Kliinilise auditi
Organdoonorluse vaatest välja jäämise tasandid ja põhjused 2023. a kesk- ja üldhaiglates
N
surnud alla 80-aastaste patsientide valimi põhjal
O
ARUANNE
O
SI
R
VE
Ö
TÖ
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .....................................................................................................................2
2. AUDITI KORRALDUS ..........................................................................................................3
2.1 Auditi eesmärk .....................................................................................................................3
2.2 Auditi töörühm ....................................................................................................................4
3. METOODIKA .........................................................................................................................4
3.1. Valimi moodustamine.........................................................................................................4
3.2. Andmete kogumine...........................................................................................................10
3.3. Andmete hindamine ..........................................................................................................10
3.3.1. Küsimused raviasutustele...........................................................................................10
3.3.2. Küsimused valimisse kaasatud isikute kohta .............................................................11
3.3.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused .....................................11
N
3.4. Andmete sisestamine ........................................................................................................13
O
3.5. Andmete analüüsimine .....................................................................................................13
O
4. TULEMUSED........................................................................................................................14
4.1. Küsimused raviasutusele ..................................................................................................14
SI
4.2. Küsimused, mis aitasid välja selgitada patsiendiga seotud kriteeriume ...........................22
R
4.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused ...........................................27
4.4. Auditeerijate kommentaarid .............................................................................................48
VE
4.5. Tagasiside raviasutustele ..................................................................................................48
4.6. Raviasutuste tagasiside Tervisekassale ............................................................................49
Ö
5. JÄRELDUSED ......................................................................................................................49
TÖ
5.1. Raviasutuste valmisolek potentsiaalsete doonoritega tegelemiseks .................................49
5.2. Järeldused vastustest patsiendiga seotud kriteeriumitele..................................................50
5.3 Järeldused vastustest tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimustele .........51
6. PARENDUSETTEPANEKUD .............................................................................................53
7. KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................54
8. LISAD .....................................................................................................................................54
1
1. SISSEJUHATUS
Organdoonorlus on üheks ja sageli ka ainsaks raviviisiks organpuudulikkusega patsientidel. Uut
elundit vajavaid inimesi on oluliselt rohkem kui doonorelundeid, mida neile pakkuda (1). Eestis
on erinevate elundite ootelehel pidevalt kokku ligi 70 patsienti, organdoonoreid tekib aastas 20-30
ringis. Doonororgan peab patsiendile sobima, mis kitsendab võimalusi veelgi. Eesti on liitunud
rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooniga Scandiatransplant www.scandiatransplant.org,
mille liikmeteks on veel Taani, Norra, Soome, Rootsi ja Island. Kui liikmesriigis ei ole sobivat
retsipienti, pakutakse elundeid Scandiatransplandi kaudu teistesse selle organisatsiooni riikidesse.
See leevendab elundite nappust mõnevõrra, kuid ei lahenda olukorda täielikult. Otsida tuleb ka
sisemisi ressursse.
Eestis toimub organdoonorlus peamiselt regionaalhaiglates, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-
N
Eesti Regionaalhaiglas ja Tallinna Lastehaiglas. Aastatel 2014-2023 tehti neist teavitus
siirdamiskeskusse Tartu Ülikooli Kliinikumis potentsiaalsest surnud doonorist 571 korral ja
O
reaalseid doonoreid nende teavituste järel oli 262. Samal ajaperioodil tehti keskhaiglatest 26
O
teavitust ja reaalseid doonoreid peale neid teavitusi oli 11.
SI
Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse (RKESS) alusel on kõigil
R
regionaalhaiglatel ja keskhaiglatel kohustus välja selgitada ja teavitada siirdamiskeskust
potentsiaalsest surnud doonorist (2). Üldhaiglatel sellist kohustust ei ole, kuid vastava
VE
potentsiaaliga patsient võib ka sinna sattuda.
Ö
Hispaanias Barcelonas asuva Donatsiooni ja Transplantatsiooni Instituudi
https://dtifoundation.com definitsiooni kohaselt on potentsiaalne surnud doonor patsient, kellel on
TÖ
laastav, ajusurmale viiv ajukahjustus. Selle põhjuseks võib olla ajutrauma või aju verevarustuse
häire. Kui selle patsiendi ravivõimalused on ammendunud, saab tema elunditega aidata veel teisi
patsiente. See eeldab aga temaga tegeleva meditsiinipersonali teadlikkust ja toimivat kanalit
organdoonorlust korraldava asutusega. Karl Höckerstedt koos kolleegidega uuris teavituse
tõhusust Soomes juba paarkümmend aastat tagasi (3). Nad leidsid, et 1747 haigusjuhus 16 haiglast
oli ajusurm tekkinud 402 patsiendil, teavitatud oli aga ainult 150-st. Nad märkisid ka väga suurt
variatsiooni teavitamise tõhususe osas haiglate vahel. Potentsiaalsete doonorite äratundmist on
auditeeritud peale seda veel paljudes riikides. Silva et al 2023. a avaldatud ülevaateartiklis (4) oli
analüüsitud 52 publikatsiooni inglise-, prantsuse- ja hispaaniakeelsest teaduskirjandusest, mis
käsitlesid doonorauditeid. Nad leidsid, et auditite peamine motivatsioon oli uurida potentsiaalsete
doonorite äratundmist ning vahe potentsiaalsete doonorite ja reaalsete doonorite arvus oli kogu
2
läbitöötatud materjalis märkimisväärne. Autorid järeldasid, et doonorauditid aitavad
identifitseerida kasutamata jäänud donatsioonivõimalusi vaadeldes olukordi piki
donatsiooniprotsessi ahelat ning on toeks algatustele, mis võetakse ette kvaliteedi parandamiseks.
Et organdonatsioon saaks toimuda, on vajalikud kindlad etapid ja täidetud teatud tingimused. Need
on ära toodud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse (RKESS)
rakendusaktides (5,6,7). Lisaks sellele peab olema doonor juhitaval hingamisel ja intensiivravil,
mis tagavad eluliste funktsioonide täitmise ajusurmast hoolimata.
2. AUDITI KORRALDUS
2.1 Auditi eesmärk
N
O
Auditi põhieesmärgid olid välja selgitada, kas üld- ja keskhaiglates oli patsiente, keda võib
O
vaadelda potentsiaalsete doonoritena, milline oli haige käsitlus ning millistes haiglaravi etappides
ja millistel põhjustel ei jõudnud info ajusurma põhjustada võiva või põhjustanud
SI
haigusseisundiga patsiendist organdoonorlust koordineerivate isikuteni Tartu Ülikooli
R
Kliinikumis (TÜK) või Põhja- Eesti Regionaalhaiglas (PERH).
VE
Selleks püstitati alaeesmärgid:
1. Selgitada välja haigla valmisolek potentsiaalse doonoriga tegelemiseks.
Ö
2. Selgitada välja, kas haige oli intubeeritud.
TÖ
3. Kas haigel oli kujunemas ajusurma kliiniline pilt?
4. Kas doonorkoordinaator või organdoonorlusega tegelev töötaja oli informeeritud?
5. Kas esinesid meditsiinilised või muud vastunäidustused organdoonorluseks?
6. Kas ajusurma protokoll oli algatatud?
7. Kas ajusurm oli tuvastatud?
8. Kas toimus vestlus sugulaste/ lähedastega?
9. Kas saadi nõusolek?
3
2.2 Auditi töörühm
Auditi teemaalgatus tuli Tervisekassale Riiklikust Siirdamisnõukogust. Audit valmis
Tervisekassa, Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu ja Eesti Anestesioloogide
Seltsi koostöös.
Auditi töörühma liikmed olid ühtlasi kõik ka auditeerijad. Auditeerijalt eeldati organdoonorluse
protsessi igakülgset tundmist, seetõttu valiti töö tegijateks regionaalhaiglate arstid, kes oma
tööülesannete tõttu organdoonorlusega kokku puutuvad:
Juhtauditeerija Riin Kullaste (PERH)
Auditeerijad:
Anneli Ellervee (TÜK)
Veronika Reinhard (TÜK)
N
Tiiu Välja (PERH)
O
Asta Auerbach (PERH) O
Klavdia Libman (PERH)
SI
R
3. METOODIKA
VE
3.1. Valimi moodustamine
Ö
Auditi valim moodustus Tervisekassa andmekogu raviarvete andmetel. Auditi valimisse võeti
TÖ
aastal 2023 keskhaiglas või üldhaiglas (või kohalikus haiglas) surnud alla 80-aastased inimesed,
kelle surmaga lõppenud raviarvele põhidiagnoosiks või kaasuvaks diagnoosiks oli märgitud
diagnoos alljärgnevast loetelust (RHK-10 järgi, iga koodiga koos kõik tema alamjaotised) ja
kellel ei ole kogu elu jooksul raviarvetel olnud diagnoosikoode C00-C99, A81.0 ega B20-B24
(sh. alamjaotised).
Auditisse kaasatud diagnoosikoodide loetelu:
I46 Südameseiskus
I60-I66 Peaajuveresoonte haigused e tserebrovaskulaarsed haigused
G93.1 Mujal klassifitseerimata anoksiline peaajukahjustus
G93.5 Peaajukompressioon
G93.6 Peaajuturse
4
D33 Peaaju ja kesknärvisüsteemi muude osade healoomuline kasvaja
G00-G03 Meningiidid
S02 Kolju- ja näoluude murd
S06-S09 Koljuvigastused
T06 Mujal klassifitseerimata mitut kehapiirkonda haaravad muud vigastused
T17 Võõrkeha hingamisteedes
T71 Asfüksia [lämbus]
Välja jäid patsiendid, kellel oli diagnoositud haigusseisundeid, mis välistavad organdoonorluse:
C00-C99 Pahaloomulised kasvajad
A81.0 Creutzfeldti-Jakobi tõbi
B20-B24 Inimese immuunpuudulikkuse viirustõbi e HIV-tõbi.
N
Enamik kaasatud diagnoosikoode pärinevad projektist “Achieving Comprehensive Coordination
O
in Organ Donation throughout the European Union - ACCORD”, mis viidi läbi aastatel 2012-
O
2015 Euroopa Komisjoni Terviseprogrammi 2008 - 2013 raames. Osales 23 Euroopa riiki, Eestit
SI
esindasid projektis Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Uuriti ajusurma
potentsiaaliga patsientide jõudmist organdoonorlusega tegeleva personali vaatevälja ja nende
R
jõudmist reaalse annetuseni. Käesolev audit kasutab mõningaid ACCORD uuringu elemente, mis
VE
sobivad auditi eesmärgi täitmiseks. ACCORD uuringust lähtuvalt on kehtestatud ka vanuse piir
80 eluaastat.
Ö
ACCORD uuringus sattusid valimisse Tabelis 1 toodud diagnoosikoodidega surnud.
TÖ
Tabel 1 Diagnoosikoodid ACCORD uuringus
Trauma S02 Fracture of skull and facial bones
S061 Traumatic cerebral oedema
S062 Diffuse brain injury
S063 Focal brain injury
S064 Extradural haemorrhage
S067 Intracranial haemorrhage
with prolonged coma
S068 Other intracranial injuries
S069 Intracranial injury unspecified
Cerebrovascular I60 Subarachnoid haemorrhage
Accidents I61 Intracranial haemorrhage
I62 Other non traumatic intracranial
I63 Cerebral infarction Järgneb
5
I64 Stroke not specified as stroke or infarction
I65 Occlusion and stenosis of precerebral
arteries
I66 Occlusion and stenosis of cerebral arteries
Cerebral G93.1 Anoxic brain damage
Damage G93.5 Compression of brain
G93.6 Cerebral oedema
Cerebral C71 Malignant neoplasm of the brain
Neoplasm D33 Benign neoplasm of the brain
Infections G00-G03 Meningitis
Hindamaks ACCORD uuringu diagnoosikoodide kasutamise otstarbekust võrreldi nende
N
diagnoosikoodidega perioodil 01.01.2021-30.09.2022 haiglates surnud isikute päringu andmeid
O
ja samal perioodil registreeritud 96 potentsiaalse organdoonori andmeid. Selgus, et 44 isikut ei
O
tulnud välja esialgse päringuga. Seetõttu lisati auditi jaoks tehtavasse päringusse diagnoosikoode,
mis olid olnud esindatud neil 44 isikul. Nii lisandusid näiteks asfüksia, võõrkeha hingamisteedes,
SI
südameseiskus ja mujal klassifitseerimata mitut kehapiirkonda haaravad muud vigastused.
R
Hiljem selgus küll, et südameseiskuse korral oleks pidanud päringus rakendama koodi laiendust
VE
I46.0 Südameseiskus eduka taaselustamisega, sest ainult sellel juhul saame oodata ajusurma
kujunemist. Auditi tulemuste hindamise käigus arvati kardiaalsed äkksurmad valimist välja.
Ö
Auditisse sattus kokku 298 ravijuhtu, mille seast otsustati 150 juhtu välja jätta (haigusloo
uurimisel selgus, et ravijuht siiski ei sobi valimisse). Kokku kaasati seega käesolevasse analüüsi
TÖ
148 ravijuhtu.
6
Tabel 2 Ravijuhtude jaotus raviasutuste kaupa
Raviasutus Auditisse kaasatud ravijuhte
Ida-Tallinna Keskhaigla AS 47
Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 26
SA Ida-Viru Keskhaigla 18
Pärnu Haigla SA 12
Valga Haigla AS 9
Lõuna-Eesti Haigla AS 7
AS Rakvere Haigla 6
Kuressaare Haigla SA 6
Jõgeva Haigla SA 5
SA Narva Haigla 3
Sihtasutus Raplamaa Haigla 3
Viljandi Haigla SA 3
N
Järvamaa Haigla AS 1
O
Põlva Haigla AS 1
Sihtasutus Hiiumaa Haigla 1
O
Sihtasutus Läänemaa Haigla 0
SI
Kokku 148
R
Aruandes on raviasutuste andmed eristatud, kuid asutuse nimi on juhuslikult asendatud mingi
VE
numbriga (01–16). Auditisse sobimatuse põhjused selgitati välja küsimuse „Kas see ravijuht
sobib auditi valimisse?“ põhjal. Näiteks võis olla surma põhjus haigusseisund, mida ei ole
loetelus ja loeteluga sobiv seisund oli kaasuv haigus või võis olla tal mõni raviarvele märkimata
Ö
jäänud selgelt välistav diagnoos või on audiitor välistanud patsiendi oma kogemusele tuginedes.
TÖ
Selle küsimustiku kokkuvõte on koostatud 298 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see
küsimus vastatud. Sihtasutus Läänemaa haigla jäi juhtude analüüsist välja, kuna seal ei olnud
valimi moodustamise kriteeriumitele vastavaid juhtusid. Õendushooldusel olnud surnud jäid
valimist välja, kuna organdoonorluse protsess eeldab arstlikku kompetentsi ja neis osakondades
surnud patsiendid olid varasemas etapis eeldatavasti hindamise läbinud ja ebasobivaks
tunnistatud. Selle kohta tõenduse otsimine jäi uuringu skoobist välja.
7
Tabel 3 Vastus küsimusele, kas ravijuht sobib auditi valimisse
sobivus osakaal arv
Ei, sest patsient suri õendushooldusel. 19% 57/298
Ei, muu põhjus. 31% 93/298
Jah 50% 148/298
Lühike selgitus tuli esitada juhul, kui vastati „Ei, muu põhjus“. Selle küsimuse kokkuvõte on
koostatud 93 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus vastatud vabatekstina.
Tabel 4 Valimisse sobimatuse põhjused raviasutuste kaupa
Raviasutus Selgituse tekst
01 ei sobi (2x); septiline (2x); südasurm (2x); alkohoolne maksatsirroos; covid pos;
hepat, HIV pos; hulgi haigusi, äkksurm; hulgi haigustega ; hulgidiagnoosidega;
N
hulgihaigusi; hulgihaigustega- suri sepsisega; hulgiorganpuudul + alkohol;
hulgipatol; organpuudulikkused; patient toodud kliinilises surmas ja suri EMO-
O
s; patsient hospitaliseeritud uroinfektsiooni ja sepsise tõttu, elustatud, haiglas
viibis 3 tundi; patsient paranenud peaajutraumast, surmapõhjuseks kopsuarteri
O
trombemboolia; põhidiagnoos alajäsemete gangreen, sepsis, lühiaegne
südameseiskus; põhidiagnoos pneumoonia, tüsistuseks lühiaegne
SI
südameseiskus, surmapõhjuseks hulgiorganpuudulikkus; põhidiagnoos KATE,
tüsistuseks südameseiskus; põhihaigus kopsupõletik, tüsistuseks
R
südameseiskus; sepsis ja hulgiorganpuudulikkus; sepsis ja
organpuudulikkused; sepsis-hulgiorganpuudul; sepsis-organpuudul; septiline-
VE
palju haigusi; südameinfarkt + kaasuvad organkahjustused; südameinfarkt,
kohe ex let; tbc; äkksurm, kaasuvalt haiguskoormus suur; äkksurm; äkksurm+
kaasuvad haigused.
Ö
TÖ
03 põhihaigus ja surma põhjus kongestiivne südamepuudulikkus, ei olnud seisund,
mille puhul võiks tekkida ajusurm; suri ägeda südame infarkti tõttu,
täpsustamata peaaju infarkt oli kliiniline diagnoos.
04 covid 19; ei sobi doonoriks; hulgiorganpuudulikkus; hulgiorganpuudulikkus +
alkohol; patsient suri südasurma septilise šoki tõttu; patsient suri südasurma,
elustamine ebaefektiivne; patsient suunati haiglasse järelraviks koomas;
patsient suunati statsionaarsele järelravile; patsient suunati haiglasse
järelraviks, prognoos paranemisele pessimistlik; septiline, äkksurm,
hulgiorganpuudulikkus; suunati järelravile, täielik hooldusvajadus; tbc; äge
südameinfarkt/2,5 t pärast hospitaliseerimist, suri.
8
Raviasutus Selgituse tekst
06 peaajuinfarkti ei diagnoositud, suri südame- ja hingamispuudulikkuse tõttu.; suri
ägeda hingamispuudulikkuse tõttu, I65.2 diagnoos juba ammu.
07 põhihaigus staphylococcus aureus’e tekkene septitseemia, ei olnud seisund,
mille puhul võiks tekkida ajusurm.
08 hospitaliseeriti elustades, efektiivset ringet ei tekkinud; patsiendil haiglaravil
äkksurm; patsiendil südasurm, elustamine ebaefektiivne; patsient leiti palatist
surnuna, elustamine ebaefektiivne; patsient oli olnud ravil x haigla intensiivravi
osakonnas pärast sdh operatsiooni, saadeti x haiglasse halva prognoosiga elule,
sisuliselt hooldusravile; patsient saadeti x haiglasse parimale toetavale ravile
ravipiirangu otsusega; patsient suri prognoosimatult, mitte ajuinfarkti tagajärjel;
patsient suri südasurma, ei elustatud; patsient suri südasurma; patsient suri
äkksruma tagajäjel, elustamine ebaefektiivne; patsient suri üle kliinilise surma,
elustamine haiglas; surm ebaefektiivse elustamise järel.
N
09 ajupoolne probleem oli kaasuv haigus ja ei olnud surma põhjus; surma põhjus
pneumoonia, kaasuvana neuroloogiline defitsiit varasemast aju hemorraagiast.
10
O
surma põhjus kardiogeenne šokk; surma põhjus äge südamepuudulikkus; surma
O
põhjuseks bakteriaalne endokardiit ja sepsis, ajuinfarkt kaasuv diagnoos.
SI
11 hulgiorganpuudulikkus/ vanus.
R
13 covid pos; hulgiorganipuudulikkus; hulgiorganpuudulikkus; kardiaalne äkksurm
- leiti surnuna.
VE
14 südasurm (4x); haige üle toodud järelraviks; patient toodud emo-see, kus
praktiliselt kohe südameseiskus, elustatud 1 t jooksul, konstateeritud exitus
Ö
letalis; patient viibis haiglas < 1t; põhihaigus müokardiinfarkt, haiglas elustatud
efektitu, viibis haiglas 1 tund; põhihaigus täpsustamata südameseiskus. viibis
TÖ
ravil ca 5 tundi.
15 alkohoolne maksatsirroos, neerupuudulikkus; hulgihaigustega patsient, vanus
75.a; mitmed haigused, vanus / ateroskleroos/; müeloproliferatiivne haigus,
neerupuudulikkus, sepsis.
16 neuroloogiline probleem kaasuv, septilise šoki tõttu; patsiendi surma põhjus
äkksurm, ei elustatud, kuna varasemalt oli dnr otsus; patsient sattus valimisse,
kuna üheks diagnoosiks oli kardiaalne äkksurm, kuid patsienti tegelikult ei
elustatud ning ei vasta valimi kriteeriumitele; patsient suunati järel-
hooldusravile x haiglast, äkksurm; suunati ajuinfarkti tõttu
järelravile/hooldusravile x haiglasse, äkksurm.
9
3.2. Andmete kogumine
Andmete kogumise eel teavitas Tervisekassa auditeeritavaid raviasutusi auditi eesmärgist,
hindamiskriteeriumitest, valimi mahust ja ajakavast. Seejärel tellis Tervisekassa valimisse
arvatud teenuseosutajatelt valimi dokumendid: elektroonilised ja/või paberil haiguslood.
Dokumentide üleandmine vormistati üleandmise-vastuvõtu aktiga Tervisekassa esindaja ja
auditeerija vahel või elektroonse andmevahetuse puhul vastavalt andmevahetuse nõuetele.
3.3. Andmete hindamine
Kogutud andmete hindamiseks koostas auditi töörühm hindamisküsimused, mille koostamisel
lähtuti Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest ja selle
N
rakendusaktidest (1,5,6,7).
O
Hindamisküsimused on jagatud kolme alateema vahel:
Valimisse kaasatud tervishoiuasutus
O
Valimisse kaasatud isik
SI
Tegevused ja nende dokumenteerimine
R
3.3.1. Küsimused raviasutustele
VE
• Kas raviasutusel on kehtestatud tegevusjuhis(ed) potentsiaalsest surnud doonorist
Ö
teatamise kohustuse täitmiseks vastavalt RKESS §9 lg (1)?
• Kas raviasutusel on juhis võimalikust doonorist teatamiseks
TÖ
anestesioloogile/intensiivravi arstile?
• Kas raviasutuses on kehtestatud tegevusjuhis(ed) doonori valimiseks vastavalt RKESS
§10?
• Kas raviasutuses on kasutusel tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks?
• Kas raviasutuses on kindlaks määratud personal võimaliku doonoriga tegelemiseks?
• Kas raviasutuses on võimalik määrata HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehi?
• Kas raviasutuses on võimalik määrata B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc
antikehi?
• Kas raviasutuses on võimalik määrata C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehi?
• Kas raviasutuses on võimalik määrata aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema
pallidum’i antikehi?
10
• Kas raviasutuses on võimalik teha nukleiinhappe amplifikatsiooni testi HIV, HBV ja
HCV suhtes?
• Kas raviasutuses töötab anestesiolooge?
• Kas raviasutuses töötab neurolooge või neurokirurge?
• Kas raviasutuses on võimalik rakendada kopsude kunstlikku ventileerimist?
• Kas raviasutuses on võimalik teha aju perfusiooni hindavaid uuringuid?
• Kas raviasutuses on võimalik teha aju elektrilist aktiivsust hindavaid uuringuid?
3.3.2. Küsimused valimisse kaasatud isikute kohta
• Varem põetud haiguste anamnees
• Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu
N
• Patsient suitsetab/on suitsetanud
• Patsiendil on (olnud) kokkupuude toksiliste ainetega
•
O
Kas on olemas lähedase kontaktandmed (juhuks, kui on vajalik välja selgitada patsiendi
elupuhune tahe)?
O
SI
• Kas patsiendi tahteavaldust digiloos kontrolliti?
• Kas patsiendil oli tahteavaldus?
R
VE
3.3.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused
• Patsiendi haiglasse saabumise aeg
Ö
• Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi seisundi põhinäitajad (RR, pulss)
TÖ
haiglasse saabumisel?
• Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi teadvuse seisund haiglasse saabumisel?
• Kas patsiendile on saabumisel tehtud põhjalik neuroloogiline hinnang?
• Kas patsient oli saabudes koomas?
• Hinnang Glasgow kooma skaalal
• Kas patsient oli saabumisel EMO-sse omahingamisel?
• Patsiendi hospitaliseerinud osakond
• Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne intensiivraviosakonda (või enne surma, kui
patsient ei jõudnudki intensiivraviosakonda)
• Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?
• Kas patsienti konsulteeriti anestesioloogi või neuroloogi poolt?
11
• Kas patsient hospitaliseeriti intensiivravi osakonda kunagi haiglas viibimise jooksul?
• Kas patsient oli vahetult enne surma juhitaval hingamisel?
• Kas võimalikul doonoril esines selgeid vastunäidustusi doonorluseks meditsiiniliselt?
• Täpsustage, mis:
o teadmata põhjusega haiguse kunagine esinemine
o pahaloomulise kasvaja olemasolu või varasem esinemine
o prioonide põhjustatud haiguste edasikandumise oht
o süsteemne nakkus, mis annetamise ajal ei ole kontrolli all
o HIVi, ägeda või kroonilise B-hepatiidi, välja arvatud tuvastatud immuunsusega
isikute puhul, C-hepatiidi ja HTLV I/II varasem esinemine, kliinilised tunnused
või laboratoorsete tõendite olemasolu, nimetatud nakkushaiguste edasikandumise
oht või riskifaktorite ilmnemine
N
o kroonilise, süsteemse autoimmuunhaiguse varasem esinemine, millel võib olla
O
kahjulik mõju võetavate rakkude, kudede või elundite kvaliteedile;
O
o ravi immuunsupressiivsete ainetega, kui ravi lõpust on rakkude, kudede või
elundite annetamise hetkel möödas vähem kui 90 kalendripäeva
SI
o doonori keha läbivaatuse käigus tuvastatud füüsilised märgid, mis viitavad
R
nakkushaiguste ülekandumise ohule
VE
o kokkupuude tsüaniidi, plii, elavhõbeda, kulla või muu ainega, mis võib
retsipiendile edasi kanduda tervist ohustada võivas annuses
o hiljutine nõrgestatud elusviirusega vaktsineerimine, mille puhul arvestatakse
Ö
edasikandumisohuga
TÖ
o muu põhjus
• Täpsustage muu põhjus
• Kas patsiendist teavitati raviasutuses kindlaks määratud personali võimaliku doonoriga
tegelemiseks?
• Kas patsiendist kui võimalikust doonorist teavitati TÜK
transplantatsioonikoordinaatoreid?
• Kas patsiendile tehti kohustuslikud nakkustekitajate uuringud (HIV, HCV, HBV,
süüfilis)?
• Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga alustati?
• Kas ajusurma diagnoosimine toimus esimese 24 tunni jooksul alates hospitaliseerimisest?
• Kas ajusurma diagnoosimisel kasutati lisauuringuid?
12
• Kas kasutati aju elektrilise aktiivsuse uurimist (EEG)?
• Kas kasutati aju perfusioonuuringuid?
• Kas ajusurm diagnoositi?
• Kas vormistati isiku surma fakti tuvastamise akt vastavalt RKESS §15 toodule (nn.
ajusurma protokoll)?
• Kas toimus vestlus organdoonorlusest patsiendi lähedastega?
• Kas lähedased aktsepteerisid doonorlust?
• Kas organite eemaldamine toimus?
3.4. Andmete sisestamine
N
Auditeerijad sisestasid oma leiud ankeeti hindamisküsimuste kaupa, kasutades Tervisekassa poolt
RedCap platvormil välja töötatud elektroonset hindamiskriteeriumite keskkonda. Andmete
O
sisestamisele eelnes testperiood, mille jooksul kaks audiitorit sisestasid RedCap platvormil
O
andmeid eesmärgiga tuvastada ankeedi ebatäpsusi ja mitmeti mõistetavaid küsimusi.
SI
Enne andmete sisestamisega alustamist toimus järelvaatamise võimalusega veebikoosolek
R
auditeerijate juhendamiseks. Kogu andmete sisestamise perioodil oli auditeerijatel võimalik
omavahel ja auditi töörühma liikmetega nõu pidada, et tagada ankeedi täitmise täpsus ja
VE
objektiivsus.
Ö
TÖ
3.5. Andmete analüüsimine
Käesolev aruanne tugineb auditeerijate hinnangutel kokku lepitud kriteeriumitele, mille nad
sisestasid vastavasse veebikeskkonda (RedCap). Andmed on laetud alla auditi
hindamiskriteeriumite sisestamise keskkonnast 02.09.2024 kell 16:32. Andmete töötlus ja
kuvamine on teostatud RedCap veebikeskkonna tööriistadega. Protsendid on arvutatud raviasutuse
ravijuhtude seast, mille jaoks konkreetne küsimus oli näidatud. Vastamata/teadmata juhud on
protsentide arvutamisel välja jäetud. Nullid asendatud tühjusega.
Auditeerijad vaatasid peale andmete allalaadimist uuesti üle mõned valimist välja jäänud juhud,
kuid sellega seoses olulisi muutusi ei tekkinud.
13
4. TULEMUSED
4.1. Küsimused raviasutusele
4.1.1. Kas raviasutusel on kehtestatud tegevusjuhis(ed) potentsiaalsest surnud doonorist
teatamise kohustuse täitmiseks vastavalt RKESS §9 lg (1)?
Vastasid kõik 16 raviasutust ja valdavalt selliseid juhiseid haiglas ei ole.
Tabel 5 Tegevusjuhiste olemasolu potentsiaalsest surnud doonorist teatamise kohustuse
täitmiseks
Osakaal arv
Ei 88% 14/16
Jah 12% 2/16
N
O
„Jah“ on vastanud üks keskhaigla ja üks üldhaigla.
O
Vastanute kommentaarid:
SI
• (15) on üldhaigla. Ajusurma tuvastamiseks puudub meil võimekus. Ajusurma kahtlusel
R
teevad patsiendile neuroloogilise seisundi hindamise kaks eriarsti - intensiivraviarst ja neuroloog.
VE
Meie haiglas ei ole neuroloogi. Meil ei ole ka EEG-uuringu võimalust. Vajadusel (patsiendil
täidetud tahteavaldus elundite loovutamiseks) võtame ühendust PERH doonorkoordinaatoriga.
Ö
• (02) on üldhaigla ja ei osuta intensiivravi teenust ning raviasutuses ei ole kehtestatud
TÖ
tegevusjuhised ajusurmas isikute organdoonorluse teatamise kohta. Maakonna suurte traumade ja
vigastustega tegeleb SA PERH kiirabikeskus ning haigeid suunatakse kõrgemasse etappi.
• (10) on üldhaigla. Teatamise kohustus on regionaal- ja keskhaiglatel. Meie ei käsitle ja ei
ravi üldjuhul potentsiaalseid organdoonoreid. Sellised patsiendid suunatakse esimesel võimalusel
kõrgemasse etappi.
• (08) täidetakse intensiivravi osakonnas ajusurmas patsientidele ajusurma protokoll ning
potentsiaalsete doonorite puhul võetakse alati ühendust Tartu Ülikooli Kliinikumi
organdoonorluse koordinaatoriga.
• (14) haiglas ei ole võimalik diagnoosida ajusurma, kuna puudub neuroloog.
• (09) on alustatud tegevusjuhendi koostamisega, mille tähtajaks on 31.12.2024.
14
• (12) haigla on saatnud ühe patsiendi doonoriks
4.1.2. Kas raviasutusel on juhis võimalikust doonorist teatamiseks anestesioloogile/intensiivravi
arstile?
Vastasid kõik 16 raviasutust ja valdavalt sellist juhist haiglas ei ole.
Tabel 6 Juhis võimalikust doonorist teatamiseks anestesioloogile/intensiivravi arstile
osakaal arv
Ei 81% 13/16
Jah 19% 3/16
„Jah“ on vastanud üks keskhaigla ja kaks üldhaiglat.
Vastanute kommentaarid:
N
• (10) Puudub vajadus, sest haigla töökorraldusest lähtuvalt tegelebki anestesioloog juba
O
esmaselt selliste haigetega, kes võivad osutuda organdoonoriks. Üldine tava/kokkulepe on aastaid
O
olnud selline, et kui tekib potentsiaalne organdoonor, siis saadame ta edasiseks käsitluseks Tartu
SI
Ülikooli Kliinikumi. Eluga kokku sobimatu ajukatastroofi puhul tavaliselt juba EMO etapis.
R
• (14) Suusõnaliselt on teada, et selliseid patsiente võiks arutada läbi TÜK 2. intensiivravi
VE
osakonna valvearstiga.
• (15) Meie intensiivraviarst võtab vajadusel ühendust Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Ö
doonorkoordinaatoriga.
TÖ
• (09) Alustatud on tegevusjuhendi koostamisega, mille tähtajaks on 31.12.2024.
• (08) Anestesioloogia-intensiivravi teenistuse sisemine töökord.
• (04) Arst helistab TÜKi.
4.1.3. Kas raviasutuses on kehtestatud juhis(ed) doonori valimiseks vastavalt RKESS §10?
Vastasid kõik 16 raviasutust ja valdavalt sellist juhist haiglas ei ole.
Tabel 7 Juhis doonori valimiseks
osakaal arv
Ei 81% 13/16
Osaliselt 19% 3/16
15
„Osaliselt“ on vastanud kaks keskhaiglat ja üks üldhaigla.
Vastanute kommentaarid:
• (08) Potentsiaalselt sobivates doonoritest teavitame TÜK-i, kes teevad edasise käsitluse
otsuse.
• (09) Haiglal on kinnitatud üldine doonori valiku kord, seoses kudede hankimise ja
käitlemisega.
• (12) Valiku teeb neuroloog, keda ei ole igapäevaselt Haiglas.
4.1.4. Kas raviasutuses on kasutusel tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks?
Tabel 8 Tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks
osakaal arv
N
Ei 94% 15/16
O
Jah 6% 1/16
O
„Jah“ on vastanud üks keskhaigla.
SI
Vastanute kommentaarid:
R
• (09) Alustatud on tegevusjuhendi koostamisega, mille tähtajaks on 31.12.2024.
VE
• (08) Vastavalt Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt antud juhisele.
Ö
• (10) Vajadusel kasutame TÜK juhendeid.
TÖ
• (12) Suurim probleem on transport.
4.1.5. Kas raviasutuses on kindlaks määratud personal võimaliku doonoriga tegelemiseks?
Tabel 9 Määratud personal võimaliku doonoriga tegelemiseks
osakaal arv
Ei 94% 15/16
Jah 6% 1/16
„Jah“ on vastanud üks üldhaigla.
Vastanute kommentaarid:
16
• (14) Võimalik doonor on intensiivravipatsient, kuna on KMVl. Seega tegeleb temaga
valveanestesioloog.
• (08) Spetsiaalset meeskonda ei ole, valveanestesioloog teostab TÜK-i spetsialistide
abistamise.
4.1.6. Kas raviasutuses on võimalik määrata HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehi?
Tabel 10 Võimalus määrata HIV-1, 2 antikehi
osakaal arv
Jah, ööpäevaringselt 69% 11/16
Jah, päevasel ajal 25% 4/16
Ei 6% 1/16
N
„Ei“ on vastanud üks üldhaigla.
O
Vastanute kommentaarid:
•
O
(15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata Põhja-Eesti Regionaalhaigla laborisse, kohapeal
SI
kiirtesti võimekus.
R
• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.
VE
• (04) tehakse HIV antikehad ja antigeen.
4.1.7. Kas raviasutuses on võimalik määrata B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc
Ö
antikehi?
TÖ
Tabel 11 Võimalus määrata HBs antigeen ja HBc antikehi
osakaal arv
Jah, ööpäevaringselt 56% 9/16
Jah, päevasel ajal 31% 5/16
Ei 12% 2/16
„Ei“ on vastanud kaks üldhaiglat.
Vastanute kommentaarid:
• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata Põhja-Eesti Regionaalhaigla laborisse, kohapeal
kiirtesti võimekus.
17
• (10) Tegelikult osaliselt HBs Ag saab määrata, HBc Ak määramiseks läheb analüüs TÜK
laborisse.
• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.
• (13) Tellime välisuuringu teisest haiglast.
• (04) tehakse HBV ja HBs-Ag.
4.1.8. Kas raviasutuses on võimalik määrata C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehi?
Tabel 12 Võimalus määrata HCV antikehi
osakaal arv
Jah, ööpäevaringselt 56% 9/16
Jah, päevasel ajal 31% 5/16
Ei 12% 2/16
N
O
„Ei“ on vastanud kaks üldhaiglat.
Vastanute kommentaarid:
O
• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata PERH laborisse, kohapeal kiirtesti võimekus.
SI
• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.
R
• (13) Tellime välisuuringu teisest haiglast.
VE
• (04) HCV antikehad.
4.1.9. Kas raviasutuses on võimalik määrata aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema
pallidum’i antikehi?
Ö
TÖ
Tabel 13 Võimalus määrata Treponema pallidum’i antikehi
osakaal arv
Jah, ööpäevaringselt 62% 10/16
Jah, päevasel ajal 25% 4/16
Ei 12% 2/16
„Ei“ on vastanud kaks üldhaiglat.
Vastanute kommentaarid:
• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata PERH laborisse, kohapeal kiirtesti võimekus.
• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse Tallinnasse PERHi.
18
4.1.10. Kas raviasutuses on võimalik teha nukleiinhappe amplifikatsiooni testi HIV, HBV ja HCV
suhtes?
Tabel 14 Võimalus teha NAT testi HIV, HBV ja HCV suhtes
osakaal arv
Ei 56% 9/16
Jah, päevasel ajal 38% 6/16
Jah, ööpäevaringselt 6% 1/16
Keskhaiglad on vastanud „Jah, päevasel ajal“ või „Jah, ööpäevaringselt“.
Vastanute kommentaarid:
• (15) Saame võtta vereanalüüsi ja saata PERH laborisse, kohapeal võimekust ei ole.
N
• (11) Seda analüüsi ei teostata, tööpäeviti saadetakse PERHi.
O
• (08) Ei ole valideeritud organite jaoks, muidu teha on võimalik.
O
• (13) v.a HCV suhtes.
SI
4.1.11. Kas raviasutuses töötab anestesiolooge?
R
VE
Tabel 15 Anestesioloogi olemasolu
osakaal arv
Ö
Jah, ööpäevaringselt 75% 12/16
TÖ
Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 19% 3/16
Jah, aga ainult mõnel (või ühel) päeval nädalas 6% 1/16
Keskhaiglad on vastanud „Jah, ööpäevaringselt“.
Vastanute kommentaarid:
• (15) Meil on viie voodikohaga intensiivraviosakond, anestesioloog on ööpäevaringses
valves
• (11) anestesioloogi tööaeg 8-16, alates kl 16 väljakutsevalve
4.1.12. Kas raviasutuses töötab neurolooge või neurokirurge?
19
Tabel 16 Neuroloogi või neurokoirurgi olemasolu
osakaal arv
Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 38% 6/16
Jah, ööpäevaringselt 25% 4/16
Jah, aga ainult mõnel (või ühel) päeval nädalas 19% 3/16
Ei 12% 2/16
Jah, iga päev päevasel ajal 6% 1/16
Keskhaiglad on vastanud „Jah, ööpäevaringselt“.
Vastanute kommentaarid:
• (15) Neuroloog töötab meil vaid 1-2 kord kuus ambulatoorses vastuvõtus. Neurokirurg on
majas 2 päeva nädalas (üks päev nädalas amb vastuvõtt + üks päev nädalas operatsioonid)
N
• (08) Valveajal on neuroloog koduvalves, vajadusel tuleb haiglasse. Neurokirurge haiglas
O
ei ole. O
• (01) Neuroloogide ööpäevane valve. Neurokirurge ei tööta.
SI
• (11) Neuroloogi ambulatoorne vastuvõtt 1 kord kuus.
R
• (06) Neurokirurge ei tööta.
VE
4.1.13. Kas raviasutuses on võimalik rakendada kopsude kunstlikku ventileerimist?
Ö
Tabel 17 Kunstliku ventileerimise võimekus
TÖ
osakaal arv
Jah 94% 15/16
Ei 6% 1/16
„Ei“ on vastanud üks üldhaigla.
Vastanute kommentaarid:
• (11) Kuna korraga tööl 1 anesteesiõde ja 1 anestesioloog ning tööaeg 8-16, alates kl 16
väljakutsevalve, siis kopsude kunstlikku ventileerimist vajavad patsiendid saadetakse kõik edasi
kõrgemasse etappi (PERH).
• (15) Meil on võimekus hoida kopsude kunstlikul ventilatsioonil korraga kahte patsienti.
20
• (02) Lühiaegselt patsiendi stabiliseerimise eesmärgil ning reanimobiili saabumiseni.
4.1.14. Kas raviasutuses on võimalik teha aju perfusiooni hindavaid uuringuid?
Tabel 18 Aju perfusiooni hindamise võimekus
osakaal arv
Ei 44% 7/16
Jah, ööpäevaringselt 38% 6/16
Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 12% 2/16
Jah, iga päev päevasel ajal 6% 1/16
„Ei“ on vastanud üks keskhaigla ja kuus üldhaiglat.
Vastanute kommentaarid:
N
• (06) Aju perfusiooniuuringut me tavaliselt ei tee, kuna selle hindamise algoritmid ei ole
O
standardiseeritud. Haiglas puudub kiire hindamise esmavalikuks olev RAPID tarkvara ja ka
O
kogemus empiiriliseks hindamiseks. Tehniliselt saame selle päeva jooksul tehtud küll.
SI
• (14) Vastava kvalifikatsiooniga KT tehnik tuleb kodust välja kutsuda, kui parasjagu valves
oleval tehnikul puudub kvalifikatsioon uuringu läbiviimiseks. Seega võib juhtuda, et 24/7 siiski
R
uuringut teha ei saa.
VE
• (15) Meil ei ole võimekust teostada perfusiooni-KT uuringut. Ööpäevaringselt saame
teostada KT angiograafiat.
Ö
• (11) On võimalik teha aju kompuuterangiograafiat
TÖ
• (07) Sellise uuringu võimekust ei ole.
• (04) on olemas KT angiograafia
4.1.15. Kas raviasutuses on võimalik teha aju elektrilist aktiivsust hindavaid uuringuid?
Tabel 19. Aju elektrilise aktiivsuse hindamise võimekus
osakaal arv
Ei 69% 11/16
Jah, tavalisel tööajal (E-R 8-16) 19% 3/16
Jah, aga ainult mõnel (või ühel) päeval nädalas 6% 1/16
Jah, ööpäevaringselt 6% 1/16
21
„Ei“ on vastanud 11 üldhaiglat.
Vastanute kommentaarid:
• (05) Meil ei ole organdoonorluse teema üldiselt aktuaalne, sest raskemad juhud (nooremad,
intensiivravi vajavad patsiendid) saadetakse üldjuhul kõrgemasse etapp ravile, seetõttu ei ole meil
ka välja kujunenud praktikaid või juhiseid. Vajadusel saame loomulikult seda teemat arendada ja
kehtestada korrad/praktikad.
• (12) on seisukohal, et organdoonorluse juhis peab olema ühtne üle Eesti Vabariigi ja see
nõuab ka mitmete haiglate omavahelist koostööd.
• (13) Saame hinnata anesteesia monitooringul entroopia parameetriga.
• (11) Sellise uuringu võimekust ei ole.
N
4.2. Küsimused, mis aitasid välja selgitada patsiendiga seotud kriteeriume
4.2.1. Varem põetud haiguste anamnees
O
O
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
SI
vastatud.
R
Tabel 20 Varem põetud haiguste anamnees raviasutustes kokku
VE
Raviasutus Puudub Jah, vähene Jah, piisav
Raviasutused kokku 5% (8/148) 26% (38/148) 69% (102/148)
Ö
TÖ
22
Tabel 21 Varem põetud haiguste anamnees raviasutuste kaupa
Raviasutus Puudub Jah, vähene Jah, piisav
01 11% 22% 67%
02 33% 67%
05 11% 67% 22%
09 4% 21% 74%
12 17% 33% 50%
14 33% 33% 33%
04 17% 83%
07 60% 40%
08 33% 67%
10 57% 43%
13 100%
N
16 67% 33%
03 100%
O
06 100%O
11 100%
SI
Varem põetud haiguste anamnees oli 100% piisav kolmes haiglas, nende hulgas oli ka üks
R
keskhaigla. Kuues haiglas (sh ühes keskhaiglas) oli doonori hindamiseks vajalik info puudu osades
VE
haiguslugudes, kahe haigla puhul kolmandikus vaadeldud haiguslugudes.
4.2.2. Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu
Ö
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
TÖ
vastatud.
Tabel 22 Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu raviasutustes kokku
raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav
Raviasutused kokku 21% (31/148) 30% (45/148) 49% (72/148)
Alkoholi haiguslik toime oli väljendatud kas diagnoosina või anamneesis 30% haiguslugudes. 21%
haiguslugudest võis leida info, et patsient ei tarvitanud alkoholi ja 49% ei olnud info alkoholi
tarvitamise kohta leitav.
23
Tabel 23 Alkoholi kuritarvitamisest tingitud haigusseisundite olemasolu raviasutuste kaupa
Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav
01 6% 28% 67%
02 33% 67%
03 100%
04 17% 17% 67%
05 11% 22% 67%
06 19% 15% 65%
07 60% 40%
09 30% 34% 36%
10 29% 71%
16 67% 33%
08 25% 75%
N
11 100%
12 50% 50%
O
13 100% O
14 67% 33%
SI
4.2.3. Patsient suitsetab/on suitsetanud.
R
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
VE
vastatud.
Tabel 24 Info patsiendi suitsetamise kohta raviasutustes kokku
Ö
Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav
TÖ
Raviasutused kokku 4% (6/148) 14% (21/148) 82% (121/148)
Tabel 25 Info patsiendi suitsetamise kohta raviasutuste kaupa
Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav
09 6% 17% 77%
16 100%
01 22% 78%
04 17% 83%
05 11% 89%
24
Raviasutus Ei Jah Info ei olnud leitav
06 19% 81%
08 8% 92%
11 100%
02 100%
03 100%
07 100%
10 100%
12 100%
13 100%
14 100%
4.2.4. Patsient tarvitab/on tarvitanud narkootikume
N
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
O
vastatud.
O
Tabel 26 Info narkootikumide tarvitamise kohta raviasutustes kokku
SI
Raviasutus Jah Ei Info ei olnud leitav
Raviasutused kokku 3% (4/148) 4% (6/148) 93% (138/148)
R
VE
Info narkootikumide tarvitamise kohta oli 3% haiguslugudes ja 4% võis leida märke, et patsient ei
tarvitanud narkootikume. 93% haiguslugudes ja 10 raviasutuse puhul 15-st puudus selle kohta info.
Ö
TÖ
25
Tabel 27 Info narkootikumide tarvitamise kohta raviasutuste kaupa
Raviasutus Jah Ei Info ei olnud leitav
06 4% 4% 92%
07 20% 80%
09 4% 2% 94%
13 100%
16 100%
01 100%
02 100%
03 100%
04 100%
05 100%
08 100%
10 100%
N
11 100%
O
12 100%
14 100% O
SI
4.2.5. Patsiendil on (olnud) kokkupuude toksiliste ainetega.
R
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
VE
vastatud. Ühes haigusloos oli märgitud, et patsient ei ole kokku puutunud toksiliste ainetega, kõigis
ülejäänutes info puudus.
Ö
Tabel 28 Kokkupuude toksiliste ainetega
TÖ
Raviasutus Ei Info ei olnud leitav
Raviasutused kokku 1% (1/148) 99% (147/148)
4.2.6. Kas patsiendi tahteavaldust digiloos kontrolliti?
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil juhtudel oli vastatud, et info
ei olnud leitav.
Tabel 29 Info tahteavalduse kontrollimise kohta digiloos
Raviasutus Info ei olnud leitav
Raviasutused kokku 100% (148/148)
4.2.7. Kas on olemas lähedase kontaktandmed?
26
Tabel 30 Lähedase kontaktandmete olemasolu raviasutustes kokku
Raviasutus Ei Jah
Raviasutused kokku 16% (24/148) 84% (124/148)
Tabel 31 Lähedase kontaktandmete olemasolu raviasutuste kaupa
Raviasutus Ei Jah
01 39% 61%
05 11% 89%
06 12% 88%
07 40% 60%
08 8% 92%
09 9% 91%
10 29% 71%
N
12 17% 83%
O
14 100%
02 100%
O
03 100%
SI
04 100%
11 100%
R
13 100%
VE
16 100%
Ö
4.3. Tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimused
TÖ
4.3.1. Haiglasse saabumise aeg
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud.
Tabel 32 Haiglasse saabumise aeg raviasutustes kokku
Raviasutus Muul ajal Tööpäeval kl 08-16
Raviasutused kokku 46% (68/148) 54% (80/148)
27
Tabel 33 Haiglasse saabumise aeg raviasutuste kaupa
Raviasutus Muul ajal Tööpäeval kl 08-16
01 56% 44%
02 33% 67%
04 33% 67%
05 22% 78%
06 50% 50%
07 20% 80%
08 58% 42%
09 53% 47%
10 29% 71%
12 33% 67%
16 100%
N
03 100%
11 100%
O
13 100% O
14 100%
SI
4.3.2. Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi seisundi põhinäitajad (RR, pulss) haiglasse
saabumisel?
R
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
VE
vastatud.
Tabel 34 Patsiendi seisundi põhinäitajate (pulss, RR) dokumenteerimine raviasutustes kokku
Ö
Raviasutus Info ei olnud leitav Jah
Raviasutused kokku 7% (10/148) 93% (138/148)
TÖ
28
Tabel 35 Patsiendi seisundi põhinäitajate (pulss, RR) dokumenteerimine raviasutuste kaupa
Raviasutus Info ei olnud leitav Jah
01 6% 94%
02 33% 67%
05 33% 67%
08 17% 83%
12 17% 83%
13 100%
16 33% 67%
03 100%
04 100%
06 100%
07 100%
09 100%
N
10 100%
O
11 100%
14 100%
O
SI
4.3.3. Kas ravidokumentides on fikseeritud patsiendi teadvuse seisund haiglasse saabumisel?
R
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
VE
vastatud.
Tabel 36 Info patsiendi teadvuse seisundi kohta
Ö
Raviasutus Jah
TÖ
Raviasutused kokku 100% (148/148)
4.3.4. Kas patsiendile on saabumisel tehtud põhjalik neuroloogiline hinnang?
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 147 ravijuhu põhjal. 1 juhul on jäänud küsimus vastamata.
Tabel 37 Info neuroloogilise hinnangu kohta raviasutustes kokku
Raviasutus Info ei olnud leitav Jah
Raviasutused kokku 24% (35/147) 76% (112/147)
29
Tabel 38 Info neuroloogilise hinnangu kohta raviasutuste kaupa
Raviasutus Info ei olnud leitav Jah
01 6% 94%
02 67% 33%
05 33% 67%
06 46% 54%
07 60% 40%
08 17% 83%
09 11% 89%
10 29% 71%
12 50% 50%
16 67% 33%
03 100%
N
04 100%
13 100%
O
14 100% O
SI
4.3.5. Kas patsient oli saabudes koomas?
R
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud.
VE
Tabel 39 Info, kas patsient oli saabudes koomas, raviasutustes kokku
Ö
Raviasutus Jah Ei
TÖ
Raviasutused 39% 61%
kokku (57/148) (91/148)
30
Tabel 40 Info, kas patsient oli saabudes koomas, raviasutuste kaupa
Raviasutus Jah Ei
01 44% 56%
04 17% 83%
05 33% 67%
06 31% 69%
07 20% 80%
08 42% 58%
09 45% 55%
10 43% 57%
11 100%
12 67% 33%
13 100%
N
14 33% 67%
02 100%
O
03 100% O
16 100%
SI
4.3.6. Hinnang Glasgow kooma skaalal
R
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.5. Kas patsient oli saabudes koomas?’ on
VE
vastatud ‘Jah’. Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 57 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on
see küsimus vastatud. Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see
Ö
küsimus oli näidatud.
TÖ
Tabel 41 Glasgow skaalal hinnangu olemasolu raviasutustes kokku
Raviasutus Hinnang puudus Jah, lahtikirjutatult Ainult kogusumma
Raviasutused kokku 12% (7/57) 44% (25/57) 44% (25/57)
31
Tabel 42 Glasgow skaalal hinnangu olemasolu raviasutustes kokku
Raviasutus Hinnang Jah, Ainult
puudus lahtikirjutatult kogusumma
06 12% 25% 62%
07 100%
09 10% 29% 62%
12 75% 25%
01 100%
04 100%
05 100%
08 80% 20%
14 100%
10 100%
11 100%
N
13 100%
O
O
4.3.7. Mis oli Glasgow kooma skaala kogusumma?
SI
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘30. Hinnang Glasgow kooma skaalal:’ on vastatud
‘Jah, lahtikirjutatult’ või küsimus ‘30. Hinnang Glasgow kooma skaalal:’ on vastatud ‘Ainult
R
kogusumma’.
VE
Joonis 1 Glasgow kooma skaalade kogusummad raviasutuste kaupa koos ravijuhtude arvuga
Ö
TÖ
32
Tabel 43 Glasgow kooma skaala kogusummade statistika raviasutuste kaupa
Raviasutus keskmine mediaan miinimum maksimum
01 7 6 6 9
02 6 6 6 6
03 5 3 3 8
05 5 3 3 14
06 5 5 5 5
11 5 6 3 7
04 4 4 4 4
07 3 3 3 4
08 3 3 3 3
09 3 3 3 3
10 3 3 3 4
N
Raviasutustes uuringualustel patsientidel hinnatud kooma sügavuse mediaan Glasgow kooma
O
skaalal oli vahemikus 3-6 ja keskmine vahemikus 3-7.
O
4.3.8. Kas patsient oli saabumisel EMO-sse omahingamisel?
SI
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
R
vastatud. Patsiendid on valdavalt olnud saabudes veel omahingamisel.
VE
Tabel 44 Info omahingamisel oleku kohta saabumisel raviasutustes kokku
Raviasutus Patsient ei saabunud EMO kaudu Ei Jah
Raviasutused kokku 2% (3/148) 6% (9/148) 92% (136/148)
Ö
TÖ
Tabel 45 Info omahingamisel oleku kohta saabumisel raviasutuste kaupa
Raviasutus Patsient ei saabunud EMO Ei Jah
kaudu
02 33% 67%
12 17% 83%
16 33% 67%
01 6% 94%
08 17% 83%
09 13% 87%
03 100%
04 100%
33
Raviasutus Patsient ei saabunud EMO Ei Jah
kaudu
05 100%
06 100%
07 100%
10 100%
11 100%
13 100%
14 100%
Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.
Sellele küsimusele oli vastamata kolmel juhul, kui patsient ei saabunud EMO kaudu. Muidu olid
N
patsiendid valdavalt saabudes omahingamisel (92%, n=136).
O
4.3.9. Patsiendi hospitaliseerinud osakond
O
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
SI
vastatud.
R
Tabel 46 Patsiendi hospitaliseerinud osakond raviasutustes kokku
VE
Raviasutus Suri Muu Kirurgia Intensiivravi Siseosakond Neuroloogia
EMO- osakond
s
Ö
Raviasutused 1% 5% 6% 24% 26% 37%
kokku (2/148) (7/148) (9/148) (36/148) (39/148) (55/148)
TÖ
34
Tabel 47 Patsiendi hospitaliseerinud osakond raviasutuste kaupa
Raviasutus Suri Muu Kirurgia Intensiivravi Siseosakond Neuroloogia
EMO-s osakond
06 4% 4% 8% 12% 27% 46%
09 2% 9% 4% 28% 4% 53%
01 6% 6% 33% 17% 39%
07 20% 80%
11 100%
03 100%
10 14% 86%
16 67% 33%
05 33% 67%
08 50% 8% 42%
12 67% 33%
N
14 33% 67%
O
02 100%
13
O 100%
04 100%
SI
Valimi patsiendid on sattunud enamasti kas neuroloogiaosakonda (37%, n=55) või selle profiiliga
R
osakonna puudumisel sisehaiguste osakonda (26%, n=38). Veerand neist (24%, n=36) on
VE
hospitaliseeritud otse intensiivraviosakonda.
Ö
4.3.10. Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne intensiivraviosakonda (või enne surma, kui patsient
TÖ
ei jõudnudki intensiivraviosakonda)
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud.
Kõige enam on patsiente vahetult enne intensiivraviosakonda ravinud neuroloogid (41% , n=60),
sellele erialale järgnevad sisearstid (19%, n=28) ja EMO arstid (17%, n=25). Teiste eralade arste
on üksikuid ja väiksemates haiglates on see olnud ilmselt valvearst, kelle eriala võis olla
organdoonorlusega väga vähe kokku puutuv (psühhiaater, pediaater, perearst ja infektsionist).
Vt joonis 2.
35
Joonis 2 Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne intensiivraviosakonda raviasutustes kokku
1 11 1
1
2
4
5
41 7
17
19
Psühhiaater Endokrinoloog Perearst Pediaater
Infektsionist Kardioloog Anestesioloog Üldkirurg
N
Muu arst EMO arst Sisearst Neuroloog
O
4.3.11. Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?
O
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.5. Kas patsient oli saabudes koomas?’ ei ole
SI
vastatud ‘Jah’.
R
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 91 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
VE
vastatud.
Tabel 48 Vastus küsimusele ‘Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?’
Ö
raviasutustes kokku.
TÖ
Raviasutus Info ei olnud leitav Ei Jah
Raviasutused kokku 9% (8/91) 22% (20/91) 69% (63/91)
Üle poolte juhtude (69%, n=63) langesid patsiendid koomasse raviasutuses viibimise jooksul.
36
Tabel 49 Vastus küsimusele ‘Kas patsient langes ravil viibimise jooksul koomasse?’
raviasutuste kaupa.
Raviasutus Info ei olnud leitav Ei Jah
02 67% 33%
04 20% 20% 60%
05 17% 17% 67%
06 11% 28% 61%
12 50% 50%
16 33% 33% 33%
07 75% 25%
08 14% 86%
09 15% 85%
10 100%
N
01 100%
03 100%
O
14 100%
O
Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.
SI
4.3.12. Kas patsienti konsulteeriti anestesioloogi või neuroloogi poolt?
R
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.11. Kas patsient langes ravil viibimise jooksul
VE
koomasse?’ on vastatud ‘Jah’ ja küsimus ‘4.3.10. Patsiendi raviarsti eriala vahetult enne
intensiivraviosakonda (või enne sur…)’ ei ole vastatud ‘anestesioloogia’, ‘neurokirurgia’ või
Ö
‘neuroloogia’ ja küsimus 4.1.11. ‘Kas raviasutuses töötab anestesiolooge?’ on vastatud ‘Jah’ või
TÖ
küsimus 4.1.12. ‘Kas raviasutuses töötab neurolooge/neurokirurge? on vastatud ‘Jah’.
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 36 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud.
Tabel 50 Vastus küsimusele ‘Kas patsienti konsulteeriti anestesioloogi või neuroloogi poolt?’
raviasutustes kokku.
Raviasutus Info ei olnud Ei Patsiendi raviarst oli Jah
leitav anestesioloog või neuroloog
Raviasutused 3% (1/36) 11% 31% (11/36) 56%
kokku (4/36) (20/36)
37
4.3.13. Kas patsient hospitaliseeriti intensiivravi osakonda kunagi haiglas viibimise jooksul?
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud.
Tabel 51 Intensiivravi osakonda hospitaliseerimine haiglas viibimise jooksul raviasutustes
kokku.
Raviasutus Info ei olnud leitav Jah Ei
Raviasutused kokku 1% (2/148) 38% (56/148) 61% (90/148)
4.3.14. Kas patsient oli vahetult enne surma juhitaval hingamisel?
Seda küsimust näidati ainult siis, kui and küsimus ‘Kas raviasutuses on mehaanilise ventileerimise
võimekus?’ on vastatud ‘Jah’.
N
O
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 143 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud. O
Tabel 52 Juhitav hingamine vahetult enne surma raviasutustes kokku
SI
Raviasutus Jah Ei
R
Raviasutused kokku 27% (38/143) 73% (105/143)
VE
Eraldi kokkuvõte (Joonis 3 ja Tabel 53) on täiendavalt kitsendatud ainult nendele keskhaiglate
Ö
ravijuhtudele, kus võimalikul doonoril ei ole selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi.
TÖ
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 59 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud.
38
Joonis 3 Juhitav hingamine keskhaiglates patsientidel, kellel ei esinenud vastunäidustusi
võimalikuks organdoonorluseks.
N
O
O
Tabel 53 Juhitav hingamine keskhaiglates kokku patsientidel, kellel ei esinenud
SI
vastunäidustusi võimalikuks organdoonorluseks.
R
Raviasutus Jah Ei
Raviasutused kokku 22% (13/59) 78% (46/59)
VE
Eelmist kokkuvõtet on veel täiendavalt kitsendatud ainult nendele keskhaiglate ravijuhtudele, kus
Ö
võimalikul doonoril ei ole selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi ja ta saabus haiglasse koomas või
TÖ
langes koomasse ravi jooksul. Vt Joonis 4 ja Tabel 54.
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 53 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud.
39
Joonis 4 Juhitav hingamine keskhaiglates patsientidel, kellel ei esinenud vastunäidustusi
võimalikuks organdoonorluseks ja kes saabusid haiglasse koomas või langesid koomasse ravi
jooksul.
N
O
O
SI
R
Tabel 54 Juhitav hingamine keskhaiglates kokku patsientidel, kellel ei esinenud
VE
vastunäidustusi võimalikuks organdoonorluseks ja kes saabusid haiglasse koomas või langesid
koomasse ravi jooksul.
Ö
TÖ
Raviasutus Jah Ei
Raviasutused kokku 25% (13/53) 75% (40/53)
4.3.15. Kas võimalikul doonoril esines selgeid vastunäidustusi doonorluseks meditsiiniliselt?
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 148 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud.
Tabel 55 Selgete meditsiiniliste vastunäidustuste esinemine raviasutustes kokku.
Raviasutus Jah Ei
Raviasutused kokku 45% (67/148) 55% (81/148)
40
Joonis 5 Selgete meditsiiniliste vastunäidustuste esinemine raviasutuste kaupa.
N
O
O
SI
4.3.16 Täpsustus vastunäidustuste kohta.
R
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.15. Kas võimalikul doonoril esines selgeid
VE
vastunäidustusi doonorluseks meditsiiniliselt?’ on vastatud ‘Jah’.
Selle küsimuse kokkuvõte (Joonis 6 ja Tabel 56 ja 57) on koostatud 63 ravijuhu põhjal.
Ö
TÖ
41
Joonis 6 Täpsustused vastunäidustuste kohta raviasutustes kokku.
N
O
O
SI
Tabel 56 Täpsustused vastunäidustuste kohta raviasutustes kokku koos juhtude osakaalu ja
arvuga.
R
VE
Raviasutus Raviasutused kokku
muu põhjus 62% (39)
süsteemne nakkus 25% (16)
Ö
HIV, hepatiit vms 10% (6)
TÖ
pahaloomuline kasvaja 5% (3)
autoimmuunhaigus 2% (1)
immuunsupressiivsed ained 2% (1)
nakkushaiguste ülekande oht 2% (1)
teadmata põhjusega haigus
prioonid
tsüaniid, plii, elavhõbe vms
elusviirusega vaktsineerimine
Protsendid on arvutatud raviasutuste ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.
Sulgudes on näidatud ravijuhtude arv. Nullid asendatud tühjusega.
42
Tabel 57. Täpsustused vastunäidustuste kohta raviasutuste kaupa juhtude osakaaluga.
Raviasutus
Muu põhjus
Süsteemne nakkus
HIV, hepatiit vms
kasvaja
Pahaloomuline
Autoimmuunhaigus
d ained
Immuunsupressiivse
ülekande oht
Nakkushaiguste
haigus
Teadmata põhjusega
Prioonid
elavhõbe vms
Tsüaniid,
vaktsineerimine
Elusviirusega
plii,
01 67% 33%
02 50% 50%
05 25% 75% 25%
06 91% 9%
07 100%
08 50% 50%
N
09 54% 25% 18% 4% 4% 4%
O
10 20% 80%
12 100%
O
14 100%
SI
16 100% 100%
R
Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.
VE
Küsimustikus näidatud vastusevariandid (joonisel ja tabelis on neid lühendatud):
• teadmata põhjusega haiguse kunagine esinemine;
Ö
• pahaloomulise kasvaja olemasolu või varasem esinemine;
• prioonide põhjustatud haiguste edasikandumise oht;
TÖ
• süsteemne nakkus, mis annetamise ajal ei ole kontrolli all;
• HIVi, ägeda või kroonilise B-hepatiidi, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute
puhul, C-hepatiidi ja HTLV I/II varasem esinemine, kliinilised tunnused või laboratoorsete
tõendite olemasolu, nimetatud nakkushaiguste edasikandumise oht või riskifaktorite ilmnemine;
• kroonilise, süsteemse autoimmuunhaiguse varasem esinemine, millel võib olla kahjulik
mõju võetavate rakkude, kudede või elundite kvaliteedile;
• ravi immuunsupressiivsete ainetega, kui ravi lõpust on rakkude, kudede või elundite
annetamise hetkel möödas vähem kui 90 kalendripäeva;
• doonori keha läbivaatuse käigus tuvastatud füüsilised märgid, mis viitavad nakkushaiguste
ülekandumise ohule;
• kokkupuude tsüaniidi, plii, elavhõbeda, kulla või muu ainega, mis võib retsipiendile edasi
kanduda tervist ohustada võivas annuses;
• hiljutine nõrgestatud elusviirusega vaktsineerimine, mille puhul arvestatakse
edasikandumisohuga.
4.3.17 Muu põhjuse täpsustus.
43
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.16. Täpsustage, mis:’ on vastatud ‘muu põhjus’.
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 39 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud.
Tabel 58 Muu põhjuse täpsustused raviasutuste kaupa.
Raviasutus Tekst
01 Covid-19 pos; hulgiorganpuudulikkus
02 mikroskoopiline polüangiit kopsu ja neeru haaratusega, krooniline
neerupuudulikkus
05 crush sündroom
06 CT-s maksa metastaasikahtlased kolded, põhidgn neoplastiline sündroom;
maksa- neerupuudulikkus; multimorbiidne, polüorganpuudulikkus;
multiorganpuudulikkus; narkosõltlane; septiline šokk
hulgiorganpuudulikkusega; septiline šokk koos raske maksa-neeru-
südamepuudulikkusega; septiline šokk, hulgiorganpuudulikkus; septiline šokk,
N
multimorbiidne patsient; septiline šokk, neerupuudulikkus
O
07 aktiivne Covid-19; multimorbiidne, südame-, neeru-, kopsukahjustused; pika
ajalooga narkomaan, elustatud üledoosi tõttu
O
08 kroonilised haigused kõikide siirdatavate organite poolt
09 vanus, kaasuvad haigused (3x); kaasuvad haigused (2x); covid-19 positiivne;
SI
maksatsirroos, pneumoonia, alkoholism; multiorganpuudulikkus, sepsis; ravile
allumatu septiline shokk, elustatud; ravile allumatu shokk; rohked lamatised,
R
crush sündroom; vanus, kroonilised haigused; vanus, käesolev infektsioon;
vanus, polümorbiidsus, organpuudulikkus; äge neerupuudulikkus, selge
VE
maksakahjustus, vanus
10 A-hemofiilia, raske vorm
Ö
12 CT alusel metastaasid luudes, kasvaja põhikolle leidmata; septiline seisund
ägeda polüorganpuudulikkusega
TÖ
14 hulgiorganpuudulikkus (2x)
16 organpuudulikkused (süda, neerud), Covid-19 positiivne
4.3.18. Kas patsiendile tehti kohustuslikud nakkustekitajate uuringud (HIV, HCV, HBV, süüfilis)?
Siin kokkuvõttes (Joonis 7) on näidatud ainult neid ravijuhte, kus küsimus ‘4.3.14. Kas patsient
oli vahetult enne surma juhitaval hingamisel?’ on vastatud ‘Jah’.
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 38 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud. Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli
näidatud.
44
Joonis 7 Patsientidele tehtud kohustuslikud nakkustekitajate uuringud raviasutuste kaupa.
N
Tabel 59 Patsientidele tehtud kohustuslikud nakkustekitajate uuringud raviasutustes kokku.
O
Raviasutus Jah, kõik Jah, osaliselt Ei
O
Raviasutused kokku 5% (2/38) 16% (6/38) 79% (30/38)
SI
4.3.19. Kas patsiendist teavitati raviasutuses kindlaks määratud personali võimaliku doonoriga
R
tegelemiseks?
VE
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘Kas raviasutuses on kindlaks määratud personal
potentsiaalse doonoriga tegelemiseks?’ on vastatud ‘Jah’. Sellele küsimusele oli 16-st
Ö
raviasutusest jaatavalt vastanud 1 haigla (mis ei olnud keskhaigla).
TÖ
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud ühe raviasutuse 6 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on
see küsimus vastatud. Neljal juhul ei olnud audiitor seda infot haigusloost leidnud ja kahel juhul
oli vastus ei.
4.3.20. Kas patsiendist kui võimalikust doonorist teavitati TÜK
transplantatsioonikoordinaatoreid?
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.14. Kas patsient oli vahetult enne surma
juhitaval hingamisel?’ on vastatud ‘Jah’.
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 38 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
vastatud. Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli
näidatud. Transplantatsioonikoordinaatoreid ei teavitatud ühelgi juhul.
45
Tabel 60 TÜK transplantatsioonikoordinaatorite teavitamine.
Raviasutus Ei
01 100%
05 100%
06 100%
08 100%
09 100%
12 100%
14 100%
4.3.21. Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga alustati?
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.14. Kas patsient oli vahetult enne surma
N
juhitaval hingamisel?’ on vastatud ‘Jah’ ja küsimus 4.1.11. ‘Kas raviasutuses töötab
O
anestesiolooge?’ on vastatud ‘Jah’ või küsimus 4.1.12. ‘Kas raviasutuses töötab
neurolooge/neurokirurge? on vastatud ‘Jah’.
O
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 36 ravijuhu põhjal. Kõigil neil juhtudel on see küsimus
SI
vastatud.
R
Tabel 61 Ajusurma diagnoosimisega alustatud raviasutustes kokku.
VE
Raviasutus Jah Ei
Raviasutused kokku 6% (2/36) 94% (34/36)
Ö
TÖ
Joonis 8 Ajusurma diagnoosimisega alustatud raviasutuste kaupa.
46
Protsendid on arvutatud raviasutuse ravijuhtude seast, mille jaoks see küsimus oli näidatud.
4.3.22. Kas ajusurma diagnoosimisel kasutati lisauuringuid?
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.21. Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga
alustati?’ on vastatud ‘Jah’.
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 2 ravijuhu põhjal.
Tabel 62 Lisauuringute kasutamine raviasutuste kaupa
Raviasutus tekst
06 jah
08 ei
N
4.3.23 Kas kasutati aju elektrilise aktiivsuse uuringut (EEG)?
O
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.22. Kas ajusurma diagnoosimisel kasutati
O
lisauuringuid?’ on vastatud ‘Jah’ ja küsimusele 4.1.15 ‘Kas raviasutuses saab teha aju elektrilise
aktiivsuse uuringuid’ on vastatud ‘EEG’.
SI
Tabel 63 EEG kasutamine lisauuringuna
R
Raviasutus tekst
VE
06 jah
Ö
4.3.24. Kas ajusurm diagnoositi?
TÖ
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.21. Kas ajusurma diagnoosimise protsessiga
alustati?’ on vastatud ‘Jah’.
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 2 ravijuhu põhjal.
Tabel 64 Ajusurm diagnoositud raviasutuste kaupa
Raviasutus tekst
06 ei
08 jah
4.3.24. Kas vormistati isiku surma fakti tuvastamise akt vastavalt RKESS §15 toodule (nn.
ajusurma protokoll)?
47
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.24. Kas ajusurm diagnoositi?’ on vastatud ‘Jah’.
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 1 ravijuhu põhjal.
Tabel 65 Ajusurma protokolli vormistamine
Raviasutus tekst
08 jah
4.3.25. Kas ajusurma diagnoosimine toimus esimese 24 tunni jooksul alates hospitaliseerimisest?
Seda küsimust näidati ainult siis, kui küsimus ‘4.3.24. Kas ajusurm diagnoositi?’ on vastatud ‘Jah’.
Selle küsimuse kokkuvõte on koostatud 1 ravijuhu põhjal.
Tabel 66 Ajusurma diagnoosimine 24 tunni jooksul.
N
O
raviasutus tekst
08 jah O
SI
4.3.26. Kas toimus vestlus organdoonorlusest patsiendi lähedastega?
R
Fikseeritud on, et vestlus patsiendi lähedastega toimus ja on teada, et lähedased ei aktsepteerinud
VE
doonorlust. Vestluse toimumise viisi kohta ei ole infot.
Organite eemaldamist ei toimunud.
Ö
4.4. Auditeerijate kommentaarid
TÖ
Soovi korral ja pigem iseendale abiks hilisema tagasiside andmisel raviasutustele võisid
auditeerijad sisestada kommentaare. Nendest kommentaaridest võis 13-l juhul välja lugeda, et
käsitletud patsiendi puhul oleks võinud mõelda organdoonorlusele. Kuna kommetaarid ei olnud
kohustuslikud, võis mõnel juhul sarnane mõttekäik ka väljendamata jääda. Täpsema pildi
võimalikest organdoonoritest andis tagasiside haiglatele.
4.5. Tagasiside raviasutustele
Kõigile auditis osalenud raviasutustele koostati auditeerijate poolt tagasiside. Kuigi auditi
tulemused on anonüümsed, on kohane vaadelda eraldi keskhaiglate ning madalama taseme
haiglate gruppe.
48
Keskhaiglate grupis (n=4) oli tagasisides ära toodud, et 27 juhul oleks patsienti võinud käsitleda
potentsiaalse doonorina. TÜK transplantatsioonikoordinaatoritega oli ühendust võetud neist ühel
juhul ja siis hinnati organite seisund sobimatuks.
Üld- ja kohalikele haiglatele (n=12) antud tagasisidest tuleb välja, et kaheksal juhul oli tegemist
patsientidega, kelle puhul oleks võinud kaaluda organdoonorlust. Samas oli neist neli saadetud
kõrgemast ravietapist ja meil puudub info, kas seda võimalust kaaluti piirkondlikus haiglas.
4.6. Raviasutuste tagasiside Tervisekassale
2024.a oktoobri algul saadeti raviasutustele nende asutust puudutav raport koos auditeerija
kommentaaridega ja üldaruanne, mis põhineb üle-eestilistel tulemustel. Aega tagasiside andmiseks
oli neli nädalat ja seda pikendati veel nelja nädala võrra ehk detsembri alguseni. Saabus tagasiside
kolmelt üldhaiglalt, millest kahes märgiti, et küsimusi ja kommentaare ei ole ning ühes tagasisides
N
nenditi, et: „ peamine tõdemus on see, et kuigi organdoonorluse põhimõtted on meie meedikutele
O
teada, peame pöörama tähelepanu järjepidevale koolitamisele ja teema meelde tuletamisele, et
O
võimalikud kandidaadid organdoonorluse osas defineerida ja vastavalt juhistele käsitleda“.
SI
5. JÄRELDUSED
R
VE
Et leevendada doonororganite nappust, tuleb üle vaadata ka riigi sisemised ressursid olukorra
lahendamiseks. Potentsiaalsetest doonoritest teavitamise kohustus on regionaalhaiglatel ja
Ö
keskhaiglatel, kuid valdav osa teavitusi tuleb regionaalhaiglatest. PERH sisemise kvaliteediauditi
põhjal ei jäänud seal 2023.a ühtegi potentsiaalset doonorit märkamata. Vt Lisa 1.
TÖ
Auditi põhieesmärk oligi välja selgitada, kas kesk- ja ka üldhaiglates oli patsiente, kes võiksid olla
potentsiaalsed doonorid. Lisaks vaadeldi, milline oli haige käsitlus ning millistes haiglaravi
etappides ja millistel põhjustel ei jõudnud info ajusurma põhjustada võiva või põhjustanud
haigusseisundiga patsiendist organdoonorlust koordineerivate isikuteni Tartu Ülikooli Kliinikumis
või Põhja- Eesti Regionaalhaiglas.
5.1. Raviasutuste valmisolek potentsiaalsete doonoritega tegelemiseks
Selleks, et tagada valmisolek, peaks raviasutuses olema teadlik personal ja tegevusjuhised.
Suulised kokkulepped ei pruugi siiski kõigile teada olla. Auditist selgus, et tegevusjuhised
potentsiaalsest surnud doonorist teatamise kohustuse täitmiseks on olemas ainult ühes keskhaiglas
ja hea uudisena ühes üldhaiglas. Juhis võimalikust doonorist teatamiseks
49
anestesioloogile/intensiivravi arstile on olemas ühes keskhaiglas ja kahes üldhaiglas. Kahes
keskhaiglas ja ühes üldhaiglas on kehtestatud ka osalised juhised doonori valimiseks vastavalt
RKESS §10. Ainult ühes keskhaiglas on kasutusel tegevusjuhis võimaliku doonori käsitlemiseks.
Üldhaiglate puhul märgitakse palju kõrgema ravietapi juhenditega arvestamist, mis on kahtlemata
positiivne, kuid ei asenda oma asutuse juhist täielikult.
Kindlaks määratud personali olemasolu doonoriga tegelemiseks märgib üks üldhaigla, samas
tõdedes, et see personal ei ole saanud spetsiaalset väljaõpet. Üheski teises raviasutuses ei ole
kindlaks määratud ja spetsiaalselt koolitatud personali. Asutuste kommentaaridest võib näha, et
võimalikel doonorikandidaatidel peavad silma peal hoidma anestesioloogid ja intensiivraviarstid,
kes parasjagu tööl on. Nende teadlikkus ja tahe on kogu järgneva protsessi suhtes võtmetähtsusega,
sest nende otsustest sõltub, kas patsienti hakatakse käsitlema potentsiaalse doonorina või mitte.
N
Doonorite nõuetekohase testimise võimekus on olemas kõigis keskhaiglates ja osaliselt ka
O
üldhaiglates. Kopsude kunstliku ventilatsiooni ei saa rakendada ainult ühes üldhaiglas ja
anestesioloog on olemas kõigis raviasutustes, neljas üldhaiglas küll mitte ööpäevaringselt, vaid
O
osalise tööajaga. Neuroloog on olemas ööpäevaringselt kõigis keskhaiglates ja osalise tööajaga
SI
enamuses üldhaiglates, vaid üks neist on vastanud, et neuroloogi pole üldse.
R
Ajusurma diagnoosimise võimekus on olemas kõigis keskhaiglates ning kõik neli keskhaiglat
VE
saavad täiendava testina kasutada ka aju elektrilise aktiivsuse uuringut. Aju perfusiooni uuring on
võimalik kolmes keskhaiglas neljast ning seda saab samuti teha kuues üldhaiglas.
Ö
Nendest andmetest võib järeldada, et võimekus potentsiaalsete doonoritega tegeleda või vähemalt
TÖ
sellega alustada on olemas kõigis keskhaiglates ja paljudes üldhaiglates. Kopsude juhitava
hingamise rakendamine haigetel, kes saabuvad koomaseisundis või langevad haiglasviibimise ajal
koomasse, on oluliseks eelduseks, et kõik muud tegevused organdoonorluse suunal võiks jätkuda.
5.2. Järeldused vastustest patsiendiga seotud kriteeriumitele.
Kui patsientide tervislik seisund ning kaasuvad haigused olid haiguslugudes suhteliselt hästi
dokumenteeritud (tabelid 20 ja 35), siis kahjulike harjumuste olemasolu või puudumine oli
dokumenteeritud oluliselt halvemini (tabelid 22-28).
Nende hulgas oli pisut parem olukord alkoholi tarvitamise dokumenteerimisega, alkoholi
kuritarvitamisest tingitud haigusseisundid olid diagnoosina nimetatud või anamneesis märgitud
30% haiguslugudes. Kahjulikest harjumustest teadmine on oluline otsustamaks, kas organid
sobivad siirdamiseks või mitte. Tõenäoliselt potentsiaalsete organdoonorite korral oleks antud
50
küsimused siiski läbi arutatud ning ka dokumenteeritud. Seetõttu ei saa järeldada, et andmete
puudumine võis saada otsuse tegemisel takistuseks.
Kuna oluliseks momendiks organdoonorluses on selle suhtes patsiendi elupuhuse tahte
väljaselgitamine, oli küsitud digiloos tehtud tahteavalduse kontrollimise ja lähedaste
kontaktandmete olemasolu kohta. Märkust tahteavalduse kontrollimisest ei olnud üheski
haigusloos, mis oli mõnes mõttes ka ootuspärane, sest organdoonorlusele mõeldi lõpuks ainult
kahe patsiendi puhul, kellel alustati ajusurma diagnoosimist (tabel 61). Ajusurm kujunes välja neist
ühel (tabel 64). Teise patsiendi puhul toimus vestlus sugulastega ja ei saadud nõusolekut. Ei ole
kahjuks ainult teada, kas tahteavaldust sellel puhul kontrolliti.
5.3 Järeldused vastustest tegevuste ja nende dokumenteerimisega seotud küsimustele
Kuna auditeerijatel oli algselt arvamus, et potentsiaalse doonori äratundmine võib sõltuda ka
N
sellest, kas patsient jõuab haiglasse tööpäeva sees (kl 8-16) või valvetundide ajal, sai esitatud ka
O
see küsimus. Selgus, et patsiendid saabusid 54%-l juhtudest tööpäeval ja 46%-l juhtudest muul
O
ajal (tabelid 32 ja 33) ning kuna kogu valimist tekkis ainult üks potentsiaalne doonor, ei saa
järeldada, et saabumise ajal on mingi tähendus.
SI
Patsiendi seisundi põhinäitajad (vererõhk ja pulss) saabumisel olid dokumentidest leitavad 93%-l
R
juhtudest (tabelid 34 ja 35). Ilmselt olid need mõõdetud ka ülejäänud juhtudel, jäänud aga
VE
dokumenteerimata. See viga oleks kindlasti parandatud, kui doonoriprotsess käivitunuks.
Seevastu patsiendi teadvuse seisund oli dokumenteeritud 100% juhtudest ning põhjalik
Ö
neuroloogiline hinnang oli olemas 76% -l (tabelid 36 ja 37), mis võiks olla heaks lähtekohaks
TÖ
võimaliku doonori väljaselgitamisel.
Koomas oli saabudes 39% patsientidest, neil hinnatud kooma sügavuse mediaan Glasgow kooma
skaalal oli vahemikus 3-6 ja keskmine vahemikus 3-7, mis tähendab, et enamikul patsientidest oli
saabudes tõsine ajukahjustus (9).
EMO kaudu saabus 145 patsienti 148-st ja 136-l juhul olid nad omahingamisel (tabel 44). 9
patsienti, kes juba saabumisel olid juhitaval hingamisel, tulid läbi keskhaiglate EMO (tabel 45).
Auditeerijaid huvitas ka osakond, kuhu patsient hospitaliseeriti ning raviarsti eriala. Selgus, et
valimi patsiendid on sattunud enamasti kas neuroloogiaosakonda (37%) või selle profiiliga
osakonna puudumisel sisehaiguste osakonda (26%). Veerand neist on hospitaliseeritud otse
intensiivravi osakonda.
51
Kõige enam on patsiente vahetult enne intensiivraviosakonda (või enne surma, kui patsient ei
jõudnudki intensiivraviosakonda) ravinud neuroloogid (41%), sellele erialale järgnevad sisearstid
(19%) ja EMO arstid (17%). Teiste erialade arste on üksikuid ja väiksemates haiglates on see olnud
ilmselt valvearst, kelle eriala võis olla organdoonorlusega väga vähe kokku puutuv (psühhiaater,
pediaater, perearst ja infektsionist). Need andmed annavad hea indikatsiooni koolitusvajadusest.
91-st patsiendist, kes saabudes ei olnud koomas, langes haiglas viibimise jooksul koomasse veel
63, ehk siis kogu valimist ainult 28 patsiendil ei tekkinud nii sügavat teadvuse häiret, mis võiks
viia ajusurma seisundi tekkimiseni.
Kooma arenedes oli enamik patsiente konsulteeritud kas neuroloogi või intensiivravi arsti poolt.
Potentsiaalse organdoonori käsitlemise ahelas on vältimatult vajalik intensiivravis ja juhitaval
hingamisel olemine. 148-st patsiendist viibisid 56 intensiivravi osakonnas mingil ajal haiglas
N
viibimise jooksul ja 38 olid vahetult enne surma juhitaval hingamisel.
O
Tagasisidest haiglatele võib leida auditeerijate arvamust, et tõenäoliselt osa võimalikke doonoreid
O
ei jõua intensiivravi osakonda, kuna neid kas ei konsulteerita intensiivraviarstiga või siis ei mõelda
SI
võimalikule doonorlusele või on patsiendid niivõrd haiged, et nende organeid ei peeta
doonorluseks sobivaks. Kuid kuna seda ei dokumenteerita, pole auditi tulemusena võimalik välja
R
selgitada, milline probleem prevaleerus. Sama situatsiooni võib näha juhitava hingamise
VE
rakendamisega.
Auditeerijate poolt leiti selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi, mis on toodud rakkude, kudede või
Ö
elundi annetamist välistavate asjaolude loetelus (6) 28 juhul (tabel 56) ja muid auditeerijate poolt
TÖ
hinnatud selgeid meditsiinilisi vastunäidustusi 39 juhul (tabel 58). Mis vastupidises vaates
tähendab, et kliinilisi vastunäidustusi doonorluseks ei esinenud 81-l juhul 148-st. See ei tee neist
küll veel potentsiaalseid doonoreid - 28 patsienti ei langenud enne surma koomasse, mitte kõik ei
sattunud intensiivravile ning vaid 38 patsienti olid enne surma juhitaval hingamisel, mis tagaks
eluliste funktsioonide täitmise ajusurmast hoolimata.
Kõiki eelpool toodud vajalikke tingimusi arvestades leidsid auditeerijad, et keskhaiglate hulgas
(n=4) oli 27 juhtu, kui patsienti oleks võinud käsitleda potentsiaalse doonorina. TÜK
transplantatsioonikoordinaatoritega oli küll ühendust võetud neist ühel juhul ja siis hinnati organite
seisund sobimatuks. Lisaks sellele jõudsid kaks keskhaiglate patsienti ajusurma protokolliga
alustamise etappi, ühel juhul ajusurm ei saabunud ja teisel juhul ei saadud sugulastelt nõusolekut.
52
Üld- ja kohalike haiglate seast (n=12) leiti, et 8 juhul oli tegemist patsientidega, kelle puhul olid
kõik tingimused täidetud ja oleks võinud kaaluda organdoonorlust. Samas oli neist neli saadetud
kõrgemast ravietapist ja meil puudub info, kas seda võimalust kaaluti piirkondlikus haiglas.
Audit on täitnud oma põhieesmärgi ja selgitanud välja, et nii keskhaiglates kui üldhaiglates
suri 2023. a patsiente, keda oleks võinud käsitleda potentsiaalse organdoonorina. Audit andis
ka hea ülevaate eri tasandi raviasutuste võimekusest ja võimalikest kitsaskohtadest. Need
teadmised võimaldavad planeerida parendustegevusi. Iga juurde võidetud doonororgan tähendab
elu jätkamise võimalust patsientidele, kelle muud raviviisid on ammendunud.
6. PARENDUSETTEPANEKUD
6.1 Regulatiivne
N
Potentsiaalsest doonorist teavitamise kohustus tuleks sõnastada Rakkude, kudede ja elundite
O
hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses kõigi haiglavõrgu arengukavas (10) loetletud üld- ja
kohalike haiglate jaoks.
O
6.2. Siseauditid
SI
Regionaal- ja keskhaiglatele tuleks teha ettepanek regulaarseteks retrospektiivseteks
R
siseaudititeks, et välja selgitada potentsiaalsete doonorite ülesleidmise edukus.
6.3. Juhendmaterjal
VE
Tuleks välja töötada juhendmaterjal potentsiaalsete doonorite äratundmiseks ja tegutsemiseks
erinevatel tasanditel. Raviasutused saaksid seda kohaldada vastavalt oma võimekusele ja
Ö
vajadustele. Tegevusjuhend lisaks suulistele kokkulepetele oleks täiendav meede tagamaks, et info
TÖ
potentsiaalsetest doonoritest jõuaks transplantatsioonikoordinaatoriteni ja patsient saab algusest
peale õigesti käsitletud.
6.4. Koolitus
Valmisoleku suurendamiseks on vajalikud koolitused kohtadel ja erialaseltside kaudu, miks mitte
ka üleriigiline lühiseminar Tervisekassa egiidi all.
6.5. Võimalusel kordusaudit 3 aasta pärast.
53
7. KASUTATUD ALLIKAD
1. Lewis A et al. Organ donation in the US and Europe: The supply vs demand imbalance.
Transplantation Reviews 35 (2021) 100585. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33071161/.
2. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus. RT I, 06.07.2023, 75.
3. Höckerstedt et al. Substantial increase in cadaveric organ donors in hospitals implementing the
donor action program in Finland. Transplant Proc. 2005;37:3253–3255.
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16298562/.
4. Silva A et al. Donor audits in deceased organ donation: a scoping review. Can J Anaesth. 2023
Nov 1;71(1):143–151. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10858122/#CR9.
5. Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskiri. RT I, 23.05.2023, 31.
N
6. Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist
O
välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu
O
ning uuringute tegemise tingimused ja kord. RT I, 21.01.2022, 13.
SI
7. Isiku surma fakti tuvastamise tingimused ja kord ning surma fakti tuvastamise akti vorm. RT I,
R
04.03.2015, 46.
VE
8. Zavalkoff et al. Potential organ donor identification and system accountability: expert guidance
from a Canadian consensus Conference. Can J Anaesth. 2018 Dec 18;66(4):432–447.
Ö
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6407748/.
TÖ
9. Glasgow Coma Scale (GCS) . Cleveland Clinic’s Health Library. Last reviewed on 03/26/2023.
https://my.clevelandclinic.org/health/diagnostics/24848-glasgow-coma-scale-gcs.
10. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus. RT I, 05.04.2023, 14.
8. LISAD
8.1 Auditi aruanne „Potentsiaalsed organdoonorid Regionaalhaiglas 2023. aastal“, registreeritud
PERH DHS-s 03.12.2024 nr 6.4-7/9053.
54
Auditi aruanne
Potentsiaalsed organdoonorid Regionaalhaiglas 2023. aastal
Registreeritud: 03.12.2024 nr 6.4-7/9053
1. Auditi toimumise koht ja aeg
Retrospektiivne audit haiguslugude põhjal
November 2024
2. Auditi põhjendus ja eesmärk
Selgitada välja, kas kõik potentsiaalsed doonorid jõuavad doonorkoordinaatoriteni ja millistes etappides
potentsiaalsed doonorid valikust välja langevad.
Retrospektiivselt kontrolliti 2023. aastal Regionaalhaiglas surnud patsiente, valimiks: vanus 18-75;
hospitaliseeritud intensiivravi osakonda (IRO), neuroloogiakeskusesse (NL), neurokirurgiakeskus (NK),
kardiointensiivravi osakond (KIO); surnud <15 päeva peale hospitaliseerimist; järgmiste
põhidiagnoosidega:
S02 Kolju- ja näoluude murd
S061 Traumaatiline ajuödeem
S062 Difuusne ajuvigastus
N
S063 Fokaalne ajuvigastus
S064 Ektraduraalne verejooks
O
S067 Intrakraniaalne verejooks
Pikaajaline kooma O
S068 Muud intrakraniaalsed vigastused
S069 Täpsustamata intrakraniaalne vigastus
SI
I60 Subarahnoidaalne verejooks
I61 Intrakraniaalne verejooks
R
I62 Muu mittetraumaatiline intrakraniaalne verejooks
I63 Ajuinfarkt
VE
I64 Insult, mis ei ole täpsustatud insuldi või infarktina
I65 Peaaju eesarterite oklusioon ja stenoos
I66 Ajuarterite oklusioon ja stenoos
Ö
G931 Anoksiline ajukahjustus
G935 Aju kokkusurumine
TÖ
G936 Ajuödeem
C71 Aju pahaloomuline kasvaja
D33 Aju healoomuline kasvaja
G00–G03 Meningiit
Vastavalt leidudele planeeritakse parendustegevused.
3. Ülevaade kasutatavatest juhendmaterjalidest
3.1. Dokumendid
Auditi koostamisel lähtuti juhendist:
EU ACCORD project Work package number 5 (WP5): Patient questionnaire into variations in end of life care
for patients with a devastating brain injury.
4. Ülevaade auditeerimise protsessist (ajakava ja meeskonna kirjeldus)
Audit toimus 2024. aasta novembrikuus, auditi käigus toimus haiguslugude ülevaatus ja andmete
kogumine, tulemuste analüüs ning auditi aruande koostamine.
Audit hõlmas kokku 65 haiguslugu.
Audiitoriks oli Klavdia Libman.
5. Metoodika kirjeldus
1
Auditi koostamisel lähtuti Euroopas 2012. kuni 2015. aastal läbi viidud ACCORD uuringu küsimustikust.
Valimiks oli 2023. aastal haiglas surnud patsiendid:
-vanuses 18-75
-hospitaliseeritud IRO, NL, NK, KIO.
-surnud <15 päeva peale hospitaliseerimist.
6. Tulemused
Haigete jagunemine vanuse järgi
vanus N %
18-34 7 10,7
35-49 18 27,6
50-59 13 20
60-69 18 27,6
70+ 9 13,8
65 100
Osakond, kus haige suri
N %
N
IRO 48 73,8
NL 11 17
O
NK 4 6
KIO 2 3
O
SI
Haigete jagunemine diagnooside järgi
Põhihaigus N %
Peaajuveresoonte haigused 27 41,5
R
Peaajutrauma 20 30,7
VE
Anoksiline peaajukahjustus 18 27,6
Organdoonorluse protsess 2023.a
Ö
Protsessi etapp N %
Haigeid kokku 65 100
TÖ
Intubeeritud 52 80%
Ajusurma kliiniline pilt 32 49,2%
DK informeeritud 32 49,2%
Ajusurma test 31 47,7%
Ajusurm tuvastatud 31 47,7%
Sugulastega vestlus 28 43,1%
Sugulaste nõusolek 22 33,8%
Doonor 22 33,8%
2
Organdoonorluse protsess 2023.a
70
65
60
50 52
40
30 32 32 31 31 28
20 22 22
10
0
Organdoonorluse protsessi võrdlus 2022. ja 2023. aastal
2023 2022
N
Haiged kokku 65 52
Intubeeritud 52 41
O
Ajusurma kliiniline pilt 32 27
DK informeeritud 32 26
O
Ajusurma test/protokoll 31 22
Ajusurm
SI
tuvastatud 31 21
Sugulastega
R
vestlus 28 15
Sugulaste
VE
nõusolek 22 12
Doonor 22 11
Ö
Organdoonorluse protsessi võrdlus 2022. ja 2023. aastal
TÖ
70 65
60 52 52
50 41
37
40 32 31 31
27 26 28
30 22 21 22 22
20 15 12 11
10
0
2023 2022
3
Väljalangemiste põhjused erinevates etappides
diagnoos>>> intubatsioon
ei ole hosp.IRO-sse ja selle tõttu ei ole intubeeritud 11
hosp IRO-sse, hiljem üleviidud 3
intubatsioon>>>ajusurma kl.pilt 15
ei identifitseeritud nagu potents. doonor 14
südameseiskus enne testi 1
vastunäidustused doonorluseks 6
doonorkoordinaator>>> sugulased 5
Vastunäidustused doonorluseks 5
ESBL 1
narkomaania 1
C-hepatiit 1
kroonilised haigused 1
hulgiorganpuudulikkus 1
N
7. Tulemuste analüüs
Auditi käigus ei tuvastatud ühtegi vahelejäänud potentsiaalset organdoonorit.
O
O
Aruande on kooskõlastatud digitaalselt DHSis:
SI
Audiitor: Klavdia Libman
Transplantatsiooninõunik: Riin Kullaste
R
Kvaliteedijuht: Keiu Soorm
Kvaliteedisüsteemide koordinaator: Tiina Unukainen
VE
Aruanne on saadetud tutvumiseks digitaalselt läbi DHSi:
Doonorkoordinaatorid: Klavdia Libman, Tiiu Välja, Asta Auerbach, Eve Härma
Ö
Neuroloogiakeskuse juhataja: Katrin Sikk
Neurokirurgiakeskuse juhataja: Tarmo Areda
TÖ
Transplantatsioonikomitee esimees: Kristo Erikson
Kestliku arengu teenistuse juhataja: Priit Tohver
4
Saatja: "Laura-Liisa Liivamägi" <
[email protected]>
Saaja: "x Põlva Haigla" <
[email protected]>, "x Järvamaa Haigla" <
[email protected]>, "x Keskhaigla" <
[email protected]>, "x Rakvere Haigla" <
[email protected]>, "x Valga Haigla" <
[email protected]>, "x Lõuna-Eesti Haigla" <
[email protected]>, "x Kuressaare Haigla" <
[email protected]>,
[email protected], "x Ida-Viru Keskhaigla" <
[email protected]>, "x Jõgeva Haigla" <
[email protected]>, "x Läänemaa Haigla" <
[email protected]>,
[email protected], "x Pärnu Haigla" <
[email protected]>, "x Rapla Haigla" <
[email protected]>, "x Viljandi Haigla" <
[email protected]>, "x Ida-Tallinna Keskhaigla" <
[email protected]>,
[email protected], "x Kliinikum" <
[email protected]>
Teema: KUTSE kliinilise auditi:"Organdoonorluse vaatest välja jäämise tasandid ja põhjused 2023.a. kesk- ja üldhaiglates surnud alla 80 a. patsientide valimi põhjal" seminarile
Kuupäev: 2025-02-20 12:25
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Kutsume Teid osalema valmiva kliinilise auditi „Organdoonorluse vaatest
välja jäämise tasandid ja põhjused 2023.a. kesk- ja üldhaiglates surnud
alla 80 a. patsientide valimi põhjal.“ veebiseminaril 19.03.2025.a. kell
14.30-16.00 .
Auditi põhieesmärgid olid välja selgitada, kas üld- ja keskhaiglates oli
patsiente, keda võib vaadelda potentsiaalsete doonoritena, milline oli
haige käsitlus ning millistes haiglaravi etappides ja millistel põhjustel
ei jõudnud info ajusurma põhjustada võiva või põhjustanud haigusseisundiga
patsiendist organdoonorlust koordineerivate isikuteni Tartu Ülikooli
Kliinikumis või Põhja- Eesti Regionaalhaiglas.
Seminar on mõeldud kõigile huvilistele, kutset on lubatud jagada.
Kirjaga kaasas on auditi raporti tööversioon, mis veel täieneb vastavalt
Teie tagasisidele ja küsimustele.
Ootame küsimusi, tagasisidet ja ettepanekuid auditi aruande osas
10.märtsini meiliaadressile:
[email protected]
<mailto:
[email protected]> . Oma kommentaare ja küsimusi
olete oodatud esitama ka seminari arutelul.
Seminari kava ja veebilink:
1. Sissejuhatus, auditi taust, meeskonna ja metoodika tutvustus-
Tervisekassa
2. Auditi tulemused, järeldused, ettepanekud ja soovitused-
juhtauditeerija dr Riin Kullaste
3. Arutelu, sõnavõtud, küsimused- avatud mikrofon
4. Kokkuvõte- Tervisekassa
MS Teams Meeting
<https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ameeting_NDZhNjYwNDYtOWIwYS
00NTMxLWI5ZDYtZWY5OTg0NDI1MTVj%40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%222b1
bf748-ff0c-4e9d-ad33-0b390313ab13%22%2c%22Oid%22%3a%22b1b90238-f77a-48a1-a
f7f-cf6b83610429%22%7d> Join the meeting now
Meeting ID: 333 099 170 702
Passcode: hj6Sp7jR
Virtuaalse kohtumiseni
<https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/TervisekassaLogoBlacksmall.
jpg>
<https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Sigantuur/spacer.jpg>
LAURA-LIISA LIIVAMÄGI
Peaspetsialist
Ravimite ja teenuste rahastamise portfell
E: <mailto:
[email protected]>
[email protected]
Riia tn 142, Tartu
<https://www.facebook.com/haigekassa/> <https://www.haigekassa.ee/>
<mailto:
[email protected]>
<https://www.youtube.com/channel/UC65du1Kajk0qvua45iRyquw>
<https://www.haigekassa.ee/blogi>