dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekti kooskõlastamine. Kaitsevöönd. AS Infragate Eesti

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 6. oktoober 2014
Viit
14-1463-001
Registreeritud
6. oktoober 2014
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Infragate Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8S Raudteeliiklusregistri pidamine (2014-2017) (Suletud)
Sari
8-6S Ehitisregistriga seonduvad dokumendid (Suletud)
Toimik
14-1463
Vastutaja
TJA Migratsioon (Raudteeinfrastruktuuri osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. november 2014

Failid

  • 📎infragate kaaskiri.txt1 KB
  • 📎TL26-1_Seletuskiri.pdf404 KB
  • 📎TL26-1-VK01_plaan.pdf3181 KB

Sisu (failidest)

Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 SISUKORD SISUKORD 1 1 Üldosa 3 1.1 Projekti nimetus ................................................................................................... 3 1.2 Projekti tellija ....................................................................................................... 3 1.3 Projekti asukoht.................................................................................................... 3 1.4 Projekti eesmärk................................................................................................... 3 1.5 Tööde teostamise alusmaterjal ............................................................................... 3 1.6 Geodeetiline alusmaterjal ....................................................................................... 4 1.7 Geoloogiline alusmaterjal ....................................................................................... 4 1.8 Olemasolev olukord ............................................................................................... 4 2 Projektlahendus 5 2.1 Projekteeritud torustikud ....................................................................................... 5 2.1.1 Projekteeritud veevarustus ............................................................................. 5 2.1.2 Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon ja sademevesi .............................. 6 2.2 Nõuded ehitustöödele ............................................................................................ 6 2.2.1 Torud ja toruühendused ................................................................................. 6 2.2.2 Torustike tähistamine, märkelint ..................................................................... 7 2.2.3 Siibrid .......................................................................................................... 7 2.2.4 Kanalisatsiooni kaevud ................................................................................... 7 2.2.5 Liitmikud ja tihendid ...................................................................................... 8 2.2.6 Hüdrandid .................................................................................................... 8 2.2.7 Likvideeritavad torustikud ja kaevud ................................................................ 9 2.3 Torustiku paigaldamine.......................................................................................... 9 2.4 Rekonstrueerimine kinnisel meetodil ..................................................................... 10 2.4.1 „Sukk“ – Inpipe ........................................................................................... 10 3 Ehitustööde planeerimine 11 3.1 Load ja litsentsid ................................................................................................ 11 3.2 Tööohutuse plaan ............................................................................................... 11 3.3 Materjalide ladustamine ja transport ..................................................................... 11 3.4 Töövõtja ehitusplats ja selle korrashoid ................................................................. 11 3.5 Objekti silt ......................................................................................................... 11 3.6 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised ........................................................ 11 3.7 Ehitus-kaevetööde organiseerimine ja ehitusaegne liikluskorraldus ........................... 12 3.8 Tänavate ja kõnniteede sulgemine ........................................................................ 12 3.9 Vee ja heitvee tõkestamine .................................................................................. 12 3.10 Katsetamine ja tööde vastuvõtmine ...................................................................... 12 3.10.1 Surveproovide teostamise nõuded ................................................................. 12 3.10.2 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ............................................................... 13 3.10.3 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ........................................................... 13 3.10.4 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ......................................................... 13 AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 1/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 3.10.5 Ehitustööde üleandmine ............................................................................... 13 4 KeskKonnakaitse 15 4.1 Puude ja haljasalade kaitsmine ............................................................................. 15 4.2 Koristamine........................................................................................................ 15 5 Olemasolevate kaabeliinide kaitsmine kaevetöödel 17 5.1 Sideliini kaitsmine ............................................................................................... 18 5.2 Eritingimused: .................................................................................................... 18 6 Olemasolevate Gaasitorustike kaitsmine kaevetöödel 19 Tegevused võrguarmatuuri kahjustamise korral ................................................................. 19 7 Töötervishoid ja tööohutus 20 8 Jäätmekäitluskava 21 AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 2/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti nimetus Projekti nimetus: Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Projekti staadium: Tööprojekt Koostaja: AS Infragate Eesti Aadress: Kadaka tee 5, 10621 Tallinn Registrinumber: 10845129 MTR registreeringud: EP10845129-0001 EO10845129-0001 EK10845129-0001 EJ10845129-0001 Kontaktisik: Kaupo Kaskla Diplomeeritud ehitusinsener V Kutsetunnistus nr 063990 E-post: [email protected] Telefon: +372 626 7749 1.2 Projekti tellija Projekti tellija: AS Tallinna Vesi Aadress: Ädala 10, Tallinn 10614 Kontaktisik: Vesta Lembinen E-post: [email protected] Telefon: +372 626 2200 1.3 Projekti asukoht Projekti asukohaks on Tallinn, Kristiine linnaosa, Järve tn ja Tuisu tn. 1.4 Projekti eesmärk Käesoleva projekti eesmärgiks on rekonstrueerida olemasolev kanalisatsioonitorustik Järve ja Tuisu tänaval. Järve tänavale rajatakse uus veetorustik ühendamaks olemasolevat tänavatorustiku kõrgemasse survetsooni. 1.5 Tööde teostamise alusmaterjal Projektlahenduse koostamise aluseks on standardid, normid, õigusaktid ja varem teostatud projekteerimistööd ning uuringud, Eesti Vabariigi seadusandlus ning Tellija lähteülesanne. Projekt on koostatud tööprojekti mahus. Loetelu kasutatud alusmaterjalidest:  EVS 907:2010 – Rajatise ehitusprojekt  EVS 843:2003 – Linnatänavad. Osa 11 Tehnovõrgud  EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk  EVS 835:2014 – Hoone veevärk  EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon  EVS-EN 1610:2007 - Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine  EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS-EN 14339:2005 – Maa-alused tuletõrjehüdrandid  EVS-EN 14384:2005 - Sambakujulised tuletõrjehüdrandid  RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  Tallinna Vesi tehnilised tingimused http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283.  Tallinna linna kaevetööde eeskiri. Tallinna linnavolikogu 02.09.2004 määrus nr. 32.  Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Tallinna linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr. 28.  Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. Siseministri määruse 18.08.2010a nr37  Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu. Vabariigi Valitsuse 6. Aprilli 2004 a määrus nr 102 on toodud jäätmekategooria koodid. https://www.riigiteataja.ee/akt/104042012005 AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 3/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 Kõik projekteerimis- ja ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, õigusaktidele, normidele ja standarditele. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmise vastutus lasub Töövõtjal. Lähtutud on järgmiste organisatsioonide projekteerimise ja tehnilistest tingimustest:  Tallinna linnavalitsuse Projekteerimistingimused PT190490  Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon. Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele. Nr. 216878 Töökoostamisel on oldud teadlikud järgnevate alas kehtivate, algatatud ja koostamisel olevate ehitusprojektide ja detailplaneeringutega:  Järve tn, Alajaama tn, Seebi tn, Tondi tn, Kotka tn, Tulika tn; Järve-Endla 110 kV kaabelliin L8013 MUUDATUSPROJEKT. Elering AS. 1.6 Geodeetiline alusmaterjal Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset geodeetilist mõõtkavas 1:500 koostatud Sirkel & Mall Geodeesia OÜ poolt (töö nr 513-13, mõõtmisaeg 10.10.2013.a) 1.7 Geoloogiline alusmaterjal Projekteerimiseks on teostatud geoloogiline aruanne OÜ Rakendusgeoloogia poolt (töö 14-001(4) 05.2014) 1.8 Olemasolev olukord Projektiga rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik asub Järve tänaval sõidutee ääres ning Tuisu tn sõidutees. Torustikuks on keraamiline ja asbestist toru Ø150 -300. Olemasoleva torustiku seisukord on viletsast kuni eriti viletsani. Rekonstrueeritavas torustiku lõigus on torustik amortiseerunud ning vajab uuendamist. Lisaks vajavad torustikul rekonstrueerimist betoonist tänavakaevud. Täpsem info torude olukorra kohta leidub piirkonnale teostatud TV-uuringu aruandest. Järve tn asetseb paralleelselt kolm veetoru alates Järve tn 21 kinnistust kuni Alajaama tänavani, millest üks on Ø1000 veetoru. Ø1000 veetorust on tehtud väljavõtted hüdrantidele ning tänavatorustikele. Kõik torud on töös ning varustavad kinnistuid veega. Järve tn 34 kuni Tuisu tn läbib kinnistuid samuti vana olemasolev toru dn50 malm. Alajaama tänaval asetseb Ø200 kõrgemasurvetsooni toru. Tänava alal on olemas järgnevad tehnovõrgud: kanalisatsioon, vesi, sademeveetorud, kõrgepinge, keskpinge ja madalpinge kaablid ning õhuliinid, tänava valgustus, sidekaablid ja torud, soojatorustik ja gaasitorustikud. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 4/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 2 PROJEKTLAHENDUS 2.1 Projekteeritud torustikud Ehitustööd tuleb teostada vastavalt tehnovõrguvaldajate nõuetele ja tingimustele. Enne pakkumuse teostamist tuleb Töövõtjal käia kohapeal tutvumas objekti olemasoleva olukorraga ja olemasolevate kommunikatsioonidega (nt. side/elektri/valgustus postidega). Vastavalt Töövõtja poolt planeeritavale kaeve meetodile tuleb Töövõtjal arvestada kõikide kuludega tööde teostamiseks, milleks võivad olla nt. elektripostide, kaablite ja torustike toestamine , kaeviku lahtikaevamine pikemalt või laiemalt, tugiseinte rajamine, kaasaarvatud need mis pole näidatud joonisel ning maha jäetud kommunikatsioonide likvideerimine. Olemasoleva Ø1000 veetorustiku rajamissügavus ja täpne paiknemine on teadmata. Samuti on teadmata torustikule rajatud tugede asukohad. Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Lahtise kaevendi puhul kaitsta kaablid lõhestatud Ø160 A-klassi PVC torudega ristumiskohast ning lisaks ulatudes üks meeter üle kummalegi poole ristumiskohast. Kaablite lahtikaevamisel pikemalt kui 3m kaablid toestada. Kaeviku jooned ja tugiseina asetus on orienteeruv, lõplik lahendus sõltub olemasolevast olukorrast. Kaeviku kaevamisel sügavamale kui 1,0 meetrit tuleb kaevik toestada tugiseintega. Tugiseinte asukoht joonisel on orienteeruv. Puude langetamiseks tuleb taotleda raie luba ning Töödevõtja katab kõik kulud seoses puude maha võtmisega (ka. asendusistutamine). Kanalisatsioonitorustiku ja veetorustiku ristumisel tuleb viia veetorustik üle või all poolt kanalisatsioonitorustiku, kas painutades või kasutades põlvi. Ø1000 veetorustiku ja rajatava veetorustiku ristumisel viia rajatav veetorustik üle või all poolt kanalisatsioonitorustiku kas painutades või kasutades põlvi. 2.1.1 Projekteeritud veevarustus Käesoleva projektiga rajatakse/rekonstrueeritakse alates Tuisu tänava veetorust kuni Alajaama tn asuva veetoruni uus veetorustik paralleelselt olemasoleva Ø1000 veetoruga kasutades ära juba eelnevalt rajatud olemasolevat Ø63 veetoru. Majaühendused Ø1000 veetorust rajatakse ümber uuele torule. Uue tänavatoru diameetri vahemik on De63 kuni De160 PE PN10. Olemasolevad hüdrandid jäävad ühendatuks Ø1000 veetoruga. Alates Järve tn 21 kinnistust kuni Järve tn 5 kinnistuni on tänavale rajatud lisaks Ø1000 veetorule De63 PE toru, millest enamjaolt on rajatud paarituarvuga kinnistute majaühendused. Uus rajatav torustik hakkab asuma paarisarvus kinnistute poolele. Paarituarvuga kinnistute majaühendusi ei tooda üle uuele rajatavale torustikule. Tööde käigus tuleb rekonstrueerida kolm siibrikaevu ning rajada kaks uut kaevu. Olemasolevad kaevud tuleb rekonstrueerida kasutades torkreet tehnoloogiat. Vajadusel tuleb kaevupäis asendada, mis kuulub rekonstrueerimise mahtu. Antud projektiga likvideeritakse Järve tn 34 kuni Järve tn 46 kinnistul paiknev olemasolev veetorustik. Olemasoleva veetorustiku saab likvideerida alles peale ümberühendamisi. Uus rajatav torustik ja olemasolev Ø1000 veetoru jäävad ühendusse sõlmedes V-023a, V-026, H-032, V- 033. Sõlmes V-027 ja V-033 on ühenduses omavahel rajatav ja olemasolev De63 veetorustik. Käesoleva tööga rajatakse üks uus hüdrant H-024a ja rekonstrueeritakse kaks hüdranti H-016 ja H-032. Torustiku sõlmed rajada vastavalt sõlme skeemil toodud lahendusele (joonis TL26-VK-05). Torustik rajatakse lahtisel meetodil. Ehitustööde käigus täpsustada sõlmede V-026 ja V-023a lahendus. Tellija poolt on Projekteerijale edastatud info võimalikkusest sulgeda Ø1000 veetoru ning teostada sõlme lahendused vastavalt sõlme skeemidele. Juhul kui tööde käigus selgub, et Ø1000 veetoru ei ole võimalik sulgeda, siis tuleb Töövõtjal arvestada kõikide lisakulude ja riskidega, mis kaasneb alternatiivse lahenduse leidmiseks. Projekteerija ei vastuta Ø1000 veetoru mitte sulgemisest tekkinud lisakulutuste eest. Juhul, kui ehitustöid segab Järve tn 10 kinnistupiirist väljapoole rajatud aed, tuleb Tallinna Linnaplaneerimisametiga (TLPA) kooskõlastada luba aia likvideerimiseks. Maakraani paiknemine sõltub rajatud aia asukohast ning tuleb täpsustada tööde käigus koos Tellijaga. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 5/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 Käesoleva projektiga rekonstrueerita liitumistorustiku, vastavalt asendiplaanil näidatule VK-01. Projektiga rajatakse kahele kinnistule veevarustuse liitumispunkt (Järve tn 44 ja 46). Järve tn 24 majaühendus tuleb ühendada rajatava De63 toruga. Lisada siiber torustikule teiselpool teed asuva De63 torustiku suunas. Olemasoleva veetorustiku saab likvideerida alles peale ümberühendamisi. Kinnistutel Järve tn 36, 38, 40 ja 42 tuleb teostada torustike ümberühendused ja olemasolevate veetorustike likvideerimine kinnistu sees. Ehitustööde käigus tuleb täpsustada harutorude ja olemasolevate liitumistorustike läbimõõte ning ühendusi. Vajadusel Projekteerija täpsustab projektis sõlmede lahendusi. Täpsem sõlmede skeem on esitatud joonisel VK-06. Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal täpsustada olemasolevate veetorude läbimõõte. Vajadusel Projekteerija täpsustab projekti. 2.1.2 Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon ja sademevesi Olemasolevad reoveekanalisatsiooni ja sademeveetorud Järve ja Tuisu tänaval rekonstrueeritakse lahtisel meetodil De160, De200, De250 ja De315 toruga. Ühel kinnistul rekonstrueeritakse liitumistorustik dn200 kinnisel meetodil „sukk“ meetod. Samuti rajatakse üks 560/500 palliga restkaev koos De200 sademeveetoruga. Tuisu tn 12 kinnistu liitumistorustik tuleb rekonstrueerida „sukk“ meetodil vältimaks torustiku peal/lähedal asetseva elektriposti kahjustamist ja muutusi pinnases. Enne ehitustöödega alustamist veenduda kinnise meetodil rajamise võimalikkuses. Vastavalt geodeesia infole Järve tn 40 kinnistu liitumistorustikul pole piisav kalle. Kalde parandamiseks peaks kinnistusisese kaevu ja torustiku kõrgemale paigutama (geodeesial nr. 28). Käesolev töö ei kuulu antud projekti mahtu ja liitumistorustik rekonstrueeritakse kinnistupriini olemasoleva kaldega. Vastavalt geodeesia infole Järve tn 44 kinnistu liitumistorustikul praktiliselt puudub kalle. Kalde viimiseks vastavalt normile rajatakse kinnistu seest olevast kaevust GEO-35 kuni K-020 uus torustik. Kinnistusisese kaevu kahjustamisel, tuleb kaev välja vahetada. Enne ehitustööde algust täpsustada olemasoleva Ø1000 veetoruga ristumisel veetorustiku sügavust. Vajadusel peab korrigeerima Järve tn kanalisatsioonitorustiku profiili. Projekteerija ei vastuta veetorustiku rajamissügavuse ja paiknemise info eest, kuna tegelik info selgub alles lahtikaevamisel ning Tellijal puudub täpne info rajatud torustiku kohta. Kinnisel ja lahtisel meetodil rekonstrueerimise ulatus on näidatud ära plaanil. Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on esitatud lähtuvalt Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega. Rekonstrueeritavate torustikele on teostatud TV-uuring AS Tallinna Vesi poolt. Olemasolevate torude diameetrid ja materjali info on võetud TV-uuringu aruandest. Kui seinad ei ole veetihedad asendada kogu kaev koos päisega. Kui kinnisel meetodil paigutamise korral kaevu kahjustatakse nõnda, et seda ei ole võimalik enam rekonstrueerida, tuleb kaev välja vahetada uuega. Kaevu läbimõõt kooskõlastada tellijaga. Käesoleva projektiga rekonstrueerita liitumistorustiku, vastavalt asendiplaanil näidatule VK-01. Projektiga rajatakse kahele kinnistule kanalisatsiooni liitumispunkt (Tuisu tn 10 ja Järve tn 44a). Kõik ehitustööd toimuvad väljapool erakinnistuid avalikul teemaal. Järve tn 36 kinnistu liitumistorustik vastavalt kinnistuomaniku infole on dn100. Enne ehitustöid täpsustada olemasolevat läbimõõtu ning vajadusel kasutada üleminekut De160 torule enne kaevu. Enne kaevude ja materjalide tellimist täpsustada kõikide olemasolevate torustike ühendamisel olemasolevate torustike läbimõõte ja kõrgusi. Lõigus K-002 kuni K-001 kanalisatsioonitorustiku rajamisel tuleb veetorustik samuti rekonstrueerida, kui ehitustööde käigus vana malm toru ei õnnestu säilitada. 2.2 Nõuded ehitustöödele 2.2.1 Torud ja toruühendused Veetoru materjaliks on PE (polüetüleen) De160mm kuni De32mm. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile. Projekteeritava lahtise ehitusviisi isevoolse kanalisatsioonitorustiku läbimõõt on De160 ja De315 PVC klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2) ja materjal peab olema ettenähtud kasutada reoveekanalisatsiooni jaoks. Sademeveetorudeks kasutada, kas PVC või PP materjalist torusid SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2). AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 6/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 Kanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401-1:1998 (PVC) või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (vt http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283 ). PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega alates De50 läbimõõdust, tuleb vältida mehaanilisi liitmikke. Väiksemate läbimõõtude korral või kui ei ole võimalik tagada keevitamiseks vajalikku kuiva toru on lubatud toru ja armatuuri ühendamine pinnases kasutamiseks sertifitseeritud mehaaniliste liitmikega. Ehitatava toru ühendamisel olemasoleva toruga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest. Keras De110 PE torustiku mitte kasutada, ainult latis toru. Ühendusel ol.oleva plasttoruga kasutada tõmbekindlaid liideseid, kui ei ole võimalik tagada keevituseks vajalikku kuiva toru või ol.olev toru ei ole keevitamist võimaldavast materjalist. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile – EVS-EN12201. Minimaalne surveklass PN10. Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile - EVS-EN1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN1852 või EVS-EN13476. Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2:2009 või omama vastavat toote ohjet. Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124:1999. 2.2.2 Torustike tähistamine, märkelint Survetorustiku külge on ette nähtud kinnitada kontrolltraadiga märkekaabel. Survetorustiku toru kohale (ca 300...400 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine: veetorustik – sinine, tekstiga VESI kanalisatsioon – punane, tekstiga KANAL survekanalisatsioon– kollane, tekstiga SURVEKANAL Survetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1,5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval sulgemisarmatuuri kapede alla. 2.2.3 Siibrid Hall- või tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega. Siibrid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. Siibrite spindlipikenduste kaped peavad olema kandejõuga 400 kN. Liiklusalal kasutada fikseeritud malmkaasi. Väljaspool liiklusala kasutada vähemalt 200mm läbimõõduga kapesid (vt http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283 ). 2.2.4 Kanalisatsiooni kaevud Reoveekanalisatsiooni vaatluskaevudena kasutada Ø400/315mm, Ø560/500mm, Ø800/500mm, Ø1125/630mm plastkaevusid. Lubatud on kasutada ka raudbetoonkaeve. Raudbetoonkaevudel, kus on vajalik „ujuvat tüüpi“ kaevu päise paigaldamine, kasutada plastmansetti. Paigaldamisel lähtuda tootja AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 7/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 poolsetest paigaldusjuhistest. Kaevud peavad olema tehaseliselt valmistatud teleskoopsed polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468. De200/160mm kontrolltorud võib kasutada liitumispunktidena reoveeühendustel kohtades kus ühendustoru ja kinnistutoru kulgevad sirgel trassil, on ühtlase kaldega ja ühendustoru suubumisel peatorustikku on vähemalt Ø400mm kaev. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevuluugid ei tohi kolksuda (vt http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283 ). Tagada kaevu luukide jäämine maapinna ja asfaltkatte tasapinnale. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke ning kapesid. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Poltkinnitustega luukide kasutamine on lubatud vaid majaühendustel kuni läbimõõduni dn50. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kõik ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kaevu tõusutoru rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Haljasalal asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb (juhul, kui Insener seda nõuab) varustada raudbetoonist luukidega ja/või tähistada märketulpadega. Haljasaladel paigaldada kapede ja kaevu luukide alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas. Joonis 1 Tugirõngaga kaevu skeem (allikas: http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283) 2.2.5 Liitmikud ja tihendid Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. 2.2.6 Hüdrandid Tuletõrje veevarustus on projekteeritud vastavalt EVS 812-6:2012 nõuetele. Hüdrandid peavad vastama siseministri määrusele nr. 37 2010.a, EVS-EN 14339:2005 (maaalused) ja EVS-EN 14384:2005 (maapealsed). Paigaldatavad hüdrandid peavad olema surveklassiga PN10, soojustatud, varustatud siibriga, teleskoopse tõusutoruga, automaatse tühjendusklappiga ja drenaažitoruga. Väljapoole sõiduteed paigaldatakse tuletõrjehüdrant sõidutee servast kuni 2,5 m kaugusele. Maa-alune tuletõrjehüdrant peab paiknema kaevus selliselt, et oleks võimalik paigaldada püstik ning liitmiku ja kaevuluugi ülaservade vaheline kaugus peab olema 0,2-0,4m. Hüdrandi ja peatoru vaheline ühendustoru peab olema minimaalse pikkusega. Hüdrandi automaattühjendusklapp tuleb ühendada drenaažitoruga, millega tagatakse püsttoru tühjenemine peale siibri sulgemist. Hüdrandi drenaažtoru ümbritseda dreeniva killustikupadjaga, mille paksus drenaažtoru alla jääb minimaalselt 200mm. Killustikupadja alla paigaldada filterkangas. Hüdrantide paigaldamisel ja tähistamisel jälgida siseministri määrusele nr. 37 2010.a. Tuletõrjehüdrandi viit paigaldatakse hoone seinale, tarale või muule alusele tuletõrjehüdrandist maksimaalselt 20 m kaugusele ja 2,5 m kõrgusele maapinnast ning nende puudumisel spetsiaalsele tulbale tuletõrjehüdrandist maksimaalselt 10 m kaugusele ja 1,5 m kõrgusele maapinnast. Maapealse tuletõrjehüdrandi viida võib paigaldada maapealse hüdrandi kattele. Paigaldatava tuletõrjehüdrandi viida taust on valgustpeegeldava kattega. Hüdrandi asukoht tuleb tähistada vastavalt kehtestatud nõuetele, nõuetekohase kirjeldusega varustatud sildiga. Vajadusel Töödevõtja täpsustab Tellijaga hüdrandi lahendust. Hüdrandi paigaldamisel järgida tootja juhendeid ja nõudeid. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 8/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 2.2.7 Likvideeritavad torustikud ja kaevud Kasutusele mitte jäävad torustikud ja kaevud likvideerida vastavuses AS Tallinna Vesi nõuetega. Torustiku likvideerimine eraomaniku kinnistul kooskõlastada täiendavalt kinnistu omanikuga. Kaevamisega objektil mahajäetavate torude laed lõhutakse, torud täita liiva seguga. Juhul kui ei ole otstarbekas olemasolevat toru lahti kaevata või likvideeritavad torud ei jää kaeviku alasse peab likvideeritava toru täitma kergbetooniga. Veetorustiku likvideerimine teha vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimisel on keelatud veetorustikku või ühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemisega ning sellelt spindli eemaldamisega. Juhul, kui olemasolev sõlm on lahendatud sadulaga, siis toru likvideerimise käigus tuleb sadul eemaldada ning asendada remondimuhviga. Kui olemasolev sõlm on lahendatud kolmikuga ja vahetult peale kolmikut siibriga, siis kuulub siiber likvideerimisele ja toruotsa suletakse pimeäärikuga. Mahajäetavate kaevude lae katteplaadid koos malmluukidega demonteerida. Pärast uue torustiku paigaldamist kaev täita tihendatud liivaga kuni teekatte aluse killustiku kihini. Demonteeritavad kaevu elemendid kooskõlastatult AS Tallinna Vesi esindajaga käidelda vastavalt jäätmekäitluse eeskirjadele. AS Tallinna Vesi torustikel tagastada malmist kaevuluuk, demonteeritavad sulgelemendid ja hüdrandid AS-ile Tallinna Vesi. 2.3 Torustiku paigaldamine Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Kaevikud sügavusega üle 1 m näha ette toestusega. Kaeviku põhjalaius min. 1m. Kaevikud tuleb toestada nii, et oleks tagatud vajalik tööohutus ja heakord. Kui tööde käigus selgub, et mõnda lõiku ei saa antud meetoditega rekonstrueerida, tuleb antud lõik teha lahtise ehitusviisiga. Survetorud paigaldatakse min. 1.8m sügavusele maapinnast toru peale. Isevoolsed torustikud paigaldatakse min. 1.4m sügavusele maapinnast toru peale. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele, mille konstruktsioon on järgmine: Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt min. 150mm sõltuvalt toru läbimõõdust. Tasanduskiht tehakse killustikust või kruusast (osakeste suurus 16-32mm, killustiku purunemiskindlus LA≤30). Tasanduskiht tihendatakse vibroplaadi abil vältides aluspõhja struktuuri rikkumist. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 95%. Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad tihedate kaitsekorkidega sulgeda. Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv, kruus või killustik (fraktsiooniga 4÷12mm) tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas. Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht ulatub 300mm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi ja kaugemal mehhanismidega. Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede projekteerimise standarditele. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle 300mm. Algtäite ja täitekihi tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Projekteeritud veetorustike maandamissügavus sõltub eelkõige olemasolevate veetorustike kõrgusarvudest ühendussõlmedes, projekteeritud kanalisatsioonitorustike sügavusest ning olemasolevate ristuvate kommunikatsioonide sügavusest, kuid tagatud peab olema minimaalne sügavus 1,8 m toru peale. Projekteeritud veetorustiku ristumisel kommunikatsioonidega tagada standardijärgsed vahekaugused. Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemine on näidatud pikiprofiilidel orienteeruvalt. Ehitatavate veetorustike ristumistel teiste olemasolevate kommunikatsioonidega ning paralleelsel lahtikaevamisel tuleb olemasolevad kommunikatsioonid kaitsta ja toestada, vältimaks nende vigastamist, nihkumist ja vajumist (meetmed kooskõlastada kohapeal vastavate kommunikatsioonide valdajatega ehituse käigus). AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 9/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 2.4 Rekonstrueerimine kinnisel meetodil Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus). Rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike olukorra väljaselgitamiseks peab esmalt torustiku läbi pesema ja viima läbi TV-uuringu. TV-uuringu põhjal määratakse kindlaks võimalik rekonstrueerimismeetod. Torustike puhul, mille olemasolev hüdrauliline olukord ei võimalda saavutada kinnisel meetodil rekonstrueeritud torustiku vastavust uutele torustikele esitatavatele nõuetele, tuleb rekonstrueerida lahtisel meetodil (s.t. torustiku asendamise teel). TV-uuring ei ole vajalik torustike puhul, mis rekonstrueeritakse niikuinii lahtisel meetodil. Rekonstrueerimisel/rajamisel tuleb kasutada torusid, mis on torude valmistaja poolt ette nähtud kinnisel meetodil paigaldamiseks ja nendele torudele tuleb saada Tellija poolne kooskõlastus. Ehitaja vastutab torustiku kaevikuta paigaldamisel töödega seotud pinnase liikumise seire eest, samuti tööde ja külgnevate struktuuride ning sillutiste vigastuste ning kahjulike liikumiste ärahoidmise eest. • Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde teostamise ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada 3 mm. • Ehitaja paigaldab mõõteseadmed, võtab lugemid ja ning esitab mõõtmistulemused Insenerile. Instrumentidelt lugemite võtmine peaks toimuma Ehitaja poolt kaheksa nädala jooksul pärast torustiku paigaldamist, et olla kindel kahjuliku pinnasevajumise puudumises. Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EN 12889-le. Järgida tuleb torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid ja head ehitustava ning Tellija Üldtingimusi koos Eritingimustega. 2.4.1 „Sukk“ – Inpipe CIPP (cured in place pipe) - Inpipe „Sukk“ on tehnoloogia, mis on mõeldud isevoolsete kanalisatsioonitorustike renoveerimiseks. „Sukk“ meetodi alusmaterjaliks on klaaskiud, millest kootakse toru, millele järgnevalt toimub klaaskiudkanga immutamine, kasutades erilist polüester- või vinüülestervaikusid. Inpipe tootmine vastab kõigile tänapäeval kehtivatele nõuetele nii kvaliteedi kui keskkonnaohutuse osas. Elastne, vaikudega immutatud „sukk“ paigaldatakse vana toru sisse suruõhu või veesurve abil. Kui toorikmaterjal on olemasolevasse torusse sisestatud, siis alustatakse kuumutamist kas auru, vee või õhuga. Kuumutamise käigus kivistub toorik („sukk”) vastu vana toru seina ning moodustab vana toru sees uue vastupidava toru. Erinevad toorikmaterjalid võimaldavad renoveerida järgnevaid torustikke: peatrassid, majaühendused, maja vertikaaltorustikud ja kohtparandusi. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 10/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 3 EHITUSTÖÖDE PLANEERIMINE Alljärgnevalt kirjeldatakse ehitustööde planeerimise üldiseid nõudeid. 3.1 Load ja litsentsid Ehitustööde teostaja (edaspidi Töövõtja) peab organiseerima oma tegevuseks, töötades platsil või mujal, transpordiks, kohaleveoks, teede sulgemiseks, ühistranspordiliinide ümberkorraldamiseks, puude saagimiseks, prahi ja ohtlike jäätmete ladustamiseks, ajutiste vee-, kanalisatsiooni-, drenaaži- ja elektriühenduste tegemiseks ja erakinnistutel töötamiseks jne kõik vajalikud kooskõlastused, load ja litsentsid. Omavalitsuses nõutud kinnituste, lubade ja protseduurireeglite kohta saab informatsiooni omavalitsusest. Töövõtja peab järgima kõiki asjassepuutuvate ametkondade, võrguvaldajate ja maaomanike poolt kohaldatud nõudeid, juhiseid ja piiranguid. Kaevetööde tegemisel juhinduda kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadest. Enne ehitustöid tuleb filmida kogu tööpiirkond, ning edastada vaatluse elektroonilisel kandjal tellijale. Eriline tähelepanu pöörata kaevetööde lähedal paiknevatele hoonetele, sissesõitudele, aedadele, olemasolevatele truupidele ja kraavidele. Töövõtja peab olemas suuteline ehitustööde ajal tõestama milline oli olukord enne töödega alustamist. Kõik kaeveloa ja liikluskorraldusega seotud kulud kannab töövõtja, samuti peab töövõtja arvestama võimalike kulutustega seoses tundmatute ja geoalustel mitteolevate kommunikatsioonide ümberpaigutamisega. 3.2 Tööohutuse plaan Teostada vastavalt kehtivale määrusele „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. 3.3 Materjalide ladustamine ja transport Enne tarnet tehasest või töökojast peavad seadmed olema hoolikalt puhastatud, kaitstud vigastuste, mustuse ja korrosiooni vastu ja pakendatud vastavalt. Pakendada tuleb selliselt, et saadetised jõuaksid sihtpunkti ilma kahjustusteta olenemata ilmastikust või kasutatavast transpordiliigist. Ladustusplatsi asukoht tuleb määrata koos Tellijaga. 3.4 Töövõtja ehitusplats ja selle korrashoid Ladustuskohad peavad vastama ladustavate seadmete ja materjalide iseloomule ja ladustamistingimustele. Need tuleb paigaldada selliselt, et nad häiriks võimalikult vähe kogukonda ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud. Töövõtja on täielikult vastutav platsi korrashoiu eest ja peab seda ka pidevalt jälgima. Töövõtja peab pidevalt korras hoidma platsi juurdepääsuteed ja kõnniteed, teed peavad olema kõva kattega ja ilma takistusteta läbitavad. Platsile, teedele ja kõnniteedele ei tohi ladustada muda ega ehitusprahti, need tuleb transportida koheselt selleks ettenähtud kohtadesse. Töövõtja peab ehitusplatsi korras hoidma ja likvideerima koheselt puudused, mida esitab järelevalve, Tellija või kohaliku omavalitsuse esindaja. 3.5 Objekti silt Objekti silt paigaldada tööpiirkonna otstesse, ning põhitänavatega ristumise kohtadesse nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks. Objekti sildi asukohad peavad tagama, et kogu töömaa alas oleks reaalselt näha nõutav info. Silt peab pidevalt olema puhas ja korrektne, ning täidetud loetavalt. Objekti silt peab sisaldama Ehitusseaduses § 29 (2) 3) nõutud infot (Info ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta) ja Tallinnas ehitades lisaks Tallinna linna kaevetööde eeskirjas nõutud infot. 3.6 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised Geodeesial mitte kajastatud rajatiste puhul peab Töövõtja teavitama Tellijat leitud kajastamata rajatistest ning ehitustöödega ei või jätkata enne kui ei ole välja selgitatud, kellele olemasolevad rajatised kuuluvad, kes on nende omanik. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 11/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, gaas, elekter, telefon, teed, tänavad, kõnniteed jms. Lubatud on lühiajalised katkestused vastavalt kohalikele ja ametkondlikele eeskirjadele ja määrustele. Töövõtja peab enne kaevetööde teostamist saama kõik vajalikud load vastavatelt ametkondadelt, kelle rajatised asuvad kaevetööde piirkonnas. Enne tööde alustamist peab Töövõtja olema absoluutselt kindel, et ta ei kahjusta ühtegi olemasolevat rajatist. Töövõtja peab korraldama kõik rajatiste omanike poolt ettekirjutatud vajalikud tegevused, et piisavalt kaitsta olemasolevaid rajatisi – telefoni- ja elektrikaableid, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, sademevee ja kaugküttetorustikke ning muid rajatisi. Nimetatud rajatiste rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded. Kui Töövõtja juhtub tööde käigus kahjustama olemasolevaid rajatisi olenemata sellest kas vastavad kohad olid märgitud või mitte peab ta viivitamatult teavitama juhtunust rajatiste omanikke ja Tellijat. Töövõtja peab võimalikud kahjustused omal kulul korrastama. Kui tööde käigus on vajalik ajutiselt teha avad aedadesse, seintesse või vallidesse tuleb need viivitamatult peale vajaduse lõppemist taastada esialgne olukord nii nagu Tellija seda nõuab. Ehitaja peab teostama kontrollkaevamisi ja kasutama vastavat metoodikat olemasolevate rajatiste leidmiseks, et vähendada nende rikkumisega seotud riske ja katma kõik sellega seonduvad kulutused. 3.7 Ehitus-kaevetööde organiseerimine ja ehitusaegne liikluskorraldus Enne tööde alustamist peab Töövõtja esitama Tellija esindajale ehitus-kaevetööde kava ja tööplatsi organiseerimise skeemplaani, millel on näidatud soojakute, töökodade, laoplatside, võimalike juurdepääsuteede ja muude ehitusööde läbiviimiseks vajalike objektide asukohad. Samuti esitatakse võimalik ehituspiirkonna ajutise liikluskorralduse skeem. Töövõtja peab ise leidma optimaalsed, keskkonnasäästlikud ja kohalike elanike vajadusi maksimaalselt arvestavad lahendused valitud ehituspiirkonnas. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis. Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid, mis ei ole avalikud riigiteed. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Tellija märkused. 3.8 Tänavate ja kõnniteede sulgemine Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat ja esitama neile ehitusplatsil asuvatele objektidele juurdepääsu skeemi või kava. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Tellijale. Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. 3.9 Vee ja heitvee tõkestamine Töövõtja peab teostama kõik ajutised tööd ja võtma tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, mille kallal töid ei tehta, kuid võivad olla mõjutatud tööde teostamisest, normaalse funktsioneerimise. Töövõtja peab hoidma kõik tööpaigad vabad veest ja heitveest ning arvestama kõiki riske, mis võivad kaasneda ükskõik millise üleujutusega. Sellise ohu korral peab Töövõtja platsile organiseerima piisava võimsusega pumbad ja kasutama muid meetmeid, et hoida tööplatsid ja kaevikud kuivad. 3.10 Katsetamine ja tööde vastuvõtmine 3.10.1 Surveproovide teostamise nõuded Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele mille pikkus on vähemalt 10m. Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 300m. Surveproovi korraldab ehitaja AS Tallinna Vesi esindaja juuresolekul. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga! Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 12/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Läbipesu aeg leppida eelnevalt kokku AS Tallinna Vesi dispetšeriga telefonil 6262400. 3.10.2 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:  Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega).  Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.  Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud. Juhul kui veetasapind vaadeldavas torus on vaatlust segavalt kõrge, korraldab videovaatluse tellija veeärastamise või - tõkestamise. Veeärastamine toimub kaameravaatluse tellija kulul.  Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud.  Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus.  Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse.  Vaadeldavale torustikule ja torustiku kaevudele peab olema tagatud kaameraauto takistusteta juurdepääs. Juurdepääsutee peab kandma kaameraautot. Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad. 3.10.3 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener. 3.10.4 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. 3.10.5 Ehitustööde üleandmine Töövõtja peab ehitustöid dokumenteerima vastavalt Ehitusseaduse § 31 ja MKMm nr 71, 27.12.02. Ehitusdokumendid tuleb pärast ehitustööde lõppu anda üle Insenerile, kes edastab need pärast kontrollimist Tellijale. Eksemplaride arv lepitakse kokku Tellijaga. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja lisaks eelnevale ette valmistama, komplekteerima ning sobivalt köidetuna Insenerile esitama kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid vastavalt Ehitusseaduse § 33. Insener väljastab Töövõtjale vastuvõtuakti siis kui Töövõtja on täitnud järgmised kohustused: AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 13/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 - kui ta on teinud taotluse vastuvõtuakt väljastada vastavalt Lepingule; - on teostanud protsesside lõpetamiskatsetused vastavalt Lepingule, Töökirjeldusele ja tööprojektile, AS Tallinna Vesi Tehnilised nõuded; - on Tellijale üle andnud teostusdokumendid, sh joonised vastavalt Lepingule ja Töökirjeldusele, AS Tallinna Vesi Tehnilised nõuded; - on Tellijaile üle andnud kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud vastavalt Lepingule ja töökirjeldusele, AS Tallinna Vesi Tehnilised nõuded; - on koolitanud ja instrueerinud Tellija poolt nimetatud personali vastavalt Lepingule ja töökirjeldusele. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 14/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 4 KESKKONNAKAITSE Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. 4.1 Puude ja haljasalade kaitsmine Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrusele 17 19.05.2011. Tööde teostamisel tuleb järgida järgmisi leevendusmeetmeid:  torustike rekonstrueerimisel lahtisel meetodil kasutada olemasolevaid trassikaevikuid;  torustikud näha ette ja rajada olemasolevatele teedele või nende vahetusse lähedusse;  tööde teostamisel tuleb ette näha kõik vajalikud leevendusmeetodid ja keskkonnakaitselised abinõud. Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui Inseneri arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega. Kaevetööd, mida teostatakse puule lähemal kui 2 m, tehakse käsitsi. Seejuures üle neljasentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Pärast trassi mahamärkimist ja enne kaevetöödele asumist tuleb trassi koridor koos Tallinna keskkonnaameti haljastusspetsialistiga üle vaadata. Puude ja haljastuse kaitseks tuleb teostatavad ehitustööd teha maksimaalselt nn. kinnisel meetodil. Ehitustööde perioodil kasutada kõrghaljastuse kaitseks tüvekaitseid. Väärtuslikele töötsoonis asuvatele puudele tuleb seada tarand ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt. Töötsoonis ehitusmehhanismidele ette jäävatele puuokstele tellida arboristi poolt lõikus. Hoolduslõikuse luba taotleda Tallinna Keskkonnaametilt. 4.2 Koristamine Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus. Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt või Inseneriga kokkulepitud korras. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada omanikujärelevalve ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud. Lõpp-koristus Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp-koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed, peab töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 15/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Torustike ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 16/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 5 OLEMASOLEVATE KAABELIINIDE KAITSMINE KAEVETÖÖDEL Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdaja ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaitsmise tehnilised lahendused, mida ei ole toodud projektis, lepitakse kokku tööde teostaja ja võrguvaldaja Ehitusjärelvalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist. Lahtikaevatud kaabelliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Varem paigaldatud torude, seadmete, tarindite jmt läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt ja omaniku või tema esindaja juuresolekul. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise sügavuseni, mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist. Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine. Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side). Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga. Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist. Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused:  Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.  Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel  Mehhanismide kasutamine kaablite kaitsevööndis on keelatud. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal, nende ülesõit, väljakaevatud sidekanalisatsiooni, sidekaablite ülesõit, materjalide ja raskuste paigaldamine nende peale on keelatud. Äärekivide paigaldamisel tagada sidekanalisatsiooni trassi servast horisontaal kujul puhas vahe vähemalt min.0,3 meetrit. Sidevõrkude peale pikalt äärekivid mitte paigaldada. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 17/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 5.1 Sideliini kaitsmine Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. Sidekanalisatsiooni torude kontrollimine organiseerib Elioni Ehitusjärelvalve tel. 6524000 Kui läbitavuse kontrolli käigus on selgunud, et tööde käigus on kanalisatsioonile tekitatud vigastusi (nihkeid , vajumisi) tuleb sidekanalisatsioonile lisada kaks 100 mm PVC OPTO toru ja siduda need kaevudega. Kõik sideliinirajatiste kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. Ehitustööde teostaja peab arvestama kuludega Elionile kuuluvate siderajatiste kaitsmiseks - kaablikanalisatsiooni torude ja maakaablite asukoha määramiseks, käsitsi väljakaevamiseks, ajutiseks ülesriputamiseks, sulundseina ehitamiseks, postide toestamiseks, purunenud sidetorude ja kaablite remondiks ja asendamiseks jms. 5.2 Eritingimused: Elion Ettevõtted Aktsiaselts tingimused, mis kuuluvad Töövõtjale täitmiseks: 1. Õhuliinid 1.1 Lõigus Järve tänav 38 kuni 12 on Elionil väljaehitatud õhukaablid ja postid. Kui ehitustööde teostamisel on vaja ajutiselt ümber tõsta õhukaableid, tuleb tööd Tellija kulul tellida AS ELTEL NETWORKS. Peale kaevetööde lõpetamist tagada õhukaablite taastamine ja sidepostide vertikaal asend kaevetööde piirkonnas. 2. Kaablikanalisatsioon 2.1 Kuna tugiseina tüüpi pole projekti koosseisus määratud, tagada ehitustööde ajal: 2.1.1 Tugiseina ristumisel sidetrassidega tuleb tugiseina jätta aknad 2.1.2 Tugisein peab ulatama vähemalt 0, 5 m kõrgemale lähimast sidetorust 2.2 Juhul kui toimub ristumine sidetrassiga ja kaeviku laius on üle 2 meetri tuleb paigaldada üle kaeviku serva tala ja teostada sidetorude riputus sellisel viisil et see ei vigasta sidetorusid 2.3 Enne katete taastamist võtta ühendust ELIONiga ja leppida kokku kaablikaevude m1135 ja m1125 kaevuluukide vahetus ja reguleerimine. Ehitamise käigus vigastatud sidekanalisatsioonitorud ja kaablid remonditakse ehitaja/tellija kulul. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 18/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 6 OLEMASOLEVATE GAASITORUSTIKE KAITSMINE KAEVETÖÖDEL Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Gaasitorustike kaitset reguleerivad:  Küttegaasi ohutuse seadus ja sellest lähtuvad määrused.  Kohalike omavalitsuste (KOV) kaevetööde eeskirjad  KOV ehitusmäärused.  Eesti Gaasiliidu juhend G2-1 Polüetüleenist gaasitorustike paigaldamine  Ettevõttestandard EGV-TS 6:2008 Gaasiehitise tähistamine ja ohutusmärgid.  Ettevõttestandard GV-TS 8:2014 Võrguarmatuuri kaitsekaped. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada gaasitorustiku puutumatus ja nõuetekohane paiknemissügavus vastavalt standardile EVS 843: Linnatänavad. Kõvakattega pindadel tuleb kasutada sulgeseadmeid millel on teleskoopspindlid ning mille ümbrus peab olema tihendatud. Kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest mis võib kahjustada gaasitorustikku. Kooritud pinnasel, gaasitorustiku kohal, ei ole lubatud rasketehnika liikumine. Mehhanismide kasutamine lähemal kui 2 m gaasitorustikust on keelatud. Gaasitoru vahetus läheduses tuleb kaevata käsitsi. Gaasitorustikule peab olema tagatud täies ulatuse ligipääs. Äärekivi paigaldamist gaasitoru kohale tuleb vältida. Vertikaalplaneerimise käigus viia kaitsekaped planeeritud tasapinnale täites EVG-TS 8:2014 normdokumendi „Võrguarmatuuri kaitsekaped“ nõudeid. Kaevetööde käigus torustikule tekitatud vigastused parandatakse vigastuse tekitaja kulul. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel. Tegevused võrguarmatuuri kahjustamise korral Võrguarmatuuri või kaitsekape kahjustamise korral on torustiku kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:  koheselt peatama oma tegevuse;  viivitamata teavitama võrguarmatuuri kahjustamisest EGV-d või tema esindajat;  võtma tarvitusele abinõud võrguarmatuuri edasiste kahjustuste ärahoidmiseks;  kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast;  piiritlema ohutsooni märkelintidega. Võrguarmatuuri kahjustamise korral koostab EGV töötaja kohapeal võrguarmatuuri kahjustamise kohta nõuetekohase akti. Koostatud akti õigsust kinnitavad akti koostaja ja kahjustuse tekitaja oma allkirjadega. Akti koostaja fikseerib aktis kahju tekitanud isiku, vigastatud võrguarmatuuri, kahju tekkimise aja, asukoha ja asjaolud ning muud olulised sündmusega seotud faktid ja pildistab sündmuskoha. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 19/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 7 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku valitsusega, metsaomanikuga, maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti haljastustöödel. Tagasitäidetav pinnas peab vastama järgmistele tingimustele: pinnase suurim osiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest; pinnas peab olema tihendatav; tihendamise käigus ei tohi jääda pinnasesse tühikuid. Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja selle vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt MKmm nr. 69 16.04.2003.a. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 20/21 Järve tn ja Tuisu tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise projekt Töö nr: TL26-1/165-13 8 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele vastavalt. Samuti arvestab Tellija poolt esitatud juhiseid. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr. 102 kehtestatud jäätmekategooriate nimistule kuuluvad kategooriasse kood17 – ehitus- ja lammutuspraht. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse. Jäätmete edasine suunamine on esitatud allpool toodud tabelis. Kogused on hinnangulised ja tuleb täpsustada ehitustööde käigus vastavalt töövõtja poolt teostatud töödele. Katetetaastamise jäätmemahud toodud katetetaastamise projektis. Jäätmete käitlemine Jrk. Nr. Jäätme liik Kogus Ühik Käitlus ca 2625 Viiakse ehitusjäätmete ladustamise paika või 1 Väljakaevatud pinnas m3 taaskasutatakse muldes. ca 205 Jäätmed purustatakse ja viiakse ehitusjäätmete 2 Väljakaevatav torustik m ladustamise paika Väljakaevatav asbest Jäätmed antakse üle ohtlikud jäätmeid 3 ca 115 m torustik käitlevale ettevõttele Metall tagastatakse Tellijale. Kaevud, hüdrandid ja/või 4 ca 32 tk Ülejäänud jäätmed purustatakse ja viiakse siibrid likvideerida ehitusjäätmete ladustamise paika Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba. Juhul, kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui eespool olevas tabelis esitatud, tuleb see täiendavalt kooskõlastada Tallinna Keskkonnateenistusega. Jäätmete kohta teha jäätmeõiend. Tööde lõpetamise järel koostatud jäätmeõiend kinnitatakse Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas. Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel tagasitäitena. Tänavaalusel alal tohib tagasitäitena kasutada vaid ehitusliiva. Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele. Koostas: L.Pekri Vastutav spetsialist: K.Kaskla AS Infragate Eesti veebruar 2014 leht 21/21 Saatja: Kaupo Kaskla - INFRAGATE <[email protected]> Saatmisaeg: 6. oktoober 2014. a. 15:14 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Koosk�lastus taotlus Manused: TL26-1-VK01_plaan.pdf; TL26-1_Seletuskiri.pdf Tere, AS Infragate Eesti teostab AS Tallinna Vesi tellimusel vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimist�id J�rve tn ja Tuisu tn. J�rve tn 10 juures minnakse u 16 meetri ulatuses veetorustikuga raudtee kaitsev��ndisse. Seoses sellega palume �le vaadata ja Koosk�lastada projektlahendus. Lugupidamisega, Kaupo Kaskla AS Infragate Eesti 53 425 589
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel