Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
SISUKORD
SISUKORD 1
1 Üldosa 3
1.1 Projekti nimetus ................................................................................................... 3
1.2 Projekti tellija ....................................................................................................... 3
1.3 Projekti asukoht.................................................................................................... 3
1.4 Projekti eesmärk................................................................................................... 3
1.5 Tööde teostamise alusmaterjal ............................................................................... 3
1.6 Geodeetiline alusmaterjal ....................................................................................... 4
1.7 Geoloogiline alusmaterjal ....................................................................................... 4
1.8 Olemasolev olukord ............................................................................................... 4
2 Projektlahendus 5
2.1 Projekteeritud torustikud ....................................................................................... 5
2.1.1 Projekteeritud veevarustus ............................................................................. 5
2.1.2 Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon ja sademevesi .............................. 6
2.2 Nõuded ehitustöödele ............................................................................................ 6
2.2.1 Torud ja toruühendused ................................................................................. 6
2.2.2 Torustike tähistamine, märkelint ..................................................................... 7
2.2.3 Siibrid .......................................................................................................... 7
2.2.4 Kanalisatsiooni kaevud ................................................................................... 7
2.2.5 Liitmikud ja tihendid ...................................................................................... 8
2.2.6 Hüdrandid .................................................................................................... 8
2.2.7 Likvideeritavad torustikud ja kaevud ................................................................ 9
2.3 Torustiku paigaldamine.......................................................................................... 9
2.4 Rekonstrueerimine kinnisel meetodil ..................................................................... 10
2.4.1 „Sukk“ – Inpipe ........................................................................................... 10
3 Ehitustööde planeerimine 11
3.1 Load ja litsentsid ................................................................................................ 11
3.2 Tööohutuse plaan ............................................................................................... 11
3.3 Materjalide ladustamine ja transport ..................................................................... 11
3.4 Töövõtja ehitusplats ja selle korrashoid ................................................................. 11
3.5 Objekti silt ......................................................................................................... 11
3.6 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised ........................................................ 11
3.7 Ehitus-kaevetööde organiseerimine ja ehitusaegne liikluskorraldus ........................... 12
3.8 Tänavate ja kõnniteede sulgemine ........................................................................ 12
3.9 Vee ja heitvee tõkestamine .................................................................................. 12
3.10 Katsetamine ja tööde vastuvõtmine ...................................................................... 12
3.10.1 Surveproovide teostamise nõuded ................................................................. 12
3.10.2 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ............................................................... 13
3.10.3 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ........................................................... 13
3.10.4 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ......................................................... 13
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 1/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
3.10.5 Ehitustööde üleandmine ............................................................................... 13
4 KeskKonnakaitse 15
4.1 Puude ja haljasalade kaitsmine ............................................................................. 15
4.2 Koristamine........................................................................................................ 15
5 Olemasolevate kaabeliinide kaitsmine kaevetöödel 17
5.1 Sideliini kaitsmine ............................................................................................... 18
5.2 Eritingimused: .................................................................................................... 18
6 Olemasolevate Gaasitorustike kaitsmine kaevetöödel 19
Tegevused võrguarmatuuri kahjustamise korral ................................................................. 19
7 Töötervishoid ja tööohutus 20
8 Jäätmekäitluskava 21
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 2/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
1 ÜLDOSA
1.1 Projekti nimetus
Projekti nimetus: Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise
projekt
Projekti staadium: Tööprojekt
Koostaja: AS Infragate Eesti
Aadress: Kadaka tee 5, 10621 Tallinn
Registrinumber: 10845129
MTR registreeringud: EP10845129-0001
EO10845129-0001
EK10845129-0001
EJ10845129-0001
Kontaktisik: Kaupo Kaskla
Diplomeeritud ehitusinsener V
Kutsetunnistus nr 063990
E-post:
[email protected]
Telefon: +372 626 7749
1.2 Projekti tellija
Projekti tellija: AS Tallinna Vesi
Aadress: Ädala 10, Tallinn 10614
Kontaktisik: Vesta Lembinen
E-post:
[email protected]
Telefon: +372 626 2200
1.3 Projekti asukoht
Projekti asukohaks on Tallinn, Kristiine linnaosa, Järve tn ja Tuisu tn.
1.4 Projekti eesmärk
Käesoleva projekti eesmärgiks on rekonstrueerida olemasolev kanalisatsioonitorustik Järve ja Tuisu
tänaval. Järve tänavale rajatakse uus veetorustik ühendamaks olemasolevat tänavatorustiku kõrgemasse
survetsooni.
1.5 Tööde teostamise alusmaterjal
Projektlahenduse koostamise aluseks on standardid, normid, õigusaktid ja varem teostatud
projekteerimistööd ning uuringud, Eesti Vabariigi seadusandlus ning Tellija lähteülesanne. Projekt on
koostatud tööprojekti mahus.
Loetelu kasutatud alusmaterjalidest:
EVS 907:2010 – Rajatise ehitusprojekt
EVS 843:2003 – Linnatänavad. Osa 11 Tehnovõrgud
EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk
EVS 835:2014 – Hoone veevärk
EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk
EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon
EVS-EN 1610:2007 - Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
EVS-EN 14339:2005 – Maa-alused tuletõrjehüdrandid
EVS-EN 14384:2005 - Sambakujulised tuletõrjehüdrandid
RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
Tallinna Vesi tehnilised tingimused http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283.
Tallinna linna kaevetööde eeskiri. Tallinna linnavolikogu 02.09.2004 määrus nr. 32.
Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Tallinna linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr. 28.
Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule.
Siseministri määruse 18.08.2010a nr37
Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu. Vabariigi Valitsuse 6. Aprilli 2004 a määrus nr 102
on toodud jäätmekategooria koodid. https://www.riigiteataja.ee/akt/104042012005
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 3/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
Kõik projekteerimis- ja ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele,
õigusaktidele, normidele ja standarditele. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate
seaduste ja õigusaktide tundmise vastutus lasub Töövõtjal.
Lähtutud on järgmiste organisatsioonide projekteerimise ja tehnilistest tingimustest:
Tallinna linnavalitsuse Projekteerimistingimused PT190490
Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon. Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele. Nr. 216878
Töökoostamisel on oldud teadlikud järgnevate alas kehtivate, algatatud ja koostamisel olevate
ehitusprojektide ja detailplaneeringutega:
Järve tn, Alajaama tn, Seebi tn, Tondi tn, Kotka tn, Tulika tn; Järve-Endla 110 kV kaabelliin L8013
MUUDATUSPROJEKT. Elering AS.
1.6 Geodeetiline alusmaterjal
Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset geodeetilist mõõtkavas 1:500 koostatud Sirkel &
Mall Geodeesia OÜ poolt (töö nr 513-13, mõõtmisaeg 10.10.2013.a)
1.7 Geoloogiline alusmaterjal
Projekteerimiseks on teostatud geoloogiline aruanne OÜ Rakendusgeoloogia poolt (töö 14-001(4)
05.2014)
1.8 Olemasolev olukord
Projektiga rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik asub Järve tänaval sõidutee ääres ning Tuisu tn
sõidutees. Torustikuks on keraamiline ja asbestist toru Ø150 -300. Olemasoleva torustiku seisukord on
viletsast kuni eriti viletsani. Rekonstrueeritavas torustiku lõigus on torustik amortiseerunud ning vajab
uuendamist. Lisaks vajavad torustikul rekonstrueerimist betoonist tänavakaevud.
Täpsem info torude olukorra kohta leidub piirkonnale teostatud TV-uuringu aruandest.
Järve tn asetseb paralleelselt kolm veetoru alates Järve tn 21 kinnistust kuni Alajaama tänavani, millest
üks on Ø1000 veetoru. Ø1000 veetorust on tehtud väljavõtted hüdrantidele ning tänavatorustikele. Kõik
torud on töös ning varustavad kinnistuid veega. Järve tn 34 kuni Tuisu tn läbib kinnistuid samuti vana
olemasolev toru dn50 malm. Alajaama tänaval asetseb Ø200 kõrgemasurvetsooni toru.
Tänava alal on olemas järgnevad tehnovõrgud: kanalisatsioon, vesi, sademeveetorud, kõrgepinge,
keskpinge ja madalpinge kaablid ning õhuliinid, tänava valgustus, sidekaablid ja torud, soojatorustik ja
gaasitorustikud.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 4/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
2 PROJEKTLAHENDUS
2.1 Projekteeritud torustikud
Ehitustööd tuleb teostada vastavalt tehnovõrguvaldajate nõuetele ja tingimustele.
Enne pakkumuse teostamist tuleb Töövõtjal käia kohapeal tutvumas objekti olemasoleva olukorraga ja
olemasolevate kommunikatsioonidega (nt. side/elektri/valgustus postidega). Vastavalt Töövõtja poolt
planeeritavale kaeve meetodile tuleb Töövõtjal arvestada kõikide kuludega tööde teostamiseks, milleks
võivad olla nt. elektripostide, kaablite ja torustike toestamine , kaeviku lahtikaevamine pikemalt või
laiemalt, tugiseinte rajamine, kaasaarvatud need mis pole näidatud joonisel ning maha jäetud
kommunikatsioonide likvideerimine.
Olemasoleva Ø1000 veetorustiku rajamissügavus ja täpne paiknemine on teadmata. Samuti on
teadmata torustikule rajatud tugede asukohad.
Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need
nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Lahtise kaevendi puhul kaitsta kaablid
lõhestatud Ø160 A-klassi PVC torudega ristumiskohast ning lisaks ulatudes üks meeter üle kummalegi
poole ristumiskohast.
Kaablite lahtikaevamisel pikemalt kui 3m kaablid toestada.
Kaeviku jooned ja tugiseina asetus on orienteeruv, lõplik lahendus sõltub olemasolevast olukorrast.
Kaeviku kaevamisel sügavamale kui 1,0 meetrit tuleb kaevik toestada tugiseintega. Tugiseinte asukoht
joonisel on orienteeruv.
Puude langetamiseks tuleb taotleda raie luba ning Töödevõtja katab kõik kulud seoses puude maha
võtmisega (ka. asendusistutamine).
Kanalisatsioonitorustiku ja veetorustiku ristumisel tuleb viia veetorustik üle või all poolt
kanalisatsioonitorustiku, kas painutades või kasutades põlvi. Ø1000 veetorustiku ja rajatava veetorustiku
ristumisel viia rajatav veetorustik üle või all poolt kanalisatsioonitorustiku kas painutades või kasutades
põlvi.
2.1.1 Projekteeritud veevarustus
Käesoleva projektiga rajatakse/rekonstrueeritakse alates Tuisu tänava veetorust kuni Alajaama tn asuva
veetoruni uus veetorustik paralleelselt olemasoleva Ø1000 veetoruga kasutades ära juba eelnevalt
rajatud olemasolevat Ø63 veetoru. Majaühendused Ø1000 veetorust rajatakse ümber uuele torule. Uue
tänavatoru diameetri vahemik on De63 kuni De160 PE PN10. Olemasolevad hüdrandid jäävad
ühendatuks Ø1000 veetoruga.
Alates Järve tn 21 kinnistust kuni Järve tn 5 kinnistuni on tänavale rajatud lisaks Ø1000 veetorule De63
PE toru, millest enamjaolt on rajatud paarituarvuga kinnistute majaühendused. Uus rajatav torustik
hakkab asuma paarisarvus kinnistute poolele. Paarituarvuga kinnistute majaühendusi ei tooda üle uuele
rajatavale torustikule.
Tööde käigus tuleb rekonstrueerida kolm siibrikaevu ning rajada kaks uut kaevu. Olemasolevad kaevud
tuleb rekonstrueerida kasutades torkreet tehnoloogiat. Vajadusel tuleb kaevupäis asendada, mis kuulub
rekonstrueerimise mahtu.
Antud projektiga likvideeritakse Järve tn 34 kuni Järve tn 46 kinnistul paiknev olemasolev veetorustik.
Olemasoleva veetorustiku saab likvideerida alles peale ümberühendamisi.
Uus rajatav torustik ja olemasolev Ø1000 veetoru jäävad ühendusse sõlmedes V-023a, V-026, H-032, V-
033. Sõlmes V-027 ja V-033 on ühenduses omavahel rajatav ja olemasolev De63 veetorustik.
Käesoleva tööga rajatakse üks uus hüdrant H-024a ja rekonstrueeritakse kaks hüdranti H-016 ja H-032.
Torustiku sõlmed rajada vastavalt sõlme skeemil toodud lahendusele (joonis TL26-VK-05). Torustik
rajatakse lahtisel meetodil. Ehitustööde käigus täpsustada sõlmede V-026 ja V-023a lahendus. Tellija
poolt on Projekteerijale edastatud info võimalikkusest sulgeda Ø1000 veetoru ning teostada sõlme
lahendused vastavalt sõlme skeemidele. Juhul kui tööde käigus selgub, et Ø1000 veetoru ei ole võimalik
sulgeda, siis tuleb Töövõtjal arvestada kõikide lisakulude ja riskidega, mis kaasneb alternatiivse
lahenduse leidmiseks. Projekteerija ei vastuta Ø1000 veetoru mitte sulgemisest tekkinud lisakulutuste
eest.
Juhul, kui ehitustöid segab Järve tn 10 kinnistupiirist väljapoole rajatud aed, tuleb Tallinna
Linnaplaneerimisametiga (TLPA) kooskõlastada luba aia likvideerimiseks. Maakraani paiknemine sõltub
rajatud aia asukohast ning tuleb täpsustada tööde käigus koos Tellijaga.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 5/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
Käesoleva projektiga rekonstrueerita liitumistorustiku, vastavalt asendiplaanil näidatule VK-01. Projektiga
rajatakse kahele kinnistule veevarustuse liitumispunkt (Järve tn 44 ja 46).
Järve tn 24 majaühendus tuleb ühendada rajatava De63 toruga. Lisada siiber torustikule teiselpool teed
asuva De63 torustiku suunas. Olemasoleva veetorustiku saab likvideerida alles peale ümberühendamisi.
Kinnistutel Järve tn 36, 38, 40 ja 42 tuleb teostada torustike ümberühendused ja olemasolevate
veetorustike likvideerimine kinnistu sees.
Ehitustööde käigus tuleb täpsustada harutorude ja olemasolevate liitumistorustike läbimõõte ning
ühendusi. Vajadusel Projekteerija täpsustab projektis sõlmede lahendusi. Täpsem sõlmede skeem on
esitatud joonisel VK-06.
Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal täpsustada olemasolevate veetorude läbimõõte.
Vajadusel Projekteerija täpsustab projekti.
2.1.2 Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Olemasolevad reoveekanalisatsiooni ja sademeveetorud Järve ja Tuisu tänaval rekonstrueeritakse
lahtisel meetodil De160, De200, De250 ja De315 toruga. Ühel kinnistul rekonstrueeritakse liitumistorustik
dn200 kinnisel meetodil „sukk“ meetod. Samuti rajatakse üks 560/500 palliga restkaev koos De200
sademeveetoruga.
Tuisu tn 12 kinnistu liitumistorustik tuleb rekonstrueerida „sukk“ meetodil vältimaks torustiku
peal/lähedal asetseva elektriposti kahjustamist ja muutusi pinnases. Enne ehitustöödega alustamist
veenduda kinnise meetodil rajamise võimalikkuses.
Vastavalt geodeesia infole Järve tn 40 kinnistu liitumistorustikul pole piisav kalle. Kalde parandamiseks
peaks kinnistusisese kaevu ja torustiku kõrgemale paigutama (geodeesial nr. 28). Käesolev töö ei kuulu
antud projekti mahtu ja liitumistorustik rekonstrueeritakse kinnistupriini olemasoleva kaldega.
Vastavalt geodeesia infole Järve tn 44 kinnistu liitumistorustikul praktiliselt puudub kalle. Kalde viimiseks
vastavalt normile rajatakse kinnistu seest olevast kaevust GEO-35 kuni K-020 uus torustik. Kinnistusisese
kaevu kahjustamisel, tuleb kaev välja vahetada.
Enne ehitustööde algust täpsustada olemasoleva Ø1000 veetoruga ristumisel veetorustiku sügavust.
Vajadusel peab korrigeerima Järve tn kanalisatsioonitorustiku profiili. Projekteerija ei vastuta
veetorustiku rajamissügavuse ja paiknemise info eest, kuna tegelik info selgub alles lahtikaevamisel ning
Tellijal puudub täpne info rajatud torustiku kohta.
Kinnisel ja lahtisel meetodil rekonstrueerimise ulatus on näidatud ära plaanil. Joonistel esitatud
informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on esitatud lähtuvalt Projekteerija eelduslikust
arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega.
Rekonstrueeritavate torustikele on teostatud TV-uuring AS Tallinna Vesi poolt. Olemasolevate torude
diameetrid ja materjali info on võetud TV-uuringu aruandest.
Kui seinad ei ole veetihedad asendada kogu kaev koos päisega. Kui kinnisel meetodil paigutamise korral
kaevu kahjustatakse nõnda, et seda ei ole võimalik enam rekonstrueerida, tuleb kaev välja vahetada
uuega. Kaevu läbimõõt kooskõlastada tellijaga.
Käesoleva projektiga rekonstrueerita liitumistorustiku, vastavalt asendiplaanil näidatule VK-01. Projektiga
rajatakse kahele kinnistule kanalisatsiooni liitumispunkt (Tuisu tn 10 ja Järve tn 44a). Kõik ehitustööd
toimuvad väljapool erakinnistuid avalikul teemaal.
Järve tn 36 kinnistu liitumistorustik vastavalt kinnistuomaniku infole on dn100. Enne ehitustöid
täpsustada olemasolevat läbimõõtu ning vajadusel kasutada üleminekut De160 torule enne kaevu.
Enne kaevude ja materjalide tellimist täpsustada kõikide olemasolevate torustike ühendamisel
olemasolevate torustike läbimõõte ja kõrgusi.
Lõigus K-002 kuni K-001 kanalisatsioonitorustiku rajamisel tuleb veetorustik samuti rekonstrueerida, kui
ehitustööde käigus vana malm toru ei õnnestu säilitada.
2.2 Nõuded ehitustöödele
2.2.1 Torud ja toruühendused
Veetoru materjaliks on PE (polüetüleen) De160mm kuni De32mm. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama
minimaalselt PN10 surveklassile.
Projekteeritava lahtise ehitusviisi isevoolse kanalisatsioonitorustiku läbimõõt on De160 ja De315 PVC
klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2) ja materjal peab olema ettenähtud kasutada reoveekanalisatsiooni
jaoks. Sademeveetorudeks kasutada, kas PVC või PP materjalist torusid SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2).
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 6/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
Kanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401-1:1998 (PVC) või mõnele teisele
samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele
samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni
torustike paigaldamiseni.
Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi)
puhul.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on
kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või
galvaanilist katet omavaid terasest detaile (vt http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283 ).
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega alates De50
läbimõõdust, tuleb vältida mehaanilisi liitmikke. Väiksemate läbimõõtude korral või kui ei ole võimalik
tagada keevitamiseks vajalikku kuiva toru on lubatud toru ja armatuuri ühendamine pinnases
kasutamiseks sertifitseeritud mehaaniliste liitmikega. Ehitatava toru ühendamisel olemasoleva toruga
kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad
olema valmistatud roostevabaterasest. Keras De110 PE torustiku mitte kasutada, ainult latis toru.
Ühendusel ol.oleva plasttoruga kasutada tõmbekindlaid liideseid, kui ei ole võimalik tagada keevituseks
vajalikku kuiva toru või ol.olev toru ei ole keevitamist võimaldavast materjalist.
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt
standardile DIN 30677.
Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10.
Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile –
EVS-EN12201. Minimaalne surveklass PN10.
Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile -
EVS-EN1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN1852 või EVS-EN13476.
Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2:2009 või
omama vastavat toote ohjet. Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124:1999.
2.2.2 Torustike tähistamine, märkelint
Survetorustiku külge on ette nähtud kinnitada kontrolltraadiga märkekaabel. Survetorustiku toru kohale
(ca 300...400 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine:
veetorustik – sinine, tekstiga VESI
kanalisatsioon – punane, tekstiga KANAL
survekanalisatsioon– kollane, tekstiga SURVEKANAL
Survetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1,5mm2
ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli
otsad tuua tänaval sulgemisarmatuuri kapede alla.
2.2.3 Siibrid
Hall- või tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama
standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.
Siibrid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN
30677. Siibrite spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. Siibrite
spindlipikenduste kaped peavad olema kandejõuga 400 kN. Liiklusalal kasutada fikseeritud malmkaasi.
Väljaspool liiklusala kasutada vähemalt 200mm läbimõõduga kapesid (vt
http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283 ).
2.2.4 Kanalisatsiooni kaevud
Reoveekanalisatsiooni vaatluskaevudena kasutada Ø400/315mm, Ø560/500mm, Ø800/500mm,
Ø1125/630mm plastkaevusid. Lubatud on kasutada ka raudbetoonkaeve. Raudbetoonkaevudel, kus on
vajalik „ujuvat tüüpi“ kaevu päise paigaldamine, kasutada plastmansetti. Paigaldamisel lähtuda tootja
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 7/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
poolsetest paigaldusjuhistest. Kaevud peavad olema tehaseliselt valmistatud teleskoopsed
polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468.
De200/160mm kontrolltorud võib kasutada liitumispunktidena reoveeühendustel kohtades kus
ühendustoru ja kinnistutoru kulgevad sirgel trassil, on ühtlase kaldega ja ühendustoru suubumisel
peatorustikku on vähemalt Ø400mm kaev.
Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema
“ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124
klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi.
Kaevuluugid ei tohi kolksuda (vt http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283 ). Tagada kaevu luukide
jäämine maapinna ja asfaltkatte tasapinnale.
Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud
kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke ning kapesid. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid
luuke. Poltkinnitustega luukide kasutamine on lubatud vaid majaühendustel kuni läbimõõduni dn50.
Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega.
Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kõik
ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kaevu tõusutoru rõngasjäikuse
klass peab olema vähemalt SN2.
Haljasalal asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb (juhul, kui Insener seda nõuab) varustada raudbetoonist
luukidega ja/või tähistada märketulpadega.
Haljasaladel paigaldada kapede ja kaevu luukide alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas.
Joonis 1 Tugirõngaga kaevu skeem (allikas: http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283)
2.2.5 Liitmikud ja tihendid
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud
kasutatavatele torudele. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR
tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611.
2.2.6 Hüdrandid
Tuletõrje veevarustus on projekteeritud vastavalt EVS 812-6:2012 nõuetele. Hüdrandid peavad vastama
siseministri määrusele nr. 37 2010.a, EVS-EN 14339:2005 (maaalused) ja EVS-EN 14384:2005
(maapealsed).
Paigaldatavad hüdrandid peavad olema surveklassiga PN10, soojustatud, varustatud siibriga, teleskoopse
tõusutoruga, automaatse tühjendusklappiga ja drenaažitoruga. Väljapoole sõiduteed paigaldatakse
tuletõrjehüdrant sõidutee servast kuni 2,5 m kaugusele.
Maa-alune tuletõrjehüdrant peab paiknema kaevus selliselt, et oleks võimalik paigaldada püstik ning
liitmiku ja kaevuluugi ülaservade vaheline kaugus peab olema 0,2-0,4m. Hüdrandi ja peatoru vaheline
ühendustoru peab olema minimaalse pikkusega. Hüdrandi automaattühjendusklapp tuleb ühendada
drenaažitoruga, millega tagatakse püsttoru tühjenemine peale siibri sulgemist. Hüdrandi drenaažtoru
ümbritseda dreeniva killustikupadjaga, mille paksus drenaažtoru alla jääb minimaalselt 200mm.
Killustikupadja alla paigaldada filterkangas.
Hüdrantide paigaldamisel ja tähistamisel jälgida siseministri määrusele nr. 37 2010.a. Tuletõrjehüdrandi
viit paigaldatakse hoone seinale, tarale või muule alusele tuletõrjehüdrandist maksimaalselt 20 m
kaugusele ja 2,5 m kõrgusele maapinnast ning nende puudumisel spetsiaalsele tulbale
tuletõrjehüdrandist maksimaalselt 10 m kaugusele ja 1,5 m kõrgusele maapinnast. Maapealse
tuletõrjehüdrandi viida võib paigaldada maapealse hüdrandi kattele. Paigaldatava tuletõrjehüdrandi viida
taust on valgustpeegeldava kattega. Hüdrandi asukoht tuleb tähistada vastavalt kehtestatud nõuetele,
nõuetekohase kirjeldusega varustatud sildiga.
Vajadusel Töödevõtja täpsustab Tellijaga hüdrandi lahendust. Hüdrandi paigaldamisel järgida tootja
juhendeid ja nõudeid.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 8/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
2.2.7 Likvideeritavad torustikud ja kaevud
Kasutusele mitte jäävad torustikud ja kaevud likvideerida vastavuses AS Tallinna Vesi nõuetega.
Torustiku likvideerimine eraomaniku kinnistul kooskõlastada täiendavalt kinnistu omanikuga.
Kaevamisega objektil mahajäetavate torude laed lõhutakse, torud täita liiva seguga. Juhul kui ei ole
otstarbekas olemasolevat toru lahti kaevata või likvideeritavad torud ei jää kaeviku alasse peab
likvideeritava toru täitma kergbetooniga.
Veetorustiku likvideerimine teha vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimisel on keelatud
veetorustikku või ühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemisega ning sellelt spindli
eemaldamisega. Juhul, kui olemasolev sõlm on lahendatud sadulaga, siis toru likvideerimise käigus tuleb
sadul eemaldada ning asendada remondimuhviga. Kui olemasolev sõlm on lahendatud kolmikuga ja
vahetult peale kolmikut siibriga, siis kuulub siiber likvideerimisele ja toruotsa suletakse pimeäärikuga.
Mahajäetavate kaevude lae katteplaadid koos malmluukidega demonteerida. Pärast uue torustiku
paigaldamist kaev täita tihendatud liivaga kuni teekatte aluse killustiku kihini.
Demonteeritavad kaevu elemendid kooskõlastatult AS Tallinna Vesi esindajaga käidelda vastavalt
jäätmekäitluse eeskirjadele. AS Tallinna Vesi torustikel tagastada malmist kaevuluuk, demonteeritavad
sulgelemendid ja hüdrandid AS-ile Tallinna Vesi.
2.3 Torustiku paigaldamine
Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist
RIL 77. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.
Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest.
Kaevikud sügavusega üle 1 m näha ette toestusega. Kaeviku põhjalaius min. 1m. Kaevikud tuleb
toestada nii, et oleks tagatud vajalik tööohutus ja heakord. Kui tööde käigus selgub, et mõnda lõiku ei
saa antud meetoditega rekonstrueerida, tuleb antud lõik teha lahtise ehitusviisiga.
Survetorud paigaldatakse min. 1.8m sügavusele maapinnast toru peale. Isevoolsed torustikud
paigaldatakse min. 1.4m sügavusele maapinnast toru peale.
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik
tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele, mille konstruktsioon on
järgmine:
Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt min. 150mm sõltuvalt toru läbimõõdust.
Tasanduskiht tehakse killustikust või kruusast (osakeste suurus 16-32mm, killustiku purunemiskindlus
LA≤30). Tasanduskiht tihendatakse vibroplaadi abil vältides aluspõhja struktuuri rikkumist. Tasanduskihi
tihendusaste peab olema vähemalt 95%. Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja
ühendusosad ei saaks vigastatud. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele
ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad tihedate kaitsekorkidega
sulgeda.
Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv, kruus või
killustik (fraktsiooniga 4÷12mm) tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Algtäitematerjal lisatakse
kolmes osas. Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb
toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani
ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht
ulatub 300mm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi ja kaugemal mehhanismidega.
Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede projekteerimise standarditele. Toru pealispinnast
üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle 300mm. Algtäite ja täitekihi
tihendusaste peab olema vähemalt 98%.
Projekteeritud veetorustike maandamissügavus sõltub eelkõige olemasolevate veetorustike
kõrgusarvudest ühendussõlmedes, projekteeritud kanalisatsioonitorustike sügavusest ning olemasolevate
ristuvate kommunikatsioonide sügavusest, kuid tagatud peab olema minimaalne sügavus 1,8 m toru
peale.
Projekteeritud veetorustiku ristumisel kommunikatsioonidega tagada standardijärgsed vahekaugused.
Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemine on näidatud pikiprofiilidel orienteeruvalt.
Ehitatavate veetorustike ristumistel teiste olemasolevate kommunikatsioonidega ning paralleelsel
lahtikaevamisel tuleb olemasolevad kommunikatsioonid kaitsta ja toestada, vältimaks nende vigastamist,
nihkumist ja vajumist (meetmed kooskõlastada kohapeal vastavate kommunikatsioonide valdajatega
ehituse käigus).
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 9/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
2.4 Rekonstrueerimine kinnisel meetodil
Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt
Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas
projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt
võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud
ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi
taastamise ulatus).
Rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike olukorra väljaselgitamiseks peab esmalt torustiku läbi
pesema ja viima läbi TV-uuringu. TV-uuringu põhjal määratakse kindlaks võimalik
rekonstrueerimismeetod.
Torustike puhul, mille olemasolev hüdrauliline olukord ei võimalda saavutada kinnisel meetodil
rekonstrueeritud torustiku vastavust uutele torustikele esitatavatele nõuetele, tuleb rekonstrueerida
lahtisel meetodil (s.t. torustiku asendamise teel). TV-uuring ei ole vajalik torustike puhul, mis
rekonstrueeritakse niikuinii lahtisel meetodil.
Rekonstrueerimisel/rajamisel tuleb kasutada torusid, mis on torude valmistaja poolt ette nähtud kinnisel
meetodil paigaldamiseks ja nendele torudele tuleb saada Tellija poolne kooskõlastus. Ehitaja vastutab
torustiku kaevikuta paigaldamisel töödega seotud pinnase liikumise seire eest, samuti tööde ja
külgnevate struktuuride ning sillutiste vigastuste ning kahjulike liikumiste ärahoidmise eest.
• Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde teostamise ajal ja pärast
torustiku paigaldamist ületada 3 mm.
• Ehitaja paigaldab mõõteseadmed, võtab lugemid ja ning esitab mõõtmistulemused Insenerile.
Instrumentidelt lugemite võtmine peaks toimuma Ehitaja poolt kaheksa nädala jooksul pärast torustiku
paigaldamist, et olla kindel kahjuliku pinnasevajumise puudumises.
Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EN 12889-le. Järgida tuleb
torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid ja head ehitustava ning Tellija Üldtingimusi koos Eritingimustega.
2.4.1 „Sukk“ – Inpipe
CIPP (cured in place pipe) - Inpipe „Sukk“ on tehnoloogia, mis on mõeldud isevoolsete
kanalisatsioonitorustike renoveerimiseks.
„Sukk“ meetodi alusmaterjaliks on klaaskiud, millest kootakse toru, millele järgnevalt toimub
klaaskiudkanga immutamine, kasutades erilist polüester- või vinüülestervaikusid. Inpipe tootmine vastab
kõigile tänapäeval kehtivatele nõuetele nii kvaliteedi kui keskkonnaohutuse osas. Elastne, vaikudega
immutatud „sukk“ paigaldatakse vana toru sisse suruõhu või veesurve abil. Kui toorikmaterjal on
olemasolevasse torusse sisestatud, siis alustatakse kuumutamist kas auru, vee või õhuga. Kuumutamise
käigus kivistub toorik („sukk”) vastu vana toru seina ning moodustab vana toru sees uue vastupidava
toru.
Erinevad toorikmaterjalid võimaldavad renoveerida järgnevaid torustikke: peatrassid, majaühendused,
maja vertikaaltorustikud ja kohtparandusi.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 10/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
3 EHITUSTÖÖDE PLANEERIMINE
Alljärgnevalt kirjeldatakse ehitustööde planeerimise üldiseid nõudeid.
3.1 Load ja litsentsid
Ehitustööde teostaja (edaspidi Töövõtja) peab organiseerima oma tegevuseks, töötades platsil või mujal,
transpordiks, kohaleveoks, teede sulgemiseks, ühistranspordiliinide ümberkorraldamiseks, puude
saagimiseks, prahi ja ohtlike jäätmete ladustamiseks, ajutiste vee-, kanalisatsiooni-, drenaaži- ja
elektriühenduste tegemiseks ja erakinnistutel töötamiseks jne kõik vajalikud kooskõlastused, load ja
litsentsid.
Omavalitsuses nõutud kinnituste, lubade ja protseduurireeglite kohta saab informatsiooni omavalitsusest.
Töövõtja peab järgima kõiki asjassepuutuvate ametkondade, võrguvaldajate ja maaomanike poolt
kohaldatud nõudeid, juhiseid ja piiranguid.
Kaevetööde tegemisel juhinduda kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadest.
Enne ehitustöid tuleb filmida kogu tööpiirkond, ning edastada vaatluse elektroonilisel kandjal tellijale.
Eriline tähelepanu pöörata kaevetööde lähedal paiknevatele hoonetele, sissesõitudele, aedadele,
olemasolevatele truupidele ja kraavidele. Töövõtja peab olemas suuteline ehitustööde ajal tõestama
milline oli olukord enne töödega alustamist.
Kõik kaeveloa ja liikluskorraldusega seotud kulud kannab töövõtja, samuti peab töövõtja arvestama
võimalike kulutustega seoses tundmatute ja geoalustel mitteolevate kommunikatsioonide
ümberpaigutamisega.
3.2 Tööohutuse plaan
Teostada vastavalt kehtivale määrusele „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“.
3.3 Materjalide ladustamine ja transport
Enne tarnet tehasest või töökojast peavad seadmed olema hoolikalt puhastatud, kaitstud vigastuste,
mustuse ja korrosiooni vastu ja pakendatud vastavalt. Pakendada tuleb selliselt, et saadetised jõuaksid
sihtpunkti ilma kahjustusteta olenemata ilmastikust või kasutatavast transpordiliigist.
Ladustusplatsi asukoht tuleb määrata koos Tellijaga.
3.4 Töövõtja ehitusplats ja selle korrashoid
Ladustuskohad peavad vastama ladustavate seadmete ja materjalide iseloomule ja
ladustamistingimustele. Need tuleb paigaldada selliselt, et nad häiriks võimalikult vähe kogukonda ja et
kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud.
Töövõtja on täielikult vastutav platsi korrashoiu eest ja peab seda ka pidevalt jälgima.
Töövõtja peab pidevalt korras hoidma platsi juurdepääsuteed ja kõnniteed, teed peavad olema kõva
kattega ja ilma takistusteta läbitavad. Platsile, teedele ja kõnniteedele ei tohi ladustada muda ega
ehitusprahti, need tuleb transportida koheselt selleks ettenähtud kohtadesse.
Töövõtja peab ehitusplatsi korras hoidma ja likvideerima koheselt puudused, mida esitab järelevalve,
Tellija või kohaliku omavalitsuse esindaja.
3.5 Objekti silt
Objekti silt paigaldada tööpiirkonna otstesse, ning põhitänavatega ristumise kohtadesse nähtavale kohale
kogu ehitamise ajaks. Objekti sildi asukohad peavad tagama, et kogu töömaa alas oleks reaalselt näha
nõutav info. Silt peab pidevalt olema puhas ja korrektne, ning täidetud loetavalt.
Objekti silt peab sisaldama Ehitusseaduses § 29 (2) 3) nõutud infot (Info ehitise, ehitusloa, ehitamise
alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve
tegija kohta) ja Tallinnas ehitades lisaks Tallinna linna kaevetööde eeskirjas nõutud infot.
3.6 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised
Geodeesial mitte kajastatud rajatiste puhul peab Töövõtja teavitama Tellijat leitud kajastamata rajatistest
ning ehitustöödega ei või jätkata enne kui ei ole välja selgitatud, kellele olemasolevad rajatised kuuluvad,
kes on nende omanik. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne
kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 11/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, gaas, elekter, telefon, teed, tänavad,
kõnniteed jms. Lubatud on lühiajalised katkestused vastavalt kohalikele ja ametkondlikele eeskirjadele ja
määrustele.
Töövõtja peab enne kaevetööde teostamist saama kõik vajalikud load vastavatelt ametkondadelt, kelle
rajatised asuvad kaevetööde piirkonnas. Enne tööde alustamist peab Töövõtja olema absoluutselt kindel,
et ta ei kahjusta ühtegi olemasolevat rajatist. Töövõtja peab korraldama kõik rajatiste omanike poolt
ettekirjutatud vajalikud tegevused, et piisavalt kaitsta olemasolevaid rajatisi – telefoni- ja elektrikaableid,
gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, sademevee ja kaugküttetorustikke ning muid rajatisi. Nimetatud rajatiste
rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud
kulutused ja ametkondade nõuded.
Kui Töövõtja juhtub tööde käigus kahjustama olemasolevaid rajatisi olenemata sellest kas vastavad
kohad olid märgitud või mitte peab ta viivitamatult teavitama juhtunust rajatiste omanikke ja Tellijat.
Töövõtja peab võimalikud kahjustused omal kulul korrastama.
Kui tööde käigus on vajalik ajutiselt teha avad aedadesse, seintesse või vallidesse tuleb need
viivitamatult peale vajaduse lõppemist taastada esialgne olukord nii nagu Tellija seda nõuab. Ehitaja peab
teostama kontrollkaevamisi ja kasutama vastavat metoodikat olemasolevate rajatiste leidmiseks, et
vähendada nende rikkumisega seotud riske ja katma kõik sellega seonduvad kulutused.
3.7 Ehitus-kaevetööde organiseerimine ja ehitusaegne liikluskorraldus
Enne tööde alustamist peab Töövõtja esitama Tellija esindajale ehitus-kaevetööde kava ja tööplatsi
organiseerimise skeemplaani, millel on näidatud soojakute, töökodade, laoplatside, võimalike
juurdepääsuteede ja muude ehitusööde läbiviimiseks vajalike objektide asukohad. Samuti esitatakse
võimalik ehituspiirkonna ajutise liikluskorralduse skeem.
Töövõtja peab ise leidma optimaalsed, keskkonnasäästlikud ja kohalike elanike vajadusi maksimaalselt
arvestavad lahendused valitud ehituspiirkonnas. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega
juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse
omandis.
Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid, mis ei ole avalikud
riigiteed. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde
lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Tellija märkused.
3.8 Tänavate ja kõnniteede sulgemine
Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki
asjaosalisi, ametkondi ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku
omavalitsuse vastutavat töötajat ja esitama neile ehitusplatsil asuvatele objektidele juurdepääsu skeemi
või kava. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste
äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Tellijale.
Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja
töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile.
3.9 Vee ja heitvee tõkestamine
Töövõtja peab teostama kõik ajutised tööd ja võtma tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada
olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, mille kallal töid ei tehta, kuid võivad olla mõjutatud tööde
teostamisest, normaalse funktsioneerimise.
Töövõtja peab hoidma kõik tööpaigad vabad veest ja heitveest ning arvestama kõiki riske, mis võivad
kaasneda ükskõik millise üleujutusega. Sellise ohu korral peab Töövõtja platsile organiseerima piisava
võimsusega pumbad ja kasutama muid meetmeid, et hoida tööplatsid ja kaevikud kuivad.
3.10 Katsetamine ja tööde vastuvõtmine
3.10.1 Surveproovide teostamise nõuded
Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele mille pikkus on
vähemalt 10m. Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 300m.
Surveproovi korraldab ehitaja AS Tallinna Vesi esindaja juuresolekul.
Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab
olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei
tohi teha avatud kaevikuga! Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata
sulgelementi.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 12/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna
seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru
nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse
fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.
Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Läbipesu aeg leppida eelnevalt
kokku AS Tallinna Vesi dispetšeriga telefonil 6262400.
3.10.2 Isevoolse torustiku kaameravaatlus
Kõikidele isevoolsetele torustikele (torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus.
Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute
genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja
formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema
kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega.
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja
kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega).
Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht
olema valmis ja tihendatud.
Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud. Juhul kui veetasapind
vaadeldavas torus on vaatlust segavalt kõrge, korraldab videovaatluse tellija veeärastamise või -
tõkestamise. Veeärastamine toimub kaameravaatluse tellija kulul.
Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse
tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud.
Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera
sõidab kaevu suunas). Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide
vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on
eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt
tähelepanu pööratud. Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik
teostada korduv kaameravaatlus.
Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti
likvideerimist täiendava kaameravaatluse.
Vaadeldavale torustikule ja torustiku kaevudele peab olema tagatud kaameraauto takistusteta
juurdepääs. Juurdepääsutee peab kandma kaameraautot.
Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda
täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul.
Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad.
3.10.3 Isevoolsete torustike veepidavuskatse
Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib
kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika
määrab Insener.
3.10.4 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll
Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib
kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja
silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning
tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.
3.10.5 Ehitustööde üleandmine
Töövõtja peab ehitustöid dokumenteerima vastavalt Ehitusseaduse § 31 ja MKMm nr 71, 27.12.02.
Ehitusdokumendid tuleb pärast ehitustööde lõppu anda üle Insenerile, kes edastab need pärast
kontrollimist Tellijale. Eksemplaride arv lepitakse kokku Tellijaga.
Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja lisaks eelnevale ette valmistama,
komplekteerima ning sobivalt köidetuna Insenerile esitama kasutusloa taotlemiseks vajalikud
dokumendid vastavalt Ehitusseaduse § 33.
Insener väljastab Töövõtjale vastuvõtuakti siis kui Töövõtja on täitnud järgmised kohustused:
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 13/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
- kui ta on teinud taotluse vastuvõtuakt väljastada vastavalt Lepingule;
- on teostanud protsesside lõpetamiskatsetused vastavalt Lepingule, Töökirjeldusele ja
tööprojektile, AS Tallinna Vesi Tehnilised nõuded;
- on Tellijale üle andnud teostusdokumendid, sh joonised vastavalt Lepingule ja Töökirjeldusele, AS
Tallinna Vesi Tehnilised nõuded;
- on Tellijaile üle andnud kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud vastavalt Lepingule ja
töökirjeldusele, AS Tallinna Vesi Tehnilised nõuded;
- on koolitanud ja instrueerinud Tellija poolt nimetatud personali vastavalt Lepingule ja
töökirjeldusele.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 14/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
4 KESKKONNAKAITSE
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru,
betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada
ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja
kvaliteedi.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima
keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt
jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
4.1 Puude ja haljasalade kaitsmine
Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude
tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt Tallinna Linnavolikogu
määrusele 17 19.05.2011.
Tööde teostamisel tuleb järgida järgmisi leevendusmeetmeid:
torustike rekonstrueerimisel lahtisel meetodil kasutada olemasolevaid trassikaevikuid;
torustikud näha ette ja rajada olemasolevatele teedele või nende vahetusse lähedusse;
tööde teostamisel tuleb ette näha kõik vajalikud leevendusmeetodid ja keskkonnakaitselised abinõud.
Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta eemaldada,
teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi
projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui Inseneri arvates on
mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga
vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega.
Kaevetööd, mida teostatakse puule lähemal kui 2 m, tehakse käsitsi. Seejuures üle neljasentimeetrise
läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Pärast trassi mahamärkimist ja enne kaevetöödele asumist tuleb
trassi koridor koos Tallinna keskkonnaameti haljastusspetsialistiga üle vaadata. Puude ja haljastuse
kaitseks tuleb teostatavad ehitustööd teha maksimaalselt nn. kinnisel meetodil.
Ehitustööde perioodil kasutada kõrghaljastuse kaitseks tüvekaitseid. Väärtuslikele töötsoonis asuvatele
puudele tuleb seada tarand ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt. Töötsoonis
ehitusmehhanismidele ette jäävatele puuokstele tellida arboristi poolt lõikus. Hoolduslõikuse luba taotleda
Tallinna Keskkonnaametilt.
4.2 Koristamine
Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus.
Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse
ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt
lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise
käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt või Inseneriga kokkulepitud korras.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab
töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada omanikujärelevalve ja
asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna
naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud
veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine
kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud.
Lõpp-koristus
Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus
tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid,
tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema
alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp-koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase
taastamist.
Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt
kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed, peab töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle
rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 15/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete
nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav
kontrollimiseks. Torustike ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine
peab toimuma legaalsel viisil.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 16/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
5 OLEMASOLEVATE KAABELIINIDE KAITSMINE
KAEVETÖÖDEL
Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega,
projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja
arusaamadele kvaliteetsest tööst.
Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste
asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavad
nõuded (näiteks toestamine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel.
Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Olemasolevate
kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdaja ettekirjutustest ja kehtivatest
normidest.
Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende
haldaja poolt antud juhistele.
Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need
nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaitsmise tehnilised lahendused, mida ei
ole toodud projektis, lepitakse kokku tööde teostaja ja võrguvaldaja Ehitusjärelvalve spetsialisti poolt
enne kaevetööde alustamist.
Lahtikaevatud kaabelliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse
vastu.
Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele
mõeldud täidise tihedusele.
Varem paigaldatud torude, seadmete, tarindite jmt läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste
omaniku juhendite kohaselt ja omaniku või tema esindaja juuresolekul.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase
sulatamisega.
Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste ja muu
omandi häirimise või kokkuvarisemise.
Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise sügavuseni, mida dikteerib
pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist.
Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks
torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine.
Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma
kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side).
Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei jääks pingesse
ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate
pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.
Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga.
Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles esinevad võimalikud
vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist.
Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused:
Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.
Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa
alusel
Mehhanismide kasutamine kaablite kaitsevööndis on keelatud.
Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal, nende ülesõit, väljakaevatud sidekanalisatsiooni,
sidekaablite ülesõit, materjalide ja raskuste paigaldamine nende peale on keelatud.
Äärekivide paigaldamisel tagada sidekanalisatsiooni trassi servast horisontaal kujul puhas vahe vähemalt
min.0,3 meetrit. Sidevõrkude peale pikalt äärekivid mitte paigaldada.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 17/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
5.1 Sideliini kaitsmine
Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja
koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja
koostada kaetud tööde aktid. Sidekanalisatsiooni torude kontrollimine organiseerib Elioni Ehitusjärelvalve
tel. 6524000
Kui läbitavuse kontrolli käigus on selgunud, et tööde käigus on kanalisatsioonile tekitatud vigastusi
(nihkeid , vajumisi) tuleb sidekanalisatsioonile lisada kaks 100 mm PVC OPTO toru ja siduda need
kaevudega.
Kõik sideliinirajatiste kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul.
Ehitustööde teostaja peab arvestama kuludega Elionile kuuluvate siderajatiste kaitsmiseks -
kaablikanalisatsiooni torude ja maakaablite asukoha määramiseks, käsitsi väljakaevamiseks, ajutiseks
ülesriputamiseks, sulundseina ehitamiseks, postide toestamiseks, purunenud sidetorude ja kaablite
remondiks ja asendamiseks jms.
5.2 Eritingimused:
Elion Ettevõtted Aktsiaselts tingimused, mis kuuluvad Töövõtjale täitmiseks:
1. Õhuliinid
1.1 Lõigus Järve tänav 38 kuni 12 on Elionil väljaehitatud õhukaablid ja postid. Kui ehitustööde
teostamisel on vaja ajutiselt ümber tõsta õhukaableid, tuleb tööd Tellija kulul tellida AS ELTEL
NETWORKS. Peale kaevetööde lõpetamist tagada õhukaablite taastamine ja sidepostide vertikaal
asend kaevetööde piirkonnas.
2. Kaablikanalisatsioon
2.1 Kuna tugiseina tüüpi pole projekti koosseisus määratud, tagada ehitustööde ajal:
2.1.1 Tugiseina ristumisel sidetrassidega tuleb tugiseina jätta aknad
2.1.2 Tugisein peab ulatama vähemalt 0, 5 m kõrgemale lähimast sidetorust
2.2 Juhul kui toimub ristumine sidetrassiga ja kaeviku laius on üle 2 meetri tuleb paigaldada üle kaeviku
serva tala ja teostada sidetorude riputus sellisel viisil et see ei vigasta sidetorusid
2.3 Enne katete taastamist võtta ühendust ELIONiga ja leppida kokku kaablikaevude m1135 ja m1125
kaevuluukide vahetus ja reguleerimine. Ehitamise käigus vigastatud sidekanalisatsioonitorud ja
kaablid remonditakse ehitaja/tellija kulul.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 18/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
6 OLEMASOLEVATE GAASITORUSTIKE KAITSMINE
KAEVETÖÖDEL
Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega,
projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja
arusaamadele kvaliteetsest tööst.
Gaasitorustike kaitset reguleerivad:
Küttegaasi ohutuse seadus ja sellest lähtuvad määrused.
Kohalike omavalitsuste (KOV) kaevetööde eeskirjad
KOV ehitusmäärused.
Eesti Gaasiliidu juhend G2-1 Polüetüleenist gaasitorustike paigaldamine
Ettevõttestandard EGV-TS 6:2008 Gaasiehitise tähistamine ja ohutusmärgid.
Ettevõttestandard GV-TS 8:2014 Võrguarmatuuri kaitsekaped.
Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada gaasitorustiku puutumatus ja nõuetekohane paiknemissügavus
vastavalt standardile EVS 843: Linnatänavad.
Kõvakattega pindadel tuleb kasutada sulgeseadmeid millel on teleskoopspindlid ning mille ümbrus peab
olema tihendatud.
Kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest mis võib kahjustada gaasitorustikku. Kooritud pinnasel,
gaasitorustiku kohal, ei ole lubatud rasketehnika liikumine. Mehhanismide kasutamine lähemal kui 2
m gaasitorustikust on keelatud. Gaasitoru vahetus läheduses tuleb kaevata käsitsi. Gaasitorustikule peab
olema tagatud täies ulatuse ligipääs. Äärekivi paigaldamist gaasitoru kohale tuleb vältida.
Vertikaalplaneerimise käigus viia kaitsekaped planeeritud tasapinnale täites EVG-TS 8:2014
normdokumendi „Võrguarmatuuri kaitsekaped“ nõudeid.
Kaevetööde käigus torustikule tekitatud vigastused parandatakse vigastuse tekitaja kulul.
Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine
jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel.
Tegevused võrguarmatuuri kahjustamise korral
Võrguarmatuuri või kaitsekape kahjustamise korral on torustiku kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:
koheselt peatama oma tegevuse;
viivitamata teavitama võrguarmatuuri kahjustamisest EGV-d või tema esindajat;
võtma tarvitusele abinõud võrguarmatuuri edasiste kahjustuste ärahoidmiseks;
kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast;
piiritlema ohutsooni märkelintidega.
Võrguarmatuuri kahjustamise korral koostab EGV töötaja kohapeal võrguarmatuuri kahjustamise
kohta nõuetekohase akti. Koostatud akti õigsust kinnitavad akti koostaja ja kahjustuse tekitaja oma
allkirjadega. Akti koostaja fikseerib aktis kahju tekitanud isiku, vigastatud võrguarmatuuri, kahju
tekkimise aja, asukoha ja asjaolud ning muud olulised sündmusega seotud faktid ja pildistab
sündmuskoha.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 19/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
7 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri
1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva
enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada
tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja
ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas
kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada
kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi.
Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad
olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.
Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas
veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku valitsusega,
metsaomanikuga, maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti
haljastustöödel.
Tagasitäidetav pinnas peab vastama järgmistele tingimustele: pinnase suurim osiste läbimõõt ei tohi
ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest; pinnas peab olema tihendatav; tihendamise käigus ei tohi jääda
pinnasesse tühikuid.
Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja selle
vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt
MKmm nr. 69 16.04.2003.a.
Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning
tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema
määruses nõutud dokumendid.
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 20/21
Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt
Töö nr: TL26-1/165-13
8 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail
aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele vastavalt. Samuti arvestab Tellija poolt esitatud
juhiseid. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete
käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse
vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr. 102 kehtestatud jäätmekategooriate
nimistule kuuluvad kategooriasse kood17 – ehitus- ja lammutuspraht.
Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada
käitlusettevõttesse. Jäätmete edasine suunamine on esitatud allpool toodud tabelis. Kogused on
hinnangulised ja tuleb täpsustada ehitustööde käigus vastavalt töövõtja poolt teostatud töödele.
Katetetaastamise jäätmemahud toodud katetetaastamise projektis.
Jäätmete käitlemine
Jrk. Nr. Jäätme liik Kogus Ühik Käitlus
ca 2625 Viiakse ehitusjäätmete ladustamise paika või
1 Väljakaevatud pinnas m3
taaskasutatakse muldes.
ca 205 Jäätmed purustatakse ja viiakse ehitusjäätmete
2 Väljakaevatav torustik m
ladustamise paika
Väljakaevatav asbest Jäätmed antakse üle ohtlikud jäätmeid
3 ca 115 m
torustik käitlevale ettevõttele
Metall tagastatakse Tellijale.
Kaevud, hüdrandid ja/või
4 ca 32 tk Ülejäänud jäätmed purustatakse ja viiakse
siibrid likvideerida
ehitusjäätmete ladustamise paika
Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba.
Juhul, kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui eespool
olevas tabelis esitatud, tuleb see täiendavalt kooskõlastada Tallinna Keskkonnateenistusega. Jäätmete
kohta teha jäätmeõiend. Tööde lõpetamise järel koostatud jäätmeõiend kinnitatakse Tallinna
Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas.
Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel tagasitäitena. Tänavaalusel alal tohib tagasitäitena kasutada
vaid ehitusliiva.
Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Tallinna Keskkonnaameti
jäätmehoolde osakonnas ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele.
Koostas: L.Pekri
Vastutav spetsialist: K.Kaskla
AS Infragate Eesti
veebruar 2014 leht 21/21
Saatja: Kaupo Kaskla - INFRAGATE <
[email protected]>
Saatmisaeg: 6. oktoober 2014. a. 15:14
Adressaat: TJA - Avalik
Teema: Koosk�lastus taotlus
Manused: TL26-1-VK01_plaan.pdf; TL26-1_Seletuskiri.pdf
Tere,
AS Infragate Eesti teostab AS Tallinna Vesi tellimusel vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimist�id
J�rve tn ja Tuisu tn.
J�rve tn 10 juures minnakse u 16 meetri ulatuses veetorustikuga raudtee kaitsev��ndisse. Seoses sellega
palume �le vaadata ja
Koosk�lastada projektlahendus.
Lugupidamisega,
Kaupo Kaskla
AS Infragate Eesti
53 425 589