Haridus- ja Teadusministeerium
Kultuuriministeerium
Rahandusministeerium 19.02.2018 nr 14-12.3/99-1
Sotsiaalministeerium
Esitluskiri siseministri 27. märtsi 2015. aasta
käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“
muutmise eelnõu kooskõlastamiseks
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7
lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr
1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmise
eelnõu.
Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 4 alusel palun eelnõu kooskõlastada
10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Teadmiseks:
Riigikantselei
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Politsei- ja Piirivalveamet
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
SA Innove
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
SA Archimedes
SA Eesti Teadusagentuur
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Lisa:
1. „Siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu
2. „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
3. „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muudetud
tervikteksti eelnõu
Ave Osman 6125242
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
KÄSKKIRI EELNÕU
Siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja
nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussissrändajate kohanemise toetamiseks“
muutmine
Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel
1. Muudan siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussissrändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi käskkiri) järgmiselt:
1.1. täiendan käskkirja punktiga 1.1.3 järgmises sõnastuses:
„1.1.3. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise
ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on projekti nimetuseks
„Uussisserändajate kohanemise toetamine“.“;
1.2. sõnastan punkti 1.2.1 viimase lause järgmiselt:
„Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles osalemisse suunamise kord
on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“
(edaspidi kohanemisprogrammi määrus).“;
1.3. sõnastan punkti 1.3.2 järgmiselt:
„1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(edaspidi EAS), SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur.“;
1.4. sõnastan punkti 2.1.1.1 järgmiselt:
„2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond ning
elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT.“;
1.5. sõnastan punkti 2.1.1.3 järgmiselt:
„2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja
rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning arendab perioodil
1
2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga portaali sisuliselt.“;
1.6. täiendan käskkirja punktiga 2.1.1.4 järgmises sõnastuses:
„2.1.1.4. SMIT viib tegevuses 2.1.3.3. läbi infoplatvormi hindamise ja edasiarendused. SMIT
loob ja rakendab tegevuses 2.1.3.4. uussisserändajatele vajalikku rändeinfot pakkuva
veebilahenduse ning tagab selle sisulise ja tehnilise aja- ja asjakohasuse, arendustööde
läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele ning kasutajatoe ja
infoplatvormi turvalisuse.“;
1.7. sõnastan punkti 2.1.2.1 järgmiselt:
„2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt
eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle tugiteenused.“;
1.8. sõnastan punktid 2.1.3.3.1 ja 2.1.3.3.2 järgmiselt:
„2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi
arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks vajalikud
arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hindab SMIT koostöös elluviijaga
infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud andmekogumisele
seatud nõuetele.
2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2018.“;
1.9. sõnastan punkti 2.1.3.4.1 järgmiselt:
„2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv veebilahendus
uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle infotehnoloogiline asjakohasus.
Teenuse piloteerimise, hindamise ning edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi,
sealhulgas vastavalt vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse vastavalt parimatele
infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid teenuseid pakkuvate asutustega
ning vajaduse korral pakutakse neile konsultatsiooni info kättesaadavuse parandamiseks. EAS
ja SMIT tagavad koostöös elluviijaga, et rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste
andmebaasidega.“;
1.10. sõnastan punkti 2.2.3.4.1 viimase lause järgmiselt:
„Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu ja
vajaduse korral paberil.“;
1.11. sõnastan punkti 2.2.3.5.1 teise lõigu järgmiselt:
„Koolitusi pakutakse eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas1 vähemalt inglise ja vene keeles.
Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste läbiviimise ning tulemuste seiramise eest ja
elluviijale esitamise eest vastutavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad. Koolitusi pakutakse ühes raskusastmes2 kõikide koolitusmoodulite lõikes
1 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda soovijatele
võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik väljaspool Tallinnat,
Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.
2
Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse
korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis
kehtestatud nõuetest.
2
(välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse korral
soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas
sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA.“;
1.12. sõnastan punkti 2.3.1.1 järgmiselt:
„2.3.1.1 Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond,
elluviija partner PPA ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud partnerid.“;
1.13. sõnastan punkti 2.3.3.1.2 järgmiselt:
„2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021.“;
1.14. sõnastan punkti 2.3.3.3.1 järgmiselt:
„2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate vahetamise
seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele organisatsioonidele, sealhulgas ülikoolid,
erinevad katusorganisatsioonid, kohaliku omavalitsuse üksused, teenusepakkujad,
kodanikeühendused. Parimate praktikate seminaridele kaasatakse ka väliseksperte ning
korraldatakse uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel
õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks. Koostatud on kohanemist toetavad
informatiivsed juhendmaterjalid uussisserändajatega kokku puutuvatele organisatsioonidele.
Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas kaasates
uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi, võimaliku arendamise,
organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate ja teistel seonduvatel teemadel. Elluviija
korraldab parimate praktikate seminare välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide
praktikatega tutvumiseks uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate
osalusel. Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja
jagamise.“;
1.15. sõnastan punkti 2.3.3.4.2. järgmiselt:
„2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2020–31.12.2022.“;
1.16. kehtestan punkti 3 uues redaktsioonis:
3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed
Näitajad Näitaja Alg- Siht- Siht Siht- Siht- Selgitav teave
nimetus tase tase -tase tase tase
2016 2018 2020 2023
Toetatav tegevus 2.1
Tulemus Infoplatvor 0 500 1500 2500 4500 Tulemusnäitaja moodustab
näitaja mi meetme tegevuse 2.6.1
kasutajate väljundnäitaja.
arv
Toetatav tegevus 2.2
Tulemus Kohanemis 0 494 2353 5575 12 843 Tulemusnäitaja moodustab
näitaja koolitustel meetme tegevuse 2.6.2
osalejate arv väljundnäitaja.
Tulemusnäitaja panustab
rakenduskava
väljundnäitajasse
3
„Lõimumis- ja
kohanemiskoolitustel
osalejate arv“.
Rakendu Kohanemis 0 346 1647 3902 8990 Tulemusnäitaja moodustab
skavaga programmi meetme tegevuse 2.6.2
seonduv läbinute3 väljundnäitaja.
tulemusn arv, kelle Tulemusnäitaja panustab
äitaja eesti keele rakenduskava
oskus, tulemusnäitajasse
praktiline „Kohanemis- ja
informeeritu lõimumisprogrammi läbinute
s ja arv, kelle eesti keele oskus,
teadmised informeeritus ja teadmised
Eesti riigi, Eesti riigi, ühiskonna ja
ühiskonna kultuuri kohta on paranenud“.
ja kultuuri
kohta on
paranenud
Toetatav tegevus 2.3
Tulemus Arendatud 0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja moodustab
näitaja või välja- meetme tegevuse 2.6.3
töötatud väljundnäitaja ning ühtlasi
teenuste arv rakenduskava
väljundnäitaja
„Uussisserändajate
kohanemise toetamiseks
arendatud või väljatöötatud
teenuste arv“.
1.17. kehtestan punkti 6 uues redaktsioonis:
6. Tegevuste eelarve
Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal
nr (eurodes)
1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja 510 000 100%
rakendamine
1.1 ESF-i toetus 433 500 85%
sh PPA (2015−2018) 71 785,05
EAS (2015−2017) 35 511,76
SMIT (2018−2019) 141 935,04
1.2 Riiklik kaasfinantseering 76 500 15%
sh PPA (2015−2018) 12 667,95
EAS (2015−2017) 6266,78
SMIT (2018−2019) 25 047,36
1.3 Omafinantseering 0 0%
2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine 6 789 200 100%
ja rakendamine
2.1 ESF-i toetus 5 770 820 85%
sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56
2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 018 380 15%
sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27
3 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi
teemamoodulis või 50% ulatuses algtaseme (A1) keeleõppes.
4
2.3 Omafinantseering 0 0%
3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 2 200 800 100%
rakendamine
3.1 ESF-i toetus 1 870 680 85%
sh PPA (2017−2021) 637 500
3.2 Riiklik kaasfinantseering 330 120 15%
sh PPA (2017−2021) 112 500
3.3 Omafinantseering 0 0%
1.18. sõnastan punkti 7.1.3.1.1 järgmiselt:
„7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti
juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning § 3 lõikes 4.“;
1.19. sõnastan punkti 7.1.3.2 järgmiselt:
„7.1.3.2. Kaudsed kulud:
7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud, mida
kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad toetatavate tegevuste tõttu,
sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse §
9 lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud
projekti üldkulud.
7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti
otsestest personalikuludest.“;
1.20. tunnistan punkti 7.1.4 kehtetuks;
1.21. sõnastan punkti 8.2 järgmiselt:
„8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse RÜ-
le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuse
keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks
tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.“;
1.22. sõnastan punkti 8.7 järgmiselt:
„8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt
tegelikele otsestele personalikuludele.“;
1.23. sõnastan punkti 9.1.1 järgmiselt:
„9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava ja
sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve
seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve kinnitatakse koos TAT-
iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri esitatakse erandina kümne
tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA4;
9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve
seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve muudatused
juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja
elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist
4
Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.
5
võimaldavas vormis;
9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve
esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ
kooskõlastuse saamisest;“;
1.24. sõnastan punkti 11.2 järgmiselt:
„11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab vahearuande
esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea
kõrvaldamist.“;
1.25. Sõnastan punkti 11.3 järgmiselt:
„11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast
arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande esitamist, loetakse
uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on väiksem kui kuus kuud,
esitatakse ainult lõpparuanne.“;
1.26. sõnastan punkti 11.4 järgmiselt:
„11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane
ja nõuetekohaselt täidetud.“;
1.27. sõnastan punkti 11.6 järgmiselt:
„11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie tööpäeva
jooksul.“;
1.28. sõnastan punkti 11.8 järgmiselt:
„11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA-le
kinnitamiseks.“;
2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
6
Seletuskiri „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise
tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ juurde
1. Sissejuhatus
Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud toetatavate
tegevuste elluviimise käigus kujunenud vajadustest. Toetatavat tegevust nr 2.1 „Infoplatvormi
ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine“ puudutav peamine muudatus on, et
partneriks nimetatakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Toetatavat
tegevust 2.2 „Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine“ puudutavad
muudatused seisnevad kahe alategevuste kirjelduse täpsustamises tulenevalt
kohanemisprogrammi katsetamise perioodil, mis lõppes 2017. aastaga, saadud kogemustest.
Toetatava tegevuse 2.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“
kirjeldusse lisatakse välisekspertide kaasamise ja õppereiside korraldamise võimalus. Lisaks
tegevuste sisu kirjeldusi puudutavatele muudatustele ajakohastatakse partnerite eelarveid ning
tehakse tehnilisi täpsustusi TAT-i reguleerimisala, väljund- ja tulemusnäitajaid, abikõlblikke
kulusid, tegevuskavasid, maksetaotluseid ja seirearuandeid puudutavates punktides.
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike
2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel.
Käskkirja eelnõu koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ave Osman
(e- post
[email protected], telefon 612 5242) ning kodakondsus- ja
rändepoliitika osakonna nõunik Martin Tulit (e-post
[email protected], telefon
612 5280). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna nõunik
Kertu Nurmsalu (
[email protected], tel 612 5084).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimesega muudetakse TAT-i ja teine on eelnõu
rakendussäte.
Eelnõu punkti 1 kohaselt tehakse muudatusi TAT-i alljärgnevates punktides.
TAT-i lisatakse punkt 1.1.3, millega sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a
määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,
toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja
kord“ (edaspidi teavitusmäärus) tähenduses on projekti nimetuseks „Uussisserändajate
kohanemise toetamine“. Teavitusmääruse § 6 kohaselt peab toetatava tegevuse toimumise
kohta paigaldama plakati, millel peab muu hulgas olema projekti nimetus. Senimaani oli
projekti nimetusena kasutusel TAT-i pealkiri. Punktiga 1.1.3 sätestatakse lühem ja selgem
projekti nimetus, kuna see võimaldab nii sihtrühmal kui avalikkusel projekti eesmärki selgemalt
hoomata.
Punkti 1.2.1 viimases lauses eemaldatakse määruse pealkirja järelt joonealuse viite number ja
koos sellega viite sisuks olev Riigi Teataja veebilehe aadress, kuna kohanemisprogrammi
määruse muutmisel avaldatakse uus kehtiv redaktsioon Riigi Teatajas uuel veebilehe aadressil.
Kohanemisprogrammi muudatus jõustus 3. juulil 2017. a ja muudetud määrus on leitav
aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017004, mitte TAT-is seni viidatud aadressil.
1
Punktides 1.3.2 ja 2.1.1.1 sätestatakse partnerina Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskus (edaspidi SMIT). TAT-i tegevuse 2.1. „Infoplatvormi ja selle tugiteenuste
väljatöötamine ja rakendamine“ elluviimise käigus on selgunud, et infoplatvormi turvalisuse ja
kasutajatoe asjakohasuse ning infoplatvormi ühilduvuse tagamiseks teiste infoplatvormide ja
andmebaasidega on vajalik mahukam ning asjatundlikum tugi, kui senine partner Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) on võimeline pakkuma. Tulenevalt turvalisusnõuetest ei
ole EAS-il kõiki vajalikke õigusi põhjalikemate muudatuste tegemiseks infoplatvormis. Kuna
SMIT-i ülesanne on tagada Siseministeeriumi ja selle haldusalas olevate asutuste IT-arenduste
läbiviimine ja rakendamine, on nii kompetentsuse tagamiseks kui ressursside säästmiseks
otstarbekam arendada ja rakendada infoplatvormi koostöös SMIT-iga ning seetõttu sätestatakse
SMIT elluviija partneriks.
Punktis 2.1.1.3 täpsustatakse, millises ajavahemikus ja milliste alategevuste raames arendas
infoplatvormi partner EAS. EAS arendas infoplatvormi sisu perioodil 2015–2017 alategevuste
2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste
väljatöötamiseks ja rakendamiseks jätkuvalt kasutada portaali estonia.ee. Portaali varasem
aadress oli estonia.eu ning punktis korrigeeritakse ka domeeni laiendit.
TAT-i lisatud punktis 2.1.1.4 kirjeldatakse, milliseid töid ja milliste alategevuste raames
teostab partner SMIT. SMIT viib tegevuses 2.1.3.3. läbi infoplatvormi hindamise ja
edasiarendused ning tegevuses 2.1.3.4. loob ja rakendab uussisserändajatele kohanemiseks
vajalikku infot pakkuva veebilahenduse ning tagab selle sisulise ja tehnilise aja- ja
asjakohasuse, arendustööde läbiviimise ning kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse.
Punktis 2.1.2.1 tehakse keeleline parandus liitsõnas ingliskeelne.
Punktis 2.1.3.3.1 täpsustatakse, mida teeb partner SMIT alategevuse 2.1.3.3. Infoplatvormi
hindamine ja edasiarendus raames. SMIT teeb infoplatvormi arendusi ning hindab koostöös
elluviijaga infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud
andmekogumisele seatud nõuetele.
Punktis 2.1.3.3.2 pikendatakse TAT-i alategevuse 2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja
edasiarendus elluviimise aega seniselt 30. juunilt 2017. a kuni 31. detsembrini 2018. a. Senisel
partneril EAS puudus hindamiseks vajalik kompetents ja võimekus. Kuna uue partneri (SMIT)
ülesandeks on tagada infoplatvormi rakendamine ja jooksvate arenduste läbiviimine, on
tegevuse tervikvaates otstarbekam viia infoplatvormi hindamine, edasiarendus ja rakendamine
ning jooksvate arenduste teostamine läbi koostöös SMIT-iga. Selle võimaldamiseks
pikendatakse tegevuse elluviimise aega 2018. aasta lõpuni, kuna partner SMIT alustas tegevust
2018. aasta algusest.
Punktis 2.1.3.4.1 täpsustatakse, et alategevuse 2.1.3.4 Infoplatvormi rakendamine tulemusena
on tagatud infoplatvormi infotehnoloogiline asjakohasus ning et seda arendatakse vastavalt
parimatele infotehnoloogilistele praktikatele. Samuti lisatakse viide partnerile SMIT, kes tagab
koostöös elluviijaga, et rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste andmebaasidega.
Punktis 2.2.3.4.1 eemaldatakse alategevuse 2.2.3.4 Materjalide lõpphindamine ning
materjalide muutmine kirjelduse viimasest lausest viide partneritele, kuna seda alategevust
viivad läbi riigihanke korras leitud teenusepakkujad, mitte partnerid. Partnerid SA Archimedes
ja SA Eesti Teadusagentuur, kelle partneriks olemine lõppes 2017. aastaga, osalesid materjalide
2
väljatöötamises ja katsetamises. Samuti eemaldatakse kirjeldusest sõna koostavad, kuna
materjalide lõpphindamise ja muutmise etapis ei ole kavas uusi materjale koostada.
Punktis 2.2.3.5.1 eemaldatakse alategevuse 2.2.3.5 Koolituste pakkumine kirjeldusest viide
partneritele, kuna seda tegevust viivad läbi riigihanke korras leitud teenusepakkujad. Partnerid
SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur osalesid koolituste väljatöötamises ja katsetamises.
Samuti sätestatakse, et kohanemiskoolitusi pakutakse ühes raskusastmes. Seni oli sätestatud, et
kohanemiskoolitusi pakutakse kahes raskusastmes. Koolituste katsetamise käigus on selgunud,
et puudub piisav vajadus koolituste pakkumise järele kahes raskusastmes. Seetõttu sätestatakse,
et koolitusgrupid komplekteeritakse vajaduse ja otstarbekuse korral vastavalt koolitatavate
haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis kehtestatud
nõuetest.
Punktis 2.3.1.1 täpsustatakse, et toetatavat tegevust 2.3 Tugivõrgustike kontseptsiooni
väljatöötamine ja rakendamine viivad lisaks Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika
osakonnale ja partnerile Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ellu riigihangete seaduses
sätestatud korra alusel leitud teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud partnerid. Kui
partner leitakse avaliku konkursi korras, algatatakse TAT-i muutmine, et vastav partner saaks
TAT-is partneriks sätestatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse mõistes.
Punktis 2.3.3.1.2 pikendatakse alategevuse 2.3.3.1 Arendamist vajavate teenuste ja nende
pakkumise võimekuse väljaselgitamine elluviimise aega seniselt 31. detsembrilt 2018. a kuni
31. detsembrini 2021. a, et tagada ajakohane sisend punktis 2.3.3.2 kirjeldatud alategevusele
Teenuste arendamine, mille elluviimine kestab 31. detsembrini 2022. a.
Punktis 2.3.3.3.1 lisatakse alategevuse 2.3.3.3 Parimate praktikate seminarid,
juhendmaterjalide koostamine kirjeldusse, et parimate praktikate seminaridele kaasatakse
väliseksperte ning korraldatakse õppereise välisriikidesse, kus osalevad ka uussisserändajatega
kokku puutuvate organisatsioonide esindajad. Õppereiside eesmärk on tutvuda teiste riikide
praktikatega uussisserändajate kohanemise toetamisel.
Punktis 2.3.3.4.2 lükatakse alategevuse 2.3.3.4 Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine
tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega
rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta elluviimise
algusaeg 1. jaanuarilt 2017. a edasi 1. jaanuarile 2020. a., kuna 2020. aastaks on toetatava
tegevuse 2.3 alategevusi pikemalt rakendatud ning on rohkem andmeid tugivõrgustike mõju
hindamiseks.
Punktis 3. korrigeeritakse toetatava tegevuse 2.3 tulemusnäitaja sihttasemeid, et viia need
kooskõlla 19. detsembril 2017. a heaks kiidetud perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava muudatustega ning Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a
korraldusega nr 386 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“
kinnitamine“. Nende dokumentide kohaselt on tegevuse 2018. a sihttase 5, 2020. a sihttase 15
ja 2023. a sihttase 25 uussisserändajate kohanemise toetamiseks arendatud või väljatöötatud
teenust.
Punktis 6 sätestatakse SMIT-i kui uue partneri eelarve ning korrigeeritakse partnerite SA
Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur eelarvete suurust vastavalt nende tegelikele kuludele
2017. aasta lõpu seisuga, mil lõppes nende partneriks olemise aeg. Samuti korrigeeritakse
3
partneri PPA eelarve kasutamise ajavahemiku lõppu toetatava tegevuse 2.3 raames, milleks on
2021. aasta senise 2022. aasta asemel.
Punktides 7.1.3.1.1 ja 7.1.3.2 ühtlustatakse otseste personalikulude ja kaudsete kulude sõnastus
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ kehtiva redaktsiooni sõnastusega.
Muudatuse raames eemaldatakse punkti 7.1.3.2.2 tekst ja senine punkt 7.1.3.2.3 muutub
punktiks 7.1.3.2.2.
TATis tunnistatakse kehtetuks punkt 7.1.4, mis sätestas kohustuse küsida hinnapäringuid
pakkujate paljususe olemasolul nende asjade ja teenuste ostmiseks, mille maksumus ületas 1500
eurot ilma käibemaksuta. Muudatus vähendab elluviija ja partnerite halduskoormust asjade ja
teenuste ostmisel ning rakendusüksuse kontrollikoormust. Kuna elluviija on hankija
riigihangete seaduse tähenduses ning tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§-st 25 on TAT-i partneritel samuti kohustus järgida riigihangete seadust, on jätkuvalt tagatud
ning rakendusüksus kontrollib, et toetatavate tegevuste elluviimisel järgitakse riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid ning rahalisi vahendeid kasutatakse säästlikult ja otstarbekalt.
Punktis 8.2 täpsustatakse, et elluviija peab maksetaotlusi rakendusüksusele esitama e-toetuse
keskkonna vahendusel ning selles oleval vormil, mitte struktuuritoetuse registri kaudu ega
rakendusüksuse kehtestatud vormil. Samuti täpsustatakse, et juhul, kui tehniline viga e-toetuse
keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks
tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
Punktis 8.7 korrigeeritakse viidet TAT-i punkti 7.1.3.2 ühele alapunktile, mille number TAT-i
punkti 7.1.3.2 muutmise käigus muutub.
Punktidest 9.1.1.1 ja 9.1.1.2 eemaldatakse viide rakendusasutuse (edaspidi RA) juhi
käskkirjale, kuna siseminister kui RA juht on 22. juuni 2017. a käskkirjaga eelarveaasta
tegevuskava, eelarve ja selle seletuskirja kinnitamise volitanud sisejulgeolekupoliitika
asekantslerile, kes kinnitab eelnimetatud dokumendid oma otsusega.
Punktides 11.2 ja 11.3 täpsustatakse, et vahe- ja lõpparuanded koos lisadega esitatakse RÜ-le
e-toetuse keskkonna kaudu. Lisaks sellele nähakse ette, et juhul, kui vahe- või lõpparuande
tähtaegset esitamist takistab tehniline viga e-toetuse keskkonna töös, loetakse uueks
vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
Punktis 11.3 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega neljakümne viielt päevalt
kolmekümnele päevale tulenevalt korraldusasutuse juhi 5. novembri 2017. a kirjaga nr
9.2- 2/1788-1 saadetud suunisest RA-dele tagada seirearuannete esitamine nii, et
rakendusüksused jõuaksid andmed struktuuritoetuse registris esitada veebruari lõpuks. Kuna
toetatavate tegevuste abikõlblikkus lõppeb 31.12.2022, siis 45-päevase esitamise tähtaja korral
ei jõuaks rakendusüksus lõpparuannet seatud tähtajaks ära menetleda.
Punktis 11.4 lühendatakse rakendusüksuse aega seirearuande vormikohasuse ja
nõuetekohasuse kontrollimiseks kahekümnelt tööpäevalt viieteistkümnele ning punktides 11.6
ja 11.8 sätestatakse, et rakendusüksus annab elluviijale kuni kümme tööpäeva, mitte vähemalt
kümme tööpäeva, seirearuandes leitud puuduste kõrvaldamiseks. Muudatused tulenevad
korraldusasutuse juhi 5. novembri 2017. a kirjaga nr 9.2-2/1788-1 saadetud suunisest RA-dele
4
tagada seirearuannete esitamine nii, et rakendusüksused jõuaksid andmed struktuuritoetuse
registris esitada veebruari lõpuks.
3. Eelnõu terminoloogia
Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.
5. Käskkirja mõjud
Eelnõuga TAT-i tehtavad täiendused ja täpsustused tuginevad tegevuste elluviimise käigus
saadud kogemustele ja selgunud vajadustele ja korraldusasutuse suunistele ning võimaldavad
saavutada toetatavatele tegevustele seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused aja- ja
ressursitõhusamalt. TAT-is tehtavad tehnilised muudatused (nt näitajate sihttasemed,
abikõlblike kulude tingimused) aitavad tagada õigusselguse, kuna TAT-i tekst viiakse
kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Eelarves tehtavad muudatused tagavad eelarvevahendid
partnerile SMIT ning võimaldavad seniste partnerite, kelle tegevus on lõppenud, rahaliste
vahendite jäägid tegevustesse tagasi suunata. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse
tingimuste punkti kehtetuks tunnistamine kahandab nii elluviija, partnerite kui rakendusüksuse
halduskoormust.
6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
TAT-is sätestatud toetatavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi
vahenditest TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne
täiendavaid kulusid.
7. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates
1. jaanuarist 2018. a.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse perioodi 2014–20120 struktuuritoetuse seaduse § 13 lg 3 alusel
õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Rahandusministeerium),
valdkondlikku komisjoni kuuluva RA-ga (Kultuuriministeerium) ning teiste RA-dega, kes
vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi
rakendamise eest (Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ja
5
Sotsiaalministeerium), ning RA-dega, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest ja kelle
vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ja Rahandusministeerium). Eelnõu saadetakse
teadmiseks rakendusüksusele SA Innove ning TAT-i partneritele (Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus, Politsei- ja Piirivalveamet, Sihtasutus Archimedes, Sihtasutus Eesti
Teadusagentuur, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).
6
KÄSKKIRI EELNÕU
27.03.2015 nr 1-3/87
muudetud järgmiste käskkirjadega
04.01.2017 nr 1-3/3
Toetuse andmise tingimused uussissrändajate
kohanemise toetamiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.
1. Üldsätted
1.1. Reguleerimisala
1.1.1. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks (edaspidi
TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda uussisserändajate
kohanemise toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava
(edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“
meetme 2.6. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud
püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja
uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ järgmiste tegevuste
(edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks:
1.1.1.1. meetme tegevus 2.6.1. infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja
rakendamine;
1.1.1.2. meetme tegevus 2.6.2. kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja
rakendamine;
1.1.1.3. meetme tegevus 2.6.3. tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja
rakendamine.
1.1.2. Toetatavate tegevuste eesmärk on luua eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis
ning kujundada uussisserändajatele eeldused osaleda Eesti ühiskonnas, sealhulgas
tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas.
1.1.3. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide
tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on
projekti nimetuseks „Uussisserändajate kohanemise toetamine“. (lisatud siseministri
xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
1.2. Terminid
1.2.1. Kohanemisprogramm on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks
ning see sisaldab teemapõhiseid koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet.
Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi, tagades
neile teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja
1
perekonnaga seotud teemade kohta ning soodustades neil eesti keele oskuse
omandamist. Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles
osalemisse suunamise kord on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses
nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi kohanemisprogrammi määrus). (muudetud
siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
1.2.2. Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:
1.2.2.1. välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses
või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;
1.2.2.2. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa
Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;
1.2.2.3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline
elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.
1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus
1.3.1. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium.
1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi kodakondsus- ja
rändepoliitika osakonda.
1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(edaspidi EAS), SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur. (muudetud siseministri
xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
1.3.3. Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on SA Innove.
1.3.4. Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium.
1.3.4.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite
osakonda.
2. Toetatavad tegevused
2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine
2.1.1. Elluviija ja partner
2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond
ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT. (muudetud siseministri xx.yy.2018
käskkirjaga nr 1-3/x).
2.1.1.2. PPA loob ja rakendab tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames andmevahetuslahenduse
PPA asjakohase andmebaasi ja loodava infoplatvormi vahel, mis tagab
kohanemiskoolitusele suunatud isikute andmete kättesaadavuse punktis 2.2
nimetatud tegevusi ellu viivatele elluviija partneritele ja vastavalt riigihangete
seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujatele ja andmete olemasolu PPA
asjakohases andmebaasis.
2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja
rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning
arendab perioodil 2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga
portaali sisuliselt. (muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
2.1.1.4. SMIT viib tegevuses 2.1.3.3. läbi infoplatvormi hindamise ja edasiarendused.
SMIT loob ja rakendab tegevuses 2.1.3.4. uussisserändajatele vajalikku rändeinfot
pakkuva veebilahenduse ning tagab selle sisulise ja tehnilise aja- ja asjakohasuse,
arendustööde läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele
ning kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse. (lisatud siseministri xx.yy.2018
käskkirjaga nr 1-3/x).
2.1.2. Tulemus
2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt
eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle
2
tugiteenused. (muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
2.1.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud
2.1.3.1.1. Alusuuringute käigus on koostatud ülevaade olemasolevatest infoteenuse
pakkumiseks vajalikest või sellega seonduvatest materjalidest. Tehtud on
tehniline analüüs ning töötatud välja ettepanekud portaali optimaalseks
rakendamiseks ja veebipõhise rakenduse lähteülesanne.
Infoplatvormi alusuuringute läbiviimise käigus analüüsitakse olemasolevaid
veebipõhiseid uussisserändajatele suunatud infot sisaldavaid ressursse vastavalt
2013.–2014. aastal läbiviidud uuringu1 andmetele, hinnatakse veebirakenduste
sisu, sealhulgas millist infot, millistes keeltes, millisel viisil ja kui palju
pakutakse, kuidas vahetatakse infot teiste infot pakkuvate rakendustega.
Selgitatakse välja optimaalne koondatud (olemasoleva keskse veebiressursi
raames), maksimaalselt automatiseeritud (andmevahetusliidestega varustatud)
ning andmevahetuseks sobivaim (PPA asjakohase andmebaasiga ühilduv)
lahendus uussisserändajatele suunatud info pakkumiseks.
2.1.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2014–31.12.2016.
2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine
2.1.3.2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise tulemusena on loodud
mitmekeelne (vähemalt eesti, inglise ning vene keeles infot esitav) avalik teenus.
Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise käigus arendatakse välja
alusuuringute põhjal kujundatud mudel info koondamiseks ja esitamiseks.
Tehakse tehnilised arendused, et vältida info dubleerimist ja käsitsi sisestamist.
EAS tagab koostöös Elluviijaga, et loodavat infoplatvormi on võimalik seostada
teiste asjakohaste andmebaasidega. Infoplatvormi piloteeritakse ning testitakse
tehniliselt.
2.1.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2015–31.12.2016.
2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus
2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi
arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks
vajalikud arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hindab SMIT
koostöös elluviijaga infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele
ja automatiseeritud andmekogumisele seatud nõuetele.
2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2018
(muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine
2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv
veebilahendus uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle
infotehnoloogiline asjakohasus. Teenuse piloteerimise, hindamise ning
edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi, sealhulgas vastavalt
vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse vastavalt parimatele
infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid teenuseid
pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile konsultatsiooni info
kättesaadavuse parandamiseks. EAS ja SMIT tagavad koostöös elluviijaga, et
rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste andmebaasidega. (muudetud
siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
2.1.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
1
http://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf
3
2.1.4. Sihtrühm
2.1.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.
2.1.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.1.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.1.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.1.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.1.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.1.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“.
2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine
2.2.1. Elluviija ja partnerid
2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond ja
elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes ning vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.1.2. PPA suunab tegevuste 2.2.3.2 ja 2.2.3.5 raames uussisserändajaid osalema
kohanemisprogrammis ning tagab andmevahetuse PPA asjakohase andmebaasi ja
tegevuse 2.1 raames loodava infoplatvormi vahel.
2.2.1.3. SA Eesti Teadusagentuur viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3
osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 4. Tegevuse 2.2.3.3
raames on SA Eesti Teadusagentuuri ülesanne uuendada või koostada materjale
ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad
kohanemisprogrammi teaduse teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.1.4. SA Archimedes viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades,
mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 3. Tegevuse 2.2.3.3 raames on
SA Archimedese ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need
infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi
õppimise teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.2. Tulemus
2.2.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud, piloteeritud, arendatud ning rakendatud
kohanemisprogrammi vastavalt kohanemisprogrammi määrusele ja selle lisadele,
välja arvatud osades, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse mooduli väljatöötamist,
piloteerimist ja rakendamist rahvusvahelise kaitse saajatele.
2.2.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste õppe-, ja infomaterjalide ning
teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine
ja arendamine
2.2.3.1.1. Tegevuse tulemusena on elluviija partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses
sätestatud korrale leitud teenusepakkujad loonud või vajaduse korral hankinud
koolitusmoodulite ning algtaseme (A1) keeleõppe pakkumiseks vajalikud info-,
metoodilised ja õppematerjalid, sealhulgas teadmiste testid. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
Partnerid, lähtudes kohanemisprogrammi määrusest, sõlmitavatest partnerlus-
või hankelepingutest, olemasolevatest hinnangutest ja uuringutest ning muudest
4
Siseministeeriumi juhendmaterjalidest, sealhulgas ühikuhinna metoodika
juhendmaterjalidest ja nõuetest, töötavad välja või hangivad koolitusmaterjalid
(nii kontaktõppes kui ka veebipõhiselt kasutatavad), koolituste pakkumise
metoodilised materjalid ning infomaterjalid koolituses osalejatele.
2.2.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.08.2014–31.12.2017. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine
2.2.3.2.1. Tegevuse tulemusena on väljatöötatud materjalide ja testide põhjal korraldatud
koolitused läbinud 1265 uussisserändajat.
Partnerid SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur ning vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad viivad läbi
kontaktõppe sessioonid koolitusmoodulite ja algtaseme (A1) keeleõppe
materjalide ja metoodika piloteerimiseks eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas2
vähemalt inglise ja vene keeles ning kahes raskusastmes3 kõikide
koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb
vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille pakkujatel on
õigus pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Piloteerimise käigus koguvad
partnerid ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad tagasisidet materjalide ja teadmiste testide kohta. Materjalid
tehakse kättesaadavaks käesoleva käskkirja punktis 2.1 nimetatud infoplatvormi
kaudu. Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks
vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid.
Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2017. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine
2.2.3.3.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja
keeleõppe sisu ning metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on
materjale programmi edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud
lisamaterjale.
Tegevuse raames tellib elluviija koolituse piloteerimise tulemustest lähtuvad
eksperdihinnangud või analüüsid koolituse sisu ja metoodiliste materjalide
kohta. Vastavalt eksperdihinnangutele või analüüsidele uuendavad või loovad
partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi
kaudu.
2.2.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019.
2.2.3.4. Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine
2.2.3.4.1. Tegevuse tulemusena on kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe
sisu ning metoodilised materjalid, sealhulgas veebipõhised või interaktiivsed
lahendused, asja- ja ajakohased, olemas vähemalt eesti, vene ja inglise keeles
ning kasutatavad iseseisvaks kohanemiskoolituste pakkumiseks. Tegevuse
raames hangib elluviija eksperdihinnangud koolituse sisu ja metoodiliste
materjalide kohta, tuginedes koolituse pakkumise käigus partnerite ja vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujate kogutud
tagasisidele. Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete
seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad
2
Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda
soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik
väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.
3
Koolituste piloteerimine kontaktõppe sessioonidena kahes raskusastmes sõltub huvist koolituste vastu.
5
materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu ja vajaduse korral paberil.
(muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
2.2.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–31.12.2022.
2.2.3.5. Koolituste pakkumine
2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud
pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud
üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on kohanemisprogrammi läbinud 11
578 uussisserändajat.
Koolitusi pakutakse eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas4 vähemalt inglise ja
vene keeles. Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste läbiviimise ning
tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise eest vastutavad vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. Koolitusi
pakutakse ühes raskusastmes5 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud
laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse korral
soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid,
sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab
kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud siseministri xx.yy.2018
käskkirjaga nr 1-3/x).
2.2.3.5.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022.
2.2.4. Sihtrühm
2.2.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.
2.2.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.2.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.2.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.2.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.2.5.1.3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Ettevõtted
hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“;
2.2.5.1.4. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.2.5.1.5. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“;
2.2.5.1.6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti“ meede 1“Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse
kindlustamine“.
2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine
2.3.1. Elluviija ja partnerid (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond,
elluviija partner PPA ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud partnerid. (muudetud
siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
2.3.1.2. PPA arendab tegevuse 2.3.3.2 raames välja ja rakendab välismaalaste seadusliku
4 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda
soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik
väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.
5
Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse
korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis
kehtestatud nõuetest.
6
Eestis viibimise ja elamise õigusliku nõustamisteenuse. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.3.2. Tulemus
2.3.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud ning rakendatud era-, avaliku ja kolmanda
sektori osalusel toimiv tugivõrgustike kontseptsioon.
2.3.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine
2.3.3.1.1. Tegevuse tulemusena on olemas ülevaade uussisserändajatele vajalikematest
teenustest, nende arendusvajadustest ning uussisserändajatele suunatud
teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekusest teenuseid arendada.
Elluviija kohtub arendamist vajavate teenuste pakkujatega ja sidusgruppidega
teenuste arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks.
2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. (muudetud siseministri
xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
2.3.3.2. Teenuste arendamine
2.3.3.2.1. Tegevuse käigus viiakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbi hanked või
leitakse partnerid või pakutakse nõustamist teenuste arendamiseks ja
pakkumiseks uussisserändajatele. Tegevuse raames rakendatakse
(välja)arendatud teenuseid (sealhulgas nõustamisteenuseid) ning soetatakse ja
renditakse teenuste rakendamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas
sülearvuteid ja tahvelarvuteid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr
1-3/3).
2.3.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022.
2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine
2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate
vahetamise seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele
organisatsioonidele, sealhulgas ülikoolid, erinevad katusorganisatsioonid,
kohaliku omavalitsuse üksused, teenusepakkujad, kodanikeühendused. Parimate
praktikate seminaridele kaasatakse ka väliseksperte ning korraldatakse
uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel
õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks. Koostatud on kohanemist
toetavad informatiivsed juhendmaterjalid uussisserändajatega kokku
puutuvatele organisatsioonidele.
Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas
kaasates uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi,
võimaliku arendamise, organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate
ja teistel seonduvatel teemadel. Elluviija korraldab parimate praktikate seminare
välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks
uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel.
Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja
jagamise.
(muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
2.3.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021.
2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele
suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle
jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta
2.3.3.4.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud uussisserändajatele võrgustikupõhise
tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikkust, muu hulgas
majanduslikku jätkusuutlikkust.
Elluviija tellib eksperdihinnangud, analüüsid või uuringud tugivõrgustike mõju
kohta teenustele, see hõlmab nii teenusepakkujate kui ka -tarbijate ja
7
asjassepuutuvate organisatsioonide hinnanguid tugiteenustele ja nende
pakkumisele.
2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2020–31.12.2022. (muudetud siseministri
xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
2.3.4. Sihtrühm
2.3.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajatele suunatud tegevusi või teenuseid
pakkuvad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kelle pakutavate
teenuste kohta on toetatavate tegevuste rakendamise käigus ning varem läbiviidud
uuringutest, ekspertide ja uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide
tagasisidest lähtuvalt tuvastatud suurim arendusvajadus ning vastavaid teenuseid
pakkuvate organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada.
2.3.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.3.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.3.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.3.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.3.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.3.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“.
3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed
Siht- Siht- Siht- Siht-
Näitajad Näitaja Alg- tase tase tase tase Selgitav teave
nimetus tase 2016 2018 2020 2023
Toetatav tegevus 2.1
Tulemus- Infoplat- 0 500 1500 2500 4500 Tulemusnäitaja
näitaja vormi moodustab meetme
kasutajate tegevuse 2.6.1
arv väljundnäitaja.
Toetatav tegevus 2.2
Tulemus- Kohanemis- 0 494 2353 5575 12 843 Tulemusnäitaja
näitaja koolitustel moodustab meetme
osalejate arv tegevuse 2.6.2
väljundnäitaja.
Tulemusnäitaja panustab
rakenduskava
väljundnäitajasse
„Lõimumis- ja
kohanemiskoolitustel
osalejate arv“.
Rakendus- Kohanemis- 0 346 1647 3902 8990 Tulemusnäitaja
kavaga programmi moodustab meetme
seonduv läbinute6 tegevuse 2.6.2
6 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi
teemamoodulis või 50% ulatuses algtaseme (A1) keeleõppes.
8
tulemus- arv, kelle väljundnäitaja.
näitaja eesti keele Tulemusnäitaja panustab
oskus, rakenduskava
praktiline tulemusnäitajasse
informeeri- „Kohanemis- ja
tus ja lõimumisprogrammi
teadmised läbinute arv, kelle eesti
Eesti riigi, keele oskus,
ühiskonna ja informeeritus ja
kultuuri teadmised Eesti riigi,
kohta on ühiskonna ja kultuuri
paranenud kohta on paranenud“.
Toetatav tegevus 2.3
Tulemus- Arendatud 0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja
näitaja või välja- moodustab meetme
töötatud tegevuse 2.6.3
teenuste arv väljundnäitaja ning
ühtlasi rakenduskava
väljundnäitaja
„Uussisserändajate
kohanemise toetamiseks
arendatud või
väljatöötatud teenuste
arv“.
(muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
4.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond ja riigivalitsemine.
4.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja
riigivalitsemine.
4.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine.
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood
5.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2014–31.12.2023.
6. Tegevuste eelarve
Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal
nr (eurodes)
1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine 510 000 100%
ja rakendamine
1.1 ESF-i toetus 433 500 85%
sh PPA (2015−2018) 71 785,05
EAS (2015−2017) 35 511,76
SMIT (2018−2019) 141 935,04
1.2 Riiklik kaasfinantseering 76 500 15%
sh PPA (2015−2018) 12 667,95
EAS (2015−2017) 6266,78
9
SMIT (2018−2019) 25 047,36
1.3 Omafinantseering 0 0%
2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine 6 789 200 100%
ja rakendamine
2.1 ESF-i toetus 5 770 820 85%
sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56
2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 018 380 15%
sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27
2.3 Omafinantseering 0 0%
3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 2 200 800 100%
rakendamine
3.1 ESF-i toetus 1 870 680 85%
sh PPA (2017−2021) 637 500
3.2 Riiklik kaasfinantseering 330 120 15%
sh PPA (2017−2021) 112 500
3.3 Omafinantseering 0 0%
(muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
7.1. Abikõlblikud kulud
7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse
perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese
õigusega.
7.1.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja
korrast.
7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud
7.1.3.1. Otsesed personalikulud
7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti
juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning
§ 3 lõikes 4. (muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametisse nimetamise akti alusel
otseselt projekti heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu
alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse
otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.1.3.2. Kaudsed kulud:
7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud,
mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad
toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud
personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti
administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.
7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti
otsestest personalikuludest.
(muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud
10
7.1.3.3.1. Abikõlblikud on lähetus- ja transpordikulud projekti otsesele personalile või
muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse
ja transpordiga seotud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud.
7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.
7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud
tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.
7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.
7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud
7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud
7.1.3.6. Koolitus-, seminari-, konverentsi- ja õppereiside kulud, sealhulgas
tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta
määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse
teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega
7.1.3.8. Tõlkekulud
7.1.3.9. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja
majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud
7.1.3.10. Metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud,
sealhulgas litsentsi- ja autoritasud
7.1.3.11. Tegevuse 2.2 sihtrühma koolitamise kulud
7.1.3.11.1. Koolituskulud on abikõlblikud nende koolitatavate eest, kelle osalemine
teemapõhistes koolitusmoodulites on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav,
ning nende koolitatavate eest, kelle osalemine algtaseme eesti keele õppes on
kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav ning kes on osalenud algtaseme eesti
keele õppes vähemalt 50% ulatuses keeleõppe mahust.
7.1.3.11.2. Koolituse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja
tahvelarvutite, soetamise ja rentimise kulud.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused (tunnistatud kehtetuks
siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x)
7.1.5. Tegevuse 2.2 sihtrühma abikõlblikud kulud
7.1.5.1. Transpordikulud, milleks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud
7.1.5.2. Majutuskulud
7.1.5.3. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud teemamooduli koolitusel osalejale,
kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km ning kelle
osalemine koolitusel on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.
7.1.5.4. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud keeleõppe koolitusel osalejale, kes
osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km, ja kes on
osalenud koolitusel vähemalt 50% ulatuses keeleõppe kursuse mahust ning see on
tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.
7.1.5.5. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.
7.1.6. Tegevuse 2.3 puhul on lisaks punktis 7.1.3 nimetatud kuludele abikõlblikud ka
järgmised kulud:
7.1.6.1. seminari- ja koolituskulud;
7.1.6.2. sihtrühma lähetus- ja transpordikulud TAT-i punktides 7.1.3.3.2–7.1.3.3.4
sätestatud tingimustel;
7.1.6.3. välisekspertide transpordi- ja majutuskulud;
7.1.6.4. ekspertide, sealhulgas välisekspertide töötasud;
7.1.6.5. uuringute ja analüüside kulud;
11
7.1.6.6. juhendmaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja
autoritasud;
7.1.6.7. arendatavate teenuste rakendamiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas
sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulud, litsentsitasud ning
sidekulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.2. Mitteabikõlblikud kulud
7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule:
7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;
7.2.1.2. preemiad;
7.2.1.3. liiklusvahendite ostmine ja liising;
7.2.1.4. kinnisasjade ostmine;
7.2.1.5. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud
maksustamisele mittekuuluva piirmäära;
7.2.1.6. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike
1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr
1- 3/3).
8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse
RÜ-le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-
toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse
esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud
siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.2 nimetatud prognoosile kõige harvem
kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude
maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab toetuse saaja
maksetaotluse kord kuus.
8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le:
8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja tasumist
muudest elluviija kuludest;
8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast;
8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise,
viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste
korral vastavad volituste koopiad.
8.5. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.2 nimetatud väljamaksete
prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist
tõendavate dokumentide koopiad. Vastavalt ühendmääruse § 11 lõikele 4 ei pea
riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning muu
avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente.
8.6. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist
tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele.
8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt
tegelikele otsestele personalikuludele. (muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga
nr 1-3/x).
8.7.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega
kontrollita.
8.7.2. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude
summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.
12
8.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-is nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja määratud toetuse summa ulatuses.
8.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad
STS §-s 30 nimetatud asjaolud.
8.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse
tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud.
8.11. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva.
Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.
9. Elluviija kohustused
9.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-is sätestatule STS-i ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26
sätestatule on elluviija kohustatud:
9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava
ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis
eelarve seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve
kinnitatakse koos TAT-iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri
esitatakse erandina kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab
RA7;
9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja
eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve
muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul
kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve
esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva
jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest;
(muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe
kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele
saatmisest RÜ poolt;
9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast
seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi
kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija
15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.4. esitama RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud
prognoosist rohkem kui 25% võrra;
9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu
saamisest arvates;
9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud
toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.1.7. viima ellu toetatavaid tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;
9.1.8. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist
vastavalt RÜ hangete eelnõustamise protseduuridele;
9.1.9. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS
§-le 35;
9.1.10. tagama toetatavate tegevuste partneriga partnerluslepingu sõlmimise, milles
kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste
elluviimisel;
7
Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.
13
9.1.11. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.2
raames kohanemiskoolitustel ja keeleõppes osalejate kohta vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete
kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le RA kinnitatud vormil kord kvartalis.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
10. Partnerite kohustused
10.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi.
10.2. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga
partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja
kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel.
11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord
11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks
(edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate
toetatavate tegevuste elluviimisest, näitajate täitmisest, toetatavate tegevuste
tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust
läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest.
11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab
vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev
pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
11.2.1. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes.
11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäevast arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande
esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea
kõrvaldamist. (muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult lõpparuanne.
11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on
vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga
nr 1-3/x).
11.5. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.
11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie
tööpäeva jooksul. (muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
11.7. Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle
viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab
ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist
RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri xx.yy.2018 käskkirjaga nr 1-3/x).
11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasi
menetletakse lõpparuannet vastavalt TAT-i punktile 11.8.
14
11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab
RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või
toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12.2. RA vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse
kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta pärast punktis
12.4 nimetatud RÜ ettepaneku saamist. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga
nr 1-3/3).
12.3. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
12.4. RA edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks.
RÜ- l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku
muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja
ulatusest.
12.5. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta jooksul.
Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.
12.6. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest
asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks
läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le muutmise taotluse
ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse
saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
12.7. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest RÜ-d ja elluviijat
ette mõistliku aja jooksul. RA algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste
tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole
toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui toetatavate tegevuste
rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-
l õigus vähendada toetatavate tegevuste kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud
eelarve summa ulatuses.
12.8. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava,
eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas
kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine
13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46.
13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning rahandusministeerium
STS § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele
45– 47.
13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS §-dele 48 ja 49.
14. Vaiete lahendamine
14.1. RÜ toimingu või otsuse peale peab enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide
15
RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
15. Rakendussätted
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
siseminister
Lisad:
Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vormi (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3).
Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa perioodil 2014−2015 (kehtestatud
uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 4. Tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 5. Seletuskiri (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-
3/3)
16
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0147 - Siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussissrändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 05.03.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b18d25de-24e9-4567-89b1-91157fff7c3a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b18d25de-24e9-4567-89b1-91157fff7c3a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main