Rahandusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Maaeluministeerium Meie 12.02.2018 nr 2-1/17-0737/1291
Keskkonnaministeerium
Kaitseministeerium
Kultuuriministeerium
Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse
nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi
toetusmeede“ muutmise eelnõu
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte
arenguprogrammi toetusmeede“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Kaie Nurmik
6397651
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
25.01.2018
Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi
toetusmeede“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Ettevõtte arenguprogrammi ja tema toetusmeetme eesmärgiks on aidata ettevõtjatel muuta
oma senised tegevused ja protsessid nutikamaks ja kõrgemat lisandväärtust loovamaks ning
seeläbi kasvada ja muutuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks.
Ettevõtte arenguprogramm avati 2016. aastal ja seisuga 31. oktoober 2017 oli programmiga
liitunud 72 ettevõtet, kellest valdava enamuse müügitulu on maksimaalselt 5 miljonit eurot
aastas.
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on tõsta ettevõtte arenguprogrammis osalevate ettevõtjate
seas nende ettevõtjate arvu, kellel on Eesti mõistes oluline majanduslik mõju. Eesti mõistes
on olulise majandusliku mõjuga need ettevõtjad, kelle kõrge lisandväärtusega toodete ja
teenuste eksportkäive ja selle kaudu saadav maksutulu aitab otseselt kaasa Eesti
majanduskasvule. Olulise kaudse majandusliku mõjuga on need ettevõtjad, kelle tegevuses
tehtavad muudatused ja käibekasv aitavad seotud ettevõtjatel kasvada ning luua suuremat
lisandväärtust. Olulise mõjuga ettevõtjate arvu suurendamiseks rakendatakse ettevõtjatele,
kelle plaanitav aastane müügitulu on arenguplaani elluviimise järgselt 20 000 000 miljonit
eurot või enam senisest madalama protsendiga kasvueesmärke.
Eelnõuga täpsustatakse ka kulude abikõlblikkuse regulatsiooni, muu hulgas seatakse uutele
taotlejatele aktsepteeritava kuludokumendi kulude alampiiriks 100 eurot ilma käibemaksuta
ja aktsepteeritakse kulude tasumist vaid pangaülekandega.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi:
ministeerium) majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (e-post:
[email protected], telefon: 6 397 651), arenguprogrammi ettevõtjate analüüsi viisid
läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi: rakendusüksus) analüütik Taisi Tuulik
(e-post:
[email protected], telefon: 6 279 797) ja ministeeriumi analüütik Karel Lember
(e-post:
[email protected], telefon: 6 256 402). Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid
ministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse ekspert Eve Kislov
(e-post:
[email protected], telefon: 6 256 467) ja õigusosakonna õigusnõunik Ave
Henberg (e-post:
[email protected], telefon 6 25 6360). Keeletoimetuse tegi
ministeeriumi juhtkonna referent-toimetaja Kristiane Liivoja (e-post:
[email protected], telefon: 6 256 370).
Eelnõuga muudetakse ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määrust nr 2 „Ettevõtte
arenguprogrammi toetusmeede“ (RT I, 26.04.2016, 4).
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu eesmärk
1
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on tõsta ettevõtte arenguprogrammis osalevate ettevõtjate
seas Eesti mõistes olulise mõjuga ettevõtjate arvu.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 12 punktist.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõike 4 sõnastust, täpsustades, et toetatav
projekt peab panustama vähemalt ühte meetme tegevuse väljundnäitaja saavutamisse. Seni
pidi projekt panustama igasse § 2 lg 4 punktides 1-3 nimetatud väljundnäitajasse, kuigi see
oli sageli objektiivselt võimatu. Näiteks saab üks ettevõtja enda arenguplaani eri etappe ellu
viies tihti mitu korda toetust, mistõttu ta ei saa igal korral panustada väljundnäitajasse
„toetatud ettevõtjate arv“, sest tegu on ühe ja sama ettevõtjaga.
Teise näitena saab välja tuua olukorra, kus ettevõtja arenguplaani kui terviku eesmärk on
välja arendada ja turule tuua uus toode. Samas konkreetse arenguplaani etapi ja seal
rahastatavate tegevuste eesmärk on uue toote sertifitseerimine. Antud etapi väljundina uut
toodet turule veel ei tooda, vaid luuakse selleks vajalikud eeltingimused. Toote turule
toomisega seotud turundustegevused viiakse ellu arenguplaani järgmises etapis rahastatava
projekti toel. Sellest tulenevalt ei saa näitena toodud projekt panustada esimesel
taotluskorral väljundnäitajasse „toetatud ettevõtjate arv, kes on tutvustanud turu jaoks uut
toodet või teenust“.
Eelnõu punktidega 2 ja 3 muudetakse § 2 lõiget 5 ja täiendatakse määruse §-i 2 lõigetega 6
ja 7. Muudatuse eesmärk on teha ettevõtte arenguprogramm atraktiivsemaks ja kaasata
programmi ka neid ettevõtjaid, kellel on oluline mõju Eesti majandusele. Eesti mõistes saab
suure majandusliku mõjuga ettevõtjateks lugeda neid, kelle kõrge lisandväärtusega toodete
ja teenuste ekspordi müügitulu kaudu saadav maksutulu aitab otseselt kaasa Eesti
majanduskasvule. Olulise kaudse majandusliku mõjuga on need ettevõtjad, kelle tehtavad
muudatused ja käibekasv aitavad temaga seotud ettevõtjatel kasvada ning luua suuremat
lisandväärtust. Need on näiteks ettevõtjad, kes kontrollivad toote või teenuse keskset
väärtusahelat ja kellel on suur partnerettevõtjate arv. Nimetatud juhul on partnerettevõtjad
need ettevõtjad, kellelt ostetakse sisse allhanketeenust või kes pakuvad väärtusahelat
juhtivatele ettevõtjatele nende põhitegevust toetavaid teenuseid.
Järgnevalt on esitatud kaks illustreerivat näidet, kuidas väärtusahelat juhtiva ettevõtja
tehtavad muudatused toovad kaasa muutused temaga seotud ettevõtjates:
1) juhul kui lõpptooteid tootev ettevõtja võtab kasutusele digitaliseeritud tarnesüsteemi, siis
nimetatud ettevõtjale komponente tarniv ettevõtja peab oma kliendi ja müügimahtude
säilitamiseks samuti oma tarneprotsessi digitaliseerima;
2) juhul kui lõpptooteid tootev ettevõtja muudab oma toote funktsionaalsust või
parameetreid, siis nimetatud ettevõtjale komponente tarniv ettevõtja peab samuti
arendustöö käigus oma komponendid lõpptoote uutele tingimustele vastavaks arendama.
2017. aasta alguses viis Soome majandusteaduste instituut ETLA läbi Eesti töötleva
tööstuse väärtusahela uuringu1, kus kaardistati AS Hekoteki ja Ericsson Eesti AS-i
väärtusahelad ja arvutati välja nimetatud ettevõtete olulisus ja mõju Eesti majandusele.
1
Ali-Yrkkö. J, Mattila. J (2017) Estonia in Global Value Chains
URL https://www.etla.fi/wp-content/uploads/ETLA-Raportit-Reports-69.pdf
2
Eelnevast lähtudes ja väärtusahela uuringu tulemusi arvesse võttes võib tõdeda, et kui suure
majandusliku mõjuga ettevõtjal paraneb strateegilisel planeerimisel põhinev rahvusvaheline
konkurentsivõime ja ta teeb arenguhüppe, siis selle mõju Eesti majandusele on suurem kui
nendel ettevõtjatel, kelle kasvuprotsent on küll suurem, aga kelle kasvule eelnev algtase on
väiksem või kelle muudatustel puudub mõju teiste ettevõtete toimimisele.
Eelnõu väljatöötamise käigus analüüsiti ettevõtte arenguprogrammi sihtrühma ettevõtjaid ja
arenguprogrammis osalevaid ettevõtjaid.
Analüüs viidi läbi 2015. aasta majandusaasta aruannete põhjal ja vastavalt nendele
andmetele on ettevõtte arenguprogrammi sihtrühma suurus 2 757 ettevõtet. Põhjusel, et
ministeeriumi ja rakendusüksuse ressursid ei võimalda kõigi sihtrühma ettevõtjate
väärtusahelate kaardistust, võeti analüüsi aluseks ettevõtjate käibed, jaotades need käivete
alusel seitsmesse rühma. Iga rühma ettevõtjaid püüti iseloomustada väärtusahelate
põhimõtetest lähtudes, võttes aluseks suurima ühisosa, mis ühte rühma kuuluvaid
ettevõtjaid ühendab.
Tabel 1. Arenguprogrammi sihtrühma ettevõtjate müügikäibed 2015. aasta majandusaasta
järgi
Müügikäive (eurot) Ettevõtete Ettevõtteid iseloomustavad tunnused
arv (tk)
≥ 100 000 000 7 Rahvusvaheliste suurkontsernide Eesti
üksused, kellel on peamiselt
kontsernipõhised strateegiad.
50 000 000 – 100 000 000 25 Rahvusvaheliste suurkontsernide Eesti
üksused, kellel on peamiselt
kontsernipõhised strateegiad.
Eestis strateegilisi otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
20 000 000 – 50 000 000 102 Rahvusvaheliste suurkontsernide Eesti
üksused, kellel on peamiselt
kontsernipõhised strateegiad.
Eestis strateegilisi otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
10 000 000 – 20 000 000 111 Eestis strateegilisi otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
Eestis strateegilisi otsuseid langetavad
IT- ja sideettevõtted.
Transpordiettevõtted.
Rahvusvaheliste suurkontsernide Eesti
üksused. Kohapealsed strateegiad
puuduvad.
5 000 000 – 10 000 000 214 Eestis strateegilisi otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
Ehitusettevõtted.
Transpordi- ja logistikaettevõtted.
3
Eestis strateegilisi otsuseid langetavad
IT- ja sideettevõtted.
1 000 000 – 5 000 000 1041 Eestis strateegilisi otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
Ehitusettevõtted.
IT- ja sideettevõtted.
Tervishoiuteenuseid pakkuvad
ettevõtted.
≤ 1 000 000 1257 Ehitusettevõtted.
Eestis strateegilisi otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
Tervishoiuteenuseid pakkuvad
ettevõtted.
Arhitekti- ja inseneritegevused ja
tehnika ning TjaA tegevused.
2017. a oktoobri lõppu seisuga viib arenguprogrammi ellu 72 ettevõtjat.
Tabel 2. Arenguprogrammi ettevõtjad seisuga 31. oktoober 2017. a
Müügikäive (eurot) Ettevõtete arv (tk) Ettevõtteid
iseloomustavad tunnused
≥ 20 000 000 3 Eestis strateegilisi
otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
Peamiselt Eesti
kapitalile kuuluvad
ettevõtted.
10 000 000 – 20 000 000 8 Eestis strateegilisi
otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
Peamiselt Eesti
kapitalile kuuluvad
ettevõtted.
5 000 000 – 10 000 000 12 Eestis strateegilisi
otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
Peamiselt Eesti
kapitalile kuuluvad
ettevõtted.
1 000 000 – 5 000 000 33 Eestis strateegilisi
otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
≤ 1 000 000 16 Eestis strateegilisi
otsuseid tegevad
tööstusettevõtted.
4
IT- ja sideettevõtted.
Esitatud andmete põhjal saab üldistada, et ettevõtte arenguprogrammi kliendiks on Eestis
tegutsevad ettevõtjad, kelle strateegilised otsused tehakse Eestis, Eesti juhtide või Eesti
omanike poolt. Sellest tulenevalt saab väita, et arenguprogrammis osalevate ettevõtjate
profiil vastab ja aitab kaasa arenguprogrammi eesmärgi, milleks on strateegilisel
planeerimisel põhinev rahvusvaheline konkurentsivõime kasv, elluviimisele. Teisisõnu,
ettevõtte arenguprogrammi toel ergutatakse nende ettevõtjate kasvu ja konkurentsivõimet,
kelle strateegilised otsused võetakse vastu Eestis.
Analüüsi põhjal saab öelda, et 85% arenguprogrammis osalevate ettevõtjate müügitulu on
aastas alla 10 000 000 euro, olles keskmiselt 5 500 000 eurot. Et innustada suurema
müügituluga ja seeläbi suurema mõjuga ettevõtjaid programmis osalema ja strateegilisi
muutusi oma äritegevuses ellu viima, muudetakse eelnõuga olulise mõjuga ettevõtjate
kasvu eesmärke. Kui ettevõtja plaanitav aastane müügitulu on arenguplaani elluviimise
järgselt 20 000 000 eurot või rohkem, siis ta peab toetuse andmise ja ettevõtja arenguplaani
elluviimise tulemusena kasvatama:
1) müügitulu keskmiselt vähemalt 5% iga aasta kohta rohkem kui vastava sektori
keskmine müügitulu samal perioodil ja;
2) lisandväärtust töötaja kohta keskmiselt vähemalt 5% iga aasta kohta rohkem kui vastava
sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta samal perioodil.
Ettevõtja müügitulu ja lisandväärtuse kasvu arvutatakse liitkasvu metoodikaga. Tuleb
rõhutada, et lisandväärtuse ja müügitulu kasvu arvutamispõhimõtteid ja -metoodikat ei
muudeta. Arvutamismetoodika on sama, mida kasutatakse ettevõtjate korral, kelle
müügitulu arenguprogrammi järgselt on väiksem kui 20 000 000 eurot ja kelle eesmärk on
saavutada vähemalt keskmiselt 10%-line lisandväärtuse ja müügitulu kasv aastas.
Nimetatud kasvu arvutamise kord on leitav: http://eelnoud.valitsus.ee/main#8hIDK8HQ.
Siinkohal toome antud metoodika aluspõhimõtted koos selgitusega veelkord välja.
𝑎𝑟𝑒𝑛𝑔𝑢𝑝𝑙𝑎𝑎𝑛𝑖 𝑝𝑖𝑘𝑘𝑢𝑠 𝑌
Z= √ -1 X 100
𝑋
X - müügitulu/ lisandväärtus töötaja kohta/arenguplaani alustamisele järgneval
majandusaastal (baasaasta).
Y - müügitulu/ lisandväärtus töötaja kohta/ kaks aastat peale arenguplaani lõppemist
(mõõtmisaasta).
Z – aasta keskmine kasv (%).
Ettevõtja lisandväärtus ja müügitulu peavad kasvama igas majandusaastas
keskmiselt kas 5% või 10% võrra kiiremini kui vastava sektori samad näitajad.
Kasvu arvutatakse liitkasvu metoodikal. See tähendab, et võrreldakse baasaasta
tulemusi arenguplaani lõppemisele järgneva teise aasta tulemustega ning keskmine
kasv aasta kohta peab ületama, kas 5% või 10% võrra sama sektori vastava näitaja
kasvu. Seetõttu võivad aasta kasvud aastate lõikes erineda. Samuti võivad kasvud
üksikutel aastatel ka sektori keskmisele kasvule alla jääda. Oluline on keskmine
kasv kogu perioodi jooksul.
5
Kasvuperioodi pikkus võrdub arenguplaani pikkusega. Teisisõnu perioodiga, millal
riik sekkub ettevõttes elluviidavatesse tegevustesse.
Ettevõtja tulemusi võrreldakse sama sektori (EMTAK kahekohalise koodi täpsus)
ettevõtjate tulemustega.
Tabelis 3 esitatud 5- ja 20-miljonilise müügikäibega ettevõtjate müügitulu kolme aasta
kasvu võrdlusandmed tingimustel, et 5-miljonilise müügikäibega ettevõtja müügitulu
kasvab aastas 10% ja 20-miljonilise müügikäibega ettevõtte müügitulu kasvab aastas 5%.
Tabel 3. Ettevõtja müügitulu kolme aasta kasv
Ettevõtte Müügitulu 1. aasta 2. aasta 3. aasta Absoluutne
müügitulu kasv2 (mln (mln eurot) (mln eurot) kasv
(mln eurot) eurot) (mln eurot)
5 10% + 0 5,5 6,1 6,7 1,7
20 5% + 0 21 22,1 23,2 3,2
Tabelis 4 võrreldakse 5-miljonilise käibega ettevõtte müügitulu kolme aasta 10% kasvu,
millele on juurde liidetud valdkonna kasv 3%, 20-miljonilise käibega ettevõtja müügitulu
5% kasvuga, millele on juurde liidetud valdkonna kasv 3%.
Tabel 4. Ettevõtja müügitulu kolme aasta kasv
Ettevõtte Müügitulu 1. aasta 2. aasta 3. aasta Absoluutne
müügitulu kasv3 (mln eurot) (mln eurot) (mln eurot) kasv
(mln eurot) (mln eurot)
5 10% + 3% 5,7 6,4 7,2 2,2
20 5% + 3% 21,6 23,3 25,2 5,2
Vastavalt tabeli andmetele saab väita, et protsentuaalselt madalam kasv kõrgemalt
baastasemelt võib teatud tingimustel anda absoluutsummas parema tulemuse kui
madalamalt baastasemelt, aga samas suurema protsendiga toimuv kasv. Teisisõnu, otsese
majandusliku mõju võtmes on oluline, et Eesti mastaabis suuremad ettevõtjad kasvaksid ja
saavutaksid paremaid majandustulemusi. Sellest tulenevalt on oluline, et ka ettevõtte
arenguprogrammis loodud võimalused aitaksid kaasa nimetatud ettevõtjate kasvule ja
majandustulemuste paranemisele.
Siinkohal tuleb välja tuua, et toetussumma on sõltumata ettevõtja suurusest 500 000 eurot.
Investeerides 500 000 eurot 5-miljonilise käibega ettevõtjasse, on tõenäoline, et nimetatud
ettevõtja kasvab protsentuaalselt rohkem kui 20-miljonilise käibega ettevõtja.
Lisaks on ettevõtte arenguprogrammi rakendamisel jätkuvalt lahendamata probleem, kuidas
peab rakendama „Tulu teenivate projektide juhendit programmperioodil 2014–2020“.
Tulenevalt soovist ära hoida olukordi, kus ettevõtja peab peale edukat arenguprogrammi
elluviimist ja arenguprogrammi ja toetuse andmise eesmärkide täitmist, milleks ühena on
müügitulu teenimine uutest toodetest ja teenustest, toetuse tagasi maksma, soovitab
2
Valdkondlik kasv 0%.
3
Valdkondlik kasv 3%.
6
rakendusüksus suurettevõtjatel kasutada üksnes vähese tähtsuse abiga seotud toetust.
Vähese tähtsusega abi maksimaalne toetussumma ühe ettevõtja kohta kolme majandusaasta
jooksul on 200 000 eurot.
Eelnõu punktidega 4 ja 5 täpsustatakse määruse § 5 lõiget 3 ja § 7 lõiget 1, kohaldades
määruses toetuse taotlejale ja taotlusele kehtivaid nõudeid ka käesoleva eelnõuga
sisseviidavale erandile, mis kehtib nendele ettevõtjatele, kelle müügitulu kasvab
arenguprogrammi lõpuks 20 miljoni euroni.
Eelnõus tuuakse välja, et arenguplaan on ambitsioonikas, kui selle elluviimisel, saavutab
20-miljonilise käibega ettevõte 5%lise müügitulu ja lisandväärtuse kasvu, mida arvutatakse
alates arenguplaani alguse kolmandast aastast kuni kaks majandusaastat pärast
arenguplaani lõppemist.
Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkti 2. Ettevõtjad, kes soovivad olla
rahvusvaheliselt edukad ja kasvada kiiremini võrreldes teiste oma valdkonna ettevõtjatega,
vajavad selleks tihtilugu teadmisi ja oskusi, mida Eestis ei leidu. Sellest tulenevalt on
oluline, et ettevõtja töötajad ja juhid saaksid osaleda väljaspool Eestit toimuvatel
koolitustel. Nimetatud tegevus ja sellega seotud kulud, välja arvatud ühe erandiga, on
kehtivas määruses abikõlblikud. Seni ei olnud abikõlblikud väliskoolitustega seotud
majutuskulusid.
Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, viidi
2017. a suvel sisse muudatused, mille alusel muutusid abikõlblikeks kuludeks ka
koolitatavate otseselt koolitusprojektiga seotud majutuskulud. Vastavalt nimetatud
muudatusele ja reaalsele vajadusele sätestatakse eelnõuga, et lisaks muudele
personalikuludele on abikõlblikud ka koolitatavate koolitusega otseselt seotud
majutuskulud.
Eelnõu punktidega 7 ja 8 täiendatakse määruse § 8 lõike 5 punkti 3 ja lõike 6 punkti 1.
Kehtiv määrus sätestab, et arendustöötaja on ettevõtja töötaja või võlaõigusliku lepingu
alusel tegutsev füüsiline isik, kelle tööks on uute toote-, teenuse-, protsesside- ning müügi-
ja turundustegevuse arendamisega seotud aluspõhimõtete, strateegiate ja nendega seotud
tegevuskavade ning üksiktegevuste väljatöötamine ja ettevõtja äripraktikas rakendamine.
Samas sätestab määrus, et uue arendustöötaja ja uue töölepingu alusel töötava juhi
personalikulud on abikõlblikud vastavalt „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 3 lõike 1 punktides 1-2 ja 4-5
esitatud tingimustele. Nimetatud ühendmääruse punktid reguleerivad üksnes töölepinguga
seotud personalikulude tingimusi.
Käesoleva muudatusega lisatakse viide ka ühendmääruse nendele tingimustele, mis
reguleerivad võlaõigusliku lepingu alusel toimivaid töösuhteid.
Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 8 lõigetega 9-11. § 8 lõikega 9 kehtestatakse
piirang, mille alusel on abikõlblikud üksnes panagaülekande teel tehtud kulud. Antud
muudatuse eesmärk on vähendada sularaha arveldustega kaasnevat riski, kus
rakendusüksusel puudub võimalus ennetada toetusrahaga tehtavaid pettusi.
7
Näiteks tehingud, kus kassaorderi alusel näidatakse, et raha on üle kantud, aga tegelikult on
tehing jäänud toimumata. Sellisel juhul on peale struktuuritoetuste väärkasutamise ka
otsene kahjusaaja, kelleks on toetuse saajale teenust osutanud ettevõte või eraisik, kellele
on teenuse eest tasumata jäetud. Teise näitena saab välja tuua olukorra, kus toetuse saaja
näitab kassaorderi alusel kulusid, mida toetatava tegevusega ei kaasnenud, kuid mille
toimumist otseselt kontrollida ei saa.
Pangaülekandega tehtavad tehingud võimaldavad ka kiiremat ja odavamat raha liikumist
rakendusüksuse, toetuse saaja ja teenuseosutajate vahel, kuna rakendusüksus arveldab
üksnes pangaülekannete teel.
Viimasena saab välja tuua, et sularahatehingud olid mitteabikõlblikud ka eelmisel
struktuuritoetuste perioodil, ja võttes arvesse Eesti kui digitaalse ühiskonna
toimimismudelit ja teenuste kättesaadavust, siis puudub vajadus struktuuritoetuste
jagamisel uuesti sularahaga arveldada.
Määruse § 8 lõikega 10 kehtestatakse aktsepteeritava kuludokumendi alampiiriks ilma
käibemaksuta 100 eurot.
Ettevõtte arenguprogrammi sihtrühmaks on tegutsevad ettevõtjad, kes juba ekspordivad või
on viimastel aastatel siseturul kasvanud. Teisisõnu ettevõtjad, kes enne arenguprogrammiga
liitumist on finantsiliselt jätkusuutlikud. Lisaks on need ettevõtjad ambitsioonikad ja
soovivad arenguprogrammi ja strateegilise planeerimise toel veel edukamaks muutuda.
Ettevõtte arenguprogrammi toetus ei ole suunatud ettevõtjate elushoidmisele, vaid aitab
ettevõtjatel teha arenguhüppe koos muude selleks vajalike investeeringutega.
Rakendusüksuse kogutud statistika järgi on arenguprogrammis osalevate ettevõtjate
kuludokumentide summad reeglina suuremad kui 100 eurot.
Tabel 5. Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme kulud
Skeem Projektide Esitatud Esitatud Menet- Alla Menet- Alla 100 €
arv makse- kulu- letud 100 € letud abi- abi-
(seisuga taotluste ridade tk kulude kõlblikud kõlblike
03.11.17) arv arv alla suhe summad summade
(seisuga makse- 100 € suhe kogu
03.11.17) taotluses abi-
kõlblikest
kuludest
Ettevõtte 36 61 2094 199 9,5% 8559,59 0,10%
arenguprogramm
Allikas: rakendusüksus
Teine oluline põhjus kuludokumentide alampiiri seadmisele on ettevõtjale ja
rakendusüksusele kaasnev halduskoormus ning menetlemisega seotud kulud. Tuleb
rõhutada, et halduskoormus ja menetluskulud on täpselt sama suured nii 5- kui ka 100-
eurose kuludokumendi korral.
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmäärad on:
1) väikeettevõtjatel – 45%,
8
2) keskmistel ettevõtjatel – 35%,
3) suurettevõtjatel – 25%.
Tabel 6. Ettevõtjate tegelikud toetussummad
5-eurone kuludokument 100-eurone kuludokument
Väikeettevõtja 2,25 € 45 €
Keskmine ettevõtja 1,75 € 35 €
Suurettevõtja 1,25 € 25 €
Allikas: rakendusüksus
Eelnevat arvesse võttes ei ole ka majanduslikult põhjendatud kulutada avaliku sektori
vahendeid väikesesummaliste kuludokumentide menetlemiseks.
Lisaks täiendatakse määruse § 8 lõikega 11, sätestades, et käibemaks on mitteabikõlblik
kulu. Vastavalt ühendmääruses sätestatud tingimustele on käibemaks abikõlblik üksnes siis,
kui toetuse saaja jaoks ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
Ettevõtte arenguprogrammi ettevõtjad on tegutsevad ettevõtjad, kelle aastane müügikäive
ületab üldjuhul 16 000 eurot, mistõttu on nad ka käibemaksukohustuslased, kellel tuleb
käibemaks deklareerida. Eelnevat ja käibemaksuseadust arvesse võttes ei kuulu ettevõtte
arenguprogrammi ettevõtjad nende ettevõtjate hulka, kellel oleks ühendmäärusest
tulenevalt õigus käibemaksu eest toetust saada ning käibemaks on abikõlblik äärmises
erandkorras. Viimast kinnitab ka rakendusüksuse analüüs.
Tabel 7. Ettevõtte arenguprogrammi toetuste käibemaksu osa
Skeem Projektide Abikõlblike Abikõlblik Abikõlbliku Toetuse saajate
arv kulude maht käibemaks summa arv, kes ei ole
(seisuga (€) (€) osakaal kogu KM
03.11.17) kulu- kohustuslased
dokumentide
mahus (%)
Ettevõtte 36 8 383 219,96 171,80 0 0
arenguprogramm
Allikas: rakendusüksus
Siinkohal tuleb välja tuua, et vastavalt käibemaksuseaduse üldpõhimõttele on ettevõtjal
õigus viie korrigeerimisaasta jooksul sisendkäibemaksu maha arvata 1/5 summast, kui
põhivara konkreetsel aastal maksustatava käibe tarbeks tegelikult ka kasutatakse. Sellise
põhimõtte järgi tekib risk käibemaksu topeltfinantseerimise osas nendel ettevõtjatel, kes ei
ole toetuse taotlemisel käibemaksukohustuslased ja hiljem ennast selleks registreerivad.
Johtuvalt eelkirjeldatud riskist ja vajaduse puudumisest sätestatakse eelnõuga, et käibemaks
on täies ulatuses mitteabikõlblik kulu.
Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 12 lõike 1 punkti 2. Kehtiv määrus sätestab, et
arenguprogrammi sihtrühma ettevõtja peab eksportima või olema siseturul viimse 3 aasta
jooksul kasvanud vähemalt 10% iga aasta kohta.
9
Eelnõu väljatöötamise käigus läbi viidud ettevõtjate analüüsi ühe osana analüüsiti ka
erinevaid sihtrühma laiendamise võimalusi. Eesmärk on luua olukord, kus sihtrühma
kuuluvad ambitsioonikad ettevõtjad suudavad arenguprogrammi toel oma rahvusvahelist
konkurentsivõimet kasvatada.
Analüüsi tulemusel muudetakse määrust, vähendades siseturul kasvanud ettevõtjate
lävendit kümnelt protsendilt viiele protsendile. Kasvulävendi eesmärk on välja sõeluda
ambitsioonikad ettevõtjad, kellel on potentsiaal jätkuvalt kasvada ja muutuda ka
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks. Samas ei toonud läbiviidud analüüs välja erisusi,
mille alusel võiks eeldada, et eelneva 10%lise kasvuga ettevõtjal on suurem tõenäosus
arenguprogrammi toel kasvada kui eelneva 5%lise kasvuga ettevõtjal.
Lähtudes soovist pakkuda tuge ettevõtjatele, kes tõesti soovivad ambitsioonikaid muutusi
läbi viia, alandatakse müügitulu kasvu lävendit. Kui enne oli nõutud, et ettevõtja pidi olema
viimase kolme majandusaasta jooksul müügikäivet kasvatanud igal majandusaastal
keskmiselt 10%, siis uue regulatsiooni järgi on kasvunõue 5%. Antud muutuse tulemusel
laieneb ettevõtte arenguprogrammi sihtrühm 150 ettevõtja võrra. Arenguprogrammi
muudele kriteeriumitele vastavaid ettevõtjaid, kes on viimase 3 aasta jooksul kasvanud viis
kuni kümme protsenti oli analüüsi tulemusel ca 500. Samas 350 neist juba teenisid
ekspordi müügitulu. Teisisõnu, kuulusid nad arenguprogrammi ettevõtjate hulka ekspordi
kriteeriumi alusel.
Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 14 lõike 1 punkt 1. Määruse § 7 lõikes 1
sätestatakse, et toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad käesoleva määruse §
2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide, § 2 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulemuste ning § 2
lõikes 4 nimetatud väljundnäitajate saavutamisse. Käesolev eelnõu punkt toob välja, et
taotlus peab vastama samadele tingimustele.
Tulenevalt asjaolust, et nimetatud nõuded on juba kord sätestatud ja tegemist mittevajaliku
kordusega, tunnistatakse käesolev määruse punkt kehtetuks.
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määrust peatükiga 7. Käesoleva eelnõu punktiga 9
sätestatakse toetuse saajale kolm täiendavat piirangut. Esiteks, et kõik toetatavad kulud
peavad olema makstud pangaülekandega. Teiseks kehtestatakse aktsepteeritava
kuludokumendi alampiiriks ilma käibemaksuta 100 eurot. Kolmanda muudatusena
kehtestatakse, et käibemaks on ilma eranditeta mitteabikõlblik kulu.
Antud eelnõu punktiga sätestatakse, et mõlemad muudatused hakkavad kehtima nendele
toetuse saajatele, kes esitasid oma taotluse pärast käesoleva eelnõu jõustumist.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk
10
320–469);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT
L 347, 20.12.2013, lk 289–302).
5. Määruse mõjud
Eelnõuga sisseviidavad muudatused ei oma otsest sotsiaalset, sealhulgas demograafilist
mõju, samuti ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale,
regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Eelnõuga sisse viidavatel muudatustel on mõningane mõju riigiasutuste korraldusele ja
majandusele.
Eelnõuga kehtestatav kuludokumentide abikõlblike summa alampiir 100 eurot ilma
käibemaksuta vähendab halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka rakendusüksusele.
Määruse muudatusega laiendatakse ühelt poolt arenguprogrammi kaudu toetust saavate
ettevõtjate sihtrühma. Teisalt viiakse sisse olulise mõjuga ettevõtjatele arenguprogrammiga
liitumiseks soodustingimused. Mõlemad muudatused loovad tingimused majandusele
märkimisväärse mõju saavutamiseks ettevõtete ekspordikäibe ja lisandväärtuse kasvu
kaudu, millega omakorda suureneb riigi maksutulu.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks
ei too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei
kaasne määruse rakendamisega otseseid täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. Määruse
rakendamisega ei kaasne otseseid ega kaudseid kulusid taotlejale. Määruse rakendamisega
seotud tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,
Kaitseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile kooskõlastamiseks.
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Saks
kantsler
11
EELNÕU
25.01.2018
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2018 nr ……
Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi
toetusmeede“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruses nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi
toetusmeede“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Projekt peab panustama vähemalt ühte järgmisesse meetme tegevuse väljundnäitaja
saavutamisse:“;
2) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Toetuse andmise ja ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab käesoleva
paragrahvi lõikes 7 nimetatud perioodil ettevõtja:
1) müügitulu keskmiselt vähemalt 10% iga aasta kohta rohkem kui vastava sektori keskmine
müügitulu samal perioodil ja
2) lisandväärtus töötaja kohta keskmiselt vähemalt 10% iga aasta kohta rohkem kui vastava
sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta samal perioodil.“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Ettevõtjal, kelle plaanitav aastane müügitulu on ettevõtja arenguplaani elluviimise järel
20 000 000 eurot või enam, kasvab toetuse andmise ja ettevõtja arenguplaani elluviimise
tulemusena käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perioodil:
1) müügitulu keskmiselt vähemalt 5% iga aasta kohta rohkem kui vastava sektori keskmine
müügitulu samal perioodil ja
2) lisandväärtus töötaja kohta keskmiselt vähemalt 5% iga aasta kohta rohkem kui vastava
sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta samal perioodil.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud periood algab arenguplaani alguse
kolmandast aastast ning lõpeb kaks aastat pärast arenguplaani lõppemist.“;
4) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Arenguplaan on ambitsioonikas, kui selle elluviimisel saavutatakse käesoleva määruse §
2 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tulemused § 2 lõikes 7 sätestatud perioodil.“;
5) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad käesoleva määruse § 2 lõigetes 1
ja 2 nimetatud eesmärkide, § 2 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud tulemuste ning § 2 lõikes 4
nimetatud väljundnäitajate saavutamisse.“;
6) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud personalikulud vastavalt
ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 5;“;
7) paragrahvi 8 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) uue arendustöötaja ja uue töölepingu alusel töötava juhi personalikulud vastavalt
ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1-2 ja 4-5 ning ühendmääruse § 3 lõikele 4.“;
8) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) toote või teenuse arendamisega seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse
§ 3 lõike 1 punktidele 1-2 ja 4-5 ning ühendmääruse § 3 lõikele 4;“;
9) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:
„(9) Abikõlblikuks kuluks loetakse üksnes pangaülekandega tasutud kulud.
(10) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100
eurot.
(11) Käibemaks on mitteabikõlblik kulu.“;
10) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) on kasvatanud arenguplaani elluviimisele vahetult eelneva kolme majandusaasta jooksul
müügitulu keskmiselt vähemalt 5% iga majandusaasta kohta.“;
11) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
12) määrust täiendatakse peatükiga 7 järgmises sõnastuses:
„7. peatükk
Määruse rakendamine
§ 28. Kulude abikõlblikkuse nõuded
Käesoleva määruse § 8 lõikeid 9–11 kohaldatakse toetuse saajatele, kes esitasid toetuse
taotluse pärast 2018. aasta ….“.
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Saks
2
kantsler
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-0127 - Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.02.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4db2c340-ec7a-4036-b6a8-d1f9f8e01f6b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4db2c340-ec7a-4036-b6a8-d1f9f8e01f6b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main