegevustes on antud kinnitamise kuupäevade vahemik. alakogu objektid valitud ajaperioodil osalenud (tegevuse nimetus; nt eelregistreerimised, vastuvõtud, hoiustamised, tagastamised) ja tegevuses osalenud objektide arv. PÄ06 Tegevused hoiule Põhimõtteliselt sama sisend, mis päringus Vt päringu PÄ05 väljundit. Teise tabelisse kuvatakse võtmiste lõikes PÄ05, ent kogu liigiks saab valida ainult tegevuste alla ainult objektide hoiule võtud ning nende hoiule võetud asjade kogu. hoiule võtmise liigid. Aruanne valitud hoiule võetud kultuuriväärtusega asjade kogusse vastu võetud objektide arvust ja hoiule võtmise eesmärgist. PÄ07 Asukohtade koosseisu  Püsiasukoht – kuvatakse muuseumi Kuvatakse soovitud asukoha (ja selle alamasukohtade) aruanne asukohtade puu, kust saab valida kohta järgmised andmed: ühe asukoha;  Asukohad; Aruanne valitud asukohas  Jooksev asukoht – sama, mis  Konkreetsesse asukohta kuuluvate objektide andmed: viibivate objektide püsiasukoha puhul;  Objekti number;  Asukoha seisund (võimalik valida  Objekti nimetus; asukoha seisunditest. ühte):  Autor;  Ajutisel kasutamisel (muu  Asukoha seisund. põhjus); 279  Asukoht määramata;  Eksponeerimisel;  Jooksvas asukohas;  Hävinud;  Kadunud;  Muuseumikogust välja arvatud;  Püsivas hoiustamise kohas;  Restaureerimisel.  Alakogu – valikus on kõik muuseumi ja selle filiaalide alakogud. PÄ08 Objekti seisukorra  Objekti number; Kuvatakse soovitud objektide kohta järgmised andmed: muutuse ja liikumise  Objekti nimetus.  Objekti number, nimetus, autor; aruanne  Konkreetse objekti liikumiste ja seisukorra andmed:  Dokumendi kinnitamise kuupäev; Aruanne objektidega  Dokumendi number; toimunud  Administratiivse tegevus nimetus (nt museaali kirjeldus, hoiustamine); administratiivsetest  Dokumendis märgitud sihtkoht, kuhu objekt sündmustest, kus liikus; fikseeritakse objekti  Dokumendis märgitud objekti seisund; sihtkoht, seisund ja/või  Dokumendis märgitud kahjutused. kahjustused. PÄ09 Objektid seisukordade  Objekti seisund (hea, halb, Kuvatakse valitud objekti seisundile vastavad objektide lõikes määramata, väga halb, rahuldav); andmed:  Alakogu (muuseumi ja selle filiaalide  Objekti number; Aruanne objektidest, mis abi- ja põhikogu alla kuuluvad  Objekti nimetus; on hinnanguliselt samas alakogud).  Kahjustused; seisundis (hea, halb,  Dokumendi andmed, millega on fikseeritud objekti rahuldav jvms). seisund:  Dokumendi number;  Dokumendi nimetus (+ omandamise viis vms);  Dokumendi kinnitamise kuupäev. PÄ10 Konserveerimistööde  Kuupäevade vahemik (töö alguse Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad objektid ja aruanne kuupäev); nendega seotud tööd:  Konservaator (valikloetelust võimalik  Säilitustoimingu liik (konserveerimine või 280 Vastavalt valitud otsingu valida korraga üks töötaja); korrastamine); parameetritele saab  Säilitustoimingu liik (loetletud kõik  Tehtud töö (säilitustoimingud liigid); moodustada aruandeid sõnastikus olevad liigid);  Objekti number; objektidega teostatud  Alakogu (alakogu, millega on seotud  Objekti nimetus; konserveerimistöödest ja tööga seotud objekt);  Autor;  Objekti number (tööga seotud  Kahjustused; korrastustöödest. objekti number);  Objekti kehtiv seisund;  Objekti nimetus (tööga seotud  Töö teostaja; objekti nimetus);  Märkused (nt korrastustööde passi lisatud  Autor (tööga seotud objekti autor). teostatavate tööde märkused). PÄ11 Kohakataloogi aruanne  Objekti number: Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad objektid ja  Numbrimaski komponentide nende asukohtade andmed: Aruannne võimaldab leida kaupa;  Vastuvõtuakti number; objektide jooksvad ja  Vahemike kaupa.  Objekti number; püsiasukohad  Alakogu (muuseumi ja selle filiaalide  Objekti nimetus; alla kuuluvad kõik alakogud);  Autor;  Kogusse vastuvõtu aeg (vahemik);  Püsiasukoht – museaali püsiasukoht;  Asukoha kuva kuju (asukoha liik ja  Jooksev asukoht - museaali jooksev asukoht. nimetus/asukoha nimetus pika teena – vastavalt sellele kuvatakse aruande päringu tulemusi). PÄ12 Tulmeraamat  Objekti number: Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad objektid ja  Numbrimaski komponentide nende vastuvõttude andmed: kaupa;  Vastuvõtuakti number;  Vahemike kaupa.  Vastuvõtuakti kinnistamise aeg;  Objekti nimetus;  Vastuvõtuakti märgitud üleandja;  Autor;  Objekti number;  Alakogu (muuseumi ja selle filiaalide  Objekti nimetus; abi- ja põhikogu alla kuuluvad  Autor; alakogud);  Objekti üldinfo;  Püsiasukoht – kuvatakse muuseumi  Väljaarvamise aeg (kui valiti, et kuvatakse ka asukohtade puu, kust saab valida väljaarvatud museaalid). ühe asukoha;  Jooksev asukoht – sama, mis püsiasukoha puhul;  Objekti staatus (eelregistreeritud 281 objekt, hoiule võetud, museaal, tagastatud omanikule);  Kogusse vastuvõtu aeg (vahemik);  Kas soovitakse kuvada ka väljaarvatud museaalid? (jah/ei). PÄ13 Kataloog tulmeandmete Sisendiks päringu PÄ12 sisendid, v.a Vt päringu PÄ12 väljundit. Samad andmed, ent lisaks on ja asukohtadega viimane kuvatud objekti püsiasukoht ja jooksev asukoht. Võimaldav koostada aruandeid mingil ajavahemikul tulmunud või muude parameetrite järgi leitud objektidest. Aruandes kajastuvad nende objektide vastuvõttude ja asukohtade andmed. PÄ14 Tööaruanne  Töötaja (võimalik valida korraga ühte Väljundi kuva variante on kaks: töötajat);  Tegevuspõhine väljund (sisendisse ei ole rolli valitud):  Roll – valikloetelus kuvatakse  Tegevus (nt hoiulevõtmine, kirjeldamise I etapp) erinevate dokumentidega seotud  Alakogu – antud tegevusega seotud alakogud; rollid (nt I etapi kirjeldaja, II etapi  Arv – antud tegevusega seotud objektide arvud kirjeldaja, retrospektiivne sisestaja, alakogude lõikes; objekti eelregistreerija, hoiule võtja,  Objektipõhine väljund (sisendisse on roll valitud): inventuuri osaleja jne);  Töölehe kinnitamise kuupäev;  Alakogu (muuseumi ja selle filiaalide  Objekti number; kõik alakogud);  Objekti nimetus;  Kuupäevade vahemik (töölehe  Autor. kinnitamise kuupäev). PÄ15 Tagastatud esemed  Dokumendi liik – dokumendi liik, Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad tagastatud mille pealt tagastus on tehtud objektide andmed: (hoiulevõtmisakt, muuseumisisese  Objekti number; Aruanne võimaldab saada kasutamise akt, väljaandeakt,  Objekti nimetus; 282 kokkuvõtliku ülevaate eelregistreerimine);  Autor; tagastatud esemetest  Dokumendi number – dokumendi  Püsiasukoht; number, mille pealt tagastus on  Jooksev asukoht; tehtud;  Tagastamise kuupäev.  Üleandja isik (tagastamisakti märgitud üleandja);  Üleandja asutus (tagastamisakti märgitud üleandja asutus);  Vastuvõtja isik (tagastamisakti märgitud vastuvõtja);  Alakogu (valikus kuvatakse kõik muuseumi ja selle filiaali alakogud);  Tagastamisakti kinnitamise aeg (vahemik). PÄ16 Tagastamata esemed Sisend sama, mis päringu PÄ15 korral Väljund sama, mis päringu PÄ15 korral, v.a see, et ei kuvata mitte tagastamise kuupäeva, vaid tagastamise Aruanne võimaldab saada tähtaega. kokkuvõtliku ülevaate tagastamata esemetest. PÄ17 Muuseumikogust  Objekti number: Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad välja arvatud väljaarvatud asjade  Numbrimaski komponentide objektide andmed: aruanne kaupa;  Objekti number;  Vahemike kaupa.  Objekti nimetus; Aruanne võimaldab saada  Objekti nimetus;  Autor;  Autor;  Väljaarvamise põhjus; ülevaate muuseumikogust  Alakogu (valikus kuvatakse kõik  Väljaarvamisakti number; väljaarvatud objektidest. muuseumi ja selle filiaali alakogud);  Väljaarvamisakti kinnitamise aeg.  Väljaarvamisakti kinnitamise aeg (vahemik);  Väljaarvamise põhjus;  Väljaarvamisakti number. PÄ18 Hoiule võetud asjade ja  Museaali number: Kuvatakse otsingu parameetritele vastavad välja arvatud kasutamiseks saadud  Numbrimaski komponentide objektide andmed: objektide aruanne kaupa;  Hoiulevõtmisakti number; 283  Vahemike kaupa.  Hoiulevõtmisakti kinnitamise kuupäev; Aruanne võimaldab saada  Objekti nimetus;  Hoiulevõtmisaktil märgitud üleandja; kokkuvõtliku ülevaate  Alakogu (valikus ainult hoiule võetud  Objekti number (kui tegemist teisest muuseumist hoiule võetud objektidest. asjade kogu alakogud); kasutamiseks saadud asjaga, siis teise muuseumi  Hoiule võetud asja number; museaali nuber);  Püsiasukoht;  Hoiule võetud asja number;  Jooksev asukoht;  Objekti nimetus;  Hoiulevõtmisakti märgitud üleandja;  Püsiasukoht;  Hoiulevõtmisakti kinnitamise aeg  Jooksev asukoht. (vahemik). 284 4.10.3 Tänase äriprotsessiga seotud probleemid ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P48 Aruandetüüpide Praeguses süsteemis on Suur. Mitme erineva paljusus kasutusel liiga palju päringu käivitamine aruandetüüpe. Vajaliku info vajaliku info kätte leidmiseks tuleb käivitada saamiseks ja kokku mitut erinevat aruande panemiseks on päringut ja saadud ajakulukas. Vähemate, väljundeid omavahel kuid paindlikemate kombineerida. päringute pakkumine võimaldab hoida kokku päringute koostamiseks kuluvat aega. P49 Aruannete koostamine Aruannete koostamise jäikus Suur. Antud kujul jäik ja ebapiisavate ja valikuvõimaluste vähesus päringute käivitamine ja valikvõimalustega seisneb järgnevas: vajaliku info kätte  Mitmes aruande saamine on ajakulukas. päringus ei ole võimalik Teatud juhtudel on vaja sisendis teha rohkem kui pöörduda ka andmebaasi ühte valikut, nt valida halduri poole, kes rohkem kui ühte soovitud kujul aruande alakogu, töötajat vms; kasutajale koostab.  Aruanded on liiga jäigad Kasutaja enda poolt ja üpris rangelt ette seadistavad paindlikud kirjutatud, st ei ole päringud võimaldaksid võimalik valida sisendit hoida kokku aruande ja väljundit vastavalt päringute koostamiseks isiku soovile. kuluvat aega. P50 Kultuuriministeeriumile Kultuuriministeeriumile ja Väike. Statistikaametiga ja Statistikaametile Statistikaametile infovahetus võiks toimuda aruande kokkupanek koostatakse ja edastatakse üle X-tee ja on ebamugav süsteemiväliselt. Vastavate Kultuuriministeerium aruannete koostamine võtab peaks saama enda jaoks aega mitu tööpäeva. vajaliku info koostada otse töötajakeskkonnas. 285 4.10.4 Tulevane äriprotsess Aruannete koostamise vajadus tulevikus ei muutu. Muutub üksnes viis, kuidas aruande päringuid süsteemis koostatakse. Välistele osapooltele aruannete koostamine ja esitamine muutub kasutajasõbralikumaks ning infosüsteemide vahelise andmevahetuse osaks – Kultuuriministeerium saab vajadusel andmed otse töötajakeskkonnast ja Statistikaamet saab andmeid üle X-tee pärida. Joonis 66 on kujutatud tulevane aruannete koostamise ja esitamise äriprotsess. Oranži värvusega on toodud esile erinevused võrreldes tänase protsessiga. Joonis 66 Aruannete koostamise ja esitamise tulevane äriprotsess 4.10.5 Ärinõuded 4.10.5.1 Aruande päringute teostamine ID Nõude kirjeldus AR001 Kõikidel aruande tüüpidel (päringutel) on vaikimisi (põhilised) sisend- ja väljundparameetrid. Lisaks viimastele saab määrata päringusse täiendavaid loogilisi sisend- ja väljundparameetreid. Aruande tüüpide loetelu, nende põhiliste ja täiendavate sisend- ja väljundparameetrite loetelu lepitakse lõplikult kokku tööde käigus. Seejuures tuleb lähtuda, et aruande tüüpe peab 286 olema võimalikult vähe ning päringu sisendid ja väljundid peavad olema võimalikud paindlikud, et kasutaja saaks ise kombineerida enda jaoks võimalikult sobiliku aruande. AR002 Päringu koostamisel peab kasutaja saama valida (vt ka Joonis 67):  Aruande tüübi;  Päringu sisendparameetrid;  Päringu väljundparameetrid. AR003 Nii sisend- kui väljundparameetrid tuleb kuvada vastavalt valitud päringu tüübile. AR004 Sisend- ja väljundparameetriteks kuvatakse alati nii põhilised kui ka täiendavad sisend- ja väljundparameetrid. AR005 Nii sisend- kui väljundparameetrite loetelus peab olema eristatult näha (nt erineva värviga), millised on päringu põhilised ja millised täiendavad parameetrid. AR006 Vaikimisi peavad olema valitud kõik põhilised sisend- ja väljundparameetrid. AR007 Tuleb arvestada, et nii sisend- kui väljundparameetrite korral võivad täiendavad parameetrid asendada põhiparameetreid ehk päring tehakse ainult täiendavate parameetrite alusel ning vastusesse kuvatakse ka üksnes täiendavate parameetritele vastavad andmed. AR008 Kasutaja peab saama enda poolt valitud sisend- ja väljundparameetrite kombinatsioone salvestada enda aruandemallina (nn omaloodud aruande päringuna), eesmärgiga neid hiljem taas kasutada. AR009 Aruandemalli salvestamisel peab süsteem pakkuma automaatselt pealkirja (sisaldab vähemalt aruande tüüpi, ent seda peab olema võimalik kasutajal enne salvestamist muuta). AR010 Lisatud aruandemalle tuleb kasutajale kuvada aruande tüüpide valikloetelus. Aruandemalli kasutamisel peab olema võimalik päringut täiendada, muuta selle sisend- ja väljundparameetreid. AR011 Muuseumisisese adiministreerimise õigusega ja muuseumide ülese administreerimise õigusega isik peab saama enda salvestatud malle ka teiste kasutajatega jagada (vastavalt siis oma muuseumi sees või muuseumide üleselt). AR012 Tuleb arvestada, et päringu tulemus võib sõltuvalt päringu tüübist olla nii dokumentide/toimingute nimekiri, objektide koond (nt kogude aruanne alakogude lõikes) kui ka objektide nimekiri (vt päringu vastust Joonis 68). Kui päringu tulemus on objektide koond, siis peab olema võimalik avada koondisse kuuluvate objektide täpsem nimekiri. AR013 Aruande päringu tulemusi peab olema võimalik tööde kõigus kokkulepitud parameetrite alusel filtreerida ja sorteerida. AR014 Aruande päringu tulemusi peab olema võimalik töötajakeskkonnas salvestada. AR015 Aruande päringu tulemuste salvestamisel peab süsteem pakkuma automaatselt pealkirja (sisaldab vähemalt aruande tüüpi ja käivitamise kuupäeva), ent seda peab olema võimalik kasutajal enne salvestamist muuta. AR016 Aruande päringute tulemuste salvestamisel peab kasutaja saama valida, kas see on nähtav teistele muuseumi töötajatele. See võib olla vajalik nt muuseumi omanikele aruande koostamiseks, mida soovivad enne välja saatmist üle vaadata ka teised töötajad. Sellisel juhul peab päringute tulemusi olema võimalik näha kõikidel sama muuseumi töötajatel. Iga töötaja peab saama kustutada aga ainult enda loodud aruandeid ja muuseumi ülese administreerimise õigusega isik peab saama kustutada kõiki oma muuseumi 287 aruandeid. AR017 Aruande päringute tulemusi peab olema võimalik alla laadida Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV, PDF vm sobilikus formaadis faili. AR018 Aruande päringu tulemustes kuvatud objekte peab olema võimalik salvestada sülemisse. Sülemisse salvestatakse sellisel juhul kõigi päringu vastuses olevate objektide andmed. AR019 Juba teostatud aruande päringu puhul peab olema võimalik mugavalt muuta päringu sisend- ja väljundparameetreid ning käivitada päring uuesti. Joonis 67 Aruande päringu sisend Joonis 68 Aruande päringu väljund 4.10.5.2 Aruande päringute uuendamine Töötajakeskkonnas tuleb teostada olemasolevate aruande päringutega järgmised põhimõttelised muudatused:  Täiendada olemasolevaid päringuid;  Tõsta kokku olemasolevad päringud;  Lisada uusi päringuid. ID Nõude kirjeldus 288 AR020 Tuleb arvestada kõigi käesolevas dokumendis kirjeldatud:  Dokumendi liikide ja nendega seotud uute administratiivsete toimingutega (nt tööde aruandesse lisada seisundi hindamised, monitooringud, digiteerimistööd, haridusprogrammid);  Administratiivsete toimingutega seotud klassifikaatorite muudatustega (nt muuseumisisese kasutamise akti ja väljaandeakti märgitavad kasutamise eesmärgid ning võimalikud tagastamise liigid, mis sõltuvalt tagastamisakti alusdokumendist – nt muuseumisisese kasutamise akt, väljaandeakt, hoiulevõtmisakt, hindamiskomisjoni protokoll, väljaarvamisakt). AR021 Asukohtade koosseisu aruande tulemusse tuleb lisada arvuline kokkuvõte, kui palju on ühes konkreetses asukohas olevaid objekte. AR022 Konserveerimistööde aruandes tuleb kuvada kõiki seotud töid (sh nii põhitöid kui lisatöid eristatult) ja nende raames teostatud säilitamistegevusi. AR023 Konserveerimistööde aruande sisendparameetrina peab saama valida, kas soovitakse tulemustes näha enda muuseumi objektidega teostatud töid (sh kas ainult enda muuseumi poolt teostatud või ka tellimustööna teise muuseumi poolt teostatud töid) või enda muuseumi poolt teiste muuseumide objektidele teostatud töid. Kui tegemist on teise muuseumi poolt teostatud töödega või teisele muuseumile teostatud tööga (nt digiteerimistööga), siis peab olema võimalik täiendavalt valida ka konkreetne muuseum(id), keda aruandes näha soovitakse. AR024 Aruande päringute tulemustes, kus kuvatakse mh ka administratiivse toiminguna objektide osalemine näitustel, peab olema eraldi välja toodud ka näituse liik. AR025 Aruande päringute tulemustes, kus kuvatakse mh ka administratiivse toiminguna objektide osalemine näitustel või haridusprogrammis, peab olema eraldi välja toodud, kas näitusel objekt ise (või selle eraldatav osa) või objektiga seotud digikoopia (sh millised). AR026 Tagastamata ja tagastatud museaalide aruande sisendparameetrite hulka tuleb lisada võimalus teostada päring vastuvõtja asutuse järgi. AR027 Aruande päringute sisendparameetrite hulka tuleb oluliselt täiendada, arvestades võimalikke väljundparameetreid. Nt kõikides päringutes, mille tulemustes on toodud objektidega seotud administratiivsed toimingud, peab olema võimalik ka päringu sisendis vastavat administratiivset toimingut valida, sh ka mitu (nt Aastaaruanne – tegevuste lõikes (PÄ04), kus hetkel sisendis ei saa konkreetset toimingut valida). AR028 Kõikide sisendparameetrite korral, mis on oma olemuselt mingi klassifikaator/fikseeritud nimekiri, peab olema võimalik valida mitu väärtust. Siia alla kuuluvad minimaalselt järgmised sisendparameetrid:  Dokumendi liik;  Kogu liik;  Alakogu;  Püsiasukoht;  Jooksev asukoht;  Hoiule võtmise liik;  Tagastamise liik;  Kasutamise eesmärk;  Objekti seisund;  Osaleja;  Muuseum ja/või filiaal. NB! Mitu muuseumit saab valida ainult muuseumide ülese 289 administreerimise õigusega isik või isik, kes on seotud mitme muuseumiga ja saab töötajakeskkonnas valida, mis muuseumit ta parajasti esindab. AR029 Kõikides aruande päringutes, kus saab sisendparameetrina sisestada objekti numbrit/numbri komponente, peab saama sisestada ka numbrikomponente vahemikena. AR030 Aruande päringute väljundparameetrite hulka tuleb oluliselt täiendada. Konkreetse aruande tüübi väljundparameetrite hulgas peavad alati olema esindatud ka kõik võimalikud sisendparameetrite loetelusse kuuluvad parameetrid. AR031 Kõikide objekti põhiste aruande päringute korral tuleb arvestada objekti eraldatavate osadega (detailidega). St kui konkreetse administratiivse toiminguga on seotud vaid mingi osa objektist, peab see selgelt ka aruandest välja tulema ja statistilistes kokkuvõtetes tuleb kuvada nii objektide kui detailide arv. AR032 Võttes aluseks praeguses süsteemis kasutusel olevad aruande päringud, siis uues süsteemis tuleb kaaluda järgmiste päringute kokku tõstmist:  Tagastatud esemete aruanne (PÄ15) + Tagastamata esemete aruanne (PÄ16);  Kohakataloogi aruanne (PÄ11) + Kataloog tulmeandmete ja asukohtadega (PÄ13) + Tulmeraamat (PÄ12);  Dokumentide risttabel (PÄ01) + Dokumentide register (PÄ02);  Aastaaruanne – tegevuste lõikes (PÄ04) + Aastaaruanne – kogude seis (PÄ03);  Kogude aruanne (PÄ05) + Tegevused hoiule võtmiste lõikes (PÄ06). Lõplik otsus aruande päringute kokku tõstmise kohta (ka nende kohta, mida käesolevas nõudes ei ole toodud) tehakse tööde käigus. Eesmärk on jätta alles võimalikult vähe fikseeritud aruande päringud, võimaldades kasutajal endal kujundada enda jaoks sobivad aruande päringud. Seejuures tuleb arvestada, et tulenevalt aruande päringu tulemustest ei pruugi kokku tõstmine olla võimalik – nt juhul, kui ühel juhul kuvatakse päringu tulemustes objektid ja teisel juhul dokumendid/administratiivsed toimingud. Ka viimasel juhul võib osutuda võimalikuks kasutada ühte universaalset päringut, kuid võimaldada väljundparameetrite hulgas teha valik, kas tulem kuvatakse objektide või dokumentide/toimingute lõikes. Päringute kokku tõstmisel tuleb arvestada sellega, et üldjoontes jääks alles praeguste päringute sisend- ja väljundparameetrid, v.a käesolevas peatükis kirjeldatud erisused ja täiendused. AR033 Täiendada olemasolevat aruande päringut (nt kogude aruanne) või lisada täiesti uus aruande päring, mis võimaldab saada järgmise ülevaate:  Muuseumi ja alakogude lõikes protsent, mis näitab, kui palju objekte kõigist antud muuseumi/alakogu objektidest on infosüsteemi kantud (kogu arv tuleneb muuseumi või alakogude seadistustest);  Muuseumi ja alakogude lõikes protsent, mis näitab, kui palju objekte kõigist antud muuseumi/alakogu objektidest on kirjeldamise I etapp lõpetatud;  Muuseumi ja alakogude lõikes protsent, mis näitab kui palju kõigist muuseumi/alakogu objektidest (sh eraldi nii infosüsteemi kantud kui kõigist objektidest) on digiteeritud (st kui paljude objektide juurde on digikoopia failina laetud). PS: Kõikide nimetatud päringute puhul peab saama valida ka objekti 290 staatuse(d) (st kas tegemist on museaali, abikogu asjaga või hoiulevõetud asjaga). AR034 Tuleb lisada uus aruande päring, mis võimaldab kuvada statistilist infot avaliku keskkonna kasutamise kohta, sh kui palju ja milliseid vaateid on külastatud etteantud perioodis (nt kuu põhiselt). Tuvastada kui palju muuseumide lõikes on objekte vaadatud teatud perioodil. Muuseumidel on vaja erinevat statistikat etteantud perioodi kohta, nt:  Kui palju on objekte vaadatud, sh alakogude lõikes;  Milliseid objekte on kõige enam vaadatud, sh alakogude lõikes;  Kui palju on objektidega seotud faile vaadatud/alla laetud, sh alakogude lõikes;  Milliste objektide faile on kõige enam vaadatud/alla laetud, sh alakogude lõikes;  Kui palju on objektide kohta kommentaare lisatud, sh alakogude lõikes;  Kui palju on andmete muudatusi/muutmisettepanekuid edastatud, sh alakogude lõikes ja millised otsustati kinnitada;  Jne. PS: Muuseumide ülese administreerimisõigusega kasutajal peab tal olema võimalik saada statistikat avaliku keskkonna üldse kasutatavuse ja erinevate funktsionaalsuste kasutamiste kohta. Täpne loogika töötatakse välja tööde käigus. AR035 Tuleb lisada uus päring (eelkõige Kultuuriministeeriumile) muuseumis teostatud inventuuridest ülevaate saamiseks. Antud aruandes on toodud järgmised väljad:  Alakogu nimetus;  Alakogu suurus aastalõpu seisuga;  Viimase inventuuri aeg (periood) ja viide inventuuriaktile (akti number);  Hetkel toimuva inventuuriga seotud direktori käskkiri (käskkirja number) ja inventuuri lõpptähtaeg;  Alakogu eest vastutavad isikud;  Viimase 5 aasta jooksul inventuuri käigus tuvastatud puuduvate ja kahjustunud objektide arv;  Viimase 5 aasta jooksul kogust välja arvatud objektide ja viide väljaarvamisaktile (akti number);  Planeeritav järgmise inventuuri toimumise aeg. AR036 Muuseumide ülese administreerimise õigusega kasutaja peab saama koostada aruandeid muuseumide üleselt (st valida sisendisse mitu muuseumit). AR037 Tuleb luua X-tee teenus muuseumide infosüsteemis olevate aruandlusandmete edastamiseks Statistikaametile. Vt täpsemalt peatükk 8.5 „Statistikaamet“. 291 5 Põhiprotsesse toetavad funktsionaalsused 5.1 Objektide otsimine ID Nõude kirjeldus PT001 Töötajakeskkonnas peab olema võimalik kasutada objektide liht- ja detailotsingut. Seejuures liht- ja detailotsingu eraldi käsitlemine ei pruugi olla vajalik, kui tööde teostaja suudab välja pakkuda piisavalt paindliku ja kiire otsingu lahenduse. PT002 Lihtotsingu alternatiivid: Alternatiiv 1: Nn ühe välja otsing, mille puhul tuleb otsing teostada üle teatud andmeväljade (sarnane Google otsingule), kuid suutma selekteerida, millised on tõenäoliselt kasutajat huvitavamad ja vähem huvitavamad vasted. Alternatiiv 2: Kindlalt etteantud parameetrid, nt:  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Objekti staatus (museaal, abikogu asi, hoiulevõetud asi, väljaarvatud asi, eelregistreeritud asi, tagastatud asi);  Muuseum;  Alakogu;  Püsiasukoht;  Jooksev asukoht. Alternatiiv 3: Eelpool nimetatud alternatiivide kombinatsioon – st, mingid kindlad parmeetrid ja sellised andmeväljad, mille vasteid otsitakse erinevate kirjeldusväljade pealt. Täpne lahendus lepitaks ekokku tööde käigus. PT003 Detailotsingu peab võimaldama teostada otsingut üle kõikide objekti kirjeldusväljade, sh ka seotud administratiivsete toimingute/dokumentide alusel (mh dokumendi liigi, dokumendi numbri, dokumendi oleku, dokumenti märgitud osaleja, dokumenti märgitud isiku rolli järgi – nt soovides leida kõik objektid, mis on seotud isik X poolt allkirjastatud vastuvõtuaktidega). PT004 Objekti numbrit peab saama sisestada kolmel moel:  Täpse täisnumbrina (nt ERM TM Fk 16206:61);  Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide kaupa (nt TM ja Fk – tagastatakse kõik tulmeraamatusse TM ja alakogusse Fk kuuluvad objektid);  Täisnumbris sisalduvate numbrimaski komponentide vahemike kaupa (nt TM Fk 16200 – TM Fk 16300 – tagastatakse kõik tulmeraamatusse TM ja alakogusse Fk kuuluvad objektid, mis omavad seerianumbrit vahemikus 16200-16300). PT005 Numbrivahemiku komponentidena tuleb kuvada ainult need väljad, mida muuseum on kasutamiseks seadistanud. PT006 Lisaks täisnumbrile peab saama otsingut numbri järgi teostada ka objekt ID kaudu (nii museaalide/hoiule võetud asjade puhul kui ka objektide puhul, millele pole veel omistatud musaali või hoiulevõetud asja numbrit). Ka neid 292 peab saama otsida täpse vastena, osalise vastena ja vahemike kaupa. PT007 Objekti nimetust jt tekstilisi andmevälju peab olema võimalik otsida täpse vastena, aga ka osalise vastena. PT008 Otsingut peab olema võimalik teostada muuseumide üleselt. Oma muuseumi objektide osas peab saama otsida museaale, abikogu asju, hoiulevõetud asju, väljaarvatud asju, eelregistreeritud asju ja tagastatud asju. Teiste muuseumide objektide osas peab saama otsida ainult museaale, abikogu asju ja hoiule võetud asju (kehtivad ka nõuded UL142 ja UL143). PT009 Ühel muuseumil peab olema võimalik näha teise muuseumi objektide osas ainult avalikke andmeid ja faile (selliseid, mis kuvatakse ka avalikus keskkonnas ja andmevahetusteenuste kaudu). Samuti näiteks ei saa teise muuseumi objektide puhul minna kirjeldust muutma. PT010 Muuseumina peab olema vaikimisi alati valitud kasutajaga seotud muuseum. PT011 Otsingu tulemeid peab olema võimalik salvestada isikliku sülemina. PT012 Otsingus kasutatud sisendparameetrite kombinatsioone peab olema võimalik salvestada isikliku otsingumallina. Salvestatud otsingumalle peab olema võimalik hiljem jooksvalt otsingu teostamiseks kasutada. PT013 Otsingu tulemuste maksimaalse kirjete arv peab olema seadistatav konfiguratsiooni tasemel. Seejuures peab see number olema võimalikult suur, sest muuseumidel võib olla vajadus võtta korraga välja kõiki mingis alakogus olevaid museaale. 5.2 Osalejate haldamine ID Nõude kirjeldus PT014 Osaleja lisamisel tuleb määrata, kas tegemist on:  Administratiivse või/ja ajaloolise osalejaga;  Füüsilisest isikust osaleja või juriidilisest isikut osalejaga. PT015 Administratiivse füüsilisest isikust osaleja lisamisel peab olema võimalik täita vähemalt järgmisi andmeid:  Ees- ja perekonnanimi;  Isikukood;  Sünniaeg (kui isikukood olemas, tuletatakse automaatselt);  Sugu (kui isikukood olemas, tuletatakse automaatselt);  Surmaaeg;  Sünnikoht;  Surmakoht;  Kontaktandmed – aadress, telefon, e-mail;  Teised nimed (nime liik, nimi ja kehtivusaeg);  Klassifitseering/märksõna;  Seos teise osalejaga (seose liik ja seostatav osaleja);  Kommentaar (kommentaari liik ja kommentaar). Täpsemad andmed lepitakse kokku tööde käigus. PT016 Ajaloolise füüsilisest isikust osaleja lisamisel peab olema võimalik täita vähemalt järgmisi andmed:  Ees- ja perekonnanimi;  Isikukood;  Sünniaeg (kui isikukood olemas, tuletatakse automaatselt);  Sugu (kui isikukood olemas, tuletatakse automaatselt);  Sünnikoht; 293  Surmaaeg;  Surmakoht;  Teised nimed (nime liik, nimi ja kehtivusaeg);  Klassifitseering/märksõna;  Seos teise osalejaga (seose liik ja seostatav osaleja);  Kommentaar (kommentaari liik ja kommentaar);  Signatuuri andmed – tekstiline ja pildiline kirjeldus ning selle kehtivusaeg (kuna võib olla ajas muutunud). Täpsemad andmed lepitakse kokku tööde käigus. PT017 Administratiivse juriidilisest isikust osaleja lisamisel peab olema võimalik täita vähemalt järgmisi andmeid:  Nimi;  Registrikood;  Asutamise aeg;  Lõpetamise aeg;  Õiguslik vorm;  Kontaktandmed – aadress, telefon, e-mail;  Teised nimed (nime liik, nimi ja kehtivusaeg);  Klassifitseering/märksõna;  Seos teise osalejaga (seose liik ja seostatav osaleja);  Kommentaar (kommentaari liik ja kommentaar). Täpsemad andmed lepitakse kokku tööde käigus. PT018 Ajaloolise juriidilisest isikust osaleja lisamisel peab olema võimalik täita vähemalt järgmisi andmeid:  Nimi;  Registrikood;  Asutamise aeg;  Lõpetamise aeg;  Õiguslik vorm;  Teised nimed (nime liik, nimi ja kehtivusaeg);  Klassifitseering/märksõna;  Seos teise osalejaga (seose liik ja seostatav osaleja);  Kommentaar (kommentaari liik ja kommentaar);  Meistrimärgi/templi/etiketi/märgi andmed – tekstiline ja pildiline kirjeldus ning selle kehtivusaeg (kuna võib olla ajas muutunud). Täpsemad andmed lepitakse kokku tööde käigus. PT019 Peab olema võimalik määrata, et osaleja on nii ajalooline kui administratiivne. Sel juhul saab täita nii ajaloolise kui administratiivse juriidilise või füüsilise isiku andmeid. PT020 Juhul, kui tööde teostamisel osutub otstarbekamaks muuseumide hoidmine juriidilisest isikust administratiivsete osalejate hulgas ja muuseumitöötajate hoidmine füüsilisest isikust administratiivsete osalejate hulgas, siis peavad ka muuseumid ja muuseumitöötajad olema osalejate alla lisatud, kuid nad peavad olema muudest osalejatest selgelt eristatavad. Küll aga peab nende andmete muutmine olema piiratud (muuta saavad muuseumide ülese administreerimise õigusega kasutaja, muuseumisisese administreerimise õigusega kasutaja ja töötaja ise oma andmeid). PT021 Iga osaleja kohta peab saama lisada ka päritolu viite. Päritolu viitena peab saama lisada teksti kui ka väliseid URL-e. Liidestuste korral peab viide tekkima automaatselt. See on vajalik kuskil väljapool registreeritud osalejate kasutuselevõtul (nt äriregistris olevad juriidilised isikud ja nende esindajad). 294 Tuleb arvestada ka asjaoluga, et tulevikus võib tekkida vajadus hakata osalejate andmeid vahetama mõne välise infosüsteemiga – st tuleb arvestada nii osalejate andmete väljastamise kui pärimise võimekusega. PT022 Seostatavat osalejat peab saama valida olemasolevate osalejate seast. Selle kaudu peab käima ka juriidilisest isikust osalejatele füüsilisest isikust esindajate lisamine. Juriidilise isiku esindusõiguslikke isikuid peab saama pärida äriregistrist. PT023 Kui lisatav osaleja kattub lisatud osalejaga, peab süsteem kuvama hoiatuse, kuid mitte takistama vastava osaleja lisamist. Seejuures peab süsteem suutma tuvastada ka ligilähedaselt sarnaseid nimesid, ku na ühe ja sama ajaloolise isiku nime kirjapilt võib erineda. Täpsed sarnasuse kontrollimise reeglid lepitakse kokku tööde käigus. PT024 Osaleja andmete muutmisel ei tohi muuta kinnitatud/allkirjastatud töölehe/dokumendiga seotud osaleja andmeid (kuvatakse seis, mis kinnitamisel/allkirjastamisel oli). PT025 Peab olema võimalik mugavalt otsida/näha osalejaga seotud kirjeid (nii dokumente kui objekti kirjeldusi, kuhu ta on lisatud). PT026 Juhul, kui osaleja pole veel ühegi administratiivse toiminguga seotud, peab saama teda kustutada. Juhul, kui osaleja on seotud mõne administratiivse toiminguga, peab saama teada kehtetuks märkida (st tema järgi peab saama teostada nt otsinguid, kuid uute dokumentide töölehtedele lisada ei saa). PT027 Juhul, kui kasutaja tuvastab dubleerivaid osalejaid, peab muuseumide ülese administreerimise õigusega kasutajal peab olema võimalik osalejaid omavahel ühendada. Seejuures peab saama märkida, millised osaleja andmed jäävad alles. Vastavalt valikule peavad osaleja seosed olemasolevate sündmustega jääma alles või tuleb sündmused seostada uue (allesjääva) osaleja külge. Ühendatava osaleja (st selle, mida alles ei jää) andmed peavad muutuma kehtetuks. Ühendamine peab toimuma selliselt, et seosed dokumentide või objektide kirjeldustega ei läheks katki. PT028 Osaleja aadressi lisamine peab toimuma analoogselt sündmuse lisamise toimumiskohale, sealjuures peab saama kasutada nii kehtivat kui ajaloolist aadressi. PT029 Kehtivate ja alajooliste aadresside lisamine peab käima analoogselt objekti kirjeldamise vormis toimumiskohtade lisamisele. PT030 Juriidilisest isikust osalejate andmeid peab olema võimalik pärida äriregistrist. Täpsem andmete koosseis lepitakse kokku tööde käigus, kuid minimaalselt peavad olema: nimi, registrikood, asutamise aeg (äriregistris esmakande kuupäev), lõpetamise aeg (äriregistris kustutamiskande aeg), õiguslik vorm, aadress, e-mail, telefon. Vt ka peatükk 8.4 „Äriregister ja rahvastikuregister“. PT031 Füüsilisest isikust osalejate andmeid peab olema võimalik pärida rahvastikuregistrist. Täpsem andmete koosseis lepitakse kokku tööde käigus, kuid minimaalselt peavad olema: ees- ja perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg ja surmaaeg, aadress, e-mail, telefon. Vt ka peatükk 8.4 „Äriregister ja rahvastikuregister“. PT032 Kui administratiivseks osalejaks märgitud juriidilise isiku tegevus on lõpetatud või füüsiline isik surnud, peab see osalejate lehel selgelt aru saada olema. Antud osalejaid ei tohi olla võimalik lisada dokumentide töölehtedele, küll aga peab saama nende alusel teostada otsinguid ja kasutada neid objektide kirjeldamisel (kui tegemist ajaloolise isikuga). Tuleb eeldada, et töötajakeskkonnas ei registreerita tagantjärgi dokumente (sel juhul pigem lisatakse objekti kirjeldusse retrospektiivselt administratiivne sündmus). 295 PT033 Osalejate andmete avalikustamisel kehtivad järgmised põhimõtted:  Kui tegemist on ajaloolise isikuga või üle 150 aasta tagasi sündinud isikuga, kes on märgitud nii administratiivseks kui ajalooliseks osalejaks, tuleb tema kohta avalikustada detailsed osaleja andmed (roll, ees- ja perekonnanimi või nimi, sünni- ja surmaaeg või asutamis- ja lõpetamisaeg, teised nimed (nime liik ja nimi), klassifitseering/märksõna, kommentaarid (kommentaari liik ja kommentaar), seotud teiste isikutega (seose liik ja seostatav osaleja);  Muul juhul tuleb tema kohta avalikustada piiratud osaleja andmed (ees- ja perekonnanimi või nimi ja roll). Samuti tuleb avalikustamisel arvesse võtta administreerimisliideses seadistatud osalejate rolle ja kommentaari liike, mida ei tohi avalikustada. Näiteks osaleja rollidega „omanik“ ja kommentaarid liikidega „elukoht“, „omand“ ei tohi olla sündmuste kirjeldustes avalikud. PT034 Osalejate andmete lehel peab selgelt aru saada olema, millised osalejate andmed on avalikud ja millised mitte. PT035 Peab saama teostada osalejate üleseid otsinguid. Täpsed otsingukriteeriumid lepitakse kokku tööde käigus, aga minimaalselt peab saama otsida näiteks nime, isikukoodi/registrikoodi, sünni- ja/või surmaaja, asutamise ja/või lõpetamise aja, osaleja rolli (mõeldud neid rolle, mis lisatakse objekti sündmuse kirjeldamise kaudu) alusel. Sünni-, surma-, asutamise ja lõpetamise aega peab saama sisestada ka ajavahemikuna. Näiteks peab saama teha väljavõtte kõikide autori rollis olevate osalejate kohta, kelle sünnist on teatud aastate arv möödas (kui on teada füüsilise isiku surmaaeg ja sellest on 70 aastat möödas, võib autori teoseid vabalt kasutada). 5.3 Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine ID Nõude kirjeldus MH001 Kasutajal peab olema võimalik:  Seadistada oma kontot;  Hallata endaga seotud toiminguid;  Hallata endaga seotud teateid;  Hallata enda poolt salvestatud otsingumalle ja aruandemalle;  Hallata enda poolt salvestatud ja välja jagatud sülemeid;  Hallata enda poolt salvestatud kiirviiteid;  Hallata enda poolt saadetud veateateid (e-maili logi). Konto seadistamine MH002 Kasutaja peab saama seadistada oma kontot:  Muuta parooli;  Muuta konto andmeid (nt e-maili aadressi);  Tellida teateid ja seadistada nende saamist;  Määrata endale asendajaid. MH003 Kasutaja peab saama tellida järgmisi teateid (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja võib täpsustuda tööde käigus):  Teade avalikus keskkonnas objekti kohta avaliku kommentaari lisamise kohta;  Teade avalikus keskkonnas objekti avalikustatud virtuaalnäitusel kasutamise kohta;  Teade objekti autoriõigusest tuleneva piirangu kehtivuse tähtaja saabumise kohta; 296  Teade objektiga seotud faili piirangu tähtaja saabumise kohta;  Teade sülemi välja jagamise kohta;  Kõik reageeringut nõudvad teated – nende puhul puudub võimalus antud muudatusi/taotlusi kinnitada (tegemist on ainult nn informeerimisega, et laekus selline ettepanek/tagasiside). MH004 Kõikide tellitavate teadete osas peab saama teate liikide lõikes seadistada, kuidas ta teateid soovib – kas ta soovib ainult töötajakeskkonnas, ainult e- maili teel või mõlemal kujul. Kasutaja peab saama valikut muuta jooksvalt lähtuvalt oma tööharjumustest ja vajadustest. MH005 Juhul, kui kasutaja on administreerimisliideses määratud mõne reageeringut nõudva teate saajaks, siis ta eraldi sama teadet tellida ei saa. Küll aga peab tal olema võimalik täiendavalt valida, kas soovib antud teateid täiendavalt ka saada e-mailile. MH006 Kõik automaatselt saadetavad e-maili teavitused tuleb saata kasutajakonto andmetesse sisestatud e-maili aadressile. MH007 Asendaja määramisel tuleb määrata asendaja ja asendamise periood. MH008 Asendajaks peab saama määrata ainult enda muuseumi töötajaid. MH009 Asendaja peab saama asendamise perioodiks lisaks enda õigustele ka asendatava õigused. MH010 Asendaja töölaual peavad asendatava ja tema enda dokumendid ning teated olema kuvatud eristavalt. MH011 Asendaja töölauale peavad laekuma asendatavale suunatud dokumendid ja teated ning ta peab asendatava asemel saama nendega toiminguid teha. MH012 Asendataval peab olema võimalik näha eristatavalt asendaja poolt asendamise perioodil tehtud töid ja asendamise perioodil talle saadetud teateid. Toimingute haldamine MH013 Kasutajal peab olema võimalik näha temaga seotud:  Pooleli olevaid toiminguid – administratiivsed toimingud, mis ootavad kasutaja poolset tegevust, nt töölehe koostamise lõpetamist, töölehe kinnitamist, akti allkirjastamist;  Lõpetatud toiminguid – administratiivsed toimingud, millega kasutaja on tegelenud, aga tegevus on lõpule viidud. MH014 Tööde käigus tuleb kaaluda, kas toimingud kuvatakse ainult nimekirjaliselt või ka statistiliselt (toimingute arvud). Statilistilise ülevaate korral saab kasutaja avada ka nimekirjalist ülevaadet. Üheks realiseerimise variandiks on see, et kasutaja suunatakse vastava mooduli nimekirja vaatesse. Nt kui kasutaja vastuvõttude nimekirja vaatesse, kus filtreerimise tingimused on eeltäidetud ja kuvatakse kriteeriumidele vastavad vastuvõtud. Täpne lahendus lepitakse kokku tööd ekäigus. MH015 Iga toimingu kirje kohta tuleb kuvada nt toimingu algus- ja lõppkuupäev, toimingu liik, toimingu olek, toimingu number. MH016 Kasutajal peab olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt toimingu algus- ja lõppkuupäev, toimingu liik, olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. MH017 Kasutajal peab olema võimalik konkreetset toimingu kirjet avada. MH018 Toimingud peavad vastavasse vaatesse tekkima automaatselt (nt kui mingi akt ootab tema allkirja) või juhul, kui kasutaja on selle ise lisanud (nt pooleli jäänud kirjeldamine). MH019 Toiming peab olema pooleli olevate toimingute all senikaua, kui tegevus on lõpetatud. Nt kui kasutaja peab akti allkirjastama, siis pooleli olev toiming saab lõpetatuks siis, kui kasutaja allkirjastab akti ära. 297 Teadete haldamine MH020 Kasutajal peab olema võimalik näha temaga seotud:  Aktiivseid teateid – teated, mis ootavad kasutaja poolset tegevust, nt kinnitamist, allkirjastamist, kooskõlastamist;  Mitteaktiivseid teateid – teated, millega kasutaja on tegelenud või läbi vaadanud. MH021 Iga teate kirje kohta tuleb aktiivsete ja mitteaktiivsete teadete vaadetes kuvada nt teate saabumise kuupäev, teate liik, teate olek, teate sisu, teate saabumise koht. MH022 Kasutajal peab olema võimalik konkreetset teate kirjet avada. MH023 Kasutajal peab olema võimalik erinevate filtrite ja otsingutingimuste (nt teate saabumise algus- ja lõppkuupäev, teate liik, teate olek) abil kuvatavat nimekirja täpsustada. MH024 Isegi juhul, kui kasutaja sulgeb teate töötajakeskkonna töölaual, siis minu aktiivsete teadete vaatesse peab teade jääma alles. MH025 Teade peab olema aktiivsete teadete all senikaua, kui teates märgitud tegevus on lõpetatud. Nt kui teade on akti allkirjastamise kohta ja kasutaja allkirjastab akti ära, siis liigub teade mitteaktiivsete teadete vaatesse. MH026 Teateid, mis nõuavad mingit kasutaja poolset tegevust (reageeringut) ja tegevus pole teostatud, ei tohi saada kustutada. MH027 Kasutaja peab saama vaadata ka tema asendajale asenduse ajal saadetuid teateid. MH028 Kui teade on nn reageeringut nõudev ja on seotud ka saadetud vastusega (nt kui on tehtud otsus avaliku keskkonna kaudu laekunud objekti kirjeldamise muudatusettepaneku kohta), peab ka see vastus olema siitkaudu mugavalt näha. Otsingumallide ja aruandemallide haldamine MH029 Otsingumallide ja aruandemallide kirjed tekkima automaatselt, kui kasutaja otsingu või aruande teostamise vaates malli salvestab. MH030 Kasutajal peab olema võimalik salvestatud malle mugavalt muuta ja kustutada. Sülemite haldamine MH031 Kasutajal peab olema võimalik objektide otsingute tulemusi (objektide nimekirju) salvestada sülemitena, et neid hiljem erinevates moodulites kasutada või välja jagada. MH032 Sülemis olevate objektide tabelis tuleb kuvada välja vähemalt järgmised andmeväljad:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Muuseum. MH033 Objektide andmetabeli (sh sülemite) ülesehitust peab olema võimalik muuta – lisada, eemaldada täiendavaid andmevälju, vahetada andmeväljade järjekorda jne. MH034 Sülemi salvestamisel peab olema kasutajal võimalik lisada sobiv nimi. Viimast on vaja orienteerumaks salvestatud sülemite seas. Samuti tuleb nime juurde kuvada viimati tehtud muudatuste salvestamise kuupäev ning muutja ees- ja perenimi. MH035 Sülemeid peab olema võimalik omavahel liita. 298 MH036 Sülemit peab olema võimalik jagada osadeks. MH037 Sülemist peab olema võimalik objekte ükshaaval või massiliselt eemaldada. MH038 Sülemeid peab olema võimalik kustutada. MH039 Sülemit (nii enda moodustatud kui saadud) peab olema võimalik eksportida järgmistesse vormingutesse: Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV, Office Open XML Document (.docx), OpenDocument Text (.odt), RTF. Enne faili genereerimist peab saama kasutaja märkida, millised andmeväljad väljavõttesse kaasatakse. MH040 Sülemit peab olema võimalik välja jagada nii avalikku keskkonda sisse loginud kasutajale kui töötajakeskkonna kasutajale (nii enda kui teise muuseumi töötajale). MH041 Muuseumitöötajatele sülemi välja jagamiseks piisab üksnes isiku valimisest. MH042 Kui sülem jagatakse välja avalikku keskkonda, siis peab olema teada antud füüsilise isiku isikukood või avaliku keskkonna kasutajanimi. MH043 Kasutajat, kellega sülemit jagati, tuleb teavitada:  Kui sülem jagati töötajakeskkonna kaudu, peab sülemi saajale tekkima vastav teade (kui ta on selle tellinud);  Kui sülem jagati avaliku keskkonna kaudu, tuleb sülemi saajale saata välja automaatne e-maili teavitus lingiga vastava sülemi vaatele avalikus keskkonnas. Samuti peab sülemi saajale tekkima avalikku keskkonda vastav teade, kui ta on selle tellinud. MH044 Kui sülem jagatakse välja avaliku keskkonna kasutajale ja kasutaja on avalikus keskkonnas oma e-maili seadistanud, siis teavitus laekub avaliku kasutaja poolt seadistatud e-maili aadressile. Kui sülemi jagaja märgib töötajakeskkonnas käsitsi e-maili, tuleb teavitus saata sinna. MH045 Sülemi välja jagamisel (nii töötajakeskkonnas kui avalikus keskkonnas) peab kasutaja märkima, kas selle saaja(d) omavad sülemi muutmise või vaatamise õigusi. MH046 Vaatamisõiguse puhul peab saajal olema võimalik sülemit endale kopeerida ning ise seal muudatusi teha. Muudatused kajastuvad üksnes isiku enda sülemis. MH047 Muutmisõiguse (sh objektide kustutamine) puhul peavad sülemiga tehtud muudatusi nägema kõik isikud, kellele see on välja jagatud, sh sülemi välja jagaja. MH048 Sülemi välja jagamisel töötajakeskkonnas teisele muuseumile peab saama täiendavalt määrata ka õiguse objektide kirjelduse andmete muutmiseks. Sellisel juhul saab teise muuseumi töötaja osaleda esimese muuseumi andmete kirjeldamisel. Sellisel juhul peab saama sisestada ka tähtaja, mille jooksul muudatusi on võimalik teha (peale tähtaja saabumist teise muuseumi objektide kirjeldusi enam muuta ei saa). MH049 Kui kasutaja soovib välja jagatud sülemit kustutada, siis tuleb see eemaldada üksnes kasutaja enda töölaualt. Sellisel juhul ei kuvata välja jagajale sülemi saajate nimekirjas antud kasutajat. MH050 Vajadusel peab saama sülemit korduvalt välja jagada samadele isikutele. MH051 Sülemis olevaid objekte peab olema võimalik importida vastava töö vaatesse, kus see on vajalik (nt näituse töölehele). Veateadete haldamine MH052 Kasutajal peab olema võimalik näha kõiki enda poolt teatatud vigasid (vastav võimalus nt töötajakeskkonna jaluses). Kiirviidete haldamine MH053 Kasutajal peab olema võimalik hallata enda kiirviited erinevatele töötajakeskkonna vaadetele (nt mingi „jälgimise all oleva“ dokumendi töölehele või eelfiltreeritud dokumentide nimekirja vaatele). 299 6 Administreerimine Käesolevas peatükis toodud kõiki seadistusi saab teostada muuseumide ülese administreerimise õigusega kasutaja (nn infosüsteemi peakasutaja). Lisaks tuleb arvestada, et muuseumipõhiseid seadistusi (nt oma muuseumi piires kasutajate haldamine) on võimalik teostada ka muuseumisisese administreerimise õigusega kasutajal. Kui tegemist on muuseumipõhise seadistamisega, on see konkreetse nõude juures täpsustavalt välja toodud. 6.1 Tekstide ja tõlgete haldamine ID Nõude kirjeldus AD001 Peab saama lisada kasutajaliidese keeli (eraldi töötajakeskkonna ja avaliku keskkonna jaoks). Seadistus võib toimuda konfiguratsioonifaili tasemel. AD002 Peab olema võimalik hallata järgmisi kasutajaliideses kasutatavate elementide tekstilist sisu:  Abitekstid;  Andmeväljade nimed;  Andmeväljade/veeru pealkirjade abiinfo/tooltipi sisu;  Nupu nimed;  Veateated;  Jms. AD003 Kasutajaliidese muutujate tekste (nimetatud nõudes AD001) peab saama hallata erinevates keeltes (vastavalt keskkonnas lubatud keelevalikutele). AD004 Kõikide süsteemis genereeritavate dokumentide väljatrükid (PDF-failid) peavad olema mallina seadistatavad. Mallidesse peab saama lisada tüüptekste ja muutujaid, mille alusel süsteem oskab dokumenti õige sisu tekitada (nt dokumendi number, dokumendi koostamise aeg, dokumendi koostaja). Samuti peab olema võimalik määrata dokumendi erinevate osade paigutust. AD005 Kõikide süsteemis genereeritavate dokumentide PDF-failides osas peab saama lisada täiendavaid tõlkeid (kuna sageli on vaja genereerida võõrkeelne dokument). Tõlgitavad peavad olema PDF-i genereerimise aluseks oleval töölehel kuvatavad andmeväljad, rippmenüü valikud jms, aga ka dokumenti genereeruv tüüptekst, mida eraldi töölehele ei sisestata. AD006 Muudetava teksti/tõlke leidmiseks peab olema võimalik kasutada otsingu funktsionaalsust. Sisestades konkreetse otsingusõna(d) peab süsteem kuvama kõik vasted, mille tekstis/tõlkes on otsitav(ad) sõna(d) kasutusel. 6.2 Sõnastike haldamine ID Nõude kirjeldus AD007 Erinevatel töölehtedel kasutatavaid sõnastikke peab saama hallata, st:  Lisada sõnastikku uusi termineid;  Muuta sõnastikus olevaid termineid, sh peab saama muuta ka terminite kohta hierarhias (muuta ülemtermineid, mille alla kuuluvad) ja peab saama märkida termineid kas valitavaks või mittevalitavaks (vaikimisi 300 on valitav);  Kustutada sõnastikust termineid. AD008 Temini kustutamisel sõnastikust peab süsteem kontrollima, kas termin on kasutusel (objektide kirjeldustes ja pooleliolevate dokumentide töölehtedel) ning kui jah, siis peab saama seda ainult muuta kehtetuks ja peab olema võimalik teha asendused (st asendada kustutatav termin objektide kirjeldustes mõne teise, allesoleva/lisatava terminiga). Juhul, kui asendust ei tehtud, peab kirjeldustes ja poolelolevate dokumentide töölehtedel olema näha vana vana termin (eristavalt), kuid andmete salvestamisel peab süsteem nõudma kehtiva termini valimist. AD009 Terminite asendamisel, mille tulemusena muudetakse ka objekti kirjelduse andmeid, tuleb vastav tegevus logida ka objekti muudatusena ja muutjana kuvada kasutajat, kes muudatuse sõnastikus tegi. AD010 Uute andmete sisestamisel (objekti kirjeldamise vormis või dokumendi töölehel) või muutmisel ei tohi kustutatud sõnastike kirjeid saada valida ja kasutada ka objekti otsingutest. AD011 Kui mingi sõnastiku termin muudetakse kehtetuks, siis ei tohi saada seda enam kirjeldamise vormi või dokumendi töölehele lisada. Kehtetu terminit peab aga olema jätkuvalt võimalik kasutada objekti otsingutes senikaua, kui see on veel mõne objektiga seotud. Seos vana terminiga ei tohi kaduda ka kinnitatud dokumentide töölehtedelt. AD012 Iga sõnastiku kohta peab saama seadistada, kas sõnastik kuvatakse kasutamisel (kirjeldamise vormis, dokumentide töölehtedel jm) hierarhilisena või alfabeetilisena. AD013 Iga termini kohta peab saama lisada:  Nimetus ehk primaarne termin (nimetus ja termini päritolu viide)  Sünonüümid ehk teisesed terminid (nimetus ja termini päritolu viide);  Tõlked (tõlke keel, tõlgitud nimetus ja tõlke päritolu viide);  Selgitus;  Seosed teise sama sõnastiku temininiga;  Seosed teiste sõnastike terminitega;  Tase, kus asub (hierarhiliselt). AD014 Sünonüüme ja tõlkeid peab saama lisada mitu. AD015 Nii nimetusi kui sünonüüme peab saama tõlkida. AD016 Päritolu viitena peab saama lisada teksti kui ka väliseid URL-e. See on vajalik väliste terminoloogiate kasutuselevõtul (nt võetakse kasutusele terminid eesti märksõnastikust või mõnest rahvusvahelisest üldtunnustatud valdkonnasõnastikust). Näiteks võib olla vajadus võtta kasutusele ka Eesti märksõnastik (vt täpsemalt https://ems.elnet.ee/). Tuleb arvestada ka asjaoluga, et tulevikus võib tekkida vajadus hakata sõnastike andmeid vahetama mõne välise infosüsteemiga – st tuleb arvestada nii sõnastike andmete väljastamise kui pärimise võimekusega. AD017 Iga muuseumi kohta peab saama igast tsentraalsest sõnastikus seadistada terminid, mida vaikimisi sõnastiku kasutamisel valikusse pakutakse (saab alati avada ka sõnastikku täismahus). Seda peab saama teostada ka muuseumisisese administreerimise õigusega kasutaja. AD018 Kasutajaliidese kaudu hallatavad sõnastikud peavad minimaalselt olema järgmised (võib täpsustuda tööde käigus):  Olemused;  Materjalid;  Tehnikad; 301  Mõõdud;  Formaadid;  Mõõtühikud;  Värv;  Sündmuse liigid (nii ajaloolised kui administratiivsed);  Teemad (võib olla ka muude sündmuse liikide all);  Leiu liigid;  Seisundid;  Objekti lisanime liigid;  Objekti lisanumbri liigid;  Objektide seose liigid;  Keeled;  Kehtivad ülemaailmsed asukohad (tasemete kaupa);  Ajaloolised Eesti asukohad (tasemete kaupa);  Ajaloolised ülemaailmsed asukohad (tasemete kaupa);  Toimumisajad;  Osaleja rollid (sh eraldi erinavte moodulite lõike – nt näituse passi töölehele lubatud näituse meeskonna liikmete rollid);  Osaleja teise nime liigid;  Osaleja klassifitseeringud;  Osaleja kommentaari liigid;  Osaleja seose liigid;  Käsitsemistingimuste liigid;  Säilitustingimuste liigid;  Säilitustegevuse toimingute liigid;  Kahjustuste tingmärgid;  Kahjustuste tüübid;  Kahjustuste liigid;  Uuringu tulemid;  Objekti puudumiste liigid;  Üleandja puudumiste põhjused;  Autoriõiguste liigid;  Omandamise viisid;  Üleandja puudumise põhjused;  Museaalide väljaarvamise põhjused;  Abikogu asjade väljaarvamise põhjused;  Näituse liigid;  Ürituse liigid;  Trükise liigid;  Näituse lisadokumentide liigid;  Haridusprogrammi lisadokumentide liigid;  Näituse ja haridusprogrammi lisadokumentide asukoha liigid;  Haridusprogrammi ainekava;  Haridusprogrammi valdkond. NB! Sõnastike all on silmas peetud hallatavaid klassifikaatoreid. Süsteemis kasutusel olevaid klassifikaatoreid on märksa enam kui siin toodud, kuid tulenevalt asjaolust, et osad klassifikaatorid on väga püsiva sisuga (nt kogu liigid, hoiule võtmise eesmärgid, väljaarvamise põhjused), siis ei ole mõistlik neid kasutajaliidese kaudu hallatavaks teha (erandkorras saab muudatused teha otse andmebaasis). Täpne sõnastike nimekiri lepitakse kokku tööde käigus. 302 NB! Kehtivate Eesti haldusüksuste käsitsi haldamine ei ole suure tõenäosusega vajalik, kuna antud tööde raames luuakse ka liidest ADS-süsteemiga, kust vastavaid andmeid pärida on võimalik. AD019 Mõõdu sõnastiku termineid peab saama eraldiseisvalt seostada lubatud mõõtühikutega. Näiteks mõõdule „kaal“ vastavad mõõtühikud on tonn, kilogramm, gramm, milligramm. AD020 Formaadi sõnastiku termineid (nt „paberi formaat“) peab saama eraldiseisvalt siduda formaadi liikidega (nt „A4“). Kuna formaadid on standardsed, siis iga formaadi liigi peab omakorda saama seostada konkreetse mõõdu (nt „297 x 210“ ja mõõtühikuga (nt „mm“). AD021 Administratiivse sündmuse liigi kohta peab saama määrata, kas ta on avalik või mitte (st kuvatakse avalikus keskkonnas ja väljastatakse andmevahetusteenustega). Avalikud administratiivsed sündmused on näiteks näitused, haridusprogrammid, digiteerimistööd, konserveerimistööd ja korrastustööd. Administratiivse sündmuse andmestik on avalik piiratud ulatuses ulatuses (sündmuse liik, toimumise aeg, osalejad). AD022 Peab saama määrata osalejate rollid, mille puhul osaleja andmed sündmuste kirjelduses ei ole avalikud. Näiteks osaleja rollidega „omanik“ ei tohi olla sündmuse kirjelduses avalik. AD023 Peab saama määrata osaleja kommentaari liigid, mille puhul osaleja kommentaar ei ole sündmuste kirjelduses osalejate andmetes avalik. Näiteks kommentaarid liikidega „elukoht“ ja „omand“ ei tohi olla osalejate andmetes avalikud. AD024 Igat sõnastiku terminit peab saama siduda teiste sama sõnastiku terminitega. Selle alusel otsingu kasutajale soovitataks teisi otsingusõnu. Nt otsitakse terminit „magamine“ ja kuvatakse, et vaata ka terminiga „uni“ seotud vasteid. AD025 Igat sõnastiku terminit peab saama siduda mõne teise sõnastiku terminitega ja süsteem peab oskama neid seoseid terminite kasutamisel alati välja kuvada. Nt objekti füüsiliseks kirjeldamiseks on vajalik omavahel seostada olemuse, mõõtude, formaatide, materjalide ja tehnikate sõnastike termineid. Vastavalt määratud seostele tuleb objekti füüsilisel kirjeldamisel pakkuda seostatud sõnastike termineid. See tähendab, et kui objekti füüsilisel kirjeldamise on sõnastikust valitud mingi termin, tuleb teises esimesest sõltuvas sõnastikus pakkuda ainult esimese sõnastiku terminile vastavaid termineid. Mõned sõltuvuste näited on järgmised:  Olemus -> materjal;  Olemus -> tehnikad;  Olemus -> formaadid;  Mõõt, formaat -> materjal;  Mõõt, formaat -> tehnika;  Materjal -> tehnika. Samuti on vajalik võimalda seostada sündmuse liike ja osaleja rolli liike. See tähendab, et kui objektiga seotud sündmuse kirjeldamisel on valitud sündmuse liikide sõnastikust mingi termin, siis tuleb pakkuda ainult sellega seotud osaleja rolli liike. NB! Antud seostamise alusel kuvatakse vaikimisi sõnastiku nimekiri, aga kasutajal peab olema võimalik alati avada sõnastik ka täismahus. AD026 Sõnastike terminite seostamisel tuleb arvestada liitseostega. Nt kui objekti füüsilise kirjeldamise käigus on määratud olemus ja mõõt, tuleb pakkuda selliseid materjale ja tehnikaid, mis vastavad nii olemusele kui mõõdule määratud seostele. 303 AD027 Toimumisaegu (kasutatakse mh objekti sündmuse kirjeldamisel, osalejate haldamisel, ajaloosündmuste haldamisel ja objektide otsingutes) peab saama seadistada järgnevalt:  Toimumisaegadena peab saama sisestada kümnendeid ja sajandeid ning seostada neid konkreetsete aastate vahemikega, nt 20. sajand=1900-1999. Nimetatud seoseid tuleb nt arvesse võtta otsingu teostamisel, st kui nt kirjeldamise vormis on sisestatud konkreetne kümnend ja otsingut teostatakse aastate vahemike kohta, kuhu kümnend kuulub, peab seotud objekt välja tulema;  Toimumisaegadele peab saama sisestada ka selle erinevaid nimekujusid (nt rooma või ladina numbriga). Nimetatud nimekujusid tuleb nt arvesse võtta otsingu teostamisel;  Toimumisaegadena peab saama määrata eeldefineeritud perioode (nt ajastuid) ning seostada neid konkreetsete aastate vahemikega. AD028 Toimumiskohti (kasutatakse objekti sündmuse kirjeldamisel, osalejate haldamisel ja objektide otsingus) peab saama seadistada järgnevalt:  Toimumiskohtadena peab saama sisestada kehtivaid ülemaailmsed asukohti, ajaloolisi eesti asukohti ja ajaloolisi ülemaailmseid asukohti;  Kehtivate ülemaailmsete asukohtade, ajalooliste eesti asukohtade ja ajalooliste ülemaailmsete asukohtade komponente peab saama omavahel hierarhiliselt tasemete kaupa seostada, nt riike sidudes maakondadega, maakondi omavalitsusüksustega ja omavalitsusüksus asutusüksustega. Kehtivate Eesti aadresside määramisel lähtutakse ADS-i aadressiandmete struktuurist ja komponentide omavahelistest seostest. Määratud seoseid tuleb objekti sündmuse kirjeldamisel, osalejate haldamisel ja objektide otsingutes arvesse võtta;  Asukohti peab saama siduda koordinaatidega;  Ajaloolisi asukohti peab saama siduda kehtivusajaga;  Toimumiskohtadele peab saama sisestada ka selle erinevaid nimekujusid (nt Eesti Vabariik ja Eesti Wabariik). Nimetatud nimekujusid tuleb nt arvesse võtta objektide otsingute teostamisel. AD029 Kehtivad ja ajaloolisi asukohti peab saama omavahel seostada (vajalik kirjeldamise vormil sündmuse kehtiva ja sellele vastava ajaloolise asukoha sisestamise lihtsustamiseks). AD030 Toimumiskohti ja toimumisaegu peab saama omavahel seostada, nt kui konkreetne ajalooline asukoht eksisteeris vaid teatud perioodil (vajalik kirjeldamise vormis toimumiskoha ja toimumisaja sisestamise lihtsustamiseks). AD031 Sündmuse liikide sõnastike puhul peab saama määrata, kas tegemist on avaliku kirjega. AD032 Iga muuseumi kohta peab olema võimalik määrata, millised osalejate rollid (nt autor/valmistaja/kunstnik), kes kuvatakse objekti „autorina“ (nt objektide nimekirja vaadetes veerus „Autor“). Seda peab saama teostada ka muuseumisisese administreerimise õigusega kasutaja. AD033 Peab olema võimalik seadistada osaleja teise nime liigid, mille alusel toimub osalejate otsing. AD034 Peab olema võimalik seadistada osaleja seose liigid teise osalejaga, mille alusel toimub osalejate otsing. AD035 Tuleb arvestada, et olemasolevas MuIS-is on senimaani igal muuseumil võimalik sõltuvalt oma muuseumi ainevaldkonnast luua omasõnastikke ehk sõnastikke, mida kasutatakse ainult oma muuseumis. Andmete migreerimisel tuleb kõik omasõnastiku terminid siduda tsentraalsete terminitega ja 304 migreerida ainult tsentraalse sõnastiku terminite vasted. AD036 Kõike eelpool nimetatud sõnastike seadistustest tulenevaid loogikaid tuleb arvesse võtta nii töötajakeskkonna kui avaliku keskkonna otsingute puhul. AD037 Eraldi vaate kaudu peab olema võimalik välja võtta kõik sõnastike kasutamisel tehtud kommentaarid ja ettepanekud. Seejuures peab kasutajal olema võimalik mugavalt kõik laekunud kommentaarid ja ettepanekuid eksportida Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV vm sobilikus formaadis. 6.3 Kasutusõiguste haldamine ID Nõude kirjeldus AD038 Süsteemi tuleb integreerida ametipõhised mallid ehk standardsed õiguste komplektid, mis võiks mingi ametikohaga seotud isikul olemas olla. Antud mallid lihtsustavad kasutajale õiguste määramist. AD039 Vaikimisi ette antud tsentraalsed mallid peavad olema järgmised:  Koguhoidja;  Peavarahoidja;  Konservaator;  Digiteerija;  Teadur;  Näitusekuraator;  Muuseumipedagoog;  Muuseumi juht;  Praktikant;  Muuseumisisene administraator;  Muuseumide ülene administraator. AD040 Malle peab olema võimalik juurde lisada, eemaldada ja nendega seotud õiguste komplekte muuta. Tsentraalseid malle saab juurde lisada ja eemaldada ainult muuseumide ülese administreerimise õigusega isik. Muuseumipõhiseid malle saab juurde lisada ja eemaldada ka muuseumisisese administreerimise õigusega isik. AD041 Iga mall peab olema seotud õigustega. AD042 Ühele kasutajale kasutajale peab saaama korraga ka mitu malli. Kui valitud mallides sisalduvad samad õigused, siis lisatakse vastavad õigused kasutajale ikkagi ühekordselt. AD043 Malliga seotud õiguseid peab olema võimalik juurde lisada või eemaldada. Tsentraalsete mallide õiguseid saab juurde lisada või eemaldada ainult muuseumide ülese administreerimise õigusega isik. Muuseumipõhiste mallide õiguseid saab juurde lisada või eemaldada ka muuseumisisese administreerimise õigusega isik. AD044 Õigused peavad olema alati ette antud (neid kasutaja juurde lisada ei saa). AD045 Malliga seotavad õigused võib oma olemuselt jaotada kolmeks grupiks:  Moodulipõhised õigused – annab kasutajale võimaluse pääseda mingisse moodulisse või alammoodulisse. Juhul, kui kasutajal puudub mingi (alam)mooduli õigus, siis ta vastavat (alam)moodulit menüüs üldse ei näe. Moodulipõhised õigused on järgmised (toetavate tegevuste ja minu halduse moodulid peavad olema nähtavad kõikidele kasutajatele):  Vastuvõtud (eelregistreerimised, protokollid, vastuvõtud, 305 hoiulevõtud, tagastamised, väljaarvamised);  Väljaarvamised;  Liikumised (muuseumisisesed kasutamised, väljaandmised, taotlused, tagastamised);  Näitused;  Muuseumiharidus;  Konserveerimine (konserveerimis- ja korrastustööd, seisundite hindamised, monitooringud, digiteerimistööd);  Inventeerimine;  Kadumiste haldus;  Aruandlus – võimalus käivitada päringuid, nende ülesehitust muuta (vajadusel endale salvestada) ning näha päringu vastuseid;  Administreerimine (muuseumide ülene administreerimine ja muuseumisisene administreerimine).  Dokumendi põhised õigused – määrab kasutaja õigused seoses konkreetse dokumendiga;  Spetsiifilised defineeritud õigused – kõik ülejäänud (sõltuvad omakorda moodulipõhistest ja dokumendi põhistest õigustest). AD046 Dokumendi põhiste õiguste osas peab olema võimalik määrata iga dokumendi lõikes järgmised täpsustavad õigused:  Vaatamine – avada konkreetseid töölehti;  Muutmine – lisada/muuta/kustutada konkreetsel töölehel andmeid (sh kinnitamata/allkirjastamata töölehe kustutamine);  Kinnitamine/allkirjastamine – kinnitada dokumendi töölehti või allkirjastada töölehe alusel genereeritud dokumendifaile;  Tühistamine – kinnitatud töölehe kinnituse tühistamine või töölehe alusel genereeritud dokumendifailide allkirjade tühistamine. Seejuures tuleb arvestada peatükis 3.3 „Nõuded dokumentidele“ kirjeldatud nõudeid dokumentide tühistamisele/kustutamisele. NB! Kui kasutajal on nt moodulipõhine õigus antud, kuid dokumendipõhist õigust ei ole antud, siis peab tal olema võimalik küll avada mooduli üldvaade (nimekirja vaade), kuid puudub võimalus avada konkreetse dokumendi detailvaadet. Seejuures peab kasutajal olema selge ülevaade, mida saab avada ja mida mitte. Vt mallide ja õiguste näitlikke seoseid vastuvõttude, liikumiste, korrastus- ja konserveerimistööde, monitooringute, seisundi hindamiste, digiteerimistööde, näituste ja haridusprogrammide osas allpool toodud Tabel 15, Tabel 16, Tabel 17, Tabel 18. Kuna vastavad seosed on seadistavad, siis need ei pretendeeri olema lõplikud. AD047 Kui tegemist on kahepoolselt allkirjastatava dokumendiga (nt väljaandeakt), siis peab saama täiendavalt valida ka kasutaja rolli antud dokumendis (nt väljaandja vs vastuvõtja). Võib olla vajadus määrata, et konkreetsel kasutajal on õigus allkirjastada enda muuseumi poolt koostatud väljaandeakt (ehk akt, kui ta on väljaandja rollis), kuid muuseumisse tulnud väljaandeakti mitte (ehk akt, kui ta on vastuvõtja rollis). AD048 Spetsiifilised defineeritud õigused on järgmised:  Kirjeldamine;  Piiratud kirjeldamine;  I etapi kirjelduse tühistamine;  Püsiasukohtade muutmine (eeldusel, et seda ei jää eraldiseisva 306 hoiustamise dokumendina);  Osalejate haldamine;  Sõnastike haldamine;  Äriregistri päringud;  Rahvastikuregistri päringud;  Digihoidlasse failide lisamine;  Digihoidlast failide kustutamine;  Muuseumide ülene digihoidla kasutamine;  Muuseumisisene avaliku keskkonna kasutamine;  Muuseumide ülene töötajakeskkonna vaatamine;  Muuseumisisene töötajakeskkonna alakogu administreerimine;  Muuseumisisene avaliku keskkonna administreerimine;  Muuseumisisene töötajakeskkonna administreerimine;  Muuseumide ülene avaliku keskkonna administreerimine;  Muuseumide ülene töötajakeskkonna administreerimine;  Digihoidla administreerimine. Nimetatud õiguste sisu on täpsemalt kirjeldatud alljärgnevates nõuetes. PS: Tuleb arvestada, et teatud keskseid õiguseid (nt osalejate haldamine, sõnastike haldamine, muuseumide ülene digihoidla kasutamine, muuseumisisene avaliku keskkonna administreerimine, muuseumisisene töötajakeskkonna administreerimine, muuseumide ülene avaliku keskkonna administreerimine) saab kasutajatele edasi anda ainult muuseumide ülese administreerimise õigusega isik. AD049 Kirjeldamise õigusega kasutajal peab olema võimalik teostada oma muuseumis I ja II etapi kirjeldamist (sh teha muudatusi juba sisestatud andmetes) ning märkida I etapi kirjeldust lõpetatuks. AD050 Piiratud kirjeldamise õigus on mõeldud muuseumit abistavatele isikutele (nt praktikantidele) ja selle õigusega kasutajal peab olema võimalik teostada oma muuseumis ainult I etapi kirjeldamist (sh teha muudatusi juba sisestatud andmetes, kuid seda ainult teatud kokkulepitud andmeväljade osas). AD051 I etapi kirjelduse tühistamise õigus võimaldab oma muuseumi objektilt eemaldada märke, et objekt on I etapis kirjeldatud. Kui I etapi kirjeldus on tühistatud, siis kõik järgnevad andmete lisamised ja muudatused kajastuvad I etapi kirjelduse andmete vaates (vt täpsemalt peatükk 4.1.5.2 „Objekti kirjeldamine“). AD052 Püsiasukohtade muutmise õigus võimaldab muuta oma muuseumi objektide püsiasukohti (teha hoiustamisi). AD053 Äriregistri päringute ja rahvastikuregistri päringute õigus peab võimaldama osaleja haldamise lehel teostada päringuid äriregistrisse ja/või rahvastikuregistrisse. AD054 Digihoidlasse failide lisamise õigus peab võimaldama oma muuseumi piires lisada digihoidlasse faile, neid kasutada (vaadata, vahendada tellijatele) ning jälgida teatud aruandlust (arhiveerimistööde aruanne ja digitaalhoidla failide kasutamise aruanne – juhul, kui need otsustatakse tööde käigus digihoidlasse jätta, alternatiiv on tuua ka töötajakeskkonna aruandluse alla). AD055 Digihoidla failide kustutamise õigus peab andma digihoidla failide lisamise õiguse ja täiendavalt ka õiguse oma muuseumi piires digihoidlast faile kustutada ja asendada. AD056 Muuseumide ülene digihoidla kasutamine peab võimaldama muuseumide üleselt digihoidlasse faile lisada ning enda poolt lisatud faile kustutada ja asendada (teiste poolt lisatud faile kustutada ja asendada ei saa). 307 AD057 Muuseumisisene avaliku keskkonna kasutamise õigus peab võimaldama kasutada avalikku keskkonda muuseumitöötaja nimel. Vastava õigusega isik saab vastata oma muuseumi objektide kohta laekunud kommentaaridele ja neid kustutada. Avaliku keskkonna kasutamise õiguse lisamisel tuleb automaatselt tekitada avaliku keskkonna kasutajakonto koos vastava muuseumi tunnusega (muuseumi nimega). Õiguse olemasolul peab avaliku keskkonda autentinud kasutajal olema võimalik valida, kas ta soovib keskkonda kasutada eraisiku või muuseumitöötaja rollis. Kui kasutajalt eemaldada avaliku keskkonna kasutamise õigus, peab avaliku keskkonnaga seotud kasutajakonto jääma alles, aga isikul ei tohi olla enam õigust muuseumit esindada. AD058 Muuseumide ülene töötajakeskkonna vaatamisõigus peab võimaldama töötajakeskkonnas vaadata kõikide muuseumide (või valikuliselt muuseumide) dokumentide, objektide, aruannete jm andmeid (sh mitteavalike), aga mitte muuta (vajalik nt muuseumikogude järelvalvete tegijaile ja ministeeriumile aruannete vaatamiseks). AD059 Muuseumisisene töötajakeskkonna alakogu administreerimise õigus peab võimaldama töötajakeskkonnas oma muuseumi konkreetse alakogu piires:  Teatud kirjelduse andmeväljade muutmine, mida kirjeldamise õigus ei võimalda teha, nt autoriõigused, objekti number, kogusse kuuluvus, püsiasukoht ja retrospektiivse sisestamise puhul ka üleandmise/hoiulevõtuga seotud andmed (vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti number, vastuvõtu/hoiulevõtu aeg, üleandja, esmane üldinfo, tulmelegend, objekti number, kogusse kuuluvus). Täpne loetelu lepitakse kokku tööde käigus;  Töötajakeskkonna siseselt või väliselt (nt avaliku keskkonna või välise infosüsteemi kaudu laekuvate) laekuvate objekti kirjelduse muudatusettepanekute kinnitamine. Alakogu administreerimise õiguse määramisel peab alati seadistama ka alakogu, mille eest kasutaja vastutab. AD060 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigus peab hõlmama endas muuseumisisest avaliku keskkonna kasutamise õigust (nimetatud nõudes AD057) ja täiendavalt võimaldama avalikus keskkonnas järgnevat:  Sisestada oma muuseumit puudutavaid uudiseid/artikleid ja neid avalikustada;  Sisesta oma muuseumi kogumisaktsioone ning neid avalikustada;  Sisestada ja muuta oma muuseumit puudutavad üldinfot (v.a töötajakeskkonnast automaatselt tulevat infot);  Sisestada oma muuseumi muuseumikogu kui terviku ja alakogude tutvustavat infot (v.a töötajakeskkonnast automaatselt tulevat infot). AD061 Muuseumisisese töötajakeskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab omama infosüsteemi maksimaalseid õiguseid oma muuseumi piires, sh õigust teostada muuseumisisest administreerimist (sh alakogude ülest). Muuseumisisese administreerimise all on silmas peetud järgmisi toiminguid:  Teatud kirjelduse andmeväljade muutmine (alakogude üleselt), mida kirjeldamise õigus ei võimalda teha, nt autoriõigused, objekti number, kogusse kuuluvus, püsiasukoht ja retrospektiivse sisestamise puhul ka üleandmise/hoiulevõtuga seotud andmed (vastuvõtuakti/hoiulevõtmisakti number, vastuvõtu/hoiulevõtu aeg, üleandja, esmane üldinfo, tulmelegend). Täpne loetelu lepitakse kokku tööde käigus; 308  Tsentraalses sõnastikust vaikimisi kuvatavate terminite valimine;  Oma muuseumi andmete täiendamine (sh püsiasukohad, alakogud, kollektsioonid jms);  Oma muuseumi mallide lisamine ja sidumine õigustega;  Oma muuseumi kasutajate haldamine;  Oma muuseumi kasutajakontode paroolide muutmine (sh kontode lukust avamine);  Oma muuseumi teadete saajate seadistamine;  Oma muuseumi piires asendajate määramine;  Oma muuseumi piires dokumentide kinnituste/allkirjade tühistamine. AD062 Muuseumide ülene avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab omama avaliku keskkonna maksimaalseid õiguseid, sh õigust teostada muuseumide ülest administreerimist (st tal on mh kõik õigused, mis muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega isikul (nimetatud nõudes AD060), kuid ta saab kõike teha muuseumide üleselt). Lisaks on tal järgmine õigus:  Sisulehtedele teksti lisamine-muutmine-kustutamine, menüüde haldamine, seadistamine jm. AD063 Muuseumide ülese töötajakeskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab omama töötajakeskkonna maksimaalseid õiguseid, sh õigust teostada muuseumide ülest administreerimist (st tal on mh kõik õigused, mis muuseumisisese töötajakeskkonna administreerimise õigusega isikul (nimetatud nõudes AD061), kuid ta saab kõike teha muuseumide üleselt). Lisaks on tal järgmised õigused:  Tekstide ja tõlgete haldamine;  Tsentraalsete sõnastike haldamine;  Ajaloosündmuste haldamine;  Tsentraalsete mallide lisamine ja eemaldamine;  Tsentraalsete mallide sidumine õigustega;  Muuseumide lisamine, kustutamine ja andmete muutmine;  Kasutajate haldamine;  Avalike kasutajate kontode blokeerimine (nt juhuks kui sealt hakkab tulema väga palju ebamõistlikku tagasisidet);  Osalejate ühendamine;  Dokumentide väljatrükkide seadistamine;  Süsteemi üldteadete haldamine;  Kasutaja poolt teatatud üldise tagasiside (vigade) haldamine;  Valitud kasutajatele või kasutajagruppidele massteavituste saatmine (e-maili teel);  Dokumentide, objektide, aruannete jms vaadetes kõigi muuseumide (või valikuliselt muuseumide) andmete vaatamine (sh mitteavalikke). AD064 Digihoidla administreerimise õigusega kasutaja peab omama digihoidla maksimaalseid õiguseid, sh saab muuseumide üleselt lisada digihoidlasse faile ja neid sealt kustutada. Lisaks on tal digitaalhoidla administreerimise õigus (nt failide kasutusõiguste klassifikaator), säilitustoimingute aruandluse (arhiveerimistööde laiendatud aruanne ja vigade aruanne) nägemise õigus ja kustutatud failide taastamise õigus. AD065 Kõik õigused (v.a muuseumide ülesed) peavad võimaldama näha ainult enda muuseumiga seotud dokumente ja andmeid ning teostada oma muuseumiga seotud toiminguid. Siinkohal on erandid järgnevad:  Objektide info – otsida peab saama objekte teisest muuseumist, kuid 309 näha peab olema võimalik ainult avalikke andmevälju;  Taotlused, väljaandeaktid ja tagastamisaktid – vaadata ja kinnitada/allkirjastada peab saama selliseid teise muuseumi poolt koostatud dokumente, milles ollakse ise üheks osapooleks;  Näitused – vaadata peab saama teise muuseumi passe avalike andmeväljade ulatuses (muuta/kinnitada/tühistada ei saa; v.a juhul, kui pass on välja jagatud – siis saab näha ja muuta kõiki andmeid);  Haridusprogrammid – vaadata peab saama teise muuseumi passe avalike andmeväljade ulatuses (muuta/kinnitada/tühistada ei saa);  Konserveerimis- ja korrastustööd, digiteerimistööd, seisundi hindamised, monitooringud – vaadata peab saama selliseid teise muuseumi koostatud tööde passe, mille raames on teostatud töid oma muuseumi või selle filiaali objektidega (muuta/kinnitada/tühistada ei saa). 310 Tabel 15 Vastuvõtu mooduli dokumentide õiguste ja mallide seosed Tsentra Eelregistreerimine Üle andmine Hindamiskomisjon Vastuvõtmine/ Tagastamine Väljaarvamine alne hoiule võtmine vaikimi V Mu Kin Tü Va M Ki Tü Va Mu Kin Tü Va Mu Kin Tü Va Mu Ki Tüh Vaa Muu Kin Tühi si mall aa ud nita his at uu nn hi at ud nit hi at ud nit hi at uda nn ista ta da nita sta ta a ta a da ita st a a a st a a a st a ita a a a Koguho x x x x x x x x x x x X x x idja Peavar x x x x x x x x x x x x x X x x x x ahoidja Konser x x x x x x x X x vaator Digitee x x x x x x x X x rija Näituse x x x x x x x X x kuraato r Muuseu x x x x x x x x mi juht Praktik x x ant Admini x x x x x x x x x x x x x x x x x X x x x x x x straato r (mõlem ad) Tabel 16 Liikumiste mooduli dokumentide õiguste ja mallide seosed Tsentraal Muuseumisisene Väljaandmine Taotlemine Tagastamine Hoiustamine ne kasutamine vaikimisi Vaa Muu Kinni Tühi Vaa Muu Kinni Tüh Vaa Muu Kinni Tüh Vaa Mu Kin Tüh Vaa Muu Kinni Tüh 311 mall ta da ta sta ta da ta ista ta da ta ista ta uda nita ista ta da ta ista Koguhoid x x x x x x x x x x x x x x ja Peavarah x x x x x x x x x x x x x x x oidja Konserva x x x x x x ator Digiteerij x x x x x x a Näitusek x x x x x x x x x uraator Teadur x x x x x x x x x Muuseum x x x x x x x x x ipedagoo g Muuseum x x x x x x i juht Administr x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x aator (mõlema d) Tabel 17 Konserveerimistööde, korrastustööde, seisundi hindamiste, monitooringute, digiteerimistööde dokumentide õiguste ja mallide seosed Tsentraalsed Korrastus- ja Monitooring Digiteerimistöö Seisundi hindamine vaikimisi konserveerimistööd mallid Vaat Muud Kinnit Tühist Vaat Muud Kinnit Tühist Vaat Muud Kinnit Tühist Vaat Muud Kinnit Tühist a a a a a a a a a a a a a a a a Koguhoidja x x x x x x x x x X Peavarahoid x x x x x x x x x X ja Konservaato x x x x x x x x x x 312 r Digiteerija x x x x x Administraat x x x x x x x x x x x X x x x x or (mõlemad) Tabel 18 Näituse ja haridusprogrammi dokumentide õiguste ja mallide seosed Tsentraalsed vaikimisi Näitus Haridusprogramm mallid Vaata Muuda Kinnita Tühista Vaata Muuda Kinnita Tühista Koguhoidja x x x x Peavarahoidja x x x x Näituse kuraator x x x x Teadur x x x x Muuseumipedagoog x x X x Administraator x x x x x X x x (mõlemad) 313 6.4 Kasutajate haldamine ID Nõude kirjeldus AD066 Kasutaja lisamiseks tuleb täita kasutaja andmed ja siduda ta ära konkreetse malli ja õigustega. AD067 Iga kasutaja kohta peab saama lisada minimaalselt järgmised andmed:  Kasutajanimi;  Eesnimi;  Perenimi;  Isikukood;  Ametinimi;  Muuseum (vajadusel lisaks ka filiaal);  Kontaktandmed: e-mali aadress, telefon, aadress, märkus (hiljem saab kasutaja neid ka ise oma kontol hallata);  Olek (kehtib/kehtetu);  Kehtivuse algusaeg;  Kehtivuse lõppaeg;  Kuvatakse menüüdes;  Õigused. AD068 Uue kasutaja lisamisel peab süsteem genereerima salasõna ja selle kasutajale automaatselt e-maili teel saatma. E-maili teel tuleb saata ka link autentimislehele, mille käigus salasõna aktiveeritakse. Peale esmast sisse logimist peab kasutaja salasõna välja vahetama. AD069 Süsteem peab uue kasutaja lisamisel kontrollima, kas on juba sama isikukoodiga seotud kehtivaid kasutajakontosid ja vajadusel kuvama veateate. AD070 Kui kasutajakonto on olemas, peab olema võimalik lisada ka olemasolevale kasutajale uus muuseum ja selle muuseumiga seotud kasutaja õigused. AD071 Ühte isikut peab saama siduda mitme muuseumiga. Sellisel juhul peab olema võimalik kasutajal toimetada mitme erineva muuseumi alt. Selleks peab ta alati eelnevalt (nt lehekülje päisest) valima muuseumi, keda esindab. Ainukeseks erandiks on muuseumide ülese õigusega kasutajad, kes peab nägema alati kõikides vaadetes kõikide muuseumide dokumente, aruandeid jm andmeid ning teostada muuseumideüleseid otsinguid. AD072 Muuseumi valimisel tuleb kuvada tsentraalsete ja muuseumiga seotud mallide nimekiri. AD073 Malli valimisel tuleb kuvada nimekiri malliga seotud õigustest, kuid neid peab aga olema võimalik nimekirjast eemaldada või lisada. Kasutaja seotakse alati konkreetsete õiguste, mitte malliga (mall aitab lihtsalt õiguste komplekti määramisel). AD074 Kui kasutaja lisamisel muudetakse malli standardseadistust, siis peab kasutajal olema võimalik mugavalt salvestada uut malli. AD075 Kasutaja lisamisel peab olema võimalus alustada ka kohe uue malli seadistamist. AD076 Uue malli lisamisel peab saama sisestada ka malli nime. AD077 Kui kasutaja soovitakse siduda mitme muuseumiga, siis iga muuseumi kohta peab valima malli ja õigused. AD078 Juhul, kui tööde teostamisel osutub otstarbekamaks muuseumitöötajate hoidmine administratiivsete osalejate hulgas, siis kasutaja lisamisel peab taustal tekkima administratiivne füüsilisest isikust osaleja, kui sellist osalejat veel ei ole. Kui tuvastatakse sama osaleja, siis peab süsteem kuvama 314 kasutajale selle kohta hoiatuse ja pakkuma varianti kasutaja sidumiseks olemasoleva osalejaga. Antud nõuet ei tule täita, kui muuseumitöötajad hoitakse administratiivsetest isikutest lahus – täpne lahendus selgub tööde käigus. AD079 Kasutajat peab saama muuta mitteaktiivseks. Sellisel juhul ei tohi tal olla võimalik enam töötajakeskkonda ja avalikku keskkonda (muuseumitöötajana) sisse logida. AD080 Kasutajat peab saama muuta mitteaktiivseks ka antud muuseumiga seoses, eemaldades konkreetse muuseumi kasutajakonto juurest. Sellisel juhul ei tohi tal olla võimalik enam töötajakeskkonda ja avalikku keskkonda (muuseumitöötajana) antud muuseumi nimel sisse logida. AD081 Kui kasutaja kohta on sisestatud kehtivuse alguskuupäev, peab kasutajakonto olema aktiivne alates vastavast kuupäevast. Kui kasutaja kohta on sisestatud kehtivuse lõppaeg, peab kasutajakonto olema aktiivne kuni antud kuupäevani. Kui kasutaja on seotud mitme muuseumiga, siis peab saama kasutaja kehtivuse algus- ja lõppaega saama määrata ka konkreetse muuseumiga seotult. AD082 Kui kasutaja kohta on tehtud valik „kuvada menüüdes“, tuleb vastavat isikut pakkuda erinevates otsinguvormides (seal, kus sõltuvalt äriloogilistest vajadustest on vajalik), sh ka juhul, kui ta on mitteaktiivne, sest temaga seotud dokumente peab saama jätkuvalt otsida. Dokumentide töölehtedele peab aga saama lisada ainult kehtivaid kasutajaid. AD083 Mitteaktiivset kasutajat peab saama jälle aktiivseks muuta. 6.5 Muuseumide haldamine ID Nõude kirjeldus AD084 Juhul, kui tööde teostamisel osutub otstarbekamaks muuseumide hoidmine administratiivsete osalejate hulgas, siis muuseumi lisamisel peab taustal tekkima administratiivne juriidilisest isikust osaleja, kui sellist osalejat veel ei ole. Kui tuvastatakse sama osaleja, siis peab süsteem kuvama kasutajale selle kohta veateate. Antud nõuet ei tule täita, kui muuseumid hoitakse administratiivsetest osalejatest lahus – täpne lahendus selgub tööde käigus. AD085 Muuseumi kohta peab saama lisada minimaalselt järgmisi andmeid:  Nimi;  Lühend (akronüüm);  Registrikood;  Olek (asutatud, suletud);  Avalik/mitteavalik;  Kas on filiaal (kui jah, siis kelle);  Haldusala (riigimuuseum, riigi sihtasutuse muuseum, avalik-õigusliku isiku muuseum, munitsipaalmuuseum, eramuuseum);  Ainevaldkond;  Kontaktandmed – e-posti aadress, telefon, aadress, märkus;  Kuvatakse menüüdes. PS: Muuseumi lühendit tuleb kasutada muuseumi objektide numbrite genereerimisel. AD086 Kui muuseum on märgitud suletuks, siis ei tohi ühelgi tema kasutajal olla võimalik töötajakeskkonda kasutada ning samuti ei tohi tema andmeid kuvada avalikus keskkonnas ega väljastada ka andmevahetusteenuste kaudu. 315 AD087 Kui muuseumi kohta on tehtud valik „kuvada menüüdes“, tuleb vastavat muuseumit pakkuda erinevates otsinguvormides (sh ka juhul, kui ta on suletud, sest temaga seotud dokumente peab saama jätkuvalt otsida). Dokumentide töölehtedele peab aga saama lisada ainult kehtivaid muuseume. AD088 Kui muuseum on märgitud mitteavalikuks, siis ei tohi tema andmeid avalikustada. Sealhulgas ei tohi antud muuseumi objekte olla võimalik näha ei töötajakeskkonnas teisel muuseumil, avalikus keskkonnas ega andmevahetusteenuste vahendusel (sõltumata konkreetse objekti või alakogu avalikustamisest). AD089 Muuseumi aadressi lisamine peab toimuma analoogselt sündmuse lisamise toimumiskohale, sealjuures peab saama kasutada ainult kehtivat aadressi. AD090 Museaalide, abikogu asjade ja hoiulevõetud asjade kohta (igalühe kohta eraldi) peab saama määrata, milliseid numbrimaski komponente objekti numbri genereerimisel kasutatakse:  Trt − Tulmeraamatu tähis;  Trs − Tulmenumbri seerianumber;  Trj − Tulmenumbri järjekorranumber;  Trl − Tulmenumbri lisanumber;  Kt − Kogu tähis;  Ks − Kogu seerianumber;  Kj − Kogu järjekorranumber;  Kl − Kogu lisanumber;  Täiendav lisaväli (vajalik ennekõike arhiivikogude säiliku järjekorra numbri jaoks, kuna praegu sisestatakse „Kl“ väljale kaks nimistu ja säiliku number koos). AD091 Ühe muuseumi piires peab saama kasutada erinevaid numbrimaske. Selleks peab numbrimaski lisamisel saama seadistada, kas seda kasutatakse muuseumiüleselt või ainult valitud alakogu piires. Antud funktsionaalsus lihtsustab vastuvõtul või retrospektiivse sisestamise käigus objektile numbri määramist, kuid objektide otsingud peavad arvestama kõigi variantidega (st kõige keerulisema kombinatsiooniga). AD092 Peab saama määrata numbrimaski komponente eraldavad sümbolid (koolon, kaldkriips, semikoolon, koma jms), mida kasutatakse objekti numbri genereerimisel ja millega tähiseid, seeriaid, järjekorra- ja lisanumbreid eraldatakse. Eraldajaid peab saama valida vastavalt kasutatavatele numbrimaski komponentidele. AD093 Kui kasutatakse tulmeraamatu tähist, peab saama seadistada muuseumis kasutusel olevad tulemeraamatud. Seejuures tuleb arvestada, et filiaalidel võivad olla võrreldes muuseumiga, kuhu alla nad kuuluvad, eraldiseisvad tulmeraamatud. AD094 Tulmeraamatu kohta peab saama määrata järgmised andmed:  Tulmeraamatu nimi;  Tulmeraamatu tähis (TRT);  Millised filiaalid kasutavad antud tähist (kui muuseumil on filiaale). PS: Tulmeraamatu tähist tuleb kasutada muuseumi objektide numbrite genereerimisel. AD095 Peab saama seadistada muuseumis kasutusel olevad kogud, nt muuseumikogu (tähistab tervet ühe muuseumi museaalide kogumit) ja selle alla kuuluvad alakogud (alakogus ise võivad jaguneda veel omakorda väiksemateks alakogudeks). Seejuures tuleb arvestada, et filiaalidel võivad olla võrreldes muuseumiga, kuhu alla nad kuuluvad, eraldiseisvad alakogud. 316 AD096 Iga (ala)kogu kohta peab saama määrata järgmisi andmeid:  Kogu nimi;  Kogu tähis (KT);  Millised filiaalid kasutavad antud tähist (kui muuseumil on filiaale);  Kogu liik;  Tase hierarhilises kogude puus;  Kas filiaalidega jagatakse numbrisüsteemi (jah/ei);  Avalik/mitteavalik;  Inventuuri intervall;  Kogusse kuuluvate objektide arv. PS: Kui konkreetse kogu jaguneb alakogudeks, tuleb vastavad seadistused teha alakogude kaupa (nt hoiulevõetud asjad kuuluvad tavaliselt ühte kogusse ja täiendavat alakogudesse jaotust ei tehta; samas muuseumikogu jaguneb alati alakogudeks). PS: Kogu tähist tuleb kasutada muuseumi objektide numbrite genereerimisel. AD097 Kogu liigina peab saama valida, kas tegemist on muuseumikoguga (siia kuuluvad museaalid), abikoguga (siia kuuluvad abikogu asjad) või hoiulevõetud asjade koguga (siia kuuluvad hoiulevõetud asjad). Objektile numbri genereerimisel tuleb pakkuda selliseid (ala)kogusid, mis on objekti staatusega kooskõlas. AD098 Kui (ala)kogu on märgitud mitteavalikuks, siis ei tohi avalikustada ühtegi sinna (ala)kogusse kuuluvat objekti (sõltumata konkreetse objekti avalikustamisest). Antud (ala)kogu objekte ei tohi olla võimalik näha ei töötajakeskkonnas teisel muuseumil, avalikus keskkonnas ega andmevahetusteenuste vahendusel. AD099 (Ala)kogu inventuuri intervallide muudatusi tuleb logida (vajalik aruandluseks). AD100 (Alak)kogusse kuuluvate objektide arv võtab arvesse ka neid objekte, mis pole infosüsteemi veel sisestatud ja tuleb retrospektiivselt sisestada. Süsteem peab selle numbri alusel suutma arvutada välja infosüsteemi sisestatud objektide protsendi, mida kuvatakse nii töötajakeskkonna aruandluses kui ka avalikus keskkonnas. Protsent tuleb arvutada nii alakogude lõikes, muuseumide lõikes kui muuseumideüleselt. AD101 Peab saama seadistada muuseumis kasutusel olevad kollektsioonid. AD102 Kollektsiooni puhul peab saama sisestada järgmised andmed:  Kollektsiooni nimetus;  Kommentaar;  Muuseumisisene/muuseumide ülene (muuseumide ülese puhul on võimalik sinna lisada ka teiste muuseumide objekte)  Avalik/mitteavalik. AD103 Peab saama seadistada muuseumis kasutusel olevad asukohad. AD104 Asukohtade osas peab saama määrata järgmised andmed:  Asukoha tüüp (füüsiline hoidla vs virtuaalne hoidla);  Taseme liik (nt ehitis, korrus, ruum, riiul);  Asukoha nimetus ja/või number;  Asukoht hierarhilises asukohtade puus;  Kommentaar. Taseme liiki saab määrata ainult siis, kui asukoha tüüp on füüsiline (virtuaalsetele asukohtadele (nt digihoidla) eraldi ülem- ja alamtasemeid ei ole vaja tekitada). AD105 Iga muuseumi lõikes peab saama süsteemis koostatava dokumendi liigi kohta seadistada dokumendi numbri genereerimise aluseks oleva loogika – st 317 millistest komponentidest number koosneb (nt dokumendi liigi tunnus, koostamise aasta, vastava liigiga dokumendi järjekorra number, koostamise aasta vms) ja mis numbrist loendamine algab. Süsteem peab teadma, milline on viimane kasutuses olnud dokumendi number ja vastavalt sellele suutma uuele dokumendile genereeritavat numbrit suurendada. Seejuures tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et mõni pooleliolev dokument võidakse vahepealt kustutatada, näiteks järgmise loogika kohaselt:  Kui kustutatud dokumendile järgneb juba järgmine pooleli olev dokument, siis tuleb automaatselt muuta järgneva dokumendi numbrit ja vajadusel nõuda ka uue PDF-i genereerimist, kui see genereeritud;  Kui kustutatud dokumendile järgneb juba kinnitatud/allkirjastatud dokument, siis järgneva dokumendi numbrit ei muudeta ja dokumentide numbrite nimekirja jääb auk. Täpsed võimalused lepitakse kokku tööde käigus. 6.6 Teadete ja asenduste haldamine ID Nõude kirjeldus AD106 Peab saama hallata reageeringut nõudvate teadete seadistusi. Reageeringut nõudvad teated on järgmised (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja võib täpsustuda tööde käigus): a. Sama muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust kirjelduslehe väliselt (nt inventuuri või konserveerimistöö raames); b. Teise muuseumi töötaja muudab töötajakeskkonnas objekti kirjeldust (nt teises muuseumis toimunud konserveerimistöö raames või lisatakse teise muuseumi poolt seosobjektina); c. Avaliku keskkonnast laekub vabatekstiline tagasiside museaali kohta; d. Avaliku keskkonnast laekub struktureeritud tagasiside museaali kohta; e. Avalikust keskkonnast laekub tagasiside museaali kohta kogumiskampaania raames; f. Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast) laekub vabatekstiline tagasiside museaali kohta; g. Välisest infosüsteemist (nt Ajapaigast) laekub struktureeritud tagasiside museaali kohta; h. Avalikust keskkonnast laekub kogumisaktsiooni tagasiside; i. Avalikust keskkonnast laekub näituse tagasiside; j. Avalikust keskkonnast laekub haridusprogrammi tagasiside; k. Avalikust keskkonnast laekub üldine täpsustamata teemaga tagasiside muuseumile. AD107 Objekti kirjeldusandmete muutmisega seotud teadete (AD106 punktid a-g) punkti) osas peab saama muuseumi- ja alakogupõhiselt määrata, kas tegemist on informeeriva teatega (kõik selliseid muudatused kantakse automaatselt objekti kirjeldusse) või reageeringut nõudva teatega (kõik selliseid muudatused peab muuseumitöötaja enne kirjeldusse kandmist kinnitama). Kui teade märgitakse reageeringut nõudvaks, peab muuseumide (need, millega kasutaja on seotud, sh filiaalid) ja nende alakogude lõikes saama määrata kasutajad, kellele teated laekuvad. Seejuures tuleb tagada, et iga teate kohta on vähemalt üks teate saaja seadistatud. AD108 Avalikust keskkonnast laekuva kogumisaktsiooni, näituse ja haridusprogrammi tagasiside teadete (AD106 punktid h-j) osas peab konkreetse 318 kogumisaktsiooni/näituse/haridusprogrammi lõikes määrata kasutajad, kellele teated laekuvad (st erinevate kogumisaktsioonide/näituste/haridusprogrammide teated võivad minna erinevatele kasutajatele). Seejuures peab vaikimisi olema teate saajaks märgitud vastava kogumisaktsiooni/näituse/haridusprogrammi looja, tagamaks seda, et ükski neist n-ö kahe silma vahele ei jääks. AD109 Iga avalikust keskkonnast laekuva tagasiside teate kohta peab saama muuseumide lõikes määrata päevade arvu, kui kiiresti vastus tuleb anda. Vastav päevade arv tuleb kuvada avalikule kasutajale peale tagasiside andmist. AD110 Teadete seadistamisel peab süsteem taustal kontrollima ka kasutaja õiguseid ja vajadusel keelama konkreetsele isikule teadete saamist määrata. Nt süsteem ei tohi lubada kirjeldamisega seotud ettepanekute teavitusi määrata isikule, kellel puudub kirjeldamise õigus. AD111 Kõik automaatselt saadetavate e-maili teavituste (sh nii muuseumitöötajale kui välisele osapoolele saadetavad) mallid peavad olema seadistatavad. Mallidesse peab saama lisada ka muutujaid, mille alusel süsteem oskab teatesse õige sisu lisada (nt dokumendi number, registreerimise aeg, link dokumendile). AD112 Muuseumide lõikes peab saama määrata kasutajad, kellele laekuvad avaliku keskkonna taotlused (sh ka vastava taotlusega seotud teated). Avalikust keskkonnast laekuvad taotlused on järgmised:  Avalikust keskkonnast laekuv objekti väljaandmise taotlus;  Avalikust keskkonnast laekuv väljaandeakti pikendamise taotlus;  Avalikust keskkonnast laekuv objekti pakkumise taotlus;  Avalikust keskkonnast laekuv digikoopia tellimuse taotlus. Samuti tuleb tööde käigus kaaluda ka täiendavalt alakogude kaupa taotluse saajate määramist, kuid kuna alakogudel võivad olla erinevad vastutajad, siis ilmselt peab ühte taotlust vaatama läbi mitu isikut. AD113 Muuseumide lõikes peab saama seadistada asendajaid. AD114 Asendaja määramisel tuleb määrata asendaja ja asendamise periood. AD115 Asendaja peab saama asendamise perioodiks asendatava õigused. AD116 Asendaja töölaual peavad asendatava ja tema enda dokumendid ning teated olema kuvatud eristavalt. AD117 Asendaja töölauale peavad laekuma asendatavale suunatud dokumendid ja teated ning ta peab asendatava asemel saama nendega toiminguid teha. AD118 Asendataval peab olema võimalik oma konto alt näha asendaja poolt asendamise perioodil tehtud töid ja asendamise perioodil asendajale saadetud teateid. 6.7 Vigade haldamine ID Nõude kirjeldus AD119 Peab saama seadistada infosüsteemis kuvatavaid üldteateid (nt süsteemi hooldustööde kohta). Seadistamisel peab saama määrata teate kuvamise koha, teate kuvamise aja (kuupäev ja kellaaeg vahemikuna) ja teate teksti vastavalt kasutajaliidese keele valikutele (st mitmes keeles). Teate kuvamise kohana peab saama valida, kas teade kuvatakse töötajakeskkonnas, avalikus keskkonnas või digihoidlas. AD120 Üldteadetele peab saama määrata kasutaja õiguste alusel, kellele teade kuvada. Nt kui probleem on ainult haridusprogrammide mooduliga, siis saab 319 kuvada teate ainult nendele kasutajatele, kellel on õigus seda moodulit kasutada. Alternatiiv on seadistada konkreetsed rakenduse vaated, kus teadet kuvatakse. AD121 Korraga peab saama kuvada süsteemis mitu üldteadet. AD122 Töötajakeskkonnas, avalikus keskkonnas ja digihoidlas (nt jaluses) peab olema veast teatamise võimalus. Kasutaja peab saama vea teatamisel sisestada vabatekstina veakirjelduse ja lisada faili (nt ekraanipildi). AD123 Peab saama seadistada e-maili(d), kuhu teatatud vead laekuvad (nt infosüsteemi haldurite e-mailid). Tööde käigus võib täiendavalt kaaluda ka süsteemis teadete haldamist ja neile vastamist (eriti avaliku keskkonna puhul) – see ei pruugi olla aga otstarbekas, kuna suure tõenäosusega kasutavad infosüsteemi haldurid vigade haldamiseks eraldiseisvat veahaldustarkvara. AD124 Töötajakeskkonna kasutajatele peab olema võimalus saata automaatseid e- maili teavitusi (kasutajakontodel seadistatud e-maili aadressidele). AD125 E-maili teavituste saatmisel peab saama moodustada kasutajagruppe, kellele teavitused saadetakse (nt muuseumide peakasutajad ja kõik kasutajad). AD126 Uue e-maili teavituse saatmisel peab saama valida konkreetsed kasutajad või kasutajagrupid, kellele teavitused saadetakse. AD127 Kõik e-maili teel välja saadetud teavitused tuleb logida. 6.8 Muu ID Nõude kirjeldus AD128 Peab olema võimalik seadistada seotud objekti kirjelduse andmeväljad, kui otsing peab toimuma üle mitme välja (nii töötajakeskkonnas kui avalikus keskkonnas). AD129 Peab saama seadistada, mis aja vältel saab digikoopia tellimuse raames tellitud faili avada ja alla laadida (nt 30 päeva jooksul). Antud seadistamine võib olla lahendatud ka konfiguratsioonifaili tasemel. AD130 Muuseumipõhiselt peab saama määrata muuseumi juhi (ka üks muuseumitöötajatest). AD131 Muuseumipõhiselt peab saama lisada/muuta/kustutada muuseumi juhi poolt käskkirjaga nimetatud järgmisi isikuid:  Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtuse hindamise komisjoni liikmed;  Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtuse hindamise komisjoni esimees;  Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtuse hindamise komisjoni protokollija;  Inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed;  Inventuuri läbiviimise komisjoni esimees. Määratud isikud tuleb vaikimisi uue muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtuse hindamiskomisjoni protokolli ning inventuuri lisamisel kuvada (kuid neid saab muuta). AD132 Muuseumipõhiselt peab saama seadistada, kas objektide kohta tagasiside andmine avalikus keskkonnas on lubatud (sh eraldi struktureeritud ja struktureerimata kujul). Seadistusi peab olema võimalik teha ka alakogude kaupa. AD133 Muuseumipõhiselt peab saama seadistada, kas digikoopiate tellimine avalikus keskkonnas on lubatud. Seadistusi peab olema võimalik teha alakogude kaupa. 320 AD134 Muuseumipõhiselt peab saama objekti pakkumise liikide (muuseumile üle andmine ja muuseumile hoiule andmine täpsete eesmärkide kaupa) kaupa seadistada, kas üldse ja milliseid objektide pakkumisi saab avaliku keskkonna kaudu edastada (nt kui muuseum ei tegele konserveerimisega, siis pole vajalik konserveerimise eesmärgil objekti muuseumile pakkuda). Seadistusi peab olema võimalik teha ka alakogude kaupa. AD135 Muuseumipõhiselt peab saama seadistada, kas avaliku keskkonna kaudu on võimalik objekti väljaandmise taotlusi esitada ja kas see on lubatud vaid juriidilistele isikutele või ka eraisikutele. Seadistusi peab olema võimalik teha ka alakogude kaupa. 321 7 Digihoidla 7.1 Olemasolev lahendus Digihoidla on Eesti muuseumide tsentraalne veebipõhine töökeskkond, mida muuseumid kasutavad objektidega seotud failide haldamiseks (sh laadimine, töötlemine, metaandmete muutmine, kustutamine). Faile on võimalik füüsiliselt salvestada kettamassiivis või pilveteenuses. Digihoidla suhtleb täna MuIS-i, avaliku veebivärava, OAI teenuse ja avaandmete liidesega. Digihoidlasse saab täna laadida ainult objektiga seotud faile (st selliseid, mida lisatakse objekti kirjeldamise vormis). Objektiga seotud failid jagunevad digihoidlas failigruppidesse (failigrupid on tavapäraselt erinevad vaated objektist). Ühes failigrupis on alati üks pisipilt, kuid sinna võib kuuluda mitu originaalfaili (tavapäraselt samast vaatest erinevas formaadis failid – nt tif- formaadis tagatisfail ja jpg-formaadis kasutuskoopia, mis võib juba olla ka töödeldud fail). Igal objektil on üks esinduspilt, mis on üks pisipiltidest (erinevates vaadetes vaikimisi kuvatav objekti tutvustav pisipilt). Failide laadimisel digihoidlasse algab nende süsteemse töötlemise protsess:  Metaandmete tuvastamine;  Tehnilistele nõuetele vastavuse kontroll (pildi puhul pikima külje pikkus, resolutsioon, lubatud faililaiendi kontroll);  Samanimelisuse kontroll (ei tohi olla samanimelisi faile);  Pildifaili puhul automaatse pisipildi genereerimine;  Objektiga seostamine. Kui töötlemine on lõppenud (vajadusel vigased failid kasutaja elimineeritud), saab failidele määrata kasutusõigused. Iga digihoidlasse laetava originaalfaili kohta määratakse, kas ta on avalik või mitte. Iga avaliku originaalfaili kohta määratakse täiendavalt Creative Commonsi kasutuslitsents või tunnus „Määramata“. Avalik originaalfail ja temaga seotud pisipilt on Eesti Muuseumide Veebiväravas ja OAI teenuse/avaandmemete liidese kaudu kättesaadav (samuti ka MuIS- is teistele muuseumidele). Iga mitteavaliku originaalfaili kohta määratakse täiendavalt piirangu liik, millest sõltub, kas originaalfailiga seotud pisipilt avalikustatakse või mitte. Täpsed piirangu liigid on järgmised (võivad ajad muutuda):  Isikuandmete kaitsega: originaalfail pole avalik ja ka pisipilt pole avalik;  Autoriõigustega: originaalfail pole avalik, kuid pisipilt on avalik;  Tellitav: originaalfail pole avalik, kuid pisipilt on avalik (üldjuhul tegemist juhuga, kui muuseum väljastab faili teenustasu eest);  Muu kasutuspiirang: originaalfail pole avalik, kuid pisipildi avalikkus sõltub digihoidlas tehtud täiendavast avalik/mitteavalik valikust. Igal originaalfailil võib olla erinev kasutusõigus (sh ühes failigrupis võib olla nii avalikke kui mitteavalikke originaalfaile ning erinevate kasutuslitsentsidega avalikke originaalfaile). Pisipiltidele eraldi kasutusõiguseid kasutaja poolt ei määrata. Failigrupi pisipildi õigused tuletatakse originaalfailide õigustest selliselt, et kui failigrupis on 322 vähemalt üks fail, mille kasutusõiguste põhjal ei ole pisipilt avalik, siis loetakse pisipilt mitteavalikuks (muul juhul loetakse avalikuks). Samuti tuletatakse pisipildi konkreetne kasutuslitsents või piirang failigrupi n-ö kõige rangemat kasutuslitsenti/piirangu liiki omavast failist. 7.2 Muudatused olemasolevas lahenduses Olemasolev liidestus digihoidlaga peab töötama ka uue muuseumide infosüsteemi korral, st suutma serveerida faile töötajakeskkonnas, avalikus keskkonnas ja andmevahetusteenuste kaudu. Peamiseks muudatuseks on aga asjaolu, et digihoidlasse hakatakse laadima ka muud tüüpi faile – sh täiendavad struktuurid objekti kirjeldamise vormis failide laadimiseks, administratiivsete toimingute (nt näituse või konserveerimise) raames produtseeritud failid ja kogumisaktoonide tarbeks loodud failid. Seejuures kogumisaktsiooni tarbeks loodud failid ei pea olema alati töötajakeskkonna objektiga (nt museaaliga) seotud – objekt ise võib töötajakeskkonda jõuda hiljem peale kogumisaktsiooni või mitte üldse, kui vastavat objekti otsustatakse kogumisaktsiooni tulemusena töötajakeskkonnas mitte registreerida (vastavat tüüpi kogumisaktsiooni kirjeldust vt peatükk 9.16 „Kogumisaktsioonid“). ID Nõude kirjeldus DI027 Digihoidlasse peab saama täiendavalt mh laadida järgmisi objekti kirjeldusega seotud faile:  Objekti kirjeldamise vormis objektil kujutatava sümboolika kohta laetud kujutisfailid;  Objekti kirjeldamise vormis objekti eraldatavate osade kohta laetud failid. Tuleb arvestada, et need tuleb salvestada eraldiseisvateks failigruppideks koos vastava tunnusega, et neid hiljem objekti kirjelduse vaadetes õigete osade juures kuvada. DI028 Digihoidlasse peab saama laadida erinevate administratiivsete toimingute käigus loodud faile, milleks mh on konserveerimis- ja korrastustööde käigus loodud failid, seisundi hindamise käigus loodud failid, monitooringu käigus loodud failid, digiteerimistöö käigus loodud failid (sh võivad olla digikoopia tellimustega seotud), näituste ja haridusprogrammidega seotud dokumentatsioon. Lisaks tuleb tööde käigus kaaluda ka seda, kas digihoidlas oleks mõistlik hoida ka dokumendifaile (nt akte, passe). DI029 Kõikide digihoidlasse üles laetavate failide osas peab moodulite kaupa (st vastavalt vaatele, kust failide laadimine toimub – vt DI028) iga muuseumi lõikes saama seadistada, mis mahus faile kokku laadida tohib. Seadistamine võib toimuda konfiguratsioonifaili tasemel. DI030 Erinevate administratiivsete toimingutega seotud faile peab saama digihoidlas mugavalt otsida. Nt kuna digihoidlas on ka tellimustöö raames loodud faile (sh muuseumiväliste objektide kohta), siis peab olema võimalik sellised mugavalt leida ja mingi aja möödudes kustutada. DI031 Kasutajal peab olema võimalik administratiivse toiminguga seotud faile kanda ka objekti kirjelduse andmetesse ja sellisel juhul peab saama neile kasutusõiguseid külge panna. Enne kasutusõiguste külge panemist ei tohi failid avalikuks muutuda. DI032 Kuna digihoidlas olevate failide piirangud lähevad automaatselt maha peale piirangu tähtaja saabumist, peab olema võimalik mugavalt saada ülevaadet, 323 nendest failidest, millel piirang on lõppemas või hiljuti lõppenud. DI033 Digihoidlas peab saama tekitada kogumisaktsiooni failide kaustasid, milles olevad failid ei ole seotud muuseumisse vastu võetud objektidega (nt digikoopia muuseumisse vastu võtmata negatiivist). Sellised faile peab saama kasutada avalikus keskkonnas loodud kogumisaktsioonis, mille eesmärgiks on koguda avalikelt kasutajatelt failide osas tagasisidet ning selle pealt teha otsus, kas failiga seotud objekt võetakse muuseumisse vastu või mitte. Vt loogikat täpsemalt peatükk 9.16 „Kogumisaktsioonid“. DI034 Kogumisaktsiooni failide laadimisel tuleb kontrollida nende vastavust minimaalsetele nõuetele – pikima külje mõõt vähemalt 800px. Samuti tuleb rakendada formaadi kontrolle (laadida saab ainult selliseid faile, mida on võimalik veebilehitsejas kuvada, nt jpg). DI035 Kogumisaktsiooni failide laadimisel peab saama failidele sisestada ka kasutusõiguseid, mis kuvatakse välja ka avalikus keskkonnas. DI036 Konkreetsele kogumisaktsiooni kaustale peab olema võimalik lisada ligipääse teise muuseumi töötajatele, kes peavad saama samuti sinna faile laadida. Seda põhjusel, et sageli tehakse kogumisaktsioone muuseumide üleselt. DI037 Kui peale kogumisaktsiooni toimumist otsustatakse antud faili(ga) seotud objekt vastu võtta ja vastuvõtuakt kinnitatakse, peavad kõik konkreetse vastuvõtuaktiga seotud failid tekkima digihoidla pooleliolevate lisamiste vaatesse. Pooleliolevate lisamiste vaatesse suunamisel peab käivituma ka konverter, mis loeb välja failidest metaandmed, teeb neist duubli (pisipildid), kontrollib tehnilistele nõuetele vastavust ja nimetab automaatselt kõik failid ümber (vastuvõtuakti raames omistatud museaali numbrile vastavaks). Peale seda on muuseumitöötajal võimalik need failid saata arhiivi. DI038 Kui peale kogumisaktsiooni toimumist otsustatakse antud faili(de)ga seotud objekti mitte vastu võtta (sh selliseid, mida avalikust keskkonnast eelregistreerimise töölehele üldse ei suunatud ja selliseid, mis avalikust keskkonnast eelregistreerimise töölehele suunati, aga mille osas hindamiskomisjon tegi eitava otsuse), peavad need failid digihoidlasse eraldiseisvate tunnustega alles jääma. Selliseid nn vastu võtmata faile peab kasutaja saama digihoidlas mugavalt otsida ja hallata, sh:  Neid kustutada;  Tekitada neist alamkaustu, millele antakse juurdepääs mõne teise muuseumi töötajale, kes võib olla antud failidest huvitatud. Teise muuseumi töötaja saab suunata antud faile omale vastuvõttu (eelregistreerimise töölehele). Täpne loogika üleandmisel lepitakse kokku tööde käigus. 324 8 Andmevahetus väliste osapooltega 8.1 Avaandmed MuIS-ist väljastatakse hetkel ja tuleb väljastada ka tulevikus museaalide andmeid järgmiste teenustega:  OAIService – andmevahetusliides, mis väljastab andmeid vastavalt Europeana Semantic Elements (ESE) ja Lightweight Information Describing Objects (LIDO) XML-skeemidele;  Avaandmete liides – andmevahetusliides, mis serveerib RDF-formaadis avaandmeid. OAI-PMH spetsifikatsioon on kättesaadav siit: https://www.openarchives.org/OAI/openarchivesprotocol.html LIDO spetsifikatsioon on kättesaadav siit http://network.icom.museum/cidoc/working- groups/lido/lido-technical/specification/ ESE spetsifikatsioon on kättesaadav siit: http://pro.europeana.eu/page/ese- documentation Avaandmete kohta saab lugeda siit: http://opendata.muis.ee/ ID Nõude kirjeldus AN001 Loodavas infosüsteemis peab jätkuvalt töötama OAI teenus (nii LIDO kui ESE skeema alusel). AN002 Loodavas infosüsteemis peab jätkuvalt töötama avandmete liides. Seejuures tuleb avaandmete serveerimisel kasutada püsiviiteid ja avaandmete liides peab oskama serveerida avalike objektide andmeid RDF/XML-formaadis. AN003 Tulenevalt objektide kirjeldavate andmete struktuuride muudatustest tuleb teostada vajalikud muudatused olemasolevates teenustes, sh viia nad vastavusse uute andmestruktuuridega. AN004 Objektide ja nendega seotud failide avalikustamine OAI teenuse/avaandmete liidese kaudu peab toimuma analoogselt avalikule keskkonnale. 8.2 Aadressiandmete infosüsteem 8.2.1 In-ADS veebiteenus In-ADS komponendi veebiteenuse puhul on tegemist aadressiotsingu kasutajaliidesega, mida saab integreerida erinevatesse veebipõhistesse infosüsteemidesse. Komponenti võib kasutada lihtsalt klassikalise aadressiotsinguna või leidmaks otsitavale aadressile normaliseeritud ja aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavat vastete loendit koos aadressobjekti infoga. In-ADS sisaldab ka kaardikomponenti ning aadressi otsing võib olla ka kaardipõhine. Samuti võimaldab In-ADS taustal kuvada Maa-ameti pidevalt uuenevaid aluskaarte. Lisaks otsingule on komponendi abil võimalik otsingus leitud vasted salvestada välisesse infosüsteemi. 325 In-ADS komponenti on võimalik kasutada ka lihtsa redaktor komponendina. Selleks tuleb kasutusele võtta In-ADS redaktor API. Antud komponent võimaldab kaardil lihtsaid geomeetriaid joonestada, neid muuta ja kustutada (vt Joonis 69). Käivitades redaktor komponendi on kaardile täiendavalt kuvatud joonistamise ja redigeerimise nupud. Joonestatud geomeetriat on võimalik koos aadressiandmetega salvestada välisesse infosüsteemi ja seda taasesitada kaardile. In-ADS redaktoris saab korraga muuta ja redigeerida ühte tüüpi geomeetriat. Kui selle muutmine on lõpetatud, saab järgmisena näiteks punkti asemel kaardil redigeeritavaks määrata joone või ala ja eelnevalt redigeeritud punkt kuvatakse kaardile taustobjektina. Seega see komponent on üles ehitatud API-na, millele on määratud rida sisend- ja väljundparameetreid. Kuidas neid kasutatakse määrab täielikult In-ADS redaktorit ümbritsev keskkond, mida tuleb vastavalt vajadusele valmis programmeerida. Suureks boonuseks võib osutuda asjaolu, et In-ADS-is on võimalik lisaks aluskaardile lisada muid Maa-ameti kaardikihte ja ka kolmandate osapoolte kaardikihte, nt ajaloolisi kaarte. Ajaloolisele kaardikihile kantud ajaloolisi asukohti küll salvestada kaardikihilt ei saa, kuid see võib nt kasvõi ajaloolist asukoha nime tuvastada või ajaloolise asukoha alusel saada kätte hetkel kehtivad aadressiandmed. 326 Joonis 69 In-ADS redaktoris polügoni joonestamine ja objektide kuvamine In-ADS koduleht: http://inaadress.maaamet.ee/inaadress/ In-ADS arendusjuhend: http://inaadress.maaamet.ee/inaadress/pdf/et/in_aadress_developer_manual.pdf Nõuded In-ADS-i kasutuselevõtuks: ID Nõude kirjeldus AN005 In-ADS redaktori veebiteenus tuleb integreerida töötajakeskkonda järgmistesse kohtadesse:  Sündmuse toimumiskoha sisestamine;  Muuseumi aaadressi sisestamine;  Osaleja aadressi sisestamine. AN006 Komponenti peab olema võimalik kasutada nii klassikalise aadressiotsinguna kui ka otsitavale aadressile normaliseeritud ja ADS-i nõuetele vastavate aadresside loendi saamiseks. Samuti tehnilise võimaluse olemasolul ka koordinaatide alusel ADS-i nõuetele vastava aadressi saamiseks. 327 AN007 In-ADS-ist saadavad aadressiandmed, katastritunnused ja koordinaadid tuleb salvestada muuseumide infosüsteemi vastava sündmuse, muuseumi või osaleja juurde. AN008 Kui toimumiskoht valiti In-ADS redaktori vahendusel, peab olema võimalik taasesitada kaardikomponenti käivitades. AN009 Sündmuste toimumiskohtade sisestamisel peab in-ADS-i kaardipilti olema võimalik koos kihtide ja sellele joonestatud geomeetriaga salvestada jpg või png formaadis muuseumide infosüsteemi, et säilitada esitamise hetkel kehtinud aluskaardi seis ja selleks, et kaardipilt oleks kiiresti taasesitatav (ei pea kaardikomponenti käivitama ja andmeid baasist sinna sisse lugema). Selleks on võimalik kasutada tarkvara, mis võimaldab kasutaja veebilehtiseja akna mingit osa salvestada ekraanipildina. Näiteks: http://html2canvas.hertzen.com/ (sama asi githubis https://github.com/niklasvh/html2canvas). AN010 In-ADSi kasutamise koodi genereerimiseks vajalik komponendi valik, kujunduse valik, objekti liikide valik, aluskaartide valik, kaardikihtide (nt aadressid ja katastriüksused, ajaoolised kaardid, kultuurimälestised) valik, täiendavate WMS kihtide valik, geomeetria kujundus jms lepitakse kokku tööde käigus. 8.2.2 Aadressiandmete X-tee teenused Ülevaate olemasolevatest aadressiandmete infosüsteemi X-tee teenustest saab siit. Nõuded ADS X-tee teenuste kasutuselevõtuks: ID Nõude kirjeldus AN011 Tuleb kasutusele aadressiandmete infosüsteemi X-tee teenus aadresside otsinguks. Nt ADSaadrotsing (vm sobilik) – tegemist on otsinguteenusega, mis ühendab endas nii komponentide kui ka teksti alusel otsingu teenust. Teenuse sisendiks on aadressis esinevad sõnad, mis on paigutatud konkreetsetele tasanditele. Teenus on mõeldud sisendina antud tingimustele vastavate aadresside otsimiseks ADS-süsteemist. AN012 Aadressiotsing tuleb integreerida töötajakeskkonda järgmistesse kohtadesse:  Sündmuse toimumiskoha sisestamine;  Muuseumi aadressi sisestamine;  Osaleja aadressi sisestamine. AN013 X-tee teenuse väljundist saadavad aadressiandmed, katastritunnused ja koordinaadid tuleb salvestada muuseumide infosüsteemi vastava sündmuse, muuseumi või osaleja juurde. AN014 Realiseerimise variandid (tööde teostaja võib pakkuda ka oma variandi):  Kasutada kasutajaliideses aadressikomponente valikloendite täitmiseks. Peale kasutaja poolsete valikute tegemist käivitatakse aadressi otsingu X-tee teenus ADSaadrotsing. Kui tulemuseks on üks aadress, siis salvestatakse see kas ainult tekstina või aadressikirje peavõtmena vastava objekti juurde. Otsingu vastuseks mitme aadressi ilmumisel tuleb need kasutajale täiendava valiku tegemiseks välja kuvada, rakendada automaatse valiku loogikat või salvestada kõik leitud aadressid;  Pakkuda vaid kolme esimest taset (ehk EHAK tasemeid) valikutena ja ülejäänud on üks tekstilahter, kuhu kasutajal on võimalik aadress sisestada ja otsingu käivitamisel käivitatakse aadressi otsingu X-tee 328 teenus ADSaadrotsing. Otsingu vastuseks tuleb reeglina mitu aadressi (vahel ka palju aadresse) ja need tuleb kasutajale valiku tegemiseks välja pakkuda. Kasutajal peab olema võimalus otsinguteksti täpsustada ja algatada uut päringut. Sobiv alternatiiv ja kasutatavad teenused selgitatakse välja tööde käigus. AN015 Tuleb arvestada asjaoluga, et sageli pole võimalik objektidega seotud toimumiskohta kuigi täpselt määrata (nt saab määrata ainult maakonna või omavalitusüksuse) – sellisel juhul peab olema võimalik sisestada ka ainult ülemised ADS tasemed ehk n-ö osaline aadress. Tööde käigus otsustatakse, kas selleks tuleb võtta kasutusele täiendavad X-tee teenused. 8.3 Universaalne API kirjeldusandmete saamiseks Tuleb luua universaalne API, mis võimaldab vastu võtta muuseumide infosüsteemi väliselt laekuvaid objektide kirjeldusandmete muudatusi ja muudatusettepanekuid. Loodav lahendus peab olema universaalne ja arvestama sellega, et liidestuvaid infosüsteeme võib tulevikus lisanduda. Seejuures tuleb arvestada, et liidestuvast süsteemide osas võib olla selliseid, mille puhul tuleb info lisada automaatselt objekti kirjeldusse ja see muutub ka koheselt avalikuks (muuseumil puudub võimalus seda kontrollida ja usaldatakse välist osapoolt), kuid ka selliseid, mille peab muuseumitöötaja saama enne kirjeldusse kandmist kinnitada. Mõlemal juhul tuleb lisada ka viide algallikale. Üheks potentsiaalseks liidestujaks on Ajapaik, mis koondab endas ajaloolisi pilte erinevatest kohtadest ja objektidest, millel on vaateline sisu (nt hooned). Ajapaik pärib ka juba täna MuIS-ist OAI teenusega museaalide andmeid. Ajapaika huvitavad fotod, postkaardid, graafika, maalid jms, kus on vaateline sisu ning mida on võimalik kaardile kanda. Ajapaiga kasutajatel on võimalik märkida kaardile kujutise jäädvustamise koht (nt fotograafi asukoht foto tegemisel). Andmeid Ajapaigast hakataks edastama ainult teatud info usaldusväärsuse taseme saavutamisel. Ajapaik hakkaks infot edastama perioodiliselt, nt kord ööpäevas. Suure tõenäosusega on tegemist sellise liidestuva süsteemiga, mille info tuleb vähemalt osaliselt automaatselt objekti kirjeldusse kanda ilma muuseumitöötaja sekkumiseta. Potentsiaalne info, mida Ajapaik on võimeline muuseumide infosüsteemi tulevikus tagasi saatma, kui vastavad kokkulepped saavutatakse:  Tulenevalt sellest, et Ajapaigas on infot, kus kujutise jäädvustaja seisis/pildistas, oleks muuseumide infosüsteemi võimalik edastada konkreetsed koordinaadid ja tekitada selle alusel valmistamise (pildistamise) sündmusele toimumiskoht;  Tulenevalt sellest, et Ajapaigas on infot kujutise kvaliteedi kohta (nt kui kujutisel on pilt viltu või tagurpidi);  Ajapaigal on plaanis hakata koguma objekti asukohaga seotud valmistamisaja täpsustust. Selle alusel oleks võimalik muuseumide infosüsteemi tekitada valmistamise sündmusele toimumisaeg;  Ajapaigal on plaanis hakata koguma objekti asukoha infot (täpset ja umbmäärast asukohta). Selle alusel oleks võimalik muuseumide infosüsteemi tekitada teemasündmus vastava asukohaga;  Juhul, kui üks ja sama pilt (nt klaasnegatiiv) on erinevas asutuses/muuseumikogus ehk pilt on täpselt samaväärne, siis Ajapaigas pilti 329 eraldi kaardile ei märgita. Sellises olukorras saab Ajapaik saata muuseumide infosüsteemi vastava info ning selle alusel saaks tekitada seosobjekte. Täpne andmevahetuse sisu lepitakse kokku tööde käigus. 8.4 Äriregister ja rahvastikuregister Füüsilisest isikust osalejate andmete pärimiseks tuleb võtta kasutusele rahvastikuregistri andmekogu X-tee teenused ja juriidilisest isikut osalejate andmete pärimiseks äriregistri andmekogu X-tee teenused. Samuti tuleb äriregistris andmekogust pärida ka juriidilise isiku esindajate andmeid. Nõuded äriregistri ja rahvastikuregistri X-tee teenuste kasutuselevõtuks: ID Nõude kirjeldus AN016 Osaleja lehel peab olema võimalik kasutajal käivitada päring rahvastikuregistrisse (kui tegemist füüsilise isikuga) ja äriregistrisse (kui tegemist juriidilise isikuga). AN017 Päringut peab olema võimalik käsitsi käivitada andmete esmakordseks pärimiseks kui ka andmete uuendamiseks. AN018 Juriidiliste isikute andmete esmakordseks pärimiseks on võimalik kasutada järgmisi äriregistri andmekogu X-tee teenuseid:  Lihtandmete päring (lihtandmed_v1) – päring võimaldab leida juriidilise isiku äriregistrisse kantud lihtandmeid (nt nimi, õiguslik vorm, aadress, sidevahendid jne);  Detailandmete päring (detailandmed_v1) – päring võimaldab leida juriidilise isiku kõik äriregistrisse kantud andmed (nt seotud isiku- ja üldandmed). AN019 Juriidiliste isikute andmete muudatuste pärimiseks on võimalik kasutada äriregistri andmekogu muudatuste päring (ettevotjaMuudatusedTasuta_v1), mis konkreetsel kuupäeval kuvab infot juriidiliste isikute äriregistrisse kantud andmete muudatuste kohta. Teenuse sisendisse saab anda kuupäeva ja andmed, mille muudatusi teada soovitakse. Teenuse väljundis kuvatakse nimekiri juriidilistest isikutest, kellel on antud perioodil toimunud muudatused. Seejärel saab edasi näiteks detailandmete teenusega pärida konkreetse juriidilise kehtivad andmed ja asendada andmebaasis olevad andmed muutunud andmetega. AN020 Juriidiliste isikute esindusõiguste pärimiseks on võimalik kasutada äriregistri andmekogu esindusõiguste päringut (esindus_v1). Päring võimaldab saada informatsiooni juriidilise isikuga seotud isikute esindusõiguste kohta. Antud päring tuleb kasutada juriidilisest isikust osalejale esindaja määramisel. AN021 Füüsiliste isikute andmete esmakordseks pärimiseks ja andmete uuendamiseks tuleb kasutusele võtta rahvastikuregistri X-tee teenused. AN022 Täpsed äriregistri ja rahvastikuregistri kasutusele võetavad teenused selgitatakse välja tööde käigus. AN023 Kõik osalejate andmete äriregistri ja rahvastikuregistri päringute alusel tehtud muudatusi tuleb logida – st peab olema selgelt aru saada, millal, kes ja mis põhjusel on andmete muudatusi teostanud. 330 8.5 Statistikaamet Tuleb luua X-tee teenus vajalike aruandlusandmete edastamiseks Statistikaametile. Nõuded X-tee teenuse loomiseks: ID Nõude kirjeldus AN024 Teenuse sisendis peab saama vähemalt määrata järgmised parameetrid:  Perioodi alguse ja lõpu kuupäev;  Muuseum (ID);  Filiaal(id) (olemasolul). AN025 Teenuse väljundis tuleb kuvada välja vähemalt järgmised andmed muuseumide (ja filiaalide) lõikes:  Kirjeldatud museaalid, näitustel osalenud museaalid, digiteeritud museaalid, museaalide arv kokku;  Näituste arv;  Näituste toimumiskordade arv;  Haridusprogrammide arv;  Haridusprogrammide toimumiskordade arv;  Museaalide soetuskulud. AN026 Päringu käivitajaks on Statikaamet. 331 9 Avalik keskkond 9.1 Tänane lahendus 9.1.1 Tänase lahenduse ülevaade Tänane avalik veebiliides „Eesti Muuseumide Veebivärav“ (edaspidi ka kui „veebivärav“) võimaldab teha muuseumides leiduva informatsiooni kättesaadavaks nii erialaspetsialistidele kui kõigile teistele huvilistele. Tänane veebivärav võimaldab:  Teostada museaalide otsingut ning näha konkreetse museaali avalikke andmeid;  Saada ülevaade muuseumikogudest ja läbi kogude nimekirja leida seal sisalduvaid museaale;  Museaali kohta tagasiside andmist;  Autenditud kasutajatel lisada isiklik kogemus või mälestus seoses museaaliga („Minu lugu“);  Autenditud muuseumitöötajatel lisada Eesti ajaloo, tavade ja esemetega seotud artikleid („Viki“). „Minu lugu“ ja „Viki“ funktsionaalsused on praktikas väga vähe kasutust leidnud. 9.1.2 Tänase lahenduse probleemid 2015. aastal viidi läbi avalik küsitlus veebivärava kasutamise kohta. Läbiviidud küsitluse vastused tõid välja nii kasutajate eesmärke, probleeme ja nõrku kohti tänases veebiliideses kui ka ettepanekuid uuteks võimalusteks, mida täna realiseeritud ei ole. Küsitluse täitis lõpuni 209 inimest, kellest 2/3 oli ja 1/3 polnud keskkonnaga varasemalt kokku puutunud. Alljärgnevalt on toodud küsitluse olulised tulemused – veebivärava kasutamise eesmärgid, tänase lahenduse probleemid ja soovid uuteks lisavõimalusteks. Tabel 19 on välja toodud tänase veebivärava kasutamise eesmärgid. Tabel 19 Tänase veebivärava kasutamise eesmärgid Kasutamise eesmärk Vastajate arv Huvi kultuuripärandi vastu 86 Muuseumitöö 56 Harrastusteadus 41 Näituste ettevalmistamine 39 Teadustöö 38 Õppematerjalide koostamine 34 Õppetöö 32 Harrastustegevus (nt käsitöö, kollektsioneerimine) 41 Ettevõtlus 8 Muu, sh (lisatud käsitsi täpsustus): 15  Külastamiseks huvitava/sobiva muuseumi otsimine;  Raamatukogutöö; 332  Giiditöö;  Muinsuskaitsetöö;  Juhulik kasutamine (keegi on jaganud viidet). Tabel 20 on välja toodud küsitlusele vastanute poolt välja toodud probleemid praeguse lahenduse kasutamisel. Tabel 20 Tänase veebivärava probleemid ID Probleem Probleemi kirjeldus Mõju P51 Otsingu Otsing on aeglane, keeruline Kõrge. Avaliku keskkonna kasutamine ja selle toimimine ebaselge – peamine funktsiooni ehk keeruline ja nt ei ole selgelt aru saada, otsingu probleemide ebamugav mida teatud väli tähistab; tulemusena puudub kasutusmugavuse kasutajal võimalus leida üles probleemid. huvipakkuvaid objekte; otsingu parendamine muudaks portaali mugavaks töövahendiks, mida soovitakse kasutada märka rohkem. P52 Muuseumikogude Kogude juures puudub selle Keskmine. Kui kasutajad ei ülevaade puudulik üldsõnaline iseloomustus; saa infot, millega on antud puudub ülevaade selle kohta, kogu puhul tegemist, siis ei kas kõik kogusse kuuluvad hakka nad sellega objektid on veebiväravast tõenäoliselt tutvuma. Parem leitavad. kogude ülevaade võimaldab kasutajal saada teada mis kogudega on tegemist, kui paljude seal leiduvate objektidega on võimalik veebilahenduse kaudu (aga ka nt mõne eksponeerimisel näituse kaudu) tutvuda ning leida kergemini endale huvipakkuva valdkonna kogud ja seal sisalduvad objektid. P53 Tagasiside Tagasiside andmisest ei jää Kõrge. Tagasisidet andnud andmise võimalus kasutajale märget; samuti kasutajale jääb tunne, et puudulik puudub võimalus saada tema antud tagasiside kaob antud tagasisidele kuhugi ära ning selle muuseumilt vastuseid. tulemusena ilmselt langeb ka motivatsioon edaspidi tagasisidet anda. Kasutajale tuleb luua teadmine ja tunne, et tema panus, arvamus, tagasiside registreeritaks ja sellega arvestatakse. P54 „Viki“ ei leia „Viki“ on igav, tühi, Keskmine. Funktsioonid, mis kasutust ja selle kasutamata; ei oma sisu, tekitavad 333 kasutamine funktsionaalsuse kasutamine kasutajas kummastust. ebamugav ebamugav. Lahendused, millel hetkel puudub sisu ja mida ei kasutata, tuleb ümber organiseerida selliselt, et neid kasutatakse ja need pakuks kasutajatele lisaväärtust või neist täielikult loobuda. P55 „Minu lugu“ ei „Minu lugu“ alla lisatud lood Keskmine. Lugude võimalda on nähtavad ainult avalikustamine, loole kaasamist ja muuseumidele ja ei võimalda täiendava tagasiside saamise seostamist teistel soovitajatel osaleda võimaldamine ja konkreetse konkreetse loo kommenteerimisel; projekti raames toimuv kogumisprojektiga muuseumidel puudub üleskutse lugude võimalus algatada lugude kirjutamiseks tõstaks kogumisi konkreetse projekti motivatsiooni lugusid tarbeks. kirjutamiseks ja teiste lugude lugemiseks. P56 Veebivärav pole Avalike otsingumootoritega Keskmine. Avalike avalikult leitav ei jõua veebiväravasse. otsingumootorites leitavus on oluline lahendus külastatavuse suurendamiseks. P57 Mittekvaliteetne Piltide kvaliteet on halb, Kõrge. Visuaalne materjal on visuaalne materjal suured failid pole veebikasutajale tänapäeval kättesaadavad; pildi väga oluline – selle järgi vaatamine ebamugav, nt hinnatakse nii lahenduse puudub detaili vaatamise kasulikkust ja headust (zoomimise) võimalus. üldiselt kui ka iga objekti eraldi. Visuaalne materjal on väga oluline lisainfo objekti kohta. P58 Kasutaja Lahendus ei jäta meelde Keskmine. Kasutaja eelistustega mitte kasutaja valikuid, nt eelistustega arvestamine arvestamine otsinguparameetreid, otsingu muudab keskkonna tulemusi ja info kuvamise kasutajasõbralikumaks ja valikuid objekti vaates. lahenduse kasulikuks töövahendiks (lihtsustab korduvkasutaja toiminguid). Tänase veebivärava probleemid peavad loodavas avalikus keskkonnas leidma lahenduse. Lisaks uutele võimalustele tuleb senistele kasutajatele tuleb tagada vähemalt samad võimalused mis täna, kuid parandatult ja täiendatult vastavalt reaalsetele vajadustele. Tabel 21 on toodud lahendused olemasoleva veebivärava probleemidele. Tabel 21 Tänase veebivärava probleemide lahendused Probleem Probleemi lahendus Otsingu kasutamine keeruline ja Tuleb luua lahendus hästi toimiva ja kasutusmugava ebamugav otsingu näol, mh:  Otsinguväljade kohta peab olema võimalik lisada 334 abistavat infot;  Otsinguväljade struktuur peab kasutajale olema arusaadav ja toetama otsingu teostamist erineval moel (nii tekstiotsing, valik klassifikaatoritest, aja määrangu valimine slideriga, kaardiotsing jms).  Otsing peab abistavalt soovitama sarnaseid vasteid, mis võivad kasutajat samuti huvitada;  Otsing peab arvestama, et muuseumid on infot erinevalt sisestanud – seega on vajalik universaalne otsinguvorm, mille otsinguväli/- väljad võimaldavad teostada otsingut üle mitmete kirjeldusväljade (nt sisestades konkreetse märksõna, isiku või koha nime – otsingu tulemusena peavad välja tulema kõik märksõna, isiku või kohaga seotud objektid);  Otsing peab võimaldama autosuggestion ja autocomplete funktsioone;  Otsing peab arvestama nii uurijaga, kes teab väga hästi, mida ta otsib, kui ka kasutajaga, kes sattus lehele pooljuhuslikult ja soovib lihtsalt objekte sirvida, ilma et peaks väga spetsiifiliste otsingukriteeriumite peale mõtlema. Muuseumikogude ülevaade Muuseumikogude vaadet tuleb parendada, lisada puudulik muuseumikogu kui terviku ja alakogude üldiseloomustused, muuseumi kontaktandmed ja info seal sisalduvate objektide kohta. Vastavatest vaates peab olema võimalik mugavalt sinna kuuluvaid objekte sirvida ja nende andmetega tutvuda. Tagasiside andmise võimalus Tuleb võimaldada erineval kujul objektide kohta puudulik tagaside andmist, sh avalikus keskkonnas kommenteerimine ja võimalus saata tagasisidet (muudatusettepanekuid) töötajakeskkonda. Samuti võimaldada muuseumitöötajatel anda omakorda tagasisidet laekunud ettepaneku kohta. „Viki“ ei leia kasutust ja selle Loobuda „Viki“ funktsionaalsusest tänasel kujul. kasutamine ebamugav Muuseumi uudiseid jm infot levitada pigem blogi vormis. Tuleb luua ühtne voog uutest artiklitest, mida saab liigitada muuseumide ja/või teemade kaupa. Võimaldada nii eraldi artiklite sisestamist kui RSS-i. „Minu lugu“ ei võimalda Loobuda „Minu lugu“ funktsionaalsusest tänasel kaasamist ja seostamist kujul. Luua universaalne ühisloomeplatvorm, mis konkreetse kogumisprojektiga võimaldada muuseumidel algatada kogumisaktsioone erinevat sorti tagasiside (nt lugude, konkreetsete objektide tagasiside jms) kogumiseks. Seejuures peab saama valida, kas kogumisaktsioonist laekunud info on avalik ja omakorda tagasisidestatav/kommenteeritav. Seeläbi võimaldatakse koguda veelgi 335 usaldusväärsemat ja täpsemat infot. Veebivärav pole avalikult leitav Lahendus tuleb optimeerida otsingumootoritele leitavaks ja kogu kultuuripärandi informatsiooni maksimaalselt tarbitavaks. Mittekvaliteetne visuaalne Peab arvestama digihoidla liidestuse loomisel materjal saavutatud võimalusi, sh erineva kvaliteedi ja suurusega failide vaatamise võimaldamine. Samuti vajadusel kõrgema kvaliteediga failide tellimise võimaldamine, kui need pole avalikult kättesaadavad. Samuti tuleb luua pildi detailide vaatamise võimalus. Kasutaja eelistustega mitte Süsteem peab meelde jätma kasutaja eelistused, arvestamine mh keelevalik, objekti detailvaate kuva. Kasutajal peab olema võimalik salvestada otsingumalle, otsingutulemusi, ennast huvitavaid objekte jm. Tuleb luua n-ö personaliseeritud lahendus, kus kasutajal on võimalik kiirelt ja efektiivselt toiminguid teostada. Eelpool toodud veebivärava kasutamise eesmärke, probleeme ja probleemidele pakutud lahendusi tuleb otseselt arvestada uue avaliku keskkonna loomisel. 9.2 Tulevane lahendus Muuseumide infosüsteemi uuendamise käigus on oluline luua kaasaegne ning läbimõeldud kasutatavusega avalik keskkond muuseumides hallatava kultuuripärandi avalikustamiseks ja kasutamiseks. Käesoleva peatüki eesmärgiks on lühidalt kirjeldada nägemus, mida peaks uus avalik keskkond võimaldama. Seejuures on arvesse võetud senist lahenduse probleemkohti, 2015. aastal läbi viidud avaliku küsitluse tulemusi, üldisi trende ja arenguid muuseumide maastikul ja veebiarenduses. Mäluaasutuste valdkonnas on üha suuremaks trendiks tööprotsessidesse integreeritav nähtus nimega „ühisloome“ (ing. k crowdsourcing), mille nimetust kasutatakse laialdaselt kui räägitakse erinevat tüüpi avalikkuse osalusest, kaasatusest ja panustamisest. Oomen ja Aroyo (2011) leiavad, et ühisloome integreerimisel tavapärasesse töövoogu kultuurisektoris on suur potentsiaal ning pakuvad välja ühisloome klassifikatsiooni, mis kehtib mäluasutuste puhul. Tabel 22 on toodud ühisloome võimalused ja nende võimalikud lahendused tulevases avalikus keskkonnas. Tabel 22 Tulevase avaliku keskkonna ühisloome lahendused Ühisloome tüüp Lühikirjeldus Lahendus (Oomen ja Aroyo järgi) Täpsustamine ja Digiteerimise protsessi Objektidega seotud failide kohta parandamine tulemuste parandamiseks tagasiside andmise võimalus nii ja/või kirjeldamiseks üles vabas vormis kui struktureeritud kutsumine kujul; muuseumide algatatud kogumisaktsioonide loomise võimaldamine (sh mille käigus kogutakse täiendavat infot nii 336 objektidega seotud failide kui ka selliste failide kohta, millest võivad saada eraldiseisvad objektid). Konteksti lisamine Kontekstuaalse teadmise Objektide kohta tagasiside lisamine objektile, nt loo andmise võimalus nii vabas jutustamine või kirjeldamine vormis kui struktureeritud kujul; konteksti põhise infoga muuseumide algatatud kogumisaktsioonide loomise võimaldamine (sh mille käigus kogutakse olemasolevate objektide kohta täiendavat infot või lugusid). Kogu täiendamine Objektide otsimine Kasutaja oma objekti info eesmärgiga täiendada kogu sisestamise ja muuseumile või eksponeerida näitusel pakkumise võimaldamine; muuseumide algatatud kogumisaktsioonide loomise võimaldamine (sh mille käigus kogutakse uusi objekte – nii füüsilisi kui ka lugusid). Klassifitseerimine Kogusse kuuluva objekti Objektide kohta tagasiside kirjeldavate andmete andmise võimalus nii vabas kogumine. Sh social tagging vormis kui struktureeritud kujul ehk isikute tuvastamine. (sh isikute märgistamise võimalus); muuseumide algatatud kogumisaktsioonide (sh mille käigus kogutakse täiendavat infot olemasolevate objektide kohta). Kaas-kureerimine Mitteprofessionaalsete Objektide ja nendega seotud kuraatorite kaasamine failide kohta tagasiside andmise (veebi)näituste loomisel võimalus nii vabas vormis kui struktureeritud kujul; kõikvõimalike muuseumide algatatud kogumisaktsioonide loomise võimaldamine, mille käigus kogutakse täiendavat infot objektide ja failide kohta, aga ka uusi objekte (nii füüsilisi kui ka lugusid); virtuaalnäituste loomise platvormi pakkumine. Ühisrahastus Paljude inimeste koostöös - sündinud ühine rahaline panus ühe projekti toetuseks (nt Hooandja) 2015. aastal läbi viidud avalikule küsitlusele veebivärava kasutamise eelnes ajurünnak ning uuriti trende, mille põhjal esitati küsitluse vastajatele nimekiri uutest potentsiaalsetest võimalustest. Vastajatel oli võimalus valida mitu etteantud varianti, kui pidasid lisavõimalust oluliseks uue lahenduse realiseerimisel, või kirjeldada oma nägemus vabatekstina. 337 Tabel 23 on välja toodud kõige rohkem vastuseid saanud tulevase avaliku keskkonna lisavõimalused. Tabeli kolmandasse veergu on lühidalt märgitud, milline oleks reaalne võimalik lahendus. Tabel 23 Tulevase avaliku keskkonna lisavõimalused Ettepanek Vastajate Lahendus arv Muuseumilt museaalide 109 Ühtne digikoopiate tellimise digikoopia tellimine platvorm Muuseumide teadustöö info 104 Vastava info levitamine uudiste ja publikatsioonid, konverentside artiklite voos, mida saab liigitada materjalid jms) muuseumide ja/või teemade kaupa. Võimaldada nii eraldi artiklite sisestamist kui RSS-i. Museaalide audiovisuaalne 100 Video- ja audiofailide üleslaadimise tutvustus (videod, audiogiidi digihoidlasse objektide juurde ja tekstid jms) nende vaatamise/kuulamise võimaldamine. Virtuaalnäituse vaatamine 100 Vastava info levitamine uudiste ja artiklite voos (viited virtuaalnäitustele), mida saab liigitada muuseumide ja/või teemade kaupa. Märkus: Virtuaalnäituse lahendused jäävad eraldiseisvateks, kuid avalik keskkond pakub kohta, kuhu vastavaid viiteid lisada. Muuseumide ürituste kalender 100 Töötajakeskkonnas sisestatud (muuseumide korraldatavad näituste ja haridusprogrammide õpitoad, seminarid, kontserdid info automaatne kuvamine avalikus jms) keskkonnas. Samuti teemakohaste uudiste ja artiklite lisamise võimaldamine. Virtuaaltuur või -loeng 99 Vastava info levitamine uudiste ja artiklite voos (viited virtuaaltuuridele ja -loengutele), mida saab liigitada muuseumide ja/või teemade kaupa. Märkus: Virtuaaltuuri- ja loengute lahendused jäävad eraldiseisvateks, kuid avalik keskkond pakub kohta, kuhu vastavaid viiteid lisada. Muuseumide näituste kalender 96 Töötajakeskkonnas sisestatud (sh eksponaatide nimekiri) näituste info automaatne kuvamine avalikus keskkonnas. Samuti teemakohaste uudiste ja artiklite lisamise võimaldamine. Muuseumile oma esemete 91 Objekti info sisestamise ja pakkumine muuseumile pakkumise võimaldamine. 338 Muuseumide 88 Töötajakeskkonnas sisestatud haridusprogrammide info haridusprogrammide info automaatne kuvamine avalikus keskkonnas. Samuti teemakohaste uudiste ja artiklite lisamise võimaldamine. Muuseumile museaalide 83 Objektide valimine ja muuseumile laenutamiseks päringu saatmine taotluse esitamise võimaldamine. Enda virtuaalnäituse koostamine 54 Virtuaalnäituse loomise võimaldamine, mis oma sisult on temaatiline galerii või välja valitud objektide komplekt. Täiendavad ettepanekud: 17 Kogumiaktsioonide korraldamise  Küsitava kirjeldusega võimaldamine; kadunud/varastatud museaalide kohta museaalide välja kuvamine; aktiivsem info küsimine; töölaua funktsionaalsuse loomine  Info kadunud/varastatud (sh objektide sülemite tekitamine); museaalide kohta; piltide detailide vaatamise  Oma töölaual kaustade võimaldamine; intelligentse ja loomine (nt näituste ja võimalusterohke otsingussüteemi loengute loomine. ettevalmistamiseks);  Piltide detailide vaatamine (zoomimine);  Otsingusüsteemi käepärasemaks muutmine. Eelpool toodust lähtuvalt peab loodav avalik keskkond peab olema keskseks aknaks avalikkusele muuseumidesse kogutud pärandi kohta käiva informatsiooni kasutamiseks – sh muuseumide poolt sisestatud info kuvamiseks avalikkusele kui ka avalikkuse kaasamiseks info kogumisse. Muuhulgas võimaldab keskkond kasutajal muuseumi kogudesse talletatud pärandi hulgast omavahel seotud informatsiooni otsimist, kasutamist (nt õppetöö või analüütilise uurimistöö jaoks), talletamist ja jagamist; võimaldab kasutajatel oma teadmiste ja kontekstuaalse sisuga täiendada objektide kirjeldusi vastavalt seatud tingimustele ja võimalustele; muuseumi ja kasutaja vahelist suhtlemist (sh dokumentide digiallkirjastamist). Avaliku keskkonna lahenduse välja töötamisel tuleb lähtuda järgmistest eesmärkidest:  Lahendus on kasulik (pakkuma kasutajate ootustele vastavaid funktsionaalsusi), kasutajasõbralik ja atraktiivne;  Lahendus kasutab muuseumide infosüsteemis kogutud andmeid optimaalses ulatuses;  Lahendus võimaldab kasutajatel ligipääsu töötajakeskkonnas ja avalikus keskkonnas kogutud avalikele andmetele;  Lahendus võimaldab esitleda kultuuripärandit, mille sihtpärase otsimise peale inimene ise ei tule;  Lahendus parendab märkimisväärselt senist senises veebiväravas pakutavaid võimalusi;  Lahenduse loomisel arvestatakse ühisloomevõimaluste ja kogumisaktsioonidega;  Lahendus toetab muuseumi tavatööprotsesse; 339  Lahendus on edasiarendatav (st saab täiendavaid komponente ja funktsionaalsusi lisada ning olemasolevaid komponente välja vahetada). Teenuse disainimisel võib eeskuju võtta järgmistest lahendustest:  https://www.google.com/culturalinstitute/beta/  https://www.rijksmuseum.nl/en  http://www.europeana.eu/portal/en  https://finna.fi/  https://digitaltmuseum.se/  https://www.nmkk.lv/  http://www.metmuseum.org/art/collection 9.3 Üldnõuded ID Nõude kirjeldus AV001 Avalikus keskkond peab sisaldama sisuhaldusplatvormi, mis võimaldab hallata kasutajaliideses kasutatavate elementide tekstilist sisu:  Menüüpunkte,  Abitekste;  Tutvustustekste;  Sisutekste;  Andmeväljade nimesid;  Andmeväljade/veeru pealkirjade abiinfo/tooltipi sisu;  Nupu nimesid;  Veateateid  Jms. AV002 Kasutajaliidese muutujate tekste (nimetatud nõudes AV001) peab saama hallata erinevates keeltes (vastavalt keskkonnas lubatud keelevalikutele). AV003 Kui kasutada keskkonda mõnes teises keeles kui eesti, siis kasutajaliidese elemendid (nt otsinguväljade nimetused, abitekstid ja sõnastikud, kui on tõlgitud) kuvatakse vastavalt valitud keskkonna keelele. Juhul kui museaalide kirjelduste osas on olemas mingis teises keeles tõlked, siis peab süsteem suutma ka selle tõlget kuvada (vt täpsemalt peatükk 9.8 „Museaali detailvaade“). AV004 Muuseumide ülene avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab saama iga sektsiooni kohta lisada üldiseid tutvustustekste, mis annavad kasutajale ülevaate vastava sektsiooni olulisemast sisust ja võimalustest. AV005 Kõiki avalikus keskkonnas hallatavaid tekste (sh lehtede tutvustustekstid, uudised/artiklid, üleskutsed) peab saama lisada, kasutades elementaarseid teksti redigeerimise võimalusi (sh nt piltide lisamine) pakkuvat tekstiredaktorit. AV006 Muuseumide ülese administreerimise õigusega kasutaja peab saama erinevatele sisulehtedele sisestada hetkel olulise üleskutse, sh võib sisuks olla ka bänner. Üleskutse võib olla seostatud mõne kogumisaktsiooni, virtuaalnäituse, näituse, haridusprogrammiga vms. Nt avalehel konkreetse näituse vaatesse suunav bänner või kogumisaktsioone vaatesse suunav üleskutse bänner. AV007 Avalikus keskkonnas kuvatav info võib olla pärit:  Töötajakeskkonnast;  Digihoidlast; 340  Avalikust keskkonnast (sisuhaldusest). AV008 Avalik keskkonna menüüpunkte/osi peab muuseumide ülene avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja saama hallata – lisada uusi, muuta mitteaktiivseks jms). AV009 Avalike otsinguvormide ja filtreeritavate nimekirjade lehtedele peab olema võimalik linkida nii, et seal on otsinguvormi väljad ja muud soovitud filtreerimisparameetrid juba eeltäidetud. Kõik vajalikud päringu sisendparameetrid peab saama anda URL-i kaudu ja sellise URL-i avamisel kuvatakse kohe sisendparameetritele vastav otsingutulemus. AV010 Süsteem peab logima statistilist infot avaliku keskkonna kasutamise kohta, sh kui palju milliseid vaateid on külastatud. Statistika kogumise üheks eesmärgiks on hiljem tuvastada, kui palju muuseumide või alakogude lõikes on objekte/nendega seotud faile vaadatud. Muuseumidel on vaja statistikat erinevates kohtades – näiteks kui palju ja millised objekte on vaadatud ja mis on populaarsemad, kui palju on objekti kohta kommentaare lisatud, kui palju objekti kohta tagasisidet saadetud vms. Ministeeriumile on oluline näha statistikat muuseumide üleselt ning saada infot selle kohta, milline on avaliku keskkonna üldine kasutatavus ja mis funktsionaalsused leiavad enim kasutust. Tööde käigus lepitakse kokku, kas statistika nägemine toimub töötajakeskkonnas (aruandluse kaudu) või avalikus keskkonnas eraldiseisvalt. AV011 Veebirakendus peab olema otsingumootorite jaoks optimeeritud. Teostada tuleb otsingumootorite jaoks optimeerimise seisukohast olulisemad tööd rakenduse arenduses. Sealjuures peab olema võimalik:  Lisada ja hallata artiklite, uudiste ja kõigi muude lehtede sisu põhiselt pealkirju ning „Meta“-kirjeldusi (keyword-e);  Kuvada võimalikult kasutajasõbralikud (inimloetavad), lihtsad ja lühikesed URL-id kõikidele lehtedele (ka nendele, mille sisu tuleb liideste kaudu);  Lehtedele/funktsionaalsustele, linkidele, nuppudele jm kasutaja jälgitavatele tegevustele veebis võimaldada administreerimise õigusega kasutajale statistika jälgimist ning analüüsimist. AV012 Avaliku keskkonna veebilehel tuleb luua automaatselt genereeritav sisukaardi fail otsingumootoritele (XML sitemap). AV013 Kõikidel tagasiside vormidel peavad olema spämmirobotite vastased kontrollid, peale andmete sisestamist ja enne tagasiside e-maili ärasaatmist tuleb kontrollida üle postitatud väljade sisu ning kas info sisestas ikka inimene või mõni automaatne skript. AV014 Kasutajal peab olema võimalik kõikvõimalikke avaliku keskkonna lehti (nt konkreetse museaali detailvaateid, konkreetse näituse detailvaadet jms) jagada sotsiaalmeedias. AV015 Kasutajal peab olema võimalik erinevates vaadetes anda erinevat liiki tagasisidet (museaali kohta, näituse kohta, haridusprogrammi kohta vms). Peale tagasiside saatmist tuleb kuvada kasutajale info selle kohta, kui kiiresti muuseum tagasisidele vastab (võib erineda muuseumide lõikes). Tagasiside teade saadetakse vastavalt tagasiside liigile administreerimisliideses seadistatud isikule. AV016 Sõltumata vaatest peab avaliku keskkonna kasutajal olema võimalik anda üldist tagasisidet, nt teatada veast (süsteemis ei tööta mingi funktsionaalsus). Selleks või nt lehekülje jaluses kuvada vastava lingi tagasiside vormi avamiseks. Antud teade peab laekuma administreerimisliideses seadistatud 341 isikule. AV017 Tagasiside saatmisel kehtivad järgmised nõuded:  Kui tagasiside annab autentimata kasutaja, siis tagasiside andmisel peab olema võimalik sisestada tagasiside, oma nimi ja e-maili aadress. Kui tagasisidet annab autenditud kasutaja, siis tal peab olema võimalik sisestada ainult tagasiside (autenditud kasutaja nimi ja e-mail on teada);  Kasutaja poolt antud tagasiside saatmisel tuleb kasutaja poolt sisestatud või kasutajakontol määratud e-mailile saata kinnituskiri antud tagasiside kohta, kus on toodud ka koopia antud tagasisidest;  Kui tagasiside anti muuseumile, tuleb antud tagaside kohta töötajakeskkonnas kuvada administreerimisliideses seadistatud tagasiside saajale vastav teade. Tagasiside saaja peab saama laekunud tagasisidele vastata (selle tulemusena võib tekkida pikem arutelu);  Autenditud kasutaja peab saama avalikus keskkonnas näha kogu enda poolt autenditud kasutajana muuseumile antud ja muuseumilt saadud tagasisidet. AV018 Kasutajal peab olema võimalik tellida muuseumidelt teateid. Teadete tellimisel kehtivad nõuded (vt ka peatükk 9.5 „Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine“):  Teateid peab saama tellida ainult autenditud kasutaja. Kui kasutaja pole autenditud, siis tuleb talle arusaadaval viisil kuvada info, et teate tellimiseks tuleb keskkonda autentida;  Teate tellimisel tuleb kasutajale alati kuvada abitekst selle kohta, kuidas on teatest võimalik loobuda;  Autenditud kasutaja peab saama avalikus keskkonnas näha kõiki enda poolt tellitud teateid ja nende tellimisest ka loobuda. AV019 Läbivalt kogu avalikus keskkonnas peab olema üldotsingu tegemise võimalus (nt lehekülje päises), mis võimaldab kasutajal leida konkreetset infot kogu veebilehelt. Peale otsingufraasi sisestamist üldotsingu väljale tuleb kasutaja suunata üldotsingu tulemustelehele. Süsteem peab teostama minimaalselt otsingu järgnevatest:  Museaalid – otsitakse objekti kirjelduse avalikest andmetest;  Sisulehed – otsitakse sisuhalduse sisulehtede pealkirjadest ja sisudest;  Uudised ja artiklid – otsitakse sisuhalduse uudiste, artiklite pealkirjadest, sissejuhatustest ja sisudest;  Muuseumid – otsitakse muuseumite nimedest ja andmetest;  Muuseumikogud – otsitakse (ala)kogude nimedest ja andmetest;  Näitused – otsitakse näituste pealkirjadest ja sisudest;  Haridusprogrammid – otsitakse haridusprogrammide pealkirjadest ja sisudest;  Kogumisaktsioonid – otsitakse kogumisaktsioonide pealkirjadest ja sisudest;  Virtuaalnäitused – otsitakse virtuaalnäituste pealkirjadest ja sisudest. Süsteem peab üldotsingu tulemused kuvama grupeeritult andmekategooriate kaupa, grupid on eraldatud kategooria pealkirjaga ning märkega mitu tulemust leiti. Otsimistulemused tuleb kuvada loogilises järjekorras – nt sisestamise kuupäeva järgi, kõige uuemad eespool. AV020 Avalikus keskkonnas peab olema võimalik näha kadunud museaalide nimekirja. Antud info peab pärinema töötajakeskkonnast ja kuvada tuleb selliseid kadunud museaalid, mille puhul muuseumitöötaja lubas seda infot 342 avalikult kuvada. Tööde käigus lepitakse täpsemalt kokku, kas vastav funktsionaalsus seotakse museaali otsinguga, lisatakse eraldiseisva sektsioonina vms. Antud info võimaldab muuseumivälistel isikutel anda muuseumile tagasisidet, kui varastatud museaali kuskil nähakse (nt mõnes oksjonikeskkonnas) ja anda selle kohta muuseumile operatiivselt tagasisidet. 9.4 Kasutusõigused ID Nõude kirjeldus AV021 Avalikus keskkonnas tuleb eristada lubatud toiminguid sõltuvalt sellest, kas kasutaja on autentinud ja kui on autentinud, siis mis rollis keskkonda kasutatakse. Täpsemad erinevused on järgmised:  Autentimata kasutaja – otsingute teostamine, objektide/kogude/näituste/haridusprogrammide/virtuaalnäituste/ kogumisaktioonide jm info vaatamine, objektide kommenteerimine, objekti kirjelduse täiendamise ettepanekute tegemine struktureerimata vormil, üldist laadi tagasiside saatmine muuseumile, osades kogumisaktsioonides osalemine.  Autenditud kasutaja:  Eraisiku roll (tavakasutaja) – objekti kirjelduse täiendamise ettepanekute tegemine struktureeritud vormil, objektide haldamine töölaual, virtuaalnäituse loomine, digikoopia tellimuste koostamine, enda objekti sisestamine ja selle pakkumise taotluse esitamine, kogumisaktsioonides osalemine, objekti väljaandmise taotlemine, dokumentide digiallkirjastamine;  Muuseumitöötaja roll (muuseumitöötajast kasutaja) – vt täpsemalt ärinõue AV023. Toimingud, mida autenditama ja autenditud kasutajad peavad saama teha, on toodud Tabel 24. AV022 Kui muuseumitöötaja kasutab avalikku keskkonda muuseumitöötaja rollis, siis peab toimingule (nt vastab mingile objekti kommentaarile) jääma autorina külge muuseumitöötaja nimi ja muuseumi nimi. AV023 Muuseumitöötaja rolli (muuseumitöötajast kasutaja) puhul tuleb arvestada kasutajale antud õiguseid töötajakeskkonnas, milleks võivad olla:  Muuseumisisene avaliku keskkonna kasutamise õigus;  Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigus;  Muuseumide ülene avaliku keskkonna administreerimise õigus. Vt täpsemalt ärinõudeid AD057, AD060, AD062. Tabel 24 Autentimata ja autenditud kasutaja rollide erinevused Toiming Autentimata Autenditud kasutaja tavakasutaja (eraisiku roll) Otsingute teostamine x x Info vaatamine x x Üldise tagasiside saatmine x x Objekti kommenteerimine x x Objekti kirjelduses ettepanekute x x tegemine struktureerimata 343 vormil Objekti kirjelduses ettepanekute x tegemine struktureeritud vormil Enda objekti kohta info x sisestamine ja muuseumile edastamine Objektide haldamine töölaual x Objekti väljaandmise taotlemine x Virtuaalnäituse loomine x Kogumisaktsioonides osalemine x x (sõltub) Digikoopia tellimuste esitamine x Dokumentide digiallkirjastamine x 9.5 Kasutaja konto, seadistuste ja toimingute haldamine Antud funktsionaalsuse eesmärk on pakkuda autenditud kasutajale personaalseid kasutusmugavusi ja isikustada kasutaja toiminguid, sh suhtlemist muuseumiga. Seejuures ei pea kõik toimingud olema töölaua vaates kuvatud, vaid võivad olla ka töölaualt viidatud. ID Nõude kirjeldus AV024 Kasutajal peab olema võimalik:  Seadistada oma kontot;  Hallata endaga seotud dokumente ja teateid;  Hallata enda poolt salvestatud otsingumalle;  Hallata enda poolt salvestatud kiirviiteid;  Hallata enda poolt salvestatud objekte ning salvestatud või välja jagatud sülemeid;  Hallata talle personaalselt välja jagatud faile. Kasutajakonto seadistamine AV025 Kasutajakonto seadistamisel peab saama kasutaja:  Hallata enda autentimise viise;  Muuta parooli;  Muuta konto andmeid (nt e-maili aadressi);  Tellida teateid ja seadistada nende saamist – neid tellida ja neist loobuda;  Kustutada/deaktiveerida kontot. AV026 Kasutaja peab saama tellida järgmisi teateid (nimekiri ei pruugi olla lõplik ja võib täpsustuda tööde käigus):  Teade sülemi välja jagamise kohta;  Teade õppematerjalide välja jagamise kohta;  Teade digikoopia tellimuse raames failide välja jagamise kohta;  Teade avalikus keskkonnas tehtud kommentaarile laekunud vastuse kohta (kas muuseumitöötaja või mõne teise avaliku kasutaja poolt);  Teade museaali vabatekstilise tagasiside kohta laekunud vastuse osas;  Teade museaali struktureeritud tagasiside kohta laekunud vastuse osas;  Teade kogumiskampaania raames museaali tagasiside kohta laekunud 344 vastuse osas;  Teade kogumiskampaania tagasiside kohta laekunud vastuse osas;  Teade näituse tagasiside kohta laekunud vastuse osas;  Teade haridusprogrammi tagasiside kohta laekunud vastuse osas;  Teade muuseumi tagasiside kohta laekunud vastuse osas;  Teade üldise täpsustamata teemaga muuseumile saadetud tagasiside kohta laekunud vastuse osas;  Teade virtuaalnäituse või mõne seal kasutatud objekti kohta laekunud kommentaari kohta;  Teade huvi pakkuva objekti andmete muutmise kohta;  Teade huvi pakkuva muuseumikogu/alakogu täiendamise kohta;  Teade uue haridusprogrammi lisamise kohta;  Teade uue näituse lisamise kohta;  Teade uue kogumisaktsiooni kohta. Vt võimalike teadete kirjeldust täpsemalt peatükk 3.4 „Nõuded kasutaja teavitamisele“ – lisaks tellitavatele on ka muid teateid. AV027 Teadete tellimisel peab saama määrata konkreetset parameetrid vastavalt äriloogilistele vajadustele. Näiteks muuseumikogudes/alakogudes toimunud muudatuse teate puhul peab saama määrata konkreetse(d) muuseumi(d) ja (ala)kogu(d); haridusprogrammi teate puhul peab saama määrata konkreetsed muuseumi(d) ja sihtgrupi(d). Täpsed teadete tellimise kriteeriumid lepitakse kokku tööde käigus. AV028 Kasutaja peab saama tellitavate teadete liikide lõikes seadistada, kuidas ta neid soovib – kas ta soovib lisaks töölaua teavitustele ka teateid e-mailile. Kasutaja peab saama valikut muuta jooksvalt lähtuvalt oma tööharjumustest ja vajadustest. AV029 Kasutaja peab saama saama määrata, kas soovib teateid kohe või teatud konkreetsel ajal. Viimasel juhul peab saama lisada teate saamise sageduse ning aja, nt igal esmaspäeval kell 15:00. AV030 Kõik e-maili teeel laekuvad teated tuleb saata kasutajakonto andmetesse sisestatud e-maili aadressile. AV031 Kasutaja peab saama oma kontot deaktiveerida. Konto deaktiveerimisel tuleb konto mingi aja pärast kustutada. Senikaua, kui konto pole kustutatud, peab saama ka seda taastada. AV032 Konto kustutamisel ei tohi kasutajal enam olla juurdepääsu temaga seotud andmetele – dokumendid, virtuaalnäitused, sülemid jm. AV033 Kui kasutaja autendib portaali peale konto deaktiveerimist (enne kustutamist), peab süsteem kasutajale pakkuma konto aktiveerimise võimalust. Toimingute ja teadete haldamine AV034 Peab saama hallata:  Loodud virtuaalnäituseid;  Koostatud digikoopia tellimusi;  Koostatud objektide pakkumise taotlusi;  Koostatud objektide väljaandmise taotlusi;  Allkirjastamiseks saadud dokumente;  Kogu laekunud tagasisidet, mis võib olla laekunud nii töötajakeskkonnast kui avalikust keskkonnast teise kasutaja poolt (üldine tagasiside, struktureerimata tagasiside museaali kohta, struktureeritud tagasiside museaali kohta, kogumisaktsiooni tagasiside, näituse tagasiside, haridusprogrammi tagasiside jms);  Laekunud teateid; 345  Museaalide kohta lisatud kommentaare ja nende vastuseid. Otsingumallide haldamine AV035 Kasutajal peab olema võimalik näha oma viimaseid objektide otsinguid – seeläbi abistada kasutajat kui ta ei mäleta enam milliste otsingukriteeriumite alusel leidis mõni aeg tagasi huvipakkuvad objektid. AV036 Kasutajal peab olema võimalik salvestada ja hallata salvestatud otsingumalle. AV037 Otsingumallide kirjed peavad tekkima automaatselt, kui kasutaja otsingu teostamise vaates malli salvestab. AV038 Kasutajal peab olema võimalik salvestatud otsingumalle kustutada. Kiirviidete haldamine AV039 Peab saama lisada, näha ja eemaldada varem lisatud kiirviited mingitele teistele vaadetele (nt mingi „jälgimise all oleva“ museaali vaatele). Salvestatud objektide ja sülemite haldamine AV040 Peab saama hallata objektide otsingu või objekti detailvaate kaudu lisatud objekte. AV041 Kasutajal peab olema võimalik saada ülevaade salvestatud objektidest ja grupeerida/kopeerida neid mugavalt kaustadesse (sülemitesse). Vt ka Joonis 70. Seejuures peavad olema näha ka objekti kohta lisatud märksõnad (nt „kasutada uurimustöös“), mis aitavad objekte sorteerida ja kaustadesse grupeerida. AV042 Kasutajal peab olema võimalik hallata salvestatud ja teise kasutaja (sh töötajakeskkonna kasutaja) poolt välja jagatud sülemeid. AV043 Teise kasutaja poolt välja jagatud sülemit (nii töötajakeskkonnas kui avalikus keskkonnas) peab kasutaja saama muuta ainult juhul, kui kas selle väljajagaja on andnud muutmise õiguse. AV044 Väljajagatud muutmisõigusega (sh objektide kustutamine) sülemi puhul puhul peavad sülemiga tehtud muudatusi nägema kõik isikud, kellele see on välja jagatud, sh sülemi välja jagaja. Välja jagatud vaatamisõiguse sülemi puhul peab saajal olema võimalik sülemit endale kopeerida ning ise seal muudatusi teha (muudatused kajastuvad üksnes isiku enda sülemis). AV045 Sülemite kirjed tekivad peavad tekkima automaatselt, kui kasutaja ise objektide otsingu tulemuse (objektide nimekirja) sülemina salvestab või teine kasutaja selle talle välja jagab. AV046 Salvestatud/sülemites olevate objektide kohta tuleb kuvada vaikimisi välja vähemalt järgmised andmeväljad:  Esinduspilt;  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Muuseum. AV047 Sülemites olevate objektide nimekirja ülesehitust peab olema võimalik muuta – lisada, eemaldada täiendavaid andmevälju, vahetada andmeväljade järjekorda jne. Näiteks oma virtuaalnäitusele objektide lisamisel peab saama valida konkreetsed kirjelduse andmeväljad, mille tekste soovitakse objektide kohta virtuaalnäitusel kasutada/näidata. AV048 Uue sülemi salvestamisel peab olema kasutajal võimalik lisada sobiv nimi. Viimast on vaja orienteerumaks salvestatud sülemite seas. Samuti tuleb nime juurde kuvada viimati tehtud muudatuste salvestamise kuupäev ning muutja ees- ja perenimi. AV049 Sülemeid peab olema võimalik omavahel liita. 346 AV050 Sülemit peab olema võimalik jagada osadeks. AV051 Sülemisse peab olema võimalik objekte ükshaaval lisada (sh üksikuid salvestatud museaale). AV052 Sülemist peab olema võimalik objekte ükshaaval või massiliselt eemaldada. AV053 Sülemeid peab olema võimalik kustutada. Kui kasutaja soovib välja jagatud sülemit kustutada, siis tuleb see eemaldada üksnes kasutaja enda töölaualt ning sellisel juhul ei kuvata välja jagajale sülemi saajate nimekirjas antud kasutajat. AV054 Sülemit (nii enda moodustatud kui saadud) peab olema võimalik eksportida Office Open XML Spreadsheet (.xlsx), OpenDocument Spreadsheet (.ods), CSV, Office Open XML Document (.docx), OpenDocument Text (.odt), RTF vormingutesse. AV055 Sülemis olevaid objekte peab olema võimalik lisada vastava töö vaatesse, kus see on vajalik (nt virtuaalnäituse koostamise vaatesse). Seejuures tuleb arvestada ka erinevate objektide kohta kuvatavate andmeväljade hulgaga. AV056 Sülemeid peab olema võimalik jagada nimekirja lingi abil ka mitte-autenditud kasutajale. Näiteks sellistel, et süsteem peab avalikustamisel genereerima sülemi kaustale URL-i, mida kasutades kuvatakse avalikult sama kausta objektide nimekiri samamoodi nagu objekti otsingu tulemustes. Kui kasutaja on hiljem kaustas objekte eemaldanud või lisanud, siis ka need peavad olema välisele kasutajale nähtavad, kui ta avab sülemi URL-i. Väljastatud failid AV057 Kasutajal peab olema võimalik töölaual näha talle personaalselt välja jagatud õppematerjale. AV058 Kasutajal peab olema võimalik töölaual näha digikoopia tellimuse raames tellitud ja talle välja jagatud faile. 347 Joonis 70 Avaliku keskkonna töölaud 9.6 Avaleht Avalehe ülesanne on anda kasutajale ülevaade avalikust keskkonnast ja selle võimalustest. Avalehe eesmärk on ka soovitada vaadata põnevaid objekte, virtuaalnäitusi ja kogumisaktsioone, millega tutvumise peale inimene ise ei tuleks. ID Nõude kirjeldus AV059 Autentimata kasutaja tuleb suunata avaliku keskkonna avalehele. AV060 Avalehel peab olema võimalik kuvada järgmisi osi (võib täpsustuda tööde käigus):  Keskkonda tutvustav tekst;  Objekti otsing;  Oluline üleskutse (nt osalemine kogumisaktsioonis);  Muuseumide kaart;  Juhuslikult valitud objektide karussell;  Viimati lisatud objektide nimekiri;  Viimati uuendatud objektide nimekiri;  Enim vaadatud objektide nimekiri;  Esiletõstetud ja viimati lisatud virtuaalnäitused;  Esiletõstetud ja viimati lisatud kogumisaktsioonid;  Uudiste voog;  Sotsiaalmeedia widget;  Infosüsteemi sisestatud objektide protsent. AV061 Muuseumide ülese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab saama seadistada, milliseid avalehe osasid parasjagu kuvatakse ja 348 vajadusel ümber tõsta vastavalt kasutatavuse statistika põhjal tehtud otsustele või sellel, mida soovitakse hetkel rohkem esile tõsta. AV062 Tööde käigus lepitakse kokku, kas avalehel kuvatavas objektide otsingus on võimalik kasutada ainult lihtotsingut või avada näiteks ka detailotsingut. AV063 Hetkel olulised üleskutsed võivad olla seostatud mõne kogumisaktsiooni, virtuaalnäituse, näituse, haridusprogrammi vms, sealjuures esitatud bänneri kujul. AV064 Muuseumide kaart peab olema Eesti kaart, kuhu on märgitud muuseumide infosüsteemiga liitunud muuseumid. Kaardil muuseumi nimel vajutades peab avanema vastava muuseumi kirjeldus. AV065 Juhuslikult valitud objektide karussellis tuleb kuvada juhuslikult valitud objektide esinduspildid ja minimaalne info objekti kohta, samuti võimalus liikuda konkreetse objekti detailvaatesse. AV066 Muuseumide ülese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab saama vajadusel määrata kriteeriumid, mille alusel objekte juhuslikult valitakse, nt märksõna „jõulud“ vms. Täpsed kriteeriumide määramise alused lepitakse kokku tööde käigus. AV067 Viimati uuendatud objektide nimekirjas tuleb kuvada viimati (nt viie viimase) uuendatud objektide esinduspildid ja minimaalne info objektide kohta, samuti võimalus liikuda konkreetse objekti detailvaatesse. AV068 Süsteem peab suutma leida viimati lisatud virtuaalnäituseid ja/või kogumisaktsioone ja neid avalehel kuvada. AV069 Muuseumide ülese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab saama valida, milliseid virtuaalnäituseid ja/või kogumisaktsioone avalahel esiletõstetult kuvada. AV070 Virtuaalnäituse kohta tuleb avalehel kuvada minimaalsed andmed, sh näituse üldpilt, näituse nimi ja autori (inimese või muuseumi nimi). AV071 Kogumisaktsiooni kohta tuleb avalahel kuvada minimaalsed andmed, sh kogumisaktsiooni kogumisaktsiooni nimi ja lühikirjeldus. AV072 Uudiste voos tuleb kuvada viie viimati lisatud uudiste ja artiklite blogi kokkuvõte – pealkiri, autori ja muuseumi nimi, pilt, sissejuhatav tekst. AV073 Sotsiaalmeedia widget peab võimaldama kuvada avaliku keskkonna facebooki ja muud sotsiaalmeedia vidinad, kus on näha ka kanalis sisestatud viimast infot. AV074 Peab olema võimalik jooksvalt kuvada protsent, mis näitab kui palju objekte kõigist muuseumide kogudesse kuuluvatest objektidest on infosüsteemi kantud. 9.7 Objektide otsing ID Nõude kirjeldus AV075 Objektide otsing peab võimaldama kasutajal kiirelt, mugavalt ja efektiivselt leida huvipakkuv konkreetne objekti või konkreetsed objektid. Seejuures tuleb luua intelligentne otsingumootor, mis arvestab sellega, et otsingu teostaja ei pruugi teada, kuidas andmed muuseumide infosüsteemi on sisestatud (st millistele konkreetsetele andmeväljadele). Näiteks võib olla soov leida näiteid Jõelähtme seelikust või kõik Tartu kesklinna ajavahemikul 1890-1900 kujutavad jäädvustused. Kasutaja ei pruugi teada, kuidas otsingut teostada – kas panna „Jõelähtme seelik“ nimetuse väljale või tuleb „Jõelähtme“ ja „seelik“ mitmele väljale laiali lüüa. Kuna kord võib olla info sisestatud nii ja kord naa, siis otsingumootor peabki võimaldama leida objektid kõikvõimalikel juhtudel. AV076 Peab olema võimalik kasutada liht- ja detailotsingut ning otsingut kaardilt. 349 Seejuures liht- ja detailotsingu eraldi käsitlemine ei pruugi olla vajalik, kui tööde teostaja suudab välja pakkuda piisavalt paindliku ja kiire otsingu lahenduse. Tööde käigus lepitakse kokku, milline kaardirakendus on võimalik otsinguks kasutusele võtta (nt Google Maps). AV077 Lihtotsing võib olla nn ühe välja otsing, mille puhul tuleb otsing teostada üle kõigi avalike andmeväljade (sarnane Google otsingule), kuid suutma selekteerida, millised on tõenäoliselt kasutajat huvitavamad ja vähem huvitavamad vasted. Täpsed otsingu skoopi kuuluvad andmeväljad lepitakse kokku tööde käigus. AV078 Lihtotsingu puhul võib kaaluda ka varianti, et kasutaja valib, kas otsing tehakse kõigilt kirjeldusväljadelt (valik „kõik“) või konkreetsetelt (nt valikud „nimetus“ või „autor“). Viimasel juhul peab saama valida ka mitu välja ja valida, kas otsingu tulemustes peab sisalduma üks otsingusõnadest, kõik otsingusõnad (suvalises järjekorras) või täpne fraas. Vt analoogiaid:  Ester – https://www.ester.ee/search~S1*est;  E-varamu – https://www.e-varamu.ee/advancedsearch?lang=et. AV079 Tööde teostamisel tuleb täpsemalt analüüsida, millist otsingumeetodit lihtotsingu puhul kasutada:  Võtmesõnaotsing – otsing tehakse täistekstidest;  Märksõnaotsing – esmalt otsitakse kindla märksõna olemasolu andmebaasis ja seejärel tehakse valitud märksõna alusel otsing. Märksõnaotsing on selline otsing, mis toimub etteantud valikute seast, mitte üle kõikide sõnade (üldjuhul sõnastikud, aga näiteks ka muuseumi enda lisatud vabatekstilised märksõnad – märksõna on n-ö muuseumi poolt objektile antud klassifikatsioon mingil kujul). Nt kui kasutaja sisestab „kott“, siis otsitakse üle sõnastike ja öeldakse, et antud termin sisaldub olemuse sõnastikus ja pakutakse selle valikut. Samuti otsitakse märksõnu ka sünonüümide kaudu – st kui kasutaja sisestab sõnastikus oleva termini sünonüümi, pakutakse ka seda. Märksõnaotsing aitab kasutajal rohkem suunatud otsingut teha ja mitte otsingu tulemustesse kuvada üleliigseid kirjeid. Tulenevalt sellest, et nii võtmesõnaotsingul kui märksõnaotsingul oma positiivsed küljed (nt märksõnaotsingut on hea kasutada, kui kasutaja ei oska leida sobivat otsingusõna, mida täistekstidest otsida), on soovitatav kasutada nende kombineeritud varianti. Tööde teostaja peab pakkuma parima ja optimaalseima lahenduse intuitiivse ja universaalse otsinguloogika kasutuselevõtuks. AV080 Märksõnaotsingu rakendamisel peab kasutajal olema võimalik näha laiemaid, kitsamaid ja seotud märksõnu ning valida välja märksõna, mille alusel otsing teostatakse. AV081 Märksõnaotsingu puhul peab saama lisada ka mitu märksõna. Sellisel juhul võib osutuda otstarbekaks iga uue märksõna lisamisel valida, kas need ühendada operaatoriga OR või AND. Samuti valida, kas märksõnade seas peab sisalduma üks otsingusõnadest, kõik otsingusõnad (suvalises järjekorras) või täpne fraas. AV082 Otsingu teostamisel peab olema võimalik arvestada erinevate sõnalõppude ja käänetega (nt %-märgi sisestamisel). Seejuures võib osutuda otstarbekaks integreerida avalikku keskkonda otsingu tarbeks ka Eesti Keele Instituudi sõnastikud. AV083 Detailotsingut peab olema võimalik teostada üle kõigi avalike andmeväljade, kuid tööde käigus võib osutuda otstarbekaks neid välju kuvada erinevalt 350 võrreldes töötajakeskkonnaga (mingid väljad on konsolideeritud või vastupidiselt laiali tõstetult, nt valmistamise aeg kuvada muude sündmuste toimumisaegadest eraldi). AV084 Kasutajal peab olema võimalik mh sisse/välja lülitada järgmised filtrid:  Ainult pildiga objektid;  Ainult kirjeldusega objektid (vaikimisi sees);  Näita ka võõrkeelset infot (tulemusena kuvatakse objekti kirjeldus erinevates keeltes kas automaatselt tõlgituna (sõnastikud) või vastavalt muuseumitöötaja poolt objekti kirjeldamise vormis lisatud tõlgete alusel). AV085 Otsingu teostamisel tuleb säilitada otsingusse sisestatud kriteeriumid ja filtrid. AV086 Tööde käigus tuleb täpsemalt analüüsida, millist tulemite kuvamise (sh tulemite grupeerimise) metoodikat kasutada. Näiteks konkreetsetelt väljadelt otsimisel võib iga väljaga seotud vasted kuvada eraldi plokkides/tab-ides. Otsingu (sh märksõnaotsingu) tulemite kuvamise variandid võivad olla nt järgmised:  Vastetes sisalduvate sõnade järgi (leidmaks vasteid, mis sisaldavad antud sõna kõige enam);  Relevantsuse järjekorras (kui otsitakse fraasi või mitme sõnaga). Sõltuvalt sellest, millist otsingut kasutatakse (üks otsingusõnadest, kõik otsingusõnad või täpne fraas), tuleb eespool kuvada need vasted, kus kõige enam otsitav sõna, sõnad või fraas sisaldub. AV087 Kasutaja peab saama otsingu tulemusi ka sorteerida (valida, kas tulemused kuvatakse nt relevantsuse järjekorras, muuseumi järgi, objekti numbri järjekorras, dateeringu järjekorras vms). AV088 Otsingu tulemustes tuleb arvuliselt näidata, mitu vastet otsing leidis. AV089 Iga otsingu tulemuse kohta tuleb minimaalselt kuvada järgmine info:  Esinduspilt;  Objekti nnumber;  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Muuseum. AV090 Otsingu tulemustest peab saama liikuda objekti detailvaatesse. AV091 Otsingu tulemuste seast peab kasutajal olema võimalik märgistada objektid ja salvestada oma töölauale (nt virtuaalnäitusel kasutamiseks või digikoopia tellimiseks). Seejuures peab saama lisada ka objekti/objektide kohta isiklikke märksõnu (nt „vajab üle kontrollimist“, „kasutada uurimustöös“, „virtuaalnäituseks“ või „digikoopia tellimiseks“, mis aitavad hiljem objekte hallata ja vastavatesse alamkaustadesse paigutada. Salvestamine on võimalik juhul, kui kasutaja on sisse logitud. 9.8 Objekti detailvaade ID Nõude kirjeldus AV092 Objekti detailvaade peab kasutajal võimaldama:  Vaadata objekti detailandmeid;  Avada ja laadida alla objektiga seotud faile;  Salvestada objekti oma töölauale (nt virtuaalnäitusel kasutamiseks või digikoopia tellimiseks);  Alustada digikoopia tellimuse koostamisega; 351  Anda tagasisidet objekti kohta ehk teha ettepanek objekti andmete parandamiseks või täiendamiseks (autenditud kasutaja peab saama teha ettepaneku kirjelduse andmete täiendamiseks struktureeritud kujul);  Anda tagasisidet objekti kohta avaliku kommentaarina;  Tellida teate objekti andmete muutmise kohta;  Näha objekti seoseid teiste avaliku keskkonna osadega (näitused, haridusprogrammid, virtuaalnäitused, kogumisaktsioonid). Joonis 71 on esitatud illustratiivne objekti detailvaate kuva. AV093 Objekti detailvaates tuleb kuvada kõik avalikud andmed (vt peatükk 5.1.5.2 Tabel 1 veerg „Avalik“). AV094 Kui museaali I etapi kirjeldus pole veel lõpetatud, kuid museaali andmed on avalikustatud, tuleb kuvada kõik avalikud andmed, mis on selleks hetkeks sisestatud. Minimaalselt on need alati järgmised (vt peatükk 4.1.5.2 Tabel 1 veerg „Minimaalne“):  Objekti number;  Objekti nimetus;  Olemus;  Muuseum;  (Ala)kogu;  Seisund. AV095 Peab olema võimalik liikuda konkreetse muuseumi, muuseumikogu või selle alakogu vaatesse. AV096 Tööde käigus võib osutuda otstarbekaks mitte korraga kuvada kõiki objekti andmeid välja, kui neid on palju. Sellisel juhul peab kasutajal olema vastav link/valik, mis võimaldab laadida lehele rohkem või korraga kõik objekti andmed. AV097 Kui kasutaja on valinud konkreetse objekti vaates, et soovib näha rohkem/kõiki andmeid, siis see valik tuleb hoida küpsisega mälus ning järgmisel objekti detailvaates peab vaikimisi sama valik juba tehtud olema. AV098 Objekti sündmuseid peab saama avada kaardirakendusest, kui on sisestatud toimumiskoht (kindlasti võimalik, kui objekti toimumiskoht on sisestatud koordinaatide täpsusega, sh ADS-süsteemi kaudu; tekstilise koha määrangu osas ilmselt sõltub tehnilisest lahendusest). Iga sündmuse kohta kaardirakenduses tuleb kuvada ka selle põhiandmed – sh toimumiskoht, toimumisaeg ja osalejad. Kaardirakendus peab vajadusel olema sisse- zoomituna vaatesse, kus vastavad toimumiskohad asuvad. Tööde käigus lepitakse kokku, milline kaardirakendus on võimalik selleks kasutusele võtta (nt Google Maps). AV099 Kasutajal peab olema näha kõiki objekti kohta digihoidlasse lisatud faile (sh tuleb faili kirje kuvada ka nende failide kohta, mis on piiranguga). Seejuures tuleb fail kuvada õiges plokis olenevalt sellest, kas fail on seotud tervikobjektiga või näiteks selle eraldatava osaga (detailiga). AV100 Failide sektsioonis tuleb iga lisatud faili kohta kuvada digihoidlas olevad metaandmed, nt:  Faili nimi;  Faili tüüp;  Faili vorming;  Failis suurus;  Faili kasutusõiguste info (avalike failide puhul kasutuslitsentsi info ja mitteavalike failide puhul piirangu liik). 352 Failid tuleb kuvada failigruppide kaupa, sh arvestades sellega, et igas failigrupis on seda gruppi esindav pisipilt. AV101 Failigruppide pisipilte ei tule eraldi failikirjetena kuvada, vaid tegemist peab olema failigruppi esindava eelvaatega, mida peab saama ka täismõõdus pisipildina avada. AV102 Failide (sh pisipiltide) kasutamisel tuleb lähtuda digihoidlas määratud kasutusõigustest. Kui fail on piiranguga, siis ei tohi olla seda võimalik avada ega alla laadida. Täpsemad reeglid on kirjeldatud peatükis 7 „Digihoidla“. AV103 Failide kasutuslitsentse tuleb kuvada võimalikult rahvusvaheliselt arusaadaval kujul (seejuures arvestades, et need võivad ajas muutuda). Näiteks (tööde teostaja võib pakkuda oma nägemuse):  Kasutuslitsents kuvatakse Creative Commonsi ikoonina, v.a kasutuslitsents „Määramata“, mille puhul tuleb kuvada kasutuslitsentsi nimetus vastavalt kasutajaliidese keelevalikule;  Hiirega kasutuslitsentsi ikoonile liikudes kuvatakse tooltipina selgitav tekst vastavalt kasutajaliidese keelevalikule;  Kasutuslitsentsi ikoonil klikkides avaneb eraldi aknas konkreetse litsentsi infoleht. AV104 Juhul, kui objekti küljes on ostetavaid faile (mõni failidest omab vastavat piirangu liiki), peab olema võimalik näha ka konkreetse muuseumiga seotud tellimise infot (sh muuseumi kontaktid). Vt näiteid:  http://www.ajaloomuuseum.ee/et/digiteekkasutusjuhend  https://digikogu.ekm.ee/lisa/hinnakiri AV105 Faili kohesel brauseris avamisel sõltub edasine tegevus faili tüübist:  Juhul, kui tegu on pildifailiga, siis tuleb fail brauseris avada;  Juhul, kui tegemist on audio- või videofailiga, siis peab kasutajal olema võimalik käivitada faili otse brauseris mängimine;  Juhul, kui brauser ei oska vastavat formaati kuvada, siis tuleb avada salvestamisdialoog. AV106 Kui objekti kohta on lisatud rohkem kui üks pildifail, peab pildiseeria olema kuvatud galeriina vm lahendusena, mida kasutaja saab mugavalt sirvida. AV107 Pildifailil hiirega liikudes peab tekkima võimalus uurida detaile (pildi zoomimine). AV108 Faili allalaadimisel tuleb faili oluline metainfo kirjutada faili exif-infosse (sh muuseum, obekti number, autor, faili kasutusõigused ja digiteerija). AV109 Tuleb arvestada asjaoluga, et objektiks võib olla film videofailina, mille puhul on digiteerituna iga kaader ka eraldi TIFF-formaadis fail. See tähendab suurt failide arvu ühe objekti sees, samuti suurt faili mahtu (videofail). AV110 Kasutajal peab olema võimalik salvestada objekt töölauale. Seejuures peab saama lisada ka objekti kohta isiklikke märksõnu (nt „vajab üle kontrollimist“, „kasutada uurimustöös“, „virtuaalnäituseks“ või „digikoopia tellimiseks“, mis aitavad hiljem objekte hallata. Salvestamine on võimalik juhul, kui kasutaja on sisse logitud. AV111 Kui kasutaja pole autenditud, siis tuleb talle arusaadaval viisil kuvada info, et salvestamiseks tuleb keskkonda autentida. AV112 Objekti salvestamine digikoopia tellimiseks peab olema lubatud ainult juhul, kui administreerimisliideses on muuseumi kohta digikoopiate tellimine lubatud. AV113 Kui kasutaja salvestab objekti virtuaalnäituseks või digikoopia tellimiseks, tuleb talle täiendavalt kuvada ka võimalus liikuda virtuaalnäitust koostama või digikoopiate tellimust koostama. Samuti peab kasutajal olema võimalik jätkata objektide vaatamist. 353 AV114 Kasutajal peab olema võimalik ka koheselt objekti detailvaatest alustada digikoopia tellimuse koostamisega, märkides ära piirangutega failid, mida tellida soovib. Digikoopia tellimuse esitamise kohta vt peatükk 9.13 „Digikoopia tellimine“. AV115 Kui kasutaja on objekti töölauale salvestanud, siis tuleb talle objekti detailvaates selle kohta selgelt info kuvada ja uuesti salvestada ei tohi olla võimalik. AV116 Kasutajal peab olema võimalik objekti detailvaates anda objekti kohta tagasisidet. Tagasiside andmine on võimalik vabatekstina (lubatud nii autentimata kui autenditud kasutajale) kui struktureeritud kujul (lubatud ainult autenditud kasutajale). Kui kasutaja soovib anda struktureeritud tagasisidet ja pole autenditud, siis tuleb talle arusaadaval viisil kuvada info, et tagasiside andmiseks tuleb keskkonda autentida. AV117 Kui vabatekstilist tagasisidet annab autentimata kasutaja, siis tal peab olema võimalik sisestada vabatekstina tagasiside, oma nimi, märge selle kohta, kas soovib oma nime muudatuse autorina näidata ja e-maili aadress. Kui vabatekstilist tagasisidet annab autenditud kasutaja, siis tal peab olema võimalik sisestada ainult vabatekstiline tagasiside (autenditud kasutaja nimi ja e-mail on teada). AV118 Autenditud kasutajale lubatud struktureeritud tagasiside andmise vormis tuleb kuvada (võib täpsustuda tööde käigus):  Andmeväljad olemasolevate väärtustega;  Valik: muudan, täiendan;  Täiendavad andmeväljad muudetud/uue väärtuse lisamiseks;  Põhjenduse väli;  Märksõnad;  Märge selle kohta, kas soovib oma nime muudatuse autorina näidata. AV119 Struktureeritud tagasiside andmisel peab kasutajal olema võimalik ka objekti juures olevatel pildifailidel isikuid vm olulisi asju märgistada/tag-ida (nt kui kasutaja soovib anda infot selle kohta, kes on pildil kujutatud isikud). Täpne tehniline lahendus lepitakse kokku tööde käigus. AV120 Kasutajal peab olema võimalik objekti detailvaates kirjutada objekti kohta avalik kommentaar (lubatud nii autentimata kui autenditud kasutajale). Kui kommentaari lisab autentimata kasutaja, siis tal peab olema võimalik sisestada vabatekstina kommentaar, oma nimi ja e-posti aadress. Kui kommentaari lisab autenditud kasutaja, siis tal peab olema võimalik sisestada ainult kommentaar (autenditud kasutaja nimi ja e-mail on teada). Tööde käigus tuleb kaaluda ka varianti, et kasutajad saaksid üksteise kommentaare n-ö like-ida, kui nad on kommentaaris tooduga nõus. AV121 Kommentaari tegemisel tuleb kasutaja poolt sisestatud või kasutajakontol määratud e-mailile saata kinnituskiri lisatud kommentaari kohta, kus on toodud ka koopia tehtud kommentaarist. AV122 Muuseumisisese avaliku keskkonna kasutamise õigusega kasutaja peab oma muuseumi objektide kohta tehtud kommentaaridele saama vastata ja neid kustutada. Ka teised avaliku keskkonna kasutajad peavad kommentaaridele vastata saama. AV123 Kui keegi vastab avalikus keskkonnas tehtud kommentaarile, tuleb selle kohta saata kommentaari tegijale automaatne e-mail koos lingiga vastava objekti vaatele, kus on näha ka kommentaari vastus. Kui kommentaari tegija oli autenditud kasutaja, tuleb täiendavalt kuvada ka avalikus keskkonnas selle kohta teade, kui ta selle tellinud on. 354 AV124 Kasutajal peab objekti detailvaates olema võimalik tellida teade selle kohta, kui objekti andmeid muudetakse. AV125 Kui süsteem leiab seose objekti ja mõne muu avaliku keskkonna osaga (aktiivse näituse, haridusprogrammi või kogumisaktsiooniga), siis tuleb kuvada ka vastavad seosed. AV126 Kui objekti vaatesse on kasutaja jõudnud läbi otsingu, mille tulemusi oli rohkem kui valitud objekt, või läbi muuseumikogu nimekirja, kus on rohkem kui üks objekt, peab olema ühe objekti vaates võimalik otse liikuda eelmise ja järgmise objekti detailvaatesse ning tagasi otsingutulemustesse (otsingu tulemused jätkuvalt kuvatud). AV127 Kui kasutaja tegi otsingus valiku, et „näita ka võõrkeelset infot“, siis tuleb objekti kirjeldused võimalusel kuvada ka teistes keeltes koos vastava keele tunnusega. Seejuures sõnastiku vasted juhul, kui need administreerimisliideses tõlgitud ja vabatekstilised kirjeldused juhul, kui muuseumitöötaja on need töötajakeskkonnas objekti kirjeldamise vormis mitmes keeles sisestanud. Kui kasutatakse eestikeelset keskkonda, siis kuvatakse kogu sisu eesti keeles ja täiendavalt kõrvale võõrkeelsed vasted koos vastava keele tunnusega (nt inglise või vene). Kui kasutatakse võõrkeelset (nt ingliskeelset) keskkonda, siis kuvatakse kogu sisu vastava keskkonna keeles (selles osas, mis on tõlgitav) ja kui konkreetne andmeväli pole tõlgitud, siis kuvatakse see eesti keeles ja kõrvale keele tunnus (eesti) ning kui infot on sisestatud veel lisaks ka kolmandas keeles (nt saksa), siis kuvatakse ka kolmandas keeles tekst ja kõrvale keele tunnus (DE). 355 Joonis 71 Objekti detailvaade 356 9.9 Muuseumi ja muuseumikogu vaade Sektsiooni eesmärgiks on koondada kokku kogu info avalikus keskkonnas, mis on konkreetse muuseumiga seotud. ID Nõude kirjeldus AV128 Muuseumi vaade peab võimaldama kasutajal:  Tutvuda muuseumi üldinfo ja üleskutsetega;  Tutvuda muuseumi muuseumikogu/alakogudega;  Tutvuda muuseumi näituste, haridusprogrammide ja kogumisaktsioonidega;  Saada ülevaade muuseumi (ala)kogudest ning nende objektidest;  Näha viimati lisatud objekte vm kriteeriumidele vastavaid objekte;  Tellida muuseumilt teateid;  Teostada muuseumi objektide otsingut;  Saata muuseumile üldist täpsustamata teemaga tagasisidet. Joonis 72 on esitatud illustratiivne muuseumi vaate kuva. AV129 Muuseumi vaates tuleb kuvada protsent, mis näitab kui palju objekte kõigist antud muuseumi objektidest on infosüsteemi kantud. AV130 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab saama lisada muuseumi, muuseumikogu ja selle alakogude kohta üldinfot (nt logo,muuseumi osas üldiseloomustav tutvustav tekst, kontaktandmed, kodulehe aadress vms ning muuseumikogu ja alakogude kohta üldiseloomustus), mis kuvatakse ka muuseumi vaates ja (ala)kogu vaates. AV131 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab saama lisada muuseumi vaatesse üleskutseid, nt kutse osaleda ja anda oma panus mingis kogumisaktsioonis. AV132 Muuseumi vaatest peab olema võimalik liikuda antud muuseumi muuseumikogu vaatesse ja muuseumikogu vaatest tagasi konkreetse muuseumi vaatesse. AV133 Kogud kuvada hierarhiliselt, et kasutaja saaks aru, milline kogu on teise alakoguks. AV134 Muuseumi vaatest peab saama liikuda liikuda kasutajat huvitava näituse, haridusprogrammi, kogumisaktsiooni või muuseumikogu vaatesse täpsema ja rohkema info saamiseks. AV135 Muuseumi vaates tuleb kuvada aktiivsed näitused ja haridusprogrammid (nt tab-idega eristatult), kuid kasutajal peab olema täiendavalt võimalik valida „näita ka mitteaktiivseid“. AV136 Tööde käigus tuleb kaaluda, kas muuseumi vaates kuvatava haridusprogrammi juures näidata ka muuseumide infosüsteemi haridusprogrammi juurde lisatud avalikke õppematerjale, faile, linke. AV137 Kasutajal peab muuseumi vaates olema võimalik tellida järgmisi teateid:  (Ala)kogusse lisatakse uusi objekte;  Muuseum lisab uue haridusprogrammi;  Muuseum lisab uue näituse;  Muuseum lisab uue kogumisaktsiooni. AV138 Muuseumi vaates peab olema võimalik anda muuseumile üldist tagasisidet (nt kui kasutaja ei oska täpset tagasiside liiki valida või sobilik liik puudub). Tagasiside andmine on võimalik vabatekstina nii autentimata kui autenditud kasutajale. AV139 Muuseumi vaates peab olema võimalik teostada objektide lihtotsingut (nn 357 üheväljaotsingut). Vajadusel peab saama liikuda ka detailotsingu tegemise vaatesse (sellisel juhul muuseumi valik vaikimisi tehtud). AV140 Muuseume peab saama otsida ja filtreerida, nt maakondade ja ainevaldkondade kaupa. Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. AV141 Muuseumikogu vaates peab olema võimalik tutvuda muuseumi alakogude ja sinna kuuluvate objektidega (vt ka illustratiivset Joonis 73). AV142 Iga alakogu kohta tuleb kuvada protsent, mis näitab kui palju objekte kõigist antud kogusse kuuluvatest objektidest on infosüsteemi kantud. AV143 Iga alakogu kohta tuleb kuvada selle üldiseloomustus (nt mis tüüpi objektid antud kogus on ja kas tegemist on aktiivse koguga, mida jätkuvalt täiendatakse). AV144 Kasutajal peab olema võimalik salvestada kogusse kuuluv objekt töölauale. Seejuures peab saama lisada ka objekti kohta isiklikke märksõnu (nt „vajab üle kontrollimist“, „kasutada uurimustöös“, „virtuaalnäituseks“ või „digikoopia tellimiseks“, mis aitavad hiljem objekte hallata. Salvestamine on võimalik juhul, kui kasutaja on sisse logitud. Salvestamisel kehtivad ka ärinõuded AV111-AV115. AV145 Kasutajal peab olema võimalik korraga salvestada oma töölauale ka terve alakogu (st kõik konkreetsesse alakogusse kuuluvad objektid). AV146 Alakogusse kuuluvaid objekte peab saama otsida ja filtreerida, nt filter „ainult pildiga objektid“ ja „ainult kirjeldusega objektid“. Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. AV147 Nii muuseumi kui muuseumikogu vaates peab saama kuvada konkreetse muuseumi või (ala)kogu:  Juhuslikult valitud objekte;  Viimati lisatud objekte;  Viimati uuendatud objekte;  Enim vaadatud objekte. Täpsed võimalused lepitakse kokku tööde käigus. 358 Joonis 72 Muuseumi vaade 359 Joonis 73 Muuseumikogu vaade 9.10 Näituste üldvaade ja detailvaade ID Nõude kirjeldus AV148 Kasutajal peab olema võimalik tutvuda muuseumide infosüsteemi sisestatud ja avalikustatud näitustega ning näitusega seotud objektidega. AV149 Näituste üldvaates peab saama näituseid otsida ja filtreerida, nt maakondade, muuseumide ja toimumise ajavahemike kaupa. Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. Vaikimisi peab süsteem kuvama ainult aktiivsed näitused, kuid kasutajal peab olema täiendavalt võimalik valida „näita ka eelmisi näitusi“. AV150 Kasutajal peab näituste üldvaates olema võimalik tellida teade selle kohta, kui muuseum lisab uue näituse (sh erinevate kriteeriumide alusel – nt toimumise aeg, toimumise koht). AV151 Näituste üldvaates peab saama avada soovitud näituse detailvaadet. AV152 Näituse detailvaates tuleb kuvada töötajakeskkonda näitusepassi töölehele sisestatud avalikud andmed, sh:  Näituse nimi;  Toimumisaeg; 360  Toimumiskoht;  Lühikirjeldus;  Märksõnad;  Seosed haridusprogrammidega. AV153 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab saama lisada näituse kohta üldinfot (üldiseloomustav tutvustav tekst vms), mis kuvatakse näituse detailvaates. AV154 Näituse detailvaates peab olema võimalik näha näitusega seotud objekte. AV155 Näitusega seotud museaale peab saama otsida ja filtreerida, nt filter „ainult pildiga objektid“ ja „ainult kirjeldusega objektid“. Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. AV156 Kasutajal peab olema võimalik salvestada näitusega seotud objekte töölauale. Seejuures peab saama lisada ka museaali kohta isiklikke märksõnu (nt „vajab üle kontrollimist“, „kasutada uurimustöös“, „virtuaalnäituseks“ või „digikoopia tellimiseks“, mis aitavad hiljem objekte hallata. Salvestamine on võimalik juhul, kui kasutaja on sisse logitud. Salvestamisel kehtivad ka ärinõuded AV111-AV115. AV157 Kasutajal peab olema võimalik korraga salvestada oma töölauale ka kõik näitusega seotud objektid. AV158 Näituse detailvaates peab olema võimalik anda muuseumile tagasisidet. Tagasiside andmine on võimalik vabatekstina nii autentimata kui autenditud kasutajale. 9.11 Haridusprogrammide üldvaade ja detailvaade ID Nõude kirjeldus AV159 Kasutajal peab olema võimalik tutvuda muuseumide infosüsteemi sisestatud ja avalikustatud haridusprogrammidega ning nendega seotud objektidega. AV160 Haridusprogrammide üldvaates peab saama programme otsida ja filtreerida, nt maakondade, muuseumide, sihtrühmade ja toimumise ajavahemike kaupa. Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. Vaikimisi peab süsteem kuvama ainult aktiivsed ja tulevikus toimuvad haridusprogrammid, kuid kasutajal peab olema täiendavalt võimalik valida „näita ka eelmisi haridusprogramme“. AV161 Kasutajal peab haridusprogrammide üldvaates olema võimalik tellida teade selle kohta, kui muuseum lisab uue haridusprogrammi (sh erinevate kriteeriumide alusel – nt toimumisaeg, toimuskoht, teema, sihtgrupp). AV162 Haridusprogrammide üldvaates peab saama avada soovitud haridusprogrammi detailvaadet. AV163 Haridusprogrammi detailvaates tuleb kuvada kõik töötajakeskkonda haridusprogrammi passi töölehele sisestatud avalikud andmed:  Programmi nimi;  Teema;  Toimumisaeg;  Toimumiskoht;  Programmi kestus;  Sihtrühm;  Soovitav grupi suurus;  Eesmärk või õpitulemused;  Seos ainekava ja valdkonnaga;  Lühikirjeldus; 361  Märksõnad;  Seos näitusega;  Lisamaterjalid. AV164 Kui muuseumitöötaja on lisanud töötajakeskkonnas haridusprogrammi passi vormi avalikustamisele kuuluvaid õppematerjale, siis vastavalt avalikustamise tingimustele peab olema materjale võimalik avada ja alla laadida, kas kõigil kasutajatel või ainult sisse logitud kasutajatel. AV165 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab saama lisada haridusprogrammi kohta üldinfot (üldiseloomustav tutvustav tekst vms), mis kuvatakse näituse detailvaates. AV166 Haridusprogrammi detailvaates peab olema võimalik näha haridusprogrammiga seotud objekte. AV167 Haridusprogrammiga seotud objekte peab saama otsida ja filtreerida, nt filter „ainult pildiga objektid“ ja „ainult kirjeldusega objektid“. Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. AV168 Kasutajal peab olema võimalik salvestada haridusprogrammiga seotud objekt töölauale. Seejuures peab saama lisada ka museaali kohta isiklikke märksõnu (nt „vajab üle kontrollimist“, „kasutada uurimustöös“, „virtuaalnäituseks“ või „digikoopia tellimiseks“, mis aitavad hiljem objekte hallata. Salvestamine on võimalik juhul, kui kasutaja on sisse logitud. Salvestamisel kehtivad ka ärinõuded AV111-AV115. AV169 Kasutajal peab olema võimalik korraga salvestada oma töölauale ka kõik haridusprogrammiga seotud objektid. AV170 Haridusprogrammi detailvaates peab olema võimalik anda muuseumile tagasisidet. Tagasiside andmine on võimalik vabatekstina nii autentimata kui autenditud kasutajale. 9.12 Virtuaalnäitused Sektsiooni eesmärk on võimaldada kasutajal rikastada, täiendada ja esitleda pärandit oma teadmise, isikliku kogemuse ning nägemusega ehk „oma looga“. Senine „Minu lugu“ on uuel kujul ühe (või mitme) objektiga virtuaalnäitus. ID Nõude kirjeldus AV171 Virtuaalnäituste osa peab võimaldama kasutajal:  Vaadata teiste loodud virtuaalnäitusi;  Alustada enda virtuaalnäituse loomisega. AV172 Virtuaalnäitusi on kahte liiki:  Tavakasutaja loodud;  Koostöös loodud. AV173 Esimest tüüpi (tavakasutaja loodud) virtuaalnäitust saab luua üks konkreetne tavakasutaja ja soovi korral seda kõigile avalikustada. AV174 Teist tüüpi (koostöös loodud) virtuaalnäitust saab luua üks tavakasutaja, kuid selle kokku panemisse saavad panustada ka teised tavakasutajad. Tegemist on olukorraga, kus üks kasutaja loob virtuaalnäituse põhja, lisab soovi korral sinna objekte (sh enda sisestatud objekte, mille funktsionaalsus on kirjeldatud peatükis 9.14 „Oma objekti info sisestamine“) või faile ning kutsub teisi kasutajaid enda valitud objekte/faile näitusele juurde lisama. Seejuures peab kasutaja saama ette anda ka teema, nt „jõulud“, „muusika-aasta“ või „lapsepõlve rõõm ja helgus“ vms. Iga näitusele panustaja peab saama lisatava objekti/faili kohta lisada omapoolse põhjenduse või lisainfo. Virtuaalnäituse 362 looja otsustab, millised objektid/failid lõplikult näitusele lisatakse ja avalikustatakse. AV175 Virtuaalnäituste detailvaates tuleb kuvada kõik aktiivsed virtuaalnäitused. Sealjuures võib olla lahendus realiseeritult selliselt, et algselt kuvatakse ainult karussell juhuslike näitustega (tutvustavad pildid koos lühikirjeldusega), kuid kasutajal on võimalik avada ka täisnimekiri näitustest. Lisaks tuleks eristavalt kuvada:  Enim vaadatud näitus(ed);  Esiletõstetud näitus(ed) (nt „kvartali parim“);  Viimati loodud näitus(ed);  Viimati uuendatud näitus(ed). AV176 Muuseumide ülese avaliku keskkonna administreerimise õigusega isik peab saama määrata, milline näitus esiletõstetuks märkida. AV177 Virtuaalnäituste üldvaates peab saama näituseid otsida ja filtreerida, nt autorite) ja toimumise ajavahemike kaupa. Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. Kuvada tuleb ainult aktiivseid virtuaalnäituseid, mis on vaikimisi sorteeritud uuendamise aja järgi. AV178 Virtuaalnäituse üldvaates peab iga näituse kohta olema minimaalselt kuvatud:  Tutvustav pilt (thumbnail);  Näituse nimi;  Näituse üldkirjelduse teksti algus (lühikirjeldus);  Autor;  Näituse olek (lõplik või ootab osalemist);  Loomise, muutmise aeg. AV179 Virtuaalnäituste detailvaates peab olema võimalik alustada oma näituse lisamisega (nt nupp/link „Loo oma näitus“, mis suunab kasutaja töölauale näituse lisamise vaatesse). AV180 Uut virtuaalnäitust peab saama lisada autenditud tavakasutaja rollis kasutaja. AV181 Virtuaalnäituse loomisel peab saama kasutada objekte ja/või nendega seotud faile erinevatest muuseumidest ja lisada ka enda sisestatud objekte (vt täpsemalt peatükk 9.14 „Oma objekti info sisestamine“), samuti linke (näiteks teistes andmebaasides olevatele objektidele, piltidele). AV182 Uue virtuaalnäituse loomisel peab saama sisestada järgmised andmed:  Tutvustav pilt (thumbnail);  Näituse nimi;  Näituse teema (nt „jõulud“);  Näituse üldkirjeldus – sh nt näituse üldtutvustus, põhjendus (miks lõi kasutaja sellise näituse), soovitused (millele soovitab vaatajal tähelepanu pöörata) jne;  Objektid;  Objektide kommentaarid – sh nt miks antud objektii näitusel kasutada;  Näituse omadused (sh kas on avalik, kui kaua on aktiivne, kommenteerimise lubamise). Kui tegemist on „koostöös loodud“ näitusega, peab saama täiendavalt määrata maksimaalse lubatud objektide arvu ühe kasutaja kohta. AV183 Virtuaalnäitusele objektide valimisel peab kasutajal olema võimalik mugavalt lisada objektid, mille ta on varasemalt salvetanud virtuaalnäitusel kasutamiseks (sh ka muid töölauale salvestatud objekte) ja enda sisestatud objektid. Samuti peab olema võimalik avada ka objektide otsing täiendavate valikute tegemiseks. AV184 Näitusele kaasatud kasutaja peab iga enda poolt lisatud objekti kohta lisada 363 omapoolse lisainfo või põhjenduse, miks vastav objekt on valitud või muu seonduva teksti. Kellegi teise poolt lisatud objektide osas peab saama lisada täiendavat lisainfot (nt miks antud objekt ei sobi näitusele). Näituse algatanud kasutaja peab saama otsustada – kas ja millised objektid avalikustatud näitusele kaasata. AV185 Kasutaja peab saama valida virtuaalnäituse malli ehk kujunduse ja paigutuse ehk raamistiku etteantud valikute seast. Valikut peab olema võimalik valida vähemalt mitme malli vahel, nt „ajatelg“ (kuid ei pea olema aja hetkedega), „muuseumisaal“, album/galerii (nt kui soovitakse presenteerida ainult objektidega seotud pildifaile) vms. Mallide lahendus ja kujundus tuleb välja pakkuda tööde käigus. Mallile peab olema võimalik valida värvitooni ja sobilikku tausta galeriist või oma seadmest. Kasutajal peab olema võimalik lisada tekste ja objekte vastavalt mallis ette nähtud kohtadele – vastavalt lahendusele mall kas annab täpsed kohad, mis tuleb täita, või saab kasutaja objekte õigesse kohta „lohistada“. Näide ühest galeriilaadsest virtuaalnäitusest, mida võib eeskujuks võtta: http://www.europeana.eu/portal/en/explore/galleries/the-music-of-machines AV186 Kasutajal on võimalik lugeda jooksvaid õpetusi, kuidas täpselt vastava malli puhul toimida, nt „Vali museaal (raadionupud) ja seejärel sobiv koht raamistikul/taustal. Kliki parema hiirega sobival kohal ning vajuta „liiguta siia/paiguta siia“.“ AV187 Kasutajal peab olema võimalik näha virtuaalnäituse eelvaadet ehk vaadet, milline näitus välja näeks kui see avalikustada. AV188 Kasutajal peab olema võimalik virtuaalnäituse loomise ajal projekti mitte avalikustades salvestada ning hiljem jätkata. AV189 Kasutajal peab olema võimalik näitus avalikustada. Sellisel juhul peab näitus tekkima virtuaalnäituste üldvaatesse. AV190 Kasutajal peab olema võimalik määrata periood, mil näitus on avalik. Kui saabub kuupäev, millest alates näitus ei ole enam aktiivne, ei tohi näitust enam avalikult kuvada. Juba avalikustatud näitus peab jääma alles eraldi staatusega. AV191 Kasutajal peab olema võimalik märkida, kas näituse kohta on kommenteerimine lubatud. Kui on, siis peab igal kasutajal (lubatud nii autentimata kui autenditud kasutajale) olema võimalik näituse ja konkreetsete näitusel olevate objektide kohta lisada avalikke kommentaare. Kui kommentaari lisab autentimata kasutaja, siis tal peab olema võimalik sisestada vabatekstina kommentaar, oma nimi ja e-posti aadress. Kui kommentaari lisab autenditud kasutaja, siis tal peab olema võimalik sisestada ainult kommentaar (autenditud kasutaja nimi ja e-post on teada). AV192 Kommentaari tegemisel tuleb kasutaja poolt sisestatud või kasutajakontol määratud e-mailile saata kinnituskiri lisatud kommentaari kohta, kus on toodud ka koopia tehtud kommentaarist. AV193 Näituse loojat tuleb lisatud kommentaarist teavitada. AV194 Näituse looja peab saama lisatud kommentaarile vastata ja neid kustutada. 364 9.13 Digikoopia tellimine Avaliku keskkonna kaudu peab olema võimalik esitada muuseumile digikoopia tellimusi, mille sisuks on olemasolevate mitteavalikke failide kasutamine või digiteerimistöö raames loodavate failide kasutamine. Seejuures tuleb arvestada, et teatud hulk faile on n-ö tellitavad (kättesaadavad teenustasu maksmisel) ning teatud hulk faile on juurdepääsupiiranguga (nt isikuandmete kaitse või autoriõiguste kaitse piiranguga) ja kättesaadavad ainult teatud tingimustel. Digikoopiate tellimisel on muuseumidel erinevatel erinevad tellimistingimused, tellimuse täitmise ajad, teenustasud ja kasutustingimused (nt kuidas ja millele tuleb faili kasutamisel viidata). Tasuliste failide tellimus täidetakse, kui kasutaja on tasunud teenustasu või esitanud garantiikirja. Täpsem protsessikirjeldus on toodud peatükis 4.9.5 „Tulevane äriprotsess“. ID Nõude kirjeldus AV195 Digikoopia tellimise algatamise eeldused:  Muuseum on lubanud oma objektide puhul digikoopiate tellimise;  Kasutaja on autenditud. AV196 Tellimuse töölehe täitmisel tuleb arvestada, et kasutaja võib tellida olemasolevaid mitteavalikke faile või lasta teostada digiteerimistöid. Selleks peab olema võimalik tellimuse töölehe täitmisel valida sobilikud muuseumi objektid, mille kohta tellimust esitatakse, ja saama näha ka kõiki objektiga seotud faile. Kui sobilikud failid on olemas, peab saama need välja valida. Kui sobilikke faile ei ole, peab saama sisestada täpsema kirjelduse digiteerimistöö soovi kohta. AV197 Tööde käigus tuleb analüüsida lähtuvalt kasutusmugavuse aspektist, kas:  Kasutajal on võimalik lisada ühte tellimusse ainult ühe muuseumiga seotud failid;  Kasutajal on võimalik lisada ühte tellimusse mitme muuseumiga seotud failid. Selle variandi puhul peab süsteem taustal tellimuse muuseumipõhisteks alamtellimusteks laiali lüüa. Antud lahenduse boonus on see, et kasutajal on võimalik mugavalt ühel vormil täita kõik tellimusega seotud andmed (sh kontaktandmed, kasutuseesmärk jms). AV198 Objektide valimisel peab kasutajal olema võimalik mugavalt lisada objektid, mille ta on varasemalt salvetanud digikoopia tellimiseks (sh ka muid töölauale salvestatud objekte). Samuti peab olema võimalik avada ka objektide otsing täiendavate valikute tegemiseks. AV199 Digikoopia tellimise täpne ja loogiline tellimuse vorm tuleb välja töötada tööde käigus, lähtudes olemasolevate tellimiskeskkondade võimalustest ja headest praktikatest. Kasutajale tuleb üheselt mõistetavaks teha, milliste tingimuste ja tasudega ta peab arvestama. Selleks tuleb tellimuse vormil tuleb kuvada tellimusega seotud muuseumide tellimise info (sh tellimistingimused, tellimuse täitmise ajad, teenustasud, kasutustingimused ja muuseumi kontaktid). Tellimuse esitamisel peab kasutaja muuseumi tingimused kinnitama. AV200 Tellimuse andmed on minimaalselt järgmised (vt ka Tabel 13):  Tellija andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood/sünniaeg, telefon, e- mail, aadress – tulevad automaatselt kasutajakonto andmetest);  Maksja andmed (täidetakse juhul, kui erineb tellijast; füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ja isikukood/sünniaeg või juriidilise isiku nimi ja registrikood – täidetakse juhul, kui erinevad tellija andmetest); 365  Arve saatmise e-mail (täidetakse juhul, kui erineb tellija e-mailist);  Esitamise kuupäev (tekib automaatselt vastavalt tellimuse saatmisele);  Tellimuse täitmise kuupäev erisoovi korral;  Kasutuseesmärk;  Tellimuse kirjeldus;  Lisadokumendid (saab lisada garantiikirja, teenustasu tasumise tõendi, isikut tõendava dokumendi koopia vms);  Objekt ja objektiga seotud failid (st milliseid objekte ja nendega seotud faile tellitakse). AV201 Esitatud digikoopia tellimuse kohta peab süsteem registreerima töötajakeskkonda automaatsed digikoopia tellimuse kirje. AV202 Tellija peab saama tagasiside tellimuse täitmise/täitmata jätmise kohta. Tellija peab nägema tehtud otsust ja tellimuse (osalisel) täitmisel peab kasutajale tekkima ligipääs talle kasutamiseks lubatud failidele. Kasutaja peab vastavat faili saama avada ja alla laadida teatud (konfiguratsioonis seadistatav) aja vältel (nt 30 päeva). AV203 Kui muuseum tellimuse tagasi lükkab, peab kasutaja saama tellimust korrigeerida – nt lisada täiendavad lisadokumendid. Täpsed vajadused lepitakse kokku tööde käigus. 9.14 Oma objekti info sisestamine Eesti inimestel leidub kodudes objekte, millel võib olla laiem kultuuriväärtus ja mis sobiksid muuseumikogudesse. Kui täna soovitakse muuseumile mõnda isiklikku objekti loovutada, siis minnakse selleks muuseumisse kohale või pöördutakse muuseumi poole telefonitsi või e-maili teel. Tulevikus on võimalik teha objekti pakkumine avaliku keskkonna kaudu. Sama võimalust saab tulevikus kasutada ka juhul, kui muuseumide infosüsteemi mittekasutav asutus (sh muuseumide infosüsteemiga mitteliitunud muuseum) soovib anda objekti muuseumisse hoiule (üldjuhul tegemist muuseumilt vastava teenuse ostmisega – nt konserveerimine või digiteerimine). Objekti muuseumile pakkumise tulevane üldprotsess on järgmine: 1. Autenditud kasutaja sisestab avalikku keskkonda info objekti kohta ja esitab objekti pakkumise taotluse (eesmärk objekti „muuseumile üleandmine“ või „muuseumile hoiule andmine“) konkreetsele muuseumile; 2. Objekti pakkumise taotlus tekib töötajakeskkonda vastavate õigustega muuseumitöötaja töölauale; 3. Muuseumitöötaja teeb taotluse osas otsuse (taotlus lükatakse tagasi, taotlus rahuldatakse osaliselt või taotlus rahuldatakse täielikult); 4. Taotlejale saadetakse e-maili teavitus tehtud otsuse kohta koos lingiga avalikku keskkonda, kus on näha täpsem info; 5. Taotleja autendib avalikku keskkonda, kus kuvatakse teade taotluse otsuse tegemise kohta; 6. Sõltuvalt sellest, kas pakkumise eesmärgiks on „muuseumile üleandmine“ või „hoiule andmine“, järgneb tavapärane vastuvõtu või hoiule võtu protsess: 6.1. Eesmärgi „Muuseumile üleandmine“ puhul üleandmisakti ja hiljem vajadusel vastuvõtuakti või tagastamisakti koostamine ja allkirjastamine, sõltuvalt sellest kas objekt otsustati muuseumi poolt vastu võtta või lükata tagasi ning kas õigused olid eelnevalt üle antud; 6.2. Eesmärgi „Hoiule andmine“ puhul koostatakse ja saadetakse taotlejale allkirjastamiseks: 366 6.2.1. Koheselt hoiulevõtmisakt (kui hoiule võtmise eesmärgiks oli midagi muud kui „Hoiustamine“, nt „Konserveerimine/korrastamine“ või „Digiteerimine“) või; 6.2.2. Esmalt üleandmisakt ja seejärel hoiulevõtmisakt või tagastamisakt (kui hoiulevõtmise eesmärgiks oli „Hoiustamine“). Vt detailset vastuvõtu ja hoiule võtu protsessi kirjeldust peatükis 4.2.5 „Tulevane äriprotsess“. ID Nõude kirjeldus AV204 Autenditud kasutaja peab saama:  Näha enda poolt sisestatud objekte;  Alustada uue objekti sisestamisega;  Edastada objekti pakkumise taotlusi;  Edastada objekti kogumisaktsiooni;  Edastada objekti virtuaalnäitustele. AV205 Kõiki sisestatud objekte peab saama otsida ja filtreerida, nt selle järgi, kas objektid on muuseumile juba suunatud või mitte. Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. AV206 Uue objekti sisestamisel peab saama sisestada andmehulga, mida muuseumid vajaksid esialgse otsuse tegemiseks objekti muuseumisse võtmiseks. Minimaalselt on info järgmine:  Objekti nimetus;  Olemus;  Autor;  Valmistamise aeg;  Objekti lühikirjeldus ja taustateave (valmistamine, kasutamine, objektiga seotud isikud jms);  Failid (nt kujutis objektist);  Lingid (nt kui kasutaja on filminud objekti ja laadinud selle kuhugi üles). AV207 Objekti andmeid ei tohi saada objekti andmeid muuta juhul, kui see on juba mõnele muuseumile edastatud ja muuseum pole veel otsust teinud. AV208 Kasutajal peab saama objekti edastada muuseumile, mille tulemusena avaneb pakkumise taotluse koostamise vorm järgmiste valikutega:  Muuseum, kuhu objekti soovitakse pakkuda;  Valik „muuseumile üleandmine“ ja „muuseumile hoiule andmine“;  „Muuseumile hoiule andmine“ valiku korral ka hoiule andmise eesmärk ja hoiule andmise tähtaeg;  Valiku „muuseumile üleandmine“ korral ka omandiõiguste ülemineku ja autoriõiguste ülemineku info;  Asutus (nimi ja registrikood) ja asutuse esindaja (ees- ja perekonnanimi, isikukood ja e-maili aadress). See on vajalik juhul, kui taotleja esitab taotluse mõne asutuse nimel (mitte enda kui füüsilise isiku nimel);  Täiendavad kommentaarid/selgitused. AV209 Asutuse ja selle esindajate andmeid peab saama pärida üle X-tee äriregistrist. Vt ka peatükk 8.4 „Äriregister ja rahvastikuregister“. Asutuse esindaja pärimine ei ole kohtuslik – st selleks ei pea olema äriregistrisse kantud esindusõiguslik isik. AV210 Asutuse esindajale peab automaatselt tekkima ligipääs antud taotlusele ja hiljem ka sellega seotud aktidele. 367 AV211 Kasutajale tuleb üheselt mõistetavaks teha, milliste tingimustega ta peab arvestama ja selge info selle kohta, et muuseumil pole kohtust objekti vastu võtta. Taotluse esitamisel peab kasutaja tingimustega nõustuma. AV212 Ühte objekti pakkumise taotlusse peab saama lisada mitu objekti. AV213 Kasutaja peab saama ühte objekti suunata muuseumidele mitu korda. Kui konkreetne muuseum on objekti osas teinud negatiivse otsuse, siis samale muuseumile objekti enam suunata ei tohi saada. Negatiivsega otsustega objekti peab aga saama suunata teisele muuseumile. AV214 Esitatud pakkumise taotluse kohta peab süsteem registreerima töötajakeskkonda automaatse taotluse kirje. AV215 Kui töötajakeskkonnas tehakse esitatud taotluse kohta otsus (taotlus lükatakse tagasi, rahuldatakse osaliselt või rahuldatakse täielikult) tuleb kasutajale kuvada avaliku keskkonna töölaual vastav teade. AV216 Kui objekti pakutakse muuseumile hoiule andmise eesmärgil, peab sisestama ka hoiule võtmise eesmärgi vastavalt muuseumi kohta administreerimisliideses lubatud valikutele (nt kui muuseum ei tegele konserveerimisega, siis ei saa ka antud eesmärgil objekti hoiule andmiseks edastada) ja hoiule andmise tähtaja. AV217 Kui objekti pakutakse muuseumile üleandmise eesmärgil, siis peab saama sisestada info selle kohta, kas omandiõigused soovitakse enne hindamiskomisjoni kohe muuseumile anda (hiljem kui muuseum on taotluse kinnitanud, lepitakse vajadusel kokku objekti füüsiline kohale toimetamine) ja info autoriõiguste kohta (sh nende loovutamise kohta). AV218 Kui muuseum teeb objekti pakkumise osas positiivse otsuse, peab olema võimalik avalikus keskkonnas üleandmisakti, hoiulevõtmisakti ja/või tagastamisakti digiallkirjastada, sõltuvalt sellest mis liiki pakkumisega tegemist on ja mida hindamiskomisjon otsustab. Seejuures tuleb arvestada, et algne taotleja ei pruugi olla akti märgitud allkirjastavaks osapooleks – sellisel juhul teavitatakse avalikku keskkonda allkirjastamiseks suunatud aktist nii taotlejat kui akti allkirjastajat (asutuse esindajat), kuid allkirja annab ikkagi allkirjastajaks märgitud isik. AV219 Kui muuseum pakkumuse taotluse tagasi lükkab, peab kasutaja saama taotlust korrigeerida – nt lisada täiendavad lisadokumendid. Täpsed vajadused lepitakse kokku tööde käigus. AV220 Objekti peab saama suunata vastavat tüüpi kogumisaktsiooni (vt täpsemalt peatükk 9.16 „Kogumisaktsioonid“) AV221 Objekti peab saama suunata kasutaja enda loodud või koostöös loodud virtuaalnäitusele (vt täpsemalt peatükk 9.12 „Virtuaalnäitused“). 9.15 Objektide väljaandmise taotlemine Muuseumide infosüsteemiga liitunud muuseumid esitavad taotluse objektide väljaandmiseks läbi töötajakeskkonna. Muud isikud saavad tulevikus objektide väljaandmise taotlusi esitada läbi avaliku keskkonna. Samuti käib läbi avaliku keskkonna ka taotlusele järgneva väljaandeakti ja tagastamisakti liigutamine ja digiallkirjastamine. Üldreeglina laenutatakse objekte vaid juriidilistele isikutele, mistõttu tuleb arvestada, et taotleja ja akti allkirjastaja enamasti erinevad. ID Nõude kirjeldus AV222 Autenditud kasutaja peab saama esitada objektide väljaandmise taotluse. AV223 Taotluse andmed on minimaalselt järgmised:  Asutus (nimi ja registrikood); 368  Taotleja (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, e-maili aadress, telefon)  Asutuse esindaja (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, e- maili aadress, telefon);  Kasutuseesmärk;  Kasutuskoht;  Kasutuse algus- ja lõppaeg;  Täiendavad kommentaarid/selgitused;  Failid (nt garantiikiri);  Välja valitud objektide andmed (number, nimetus, olemus, autor). AV224 Asutuse ja selle esindajate andmeid peab saama pärida üle X-tee äriregistrist. Vt ka peatükk 8.4 „Äriregister ja rahvastikuregister“. Asutuse esindaja pärimine ei ole kohtuslik – st selleks ei pea olema äriregistrisse kantud esindusõiguslik isik. AV225 Asutuse esindajale peab automaatselt tekkima ligipääs antud taotlusele ja hiljem ka sellega seotud aktidele. AV226 Ühte väljaandmise taotlusse peab saama lisada mitu objekti. AV227 Ühes väljaandmise taotluses saavad sisalduda ainult ühe muuseumi objektid. AV228 Kasutajale tuleb üheselt mõistetavaks teha, milliste tingimustega ta peab arvestama. Selleks tuleb taotluse vormil kuvada konkreetse muuseumi tingimuste info (nt tingimused tingimused objekti säilitamiseks, käsitlemiseks, eksponeerimiseks). Taotluse esitamisel peab kasutaja muuseumi tingimustega nõustuma. AV229 Taotleja peab taotluse enne esitamist allkirjastama. Taotlust peab vabatahtlikult saama allkirjastada ka taotlusse märgitud asutuse esindaja. AV230 Esitatud väljaandmise taotluse kohta peab süsteem registreerima töötajakeskkonda automaatsed taotluse kirje. AV231 Kui töötajakeskkonnas tehakse esitatud kasutamise taotluse kohta otsus (taotlus lükatakse tagasi, rahuldatakse osaliselt või rahuldatakse täielikult) tuleb kasutajale kuvada avalikus keskkonnas vastav teade. AV232 Kui muuseum teeb taotluse osas positiivse otsuse, peab olema võimalik sellega seotud väljaandeakti suunata avalikku keskkonda allkirjastamiseks. Avalikku keskkonda allkirjastamiseks suunatud aktist teavitatakse nii taotlejat kui akti allkirjastajaks märgitud isikut (asutuse esindajat), kuid allkirja saab anda ikkagi allkirjastajaks märgitud isik. AV233 Väljaandeakti alusel töötajakeskkonnas koostatud tagastamisakti peab olema võimalik suunata avalikku keskkonda allkirjastamiseks. Avalikku keskkonda allkirjastamiseks suunatud aktist teavitatakse nii taotlejat kui akti allkirjastajaks märgitud isikut (asutuse esindajat), kuid allkirja saab anda ikkagi allkirjastajaks märgitud isik. AV234 Asutuse esindajale peab automaatselt tekkima ligipääs antud taotlusele ja hiljem ka sellega seotud aktidele. AV235 Taotleja peab peale väljaandeakti mõlemapoolsed digiallkirjastamist esitada väljaandmise pikendamise taotluse. AV236 Esitatud väljaandmise pikendamise taotluse kohta peab süsteem registreerima töötajakeskkonda automaatselt taotluse kirje. AV237 Kui töötajakeskkonnas tehakse esitatud pikendamise taotluse kohta otsus (taotlus lükatakse tagasi või rahuldatakse) tuleb kasutajale kuvada avalikus keskkonnas vastav teade. AV238 Kui muuseum teeb pikendamise taotluse osas positiivse otsuse, peab olema 369 võimalik sellega seotud väljaandeakti lisa suunata avalikku keskkonda allkirjastamiseks. Avalikku keskkonda allkirjastamiseks suunatud väljaandeakti lisast teavitatakse nii taotlejat kui akti allkirjastajaks märgitud isikut (asutuse esindajat), kuid allkirja annab ikkagi allkirjastajaks märgitud isik. AV239 Kui muuseum ükskõik millise taotluse tagasi lükkab, peab kasutaja saama taotlust korrigeerida – nt lisada täiendavad lisadokumendid. Täpsed vajadused lepitakse kokku tööde käigus 9.16 Kogumisaktsioonid Muuseumid korraldavad kogumisaktsioone (kogumisprojekte, ühisloomeprojekte) avalikkuselt nt lugude, fotode või muu materjali kogumiseks. Näiteks on nii mitmelgi muuseumil plaanis lähiajal digiteerida suur hulk negatiive (lavastustest, spordivõistlustest jms) ja selle koha andmete kogumiseks kasutada avalikkust (nt kes või mis on kaadril). Kui muuseumi hinnangul on piisav info negatiivide osas koos, soovitakse selliseid negatiive muuseumisse vastu võtta. Näited kogumisaktsioonidest:  Eesti muuseumide 90ndate lugude kogumise projekt http://rahvalood.ee/;  Rahvusarhiivi projekt http://anna.ra.ee/et/;  Rahvusarhiivi projekt „Eestlased Esimeses maailmasõjas“ http://www.ra.ee/ilmasoda/;  Rahvusarhiivi projekt „Tartu 1867“ http://www.ra.ee/tartu1867/. ID Nõude kirjeldus AV240 Kogumisaktsioonide vaates peab võimaldama kasutajal:  Vaadata muuseumide loodud kogumisaktsioone (tavakasutaja);  Alustada uue kogumisaktsiooni lisamisega (muuseumitöötaja). AV241 Kogumisaktsioonide vaates tuleb kuvada kõik aktiivsed kogumisaktsioonid. Sealjuures võib olla lahendus realiseeritult selliselt, et algselt kuvatakse ainult karussell juhuslike kogumisaktsioonidega (tutvustavad pildid koos lühikirjeldusega), kuid kasutajal on võimalik avada ka täisnimekiri aktsioonidest. Lisaks tuleks eristavalt kuvada:  Enim vaadatud kogumisaktsioon(id);  Esiletõstetud kogumisaktsioon(id) (nt „kvartali parim“);  Viimati loodud kogumisaktsioon(id);  Viimati uuendatud kogumisaktsioon(id). AV242 Kogumisaktsioon peab saama otsida ja filtreerida, nt muuseumide kaupa. Täpsed otsingu- ja filtreerimise parameetrid lepitakse kokku tööde käigus. Vaikimisi peab süsteem kuvama ainult aktiivsed kogumisaktsioonid, kuid kasutajal peab olema täiendavalt võimalik valida „näita ka eelmisi kogumisaktsioone“. AV243 Kasutajal peab kogumisaktsioonide vaates olema võimalik tellida teade selle kohta, kui muuseum lisab uue kogumisaktsiooni (sh ka konkreetsete tingimuste alusel – nt teema). AV244 Uut kogumisaktsiooni peab saama lisada muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja ja muuseumide ülese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja. AV245 Seejuures kogumisaktsioon võib olla juba muuseumis oleva materjali (objektid ja failid) kohta täiendava info kogumine, aga ka uue materjali (objektide ja 370 lugude) kogumine, millest võivad tulevikus museaalid saada. Seega kogumisaktsioone on nelja liiki:  Muuseumis arvel olevate objektide (ja/või nendega seotud failid) kohta tagasiside kogumine;  Muuseumides olevate failide (pilt, video, audio) kohta tagasiside kogumine (nendest võivad tulevikus saada museaalid);  Inimeste kodudes olevate objektide kogumine (nendest võivad tulevikus saada museaalid);  Inimestelt lugude kogumine. AV246 Uue kogumisaktsiooni lisamisel peab saama määrata, mis tüüpi kogumisaktsiooniga on tegemist ja lisada minimaalselt järgmised andmed:  Kogumisaktsiooni nimi;  Teema;  Kogumisaktsiooni liik (nimetatud nõudes AV245);  Lühikirjeldus;  Soovitud tagasiside formaat;  Kas tagasiside kohe avalik/muuseumitöötaja poolt avalikuks märgitav/mitte kunagi avalik;  Kas autentimine vajalik;  Jm asjakohased andmed (võivad sõltuda konkreetsest kogumisaktsiooni liigist);  Kogumisaktsiooni lõppemise kuupäev. AV247 Kui tegemist on muuseumis arvel olevate objektide (ja/või nendega seotud failid) kohta tagasiside kogumisega, peavad tavakasutajad saama muuseumitöötaja poolt kogumisaktsiooni suunatud objektide ja/või nendega seotud failide kohta anda tagasisidet või lisada avalikke kommentaare, mis võiks anda muuseumile väärtuslikku infot. Tagasisidet/kommentaare peab saama anda mitme objekti kohta korraga. Näiteks on museaale, mille päritolu tekitab küsimusi või museaale, mis on kaduma läinud või varastatud. Seda tüüpi kogumisaktsiooni korral peab muuseumitöötaja saama määrata:  Kas oodatud on ainult tagasiside (sh kas igasugune vabatekstiline tagasiside või struktureeritud tagasiside) või ka avalikud kommentaarid, sõltuvalt kogumisaktsiooni eesmärgist;  Kas antud tagasiside ja kommentaaride lisamisel kehtivad tavapärased reeglid (sh tagasiside hakkab laekuma eraldi teadetena töötajakeskkonda) või kõik tulemused jäävad ainult avalikku keskkonda avalikult nähtavale. AV248 Muuseumides olevate failide kohta tagasiside kogumist teostatakse juhul, kui muuseumis on objekte, mille osas on vaja vastuvõtu otsuse tegemiseks koguda lisainfot. Selleks digiteeritakse vastavad objektid (nt negatiivid; tegemist võib olla ka juba digitaalsete objektidega, nt audio- või videofailid) ja seejärel suunatakse kogumisaktsiooni täiendava info kogumiseks. Laias laastus on protsess järgmine: 1. Muuseumitöötaja valmistab digihoidlas ette vatava kogumisaktsiooni kausta ja laeb üles sinna soovitud failid. Seejuures muuseumitöötaja ise otsustab, kui suure faili sõltuvalt autoriõigustega seotud piirangutest ta üles laeb (minimaalselt peavad vastama digihoidla pisipildi nõuetele, sh pikima külje mõõt vähemalt 800px). Failide lisamisel määratakse koheselt ära ka kasutusõigused. Samuti saab muuseum lubada kogumiskampaania kausta ka teistel muuseumidel oma faile lisada; 2. Muuseumitöötaja alustab avalikus keskkonnas uue kogumisaktsiooni 371 lisamisega ja seob selle digihoidlas ettevalmistatud failide kaustaga. Muuseumitöötaja sisestab kogumisaktsiooni kohta täpsema info: kogumisaktsiooni nimi, teema, lühikirjeldus, tagasiside formaat ja kas autentimine vajalik. Muuseumitöötaja seadistab, kas oodatud on igasugune vabatekstiline tagasiside antud kogumisaktsioonidega seotud failide kohta või struktureeritud tagasiside; 3. Kui muuseumitöötaja on kogumisaktsiooni ette valmistanud, siis avalikustab ta selle; 4. Kui muuseumitöötaja arvates on tagasiside hulk otsustamiseks piisav, siis märgib ta kogumisaktsiooni lõpetatuks ja valib failid, mida soovib suunata eelregistreerimise töölehele. Sealjuures peab olema võimalik märkida, kas iga fail moodustab eraldi eelregistreeritud objekti või mitu faili moodustavad ühe eelregistreeritud objekti. Failide saatmisel töötajakeskkonda peavad kirjelduse andmed olema maksimaalses ulatuses eeltäidetud (vajadusel muuseumitöötaja poolt eelnevalt sisestatud universaalne sündmus) ja konkreetsete andmeväljade juures kogu selle kohta laekunud tagasiside; 5. Hindamiskomisjon (kes näeb ka faile ja selle kohta kogutud tagasisidet) teeb otsuse, kas objekt võtta vastu või mitte; 6. Kui objekt otsustatakse vastu võtta ja vastuvõtuakt kinnitatakse, tekivad kõik konkreetse vastuvõtuaktiga seotud failid digihoidla pooleliolevate lisamiste vaatesse. Pooleliolevate lisamiste vaatesse suunamisel käivitub ka konverter, mis loeb välja failidest metaandmed, teeb neist duubli (pisipildid), kontrollib tehnilistele nõuetele vastavust ja nimetab automaatselt kõik failid ümber (vastuvõtuakti raames omistatud museaali numbrile vastavaks); 7. Seejärel kontrollib muuseumitöötaja pooleliolevate lisamiste vaates failid üle ja saadab need arhiivi. Kui kasutaja soovib laadida juurde nt tagatisfaili või parema kvaliteediga kasutuskoopiat, võib ta seda teha kohe pooleliolevate lisamiste vaates enne arhiivi saatmist või kunagi hiljem, kui failid on juba arhiivi saadetud (nt juhul, kui tagatisfaili tekitamiseni jõutakse mitu kuud hiljem, pole mõtet faile pooleliolevate lisamiste vaatesse seniks rippuma jätta); 8. Muuseumitöötaja otsustab, mida teha failidega, mida eelregistreerimise töölehele ei saadetud või mida hindamiskomisjon otsustas mitte vastu võtta – need kas kustutatakse digihoidlast või jagatakse digihoidlas välja teisele muuseumile, kes saab neid omale eelregistreerimise töölehele suunata (sellisel juhul protsess analoogne nagu kogumisaktsiooniga seotud failide avalikust keskkonnast saatmisel). Vt ka digihoidlaga seotud nõudeid peatükk 7 „Digihoidla“. AV249 Juhul, kui tegemist on muuseumis arvel olevate objektide (ja/või nendega seotud failide) kohta struktureeritud tagasiside kogumisega (nõue AV247) või muuseumides olevate failide (ootavad vastuvõtu otsust) kohta struktureeritud tagasiside kogumisega (nõue AV248), siis peab kogumisaktsiooni lisamisel saama sisestada inimloetavad andmeväljad, mida kasutajale avalikus keskkonnas kuvatakse (nt pildil kujutatud isik ja pildistamise aeg), ja siduda need ära töötajakeskkonnas kirjeldamise vormis olevate andmeväljadega (vajalik hilisemaks andmeülekandeks). Juhul, kui tagasidet kogutakse muuseumides olevate failide kohta (mis ootavad vastuvõtuotsust – nõue AV248), peab muuseumitöötaja enda poolt saama eelnevalt ära kirjeldada ka need andmeväljad, mis on teada. Näide: kui 372 ühe kogumisaktsiooni eesmärk on konkreetse lavastuse esietenduse kohta tehtud negatiivide kohta tagasiside kogumine, saab muuseumtöötaja sisestada ja kirjeldada esietenduse kui universaalse sündmuse – esietenduse toimumisaeg, lavastaja, seosorganisatsioon jne ning kasutajale märkida sisestamiseks pildil kujutatud isikud (osalejad). AV250 Struktureeritud tagasiside andmisel (nõue AV247 ja nõue AV248) peab kasutajal olema võimalik ka pildifailidel isikuid vm olulisi asju märgistada/tag- ida (nt kui kasutaja soovib anda infot selle kohta, kes on pildil kujutatud isikud). Täpne tehniline lahendus lepitakse kokku tööde käigus. AV251 Kui tegemist on inimeste kodudes olevate objektide kogumisega, peavad tavakasutajad saama lisada kogumisaktsiooni enda objekte. Antud objekti pakkumised laekuvad töötajakeskkonda (kirjeldatud peatükis 9.14 „Oma objekti info sisestamine“). AV252 Kui tegemist on inimestelt lugude kogumisega, peavad tavakasutajad saama lisada oma mälestusi seoses mingi teemaga (sh nii tekstilist infot kui faile). Kogumisaktsioonis osalev tavakasutaja saama sisestada vähemalt järgmised andmed:  Pealkiri;  Teema;  Tekst;  Lisada faile ja linke;  Enda andmed (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, e-mail, elukoht, muu);  Täiendavad kommentaarid/selgitused;  Info materjali kasutamise õiguste kohta;  Märkida, kas esitatud lugu on avalik või mitte (viimasel juhul nähtav ainult kogumisaktsiooni algatanud muuseumi kasutajatele);  Märkida, et ta nõustub isikuandmete töötlemisega. Idee on analoogne http://rahvalood.ee/ lahendusele. AV253 Kogu kogumisaktsiooni raames laekunud tagasiside peab kogumisaktsiooni loonud muuseumitöötajatele alati olema nähtav ja kui tagasiside on kogumisaktsiooni loonud muuseumitöötaja poolt märgitud koheselt avalikuks, siis ka avalikus keskkonnas vastava kogumisaktsiooni juures alati nähtav. AV254 Tööde käigus tuleb kaaluda ka varianti, et kasutajad saaksid üksteise avalikku tagasisidet n-ö like-ida, kui nad on tagasisides tooduga nõus. 9.17 Uudised ja artiklid ID Nõude kirjeldus AV255 Uudiste ja artiklite alajaotus peab võimaldama tutvuda muuseumide poolt avalikku keskkonda kasutajatele lugemiseks lisatud uudiste, artiklite ja muude lugudega (blogi põhise uudiste ja artiklite voona). Muuseumid peavad saama sisestada wiki laadseid lugusid, aga ka üldtemaatilisi lugusid nagu näiteks „Mida ja kuidas muuseumile pakkuda museaaliks“, „Mida teha, kui leiad vana väärtusliku eseme“ jne. AV256 Lisaks manuaalsele artiklite/uudiste sisestamisele tuleb võimaldada ka RSS-i. AV257 Uudist/artiklit peab saama lisada, muuta, kustutada muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja ja muuseumide ülese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja. AV258 Muuseumisisese avaliku keskkonna administreerimise õigusega kasutaja peab saama uut uudist/artiklit peab saama lisada ainult kasutajaga seotud 373 muuseumi alla. AV259 Uudist/artiklit peab saama seostada teiste artiklitega. AV260 Igale uudisele või artiklile peab jääma tunnusena muuseumi nimi ja uudise/artikli sisestaja poolt määratud märksõnad. AV261 Uudiste/artiklite üldvaates peab iga uudise/artikli olema minimaalselt kuvatud:  Tutvustav pilt (thumbnail);  Uudise pealkiri;  Teema/märksõnad;  Autor;  Muuseum;  Uudise kuupäev;  Lühike uudise sisukokkuvõte. AV262 Nimekirjas tuleb kuvada kõik sisestatud ja avalikustatud uudised/artiklid kuu/aasta kaupa. AV263 Vaikimisi peab olema avatud jooksva kuu/aasta uudiste/artiklite nimekiri, kuid kuid/aastaid peab saama vahetada. AV264 Pikemate uudiste puhul peab olema võimalik avada terve uudise sisutekst, mille puhul kehtivad järgmised nõuded:  Tuleb eristada uudise lühitutvustust ja põhisisu;  Sisuteksti alas võib olla tsitaate eraldi väljatooduna:  Sisuteksti alas võib olla nii teksti kui ka pilte ja videot;  Uudise/artikliga seotud pilte peab saama kuvada galeriina;  Galeriist peab saama pildi avada ka täismõõdus;  Tuleb kuvada ka seosed teiste uudiste/artiklitega. AV265 Uudiste/artiklite vaates peab süsteem kuvama märksõnapilve ning muuseumide nimedega filtrit, mis kokku filtreerivad uudiseid vastavalt kasutaja valikule. 374 10 Edasised arenguvõimalused Uus muuseumide infosüsteem peab olema edasiarendatav. Alljärgnevalt on välja toodud mõned suuremad potentsiaalsed arengusuunad, millega kindlasti peaks tehnilise arhitektuuri välja töötamisel arvestama (seejuures nimekiri ei pruugi olla lõplik):  Andmete vahetamine mõne välise seadmega, mis aitab objektide tuvastamise ja märkimisega (objektid ise võivad olla märgistatud nt QR-koodide ja/või triipkoodidega). Üheks potentsiaalseks rakenduskohaks on inventuuride tegemine – hoidlas skaneeritakse teatud objektid ja sisestatakse nende kohta inventuuri tulemused (nt olemasolu ja seisundi info) ning vastav info edastatakse muuseumide infosüsteemi inventuuri töölehele. Sarnane funktsionaalsus võimaldaks oluliselt mugavamini teostada ka objektide füüsilisi liigutamisi (väljaantuks ja tagastatuks märkimisi), monitooringuid jms;  Sõnastike ja osalejate andmete vahetamine väliste infosüsteemidega. On võimalik, et luuakse mäluasutuste ülesed sõnastikud ja/või osalejate nimekirjad. Seejuures tuleb arvestada nii sõnastike ja osalejate andmete väljastamise (kui keskseks haldajaks saab muuseumide infosüsteem) kui pärimise võimekusega (kui andmeid hallatakse mõnes teises infosüsteemis);  Objektidega seotud andmete vahetamine teiste mäluasutuste infosüsteemidega. See on vajalik objektide kirjeldamiseks – mäluasutuste vaheliseks objektide seostamiseks/viitamiseks, juba teise mälusasutuse poolt kirjeldatud info taaskasutamiseks;  Muuseumide enda spetsiifilistest infosüsteemides olevate andmete migreerimine uude muuseumide infosüsteemi (nt Kanutis kasutuses olevast Pildipangast ja EKM-is kasutuses olevast Digitaalkogust). Üks universaalne infosüsteem tagab kuluefektiivsuse, sest puudub vajadus paralleelselt arendada erinevaid samu funktsionaalsuseid pakkuvaid süsteeme. Kui olemasolevatest süsteemidest ei ole mingil põhjusel võimalik andmeid migreerida uude muuseumide infosüsteemi, on variant ka luua vastavad veebiteenused andmevahetuse teostamiseks;  Avalikus keskkonnas pangalingi, krediitkaardimakse või muu ühtse maksesüsteemi kasutusele võtmine;  Muuseumide ülese ühishoidla kontseptsiooniga seotud muudatused;  Ruumide seisukorra haldusmooduli kasutusele võtmine ja andmete vahetamine loggerite süsteemidega (nt HoboWare Data Loggers) ruumide seisukorra (temperatuur, õhuniiskus) jälgimiseks;  Dokumentide vahetamine dokumendihalduskeskkondadega (nt Webdesktopiga, mida praegu kasutab 18 muuseumi);  Fototuvastusalgoritmide kasutuselevõtt, mis võimaldavad tuvastada sarnaseid kujutisi, isikuid, signatuure, asjaolu, kas tegemist negatiivi või positiiviga jne (sh mäluasutuste üleselt);  Liidestus Muinsuskaitseameti infosüsteemiga. Liidestus saab hõlmata mitmeid erinevaid tahke – Muinsuskaitseameti varastatud/kadunud mälestiste info pärimine; Muinsuskaitseameti poolt registreeritud vallasmälestiste ja kultuuriväärtustega leiduda muuseumile üle andmise funktsionaalsuse loomine; Muinsuskaitseameti poolt väljastatavate väljaandelubade taotlemise funktsionaalsuse loomine (vajalik, kui muuseumi objekti soovitakse Eesti riigist välja viia). 375
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel