dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 21. veebruar 2018
Viit
6-1/490-1
Registreeritud
21. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Finantstegevus ja raamatupidamine. Riigihanked
Sari
6-1 Kirjavahetus strateegilise planeerimisega seotud küsimustes (sh arengukavad)
Toimik
6-1/2018 Kirjavahetus strateegilise planeerimisega seotud küsimustes (sh arengukavad)
Vastutaja
Mall Saul
Lahendamise tähtaeg
1. märts 2018

Failid

  • 📎14-81500-1 20.02.2018 Väljaminev kiri.bdoc1076 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Meie 20.02.2018 nr 14-8/1500-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Esindaja nimetamine Ida-Virumaa programmi rakendamise korra väljatöötamise töögruppi Valitsuskabineti 08.02.2018 nõupidamisel otsustati kiita heaks Ida-Virumaa programmi tegevuste rakendamine hiljemalt 2018. aasta II poolaastast ning tehti riigihalduse ministrile ülesandeks moodustada Ida-Virumaa programmi rakendamise korra väljatöötamiseks töögrupp, kuhu on kaasatud Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja vajaduse korral teiste ministeeriumide ning Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse üksuste ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus esindajad. Tulenevalt eeltoodust palume nimetada esindaja Ida-Virumaa programmi rakendamise korra väljatöötamise töögruppi. Ootame ettepanekut esindaja kohta koos kontaktandmetega 01.03.2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa 1. Ida-Virumaa programmi väljatöötamise alused Tarmo Kivi 6113104 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 [email protected] 2 Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit MTÜ SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 3 Ida-Virumaa programm Elluviimise ja rahastamise aluspõhimõtted Rahandusministeerium 2018 veebruar 1 Sisukord 1. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ............................................................................................. 3 2. Programmi ettevalmistamine .......................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk ........................................................................................................................ 4 4. Ministeeriumite plaanitavad tegevused Ida-Virumaal .................................................................... 5 5. Programmi oodatavad tulemused................................................................................................... 7 6. Programmi elluviimise põhimõtted ................................................................................................. 8 7. Täiendav rahastamine ..................................................................................................................... 9 8. Programmi tulemuste seire ........................................................................................................... 10 9. Edasine aja- ja tegevuskava programmi käivitamiseks ................................................................ 12 Lisa 1. Programmi tegevuste indikatiivne ettepanek aastateks 2018-2019 ......................................... 12 Lisa 2. Piirkonna omavalitsuste poolt esitatud ettepanekud toetatavateks tegevusteks..................... 18 Lisa 3. Ministeeriumite vastused plaanitavate investeeringute, rakendatavate erimeetmete ning piirkonda viidavate asutuste või ametikohtade kohta .......................................................................... 19 2 1. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm Valitsusliidu aluspõhimõte 8.7: Töötame välja Ida-Virumaa programmi, mis sisaldab vajalikke investeeringuid infrastruktuuri ja inimeste elukvaliteedi parandamisse. Ülesanne: Ida-Virumaa programm Vastutaja: riigihalduse minister Kaasvastutaja: kõik ministrid oma vastutusvaldkonnas Otsuse langetamise tasand: Vabariigi Valitsus Tähtaeg: aprill 2017 2. Programmi ettevalmistamine Riigihalduse minister pöördus veebruaris 2017 Ida-Virumaa programmile1 sisendi saamiseks kõikide ministeeriumite poole. Riigihalduse ministri eestvedamisel toimusid kohtumised piirkonnaga seotud ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste esindajate, Riigikogu liikmete ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega. Ministeeriumid esitasid esialgse informatsiooni Ida-Virumaale kavandatud suuremate investeeringute, kehtestatud erimeetmete, Ida-Virumaale viidavate töökohtade või asutuste kohta ning täiendavate arendusvajaduste kohta, mille osas puudub hetkel eelarveline ressurss, märtsis 2017. Esitatud informatsiooni on hiljem ajakohastatud ja ministeeriumite poolt täiendatud. Omapoolse sisendi on andnud sotsiaalministeerium, siseministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, kaitseministeerium, rahandusministeerium, justiitsministeerium ja maaeluministeerium. Ministeeriumite sisendit on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4. Sisendi saamiseks Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse üksustelt pöördus ministeerium märtsis 2017 ka Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja Narva linnavalitsuse poole. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit peab programmi vajalikuks ning leiab, et programmi koostamisel peaks lähtuma Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 viiest põhieesmärgist. Iga-aastase rahalise ressursi olemasolu korral on piirkonna kohalikud omavalitsused programmi elluviimiseks valmis konkreetse tegevuskava koostöös ministeeriumiga välja töötama. Narva linnavalitsus toob vastuses välja, et esmatähtis on leida rahastamisallikas, mille kaudu Ida-Virumaa programmi rahastada. Alustada võiks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ettepanekust muuta keskkonnatasude seadust nii, et Ida-Virumaal tegutsevate põlevkiviettevõtete makstavatest saastetasudest läheb vähemalt 25% Ida-Viru programmi rahastamiseks. Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on kõrge tööpuudus, sh varjatud tööpuudus, suhteliselt madal elatustase, madal sündimus ja väike laste osakaal, suur väljaränne ning selle tagajärjel Eesti keskmisega võrreldes kiiremini vananev elanikkond. Väljaränne on seotud peamiselt parema elatustaseme, töötingimuste ja karjäärivõimalustega piirkonnast väljaspool. Elanikkonna väljarände vähendamiseks tuleb investeerida uute 1 Sõna „programm“ on siinkohal kasutatud toetusmeetme sünonüümina, mitte programmiga riigieelarve seaduse § 19 lg 5 tähenduses 3 (vähemalt keskmise palgaga) töökohtade loomisesse, turismi arengusse ja elukeskkonda parandavatesse objektidesse. Kohtla-Järve linnavalitsus peab olulisteks eesmärkideks väljarände tempo aeglustamist, elanike paranenud tervist ja arenenud ettevõtlust. Jõhvi vallavalitsuse seisukoht on, et Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 kajastab suurt osa Ida-Virumaa vajadustest ning sobib programmi aluseks. Tegevuskava seniseks puuduseks on olnud ühtse rahastusmehhanismi puudumine ja vastutuse hajutatus ministeeriumite vahel. Vajadus on programmi piisava kestlikkuse järele. Programmile tuleb tagada stabiilne rahastus, mis moodustuks riigieelarves ette nähtud nn baasosast ning fikseeritud protsendist iga- aastaselt Ida-Virumaalt laekuvatest keskkonnatasudest. Programm võiks jaotuda kaheks osaks – esimese osa moodustaks riigi poolt elluviidavad tegevused, teise osa moodustaks fond, millest võivad kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks taotleda rahastust kohalikud omavalitsused, ettevõtlusorganisatsioonid ja ühendused. Oma ettepanekud võimalike programmist rahastatavate tegevuste osas esitasid ka Sillamäe linn, Narva-Jõesuu linn ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Ida-Virumaa programmi elluviimise ja rahastamise aluspõhimõtete koostamisel on lähtutud ministeeriumite, piirkonna kohalike omavalitsuste ja teiste partnerite ettepanekutest. Programmi aluseks on Ida-Virumaa tegevuskavas 2015-20202 seatud eesmärgid. Programmi eesmärgid võivad programmi elluviimise jooksul täpsustuda. 3. Programmi eesmärk Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna eelisarendamise mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest. Programmi eesmärk ühendab endas Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 esimese ja teise alasuuna eesmärgid. Ida-Virumaa arengueesmärkide saavutamiseks on võtmetähtsusega just majanduskeskkonna arendamine. Majanduskeskkond peab soosima uusi investeeringuid ja senisest kõrgemat ettevõtlusaktiivsust ning aitama piirkonnas sissetulekute taset ja tööhõivet suurendada. Piirkonna jätkusuutlikuks arenguks on oluline majanduse mitmekesistamine, et piirkonda põlevkivil põhineva tööstuse tegevuse mahtude järk-järguliseks vähenemiseks ette valmistada. Perioodil 2016-2023 toimub vanemate keskkonnanõuetele mittevastavate energiaplokkide järkjärguline kasutamise lõpetamine mahus 501 MW. Aastaks 2031 suletakse ülejäänud tolmpõletusplokid ning olemasolevatest ja ehitatavatest suurematest tootmisvõimsustest jääb järgi 2 keevkihttehnoloogial plokki ja Auvere elektrijaam koguvõimsusega 700 MW. Elukeskkond peab võimaldama Ida-Virumaa ettevõtetel kvalifitseeritud tööjõu osas teiste Eesti piirkondadega edukalt konkureerida ning soodustama elanike, eelkõige noorte, väljarände pidurdumist. Ida-Virumaa programm peab olema selgelt fokusseeritud ning toetama järgmiste Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 alaeesmärkide saavutamist: 2 Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 http://www.fin.ee/ida-virumaa-tegevuskava-2015-2020 4  ettevõtlusaktiivsus on suurenenud;  ettevõtluskeskkond on atraktiivne investoritele ja ettevõtlusega alustajatele;  piirkond on atraktiivsem turistidele; Riigi tegevust Ida-Virumaa arendamisel ja programmi eesmärkidesse panustamist vaadatakse kolmest vaatenurgast: 1) teadaolevad kavandatavad ja elluviidavad investeeringud ning tegevused Ida-Virumaa arendamiseks; 2) olemasolevate toetusmeetmete mõju suurendamine Ida-Virumaa arendamiseks; 3) täiendavad tegevused programmi eesmärgi saavutamiseks. Riigi kavandatud ja elluviidavatest investeeringutest ning tegevustest Ida-Virumaa arendamiseks, sealhulgas avaliku sektori töökohtade viimiseks Ida-Virumaale, antakse ülevaade järgmises peatükis ning lisas 3. Olemasolevate toetusmeetmete mõju suurendamise osas tehakse ettepanekud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile esitatavas memorandumis. Ettepanekud täiendavate tegevuste kohta aastatel 2018-2019 on toodud lisas 1. 4. Ministeeriumite plaanitavad tegevused Ida-Virumaal Sisendina Ida-Virumaa programmile tõid ministeeriumid välja suuremad investeeringud, mida lähiaastatel Ida-Virumaal kavandatakse. Kavandatavate investeeringute riikliku rahastamise summa kokku on ligikaudu 200 mln eurot. Enamasti on tegemist investeeringutega, mida rahastatakse välisvahenditest, näiteks investeeringud esmatasandi tervisekeskustesse, tööstusalade ja transpordi infrastruktuuri, riigigümnaasiumitesse, tegevused LEADER ja kalanduspiirkonna strateegiate elluviimiseks. Üldjuhul toetatakse välisvahenditest rahastatavatest meetmetest investeeringuid ja tegevusi üle Eesti ühetaoliselt, mistõttu aitavad need eduka taotlemise korral hoida Ida-Virumaa mahajäämust majandus- ja elukeskkonna osas teiste Eesti piirkondadega võrreldes senisel tasemel, kuid ei anna piisavat arengutõuget mahajäämuse likvideerimiseks. Ida-Virumaale suunatud erimeetmeid rakendavad mitmed ministeeriumid. Enamasti on tegemist nö pehmete tegevustega. Konkurentsil põhinevates toetusprogrammides ei ole Ida- Virumaa investeeringutele teiste piirkondadega võrreldes eeliste andmine või eritingimuste loomine laialt levinud. Sotsiaalministeerium annab läbi Töötukassa 2016-2018 ajutise meetmena Euroopa Globaliseerumisfondi vahenditest ja tööhõiveprogrammi eelarvest täiendavate tööturuteenuste ja töökohtade loomise toetust Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks, et aidata tööle piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendada kõrget regionaalset tööpuudust. Meetmete paketi maht perioodil 2016-2020 on kokku 7,7 mln eurot. 2018. aastal töötab Sotsiaalministeerium välja piirkondlikud tööturumeetmed nõrgemate tööturunäitajatega piirkondade (sh Ida-Virumaa) toetamiseks. Meetmete pakkumist alustatakse tõenäoliselt 2018. aasta lõpus. Siseministeeriumi valitsemisalas makstakse PPAs alates 2017. aastast Ida-Virumaa ametnikele regioonitasu (250€-300€ kuus). Päästeametis makstakse alates 2016. aastast Ida- 5 Virumaa teenistujatele samal teenistuskohal sama töö sisu eest 5% kõrgemat põhipalka võrreldes teiste (v.a Tallinn ja Harjumaa) piirkondade teenistujate põhipalgaga. Lisaks pakutakse MTÜ-dele Ida-Virumaal erimeetmena konsultatsiooni vene keeles, et tugevdada Ida-Virumaa kodanikuühiskonda. Haridus- ja Teadusministeerium korraldab koostöös koolijuhtide ja koolipidajatega haridustöötajatele täiendavat eesti keele õpet B2 ja C1 tasemel. Üldharidusvaldkonnas toetatakse Narva Eesti Gümnaasiumi ning Sillamäe Eesti Põhikooli õpetajate palkasid. Rahandusministeerium on võrreldes teiste maakondadega suurendanud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest Ida-Virumaa investeeringute mahtu 8 mln € võrra ning rakendab Ida-Viru linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meedet (perioodil 2014-2020 on meetme ERF eelarve 29 mln €). Kultuuriministeerium toetab erinevaid lõimumis- ja kultuuritegevusi ning Virumaa pärimuskultuuri programmi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on erimeetmetena välja toonud Teadusagentuuri RITA rakendusuuringute programmi "Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine" ning Eesti Geoloogiateenistuse moodustamise. Üleriigiliselt rakendatakse meedet „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord", mille tulemusena tagatakse mobiilsele tööjõule vajalike kaasaegsete üürieluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus esinevad turutõrked. Ida-Virumaa KOVid saavad taotluste hindamisel lisapunkte. Taotlusvoor avaneb novembris. Justiitsministeerium viib kohtunikuabide ametikohti vastavalt pensioneerunud ametnike lahkumisele järk-järgult Narva, arendab Viru vangla võimekust politseile ametiabi andmiseks ning pakub Viru vanglas gümnaasiumiõpilastele Sisekaitseakadeemia eelkoolitust. Koostöös Siseministeeriumiga luuakse ja hoitakse käigus Ida-Virumaal töötavatele ja sinna lähetatud riigiametnikele piirkonna eripärasid tutvustavat suhtlus- ja koostöövõrgustikku. Prokuratuuriga arendatakse Ida-Virumaal ühiselt õigusteenuseid ning soodustatakse õiguskaitseametnike piirkonda roteerumist. Aastaks 2019 plaanivad ministeeriumid viia Ida-Virumaale 248,25 riigipalgalist töökohta3. Justiitsministeerium plaanib viia Ida-Virumaale 100 töökohta (kohtute tugiteenuste keskus 68 töökohta, lisaks 30-40 töökohta haldusalast), Politsei- ja Piirivalveamet plaanib viia Ida-Virumaale 49 töökohta. Kultuuriministeerium plaanib viia Ida-Virumaale Integratsiooni Sihtasutuse SA (sh loodav Narva Eesti keele maja), mille tulemusel tekib piirkonda 29 uut töökohta. Asukoht Asutus Töökohtade arv Jõhvi Keskkonnainspektsioon 1 Maa-amet 2 Maksu- ja Tolliamet 3 Politsei- ja Piirivalveamet 7 Sotsiaalkindlustusamet 4 Töötukassa 17 3 Uuendatud info seisuga 5.12.2017 6 Justiitsasutus (kohtute tugiteenuste keskus 68 töökohta, 30-40 100 töökohta haldusalast) Narva Maksu- ja Tolliamet 22 Politsei- ja Piirivalveamet 28 Sisekaitseakadeemia 5 Eesti Noorsootöö Keskus 0,25 Integratsiooni SA (sh loodav Narva Eesti keele maja) 29 Töötukassa 11 Kohtla-Järve Terviseamet 1 Ida-Virumaa Politsei- ja Piirivalveamet (liiklusmenetlusteenistus) 14 (muu või SA Archimedes 1 asukoht selgumisel) Töötukassa 3 Kokku (Jõhvi, Narva, muu Ida-Virumaa) 248,25 Täiendavate investeeringuvajadustena tõid ministeeriumid eelkõige välja enda valitsemisala investeeringud, millele on riigieelarve strateegia koostamise protsessis taotletud lisaraha. Sotsiaalministeerium tõi välja vajaduse leida rahastus Ida-Viru keskhaigla aktiivravi II ehitusjärgu teostamiseks summas 23 mln €. Siseministeeriumi valitsemisala investeeringuteks on RKAS-l täiendav investeeringuvajadus vähemalt 11,5 mln €. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on taotlenud lisavahendeid Tehnopoli Startup Inkubaatori tegevusplaani elluviimiseks Ida-Virumaal – summas 300 000 €. Kultuuriministeerium nimetab lisavajadusena Narva kindluse kindlusarhitektuuri ajalugu tutvustavaks rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks väljaarendamise projektide omafinantseeringu katmise riikliku kaasfinantseeringu vahenditest – summas 1,4 mln €. Rahandusministeeriumi hinnangul võib riigimajade ja asutuste väljaviimise kontekstis tekkida vajadus investeerida Jõhvi või Narva kinnisvarasse. Vajadus selgub 2017. aasta lõpuks kui valmib riigimajade detailanalüüs. Justiitsministeerium tõi täiendava lisavajadusena välja loodava kohtute tugiteenuste keskuse personalikulude katmise 2018. aastal summas 603 516 eurot, edaspidi iga-aastaselt 516 532 eurot. Noortele suunatud Ida-Virumaa praktikaprojektile on vajalik rahastus summas 160 000 eurot. Ministeeriumite Ida-Virumaal elluviidavate tegevuste loetelu on esitatud lisas 3. 5. Programmi oodatavad tulemused Programmi oodatavate tulemuste saavutamise hindamise aluseks on peamised majandus- ja elukeskkonda kajastavad seirenäitajad, mida on kasutatud ka Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 tulemuste hindamisel:  ettevõtlusaktiivsus kasvab ning jõuab lähemale Eesti keskmisele; 7  keskmine palgatööst teenitav töötasu tõuseb ja jõuab Eesti keskmisele tasemele;  Ida-Virumaal majutatute ööbimiste arv kasvab kiiremini kui Eestis keskmiselt;  kuni 35-aastaste elanike arv Ida-Virumaal on alates aastast 2020 suurem võrreldes 2014.a Statistikaameti rahvastikuprognoosiga. Programmi tulemuste saavutamise eelduseks on lisaks riigi tänastele Ida-Virumaa suunalistele tegevustele täiendavate tegevuste elluviimine ning olemasolevate toetusmeetmete mõju suurendamine, mis on enamasti ühetaolised üle riigi ega anna Ida-Virumaale võrreldes teiste piirkondadega piisavat eelist. Piirkonna arengu oluliseks mõjutamiseks on vajalik riigi pikemaajaline ja järjepidev tugi. Ida-Viru programmi eesmärgid peavad olema seega seatud vähemalt 10-aastaseks perioodiks. Lühemaajalised vahe-eesmärgid aitavad jälgida progressi ning hinnata vajadust tegevuste sisu ja ulatuse muutmise järele. Programmi eelarve jaguneb majandus- ja elukeskkonna arendamise tegevuste vahel. Programmist antakse toetust ettevõtjatele, ettevõtlusorganisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele ja piirkonna arendamisega tegelevatele ühendustele. 6. Programmi elluviimise põhimõtted Ida-Virumaa programm on otstarbekas ellu kutsuda juhul, kui sellele eraldatakse täiendavaid vahendeid selliste tegevuste elluviimiseks, mille jaoks seni riigieelarves allikad on puudunud. Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 koondab endas ülevaadet riigi ning piirkondlike partnerite kavandatud elluviidavatest tegevustest. Ida-Virumaale arengutõuke andmiseks on nende juba kavandatud tegevuste kõrval vajalik täiendav sekkumine. Ida-Virumaa programmi täiendavate tegevuste rahastamise allikad peavad olema pikaajalised ja jätkusuutlikud. Oluliste muutuste saavutamiseks peab olema võimalik arvestada programmi vahenditega pikaajaliselt, mistõttu ei saa nende olemasolu sõltuda iga- aastastest riigieelarve läbirääkimistest. Programmi täiendavate tegevuste väljatöötamist ja rakendamist koordineerib riik, elluviimisel on võtmeroll kohalikel omavalitsustel. Kohalikel omavalitsustel on oluline roll elukeskkonna kujundamisel. Haldusreformi järgselt suureneb kohalike omavalitsuste roll ka piirkonna arengu üldisel kavandamisel ja suunamisel. Programmist rahastatavate tegevuste määramise põhimõtted ja programmi rakendamise korra töötab välja riigihalduse minister koostöös kohalike omavalitsuste, teiste piirkonna partnerite, sh Ida-Viru Ettevõtluskeskusega, ning asjakohaste ministeeriumitega. Programmi täiendavate tegevuste elluviimisse panustavad lisaks riigile rahaliselt ka kohalikud omavalitsused. Programmi viiakse ellu riigi ja kohalike omavalitsuste partnerluses, kus mõlemad osapooled osalevad programmi kavandamisel, elluviimisel ning vastutavad tulemuste saavutamise eest. Olenevalt programmist rahastatavatest tegevustest ja toetuse rakendusskeemist lisandub ka kohalike omavalitsuste rahaline panus programmi elluviimisel. Programmi täiendavad tegevused ei dubleeri ega asenda olemasolevaid toetusmeetmeid. Programmi elluviimine peab olema täiendav arengustiimul Ida-Viru piirkonnale, mis täiendab 8 kõiki teisi meetmeid, mida riik ja kohalikud omavalitsused piirkonna majandus- ja elukeskkonna arendamiseks rakendavad. Programmist ei toetata täiendavalt investeeringuid ja tegevusi, mille elluviimiseks on olemas Ida-Virumaa vajadustega arvestavad või vastavalt kohandatavad üleriigilised toetusmeetmed. Programmi täiendava toetusega ei asendata muid riigi või kohaliku omavalitsuse investeeringuid ega tegevusi. Programmi täiendavate tegevuste täpsemal disainimisel koostöös partneritega on prioriteediks valdkondlike kitsaskohtade kõrvaldamine. Tõhusamaks piirkonna vajadustele vastamiseks on programm kavandatud olema dünaamiline, mis tähendab, et üldeesmärkide raames võivad programmi tegevused ja vahendite osakaalud olla ajas muutuvad, sõltuvalt tegelikust vajadusest, toetuste kasutuselevõtu võimekusest ning suhestumisest üleriigiliste toetusmeetmetega. Ida-Virumaa programm tugineb Ida-Virumaa maakonna arengukavale 2014-2020 ja Ida-Virumaa tegevuskavale 2015-2020. Programmi eesmärgid ja täiendavate tegevuste fookus tulenevad olemasolevatest arengudokumentidest – maakondlikust arengukavast ning riiklikust Ida-Virumaa tegevuskavast. Arendusdokumentide uuendamisel vaadatakse üle ka programmi fookus. 7. Täiendav rahastamine Ida-Virumaa majandus- ja elukeskkonna oluliseks parandamiseks on vaja suunata piirkonda täiendavaid vahendeid, mis annaks piirkonnale eelise võrreldes teiste Eesti piirkondadega. Soovitud tulemuste saavutamiseks on vajalik pikaajaliselt stabiilne täiendavate rahaliste vahendite eraldamine riigieelarvest. Programmi tegevuste kavandamisel (vt lisa 1) on arvestatud programmi iga-aastaseks eelarveks vähemalt 12 mln eurot. Tegevustega alustatakse 2018. aasta II poolaastal, seetõttu on 2018. aasta tegevuste kavandamisel arvestatud eelarvega summas 3,8 mln eurot. Ettepanekud programmi täiendavaks rahastamiseks: 1) 2018. aasta riigieelarve – 2,8 mln € Programmi elluviimiseks on 2018. aasta riigieelarvest eraldatud 2,8 mln eurot. 2) Maavalitsuste ülesannete ümberkorraldamisega vabanevad vahendid – 1 mln € Seoses maavalitsuste tegevuse ümberkorraldamisega vähenevad alates 2018. aastast kulud riigieelarvele ca 1 mln euro ulatuses. Ettepanek: Suunata maavalitsuste tegevuste ümberkorraldamisega vabanevad vahendid regionaaltoetuste eelarvesse Ida-Virumaa programmi rahastamiseks. 3) Riigimaa erastamisest laekuv raha (omandireformi reservfond) – kuni 2 mln € Käesoleval ajal laekub riigile erastamisest raha üksnes maareformi raames toimuvast maa erastamisest. Uute erastamislepingute sõlmimine lõpeb tõenäoliselt lähema 2-3 aasta jooksul (täpsustada Maa-ametiga), ent järelmaksetest laekub raha orienteerivalt kuni 2060. aastani. Uute erastamistehingute lõppemise tõttu väheneb erastamisraha laekumine lähiaastatel 9 praegusega võrreldes umbes poole võrra. Pärast 2019. aastat väheneb erastamisraha iga- aastane laekumine umbes 4 mln eurolt ühtlaselt umbes 2,6 mln euroni 2028. aastal. Ettepanek: Kasutada omandireformi reservfondi vahendeid tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks vajalikeks tegevusteks Ida-Virumaal. Tegevuste elluviimine on seotud 2018. a veebruariks valmiva kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamise tegevus- ja rahastamiskavaga. 4) Põlevkivi ressursitasud Põlevkivi ressursitasu laekub kohaliku omavalitsuse üksustele ja riigieelarvesse. Osa riigieelarvesse laekuvas rahast on seaduse alusel suunatud otse KiKile keskkonnaprogrammi rakendamiseks. Ettepanek: Suunata kindel osa põlevkivi ressursitasudest laekuvatest vahenditest Ida- Virumaa programmi elluviimiseks. Kaaluda seni KOV eelarvesse laekuva ressursitasu osas jaotust rohkem piirkondlikul põhimõttel, mis vastaks paremini ressursikasutusest tingitud mõjude KOV piire ületavale iseloomule. 5) Täiendav taotlus riigieelarve koostamise protsessis Programmi elluviimiseks vajalikud täiendavad vahendid, mis ei ole eelarveallikatega kaetud, taotletakse alates 2019. aastast täiendava ressursina riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise protsessi raames. Programmi rahastamisallikad 2018-2019: Allikas 2018 2019 Riigimaa erastamisest laekuv raha 0 1 000 000 (tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks) Maavalitsuste ülesannete 1 000 000 1 000 000 ümberkorraldamisega vabanevad vahendid Riigieelarvest eraldatud summa 2 800 000 0 Põlevkivi ressursitasu / täiendav taotlus 0 10 000 000 RES koostamise protsessis Eelarve 3 800 000 12 000 000 8. Programmi tulemuste seire Programmi tulemusi seiratakse regulaarselt ning ülevaade olemasolevate toetusmeetmete (vastavalt valitsuskabineti otsusele) mõju suurendamiseks astutud sammude, programmi raames ellu viidud täiendavate tegevuste ja programmi tulemuste kohta esitatakse valitsuskabinetile iga-aastaselt. Aastani 2020 esitatakse programmi seireinfo valitsuskabinetile koos Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 elluviimise seirearuandega. 10 11 9. Edasine aja- ja tegevuskava programmi käivitamiseks Ettepanek ajakava osas: Tegevus Vastutaja Tähtaeg Töögrupi moodustamine Ida-Virumaa riigihalduse minister veebruar 2018 programmi rakendamise korra väljatöötamiseks Ida-Virumaa programmi rakendamise korra riigihalduse minister aprill 2018 eelnõu esitamine valitsuskabinetile Ida-Virumaa programmi rakendamise alustamine riigihalduse minister juuli 2018 Töögrupi ülesandeks on täpsustada täiendavate tegevuste fookust ja töötada välja täpsemad sihtfinantseerimise ja toetuse andmise tingimused (avatud taotlemise puhul riigihalduse ministri määrusena). 12 Lisa 1. Programmi tegevuste indikatiivne ettepanek aastateks 2018-2019 Elluviija/ 2018 2019 eelarve Tegevus Oodatav tulemus/mõju Rakendamine partner eelarve Tööstusettevõtluse arendamine 3,25 mln € 6,1 mln € EAS/IVEK. Toetusmeede Kasusaajateks/ Uute tööstusettevõtete lisandumine, uute töökohtade tekkimine Avatud taotlemine tööstusettevõtete 3,15 mln € 5,85 mln € taotlejateks on tööstussektoris investeeringutele ettevõtted IVEK, MISA, Paraneb ekspordisuutlikkus ja laienevad koostöövõimalused teiste Eesti keele maja, Eesti ja inglise keele õpe Eesti piirkondade ettevõtetega, paraneb võimekus saada osa Töötukassa. Sihtfin. ülesande ettevõtjatele ja ettevõtete 50 000 € 100 000 € ettevõtjatele suunatud teabest ja koostöövõrgustikest ning suutlikkus Kasusaajateks/ andmisega võtmetöötajatele kaasata ettevõtte arendamiseks vajalikke finantse (sh toetus- ja taotlejateks laenuvahendeid) ja investoreid ettevõtted Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute Suureneb piirkonna ettevõtete müügimaht ja lisandväärtus, võimalus tehnoloogiate IVEK 50 000 € 150 000 € tegevust laiendada ja pakkuda tööd rohkematele inimestele/ kõrgema Sihtfin/ hange kasutuselevõtuga seotud sissetulekuga töökohti nõustamine ja koolitus Väikeettevõtlus, ettevõtluse 0,4 mln € 0,9 mln € mitmekesistamine Sihtfin KOVidele, KOV ettevõtlustoetuste KOVid. kes annavad võimendamine (samas Kasusaajateks/ kuni 100 000 Ettevõtlusaktiivsuse suurenemine ning ettevõtluse kuni 200 000 € ettevõtlustoetusi mahus piirkonna KOVide taotlejateks on € mitmekesistumine, kohaliku tööjõupotentsiaali parem kasutuselevõtt (võimalusel läbi panusega) ettevõtted IVEKi) Piirkonna ettevõtluse mitmekesistamine ja väikeettevõtluse Viru Filmifondi riiklik toetamine, täiendav tulu loomemajanduses ning turismisektoriga kaasrahastamine IVEK/Viru kuni 100 000 seotud aladel nagu majutus- ja toitlustussektor. Kohaturundust (proportsioonis piirkonna kuni 350 000 € Sihtfin. Filmifond € toetav mõju. Võimalus kasutada piirkonna kaevandus- ja KOVide ja ettevõtjate tööstuspärandit. Sünergia 2018 lõpus avatava Narva uue panusega) loomeinkubaatoriga koos Vaba Lava, restorani, näitusesaalide, co- 13 workingspace, DIGIX (Digital Creative Media Incubator) haruinkubaatoriga. Piirkonna ettevõtluse mitmekesistamine ja väikeettevõtluse Üle-eestilise ulatusega toetamine, täiendav tulu loomemajanduses ning turismisektoriga spordi- ja kultuuriürituste IVEK - 50 000 € Avatud taotlemine seotud aladel nagu majutus- ja toitlustussektor. Suureneb muude käivitamine ja arendamine Eesti piirkondade sidustatus Ida-Virumaaga. Äri- ja startup- Ettevõtlusaktiivsuse suurenemine ning ettevõtluse Avatud taotlemine inkubaatorite tegevuse EAS 200 000 € 300 000 € mitmekesistumine, ettevõtete lisandväärtuse kasvu toetamine (voor) toetamine Noored spetsialistid 0,15 mln € 1 mln € Kasusaajaks Noore spetsialisti Noorte spetsialistide tööleasumine avalikus sektoris Ida-Virumaal avaliku sektori Sihtfin. avaliku sisseelamistoetuse 150 000 € pakutavatel erialastel ametikohtadel asutused (sh sektori asutustele kaasrahastamine 1 mln € KOV) Elukeskkonna atraktiivsus - 1 mln € RM/MKM/ Tühjenevate Kredex. Kvalifitseeritud tööjõule atraktiivsem elukeskkond, suurem korterelamute Avatud taotlemine Taotlejateks/ 1 mln € turvalisus. Kompaktsem asustus. Elanike arvule vastava eluruumide probleemistiku (voor) kasusaajateks on arvuga ja heas korras korterelamud. toetusmeede KOVid, KÜ-d Maakonna konkurentsivõime tõstmine - 3 mln € Maakonna KOVid läbi Maakonna arengustrateegias kokku lepitud ülemaakondliku mõjuga Sihtfin. läbi arengustrateegia oluliste maakondliku maakonna konkurentsivõimet tõstvate investeeringute ja tegevuste maakondliku tegevuste ja - 3 mln € arendus- elluviimine. (Ühiste teenuste arendamine, ühised investeeringud arendus- investeeringute organisatsiooni teenusvõrkude arendamiseks) organisatsiooni elluviimine KOKKU4 3,8 mln € 12 mln € Esitatud programmi tegevuste loetelu on indikatiivne. Konkreetsed tegevused ja rakendusskeemid valitakse riigihalduse ministri poolt Ida-Virumaa programmi rakendamise korra väljatöötamiseks moodustatava töögrupi töö tulemusena. Regionaalse tasandi võimalikult suure kaasatuse tagamiseks disainitakse programmi täpne rakendusskeem koostöös KOVide ja piirkondlike võtmeorganisatsioonidega. Tõhusamaks piirkonna vajadustele vastamiseks on programm kavandatud olema dünaamiline, mis tähendab, et üldeesmärkide 4 Programmi eelarve sisaldab ka rakenduskulusid tegevuste elluviimiseks. Rakenduskulude suurus täpsustatakse järgnevas etapis ning võib olla erinevatel tegevustel erinev 14 raames võivad programmi tegevused ja vahendite osakaalud olla ajas muutuvad sõltuvalt tegelikust vajadusest, toetuste kasutuselevõtu võimekusest ning suhestumisest üleriigiliste toetusmeetmetega. 15 Programmi tegevuste elluviimise põhimõtted Esitatud on programmi elluviimise esmased võimalikud lahendused. Konkreetsed tegevused ja rakendusskeemid valitakse riigihalduse ministri poolt Ida-Virumaa programmi rakendamise korra väljatöötamiseks moodustatava töögrupi töö tulemusena. Tõhusamaks piirkonna vajadustele vastamiseks on programm kavandatud olema dünaamiline, mis tähendab, et programmi üldeesmärkide raames võivad programmi tegevused ja vahendite osakaalud olla ajas muutuvad, sõltuvalt tegelikust vajadusest, toetuste kasutuselevõtu võimekusest ning suhestumisest üleriigiliste toetusmeetmetega. Toetusmeede tööstusettevõtete investeeringutele. Tööstusinvesteeringute toetusmeede eelkõige uute (sh. välis)investeeringute toetamiseks aga ka olemasolevate ettevõtete jätkuinvesteeringuteks. Tingimuste ettepanek: ettevõtte tegevusala EMTAK järgi C (töötlev tööstus), abikõlbulikud kulud ehitus ja seadmed, minimaalne investeering kokku 500 000 eurot, toetuse määr kujundatakse meetme disainimisel, arvestades muu hulgas riigiabi andmise tingimusi. Maksimaalne toetus 1 milj EUR. Investeeringu teostamise kohustus 2 aasta jooksul pärast rahastamisotsust (projektid, mille investeeringu maht üle 10 milj euro - 3 aasta jooksul). Väljundnäitajaks on loodavad töökohad 2 aasta jooksul pärast investeeringu teostamist - iga 50 000 EUR toetuse kohta 1 töökoht. Meetme rakendamiseks on kõige suurem kompetents EASil. Eesti ja inglise keele õpe ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele. Paindliku korraldusega (nt intensiivõpe, õpe õhtuti või nädalavahetustel) ja rõhuga majandus- ja ärikeelel. Täiendab üldisema suunitlusega eesti keele õppeprogramme. Inglise keele oskus on vajalik ekspordi soodustamiseks. Pikemas perspektiivis võib osutuda tulemuslikuks ka ettevõtjatele oluliste eksportturgude keele õppe võimaldamine. Meede aitab kaasa ettevõtjate võrgustamisele. Elluviimisel on võimalikuks variandiks avatud taotlemine või hange, mille korraldajateks kas MISA, IVEK, Töötukassa või Eesti Keele Maja sihtfinantseerimise lepingu alusel. Korraldaja ülesanne on sealhulgas töötada koostöös ministeeriumiga välja toetamise tingimused ja jõuda sihtgrupini. Väljundnäitajateks on vähemalt koolitusel osalenute ja koolituse läbinute arv. Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolitus. Piirkonna ettevõtjatele on probleemiks vähene ambitsioonikus ja piiratud teadmised võimalustest oma toodangut eksportida ja võtta tootmises kasutusele uusi tehnoloogiaid. Tööstuse digitaliseerimine eeldab lisaks koolitustele ka ettevõttepõhist diagnostikat ja konsultatsioone. Oluline on proaktiivselt pakkuda ettevõtjatele teavet toetus- ja koostöövõimaluste kohta, samuti koolitust ja nõustamist ka vene keeles. Potentsiaalseks elluviijaks võiks olla IVEK läbi täiendava pikaajalise sihtfinantseerimise proaktiivse koordineerimise ja nõustamise võimekuse tagamiseks. KOV ettevõtlustoetuste võimendamine (samas, või muu koefitsiendiga mahus piirkonna KOVide panusega). Programm toetab kohalikke ettevõtlustoetusmeetmeid omapoolse rahastusega, et aidata mitmekesistada piirkonna ettevõtlust ning soodustada piirkonna jaoks oluliste teenus- ja tootmisvaldkondade arengut (nt turismi ja loomemajandusega seotud teenused, vabaajateenused, piirkonna tööstusettevõtetega seotud sidustooted ja –teenused). Näiteks on Narva linn rakendanud toetusmeedet uusi töökohti loovatele ettevõtjatele, 16 analoogiliste toetuste järele on vajadust näidanud Kohtla-Järve ja Kiviõli. Toetus eraldatakse sihtfinantseeringuna KOVidele kes ettevõtlustoetusi rakendavad. Sihtfinantseerimise eelduseks on see, et ettevõtjate toetamine toimub avatud taotlemise põhimõttel kinnitatud toetuse taotlemise ja andmise korra alusel. Tegevuse laialdaseks rakendamiseks on otstarbekas luua keskselt toetuse andmise tingimuste näidised, mida KOVidel on võimalik kasutusele võtta. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks tehniline töö võimalusel korraldada läbi koostööorganisatsiooni (IVEK). Toetuse andmise tingimuste koostamisel peetakse silmas otsustamise läbipaistvust ning kattuvuste vältimist olemasolevate toetusmeetmetega (sh LEADER). Viru Filmifondi riiklik kaasrahastamine (ettemääratud proportsioonis KOVide ja ettevõtjate panusega). Ettepanek on rahastada programmist Viru Filmifondi tegevust proportsionaalselt piirkonna KOVide ja ettevõtjate panusega. Filmifondi mahu suurenedes on oluline suurendada IVEKis tööjõuressurssi filmiprojektide piirkonda toomiseks. Aastail 2013 – 2016 toetati filmide tootmist 85 000 euroga. Filmitootjad ostsid samal ajal maakonnast teenuseid 330 000 euro eest. Kohalikule panusele vastavalt võiks ka riik fondi rahastada, esialgu kuni 300 000 euroga aastas. Filmitööstusega seotud ettevõtluse olulisel laienemisel piirkonnas võib perspektiivselt suurendada ka riigipoolset rahastamist (Viru Filmifondi esildises on perspektiivse mahuna nimetatud 2,5 mln € aastas). Nii lähinaabrite (Rootsi Film I Väst) pikaajaline kui ka Ida-Viru Filmifondi lühiajaline kogemus toetavad fakti, et iga investeeritud euro kohta suunab filmitootja ca 3 eurot regiooni majandusse. Selle eest palgatakse kohalikku tööjõudu, tellitakse teenuseid kohalikelt ettevõtetelt jms (toodete ja teenuste kasutamine tõendatakse arvetega). Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine – toetusvõimalus suure mõjuga spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks, mille kaasnevaks mõjuks on muude Eesti piirkondade sidustatuse paranemine Ida-Virumaaga, piirkonna ettevõtluse mitmekesistamine ja väikeettevõtluse toetamine, täiendav tulu turismisektoriga seotud aladel nagu majutus- ja toitlustussektor. . Toetuse andmine on võimalik IVEKi poolt korraldatava avatud taotlemisega. Taotluste hindamisel arvestatakse prognoositava mõju ulatusega. Toetusmeetme ülesehitamisel saab kasutada Viru Filmifondi analoogiat. Maksimaalne toetus projekti kohta kuni 25 000 eurot. Äri- ja startup-inkubaatorite tegevuse toetamine – Ida-Virumaal tegutsevate või Ida- Virumaal uusi ettevõtteid luua aitavate ettevõtlusinkubaatorite tegevustoetus. Tehnopol on kavandanud Startup Inkubaatori käivitamist, SA IVTAl on soov oma tööstusparkidesse Narva ja Jõhvi luua äriinkubaatorid. Loomemajandusele on Narva samuti inkubaator tulemas ning Digix juba plaanib seal toimetada. Toetamine läbi avatud taotlemise, mille oluliseks tulemusindikaatoriks on uute toodete ja teenuste turule tulek. Tegevus sisaldub ka Ida- Virumaa tegevuskavas 2015-2020, aga selle elluviimiseks ei ole vahendeid leitud. Noore spetsialisti sisseelamistoetuse kaasrahastamine – ühekordse sisseelamistoetuse kaasrahastamine programmist maksimaalselt 15 000 euroga piirkonnas tööle asuva avaliku sektori (sh KOV) spetsialisti kohta, tingimusel, et vastuvõttev asutus tagab omapoolse sisseelamistoetuse programmiga samas summas. Meetme väljatöötamise eelselt tuleb teostada eelanalüüs toetust vajavate valdkondade selgitamiseks ning toetusmeetme tingimuste mõjust oodatava tulemuse saavutamiseks. Toetuse andmise eelduseks on omandatud eriala (kutse- 17 või kõrgharidus). Eelarve juures 1 mln €, on võimalik anda ühekordne toetus ca 66 uuele spetsialistile igal aastal. Meedet on mõistlik rakendada pikaajalise rahastuse olemasolul. Lähtetoetuse rakendamise kogemus on Sotsiaalministeeriumil eriarstide ja apteekrite osas ning haridus- ja teadusministeeriumil õpetajate osas. Maakonna konkurentsivõime tõstmine - 2019. aastal valmivad maavalitsuste asemel maakondlikku arendusülesannet täitma asuvate maakondlike arendusorganisatsioonide poolt koostatud maakonna arengustrateegiad, mis kajastavad olulisemaid omavalitsuste üleseid tegevusi ja ülesandeid, mida on omavalitsustel mõistlik lahendada ühiselt. Toetust kasutatakse olulisemate ja tõhusamate maakonna arengustrateegias kokku lepitud ülemaakondliku mõjuga maakonna konkurentsivõimet tõstvate investeeringute ja tegevuste elluviimiseks. (Ühiste teenuste arendamine, ühised investeeringud teenusvõrkude arendamiseks). Tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede. Kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamise tegevus- ja rahastamiskava raames algatatakse 2018. aastal näidisprojektid tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks KOV ja riigi koostöös. Näidisprojektide kogemuse pinnalt soovib riigihalduse minister käivitada alates 2019 laia fookusega toetusmeetme Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele kahaneva planeerimisega seotud elamumajanduse ümberkorralduste elluviimiseks. Toetatakse KOVide poolt elluviidavat projektipõhist tegevust, mis hõlmab KOV poolt ebaperspektiivseks määratud piirkonnast planeeringu alusel määratud perspektiivsetesse elamupiirkondadesse vahetuskorterite soetamist, vajadusel vahetuskorterite renoveerimist, kinnisvara hindamist, tehingutasusid ning kolimise tulemusena ebaperspektiivses asukohas vabanenud hoone lammutamist ning ala korrastamist. Täpsed tingimused, sh tingimused meetme kuritarvitamise riskide maandamiseks (ühiku piirhinnad, omandi tähtajalised tehingupiirangud jms), koostatakse meetme väljatöötamise käigus koostöös MKMi ja KOVidega. Tegemist on regionaalpoliitilise meetmega, mis ei kattu MKMi poolt koostatava kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamise tegevus- ja rahastamiskavas planeeritud muude tegevustega, vaid täiendab (loob eeldused üleriigiliste elamumajanduse toetusmeetmete aktiivsemaks kasutamiseks) neid. Meetmest ei toetata hoone tervikrekonstrueerimist. Lammutustööde toetamine kavandatavast meetmest sõltub olemasoleva (Kredex) lammutusmeetme kasutatavusest (rahaline maht ja tingimused) probleemi lahendamiseks kavandatavate muudatuste järgselt. Alates 2020 on tegevuse mahuks kavandatud 2 mln € aastas. 18 Lisa 2. Piirkonna omavalitsuste poolt esitatud ettepanekud toetatavateks tegevusteks 1) Majanduskeskkond  Ida-Viru Filmifond;  investeeringud tööstuse edendamiseks - tööstusalad ja alakasutatud alade arendamine;  ettevõtluse toetamine – tööstusinnovatsioon, ettevõtlusega alustamine, ärikinnisvara arendamine, ettevõtlus- ja loomeinkubaatorid;  turism – laevaliiklus reisijate veoks, väikesadamad, lennuühendused, ajaloolised objektid, seiklusturismi arendamine, piirkonna maine kujundamine. 2) Elukeskkond  elamufond – uute elamute ehitamine ja kasutamata jäetud hoonete lammutamine;  transpordivaldkonna arendamine – ühistransport, teed, kergliiklusteed, linnavalgustus;  avaliku ruumi arendamine;  haridus – riigigümnaasiumid, koolide infrastruktuur, eestikeelse hariduse kvaliteet;  vaba aeg – kultuuri- ja meelelahutusvõimalused, spordiinfrastruktuur, raamatukogud, noortekeskused, huviharidus;  muud teenused – perearstide kättesaadavus, sotsiaal- ja tugiteenused, meditsiiniasutuste infrastruktuur. 3) Muud tegevused  päästevõimekuse tõstmine, politsei kohalolek, reageerimisvõimekuse tõstmine;  Narva kui Eesti suuruselt kolmanda linna ülikoolilinnaks muutmine;  jätkata Jõhvi kui Ida-Virumaa keskuse väljaarendamist;  taastuvate energiakandjate osakaalu suurendamine ning munitsipaalhoonete energiatõhususe parandamine;  keskkonna- ja terviseriskide vähendamine;  eesti keele majade loomine, keeleõpe, lõimumine, õpilasvahetus. 4) Täiendavad tegevused, mis ei eelda otsest programmi toetust  bürokraatia vähendamine investorite jaoks;  liiga kõrged ja pidevalt muutuvad tasud (vaja ressursitasusid langetada või siis maksusoodustused juurutada);  piirikaubanduse edendamine (tekitada viisavabadus 50 km tsoonis, Soomes saab maksu tagasi kui samast poest korduvost teha);  Eesti Energia peakorteri kolimine;  Riigimaa KOVile taotlemine ettevõtluse arendamiseks peaks olema oluliselt kiirem. 19 Lisa 3. Ministeeriumite vastused plaanitavate investeeringute, rakendatavate erimeetmete ning piirkonda viidavate asutuste või ametikohtade kohta Olulisemad plaanitavad investeeringud Elluviija Elluviimise Hinnanguline Kommentaar Ida-Virumaal 2017-21 aeg maksumus Sotsiaalministeerium Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi II SA Ida-Viru Keskhaigla 2017 780 000 ehitusjärgu projekteerimine Narva haigla erakorralise meditsiini SA Narva Haigla 2017 1 000 000 2016. a maksti SA Narva Haiglale 1 mln eurot toetust. osakonna renoveerimise ja võrgustumise toetamine Esmatasandi tervisekeskuste loomine SA Ida-Viru Keskhaigla Järve 2018-2020 14 411 277 (sellest Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016 korraldusega nr Ida-Virumaa tõmbekeskustesse projekt; SA Ida-Viru 7 875 781 ERF) 301 "Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 Keskhaigla Ahtme projekt; SA tegevuse 2.4.2 "Investeeringute toetamine esmatasandi Sillamäe Haigla; OÜ Corrigo; tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades SA Narva Haigla; SA Kirde kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused" Kohalik Haigla; Kiviõli kinnitati investeeringute kava. Investeeringute kava Linnavalitsus; OÜ Narva kohaselt toetatakse 8 Ida-Viru maakonna projekti. Perearstikeskus Projektide kogumaksumus on 14 411 277 eurot, millest ERF toetus 7 875 781 eurot [SA Ida-Viru Keskhaigla Järve projekt 4 589 440 eurot (2020); SA Ida-Viru Keskhaigla Ahtme projekt 2 520 741 eurot (2020); SA Sillamäe Haigla 1 575 648 eurot (2018); OÜ Corrigo 1 959 260 eurot (2018); SA Narva Haigla 987 628 eurot (2019); SA Kirde Kohalik Haigla 886 899 eurot (2018); Kiviõli Linnavalitsus 1 032 615 eurot (2018); OÜ Narva Perearstikeskus 859 046 eurot (2018)]. Erihooldekodude loomise toetamine AS Hoolekandeteenused 2017-2019 1 766 508 Vabariigi Valitsus kinnitas 12. jaanuaril 2017. a korraldusega "Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 "Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks" 20 tegevuse 2.5.1 "Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine" investeeringute kava kinnitamine" investeeringute kava. Investeeringute kava kohaselt toetatakse seniste hooldekodude reorganiseerimisel Ida-Virumaale 24 ööpäevaringse (Kohtla-Järve) ning 30 kogukonnas elamise (20 Jõhvi, 10 Kohtla-Järve) teenuskoha rajamist. Sõmera Kodu reorganiseerimine: kogukonnas elamise üksused 2017, ööpäevaringse teenuse üksus 2019; Võisiku Kodu reorganiseerimine: kogukonnas elamise üksus 2017. Siseministeerium Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitamine sh PPA 2015-21 79 940 000* Tegemist on Vabariigi Valitsuse poolt langetatud selle tehnilise valvesüsteemi loomine ja rahastamisotsustega. Arvestades, et ehitushanked haldamine viiakse läbi 2018. aastal ning tulenevalt ehitusturu kõrgetest hindadest käesoleval aastal võib piiriehituseks vajaminev eelarve kasvada olulises mahus. Analüüsimisel on, milline on täiendav rahaline vajadus piiri väljaehitamiseks. Piirkondliku politseitöö ressursi PPA Alates 604 000 (maksumus suurendamine 2018 toodud 2018. aasta Tapa 24/7 täiendav patrull (214 441€ tööjõukulu ja 33 kohta) 982€ majandamiskulu); piirkonnapolitseitöö suurendamine ja 9 piirkonna-politseinikku (2018. aastal: 185 329€ tööjõukulu aastas, 79 349€ majandamiskulud (edasistel aastatel majandamiskulu 24 433€), varustuse ja maismaasõidukite kulu 91 179€). Kiirreageerimisvõimekuse suurendamine PPA 2017-2021 5 385 000 Ida prefektuuris 25-liikmelise üksuse Maksumus on 2017–2021 kohta. võrra Sisekaitseakadeemia Narva kolledž SKA 2017-2020 14 073 000 Ehituse raha on planeeritud Rahandusministeeriumi sihtotstarbelisest reservist (sealhulgas kaheksarajaline ujula ka avalikuks kasutamiseks). Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kohtla-Järve tööstuspark taristu ehitus SA Ida-Virumaa Tööstusalad 2017 2 900 000 21 Kiviõli Ettevõtlusala taristu ehitus SA Ida-Virumaa Tööstusalad 2017 400 000 Narva Kulgu Tööstuspark taristu ehitus SA Ida-Virumaa Tööstusalad 2017 2 100 000 T1 km 183-184,5 Sillamäe raudtee Maanteeamet 2017-18 10 000 000 eritasandiline ristumine TEN-T transiitteede Narva Linnavalitsus 2017-18 7 000 000 rekonstrueerimistööd Narvas (Tallinna maantee rekonstrueerimine Narvas ja Narva linna sissesõidu ilme muutmine) T3 km 67,1-75,3 Vilusi-Raja küla Maanteeamet 2016-17 2 800 000 teelõigu rek (Mustvee) Statsionaarse läbivalgustusseadme Maksu- ja Tolliamet 2016-17 3 000 000 soetamine Narva raudtee piiripunktis Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimine AS Eesti Raudtee 2018-20 8 000 000 Narva linna bussi- ja raudteejaama Narva Linnavalitsus ja AS Eesti 2016-18 1 600 000 arendus Raudtee Rahandusministeerium Põlevkivi Kompetentsikeskus Tallinna Tehnikaülikool 2016-2019 700 000 Toetus regionaalsete kompetentsikeskuste põhitegevuse arendamiseks Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja Kohtla Vallavalitsus 2016-2018 339 540 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise rajamine investeeringuteks Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse Sihtasutus Aidu 2017-2019 3 727 929 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise arendamine Veespordikeskus investeeringuteks Kiviõli Seikluskeskuse pereturismitooted Sihtasutus Kiviõli 2016-2018 1 499 863 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise Seiklusturismi Keskus investeeringuteks Piirikindluse avastuskeskuse avamine Sihtasutus Narva Muuseum 2015-2019 3 543 774 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringuteks Tulivee salapiiritusemuuseum ja Trogar OÜ 2017-2019 465 800 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise kontserdikeskus investeeringuteks 22 Järve tööstuspargi juurdepääsu Kohtla-Järve Linnavalitsus 2017-2018 1 360 000 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise renoveerimine (Ehitajate tn osas) investeeringuteks Kiviõli Ettevõtlusala (25 ha) taristu Sihtasutus Ida-Virumaa 2016-2019 426 167 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise rajamine Tööstusalade Arendus investeeringuteks Kohtla-Järve Tööstuspark 80 ha taristu Sihtasutus Ida-Virumaa 2016-2019 2 584 337 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise rajamine Tööstusalade Arendus investeeringuteks Narva Kulgu Tööstuspark (Narva Sihtasutus Ida-Virumaa 2016-2019 1 897 198 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise Logistika ja Tööstuspargi 2 etapp) 60 ha Tööstusalade Arendus investeeringuteks taristu rajamine Sillamäe linna ajaloolise keskuse merele Sillamäe Linnavalitsus 2015-2017 1 453 389 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise avamine läbi Mere pst rekonstrueerimise investeeringuteks Ahtme mnt kergliiklustee rajamine Kohtla-Järve Linnavalitsus 2014-2017 203 294 Toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu tagamiseks Järve küla jalg- ja jalgrattatee rajamine Kohtla Vallavalitsus 2015-2017 176 815 Toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu tagamiseks Puru tee läbimurde ja seonduva taristu Jõhvi Vallavalitsus 2014-2018 1 938 387 Toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku rajamine arengu tagamiseks Pimeaia pargi rekonstrueerimine, II etapp Narva Linna Arenduse ja 2016-2018 887 487 Toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku Ökonoomika Amet arengu tagamiseks Kohtla-Järve spordihoone rajamine Kohtla-Järve linn 2018-2020 3 000 000 Maaeluministeerium 23 3 LEADER tegevusgrupi piirkondliku MTÜd Peipsi-Alutaguse 2016-23 7 861 699 LEADER tegevusgrupid rakendavad oma piirkonna arengu strateegiate ellurakendamine Ida- Koostöökoda; Virumaa kohaliku Virumaal. Koostöökogu; arengu strateegiaid 2016. aasta algusest alates. Kirderanniku Koostöökogu EMKFi 2014–2020 meetmete Virumaa Rannakalurite Ühing; 2016-23 7 282 239 "Kogukonna juhitud kohaliku Peipsi Kalanduspiirkonna arengustrateegia rakendamine" ja Arendajate Koda "Koostöötegevused" raames Virumaa ja Peipsi kalanduspiirkonna kohalikku arengustrateegiate rakendamine Maaparandushoid Ida-Virumaal Põllumajandusamet 2017-2021 250 000 Haridus - ja teadusministeerium Narva Riigigümnaasiumi võimlate ja Koolivõrguprogrammi raames ühiselamu (kaalumisel) väljaehitus. Investeeringud Kohtla-Järve 2017-2019 5 000 000 Koolivõrguprogrammi raames riigigümnaasiumi rajamiseks Investeeringud Narva kahe 2017-2021 12 800 000 Koolivõrguprogrammi raames riigigümnaasiumi rajamiseks. Jõhvi kutseõppeasutuse remont kutseharidusvaldkonnas on Ida-Virumaal põhitähelepanu koolide ühendamise protsessil Kultuuriministeerium Narva Vaba Lava rajamine SA Vaba Lava/riigieelarve 2016-2020 1 525 000 summa kokku Visuaalse multimeedia keskus Objekt Narva Loomeinkubaator/ ERF 2016-2019 1 000 000 summa kokku Narva Aleksandri Kiriku SA Narva Aleksandri Kirik/ 2017 282 000 summa kokku renoveerimistööde laenumaksete riigieelarve tasumine 24 Narva kindluse väljaarendamise Narva Muuseum 2016-2017 272 000 summa kokku kindlusarhitektuuri ajalugu tutvustavaks rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks projektide välisrahastuse omafinantseeringu katmine riigieelarvelise kaasfinantseeringuna Keskkonnaministeerium Kukruse kaevandamisjäätmehoidla 2015-2020 9 700 000 korrastamine Purtse jõe ja selle valgala puhastamine 2016-2022 21 132 000 Kaitseministeeriumi vastus on AvTS § 35 lg 1 p 3 (1) alusel asutusesiseseks kasutamiseks Ida-Virumaa vajadustest lähtuvad Elluviija/ Väljatöötaja Elluviimise Hinnanguline Kommentaar olemasolevad erimeetmed aeg maksumus Sotsiaalministeerium Pakutakse täiendavate tööturuteenuste ja Eesti Töötukassa / SoM 2016-2018 1 849 705 Tegevuse elluviimine toimub "Heaolu arengukava töökoha loomise toetust Ida-Virumaa 2016–2023" alaeesmärgi 1 kaudu. Tegevuse suurkoondamistele reageerimiseks, et rahastamine toimub Euroopa Globaliseerumisfondi aidata tööle piirkonnas töö kaotanud vahenditest ja tööhõiveprogrammi eelarvest. Tegemist inimesi ja vähendada kõrget regionaalset on ajutise erimeetmega, mida osutatakse kuni tööpuudust 31.12.2018. Tegevuse elluviimise 2016. a kulu oli 246 624 eurot. Töökoha loomise toetus Eesti Töötukassa / SoM 2016-2018 5 819 508 Tegemist on ajutise erimeetmega, mida osutatakse kuni 31.12.2018. Tegevuse 2017. a eelarve on hinnanguliselt 2 544 430 eurot ja 2018. a eelarve 2 890 758 eurot. 2016. a eeldatav kulu oli 384 320 eurot. Siseministeerium Regioonitasu maksmine Ida-Virumaa PPA alates 2018 3 535 000 summa 2018 aasta kohta ametnikele (250€-300€ kuus) 25 Ida-Virumaa teenistujatele makstakse PÄA alates 2016 192 000 summa aasta kohta samal teenistuskohal sama töö sisu eest 5% kõrgemat põhipalka võrreldes teiste (v.a Tallinn ja Harjumaa) piirkondade teenistujate põhipalgaga Ida-Virumaal pakutakse KÜSK Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt MTÜ-dele konsultatsiooni vene keeles, et tugevdada Ida-Virumaa kodanikuühiskonda Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teadusagentuuri RITA ETAG 2017-2020 1,5 mln eur rakendusuuringute programm "Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine" Meede „Kohaliku omavalitsuse üksuse KredEx 2017 60 mln eur elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord", mille tulemusena tagatakse mobiilsele tööjõule vajalike kaasaegsete üürieluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus esinevad turutõrked. Ida-Virumaa KOVid saavad taotluste hindamisel lisapunkte. Taotlusvoor avaneb novembris. Eesti Geoloogiateenistuse moodustamine MKM 2018 2,5 mln eur Haridus - ja teadusministeerium Koostöös koolijuhtide ja koolipidajatega HTM pidev 110 000 haridustöötajatele täiendava eesti keele õppe korraldamine B2 ja C1 tasemel Üldharidusvaldkonnas toetatakse Narva HTM Eesti Gümnaasiumi ning Sillamäe Eesti Põhikooli õpetajate palkasid. 26 Kõrgharidusvaldkonnas on HTMi ning Tartu Ülikool, Tallinna Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Tehnikaülikool Ülikooli vahel aastateks 2016–18 sõlmitud halduslepingus ülikoolile pandud kohustus toetada regionaalarengut, pakkudes võimalusi tasemeõppes ja täiendkoolituses ning teadus- ja arendustegevustes osalemiseks Ida-Virumaal. Toetatakse Tartu Ülikooli Narva Kolledži piirkondlikke tegevusi, mis aitavad kaasa lõimumispoliitika eesmärkide täitmisele. Kultuuriministeerium Narva eesti keele maja tegevustoetus KUM/MISA/riigieelarve Alates 2018 1 000 000 summa aasta kohta Vähelõimunud püsielanike ja KUM/MISA/ESF 2014-2022 290 000 summa kokku uussisserändajate nõustamiskeskus Narvas Ida-Virumaa eraõiguslike KUM/riigieelarve pidev 100 000 summa aasta kohta etendusasutuste ja Narva sümfooniaorkestri tegevustoetus Narva Eesti Maja tegevustoetus KUM/riigieelarve pidev 10 000 summa aasta kohta ERR Narva raadio- ja telestuudio, uudiste KUM/ERR/riigieelarve pidev 160 000 summa aasta kohta korrespondentpunkt ja rus.err.ee korrespondent Virumaa pärimuskultuuri programm KUM/Rahvakultuuri 2015-2019 30 000 summa aasta kohta Keskus/riigieelarve Narva kunstiresidentuur KUM/EKA/riigieelarve pidev 50 000 summa aasta kohta Jõhvi kontserdimaja ja kino Amadeus KUM/Eesti Kontsert/ pidev 270 000 summa aasta kohta toetamine riigieelarve Narva Muuseumi SA toetamine KUM/riigieelarve pidev 220 000 summa aasta kohta Justiitsministeerium 27 Kohtunikuabide ametikohtade (9) JuM 2016-… olemasolevatest viimine Narva vastavalt pensioneerunud vahenditest ametnike lahkumisele Arendatakse välja Viru vangla võimekus JuM 2017-2021 30 500 politseile ametiabi andmiseks Gümnaasiumiõpilastele tehakse Viru JuM; kaasvastutaja: SKA 2017-2021 118 750 vanglas Sisekaitseakadeemia eelkoolitus Luuakse ja hoitakse käigus Ida-Virumaal JuM; kaasvastutajad: SiM, Ida- 2017-2021 122 160 töötavatele ja sinna lähetatud Viru MV; RM riigiametnikele piirkonna eripärasid tutvustav suhtlus- ja koostöövõrgustik Õigusteenuste arendamine Ida-Virumaal Prokuratuur; kaasvastutaja: 2015-2020 273 640 ning õigukaitseametnike piirkonda JuM roteerumise soodustamine Täiendavad investeeringuvajadused/ Elluviija/ Väljatöötaja Rakendamise Hinnanguline Kommentaar tegevused, millele hetkel puudub periood maksumus eelarveline ressurss Sotsiaalministeerium Ida-Viru keskhaigla aktiivravi II SA IVKH / SoM 2018-2020 23 000 000 Võimalik rahastus struktuuritoetuste rakenduskava ehitusjärgu teostamine muudatuste abil. Eesmärk on struktuurivahendite ümbertõstmine tagamaks Ida-Viru keskhaigla investeeringu katteallikas. Siseministeerium Sillamäe ühishoone (politsei ja pääste) RKAS 2017-2020 2 310 000 0,230 mln € osas rahastus olemas (projekteerimine) Kohtla-Järve ühishoone (politsei, pääste, RKAS 2018-2021 4 210 000 rakendamise periood ca 3 aastat raha eraldamisest võimalik ka kriminaalhooldus) Kiviõli ühishoone (politsei ja pääste) RKAS 2018-2021 2 020 000 rakendamise periood ca 3 aastat raha eraldamisest Narva kordon RKAS 2017-2020 3 000 000 rakendamise periood ca 3,25 aastat raha eraldamisest 28 Kodakondsus-lepingu piloteerimine Täpsustamisel 2018–2021 ca 2 700 000 Tegemist on piloteeritava lepinguga, mille tuhandele Eesti kodakondsust taotleda püsirahastuse vajadus selgub piloteerimise soovivale isikule, kes on seaduslikul tulemusena. Hetkel rahastus puudub. Täpsustamisel alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat on vastutav asutus, kes hakkab lepingute ja kes vastavad kodakondsuse saamiseks võimaldamiseks vajaliku süsteemi väljatöötamise ja esitatud nõuetele. hilisema rakendamisega tegelema. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium RESi lisataotlus Tehnopoli Startup Tehnopol 2018-2021 300 000 Inkubaatori tegevusplaani elluviimiseks Ida-Virumaal Kultuuriministeerium Narva kindluse väljaarendamise Narva Muuseum 2018-2021 1 419 000 summa kokku kindlusarhitektuuri ajalugu tutvustavaks rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks projektide omafinantseeringu kulude katmine riikliku kaasfinantseeringu vahenditest Justiitsministeerium Ida-Virumaa praktikaprojekt (noorte Prokuratuur ja Ida Prefektuur 2016-2020 160 000 arendamine ja Ida-Virumaa tutvustamine). Investeering sisaldab praktikatasu ja ööbimiskulusid Kohtute tugiteenuste keskuse loomise Justiitsministeerium 2018 603 516 2018. a vajadus 603 516, iga järgnev aasta 516 532 personalikulud eurot Haridus- ja teadusministeerium Ühendatud Ida-Virumaa HTM 2017-2020 850 000 Tegemist on õppekohtade ja praktikabaasi kutsehariduskeskus moderniseerimise, sh tehnoloogiliste seadmete hankimisega TTÜ Virumaa kolledži TTÜ Virumaa kolledž Vastavalt Ida- kompetentsikeskuse arendamine Virumaa programmi võimalustele 29 Piirkonna arengusse panustavate TTÜ Virumaa kolledž; TÜ Vastavalt Ida- uuringute alla võiksid kuuluda näiteks teadusuuringute läbiviimine Narva kolledž Virumaa programmi maavarauuringud, keskkonnauuringud, muu teadus- ja võimalustele arendustegevus, mis aitaks kaasa piirkonna konkurentsivõime tõusule 30
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel