dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Infokiri

Terviseamet · 26. veebruar 2025
Viit
8-2/25/1465-1
Registreeritud
26. veebruar 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
ECDC Communication
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8 Nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje korraldamine
Sari
8-2 Nakkushaiguste epidemioloogiaalane riigiväline kirjavahetus
Toimik
8-2/2025
Vastutaja
Kärt Sõber (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Nakkushaiguste epidemioloogia osakond)

Failid

  • 📎Dengue factsheet EVIP.Estonia.docx49 KB
  • 📎E-kiri.eml292 KB
  • 📎Malaria factsheet EVIP.Estonia.docx50 KB
  • 📎Nimetu manus 00008.txt0 KB
  • 📎Nimetu manus 00011.htm1 KB
  • 📎Rabies factsheet EVIP.Estonia.docx51 KB
  • 📎Rotavirus factsheet EVIP.Estonia.docx51 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "ECDC Communication" <[email protected]> Saaja: "Irina Filippova" <[email protected]>, "Imre Kaas" <[email protected]> Teema: Estonian translations of factsheets for EVIP Kuupäev: 2025-02-25 16:19 Dear colleagues, In the last months we have prepared new pages for the <https://vaccination-info.europa.eu/en> European Vaccination Information Portal (EVIP). We would now need your help reviewing the translations. As previously, the translations in your native language are attached and the English version can be found on the links below: * Dengue <https://vaccination-info.europa.eu/en/dengue> * Malaria <https://vaccination-info.europa.eu/en/malaria> * Rabies <https://vaccination-info.europa.eu/en/rabies> * Rotavirus <https://vaccination-info.europa.eu/en/rotavirus> Please add any possible linguistic changes in track-changes. If you have any comments relating to the facts, please send them back in an email. We will address these aside since the reviewed versions of the translations themselves will be sent back to the translators for correction. We would be grateful to receive your feedback by 12 March 2025 COB. Thank you very much in advance for your help. Kind regards, Katharina Communication Specialist Confidentiality Notice If you are not the intended recipient of this message, you are hereby kindly requested, to, consecutively, refrain from disclosing its content to any third party, delete it and inform its sender of the erroneous transmittal. Denguepalavik Denguepalavik on viiruslik nakkushaigus , mis levib inimestele nakatunud sääskede hammustuste kaudu . Mis on denguepalavik? Denguepalavik on viiruslik nakkushaigus, mis levib inimestele nakatunud sääskede hammustuste kaudu. Haigus levib enamjaolt Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias, kuid seda esineb ka Aafrikas. Denguepalavikuga võivad kaasneda rasked ja mõnikord ka eluohtlikud tüsistused. ELis/EMPs esineb denguepalavik väga harva, küll aga levivad selle puhangud mõnikord Lõuna-Euroopas. Suurimas nakatumisohus on inimesed, kes reisivad piirkondadesse, kus haigus on levinud. Maailmas nakatub dengueviirusega igal aastal miljoneid inimesi, kellest haigusesse sureb 20 000 – 25 000. Lühiülevaade. Denguepalavik on üks levinumaid sääskede levitatavaid haigusi maailmas. Seda esineb enim troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, kus sellega nakatub igal aastal kümneid miljoneid inimesi, kellest 20 000 – 25 000 jaoks lõpeb haigus surmaga. ELis/EMPs haigus levinud ei ole, ent siiski registreeritakse igal aastal umbes 2000 juhtumit, millest peaaegu kõik on seotud reisimisega. Denguepalavikku saab ennetada vaktsineerimise abil. Denguepalaviku vastane vaktsineerimine teie koduriigis Mis tüsistused denguepalavikuga kaasnevad? Enamasti on denguenakkuse sümptomid kerged või puuduvad üldse, kuid mõnel juhul võib nakkus põhjustada eluohtlikke tüsistusi. Denguepalaviku rasked sümptomid tekivad tavaliselt kahe päeva jooksul pärast esmasümptomite kadumist. Denguepalaviku rasked sümptomid on muu hulgas järgmised: kõhuvalu; oksendamine; veri okses või väljaheites; ninaverejooks; igemeveritsus; suur väsimus; rahutus; kopsutüsistused; madal vererõhk; südamehaiguse risk. Denguepalavik võib põhjustada ka rasedustüsistusi, sealhulgas preeklampsia, lootekahjustuste ja enneaegse sünnituse suurem risk. Kuidas denguepalavik levib? Denguepalavik levib inimesele enamasti perekonda Aedes kuuluvate nakatunud sääskede hammustuse kaudu. Kes võib nakatuda denguepalavikku? Enamikus ELi/EMP piirkondades on tõenäosus saada nakatunud sääse hammustus väga väike. Suuremas ohus on inimesed, kes reisivad piirkondadesse, kus see nakkus on levinum. Varem denguepalavikku põdenud inimestel on raske haiguse tekke oht uuesti nakatumisel suurem. Kuidas denguepalavikku ennetada? Denguepalaviku eest aitab kaitsta vaktsineerimine. Lisaks vaktsineerimisele on tungivalt soovitatav vältida sääsehammustusi piirkondades, kus sääsed võivad dengueviirust levitada, kandes keha katvaid rõivaid ja kasutades sääsetõrjevahendeid. Kuidas denguepalavikku ravitakse? Denguepalaviku jaoks eraldi ravi ei ole. Kergete haigusjuhtude korral hõlmab ravi tavaliselt piisavat puhkust, vedelikutarbimist ja sümptomite ohjamist kuni paranemiseni. Raskete denguejuhtumite korral võib osutuda vajalikuks intensiivravi. Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Marutõbi Marutõbi on viiruslik nakkushaigus , mis kahjustab kesknärvisüsteemi . Mis on marutõbi ? Marutõbi on viiruslik nakkushaigus , mis kahjustab kesknärvisüsteemi . Vaktsineerimine ja ennetav ravi vahetult pärast võimalikku kokkupuudet viirusega võivad sümptomite tekke ära hoida . Kui nakkushaiguse sümptomid on juba ilmnenud , pole haigus enam ravitav ja lõpeb surmaga . Marutõveviiruse tõttu sureb maailmas igal aastal kümneid tuhandeid inimesi . Lühiülevaade Marutõbi on nakkushaigus , mis võib levida nakatunud loomadelt inimestele , tavaliselt hammustuse või kriimustuse kaudu . Kui nakatumise järel ilmnevad sümptomid , lõpeb haigus peaaegu alati surmaga . Marutõbe esineb Euroopas väga harva . 2023. aastal registreeriti ELis /EMPs üks inimesel avaldunud marutõve juhtum , mis oli esimene pärast 2019. aastat , mil registreeriti viis juhtumit ( kolmel juhul nakatuti väljaspool Euroopat reisides ). Kõigist inimestel esinevatest juhtumitest maailmas on 99% seotud koertega . Marutõbe on võimalik vaktsineerimisega ennetada . Marutõvevastane vaktsineerimine teie koduriigis Mis on marutõve sümptomid ? Sümptomid võivad ilmneda alles nädalaid või isegi kuid pärast kokkupuudet viirusega . Sümptomite ilmnemisel kulgeb haigus mitmes staadiumis : nakkuse põhjustanud hammustuse või kriimustuse ümbruse naha kihelus ja / või tuimus ; lihasevalu ; iiveldus ja oksendamine ; hüdrofoobia ( vedelikukartus ehk stress vedelike nägemise või nendega kokkupuute korral ) ja aerofoobia ( õhuvoolu -/ tõmbetuulekartus ehk stress tõmbetuulest , mis tekib näiteks avatud akendest või ustest ), kui haigus on juba progresseerunud . Pärast esmaste sümptomite ilmnemist kulgeb marutõbi edasi kas raevu - või paralüütilises staadiumis , millega kaasnevad palju raskemad sümptomid ja mis lõpeb alati patsiendi surmaga . Nende staadiumide sümptomid on järgmised . raevustaadium : äärmuslik ärrituvus või agressiivsus ; rahutus ; krambihood ; hallutsinatsioonid ; deliirium ; südamepekslemine ; lihasetõmblused ; näohalvatus ; liigne süljeeritus ; paralüütiline staadium : nõrkus , mis algab hammustatud piirkonnast ja levib üle kogu keha ; kihelustunne ja muud aistingud / tundmused ; halvatus ; kooma . Kuidas marutõbi levib ? Marutõbi võib inimesele levida nakatunud looma süljega kokkupuutumisel , näiteks hammustuse või kriimustuse kaudu või kui loom lakub inimese silmade , suu - või haavapiirkonda . Peaaegu kõigi inimesel esineva marutõve juhtumite korral maailmas saadakse viirus nakatunud koertelt , kuid mõnikord on nakkus saadud ka nahkhiirtelt . Kes võib nakatuda marutõppe ? ELis /EMPs on inimese kokkupuude nakatunud loomaga ebatõenäoline . Suuremas ohus on inimesed , kes reisivad väljaspool ELi / EMPd või puutuvad oma töös tihedalt kokku võimalikest nakkusekandjatest imetajatega . Kuidas marutõbe ennetada ? Marutõve eest võib kaitsta vaktsineerimine . Marutõvevaktsiini saab manustada ka pärast viirusega kokkupuutumist ja enne sümptomite ilmnemist , sest see vähendab haigestumise tõenäosust . Võimaluse korral võib kaaluda ka immuunglobuliinide manustamist , eriti inimestele , kes ei saanud enne kokkupuudet vaktsiini . Inimesed , kes reisivad piirkondadesse , kus viirusega kokkupuute risk on suur , peaksid end enne reisi kindlasti vaktsineerida laskma . Hammustushaava tuleb 15 minutit hoolikalt seebiga pesta ja seejärel peab selle desinfitseerima . Kuidas marutõbe ravitakse ? Sümptomite tekkimise korral ei ole marutõbi enam ravitav . Küll aga võib pärast viirusega kokkupuudet anda patsiendile marutõvevastast vaktsiini , et aidata organismil saada jagu nakkusest enne selle jõudmist ajju . Varem vaktsineerimata inimestele on vaja manustada rohkem annuseid . Varem vaktsineerimata inimestele võidakse manustada ka antikehi ( nn inimese marutõve immuunglobuliine ), mis aitavad nakkusega võidelda . Rotaviirus Olulised faktid rotaviiruse , selle sümptomite , tüsistuste , riskitegurite , levikumehhanismi , ennetamise ja ravi kohta . Mis on rotaviirus ? Rotaviirused on viiruste rühm , mis võib põhjustada seedesüsteemi nakkust . Nakkus esinevad peamiselt väikelastel ja imikutel . See võib põhjustada mitmesuguseid kergeid kuni mõõdukaid sümptomeid , aga ka ägedat kõhulahtisust ja oksendamist . Rotaviirusnakkus on imikute ja väikelaste ägeda kõhulahtisuse levinuim põhjus kogu maailmas . Lühiülevaade Rotaviirusnakkus on imikute ja väikelaste ägeda kõhulahtisuse levinuim põhjus kogu maailmas . Viiendaks eluaastaks on enamik lapsi olnud vähemalt üks kord rotaviirusega nakatunud . Igal aastal põhjustab rotaviirus ELis /EMPs järgmist : kuni 150 000 alla 5-aastast last vajab haiglaravi ; kuni 600 000 last vajab arsti vastuvõttu . Rotaviirusnakkust on võimalik vaktsineerimisega ennetada . Vaktsiini tüübid : nõrgestatud elusvaktsiin Rotaviiruse vastane vaktsineerimine teie koduriigis . Mis on rotaviiruse sümptomid ? Rotaviirusnakkuse sümptomid on väga sarnased teiste seedetrakti nakkustega . Kõige levinumad sümptomid on järgmised : kõhulahtisus ; iiveldus ja oksendamine ; palavik ; kõhuvalu ; isutus ; väsimus . Mis on rotaviirusnakkuse tüsistused ? Kõhulahtisuse ja oksendamise tagajärjel võib inimestel – eriti imikutel – tekkida raske vedelikupuudus . See võib olla tõsine tüsistus , mis võib ravimata jätmise korral muutuda eluohtlikuks . Vedelikupuuduse sümptomid on muu hulgas järgmised : harv urineerimine ; jahe ja kuiv nahk ; nuttes ei teki pisaraid või tekib väga vähe ; letargia ; aukus silmad ; kuiv suu ; peapööritus . Kuidas rotaviirus levib ? Rotaviirused on väga nakkavad ja levivad nakatunud käelt kergesti suhu . Need levivad kokkupuutel nakatunud inimese väljaheiteosakestega . Näiteks kui nakatunud laps või täiskasvanu läheb tualetti ja puudutab seejärel uksekäepidet või mänguasja ilma käsi korralikult pesemata , võib ta jätta kõvale pinnale nakkusohtliku materjali , millega keegi teine võib kokku puutuda . Kui see inimene seejärel toitu või suud katsub , võib ta nakatuda . Viirus võib püsida kõval pinnal mitu tundi . Kellel on rotaviirusnakkuse risk? Rotaviirus võib nakatada igaüht igas vanuses , kuid kõige sagedamini nakatuvad sellesse imikud ja väikelapsed – kellel võib haigus olla raskem – ning nende eest hoolt kandvad täiskasvanud . Enamik lapsi nakatub rotaviirusega vähemalt üks kord enne viieaastaseks saamist . Kuidas rotaviirusnakkust ennetada ? Vaktsineerimine võib vähendada rotaviirusega nakatumise riski ja nakkuse korral ka haiguse raskust . Rotaviiruse vastane vaktsiin on osa laste vaktsineerimiskavast kõigis ELi /EMP riikides . Lisaks vaktsineerimisele aitab nakatumist vältida ka põhjalik kätepesu ja pindade desinfitseerimine suure riskiga keskkondades , näiteks lastehoiukeskustes . Kuidas rotaviirusnakkust ravitakse ? Rotaviirusnakkuste raviks ei ole konkreetset viirusvastast ravimit . Nakkus peaks mööduma iseenesest umbes nädala pärast . Ravi hõlmab haigussümptomite leevendamist , nt vedelike manustamist ning arsti soovitusel ravimite võtmist oksendamise ja kõhulahtisuse peatamiseks . Oluline on tagada , et nakatunud lapsed tarbiksid piisavalt vedelikke , et vältida tüsistusi , mis võivad nõuda haiglaravi . Malaaria Malaaria on potentsiaalselt eluohtlik haigus , mida põhjustavad parasiidid , kes levivad sääsehammustuste kaudu . Mis on malaaria ? Malaaria on potentsiaalselt eluohtlik haigus , mida põhjustavad parasiidid , kes levivad sääsehammustuste kaudu . Tänu tugevatele rahvatervise meetmetele on malaaria Euroopas likvideeritud . Kuid see põhjustab maailmas igal aastal sadu tuhandeid surmajuhtumeid , eriti Aafrikas . Lühiülevaade Malaaria levib inimestele nakatunud sääskede hammustuste kaudu . ELis /EMPs registreeritakse igal aastal üle 6000 juhtumi . 99,8% juhtumitest on seotud reisimisega . Malaariat saab ennetada vaktsineerimise või ennetavate ravimitega . Uurige malaariavaktsiini võimalusi oma koduriigis . Mis on malaaria sümptomid ? Pärast kokkupuudet kulub tavaliselt kuni kaks nädalat , enne kui ilmnevad malaaria tavapäraseima vormi sümptomid , kuigi mõnel juhul võivad sümptomid tekkida alles mitme kuu pärast . Sümptomid on muu hulgas järgmised : palavik külmavärinad peavalu liighigistamine iiveldus oksendamine kõhulahtisus köha nahakollasus liigese - ja lihasevalu Mis on malaaria tüsistused ? Raskematel juhtudel võivad tekkida järgmised sümptomid : neerupuudulikkus epilepsiahood hingamisraskused segasus kooma Kuidas malaaria levib ? Malaaria levib inimestele nakatunud sääskede hammustuste kaudu . Kes võib nakatuda malaariasse ? Malaariasse võib nakatuda igaüks . Raske haiguse oht on kõige suurem rasedatel , väikelastel , üle 65-aastastel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel . Erilist tähelepanu tuleks pöörata reisimisel piirkondadesse , kus esineb malaariat . Malaariat esineb Sahara- taguses Aafrikas , Lähis-Idas , Ladina- ja Lõuna- Ameerikas , Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas . ELis /EMPs on malaariasse nakatumine äärmiselt ebatõenäoline . Kuidas malaariat ennetada ? Parim kaitse malaaria vastu on sääsehammustuste vältimine . Kaitsemeetmed on näiteks sääsevõrgud , eriti insektitsiididega töödeldud võrgud , keha katvate rõivaste kandmine ning putukatõrjevahendite kandmine nähtavatele nahapiirkondadele . Malaariaga kokkupuutel reisi ajal võib kasutada ravimeid , et vähendada haigestumise riski . Vaktsineerimine aitab kaitsta lapsi malaaria eest . Kuidas malaariat ravitakse ? Malaaria on eluohtlik nakkus ja nõuab kiiret arstiabi malaariavastaste ravimitega , et vähendada raskete tüsistuste riski .
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel