Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn 15076 12.02.2018 nr 1.1-8/379 Ettepanek arheoloogiamälestisteks tunnistamiseks Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.06.2011 määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 4 lõikele 1 esitab Muinsuskaitseamet kultuuriministrile ettepaneku tunnistada arheoloogiamälestisteks: Kalmistu nr 30949 – Võru maakond, Antsla vald, Kirikuküla küla, Kirikumõisa kinnistu, KÜ 84301:002:1152 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Raie Peadirektor Lisad: 1. Eksperdihinnang Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu (30949) tunnistamiseks kultuurimälestiseks 2. Kultuuriministri käskkirja eelnõu 3. Väljavõte Muinsuskaitse Nõukogu 30.11.2017 koosoleku protokollist Martti Veldi
[email protected]
-299720 452755 Lisa 1. Kalmistu nr 30949 ja selle kaitsevööndi asukoht kaardil. Mälestise koordinaadid Nr X Y 1 6421212,03 650404,42 2 6421209,35 650402,99 3 6421214,08 650382,19 4 6421219,16 650370,34 5 6421224,24 650366,53 6 6421243,71 650355,94 7 6421259,59 650353,19 8 6421274,61 650354,67 9 6421287,31 650361,02 10 6421296,97 650365,47 11 6421308,19 650368,85 12 6421320,04 650367,80 13 6421332,53 650364,83 14 6421349,67 650361,66 15 6421356,45 650362,50 16 6421367,45 650368,22 17 6421374,44 650384,52 18 6421374,01 650399,97 19 6421368,51 650414,36 20 6421358,56 650424,73 21 6421343,11 650432,35 22 6421268,21 650461,68 23 6421223,41 650414,16 Kaitsevööndi koordinaadid Nr X Y 1 6421199,29 650396,85 2 6421205,60 650374,51 3 6421215,87 650355,68 4 6421231,09 650342,54 5 6421246,88 650335,79 6 6421270,57 650333,83 7 6421403,48 650325,42 8 6421419,36 650425,04 9 6421386,81 650451,63 10 6421311,80 650467,50 11 6421286,92 650481,63 12 6421212,03 650404,42
Eksperdihinnang Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu ( 30949 ) tunnistamiseks kultuurimälestiseks Koostaja: Martti Veldi Arheoloogiamälestiste nõunik Tartu 2017 TOC \o "1-2" \u 1 Üldandmed PAGEREF _Toc495492983 \h 3 2 Hinnang muistise vastavusele kaitse kriteeriumidele PAGEREF _Toc495492984 \h 3 3 Menetluse käik PAGEREF _Toc495492985 \h 5 3.1 Muistise avastamine PAGEREF _Toc495492986 \h 5 3.2 Ettepanek kultuurimälestiseks tunnistamiseks PAGEREF _Toc495492987 \h 5 4 Mälestiseks tunnistamise põhjendused PAGEREF _Toc495492988 \h 5 4.1 Kaitsevööndi määramine PAGEREF _Toc495492989 \h 5 5 Ettepanekud mälestiseks tunnistamisel mälestise andmete kohta PAGEREF _Toc495492990 \h 6 6 Lisad PAGEREF _Toc495492991 \h 11 Üldandmed Eksperdihinnang on koostatud hinnangu andmiseks Võru maakonnas Antsla vallas Kirikuküla küla s Kirikumõisa kinnistul paikneva muinas- ja keskaegse kalmistu ( 30949 ) vastavusele riikliku kaitse kriteeriumidele, muistise mälestisteks tunnistamise asjaolude selgitamiseks, menetluskäigust ülevaate andmiseks ja muistise mälestiseks tunnistamise ettepaneku sõnastamiseks. Nimetus Kalmistu Muistise dateering Muinas- ja keskaeg Mälestisel asuvad kinnistud ja omanikud/valdajad Nimi KÜ Funktsioon Omanik /valdaja Kirikumõisa 84301:002:1152 Maatulundusmaa EELK Urvaste Püha Urbanuse Kogudus ( 80209234) Kaitsevööndis asuvad kinnistud ja omanikud/valdajad Kirikumõisa 84301:002:1152 Maatulundusmaa EELK Urvaste Püha Urbanuse Kogudus (80209234) Hinnang muistise vastavusele kaitse kriteeriumidele Vastavalt arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioonile (artikkel 1) peetakse arheoloogiapärandi elementideks kõiki eelnevatest ajajärkudest pärinevaid inimtegevuse säilmeid, esemeid ja igasuguseid muid jälgi, mille kaitse ja uurimine aitab rekonstrueerida inimkonna ajalugu ning tema suhteid looduskeskkonnaga ning mille põhilisteks informatsiooniallikateks on väljakaevamised või leiud või muud inimkonna ja temaga seotud keskkonna uurimise meetodid. Arheoloogiapärandi hulka kuuluvad rajatised, ehitised, hooneterühmad , inimtegevuse tulemusena muudetud paigad, liikuvad objektid ning muud liiki mälestised, samuti nendega seostuv ümbrus nii maa peal kui ka vee all. Kultuuriväärtusega asja arheoloogiamälestiseks tunnistamisel on selles sisalduva teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus ning vanus nii koos kui ka eraldi võetuna otsustava tähtsusega. Kaitse alla võtmisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega asja ulatuse ja piiride, mälestisel vajalike kitsenduste, mälestise kaitsevööndi ning seal vajalike kitsenduste kehtestamisel lisaks ka mitmete alakriteeriumidega: säilivus ja seisukord , silmapaistvus ja erilisus , kajastumine teistes allikates , pärimuslik väärtus , funktsiooni järjepidevus , üldkultuuriline ja ühiskondlik väärtus . Eksperdihinnangus esitatakse kriteeriumid, millele mälestiseks tunnistatav objekt oma olemuselt vastab. Kriteerium Kriteeriumi selgitus T eabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus Esmaste arheoloogiliste uuringute põhjal on Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu rikkalike hauapanustega hilisrauaaeg ne laibakalmistu (lisa 1 ja 2) . 2017. aasata juulis toimunud arheoloogiliste päästekaevamiste käigus l uustike juurest avastatud pronksspiraalidega kaunistatud riidefragmendid ja ehted (käevõrud, sõrmused ja sõled) viitavad kõrge teadusliku väärtusega matmispaigale, mis on nii Urvaste kihelkonna kui kogu Eesti kontekstis eripärane ja ainulaadne. Muistise alal säilinud inimluud ja arheoloogilised leiud on hindamatuks al likaks muinas- ja keskaegse matmiskombestiku, religiooni ja eluolu uurimisel. Vanus Uuringutel saadud leidude põhjal oli kalmistu kasutuse l matmispaigana peamiselt 11. –13. sajandil , kuid esineb ka üksikuid varasemaid leide alates 5. sajandist pKr. Säilivus ja seisu kord, ohustatus Hoolimata pikaajalisest maaharimisest on künnikihi all u 30–50 cm sügavusel säilinud terviklikud luustikud. Siiski on osad matused maaharimise käigus saanud kahjustada ning lahtiseid inimluid esineb kogu haritud põllumaa ulatuses. Kuna matustel kaasas olevad hauapanused on valdavalt metallist, siis ohustab kalmistut detektorirüüste ja mitteteaduslikud kaevamised . Samuti ohustab veel terviklikult säilinud luustikke sügavkünd või muud kaevetööd, mille sügavus ületab 10 cm. Menetluse käik Muistis e avastamine Kalmistu avastas 15.07.2017 Muinsuskaitseameti otsinguluba omav hobiotsija, kes leidis Kirikumõisa kinnistult hilisrauaaegsed (11.–13. saj) käevõrud ning teavitas sellest Muinsuskaitseametit. Esmase arheoloogilise ülevaatuse leiukohal teostasid Muinsuskaitseameti arheoloogid Mirja Ots ja Anu Kivirüüt ning Tallinna Ülikooli arheoloog Mauri Kiudsoo. 17.–20. juulil toimunud v älitööde käigus avastati rohkelt 5.–13. sajandi ehteid ja nende katkeid ning tuvastati, et leiud pärinevad samal kohal asuvast kalmistust. Päästekaevamiste käigus puhastati tervikuna välja kaks rikkalik e hauapanustega luustik ku . Uuringud näitasid, et maaharimisest lõhkumata luustikud paiknevad vaid 30–50 cm sügavusel. Künnikihis olevate leidude avastamiseks viidi juulis ja septembris läbi detektoriuuringud, mille aruanne on veel koostamisel. Kuna kalmistut ohustas otseselt detektorirüüste, siis võeti muistis 28.08.2017 Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga ajutise kaitse alla (lisa 1). Ettepanek kultuurimälestiseks tunnistamiseks Ettepaneku Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu riiklikuks kultuurimälestiseks tunnistamiseks tegi Muinsuskaitseameti arheoloog Anu Kivirüüt esialgseid uuringutulemusi kokkuvõtvas aruandes (lisa 2). Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine Muinsuskaitseamet teavitas Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu kaitse alla võtmise menetlusest EELK Urvaste Püha Urbanuse kogudust (lisa 3) ja Urvaste Vallavalistust (lisa 4) kirjalikult 11.10.201 7. Maaomaniku kirjalik tagasiside kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise osas oli positiivne (lisa 5) . Mälestiseks tunnistamise põhj endused Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu vastab arheoloogiamälestisek s tunnistamise kriteeriumidele: k almistu tervikuna omab ja sisaldab olulist te aduslikku teavet Eesti muinas- ja keskajast ning on oma olemuselt ainulaadne . Kalmistu vastab arheoloogiamälestis e tunnustele , milleks on matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja muud teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Ala-Kõrtsi kalmistul säilinud matused ja arheoloogilised leiud on hindamatu ks a llikas muinas- ja keskaja ühiskonna, majanduse, religiooni ning elu- ja loodusolude uurimisel. Lisaks teaduslikule potentsiaalile väärib arheoloogiline matusepaik säilitam ist kollektiivset mälu ja kultuuritraditsioone kandva maastikuobjektina. R iikliku kaitseta ohustavad muistist detektorirüüste, mitteteaduslikud kaevamised ning teadmatusest tulenev lõhkumine. Kaitsevööndi määramine Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistule määratakse vastavalt välitööde tulemustele kaitsevöönd (esitatud kaardil 1 punasega) . Kaitsevööndi eesmärk on tagada arheoloogiamälestise maa-aluste struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja intensiivsus võivad erineda paiguti ning ilma täielikult arheoloogiliselt lä bi kaevamata ei ole kultuurkihi ulatust alati võimalik täpselt määrata. Seega aitab kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulat uda kaugemale seni teada olevalt mälestise ala lt. K a itsevööndiga tagatakse mälestis e seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. Samuti ta gatakse kaitsevööndiga mälestis e vaadeld avus maastikuelemendina ning võimaldatakse sellele juurdepääs. Ettepanekud mälestiseks tunnistamisel mälestise andmete kohta Nimetus Kalmistu L iik A rheoloogiamälestis T unnus ed M atmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja muud teaduslikku info rmatsiooni sisaldav kultuurkiht Mälestise asukoht Mälestise asukoht on esitatud kaardil 1 punasega. Kitsendused ja leevendused mälestisel Kitsendused Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on keelatud ( MuKS § 24 lg 1, 2): ehitamine; kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine; mälestise ilme muutmine, mälestisele mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sh tehnovõrk ja –rajatis, paigaldamine; haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd; mullatööd ja maaharimine; teede, trasside ja võrkude rajamine Arvestades arheoloogilise kultuurkihi vanust ja unikaalsust tuleb tagada maksimaalselt selle säilimine, mistõttu mitte ette näha ehitiste või rajatiste püstitamist mälestise alale. Kuna matused paiknevad maapinna lähedal, siis ei ole lubatud maaharimisega seotud mullatööd, mille sügavus ületab 10 cm. Soovitatav on kalmistu ala kasutada rohumaana. Kõigile mälestise alal toimuvatele pinnasetöödele , mis ületavad sügavuse 10 cm, peavad eelnema arheoloogilised uuringud ( MuKS § 35 lg 7) . Mälestis el on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks ( MuKS § 30 1 lg 2 ) . Leevendused Muinsuskaitseameti kirjalikku luba ei ole vaja taotleda maaharimisega seotud mullatöödeks, mis ei ületa 10 cm. Mälestise kaitsevöönd asukoht Kaits evö öndi asukoht on esitatud kaardil 1 sinisega. Kitsendused ja leevendused kaitsevööndis Kitsendused Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on keelatud ( MuKS § 25 lg 7 p 1, 2) : ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; vaadeldavuse sulgemine mälestistele Mälestise kaitsevööndis on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks . Loa saamise tingimus ehitamiseks, kraavide ja trasside rajamiseks, muudeks mulla- ja kaevetöödeks mälestise kaitsevööndis: kaitsevööndi alal mäl estiste vahetus läheduses tuleb mulla- ja kaevetöödel tagada arheoloogiline uurimine; Leevendused Muinsuskaitseameti luba ei pea taotlema ehitus-, mulla- ja kaevetöödeks mälestise kaitsevööndis , mille sügavus ei ületa 20 cm. Maaharimisega seotud mullatöödeks kaitsevööndis ei ole vaja taotleda Muinsuskaitseameti kirjalikku luba. -337820 138430 0 0 -337820 0 Kaart SEQ Kaart \* ARABIC 1 . Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu asupaik Eesti põhikaardil. Aluskaart: Maa-amet. 0 Kaart 1 . Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu asupaik Eesti põhikaardil. Aluskaart: Maa-amet. Mälestise koordinaadid Nr X Y 1 6421212,03 650404,42 2 6421209,35 650402,99 3 6421214,08 650382,19 4 6421219,16 650370,34 5 6421224,24 650366,53 6 6421243,71 650355,94 7 6421259,59 650353,19 8 6421274,61 650354,67 9 6421287,31 650361,02 10 6421296,97 650365,47 11 6421308,19 650368,85 12 6421320,04 650367,80 13 6421332,53 650364,83 14 6421349,67 650361,66 15 6421356,45 650362,50 16 6421367,45 650368,22 17 6421374,44 650384,52 18 6421374,01 650399,97 19 6421368,51 650414,36 20 6421358,56 650424,73 21 6421343,11 650432,35 22 6421268,21 650461,68 23 6421223,41 650414,16 Kaitsevööndi koordinaadid Nr X Y 1 6421199,29 650396,85 2 6421205,60 650374,51 3 6421215,87 650355,68 4 6421231,09 650342,54 5 6421246,88 650335,79 6 6421270,57 650333,83 7 6421403,48 650325,42 8 6421419,36 650425,04 9 6421386,81 650451,63 10 6421311,80 650467,50 11 6421286,92 650481,63 12 6421212,03 650404,42 Lisad Muinsuskaitseameti peadirektori käskkiri ajutise kaitse alla võtmiseks. 28. august 2017 nr 1.1-5/32-A . Kivirüüt, A. 2017 . Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu kaitse alla võtmise vajadusest . Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis. Kiri maaomanikule: EELK Urvaste Püha Urbanuse Kogudus; 11.10.2017 nr 1.1-7/2526 Kiri kohalikule omavalitsusele: Urvaste Vallavalitsus; 11.10.2017 nr 1.1-7/2529 Maaomaniku vastuskiri; 27.11.2017
PEADIREKTORI
KÄSKKIRI
Tallinn 28. august 2017 nr 1.1-5/32-A
Ajutise kaitse alla võtmine
Käskkiri kehtestatakse MuKS § 11 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 287 „Kultuuriväärtusega
asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise kord“ ning Muinsuskaitseameti põhimääruse
§ 10 lg 2 alusel.
Muinsuskaitseamet teavitab, et vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 11 lg 1 võtab
Muinsuskaitseamet Urvaste vallas Kirikukülas Kirikumõisa kinnistul kultuuriväärtusega asja –
muinas- ja keskaegse kalmistu – ajutise kaitse alla, et teha kindlaks selle mälestiseks
tunnistamise vajadus. MuKS § 11 lg 3 kohaselt kohaldatakse ajutise kaitse alla võetud asja
suhtes käesolevas seaduses sätestatud mälestise kohta käivaid nõudeid ja omandikitsendusi.
Ajutise kaitse kehtestamise asjaolud
15. juulil 2017 teavitati Muinsuskaitseametit hilisrauaaegsete (11. – 13. saj) käevõrude
leidmisest Võru maakonnast Urvaste vallast Kirikukülast Kirikumõisa kinnistult
(84301:002:1152). Leiukoht – Savimägi – asub Visela jõe paremal kaldal, Urvaste kirikust 430
m edelas ja Ala-Kõrtsi talu eluhoonest 130 m põhjakirdes (joonis 1).
Joonis 1. Ala-Kõrtsi kalmistu. Alus: Maa-amet
Pikk tn 2 Tel +372 640 3050 E-post
[email protected]
10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinsuskaitseamet.ee
Reg kood 70000958
Ehete leidja on hobiotsija, kes on läbinud koolituse ning taotlenud Muinsuskaitseametilt
otsingute teostamiseks vastava loa. Leidjal on seaduse kohaselt õigus jääda anonüümseks.
Leidjal oli olemas maaomaniku luba otsingu teostamiseks.
Leiukoha ülevaatuse viisid samal päeval läbi Muinsuskaitseameti Võru maakonna
vaneminspektor Mirja Ots ja Tartu maakonna vaneminspektor Anu Kivirüüt ning Tallinna
Ülikooli arheoloogia teaduskogu teadur Mauri Kiudsoo.
Välitööde käigus tuvastati, et Savimäelt leitavad keskmisesse ja hilisesse rauaaega (5.-13. saj
pKr) dateeritavad ehted (käevõrud, sõled, sõrmused või nende katked) pärinevad samal kohal
asuvalt kalmistult (joonis 2). Osa ehteid on koos inimluudega sattunud maaharimise käigus
künnikihti. Kahe käevõru leiukohal tuvastati aga in situ paiknev inimluustik. Luustikud asuvad
vaid 30–50 cm sügavusel.
Joonis 2. Vaade kalmistule kagust. Inimesed seisavad luustiku nr 1 juures. Foto Ulla Kadakas
Üks luustik puhastati tervikuna välja 17.-20. juulil. Luustiku puusadest kuni pöidadeni tuvastati
pronksspiraalidest ja –rõngastest tehtud kaunistusi, mis puhastati välja ja dokumenteeriti koha
peal (joonis 3–4).
Joonis 3. Pronksspiraalidest ja –
rõngastest kaunistus luustiku
paremal vaagnaluul. Foto Ulla
Kadakas
Joonis 4. Pronksspiraalidest ja –
rõngastest kaunistus luustiku
vasakul vaagnaluul. Foto Ulla
Kadakas
Samalt leiukohalt on muinasaegseid käevõrusid ja sõrmuseid leitud juba varemgi – Valga
Muuseumi inventariraamatus on pildid ja kirjeldused leidudest, mis on muuseumi jõudnud
1950. aastatel, kuid leitud 1930. aastatel. Esemed hävisid Valga Muuseumi tulekahjus (1988).
Päästeuuringute käigus tuvastati, et Savimäel leidub iseloomulikke jälgi varasemast
otsinguvahendi kasutamisest (mitmel pool mäe külgedel ja lael oli näha labidaga kaevamise
jälgi). Tegemist on olnud ebaseaduslike otsingutega – Muinsuskaitseametile pole varem sellelt
leiukohast kultuuriväärtusega arheoloogilisi leide üle antud.
Juulis 2017 toimunud päästeuuringud kajastati ajakirjanduses1, mille tulemusena on leiukoha
asukoht nüüdseks laiemale avalikkusele kergesti maastikul üles leitav.
Muinsuskaitseameti esindajad Anu Kivirüüt ja Martti Veldi tuvastasid 22. augustil 2017, et
kalmistul on käidud taas elektroonse otsivahendi abil kultuuriväärtusega esemeid otsimas, uued
rüüstamisjäljed näitasid, et kaevatud on ka matusekihini.
Ajutise kaitse vajadus tuleneb asjaolust, et avastatud keskmisesse ja hilisesse rauaaega
dateeritav kalmistu vajab kohest kaitset edasise rüüstamise eest.
Muinas- ja keskaegse kalmistu säilimise tagamiseks ja kultuuriväärtuse
kindlakstegemiseks vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks ning arvestades
matmispaiga kui arheoloogiaallika väärtust ja kultuuriväärtusega asja mälestiseks
tunnistamise vajadust, käsin:
1.Võtta arheoloogiamälestisena ajutise kaitse alla kalmistu Võru maakonnas Urvaste vallas
Kirikuküla külas, mis paikneb täielikult Kirikumõisa maaüksusel (katastriüksuse tunnus
84301:002:1152).
2. Määran ajutise kaitse korra:
2.1. Ajutise kaitse alla võtmise tähtaeg algab käesoleva käskkirja väljaandmise päevast arvates.
2.2. Muinsuskaitseseaduse § 11 lg 4 alusel võetakse asi ajutise kaitse alla kuni kuueks kuuks.
1
Lõunaleht: Urvastest leiti Ürgnaine - http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=22215; TV3: Urvastest leiti
ürgnaise luustik koos põnevate rõivakaunistustega – https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2017/07/28/urvastest-leiti-
urgnaise-luustik-koos-ponevate-roivakaunistustega
2.3. Ajutise kaitse alla võetud kalmistu maa-ala omanikul või valdajal on mälestise omaniku
või valdaja õigused ja kohustused.
2.4. Ajutise kaitse ajal kehtivad järgmised asja kasutamise kitsendused:
2.4.1 Ajutise kaitse all oleval kalmistul on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud
Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks.
2.4.2. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kalmistu maa-alal keelatud ehitamine, ajalooliselt
väljakujunenud kinnistute piiride muutmine, kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine,
haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd, mullatööd ja maaharimine, teede, trasside ja
võrkude rajamine. Kalmistuala matusekiht on erosiooni tõttu künnikihile väga lähedal, mistõttu
tuleb seda ala edaspidi kasutada heina- ja karjamaana, et vältida luustike künnitegevusega
lõhkumist.
2.5. Muinsuskaitseamet teeb kalmistu maa-ala ajutise kaitse all olemise ajal kindlaks selle
mälestiseks tunnistamise vajaduse.
2.6. Kui asi vastab mälestise tunnustele, tunnistatakse see mälestiseks Muinsuskaitseseaduse §
12 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.
2.7. Kui Muinsuskaitseamet ei otsusta kuue kuu jooksul, kas asi vastab mälestise tunnustele,
siis ajutine kaitse lõpeb.
3. Arheoloogiamälestiste peainspektoril teavitada kohe ajutise kaitse alla võtmisest nimetatud
kalmistu maa-ala omanikke või valdajaid ja Urvaste Vallavalitsust.
4. Registritalitusel kanda nimetatud asi (kalmistu, reg nr A30949) kultuurimälestiste riikliku
registri ajutise kaitse all olevate kultuuriväärtusega asjade nimekirja ja teavitada asja ajutise
kaitse alla võtmisest riigi maakatastrit.
5. Restaureerimis- ja arendusosakonnal selgitada kuue kuu jooksul välja nimetatud
kultuuriväärtusega kinnisasja vastavus või mitte vastavus arheoloogiamälestise tunnustele.
Tunnustele vastavuse korral valmistada ette mälestiseks tunnistamise eksperdihinnang
kultuuriministrile esitamiseks.
Menetluse käik
Lähtudes „Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise korra“ § 2
(https://www.riigiteataja.ee/akt/949144) palus Muinsuskaitseamet Urvaste vallavalitsuse
seisukohta kalmistu ajutise kaitse alla võtmise küsimuses (Muinsuskaitseameti kiri 23.08.2017
nr 1.1-7/2012). Urvaste valla vastus (vallasekretär Triin Partsi e-kiri), et ajutise kaitsmise
seadmisega on vald nõus, saabus 23. augustil 2017 kell 11.52.
23.08.2017 saatis Muinsuskaitseamet ajutise kaitse käskkirja tutvumiseks maaomanik EELK
Urvaste Püha Urbanuse kogudusele (Muinsuskaitseameti kiri 23.08.2017 nr 1.1-7/2016). Samal
päeval ja reedel, 25. augustil, palusime telefonitsi maaomaniku seisukoht saata
Muinsuskaitseametile esimesel võimalusel, koguduse esindaja kirikuõpetaja Üllar Salumets
lubas koguduse vastuse esitada esmaspäeval, 28. augustil. 28. augusti tööpäeva lõpuks ei olnud
Muinsuskaitseametile maaomaniku seisukohta esitatud.
Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 punkt 1 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia (st anda
haldusakti) menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva
kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Arvestades
asjaolu, et kalmistu asukoht on saanud ajakirjanduse kaudu laiemalt teada ning tuvastatud on
hiljutine rüüstamine, on Muinsuskaitseamet seisukohal, et on vajadus võtta muistis selle
säilimise tagamiseks võimalikult kiiresti riikliku kaitse alla, mille tõttu on põhjendatud anda
asja ajutise kaitse alla võtmise käskkiri ilma maa-ala omanikku ära kuulamata.
Haldusakti vaidlustamine
Ajutise kaitse käskkirja on võimalik vaidlustada esitades vaide Muinsuskaitseametile või
pöördudes kaebuse või protestiga halduskohtusse 30 päeva jooksul alates käskkirja
kättesaamisele järgnevast päevast.
Lisa: Ajutise kaitse alla kuuluva maa-ala piir 1 lehel
Carolin Pihlap
Peadirektori asetäitja – üldosakonna juhataja peadirektori ülesannetes
Ulla Kadakas 6403010;
[email protected]
Lisa. Ajutise kaitse alla kuuluva maa-ala piir
Päästeuuringu käigus tuvastati, et kalmistuga seonduvaid kultuuriväärtusega arheoloogilisi
esemeid leidub nii künka lael kui ka nõlvadel.
Ajutise kaitse alla võetakse Savimäe küngas tervikuna: piir kattub kagus Kirikumõisa
katastriüksuse piiriga, idas kulgeb piki Savimäe jalamit kuni 92,5 m kõrgusjooneni ning põhjas
ja läänes piki nimetatud kõrgusjoont kuni kinnistu lõunanurgani.
Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu kaitse alla võtmise vajadusest r eg-nr AK30949 Ala-Kõrtsi kalmistu leidmisest Urvaste Ala-Kõrtsi talu lähistel Savimäel toimusid detektoriuuringud 15. juulil 2017. Leide oli rohkesti ning uuringuid dokumenteerima läinud arheoloogid Muinsuskaitseametist ja Tallinna Ülikoolist tuvastasid, et tegu on kalmistuga – lisaks metall-leidudele (peamiselt käevõrud ja sõrmused) tuli kaevetöödel välja luukatkeid, millest mõned olid pronksiga kokku puutumisest rohekaks värvunud. Hiljem selgus, et samalt kalmistult pärit leiud on 1930. aastatel viidud Valga muuseumi. Enamik nendest leidudest aga hävines muuseumi põlengus 1980. aastate lõpus. Kalmistu olemusest välitööde põhjal Koha peal säilinud luustikke õnnestus juulikuus toimunud uuringutel tuvastada kaks. Üks luustik oli ca 50-60 sügavusel maapinnast ning temaga seotud esemed ei jääks ette ei künnile ega ole metallidetektoriga maa pealt kergesti tuvastatavad. Teine luustik, mis sai kalmistu idaosas välja kaevatud (vaade kaevandile tiitellehel) , oli maapinnas vaid 30 cm sügavusel ning tema kolju oli ilmselt ulatunud kõrgemale. Välja kaevatud luustiku kolju , alalõualuu , parem käsi, vasak õlavarreluu ning rindkere ülaosa olid k ündmisel hävinud ja rindkere kesk osa oli kündmisel saanud oluliselt kahjustada (fotod 1 ja 2) . SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Vaade Urvaste Ala-Kõrts i kalmistul välja kaevatud luustikule loode poolt. Näha on eemale ja/või katki küntud pea ning rindkere ülaosa puudumist ja kergelt segatud luid rindkere piirkonnas. Foto E. Lind . Savimäe näol on tegu väikese künkaga ja võib eeldada, et künka lael on matused sarnaselt esimese leitud skeletiga vähemalt 50-60 cm sügavusel, kui mitte sügavamal , ning kündmine ei kujutaks ohtu luustike säilimisele. Künka nõlvadel on erosiooni ja pikaaegse kündmise tõttu matuseid katvat pinnast vähemaks jäänud ning luustikud võivad paikneda maapinnast vaid 30 cm sügavusel või kõrgemalgi. Seega oleks kündmine künka servades ja nõlvadel kahjulik seal asuvatele veel koha peal säilinud ja kahjustamata matustele. Kuna kalmistu ala oli pikka aega kasutusel põllumaana, on künnikihis arvukalt inimluid. Enamik metallesemeid on künnikihist eemaldatud detektoriuuringutel 2017. aasta juulis ja septembris (uuringud korraldas Heiki Valk) ning osa esemetest on juba kahjuks langenud ka aardeotsijate saagiks. SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Lähivaade kündmisega tekkinud kahjustustele välja kaevatud matuse juures. Taas näha pea puudumist ning künniterast tulenenud liikumisi rindkere luude juures. Foto E. Lind. Ala-Kõrtsi kalmistu väärtuse st Ala-Kõrtsi kalmistu pärineb ehete ja riietuse osade järgi ilmselt muinasaja lõpust või ajaloolise aja algusest. Täpsemalt ei ole leidude põhjal võimalik kalmistut ajaliselt määratleda, kuniks ei ole tehtud radiosüsinikdateeringut maetu luudest. Leiumaterjali poolest on kalmistu rikkalik, mistõttu on oht, et paika rüüstatakse suurem, kui enamike teiste arheoloogiaobjektide puhul. Riietuse ja ehe te järgi näib, et Urvaste kihelkonna kontekstis on te gemist üsnagi eripärase kalm istuga, mille leiumaterjal on kõrge teadusliku väärtusega. Seetõttu peab paika säilitama võimalikult ehedalt ja vältima kalmistu kultuurkihti kahjustavaid tegevusi. Ettepanek kultuurimälestiseks tunnistamiseks Välitöödel kogutud and mete põhjal on kalmistu võtmine riikliku kaitse alla vajalik . O bjektil on olemas kultuurimälestise tunnused ( teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab muuhulgas inimluid ja koha peal puutumata säilinud luustikke ) , kalmistu on oma olemuselt eriline ning riikliku kultuurimälestise staatus aitaks paika kaitsta kultuurkihti rikkuvate tegevuste eest . Lähtuvalt leitu st ja kalmistute üldisest paiknemis loogikast, peaks kaitse alla kuuluma kogu Savimäe küngas . Piiride ja kaitsevööndi ettepanek on välja toodud joonisel 3. SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Kollasega tähistatud ala võiks olla Ala-Kõrtsi kalmistu piir. Kaitsevöönd võiks olla sinisega märgitud ala selle ümber, kuid mitte üle . Joonis M.Veldi.
Üllar Salumets EELK Püha Urbanuse Kogudus Kirikuküla Urvaste 66515
[email protected] [email protected] 11.10.2017 nr 1.1-7/2526 Arvamuse küsimine Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise kohta Edastan Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ettepanekuga tunnistada Võru maakonnas Urvaste vallas Kirikuküla külas Kirikumõisa kinnistul (KÜ 84301:002:1152 ) paiknev muinas - ja keskaegne kalmistu riikl ikuks kultuurimälestiseks. Eksperdihinnangus on ära toodud peamised mälestist puudutavad andmed ning maakasutusega seotud kitsendused ja leevendused nii mälestise l kui mälestise kaitsevööndis. Arvestades arheoloogilise kultuurkihi vanust ja unikaalsust tuleb tagada maksimaalselt selle säilimine, mistõttu mitte ette näha ehitiste või rajatiste püstitamist mälestise alale. Kuna matused paiknevad maapinna (30–50 cm) lähedal, siis ei ole lubatud maaharimisega seotud mullatööd, mille sügavus ületab 10 cm. Sügavam maaharimine võib seni terviklikult säilinud luustikke liigselt lõhkuda. Soovitatav on kalmistu ala edaspidi kasutada rohumaana. Kõik mullatööd , mis lähevad sügavamale kui 10 cm , tuleb eelnevalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vajadusel peavad eelnema arheoloogilised uuringud. Mä lestist ümbritsevas kaitsevööndis ei pea Muinsuskaitseameti kirjalikku luba taotlema ehitus-, mulla- ja kaevetöödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm. Arheoloogiapärandit ohustab lisaks teadmatuse st tulenevatele kaevetöödele sihikindel rüüstamine ja aardeotsimine. Mälestise l ja selle kaitsevööndis on otsinguvahendiga kultuuriväärtusega asjade otsimine keelatud . Palume tutvuda eksperdihinnanguga ja esitada Teie kui maaoman i ku a rvamus Urvaste Ala-Kõrt s i kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise osas. Juhul kui vastuväiteid ühe kuu jooksul ei laeku, loetakse Teie arvamust positiivseks. Küsimuste korral jagame meelsasti lisaselgitusi. Heale koostööle lootes, Martti Veldi ar heoloogiamälestiste nõunik Telefon: 733 7632 Mobiiltelefon: 53331019 E-post:
[email protected] Lisa Eksperdihinnang Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu (30949 ) tunnistamiseks kultuurimälestiseks
Urvaste Vallavalitsus Kuldre küla Urvaste vald 66517
[email protected] 11.10.2017 nr 1.1-7/2529 Arvamuse küsimine Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise kohta Edastan Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ettepanekuga tunnistada Võru maakonnas Urvaste vallas Kirikuküla külas Kirikumõisa kinnistul (KÜ 84301:002:1152 ) paiknev muinas - ja keskaegne kalmistu riikl ikuks kultuurimälestiseks. Eksperdihinnangus on ära toodud peamised mälestist puudutavad andmed ning maakasutusega seotud kitsendused ja leevendused nii mälestise l kui mälestise kaitsevööndis. Arvestades arheoloogilise kultuurkihi vanust ja unikaalsust tuleb tagada maksimaalselt selle säilimine, mistõttu mitte ette näha ehitiste või rajatiste püstitamist mälestise alale. Kuna matused paiknevad maapinna (30–50 cm) lähedal, siis ei ole lubatud maaharimisega seotud mullatööd, mille sügavus ületab 10 cm. Sügavam maaharimine võib seni terviklikult säilinud luustikke liigselt lõhkuda. Soovitatav on kalmistu ala edaspidi kasutada rohumaana. Kõik mullatööd , mis lähevad sügavamale kui 10 cm , tuleb eelnevalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vajadusel peavad eelnema arheoloogilised uuringud. Mä lestist ümbritsevas kaitsevööndis ei pea Muinsuskaitseameti kirjalikku luba taotlema ehitus-, mulla- ja kaevetöödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm. Arheoloogiapärandit ohustab lisaks teadmatuse st tulenevatele kaevetöödele sihikindel rüüstamine ja aardeotsimine. Mälestise l ja selle kaitsevööndis on otsinguvahendiga kultuuriväärtusega asjade otsimine keelatud . Palume tutvuda eksperdihinnanguga ja esitada Urvaste Vallavaltsuse a rvamus Urvaste Ala-Kõrt s i kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise osas. Juhul kui vastuväiteid ühe kuu jooksul ei laeku, loetakse Teie arvamust positiivseks. Küsimuste korral jagame meelsasti lisaselgitusi. Heale koostööle lootes, Martti Veldi ar heoloogiamälestiste nõunik Telefon: 733 7632 Mobiiltelefon: 53331019 E-post:
[email protected] Lisa Eksperdihinnang Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu (30949 ) tunnistamiseks kultuurimälestiseks
Martti Veldi
Saatja: Üllar Salumets <
[email protected]>
Saatmisaeg: esmaspäev, 27. november 2017 10:12
Adressaat: Martti Veldi
Teema: [VÄLJAST] Re: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Arvamuse küsimine
Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise kohta
Tere.
Oleme kirja kätte saanud. Kõnealune maa on EELK Urvaste kogudusel renditud põllumajanduslikuks
kasutuseks Fie voldemar Kullale. Tema on seda maad senini kasutanud loodusliku rohumaana.
Kuna nüüd on avastatud sellelt põllult kalmistu, siis kogudus peab oluliseks säilitada kalmistu rahu ja ajaloo
uurimiseks selle paiga puutumatus.
Seda kuni Muinsuskaitse uurimistulemuste selgumiseni
Lugupidamisega
Üllar Salumets
Urvaste koguduse õpetaja
11. okt 2017 14:55 kirjutas kuupäeval "Muinsuskaitseamet" <
[email protected]>:
Reg.nr: 1.1-7/2526
Sisu: Arvamuse küsimine Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise kohta
Edastan Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ettepanekuga tunnistada Võru maakonnas Urvaste vallas
Kirikuküla külas Kirikumõisa kinnistul (KÜ 84301:002:1152) paiknev muinas- ja keskaegne kalmistu
riiklikuks kultuurimälestiseks.
Eksperdihinnangus on ära toodud peamised mälestist puudutavad andmed ning maakasutusega seotud
kitsendused ja leevendused nii mälestisel kui mälestise kaitsevööndis. Arvestades arheoloogilise
kultuurkihi vanust ja unikaalsust tuleb tagada maksimaalselt selle säilimine, mistõttu mitte ette näha
ehitiste või rajatiste püstitamist mälestise alale.
Kuna matused paiknevad maapinna (30–50 cm) lähedal, siis ei ole lubatud maaharimisega seotud
mullatööd, mille sügavus ületab 10 cm. Sügavam maaharimine võib seni terviklikult säilinud luustikke
liigselt lõhkuda. Soovitatav on kalmistu ala edaspidi kasutada rohumaana. Kõik mullatööd, mis lähevad
sügavamale kui 10 cm, tuleb eelnevalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vajadusel peavad eelnema
arheoloogilised uuringud.
Mälestist ümbritsevas kaitsevööndis ei pea Muinsuskaitseameti kirjalikku luba taotlema ehitus-, mulla- ja
kaevetöödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm.
Arheoloogiapärandit ohustab lisaks teadmatusest tulenevatele kaevetöödele sihikindel rüüstamine ja
aardeotsimine. Mälestisel ja selle kaitsevööndis on otsinguvahendiga kultuuriväärtusega asjade otsimine
keelatud.
Palume tutvuda eksperdihinnanguga ja esitada Teie kui maaomaniku arvamus Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu
kultuurimälestiseks tunnistamise osas. Juhul kui vastuväiteid ühe kuu jooksul ei laeku, loetakse Teie
arvamust positiivseks.
Küsimuste korral jagame meelsasti lisaselgitusi.
Heale koostööle lootes,
Martti Veldi
arheoloogiamälestiste nõunik
[email protected]
733 7631 Tartu
1
Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn 15076 12.02.2018 nr 1.1-8/379 Ettepanek arheoloogiamälestisteks tunnistamiseks Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.06.2011 määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 4 lõikele 1 esitab Muinsuskaitseamet kultuuriministrile ettepaneku tunnistada arheoloogiamälestisteks: Kalmistu nr 30949 – Võru maakond, Antsla vald, Kirikuküla küla, Kirikumõisa kinnistu, KÜ 84301:002:1152 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Raie Peadirektor Lisad: 1. Eksperdihinnang Urvaste Ala-Kõrtsi kalmistu (30949) tunnistamiseks kultuurimälestiseks 2. Kultuuriministri käskkirja eelnõu 3. Väljavõte Muinsuskaitse Nõukogu 30.11.2017 koosoleku protokollist Martti Veldi
[email protected]