dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 16. veebruar 2018
Viit
12-6/464-1
Registreeritud
16. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2018 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
30. märts 2018

Failid

  • 📎Lisa_1_30388_MK_eksperdihinnang.zip9194 KB
  • 📎Lisa_2_30388_kaskkirja_eelnou.zip521 KB
  • 📎Lisa_3_171130_MKN_protokoll_5.bdoc45 KB
  • 📎Lisa_4_30789_MK_eksperdhinnang.zip1872 KB
  • 📎Lisa_5_30789_kaskkirja_eelnou.zip667 KB
  • 📎Lisa_6_170406_MKN_protokoll_2.bdoc47 KB
  • 📎MKA_kaaskiri_madsa_vaiso.bdoc58 KB

Sisu (failidest)

Eksperdihinnang Madsa Liinumäe linnuse ( 30388 ) tunnistamiseks kultuurimälestiseks Koostaja: Martti Veldi Arheoloogiamälestiste nõunik Tartu 2017 TOC \o "1-2" \u 1 Üldandmed PAGEREF _Toc498335120 \h 3 2 Hinnang muistise vastavusele kaitse kriteeriumidele PAGEREF _Toc498335121 \h 3 3 Menetluse käik PAGEREF _Toc498335122 \h 5 3.1 Muistise avastamine PAGEREF _Toc498335123 \h 5 3.2 Ettepanek kultuurimälestiseks tunnistamiseks PAGEREF _Toc498335124 \h 5 3.3 Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine PAGEREF _Toc498335125 \h 5 4 Mälestiseks tunnistamise põhjendused PAGEREF _Toc498335126 \h 5 4.1 Kaitsevööndi määramine PAGEREF _Toc498335127 \h 6 5 Ettepanekud mälestiseks tunnistamisel mälestise andmete kohta PAGEREF _Toc498335128 \h 6 6 Lisad PAGEREF _Toc498335129 \h 11 Üldandmed Eksperdihinnang on koostatud hinnangu andmiseks Valga maakonnas Karula vallas Rebasemõisa küla s Madsa kinnistul paikneva rauaaegse linnuse ( 30388 ) vastavusele riikliku kaitse kriteeriumidele, muistise mälestisteks tunnistamise asjaolude selgitamiseks, menetluskäigust ülevaate andmiseks ja muistise mälestiseks tunnistamise ettepaneku sõnastamiseks. Nimetus Linnus Muistise dateering Rauaaeg Mälestisel asuvad kinnistud ja omanikud/valdajad Nimi KÜ Funktsioon Omanik /valdaja Madsa 28902:003:0383 Maatulundusmaa Pille Tomson (46003086515) Kaitsevööndis asuvad kinnistud ja omanikud/valdajad Madsa 28902:003:0383 Maatulundusmaa Pille Tomson (46003086515) Madsa 28902:003:0382 Maatulundusmaa Pille Tomson (46003086515) 23212 Koobassaare- Rebasemõisa tee 28902:003:0475 Transpordimaa Maanteeamet Valga metskond 135 28902:003:0037 Maatulundusmaa RMK Valga Metskond Karula rahvuspark 18 28902:003:0043 Kaitsealune maa Keskkonnaamet Hinnang muistise vastavusele kaitse kriteeriumidele Vastavalt arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioonile (artikkel 1) peetakse arheoloogiapärandi elementideks kõiki eelnevatest ajajärkudest pärinevaid inimtegevuse säilmeid, esemeid ja igasuguseid muid jälgi, mille kaitse ja uurimine aitab rekonstrueerida inimkonna ajalugu ning tema suhteid looduskeskkonnaga ning mille põhilisteks informatsiooniallikateks on väljakaevamised või leiud või muud inimkonna ja temaga seotud keskkonna uurimise meetodid. Arheoloogiapärandi hulka kuuluvad rajatised, ehitised, hooneterühmad , inimtegevuse tulemusena muudetud paigad, liikuvad objektid ning muud liiki mälestised, samuti nendega seostuv ümbrus nii maa peal kui ka vee all. Kultuuriväärtusega asja arheoloogiamälestiseks tunnistamisel on selles sisalduva teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus ning vanus nii koos kui ka eraldi võetuna otsustava tähtsusega. Kaitse alla võtmisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega asja ulatuse ja piiride, mälestisel vajalike kitsenduste, mälestise kaitsevööndi ning seal vajalike kitsenduste kehtestamisel lisaks ka mitmete alakriteeriumidega: säilivus ja seisukord , silmapaistvus ja erilisus , kajastumine teistes allikates , pärimuslik väärtus , funktsiooni järjepidevus , üldkultuuriline ja ühiskondlik väärtus . Eksperdihinnangus esitatakse kriteeriumid, millele mälestiseks tunnistatav objekt oma olemuselt vastab. Kriteerium Kriteeriumi selgitus T eabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus 2015. aastal Heiki Valgu ja Pikne Kama juhatatud väiksemahulised arheoloogilised uuringud näitasid, et linnamäe lääne küljel oleval astangul paikneb leiurohke kultuurkiht. 3 m 2 suurusest kaevandist avastati maasse süvendatud kolde jäänused. Rikkalik leiuaines koosnes peamiselt savinõukildudest, kuid leiti ka metallist esemekatkeid. Kaevandist saadud valuvormitükid viitavad, et mäel on tegeletud pronksi sulatamisega. Koldekohalt võetud söeproov andis kalibreeritult tulemuseks 554–633 pKr. Mäe laelt uuringute käigus kultuurkihti ei avastatud (Valk &amp; Kama 2016) . Kõik Eestis avastatud linnused on arheoloogiliselt ainulaadsed ja kõrge teadusliku väärtusega ning väärivad säilitamist nii kollektiivset mälu kandvate maastikuelementide na kui potentsiaalsete teadusuuringute objektidena. Vanus 2015. aastal läbi viidud arheoloogiliste uuringute põhjal jääb linnuse kasutusaeg 6.–7. sajandisse pKr. Säilivus ja seisu kord, ohustatus Madsa linnus on väga hästi säilinud ajaloolise maastiku osa. Ilma seadusliku kaitseta ohustavad muistist detektorirüüste, ebaseaduslikud kaevamised ja teadmatusest tulenev lõhkumine. Menetluse käik Muistis e avastamine Madsa Liinamäge kui võimalikku linnust on mainitud 1942. aastal Elviire Keremi koostatud Karula kihelkonna muististe nimekirjas ( Kerem 1942) . Ka mitmetel kaartidel, sh Eesti põhikaar t, on mägi tähistatud toponüümiga Liinumägi , mis annab mõista, et tegemist võib olla muinasaegse linnamäega. 2012. aasta kevadel avastas Tartu Ülikooli arheoloogiadoktorant Pikne Kama linnuse põhjajalamilt käsitsi valmistatud savinõukillud (TÜ 2067), mis viitas id , et mäe jalamil on säilinud arheoloogilist kultuurkihti. 2014. aastal avastati kultuurkiht ka mä e lääneküljel olevalt platoolt, mida uuriti põhjalikumalt 2015. aasta suvel teostatud arheoloogilistel uuringutel ( lisa 1; Valk &amp; Kama 2016) . Ettepanek kultuurimälestiseks tunnistamiseks Ettepaneku Madsa linnuse kultuurimälestiseks tu nnistamiseks tegi 2014. aastal arheoloog Pikne Kama (eksperdihinnanguga võimalik tutvuda Muinsuskaitseameti arhiivis) . Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine Muinsuskaitseamet teavitas Madas linnuse kaitse alla võtmise menetlusest kirjalikult mälestisel ja kaitsevööndis asuvate kinnistute omanikke (lisad 2–5) ja Karula vallavalitsust (lisa 6) . Kirjalik tagasiside laekus m älestise omanikult Pille Tomsonilt, kes tegi ettepaneku arvata mälestise kaitsevööndist välja kinnistul paiknev õue ala (lisa 7). Muinsuskaitseamet kaalus ettepa nekut, kuid leidis, et kaitsevööndi vähendamine ei ole põhjendatud. Samas tehakse mälestise kaitsevööndis leevendus, et Muinsuskaitseameti kirjalikku luba ei ole vaja taotleda maaharimisega seotud mullatöödeks. Muinsuskaitseameti kirjalikku luba on vaja edaspidi taotleda suuremahulisteks mullatöödeks, mis on seotud ehitamise, maaparanduse , teede, trasside ja kraavide rajamisega (lisa 8). RMK, Maanteeamet ega kohalik omavalitsus kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Mälestiseks tunnistamise põhj endused Madsa linnus vastab arheoloogiamälestisek s tunnistamise kriteeriumidele: linnus tervikuna omab ja sisaldab olulist teaduslikku teavet Eesti rauaajast ning on oma olemuselt ainulaadne . Linnus vastab arheoloogiamälestis e tunnustele, milleks on ehitusjäänuseid, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht , kirjalikult fikseeritud rahvapärimus ja maastikuliselt eristuv pinnavorm . Madsa linnusel säilinud ehitiste või muude inimese poolt rajatud objektide jäänused (nt tuleasemed) ja arheoloogilised leiud on hindamatu a llikas rauaaja ühiskonna, majanduse, religiooni ning loodusolude uurimisel. Lisaks ohustavad riikliku kaitseta objekte detektorirüüste, salajased kaevamised või teadmatusest tulenev lõhkumine. Kaitsevööndi määramine Madsa linnusele määratakse kaitsevöönd 50 m arvestatuna muistise väliskontuurist . Kaitsevööndi eesmärk on tagada arheoloogiamälestise maa-aluste struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja intensiivsus võivad erineda paiguti ning ilma täielikult arheoloogiliselt lä bi kaevamata ei ole kultuurkihi ulatust alati võimalik täpselt määrata. Seega aitab kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulat uda kaugemale seni teada olevalt mälestise ala lt. Ühise kaitsevööndiga tagatakse mälestiste seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. Samuti ta gatakse kaitsevööndiga mälestis e vaadeld avus maastikuelementidena ning võimaldatakse sellele juurdepääs. Ettepanekud mälestiseks tunnistamisel mälestise andmete kohta Nimetus Linnus L iik A rheoloogiamälestis T unnus ed Linnusele iseloomulikke ehitusjäänused, a rheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht Kirjalikult fikseeritud rahvapärimus Maastikkuliselt eristuv pinnavorm Mälestise asukoht Mälestise asukoht on esitatud kaardil 1 punasega. Kitsendused ja leevendused mälestisel Kitsendused Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on keelatud ( MuKS § 24 lg 1, 2): ehitamine; kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine; mälestise ilme muutmine, mälestisele mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sh tehnovõrk ja –rajatis, paigaldamine; haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd; mullatööd ja maaharimine; teede, trasside ja võrkude rajamine Arvestades arheoloogilise kultuurkihi vanust ja unikaalsust tuleb tagada maksimaalselt selle säilimine, mistõttu mitte ette näha ehitiste või rajatiste püstitamist mälestise alale. Kõigile mälestise alal toimuvatele pinnasetöödele peavad eelnema arheoloogilised uuringud ( MuKS § 35 lg 7) . Mälestis el on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks ( MuKS § 30 1 lg 2 ) . Leevendused Leevendusi ei tehta. Mälestise kaitsevöönd asukoht Kaits evö öndi asukoht on esitatud kaardil 1 sinisega. Kitsendused ja leevendused kaitsevööndis Kitsendused Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on keelatud ( MuKS § 25 lg 7 p 1, 2) : ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; vaadeldavuse sulgemine mälestistele Mälestise kaitsevööndis on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks . Loa saamise tingimus ehitamiseks, kraavide ja trasside rajamiseks, muudeks mulla- ja kaevetöödeks mälestise kaitsevööndis: kaitsevööndi alal mäl estiste vahetus läheduses tuleb mulla- ja kaevetöödel tagada arheoloogiline uurimine; Leevendused Muinsuskaitseameti luba ei pea taotlema ehitus-, mulla- ja kaevetöödeks mälestise kaitsevööndis , mille sügavus ei ületa 20 cm. Maaharimisega seotud mullatöödeks ei ole vaja taotleda Muinsuskaitseameti kirjalikku luba. Kasutatud kirjandus Kerem , E. 1942. Karula kihelkonna muinasmälestisi . Käsikiri Tartu Ülikooli arheoloogia arhiivis. Valk, H &amp; Kama, P. 2016. Aruanne proovikaevamistest Madsa Liinamäel Karula kihelkonnas 09.06–11.06.2015. Tartu. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis. -652145 236855 0 0 -547370 0 Kaart 1 . Madsa linnuse ja kaitsevööndi asupaik Eesti põhikaardil. Aluskaart: Maa-amet. 0 Kaart SEQ Kaart \* ARABIC 1 . Madsa linnuse ja kaitsevööndi asupaik Eesti põhikaardil. Aluskaart: Maa-amet. Linnuse koordinaadid Nr X Y 1 6401467,80 644041,37 2 6401504,84 644055,27 3 6401508,97 644130,20 4 6401505,44 644129,94 5 6401502,77 644129,74 6 6401499,37 644129,48 7 6401494,09 644129,08 8 6401485,06 644128,40 9 6401482,45 644128,20 10 6401477,10 644128,19 11 6401457,22 644128,03 12 6401429,09 644126,78 13 6401393,72 644127,36 14 6401359,32 644127,36 15 6401331,60 644127,12 16 6401322,09 644100,33 17 6401312,53 644073,36 18 6401306,68 644054,62 19 6401314,34 644022,19 20 6401320,30 643979,20 21 6401350,72 643960,68 22 6401379,83 643963,32 23 6401415,55 643980,52 24 6401449,28 643996,40 Lisad Valk, H &amp; Kama, P. 2016. Aruanne proovikaevamistest Madsa Liinamäel Karula kihelkonnas 09.06–11.06.2015. Tartu. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis . Kiri maaomanikule: Pille Tomson; 09.10.2017 nr 1.1-7/2495 Kiri maaomanikule: Keskkonnaamet; 09.10.2017 nr 1.1-7/2499 Kiri maaomanikule: RMK; 09.10.2017 nr 1.1-7/2498 Kiri maaomanikule: Maanteeamet; 09.10.2017 nr 1.1-7/2496 Kiri kohalikule omavalitsusele: Karula Vallavalitsus; 10.10.2017 nr 1.1-7/2503 Maaomanik Pille Tomsoni vastus Muinsuskaitseameti selgituskiri Pille Tomsonile TARTU ÜLIKOOL ARHEOLOOGIA OSAKOND ARUANNE PROOVIKAEVAMISTEST MADSA LIINAMÄEL KARULA KIHELKONNAS 09.06–11.06.2015 Heiki Valk ja Pikne Kama Tartu 2016 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 13743 Mälestise nimetus Madsa Liinumägi Registrinumber: / uuringu objekt: A30388 Aadress (uuringu objekti asukoht): Valga maakond, Karula vald, Rebasemõisa küla, Madsa, katastritunnus: 28902:003:0383 Koordinaadid: Kaevandi ligikaudne keskpaik: X 6401381.493; Y 644044.878 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Uuringute eesmärk oli selgitada välja linnamäel oleva kultuurkihi iseloom ja ulatust ning dateerida muistise kasutus. Proovikaevand suurusega 1 x 3 m rajati väiksele astangule linnamäe lääneküljel (mäe laelt ~20 m all pool), kus eelnev šurf oli näidanud kultuurkihi olemasolu. Lisaks kaevati šurfe mäe tipu teistesse piirkondadesse. Šurfid andsid tunnistust intensiivsest kultuurkihist mäe astangu servas. Mäe alumisel platool leidus ka mujal potikilde, mis võivad osaliselt olla sinna kandunud seoses erosiooniga. Mäe tipus asuvas ülemisel platool ei olnud mingeid märke inimtegevusest. Kaevandis paljastus maasse süvendatud kolde jäänused, millest andis tunnistust põlenud kivid ja söene pinnas. Kolde alt avastati teadmata põhjusel koonjas sissekaeve. Väikese kaevandi kohta üsna rikkalik leiumaterjal koosnes enamasti potikildudest. Lisaks leiti üks võimalik raudsõrmus ja ühest šurfist pronksist traat, mis arvatavasti pärineb pronksspiraalsõrmusest. Kaevandist leitud tiiglitüki analüüs viitab, et mäel on tegeletud pronksi sulatamisega. Koldest võetud kahe söeproovi ühisosa on 554-633 pKr. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: Välitööde juhataja ja asutus: 14 C Heiki valk, Pikne Kama, Tartu Ülikool Toimumisaeg: 09.-11.06.2015 dendro Tööde tellija: Tartu Ülikool Kaevandi või uuritud ala pindala: luu 1x3m Leiud (peanumber): XRF analüüs tiigli tükist TÜ 2510 muu Märkused: Kuupäev Allkiri 2 SISUKORD Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1......................................................................................... 2 LINNUSE AVASTAMISLUGU JA ASUKOHT ................................................................................... 4 ARHEOLOOGILISED UURINGUD ..................................................................................................... 5 Šurfimine ............................................................................................................................................. 6 Proovikaevand ..................................................................................................................................... 7 LEIUMATERJAL ................................................................................................................................. 11 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 12 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................... 13 LISA 1. ŠURFIDE FOTOD JA KIRJELDUSED ................................................................................. 14 LISA 2. FOTOD .................................................................................................................................... 24 LISA 3. JOONISED .............................................................................................................................. 29 LISA 4. LEIUNIMEKIRI (TÜ 2510: 1-94) .......................................................................................... 38 LISA 5. SÖEPROOVIDE NIMEKIRI .................................................................................................. 43 3 LINNUSE AVASTAMISLUGU JA ASUKOHT Tänapäevaste kaartide peal on mäe nimi „Liinumägi“, aga EKI kohanimekartoteegi sedelitel mainitakse mäge kui „Liinamägi“ ja samas piirkonnas olevat „Liinamäe metsa“. Sama nimekuju on mäel Elviire Keremi poolt 1942. aastal tehtud võimalike Karula kihelkonna muististe nimekirjas, mis kirjeldab mäge kui võimalikku muistset linnust (Kerem 1942, 13). Nõukogude aegsetel kaartidel on mäe nimi hoopis „Linnusemägi“, mis näib küll olevat kunstlik, aga võib tuleneda faktist, et kohaliku rahva teadvuses on mäge peetud linnamäeks. Madsa Liinamägi asub Rebäsemõisast ligi 1,5 km lõuna pool, vahetult Rebäsemõisa– Koobassaare tee lääneküljel. Mäejalam algab Madsa talust 100 meetrit lõuna pool (joonis 1). Madsa Liinamäel linnulennult ainult 2 km kaugusel loodes asub Rebäse Liinamägi. 1996. aasta mais kontrollisid E. Keremi teadet Andres Tvauri ja Andres Vindi, kes tegid mäelaele šurfe, kuid kultuurkihti ei leidnud (Vindi 1996, 1). Võimalike linnamägede nimekirjast selle inspektsiooni tulemusena kord juba maha kantud Liinamäe ikkagi linnamäeks osutumisele andis kaudselt põhjust asjaolu, et selle vahetus läheduses, u 150 m kaugusel paiknev Madsa talu on arheoloogiadoktorant Pikne Kama maakodu. See tingis paratamatult kõrgendatud huvi mäe ja selle lähiümbruse vastu. Karula kihelkond oli üks piirkondi, mida uuriti 2012–2013. aastal Eesti–Läti–Vene piiriülese koostööprojekti “Arheoloogia, võim, ühiskond” raames. 2012. aasta kevadel leiti mäe põhja- jalamilt metssigade songermaalt esimesed käsitsi tehtud savinõude killud (TÜ 2067) (Kama 2012a, 3–6; Kama 2013a). Järgmisel aastal avastati, et savinõukilde leidub ka laiguti mäe loodepoolsel jalamil ja lääne-edelajalamil (joonis 2). Niisugune asustuse paiknemine mäe ümber tundus ebatavaline, sest kohati leidus kilde üsna kitsal alal mäe loodepoolse nõlva ja soo vahel. Lisaks paikneb põhjapoolne asula kõrge mäe varjus ja talvisel ajal on seal üsna vähe päiksevalgust. Ka viitas mäe toponüüm linnamäele, mille tõttu otsustas Pikne Kama koos doktorant Maarja Olliga teha 2014. aasta kevadel mäele uusi šurfe (Kama 2014a, 5–14). Neli šurfi mäelael ei näidanud inimtegevuse jälgi. Kuid viies ja kuues šurf, mis tehti mäe lääneküljel olevale alumisele platoole, andsid tunnistust kultuurkihi olemasolust. 2014. aastal kirjutati mäe kohta eksperthinnang, et võtta see muinsuskaitse alla. Seni pole muistis kaitse alla jõudnud, aga on arvele võetud (nr A30388). Liinamägi kujutab endast järskude nõlvadega küngast, mille läbimõõt jalamil on põhja–lõuna suunas u 136 m ja ka ida–lääne suunas u 133 m; mäe suhteline kõrgus on u 27,5 m ja 4 absoluutne kõrgus merepinnast 110 m. Mäelael paikneb tasane ja horisontaalse pinnaga piklik platoo, mille maksimaalne laius on ida–lääne sihis u 17,5 m põhja–lõuna suunas 35 m (joonis 3). Samas ülemise platoo lõunapoolne otsa langeb üsna sujuvalt ja seega sõltub platoo põhja– lõuna suunaline pikkus sellest, kus näha järsaku algust. Maapind on sedavõrd tasane, et tundub olevat tasandatud – mäelae algset kumerust on nähtavasti maha kaevatud ja pinnast platoo laiendamiseks servadesse visatud. Platoo on ovaalse kujuga, mõlemad otsad on teravad ja sulavad kokku alumise astangu sujuvalt tõusvate põhja- ja lõunaotstega. Eriti sujuv on ühtesulamine põhjaosas. Võimalik, et selles servas on olnud mäe tippu viiv muistne tee. Mäe ida- ja lõunanõlv on väga järsud, põhjakülg samuti üsna järsk, läänenõlv aga laugem. Nagu märgitud, asub Liinamäe lääneküljel mäelaest 4–5 m madalamal pärast vahepeal suure kallaku tõttu elamiskõlbmatut nõlvakut tasasem, kuid siiski kaldus maapinnaga ala – nn alumine platoo. Alumine platoo on 5–6 m laiune ja selle tinglik algus asub ülemise platoo servast 5–15 m kaugusel (vt jn 3). Platoo kitseneb otstes, eriti lõuna suunas. Alumise platoo lõunapiirid on üsna tinglikud. Platoo välisserv on üsna selgepiiriline – siit edasi algab inimtegevuseks juba täiesti sobimatult järsk mäenõlv. Kuigi alumisel platool on maapind kaldu, on kallak väiksem kui mäenõlva kõrgemas ja madalamas osas ning ala on elutegevuseks ning ka hoonestamiseks põhimõtteliselt kõlbulik. Võimalik, et tasasem ala on siin kunagi olnud suurem ja alumise platoo mäepoolne osa on mattunud erosiooni toimel nõlvalt madalamale kandunud pinnase alla. ARHEOLOOGILISED UURINGUD 09.–11. juunil 2015 toimusid Madsa Liinamäel täiendavad prooviuuringud, et saada rohkem andmeid kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta ning selgitada välja linnamäe vanus. Töödest võtsid osa Tartu Ülikooli arheoloogiadoktorandid Pikne Kama ja Maarja Olli ning bakalaureuseõppe teise aasta üliõpilased Freydis Ehrlich ja Silvia-Kristiin Kask. Kaevamisi juhatas kahel esimesel päeval arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valk, kolmandal päeval Pikne Kama. Kaevand mõõdistati tahhümeetriga (foto 31). Enamasti tegeles sellega Maarja Olli. Kogu kaevandist pärinev pinnas sõeluti 5 mm silmavahega sõelaga. Aruande koostasid Heiki Valk ja Pikne Kama. Kaevandi leiud magasineeris ja leiunimekirja koostas Andres Vindi, üksikud loomaluude killud ja savitihendid pandi leidudega kokku (lisa 4). Kaevamiste peanumber on TÜ 2510. Söeproovide nimekirja tegi ka Andres Vindi (lisa 5). 5 Aruandes olevad fotod on teinud kas Heiki Valk või Pikne Kama, joonised tegi Pikne Kama, fotogramm-meetria põhiste 3D mudelitega, millel rajanevad korrisepõhjade joonised, aitas Ragnar Saage. Üldiselt on fotod (lisad 1 ja 2) ning joonised (lisa 3) aruande lõpus. Šurfimine Töid alustati mäe täiendava šurfimisega ja aasta varem positiivse tulemuse andnud proovišurfi asukoha otsimisega. Läänenõlva alumisele astangule, iseäranis selle väiksema kallakuga piirkondadesse tehti kokku 18 šurfi (lisa 1), kuid enamik neist ei andnud kultuurkihile viitavaid tulemusi. Siiski leiti kuuest šurfist (B, C, D, E, F, I) erodeerunud ja segatud mineraalpinnasest savinõukilde – kaks neist kaevamisel, neli šurfidest pärit pinnase sõelumisel. 2014. aastal positiivse tulemuse andud šurfi asupaik lokaliseeriti ligikaudselt asjaosaliste mälu ja fotode järgi, tuginedes puutüvedele – korralikult kinni aetuna ei olnud kaeve enam maapinnal äratuntav. Et piirkond on õige, seda kinnitasid kaks uut proovišurfi tulevase kaevandi alal (nr 1 ja 2), mille kaevamine katkestati, kui ilmnes tumeda kultuurkihi olemasolu. Teised mäele kaevatud šurfid said nimetused A kuni R. Erandiks on kaevandi alast 2,5 m põhja poole jääv šurf, mis sai lisaks R-tähele sealt tulnud pronksleiu järgi lisanime „pronksišurf“. Kolm šurfi, mis tehti 2014. aastal avastatud kultuurkihi otsimiseks, said numbriks 1–3. Šurf 1 jäi tulevase kaevandi ruudu 1 keskele ja šurf 2 ruudu 2 lõunaotsa. Nende šurfide asukoht on hästi jälgitav I korrise fotol (Foto 18). Kaevandi piirkonda 2014. aastal kaevatud šurf, mis viis linnamäe avastamisele, joonistus hästi välja neljanda korrise põhjas. See kaevati V korrise eemaldamise käigus tühjaks ja on hästi jälgitav V korrise plaanil (joonis 7). Kaks surfi, mis ostusid täiesti tühjaks (mätta all algas siin u 10 cm erosioonikihi järel looduslik puutumatu looduslik liiv) ja mida ei pildistatud ega kantud plaanile, tehti sissemõõdetud kaevandi otsast 1 m ja 2 m allapoole. Mäelaele, sh tormimurruga alale platoo lõunapoolses, kergelt langevas otsas tehti labidaga samuti kümmekond šurfi; kuid neist üheski ei õnnestunud leida mingeid märke kultuurkihist. Metsakõdu ja õhukese tumehalli metsamulla kihi all algas hele liivakas pinnas. Šurfimisel tundus tumeda, kuni kümnekonna sentimeetri paksuse metsamulla kiht jääajajärgse loodusliku ladestumise jaoks olevat liialt õhuke, mis süvendas muljet, et mäelage on tasandatud ja osa pinnast eemaldatud. 6 Proovikaevand Proovikaevandi asukoha ja mõõtmete valikul said määravaks piirkonnas kasvavate suurte puude juured. Kirde–edela-suunaline 3 x 1 m mõõtmetega kaevand (asimuut 125–305o) tehti läänepoolse alumise platoo lääneserva, kolme suure, maapinna läheduses 50–60 cm läbimõõduga puu vahele (foto 32, 33). Ruudud tähistati kirdest edela suunas, s.t kõrgemalt madalamale, numbritega 1, 2 ja 3. Sealjuures jäi ruudu 3 lõunanurka pool suurest vanast pehkinud kännust. Maapind langes pikliku kaevandi piires märgatavalt, kusjuures kalle hakkas tugevasti suurenema nõlvapoolse meetri (3. ruudu) algusest alates. Ruudust 1 loode pool kasvas suur kuusk, kagu pool oli suur mänd ja kirde pool (kaevandi otsas) veidi väiksem mänd. Puutüved jäid kaevandi servadest umbes 70 cm kaugusele. Kaevandi alumisest otsast vaid 1 m kaugusele tehtud proovišurfis nr 3 kultuurkihti enam ei olnud: metsakõdule järgnes u 25 cm paksuselt erodeerunud pinnast, mille all algas puhas kollane liiv. Meeter ja kaks meetrit madalamale nõlvale labidaga tehtud prooviaugud andsid samuti nulltulemuse. Seda arvestades piirdutigi kaevamisel väiksema uurimisalaga kui algul kavandatud – vaid 3 m pikkuse kaevandiga. Kaevandi alal eemaldati kõigepealt 5–7 cm paksune kiht juurtesegust metsakõdu ja sõredat huumuserohket hallikaspruuni metsamulda. Kaevati 10 cm paksuste, maapinna reljeefi järgiva pinnaga korriste kaupa (foto 29, 30). Alates kolde kompaktne kivilademe paljandumisest (alates V korrisest) on korrise nimetus pigem tinglik ja korris tähendab ühte eemaldatud kivikihti. I korris (Foto 18). Korrise põhi ulatus maapinnast 10 (kohati 12) cm sügavusele. Tegemist oli peene halli erodeerunud metsamullaga, millest sõelumisel hakkas tulema üksikuid väikseid, käsitsi tehtud savinõudest pärit kilde. Korrise põhjas hakkas pinnas muutuma kollakamaks ja liivakamaks. II korris (Foto 19; joonised 4, 8 ja 12). Teise korrise pinnas koosnes mäepoolses ruudus 1 kollasesegusest hallikaspruunist liivast, kus leidus väikseid söetükikesi; samasugune pinnas jätkus ruudu 2 idaosas ning korrise ülemises tsoonis ka lõunaosas. Enamiku ruudu 2 ulatuses hakkas korrise põhjas pinnas minema tumedamaks ja nähtavale tulid põlenud kivide ülanukid. Selle ruudu põhja- ja loodeosas, nagu ka ruudu 1 lääneosas, oli pinnas korrise põhjas u 2 cm paksuselt tumedam, musta-kollase säbruline ja sisaldas veidi söekübemeid (šurf 1 oli 7 kaevatud selle pinnase paljandumiseni). Heledam, ühtlaselt tumehall oli pinnas ruudu lõunanurgas, kus paiknes 2014. aastal Maarja Olli tehtud, positiivse tulemuse andnud šurf. Ruudu lõunaosas oli väikseid, u 5 cm läbimõõduga põlenud kive, šurf 2 lääneküljel, selle ja mulluse šurfi vahel oli säilinud kaks 10–12 cm läbimõõduga põlenud kivi. Ruudus 3 oli hele, kollakas saviliiv; vaid ruudu idanurgas, suurest pehkinud kännust lähtuva juure ja kaevandi serva vahel oli liiv punakaspruun. III korris (Foto 20; joonised 5, 9 ja 13). Kolmandas korrises hakkas ka ruudus 1 kollase erodeerunud liivaka pinnase alt nähtavale tulema sama tume hallikas kiht, mis eelmises korrises oli paljandunud ruudus 2. Nii ruutudes 1 ja 2 kui ka ruudu 3 mäepoolses servas moodustas korrise pinnase ühtlane tume kultuurkiht, mis sisaldas kuni 10–12 cm läbimõõduga põlenud kive. III korrist kaevati kas maapinnast 30 cm sügavuseni või siis korrise põhjas algava täiesti tumeda, lausa musta kultuurkihini (ruudus 1 oli piir halli ja musta kihi vahel küll sujuv ja hajus). Must pinnas sisaldas rohkesti väikseid söetükke. Ruutudes 1 ja 2 oli pinnas korrise põhjas üsna ühtlaselt tumehall või lausa hallikasmust ning ruudus 2 ka tihedalt täis väikseid läbipõlenud raudkivide tükke, millest korrise plaanil kajastuvad üksnes suuremad ja sügavamal olnud. Sõelale jäi siit vaid läbipõlenud kivipuru. Musta kihi seest, kõige kivipurrusemast kohast, kus tõenäoliselt on olnud tulease, saadi suur silutud pinnaga savinõukild (TÜ 2510: 27). Vaid ruut 1 põhjapoolses nurgas oli muld pruunim, heledam kui mujal. Kui ruudus 1 toimus III korrise kaevamine, läks kaevamine 2. ruudus kohati kogemata juba IV korrise sügavusse. Siin paljandus pruun sõre muld, milles oli paar savinõukildu. Selle pinnase all algas ühtlane looduslik kollane liiv. III korrisest ruut 2 lõunaosa pruunika-kollaka pinnase sees olnud söetükkidest võetud süsinikuproov (söeproov nr 14) andis tulemuseks 1458+-50 BP (Tln3844), kalibreerituna 433- 633 pKr.1 Ruudus 3 jõudis kaevand III korrusega loodusliku puutumatu pinnaseni. Enamasti oli selleks beežikas hallikaks leetunud saviliiv; pehkinud puujuure ja kaevandi serva vahel aga punakas saviliiv. IV korris (Foto 21; joonised 6, 10 ja 14). Kaevamisel tuli tihe kivistik nähtavale ruutudes 1 ja 2 praktiliselt kõikjal. Ruudus 1 kattis kive pruun muld, mis ruudu madalamas, nõlvapoolses osas läks tumedamaks. Suuremad kivid olid siin 15–20 cm läbimõõduga. Ruudus 2 oli pinnas 1 OxCal 4.2. IntCal13. 8 must ja nõene, põlenud kivitükkidega. IV korrise kivid olid väga tugevalt põlenud, teravate servadega ja lagunesid kraapimisel purruks. IV korrise fotodel on kujutatud kivistikku võimalikult tervikuna: III korrise kaevamisel nähtavale tulnud kivid olid alles jäetud, et kivistikku terviklikult ühe pildi peale saada. Pärast kivistiku pildistamist kaevati ära ka kivide tõttu seni kaevamata jäänud piirkonnad (Foto 22). Musta kultuurkihi all paiknes 2–3 cm paksuselt halli üleminekukihti, millest ruut 1 lääneosas leiti ilus punane savinõukild (TÜ 1520: 38) Kolde alalt, ruut 2 keskelt, tuli suure musta silutud pinnaga, linttehnikas tehtud, nivendiga kausi tükk (TÜ 1520: 40). Ruudust 1 leiti suure läbipõlenud raudkivi tükk mõõtmetega 33 x 15 x 2–3 cm (Foto 28). See kivi, mis kajastub ka IV korrise fotodel ja plaanil, on koldekiviks ilmselgelt liiga suur ja viitab mäel paiknenud ahjule, s.t köetavale elamule. V korris (Foto 23, joonised 7 ja 15). Pärast IV korrise kivide eemaldamist hakkas ruut 1 lõunapoolsest osast tulema uusi kive – piirkonnast, kus neid varem polnud – kivilasu ulatus siin sügavamale. Kõige enam oli kive ruut 2 ida- ja lõunaosas, kus tuli nähtavale koldekoht – väga musta nõgise pinnase ja rohke kivipurruga ala. Kõige tumedama mullaga alal kive ei olnud. 8–12 cm läbimõõduga kivid paiknesid ringi või ovaalina ümber 50–70 cm läbimõõduga tühiala. Kolle asus kaldpinnal, maasse süvendatud lohus. Ilmnes, et 2014. aasta šurf paiknes kolde servaalal, lõigates selle äärt. Piki kaevandit mõõdetuna oli tumeda mullaga koldeala laius 75 cm; ristisuunas ulatus tume ala kaevandi ühest servast teise ja selle laiust polnud võimalik määratleda. Koldealal leidus mitu tukki. Tukk 1 (söeproov nr 10) oli horisontaalne, 4–5 cm pikkune, 3–4 cm laiune ja diagonaalselt kaevandiga; tukk 2 (söeproov nr 14) oli horisontaalne, 12–15 cm pikkune ja kujutas endast 10–12 cm laiust söepurust ala. Tukk 3 (söeproov nr 9) oli 45 kraadise nurga all poolpüsti, ülaosa mäelae suunas. Võimalik, et see pärineb u 5 cm läbimõõduga postist. V korrise lõppedes oli koldekoht jäänud väiksemaks, paiknedes 70 X 55 cm suurusel alal. Mäepoolses koldeservas oli rohkem kive, langusepoolses servas oli tume kivideta muld. Kivide vahel oli söene pinnas, milles leidus ka savinõukilde. Kohati oli kolde pinnas pruun. Kivide läbimõõt oli keskmiselt 10 cm. Kõik kivid tundusid põlenud, v.a mäepoolses servas asuv suurem kivi (20 x 15 cm). See jäi ka ülejäänud koldekividest eemale ja on võimalik, et ta ei pärine koldest. Osad kivid olid täiesti puruks põlenud. 9 VI korris (Foto 24). Kivine ala oli nüüd jäänud 50 x 50 cm suuruseks. Langusepoolne koldeserv oli tumeda-heleda laiguline, mäepoolses servas paiknes aga pruun savikas pinnas. Koldekivide seas oli kaks liivakivi. Konstruktsiooni ei esinenud, kuigi osad kivid asetsesid ringjalt. Kivide vahel oli savinõukilde ja sütt ning üks põlenud luukild. VI korrusest kolde põhjast ruutude 1 ja 2 piirilt võetud süsinikuproov andis tulemuseks 1391+-55 BP (Tln3843), kalibreerituna 554-766 pKr. Kuna sügavamal olnud proov andis hilisema tulemuse kui III korrise proov, võib olla üsna kindel, et tegemist on ühe asustusjärguga: saadud tulemuste erinevus on tingitud ühest küljest eri proovides olnud puidu mõningasest eriaegsusest või söe pärinemisest erinevatest (kas sisemistest või välimistest) aastarõngastest. VII korris (Foto 25). Ringjas sissekaeves paikneva koldeala suurus oli 42 x 40 cm. Kivid olid siin tervemad ja vähem tuld saanud kui pealmiste kivikihtides. Langusepoolses koldeservas oli beežikas liiv tumedate laikudega, mäepoolses servas aga pruun savikas pinnas. Kivide vahel oli vähem sütt kui enne ja mõned üksikud savinõukillud. Leidude ülesvõtmisel enam ruutude sektoreid ei arvestatud. Pärast koldekivide eemaldamisel selgus, et inimtekkeline kiht jätkus ka kivide all – seal oli tegemist koonusekujulise auguga. Mäelanguse poolses küljes täitis sissekaevet enamuses beežikas liiv, milles leidus tumedamaid laike. Mäe tõusu pool oli sissekaeve pealtpoolt täidetud õhukese pruunika savikihiga, mille all oli tume hall kiht. Sissekaeve täitepinnas eemaldati labidaga ja sõeluti, leide see ei sisaldanud. Pärast seda jõuti kogu kaevandis loodusliku aluspõhjani (joonis 11). Arvatavasti vähemalt üle poole koldest ja kolde alusest sissekaevest jäi kaevandist välja (Foto 27) ning pole võimatu, et kaevandi kõrval ulatub koldealune lohk veelgi sügavamale. Koldealuse süvendi ja selle pinnasega täitmise põhjus jääb ebaselgeks. Igal juhul näib, et koldealune sissekaeve on avatud olnud vaid lühikest aega, kuna selle servad polnud eriti erodeerunud ega varisenud. Kaevamiste lõppedes kirjeldati kaevandi lõunaprofiil ja pärast tehti joonis 3D-mudeli põhjal (Joonis 16; foto 26). 1. Pealmine juurte ja metsakõdu kiht. 2. Kuiv hall liivane kiht, milles esines savinõukilde. Nähtavasti on tegemist ülalt poolt erosiooni toimel madalamale kandunud pinnasega. 3. Kollakashall leiuvaene liiv. Nähtavasti on tegemist ülalt poolt erodeerunud pinnasega. 10 4. Koldega seostuv omaaegne kultuurkiht. Pruunikashall liiv, milles esineb leide. Ilmselt paikneb ka see kiht omaaegsesse maapinda süvendatud lohus, sest kaevandi alast väljapoolt paiknes samas sügavuses looduslik mineraalpinnas. 5. Koldekiht. Tegemist oli maapinda süvendatud tuleasemega, mille suurim laius profiilis oli ~125 cm. Koldekihi paksus kõige sügavamal kohal oli ~50 cm. Kiht oli tume, söene, selles esines palju kive, kivipurdu ja leide. Konstruktsioone koldes ei õnnestunud eristada. Koldekive esines kolde sissekaevest laiemal alal, mis on küllap tekkinud koldekuhila laialivarisemisel. 6. Koldekihi aluse koonuselise süvendi täitekiht. Täitekihis võib eristada kolme erinevat pinnast. Mõlemas küljes asus hele beežikas liiv (6a), milles küll leidus üksikuid tumedamaid laike. Mäepoolses servas oli kolde all õhuke ja kõva punase-pruuni savi kiht (6c) ja selle all hall pinnas (6b). Kuigi hall pinnasekiht oli tume, ei olnud selles selgeid söetükke. Sissekaeve täitekihis leide ei olnud. Beežikas liiv ja punakas savi on nähtavasti looduslik pinnas, mis pärineb sissekaeve lähedalt. Hall täitepinnas kujutab aga endast ilmselt kaeve piirkonnas juba enne selle kaevamist olemas olnud kultuurkihti, mis on augu kaevamisel läbi kaevatud ja selle täitesse tagasi aetud. Koldealuse augu põhja sügavus oli praeguse maapinna suhtes 105 cm ja võimaliku omaaegse maapinna suhtes 78 cm, augu läbimõõt ülevalt oli 90 cm. Sissekaeve oli koonuse kujuline, kuid siiski ümara põhjaga. Koldesüvendi pealmine kiht asus omaaegse kultuurkihi sees ja sulas sellega kokku, kusjuures endisaegne maapind oli olnud horisontaalsem kui tänapäeval. 7. Looduslik aluspõhi. Mäe tõusu poolses kaevandi osas oli looduslikuks maapinnaks beež liiv, milles esines savikaid oranže triipe. Languse pool paiknes punakas-oranž tihke savipinnas. Mõlemad looduslikud aluspõhjad esinesid ka mäele kaevatud šurfides. Kuna sama nõu kilde (:27 ja 68) esines nii III kui VII korrises, võib loodusliku pinnase kaevatud süvendi madalamat ja sügavamat, koldeasemega osa pidada üheks stratigraafiliseks üksuseks. LEIUMATERJAL Põhilise osa leiumaterjalist moodustasid savinõude tükid. Leiud (TÜ 2510: 1-94) seostusid üldiselt koldega või sellega seonduva kihiga, kuid samalaadseid, kuigi mõõtmetelt väiksemaid 11 kilde leidus ka pealmises, erodeerinud pinnase kihis. Kokku leiti 90 savinõukildu, kaevandi alal oli 69 kildu. Need pärinevad eranditult käsitsi tehtud keraamilistest nõudest, nii peen- (silutud pinnaga) kui jämekeraamikast. Domineerib punaka pinnaga, Kagu-Eesti rooma rauaaja savinõudele iseloomuliku värvusega keraamika, kuid esineb ka pruunikamaid- beežikamaid ja üksikuid tumeda pinnaga kilde. Vähemalt kaks savinõu olid esindatud mitmete kildudega: 1) punase pinnaga nõu, mille põhjaserva andis kokku kleepida (TÜ 2510: 71, 72) (võimalik, et sellest nõust pärinevad ka mitmed sama värvi küljetükid) ja 2) tumehalli, kohati musta pinnaga nivendiga, kolmekililise, väljast ja seest halli, keskelt roosa murdepinnaga nõu (TÜ 2510: 27, 40, 64, 68). Jämekeraamika oli sageli jämeda purruga (tükkide läbimõõt kuni 7 mm). Savinõukildude seas oli kolm servaaukudega kildu (TÜ 2510: 28, 69, 76) ja üks näpiornamendiga tükk (TÜ 2510: 90). Mitmete kildude (TÜ 2510: 29, 38, 50, 56, 76; viimane neist auguga) pinnal oli nõrku riipejälgi; ühel juhul oli riipejoon selge ja sügav (TÜ 2510: 80). Lisaks savinõukildudele oli leiti 11 savitihendi tükki ja üks väike tiiglikatke koldekivide kõige sügavamast kihist (TÜ 2510: 70). Tiigli sisepinnalt Ragnar Saage poolt võetud XRF analüüs näitas, et tiigliga on pronksi sulatatud. Kaevandi alalt leiti kolm väikest määramatut loomaluutükki (luud vaatas üle Eve Rannamnäe), neist kaks olid põlenud. Ka leiti kaevandi alalt võimalik rauast sõrmus, kuid korrosiooni tõttu ei saa selles kindel olla. „Pronksišurfist“ R leiti kolmnurkse lõikega pronkstraadi tükk, mis võiks pärineda pronksist spiraalsõrmusest. Lisaks leiti kaevandist üks oletatav jahvekivi ja luisu tükk. KOKKUVÕTE Kaevamistulemused näitavad, et Madsa Liinamägi kujutab endast linnamäge. Mäelagi on silmapaistvalt tasane ja kultuurkihti seal ei ole. Võimalik, et see on mingite hilisemate mullatöödega eemaldatud. Kultuurkihi kunagist olemasolu lubavad oletada üksikud savinõukillud kõrgemalt nõlvadele uhutud erosioonikihis. In situ kiht näib olevat säilinud vaid maasse süvendatud, mineraalpinnasesse ulatuvates lohkudes. Kaevand tehti ainsasse suuremasse kompaktse kultuurkihiga piirkonda, mis õnnestus eeluuringu käigus tuvastada. Seal järgnes metsakõdule 15-20 cm paksune erodeerunud, savinõukilde sisaldava liivaka pinnase kiht, mille all oli leidus enam kui 2 m pikkuselt maasse süvendatud alal kultuurkihti. Enamasti ulatus see mineraalpinnasesse 10–15 cm võrra, kuid sama kihiga seostus ka tugevasti põlenud kive sisaldav, maasse süvendatud lohus olev koldekoht, mille all oleva, segatud pinnasega täidetud augu põhi ulatus praegusest maapinnast 105 cm sügavusele. 12 Võimalik, et kultuurkiht seostub mingi kergelt maasse süvendatud hoonega, koldelohk aga hoones asunud koldega. Uuritud kultuurkiht seostub tõenäoliselt ühe konkreetse asustusetapiga ning maasse süvendatud, tumedast kividega kultuurkihist ja koldelohust saadud leiud võiksid pärineda võrdlemisi lühikesest ajavahemikust. Et kahe süsinikuproovi kalibreeringute ühisosa jääb aastatesse 554–633 pKr, näib uuritud tulease ja kultuurkihiga täidetud süvend pärinevat 6. sajandi teisest – 7. sajandi esimesest poolest. On märkimisväärne, et koldekoht ja seega ka oletav hoonease paiknes mäe küljel oleval astangul (üsna piiratud alal). Kui mägi oli minevikus kaitstud (näiteks puust taraga), siis võiks kaitstud ala piiriks olla alumise platoo serv, mis läheb nii põhjas kui lõunas sujuvalt kokku ülemise platoo idaservaga. Tõenäoliselt ei ole asustus mäel olnud kuigi ulatuslik ega pikaajaline. Nähtavast seostuvad mäel avastatud asustusjäljed seni arheoloogiliselt uurimata asulakohaga mäe loodejalamil, andes tunnistust üsna varajasest linnuse ja sellega liituva jalamiasula kompleksist. KASUTATUD KIRJANDUS Kama, Pikne. 2012. Arheoloogiline inspektsioon Karula kihelkonnas 7.–13. mai 2012. Tartu. Käsikiri Tartu Ülikooli arheoloogia arhiivis. Kama, Pikne 2013. Arheoloogiline inspektsioon Karula kihelkonnas 28.–29. aprill 2013. Tartu. Käsikiri Tartu Ülikooli arheoloogia arhiivis. Kama, Pikne 2014. Arheoloogiline inspektsioon Karula kihelkonnas 28.–30. aprillil, 19. ja 27. oktoobril 2014. Tartu. Käsikiri Tartu Ülikooli arheoloogia arhiivis. Kerem, Elviire 1942. Karula kihelkonna muinasmälestisi. Käsikiri Tartu Ülikooli arheoloogia arhiivis. Vindi, Andres 1996. Inspektsioonist Sangaste ja Karula kihelkonda 02.–05. mail 1996. aastal. Käsikiri Tartu Ülikooli arheoloogia arhiivis. 13 LISA 1. ŠURFIDE FOTOD JA KIRJELDUSED Šurfide asukohad on märgitud joonisel nr 3. Šurf A Šurf, mille sügavus oli 50 cm, tehti kaevandi ülemisest otsast ~3 meetrit lõunasse. Peal oli hall, kuiv pinnase kiht, mis läks sujuvalt üle beežiks kõvaks looduslikuks liivaks. Pinnases oli üksikuid tumedamaid laike, samuti põlenud savi tükk. Šurfi pinnas sõeluti. Foto 1. Šurf A. Šurf B Sügavus 48 cm. Peal oli ~20 cm paksune hallikas pinnase kiht, sügavamal beežikas veidi määrdunud liiv. Šurfi põhjas tuli vastu punakas kõva savi. Šurfi pinnases oli üks suurem kivi ja üks savinõukild. Pinnas sõeluti. Foto 2. Šurf B. 14 Šurf C Šurfi sügavus 44 cm. Pealmine oli halli pinnase kiht, mis all pool muutus sujuvalt beežikaks liivaks. Šurfi kaevamist takistas suur juur. Šurfi pinnas sõeluti ja leiti üks savinõukild. ~30 cm sügavusel oli suurem kivi. Foto 3. Šurf C. Šurf D Šurfi sügavus 70 cm. Selle täites olid mõned kivid. Pealmise hallikaspruunika kihi paksus oli 60 cm, selle all oli oranž looduslik savikas liiv. Pealmises hallis kihis oli savinõukild ja põlenud savi tükk. Šurfi pinnas sõeluti. Foto 4. Šurf D. 15 Šurf E Šurfi sügavus 45 cm. Pealmine oli ~10 cm paksune hallikas-pruunikas liiva kiht. Selle all järgnes ~7 cm paksune üleminekukiht, milles esines tumedamaid laike. Selle all oli looduslik beežikas liiv. Leiti mõned kivid ja savinõukild. Šurfi pinnas sõeluti. Foto 5. Šurf E. Šurf F Šurfi sügavus 70 cm. Hallikas-pruunika pealmise pinnasekihi paksus oli 58 cm, järgnes kollakas- beežikas looduslik liiv. Pinnases leidus väiksemaid kive ja savinõukild. Šurfi pinnas sõeluti. Foto 6. Šurf F. 16 Šurf G Šurfi sügavus 50 cm. Pealmine oli 15 cm paksune hall kiht, mis allpool muutus sujuvalt kollakamaks ja siis sujuvalt heledaks beežiks liivaks. Šurfi pinnas sõeluti, kuid leide ei olnud. Foto 7. Šurf G. Šurf H Šurfi sügavus 35 cm. Pealmine oli 22 cm paksune hallikas-pruun kiht, selle all punakas-oranžikas looduslik savipinnas. Pinnas sõeluti, kuid leide ei olnud. Foto 8. Šurf H. 17 Šurf I Šurfi sügavus 77 cm. Pealmine oli 55 cm paksune pruunikas kiht. Sellele järgnes 7 cm paksune hele laik/kiht, mille all jätkus pruun kiht. Kokku oli kihi paksus 70 cm, siis algas looduslik punakas- oranžikas savi. Šurfi pinnas sõeluti ja sellest leiti näpiornamendiga savinõukild. Foto 9. Šurf I. Šurf J Šurfi sügavus 41 cm. Pealmise pruunikas-halli kihi paksus oli 34 cm, kihis esines kollakaid laike. Järgnes looduslik punakas savi. Kahjuks jäi šurfist pilt tegemata. 18 Šurf K „Pronksišurfiga“ samale, kaevandi teljega ristuvale joonele, nimetatud šurfi tsentrist 5,5 m ja kaevandi servast 8 m kaugusele tehtud šurf. Umbes 10 cm paksusele juurte- ja kõdumullakihile järgnes 10 cm pruuni erodeerunud liivmulda, millest leiti savinõu põhjanurga siseserv. Maapinnast u 20 cm sügavusel algas puutumata oranžikaskollane liiv, mida kindluse mõttes kaevati kuni 40 cm sügavuseni. Kohapeal ladestunud kultuurkihti siin ei olnud. Foto 10. Šurf K. Šurf L Šurfi sügavus oli 35 cm. 10 cm paksusele hallile kihile järgnes beežikas- kollakas kiht, mille sees olid mõned tumedamad laigud. Šurfi pinnas sõeluti, kuid leide selles ei olnud. Foto 11. Šurf L. 19 Šurf M Šurfi sügavus 50 cm. Pealmine kiht oli 15 cm paksune hallikas-pruunikas pinnas. Järgnes 12 cm paksune oranžika liiva kiht, mille all asus heledam beežika liiva kiht. Pinnases oli üks kivi. Pinnas sõeluti, kuid leide ei olnud. Foto 12. Šurf L. Šurf N Šurfi sügavus oli 47 cm. Pealmine kiht oli hallikas pinnas, mis muutus ühtlaselt roosakas-oranžikaks liivaks. Šurfi pinnas sõeluti, kuid leide ei esinenud. Foto 13. Šurf N. 20 Šurf O Šurfi sügavus 30 cm. Peal pool oli 20 cm beežikas- hall liiv, mille all looduslik hele oranžikas kruus. Leide ei saadud. Foto 14. Šurf O. Šurf P Šurfi sügavus 30 cm. Peal oli 20 cm paksune halli pinnase kiht, mille all looduslik oranž liiv. Leide ei saadud. Foto 15. Šurf P. 21 Šurf Q Šurfi sügavus 30 cm. Peal oli 20 cm tumedamat pinnast. Selle all oranžikas pinnas, milles küll esines tumedamaid laike. Leide ei esinenud. Foto 16. Šurf Q. Šurf R („pronksišurf“) Kaevamiste ajal prooviti välja selgitada kultuurkihiga ala laiemat ulatust. Ruut 2 keskkoha joonel tehti kaevandi loodeservast 2,5 m kaugusele, kaevandi pikiteljega ristuvale joonele proovišurf, mille sügavuseks kujunes 75 cm, mõõtmed pealispinnal olid 40 x 40 cm ja põhjas u 15 x 18 cm. Ülemise 15 cm ulatuses oli kõdune hele sõre liivane metsamuld. 15–35/40 cm sügavusel järgnes sellele ühtlane pruun määrdunud, ilmselt erodeerunud liivmuld, mis ei sisaldanud mingeid leide. Maapinnast 35/40 cm sügavusel muutus pinnas sujuvalt tumedamaks, 35 cm sügavusel algasid purruks lagunevad põlenud kivitükid. Umbes 40 cm sügavuselt kuni šurfi põhjani oli muld ühtlaselt tume ja kujutas endast kultuurkihti. Maapinnast 50–55 cm sügavusel oli šurfi servades 4 teravate servadega põlenud kivi, 10–12 cm läbimõõduga, kõik 22 ühel tasapinnal. Maapinnast u 45 cm sügavuselt saadi kaevamiste ainus pronksileid – pronkstraadi tükk (TÜ 2510: 79), u 50 cm sügavuselt servas olevate läbivate aukudega savinõukild (TÜ 2510: 76). Tume kultuurkiht ulatus ühtlasena maapinnast 70–75 cm sügavuseni. Foto 17. Šurf R („pronksišurf“). 23 LISA 2. FOTOD Foto 18. I. korris. Vaade edelast kirdesse. Foto 19. II korris. Vaade edelast kirdesse. Foto 20. III korris. Vaade edelast kirdesse. Foto 21. IV korris. Vaade edelast kirdesse. 24 Foto 22. IV. korrise kolle. Vaade edelast kirdesse. Foto 23. V. korris. Vaade edelast kirdesse. Foto 24. VI. korrise. Vaade edelast kirdesse. Foto 25. VII. korris. Vaade edelast kirdesse. 25 Foto 26. Kaevandi lõunaprofiil. Foto 27. Kaevandi põhi. Vaade edelast kirdesse. Foto 28. Kolde kivid. 26 Foto 29. Tööde käik. Vaade lõunast põhja. Foto 30. Tööde käik. Vaade kirdest edelasse. Foto 31. Vaade lõunast põhja mõõdistamisele. 27 Foto 32. Vaade edelast kirdesse kaevandi asukohale. Foto 33. Vaade idast läände, s.t mäe tipust kaevandi asukohale. 28 LISA 3. JOONISED Joonis 1. Vaade Madsa Liinamäele, mille asukoht on märgistatud punase ringi ja sinise ristiga. Joonis 2. Madsa Liinamäe lähivaade. Sinisega on tähistatud mäe jalam. Punased laigud tähistavad piirkondi, kust on leitud savinõukilde mäe jalamil. Kollane ala tähistab 2000ndatel tasandatud piirkonda. 29 Joonis 3. Tahhümeetri mõõdistuste põhjal tehtud mäetipu plaan. 30 Joonis 4. 3D mudeli plaan II korrisest. Joonis 5. 3D mudeli plaan III korrisest. 31 Joonis 6. 3D mudeli plaan IV korrisest. Joonis 7. 3D mudeli plaan V korrisest. 32 Joonis 8. Kaevandi II korrise põhja kõrgused. Joonis 9. Kaevandi III korrise põhja kõrgused. 33 Joonis 10. Kaevandi IV korrise põhja kõrgused. Joonis 11. Läbikaevatud kaevandi põhja kõrgused. 34 Joonis 12. II korrise ortofoto koos kivide kõrgustega. Joonis 13. III korrise ortofoto koos kivide kõrgustega, in situ leiukohtadega (alanumbrid tähistatud siniste ringidega) ja in situ söeproovide asukohad (tähistatud punaste rombidega). 35 Joonis 14. IV korrise ortofoto koos kivide kõrgustega, in situ leiukohtadega (alanumbrid tähistatud siniste ringidega) ja in situ söeproovide asukohad (tähistatud punase rombiga). Joonis 15. V korrise ortofoto koos kivide kõrgustega, in situ leiukohtadega (V korrise alanumbrid tähistatud siniste, VI korrise kollaste mummudega ja VII korrise in situ leid rohelise ringiga). 36 Joonis 16. Kaevandi profiili kihtide joonis. 37 LISA 4. LEIUNIMEKIRI (TÜ 2510: 1-94) Tahhü- Tahhü- Konteksti meetri Tahhü- Tahhü- meeter Number Leiuliik Arv Materjal Kirjeldus Ruut Sektor Korris tähis Märkused number meeter X meeter Y Z 1 tihend 3 savi 1 I 2 sk 1 serv, käsitsi 2 I 3 sk 1 külg, käsitsi 2 I 4 tihend 1 savi 2 I 5 sk 1 serv, käsitsi 3 I 6 sk 1 külg, käsitsi 3 I külg, käsitsi, 7 sk 2 ühep 3 I 8 luu 1 3 I külg, käsitsi, 9 sk 1 ühep 1 W II külg, käsitsi, 10 sk 2 ühep 2 N II 11 sk 2 savi 2 N II 12 sk 1 külg, käsitsi 2 E II külg, käsitsi, 13 sk 1 ühep 2 E II 14 tihend 1 savi 2 E II 15 sk 1 külg, käsitsi 2 S II 16 sk 1 külg, käsitsi 2 S II 17 sk 1 külg, käsitsi 2 S II 18 sk 1 serv, käsitsi 3 W II külg, käsitsi, 19 sk 1 ühep 3 W II 20 sk 1 külg, käsitsi 1 S III 21 tihend 1 savi 1 S III 22 sk 1 külg, käsitsi 1 W III 38 Tahhü- Tahhü- Konteksti meetri Tahhü- Tahhü- meeter Number Leiuliik Arv Materjal Kirjeldus Ruut Sektor Korris tähis Märkused number meeter X meeter Y Z 23 sk 1 serv, käsitsi 2 N III külg, käsitsi, 24 sk 1 ühep 2 N III 25 sk 1 külg, käsitsi 2 O III külg, käsitsi, 26 sk 4 ühep 2 O III külg, käsitsi, 27 sk 1 silut 2 W III 93 6401381.732 644044.343 124.852 serv, käsitsi, 28 sk 1 aukudega 2 W III 95 6401381.544 644044.366 124.878 külg, käsitsi , 29 sk 1 riibitud(?) 2 W III 96 6401381.898 644044.218 124.855 30 sõrmus? 1 raud 2 W III 31 sk 1 külg, käsitsi 2 III 32 sk 1 külg, käsitsi 2 III 33 sk 1 külg, käsitsi 2 III 34 sk 1 põhi, käsitsi? 1 N IV 35 sk 1 külg, käsitsi 1 N IV 36 sk 1 külg, käsitsi 1 N IV 37 sk 1 serv, käsitsi 1 O IV külg, käsitsi, 38 sk 1 kergelt riibitud 1 W IV 153 6401382.245 644045.290 125.026 39 sk 1 külg, käsitsi 1 W IV külg, käsitsi, 40 sk 1 silut 2 N IV 152 6401381.725 644044.854 124.853 41 luisk? 1 kivi 2 N IV 155 6401381.765 644045.017 124.855 42 sk 1 serv, käsitsi 2 N IV 43 sk 1 külg, käsitsi 2 N IV 44 sk 1 külg, käsitsi 2 N IV 39 Tahhü- Tahhü- Konteksti meetri Tahhü- Tahhü- meeter Number Leiuliik Arv Materjal Kirjeldus Ruut Sektor Korris tähis Märkused number meeter X meeter Y Z 45 sk 1 külg, käsitsi 2 N IV 46 sk 1 külg, käsitsi 2 N IV 47 sk 1 külg, käsitsi 2 N IV külg, käsitsi, 48 sk 1 ühep 2 N IV 49 sk 1 külg, käsitsi 2 N IV 156 6401381.718 644044.858 124.834 külg, käsitsi, 50 sk 1 kerge riibe 2 O IV koldest 157 6401381.615 644045.125 124.852 külg, käsitsi, 51 sk 1 ühep 2 O IV 52 sk 1 külg, käsitsi 2 O IV 53 sk 1 külg, käsitsi 2 O IV 54 sk 1 külg, käsitsi 2 O IV külg, käsitsi, 55 sk 2 ühep 2 O IV külg, käsitsi, riibitud (?) 56 sk 1 2 S IV 151 6401381.502 644044.567 124.852 57 sk 1 külg, käsitsi 2 W IV 150 6401381.972 644044.465 124.849 külg, käsitsi, 58 sk 2 ühep 2 W IV 59 tihend 1 savi 1 S V 189 6401381.848 644045.256 124.897 60 sk 1 külg, käsitsi 1 S V 190 6401381.826 644045.372 124.892 ühe nõu 61 sk 2 külg, käsitsi 2 N V koldest killud 188 6401381.641 644044.944 124.817 62 sk 1 külg, käsitsi 2 N V koldepõhi 40 Tahhü- Tahhü- Konteksti meetri Tahhü- Tahhü- meeter Number Leiuliik Arv Materjal Kirjeldus Ruut Sektor Korris tähis Märkused number meeter X meeter Y Z külg, käsitsi, 63 sk 1 ühep 2 O V kolle põhjaserv, 64 sk 1 käsitsi 2 S V kolle 187 6401381.590 644044.701 124.818 külg, käsitsi, 65a sk 1 ühep 2 N VI koldepõhi 65b luu 8 Põlenud 2 E VI 210 6401381.555 644045.155 124.797 66 sk 1 külg, käsitsi 2 VI külg, käsitsi, loodusliku 67 sk 1 ühep 2 O VI pealt 211 6401381.530 644045.048 124.775 põhjaserv, 68 sk 1 käsitsi 2 VII kolle 227 6401381.475 644045.197 124.719 külg, käsitsi, 69 sk 1 auguga 2 VII kolle 70 tiigli ktk 1 savi Katke 2 S VIII kolle põhjaserv, 71 sk 1 käsitsi 1 O profiilikraav 258 6401381.525 644045.761 125.052 külg, põhjaserv, ühe nõu 72 sk 3 käsitsi profiilikraav killud kolde 73 jahvekivi? 1 kivi profiilist 60 cm 74 sk 1 külg, käsitsi šurf 1 maapinnast külg, käsitsi, 60 cm 75 sk 2 ühep šurf 1 maapinnast serv, käsitsi, aukudega, 76 sk 1 riibe pronksišurf 41 Tahhü- Tahhü- Konteksti meetri Tahhü- Tahhü- meeter Number Leiuliik Arv Materjal Kirjeldus Ruut Sektor Korris tähis Märkused number meeter X meeter Y Z 77 sk 1 serv, käsitsi pronksišurf külg, käsitsi, 78 sk 1 ühep pronksišurf tõenäoliselt spiraalsõrmuse 79 ese 1 pronks katke (pronks) pronksišurf 80 sk 1 külg, käsitsi pronksišurf 81 tihend 1 savi pronksišurf 82 luu 1 pronksišurf 83 sk 1 külg, käsitsi šurf A külg, käsitsi, 84 sk 1 ühep šurf B külg, käsitsi, 85 sk 1 ühep šurf C 86 sk 1 šurf D 87 tihend 1 savi šurf D külg, käsitsi, 88 sk 1 ühep šurf E 89 tihend 1 savi šurf E 90 sk 1 šurf F külg, käsitsi, 91 sk 1 näpiorn, ühep šurf I 92 sk 1 külg, käsitsi, šurf I külg, käsitsi, 93 sk 2 ühep šurf I põhjaserv, 94 sk 1 käsitsi šurf K 42 LISA 5. SÖEPROOVIDE NIMEKIRI Proovi Proovi võtmise Peanumber number kuupäev Kaevand/Piirkond Kirjeldus Ruut Sektor Korris x y z TÜ 2510 1 9.06.2015 kaevand 1 II TÜ 2510 2 9.06.2015 kaevand tume pinnas 1 W II TÜ 2510 3 9.06.2015 kaevand 2 II TÜ 2510 4 9.06.2015 kaevand 2 E II TÜ 2510 5 9.06.2015 kaevand 2 S II TÜ 2510 6 9.06.2015 kaevand 2 W II TÜ 2510 7 9.06.2015 kaevand 3 II TÜ 2510 8 10.06.2015 kaevand 1 III W/S TÜ 2510 9 10.06.2015 kaevand tukk 3 1 piiril III 6401381.890 644045.192 125.038 tukk 1, mustast TÜ 2510 10 10.06.2015 kaevand kihist 1 W III 6401381.980 644045.158 125.019 TÜ 2510 11 10.06.2015 kaevand 2 III süsi mustast TÜ 2510 12 10.06.2015 kaevand kihist 2 III TÜ 2510 13 10.06.2015 kaevand 2 E III tukk 2, pruunika/kollaka TÜ 2510 14 10.06.2015 kaevand pinnase seest 2 S III 6401381.235 644044.644 124.898 TÜ 2510 15 10.06.2015 kaevand 3 III TÜ 2510 16 10.06.2015 kaevand 1 III-IV TÜ 2510 17 10.06.2015 kaevand 1 S IV TÜ 2510 18 10.06.2015 kaevand 2 IV TÜ 2510 19 10.06.2015 kaevand tukk 4 2 N IV 6401381.799 644045.169 124.984 TÜ 2510 20 10.06.2015 kaevand 2 O IV 43 TÜ 2510 21 11.06.2015 kaevand kolle 1 V TÜ 2510 22 11.06.2015 kaevand kolle 2 V TÜ 2510 23 11.06.2015 kaevand kolde põhi 1/2 VI TÜ 2510 24 11.06.2015 kaevand kolle VII TÜ 2510 25 11.06.2015 kaevand kolde põhi VIII TÜ 2510 26 9.06.2015 kaevandi šurf 1 TÜ 2510 27 9.06.2015 kaevandi šurf 2 TÜ 2510 28 10.06.2015 pronksišurf 44 Pille Tomson Madsa Rebasemõisa küla 09.10 .2017 nr 1.1-7/2495 Karula vald, 68113 [email protected] Madsa Liinumäe linnuse tunnistamine kultuurimälestiseks Edastan Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ettepanekuga tunnistada Valga maakonnas Karula vallas Rebasemõisa külas Madsa kinnistul (28902:003:0383) paiknev Liinumäe linnamägi riiklikuks kultuurimälestiseks. Mälestisele kehtestatakse kaitsevöönd, mis ulatub 50 m kaugusele mälestise väliskontuurist ning hõlmab järgnevaid kinnistuid: Madsa 28902:003:0383 Madsa 28902:003:0382 23212 Koobassaare- Rebasemõisa tee 28902:003:0475 Valga metskond 135 28902:003:0037 Karula rahvuspark 18 28902:003:0043 Eksperdihinnangus on ära toodud peamised mälestist puudutavad andmed ning maakasutusega seotud kitsendused ja leevendused nii mälestisel kui mälestise kaitsevööndis. Juba välja kujunenud maakasutust Muinsuskaitseamet üldjuhul ei piira. Samuti võib mälestise kaitsevööndis jätkata maaharimise ja karjatamisega seotud tegevusi, kuid kõik suuremahulised pinnasetööd, mis ületavad 20 cm, tuleb edaspidi kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vajadusel tuleb eelnevalt teostada arheoloogilised uuringud. Palume tutvuda eksperdihinnanguga ja esitada Teie kui maaomaniku arvamus Madsa Liinumäe linnuse kultuurimälestiseks tunnistamise osas. Juhul kui vastuväiteid ühe kuu jooksul ei laeku, loetakse Teie arvamust positiivseks. Küsimuste korral jagame meelsasti lisaselgitusi. Heale koostööle lootes, Martti Veldi ar heoloogiamälestiste nõunik Telefon: 733 7632 Mobiiltelefon: 53331019 E-post: [email protected] Lisa Eksperdihinnang Madsa Liinumäe linnuse (30388) tunnistamiseks kultuurimälestiseks Keskkonnaamet Karja 17A, 65608 Võru [email protected] 09.10 .2017 nr 1.1-7/2499 Madsa Liinumäe linnuse tunnistamine kultuurimälestiseks Edastan Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ettepanekuga tunnistada Valga maakonnas Karula vallas Rebasemõisa külas Madsa kinnistul (28902:003:0383) paiknev Liinumäe linnamägi riiklikuks kultuurimälestiseks. Mälestisele kehtestatakse kaitsevöönd, mis ulatub 50 m kaugusele mälestise väliskontuurist ning hõlmab järgnevaid kinnistuid: Madsa 28902:003:0383 Madsa 28902:003:0382 23212 Koobassaare- Rebasemõisa tee 28902:003:0475 Valga metskond 135 28902:003:0037 Karula rahvuspark 18 28902:003:0043 Eksperdihinnangus on ära toodud peamised mälestist puudutavad andmed ning maakasutusega seotud kitsendused ja leevendused nii mälestisel kui mälestise kaitsevööndis. Juba välja kujunenud maakasutust Muinsuskaitseamet üldjuhul ei piira. Samuti võib mälestise kaitsevööndis jätkata maaharimise ja karjatamisega seotud tegevusi, kuid kõik suuremahulised pinnasetööd, mis ületavad 20 cm, tuleb edaspidi kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vajadusel tuleb eelnevalt teostada arheoloogilised uuringud. Palume tutvuda eksperdihinnanguga ja esitada Teie kui maaomaniku arvamus Madsa Liinumäe linnuse kultuurimälestiseks tunnistamise osas. Juhul kui vastuväiteid ühe kuu jooksul ei laeku, loetakse Teie arvamust positiivseks. Küsimuste korral jagame meelsasti lisaselgitusi. Heale koostööle lootes, Martti Veldi ar heoloogiamälestiste nõunik Telefon: 733 7632 Mobiiltelefon: 53331019 E-post: [email protected] Lisa Eksperdihinnang Madsa Liinumäe linnuse (30388) tunnistamiseks kultuurimälestiseks RMK Valga Metskond Raavitsa küla Karula vald 68112 [email protected] 09.10 .2017 nr 1.1-7/2498 Madsa Liinumäe linnuse tunnistamine kultuurimälestiseks Edastan Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ettepanekuga tunnistada Valga maakonnas Karula vallas Rebasemõisa külas Madsa kinnistul (28902:003:0383) paiknev Liinumäe linnamägi riiklikuks kultuurimälestiseks. Mälestisele kehtestatakse kaitsevöönd, mis ulatub 50 m kaugusele mälestise väliskontuurist ning hõlmab järgnevaid kinnistuid: Madsa 28902:003:0383 Madsa 28902:003:0382 23212 Koobassaare- Rebasemõisa tee 28902:003:0475 Valga metskond 135 28902:003:0037 Karula rahvuspark 18 28902:003:0043 Eksperdihinnangus on ära toodud peamised mälestist puudutavad andmed ning maakasutusega seotud kitsendused ja leevendused nii mälestisel kui mälestise kaitsevööndis. Juba välja kujunenud maakasutust Muinsuskaitseamet üldjuhul ei piira. Samuti võib mälestise kaitsevööndis jätkata maaharimise ja karjatamisega seotud tegevusi, kuid kõik suuremahulised pinnasetööd, mis ületavad 20 cm, tuleb edaspidi kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vajadusel tuleb eelnevalt teostada arheoloogilised uuringud. Palume tutvuda eksperdihinnanguga ja esitada Teie kui maaomaniku arvamus Madsa Liinumäe linnuse kultuurimälestiseks tunnistamise osas. Juhul kui vastuväiteid ühe kuu jooksul ei laeku, loetakse Teie arvamust positiivseks. Küsimuste korral jagame meelsasti lisaselgitusi. Heale koostööle lootes, Martti Veldi ar heoloogiamälestiste nõunik Telefon: 733 7632 Mobiiltelefon: 53331019 E-post: [email protected] Lisa Eksperdihinnang Madsa Liinumäe linnuse (30388) tunnistamiseks kultuurimälestiseks Maanteeamet Teelise 4 10916 Tallinn [email protected] 09.10 .2017 nr 1.1-7/2496 Madsa Liinumäe linnuse tunnistamine kultuurimälestiseks Edastan Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ettepanekuga tunnistada Valga maakonnas Karula vallas Rebasemõisa külas Madsa kinnistul (28902:003:0383) paiknev Liinumäe linnamägi riiklikuks kultuurimälestiseks. Mälestisele kehtestatakse kaitsevöönd, mis ulatub 50 m kaugusele mälestise väliskontuurist ning hõlmab järgnevaid kinnistuid: Madsa 28902:003:0383 Madsa 28902:003:0382 23212 Koobassaare- Rebasemõisa tee 28902:003:0475 Valga metskond 135 28902:003:0037 Karula rahvuspark 18 28902:003:0043 Eksperdihinnangus on ära toodud peamised mälestist puudutavad andmed ning maakasutusega seotud kitsendused ja leevendused nii mälestisel kui mälestise kaitsevööndis. Juba välja kujunenud maakasutust Muinsuskaitseamet üldjuhul ei piira. Samuti võib mälestise kaitsevööndis jätkata maaharimise ja karjatamisega seotud tegevusi, kuid kõik suuremahulised pinnasetööd, mis ületavad 20 cm, tuleb edaspidi kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vajadusel tuleb eelnevalt teostada arheoloogilised uuringud. Palume tutvuda eksperdihinnanguga ja esitada Teie kui maaomaniku arvamus Madsa Liinumäe linnuse kultuurimälestiseks tunnistamise osas. Juhul kui vastuväiteid ühe kuu jooksul ei laeku, loetakse Teie arvamust positiivseks. Küsimuste korral jagame meelsasti lisaselgitusi. Heale koostööle lootes, Martti Veldi ar heoloogiamälestiste nõunik Telefon: 733 7632 Mobiiltelefon: 53331019 E-post: [email protected] Lisa Eksperdihinnang Madsa Liinumäe linnuse (30388) tunnistamiseks kultuurimälestiseks Karula Vallavalitsus Lüllemäe küla Karula vallamaja Karula vald, 68116 [email protected] 10 .10 .2017 nr 1.1-7/2503 Madsa Liinumäe linnuse tunnistamine kultuurimälestiseks Edastan Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ettepanekuga tunnistada Valga maakonnas Karula vallas Rebasemõisa külas Madsa kinnistul (28902:003:0383) paiknev Liinumäe linnamägi riiklikuks kultuurimälestiseks. Mälestisele kehtestatakse kaitsevöönd, mis ulatub 50 m kaugusele mälestise väliskontuurist ning hõlmab järgnevaid kinnistuid: Madsa 28902:003:0383 Madsa 28902:003:0382 23212 Koobassaare- Rebasemõisa tee 28902:003:0475 Valga metskond 135 28902:003:0037 Karula rahvuspark 18 28902:003:0043 Eksperdihinnangus on ära toodud peamised mälestist puudutavad andmed ning maakasutusega seotud kitsendused ja leevendused nii mälestisel kui mälestise kaitsevööndis. Juba välja kujunenud maakasutust Muinsuskaitseamet üldjuhul ei piira. Samuti võib mälestise kaitsevööndis jätkata maaharimise ja karjatamisega seotud tegevusi, kuid kõik suuremahulised pinnasetööd, mis ületavad 20 cm, tuleb edaspidi kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vajadusel tuleb eelnevalt teostada arheoloogilised uuringud. Palume tutvuda eksperdihinnanguga ja esitada Karula Vallavalitsuse a rvamus Madsa Liinumäe linnuse kultuurimälestiseks tunnistamise osas. Juhul kui vastuväiteid ühe kuu jooksul ei laeku, loetakse Teie arvamust positiivseks. Küsimuste korral jagame meelsasti lisaselgitusi. Heale koostööle lootes, Martti Veldi ar heoloogiamälestiste nõunik Telefon: 733 7632 Mobiiltelefon: 53331019 E-post: [email protected] Lisa Eksperdihinnang Madsa Liinumäe linnuse (30388) tunnistamiseks kultuurimälestiseks Austatud Martti Veldi arheoloogiamälestiste nõunik Muinsuskaitseamet Vastuseks teie kirjale 09.10.2017 nr 1.1-7/2495 teen ettepaneku mitte arvata Madsa linnamäe kaitsevööndisse Madsa talu õueala . Kirjale lisatud ekspertarvamises oleva joonise kohaselt hõlmaks kaitsevöönd poolt õueeala , puukuuri, õunaaeda, vana laudavundamenti ja poolt sauna. Kahjuks ei saa olla nimetatud alal olla rauaaegse d struktuurielemendid säilinud ruumilises konteks tis , nagu on toodud kaitsevööndi määramise põhjendustes, sest antud alal on toimunud 1990ndate aastate lõpul ja 2000ndate aastate alul tasandustööd: sauna ümbruses seoses sauna ehitusega, õuealal seoses aida ehitamisega ning lauda vundmen di taga seoses nõukogude-aegse tiigi jäänuste tasandamisega. Ka ei pea ma otstarbekaks, et iga marjapõõsa ja suurema lillepuhma istutamiseks (sügavus ületab 20 cm) oleks mul vaja küsida ja Muinsuskaitseametil vormistada luba. Muus osas mul vastuväiteid ei ole ja olen valmis igakülgseks koostööks Madsa linnamäe kaitsel. Lugupidamisega, Pille Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ 20.10.2017 Vs: [VÄLJAST] RE: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] M...–... https://owa.just.ee/owa/#viewmodel=ReadMessageItem&ItemID=AQ... Vs: [VÄLJAST] RE: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Madsa Liinumäe linnuse tunnistamine kultuurimälestiseks Martti Veldi R 10.11.2017 10:27 Adressaat:Pille Tomson <[email protected]>; Tervist, Tänan kirja eest. Kaalusime võimalust vähedad Madsa linnamäe kaitsevööndit, kuid kuna tegemist on linnamäega, mis on Ees arheoloogia konteks s ühed olulisemad muis sed, siis minimaalne kaitsevöönd, mis me määrata saame on 50 m. Samas on meil muis se mäles seks määramisel võimalik teha maakaustuse osas leevendusi. See tähendab, et Madsa puhul on kaitsevööndis vaja küsida Muinsuskaitseame kirjalikku luba ainult suuremate mullatööde (teed, trassid, kraavid, maaparandus) ja ehitusega seotud kaevetööde teostamiseks. Kindlas ei ole vaja edaspidi taotleda luba maaharimise ja aiandusesega seotud töödeks, kaasaarvatud põõsaste ja puude istutamine. Kaitsevööndi üks eesmärke on muis se vaadeldavase tagamine, mis tähendab, et kui on kavas ehitada uusi hooneid, siis nende asupaik on vaja eelnevalt Muinsuskaitseame ga kokku leppida. Madsa linnamäe kaitse alla võtmise küsimust arutatakse 30.11.2017 toimuvas Muinsuskaitse Nõukogus. Soovi korral on Teil kui maaomanikul võimalus arutelust osa võ a. Palun andke julgelt teada, kui on veel küsimusi. Lugupidamisega Mar Veldi arheoloogia nõunik Saatja: Pille Tomson <[email protected]> Saadetud: 20. oktoober 2017 10:19:29 Adressaat: Mar Veldi Koopia: MKA info Teema: [VÄLJAST] RE: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Madsa Liinumäe linnuse tunnistamine kultuurimäles seks Tere Saadan vastuse Teie kirjale reg nr. 1.1-7/2495 (lisatud manusena). Tervitades Pille Tomson From: Muinsuskaitseamet [mailto:mar [email protected]] 1 of 2 11/13/2017, 10:13 AM Vs: [VÄLJAST] RE: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] M...–... https://owa.just.ee/owa/#viewmodel=ReadMessageItem&ItemID=AQ... Sent: Monday, October 9, 2017 2:26 PM To: [email protected] Subject: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Madsa Liinumäe linnuse tunnistamine kultuurimäles seks Reg.nr: 1.1-7/2495 Tervist, Edastan Muinsuskaitseameti kirja ettepanekuga tunnistada Madsa Liinumäe linnus riiklikuks kultuurimälestiseks. lugupidamisega Martti Veldi arheoloogiamälestiste nõunik [email protected] 733 7631 Tartu 2 of 2 11/13/2017, 10:13 AM MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr DOCPROPERTY DLX:Title \* MERGEFORMAT Linnuse nr 30388 kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinna ngut ja Muinsuskaitse Nõukogu 30.11.2017 . a ettepanekut. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liig iga arheoloogiamälestis linnuse nr 30949 . 2. Kehtestan mälestise ( Valga maakond, Valga vald, Rebasemõisa küla, Madsa kinnistu, KÜ 28902:003:0383 ) ja selle kaitsevöönd i asukoha vast avalt kaardile käskkirja lisas 1 . Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevöönd kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitse amet teavitab otsusest mälestis e omanikke või valdajaid ja kaitsevööndisse jäävate kruntide omanikke ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestis t e andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNIST AMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Madsa Liinamäge kui võimalikku linnust on mainitud 1942. aastal Elviire Keremi koostatud Karula kihelkonna m uististe nimekirjas . 2012. aasta kevadel avastas Tartu Ülikooli arheoloogiadoktorant Pikne Kama linnuse põhjajalamilt käsitsi valmistatud savinõukillud (TÜ 2067), mis viitasid, et mäe jalamil on säilinud arheoloogilist kultuurkihti. 2014. aastal avastati kultuurkiht ka mäe lääneküljel olevalt platoolt, mida uuriti põhjalikumalt 2015. aasta suvel teostatud arheoloogilistel uuringutel . Uuringutel avastati inimtegevuse jälgi 6.–7. sajandini, sealhulgas märke pronksi sulatamisest. Ettepaneku Madsa linnuse kultuurimälestiseks tunnistamiseks tegi 2014. aastal arheoloog Pikne Kama (eksperdihinnanguga võimalik tutvuda Muinsuskaitseameti arhiivis). 30.11.2017 . a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu ja tegi kultuuriministril e ettepaneku tunnistada linnus kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Madsa linnus vastab arheoloogiamälestiseks tunnistamise kriteeriumidele: linnus tervikuna omab ja sisaldab olulist teaduslikku teavet Eesti rauaajast ning on oma olemuselt ainulaadne. Linnus vastab arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on ehitusjäänuseid, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht, kirjalikult fikseeritud rahvapärimus ja maastikuliselt eristuv pinnavorm. Madsa linnusel säilinud ehitiste või muude inimese poolt rajatud objektide jäänused (nt tuleasemed) ja arheoloogilised leiud on hindamatu allikas rauaaja ühiskonna, majanduse, religiooni ning loodusolude uurimisel . Riikliku kaitseta ohustavad muistist detektorirüüste, mitteteaduslikud kaevamised ning teadmatusest tulenev lõhkumine. Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine Linnus on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piirid on vaja kehtestada. Mälestise piir kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele , mis viitavad veel arheoloo giliselt läbikaevamata kultuurkihile ja võimalikele arheoloogiliste le leidudele. A rheoloogiliste kaevamiste käigus uuriti läbi vaid osa linnusest , suurem osa muistisest on veel teaduslikult läbi uurimata. Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Madsa linnusele määratakse kaitsevöönd 50 m mälestise piirist. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike str uktuurielementide säilimi n e ruumilises kontekstis , st võimaliku arheo loogilise kultuurkihi säilimine linnuse lähiümbruses. Arheoloogilise ku ltuurkihi paksus ja teabemahukus võivad erineda paiguti ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole kultuurkihi ulatust alati võimalik täpselt määrata. Seega aitab kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda kaugemale seni teada olevalt mälestise alalt. Kaitsevööndiga tagatakse mälestise seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. Menetlusosaliste seisukohad Muinsuskaitseamet teavitas Madas linnuse kaitse alla võtmise menetlusest kirjalikult mälestisel ja kaitsevööndis asuvate kinnistute omanikke j a Karula vallavalitsust (Valga vald pärast 2017 haldusreformi) . Kirjalik tagasiside laekus mälestise omanikult Pille Tomsonilt, kes tegi ettepaneku arvata mälestise kaitsevööndist välja ki nnistul paiknev õue ala . Muinsuskaitseamet kaalus ettepanekut, kuid leidis, et kaitsevööndi vähendamine ei ole põhjendatud. Samas tehakse mälestise kaitsevööndis leevendus, et Muinsuskaitseameti kirjalikku luba ei ole vaja ta otleda mullatöödeks , mille sügavus ei ületa 20 cm . Muinsuskaitseameti kirjalikku luba on vaja edaspidi taotleda suuremahulisteks mullatöödeks, mis on seotud ehitamise, maaparanduse, teede, trasside ja kraavide rajamisega . RMK, Maanteeamet ega kohalik omavalitsus kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. II KAITSE ALLA VÕTMINE Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on mälestis riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Mäles tiseks tunnistamisega tagatakse Madsa linnuse säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega objektina. Mälestiseks tunnistamine ei piira kinnismälestisel ega selle kaitsevööndis senist maakasutust. Seda võib jätkata samas mahus. Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 l õigetes 1 ja 2 ning mälestise kaitsevööndis § 25 lõikes 7 . Mälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikele muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise, milles märgitakse arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused. Muin suskaitseameti kirjalikku luba ei ole vaja taotleda kaitsevööndis ehitus-, mulla- , kaeve töödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm. ( allkirjastatud digitaalselt ) DOCPROPERTY DLX:SignersMulti:Title \* MERGEFORMAT Indrek Saar Lisa 1. Linnus nr 30388 ja selle kaitsevööndi asukoht kaardil. -452120 180975 0 0 Mälestise koordinaadid Nr X Y 1 6401467,80 644041,37 2 6401504,84 644055,27 3 6401508,97 644130,20 4 6401505,44 644129,94 5 6401502,77 644129,74 6 6401499,37 644129,48 7 6401494,09 644129,08 8 6401485,06 644128,40 9 6401482,45 644128,20 10 6401477,10 644128,19 11 6401457,22 644128,03 12 6401429,09 644126,78 13 6401393,72 644127,36 14 6401359,32 644127,36 15 6401331,60 644127,12 16 6401322,09 644100,33 17 6401312,53 644073,36 18 6401306,68 644054,62 19 6401314,34 644022,19 20 6401320,30 643979,20 21 6401350,72 643960,68 22 6401379,83 643963,32 23 6401415,55 643980,52 24 6401449,28 643996,40 Eksperdihinnang Väiso kääbaskalmistu ( 30798 ) tunnistamiseks kultuurimälestis eks Koostaja: Martti Veldi Arheoloogiamälestiste nõunik Tartu 20.02 .2017 TOC \o "1-2" \u 1 Üldandmed PAGEREF _Toc477426940 \h 3 2 Hinnang muistise vastavusele kaitse kriteeriumidele PAGEREF _Toc477426941 \h 3 3 Menetluse käik PAGEREF _Toc477426942 \h 5 3.1 Muististe avastamine ja ettepanek PAGEREF _Toc477426943 \h 5 3.2 Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine PAGEREF _Toc477426944 \h 6 4 Mälestiseks tunnistamise põhjendused PAGEREF _Toc477426945 \h 6 5 Ettepanekud mälestiseks tunnistamisel mälestise andmete kohta PAGEREF _Toc477426946 \h 6 6 Lisad PAGEREF _Toc477426947 \h 8 Üldandmed Eksperdihinnang on koostatud hinnangu andmiseks Võru maakonnas Võru vallas Väiso küla s Võru metskond 52 nimelisel kinnistu l paikneva kääbaskalmistu 30798 , ( 8 kääbast 30788–30797 ) vastavusele riikliku kaitse kriteeriumidele, muistise mälestisteks tunnistamise asjaolude selgitamiseks, menetluskäigust ülevaate andmiseks ja muistise mälestiseks tunnistamise ettepaneku sõnastamiseks. Nimetus Kääbaskalmistu Mälestise a sukoht ja omanikud Võru maakond, Võru vald, Väiso küla: Võru metskond 52 (KÜ 91801:009:0036) : Keskkonnaministeerium (RMK) Kinnistu funktsioon Maatulundusmaa 100% Muistise dateering Rauaaeg (5.–9. saj pKr) Hinnang muistise vastavusele kaitse kriteeriumidele Vastavalt arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioonile (artikkel 1) peetakse arheoloogiapärandi elementideks kõiki eelnevatest ajajärkudest pärinevaid inimtegevuse säilmeid, esemeid ja igasuguseid muid jälgi, mille kaitse ja uurimine aitab rekonstrueerida inimkonna ajalugu ning tema suhteid looduskeskkonnaga ning mille põhilisteks informatsiooniallikateks on väljakaevamised või leiud või muud inimkonna ja temaga seotud keskkonna uurimise meetodid. Arheoloogiapärandi hulka kuuluvad rajatised, ehitised, hooneterühmad, inimtegevuse tulemusena muudetud paigad, liikuvad objektid ning muud liiki mälestised, samuti nendega seostuv ümbrus nii maa peal kui ka vee all. Kultuuriväärtusega asja arheoloogiamälestiseks tunnistamisel on selles sisalduva teabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus ning vanus nii koos kui ka eraldi võetuna otsustava tähtsusega. Kaitse alla võtmisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega asja ulatuse ja piiride, mälestisel vajalike kitsenduste, mälestise kaitsevööndi ning seal vajalike kitsenduste kehtestamisel lisaks ka mitmete alakriteeriumidega: säilivus ja seisukord , silmapaistvus ja erilisus , kajastumine teistes allikates , pärimuslik väärtus , funktsiooni järjepidevus , üldkultuuriline ja ühiskondlik väärtus . Eksperdihinnangus esitatakse kriteeriumid, millele mälestiseks tunnistatav objekt oma olemuselt vastab. Kriteerium Kriteeriumi selgitus T eabe teaduslik väärtus ja ainulaadsus Kääbaskalmistu (kääbastik) koosneb kaheksast kääpast ( 30790–30797 ) , millest neli on pikliku ja neli ümara kujuga. Kääpad paiknevad kagu-loode suunalise metsatee lähedal, mõlemal pool te ed. Neli kuhjatist moodustavad teega paralleelse rivi. Keskmise rauaaja (5.-9. saj) kääpad on liivast kuhjatud 0,5–1 m kõrgused ümmargused või piklikud kalmed, kuhu enamasti maeti põletatult koos väheste hauapanustega . Kääpaid ümbritseb vaevumärgatav kraav (sageli mattunud) , kust on kääpa kuhjamiseks võetud vajalik pinnas. Maetud on ka kääbaste vahelisele al ale, mistõttu kääpad ning neid ümbritsev ala moodustavad tervikliku matusepaiga – kääbaskalmistu . Kuna arheoloogilist informatsiooni põletusmatuste kohta kääbastes , ja eriti kääbaste vahelisel alal, on väga vähe, siis on Väiso kääbastik Eesti muinasaja matusekombestiku uurimisel hindamatu väärtusega muistis. 2. Vanus Väiso kääpaid ei ole arheolo ogiliselt põhjalikumalt uuritud ning seega ei ole muististe täpset vanust võimalik määrata . Analoogsed Lõuna-Eestis paiknevad põletusmatustega kääpad on üldjuhul dateeritud ajavahemikku 5.–9. saj. pKr. 3. Säilivus ja seisu kord, ohustatus Vähemalt neli kääbast lõhuti osaliselt metsatööde käigus, mis leidsid aset 2015. aastal. Lõhkumisest hoolimata on kääpad maastikul hästi jälgitavad ja kõik m älestise tunnused on säilinud. Metsatöödest puutumata kääpad on säilinud terviklikult. Kääpaid ohustavad eelkõige kooskõlastamata metsatööd, mis on peamiselt tingitud teadmatusest. Samuti ohustavad kääbastikku ebaseaduslikud kaevamised ja detektorirüüste. Menetluse käik Muististe avastamine ja ettepanek Arheoloogiliste muististena tuvastas kääpad 20 02. aastal arheoloog Heiki Valk, kelle juhatas kä äbaste juurde kohalik talumees . 2005. aastal avastati üle jäänud kääbastest u 150 m kagus veel üks eraldiseisev üksik- kääbas (30789 ) . Kääbastiku seisukorda on korduvalt inspekteerinud Tartu Ülikooli arheoloogid ja arheoloogia üliõpilased. 2009. aastal koostasid Tartu Ülikooli arheoloogia eriala magistrandid eksperdihinnangu Väiso kääbastiku kaitse alla võtmiseks kultuurimälestisena (Lisa 1) . Valminud eksperdihinnangu põhjal tegi Muinsuskaitseamet ettepaneku alustada menetlust kääbastiku kultuurimälestiseks tunnistamiseks. Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine Muinsuskaitseamet teavitas maaomanikku (Lisa 2) ja Võru Vallavalitsust (Lisa 3) kaitse all a võtmise menetluse algatamisest ja tutvustas koostatud eksperdihinnangut kirjalikult 20.02.2017. Maaomaniku ja vallavalitsuse arvamused paluti esitada 30 päeva jo oksul. RMK vastus kääbastiku kaitse alla võtmise osas oli positiivne (Lisa 4). Kirjalikku tagasisidet Võru Vallavalitsuselt ei laekunud. Mälestiseks tunnistamise põhj endused Väiso külas Võru metskond nr 52 nimelisel kinnistul paiknev kääbastik vastab arheoloogiamälestiseks tunnistamise kriteeriumidele: kääbaskalmistu tervikuna omab ja sisaldab olulist teaduslikku teavet muinasajast n ing on oma olemuselt ainulaadne . Kääpad vasta vad arheoloogiamälestis e tunnustele, milleks on matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Muistis te alal säilinud kalmekonstruktsioonid, inimluud ja arheoloogilised leiud on hindamatuks a llikaks rauaaegse matmiskombestiku, ühiskonna, majanduse, religiooni ja eluolu uurimisel. Lisaks ohustavad riikliku kaitseta objekte detektorirüüste ning salajased ja mitteteaduslikud kaevamised. Ettepanekud mälestiseks tunnistamisel mälestise andmete kohta Nimetus Kääbaskalmistu L iik a rheoloogiamälestis T unnus matmispaigale iseloomulikud kalmekonstruktsioonid , inimluud, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht Mälestise piir Mäle stiste piir on esitatud kaardil 1. Kitsendused ja leevendused mälestisel Kitsendused Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on keelatud (§ 24 lg 1, 2): ehitamine; kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine; mälestise ilme muutmine, mälestisele mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sh tehnovõrk ja –rajatis, paigaldamine; haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd; mullatööd ja maaharimine; teede, trasside ja võrkude rajamine Arvestades arheoloogilise kultuurkihi vanust ja unikaalsust tuleb tagada maksimaalselt selle säilimine, mistõttu mitte ette näha ehitiste või rajatiste püstitamist mälestise alale. Kõigile mälestise alal toimuvatele pinnasetöödele peavad eelnema arheoloogilised uuringud. Raietöödeks ja metsa uuendamiseks mälestise alal tuleb Muinsuskaitseameti lt taotleda kirjalikku luba, millega seatakse täpsemad tööde teostamise tingimused. Mälestis el on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks . Leevendused Leevendusi ei tehta. Mälestise kaitsevöönd Eraldi kaitsevööndit mälestisele ei määrata. -549275 4084955 Kaart 1 . Väiso kääbaskalmistu (30798) piir Eesti põhikaardil. Kaart 1 . Väiso kääbaskalmistu (30798) piir Eesti põhikaardil. center 242570 0 0 Kääbaskalmistu piiri nurkade koordinaadid: X 6418605.00 ; Y 679214.62 X 6418555.00 ; Y 679258.00 X 6418551.00 ; Y 679306.00 X 6418515.50 ; Y 679343.69 X 6418541.00; Y 679365.50 X 6418639.00; Y 679246.00 Kääbaste koordinaadid: 30790 : X 6418533 ; Y 679344 30791: X 6418549 ; Y 679328 30792: X 6418562 ; Y 679311 30793: X 6418585 ; Y 679295 30794 : X 6418566 ; Y 679289 30795 : X 6418570 ; Y 679259 30796 : X 6418603 ; Y 679260 30797 : X 6418605 ; Y 679227 Lisa d Smirnova et al. 2009. Eksperthinnang Võru maakonnas Võru vallas Väiso külas oleva kääbaskalmistu kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võtmiseks . Tartu Ülikool. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis. Kiri RMK-le 20.02.2017 nr 1.1-7/454 . Kiri Võru Vallavalitsusele 20.02.2017 nr 1.1-7/455 . RMK Võru metskonna metsaülema Agu Palo vastus. Eksperthinnang Võru maakonnas Võru vallas Väiso külas oleva kääbaskalmistu kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võtmiseks Koostajad: Maria Smirnova Raido Roog Ülle Aguraiuja Liis Livin Ingvar Dereševski Martin Malve Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia õppetooli magistrandid Tartu 2009 1. Eksperthinnang Väiso küla kääbaskalmistu mälestiseks tunnistamiseks 1.1. Ajalugu 2002. aasta juunis juhatas Heiki Valgu, Kristin Ilvese ja Priit Lätti kääbaste juurde Vene talu peremees. Heiki Valgu koostatud kääbaste paiknemisskeem ja fotod on lisatud tema 27.05. 2002. samasse piirkonda toimunud inspektsiooni aruandele, mis asub TÜ Arheologia kabineti arhiivis. 2005. aastal leidis Heiki Valk ülejäänud kääbastes umbes 150 m kagu pool veel ühe kääpa (vt Lisa 2: kääbas nr 1), ning märkis selle Väimela näidissovhoostehnikumi plaanile (leht nr 4). 2007. aasta mais käisid kääbaskalmistut vaatamas Mare Aun, Heiki Valk, Riina Rammo ja Maria Smirnova. 2009. aasta aprillis toimunud inspektsiooni käigus mõõdistasid, kirjeldasid, võtsid GPS kordinaate ja koostasid uue asendi skeemi TÜ arheoloogia maigstrandid Ülle Aguraiuja, Liis Livin, Maria Smirnova, Raido Roog ja Martin Malve. 2009. aasta mais käisid Raido Roog, Maria Smirnova, Ingvar Dereševski ja Liisi Taimre kääpaid pildistamas ja kirjeldusi üle kontrollimas. 1.2. Asukoht Kääbaskalmistu asub Võru maakonnas Võru vallas Väiso külas Võru metskonna maatükil 52/V (katastriüksuse tunnus 91801:009:0036), mis praegu on kasutusel metsamaana. 1.3. Kirjeldus ja dateering Kääbaskalmistu asub künklikul moreenimaastikul kuuse-männi segametsas. Kalmistu koosneb üheksast kääpast, millest viis on pikliku ja neli ümara kujuga. Kääpad paiknevad kagu-loode suunalise metsatee lähedal, mõlemal pool teed. Neli kuhjatist (kääpad nr 2–5) moodustavad teega paralleelse rivi. Kääbas nr 1 asub Vene (?) talust loodesse kulgeva metsatee ääres, teest lääne pool, umbes 120 m talust eemal. Kääpa kuhjatis on ümara kujuga, suhteliselt korrapäratu. Selle ligikaudne ümbermõõt on 7 m ja kõrgus 1 m. Kuhjatise lääne-ja põhjanõlv on lauged, lõunanõlv järsem, ning idapoolne osa näib olevat metsatee poolt lõhutud. Kääbas on kaetud samblaga, peal kasvavad kaks suuremat ning mõned nooremad puud. Kuhjatise keskel on vana sammaldunud, liigi 1,5 m läbimõõduga sissekaeve. Kraav kääpa ümber ei ole jälgitav. Objekti L-Est koordinaadid on: E00679449; N06418445. Kääbas nr 2 asub kääpast nr 1 umbes 150 m eemal sama metsatee ääres, teest mõned meetrid idapool. Kääbas asub languse peal, maapind langeb üsna kõvasti lõuna suunas. Kuhjatis on pikliku kujuga, selle ligikaudsed mõõtmed on 9,5 x 6 m. Kuhjatise ligikaudne kõrgus on 1,5 m. Kääpa idanõlv on teistest märgatavalt järsem. Kääpa pinnal on jälgitavad kaks suuremat sissekaevet, mis on tänaseks sammaldunud. Läänenõlval on lohk, mille ligikaudsed mõõtmed on 1 x 2 m. Põhjajalamil on sissekaeve, mis on sügavam ja mille mõõtmed on 2 x 1,5 m. Lisaks esineb kääpa pinnal veel väiksemaid sammaldunud lohke, mille tõttu on selle pind üsna konarlik. Kuhjatise peal kasvavad noored kuused ja üks vana mänd. Kraav kääpa ümber ei ole jälgitav. Objekti L-Est koordinaadid on: E00679335; N06418550. Kääbas nr 3 asub eelmisest kääpast loodepool, vahe kahe kuhjatise vahel on umbes meeter. Ei ole selgelt aru saada, kus üks kuhjatis lõppeb ja teine alab. Kääbas on piklik, tema ligikaudsed mõõtmed on 10 x 6 m. Kääbas on võrdlemisi madal, selle ligikaudne kõrgus on 1 m. Kuhjatis on suhteliselt ebakorrapärase kujuga, selle lõunakülg on hästi lauge. Kääpa jalamil on mõned suuremad, nüüdseks sammaldunud, sissekaeved. Edela jalamil on lohk läbimõõduga 1 meeter, kagujalamil lohk läbimõõduga 2 x 1 m. Kääpa idajalamil on suurem sammaldunud sissekaeve, mis meenutab juppi kääpa kraavist, selle ligikaudsed mõõtmed on 3 x 1 m. Kääpa peal, selle lõuna osas, on sügavam tranšeed meenutav lohk, mille mõõtmeted on 1 x 2 m. Lisaks esineb veel väiksemaid lohke. Kuhjatise peal kasvavad vanad ja noored kuused, ning on langenud puud ja oksterisu. Kraav kääpa ümber ei ole jälgitav, kui mitte arvestada suuremat sissekaevet idanõlval. Objekti L-Est koordinaadid on: E00679323; N06418560. Kääbas nr 4 asub eelmisest kuhjatisest umbes kolm meetrit loodepool. Kääbas on pikliku kujuga, selle ligikaudses mõõtmed on 16,7 x 7,8 m. Kääpa läänekülg on tunduvalt järsem ja kõrgem. Kuhjatise kõrgus lääneküljelt mõõdetuna on 1,6 m ja idaküljelt 1 m. Kääbas on võrdlemsi korralikult säilinud. Selle peal on mõned väiksemad sammaldunud lohud. Suurem lohk asub kuhjatise idajalamil, selle mõõtmed on 2,5 x 1,5 m. Lohu ligikaudne sügavus maapinnast on 0,5 m. Kääpa põhjapoolses otsas, risti üle kuhjatise kulgeb loomarada. Rajaga eraldatud kääpa põhjapoolne osa tundub olevat ülejäänud kuhjatisest madalam. Kääpa peal kasvavad mõned vanad männid ja noored kuused ning lehtpuud. Samuti katab kuhjatist oksterisu, millest turritavad välja mõned kännud. Kraav kääpa jalamil on aimatav, kuid mitte arusaadav. Objekti L-Est koordinaadid on: E00679314; N06418568. Kääbas nr 5 asub eelmisest kääpast umbes 15 m loodepool. Kääbas on pikliku kujuga. Selle ligikaudsed mõõtmed on 11 x 7 m. Kõrgus, mõõdetuna idast, on 1 m ning mõõdetuna läänest on 1,4 m. Kääbas tundub olevat korralikult säilinud. Esinevad väikesed vanad sissekaeved kuhjatise peal. Peal on oksterisu ja langenud puu. Lisaks kasvavad selle peal männid ja noored kuused. Kääbast ümbritsev kraav on selemini jälgitav idaküljel. Objekti L-Est koordinaadid on: E00679297; N06418585. Kääbas nr 6 asub mesateest lääne pool, kääpa nr 4 vastas. Kuhjatis on ebamäärase kujuga, kuid enam-vähem ümar. Selle, ligikaudsed mõõtmed on 6 x 6,5 m. Kuhjatise ligikaudne kõrgus on 0,5 m. Kääpa ida- ja põhjanõlv on arusaadavamad ja järsemad, lõuna- ja läänenõlv on lauged. Kääpal kasvavad kolm kuuske ning lisaks on selle peal oksterisu ja kuivanud puid. Kraav kääpa ümber ei ole jälitav. Objekti L-Est koordinaadid on: E00679286; N06418572. Kääbas nr 7 asub eelpool kirjeldatud kääbastest (nr 2–6) mõnevõrra eemal, umbes 20 m metsateest läänes. Vahetult metsateest läänepool hakkab maapind järsult tõusma. Nii paiknebki kääbas nr 7, moreenseljaku lael, tunduvalt kõrgemal, kui eelpool kirjeldatud kuhjatised. Kääbas on pikk, suhteliselt madal ning mõneti ebaühtlane. Selle mõõtmed on 18 x 5,5 m. Kõrgus varieerub 40–80 cm vahel. Kääbas näib olevat suhteliseslt hästi säilinud, märgatavaid sissekaeveid ei ole. Kääpa peal kasvavad mustikad ning üks suur mänd kuhjatise lääneotsas. Kraav on aimatav põhjaküljel. Objekti L-Est koordinaadid on: E00679263; N06418568. Kääbas nr 8 asub kääpast nr 7 mõned meetrid põhjapool. Kuhjatis on ümmargune, madal ja lopergune. Selle ligikaudne läbimõõt on 5 m ja kõrgus umbes 0,7 m. Peal kasvavad kuused. Kraav kääpa ümer on aimatav. Objekti L-Est koordinaadid on: E00679260; N06418603. Kääbas nr 9 asub kääpast nr 8 umbes 30 m põhjapool. Umbes kümme meetrit kääpast põhjapool hakkab maapind järsult langema. Kääbas on ümara kujuga, selle läbimõõt on umbes 10 m ja kõrgus 1 m. Kuhjatise keskel on vana sissekaeve, läbimõõduga 2 m. Kääpa põhja- ja idanõlv on järsemad, lõuna- ja läänenõlv on lauged. Kuhjatise peal kasvavad suur mänd ja noored kused. Kraav kääpa ümber ei ole jälgitav. Objekti L-Est koordinaadid on: E00679221; N06418603. Kääbaste välimuse põhjal otsustades, pärineb kääbastik I aastatuhande teisest poolest, mil taolised põletusmatuseid sisaldavad kalmed olid Kagu-Eesti aladel laialdaselt levinud. 1.4. Vastavus kultuurimälestise tunnusele Mälestiseks taotletav kalmistu vastab arheoloogiamälestise tunnustele, kuna on jälgitav kultuurkihi olemasolu (kääpa kuhjatised), mis tõenäolieslt sisaldab ka inimluid. 1.5. Seisukord Üldiselt tundub, et kääbaskalmistu on hästi säilinud. Sissekaeved, mis enamustel kääbastel esinevad, on tüüpilised sellele muistiseliigile ja on arvatavasti päris vanad. Kääbaste nr 1 ja nr 6 idapoolsed küljed on arvatavasti mõneti kannatada saanud metsatee ehitusel. 1.6. Muinsuskaitse alla võtmise ettepanek Säilitamaks arheoloogilist kultuurkihti kui ka lähiümbruses olevat maastikku, tuleb Väiso kääbastik tervikuna arheoloogiamälestisena riikliku muinsuskaitse alla võtta (Lisa 5). 1.7. Ettepanekud objektil lubatavate tegevuste kohta: Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestisel ja selle kaitsetsoonis keelatud: 1) maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd 2) puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Lisad: Lisa 1: Fotod Lisa 2: Väiso kääbaste paiknemisplaan Lisa 3: Väiso kääbaskalmistu asukoha skeem Lisa 4: Väiso kääbaskalmistu asukoha plaan Lisa 5: Kaitsevööndi ettepaneku skeem Agu Palo RMK Võrumaa metskond Männiku 22 65603 Võru linn [email protected] 20.02 .2017 nr 1.1-7/454 Väiso kääbaskalmistu (30798) tunnistamisest riiklikuks kultuurimälestiseks Muinsuskaitseam et on alustanud menetlust Võru maakonnas Võru vallas Väiso külas Võru metskond 52 nimelisel kinnistu l paikneva kääbaskalmistu tunnistamiseks riiklikuks kultuurimälestiseks. Kääbaskalmistu avastasid 2002. aastal Tartu Ülikooli arheoloogid. 2009. aastal koostati kääbastiku arheoloogilise väärtuse kindlaks tegemiseks eksperdihinnang, mille põhjal tegi Muinsuskaitseamet ettepaneku võtta kääbastik kultuurimälestisena riikliku kaitse alla. Mälestisek s tunnistatav kääbaskalmistu paikneb Võru maakonnas Väiso külas Võru metskond 52 nimelisel kinnistul ( 91801:009:0036 ). Mälestise piir on esitatud lisas olevas Muinsuskaitseameti eksperdihinnangus (L isa 1) . Kääbaskalmistule eraldi kaitsevööndit ei määrata. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on mälestise alal keelatud ehitamine, ajalooliselt väljakujunenud kinnistute piiride muutmine, kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine, haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd, mullatööd ja maaharimine, teed e, trasside ja võrkude rajamine (Muinsuskaitseseadus § 24 lg 1 ). Enne ehitus- ja kaevetöid on nõutav arheoloogiliste uuringute läbiviimine (Muinsuskaitseseadus § 24 lg 1 punkt 2, 4, 9; lg 2 punkt 1; § 34 lg 1, 2; § 35 lg 1, 7; § 40). Uuringud viiakse läbi tööde tellija kulul (Muinsuskaitseseadus § 35 lg 7). Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni ( Muinsuskaitseseadus § 26 lg 2). Palume kindlasti tutvuda Muinsuskaitseseadusega, kus on muuhulgas kirjeldatud ka m ä lestise omaniku kohustusi ja õigusi (Muinsuskaitseseadus ptk 4). Arheoloogiapärandit ohustab lisaks teadmatusest tulenevatele kooskõlastamata kaeve - ja raietöödele sihikindel rüüstamine ja aardeotsimine. Metsas paiknevaid mälestisi ohustavad lisaks raietöödele ka metsa väljavedu ning metsa uuendamine. Mälestisel ja selle kaitsevööndis on otsinguvahendiga kultuuriväärtusega asjade otsimine keelatud (Muinsuskaitseseadus § 30 1 lg 2). „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra“ (Vabariigi Valitsuse määrus vastu võetud 10.09. 2002 nr 286) § 2 alusel palume ühe kuu jooksul alates kirja kä ttesaamisest RMK arvamust Väiso kääbastiku kultuuri mälestiseks tunnistamise asjus (liik: arheoloogiamälestis) . Juhul kui vastuväiteid ühe kuu jooksul ei laeku, loetakse Teie arvamust positiivseks. Lugupidamisega, Martti Veldi ar heoloogiamälestiste nõunik Lisa Eksperdihinnang Väiso kääbaskalmistu ( 30798) tunnistamiseks kultuurimälestiseks . Telefon : 733 7632 Mobiiltelefon : 53331019 E-post: [email protected] Georg Ruuda Võru Vallavalitsus Võrumõisa tee 4a 65605 Võru linn [email protected] 20.02 .2017 nr 1.1-7/455 Väiso kääbaskalmistu (30798) tunnistamisest riiklikuks kultuurimälestiseks Muinsuskaitseam et on alustanud menetlust Võru maakonnas Võru vallas Väiso külas Võru metskond 52 nimelisel kinnistu l paikneva kääbaskalmistu tunnistamiseks riiklikuks kultuurimälestiseks. Kääbaskalmistu avastasid 2002. aastal Tartu Ülikooli arheoloogid. 2009. aastal koostati kääbastiku arheoloogilise väärtuse kindlaks tegemiseks eksperdihinnang, mille põhjal tegi Muinsuskaitseamet ettepaneku võtta kääbastik kultuurimälestisena riikliku kaitse alla. Mälestisek s tunnistatav kääbaskalmistu paikneb Võru maakonnas Väiso külas Võru metskond 52 nimelisel kinnistul ( 91801:009:0036 ). Mälestise piir on esitatud lisas olevas Muinsuskaitseameti eksperdihinnangus (L isa 1) . Kääbaskalmistule eraldi kaitsevööndit ei määrata. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on mälestise alal keelatud ehitamine, ajalooliselt väljakujunenud kinnistute piiride muutmine, kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine, haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd, mullatööd ja maaharimine, teed e, trasside ja võrkude rajamine (Muinsuskaitseseadus § 24 lg 1 ). Enne ehitus- ja kaevetöid on nõutav arheoloogiliste uuringute läbiviimine (Muinsuskaitseseadus § 24 lg 1 punkt 2, 4, 9; lg 2 punkt 1; § 34 lg 1, 2; § 35 lg 1, 7; § 40). Uuringud viiakse läbi tööde tellija kulul (Muinsuskaitseseadus § 35 lg 7). Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni ( Muinsuskaitseseadus § 26 lg 2). Palume kindlasti tutvuda Muinsuskaitseseadusega, kus on muuhulgas kirjeldatud ka m ä lestise omaniku kohustusi ja õigusi (Muinsuskaitseseadus ptk 4). Arheoloogiapärandit ohustab lisaks teadmatusest tulenevatele kooskõlastamata kaeve - ja raietöödele sihikindel rüüstamine ja aardeotsimine. Metsas paiknevaid mälestisi ohustavad lisaks raietöödele ka metsa väljavedu ning metsa uuendamine. Mälestisel ja selle kaitsevööndis on otsinguvahendiga kultuuriväärtusega asjade otsimine keelatud (Muinsuskaitseseadus § 30 1 lg 2). „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra“ (Vabariigi Valitsuse määrus vastu võetud 10.09. 2002 nr 286) § 2 alusel palume ühe kuu jooksul alates kirja kä ttesaamisest Võru Vallavalitsuse arvamust Väiso kääbastiku kultuuri mälestiseks tunnistamise asjus (liik: arheoloogiamälestis) . Juhul kui vastuväiteid ühe kuu jooksul ei laeku, loetakse Teie arvamust positiivseks. Lugupidamisega, Martti Veldi ar heoloogiamälestiste nõunik Lisa Eksperdihinnang Väiso kääbaskalmistu ( 30798) tunnistamiseks kultuurimälestiseks . Telefon : 733 7632 Mobiiltelefon : 53331019 E-post: [email protected] Martti Veldi Saatja: Martti Veldi <[email protected]> Saatmisaeg: 2. jaanuar 2018. a. 14:18 Adressaat: [email protected] Teema: FW: Väiso kääbastiku kultuurimälestiseks tunnistamine Muinsuskaitse Nõukogus 06.04.2017 -----Original Message----- From: Agu Palo [mailto:[email protected]] Sent: Friday, March 31, 2017 12:07 PM To: Martti Veldi <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] RE: Väiso kääbastiku kultuurimälestiseks tunnistamine Muinsuskaitse Nõukogus 06.04.2017 Tere! Tänud info eest. Oleme teadlikud Väiso kääbastiku kaitse alla võtmise menetlusest ja info edasi antud ka majandajatele. Kahjuks ei ole võimalik arutelul osaleda. Loodan väga, et mälestised saavad riikliku kaitse ja kiiremas korras kantakse ka Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusse. Siis nähtavad ka kõigile RMK metsamajandajatele alates tööde planeerijast ja lõpetades harvesteri juhiga. Lugupidamisega Agu Palo RMK Võrumaa metskonna metsaülem Tel 5177116 [email protected] www.rmk.ee -----Original Message----- From: Martti Veldi [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, March 30, 2017 9:51 PM To: Võrumaa Subject: Väiso kääbastiku kultuurimälestiseks tunnistamine Muinsuskaitse Nõukogus 06.04.2017 Tervist, Järgmisel neljapäeval (06.04.2017) kell 14-15 arutatakse Kultuuriministeeriumi suures saalis Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul Väiso kääbastiku riiklikuks kultuurimälestiseks tunnistamise küsimust. Palun andke teada, kui RMK esindaja soovib koosolekust osa võtta. lugupidamisega 1 Martti Veldi arheoloogiamälestiste nõunik 2 MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr K ääbaskalmistu nr 30798 kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse mu insuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 06.04.2017 . a ettepanekut. 1. Tunnista n kultuurimälestiseks mälest ise lii giga arheoloogiamälestis kääbaskalmistu nr 30798 . 2. Kehtesta n mälestise asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 1 (Võru maakond , Võru vald , Väiso küla , Võru metskond 52, KÜ 91801:009:0036 ) . 3. Mälestise koosseisu kuuluvad kaheksa kääbast ( nr 30790–30797) , mille keskpunktide koordinaadid on toodud käskkirja lisas 2. Käskkirja p unkti s 1 nimetatud mälestise andmed ja asukoht kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht Maa-ameti kaardile. K äskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitse amet teavitab otsusest mälestis e omanikk u või valdaja t ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestis t e andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väiso küla kääpad tuvastati a rheoloogilis te muististena 2002. aastal . 2009. aastal koostasid Tartu Ülikooli arheoloogia eriala magistrandid eksperdihinnangu Väiso kääbastiku kaitse alla võtmiseks kultuurimälestisena. Valminud eksperdihinnangu põhjal tegi Muinsuskaitseamet ettepaneku alustada menetlust kääbastiku kultuurimälestiseks tunnistamiseks. 06.04.2017 . a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Väiso kääbas kalmistu kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Muinsuskaitseameti 2017 . a eksperdihinnangu põhjal vastab Väiso kääbas kalmistu arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, arheoloogilisi leide ja muud teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Kääbaskalmistu koosneb kaheksast kääpast, millest neli on pikliku ja neli ümara kujuga. Keskmise rauaaja (5.– 9. saj . pKr ) kääpad on liivast kuhjatud 0,5–1 m kõrgused ümmargused või piklikud kalmed, kuhu enamasti maeti põletatult koos väheste hauapanustega. Kääpaid ümbritseb vaevumärgatav kraav (sageli mattunud), kust on kääpa kuhjamiseks võetud vajalik pinnas. Maetud on ka kääbaste vahelisele alale, mistõttu kääpad ning neid ümbritsev ala moodustavad tervikliku matusepaiga – kääbaskalmistu. Vähemalt neli kääbast lõhuti osaliselt metsatööde käigus, mis leidsid aset 2015. aastal. Lõhkumisest hoolimata on kääpad maastikul hästi jälgitavad ja kõik mälestise tunnused on säilinud. Metsatöödest puutumata kääpad on säilinud terviklikult. Kuna arheoloogilist informatsiooni põletusmatuste kohta kääbastes ja eriti kääbaste vahelisel alal on vä ga vähe, siis on Väiso kääbaskalmistu Eesti muinasaja matusekombestiku uurimisel hindamatu väärtusega muistis. Mälestise piiri ja k aitsevööndi määramine Väiso kääbas kalmistu on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piirid on vaja kehtestada. Mälestise piir kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele , mis viitavad kääpakuhja tistes ja nende vahelisel alal olevatele põletus matustele ja võimalikele arheoloogilistele leidudele . Maa-alalise kääbaskalmistu sees on võimalik eristada kaheksa kääbast, mis kantakse kaardile eraldi numbritega punktobjektidena. Väiso kääbaskalmistule eraldi kaitsevööndit ei määrata. Menetlusosaliste seisukohad Väiso kääbaskalmistu jääb tervikuna RMK hallatavale riigimaale. Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse RMK ja Võru Valla ning teavitas neid Väiso kääbas kalmistu mälestiseks tunnistamise menetlusest ja andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga. RMK toetas saadetud e-kirjas Väiso kääbaskalmistu kultuurimälestiseks tunnistamist. Võru Vallalt kirjalikku tagasisidet Muinsuskaitseametile ei laekunud. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Mälestiseks tunnistamis ega tagatakse Väiso kääbas kalmistu säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega objektina. Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 lg 1 ja 2. Mälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikele muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise, milles märgitakse arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused . Mälestise ala kehtivates kitsendustes leevendusi ei tehta. ( allkirjastatud digitaalselt ) DOCPROPERTY DLX:SignersMulti:Title \* MERGEFORMAT Indrek Saar Lisa 1. Väiso kääbas kalmistu asukoht . Lisa 2. Väiso kääbaskalmistu koosseisu kuuluvate kääbaste asukoht . Lisa 1 . Väiso kääbaskalmistu asukoht . -4445 -2540 Koordinaadid: N r X Y 1. 6418605,12 679214,62 2. 6418639 679246 3. 6418540,95 679365,51 4. 6418515,48 679343,7 5. 6418551 679306 6. 6418555 679258 Lisa 1 . Väiso kääbaskalmistu koosseisu kuuluvate kääbaste asukoht . -4445 -2540 0 0 Koordinaadid: Nr X Y 30790 6418533 679344 30791 6418549 679328 30792 6418562 679311 30793 6418585 679295 30794 6418566 679289 30795 6418570 679259 30796 6418603 679260 30797 6418605 679227 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn 15076 16 .02.2018 nr 1.1-8/430 Ettepanek arheoloogiamälestisteks tunnistamiseks Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.06.2011 määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 4 lõikele 1 esitab Muinsuskaitseamet kultuuriministrile ettepaneku tunnistada arheoloogiamälestisteks: Linnus nr 30388 – Valga maakond, Valga vald, Rebasemõisa küla, Madsa kinnistu, KÜ 28902:003:0383 Kääbaskalmistu nr 30798 – Võru maakond, Võru vald, Väiso küla, Võru metskond 52, KÜ 91801:009:0036 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Raie Peadirektor Lisad: Ek sperdihinnang Madsa Liinumäe linnuse (30388 ) tunnistamiseks kultuurimälestiseks Kultuuriministri käskkirja eelnõu: Linnuse nr 30388 kultuurimälestiseks tunnistamine Muinsuskaitse Nõukogu 30.11.2017 koosoleku protokoll Eksperdihinnang Väiso kääbaskalmistu (30798) tunnistamiseks kultuurimälestiseks Kultuuriministri käskkirja eelnõu: Kääbaskalmistu nr 30798 kultuurimälestiseks tunnistamine Muinsuskaitse Nõukogu 06.04 .2017 koosoleku protokoll Martti Veldi [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel