EELNÕU
05.01.2018
Maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet ja selgitusi tema:
1) maksukohustuste kohta;
2) teiste kohustuste kohta, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 4 ja 5
ning § 128 lõikes 4;
3) maksude ja muude nõuete arvutamise korra ja nende määramise aluste kohta;
4) maksudeklaratsiooni täitmise kohta;
5) võimalusest esitada taotlus, vaie või kaebus.“;
2) paragrahvi 14 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Maksuhaldur on kohustatud väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui
maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude osas on
väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud.“;
3) paragrahvi 202 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus registreerida oma ettevõtte majandustegevuses
osalev abikaasa töötamise registris käesoleva seaduse peatüki 31. jaos sätestatud korras.“;
4) paragrahvi 202 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 251 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Töötamise registrisse kantakse andmed käesoleva seaduse § 202 lõikes 2 nimetatud
füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuses osaleva abikaasa kohta.“;
6) paragrahvi 252 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tööd võimaldav isik on kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse
§ 251 lõikes 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja töötamise
liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed.“;
7) paragrahvi 254 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 254 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 251 lõikes 1 nimetatud asutuste ja avalik-õigusliku juriidilise isiku
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud töö tegemisega seotud käesoleva seaduse
§ 252 lõike 2 alusel registrisse kantavate andmete loetelu sätestatakse registri põhimääruses.“;
9) paragrahvi 254 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registri põhimääruses võib riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil teha andmete
registrisse kandmise osas erisusi.“;
1
10) paragrahvi 254 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud“;
11) paragrahvi 254 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 202 lõikes 1 nimetatud isik on õigus registreerida käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud lihtsustatud korras.“;
12) paragrahvi 256 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus parandada käesoleva seaduse § 202 lõike 1 alusel
registrisse esitatud isikuandmeid, mis on puudulikud või ebaõiged, ja lisada tegevuse ajutiseks
osutumise korral abikaasa ettevõtte tegevuses osalemise lõppkuupäev.“;
13) paragrahvi 26 lõikes 21 asendatakse sõnad „tegelevatel riigiasutuste töötajatel“ sõnadega
„tegeleval isikul“;
14) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) maksuvõlgade ja käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 4 ja 5 ning § 128 lõikes 4
nimetatud teiste täitmata kohustuste suuruse ja tekkimise aja, kui summa kokku ületab 100
eurot, arvestamata haldusaktiga kindlaks määramata intressi;“;
15) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) ajatatud maksuvõla suuruse ja andmed teiste rahaliste nõuete tasumise ajakava kohta ning
nende nõuete tagamiseks antud tagatise kohta;
16) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Maksuvõla ja käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 4 ja 5 või § 128 lõikes 4 nimetatud
teiste tasumata nõuete suurus ja kohustuste tekkimise aeg on lubatud avalikustada pärast
kohustuse täitmise tähtpäeva saabumist, kui selle täitmist ei ole peatatud. Kui
maksukohustuslane on kohustuse täitmise aluseks oleva haldusakti vaidlustanud, tehakse
sellekohane märge avaldatavate andmete juurde maksukohustuslase taotlusel. Ilma
maksukohustuslase taotluseta tehakse vastav märge avaldatavate andmete juurde juhul, kui
maksuhaldur on vaidlustamisest muul viisil teada saanud.“;
17) paragrahvi 29 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„26) Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduses ja isikut tõendavate dokumentide
seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;“;
18) paragrahvi 29 täiendatakse punktidega 51–53 järgmises sõnastuses:
„51) Rahvusarhiivile arhiiviseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
52) Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduses kutsealuse ja asendusteenistuja
kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning
riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel riigikaitselise sundkoormise määramiseks ja
teatavaks tegemiseks ning riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitselise töökohustuse nõuete
kontrollimiseks;
53) Kaitseväele kaitseväeteenistuse seaduses ja riigikaitseseaduses nimetatud reservis oleva
isiku kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks
ning Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud kaitseväeluure teostamiseks.“;
19) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses on:
1) tähtpäevaks tasumata maksusumma;
2) tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma;
2
3) maksukohustuslase taotluse alusel alusetult tagastatud tagastusnõude summa;
4) käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud summalt arvestatud tähtpäevaks tasumata
intress.“;
20) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 40. Seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutus“;
21) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle on tegelik võim füüsilisel
isikul, kes ei ole maksukohustuslase seaduslik esindaja, tegevjuht ega vara valitseja, kuid
tema tahtlik tegevus põhjustab maksuvõla, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest
solidaarselt maksukohustuslasega.“;
22) paragrahvi 40 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 11 alusel vastutab mitu isikut, vastutavad nad
kohustuste täitmise eest solidaarselt.“;
23) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tsiviilhagi“ sõnadega „või avalik-
õigusliku nõudeavalduse“;
24) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik ei ole lepinguga võetud kohustust
täitnud ettenähtud tähtajaks vabatahtlikult, kohaldatakse sellise kohustuse sissenõudmisel
käesoleva seaduse 13. peatükis maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut.“;
25) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutus ei lõpe maksuvõla mahakandmise,
kustutamise, ümberkujundamise ega sellest vabastamisega käesoleva seaduse §-des 114 või
1141 sätestatud korras.“;
26) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Maksuhaldur võib automatiseeritud otsuse ja muu dokumendi (edaspidi automaatne
otsus ja dokument) kinnitada e-templiga omakäelise või e-allkirja asemel seaduses sätestatud
tingimustel ja korras.“;
27) seadust täiendatakse §-ga 462 järgmises sõnastuses:
„§ 462. Automatiseeritud otsused ja dokumendid
(1) Riiklike maksude maksuhaldur võib Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonna
„e-maksuamet/e-toll” (edaspidi e-maksuamet) kaudu automaatse otsuse ja dokumendina anda:
1) korralduse deklaratsiooni esitamiseks ning selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
2) käibemaksukohustuslaste registris registreerimise ja kustutamise otsuse;
3) käibemaksugrupina registreerimise ja registrist kustutamise otsuse;
4) maksuvõla tasumise ajatamise otsuse ja automaatse otsusena antud maksuvõla tasumise
ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse;
5) intressinõude;
6) enammakse tagastamise otsuse;
7) sundtäitmise hoiatuse;
8) elektroonilise arestimissüsteemiga (e-arest) mitteliitunud krediidiasutusele edastatava
arestimisdokumendi;
9) maksuteate;
10) tõendi maksuvõla või selle puudumise kohta.
3
(2) Käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud automaatsetele otsustele ja dokumentidele ei
kohaldata käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 2 ja lõikes 5 sätestatut.
(3) Automaatsete otsuste ja dokumentide kättetoimetamine toimub vastavalt käesoleva
seaduse §-le 54.“;
28) paragrahvi 54 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse
keskkonda „e-maksuamet/e-toll” (edaspidi e-maksuamet)“ tekstiosaga „e-maksuametisse“;
29) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Maksukohustuslase taotluse alusel antud automaatse otsuse ja dokumendi
kättetoimetamise ajaks loetakse dokumendi andmise hetk. Maksuhaldur teeb
maksukohustuslase taotluse alusel koostatud automaatse otsuse või dokumendi
e-maksuametis kättesaadavaks viivitamata ja maksukohustuslase nõusolekul kättetoimetamise
kohta sellekohast teadet ei saada.“;
30) seadust täiendatakse pärast § 55 peatükiga 41. järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
MAKSUMENETLUS
§ 551. Maksumenetluse eesmärk
(1) Maksumenetluse eesmärk on käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmise kontrollimine,
et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust
suurendada või vähendada.
(2) Maksumenetlus võib:
1) hõlmata üht või mitut maksu;
2) hõlmata üht või mitut maksustamisperioodi;
3) olla piiritletud konkreetse asjaolu väljaselgitamise või kontrolliga.
§ 552. Maksumenetluse algus
(1) Maksumenetlus algab maksukohustuslase teavitamisega maksumenetluse alustamisest ja
selle ulatusest. Maksuhalduri teavitus peab vastama käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud
nõuetele.
(2) Maksukohustuslast teavitatakse maksumenetlusega alustamisel tema õigustest,
kohustustest, kontrollitavatest asjaoludest ja ajaperioodist.
(3) Kui esineb seadusest tulenev oluline põhjus maksumenetlusega alustamisest eelnevalt
mitte ette teavitada, tuleb seda teha esimesel võimalusel, vahetult enne või pärast esimest
menetlustoimingut.
(4) Maksumenetluse alustamisest teavitamata jätmine on eelkõige põhjendatud siis, kui esineb
kahtlus, et maksumenetlusest etteteatamise korral võib maksukohustuslane raskendada või
takistada maksumenetluse läbiviimist, juurdepääsu oma majandus- või kutsetegevusega
seotud andmetele, dokumentidele või esemetele, neid võltsida, kahjustada või hävitada.
(5) Maksumenetluse ulatuse muutmisel tuleb maksukohustuslast sellest teavitada. Teade peab
vastama käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele.
§ 553. Maksuhalduri toimingud maksumenetluse läbiviimisel
(1) Maksuhalduril on õigus:
4
1) kontrollida kõiki maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid;
2) kontrollida maksude tasumise- ja arvestamisega seotud dokumente;
3) teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja
ülemõõtmisi käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud korras;
4) saada maksumenetluse läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt
isikutelt või asutustelt teavet ja seletusi;
5) teha muid käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud toiminguid.
(2) Toiminguid võib teha suulise korralduse alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 70
ja 71 sätestatud juhul.
(3) Maksuhaldur kasutab maksusumma määramise, maksude tasumise õigsuse kontrollimise
või õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil kõiki tollieeskirjade rakendamiseks seadusega
antud õigusi. Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kaubandusega, rahvusvaheliste
postisaadetistega ja ühest liikmesriigist teise siirduvate isikutega seoses maksusumma
määramise, maksude tasumise õigsuse kontrollimise või õigusrikkumise tõkestamise
eesmärgil kasutab maksuhaldur kõiki tollieeskirjade rakendamiseks seadusega antud õigusi
juhul, kui on alust arvata, et maksuseadust ei täideta.
§ 554. Maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluse ajal
(1) Maksukohustuslasel on õigus:
1) esitada seletusi maksukohustusega seotud asjaolude kohta;
2) taotleda maksuhalduri ametniku taandamist käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alustel;
3) kasutada teisi käesoleva seadusega ette nähtud õigusi.
(2) Maksukohustuslane on kohustatud:
1) tagama maksuhaldurile juurdepääsu maksumenetlusega seotud andmetele;
2) esitama maksuhaldurile asjasse puutuvaid dokumente ja asju;
3) andma maksuhalduri nõudel seletusi;
4) tutvustama maksuhaldurile oma raamatupidamissüsteemi ning muid majandusarvestus- ja
infosüsteeme, kui maksukohustuslane on raamatupidamiskohustuslane.
§ 555. Maksukohustuslasele teabe andmine
(1) Maksuhaldur teavitab enne maksumenetluse lõppemist maksukohustuslast menetluse
tulemustest ja võimalusest anda tuvastatud asjaolude kohta seletusi. Kui maksukohustuslane
ei nõustu esitatud asjaoludega, võib maksukohustuslane nõuda maksuhalduri järelduste kohta
eriarvamuse lisamist. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse maksumenetluse raames
koostatavasse kontrollakti märge.
(2) Kontrollaktis tuuakse välja kõik maksumenetluse käigus tuvastatud maksustamise
seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kui maksumenetlusse kaasati
ekspert või spetsialist, märgitakse kontrollakti tema osavõtt.
(3) Kontrollakti ja sellele lisatud eriarvamuse põhjal teeb maksuhaldur maksuotsuse vastavalt
käesoleva seaduse 8. peatüki 3. jaos sätestatule. Enne maksuotsuse koostamist selgitab
maksuhaldur maksukohustuslase soovil, kuidas maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud
mõjutavad tema maksukohustust.
(4) Kui maksumenetluse käigus ei tuvastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid, ei koosta
maksuhaldur kontrollakti. Sellisel juhul teavitab maksuhaldur maksukohustuslast
maksumenetluse lõpetamisest kirjaliku teatega. Teade loetakse võrdväärseks maksumenetluse
tulemusel tehtava maksuotsusega vastavalt käesoleva seaduse §-s 95 sätestatule ja selle
5
muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101–103
sätestatut.
(5) Kui maksumenetluse käigus ei tuvastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid, koostab
maksuhaldur kontrollakti maksukohustuslase taotlusel. Kontrollakti koostamise ja sellega
tutvumise taotlus tuleb esitada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
kümne kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate kättesaamisest
arvates.
(6) Kontrollakti ei edastata maksukohustuslasele, kui selle eelnev edastamine ohustaks maksu
sissenõudmist või tõe väljaselgitamist väärteo- või kriminaalmenetluses. Kui maksumenetluse
käigus tuvastati väärteo või kuriteo tunnuseid, teavitab maksuhaldur sellest viivitamata
maksukohustuslast ning selgitab, et õigusrikkumise arutamine ja selleks vajalike asjaolude
tuvastamine toimub eraldi menetluse käigus.“;
31) paragrahvi 59 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
32) seaduse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 93 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Kui maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni,“
tekstiosaga „Põhjendatud erandjuhul“;
34) paragrahvi 93 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Muutev tingimus tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui täiendava maksumenetluse raames
ilmneb, et maksukohustust muutvaid asjaolusid ei esinenud.“;
35) paragrahvis 97 asendatakse sõna „sendi“ sõnaga „euro“;
36) paragrahvi 98 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise, samuti käesoleva seaduse §-s 41
nimetatud vastutuse korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat.“;
37) paragrahvi 98 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui selle kättetoimetamist on alustatud enne
aegumistähtaja lõppemist.“;
38) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
39) paragrahvi 99 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui maksukohustuslane on taotlenud maksumenetluse alguse edasilükkamist ja
maksuhaldur on selle rahuldanud, peatub maksusumma määramise aegumine päevast, kui
maksumenetlusega oleks esialgselt alustatud.“;
40) paragrahvi 102 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Jõustunud maksuotsust võib uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu muuta või kehtetuks
tunnistada, kui see asjaolu on tuvastatud seoses:
1) käesoleva seaduse §-s 1531, §-s 154 või §-s 1553 nimetatud väärteoga, mis on toime
pandud tahtlikult ja mille kohta on jõustunud lahend;
2) kuriteoga, mille suhtes on alustatud kriminaalmenetlust.“;
41) paragrahvi 102 lõikes 4 asendatakse sõna „revisjoni“ sõnaga „maksumenetluse“;
6
42) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Maksuhalduril on õigus ühise käibedeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõue
tasaarvestada käibemaksuseaduse § 26 lõike 1 alusel registreeritud käibemaksugrupi liikme
sissenõutavaks muutunud maksukohustuse ja kõrvalkohustustega kogu tagastusnõude ulatuses
käibemaksugrupi liikmete nõusolekul.“;
43) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Põhjendatud erandjuhtudel on maksuhalduril õigus ajatada maksuvõlg, samuti sellise
teadaoleva nõude tasumine, mille täitmise tähtpäev on saabunud, ka tagasiulatuvalt.“;
44) paragrahvi 111 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
45) seadust täiendatakse §-ga 1121 järgmises sõnastuses:
„§ 1121. Maksuvõla tasumise ajatamise otsustamine automaatse otsusega
(1) Maksuhalduril on õigus lahendada maksukohustuslase e-maksuametis esitatud ajatamise
taotlus automaatse otsusega, kui:
1) ajatamist taotletakse kuni 12 kuuks, maksukohustuse suurus kokku on kuni 20 000 eurot,
maksukohustuslane ei vastuta ajatatava maksuvõla tasumise eest solidaarselt teise
maksukohustuslasega ja nõuet ei ole edastatud sundtäitmiseks kohtutäiturile;
2) maksukohustuslane on taotluse esitamise hetkeks esitanud kõik maksudeklaratsioonid ette
nähtud tähtajaks;
3) taotluse esitamisele eelnenud viimase kuue kuu jooksul ei ole maksuvõla tasumise
ajatamise otsust kehtetuks tunnistatud ja puudub kehtiv maksuvõla tasumise ajatamise otsus
või kohtumenetluses kompromiss maksuvõla tasumise ajatamise kohta;
4) taotluse esitamise hetkel ei ole maksukohustuslasel tasumata riikliku maksude
maksuhalduri määratud trahvi, sunniraha või kohtumenetluse tulemusel tekkinud avalik-
õiguslikke kohustusi, mille tasumise tähtaeg on möödunud;
5) taotluse esitamise hetkel ei ole maksukohustuslase suhtes algatatud pankroti-,
likvideerimis-, saneerimis- ega võlgade ümberkujundamise menetlust ning mistahes
maksukohustuste osas ei ole algatatud vaide- ega kohtumenetlust.
(2) Kui maksukohustuslane on esitanud ajatamise taotluses ebaõigeid andmeid, ei täida
maksuvõla tasumise ajakava, ei esita selle kehtimise perioodil tähtajaks deklaratsioone, ei
täida tähtajaks maksukohustust või muutub mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja
5 sätestatud asjaolu, on maksuhalduril õigus rakendada § 113 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud
meetmeid.“;
46) paragrahvi 114 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „põhjendatud kirjalikul
taotlusel“ sõnadega „või põhjendatud erandjuhul omal algatusel“;
47) paragrahvi 115 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Rahvusvahelise ametiabi osutamisel arvestatakse välisriigis tasumisele kuuluvalt
maksusummalt intressi pärast maksusumma vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja
möödumist kuni maksu tasumise päevani, viimane kaasa arvatud. Vabatahtlikuks täitmiseks
antav tähtaeg ei või olla lühem kui kümme kalendripäeva.“;
48) paragrahvi 115 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga
„lõikes 1, 11 või 2“;
49) paragrahvi 115 lõike 3 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
7
50) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Intressinõudele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 46 sätestatut. Kui intressi tasumise
eest vastutab solidaarselt mitu maksukohustuslast, on maksuhalduril õigus esitada neile ühine
intressinõue. Intressinõudes võib teha hoiatuse sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei
täideta tähtajaks.“;
51) paragrahvi 115 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
52) paragrahvi 115 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui intress tasaarvestatakse tagastusnõudega või nõutakse sisse täitemenetluse ajal, ei
kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud intressikohustuse tasumise tähtaja nõuet.“;
53) paragrahvi 116 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui maksuhaldur ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud intressi kandnud
omal algatusel maksukohustuslase ettemaksukontole, võib maksukohustuslane taotleda selle
ülekandmist kahe aasta jooksul:
1) maksuotsuse või tagastusnõude täitmisest keeldumise kohta tehtud otsuse muutmise või
kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast alates;
2) tagastusnõude täitmise peatamise tinginud väärteoasjas või kriminaalasjas õigeksmõistva
otsuse jõustumise, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, samuti väärteomenetluse
lõpetamise otsuse tegemise päevast alates.“;
54) paragrahvi 117 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Intressimäära vähendamine ei ole lubatud käesoleva seaduse §111 lõikes 11 nimetatud
juhtudel tagasiulatuvalt.“;
55) paragrahvi 119 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
56) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Maksukohustuslase kohustuselt, mille täitmise tähtpäev saabus enne pankrotimenetluse
lõppemist või pankroti väljakuulutamist, lõpeb intressi arvestamine pärast pankroti
väljakuulutamist või pärast pankrotimenetluse lõppemist muul alusel, arvestades käesolevas
paragrahvis sätestatud erisusega.“;
57) paragrahvi 119 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
58) paragrahvi 119 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „Intressi ei
arvestata“ tekstiosaga „perioodi eest, mil maksukohustuslane ei saanud täita oma
maksukohustust maksuhalduri põhjendamatu viivituse tõttu maksumenetluse läbiviimisel
või“;
59) paragrahvi 119 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
60) paragrahvi 119 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „tollimaksu ja“;
61) paragrahvi 119 lõikest 9 jäetakse välja sõnad „tollimaksu ja“;
62) paragrahvi 127 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui käendaja ei ole asunud käendatava võlga tasuma 30 päeva jooksul maksuhalduri teate
kättesaamise päevast alates, asub maksuhaldur võlga sisse nõudma käesoleva seaduse
13. peatükis sätestatud korras.“;
8
63) paragrahvi 128 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „deklareeritud ja tasumata jäetud
maksusumma või maksuteate alusel“;
64) paragrahvi 128 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) käesoleva seaduse § 42 kohaselt lepingu alusel võetud kohustuse või pöörata täitmisele
käesoleva seaduse § 127 kohaselt tagatisega tagatud, kuid tähtajaks täitmata rahalised
kohustused;
5) enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude esitamist või kohustuse määramist käesoleva
seaduse § 1361 lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemisega kaasnevad
täitekulud.“;
65) paragrahvi 1361 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemisega seotud
täitekulu sissenõudmiseks koostab maksuhaldur korralduse, milles määrab summa tasumise
tähtaja ja teeb hoiatuse, et täitekulu tähtajaks tasumata jätmise korral täitmata kohustus
sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 128–132 sätestatule.“;
66) paragrahvi 154¹ lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, 1532“;
67) paragrahvi 1553 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eest“ sõnadega „või teabevahetuse
takistamise eest muul viisil“;
68) seadust täiendatakse §-dega 16810 ja 16811 järgmises sõnastuses:
„§ 16810. Avaldavate andmete koosseisu laiendamine
Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 4 nimetatud teiste tasumata kohustuste suuruse ja
tekkimise aja võib avalikustada nende kohustuste osas, mis on sisse nõutavad 2019. aasta
1. jaanuari seisuga.“;
§ 16811. Maksumenetluse rakendamine
Käesoleva seaduse 41. peatükis maksumenetlusele kehtestatud sätteid rakendatakse
menetlustele, mida alustatakse 2019. aasta 1. jaanuaril ja hiljem.“.
§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine
Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktis 16 asendatakse tekstiosa „maksuvõlgnevuste
kohta“ tekstiosaga „maksukorralduse seaduse §-s 27 nimetatud andmed“.
§ 3. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduse § 11 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises
sõnastuses: „Maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul.
Maksuhaldur avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas „e-
maksuamet/e-toll“ ning teavitab kohustuste saabumise tähtpäevast ja võimalusest tutvuda
maksuarvestusega keskkonnas „e-maksuamet/e-toll“.“.
§ 4. Käibemaksuseaduse muutmine
Käibemaksuseaduse § 26 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Maksuhalduril on õigus tasaarvestada tagastusnõue käibemaksugruppi kuuluva ettevõtte
maksukohustuse ja teiste nõuetega maksukorralduse seaduses sätestatud korras.“.
§ 5. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine
9
Maksualase teabevahetuse seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Teabe kogumise vältimise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud
Kui tehingu või toimingu sisust järeldub, et see on tehtud teabe kogumise vältimise eesmärgil,
ei võeta seda käesoleva seaduse kohaldamisel arvesse.“.
§ 6. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduse § 9 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul. Maksuhaldur
avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas ning teavitab kohustuste
saabumise tähtpäevast ja võimalusest tutvuda maksuarvestusega e-teenuste keskkonnas
„e-maksuamet/e-toll“.“.
§ 7. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 34 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „maksukorralduse seaduse alusel
tasutud intresse“ tekstiosaga „,välja arvatud maksukohustuslase poolt põhjendatud juhtudel
parandatud maksudeklaratsiooni alusel tekkivalt maksuvõlalt ja maksukorralduse seaduse §
111 alusel ajatatud maksuvõlalt pärast maksuvõla tasumise ajakava kinnitamist arvestatud
intressilt, kui maks ei ole määratud maksuotsusega;“;
2) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maksu- ja Tolliamet arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse)
ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate. Maksuteadet ei väljastata
elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul ning mitteresidendile, välja arvatud § 44 lõikes
52 nimetatud juhul. Maksuhaldur avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste
keskkonnas „e-maksuamet/e-toll“ ning teavitab kohustuste saabumise tähtpäevast ja
võimalusest tutvuda maksuarvestusega keskkonnas „e-maksuamet/e-toll“.“.
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn,……………..2018
Algatab Vabariigi Valitsus…..2018. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
10
Ministeeriumid
Maksu- ja Tolliamet
Statistikaamet
Andmekaitse Inspektsioon Meie: 05.02.2018 nr 1.1-10/1041-1
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
Eesti Maksumaksjate Liit
Eesti Tööandjate Keskliit
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maksukorralduse seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadavad koos seletuskirjaga
õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel
http://eelnoud.valitsus.ee/.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
Rahandusminister
Lisad:
1) 20180105_MKS_jt_seaduste_muutmise_EN
2) 20180105_MKS_jt_seaduste_muutmise_SK
Taavi Juul 611 3219
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272
Maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga
(edaspidi eelnõu) kaasajastatakse ja ühtlustatakse kehtivat regulatsiooni. Eelnõuga
kõrvaldatakse seaduse tõlgendamisel tõusetunud probleemkohad. Muudatused arvestavad
tänapäevase majanduskeskkonna ning infotehnoloogia arengu suundadega ja võtavad arvesse
aktuaalset kohtupraktikat. Ühtlasi lihtsustavad muudatused Maksu- ja Tolliameti (edaspidi
MTA või maksuhaldur) töökoormust ning maksukohustuslase halduskoormust. Arvesse on
võetud huvigruppide ja praktikute ettepanekuid regulatsiooni efektiivsemaks rakendamiseks.
Eelnõuga muudetakse tasumisele kuuluvate summade ümardamise põhimõtet. Maksuhalduril
on edaspidi õigus tasaarvestada ühise käibedeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõue
käibemaksugrupi liikme maksukohustusega kogu tagastusnõude ulatuses, kui sellega on
nõustunud kõik käibemaksugrupi liikmed.
Muudatustega täpsustatakse maksuvõla mõistet ning laiendatakse avalike andmete koosseisu.
Ühtlasi on maksuhalduril õigus jätta maksuarvestussüsteemis reaalajas arvutatav intressi
avaldamata, kui seda ei ole maksuhalduri poolt eelnevalt haldusaktiga kindlaks määratud.
Luuakse võimalus rakendada ajatamise võimalusi põhjendatud erandjuhtudel ka
tagasiulatuvalt. Täiendatakse regulatsiooni, millal saab lugeda maksuintressi ettevõtlusega
seotud kuluks. Lisatakse säte, mille kohaselt ei avaldata maksuvõlalt arvestatud intressi, kui
see ei ole maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud ning täpsustatakse regulatsiooni,
millal on maksuhalduri tegevusetuse või tegevusetusest tingituna õigus maksuintressi mitte
arvestada.
Kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli erisused. Selle asemele kehtestatakse
maksukontrolli liigina maksumenetlus.
Edaspidi on võimalik nõuda vastutusotsusega äriühingut tegelikult juhtivalt isikult, kes ei ole
kantud juhatuse liikmena äriregistris registrikaardile, sisse tahtlikult tekitatud maksuvõlg.
Töötamise registri andmete koosseis sätestatakse rakendusakti tasandil1. Maksukorralduse
seaduses esitatakse andmete koosseis üldistatud kujul ning täpne andmekoosseis sätestatakse
rakendusaktis.
Ühtlasi reguleeritakse millistel juhtudel on maksuhalduril õigus koostada automatiseeritud
otsuseid (edaspidi automaatsed otsused)2, täiendatakse elektroonilise kättetoimetamise
regulatsiooni ning luuakse õiguslik alus e-templi3 kasutamiseks.
1 Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrus nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“.
2 Automatiseeritud otsused ja dokumendid on eelnõuga lisatavas MKS § 461 lg-s 1 sätestatud piiratud loetelus toodud haldusakt või muu
dokument, mis luuakse andmetöötlussüsteemi abil ning mille andmisel ei pea märkima ametniku ees- ja perekonnanime ning ametikohta.
3 E-tempel ehk digitaalne tempel on olemuselt sarnane lahendus nagu digitaalse allkirja andmine ID-kaardiga. Digitaalse templi kasutamisel
lisatakse dokumendile templi andmise aeg ja kehtivuse info.
1
Maksuhaldur ei pea alates 2019. aastast enam isikule tuludeklaratsiooni elektroonilise
esitamise korral maksuteadet kätte toimetama. Maksuteade loetakse kätte toimetatuks
deklaratsiooni kinnitamise järgselt elektrooniliselt kuvatava teatega. Isikul on võimalik
sellisel juhul tutvuda maksuarvestusega Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas
„e-maksuamet/e-toll” (edaspidi e-maksuamet).
Eraõigusliku juriidilise isiku töötajatele võimaldatakse põhjendatud juhtudel juurdepääs
maksusaladust sisaldavale teabele info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamise
eesmärkidel. Kaitseministeeriumi edastatud muudatusettepanekute kohaselt on
väljatöötamiskavatsuse väliselt lisatud sätted maksusaladusele ligipääsu võimaldamiseks, kui
see on vajalik riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. Rahvusarhiivile võimaldatakse edaspidi
arhiiviseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks üle anda maksusaladust sisaldava
arhiiviväärtusega dokumente ja andmekandjaid.
Eelnõusse on väljatöötamiskavatsuse väliselt lisatud ka Maksu- ja Tolliameti
muudatusettepanekud lepingulisel alusel tekkinud vastutuse kohta. Edaspidi lahendatakse
menetluslikud küsimused haldusmenetluses. Samuti antakse maksuhaldurile õigus enne
rahalise nõude või kohustuse määramist sooritatud vara arestimisega, vara üleandmise või
kohustuse täitmise keelamisega kaasnevad täitekulud sisse nõuda maksukohustuslaselt või
vastutusotsuse adressaadilt ning täpsustatakse, et maksukohustuslase kohustuselt, mille
täitmise tähtpäev saabus enne pankrotimenetluse lõppemist või pankroti väljakuulutamist,
lõpeb intressi arvestamine pärast pankroti väljakuulutamist või pärast pankrotimenetluse
lõppemist muul alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusega.
Maksualase teabevahetuse seaduses ja maksukorralduse seadusesse on lisatud muudatus, mis
puudutab teabe kogumise vältimise eesmärgil tehtud tehingud ja toimingud.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna
peaspetsialistid Anneli Valgma (
[email protected]; telefon 611 3289), Taavi Juul
(
[email protected]; telefon 611 3219) ja Kairi Sudakov (
[email protected]; telefon
611 3068) ning MTA peajurist Tanel Ruusmaa (
[email protected]) ja jurist Miiko
Vainer (
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi
õigusosakonna jurist Virge Aasa (
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õigusega.
Enne eelnõu koostamist on välja töötatud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mis saadeti
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja huvirühmadele 2017. aasta
aprillis.4
4
Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste väljatöötamiskavatsus on kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd93f224-a9ef-47e0-8c90-172ed0c22d9d
2
Muudatuste sisseviimiseks ja eelnõu rakendamiseks tuleb muuta alljärgnevaid seadusi ja
nende rakendusakte.
Muutmist vajavad õigusaktid
Seadused
- avaliku teabe seadus (RT I, 04.07.2017, 11);
- kogumispensionide seadus (RT I, 31.12.2017, 10);
- käibemaksuseadus (RT I, 28.11.2017, 18);
- maksualase teabevahetuse seadus (RT I, 26.06.2017, 24)
- maksukorralduse seadus (RT I, 28.12.2017, 37);
- sotsiaalmaksuseadus (RT I, 28.12.2017, 76);
- tulumaksuseadus (RT I, 28.12.2017, 77).
Rakendusaktid
- Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määrus nr 240 „“Maksukohustuslaste registri“
asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (RT I, 15.12.2017, 20).
Viidatud õigusaktide lühendid
ArhS arhiiviseadus
AvTS avaliku teabe seadus
AÕS asjaõigusseadus
EUTS e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus
HMS haldusmenetluse seadus
IKS isikuandmete kaitse seadus
ITDS isikut tõendavate dokumentide seadus
KarS karistusseadustik
KeTS keskkonnatasude seadus
KKS kaitseväe korralduse seadus
KMS käibemaksuseadus
KVTS kaitseväeteenistuse seadus
KoPS kogumispensionide seadus
KrMS kriminaalmenetluse seadustik
MKR
põhimäärus Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määrus nr 240 „“Maksukohustuslaste
registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“
MKS maksukorralduse seadus
MTVS maksualase teabevahetuse seadus
PankrS pankrotiseadus
PS Eesti Vabariigi põhiseadus
RaKS ravikindlustuse seadus
RAS ruumiandmete seadus
RiKS riigikaitseseadus
RKSKS riigikaitseliste sundkoormiste seadus
RStS riikliku statistika seadus
RSVS riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
SanS saneerimisseadus
SMS sotsiaalmaksuseadus
3
TMS täitemenetluse seadustik
TS tolliseadus
TTTS tööturuteenuste ja -toetuste seadus
TuMS tulumaksuseadus
VÕS võlaõigusseadus
ÄS äriseadustik
Viidatud muud lühendid
AVÕN avalik-õiguslik nõudeavaldus
FIE füüsilisest isikust ettevõtja
PPA Politsei- ja Piirivalveamet
RK Riigikohus
RKHKm Riigikohtu halduskolleegiumi määrus
RKHKo Riigikohtu halduskolleegiumi otsus
RKKKm Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus
RKKKo Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus
RKPJKo Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus
RKTKm Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus
RKTKo Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus
TlnRnKo Tallinna Ringkonnakohtu otsus
TlnRnKm Tallinna Ringkonnakohtu määrus
RM Rahandusministeerium
TÖR töötamise register
Viidatud kohtulahendid
1) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-6-00
2) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-7-00
3) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-8-01
4) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-1-02
5) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-6-02
6) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-12-03
7) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-120-03
8) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-03
9) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-119-04
10) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-20-05
11) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-41-05
12) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-9-06
13) Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-71-06
14) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-41-06
15) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-75-06
16) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-11-07
17) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-75-09
18) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-124-09
19) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-25-11
20) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-1-12
21) Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-15-12
22) Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-16-12
23) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-23-12
24) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-23-12
4
25) Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-8-13
26) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-17-13
27) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-37-13
28) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-54-14
29) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-82-14
30) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-61-15
31) Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4-16
32) Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-14-51644
33) Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-15-1984
34) Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-15-628
35) Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-15-630
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on tulenevalt PS § 104 lg 2 p-st 14 vajalik Riigikogu
koosseisu häälteenamus.5
Eelnõus ette nähtud muudatused on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu
esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele ning
huvirühmadele 2018. aasta jaanuaris eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel.
2. Seaduse eesmärk
Maksusumma ümardamist puudutavad muudatused
MKS §-s 97 muudatuste tegemise eesmärgiks on edaspidi tasumisele kuuluva maksusumma,
tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest tuleneva summa ümardamise reeglite muutmine.
Senise sendi asemel hakatakse ümardama euro täpsusega eeldusel, et maksuseaduses või
tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti. Näiteks tuleneb erisus KeTS § 31 lg-st 4, mille
kohaselt arvutatakse keskkonnatasud keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta ning need
esitatakse sendi täpsusega.
Muudatuse eesmärk on vähendada maksukohustuslase jaoks maksuarvestuse pidamisega
seonduvat halduskulu. Paljud ettevõtjad on pöördunud maksuhalduri poole ettepanekuga
muuta selliselt sätte sõnastust. VTK kooskõlastusringil avaldati toetust vastavale muudatusele.
Maksuvõlga puudutavad muudatused
Maksuvõlga puudutavate muudatuste esmaseks eesmärgiks on tagada õigusselgus maksuvõla
termini sisustamisel. Kehtiva MKS redaktsiooni järgi on ebaselge, kas maksukohustuslasele
alusetult tagastatud või alusetult tasaarveldatud summalt arvestatud intressi saab käsitleda
maksuvõlana või mitte. MKS § 32 ja MKS § 115 lg 2 tõlgendamisel ei ole selge, kas selline
intress kuulub avalikustamisele maksuvõlana ning kas seda võib märkida maksuvõla tõendil
või mitte. Muudatuste eesmärgiks on kõrvaldada ebaselgus ning täiendada ja täpsustada
maksuvõla terminit.
MKS § 14 lg 4 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksukohustuslase taotlusel väljastama
kirjaliku tõendi või tegema elektrooniliselt kättesaadavaks andmed maksukohustuslase
5
Eelnõuga muudetakse MKS § 41. Kuna PS § 104 lg 2 p 14 reguleerib, kes ja millises menetluses saab kohtunõuet esitada, st reguleerib
kohtumenetlusõigusvõimet, on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamust.
5
maksuvõlgade suuruse, samuti tema tasutud, temale tagastatud või tasaarvestatud
maksusummade ja intressi kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud.
MKS § 14 lg 5 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi
väljastama ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri
hallatavate maksude puhul on kokku väiksem kui kümme eurot või kui maksuvõla tasumine
on ajatatud. Muudatustega suurendatakse nimetatud summat kümnelt eurolt 100 euroni,
eesmärgiga välistada, et maksukohustuslane ei satuks väikese maksuvõla tõttu automaatselt
maksuvõlglaste nimistusse.
Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine
Avalikustamisele kuuluv teave hõlmab tähtpäevaks tasumata maksusummat, sh tollivõlga ja
sellelt arvestatud intressi. MKS § 27 lg 1 p 4 järgi võib maksuhaldur maksukohustuslase
nõusoleku ja teadmiseta avaldada üksnes maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja. Avalikuks
teabeks ei ole info maksukohustuslase poolt maksuhaldurile tähtpäevaks tasumata teiste
võlgnevuste kohta nagu maksuseaduse rikkumisest tulenevad nõuded, vastava kohustuste
liik, suurus ning tekkimise aeg, aga ka näiteks tsiviilhagiga väljamõistetud nõuded. Avaldatav
informatsioon ei ole seetõttu täielik ja ei anna avalikkusele ammendavat informatsiooni
maksukohustuslase kõikidest rahalistest kohustustest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada
maksuhalduril avalikustada täiendavaid andmeid maksukohustuslase kõigi täitmata kohustuste
kohta.
Teiseks eesmärgiks on luua seaduslik alus ja võimalus, et MTA saaks anda enda
arhiivikõlbulikud arhivaalid üle Rahvusarhiivile, kui neid ei vajata oma ülesannete täitmiseks
ning kui esineb arhiiviväärtuse olemasolu. Kehtima jääb maksusaladuse kaitseks kehtestatud
regulatsioon ning regulatsioonist kinnipidamise kohustus laieneb Rahvusarhiivi töötajatele,
kes puutuvad kokku maksusaladusega.
Kolmandaks eesmärgiks on anda kaitseväele õigus kaitseväeluure teostamise eesmärgil
koguda ja töödelda muudelt teabevaldajatelt saadud juurdepääsupiiranguta teavet või avaliku
teabe seaduses või RSVS sätestatud alustel saadud piiratud juurdepääsuga teavet. Seetõttu
võib maksuhaldur tulevikus avaldada maksusaladust sisaldavat teavet kaitseväele KKS-s
sätestatud ülesannete täitmiseks. Kaitsevägi vajab andmeid KVTS ja RiKS-s nimetatud
reservis oleva isiku kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ja riikliku järelevalve
korraldamiseks.
Kaitseressursside Amet vajab maksusaladust sisalduvaid andmeid KVTS-s kutsealuse ning
asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ja riikliku järelevalve korraldamiseks
ning RKSKS alusel riigikaitselise sundkoormise määramiseks ja teatavaks tegemiseks ning
RiKS-s sätestatud riigikaitselise töökohustuse nõuete kontrollimiseks.
Maksusaladust sisaldavale teabele juurdepääsu võimaldamine info- ja sidesüsteemide
hooldamiseks ja arendamiseks
MKS § 26 lg 21 täiendamisega võimaldatakse eraõigusliku juriidilise isiku töötajatele info- ja
sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks juurdepääs maksusaladusele, lähtudes
põhimõttest, et andmeid kasutatakse testimiseks sellisel hulgal, millega on tagatud andmete
reaalne testimine minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt, st reaalseid andmeid kasutatakse
6
testimisel võimalikult vähesel määral. Muudatuse tegemine võimaldab MTA-l kasutada
mahukamate ja/või keerulisemate lahenduste väljatöötamisel vajalike info ja sidesüsteemide
arendusel ja testimisel lisaks riigiasutuse enda töötajatele ka eraõigusliku juriidilise isiku
töötajaid, kellega on sõlmitud vastavasisuline koostööleping. Ligipääsu omavatele töötajatele
laienevad kohustused, mis on seotud maksusaladuse kaitset puudutavate sätetega ning nende
suhtes viiakse läbi taustakontroll.
Maksuintressi puudutavad muudatused
Esmaseks eesmärgiks on loobuda arvestusliku intressi reaalajas avalikustamisest. Edaspidi
avalikustatakse vaid maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intressivõla suurus. Sellise
muudatuse eesmärgiks on vältida segadust maksuvõla avalikustamise regulatsiooni
rakendamisel. MKS § 119 lõike 3 kohaselt ei esita maksuhaldur maksukohustuslasele
intressinõuet, kui intressisumma on väiksem kui kümme eurot. Alla kümne euro suuruse
intressivõla sissenõudmiseks ei esita maksuhaldur MKS § 115 lõikes 3 sätestatust lähtuvalt
intressinõuet, kuid maksukohustuselt arvutatud intressivõlg võib ühel hetkel muutuda koos
teiste tasumata kohustustega sellest hoolimata avalikuks.
Kuna MKS §-st 32 lähtuvalt on maksuvõlaks ka maksukohustuslase poolt tähtpäevaks
tasumata maksusummalt maksuarvestussüsteemis automaatselt arvutatud intress, võib
võlgnevuse suurus reaalajas muutuda ning piirmäära ületades muutuda avalikuks (sh koos
teiste muudatuse raames avaldatavate kohustustega). Seetõttu on võimalik olukord, kus
maksukohustuslane ei ole üldse teadlik, et tema maksuvõlg on muutunud avalikuks.
Muudatuse eesmärgiks on selliseid olukordi vältida, et põhjendamatult väikese võla või
muude kohustusete tõttu vastav info kohe avalikuks ei muutuks.
Teiseks eesmärgiks on motiveerida maksukohustuslasi vabatahtlikult parandama puudulikke
või vigadega esitatud deklaratsioone, enne kui maksuhaldur algatab deklaratsioonis esitatud
andmete õigsuse kontrollimiseks maksumenetluse. Sellistel juhtudel saavad
maksukohustuslased tekkinud intressikulu hakata täiendavalt lugema ettevõtlusega seotud
kuluks. Seetõttu kaotatakse kohustus maksta maksuintressilt tulumaksu, kui deklaratsiooni
parandus on objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt põhjendatud.
Kolmandaks eesmärgiks on anda maksuhaldurile õigus otsustada põhjendatud erandjuhtudel
(eelkõige sotsiaalsetel ja majanduslikel kaalutlustel) ajatamist ka tagasiulatavalt. Selle kaudu
luuakse paremad regulatiivsed võimalused nende maksukohustuslaste jaoks, kes vajavad
riigipoolset ajutist tuge, mis on vajalik lühiaegse majandusraskuse ületamiseks. Näiteks
võivad olla lühiajalised makseraskused tingitud hooajalisusest või võlausaldajate viivitusest
arvete tasumisel. Kui koostööpartner on lubanud võlgnevuse tasuda, kuid hiljem selgub, et see
ei ole võimalik või seda ei tehta, siis aitab nimetatud võimalus laiaulatuslikumalt toetada
ajatamise regulatsiooni rakendamist, et makseraskused ületada. Muudatus loob võimaluse
arvestada ettevõtlusvormi spetsiifikaga ning aitab kaasa maksejõuetusmenetluste arvu
vähenemisele. Riigil tekivad paremad võimalused maksuraha kättesaamiseks.
Kui maksuhalduril on suurem kaalutlusruum ajatamisregulatsiooni rakendamiseks, on
maksukohustuslastel ka suurem võimalus ajutised makseraskused ületada, olenemata
maksuvõla tekkimise põhjusest. Toetamaks selle regulatsiooni toimimist, kaotatakse sellistel
juhtudel kohustus maksta maksuvõla tasumise ajakava kinnitamise ajahetkest
7
maksuvõlgnevusega kaasnevalt maksuintressilt tulumaksu ehk kaasnevat intressikulu saab
hakata lugema ettevõtlusega seotud kuluks.
Neljandaks eesmärgiks on vähendada halduskoormust maksukohustuslasel, kellel on tekkinud
MKS § 116 lg-s 1 ja 2 nimetatud intressinõue maksuhalduri vastu. Edaspidi ei pea
maksukohustuslane enam taotlema temale maksmisele kuuluva intressi tasumist, vaid
maksuhaldur tasub selle omal initsiatiivil maksukohustuslase ettemaksukontole. Kui
maksuhaldur seda siiski teinud ei ole või on üle kantud ettenähtust väiksema summa, on
maksukohustuslasel õigus taotleda selle maksmist endisest regulatsioonist lähtuvate
põhimõtete järgi kahe aasta jooksul alates nõude tekkimise ajast.
Viiendaks sätestatakse muudatused seoses välisriigist saabunud ametiabi korras nõutavate
maksuvõlgnevustega. Edaspidi teavitatakse maksukohustuslast välisriigis tekkinud
maksvõlast ning talle antakse maksuvõla vabatahtlikuks tasumiseks tähtaeg. Sellisel juhul ei
hakata välisriigis tekkinud maksuvõlalt siseriikliku korra järgi intressi arvestama enne, kui
vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud.
Kuuendaks kehtestatakse sätted, mis võimaldavad intressivõla arvutamisega ja tasumisega
seonduvat maksuhalduri töökoormust ja maksukohustuslase kulu vähendada. Muudatuse
kohaselt ei avalikustata edaspidi enam haldusaktiga kindlaksmääramata intresse. See loob
ühtlasi arusaadavama raamistiku, millist maksuvõlga ja millisest ajahetkest võib avaliku
teabena avalikustada.
Seitsmendaks sätestatakse täiendav tingimus intressi mittearvestamiseks. Edaspidi on
võimalik maksuhalduri tegevuse või tegevusetuse tõttu maksumenetluses tekkinud viivituse
tõttu tekkinud maksuvõlalt intressi mitte arvestada, avardades regulatiivset võimalust
maksusummalt intressi arvestamata jätmiseks.
Kaheksandaks täpsustatakse intressinõudele kohalduvaid sätteid. Muudatuse jõustumisel on
maksukohustuslastel võimalik paremini aru saada, milliste sätete alusel maksuhaldur
intressinõude väljastab, seda muudab või kehtetuks tunnistab.
Maksuvõla kustutamist puudutav muudatus
Eesmärgiks on anda maksuhaldurile õigus kustutada selliste maksukohustuslaste maksuvõlg,
kelle puhul on see lootusetu või oleks sissenõudmine ebaõiglane temast mitteolenevate
asjaolude tõttu. Sellistel juhtudel saab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel kustutada
maksukohustuslase maksuvõla ilma vastavasisulist taotlust saamata, kui asjaoludest nähtuvalt
ja kogutud tõendite pinnalt on see põhjendatud. Muudatus annab maksuhaldurile ka
võimaluse loobuda vormikohase taotluse esitamise nõudest ja tõendite esitamise kohustusest
ja koguda vajaminevaid tõendeid otsuse tegemiseks enda algatusel. Sellisel juhul piisab, kui
maksukohustuslane on esitanud vastavasisulise pöördumise. Kui maksuhaldur leiab, et
maksukohustuslane peab esitama asjaoludest nähtuvalt vormikohase taotluse koos tõenditega,
siis tuleb maksukohustuslasel seda ka teha. Muudatus puudutab eelkõige selliseid füüsilisest
isikust maksukohustuslasi (sh FIE-d), näiteks kelle tervislik seisund seda ei võimalda või kes
on maksuhaldurile teadaolevalt teadmata kadunud ning mida kinnitab vastav kohtuotsus.
Selline teave võib maksuhaldurile teatavaks saada juhuslikult või kolmandate isikute (nt
sugulaste) kaudu. Tegu on maksuhalduri õigusega, mitte kohustusega kustutada
maksukohustuslase maksuvõlg omal algatusel.
8
Üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni puudutav muudatus
Maksumenetluse läbiviimisel eristatakse vastavalt MKS-le kahte liiki kontrolli – revisjon ja
üksikjuhtumi kontroll. Revisjoni eristab üksikjuhtumi kontrollist eelkõige see, et revisjon on
maksukohustuslast koormavam kontrolliliik. Edaspidi on suurem rõhk maksukohustuslase
õiguste kaitsel. Maksuhalduril lasub toimingute läbiviimisel ka suurem selgitamiskohustus,
kuna tegelikkuses võivad maksumaksja jaoks olla nii üksikjuhtumi kontroll, kui ka revisjon
sarnaselt koormavad. Kuna üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni läbiviimisel on
maksukohustuslasel mõnevõrra erinevad õigused ja kohustused, võib vaidluse korral olla
keeruline hinnata, millised MKS normid tema suhtes kohaldamisele kuuluvad. Kehtiv
regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksumenetluse liigi
määratlemisel.
Muudatuse eesmärgiks on revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli regulatsiooni muuta ning
kehtestada maksukontrolli läbiviimiseks üks maksumenetluse liik. See võimaldab kõrvaldada
ebamäärasuse, mis valitseb või võib tekkida kehtiva regulatsiooni sätete rakendamisel. Selleks
tunnistatakse üksikjuhtumi kontrolli puudutavad MKS § 59 lg-d 2 ja 3 ning revisjoni
puudutav MKS 7. peatükk (§-d 73–81) kehtetuks ning need on asendatud maksumenetlust
reguleerivate sätetega 41. peatükis §-des 551-555.
Lähtuvalt asjaolust, et osad seni revisjoni läbiviimist reguleerivad sätted on asjakohased ka
maksumenetluse puhul, võetakse revisjoni läbiviimist reguleerivad sätted vajalikus ning
põhjendatud ulatuses üle uude maksumenetluse regulatsiooni. Arvestatud on vajadusega
säilitada maksukohustuslase õiguste kaitset puudutavad põhimõtted ja garantiid. Eesmärgiks
on MKS-s sätestatud maksukohustuslase menetluslike tagatiste säilitamine samal tasemel seni
revisjoni läbiviimisel kehtinud tagatistega. Kõikide tulevaste kontrolltoimingute läbiviimisel
peab maksuhaldur tagama kõrgendatud selgitamiskohustuse kogu maksumenetluse raames.
Tegeliku ühingujuhi vastutust reguleerivad sätted
Kehtiva MKS §-d 8, 40 ja 96 näevad ette vastutusotsuse tegemise, kui seaduslik esindaja,
tegevjuht või vara valitseja rikub maksuseadustest tulenevaid kohustusi (haldusõiguslik
vastutus), kuid puudub võimalus nõuda sisse maksuvõlga isikult, kes ei ole äriseadustiku
mõttes juriidilise isiku seaduslik esindaja, kuid kellel on ühingu üle tegelik mõjuvõim (tegelik
juht) ja kes on ühingut täielikult või osaliselt kontrollides teinud ühingu nimel toiminguid või
tehinguid, mis on põhjustanud ühingu maksuvõla. Tegevjuhi termin kehtivas MKS-s on
seotud vaid juriidilise isiku staatust mitteomavate isikute ühendusega (MKS § 8 lg 2),
mistõttu juhatuse liikmena vormistamata tegevjuht ei vastuta ühingu seaduslikule esindajale
omaste kohustuste (näiteks deklareerimiskohustus) rikkumise eest6. Seadusliku esindajaga
võrreldava vastutuse puudumine ei ole mõistlikult õigustatud, kui maksuhaldur on
tuvastanud, et seadusliku esindaja kõrval on ühingu tegevust (tegelikult) juhtinud ning seeläbi
tahtlikult maksuvõla tekitanud mõni muu ühingu üle mõjuvõimu omav füüsiline isik7. Sellisel
juhul on põhjendatud nõuda sisse äriühingu maksuvõlg, mida ühingu varadest ei ole võimalik
tasuda, sellelt füüsiliselt isikult, kes ühingut täielikult või osaliselt kontrollides on teinud
6
Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2014 määrus asjas nr 3-14-51644.
7
RK on 27.02.2003.a lahendis nr 3-1-1-12-03 p-s 9.3. analüüsinud ÄS kohase seadusliku esindaja kõrval ka nende isikute tegevust, kes on
tegelikult ühingut juhtinud. Riigikohtu hinnangul on rangelt vaid ÄS alusel vastutavate isikute kindlaksmääramise näol sisult tegu kaudse
õigusrikkumise aktsepteerimisega.
9
toiminguid või tehinguid, mis on põhjustanud maksuvõla. Teisalt ei ole põhjendatud
kehtestada regulatsiooni, mille kohaselt ühinguga seotud isikud nagu raamatupidajad, töötajad
või osanikud ei mõista, milline tegevus võib tuua kaasa füüsilise isiku tasandil nende
vastutuse ühingu maksuvõla eest ja teiseks, et maksuhaldur asub liiga kergekäeliselt ühinguga
mingil viisil seotud isikutele vastutusotsuseid tegema. Vastutuse mõõdukuse huvides
piiritletakse ühingu tegeliku juhi vastutust tahtlikult tekitatud maksuvõlaga. Seaduslik
esindaja vastutab kehtiva regulatsiooni järgi nii tahtlikult kui ka raskest hooletusest tekitatud
maksuvõla eest (MKS § 40 lg 1).
Ühingu tegeliku juhi vastutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus ühingu tegelik juht
vastutab tahtlikult tekitatud maksuvõla eest samadel alustel ja ulatuses nagu ühingu
registrikaardile kantud juhatuse liige, kahjustamata seejuures ebaproportsionaalselt
omandipuutumatust ja ettevõtlusvabadust. Muudatusega pürgitakse ausama konkurentsi ning
maksukeskkonna loomise poole. Samuti on sihiks saavutada õiguskindlus ning õigusselgus,
nähes seaduse tasandil ette haldusõigusliku vastutuse isikule, kes tegelikkuses on ühingu
maksuvõla põhjustajaks. Muudatus tagab parema maksutulude laekumise, mis on eelkõige
avalikes huvides. Ühtlasi muutub ühingu maksuvõlgade eest vastutavate isikute ring
selgemaks ja keerulisem on seadusliku esindaja ülesannete delegeerimise kaudu tekitada
olukord, kus puuduvad vastutavad isikud. Samuti soosib saavutatav olukord majandusalaste
süütegude (rahapesu) ning terrorismi rahastamise efektiivsemat tõkestamist.
Käibemaksugrupina registreeritud isikute solidaarvastutus
Hetkel puudub regulatsioon, mille kohaselt on käibemaksugrupi esitatud ühise
käibedeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõuet õigus tasaarvestada mõne käibemaksugrupi
liikme maksukohustuse ja kõrvalkohustustega nende vastavasisulisel nõusolekul..
Automatiseeritud töötlemisel põhinevad otsused ja nende kättetoimetamine
Maksuhaldurile luuakse õiguslik alus automaatsete otsuste koostamiseks ja
kättetoimetamiseks maksukohustuslasele. Automaatne otsus koostatakse andmesüsteemi
vahendusel ilma ametniku vahetu sekkumiseta. Muudatus vähendab maksuhalduri
töökoormust ja võimaldab hoida kokku kulusid. Samuti võimaldab automatiseeritud
andmetöötlussüsteemi vahendusel dokumentide koostamine maksukohustuslasel näiteks
teatud tingimuste täitmisel ajatada kiiremini maksuvõlga, registreerida äriühingut
käibemaksukohustuslaseks, saada kiiremini maksuvõlgade puudumise tõendit.
Maksukohustuslase taotlusel automatiseeritud töötlemisel põhinevate dokumentide
kättetoimetamise ajaks loetakse dokumendi andmise hetk. Kättetoimetamise regulatsiooni
muudatus on põhjendatav asjaoluga, et maksukohustuslane teab millise sisuga haldusakti
andmist või toimingu tegemist ta e-maksuametis taotleb ning peab veenduma, kuidas
maksuhaldur tema taotluse on lahendanud.
E-templi kasutamine
10
Muudatuse tegemisel on edaspidi maksuhalduril võimalik kasutada automaatsete otsuste ja
muude dokumentide kinnitamisel e-allkirja asemel e-templit8. Muudatuse tegemine on kantud
eesmärgist võimaldada kinnitada automaatsete otsuste terviklikkust ja seostada need
dokumentide koostaja ehk maksuhalduriga.
Maksuteate edastamata jätmine tuludeklaratsiooni elektrooniliselt esitanud isikule
Muudatuste kohaselt ei edastata elektrooniliselt esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni
kohta enam maksukohustuslasele maksuteadet. Maksuarvestusega on võimalik tutvuda
e-maksuametis. Isikutele, kellel tuleb maksu juurde tasuda ja ettemaksukonto arvestuses
puuduvad piisavad rahalised vahendid, edastatakse enne maksusumma tasumise tähtpäeva
saabumist teade kohustuste peatse saabumise kohta. Sellisel juhul ei ole tegemist haldusakti,
vaid informeeriva sisuga teatega, millega ei määrata kindlaks kohustuste suurust. Maksuteate
edastamata jätmine võimaldab maksuhalduril hoida kokku kulusid.
Töötamise registrit puudutavad muudatused
Eelnõuga muudetakse MKS-i töötamise registri andmete koosseisu regulatsioon üldisemaks
ning detailsemalt jääb reguleerima andmete koosseisu rakendusakt9. Andmekoosseisude
täpsustamise või täiendamise korral ei ole seetõttu edaspidi enam vajalik muuta seadust, vaid
hoopiski põhimäärust.
Eelnõus sätestatud muudatuste kohaselt võib FIE teha MKS § 202 lõikes 1 sätestatud avalduse
esitamise asemel abikaasa kohta kande TÖRis, mis on aluseks ka sotsiaalkaitse saamisel.
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt täiendatakse MKR-i põhimäärust selliselt, et lisatakse
töötamise registrisse täiendavalt andmekoosseisudena: ametinimetus10, töö tegemise koht11 ja
tööaja määr. Ametinimetuse ja töö tegemise koha andmete kogumise eesmärgiks töötamise
registris on vähendada tööandjate halduskoormust, mis tekib Statistikaametile erinevate
aruannete esitamisel samuti tagada piisava kvaliteediga andmed riikliku statistika
tegemiseks.12 Hetkel esitavad tööandjad andmeid tööaja määra kohta tulumaksuseaduse § 40
lg 5 alusel Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni vormides,13 kuid muudatuste jõustumisel
esitatakse andmed vaid töötamise registrisse. Ka selle muudatuse eesmärgiks on vähendada
tööandjatel lasuvat halduskoormust.
8
E-tempel ehk digitaalne tempel on olemuselt sarnane lahendus ID-kaardiga digitaalse allkirja andmisele. E-templi kasutamisel lisatakse
dokumendile templi andmise aeg ja kehtivuse info.
9
Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrust nr 240 „“Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (MKR
põhimäärus; RT I, 28.06.2017, 62)
10
Ametinimetus lisatakse vastavalt riigisiseselt kehtestatud ametite klassifikaatorile 2008, mis tugineb rahvusvahelisel ametite
klassifikaatoril International Standard Classification of Occupations (ISCO 08). Muudatus on tingitud Statistikaameti poolt riikliku statistika
seaduse § 29 lg 2 alusel esitatud ettepanekust töötamise registris olevate andmete koosseisu täpsustamiseks, kuna andmete koosseis ja
detailsus ei võimalda teha riikliku statistika kvaliteedikriteeriumitele vastavat riiklikku statistikat.
11
Töökoha asukoha määramisel lähtutakse ettevõtte püsiva tegevuskoha (toimla) rahvusvaheliselt kokkulepitud definitsioonist. Eelnimetatud
mõiste on defineeritud 15. märtsi 1993. a Nõukogu määruses (EMÜ) NR 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi
vaatlemiseks ja analüüsimiseks. Muudatus on tingitud Statistikaameti poolt riikliku statistika seaduse § 29 lg 2 alusel esitatud ettepanekust.
Eelnimetatud nõukogu määrus on kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31993R0696&qid=1513168509997&from=ET
12
Näiteks võimaldavad lisanduvad andmekoosseisud palga ja tööturu statistika tegemist aga ka 2021. a läbiviidava registripõhise rahva- ja
eluruumide loenduse (REGREL) läbiviimist registrite põhiselt. Selle võrra on võimalik vähendada tööandjatel lasuvat halduskoormust.
13
TuMS § 40 lg 5 esimene ja teine lause sätestavad, et tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lg-s 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja
Tolliametile maksudeklaratsiooni. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja
töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ Vormi TSD
lisa 1 ja 2 kohaselt tuleb esitada andmed tööaja määra kohta.
11
Lepingulist vastutust käsitlevate sätete muudatused
Lepingulist vastutust käsitlevate sätete muudatuste eesmärk on maksukohustuslase rahaliste
kohustuste täitmise eest lepinguga vastutuse võtnud kolmanda isiku õiguste parem tagamine
võrreldes kehtiva regulatsiooniga, kuna haldusmenetluses on kolmandal isikul võimalik nõuda
ärakuulamisõiguse tagamist, kaitsta enne kohtusse pöördumist oma õigusi vaidemenetluses.
Rahalise kohustuse sundtäitmise aegumistähtaeg väheneb kümnelt aastalt viiele aastale
(kehtiva MKS § 42 lõike 3 kohaselt on rahaline nõue sundtäidetav tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 149 järgi kümne aastat, MKS § 132 kohaselt on rahaliste kohustuste sundtäitmise
aegumistähtaeg viis aastat).
MKS § 1361 alusel nõuete tagamisega seotud täitekulude sissenõudmine
maksukohustuslastelt või vastutusotsuse adressaadilt
Maksukohustuslaselt või vastutusotsuse adressaadile kehtestatakse kohustus tasuda
maksuseadustest tulenevate rahaliste nõuete täitmist tagavate toimingute sooritamisega
kaasnevad kulud. Muudatuse eesmärk on vähendada maksuhalduri kulusid nõuete tagamisega
seotud toimingute läbiviimisel.
Automaatset teabevahetust puudutavad muudatused
Automaatse teabevahetuse regulatsiooni täiendatakse sätetega, mis tagavad maksuhaldurite
vahelise teabevahetuse tarvis teabe kogumist. MTVS-s sätestatakse, et kui tehingu või
toimingu sisust järeldub, et see on tehtud teabe kogumise vältimise eesmärgil, ei võeta seda
nimetatud seaduse kohaldamisel arvesse. Seda hakkab tagama MKS § 1533 lisatav täiendus
teabevahetuse takistamise kohta, mille korral võib nimetatud paragrahvis sätestatud rikkumise
korral karistada väärteo korras rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. MKS muudatused
MKS § 14 lg 1 ja 5
MKS § 14 lg 1 muudetakse lähtudes vajadusest avalikustada lisaks maksuvõlgadele ka MKS
§ 31 lg 1 p-s 4 ja 5 või § 128 lg-s 4 nimetatud teisi tähtajaks tasumata kohustusi. Need on
sellised rahalised kohustused nagu:
- kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg
(vastutuskohustus);
- maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud
(kõrvalkohustus);
- sunniraha ja tõlgi, eksperdi või kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, mille
aluseks olev haldusakt on maksukohustuslasele teatavaks tehtud;
- rahatrahvid ning muud nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud, mille täitmisele
pööraja on väärteomenetluse seadustiku § 202 lg 1 kohaselt MTA;
12
- kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused, mille
sissenõudjaks on MTA.
Edaspidi kuulub avaldamisele ka nende kohustuste suurus ja tekkimise aeg, kui need on
tähtajaks tasumata. Sellega seoses tuleb regulatsiooni täpsustada, et tagada maksuhalduri
kohustus anda maksukohustuslasele viimase taotlusel lisaks tasumisele kuuluvate maksude,
maksusumma arvutamise korra ja määramise alustele informatsiooni ja selgitusi ka
seadusesse lisatavate teiste kohustuste kohta, kuna need muutuvad summaarselt koos
maksuvõlaga 100. euro täitumisel avalikuks.
MKS § 14 lg 5 muudatusega tõstetakse avaldatava maksuvõla lävendit. Hetkel on
maksuhaldur kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama juhul, kui
maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul
kokku on väiksem kui kümme eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud.
Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse
täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole
määranud ka maksuhaldur. Muudatuse kohaselt on maksuvõlgade puudumise tõendi
väljastamine edaspidi võimalik senise kümne euro asemel kuni 100. euroni, mille hakkab
sisaldama ka teisi maksuhaldurile tähtajaks tasumata kohustusi.
MKS § 202 lg 1
MKS § 202 lg 1 kohaselt on äriregistrisse kantud FIE-l14 õigus registreerida
maksukohustuslaste registris tema majandustegevuses osalev abikaasa, kellega ei ole sõlmitud
töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut.
MKR-s abikaasa registreerimisega võtab FIE vabatahtlikult SMS § 61 sätestatust lähtuvalt
endale kohustuse maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu abikaasale sotsiaalkaitse tagamiseks.
Sellega kaasneb ravi- ja pensionikindlustus, õigus töötuna arvele võtmisele ja töötutoetusele.
Abikaasale ei laiene õigus töötuskindlustushüvitisele.
FIE abikaasa näol on tegemist isikuga, kes osaleb FIE majandustegevuses olemata FIE-ga
töösuhtes või tema äripartner. Abikaasa osalemine FIE majandustegevuses on töö tegemine,
kui pereliikmed teevad ühiselt ning vabatahtlikult tasustamata tööd ja selle kohta ei sõlmita
lepingut.
Eelnõus sätestatud muudatuste kohaselt tehakse seni MKS §202 lg-st 1 tuleneva avalduse
esitamise asemel TÖR-is FIE abikaasa kohta kanne, mis on aluseks ka sotsiaalkaitse saamisel.
Muudatuse tegemise eesmärgiks on koondada vastavad andmed ühtsetel alustel TÖR-i.
Registreeringu liigiks TÖR-is on sellisel juhul „FIE abikaasa sotsiaalmaksukohustusega“.
Eelnõuga muudetakse MKS § 202 lg-t 1 selliselt, et füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus
registreerida oma ettevõtte majandustegevuses osalev abikaasa töötamise registris MKS 31.
jaos sätestatud korras.
Muudatuse tegemine eeldab MKR-i põhimääruse täiendamist sätetega, mille kohaselt tuleb
edaspidi FIE majandustegevuses osalev abikaasa kanda TÖR-i.
14
FIE töötamist MKS § 253 lg 2 mõistes töötamise registris ei registreerita. FIE peab esitama äriseadustiku § 3 lg 2 kohaselt enne tegevuse
alustamist avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.
13
MKS § 202 lg 3 ja 4
MKS § 202 lg 3 sätestab, et kui abikaasa osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses
ajutiselt, märgitakse avaldusele tegevuses osalemise algus- ja lõppkuupäev. Sama paragrahvi
lg 4 sätestab, et abikaasa maksukohustuslaste registrist kustutamiseks esitab füüsilisest isikust
ettevõtja Maksu- ja Tolliametile avalduse, kuhu on lisaks käesoleva paragrahvi lg-s 1
nimetatud andmetele märgitud ka registrist kustutamise kuupäev.
Eelnõuga tunnistatakse nimetatud paragrahvid kehtetuks. Füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa
kohta tehtud kannet on võimalik muuta edaspidi vastavalt MKS 31. jaos sätestatud korrale.
TÖRi kantavate andmete täpsem loetelu on toodud MKRi põhimääruses.
MKS § 251 lg 51
MKS § 251 täiendatakse lg-ga 51, mille kohaselt kantakse TÖRi andmed käesoleva seaduse §
202 lg-s 2 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuses osaleva abikaasa kohta.
Andmete loetelu, mis TÖRi kantakse on sätestatud MKRi põhimääruses.
Hetkel kehtiva MKS § 202 lg 1 kohaselt peab FIE MTA-le esitatavas avalduses märkima:
1) abikaasa ees- ja perekonnanime;
2) abikaasa isikukoodi (selle puudumisel sünnikuupäeva, -kuu ja -aasta);
3) abikaasa elukoha;
4) füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevuses tema abikaasa osaleb, ees- ja
perekonnanime ning isikukoodi (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta).
MKS § 202 lg 3 kohaselt märgitakse ajutise tegevuses osalemise korral töötamise algus- ja
lõpukuupäev. MKR-ist kustutamiseks tuleb FIE-l esitada MTA-le avaldus.
TÖRi kantakse samad andmekoosseisud, kuid edaspidi ei pea FIE registreerimiskande
tegemisel esitama abikaasa elukoha kohta TÖRi andmeid, kuna selleks puudub vajadus.
Maksuhaldur saab vajadusel nimetatud andmed rahvastikuregistrist.
MKS § 252 lg 2
Kehtiv MKS § 252 lg 2 sätestab, et tööd võimaldav isik on kohustatud TÖRis registreerima
käesoleva seaduse § 251 lg-s 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja
lõpetamise ning töötamise liigi.
Eelnõuga muudetakse MKS § 252 lg-t 2 selliselt, et edaspidi on tööd võimaldav isik
kohustatud TÖRis registreerima käesoleva seaduse § 251 lg-s 4 ja 5 nimetatud isiku töötamise
alustamise, peatumise, lõpetamise ja töötamise liigi ning muud töö tegemisega seotud
andmed. Säte on oma olemuselt avaram võrreldes kehtiva regulatsiooniga, kuid tingitud
MKSi muudatustest, mille kohaselt sätestatakse töö tegemisega seotud andmete koosseis
MKRi põhimääruses.
MKS § 254 lg 1 ja MKS § 254 lg 11
14
Eelnõuga tunnistatakse § 254 lg 1 kehtetuks ning täiendatakse sama paragrahvi lg-ga 11.
Muudatuse eesmärgiks on muuta MKS-is töötamise registri andmete koosseisu regulatsiooni
üldisemaks. MKR-i põhimääruses sätestatud andmete koosseisud on reguleeritud seaduses
detailsemalt.
TÖR-i loomisel oli esialgseks eesmärgiks vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning
kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse.15 Registri andmeid
kasutatakse järelevalve teostamisel ja tööd tegevate isikute ravikindlustuskaitse,
töötuskindlustuskaitse ja sotsiaalkindlustuskaitse tagamiseks. Hetkel kasutab TÖR-i püsivalt
kuus asutust oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Nimelt, kehtiva MKS § 251 lg 1
kohaselt on töötamise register maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse
Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale,
Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete
täitmise tagamiseks. Andmete kogumine TÖR-i on lihtsustanud ja kiirendanud ametiasutuste
tegevust ilma, et sellega kaasneks aruandekohustust füüsilistele isikutele. Ettevõtjate
halduskoormus on vähenenud, kuna muudatusi tuleb TÖR-is teha vaid töösuhte alustamisel,
lõpetamisel ja andmete muutumise korral.
Hetkel on MKS § 251 lg-s 4 ja 5 loetletud isikute16 kohta töötamise registrisse kantavate
andmete koosseis sätestatud seaduse tasandil, MKS § 254 lg-s 1. Tööd võimaldav isik peab
kandma töötamise registrisse järgmised andmed:
1) tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) MKS § 251 lg 4 p-s 16 nimetatud isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood,
isikukoodi puudumisel sünniaeg;
3) isikukoodi puudumisel kuni viiepäevase töötamise korral sünniaeg;
4) tööd võimaldava isiku registri- või isikukood ja nimi;
5) töötamise alustamise kuupäev;
6) käesoleva seaduse § 251 lg-s 4 või 5 nimetatud töötamise liik;
7) ametinimetus ja töökoha aadress, kui tegemist on kolmanda riigi kodakondsust või
määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes elab Eestis töötamist lubava tähtajalise
elamisloa alusel, või kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava
isikuga, kes viibib Eestis viisa või viisavabaduse alusel ja kellel on õigus lühiajaliselt Eestis
töötada;
8) töötamise peatumise algus- ja lõppkuupäev ning alus;
9) töötamise lõpetamise kuupäev ja alus.
MKR-i põhimääruse §-s 134 on sätestatud kohustus samade andmete kandmiseks TÖR-i ehk
sisuliselt on samade andmekoosseisude osas MKS-i ja MKR-i põhimääruse regulatsioon
kattuvad. Kuna kogu töötamisega seonduv informatsioon kogutakse ühte elektroonilisse
keskkonda ning seda kasutavatel asutustel on erinev andmevajadus, on ilmnenud, et pidevalt
on vajalik täiendada või täpsustada töötamise registris sisalduvaid andmekoosseise.
15
MKS eelnõu seletuskiri kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b852a61d-a767-4110-8ea2-
1bdc5695e424/Maksukorralduse%20seaduse%20muutmise%20seadus
16
MKS § 251 lg 4 sätestab, et töötamise registrisse kantakse andmed järgmiste töötamise liikide ja füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel
tekib maksukohustus Eestis: 1) töölepingu alusel töötav isik; 2) võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest
isikust ettevõtja; 3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige; 4) ametnik ja töötaja avaliku teenistuse seaduse § 7 tähenduses; 5)
Riigikogu liige; 6) Vabariigi President; 7) Vabariigi Valitsuse liige; 8) kohtunik; 9) õiguskantsler; 10) riigikontroll; 11) riiklik lepitaja; 12)
kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige; 13) valla- või linnavalitsuse liige; 14) osavalla- või linnaosavanem; 15 [kehtetu]; 16)
pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse
§ 46 alusel, või välisteenistujaga või pikaajalises lähetuses Eesti Vabariigi välisesinduses töötava haldusteenistujaga kaasas olev mittetöötav
abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel. MKS § 251 lg 5 kohaselt kantakse töötamise registrisse andmed
äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures ettevõtja majandushuvides töötavate tasu mittesaavate isikute kohta.
15
Töötamisega seotud andmed on olemuslikult väga olulised paljude asutuste jaoks nende
seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Andmete kogumisel ja töötlemisel on eesmärgiks
kasutada riigi ülesannete täitmisele kuluvat ressurssi säästlikult ning koormata seejuures
võimalikult vähe isikuid, kelle andmeid kogutakse, välistades samaaegselt toimuva andmete
dubleeriva kogumise erinevate asutuste poolt. Samuti lasub tööandjal väiksem
halduskoormus, kui on võimalik TÖR-i andmed esitada ning muuta neid vaid juhul, kui
andmed muutuvad.
Kuna andmevajadus on ajas dünaamiliselt muutuv ja ka suurenev, toob see kaasa olukorra,
kus TÖR-i andmekoosseisu on vaja pidevalt muuta. Maksuhaldurile ja registri volitatud
töötlejatele seadusest tulenevate ülesannete täitmise tagamiseks on vajadus kujundada
regulatsioon võimalikult paindlikult ning tagada andmete ajakohasus õigeaegselt. Hetkel
kehtiva regulatsiooni täiendamiseks või muutmiseks ning uute andmekoosseisude
lisandumiseks tuleb muuta nii MKS-i kui MKR-i põhimäärust. Selliselt muudatuste
kavandamise ja rakendamisega võib õigusloome menetluses kuluda isegi kuni kaks aastat,
arvestades siinjuures aega, mis kulub asutustel endil andmevajaduse hindamiseks ja
omavaheliste läbirääkimiste pidamiseks. Selline ajakulu on ilmselgelt ülemäärane
tehnilisemat laadi muudatuste elluviimiseks ning pärsib asutuste tõhusat koostööd.
Riigikohus on oma varasemas praktikas korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 lg 1
esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada
ainult seadusjõulise õigusaktiga.17 Üldkogu leiab, et kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste
piiranguid saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega, ei ole see põhimõte
absoluutne. Põhiseaduse mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste
piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva
volitusnormi alusel määrusega.18
Igasugune isikuandmete töötlemine on põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest võib mõjutada nii
pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust. Nimetatu ei
tähenda aga seda, et hetkel MKS § 254 lg-s 1 ja MKR-i põhimääruse §-s 134 sätestatud
andmekoosseisud tuleks sätestada seaduse tasandil. Seadusandjal on siinkohal vastava otsuse
tegemisel kaalutlusõigus, mille puhul peab arvestama registri loomise eesmärki, kogutavate
andmete olemust ehk seda, kas kogutavate andmetega kitsendatakse kuidagi füüsiliste isikute
õigusi, kehtestatakse kohustusi või põhjustatakse muid olulisi tagajärgi. 19 Ühtlasi tuleb
arvesse võtta ka asjaolu, et seadusandja saab uusi kohustusi panna isikutele vaid seadusega.
Need ei saa tulla vahetult üksnes põhimäärusest.
Avaliku teabe seadusest ei tulene vahetult kohustust sätestada andmete detailne koosseis
seaduse tasandil. Küll aga näeb AvTS § 435 lg 1 ette, et andmekogu põhimääruses tuleb
sätestada andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Seadusandja otsustada on jäetud
näiteks AvTS § 433 lg 1 kohaselt ka see, kas andmekogu asutada seadusega või selle alusel
antud õigusaktiga. Vaid üksikute andmekogude pidamine toimub ilma rakendusaktideta,
täielikult seaduse tasandil reguleerituna.20 MKS § 254 lg-s 1 ja seega ka MKR põhimääruse §-
s 134 sätestatud andmed ei ole olemuslikult delikaatsed isikuandmed IKS § 4 lg 2 kohaselt,
vaid tavapärased isikuandmed, mille kogumisega võidakse riivata isikute õigusi vähem
intensiivsemalt võrreldes delikaatsete isikuandmete kogumisega. Seega ei halvenda vaid
17
Vt Riigikohtu üldkogu 11.10.2001 otsus asjas nr 3-4-1-7-01 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12.01.1994 otsused asjades nr
III-4/A-1/94 ja III-4/A-2/94 ning 24.12.2002 otsus asjas nr 3-4-1-10-02.
18
Riigikohtu 03.12.2007 otsus 3-3-1-41-06 p 22.
19
Andmekaitse Inspektsiooni Andmekogude juhend lk 6-7. Kättesaadav: http://www.aki.ee/et/juhised
16
põhimääruse tasandil andmekoosseisude detailsema regulatsiooni sätestamine nende isikute
olukorda, kelle kohta vastavaid andmeid kogutakse. Samuti ei ole seadusega pandud andmete
esitamise kohustust vahetult füüsilistele isikutele. Seejuures säilib senine regulatsioon, kus
MKR-i põhimääruse tasandil on andmekoosseisud sätestatud, mistõttu on isikutele teada,
milliseid andmeid maksuhaldur nende kohta kogub või hakkab koguma.
Kehtiv MKS § 252 lg 2 sätestab, et tööd võimaldav isik on kohustatud töötamise registris
registreerima käesoleva seaduse § 252 lg-s 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise
peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Eelnõuga muudetakse MKS § 252 lg-t 2 selliselt,
et lisaks eelnimetatule peab tööd võimaldav isik registreerima töötamise registris muud töö
tegemisega seotud andmed.
Kohustus muude töö tegemisega seotud andmete registreerimiseks tuleneb MKS § 254 lg-s 1
sätestatud regulatsioonist. Eelnõuga tunnistatakse vastav säte kehtetuks. Üksikasjalikumalt on
sätestatud TÖR-is registreeritavate andmete koosseis MKR-i põhimääruses. MKS § 254
täiendatakse lg-ga 11, mille kohaselt käesoleva seaduse §-s 251 lg-s 1 nimetatud asutuste ja
avalik-õigusliku juriidilise isiku seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud töö
tegemisega seotud andmete loetelu sätestatakse käesoleva seaduse § 17 lg 1 aluselt sätetatud
registri põhimääruses.
MKS § 254 lg 2 ja 3
MKS § 254 lg-s 2 ja 3 on viide21 kehtetuks tunnistatavale paragrahvile. Seetõttu muudetakse
MKS § 254 lg 2 sõnastust selliselt, mille kohaselt võib registri põhimääruses riigisaladuse
kaitse tagamise eesmärgil teha andmete registrisse kandmise osas erisusi. Sama paragrahvi lg-
s 3 toodud viidet muudetakse selliselt, et see viitab § 254 lg-le 11. Olemuslikult on tegemist
normitehniliste muudatustega, kuna muudatused ei loo maksuhaldurile ega ka
maksukohustuslasele täiendavaid õigusi või kohustusi.
MKS § 254 lg 4
Eelnõuga täiendatakse MKS § 254 lg-ga 4, mille kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtjal õigus
registreerida MKS § 202 lg-s 2 nimetatud isik lihtsustatud korras sarnaselt tööd võimaldava
isikuga esitades isiku kohta isikukoodi, registreerimise alustamise kuupäeva ja enda
isikukoodi telefoni teel või lühisõnumiga maksuhalduri veebilehel avaldatud telefoninumbrile.
Muud andmed (kui on tegemist ajutise tegevuses osalemisega, tuleb kanda registrisse kuupäev
tegevuse lõpetamise kohta) kantakse töötamise registrisse seitsme kalendripäeva jooksul
lihtsustatud korras registreerimisest arvates.
MKS § 256 lg 11
21
MKS § 254 lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 17 lg 1 alusel sätestatud registri põhimääruses võib riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil
teha erisusi käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud andmete koosseisu ning andmete registrisse kandmise osas. MKS § 254 lg 3 sätestab, et
tööd võimaldaval isikul on õigus töötamise alustamine registreerida lihtsustatud korras. Selleks esitab tööd võimaldav isik tööd tegeva isiku
isikukoodi ja töötamise alustamise kuupäeva ning enda registri- või isikukoodi telefoni teel või lühisõnumiga maksuhalduri veebilehel
avaldatud telefoninumbrile. Muud käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud andmed kannab tööd võimaldav isik töötamise registrisse seitsme
kalendripäeva jooksul lihtsustatud korras registreerimisest arvates.
17
Eelnõuga täiendatakse seadust sättega, mille kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtjal õigus
parandada MKS § 202 lg-s 1 nimetatud isiku kohta töötamise registrisse esitatud
isikuandmeid, mis on puudulikud või ebaõiged ning lisada tegevuse ajutiseks osutumise
korral isiku tegevuses osalemise lõppkuupäev.
MKS § 26 lg 21
Kehtiva MKS § 26 lg 21 kohaselt on juurdepääs maksusaladusele info- ja sidesüsteemide
hooldamise ja arendamisega tegelevatel riigiasutuste töötajatel ulatuses, mis on vajalik
riigiasutuse info- ja sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Eelnõuga muudetakse
MKS § 26 lg-t 21 selliselt, et edaspidi on maksusaladusele õigus juurde pääsu saamiseks info-
ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega tegeleval isikul.
MTA kasutab oma tööülesannete täitmisel erinevaid infosüsteeme. Lisaks võimaldab MTA nii
maksukohustuslastele kui ka suurele osale MKS §-s 29 nimetatud riigiasutustele
infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu erinevaid internetipõhiseid teenuseid. MTA
infosüsteemide arendamisel on lähtutud põhimõttest digitaliseerida ja kaasajastada toimivaid
protsesse ning tagada maksuhalduri infosüsteemide omavaheline integreeritus.
Kasutajasõbralikkuse tagamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks on MTA eelistanud
enamikel juhtudel tagada võimalust deklaratsioonide lahtrite eeltäitmiseks olemasolevate
andmete alusel.
Infosüsteemide arendamisel, veaparandustel ja testimistel (sh turvatestimisel) on vajalik
tagada, et süsteemis tehtavad muudatused ja täiendused töötavad ning ühilduvad teiste
süsteemidega. Maksude, tasude, nõuete arvestuse reeglid on keerulised ning infosüsteemides
ei saa nende kohta kogutud andmeid analüüsida ja tagada testimist väljamõeldud andmete
alusel. Näiteks on vajalik tagada, et infosüsteem mitte ainult ei anna maksuarvestuses kindlat
tulemust, vaid ka seda, et see soovitud tulemus vastab teatud reeglitele, arvestab
registreeringute, lubade jms tingimustega. Selleks, et tagada infosüsteemide tõhus arendamine
ja toimimine, on vajalik neid testida reaalsete andmetega. Väljamõeldud andmete alusel
süsteemide tulemuslik testimine on võimatu, kuna selliseid kõikehõlmavaid seoseid välja
mõelda on mõistlikus mahus võimatu. Kehtiva MKSi redaktsiooni kohaselt puudub
eraõiguslikel juriidilistest isikutest infosüsteemide arendajatel juurdepääs maksusaladusele,
mis on seni takistanud infosüsteemide testimist reaalsete andmetega. Eelnõuga kaotatakse
vastav tühimik.
PS § 26 kaitseb igaühe perekonna- ja eraelu puutumatust. Euroopa Inimõiguste Kohus on
rõhutanud, et eraelu termini ammendava definitsiooni andmine ei ole võimalik. Euroopa
Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioonis nr 428 (1970) määratletakse eraelu kui
õigust elada omaenda elu minimaalse sekkumisega. Sellele lisati resolutsiooniga nr 1165
(1998) õigus kontrollida enda kohta käivat informatsiooni. Eraelu ei piirdu Euroopa
Inimõiguste Kohtu praktika järgi üksnes isiku sisemise sfääriga, vaid see hõlmab ka õigust
luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga, eeskätt omaenda isiksuse
arendamiseks, aga ka võimude poolt isiku kohta käiva informatsiooni kogumise ja talletamise.
Eraelu puutumatust ohustavad järelikult ka isikuandmete kogumine, säilitamine ja neile
juurdepääsu võimaldamine kolmandatele isikutele. Seega hõlmab eraelu puutumatus ka õigust
18
isikuandmete kaitsele.22 Eraõiguslikele juriidilise isikute töötajatele info- ja sidesüsteemide
hooldamiseks ja arendamiseks võimaldatakse juurdepääs maksusaladusele, lähtudes
põhimõttest, et andmeid kasutatakse testimiseks sellisel hulgal, et reaalne testimine on
võimalik, kuid andmeid kasutatakse testimisel minimaalselt.
MTA-l, kui isikuandmete kaitse seaduse § 7 lg 3 kohaselt vastutaval töötlejal on kohustus
tagada järelevalve info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamise, sh testimise ja sellega
kaasneva võimaliku andmetöötluse üle. Järelevalve toimub korralduslike ja tehniliste
meetmetega. Eraõiguslike juriidiliste isikute töötajatele juurdepääsu andmiseks info- ja
sidesüsteemide hooldamiseks või arendamiseks sõlmitakse maksuhalduriga vastavasisuline
leping, mis sisaldab konfidentsiaalsuskohustust. Eraõigusliku juriidilise isiku töötajate osas,
kes puutuvad kokku info-, sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega, viiakse läbi
taustakontroll. Maksusaladust sisaldavate andmetega reaalne testimine toimub üksnes MTA
või Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (RMIT) ette valmistatud ja kontrollitavas
infotehnoloogilises keskkonnas ja ruumides, mis tagab andmete turvalisuse. Andmetele
võimaldatakse ligipääs taotluse alusel, põhjendatud juhtudel ja ulatuses. Andmetele
võimaldatakse juurdepääs üksnes ulatuses, mil see on ülesande täitmiseks vältimatult vajalik.
MKS § 27 lg 1 p 4 ja 5 ja lg 2
MKS § 27 lg 1 p 4 muudatusega laiendatakse avalike andmete koosseisu, mida maksuhaldur
võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele. Avaldatava andmete
koosseisu laiendamise on tinginud vajadus kajastada kõiki maksuhalduri hallatavaid nõudeid,
mis on maksukohustuslasel maksuhalduri ees tähtajaks täitmata. Selline muudatus tagab
parema ülevaate maksukohustuslase tegelikest rahalistest kohustustest, mis
maksukohustuslasel võivad lasuda maksuhalduri ees. Nii on huvitatud isikutel võimalik
avalikule infole tuginedes teha näiteks paremaid valikuid koostööpartnerite leidmisel, kuna
täiendatud info võimaldab kogumis hinnata, kui usaldusväärse isikuga on tegu.
Usaldusväärsetele avalikele infoallikatele tuginedes on äripartneritel võimalik neid teadmisi
omades teha paremaid ärilisi otsuseid, tagades nii mh ärikeskkonna parema läbipaistvuse ja
usaldusväärsuse. Selline info annab täiendava võimaluse otsustada, kas mõne konkreetse
isikuga luua ärisuhet või mitte (näiteks võimaldada krediiti, järelmaksu, pikemaid
maksetähtaegu vms).
Muudatuse jõustumisel avaldatakse lisaks maksukohustuslase maksuvõlga puudutavale
teabele teised tähtajaks tasumata kohustused, mis on nimetatud MKS § 31 lg 1 p 3 ja 5 või §
128 lg 4 ning mille sissenõudjaks on MTA. Sellest lähtuvalt on muudatuse jõustumisel
võimalik MTA veebilehel23 asuva päringukeskkonna kaudu kontrollida lisaks maksuvõla
olemasolule ka teiste kohustuste olemasolu. Hetkel ei ole võimalik selliste kohustuse
olemasolu kontrollida, kuna tegu ei ole MKS mõistes avaliku informatsiooniga.
MKS § 27 lg 1 p 5 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta
avaldada igaühele ajatatud maksuvõla suuruse, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud
tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse. Teiste maksukohustuslase rahaliste
kohustuste maksuvõla tasumise ajakava alusel tasumine ei ole hetkel käsitletav avaliku
informatsioonina. Vastava muudatuse tegemine on aga põhjendatud, kuna vastasel juhul
22
Õiguskantsleri vastus märgukirjale. Internetis:
http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_oigus_votta_nousolek
_isikuandmete_tootlemiseks_tuuptingimustes.pdf
23
https://maasikas.emta.ee/xsql-app2/public/taxd
19
tekiks maksukohustuslasel lasuvatest kohustustest moonutatud ülevaade. Ühtlasi näitab see
isikut heast küljest ja on õiglane, kuna annab objektiivsema ülevaate kohustuse suuruse kohta.
MKS § 27 lg 2 täiendatakse viitega § 31 lg 1 p-le 4 ja 5 ning § 128 lg-le 4. Lõiget
täiendatakse samade põhimõtete kohaselt nagu kehtiv regulatsioon, mis sätestab maksuvõla
avaldamist puudutavat. Edaspidi hakkab see kehtima maksuvõla kõrvalkohustuste ka teiste
täitmata kohustuste kohta, mis lasuvad maksukohustuslasel.
Täiendavalt tuleb märkida, et maksukohustuslase arvestuslikku intressivõlga (automaatselt
arvestatud intressi) ei avaldata tulevikus enam enne, kui selle kohta on esitatud
maksukohustuslasele vastavasisuline nõue ning tasumiseks antud tähtaeg. Seega ei ole
tasumata intressivõlg enne MKS § 115 lg-s 3 nimetatud intressinõude koostamist enam avalik.
Muudatuse jõustumisel avalikustatakse haldusaktiga kindlaksmääramata intress ja intressi
suurus alles pärast intressinõude koostamist ning selle tasumiseks antud tähtaja saabumist.
Maksukohustuslasele jääb võimalus tasuda intressivõlg enne nõude koostamist. Sellisel juhul
täiendavat nõuet maksuhaldur ei koosta.
MKS § 29 p 26
MKS § 29 p 26 lisatakse täiendus, mille kohaselt on PPA-l õigus maksuhaldurilt saada
maksusaladust sisaldavat teavet lisaks välismaalaste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
ka ITDS sätestatud ülesannete täitmiseks. PPA väljastab ja tunnistab kehtetuks ITDS-i
kohaselt e-residendi digitaalseid isikutunnistusi ning teostab nende kasutamise üle riiklikku
järelevalvet. ITDS § 208 lg 3 sätestab, et kui haldusorgan on oma ülesannete raames kogunud
teavet, mis võib olla e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise või
kehtivuse peatamise aluseks, on haldusorgan kohustatud edastama selle teabe PPA-le. Kuna
MKS-is ei ole hetkel selget alust, mis lubaks maksuhalduril PPA-le edastada maksusaladust
sisaldavat teavet, mis võib olla e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise
või kehtivuse peatamise aluseks, tuleb lisada MKS § 29 p 26 vastav täiendus. Selline kohustus
tuleneb mh ITDS § 208 lg-st 3. Seetõttu on vaja MKS-i täiendada ning luua maksuhaldurile
vastav võimalus vajaminevat informatsiooni väljastada.
MKS § 29 p 51-53
MKS § 29 täiendatakse p-ga 51 lähtuvalt asjaolust, et ArhS § 8 lg 1 kohaselt annab avalikku
ülesannet täitev asutus arhivaalid üle Rahvusarhiivile, kui neid ei vajata enam oma ülesannete
täitmiseks, kuid hiljemalt kümme aastat pärast dokumendi loomist või saamist ning kui
seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb MTA Rahvusarhiivile üle anda
arhiiviväärtusega dokumendid, mis võivad muu hulgas sisaldada maksusaladust, hiljemalt
kümme aastat pärast dokumendi loomist või saamist. Kuna kehtiva MKS-i redaktsiooni
kohaselt ei või maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Rahvusarhiivile, siis ei
saa MTA Rahvusarhiivile maksusaladust sisaldavaid arhiiviväärtusega dokumente üle anda ka
pärast kümne aasta möödumist dokumendi loomisest või saamisest arvates.
Muudatusega antakse maksuhaldurile õigus Rahvusarhiivile üle anda maksusaladust
sisaldavaid dokumente. Asjaolu, et MTA võib tulevikus Rahvusarhiivile üle anda
maksusaladust sisaldavad arhiiviväärtusega dokumendid ei tähenda automaatselt seda, et
pärast dokumentide üleandmist muutuvad nimetatud dokumendid avalikult kättesaadavaks.
20
Tulenevalt arhiiviseaduse § 10 lg 1 on rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile juurdepääs vaba,
kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud.
MKS § 29 täiendatakse p-ga 52, kuna KKS § 37 lg 1 p 3 kohaselt on kaitseväel õigus
kaitseväeluure teostamiseks koguda ja töödelda muudelt teabevaldajatelt saadud
juurdepääsupiiranguta teavet või avaliku teabe seaduses või riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud piiratud juurdepääsuga teavet. KKS § 36 lg 1
kohaselt loetakse kaitseväeluureks teabe kogumist ja töötlemist Kaitseväe poolt riigi
sõjaliseks kaitsmiseks, rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja
läbiviimiseks, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või tõkestamiseks
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras, rahvusvahelise
sõjalise operatsiooni piirkonnas operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks käesolevas
seaduses ettenähtud korras ja taustakontrolli teostamiseks. Kaitseväeluure teostamiseks on
kaitseväel eelnimetatud ülesannete täitmiseks vaja mõningatel juhtudel ka maksuhalduri
valduses olevat maksusaladust sisaldavat teavet. Seetõttu täiendatakse MKS § 29 p-ga 52,
mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Kaitseväele KKS-s
sätestatud ülesannete täitmiseks.
MKS § 29 täiendamine lisaks punktile 52 p-ga 53 on vajalik, et Kaitseressursside Amet ja
Kaitsevägi saaksid oma ülesannete täitmisel kasutada maksusaladust sisaldavat teavet, sh
teavet maksukohustuslaste registri alamregistrist TÖR. Maksusaladust sisaldava teabe
asutuste vaheline edastamine reguleeritakse nimetatud valitsusasutuse ning MTA vahelise
andmevahetuslepinguga.
Kuna Eesti sõjalise riigikaitse toimimine põhineb eelkõige kaitseväeteenistuskohustuse
täitmisel (ajateenistus, reservteenistus ja tegevteenistusse asumisse kohustamine
mobilisatsiooni korral), on vajalik saada teavet kaitseväekohustusega isikute elu- ja asukohast.
Üldjuhul vahetatakse kaitseväekohustusega seotud teavet kaitseväekohustuslase ja riigi vahel
rahvastikuregistris oleva kontaktaadressi kaudu. Rahvastikuregistri andmed ei pruugi olla
uuendatud või ilmneb, et isikuga ei ole võimalik muul põhjusel ühendust saada. Kui isiku
suhtes on algatatud menetlus kaitseväekohustusest kõrvale hoidmise suhtes ning isik ei
reageeri teadetele, on vajalik koguda täiendavaid andmeid, et tuvastada tema asukoht.
Oluliseks tuleb pidada asjaolu, et mis tahes menetluse algatamisest on vajalik isikut teavitada.
Praegune rahvastikuregistri regulatsioon seda paraku ei taga.
TÖR-i hakatakse tulenevalt MTA ja Statistikaameti vajadusest täiendavalt koguma ka teavet
isiku töö asukoha kohta.24
Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringil esitas mh kaitseministeerium ettepaneku
võimaldada kasutada Kaitseressursside Ametil neid andmeid riigikaitseseaduses sätestatud
riigikaitselise töökohustuse nõuete kontrollimiseks. Nimetatud andmed võimaldavad
vajadusel kindlaks teha, kas isik viibib Eestis ning kus ta võiks asuda. Viidatud andmete
jagamine asutuste vahel vähendab riigiasutuste halduskoormust ja võimaldab paremini
korraldada kaitseväekohustuse täitmist (nt menetlusega seotud kutsete isiklik kätte
toimetamine töökohal) või rakendada muid riiklikke järelevalve meetmeid (nt sundtoomine).
24
Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste väljatöötamiskavatsus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd93f224-a9ef-47e0-
8c90-172ed0c22d9d. Muudatuse tegemiseks on kavas täiendada MKRi põhimäärust, aga mitte seadust, kuna eelnõu jõustumisel on
andmekoosseisud sätestatud detailsemalt rakendusaktis.
21
Teabeks, mida soovitakse töötamise registrist saada on : kas isik töötab Eestis, kes on tema
tööandja ja mis on töökoha asukoht.
Kaitseväeteenistust ja asendusteenistust korraldavateks asutusteks on kaitseväeteenistuse
seaduse ning riigikaitseseadusest lähtuvalt Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi.
Kaitseressursside Amet korraldab kutsealuste aja või asendusteenistusse kutsumist ning
asendusteenistuse läbimist. Kaitsevägi korraldab kaitseväeteenistust, sh reservteenistus ning
reservis olevate isikute teenistusse kutsumist.
Riigikaitseliste sundkoormiste seadusest lähtuvalt korraldab Kaitseministeerium
Kaitseressursside Ameti kaudu Kaitseväe vajadusteks riigikaitseliste sundkoormiste
määramist üldise kaitsevalmiduse (rahuaeg) ajal ja rakendamist kõrgendatud kaitsevalmiduse,
mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ning sõjaseisukorra ajal.
Riigikaitseliste sundkoormiste määramisel korraldavad ministeeriumid ja Kaitseressursside
Amet sundkoormiste käsundite väljastamist juriidilisest ja füüsilisest isikust ettevõtjatele ning
füüsilistele isikutele. Kui riigikaitseliste koormistega seotud teabe vahetus juriidilisest ja
füüsilisest isikust ettevõtja ning riigi vahel toimub äriregistris oleva kontaktaadressi kaudu,
siis füüsilise isiku ja riigi vaheline teabe vahetus toimub rahvastikuregistris oleva
kontaktaadressi kaudu. Sarnaselt kaitseväeteenistuskohustuse täitmise korraldamisega, ei ole
mõningatel juhtudel võimalik isikutega võimalik rahvastikuregistri kontaktandmete alusel
ühendust saada.
Kuna riik kogub töötamise registri kaudu teavet isiku töö asukoha ja teenistussuhte
(ametinimetust ja tööaja määr) kohta, siis võimaldab sellise teabe jagamine korraldada
paremini riigikaitseliste sundkoormiste määramist ja täitmist. Näiteks võimaldab see isikutele
sundkoormiste käsundite kätte toimetamist töökohal. Riigikaitseliste sundkoormiste
määramisel on töötamise registris olev teave vajalik, kui sundkoormatava asja omanik on
eraisik, ning teda ei ole võimalik saada kätte muudes andmekogudes oleva kontaktaadressi
kaudu (nt rahvastikuregister, liiklusregister, kaitseväekohustuslaste register).
Riigikaitseseadus näeb ette riigikaitselise töökohustuse võimaluse.25 Riigikaitseline
töökohustus tekib isikutele seaduses ettenähtud ametikohale asudes (nt Vabariigi President,
Riigikogu liige) või Vabariigi Valituse kehtestatud korras, arvestades töö- või teenistussuhet.
Riigikaitseline töökohustus on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja
põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise
töökohustusega kaasneb tööandjale võimalus nõuda kindlaks määratud olukordades isikult
täiendava töö tegemist või on isiku tehtav töö oluliselt vajalik asutuse ülesannete täitmiseks
(nt isiku töö toetab vahetult elutähtsa teenuse toimimist). Riigikaitselise töökohustusega
isikud on eelnimetatud põhjustel vabastatud muudest riiklikest töökohustustest, sh
lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest ning mobilisatsiooni korral kaitseväeteenistusse
ilmumise kohustusest. Seetõttu on vajalik ka isikute üle arvestuse pidamine ja vastava teabe
jagamine asjaomaste ametiasutuste vahel, et vältida isikute põhjuseta kohustamist ja
sanktsioneerimist. Teavet, kas Eestis töötaval isikul on riigikaitseline töökohustus või ei,
hoitakse töötamise registris, samas teavet kasutab Kaitseväegi kaitseväeteenistusse
kutsumiseks. Kaitsevägi saab teavet kaitseväekohustuslaste ja nendega seotud piirangute
kohta kaitseväekohustuslaste registrist, mis oma korda saab teabe töötamise registrist. Samuti
on vajalik tekitada võimalus kontrollida, kas asutused ja ettevõtjad on riigikaitselist
töökohustust määranud Vabariigi Valitsuse poolt riigikaitseseaduse alusel kehtestatud
nõuetele vastavalt. Nõuete täitmist omakorda kontrollib Kaitseressursside Amet. Seega
25
RiKS 5 peatükk 1. jao 1. ja 2. jaotis.
22
nähakse eelnõuga ette, et Kaitseressursside Amet võib töötamise registrist saada teavet, mis
on vajalik riigikaitselise töökohustuse määramise õigsuse kontrollimiseks. Kontrolli üheks
variandiks on näiteks olukord, kus Kaitseressursside Ametil tekib põhjendatud kahtlus, et
ettevõtja poolt määratud riigikaitseliste töötajate arv ületab Vabariigi Valitsuse poolt lubatud
piirmäära. Sellisel juhul taotleb Kaitseressursside Amet kontrolliks maksuhaldurilt ettevõtja
põhiselt teavet, kui palju on ettevõtja juures töökohti ja kui palju neist on riigikaitselise
töökohustusega.
Kaitseväeluure raames teostatavad tegevused ülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse
seaduse §-s 36, milleks muu hulgas on kaitseväeluure teabe kogumine ja töötlemine kaitseväe
poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või
tõkestamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras ning
taustakontrolli tegemiseks. Kaitseväe volitused kaitseväeluure teostamisel hõlmavad õigust
kaitseväeluure teostamiseks koguda ja töödelda muudelt teabevaldajatelt saadud
juurdepääsupiiranguga teavet või avaliku teabe seaduses või riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud piiratud juurdepääsuga teavet. Lisaks on
Kaitseväel õigus kaitseväeluure teostamiseks kaasata isikut salajasse koostöösse ning teeselda
eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust, organit või äriühingu filiaali ja kasutada
variisikut.
Kaitseväeluure ülesannete tulemuslik täitmine eeldab juurdepääsu erinevale teabele ning
võimalusele seda töödelda, mh MKS § 26 lg 1 tähenduses maksusaladusena käsitlevale
teabele ja selle töötlemisele. Kogutav teave on vajalik näiteks Kaitseväes taustakontrolli
tegemisel. Taustakontrolli tehakse teenistusse või tööle kandideeriva isiku, ametniku või
töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute
Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel. Taustakontrolli üheks kontrolltoiminguks on
ka isiku seoste kontrollimine konkreetse teenust osutava ettevõtjaga. Välistööjõu
märkimisväärse osakaalu suurenemise tõttu teatud teenussektoris (nt ehitus) on ametliku
töötamise faktilise (töösuhe konkreetse teenusepakkujaga) kinnituse saamine määrava
tähendusega isiku usaldusväärsuse hindamisel ja Kaitseväe julgeolekualale lubamise
otsustamisel. Vajalike andmete töötlemine ja andmekogude kasutus omab lisaks Kaitseväe
julgeoleku kindlustamisele, mõju ka majandusele, tekitades distsiplineeriva efekti
maksukuritegude (“musta” tööjõu kasutamine) ennetamiseks ja tõkestamiseks.
Kaitsevägi teostab oma teenistujate suhtes tegevus- ja toimingupiirangutest kinnipidamise
kontrolli kaitseväeteenistuse seaduses ja korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
Senised kontrollimeetmed on praktikas ebatõhusad, sest Kaitsevägi ei oma juurdepääsu
asjaomastele andmekogudele, mille kaudu piirangutest kinnipidamist kontrollida. Kirjalike
päringute tegemine MTA-le toob mõlemale ametiasutusele kaasa halduskoormuse tõusu, mis
omakorda menetlusele kuluva aja tõttu vähendab kontrolli efektiivsust. Maksusaladusele, sh
andmebaasidele juurdepääsu andmisega luuakse eeldus andmete kontrollimiseks
elektrooniliselt, mis toob kaasa halduskoormuse vähendamise ja efektiivsema kontrolli.
Maksuhalduri tegevuse ja maksumenetluse kaudu saadud teave isikute kohta omab väärtust ka
muude kaitseväeluure tegevuste raames, mis on vajalikud riigi sõjalise kaitse teostamisel ning
ohu ennetamisel.
Muudatus toetab nii kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lg-s 1 ja Kaitseväe korralduse seaduse
§ 37 lg 1 ning § 415 lg 1 p-s 1 ja 4 sätestatud Kaitseressursside Ameti ning Kaitseväe õigust
saada ning töödelda oma ülesannete täitmiseks teavet teistest ametiasutustest ning
andmekogudest sealhulgas juurdepääsuga teavet. Muudatusega kaotatakse õiguslik vastuolu,
23
maksukorralduse seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse
vahel.
Ettepanekuga ei panda tööandjatele ja töötajatele täiendavat kohustust teabe esitamisel.
Ettepanekuga ei kaasne andmete töötlemise vajadust töötajate registris Kaitseressursside
Ameti ja Kaitseväe poolt. Ettepanek vähendab halduskoormust nii isikute asukoha
tuvastamiseks kui isikutele sundkoormiste määramise ja täitmise korraldamisel.
Isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust või KKS-s sätestatud
erisusi. Kaitseväeressursside Amet ja Kaitsevägi rakendavad isikuandmete kaitsel ka
sisekontrolli meetmeid ning juurdepääs teabele antakse vaid isikutele, kellel on see vajalik
ametikohast tulenevate ülesannete täitmiseks. Samuti piiratakse juurdepääsu lähtuvalt
ülesande sisust.
MKS § 32 p 1-4
Maksuvõla all mõistetakse maksuhalduri hallatavaid, kuid maksukohustuslase poolt tasumata,
maksuna käsitletavaid rahalisi kohustusi. Maksuvõla tekkimisel on tegemist olukorraga, kus
isik jätab mingil põhjusel täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse. Kui maksukohustust ei
täideta õigeaegselt, lisandub sellele intress vastavalt MKS § 115 lg-le 1. Intressi tuleb
arvestada ja tasuda ka siis, kui maksukohustuslasele tagastati või kanti teiste kohustuste
katteks tema taotluse alusel rohkem, kui maksuseaduse alusel oleks tulnud tagastada või
kanda. Hetkel ei ole arusaadav, kas maksukohustuslasele alusetult tagastatud summat, sh
alusetult tagastatud summalt või tasaarveldatud summalt arvestatud intressi tuleb koostoimes
MKS § 115 lg 2 tõlgendusega käsitleda maksuvõlana või mitte. Seetõttu ei ole ka selge, kas
neid tuleb kajastada maksuvõla tõendil ning kas need kuuluvad maksuvõlana avalikustamisele
või mitte.
Kehtiva MKS-i tähenduses kuulub maksuvõla loetelusse maksukohustuslase poolt
tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt
arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt
arvestatud intress. Loetelu täiendatakse selguse huvides maksukohustuslasele alusetult
tagastatud summaga, alusetult tagastatud summalt ja tasaarvestatud summalt arvestatud
intressiga. Muudatuse jõustumisel on seega paremini võimalik aru saada, et maksuvõlaks on
ka alusetult tagastatud või alusetult tasaarveldatud summa ja nendelt summadelt arvestatud
intress. Selguse huvides on loetelu välja toodud eraldi punktidena.
MKS § 40 pealkiri ning lg 11 ja 3
MKS § 40 pealkirja täpsustatakse tulenevalt paragrahvis tehtavast muudatusest ning MKS §
40 täiendatakse lg-ga 11, mis näeb ette tegeliku juhi vastutuse. Muudatusega sätestatakse, et
tegelik juht on füüsiline isik, kes ei ole seaduslik esindaja ehk registrikaardile 26 märgitud
juhatuse liige, tegevjuht ega vara valitseja, kuid kellel on kontroll ehk tegelik võim MKS §-s 8
nimetatud ühingu kohustuste täitmise üle ning kelle tahtlik tegevus põhjustab ühingu
maksuvõla. Muudatus näeb ette tegeliku juhi vastutuse sarnaselt juhatuse liikme vastutusega.
Samas piiratakse vastutusele võtmise alust tahtlusega. See tähendab, et muudatuse kohaselt ei
vastuta tegelik juht muudel juhtudel, nt raskest hooletusest toime pandud rikkumise eest.
Sarnaselt kehtivale regulatsioonile sätestatakse MKS § 40 lg 3 regulatsioon, mille järgi võib
26
ÄS § 64 p 5
24
tegeliku juhi kõrval vastutusele võtta ka teisi isikuid, kui tuvastamist on leidnud tema
vastutus. Sellisel juhul vastutab tegelik juht nendega solidaarselt.
Kehtiv MKS § 8 sätestab üldreegli, mis kohustab juriidilise isiku seaduslikku esindajat
tagama esindatava seadustest tulenevate kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Reeglina
täidetakse kohustused esindatava vara arvel. Juhul, kui esindaja on oma tegevusega
põhjustanud esindatava maksuvõla, mida viimasel ei ole võimalik tasuda, on põhjendatud
nõuda kohustuse täitmist isikult, kes oli vastutav kohustuste täitmise eest. Kehtiv MKS § 8,
40 ning 96 näevad ette vastutusotsuse tegemise, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara
valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest tema suhtes kehtivaid MKS-st või teistest
seadustest tulenevaid rahalisi või mitterahalisi kohustusi. Vastutusmenetluse kui
haldusmenetluse läbiviimisel lähtub maksuhaldur MKS-st, haldus- ning maksuõiguse
üldpõhimõtetest ja seadusliku esindaja süü tuvastamisel võlaõigusseadusest.27 Tuginedes
legaliteedi põhimõttele ning MKS § 128 lg-st 1 lähtuvale maksuhalduri kohustusele
maksuvõlad sisse nõuda, on põhjendatud, kui registrikaardile mitte kantud füüsiline isik, kes
faktiliselt juhatuse liikme asemel või temaga koos ühingu tegevust kontrollib, ühingu
maksuvõla eest vastutaks samadel alustel nagu juhatuse liige.
Tegelik ühingujuht ehk tegelik juht on füüsiline isik, kes MKS §-s 8 nimetatud kohustuste üle
omab tegelikku võimu, kuid kes ei ole seaduslik esindaja, tegevjuht ega vara valitseja.
Maksuhalduri praktikas on ette tulnud, et formaalsed ettevõtte registrikaardile märgitud
juhatuse liikmed (äriregistrisse kantud füüsilised isikud) on varatud ning juhitavast ühingust
ülevaadet mitte omavad isikud, kes täidavad seadusest tulenevat formaalsust, kuid kellel
puudub igasugune huvi ning võimekus tegeleda juhatuse liikmel lasuva hoolsuskohustuse, sh
maksukohustuste täitmisega. Reaalseks kasusaajaks või selle organiseerijaks on faktiliselt
keegi teine – isik, kellel lasub tegelikkuses süü maksuvõla tekitamises ning on selle tegelik
põhjustaja. Sellised isikud võivad omada kontrolli kogu ühingu tegevuse (sh juhatuse liikme
staatuse üle), üksiku tehingu (näiteks kütuse ostutehingu otsustamine) või konkreetse
toimingu (näiteks maksude tasumine, kassa-arvestus, pangakontode haldamine) üle. Seetõttu
on tegu isikutega, kes omavad faktilist mõjuvõimu ettevõtte tegevuse üle (terviklikult või
osaliselt), eesmärgiga pettuse teel maksukahju tekitada.
Isiklik kasu pettusest on üheks asjaoluks, mis võib kinnitada tegeliku võimu olemasolu ning
maksuseadustes ette nähtud kohustuste tahtlikku rikkumist. Samas ei saa kasu saamise
tõendamise kohustust maksuhaldurile panna, sest sellise termini määratlematus tooks kaasa
täiendavaid vaidlusi. Samuti võib kasu kui motiivi tuvastamine maksumenetluses osutuda
ülemäära keeruliseks või võimatuks.
Sarnaselt ei eksisteeri rikkumise motiivi tuvastamise kohustust ka seadusliku esindaja puhul.
Samas kui kontrolli käigus selgunud faktilised asjaolud viitavad ka isiklikule kasule, ei tohiks
seda ühingu tegeliku juhi kontrolli omamist või rikkumist tõendava asjaoluna eirata. Heaks
näiteks on müügitehingud, kus maksuhalduril ja kohtutel tuleb sageli tegeleda küsimusega,
kas ostja on kaupa või teenust soetanud arvele märgitud müüjalt ja kas sisendkäibemaksu
maha arvamise tingimused on seetõttu täidetud. Olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et
kaupa või teenust ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, kuid tegelikku müüjat ei ole
õnnestunud tuvastada, on Riigikohus sedastanud, et ebamõistlik on panna ostjale teadmata
isikust müüja väljaselgitamise kohustus maksuameti kanda või kohtutele, sest sellise müüja
27
MKS § 40 lg 4; RKHKo 12.12.2012 nr 3-3-1-23-12 p 14: […] Kolleegiumi arvates käsitletakse võlaõigussuhetes ja karistusõiguses tahtlust
erinevalt. […] Seadusliku esindaja süü tuvastamisel seoses vastutusotsusega pole karistusõigusliku kaudse tahtluse konstruktsioon kasutatav.
[…].
25
väljaselgitamine võib osutuda võimatuks või ülemäära aeganõudvaks.28 Pettuste
konspiratiivse iseloomu tõttu ei ole sageli haldusmenetluses võimalik tuvastada, mis motiivil
või kelle kaudu on tegelikult pettus toime pandud, mistõttu ei ole põhjendatud luua seaduse
tasandil eeldust, et tegeliku juhi vastutuse üheks aluseks on maksuhalduri poolt kasu saamise
tuvastamine.
Lisaks eelnevale esineb näiteks olukordi29, kus tegelik juht tegutseb vähem aktiivse juhatuse
liikme kõrval volikirja alusel või ületades volikirja piire omaalgatuslikult. Seejuures on
mitmetel juhtudel tahtliku kahju tekitamine tegeliku juhi poolt osutunud ilmseks – näiteks
suures summas sularaha väljavõtmine faktilist mõjuvõimu omava isiku poolt enda isiklikuks
rikastamiseks, mille seost ettevõtlusega ei ole juhatuse liige osanud põhjendada. Sellistel
juhtumitel on maksuhaldur pidanud loobuma vastutusotsuste tegemisest, mistõttu on
maksuvõlad jäänud sisse nõudmata. Selleks, et kirjeldatud olukordades ei peaks maksuhaldur
enam edaspidi vastutusotsuse tegemisest loobuma, näeb kehtestatav regulatsioon ette nn
tegeliku võimu elemendi.
Tegelik võim MKS § 8 nimetatud kohustuste täitmise üle tähendab, et mõni füüsiline isik
seadusliku esindaja kõrval või tema asemel täielikult või osaliselt kontrollib ühingu tehinguid
või toiminguid. MKS § 8 järgi on seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava
maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste
kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seaduse järgi rahalised kohustused täidetakse
esindatava vara arvel. Tegelikule juhile saab muudatuse kohaselt üle kanda mõne konkreetse
etteheidetava maksukohustuse tahtlikku rikkumist. Sellisteks kohustusteks on sarnaselt senise
juhatuse liikme vastutusega kohtupraktikas kujunenud kolm peamist kohustust:
deklareerimiskohustus30, tasumiskohustus31 ja tagamiskohustus32.
Äriühingu ning tema töötaja, raamatupidaja või tehingupartneri eraõiguslike kokkulepete sisu
ei ole ega saagi tavapäraselt olla MKSi või teistes maksuseadustes ette nähtud rahaliste ning
mitterahaliste kohustuste täitmise eest vastutamine, mistõttu eelnõu eesmärk ei ole muuta
maksuhaldurile võimalikuks nendele isikutele kergekäeliselt vastutusotsuse tegemine. MKS
§ 8 toodud kohustuste täitmist just seadusliku esindaja poolt tuleb ka edaspidiselt eeldada,
mille tagavad ka edaspidi kehtima jäävad MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ning § 96. Nimetatud sätete
järgi jäävad ka edaspidi maksukohustuste täitmise tagajateks juhatuse liikmed, mitte ühingu
äripartnerid, raamatupidajad või töötajad. Arvestades, et niisamuti tuleb edaspidi eeldada
maksukohustuste laienemist üksnes seaduslikele esindajatele ning seeläbi kontrolli nende
täitmise üle, tuleb tegeliku juhi puhul võimu omamist mõne maksuseadusest tuleneva
kohustuse täitmise üle uurida ning põhjendada mh läbi seadusliku esindaja tegevuse,
selgitades välja, milline roll mõne muu isiku ühingu tegelikul juhtimisel on juhatuse liikmel.
Tegeliku ühingujuhi ning tema tegevuse määratlemine ei saa olla otseses sõltuvuses tema
muudest seostest ühinguga, vaid tegelikust funktsioonist ja tegelikust mõjuvõimust
maksuseadustes ette nähtud kohustuste täitmise üle, mida menetluses tuleb tõendada
maksuhalduril. Näiteks kui ühingu raamatupidaja esitab ühingu nimel ja juhatuse liikmelt
saadud info põhjal maksudeklaratsiooni, aga selles on valeandmed, ei ole täidetud tegeliku
võimu element, sest deklaratsiooni kantavate andmete (deklareerimiskohustus) eest vastutab
juhatuse liige. Isik omab tegelikku võimu, kui ta reaalselt ning sisuliselt kontrollib MKS §-s 8
28
RKHKo 02.10.2003 nr 3-3-1-50-03 p 10.
29
Vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2016 kohtuotsus asjas nr 3-15-1984, Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-15-630.
30
Nt KMS § 24 ja § 27 lg 1.
31
MKS § 105 lg 1 koos TuMS § 54 lg-ga 4.
32
ÄS tulenevad õigusnormid koos MKS § 8 lg-ga 1 ehk kohustus tegutseda viisil, et maksuvõlgasid ei tekiks.
26
nimetatud kohustuste täitmist. Näitena võib tuua ka ühingu osaniku, kellele kehtiva MKS-i
järgi vastutusotsust teha ei saa, kuid kes praktikas võib omada mõjuvõimu tavapäraselt
juhatuse pädevusse kuuluvate maksuküsimuste üle (nt maksude tasumise kohustus).
Põhjendatud on sellises olukorras võimaldada maksuhalduril ka sellise isiku pahatahtliku
tegevuse tagajärjena vastutusotsuse tegemist, mida toetab osaniku puhul ka suurem tõenäosus
isikliku kasu saamisest. Sarnaselt näeb eraõigusliku vastutuse teatud juhtudel osanikule ette
kehtiva ÄS § 168 lg 2.
Tegelik juht vastutab solidaarselt maksukohustuslasega (ühinguga) ning võimalike teiste
isikutega, s.t eelkõige seadusliku esindajaga, üksnes juhul, kui täidetud on vastutusotsuse
andmise eeldused, mille õigusliku aluse näevad kehtiva regulatsiooni kohaselt seadusliku
esindaja puhul ette MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ning § 96. Erisus võrreldes seadusliku esindajaga
on tegeliku juhi vastutus ainult tahtliku tegutsemise vormis. Tahtlus tähendab, et isik soovib
maksuseaduste rikkumist (MKS § 8). Põhjusel, et tegelik ühingujuht on registrikaardi väline
isik, ei ole tal ka maksuseadustest tulenevaid kohustusi, mida ta saaks raskest hooletusest
rikkuda nii nagu on see juhatuse liikmete puhul. Seega saab vastutusotsuse adresseerida
üksnes neile isikutele, kes on oma tegevusega saavutanud tõelise kontrolli mõne MKS §-s 8
sätestatud kohustuse üle ja teiseks on saabunud kohustuse rikkumine, mille põhjustas tegeliku
juhi teadlik ning eesmärgipärane tegevus. Tegeliku ühingujuhi vastutuse eeldused on muus
osas samad, mis seaduslikul esindajal. Need eeldused on sõnastanud Riigikohus33:
1. Kehtiva maksuvõla olemasolu ja vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumine
(st maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on
kustutatud - MKS § 96 lg 6);
2. Vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja
kohustuste täitmise eest (s.o maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine, isiku funktsioon ja
pädevus seoses ühinguga):
2.1. isik on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;
2.2. rikutud on kohustust tagada MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja
mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;
2.3. sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.
3. Maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud;
4. MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud
maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmine;
5. Vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on
tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse
vastutusotsust teha.
Rõhutada tuleb, et planeeritava regulatsiooni kehtestamisega tuleb sarnaselt kehtivale
olukorrale maksuhalduril iga tegeliku juhi süüküsimus eraldi otsustada ning haldusaktis
motiveerida. Nii näiteks ei saa vastutusotsust tegelikule juhile teha sellise maksuvõla osas,
mis ei ole tekkinud tema tahtliku tegutsemise tagajärjel.
Vastutusmenetlus ning ühingu tegelikule juhile vastutuse kohaldamine ühingu
maksukohustuse täitmise eest on puutumuses ettevõtlusvabaduse ning omandiõiguse riivega34.
33
RKHKo 31.10.2005 nr 3-3-1-41-05, p 12; RKHKm 28.01.2013 nr 3-3-1-16-12, p 10 ning 27.11.2012 nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“;
RKHKo 19.12.2013 nr 3-3-1-37-13, p 12; 12.06.2013 nr 3-3-1-17-13 p-d 11-16; 12.12.2012 nr 3-3-1-23-12 p-d 10-11, 14 ja 20.
34
Vastutusmenetlus võimaldab ühingu maksukohustuse täitmise tagamiseks seada aresti maksuvõla tekkimise eest vastutava isiku varale.
Seega toob regulatsioon kaudselt kaasa ka omandiõiguse riive. Näiteks on RKPJK pidanud võimalikuks, et riigipoolne keeld ehitiste või
nende osade tsiviilkäibeks võib rikkuda õigust omandit vabalt käsutada (RKPJKo 22.06.2000, 3-4-1-7-00, p 13). Kui midagi võib
omandipõhiõigust rikkuda, siis järelikult on tegemist selle riivega. Esiletõstmist väärib RKKK hiljutine mõttekäik, et vara arestimine riivab
omandipõhiõigust, „kuna sellega piiratakse omaniku õigust oma vara käsutada” (RKKKm 20.02.2012, 3-1-1-1-12, p 16).
27
Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi
ettevõtluseks ja seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne
ettevõtlusega seotud tegevuse35. Olukorras, kus piiratakse isiku õigust oma omandit vabalt
kasutada, on tegemist PS §-ga 32 tagatud omandiõiguse riivega36 (vrd ka Riigikohtu otsuses37
käsitletud keeldu kui omandi kasutamise riivet).
Ühingu tegeliku juhi vastutust ei saa käsitleda täielikult regulatsiooni laiendamisena uutele
subjektidele, kuna oma rolli ühingu juhtimisel varjatakse teadlikult tegelikust vastutusest
pääsemiseks. Meede on proportsionaalne, kuna võimaldab eesmärki täita ja puuduvad teised,
samavõrd tõhusad haldusmeetmed vastutuse kohaldamiseks. Meede on mõõdukas, kuna
ühingu üle kontrolli omava isiku vastutus ühingu (maksu)kohustuste eest on ettevõtjate võrdse
kohtlemise kontekstis elementaarne.
MKS § 40 lg-t 3 muudetakse vastavalt selliselt, kui on tuvastatav mitu isikut, kes on
vastutavad kohustuste täitmise eest, siis vastutavad nad ka sellest lähtuvalt solidaarselt.
MKS § 41 lg 3
2017.aasta 1. jaanuaril jõustunud KrMS muudatusega tekkis avaliku võimu kandjal võimalus
kuriteo toimepanemises süüdistatava vastu suunatud rahalise nõude maksmapanekuks
kriminaalasjas ilma, et peaks läbi viidama eraldi haldusmenetlust. KrMS-i muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega võimaldati riigil kannatanuna
kriminaalmenetluses esitada lisaks tsiviilhagile ka avalik-õiguslik nõudeavaldus (AVÕN).
Muudatuse kohaselt võib MTA, kui avaliku võimu kandja, esitada kriminaalmenetluses
nõudeavaldusi asjas süüdistatava(te) vastu maksuvõla ja/või maksukahju
kindlaksmääramiseks ning maksuvõla eest vastutuse määramiseks. Enne AVÕN-i
kehtestamist pidanuks MTA maksuvõla ja/või maksukahju kindlaksmääramiseks ning
maksuvõla eest vastutuse määramiseks läbi viima maksukohustuslase suhtes maksumenetluse
ja kaasvastutajate suhtes vastutusmenetluse.
AVÕN võimaldab riigil vältida kulukaid ja aeganõudvaid paralleelmenetlusi ning ära hoida
maksutulu saamata jäämist. KrMS-i muutmisel muudeti ka MKS § 128 lg-t 4. Praktika käigus
on selgunud, et lisaks eelnimetatud MKS-i muudatusele on vajadus MKS-i täiendada selliselt,
et AVÕN toimiks maksunõuete puhul nii, nagu seda eeldaksid maksukorralduse reeglid.
MKS-i 2. peatüki 3. jagu reguleerib kolmanda isiku vastutust võõra maksuvõla eest.
Eelnimetatud jaos sisalduv § 41 sätestab maksualase kuriteo toimepanemise eest süüdi
mõistetud kolmanda isiku vastutuse. Muuhulgas sisaldab muudetava paragrahvi lg 3 erandit
MKS § 31 lg 3 suhtes selliselt, et maksualase kuriteo toimepanija vastutus võõra maksuvõla
eest ei lõpe põhimaksukohustuslase maksuvõla lõppemisega38. Lisaks sätestab nimetatud
lõige ka eelnimetatud isiku vastutuse menetluskorra olukorras, kus põhimaksukohustuslase
maksukohustus on lõppenud – tekkinud maksuvõla saab sisse nõuda tsiviilhagi esitamise teel.
MKS § 41 lg-t 3 täiendatakse selliselt, et tsiviilhagi kõrval on maksuhalduril edaspidi
võimalus esitada nõue ka kriminaalmenetluses AVÕN-i esitamise teel. Muudatus on vajalik
selleks, et võimaldada samas maksualases kriminaalasjas lahendada AVÕN ka selliste nõuete
35
RKPJKo 28.04.2000 nr 3-4-1-6-00, p 11.
36
RKPJKo 17.04.2012 nr 3-4-1-25-11, p 35.
37
RKTKm 22.02.2010 nr 3-2-1-124-09, 15.
38
Üldreegli ja erandi toime võtab kokku Riigikohtu lahend nr 3-1-1-11-07
28
puhul, kus põhimaksukohustus on lõppenud. MKS § 41 lg-s 3 ei ole kohane asendada
tsiviilhagi termini AVÕN-i terminiga, kuna AVÕN ei ole alati kohane vahend MKS §-s 41
sätestatud vastutuse rakendamiseks, kuna see eeldab käimasolevat kriminaalmenetlust.
MKS § 42 lg 3
MKS § 42 lg 3 kohaselt nõutakse maksukohustuslase rahalise kohustuse täitmise eest
lepinguga vastutuse võtnud kolmandalt isikult maksuvõlg sisse tsiviilkohtumenetluse korras
hagi esitamise teel. Muudatusega sätestatakse, et lepingulisel alusel tekkinud vastutusega
seotud küsimused lahendatakse haldusmenetluse raames. Kui kolmas isik ei täida lepinguga
võetud või tagatisega tagatud rahalist kohustust, toimub selliste täitmata rahalise kohustuse
sundtäitmine MKS-i 13. peatükis sätestatud sundtäitmise korras.
Haldusõigusliku meetme rakendamist taolistes olukordades toonitab ka Riigikohus lahendi nr
3-2-1-82-14 p-s 19, kus kohus märkis, et avalik-õiguslikust suhtest tulenevad juhtumid tuleks
lahendada halduskohtus, kuna nõuded baseeruvad olemuslikult maksudel.
Analoogiliselt on lisatud seadusesse alates 2017. aastast kriminaalmenetluses tsiviilhagi
käsitluste muudatus. Uue institutsioonina on kasutusel avalik-õiguslik nõudeavaldus39,
kriminaalmenetlus ja nõuete sissenõudmine toimub sarnaselt maksukohustuslasele vähem
koormaval viisil ehk maksukorralduse seaduse40 järgi ja KrMS reguleerimata küsimustes
tuleb juhinduda HKMS41-st.
2002. aastani kehtinud maksukorralduse seaduse42 § 342 kohaselt antud garantii ja käendus
allusid vaide - ja halduskohtumenetlusele. 2002. aastal43 jõustunud muudatustega muudeti
aluseid, viidates enimkoormavale menetlusele44. 15 aastaga on nii tsiviil- kui ka haldusõigus
teinud läbi mitmed reformid. Praegusel ajal on halduskohtu menetlus uuriv ja vähem
koormavam üksikindiviidile kui tsiviilkohtumenetlus, seega hetkel 2002. aasta muudatus on
saavutanud vastupidise efekti kui tookord sooviti. Kui tsiviilkohtu menetluses ei avata ja
kaasata lepingulise vastutuse maksustamise asjaolusid, vaid baseerub lepingu enda vastavuse
kontrollil, siis seda enam räägib asjaolusid haldusmenetluse kasuks. Haldusmenetluses
kontrollitakse kõik maksustamise asjaolud üle nagu seda asjakohaselt RK 3-2-1-82-14 p-st 19
järeldub. Seega muutub lepinguga rahalise kohustuse võtnud kolmanda isiku olukord
võrreldes kehtiva regulatsiooniga soodsamaks, kuna haldusmenetluses on kolmandal isikul
võimalik nõuda ärakuulamisõiguse tagamist, kaitsta enne kohtusse pöördumist oma õigusi
vaidemenetluses ning rahalise kohustuse sundtäitmise aegumistähtaeg väheneb kümnelt
aastalt viiele aastale45. MKS §-s 42 nimetatud kohtu pädevuse muutus on
39
KrMS § 381 lg 2 Avaliku võimu kandja võib lisaks käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatule esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku
nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks
olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan,
kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses.
40
MKS §128 lg4 p3
41
KrMS § 381 lg 7 Käesolevas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel kohaldatakse avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel
halduskohtumenetluse seadustiku 26. peatükis sätestatut.
42
Maksukorralduse seadus RT I 1994, 1, 5
43
Maksukorralduse seadus RT I 2002, 26, 150
44
Maksukorralduse § 42 (RT I 2002, 26, 150) eelnõu seletuskiri „Lepingu alusel vastutavatelt isikutelt saab maksuhaldur võla sisse nõuda
üksnes tsiviilkohtupidamise korras hagi esitamise teel. Kuna maksukohustus tekib seaduse alusel ja lepinguline vastutus lepingu alusel, ei ole
tegemist võrdselt koheldavate juhtumitega. Lepinguga võla tasumiseks kohustunud isik on seda teinud vabatahtlikult ning maksuhalduril ei
peaks tema suhtes kehtima seadusest tulenevat jõupositsiooni ega samu vahendeid kohustuste täitmisele sundimiseks nagu need eksisteerivad
seaduse alusel tekkinud maksukohustusega isikute suhtes.“
45
kehtiva MKS § 42 lg 3 kohaselt on rahaline nõue sundtäidetav tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 ja § 157 lg 1 järgi kümme aastat.
MKS § 132 kohaselt on rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat.
29
maksukohustuslastele soodsam ja õigusselgem ning tagab ühetaolise lähenemise avalikus
sektoris, olles mh kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
MKS § 42 lg 4
MKS § 42 lg-s 1 nimetatud lepingust tulenev kohustus on mitteaktsessoorne46. Riigikohus on
otsuses nr 3-3-1-75-09 leidnud, et „juriidilise isiku õigusvõime lõppemine on üks
MKS § 31 lg 3 p-s 6 nimetatud "muudel seadusega sätestatud juhtudel" aset leidvatest
maksukohustuse lõppemise alustest. Kuna õigusi ja kohustusi omab õigusvõimeline juriidiline
isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist kustutamine tema õiguste ja kohustuste, sh
maksukohustuste lõppemist.
Juriidilise isiku õigusvõime lõppemisel võivad jääda kehtima juriidilise isiku kohustuste
täitmise tagamiseks eraõiguse sätete alusel antud mitteaktsessoorsed tagatised.“ Riigikohus on
otsuses nr 3-2-1-119-04 selgitanud, et „kohustise täitmise tagamise eesmärgiks tagada
kohustise täitmine ka siis, kui seda ei täida võlgnik. Seega kohustiste täitmise tagamise
instituudi eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui võlausaldaja nõue lõppeks pelgalt võlgnikuks
oleva juriidilise isiku likvideerimise tõttu ning seetõttu ei saaks võlausaldaja oma nõuet
rahuldada tagatise arvel.“
MKS § 42 lg-s 1 nimetatud lepingu sõlmimisel tagab kolmas isik üldjuhul maksukohustuslase
maksuvõlga käenduse, garantii või pandi seadmisega. Lisatava MKS § 42 lg 4 kohaselt ei
lõppe maksukohustuslase rahalise kohustuse täitmise eest lepinguga vastutuse võtnud
kolmanda isiku vastutus põhimaksukohustuslase maksuvõla lõppemisega. Seega ei lõpe
maksuhalduri nõue eelnimetatud isiku vastu pelgalt seetõttu, et maksukohustuslane
likvideeritakse või maksuhalduri nõue pankroti- või saneerimismenetluses kustutatakse.
MKS § 46 lg 61
MKS § 46 täiendatakse lg-ga 61, mille kohaselt on maksuhalduril õigus automatiseeritud
otsuseid ja dokumente kinnitada e-templiga omakäelise või digitaalse allkirjastamise asemel
seaduses sätestatud tingimustel ja korras. E-templi kasutusele võtmine on tingitud
haldusaktide ja muude maksuhalduri koostatud dokumentide andmise protsessi
automatiseerimisest ning menetluse kaasajastamisest.
EUTS-i kohaselt on avalik-õiguslike ülesannete täitmisel digitaalse templi kasutamine jäetud
eriseaduste või nende alusel antud alamaktide reguleerida. EUTS § 24 lg 2 kohaselt loetakse
digitaalset templit e-templiks, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
910/2014 artikli 3 p-s 27 sätestatud kvalifitseeritud e-templi nõuetele.47 Määruse (EL) nr
910/2014 artikli 3 p 25 kohaselt on e-tempel elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele
elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud ja mis tagavad viimati nimetatud
andmete päritolu ja terviklikkuse. Sama määruse artikkel 3 p 27 kohaselt on kvalifitseeritud
e-tempel täiustatud e-tempel, mis luuakse kvalifitseeritud e-templi loomise vahendi abil ja mis
põhineb e-templi kvalifitseeritud sertifikaadil.
46
Aktsessoorne on kõrvalkohustus, mille kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus. Sellised kõrvalkohustused jagavad põhikohustuse
saatust.
47
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. a määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta
siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ, kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0910
30
HMS § 55 lg-s 4 on sätestatud haldusaktide allkirjastamise kord. Kirjalikus haldusaktis
märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi
ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktis ettenähtud andmed. HMS § 5 lg 6
sätestab, et elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku
asjaajamisega. Digitaalset allkirja ja e-templit kasutatakse haldusmenetluses EUTS ning
teistes õigusaktides sätestatud korras.48
Kehtivas MKS § 46 lg-s 5 on sätestatud, kes võib maksuhalduri koostatud haldusakti
allkirjastada. Selleks võib olla maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud
ametnik. MKS-is ei ole reguleeritud, millistel juhtudel võib e-templit kasutada haldusaktide
omakäelise või digitaalse allkirjastamise asemel. Eelnõuga luuakse maksuhaldurile vastav
õigus selleks, et võimaldada kinnitada eelkõige järgmiseid automatiseeritud töötlusel
põhinevaid otsuseid e-templiga: korraldus deklaratsiooni esitamiseks ning selles esinevate
puuduste kõrvaldamiseks, käibemaksukohustuslaste registris registreerimise ja registrist
kustutamise otsus, käibemaksugrupina registreerimise ja registrist kustutamise otsus,
maksuvõla ajatamisel maksuvõla ajakava kinnitamise otsus, samuti ka automatiseeritud
töötlusel põhineva maksuvõla ajatamise ajakava kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise
otsus, intressinõue, maksuteade, tagastusnõude osalise tagastamise otsus, sundtäitmise
hoiatus, elektroonilise arestimissüsteemiga mitteliitunud krediidiasutustele edastatavad
arestimisdokumendid, tõendi maksuvõla või selle puudumise kohta.
E-templi kasutamine võimaldab kinnitada asjaolu, et dokumendi on koostanud maksuhaldur
ning seda ei ole alates dokumendi kinnitamisest e-templiga vahepeal muudetud. Olemuslikult
on e-templi kasutamine sarnane ID-kaardi kasutamisega dokumentide allkirjastamisel, st
dokumendile lisatakse templi andmise aeg ja templi kehtivuse info. E-templi kasutamisel on
allkirjastanud isiku nime asemel asutuse nimi. E-templit on võimalik kasutada nii üksikute
dokumentide kinnitamiseks kui ka suuremas mahus automatiseeritult koostavate dokumentide
kinnitamiseks, mis võimaldab maksuhalduril oma tööd kiirendada ja tõhustada.
MKS § 462, § 54 lg 1 p 1 ja lg 21
Kehtivas MKS-s ei ole reguleeritud maksuhalduri õigust luua ilma ametniku vahetu
sekkumiseta automatiseeritud töötlusel põhinevaid haldusakte ning muid dokumente.
Eelnõuga luuakse vastav seaduslik alus, eesmärgiga kiirendada ja kaasajastada maksuhalduri
ja maksukohustuslase suhtlemisviisi ning võimaldada e-teenuste kasutamist ja
edasiarendamist. Suhtluskanalite avardumine võimaldab luua maksuhaldurile täiendavaid
viise ülesannete täitmiseks ja tegevuse tõhustamiseks ning tagab ka maksukohustuslasele
vajalike tõendite väljastamise senisest kiiremini.
Eelnõus ja seletuskirjas on kasutatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27. aprilli 2016. a
määruses nr 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus)49 toodud õiguslikku terminit. Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas
48
Haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 7 kohaselt tehakse eelnõuga ettepanek muuta
HMS § 72 lg 1 teist lauset selliselt, et edaspidi oleks võimalik dokumendile lisada alternatiivse võimalusena kas digitaalallkiri või e-tempel.
Esineb olukordi, kus dokumendi vormistamisel ei ole vaja digitaalallkirja ning piisab üksnes e-templi olemasolust. E-tempel on
haldusmenetluses tõend selle kohta, et e-dokumendi on väljastanud haldusorgan kui selline, ning see annab kindluse dokumendi päritolus ja
terviklikkuses. (eelnõu on algatamise staadiumis seisuga 15.12.2017)
49
Kättesaadav internetivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
31
isikuandmete kaitse üldmäärusega. Nimetatud määruse artikkel 22 lg 1 sätestab, et
andmesubjektil on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes
automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid
õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju. Sama artikli lg 2 p-d b ja c
sätestavad, et lg-t 1 ei kohaldata, kui otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava
liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti
õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks, või kui otsus põhineb andmesubjekti
selgesõnalisel nõusolekul. Vastavalt sama artikli lg-le 3 peab andmete töötleja rakendama lg 3
p-s a ja c osundatud juhtudel asjakohaseid meetmeid, et kaitsta andmesubjekti õigusi ja
vabadusi ning õigustatud huve, vähemalt õigust otsesele isiklikule kontaktile vastutava
töötlejaga, et väljendada oma seisukohta ja vaidlustada otsus. Kuna siseriiklik õigus
võimaldab automatiseeritud dokumentide koostamist piisavate õiguskaitse võimaluste
olemasolu korral, on automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse koostamine maksuhalduri
poolt lubatav. Automaatsete otsuste koostamiseks peavad olema selgepiirilised kriteeriumid
ning õigused samaväärselt kaitstud võrreldes tavapärase menetlusega.
Automatiseeritult dokumentide koostamine on kooskõlas PS §-st 14 tuleneva hea halduse
põhimõttega põhjusel, et neid on võimalik koostada eelkõige vaid juhtudel, mil maksuhalduril
on olemas piisavalt andmeid otsuse või toimingu tegemiseks, kaalutlusruum on piiritletud
ning maksukohustuslase jaoks peab olema saabuv tagajärg ettenähtav ja võimaldatud ka
vajadusel oma seisukohtade esitamine. Olemusliku eripära tõttu ei ole võimalik
automatiseerituna koostada selliseid dokumente, mille tegemisel on maksuhalduril suurem
ärakuulamis- ja põhjendamiskohustus. Näiteks ei saa automatiseeritud töötlusel põhineva
otsusena koostada maksuotsust ja vastutusotsust.
Maksukohustuslasel on võimalik oma õigusi kaitsta samaväärselt tavapärase olukorraga, mil
dokumendi koostajaks on ametnik. Tulenevalt MKS § 137 lg-st 1 on maksukohustuslasel või
muul menetlusosalisel, kes leiab, et maksuhalduri haldusaktiga on rikutud tema õigusi või
piiratud tema vabadusi, õigus nõuda maksuhaldurilt vaidemenetlusees selle haldusakti
kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Sama paragrahvi lg 2
kohaselt on menetlusosalisel õigus vaidlustada ka maksuhalduri toiminguid.
Maksukohustuslasel kelle õigusi on rikutud on õigus pöörduda halduskohtu poole kaebusega
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Eelnõuga täiendatakse MKSi §-ga 462, mis annab MTAle õiguse koostada e-teenuste
keskkonnas „e-maksuamet/e-toll“ (e-maksuamet) automatiseeritud töötlusel põhinevaid
otsuseid järgmistel juhtudel:
(1) Riiklike maksude maksuhaldur võib Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas
„e-maksuamet/e-toll” kaudu automaatse otsuse ja dokumendina anda:
1) korralduse deklaratsiooni esitamiseks ning selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
2) käibemaksukohustuslaste registris registreerimise ja kustutamise otsuse;
3) käibemaksugrupina registreerimise ja registrist kustutamise otsuse;
4) maksuvõla tasumise ajatamise otsuse ja automaatse otsusena antud maksuvõla tasumise
ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse;
5) intressinõude;
6) enammakse tagastamise otsuse;
7) sundtäitmise hoiatuse;
8) elektroonilise arestimissüsteemiga (e-arest) mitteliitunud krediidiasutusele edastatava
arestimisdokumendi;
9) maksuteate;
32
10) tõendi maksuvõla või selle puudumise kohta.
Sättes toodud loetelu on ammendav. Maksuhaldurile jääb kaalutlusõigus selles osas, kas teha
automaatne otsus või koostab dokumendi ametnik. E-keskkonna kasutamise ja
automatiseeritud dokumentide koostamise võimalus on vaid üks paljudest
suhtlemisvõimalustest maksukohustuslase ja maksuhalduri vahel. Andmetöötlussüsteemi
vahendusel on võimalik luua dokumente maksukohustuslase initsiatiivil, esitades selleks
vastavasisulise taotluse. Selleks tuleb maksukohustuslasel sõlmida MTAga e-keskkonna
kasutamise leping.50 Kui maksukohustuslane ei soovi kasutada e-keskkonda või pole see
mingisugusel põhjusel võimalik, saab ta jätkuvalt pöörduda MTAsse e-posti teel, posti teel
või teenindusbüroosse.
Automatiseeritud töötlusel põhineva dokumendi loomise eripäraks on asjaolu, et dokument
koostatakse andmesüsteemis olemasolevate andmete ja maksukohustuslase esitatud andmete
alusel. Kui maksukohustuslase taotlus lahendatakse positiivselt, ei pea maksuhalduri ametnik
dokumendi koostamise protsessi vahetult sekkuma. Kui taotlus ei vasta nõuetele ja vajab
seetõttu põhjalikumat kontrolli, on võimalik ametnikul lahendada taotlus ka tavapärasel viisil
sõltumata sellest, kas maksukohustuslane taotles e-maksuametis automatiseeritud töötlusel
põhineva otsuse tegemist. Automatiseeritult dokumentide koostamine on kooskõlas ka
haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning MKS § 10 lg-st 3 tuleneva põhimõttega viia menetlus
läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning vältida üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi.
MTA-l on õigus koostada automatiseeritud töötlusel põhinevaid käibemaksukohustuslaseks
registreerimise otsuseid, kuid seda vaid juhul, kui maksukohustuslane tegeleb ettevõtlusega
ning maksuhalduril on selle kohta olemas otsuse tegemiseks vajalikud tõendid või kui
äriühingu juhatuse liikmed on tegutsenud mõnes teises äriühingus pikemat aega ning pole
põhjust kahelda, et ei hakka uues registreeritud äriühingus ettevõtlusega tegelema.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tuleb isikul täita avaldus, kus tuleb muu hulgas
kirjeldada isiku ettevõtluse olemust, nimetada tehingupartnerid, ettevõtluse finantseerimise
allikad, informatsioon töötajate olemasolu või värbamise plaani kohta.
Kui avalduses toodu on liiga üldine, nõuab maksuhaldur täiendava teabe esitamist ning
vajadusel pöördub selle kontrollimiseks kolmandate isikute poole. Sellisel juhul on tegemist
tavapärase käibemaksukohustuslaseks registreerimise taotluse lahendamisega. Kui tegemist
on alustava ettevõtjaga ning tõendid puuduvad või neid on vaja täiendavalt koguda ja
põhjalikult hinnata ning maksuhalduril lasub suurem põhjendamiskohustus, vaatab taotluse
sisuliselt läbi maksuhalduri ametnik ning teeb selle kohta ka sõltuvalt asjaoludest, kas
positiivse või negatiivse otsuse.
Eelnõu MKS § 462 lg 2 kohaselt ei pea automaatsel otsusel märkima ametniku ees- ja
perekonnanime ning ametikohta, kuna see põhineb andmete automatiseeritud töötlusel.
Automaatset otsust eristab tavapärasest haldusaktist või muust kirjalikult koostatud
dokumendist lisaks asjaolu, et ametniku allkirja asemel on dokument kinnitatud e-templiga.
MKS § 462 lg 3 kohaselt toimub riikliku maksuhalduri automatiseeritult koostatud
dokumentide kättetoimetamine elektrooniliselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 54.
50
Ärikliendina e-teenuste konto loomise kohta vt MTA koduleheküljelt: https://www.emta.ee/et/e-maksuamete-toll/arikliendi-e-teenuste-
konto-loomine
Füüsilisel isikul on võimalik kasutada e-keskkonda, vt https://www.emta.ee/et/emta_login/nojs
33
MKS § 462 täiendatakse lg-ga 21 järgmises sõnastuses: Maksuhaldur teeb maksukohustuslase
taotluse alusel koostatud automaatse otsuse e-maksuametis kättesaadavaks viivitamatult ning
ei saada maksukohustuslase nõusolekul kättetoimetamise kohta sellekohast teadet.
Maksukohustuslase soovi korral edastatakse otsus ka posti või elektronposti teel.
Maksukohustuslase taotlusel automaatselt antud haldusakti ja muu dokumendi
kättetoimetamise ajaks loetakse dokumendi andmise hetk sõltumata sellest, kas isikule
toimetati hiljem kätte dokument posti või elektronposti teel.
Maksukohustuslasel lasub suurem vastutus ja hoolsuskohustus juhul, mil dokument luuakse
tema enda initsiatiivil, kuna siis on talle tulevase loodava dokumendi sisu üldjuhul teada ning
ta peab veenduma selles, kuidas on tema taotlus lahendatud. Kui tegemist on näiteks
möödunud tähtpäevaga kohustuste ajatamisega, siis on ka intressikulu kokkuhoiu aspektist
isiku huvides see, et väljastatud haldusaktid hakkaksid kehtima ja neid saaks hakata täitma
koheselt (vastavalt MKS § 117 lg-le 2 on maksuhalduril õigus ajatamisel vähendada
intressimäära 50% võrra ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates). Muudatus on
tingitud asjaolust, et olemasolev kättetoimetamise regulatsioon ei ole piisav.
MKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt käsitatakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena
dokumendi üleslaadimist MTA e-maksuametisse tingimusel, et dokumendi adressaat on
e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või
mobiiltelefoni numbri. MKS § 54 lg-s 2 sätestatu kohaselt saadetakse dokumendi
e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta dokumendi adressaadile sellekohane teade
tema elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril.
Maksuhalduril on võimalik vajadusel automaatne otsus kätte toimetada MKS § 54 lg 4 p 1-3
kohaselt posti ja e-posti teel, kui dokumendi adressaat on selleks soovi avaldanud, dokumenti
ei ole avatud e-maksuametis viie tööpäeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest arvates või
kui maksuhaldur ei ole saanud dokumendi adressaadilt dokumendi kättesaamise kohta
kinnitust viie tööpäeva jooksul dokumendi elektronposti aadressil saatmisest arvates.
Sellisel viisil dokumentide koostamine ja kättetoimetamine võimaldab kokku hoida adressaadi
ja maksuhalduri aega ning raha ja pakkuda paremaid avalikke teenuseid. Samuti on sellisel
viisil e-kättetoimetamine turvaline ja tõendatav. Usaldusväärsust kinnitab näiteks ka see, et
deklaratsioonide esitamine toimub suures osas elektroonilises keskkonnas ning on aja jooksul
kujunenud maksukohustuslase ja maksuhalduri vaheliseks tõhusaks suhtluskanaliks.
MKS 41. peatükk (§§ 551-555) ning § 59 lg 2 ja 3
MKS-i 41. peatüki lisamisega kehtestatakse ühe ja ühtse maksukontrolli regulatsioonina
maksumenetlus ning lõpetatakse senise kahe menetlusliigi (revisjoni ja üksikjuhtumi
kontrolli) eristamine. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks MKS § 59 lg 2 ja 3 ning §-d 73–81,
mille sätted võetakse vajalikus ja põhjendatud ulatuses üle seaduse 41. peatükki §-des 551-555.
Muudatuste kontekstis jäävad maksukohustuslaste menetluslikud tagatised kehtima revisjoni
läbiviimisele kehtestatud standardile sarnaselt.
Muudatus on vajalik regulatsiooni kaasajastamiseks. Revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli vahel
vahetegu lõpetatakse, kuna revisjon maksumenetluse liigina on minetanud oma senise
tähenduse ja suurem osa kontrollidest toimub üksikjuhtumi kontrollidena, seda nii füüsiliste
kui juriidiliste isikute osas. Seda kinnitab ka ühes kalendriaastas läbiviidavate revisjonide
34
vähene arv. Nimetatust lähtuvalt on selge, et enamus läbiviidavaid menetlusi on sisult
üksikjuhtumi kontrollid. Ühtlasi ei ole paljud revisjonile kohalduvad sätted enam asjakohased.
Kuna aja jooksul on muutunud kontrollide läbiviimise spetsiifika, on seadusandja ülesandeks
tagada regulatsiooni selgus ja aktuaalsus.
Lähtuda tuleb samuti asjaolust, et enamus maksukontrolle viiakse läbi e-kanalite vahendusel.
Nii riik kui ettevõtjad ja füüsilised isikud on üle läinud elektroonilisele asjaajamisele. Sellega
on arvestatud muudatuse sisseviimisel. Kuna enamus asjaajamisest toimub elektrooniliselt e-
maksuameti/e-tolli vahendusel või e-posti teel, on muutunud ka kontrollide läbiviimise
iseloom. Samas säilivad ühtse maksumenetluse kehtestamisega üksikjuhtumi kontrolli ja
revisjoni põhimõtted, mis tagavad maksukohustuslaste õiguste kaitse sarnaselt kehtivale
regulatsioonile. Üks kontrolliliik vähendab vaidlusi ja kõrvaldab vajaduse eristada, millised
sätted kuuluvad menetluse läbiviimisel kohaldamisele. Ka praktikas on kadunud reaalne
vajadus sellise vahe tegemiseks, sest enamus läbiviidavatest kontrollidest on üksikjuhtumi
kontrollid, mille puhul on juba praegu maksuhalduri poolt tagatud maksukohustuslase õiguste
kaitse revisjoni läbiviimisele sarnaselt kõrgendatud tasemel.
Riigikohus51 on lähemalt selgitanud revisjoni terminit, sedastades et maksukohustuslase
kontroll jaguneb üksikjuhtumi kontrolliks ja üldkontrolliks ehk revisjoniks. Nimetused
"üksikjuhtumi kontroll" ja "üldkontroll" (revisjon) võivad viia aga eksliku järelduseni, mida
üks või teine kontrolli liik olemuslikult tähendab. Kehtivaid kontrollivorme eristab eeskätt
kontrolli ulatus, mis annab võimaluse eristada, kas tegemist on üksikjuhtumi- või
üldkontrolliga. Sedalaadi järelduste tegemine ei ole alati kooskõlas seaduse mõttega. Nimelt
võib revisjon sarnaselt üksikjuhtumi kontrollile hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut
maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. Näiteks,
kui revisjon hõlmab vaid ühe maksu üht maksustamisperioodi või isegi üksnes mõne asjaolu
väljaselgitamist, teeb see üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni sisulise eristamise ainult kontrolli
ulatuse järgi praktikas keeruliseks. Kuna aga revisjoni läbiviimisele kehtib maksukohustuslase
õiguste kaitse tagamine kõrgendatud kujul, siis on põhjendatud, et samadest põhimõtetest
tuleks lähtuda ka üksikjuhtumi kontrolli puhul.
Tuginedes kehtivale regulatsioonile, ei saa tähelepanuta jätta, et üksikjuhtumi kontrolli ja
revisjoni läbiviimisel on maksukohustuslasel mõnevõrra erinevad õigused ja kohustused.
Praktikas võib olla tihti keeruline hinnata, millise kontrolliliigi normid kohaldamisele
kuuluvad, sest tulenevalt kontrolli spetsiifikast, mahust ja kontrolli puudutavast ajaperioodist
võib eristamine olla keeruline. MKS § 59 lg 2 järgi saab terminoloogiliselt eristada küll
üksikjuhtumi kontrolli üldkontrollist ehk revisjonist, kuid jätab nende vahelise piiri
ebaselgeks. Sellise olukorra jätkumine ei ole põhjendatud, kuna põhjustab tarbetuid vaidlusi,
mis koormab kohtusüsteemi.
Revisjoni eristatakse üksikjuhtumi kontrollist asjaoluga, mille järgi revisjon on
maksukohustuslast koormavam kontrolliliik. Nimetatust lähtub ka põhjus, miks lasub
maksuhalduril erinevate toimingute tegemisel selle juures suurem selgitamiskohustus.
Lähtuvalt menetluse liigist ja kontrolli keerukusest, võivad tegelikkuses maksumaksja jaoks
mõlemad kontrolliliigid olla sama võrra koormavad. See on ka põhjus, miks maksuhaldur on
juba praegu tarbetute vaidluste välistamiseks järginud üksikjuhtumi kontrollide läbiviimisel,
et oleks tagatud kõrgendatud selgitamiskohustuse täitmine, maksumaksja informeerimine ja
kõrgendatud standardist lähtuv maksukohustuslase õiguste tagamine.
51
RKHKo nr 3-3-1-20-05
35
Muudatus loob selgema raamistiku menetluse läbiviimiseks ja kaotab õigusliku ebaselguse,
mil näiteks füüsilise isiku suhtes läbiviidav üksikjuhtumi kontroll sarnaneb revisjoni
läbiviimisega. Kehtiv regulatsioon sätestab füüsiliste isikute suhtes revisjoni läbiviimise
keelu. Kuigi muudatuse jõustumisel hakkab kehtima ühtne regulatsioon füüsiliste ja
juriidiliste isikute jaoks võrdsel määral, peab maksuhaldur arvestama nende olemuslikust
spetsiifikast lähtuvate sisuliste erinevustega, mille järgi ei saa seada eelduseks füüsiliste
isikute suhtes kogu nende elutegevust puudutava maksumenetluse läbiviimist, kuigi sellise
menetluse läbiviimise alus võib tekkida, kui on piisavalt põhjust eeldada, et isik tegeleb
ettevõtlusega, kuid ei ole registreerinud oma tegevust vajaminevas vormis (näiteks FIE-na).
Ettevõtlusega tegelemine peab sellisel juhul olema eelnevalt tõendatud ning vastav otsus või
haldusakt jõustunud ehk füüsilise isiku tegevuses on tuvastatud ettevõtlusega tegelemise
kriteeriumid.
Menetluse läbiviimisel tuleb arvestada asjaoluga, et maksumenetlus peab selle
üldpõhimõtetest lähtuvalt olema maksukohustuslast võimalikult vähe koormama.
Maksuhalduril tuleb maksumenetluse läbiviimisel keskenduda kuluefektiivsusele,
maksumaksjat vähemkoormavate meetmete kasutamisele ning eelduslikult võimalikult
hiljutisemate maksuperioodide kontrollimisele. Seetõttu praktilist muudatusi regulatsiooni
ühtlustamine endaga kaasa ei too. Nimetatud asjaolust saab järeldada, et enamus
läbiviidavatest kontrollidest jäävad üksikjuhtumi kontrollile sarnanevateks
maksumenetlusteks. Maksumenetluse üldpõhimõtetest lähtuvalt füüsiliste isikute suhtes
mahukaid, põhjalikke, hetkel revisjonile sarnanevate menetluste läbiviimine ei oleks jätkuvalt
lubatud.
MTA praktikast tulenevalt keskendutakse menetlusökonoomikast lähtuvalt konkreetsete
asjaolude väljaselgitamisele, mis puudutab üldjuhul vaid konkreetseid tehinguid või selgelt
piiritletud perioodi hõlmavat maksukohustust või -kohustusi. Põhjalikuma ja kõikehõlmava
menetluse alustamiseks on vajadus erandjuhtudel, kui on alust kahtlustada maksukohustuse
täitmisest kõrvale hoidumist suures ulatuses ning pikema ajaperioodi kestel.
Kui peaks siiski selginema vajadus kontrollida füüsilise isiku puhul rohkem asjaolusid, mis
annaks alust jõuda järelduseni, et see väljuks praeguse üksikjuhtumi kontrolli raamistikust,
siis peaks maksuhaldur tulevikus selle kohta maksukohustuslasele rohkem selgitusi jagama,
mis asjaoludel ja mida ta kontrollida soovib. Samas tuleb rõhutada, et praegugi ei ole keelatud
mitme üksikjuhtumi kontrolli läbiviimine paralleelselt ja kontrollide arv ei ole seadusega
piiritletud. Erinevus seisneb selles, et ühe menetlusega võib olla hõlmatud mitu asjaolu ja
selleks ei pea enam alustama mitut üksikjuhtumi kontrolli, vaid see koondub ühtse
maksumenetluse alla, mida asjaoludest lähtuvalt on võimalik omakorda laiendada.
MKS § 102 lg 3 ja § 81 lg 4 koosmõjust tuleneb ka korduvrevisjoni keeld sama perioodi ja
maksuliigi osas (va väärteomenetluse või kriminaalmenetluse käigus selgunud asjaolude
tõttu). Seega on maksumaksjal olnud oluline teada, millise perioodi ja millise maksuliigi osas
on toimunud revisjon. Kui kehtiva seaduse kohaselt peab maksuhaldur kontrolli teostamisel
teavitama, kas tegemist on üksikjuhtumi kontrolli või revisjoniga, siis tulevikus sellist
vajadust enam ei ole. Samas on edaspidigi oluline teada, mis perioodi osas on juba
maksumenetlus läbi viidud, et vajadusel tugineda edasise menetluse raames juba kontrollitud
ning tõendamist leidnud asjaoludele.
Maksumenetluse tulemusel tehtud või muudetud maksuotsust, mille muutmist või kehtetuks
tunnistamist ei saa enam vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses taotleda, võib uue
36
asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu muuta või kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see asjaolu
on tuvastatud seoses MKS §-des 1531, 154 või 1553 sätestatud väärteoga, mis on toime
pandud tahtlikult ja mille kohta on jõustunud lahend või seoses kuriteoga, milles osas on
alustatud kriminaalmenetlust.
MKS 7. peatükk (§-d 73-81)
MKS §-d 73-81 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks seoses
41. peatüki „Maksumenetlus“ kehtestamisega. Sätted on võetud vajalikus, põhjendatud ning
täpsustatud osas üle nimetatud peatükis.
MKS § 93 lg 1 ja 5
Maksuhaldurile jääb õigus maksusumma määramiseks muutva tingimusega, kui see on kõiki
maksustamise aluseks olevaid tõendeid ja asjaolusid arvesse võttes põhjendatud.
MKS § 97
Kehtiva MKS § 97 kohaselt ümardatakse tasumisele kuuluv maksusumma, samuti
tagastusnõude summa või kõrvalkohustusest tulenev summa sendi täpsusega, kui
maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti. Eelnõuga muudetakse
maksusumma ümardamise reeglit selliselt, et tasumisele kuuluv maksusumma, samuti
tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest tulenev summa ümardatakse edaspidi euro
täpsusega. Muudatus on tingitud vajadusest vähendada maksukohustuslase jaoks tekkivat
halduskulu, mis on seotud ümardamise põhimõtete rakendamisega. Seetõttu ümardatakse
muudatuse jõustumisel tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või
kõrvalkohustustest tulenev summa edaspidi sendi täpsuse asemel euro täpsusega, kui
maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Näiteks tuleneb
regulatiivne erisus KeTS § 31 lg-st 4, mille kohaselt arvutatakse keskkonnatasud
keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta ning need esitatakse sendi täpsusega. Eelnõuga
nimetatud erisust ei muudeta.52
MKS § 98 lg 1
MKS § 98 lg 1 teine lause sätestab viie aastase aegumistähtaja maksusumma määramisele,
milliste puhul oli maksusumma jäetud tahtlikult tasumata või kinni pidamata. Kehtiva normi
sõnastus ei võimalda viieaastast maksu määramise aegumistähtaega eeldada kõikide
MKS §-s 41 nimetatud adressaatide, st isikute puhul, kes vastutavad võõra maksuvõla eest
maksualase kuriteo toimepanemisel. Esiteks on vaieldav, kas põhimaksukohustuslase tahtlus
maksusumma tasumata või kinni pidamata jätmiseks laieneb ka sellistele kuriteo
toimepanijatele, kes ise põhimaksukohustuslast ei valitse (nt tehingupartnerist äriühingu juht).
Teiseks, kuigi MKS on haldusõigusesse kuuluv seadus, tuleb tahtluse sisustamisel pöörduda
tsiviilõiguse allika poole.
52
KeTS § 331 lg 3 kohaselt täidab Maksu- ja Tolliamet saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasuga seonduvalt
kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid ülesandeid, mis käesoleva seadusega on antud
Keskkonnaameti pädevusse.
37
VÕS § 104 lg 5 nimetab tahtluseks süüvormi, mille puhul soovitakse õigusvastast tagajärge.
Isiku vastutus võõra maksuvõla eest MKS § 41 järgi eeldab karistatust maksualase kuriteo
eest. Maksualast kuritegu saab toime panna vaid tahtlikult, kusjuures tahtluse all mõistetakse
karistusõiguses süüteokoosseisu subjektiivset külge, millel on kolm alamliiki – kavatsetus,
otsene tahtlus ja kaudne tahtlus. Iseenesest ei ole välistatud, et mõni maksualases kuriteos
(kaas-)süüdistatav on maksualase kuriteo toimepanemises süüdi ilma, et tema puhul oleks
täidetud VÕS-is sätestatud tahtluse koosseis – ta ei pruukinud soovida, et maksukohustuslase
maksukohustus jääb täitmata, vaid lähtus hoopis näiteks iseseisvast omakasu motiivist. Kuna
sellise isiku puhul ei kehtiks 5-aastane maksu määramise aegumistähtaeg, jääks seadusesse
lünk, mis ei vastaks seadusandja tahtele. Seadusandja sõnum potentsiaalsetele maksuõiguse
rikkujatele ning nende kaasaaitajatele peab olema, et kuritegu ei tasu ennast ära. Puudub
põhjendus, miks peaks selline isik pääsema tekitatud maksukahju hüvitamise kohustusest tänu
sellele, et riik ei suutnud kuriteoga tekitatud maksukahju piisavalt kiiresti avastada.
Eelpool toodust lähtuvalt täiendatakse MKS § 98 teist lauset, sätestades viie aastane
aegumistähtaeg isiku vastutusele MKS § 41 järgi. Võõra maksukohustuse eest vastutuse
tuvastamine (vastutusmenetluses või AVÕN-i kaudu) isiku suhtes, kes on toime pannud
maksualase kuriteo, on viis aastat, sõltumata sellest, kas tema puhul esines tahtlus, et
põhimaksukohustuslane jätab maksu tasumata või kinni pidamata või mitte. Kuna MKS § 41
järgse vastutuse eelduseks on isiku karistatus kriminaalkorras, siis peatub maksusumma
määramise aegumine kriminaalmenetluse ajaks vastavalt MKS § 99 lg 1 p-le 5 ka nõuete
puhul, mida menetletakse avalik-õigusliku nõudeavaldusena. Seetõttu puudub vajadus
täiendavalt MKS § 99 muutmiseks.
MKS § 98 lg 4
MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid antakse kätte allkirja vastu või
toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes.
Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud
kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS §-s 54 on reguleeritud dokumentide elektroonilise
kättetoimetamise kord. Eelnimetatud sätte lg-te 3 ja 4 kohaselt loetakse elektrooniliselt
edastatav dokument kättetoimetatuks, kui adressaat saadab kinnituse dokumendi kättesaamise
kohta või kui dokument avatakse e-maksuametis.
Juhul kui isik ei saada maksuhaldurile kinnitust dokumendi kättesaamise kohta või kui ei ava
dokumenti e-maksuametis, siis edastatakse isikule dokument postiga. MKS-i § 98 lg 4 teise
lause kohaselt ei saaks lugeda maksuotsust aegumistähtaja jooksul tehtuks, kui maksuhaldur
otsustab enne aegumistähtaja lõppu otsuse maksukohustuslasele kätte toimetada
elektrooniliselt, kuid maksukohustuslane ei võta seda menetluse viivitamise eesmärgil vastu ja
maksuhaldur annab otsuse postiteenuse osutajale pärast aegumistähtaja möödumist. Sellise
olukorra vältimiseks muudetakse MKS § 98 lg 4 teist lauset selliselt, et maksuotsus loetakse
tehtuks aegumistähtaja jooksul, kui selle kättetoimetamist on alustatud enne aegumistähtaja
saabumist.
MKS § 99 lg 1 p 3 ja § 99 lg 2
38
MKS § 99 lg 1 p 3 kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni
asemel kontrolliliigina maksumenetluse kehtestamisest tulenevalt ei peatu maksusumma
aegumine enam menetluse ajaks. Menetluse läbiviimine ning võimaliku juurde maksmisele
kuuluva maksu määramine on võimalik enne selle aegumist. Muudatus järgib eesmärki, et
maksukohustuslase menetluslikud tagatised ei halveneks hetkel kehtiva regulatsiooniga
võrreldes. MKS § 99 lg 2 muutmine arvestab revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli asemel ühe ja
ühtse kontrolliliigi kehtestamisega.
MKS § 102 lg 3 ja 4
MKS § 102 lg 3 muutmine on vajalik, et arvestada revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli asemel
ühtse kontrolliliigi kehtestamisega. Sõna „revisjon“ asendatakse sõnadega „kõiki
maksukohustusega seotud asjaolusid kontrollides“ ning p-st 1 on välja võetud viide
karistusõiguse muudatuste raames kehtetuks tunnistatud §-le 1532. Täiendavalt on lisatud
viide 01.01.2015 jõustunud MKS §-le 1553, mis puudutab teabevahetuse takistamist ja mis on
sellekohase muudatuse lisamisel jäänud loetelusse lisamata.
MKS § 105 lg 81
Eelnõuga täiendatakse MKS § 105 lg-ga 81, mille kohaselt on maksuhalduril ühise
käibedeklaratsiooni alusel tekkinud tagastusnõuet õigus tasaarvestada KMS § 26 lg 1 alusel
registreeritud käibemaksugrupi liikme sissenõutavaks muutunud maksukohustuste ja
kõrvalkohustustega kogu tagastusnõude ulatuses käibemaksugrupi liikmete nõusolekul.
Samuti täiendatakse KMS § 26 lg-ga 61, mis annab maksuhaldurile õiguse tasaarvestada KMS
§ 26 lg 1 alusel registreeritud käibemaksugrupi ühise käibedeklaratsiooni alusel tagastusnõue
käibemaksugruppi kuuluva ettevõtte maksukohustusega maksukorralduse seaduses sätestatud
korras kõigi käibemaksugrupi liikmete nõusolekul.
KMS § 26 lg 1 kohaselt registreerib maksuhaldur äriseadustiku tähenduses emaettevõtja ja
tütarettevõtjad ühe maksukohustuslasena (edaspidi käibemaksugrupp). Majanduslikult ja
organisatoorselt seotud maksukohustuslased registreeritakse ühise taotluse alusel
käibemaksugrupina, kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest,
osalusest või häältest kuulub samale isikule rohkem kui 50 protsenti või kui isikud on seotud
frantsiisilepingu alusel. Käibemaksugrupina registreeritakse isikud, kes on Eestis
ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased. KMS § 26 lg 3 kohaselt võib
maksukohustuslane kuuluda samaaegselt ainult ühte käibemaksugruppi.
KMS § 26 lg 11 kohaselt esitavad käibemaksugrupina registreeritud isikud ühise
käibedeklaratsiooni. Nad vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt.
Käibemaksugrupi registrist kustutamisel vastutavad maksukohustuslased solidaarselt
käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud perioodil, kui nad olid registreeritud
käibemaksugrupina. Sarnast solidaarse vastutuse põhimõtet kannab edasi ka eelnõuga tehtav
muudatus. Tasaarvestuse tegemine on võimalik vaid maksukohustuslaste nõusolekul.
Põhiseaduse §-st 31 tuleneb õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus. Nimetatud
õigusel on tihe seos §-s 32 sätestatud omandiõigusega ja §-st 113 tuleneva riigi õigusega
kehtestada makse, arvestades, et maksustamine piirab ka võimalusi ettevõtlusest tulu
39
teenida.53 Maksuhaldurile käibemaksugrupi sisese tasaarvestuse tegemise õiguse andmine
toob kaasa küll eelviidatud õiguste riive, kuid ei ole põhiseadusega vastuolus, kuna
tasaarvestuse tegemine on võimalik maksukohustuslase eelneval nõusolekul. Muudatus ei
riiva ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ega omandipõhiõigust.
Käibemaksugrupi loomise eesmärk on ühte käibemaksugruppi kuuluvate ettevõtete
majandustegevuse soodustamine läbi efektiivsema käibevahendite kasutamise. Nii näiteks ei
loeta KMS § 26 lg 7 kohaselt käibemaksugruppi kuuluvate isikute omavahelisi tehinguid
käibeks. Käibemaksugruppi kuuluvaid ettevõtteid käsitleb seadus teatud juhtudel ühe
maksukohustuslasena, neile omistatakse ühine registreerimise number, mida grupi liikmed
kasutavad tehingutes grupiväliste isikutega. Uue regulatsiooni kehtestamine võimaldab
käibemaksugruppi kuuluvatel isikutel täita oma kohustusi tähtaegselt. Kuna
käibemaksugrupina registreeritud isikud vastutavad KMS-i kohaselt käibemaksu tähtaegse
tasumise eest solidaarselt, tuleb ka tasaarvestuse lubamist pidada sobivaks meetmeks.
MKS § 111 lg 11
MKS § 111 lg-ga 11 täiendamise eesmärk on anda maksukohustuslasele võimalus taotleda
ning maksuhaldurile õigus otsustada põhjendatud erandjuhtudel maksuvõla ja muude
kohustuste, mille tähtaeg on saabunud, tasumise ajatamise ka tagasiulatavalt. Kehtiva korra
järgi on maksuhalduril õigus ajatada maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse
tasumine, mille täitmise tähtpäev on saabunud. Intressi vähendatud määra võib kehtiva korra
järgi kohaldada ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates vastavalt MKS § 117 lg-le 2.
Ajatamise rakendamine intressimäära tagasiulatuv vähendamine kehtiva regulatsiooni järgi
lubatud ei ole. Muudatusega luuakse võimalus maksuvõla (näiteks koos kõrvalkohustusega) ja
muude kohustuste ajatamiseks ka tagasiulatuvalt. Intressimäära tagasiulatuvat vähendamise
õigust ei kaasne.
Ajatamine on juhtudeks, kui maksumaksja ei suuda ajutiste makseraskuste tõttu tähtpäevaks
maksusummat tasuda. Kui maksuhaldur otsustab maksuvõla või muu kohustuse ajatada, siis
annab ta haldusakti, millega võtab ühepoolse kohustuse mitte alustada võla sundtäitmist, kui
maksukohustuslane järgib ajatamise otsuses sätestatud tingimusi. Nii on maksuvõla
ajatamisega võimalik maksukohustuslasel ületada makseraskuseid, kartmata maksuvõla
sundtäitmist.
Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse võib maksuhaldurile esitada iga maksukohustuslane.
Juhul kui makseraskustes isik on seaduskuulekas, soovib maksuvõlgade tasumisel teha
koostööd maksuhalduriga ning esitab maksuvõla tasumiseks ajatamise taotluse, tekib tal
koosmõjus kavandatava TuMS § 34 p 3 muudatusega võimalus lugeda ettevõtlusega seotud
kuluks ka ajatatud tasumise graafiku kinnitamisest alates arvutatavalt maksuvõlalt tasumisele
kuuluv intressintressikulu. Maksukohustuslastel tekivad seega paremad võimalused
majandusraskuste ületamiseks, kui ka maksuhalduril on suurem kaalutlusruum maksuvõla
tasumise ajatamise üle otsustamiseks ja selle rakendamiseks.
Põhjendatud erandjuhud võivad olla seotud eelkõige sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest
lähtuvate vajadustega. Maksukohustuslane peaks andma täiendava tagatise ning esitama
53
Vt Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne – kommentaar § 31 kohta -
http://pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=37&p=32; Riigikohtu 15.11.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-06 aga ka Riigikohtu 27.04.2006
otsus nr 3-3-1-9-06 p 17.
40
näiteks korrigeeritud äriplaani, mille kaudu suudab tõestada, et elluviidavad muudatused
aitavad ületada majandusraskused, mis tagavad mh olemasolevad töökohad.
MKS §-st 113 lähtuvalt, kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava, ei tasu
ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse, ei esita tähtaegselt
maksudeklaratsioone, ei täida AÕS-s sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks
pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri
aktsepteeritavat asendustagatist, säilib maksuhalduril õigus tunnistada kehtetuks maksuvõla
ajatamine, mille puhul maksuvõlalt tasumisele kuuluv intress loetakse tagasiulatuvalt ka
ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Sellisel juhul tuleb nii tasutud kui ka tasumisele kuuluvate
intresside pealt maksta ka tulumaks.
MKS § 111 lg 6
MKS § 111 lg 6 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega riiklike
maksude maksuvõla tasumise ajatamise korra. MKS-is sisalduv regulatsioon maksuvõlgade
ajatamise kohta on olemuselt detailsem kui nimetatud määrus, mistõttu puudub vajadus
rakendusakti olemasoluks. Seetõttu tunnistatakse nimetatud paragrahv kehtetuks.
MKS § 1121 lg 1 ja 2
Eelnõuga sätestatakse regulatsioon, mis võimaldab MTA-l lahendada e-maksuametis esitatud
maksuvõla ajatamise taotlus automatiseeritud töötlusel põhineva otsusena. Hetkel kehtivas
seaduses vastav regulatsioon puudub, kuigi praktikas on riiklik maksuhaldur kasutanud
võimalust selliste soodustavate haldusaktide andmiseks.
MKS § 111 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel
ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille
täitmise tähtpäev ei ole saabunud. MKS § 111 lg 3 kohaselt esitab maksukohustuslane
maksuvõla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava.
Maksuvõla ajatamist tuleb kehtiva seaduse kohaselt mõista kui maksuhalduri kaalutlusõigusel
põhinevat otsustust, millega rahuldatakse maksukohustuslase taotlus. Selline otsustus on
maksukohustuslase suhtes tehtud soodustav haldusakt. Ajatamine ei tähenda maksuvõla
siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt.54 HMS § 4 lg 1
järgi on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda
otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Vastavalt sama paragrahvi lg-e 2
tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning
õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Maksuhalduril on kehtiva MKS-i kohaselt üsna suur kaalutlusruum maksuvõla tasumise
ajatamise otsustamisel. MKS § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise
otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat
maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise
nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lg-s 4 nimetatud
asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike
dokumentide esitamist. Ühtlasi tuleb maksuhalduril hinnata ajatamise taotluse saamisel MKS
54
Vt Riigikohtu 15.11.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-06 aga ka Riigikohtu 27.04.2006 otsus nr 3-3-1-9-06 p 17.
41
§ 112 lg 4 p-des 1-6 sätestatud asjaolusid. Viidatud sätte kohaselt on maksuhalduril õigus jätta
maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
1) taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav või;
2) maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse
saamise päevast arvates (§ 129) või
3) maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita
maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente või
4) maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist
küllaldaseks või usaldusväärseks või
5) maksuhaldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et
võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste
täitmist või
6) esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise
ajatamist otstarbekaks.
Automaatse otsuse tegemisel koostatakse maksuvõla ajatamise otsus ja tasumise ajakava
maksukohustuslase taotluses põhinevate andmete ja maksuhalduril olemasolevate andmete
alusel, kuid seda vaid juhul, kui maksukohustuslase majanduslik olukord ja taotlus vastavad
kindlatele nõuetele. Maksukohustuslase taotlus peab vastama järgmistele nõuetele55:
1) ajatamist taotletakse kuni 12 kuuks ja seejuures on maksukohustuslase maksukohustuse
suurus tervikuna kokku kuni 20 000 eurot ja seda ei ole taotluse lahendamise hetkeks
edastatud sundtäitmisele kohtutäiturile;
2) maksukohustuslane on esitanud taotluse esitamise hetkeks kõik maksudeklaratsioonid
tähtaegselt;
3) taotluse esitamisele eelnenud viimase kuue kuu jooksul, ei ole maksukohustuslase
maksuvõla tasumise ajatamise otsust kehtetuks tunnistatud ning puudub kehtiv maksuvõla
tasumise ajatamise otsus või kohtumenetluses kompromiss maksuvõla ajatamise kohta;
4) maksukohustuslasel puuduvad riikliku maksuhalduri määratud trahvid, sunnirahad või
kohtumenetluse tulemusel tekkinud avalik-õiguslikud nõuded, mille tasumise tähtaeg on
möödunud;
5) maksukohustuslase suhtes ei ole algatatud pankroti-, likvideerimis-, saneerimise- ega
võlgade ümberkujundamise menetlust;
6) maksukohustuslasel puudub solidaarvõlg ning tema mistahes maksukohustuste osas ei ole
algatatud vaide- või kohtumenetlust.
Hea maksukuulekuse aluseks on muu hulgas selge õiguslik raamistik ning head suhted
maksukohustuslase ja maksuhalduri vahel.56 Kui MKS innustab olema maksukohustuslast
esimeste makseraskuste tekkimisel aktiivne ning esitama ajatamise taotluse olukorras, kus
makseraskuste tekkimine on ettenähtav, võib üldkokkuvõttes paraneda maksukohustuslase
maksukuulekus. Juhul, kui maksukohustuslasel endal on võimalus koostada maksuvõla
tasumise ajakava lähtudes selgetest teada olevatest reeglitest, suureneb tõenäosus, et selle
täitmisest peetakse kinni. Samuti on maksukohustuslase jaoks selle juures positiivseks küljeks
negatiivsest maksuvõlglase kuvandist pääsemine ning ühtlasi ei alusta maksuhaldur ajatamisel
võla sissenõudmist.
55
Maksu- ja Tolliameti kodulehekülg: https://www.emta.ee/et/eraklient/maksude-ja-nouete-tasumine-volad/ajatamine
56
K. Lillemets. Maksumoraal maksukäitumise kujundajana ja selle peamised isikupõhised mõjutegurid. Riigikogu Toimetised (73-78).
Riigikogu Kantselei. (16/2007), lk 74.
42
Teades otsuse koostamise aluseks olevaid kriteeriume, on maksukohustuslasel võimalik
hinnata enda ajatamistaotluse vastavust MKS § 1121 lg-s 1 sätestatud kriteeriumitele ning teha
otsus, kas esitada vastav taotlus e-maksuametis. Kui taotlus ei vasta automaatse otsuse
koostamise tingimustele, on maksuhalduril õigus lahendada seda ka tavapäraselt, mis
tähendab, et selle lahendab maksuhalduri ametnik. Samuti lahendab MTA ametnik ajatamise
taotluse juhul, kui esineb vajadus nõuda MKS § 112 lg 3 kohaselt tagatise esitamist või selle
on pakkunud välja maksukohustuslane ise. Sellisel juhul tuleb maksuhalduril hinnata tagatise
usaldusväärsust ning seda põhjendada. Maksuhalduril on edaspidi õigus koostada otsuse
kinnitamise seisuga maksuarvestuses kajastuva arvestusliku intressi automaatne otsus.57
Intressisumma sisaldub kinnitatud maksuvõla tasumise ajakavas.
Vastavalt MKS § 1121 lg-le 2, kui ilmneb, et maksukohustuslane on esitanud ajatamise
taotluses ebaõigeid andmeid, ei täida maksuvõla tasumise ajakava, ei esita selle kehtimise
perioodil tähtajaks deklaratsioone, ei täida tähtaegselt maksukohustust või muutub mõni
käesoleva paragrahvi lg 1 p-des 4–6 sätestatud asjaolu, on maksuhalduril õigus rakendada
§ 113 lg 1 p-des 1–3 sätestatud meetmeid ehk tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus
kehtetuks. Sellega muutub kehtetuks ka intressimäära vähendamine, mida võidakse olla
vähendatud ajatatud maksusumma korral vastavalt MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määrale kuni
50 protsenti.
MKS § 114 lg 3
MKS § 114 lg 3 täiendamine on vajalik, et võimaldada maksuhalduril põhjendatud
erandjuhtudel omal algatusel kustutada maksukohustuslase maksuvõlg, kui selle
sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate
asjaolude tõttu. Maksukohustuslasest mitteolenevaks asjaoluks loetakse ka vääramatut jõudu,
samuti olukorda, kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda
isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Kui maksuhaldur on leidnud, et
põhjendatud on maksuvõla kustutamine omal initsiatiivil, võib ta vajalike asjaolude
kindlakstegemiseks nõuda maksukohustuslaselt täiendavate tõendite või dokumentide
esitamist.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on maksuvõla kustutamine hetkel võimalik vaid
maksukohustuslase taotluse alusel. Iseseisev otsustusõigus maksukohustuslase
maksukohustuse kustutamiseks maksuhalduril puudub. Kehtivast regulatsioonist tulenev
taotluse esitamise nõue ei ole aga alati põhjendatud, kuna maksuhalduril võib olemasolevate
andmete põhjal teatud juhtudel olla võimalik ise hinnata või näidata üles omapoolset
initsiatiivi, et maksukohustuslaselt täiendavalt küsitavate andmete ja dokumentide põhjal
veenduda, kas maksuvõla ja sellelt arvestatud intressi sissenõudmine on lootusetu või on selle
sissenõudmine ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Sellise
võimaluse kasutamine oleks võimalik erandjuhtudel, kui maksuhalduril on temale teadaoleva
informatsiooni põhjal otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud ilmselged või temale olemasoleva
informatsiooni põhjal põhjendatud küsida maksukohustuslaselt täiendavaid andmeid või
dokumente, et seda otsustada. Maksukohustuslane ei ole kohustatud sellisel juhul täiendavat
informatsiooni või andmeid edastama, kui ei pea vajalikuks oma maksuvõla kustutamist.
Seega uusi kohustusi muudatusega maksukohustuslase jaoks ei kaasne.
57
Maksuhalduril on õigus koostada intressinõue automaatselt ka juhtudel, mil tegemist pole olukorraga, kus maksukohustuslane on ajatamist
taotlenud.
43
Mõningatel juhtudel ei ole maksukohustuslasel võimalik maksuvõla kustutamise taotlust
esitada. Näiteks võivad füüsilisel isikul puududa vastavad teadmised, oskused või on
maksukohustuslase enda poolt taotluse esitamine takistatud mõnel muul olulisel põhjusel.
Sellisel juhul piisaks, kui maksukohustuslane teavitaks maksuhaldurit võimalikest erandlikest
asjaoludest, mis võiksid olla maksuvõla kustutamise aluseks. Seejärel saaks maksuhaldur
välja selgitada, kas maksuvõla kustutamiseks on alust või mitte.
Muudatus tagab maksuhalduri kaalutlusõiguse maksuvõla osaliseks kustutamiseks. Näiteks
võib maksuhaldur kustutada ainult maksuintressi, kui see asjaoludest lähtuvalt on
põhjendatud. Tegu on seega maksuhalduri initsiatiivil tehtava kaalutlusotsusega.
MKS § 115 lg 11, 3, 31 ja 4
MKS § 115 lg 11 muutmine on vajalik, et välisriigis tasumisele kuuluvalt maksusummalt
arvestatava intressi tasumise kohustus ei tekiks enne, kui maksukohustuslast on vastavast
kohustusest teavitatud. Oluline on paralleeli tõmbamine siseriiklikult kehtestatud
maksuintressi määraga, kuna seda arvestatakse samadel alustel vastavalt MKS §-le 115. See
lähtub asjaolust, et ametiabi korras peab maksuhaldur maksuintressi nõudma samadel alustel
nagu siseriiklik õigus ette näeb.
Enim probleeme on tekkinud maksukohustuslastega, kes on välismaal töötanud, kuid
välisriigi maksuseaduste mittetundmise tõttu sattunud maksuvõlglase staatusesse. Maksuvõla
sissenõudmiseks on välisriik sellistel juhtudel esitanud Eestile rahvusvahelise ametiabi korras
sissenõudmistaotluse. Nimetatud juhul ei ole õiglane arvestada tasumisele kuuluvalt
maksusummalt intressi enne, kui maksukohustuslast on välisriigist saabunud nõudest
teavitatud ja maksuvõla vabatahtlikuks tasumiseks tähtaeg antud. Muudatusega sätestatakse,
et maksukohustuslast teavitatakse enne maksuintressi arvestamise algust välisriigis tekkinud
maksuvõlast ja antakse maksuvõla vabatahtlikuks tasumiseks tähtaeg.
MKS § 115 lg 3 esimese lause numeratsiooni täiendamine on vajalik regulatsiooni selguse
mõttes, kuna varasema MKS muudatusega on lisandunud lg 11. Võimalike ebaselguse
vältimiseks lisatakse vajalik viide. MKS § 115 lg 3 kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna
intressinõudele kehtestatavad nõuded sätestatakse MKS § 115 lg-s 31.
MKS täiendamine § 115 lg-ga 31 on vajalik, et täpsustada, millistele nõuetele peab vastama
maksukohustuslasele esitatav intressinõue. Kehtiva regulatsioonist lähtuvalt kohaldatakse
intressinõudele MKS §-ga 95 kehtestatud maksuotsuse kohta käivaid sätteid. Kuna
maksuotsusel ja intressinõudel on kummalgi oma spetsiifika, siis on selguse huvides vajalik
konkretiseerida, millistele nõuetele täpselt peab vastama maksukohustuslasele esitatav
intressinõue. Puudub vajadus, et intressinõue vastaks täpselt maksuotsuse nõuetele.
Maksuotsusele kehtivatest nõuetest on asjakohased MKS § 95 lg 2 esimene lause, lg 3 ning
lg 5 kolmas lause.
MKS § 115 lg 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks ja kolmas lause muudetakse ja
sõnastatakse selliselt, et kui intress tasaarvestatakse tagastusnõudega või nõutakse sisse
täitemenetluse ajal, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lg-s 3 sätestatud intressikohustuse
tasumise tähtaja nõuet.
44
Muudatus puudutab maksukohustuslasi, kellel tekib tagastusnõude tasaarvestamisel
intressivõlg. Sellega puudutab see maksukohustuslasi, kellel on alla kümne euro suurune
maksuvõlga. Sellega seoses näiteks väheneb raamatupidamiskannete kulu ja
maksukohustuslased ei pea enam eraldi tasuma väikeseid, alla kümne euro jäävaid
intressisummasid, mis on tekkinud tagastusnõude tasaarvestamisel. Seetõttu väheneb nende
halduskoormus ning arveldamise kulu, aga ka oht teadmatusest sattuda maksuvõlglaste
nimistusse.
MKS § 116 lg 4
MKS § 116 lg 4 sissejuhatava lauseosa muutmise eesmärk on võimaldada maksuhalduril
kanda MKS § 116 lg 1 ja 2 järgi maksukohustuslasele makstavat intressi maksukohustuslase
ettemaksukontole või pangakontole ka omal initsiatiivil, ilma selleks maksukohustuslaselt
vastavasisulist kirjalikku taotlust saamata.
Kui maksuhalduri antud haldusakti alusel on maksukohustuslane tasunud või temalt on sisse
nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda
vastavalt maksuseadusele, on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt
maksukohustuslase kasuks intressi. Sama kehtib, kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet
seadusega sätestatud tähtaja jooksul. Ka siis on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks
tagastamata summalt intressi.
MKS § 116 lg 4 kohaselt tuleb maksukohustuslasel kehtiva regulatsiooni kohaselt esitada
intressi saamiseks maksuhaldurile taotlus. Selline nõue ei ole tänaste infotehnoloogiliste
võimaluste juures aga enam põhjendatud, kuna maksuhaldur arvutab praktikas juba
automaatselt, ilma maksukohustuslase taotluseta temale tasumisele kuuluva intressi summa.
Sellest lähtuvalt on maksuhalduril automaatne valmidus kanda see maksukohustuslasele.
Seetõttu puudub praktiline vajadus ilmtingimata nõuda maksukohustuslaselt sellekohase
taotluse esitamist. Muudatus arvestab sellega ja maksuhaldur saab õiguse kanda
maksukohustuslasele temale tasumisele kuuluv intress omal initsiatiivil.
Kui maksuhaldur ei ole kandnud tasumisele kuuluvat intressi summat maksukohustuslase
ettemaksukonto arvestusse omal initsiatiivil, säilib võimalike segaduste vältimiseks põhimõte,
mille kohaselt maksukohustuslasele jääb võimalus ja õigus taotleda intressi maksmist endistel
tingimustel. Muudatus on maksukohustuslast soodustava iseloomuga. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski seetõttu tuvastatud ei ole.
MKS § 117 lg 2
MKS § 111 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel
ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille
täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta
maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest. MKS § 111 lg 11 täienduse kohaselt
laieneb võimalus põhjendatud juhtudeks ajatada maksuvõlg, samuti sellise teadaoleva
kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev on saabunud, ka tagasiulatuvalt. Samas ei laiene
vastav õigus sellistel juhtudel intresside vähendamiseks, mistõttu täiendatakse MKS § 117 lg
2 regulatsiooni selliselt, et maksuvõla ajatamisel ei ole võimalik intresside vähendamine, kui
tegu on MKS § 111 lg 11 regulatsiooni kohaldamisega.
45
MKS § 119 lg 1 p 2 ja lg 11, 3, 5, 7-9
MKS § 119 lg 1 p 2 kehtetuks tunnistamise ja sama paragrahvi lg-ga 11 täiendamise vajadus
on ajendatud asjaolust, et Riigikohus on mitmeid kordi muutnud oma käsitlust
pankrotimenetluses esitatud maksunõude olemuse osas. Seetõttu võib jääda arusaamatuks, kas
pärast pankroti väljakuulutamist tuleb maksuhalduril pankrotimenetluses rahuldamata
maksunõuetelt intressi arvestada või mitte. Riigikohtu kohtumääruses nr 3-2-1-71-06 märkis
kohus, et maksunõue muutub pankrotimenetluses tsiviilnõudeks. Tulenevalt kohtu seisukohast
tõlgendas maksuhaldur MKS § 119 lg 1 p 2 selliselt, et pankrotimenetluses rahuldamata
maksunõuetelt peale pankrotimenetluse lõppu MKS-i alusel intressi ei arvestata.
Kohtuotsusega nr 3-2-1-82-14 muutis Riigikohus oma varasemat seisukohta ja märkis, et
pankrotimenetluses ei muutu maksunõue tsiviilnõudeks ning haldusakt jääb kehtima oma
senisel kujul, mis tähendab seda, et kui pankrotimenetlus lõpeb, siis pankrotimenetluses
rahuldamata maksunõuetelt jätkub intressi arvestus. Lisaks märkis Riigikohtus lahendis nr 3-
3-1-4-16, et peale pankrotimenetluse lõppemist võib maksuhaldur kasutada täitedokumendina
nii pankrotimenetluse lõppmäärust kui ka alternatiivina teostada sissenõudmist MKS-i järgi.
Mõlemad dokumendid, nii tsiviilõiguslik kohtumäärus kui ka haldusõiguslik haldusakt on
paralleelsed kehtivad täitedokumendid ja ei välista üksteist. Erinevalt varasemast
maksuhalduri praktikast on nimetatud Riigikohtu lahendite valguses maksuhalduril õigus
pankrotimenetluses rahuldamata nõudeid käsitada kui maksunõudeid ja seega arvestada
pankrotimenetluses rahuldamata maksunõudelt intressi.
Lisaks on MKS § 119 lg 1 p 2 sõnastus eksitav. Lausest „Intressiarvestamine peatub
maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel“ võidakse valesti aru saada, mistõttu tekib
küsimus, kas see puudutab vaid neid maksunõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne
pankrotimenetluse väljakuulutamist või mitte. Normi sõnastusest tulenevalt võib tekkida vale
arusaam, et ka uutelt maksukohustustelt ei tohi maksuhaldur nimetatud sätte alusel intressi
enam arvestada.
Tulenevalt eeltoodust luuakse § 119 lg 1 p 2 asemel uus norm, milles sätestatakse, et intressi
arvestamine lõpeb peale pankrotimenetluse lõppemist või pankroti väljakuulutamist
maksukohustuslase nõuetelt, mille täitmise tähtpäev saabus enne pankrotimenetluse lõppemist
või pankroti väljakuulutamist.
MKS § 119 lg 3 teise lause kehtetuks tunnistamise eesmärk on vähendada intressi arvutamise
ja tasumisega seonduvat maksuhalduri töökoormust ja maksukohustuslase kulu. Muudatus
arvestab MKS § 115 lg 4 muutmisega.
MKS § 119 lg 5 muutmise ja täiendamise eesmärk on kehtestada lisavõimalus intressi
mittearvestamiseks, olukorraks, mil maksumenetluses on tekkinud põhjendamatu viivitus
maksuhalduri tegevusest või tegevusetusest lähtuvalt, mille tõttu ei ole maksukohustuslane
saanud maksukohustust täita. Kehtiv regulatsioon ei arvesta sellise võimalusega, samas kui
praktikas võib esineda olukordi, mil selle puudumine võib tekitada ebaõiglust. Sellistel
juhtudel intressi arvestamata jätmine lähtub vajadusest asetada maksukohustuslane olukorda,
mis oleks olnud siis, kui maksuhalduri tegevusest või tegevusetusest põhjustatud viivitust ei
oleks olnud.
46
Muudatus on vajalik, kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt on maksuhalduril õigus jätta enesest
lähtuvate asjaoludele pärast intress arvestamata üksnes juhul, kui ta on andnud
maksukohustuslasele kirjalikult eksitavat või valet teavet, mille tõttu on maksukohustuslane
deklareerinud vähem või tagasi taotlenud suurema summa, kui seadusega ette nähtud. Peale
kirjalikult antud eksitava või vale teabe ei anna kehtiv seadus maksuhaldurile täiendavaid
aluseid intressi arvestamata jätmise või intressi arvestamise peatamiseks.
Praktikas esineb olukordi, kus näiteks maksumenetluses vahetub maksuasja menetlev
ametnik. Uus ametnik ei pruugi suurenenud töökoormuse tõttu olla võimeline menetlusega
kohe edasi tegeleda. See eeldab menetluse üksikasjadega kurssi viimist, mis võtab aega. Selle
tõttu võib maksumenetlus maksukohustuslase jaoks põhjendamatult venida. Sarnane olukord
võib tekkida ka olukorras, kui maksuhalduri ametnik viibib haiguslehel või pikemal
puhkusel58 ja puudub asendaja või ei ole maksuhalduri ametnik tegelenud menetlusega mõnel
muul maksumaksjast sõltumatul põhjusel pikema aja jooksul, kuigi kõik vajalik info
menetlusega tegelemiseks on olemas olnud. Näiteks võib menetlus venida ka siis, kui
maksustamise seisukohtade kujundamine võtab lähtuvalt asja mahukusest ning keerukusest
tavapärasest rohkem aega ja maksumenetluse jätkamine sõltub kogutud tõendite pinnalt
tehtavatest täiendavatest otsustest. Muudatusega laiendatakse seega maksuhalduri poolt
intressi mittearvestamise aluseid, mis võimaldaks arvestada maksuhalduri tegevuse või
tegevusetuse tõttu maksumenetluses tekkinud viivitust.
Tolli tegevusega seotud intressi erisustega tõusetub probleem, mis on seotud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr-ga 952/2013, millega kehtestatakse liidu
tolliseadustik, rakendamisega, kuna enam ei ole vajalikud järgmised MKS § 119 lg-d 7-9
tollimaksu osas:
„(7) Intressi ei arvestata tollimaksu summalt, mis tuleb tasuda seoses sellega, et eksportiva
riigi toll või muu selleks eksportivas riigis volitatud asutus on tunnistanud sooduspäritolu
tõendi tagantjärele kehtetuks või nõuetele mittevastavaks ning maksukohustuslane ei olnud
teadlik päritolutõendi valedel alustel väljastamisest.
(8) Intressi ei arvestata tollimaksu ja käibemaksu summalt, mis tuleb tasuda tagasiulatuvalt
kehtestatud dumpinguvastaselt või tasakaalustavalt tollimaksult.
(9) Intressi ei arvestata tollimaksu ja käibemaksu summalt, mis tuleb tasuda, kuna Euroopa
Komisjon ei eraldanud tagatud tariifikvoodile kvooti.“
Sellega seoses jäävad kehtima sätted ainult käibemaksu puudutavas osas. MKS § 119 lg 7
tunnistatakse kehtetuks, lg-st 8 ja 9 jäetakse välja tekstiosa „tollimaksu ja“.
MKS § 127 lg 1
MKS-i § 127 lg 1 kohaselt teavitab maksuhaldur käendaja vastu nõude pööramiseks käendajat
käendatava poolt täitmata jäetud kohustusest. Kui käendaja ole tasunud käendatava võlga 30
päeva jooksul maksuhalduri teate saatmise päevast arvates, on maksuhalduril õigus pöörduda
võla sissenõudmiseks hagiga kohtusse. Muudatusega muudetakse MKS § 127 lg 1 teist lauset
selliselt, et kui käendaja ei asu käendatava rahalisi kohustusi tasuma, on maksuhalduril õigus
asuda rahalisi kohustusi sisse nõudma MKS-i 13. peatükis sätestatud korras. Käendajat peab
eelnevalt olema eelnevalt teavitatud, millest lähtuvalt on võimalik nõuda ärakuulamisõiguse
tagamist ning erimeelsuste esinemisel kaitsta enne kohtusse pöördumist oma õigusi
58
Vastavalt ATS § 43 lg-le 2 on ametniku põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva.
47
vaidemenetluses. Ühtlasi vähendatakse sellise rahalise kohustuse sundtäitmise aegumistähtaeg
kümnelt aastalt viiele aastale59.
MKS § 128 lg 3 ja 4
MKS-i § 128 lg 3 kohaselt on maksukohustuslase deklareeritud ja tasumata jäetud
maksusumma või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine lubatud
alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla
tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta. Kuna
raskeveokimaksu ja füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaal- ja tulumaksu avansilisi makseid ei
arvutata deklaratsiooni alusel ning maksukohustuslasele ei edastata eelnimetatud maksude
tasumiseks maksuteadet, siis jäetakse MKS § 128 lg-s 3 välja teksiosa „deklareeritud ja
tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel“.
Tulenevalt asjaolust, et eelnõuga lisatakse §-desse 42 ja 127 maksuhalduri õigus
maksukohustuslase rahalise kohustuse täitmise eest lepinguga vastutuse võtnud kolmandalt
isikult ning käendajalt võlg sisse nõuda MKS 13. peatüki alusel, lisatakse ka
MKS § 128 lg 4 p 4, mille kohaselt võib maksuhaldur eelnimetatud võlgasid sisse nõuda
MKS-s kehtestatud sundtäitmise korras.
Alates 2009. aastast on maksuhalduril halduskohtu loal õigus MKS § 1361 alusel enne
rahalise nõude või kohustuse määramist arestida kohustatud isikule kuuluvat vara. Seda juhul,
kui maksuhalduril tekib maksude tasumise õigsuse kontrollimisel põhjendatud kahtlus, et
pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle
sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
2014. aastal jõustusid MKS-i muudatused, millega laiendati maksuhalduri õiguseid
maksunõuete tagamisel. Muudatusega anti maksuhaldurile õigus halduskohtu loal enne
rahalise nõude või kohustuse määramist arestida lisaks registris olevale varale (autod,
kinnisvara jms) ka registrites mitteolevat vara. Seaduse kohaselt on arestitud vara võimalik
asendada ka raha deponeerimisega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on see põhjendatud näiteks
olukorras, kui toimub suures koguses kütuse arestimine ning selle hilisem hoiustamine on
ebamõistlikult koormav või kiiresti rikneva kauba puhul. Seega saab vara arestimise asendada
vajadusel vara realiseerimise ning sellest tulenevalt raha tasumisega deposiiti.
MKS § 1361
MKS § 1361 lg 11 p-des 1 ja 2 nimetatud täitetoiminguid viib läbi kohtutäitur. Seoses
kohtutäituri kaasamisega vara arestimisse kaasnevad maksuhalduril kulutused, mis ta peab ise
kandma ning mida pole hetkel võimalik maksukohustuslaselt sisse nõuda. Kohtutäituri
seaduse § 381 lg 2 kohaselt tasub rahalise nõuete täitmise tagamiseks teostatud kohtutäituri
toimingute eest isik, kes taotles täitmise tagamise rakendamist. Kohtutäituri põhitasu
eelnimetatud toimingu eest on 278 eurot. Juhul kui kohtutäitur arestib maksukohustuslaselt
rahalise nõuete täitmise tagamiseks vara (nt kütus), mille hoidmisega kaasnevad kulud, tuleb
maksuhalduril TMS § 72 lg 6 kohaselt ka need kulud ise kohtutäiturile hüvitada.
59
MKS § 42 lg 3 kohaselt on rahaline nõue sundtäidetav tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 järgi kümne aastat, MKS § 132 kohaselt on
rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat
48
MKS § 128 lg 4 p 1 kohaselt võib maksuhaldur sisse nõuda ka MKS-ist tulenevad rahalised
kohustused, sealhulgas asendustäitmise kulud, sunniraha ja tõlgi, eksperdi või kolmanda isiku
kohustuste täitmise kulud, kuid hetkel puudub regulatsioon, mis lubaks maksuhalduril sisse
nõuda ka rahalise nõuete täitmise tagamiseks teostatud kohtutäituri toimingute kulud.
Muudatuse kohaselt antakse maksuhaldurile õigus enne rahalise nõude või kohustuse
määramist sooritatud MKS § 1361 lg 11 p-des 1 ja 2 nimetatud toimingu teostamisega
kaasnevad täitekulud sisse nõuda maksukohustuslaselt.
MKS § 154¹ lg 1
MKS §-s 154¹ viidatakse §-le 153². 01.01.2015 jõustunud KarS muudatustega tunnistati MKS
§ 153² kehtetuks. Viide nimetatud paragrahvile on seetõttu muutunud sisutühjaks ja jäetakse
seetõttu paragrahvist välja.
MKS § 1553
MTVS-s puudub üldreegel, mis kaitseks automaatse teabevahetuse asjakohast ja tõhusat
toimimist. Finantskontode alase teabevahetuse normistikus sisaldub vaid teabeandja kohustus
hoiduda tegevusest, mille eesmärk on finantskontode maksualase teabe kogumisest
kõrvalehoidumine (§ 86 lg 1 ja § 15 lg 1). Selliselt kitsalt sõnastatuna jätab tegevusruumi liiga
avatuks, ega võimalda piisavalt tõhusalt ära hoida teabe kogumise vältimisi teiste isikute
vahendusel. Eelnõuga sätestatakse mistahes automaatset teabevahetust kaitsev üldine
kuritarvituste vastane säte, mis võimaldab MTVS kohaldamisel jätta arvesse võtmata mistahes
toimingu või tehingu, mille sisust võib mõistlikult järeldada, et see on tehtud teabe kogumise
vältimise eesmärgil. Norm tagatakse rahatrahviga. Selleks täiendatakse vastavalt MKS §-s
1553 sisalduvat väärteokoosseisu.
MKS § 16810 ja § 16811
MKS täiendamise eesmärk §-de 16910 ja 16811 on sätestada üleminekusätted. Täiendavad
kohustused, mis maksukohustuslasel lasuvad maksuhalduri ees ning on 2019. aasta
1. jaanuariks täitmata, muutuvad avalikult kättesaadavaks informatsiooniks. Enne
üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni ühtlustamise kaudu ühe ja ühtse kontrolli liigi kehtestamist
alustatud kontrollid menetletakse lõpuni vastavalt üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni
reguleerivate sätete järgi.
3.2. AvTS muudatused
AvTS § 35 p 16
AvTS sätestab teabe asutusesiseseks tunnistamise alused. AvTS § 35 lg 1 p 16 järgi on
teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks isiku
kohta seoses maksustamisega kogutud teabe, välja arvatud teabe maksuvõlgnevuste kohta.
Muudatus on vajalik õigusselguse tagamise eesmärgil, et oleks aru saada, millist teavet võib
avaldada ja millist mitte, selleks et ei tekiks vastuolu AvTS ja MKS vahel. Seetõttu
49
muudetakse sättes viidet, täpsustades, millist informatsiooni ei käsitleta asutusesiseseks
kasutuseks mõeldud teabena.
3.3. KoPS muudatus
KoPS § 11 lg 2
Eelnõuga täiendatakse KoPS § 11 lg-t 2 teise ja kolmanda lausega, mille kohaselt ei väljastata
maksuteadet elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni korral. Maksuhaldur avaldab
maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas „e-maksuamet/e-toll“ ning
teavitab kohustuste saabumise tähtpäevast ja võimalusest tutvuda maksuarvestusega
keskkonnas „e-maksuamet/e-toll.
Muudatus on tingitud TuMS § 46 lg 1 muutmisest ja asjaolust, et kohustusliku
kogumispensioni makse kohta deklareeritakse andmed samas deklaratsiooni vormis60, mis
esitatakse TuMSi alusel maksustatavate tulude kohta.61
3.4. KMS muudatus
KMS § 26 lg 61
KMS § 26 täiendatakse lg-ga 61, mille kohaselt on maksuhalduril õigus tasaarvestada
tagastusnõue käibemaksugruppi kuuluva ettevõtte maksukohustusega maksukorralduse
seaduses sätestatud korras. Vastavalt MKS-i muudatustele on tasaarvestus sellisel juhul
võimalik vaid käibemaksugrupi liikmete eelneval nõusolekul. Tasaarvestust on õigus sellisel
juhul teha nii sissenõutavaks muutunud maksukohustuse kui ka muude rahaliste
kõrvalkohustustega.
3.5. MTVS muudatused
MTVS § 71
Maksukohustuse kindlaksmääramisel on maksuhalduritel tarvis võimalikult asja- ja ajakohast
teavet. Olulist rolli mängib siin maksuhaldurite vaheline teabevahetus, mis on viimastel
aastatel leidnud suurt üleilmset kõlapinda. Teabevahetuse takistamise ärahoidmine on
aktuaalne ka Euroopa Liidu tasandi õigusloomes. Halduskoostöö direktiivi62 täna arutamisel
olevas muutmise ettepanekus63 on ette nähtud ka teabevahetuse takistamise eesmärgil loodud
skeemide64 alane teabevahetus (teave finantskontode, töötasu, juhatuse liikme tasu,
elukindlustuslepingute, pensioni ja kinnisvaratulu kohta).
60
VT nt deklaratsiooni vorm TSD „Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon”
(lisa 1); Vormi TSD lisa 1 „Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse“ (lisa 2).
61
Vt punktis 3.7 selgitus TuMS § 46 lg 1 muutmise kohta.
62
Nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64,
11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015,
lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21) ja (EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3).
63
Vt lähemat Euroopa komisjoni veebist: https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/company-tax/transparency-intermediaries_en
64
Skeemi sisuks võib olla: selliste jurisdiktsioonide kasutamine, kes ei ole teabevahetuse standardit kohaldama asunud; tulu või kapitali
liikide ümberkujundamine teabevahetusega hõlmamata kategooriaks; õiguslike moodustiste kasutamine, mis jäävad teabevahetuse
kohustusest välja jms.
50
Finantskontode alane teabevahetus toimib nii Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kui ka
selliste jurisdiktsioonidega, kes on ühinenud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni
(OECD) poolt kehtestatud standardiga. OECD on Eesti seadusi analüüsides hinnanud, et
teabevahetust reguleeriv normistik vajaks täiendamist üldise kuritarvituste vastase sättega,
mis võtaks sihikule lisaks finantsasutustele ka teised isikuid, keda on võimalik ära kasutada
teabevahetuseks vajaliku teabe kogumise takistamisel, kas aruandluses või hoolsusmeetmete
kohaldamisel. OECD finantskontode alase teabevahetuse standard, mis on aluseks ka
analoogsele regulatsioonile Euroopa Liidus65, näeb ette riikide kohustuse kehtestada reeglid,
mis takistavad finantsasutustel, isikutel või vahendajatel ühtse aruandluse standardi täitmisest
kõrvale hoiduda66.
Maksumenetluses kaitseb kuritarvituste eest MKS §-s 84 sätestatud üldine majandusliku
tõlgendamise klausel, mis võimaldab maksuhalduril jätta maksumenetluses kõrvale tehingud
ja toimingud, millel puudub tegelik majanduslik sisu ja mille peamiseks eesmärgiks on olnud
maksudest kõrvalehoidumine67.
MTVS, mis reguleerib kitsamalt maksuhaldurite vahelist automaatset teabevahetust, sätestab
täna kitsalt vaid teabeandja kohustuse hoiduda tegevusest, mille eesmärk on finantskontode
maksualase teabe kogumisest kõrvalehoidumine. Seda siis nii teabevahetuseks USA-ga,
Euroopa Liidu liikmesriikidega või OECD standardi kohaselt teiste jurisdiktsioonidega.
MKS § 1553 sätestab rahatrahvi MTVS-s sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja
kohustuste täitmata jätmise eest.
Selleks, et maksuhalduritel oleks võimalikult kvaliteetne teave maksukohustuse määramiseks
ja üleilmsete standarditega selgema kooskõla saavutamiseks täiendatakse MTVS-i üldise
kuritarvituste vastase sättega, mille tõhususe tagamiseks täiendatakse vastavalt ka MKS §-s
1553 sisalduvat automaatset teabevahetust kaitsvat väärteokoosseisu.
Üldine kuritarvituste vastane säte lisatakse MTVS üldossa, et see hõlmaks teabevahetust selle
liigist sõltumata. Normide sõnastamisel ei ole loetletud võimalikke normi adressaate, kuna
teabevahetuseks vajaliku teabe kogumist on võimalik takistada ka selliseid isikuid kasutades,
kellel MTVS-ist tulenevalt kohustusi ei ole. Mõisteid tehing ja toiming tuleks siinjuures
samuti mõista laiemas tähenduses.
3.6. SMS muudatus
SMS § 9 lg 61
65
Vt lähemalt rahandusministeeriumi veebist: https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika/maksualane-teabevahetus
66
Ühendkuningriik ja Iirimaa kohaldava kuritarvituste vastase sätte kohaselt tuleb mistahes teabevahetusest kõrvalehoidumise eesmärki
kandvaid „tehinguid“ (inglise keeles arrangements) tõlgendada laialt ja sätte mõjul kohaldatakse teabevahetuse regulatsiooni selliseid
tehinguid kõrvale jätval viisil:
If—
(a) a person enters into any arrangements, and
(b) the main purpose, or one of the main purposes, of the person in entering into the arrangements is to avoid any obligation under these
Regulations, these Regulations are to have effect as if the arrangements had not been entered into.
67
Kuritarvituste vastast sätet tunneb ka tulumaksuseadus, mille § 50 lg 1 4 järgi ei kohaldata soodustingimusi tehingu või tehingute ahela
korral, mis ei ole tegelik, kuna selle peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine. Nimetatud lõikeid kohaldatakse
niivõrd, kuivõrd tehing või tehingute ahel on tehtud ärilistel põhjustel, mis kajastavad sellise äritegevuse jaoks vajalikku ja kohast
majanduslikku sisu.
51
SMS § 9 täiendatakse lg-ga 61, mille kohaselt maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt
esitatud deklaratsiooni korral. Maksuhaldur avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-
teenuste keskkonnas „e-maksuamet/e-toll ning teavitab kohustuste saabumise tähtpäevast ja
võimalusest tutvuda maksuarvestusega keskkonnas „e-maksuamet/e-toll.
Muudatus on tingitud TuMS § 46 lg 1 muutmisest ja asjaolust, et tasumisele kuuluvat
sotsiaalmaksu deklareeritakse samas deklaratsiooni vormis, mis esitatakse TuMSi alusel
maksustatavate tulude kohta.68
3.7. TuMS muudatused
TuMS § 34 p 3
TuMS § 34 punkti 3 muudatusega võimaldatakse lugeda maksuvõla ajatamisel tasumisele
kuuluv maksuintress ja maksuintress, mis on vabatahtlikult parandatud deklaratsiooni
muutmise tagajärjel, lugeda ettevõtlusega seotud kuluks. Kuivõrd hetkel ei ole ettevõtlustulust
selliseid intresse lubatud maha arvata, siis kuuluvad need maksustamisele tulumaksuga.
Muudatuste kontekstis on tegu juhtumitega, kui maksukohustuslane kasutab makseraskuste
ületamisel maksuvõla ajatamise regulatsiooni ehk otsib ise aktiivselt lahendust maksuvõla
tasumiseks ja juhud, mil deklaratsioon on esitatud kogemata puudulikult või vigadega, mis
tingib deklaratsiooni paranduse, mis ei ole seotud maksukohustuslase tahtliku tegevusega.
Muudatus lähtub vajadusest paremini toetada maksuintressi ajatamise eesmärki ning
puudulike või vigadega esitatud maksudeklaratsioonide vabatahtlikku parandamist. See
võimaldab paremini suunata maksukohustuslase käitumist, tekitades suurema motivatsiooni
tegeleda maksuvõla tekkimisel aktiivsemalt lahenduste leidmisega, mis toetaks selle
võimalikult kiiret tasumist (maksuvõlg ajatada) või suunata maksukohustuslast iseseisvalt
parandama puudustega või vigadega deklaratsioone omal algatusel. Muudatuste kontekstis
väheneb maksumaksja jaoks kulu, mis on seotud intressimaksete tasumisega.
Muudatus toetab maksumaksjate huvisid paremini olukorras, kus neil on
likviidsusprobleemide tõttu tekkinud maksuvõlg ja selle tasumine on ajatatud. Samuti
motiveerib muudatus maksukohustuslast iseseisvalt, täiendava maksuhalduri poolse
kontrollita, juhuslikult avastatud vea või ekslikult puudulikult esitatud deklaratsiooni
parandama. Teades, et sellisel juhul on tegu kuluga, millelt ei tuleks maksta tulumaksu, on
maksukohustuslase motivatsioon suurem ajatamistaotluse esitamiseks või deklaratsiooni
parandamiseks.
Muudatus ei puuduta ajatamata maksuvõlalt arvestatud intressi ja maksumenetluse tulemusel
määratud maksusummalt arvestatavat intressi. Sellistel puhkudel loetakse intress jätkuvalt
ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt on maksukohustuslane kohustatud tasuma ka
tulumaksu. Juhul, kui esineb kahtlus, et deklaratsioon on teadlikult esitatud valeandmeid või
manipuleeritud maksueelise saamiseks, siis loetakse intress jätkuvalt ettevõtlusega
mitteseotud kuluks ning tasumisele kuuluvalt intressidelt tuleb tasuda ka tulumaks. Teadlikult
valeandmete esitamine, mis on mh suunatud varalise kasu või kokkuhoiu saavutamiseks, võib
vastavalt asjaoludele kvalifitseerida KarS § 280 järgi sanktsioneeritavaks teoks.
68
Vt punktis 3.7 selgitus TuMS § 46 lg 1 muutmise kohta.
52
TuMS § 46 lg 1
Eelnõuga muudetakse TuMS § 46 lg-t 1, mille kohaselt ei väljasta MTA edaspidi füüsilise
isiku tuludeklaratsiooni elektroonilise esitamise korral maksuteadet. Maksukohustuslasel on
võimalik kontrollida maksuarvestuse käiku e-maksuameti/e-tolli keskkonnas.
Füüsilistest isikutest 96% (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad) esitavad tuludeklaratsiooni
elektrooniliselt MTA elektroonilises keskkonnas e-maksuamet/e-toll. Elektroonilise
deklaratsiooni esitamisel on maksuarvutuse tulemus näha elektrooniliselt juba deklaratsiooni
esitamise hetkel. Elektroonilises keskkonnas näeb isik igal ajahetkel reaalajas nii
ettemaksukontol olevat summat kui ka kohustusi (võlad ja tuleviku maksetähtpäevaga aga
juba välja arvutatud kohustused).
MKS § 88 lg 2 kohaselt saadetakse maksuteade maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne
maksu tasumise tähtpäeva. E-maksuameti kaudu elektrooniliselt füüsilise isiku
tuludeklaratsiooni esitamisel saab maksukohustuslane vastava lahtri märgistamisega valida,
kas ta soovib maksusumma tasumise tähtpäeva lähenemisel paberkandjal maksuteadet või
mitte. Kui isik paberkandjal maksuteadet saada ei soovi, edastatakse talle maksuteade
elektrooniliselt e-maksuameti keskkonda ning selle kohta saadetakse teade tema e-posti
aadressile. Samuti edastatakse maksukohustuslase e-posti aadressile enne maksu tasumise
tähtpäeva meeldetuletus maksu tasumise tähtpäeva lähenemise kohta, kus on märgitud
tasumisele kuuluv summa. Selle teatega on tal võimalik tutvuda e-maksuamet/e-toll
keskkonnas.
MKS § 88 lg 2 teise lause kohaselt on maksuteade MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastav
haldusakt, mis saadetakse maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise
tähtpäeva. Maksuteate eesmärk on maksumaksjale teada anda deklaratsioonis esitatud
andmete alusel teostatud arvutuskäigu tulem. Kuna deklaratsiooni elektroonilises e-
maksuamet/e-toll keskkonnas esitamisel kuvatakse isikule maksuarvestus koheselt
elektroonilise deklaratsiooni esitamise järgselt ning sealtsamast on näha ka enammakse või
juurdemakse summa ning need andmed on ka edaspidi alati e-maksuametist nähtavad, ei ole
elektroonilise füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitanud isikutele maksuteate väljastamine
vajalik.
Isikutele, kellel tuleb tulumaksu juurde maksta ja kellel ei ole ettemaksukonto arvestuses
piisavalt vabasid vahendeid, edastatakse enne maksusumma tasumise tähtaega meeldetuletus
kohustuse peatse saabumise kohta. Nimetatud teade ei ole oma olemuselt haldusakt. Kirjas
märgitakse tasutav summa ning viide, et maksuarvestusega saab tutvuda e-maksuameti
keskkonnas. Paberkandjal füüsilise isiku tuludeklaratsioone esitavad maksukohustuslased
saavad jätkuvalt paberil maksuteateid nagu seni.
Muudatus ei riiva PS §-st 14 tulenevat üldist põhiõigust korraldusele ja menetlusele, kuna
elektrooniliselt füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitanud maksukohustuslane saab igal ajal
deklaratsioonis esitatud andmete alusel teostatud arvutuskäiguga tutvuda e-maksuameti
keskkonnas. Samuti on isikul võimalik tutvuda reaalajas oma teiste nõuete ja kohustustega,
mis maksuteatel ei kajastu.
4. Eelnõu terminoloogia
53
Eelnõus kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses.
- Äriühingut tegelikult juhtiv isik (tegelik juht) on uus termin, mida ei ole varem
haldusõiguses kasutatud. Seda terminit tuleb eristada kehtivas seaduses „seaduslikust
esindajast“ (MKS § 8 lg 1; TsÜS § 117 lg 2) ja tegelikust kasusaajast (rahapesu ja
terrorismi tõkestamise seaduse § 8 lg 1). Terminit tuleb eristada ka tegevjuhist (MKS §
40 lg 1), keda seotakse maksuseaduses üksnes juriidilise isiku staatust mitte omava
isikute ühendusega (MKS § 8 lg 3). Samamoodi on erinev termin „vara valitseja“, keda
seostatakse maksuseaduses õigusvõimetu vara kogumi üle kontrolli omava isikuga (MKS
§ 8 lg 4 ja 5).
- Automatiseeritud otsused ja dokumendid on MKS § 462 lg-s 1 sätestatud piiratud
loetelus toodud haldusaktid või muud dokumendid, mida ei pea allkirjastama, selles
märkima ametniku ees- ja perekonnanime ning ametikohta. Automaatsed otsused ja
dokumendid kinnitatakse e-templiga.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus sisalduvad muudatused ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Maksusumma ümardamine euro täpsusega
Sihtrühm
Muudatus avaldab mõju kõikidele maksukohustuslastele. Seega on puudutatud sihtrühm suur.
Muudatus avaldab mõju riiklikule maksuhaldurile, kellel tuleb ümber seadistada maksude
haldamiseks ja arvestamiseks kasutatavad süsteemid.
Mõju ulatus
Muudatuse jõustumisel võib esineda vajadus majandustegevusega tegelevatel ettevõtjatel
ümber seadistada oma raamatupidamisprogrammid. Sellega võib kaasneda vähene
majanduslik mõju. Olemuslikult on muudatus selline, mis ei too olulisi põhimõttelisi
muudatusi kaasa maksuhalduri igapäevases töökorralduses. Ümber tuleb seadistada vaid
maksuhaldussüsteem, kuid seesugune muudatus on sekundaarne.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus on väike, põhjusel, et maksuhaldussüsteemi ümberseadistamine on
ühekordne toiming.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Maksuvõlga puudutavad muudatused
Sihtrühm
Maksuvõla mõistet puudutavas õigusselguse tagamine ning avaldavate andmete koosseisu
laiendamine puudutab suuremal või vähemal määral kõiki maksukohustuslasi. Maksuhaldur
peab arvestama muudatustega oma igapäevaste tööülesannete täitmisel.
54
Mõju ulatus
Maksuvõla mõiste konkretiseerimine ja avaldatavate andmete koosseisu laiendamine avaldab
mõju kõikidele maksukohustuslastele. Konkretiseerimine loob parema õigusselguse
regulatsiooni rakendamisel. Avaldatavate andmete koosseisu laiendamine mõjutab vaid neid
maksukohustuslasi, kes ei ole tasunud maksuhalduri määratud sunniraha, trahve või
maksuvõla sissenõudmiseks esitatud tsiviilhagiga sisse nõutavaid nõudeid. Seetõttu on selgelt
eristatav sihtrühm, kelle huve võivad need muudatused potentsiaalselt puudutada. Samas
sihtrühma suurus võrreldes maksukohustuslaste koguarvuga on väike. Regulatsiooni
muutmine ei too maksukohustuslastele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid
tegevusi.
Muudatusega kaasneb mõju ettevõtluskeskkonnale. Täiendavaid kohustusi sellega ei kaasne.
Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, kuna avalikke andmeid puudutavat teavet
avaldatakse maksuhalduri internetipäringute süsteemi kaudu, mis ei nõua maksukohustuslaselt
omapoolset tegevust. Maksuhalduri peab tegema kulutusi infosüsteemide arendamiseks, mis
muudatustega arvestaks.
Mõju ettevõtluskeskkonnale tervikuna avaldub pikaajalises perspektiivis, kuna
maksusummade avalikustamine omab üldpreventiivset toimet, mis suunab isikuid oma
maksukäitumise parandamisele. Ebaselguse kõrvaldamine maksuvõla mõiste sisustamisel,
loob aga õigusselguse maksuvõla mõiste sisustamisel. Ebasoovitavate mõjude riski
sihtrühmale ei tuvastatud. Kuigi maksuhalduri määratud ning maksukohustuslase poolt
tähtaegselt tasumata summade avalikustamine võib mõjuda negatiivselt üksikute isikute
mainele ja nende majandustegevusele, on nende koguarv võrreldes maksukohustuslaste
koguarvuga väike. Iga maksukohustuslane saab ebasoovitavate mõjude riski ise maandada,
täites oma kohustused tähtaegselt. Negatiivse mõju ulatust vähendab avaldatava maksuvõla
lävendi tõstmine 100 euroni. See on ka piir milleni maksuhaldur saab väljastada maksuvõla
puudumise tõendi.
Muudatusega kaasneb maksukohustuslastele majanduslik mõju. Väheneb
raamatupidamiskannete tegemisega kaasnev kulu. Kuigi huvitatud isikud ei saa enam
täielikku ülevaadet täitmata maksuintressi kohustusest, on mõju ulatus samas väike, kuna
vastav info muutub avalikuks, kui maksuhaldur on esitanud vastavasisulise nõude. Mõju
ulatus on väike, kuna muudatus ei too kaasa maksukohustuslastele uusi kohustusi ega
suurenda nende halduskoormust. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna suurem osa
maksukohustuslastest täidab oma maksukohustusi korrektselt ning neil ei teki intressivõlga.
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele.
Eelduslikult väheneb maksuhaldurile esitatavate päringute arv, milles maksukohustuslased
soovivad selgitust avalikus võlapäringus kajastatud arvestuslike intresside kohta, mille
sissenõudmiseks ei ole maksuhaldur intressinõuet esitanud. Selle võrra väheneb MTA
töötajate töökoormus. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna võlapäringud moodustavad
üksnes väikese osa maksuhaldurile esitatud päringutest ja teabenõuetest. Muudatusega
kaasneb kulu seoses maksuarvestuse süsteemi arendamisega. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski sihtrühmale ei tuvastatud.
Muudatus on positiivne, kuna kõrvaldatakse ebaselgus, mille järgi võib segaseks jääda, kas
maksukohustuslasele alusetult tagastatud või tasaarvestatud summa ja sellelt arvestatud
intress on maksuvõlg või mitte. Kuna regulatsiooni muutmine ei too maksukohustuslastele
55
ega MTA töötajatele kaasa uusi kohustusi, ega nõua neilt täiendavaid tegevusi, siis olulist
mõju muudatusega ei kaasne. Ka praeguse regulatsiooni kohaselt tuleb maksukohustuslasel
tagasi maksta summad, mis on talle alusetult tagastatud või tasaarvestatud. Kuna regulatsiooni
täpsustamine ei too kellelegi kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi, siis
täiendavalt olulist mõju muudatusega ei kaasne.
Maksukohustuslasele ei kaasne uusi kohustusi ega suurene halduskoormus. Teatav mõju
avaldub MTA töökorralduslikele protsessidele. Eeldada võib, et maksuhalduril tuleb hakata
rohkem esitama intressinõudeid, kuid sedavõrd väheneb maksuhaldurile esitatavate päringute
arv, kuna kaob vajadus anda maksukohustuslastele täiendavaid selgitusi avalikus võlapäringus
kajastatava arvestusliku intressi kohta. Seetõttu väheneb üldkontekstis MTA töötajate
töökoormus, kuna kaob ebamäärasus arvestusliku intressi avalikuks muutumisega
kaasnevatele päringutega tegelemisele.
Hetkel on MTA kodulehel võimalik teha päring maksuvõlgade kontrollimiseks. Olukorras,
mil lisanduvad ka muud nõuded, hakatakse maksuvõla päringus peale maksuvõla andmete
välja tooma ka maksuhaldurile tasumata teisi kohustusi, mille esinemissagedus 2017.a
novembri seisuga väljendub alljärgnevas.
Kahjunõude võla suurus isiku kohta Isikuid
<100 6
100 - 2 583 570 385
Kokku 391
Trahvivõla suurus isiku kohta Isikuid
<100 177
100 - 30 000 926
Kokku 1103
Sunnirahavõla suurus isiku kohta Isikuid
<100 722
100-4600 2449
Kokku 3171
Isikud, kes enne ei ole maksuvõla puudumise tõendit saanud, kuid peale muudatust saavad:
Võlg > 10 ja < 100 Isikuid
Kõik võlad 16 427
Maksuvõlg 16 366
Mõju avaldumise sagedus
Regulatsiooni muutmine ei too maksukohustuslastele ega MTA töötajatele kaasa oluliselt uusi
kohustusi ega nõua mahukaid tegevusi. Seetõttu on mõju avaldumine on väike. Kuigi rohkem
andmeid saab avalikuks, siis olulist ebasoovitavat mõju see keskmisele maksukohustuslasele
kaasa ei too. Avalikuks muutuvad asendustäitmise kulud, sunnirahad ja tõlgi, eksperdi või
kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, mille aluseks olev haldusakt on
maksukohustuslasele teatavaks tehtud ning on sissenõutav. Samuti kuuluvad teiste nõuete alla
tsiviilasjas välja mõistetud ning sissenõutavaks muutunud tasumata nõudeid. Avaldamisele
56
kuulub nende suurus ja tekkimise aeg. Seda piirab 100 euro suurune lävend. Seega on
kaasnevate positiivsete ja negatiivsete mõjude kehtestatud tasakaal, mis piirab ebamõistlikult
väikeste summade avalikuks tulemist. Muudatus ei puuduta maksukohustuslasi, kelle
kohustused on korrektselt täidetud. Seega on kaasnevad mõjud pigem positiivsed ja
maksukohustuslasi distsiplineeriva mõjuga.
Kuna suurem osa maksukohustuslastest täidab oma maksukohustusi korrektselt, ei oma see ka
nende jaoks tähendust. Samuti moodustavad võlapäringud üksnes väikese osa maksuhaldurile
esitatud päringutest ja teabenõuetest, mille koguarv peaks veelgi vähenema. Saab järeldada, et
ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski sihtrühmale ei ole, kuna väheneb maksukohustuslaste
raamatupidamiskannetega kaasnev kulu ning MTA töötajate töökoormus. Seetõttu on ka mõju
avaldamise sagedus väike, kuna võlapäringud moodustavad üksnes väikese osa
maksuhaldurile esitatud päringutest ja teabenõuetest.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Maksuintressi ettevõtlustulust mahaarvamine ja selle vähendamine ajatamisel
Sihtrühm
Muudatuse eesmärk on motiveerida maksukohustuslasi vabatahtlikult parandama puudulikke
või vigadega esitatud deklaratsioone enne, kui maksuhaldur algatab deklaratsioonis esitatud
andmete õigsuse kontrollimiseks maksukontrolli.
Samuti on eesmärgiks anda maksukohustuslasele võimalus taotleda ja maksuhaldurile õigus
otsustada põhjendatud erandjuhtudel (eelkõige sotsiaalsetel ja majanduslikel kaalutlustel)
rakendada ajatamise regulatsiooni ka tagasiulatavalt.
Maksukohustuslastel on parem võimalus majandusraskused ületada, kui maksuhalduril on
suurem kaalutlusruum maksuvõla ajatamise üle otsustamisel, lähtuvalt maksuvõla tekkimise
põhjusest ning maksukohustuslase maksevõimest, ning eeldusel, et maksukohustuslasel on
võimalik tasutud intressisumma ettevõtlustulust maha arvata.
Mõju ulatus
Maksuvõla tasumise ajatamise regulatsiooni laiendamine ning maksuvõlgnevusega seotud
intresside lugemine ettevõtlusega seotud kuluks võimaldamine mõjutab maksukohustuslasi,
kes on maksuvõla tasumiseks esitanud maksuhaldurile ajatamise taotluse ja kelle taotluse on
maksuhaldur rahuldanud. 2015. aastal tegi MTA 6532 maksuvõla ajatamise otsust, millest
6222 olid taotlejatele positiivsed. 2016. aasta teisel poolel ajatamisotsuste arv kahekordistus
tulenevalt elektroonilise ajatamistaotluse esitamise võimaluse loomisest.
Muudatus puudutab ka MTA töötajaid, kes viivad läbi deklaratsioonis esitatud andmete
kontrollimiseks maksumenetlusi. Võrreldes kogu MTA töötajate arvuga, moodustavad nad
üksnes väikese osa MTA kõigist töötajatest.
Muudatusega kaasneb maksukohustuslastele majanduslik mõju. Muudatuse tulemusena
väheneb maksuvõla tasumise ajatamisel maksukohustuse täitmise kulu. Mõju ulatus on pigem
väike, kuna maksukohustuslasel tuleb maksuvõla tasumise ajatamisel jätkuvalt tasuda
põhivõlg ja sellelt arvestatav intress. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna ajatatud
maksuvõla osamakseid tasub maksukohustuslane maksuvõla tasumise ajatamise otsuses
57
kajastatud ajakavas kindlaks määratud kuupäevadel üldjuhul kord kuus. Seetõttu tuleb
maksukohustuslasel kehtiva korra kohaselt tasuda kord kuus ka intressilt arvestatud
tulumaksu summa. Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud.
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja
tuludele. Muudatuse jõustumisel jääb eeldatavalt vähemaks olukordi, kus maksukohustuslased
ei paranda ise maksuhaldurile esitatud deklaratsioone, vaid jäävad lootma, et maksuhaldur ei
algata kontrollimenetlust deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.
Eelduslikult väheneb deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks läbi viidavate
kontrollimenetluste arv. Samuti on tõenäoline, et suureneb maksukohustuslaste arv, kes
esitavad maksuvõla tekkimisel maksuhaldurile taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks.
Muudatustega kohanemisele suunatud tegevusteks puudub vajadus. MTA-le võivad kaasneda
kulud seoses maksuarvestuse süsteemi arendamisega.
Muudatuse tulemusena väheneb riigieelarvesse laekuv maksuvõla ajatamisel arvestatud
intressidelt tasutav tulumaks. 2015. aastal arvestati ajatatud nõuetelt intressi kokku ligikaudu
930 000 eurot, millest tasumisele kuuluv tulumaksusumma moodustas ligikaudu 230 000
eurot. Ajatamisregulatsiooni laiendamine võib vähendada samuti vähesel määral
intressilaekumisi, kuigi vastavad täiendused luuakse eelkõige erandlike olukordade jaoks,
mistõttu eeldatav mõju riigi vahenditele on väike.
Mõju avaldumise sagedus
Muudatuse tulemusena väheneb teatud põhjendatud juhtudel maksuvõla tasumise ajatamisel
maksukohustuse täitmisega seotud kulu. Regulatsiooni muutmine ei too maksukohustuslastele
ega maksuhaldurile kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid uusi tegevusi. Arvestada
tuleb intressisumma ning sellelt arvestatava tulumaksu laekumise vähenemisega.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Maksuintressi kustutamine
Sihtrühm
Muudatus puudutab maksukohustuslasi, kelle põhivõlalt arvutatud intressi sissenõudmine on
lootusetu või kui intressi sissenõudmine oleks ebaõiglane temast mitteolenevate asjaolude
tõttu. Puudutatud maksukohustuslased moodustavad kõigist maksukohustuslastest väga
väikese osa. Samuti puudutab muudatus maksuvõla kustutamise menetlustega tegelevaid
MTA töötajaid, kes moodustavad üksnes väikese osa kõikidest MTA töötajatest.
Mõju ulatus
Muudatusega kaasneb maksukohustuslastele majanduslik mõju. Muudatuse tulemusena ei
tuleks maksukohustuslastel esitada põhivõlalt arvutatud intressi kustutamiseks maksuhaldurile
taotlust, kui maksuhaldurile on tema valduses oleva teabe põhjal selge, et selle sissenõudmine
on lootusetu või selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate
asjaolude tõttu ning maksuhaldur ei pea vajalikuks maksukohustuslase teavitamist sellise
taotluse esitamise võimalusest. Väheneb maksukohustuslaste halduskoormus.
Muudatuse tulemusena ei tule maksuhalduril oma töökorraldust muuta, kuna hetkel on
võimalik MKS kohaselt maksuhalduril kustutada maksuvõlga, kui maksuvõla sissenõudmine
on lootusetu või selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate
58
asjaolude tõttu. Lisatav täiendus võimaldab seda normi laiemalt kasutada. Mõju ulatus ja
sagedus on pigem väikesed, kuna olukordi, kus põhivõlalt arvestatud intressi kustutamise
aluseks on asjaolu, et selle sissenõudmine on lootusetu või see on ebaõiglane, tuleb praktikas
ette harva.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, kuna olukordi, kus põhivõlalt arvestatud intressi
kustutamise aluseks on asjaolu, et selle sissenõudmine on lootusetu või see on ebaõiglane,
tuleb praktikas ette väga harva. Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud.
Regulatsiooni muutmine ei too maksukohustuslastele ega MTA töötajatele kaasa uusi
kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Maksukohustuslase kasuks arvestatav intress
Sihtrühm
Muudatuse eesmärk on vähendada maksukohustuslaste halduskoormust, kellel on tekkinud
MKS § 116 lg-s 1 ja 2 nimetatud intressinõue maksuhalduri vastu.
Mõju ulatus
Muudatuse jõustumisel on maksuhalduril õigus kanda maksukohustuslasele maksmisele
kuuluv intress ilma maksukohustuslase sellekohase kirjaliku taotluseta maksukohustuslase
ettemaksukonto arvestusse või arvelduskontole.
Mõju avaldumise sagedus
Muudatusega kaasneb maksukohustuslastele majanduslik mõju. Muudatuse tulemusena ei
tuleks maksukohustuslastel esitada MKS § 116 lg-s 1 ja 2 nimetatud intressi saamiseks enam
maksuhaldurile vastavasisulist taotlust, vaid maksuhaldur kannab arvutatud intressisumma
enda algatusel maksukohustuslase ettemaksukonto arvestusse või tema pangakontole. Seetõttu
väheneb maksukohustuslaste halduskoormus. Mõju ulatus ja sagedus on pigem väikesed,
kuna olukordi, kus maksuhalduril tuleb maksukohustuslasele tasuda intressi, esineb harva.
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste korraldusele. Muudatuse tulemusena ei tule
maksuhalduril oma töökorraldust muuta, kuna MKS kohaselt tuleb praegugi välja arvutada
maksukohustuslasele maksmisele kuuluv intressisumma. Täiendavalt avaneb maksuhalduril
võimalus kanda see maksukohustuslase ettemaksukontole omal initsiatiivil. Mõju ulatus ja
sagedus on pigem väikesed, kuna olukordi, kus maksuhalduril tuleb maksukohustuslasele
tasuda intressi, esineb harva. Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Intressi arvestamine ja sissenõudmine rahvusvahelise ametiabi osutamisel
Sihtrühm
Muudatus puudutab maksukohustuslasi, kellel on tekkinud välisriigis maksuvõlg, mille
sissenõudmiseks on välisriigi pädev asutus esitanud maksuhaldurile taotluse rahvusvahelise
ametiabi osutamiseks. Need maksumaksjad moodustavad kõikidest maksukohustuslastest vaid
59
väikese osa. Lisaks puudutab muudatus ka MTA töötajaid, kes tegelevad välisriigi maksuvõla
sissenõudmisega. Nad moodustavad üksnes väikese osa MTA kõikidest töötajatest.
Mõju ulatus
Muudatusega kaasneb maksukohustuslastele majanduslik mõju. Mõju ulatus on pigem väike,
kuna olukordi, kus välisriigis tasumisele kuuluva maksusumma sissenõudmiseks alustab
maksuhaldur menetlust ning esitab intressinõude, on võrreldes maksumenetluste koguarvuga
üsna vähe.
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töö korraldusele. Muudatuse tulemusena ei tule
maksuhalduril oma töökorraldust muuta, kuna ka kehtiva seaduse kohaselt tuleb
rahvusvahelise ametiabi osutamisel välja arvutada välisriigis tasumisele kuuluvalt
maksusummalt intress.
Mõju avaldumise sagedus
2016. aastal algatas maksuhaldur välisriigis tasumisele kuuluva maksusumma
sissenõudmiseks 220 menetlust ja 2017. aasta 11 kuuga oli vastav arv 168.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Intressi tasumine tagastusnõude tasaarvestamisel
Sihtrühm
Muudatus puudutab maksukohustuslasi, kellel tekib tagastusnõude tasaarvestamisel
intressivõlg. Kõikidest maksukohustuslastest moodustavad nad väikese osa. Muudatus
puudutab ka MTA töötajaid, kes tegelevad tagastusnõude täitmise taotluste menetlemisega,
kes moodustavad üksnes väikese osa MTA kõikidest töötajatest.
Mõju ulatus
Muudatusega kaasneb maksukohustuslastele majanduslik mõju. Väheneb
raamatupidamiskannete kulu. Mõju ulatus on keskmine, kuna maksukohustuslased ei pea
enam eraldi tasuma mõne sendi suuruseid intressisummasid, mis on tekkinud tagastusnõude
tasaarvestamisel. Seetõttu väheneb nende halduskoormus ning arveldamise kulu.
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste korraldusele. Muudatuse tulemusena ei tule
maksuhalduril oma töökorraldust oluliselt muuta, kuna uusi tegevusi maksuhaldurile ei
lisandu. Tagastusnõude tasaarvestamisel tekkinud intressi nõudele alampiiri kehtestamisel
väheneb töökoormus, kuna väheneb tagastusnõude täitmise taotluse eriotsuste arv. Seetõttu ei
ole mõju ulatus maksuhaldurile suur.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna intressivõlgade tasumine moodustab üksnes väga
väikese osa maksukohustuslaste maksetest maksuhaldurile ning tagastusnõude
tasaarvestamisel tekkinud intressi nõuded moodustavad vaid väga väikese osa kõikidest
maksuhalduri väljastatavatest intressinõuetest.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
60
Maksuintressi arvestamata jätmine
Sihtrühm
Puudutatud sihtrühm on väike, kuna maksumenetlusi, kus intress jäetaks maksuhalduri
tegevuse või tegevusetuse tõttu arvestamata, on vähe, võrreldes kõikide maksumenetluste
arvuga. Samuti mõjutab muudatus MTA töötajaid, kes viivad läbi maksumenetlusi. Võrreldes
kogu MTA töötajate arvuga, moodustavad töötajad, kes viivad läbi maksumenetlusi, mille
käigus esineb maksuhalduri tegevusest tulenevaid viivitusi, üksnes väike osa.
Mõju ulatus
Muudatusega kaasneb maksukohustuslastele majanduslik mõju. Intressi mittearvestamise
aluste laiendamisel ei arvuta maksuhaldur tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi, kui
maksumenetluse käigus on tekkinud maksuhalduri tegevuse või tegevusetuse tõttu
põhjendamatu viivitus kontrolltoimingute läbiviimisel. Seetõttu väheneb maksukohustuslaste
halduskoormus, kuna ta ei pea koostama maksuhaldurile taotlusi intressisumma kulgemise
peatamiseks või arvestamata jätmiseks, kui see on põhjustatud maksuhalduri tegevusest või
tegevusetusest. Mõju ulatus on väike, kuna seaduse täiendamisega ei kaasne muudatusi
maksukohustuslaste käitumises. Perioodi, mil intressiarvestus on peatunud, arvutab välja
maksuhaldur ning väljastab vastavasisulise otsuse maksukohustuslasele.
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töö korraldusele. Muudatuse tulemusena ei tule
maksuhalduril oma töökorraldust oluliselt muuta, kuna ka praegu ei arvesta maksuhaldur
MKS §-s 119 sätestatud alustel maksunõuetelt intresse. Seetõttu on mõju ulatus väike.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna maksumenetlusi, kus intress jäetaks maksuhalduri
tegevuse või tegevuse tõttu arvutamata, on vähe, võrreldes kõikide maksumenetluste arvuga.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski sihtrühmale ei tuvastatud. Ühtlasi on
maksumenetlusi, kus intress jäetaks maksuhalduri tegevuse või tegevusetuse tõttu arvestamata
üsna vähe, võrreldes kõikide maksumenetluste arvuga.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni puudutavad muudatused
Sihtrühm
Sihtrühmaks on eelkõige maksuhaldur, kes viib läbi maksumenetlusi. Puutumust omavad ka
maksukohustuslased, nii ettevõtjad, kui ka füüsilised isikud, kelle suhtes viiakse läbi
maksumenetlust.
Mõju ulatus
Regulatsiooni muutmine ei too maksukohustuslastele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt
täiendavaid tegevusi. Muudatuste mõju ning selle ulatus on väike, kuna tegemist on eelkõige
menetlustehnilise muudatustega, mis ei nõua maksukohustuslaselt ümberkorralduste tegemist.
Muudatus ei ole sisult keeruline, mistõttu ei kulu täiendavat aega ka kohanemiseks. Menetlus
muutub maksukohustuslaste ja nende esindajate jaoks õiguslikult selgemaks. Muudatusega ei
kaasne ka eeldatavalt kohanemisraskusi. MTA peab panustama aga oma töötajate
koolitamisse, et muutunud regulatsiooni taustal teadlikud oleksid menetlustehnilistest
muudatustest.
61
Eelnimetatust lähtuvalt kaasneb mõju riigiasutuste korraldusele, kuigi muudatuse tulemusena
ei tule maksuhalduril oma töökorraldust oluliselt muuta. Juba praegu viib maksuhaldur läbi
maksukohustuslase maksuarvestuse õigsuse kontrollimise menetlust viisil, millega tagatakse
maksukohustuslaste õiguste kaitse revisjoni läbiviimisele nõutaval tasemel. Kuigi mõningal
määral võib ühtse kontrolliliigi kehtestamisel suureneda maksuhalduri selgitus- ja
põhjendamiskohustus, on hinnanguliselt suurenev töökoormus väike, kuna maksuhalduri
poolt läbiviidavad menetlused vastavad juba praegu kõrgendatud standardile. Mõju
avaldumise sagedus on pigem keskmine, kuna maksuhaldur viib pidevalt läbi
maksumenetlusi, praktikas juba viisil, mis vastab muudatustes toodud põhimõtetele.
Muudatustega kohanemisele suunatud tegevusteks puudub vajadus.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna maksukohustuslane puutub uue regulatsiooniga
kokku üksnes juhul, kui maksukohustuslase maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks on
algatatud maksumenetlus. Kuna regulatsioon muutub selgemaks ja osapooltele
arusaadavamaks, avaldab see teatavat mõju kõikide läbiviidavatele menetlustele.
Märkimisväärset mõju aga ei kaasne, kuna suuri põhimõttelisi muudatusi ei järgne.
Ühtlustamine arvestab põhiseaduslike raamidega ning täiendavaid kohustusi
maksukohustuslastele ei panda. Maksukohustuslaste õiguste täiendavat riivet ei kaasne, kuna
maksumenetlustele hakkavad laienema revisjoni standardile vastav maksukohustuslase
õigustes ja kohustuste osas kõrgendatud selgitamiskohustus.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Tegeliku ühingujuhi vastutus
Sihtrühm
Muudatus avaldab positiivset mõju maksu- ja konkurentsikeskkonnale, sest väheneb
variisikute kasutamise atraktiivsus ja seeläbi pettuste toimepanemine ebaausa konkurentsi-
ning maksueelise saamiseks. Samuti avaldab muudatus mõju neile ettevõtjatele, kelle tahtlik
tegevus on kaasa toonud ühingu maksuvõla, mida ühing tasuda ei suuda. Selliseid ettevõtjaid
jääb maksuhalduri hinnangul muudatuste mõjusfääri ligikaudu 5% maksukohustuslastest.
Samuti avaldab muudatus mõju ühingute juhatuse liikmetele, tegelikele juhtidele ja
kolmandatele isikutele, kes täielikult või osaliselt kontrollivad ühingu tegevust ning kelle
tahtlik tegevus on põhjustanud ühingu maksuvõla, mida ühing ei suuda tasuda. Sihtrühma
suurus võrreldes ettevõtjate ja nende juhtide koguarvuga on väike.
Muudatus avaldab mõju MTA-le, sest MTA üheks ülesandeks on sisse nõuda ühingute
tasumata maksuvõlad isikutelt, kes olid maksuvõla põhjustajateks. Alates 2011. aastast on
võetud lepinguline vastutus mõne kolmanda isiku poolt või MTA teinud vastutusotsuse
keskmiselt 70 juhtumi puhul aastas (2011. aastal 53 juhtumit; 2012. aastal 73 juhtumit; 2013.
aastal 81 juhtumit; 2014. aastal 54 juhtumit; 2015. aastal 72 juhtumit; 2016 aastal 76 juhtumit;
2017. aasta augustikuu seisuga 48 juhtumit).
Kokku määras MTA 2011. aastal vastutusotsuste tulemusena või lepingulise vastutusega
7 000 037,36 eurot, millest on 2017. aasta augustikuuks laekunud 1 992 006,97 eurot.
Vastavad numbrid olid 2012. aastal 5 770 394,90 eurot ja 1 441 297,27 eurot; 2013. aastal 6
892 329,01 eurot ja 1 702 096,98 eurot; 2014. aastal 3 151 497,84 eurot ja 576 032,87 eurot;
62
2015. aastal 133 144 994,80 eurot ja 3 212 540,12 eurot; 4 750 939,94 eurot ja 424 033,80
eurot; 2017. aastal 2 991 566,24 eurot ja 152 625,69 eurot.
Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike. Puudutatud ametnike arv on
võrreldes MTA ametnike koguarvuga väike. Muudatus hõlbustab maksuhalduri tööd (vähem
vaidluseid ning parem läbipaistvus), kuid ei too kaasa olulisi sisulisi muudatusi senises töös.
Mõju ulatus
Kavandatav mõju puudutab kõiki ettevõtlusvaldkondi. Mõju täpsem ulatus selgub selle ellu
rakendamisel ja MTA tegevusest vastutusmenetluste läbiviimisel ning vastutusotsuste
puudutavate menetluste arvust. Positiivset mõju omab muudatuse jõustumise fakt ja sellest
teavitamine. Muudatus tervikuna ei too kaasa senisest erinevaid kohustusi ega tegevusi.
Muudatus tervikuna toetab ausat konkurentsi ettevõtluskeskkonnas, kuna variisikute kaudu
tegutsemine ei annaks enam kohatut eelist maksukohustusi korrektselt täitvate
maksukohustuslaste ees.
Ettevõtlusjulguse vähenemist ei saa täielikult välistada, kuid eelnõu maandab seda riski
tegeliku ühingujuhi vastutuse selge piiritlemisega üksnes tahtluse korral ning olukordade
puhuks, kus ühingu üle tegelikku mõjuvõimu omava füüsilise isiku maksõiguse normide
rikkumisele suunatud tegevuse ja maksuvõla vahel on põhjuslik seos, mille tuvastamise ja
tõendamise kohustus lasub maksuhalduril. Seetõttu kaasneb muudatusega mõju avaliku
sektori kuludele ja tuludele.
Mõju avaldumise sagedus
Muudatustel on positiivne koondmõju ettevõtluskesskonnale, ettevõtete tegevusele ja
riigiasutuste töö korraldusele ning toob kaasa vähese halduskoormuse. Keskmine mõju on
muudatustel sageduse osas. MTA koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsib pidevalt
maksude laekumist tagavate tegevusmeetodite tõhusust ning kaasnevate mõjude
proportsionaalsust.
Halduskoormus võib väheneda, kui maksumaksjate käitumine paraneb. Suureneb
menetlusefektiivsus ning õigusselgus. Muudatused toetavad maksulaekumiste kasvu, kuna
võimaldavad maksuvõla tasumist nõuda ka ühingu tegelikult juhilt. Lisaks on muudatusel
positiivne üldpreventiivne mõju maksukäitumisele.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
E-templiga dokumentide kinnitamine
Sihtrühm
Muudatus puudutab eelkõige MTA kõiki neid ametnikke, kes seni on allkirjastanud
dokumente kas omakäeliselt või digitaalselt. Edaspidi on MTAl automatiseeritult
dokumentide koostamisel õigus dokumendid kinnitada e-templiga. Mõjutatud sihtrühma
suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike.
Muudatused puudutavad ka kõiki maksukohustuslasi, kellele MTA dokumente edastab.
Täpset sihtrühma suurust ei ole võimalik prognoosida.
Mõju ulatus
63
Maksuhalduri töökorralduses põhimõttelisi muutusi ei toimu, kuid muudatus võimaldab
tõhustada maksuhalduri tööd. MTA ametnikud on kasutanud seni võimalust allkirjastada
dokumendid digitaalselt. E-tempel on olemuselt sarnane lahendus. Muudatus ei too vahetult
kaasa vajadust sellega kohanemiseks või töö ümberkorraldamiseks. Küll aga on toonud
dokumentide automaatselt, e-maksuameti vahendusel koostamise võimalus kaasa mõningase
töö ümberkorraldamise vajaduse. Puudutatud ametnike arv võrreldes MTA ametnike
koguarvuga on keskmine. E-templi kasutusele võtmine ei mõjuta vahetult maksulaekumist,
vaid võimaldab haldusakte, tõendeid, õiendeid ja muid automatiseeritult koostatud haldusakte
väljastada kiiremini, mis omakorda võimaldab seeläbi säästa tööjõuressurssi. E-templit on
võimalik dokumendile lisada käsitsi või automaatselt. Viimasel juhul teeb seda IT-süsteem,
ilma ametniku sekkumiseta.
E-templiga dokumendi saajal on võimalik sarnaselt digitaalselt allkirjastatud dokumendile
avada see DigiDoc Klient tarkvara abil. E-templi kasutusele võtmine ei too
maksukohustuslasele kaasa täiendavaid kulusid, kohustust uue tarkvara ostmiseks ning
kasutama õppimiseks. Seetõttu puudub vajadus muudatustega kohanemisele suunatud
tegevusteks.
Muudatuse tegemisega ei suurene ega vähene maksukohustuslaste halduskoormus, kuna
muudatusest ei tulene neile vahetult õigusi ega kohustusi. Ametiasutused kasutavad digitaalse
templiga sarnast lahendust digitaalset allkirjastamist laialdaselt ja see on levinud nii erasektori
kui ka füüsiliste isikute seas.
Mõju avaldumise sagedus
Kuna maksuhalduri poolt koostatavate dokumentide arv võib varieeruda, ei ole võimalik
täpselt prognoosida, kui palju seda kasutama hakatakse. Maksuhaldur ei koosta hetkel
otsuseid automatiseeritult. Muudatusega luuakse selleks alles õiguslik alus (näiteks
käibemaksugrupi registrist kustutamise otsuseid). Mõju avaldumise sagedus sõltub suuresti
sellest kui aktiivselt kasutavad maksukohustuslased võimalust dokumentide automatiseeritud
andmiseks – nimelt on võimalik neil luua maksuhalduri andmebaasi abil vajadusel tõendeid ja
näiteks ajatada teatud juhtudel maksuvõlga automaatselt, ilma ametniku vahetu sekkumiseta.
Samuti sõltub mõju avaldamise sagedus sellest, kui aktiivselt MTA ise kasutab
automatiseeritult dokumentide loomise lahendust. Maksuhaldur lisab e-templi eelkõige
automatiseeritult koostatud dokumentidele, milleks on: korraldus deklaratsioonide
esitamiseks; käibemaksukohustuslaste registris registreerimise otsus; ajatamise graafiku
kinnitamise otsus; tagastusnõude osalise rahuldamise otsus; sundtäitmise hoiatus;
intressinõue; arestimisdokumendid pankadele, kes ei ole liitunud elektroonilise
arestimissüsteemiga, lihtsustatud maksuotsus; läbivaatuse akt; proovivõtu protokoll, mistahes
tõendid, õiendid ja väljavõtted riikliku maksuhalduri andmebaasidest.
Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud.
Automaatsete otsuste ja dokumentide koostamine ja kättetoimetamine
Sihtrühm
Sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kõiki maksukohustuslasi. Samuti puudutab
muudatus neid MTA ametnikke, kelle töökoormus väheneb tööprotsesside automatiseerimise
tõttu ja ametnikke, kes kontrollivad automaatsete otsuste ja dokumentide andmise
õiguspärasust. Nimetatud ametnikud moodustavad väikese osa MTA ametnike koguhulgast.
64
2017. aasta esimese 6 kuuga on läbi e-maksuameti esitatud 1202 taotlust maksuvõla
ajatamiseks ja seisuga 30. mai 2017 seisuga on kinnitatud automaatse otsusega 2723 isikul
maksuvõla tasumise ajakava.
2015. aasta detsembri lõpust alates on ettevõtjatel ja füüsilistel isikutel olnud võimalus
kasutada maksude tasumisel tekkinud ajutise makseraskuste leevendamiseks e-
maksuametis/e-tollis maksuvõla ajatamise võimalust.
2014. ja 2015. aastal kokku koostati maksegraafik 7187 isikule (mõnedele neist mitu korda
aastas). Vastavalt 2014 aastal 3350 isikut ning 2015 aastal 3837.
2014. aastal oleks 2186 isikut (sh 1270 füüsilised isikud) saanud ise teha e-maksuametis
maksuvõla ajatamist automaatse otsusena, kuna võlg oli alla 20 000 euro ning ajatamist
sooviti kuni 12 kuuks. 2015 aastal oli selliseid isikuid 1319 (kellest 534 olid füüsilised
isikud).
MTA alustas automatiseeritult käibemaksukohustuslaseks registreerimise otsuste tegemisega
18. mail 2017. a. 2. juuni 2017. a seisuga oli tehtud:
- 631 käibemaksukohustuslaseks registreerimise otsust, millest automaatse otsusena oli
koostatud 299;
- Deklaratsioonide alusel tagastusnõuete/juurde maksmise otsused – MTA tegi füüsilise
isiku tuludeklaratsiooni alusel kokku automaatseid otsuseid 449 226, sealhulgas 23
677 eriotsust;
- Maksuteateid tegi MTA automatiseeritult 28 366;
- MTA koostas automatiseeritult 35 493 maksuvõla tasumise korraldust,
intressinõudeid täielikult tasutud nõuete osas, v.a. migratsiooniread – ligi 5000;
- E-aresti süsteemiga liitumata pankadele edastatavad arestimisdokumendid – 54 765
- Automatiseeritult koostatud maksuvõla tasumise ajakava ja otsuste kehtetuks
tunnistamine – ligi 260. Automaatse otsusena ja ka MKS § 112 alusel koostatud
maksuvõla ajatamise otsuseid on kokku kehtetuks tunnistatud 688 maksuvõla
tasumise ajakava;
- Maksuvõla puudumise tõend – 5540;
- Maksuvõla tõend – 511.
Mõju ulatus
Automatiseeritult on võimalik koostada vaid selliseid dokumente, mis on sarnase sisuga ning
mille puhul puudub MTAl suur põhjendamiskohustus. Samas võimaldab see maksuhalduril
suhelda maksukohustuslasega lihtsamalt ja kiiremalt. Maksukohustuslaste arv, kes taotlevad
automatiseeritult dokumentide väljastamist, on võrreldes näiteks läbiviidud maksumenetluste
arvuga väike.
Automatiseeritud töötlusel põhineva maksuvõla ajatamise otsuste tegemisega kaasneb vähene
mõju majandusele. Ajatamine toimub maksukohustuslase initsiatiivil, vastava taotluse
esitamisel ning on võimalik vaid juhul, kui taotlus vastab kindlatele nõuetele, sealhulgas kui
ajatamist taotletakse kuni 12 kuuks ja ajatatava maksuvõla suurus on kuni 20 000 eurot.
Taotlusele esitatavad nõuded ja ajatatava summa rahaline piir ning aeg välistavad, et
maksukohustuslased hakkaksid massiliselt kuritarvitama automatiseeritud ajatamise
võimalust. Maksuhalduril on võimalik tunnistada ajatamise otsus koos maksuvõla tasumise
ajakavaga kehtetuks ning nõuda maksuvõlg sisse, kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla
tasumise ajakava ega vasta ajatamise tingimustele.
Arvestades maksukohustuslaste arvu, kellel on võimalik selliselt maksuvõlgu ajatada, ei ole
hetkel tegemist olulise riskiga riigi eelarvelistele vahenditele, pigem võib paraneda
65
maksukohustuslaste maksukuulekus ja kindlustunne selles, et väiksemate rahaliste
probleemide saabumisel ei sattu nad kohe maksuvõlglaste nimekirja. Muudatuste tulemusena
on võimalik vähendada maksuhalduri ametnike töökoormust ja kiirendada vajalike
dokumentide koostamist ja kättetoimetamist. Vabanenud ressurssi on võimalik kasutada
muude tööülesannete täitmisel.
Mõju avaldumise sagedus
Automatiseeritult ühe dokumendi koostamine ei ole aeganõudev, eriti kui võrrelda
maksuotsuste ja vastutusotsuste koostamisele kuluvat aega. Nähtuvalt sihtrühma kohta toodud
andmetest peab maksuhaldur koostama mõningaid automatiseeritud dokumente üsna
sagedasti. See võimaldab maksuhalduril oma tööd ümber organiseerida ning kiirendada ja
parendada tööd muudes valdkondades. Maksuhalduril on võimalik kasutada ressursse
efektiivsemalt, näiteks järelevalveks.
Ebasoovitavate mõjude risk
Automatiseeritud dokumentide koostamise eesmärgiks on maksuhalduri töö tõhustamise,
ametnike töökoormuse vähendamise ning protsesside automatiseerimise ja kaasajastamise.
Maksukohustuslastele ei panda eeltoodud muudatustega täiendavaid kohustusi, mistõttu ei
kaasne muudatustega olulist mõju. Maksukohustuslasel on võimalik e-maksuameti kaudu
taotleda automatiseeritult käibemaksukohustuslaseks registreerimist, ajatamist ning muude
dokumentide koostamist ja edastamist. E-maksuameti/e-tolli lahendus ei ole oma olemuselt
uus lahendus, mistõttu ei nõua muudatuse tegemine maksukohustuslastelt täiendavaid
tegevusi muudatustega kohanemiseks. Automatiseeritud maksuvõla tasumise ajakava ja
otsuse koostamisel on maksukohustuslase jaoks pigem positiivne mõju ning võib tõsta ka
maksukuulekust.
TÖR-i kantavate andmekoosseisude sätestamine seaduse asemel rakendusaktis
Sihtrühm
Muudatus puudutab neid MTA töötajaid aga ka teisi asutusi, kes lähtuvad oma töös vastavast
regulatsioonist. Samuti puudutab regulatsioon kõiki tööd võimaldavaid isikuid, kellel lasub
registreerimiskohustus ning tööd tegevaid isikuid, kelle kohta kandeid tehakse, kuivõrd
registrisse kantava andmekoosseisu väljaselgitamiseks tuleb edaspidi seaduse asemel määrust
kasutada.
Mõju ulatus
Mõju ulatus on väike. Muudatus ei too ühelegi mõjurühmale kaasa vahetult uusi kohustusi.
Tegemist ei ole õiguslikult keerulise muudatusega, mis vajaks aega muudatustega
kohanemiseks.
Mõju avaldumise sagedus
TÖR-is kannete tegemist või muudatuste tegemist ei toimu pidevalt. Seetõttu on mõju
avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude risk
Muudatuste koondmõju ettevõtluskeskkonnale, füüsilistele isikutele ja riigiasutustele on
väike.
66
FIE abikaasa kandmine TÖR-i
Sihtrühm
Muudatuse jõustumisel tuleb FIE-del, kelle abikaasa, kes osaleb FIE tegevuses, olemata
temaga töösuhetes, registreerida MKR-i asemel TÖR-s.
Muudatuse tegemise mõjul väheneb avaliku sektori töökoormus.
Mõju ulatus
Tegemist on tehnilise lahendusega FIE abikaasa andmete töötlemisel. Sisulisi muudatusi FIE
abikaasa registreerimisel muudatuse rakendamisega ei kaasne. Muudatusega ei kaasne seega
ka maksukohustuslastele majanduslikku mõju.
Muudatusega mõjul väheneb avaliku sektori töökoormus. Mõju ulatus on väike. Muudatusega
kaasneb vähene kulu seoses IT süsteemide arendamisega.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus on maksukohustuslaste jaoks väike, kuna puudutatud isikute ring
on väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kannete muutmiseks on vajadus harva.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski sihtrühmadele ei tuvastatud.
Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud.
Maksusaladuse avaldamine info- ja sidesüsteemi testimiseks
Sihtrühm
Muudatus avaldab mõju MTAle. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on
väike.
Muudatus puudutab eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kellele võimaldatakse juurdepääsu
maksusaladusele selleks, et testida reaalsete andmetega infosüsteeme.
Mõju ulatus
Kuna muudatusega ei kaasne sihtrühmale täiendavaid kohustusi, mis nõuaksid kohanemiseks
täiendavat tegevust, ei kaasne sihtrühmale olulist mõju. Reaalsete andmetega testimist
võidakse läbi viia kas terves ulatuses või osaliselt, sõltuvalt arendusest. Muudatus on
maksuhaldurile positiivne, kuna infosüsteemide testimine reaalsete isikuandmetega võimaldab
efektiivselt tuvastada probleemid süsteemide koostoimimises. Maksuhalduri käitumises
muudatuse tulemusena olulisi muutusi ei toimu.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus sõltub süsteemide arendusvajadusest ning on pidev.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike.
Maksusaladust sisaldavale teabele juurdepääsu võimaldamine Kaitseressursside Ametile
ja Kaitseväele
67
Sihtrühm
Muudatus avaldab mõju Kaitseressursside Ametile ja Kaitseväele. Sihtrühma suurus võrreldes
maksukohustuslaste või nende esindajate koguarvuga võrreldes on väike. Seega on mõju vaid
riigiasutuste korralduse osas muus osas mõju puudub.
Mõju ulatus on keskmine.
Maksuhaldur ei pea oma tegevust muudatuste jõustumisel ümber korraldama, kuna ka kehtiva
MKS-i redaktsiooni kohaselt väljastab maksuhaldur MKS-is sätestatud juhtudel isikutele ja
asutustele maksusaladust sisaldavat teavet. Muudatuse jõustumisel suureneb mõningal määral
teistele isikutele edastatavate andmete maht, kuid olulist töökoormuse kasvu või
töökorralduse muutmist maksuhaldurile maksusaladust sisaldavate andmete saajate ringi
laiendamine kaasa ei too, kuna andmed esitatakse elektroonselt.
Muudatus ei too kaasa Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe tegevuse olulist
ümberkorraldamise vajadust, kuna ka praegu küsivad ning saavad eelnimetatud isikud oma
ülesannete täitmiseks vajaliku teavet teistest riiklikest andmekogudest või avalikest allikatest
(nt veeb). Muudatuse jõustumisel suureneb mõningal määral riiklikest andekogustest
saadavate andmete maht, kuid eelnimetatud valitsusasutuste käitumist seadusesse lisatav
täiendav õigus teabe saamiseks ei muuda.
Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et puudub tarvidus muutustega kohanemisele
suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sagedus
Valitsusasutustele edastatakse andmed automaatselt elektrooniliselt. Muudatuste jõustumisel
moodustab maksusaladust sisaldavate andmete edastamine maksuhalduri igapäevasest
tegevusest väikese osa ning ei osutu väga sagedaseks tegevuseks.
Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile edastatakse andmeid taotluse alusel ebaregulaarselt
ning harva. Taotluse alusel andmete edastamise regulaarsust pole võimalik täpselt määratleda.
Seetõttu saab asuda seisukohale, et mõju avaldumise sagedus on eelnimetatud isikute puhul
keskmine.
Ebasoovitavate mõjude risk
Maksusaladust saavate isikute ring suurenemise tõttu võib suureneda maksusaladuse hoidmise
kohustuse rikkumise võimalus. Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil on struktuuris
sisekontrolli teostavad üksused või isikud, kelle ülesandeks on muu hulgas maksusaladust
sisaldava teabe väärkasutuse ärahoidmine ja tuvastamine. Ametitegevuses teatavaks saanud
saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on KarS § 157 ja § 377 kohaselt karistatav tegu.
Seega on muudatuse jõustumisel ebasoovitavate mõjude riski esinemine väike. Muudatuse
puhul on tegemist sihtrühmadele positiivse muudatusega, kuna isikud saavad oma ülesannete
või kohustuste täitmiseks täiendavat teavet, mis võimaldab ülesandeid tõhusamalt täita.
Mõju olulisus
Kuna eelnimetatud isikud ei pea varasemaga võrreldes märkimisväärselt oma tegevust ümber
korraldama ning edastatava ja saadava maksusaladust sisaldava teabe edastamise regulaarsus
ning maht ei ole suur, siis saab asuda seisukohale, et olulist mõju muudatusega ei kaasne.
Mõju sihtgrupi halduskoormusele
68
Maksuhaldurilt maksusaladust sisaldavat teavet küsivate isikute halduskoormus väheneb,
kuna neil on muudatuse jõustumisel võimalik saada oma kohustuste täitmiseks täiendavat
teavet, mis aitab kaasa nende kohustuste õigeaegsele täitmisele ning vähendab menetlusele
kuluvat aega.
Käibemaksugrupina registreeritud isikute ühise käibedeklaratsiooni alusel tekkinud
tagastusnõudega tasaarvestamise õigus
Sihtrühm
Muudatus puudutab käibemaksugruppi kuuluvaid isikuid, kellest vähemalt ühel on tekkinud
maksuvõlg. Eestis on registreeritud 89 käibemaksugruppi, kellest 13-l oli 1. jaanuari 2016. a
seisuga maksuvõlg. Eelnimetatud maksukohustuslased moodustavad kogu
maksukohustuslaste arvust vaid väikese osa.
Samuti puudutab muudatus MTA töötajaid, kes viivad läbi deklaratsioonis esitatud andmete
kontrollimiseks maksumenetlusi. Võrreldes kogu MTA töötajate arvuga, moodustavad
eelnimetatud töötajad üksnes väikese osa MTA töötajatest.
Mõju ulatus
Muudatusega kaasneb majanduslik mõju käibemaksugruppidele, kellest ühel liikmel on
maksuvõlg. Käibemaksugruppi kuuluva liikme maksuvõlga on võimalik tasaarvestada kogu
tagastamisele kuuluva enammakse summa ulatuses.
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja
tuludele.
Muudatuse tulemusena ei tule maksuhalduril oma töökorraldust muuta. Mõju ulatus on
seetõttu väike. Mõneti võib suureneda maksulaekumine, kuna enam ei tagastata enammakstud
summat maksuvõlglasega seotud isikutele ning tagastamisele kuuluv enammakse
tasaarvestatakse maksuvõlaga.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldumise sagedus on käibemaksugrupi liikmete jaoks väike, kuna käibedeklaratsioon
esitatakse kord kuus, kuid juhtusid, mil tasaarvestusi tehakse, on vähe. Puudub vajadus
muudatustega kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sagedus on maksuhalduri jaoks väike, kuna pärast deklaratsioonide
esitamist (tuludeklaratsioon ja käibedeklaratsioon kord kuus) tuleb maksuhalduril kontrollida
maksukohustuslaste maksuvõlgade olemasolu ning vajadusel tagastamisele kuuluv
enammakse maksuvõlaga tasaarvestada.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Maksuteate edastamata jätmine tuludeklaratsiooni elektrooniliselt esitanud isikule
Sihtrühm
Muudatused puudutavad kõiki füüsilisi isikuid ning füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes esitavad
füüsilise isiku tuludeklaratsiooni elektrooniliselt e-maksuamet/e-toll keskkonnas ning kes
69
peavad riigile tasuma täiendava maksusumma. Muudatus puudutab ka MTA ametnikke, kes
koostavad ja väljastavad maksuteateid.
2015. aastal esitas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni elektrooniliselt e-maksuamet/e-toll
keskkonnas 655 000 maksukohustuslast, kellest ligikaudu 12 000 pidid riigile tasuma
täiendava maksusumma. Seega muudatus mõjutab võrreldes kõikide füüsilise isiku
tuludeklaratsiooni elektrooniliselt e-maksuamet/e-toll keskkonnas esitanud isikutega väheseid
isikuid. 2019. aastal seoses üksikisiku tulumaksusüsteemi muutmisega võib nende isikute arv,
kellel tuleb riigile tasuda täiendavaid maksusummasid, suureneda.
Muudatus avaldab mõju MTA ametnikele, kes koostavad ja väljastavad maksuteateid.
Puudutatud ametnike arv on võrreldes MTA ametnike koguarvuga väike.
Mõju ulatus
Tuludeklaratsioonis esitatud andmete alusel teostatud arvutuskäik on e-maksuamet/e-toll
keskkonnas igal ajal nähtav ning enne maksusumma tasumise tähtpäeva edastatakse isikule
tema e-posti aadressile teade, et maksu tasumise tähtpäev läheneb. Seetõttu ei kaasne
muudatusega sihtrühmale täiendavaid kulusid ega koormust. Puudub vajadus muudatustega
kohanemisele suunatud tegevusteks.
Muudatus hõlbustab maksuhalduri tööd ning võimaldab kulude kokkuhoidu. Väga suur hulk
isikuid ei ava sõnumit maksuteate saabumise kohta või ei anna maksuhaldurile teada teate
kättesaamisest, mistõttu tuleb neile edastada MKS § 54 lg 4 kohaselt neile dokument posti
teel. Elektroonilise deklaratsiooni esitanud isikutele paberkandjal maksuteadete väljastamise
võimaluse kaotamine tähendaks MTA-le üksnes postikuludelt (st arvestamata tööjõu- ja
ajaressursi säästmist) kokkuhoidu suurusjärgus 4000 eurot aastas.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldamise sagedus sõltub sellest, kui tihti esitatakse elektrooniliselt tuludeklaratsioone.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Lepingulist vastutust käsitlevate sätete muudatused
Sihtrühm
Muudatus puudutab maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest lepinguga vastutuse
võtnud kolmandaid isikuid. Selliseid isikuid oli 2016. aastal 25 ja kohustuse suuruseks
553 917 eurot. 2017. aasta 11 kuuga on lepingu sõlminud 14 isikut ning kohustuse suuruseks
363 552 eurot. Seega sihtrühma suurus võrreldes kõikide maksukohustuslaste koguarvuga on
väike.
Mõju ulatus
Lepingulisel alusel tekkinud vastutuse täitmise regulatsiooni muutmine on sihtrühmale
võrreldes kehtiva korraga pigem positiivne, kuna haldusmenetluses on kolmandal isikul
võimalik nõuda ärakuulamisõiguse tagamist, kaitsta enne kohtusse pöördumist oma õigusi
vaidemenetluses ning rahalise kohustuse sundtäitmise aegumistähtaeg väheneb kümnelt
aastalt viiele aastale (MKS § 42 lg 3 kohaselt on rahaline nõue sundtäidetav tsiviilseadustiku
üldosa seaduse § 149 järgi kümne aastat, MKS § 132 kohaselt on rahaliste kohustuste
sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat). MKS-i täiendamine sättega, mille kohaselt ei lõppe
70
maksukohustuslase rahalise kohustuse täitmise eest lepinguga vastutuse võtnud kolmanda
isiku vastutus põhimaksukohustuslase maksuvõla lõppemisega, ei muuda eelnimetatud
kolmanda isiku olukorda võrreldes kehtiva korraga kehvemaks. Sarnases olukorras PankrS §
184 lg-s 5 ja § 176 lg-s 3 ning SanS § 45 lg-s 4 on eraldi regulatsioon loodud
solidaarvastutuse tarbeks.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldamise sagedus sõltub sellest, kui tihti kolmandad isikud avaldavad soovi võtta
endale vastutus maksukohustuslaste rahaliste kohustuste täitmise eest. Kuna praktikas ei võta
kolmandad isikud maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest lepinguga vastutust
väga tihti, siis saab asuda seisukohale, et mõju ei avaldu sagedasti. Kolmandate isikute
motivatsioon tasuda maksukohustuslase nõudeid tuleneb enamuses vastutusmenetlusest, kus
juhatuse liige MKS § 96 vastutusotsuse asemel valib vabatahtliku tasumise viisi.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Nõuete tagamisega seotud täitekulude sissenõudmine maksukohustuslastelt või
vastutusotsuse adressaadilt
Sihtrühm
Muudatus puudutab maksukohustuslasi ja vastutusotsuse adressaate, kelle suhtes viib
kohtutäitur läbi MKS § 1361 lg 11 p-des 1 ja 2 nimetatud täitetoiminguid. 2015. ja 2016.
aastal oli eelnimetatud täitetoiminguid kokku 10, tuleviku perspektiivis ja praktika
juurdumisel juhtumite arv tõenäoliselt kasvab, kuid ilmselt mitte märkimisväärselt. MKS §
1361 lg 11 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kohtutäitur halduskohtu loa alusel arestida
maksukohustuslase, vastutusotsuse adressaadi või kolmanda isiku valduses oleva
maksukohustuslasele või vastutusotsuse adressaadile kuuluva vara või keelata kolmandal
isikul maksukohustuslasele või vastutusotsuse adressaadile vara üleandmise või tema suhtes
muude kohustuste täitmise, millega võib siduda ka kohustuse anda vara kohtutäiturile või
maksta raha selleks ettenähtud kontole. Sihtrühma suurus võrreldes kõikide
maksukohustuslaste koguarvuga on väike. Samuti puudutab muudatus Maksu- ja Tolliametit.
Sihtrühma suurus võrreldes kõikide riigiasutuste koguarvuga on väike.
Mõju ulatus
Muudatusega kaasneb majanduslik mõju maksukohustuslastele ja vastutusotsuse
adressaatidele, kelle suhtes viib kohtutäitur läbi MKS § 1361 lg 11 p-des 1 ja 2 nimetatud
täitetoiminguid. Alates 2014. a juulist kuni käesoleva ajani on Maksu- ja Tolliamet tasunud
kohtutäituritele nõuete tagamisega seotud täitekulusid kokku ligikaudu 60 000 eurot.
Eelarvest suurimad summad on kulunud arestitud kütuse hoidmise kulude katmiseks, samas
enamus nõuete tagamisega seotud summadest jäävad vahemikku 333 kuni 425 eurot.
Tulevikus ei ole välistatud üksikud erandid, kus eriliigilise kauba hoidmisel võivad tekivad
märkimisväärsed kulud. Maksukohustuslastele ja vastutusotsuse adressaatidele jääks eelnevalt
maksuhalduri poolt kohtutäiturile tasutud täitekulud kanda vaid olukorras, kus kõik
maksuvaidlused on lõppenud ning maksusummad kuuluvad sissenõudmisele.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldamise sagedus sõltub sellest, kui tihti taotleb maksuhaldur halduskohtult
kohtutäiturile luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Nõuete tagamisi teostati 2016.
aastal 110 korral ning 2017. aasta 11 kuuga 133 korral.
71
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Maksualast teabevahetust puudutavad muudatused
Sihtrühm
Sihtrühmaks võivad olla kõik Eesti territooriumil tegutsevad isikud. Sihtrühma suurus
võrreldes riigiasutuste ja ka ametnike koguarvuga on väike.
Mõju ulatus
Kaasneb mõju majandusele, kuna üldise kuritarvituste vastase sättel on finantsasutustele ja
teistele ettevõtjatele, samuti eraisikutele passiivne mõju. Täiendavaid kohustusi isikutele
normiga ei panda, tõhustatakse vaid teabevahetuse kaitsemehhanisme, mis ei eelda isikutelt
mingeid tegevusi.
Kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele, kuna teabevahetuse reeglite tugevdamine avaldab
eelkõige mõju Maksu- ja Tolliameti üksikutele ametnikele.
Üldise kuritarvituste vastase sätte lisamine ei too riigile kaasa täiendavaid kohustusi.
Mõju avaldumise sagedus
Mõju avaldub regulaarselt, kuid selle ulatus on väike, kuna Maksu- ja Tolliameti käitumises
muudatuste jõustumisega seoses põhimõttelisi muutusi ei toimu. Maksu- ja Tolliamet jätkab
tavapäraste tegevustega (teabe riigisisene kogumine ja piiriülene vahetamine;
maksukohustuse suuruse kindlaksmääramise ning maksude tasumisega seotud tegevused;
järelevalve korraldamine).
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Kavandatava muudatusega ei ole plaanis muuta riigieelarvelisi kulutusi või nende jaotust.
Muudatused toovad MTA-le kaasa vajadust töötajate koolitamiseks ning IT-teenuste
arendamiseks. Muudatustega seoses uusi töötajaid värvata ei ole vaja, kuna töökoormus
väheneb. Vajalikud kulud kaetakse MTA eelarvest.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks on vajalik täiendada Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määrust nr
40 „Maksukohustuslaste registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus“.
Määruse täiendamine on vajalik seoses füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osaleva abikaasa
kandmisega TÖR-i. MKRi põhimäärust on kavas täiendada ühtlasi ka uute lisanduvate
andmekoosseisudega, milleks on ametinimetus lähtuvalt ISCO klassifikaatori ametikoodidest
ja töökoha asukoht vastavalt RAS § 45 koha-aadressi struktuurile.69
69
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd93f224-a9ef-47e0-8c90-172ed0c22d9d
72
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril. Arvestatakse piisava tähtajaga, et
kõigil isikutel, keda seadusemuudatus puudutab, oleks aega muudatustega tutvuda ning
vajaminevas ulatuses muudatused sisse viia. Jõustumiskuupäeva valikul on arvestatud
vähemalt 6. kalendrikuu pikkuse perioodiga, mis võimaldab maksukohustuslasi
eesoodatavatest muudatustest teavitada ning jätta piisava aega vajaminevate vajalike
töökorralduslike muudatuste sisseviimiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja
arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti
Tööandjate Keskliidule, Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Andmekaitse
Inspektsioonile ja Statistikaametile.
73
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0102 - Maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.02.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44d3b0ce-c55b-49e6-a548-e31762fb3e7d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44d3b0ce-c55b-49e6-a548-e31762fb3e7d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main