Kooskõlastamiseks: 20.02.2018 nr 8-2/18/1014
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kultuuriministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
„Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja
kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on
võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie
kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Ministri käskkirja eelnõu.pdf
2. Lisa 1 PRÕM TAT.pdf
3. Lisa 3 KuH õpipoisiõppe ühikuhind.pdf
4. Seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Sihtasutus Innove
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Karin Ruul
735 4099
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Lisa 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri xx. xxx 2018. a käskkirjaga nr
xxx „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ elluviimiseks“ muutmine“
Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse-
ja kõrghariduse arendamine“ (edaspidi PRÕM) elluviimiseks
Sisukord
1. Reguleerimisala 2
2. Rakendusasutus ja –üksus 2
3. Elluviija ja partner(id) 2
4. Juhtimine 2
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 3
6. Mõisted 3
7. Toetuse andmise eesmärk 3
8. Toetatavad tegevused 4
9. Sihtgrupid 11
10. Tulemused 11
11. Tulemus- ja väljundnäitajad 12
12. Tegevuste eelarve 14
13. Kulude abikõlblikkus 15
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 16
15. Elluviija ja partneri kohustused 17
16. Tegevuste elluviimise aruandlus 17
17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 18
18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 18
19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 19
20. Dokumentide säilitamine 19
1. Reguleerimisala
PRÕMi tegevusi viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020”
prioriteetse suuna nr. 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks
tööturul” Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgi nr. 5 “Õpe kutse- ja kõrghariduses on
suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme “Õppe seostamine
tööturu vajadustega” tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks.
2. Rakendusasutus ja -üksus
Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja
rakendusüksus SA Innove struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija ja partner(id)
Käesoleva käskkirja punktis 8 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on SA Innove hariduse
agentuur (edaspidi elluviija). Partnerid osalevad toetatavate tegevuste elluviimises vastavalt
alljärgnevale tabelile.
Partner TOETATAV T E G E V U S
1 2 3 4 5 6 7 8
Tartu Ülikool X X
Tallinna Ülikool X X
Tallinna Tehnikaülikool X
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor X
Eesti Tööandjate Keskliit X
Kutseõppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise X X X X
1
õigust
Kõrgkoolid, kes omavad õppe läbiviimise õigust2 X X X
4. Juhtimine
4.1. PRÕMil on juhtnõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse,
kutsehariduse, õpetaja- ja keeleosakonna ning tööandjate keskorganisatsiooni ja elluviija
esindajad. Juhtnõukogu koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri
käskkirjaga.
4.2. Juhtnõukogu ülesandeks on:
4.2.1. kooskõlastada PRÕMi iga-aastane tegevuskava, sh koolituskava ja eelarve;
4.2.2. kooskõlastada PRÕMi iga-aastased seirearuanded;
1
30.01. 2017 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, G. Otsa nim
Tallinna Muusikakool, H. Elleri nim Tartu Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-
Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool,
Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere
Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool,
Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu
Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool,
Võrumaa Kutseharidusekeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus, Väike-Maarja Õppekeskus,
Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Juuksurite Erakool "Maridel", M. I. Massaažikool, Pärnu Saksa
Tehnoloogiakool.
2
30.01. 2017 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti
Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool,
Estonian Business School, Arvutikolledž, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Eesti
Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Euroakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem
Usuteaduslik Seminar, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Lääne-
Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
4.2.3. kinnitada õppekavade nimekiri, mille raames saavad õppurid sõidu- ja
majutustoetust;
4.2.4. kooskõlastada PRÕMi elluviimisega seotud toetatavate tegevuste 8.1, 8.2, 8.3,
8.6, 8.7 ja 8.8 raames läbiviidavate hangete plaan, mis sisaldab hankeid
eeldatava maksumusega alates 15 000 eurost ilma käibemaksuta;
4.2.5. nimetada hangete plaanis olevad hanked, mille tehnilised kirjeldused tuleb
kooskõlastada juhtnõukoguga ja mille hindamiskomisjoni soovib juhtnõukogu
esitada eksperdid;
4.2.6. kooskõlastada punktis 4.2.5. nimetatud hangete tehnilised kirjeldused;
4.2.7. nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse;
4.2.8. kooskõlastada toetatavate tegevuste elluviimisega seotud korrad;
4.2.9. teha elluviijale kooskõlas PRÕMi eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava
muutmiseks.
4.3. PRÕMi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija.
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood
5.1. Toetatavate tegevuste 8.1 – 8.5, 8.7 ja 8.8 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni
31.12.2018.
5.2. Toetatava tegevuse 8.6 abikõlblikkuse periood on 1.03.2015 kuni 31.12.2020.
5.3. Toetatavaid tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi vältel. Ühikuhindade
alusel rahastatavad tegevused on abikõlblikud alates vastava sisulise muudatuse
tegemisest konkreetse ühikuhinna osas toetuse andmise tingimustes. Koolituste ja
seminaride ühikuhinnad on kehtestatud 29.07.2015 nr 312 haridus- ja teadusministri
käskkirjaga „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020
meetmetele“.
5.4. Tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine“ rahastatakse
kutseõppes töökohapõhises õppevormis õppijate õppekulusid standardiseeritud
ühikuhindade alusel (lisa 3) alates 1 märtsist 2018.a. alustatud tegevuste käigus tekkivaid
kulusid.
6. Mõisted
6.1. Koolitus ehk täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv
eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (Täiskasvanute koolituse seadus §1 lg 4).
Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja
vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või
koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. Koolituse
õppekava ja koolitusel osalemist tõendavad dokumendid peavad vastama
Täienduskoolituse standardis kehtestatud nõuetele.
6.2. Õppeasutus PRÕMi kontekstis on kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuv
haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool.
6.3. Õppur on PRÕMi kontekstis kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja kutseõppe
tasemeõppe õpilane.
6.4. Kutseõpingud on õpetajakoolituse koostisosa, mille eesmärgiks on kutsestandardis
kirjeldatud kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamine õppija poolt. Kutseõpingud
sisaldavad vähemalt 10 töönädalat juhendatud praktikat (Vabariigi Valitsuse 22.11.2000
määrus nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ § 8).
6.5. Töökohapõhine õpe on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes või asutuses
moodustab kõrgharidustasemel üle poole õppekava mahust, kutsehariduse tasemel
vähemalt 2/3 õppekava mahust.
7. Toetuse andmise eesmärk
7.1. Praktikakorralduse süsteem toimib, on heal tasemel ning praktika ja praktiline õppetöö
on tavapärane osa õppetegevusest;
7.2. õppeasutused, õppurid ja tööandjad väärtustavad praktika vajadust ja toetavad
õpiväljundite saavutamist praktikal;
7.3. töökohapõhise õppe süsteem on hästi toimiv ja jätkusuutlik;
7.4. tööandjaid on kaasatud nende vajadustest lähtuvate õppekavade elluviimisesse ja neil on
täiendavad võimalused sobiva tööjõu koolitamiseks;
7.5. noortele ja täiskasvanutele (sh madala haridustasemega) on loodud rohkem paindlikke,
valikuid võimaldavaid ja sobivaid õppevorme vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks,
eesmärgiga tagada sujuvam üleminek tööellu;
7.6. põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanute (sh lapsevanemate)
teadlikkus kutseõppe võimalustest sh töökohapõhisest õppest ja erialavalikutest on
kasvanud. Üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate seas ning Eesti elanikkonnas laiemalt
on kujunenud positiivne hoiak kutsehariduse suhtes;
7.7. kutse- ja kõrgharidusõppureil, sõltumata emakeelest, on võrdsed võimalused hariduse
omandamiseks ja tööturul toimetulekuks.
8. Toetatavad tegevused
8.1. Praktika ja töökohapõhise õppe süsteemse korralduse arendamine kutse- ja
kõrgkoolides
Toetatakse praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendustegevusi, sh õppeasutuste
praktika- ja töökohapõhise õppe koordinaatorite ning praktikajuhendajate koostööd;
juhendmaterjalide, kutsehariduse praktika tulemuslikkuse kriteeriumite ja praktika hea
tava väljatöötamist; vajadusel ka õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamist;
samuti parimate praktikate levitamist, üksteiselt õppimist ja erinevate haridustasemete
vahelist koostööd. Kuna töökohapõhine õpe toimib täna hästi kutsehariduses suurtes
ettevõtetes, siis tegevuse raames töötatakse välja töökohapõhise õppe rakendusmudelid
erineva suuruse ja valdkonna ettevõtetele ning põhimõtted töökohapõhise õppe
võimaldamiseks kõrghariduses. Töötatakse välja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamise
(sh hindamise) põhimõtted. Arendustegevustesse kaasatakse eksperte ja tööandjate
esindajaid.
Korraldatakse koolitusi praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele,
õppeasutusepoolsetele praktikajuhendajatele ja õppetegevuse eest vastutavatele
töötajatele. Koolitustel võivad osaleda ka ettevõttepoolsed praktika ja töökohapõhise
õppe juhendajad. Koolituste korraldamise eesmärgiks on praktika ja töökohapõhise õppe
hea tava juurutamine, õppurite toetamise ja nõustamise parendamine, praktika olulisuse
ja tulemuslikkuse suurendamine õppekavades ning välisüliõpilastele praktika võimaluste
loomisele kaasaaitamine.
Koolituste ja seminaride korraldamise kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja
ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel). Praktika ja töökohapõhise õppe
didaktikaalaseid koolitusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli
didaktikakeskused, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ning Tallinna Tehnikaülikooli
inseneripedagoogika keskus.
8.2. Praktilise õppe tähtsustamine
Tegevuse raames suurendatakse erinevate huvipoolte, eelkõige tööandjate teadlikkust
praktika ja töökohapõhise õppe olemustest ja võimalustest. Sealhulgas teavitatakse
tööandjaid välisüliõpilastele praktika pakkumise võimalustest ja vahendatakse
välisüliõpilastele praktikakohtade pakkumist Eestis. Tunnustatakse parimaid praktika ja
töökohapõhise õppe pakkujaid. Teavitustegevuste raames tehakse koostööd
erialaliitudega.
Tegevus sisaldab erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja
levitamist, artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist,
töökohapõhise õppe ja praktikaga seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist.
Tegevust viib ellu Eesti Tööandjate Keskliit.
8.3. Praktika ja töökohapõhise õppe monitoorimine ja uuringute läbiviimine
Tegevuse raames uuritakse tööandjate ootuseid ja rahulolu praktika ja töökohapõhise
õppega. Töökohapõhise õppe uuringute raames analüüsitakse töökohapõhise õppe
läbiviimise maksumust ettevõtetes ja õppeasutustes ning tööandjaid motiveerivaid
mehhanisme töökohapõhise õppe rakendamiseks. Samuti seiratakse praktika ja
töökohapõhise õppe olukorda ja arenguid.
2018. aastal viiakse läbi kordusuuring (eelnevad 2008 ja 2013) kutsehariduse maine
kohta, mille raames uuritakse nii Eesti täiskasvanud elanikkonna kui ka eraldi
üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate teadlikkust kutseõppe võimalustest ja hoiakuid
kutsehariduse ja kutsehariduslikku ettevalmistust nõudvate ametite suhtes.
Jälgitakse töökohapõhise õppe rahvusvahelisi arengutrende ja kogemusi ning vajadusel
kasutatakse (tellitakse) ekspertiise Eesti töökohapõhise õppe mudeli arendamiseks.
8.4. Sõidu- ja majutustoetuse võimaldamine õpilastele ja üliõpilastele
Tegevuse raames piloteeritakse õppuritele praktikaga kaasnevate täiendavate kulude
katmist juhtnõukogu poolt kinnitatud õppekavadel. Õppekavade valikul lähtutakse
eesmärgist toetada majanduse kasvuvaldkondade arendamist ning laiendada regionaalselt
õpetatavate ja riigile oluliste erialade praktikabaaside võrku. Majanduse
kasvuvaldkondade ja tervishoiu valdkondade õppuritele suunatakse 75% sõidu- ja
majutustoetuste eelarvest. Samuti toetatakse Ida-Virumaal asuvate õppeasutuste ja vene
õppekeelega õppeasutuste õppuritele praktika võimaldamist eestikeelses töökeskkonnas.
Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt juhtnõukogu poolt.
Tegevuse raames toetatakse väljaspool õppuri elukoha (rahvastikuregistri järgne elukoht)
või õppeasutuse (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha maakonda praktikale suunduvat
õppurit sõidu- ja majutustoetuse maksmisega. Tegevuse raames ei toetata praktika
sooritamist Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse ühikuhinnana,
võttes aluseks tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (RT I 2005, 54, 430) § 37 lõigetes 2 ja
5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse maksmise põhimõtted ja määra. Sõidu- ja
majutustoetust makstakse õppurile 15-40 praktikapäeva eest õppeaastas praktika
toimumise koha ja õppuri elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise vahemaa ning sõidu-
ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse
ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetust arvestatakse praktika toimumise koha ja
õppuri elukoha või õppeasutuse asukoha vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel.
Sõidu ja majutustoetuse väljamaksmise aluseks on õppeasutuse tõend praktika läbimise
kohta. Sõidu- ja majutustoetust maksab õppurile õppeasutus, kes peab toetuselt kinni ka
tulumaksu. Sõidu- ja majutustoetusi ei maksta töökohapõhise õppe vormis (toetatav
tegevus 8.6) õppivatele õpilastele.
Õppuritele sõidu- ja majutustoetuse edasise maksmise vajadust ja mahtu selgitatakse
hindamise käigus 2018. aastal.
8.5. Õpetajakoolituse praktika arendamine
Tegevuse eesmärgiks on teoreetiliste ning praktiliste õppeainete tihedam lõimimine
õpetajakoolituses ning ülikoolide ja teiste õppeasutuste koostöö tugevdamine.
Tegevuse raames toetatakse ülikoolide ja praktikaasutuste (koolieelsed lasteasutused,
üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused) koostööd ja ühise praktikakogukonna arengut.
Praktikakogukondadesse kaasatakse kutseõpinguid läbiviivad õppejõud ja
praktikaasutuste praktikajuhendajad. Organiseeritakse praktikakogukonda arendavaid
üritusi, mis toetavad vastastikust õppimist. Toimuvad regulaarsed praktikaasutuste- ja
ülikoolimeeskondade ühisseminarid, koosolekud, õpitoad, infotunnid jms, luuakse või
tellitakse praktika- ja korralduslike materjale. Toetatakse heade kogemuste jagamist, uute
praktikakogukondade teket ja nende liikmete koolitamist. Koolituste ja seminaride
korralduskulud hüvitatakse ühikuhinna alusel (ühe osaleja ühe akadeemilise tunni
ühikuhinna alusel).
Toetatakse praktikaasutusi, eesmärgiga suurendada nende vastutust üliõpilaste
kutseõpingute, sh kvaliteetselt juhendatud praktika läbiviimisel. Õpetajakoolituse
üliõpilasel on praktikakogukonnas kindel tugiisik kogu kutseõpingute läbimise ajaks.
Tugiisik toetab üliõpilase professionaalset arengut ja aitab õppijal tunda end
praktikakogukonda kuuluvana. Tegevuse raames makstakse tugisikutele tasu ülikooli ja
praktikaasutusega sõlmitud lepingu alusel.
Õpetajakoolituse üliõpilase praktika toimub erinevates praktikaasutustes selleks, et saada
mitmekesine koolikogemus. Toetatavate õppekavade nimekiri kinnitatakse iga-aastaselt
juhtnõukogu poolt. Toetatakse väljaspool õpetajakoolituse üliõpilase elukoha
(rahvastikuregistri järgne elukoht) või ülikooli (sh ühiselamu, õpilaskodu) asukoha
maakonda praktikale suunduvat üliõpilase sõidu- ja majutustoetuse maksmisega.
Tegevuse raames ei toetata praktika sooritamist Tallinna ega Tartu linnas. Sõidu- ja
majutustoetust makstakse ühikuhinnana, võttes aluseks tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse (RT I 2005, 54, 430) § 37 lõigetes 2 ja 5 sätestatud sõidu- ja majutustoetuse
maksmise põhimõtted ja määra. Sõidu- ja majutustoetust makstakse üliõpilasele 15 - 40
praktikapäeva eest õppeaastas praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või
õppeasutuse asukoha vahelise vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra
alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja
majutustoetust arvestatakse praktika toimumise koha ja üliõpilase elukoha või
õppeasutuse asukoha vahelise lühema kahekordse vahemaa alusel. Sõidu ja
majutustoetuse väljamaksmise aluseks on ülikooli tõend praktika läbimise
kohta. Sõidu- ja majutustoetust maksab üliõpilasele ülikool, kes peab toetuselt kinni ka
tulumaksu.
Ülikooli poolsetele õpetajakoolituse praktika juhendajatele hüvitatakse lähetuskulud
üliõpilase õpetajakoolituse kõikide praktikaliikide külastamiseks ja vaatlemiseks
vastavalt kõrgkoolis kehtestatud lähetuste korrale.
Õpetajakoolituse praktika tegevuste läbiviimisel lähtutakse ESF programmi Eduko
raames väljatöötatud praktika korraldamise põhimõtetest, mis sisalduvad dokumendis
„Õpetajakoolituse praktika arendamine ülikoolides“. 3
8.6. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine
Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi töökohapõhiseks
õppeks ja piloteerida erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii kutse-, kui ka
võimalusel kõrgkoolides. Kutseõppes töökohapõhises õppes õppivatele õpilastele
makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi.
Täiendavad töökohapõhised õppekohad lisanduvad riiklikule koolitustellimusele (RKT).
Tegevusega on kavandatud luua 4200 täiendavat õppekohta (2020. aasta eesmärk 7200
õppekohta) töökohapõhises õppes osalejale. Oodatav tulemus on, et vähemalt 75%
alustanud õppijatest (2018. a 3150 ja 2023. a. 5400 õpilast) omandab tööturu vajadustele
vastava kvalifikatsiooni. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, mis lõppeb kutseeksamiga
(töökohapõhise õppe õpilane peab saama kutse või osakutse) või koolieksamiga (kui
puudub kutseeksami sooritamise võimalus). 40% koolituskohtadest on planeeritud
põhihariduseta või põhiharidusega erialase kvalifikatsioonita noortele ja täiskasvanutele.
Õppekohad luuakse kutseõppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja
valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks.
Töökohapõhise õppe laiendamiseks piloteeritakse kutsekeskharidusõppe läbiviimist
töökohapõhise õppe vormis. Töökohapõhise õppe rakendamisel lähtutakse haridus- ja
teadusministri 20.12.2013 määrusest nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“.
Kutseõppeasutustes loodavaid täiendavaid õppekohti finantseeritakse ühikuhinna
põhiselt lähtudes lisa 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud
ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6
„Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““ tabelis 2 toodust.
Hüvitatavaks ühikuks on täiendavalt loodud ja täidetud õppekoht. Täiendava
töökohapõhise õppekoha loomise aluseks on RKT komisjoni protokoll ja tegelikku
täitmist tõendatakse koopiaga direktori käskkirjast õpilaskandidaatide kooli õpilaste
nimekirja kandmiseks ja Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) tehtava väljavõttega. Need
dokumendid on toetuse maksmise aluseks. Lähtuvalt kutseõppeasutuste seadusest tuleb
tasemeõppe õppijate (nii riikliku kui ka PRÕMi koolitustellimuse) andmed kanda
EHISesse. EHISes eristatakse riigieelarvelisi ja täiendavaid õppekohti rahastamisallika
alusel. Kutseõppeasutus peab tagama ettevõtete poolsete juhendajate tasu, mis on 15-50%
riikliku koolitustellimuse koolituskoha maksumusest, välja arvatud erandjuhtudel, kui
ettevõte loobub tasust.
Töökohapõhise õppe kutseõppe õpilastele makstakse õppe-, sõidu- ja koolilõuna toetusi
samadel alustel kui riigieelarvelistel koolituskohtadel õppijatele. Õppetoetuse, st
põhitoetuse maksmisel lähtutakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusest (07.08.2003) ja
antud kutseõppeasutuses kehtestatud õppetoetuste maksmise korrast (eeskirjast). Alates
01.03.2018 sisaldub sõidu- ja koolilõuna toetus lisas 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe
3
Kättesaadav:
http://eduko.archimedes.ee/files/%C3%95petajakoolituse%20praktika%20arendamine%20%C3%BClikoolides.p
df
õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted
toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““
toodud ühikuhinnas.
Kutseõppeasutustel on võimalus koostöös ettevõtetega esitada kuni neli korda aastas
kindlaksmääratud tähtaegadel RKT komisjonile ettepanek töökohapõhise õppe
koolituskohtade loomiseks.
Tegevuse raames piloteeritakse erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid nii
kutse- kui ka kõrgkoolides. Piloteeritavad rakendusmudelid (sh erineva suurusega
ettevõtetele ja kõrgharidusele) ja piloteerimise põhimõtted töötatakse välja toetatava
tegevuse 8.1 raames. Piloteerimises osalevad õppeasutused kinnitab programmi
juhtnõukogu.
Kõrghariduses piloteeritakse töökohapõhist õpet kõrghariduse esimesel ja teisel astmel
valitud õppekavagruppides. Töökohapõhise õppe eesmärgiks on õppetöö läbiviimisesse
enam kaasata tööandjaid, et õpe vastaks enam töömaailma vajadustele ning motiveerida
üliõpilasi ühildama õppetööd samaaegse töötamisega õpitaval erialal. Kõrghariduses
töökohapõhise õppe piloteerimise tulemusena on võimalik hinnata kehtivate
õppekorralduslike regulatsioonide sobivust uudse õppevormi rakendamisel. Kõrgkoolid
loovad töökohapõhise õppe õppekohad täiendavalt lisaks tavapärasele üliõpilaste
vastuvõtule. Kõrgharidusõppe õppekulude hüvitamine töökohapõhises õppes toimub
semestri lõppedes üliõpilase kohta kehtestatud õppekulude hüvitamise ühikuhinna alusel
vastavas õppekavagrupis.
Töökohapõhise õppe paremaks korraldamiseks toetatakse õppeasutuste ja tööandjate
koostööd. Selleks luuakse kutseõppeasutustesse ja töökohapõhist õpet piloteerivatesse
kõrgkoolidesse ettevõtetega koostöö koordinaatorite ametikohad. Koordinaatori töö
hõlmab koostööd piirkonna/valdkonna ettevõtjatega uute partnerite leidmiseks,
koostöövõrgustike loomist, õppekavaalases arendustöös osalemist, töökohapõhise õppe
läbiviimisega seotud korralduslike küsimuste lahendamist, potentsiaalsete töökohapõhise
õppe õppurite (õpipoiste) väljaselgitamist ja õppesse toomist ja PRÕMi rakendamisega
seotud lisaaruandlust.
8.7. Kutsehariduse maine tõstmine
Tegevuse eesmärgiks on suurendada põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning
täiskasvanud elanikkonna (sh lapsevanemate) teadlikkust kutseõppe eelistest,
võimalustest ja erialavalikutest ning kujundada Eesti elanikkonnas ja eriti
üldhariduskoolide õpilaste ja nende vanemate ning õpetajate seas positiivne hoiak
kutsehariduse suhtes. Teavitustegevustesse on vajalik kaasata senisest enam tööandjaid,
et pakutav info vastaks tööturu reaalsele olukorrale ning hõlmaks tööandjate ootusi
kutseharidusele.
Töökohapõhise õppe laiendamiseks tehakse teavitustööd potentsiaalsete õpilaste suunal
töökohapõhise õppe olemusest ja võimalustest. Teavitustöö korraldamiseks töötatakse
välja kommunikatsiooniplaan, toimub selle elluviimine ja pidev uuendamine. Tegevused
sisaldavad erinevaid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist,
artiklite, pressiteadete kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, töökohapõhise
õppega seotud edulugude kaardistamist ja kajastamist, kesksete teavitustegevuste
koordineerimist.
Uute õppijate värbamiseks tehakse koostööd Töötukassa, Rajaleidja keskuste,
kutseliitude, kohalike omavalitsuste ja muude institutsioonidega sihtrühmade
väljaselgitamiseks ja õppesse suunamiseks.
Kutsehariduse maine tõstmise raames tutvustatakse ja populariseeritakse kutseõppe
võimalusi ja erinevaid erialasid. Potentsiaalsete õpilaste teadlikkuse suurendamiseks
kutseõppe võimalustest koondatakse ja levitatakse infot kutseõppe õppimisvõimaluste
kohta sihtrühmadele sobivates kanalites, sh erinevates veebikeskkondades, kavandatakse
ja viiakse ellu kutseharidust populariseerivad kampaaniad (sh sotsiaalmeedias) ja
üritused, valmistatakse ette sihtrühmadele sobivas formaadis infomaterjalid ning
meediakajastused. Positiivsete hoiakute kujundamiseks kajastatakse olulisi
kutseharidussüsteemi uudiseid ja sündmusi ning kutseõppe õpilaste ja vilistlaste
edulugusid. Teavitustegevuste kavandamisel arvestatakse erinevate kutseõppe
sihtrühmadega (sh erivajadusega õpilased, vene emakeelega õpilased, täiskasvanud
õppijad). Erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamisel välditakse soolisi stereotüüpe.
Töö ja meisterlikkuse väärtustamiseks, kutseõppe ja edukate õpilaste esiletõstmiseks ning
kutseõppes pakutavate erialade tutvustamiseks korraldatakse kutsemeistrivõistlusi.
Tegevuste elluviimisel lähtutakse kutsemeistrivõistluste senise korralduse analüüsist ja
kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamise kavast. Regulaarselt toimub kutsehariduse
suurüritus Noor Meister, mis koondab vähemalt 24 erineva eriala kutsemeistrivõistlused;
lisaks korraldatakse eraldiseisvaid üleriigilisi kutsemeistrivõistlusi erialadel, mis Noore
Meistri võistlusprogrammi ei mahu. Senisest enam panustatakse kutsemeistrivõistluste
puhul tööandjate ja üldhariduskoolide õpilaste kaasamisele.
Kutseõppeasutuste teavitustegevuste kvaliteedi tõhustamiseks pakutakse
kutseõppeasutustele individuaalset nõustamist ja tuge kommunikatsioonistrateegia
koostamisel. Toetatakse koolidevahelist parimate praktikate jagamist, tagatakse
regulaarne infovahetus ning korraldatakse täienduskoolitusi.
Lisaks toetatakse kutseõppeasutuste tegevusi kutseõppe populariseerimisel ja kutseõppes
õpetavate erialade tutvustamisel, et suurendada potentsiaalsetes õpilastes (eelkõige
üldhariduskoolide õpilastes) huvi kutseõppes õppimise vastu ning toetada kutsehariduse
positiivse maine kujundamist Eesti ühiskonnas. Eelistatud on uuenduslikud ja
originaalsed üldhariduskoolide õpilasi, õpetajaid ning lapsevanemaid kaasavad
tegevused, mida viiakse ellu koostöös teiste organisatsioonidega (sh üldhariduskoolid,
teised kutseõppeasutused, Rajaleidja keskused, huvikoolid, tööandjad, erialaliidud,
kolmanda sektori organisatsioonid, huvikoolid, tööandjate katusorganisatsioonid või
muud teemakohased organisatsioonid).
8.8. Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses
Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem
tähelepanu pöörata võtmepädevuste, sh keelteoskuse arendamisele. Tegevuse 8.8.
alategevused toetavad kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele
ning võõrkeelte õpet, kutseõppeasutuste juhtide ja personali nõustamist mitmekeelse ja -
kultuurilise õpikeskkonnaga toimetulekul.
Tegevuse kutsehariduse õppurite täiendav üld- ja erialase eesti keele kui teise keele õpe
raames korraldatakse kutseõppeasutuste vajaduste alusel vastavalt õppijate vajadustele
täiendavat eesti keele õpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, sh neile kes
õpivad venekeelsetes õpperühmades. Tegevusega toetatakse kutsekeskharidusõppes eesti
õppekeelele üleminekut. Vajadusi aitavad kaardistada põhikooli ja gümnaasiumi eesti
keele eksamite tulemused ning kutsestandardites kehtestatud keelenõuded. Keeleõpet
võib korraldada praktilise töö ja praktika käigus eestikeelses keskkonnas, nt eesti
õppekeelega kutseõppeasutuses, lisatundide, kursustena ning tunnivälise tegevusena
(õpilasvahetused, kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või kombineeritud õppena.
Eelistatud on mitteformaalne keeleõpe erialase keelele ja praktikakeskkonnas. Keeleõppe
prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul.
Tegevuse tulemusena paraneb õppurite eesti keele kui teise keele oskus ning nõustatud
koolides on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek
(õpetajate ja õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud).
Tegevuse kõrgharidustaseme õppurite erialase eesti keele kui teise keele õppe raames
korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega õppuritele kõrgkooliõpingute ajal erialase
eesti keele täiendavat keeleõpet. Erialase eesti keele õpe loob üliõpilastele paremad
võimalused praktika sooritamiseks ja tööturule sisenemiseks. Erialase eesti keele õpet
korraldatakse kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata üliõpilase varem saavutatud
keeletasemest. Keeleõpet korraldavad kõrgkoolid, vastavalt üliõpilaste vajadusele.
Keeleõpe võib toimuda kursusena, või kombineeritud õppena (õpilasvahetused,
kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või talve-/suveülikoolina. Keeleõppe prioriteedid
kinnitab PRÕMi juhtnõukogu elluviija ettepanekul.
Tegevuse tulemusena paraneb üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus.
Alategevuse kutse- ja kõrghariduse õppurite täiendav erialaste võõrkeelte õpe raames
korraldatakse kutse- ja kõrgkoolide ettepanekute alusel täiendavat erialase võõrkeele
õpet, mis parandab lõpetajate konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui ka välismaisel
tööturul ning toetab muuhulgas hariduse rahvusvahelistumist ja õppurite mobiilsust.
Täiendav erialase võõrkeele õpe on suunatud eelkõige kõrgharidusõppes (võõrkeele)
õpetajaks õppivate ning kutsehariduses teenindusvaldkonna õppurite võõrkeele oskuse
parandamiseks.
Keeleõpe võib toimuda kursusena, projektina või talve-/suveülikoolina. Kursuste osaks
võib olla erialakeele materjalide (eelistatult e-materjalide) väljatöötamine (nt sõnastikud
vms). Kutse-ja kõrgkoolid peavad oma keeleõppe ettepanekus esitama Euroopa
keelemapi eeskujul koostatud erialase võõrkeele enesehindamise lehed, mida kasutakse
hindamisvahendina. Oodatud on mitteformaalne keeleõpe erialases keele- ja
praktikakeskkonnas. Õppe alguses ja lõpus on õppeasutustel kohustus hinnata õppurite
võõrkeele oskust. Õppeasutusel on tegevuskavade alusel võimalus teha tegevusi
täiendavaks võõrkeeleõppeks.
Tegevuse tulemusena paraneb õppurite erialas(t) võõrkeel(t)e oskus.
9. Sihtgrupid
Toetatavad tegevused (p 8)
1 2 3 4 5 6 7 8
9.1 Kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilased ja x x x x
kutseõppeasutuste tasemeõppe õpilased
9.2 Kutse- ja kõrghariduse tasemel õpet pakkuvad x x x x x x
õppeasutused
9.3 Kutseõppeasutuste õpetajad, kõrgkoolide õppejõud ja x x x x
teised õppetööd läbiviivad või toetavad spetsialistid
9.4 Praktika ja töökohapõhise õppega seotud tööandjad ja x x x x x
nende töötajad, kes juhendavad praktikante ja töökohapõhise
õppe õpilasi.
9.5 Üldhariduskoolide (sh riigigümnaasiumide) õpilased ja x
õpetajad
9.6 Praktika ja töökohapõhise õppe arendamise ja x x x
rakendamisega seotud organisatsioonid ja nende
spetsialistid.
10. Tulemused
10.1. Praktikakorraldus õppeasutustes on ühtlustatud, läbipaistev ja vastab praktikakorralduse
osapoolte vajadustele;
10.2. õppur on õpingute lõpuks saanud praktilise õppetöö ja praktika kogemuse töökeskkonnas;
10.3. töökohapõhise õppe korraldus on ühtlustatud ja läbipaistev ning vastab osapoolte
vajadustele;
10.4. on välja töötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe rakendusmudelid erinevate
valdkondade ja suurusega ettevõtetele;
10.5. töökohapõhise õppe läbiviimisse kaasatud tööandjate arv on suurenenud;
10.6. vähenenud on madala haridustasemega mitteõppivate (18-24 aastaste) ja eri- ja kutsealase
hariduseta täiskasvanute osakaal;
10.7. töökohapõhises õppes õppijate arv on tõusnud ja seeläbi on õppijad omandanud tööturu
vajadustele vastava kvalifikatsiooni.
10.8. kutsehariduse maine on paranenud;
10.9. üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ning
põhikooli lõpetanute hulgas on tõusnud kutseõppeasutusse astujate osakaal;
10.10. kutseõppe võimalusi (sh töökohapõhist õpet) puudutav info on ajakohane ja
kättesaadav;
10.11. kutseõppeasutuste teavitustegevused on süsteemsed ja eesmärgistatud.
10.12. kutseõppurite eesti keele kui teise keele oskus on paranenud ning nõustatud koolides on
tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja
õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud);
10.13. üliõpilaste erialase eesti keele kui teise keele oskus on paranenud;
10.14. õppurite erialas(t)e võõrkeel(t)e oskus on paranenud.
11. Tulemus- ja väljundnäitajad
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave
2014 a 2016 a 2018 a 2020
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA
Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes 50% 5 70% 75% Andmeid kogutakse
osalenutest (2013) kumulatiivselt üks
edukalt kord aastas. 2023 a
lõpetanute määr4 sihttase 75%.
Allikas EHIS
Tegevuse TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE
VÄLJUNDNÄITAJAD)
Tulemusnäitaja6 Praktikajuhenda 08 1100 3900 Ühtlasi
mise koolitustel rakenduskava
osalenud väljundnäitaja.
juhendajate arv7 Andmeid kogutakse
kumulatiivselt üks
kord aastas. 2020 a
sihttase 5350
Tulemusnäitaja Õpipoisiõppes 09 1667 4200 7200 Ühtlasi
osalenute arv rakenduskava
väljundnäitaja.
Andmeid kogutakse
kumulatiivselt üks
kord aastas. Allikas
EHIS.
Tulemusnäitaja Keeleõppe 0 800 1800 Ühtlasi
tegevustes rakenduskava
osalenute arv väljundnäitaja.
Andmeid kogutakse
kumulatiivselt üks
kord aastas. 2020a
sihttase 3000
Toetatavate tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
1. Väljundnäitaja Tegevuses 0 60% 80% Andmeid kogutakse
Praktika ja osalevate kumulatiivselt ja
töökohapõhise õppeasutuste kord aastas aasta-
õppe süsteemse osakaal kõigist aruannetega.
korralduse kutse- ja
arendamine kõrgkoolidest
kutse- ja (%)
kõrgkoolides
2. Väljundnäitaja Parimaks 0 4 8 Andmeid kogutakse
Praktilise õppe praktika- ja kumulatiivselt ja
tähtsustamine töökohapõhise kord aastas aasta-
õppe pakkujaks aruannetega.
nimetatud
ettevõtete arv
4
Edukas osaleja on täitund õppekava lõpetamise nõuded.
5
EHISe andmetel 2013. a seisuga on õpingud lõpetanud 50% töökohapõhise õppesse sisseastunutest.
6
Tulemusnäitajasse panustavad PRÕM ja avatud taotlusvoor.
7
Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes
8
Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis.
9
Tulemusnäitaja on PRÕMi kontekstis.
3. Väljundnäitaja Valminud 0 2 4 Andmeid kogutakse
Praktika ja uuringute arv kumulatiivselt ja
töökohapõhise kord aastas aasta-
õppe aruannetega.
monitoorimine ja
uuringute
läbiviimine
4. Väljundnäitaja Sõidu ja n/a 1200 2900 Andmeid kogutakse
Sõidu ja
majutustoetust (900) (2175) kumulatiivselt ja
majutustoetuste saanud õppurite kord aastas aasta-
võimaldamine arv sh majanduse aruannetega.
õpilastele ja
kasvuvaldkondad
üliõpilastele e ja tervishoiu
valdkonna
õppurite arv
5. Väljundnäitaja Ülikoolide ja 0 3% 10% Andmeid kogutakse
Õpetajakoolituse õppeasutuste kumulatiivselt ja
praktika vahel sõlmitud kord aastas aasta-
arendamine uute aruannetega.
õpetajakoolituse
praktika
lepingute osakaal
kõikidest
õpetajakoolituse
praktikalepingute
st (%)
6. Väljundnäitaja Töökohapõhises n/a 150 250 350 Andmeid kogutakse
Täiendavate õppes osalevate kumulatiivselt ja
töökohapõhise ettevõtete arv kord aastas aasta-
õppe õppekohtade (ettevõtted, kes aruannetega.
loomine on programmi
kutsehariduses kestel
töökohapõhist
õpet pakkunud)
7. Väljundnäitaja Kutsemeistri- 31 32 33 Andmeid kogutakse
Kutsehariduse võistluste kumulatiivselt ja
maine tõstmine erialade arv kord aastas aasta-
aruannetega.
8.1 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 480 960 Andmeid kogutakse
Täiendav eesti osalevad kumulatiivselt ja
keele kui teise täiendavas eesti kord aastas aasta-
keele õpe kutse- ja keele õppes aruannetega.
kõrghariduses
8.2 Väljundnäitaja Õppurite arv, kes 0 600 1200 Andmeid kogutakse
Täiendav osalevad kumulatiivselt ja
võõrkeeleõpe täiendavas kord aastas aasta-
kutse- ja võõrkeele õppes. aruannetega.
kõrghariduses
12. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 26 568 575 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa
Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 22 583 289 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik
kaasfinantseering 3 985 286 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest).
V Väljund Teg Toetatavate Sh elluviija Sh partnerite
äl evu tegevuste eelarve eelarve
ju se eelarve
Tulemus
Tegevused
n nr
di
nr
1 Toetatavas tegevuses Praktika ja töökohapõhise õppe
osalevate õppeasutuste süsteemse korralduse
8.1 414 035 199 035 215 000
osakaal kõigist kutse- ja arendamine kutse- ja
kõrgkoolidest (%) kõrgkoolides
sh otsene personalikulu 129 000 129 000 0
sh muud kulud 285 035 70 035 215000
2 Parimaks praktika- ja 211 600 0 211 600
töökohapõhise õppe pakkujaks 8.2 Praktilise õppe tähtsustamine
nimetatud ettevõtete arv 156 200 0 156 200
sh otsene personalikulu
sh muud kulud 55 400 0 55 400
3 Valminud uuringute arv Praktika ja töökohapõhise õppe 115 000 115 000 0
Praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv
8.3 monitoorimine ja uuringute
läbiviimine
sh otsene personalikulu 0 0 0
sh muud kulud 115 000 115 000 0
4 Toetatud õppurite arv Sõidu ja majutustoetuste 1 599 700 44 900 1 554 800
8.4 võimaldamine õpilastele ja
üliõpilastele
44 900 44 900 0
Sh otsene personalikulu
Sh muud kulud 1 554 800 0 1 554 800
5 Ülikoolide ja õppeasutuste 1 593 000 88 000 1 505 000
Õpetajakoolituse praktika
vahel sõlmitud uute 8.5
arendamine
õpetajakoolituse praktika
lepingute osakaal kõikidest 244 900 38 000 206 900
lepingutest (%) Sh otsene personalikulu
sh muud kulud 1 348 100 50 000 1 298 100
6 Töökohapõhises
õppes osalevate ettevõtete arv Täiendavate töökohapõhise õppe
8.6
(ettevõtted, kes on programmi õppekohtade loomine
18 842 200 69 900 18 772 300
Õpipoisiõppes osalenutest edukalt
kestel töökohapõhist õpet
pakkunud)
Sh otsene personalikulu
Õpipoisiõppes osalenute arv;
1 451 500 69 900 1 381 600
Sh muud kulud
17 390 700 0 17 390 700
7 Kutsemeistrivõistluste 2 128 110 1 768 610 359 500
erialade arv. 8.7 Kutsehariduse maine tõstmine
561 100 491 100 70 000
Sh otsene personalikulu
1 567 010 1 277 510 289 500
Sh muud kulud
8 Õppurite arv, kes osalevad
Täiendav keeleõpe kutse- ja
osalenute arv
täiendavas eesti keele õppes ; 8.8 1 065 917 107 517 958 400
kõrghariduses
Tegevustes
Õppurite arv, kes osalevad
täiendavas võõrkeele õppes. Sh otsene personalikulu 552 517 57 517 495 000
Sh muud kulud 513 400 50 000 463 400
Horisontaalne tegevus otsene personalikulu 111 300 111 300 0
(projektijuht)
Kaudsed kulud kõigilt otsestelt
personalikuludelt kokku (15%
ühtse määra alusel) 487 712 141 257 346 455
KOKKU 26 568 575 2 645 519 23 923 055
13. Kulude abikõlblikkus
13.1. Abikõlblikeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § -s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
13.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 8 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud:
13.2.1. tegevuse elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse
§-s 3 sätestatud tingimustele;
13.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9
lõigetele 1 ja 3-6;
13.2.3. toetatavate tegevuste 8.1, 8.2 ja 8.7 raames üritustel osalemise kulud.
Konverentsidel ja messidel osalemiseks vajalikud kulud on abikõlblikud, kui
tutvustatakse kutseõppe või töökohapõhise õppe võimalusi. Toetatava tegevuse
8.7 raames on abikõlblikud välislähetuskulud, mis on seotud rahvusvahelisel
kutsemeistrivõistlusel osaleva Eesti võistkonna tulemuste kajastamisega
meedias;
13.2.4. toetatava tegevuse 8.8 raames läbiviidava keeleõppe ettevalmistuse ja
läbiviimisega seotud kulud;
13.2.5. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 nimetatud koolituskulud ühikuhinna alusel
vastavalt haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312
„Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020
meetmetele“;
13.2.6. toetatavates tegevustes 8.1 ja 8.5 seminaride kulud ühikuhinna alusel vastavalt
haridus- ja teadusministri 29.07.2015 käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade
kehtestamine struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetmetele“;
13.2.7. toetatavates tegevustes 8.4 ja 8.5 nimetatud õppurite sõidu- ja
majutustoetused ühikuhinna alusel vastavalt „Tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse“( 28.09.2005) § 37. Majutus- ja sõidutoetus on abikõlblik, õppur õpib
juhtnõukogu poolt kinnitatud õppekaval ja suundub praktikale väljapoole oma
elukoha või kooli asukoha maakonda. Samuti peab praktika toimuma väljapool
Tallinna ja Tartu linna. ;
13.2.8. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe kulud, mida
alates 1. märtsist 2018 hüvitatakse vastavalt Lisas 3 kehtestatud
ühikuhindadele ja kõrgharidusõppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt
lisale 2. Kuni 28. veebruarini 2018 kehtib käesoleva käskkirja 09. augustil 2017
kehtestatud sõnastus.
13.2.9. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste
õppetoetused ühikuhinna alusel vastavalt „Õppetoetuste ja õppelaenu
seadusele“ (07.08.2003) § 12 lg 1;
13.2.10. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste
koolilõuna toetuse kulud ühikuhinna alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse
22.08.2013 määrusele nr 124 „Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase
kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses” § 1. Kehtib
kuni 28.02.2018.
13.2.11. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kutseõppe töökohapõhise õppe õpilaste
ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetused kuludokumentide
alusel. Kehtib kuni 28.02.2018.
13.2.12. toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud kulud
kuludokumentide alusel.
13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames
mitteabikõlblikud järgmised kulud:
13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
13.3.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
13.3.3. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel;
13.3.4. sõidu- ja majutustoetus toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud töökohapõhise õppe
õpilaste ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud sõidutoetuse saajale;
13.3.5. toetatavas tegevuses 8.6 nimetatud kõrgharidusõppe töökohapõhise õppe
üliõpilaste õppetoetused „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse“ alusel.
13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil.
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord
14.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 – 30 ja
ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18.
14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile
1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2, ühtse
määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt
ühendmääruse § 18 lg 1 punktidele 1 ja 3.
14.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.
Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse
rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis ning mitte sagedamini kui kord kuus
struktuuritoetuse registri kaudu. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne
esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude
perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
14.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
14.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande
90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse
kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on
rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades
sellest toetuse saajat.
14.7. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
14.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
14.9. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
15. Elluviija ja partneri kohustused
15.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused.
15.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
15.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt lepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja
eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
15.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate
ja eelarveartiklite lõikes;
15.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud
aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi;
15.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 16 sätestatule;
15.2.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja
tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused;
15.2.6. esitama iga aasta 1. märtsiks juhtnõukogule punktis 4.2.4 nimetatud
hankeplaani.
15.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
16. Tegevuste elluviimise aruandlus
16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks
vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
16.1.1. punktis 11 loetletud näitajate täitmine;
16.1.2. ellu viidud tegevuste tegelik mõju läbivatele teemadele;
16.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
16.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
16.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
16.5. Lisaks punktis 16.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste
elluviimise tulemusaruande, mille tingimused, kord ja tähtajad lepitakse kokku elluviija
ja rakendusasutuse vahelises lepingus.
16.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul
infoks rakendusüksusele.
17. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel
17.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas tegevuses
osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125
lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi
2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad
osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1.
17.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes
osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse § 8 lõike 2 punktile 7.
17.3. Punktides 17.1 ja 17.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 8.6 ja 8.8 nimetatud
tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid töökohapõhises õppes
osalevate ja keelekoolitusel osalenud isikute kohta.
17.4. ESF tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele vastavalt
rakendusüksuse esitatud vormile ja tähtaegadele.
17.5. ESF tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal ning
rakendusüksusel juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi
tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi
rakendavatele asutustele“.
18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
18.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
18.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
18.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste
rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse
või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning edastab arvamuse avaldamiseks
rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate
sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks
struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
18.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis
12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
18.5. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 15.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja
tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest
erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele.
18.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale,
korraldusasutusele ja rakendusüksusele.
19. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
19.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
19.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse
§-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule.
20. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude
alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Lisa 3
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri xx.xxx 2018. a käskkirjaga nr
316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ elluviimiseks“ muutmine
Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende
alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate
töökohapõhise õppe õppekohtade loomine“
Sissejuhatus
Meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele
vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ kutseõppe täiendavate töökohapõhise õppe
õppekohtade loomise standardiseeritud ühikuhinnad (edaspidi ühikuhinnad) on kehtestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli
67 lõike 5 alusel. Ühikuhindade suuruse alusena on kasutatud Euroopa Komisjoni poolt
Eurostati andmete alusel liikmesriikide põhiselt välja arvutatud ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 1 alusel välja antud Komisjoni
delegeeritud määruses (EL) 2017/2016 (29. august 2017) sätestatud kutseõppe ühikuhindu.
Ühikuhindade suurused ja nende väljamaksmise põhimõtted
1. Mõisted
1.1. ISCED (International Standard Classification of Education Fields of Education and
Training) on rahvusvaheline standard õppekavade liigitamiseks.
1.2. Õppekavarühm on kutseõppe korraldamisel kasutatav õppekavade liigitamise
kategooria. Liigitamisel võetakse aluseks rahvusvaheline haridus- ja
koolitusvaldkondade liigitus ISCED-F 2013.
1.3. Tasemeõppe koolituskoht on õpilasele loodud võimalus omandada kalendriaasta
jooksul 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti mahus õppekavas kirjeldatud
õpiväljundeid.
1.4. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus õppetöö maht on 60 Eesti kutsehariduse
arvestuspunkti ja õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja
vähemalt kaheksa nädalat vaheaega.
1.5. Nominaalne õppeaeg on ajavahemik õpilase õppeasutusse vastuvõtmisest kuni
õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei
arvestata õpilase akadeemilist puhkust.
1. Tabel 1: Formaalhariduse õppetasemete vastavus lähtuvalt ISCED standardist,
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2016 ja Eesti kutseharidusstandardist
ISCED 1tase Haridustase2 Õppetase, lähtuvalt Ühikuhind
kutseharidusstandardist3. eurodes
25 – põhihariduse Lower secondary 421 Teise taseme kutseõpe 5930
tasemel õpe education - vocational (ISCED 251)
ED25 (Põhihariduse 431 Kolmanda taseme
ülemine aste – kutseõpe kutseõpe (ISCED 251)
ED25)
35 – keskhariduse Upper secondary 441 Neljanda taseme 4017
tasemel õpe education - vocational kutseõppe esmaõpe
ED35 (kutsekeskharidusõpe)
(Keskharidus – (ISCED 354)
kutseõpe ED35) 442 Neljanda taseme
kutseõppe esmaõpe
(ISCED 351)
443 Neljanda taseme
kutseõppe jätkuõpe
(ISCED 351)
45 – keskhariduse Post-secondary non- 452 Viienda taseme 4022
järgne õpe, mitte tertiary education - kutseõppe esmaõpe
kõrgharidus vocational ED45 (ISCED 454)
(Kutsekeskharidus või 453 Viienda taseme
kutseõpe keskhariduse kutseõppe jätkuõpe
baasil – kutseõpe (ISCED 454)
ED45)
2. Ühikuhind kehtestatakse kutsehariduse õppetasemest lähtuvalt (tabel 1)
3. Ühikuhind sätestatakse tasemeõppe täiendavale koolituskohale võttes aluseks tasemeõppes
osaleja kulu ühel õppeaastal.
4. Ühikuhinna alusel hüvitatakse vastavas õppekavarühmas korraldatava õppe- ja
kasvatustöö kulud. Lähtuvalt õppekavarühma eripärast (individuaalne õpe, õpe väikeses
rühmas, suurema materiaal-tehnilise baasi vajadus) diferentseeritakse ühikuhinnad
õppekavarühmade kaupa järgmiselt (tabel 2):
Tabel 2: Ühikuhind eurodes lähtuvalt õppekavarühmast ja õppetasemest
Õppekavarühm Õppekavataseme kood
421, 431 441, 442 443, 452,
453
Ühikuhind eurodes
0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 5930 4017 4022
1
International Standard Classification of Education Fields of Education and Training
http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-2011-
en.pdf
2
COMMISSION DELEGATED REGULATION (EU) 2017/2016 of 29 August 2017 amending Commission
Delegated Regulation (EU) 2015/2195 on supplementing Regulation (EU) No 1304/2013 of the European
Parliament and of the Council on the European Social Fund, regarding the definition of standard scales of unit
costs and lump sums for reimbursement of expenditure by the Commission to Member States Annex XIV
Conditions for reimbursement of expenditure on the basis of standard scales of unit costs to all Member States
specified http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L:2017:298:TOC
3
Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv
0214 Käsitöö 5930 4017 4022
0215 Muusika ja esituskunstid 5930 4017 4022
0411 Majandusarvestus ja maksundus 2965 2009 2011
0412 Rahandus, pangandus, ja kindlustus 2965 2009 2011
0413 Juhtimine ja haldus 2965 2009 2011
0414 Turundus ja reklaam 2965 2009 2011
0415 Sekretäri- ja kontoritöö 2965 2009 2011
0416 Hulgi- ja jaekaubandus 2965 2009 2011
0417 Tööoskused 2965 2009 2011
0522 Looduskeskkond ja elusloodus 3558 2410 2413
0611 Arvutikasutus 2965 2009 2011
0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 2965 2009 2011
0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 2965 2009 2011
0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 3558 2410 2413
0713 Elektrienergia ja energeetika 4151 2812 2815
0714 Elektroonika ja automaatika 4151 2812 2815
0715 Mehaanika ja metallitöö 4151 2812 2815
0716 Mootorliikurid, laevandus ja
lennundustehnika 4151 2812 2815
0721 Toiduainete töötlemine 4151 2812 2815
0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja
puit) 4151 2812 2815
0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning
naha töötlemine 3558 2410 2413
0724 Kaevandamine ja rikastamine 4151 2812 2815
0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 4151 2812 2815
0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 4151 2812 2815
0811 Põllundus ja loomakasvatus 5337 3615 3620
0812 Aiandus 4744 3214 3218
0821 Metsandus 5930 4017 4022
0831 Kalandus 4744 3214 3218
0841 Veterinaaria 4744 3214 3218
0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 3558 2410 2413
0915 Teraapia ja taastusravi 3558 2410 2413
0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 3558 2410 2413
0922 Lastehoid ja teenused noortele 3558 2410 2413
0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 3558 2410 2413
1011 Koduteenindus 2965 2009 2011
1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 2965 2009 2011
1013 Majutamine ja toitlustamine 2965 2009 2011
1015 Reisimine, turism ja vaba aja veetmine 2965 2009 2011
1041 Transporditeenused
2965 2009 2011
5. Tasemeõppes õppija hüvitatav koolituskulu arvestatakse õppeaasta kohta nominaalse
õppeaja vältel. Kui õppetöö maht on vähem või rohkem kui 60 EKAPi, hüvitatakse
koolituskulud samas proportsioonis tegelikult omandatud EKAPdega.
6. Ühikuhind sisaldab järgnevaid õppe läbiviimisega seotud kulusid:
6.1. õpetajate ja tugipersonali palga- ja lähetuskulu;
6.2. õpperuumide kommunaalkulud;
6.3. õppetööks vajalikud õppevahendid;
6.4. õppetöö korraldamisega seotud üldkulud;
6.5. õppijate koolilõuna kulu;
6.6. õppija sõidutoetuse kulu.
7. Tasemeõppe läbiviimisega seotud kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata.
8. Toetuse andmise aluseks on riikliku koolitustellimuse komisjoni protokolliline otsus
tasemeõppe (töökohapõhine õppevorm) koolituskohtade kinnitamiseks ESF tegevuse
„Tööturu vajadustele vastava kutse-ja kõrghariduse arendamine“ raames. Komisjoni
otsuses on minimaalselt välja toodud õppekavarühm, õppekava, õppetase, õppe nominaalne
õppeaeg, õppijate arv ja koolituskohtade arv.
9. Toetuse arvestuse metoodika ühikuhinna alusel
9.1. Toetuse suuruse arvutamise aluseks on tegelik õppijate arv, mis kajastub Eesti Hariduse
Infosüsteemis (EHIS) antud õppekaval rahastamisallikaga „ESF töökohapõhine õpe“
ja õppevormiga: „töökohapõhine õpe“.
9.2. Õppekava koolituskohtadel õppijate arv fikseeritakse kuupõhiselt (16. kuupäeva
seisuga EHISes).
9.3. Toetust makstakse igakuiselt 1/12 koolituskoha ühikuhinnast, täpsusastmega kaks
komakohta.
9.4. Igakuine toetuse suurus arvutatakse korrutades tegelik õppijate arv koolituskohtadel
tabelis 2 sätestatud õppekavarühma 1/12 ühikuhinnaga.
9.5. Kulude abikõlblikkust tõendavateks dokumentideks on:
9.5.1. Eesti Hariduse Infosüsteemi väljavõte iga kuu 16. kuupäeva seisuga
(rahastamisallikas: ESF töökohapõhine õpe; õppevorm: töökohapõhine õpe),
9.5.2. direktori käskkiri õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmiseks,
9.5.3. õppija katkestamisel direktori käskkiri õpilase kooli õpilaste nimekirjast
väljaarvamiseks
9.5.4. õppija lõpetamisel direktori käskkiri õpilase kooli õpilaste nimekirjast
väljaarvamiseks.
SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ elluviimiseks“ muutmine eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a
käskkirja nr 316 (muudetud haridus- ja teadusministri 16. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 39,
14. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 50 ja 9. augusti 2017 a. käskkirjaga nr 206) „Toetuste
andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“.
Eelnõuga viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse
suuna nr. 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL
vahendite kasutamise eesmärgi nr. 5 “Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses
tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega”
tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärke ja
tulemusi.
Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS) § 16 lõike 1 alusel.
Käskkirja muutmise peamiseks eesmärgiks on uute ühikuhindade kehtestamine seoses
kutsehariduse siseriikliku rahastuse muutumisega.
Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse
osakonna peaekspert Karin Ruul (735 4099,
[email protected]), rahandusosakonna
välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected]) ja õigusosakonna
asejuhataja Marko Jaeger (735 4063,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1 Käskkirja eelnõu lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused:
1. Punktis 4.2.4 on muudetud juhtnõukogus kooskõlastatava hangete plaanis olevate
hangete maksumuse määra. Lähtuvalt SA Innove hankekorrast on elluviija kohustatud
oma hangete plaani lisama hanked, mille maksumus on 15 000 eurot ja enam. Muudatus
on vajalik elluviija halduskoormuse vähendamiseks.
2. Lisatud on punkt 5.4, milles kehtestatakse tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise
õppe õppekohtade loomine“ kutseõppe tasemeõppe töökohapõhise õppe õppekulude
standardiseeritud ühikuhindade alusel (lisa 3) rahastamise algus. Kutseõppeasutustel on
võimalik 1. märtsiks esitada täiendavate töökohapõhise õppekohtade taotlusi ja seda
loetakse antud kontekstis 1. märtsist alustatud tegevuseks.
3. Punkti 8.1 on lisatud võimalus, et praktika ja töökohapõhise õppe juhendajate
koolitustele saab kaasata ettevõttepoolseid praktika ja töökohapõhise õppe juhendajaid.
Eraldi koolitusi ainult ettevõttepoolsetele juhendajatele ei korraldata. Muudatus on
vajalik tulemusnäitaja „praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv“
täitmise parandamiseks. Samuti tõstab ettevõtte- ja koolipoolsete praktikajuhendajate
ühes grupis koolitamine koolituste ja praktika kvaliteeti.
4. Punktis 8.4 on muudetud praktika sõidu- ja majutustoetuste hindamise tähtaega, kuna
2017 aastal polnud piisavalt andmeid analüüsi läbiviimiseks.
5. Punkt 8.6 on viidud vastavusse eelnõu lisas 3 kehtestatava ühikuhinna põhimõtetega.
6. Punkti 12 on muudetud järgnevalt (tabel 1):
a. suurendatakse toetatavas tegevuses 8.1 partnerite muud kulu 215 000 eurot ja
vähendatakse samas summas elluviija muud kulu. Toetatava tegevuse raames
korraldavad praktika- ja töökohapõhise õppe alaseid koolitusi partnerid ning
seoses tehnilise veaga ei olnud neile eelarvet planeeritud.
b. suurendatakse toetatava tegevuses 8.1 elluviija personalikulu 39 100 eurot ja
sellega kaasnevat kaudset kulu elluviija muu kulu arvelt. Muutus on vajalik
seoses arendustegevuste ümberkorraldustega. Toetatava tegevuse eelarve ei
muutu.
c. toetatavas tegevuses 8.8 suurendatakse elluviija muud kulu 40 000 eurot ja sama
summa võrra vähendatakse elluviija personalikulu eelarvet ja sellega seonduvat
kaudset kulu. Eelarve muutus on vajalik seoses planeeritava koolide esindajate
õppereisiga, mille kulud katab elluviija. Toetatavate tegevuste eelarve ei muutu.
Tabel 1. Toetatavate tegevuste eelarve muutmine
KOKKU sh sh
elluviija partnerid
-5 865 -220 865 +215 000
Tegevus 8.1
+39 100 +39 100 0
sh otsene personalikulu
-44 965 -215 000 +215 000
sh muud kulud -44 965
+5 217 +5 217 0
Tegevus 8.8
-34 783 -34 783 0
sh otsene personalikulu
+40 000 +40 000 0
sh muud kulud
Kaudsed kulud kõigilt otsestelt +648 +648 0
personalikuludelt kokku
+5 865 +5 865 0
sh tegevuse 8.1 kaudsed kulud
-5 217 -5 217 0
sh tegevuse 8.8 kaudsed kulud
0 -215 000 +215 000
Kokku
7. Punkti 13.2.8 muudetakse seoses kutsehariduse rahastamise aluste ja põhimõtete
muutumisega riigieelarvelistest vahenditest alates 01.01.2018, millest senini lähtuti
tegevuse 6.8 rahastamisel. Toetuse andmisel seatud tingimused kohalduvad võetud
kohustustele reeglina juba alustatud tegevusele selle tegemise lõpuni. Riikliku
koolitustellimuse komisjon kinnitab kutseõppeasutuste ettepanekul tasemeõppes
töökohapõhise õppevormi koolituskohad. Õpingute nominaalaeg kestab kolmest kuust
kuni 3,5 aastani. Seega on RKT komisjon kinnitanud koolituskohad, millel nominaalne
õppeaeg lõppeb peale 1. märtsi 2018.
Et aga toetatavate tegevuste rahastuspõhimõtted oleksid selged ja arusaadavad,
2
jätkatakse alates 1. märtsist 2018 tegevuse 8.6 rahastamist lisas 3 sätestatud
standardiseeritud ühikuhindade alusel.
Üleminekusäte on seatud õigusteoorias tunnustatud põhimõtte alusel, et kui viidatud
sätet sisaldav õigusakt peaks tühistatama, kuid viitav akt jääb muutmata, siis kehtivad
viidatud sätted viitava sätte kehtejõu mõjul edasi ning kuuluvad selle sätte sisuna
kohaldamisele, hoolimata sellest, et viidatud õigusakt või selle osa on tühistatud
(Riigikohtu 21. jaanuari 2004.a kohtuasi nr 3-4-1-7-03 p 34). 1. jaanuarist 2018. aastast
kehtivad kutsehariduses riigieelarvest rahastamisel uued tasemeõppe
rahastuspõhimõtted. Senini kehtinud koolituskoha põhise rahastamise põhimõtted ei
rahuldanud koolide vajadusi, sest olles seotud üksnes riikliku koolitustellimuse
täitmisega ehk koolituskohtade arvuga polnud kujunev eelarve alati piisav kooli
kasutuses olevate õppetööks vajalike õppebaaside haldamiseks või kooli
arendustegevustesse panustamiseks. Samuti ei arvestanud rahastamine erinevate
sihtrühmade vajadustega ja koolide õppekasvatustöö tulemustega. Koolide
tulemuslikkust suunati küll läbi arengukavade ning juhtide programmi, kuid ebapiisav
ressurss muutuste ellu kutsumiseks pärssis võimekust. Eeltoodust tulenevalt töötati
koostöös erinevate osapooltega välja uus kutseõppe rahastamise mudel, mis vastab
enam kujunenud koolivõrgu ja kutseõppe korraldamise vajadustele.
Uus rahastamismudel koosneb kolmest komponendist: kutseõppe läbiviimine,
kutseõppe kättesaadavus ja kutseõppe tulemuslikkus. Kutseõppe läbiviimise
komponendi kaudu rahastatakse kooli toimimise nö baasteenuseid: õppekasvatustöö
korraldamist, tugiteenuste osutamist ning kooli haldamist, arvestades õppe korraldamise
erisustega koolis, töökohal ja vanglas. Kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu
rahastatakse hariduse abiteenuseid (koolitoit, -transport ja majutus), õppetoetusi ja õpet
kaudselt toetavaid teenuseid. Kutseõppe tulemuslikkuse komponendi kaudu rahastatakse
riigile oluliste strateegiste eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist kutseõppe
tasemeõpet korraldavates koolides.
Uus siseriiklik rahastusmudel ei vasta Vabariigi Valitususe määruse nr 143 „Perioodi
2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 2 sätestatud kulu
abikõlblikuks lugemise üldtingimustele. Seoses sellega töötati välja struktuuritoetusest
tasemeõppe rahastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1303/2013 artikli
67 lõike 1 punkti b ja lõike 5 alusel standardiseeritud ühikuhinnad, mille suuruse alusena
on kasutatud Euroopa Komisjoni poolt Eurostati andmete alusel liikmesriikide põhiselt
välja arvutatud ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli
14 lõike 1 alusel välja antud Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2016
sätestatud kutseõppe ühikuhindu.
Toetuse suurus on samas suurusjärgus, mis seni kehtinud ühikuhind ning sellega seoses
tegevuse eelarve ei muutu.
8. Punktidele 13.2.10 ja 13.2.11 lisatakse kehtivusaeg, kuna alates 1. märtsist 2018
sisaldavad need kulud kutsehariduse tasemeõppe ühikuhinnnas (lisa 3).
2.2 Käskkirjale lisatakse uus lisa 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude
standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas
tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““
3
1. punktis 1 tuuakse välja olulisemad mõisted.
2. punktis 2 tuuakse võrdlusena välja EK delegeeritud määruses (EL) 2017/2016
kehtestatud ühikuhind Eesti kutsehariduse tasemetega. Liigitamise aluseks on ISCED
2011 „Operational Manual. Guidelines for classifying national education programmes
and related qualifications“.1
Tabel 2: haridustasemete võrdlus
Haridustase Haridustase Õppetase, lähtuvalt
ISCEDi järgi kutseharidusstandardist.
25 – põhihariduse Lower secondary Kutseharidusstandardist lähtuvalt
tasemel õpe. education - vocational vastavad ISCED 25 tasemele:
ED25 (Põhihariduse Teise taseme kutseõpe
ülemine aste – kutseõpe Kolmanda taseme
ED25) kutseõpe
Mõlemal tasemel õpingute
alustamisel ei ole nõutav
põhihariduse olemasolu. Õpe
lõppeb kooli või kutseeksamiga.
Teise taseme kutseõppe õpilane
võib omandada põhiharidust
üldises korras, samal ajal
õpingutega kutseõppes või pärast
lõpetamist.
35 – keskhariduse Upper secondary Kutseharidusstandardist lähtuvalt
tasemel õpe education - vocational vastavad ISCED 35 tasemele:
ED35 Neljanda taseme
(Keskharidus – kutseõpe kutseõppe esmaõpe
ED35) (kutsekeskharidusõpe)
Neljanda taseme
kutseõppe esmaõpe
Neljanda taseme
kutseõppe jätkuõpe
Neljanda taseme esmaõppes
õpingute alustamise tingimus on
põhihariduse olemasolu.
Kutsekeskharidusõppes võivad
õpinguid alustada ka vähemalt
22-aastased põhihariduseta isikud,
kellel on põhiharidusele vastavad
kompetentsid. Neljanda taseme
jätkuõppes õpingute alustamise
tingimus on vähemalt 4.
kvalifikatsioonitaseme kutse või
vastavate kompetentside ja
põhihariduse olemasolu.
1
International Standard Classification of Education Fields of Education and Training
http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-2011-
en.pdf
4
45 – keskhariduse Post-secondary non- Kutseharidusstandardist lähtuvalt
järgne õpe, mitte tertiary education - vastavad ISCED 45 tasemele:
kõrgharidus vocational ED45 Viienda taseme kutseõppe
(Kutsekeskharidus või esmaõpe
kutseõpe keskhariduse Viienda taseme kutseõppe
baasil – kutseõpe ED45) jätkuõpe
Viienda taseme esmaõppes
õpingute alustamise tingimus on
keskhariduse olemasolu. Viienda
taseme jätkuõppes õpingute
alustamise tingimus on vähemalt
4. või 5. kvalifikatsioonitaseme
kutse või vastavate kompetentside
ja keskhariduse olemasolu.
3. Punktis 2 on toodud välja Eurostatis andmetel EL delegeeritud määruses sätestatud
vastavate õppetasemetele kehtestatud ühikuhinnad,
4. Punktis 3 defineeritakse ühikuhind, mis on tasemeõppes õppija kulu ühel õppeaastal
5. Punktis 4 diferentseeritakse ühikuhind vastavalt õppekavarühmale. Diferentseerimine
on vajalik kuna erinevates õppekavarühmades on erinevad õpperühmade suurused
(näiteks muusika ja kunsti erialadel on rohkem individuaalõpet ning raamatupidamises
ja finantsarvestuses on suuremad õpperühmad), osad õppekavad eeldavad enam ruumi
ja õppetööks vajalikke materjale (näiteks koka õppes on vaja tooraineid,
muusikaerialadel selline vajadus puudub). Diferentseerimise aluseks on võetud
Vabariigi Valitsuse 20.02.2014 määruse nr 28 „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja
komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“ (kehtiv kuni 31.12.2017)
lisas „Kutseõppe õppekavarühmade, põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe
ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamise koefitsiendid“ toodud
koefitsiendid2. Kuna koefitsiendid on vahemikus 4 kuni 1, siis käesoleva käskkirja
raames korrigeeritakse koefitsiente – aluseks võetakse, et koefitsient 2,4 (ja kõrgem)
on korrigeeritult 1 (maksimaalne ühikuhind) ning alla 2,4 koefitsiendid
proportsionaalselt väiksemad (korrigeeritud koefitsient võrdub koefitsient jagatud 2,4 ).
Näiteks, kui rahastusmääruses on koefitsent 1,5, siis korrigeeritud koefitsent on
1,5/2,4=0,63. Lähtuvalt õppekavarühma eripärast on ühikuhinnad diferentseeritud
õppekavarühmade kaupa järgmise korrigeeritud koefitsentidega:
Õppekavarühm Koefitsient korrigeeritud
lähtuvalt koefitsient
määrusest
0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 2,6 1
0214 Käsitöö 2,6 1
0215 Muusika ja esituskunstid 4 1
0411 Majandusarvestus ja maksundus 1 0,42
0412 Rahandus, pangandus, ja kindlustus 1 0,42
0413 Juhtimine ja haldus 1 0,42
0414 Turundus ja reklaam 1 0,42
0415 Sekretäri- ja kontoritöö 1 0,42
2
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/2201/7005/VV_28m_lisa.pdf#
5
0416 Hulgi- ja jaekaubandus 1 0,42
0417 Tööoskused 1 0,42
0522 Looduskeskkond ja elusloodus 1,4 0,58
0611 Arvutikasutus 1,1 0,46
0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 1,1 0,46
0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 1,1 0,46
0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 1,3 0,54
0713 Elektrienergia ja energeetika 1,5 0,63
0714 Elektroonika ja automaatika 1,5 0,63
0715 Mehaanika ja metallitöö 1,5 0,63
0716 Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika 1,5 0,63
0721 Toiduainete töötlemine 1,5 0,63
0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja 1,5 0,63
puit)
0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning 1,3 0,54
naha töötlemine
0724 Kaevandamine ja rikastamine 1,5 0,63
0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 1,5 0,63
0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 1,5 0,63
0811 Põllundus ja loomakasvatus 2 0,83
0812 Aiandus 1,8 0,75
0821 Metsandus 2,5 1
0831 Kalandus 1,8 0,75
0841 Veterinaaria 1,8 0,75
0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 1,4 0,58
0915 Teraapia ja taastusravi 1,4 0,58
0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 1,4 0,58
0922 Lastehoid ja teenused noortele 1,4 0,58
0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 1,4 0,58
1011 Koduteenindus 1,2 0,5
1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 1,2 0,5
1013 Majutamine ja toitlustamine 1,2 0,5
1015 Reisimine, turism ja vaba aja veetmine 1,2 0,5
1041 Transporditeenused 1,1 0,46
6. Punktis 5 tuuakse välja, kui pikalt õpet rahastatakse ja rahastuse erisused. Õppe kulud
kaetakse nominaalse õppeaja jooksul. Nominaalne õppeaeg aastates leitakse õppekava
tegelik maht EKAPites jagatud 60. Näiteks kui õppekava maht on 45 EKAPit, siis õppe
nominaalne õppeaeg on 45/60=0,75 aastat (so 9 kuud). Kui õppekava maht on 90
EKAPit, siis õppe nominaalne õppepikkus on 90/60=1,5 aastat (so 18 kuud).
7. Punktis 6 tuuakse välja ühikuhinnas sisalduvad kulud.
8. Punktis 8 kirjeldatakse toetuse andmise alused. Toetuse andmise aluseks on Haridus-
ja teadusministri käskkirjaga moodustatud riikliku koolitustellimuse komisjoni otsus
tasemeõppe (töökohapõhine õppevorm) koolituskohtade kinnitamiseks ESF tegevuse
„Tööturu vajadustele vastava kutse-ja kõrghariduse arendamine“ raames.
9. Punktis 9 kirjeldatakse toetuse väljamaksmise metoodika. Õppes osalejate osalemist
kontrollitakse tegevust tõendavate dokumentide alusel iga kuu. Kontrolli aluseks on
Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) väljavõte 16. kuupäeva seisuga. Õppeasutustel on
6
kohustus õppijate andmeid EHISes iga kuu 15. kuupäevaks kaasajastada. PRÕMist
rahastavatel õppijatel on EHISes rahastusallikaks: ESF töökohapõhine õpe ja
õppevormiks: töökohapõhine õpe Iga kuu leitakse õppekavaltäidetud koolituskohtade
arv ja korrutatakse ühikuhinnaga. Näiteks, koolil on töökohapõhises õppes
transporditeenuste õppekavarühmas (Logistika õppekava, maht 60 EKAPit, viienda
taseme kutseõppe esmaõpe) 24 õppijat töökohapõhises õppes, siis igakuiselt
väljamakstav summa on 24/12*2011=4022 eurot. Kui kaks õpilast langeb välja, siis
22/12*2011=3680,13 eurot. Õpet rahastatakse nominaalse õppeaja jooksul. Eelpool
toodud logistika õppekava näitel rahastatakse õpet 12 kuud.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele. Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–
2020 STS ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.
4. Tegevuse mõjud. Tegevuse mõju kirjeldamisel läbivatele teemadele on lähtutud Vabariigi
Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusest nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekirja kinnitamine“.
Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskavale 2014-2020.
5. Käskkirja jõustumine. Käskkiri jõustub 1. märtsil 2018.
6. Eelnõu kooskõlastamine. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaal-
ministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu esitatakse avamuse avaldamiseks SA Innove,
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule ja Eesti Tööandjate Keskliidule.
Teet Tiko
kutsehariduse osakonna asejuhataja
osakonnajuhataja ülesannetes
7
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a
käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele
vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 alusel:
1. Teen haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirjas nr 316 “Toetuste andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ elluviimiseks” (muudetud haridus- ja teadusministri 16. veebruari 2016. a
käskkirjaga nr 39, 14. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 50 ja 9. augusti 2017 a. käskkirjaga
nr 206) järgmised muudatused:
1) muudan käskkirja lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud);
2) täiendan käskkirja lisaga 3 „Kutseõppe töökohapõhise õppe õppekulude
standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted
toetatavas tegevuses 8.6 „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine““
(lisatud).
2. Käesolev käskkiri jõustub alates 1. märtsist 2018. a.
3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0152 - Haridus- ja teadusministri 5. augusti 2015. a käskkirja nr 316 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.02.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f56ee896-ed35-4d4b-80cc-891c29fa5139
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f56ee896-ed35-4d4b-80cc-891c29fa5139?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main