Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määrus nr 48 “Tööalase konkurentsivõime toetamine” Lisa 8 Ekspertide hindamislehe vorm määruse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuse taotluse hindamiseks Taotleja: MTÜ Ressursiringlus Taotluse nimi: Vanemaealiste tööalase konkurentsivõime edendamine ja aktiveerimismeetmete kättesaadavuse parandamine Taotluse number: 2021-2027.4.02.25-0149 Hindamisleht Maksimum hinne Hinne 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, 6 2 mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Projekti panus meetme eesmärkide ja tulemusnäitaja 6 2 saavutamisse. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ning „projekti tulemuste jätkusutulikkus“) Selgitus punkti 1 hinnangu kohta: Projekti eesmärgid on üldjoontes kooskõlas määruse "Tööalase konkurentsivõime toetamine" ning meetme 2.1.6 "Sotsiaalsem Eesti" prioriteetidega, kuid sisuline panus meetme eesmärkide saavutamisse on minimaalne ja prognoosid ebarealistlikud. Projekti eesmärk on motiveerida „55+ töötuid ja mitteaktiivseid osalema tööturul ka pärast pensioniea saabumist“ ehk fookus on pensionäride motiveerimine tööturul osalema pärast pensioniea saabumist. Samas, Statistikaameti 2023. aasta tööjõu-uuringu andmetel jätkab 54,9% Eesti pensionäridest töötamist vahetult pärast pensioniea saabumist — see on EL-i kõrgeim näitaja. Neist 31,6% töötab edasi majandusliku vajaduse tõttu ja 25,8% lisasissetuleku võimaluse tõttu. Tööturult lahkutakse peamiselt tervise (29,5%) tõttu, mitte motivatsioonipuuduse tõttu. Meetme tegelik eesmärk on toetada tööturult eemal olevate tööealiste inimeste tööturule naasmist; projekti sihtrühm ja püstitatud probleem kattuvad vaid osaliselt. Planeeritud tegevustest keskne on teabematerjalide saatmine 80 000 inimesele. Tegemist ei ole tööturumeetmega ning selle mõju tööle rakendumisele ei ole tõendatud. Otsene sekkumine piirdub 46 osalejaga, kellele pakutakse individuaalset nõustamist, on projekti ulatust arvestades väike. Kuigi nõustamine on meetme kontekstis asjakohane, ei ole realistlik prognoosida 100% tööle rakendumist olukorras, kus puuduvad täiendavad tööturuteenused (nt koolitus, tööpraktika). Tegevused on valdavalt teavitavad ja motiveerivad ning ei loo selget mehhanismi tööturule sisenemiseks. Projekti raames kavandatud jätkutegevused (nt piirkondlikud kooskäimised, vanemaealiste tunnustamise süsteem) on taotluses kirjeldatud jätkusuutlikkuse jaotises kui võimalikud tulevikutegevused pärast projekti lõppu — mitte käesoleva projekti tegevused. Seetõttu ei panusta need meetme tulemusnäitajasse „osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud" ega loo mõõdetavat seost tööle rakendumisega. Taotleja hinnang, et 80 000 brošüüri saajast 2000 naaseb tööturule, ei ole tõendatud ega mõõdetav. Samuti ei ole realistlik 46 osaleja 100% tööle rakendumise prognoos olukorras, kus projekti peamine mõjuvahend on teavitamine ja motiveerimine, mitte tööturuteenuste osutamine. Meetme tulemusnäitaja täitmine eeldab mõõdetavat muutust osaleja tööturuseisundis — brošüüri kättesaamine ei ole selleks piisav alus. Kokkuvõttes on projekti tegevused meetmega seotud formaalselt, kuid mõju tööturule naasmisele on nõrk ja ebapiisavalt põhjendatud. Projekti panus tulemusnäitaja saavutamisse on minimaalne. 2. Projekti põhjendatus 11 3 2.1 Projekti vajaduse põhjendatus lähtuvalt olukorra 6 2 analüüsist, mh projekti tegevuste selgus, teostatavus ja mõistlikkus. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „tegevused“). Selgitus punkti 2.1 hinnangu kohta: Taotluses on esitatud osaliselt andmepõhine analüüs: toodud on tööhõivestatistika ja demograafilised prognoosid, kuid olukorra analüüs on sisuliselt puudulik. Projekti põhiväide — et stereotüübid ja motivatsioonipuudus hoiavad pensionäre tööturult eemal — on vastuolus Statistikaameti 2023. aasta tööjõu-uuringu andmetega. Eestis töötab pärast pensioniea saabumist edasi 54,9% pensionäridest (EL-i kõrgeim näitaja). Tööturul osalemise peamised põhjused on majanduslik vajadus (31,6%) ja lisaraha võimalus (25,8%) — mitte motivatsioon. Tööturult lahkumise peamised põhjused on pensioniea saabumine (50,9%), tervis (29,5%) ja hoolduskohustus (5%) — mitte stereotüübid ega infopuudus, mida projekt lahendada lubab. Seega ei ole sihtrühma peamisi takistusi tööturul osalemisel taotleja poolt sisuliselt tuvastatud. Sihtrühma valik (55+ töötud ja mitteaktiivsed) on formaalselt kooskõlas määruse § 4 lõike 1 p 4 nõuetega, kuid selle sisuline piiritlus on üldine ning sihtrühma tegelik probleem — madal pension (Eesti keskmine vanaduspension oli 2023. aastal 680 eurot kuus, mis on peaaegu kolm korda väiksem kui Soomes) — nõuaks hoopis teistsugust sekkumist, mitte motivatsioonikampaaniat. Otsepostituse põhjendus ligipääsetavuse tagamiseks on asjakohane, kuid ei kompenseeri analüüsi sisulist puudust. Kavandatud tegevused on omavahel loogilises järjestuses, kuid nende seos tegeliku probleemiga on nõrk: motivatsiooni- ja teavitustegevused ei lahenda pensionäride tegelikke põhjuseid, miks osa pensionäre tööturult eemale jääb. Tegevuste teostatavus on mõistlik, kuid mõistlikkus eeldatava vajaduse osas on küsitav. Individuaalne nõustamine on suunatud vaid 46 osalejale, kelle seas on eeldatavasti need, kes on juba motiveeritud — ehk motivatsiooniüritustel osalenud ja sealt edasi liikunud. Seega ei ole individuaalne nõustamine suunatud neile, kelle puhul motivatsioonipuudus on tegelik takistus, vaid neile, kes on niigi valmis tööturule naasma. See seab kahtluse alla, kas projekt tegeleb õige sihtrühmaga õigel hetkel. Kokkuvõttes on olukorra analüüs pealiskaudne: statistika on toodud, kuid valede järeldustega. Sihtrühma vajaduste ja kavandatud tegevuste vahel on sisuline lõhe, mis seab kahtluse alla projekti tegevuste mõistlikkuse ja teostatavuse soovitud tulemuste saavutamiseks. 2.2 Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid). 5 1 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „kaasnevad riskid ja nende maandamine“ ning „tegevused“) Selgitus punkti 2.2 hinnangu kohta: Riskianalüüs on pinnapealne ja käsitleb vaid üksikuid operatsioonilisi riske (isikuandmete kaitse, trükihanke viivitused, ürituste üleregistreerumine, osalejate motivatsioonipuudus). Riskide mõju ega tõenäosust ei ole hinnatud — kirjeldused on üldsõnalised ja maandamismeetmete seos riskide olemusega on nõrk. Puuduvad projekti olulisimad riskid. Statistikaameti 2023. aasta tööjõu-uuringu andmetel lahkuvad pensionärid tööturult peamiselt kolmel põhjusel, mida motivatsioonikampaania ei suuda mõjutada: pensioniiga lubas töötamise lõpetada (50,9%), tervis ei võimalda töötamist (29,5%) ja lähedase hooldamine (5%). Seega on projekti põhirisk see, et sekkumine ei ole suunatud tegelikele tööturult eemale jäämise põhjustele — seda riski ei ole taotluses üldse mainitud. Taotleja on jätnud käsitlemata võtmeisiku riski: trükihanke ja kirjastamisprotsessi edukus on taotluses täielikult seotud projektijuhi isiklike varasemate kogemustega, mistõttu puudub igasugune kirjeldus või tegevusplaan juhuks, kui peamine ekspert peaks projektist sõltumatutel põhjustel ajutiselt või pikemalt eemal olema. Selline riskijuhtimise puudulikkus seab ohtu projekti järjepidevuse ja tulemuste saavutamise. Motivatsioonipuuduse riskile pakutud maandamismeede ei kirjelda konkreetseid tegevusi motivatsiooni tõstmiseks või hoidmiseks. Lahendus „leida motiveeritud inimesed“ on vastuolus projekti eesmärgiga kaasata just ühiskonnast eemale tõmbunuid ning ei too esile, milliste meetoditega toetatakse osalejate motivatsiooni kujunemist või kuidas maandatakse olukordi, kus sihtgrupi liikmetel motivatsioon puudub. Taotleja ei ole lisaks analüüsinud võimalust, et sihtrühm ei reageeri planeeritud otsepostitusele, mistõttu on 80 000 brošüüri levitamisele tuginevad prognoosid ebakindlad. Samuti puudub risk, et 80 000 otsepostituse saaja tööturukäitumist ei ole võimalik mõõta ega projektiga seostada, ning risk, et sihtrühm (pensionärid) ei vasta meetme tegelikule sihtrühmale. Kokkuvõttes on riskianalüüsi ja projekti eesmärkide vaheline seos nõrk: kõige kriitilisemad riskid puuduvad, kirjeldatud riskid on peamiselt logistilised. 3. Projekti kuluefektiivsus 8 3 Projekti üldine kuluefektiivsus, kavandatud kulutuste 8 3 vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“, „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3 hinnangu kohta: Projekti eelarve põhineb standardiseeritud ühikuhinnal, mis on seotud 46 osaleja arvuga. Samas on projekti tegevuste maht ja iseloom oluliselt laiem: 100 000 brošüüri trükkimine ja kujundamine, psühholoogide ja ekspertide kaasamine, otsepostitus 80 000 inimesele ning kaks regionaalset üritust. Kavandatud tegevuste mahu ja iseloomu ning tulemusnäitajate vaheline proportsionaalsus jääb ebaselgeks. Mass-teavitustegevuste mõju ei ole seostatav projekti tulemusnäitajaga (tööhõivesse siirdumine) viisil, mis võimaldaks hinnata kulude tõhusust. Otsepostituse 80 000 inimesele ja motivatsiooniürituste seost konkreetsete tööturutulemustega ei ole taotluses põhjendatud ega mõõdetavaks tehtud. Lisaks on projekti põhitegevused — motiveerimine ja teavitamine — suunatud probleemile, mida Statistikaameti andmed ei kinnita: pensionärid lahkuvad tööturult peamiselt tervise, hoolduskoormuse ja pensioniea saabumise tõttu, mitte motivatsioonipuuduse tõttu. Kui tegevused ei vasta tegelikele vajadustele, ei ole eelarve proportsionaalsus oodatavate tulemustega tõendatav. Kokkuvõttes ei ole projekti kuluefektiivsus piisavalt tõendatud. 4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4 2 Taotleja võimekus projekti elluviimisel. 4 2 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel“, „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 4 hinnangu kohta: Taotluses esitatud info ei võimalda hinnata MTÜ Ressursiringlus organisatsioonilist suutlikkust. Taotluses puudub info organisatsiooni varasemate projektide, eelarve haldamise kogemuse, töötajate arvu või struktuurse võimekuse kohta. Suutlikkuse kirjeldus piirdub kahe üksiktöötaja (projektijuht ja koordinaator-analüütik) kogemuste üldsõnalise mainimisega ning viitega nende CV-dele lisades. Projekti juhtimine, rollide jaotus ja vastutus ei ole organisatsiooni tasandil määratletud. Kokkuvõttes on suutlikkuse kirjeldus nii puudulik, et organisatsioonilist võimekust ei ole taotluse alusel võimalik hinnata. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise 4 2 arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele 4 2 panustamine Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljas „valdkonna ülesed näitajad“) Selgitus punkti 5 hinnangu kohta: Ligipääsetavus on projektis suhteliselt tugevalt käsitletud: kakskeelne materjal (eesti ja vene keeles), otsepostitus digitaalseid kanaleid mittekasutavatele inimestele, telefoni teel registreerimine ning viide ligipääsetavatele ruumidele. Need on konkreetsed ja asjakohased meetmed. Regionaalarengu käsitlus keskendub peamiselt trükiste üleriigilisele levitamisele. Kuigi see aitab jõuda erinevate piirkondade sihtrühmadeni, ei ole kirjeldatud, kuidas projekt arvestab piirkondlike tööturu eripäradega või millist sisulist mõju tegevused eri regioonidele avaldavad. Seetõttu jääb panus regionaalarengusse pigem üldsõnaliseks.  Sooline võrdõiguslikkus on käsitletud üldjoontes, kuid üldsõnaliselt: on märgitud, et projekt kaasab kõiki sõltumata soost ja aitab kummutada soostereotüüpe, kuid osalemise jälgimine soo lõikes ning vajadusel tegevuste kohandamine ei ole kirjeldatud. Erivajadustega inimeste (liikumis-, nägemis- ja kuulmispuue) spetsiifilised kohandused ei ole kirjeldatud: puudub info selle kohta, kas ürituste ruumid on ratastooliga ligipääsetavad, kas materjalid on saadaval suurendatud kirjas vms. Maksimaalne üldhinne 33 12 6. Ettepanek1 ☐ rahuldada taotlus osalises mahus; Ettepaneku põhjendus2: ☐ rahuldada taotlus taotletud mahus; Ettepaneku põhjendus3: 1 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 19 punkti või rohkem 2 Osalises mahus rahastamise põhjendus 3 Kasutatakse vajaduse täiendava ettepaneku tegemisel OTSUS 10.03.2026 nr 11.3-1/26/1063 taotluse rahuldamise otsuse muutmine Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 8 lg 2 punkti 9, Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 12 lõike 1 ja lg 2 punkti 6, majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ § 21 lõike 1 alusel, võttes arvesse Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus MTÜ (edaspidi toetuse saaja), registrikood 80035863, aadress Vilisuu tn 7, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 05.03.2026 esitatud taotlust, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) otsustab: 1. muuta projekti nr 2021-2027.4.02.24-0068 „Uute oskuste ja kogemustega tööturule eriala õppe ja tööpraktika toel“ 23.12.2024 taotluse rahuldamise otsusega nr 11.3-1/24/2078 kinnitatud projekti eelarvet vastavalt toetuse saaja 05.03.2026 esitatud taotlusele, vähendades projekti tegevuse „Lapsehoiuteenuse pakkumine“ (tegevuse tunnus 21) eelarvet 2 000,00 euro võrra. Vabanenud vahendite arvelt suurendada projekti tegevuse „Erialase keeleõppe pakkumine“ (tegevuse tunnus 23) eelarvet 2 000,00 euro võrra (uus eelarve 10 979,00 eurot). Toetuse saaja esitas rakendusüksusele 05.03.2026 taotluse projekti eelarve muutmiseks kulukohtade lõikes. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et projekti kavandamise etapis ei olnud võimalik ette näha suuremat vajadust inglise keele kursuste järele. Samuti on ilmnenud, et projektis osalenute seas puudub nõudlus lapsehoiuteenuse järele, mistõttu on võimalik suunata vastavad vahendid täiendava keeleõppe vajaduse katmiseks. Rakendusüksuse hinnangul on taotletud muudatus põhjendatud ja vajalik projekti eesmärkide tulemuslikuks elluviimiseks. 2. Muudetud taotlus on kättesaadav e-toetuse süsteemis.  3. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 ning haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai teada või pidi teada saama käesolevast otsusest. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Kai Koord 5308 3705 [email protected]