dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
LepingAvalik

Kinnistu müügileping ja asjaõigusleping

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 11. juuni 2018
Viit
7-3/18/399
Registreeritud
11. juuni 2018
Dokumendi liik
Leping
Adressaat
OÜ MetsPuu
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎notar RI 110618 1117181.bdoc59 KB

Sisu (failidest)

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Rakvere notar Irma Rahnu, kelle büroo asub aadressil Rakveres, Lai tn 14, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. RAKVERE NOTAR IRMA RAHNU NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 2091 KINNISTU MÜÜGILEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva lepingu on koostanud ja tõestanud Rakvere notar Irma Rahnu, kelle büroo asub Rakveres Lai tn 14, üheteistkümnendal juunil kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal (11.06.2018. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Osaühing MetsPuu, registrikood 11236792, aadress Viru-Kabala, Viru-Kabala küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud müüja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Taavi Part, isikukood 37604014910, kes on tõestajale tuntud (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime, registrikoodi ja esindusõigusliku isiku kohta on lepingu tõestaja poolt kontrollitud lepingu tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel ja Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Kaitseministeerium, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-posti [email protected], edaspidi nimetatud ostja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, edaspidi on käesolevas lepingus mõlemad koos nimetatud osalejad või lepinguosalised. Minu poole pöördunud isikud avaldasid soovi sõlmida leping alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna õiguslikku tähendust omavale elektroonilisele väljatrükile on kinnistusregistri registriossa nr 4904031 kantud järgmine kinnistu (edaspidi nimetatud lepingu ese): Esimesse jakku on kantud kinnistu koosseis: katastritunnus 40002:002:0039, pindala 11,7500 ha, aadress Männi, Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Teise jakku on omanikuna sisse kantud Osaühing MetsPuu (registrikood 11236792). Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857) kasuks. Elektrivõrgu majandamine viitega asjaõiguslepingule ja lepingu lisaks olevale plaanile. 14.05.2009 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.05.2009.Kohtunikuabi Ülle Juhanson. 1 Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud andmed kinnistu omaniku, koosseisu, koormatiste ja kitsenduste ning hüpoteekide kohta sisalduvad lepingu tõestaja poolt 11.06.2018. a kontrollitud kinnistusregistri registriosa väljatrükis. 1.3. Lepingu eseme kohta riiklikust elektroonilisest ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust (ehitise otsing katastritunnuse järgi) nähtub, et katastritunnusega 40002:002:0039 ei ole seotud hooneid ega rajatisi. 1.4. E-notari teabesüsteemi kaudu tehtud kitsenduste kaardi päringust nähtub, et lepingu esemega on seotud järgnevad kitsendused: Katastriüksuse 40002:002:0039 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 5237 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 747 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Tähe LK); Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 117505 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Tapa linnakud); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 117505 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 117505 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 764 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Pruuna:PTL); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 13604 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 111948 m²; nähtus: maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (SUUGA-JOOTME MK.). Ranna ja kalda piiranguvööndi, veekaitsevööndi ning ehituskeeluvööndi laius ning muud kasutamise kitsendused antud veekogule tulenevad Looduskaitseseaduse peatükist 6. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 1.5. Lepingu esemeks on müüjale kuuluv lepingu punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 2. LEPINGUOSALISTE KINNITUSED 2.1. Müüja esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu ese on müüja omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. Müüja ei ole võõrandanud kolmandatele isikutele kasvava metsa raieõigust ja peale 13.02.2016. a ei ole kinnistul tehtud raietöid. 2.1.2. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti müüjale teadaolevaid lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. Lepingu esemel ei paikne projekteeritavaid looduskaitseobjekte. 2.1.3. Lepingu esemel ei ole keskkonnareostust, samuti ei ole tehtud müüjale lepingu esemega seoses sellealaseid ettekirjutusi. 2.1.4. Lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 2 2.1.5. Lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestamata. 2.1.6. Lepingu esemele on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 2.1.7. Müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed. 2.1.8. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.9. Lepingu eseme kõlvikulises koosseisus on 8,43 ha metsamaad, 0,53 ha haritavat maad, 2,31 ha rohumaad, 0,48 ha muud maad, s.h 0,46 ha veealust maad. 2.1.10. Osaühing MetsPuu on kantud äriregistrisse ja ta on kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega asutatud ja tegutsev juriidiline isik ning et tal on seaduses ettenähtud piisav õigusvõime käesoleva lepingu sõlmimiseks ja esitatud õigusvõimet tõendavates dokumentides muudatusi tehtud ei ole. 2.1.11. Esindatav soovib käesolevat lepingut sõlmida kõigis lepingus toodud tingimustel, ta kinnitab, et puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis keelaksid, piiraksid või välistaksid tema õigust käesolevat lepingut sõlmida ja et temal on lähtuvalt äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast kõik vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks äriühingu nimel. 2.1.12. Esindatava suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole esindatava suhtes algatatud likvideerimismenetlust. 2.1.13. Osaühing MetsPuu ainuosaniku ja juhatuse liikmena on ta otsustanud käesoleva lepingu sõlmimise. Osaühingul puudub nõukogu. 2.1.14. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, sealhulgas ei ole tema ametiaeg lõppenud ega ole teda tagasi kutsutud, tema suhtes ei ole kohaldatud ärikeeldu. 2.2. Ostja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Ostja on üle vaadanud maaüksuse, millel paikneb lepingu ese, tutvunud müüja poolt esitatud plaaniga ja maakasutusdokumentidega ning on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme juurde kuuluva maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.2. Ostja ostab lepingu eseme tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning müüja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele. 2.2.3. Ostja peab lepingu eseme ülevaatamisel müüja poolt antud selgitusi ja käesolevas notariaalaktis toodud kinnitusi lepingu eseme kohta piisavaks ega soovi lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. 2.2.4. Ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtestatud kitsendustest, kasutuspiirangutest ja kohustustest, ei loe neid lepingu eseme puuduseks ja kohustub neid järgima. 2.2.5. Ostja on teadlik, et lepingu ese on koormatud isikliku kasutusõigusega Elektrilevi OÜ (endise ärinimega osaühing Jaotusvõrk) kasuks ning nimetatud asjaõigus jääb lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ning ostja kandmist lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse ning müüjad ei pea nimetatud asjaõigusi kõrvaldama. Osalejad avaldavad, et nad on isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga tutvunud, ei soovi selle ettelugemist notari poolt ega lisamist käesolevale lepingule. 2.2.6. Lepingu eseme omandamise otsustamisel on järgitud kõiki õigusakte. Lepingu eseme omandamise aluseks on Kaitseministri 25.05.2018. a käskkiri nr 6. Nimetatud käskkiri on jõus ja seda ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud. 2.2.7. Tema volitused on kehtivad, pole esindatava poolt tagasi võetud ja ta omab kõiki õigusi sõlmida käesolev leping esindatava nimel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist lepingu tõestaja poolt. 3 3. LEPINGU ESEME MÜÜK JA MÜÜGIHIND 3.1. Müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga kolmkümmend neli tuhat (34 000) eurot, millise summa kohustub ostja tasuma Osaühing MetsPuu kontole nr EE821010220192098224 hiljemalt viie (5) pangapäeva jooksul arvates päevast, kui Eesti Vabariik on kantud kinnistusraamatusse lepingu eseme omanikuna. 3.2. Tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist null koma null kakskümmend kaks protsenti (0,022%) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 4. VALDUSE ÜLEANDMINE Müüja ja ostja avaldavad, et lepingu eseme otsene valdus on müüja poolt ostjale üle antud enne käesoleva lepingu sõlmimist 11.06.2018. a. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Lepinguosalised on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4904031 teises (II) jaos senine kanne müüja kohta ning omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 6. LEPINGU TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 6.1. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 6.2. Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne ostuhinna täielikku tasumist ning ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine müüjale enne, kui ostja on lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. 6.3. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse ostuhind notarikontole ning notar väljastab selle müüjale alles siis, kui ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad müüja ja ostja sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel. 6.4. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 6.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 6.6. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja 4 kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 6.7. Võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. 6.8. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 6.9. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). 6.10. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. 6.11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. 6.12. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 7, kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku struktuuriüksust. Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, on ta kohustatud kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe. Kui tähtpäevaks tasumata maamaksusummalt arvutatud intress on väiksem kui 5 eurot, jäetakse intress arvestamata ja intressinõue esitamata. 6.13. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 8 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kinnistusraamatus mittekajastuvale maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud kasutusõigusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut, arvestades kasutusõiguse kokkuleppe kehtivust maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. 6.14. Maamaksuseaduse § 10 kohaselt, kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja. Maa koormamisel hoonestusõiguse või kasutusvaldusega maksab maamaksu hoonestaja või kasutusvaldaja. 6.15. Maamaksuseaduse § 11 lg 1 kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik tema omandis oleva või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, 5 alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. 6.16. Vastavalt Tõestamisseaduse § 18 lõikele 5 ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. 6.17. Riigivaraseaduse § 10 lg 1 järgi valitsetakse riigivara riigivõimu teostamiseks, muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil, tulu saamiseks ja reservina säilitamiseks. Riigivaraseaduse § 10 lg 3 järgi omandab riik vara õigusakti ja tehingu alusel, kui see on vajalik nimetatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil või kui riigile vara omandamise kohustus tuleneb seadustest. Riigivaraseaduse § 10 lg 5 järgi võib nimetatud paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul riik vara omandada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Riigivaraseaduse § 10 lg 6 järgi on riigivara valitseja kohustatud määrama enda valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgi, lähtudes nimetatud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust. 6.18. Riigihangete seaduse § 14 lg 1p 6 järgi ei ole hankija kohustatud rakendama käesolevas seaduses sätestatud korda, kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist. 6.19. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk maaparandusseaduse tähenduses on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks. 6.20. Maaparandushoid maaparandusseaduse § 45 tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine, happeliste muldade lupjamine, agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde tegemine (edaspidi maaparandushoiutööd) maatulundusmaa viljelusväärtuse säilitamiseks ning suurendamiseks. 6.21. Maaparandussüsteemi omanik või isik, kes õigussuhte alusel kasutab maaparandussüsteemi oma valduses oleval kinnisasjal (edaspidi maavaldaja) peab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala kasutamisel tegema vajalikke maaparandushoiutöid, et maaparandussüsteem selle kasutamise kestel vastaks maaparandusseaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. 6.22. Maavaldaja ei tohi maaparandushoiutöid tehes takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandussüsteemi kahjustanud isik on kohustatud sellest viivitamata teavitama maavaldajat ja maaparandusbürood ning tekitatud kahjustuse kõrvaldama. Kui maaparandussüsteemi kahjustanud isik kahjustust ei kõrvalda, teeb seda oma kulul maavaldaja, kellel on kahjustuse kõrvaldamise kulude osas tagasinõudeõigus eelpool nimetatud isiku suhtes. Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded kehtestab põllumajandusminister. 6.23. Tulenevalt maaparandusseaduse §-st 48, kui kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem, võib selle kinnisasja siht- ja kasutusotstarvet muuta ning seda kinnisasja ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada Põllumajandusameti eelneva kooskõlastuse alusel. 6.24. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius on Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal - 200 meetrit; üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. 6.25. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja 6 arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) maavara kaevandamine; 5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 6.26. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit; 5) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. 6.27. Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. 7. PANDIVERE JA ADAVERE-PÕLTSAMAA NITRAADITUNDLIKU ALA KAITSE-EESKIRI 7.1. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal asuva maa majanduslik kasutamine toimub kooskõlas kehtiva seadusandluse ning Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjaga. 7.2. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.01.2003. a määrusega nr 17 kinnitatud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirja paragrahvidele 4 ja 6 kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi: 1) mineraalväetistega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta; 2) pidada loomi üle 1 loomühiku haritava maa hektari kohta; 3) kasutada reoveesetet. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud: 1) väetamine; 2) taimekaitsevahendite kasutamine; 3) sõnniku hoidmine sõnnikuaunas. 7 Oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast lisaks eelnevalt kirjeldatud tegevustele keelatud: 1) maa kasutuse sihtotstarbe muutmine; 2) loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine; 3) vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamine; 4) maavarade või maa-ainese kaevandamine; 5) heitvee pinnasesse juhtimine; 6) metsa lageraie; 7) kuivendussüsteemi ehitamine; 8) loomade matmiskohtade rajamine; 9) kalmistute rajamine. Karstilehtreid on keelatud: 1) risustada; 2) täita. 8. LEPINGU TÕESTAJA POOLT ON KONTROLLITUD 8.1. Osalejate isikusamasus. 8.2. Lepingu eseme kuulumine müüjale ja lepingu eseme käsutusõiguse olemasolu vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregisri registriosa nr 4904031 väljatrükile. 8.3. Müüja õigusvõime ja esindaja esindusõigus vastavalt Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistri andmetele seisuga 11.06.2018. a. 8.4. Ostja esindaja esindusõigus vastavalt volikirjale, mis on tõestatud Tallinna notar Merle Saar-Johansoni poolt 15.03.2017. a ja registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri number 744 all. 9. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 9.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 9.2. Käesoleva akti koostamise päeval väljastatakse müüjale ja ostjale notariaalakti ärakirjad. 9.3. Lepingu tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kinnistusosakonnale. 9.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 20¹ esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi. 9.5. Osalejad volitavad käesolevaga notarit nende nimel allkirjastama ja esitama kinnistusosakonnale avaldusi käesolevas lepingus sisalduva asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse muutmiseks ja/või täiendamiseks, kui see on vajalik kinnistusraamatu kannete tegemiseks. 9.6. Vastavalt notariaadimäärustiku §-le 23¹ on tehinguosalisel pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist X-tee teenusena riigiportaali www.eesti.ee kaudu juurdepääsuõigus endaga seotud notariaalselt tõestatud dokumendile. 9.7. Ostja esitab peale käesoleva lepingu sõlmimist käesoleva lepingu notariaalselt tõestatud ärakirja Riigivararegistrile. 10. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 10.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 10.2. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Lepingu tõestajal 8 on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Käesolev notariaalakt on osalejatele lepingu tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja lepingu tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notari tasu müügilepingu tõestamisel 119,50 eurot (tehinguväärtus 34 000,00 eurot: Notari tasu seaduse § 3, 22, 23 p 2). Käibemaks 23,90 eurot. Koos käibemaksuga 143,40 eurot. Eelnimetatule lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 25 lg 2 p 2 alusel. Käesolev notariaalakti originaal on viiel (5) järjestikku nummerdatud, nööritud ja pitseeritud lehel. 11.06.2018. a. _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri 9
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →