Lp Reet Maks Teie 17.10.2023
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Meie 18.10.2023 nr 2.1-5/23/2680-2
E-post:
[email protected]
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, ka advokaadil on õigus
saada teabenõude korras Teie endise töötaja kohta edastatud kaebust, kui see on Teil
dokumendiregistris AK all ja sisaldab ka kolmandate isikute andmeid.
Kuna Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK) on Kultuuriministeerium hallatav riigiasutus, siis
olete Te teabevaldajaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 1 mõistes, kes saab oma valduses
olevale teabele piirata juurdepääsu üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Seega ei
saa ERK siin lähtuda kirja saatja soovist, vaid saab teabele/dokumendile juurdepääsu piirata
ainult juhul ja ulatuses, kui selleks on seadusest tulenev alus. Ka juhul, kui mingile dokumendile
on kehtestatud juurdepääsupiirang, ei tähenda see seda, et selliseid dokumente teabenõude
korral ei väljastata. Teabenõude korral tuleb väljastada see osa teabest või dokumendist, millele
piirangud ei laiene (AvTS § 38 lg 2). Ehk siis väljastatakse dokument selliselt, et kaetakse
piiranguga teave kinni.
Saan Teie pöördumisest aru selliselt, et antud juhul on teavet küsinud advokaat Teie endise
töötaja esindajana. Eeldusel, et teabenõudes küsitud dokumen(t)id sisalda(b)vad nii Teie endise
töötaja kui ka kolmandate isikute piiranguga andmeid, siis selleks, et klienti esindada, peaks
advokaadil olema ka volitus. Sellisel juhul on tal teabe saamiseks samad õigused kui tema
kliendil. Kui ta aga oma esindusõigust ei ole tõendanud (esitanud volikirja või muud volitust
tõendavat dokumenti), siis on tal teabe saamiseks samad õigused, nagu ükskõik kellel teisel
teabenõudjal ehk siis tal ei ole ilma seadusest tuleneva alusta õigust saada piiranguga andmeid.
Ka ringkonnakohus on asjas nr 3-05-37 asunud seisukohale, et AdvS § 41 lg 1 punktist 4 ei
tulene advokaadile õigust nõuda juurdepääsu teabele, millele juurdepääs on seadusega piiratud.
Ehk siis kokkuvõtvalt tuleks kõigepealt kontrollida advokaadi esindusõigust ja kui seda ei ole,
siis väljastada soovitud teave ulatuses, millele piirangud ei laiene. Ilmselt ei saa siin ka lähtuda
ainult isikuandmetest, vaid arvestada tuleb ka muud teavet, mille kaudu isikud võivad olla
tuvastatavad. Kui advokaadil on esindusõigus olemas, siis on tal õigus saada küll oma kliendi
andmeid ja muud piiranguta teavet, kuid mitte kolmandaid isikuid puudutavaid andmeid, sh
andmeid, mille kaudu on isikud tuvastatavad.
Loodan, et saime oma selgitustega Teile abiks olla. Täiendavate küsimuste tekkimisel oleme
meeleldi nõus neile vastama.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel