Majandus- ja Meie 20.02.2018 nr 14-8/1500-1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Esindaja nimetamine Ida-Virumaa
programmi rakendamise korra
väljatöötamise töögruppi
Valitsuskabineti 08.02.2018 nõupidamisel otsustati kiita heaks Ida-Virumaa programmi
tegevuste rakendamine hiljemalt 2018. aasta II poolaastast ning tehti riigihalduse ministrile
ülesandeks moodustada Ida-Virumaa programmi rakendamise korra väljatöötamiseks
töögrupp, kuhu on kaasatud Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja vajaduse korral teiste ministeeriumide ning Ida-Virumaa
kohaliku omavalitsuse üksuste ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus esindajad.
Tulenevalt eeltoodust palume nimetada esindaja Ida-Virumaa programmi rakendamise korra
väljatöötamise töögruppi. Ootame ettepanekut esindaja kohta koos kontaktandmetega
01.03.2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa 1. Ida-Virumaa programmi väljatöötamise alused
Tarmo Kivi 6113104
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
[email protected]
2
Lisaadressaadid:
Kultuuriministeerium
Sotsiaalministeerium
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit MTÜ
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
3
Ida-Virumaa programm
Elluviimise ja rahastamise
aluspõhimõtted
Rahandusministeerium
2018 veebruar
1
Sisukord
1. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ............................................................................................. 3
2. Programmi ettevalmistamine .......................................................................................................... 3
3. Programmi eesmärk ........................................................................................................................ 4
4. Ministeeriumite plaanitavad tegevused Ida-Virumaal .................................................................... 5
5. Programmi oodatavad tulemused................................................................................................... 7
6. Programmi elluviimise põhimõtted ................................................................................................. 8
7. Täiendav rahastamine ..................................................................................................................... 9
8. Programmi tulemuste seire ........................................................................................................... 10
9. Edasine aja- ja tegevuskava programmi käivitamiseks ................................................................ 12
Lisa 1. Programmi tegevuste indikatiivne ettepanek aastateks 2018-2019 ......................................... 12
Lisa 2. Piirkonna omavalitsuste poolt esitatud ettepanekud toetatavateks tegevusteks..................... 18
Lisa 3. Ministeeriumite vastused plaanitavate investeeringute, rakendatavate erimeetmete ning
piirkonda viidavate asutuste või ametikohtade kohta .......................................................................... 19
2
1. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Valitsusliidu aluspõhimõte 8.7: Töötame välja Ida-Virumaa programmi, mis sisaldab
vajalikke investeeringuid infrastruktuuri ja inimeste elukvaliteedi parandamisse.
Ülesanne: Ida-Virumaa programm
Vastutaja: riigihalduse minister
Kaasvastutaja: kõik ministrid oma vastutusvaldkonnas
Otsuse langetamise tasand: Vabariigi Valitsus
Tähtaeg: aprill 2017
2. Programmi ettevalmistamine
Riigihalduse minister pöördus veebruaris 2017 Ida-Virumaa programmile1 sisendi saamiseks
kõikide ministeeriumite poole. Riigihalduse ministri eestvedamisel toimusid kohtumised
piirkonnaga seotud ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste esindajate, Riigikogu liikmete ning
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega.
Ministeeriumid esitasid esialgse informatsiooni Ida-Virumaale kavandatud suuremate
investeeringute, kehtestatud erimeetmete, Ida-Virumaale viidavate töökohtade või asutuste
kohta ning täiendavate arendusvajaduste kohta, mille osas puudub hetkel eelarveline ressurss,
märtsis 2017. Esitatud informatsiooni on hiljem ajakohastatud ja ministeeriumite poolt
täiendatud.
Omapoolse sisendi on andnud sotsiaalministeerium, siseministeerium, majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium, haridus- ja teadusministeerium,
kultuuriministeerium, kaitseministeerium, rahandusministeerium, justiitsministeerium ja
maaeluministeerium. Ministeeriumite sisendit on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4.
Sisendi saamiseks Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse üksustelt pöördus ministeerium märtsis
2017 ka Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja Narva linnavalitsuse poole. Ida-Virumaa
Omavalitsuste Liit peab programmi vajalikuks ning leiab, et programmi koostamisel peaks
lähtuma Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 viiest põhieesmärgist. Iga-aastase rahalise
ressursi olemasolu korral on piirkonna kohalikud omavalitsused programmi elluviimiseks
valmis konkreetse tegevuskava koostöös ministeeriumiga välja töötama.
Narva linnavalitsus toob vastuses välja, et esmatähtis on leida rahastamisallikas, mille kaudu
Ida-Virumaa programmi rahastada. Alustada võiks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
ettepanekust muuta keskkonnatasude seadust nii, et Ida-Virumaal tegutsevate
põlevkiviettevõtete makstavatest saastetasudest läheb vähemalt 25% Ida-Viru programmi
rahastamiseks. Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on kõrge tööpuudus, sh varjatud
tööpuudus, suhteliselt madal elatustase, madal sündimus ja väike laste osakaal, suur
väljaränne ning selle tagajärjel Eesti keskmisega võrreldes kiiremini vananev elanikkond.
Väljaränne on seotud peamiselt parema elatustaseme, töötingimuste ja karjäärivõimalustega
piirkonnast väljaspool. Elanikkonna väljarände vähendamiseks tuleb investeerida uute
1
Sõna „programm“ on siinkohal kasutatud toetusmeetme sünonüümina, mitte programmiga riigieelarve seaduse
§ 19 lg 5 tähenduses
3
(vähemalt keskmise palgaga) töökohtade loomisesse, turismi arengusse ja elukeskkonda
parandavatesse objektidesse.
Kohtla-Järve linnavalitsus peab olulisteks eesmärkideks väljarände tempo aeglustamist,
elanike paranenud tervist ja arenenud ettevõtlust.
Jõhvi vallavalitsuse seisukoht on, et Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 kajastab suurt osa
Ida-Virumaa vajadustest ning sobib programmi aluseks. Tegevuskava seniseks puuduseks on
olnud ühtse rahastusmehhanismi puudumine ja vastutuse hajutatus ministeeriumite vahel.
Vajadus on programmi piisava kestlikkuse järele. Programmile tuleb tagada stabiilne rahastus,
mis moodustuks riigieelarves ette nähtud nn baasosast ning fikseeritud protsendist iga-
aastaselt Ida-Virumaalt laekuvatest keskkonnatasudest. Programm võiks jaotuda kaheks osaks
– esimese osa moodustaks riigi poolt elluviidavad tegevused, teise osa moodustaks fond,
millest võivad kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks taotleda rahastust kohalikud
omavalitsused, ettevõtlusorganisatsioonid ja ühendused.
Oma ettepanekud võimalike programmist rahastatavate tegevuste osas esitasid ka Sillamäe
linn, Narva-Jõesuu linn ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus.
Ida-Virumaa programmi elluviimise ja rahastamise aluspõhimõtete koostamisel on lähtutud
ministeeriumite, piirkonna kohalike omavalitsuste ja teiste partnerite ettepanekutest.
Programmi aluseks on Ida-Virumaa tegevuskavas 2015-20202 seatud eesmärgid. Programmi
eesmärgid võivad programmi elluviimise jooksul täpsustuda.
3. Programmi eesmärk
Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna
atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna
eelisarendamise mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest.
Programmi eesmärk ühendab endas Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 esimese ja teise
alasuuna eesmärgid. Ida-Virumaa arengueesmärkide saavutamiseks on võtmetähtsusega just
majanduskeskkonna arendamine. Majanduskeskkond peab soosima uusi investeeringuid ja
senisest kõrgemat ettevõtlusaktiivsust ning aitama piirkonnas sissetulekute taset ja tööhõivet
suurendada. Piirkonna jätkusuutlikuks arenguks on oluline majanduse mitmekesistamine, et
piirkonda põlevkivil põhineva tööstuse tegevuse mahtude järk-järguliseks vähenemiseks ette
valmistada. Perioodil 2016-2023 toimub vanemate keskkonnanõuetele mittevastavate
energiaplokkide järkjärguline kasutamise lõpetamine mahus 501 MW. Aastaks 2031 suletakse
ülejäänud tolmpõletusplokid ning olemasolevatest ja ehitatavatest suurematest
tootmisvõimsustest jääb järgi 2 keevkihttehnoloogial plokki ja Auvere elektrijaam
koguvõimsusega 700 MW.
Elukeskkond peab võimaldama Ida-Virumaa ettevõtetel kvalifitseeritud tööjõu osas teiste
Eesti piirkondadega edukalt konkureerida ning soodustama elanike, eelkõige noorte,
väljarände pidurdumist.
Ida-Virumaa programm peab olema selgelt fokusseeritud ning toetama järgmiste Ida-Virumaa
tegevuskava 2015-2020 alaeesmärkide saavutamist:
2
Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 http://www.fin.ee/ida-virumaa-tegevuskava-2015-2020
4
ettevõtlusaktiivsus on suurenenud;
ettevõtluskeskkond on atraktiivne investoritele ja ettevõtlusega alustajatele;
piirkond on atraktiivsem turistidele;
Riigi tegevust Ida-Virumaa arendamisel ja programmi eesmärkidesse panustamist
vaadatakse kolmest vaatenurgast:
1) teadaolevad kavandatavad ja elluviidavad investeeringud ning tegevused
Ida-Virumaa arendamiseks;
2) olemasolevate toetusmeetmete mõju suurendamine Ida-Virumaa arendamiseks;
3) täiendavad tegevused programmi eesmärgi saavutamiseks.
Riigi kavandatud ja elluviidavatest investeeringutest ning tegevustest Ida-Virumaa
arendamiseks, sealhulgas avaliku sektori töökohtade viimiseks Ida-Virumaale, antakse
ülevaade järgmises peatükis ning lisas 3.
Olemasolevate toetusmeetmete mõju suurendamise osas tehakse ettepanekud Vabariigi
Valitsuse kabinetiistungile esitatavas memorandumis.
Ettepanekud täiendavate tegevuste kohta aastatel 2018-2019 on toodud lisas 1.
4. Ministeeriumite plaanitavad tegevused Ida-Virumaal
Sisendina Ida-Virumaa programmile tõid ministeeriumid välja suuremad investeeringud,
mida lähiaastatel Ida-Virumaal kavandatakse. Kavandatavate investeeringute riikliku
rahastamise summa kokku on ligikaudu 200 mln eurot. Enamasti on tegemist
investeeringutega, mida rahastatakse välisvahenditest, näiteks investeeringud esmatasandi
tervisekeskustesse, tööstusalade ja transpordi infrastruktuuri, riigigümnaasiumitesse,
tegevused LEADER ja kalanduspiirkonna strateegiate elluviimiseks. Üldjuhul toetatakse
välisvahenditest rahastatavatest meetmetest investeeringuid ja tegevusi üle Eesti ühetaoliselt,
mistõttu aitavad need eduka taotlemise korral hoida Ida-Virumaa mahajäämust majandus- ja
elukeskkonna osas teiste Eesti piirkondadega võrreldes senisel tasemel, kuid ei anna piisavat
arengutõuget mahajäämuse likvideerimiseks.
Ida-Virumaale suunatud erimeetmeid rakendavad mitmed ministeeriumid. Enamasti on
tegemist nö pehmete tegevustega. Konkurentsil põhinevates toetusprogrammides ei ole Ida-
Virumaa investeeringutele teiste piirkondadega võrreldes eeliste andmine või eritingimuste
loomine laialt levinud.
Sotsiaalministeerium annab läbi Töötukassa 2016-2018 ajutise meetmena Euroopa
Globaliseerumisfondi vahenditest ja tööhõiveprogrammi eelarvest täiendavate tööturuteenuste
ja töökohtade loomise toetust Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks, et aidata tööle
piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendada kõrget regionaalset tööpuudust. Meetmete
paketi maht perioodil 2016-2020 on kokku 7,7 mln eurot. 2018. aastal töötab
Sotsiaalministeerium välja piirkondlikud tööturumeetmed nõrgemate tööturunäitajatega
piirkondade (sh Ida-Virumaa) toetamiseks. Meetmete pakkumist alustatakse tõenäoliselt
2018. aasta lõpus.
Siseministeeriumi valitsemisalas makstakse PPAs alates 2017. aastast Ida-Virumaa
ametnikele regioonitasu (250€-300€ kuus). Päästeametis makstakse alates 2016. aastast Ida-
5
Virumaa teenistujatele samal teenistuskohal sama töö sisu eest 5% kõrgemat põhipalka
võrreldes teiste (v.a Tallinn ja Harjumaa) piirkondade teenistujate põhipalgaga. Lisaks
pakutakse MTÜ-dele Ida-Virumaal erimeetmena konsultatsiooni vene keeles, et tugevdada
Ida-Virumaa kodanikuühiskonda.
Haridus- ja Teadusministeerium korraldab koostöös koolijuhtide ja koolipidajatega
haridustöötajatele täiendavat eesti keele õpet B2 ja C1 tasemel. Üldharidusvaldkonnas
toetatakse Narva Eesti Gümnaasiumi ning Sillamäe Eesti Põhikooli õpetajate palkasid.
Rahandusministeerium on võrreldes teiste maakondadega suurendanud piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise meetmest Ida-Virumaa investeeringute mahtu 8 mln € võrra
ning rakendab Ida-Viru linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meedet (perioodil 2014-2020
on meetme ERF eelarve 29 mln €).
Kultuuriministeerium toetab erinevaid lõimumis- ja kultuuritegevusi ning Virumaa
pärimuskultuuri programmi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on erimeetmetena välja toonud Teadusagentuuri
RITA rakendusuuringute programmi "Maapõueressursside efektiivsemate,
keskkonnasõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine" ning Eesti
Geoloogiateenistuse moodustamise. Üleriigiliselt rakendatakse meedet „Kohaliku
omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise
tingimused ja kord", mille tulemusena tagatakse mobiilsele tööjõule vajalike kaasaegsete
üürieluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus esinevad turutõrked. Ida-Virumaa
KOVid saavad taotluste hindamisel lisapunkte. Taotlusvoor avaneb novembris.
Justiitsministeerium viib kohtunikuabide ametikohti vastavalt pensioneerunud ametnike
lahkumisele järk-järgult Narva, arendab Viru vangla võimekust politseile ametiabi andmiseks
ning pakub Viru vanglas gümnaasiumiõpilastele Sisekaitseakadeemia eelkoolitust. Koostöös
Siseministeeriumiga luuakse ja hoitakse käigus Ida-Virumaal töötavatele ja sinna lähetatud
riigiametnikele piirkonna eripärasid tutvustavat suhtlus- ja koostöövõrgustikku.
Prokuratuuriga arendatakse Ida-Virumaal ühiselt õigusteenuseid ning soodustatakse
õiguskaitseametnike piirkonda roteerumist.
Aastaks 2019 plaanivad ministeeriumid viia Ida-Virumaale 248,25 riigipalgalist
töökohta3. Justiitsministeerium plaanib viia Ida-Virumaale 100 töökohta (kohtute
tugiteenuste keskus 68 töökohta, lisaks 30-40 töökohta haldusalast), Politsei- ja
Piirivalveamet plaanib viia Ida-Virumaale 49 töökohta. Kultuuriministeerium plaanib viia
Ida-Virumaale Integratsiooni Sihtasutuse SA (sh loodav Narva Eesti keele maja), mille
tulemusel tekib piirkonda 29 uut töökohta.
Asukoht Asutus Töökohtade arv
Jõhvi Keskkonnainspektsioon 1
Maa-amet 2
Maksu- ja Tolliamet 3
Politsei- ja Piirivalveamet 7
Sotsiaalkindlustusamet 4
Töötukassa 17
3
Uuendatud info seisuga 5.12.2017
6
Justiitsasutus (kohtute tugiteenuste keskus 68 töökohta, 30-40 100
töökohta haldusalast)
Narva Maksu- ja Tolliamet 22
Politsei- ja Piirivalveamet 28
Sisekaitseakadeemia 5
Eesti Noorsootöö Keskus 0,25
Integratsiooni SA (sh loodav Narva Eesti keele maja) 29
Töötukassa 11
Kohtla-Järve Terviseamet 1
Ida-Virumaa Politsei- ja Piirivalveamet (liiklusmenetlusteenistus) 14
(muu või
SA Archimedes 1
asukoht
selgumisel) Töötukassa 3
Kokku (Jõhvi, Narva, muu Ida-Virumaa) 248,25
Täiendavate investeeringuvajadustena tõid ministeeriumid eelkõige välja enda
valitsemisala investeeringud, millele on riigieelarve strateegia koostamise protsessis taotletud
lisaraha. Sotsiaalministeerium tõi välja vajaduse leida rahastus Ida-Viru keskhaigla aktiivravi
II ehitusjärgu teostamiseks summas 23 mln €.
Siseministeeriumi valitsemisala investeeringuteks on RKAS-l täiendav investeeringuvajadus
vähemalt 11,5 mln €.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on taotlenud lisavahendeid Tehnopoli Startup
Inkubaatori tegevusplaani elluviimiseks Ida-Virumaal – summas 300 000 €.
Kultuuriministeerium nimetab lisavajadusena Narva kindluse kindlusarhitektuuri ajalugu
tutvustavaks rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks väljaarendamise projektide
omafinantseeringu katmise riikliku kaasfinantseeringu vahenditest – summas 1,4 mln €.
Rahandusministeeriumi hinnangul võib riigimajade ja asutuste väljaviimise kontekstis
tekkida vajadus investeerida Jõhvi või Narva kinnisvarasse. Vajadus selgub
2017. aasta lõpuks kui valmib riigimajade detailanalüüs.
Justiitsministeerium tõi täiendava lisavajadusena välja loodava kohtute tugiteenuste keskuse
personalikulude katmise 2018. aastal summas 603 516 eurot, edaspidi iga-aastaselt 516 532
eurot. Noortele suunatud Ida-Virumaa praktikaprojektile on vajalik rahastus summas 160 000
eurot.
Ministeeriumite Ida-Virumaal elluviidavate tegevuste loetelu on esitatud lisas 3.
5. Programmi oodatavad tulemused
Programmi oodatavate tulemuste saavutamise hindamise aluseks on peamised majandus- ja
elukeskkonda kajastavad seirenäitajad, mida on kasutatud ka Ida-Virumaa tegevuskava
2015-2020 tulemuste hindamisel:
ettevõtlusaktiivsus kasvab ning jõuab lähemale Eesti keskmisele;
7
keskmine palgatööst teenitav töötasu tõuseb ja jõuab Eesti keskmisele tasemele;
Ida-Virumaal majutatute ööbimiste arv kasvab kiiremini kui Eestis keskmiselt;
kuni 35-aastaste elanike arv Ida-Virumaal on alates aastast 2020 suurem võrreldes
2014.a Statistikaameti rahvastikuprognoosiga.
Programmi tulemuste saavutamise eelduseks on lisaks riigi tänastele Ida-Virumaa suunalistele
tegevustele täiendavate tegevuste elluviimine ning olemasolevate toetusmeetmete mõju
suurendamine, mis on enamasti ühetaolised üle riigi ega anna Ida-Virumaale võrreldes teiste
piirkondadega piisavat eelist. Piirkonna arengu oluliseks mõjutamiseks on vajalik riigi
pikemaajaline ja järjepidev tugi. Ida-Viru programmi eesmärgid peavad olema seega seatud
vähemalt 10-aastaseks perioodiks. Lühemaajalised vahe-eesmärgid aitavad jälgida progressi
ning hinnata vajadust tegevuste sisu ja ulatuse muutmise järele.
Programmi eelarve jaguneb majandus- ja elukeskkonna arendamise tegevuste vahel.
Programmist antakse toetust ettevõtjatele, ettevõtlusorganisatsioonidele, kohalikele
omavalitsustele ja piirkonna arendamisega tegelevatele ühendustele.
6. Programmi elluviimise põhimõtted
Ida-Virumaa programm on otstarbekas ellu kutsuda juhul, kui sellele eraldatakse
täiendavaid vahendeid selliste tegevuste elluviimiseks, mille jaoks seni riigieelarves allikad
on puudunud. Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 koondab endas ülevaadet riigi ning
piirkondlike partnerite kavandatud elluviidavatest tegevustest.
Ida-Virumaale arengutõuke andmiseks on nende juba kavandatud tegevuste kõrval vajalik
täiendav sekkumine.
Ida-Virumaa programmi täiendavate tegevuste rahastamise allikad peavad olema
pikaajalised ja jätkusuutlikud. Oluliste muutuste saavutamiseks peab olema võimalik
arvestada programmi vahenditega pikaajaliselt, mistõttu ei saa nende olemasolu sõltuda iga-
aastastest riigieelarve läbirääkimistest.
Programmi täiendavate tegevuste väljatöötamist ja rakendamist koordineerib riik,
elluviimisel on võtmeroll kohalikel omavalitsustel. Kohalikel omavalitsustel on oluline roll
elukeskkonna kujundamisel. Haldusreformi järgselt suureneb kohalike omavalitsuste roll ka
piirkonna arengu üldisel kavandamisel ja suunamisel. Programmist rahastatavate tegevuste
määramise põhimõtted ja programmi rakendamise korra töötab välja riigihalduse minister
koostöös kohalike omavalitsuste, teiste piirkonna partnerite, sh Ida-Viru Ettevõtluskeskusega,
ning asjakohaste ministeeriumitega.
Programmi täiendavate tegevuste elluviimisse panustavad lisaks riigile rahaliselt ka
kohalikud omavalitsused. Programmi viiakse ellu riigi ja kohalike omavalitsuste
partnerluses, kus mõlemad osapooled osalevad programmi kavandamisel, elluviimisel ning
vastutavad tulemuste saavutamise eest. Olenevalt programmist rahastatavatest tegevustest ja
toetuse rakendusskeemist lisandub ka kohalike omavalitsuste rahaline panus programmi
elluviimisel.
Programmi täiendavad tegevused ei dubleeri ega asenda olemasolevaid toetusmeetmeid.
Programmi elluviimine peab olema täiendav arengustiimul Ida-Viru piirkonnale, mis täiendab
8
kõiki teisi meetmeid, mida riik ja kohalikud omavalitsused piirkonna majandus- ja
elukeskkonna arendamiseks rakendavad. Programmist ei toetata täiendavalt investeeringuid ja
tegevusi, mille elluviimiseks on olemas Ida-Virumaa vajadustega arvestavad või vastavalt
kohandatavad üleriigilised toetusmeetmed. Programmi täiendava toetusega ei asendata muid
riigi või kohaliku omavalitsuse investeeringuid ega tegevusi. Programmi täiendavate
tegevuste täpsemal disainimisel koostöös partneritega on prioriteediks valdkondlike
kitsaskohtade kõrvaldamine. Tõhusamaks piirkonna vajadustele vastamiseks on programm
kavandatud olema dünaamiline, mis tähendab, et üldeesmärkide raames võivad programmi
tegevused ja vahendite osakaalud olla ajas muutuvad, sõltuvalt tegelikust vajadusest, toetuste
kasutuselevõtu võimekusest ning suhestumisest üleriigiliste toetusmeetmetega.
Ida-Virumaa programm tugineb Ida-Virumaa maakonna arengukavale 2014-2020 ja
Ida-Virumaa tegevuskavale 2015-2020. Programmi eesmärgid ja täiendavate tegevuste
fookus tulenevad olemasolevatest arengudokumentidest – maakondlikust arengukavast ning
riiklikust Ida-Virumaa tegevuskavast. Arendusdokumentide uuendamisel vaadatakse üle ka
programmi fookus.
7. Täiendav rahastamine
Ida-Virumaa majandus- ja elukeskkonna oluliseks parandamiseks on vaja suunata piirkonda
täiendavaid vahendeid, mis annaks piirkonnale eelise võrreldes teiste Eesti piirkondadega.
Soovitud tulemuste saavutamiseks on vajalik pikaajaliselt stabiilne täiendavate rahaliste
vahendite eraldamine riigieelarvest.
Programmi tegevuste kavandamisel (vt lisa 1) on arvestatud programmi iga-aastaseks
eelarveks vähemalt 12 mln eurot.
Tegevustega alustatakse 2018. aasta II poolaastal, seetõttu on
2018. aasta tegevuste kavandamisel arvestatud eelarvega summas 3,8 mln eurot.
Ettepanekud programmi täiendavaks rahastamiseks:
1) 2018. aasta riigieelarve – 2,8 mln €
Programmi elluviimiseks on 2018. aasta riigieelarvest eraldatud 2,8 mln eurot.
2) Maavalitsuste ülesannete ümberkorraldamisega vabanevad vahendid – 1 mln €
Seoses maavalitsuste tegevuse ümberkorraldamisega vähenevad alates 2018. aastast kulud
riigieelarvele ca 1 mln euro ulatuses.
Ettepanek: Suunata maavalitsuste tegevuste ümberkorraldamisega vabanevad vahendid
regionaaltoetuste eelarvesse Ida-Virumaa programmi rahastamiseks.
3) Riigimaa erastamisest laekuv raha (omandireformi reservfond) – kuni 2 mln €
Käesoleval ajal laekub riigile erastamisest raha üksnes maareformi raames toimuvast maa
erastamisest. Uute erastamislepingute sõlmimine lõpeb tõenäoliselt lähema 2-3 aasta jooksul
(täpsustada Maa-ametiga), ent järelmaksetest laekub raha orienteerivalt kuni 2060. aastani.
Uute erastamistehingute lõppemise tõttu väheneb erastamisraha laekumine lähiaastatel
9
praegusega võrreldes umbes poole võrra. Pärast 2019. aastat väheneb erastamisraha iga-
aastane laekumine umbes 4 mln eurolt ühtlaselt umbes 2,6 mln euroni 2028. aastal.
Ettepanek: Kasutada omandireformi reservfondi vahendeid tühjenevate korterelamute
probleemi lahendamiseks vajalikeks tegevusteks Ida-Virumaal. Tegevuste elluviimine on
seotud 2018. a veebruariks valmiva kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse
ümberkorraldamise tegevus- ja rahastamiskavaga.
4) Põlevkivi ressursitasud
Põlevkivi ressursitasu laekub kohaliku omavalitsuse üksustele ja riigieelarvesse. Osa
riigieelarvesse laekuvas rahast on seaduse alusel suunatud otse KiKile keskkonnaprogrammi
rakendamiseks.
Ettepanek: Suunata kindel osa põlevkivi ressursitasudest laekuvatest vahenditest Ida-
Virumaa programmi elluviimiseks. Kaaluda seni KOV eelarvesse laekuva ressursitasu osas
jaotust rohkem piirkondlikul põhimõttel, mis vastaks paremini ressursikasutusest tingitud
mõjude KOV piire ületavale iseloomule.
5) Täiendav taotlus riigieelarve koostamise protsessis
Programmi elluviimiseks vajalikud täiendavad vahendid, mis ei ole eelarveallikatega kaetud,
taotletakse alates 2019. aastast täiendava ressursina riigieelarve ja riigieelarve strateegia
koostamise protsessi raames.
Programmi rahastamisallikad 2018-2019:
Allikas 2018 2019
Riigimaa erastamisest laekuv raha 0 1 000 000
(tühjenevate korterelamute probleemi
lahendamiseks)
Maavalitsuste ülesannete 1 000 000 1 000 000
ümberkorraldamisega vabanevad vahendid
Riigieelarvest eraldatud summa 2 800 000 0
Põlevkivi ressursitasu / täiendav taotlus 0 10 000 000
RES koostamise protsessis
Eelarve 3 800 000 12 000 000
8. Programmi tulemuste seire
Programmi tulemusi seiratakse regulaarselt ning ülevaade olemasolevate toetusmeetmete
(vastavalt valitsuskabineti otsusele) mõju suurendamiseks astutud sammude, programmi
raames ellu viidud täiendavate tegevuste ja programmi tulemuste kohta esitatakse
valitsuskabinetile iga-aastaselt. Aastani 2020 esitatakse programmi seireinfo
valitsuskabinetile koos Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 elluviimise seirearuandega.
10
11
9. Edasine aja- ja tegevuskava programmi käivitamiseks
Ettepanek ajakava osas:
Tegevus Vastutaja Tähtaeg
Töögrupi moodustamine Ida-Virumaa riigihalduse minister veebruar 2018
programmi rakendamise korra väljatöötamiseks
Ida-Virumaa programmi rakendamise korra riigihalduse minister aprill 2018
eelnõu esitamine valitsuskabinetile
Ida-Virumaa programmi rakendamise alustamine riigihalduse minister juuli 2018
Töögrupi ülesandeks on täpsustada täiendavate tegevuste fookust ja töötada välja täpsemad
sihtfinantseerimise ja toetuse andmise tingimused (avatud taotlemise puhul riigihalduse
ministri määrusena).
12
Lisa 1. Programmi tegevuste indikatiivne ettepanek aastateks 2018-2019
Elluviija/ 2018 2019 eelarve
Tegevus Oodatav tulemus/mõju Rakendamine
partner eelarve
Tööstusettevõtluse arendamine 3,25 mln € 6,1 mln €
EAS/IVEK.
Toetusmeede
Kasusaajateks/ Uute tööstusettevõtete lisandumine, uute töökohtade tekkimine Avatud taotlemine
tööstusettevõtete 3,15 mln € 5,85 mln €
taotlejateks on tööstussektoris
investeeringutele
ettevõtted
IVEK, MISA,
Paraneb ekspordisuutlikkus ja laienevad koostöövõimalused teiste
Eesti keele maja,
Eesti ja inglise keele õpe Eesti piirkondade ettevõtetega, paraneb võimekus saada osa
Töötukassa. Sihtfin. ülesande
ettevõtjatele ja ettevõtete 50 000 € 100 000 € ettevõtjatele suunatud teabest ja koostöövõrgustikest ning suutlikkus
Kasusaajateks/ andmisega
võtmetöötajatele kaasata ettevõtte arendamiseks vajalikke finantse (sh toetus- ja
taotlejateks
laenuvahendeid) ja investoreid
ettevõtted
Ettevõtjate arengu,
ekspordialane ning uute Suureneb piirkonna ettevõtete müügimaht ja lisandväärtus, võimalus
tehnoloogiate IVEK 50 000 € 150 000 € tegevust laiendada ja pakkuda tööd rohkematele inimestele/ kõrgema Sihtfin/ hange
kasutuselevõtuga seotud sissetulekuga töökohti
nõustamine ja koolitus
Väikeettevõtlus, ettevõtluse
0,4 mln € 0,9 mln €
mitmekesistamine
Sihtfin KOVidele,
KOV ettevõtlustoetuste KOVid.
kes annavad
võimendamine (samas Kasusaajateks/ kuni 100 000 Ettevõtlusaktiivsuse suurenemine ning ettevõtluse
kuni 200 000 € ettevõtlustoetusi
mahus piirkonna KOVide taotlejateks on € mitmekesistumine, kohaliku tööjõupotentsiaali parem kasutuselevõtt
(võimalusel läbi
panusega) ettevõtted
IVEKi)
Piirkonna ettevõtluse mitmekesistamine ja väikeettevõtluse
Viru Filmifondi riiklik
toetamine, täiendav tulu loomemajanduses ning turismisektoriga
kaasrahastamine
IVEK/Viru kuni 100 000 seotud aladel nagu majutus- ja toitlustussektor. Kohaturundust
(proportsioonis piirkonna kuni 350 000 € Sihtfin.
Filmifond € toetav mõju. Võimalus kasutada piirkonna kaevandus- ja
KOVide ja ettevõtjate
tööstuspärandit. Sünergia 2018 lõpus avatava Narva uue
panusega)
loomeinkubaatoriga koos Vaba Lava, restorani, näitusesaalide, co-
13
workingspace, DIGIX (Digital Creative Media Incubator)
haruinkubaatoriga.
Piirkonna ettevõtluse mitmekesistamine ja väikeettevõtluse
Üle-eestilise ulatusega
toetamine, täiendav tulu loomemajanduses ning turismisektoriga
spordi- ja kultuuriürituste IVEK - 50 000 € Avatud taotlemine
seotud aladel nagu majutus- ja toitlustussektor. Suureneb muude
käivitamine ja arendamine
Eesti piirkondade sidustatus Ida-Virumaaga.
Äri- ja startup-
Ettevõtlusaktiivsuse suurenemine ning ettevõtluse Avatud taotlemine
inkubaatorite tegevuse EAS 200 000 € 300 000 €
mitmekesistumine, ettevõtete lisandväärtuse kasvu toetamine (voor)
toetamine
Noored spetsialistid 0,15 mln € 1 mln €
Kasusaajaks
Noore spetsialisti Noorte spetsialistide tööleasumine avalikus sektoris Ida-Virumaal
avaliku sektori Sihtfin. avaliku
sisseelamistoetuse 150 000 € pakutavatel erialastel ametikohtadel
asutused (sh sektori asutustele
kaasrahastamine 1 mln €
KOV)
Elukeskkonna atraktiivsus
- 1 mln €
RM/MKM/
Tühjenevate
Kredex. Kvalifitseeritud tööjõule atraktiivsem elukeskkond, suurem
korterelamute Avatud taotlemine
Taotlejateks/ 1 mln € turvalisus. Kompaktsem asustus. Elanike arvule vastava eluruumide
probleemistiku (voor)
kasusaajateks on arvuga ja heas korras korterelamud.
toetusmeede
KOVid, KÜ-d
Maakonna konkurentsivõime tõstmine - 3 mln €
Maakonna
KOVid läbi Maakonna arengustrateegias kokku lepitud ülemaakondliku mõjuga Sihtfin. läbi
arengustrateegia oluliste
maakondliku maakonna konkurentsivõimet tõstvate investeeringute ja tegevuste maakondliku
tegevuste ja - 3 mln €
arendus- elluviimine. (Ühiste teenuste arendamine, ühised investeeringud arendus-
investeeringute
organisatsiooni teenusvõrkude arendamiseks) organisatsiooni
elluviimine
KOKKU4 3,8 mln € 12 mln €
Esitatud programmi tegevuste loetelu on indikatiivne. Konkreetsed tegevused ja rakendusskeemid valitakse riigihalduse ministri poolt Ida-Virumaa programmi rakendamise korra
väljatöötamiseks moodustatava töögrupi töö tulemusena. Regionaalse tasandi võimalikult suure kaasatuse tagamiseks disainitakse programmi täpne rakendusskeem koostöös
KOVide ja piirkondlike võtmeorganisatsioonidega. Tõhusamaks piirkonna vajadustele vastamiseks on programm kavandatud olema dünaamiline, mis tähendab, et üldeesmärkide
4
Programmi eelarve sisaldab ka rakenduskulusid tegevuste elluviimiseks. Rakenduskulude suurus täpsustatakse järgnevas etapis ning võib olla erinevatel tegevustel erinev
14
raames võivad programmi tegevused ja vahendite osakaalud olla ajas muutuvad sõltuvalt tegelikust vajadusest, toetuste kasutuselevõtu võimekusest ning suhestumisest üleriigiliste
toetusmeetmetega.
15
Programmi tegevuste elluviimise põhimõtted
Esitatud on programmi elluviimise esmased võimalikud lahendused. Konkreetsed tegevused
ja rakendusskeemid valitakse riigihalduse ministri poolt Ida-Virumaa programmi rakendamise
korra väljatöötamiseks moodustatava töögrupi töö tulemusena. Tõhusamaks piirkonna
vajadustele vastamiseks on programm kavandatud olema dünaamiline, mis tähendab, et
programmi üldeesmärkide raames võivad programmi tegevused ja vahendite osakaalud olla
ajas muutuvad, sõltuvalt tegelikust vajadusest, toetuste kasutuselevõtu võimekusest ning
suhestumisest üleriigiliste toetusmeetmetega.
Toetusmeede tööstusettevõtete investeeringutele. Tööstusinvesteeringute toetusmeede
eelkõige uute (sh. välis)investeeringute toetamiseks aga ka olemasolevate ettevõtete
jätkuinvesteeringuteks. Tingimuste ettepanek: ettevõtte tegevusala EMTAK järgi C (töötlev
tööstus), abikõlbulikud kulud ehitus ja seadmed, minimaalne investeering kokku 500 000
eurot, toetuse määr kujundatakse meetme disainimisel, arvestades muu hulgas riigiabi
andmise tingimusi. Maksimaalne toetus 1 milj EUR. Investeeringu teostamise kohustus 2
aasta jooksul pärast rahastamisotsust (projektid, mille investeeringu maht üle 10 milj euro - 3
aasta jooksul). Väljundnäitajaks on loodavad töökohad 2 aasta jooksul pärast investeeringu
teostamist - iga 50 000 EUR toetuse kohta 1 töökoht. Meetme rakendamiseks on kõige
suurem kompetents EASil.
Eesti ja inglise keele õpe ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele. Paindliku
korraldusega (nt intensiivõpe, õpe õhtuti või nädalavahetustel) ja rõhuga majandus- ja
ärikeelel. Täiendab üldisema suunitlusega eesti keele õppeprogramme. Inglise keele oskus on
vajalik ekspordi soodustamiseks. Pikemas perspektiivis võib osutuda tulemuslikuks ka
ettevõtjatele oluliste eksportturgude keele õppe võimaldamine. Meede aitab kaasa ettevõtjate
võrgustamisele. Elluviimisel on võimalikuks variandiks avatud taotlemine või hange, mille
korraldajateks kas MISA, IVEK, Töötukassa või Eesti Keele Maja sihtfinantseerimise lepingu
alusel. Korraldaja ülesanne on sealhulgas töötada koostöös ministeeriumiga välja toetamise
tingimused ja jõuda sihtgrupini. Väljundnäitajateks on vähemalt koolitusel osalenute ja
koolituse läbinute arv.
Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud
nõustamine ja koolitus. Piirkonna ettevõtjatele on probleemiks vähene ambitsioonikus ja
piiratud teadmised võimalustest oma toodangut eksportida ja võtta tootmises kasutusele uusi
tehnoloogiaid. Tööstuse digitaliseerimine eeldab lisaks koolitustele ka ettevõttepõhist
diagnostikat ja konsultatsioone. Oluline on proaktiivselt pakkuda ettevõtjatele teavet toetus- ja
koostöövõimaluste kohta, samuti koolitust ja nõustamist ka vene keeles. Potentsiaalseks
elluviijaks võiks olla IVEK läbi täiendava pikaajalise sihtfinantseerimise proaktiivse
koordineerimise ja nõustamise võimekuse tagamiseks.
KOV ettevõtlustoetuste võimendamine (samas, või muu koefitsiendiga mahus piirkonna
KOVide panusega). Programm toetab kohalikke ettevõtlustoetusmeetmeid omapoolse
rahastusega, et aidata mitmekesistada piirkonna ettevõtlust ning soodustada piirkonna jaoks
oluliste teenus- ja tootmisvaldkondade arengut (nt turismi ja loomemajandusega seotud
teenused, vabaajateenused, piirkonna tööstusettevõtetega seotud sidustooted ja –teenused).
Näiteks on Narva linn rakendanud toetusmeedet uusi töökohti loovatele ettevõtjatele,
16
analoogiliste toetuste järele on vajadust näidanud Kohtla-Järve ja Kiviõli. Toetus eraldatakse
sihtfinantseeringuna KOVidele kes ettevõtlustoetusi rakendavad. Sihtfinantseerimise
eelduseks on see, et ettevõtjate toetamine toimub avatud taotlemise põhimõttel kinnitatud
toetuse taotlemise ja andmise korra alusel. Tegevuse laialdaseks rakendamiseks on
otstarbekas luua keskselt toetuse andmise tingimuste näidised, mida KOVidel on võimalik
kasutusele võtta. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks tehniline töö võimalusel korraldada
läbi koostööorganisatsiooni (IVEK). Toetuse andmise tingimuste koostamisel peetakse
silmas otsustamise läbipaistvust ning kattuvuste vältimist olemasolevate toetusmeetmetega
(sh LEADER).
Viru Filmifondi riiklik kaasrahastamine (ettemääratud proportsioonis KOVide ja
ettevõtjate panusega). Ettepanek on rahastada programmist Viru Filmifondi tegevust
proportsionaalselt piirkonna KOVide ja ettevõtjate panusega. Filmifondi mahu suurenedes on
oluline suurendada IVEKis tööjõuressurssi filmiprojektide piirkonda toomiseks. Aastail 2013
– 2016 toetati filmide tootmist 85 000 euroga. Filmitootjad ostsid samal ajal maakonnast
teenuseid 330 000 euro eest. Kohalikule panusele vastavalt võiks ka riik fondi rahastada,
esialgu kuni 300 000 euroga aastas. Filmitööstusega seotud ettevõtluse olulisel laienemisel
piirkonnas võib perspektiivselt suurendada ka riigipoolset rahastamist (Viru Filmifondi
esildises on perspektiivse mahuna nimetatud 2,5 mln € aastas). Nii lähinaabrite (Rootsi Film I
Väst) pikaajaline kui ka Ida-Viru Filmifondi lühiajaline kogemus toetavad fakti, et iga
investeeritud euro kohta suunab filmitootja ca 3 eurot regiooni majandusse. Selle eest
palgatakse kohalikku tööjõudu, tellitakse teenuseid kohalikelt ettevõtetelt jms (toodete ja
teenuste kasutamine tõendatakse arvetega).
Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine –
toetusvõimalus suure mõjuga spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks, mille kaasnevaks
mõjuks on muude Eesti piirkondade sidustatuse paranemine Ida-Virumaaga, piirkonna
ettevõtluse mitmekesistamine ja väikeettevõtluse toetamine, täiendav tulu turismisektoriga
seotud aladel nagu majutus- ja toitlustussektor. . Toetuse andmine on võimalik IVEKi poolt
korraldatava avatud taotlemisega. Taotluste hindamisel arvestatakse prognoositava mõju
ulatusega. Toetusmeetme ülesehitamisel saab kasutada Viru Filmifondi analoogiat.
Maksimaalne toetus projekti kohta kuni 25 000 eurot.
Äri- ja startup-inkubaatorite tegevuse toetamine – Ida-Virumaal tegutsevate või Ida-
Virumaal uusi ettevõtteid luua aitavate ettevõtlusinkubaatorite tegevustoetus. Tehnopol on
kavandanud Startup Inkubaatori käivitamist, SA IVTAl on soov oma tööstusparkidesse Narva
ja Jõhvi luua äriinkubaatorid. Loomemajandusele on Narva samuti inkubaator tulemas ning
Digix juba plaanib seal toimetada. Toetamine läbi avatud taotlemise, mille oluliseks
tulemusindikaatoriks on uute toodete ja teenuste turule tulek. Tegevus sisaldub ka Ida-
Virumaa tegevuskavas 2015-2020, aga selle elluviimiseks ei ole vahendeid leitud.
Noore spetsialisti sisseelamistoetuse kaasrahastamine – ühekordse sisseelamistoetuse
kaasrahastamine programmist maksimaalselt 15 000 euroga piirkonnas tööle asuva avaliku
sektori (sh KOV) spetsialisti kohta, tingimusel, et vastuvõttev asutus tagab omapoolse
sisseelamistoetuse programmiga samas summas. Meetme väljatöötamise eelselt tuleb teostada
eelanalüüs toetust vajavate valdkondade selgitamiseks ning toetusmeetme tingimuste mõjust
oodatava tulemuse saavutamiseks. Toetuse andmise eelduseks on omandatud eriala (kutse-
17
või kõrgharidus). Eelarve juures 1 mln €, on võimalik anda ühekordne toetus ca 66 uuele
spetsialistile igal aastal. Meedet on mõistlik rakendada pikaajalise rahastuse olemasolul.
Lähtetoetuse rakendamise kogemus on Sotsiaalministeeriumil eriarstide ja apteekrite osas
ning haridus- ja teadusministeeriumil õpetajate osas.
Maakonna konkurentsivõime tõstmine - 2019. aastal valmivad maavalitsuste asemel
maakondlikku arendusülesannet täitma asuvate maakondlike arendusorganisatsioonide poolt
koostatud maakonna arengustrateegiad, mis kajastavad olulisemaid omavalitsuste üleseid
tegevusi ja ülesandeid, mida on omavalitsustel mõistlik lahendada ühiselt. Toetust kasutatakse
olulisemate ja tõhusamate maakonna arengustrateegias kokku lepitud ülemaakondliku mõjuga
maakonna konkurentsivõimet tõstvate investeeringute ja tegevuste elluviimiseks. (Ühiste
teenuste arendamine, ühised investeeringud teenusvõrkude arendamiseks).
Tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede. Kahaneva
rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamise tegevus- ja rahastamiskava
raames algatatakse 2018. aastal näidisprojektid tühjenevate korterelamute probleemi
lahendamiseks KOV ja riigi koostöös. Näidisprojektide kogemuse pinnalt soovib riigihalduse
minister käivitada alates 2019 laia fookusega toetusmeetme Ida-Virumaa kohalikele
omavalitsustele kahaneva planeerimisega seotud elamumajanduse ümberkorralduste
elluviimiseks. Toetatakse KOVide poolt elluviidavat projektipõhist tegevust, mis hõlmab
KOV poolt ebaperspektiivseks määratud piirkonnast planeeringu alusel määratud
perspektiivsetesse elamupiirkondadesse vahetuskorterite soetamist, vajadusel vahetuskorterite
renoveerimist, kinnisvara hindamist, tehingutasusid ning kolimise tulemusena
ebaperspektiivses asukohas vabanenud hoone lammutamist ning ala korrastamist. Täpsed
tingimused, sh tingimused meetme kuritarvitamise riskide maandamiseks (ühiku piirhinnad,
omandi tähtajalised tehingupiirangud jms), koostatakse meetme väljatöötamise käigus
koostöös MKMi ja KOVidega. Tegemist on regionaalpoliitilise meetmega, mis ei kattu
MKMi poolt koostatava kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse
ümberkorraldamise tegevus- ja rahastamiskavas planeeritud muude tegevustega, vaid täiendab
(loob eeldused üleriigiliste elamumajanduse toetusmeetmete aktiivsemaks kasutamiseks) neid.
Meetmest ei toetata hoone tervikrekonstrueerimist. Lammutustööde toetamine kavandatavast
meetmest sõltub olemasoleva (Kredex) lammutusmeetme kasutatavusest (rahaline maht ja
tingimused) probleemi lahendamiseks kavandatavate muudatuste järgselt. Alates 2020 on
tegevuse mahuks kavandatud 2 mln € aastas.
18
Lisa 2. Piirkonna omavalitsuste poolt esitatud ettepanekud
toetatavateks tegevusteks
1) Majanduskeskkond
Ida-Viru Filmifond;
investeeringud tööstuse edendamiseks - tööstusalad ja alakasutatud alade
arendamine;
ettevõtluse toetamine – tööstusinnovatsioon, ettevõtlusega alustamine,
ärikinnisvara arendamine, ettevõtlus- ja loomeinkubaatorid;
turism – laevaliiklus reisijate veoks, väikesadamad, lennuühendused, ajaloolised
objektid, seiklusturismi arendamine, piirkonna maine kujundamine.
2) Elukeskkond
elamufond – uute elamute ehitamine ja kasutamata jäetud hoonete lammutamine;
transpordivaldkonna arendamine – ühistransport, teed, kergliiklusteed,
linnavalgustus;
avaliku ruumi arendamine;
haridus – riigigümnaasiumid, koolide infrastruktuur, eestikeelse hariduse kvaliteet;
vaba aeg – kultuuri- ja meelelahutusvõimalused, spordiinfrastruktuur,
raamatukogud, noortekeskused, huviharidus;
muud teenused – perearstide kättesaadavus, sotsiaal- ja tugiteenused,
meditsiiniasutuste infrastruktuur.
3) Muud tegevused
päästevõimekuse tõstmine, politsei kohalolek, reageerimisvõimekuse tõstmine;
Narva kui Eesti suuruselt kolmanda linna ülikoolilinnaks muutmine;
jätkata Jõhvi kui Ida-Virumaa keskuse väljaarendamist;
taastuvate energiakandjate osakaalu suurendamine ning munitsipaalhoonete
energiatõhususe parandamine;
keskkonna- ja terviseriskide vähendamine;
eesti keele majade loomine, keeleõpe, lõimumine, õpilasvahetus.
4) Täiendavad tegevused, mis ei eelda otsest programmi toetust
bürokraatia vähendamine investorite jaoks;
liiga kõrged ja pidevalt muutuvad tasud (vaja ressursitasusid langetada või siis
maksusoodustused juurutada);
piirikaubanduse edendamine (tekitada viisavabadus 50 km tsoonis, Soomes saab
maksu tagasi kui samast poest korduvost teha);
Eesti Energia peakorteri kolimine;
Riigimaa KOVile taotlemine ettevõtluse arendamiseks peaks olema oluliselt
kiirem.
19
Lisa 3. Ministeeriumite vastused plaanitavate investeeringute, rakendatavate erimeetmete ning piirkonda
viidavate asutuste või ametikohtade kohta
Olulisemad plaanitavad investeeringud Elluviija Elluviimise Hinnanguline Kommentaar
Ida-Virumaal 2017-21 aeg maksumus
Sotsiaalministeerium
Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi II SA Ida-Viru Keskhaigla 2017 780 000
ehitusjärgu projekteerimine
Narva haigla erakorralise meditsiini SA Narva Haigla 2017 1 000 000 2016. a maksti SA Narva Haiglale 1 mln eurot toetust.
osakonna renoveerimise ja võrgustumise
toetamine
Esmatasandi tervisekeskuste loomine SA Ida-Viru Keskhaigla Järve 2018-2020 14 411 277 (sellest Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016 korraldusega nr
Ida-Virumaa tõmbekeskustesse projekt; SA Ida-Viru 7 875 781 ERF) 301 "Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4
Keskhaigla Ahtme projekt; SA tegevuse 2.4.2 "Investeeringute toetamine esmatasandi
Sillamäe Haigla; OÜ Corrigo; tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
SA Narva Haigla; SA Kirde kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused"
Kohalik Haigla; Kiviõli kinnitati investeeringute kava. Investeeringute kava
Linnavalitsus; OÜ Narva kohaselt toetatakse 8 Ida-Viru maakonna projekti.
Perearstikeskus Projektide kogumaksumus on 14 411 277 eurot, millest
ERF toetus 7 875 781 eurot [SA Ida-Viru Keskhaigla
Järve projekt 4 589 440 eurot (2020); SA Ida-Viru
Keskhaigla Ahtme projekt 2 520 741 eurot (2020); SA
Sillamäe Haigla 1 575 648 eurot (2018); OÜ Corrigo 1
959 260 eurot (2018); SA Narva Haigla 987 628 eurot
(2019); SA Kirde Kohalik Haigla 886 899 eurot
(2018); Kiviõli Linnavalitsus 1 032 615 eurot (2018);
OÜ Narva Perearstikeskus 859 046 eurot (2018)].
Erihooldekodude loomise toetamine AS Hoolekandeteenused 2017-2019 1 766 508 Vabariigi Valitsus kinnitas 12. jaanuaril 2017. a
korraldusega "Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme
2.5 "Hoolekande taristu arendamine, keskkonna
kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks"
20
tegevuse 2.5.1 "Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine" investeeringute kava kinnitamine"
investeeringute kava. Investeeringute kava kohaselt
toetatakse seniste hooldekodude reorganiseerimisel
Ida-Virumaale 24 ööpäevaringse (Kohtla-Järve) ning
30 kogukonnas elamise (20 Jõhvi, 10 Kohtla-Järve)
teenuskoha rajamist. Sõmera Kodu reorganiseerimine:
kogukonnas elamise üksused 2017, ööpäevaringse
teenuse üksus 2019; Võisiku Kodu reorganiseerimine:
kogukonnas elamise üksus 2017.
Siseministeerium
Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitamine sh PPA 2015-21 79 940 000* Tegemist on Vabariigi Valitsuse poolt langetatud
selle tehnilise valvesüsteemi loomine ja rahastamisotsustega. Arvestades, et ehitushanked
haldamine viiakse läbi 2018. aastal ning tulenevalt ehitusturu
kõrgetest hindadest käesoleval aastal võib
piiriehituseks vajaminev eelarve kasvada olulises
mahus. Analüüsimisel on, milline on täiendav rahaline
vajadus piiri väljaehitamiseks.
Piirkondliku politseitöö ressursi PPA Alates 604 000 (maksumus
suurendamine 2018 toodud 2018. aasta Tapa 24/7 täiendav patrull (214 441€ tööjõukulu ja 33
kohta) 982€ majandamiskulu); piirkonnapolitseitöö
suurendamine ja 9 piirkonna-politseinikku (2018.
aastal: 185 329€ tööjõukulu aastas, 79 349€
majandamiskulud (edasistel aastatel majandamiskulu
24 433€), varustuse ja maismaasõidukite kulu
91 179€).
Kiirreageerimisvõimekuse suurendamine PPA 2017-2021 5 385 000
Ida prefektuuris 25-liikmelise üksuse Maksumus on 2017–2021 kohta.
võrra
Sisekaitseakadeemia Narva kolledž SKA 2017-2020 14 073 000 Ehituse raha on planeeritud Rahandusministeeriumi
sihtotstarbelisest reservist (sealhulgas kaheksarajaline
ujula ka avalikuks kasutamiseks).
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Kohtla-Järve tööstuspark taristu ehitus SA Ida-Virumaa Tööstusalad 2017 2 900 000
21
Kiviõli Ettevõtlusala taristu ehitus SA Ida-Virumaa Tööstusalad 2017 400 000
Narva Kulgu Tööstuspark taristu ehitus SA Ida-Virumaa Tööstusalad 2017 2 100 000
T1 km 183-184,5 Sillamäe raudtee Maanteeamet 2017-18 10 000 000
eritasandiline ristumine
TEN-T transiitteede Narva Linnavalitsus 2017-18 7 000 000
rekonstrueerimistööd Narvas (Tallinna
maantee rekonstrueerimine Narvas ja
Narva linna sissesõidu ilme muutmine)
T3 km 67,1-75,3 Vilusi-Raja küla Maanteeamet 2016-17 2 800 000
teelõigu rek (Mustvee)
Statsionaarse läbivalgustusseadme Maksu- ja Tolliamet 2016-17 3 000 000
soetamine Narva raudtee piiripunktis
Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimine AS Eesti Raudtee 2018-20 8 000 000
Narva linna bussi- ja raudteejaama Narva Linnavalitsus ja AS Eesti 2016-18 1 600 000
arendus Raudtee
Rahandusministeerium
Põlevkivi Kompetentsikeskus Tallinna Tehnikaülikool 2016-2019 700 000 Toetus regionaalsete kompetentsikeskuste
põhitegevuse arendamiseks
Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja Kohtla Vallavalitsus 2016-2018 339 540 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
rajamine investeeringuteks
Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse Sihtasutus Aidu 2017-2019 3 727 929 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
arendamine Veespordikeskus investeeringuteks
Kiviõli Seikluskeskuse pereturismitooted Sihtasutus Kiviõli 2016-2018 1 499 863 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
Seiklusturismi Keskus investeeringuteks
Piirikindluse avastuskeskuse avamine Sihtasutus Narva Muuseum 2015-2019 3 543 774 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringuteks
Tulivee salapiiritusemuuseum ja Trogar OÜ 2017-2019 465 800 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
kontserdikeskus investeeringuteks
22
Järve tööstuspargi juurdepääsu Kohtla-Järve Linnavalitsus 2017-2018 1 360 000 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
renoveerimine (Ehitajate tn osas) investeeringuteks
Kiviõli Ettevõtlusala (25 ha) taristu Sihtasutus Ida-Virumaa 2016-2019 426 167 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
rajamine Tööstusalade Arendus investeeringuteks
Kohtla-Järve Tööstuspark 80 ha taristu Sihtasutus Ida-Virumaa 2016-2019 2 584 337 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
rajamine Tööstusalade Arendus investeeringuteks
Narva Kulgu Tööstuspark (Narva Sihtasutus Ida-Virumaa 2016-2019 1 897 198 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
Logistika ja Tööstuspargi 2 etapp) 60 ha Tööstusalade Arendus investeeringuteks
taristu rajamine
Sillamäe linna ajaloolise keskuse merele Sillamäe Linnavalitsus 2015-2017 1 453 389 Toetus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
avamine läbi Mere pst rekonstrueerimise investeeringuteks
Ahtme mnt kergliiklustee rajamine Kohtla-Järve Linnavalitsus 2014-2017 203 294 Toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku
arengu tagamiseks
Järve küla jalg- ja jalgrattatee rajamine Kohtla Vallavalitsus 2015-2017 176 815 Toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku
arengu tagamiseks
Puru tee läbimurde ja seonduva taristu Jõhvi Vallavalitsus 2014-2018 1 938 387 Toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku
rajamine arengu tagamiseks
Pimeaia pargi rekonstrueerimine, II etapp Narva Linna Arenduse ja 2016-2018 887 487 Toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku
Ökonoomika Amet arengu tagamiseks
Kohtla-Järve spordihoone rajamine Kohtla-Järve linn 2018-2020 3 000 000
Maaeluministeerium
23
3 LEADER tegevusgrupi piirkondliku MTÜd Peipsi-Alutaguse 2016-23 7 861 699 LEADER tegevusgrupid rakendavad oma piirkonna
arengu strateegiate ellurakendamine Ida- Koostöökoda; Virumaa kohaliku
Virumaal. Koostöökogu; arengu strateegiaid 2016. aasta algusest alates.
Kirderanniku Koostöökogu
EMKFi 2014–2020 meetmete Virumaa Rannakalurite Ühing; 2016-23 7 282 239
"Kogukonna juhitud kohaliku Peipsi Kalanduspiirkonna
arengustrateegia rakendamine" ja Arendajate Koda
"Koostöötegevused" raames Virumaa ja
Peipsi kalanduspiirkonna kohalikku
arengustrateegiate rakendamine
Maaparandushoid Ida-Virumaal Põllumajandusamet 2017-2021 250 000
Haridus - ja teadusministeerium
Narva Riigigümnaasiumi võimlate ja Koolivõrguprogrammi raames
ühiselamu (kaalumisel) väljaehitus.
Investeeringud Kohtla-Järve 2017-2019 5 000 000 Koolivõrguprogrammi raames
riigigümnaasiumi rajamiseks
Investeeringud Narva kahe 2017-2021 12 800 000 Koolivõrguprogrammi raames
riigigümnaasiumi rajamiseks.
Jõhvi kutseõppeasutuse remont kutseharidusvaldkonnas on Ida-Virumaal
põhitähelepanu koolide ühendamise protsessil
Kultuuriministeerium
Narva Vaba Lava rajamine SA Vaba Lava/riigieelarve 2016-2020 1 525 000 summa kokku
Visuaalse multimeedia keskus Objekt Narva Loomeinkubaator/ ERF 2016-2019 1 000 000 summa kokku
Narva Aleksandri Kiriku SA Narva Aleksandri Kirik/ 2017 282 000 summa kokku
renoveerimistööde laenumaksete riigieelarve
tasumine
24
Narva kindluse väljaarendamise Narva Muuseum 2016-2017 272 000 summa kokku
kindlusarhitektuuri ajalugu tutvustavaks
rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks
projektide välisrahastuse
omafinantseeringu katmine
riigieelarvelise kaasfinantseeringuna
Keskkonnaministeerium
Kukruse kaevandamisjäätmehoidla 2015-2020 9 700 000
korrastamine
Purtse jõe ja selle valgala puhastamine 2016-2022 21 132 000
Kaitseministeeriumi vastus on AvTS § 35 lg 1 p 3 (1) alusel asutusesiseseks kasutamiseks
Ida-Virumaa vajadustest lähtuvad Elluviija/ Väljatöötaja Elluviimise Hinnanguline Kommentaar
olemasolevad erimeetmed aeg maksumus
Sotsiaalministeerium
Pakutakse täiendavate tööturuteenuste ja Eesti Töötukassa / SoM 2016-2018 1 849 705 Tegevuse elluviimine toimub "Heaolu arengukava
töökoha loomise toetust Ida-Virumaa 2016–2023" alaeesmärgi 1 kaudu. Tegevuse
suurkoondamistele reageerimiseks, et rahastamine toimub Euroopa Globaliseerumisfondi
aidata tööle piirkonnas töö kaotanud vahenditest ja tööhõiveprogrammi eelarvest. Tegemist
inimesi ja vähendada kõrget regionaalset on ajutise erimeetmega, mida osutatakse kuni
tööpuudust 31.12.2018. Tegevuse elluviimise 2016. a kulu oli 246
624 eurot.
Töökoha loomise toetus Eesti Töötukassa / SoM 2016-2018 5 819 508 Tegemist on ajutise erimeetmega, mida osutatakse
kuni 31.12.2018. Tegevuse 2017. a eelarve on
hinnanguliselt 2 544 430 eurot ja 2018. a eelarve 2
890 758 eurot. 2016. a eeldatav kulu oli 384 320
eurot.
Siseministeerium
Regioonitasu maksmine Ida-Virumaa PPA alates 2018 3 535 000 summa 2018 aasta kohta
ametnikele (250€-300€ kuus)
25
Ida-Virumaa teenistujatele makstakse PÄA alates 2016 192 000 summa aasta kohta
samal teenistuskohal sama töö sisu eest
5% kõrgemat põhipalka võrreldes teiste
(v.a Tallinn ja Harjumaa) piirkondade
teenistujate põhipalgaga
Ida-Virumaal pakutakse KÜSK
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt
MTÜ-dele konsultatsiooni vene keeles, et
tugevdada Ida-Virumaa
kodanikuühiskonda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Teadusagentuuri RITA ETAG 2017-2020 1,5 mln eur
rakendusuuringute programm
"Maapõueressursside efektiivsemate,
keskkonnasõbralikemate ja säästvamate
kasutusvõimaluste väljatöötamine"
Meede „Kohaliku omavalitsuse üksuse KredEx 2017 60 mln eur
elamufondi arendamiseks juhtumipõhise
investeeringutoetuse andmise tingimused
ja kord", mille tulemusena tagatakse
mobiilsele tööjõule vajalike kaasaegsete
üürieluruumide parem kättesaadavus
piirkondades, kus esinevad turutõrked.
Ida-Virumaa KOVid saavad taotluste
hindamisel lisapunkte. Taotlusvoor
avaneb novembris.
Eesti Geoloogiateenistuse moodustamine MKM 2018 2,5 mln eur
Haridus - ja teadusministeerium
Koostöös koolijuhtide ja koolipidajatega HTM pidev 110 000
haridustöötajatele täiendava eesti keele
õppe korraldamine B2 ja C1 tasemel
Üldharidusvaldkonnas toetatakse Narva HTM
Eesti Gümnaasiumi ning Sillamäe Eesti
Põhikooli õpetajate palkasid.
26
Kõrgharidusvaldkonnas on HTMi ning Tartu Ülikool, Tallinna
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Tehnikaülikool
Ülikooli vahel aastateks 2016–18
sõlmitud halduslepingus ülikoolile
pandud kohustus toetada
regionaalarengut, pakkudes võimalusi
tasemeõppes ja täiendkoolituses ning
teadus- ja arendustegevustes osalemiseks
Ida-Virumaal. Toetatakse Tartu Ülikooli
Narva Kolledži piirkondlikke tegevusi,
mis aitavad kaasa lõimumispoliitika
eesmärkide täitmisele.
Kultuuriministeerium
Narva eesti keele maja tegevustoetus KUM/MISA/riigieelarve Alates 2018 1 000 000 summa aasta kohta
Vähelõimunud püsielanike ja KUM/MISA/ESF 2014-2022 290 000 summa kokku
uussisserändajate nõustamiskeskus
Narvas
Ida-Virumaa eraõiguslike KUM/riigieelarve pidev 100 000 summa aasta kohta
etendusasutuste ja Narva
sümfooniaorkestri tegevustoetus
Narva Eesti Maja tegevustoetus KUM/riigieelarve pidev 10 000 summa aasta kohta
ERR Narva raadio- ja telestuudio, uudiste KUM/ERR/riigieelarve pidev 160 000 summa aasta kohta
korrespondentpunkt ja rus.err.ee
korrespondent
Virumaa pärimuskultuuri programm KUM/Rahvakultuuri 2015-2019 30 000 summa aasta kohta
Keskus/riigieelarve
Narva kunstiresidentuur KUM/EKA/riigieelarve pidev 50 000 summa aasta kohta
Jõhvi kontserdimaja ja kino Amadeus KUM/Eesti Kontsert/ pidev 270 000 summa aasta kohta
toetamine riigieelarve
Narva Muuseumi SA toetamine KUM/riigieelarve pidev 220 000 summa aasta kohta
Justiitsministeerium
27
Kohtunikuabide ametikohtade (9) JuM 2016-… olemasolevatest
viimine Narva vastavalt pensioneerunud vahenditest
ametnike lahkumisele
Arendatakse välja Viru vangla võimekus JuM 2017-2021 30 500
politseile ametiabi andmiseks
Gümnaasiumiõpilastele tehakse Viru JuM; kaasvastutaja: SKA 2017-2021 118 750
vanglas Sisekaitseakadeemia eelkoolitus
Luuakse ja hoitakse käigus Ida-Virumaal JuM; kaasvastutajad: SiM, Ida- 2017-2021 122 160
töötavatele ja sinna lähetatud Viru MV; RM
riigiametnikele piirkonna eripärasid
tutvustav suhtlus- ja koostöövõrgustik
Õigusteenuste arendamine Ida-Virumaal Prokuratuur; kaasvastutaja: 2015-2020 273 640
ning õigukaitseametnike piirkonda JuM
roteerumise soodustamine
Täiendavad investeeringuvajadused/ Elluviija/ Väljatöötaja Rakendamise Hinnanguline Kommentaar
tegevused, millele hetkel puudub periood maksumus
eelarveline ressurss
Sotsiaalministeerium
Ida-Viru keskhaigla aktiivravi II SA IVKH / SoM 2018-2020 23 000 000 Võimalik rahastus struktuuritoetuste rakenduskava
ehitusjärgu teostamine muudatuste abil. Eesmärk on struktuurivahendite
ümbertõstmine tagamaks Ida-Viru keskhaigla
investeeringu katteallikas.
Siseministeerium
Sillamäe ühishoone (politsei ja pääste) RKAS 2017-2020 2 310 000 0,230 mln € osas rahastus olemas (projekteerimine)
Kohtla-Järve ühishoone (politsei, pääste, RKAS 2018-2021 4 210 000 rakendamise periood ca 3 aastat raha eraldamisest
võimalik ka kriminaalhooldus)
Kiviõli ühishoone (politsei ja pääste) RKAS 2018-2021 2 020 000 rakendamise periood ca 3 aastat raha eraldamisest
Narva kordon RKAS 2017-2020 3 000 000 rakendamise periood ca 3,25 aastat raha eraldamisest
28
Kodakondsus-lepingu piloteerimine Täpsustamisel 2018–2021 ca 2 700 000 Tegemist on piloteeritava lepinguga, mille
tuhandele Eesti kodakondsust taotleda püsirahastuse vajadus selgub piloteerimise
soovivale isikule, kes on seaduslikul tulemusena. Hetkel rahastus puudub. Täpsustamisel
alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat on vastutav asutus, kes hakkab lepingute
ja kes vastavad kodakondsuse saamiseks võimaldamiseks vajaliku süsteemi väljatöötamise ja
esitatud nõuetele. hilisema rakendamisega tegelema.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
RESi lisataotlus Tehnopoli Startup Tehnopol 2018-2021 300 000
Inkubaatori tegevusplaani elluviimiseks
Ida-Virumaal
Kultuuriministeerium
Narva kindluse väljaarendamise Narva Muuseum 2018-2021 1 419 000 summa kokku
kindlusarhitektuuri ajalugu tutvustavaks
rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks
projektide omafinantseeringu kulude
katmine riikliku kaasfinantseeringu
vahenditest
Justiitsministeerium
Ida-Virumaa praktikaprojekt (noorte Prokuratuur ja Ida Prefektuur 2016-2020 160 000
arendamine ja Ida-Virumaa
tutvustamine). Investeering sisaldab
praktikatasu ja ööbimiskulusid
Kohtute tugiteenuste keskuse loomise Justiitsministeerium 2018 603 516 2018. a vajadus 603 516, iga järgnev aasta 516 532
personalikulud eurot
Haridus- ja teadusministeerium
Ühendatud Ida-Virumaa HTM 2017-2020 850 000 Tegemist on õppekohtade ja praktikabaasi
kutsehariduskeskus moderniseerimise, sh tehnoloogiliste seadmete
hankimisega
TTÜ Virumaa kolledži TTÜ Virumaa kolledž Vastavalt Ida-
kompetentsikeskuse arendamine Virumaa programmi
võimalustele
29
Piirkonna arengusse panustavate TTÜ Virumaa kolledž; TÜ Vastavalt Ida- uuringute alla võiksid kuuluda näiteks
teadusuuringute läbiviimine Narva kolledž Virumaa programmi maavarauuringud, keskkonnauuringud, muu teadus- ja
võimalustele arendustegevus, mis aitaks kaasa piirkonna
konkurentsivõime tõusule
30