dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 21. veebruar 2018
Viit
1-11/365-4
Registreeritud
21. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Mõisakoolid
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2018 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
23. märts 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf122 KB
  • 📎MUKS eelnõu arvamus.bdoc570 KB
  • 📎MUKS eelnõu arvamus.pdf572 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Lp Liina Jänes Arvamuse avaldamine MUKS elnõule 20.veebr 2018.a Muinsuskaitseseadus Esitame Teile meiepoolse arvamuse edastatud muinsuskaitseseaduse eelnõule, millega palume kaaluda meie poolt alljärgnevalt esitatavaid tähelepanekuid, arvamusi ja ettepanekuid tekstilise ja sisulise osa täiendamiseks (Lisa1). Üldjuhul oleme nõus seaduse uue redaktsiooniga milline on oluline samm teel 21. sajandi muinsuskaitse poole ning arvestab riigi- kogukondade ja eraomanike huve ajaloolise pärandi säilitamisel järeltulevatele põlvedele. Lugupidamisega Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ juhatuse liige Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit MTÜ tegevjuht Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus MTÜ liige; eramõisa omanik Kultuuriministeerium Lp Liina Jänes Arvamuse avaldamine MUKS elnõule 20.veebr 2018.a Muinsuskaitseseadus Esitame Teile meiepoolse arvamuse edastatud muinsuskaitseseaduse eelnõule, millega palume kaaluda meie poolt alljärgnevalt esitatavaid tähelepanekuid, arvamusi ja ettepanekuid tekstilise ja sisulise osa täiendamiseks (Lisa1). Üldjuhul oleme nõus seaduse uue redaktsiooniga milline on oluline samm teel 21. sajandi muinsuskaitse poole ning arvestab riigi- kogukondade ja eraomanike huve ajaloolise pärandi säilitamisel järeltulevatele põlvedele. Lugupidamisega Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ juhatuse liige Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit MTÜ tegevjuht Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus MTÜ liige; eramõisa omanik Lisa 1 Tähelepanekud, arvamused, ettepanekud: 1. Viia seadusesse sisse tulenev kohustus riigi- ja avaliku (era) sektori omanduses olevale muinsuskaitsealusele kinnisvarale korrashoiukava olemasolu kohustuslikkus aluseks võttes EVS 807 (standard „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ Lisa 2). 2. Riigi- ja avaliku sektori haldusalas olevate mälestiste omanike pädevuse tagamiseks kohustada kutsestandardi järgselt vastavat kutsetunnistust omavate spetsialistide olemasolu. 3. Hooldusraamat - olulisematele (kohalike ja/või rahvusvaheliste abirahade toel restaureeritud) mälestistele kohustada hooldusraamatute koostamist koostöös Muinsuskaitseameti ja omanikuga kinnisvarakorrshoiu spetsialiste kaasates. See tagab riiklike/rahvusvaheliste restaureerimisfondide raha kasutamise otstarbekuse - hoone (kirik, mõisakool, jm) tehti abirahadega korda kuid jäeti siis "maha". Omanikul tekib vastutus ja arusam toetuse toel restaureeritud hoone hooldamiseks-säilitamiseks ning Ametil on alus (näiteks hooldusega/remondiga seotud) nõudeid esitada. 4. Seaduseelnõu lubab, et Muinsuskaitseameti nõutavad uuringud jms enne suuremaid töid on riigi toetusega. Tegelikkuses kompenseeritakse neid vastavalt võimalustele osaliselt. Ettepanek - sõnastust "kohendada" 5. Tegevusload viiakse 5 a peale. See on mõeldav nn klassikaliste (maali, tekstiili jne) restauraatorite puhul kuid ei toimi reaalsete hoonete remondiga/ehitusega seotud aladel. Plekksepad, krohvijad jms ei reageeri sellele nõudele ning saavutatakse kunagine olukord - spetsialiste formaalselt pole olemas. Ettepanek - jagada tegevusload nö kaheks või piiritleda konkreetsemalt. 6. Tekstis erineva olulisusega mälestiste (maailmapärand, UNESCO jne) olemasolu koos erineva Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia suhtumisega (kitsenduste ulatus). Kahjuks see gradatsioon seaduse tekstis sõnaselgelt puudub ning see toob kaasa segaduse ja subjektiivse tõlgendamise võimaluse, mida antud mälestisel siis tohib (hooldus, remont) ja mida ei tohi teha. See ei ole hea ja vähendab omanike soovi panustada. 7. Viimastel aastatel on hulgaliselt kinnismälestisi (mõisahooneid) sisuliselt hävinud - neid võib uuesti üles ehitada kuid kes ja milleks. Soovitav on selgemalt sõnastada, mida tähendab "mälestise tunnuste kadumine". Veelgi enam - otstarbekas on korraldada kohalikke jõude kaasates mälestiste inventuur ning nimekirjad korrastada. Analoogselt on Keskkonnaamet toimetanud looduskaitsealuste objektidega, sh parkidega. 8. Hoone koos päraldistega - kui kaugele, millistest kriteeriumidest johtuvalt sellega minnakse (kirik, eramõisad või kaitse all linnamajad). Perekonna maalid ja ajalooline mööbel – kui soov oma maja(karpi) müüa? Selline lähenemine sobib lahendusena üksikutel juhtudel muinsuskaitse ekspertide ettepaneku alusel. Soov arusaadavamalt regulatsioon lahti kirjutada. Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia Lisa 2 Vt Eesti Standard väljavõte EVS807-2016 lk 22 – 25 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ ……. Korrashoiustrateegia ja kinnisvaraobjekti kohta olemasolevate tehniliste dokumentide alusel komplekteeritakse korrashoiukava, s.o. korrashoiutegevuste läbiviimiseks vajalikud asjakohased projektdokumendid. Ehitusseadustik määratleb, et nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule sisalduvad ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendis, mille koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik. Ehitusseadustik annab kasutus- ja hooldusjuhendi (edaspidi hooldusjuhend) staatuse. Ehitusseadustiku järgi sisalduvad hooldusjuhendis ehitisse paigutatud materjali, toote tootja ettenähtud kasutamis- ja hooldusnõuded, arvestades ehitise kasutamisega seotud eripäradega. Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise korrashoiuks vajalikku muud teavet. Hooldusjuhendi koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik. Kui ehitises tehakse muudatusi, tuleb vajaduse korral hooldusjuhendit muuta. Kuigi ehitusseadustik üldistab kasutus- ja hooldusjuhendid üldnimetuse hooldusjuhend alla, on siiski tegemist kahe eri dokumendiga, kuigi neid võivad koostada samad spetsialistid: - Hooldusjuhend – juhend, mille alusel tegutsevad hooldustöid läbiviivad spetsialistid ja täidavad etteantud reglementeeritud tegevusi; seega tegemist on spetsialistidele mõeldud juhendiga; - Kasutusjuhend – juhend, millest oma igapäevases tegevuses peavad juhinduma lõppkasutajad, et kõnealune ehitise osa või tehnosüsteemi funktsioneeriks ettenähtud moel; kasutusjuhend on üldjuhul mõeldud arusaamiseks ja juhindumiseks igaühele. Kinnisvaraobjekti korrashoid kavandatakse ja viikase ellu, pidades silmas kinnisvara omaniku soove ja eesmärke, mis saavutatakse kasutajate vajadusi arvestades, minemata seejuures vastuollu õigusaktidest tulenevate nõuetega. Korrashoiukava koostamine ja selles ära toodud andmete õigsus on kinnisvaraobjekti omaniku vastutada. Kui korrashoiukavas on ette nähtud mingid konkreetsed tegevused ja tulemused, on nende elluviimine korrashoiuteenuste hanke võitnud korrashoiuteenuste osutaja lepinguline kohustus juhul, kui hankedokumentides on nii märgitud. Korrashoiukava üheks osaks olevates hankedokumentides on soovitatav kinnisvaraobjekti omanikul üheselt arusaamiseks piisava täpsuse ja selgusega kirjeldada kõik tellitavad ja korrashoiu tagamiseks vajalikud korrashoiutegevused (sh hanke eseme tehniline kirjeldus) ja nende täitmisel saavutatavad soovitud tulemused. Korrashoiuteenuste osutaja ei saa aga vastutada korrashoiukavas mittekirjeldatud või erinevat tõlgendamist või arusaamist võimaldava või ebapiisava täpsusega mittestandardselt kirjeldatud tegevuste kvaliteetse tegemise ja kohase tulemuste saavutamise eest. Hankelepingu eseme kirjeldamiseks nõutaval tasemel on soovitatav, et kinnisvaraobjekti omanik hanke tehnilises kirjelduses kasutab korrashoiu valdkonnas tegutsevatele isiktele arusaadavat terminoloogiat ning kirjeldab hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu sellises täpsuse astmes, mis tagab valdkonnas tegutsevatele isikutele Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia selle arusaadavuse. Samas ka korrashoiuteenuse pakkumuse koostamisel on asjakohane kasutada terminoloogiat, mis on arusaadav mõistlikule isikule. Hanke tehnilise kirjelduse koostamisel peab kinnisvara omanik lähtuma eelkõige seadustest, rakendusaktidest ja soovitavalt ka valdkonna standarditest ning hanke tehniline kirjeldus peab tagama kõikidele pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ja ei tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi konkurentsile. Pakkujatele võrdsete tingimuste ühe komponendina tuleb käsitleda hanke tehnilise kirjelduse esitamist selle erinevaid subjektiivseid tõlgendusi välistaval asjatundlikul viisil. Samuti on mõistlik kinnisvaraobjekti omanikul korrashoiukavas sisalduvates hanketingimustes eristada plaanilisi ettenähtavaid korrashoiutegevusi ja erakorralisi ettenägematuid korrashoiutegevusi, aga ka kirjeldada nendega seotud eri riskide ja vastutuse jagunemist poolte vahel. Samal ajal esitades võrreldes plaaniliste korrashoiutingimustega erakorraliste ettenägematute korrashoiutegevuste puhul ka erinevad teenuse arvestamise alused ning teenuse eest tasumise põhjendatud ja õiglased tingimused. Korrashoiukava on peamine juhtimisvahend korrashoiutegevuste korraldamisel, sisaldades teenuste osutajate sekkumiste ajakava, määratledes ja kavandades kinnisvara omaniku poolt kaasnevalt vajalikud ressursid varem koostatud strateegiate elluviimiseks. Dokumendi eesmärk on kirjeldada tegevusi ja olukordi, mis tagavad võimalikult ratsionaalselt kinnisvaraobjekti ja selle üksikute osade üldise töökindluse, määratledes kavandatavate korrashoiutegevuste tüübid ja sekkumiste sagedused. Kogu korrashoiu korralduse kontseptsiooni kujundamisel tuleb lähtuda järgmisest loogikast: - Kinnisvaraobjekt jaotatakse sobilikult alamsüsteemideks, nt hoone fassaadid, fuajeed, ventilatsioonisüsteem, valgustus jne; - Analüüsitakse nende abisüsteemide olulisust kogu objekti jaoks; - Võrreldakse eeldatavaid saavutatavaid tulemusi strateegias määratletutega; - Määratletakse korrashoiutegevused iga alamsüsteemi jaoks; - Koostatakse ülevaade korrashoiu läbiviimiseks kasutada olevatest ressurssidest. Korrashoiukava ei ole kunagi lõplik dokument. Seda rutleb uuendada kasutajatelt saadud tagasiside põhjal või vajaduse järgi. Korrashoiukava on vähemalt alljärgnevate dokumentide kogum: a) Üldosa: 1) Lähteandmed ja olemasolevad dokumendid, mh kinnistu ja ehitise pass, ehitusprojektdokumendid, kasutusluba, kindlustused, ülevaatuse aktid, kasutus- ja hooldusjuhendid, kehtivad lepingud, millel on mõju korrashoiutegevuste elluviimisele; 2) Kinnisvarakeskkonna juhtimist kirjeldavad dokumendid, sisaldades haldamisega seotud ja omanikukohustuste täitmist; tarbimis- ja tugiteenuste vajadust ning nende täitmise korraldamise kirjeldust, samuti korrashoiustrateegiat, korrashoiukava üldkirjeldust, majanduskava; b) Eriosad: 1) Tehnohooldus – plaaniline ja korrigeeriva tehnohoolduse tehnilised kirjeldused, saavutatavad eesmärgid ning hooldusraamat koos vajalike hooldusjuhenditega, mis sisaldab vähemalt järgmist: i. Kinnisvaraobjekti ruumi- ja krundiplaani koos nende kasutusfunktsioonide ja tehnosüsteemide olemasoleva seisundi kirjeldustega; Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia ii. Teenuse osutamise tulemusel saavutatava tehnosüsteemide seisundi kirjeldust; iii. Tehnohoolduse teenuse tehnilisi kirjeldusi, sh hooldustegevuste mahtu ja sagedusi ning tehnosüsteemide hooldusjuhendeid, hooldusraamatu vormi kirjeldust; iv. Ettenägematute avarii- ja remonttööde, aga ka lisaks tellitavate tehnohooldustööde tegemise ja tasustamise tingimuste kirjeldust; v. Tehnohoolduse teenuse hindamise kriteeriumide ja järelevalve korraldamise kirjeldust; 2) Heakorratööd – heakorratööde kava tehniline kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmist: i) Kinnisvaraobjekti ruumi- ja krundiplaani koos kasutusfunktsioonide ja pindade seisundi kirjeldustega; ii) Teenuse osutamise tulemusel saavutatava puhtuseastme kirjeldust ruumide ja krundiosade kaupa; iii) Heakorrateenuse tehnilisi kirjeldusi, sh puhtus- ja koristustaseme tagamise tegevuste mahtu ja sagedusi ning pinnkattematerjalide ja krundiosade hooldus- ja puhastusjuhendeid, hooldusraamatu vormi kirjeldust; iv) Heakorrateenuse hindamise kriteeriumide ja järelevalve korraldamise kirjeldust; 3) Tugiteenused – kavandatavate teenuste tehnilised kirjeldused; 4) Remont- ja ehitustööd – kavandatavate tööde tehnilised kirjeldused; c) Lisad: 1) Hankedokumendid – korrashoiustrateegiale ja üldistele lepingutingimustele vastav lepingutingimuste kirjeldus, hangitavate teenuste tehniline kirjeldus, hooldus- ja kasutusjuhendid, üldised hanketingimused; 2) Arhiiv – korrashoiuprotsessi käigus ehitise projektdokumentidesse ja korrashoiukavasse tehtud muudatused ja täiendused. Korrashoiukava eesmärk on pakkuda keskpikaks ajavahemikuks (2-5 aastat) välja selline korrashoiutegevuste kompleks, et oleks tagatud kinnisvaraobjekti võimalikult ratsionaalne pikemaajaline (5-10 aastat) säilitamine ja funktsioneerimine vastavuses etteantud nõuetele. Kõiki kinnisvara korrashoiutegevusi saab nende eesmärgi tõttu jagada tinglikult neljaks: - Objekti majanduslik säilitamine on eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrashoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokkulepitud mahus koostatava aruandega; majanduskava koostamine eeldab objekti ülevaatust koos korrashoiu tegevuskava (korrashoiutegevuste loetelu) koostamisega ja selle täitmiseks vajalike rahaliste vahendite planeerimist; - Objekt füüsiline säilitamine on eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine; füüsiline säilitamine tähendab üldjuhul objekti tehnilise korrasoleku (tehnohooldustööd) ja soovitud puhtuseastme tagamist (heakorratööd), samuti parendamist ning kohandamist muutunud vajaduste tõttu; Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia - Objekti juriidiline säilitamine on eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetud pooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine ning võimalike lahkehelide lahendamine; selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tagada korrashoiu käigu omanikupoolne järelevalve koos kõikide dokumentide arhiveerimise ja nõutava ajavahemiku jooksul säilitamisega; - Objekti sotsiaalne säilitamine on eelkõige pooltevaheliste suhete korraldamine; kaasomandis olevate objekti korral tähendab see ka korrashoidja perioodilist aruandlust kaasomanikele ja korrashoiukava nendega kooskõlastamist; objekti korrashoiu ratsionaalseks tagamiseks on vajalik iga tegevuse liigi jaoks koostada konkreetse objekti vajadusi arvestav tegevuste loetelu. See standard on oluline abivahend kinnisvara omanikule korrashoiukava koostamisel. Peale korrashoiuprotsessi üldkirjelduse sisaldavad standardi lisas A, jaotised D.9.1 ja D.9.2 süstematiseeritud näidisloetelusid korrashoiu tüüptegevustest ja vastavatest tehnilistest kirjeldustest, mida saab võtta vormiliselt aluseks konkreetse kinnisvaraobjekti korrashoiutegevuste loendi koostamisel. Iga konkreetne kinnisvaraobjekt ja selle eripära eeldavad seda, et korrashoiutegevus oleks kirjeldatud erinevalt võrreldes standardse klassifikaatoriga. Iga kinnisvara omanik või kasutaja korrashoiuteenuse tellijana võib alati oma soovidest ja võimalustest ning kinnisvaraobjekti eripärast tulenevalt soovida suuremamahulist ja kvaliteetsemat korrashoiuteenust. Samas võib kinnisvara omanik teenuse tellimisel omal riisikol loobuda standardkirjelduse üksikutest nõuetest (kui need ei tulene õigusaktidest), võttes sellega endale vastutuse täita ise või korraldada erinevalt selliste nõuete täitmist. ……. Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia Kultuuriministeerium Lp Liina Jänes Arvamuse avaldamine MUKS elnõule 20.veebr 2018.a Muinsuskaitseseadus Esitame Teile meiepoolse arvamuse edastatud muinsuskaitseseaduse eelnõule, millega palume kaaluda meie poolt alljärgnevalt esitatavaid tähelepanekuid, arvamusi ja ettepanekuid tekstilise ja sisulise osa täiendamiseks (Lisa1). Üldjuhul oleme nõus seaduse uue redaktsiooniga milline on oluline samm teel 21. sajandi muinsuskaitse poole ning arvestab riigi- kogukondade ja eraomanike huve ajaloolise pärandi säilitamisel järeltulevatele põlvedele. Lugupidamisega Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ juhatuse liige Jüri Kröönström Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit MTÜ tegevjuht Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus MTÜ liige; eramõisa omanik Lisa 1 Tähelepanekud, arvamused, ettepanekud: 1. Viia seadusesse sisse tulenev kohustus riigi- ja avaliku (era) sektori omanduses olevale muinsuskaitsealusele kinnisvarale korrashoiukava olemasolu kohustuslikkus aluseks võttes EVS 807 (standard „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ Lisa 2). 2. Riigi- ja avaliku sektori haldusalas olevate mälestiste omanike pädevuse tagamiseks kohustada kutsestandardi järgselt vastavat kutsetunnistust omavate spetsialistide olemasolu. 3. Hooldusraamat - olulisematele (kohalike ja/või rahvusvaheliste abirahade toel restaureeritud) mälestistele kohustada hooldusraamatute koostamist koostöös Muinsuskaitseameti ja omanikuga kinnisvarakorrshoiu spetsialiste kaasates. See tagab riiklike/rahvusvaheliste restaureerimisfondide raha kasutamise otstarbekuse - hoone (kirik, mõisakool, jm) tehti abirahadega korda kuid jäeti siis "maha". Omanikul tekib vastutus ja arusam toetuse toel restaureeritud hoone hooldamiseks-säilitamiseks ning Ametil on alus (näiteks hooldusega/remondiga seotud) nõudeid esitada. 4. Seaduseelnõu lubab, et Muinsuskaitseameti nõutavad uuringud jms enne suuremaid töid on riigi toetusega. Tegelikkuses kompenseeritakse neid vastavalt võimalustele osaliselt. Ettepanek - sõnastust "kohendada" 5. Tegevusload viiakse 5 a peale. See on mõeldav nn klassikaliste (maali, tekstiili jne) restauraatorite puhul kuid ei toimi reaalsete hoonete remondiga/ehitusega seotud aladel. Plekksepad, krohvijad jms ei reageeri sellele nõudele ning saavutatakse kunagine olukord - spetsialiste formaalselt pole olemas. Ettepanek - jagada tegevusload nö kaheks või piiritleda konkreetsemalt. 6. Tekstis erineva olulisusega mälestiste (maailmapärand, UNESCO jne) olemasolu koos erineva Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia suhtumisega (kitsenduste ulatus). Kahjuks see gradatsioon seaduse tekstis sõnaselgelt puudub ning see toob kaasa segaduse ja subjektiivse tõlgendamise võimaluse, mida antud mälestisel siis tohib (hooldus, remont) ja mida ei tohi teha. See ei ole hea ja vähendab omanike soovi panustada. 7. Viimastel aastatel on hulgaliselt kinnismälestisi (mõisahooneid) sisuliselt hävinud - neid võib uuesti üles ehitada kuid kes ja milleks. Soovitav on selgemalt sõnastada, mida tähendab "mälestise tunnuste kadumine". Veelgi enam - otstarbekas on korraldada kohalikke jõude kaasates mälestiste inventuur ning nimekirjad korrastada. Analoogselt on Keskkonnaamet toimetanud looduskaitsealuste objektidega, sh parkidega. 8. Hoone koos päraldistega - kui kaugele, millistest kriteeriumidest johtuvalt sellega minnakse (kirik, eramõisad või kaitse all linnamajad). Perekonna maalid ja ajalooline mööbel – kui soov oma maja(karpi) müüa? Selline lähenemine sobib lahendusena üksikutel juhtudel muinsuskaitse ekspertide ettepaneku alusel. Soov arusaadavamalt regulatsioon lahti kirjutada. Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia Lisa 2 Vt Eesti Standard väljavõte EVS807-2016 lk 22 – 25 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ ……. Korrashoiustrateegia ja kinnisvaraobjekti kohta olemasolevate tehniliste dokumentide alusel komplekteeritakse korrashoiukava, s.o. korrashoiutegevuste läbiviimiseks vajalikud asjakohased projektdokumendid. Ehitusseadustik määratleb, et nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule sisalduvad ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendis, mille koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik. Ehitusseadustik annab kasutus- ja hooldusjuhendi (edaspidi hooldusjuhend) staatuse. Ehitusseadustiku järgi sisalduvad hooldusjuhendis ehitisse paigutatud materjali, toote tootja ettenähtud kasutamis- ja hooldusnõuded, arvestades ehitise kasutamisega seotud eripäradega. Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise korrashoiuks vajalikku muud teavet. Hooldusjuhendi koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik. Kui ehitises tehakse muudatusi, tuleb vajaduse korral hooldusjuhendit muuta. Kuigi ehitusseadustik üldistab kasutus- ja hooldusjuhendid üldnimetuse hooldusjuhend alla, on siiski tegemist kahe eri dokumendiga, kuigi neid võivad koostada samad spetsialistid: - Hooldusjuhend – juhend, mille alusel tegutsevad hooldustöid läbiviivad spetsialistid ja täidavad etteantud reglementeeritud tegevusi; seega tegemist on spetsialistidele mõeldud juhendiga; - Kasutusjuhend – juhend, millest oma igapäevases tegevuses peavad juhinduma lõppkasutajad, et kõnealune ehitise osa või tehnosüsteemi funktsioneeriks ettenähtud moel; kasutusjuhend on üldjuhul mõeldud arusaamiseks ja juhindumiseks igaühele. Kinnisvaraobjekti korrashoid kavandatakse ja viikase ellu, pidades silmas kinnisvara omaniku soove ja eesmärke, mis saavutatakse kasutajate vajadusi arvestades, minemata seejuures vastuollu õigusaktidest tulenevate nõuetega. Korrashoiukava koostamine ja selles ära toodud andmete õigsus on kinnisvaraobjekti omaniku vastutada. Kui korrashoiukavas on ette nähtud mingid konkreetsed tegevused ja tulemused, on nende elluviimine korrashoiuteenuste hanke võitnud korrashoiuteenuste osutaja lepinguline kohustus juhul, kui hankedokumentides on nii märgitud. Korrashoiukava üheks osaks olevates hankedokumentides on soovitatav kinnisvaraobjekti omanikul üheselt arusaamiseks piisava täpsuse ja selgusega kirjeldada kõik tellitavad ja korrashoiu tagamiseks vajalikud korrashoiutegevused (sh hanke eseme tehniline kirjeldus) ja nende täitmisel saavutatavad soovitud tulemused. Korrashoiuteenuste osutaja ei saa aga vastutada korrashoiukavas mittekirjeldatud või erinevat tõlgendamist või arusaamist võimaldava või ebapiisava täpsusega mittestandardselt kirjeldatud tegevuste kvaliteetse tegemise ja kohase tulemuste saavutamise eest. Hankelepingu eseme kirjeldamiseks nõutaval tasemel on soovitatav, et kinnisvaraobjekti omanik hanke tehnilises kirjelduses kasutab korrashoiu valdkonnas tegutsevatele isiktele arusaadavat terminoloogiat ning kirjeldab hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu sellises täpsuse astmes, mis tagab valdkonnas tegutsevatele isikutele Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia selle arusaadavuse. Samas ka korrashoiuteenuse pakkumuse koostamisel on asjakohane kasutada terminoloogiat, mis on arusaadav mõistlikule isikule. Hanke tehnilise kirjelduse koostamisel peab kinnisvara omanik lähtuma eelkõige seadustest, rakendusaktidest ja soovitavalt ka valdkonna standarditest ning hanke tehniline kirjeldus peab tagama kõikidele pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ja ei tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi konkurentsile. Pakkujatele võrdsete tingimuste ühe komponendina tuleb käsitleda hanke tehnilise kirjelduse esitamist selle erinevaid subjektiivseid tõlgendusi välistaval asjatundlikul viisil. Samuti on mõistlik kinnisvaraobjekti omanikul korrashoiukavas sisalduvates hanketingimustes eristada plaanilisi ettenähtavaid korrashoiutegevusi ja erakorralisi ettenägematuid korrashoiutegevusi, aga ka kirjeldada nendega seotud eri riskide ja vastutuse jagunemist poolte vahel. Samal ajal esitades võrreldes plaaniliste korrashoiutingimustega erakorraliste ettenägematute korrashoiutegevuste puhul ka erinevad teenuse arvestamise alused ning teenuse eest tasumise põhjendatud ja õiglased tingimused. Korrashoiukava on peamine juhtimisvahend korrashoiutegevuste korraldamisel, sisaldades teenuste osutajate sekkumiste ajakava, määratledes ja kavandades kinnisvara omaniku poolt kaasnevalt vajalikud ressursid varem koostatud strateegiate elluviimiseks. Dokumendi eesmärk on kirjeldada tegevusi ja olukordi, mis tagavad võimalikult ratsionaalselt kinnisvaraobjekti ja selle üksikute osade üldise töökindluse, määratledes kavandatavate korrashoiutegevuste tüübid ja sekkumiste sagedused. Kogu korrashoiu korralduse kontseptsiooni kujundamisel tuleb lähtuda järgmisest loogikast: - Kinnisvaraobjekt jaotatakse sobilikult alamsüsteemideks, nt hoone fassaadid, fuajeed, ventilatsioonisüsteem, valgustus jne; - Analüüsitakse nende abisüsteemide olulisust kogu objekti jaoks; - Võrreldakse eeldatavaid saavutatavaid tulemusi strateegias määratletutega; - Määratletakse korrashoiutegevused iga alamsüsteemi jaoks; - Koostatakse ülevaade korrashoiu läbiviimiseks kasutada olevatest ressurssidest. Korrashoiukava ei ole kunagi lõplik dokument. Seda rutleb uuendada kasutajatelt saadud tagasiside põhjal või vajaduse järgi. Korrashoiukava on vähemalt alljärgnevate dokumentide kogum: a) Üldosa: 1) Lähteandmed ja olemasolevad dokumendid, mh kinnistu ja ehitise pass, ehitusprojektdokumendid, kasutusluba, kindlustused, ülevaatuse aktid, kasutus- ja hooldusjuhendid, kehtivad lepingud, millel on mõju korrashoiutegevuste elluviimisele; 2) Kinnisvarakeskkonna juhtimist kirjeldavad dokumendid, sisaldades haldamisega seotud ja omanikukohustuste täitmist; tarbimis- ja tugiteenuste vajadust ning nende täitmise korraldamise kirjeldust, samuti korrashoiustrateegiat, korrashoiukava üldkirjeldust, majanduskava; b) Eriosad: 1) Tehnohooldus – plaaniline ja korrigeeriva tehnohoolduse tehnilised kirjeldused, saavutatavad eesmärgid ning hooldusraamat koos vajalike hooldusjuhenditega, mis sisaldab vähemalt järgmist: i. Kinnisvaraobjekti ruumi- ja krundiplaani koos nende kasutusfunktsioonide ja tehnosüsteemide olemasoleva seisundi kirjeldustega; Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia ii. Teenuse osutamise tulemusel saavutatava tehnosüsteemide seisundi kirjeldust; iii. Tehnohoolduse teenuse tehnilisi kirjeldusi, sh hooldustegevuste mahtu ja sagedusi ning tehnosüsteemide hooldusjuhendeid, hooldusraamatu vormi kirjeldust; iv. Ettenägematute avarii- ja remonttööde, aga ka lisaks tellitavate tehnohooldustööde tegemise ja tasustamise tingimuste kirjeldust; v. Tehnohoolduse teenuse hindamise kriteeriumide ja järelevalve korraldamise kirjeldust; 2) Heakorratööd – heakorratööde kava tehniline kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmist: i) Kinnisvaraobjekti ruumi- ja krundiplaani koos kasutusfunktsioonide ja pindade seisundi kirjeldustega; ii) Teenuse osutamise tulemusel saavutatava puhtuseastme kirjeldust ruumide ja krundiosade kaupa; iii) Heakorrateenuse tehnilisi kirjeldusi, sh puhtus- ja koristustaseme tagamise tegevuste mahtu ja sagedusi ning pinnkattematerjalide ja krundiosade hooldus- ja puhastusjuhendeid, hooldusraamatu vormi kirjeldust; iv) Heakorrateenuse hindamise kriteeriumide ja järelevalve korraldamise kirjeldust; 3) Tugiteenused – kavandatavate teenuste tehnilised kirjeldused; 4) Remont- ja ehitustööd – kavandatavate tööde tehnilised kirjeldused; c) Lisad: 1) Hankedokumendid – korrashoiustrateegiale ja üldistele lepingutingimustele vastav lepingutingimuste kirjeldus, hangitavate teenuste tehniline kirjeldus, hooldus- ja kasutusjuhendid, üldised hanketingimused; 2) Arhiiv – korrashoiuprotsessi käigus ehitise projektdokumentidesse ja korrashoiukavasse tehtud muudatused ja täiendused. Korrashoiukava eesmärk on pakkuda keskpikaks ajavahemikuks (2-5 aastat) välja selline korrashoiutegevuste kompleks, et oleks tagatud kinnisvaraobjekti võimalikult ratsionaalne pikemaajaline (5-10 aastat) säilitamine ja funktsioneerimine vastavuses etteantud nõuetele. Kõiki kinnisvara korrashoiutegevusi saab nende eesmärgi tõttu jagada tinglikult neljaks: - Objekti majanduslik säilitamine on eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrashoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokkulepitud mahus koostatava aruandega; majanduskava koostamine eeldab objekti ülevaatust koos korrashoiu tegevuskava (korrashoiutegevuste loetelu) koostamisega ja selle täitmiseks vajalike rahaliste vahendite planeerimist; - Objekt füüsiline säilitamine on eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine; füüsiline säilitamine tähendab üldjuhul objekti tehnilise korrasoleku (tehnohooldustööd) ja soovitud puhtuseastme tagamist (heakorratööd), samuti parendamist ning kohandamist muutunud vajaduste tõttu; Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia - Objekti juriidiline säilitamine on eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetud pooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine ning võimalike lahkehelide lahendamine; selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tagada korrashoiu käigu omanikupoolne järelevalve koos kõikide dokumentide arhiveerimise ja nõutava ajavahemiku jooksul säilitamisega; - Objekti sotsiaalne säilitamine on eelkõige pooltevaheliste suhete korraldamine; kaasomandis olevate objekti korral tähendab see ka korrashoidja perioodilist aruandlust kaasomanikele ja korrashoiukava nendega kooskõlastamist; objekti korrashoiu ratsionaalseks tagamiseks on vajalik iga tegevuse liigi jaoks koostada konkreetse objekti vajadusi arvestav tegevuste loetelu. See standard on oluline abivahend kinnisvara omanikule korrashoiukava koostamisel. Peale korrashoiuprotsessi üldkirjelduse sisaldavad standardi lisas A, jaotised D.9.1 ja D.9.2 süstematiseeritud näidisloetelusid korrashoiu tüüptegevustest ja vastavatest tehnilistest kirjeldustest, mida saab võtta vormiliselt aluseks konkreetse kinnisvaraobjekti korrashoiutegevuste loendi koostamisel. Iga konkreetne kinnisvaraobjekt ja selle eripära eeldavad seda, et korrashoiutegevus oleks kirjeldatud erinevalt võrreldes standardse klassifikaatoriga. Iga kinnisvara omanik või kasutaja korrashoiuteenuse tellijana võib alati oma soovidest ja võimalustest ning kinnisvaraobjekti eripärast tulenevalt soovida suuremamahulist ja kvaliteetsemat korrashoiuteenust. Samas võib kinnisvara omanik teenuse tellimisel omal riisikol loobuda standardkirjelduse üksikutest nõuetest (kui need ei tulene õigusaktidest), võttes sellega endale vastutuse täita ise või korraldada erinevalt selliste nõuete täitmist. ……. Eesti Mõisakoolide Ühendus MTÜ R 80189141 Viljandimaa, Kõpu vald, E [email protected] Swedbank Kõpu alevik Viljandi mnt 1 71012 T +372 51 11 099 EE20220022102304 Estonia
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel