Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
Tallinn 15076
[email protected] 21.02.2018 nr 1.1-8/481
Ettepanek arheoloogiamälestisteks tunnistamiseks
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.06.2011 määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja
kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 4
lõikele 1 esitab Muinsuskaitseamet kultuuriministrile ettepaneku tunnistada
arheoloogiamälestisteks:
1. Kalmistu nr 28337 – Viljandi linn, Kastani tn 1a, KÜ 89701:001:0193
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Raie
Peadirektor
Lisad:
1. Eksperdihinnang Viljandi Uueveski kalmistu (28337) tunnistamiseks kultuurimälestiseks
2. Kultuuriministri käskkirja eelnõu
3. Muinsuskaitse Nõukogu 30.11.2017 koosoleku protokoll
Martti Veldi
[email protected]
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr
Kalmistu nr 28337 kultuurimälestiseks tunnistamine
Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskait-
seameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 30.11.2017. a ettepanekut.
1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis kalmistu nr 28337.
2. Kehtestan mälestise (Viljandi linn, Kastani tn 1a, KÜ 89701:001:0193) ja selle kait-
sevööndi asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.1
Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevöönd kantakse kultuurimäles-
tiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.
Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepa-
nekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis.
Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikke või valdajaid ja kaitsevööndisse jäävate
kruntide omanikke ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a
määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning
kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks
tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sä-
testatud korras.
I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Esimesed matmispaigale viitavad inimluud avastas Viljandi Uueveski kalmistult 2007. aasta suvel
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Sama aasta augustis inspekteerisid leiukohta arheoloogid
Arvi Haak ja Mari Lõhmus, kes avastasid rajatava rattatee tegemise käigus maha kooritud mätta-
kihi alt paljandunud lohkudest hulgaliselt inimluude fragmente, mis kuulusid vähemalt kolmele
indiviidile. Inimluude rohkus viitas, et tegemist ei ole üksiku matuse, vaid kalmistuga.
1
Mälestise piir ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põ-
hikaarti ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris
(http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Vältimaks edasisi võimalikke matuseid kahjustavaid pinnasetöid võeti luude leiukoht 31.08.2007
Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga ajutise kaitse alla.
Täiendavad arheoloogilised uuringud luude leiukohas viidi läbi 2007. aasta oktoobris Tartu Üli-
kooli arheoloogi Helena Kaldre juhatamisel. Uuringute tulemused avaldati teadusartiklina kogu-
mikus Viljandi Muuseumi Aastaraamat 2007.
Uuringutel saadud andmete põhjal algatas Muinsuskaitseamet Viljandi Kastani 1a kinnistul paik-
neva kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse.
30.11.2017. a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud eks-
perdihinnangu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada kalmistu kultuurimälestiseks.
Vastavus mälestise tunnustele
2007. aastal läbi viidud arheoloogiliste uuringute käigus tuvastati, et erinevate pinnasetööde käigus
on kalmistu osaliselt lõhutud ning segatud inimluid võis leida juba vahetult mättakihi alt. Samas
avastati, et terviklikult säilinud luustikud paiknevad u 40 cm sügavusel praegusest maapinnast.
Arheoloogilistel kaevamistel puhastati välja kuus terviklikku luustikku: kolme täiskasvanu ja
kolme lapse luustikud. Hauapanustega (mündid, ehted, tööriistad) matused paiknesid ebakorrapä-
raselt üksteise peal ning olid erineva orientatsiooniga. Eriliste leidudena väärivad esiletõstmist
tekstiilijäänused ja erivärvilised helmed. Uuringutel saadud leidude põhjal oli kalmistu kasutusel
matmispaigana 15.–17. sajandil.
Kalmistu nr 28337 vastab arheoloogiamälestiseks tunnistamise kriteeriumidele: kalmistu tervi-
kuna omab ja sisaldab olulist teaduslikku teavet Eesti kesk- ja varauusajast ning on oma olemuselt
ainulaadne. Kalmistu vastab arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on matmispaigale iseloomu-
likud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja muud teaduslikku informatsiooni sisaldav
kultuurkiht.
Kalmistul säilinud matused ja arheoloogilised leiud on hindamatuks allikas kesk- ja varauusaegse
ühiskonna, majanduse, religiooni ning elu- ja loodusolude uurimisel. Lisaks teaduslikule potent-
siaalile väärib arheoloogiline matusepaik säilitamist kollektiivset mälu ja kultuuritraditsioone
kandva maastikuobjektina.
Riikliku kaitseta ohustavad muistist detektorirüüste, mitteteaduslikud kaevamised ning teadmatu-
sest tulenev lõhkumine.
Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine
Kalmistu on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piirid on vaja kehtestada. Mälestise piir keh-
testatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad veel arheoloogiliselt läbikaeva-
mata matustele ja võimalikele arheoloogilistele leidudele. Arheoloogiliste päästekaevamiste käi-
gus uuriti läbi vaid osa kalmistust, suurem osa muistisest on veel teaduslikult läbi uurimata. Ar-
vestades asjaolu, et muistis sisaldab peamiselt metallist esemeid (mündid, ehted, tööriistad), on
objekt ohustatud salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste tõttu.
Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kait-
sevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struk-
tuurielementide säilimine ruumilises kontekstis, st võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimine
kalmistu lähiümbruses. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja teabemahukus võivad erineda paiguti
ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole kultuurkihi ulatust alati võimalik täpselt
määrata. Seega aitab kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda kaugemale
seni teada olevalt mälestise alalt. Kaitsevööndiga tagatakse mälestise seni avastamata arheoloogi-
lise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks.
2(3)
Menetlusosaliste seisukohad
Muinsuskaitseamet teavitas kaitse alla võtmise menetlusest Viljandi linna kui maaomanikku kir-
jalikult 18.10.2017 ning küsis arvamust kalmistu kultuurimälestiseks tunnistamise kohta. Viljandi
linn tutvus eksperdihinnanguga ning tegi vastuskirjas ettepaneku vähendada mälestise kaitsevöön-
dit piirkonnas, mida arheoloogiliselt uuriti 2016. aasta detsembris.
Muinsuskaitseamet kaalus Viljandi linna ettepanekut, kuid ei pidanud kaitsevööndi vähendamist
võimalikuks, kuna eeluuringuga külgnevatel aladel võib matusekiht olla siiski veel säilinud. Sa-
muti võib inimjäänuseid leiduda ka sügavamal lõhutud pinnase all. Lisaks veel avastamata kul-
tuurkihi kaitsele on kaitsevööndi eesmärk säilitada mälestise vaadeldavus ja kalmistute puhul ra-
huvöönd, kus uusehitiste kavandamisel tuleb esmalt kaaluda nende mahtu ja sobivust. Leevendu-
sena ei pea mälestise kaitsevööndis taotlema Muinsuskaitseameti kirjalikku luba, kui kaevetööd ei
ületa 20 cm maapinnast. Samuti ei ole juba arheoloogiliselt läbi uuritud alal nõutav arheoloogiline
jälgimine.
II KAITSE ALLA VÕTMINE
Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on mälestis riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle
osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafi-
line, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus,
mille tõttu see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.
Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud ava-
lik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Mälestiseks tunnistamisega tagatakse kalmistu nr 28337 säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega
objektina.
Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 ning
mälestise kaitsevööndis § 25 lõikes 7. Mälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet
maaomanikele muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise, milles märgitakse ar-
heoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused. Mälestise alal kehtivates kit-
sendustes leevendusi ei tehta. Muinsuskaitseameti kirjalikku luba ei ole vaja taotleda kaitsevöön-
dis ehitus-, mulla- ja kaevetöödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm. Arheoloogiliselt läbi uuritud alal
ei ole nõutav arheoloogiline jälgimine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
Lisa 1. Kalmistu nr 28337 ja selle kaitsevööndi asukoht kaardil.
3(3)
Lisa 1. Kalmistu nr 28337 ja selle kaitsevööndi asukoht kaardil.
1. Mälestise koordinaadid
Nr X Y
1 6471723,79 594429,25
2 6471750,24 594377,39
3 6471776,17 594409,41
4 6471800,52 594457,30
5 6471769,56 594486,93
6 6471756,86 594490,37
7 6471723,79 594429,25
2. Kaitsevööndi koordinaadid
Nr X Y
1 6471750,89 594518,29
2 6471736,92 594497,65
3 6471723,59 594482,20
4 6471715,01 594469,71
5 6471698,47 594449,49
6 6471703,79 594432,62
7 6471725,29 594374,74
8 6471732,23 594371,10
9 6471747,78 594364,15
10 6471759,35 594357,87
11 6471772,45 594357,10
12 6471826,49 594462,38
13 6471812,63 594474,24
14 6471756,48 594525,98