dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 21. veebruar 2018
Viit
1-12/494-1
Registreeritud
21. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
27. veebruar 2018

Failid

  • 📎HTM-1014.bdoc1585 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 20.02.2018 nr 8-2/18/1014 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Ministri käskkirja eelnõu.pdf 2. Lisa 1 PRÕM TAT.pdf 3. Lisa 3 KuH õpipoisiõppe ühikuhind.pdf 4. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Innove Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Karin Ruul 735 4099 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri xx. xxx 2018. a käskkirjaga nr xxx „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmine“ Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (edaspidi PRÕM) elluviimiseks Sisukord 1. Reguleerimisala 2 2. Rakendusasutus ja –üksus 2 3. Elluviija ja partner(id) 2 4. Juhtimine 2 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 3 6. Mõisted 3 7. Toetuse andmise eesmärk 3 8. Toetatavad tegevused 4 9. Sihtgrupid 11 10. Tulemused 11 11. Tulemus- ja väljundnäitajad 12 12. Tegevuste eelarve 14 13. Kulude abikõlblikkus 15 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 16 15. Elluviija ja partneri kohustused 17 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 17 17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 18 18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 18 19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 19 20. Dokumentide säilitamine 19 1. Reguleerimisala PRÕMi tegevusi viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr. 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgi nr. 5 “Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. 2. Rakendusasutus ja -üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija ja partner(id) Käesoleva käskkirja punktis 8 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on SA Innove hariduse agentuur (edaspidi elluviija). Partnerid osalevad toetatavate tegevuste elluviimises vastavalt alljärgnevale tabelile. Partner TOETATAV T E G E V U S 1 2 3 4 5 6 7 8 Tartu Ülikool X X Tallinna Ülikool X X Tallinna Tehnikaülikool X Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor X Eesti Tööandjate Keskliit X Kutseõppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise X X X X 1 õigust Kõrgkoolid, kes omavad õppe läbiviimise õigust2 X X X 4. Juhtimine 4.1. PRÕMil on juhtnõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse, kutsehariduse, õpetaja- ja keeleosakonna ning tööandjate keskorganisatsiooni ja elluviija esindajad. Juhtnõukogu koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 4.2. Juhtnõukogu ülesandeks on: 4.2.1. kooskõlastada PRÕMi iga-aastane tegevuskava, sh koolituskava ja eelarve; 4.2.2. kooskõlastada PRÕMi iga-aastased seirearuanded; 1 30.01. 2017 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, H. Elleri nim Tartu Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Kutseharidusekeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus, Väike-Maarja Õppekeskus, Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Juuksurite Erakool "Maridel", M. I. Massaažikool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. 2 30.01. 2017 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Estonian Business School, Arvutikolledž, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Euroakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Lääne- Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 4.2.3. kinnitada õppekavade nimekiri, mille raames saavad õppurid sõidu- ja majutustoetust; 4.2.4. kooskõlastada PRÕMi elluviimisega seotud toetatavate tegevuste 8.1, 8.2, 8.3, 8.6, 8.7 ja 8.8 raames läbiviidavate hangete plaan, mis sisaldab hankeid eeldatava maksumusega alates 15 000 eurost ilma käibemaksuta; 4.2.5. nimetada hangete plaanis olevad hanked, mille tehnilised kirjeldused tuleb kooskõlastada juhtnõukoguga ja mille hindamiskomisjoni soovib juhtnõukogu esitada eksperdid; 4.2.6. kooskõlastada punktis 4.2.5. nimetatud hangete tehnilised kirjeldused; 4.2.7. nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse; 4.2.8. kooskõlastada toetatavate tegevuste elluviimisega seotud korrad; 4.2.9. teha elluviijale kooskõlas PRÕMi eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava muutmiseks. 4.3. PRÕMi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 5.1. Toetatavate tegevuste 8.1 – 8.5, 8.7 ja 8.8 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2018. 5.2. Toetatava tegevuse 8.6 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2020. 5.3. Toetatavaid tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi vältel. Ühikuhindade alusel rahastatavad tegevused on abikõlblikud alates vastava sisulise muudatuse tegemisest konkreetse ühikuhinna osas toetuse andmise tingimustes. Koolituste ja seminaride ühikuhinnad on kehtestatud 29.07.2015 nr 312 haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“. 5.4. Tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine“ rahastatakse kutseõppes töökohapõhises õppevormis õppijate õppekulusid standardiseeritud ühikuhindade alusel (lisa 3) alates 1 märtsist 2018.a. alustatud tegevuste käigus tekkivaid kulusid. 6. Mõisted 6.1. Koolitus ehk täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (Täiskasvanute koolituse seadus §1 lg 4). Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. Koolituse õppekava ja koolitusel osalemist tõendavad dokumendid peavad vastama Täienduskoolituse standardis kehtestatud nõuetele. 6.2. Õppeasutus PRÕMi kontekstis on kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuv haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool. 6.3. Õppur on PRÕMi kontekstis kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja kutseõppe tasemeõppe õpilane. 6.4. Kutseõpingud on õpetajakoolituse koostisosa, mille eesmärgiks on kutsestandardis kirjeldatud kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamine õppija poolt. Kutseõpingud sisaldavad vähemalt 10 töönädalat juhendatud praktikat (Vabariigi Valitsuse 22.11.2000 määrus nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ § 8). 6.5. Töökohapõhine õpe on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes või asutuses moodustab kõrgharidustasemel üle poole õppekava mahust, kutsehariduse tasemel vähemalt 2/3 õppekava mahust. 7. Toetuse andmise eesmärk 7.1. Praktikakorralduse süsteem toimib, on heal tasemel ning praktika ja praktiline õppetöö on tavapärane osa õppetegevusest; 7.2. õppeasutused, õppurid ja tööandjad väärtustavad praktika vajadust ja toetavad õpiväljundite saavutamist praktikal; 7.3. töökohapõhise õppe süsteem on hästi toimiv ja jätkusuutlik; 7.4. tööandjaid on kaasatud nende vajadustest lähtuvate õppekavade elluviimisesse ja neil on täiendavad võimalused sobiva tööjõu koolitamiseks; 7.5. noortele ja täiskasvanutele (sh madala haridustasemega) on loodud rohkem paindlikke, valikuid võimaldavaid ja sobivaid õppevorme vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks, eesmärgiga tagada sujuvam üleminek tööellu; 7.6. põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanute (sh lapsevanemate) teadlikkus kutseõppe võimalustest sh töökohapõhisest õppest ja erialavalikutest on kasvanud. Üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate seas ning Eesti elanikkonnas laiemalt on kujunenud positiivne hoiak kutsehariduse suhtes; 7.7. kutse- ja kõrgharidusõppureil, sõltumata emakeelest, on võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ja tööturul toimetulekuks. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Praktika ja töökohapõhise õppe süsteemse korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides Toetatakse praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendustegevusi, sh õppeasutuste praktika- ja töökohapõhise õppe koordinaatorite ning praktikajuhendajate koostööd; juhendmaterjalide, kutsehariduse praktika tulemuslikkuse kriteeriumite ja praktika hea tava väljatöötamist; vajadusel ka õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamist; samuti parimate praktikate levitamist, üksteiselt õppimist ja erinevate haridustasemete vahelist koostööd. Kuna töökohapõhine õpe toimib täna hästi kutsehariduses suurtes ettevõtetes, siis tegevuse raames töötatakse välja töökohapõhise õppe rakendusmudelid erineva suuruse ja valdkonna ettevõtetele ning põhimõtted töökohapõhise õppe võimaldamiseks kõrghariduses. Töötatakse välja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamise (sh hindamise) põhimõtted. Arendustegevustesse kaasatakse eksperte ja tööandjate esindajaid. Korraldatakse koolitusi praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, õppeasutusepoolsetele praktikajuhendajatele ja õppetegevuse eest vastutavatele töötajatele. Koolitustel võivad osaleda ka ettevõttepoolsed praktika ja töökohapõhise õppe juhendajad. Koolituste korraldamise eesmärgiks on praktika ja töökohapõhise õppe hea tava juurutamine, õppurite toetamise ja nõustamise parendamine, praktika olulisuse ja tulemuslikkuse suurendamine õppekavades ning välisüliõpilastele praktika võimaluste loomisele kaasaaitamine. Koolituste ja seminaride korraldamise kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel). Praktika ja töökohapõhise õppe didaktikaalaseid koolitusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli didaktikakeskused, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneripedagoogika keskus. 8.2. Praktilise õppe tähtsustamine Tegevuse raames suurendatakse erinevate huvipoolte, eelkõige tööandjate teadlikkust praktika ja töökohapõhise õppe olemustest ja võimalustest. Sealhulgas teavitatakse tööandjaid välisüliõpilastele praktika pakkumise võimalustest ja vahendatakse välisüliõpilastele praktikakohtade pakkumist Eestis. Tunnustatakse parimaid praktika ja töökohapõhise õppe pakkujaid. Teavitustegevuste raames tehakse koostööd erialaliitudega. Tegevus sisaldab erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, töökohapõhise õppe ja praktikaga seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist. Tegevust viib ellu Eesti Tööandjate Keskliit. 8.3. Praktika ja töökohapõhise õppe monitoorimine ja uuringute läbiviimine Tegevuse raames uuritakse tööandjate ootuseid ja rahulolu praktika ja töökohapõhise õppega. Töökohapõhise õppe uuringute raames analüüsitakse töökohapõhise õppe läbiviimise maksumust ettevõtetes ja õppeasutustes ning tööandjaid motiveerivaid mehhanisme töökohapõhise õppe rakendamiseks. Samuti seiratakse praktika ja töökohapõhise õppe olukorda ja arenguid. 2018. aastal viiakse läbi kordusuuring (eelnevad 2008 ja 2013) kutsehariduse maine kohta, mille raames uuritakse nii Eesti täiskasvanud elanikkonna kui ka eraldi üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate teadlikkust kutseõppe võimalustest ja hoiakuid kutsehariduse ja kutsehariduslikku ettevalmistust nõudvate ametite suhtes. Jälgitakse töökohapõhise õppe rahvusvahelisi arengutrende ja kogemusi ning vajadusel kasutatakse (tellitakse) ekspertiise Eesti töökohapõhise õppe mudeli arendamiseks. 8.4. Sõidu- ja majutustoetuse võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele Tegevuse raames piloteeritakse õppuritele praktikaga kaasnevate täiendavate kulude katmist juhtnõukogu poolt kinnitatud õppekavadel. Õppekavade valikul lähtutakse eesmärgist toetada majanduse kasvuvaldkondade arendamist ning laiendada regionaalselt õpetatavate ja riigile oluliste erialade praktikabaaside võrku. Majanduse kasvuvaldkondade ja tervishoiu valdkondade õppuritele suunatakse 75% sõidu- ja majutustoetuste eelarvest. Samuti toetatakse Ida-Virumaal asuvate õppeasutuste ja vene õppekeelega õppeasutuste õppuritele praktika võimaldamist eestikeelses töökeskkonnas. Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt juhtnõukogu poolt. Tegevuse raames toetatakse väljaspool õppuri elukoha (rahvastikuregistri järgne elukoht) või õppeasutuse (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha maakonda praktikale suunduvat õppurit sõidu- ja majutustoetuse maksmisega. Tegevuse raames ei toetata praktika sooritamist Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinnana, võttes aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (RT I 2005, 54, 430) § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse maksmise põhimõtted ja määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse õppurile 15-40 praktikapäeva eest õppeaastas praktika toimumise koha ja õppuri elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse praktika toimumise koha ja õppuri elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja majutustoetuse väljamaksmise aluseks on õppeasutuse tõend praktika läbimise kohta. Sõidu- ja majutustoetust maksab õppurile õppeasutus, kes peab toetuselt kinni ka tulumaksu. Sõidu- ja majutustoetusi ei maksta töökohapõhise õppe vormis (toetatav tegevus 8.6) õppivatele õpilastele. Õppuritele sõidu- ja majutustoetuse edasise maksmise vajadust ja mahtu selgitatakse hindamise käigus 2018. aastal. 8.5. Õpetajakoolituse praktika arendamine Tegevuse eesmärgiks on teoreetiliste ning praktiliste õppeainete tihedam lõimimine õpetajakoolituses ning ülikoolide ja teiste õppeasutuste koostöö tugevdamine. Tegevuse raames toetatakse ülikoolide ja praktikaasutuste (koolieelsed lasteasutused, üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused) koostööd ja ühise praktikakogukonna arengut. Praktikakogukondadesse kaasatakse kutseõpinguid läbiviivad õppejõud ja praktikaasutuste praktikajuhendajad. Organiseeritakse praktikakogukonda arendavaid üritusi, mis toetavad vastastikust õppimist. Toimuvad regulaarsed praktikaasutuste- ja ülikoolimeeskondade ühisseminarid, koosolekud, õpitoad, infotunnid jms, luuakse või tellitakse praktika- ja korralduslike materjale. Toetatakse heade kogemuste jagamist, uute praktikakogukondade teket ja nende liikmete koolitamist. Koolituste ja seminaride korralduskulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel). Toetatakse praktikaasutusi, eesmärgiga suurendada nende vastutust üliõpilaste kutseõpingute, sh kvaliteetselt juhendatud praktika läbiviimisel. Õpetajakoolituse üliõpilasel on praktikakogukonnas kindel tugiisik kogu kutseõpingute läbimise ajaks. Tugiisik toetab üliõpilase professionaalset arengut ja aitab õppijal tunda end praktikakogukonda kuuluvana. Tegevuse raames makstakse tugisikutele tasu ülikooli ja praktikaasutusega sõlmitud lepingu alusel. Õpetajakoolituse üliõpilase praktika toimub erinevates praktikaasutustes selleks, et saada mitmekesine koolikogemus. Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt juhtnõukogu poolt. Toetatakse väljaspool õpetajakoolituse üliõpilase elukoha (rahvastikuregistri järgne elukoht) või ülikooli (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha maakonda praktikale suunduvat üliõpilase sõidu- ja majutustoetuse maksmisega. Tegevuse raames ei toetata praktika sooritamist Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinnana, võttes aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (RT I 2005, 54, 430) § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse maksmise põhimõtted ja määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse üliõpilasele 15 - 40 praktikapäeva eest õppeaastas praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja majutustoetuse väljamaksmise aluseks on ülikooli tõend praktika läbimise kohta. Sõidu- ja majutustoetust maksab üliõpilasele ülikool, kes peab toetuselt kinni ka tulumaksu. Ülikooli poolsetele õpetajakoolituse praktika juhendajatele hüvitatakse lähetuskulud üliõpilase õpetajakoolituse kõikide praktikaliikide külastamiseks ja vaatlemiseks vastavalt kõrgkoolis kehtestatud lähetuste korrale. Õpetajakoolituse praktika tegevuste läbiviimisel lähtutakse ESF programmi Eduko raames väljatöötatud praktika korraldamise põhimõtetest, mis sisalduvad dokumendis „Õpetajakoolituse praktika arendamine ülikoolides“. 3 8.6. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi töökohapõhiseks õppeks ja piloteerida erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii kutse-, kui ka võimalusel kõrgkoolides. Kutseõppes töökohapõhises õppes õppivatele õpilastele makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi. Täiendavad töökohapõhised õppekohad lisanduvad riiklikule koolitustellimusele (RKT). Tegevusega on kavandatud luua 4200 täiendavat õppekohta (2020. aasta eesmärk 7200 õppekohta) töökohapõhises õppes osalejale. Oodatav tulemus on, et vähemalt 75% alustanud õppijatest (2018. a 3150 ja 2023. a. 5400 õpilast) omandab tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, mis lõppeb kutseeksamiga (töökohapõhise õppe õpilane peab saama kutse või osakutse) või koolieksamiga (kui puudub kutseeksami sooritamise võimalus). 40% koolituskohtadest on planeeritud põhihariduseta või põhiharidusega erialase kvalifikatsioonita noortele ja täiskasvanutele. Õppekohad luuakse kutseõppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks. Töökohapõhise õppe laiendamiseks piloteeritakse kutsekeskharidusõppe läbiviimist töökohapõhise õppe vormis. Töökohapõhise õppe rakendamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrusest nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“. Kutseõppeasutustes loodavaid täiendavaid õppekohti finantseeritakse ühikuhinna põhiselt lähtudes lisa 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““ tabelis 2 toodust. Hüvitatavaks ühikuks on täiendavalt loodud ja täidetud õppekoht. Täiendava töökohapõhise õppekoha loomise aluseks on RKT komisjoni protokoll ja tegelikku täitmist tõendatakse koopiaga direktori käskkirjast õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmiseks ja Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) tehtava väljavõttega. Need dokumendid on toetuse maksmise aluseks. Lähtuvalt kutseõppeasutuste seadusest tuleb tasemeõppe õppijate (nii riikliku kui ka PRÕMi koolitustellimuse) andmed kanda EHISesse. EHISes eristatakse riigieelarvelisi ja täiendavaid õppekohti rahastamisallika alusel. Kutseõppeasutus peab tagama ettevõtete poolsete juhendajate tasu, mis on 15-50% riikliku koolitustellimuse koolituskoha maksumusest, välja arvatud erandjuhtudel, kui ettevõte loobub tasust. Töökohapõhise õppe kutseõppe õpilastele makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi samadel alustel kui riigieelarvelistel koolituskohtadel õppijatele. Õppetoetuse, st põhitoetuse maksmisel lähtutakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusest (07.08.2003) ja antud kutseõppeasutuses kehtestatud õppetoetuste maksmise korrast (eeskirjast). Alates 01.03.2018 sisaldub sõidu- ja koolilõuna toetus lisas 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe 3 Kättesaadav: http://eduko.archimedes.ee/files/%C3%95petajakoolituse%20praktika%20arendamine%20%C3%BClikoolides.p df õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““ toodud ühikuhinnas. Kutseõppeasutustel on võimalus koostöös ettevõtetega esitada kuni neli korda aastas kindlaksmääratud tähtaegadel RKT komisjonile ettepanek töökohapõhise õppe koolituskohtade loomiseks. Tegevuse raames piloteeritakse erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii kutse- kui ka kõrgkoolides. Piloteeritavad rakendusmudelid (sh erineva suurusega ettevõtetele ja kõrgharidusele) ja piloteerimise põhimõtted töötatakse välja toetatava tegevuse 8.1 raames. Piloteerimises osalevad õppeasutused kinnitab programmi juhtnõukogu. Kõrghariduses piloteeritakse töökohapõhist õpet kõrghariduse esimesel ja teisel astmel valitud õppekavagruppides. Töökohapõhise õppe eesmärgiks on õppetöö läbiviimisesse enam kaasata tööandjaid, et õpe vastaks enam töömaailma vajadustele ning motiveerida üliõpilasi ühildama õppetööd samaaegse töötamisega õpitaval erialal. Kõrghariduses töökohapõhise õppe piloteerimise tulemusena on võimalik hinnata kehtivate õppekorralduslike regulatsioonide sobivust uudse õppevormi rakendamisel. Kõrgkoolid loovad töökohapõhise õppe õppekohad täiendavalt lisaks tavapärasele üliõpilaste vastuvõtule. Kõrgharidusõppe õppekulude hüvitamine töökohapõhises õppes toimub semestri lõppedes üliõpilase kohta kehtestatud õppekulude hüvitamise ühikuhinna alusel vastavas õppekavagrupis. Töökohapõhise õppe paremaks korraldamiseks toetatakse õppeasutuste ja tööandjate koostööd. Selleks luuakse kutseõppeasutustesse ja töökohapõhist õpet piloteerivatesse kõrgkoolidesse ettevõtetega koostöö koordinaatorite ametikohad. Koordinaatori töö hõlmab koostööd piirkonna/valdkonna ettevõtjatega uute partnerite leidmiseks, koostöövõrgustike loomist, õppekavaalases arendustöös osalemist, töökohapõhise õppe läbiviimisega seotud korralduslike küsimuste lahendamist, potentsiaalsete töökohapõhise õppe õppurite (õpipoiste) väljaselgitamist ja õppesse toomist ja PRÕMi rakendamisega seotud lisaaruandlust. 8.7. Kutsehariduse maine tõstmine Tegevuse eesmärgiks on suurendada põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanud elanikkonna (sh lapsevanemate) teadlikkust kutseõppe eelistest, võimalustest ja erialavalikutest ning kujundada Eesti elanikkonnas ja eriti üldhariduskoolide õpilaste ja nende vanemate ning õpetajate seas positiivne hoiak kutsehariduse suhtes. Teavitustegevustesse on vajalik kaasata senisest enam tööandjaid, et pakutav info vastaks tööturu reaalsele olukorrale ning hõlmaks tööandjate ootusi kutseharidusele. Töökohapõhise õppe laiendamiseks tehakse teavitustööd potentsiaalsete õpilaste suunal töökohapõhise õppe olemusest ja võimalustest. Teavitustöö korraldamiseks töötatakse välja kommunikatsiooniplaan, toimub selle elluviimine ja pidev uuendamine. Tegevused sisaldavad erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, töökohapõhise õppega seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist, kesksete teavitustegevuste koordineerimist. Uute õppijate värbamiseks tehakse koostööd Töötukassa, Rajaleidja keskuste, kutseliitude, kohalike omavalitsuste ja muude institutsioonidega sihtrühmade väljaselgitamiseks ja õppesse suunamiseks. Kutsehariduse maine tõstmise raames tutvustatakse ja populariseeritakse kutseõppe võimalusi ja erinevaid erialasid. Potentsiaalsete õpilaste teadlikkuse suurendamiseks kutseõppe võimalustest koondatakse ja levitatakse infot kutseõppe õppimisvõimaluste kohta sihtrühmadele sobivates kanalites, sh erinevates veebikeskkondades, kavandatakse ja viiakse ellu kutseharidust populariseerivad kampaaniad (sh sotsiaalmeedias) ja üritused, valmistatakse ette sihtrühmadele sobivas formaadis infomaterjalid ning meediakajastused. Positiivsete hoiakute kujundamiseks kajastatakse olulisi kutseharidussüsteemi uudiseid ja sündmusi ning kutseõppe õpilaste ja vilistlaste edulugusid. Teavitustegevuste kavandamisel arvestatakse erinevate kutseõppe sihtrühmadega (sh erivajadusega õpilased, vene emakeelega õpilased, täiskasvanud õppijad). Erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamisel välditakse soolisi stereotüüpe. Töö ja meisterlikkuse väärtustamiseks, kutseõppe ja edukate õpilaste esiletõstmiseks ning kutseõppes pakutavate erialade tutvustamiseks korraldatakse kutsemeistrivõistlusi. Tegevuste elluviimisel lähtutakse kutsemeistrivõistluste senise korralduse analüüsist ja kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamise kavast. Regulaarselt toimub kutsehariduse suurüritus Noor Meister, mis koondab vähemalt 24 erineva eriala kutsemeistrivõistlused; lisaks korraldatakse eraldiseisvaid üleriigilisi kutsemeistrivõistlusi erialadel, mis Noore Meistri võistlusprogrammi ei mahu. Senisest enam panustatakse kutsemeistrivõistluste puhul tööandjate ja üldhariduskoolide õpilaste kaasamisele. Kutseõppeasutuste teavitustegevuste kvaliteedi tõhustamiseks pakutakse kutseõppeasutustele individuaalset nõustamist ja tuge kommunikatsioonistrateegia koostamisel. Toetatakse koolidevahelist parimate praktikate jagamist, tagatakse regulaarne infovahetus ning korraldatakse täienduskoolitusi. Lisaks toetatakse kutseõppeasutuste tegevusi kutseõppe populariseerimisel ja kutseõppes õpetavate erialade tutvustamisel, et suurendada potentsiaalsetes õpilastes (eelkõige üldhariduskoolide õpilastes) huvi kutseõppes õppimise vastu ning toetada kutsehariduse positiivse maine kujundamist Eesti ühiskonnas. Eelistatud on uuenduslikud ja originaalsed üldhariduskoolide õpilasi, õpetajaid ning lapsevanemaid kaasavad tegevused, mida viiakse ellu koostöös teiste organisatsioonidega (sh üldhariduskoolid, teised kutseõppeasutused, Rajaleidja keskused, huvikoolid, tööandjad, erialaliidud, kolmanda sektori organisatsioonid, huvikoolid, tööandjate katusorganisatsioonid või muud teemakohased organisatsioonid). 8.8. Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem tähelepanu pöörata võtmepädevuste, sh keelteoskuse arendamisele. Tegevuse 8.8. alategevused toetavad kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele ning võõrkeelte õpet, kutseõppeasutuste juhtide ja personali nõustamist mitmekeelse ja - kultuurilise õpikeskkonnaga toimetulekul. Tegevuse kutsehariduse õppurite täiendav üld- ja erialase eesti keele kui teise keele õpe raames korraldatakse kutseõppeasutuste vajaduste alusel vastavalt õppijate vajadustele täiendavat eesti keele õpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, sh neile kes õpivad venekeelsetes õpperühmades. Tegevusega toetatakse kutsekeskharidusõppes eesti õppekeelele üleminekut. Vajadusi aitavad kaardistada põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele eksamite tulemused ning kutsestandardites kehtestatud keelenõuded. Keeleõpet võib korraldada praktilise töö ja praktika käigus eestikeelses keskkonnas, nt eesti õppekeelega kutseõppeasutuses, lisatundide, kursustena ning tunnivälise tegevusena (õpilasvahetused, kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või kombineeritud õppena. Eelistatud on mitteformaalne keeleõpe erialase keelele ja praktikakeskkonnas. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul. Tegevuse tulemusena paraneb õppurite eesti keele kui teise keele oskus ning nõustatud koolides on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud). Tegevuse kõrgharidustaseme õppurite erialase eesti keele kui teise keele õppe raames korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega õppuritele kõrgkooliõpingute ajal erialase eesti keele täiendavat keeleõpet. Erialase eesti keele õpe loob üliõpilastele paremad võimalused praktika sooritamiseks ja tööturule sisenemiseks. Erialase eesti keele õpet korraldatakse kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata üliõpilase varem saavutatud keeletasemest. Keeleõpet korraldavad kõrgkoolid, vastavalt üliõpilaste vajadusele. Keeleõpe võib toimuda kursusena, või kombineeritud õppena (õpilasvahetused, kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või talve-/suveülikoolina. Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul. Tegevuse tulemusena paraneb üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus. Alategevuse kutse- ja kõrghariduse õppurite täiendav erialaste võõrkeelte õpe raames korraldatakse kutse- ja kõrgkoolide ettepanekute alusel täiendavat erialase võõrkeele õpet, mis parandab lõpetajate konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui ka välismaisel tööturul ning toetab muuhulgas hariduse rahvusvahelistumist ja õppurite mobiilsust. Täiendav erialase võõrkeele õpe on suunatud eelkõige kõrgharidusõppes (võõrkeele) õpetajaks õppivate ning kutsehariduses teenindusvaldkonna õppurite võõrkeele oskuse parandamiseks. Keeleõpe võib toimuda kursusena, projektina või talve-/suveülikoolina. Kursuste osaks võib olla erialakeele materjalide (eelistatult e-materjalide) väljatöötamine (nt sõnastikud vms). Kutse-ja kõrgkoolid peavad oma keeleõppe ettepanekus esitama Euroopa keelemapi eeskujul koostatud erialase võõrkeele enesehindamise lehed, mida kasutakse hindamisvahendina. Oodatud on mitteformaalne keeleõpe erialases keele- ja praktikakeskkonnas. Õppe alguses ja lõpus on õppeasutustel kohustus hinnata õppurite võõrkeele oskust. Õppeasutusel on tegevuskavade alusel võimalus teha tegevusi täiendavaks võõrkeeleõppeks. Tegevuse tulemusena paraneb õppurite erialas(t) võõrkeel(t)e oskus. 9. Sihtgrupid Toetatavad tegevused (p 8) 1 2 3 4 5 6 7 8 9.1 Kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilased ja x x x x kutseõppeasutuste tasemeõppe õpilased 9.2 Kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuvad x x x x x x õppeasutused 9.3 Kutseõppeasutuste õpetajad, kõrgkoolide õppejõud ja x x x x teised õppetööd läbiviivad või toetavad spetsialistid 9.4 Praktika ja töökohapõhise õppega seotud tööandjad ja x x x x x nende töötajad, kes juhendavad praktikante ja töökohapõhise õppe õpilasi. 9.5 Üldhariduskoolide (sh riigigümnaasiumide) õpilased ja x õpetajad 9.6 Praktika ja töökohapõhise õppe arendamise ja x x x rakendamisega seotud organisatsioonid ja nende spetsialistid. 10. Tulemused 10.1. Praktikakorraldus õppeasutustes on ühtlustatud, läbipaistev ja vastab praktikakorralduse osapoolte vajadustele; 10.2. õppur on õpingute lõpuks saanud praktilise õppetöö ja praktika kogemuse töökeskkonnas; 10.3. töökohapõhise õppe korraldus on ühtlustatud ja läbipaistev ning vastab osapoolte vajadustele; 10.4. on välja töötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe rakendusmudelid erinevate valdkondade ja suurusega ettevõtetele; 10.5. töökohapõhise õppe läbiviimisse kaasatud tööandjate arv on suurenenud; 10.6. vähenenud on madala haridustasemega mitteõppivate (18-24 aastaste) ja eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal; 10.7. töökohapõhises õppes õppijate arv on tõusnud ja seeläbi on õppijad omandanud tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooni. 10.8. kutsehariduse maine on paranenud; 10.9. üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ning põhikooli lõpetanute hulgas on tõusnud kutseõppeasutusse astujate osakaal; 10.10. kutseõppe võimalusi (sh töökohapõhist õpet) puudutav info on ajakohane ja kättesaadav; 10.11. kutseõppeasutuste teavitustegevused on süsteemsed ja eesmärgistatud. 10.12. kutseõppurite eesti keele kui teise keele oskus on paranenud ning nõustatud koolides on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud); 10.13. üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus on paranenud; 10.14. õppurite erialas(t)e võõrkeel(t)e oskus on paranenud. 11. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2014 a 2016 a 2018 a 2020 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes 50% 5 70% 75% Andmeid kogutakse osalenutest (2013) kumulatiivselt üks edukalt kord aastas. 2023 a lõpetanute määr4 sihttase 75%. Allikas EHIS Tegevuse TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja6 Praktikajuhenda 08 1100 3900 Ühtlasi mise koolitustel rakenduskava osalenud väljundnäitaja. juhendajate arv7 Andmeid kogutakse kumulatiivselt üks kord aastas. 2020 a sihttase 5350 Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes 09 1667 4200 7200 Ühtlasi osalenute arv rakenduskava väljundnäitaja. Andmeid kogutakse kumulatiivselt üks kord aastas. Allikas EHIS. Tulemusnäitaja Keeleõppe 0 800 1800 Ühtlasi tegevustes rakenduskava osalenute arv väljundnäitaja. Andmeid kogutakse kumulatiivselt üks kord aastas. 2020a sihttase 3000 Toetatavate tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 1. Väljundnäitaja Tegevuses 0 60% 80% Andmeid kogutakse Praktika ja osalevate kumulatiivselt ja töökohapõhise õppeasutuste kord aastas aasta- õppe süsteemse osakaal kõigist aruannetega. korralduse kutse- ja arendamine kõrgkoolidest kutse- ja (%) kõrgkoolides 2. Väljundnäitaja Parimaks 0 4 8 Andmeid kogutakse Praktilise õppe praktika- ja kumulatiivselt ja tähtsustamine töökohapõhise kord aastas aasta- õppe pakkujaks aruannetega. nimetatud ettevõtete arv 4 Edukas osaleja on täitund õppekava lõpetamise nõuded. 5 EHISe andmetel 2013. a seisuga on õpingud lõpetanud 50% töökohapõhise õppesse sisseastunutest. 6 Tulemusnäitajasse panustavad PRÕM ja avatud taotlusvoor. 7 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes 8 Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis. 9 Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis. 3. Väljundnäitaja Valminud 0 2 4 Andmeid kogutakse Praktika ja uuringute arv kumulatiivselt ja töökohapõhise kord aastas aasta- õppe aruannetega. monitoorimine ja uuringute läbiviimine 4. Väljundnäitaja Sõidu ja n/a 1200 2900 Andmeid kogutakse Sõidu ja majutustoetust (900) (2175) kumulatiivselt ja majutustoetuste saanud õppurite kord aastas aasta- võimaldamine arv sh majanduse aruannetega. õpilastele ja kasvuvaldkondad üliõpilastele e ja tervishoiu valdkonna õppurite arv 5. Väljundnäitaja Ülikoolide ja 0 3% 10% Andmeid kogutakse Õpetajakoolituse õppeasutuste kumulatiivselt ja praktika vahel sõlmitud kord aastas aasta- arendamine uute aruannetega. õpetajakoolituse praktika lepingute osakaal kõikidest õpetajakoolituse praktikalepingute st (%) 6. Väljundnäitaja Töökohapõhises n/a 150 250 350 Andmeid kogutakse Täiendavate õppes osalevate kumulatiivselt ja töökohapõhise ettevõtete arv kord aastas aasta- õppe õppekohtade (ettevõtted, kes aruannetega. loomine on programmi kutsehariduses kestel töökohapõhist õpet pakkunud) 7. Väljundnäitaja Kutsemeistri- 31 32 33 Andmeid kogutakse Kutsehariduse võistluste kumulatiivselt ja maine tõstmine erialade arv kord aastas aasta- aruannetega. 8.1 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 480 960 Andmeid kogutakse Täiendav eesti osalevad kumulatiivselt ja keele kui teise täiendavas eesti kord aastas aasta- keele õpe kutse- ja keele õppes aruannetega. kõrghariduses 8.2 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 600 1200 Andmeid kogutakse Täiendav osalevad kumulatiivselt ja võõrkeeleõpe täiendavas kord aastas aasta- kutse- ja võõrkeele õppes. aruannetega. kõrghariduses 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 26 568 575 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 22 583 289 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 3 985 286 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). V Väljund Teg Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite äl evu tegevuste eelarve eelarve ju se eelarve Tulemus Tegevused n nr di nr 1 Toetatavas tegevuses Praktika ja töökohapõhise õppe osalevate õppeasutuste süsteemse korralduse 8.1 414 035 199 035 215 000 osakaal kõigist kutse- ja arendamine kutse- ja kõrgkoolidest (%) kõrgkoolides sh otsene personalikulu 129 000 129 000 0 sh muud kulud 285 035 70 035 215000 2 Parimaks praktika- ja 211 600 0 211 600 töökohapõhise õppe pakkujaks 8.2 Praktilise õppe tähtsustamine nimetatud ettevõtete arv 156 200 0 156 200 sh otsene personalikulu sh muud kulud 55 400 0 55 400 3 Valminud uuringute arv Praktika ja töökohapõhise õppe 115 000 115 000 0 Praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv 8.3 monitoorimine ja uuringute läbiviimine sh otsene personalikulu 0 0 0 sh muud kulud 115 000 115 000 0 4 Toetatud õppurite arv Sõidu ja majutustoetuste 1 599 700 44 900 1 554 800 8.4 võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele 44 900 44 900 0 Sh otsene personalikulu Sh muud kulud 1 554 800 0 1 554 800 5 Ülikoolide ja õppeasutuste 1 593 000 88 000 1 505 000 Õpetajakoolituse praktika vahel sõlmitud uute 8.5 arendamine õpetajakoolituse praktika lepingute osakaal kõikidest 244 900 38 000 206 900 lepingutest (%) Sh otsene personalikulu sh muud kulud 1 348 100 50 000 1 298 100 6 Töökohapõhises õppes osalevate ettevõtete arv Täiendavate töökohapõhise õppe 8.6 (ettevõtted, kes on programmi õppekohtade loomine 18 842 200 69 900 18 772 300 Õpipoisiõppes osalenutest edukalt kestel töökohapõhist õpet pakkunud) Sh otsene personalikulu Õpipoisiõppes osalenute arv; 1 451 500 69 900 1 381 600 Sh muud kulud 17 390 700 0 17 390 700 7 Kutsemeistrivõistluste 2 128 110 1 768 610 359 500 erialade arv. 8.7 Kutsehariduse maine tõstmine 561 100 491 100 70 000 Sh otsene personalikulu 1 567 010 1 277 510 289 500 Sh muud kulud 8 Õppurite arv, kes osalevad Täiendav keeleõpe kutse- ja osalenute arv täiendavas eesti keele õppes ; 8.8 1 065 917 107 517 958 400 kõrghariduses Tegevustes Õppurite arv, kes osalevad täiendavas võõrkeele õppes. Sh otsene personalikulu 552 517 57 517 495 000 Sh muud kulud 513 400 50 000 463 400 Horisontaalne tegevus otsene personalikulu 111 300 111 300 0 (projektijuht) Kaudsed kulud kõigilt otsestelt personalikuludelt kokku (15% ühtse määra alusel) 487 712 141 257 346 455 KOKKU 26 568 575 2 645 519 23 923 055 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § -s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 13.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 8 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. tegevuse elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 13.2.3. toetatavate tegevuste 8.1, 8.2 ja 8.7 raames üritustel osalemise kulud. Konverentsidel ja messidel osalemiseks vajalikud kulud on abikõlblikud, kui tutvustatakse kutseõppe või töökohapõhise õppe võimalusi. Toetatava tegevuse 8.7 raames on abikõlblikud välislähetuskulud, mis on seotud rahvusvahelisel kutsemeistrivõistlusel osaleva Eesti võistkonna tulemuste kajastamisega meedias; 13.2.4. toetatava tegevuse 8.8 raames läbiviidava keeleõppe ettevalmistuse ja läbiviimisega seotud kulud; 13.2.5. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 nimetatud koolituskulud ühikuhinna alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“; 13.2.6. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 seminaride kulud ühikuhinna alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“; 13.2.7. toetatavates tegevustes 8.4 ja 8.5 nimetatud õppurite sõidu- ja majutustoetused ühikuhinna alusel vastavalt „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse“( 28.09.2005) § 37. Majutus- ja sõidutoetus on abikõlblik, õppur õpib juhtnõukogu poolt kinnitatud õppekaval ja suundub praktikale väljapoole oma elukoha või kooli asukoha maakonda. Samuti peab praktika toimuma väljapool Tallinna ja Tartu linna. ; 13.2.8. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe kulud, mida alates 1. märtsist 2018 hüvitatakse vastavalt Lisas 3 kehtestatud ühikuhindadele ja kõrgharidusõppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2. Kuni 28. veebruarini 2018 kehtib käesoleva käskkirja 09. augustil 2017 kehtestatud sõnastus. 13.2.9. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste õppetoetused ühikuhinna alusel vastavalt „Õppetoetuste ja õppelaenu seadusele“ (07.08.2003) § 12 lg 1; 13.2.10. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste koolilõuna toetuse kulud ühikuhinna alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2013 määrusele nr 124 „Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses” § 1. Kehtib kuni 28.02.2018. 13.2.11. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetused kuludokumentide alusel. Kehtib kuni 28.02.2018. 13.2.12. toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud kulud kuludokumentide alusel. 13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 13.3.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 13.3.3. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel; 13.3.4. sõidu- ja majutustoetus toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud töökohapõhise õppe õpilaste ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetuse saajale; 13.3.5. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kõrgharidusõppe töökohapõhise õppe üliõpilaste õppetoetused „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse“ alusel. 13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktidele 1 ja 3. 14.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis ning mitte sagedamini kui kord kuus struktuuritoetuse registri kaudu. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 14.7. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 14.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14.9. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 15. Elluviija ja partneri kohustused 15.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 15.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 15.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt lepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 15.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 15.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi; 15.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 16 sätestatule; 15.2.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 15.2.6. esitama iga aasta 1. märtsiks juhtnõukogule punktis 4.2.4 nimetatud hankeplaani. 15.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 16.1.1. punktis 11 loetletud näitajate täitmine; 16.1.2. ellu viidud tegevuste tegelik mõju läbivatele teemadele; 16.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.5. Lisaks punktis 16.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused, kord ja tähtajad lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises lepingus. 16.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 17.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas tegevuses osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 17.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 17.3. Punktides 17.1 ja 17.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 8.6 ja 8.8 nimetatud tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid töökohapõhises õppes osalevate ja keelekoolitusel osalenud isikute kohta. 17.4. ESF tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele vastavalt rakendusüksuse esitatud vormile ja tähtaegadele. 17.5. ESF tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 18.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 18.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 18.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 18.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 18.5. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 15.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 18.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 19.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 19.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 20. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri xx.xxx 2018. a käskkirjaga nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmine Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine“ Sissejuhatus Meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ kutseõppe täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomise standardiseeritud ühikuhinnad (edaspidi ühikuhinnad) on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli 67 lõike 5 alusel. Ühikuhindade suuruse alusena on kasutatud Euroopa Komisjoni poolt Eurostati andmete alusel liikmesriikide põhiselt välja arvutatud ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 1 alusel välja antud Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2016 (29. august 2017) sätestatud kutseõppe ühikuhindu. Ühikuhindade suurused ja nende väljamaksmise põhimõtted 1. Mõisted 1.1. ISCED (International Standard Classification of Education Fields of Education and Training) on rahvusvaheline standard õppekavade liigitamiseks. 1.2. Õppekavarühm on kutseõppe korraldamisel kasutatav õppekavade liigitamise kategooria. Liigitamisel võetakse aluseks rahvusvaheline haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus ISCED-F 2013. 1.3. Tasemeõppe koolituskoht on õpilasele loodud võimalus omandada kalendriaasta jooksul 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti mahus õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. 1.4. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus õppetöö maht on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ja õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega. 1.5. Nominaalne õppeaeg on ajavahemik õpilase õppeasutusse vastuvõtmisest kuni õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust. 1. Tabel 1: Formaalhariduse õppetasemete vastavus lähtuvalt ISCED standardist, Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2016 ja Eesti kutseharidusstandardist ISCED 1tase Haridustase2 Õppetase, lähtuvalt Ühikuhind kutseharidusstandardist3. eurodes 25 – põhihariduse Lower secondary 421 Teise taseme kutseõpe 5930 tasemel õpe education - vocational (ISCED 251) ED25 (Põhihariduse 431 Kolmanda taseme ülemine aste – kutseõpe kutseõpe (ISCED 251) ED25) 35 – keskhariduse Upper secondary 441 Neljanda taseme 4017 tasemel õpe education - vocational kutseõppe esmaõpe ED35 (kutsekeskharidusõpe) (Keskharidus – (ISCED 354) kutseõpe ED35) 442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (ISCED 351) 443 Neljanda taseme kutseõppe jätkuõpe (ISCED 351) 45 – keskhariduse Post-secondary non- 452 Viienda taseme 4022 järgne õpe, mitte tertiary education - kutseõppe esmaõpe kõrgharidus vocational ED45 (ISCED 454) (Kutsekeskharidus või 453 Viienda taseme kutseõpe keskhariduse kutseõppe jätkuõpe baasil – kutseõpe (ISCED 454) ED45) 2. Ühikuhind kehtestatakse kutsehariduse õppetasemest lähtuvalt (tabel 1) 3. Ühikuhind sätestatakse tasemeõppe täiendavale koolituskohale võttes aluseks tasemeõppes osaleja kulu ühel õppeaastal. 4. Ühikuhinna alusel hüvitatakse vastavas õppekavarühmas korraldatava õppe- ja kasvatustöö kulud. Lähtuvalt õppekavarühma eripärast (individuaalne õpe, õpe väikeses rühmas, suurema materiaal-tehnilise baasi vajadus) diferentseeritakse ühikuhinnad õppekavarühmade kaupa järgmiselt (tabel 2): Tabel 2: Ühikuhind eurodes lähtuvalt õppekavarühmast ja õppetasemest Õppekavarühm Õppekavataseme kood 421, 431 441, 442 443, 452, 453 Ühikuhind eurodes 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 5930 4017 4022 1 International Standard Classification of Education Fields of Education and Training http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-2011- en.pdf 2 COMMISSION DELEGATED REGULATION (EU) 2017/2016 of 29 August 2017 amending Commission Delegated Regulation (EU) 2015/2195 on supplementing Regulation (EU) No 1304/2013 of the European Parliament and of the Council on the European Social Fund, regarding the definition of standard scales of unit costs and lump sums for reimbursement of expenditure by the Commission to Member States Annex XIV Conditions for reimbursement of expenditure on the basis of standard scales of unit costs to all Member States specified http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L:2017:298:TOC 3 Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv 0214 Käsitöö 5930 4017 4022 0215 Muusika ja esituskunstid 5930 4017 4022 0411 Majandusarvestus ja maksundus 2965 2009 2011 0412 Rahandus, pangandus, ja kindlustus 2965 2009 2011 0413 Juhtimine ja haldus 2965 2009 2011 0414 Turundus ja reklaam 2965 2009 2011 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 2965 2009 2011 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 2965 2009 2011 0417 Tööoskused 2965 2009 2011 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 3558 2410 2413 0611 Arvutikasutus 2965 2009 2011 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 2965 2009 2011 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 2965 2009 2011 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 3558 2410 2413 0713 Elektrienergia ja energeetika 4151 2812 2815 0714 Elektroonika ja automaatika 4151 2812 2815 0715 Mehaanika ja metallitöö 4151 2812 2815 0716 Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika 4151 2812 2815 0721 Toiduainete töötlemine 4151 2812 2815 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 4151 2812 2815 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 3558 2410 2413 0724 Kaevandamine ja rikastamine 4151 2812 2815 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 4151 2812 2815 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 4151 2812 2815 0811 Põllundus ja loomakasvatus 5337 3615 3620 0812 Aiandus 4744 3214 3218 0821 Metsandus 5930 4017 4022 0831 Kalandus 4744 3214 3218 0841 Veterinaaria 4744 3214 3218 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 3558 2410 2413 0915 Teraapia ja taastusravi 3558 2410 2413 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 3558 2410 2413 0922 Lastehoid ja teenused noortele 3558 2410 2413 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 3558 2410 2413 1011 Koduteenindus 2965 2009 2011 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 2965 2009 2011 1013 Majutamine ja toitlustamine 2965 2009 2011 1015 Reisimine, turism ja vaba aja veetmine 2965 2009 2011 1041 Transporditeenused 2965 2009 2011 5. Tasemeõppes õppija hüvitatav koolituskulu arvestatakse õppeaasta kohta nominaalse õppeaja vältel. Kui õppetöö maht on vähem või rohkem kui 60 EKAPi, hüvitatakse koolituskulud samas proportsioonis tegelikult omandatud EKAPdega. 6. Ühikuhind sisaldab järgnevaid õppe läbiviimisega seotud kulusid: 6.1. õpetajate ja tugipersonali palga- ja lähetuskulu; 6.2. õpperuumide kommunaalkulud; 6.3. õppetööks vajalikud õppevahendid; 6.4. õppetöö korraldamisega seotud üldkulud; 6.5. õppijate koolilõuna kulu; 6.6. õppija sõidutoetuse kulu. 7. Tasemeõppe läbiviimisega seotud kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata. 8. Toetuse andmise aluseks on riikliku koolitustellimuse komisjoni protokolliline otsus tasemeõppe (töökohapõhine õppevorm) koolituskohtade kinnitamiseks ESF tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse-ja kõrghariduse arendamine“ raames. Komisjoni otsuses on minimaalselt välja toodud õppekavarühm, õppekava, õppetase, õppe nominaalne õppeaeg, õppijate arv ja koolituskohtade arv. 9. Toetuse arvestuse metoodika ühikuhinna alusel 9.1. Toetuse suuruse arvutamise aluseks on tegelik õppijate arv, mis kajastub Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) antud õppekaval rahastamisallikaga „ESF töökohapõhine õpe“ ja õppevormiga: „töökohapõhine õpe“. 9.2. Õppekava koolituskohtadel õppijate arv fikseeritakse kuupõhiselt (16. kuupäeva seisuga EHISes). 9.3. Toetust makstakse igakuiselt 1/12 koolituskoha ühikuhinnast, täpsusastmega kaks komakohta. 9.4. Igakuine toetuse suurus arvutatakse korrutades tegelik õppijate arv koolituskohtadel tabelis 2 sätestatud õppekavarühma 1/12 ühikuhinnaga. 9.5. Kulude abikõlblikkust tõendavateks dokumentideks on: 9.5.1. Eesti Hariduse Infosüsteemi väljavõte iga kuu 16. kuupäeva seisuga (rahastamisallikas: ESF töökohapõhine õpe; õppevorm: töökohapõhine õpe), 9.5.2. direktori käskkiri õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmiseks, 9.5.3. õppija katkestamisel direktori käskkiri õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamiseks 9.5.4. õppija lõpetamisel direktori käskkiri õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamiseks. SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 (muudetud haridus- ja teadusministri 16. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 39, 14. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 50 ja 9. augusti 2017 a. käskkirjaga nr 206) „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“. Eelnõuga viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr. 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr. 5 “Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärke ja tulemusi. Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirja muutmise peamiseks eesmärgiks on uute ühikuhindade kehtestamine seoses kutsehariduse siseriikliku rahastuse muutumisega. Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul (735 4099, [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja õigusosakonna asejuhataja Marko Jaeger (735 4063, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1 Käskkirja eelnõu lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused: 1. Punktis 4.2.4 on muudetud juhtnõukogus kooskõlastatava hangete plaanis olevate hangete maksumuse määra. Lähtuvalt SA Innove hankekorrast on elluviija kohustatud oma hangete plaani lisama hanked, mille maksumus on 15 000 eurot ja enam. Muudatus on vajalik elluviija halduskoormuse vähendamiseks. 2. Lisatud on punkt 5.4, milles kehtestatakse tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine“ kutseõppe tasemeõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhindade alusel (lisa 3) rahastamise algus. Kutseõppeasutustel on võimalik 1. märtsiks esitada täiendavate töökohapõhise õppekohtade taotlusi ja seda loetakse antud kontekstis 1. märtsist alustatud tegevuseks. 3. Punkti 8.1 on lisatud võimalus, et praktika ja töökohapõhise õppe juhendajate koolitustele saab kaasata ettevõttepoolseid praktika ja töökohapõhise õppe juhendajaid. Eraldi koolitusi ainult ettevõttepoolsetele juhendajatele ei korraldata. Muudatus on vajalik tulemusnäitaja „praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv“ täitmise parandamiseks. Samuti tõstab ettevõtte- ja koolipoolsete praktikajuhendajate ühes grupis koolitamine koolituste ja praktika kvaliteeti. 4. Punktis 8.4 on muudetud praktika sõidu- ja majutustoetuste hindamise tähtaega, kuna 2017 aastal polnud piisavalt andmeid analüüsi läbiviimiseks. 5. Punkt 8.6 on viidud vastavusse eelnõu lisas 3 kehtestatava ühikuhinna põhimõtetega. 6. Punkti 12 on muudetud järgnevalt (tabel 1): a. suurendatakse toetatavas tegevuses 8.1 partnerite muud kulu 215 000 eurot ja vähendatakse samas summas elluviija muud kulu. Toetatava tegevuse raames korraldavad praktika- ja töökohapõhise õppe alaseid koolitusi partnerid ning seoses tehnilise veaga ei olnud neile eelarvet planeeritud. b. suurendatakse toetatava tegevuses 8.1 elluviija personalikulu 39 100 eurot ja sellega kaasnevat kaudset kulu elluviija muu kulu arvelt. Muutus on vajalik seoses arendustegevuste ümberkorraldustega. Toetatava tegevuse eelarve ei muutu. c. toetatavas tegevuses 8.8 suurendatakse elluviija muud kulu 40 000 eurot ja sama summa võrra vähendatakse elluviija personalikulu eelarvet ja sellega seonduvat kaudset kulu. Eelarve muutus on vajalik seoses planeeritava koolide esindajate õppereisiga, mille kulud katab elluviija. Toetatavate tegevuste eelarve ei muutu. Tabel 1. Toetatavate tegevuste eelarve muutmine KOKKU sh sh elluviija partnerid -5 865 -220 865 +215 000 Tegevus 8.1 +39 100 +39 100 0 sh otsene personalikulu -44 965 -215 000 +215 000 sh muud kulud -44 965 +5 217 +5 217 0 Tegevus 8.8 -34 783 -34 783 0 sh otsene personalikulu +40 000 +40 000 0 sh muud kulud Kaudsed kulud kõigilt otsestelt +648 +648 0 personalikuludelt kokku +5 865 +5 865 0 sh tegevuse 8.1 kaudsed kulud -5 217 -5 217 0 sh tegevuse 8.8 kaudsed kulud 0 -215 000 +215 000 Kokku 7. Punkti 13.2.8 muudetakse seoses kutsehariduse rahastamise aluste ja põhimõtete muutumisega riigieelarvelistest vahenditest alates 01.01.2018, millest senini lähtuti tegevuse 6.8 rahastamisel. Toetuse andmisel seatud tingimused kohalduvad võetud kohustustele reeglina juba alustatud tegevusele selle tegemise lõpuni. Riikliku koolitustellimuse komisjon kinnitab kutseõppeasutuste ettepanekul tasemeõppes töökohapõhise õppevormi koolituskohad. Õpingute nominaalaeg kestab kolmest kuust kuni 3,5 aastani. Seega on RKT komisjon kinnitanud koolituskohad, millel nominaalne õppeaeg lõppeb peale 1. märtsi 2018. Et aga toetatavate tegevuste rahastuspõhimõtted oleksid selged ja arusaadavad, 2 jätkatakse alates 1. märtsist 2018 tegevuse 8.6 rahastamist lisas 3 sätestatud standardiseeritud ühikuhindade alusel. Üleminekusäte on seatud õigusteoorias tunnustatud põhimõtte alusel, et kui viidatud sätet sisaldav õigusakt peaks tühistatama, kuid viitav akt jääb muutmata, siis kehtivad viidatud sätted viitava sätte kehtejõu mõjul edasi ning kuuluvad selle sätte sisuna kohaldamisele, hoolimata sellest, et viidatud õigusakt või selle osa on tühistatud (Riigikohtu 21. jaanuari 2004.a kohtuasi nr 3-4-1-7-03 p 34). 1. jaanuarist 2018. aastast kehtivad kutsehariduses riigieelarvest rahastamisel uued tasemeõppe rahastuspõhimõtted. Senini kehtinud koolituskoha põhise rahastamise põhimõtted ei rahuldanud koolide vajadusi, sest olles seotud üksnes riikliku koolitustellimuse täitmisega ehk koolituskohtade arvuga polnud kujunev eelarve alati piisav kooli kasutuses olevate õppetööks vajalike õppebaaside haldamiseks või kooli arendustegevustesse panustamiseks. Samuti ei arvestanud rahastamine erinevate sihtrühmade vajadustega ja koolide õppekasvatustöö tulemustega. Koolide tulemuslikkust suunati küll läbi arengukavade ning juhtide programmi, kuid ebapiisav ressurss muutuste ellu kutsumiseks pärssis võimekust. Eeltoodust tulenevalt töötati koostöös erinevate osapooltega välja uus kutseõppe rahastamise mudel, mis vastab enam kujunenud koolivõrgu ja kutseõppe korraldamise vajadustele. Uus rahastamismudel koosneb kolmest komponendist: kutseõppe läbiviimine, kutseõppe kättesaadavus ja kutseõppe tulemuslikkus. Kutseõppe läbiviimise komponendi kaudu rahastatakse kooli toimimise nö baasteenuseid: õppekasvatustöö korraldamist, tugiteenuste osutamist ning kooli haldamist, arvestades õppe korraldamise erisustega koolis, töökohal ja vanglas. Kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu rahastatakse hariduse abiteenuseid (koolitoit, -transport ja majutus), õppetoetusi ja õpet kaudselt toetavaid teenuseid. Kutseõppe tulemuslikkuse komponendi kaudu rahastatakse riigile oluliste strateegiste eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides. Uus siseriiklik rahastusmudel ei vasta Vabariigi Valitususe määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 2 sätestatud kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele. Seoses sellega töötati välja struktuuritoetusest tasemeõppe rahastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja lõike 5 alusel standardiseeritud ühikuhinnad, mille suuruse alusena on kasutatud Euroopa Komisjoni poolt Eurostati andmete alusel liikmesriikide põhiselt välja arvutatud ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 1 alusel välja antud Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2016 sätestatud kutseõppe ühikuhindu. Toetuse suurus on samas suurusjärgus, mis seni kehtinud ühikuhind ning sellega seoses tegevuse eelarve ei muutu. 8. Punktidele 13.2.10 ja 13.2.11 lisatakse kehtivusaeg, kuna alates 1. märtsist 2018 sisaldavad need kulud kutsehariduse tasemeõppe ühikuhinnnas (lisa 3). 2.2 Käskkirjale lisatakse uus lisa 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““ 3 1. punktis 1 tuuakse välja olulisemad mõisted. 2. punktis 2 tuuakse võrdlusena välja EK delegeeritud määruses (EL) 2017/2016 kehtestatud ühikuhind Eesti kutsehariduse tasemetega. Liigitamise aluseks on ISCED 2011 „Operational Manual. Guidelines for classifying national education programmes and related qualifications“.1 Tabel 2: haridustasemete võrdlus Haridustase Haridustase Õppetase, lähtuvalt ISCEDi järgi kutseharidusstandardist. 25 – põhihariduse Lower secondary Kutseharidusstandardist lähtuvalt tasemel õpe. education - vocational vastavad ISCED 25 tasemele: ED25 (Põhihariduse  Teise taseme kutseõpe ülemine aste – kutseõpe  Kolmanda taseme ED25) kutseõpe Mõlemal tasemel õpingute alustamisel ei ole nõutav põhihariduse olemasolu. Õpe lõppeb kooli või kutseeksamiga. Teise taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist. 35 – keskhariduse Upper secondary Kutseharidusstandardist lähtuvalt tasemel õpe education - vocational vastavad ISCED 35 tasemele: ED35  Neljanda taseme (Keskharidus – kutseõpe kutseõppe esmaõpe ED35) (kutsekeskharidusõpe)  Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe  Neljanda taseme kutseõppe jätkuõpe Neljanda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu. Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid. Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu. 1 International Standard Classification of Education Fields of Education and Training http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-2011- en.pdf 4 45 – keskhariduse Post-secondary non- Kutseharidusstandardist lähtuvalt järgne õpe, mitte tertiary education - vastavad ISCED 45 tasemele: kõrgharidus vocational ED45  Viienda taseme kutseõppe (Kutsekeskharidus või esmaõpe kutseõpe keskhariduse  Viienda taseme kutseõppe baasil – kutseõpe ED45) jätkuõpe Viienda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on keskhariduse olemasolu. Viienda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu. 3. Punktis 2 on toodud välja Eurostatis andmetel EL delegeeritud määruses sätestatud vastavate õppetasemetele kehtestatud ühikuhinnad, 4. Punktis 3 defineeritakse ühikuhind, mis on tasemeõppes õppija kulu ühel õppeaastal 5. Punktis 4 diferentseeritakse ühikuhind vastavalt õppekavarühmale. Diferentseerimine on vajalik kuna erinevates õppekavarühmades on erinevad õpperühmade suurused (näiteks muusika ja kunsti erialadel on rohkem individuaalõpet ning raamatupidamises ja finantsarvestuses on suuremad õpperühmad), osad õppekavad eeldavad enam ruumi ja õppetööks vajalikke materjale (näiteks koka õppes on vaja tooraineid, muusikaerialadel selline vajadus puudub). Diferentseerimise aluseks on võetud Vabariigi Valitsuse 20.02.2014 määruse nr 28 „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“ (kehtiv kuni 31.12.2017) lisas „Kutseõppe õppekavarühmade, põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamise koefitsiendid“ toodud koefitsiendid2. Kuna koefitsiendid on vahemikus 4 kuni 1, siis käesoleva käskkirja raames korrigeeritakse koefitsiente – aluseks võetakse, et koefitsient 2,4 (ja kõrgem) on korrigeeritult 1 (maksimaalne ühikuhind) ning alla 2,4 koefitsiendid proportsionaalselt väiksemad (korrigeeritud koefitsient võrdub koefitsient jagatud 2,4 ). Näiteks, kui rahastusmääruses on koefitsent 1,5, siis korrigeeritud koefitsent on 1,5/2,4=0,63. Lähtuvalt õppekavarühma eripärast on ühikuhinnad diferentseeritud õppekavarühmade kaupa järgmise korrigeeritud koefitsentidega: Õppekavarühm Koefitsient korrigeeritud lähtuvalt koefitsient määrusest 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 2,6 1 0214 Käsitöö 2,6 1 0215 Muusika ja esituskunstid 4 1 0411 Majandusarvestus ja maksundus 1 0,42 0412 Rahandus, pangandus, ja kindlustus 1 0,42 0413 Juhtimine ja haldus 1 0,42 0414 Turundus ja reklaam 1 0,42 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 1 0,42 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/2201/7005/VV_28m_lisa.pdf# 5 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 1 0,42 0417 Tööoskused 1 0,42 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 1,4 0,58 0611 Arvutikasutus 1,1 0,46 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 1,1 0,46 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 1,1 0,46 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 1,3 0,54 0713 Elektrienergia ja energeetika 1,5 0,63 0714 Elektroonika ja automaatika 1,5 0,63 0715 Mehaanika ja metallitöö 1,5 0,63 0716 Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika 1,5 0,63 0721 Toiduainete töötlemine 1,5 0,63 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja 1,5 0,63 puit) 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning 1,3 0,54 naha töötlemine 0724 Kaevandamine ja rikastamine 1,5 0,63 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 1,5 0,63 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 1,5 0,63 0811 Põllundus ja loomakasvatus 2 0,83 0812 Aiandus 1,8 0,75 0821 Metsandus 2,5 1 0831 Kalandus 1,8 0,75 0841 Veterinaaria 1,8 0,75 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 1,4 0,58 0915 Teraapia ja taastusravi 1,4 0,58 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 1,4 0,58 0922 Lastehoid ja teenused noortele 1,4 0,58 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 1,4 0,58 1011 Koduteenindus 1,2 0,5 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 1,2 0,5 1013 Majutamine ja toitlustamine 1,2 0,5 1015 Reisimine, turism ja vaba aja veetmine 1,2 0,5 1041 Transporditeenused 1,1 0,46 6. Punktis 5 tuuakse välja, kui pikalt õpet rahastatakse ja rahastuse erisused. Õppe kulud kaetakse nominaalse õppeaja jooksul. Nominaalne õppeaeg aastates leitakse õppekava tegelik maht EKAPites jagatud 60. Näiteks kui õppekava maht on 45 EKAPit, siis õppe nominaalne õppeaeg on 45/60=0,75 aastat (so 9 kuud). Kui õppekava maht on 90 EKAPit, siis õppe nominaalne õppepikkus on 90/60=1,5 aastat (so 18 kuud). 7. Punktis 6 tuuakse välja ühikuhinnas sisalduvad kulud. 8. Punktis 8 kirjeldatakse toetuse andmise alused. Toetuse andmise aluseks on Haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud riikliku koolitustellimuse komisjoni otsus tasemeõppe (töökohapõhine õppevorm) koolituskohtade kinnitamiseks ESF tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse-ja kõrghariduse arendamine“ raames. 9. Punktis 9 kirjeldatakse toetuse väljamaksmise metoodika. Õppes osalejate osalemist kontrollitakse tegevust tõendavate dokumentide alusel iga kuu. Kontrolli aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) väljavõte 16. kuupäeva seisuga. Õppeasutustel on 6 kohustus õppijate andmeid EHISes iga kuu 15. kuupäevaks kaasajastada. PRÕMist rahastavatel õppijatel on EHISes rahastusallikaks: ESF töökohapõhine õpe ja õppevormiks: töökohapõhine õpe Iga kuu leitakse õppekavaltäidetud koolituskohtade arv ja korrutatakse ühikuhinnaga. Näiteks, koolil on töökohapõhises õppes transporditeenuste õppekavarühmas (Logistika õppekava, maht 60 EKAPit, viienda taseme kutseõppe esmaõpe) 24 õppijat töökohapõhises õppes, siis igakuiselt väljamakstav summa on 24/12*2011=4022 eurot. Kui kaks õpilast langeb välja, siis 22/12*2011=3680,13 eurot. Õpet rahastatakse nominaalse õppeaja jooksul. Eelpool toodud logistika õppekava näitel rahastatakse õpet 12 kuud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele. Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014– 2020 STS ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. 4. Tegevuse mõjud. Tegevuse mõju kirjeldamisel läbivatele teemadele on lähtutud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusest nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“. Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2014-2020. 5. Käskkirja jõustumine. Käskkiri jõustub 1. märtsil 2018. 6. Eelnõu kooskõlastamine. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaal- ministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu esitatakse avamuse avaldamiseks SA Innove, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Teet Tiko kutsehariduse osakonna asejuhataja osakonnajuhataja ülesannetes 7 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 alusel: 1. Teen haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirjas nr 316 “Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks” (muudetud haridus- ja teadusministri 16. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 39, 14. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 50 ja 9. augusti 2017 a. käskkirjaga nr 206) järgmised muudatused: 1) muudan käskkirja lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud); 2) täiendan käskkirja lisaga 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““ (lisatud). 2. Käesolev käskkiri jõustub alates 1. märtsist 2018. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0152 - Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.02.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f56ee896-ed35-4d4b-80cc-891c29fa5139 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f56ee896-ed35-4d4b-80cc-891c29fa5139?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →