dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
LepingAvalik

Leping

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 23. juuli 2018
Seotud ettevõtted
SWC Kinnisvara OÜ (adressaat)
Viit
7-3/18/500
Registreeritud
23. juuli 2018
Dokumendi liik
Leping
Adressaat
SWC Kinnisvara OÜ
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎notar RM 230718 1057402.bdoc64 KB

Sisu (failidest)

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Marika Rei, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR MARIKA REI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1852 HÜPOTEEGI LÕPETAMISE KOKKULEPE KINNISTU MÜÜGILEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Marika Rei notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8/Sakala tn 22, notari asendaja Kersti Paeveer tegutsedes notari ülesannetes, kahekümne kolmandal (23.) juulil (07.) kahe tuhande kaheksateistkümnendal (2018.) aastal ning selles notariaalaktis osalejad on SWC Kinnisvara OÜ, registrikood 12127510, aadress Suru küla, Kuusalu vald, Harju maakond, 74615, e-posti aadress [email protected], edaspidi Müüja, mille esindajana tegutseb juhatuse liige alusel Irina Nagaitseva, isikukood 46906300276, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse alusel, ning EESTI VABARIIK, edaspidi Ostja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, ALG Liisingu Aktsiaselts, registrikood 10308153, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Narva mnt 13, 10151, e-posti aadress [email protected], edaspidi Hüpoteegipidaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Igor Dobroljubski, isikukood 38604150228, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse alusel, Müüja, Ostja ja Hüpoteegipidaja edaspidi ühiselt Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Poolte õigusvõime ning tuvastas esindajate volitused. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 1.1. Lepingu esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 12428102 kantud kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud alljärgnevad andmed (edaspidi Lepingu ese): 1.1.1. kinnistusregistri registriosa I (esimesse) jakku on kantud katastritunnusena 35206:002:0247, sihtotstarbena ärimaa 50%, elamumaa 50%, asukohana Harju maakond, Kuusalu vald, Suru küla, Keskla, pindalaga 40702 m2. 1.1.2. kinnistusregistri registriosa II (teise) jakku on kinnistu omanikuna kantud SWC Kinnisvara OÜ (registrikood 12127510)). 1.1.3. kinnistusregistri registriosa III (kolmandasse) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 1.1.4. kinnistusregistri registriosa IV (neljandasse) jakku on kantud Hüpoteek summas 240 000,00 eurot ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sisse kantud 28.01.2014. 3.03.2017 kinnistamisavalduse alusel muudetud 20.03.2017. Kohtunikuabi Sigrid Orumets 1.2. Punktis 1.1. toodud andmed sisalduvad registriosa õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt asuvad Lepingu esemel järgmised ehitised: saun (ehitisregistri koodiga 116066030, staatus - kasutusel, ehitisaluse pinnaga 56,9 m2, suletud netopinnaga 23,7 m2, mitteeluruumide pinnaga 23,7 m2), generaatori hoone (ehitisregistri koodiga 120584944, staatus - kasutusel, ehitisaluse pinnaga 56,9 m2, suletud netopinnaga 16,6 m2, mitteeluruumide pinnaga 16,6 m2), Üksikelamu (ehitisregistri koodiga 120585323, staatus - kasutusel, ehitisaluse pinnaga 208 m2, suletud netopinnaga 255,6 m2, eluruumide pinnaga 255,4 m2), Külalistemaja (ehitisregistri koodiga 120585336, staatus – ehitusluba antud, ehitisaluse pinnaga 303 m2, suletud netopinnaga 410,8 m2, mitteeluruumide pinnaga 410,8 m2), Abihoone- varjualune (ehitisregistri koodiga 120840221, staatus – kasutusel, ehitisaluse pinnaga 69 m2, suletud netopinnaga 31,7 m2, mitteeluruumide pinnaga 31,7 m2), Maakelder nr.1 (ehitisregistri koodiga 220598117, staatus – kasutusel alates 2007, ehitisaluse pinnaga 10 m2, suletud netopinnaga 10 m2), Maakelder nr 2 (ehitisregistri koodiga 220598118, staatus – kasutusel alates 2007, ehitisaluse pinnaga 20 m2, suletud netopinnaga 10 m2), Puurkaev (ehitisregistri koodiga 220603386, staatus – kasutusel alates 2007) Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed pantide, keeldude või arestide kohta. 1.4. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele järgmised kitsendused: 1.4.1. Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 17303 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Valgejõgi); 1.4.2. Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 3567 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Valgejõgi); 1.4.3. Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 32997 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Valgejõgi); 2 1.4.4. Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 6 m²; nähtus: hoiuala (Valgejõe hoiuala); 1.4.5. Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 7577 m²; nähtus: puurkaev (); 1.4.6. Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 7625 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.L01089); 1.4.7. Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 2502 m²; nähtus: kaitseala (Põhja- Kõrvemaa looduskaitseala); 1.4.8. Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 2986 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Valgejõgi); 1.4.9. Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 1434 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Valgejõgi); 1.4.10. Piiranguvöönd: ulatus: 2509 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Ophiogomphus cecilia (rohe-vesihobu)); 1.4.11. Piiranguvöönd: ulatus: 170 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lutra lutra (saarmas)); 1.4.12. Piiranguvöönd: ulatus: 2713 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Thymallus thymallus (harjus)).  Maakatastri kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud tellima kitsenduste selgitamise kolme kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutumisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191). Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest. 2. POOLTE KINNITUSED 2.1. Müüja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud ühtegi eelnevalt nimetamata Lepingu eset puudutavat avaldust. 2.1.2. Lepingu ese on Müüja omand ning Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud ühegi käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), välja arvatud seadusest tulenevad kolmanda isiku õigused. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Müüjale teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.4. Lepingu esemel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega –rajatisi. 2.1.5. Ostjat on enne lepingu sõlmimist Lepingu eseme seisukorrast täielikult, ilma varjatud puudusi ja seisukorda ning väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata, informeeritud. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, 3 millest ta ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 2.1.6. Lepingu esemeks oleval kinnistul asuvad punktis 1.3. nimetatud ehitised ja rajatised ja need on ühendatud lokaalse vee ja knalisatsiooni ja elektriga. 2.1.7. Generaatori hoonele (ehitisregistri koodiga 120584944) on väljastatud aastal 2009 kasutusluba. 2.1.8. Lepingu eseme koosseisus olevale punktis 1.3. nimetatud üksikelamule (ehitisregistri koodiga 120585323) on väljastatud energiamärgis – klass D. 2.1.9. ta on tasunud kõik Lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud. 2.1.10. Lepingu eseme suhtes on kehtiv kahjukindlustusleping. 2.1.11. Müüjale teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning Müüjale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud ettekirjutust. 2.1.12. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või – määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille pooleks on Müüja või mis on Müüjale siduv. 2.1.13. Müüja tagab, et käesoleva lepingu kehtivusajal ei sõlmi Müüja kokkuleppeid Lepingu eseme võõrandamiseks ja/või koormamiseks piiratud asjaõigustega ja/või kinnistusraaamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute või Müüja enda õigustega. 2.1.14. Lepingu eseme omandi ja valduse üleminekuga ei lähe Ostjale üle mingeid Lepingu esemega seotud võlgnevusi mis tahes isikute ees ega muid Müüja poolt võetud Lepingu esemega seotud kohustusi. 2.1.15. Müüjale teadaolevalt ei ole toimunud ühtegi käeolevas lepingus nimetamata alust või sündmust, mis võiks mis tahes ajahetkel kaasa tuua käsutuspiiranguid või takistusi Ostja õigusele tema poolt omandatavat Lepingu eset kasutada, vallata ja käsutada või mille tulemusena Ostja võiks kaotada omandiõiguse Lepingu esemetele. 2.1.16. Käesolevas punktis kaks üks (2.1.) toodud Müüja kinnitused Ostjale ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjolu, mille vastu Ostjal võiks lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks Ostja lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. 2.2. Ostja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Lepingu eseme omandamine otsustatud kaitseministri käskkirjaga nr 10, 21.06.2018. Nimetatud otsus on jõus ja muutmata. 2.2.2. Ostja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud talle Müüja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.3. Ostja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning on teadlik nende seisukorrast. 2.2.4. Ostjal on Lepingu eseme kohta olemas kogu muu teave, mida Ostja peab käesoleva lepingu sõlmimise ja Lepingu eseme omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks, ning Ostja ei pea vajalikuks Lepingu eseme seisukorda ja sellega seotud muid asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva tehingu sõlmimist. 2.3. Müüja esindaja kinnitab, et tema poolt esindatav Müüja on õigusvõimeline äriühing, Müüja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust (sealhulgas pankrotimenetlust); esindatav ei ole tema esindusõigust piiranud; tal on kõik õigused ja volitused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks 4 või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 2.4. Ostja esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud. 2.5. Hüpoteegipidaja esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, esindatav ei ole neid tagasi võtnud ega piiranud, ning tal on kõik õigused lepingut esindatava nimel sõlmida. 3. HÜPOTEEGI LÕPETAMINE, LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHIND 3.1. Müüja ja Hüpoteegipidaja on kokku leppinud, et lõpetavad Lepingu esemele seatud käesoleva lepingu punktis 1.1.4. nimetatud hüpoteegid ning Müüja kohustub kustutama Hüpoteegipidaja nõuded kogusummas 173 552,70 eurot tasudes nimetatud summa Hüpoteegipidaja kontole nr EE407700771001548243 hiljemalt 30.07.2018 selgitusega: „Laenulepingute nr 79019, 79021, 79027, 79035, 79041, 79042, 79045, 89053, 89057 ja 89063 ennetähtaegne täitmine“. 3.2. Müüja müüb Lepingu eseme Ostjale hinnaga 926 684,12 eurot (üheksasada kakskümmend kuus tuhat kuussada kaheksakümmend neli eurot ja kaksteist senti) (edaspidi Ostuhind). 3.3. Ostuhind ei sisalda Lepingu esemeks oleval kinnistul asuvat mööblit (välja arvatud köögimööbel), sepistatud detaile (käsipuud, lühter jne), kütust (diisel, raiutud puud), tööriistu ja tehnikat. Ostuhind sisaldab Lepingu esemeks olevat kinnistut, sealhulgas sellel asuvaid ehitisi seisundis ja koosseisus, mis võimaldab nende sihipärast kasutamist (sealhulgas töökorras ja toimimiseks vajalike seadmetega varustatud küttesüsteem, elektrisüsteem, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem). 3.4. Pooled on kokku leppinud, et ostja tasub Ostuhinna järgmiselt: 3.4.1. 173 552,70 eurot hiljemalt 30.07.2018 Müüja soovil ja nõusolekul Hüpoteegipidaja kontole nr EE407700771001548243, selgitusega: „Laenulepingute nr 79019, 79021, 79027, 79035, 79041, 79042, 79045, 89053, 89057 ja 89063 ennetähtaegne täitmine“; 3.4.2. 753 131,42 eurot Müüja kontole nr EE861010220228225220 SEB Pangas, hiljemalt viie (5) pangapäeva jooksul, arvates Ostja kandmisest Lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse. 3.5. Tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113. 3.6. Käesoleva lepingu punktis 1.1.4. nimetatud hüpoteek ei jää lepingu eseme suhtes kehtima pärast lepingu eseme omandi üleandmist Ostjale. 4. VALDUSE ÜLEANDMINE 4.1. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et Müüja kohustub Lepingu eseme vabastama ning üle andma Ostja otsesesse valdusse ja kasutusse hiljemalt 01.10.2018. 4.2. Pooled on kokku leppinud, et Müüja säilitab kehtiva kindlustuse kuni otsese valduse üleandmiseni. 4.3. Lepingus toodud tähtpäevaks on Müüja kohustatud Lepingu eseme otsese valduse ja kõik Lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad vahendid ja päraldised Ostjale üle andma ning Ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Otsese valduse üleandmise kohustuse 5 täitmisega viivitamisel on Ostjal õigus nõuda Müüjalt viivist 0,022 % müügihinnast iga viivitatud päeva eest. 4.4. Müüja kohustub mitte halvendama Lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses, hoolitsema selle aja jooksul Lepingu eseme eest ning andma Lepingu eseme Ostjale üle seisundis, millises see oli Ostja poolt Lepingu eseme ülevaatamise momendil. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese valduse üleandmisel. 4.5. Müüja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates Lepingu eseme otsese valduse üleandmisest ning Ostja nõudmisel esitab Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 4.6. Lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad Müüja ja Ostja lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti, mis loetakse Ostja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga. 4.7. Maamaksu tasumise kohustus läheb Ostjale üle vastavalt seadusele. 5. KINNISTAMISAVALDUSED JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 5.1. Hüpoteegipidaja palub kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 12428102 neljanda (4.) jao kande nr 2 (kaks), mille all on sisse kantud hüpoteek summas 240 000,00 eurot ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153) kasuks, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Müüja avaldab, et ei soovi omanikuhüpoteegi kinnistamist ning annab nõusoleku hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks. 5.2. Müüja ja Ostja on Lepingu eseme omandi Ostjale üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 12428102 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS NOTARIALAKTI TÕESTAJALE 6.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 6.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed dokumendid). 6.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamisest kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks. 6.4. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi, Lepingu eseme võõrandamise kohta. 6.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 6 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Hüpoteegi kustutamisega seotud notari tasu ja riigilõivu tasub Ostja. 7.2. Müügilepingu sõlmimisega seotud notari tasu tasub Ostja. 7.3. Osalejad tasuvad notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 7.4. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Notari tasu hüpoteegi lõpetamise lepingul 128,13 eurot (tehinguväärtus 160 000,00 eurot, notari tasu seadus § 9 lg 1, 22, 28 lg 1). Notari tasu müügilepingu tõestamisel 2 722,48 eurot (tehinguväärtus 926 684,12 eurot, notari tasu seadus § 3 lg 2, 22 ja 23 p 2). Notari tasu kokku 2850,61 eurot. Käibemaks 20% 570,12 eurot. Kokku 3420,73 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35). Riigilõiv hüpoteegi kustutamisel 47,50 eurot (tehinguväärtus 160 000 eurot (2/3 hüpoteegisummast), riigilõivuseadus § 77 lg 5). Omaniku kande tegemine kinnistusraamatusse riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 25 lg 2 p 2). 7 Käesolevas dokumendis on 11 (üksteist) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notari asendaja notari ülesannetes (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend 8 Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1.1. Leping jõustub selle notariaalsest tõestamisest, mille tulemusena tekib pooltel kohustus lepingut täita ja õigus nõuda selle täitmist vastavalt seadusele ja lepingutingimustele. Käesoleva lepingu täitmisel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi õigusaktide alusel eelkõige osapoolte läbirääkimiste teel. Konsensuse mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 1.2. Lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustust või on väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju. 1.3. Karistusseadustiku § 281 kohaselt notarile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. 1.4. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Hüpoteek lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, mitte tagatava nõude lõppemisega. 1.5. Ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. 1.6. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 on rahalise nõude kohta sõlmitud kokkulepe täitedokumendiks, kui võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutmist on andnud notariaalses vormis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. 1.7. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud ostuhinna tasumise tagamise võimalusi, muuhulgas notari deposiidikonto kasutamise võimalust. 1.8. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse ostuhind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel. 1.9. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 1.10. Käesolevas lepingus kajastatud andmete õiguslik tähendus. (a) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (b) Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel, milledel on õiguslik tähendus. (c) Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava 3 x allkiri 9 objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (d) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel (asjaõigusseadus § 56, ehitusseadustik § 61, maakatastriseaduse § 12 ja 19.1; rahvastikuregistri seaduse § 48). 1.11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 1.12. Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed; lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama; kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada; kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 1.13. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 1.14. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 1.15. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). 1.16. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. 3 x allkiri 10 1.17. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. 1.18. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 3 x allkiri 11
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel