dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 1. veebruar 2018
Viit
1-12/363-1
Registreeritud
1. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
15. veebruar 2018

Failid

  • 📎1.2-25-1 01.02.2018 Õigusakti eelnõu.bdoc254 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 EELNÕU 1 8 . 01 .201 8 MINISTRI MÄÄRUS .201 8 nr Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus j a toimepidevuse nõuded Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse Sotsi aalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. § 2 . Terminid (1) Elutähtis teenus käesoleva määruse tähenduses on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 mõistes vältimatu abi , mida osutavad sama seaduse § 17 lõikes 1 1 nimetatud kiirabibrigaadi pidaja ja § 22 lõikes 4 1 nimetatud haiglavõrgu haigla pidaja. (2) Elutähtsa teenuse häire käesoleva määruse tähenduses on vältimatu abi osutamisel esinev takistus , mille tõttu osutatakse teenust ajutiselt osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. (3 ) Elutähtsa teenuse katkestus käesoleva määruse tähenduses on vältimatu abi osutamis e taseme langus alla käesoleva määruse § 3 lõikes 2 või § 4 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud taseme või selle täielik lakkamine. § 3 . Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (1) Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsaks teenuseks loetakse tervishoiu teenuste korraldamise seaduse § 16 lõi ke s 1 nimetatud kiirabi, mida osutatakse abivajajale tema surma või püsiva tervisekahjustuse vältimiseks. (2 ) Kiirabibrigaadi pidaja peab elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral tagama ööpäev läbi vähemalt ühe kolmandik u Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi osutamise halduslepingus ette nähtud väljasõiduvalmiduses kiirabibrigaade selleks, et osutada kiirabi vähemalt Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruse s nr 44 „ Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ sätestatud C(charlie)-prioriteedi ja D(delta)-prioriteediga väljakutsete puhul. (3) Kiirabibrigaadi pidaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmis i ohte: 1) elektrivarustuse häired kiirabibaasis ; 2) side teenuste ja infosüsteemide häired; 3) tulekahju kiirabibaasis ; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häired kiirabibaasis ; 5 ) vedelkütusega varustamise häired; 6 ) turvaintsident kiirabi baasi s või kiirabi brigaadiga ; 7 ) avarii kiirabiautoga; 8 ) kiirabibrigaadi liikmete ajutine puudus; 9 ) vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse ko rral ja varustusahela katkemine; 10) oluliste seadmete ja infosüsteemide ulatuslikud tehnilised rikked ; 11) küberintsident; 1 2 ) kiirabibrigaadi tegutsemine nakkuse leviku , keemia- või kiirgussaaste ohu korral; 1 3 ) kiirabibaasi evaku eerimise või maha jätmise vajadus; 1 4 ) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine. ( 4 ) Kiirabibrigaadi pidaja ta astab elutähtsa teenuse katkestuse korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud taseme ühe tunni jooksul . (5 ) Kiirabibrigaadi pidaja peab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada vältimatu abi osutami ne vähemalt 72 tunni ks . § 4 . H aiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (1) Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsaks teenuseks loetakse tervishoiu teenuste korraldamise seaduse § 20 lõike s 1 nimetatud statsionaarse t eriarstiabi , mida osutatakse abivajajale tema surma või püsiva tervisekahjustuse vältimiseks. (2 ) Haiglavõrgu haigla pidaja peab elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral tagama ööpäev läbi vähemalt erakorralise meditsiini, anestesioloogia - , kirurgilise ravi, intensiivravi - ja verekabineti teenuse ning nende osutamiseks häda vajalike toetavate teen u ste järjepideva toimimise selliselt, et oleks tagatud vältimatu abi osutamine. (3) Haiglavõrgu haigla pidaja, kes osutab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenustele sünnitusabi, psühhiaatrilist abi või abi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 punktis 3 sätestatud eriti ohtlike nakkushaiguste korral , peab tagama elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral ööpäev läbi nende teenuste järjepideva toimimise selliselt, et oleks tagatud vältimatu abi osutamine. ( 4 ) Haiglavõrgu haigla pidaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmis i ohte: 1) elektrivarustuse ja autonoomse elektritoite häired; 2) sideteenuste ja infosüsteemide häired; 3) tulekahju hoones; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häired; 5) kaugküttehäire; 6) turvaintsident haiglas ; 7) tervishoiutöötajate ja - spetsialistide ajutine puudus; 8) vahendite ajutine puud umine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine; 9) oluliste seadmete ja infosüsteemide ulatuslikud tehnilised rikked ; 10) küberintside nt; 1 1 ) haiglasisese ulatusliku nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste oht ; 1 2 ) haigla evaku eerimise või haiglahoone maha jätmise vajadus; 1 3 ) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine. ( 5 ) Haiglavõrgu haigla pidaja taastab elutähtsa teenuse katkestuse korral teenuse osutamise võimekuse vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tasemel viivitamata haiglas viibivatele vältimatut abi vajava tele isikutele ja seejärel võimekuse vastu võtta väljastpoolt haiglat saabuvaid vältimatut abi vajavaid isikuid. ( 6 ) Haiglavõrgu haigla pidaja peab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada vältimatu abi osutamiseks oluliste ehitiste, seadmete, varustuse ja infosüsteemide töö vähemalt 72 tunniks. § 5 . Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus Haiglavõrgu haigla ja kiirabibrigaadi pidaja teavitab elutähtsa teenuse katkestusest või selle tekkimise ohust ühe tunni jooksul Terviseametit. § 6 . Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukord ( 1 ) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse elutähtsa teenuse toimepidevuses esinevaid tõsiseid ja ulatuslikke häireid, mille puhul kiirabibrigaadi või haiglavõrgu haigla pidaja ei suuda iseseisvalt taastada vältimatu abi osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 kehtestatud tasemel ning olukorra lahendamist on vajalik juhtida riiklikult , mistõttu on valdkonna eest vastutav minister Terviseameti ettepanekul kehtestanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 1 alusel teise või kolmanda valmisoleku taseme. ( 2 ) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukord a juhib Terviseamet , lähtudes hädaolukorra seaduses t , tervishoiuteenuste korraldamise seaduses t ja hädaolukorra lahendamise plaanis t. § 7 . Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub üldises korras. (2) Määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. ja anuaril 2020. a . FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMTEXT FORMDROPDOWN FORMTEXT Marika Priske FORMTEXT Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi m äärus ) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõike 2 alusel. Selles kirjeldatakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka SoM) korraldatavaid elutähtsaid teenuseid, nähakse ette nõuded elutähtsa teenuse tasemele, valmisolekule ja elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga , ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. SoM-i korraldatavaks elutähtsaks teenuseks on vältimatu abi , mis tähendab, et abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse . Elutähtsa teenuse osutajate ks loetakse tervishoius vaid haiglavõrgu haigla (edaspidi HVA haigla) ja kiirabibrigaadi pidajaid, sest nemad tegelevad iga päev vältimatu abi osutamisega ja kannavad olulist rolli ka hädaolukorra lahendamises. E lutähtsaks teenuseks ei loeta igat HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatava t teenust, sest teenuseosutajad osutavad mitmeid teenuseid , kus abi ajutine edasi lükkamine ei põhjusta abivajaja surma või püsivat tervisekahjustus t . N endel juhtudel ei ole tegemist vältimatu abi osutamise ga ja seda osa teenusest HOS -i mõistes elutähtsaks ei loeta. Seega loetakse elutähtsaks vaid kõige kriitilisemat osa HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osuta ta vatest teenusest ning teenust ohustavate olukordade ennetamiseks tuleb teenuseosutajatel rakendada meetmeid. Vaatamata meetmete rakendamisele ei ole HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja alati võimelised iseseisvalt ennetama teenuse katkestust või taastama teenuse osutamist, mistõttu on olukorra lahendamiseks vajalik riigi abi. Sellisel juhul on tegemist vältimatu abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist juhib riiklikul tasandil Terviseamet. Selleks, et Terviseamet saaks informatsiooni õigel ajal , peab teenuseosutaja Terviseametit teavitama, sest vaid Terviseametil on võimalik olukorra lahendamiseks tervise- ja tööministri kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemete alusel kasutusele võtta lisameetme d , mida tavaolukorras ette nähtud ei ole (näiteks peatada vajaduse korra l plaanilised tegevused, lubada 2-liikmelisi kiirabibrigaade jne). Määrus jõustub üldises korras. Sätted, mis puudutavad nõude i d HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatava elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks , sealhulgas vastu pidamise võimekuse sihttaset, jõustuvad 1. jaanuaril 2020. aastal. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman ( [email protected] , tel 626 9163). Eeln õu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ud Susanna Jurs ( [email protected] , tel 626 9 329 ) ja Lily Mals ( [email protected] , tel 626 9333) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldus talitus e keeletoimetaja Virge Tammaru ( [email protected] , tel 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 1. juulil 2017. a jõustunud HOS- i ga . Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Määruse §- ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse SoM -i korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. HOS § 36 lõike 2 kohaselt on SoM-i korraldatav aks elutähtsaks teenuseks vältimatu abi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS ) tähend uses . Vältimatu ks abiks loetakse tervishoiuteenust, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Tegemist on väga laia mõistega, mistõttu võib vältimatu abi osutamine teatud juhtudel muutuda vajalikuks mistahes te rvishoiuteenuse osutamise käigus. K riisireguleerimise seisukohalt on olulised need tervishoiuteenuse osutajad, kes tegelevad iga päev vältimatu abi andmisega. Nendeks on TTKS § 22 lõike 4 1 alusel HVA haigla pidajad, kes osutavad ööpäev läbi aktiivravi ja seeläbi on neil võimekus tagada näiteks nii erakorralise meditsiini, inte nsiivravi-, kirurgilise ravi kui ka verekabineti teenus , mis on olulised kvaliteetse vältimatu abi osutamiseks. Sellisteks haiglateks on: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla (piirkondlikud haiglad); AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla (keskhaiglad); AS Järvamaa Haigla, SA Kuressaare Haigla, SA Läänemaa Haigla, AS Rakvere Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Narva Haigla, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Hiiumaa Haigla, AS Põlva Haigla, SA Raplamaa Haigla (üldhaiglad); SA Jõgeva Haigla (kohalik haigla). Samuti on elutähtsa teenuse osutajateks TTKS § 17 lõike 1 1 alusel need k iirabibrigaadi pidajad, kellega on Terviseamet sõlminud kiirabi osutamise halduslepingu ning kelle kiirabibrigaadid on Häirekeskuses operatiivarvestuses ja re ageerimisvalmid väljakutsetele. Nendeks kiirabibrigaadi pidajateks on: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Kiirabi, AS Karell Kiirabi, SA Tartu Kiirabi, SA Pärnu Haigla, SA Narva Haigla, SA Kuressaare Haigla, AS Valga Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, OÜ Tõrva Tervisekeskus ja SA Tallinna Lastehaigla. Siiski ei osuta eespool nimetatud teenuseosutajad iga päev ainult vältimatut abi, vaid ka mitmeid teisi teenuseid, sealhulgas ambulatoor ne ja plaanili ne ravi, mille ajutine edasilükkamine või osutamata jätmine ei põhjusta abivajaja surma või püsiva t tervisekahjustust. Seega ei ole nende teenuste puhul tege mist vältimatu abi osutamisega. Erinevate häirete puhul, kui teenuse osutamine tavapärases mahus on takistatud, või k riisiolukorras , kui kõik tegevused ja ressursid on suunatud olukorra lahendamisele , tuleb esma lt keskenduda nendele kriitilistele tegevus te le, mis on olulised just vältimatu abi tagamiseks. Eelnevast tulenevalt ja lähtuvalt HOS § 37 lõike st 3 säte statakse käesolevas määruses täpsemalt: teenuse kirjeldus ehk see , millisele teenuse osale elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtivad; nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras; nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks; elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg, elutähtsa teenuse taastamise korraldus ja vajaduse korral taastamise prioriteedid; vajaduse korral nõuded elutähtsa teenuse osutaja põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ; tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus; hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus; muud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks olulised nõuded. Määruse §-s 2 sätestatakse eelnõus kasutatavad terminid , milleks on elutähtis teenus ( lõige 1 ) , elutähtsa teenuse häire ( lõige 2 ) ja elutähtsa teenuse katkestus ( lõige 3 ) . Termin „elutähtis teenus“ avatakse lähtuvalt HOS-i ja TTKS-i sätetest , mida on eelnevalt seletuskirjas kirjeldatud. Kuna k äesolev määrus on SoM -i korralda ta vate elutähtsa te teenus t e osutajate poolt koosta ta va elutähtsa toimepi devuse riskianalüüsi ja plaani aluseks, siis on terminite „elutähtsa teenuse häire“ ja „elutähtsa teenuse katkestus“ kasutamisel lähtutud siseministri 21. juuni 2017. a määrus est nr 29 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ . Eelnevast tulenevalt loetakse käesoleva määruse tähenduses e lutähtsa teenuse häire ks sellist takistus t vältimatu abi osutamisel, mille tõttu osutatakse teenust ajutiselt osalises mahus ja mis võib omakorda viia elutähtsa teenuse katkestuseni. Teenuse osutamist võivad häirida näiteks elektri-, vee- ja kaugkütte häired , samuti ressursside puudus ja teenuse osutamise mahu järsk suurenemine , kuid kogu haigla toimimine siiski ei lakka. Katkestuse puhul on tegemist juba olukorraga , kui vältimatu abi osutamise tase langeb alla minimaalse taseme , mis on kehtestatud käesolevas määruses, või lakkab täielik ult. Määruse §-s 3 esitatakse kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Lõikes 1 on esitatud kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ehk see, millisele teenuse osale elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtivad. Teenuse k irjelduse kehtestamine on vajalik selleks, et eri stada t eenuseosutaja tegevusest seda osa, mis on HOS-i kohaselt elutähtis ehk millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Seda põhjusel, et teenuseosutajad ei paku kõigest ühte teenust, vaid tervet hulka teenuseid, mis võivad paista kui üks tervik, kuid siiski ei ole tervikuna tegemist ühiskonna toimimise või inimese elu ja tervise seisukohalt kriitilise tegevusega. Määruse kohaselt on k iirabibrigaadi pidaja elutähtsaks teenuseks TTKS § 16 lõike s 1 nimetatud kiirabi, mida osutatakse abivajajale tema surma või püsiva tervisekahjustuse vältimiseks. TTKS sätestab, et kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse ning teenust on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Vabariigi Valits use 23. jaanuari 2003. a määrus nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ eristab abivajaja seisundi alusel nelja kiirabi väljakutse t : A(alfa)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline, tema seisund on stabiilne ning puudub oht abivajaja elule. Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib toimuda kahe tunni jooksul ; B(bravo)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline ning puudub oht abivajaja elule või meditsiiniteade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Kiirabibrigaad saadetakse välja esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul ; C(charlie)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul ; D(delta)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul. See tähendab, et kiirabibrigaadi pidaja osutab iga päev teenust nii vältimatut abi mitte vaja vale isikule , kelle seisund on stabiilne ja ei ole erakorraline (A- ja B-prioriteediga väljakutsed) , kui ka vältimatut abi vajavale isikule , kelle seisund on raske ja võib olla või on eluohtlik (C- j a D-prioriteediga väljakutsed). Seega loetakse k iirabibrigaadi pidaja os utatavaks elutähtsaks teenuseks vaid C- ja D-prioriteediga väljakutsete teenindamist. Lõikes 2 kehtestatakse nõuded kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ning hädaolukorras või muus sarnases olukorras. Tegemist on käesoleva määruse ühe olulisima komponendiga, kuna just siin nähakse ette teenuse miinimumtase, mida teenuseosutaja peab olema suuteline osutama. Nõuete kehtestamisel teenuse tasemele ja valmisolekule teenuse osutamiseks määratakse kindlaks, mil lised tegevused ja ressursid peavad igas olukorras olema tagatud, et teenus toimiks nii häirete kui ka hädaolukordade, näiteks üleriigilise kütusetarnehäire korral või muudes sarnastes olukordades. Määruse kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral tagama ööpäev läbi vähemalt ühe kolmandiku Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi osutamise halduslepingus ette nähtud väljasõiduvalmiduses kiirabibrigaade selleks, et osutada kiirabi vähemalt C-prioriteedi ga ja D-prioriteediga väljakutsete puhul. 2015. aasta 15. juuni seisuga töötab riigis kokku 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi, millest kuus on reanimobiilibrigaadi d ning ü lejäänud õe- ja arstibrigaadid. Nõue tagada vähemalt 1/3 tavapärasest kiirabiressursist lähtub tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus est nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. Lõikes 3 on esitatud minimaalne loetelu ohtudest, mis võivad kaasa tuua kiirabibrigaadi pidaja elutäh tsa teenuse toimepidevuse häire. Määruses esitatud loetelu aluseks on võetud elutähtsate teenuste omavaheline ristsõltuvus, mis tähendab, et ühe elutähtsa teenuse katkemine toob omakorda kaasa ka teiste teenuste katkemise. Näiteks ei ole kiirabibrigaadi pidaja l võimalik osutada vältimatut abi ilma vedelkütuseta, mille olemasolu on otseselt vajalik kiirabiauto kasutamiseks . Selleks tuleb teenuseosutajal rakendada meetmeid, mis võimaldavad ka kütusetarne raskuste korral tagada C- ja D-prioriteediga väljakutsete teenindamise (näiteks on kiirabibrigaadi pidaja esmase küt usevaru taganud füüsilise lt ise või lepingulise ressursina mõne tankla pidajaga jms). Samuti tuleb meetmeid rakendada nendeks juhtudeks, kui tegemist on hädaolukorra ohtlike ulatuslike sündmustega, mis otseselt mõjutavad ka kiirabibrigaadi pidaja vältimatu abi osutamist. Näiteks võib raske rongiõnnetusega kaasneda palju kannatanuid ja seetõttu on vajalik osutada vältimatut abi tavapärasest suuremas mahus . Selleks peab aga kiirabibrigaadi pidaja olema valmis käivitama lisabrigaade, kut suma tööle täiendavat personali, osutama teenust 2-liikmelise brigaadiga jms. Lisaks võib teenuseosutaja oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldada ka muid ohuolukordi, mis võivad tema hinnangul ohustada vältimatu abi tagamist. Lõikes 4 on kehtestatud kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg ja teenuse taastamise korraldus . Selle kohaselt ta gab k iirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenus e katkestuse korral ühe tunni jooksul vähemalt 1/3 halduslepingus kokku lepitud arvu brigaade, et teenindada C- ja D-prioriteediga väljakutseid. Koheses väljasõiduvalmiduses kiirabibrigaad on nõutavalt komplekteeritud, ettenähtud varustusega ja võimeline alustama väljasõitu ühe minuti jooksul väljasõidukorralduse saamise hetkest arvates. Kuigi Häirekeskus annab väljasõidukorraldusi sündmuskoha le vaba lähima brigaadi põhimõttel ja tõrgete korral edastatakse väljasõidukorraldus vajaduse korra l järgmisele vabale lähimale brigaadile, tuleb kiirabibrigaadi pidajal siiski taastada ühe tunni jooksul väl jakutsetele reageerimis e võimekus. Seda toetab ka haldusleping, mis sätestab, et summaarne aeg, mille vältel kiirabibrigaad ei ole koheses väljasõiduvalmiduses või ei ole täitmas väljasõidukor raldust, ei tohi olla pikem 60 minutist ööpäeva kohta. Lõikes 5 on sätestatud nõuded kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks ehk missuguseid meetmeid teenuseosutaja teenuse katkestuste vältimiseks rakendama peab, et vähendada oma sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, varustajatest ja muudest koostööpartneritest. Määruse kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada oluliste ehitiste, seadmete, varustuse ja infosüsteemide töö vähemalt 72 tunniks. Kuna kiirabibrigaad on nii tavaolukorras kui ka hädaolukorras tervishoius esmane reageerija sündmuskohal ja temast sõltub otseselt, kas vältimatut abi vajav isik jõuab haiglasse, siis on ootus, et kiirabibrigaadi pidaja tagaks võimalikult kõrge valmisoleku taseme erinevateks häireteks. Sealjuures on m ääruses kehtestatud küll teenuse tagamise sihttase, kuid teenuseosutajale on jäetud valikuvabadus missugu ste meetmetega nõue täidetakse. Määruse §-s 4 esitatakse HVA haigla elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Lõikes 1 on esitatud HVA haigla elutähtsa teen use kirjeldus ehk see, millisele teenuse osale elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded keht ivad. HVA haiglad osutavad erinevaid tervishoiuteenuseid, kuid kõikide nende teenuste puhul ei põhjusta abi ajutine edasilükkamine või andmata jätmine abivajaja surma või püsiva t tervisekahjustust. Näiteks ei ole ambulatoorse eriarstiabi puhul patsiendi ööpäevaringne viibimine haiglas üldse vajalik. Ka kogu statsionaarset eriarstiabi ei saa lugeda elutähtsaks, sest plaanilist ravi, mida osutatakse stabiilses seisundis patsiendile ja mis on eelnevalt ette planeeritud, on võimalik vajaduse korral ajutiselt edasi lükata. Seega ei ole nendel juhtudel tegemist vältimatu abi ehk elutähtsa teenuse osutamisega. Erinevate häirete puhul, kui teenuse osutamine tavapärases mahus on takistatud, või kriisiolukorras, kui kõik tegevused ja ressursid on suunatud olukorra lahendamisele, ei ole võimalik tagada kõiki teenuseid korraga, vaid esmalt tuleb keskenduda nendele kriitilistele tegevustele, mis on olulised eelkõige inimese elu ja tervise päästmiseks. Eelnevast tulenevalt loetakse HVA haigla elutähtsaks teenuseks vaid statsionaarset eriarstiabi, mida osutatakse abivajajale tema surma või püsiva tervisekahjustuse vältimiseks. Lõikes 2 kehtestatakse nõuded HVA haigla elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ning hädaolukorr as või muus sarnases olukorras. Lähtuvalt tunnustatud meditsiinipraktikast peab HVA haigla tagama vältimatu abi osutamiseks vähemalt erakorralise meditsiini, anestesioloogia - , kirurgilise ravi , i ntensiivravi - ja vere kabineti teenuse järjepideva toimimise. Sealjuures tuleb muu hulgas küll tagada eespool nimetatud teenuste osutamiseks vajalik diagnostika- ja laborivõimekus, samas ei saa elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuseks lugeda siiski üksikjuhtumeid, kui näiteks tavapäraselt kasutatav diagnostikaaparaat ajutiselt ei tööta ja see otseselt ei takista vältimatu abi osutamist. Lõike s 3 esitatakse täiendus , et l isaks tuleb neil HVA haiglatel, kes osutavad vastavaid teenuseid ka tavaolukorras, tagada : sünnitajatele sünnitusabi, sest abi andmata jätmine võib otseselt ohtu seada nii ema kui lapse elu ; psühhiaatriline abi ja eriti ohtlike nakkushaiguste ravi , sest abi andmata jätmise korral muutuvad patsiendid ohtlikuks nii iseendale kui ka teistele. Lõikes 4 on esitatud minimaalne loetelu ohtudest, mis võivad kaasa tuua HVA haigla elutähtsa teenuse t oimepidevuse häire. Sarnaselt kiirabibrigaadi pidajatele on ka HVA haigla elutähtsa t teenust ohustavate olukordade puhul aluseks võetud elutähtsate teenuste omavaheline ristsõltuvus . Näiteks ei ole HVA haiglal võimalik vältimatut abi osutada ilma elektrivarustuseta, sest lisaks valgustusele on elektrit vaja ka erineva kriitilise tähtsusega aparatuuri jm süsteemide toimimiseks. Selleks tuleb teenuseosutajal rakendada meetmeid, mis võimaldavad ka elektrikatkestuse korral tagada haiglas viibivate vältimatut abi vajavate isikute elu ja tervis (näiteks hoone tehnovõrk on dubleeritud, olulisematele süsteemidele ja osakondadele tagatakse vajaduse korra l tagavaravool generaatoritega jms). Samuti tuleb meetmeid rakendada nendeks juhtudeks, kui tegemist on hädaolukorra ohtlike ulatuslike sündmustega , mis otseselt mõjutavad ka HVA haiglal vältimatu abi osutamist. Näiteks võib raske rongiõnnetusega kaasneda palju kannatanuid ja seetõttu on vajalik osutada vältimatut abi tavapärasest enam. Selleks peab aga HVA haigla olema valmis üles seadma lisavoodei d koos vajaliku aparatuuriga, kutsuma tööle täiendavat personali jms. Lisaks võib teenuseosutaja oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldada ka muid ohuolukordi, mis võivad tema hinnangul ohustada vältimatu abi tagamist. Lõike s 5 sätestatakse HVA haigla elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg, teenuse taastamise korraldus ja taastamise prioriteedid. Määruse kohaselt taastab HVA haigla elutähtsa teenuse katkestuse korral kohe teenuse osutamise võimekuse vähemalt määruses kehtestatud tasemel haiglas viibivatele vältimatut abi vajavatele isikutele ja alles seejärel võimekuse vastu võtta väljastpoolt haiglat saabuvaid vältimatut abi vajavaid isikuid. Eesmär k on tagada, et katkestuste korral ei sattuks ohtu näiteks intensiivravis kunstlikul hingamisel viibivad patsiendid või et keset operatsiooni ei jää ks vajalik aparatuur seisma. Seetõttu tuleb juba hospitaliseeritud patsientidele vältimatu abi osutamise võimekus tagada kohe (näiteks automaatne elektrigeneraatori käivitumine nendes osakondades, vajaduse korra l ventileerimine käsitsi jms). Esmajärjekorras ei tule kohe tagada uute patsientide vastuvõtmise võimekust, sest ajutiselt on võimalik peatada uute patsientide vastuvõtmine ja suunata nad vajaduse korra l teise teenuseosutaja juurde selleks, et päästa juba haiglas viibivate patsientide elu ja tervis. Lõikes 6 on sätestatud nõuded HVA haigla elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks ehk missuguseid meetmeid teenuseosutaja teenuse katkestuste vältimiseks rakendama peab, et vähendada oma sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, varustajatest ja muudest koostööpartneritest. 2016. aastal analüüsis Siseministeerium koostöös SoM - i ja teiste ministeeriumite ning elutähtsa teenuse osutajatega (sealhulgas HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad) elutähtsate teenuste omavahelist sõltuvust, et selgitada välja mõju, mis võib kaasneda elutähtsa teenuse ulatusliku ja pikaajalise katkestusega , ning planeerida selle alusel ennetavad meetmed. Analüüsist selgus, et kõikide elutähtsa teenuse osutajate teadlikkus neid mõjutavatest elutähtsatest teenustest on väike. Ühtlasi on halb teenuseosutajate valmidus tulla toime erinevate kriisidega. Näiteks paaripäevase ulatusliku elektrikatkestuse korral on oluliselt häiritud või katke b enamik elutähtsatest teenustest. See omakorda mõjutab suurel määral elanik e elu ja tervist ning riigiasutuste tööd ja on ohuks riigi toimimisele tervikuna. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning ühiskonna haavatavust elutähtsatest teenustest , on oluline, et nii elanikkond, riigiasutused kui ka teenuseosutajad alustaksid enda vastupanuvõime suurendamisega. Seda lähenemist toetab ka NATO kaitseministrite 11. veebruari 2016 . a kohtumisel heaks kiidetud raport tsiviilsektori valmisolekust, mis muu hulgas toob välja vajaduse tagada iga NATO liikmesriigi vastupanuvõime seitsme baasvõimekuse abil . Baasvõimekuste tagamist nähakse iga riigi kohustusena NATO leppe artikli 3 raames – l iikmesriigid arendavad eraldi ja ühiselt, pidevalt, tulemuslikult ja üksteist aidates oma vastup anuvõimet relvastatud rünnakule . Baasvõimekuste laiem eesmärk on tagada tsiviilsektori toimimine kriisiolukorras. Selle oluliseks osaks on elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine . Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni otsuse kohaselt on valmisoleku parandamiseks esmalt vaja, et teenuseosutajad teadvustaksid, missugused on lüngad nende võimetes osutada oma teenust teiste elutähtsate teenuste ja tarnete katkestuse korral ning kuidas suurendada teenuseosutaja autonoomsust ja valmisolekut vähemalt 72 tunnini. Kuna riigi ressursid on piiratud ja valmisoleku tagamine on kulukas, ei ole otstarbekas muuta kohe kõiki teenuseosutajaid maksimaalselt vastupidavateks, vaid esmajärjekorras keskenduda kõige olulisematele teenuseosutajatele. See ga peab HVA haigla lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada oluliste ehitiste, seadmete, varustuse ja infosüsteemide töö piirkondlikus ja keskhaiglas vähemalt 72 tunniks ning üld- ja kohali kus haiglas vähemalt 16 tunniks. Sealjuures on m ääruses kehtestatud küll teenuse tagamise sihttase, kuid teenuseosutajale on jäetud valikuvabadus missugu ste meetmetega nõue täidetakse. Kuna enim mõjutab elutähtsate teenuste osutamist elektriga varustamine, siis on üld- ja kohaliku le haigla le kehtestatud sihttaseme puhul tegemist tavaolukorra baasvõimekusega, mis võimaldab tagada elutähtsa teenuse osutamise näiteks ka elektrivarustuse plaaniliste katkestuste ning põhi- ja jaotusvõrgu rikkest põhjustatud katkestuste kõrvaldamise ajal . Pikemate katkestuste puhul evakueeritakse vältimatut abi vajavad patsiendid vajaduse korral edasi piirkondlikku või keskhaiglasse. Määruse §-s 5 kehtestatakse hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus. Selle kohaselt peab HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja teavita ma Terviseametit hiljemalt ühe tunni jooksul elutähtsa teenuse katkestusest või selle tekkimise ohust. Täpsem teavitamise korraldus koos kontaktpunkti ja - isikutega lepitakse kokku hädaolukorra lahendamise plaanis, mis koostatakse Terviseameti juhtimisel hiljemalt 1. juuliks 2019. a ning mille üheks osapooleks on ka käesolevas määruses nimetatud teenuseosutajad. Määruse §-s 6 kehtestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus. Lõike 1 kohaselt on vältimatu abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks olukord, kui HVA haigla või kiirabibrigaadi pidaja ei suuda iseseisvalt lähtuvalt oma toimepidevuse plaanist taastada vältimatu ab i osutamise võimekust vähemalt minimaalsel tasemel ja olukorra lahendamiseks on vaja lik riiklik sekkumine ning tervise- ja töö minister on selleks Terviseameti ettepanekul kehtestanud tervishoius teise või kolmanda valmisoleku taseme. Kui ulatuslikest sündmustest tekkinud hädaolukorra puhul otsustab h ädaolukorra lahendamist juhtiv asutus , kas tegemist on hädaolukorraga või mitte , ning hädaolukorra lahendamise plaanis lepitakse osapoolte vahel kokku selle lahendamise korraldus, siis elutähtsa teenuse raske te tagajärgedega või pikaajalisest katkestus est põhjustatud hädaolukorra tingimused tuleb määrata käesoleva s määruses. Kuna määruse tasemel ei ole võimalik ega mõistlik kehtestada lõplikku loetelu erinevatest olukordadest, siis on käesoleva määruse kohaselt hädaolukorra kriteeriumiks vajadus võtta olukorra lahendamiseks kasutusele tavapärasest erineva d meetmed, mille rakendamise õigus tekkib tervishoius valmisoleku tasemete kehtestamisega. Tervishoiu v almisoleku tasemete aluseks on tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ . Samad valmisoleku tasemed kehtestatakse vajadus põhiselt ka ulatuslikest sündmustest tekkinud hädaolukordade ja riigikaitseliste olukordade lahendamiseks. T ervishoius on kolm valmisoleku taset : t ervishoiu valmisoleku tase 1 – sellisel juhul ei ole veel kriisi tekkinud, kui d selle tekkimine on tõenäoline. Kriisiks valmisoleku taseme 1 väljakuulutamise eesmärk on olla valmis eeldatava kannatanute hulgaga hakkama saamiseks nii, et säiliks teenuseosutajate tavapärane abi osutamise võime, näiteks aktiveeritakse kriisipiirkonnas kiirabi lisabrigaadid, haiglad kutsuvad tööle lisapersonali ning on valmis avama lisavood eid; t ervishoiu valmisoleku tase 2 – sellisel juhul on oht kriisi tekkimiseks realiseerunud ning tegemist on sündmusega, millega võib kaasneda kannatanuid , kelle eeldatav hulk ületab oluliselt kriisipiirkonnas ja selle lähedal asuvate tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse . Taseme 2 kehtestamise eesmärk on tagada kriisipiirkonnas eelkõige vältimatu abi osutamine, mujal piirkondades jätkatakse abi osutamise tavapärase l taseme l. Selleks peatatakse näiteks kriisipiirkonna haiglates plaaniline ravi ning selle arvelt vabastatakse voodikohti, kiirabibrigaadid võivad olla 2-liikmelised ning need teenindavad vaid kõrge prioriteediga väljakutseid, perearstid võtavad vastu vaid vältimatut abi vajavaid isikuid ning peatavad kõik ennetavad tegevused, lisaks võtavad kõik teenuseosutajad vastavalt vajadusele kasutusele oma tegevusvaru. Juhul kui olemasolevatest tervishoiutöötajatest ei piisa, korraldab Terviseamet vastavalt vajadusele kriisipiirkonnas tervishoiutöötajate ümbersuunamist, lähtudes põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse appi teiste tervishoiuteenuse osutajate juures töötavad tervishoiutöötajad. Vajaduse korral kaasatakse ka vabatahtlikke abistajaid, näiteks tervishoiuüliõpilasi või Eesti Punast Risti ; t ervishoiu valmisoleku tase 3 – sellisel juhul on tegemist ulatusliku kriisiga, mis võib hõlmata kogu riiki ning kannatanute eeldatav hulk ületab oluliselt kogu riigis vähemalt poolte tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse. Valmisoleku taseme 3 kehtestamise eesmärk on tagada üksnes vältimatu abi osutamine ni ng plaaniline tegevus on ootel. Olukorra lahendamiseks rakendatavad meetmed on kriisipiirkonnas ja kogu riigis sarnased valmisoleku tasemega 2. Ka elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalisest katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks koostab elutähtsat teenust korraldav asutus plaan i , milles on esitatud olukorrad, mida loetakse hädaolukorraks; hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste ja isikute loetelu ning nende ülesanded; plaani rakendamise tingimused, sealhulgas valmisoleku tasemete kehtestamine. Lõige 2 sätestab, et vältimatu abi kui e lutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorda juhib Terviseamet , lähtudes HOS- i st , TTKS-i erisätetest ja hädaolukorra lahendamise plaanis t. HOS § 14 lõike 1 kohaselt juhib hädaolukorra lahendamist Vabariigi Valitsuse määratud täidesaatva riigivõimu asutus või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, kui hädaolukorra on põhjustanud elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. V ältimatu abi kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavaks asutuseks on SoM, kes muu hulgas juhib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestus est tekkinud hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi HOS-i 3. peatükis sätestatu kohaselt. Samas võimaldab HOS § 37 lõige 5 eespool nimetatud ülesanded delegeerida oma valitsemisalas asuva le ametile või inspektsioonile. Terviseamet vastutab ulatusliku st tervishoiusündmusest tekkiva riski analüüsi koostamise eest ja eelduste kohaselt määratakse amet ka Vabariigi Valitsuse poolt ulatuslikust tervishoiu s ündmusest tekkiva t hädaol ukorda lahendavaks asutuseks. L isaks näevad TTKS-i erisätted ette Terviseamet i koordineerivat roll i tervishoiuvaldkonna hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel . Kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus võib tekkida paralleelselt mõne muu ulatusliku sündmusega, mida juba juhib Terviseamet, siis on kaksikjuhtimise välti miseks ka elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamine koos vastava hädaolukorra lahendamise plaani koostamisega delegeeritud Terviseametile . Määruse §-s 7 sätestatakse määruse jõustumine. Määr us jõustub üldises korras . M ääruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a . Määruse jõustumise tähtajad tulenevad Vabariigi Valitsuse 20. juuli 2017. a nõupidamise otsuses t. Selle kohaselt peab SoM kehtestama elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2018. a. Lisaks peab SoM tagama elutähtsa teenuse nõuete kehtestamisel kesk- ja piirkondlike haiglate võimekus e osutada vältimatut arstiabi kuni 72-tunniliste elutähtsate teenuste katkestuste korral esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2020. a. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4 . Määruse mõjud Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti , Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Käesoleva m ääruse sihtrühmadeks on otseselt HVA haigla d ja kiirabibrigaadi pidajad , kes on elutähtsa teenuse osutaja d , ning tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid . Lisaks on mõjutatud Terviseamet , kes täidab elutähtsa t teenust korraldava asutuse rolli, sealhulgas juhib vältimatu abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkest usest põhjus tatud hädaolukorra lahendamist . Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse rakendamisega teatud sotsiaa ls ed, sh demograafilised mõjud; m õju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale ; mõju riigiasutuste ning koha liku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisust on a nalüüsitud alapunktides 4.1 – 4. 4 . 4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Muudatuse sihtrühm I : elutähtsa teenuse osutajad (HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad) Terviseameti andmetel omab kehtivat tegevusluba tervishoiuteenuse osutamise ks 155 3 asutust, nendest otseselt mõjutatud sihtrühmaks on 19 HVA haigla pidajat ja 11 Terviseametiga kiirabi osutamise halduslepingut omava t kiirabibrigaadi pidajat ehk umbes 2 %, seega võib mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks. Käesoleva eelnõu rakendamisega kaasneb mõningaid muutusi HVA haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate toimimisele, kuid ei ole tegemist täiesti uute kohustustega. N õuded kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele, sh HVA haiglatele ja kiirabibrigaadi pidajatele, tulenevad HOS § 38 lõikest 3 ning käesolev eelnõu vaid täpsustab neid. HOS-i kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud näiteks : koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ; rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu; tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime ; teavitama viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust . K äesolev eelnõu annab eelkõige suuniseid, millist osa teenusest peaks teenuseosutaja lugema elutähtsaks, milliseid ohte tuleks riskianalüüsis kirjeldada ning millisel tasemel peaks teenus olema tagatud ka häirete korral jm; määrab s ihteesmärgi piirkondliku ja keskhaigla ning kiirabibrigaadi pidajatel läbi mõelda, kuidas tagada elutähtsa teenuse järjepidev toimimine vähemalt 72 tunniks ning üldhaigla ja kohaliku haigla pidajal 16 tunniks, samuti täpsustab, millist osa tervikteenusest tuleb hädaolukorras või häire puhul tagada; täpsustab, et elutähtsa teenuse katkestusest või katkestuse ohust tuleb teavitada ühe tunni jooksul Terviseametit. Seega ei ole tegemist teenuseosutajate jaoks täiesti uute ülesannetega ja nendega ei puututa kokku iga päev , sh esineb hädaolukordi harva, mistõttu võib mõju hindamise metoodikale tuginedes mõju ulatust ja sagedust hinnata väikeseks. Samuti ei k aasne muudatusega märkimisväärselt negatiivse iseloomuga mõjusid , kuna muudatusega saavutatakse parem valmisolek erinevateks ohtudeks, sh hädaolukordadeks. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju eba oluline – mõjutatud sihtrühm on väike , mõju avaldumise sagedus ja selle ulatus on väikesed ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. Muudatuse sihtrühm II : tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid Määruse sihtrühmaks on HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatavat teenust vajavad isikud ehk patsiendid. TTKS § 6 kohaselt on vältimatu t abi õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuari 2017. a seisuga Eesti rahvaarv 1 315 635 , lisaks külastas 2016. aastal Eesti majutusasutusi 3 043 593 väliskülastajat (lisanduvad veel majutusasutuses mitteööbinud väliskülastajad) . Kõik eespool nimetatud isikud võivad olla küll potentsiaalsed patsiendid , kuid tõenäosus, et kõik neist vajavad abi, on siiski väike. Näiteks oli Tervise Arengu Instituudi andmetel 2016. aastal erakorralise meditsiini osakonda või traumapunkti saabunud, sh kiirabiga toodud, erakorralis i patsiente kokku 480 183, mis moodustab 11% kogu Eesti rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest. Seetõttu võib lugeda määruse mõjutatud sihtrühma suurust keskmiseks, kuid kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestusi toimub harva, siis võib mõju ulatust ja selle ava ldumise sagedust pidada väikeseks. Lisaks ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, sest see võimaldab osutada abivajajatele kvaliteetse t ja jätkusuutlikku vältimatut abi ka teenuse katkestuse korral. Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike sed ning muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. 4.2. Mõju majandusele Muudatuse sihtrühm : elutähtsa teenuse osutajad (HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad) Terviseameti andmetel omab kehtivat tegevusluba tervishoiuteenuse osutamise ks 155 3 asutust, nendest otseselt mõjutatud sihtrühmaks on 19 HVA haigla pidajat ja 11 Terviseametiga kiirabi osutamise halduslepingut omava t kiirabibrigaadi pidajat ehk umbes 2 %, seega võib mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks. 2016. aastal Siseministeerium i tehtud elutähtsate teenuste analüüsi käigus selgus, et tervishoiuteenuse osutajate valmisolek osutada elutähtsat teenust on halb. Näiteks ulatusliku elektrikatkestuse korral langeb arstiabi teenuse osutamise tase oluliselt juba ühe päeva möödumisel ning tekib vajadus piirata patsientide vastuvõttu. Autonoomse elektritoitega on varustatud üksnes teatud haiglate korpused või osakonnad (eelkõige erakorralise meditsiini , intensiivravi - ja operatsiooniplokk) ja seda kuni 12 tundi. Mõnes haiglas puudub selline võimekus üldse või on ainult mõni tund. Parem val misolek on suurematel haiglatel, kus mõned korpused on varustatud autonoomse elektritoitega 40 – 48 tunniks . Vaid ühel suuremal haiglal on tagatud kriitilised tegevused elektrikat kestus e korral kuni 72 tunniks. Kuna reaalseid oh te, sh hädaolukorda, esineb praktikas vähe, siis võib lugeda mõju sagedust väikeseks. Samas võib mõju ulatust lugeda keskm iseks, sest kuigi t eenuseosutajad on juba praegu iseseisvalt vastavalt oma majanduslikele võimalustele ja juhtide prioriteetidele võimekust arendanud , on saavutatud sihttase erinev . Seda põhjusel, et seni ei ole riiklikult sihttase määratud olnud, seega võib muudatusega kaasnevat mõju lugeda ühtpidi positiivseks . S amas , kui riiklikul tasemel koostöös Terviseameti ja Eesti Haigekassaga ei kavandata teenuseosutajatele vajalikke lisaressursse, ei ole teenuseosutajatel võimalik kehtestatud sihttaset saavutada. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju oluline – mõjutatud sihtrühm on väike , mõju avaldumise sagedus väike, kuid selle ulatus on keskmine ning muudatusega võib kaasneda negatiivse iseloomuga mõju. 4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale Muudatuse järel paraneb eelkõige tervishoiusüsteemi valmisolek võimalikuks hädaolukorraks ning oskus hädaolukorras kiiresti ja eesmärgipäraselt tegutseda. Sama mõju on kogu HOS- i l eri valdkondades. Sellest tulenevalt avaldab HOS tervikuna (sh koos TTKS - i muudatusega) kaudselt positiivset mõju ka riig i julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. Täpsem mõjude analüüs on esitatud HOS-i seletuskirja mõjude osas . 4.4 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatuse sihtrühm: Terviseamet Terviseametis korraldab tervishoiu kriisideks valmistumist erakorralise meditsiini osakond, kus töötab 3 ametnikku, moodustades ligikaudu 2 % kõikidest Terviseameti töötajatest . Seega võib mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks. Käesoleva määrusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid, samuti võib määruse mõju ulatust ja sagedust lugeda väikeseks, sest Terviseametile otseselt lisatöökohustusi juurde ei tule, määrus annab vaid suunised elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamisele praktikas. Lisaks on Terviseamet elutähtsa teenuse toimepidevuse järelevalvelist rolli kandnud ka kuni 1. juulini 2017. a kehtinud HOS -i alusel, seega ei ole tegemist täiesti uue kohustusega. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel määruse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühm on väikene, mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väikene ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud HVA haiglate igapäeva st toimimist r ahastab ravikindlustuse seaduse alusel Eesti Haigekassa ja kiirabibrigaadi pidajaid on seni rahastanud TTKS-i alusel Terviseamet , alates 1. jaanuarist 2018. a rahastab ka kiirabibrigaadi pidajaid Eesti Haigekassa . Lisaks on TTKS § 52 lõike 1 punktis 7 sätestatud, et SoM-i kaudu riigieel arvest rah astatakse valmisoleku tagamist tervishoiutee nuste osutamiseks hädaolukorras ja riigikaitseolukordades, tervishoiuteenuse osutaja tegevus varu moodustamist ja uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate väljaõpet . Kuigi TTKS annab aluse ka riigieelarvest muu hulgas teenuseosutajate valmisoleku rahastamiseks, ei ole seda seni tehtud, kuna puudu vad täpn e ülevaade ja kokkulepped, millised ressursid on vajalikud igapäevaseks toimimiseks , seega rahastatud teenuste hinna kaudu ning millised ressursid on vajalikud eraldi kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel. Seega on e namik teenuseosutajaid rakendanud ohtude vältimiseks või nende lahendamiseks eelkõige neid meetmeid (näiteks lühiajalise elektrikatkestuse puhuks on varutud generaatorid ja UPS-id; sidehäirete puhul toimib vähemalt majasisene IT-süsteemide töö jm), mida on võimalik olnud praeguse rahastuse raames korraldada nii, et ravi maht ei väheneks ja ravi kvaliteet ei halveneks . Kuna seni ei ole toimep idevuse sihttase olnud määratud (s.o eesmärgiga piirkondliku ja keskhaigla ning kiirabibrigaadi pidajate puhul 72 tundi, üld- ja kohalikul haiglal 16 tundi), siis ei olda ka pikemateks katkestusteks süsteemselt ette valmistatud . Juhul, kui kõik eespool nimetatud teenuseosutajad peaksid tagama vastupanuvõimekuse autonoomselt (näiteks suudavad kõik haiglad ise hakkama saada ka pikaajalise kaugküttekatkestusega võrreldes praeguse võimekusega kui talvel kaugküttehäirete korral jahtuks haiglahoone väga kiiresti ja muutuks seeläbi kasutuskõlbmatuks), tähendaks see e sialgse hinnakalkulatsiooni kohaselt ühekordse te lisa investeeringu te na tervishoidu elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste ka tkestuste korral vastupanuvõimekuse suurendamiseks kokku ligikaudu kuni 121 322 120 eurot , millele lisanduksid iga-aastased ülalpidamis- ja hoolduskulud . Sealjuures ei oleks t egemist vaid Eesti Haigekassa rahastatavate kuludega. Arvestades riigi piiratu d ressursse, on mõistlik kulude optimeerimiseks tagada baas id valdkonnapõhiselt . R iigi tasemel peaks olema tagatud ressursid, mille soetamine on kulukas ja mille kasutamist eeldavate juhtumite arv praktikas on äärmiselt väike (näiteks ei peaks iga haigla ise tagama võimekust kaugküttehäire korral kasutusele võtta oma konteinerkatlamaja, vaid see on valdkondade ülene riigi poolt tagatav ressurss). Samuti tuleks seda arvestada riigivaru moodustamisel Eelnevast põhimõttes lähtuvalt on kantslerite 13. novembri 2017. a nõupidamisel heaks kiidetud kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsioon , mille üheks jätkutegevuseks on SoM-i , Terviseameti ja Eesti Haigekassa koostöös k riisideks valmistumise ja valmisoleku säilita mise kulude katmise põhimõtete välja töötamine ehk eesmär k on kokku leppida, millistest vahenditest ja milliste põhimõtete kohaselt kaetakse tervishoiuteenuse osutajatele kriisideks valmisoleku loomiseks ja valmisoleku hoidmiseks tehtud kulud. Millis ed baasvõimekused peaksid olema tagatud teenuseosutajate enda poolt ja millised riigi tasemel, selguvad täpsemalt Terviseameti eestvedamisel koostatavate haiglavõrgu haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaanide valmimise järel (valmivad 2018. a I poolaasta lõpus). Seejärel esitatakse Vabariigi V alitsusele täpsem ülevaade valdkonnas arendatava st võimekus est koos rakendamise täpse ajakavaga, sh lisavahendite vajadusega. 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . Määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. ja anuaril 2020. a . 7 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kii rabi Liidule ja Terviseametile. Ministeeriumid Meie 01.02.2018 nr 1.2-2/5-1 Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastust ja arvamust 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EISis. Eelkõige näeme puutumust Siseministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisad: 1) määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu; 2) määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Eesti Haiglate Liit Eesti Kiirabi Liit Terviseamet Kristel Siiman 6269 163 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0094 - Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.02.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78fded76-feec-4505-9d17-6c4322ceeb19 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78fded76-feec-4505-9d17-6c4322ceeb19?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →