NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Marika Rei, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR MARIKA REI
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1852
HÜPOTEEGI LÕPETAMISE KOKKULEPE
KINNISTU MÜÜGILEPING
ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Marika Rei
notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8/Sakala tn 22, notari asendaja Kersti Paeveer
tegutsedes notari ülesannetes, kahekümne kolmandal (23.) juulil (07.) kahe tuhande
kaheksateistkümnendal (2018.) aastal ning selles notariaalaktis osalejad on
SWC Kinnisvara OÜ, registrikood 12127510, aadress Suru küla, Kuusalu vald, Harju
maakond, 74615, e-posti aadress
[email protected], edaspidi Müüja, mille esindajana tegutseb
juhatuse liige alusel Irina Nagaitseva, isikukood 46906300276, kelle isikusamasus on
tuvastatud isikutunnistuse alusel, ning
EESTI VABARIIK, edaspidi Ostja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi,
registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel
Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik,
ALG Liisingu Aktsiaselts, registrikood 10308153, aadress Harju maakond, Tallinn,
Kesklinna linnaosa, Narva mnt 13, 10151, e-posti aadress
[email protected], edaspidi
Hüpoteegipidaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Igor Dobroljubski, isikukood
38604150228, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse alusel,
Müüja, Ostja ja Hüpoteegipidaja edaspidi ühiselt Pooled.
Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Poolte õigusvõime ning
tuvastas esindajate volitused.
Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE JA KINNISTUSRAAMATU SEIS
1.1. Lepingu esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa
number 12428102 kantud kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mille kohta
on kinnistusraamatusse kantud alljärgnevad andmed (edaspidi Lepingu ese):
1.1.1. kinnistusregistri registriosa I (esimesse) jakku on kantud katastritunnusena
35206:002:0247, sihtotstarbena ärimaa 50%, elamumaa 50%, asukohana Harju
maakond, Kuusalu vald, Suru küla, Keskla, pindalaga 40702 m2.
1.1.2. kinnistusregistri registriosa II (teise) jakku on kinnistu omanikuna kantud SWC
Kinnisvara OÜ (registrikood 12127510)).
1.1.3. kinnistusregistri registriosa III (kolmandasse) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud
ei ole.
1.1.4. kinnistusregistri registriosa IV (neljandasse) jakku on kantud Hüpoteek summas 240
000,00 eurot ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153) kasuks. Kinnistu
igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud
nõude rahuldamiseks. Sisse kantud 28.01.2014. 3.03.2017 kinnistamisavalduse alusel
muudetud 20.03.2017. Kohtunikuabi Sigrid Orumets
1.2. Punktis 1.1. toodud andmed sisalduvad registriosa õiguslikku tähendust omavas
elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva
kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud.
1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt asuvad Lepingu esemel
järgmised ehitised: saun (ehitisregistri koodiga 116066030, staatus - kasutusel,
ehitisaluse pinnaga 56,9 m2, suletud netopinnaga 23,7 m2, mitteeluruumide pinnaga 23,7
m2), generaatori hoone (ehitisregistri koodiga 120584944, staatus - kasutusel, ehitisaluse
pinnaga 56,9 m2, suletud netopinnaga 16,6 m2, mitteeluruumide pinnaga 16,6 m2),
Üksikelamu (ehitisregistri koodiga 120585323, staatus - kasutusel, ehitisaluse pinnaga
208 m2, suletud netopinnaga 255,6 m2, eluruumide pinnaga 255,4 m2), Külalistemaja
(ehitisregistri koodiga 120585336, staatus – ehitusluba antud, ehitisaluse pinnaga 303
m2, suletud netopinnaga 410,8 m2, mitteeluruumide pinnaga 410,8 m2), Abihoone-
varjualune (ehitisregistri koodiga 120840221, staatus – kasutusel, ehitisaluse pinnaga 69
m2, suletud netopinnaga 31,7 m2, mitteeluruumide pinnaga 31,7 m2), Maakelder nr.1
(ehitisregistri koodiga 220598117, staatus – kasutusel alates 2007, ehitisaluse pinnaga
10 m2, suletud netopinnaga 10 m2), Maakelder nr 2 (ehitisregistri koodiga 220598118,
staatus – kasutusel alates 2007, ehitisaluse pinnaga 20 m2, suletud netopinnaga 10 m2),
Puurkaev (ehitisregistri koodiga 220603386, staatus – kasutusel alates 2007) Riikliku
ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed pantide, keeldude või
arestide kohta.
1.4. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad
Lepingu esemele järgmised kitsendused:
1.4.1. Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 17303 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Valgejõgi);
1.4.2. Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 3567 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Valgejõgi);
1.4.3. Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 32997 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Valgejõgi);
2
1.4.4. Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 6 m²; nähtus: hoiuala (Valgejõe hoiuala);
1.4.5. Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 7577 m²; nähtus: puurkaev ();
1.4.6. Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 7625 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP
nr.L01089);
1.4.7. Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 2502 m²; nähtus: kaitseala (Põhja-
Kõrvemaa looduskaitseala);
1.4.8. Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 2986 m²; nähtus: avalik ja avalikult
kasutatav veekogu (Valgejõgi);
1.4.9. Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 1434 m²; nähtus: avalik ja avalikult
kasutatav veekogu (Valgejõgi);
1.4.10. Piiranguvöönd: ulatus: 2509 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Ophiogomphus cecilia (rohe-vesihobu));
1.4.11. Piiranguvöönd: ulatus: 170 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Lutra lutra (saarmas));
1.4.12. Piiranguvöönd: ulatus: 2713 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Thymallus thymallus (harjus)).
Maakatastri kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste
olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil
kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest
kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud
tellima kitsenduste selgitamise kolme kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi
põhjustava objekti asukoha muutumisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191). Omanik
ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide
olemasolu eest.
2. POOLTE KINNITUSED
2.1. Müüja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning
kinnistusosakonnale ei ole esitatud ühtegi eelnevalt nimetamata Lepingu eset
puudutavat avaldust.
2.1.2. Lepingu ese on Müüja omand ning Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, seda ei ole koormatud ühegi käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega (sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud),
välja arvatud seadusest tulenevad kolmanda isiku õigused.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Müüjale
teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid,
looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
2.1.4. Lepingu esemel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele
kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega –rajatisi.
2.1.5. Ostjat on enne lepingu sõlmimist Lepingu eseme seisukorrast täielikult, ilma varjatud
puudusi ja seisukorda ning väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata,
informeeritud. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi,
3
millest ta ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse
teostamisel.
2.1.6. Lepingu esemeks oleval kinnistul asuvad punktis 1.3. nimetatud ehitised ja rajatised ja
need on ühendatud lokaalse vee ja knalisatsiooni ja elektriga.
2.1.7. Generaatori hoonele (ehitisregistri koodiga 120584944) on väljastatud aastal 2009
kasutusluba.
2.1.8. Lepingu eseme koosseisus olevale punktis 1.3. nimetatud üksikelamule (ehitisregistri
koodiga 120585323) on väljastatud energiamärgis – klass D.
2.1.9. ta on tasunud kõik Lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg
on saabunud.
2.1.10. Lepingu eseme suhtes on kehtiv kahjukindlustusleping.
2.1.11. Müüjale teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning Müüjale
ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud ettekirjutust.
2.1.12. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või –
määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille
pooleks on Müüja või mis on Müüjale siduv.
2.1.13. Müüja tagab, et käesoleva lepingu kehtivusajal ei sõlmi Müüja kokkuleppeid Lepingu
eseme võõrandamiseks ja/või koormamiseks piiratud asjaõigustega ja/või
kinnistusraaamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute või Müüja enda
õigustega.
2.1.14. Lepingu eseme omandi ja valduse üleminekuga ei lähe Ostjale üle mingeid Lepingu
esemega seotud võlgnevusi mis tahes isikute ees ega muid Müüja poolt võetud
Lepingu esemega seotud kohustusi.
2.1.15. Müüjale teadaolevalt ei ole toimunud ühtegi käeolevas lepingus nimetamata alust või
sündmust, mis võiks mis tahes ajahetkel kaasa tuua käsutuspiiranguid või takistusi
Ostja õigusele tema poolt omandatavat Lepingu eset kasutada, vallata ja käsutada või
mille tulemusena Ostja võiks kaotada omandiõiguse Lepingu esemetele.
2.1.16. Käesolevas punktis kaks üks (2.1.) toodud Müüja kinnitused Ostjale ei sisalda ühtki
ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjolu, mille vastu Ostjal võiks lepingu
eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks Ostja lepingut
sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.
2.2. Ostja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Lepingu eseme omandamine otsustatud kaitseministri käskkirjaga nr 10, 21.06.2018.
Nimetatud otsus on jõus ja muutmata.
2.2.2. Ostja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud talle
Müüja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on
eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest.
2.2.3. Ostja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning on teadlik
nende seisukorrast.
2.2.4. Ostjal on Lepingu eseme kohta olemas kogu muu teave, mida Ostja peab käesoleva
lepingu sõlmimise ja Lepingu eseme omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks,
ning Ostja ei pea vajalikuks Lepingu eseme seisukorda ja sellega seotud muid
asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva tehingu sõlmimist.
2.3. Müüja esindaja kinnitab, et tema poolt esindatav Müüja on õigusvõimeline äriühing,
Müüja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust (sealhulgas pankrotimenetlust);
esindatav ei ole tema esindusõigust piiranud; tal on kõik õigused ja volitused käesoleva
lepingu sõlmimiseks esindatava nimel ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks
4
või takistaks käesoleva tehingu tegemist.
2.4. Ostja esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega
esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud.
2.5. Hüpoteegipidaja esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, esindatav ei ole
neid tagasi võtnud ega piiranud, ning tal on kõik õigused lepingut esindatava nimel
sõlmida.
3. HÜPOTEEGI LÕPETAMINE, LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHIND
3.1. Müüja ja Hüpoteegipidaja on kokku leppinud, et lõpetavad Lepingu esemele seatud
käesoleva lepingu punktis 1.1.4. nimetatud hüpoteegid ning Müüja kohustub kustutama
Hüpoteegipidaja nõuded kogusummas 173 552,70 eurot tasudes nimetatud summa
Hüpoteegipidaja kontole nr EE407700771001548243 hiljemalt 30.07.2018 selgitusega:
„Laenulepingute nr 79019, 79021, 79027, 79035, 79041, 79042, 79045, 89053, 89057 ja
89063 ennetähtaegne täitmine“.
3.2. Müüja müüb Lepingu eseme Ostjale hinnaga 926 684,12 eurot (üheksasada
kakskümmend kuus tuhat kuussada kaheksakümmend neli eurot ja kaksteist senti)
(edaspidi Ostuhind).
3.3. Ostuhind ei sisalda Lepingu esemeks oleval kinnistul asuvat mööblit (välja arvatud
köögimööbel), sepistatud detaile (käsipuud, lühter jne), kütust (diisel, raiutud puud),
tööriistu ja tehnikat. Ostuhind sisaldab Lepingu esemeks olevat kinnistut, sealhulgas
sellel asuvaid ehitisi seisundis ja koosseisus, mis võimaldab nende sihipärast kasutamist
(sealhulgas töökorras ja toimimiseks vajalike seadmetega varustatud küttesüsteem,
elektrisüsteem, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem).
3.4. Pooled on kokku leppinud, et ostja tasub Ostuhinna järgmiselt:
3.4.1. 173 552,70 eurot hiljemalt 30.07.2018 Müüja soovil ja nõusolekul Hüpoteegipidaja
kontole nr EE407700771001548243, selgitusega: „Laenulepingute nr 79019, 79021,
79027, 79035, 79041, 79042, 79045, 89053, 89057 ja 89063 ennetähtaegne täitmine“;
3.4.2. 753 131,42 eurot Müüja kontole nr EE861010220228225220 SEB Pangas, hiljemalt
viie (5) pangapäeva jooksul, arvates Ostja kandmisest Lepingu eseme omanikuna
kinnistusraamatusse.
3.5. Tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist vastavalt
võlaõigusseaduse §-le 113.
3.6. Käesoleva lepingu punktis 1.1.4. nimetatud hüpoteek ei jää lepingu eseme suhtes
kehtima pärast lepingu eseme omandi üleandmist Ostjale.
4. VALDUSE ÜLEANDMINE
4.1. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et Müüja kohustub Lepingu eseme vabastama ning üle
andma Ostja otsesesse valdusse ja kasutusse hiljemalt 01.10.2018.
4.2. Pooled on kokku leppinud, et Müüja säilitab kehtiva kindlustuse kuni otsese valduse
üleandmiseni.
4.3. Lepingus toodud tähtpäevaks on Müüja kohustatud Lepingu eseme otsese valduse ja kõik
Lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad vahendid ja päraldised Ostjale üle andma ning
Ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Otsese valduse üleandmise kohustuse
5
täitmisega viivitamisel on Ostjal õigus nõuda Müüjalt viivist 0,022 % müügihinnast iga
viivitatud päeva eest.
4.4. Müüja kohustub mitte halvendama Lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema
valduses, hoolitsema selle aja jooksul Lepingu eseme eest ning andma Lepingu eseme
Ostjale üle seisundis, millises see oli Ostja poolt Lepingu eseme ülevaatamise momendil.
Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese
valduse üleandmisel.
4.5. Müüja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni,
tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates Lepingu eseme otsese valduse
üleandmisest ning Ostja nõudmisel esitab Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad
nimetatud kohustuse täitmist.
4.6. Lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad Müüja ja Ostja lihtkirjaliku
üleandmis-vastuvõtmise akti, mis loetakse Ostja poolt antud täitmise kviitungiks ning
milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud
kuupäeva seisuga.
4.7. Maamaksu tasumise kohustus läheb Ostjale üle vastavalt seadusele.
5. KINNISTAMISAVALDUSED JA ASJAÕIGUSLEPINGUD
5.1. Hüpoteegipidaja palub kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa nr 12428102 neljanda (4.) jao kande nr 2 (kaks), mille
all on sisse kantud hüpoteek summas 240 000,00 eurot ALG Liisingu Aktsiaselts
(registrikood 10308153) kasuks, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele
sundtäitmisele. Müüja avaldab, et ei soovi omanikuhüpoteegi kinnistamist ning
annab nõusoleku hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks.
5.2. Müüja ja Ostja on Lepingu eseme omandi Ostjale üleandmises kokku leppinud.
Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa number 12428102 teises jaos senine kanne Müüja kohta
ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS
NOTARIALAKTI TÕESTAJALE
6.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
6.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil
paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele
kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused › kodanikule › õigusabi ›
notariaalsed dokumendid).
6.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates
lepingu tõestamisest kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
6.4. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu
tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi,
Lepingu eseme võõrandamise kohta.
6.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi
ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too
kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi.
6
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Hüpoteegi kustutamisega seotud notari tasu ja riigilõivu tasub Ostja.
7.2. Müügilepingu sõlmimisega seotud notari tasu tasub Ostja.
7.3. Osalejad tasuvad notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning
tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud
notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.4. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle
taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar
tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu
maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste
kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise
kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse
nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt.
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne
heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud
dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu hüpoteegi lõpetamise lepingul 128,13 eurot (tehinguväärtus 160 000,00 eurot,
notari tasu seadus § 9 lg 1, 22, 28 lg 1).
Notari tasu müügilepingu tõestamisel 2 722,48 eurot (tehinguväärtus 926 684,12 eurot, notari
tasu seadus § 3 lg 2, 22 ja 23 p 2).
Notari tasu kokku 2850,61 eurot.
Käibemaks 20% 570,12 eurot.
Kokku 3420,73 eurot.
Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad
käibemaksu 20%):
Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3
formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine ametiasutustele
(sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis
lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35).
Riigilõiv hüpoteegi kustutamisel 47,50 eurot (tehinguväärtus 160 000 eurot (2/3
hüpoteegisummast), riigilõivuseadus § 77 lg 5).
Omaniku kande tegemine kinnistusraamatusse riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 25 lg 2
p 2).
7
Käesolevas dokumendis on 11 (üksteist) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Notari asendaja notari ülesannetes (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend
8
Notariaalakti lisa nr 1
1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD
SELGITUSED
1.1. Leping jõustub selle notariaalsest tõestamisest, mille tulemusena tekib pooltel kohustus
lepingut täita ja õigus nõuda selle täitmist vastavalt seadusele ja lepingutingimustele.
Käesoleva lepingu täitmisel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendatakse Eesti
Vabariigi õigusaktide alusel eelkõige osapoolte läbirääkimiste teel. Konsensuse
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.
1.2. Lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest
asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku
täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustust või on
väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning
rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju.
1.3. Karistusseadustiku § 281 kohaselt notarile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse
rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.
1.4. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte
käesoleva lepingu sõlmimisega. Hüpoteek lõpeb kande kustutamisega
kinnistusraamatust, mitte tagatava nõude lõppemisega.
1.5. Ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna
kinnistusraamatusse sisse kantud.
1.6. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 on rahalise nõude kohta sõlmitud
kokkulepe täitedokumendiks, kui võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutmist on
andnud notariaalses vormis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele.
1.7. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud ostuhinna tasumise tagamise võimalusi,
muuhulgas notari deposiidikonto kasutamise võimalust.
1.8. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse
ostuhind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on
omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja
sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel.
1.9. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud
kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi
järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei
tulene teisiti.
1.10. Käesolevas lepingus kajastatud andmete õiguslik tähendus. (a) Kinnistusraamatusse
kantud andmete õigsust eeldatakse (b) Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja
statistiline tähendus, v.a taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja
kasutusloal ning ettekirjutustel, milledel on õiguslik tähendus. (c) Kitsenduste kaardi
andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil
kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib
tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava
3 x allkiri
9
objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (d) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha
aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub
ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel (asjaõigusseadus § 56,
ehitusseadustik § 61, maakatastriseaduse § 12 ja 19.1; rahvastikuregistri seaduse § 48).
1.11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Müüja
Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise
kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks,
kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad
dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale
viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
1.12. Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või
lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise
huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise
käigus andmeid, peavad need olema tõesed; lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul
viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist
asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline
huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea
teatama; kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis
läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige
lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada; kui
lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu
avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid
asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.
1.13. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise
riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka
asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja
kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus
tekkis Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
1.14. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
1.15. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest
keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja
225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja
lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust
taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust
taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus §
112 lg 2 ja 188 lg 1).
1.16. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu
enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud
isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
3 x allkiri
10
1.17. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või
surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
1.18. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule,
kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik,
hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku
omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab
64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot.
Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
3 x allkiri
11