Kultuuriministeerium
Lp Liina Jänes
Arvamuse avaldamine MUKS elnõule 20.veebr 2018.a
Muinsuskaitseseadus
Esitame Teile meiepoolse arvamuse edastatud muinsuskaitseseaduse eelnõule, millega palume kaaluda meie
poolt alljärgnevalt esitatavaid tähelepanekuid, arvamusi ja ettepanekuid tekstilise ja sisulise osa täiendamiseks
(Lisa1).
Üldjuhul oleme nõus seaduse uue redaktsiooniga milline on oluline samm teel 21. sajandi muinsuskaitse poole
ning arvestab riigi- kogukondade ja eraomanike huve ajaloolise pärandi säilitamisel järeltulevatele põlvedele.
Lugupidamisega
Tõnu Kiviloo
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ juhatuse liige
Jüri Kröönström
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit MTÜ tegevjuht
Jaanus Kiili
Eesti Mõisate Ühendus MTÜ liige; eramõisa omanik
Kultuuriministeerium
Lp Liina Jänes
Arvamuse avaldamine MUKS elnõule 20.veebr 2018.a
Muinsuskaitseseadus
Esitame Teile meiepoolse arvamuse edastatud muinsuskaitseseaduse eelnõule, millega palume
kaaluda meie poolt alljärgnevalt esitatavaid tähelepanekuid, arvamusi ja ettepanekuid tekstilise
ja sisulise osa täiendamiseks (Lisa1).
Üldjuhul oleme nõus seaduse uue redaktsiooniga milline on oluline samm teel 21. sajandi
muinsuskaitse poole ning arvestab riigi- kogukondade ja eraomanike huve ajaloolise pärandi
säilitamisel järeltulevatele põlvedele.
Lugupidamisega
Tõnu Kiviloo
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ juhatuse liige
Jüri Kröönström
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit MTÜ tegevjuht
Jaanus Kiili
Eesti Mõisate Ühendus MTÜ liige; eramõisa omanik
Lisa 1
Tähelepanekud, arvamused, ettepanekud:
1. Viia seadusesse sisse tulenev kohustus riigi- ja avaliku (era) sektori omanduses olevale
muinsuskaitsealusele kinnisvarale korrashoiukava olemasolu kohustuslikkus aluseks võttes
EVS 807 (standard „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ Lisa 2).
2. Riigi- ja avaliku sektori haldusalas olevate mälestiste omanike pädevuse tagamiseks kohustada
kutsestandardi järgselt vastavat kutsetunnistust omavate spetsialistide olemasolu.
3. Hooldusraamat - olulisematele (kohalike ja/või rahvusvaheliste abirahade toel restaureeritud)
mälestistele kohustada hooldusraamatute koostamist koostöös Muinsuskaitseameti ja
omanikuga kinnisvarakorrshoiu spetsialiste kaasates. See tagab riiklike/rahvusvaheliste
restaureerimisfondide raha kasutamise otstarbekuse - hoone (kirik, mõisakool, jm) tehti
abirahadega korda kuid jäeti siis "maha".
Omanikul tekib vastutus ja arusam toetuse toel restaureeritud hoone hooldamiseks-säilitamiseks
ning Ametil on alus (näiteks hooldusega/remondiga seotud) nõudeid esitada.
4. Seaduseelnõu lubab, et Muinsuskaitseameti nõutavad uuringud jms enne suuremaid töid on
riigi toetusega. Tegelikkuses kompenseeritakse neid vastavalt võimalustele osaliselt.
Ettepanek - sõnastust "kohendada"
5. Tegevusload viiakse 5 a peale. See on mõeldav nn klassikaliste (maali, tekstiili jne)
restauraatorite puhul kuid ei toimi reaalsete hoonete remondiga/ehitusega seotud aladel.
Plekksepad, krohvijad jms ei reageeri sellele nõudele ning saavutatakse kunagine olukord -
spetsialiste formaalselt pole olemas.
Ettepanek - jagada tegevusload nö kaheks või piiritleda konkreetsemalt.
6. Tekstis erineva olulisusega mälestiste (maailmapärand, UNESCO jne) olemasolu koos erineva
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
suhtumisega (kitsenduste ulatus). Kahjuks see gradatsioon seaduse tekstis sõnaselgelt puudub
ning see toob kaasa segaduse ja subjektiivse tõlgendamise võimaluse, mida antud mälestisel siis
tohib (hooldus, remont) ja mida ei tohi teha. See ei ole hea ja vähendab omanike soovi
panustada.
7. Viimastel aastatel on hulgaliselt kinnismälestisi (mõisahooneid) sisuliselt hävinud - neid võib
uuesti üles ehitada kuid kes ja milleks. Soovitav on selgemalt sõnastada, mida tähendab
"mälestise tunnuste kadumine". Veelgi enam - otstarbekas on korraldada kohalikke jõude
kaasates mälestiste inventuur ning nimekirjad korrastada. Analoogselt on Keskkonnaamet
toimetanud looduskaitsealuste objektidega, sh parkidega.
8. Hoone koos päraldistega - kui kaugele, millistest kriteeriumidest johtuvalt sellega minnakse
(kirik, eramõisad või kaitse all linnamajad). Perekonna maalid ja ajalooline mööbel – kui soov oma
maja(karpi) müüa? Selline lähenemine sobib lahendusena üksikutel juhtudel muinsuskaitse
ekspertide ettepaneku alusel. Soov arusaadavamalt regulatsioon lahti kirjutada.
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
Lisa 2
Vt Eesti Standard
väljavõte EVS807-2016 lk 22 – 25
„Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“
…….
Korrashoiustrateegia ja kinnisvaraobjekti kohta olemasolevate tehniliste dokumentide alusel
komplekteeritakse korrashoiukava, s.o. korrashoiutegevuste läbiviimiseks vajalikud asjakohased
projektdokumendid. Ehitusseadustik määratleb, et nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule
sisalduvad ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendis, mille koostab ehitise
projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik.
Ehitusseadustik annab kasutus- ja hooldusjuhendi (edaspidi hooldusjuhend) staatuse.
Ehitusseadustiku järgi sisalduvad hooldusjuhendis ehitisse paigutatud materjali, toote tootja
ettenähtud kasutamis- ja hooldusnõuded, arvestades ehitise kasutamisega seotud eripäradega.
Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise
korrashoiuks vajalikku muud teavet. Hooldusjuhendi koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või
muu selleks pädev isik. Kui ehitises tehakse muudatusi, tuleb vajaduse korral hooldusjuhendit
muuta.
Kuigi ehitusseadustik üldistab kasutus- ja hooldusjuhendid üldnimetuse hooldusjuhend alla, on
siiski tegemist kahe eri dokumendiga, kuigi neid võivad koostada samad spetsialistid:
- Hooldusjuhend – juhend, mille alusel tegutsevad hooldustöid läbiviivad
spetsialistid ja täidavad etteantud reglementeeritud tegevusi; seega tegemist on
spetsialistidele mõeldud juhendiga;
- Kasutusjuhend – juhend, millest oma igapäevases tegevuses peavad juhinduma
lõppkasutajad, et kõnealune ehitise osa või tehnosüsteemi funktsioneeriks
ettenähtud moel; kasutusjuhend on üldjuhul mõeldud arusaamiseks ja
juhindumiseks igaühele.
Kinnisvaraobjekti korrashoid kavandatakse ja viikase ellu, pidades silmas kinnisvara omaniku
soove ja eesmärke, mis saavutatakse kasutajate vajadusi arvestades, minemata seejuures
vastuollu õigusaktidest tulenevate nõuetega.
Korrashoiukava koostamine ja selles ära toodud andmete õigsus on kinnisvaraobjekti omaniku
vastutada. Kui korrashoiukavas on ette nähtud mingid konkreetsed tegevused ja tulemused, on
nende elluviimine korrashoiuteenuste hanke võitnud korrashoiuteenuste osutaja lepinguline
kohustus juhul, kui hankedokumentides on nii märgitud. Korrashoiukava üheks osaks olevates
hankedokumentides on soovitatav kinnisvaraobjekti omanikul üheselt arusaamiseks piisava
täpsuse ja selgusega kirjeldada kõik tellitavad ja korrashoiu tagamiseks vajalikud
korrashoiutegevused (sh hanke eseme tehniline kirjeldus) ja nende täitmisel saavutatavad
soovitud tulemused. Korrashoiuteenuste osutaja ei saa aga vastutada korrashoiukavas
mittekirjeldatud või erinevat tõlgendamist või arusaamist võimaldava või ebapiisava täpsusega
mittestandardselt kirjeldatud tegevuste kvaliteetse tegemise ja kohase tulemuste saavutamise
eest.
Hankelepingu eseme kirjeldamiseks nõutaval tasemel on soovitatav, et kinnisvaraobjekti omanik
hanke tehnilises kirjelduses kasutab korrashoiu valdkonnas tegutsevatele isiktele arusaadavat
terminoloogiat ning kirjeldab hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja
oluliste tunnuste loetelu sellises täpsuse astmes, mis tagab valdkonnas tegutsevatele isikutele
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
selle arusaadavuse. Samas ka korrashoiuteenuse pakkumuse koostamisel on asjakohane
kasutada terminoloogiat, mis on arusaadav mõistlikule isikule. Hanke tehnilise kirjelduse
koostamisel peab kinnisvara omanik lähtuma eelkõige seadustest, rakendusaktidest ja soovitavalt
ka valdkonna standarditest ning hanke tehniline kirjeldus peab tagama kõikidele pakkujatele
võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ja ei tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid
takistusi konkurentsile. Pakkujatele võrdsete tingimuste ühe komponendina tuleb käsitleda
hanke tehnilise kirjelduse esitamist selle erinevaid subjektiivseid tõlgendusi välistaval
asjatundlikul viisil.
Samuti on mõistlik kinnisvaraobjekti omanikul korrashoiukavas sisalduvates hanketingimustes
eristada plaanilisi ettenähtavaid korrashoiutegevusi ja erakorralisi ettenägematuid
korrashoiutegevusi, aga ka kirjeldada nendega seotud eri riskide ja vastutuse jagunemist poolte
vahel. Samal ajal esitades võrreldes plaaniliste korrashoiutingimustega erakorraliste
ettenägematute korrashoiutegevuste puhul ka erinevad teenuse arvestamise alused ning
teenuse eest tasumise põhjendatud ja õiglased tingimused.
Korrashoiukava on peamine juhtimisvahend korrashoiutegevuste korraldamisel, sisaldades
teenuste osutajate sekkumiste ajakava, määratledes ja kavandades kinnisvara omaniku poolt
kaasnevalt vajalikud ressursid varem koostatud strateegiate elluviimiseks. Dokumendi eesmärk
on kirjeldada tegevusi ja olukordi, mis tagavad võimalikult ratsionaalselt kinnisvaraobjekti ja selle
üksikute osade üldise töökindluse, määratledes kavandatavate korrashoiutegevuste tüübid ja
sekkumiste sagedused.
Kogu korrashoiu korralduse kontseptsiooni kujundamisel tuleb lähtuda järgmisest loogikast:
- Kinnisvaraobjekt jaotatakse sobilikult alamsüsteemideks, nt hoone fassaadid,
fuajeed, ventilatsioonisüsteem, valgustus jne;
- Analüüsitakse nende abisüsteemide olulisust kogu objekti jaoks;
- Võrreldakse eeldatavaid saavutatavaid tulemusi strateegias määratletutega;
- Määratletakse korrashoiutegevused iga alamsüsteemi jaoks;
- Koostatakse ülevaade korrashoiu läbiviimiseks kasutada olevatest ressurssidest.
Korrashoiukava ei ole kunagi lõplik dokument. Seda rutleb uuendada kasutajatelt saadud
tagasiside põhjal või vajaduse järgi.
Korrashoiukava on vähemalt alljärgnevate dokumentide kogum:
a) Üldosa:
1) Lähteandmed ja olemasolevad dokumendid, mh kinnistu ja ehitise pass,
ehitusprojektdokumendid, kasutusluba, kindlustused, ülevaatuse aktid,
kasutus- ja hooldusjuhendid, kehtivad lepingud, millel on mõju
korrashoiutegevuste elluviimisele;
2) Kinnisvarakeskkonna juhtimist kirjeldavad dokumendid, sisaldades
haldamisega seotud ja omanikukohustuste täitmist; tarbimis- ja
tugiteenuste vajadust ning nende täitmise korraldamise kirjeldust, samuti
korrashoiustrateegiat, korrashoiukava üldkirjeldust, majanduskava;
b) Eriosad:
1) Tehnohooldus – plaaniline ja korrigeeriva tehnohoolduse tehnilised
kirjeldused, saavutatavad eesmärgid ning hooldusraamat koos vajalike
hooldusjuhenditega, mis sisaldab vähemalt järgmist:
i. Kinnisvaraobjekti ruumi- ja krundiplaani koos nende
kasutusfunktsioonide ja tehnosüsteemide olemasoleva seisundi
kirjeldustega;
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
ii. Teenuse osutamise tulemusel saavutatava tehnosüsteemide seisundi
kirjeldust;
iii. Tehnohoolduse teenuse tehnilisi kirjeldusi, sh hooldustegevuste mahtu
ja sagedusi ning tehnosüsteemide hooldusjuhendeid,
hooldusraamatu vormi kirjeldust;
iv. Ettenägematute avarii- ja remonttööde, aga ka lisaks tellitavate
tehnohooldustööde tegemise ja tasustamise tingimuste kirjeldust;
v. Tehnohoolduse teenuse hindamise kriteeriumide ja järelevalve
korraldamise kirjeldust;
2) Heakorratööd – heakorratööde kava tehniline kirjeldus, mis sisaldab
vähemalt järgmist:
i) Kinnisvaraobjekti ruumi- ja krundiplaani koos kasutusfunktsioonide ja
pindade seisundi kirjeldustega;
ii) Teenuse osutamise tulemusel saavutatava puhtuseastme kirjeldust
ruumide ja krundiosade kaupa;
iii) Heakorrateenuse tehnilisi kirjeldusi, sh puhtus- ja koristustaseme
tagamise tegevuste mahtu ja sagedusi ning pinnkattematerjalide ja
krundiosade hooldus- ja puhastusjuhendeid, hooldusraamatu vormi
kirjeldust;
iv) Heakorrateenuse hindamise kriteeriumide ja järelevalve korraldamise
kirjeldust;
3) Tugiteenused – kavandatavate teenuste tehnilised kirjeldused;
4) Remont- ja ehitustööd – kavandatavate tööde tehnilised kirjeldused;
c) Lisad:
1) Hankedokumendid – korrashoiustrateegiale ja üldistele lepingutingimustele
vastav lepingutingimuste kirjeldus, hangitavate teenuste tehniline kirjeldus,
hooldus- ja kasutusjuhendid, üldised hanketingimused;
2) Arhiiv – korrashoiuprotsessi käigus ehitise projektdokumentidesse ja
korrashoiukavasse tehtud muudatused ja täiendused.
Korrashoiukava eesmärk on pakkuda keskpikaks ajavahemikuks (2-5 aastat) välja selline
korrashoiutegevuste kompleks, et oleks tagatud kinnisvaraobjekti võimalikult ratsionaalne
pikemaajaline (5-10 aastat) säilitamine ja funktsioneerimine vastavuses etteantud nõuetele. Kõiki
kinnisvara korrashoiutegevusi saab nende eesmärgi tõttu jagada tinglikult neljaks:
- Objekti majanduslik säilitamine on eelkõige objekti majanduskava alusel
korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrashoiu tulemuse
finantsanalüüs koos nõutava ja kokkulepitud mahus koostatava aruandega;
majanduskava koostamine eeldab objekti ülevaatust koos korrashoiu
tegevuskava (korrashoiutegevuste loetelu) koostamisega ja selle täitmiseks
vajalike rahaliste vahendite planeerimist;
- Objekt füüsiline säilitamine on eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste
loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine; füüsiline
säilitamine tähendab üldjuhul objekti tehnilise korrasoleku (tehnohooldustööd)
ja soovitud puhtuseastme tagamist (heakorratööd), samuti parendamist ning
kohandamist muutunud vajaduste tõttu;
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
- Objekti juriidiline säilitamine on eelkõige kogu korrashoiu käigu
dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetud pooltele antud õiguste ja
kohustuste korrektse täitmise jälgimine ning võimalike lahkehelide
lahendamine; selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tagada korrashoiu käigu
omanikupoolne järelevalve koos kõikide dokumentide arhiveerimise ja nõutava
ajavahemiku jooksul säilitamisega;
- Objekti sotsiaalne säilitamine on eelkõige pooltevaheliste suhete korraldamine;
kaasomandis olevate objekti korral tähendab see ka korrashoidja perioodilist
aruandlust kaasomanikele ja korrashoiukava nendega kooskõlastamist; objekti
korrashoiu ratsionaalseks tagamiseks on vajalik iga tegevuse liigi jaoks koostada
konkreetse objekti vajadusi arvestav tegevuste loetelu.
See standard on oluline abivahend kinnisvara omanikule korrashoiukava koostamisel. Peale
korrashoiuprotsessi üldkirjelduse sisaldavad standardi lisas A, jaotised D.9.1 ja D.9.2
süstematiseeritud näidisloetelusid korrashoiu tüüptegevustest ja vastavatest tehnilistest
kirjeldustest, mida saab võtta vormiliselt aluseks konkreetse kinnisvaraobjekti
korrashoiutegevuste loendi koostamisel. Iga konkreetne kinnisvaraobjekt ja selle eripära
eeldavad seda, et korrashoiutegevus oleks kirjeldatud erinevalt võrreldes standardse
klassifikaatoriga. Iga kinnisvara omanik või kasutaja korrashoiuteenuse tellijana võib alati
oma soovidest ja võimalustest ning kinnisvaraobjekti eripärast tulenevalt soovida
suuremamahulist ja kvaliteetsemat korrashoiuteenust. Samas võib kinnisvara omanik
teenuse tellimisel omal riisikol loobuda standardkirjelduse üksikutest nõuetest (kui need ei
tulene õigusaktidest), võttes sellega endale vastutuse täita ise või korraldada erinevalt
selliste nõuete täitmist.
…….
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
Kultuuriministeerium
Lp Liina Jänes
Arvamuse avaldamine MUKS elnõule 20.veebr 2018.a
Muinsuskaitseseadus
Esitame Teile meiepoolse arvamuse edastatud muinsuskaitseseaduse eelnõule, millega palume
kaaluda meie poolt alljärgnevalt esitatavaid tähelepanekuid, arvamusi ja ettepanekuid tekstilise
ja sisulise osa täiendamiseks (Lisa1).
Üldjuhul oleme nõus seaduse uue redaktsiooniga milline on oluline samm teel 21. sajandi
muinsuskaitse poole ning arvestab riigi- kogukondade ja eraomanike huve ajaloolise pärandi
säilitamisel järeltulevatele põlvedele.
Lugupidamisega
Tõnu Kiviloo
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ juhatuse liige
Jüri Kröönström
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit MTÜ tegevjuht
Jaanus Kiili
Eesti Mõisate Ühendus MTÜ liige; eramõisa omanik
Lisa 1
Tähelepanekud, arvamused, ettepanekud:
1. Viia seadusesse sisse tulenev kohustus riigi- ja avaliku (era) sektori omanduses olevale
muinsuskaitsealusele kinnisvarale korrashoiukava olemasolu kohustuslikkus aluseks võttes
EVS 807 (standard „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ Lisa 2).
2. Riigi- ja avaliku sektori haldusalas olevate mälestiste omanike pädevuse tagamiseks kohustada
kutsestandardi järgselt vastavat kutsetunnistust omavate spetsialistide olemasolu.
3. Hooldusraamat - olulisematele (kohalike ja/või rahvusvaheliste abirahade toel restaureeritud)
mälestistele kohustada hooldusraamatute koostamist koostöös Muinsuskaitseameti ja
omanikuga kinnisvarakorrshoiu spetsialiste kaasates. See tagab riiklike/rahvusvaheliste
restaureerimisfondide raha kasutamise otstarbekuse - hoone (kirik, mõisakool, jm) tehti
abirahadega korda kuid jäeti siis "maha".
Omanikul tekib vastutus ja arusam toetuse toel restaureeritud hoone hooldamiseks-säilitamiseks
ning Ametil on alus (näiteks hooldusega/remondiga seotud) nõudeid esitada.
4. Seaduseelnõu lubab, et Muinsuskaitseameti nõutavad uuringud jms enne suuremaid töid on
riigi toetusega. Tegelikkuses kompenseeritakse neid vastavalt võimalustele osaliselt.
Ettepanek - sõnastust "kohendada"
5. Tegevusload viiakse 5 a peale. See on mõeldav nn klassikaliste (maali, tekstiili jne)
restauraatorite puhul kuid ei toimi reaalsete hoonete remondiga/ehitusega seotud aladel.
Plekksepad, krohvijad jms ei reageeri sellele nõudele ning saavutatakse kunagine olukord -
spetsialiste formaalselt pole olemas.
Ettepanek - jagada tegevusload nö kaheks või piiritleda konkreetsemalt.
6. Tekstis erineva olulisusega mälestiste (maailmapärand, UNESCO jne) olemasolu koos erineva
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
suhtumisega (kitsenduste ulatus). Kahjuks see gradatsioon seaduse tekstis sõnaselgelt puudub
ning see toob kaasa segaduse ja subjektiivse tõlgendamise võimaluse, mida antud mälestisel siis
tohib (hooldus, remont) ja mida ei tohi teha. See ei ole hea ja vähendab omanike soovi
panustada.
7. Viimastel aastatel on hulgaliselt kinnismälestisi (mõisahooneid) sisuliselt hävinud - neid võib
uuesti üles ehitada kuid kes ja milleks. Soovitav on selgemalt sõnastada, mida tähendab
"mälestise tunnuste kadumine". Veelgi enam - otstarbekas on korraldada kohalikke jõude
kaasates mälestiste inventuur ning nimekirjad korrastada. Analoogselt on Keskkonnaamet
toimetanud looduskaitsealuste objektidega, sh parkidega.
8. Hoone koos päraldistega - kui kaugele, millistest kriteeriumidest johtuvalt sellega minnakse
(kirik, eramõisad või kaitse all linnamajad). Perekonna maalid ja ajalooline mööbel – kui soov oma
maja(karpi) müüa? Selline lähenemine sobib lahendusena üksikutel juhtudel muinsuskaitse
ekspertide ettepaneku alusel. Soov arusaadavamalt regulatsioon lahti kirjutada.
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
Lisa 2
Vt Eesti Standard
väljavõte EVS807-2016 lk 22 – 25
„Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“
…….
Korrashoiustrateegia ja kinnisvaraobjekti kohta olemasolevate tehniliste dokumentide alusel
komplekteeritakse korrashoiukava, s.o. korrashoiutegevuste läbiviimiseks vajalikud asjakohased
projektdokumendid. Ehitusseadustik määratleb, et nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule
sisalduvad ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendis, mille koostab ehitise
projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik.
Ehitusseadustik annab kasutus- ja hooldusjuhendi (edaspidi hooldusjuhend) staatuse.
Ehitusseadustiku järgi sisalduvad hooldusjuhendis ehitisse paigutatud materjali, toote tootja
ettenähtud kasutamis- ja hooldusnõuded, arvestades ehitise kasutamisega seotud eripäradega.
Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise
korrashoiuks vajalikku muud teavet. Hooldusjuhendi koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või
muu selleks pädev isik. Kui ehitises tehakse muudatusi, tuleb vajaduse korral hooldusjuhendit
muuta.
Kuigi ehitusseadustik üldistab kasutus- ja hooldusjuhendid üldnimetuse hooldusjuhend alla, on
siiski tegemist kahe eri dokumendiga, kuigi neid võivad koostada samad spetsialistid:
- Hooldusjuhend – juhend, mille alusel tegutsevad hooldustöid läbiviivad
spetsialistid ja täidavad etteantud reglementeeritud tegevusi; seega tegemist on
spetsialistidele mõeldud juhendiga;
- Kasutusjuhend – juhend, millest oma igapäevases tegevuses peavad juhinduma
lõppkasutajad, et kõnealune ehitise osa või tehnosüsteemi funktsioneeriks
ettenähtud moel; kasutusjuhend on üldjuhul mõeldud arusaamiseks ja
juhindumiseks igaühele.
Kinnisvaraobjekti korrashoid kavandatakse ja viikase ellu, pidades silmas kinnisvara omaniku
soove ja eesmärke, mis saavutatakse kasutajate vajadusi arvestades, minemata seejuures
vastuollu õigusaktidest tulenevate nõuetega.
Korrashoiukava koostamine ja selles ära toodud andmete õigsus on kinnisvaraobjekti omaniku
vastutada. Kui korrashoiukavas on ette nähtud mingid konkreetsed tegevused ja tulemused, on
nende elluviimine korrashoiuteenuste hanke võitnud korrashoiuteenuste osutaja lepinguline
kohustus juhul, kui hankedokumentides on nii märgitud. Korrashoiukava üheks osaks olevates
hankedokumentides on soovitatav kinnisvaraobjekti omanikul üheselt arusaamiseks piisava
täpsuse ja selgusega kirjeldada kõik tellitavad ja korrashoiu tagamiseks vajalikud
korrashoiutegevused (sh hanke eseme tehniline kirjeldus) ja nende täitmisel saavutatavad
soovitud tulemused. Korrashoiuteenuste osutaja ei saa aga vastutada korrashoiukavas
mittekirjeldatud või erinevat tõlgendamist või arusaamist võimaldava või ebapiisava täpsusega
mittestandardselt kirjeldatud tegevuste kvaliteetse tegemise ja kohase tulemuste saavutamise
eest.
Hankelepingu eseme kirjeldamiseks nõutaval tasemel on soovitatav, et kinnisvaraobjekti omanik
hanke tehnilises kirjelduses kasutab korrashoiu valdkonnas tegutsevatele isiktele arusaadavat
terminoloogiat ning kirjeldab hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja
oluliste tunnuste loetelu sellises täpsuse astmes, mis tagab valdkonnas tegutsevatele isikutele
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
selle arusaadavuse. Samas ka korrashoiuteenuse pakkumuse koostamisel on asjakohane
kasutada terminoloogiat, mis on arusaadav mõistlikule isikule. Hanke tehnilise kirjelduse
koostamisel peab kinnisvara omanik lähtuma eelkõige seadustest, rakendusaktidest ja soovitavalt
ka valdkonna standarditest ning hanke tehniline kirjeldus peab tagama kõikidele pakkujatele
võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ja ei tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid
takistusi konkurentsile. Pakkujatele võrdsete tingimuste ühe komponendina tuleb käsitleda
hanke tehnilise kirjelduse esitamist selle erinevaid subjektiivseid tõlgendusi välistaval
asjatundlikul viisil.
Samuti on mõistlik kinnisvaraobjekti omanikul korrashoiukavas sisalduvates hanketingimustes
eristada plaanilisi ettenähtavaid korrashoiutegevusi ja erakorralisi ettenägematuid
korrashoiutegevusi, aga ka kirjeldada nendega seotud eri riskide ja vastutuse jagunemist poolte
vahel. Samal ajal esitades võrreldes plaaniliste korrashoiutingimustega erakorraliste
ettenägematute korrashoiutegevuste puhul ka erinevad teenuse arvestamise alused ning
teenuse eest tasumise põhjendatud ja õiglased tingimused.
Korrashoiukava on peamine juhtimisvahend korrashoiutegevuste korraldamisel, sisaldades
teenuste osutajate sekkumiste ajakava, määratledes ja kavandades kinnisvara omaniku poolt
kaasnevalt vajalikud ressursid varem koostatud strateegiate elluviimiseks. Dokumendi eesmärk
on kirjeldada tegevusi ja olukordi, mis tagavad võimalikult ratsionaalselt kinnisvaraobjekti ja selle
üksikute osade üldise töökindluse, määratledes kavandatavate korrashoiutegevuste tüübid ja
sekkumiste sagedused.
Kogu korrashoiu korralduse kontseptsiooni kujundamisel tuleb lähtuda järgmisest loogikast:
- Kinnisvaraobjekt jaotatakse sobilikult alamsüsteemideks, nt hoone fassaadid,
fuajeed, ventilatsioonisüsteem, valgustus jne;
- Analüüsitakse nende abisüsteemide olulisust kogu objekti jaoks;
- Võrreldakse eeldatavaid saavutatavaid tulemusi strateegias määratletutega;
- Määratletakse korrashoiutegevused iga alamsüsteemi jaoks;
- Koostatakse ülevaade korrashoiu läbiviimiseks kasutada olevatest ressurssidest.
Korrashoiukava ei ole kunagi lõplik dokument. Seda rutleb uuendada kasutajatelt saadud
tagasiside põhjal või vajaduse järgi.
Korrashoiukava on vähemalt alljärgnevate dokumentide kogum:
a) Üldosa:
1) Lähteandmed ja olemasolevad dokumendid, mh kinnistu ja ehitise pass,
ehitusprojektdokumendid, kasutusluba, kindlustused, ülevaatuse aktid,
kasutus- ja hooldusjuhendid, kehtivad lepingud, millel on mõju
korrashoiutegevuste elluviimisele;
2) Kinnisvarakeskkonna juhtimist kirjeldavad dokumendid, sisaldades
haldamisega seotud ja omanikukohustuste täitmist; tarbimis- ja
tugiteenuste vajadust ning nende täitmise korraldamise kirjeldust, samuti
korrashoiustrateegiat, korrashoiukava üldkirjeldust, majanduskava;
b) Eriosad:
1) Tehnohooldus – plaaniline ja korrigeeriva tehnohoolduse tehnilised
kirjeldused, saavutatavad eesmärgid ning hooldusraamat koos vajalike
hooldusjuhenditega, mis sisaldab vähemalt järgmist:
i. Kinnisvaraobjekti ruumi- ja krundiplaani koos nende
kasutusfunktsioonide ja tehnosüsteemide olemasoleva seisundi
kirjeldustega;
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
ii. Teenuse osutamise tulemusel saavutatava tehnosüsteemide seisundi
kirjeldust;
iii. Tehnohoolduse teenuse tehnilisi kirjeldusi, sh hooldustegevuste mahtu
ja sagedusi ning tehnosüsteemide hooldusjuhendeid,
hooldusraamatu vormi kirjeldust;
iv. Ettenägematute avarii- ja remonttööde, aga ka lisaks tellitavate
tehnohooldustööde tegemise ja tasustamise tingimuste kirjeldust;
v. Tehnohoolduse teenuse hindamise kriteeriumide ja järelevalve
korraldamise kirjeldust;
2) Heakorratööd – heakorratööde kava tehniline kirjeldus, mis sisaldab
vähemalt järgmist:
i) Kinnisvaraobjekti ruumi- ja krundiplaani koos kasutusfunktsioonide ja
pindade seisundi kirjeldustega;
ii) Teenuse osutamise tulemusel saavutatava puhtuseastme kirjeldust
ruumide ja krundiosade kaupa;
iii) Heakorrateenuse tehnilisi kirjeldusi, sh puhtus- ja koristustaseme
tagamise tegevuste mahtu ja sagedusi ning pinnkattematerjalide ja
krundiosade hooldus- ja puhastusjuhendeid, hooldusraamatu vormi
kirjeldust;
iv) Heakorrateenuse hindamise kriteeriumide ja järelevalve korraldamise
kirjeldust;
3) Tugiteenused – kavandatavate teenuste tehnilised kirjeldused;
4) Remont- ja ehitustööd – kavandatavate tööde tehnilised kirjeldused;
c) Lisad:
1) Hankedokumendid – korrashoiustrateegiale ja üldistele lepingutingimustele
vastav lepingutingimuste kirjeldus, hangitavate teenuste tehniline kirjeldus,
hooldus- ja kasutusjuhendid, üldised hanketingimused;
2) Arhiiv – korrashoiuprotsessi käigus ehitise projektdokumentidesse ja
korrashoiukavasse tehtud muudatused ja täiendused.
Korrashoiukava eesmärk on pakkuda keskpikaks ajavahemikuks (2-5 aastat) välja selline
korrashoiutegevuste kompleks, et oleks tagatud kinnisvaraobjekti võimalikult ratsionaalne
pikemaajaline (5-10 aastat) säilitamine ja funktsioneerimine vastavuses etteantud nõuetele. Kõiki
kinnisvara korrashoiutegevusi saab nende eesmärgi tõttu jagada tinglikult neljaks:
- Objekti majanduslik säilitamine on eelkõige objekti majanduskava alusel
korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrashoiu tulemuse
finantsanalüüs koos nõutava ja kokkulepitud mahus koostatava aruandega;
majanduskava koostamine eeldab objekti ülevaatust koos korrashoiu
tegevuskava (korrashoiutegevuste loetelu) koostamisega ja selle täitmiseks
vajalike rahaliste vahendite planeerimist;
- Objekt füüsiline säilitamine on eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste
loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine; füüsiline
säilitamine tähendab üldjuhul objekti tehnilise korrasoleku (tehnohooldustööd)
ja soovitud puhtuseastme tagamist (heakorratööd), samuti parendamist ning
kohandamist muutunud vajaduste tõttu;
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia
- Objekti juriidiline säilitamine on eelkõige kogu korrashoiu käigu
dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetud pooltele antud õiguste ja
kohustuste korrektse täitmise jälgimine ning võimalike lahkehelide
lahendamine; selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tagada korrashoiu käigu
omanikupoolne järelevalve koos kõikide dokumentide arhiveerimise ja nõutava
ajavahemiku jooksul säilitamisega;
- Objekti sotsiaalne säilitamine on eelkõige pooltevaheliste suhete korraldamine;
kaasomandis olevate objekti korral tähendab see ka korrashoidja perioodilist
aruandlust kaasomanikele ja korrashoiukava nendega kooskõlastamist; objekti
korrashoiu ratsionaalseks tagamiseks on vajalik iga tegevuse liigi jaoks koostada
konkreetse objekti vajadusi arvestav tegevuste loetelu.
See standard on oluline abivahend kinnisvara omanikule korrashoiukava koostamisel. Peale
korrashoiuprotsessi üldkirjelduse sisaldavad standardi lisas A, jaotised D.9.1 ja D.9.2
süstematiseeritud näidisloetelusid korrashoiu tüüptegevustest ja vastavatest tehnilistest
kirjeldustest, mida saab võtta vormiliselt aluseks konkreetse kinnisvaraobjekti
korrashoiutegevuste loendi koostamisel. Iga konkreetne kinnisvaraobjekt ja selle eripära
eeldavad seda, et korrashoiutegevus oleks kirjeldatud erinevalt võrreldes standardse
klassifikaatoriga. Iga kinnisvara omanik või kasutaja korrashoiuteenuse tellijana võib alati
oma soovidest ja võimalustest ning kinnisvaraobjekti eripärast tulenevalt soovida
suuremamahulist ja kvaliteetsemat korrashoiuteenust. Samas võib kinnisvara omanik
teenuse tellimisel omal riisikol loobuda standardkirjelduse üksikutest nõuetest (kui need ei
tulene õigusaktidest), võttes sellega endale vastutuse täita ise või korraldada erinevalt
selliste nõuete täitmist.
…….
Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141
Viljandimaa, Kõpu vald, E
[email protected] Swedbank
Kõpu alevik Viljandi mnt 1
71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304
Estonia