SISALDAB ÄRISALADUST
Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas
kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks määramata jätmise otsuse eelnõu
Tehnilise Järelevalve Amet
21. oktoober 2014
1
SISUKORD
SISUKORD ............................................................................................................................... 2
1. OTSUSE EELNÕU KOKKUVÕTE.................................................................................. 4
2. SISSEJUHATUS................................................................................................................... 6
2.1. Üldine õiguslik raamistik ................................................................................................ 7
2.2. ESS muudatused .............................................................................................................. 9
2.3. Koostöö Konkurentsiametiga ....................................................................................... 11
2.4. Riigisisene konsulteerimine ......................................................................................... 11
2.5. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu
liikmesriikide regulaatoritega ............................................................................................... 12
3. TURU PIIRITLEMINE ..................................................................................................... 12
3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid ..................................................................... 12
3.1.1. Turu piiritlemise õiguslik alus................................................................................ 12
3.1.2. Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted ................................................................ 13
3.1.3. Turgude seotus ....................................................................................................... 14
3.1.4. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted......................................... 15
3.2. Asjakohase turu piiritlemine: konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg ... 16
3.2.1. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse määratlemine .................................. 16
3.2.2. Turgude seotus ....................................................................................................... 18
3.2.3. Teenuse asendatavuse analüüs ............................................................................... 18
3.2.3.1. Nõudlusepoolne asendatavus .............................................................................. 18
3.2.3.1.1. Tagasihelistamise palve .................................................................................... 19
3.2.3.1.2. Võrkude vaheline kõne asendamine võrgusisese kõnega................................. 19
3.2.3.1.3. Võimalus asendada telefonikõne mobiiltelefonikõnega. ................................. 20
3.2.3.1.4. Telefonikõne asendamine internetipõhise (VoIP) kõnega ............................... 20
3.2.3.2. Pakkumisepoolne asendatavus ............................................................................ 24
3.2.3.3. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus ja SSNIP-testi rakendamise hindamine24
3.3. Turuosalised .................................................................................................................. 25
3.4. Asjakohase turu piiritlemine: geograafiline käibimisala ............................................... 27
3.5. Järeldus: asjakohane turg ............................................................................................. 27
4. TURUANALÜÜS ............................................................................................................... 28
4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted .................................................................................. 28
4.2. Turu ülevaade ja ajalugu ............................................................................................... 30
4.2.1. Ülevaade telefoniteenuste jaemüügiturust ............................................................. 30
4.3. Turujõu hindamine ........................................................................................................ 31
4.3.1. Turuosad ................................................................................................................. 31
4.3.2. Ettevõtjate üldine suurus ........................................................................................ 32
4.3.2.1. Sidevõrgu infrastruktuur ..................................................................................... 32
4.3.2.2. Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri ............................................................ 34
4.3.2.3. Kõne lõpetamise teenuse osutamise mahud ........................................................ 36
4.3.2.4. Järeldused ............................................................................................................ 38
4.3.3. Tasakaalustav ostja jõud......................................................................................... 38
4.3.4. Sisenemistõkked ..................................................................................................... 40
4.4. Konkurentsiprobleemid piiritletud turgudel .................................................................. 41
4.4.1. Võimalikud konkurentsiprobleemid ....................................................................... 41
4.4.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ja hindade analüüs .................................. 41
4.4.3. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine ........... 44
4.4.4. Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid ................................... 44
6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk ................................................................................. 46
2
6.2. Kohustuste kehtestamise alused .................................................................................... 46
6.3. Juurdepääsu kohustused ................................................................................................ 47
6.3.1. Juurdepääsu kohustuste eesmärk ............................................................................ 47
6.3.2. Juurdepääsu kohustuste kehtestamine ................................................................... 48
6.3.3. Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon .............................................. 49
6.4. Mittediskrimineerimise kohustus .................................................................................. 53
6.4.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk ........................................................... 53
6.4.2. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine .................................................. 53
6.4.3. Mittediskrimineerimise kohustuse motivatsioon ................................................... 54
6.5. Läbipaistvuskohustus .................................................................................................... 55
6.5.1. Läbipaistvuskohustuse eesmärk ............................................................................. 55
6.5.2. Läbipaistvuskohustuse kehtestamine .................................................................... 55
6.5.3. Läbipaistvuskohustuse kehtestamise motivatsioon ................................................ 56
6.6. Hinnakontrolli kohustus ................................................................................................ 58
6.6.1. Hinnakontrolli kohustuste eesmärk ja alused ......................................................... 58
6.6.2. Hinnakontrolli kohustuste kehtestamise motivatsioon ........................................... 60
6.6.2.1. TD HCA FDC metoodika kasutamisest loobumine ............................................ 62
6.6.2.2. BU pure LRIC metoodika põhine kõne lõpetamise piirhinna arvestamine ........ 68
6.6.3. Hinnakontrolliga seotud kohustuste kehtestamine ................................................ 73
6.6.4. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine .......... 75
6.6.5. Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu
suurendamine ................................................................................................................... 76
6.6. Kohustuste kehtivus turu analüüsi läbiviimise perioodi pikendamisel ........................ 77
6.7. Kohustuste täitmise tähtaeg ........................................................................................... 77
6.8. Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusest nr 8.3-11/10-001 tulenevate märkimisväärse
turujõuga ettevõtja kohustuste lõppemine. .......................................................................... 77
1. OTSUSE EELNÕU KOKKUVÕTE
01.07.2014 jõustus elektroonilise side seaduse muudatus, mille tulemusel viidi
Konkurentsiameti pädevuses olevad elektroonilise side turgude regulatsiooni funktsioonid
Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse. Seega alates 01.07.2014 viib elektroonilise side
turgude turuanalüüse läbi Tehnilise Järelevalve Amet.
3
18.11.2013 koostas Konkurentsiamet „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud
asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ kavandi ning tegi ettepaneku
tunnistada sideettevõtjad Elion Ettevõtted AS, Elisa Eesti AS, OÜ Eleks Telefon, GoNetwork
OÜ, Linxtelecom Estonia OÜ, AS Starman, OÜ Top Connect, AS STV, ja Riigi
Infokommunikatsiooni Sihtasutus telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks ning jätta sideettevõtjad ProGroup Holding OÜ ja Televõrgu AS
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata.
Konkurentsiamet viis eelnimetatud otsuse kavandi riigisisese konsulteerimise läbi 19.11.2013
- 20.12.2013. Konkurentsiametisse laekus riigisisese konsulteerimise lõpptähtpäevaks
vastulause kolmelt sideettevõtjalt. Riigisisesel konsulteerimisel esitatud arvamusi on lähemalt
käsitletud 06.03.2014 otsuse eelnõu lisas1 2, kus Konkurentsiamet on esitanud oma
seisukohad esitatud ettepanekutega arvestamise või arvestamata jätmise kohta ühes
põhjendusega.
Lisaks selgus riigisisese konsultatsiooni käigus ning täiendavalt läbiviidud turuanalüüsi
raames, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja staatusele
vastab ka OÜ Teqli Telecom. Seetõttu kaasati OÜ Teqli Telecom sarnaselt ülalnimetatud
sideettevõtjatega telefonivõrgus kõne lõpetamise turu osaliste koosseisu.
06.03.2014 koostas Konkurentsiamet eelnimetatud otsuse kavandist ja riigisisese
konsultatsiooni tulemustest lähtudes „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas
kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ eelnõu 2 ning teavitas sellest Euroopa
Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid.
Euroopa Komisjon leidis (kokkuvõtvalt) oma 07.04.2014 otsuses3, et Euroopa Komisjonil on
tõsiseid kahtlusi seoses 06.03.2014 otsuse eelnõus kavandatud hinnakohustuse vastavusega
juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2 koosmõjus
raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega 4. Eelkõige kahtles Euroopa Komisjon, kas
taotletav täiendav 20 kuu pikkune üleminekuperiood Euroopa keskmise BU pure LRIC
metoodika põhise piirhinna rakendamine lisaks Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituses 4
Euroopa Liidus püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta ettenähtud
üleminekuperioodile suurendab tõhusust ja parandab jätkusuutlikku konkurentsi, suurendades
seejuures võimalikult tarbijate kasu ja toetades Euroopa Liidu kodanike huve. Kahtlused
põhinevad eelkõige tõsiasjal, et Euroopa Liidu kodanikud ja tarbijad saaksid efektiivse
operaatori kuludel (see on BU pure LRIC metoodika põhistel kuludel) põhinevatest kõne
lõpetamise hindadest kasu palju hiljem, kui on ette nähtud eelnimetatud Komisjoni
1
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu
rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_lisa_2_Siseriik
liku_konsultatsiooni_tulemus_01_09_2014.docx
2
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu
rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_III_ring.pd
f
3
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lopetami
ne_fiks_vorgus/III_2._EE-2014-1572_Adopted_with_corrigendum_public_EN.pdf
4
ET L/124, 20.05.2009 67-74; http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2009.124.01.0067.01.EST
4
soovitusega. Nimetatud Euroopa Komisjoni seisukohast on toodud põhjalikum ülevaade
käesoleva otsuse eelnõu punktis 6.6.2.2. Veel palus Euroopa Komisjon ühtlustada
juurdepääsukohustuse sõnastust seoses Elionile ja alternatiivsetele operaatoritele kehtestatud
tehniliste ja majanduslike nõuetega, et vältida meetme eelnõus esinevat ebamäärasust. Vastav
sõnastuse paranduse on sisse viidud käesolevas otsuse eelnõu punktis 261. Turu piiritlemise
ja turuanalüüsi läbiviimise osas Euroopa Komisjon 06.03.2014 otsuse eelnõu kohta
vastuväiteid ei esitanud.
Samuti teavitas Euroopa Komisjon oma 07.04.2014 otsuses Konkurentsiametit, et on
alustanud 06.03.2014 otsuse eelnõu osas vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv)
artiklile 7a menetluse.
22.05.2014 esitas Euroopa Sideamet (BEREC) oma seisukoha5 seoses Euroopa Komisjoni
07.04.2014 otsusega ja leidis kokkuvõtvalt, et Euroopa Komisjoni tõsised kahtlused
Konkurentsiameti 06.03.2014 otsuse eelnõu vastavuse osas juurdepääsu käsitleva direktiivi
artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2 koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega
4 on enamasti põhjendatud.
Konkurentsiamet leidis läbiviidud analüüsi tulemusel ja Euroopa Komisjoni ning Euroopa
Sideameti poolt avaldatud seisukohti arvestades, et kavandatavate hinnakohustuste osas on
tekkinud vajadus nende ümberhindamiseks ning 25.06.2014 võttis Konkurentsiamet oma
06.03.2014 otsuse eelnõu kooskõlas Euroopa Komisjoni 15.10.2008 soovituse 2008/850/EÜ
punktiga 19 tagasi6.
01.09.2014 koostas Tehnilise Järelevalve Ameti uue „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks
määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise
ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ kavandi ja viis läbi
siseriikliku konsultatsiooni, mis kestis 01.09.2014 – 01.10.2014. Käesolevas otsuse eelnõu
lisas 4 esitab TJA seisukohad ja põhjendused nimetatud siseriikliku konsulteerimise raames
esitatud arvamuste arvestamise või arvestamata jätmise kohta.
Võrreldes 06.03.2014 otsuse eelnõuga on Tehnilise Järelevalve Amet muutnud telefonivõrgus
kõne lõpetamise hinnakohustusi, eelkõige Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika
põhise piirhinna rakendamise tähtaegasid (otsuse eelnõu punktides 6.6 koos alapunkidega).
Käesolevas dokumendis on Tehnilise Järelevalve Amet piiritlenud kooskõlas elektroonilise
side seaduse 5. peatükiga konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne
lõpetamise turu, teostanud piiritletud sideteenuse turul konkurentsiolukorra analüüsi ning
tuvastanud selle tulemusena, et sideteenuse turul ei toimi konkurents. Sellest tulenevalt on
Tehnilise Järelevalve Amet välja selgitanud piiritletud sideturul märkimisväärset turujõudu
omavad sideettevõtjad.
Turu piiritlemise tulemusel on Tehnilise Järelevalve Amet jõudnud järeldusele, et iga üksiku
telefonioperaatori telefonivõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi turuna.
Telefonivõrgus kõne lõpetamise turg hõlmab kõnede lõpetamist konkreetse sideettevõtja
sidevõrgus ning muid tooteid ja teenuseid, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks.
Eestis eksisteerivad sideettevõtjate Eesti Telekom AS, Elisa Eesti AS, OÜ Eleks Telefon,
GoNetwork OÜ, Linxtelecom Estonia OÜ, AS Starman, OÜ Top Connect, AS STV, OÜ
5
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu
rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_BEREC_opinion_phase_II_art_7a_EE2014_1572.pdf
6
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lopetami
ne_fiks_vorgus/III_T3_telefoniv6rgus_k6nel6petamise_tagasiv6tmise_taotlus_EE_2014_1572.pdf
5
Teqli Telecom ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus üleriigilised telefonivõrgus häälkõne
lõpetamise turud.
AS EMT (edaspidi EMT), Elion Ettevõtted AS ja AS Eesti Telekom (edaspidi Eesti Telekom)
ühinesid7 1.septembril 2014. Ühinemise tulemusena liitusid AS EMT ja Elion Ettevõtted AS
Eesti Telekom AS-ga. Ühisettevõtte ärinimeks sai AS Eesti Telekom, kasutusele jäid nii EMT
kui Elioni kaubamärgid. EMT ja Elioni poolt klientide ja koostööpartneritega sõlmitud
lepingud, samuti kõik muud õigused ja kohustused ning varad läksid ühinemise tulemusena
üldise õigusjärgluse alusel üle AS-ile Eesti Telekom. Käesolevas dokumendis kasutatakse
lisaks AS-i Eesti Telekom ärinimele selguse ja järjepidevuse huvides endiselt ka nimetust
Elion.
Tehnilise Järelevalve Amet hindas turuanalüüsi raames telefonivõrgus kõne lõpetamise turu
konkurentsiolukorda erinevate kriteeriumite alusel ning leidis, et sellel turul ei toimi
konkurents. Samuti, et piiritletud turul omavad nimetatud sideettevõtjad märkimisväärset
turujõudu.
Tehnilise Järelevalve Amet teeb ettepaneku tunnistada need sideettevõtjad telefonivõrgus
kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
Tulenevalt piiritletud sideteenuse turul kindlaks tehtud konkurentsiprobleemidest ja nende
lahendamise vajadusest, teeb Tehnilise Järelevalve Amet ettepaneku kehtestada
sideettevõtjatele Eesti Telekom AS, Elisa Eesti AS, OÜ Eleks Telefon, GoNetwork OÜ,
Linxtelecom Estonia OÜ, AS Starman, OÜ Top Connect, AS STV, OÜ Teqli Telecom ja
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus järgmised kohustused:
• juurdepääsu kohustused vastavalt otsuse eelnõu punktile 6.3.2.;
• mittediskrimineerimise kohustuse vastavalt otsuse eelnõu punktile 6.4.2.;
• läbipaistvuskohustus vastavalt otsuse eelnõu punktile 6.5.2.
• hinnakontrolli kohustused vastavalt otsuse eelnõu punktile 6.6.3.
2009. aastal tunnistati telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga
ettevõtjateks ProGroup Holding AS ja Televõrgu AS. Läbiviidud turu piiritlemise käigus
selgus, et need sideettevõtjad enam telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust ei osuta.
Tehnilise Järelevalve Amet teeb ettepaneku jätta ProGroup Holding OÜ ja Televõrgu AS
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata.
2. SISSEJUHATUS
Mõisted ja lühendid
TJA – Tehnilise Järelevalve Amet
MTE – märkimisväärse turujõuga ettevõtja
ESS – elektroonilise side seadus 8
Euroopa Sideamet9 - The Body of European Regulators for Electronic Communications
(BEREC)
7
https://www.elion.ee/infoportaal/uudised/27846/%5B%C3%84RI%5D+EMT%2C+Elioni+ja
+Eesti+Telekomi+%C3%BChinemine+on+j%C3%B5ustunud
8
RT I, 29.06.2014, 19, https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014019?leiaKehtiv
9
http://berec.europa.eu/
6
06.03.2014 otsuse eelnõu10 – Konkurentsiameti 06.03.2014 koostatud „Telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse“ eelnõu
Komisjoni soovitus11 - Euroopa Komisjoni soovitus Euroopa Liidus telefoni- ja
mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta
Raamdirektiiv12 - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta
Juurdepääsudirektiiv13 - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ
elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse
sidumise kohta
Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitus14 - Euroopa Komisjoni 2007. aasta
soovituses „Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja
teenuseturgude kohta“
Telefonivõrgus kõne lõpetamise turg - konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud
asukohas kõne lõpetamise turg
Eesti Telekom – AS Eesti Telekom
Elion – Elion Ettevõtted AS
Elisa – Elisa Eesti AS
Eleks Telefon – Elekts Telefon OÜ
GoNetwork – GoNetwork OÜ
Linxtelecom - Linxtelecom Estonia OÜ
Top Connect - OÜ Top Connect
Tele2 – Tele2 Eesti AS
Telset – Telset AS
Telefant – Telefant AS
Televõrgud – Televõrgu AS
Delvi Telecom – Delvi Telecom OÜ
Teqli Telecom - OÜ Teqli Telecom
ProGroup Holding - ProGroup Holding OÜ
RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
2.1. Üldine õiguslik raamistik
1. 2005. aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side seadus (edaspidi ESS), millega Eesti
võttis üle Euroopa Liidu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva
10
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu
rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_III_ring.pd
f
11
ET L/124, 20.05.2009 67-74; http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2009.124.01.0067.01.EST
12
http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?qid=1413368531399&uri=CELEX:02002L0021-20091219
13
http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?qid=1413369021881&uri=CELEX:02002L0019-20091219
14
Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within
the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC
of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic
communications networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 – 0069.
7
raamistiku15, mille eesmärgiks oli ühtsustada elektroonilise side valdkonna regulatsiooni
Euroopa Liidus liikmesriikides.
2. Raamistiku kohaselt peavad Euroopa Liidu liikmesriigi reguleerivad asutused viima
regulaarselt piiritletud sideteenuste turgudel läbi konkurentsiolukorra analüüsi kooskõlas
Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa Komisjoni
soovitustest ja suunistest16 ning Euroopa Kohtu otsustest (ESS § 43 ja 44).
3. Aastatel 2005 – 2007 viis Sideamet kooskõlas raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3
elektroonilise side turgudel läbi turuanalüüsid (esimene turuanalüüside läbiviimise etapp).
4. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Sideamet Euroopa Komisjoni soovitusest17 „Ex ante
põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta“,
mille lisas defineeriti 18 elektroonilise side turgu.
5. 31.12.2007 lõpetas Sideamet oma tegevuse ning tema ülesanded jagati Konkurentsiameti
ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Alates 1. jaanuarist 2008 viis elektroonilise side
turgudel turuanalüüse läbi Konkurentsiamet, kes alustas teist turuanalüüside läbiviimise
etappi 2008. aasta septembris. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Konkurentsiamet
Euroopa Komisjoni 2007. aasta soovituses „Ex ante põhimõttel reguleeritavate
elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta“18 (edaspidi Komisjoni 2007.
aasta toote- ja teenuseturgude soovitus) lisas 1 toodud elektroonilise side turgude loetelust
(7 turgu).
6. 2011. aastal alustas Konkurentsiamet kolmanda turuanalüüside läbiviimise etapiga.
7. 01.07.2014 jõustus elektroonilise side seaduse muudatus, mille tulemuse viidi
Konkurentsiameti pädevuses olevad elektroonilise side turgude regulatsiooni
funktsioonid TJA pädevusse. Seega alates 01.07.2014 viib elektroonilise side turgude
turuanalüüse läbi TJA.
8. Käesoleva otsuse eelnõuga piiritletakse Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude
soovituse lisa 1 punktis 3 nimetatud konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud
asukohas kõne lõpetamise turg ning piiritletud turul viiakse läbi turuanalüüs. Eelnevalt on
15
Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi 2002. a direktiivist
2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning
neljast eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu
7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele
juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi
2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -
teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli
2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris
(eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (“eridirektiivid”).
16
Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the
Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) (Text
with EEA relevance) http://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2002:165:0006:0031:EN:PDF .
17
http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1413443577109&uri=CELEX:32003H0311
18
Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within
the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC
of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic
communications networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 – 0069.
8
Sideamet ja Konkurentsiamet sarnasel turul viinud läbi turuanalüüsid 2007. ja 2010.
aastal.
9. 2010. aastal läbiviidud turuanalüüsi raames tunnistati nimetatud turul märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Televõrgud, Linxtelecom
Eesti, Top Connect, RIKS ja ProGroup Holding.
10. Kui turuanalüüsist tuleneb, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul toimib konkurents,
koostab TJA ESS § 44 lõige 7 kohaselt otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja
määramata jätmise kohta.
11. Kui TJA turuanalüüsi käigus tuvastab, et konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul
konkurents ei toimi ning nimetatud turul tegutsevad sideettevõtjad omavad eraldi või
ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, määratakse sideturul kindlaks
üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ning kooskõlas ESS-is sätestatud
alustega kehtestatakse neile asjakohased valdkonnaspetsiifilised kohustused.
12. 2011. aastal jõustunud ESS muudatustega võeti Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivid19 2009/140/EÜ ja 2009/136/EÜ, millega muudeti EL-i
elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku direktiive.
Direktiivide muutmise peamisteks eesmärgiks oli kohandada elektroonilist side turge
reguleerivat raamistikku selliselt, et reguleerimine, kus see on vajalik, oleks nii
sideettevõtjate kui ka riigi reguleerivate asutuste jaoks tõhus ja paindlik. Samuti oli
eesmärgiks toetada innovatsiooni ning tehnoloogia arengut ja - neutraalsust.
13. Järgmises otsuse eelnõu punktis 2.2. on ära toodud peamised valdkonnaspetsiifilisel
reguleerimist puudutavad direktiivide 2009/140/EÜ ja 2009/136/EÜ ülevõtmisest
tulenevad ESS muudatused, mis on asjakohased ka telefonivõrgus kõne lõpetamise
hulgituru kontekstis.
2.2. ESS muudatused
14. Kui 25.05.2011 kehtinud ESS § 44 järgi pidi Konkurentsiamet teostama piiritletud
sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi mitte harvem kui kord kolme aasta
jooksul, siis ESS muudatuste kohaselt võib TJA nimetatud kolmeaastast perioodi
pikendada. Seda juhul, kui TJA on turuanalüüside läbiviimise perioodi pikendamisest
Euroopa Komisjoni teavitanud ning Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate
saamisest sellele vastuväiteid esitanud (ESS § 44 lg 1).
15. TJA on kohustatud turuanalüüsi läbi viima ka lühema perioodi jooksul kui Euroopa
Komisjon muudab turgude loetelu puudutavat soovitust. Sellisel juhul teostab TJA
sideteenuse turu puhul, millest TJA ei ole Euroopa Komisjoni varem teavitanud,
turuanalüüsi kahe aasta jooksul alates muudetud soovituse vastuvõtmisest (ESS § 44 lg
11).
19
1) parema õigusloome direktiiv 2009/140/EÜ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega
muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta,
2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise
kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta;
2) kodaniku õiguse direktiiv 2009/136/EÜ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega
muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja
-teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset
elektroonilise side sektoris ning määrust nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta.
9
16. ESS § 48 muudatuste kohaselt peab TJA lisaks Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide
sideturu regulaatoritele teavitama ESS § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata
jätmise otsuse eelnõust ka 2009. aastal loodud Euroopa Sideametit (inglise keeles Body of
European Regulators for Electronic Communications, lühendatult BEREC)20.
17. Täiendavalt ESS-i lisatud § 481 sätestab TJA konsulteerimise korra Euroopa Komisjoni ja
Euroopa Sideametiga juhuks, kui tegemist on märkimisväärsele turujõuga ettevõtjale
kohustuste rakendamisega.
18. ESS § 50 lõike 1 punktis 1 täiendati märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja
juurdepääsuga seonduvat kohustust, mille kohaselt peab märkimisväärse turujõuga
ettevõtja avaldama ka tingimused, mis piiravad juurepääsu teenusele ning selle
rakendusele ja kasutamisele. Täiendus viidi sisse juurdepääsu direktiivi artikli 9 lõike 1
alusel eesmärgiga muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt kehtestatud sidumise ja
juurdepääsu tingimused huvitatud sideettevõtjatele veelgi kättesaadavamaks ja
läbipaistvamaks.
19. ESS § 51 lõike 1 muudatuse kohaselt asendati vaskpaarile juurdepääsu võimaldamise
kohustus täieliku ja jagatud kliendiliinile ning alamkliendiliinile juurdepääsu osutamise
kohustusega. Muudatus oli tingitud asjaolust, et vaid ühel kindlal tehnoloogial baseeruvad
vaskpaari ja alamvaskpaari mõisted on tehnoloogia arengust tingituna minetanud oma
aktuaalsuse ning neid asendavad tehnoloogiliselt neutraalsed mõisted kliendiliin ja
alamkliendiliin. Samuti kustutati ESS-st läbivalt vaskpaari ja alamvaskpaari mõisted.
20. ESS § 51 lõike 1 punktis 12 sätestatud täiendava kohustuse puhul peab märkimisväärse
turujõuga ettevõtja võimaldama juurdepääsu seotud teenustele. Seotud teenuse kui uue
mõiste definitsioon on toodud ESS § 2 punktis 471, mille kohaselt on seotud teenus
elektroonilise side võrgu või elektroonilise side teenuse osutamisega seotud teenus, mis
võimaldab või toetab elektroonilise side teenuste osutamist nimetatud võrgu või teenuse
kaudu. Seotud teenus on muu hulgas numbri transleerimine, tingimusjuurdepääsusüsteem
ja elektrooniline programmijuht ning identifitseerimise, asukoha ja kohaloleku teenus.
21. ESS § 52 lg 2 muudatuse kohaselt on TJA kohustatud soodustama sideettevõtjate poolt
tehtavaid investeeringuid järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, mis aitavad kaasa
laiaulatusliku ja kiirema lairiba (andmeside) ühenduse jõudmisele lõppkasutajani. Samuti
peab TJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjale hinnakontrolliga seonduvate kohustuste
kehtestamisel arvestama, et ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud
kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased kõnealuse
konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele.
22. ESS § 55 sätestatud uued alused võimaldavad märkimisväärse turujõuga ettevõtjale
kehtestada kohustuse tagada funktsioonipõhine eraldamine. Funktsioonipõhine eraldamine
võimaldab parandada konkurentsi elektroonilise side turgudel ning vähendada oluliselt
diskrimineerimise ajendeid. Funktsioonipõhise eraldamise kohustuse kehtestamiseks peab
TJA saama Euroopa Komisjoni nõusoleku ning selleks eelnevalt teostama põhjaliku analüüsi,
mis muuhulgas peab sisaldama ka funktsioonipõhise kohustuse kehtestamisega kaasneva
mõju prognoosi TJA ja ettevõtja tegevusele.
20 2
ESS-is on Euroopa Sideameti definitsioon toodud § 44 lg 1 . Täpsemalt on Euroopa Sideameti
ülesanded toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1211/2009 art 3, ELT L 337, 18.12.2009, lk 1-
10.
10
23. Alates 25.05.2011 on ESS § 56 sätestatud ka võimalus ja tingimused vertikaalselt
integreeritud ettevõtja vabatahtlikuks eraldamiseks ning ESS § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2
nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena (ESS §
63 lg 8).
2.3. Koostöö Konkurentsiametiga
24. ESS § 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad TJA ja Konkurentsiamet elektroonilise side
valdkonnas turu reguleerimisel ja järelevalve teostamisel igakülgset koostööd ning võivad
vajaduse korral vahetada omavahel asjakohast teavet.
25. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või määramata jätmise otsuse
kavandi edastab TJA seisukoha saamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiameti seisukohad
kajastatakse otsuse eelnõu lisas ja otsuse punktis „Riigisisene konsulteerimine“ all.
2.4. Riigisisene konsulteerimine
26. Kui turuanalüüsi läbiviimisel leitakse, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab
TJA otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta (ESS §
44 lõige 7). Kui tuvastatakse, et sideteenuse turul konkurents ei toimi ning turul on
sideettevõtja, kes omab märkimisväärset turujõudu, koostab TJA otsuse kavandi
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kohta (ESS § 46 lõige 1).
27. Vastavalt ESS §-le 46 koostas Konkurentsiamet 18.11.2013 telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi ning
viis läbi otsuse kavandi riigisisese konsulteerimise 19.11.2013 - 20.12.2013.
Konkurentsiametisse laekus riigisisese konsulteerimise lõpptähtpäevaks vastulause
kolmelt sideettevõtjalt. Konkurentsiameti 18.11.2013 otsuse kavandi riigisisesel
konsulteerimisel esitatud arvamusi on lähemalt käsitletud eelnevas otsuse eelnõu lisas21 2.
Nimetatud otsuse kavandi alusel koostati 06.03.2014 otsuse eelnõu22 ja teavitati sellest
Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu
regulaatoreid. Euroopa Komisjon 23ja Euroopa Sideamet 24(BEREC) leidsid
(kokkuvõtvalt), et esinevad tõsiseid kahtlusi seoses 06.03.2014 otsuse eelnõus kavandatud
hinnakohustuse vastavusega juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13
lõikele 2 koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega 4. Konkurentsiamet leidis
21
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu
rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_lisa_2_Siseriik
liku_konsultatsiooni_tulemus_01_09_2014.docx
22
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu
rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_III_ring.pd
f
23
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu
rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_2._EE-2014-
1572_Adopted_with_corrigendum_public_EN.pdf
24
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu
rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_BEREC_opinion_phase_II_art_7a_EE2014_1572.pdf
11
läbiviidud analüüsi tulemusel ja Euroopa Komisjoni ning Euroopa Sideameti poolt
avaldatud seisukohti arvestades, et kavandatavate hinnakohustuste osas on tekkinud
vajadus nende ümberhindamiseks ning võttis 25.06.2014 otsuse eelnõu tagasi25. TJA
koostas uue otsuse kavandi ja viis läbi uue riigisisesele konsulteerimise 01.09.2014 –
01.10.2014. Uuel riigisisesel konsulteerimisel esitatud arvamuste käsitlused on esitatud
käesoleva otsuse eelnõu lisas 4.
28. Oma seisukoha esitas ka Konkurentsiameti, kes teatas, et ei oma otsuse kavandi suhtes
vastuväiteid.
2.5. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu
liikmesriikide regulaatoritega
29. Kooskõlas ESS § 48 ning raamdirektiivi artikliga 7 peab TJA informeerima Euroopa
Komisjoni, Euroopa Sideametit ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS § 47 lõike
3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse
turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust.
30. Euroopa Komisjon hindab asjakohase sideturu piiritlemist kooskõlas Komisjoni 2007.
aasta toote- ja teenuseturgude soovituses- ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu
hindamise suunistes sätestatuga. Samuti hindab Euroopa Komisjon, kas ettevõtja
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse turujõuga
ettevõtja määramata jätmine on kooskõlas Euroopa ühtse turu arengu ning EL õigusega.
31. Raamdirektiivi artikli 7 lõike 5 kohaselt peab riigi reguleeriv asutus võtma
konsulteerimise käigus Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ning liikmesriikide
sideturu regulaatorite esitatud arvamusi võimalikult suurel määral arvesse. Koostatud
otsus edastatakse Euroopa Komisjonile.
3. TURU PIIRITLEMINE
3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid
3.1.1. Turu piiritlemise õiguslik alus
32. Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte (st kas
ettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega sellel turul turujõudu ehk
positsiooni, mis võimaldab neil sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult
konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest), piiritleb TJA esmalt kooskõlas
ESS §-ga 43 sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala.
33. Vastavalt ESS § 43 lõikele 1 peab TJA piiritlema sideteenuste turud kooskõlas Euroopa
Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning juhindudes Komisjoni 2007. aasta toote- ja
teenuseturgude soovitusest, turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistest
ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest.
25
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu
rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_T3_telefoniv6rgus_k6nel6petamise_tagasiv6tmise_tao
tlus_EE_2014_1572.pdf
12
34. Piiritletava sideteenuse turg sätestatakse Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude
soovituse lisas 1.
35. Kooskõlas ESS § 43 lõikega 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3, toote- ja teenuseturgude
soovituse preambuli punktiga 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise
suuniste punktidega 9 ja 36, on TJA õigus piiritleda sideteenuse turg erinevalt toote- ja
teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on põhjendatud siseriikliku
konkurentsiolukorraga. Üldjuhul peab TJA aga juhinduma Komisjoni 2007. aasta toote- ja
teenuseturgude soovituse lisas 1 esitatud turgude määratlusest.
36. Kooskõlas suuniste punktiga 34 piiritletakse otsuses toote- ja teenuseturg ning selle
geograafiline käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama
turu koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise
suunistes sätestatud kriteeriumitest.
3.1.2. Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted
37. Euroopa Liidu konkurentsiõiguses väljakujunenud põhimõtete kohaselt piiritletakse
kaubaturg konkreetse analüüsitava toote või teenuse nõudluse- ja pakkumisepoolse
asendatavuse kindlakstegemise kaudu (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise
suuniste punktid 38 ja 39).
38. Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis
võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu
konkurentsiõiguse-alasele kohtupraktikale26 hõlmab asjakohase turu koosseis kõiki tooteid
või teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad. Samuti, mis
sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende
hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka turu nõudluse ja pakkumise
konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Seejuures ei ole tooted, mis on vaid
vähesel määral vahetatavad või asendatavad, sama turu osaks.
39. Nõudlusepoolse asendatavusena on turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise
suuniste punktide 44 ja 51 kohaselt käsitatav olukord, kus kaks või enam toodet on
kasutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel piisaval
määral vahetatavad või asendatavad. Omavahel asendatavad tooted või teenused loetakse
vastavalt suuniste punktile 44 sama turu koosseisu kuuluvaks. Seega, võttes arvesse
suuniste alajaotuses 2.2.1.1. sätestatut, hinnatakse nõudlusepoolse asendatavuse puhul
seda, mil määral kasutajad on valmis asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse
teise toote või teenusega.
26
Euroopa Kohtu 14. novembri 1996. a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL
1996, lk I-0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri 1980. a otsus kohtuasjas 31/80: L’Oréal; EKL 1980, lk
03775, lõik 25; Euroopa Kohtu 9. novembri 1983. a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983,
lk 03461, lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli 1991. a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon; EKL
1991, lk I-03359; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni 1997. a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé
Ladbroke vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi
2000. a otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25.
oktoobri 2001. a otsus kohtuasjas C-475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I-
08089, lõik 33; Euroopa Kohtu 21. veebruari 1973. a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can
vs. Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari 1979. a otsus kohtuasjas 85/76:
Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik 23.
13
40. Pakkumispoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised
teenuseosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete
kuludeta oma tootmise ümber korraldama nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist
toodet või teenust (mis väljendab kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate
turuletulekus).
41. Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on
hüpoteetilise monopolisti testi27 (edaspidi SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist
tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) teenuse hinda (eeldusel, et selline
hinnatõus ei ole lühiajaline) ning läbimüük hinnatõusu tulemusena kasumit mõjutaval
määral ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide arvu
vähenemine, kuna nad hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid ja see muudab
hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised teenused asendusteenustena kaasata asjakohase
turu koosseisu.
42. SSNIP-testi rakendatavust nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemisel
turul tuleb hinnata konkreetsest turuolukorrast lähtudes ning võtta arvesse neid võimalikke
asendusteenuseid, mis võivad pakkuda analüüsitavatele teenustele samaväärseid
teenuseid. SSNIP-test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul,
mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile.
43. SSNIP-test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates on
hüpoteetilisele monopolistile püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul
muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa vähenemine (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; kui
muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema turuosa kaotamise
korral)28. Seega võib SSNIP-testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad
hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalsed asendustooted ning arvestades välja
turuosa kaotuse hinnatõusu korral ning hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete
müügimaht võimaldab sellist turuosa kaotust kompenseerida.
44. SSNIP-testi rakendamise vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise
suuniste punktidele 40 ja 43 otsustab TJA kaalutlusõiguse alusel. SSNIP test ei ole ainus
ega primaarne toote- ja teenuseturgude piiritlemise metoodika, vaid on üks võimalik viis
turu piiritlemiseks. SSNIP-test on asendatavuse hindamise metoodika edasiarendus, mida
kasutatakse vaid juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või
teenust, mis üksteist asendavad. Kui TJA jõuab asendatavuse hindamise metoodikat
kasutades järeldusele, et konkreetsel sideteenuse turul asjakohaste teenustele ja toodetele
asendustooteid ega -teenuseid ei eksisteeri, siis SSNIP-testi läbiviimine ei osutu
võimalikuks ega vajalikuks.
45. Teine põhimõte, millest TJA lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise neutraalsuse
printsiip (ESS § 40 lõige 3). Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näitajaid,
mis on seotud ennekõike toote funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga ning spetsiifiline
tehnoloogiline lahendus ei oma olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse eristamine on
asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse,
27
tuntud ka kui SSNIP-test. SSNIP - Small but Significant Non-Transitory Increase in Price (väike, ent
märkimisväärne püsiv hinnatõus).
28
p1*q1-p2*q2>=0 ehk p1*q1-p1(1+t)*q1(1+l)>=0 ehk l>=-t/(1+t ), kus p1 on hind enne ja p2 on hind
pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja
l on müügikoguse muutus.
14
omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise neutraalsuse printsiibi rakendamine tähendab, et
ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata.
3.1.3. Turgude seotus
46. Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka
horisontaalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus
3.1.1., punktid 84 ja 85).
47. Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, kus toodetakse
asjakohasel turul olulise toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole
seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjakohasel turul toodetud toode või teenus on
sisendiks). Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava
turuga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud
ettevõtjateks.
48. Horisontaalselt seotud turud jagunevad muuhulgas:
põhiklientuuri kaudu seotud turud - tooted ja teenused on suunatud samale sihtgrupile
kui asjakohase turu tooted;
puuduliku asendaja kaudu seotud turud – tooted või teenused ei ole asjakohase turu
toodete otsesteks asendajateks, kuid pakuvad asjakohasele turule siiski teatud
konkurentsi;
üksteist täiendavad turud – seotud turu tooted või teenused täiendavad asjakohasel
turul pakutavaid tooteid või teenuseid.
49. Turgude seotuse väljaselgitamine võib olla oluline nii turu piiritlemisel, kui ka
turuanalüüsi läbiviimisel. Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud,
võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul, kui seosed
nende kahe turu vahel on sellised, et turujõud ühel turul võib kanduda üle teisele,
suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; vt ka
turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1. Leverage of
market power). Samuti aitab turgude seotuse analüüs kaasa toodete ja teenuste
asendatavuse hindamisele.
50. Eeltoodut arvesse võttes leiab TJA, et asjakohaste sideturgude piiritlemiseks ja
analüüsimiseks on vajalik hinnata analüüsi kaasatud ettevõtjate tegevust ka asjakohaste
sideturgudega lähedalt seotud turgudel.
3.1.4. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted
51. Pärast konkreetse toote- või teenuse turu piiritlemist on järgmiseks toiminguks konkreetse
turu geograafilise ulatuse piiritlemine. Pärast teenuse- või toote turu geograafilise mõõtme
defineerimist saab TJA hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi.
52. Vastavalt ESS § 43 lõikele 2 võib TJA sideteenuse geograafilise käibimisalana piiritleda
kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt
moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on
sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab
eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel
määral erinevad. Sama põhimõte on välja toodud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu
15
hindamise suuniste punktis 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu praktikas29: ühtse
geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed
konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade
konkurentsitingimustest.
53. Turu geograafilise käibimisala piiritlemiseks ei ole nõutav, et konkurentsitingimused toote
pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiuslikult homogeensed - piisab sarnasusest
või piisaval määral esinevast homogeensusest. Ühise turu käibimisalasse ei kuulu seega
need piirkonnad, kus konkurentsitingimused leitakse olevat heterogeensed30.
54. Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe
kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja õiguslike või muude regulatiivsete
instrumentide nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt
59).
3.2. Asjakohase turu piiritlemine: konkreetses telefonivõrgus häälkõne
lõpetamise turg
3.2.1. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse määratlemine
55. Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 3 määratletakse
turuna, mille riiklik sideregulaator peab piiritlema eesmärgiga kindlaks teha, kas
piiritletud sideteenuse turul toimib efektiivne konkurents, konkreetses telefonivõrgus kõne
lõpetamise (edaspidi ka telefonivõrgus kõne lõpetamise turg).
56. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu puhul on tegemist hulgimüügituruga, ehk
sisendturuga teenuse osutajatele, kes omakorda pakuvad tooteid ja teenuseid
lõppkasutajatele ning teistele sideettevõtjatele. Peamiselt toodetakse nimetatud turul
sisendeid telefoniteenuste jaeturgudel tegutsevatele sideettevõtjatele, kuid lisaks
osutatakse teenuseid ka mobiiltelefoniteenuse osutajatele ning välisriikide
sideettevõtjatele. Seega on nimetatud turu koosseisu kuuluvate teenuste puhul tegemist
teenustega, ilma milleta ei ole erinevate sidevõrkude vahel lõppkasutajale kõneteenuse
osutamine võimalik.
57. Telefonivõrgus kõne lõpetamise puhul on tegemist siseneva kõneliiklusega, kus teise
võrguteenust osutava sideettevõtja sidevõrgus algatatud kõne antakse üle sidumispunktis
ning lõpetatakse kõnet lõpetava sideettevõtja sidevõrgus. Sisenev kõneliiklus ehk kõne
lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu
lõpp-punkti (ESS § 2 punkt 19). Kõne edastamist telefonivõrgus iseloomustab alljärgnev
joonis 1.
29
Euroopa Kohtu 14. veebruari 1978. a otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik
44; 322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri 1988. a otsus kohtuasjas 247/86:
Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.Komisjon, op. cit. lõik 102.
30
Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission,
[2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis
56).
16
Transiit
Riiklik jaam
Sidumine ja
juurdepääs
Kõne
DLU/ Kohalik Kohalik DLU/
RSS jaam jaam RSS
Algatamine Lõpetamine
Joonis 1. Kõne edastamine telefonivõrgus.
58. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turg hõlmab konkreetse operaatori telefonivõrku
sissetulevat kõneliiklust ning kõiki sidumistooteid ja teenuseid, mis on vajalikud, et
osutada nimetatud teenust teistele teenuseosutajatele. Kõne lõpetamise teenuse
osutamiseks vajalikud tugiteenused võivad olla näiteks sidumispunkti avamine ning
hooldus, ühise/üldise signaliseerimiskanali loomine (selle muutmine ja hooldus) ning
muud tooted ja teenused, mis võivad olla vajalikud siseneva kõneliikluse toimimiseks.
59. Nii teenusepakkuja vajadus pakkuda oma lõppkasutajatele kvaliteetset teenust kui ka tema
ESS § 32 lõikest 1 tulenev kohustus tagada, et kliendi alustatud kõned lõpetatakse kliendi
poolt soovitud kohas (ehk kohustus tagada numbrite valitavus)31 tingivad selle, et
telefonivõrguoperaator peab teiselt operaatorilt ostma kõne lõpetamise teenust. Kõne
lõpetamine mõnes teises sidevõrgus ei täida lõppkasutaja jaoks sama eesmärki.
Lõppkasutajale teenust osutaval operaatoril ega ühelgi teisel sideettevõtjal ei ole
tehnoloogilistest piirangutest tulenevalt võimalik teise teenuseosutaja telefonivõrgus
kõnesid lõpetada.
60. Kuna kõne eest maksab helistav pool (nn „helistaja maksab“ ehk kehtib calling party pays
põhimõte, edaspidi CPP põhimõte), ei saa helistav lõppkasutaja ise ega talle teenust
osutav operaator mõjutada seda, kuhu võrku kõne suundub. CPP põhimõtte tõttu saab
konkreetsesse võrku suunduva kõne tehnilistest põhjustest tingituna lõpetada ainult see
operaator, kelle võrku kõnet algatav (helistav) lõppkasutaja soovib helistada. Kehtestatud
sidumiskohustused ning ESS-ist tulenev kohustus tagada numbri valitavus, ei võimalda
teistele operaatoritele kõne lõpetamise teenuse ostmisest keelduda.
31
ESS § 32 lg 1 kohaselt peab sideettevõtja peab tagama, et kliendi alustatud kõned Eesti
numeratsiooniplaanis kirjeldatud kõikidele numbritele ja lühinumbritele, samuti Eestis kasutatavatele Euroopa
numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space – ETNS) 3883 kuuluvale numbrile ning
rahvusvahelistele tasuta numbritele (Universal International Freephone Numbers – UIFN), lõpetatakse kliendi
soovitud kohas, kui kõnet lõpetav sideettevõtja on teinud selle tehniliselt võimalikuks või kui kõnet lõpetav
sideettevõtja ei ole rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt ESS §-le 98.
17
61. Kuna otsuse eelnõus piiritletakse telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügiturgu, tuleb
ennekõike hinnata hulgiteenuse asendusteenuseid. Lõppkasutajate võimalikust survest
jaeturgudel ei tulene automaatselt, nagu oleksid need jaeteenused asendusteenusteks ka
hulgimüügitasandil. Seetõttu ei ole jaetasandil osutatavate kõneteenuste võimalike
asendusteenuste analüüs antud juhul asjakohane.
62. Siinjuures on asjakohane käsitada võimalike asendusteenustena vaid neid teenuseid, mida
Eestis osutatakse või mille lähiajal osutamiseks on olemas reaalsed võimalused/nõudlus -
seega kõiki tehnoloogiliselt võimalikke lahendusi otsuse eelnõus ei käsitleta.
63. Telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuste puhul ei oma tähendust kõneteenuse osutamiseks
kasutatava fikseeritud elektroonilise side võrgu tehnilise lahenduse eristamine (vaskpaaril
või valguskaablil põhinev fikseeritud sidevõrk, kaabellevivõrk jne), kuivõrd sõltumata
sidevõrgu tehnilisest lahendusest tagatakse ettevõtjate vahel sõlmitud sidumislepingu või
juurdepääsulepingu alusel kõne edastamine sidumispunktist sidevõrgu lõpp-punkti (ESS
§ 2 punkt 19 järgi defineeritakse kõne lõpetamisena kõne edastamist sidumispunktist
üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti). ESS § 134 lõige 4 kohaselt
juhindutakse ESS-i kohaldamisel ja täitmisel tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist.
Kõneteenuse osutamine erinevate elektroonilise side võrkude vahel tagatakse sidumis- või
juurdepääsulepingu alusel.
64. Võttes arvesse eeltoodut, kuuluvad erinevate tehniliste lahendustega fikseeritud
elektroonilise side võrkudes osutatavad kõne lõpetamise teenused telefonivõrgus kõne
lõpetamise turu koosseisu. Sideettevõtjad, kes osutavad nimetatud teenuseid omavahel
sõlmitud sidumis- ja/või juurdepääsulepingute alusel, on telefonivõrgus kõne lõpetamise
turul käsitatavad turuosalistena.
3.2.2. Turgude seotus
65. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga vertikaalselt allapoole seotud turud on
telefoniteenuste jaeturud. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude koosseisu kuuluvad
teenused on seega sisendiks telefoniteenuste jaeturgudele, ilma milleta ei ole
lõppkasutajale kõneteenuse osutamine erinevate sidevõrkude vahel võimalik. Komisjoni
2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa ei sisalda telefonivõrgus kõne
lõpetamise turuga allapoole seotud turge, st eeldatakse nimetatud turgude
konkurentsivõimelisust ning neid turge üldjuhul valdkonnaspetsiifiliselt ei reguleerita.
66. Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 3 nimetatud telefonivõrgus kõne
lõpetamise turg on vertikaalselt ülespoole seotud sama lisa punktis 1 nimetatud
telefonivõrgule juurdepääsu turuga. Üks peamistest sisenditest telefonivõrgus kõne
lõpetamise teenuste osutamiseks hulgimüügitasandil on juurdepääs lõppkasutajale
kindlaks määratud asukohas: kui telefonioperaatoril puuduvad lõppkasutajad, ei saa ta ka
osutada kõne lõpetamise teenuseid. Juurdepääsuteenused on vajalikud kõne lõpetamiseks
valitud asukohas või valitud lõppkasutaja juures. Seega on telefonivõrgule juurdepääsu
turu puhul tegemist telefonivõrgus kõne lõpetamise turu sisendiga.
3.2.3. Teenuse asendatavuse analüüs
3.2.3.1. Nõudlusepoolne asendatavus
67. Telefonikõnede lõpetamise teenuse nõudlus hulgimüügitasandil tuleneb telefonikõnede
nõudlusest jaetasandil. Fikseeritud sidevõrgu lõppkasutaja, kes soovib helistada teisele
18
lõppkasutajale kas samasse või teise fikseeritud sidevõrku, vajab kõne toimumiseks
telefonivõrku, milles kõne algatatakse. Ning samuti vajab ta telefonivõrku, milles kõne
lõpetatakse (mida kasutab lõppkasutaja, kellele helistatakse).
68. Kõneteenuse jaeturul ei osta lõppkasutaja kõne lõpetamist eraldi teenusena. Lõppkasutaja
ostab oma teenuseosutajalt kõne lõpp-punktist lõpp-punktini. Kõneteenuse osutaja peab
omakorda ostma kõne lõpetamise teenust teiselt operaatorilt, kelle telefonivõrku kõne on
suunatud. Helistaja jaoks, kes soovib helistada konkreetsele numbrile telefonivõrgus, ei
ole sellele teenusele efektiivseid asendajaid ja kõne lõpetatakse alati selles telefonivõrgus,
mille lõppkasutaja on kõnet vastuvõttev pool.
69. Eestis maksab telefonivõrku tehtavate kõnede eest kõne algataja ehk helistav pool (va
juhul kui tegemist on kõnega vastuvõtja kulul). Järelikult kuulub kõne lõpetamise tasu
helistava poole operaatori kuludesse ning kajastub seega ka kogu kõne maksumuses. Kõne
lõpetamise teenuse tasude tõus hulgitasandil võib põhjustada ka kõnede kallinemise
jaetasandil. Kuid kuna kõne vastuvõtja kõne eest ei maksa, ei mõjuta teda ka kõne
lõpetamise teenuse tasude tõus ning selle põhjal ta endale telefoniteenuse osutajat ei vali.
70. Selline situatsioon viitab sellele, et antud kontekstis nõudlusepoolne asendatavus puudub
ning operaatorid võivad suhteliselt sõltumatult muuta oma kõnede lõpetamise tasusid.
71. Arvestades jaetasandil kehtivat CPP põhimõtet, on helistava poole lõppkasutaja
seisukohalt võimalikud telefonivõrgus kõne lõpetamisele nõudlusepoolsed asendustooted
ja -teenused järgmised:
a) tagasihelistamise palve (adressaadile lühikese kõne tegemine palvega tagasi helistada);
b) võrguvälise kõne (so kõne teise telefonioperaatori võrku) asendamine võrgusisese
kõnega;
c) lauatelefonilt lauatelefonile tehtava kõne asendamine mobiiltelefonilt mobiiltelefonile
tehtava kõnega;
d) telefonikõne asendamine internetipõhise (VoIP) kõnega.
72. Allpool käsitletakse võimalikke jaetasandist tulenevaid nõudlusepoolseid asendustooteid
ja -teenuseid.
3.2.3.1.1. Tagasihelistamise palve
73. Näiteks tagasihelistamise palve all (ing.k Callback) peetakse silmas elektroonilise side
teenust, kus üks teenusepakkuja (reeglina vahendusoperaator) võimaldab helistajal
tagasihelistamisteenuse abiga saada ühendust soovitud isikuga. Teisisõnu luuakse
telefoniühendus kahe abonendi vahel sissetulevate kõnedena: selleks et helistada kliendile
B, võtab klient A ühendust vahendusoperaatoriga ja katkestab kõne. Seejärel loob
vahendusoperaator kõne kliendi B ja A sidevõrkudega ning ühendab need kõned.
Mõlemad kliendid tajuvad kõnet kui sissetulnud kõnet. Tagasihelistamise palve teenust
kasutatakse reeglina läbi kolmanda operaatori (või riigi) helistamisel, sest see on sageli
(eriti rahvusvaheliste ja rändluskõnede puhul) oluliselt odavam kui otse koduoperaatori
võrgust helistades .
74. Tagasihelistamise palve ei välista vajadust teiselt operaatorilt kõne lõpetamise teenust
osta, sest ka tagasihelistamise palvet sisaldav kõne tuleb edastada ehk teise võrku
lõpetada.
19
75. Alates 2005. aasta algusest kehtib Eestis numbriliikuvuse nõue, mille tõttu kliendil on
telefoniteenuse osutaja vahetamise korral õigus säilitada talle telefoniteenuse osutaja poolt
kasutada antud telefoninumber. Seetõttu ei ole helistaval lõppkasutajal võimalik ka
telefoninumbri järgi koheselt tuvastada, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat
kasutab. Seega peaks lõppkasutaja enne iga kõne tegemist kontrollima, millises võrgus
asub lõppkasutaja number, millele ta helistada soovib, ja vastavalt sellele valima oma
edasise käitumisviisi: kas helistada tavapäraselt, kasutada „tagasihelistamise palvet“, või
valida mõni muu helistatavale poolele kuuluv telefoninumber.
76. Praktikas lõppkasutajad selliseid kontrolltoiminguid ei teosta - eelkõige hulgitasandit
silmas pidades, kus teenuseosutajal ei ole oma lõppkasutaja valikuid võimalik mõjutada.
Seetõttu ei saa tagasihelistamise palvet pidada asendusteenusteks telefonivõrgus kõne
lõpetamise hulgiteenusele. Oma lõppkasutajale kõneteenust pakkuda sooviv operaator
peab igal juhul ostma teiselt ettevõtjalt kõne lõpetamise teenust.
3.2.3.1.2. Võrkude vaheline kõne asendamine võrgusisese kõnega
77. Lõppkasutaja seisukohalt võiks teise telefonioperaatori võrku helistamisele olla
asendusteenuseks kahe ja/või enama telefonioperaatori teenuste kasutamine korraga (nt
operaatorkoodi vahendusel), mille abil on helistajal võimalik valida teenusepakkujat ning
muuta kõne võrgusiseseks kõneks.
78. Erinevate telefoniteenuse osutajate lõppkasutajate arvu võrreldes järeldub, et enamik
lõppkasutajatest ei kasuta kahe ja/või enama telefonioperaatori teenuseid korraga. Lisaks
ei saa eeldada, et kõnet alustav isik:
a) peab operaatorkoodi valiku pidevat vahetamist vastuvõetavaks, olenevalt sellest,
millise telefonioperaatori teenuseid kõne adressaat kasutab;
b) omab teavet selle kohta, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab.
79. Ülaltoodud punkti b) osas on veelkord oluline välja tuua, et alates 2005. aasta algusest
kehtiv numbriliikuvuse süsteem ei võimalda enam telefoninumbri järgi tuvastada, millise
telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab.
80. Eeltoodut põhjustel ei saa telefonioperaatori vahetamist operaatorkoodi vahendusel,
olenevalt sellest, millise telefonioperaatori teenuseid kõne adressaat kasutab, pidada
telefonivõrgus kõne lõpetamise asendusteenuseks ning võrgusisest kõnet ei saa pidada
võrkudevahelise kõne asendusteenuseks.
3.2.3.1.3. Võimalus asendada telefonikõne mobiiltelefonikõnega.
81. Viimase kolme aastaga on mobiiltelefoniteenused muutunud lõpptarbijate jaoks
odavamaks, kvaliteetsemaks ja seetõttu ka atraktiivsemaks. Fikseeritud telefoniteenuse
puhul on tegemist hääbuva turuga, mille on põhjustanud tarbijate käitumine ja uute
tehnoloogiate kasutusele võtmine.
82. Telefonikõne asendamine mobiiltelefonikõnega saaks olla asendusteenuseks üksnes väga
konkreetsetel juhtudel, sõltuvalt asjaolust, kas kõne adressaadil on fikseeritud telefon või
mitte ning kas adressaat on helistamise hetkel telefoni läheduses. Mobiiltelefon, mida
lõppkasutaja kannab üldjuhul kaasas, seega mobiiltelefoni puhul on tegemist seadmega
mille lõpp-punkt on liikuv ning see võimaldab talle helistada kõne adressaadile
fikseeritud asukohast sõltumata. Mobiiltelefoni võrk ületab telefonivõrgu tehnilisi
võimalusi seega pakub ta asendatavust telefonivõrgule, kuid telefonivõrgus teenuse
20
osutamine ei suuda pakkuda asendusteenust mobiiltelefonivõrgule, seega on nende
võrkude vahel tegemist osalise asendatavusega ja seega ei saa käsitleda asjaomase turu
määratlemisel mobiiltelefoniteenust fikseeritud telefoniteenuse asendusteenusena.
83. Hulgitasandil ei ole kõne lõpetamine telefonivõrgus asendatav kõne lõpetamisega
mobiiltelefonivõrkudes - lähtuvalt konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise
turul (M7) läbiviidud analüüsi tulemustest (Konkurentsiameti 16.08.2012 otsus
nr 8.3-12/12-003), on kõne lõpetamisel erinevatesse mobiiltelefonivõrkudesse puhul
tegemist eraldiseisvate turgudega. Seetõttu ei ole mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise
teenus asendusteenuseks telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele.
3.2.3.1.4. Telefonikõne asendamine internetipõhise (VoIP) kõnega
84. Helistava poole lõppkasutaja seisukohalt on üks võimalik asendustoode telefonikõnedele
ka internetipõhine kõne ehk VoIP (Voice over Internet Protocol). VoIP kuulub oma
olemuselt ülekandetehnoloogia gruppi, millistes kõneside toimib üle IP32 võrkude nagu
seda on näiteks Internet või mõni muu pakettkommutatsioonil põhinev andmesidevõrk.
Teine VoIP-i puhul sagedasti kasutatav termin, mis on ühtlasi ka VoIP sünonüümiks, on
IP-telefoniside, internetitelefoni kõne, kõne üle lairibavõrgu (VoBB) ja lairiba-
telefoniside. Side internetitelefonidega (VoIP-telefonidega) tähendab sisuliselt teenuseid –
häälkõne, faksiteenus ja/või kõnesõnumite vahetus. Neid teenuseid edastatakse Interneti
(ja mitte ahelkommutatsiooni kasutava avaliku telefonivõrgu (PSTN33) vahendusel.
85. Kõne algatamine internetitelefoni vahendusel toimib lihtsustatult öeldes järgmiselt:
analoog-kõnesignaal muundatakse digitaalseks, seejärel kõnesignaal kompresseeritakse ja
andmed paigutatakse Internetiprotokolli (IP) pakettidesse ning saadetakse läbi Interneti
kõnet vastuvõtvale kliendile; vastuvõtja poolel toimub sama protsess vastupidises
järjekorras.
86. VoIP-i kasutatakse mitmel erineval moel: kasutatakse nii spetsiifilisi eraõiguslikke
programme kui ka vabavaralisi protokolle ja standardeid. Eraõigusliku protokolli all
mõistetakse telekommunikatsiooni valdkonnas sideprotokolli, mille omanikuks on
organisatsioon või eraisik. Enamlevinud protokollid ja tehnoloogiad, mida VoIP võib
kasutada on H.323; IMS34; SIP35 RTP; Skype Network.
87. Üheks tuntumaks ja levinumaks eraõiguslikuks protokolliks on Skype Network (baseerub
P2P ehk peer-to-peer võrgustikul). See protokoll ei ole avalik ja ametlikud Skype
vabavaralised tarkvaraprogrammid, mis seda protokolli kasutavad, on kinnise koodiga -
see tähendab, et selle tarkvara litsents ei luba tarkvara lähtekoodi avalikustamist ega
turustamist. Peamine erinevus Skype ja klient-server VoIP kliendi vahel on asjaolu, et
Skype toimib peer-to-peer mudeli alusel, mitte aga klient-server mudeli alusel. Skype
kasutajaskond on täielikult detsentraliseeritud ja jaotunud võrgusõlmede (so
lõppkasutajate arvutite) vahel, võimaldades võrgu suurusel muutuda väga suurtes piirides,
32
IP – Interneti-protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt seadmelt
teisele üle Interneti
33
Public Switched Telephone Network
34
IP Multimedia Subsystem (IMS) on (3GPP) standardiseeritud juhtimisdomeen (so mingite
programmide või võrgupunktide ehk aadresside kohta käivate faktide/põhimõtete kogum)
multimeediumteenustele (häältelefon, videotelefon jms).
35
Session Initiation Protocol (SIP) on laialt levinud signaliseerimisprotokoll, mida kasutatakse
multimeediaseansside nagu video ja/või kõne edastamiseks üle IP protokolli.
21
ilma et Skype Group peaks soetama keeruka ja kalli tsentraliseeritud infrastruktuuri.
Sellise lahenduse puuduseks on aga asjaolu, et Skype ei võimalda vahetut ühilduvust
SIP-il baseeruvate VoIP - võrkudega. Valdavalt kasutavad Eesti VoIP teenusepakkujad
SIP protokollidel baseeruvaid VoIP – võrke (näiteks Elion Ettevõtted AS, AS Starman).
88. Enamlevinud VoIP rakendusi (sulgudes on protokollid, millel rakendus baseerub), mida
laialdaselt kasutatakse on:
Skype (eraõiguslik P2P Skype Network);
Hangouts (asendab Google Talk);
Viber;
Facebook.
89. Nimetatud tarkvaralahendused (arvutiprogrammid) on vabavaralised ja võimaldavad
lõppkasutajal, kes kasutavad sama programmi, teha omavahel tasuta kõnesid. Lisaks
sellele võimaldavad mitmed programmid sooritada kõnesid ka tavatelefonivõrku (so PSTN
võrku).
90. Eesti teenusepakkujad pakuvad samuti oma jaeklientidele internetipõhist kõneteenust ja
selleks sobivaid (valdavalt SIP protokolliga) VoIP telefone. Selliste VoIP kõneteenuste
kasutamiseks ei pea lõpptarbija ilmtingimata alla laadima tarkvara lahendusi – teenus
töötab kohe, kui vastav teenus on teenusepakkujalt tellitud, kliendil on olemas sobilikud
lõppseadmed (muuhulgas VoIP telefonid, mis kasutavad SIP protokolle), toimiv
lairibaühendus ning VoIP teenuse osutajad omistavad lõpptarbijale teenuse tarbimiseks
E.164 numeratsiooni.
91. TJA andmetel ei ole Eesti VoIP teenusepakkujate VoIP - võrgud omavahel vahetult seotud
selliselt, et IP-kõned suunduks vahetult teise operaatori sidevõrku, st võrkude vahel ei ole
sõlmitud IP sidumislepinguid. Suuremate sideoperaatorite poolt pakutav VoIP teenus
toimib erinevate sidevõrkude vahel vastavaid gateway´sid ehk võrguväravaid või lüüse
kasutades (vt joonis 2). Telekommunikatsioonivaldkonnas nimetatakse võrguväravaks ehk
lüüsiks võrgupunkti, mis toimib sissepääsuna teise võrku. Võrguvärav võib olla ka seade,
mis saadab andmepakette ühest võrgust teise nende teekonnal Internetis. Lüüsiks võib olla
ka kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku36, mille
ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi
võrku. VoIP kõnede üleandmine teise sidevõrku toimub võrkude sidumislepingute
vahendusel ning kõnede eest arveldamine toimub minutipõhiselt.
92. Sellest lähtuvalt tarifitseerivad Eesti sideettevõtjad kõne lõpetamist VoIP-võrgus sarnastel
alustel PSTN võrguga - teise operaatori võrgus lõpetatud kõne eest tuleb maksta kõne
lõpetamise tasu.
93. Jaetasandil jagunevad helistava lõppkasutaja jaoks VoIP tooted kaheks: vabavaralised
tarkvaralahendused, mis võimaldavad teatud VoIP rakendusi ning teenusepakkujate
(näiteks Elion, Starman jt) poolt pakutavad VoIP teenused.
Vabavaralised tarkvara lahendused
36
Näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav
funktsionaalüksus (arvuti koos vastava tarkvaraga).
22
94. Ülalnimetatud vabavaralised tarkvaralahendused võimaldavad teatud VoIP rakenduste
(näiteks Skype vms) vahendusel sooritada tasuta kõnesid isikutel, kes vastavat tarkvara
kasutavad.
95. Kõnealused lahendused eeldavad arvuti, mikrofoni ja kõrvaklappide/kõlarite ning vastava
programmi olemasolu. Leidub ka sellised tarkvaralahendusi, millised on integreeritavad
mobiil- või nutitelefonidesse, tahvelarvutisse, telerisse, mängukonsooli (PlayStation) või
ehitatud eraldiseisvasse seadmesse (näiteks Skype-telefonid, mis kasutavad ühenduse
loomiseks WiFi võrke). Internetiühenduse vahendusel toimiv tarkvaraline VoIP
rakendusprogramm (näiteks Skype) nõuab teenusepakkuja poolt pakutava VoIP teenuse ja
tavatelefoniteenusega võrreldes lõpptarbijalt:
teistsugust terminali (reeglina on selleks arvuti);
kõrvaklappe või kõlareid ja mikrofoni;
isik, kellele helistatakse, peab omama samasugust tarkvara (näiteks Skype).
96. Eelnimetatud programmid võimaldavad enamasti helistada ka PSTN võrkudesse, kuid
sellised kõned kuuluvad tasustamisele. Kõnealused teenusepakkujad on valdavas osas
piiriülesed ja nende kehtestatud hinnad ei kuulu riigisisese regulatsiooni alla. Kõiki Eestis
registreeritud teenusepakkujaid, kes pakuvad kirjeldatud viisil võimalust helistada ka
PSTN võrkudesse tuleb käsitleda telefoniteenusega samaväärse teenuse osutajatena
niivõrd, kuivõrd kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ja kõnede
eest arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) vahendusel
osutatavate kõne puhul.
97. Pidades silmas eelõige Skype-analoogial põhinevaid vabavaralisi tarkvaralahendusi, peab
märkima, et üldjuhul ei osale lairibateenuse osutaja vaadeldud kõneteenuse puhul teenuse
osutamises, vaid ta pakub ainult lairibateenust, mille vahendusel tarbib lõppklient
tarkvaralise programmi vahendusel kõneteenuseid omal algatusel. Samuti ei ole
lairibateenuse osutajad teadlikud sellest, kas ja millises mahus nende lairibateenuse
kasutajad VoIP kõneteenuseid tarbivad.
98. Arvestades kasutajate inertsusega, tuleb siiski tõdeda, et kõnealune IP-kõne sooritamise
viis on tavatelefonikasutajale ikka veel harjumatu. Seetõttu on alust eeldada samasugust
kasutajate inertsuse tendentsi ka vabavaraliste tarkvarateenuste kasutajate osas. Ülaltoodus
järeldub, et:
a) lairibateenuse osutajad ei osale tarbijate kirjeldatud kõneteenuse osutamises ning
seega ei ole selliste kõnede kaasamine kõnede lõpetamise turu mahtudesse otstarbekas
ega ka võimalik - lairibateenuse osutajad ei tea lõppklientide poolt tarbitava
kõneteenuse mahtusid ning nende kõnede puhul ei toimu sisuliselt kõnede lõpetamist.
Teenuse piiratud asendatavus ei ole aga piisav, et turu määratlemisel käsitada
vabavaralist VoIP tarkvaralahendust telefoniteenuse asendusteenusena.
b) lõppkasutaja seisukohalt tuleb telefoniteenuse asendustoodetena vaadelda vabavaralisi
tarkvaralahendusi, milliste vahendusel võimaldatakse sissehelistamist E.164
numeratsiooni kuuluvale numbrile ja väljahelistamist E.164 numeratsiooni
kasutavatesse avalikesse telefonivõrkudesse.
Teenusepakkujate poolt osutatavad VoIP kõneteenused
99. Teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused kasutavad valdavalt SIP-protokolle ja
eristuvad vabavaralistest (näiteks Skype) selle poolest, et kõnede sooritamine toimub
E.164 numeratsiooni kasutades. Samuti toimub kõnede eest arveldamine samadel alustel
23
nagu tavatelefonivõrgus (PSTN) osutatavate kõne puhul. Teenuse tarifitseerimine on
sarnane ja see koosneb: kuutasust, kõnede minuti tasust ning vajadusel seadme
renditasust. Vaatamata asjaoludele, et:
VoIP kõneteenuse kasutamine eeldab üldjuhul vastava VoIP telefoni ja
andmesideühenduse olemasolu;
elektrikatkestuse korral VoIP telefon reeglina ei tööta;
tavatelefoni saab VoIP kõneteenuse tarbimiseks kasutada ainult siis, kui sellele on
lisatud vastav adapter/liides,
on ilmne, et helistava poole seisukohalt ei tee lõppkasutaja vahet Eesti teenusepakkujate poolt
pakutavate VoIP kõneteenuste ja PSTN võrgu kaudu pakutava telefoniteenuse vahel.
Teenusepakkujad annavad vaadeldavad VoIP kõned üle teise sidevõrgu operaatorile
sidumislepingu alusel ning maksvad nende kõnede lõpetamise eest samadel alustel nagu
PSTN võrgus algatatud kõnede puhul.
100. Seega saab teenusepakkujate poolt pakutavaid VoIP kõnesid pidada asendusteenuseks
PSTN võrkudes lõpetatud kõne teenustele ning seega on õigustatud nende kõnede
mahtude kaasamine kõne lõpetamise turu analüüsi.
Kokkuvõte:
101. Nõudlusepoolse asendatavuse analüüsi tulemusena leidis TJA, et teenuse pakkujate
poolt pakutavad VoIP teenuseid, mille puhul kasutatakse SIP-protokolle ja kus kõnede
sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ning kõnede eest arveldamine toimub
samadel alustel kui tavatelefonivõrgus (PSTN) osutatavate kõne puhul, saab vaadelda
asendusteenustena telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügiteenusele. Seega on nende
kõnede mahtude kaasamine kõne lõpetamise turu analüüsi põhjendatud.
102. Siiski ei sea ülalmainitud teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused kahtluse
alla vajadust kõne lõpetamise teenuse järele ning ei lahenda selle ostmisega kaasnevat
probleemi, mis seisneb selles, et keegi peale võrguoperaatori enda ei saa tema võrku
tehtud kõnesid lõpetada. Ilma kõnesid lõpetamata ei saa aga pakkuda lõppkasutajatele
kvaliteetset kõneteenust ning tagatud ei oleks ka numbrite valitavus.
103. Kõnede lõpetamise puhul teise võrku säilib vajadus ja nõudlus kõne lõpetamise
teenuse järele sideettevõtja poolt, kelle võrku kõne lõpetatakse – eksisteerib eraldiseisev
konkreetse sideettevõtja telefonivõrgus kõne lõpetamise turg.
3.2.3.2. Pakkumisepoolne asendatavus
104. Põhjusel, et kõne lõpetatakse kindla operaatori sidevõrgus, kelle lõppkasutaja on kõne
vastuvõtja (hoolimata sellest, kas kaasatakse kolmas osapool transiiditeenuse pakkujana
või mitte), puudub asjakohasel turul pakkumisepoolne asendatavus. Lõppkasutajale
teenust osutaval operaatoril ei ole tehniliselt võimalik teise teenuseosutaja telefonivõrgus
kõnesid lõpetada. Pakkumisepoolse asendatavuse olemasolu eelduseks on võimalus, et
turulesiseneja võidab hüpoteetilise monopolisti lõppkasutaja jaetasandil endale. Selle
võimaluse välistab aga „helistaja-maksab“ põhimõte, mistõttu kõne lõpetamise hinnad
kõne vastuvõtjat ei mõjuta ja lõppkasutajate võitmine madalamate kõne lõpetamise
hindade abil on antud juhul võimatu.
24
105. Kõnet ei saaks edastada kui kliendile konkreetses võrgus suunatud kõne üritada
lõpetada teises sidevõrgus. Kõne lõpetamisel konkreetses telefonivõrgus puudub tehniline
alternatiiv - see ei ole asendatav teiste sideettevõtjate poolt pakutava kõne lõpetamise
teenusega. Iga jaeteenuse pakkuja peab kõne lõpetamise teenust ostma just sellelt
teenuseosutajalt, kelle sidevõrku kõne on suunatud ja kelle sidevõrgus soovitakse kõne
lõpetada.
106. Kõnet algatav operaator ei saa valida, millise operaatori võrgus kõne lõpetatakse ning
tehnoloogilistest põhjustest tingituna ei saa konkreetses võrgus kõnesid lõpetada keegi
teine peale selle võrgu operaatori enese. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et
lõppkasutajale ei ole võimalik nõuetekohase kvaliteediga teenust osutada ilma kõne
lõpetamise teenust ostmata ning et „helistaja maksab“ mudeli kehtivus välistab
konkurentsisurve teenust ostva operaatori poolt, ei eksisteeri kõne lõpetamise teenusele
pakkumisepoolset asendusteenust või -toodet.
3.2.3.3. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus ja SSNIP-testi rakendamise hindamine
107. Nõudlusepoolse asendatavuse hindamisest nähtub, et asjakohasel hulgiturul ei saa
telefonioperaator valida, millises võrgus hakkab ta kõnesid lõpetama, vaid on sunnitud
kõne lõpetama selles fikseeritud sidevõrgus, kus asub kõnet vastuvõttev lõppkasutaja.
Lõppkasutaja seisukohalt ei ole asjakohase hulgituruga lähedalt seotud jaeturgudel ühe
konkreetse sideettevõtja kõne lõpetamise teenused vahetatavad või asendatavad teise
teenuseosutaja poolt pakutavate kõne lõpetamise teenustega. Samuti ei paku kõne
lõpetamisele asendusteenust ükski eespool vaadeldud jaeteenus. Eeltoodust järeldub, et
asjakohasel hulgiturul ja sellega lähedalt seotud jaeturgudel puudub nõudlusepoolne
asendatavus.
108. Jaetasandist tulenevate nõudlusepoolsete asendusteenuste analüüsi tulemusena leiti, et
teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused, mille puhul kasutatakse SIP-protokolle
ja kus kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ning kõnede eest
arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) osutatavate kõne puhul,
saab vaadelda asendusteenusteks jaetasandil osutatava analoog kõneteenusena. Seega on
põhjendatud nende VoIP kõnede mahtude kaasamine kõne lõpetamise turu analüüsi. Kuid
see asendatavus on ainult ühe sidevõrgu põhine - st VoIP kõned asendavad tavakõnesid
kui neid osutatakse ühe ja sama sidevõrgu vahendusel. Seega on tegemist piiratud
asendatavusega.
109. Pakkumisepoolse asendatavuse hindamisest nähtub, et tehnilistest põhjustest tingituna
ei ole ükski telefonivõrgu operaator suuteline kõnesid lõpetama teistes sidevõrkudes, vaid
ainult enda sidevõrgus.
110. Eeltoodud nõudlus- ja pakkumispoolse asendatavuse analüüsist lähtuvalt jõuti
järeldusele, et konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru raames
puuduvad kõne lõpetamise teenusele asendusteenused või on need väga piiratud ulatusega.
111. Nagu selgitatud otsuse eelnõu punktis 3.1.2., on SSNIP -testi võimalik kasutada
juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist
asendavad. Kuivõrd telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele asendustooteid ega –
teenuseid ei eksisteeri, ei osutu SSNIP-testi läbiviimine ei võimalikuks ega ka vajalikuks.
25
3.3. Turuosalised
112. Aprillis 2013 saatis Konkurentsiamet ESS § 148 lg 2 alusel sideettevõtjatele
küsimustikud turuanalüüside läbiviimiseks vajalike andmete saamiseks. Küsimustikud
hõlmasid telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas sidumisteenuste turge (Komisjoni
2007. toote- ja teenuseturgude soovituse punktides 2 ja 3 nimetatud turud) ja era- ja
äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turgu (Komisjoni
2007. toote- ja teenuseturgude soovituse punktis 1 nimetatud turg).
113. Küsimustikega sooviti saada sideettevõtjalt motiveeritud mahus võimalikult
laiapõhjalisi andmeid (muuhulgas teenuse osutamise mahud, kaasnevad kulud,
investeeringud jne), võimaldamaks turgude piiritlemisel ja analüüsimisel võtta arvesse
kõiki olulisi teenuseid ning asjaolusid ja vältimaks vajadust andmeid korduvalt küsida.
114. Eelnevalt konsulteeris Konkurentsiamet sideettevõtjatega ning võttis küsimustike
koostamisel arvesse põhjendatud seisukohtasid. Käesolevaks turuanalüüsiks vajalike
andmete saamiseks saadeti küsimustikud ettevõtjatele, kes olid esitanud teate sideteenuste
osutamise alustamise kohta võrguteenuste osutamiseks kooskõlas ESS §-ga 4 või sellega
samaväärse teate ESS § 189 lõigete 2 ja 3 alusel.
115. Kuna konkurentsiolukorra kujunemise seisukohalt ei oma tähtsust ainult see, et
sideettevõtja on oma tegevusest nõuetekohaselt teavitanud, vaid oluline on, kas
sideettevõtja ka tegelikult kõne lõpetamise teenust osutab. Seetõttu on antud turuanalüüsi
raames käsitatud vaid neid sideettevõtjaid, kes tegelikult asjakohast sideteenust osutavad.
116. Konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru osalisteks tuleb lugeda
ettevõtjad, kes konkreetses telefonivõrgus omavad nii tehnilist kui ka majanduslikku
kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise üle.
117. Konkurentsiamet kaalus kõne lõpetamise turu analüüsi 11 ettevõtja kaasamist, kes
lisaks tegevuse alustamise teate esitamisele osutavad ka reaalselt sideteenuseid ning on
elektroonilise side teenuste osutamiseks sõlminud erinevat tüüpi lepinguid.
118. GoNetwork OÜ (edaspidi GoNetwork) puhul on tegemist ettevõtjaga, kes on lepingu
kohaselt üle võtnud eelmise turuanalüüsi raames MTE-ks tunnistatud sideoperaatori
ProGroup Holding OÜ (edaspidi ProGroup Holding), fikseeritud sidevõrgu
infrastruktuuri, kliendid ja sidumislepingud alates 2012. aasta maist. Kuna GoNetwork
omab nii tehnilist kui ka majanduslikku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise üle
ning ta osutab kõne lõpetamise teenust oma klientidele, kuulub GoNetwork OÜ
vaadeldava turu koosseisu. Võttes arvesse, et ProGroup Holding enam kõne lõpetamise
teenust ei osuta, ProGroup Holdingut turuanalüüsi ei kaasata.
119. 2009. aastal läbiviidud turuanalüüsi raames tunnistati asjakohasel turul
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks Televõrgu AS (edaspidi Televõrk). Aprillis 2013
ettevõtja poolt esitatud andmete alusel selgus, et Elion Ettevõtted AS ja Eesti Energia AS
vahel sõlmitud lepingu järgi on Televõrk käsitatav teenuse lõppkasutajana. Kuna Televõrk
ei oma tehnilist ega majandusliku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise üle ning
kõne lõpetamise teenust enam ei osuta (Elion Ettevõtted AS ja Eesti Energia AS vahel
sõlmitud lepingu lähtuvalt on Televõrk kõneteenuse edasimüüja), nimetatud ettevõtjat
telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu ei kaasata.
120. Ettevõtjate poolt esitatud andmete alusel selgub, et Tele2 AS (edaspidi Tele2) pakub
mobiilteenust tavatelefoni hindadega (nn Kodutelefonipakett), mille puhul on tegemist
mobiiltelefonvõrgus osutatava kõneteenusega. Otsuse eelnõu punkti 3.2.1 kohaselt kuulub
asjaomase turu koosseisu kõne edastamine sidumispunktist fikseeritud sidevõrgu lõpp-
26
punktini. Tele2 poolt osutatava Kodutelefonipaketi teenuse puhul on tegemist liikuva
lõpp-punktiga, mis ei ole piiratud konkreetse tugijaamaga. Seega ei kuulu Tele2 poolt
osutav kõneteenus analüüsitaval turul pakutavate teenuste hulka. Tele2 osutab
lõppkasutajatele telefoniteenuseid ainult operaatorkoodi vahendusel.
121. Võttes arvesse eeltoodut ning kuna Tele2 ei oma fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri
ning samuti tehnilist võimekust teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise teenuse
osutamiseks, ei kuulu Tele2 analüüsitava turu koosseisu. Samuti ei kuulu turu koosseisu
Telset AS (edaspidi Telset), sest kuigi Telset omab oma sidevõrgus kliente, lõpetab kõned
Telseti klientidele GoNetwork (lähtuvalt ettevõtjate vahel sõlmitud juurdepääsulepingust).
122. Kuna Teqli Telecom-i puhul on tegemist sideettevõtjaga, kes omab nii tehnilist kui ka
majanduslikku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise üle ning ta osutab kõne
lõpetamise teenust oma lõppkasutajatele, kuulub Teqli Telecom telefonivõrgus kõne
lõpetamise turu koosseisu (Teqli Telecom on ka sõlminud teiste sideettevõtjatega lepingud
telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamiseks).
123. Lähtuvalt eeltoodust on 2013. aasta lõpu seisuga telefonivõrgus kõne lõpetamise
teenuse osutamise üle kontrolli omavateks sideettevõtjateks:
Elion;
Elisa;
Eleks Telefon;
GoNetwork;
Linxtelecom;
Top Connect;
Starman;
STV;
RIKS
Teqli Telecom
124. Lähtudes eelnevast, tuleb telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turgudel teenuseid
osutatavateks sideettevõtjateks lugeda eelnimetatud kümme sideettevõtjat, kelle poolt
esitatud andmete alusel viiakse läbi turuanalüüs. Kuna RIKS ei ole üldkasutatavat
sideteenust pakkuv sideoperaator ega osale jae- ja hulgiturgudel telefoniteenuste
pakkumisel, RIKS-i kohta käivaid andmeid otsuse eelnõu punktis 4. TURUANALÜÜS) ei
kajastata. (RIKSi poolt pakutavad teenused on suunatud riigiasutustele seoses katkematu
side pakkumise vajadusega vastavalt hädaolukorra seadusele).
125. Kõik teised telefonivõrgus kõne lõpetamise turuanalüüsi kaasatud ettevõtjad osutavad
antud turuanalüüsi kontekstis olulisi jae- ja hulgiteenuseid, seega on kõik need ettevõtjad
käsitatavad vertikaalselt integreeritud ettevõtjatena.
3.4. Asjakohase turu piiritlemine: geograafiline käibimisala
126. Kuna tehnoloogilistest lahendusest tulenevalt saab iga sideettevõtja kõnesid lõpetada
vaid oma sidevõrgus, tuleb iga üksiku võrguoperaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise
teenuse turgu käsitleda eraldi turuna.
27
127. Lähtudes otsuse eelnõu punktis 3.1.3 osundatud kriteeriumitest, on TJA seisukohal, et
kuna iga üksiku telefonivõrgu operaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse turgu
käsitletakse eraldi turuna, on turu geograafiliste piiridena käsitatav iga telefonivõrgus
kõne lõpetamise teenust osutava operaatori telefonivõrgu füüsiline katvusala.
128. Ülaltoodust tulenevalt ning vastavalt ESS § 43 lõikele 2, piiritleb TJA telefonivõrgus
kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisalana iga telefonivõrgus kõne lõpetamise
teenust osutava ettevõtja sidevõrgu selle geograafilise katvusala ulatuses.
129. Turu geograafilisest ulatusest sõltub märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise
geograafiline ulatus. Ettevõtja, kes ei oma kogu Eesti territooriumi katvat sidevõrku, ei saa
ka asjakohasel turul omada märkimisväärset turujõudu kogu Eesti territooriumi ulatuses,
vaid ainult oma lokaalse sidevõrgu katvusalas. Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja
tunnustele vastav ettevõtja kontrollib juurdepääsu lõppkasutajani, tuleb ta oma sidevõrgu
katvusala ulatuses määrata märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
3.5. Järeldus: asjakohane turg
130. Võttes arvesse Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitust ning
turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniseid, samuti arvestades ESS
sätteid ning olukorda Eesti konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne
lõpetamise turul, piiritleb TJA asjakohase turu kooskõlas Komisjoni 2007. aasta toote- ja
teenuseturgude soovituse lisa punktiga 3.
131. Kuna konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul puudub nii nõudluse- kui ka
pakkumisepoolne asendatavus (või see on väga väike), loeb TJA telefonivõrgus kõne
lõpetamise turu koosseisu kuuluvateks järgmised hulgiteenused:
1) kõne edastamine sidumispunktist telefonivõrgu lõpp-punktini (sõltumata
fikseeritud kõnede edastamise tehnoloogiast);
2) muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks.
132. TJA on seisukohal, et iga üksiku telefonioperaatori sidevõrgus häälkõne lõpetamist
tuleb käsitleda eraldi turuna telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamiseks. Seda
põhjusel, et kõne lõpetamise puhul on operaatorid konkreetses telefonivõrgus kindlaks
määratud asukohas tehnilistest põhjustest tingituna monopoolsed teenuse osutajad. Seega
eksisteerib iga telefonioperaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise puhul
eraldi kõnede lõpetamise turg.
133. Iga konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisala
moodustab iga telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutava ettevõtja sidevõrk selle
geograafilise katvusala ulatuses.
4. TURUANALÜÜS
4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted
134. Kooskõlas ESS § 44 ning raamdirektiivi artikliga 16, viib TJA sideturu piiritlemise
järel läbi konkurentsiolukorra analüüsi, eesmärgiga teha kindlaks, kas vastaval turul
toimib konkurents. Kui turuanalüüsist ilmneb, et sideteenuse turul konkurents toimib,
koostab TJA otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta.
28
135. TJA määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kui
turuanalüüsi käigus on tuvastatud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja
ettevõtja vastab märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele: st ettevõtja omab eraldi
või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis
võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult
konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.
136. Kooskõlas ESS § 45 lõikega 3 võib TJA jätta ettevõtja konkreetsel teenuseturul
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja
arenev turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata
turu arengut ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava
ettevõtja motivatsiooni vastava turu edasiarendamiseks.
137. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramine ex ante kooskõlas
raamdirektiivi artikliga 14 rajaneb teistele eeldustele kui need, mida kohaldatakse turgu
valitseva seisundi kuritarvituse kindlakstegemisel ex post - kui ex post analüüs on
suunatud juba toimepandud rikkumiste tuvastamisele, on ex ante valdkonnaspetsiifiline
regulatsioon preventiivne ning suunatud konkurentsi tagamisele ja edendamisele sideturul
ning rikkumiste ärahoidmisele.37.
138. Samuti ei tähenda ettevõtja tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
sideturul ex ante regulatsiooni mõistes automaatselt, nagu oleks konkreetne ettevõtja ka
turgu valitsev ettevõtja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 või
konkurentsiseaduse tähenduses, ning ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
tunnistamise puhul ei oma tähendust, kas ettevõtja on kuritarvitanud turgu valitsevat
seisundit artikli 82 või konkurentsiseaduse tähenduses. Märkimisväärse turujõu
kindlakstegemine omab tähendust üksnes sellest aspektist, kas ettevõtjal on hetkel ja
lähemas perspektiivis piiritletud sideturul piisavalt turujõudu, et tegutseda
märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõpuks ka
lõppkasutajatest raamdirektiivi artikli 14 ning ESS § 45 lõike 2 tähenduses. Ex ante
kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud eesmärki, et
konkreetsel sideturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud sideettevõtja ei
saaks oma turujõudu sellel turul kasutada konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks ega
kanda oma turujõudu üle seotud turgudele.38
139. Vastavalt ESS § 44 lõikele 3 teostab TJA turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu
konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni turuanalüüsi ja märkimisväärse
turujõu hindamise suunistega.
140. Konkurentsiõiguse põhimõtete kohaselt tuleb tuvastamaks, kas asjakohasel turul
toimib efektiivne konkurents või mitte, hinnata turu konkurentsitaset mitme kriteeriumi
alusel.
141. Konkurentsiolukorra hindamiseks ja ettevõtja turgu valitseva seisundi
kindlakstegemiseks (mis on aluseks märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisele)
asjakohasel turul kasutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu
otsustuspraktikaga mitmesuguseid näitajaid. Peamised neist on ettevõtja turuosa,
sisenemistõkete olemasolu turul, ettevõtja suurus, kontroll raskesti dubleeritava
infrastruktuuri üle jne (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt
78).
37
Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 70, 26 ja 27.
38
Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 16, 30 ja 31.
29
142. Konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul konkurentsitaseme analüüsimisel
hinnati turgu järgmiste kriteeriumite alusel:
1) ettevõtjate turuosad ning ettevõtjate üldine suurus;
2) tasakaalustav ostja jõud;
3) sisenemistõkked;
4) hinnaanalüüs.
143. Nõuetekohase turuanalüüsi läbiviimiseks telefonivõrgus kõne lõpetamise turul kogus
Konkurentsiamet otsuse eelnõu punktis 3.3 nimetatud teenuseosutajatelt andmeid
kõnealusel turul asjakohaste teenuste osutamise mahtude, hindade ja tulude kohta ning
teenuse osutamiseks kasutatava infrastruktuuri kohta. Lisaks küsimustiku vahendusel
kogutud teabele kasutab TJA ettevõtjate poolt äriregistrile ja TJAle sideturgude kvartaalse
aruandluse raames esitatud teavet, samuti muid TJAle esitatud või avalikest allikatest
kättesaadavat teavet.
144. Turu piiritlemise järeldustest tulenevalt (vt ka otsuse eelnõu punkt 3.5) on
käesolevasse turuanalüüsi kaasatud järgmised ettevõtjad:
Elion
Starman
STV
Elisa
Eleks Telefon
GoNetwork
Linxtelecom Estonia
Top Connect
Teqli Telecom
RIKS (andmeid ei kajastata, vt otsuse eelnõu alapunkti 124).
4.2. Turu ülevaade ja ajalugu
4.2.1. Ülevaade telefoniteenuste jaemüügiturust
145. Otsuse eelnõu punkti 3.2.1. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse
määratlemine“ kohaselt tarbitakse telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul teenuseid,
ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine erinevate sidevõrkude vahel
võimalik. Seega on asjakohane analüüsida telefonivõrgus häälkõne lõpetamise hulgituruga
lähedalt seotud turuna telefoniteenuste jaemüügiturgu - nende kahe turu teenuste
nõudluste vahel on tugev seos.
146. Arengud telefoniteenuste turul viitavad sellele, et lõppkasutajate tarbimisharjumused
kõneteenuste osas on muutunud ning et telefoniteenuste osutajad peavad kohandama oma
äristrateegiat vastavalt sellele. Alltoodud jooniselt 2 nähtub, et telefoniteenuste klientide
arv on viimase nelja-viie aasta jooksul pidevalt languses. Seda on tinginud kasvav
konkurentsisurve, mis kaasneb lõpptarbijate poolt mobiiltelefoni võrkude vahendusel
osutatavate kõne- ja andmeside teenuste üha laialdasema kasutusele võtmisega.
30
Joonis 2. Telefoniteenuste ja mobiiltelefoniteenuste kasutusstatistika Eestis.
147. Eestis on telefoniteenuse lõppkasutajate tihedus elanikkonnast suhteliselt madal,
moodustades 2013. aasta II kvartali seisuga vaid 21,8%. Võrdluseks, et sama perioodi
lõpuseisuga moodustas mobiiltelefoniteenuse lõppkasutajate tihedus 100 elaniku kohta
158,8%.
148. Allolevalt jooniselt 3 nähtub, et Elion on jätkuvalt telefoniteenuste jaemüügiturul
suurima turuosaga teenuseosutaja. Samuti nähtub jooniselt, et viie aasta jooksul on
ettevõtjate turuosad lõppkasutajate arvu alusel muutunud marginaalselt.
100%
14% 13% 12% 10% 8% 8%
4% 5% 5% 5%
3% 4%
80% 13% 14% 14% 14%
15% 15%
60%
40%
70% 68% 69% 71% 73% 72%
20%
0%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 I pa
Elion Starman STV Teised
Joonis 3. Kõigi telefoniteenuseid osutatavate ettevõtjate turuosad lõppkasutajate arvu alusel
2008 - II kv 2013.
149. Ülaltoodust järeldub, et hetkel iseloomustab Eesti telefoniteenuste jaemüügituru
arengut jätkuv lõpptarbijate arvu vähenemine ning et kõikidel telefoniteenuse operaatoritel
on jaeturul väljakujunenud oma positsioon.
31
4.3. Turujõu hindamine
4.3.1. Turuosad
150. Ettevõtja turujõu üks olulisemaid näitajaid asjakohasel turul on ettevõtja turuosa
suurus. Euroopa Komisjoni otsustuspraktika kohaselt võib rohkem kui 40%-line turuosa
viidata ettevõtja turgu valitsevale seisundile konkreetsel turul. Olulise suurusega turuosa
on tähtis konkurentsieelis, kuna see annab ettevõtjale võimaluse tõsta teenuse hinda, ilma
et tulud sellest tingitud tarbimise vähenemise tõttu langeksid. Kuigi on ebatõenäoline, et
turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja ei omaks turul märkimisväärset turuosa, ei ole
üksnes suure turuosa omamine ainus faktor, mis võiks anda ettevõtjale vastaval turul
märkimisväärse turujõu ja takistada konkurentsi toimimist.
151. Vastavalt suuniste artiklis 75 viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktikale39 loetakse väga
suurt turuosa (kohtupraktika kohaselt on selleks 50% ületav turuosa) iseenesest tõendiks
turgu valitseva seisundi kohta (välja arvatud erandlike asjaolude korral). Suure turuosaga
ettevõtja domineerivat positsiooni turul võib eeldada, kui ettevõtja turuosa on aja jooksul
püsinud stabiilsena. Märkimisväärset turuosa omava ettevõtja turuosa vähenemine aastate
lõikes näitab, et konkurents elektroonilise side turul tiheneb, välistamata samas ettevõtja
märkimisväärset turujõudu antud turul. Ettevõtja kõikuv turuosa võib siiski viidata
konkreetsel turul turujõu puudumisele.
152. Ka konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 kohaselt võib eeldada turgu valitseva seisundi
omamist ettevõtja puhul, kellele kuulub konkreetsel kaubaturul vähemalt 40% käibest.
153. Turu piiritlemise järelduste kohaselt ei ole kõne lõpetamist telefonivõrgus võimalik
asendada sama kõne lõpetamisega teises telefonivõrgus. Seetõttu omab iga kõne
lõpetamise teenust osutav telefonioperaator oma sidevõrgus kõnede lõpetamisel 100%-list
turuosa ning see püsib 100%-lisena sõltumata teenuse osutamise mahus. Iga turu
piiritlemisse kaasatud telefonioperaatori poolt osutatav kõne lõpetamise teenus
(geograafiliselt operaatori sidevõrk kogu oma ulatuses) moodustab iseseisva häälkõne
lõpetamise turu.
154. Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest eripärast püsib selline
situatsioon ka tulevikus.
Kokkuvõte:
155. Konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu spetsiifikast tulenevalt
moodustab iga piiritletud telefonioperaatori poolt osutatav kõne lõpetamise teenus
iseseisva häälkõne lõpetamise turu. Seda asjaolu aluseks võttes omab iga
telefonioperaator, kes osutab kõne lõpetamise teenust, oma sidevõrgus kõnede lõpetamisel
100%-list turuosa ning see püsib 100%-lisena sõltumata teenuse osutamise mahust.
39
C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon, op. cit., lõik 60; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 7.
oktoobri 1999. a otsus kohtuasjas T-228/97: Irish Sugar vs. Komisjon; EKL 1999, lk II-02969, lõik 70; 85/76:
Hoffmann-La Roche vs. Komisjon, op. cit, lõik 41; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 22. novembri
2001. a otsus kohtuasjas T-139/98: AAMS vs. Komisjon; EKL 2001, lk II-03413, lõik 51.
32
4.3.2. Ettevõtjate üldine suurus
4.3.2.1. Sidevõrgu infrastruktuur
156. Konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse kontekstis, kus iga operaator
omab oma võrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisel 100%-list turuosa, võib
telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutavate ettevõtjate üldsuurus olla erinev. Sellest
tulenevalt võib olla erinev ka ettevõtjate võime mõjutada nende osutatava
telefonivõrkudes kõne lõpetamise teenuse kaudu konkurentsiolukorda vertikaalselt
allapoole seotud telefoniteenuse jaemüügiturgudel.
157. TJA võrdleb otsuse eelnõu punktis 3.5. Järeldus: asjakohane turg“ nimetatud
piiritletud turgudel tegutsevate ettevõtjate üldsuurusi, et välja selgitada ettevõtjate võime
mõjutada nende osutatavate sidumisteenuste (sh kõne lõpetamise teenuse) kaudu
konkurentsiolukorda piiritletud sideteenuste turgudel ning vertikaalselt allapoole seotud
telefoniteenuse jaemüügiturgudel.
158. Ettevõtja üldine suurus on oluline näitaja, kui arvestada asjaoluga, et kvaliteetse
häälkõneteenuse osutamiseks on väiksema kliendibaasiga ning lokaalse ulatusega
telefonivõrku omavate operaatorite jaoks kriitilise tähtsusega siduda otse või kolmanda
operaatori vahendusel oma sidevõrk operaatoriga, kes omab üle-eestilist sidevõrku ning
kontrollib olulist osa lõppkasutajatest.
159. Kuna sidumisteenuste turgudel on oluline asjakohaste teenuste osutamiseks vajaliku
infrastruktuuri olemasolu ja ulatus (ilma milleta ei ole kõne lõpetamise turul teenuste
osutamine võimalik) ja mis näitab, kui laiaulatuslikult on ettevõtjal võimalik teenust
osutada, on oluline hinnata ka ettevõtja infrastruktuuri olemasolu ja suurust. Seega peab
arvestama, milline on analüüsi kaasatud ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri tehnilise
valmisolek kõne lõpetamise teenuse osutamiseks – sellest lähtuvalt selgub, millises
ulatuses on ettevõtjad potentsiaalselt võimelised teenuseid osutama.
160. Elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatav infrastruktuur jaguneb peamiselt
kaheks osaks: ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk.
161. Ülekandevõrk (ka „magistraalvõrk“) on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab
peajaotajaid/võrgusõlmi ja/või juurdepääsuvõrke. Muuhulgas hõlmab ülekandevõrk
elektroonilise side võrgu ülekandeliine (välja arvatud juurdepääsuvõrgu ülekandeliinid),
elektroonilise side võrgu ülekandesüsteeme, elektroonilise side võrgu lülitusseadmeid ja
ülekandevõrgu abisüsteeme ja -rajatisi.
162. Juurdepääsuvõrk koosneb kliendiliinidest, mille kaudu on klientidel võimalik saada
juurdepääsu elektroonilise side võrgule.
163. Analüüsi kaasatud ettevõtjate väljaehitatud ülekandevõrgu kogupikkus moodustab
25 198 kilomeetrit. 2012. aasta lõpu seisuga omas Elion sellest 79,1%, Starman 8,8%,
Elisa 5,9 % ning STV 2,7%. Ülejäänud ettevõtjate ülekandevõrgu maht moodustab kokku
vaid 3,5%. Top Connect ülekande- ega juurdepääsuvõrgu liine ei oma, kuid talle kuulub
üks telefonijaam, mis täidab nii riikliku kui ka rahvusvahelise tasandi jaama funktsiooni
ning võimaldab osutada transiiditeenuseid. Oma tarbijatele teenuste osutamiseks kasutab
Top Connect teistelt ettevõtjatelt renditud ülekandeliine ja kliendiliine. Teqli Telecom
rendib oma klientidele kõneteenuste osutamiseks teiselt ettevõtjalt kolme
transiittelefonijaama. Võrreldes 2008. aastaga, on turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate
ülekandevõrgu kogupikkus suurenenud 34% võrra.
33
Telefoniteenuse osutaja Ülekandevõrk (km) Juurdepääsuvõrk
(%) (aktiivsete kliendiliinide arv)
(%)
Elion 79,1% 71,2%
Starman 8,8% 25,4%
Elisa 5,9%* 0,01%
STV 2,7% 3,3%
Linxtelecom 2% 0,1%
GoNetwork 1,4% 0,001%
Eleks 0,1% 0,05%
Top Connect 0% 0%
Teqli Telecom 0% 0%
Kokku 100% 100%
Tabel 1. Sideettevõtjate sidevõrkude mahtude võrdlus (andmed 2012. A lõpu seisuga).
* raadiolahendused (raadiolingid) on välja jäetud .
164. Turuanalüüsi kaasatud ettevõtjatest omab suurima katvusalaga ülekandevõrku Elion,
kellele kuuluv ülekandevõrk katab suuremat osa Eesti territooriumist. Teiste ettevõtjate
võrgud on lokaalsed, piirdudes mõne linna või vallaga. Kõige ulatuslikumad lokaalsed
võrgud on Starmanil, Elisal ja STV-l.
165. Lisaks ülekandevõrgule omab kõne lõpetamise teenuste osutamisel olulist tähtsust
juurdepääsuvõrgu infrastruktuur, mis võimaldab osutada jaemüügiturul lõppkasutajatele
kõneteenuseid ning hulgitasandil kõne lõpetamise teenuseid teistele sideettevõtjatele.
166. Analüüsi kaasatud ettevõtjad olid Eestis 2012. aasta lõpu seisuga välja ehitanud
1 157 692 kliendiliini. 2012. aasta lõpu seisuga oli neist kasutuses 489 823 kliendiliini,
millest Elioni osa moodustas 71,2% ja Starmani osa 25,4%. Ülejäänud analüüsi kaasatud
operaatorite kliendiliinide arv kokku moodustas aktiivsete kliendiliinide koguhulgast
3,4%.
167. Kõiki aktiivseid kliendiliine aluseks võttes on Elioni osakaal langustrendis – 2008.
aastaga võrreldes oli see vähenenud 15 % võrra. 2008 aastaga võrreldes on aga Elioni
väljaehitatud kliendiliinide maht suurenenud 13% võrra.
168. Kliendiliinide maht on kasvanud peamiselt uute valguskaablil põhinevate
juurdepääsuvõrkude osakaalu suurenemise baasil.
Kokkuvõte:
169. Ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri analüüsist tuleneb, et Elion omab jätkuvalt kõige
laialdasemat, terviklikku ning valdavat osa Eestit katvat sidevõrgu infrastruktuuri. Elion
omab 79,1% ülekandevõrgu infrastruktuurist ja 71,2% juurdepääsuvõrgu infrastruktuurist,
mille vahendusel on võimalik osutada telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuseid.
170. Ülejäänud ettevõtjate teenuste osutamist võimaldav sidevõrgu infrastruktuur on
piiratud ulatusega ning osade teenuseosutajate sidevõrgu infrastruktuur ei moodusta ühtset
sidevõrku. Tegemist on sõltumatute lokaalsete võrkudega. Sellisteks võrguoperaatoriteks
on kaabelevivõrkude vahendusel kõneteenuseid ja kõneteenusega seotud kõne lõpetamise
teenuseid osutav Starman ning STV.
34
171. Saab öelda, et juba eelmise turuanalüüsi raames kirjeldatud protsess, mille kohaselt
ühendatakse eraldiseisvad sidevõrgud ühtseks sidevõrguks, jätkub. Seetõttu võivad
tulevikus ka Starman ja STV omada ühtseid, märkimisväärset osa Eesti territooriumist
katvaid sidevõrke. See omakorda toob kaasa konkurentsi suurenemise jaeteenuse turgudel
ja võimaldab lõppkasutajatel erinevate teenuseosutajate vahel rohkem valida.
4.3.2.2. Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri
172. Analüüsi koostamisel küsiti ettevõtjatelt teavet kavandatavate investeeringute kohta
aastateks 2013–2015. Kuna kõik ettevõtjad küsitud teavet ei esitanud, puudub kõigi
ettevõtjate investeerimiskavatsustest ülevaade. Seetõttu ei ole võimalik vastavaid andmeid
analüüsis kasutada. Samuti ei esitanud osa ettevõtjaid sidevõrgu investeeringuid
puudutavaid andmeid.
173. Fikseeritud telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru ja sellega lähedalt seotud
telefoniteenuste jaeturgude jätkusuutlikus ja areng on oluliselt seotud investeeringutega,
mida ettevõtjad on viimastel aastatel teinud oma sidevõrgu arendamiseks. Seetõttu on
järgnevalt antud ülevaade ettevõtjate poolt oma sidevõrgu infrastruktuuri tehtud
investeeringutest ja koguinvesteeringute mahtudest aastatel 2006-2008 ja 2010-2012.
174. Aastatel 2006-2008 moodustas turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringute
kogumaht ligikaudu 122,8 miljonit eurot. Sellest 64%, ehk ligikaudu 79 miljonit eurot on
ettevõtjad investeerinud fikseeritud elektroonilise sidevõrgu infrastruktuuri.
175. Aastatel 2010-2012 moodustas turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringute
kogumaht ligikaudu 137,4 miljonit eurot. Sellest 55%, ehk ligikaudu 76 miljonit eurot on
ettevõtjad investeerinud fikseeritud elektroonilise sidevõrgu infrastruktuuri.
Telefoniteenuse Kogu investeeringute osakaal Kogu investeeringute osakaal aastatel
osutaja aastatel 2006-2008 (%) 2010-2012 (%)
Elion 73,2% 62,2%
Elisa 5,0% 23,7%
Starman 15,0% 11,5%
STV 1,6% 1,7%
Top Connect 0,8% 0,7%
Linxtelecom 1,9% 0,2%
Eleks 0,004% 0,02%
GoNetwork40 2,5% 0%
Teqli Telecom 0% 0%
Kokku 100% 100%
Tabel 2. Otsuse eelnõus käsitletavate sideettevõtjate kogu investeeringute osakaal aastatel 2006-2008 ja 2010-
2012.
176. Analüüsi kaasatud ettevõtjatest on suurimaks investeerijaks jäänud Elion, kuid
koguinvesteeringute osas on Elioni osakaal hakanud vähenema (vt tabel 2). Teiste
teenuseosutajate koguinvesteeringud on olnud oluliselt väiksemad.
40
Kuna GoNetwork on üle võtnud ProGroup Holdingu fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri (vt otsuse
eelnõu punkt 3.3.), kajastatakse GoNetwork all ProGroup Holdingu andmeid.
35
177. Aastatel 2010-2012 on analüüsi kaasatud ettevõtjate fikseeritud sidevõrgu
investeeringute kogumaht võrreldes perioodiga 2006-2008 vähenenud 4% võrra.
Telefoniteenuse Sidevõrgu infrastruktuuri Sidevõrgu infrastruktuuri
osutaja investeeringute osakaal aastatel investeeringute osakaal aastatel
2006-2008 (%) 2010-2012 (%)
Elion 77% 83%
Starman 15% 12%
Elisa 8% 4%
Linxtelecom 0% 0,5%
STV 0% 0,1%
Eleks Telefon 0% 0,003%
Top Connect 0% 0,0%
GoNetwork 0% 0,0%
Teqli Telecom 0% 0%
Kokku 100% 100%
Tabel 3. Otsuse eelnõus käsitletavate ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri investeeringute osakaal aastatel
2006-2008 ja 2010-2012.
178. Võrreldes teiste sideettevõtjatega, on Elion oma sidevõrgu infrastruktuuri
investeerinud oluliselt rohkem, mis on põhjendatav ka eelnevalt otsuse eelnõu punktis
4.3.2.1. Sidevõrgu infrastruktuur“ väljatoodud laialdase sidevõrgu infrastruktuuri
omamisega. Samuti, et suur osa telefoniteenuse lõppkasutajatest kasutab Elioni sidevõrku
(vt. joonis 3). Vähemalt samaväärse võrgukvaliteedi säilitamiseks nõuab ulatuslikum
sidevõrk summaarselt rohkem investeeringuid.
179. Vaatamata aastatel 2009 – 2010 toimunud majanduslangusele, on 2006-2008 aastaga
võrreldes aastatel 2010-2012 Elioni fikseeritud elektroonilise side võrgu infrastruktuuri
investeeringute osakaal kasvanud. Eeltoodust järeldub, et Elioni poolt kõne lõpetamise
teenuse osutamine ja fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri areng on pikemas perspektiivis
jätkusuutlik.
180. Fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri tehtud investeeringute mahtu aluseks võttes on
turul tegutsevaks teiseks ettevõtjaks kaabellevivõrgu operaator Starman. Starman jätkab
investeeringute tegemist oma sidevõrku, et luua oma sidevõrgus lairibateenuse
osutamiseks vajalik tehniline baas. Selline sidevõrk võimaldab ka kõneteenuse osutamist.
181. Elisa on aastatel 2006-2012 enamiku investeeringutest teinud uute raadiosidevõrkude
rajamiseks ja olemasoleva sidevõrgu infrastruktuuri kvaliteedi parandamiseks, et osutada
oma lõppkasutajatele lairiba- ja kõneteenuseid.
182. Ülejäänud analüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringud on suuremas osas suunatud
sidevõrgu kvaliteedi parandamiseks ning oma sidevõrgus andmesideteenuse osutamise
võimaluse loomiseks.
Kokkuvõte:
183. Suurimaks telefonivõrgu infrastruktuuri investeerijaks on analüüsis käsitatud perioodil
jäänud Elion. Samas on koguinvesteeringuid aluseks võttes Elioni osakaal hakanud
vähenema – kui aastatel 2006-2008 moodustas tehtud koguinvesteeringutest Elioni
osakaal 73,2%, siis aastatel 2010-2012 oli see langenud 62,2%-le.
184. Võrreldes aastatega 2006-2008, on aastatel 2010-2012 analüüsi kaasutud ettevõtjate
fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri investeeringute kogumaht langenud. Põhjuseks on
36
aastatel 2009 – 2010 Eestit tabanud majanduslangus, mis on muutnud ettevõtjad
investeeringute tegemisel väga ettevaatlikuks.
185. Samas on sidevõrgu infrastruktuuri tehtud investeeringute osas Elioni osakaal
kasvanud – kui aastatel 2006-2008 moodustas see 77%, siis aastatel 2010-2012 oli see
tõusnud 83%-le. Teiste sideettevõtjate poolt sidevõrgu infrastruktuuri tehtud
investeeringud on jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks.
4.3.2.3. Kõne lõpetamise teenuse osutamise mahud
186. Ettevõtjate teenuse osutamise mahtude absoluutsuurust on hinnatud nii nende poolt
esitatud käibe- kui ka asjakohase sideteenuse osutamise mahu andmete alusel perioodil
2008-2012. Seejuures on arvesse võetud ainult teistest sidevõrkudest saabunud ning
asjakohase sideettevõtja sidevõrgus lõpetatud kõned. Arvestatud ei ole sideettevõtja enda
lõppkasutajate poolt samas sidevõrgus olevatele teistele lõppkasutajatele tehtud kõnede
lõpetamist (nn võrgusisene kõne - on-net calls). Ka ESS § 2 punkt 19 kohaselt on kõne
lõpetamine kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-
punkti.
187. Tabelis 4 allpool on toodud ettevõtjate kõne lõpetamise teenuse osutamise osakaalud
kogu kõne lõpetamise teenusest ja telefoniteenuse lõppkasutajate jaotus teenuseosutajate
vahel 2012. aasta lõpu seisuga.
Telefoniteenuse Lõpetatud Kõneteenust tarbivad
osutaja kõneminutid Tulud lõppkasutajad
Elion 69,41% 72,16% 75,8%
Starman 14,91% 12,82% 14,3%
STV 6,17% 5,35% 5,5%
Elisa 7,08% 5,35% 2,0%
Linxtelecom 0,6% 0,81% 1,2%
GoNetwork 0,7% 2,81% 0,7%
Top Connect 1,07% 0,64% 0,4%
Eleks Telefon 0,06% 0,06% 0,1%
Teqli Telecom 0,001% 0,0005% 0,001%
KOKKU 100% 100% 100%
Tabel 4 Kõne lõpetamise turul tegutsevate sideettevõtjate lõpetatud kõneminutite, teenuse osutamisest teenitud
tulude ning telefoniteenuse lõppkasutajate arvu võrdlus (2012. a lõpp).
188. Tabelist 4 nähtub, et Elioni kõnede lõpetamise minutimaht ja tulud on suurimad,
moodustades kogu kõnede lõpetamise minutimahust 69,4% ja tuludest 72,2%. Teistest
analüüsi kaasatud operaatoritest omasid 2012. aastal lõpetatud minutimahtudest suuremaid
osakaale Starman (14,9%), Elisa (7,1%) ja STV (6,2%).
189. Ka kõneteenuse kasutavate lõppkasutajate koguarvust oli Elioni osakaal suurim
(75,8%). Elionile järgneb Starman, kelle osakaal oli 14,3% ja STV (5,5%). Ülejäänud
analüüsi kaasatud ettevõtjate vahel jagunes 4,4% lõppkasutajate koguarvust.
190. Minutimahtude graafikult (joonis 4 allpool) nähtub, et telefonivõrkudes lõpetatud
kõneminutite kogumahud on 2008. aastast alates hakanud langema. Elioni fikseeritud
sidevõrgus kõne lõpetamise minutimahud on jätkuvalt suurimad, kuid võrreldes 2008.
aastaga on need vähenenud 23% võrra. 16% võrra on langenud ka Starmani kõne
37
lõpetamise minutimahud. STV kõne lõpetamise teenuse minutimahud on seevastu
suurenenud 27% võrra.
400 000
350 000
300 000
Teised
250 000
STV
(tuh.min)
200 000
Elisa
150 000 Starman
100 000 Elion
50 000
0
2008 2009 2010 2011 2012
Joonis 4. Kõne lõpetamise turul tegutsevate sideettevõtjate kõne lõpetamise minutimahud (va võrgusisesed
kõned) aastatel 2006-2012.
191. Tabelist 4 nähtub ka, et nii lõpetatud kõneminutite arv kui ka kõne lõpetamise teenuse
osutamisest teenitud tulud on proportsionaalset jagunenud sarnaselt lõppkasutajate arvuga.
Kokkuvõte
192. Võttes arvesse eeltoodut, on Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude kontekstis
(iga sideettevõtja on omas võrgus märkimisväärse turujõuga ettevõtja) jäänud suurimaks
teenuseosutajaks Elion. Elioni osakaal kogu kõnede lõpetamise minutimahust on püsinud
stabiilsena, muutudes viimase nelja aasta jooksul ainult 1% võrra. Kõne lõpetamise
teenuse osutamise käibe alusel on Elioni turuosa kasvanud - kui aastal 2008 moodustas
Elioni osakaal kogu kõnede lõpetamise eest saadud tuludest 64,1%, siis aastal 2012 oli see
tõusnud 72,2%-le.
193. Kõnede lõpetamise minutimahtude üldisele langusele avaldab kindlasti mõju
mobiilteenuste surve lähedalt seotud telefoniteenuste jaemüügiturgudel. 2008. aastaga
võrreldes langes analüüsi kaasatud ettevõtjate fikseeritud sidevõrgus lõpetatud
kõneminutite koguarv 28%.
4.3.2.4. Järeldused
194. Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest eripärast, ei mõjuta
erinevused analüüsi kaasatud ettevõtjate näitajate absoluutsuurustes ettevõtjate turujõudu -
iga operaator on oma turul monopoolne teenuseosutaja, omades kõigi näitajate osas ikka
100%-list turuosa. Ükski konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul tegutsev
ettevõtja ei suuda teiselt ettevõtjalt kõne lõpetamist ostmata oma lõppkasutajatele
telefoniteenuseid osutada.
195. Laiaulatuslik fikseeritud elektroonilise side võrgu infrastruktuur annab küll eelise
konkurentide ees telefoniteenuste jaeturgudel, kuid ei taga eelist asjakohasel
hulgimüügiturul.
38
196. Siinjuures omab tähtsust ettevõtja kontroll kõne lõpetamise teenuse üle, mitte aga
temale kuuluva sidevõrgu infrastruktuuri ulatus ja/või investeeringute maht.
4.3.3. Tasakaalustav ostja jõud
197. Märkimisväärset turujõudu väljendab, nagu on sedastatud Euroopa Kohtu
konkurentsialases kohtupraktikas41, ettevõtja suutlikkus tegutseda turul märkimisväärsel
määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Ettevõtja
suutlikkust turuosalistest sõltumatult käituda võib vähendada tasakaalustav ostja jõud (ing.
k countervailing buyer power, countervailing buying power), mis põhimõtteliselt kujutab
endast kliendi läbirääkimise jõudu vahetult teenuse- või tootepakkujaga. Selline jõud
ilmneb siis, kui kliendil on märkimisväärne mõju teenuseosutaja hinnakujunduslikule
käitumisele või kui klient takistab teenuseosutajal tegutsemast sõltumatult kliendist
märkimisväärses ulatuses.
198. Tasakaalustava ostja jõu olemasolu ja ulatust on asjakohane ning oluline käsitleda
juhtudel, kui on tegemist kõrge kontsentratsiooniga turgudega ja eriti juhtudel, kui
teenuseosutaja on monopoolses seisus.
199. Üldtunnustatud majandusteooria kohaselt on ratsionaalselt tegutseva monopolisti
eesmärk maksimeerida oma kasumit, määrates teenustele ja toodetele monopoolsed
hinnad. Tavaliselt järgneb sellisele käitumisele ebapiisav tootlikkus, ülemäärased hinnad
ja seega ka heaolu langus. Dünaamiliste tagajärgedena võib välja tuua tootmise
ebaefektiivsuse olulise suurenemise ja ebapiisava innovatsiooni.
200. Seega on antud turu konkurentsiolukorra analüüsimisel küsimus selles, et kui
lähtepunktiks on ainuõigus telefonikõne lõpetamisele oma sidevõrgus, siis kas nõudluse
pool mõjutab või toob esile teatava surve antud operaatori suhtes sellises ulatuses, mis
takistab sellel monopoolsel ettevõtjal ära kasutamast kirjeldatud hinnakujundamise
mehhanismi ja tegutsemast kliendist sõltumatult. Erandlikus olukorras võib tasakaalustav
ostja jõud nõrgestada monopoolse ettevõtja hinnakujunduse aluseid sellises ulatuses, mis
takistab monopoolsel ettevõtjal tõstmast hindu üle taseme, mis kujuneks turul toimiva
konkurentsi tingimustes. Seega osutub tasakaalustava ostja jõu hindamine
võtmeküsimuseks monopoolse ettevõtja turujõu hindamisel.
201. Otsuse eelnõu punktis 3. TURU PIIRITLEMINEpiiritlemine“ piiritletud turgude puhul
tuleb hinnata ettevõtja suutlikkust tegutseda turul märkimisväärsel määral sõltumatult
lõppkasutajatest ja lepingu partneritest. Suutlikkust tegutseda sõltumatult konkurentidest
piiritletud turgudel ei ole võimalik hinnata, kuna tulenevalt piiritletud turgude olemusest
on igal üksikul turul vaid üks monopoolne teenuseosutaja.
202. Tasakaalustava ostja jõu ulatus sõltub teenuse lõppkasutaja võimest vahetada
teenuseosutajat või mitte tarbida selle teenuseosutaja toodet või teenust lühikese aja
jooksul. Kuna asjakohasel turul kehtib „helistav pool maksab“ põhimõte, siis kõneteenuse
lõppkasutajad jaeturul arvestavad enamjaolt väljuvate kõnede hinnaga ning suhteliselt
vähe hinnaga, kui palju maksab helistamine neile. Seega on lõppkasutajad suhteliselt
ükskõiksed ka selle hinna suhtes, kui palju maksab kõne lõpetamine telefonivõrku, kus
antud lõppkasutaja number on kasutusel. See välistab omakorda tasakaalustava ostja jõu
rakendumise võimalikkuse telefonikõne lõpetamise hindadele lõppkasutajate poolt.
41
27/76: United Brands, op. cit.; 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon, op. cit; 322/81: Michelin vs.
Komisjon, op. cit.; vt ka raamdirektiivi art 14 p 2 ja ESS § 45 lg 2.
39
Tasakaalustava ostja jõu rakendumine piiritletud turgudel oleks võimalik siis, kui
asjakohastel turgudel ei kehtiks enam „helistav pool maksab“ põhimõte. Kuid kuna sellise
põhimõtte muutmine ei ole lähiajal tõenäoline, ei ole ka tõenäoline piiritletud turgudel
tasakaalustava ostja jõu rakendumine lähema kolme aasta jooksul.
203. Lõppkasutajate käitumist teenuse osutaja vahetamiseks võib mõjutada teiste
operaatorite poolt oma võrgus kõrgete jaehindade kehtestamine helistamisel teenust
osutava operaatori lõppkasutajatele.
204. See võib esile kutsuda situatsiooni, kus teiste võrkude lõppkasutajad ei soovi enam
helistada teenust osutava operaatori lõppkasutajatele, mis võib viia selleni, et lõppkasutaja
on sunnitud teenuseosutaja välja vahetama.
205. Selline lõppkasutajate mõjutamine läbi jaehindade on võimalik ainult siis, kui tegemist
on oluliselt erineva suurusega teenuseosutajatega ja kõnemahud on väga väikesed.
Kõrgeid jaehindasid saavad rakendada ainult suuremad ettevõtjad, kuna nende kõnede
mahud väiksema sideettevõtja sidevõrku on väikesed, mistõttu on väikesed ka tulude
kaotused tegemata jäänud kõnedelt. Samas ei saa väike teenuseosutaja vastata kõrgete
jaehindade kehtestamisega suurte sideettevõtjate sidevõrkudesse. Põhjuseks on asjaolu, et
kuna enamus kõnesid tehakse suuremate sideettevõtjate sidevõrkudesse, siis kõrgete
kõnehindade kehtestamisega mõjutaksid väiksed sideettevõtjad oma lõppkasutajaid
vahetama teenuseosutajat – see vähendaks nende lõppkasutajate arvu ja võib viia väikse
sideettevõtja turult lahkumiseni. Eeltoodu rakenduks ainult juhul, kui lõpptarbijateni on
välja ehitatud paralleelsed fikseeritud sidevõrgud – sellisel juhul on lõpptarbijatel
võimalus liikuda ühest võrgust teise. Paralleelsete sidevõrkude puudumise korral on see
võimalus aga välistatud.
206. Suured või võrreldavate lõppkasutajate arvuga teenuseosutajad sellist jaehindadega
lõppkasutajate mõjutamist omavahel praktikas ei rakenda – kui üks ettevõtja kehtestab
kõrged jaehinnad helistamisel teise võrku, võib teine ettevõtja vastata samaga – eelist ei
saavutaks kumbi sideettevõtja.
207. Seega on võimalik osaliselt mõjutada ettevõtja käitumist kõrgete kõne lõpetamise
hindade kehtestamisel läbi lõppkasutaja käitumise, kuid sellise mõjutamise eelduseks on
teenuseosutajate erinev suurus ja lõppkasutajate arvu väga suur erinevus ning paralleelsete
fikseeritud sidevõrkude olemasolu. Kui erinevused ettevõtjate suuruses ja lõppkasutajate
arvus ei ole suured ning kõnede liiklus võrkude vahel on suur ning võrreldav, siis selline
lõppkasutajate mõjutamine ja tasakaalustava ostja jõu enda huvides ärakasutamine ei ole
võimalik.
208. Hulgitasemel on võimalik tasakaalustava ostja jõu olemasolu hinnata, käsitades
teenuseosutajaid samal turul tegutsevate konkurentidena. Kui teatud toodet või teenust
ostev ettevõtja on suur ja mõjukas, suudab ta suhteliselt efektiivselt peatada selle toote
pakkuja või teenuse osutaja katse hindu tõsta. Teoreetiliselt peaks piisava suurusega
ettevõtja olema suuteline avaldama teistele operaatoritele piisavat survet, et kõne
lõpetamise hindu alandataks või vähemalt ei tõstetaks.
209. Konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu spetsiifikast tulenevalt (eelkõige
seetõttu, et iga operaator saab kõnesid lõpetada vaid omaenda võrgus, mis moodustab
omaette kaubaturu), ei oma ettevõtja üldine suurus aga tähtsust, sest olenemata ettevõtja
suurusest on ettevõtja mõjuvõimu rakendamine kõne lõpetamise hinna läbirääkimistel
läbivühendatavuse tagamiseks piiratud. Seega ei oleks tasakaalustava ostja jõu
rakendamine võimalik ka siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutseksid ühel kaubaturul.
40
Kokkuvõte:
210. Võttes arvesse eeltoodut, on TJA seisukohal, et telefonivõrgus kõne lõpetamisel turul
puudub tasakaalustav ostja jõud (või see eksisteerib väga väikeses ulatuses) ning et
turuosalised ei saa üksteise hinnakujundust oluliselt mõjutada. Tulenevalt turu
piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest ja teenuse osutamise korralduse eripärast püsib
selline situatsioon ka lähimate aastate perspektiivis.
4.3.4. Sisenemistõkked
211. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 80 on
turul domineerimise tuvastamiseks oluline hinnata turule sisenemise lihtsust. Ettevõtja
võime turul domineerida sõltub uute turuosaliste turule sisenemise võimalusest: kui turul
puuduvad sisenemistõkked, on ettevõtja võimalused turul konkurente eirates tegutseda
piiratud isegi juhul, kui ta omab kõnealusel turul suurt turuosa.
212. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turgudele sisenemise tõkete hindamisel tuleb lähtuda
piiritlemise käigus selgunud asjaoludest: määravaks on pakkumisepoolse asendatavuse
puudumine sellel turul. Piiritletud turgudel saab iga telefonivõrgu operaator lõpetada
kõnesid ainult oma sidevõrgus. Järelikult on teised sideteenuse osutajad sunnitud
kasutama vaid ühe kindla operaatori poolt osutatavat kõne lõpetamise teenust, kui nad
soovivad kõne lõpetada tema lõppkasutaja numbrile. Seega eksisteerivad piiritletud
turgudele sisenemiseks absoluutsed sisenemistõkked, sest ühel piiritletud turul tegutsev
teenuseosutaja ei saa siseneda teistele piiritletud kõne lõpetamise turule.
213. Kuna asjakohastel turgudel on pakkumisepoolse asendatavuse puudumise tõttu
välistatud potentsiaalne konkurents ning tehnoloogiline areng ei võimalda lähemal ajal
teistel teenuseosutajatel siseneda piiritletud turgudele, võib järeldada, et telefonivõrgus
kõne lõpetamise turgudel eksisteerivad absoluutsed (kõrged) sisenemistõkked, mis
takistavad potentsiaalse konkurentsi teket neil turgudel.
214. Et taolised sisenemistõkked võiksid tulevikus kaduda või oluliselt muutuda, ei ole turu
olemusest tulenevalt tõenäoline.
4.4. Konkurentsiprobleemid piiritletud turgudel
4.4.1. Võimalikud konkurentsiprobleemid
215. Eelnevalt on otsuse eelnõu punktis 4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted“
väljatoodud, et turul on konkurentsitaseme määramiseks vaja analüüsida turgu mitme
kriteeriumi alusel, mis on suutelised kõige ilmekamalt väljendama ettevõtja
märkimisväärse turujõu olemasolu või selle puudumist.
216. Kuivõrd ex ante regulatsiooni kehtestamine ei sisalda endas hinnangut sellele, kas
ettevõtja on pannud toime õiguserikkumise ning oluline on üksnes kindlaks teha, kas tema
majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna
konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka lõppkasutajatest (raamdirektiivi artikli 14 lõige 2,
ESS § 45 lõige 2), tuleb ka piiritletud sideturul esineda võivaid konkurentsiprobleeme
hinnata ennekõike potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidena. Samuti, kas
sellised konkurentsiprobleemid võivad turu konkurentsiolukorrast tingituna praktikas
realiseeruda.
41
217. Tulenevalt telefonivõrgus kõne lõpetamise eripärast omab iga kõne lõpetamise teenust
osutav märkimisväärse turujõuga ettevõtja oma telefonivõrgus kõne lõpetamise turul
100%list turuosa (otsuse eelnõu punkt 4.3.1. Turuosad“). Samuti puudub piiritletud turul
tasakaalustav ostja jõud, turuosalised ei saa üksteise hinnakujundust oluliselt mõjutada
(otsuse eelnõu punkt 4.3.3. Tasakaalustav ostja jõud“) ning piiritletud turgudele
sisenemine on vastava turu tehnoloogilisest eripärast tulenevalt välistatud (otsuse eelnõu
punktid 3.2.3.3. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus ja SSNIP-testi rakendamise
hindamine“ ja 4.3.4. Sisenemistõkked“).
218. Seetõttu leiab TJA, et objektiivsed takistused alltoodud konkurentsiprobleemide
ärahoidmiseks puuduvad või on väga piiratud, mistõttu ilma regulatiivse sekkumiseta on
kirjeldatud konkurentsiprobleemide realiseerumine praktikas tõenäoline.
219. TJA leiab, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul võivad esineda peamiselt järgmised
ettevõtjate märkimisväärsest turujõust tulenevad konkurentsiprobleemid:
hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäära kõrgete hindade
rakendamine, hinnadiskrimineerimine, ristsubsideerimine;
juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine;
muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid (informatsiooni
diskrimineeriv kasutamine või varjamine, viivitamistaktika, mittekohased nõuded,
kvaliteedidiskrimineerimine).
4.4.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ja hindade analüüs
220. Alljärgnevalt on esitatud võimalikud hinnakujundusprobleemid, mis võivad takistada
efektiivse konkurentsi toimimist.
221. Sidevõrgus kõne lõpetamise turgudel võivad eksisteerida peamiselt ülemäärase hinna,
hinnadiskrimineerimisega ja ristsubsideerimisega seotud konkurentsiprobleemid.
Ülemäärane hind on hind, mis võimaldab ettevõtjal teenida kõrgemaid kasumeid, kui
võiks teenida efektiivse konkurentsiga turul. Selle konkurentsiprobleemi põhiliseks
allikaks on operaatorite märkimisväärne turujõud kõnede lõpetamise üle oma
sidevõrkudes. Eelkõige ilmneb ülemäärase hinna rakendamine juhtudel, kui kehtib
helistaja maksab põhimõte, mistõttu kõne vastuvõtjad ei hooli piisavalt kuludest, mida
teised osapooled neile helistades kannavad ning seega puudub märkimisväärne
tasakaalustav ostja jõud. Seetõttu on operaatorid motiveeritud nõudma teistel
sideettevõtjatelt kõne lõpetamise teenuste eest ülemäärast hinda, mis viib suure
tõenäosusega ressursside ebaefektiivsete paigutusteni ning moonutatud
hinnastruktuurideni.
222. Hinnadiskrimineerimine jaguneb hinnadiskrimineerimiseks sideettevõtjate vahel ja
hinnadiskrimineerimiseks sisemise ja välimise varustamise vahel. Hinnadiskrimineerimine
sideettevõtjate vahel seisneb erinevate telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade
rakendamises erinevatele sideettevõtjatele.
223. Hinnadiskrimineerimisega sisemise ja välimise varustamise vahel on tegemist juhul,
kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab temaga jaeturul konkureerivalt
sideettevõtjalt hulgiteenuste eest kõrgemat hinda (sageli ka ülemäärast hinda), kui
vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab oma jaeteenust pakkuvalt üksuselt. Ehk
teisisõnu toimub diskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel. Hulgiteenuste
turul võib märkimisväärse turujõuga vertikaalselt integreeritud sideettevõtja
42
hinnadiskrimineerimise tagajärjel tõsta oma konkurentide kulusid jaeturul läbi ülemäärase
hinna, mis võib viia konkurentide jaemüügi piiramiseni ning seeläbi üleüldise
konkurentsiolukorra kahjustamiseni.
224. Ristsubsideerimisega on tegemist juhul, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt
nõutakse hulgiturul kuludest kõrgemat (ülemäärast) hinda ning vertikaalselt allapoole
seotud turul rakendatakse kuludest madalamat hinda (kuludest madalama hinna
rakendamine on käsitatav ka röövelliku hinnakujundusena). Juhul kui hulgitasandi hind on
ülemäärane ning jaetasandi hind röövellik (allapoole kulusid), annab see märkimisväärse
turujõuga ettevõtjale võimaluse laiendada oma turujõudu vertikaalselt allapoole seotud
turule. Seega on ristsubsideerimise üheks teguriks ülemäärane hind. See on hind, mis
võimaldab ettevõtjal teenida kõrgemaid kasumeid, kui võiks teenida efektiivse
konkurentsiga turul.
225. Eeltoodust järeldub, et ülemäärane hind takistab efektiivse konkurentsi toimimist, mis
omakorda kahjustab lõppkasutajate huve.
226. Teise elektroonilise side turgude reguleerimise etapi käigus (aastatel 2008 – 2010)
tunnistati Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusega nr 8.3-11/10-001 Elion, Elisa, Eleks
Telefon, Starman, STV, Televõrk, Linxtelecom, Top Connect, RIKS ja ProGroup Holding
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning neile
kehtestati hinnakontrolli kohustused.
227. Hinnakontrolli kohustuse raames pidi Elion arvestama kõne lõpetamise hinnad ülalt-
alla modelleeritud ajaloolisel kulubaasil ja täielikult jaotatavatel kuludel põhineva
metoodika (edaspidi ka TD HCA FDC- Top-Down Historical Cost based, Fully
Distributed Costs) alusel. Teistele MTE-dele kehtestati kohustus rakendada telefonivõrgus
kõne lõpetamise teenusele hindasid, mis ei tohtinud olla kõrgemad, kui Elioni poolt
rakendatav kõne lõpetamise kolme esimese minuti keskmine hind normaalajal riiklikul
tasandil.
228. Seega kohaldusid alates aastast 2011 nii Elionile, kui ka teistele MTE-dele
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul riiklikul sidumistasandil (vt alltoodud joonist nr 5)
ühesugused kõne lõpetamise hinnad. Hinnadiskrimineerimist sideettevõtjate vahel ei
toimunud.
43
Joonis nr 5. MTE-de telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad (€senti/minut, ilma käibemaksuta) riiklikul tasandil
2011-2014
229. Nii Elioni kui ka teiste telefonivõrgus kõne lõpetamise turu MTE-de telefonivõrgus
kõne lõpetamise hinnad (kehtestatud Elioni vastavate hindade alusel) on aastate 2011-
2014 lõikes kasvanud ligi 22% võrra (vt. ülaltoodud joonist 6). 2014 aastal Elioni
telefonvõrgus kõne lõpetamise hind võrreldes 2013 aastaga riiklikul tasandil langes ca -
9%, aga samas kohalikul tasandil tõusis ca 10%.
230. Hindade kasvu põhjusteks on peamiselt telefonivõrgus lõpetatud minutite langus ja
Elioni kulude arvestamise metoodika (TD HCA FDC). Telefonivõrgus kõne lõpetamise
minutid langevad seoses telefoni- ja mobiiltelefoniteenuste vahelise tiheda konkurentsiga.
Seetõttu kõne maht, millele kulusid omistada, väheneb aasta-aastalt. Samas hinna tõusu
pidurdab kuluefektiivsema järgmise põlvkonna sidevõrgu järk-järguline kasutusele
võtmine.
231. Võrreldes Euroopa Komisjoni poolt koostatud Euroopa Komisjoni 07.05.2009
telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise hinna reguleerimise soovituses (edaspidi ka
07.05.2009 soovitus)42 sätestatud alt-üles modelleeritud puhtast pikaajaliselt lisanduvate
kulude metoodikast (edaspidi ka BU pure LRIC - bottom-up long run incremental cost),
võimaldab TD HCA FDC metoodika jaotada kõne lõpetamise teenusele rohkem kululiike
(nt. kõne liiklusega mitteseotud lisanduvad kulud ja üldised püsikulud (vt ka otsuse eelnõu
punkti 6.6.2 koos alapunktidega). Samuti ei taga TD HCA FDC metoodika nii rangelt
kulude efektiivsust. Ülalt-alla modelleerimine (TD – Top down) lubab arvestada ka
sidevõrgu ajaloolisest struktuurist tulenevaid ebaefektiivseid kulusid, samas kui alt-üles
modelleerimine (BU) järgib kõige efektiivsemat sidevõrgu katvust arvestades tänapäevast
elanikkonna paiknevust ja tihedust.
232. Nii sidumisliikluse mahtude alanemise, kui ka Elioni kulude arvestamise metoodika
eripärast tulenevalt on võrreldes Euroopa Komisjoni soovituse alusel arvestatud kõne
lõpetamise hindadega (käesoleval ajal keskmiselt 0,102 €/senti minut) Eesti
sideettevõtjate poolt rakendatavad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad ülemääraselt
kõrged (1,04 €senti/minut).
4.4.3. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine
233. Sidumise ja kõne lõpetamise teenusele juurdepääsust keeldumisega piiratakse uute
teenuseosutajate võimalusi siseneda kõneteenuste jaemüügi turule. Kõneteenuste
jaemüügi turule siseneja jaoks on ühendus olemasolevate sidevõrkudega tähtis. Piiritletud
turul märkimisväärset turujõudu omaval ettevõtjal on lähedalt seotud jaeteenuse turgudel
võimalik senikaua, kuni uuel sisenejal ei ole piisavalt palju lõppkasutajaid, hakkama saada
ka end kõneteenuste jaemüügi turule sisenejaga otseselt sidumata. Ilma sidumise ja kõne
lõpetamise teenuseta on aga kõneteenuste kasutamisala uue turulesiseneja lõppkasutaja
jaoks piiratud, kuna nad ei saa ühendust suure osa sidevõrkude lõppkasutajatega.
Eelnevast tulenevalt võib sidumise ja kõne lõpetamise teenuse osutamisest keeldumine
oluliselt vähendada konkurentsi ning olla seega üldist heaolu kahjustav.
42
Euroopa Komisjoni soovitus Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu
reguleerimise kohta ET L/124/ 20.05.2009 P 67-74
44
234. TJA hinnang juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi tulevikus esinemise
suurele tõenäosusele tugineb asjaolule, et Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV,
Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork omavad tehnoloogilistel
põhjustel igaüks ka tulevikus (lähima kolme aasta jooksul) telefonivõrgus kõne lõpetamise
turul märkimisväärset turujõudu (sh 100%-list turuosa). See võimaldab neil tegutseda
märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja
lõppkasutajatest, ning sellest tulenevalt märkimisväärset võimet ning huvi kasutada oma
turujõudu uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate kõneteenuste jaeturule
sisenemise takistamiseks läbi juurdepääsust keeldumise.
4.4.4. Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid
235. Lisaks hinnadiskrimineerimisele eksisteerib suur tõenäosus, et Elion, Elisa, Eleks
Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, Teqli Telecom, RIKS ja GoNetwork
tulenevalt vertikaalsest integreeritusest ning märkimisväärsest turujõust (sh 100%-lisest
turuosast) konkreetsel piiritletud turul, nüüd ja tulevikus omavad märkimisväärset huvi
kasutada ka teisi diskrimineerimise viise nagu kvaliteedi diskrimineerimine, teenuste
osutamise viivitamine, mittekohased nõuded selleks, et takistada uute väikese
kliendibaasiga sideettevõtjate kõneteenuste jaeturule sisenemist.
• Viivitamistaktika
236. Viivitamistaktika märgib käitumist, mille puhul ettevõtja ei keeldu oma
konkurentidele hulgiteenuse turul teatud sisendit tarnimast, kuid iseseisvad ettevõtjad
varustatakse sisenditega ajaliselt hiljem, võrreldes oma jaeteenust pakkuva haruga.
Viivitamistaktikale võib viidata näiteks pikk sidumise äriläbirääkimiste ja lepingute
sõlmimise protsess.
• Mittekohased nõuded
237. Mittekohased nõuded on mis tahes lepingutingimused, mis nõuavad, et konkurent
käituks viisil, mis ei ole hulgiteenuse pakkumiseks vajalik. Näiteks nagu teatud kallima
tehnoloogia kasutamise erinõue, või informatsiooni puudutavad nõuded (konkurentide
kliente puudutavad andmed suuremas ulatuses kui majanduslikult või tehniliselt
õigustatud oleks).
• Kvaliteedidiskrimineerimine
238. Kvaliteedidiskrimineerimine seisneb teistele konkureerivatele sideettevõtjatele
halvema kvaliteediga teenuste osutamises võrreldes endaga. Kvaliteedidiskrimineerimise
läbi saab turgu valitsev ettevõtja kas tõsta konkurentide kulusid või piirata oma
konkurentide poolt osutatavate teenuste väljamüüki.
5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS TUNNISTAMINE JA
MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJA MÄÄRAMATA JÄTMINE
239. Otsuse eelnõu punktis 4. TURUANALÜÜS“ punktis läbi viidud turuanalüüsi
tulemusel jõudis TJA järgmistele seisukohtadele.
240. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu analüüsis väljatoodud asjaolud väljendavad, et
piiritletud sideturgudel ei toimi konkurents ning turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjad
Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, Teqli Telecom,
RIKS ja GoNetwork omavad igaüks märkimisväärset turujõudu oma telefonivõrgus kõne
45
lõpetamise turul. Seejuures on Elioni võime mõjutada tema osutatava kõne lõpetamise
teenuse kaudu konkurentsiolukorda vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse
jaeturgudel teistest märkimisväärset turujõudu omavatest ettevõtjatest suurem.
241. Piiritletud turgudel turuanalüüsi käigus tuvastatud asjaolud, millest selgub, et
nimetatud ettevõtjad omavad märkimisväärset turujõudu asjakohastel turgudel, on
järgmised:
kõik turul tegutsevad ettevõtjad omavad 100%-list turuosa kõnede lõpetamisel oma
sidevõrgus;
asjakohastel turgudel on nii pakkumise- kui ka nõudlusepoolse asendatavuse
puudumise tõttu välistatud potentsiaalne konkurents;
nimetatud turgudel eksisteerivad kõrged sisenemistõkked;
piiritletud turgudel puudub või eksisteerib väga väike tasakaalustav ostja jõud, kuna
jaetasemel ei suuda lõppkasutajad olulisel määral mõjutada häälkõne lõpetamise
hinda konkreetses telefonivõrgus.
242. Tulenevalt ülaltoodust ning juhindudes ESS § 46, teeb TJA ettepaneku tunnistada
sideettevõtjad Eesti Telekom (kaubamärgi Elion omanik), Elisa, Eleks Telefon, Starman,
STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork igaühe oma
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
243. Läbiviidud turu piiritlemise käigus selgus, et ProGroup Holding ja Televõrgu ei osuta
teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise teenust.
244. Tulenevalt ülaltoodust, teeb TJA ettepaneku jätta sideettevõtjad ProGroup Holding ja
Televõrgu telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
määramata.
6. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED
6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk
245. Piiritletud sideteenuse turul läbi viidud turuanalüüsi tulemuste alusel tegi TJA otsuse
eelnõu 5. punktis ettepaneku tunnistada sideettevõtjad Elion, Elisa, Eleks Telefon,
GoNetwork, Linxtelecom, Top Connect, Starman, STV, Teqli Telecom ja RIKS
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
246. TJA poolt läbiviidud turuanalüüsist tulenes, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul ei
toimi efektiivne konkurents. Lisaks tulenes turuanalüüsist, et nimetatud ettevõtjad omavad
igaüks märkimisväärset turujõudu telefonivõrgus kõne lõpetamise turul, mis võimaldab
neil tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja
lõppkasutajatest.
247. TJA leiab, et otsuse eelnõu punktis 4.4. (koos alapunktidega) kirjeldatud
konkurentsiprobleemide vältimiseks ja konkurentsile avatud turu arengu tagamiseks ning
konkurentsi edendamiseks elektroonilise side teenuste osutamisel on vajalik kehtestada
nimetatud sideettevõtjatele ESS §-des 50-57 toodud märkimisväärse turujõuga ettevõtja
kohustusi.
248. TJA on seisukohal, et kehtestatavad kohustused edendavad konkurentsi sideteenuste
osutamisel muu hulgas sellega, et tõkestavad sideteenuste turgudel konkurentsi
46
moonutamist ja takistamist. Samuti aitab kohustuste kehtestamine kaasa sideteenuste turu
arengule muu hulgas sellega, et toetab üleeuroopaliste sidevõrkude loomist ja arendamist,
üleeuroopaliste sideteenuste koostalitusvõimet ja läbivühendatavust ning tagab
sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise. Lisaks kaitseb kohustuste
kehtestamine ka sideteenuste kasutajate õigusi sellega, et tagab lõppkasutajate huvide
kaitse ning teabe andmise sideettevõtjate poolt (eelkõige sideteenuste tasude ja
sideteenuste osutamise tingimuste läbipaistvuse osas).
6.2. Kohustuste kehtestamise alused
249. Vastavalt ESS § 41 lg 2 punktile 1 on TJAl õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks
reguleerimiseks kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt ESS
§-le 46. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtub TJA ettevõtjale kohustuste kehtestamisel
ESS §-des 50-57 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust
sellel turul, millel sideettevõtja on märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud.
Kohustuste valikul arvestab TJA muu hulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu
puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu regulaatorite koostöös
kujunenud vastava praktikaga.
250. ESS §-st 135 järgi peavad kehtestatavad kohustused olema mõistlikud ja otstarbekad,
objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineerivad ja erapooletud, läbipaistvad ning suunatud
ESS §-s134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele ja olema seda eesmärki
arvestades proportsionaalsed.
251. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale ESS § 46 lõike 2 alusel ex ante kohustuste
kehtestamine ei eelda, et turujõu kuritarvitus on tegelikult toimunud. Seda seisukohta
kinnitab Euroopa Komisjoni suuniste punktides 30 ja 31 toodud ex ante regulatsiooni
käsitlus. Ex ante kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud
eesmärki, et konkreetsel sideturul märkimisväärset turujõudu omav sideettevõtja ei saaks
oma turujõudu sellel turul kasutada konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks või kanda
oma turujõudu üle lähedalt seotud turgudele.
252. Teisel elektroonilise side turgude reguleerimise perioodil (aastatel 2008 – 2010)
tunnistati Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusega nr 8.3-11/10-001 Elion, Elisa, Eleks
Telefon, Starman, STV, Televõrk, Linxtelecom, Top Connect, RIKS ja ProGroup Holding
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Nimetatud
sideettevõtjatele kehtestati juurdepääsu-, mittediskrimineerimise-, läbipaistvuse-, ning
hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused.
253. TJA analüüsis eelmiste turuanalüüside käigus telefonivõrgus kõne lõpetamise turul
rakendunud kohustusi ja leidis, et need on aidanud kaasa nimetatud turuga seonduvate
konkurentsiprobleemide vältimisele. Erandiks on hinnaga seotud konkurentsiprobleemid,
mille puhul on aastatel 2011 – 2013 toimunud märkimisväärne hindade kasv, mis viitab
ülemäärase hinna rakendamisele (vt. ka otsuse eelnõu punkti 4.4.2 - hinnaga seotud
konkurentsiprobleemid).
254. Turuanalüüsi läbiviimisel tuvastati, et Elion omab ainsana telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatavatest sideettevõtjatest
kogu Eesti territooriumi katvat telefonivõrku ja võrreldes teiste telefoniteenuste
osutajatega suuremat kõne lõpetamise teenuse käivet ning mahtu. Seega mõjutab Elioni
osutatav kõne lõpetamise teenus konkurentsi telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga
lähedalt seotud jaeturgudel rohkem kui Elisa, Eleks Telefoni, Starmani, STV,
Linxtelecom, Top Connecti, Teqli Telecomi, RIKSi ja GoNetwork-i kõne lõpetamise
47
teenus. Kuna aga nimetatud sideettevõtjad omavad sarnaselt Elionile oma võrgus kõne
lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu, on neil sideettevõtjatel samuti võimalik oma
tegevusega telefonivõrgus kõne lõpetamise turul esile kutsuda otsuse eelnõu punktis 4.4.
(koos alapunktidega) kirjeldatud konkurentsiprobleemide realiseerumist.
255. Võttes arvesse eeltoodut, peab TJA vajalikuks ja otstarbekaks jätkata telefonivõrgus
kõne lõpetamise turul valdkonnaspetsiifiliste ex ante kohustustega. Telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul kohustuste kehtestamisel on TJA kinni pidanud proportsionaalsuse
põhimõttest ning analüüsinud, kas kehtestatav kohustus on eesmärgi saavutamiseks piisav
ning vähim koormav võimalus.
6.3. Juurdepääsu kohustused
6.3.1. Juurdepääsu kohustuste eesmärk
256. Juurdepääsu kohustus on suunatud otsuse eelnõu punktis 4.4.3. kirjeldatud
juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimisele. Juurdepääsu kohustuste
eesmärk on tagada sidevõrkude koostalitusvõime ja lõppkasutajate vaheline ühendatavus.
Ilma juurdepääsu kohustuseta võib suure tõenäosusega tekkida olukord, kus juurdepääsust
keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut
jaemüügi tasandil ja on lõppkasutajate huve kahjustav. Ilma juurdepääsuta konkreetsele
sidevõrgule on teiste sidevõrkude lõppkasutajatel võimatu helistada selle konkreetse
sidevõrgu lõppkasutajatele.
257. Samuti kahjustab juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel
konkurentsi arengut jaemüügitasandil, kuna sellise tegevusega tõkestatakse potentsiaalsete
konkurentide sisenemine kõneteenuste jaemüügi turule, mis omakorda takistab
konkurentsi arengut.
258. Lisaks eelnevale on juurdepääsu kohustus suunatud ESS § 134 lõigetes 2 ja 3
sätestatud eesmärkide saavutamisele seeläbi, et nimetatud kohustus toetab sideteenuste
koostalitusvõimet ja läbivühendatavust ning kaitseb lõppkasutajate huve.
259. Samas peavad juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 19 kohaselt riigi reguleerivad
asutused tasakaalustama infrastruktuuri omaniku õigused kasutada oma infrastruktuuri
enda huvides ja teiste teenuseosutajate õigused kasutada vahendeid, mis on olulised
konkureerivate teenuste pakkumiseks.
6.3.2. Juurdepääsu kohustuste kehtestamine
260. TJA teeb ettepaneku kehtestada Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-
le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-le, Teqli Telecomile ja GoNetwork-ile
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi
vältimiseks, sideteenuste koostalitusvõime ja läbivühendatavuse toetamiseks ning
lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50 lg 1 punktis 5 sätestatud kohustus rahuldada teise
sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks võrguelementidele ja võrguga seotud
vahenditele mis on vajalikud otsuse eelnõu punktis 3.2.1. Telefonivõrgus häälkõne
lõpetamise teenuse määratlemine“ nimetatud hulgiteenuste kasutamiseks ja võimaldada
nende kasutamine vastavalt ESS §-le 51.
261. Nimetatud kohustuste raames nõuab TJA ülalnimetatud sideettevõtjatelt:
48
1) heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes nõuavad juurdepääsu kõne lõpetamise
teenusele
2) sidevõrkude ja võrguvahendite sidumise võimaldamist;
3) sideettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist konkreetsetele võrguelementidele ja
-vahenditele, mis on vajalikud kõne lõpetamise teenuse kasutamiseks;
4) kõne lõpetamise teenuse osutamist;
5) teistele sideettevõtjatele lubatud kõne lõpetamise teenuse jätkuvat võimaldamist;
6) kõne lõpetamise teenuse vahendusel osutatavate kõneteenuste koostalituseks
hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele
avatud juurdepääsu võimaldamist;
7) kõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajalike ühispaiknemise või muude
ühiskasutuse viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide
ühiskasutuse võimaldamist;
262. Vastavalt ESS § 64 lõikele 1 on sideettevõtja, kellele TJA on kooskõlas ESS § 50 lg 1
punktiga 5 kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud sõlmima sidumis-
ja juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele ja teenustele
ning siduma võrgud või seadmed TJA poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades, et
juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võibolla vajalik luua sidumiseks
või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmeid.
263. Nimetatud kohustuste raames on TJA hinnangul otstarbekas ja proportsionaalne nõuda
järgmist:
264. Elion on kohustatud kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sõlmima sidumise või
juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja
teenustele ning siduma võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul,
kuid mitte hiljem kui kahe (2) kuu jooksul pärast vastava tellimuse saamist.
265. Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom
ja GoNetwork on kohustatud kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sõlmima sidumise
või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja
teenustele ning siduma võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul,
kuid mitte hiljem kui kuue (6) kuu jooksul pärast vastava tellimuse saamist.
266. Tulenevalt ESS §-i 64 lõikest 2 on sideettevõtja, kelle suhtes TJA on kehtestanud
juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse
täitmisel vastavalt täitma järgmisi nõudeid:
1) võimaldama kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja
kvaliteediga, millega ta seda osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või
äripartneritele;
2) võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada
juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet;
3) kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse
osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele, kaasa arvatud oma
koostööpartneritele ja tütarettevõtjatele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
4) mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele
teenustele.
49
267. Vastavalt ESS §-i 65 lõikele 1 võib sideettevõtja lõpetada lepingueelsed
läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui:
1) sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või
2) sidumine või juurdepääs kahjustab võrgu terviklikust.
268. TJA leiab, et arvestades Elisa, Eleks Telefoni, Starmani, STV, Linxtelecomi,
Top Connecti, RIKSi, Teqli Telecomi ja GoNetwork telefonivõrkude katvusalasid, kõne
lõpetamise käibeid ja mahtusid, on eeltoodud kohustused piisavad, tagamaks otsuse
eelnõu punktis 4.4.3. nimetatud juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi
lahendamise/vältimise ning juurdepääsu kohustuse kehtestamise eesmärkide täitmise.
6.3.3. Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon
269. Juurdepääsu kohustuste kehtestamine on suunatud eelkõige otsuse eelnõu punktis
4.4.3. kirjeldatud juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimisele.
270. Juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel on lõppkasutajate
huve kahjustav, kuna ilma juurdepääsuta konkreetsele sidevõrgule on teiste sidevõrkude
lõppkasutajatel võimatu helistada selle konkreetse sidevõrgu lõppkasutajatele. Samuti
kahjustab juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel konkurentsi
arengut jaemüügitasandil, kuna sellise tegevusega tõkestatakse potentsiaalsete
konkurentide sisenemist kõneteenuste jaeturule, mis omakorda takistab konkurentsi
arengut.
271. Samas peavad juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 19 kohaselt riigi reguleerivad
asutused tasakaalustama infrastruktuuri omaniku õiguseid kasutada oma infrastruktuuri
enda huvides ja teiste teenuseosutajate õiguseid kasutada vahendeid, mis on olulised
konkureerivate teenuste pakkumiseks.
272. TJA kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid juurdepääsust keeldumise
konkurentsiprobleemide lahendamise ning leidis, et selleks sobivaimad ja
proportsionaalseimad, arvestades saavutada soovitavat eesmärki, on otsuse eelnõu
punktides 6.3.2. nimetatud juurdepääsu kohustused, kuna ükski teine ESS §-s 50
sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus, ega mõni muu ESS-is sätestatud
meede ei ole nimetatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks piisav.
273. Läbipaistvuskohustus üksi ei oleks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi
vältimiseks piisav, kuna nimetatud kohustus sätestab ainult kohustuse avaldada kõigile
võrdsetel tingimustel telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate
hulgiteenuste kasutamiseks vajalikku informatsiooni, kuid ei kohusta osutama vastavaid
teenuseid.
274. Mittediskrimineerimise kohustus ei ole juurdepääsust keeldumise
konkurentsiprobleemi vältimiseks kohane, kuna nimetatud kohustus on suunatud üksnes
sideettevõtjate võrdse kohtlemise tagamisele, kuid ei taga telefonivõrgus kõne lõpetamise
turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamist.
275. Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus ei ole samuti
juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks kohane, kuna nimetatud
kohustus reguleerib sideettevõtja hindasid ja kulusid, kuid ei taga telefonivõrgus kõne
lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamist.
276. TJA analüüsis, kas Elioni juurdepääsukohustuste muutmine võrreldes Elionile juba
eelmisel turureguleerimisperioodil rakendunud otsuses kehtestatud
50
juurdepääsukohustusega on vajalik ning leidis, et oluliste muudatuste tegemine ei ole
põhjendatud - eelmise turuanalüüsi käigus rakendatud juurdepääsukohustusega sarnased
meetmed tagaksid ka edaspidi huvitatud sideettevõtjate juurdepääsu telefonivõrgus kõne
lõpetamise teenustele. TJA on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes ei ole kehtestatavad
juurdepääsukohustused Elionile ülemääraselt koormavad, samuti on TJA hinnangul
Elionil olemas nimetatud kohustuste täitmiseks vajalik tehniline valmisolek ja ressurss.
277. Vastavalt ESS § 46 lõikele 2 ja § 48 lõikele 2, arvestab TJA MTE-le kehtestatavate
kohustuste valikul muuhulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate
soovituste ja seisukohtadega, Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud
vastava praktikaga ning Euroopa Sideameti ja Euroopa Komisjoni seisukohtadega.
Tegemist ei ole mitte täitmiseks kohustuslike alustega, vaid TJA peab neid järgima juhul,
kui leiab need olevat põhjendatud ja asjakohased. See on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse
üldpõhimõtetega ja ESS-is sätestatud alustega.
278. Siinjuures peab arvestama, et võrreldes eelmiste elektroonilise side turgude
reguleerimise perioodidega, on Euroopa Liidu seadusandlusest tulenevate muutunud
protseduurireeglite kohaselt liikmesriigi regulaatorile pandud ülaltoodud lõigus nimetatud
aluste kohaldamisega oluliselt suurem põhjendamise kohustus (mh, mil määral on vajalik
nendega arvestada või neid kohaldada Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise turu
kontekstis). Samuti on olulisel määral suurenenud Euroopa Komisjoni võimalus
kavandavate kohustuse osas sekkuda.
279. Nii on alates 25.05.2011 ESS-i lisatud § 48¹, mis muudetud raamdirektiivi artikli 7a
põhjal sisaldab märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste rakendamise erinõuded.
Nimetatud nõuete kohaselt (kokkuvõtvalt) võib Euroopa Komisjon kahtluse korral, et TJA
poolt rakendatavate- või rakendamata jäetavate kohustuste tõttu võib olla tekkinud
vastuolu Euroopa Liidu õigusega, märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi
sisaldavat otsuse vastuvõtmise peatada. Samuti on sellise juhtumi puhuks sätestatud
üksikasjalikud koostöö alused, millest TJA lähtub koostöö tegemisel Euroopa Komisjoni
ja Euroopa Sideametiga. Kui TJA leiab, et menetluse peatamine Euroopa Komisjoni poolt
esitatud seisukohtadel oli põhjendatud, saab TJA otsuse eelnõu tagasi võtta – praktikas
nimetakse taolist menetlust ka „teise astme menetluseks“ (Phase2 proceeding).
280. Võrreldes eelnevate turuanalüüside läbiviimise etappidega, on telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul MTE-dele kohustuste kehtestamisel muutunud ka menetluspraktika. Kui
riigi regulaator leiab, et juurdepääsu kohustuste kehtestamine ei ole ettevõtjale liialt
koormav, ei ole ettevõtjale selliste kohustuste kehtestamata jätmine põhjendatud. Ühelt
poolt on niimoodi paremini tagatud telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu
kuuluvate juurdepääsu teenuste toimimine ning teisalt ka kõikide märkimisväärset
turujõudu omavate ettevõtjate võrdne kohtlemine. On samuti oluline, et 2013. aastal
avaldas Euroopa Komisjon Tšehhi sideregulaatori koostatud Tšehhi telefonivõrgus kõne
lõpetamise turu otsuse eelnõu osas tõsiseid kahtlusi43, sest Tšehhi sideregulaator jättis
nimetatud turul alternatiivsetele, väiksemat käivet ja mahtu omavatele MTE-dele
juurdepääsukohustused kehtestamata.
281. Algatatud II astme menetluse raames avaldas Euroopa Komisjon seisukohta, et Tšehhi
sideregulaatori poolt telefonivõrgus kõne lõpetamise turul alternatiivsetele MTE-tele
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul juurdepääsu kohustuste kehtestamata jätmine ei ole
43
Euroopa Komisjoni 30.09.2013 teavitus juhtumi CZ/2013/1497 osas
51
põhjendatud ja asjakohane. Tšehhi sideregulaator võttis Euroopa Komisjonile esitatud
eelnõu tagasi44.
282. Samuti on Euroopa Komisjon juba eelnevates turuanalüüsi etappides nii Sideameti
28.06.2007 kui ka Konkurentsiameti 18.03.2010 telefonivõrgus kõne lõpetamise turge
puudutavate otsuste puhul välja toonud, et vaid Eesti õigusaktidest tulenev mis tahes
üldine sidumise kohustus ei aitaks kiiresti lahendada võimalikke juurdepääsuprobleeme,
võrreldes turuanalüüsi raames konkreetselt kehtestatud juurdepääsu kohustustega.
Euroopa Komisjon on leidnud, et Konkurentsiamet peaks sellised kohustused
kehtestama.45
283. Analüüsinud Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise turgudel valitsevat
konkurentsiolukorda, on TJA seisukohal, et eeltooduga peab arvestama ka käesoleva
turuanalüüsi raames Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude reguleerimisel46.
Samuti, et juurdepääsukohustuse kehtestamine on sideettevõtjatele Elisa, Eleks Telefon,
Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork vajalik
ning et see ei ole ülemääraselt koormav (selle kohta vt ka TJA seisukohtasid allpool).
284. Juhul, kui TJA, pidades ülakirjeldatud alustel alternatiivsetele MTE-dele
juurdepääsukohustuste kehtestamist vajalikuks, kuid jätaks need siiski kehtestamata,
puuduks TJAl Euroopa Komisjoni poolt algatatud võimaliku teise astme menetluse
raames võimalus seda mõistlikult põhjendada.
285. Siiski leiab TJA, et arvestades alternatiivsete MTE-de oluliselt madalamat kõne
lõpetamise teenuse käivet ning asjaolu, et need sideettevõtjad omavad kõne edastamise ja
kõne lõpetamise teenuse osutamisega seonduvalt oluliselt väiksemat töötajaskonda, kuid
sidumisega seotud protsessid (sidumisliini ehitamine või tellimine, sidumiseks vajalike
seadmete hankimine, sidumislepingute koostamine) ning sidumiseks vajalike seadmete (sh
sidumisliinide) hinnad on sarnased Elioni poolt kasutatavatega, on neile võrreldes
Elioniga mõistlik ja otstarbekas kehtestada pikem sidumislepingu sõlmimise-, sidumise-
ning telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise tähtaeg.
286. Võttes arvesse eeltoodut, on TJA teinud ettepaneku kehtestada Elionile kahekuuline ja
Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-le,
Teqli Telecomile ning GoNetwork-ile kuuekuuline tähtaeg kõne lõpetamise teenuse
tellimuse korral sidumise või juurdepääsulepingu sõlmimiseks, taotletavale sidevõrgule,
seadmetele ja teenustele juurdepääsu võimaldamiseks ning võrkude või seadmete
sidumiseks.
287. Kaaludes, kas juurdepääsu kohustuste kehtestamine Elionile, Elisale, Eleks Telefonile,
Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, Teqli Telecomile, RIKS-le ning
GoNetwork-ile on vajalik ja proportsionaalne ESS §-s 134 sätestatud eesmärkidega,
hindas TJA ESS § 51 lõikes 2 sätestatud faktoreid ja leiab, et:
44
https://circabc.europa.eu/faces/jsp/extension/wai/navigation/container.jsp
45
Euroopa Komisjoni 12.02.2010 teavitus juhtumi EE/2010/1040, kui ka 2007 aasta teavitus SG-
Greffe(2007) D/201604 juhtumi EE/2007/0598 osas
46
Juurdepääsukohustuste kehtestamise puhul on tegemist on Euroopa Liidu elektrooniliste sidevõrkude ja
–
teenuste ühise reguleeriva raamistiku aluseks oleva ex ante (ehk ennetava) meetmega, mis on erinevalt
ex post
(suunatud toimepandud rikkumise kindlakstegemiseks) meetmest preventiivne ning suunatud
konkurentsi
tagamisele ja edendamisele. Vt ka otsuse eelnõu puntki 4.1.Turuanalüüsi üldised põhimõtted.
52
1) telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste jaoks
vajalike konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja
majanduslik teostatavus, pidades silmas turu arengu tempot ja võttes arvesse asjasse
puutuva sidumise või juurdepääsu laadi ja liiki, sealhulgas kaablikanalisatsioonile
juurdepääsu võimaldamist, on nimetatud sideettevõtjate majandusliku võimekuse- ja
sidevõrkude tehniliste omaduste piires teostatav.
Kui selliste konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja
majanduslik teostatavus on ebamõistlikult koormav, siis võib vastavalt ESS §-i 65
lõikele 1 sideettevõtja lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda
juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest;
2) nimetatud sideettevõtjate sidevõrgus on juurdepääsu pakkumine mõistliku taotluse
korral teostatav, võrreldes kasutatavate mahtudega, kuna telefonivõrgus kõne
lõpetamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamisest saadav tulu aitab
kaasa investeeringute tegemisele sidevõrgu arendamiseks;
3) juurdepääsu tagamine mõistliku taotluse alusel nimetatud sideettevõtjate sidevõrgus ei
ole ülemäära koormav ega sea ohtu nimetatud sideettevõtjate esialgseid
investeeringuid, kuna telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru koosseisu kuuluvate
hulgiteenuste osutamisest saadav tulu tagab investeeringute tasuvuse;
4) juurdepääsu kohustus ei kahjusta konkurentsi kõneteenuste jaeturgudel pikema aja
jooksul, kuna juurdepääsu kohustus tagab kõneteenuste osutamiseks vajaliku
sidevõrkude lõppkasutajate vahelise ühenduse, mis omakorda suurendab
konkureerivate teenuste pakkumist;
5) juurdepääsu kohustuse kehtestamine nimetatud sideettevõtjatel pigem edendab kui
kahjustab konkurentsi jaemüügi tasandil ning lõppkasutajate õigusi. Telefonivõrgus
kõne lõpetamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamine soodustavad
konkurentide sisenemist kõneteenuste jaeturule ning see omakorda edendab
konkurentsi arengut;
6) juurdepääsu kohustuse kehtestamine nimetatud sideettevõtjatele edendab
üle-euroopaliste teenuste osutamise võimalikkust, kuna telefonivõrgus kõne
lõpetamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamine soodustab
konkurentide sisenemist kõneteenuste jaeturule, mis omakorda laiendab
üleeuroopaliste kõneteenuste osutamise võimalikkust.
288. Elioni kohustus kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sõlmida sidumise või
juurdepääsuleping ja võimaldada juurdepääs taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja
teenustele ning siduda võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul,
kuid mitte hiljem kui kahe (2) kuu jooksul pärast vastava tellimuse saamist, on TJA
hinnangul mõistlik, kuna sama tähtaeg samadele teenustele oli kehtestatud ka eelmistel
telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu regulatsiooniperioodidel. Samuti ei ole sidumine
ja kõne lõpetamise teenuse osutamise puhul Elioni jaoks tegemist uute teenustega ning
Elionil on nende teenuste osutamiseks olemas vajalikud teadmised, kogemus ja ressurss.
289. Elisa, Eleks Telefoni, Starmani, STV-e, Linxtelecomi, Top Connecti, Teqli Telecomi,
RIKS-i ja GoNetwork-i kohustus kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sõlmida
sidumise või juurdepääsuleping ja võimaldada juurdepääs taotletavale sidevõrgule,
seadmetele ja teenustele ning siduda võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava
tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue (6) kuu jooksul pärast vastava tellimuse
saamist, on TJA hinnangul mõistlik, kuna sidumise ja kõne lõpetamise teenuse osutamise
53
puhul on neil sideettevõtjatel nende teenuste osutamiseks olemas vajalikud teadmised,
kogemus ja ressurss.
290. Juurdepääsu kohustuste kehtestamine Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile,
STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-le, Teqli Telecomile ning GoNetwork-ile
on:
mõistlik ja otstarbekas, kuna sellega tagatakse lõppkasutajate vaheline ühendatavus;
mittediskrimineeriv, kuna sarnane kohustus kehtestatakse kõigile telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatavatele
sideettevõtjatele;
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikutele oleks üheselt arusaadav,
mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest
temale tulenevad.
6.4. Mittediskrimineerimise kohustus
6.4.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk
291. Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 17 kohaselt on mittediskrimineerimise
kohustuse eesmärgiks tagada, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ei moonutaks
konkurentsi eelkõige juhul, kui tegemist on vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga, kes
pakub teenuseid ettevõtjatele, kellega ta konkureerib allapoole seotud turgudel.
292. Lisaks eelnevale on mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine suunatud ka ESS
§ 134 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide täitmisele eelkõige seeläbi, et nimetatud
kohustuse kehtestamisega tõkestatakse konkurentsi moonutamine ja takistamine
sideteenuste turgudel ning tagatakse sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv
kohtlemine.
6.4.2. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine
293. TJA teeb ettepaneku kehtestada telefonivõrgus kõne lõpetamise turul otsuse eelnõu
punktides 4.4.2 ja 4.4.4 nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamise, konkurentsi
moonutamise tõkestamiseks ja sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise
tagamiseks Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile,
Top Connectile, RIKS-ile, Teqli Telecomile ja GoNetwork-ile ESS § 50 lg 1 punktis 3
sätestatud mittediskrimineerimise kohustuse. Selle kohustuse korral peavad nimetatud
sideettevõtjad kõne lõpetamise teenuse ja selle toimimiseks vajalike tugiteenuste
osutamisel rakendama asjakohasel turul samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning
osutama nimetatud teenuseid ja avaldama informatsiooni nendele sideettevõtjatele
samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või
partnerite puhul.
294. Mittediskrimineerimise kohustuse raames peavad Elion, Elisa, Eleks Telefon,
Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork kõne
lõpetamise teenuse ja selle toimimiseks vajalike tugiteenuste osutamisel muu hulgas
rakendama sideettevõtjatele samasuguseid hindasid nagu oma tütarettevõtjate või
partnerite puhul.
54
6.4.3. Mittediskrimineerimise kohustuse motivatsioon
295. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine on suunatud otsuse eelnõu punktides
4.4.2. ja 4.4.4. kirjeldatud hinnadiskrimineerimise, viivitamistaktika, mittekohaste nõuete
ja kvaliteedi diskrimineerimise vältimisele.
296. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamisega välditakse tulevikus vertikaalselt
integreeritud ettevõtjate Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom,
Top Connect, RIKS, Teqli Telecom, ja GoNetwork poolt uute või väikese kliendibaasiga
sideettevõtjate diskrimineerimist ja sellega nende kõneteenuste jaeturule sisenemise
takistamist.
297. TJA kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid diskrimineerimisega seotud
konkurentsiprobleemide lahendamise ja leidis, et selleks sobivaim ja proportsionaalseim,
arvestades kohustuse kehtestamise eesmärki, on otsuse eelnõu punktis 6.4.2. toodud
mittediskrimineerimise kohustus, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse
turujõuga ettevõtja kohustus ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei lahenda nimetatud
konkurentsiprobleeme täielikult ning ei ole seega asjakohane.
298. Läbipaistvuskohustus ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsiprobleemide
ärahoidmiseks piisav, kuna nimetatud kohustus sätestab üksnes kohustuse avaldada
telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenustega seotud andmeid,
kuid ei kohusta osutama vastavaid teenuseid kõigile võrdsetel tingimustel (sh võrdse
kvaliteediga, võrdse informatsiooni kättesaadavusega, võrdse teenuse osutamise tähtajaga,
võrdsete nõuete ja toote omadustega).
299. Juurdepääsu kohustused ei ole diskrimineerimisega seonduvate
konkurentsiprobleemide ärahoidmiseks sobivad, kuna juurdepääsu kohustused tagavad
küll telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamise
teistele huvitatud sideettevõtjatele, kuid ei taga neile selliste teenuste osutamisel võrdseid
tingimusi.
300. Hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus ei ole diskrimineerimise
konkurentsiprobleemi lahendamiseks sobiv, kuna hinnakontrolli kohustus lahendab
hinnaprobleemid, kuid ei lahenda diskrimineerimise probleeme.
301. TJA analüüsis, kas mittediskrimineerimise kohustuste muutmine võrreldes eelmisel
turureguleerimisperioodil kehtestatud mittediskrimineerimise kohustustega, on vajalik,
ning leidis, et oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmisel
turureguleerimisperioodil rakendatud mittediskrimineerimise kohustustega sarnased
meetmed tagaksid ka edaspidi huvitatud isikutele telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse
mittediskrimineeriva osutamise.
302. TJA hinnangul ei ole mittediskrimineerimise kohustus sideettevõtjatele majanduslikult
ebamõistlikult koormav ning pikas perspektiivis on nimetatud kohustuse kehtestamine
kasulik konkurentsi edendamiseks telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga lähedalt seotud
jaeturgudel. Samuti on TJA veendunud, et kõne lõpetamise teenuse ja selle toimimiseks
vajalike tugiteenuste osutamine teistele sideettevõtjatele samadel tingimustel ja
samasuguse kvaliteediga nagu endale või oma tütarettevõtjatele või partneritele, ei nõua
eelnimetatud sideettevõtjatelt majanduslikult märkimisväärseid kulutusi.
303. Mittediskrimineerimise kohustuste kehtestamine Elionile, Elisale, Eleks Telefonile,
Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-ile, Teqli Telecomile ja
GoNetwork on:
55
mõistlik ja otstarbekas, kuna see tagab, et nimetatud sideettevõtjad ei kasuta oma
turujõudu konkurentsi kahjustavalt ega kohtle oma konkurente ebavõrdselt;
mittediskrimineeriv, kuna sarnane kohustus kehtestatakse kõigile telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatavatele
sideettevõtjatele;
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav,
mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest
temale tulenevad.
6.5. Läbipaistvuskohustus
6.5.1. Läbipaistvuskohustuse eesmärk
304. Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 16 kohaselt on läbipaistvuskohustuse
eesmärgiks aidata muuta läbirääkimisi kiiremaks, vältida vaidlusi ja anda turul
tegutsevatele ettevõtjatele kindlustunne selle kohta, et teenuste pakkumise tingimused ei
ole diskrimineerivad, ning tagada sidumiseks ja/või juurdepääsuks vajaliku teabe võrdne
kättesaadavus kõigile huvitatud sideettevõtjatele.
305. Samuti on läbipaistvuskohustuste kehtestamine suunatud ka ESS § 134 lõigetes 1 ja 2
nimetatud eesmärkide täitmisele eelkõige seeläbi, et nimetatud kohustus toetab
sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamist ning
sideettevõtjate võrdset ja mittediskrimineerivat kohtlemist.
6.5.2. Läbipaistvuskohustuse kehtestamine
306. TJA teeb ettepaneku kehtestada telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiturul Elionile
otsuse eelnõu punktides 4.4. (koos alapunktidega) kirjeldatud konkurentsiprobleemide
lahendamise ning sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise
tõkestamise ning sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise toetamiseks
järgmised ESS § 50 lg 1 punktides 1 ja 2 ning §-s 53 sätestatud kohustused:
1) kohustus avaldada TJA nõudmisel kõne lõpetamise teenusega ja selle toimimiseks
vajalike tugiteenustega seotud andmed tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse
osutamise tingimuste ja tasude kohta;
2) kohustus avaldada TJA nõudmisel kõne lõpetamise teenusega ja selle toimimiseks
vajalike tugiteenustega seotud andmed kuluarvestuse kohta;
3) kohustus koostada ja avaldada kõne lõpetamise teenuse ja selle toimimiseks vajalike
tugiteenuste kohta näidispakkumine ja selle muudatused vastavalt ESS § 53 lõikele 4
ning esitada vastav näidispakkumine ja selle muudatused TJAle üks kuu enne
avaldamist.
307. Sealhulgas nõuab TJA läbipaistvuskohustuse raames Elionilt, et avaldatud
näidispakkumine sisaldaks ESS § 53 lõikes 2 sätestatud tingimusi.
308. Vastavalt ESS § 53 lõikele 5 on TJAl õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste tegemist
näidispakkumisse, kui see ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse
eesmärkidega.
56
309. TJA teeb ettepaneku kehtestada telefonivõrgus kõne lõpetamise turul otsuse eelnõu
punktis 4.4. (koos alapunktidega) nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamise,
sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamise ning
sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise toetamiseks Elisale, Eleks
Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, Teqli Telecomile ja
GoNetwork järgmised ESS § 50 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustused47:
kohustus avaldada TJA nõudmisel kõne lõpetamise teenusega ja selle toimimiseks
vajalike tugiteenustega seotud andmed tehniliste tingimuste, võrgu omaduste,
teenuse osutamise tingimuste ja tasude kohta;
kohustus avaldada TJA nõudmisel kõne lõpetamise teenusega ja selle toimimiseks
vajalike tugiteenustega seotud andmed kuluarvestuse kohta.
310. Juhul kui nimetatud sideettevõtjad lõpetavad telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse
osutamise, peavad nad sellest koheselt TJAd teavitama.
6.5.3. Läbipaistvuskohustuse kehtestamise motivatsioon
311. TJA hinnangul aitab läbipaistvuskohustus kaasa kõigi otsuse eelnõu punktis 4.4. (koos
alapunktidega) nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamisele. Ainult
läbipaistvuskohustus ei suuda üldjuhul konkurentsiprobleeme lahendada või ära hoida.
Nimetatud kohustust kasutatakse teiste kohustustega kaasneva ning neid efektiivsemaks
muutva kohustusena.
312. Näiteks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi lahendamisele aitab
läbipaistvuskohustus kaasa sellega, et muudab juurdepääsu tingimused kõigile
kättesaadavaks ja läbipaistvaks ning juurdepääsu läbirääkimised kiiremaks. Tehniliste
liideste avatus ja läbipaistvus on aga juurdepääsu ja koostalitusvõime tagamisel eriti
olulised.
313. Hinnadiskrimineerimise, informatsiooni diskrimineeriva kasutamise ja varjamise,
viivitamistaktika, teenuste paketi/seotud teenuste, mittekohaste nõuete, kvaliteedi
diskrimineerimise, toote strateegilise kujunduse ning konkurente puudutava
informatsiooni mittekohase kasutamise konkurentsiprobleemide lahendamisele aitab
läbipaistvuskohustus kaasa sellega, et annab vastavatel turgudel tegutsevatele ettevõtjatele
kindlustunde selles osas, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate
teenuste osutamisel ei kohaldata erinevatele sideettevõtjatele erinevaid tingimusi.
314. Läbipaistvuskohustus on ka mittediskrimineerimise kohustuse loomulik täiend, kuna
selleks, et tuvastada käitumist, mis võib diskrimineeriva tegevuse tõttu kahjulik olla, peab
osapooltel olema võimalik vabalt jälgida ja võrrelda tegureid, mille puhul
diskrimineerimine võiks aset leida.
315. Ülemäärase hinnakujunduse vältimist toetab läbipaistvuskohustus läbi hindade
avalikustamise, mis aitab kiiremini nimetatud konkurentsiprobleemi tuvastada. TJA
kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu
kuuluvate teenuse kasutamiseks vajaliku teabe kättesaadavuse kõigile huvitatud isikutele
47
Kuna Konkurentsiamet on siseriikliku konsultatsiooni käigus leidnud, et RIKS-i poolt osutatava
katkematu side teenuse osutamisega seotud tehnilised üksikasjad (s.h võrgu konfiguratsioon, võimsusparmeetrid
jms) ning seonduv kuluarvestus võib olla riigisaladuse objektiks, Konkurentsiamet RIKS-ile allpool toodud
läbipaistvuskohustusi ei kehtesta (vt ka eelnevat 06.03.2014 otsuse eelnõu lisa 2 „Siseriikliku konsultatsiooni
tulemused“ punkt 5.1.).
57
ja leidis, et selleks sobivaim ja proportsionaalseim, arvestades kohustuse kehtestamise
eesmärki, on otsuse eelnõu punktides 6.5.2. toodud läbipaistvuskohustus, kuna ükski teine
ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus ega mõni muu ESS-is
sätestatud meede ei taga teabe kättesaadavust nii efektiivselt.
316. Ainult mittediskrimineerimise kohustus ei ole teabe kättesaadavuse tagamiseks piisav,
kuna see ei taga teabe kompaktset (näiteks näidispakkumise kujul) avalikustamist
konkreetsete teenuste jaoks efektiivseimal viisil (näiteks veebilehel). Samuti ei ole
juurdepääsu kohustused ning hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused piisavad, kuna
nimetatud kohustused ei sätesta konkreetseid kohustusi teabe kättesaadavuse kohta.
317. TJA analüüsis, kas läbipaistvuskohustuste muutmine võrreldes eelmisel
turureguleerimisperioodil kehtestatud läbipaistvuskohustustega on vajalik ning leidis, et
oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmise turuanalüüsi käigus rakendatud
läbipaistvuskohustustega sarnased meetmed tagaksid ka edaspidi huvitatud juurdepääsu
telefonivõrgus kõne lõpetamise teenustele.
318. TJA on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes ei ole kehtestatav läbipaistvuskohustus
sideettevõtjatele ülemääraselt koormavad, samuti on TJA hinnangul sideettevõtjatel
olemas nimetatud kohustuse täitmiseks vajalik tehniline valmisolek ja ressurss.
319. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile,
STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, Teqli Telecomile ja GoNetwork on:
mõistlik ja otstarbekas, kuna telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate
hulgiteenuse osutamise tingimuste ja hindade avaldamine tagab konkurentsi ja turgude
stabiilsuse;
mittediskrimineeriv, kuna Elioni osutatavad telefonivõrgus kõne lõpetamise
hulgiteenused mõjutavad kõneteenuste jaeturgudel konkurentsi oluliselt rohkem kui
teiste otsuse eelnõu kindlaksmääratud märkimisväärse turujõuga ettevõtjate poolt
osutatavad vastavad teenused. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud Elionile, võrreldes
teiste otsuse eelnõu kindlaksmääratud märkimisväärse turujõuga ettevõtjatega,
suuremas mahus läbipaistvuskohustuste kehtestamine. Kuna teiste turuanalüüsi
kaasatud sideettevõtjate osutatav telefonivõrgus kõne lõpetamise teenus mõjutab
konkurentsi vastava turuga lähedalt seotud jaemüügiturgudel ühetaoliselt vähem, kui
Elioni vastav teenus, siis kehtestati neile sideettevõtjatele ühesugused läbipaistvuse
kohustused;
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav,
mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest
temale tulenevad.
6.6. Hinnakontrolli kohustus
6.6.1. Hinnakontrolli kohustuste eesmärk ja alused
320. Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 20 kohaselt võib hinnakontroll osutuda
vajalikuks, kui turuanalüüs näitab, et konkurents konkreetsel turul ei ole tulemuslik.
321. Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 18 kohaselt võimaldab raamatupidamise
(kuluarvestuse) lahusus muuta sisemised ülekandehinnad nähtavaks ja seega saavad riigi
reguleerivad asutused vajaduse korral kontrollida mittediskrimineerimise kohustuse
täitmist.
58
322. Lisaks eelnevale on kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse
kehtestamine suunatud ka ESS § 134 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmisele
eelkõige seeläbi, et nimetatud kohustus tõkestab konkurentsi moonutamise või takistamise
sideteenuste turgudel ning kõrvaldab Euroopa Liidu sees takistused sideteenuste
osutamisele, sealhulgas sidevõrkude ja nendega seotud vahendite pakkumisele.
323. Vastavalt ESS § 50 lg 1 punktile 7, võib TJA sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või
juurdepääsuga juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga
seotud kohustuse ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud
kohustuse vastavalt ESS §-le 52.
324. Vastavalt ESS § 50 lg 1 punktile 4, võib TJA sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul sidumise või
juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustuse, mille raames
TJA võib nõuda, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudaks läbipaistvaks oma
hulgimüügi hinnad ja sisemised transferthinnad.
325. Vastavalt ESS § 52 lõikele 1, võib TJA kehtestada märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale ESS § 50 lg 1 punktis 7 sätestatud sidumise või juurdepääsu kulude ja tasudega
seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud
kohustusi, tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi
mittetoimimise tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu
ülemäära kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades
lõppkasutajate huve.
326. Vastavalt ESS § 52 lõikele 2, kehtestades ESS § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud
kohustused ja soodustades sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna
sidevõrkudesse, võtab TJA arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et
märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud
kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased nimetud
konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. Samuti lähtub TJA sideettevõtjale ESS §
50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune TJA
nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima
efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib TJA
arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel. Kui TJA on
kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale ESS § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud
kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustusi, siis vastavalt ESS § 52 lõikele 3 peab
märkimisväärse turujõuga ettevõtja Konkurentsameti nõudel tõendama, et teenuse tasud
põhinevad teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum.
327. Vastavalt ESS § 52 lõikele 4, võib TJA vajaduse korral § 52 lõikes 3 sätestatud
teenuse osutamise kulude kontrollimisel kasutada ettevõtja poolt kasutatud kulude
arvestamise metoodikast erinevat metoodikat. Kui selgub, et teenuse tasud ei põhine
teenuse osutamise kuludel, on TJAl õigus nõuda tasude kooskõlla viimist teenuse
osutamise kuludega.
328. Alljärgnevalt on esitatud ESS §-s 50 (märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused
seoses juurdepääsu ja sidumisega) sätestatud erinevate meetmete analüüs, leidmaks
kohustust, mis tagaksid telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse puhul otsuse eelnõu
punktis 4.4.2 (hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ja hindade analüüs) toodud
konkurentsiprobleemide leevendamise. Sealhulgas peetakse silmas ülemäärast
telefonivõrgus kõne lõpetamise hinda võrreldes Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituses
59
„Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna reguleerimine“48
(edaspidi ka 07.05.2009 soovitus) sätestatud BU pure LRIC49 metoodika alusel arvestatud
kõne lõpetamise hindadega.
329. Antud kontekstis tulevad kõne alla sellised meetmed, mis võivad otseselt või kaudselt
mõjutada kõne lõpetamise hindasid telefonivõrgus kõne lõpetamise turul, s.t ESS § 50
lõike 1 punkt 1 (läbipaistvus), § 50 lõike 1 punkt 3 (mittediskrimineerimine) ja § 50 lõike
1 punkt 7 (hinnakohustused).
330. ESS § 50 lõike 1 punktis 5 sätestatud juurdepääsu kohustused ei ole piisavad, kuna
nimetatud kohustused ei sätesta konkreetseid kohustusi kõnede lõpetamise ülemäärase
hinna alandamise kohta.
331. Jaehindade läbipaistvus võib ülemäära kõrgete hindade kehtestamise probleemi
leevendada juhul, kui erinevatesse sidevõrkudesse tehtavate kõnede hindadest teadlikud
lõppkasutajad saavad oma nõudlust reguleerida vastavalt kõne lõpetamise hindade
muutusele.
332. Arvestades numbriliikuvuse nõuet, mille tõttu kliendil on telefoniteenuse osutaja
vahetamise korral õigus säilitada talle telefoniteenuse osutaja poolt kasutada antud
telefoninumber, ei ole helistaval lõppkasutajal võimalik telefoninumbri järgi koheselt
tuvastada, millise operaatori teenust kõne adressaat kasutab. Selleks peaks lõppkasutaja
enne iga kõne tegemist kontrollima, kus võrgus asub lõppkasutaja number, millele ta
helistada soovib, ja vastavalt sellele valima oma edasise käitumisviisi: kas helistada
tavapäraselt, kasutada „tagasihelistamise palvet“. Seetõttu ei pruugi lõppkasutajad
reageerida kõne lõpetamise hindade tõstmisele. Samuti ei anna jaehindade läbipaistvus
garantiid, et need hinnad ei oleks ülemääraselt kõrged. Eeltoodust lähtudes ei lahenda
hulgitasandil läbipaistvuskohustuse kehtestamine iseenesest ülemäärase hinnaga
seonduvaid konkurentsiprobleeme (vt ka otsuse eelnõu punkti 3.2.3.1.1. Tagasihelistamise
palve“).
333. Mittediskrimineerimiskohustus ja läbipaistvuskohustus (koos ESS § 50 lg 4
kuluarvestuse lahususe kohustusega) ei takista MTE-t rakendamast telefonivõrgus kõne
lõpetamise ülemääraseid hindasid, võrreldes Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituses
sätestatud hinnaarvestuse metoodika BU pure LRIC alusel arvestatud kõne lõpetamise
hindadega. Sellised kohustused muudaksid küll võrgusiseste kõnede lõpetamise kulud
nähtavaks ja kohustaksid MTE-t pakkuma nii oma jaeüksusele, kui ka teistele
operaatoritele samaväärseid telefonivõrgus kõne lõpetamise hindasid, kuid ilma BU pure
LRIC hinnaarvestuse metoodikata ei ole võimalik tagada, et kõne lõpetamise hind ei ole
ülemäärane.
334. Kuna ülaltoodud ESS §-s 50 sätestatud meetmed ei ole otsuse eelnõu punktis 4.4.2.
toodud konkurentsiprobleemide lahendamiseks piisavad, on vajalik ja otstarbekas lisaks
juurdepääsu-, mittediskrimineerimise- ja läbipaistvuskohustuste kehtestamisele
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul ülemääraste ja diskrimineerivate kõne lõpetamise
hindade vältimiseks, samuti lõppkasutajate kasu suurendamiseks ning efektiivse ja pideva
48
Euroopa Komisjoni soovitus Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu
reguleerimise kohta ET L/124/ 20.05.2009 P 67-74
http://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:124:0067:0074:ET:PDF
49
Alt-üles modelleeritud puhas pikaajaliselt lisanduvate kulude metoodika (BU pure LRIC - bottom-up
long run incremental cost).
60
konkurentsi kaitseks, rakendada ESS § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud hinnakohustusi, mis
sätestavad otseselt rakendatava hinna suuruse.
335. Võttes arvesse eeltoodut, peab TJA mõistlikuks ja otstarbekaks kehtestada
märkimisväärset turujõudu omavatele ettevõtjatele käesoleva otsuse eelnõu punktis 6.6.3.
sätestatud hinnakontrolli kohustused, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud
märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei
taga telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnaga seonduvate konkurentsiprobleemide (vt ka
otsuse eelnõu punkti 4.4.2) lahendamist sama efektiivselt.
6.6.2. Hinnakontrolli kohustuste kehtestamise motivatsioon
336. TJA teeb otsuse eelnõu punktis 6.6.3 ettepaneku kehtestada telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu omavatele sideettevõtjatele hinnakontrolli
kohustus. Alljärgnevalt selgitab TJA hinnakontrolli kohustuse kehtestamise aluseid (mh
sobiva hinnametoodika valikut).
337. Olenevalt regulatsiooni eesmärgist saab kuludele orienteeritud hinnaarvestuse
metoodika koostamisel lähtuda järgmistest valikutest:
1) teenuse jaoks vajalike varade (sidevõrgu) mahu hindamise kulumudel
1.1) tegelikult kasutusel olev sidevõrk ehk varasid hinnatakse ülevalt-alla (top-
down)
1.2) teoreetiliselt antud riigi jaoks optimaalseim ja efektiivsetele
konkurentsitingimustele vastav sidevõrk ehk varasid hinnatakse alt-üles
(bottom-up)
2) varade kulubaas
2.1) varade ajaloolised väärtused (HCA - historical cost accounting)
2.2) varade nüüdisväärtused (CCA - current cost accounting)
3) kulude jaotusmetoodika
3.1) teenustele jaotatakse kõik kulud proportsionaalselt ehk täielikult jaotatud
kulud (FDC – full distributed costs)
3.2) teenusele jaotatakse ainult kulud, mis ei eksisteeri (välditavad kulud), kui
teenust ei osutata ehk teenusega lisanduvad kulud (IC – incremental costs)
3.2.1) teenusele jaotatakse ainult kõne liiklusega seotud pikaajaliselt
lisanduvad kulud (pure LRIC – pure long run incremental costs)
3.2.2) teenusele jaotatakse kõne liiklusega ja kõne liiklusega mitte seotud
pikaajaliselt lisanduvad kulude (LRIC - long run incremental
costs)
3.2.3) teenusele jaotatakse kõne liiklusega, kõne liiklusega mitte seotud
ja teatud osa üldistest püsikuludest (LRIC+ long run incremental
costs plus)
338. Iga erinev ülalnimetatud hinnaarvestamise metoodika koostamise valik annab
tulemuseks erineva teenuse hinna.
339. Elion kasutab hetkel telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse hinna arvestamisel
ülevalt-alla hinnatud varade ajaloolisel väärtusel põhinevat täielikult jaotatud kulude
metoodikat (TD HCA FDC). Nimetatud metoodika kohaselt 2014 aastal Elioni
telefonvõrgus kõne lõpetamise hind riiklikul tasandil langes ca -9% ja kohalikul tasandil
61
tõusis ca 10%. Euroopa Sideameti koostatud raporti50 kohaselt Eesti Telekomi
telefonivõrgus kõne lõpetamise hind riiklikul tasandil Euroopa kõrgeim (vt joonis nr 6).
Joonis 6. Euroopa riikide endiste monopoolsete telefonivõrgu operaatorite poolt
rakendatavad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad riiklikul tasandil 2014.a jaanuaris.
Teistes Euroopa Liidu riikides on hetkel kasutusel alltoodud tabelis 5 kirjeldatud
hinnaarvestuse metoodikad. Käesoleval hetkel on Euroopa Liidus suures osas
(kolmeteistkümnes riigis) rakendatud BU pure LRIC metoodika põhised kõne lõpetamise
hinnad (Austria, Bulgaaria, Tsehhi, Taani, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Malta,
Rumeenia, Rootsi, Slovakkia, Suurbritannia).
50
Euroopa Sideameti dokument nr BoR (14) 55 lk 7
(http://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/reports/4403-termination-
rates-benchmark-snapshot-as-of-january-2014-integrated-report-on-mobile-termination-rates-
amp-sms-termination-rates )
62
Riik Hinna arvestamise aluseks olev kulumudel
AT BU pure LRIC
BE TD
BG BU pure LRIC
CY TD
CZ BU pure LRIC
DE BU LRAIC+
DK BU pure LRIC
EE TD FDC HC
EL BU LRAIC +
ES TD LRIC
FI FDC
FR BU pure LRIC
HR Benchmark
HU BU pure LRIC
IE BU pure LRIC
IT BU pure LRIC
LT BU LRAIC+
LU Benchmark
LV Benchmark
MT BU pure LRIC
NL BU LRAIC+
PL TD
Benchmarking against the "pure" LRIC based
PT
prices
RO BU pure LRIC
SE BU pure LRIC
SI LRIC
SK BU pure LRIC
UK BU pure LRIC
Tabel 5. Euroopa Liidu riikides kasutatavad hinnaarvestuse metoodikad
6.6.2.1. TD HCA FDC metoodika kasutamisest loobumine
340. Võrreldes eelmiste turureguleerimisperioodidel rakendunud hinnakontrolliga seotud
kohustustega, on käesolevas otsuse eelnõu nimetatud kohustusi muudetud. Eelmisel
turureguleerimisperioodil rakendus Elionile kohustus arvestada kõne lõpetamise hinnad
ülalt-alla modelleeritud ajaloolisel kulubaasil- ja täielikult jaotatavatel kuludel põhineva
hinnakontrolli metoodika (edaspidi ka TD HCA FDC- Top-Down Historical Cost based,
Fully Distributed Costs) alusel. Teised MTE-d pidid rakendama telefonivõrgus kõne
lõpetamise teenusele hindasid, mis ei tohtinud olla kõrgemad, kui Elioni poolt
rakendatavad kõne lõpetamise kolme esimese minuti keskmine hind normaalajal riikliku
tasandil.
341. Vastavalt ESS § 46 lõikele 2 ja § 48 lõikele 2, arvestab TJA MTE-le kehtestatavate
kohustuste valikul muu hulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate
07.05.2009 soovituste ja seisukohtadega, Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös
63
kujundatud vastava praktikaga ning Euroopa Sideameti ja Euroopa Komisjoni
seisukohtadega.
342. TJA on eelnevalt otsuse eelnõu punktis 6.3.3. välja toonud, et TJA peab nende
alustega arvestama juhul, kui need on põhjendatud ja asjakohased. Samuti, et võrreldes
eelmiste elektroonilise side turgude reguleerimise perioodidega, on Euroopa Liidu
seadusandlusest tulenevate muutunud protseduurireeglite kohaselt liikmesriigi
regulaatoritel kohustuste kehtestamisel oluliselt suurem põhjendamise kohustus.
343. Võrreldes eelmiste turuanalüüside läbiviimise etappidega, on telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul MTE-dele hinnakohustuste kehtestamisel muutunud ka praktika, mille
kohaselt lähtutakse hinnakontrolli kohustuse kehtestamisel Euroopa Komisjoni
07.05.2009 soovituse punktides 1, 11 ja 12 sätestatud kõne lõpetamise hindade
kulutõhususe nõude tagamise vajadusest.
344. Kui aastatel 2009 - 2010 võis mobiiltelefonivõrgus- või telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul osutuda põhjendatuks kehtestada MTE-dele hinnakontrolli kohustus TD
HCA FDC metoodika alusel, siis käesoleval hetkel peab arvestama Euroopa Liidu sideturu
regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga, mille kohaselt on asjakohane ja
põhjendatud rakendada kõne lõpetamise hindasid, mis on arvestatud BU pure LRIC
metoodikast lähtudes või võtma aluseks 07.05.2009 soovituse punktis 12 märgitud
alternatiivne piirhinna määramise meetodi.
345. Käesoleval hetkel Euroopa Liidu reguleerivad asutused telefonivõrgus kõne
lõpetamise turgudel uute hinnakontrolli kohustuste kehtestamisel enam TD HCA FDC
metoodikat aluseks ei võta. Peamiselt lähtutakse 07.05.2009 soovituses sätestatud BU
pure LRIC metoodikast või alternatiivne piirhinna määramise meetodist.
346. Siinjuures peab märkima, et vaatamata BU pure LRIC metoodika alusel arvutatud
piirhindade rakendumisest tuleneva telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade olulisele
vähenemisele, on Euroopa Komisjon ja BEREC teise astme menetluse raames Saksamaa
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-dele hinnakohustuste kehtestamise otsuse
eelnõu kohta välja toonud, et BU pure LRIC metoodika kasutamine edendab kõige
paremini konkurentsi ja tagab lõpptarbijatele maksimaalse kasu hinna, valiku ja kvaliteedi
osas kooskõlas raamdirektiivi artikliga 8 (2).51
347. Alljärgnevalt toob TJA välja Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituse rakendumisega
seonduvad aktuaalsed alused, millega arvestamist peab TJA põhjendatuks ka antud turu
kontekstis.
348. Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituse selgituskirja52 peatükis 4 on põhjendatud BU
pure LRIC metoodika vajalikkust ja asjakohasust kõne lõpetamise hinna reguleerimisel
järgmiselt:
349. Fikseeritud- ja mobiilsidevõrkude vahelise konvergentsi (lähenemise) suurenemise
keskkonnas ning eesmärgiga edendada jätkusuutlikku konkurentsi ja investeeringuid
kõigis telekommunikatsiooniturgudel, on oluline, et regulatsioon on nii palju, kui
51
COMMISSION RECOMMENDATION of 21.10.2013 in accordance with Article 7a of Directive
2002/21/EC of the European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework
for electronic communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1460:
Call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany;
Brussels, 21.10.2013 C(2013) 6884 final, p 22, 7.
52
http://ec.europa.eu/smart-
regulation/impact/ia_carried_out/docs/ia_2009/sec_2009_0600_en.pdf
64
võimalik tehnoloogiliselt neutraalne ja tagab, et ei eksisteeriks konkurentsi moonutusi ega
piiranguid ning et efektiivne investeerimine ja innovatsioon oleks soodustatud. Need
põhimõtted on sätestatud raamdirektiivi artiklis 8 ja hõlmavad siseturu arendamist läbi
järjepideva regulatiivse praktika ja -raamistiku kohaldamise. Eespool nimetatud
kaalutlused tähendavad, et sarnastes tingimustes ja sarnaste turutõrgete korral peaks
kohaldama sarnaseid hinnaarvestuse põhimõtteid.
350. Regulaatorid võivad hinnaarvestusse kaasata kulusid, mis on kantud reguleeritava
sideettevõtja poolt ajalooliselt rajatud sidevõrgu investeeringutena (tegelikud ehk
ajaloolised kulud) või kulusid, mis tekivad investeeringutest, kui mõtteline sidevõrk
ehitatakse täna (tänapäevased kulud ehk nüüdisväärtus). Kuigi mõlemaid lähenemisviise
võib põhimõtteliselt kasutada, täitmaks efektiivsuse eesmärki, on tänapäevaste kulude
lähenemine konkurentsivõimelise efektiivsuse standardiga siiski rohkem kooskõlas, kuna
tiheda konkurentsiga turul määratakse hinnad valitseva tehnoloogia alusel.
Konkurentsivõimelises keskkonnas konkureerivad operaatorid tänapäevaste kulude alusel
ja ei hüvitata kulusid, mis on tekkinud ebaefektiivsusest. Samuti ei tohiks reguleerimise
kaudu lubada kõrgete kuludega ettevõtjatel kanda oma ebaefektiivsust lõpptarbijatele
edasi. Ettevõtjatel, kellele hüvitatakse tegelikud kulud, on vähe stiimuleid efektiivsuse
suurendamiseks. Sellises olukorras ettevõtja, kes suudab lõpetada kõnesid odavamalt, ei
ole ettevõtja, kes saab kasu efektiivsuse kasvust. Vastupidi, hoopis vähem efektiivne
(konkureeriv) sideettevõtja, kes maksab madalamat kõne lõpetamise tasu (suurema
efektiivsusega sideettevõtjale), saab seeläbi põhjendamatu konkurentsieelise.
351. Sobiva kulubaasi valiku tegemine on seotud kulumudeli valikuga, st kas valida
ülevalt-alla kulumudel (top-down), alt-üles kulumudel (bottom-up) või nende kahe
hübriidne kulumudel. Ülevalt-alla kulumudeli algseks infoallikaks on ettevõtja poolt
kantud tegelikud kulud (ehk ajaloolised kulud). Alt-üles kulumudelid kasutavad
lähtepunktina nõudluse andmeid, mille alusel, kasutades majandus-, inseneri- ja
raamatupidamispõhimõtteid, piiritletakse efektiivne sidevõrk, mis on võimeline
teenindama nimetatud nõudlust. Alt-üles kulumudelid võimaldavad rohkem paindlikust
sidevõrgu efektiivsuse osas ja vähendavad sõltuvust reguleeritud ettevõtja andmetest.
Alt-üles kulumudel on sünonüüm efektiivse sideettevõtja sidevõrgu teoreetilisele
kontseptsioonile, sest see peegeldab kasutuses olevate seadmete koguse asemel vajatavate
seadmete kogust ja mudel ignoreerib pärandkulusid (legacy costs). Alt-üles kulumudel ei
taga, et kõik tegelikult (ajalooliselt) kantud kulud (investeeringud) saavad lõpuks
reguleeritud teenuse poolt kaetud.
352. Tulevikku suunatud perspektiivi kohaselt valiks uus turule sisenev operaator
pakettkommutatsiooni põhise sidevõrgu, kus kõik pakutavad teenused edastatakse üle IP
tuumikvõrgu. Arvestades, et efektiivsete kulude tasandikohaste kõne lõpetamise tasude
reguleerimise eesmärgiks on kajastada olukorda, mis oleks valdav konkurentsi
tingimustes, tähendab see kulumudeli koostamist kõige tõhusamatest tehnoloogiatest
lähtudes, mis on kulumudeli koostamise hetkel kättesaadavad. Tiheda konkurentsiga turul
valiks uus turule siseneja kõige tõhusama kättesaadava tehnoloogia, see tähendab, et
ülekandevõrk põhineks järgmise põlvkonna sidevõrgul (NGN – next generation network).
Seega alt-üles kulumudel ehitatakse üles eeldusega, et ülekandevõrk põhineb järgmise
põlvkonna sidevõrgul (NGN) ulatuses, mille kulusid on võimalik usaldusväärselt kindlaks
määrata. Täpsemalt tähendab see seda, et kõik olemasolevad tavatelefonivõrgu jaamad
(PSTN switches) asendatakse NGN sidevõrgu ekvivalentidega ning sünkroon-
andmehierarhia / asünkroonülekande (SDH / ATM – synchronous digital hierarchy /
asynchronous transfer mode) transmissioonseadmed muutuvad tarbetuks.
65
353. See tähendab ka seda, et kõneliiklus tuleb muundada IP põhiseks. Kuna sidevõrgud
seotakse ikkagi läbi aegmultipleksimise (TDM – time divisjon multiplexing) tehnoloogia,
siis on vaja lisada alt-üles kulumudelile meediumilüüse (media gateways), et tagada
sidumine operaatoritega, kes kasutavad tavatelefonivõrgu (PSTN) põhiseid seadmeid.
354. Juurdepääsuvõrgu tehnoloogia areng on fokuseeritud kliendiliini lühendamisele läbi
olemasolevate kliendiliinide osalise asendamise valguskaabliga kuni tänavakabinetini,
kasutades väga kiiret digitaalset kliendiliini tehnoloogiat (VDSL – very high rate digital
subscriber line), asendades olemasolevad kliendiliinid valguskaabliga kuni majani (FTTB
– Fibre To The Building) või asendades kliendiliinid traadita püsiühendustega (FWA –
fixed wireless access).
355. Otsustades kõne lõpetamise reguleeritud hulgimüügi hinna õige taseme üle, on oluline
tagada, et rakendatav metoodika soodustab tõhusat tootmise ja tarbimise otsuste tegemist
ning minimeerib kunstlikke ülekandeid ja moonutusi konkurentide ja tarbijate vahel.
Seega peaksid reguleerivad asutused rakendama kulumudeleid, mis seavad hulgimüügi
kõne lõpetamise hinnad lisanduvatele kuludele nii lähedale kui võimalik. Mida lähemal on
kõigi sideettevõtjate kõne lõpetamise hind lisanduvatele kuludele, seda tõenäolisem on, et
see toob kaasa kõige tõhusama ja vähem moonutatud kõne lõpetamise teenuse kasutamise
ja väheneb selliste probleemide ohtu, nagu ristsubsideerimine sideettevõtjate ja klientide
vahel, ebaefektiivne hinnakujundus ja -investeeringud. Seetõttu on õigustatud kohaldada
ainult kõne liiklusega seotud lisanduvate kulude jaotamise metoodikat (pure LRIC), kus
asjakohaseks lisanduvaks kuluks on hulgimüügi kõne lõpetamise teenus, mis sisaldab
ainult neid kulusid, mis ei eksisteeriks, kui seda teenust enam ei toodetaks (st välditavad
kulud).
356. Pure LRIC lähenemine tunnistab olulise eesmärgina lühiajalisel piirkulul
hinnaarvestust (short-run marginalpcost pricing). Samuti, kuna sidevõrgul põhinevate
teenuste kulude struktuuri iseloomustatud olulisel määral püsikulud ja eeldades, et kõik
kulud muutuvad pikas perspektiivis muutuvkuludeks, on seega tagatud teenuse põhiste
püsikulude ja muutuvkulude katmine, mis lisanduvad osutatavale teenusele pikas
perspektiivis.
357. Peamine eelis lisanduvate kulude meetodi (nimetatakse ka välditavate kulude
meetodiks) korral, mis kaasab ainult efektiivsed kulud, on, et see edendab efektiivseid
tootmise ja tarbimise otsuseid. See saadab korrektseid signaale kõnet algatavatele
sideettevõtjatele seoses nende tegevusega tekitatud kuludega, misläbi nad saavad
kohandada oma käitumist kõige efektiivsemal viisil. Näiteks võivad kõne lõpetamise
hinnaga kaetud sidevõrgu kulud, mis ei tulene otseselt kõnealuse teenuse osutamisest,
põhjustada moonutatud signaale ja kõrgemaid hindasid kõne lõpetamise teenust ostvatele
kõnet algatavatele sideettevõtjatele ja seega ka nende jaeklientidele. Selle tulemusena
ristsubsideeritakse kõnet lõpetava sideettevõtja investeerimiskulusid kõnet algatava
sideettevõtja poolt ja see võib põhjustada ka optimaalsest väiksemat kõnede arvu
sidevõrkude vahel.
358. Lisanduvatel kuludel põhinevad reguleeritud kõne lõpetamise tasud leevendavad
eespool nimetatud moonutusi ja tagavad ühtlasema ja tasakaalustatuma reguleeriva
raamistiku. Sellised tasud vähendavad ristsubsideerimise ulatust kliendigruppide vahel
(näiteks fikseeritud- ja mobiilside vahel) ja ka suuremate ja väiksemate sideettevõtjate
vahelise kõnede liikluse tasakaalustamatusest tulenevate rahaliste kahjude mõju. Seega
võib eeldada, et kõne lõpetamise tasud, mis pikas perspektiivis ühtlustavad teenuse
osutamisega lisanduvad kulud, toovad kaasa suurema konkurentsi ja madalamad
66
jaehinnad klientidele, samas tagavad ka efektiivsete kulude katmise ja asjakohased
investeerimise stiimulid.
359. Pure LRIC lähenemise korral kaasatakse ainult kulud, mille eksisteerimine lakkab, kui
hulgimüügi kõne lõpetamise teenuse osutamine lõpetataks. Sageli on väidetud, et kuna
suur osa ühistest ja üldistest kuludest (joint and common costs) ei ole hulgimüügi kõne
lõpetamise teenusega lisanduvad kulud, tuleks ette näha nende lisamine LRIC
kulumudelisse kas juurdehindlusena (mark-up) või defineerida lisanduvaid kulusid
laiemalt. Väidetakse ka seda, et mitme tootega ettevõtete korral, jaotades ühised ja üldised
kulud Ramsey hinnakujunduse teel, kaasneks sellega sotsiaalselt kõige optimaalsem
tulemus. See tähendab hinnakujundust, mille puhul juurdehindlus (mark-up) on omistatud
vastavalt üksikute teenuste elastsusele. Siiski nõuab nimetatud elastsuse täpselt kindlaks
määramine märkimisväärselt palju informatsiooni. Lisaks, isegi kui Ramsey
hinnakujundus põhimõtteid rakendada kõne lõpetamise hinnale, eksisteerib
märkimisväärne oht, et vastavad (reguleerimata) jaehinnad ei ole seatud Ramsey
hinnakujunduse põhimõte kohaselt ja üldine heaolu seeläbi väheneb. Lisaks, nagu eespool
öeldud, eksisteerivad kulude jaotusprobleemid ja konkurentsiprobleemid (nt fikseeritud ja
mobiilside operaatorite vahel ning väiksemate ja suuremate sideettevõtjate vahel), mis on
seotud lisanduvatele kuludele täiendava juurdehindluse (mark-up) võimaldamisega kõne
lõpetamise turgudel.
360. Samuti tuleb märkida, et Euroopa Liidus eksisteeriv kuludele orienteeritud hulgimüügi
kõne lõpetamise hinna tarbeks kulude jaotamise väljatöötatud süsteem, nimetusega
helistaja sidevõrgu operaator maksab (Calling Party Network Pays) eeldab, et helistaja on
ainus osapool, kes põhjustab kõnega kaasnevaid kulusid. Siiski on oluline mõista, et nii
helistaja kui ka kõnet vastu võttev osapool põhjustavad ühiselt tehtava kõne ja saavad
sellest kõnest ka ühiselt kasu. Kui vastuvõtja ei saaks kõnest kasu, siis ta ei nõustuks
kõnet vastu võtma. Selles osas erineb kõne lõpetamise turg teistest turgudest, kus kulude
loomisega kaasnev kasu saab omistada ainult ühele poolele. Traditsiooniline kulude
põhjusliku seose põhimõtte järgi on kulupõhiste hindade sätestamisel soovitatav, et kulude
looja peaks olema ka kulude kandja. Arvestades kõne lõpetamise kahepoolset loomust,
siis mitte kõik kõne lõpetamisega seotud kulud ei pea tingimata olema kaetud hulgimüügi
tasumääraga, millega maksustatakse kõnet algatav sideettevõtja. Isegi kui hulgimüügi
kõne lõpetamise hinnad oleks nullis, siis kõnet lõpetav sideettevõtja omaks ikkagi võimet
katta kõne lõpetamisega seotud kulud mitte-reguleeritud jaeteenuste tasudest. Pigem on
küsimuseks, kuidas jaotada rahalised ülekanded sideettevõtjate vahel nii, et oleks kõige
paremini tagatud majanduslik tõhusus tarbijate hüvanguks.
361. Viimase aja majandusealases kirjanduses on märgitud, et mobiiltelefonivõrkudes
(sama kehtib ka telefonivõrkude kohta) esineva kõne välismõjude (call externalities)
olemasolu tõttu eksisteerivad tugevad stiimulid rakendada võrgu siseste ja võrkude
vaheliste kõnedele erinevaid hindasid. Seda seetõttu, et kõrged, piirkulusid (marginal
costs) ületavad mobiiltelefonilt mobiiltelefonile kõne lõpetamise tasud ja strateegilised
stiimulid vähendada kõnede arvu, mida teiste sideettevõtjate kliendid vastu võtavad. See
vähendab teiste sideettevõtjate sidevõrkude atraktiivsust ja seega ka nende
konkurentsivõimet.
362. See teooria viitab sellele, et piirkuludest kõrgemad mobiiltelefonivõrgu kõne
lõpetamise tasud (sama kehtib ka telefonivõrkude kõne lõpetamise tasude kohta) võivad
viia püsivate netomakseteni väiksemate sidevõrgu operaatorite poolt suurematele
sidevõrgu operaatoritele. Kuna ka sidevõrkude vaheliste kõnede jaehinnad on kehtestatud
ülalpool kulusid, siis tähendab see seda, et väiksemad sidevõrgud saavad ka suhteliselt
vähem kõnesid. Seega, vastava kirjanduse kohaselt põhjustavad kõne lõpetamise tasud,
67
mis on kõrgemad, kui kõne lõpetamise teenuse piirkulu, strateegiliselt tekitatud mõjusid,
mis võivad kahjustada väiksemate sidevõrkude operaatoreid.
363. Lisaks võib väita, et kõrged minutipõhised kõne lõpetamise tasumäärad survestavad
sideettevõtjaid rakendama minutipõhiseid jaehindasid, piirates seeläbi võimalike
uuenduslike pakkumiste teket, nagu näiteks need, mis põhinevad püsitasudel (flat-rate
tariif), mis võib omakorda soodustada suuremat jaetarbimist.
364. 07.05.2009 soovituse eesmärgi kohaselt võib kõik lisanduvad (välditavad)
teenusepõhised püsi-ja muutuvkulud (kuna eeldatakse, et püsikuludest saavad pikemas
perspektiivis muutuvkulud), mis on seotud kõne lõpetamise teenusega kolmandatele
osapooltele, katta reguleeritud hulgimüügi kõne lõpetamise tasumääraga. Isegi kui
07.05.2009 soovitus ei tee ettepanekut kehtestada kõne lõpetamise tasud piirkulu või
allapoole tasandil (nagu seda on soovitatud mõnes hiljutises majanduskirjanduses), siis
kohaldatav BU pure LRIC lähenemisviis peaks iga juhul soodustama tõhusamat raha
ülekannete jaotamist sideettevõtjate vahel ja aitama seeläbi kaasa võrdsete võimaluste
loomisele kõigile telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu operaatoritele.
365. Lähtudes eeltoodust ja kõne lõpetamise turu spetsiifilisusest, annab Elioni hetkel
kasutatava kuluarvestuse metoodika (TD FDC HC) rakendamine tulemuseks ülemäärased
hinnad, võrreldes antud turu kontekstis tarbijate heaolu ja konkurentsi arengu soodustava
maksimaalselt toetava BU pure LRIC metoodika rakendamisel saadavate kõne lõpetamise
hindadega.
366. Üks Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovitusest tulenev peamine põhimõte on, et kõne
lõpetamise hinnad peavad põhinema efektiivsetel lisanduvatel kuludel, mida kajastab kõige
paremini BU pure LRIC metoodika. Sümmeetria tuleb tagada eraldi telefonivõrgu
operaatorite vahel ja eraldi mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahel, kuna telefoni- ja
mobiiltelefonivõrkude rajamise ja opereerimise kulud ei ole omavahel samaväärsed.
Telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu omavaheline sümmeetria tagamine ei teeniks
konkurentsi arengut ja tarbijate heaolu, kuna tehnoloogilistest eripäradest tulenevalt on
nimetatud sidevõrkudes liiklusega seotud lisanduvad kulud ehk kulud, mis kaasatakse kõne
lõpetamise teenuse hinda, märkimisväärselt erinevad.
367. Seetõttu viiks kõne lõpetamiste hindade sümmeetria telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu
operaatorite vahel konkurentsi kahjustava olukorrani, kus olenevalt sümmeetrilise hinna
suurusest, saavad telefonivõrgu operaatorid ülemäärast ja ebaõiglast (võrreldes
mobiiltelefonivõrgu operaatoritega) tulu, kui telefonivõrgus kõne lõpetamise liiklusega
lisanduvad kulud on väiksemad, kui rakendatav hind. Samuti kannaksid mobiiltelefonivõrgu
operaatorid ebaõiglast kahjumit juhul, kui mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise liiklusega
lisanduvad kulud on suuremad, kui rakendatav hind.
368. Vastavalt Konkurentsiameti 16.08.2012 otsusele nr 8.3-12/12-003 on Eesti
mobiiltelefonivõrgu operaatoritele rakendatud hinnakohustus, mille kohaselt nende
mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad ei tohi olla kõrgemad, kui Euroopa Komisjoni
BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud Euroopa riikide reguleerivate asutuste poolt
kehtestatud keskmine mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hind. Eeltoodust tulenevalt
rakendavad Eesti mobiiltelefonivõrgu operaatorid juba võrreldavatel hindadel põhinevat
BU pure LRIC metoodikat ning oleks konkurentsi moonutav ja kahjustav jätta telefonivõrgu
operaatoritele sarnane kohustus rakendamata, kuna seeläbi teeniksid telefonivõrgu operaatorid
kõne lõpetamise teenuse liiklusega seotud lisanduvate kuludega võrreldes märkimisväärselt
ülemäärast ja seega ebaõiglast tulu.
68
369. Samuti on oluline, et Euroopa Komisjon on juba eelnevas turuanalüüsi etapis
Konkurentsiameti 18.03.2010 telefonivõrgus kõne lõpetamise turgu puudutava otsuse osas
välja toonud, et palub tungivalt Konkurentsiametil oma TD HCA FDC baseeruv
kuluarvestusmetoodika läbi vaadata ning viia see turu järgmise ülevaatamise käigus
vastavusse Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituses esitatud kulude arvestamise
põhimõtetega. Samuti leidis Euroopa Komisjon, et võrdlustasemetel põhineva
hinnakujundusmetoodika kasutamisel peaks Konkurentsiamet lähtuma üksnes sellistest
Euroopa Liidu riikidest, kes kasutavad meetodeid, mille abil on võimalik kõige
tulemuslikumalt ühtlustada kulutõhusaid kulupõhiseid kõne lõpetamise hindu, nagu seda
näeb ette 07.05.2009 soovitus. Alternatiivse meetodi põhjal arvutatud mis tahes tasu ei
tohi aga olla suurem kui niisuguste lõpetamistasude keskmine väärtus, mille riikide
reguleerivad asutused on kehtestanud soovitusliku meetodi alusel.53
370. TJA peab arvestama ka otseselt Eesti kõne lõpetamise turge puudutava praktikaga.
16.04.2012 teavitas Euroopa Komisjon Konkurentsiametit oma otsusest, mille kohaselt ei
vastanud Konkurentsiameti poolt esitatud eelnõus mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise
hinnakohustuste kehtestamise alused 07.05.2009 soovitusest tulenevatele kulutõhususe
nõuetele (Konkurentsiamet ei võtnud mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna
kehtestamisel aluseks 07.05.2009 soovituses sätestatud BU pure LRIC metoodikat).
Samuti, et 07.05.2009 soovituses sätestatu mittejärgimine on vastuolus Euroopa Liidu
õigusega ja võib tuua kaasa tõkkeid siseturul.
371. Konkurentsiamet leidis läbiviidud analüüsi tulemusel, et Euroopa Komisjoni seisukoht
oli põhjendatud ja võttis otsuse eelnõu tagasi. Konkurentsiamet kehtestas menetluse
lõppastmes mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinnakohustused 07.05.2009
soovituses sätestatud BU pure LRIC metoodikast lähtudes.
372. Konkurentsiamet arvestas otsuse tegemisel ka Euroopa Komisjoni seisukohtadega, et
Eesti sideettevõtjatele mobiiltelefonivõrgus kehtestatav kõne lõpetamise suurus mõjutab
otseselt või kaudselt teiste liikmesriikide ettevõtjate võimalusi osutada elektroonilisi
sideteenuseid. Ka oleks soodsamate tingimuste loomine riigisisestele operaatoritele teiste
liikmesriikide operaatorite arvelt Euroopa Liidu telekommunikatsioonivaldkonda
reguleeriva seadusandlusega vastuolus.
373. Kuigi antud juhul on tegemist telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga, siis võttes
arvesse, et 07.05.2009 soovitusest tulenevalt on mõlemat turgu puudutavate
hinnakohustuste kehtestamise alused sarnased, on 07.05.2009 soovituses sätestatud
alustega arvestamata jätmisel sarnase teise astme menetluse tõstatumine väga tõenäoline.
Eeltoodut kinnitab ka teiste Euroopa Liidu riikide telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude
reguleerimispraktika.
374. Võttes arvesse eeltoodut ning teostatud analüüsi, leiab TJA, et käesoleva turuanalüüsi
raames ei ole telefonivõrgus kõne lõpetamise turul enam TD HCA FDC metoodika
rakendamine põhjendatud ning et hinnakontrolli kohustuste kehtestamisel peab lähtuma
07.05.2009 soovituses sätestatud BU pure LRICil põhinevast metoodikast või
alternatiivsest kõne lõpetamise piirhinna määramise meetodist.
375. TJA lisab, et juhul, kui TJA jätaks ülaltoodud alustega hinnakontrolli kohustuse
kehtestamisel arvestamata, puuduks TJAl Euroopa Komisjoni poolt algatatud võimaliku
teise astme menetluse raames võimalus sellist tegevust mõistlikult põhjendada.
53
Euroopa Komisjoni 12.02.2010 teavitus juhtumi EE/2010/1040 kohta, lk 9.
69
6.6.2.2. BU pure LRIC metoodika põhine kõne lõpetamise piirhinna arvestamine
376. Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile,
Top Connectile, RIKS-ile, Teqli Telecomile ja GoNetwork´le otsuse eelnõu punktis 6.6.3
kehtestatav hinnakontrolliga seotud kohustus on suunatud hinnaga seotud
konkurentsiprobleemide ja nende tagajärgede vältimisele. Samuti ka 07.05.2009 soovituse
punktides 1, 11 ja 12 sätestatud telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade kulutõhususe ja
sümmeetrilisuse nõude tagamisele.
377. Eesti põhise BU pure LRIC metoodika väljatöötamist puudutavas osas on TJA
seisukohal, et selle metoodika väljatöötamise ja rakendamise kulud on võrreldes sellest
saadava konkurentsi tõusu ja tarbijate kasuga, ebaproportsionaalselt suured. Nii oleksid
ainuüksi (vastavalt rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt küsitud hinnapakkumisele)
mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul BU pure LRIC metoodika juurutamise ja
rakendamise esmased kulud ca 500 000 €. Suure tõenäosusega on samas suurusjärgus ka
telefonivõrgus kõne lõpetamise turu BU pure LRIC metoodikaga väljatöötamise ja
juurutamisega seonduvad kulud.
378. Lisaks otsestele kuludele kaasneksid sellise metoodikaga ka kulud, mis seonduvad
metoodika juurutamise ja käigushoidmisega: metoodika juurutamise protsess kestaks
vähemalt 1,5 aastat ning nõuaks TJA poolt vaadatuna 2-3 uue töötaja palkamist. Lisaks
peab metoodikat uuendama vähemalt kord 3 aasta jooksul, mis samuti nõuab
märkimisväärset tööjõu- ja rahalist ressurssi.
379. Samuti kaasneksid sellise metoodika juurutamise ja käigushoidmisega
märkimisväärsed kulud regulatsiooni adressaadiks olevale MTE-st sideettevõtjale, seda
kasvõi täiendava tööjõu vajadusest. Samas langevad telefonivõrgus kõne lõpetamise
mahud järjepidevalt ca 10% aastas.
380. TJA on veendunud, et Eesti põhise BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne
lõpetamise hind on samaväärne Euroopa Liidu keskmise BU pure LRIC metoodika alusel
arvestatud kõne lõpetamise hinnaga. Sellise Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika
alusel arvestatud kõne lõpetamise hinna aluseks olevate erinevates riikides rakendatud
hindade maht on piisavalt laiapõhjaline ning sinna on kaasatud erinevate
majandusolukordadega nii Ida-, Lääne-, Põhja-, kui ka Lõuna-Euroopa riigid. Seega on
nende hindade keskmine tulemiks Euroopa Liidu majandustingimustes keskmiselt
efektiivsele sideettevõtjale vastav kõne lõpetamise hind, mis on Eestis, arvestades siinset
majandusolukorda, rakendatav ja mõistlik.
381. Seetõttu ei pea TJA olukorras, kus reguleeritava turu mahud on langustrendis,
otstarbekaks ja mõistlikuks välja töötada ja rakendada kõne lõpetamise hinna määramisel
Eesti põhist BU pure LRIC metoodikat vaid lähtub piirhinna kehtestamisel Euroopa
keskmisest BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnast.
382. Sellest tulenevalt on võetud kõne lõpetamise piirhinna kehtestamisel aluseks
07.05.2009 soovituse punktis 12 ette nähtud alternatiivne piirhinna määramise meetod.
06.03.2014 eelnõus leidis Konkurentsiamet, et piirhinna lõppsihiks (alates 01.01.2016)
tuleks võtta Euroopa Liidu riikide sideturgu reguleerivate asutuste poolt kehtestatud
telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade keskmine, mis on arvestatud BU pure LRIC
metoodika alusel. Nimetatud metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hindade
keskmise (TJA andmetel hetkel kehtivate hindade alusel 0,102€/senti minut) suuruse
rakendamine tooks võrreldes praegu MTE-dele rakenduva kõne lõpetamise hinnaga
(riiklikul tasandi kolme minuti keskmine 1,04 €senti/minut), kaasa ligi 91 % suuruse
hindade languse.
70
383. Oma 06.03.2014 eelnõus leidis Konkurentsiamet, et nii järsk kõne lõpetamise hinna
langus (-91%) võib olla MTE-de jaoks liialt koormav ning Konkurentsiamet tegi
ettepaneku rakendada perioodil 01.07.2014 – 31.12.2015 ülemineku piirhinda.
384. Ülemineku piirhindade ja Euroopa keskmise BU pure LRIC põhise piirhinna erinevus
tulenes nimetatud hindade aluseks olevatest hinnaarvestamise metoodikate erinevusest.
Ülemineku piirhindade arvestamisel on kaasatud lisaks BU pure LRIC metoodikale ka
LRIC, LRAIC, LRIC+ ja LRAIC+ metoodikad. Need metoodikad võimaldavad erinevalt
BU pure LRIC metoodikast arvestada kõne lõpetamise hinda ka kõne liiklusega
mitteseotud lisanduvaid kulusid ja osa üldistest püsikuludest (vt alltoodud joonist nr 6).
Nende metoodikate alusel on kõne hinnas arvestatavate kulude maht suurem. See
omakorda tõstab ka teenuse hinda.
kõne liiklusega
seotud Pure LRIC LRIC FDC
Lisanduvad kulud =
välditavad kulud
kõne liiklusega
mitte seotud
üldised püsikulud LRIC+
Vä l di ta va d kul ud ei s ä i l i , kui teenus t ena m ei os uta ta
Ül di s ei d püs i kul ud (nä i teks ehi ti s ed) ei ol e põhjus l i kul t teenus tel e omi s ta ta va d
Joonis nr 6 Hinna ja kulude arvestamise metoodikate erinevused (allikas Cullen International)
385. Samas, võrreldes TD HCA FDC metoodikaga, võimaldavad eelpool nimetatud LRIC,
LRAIC, LRIC+, LRAIC+ ja pure LRIC metoodikad omistada kõne lõpetamisele oluliselt
vähem kulusid. Seetõttu on hetkel telefonivõrgus kõne lõpetamise turul kehtiv TD HCA
FDC metoodikal põhinev kõne lõpetamise hind oluliselt kõrgem 06.03.2014 otsuse eelnõu
raames ettenähtud ülemineku piirihinnast ja BU pure LRIC metoodikal põhinevast hinnast.
386. Ülemineku piirhinna kehtestamise aluseks oli 06.03.2014 otsuse eelnõu koostamise
ajal Konkurentsiameti poolt hiliseimate varade nüüdisväärtusel põhineva kulubaasi (CCA
- current cost accounting) ja pikaajaliselt lisanduvate kulude metoodikate (LRIC,
LRAIC,LRIC+, LRAIC+, pure LRIC) alusel arvestatud, Euroopa Liidu riikide
reguleerivate asutuste poolt kehtestatud ning rakendunud telefonivõrgus kõne lõpetamise
hindade keskmine suurus. Ülemineku piirhind (riiklikul tasandil 0,47 €senti/minut ja
kohalikul sidumistasandil 0,32 €senti/minut) oleks põhjustanud ligi 59% suuruse hindade
languse. Samas oleks ülemineku piirhinna rakendamine toonud kaasa oluliselt väiksema
kõne lõpetamise hinna languse võrreldes BU pure LRIC põhise piirhinna rakendamisega
kaasneva kõne lõpetamise hinna langusega: 59% versus 91%.
387. Eelnimetatud ülemineku piirhinna kohta teavitas Euroopa Komisjon oma 07.04.2014
otsuses54 (nimetatud otsus on esitatud ka käesoleva otsuse eelnõu lisas 2) kokkuvõtvalt
järgmist:
54
Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2014/1572: konkreetses avalikus telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas
kõne lõpetamise turg Eestis
71
Vastavalt raamdirektiivi artikli 8 lõikele 2 toetab konkurentsi kõige paremini kulupõhine
parandusmeede, mis põhineb puhtal BU-LRIC meetodil ja sümmeetrilistel
kõnelõpetushindadel, tagades muu hulgas, et kõik kasutajad saavad maksimaalset kasu
valiku, hinna ja kvaliteedi osas. Veel täheldab komisjon, et kõnelõpetushinnad, mis
põhinevad BU pure LRIC meetodil, aitavad luua operaatoritele võrdsed
konkurentsitingimused, kõrvaldades konkurentsihäired kõnelõpetusturgudel. Kuigi
komisjon mõistab, et BU pure LRIC kuluarvestuse meetodile üleminekuks on vaja aega,
on ta seisukohal, et 31. detsembrini 2012 kestnud kolme ja poole aastane
üleminekuperiood55 oli piisav nii riikide reguleerivatele asutustele BU pure LRIC
mudelite kehtestamiseks kui ka operaatoritele oma äriplaanide vastavaks kohandamiseks,
ning tunnistab, et on oluline tagada, et tarbijad saaksid maksimaalset kasu tõhusatest
kulupõhistest kõnelõpetushindadest.
388. Selle taustal leiab komisjon, et Konkurentsiameti meetme eelnõus esitatud
kuluarvestusmetoodika ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2015 ei tundu
vastavat õigusraamistiku eespool esitatud põhimõtetele ja eesmärkidele.
389. Juba eelmise turu ülevaatamise käigus (juhtum EE/2010/1040) palus komisjon
Konkurentsiametil tungivalt oma kuluarvestusmetoodika läbi vaadata ning viia see turu
järgmise ülevaatamise käigus vastavusse lõpetamishindade 07.05.2009 soovituses
esitatud soovituslike kuluarvestuspõhimõtetega.
390. Praegusel juhul ei esitanud Konkurentsiamet piisavalt tõendeid, et hindade
reguleerimise üleminekuperioodiga saavutataks raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud
poliitikaeesmärgid, sest see võib tekitada asümmeetrilise turuosa ja liiklusvooga
operaatorite vahel konkurentsihäireid ning tuua kaasa selliste tariifide kohaldamise
tarbijate suhtes, mis põhinevad hulgituru sisenditel, mis ületavad välditavaid kulusid.
Kuigi komisjon mõistab, et mõju lõpetamishindadest saadavale tulule ei ole märkamatu,
usub komisjon, et selle taustal, mida väitis Konkurentsiamet seoses eelmise turu
ülevaatamisega (juhtum EE/2010/1040), nägid Eesti operaatorid seda ette. Komisjon ei
pea sobivaks ega põhjendatuks, et Eesti operaatoritel on kohanduste tegemiseks lisaaeg,
mil nad saaksid jätkata kulutõhusast hinnast palju kõrgemate hindade nõudmist, mis
kahjustab mitte ainult Eesti, vaid ka nende liikmesriikide tarbijaid, kus kõned algatatakse
ning kus operaatorid arvutavad oma hinnad kulupõhiselt.
391. Samuti leiab komisjon, et piisavalt ei ole järgitud raamdirektiivi artikli 8 lõiget 4
(millega on nõutud, et riikide reguleerivad asutused toetavad ELi kodanike huve) ja
juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 13 lõiget 2 (millega on nõutud, et riigi reguleerivad
asutused tagavad, et kõigi lubatud kulukatmismehhanismide ja hinnametoodikate eesmärk
on toetada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning suurendada võimalikult tarbijate kasu).
Tegelikult on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas taotletav täiendav 20 kuu pikkune
üleminekuperiood lisaks 07.05.2009 soovitusega ettenähtud üleminekuperioodile
suurendab tõhusust ja parandab jätkusuutlikku konkurentsi, suurendades seejuures
võimalikult tarbijate kasu ja toetades ELi kodanike huve. Kahtlused põhinevad eelkõige
tõsiasjal, et ELi kodanikud ja tarbijad saaksid efektiivse operaatori kuludel põhinevatest
kõne lõpetamise hindadest kasu palju hiljem, kui on ette nähtud 07.05.2009 soovitusega.
55
Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituse Euroopa Liidus püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu reguleerimise
kohta punkt 11 http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009H0396&from=PL
72
392.
Konkurentsiameti kavandatud lähenemisviis viib kõnede telefonivõrgus lõpetamise hinna
tasemele, mis ületab nende liikmesriikide keskmist, kes kasutavad BU pure LRIC
metoodikat kooskõlas kõne lõpetamise hindu käsitleva 07.05.2009 soovitusega20
393. Seega tähendab ettepanekus esitatud ülemineku piirhindade kohaldamine kuni 31.
detsembrini 2015, et Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade absoluutväärtused
erinevad märkimisväärselt nende riikide omadest, kus hinnad arvutatakse vastavalt kõne
lõpetamise hindu käsitlevale 07.05.2009 soovitusele ning juurdepääsu käsitleva direktiivi
artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2. Vahe peaksid kinni maksma nende liikmesriikide
operaatorid ja ka tarbijad, kust kõne algatati.
394. Mis tahes sellised märkimisväärsed erinevused kõne telefonivõrgus lõpetamise
hindades ELis ei moonuta ega piira mitte ainult konkurentsi, vaid kahjustavad oluliselt ka
siseturu arengut, st tekitavad märkimisväärseid tõkkeid siseturul ja on seega vastuolus
raamdirektiivi artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohaste põhimõtete ja eesmärkidega. Ühtne
lähenemisviis kõne telefonivõrgus lõpetamise hindade kehtestamisel on eriti oluline
tagamaks, et reguleerivad asutused ei loo soodsamaid tingimusi riigisisestele
operaatoritele teiste liikmesriikide operaatorite arvelt, viivitades tahtlikult täielikult
kulupõhiste kõne lõpetamise hindade kehtestamisega.
395. Kokkuvõttes on komisjonil tõsiseid kahtlusi seoses kavandatud meetme ettepaneku
vastavusega juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2
koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega 4.
396. Eelnimetatud Euroopa Komisjoni otsuse osas esitas 22.05.2014 oma seisukoha56 ka
Euroopa Sideamet (BEREC), mille leiab käesoleva otsuse eelnõu lisas 3. Oma seisukohas
leiab Euroopa Sideamet kokkuvõtvalt, et Euroopa Komisjoni tõsised kahtlused
Konkurentsiameti 06.03.2014 otsuse eelnõu vastavuse osas juurdepääsu käsitleva
direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2 koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja
artikli 16 lõikega 4 on enamasti põhjendatud. Euroopa Sideamet kahtleb kuni 31.12.2015
täiendava ülemineku piirhinna rakendamise otstarbekuses ja leiab et kohene Euroopa
keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna kehtestamine ei ole MTE-dele
koormav ja ei takista nende äritegevust, sealhulgas investeeringute tegemise võimet.
397. Võttes arvesse eeltoodud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti seisukohti teavitas
Konkurentsiamet 25.06.201457 oma 06.03.2014 otsuse eelnõu tagasi võtmisest.
398. Käesoleva otsuse eelnõu on täiendatud selliselt, et Euroopa Komisjoni ja Euroopa
Sideameti eeltoodud seisukohad oleksid võimalikult suurel määral arvesse võetud. Sellest
tulenevalt on loobutud MTE-dele ülemineku piirhinna kehtestamisest ja kavandatav
Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamine tähtaeg on
toodud võrreldes eelmise 06.03.2014 otsuse eelnõus sätestatuga (01.01.2016) ligikaudu
10 kuud varasemaks. Planeeritavalt peaks käesolev otsuse eelnõu jõustuma, mitte hiljem
kui 01.02.2015.
399. Analüüsinud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti eeltoodud seisukohti leiab
TJA, et on põhjendatud BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamise tähtaja
toomine nii palju varasemale ajale kui võimalik arvestades seejuures MTE-de vaheliste
sidumislepingute muutmise tähtaegadest tulenevaid piiranguid. Selline BU pure LRIC
metoodika põhise piirhinna rakendamise tähtaja varajasem rakendamine tagab muu
56
BEREC Opinion on Phase II investigation pursuant to Article 7a of Directive 2002/21/EC as amended
by Directive 2009/140/EC: Case EE/2014/1572 The market for call termination on individual public telephone
networks provided at a fixed location (Market 3) in Estonia
57
Konkurentsiameti 25.06.2014 teavituskiri 8.3-12/14-0062-012
73
hulgas, et kõik kasutajad saavad kiiremini maksimaalset kasu valiku, hinna ja kvaliteedi
osas. Veel täheldab komisjon, et kõnelõpetushinnad, mis põhinevad BU pure LRIC
meetodil, aitavad luua operaatoritele rutemini võrdsed konkurentsitingimused,
kõrvaldades konkurentsihäired kõnelõpetusturgudel. TJA nõustub Euroopa Komisjoniga,
et tulenevalt Euroopa Komisjoni tehtud märkustest eelmise turu ülevaatamisega (juhtum
EE/2010/1040) ning Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituse punktist 11 oleksid MTE-d
pidanud nägema ette, et käesoleva turu ülevaatamise raames koostatava otsusega
rakendatakse BU pure LRIC meetodil põhinevad kõne lõpetamise hinnad võimalikult
kiiresti ning neil oli seetõttu võimalus oma äriplaane vastavalt kohendada. Seetõttu leiab
TJA, et Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna kehtestamine ei ole
MTE-dele koormav ja ei takista nende äritegevust, sealhulgas investeeringute tegemise
võimet.
TJA analüüsis MTE-de kõne lõpetamise teenuste osutamise tulude ja tarbimisega seotud
väljamaksete muutumist seoses Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna
varasema (01.02.2015) rakendamisega ning leiab, et seoses eelneva 06.03.2014 otsuse eelnõu
tagasivõtmisega jäi alates 01.07.2014 rakendamata ülemineku piirhind, mille tulemusel on
MTE-del võimalus täiendavad 7 kuud (01.07.2014 – 01.02.2015) rakendada kõrgeid TD HCA
FDC metoodikal põhinevaid kõne lõpetamise tasusid, mis omakorda võimaldab teenida
täiendavat tulu, mis tasakaalustab varasemast (01.02.2015 senise 01.01.2016 asemel) BU pure
LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamisest tekkiva tulude languse. Seetõttu on MTE-de
kogu kahju varasema BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamisest ca -400 €, mis
on marginaalne suurus arvestades, et käesoleval hinnatasemel on MTE-de kõne lõpetamise
liikluse 2013 aasta kogu tulude maht ca 416 000 € (nimetatud arvutused on esitatud otsuse
eelnõu lisas 1).
400. Võttes arvesse eeltoodut, on TJA seisukohal, et järgnevas otsuse eelnõu punktis 6.6.3
sätestatud hinnakohustuste kehtestamine MTE-dele on:
mõistlik ja otstarbekas, kuna see tagab, et MTE-d ei kasuta oma turujõudu
konkurentsi kahjustavalt ega kohtle oma konkurente ebavõrdselt;
mittediskrimineeriv, kuna sarnased kohustused kehtestatakse kõigile
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele;
läbipaistev, kuna kohustused on kehtestatud selliselt, et isikule oleks üheselt
arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused
sellest temale tulenevad.
401. TJA on hinnakontrollikohustuste kehtestamise ettepaneku tegemisel lähtunud
proportsionaalsuse põhimõttest ning võtnud arvesse, et kehtestatav kohustus on eesmärgi
saavutamiseks piisav ning vähim koormav võimalus.
6.6.3. Hinnakontrolliga seotud kohustuste kehtestamine
402. Võttes arvesse otsuse eelnõu punktides 6.6.1 – 6.6.2 sätestatut, teeb TJA ettepaneku
kehtestada telefonivõrgus kõne lõpetamise turul Elionile, Elisale, Eleks Telefonile,
Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-ile, Teqli Telecomile ja
GoNetwork´le käesolevas turuanalüüsis kirjeldatud konkurentsiprobleemide vältimiseks
ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50 lg 1 punktis 7 sätestatud hinnakontrolliga
seotud kohustused.
403. Hinnakontrolliga seotud kohustuste raames nõuab TJA järgmist:
74
1) Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli
Telecom ja GoNetwork peavad otsuse jõustumisest kuni 31.12.2015 rakendama igal
sidumistasandil telefonivõrgus kõne lõpetamisele hinda, mis ei ole kõrgem kui
Euroopa keskmine BU pure LRIC metoodika põhine piirhind 0,102 €senti/minut (ilma
käibemaksuta).
2) Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli
Telecom ja GoNetwork peavad rakendama telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse
osutamise eelduseks olevate sidumise teenustele nimetatud teenustega seotud
põhjendatud kuludele orienteeritud hindasid.
404. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turul rakendavad MTE-d kõne lõpetamise teenuse
osutamisel erinevaid hinnastruktuure. Näiteks Elion rakendab kõne lõpetamisele kõne
alustustasu ja erinevaid minutihindasid sõltuvalt kõne lõpetamise kellaajast (normaalaeg,
soodusaeg ja öine aeg). Teised telefonivõrgus kõne lõpetamise turul tegutsevad MTE-d
rakendavad peamiselt kõne alustustasu ja ühetaolist (kõne lõpetamise kellaajast
sõltumatut) minutihinda või ainult ühetaolist minutihinda ilma kõne alustustasuta.
405. Selleks, et tagada telefonivõrgus rakendatava kõne lõpetamise hinna läbipaistvus ja
vältida vaidlusi erinevate sideettevõtjate poolt rakendatavate kõne lõpetamise
hinnastruktuuride vastavuse osas piirhinnale, ei tohi olenemata kõne lõpetamise kellaajast
olla rakendatav kõne lõpetamise kolme minuti keskmine minutihind58 kõrgem kehtestatud
piirhinnast. Kolme minuti keskmine minutihind arvestatakse järgmiselt: kõnealustustasu
jagatud kolmega (3) liita (+) minutihind.
406. Kuna järgmise põlvkonna sidevõrku ei jagata enam erinevateks tasanditeks, vaid kogu
sidevõrgu opereerimine toimub ühest keskjaamast ning BU pure LRIC metoodika aluseks
on ainult järgmise põlvkonna sidevõrgu struktuur, siis rakendatav BU pure LRIC
metoodika põhine piirhind on arvestatud ainult ühe üleriigilise sidumise tasandi kohta.
Samas võivad MTE-d rakendada oma sidevõrgus erinevaid sidumise tasandeid, kuid
kõne lõpetamise hind ei tohi ühelgi sidumistasandil ületada eeltoodud Euroopa keskmise
BU pure LRIC metoodika põhist piirhinda.
407. Käesoleva otsuse eelnõu on Euroopa keskmine BU pure LRIC metoodika põhine
piirhind arvestatud järgmiste Euroopa Liidu riikide erinevate tasandite telefonivõrgus
kõne lõpetamise hindasid aluseks võttes:
58
Kolme minuti keskmist minutihinna põhimõtet kasutatakse ka Euroopa Sideameti poolt avaldatavates
mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne lõpetamise ning SMS lõpetamise hindade ülevaadetes. Seega on
tegemist rahvusvaheliselt kasutatava kõne lõpetamise hinna arvestamise viisiga. Viimane nimetatud ülevaade:
http://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/reports/1279-termination-
rates-benchmark-snapshot-as-of-january-2013-integrated-report-on-mobile-termination-rates-
fixed-termination-rates-and-sms-termination-rates
75
Kõne
lõpetamise
hind € senti
Hinna arvestamise aluseks olev kuluarvestuse minut
Riik metoodika kohta
AT BU pure LRIC 0,111
BG BU pure LRIC 0,256
CZ BU pure LRIC 0,110
DK BU pure LRIC 0,044
FR BU pure LRIC 0,080
HU BU pure LRIC 0,135
IE BU pure LRIC 0,098
IT BU pure LRIC 0,104
MT BU pure LRIC 0,044
RO BU pure LRIC 0,140
SE BU pure LRIC 0,078
SK BU pure LRIC 0,123
UK BU pure LRIC 0,042
Keskmine: 0,102
Tabel 6. Euroopa Liidu riikide BU pure LRIC metoodika põhised kõne lõpetamise hinnad
408. Peale 31.12.2015 kehtestatakse telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad perioodideks
01.01.2016 – 31.12.2016 ja 01.01.2017 – 31.12.2017. Nimetatud perioodide osas viib TJA
läbi eraldi uued siseriiklikud ja rahvusvahelised konsultatsioonid, millega alustamise
kavandatavaks tähtajaks on vastavalt 2015 aasta ja 2016 aasta teine pool ning millest TJA
teavitab huvitatud isikuid. TJA kehtestab telefonivõrgus kõne lõpetamise turul uue
hinnakohustuse eraldi otsusega. Samuti viib TJA kõne lõpetamise hinna osas läbi uue
siseriikliku ja rahvusvahelise konsultatsiooni juhul, kui TJA pikendab ESS § 44 lg 1 alusel
turuanalüüsi läbiviimise perioodi (vt järgnevat otsuse eelnõu punkti 6.7).
409. Kehtestatud kõne lõpetamise hind kehtib kuni uue kõne lõpetamise hinna
jõustumiseni.
6.6.4. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine
410. Vastavalt ESS § 52 lõikele 2 võtab TJA arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja
seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt
kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased
nimetud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele..
411. TJA kinnitab, et otsuse eelnõu punktis 6.6.3. ettenähtud hinnakontrolliga seotud
kohustuse puhul on arvesse võetud sideettevõtjate poolt tehtud investeeringuid ja
mõistliku kasumi teenimise võimalust.
412. Hinnakontrolli aluseks oleva BU pure LRIC põhiste piirhindade arvestamisel on
kaasatud sideettevõtja poolt BU pure LRIC metoodikaga lubatud investeeringud ja nendelt
76
investeeringutelt teenitav mõistlik kasum, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased
nimetatud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele.
413. TJA poolt kehtestatud hinnakohustuse metoodika puhul on sideettevõtja poolt tehtud
investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võetud, kuna:
Regulatsiooniperioodil viiakse kõne lõpetamise hind tasemele, mis on
võrreldav 07.05.2009 soovituses sätestatud metoodika alusel arvestatud Euroopa
riikide keskmisega, jättes sellega MTE-le võimaluse seniste hinna trendide põhjal
efektiivsemalt oma investeeringuid ja kasumeid planeerida. TJA hinnangul puuduvad
alused järeldamaks, et Eesti sideettevõtjad ei ole võimelised Euroopa riikide keskmist
telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna trendi järgima.
Kogu regulatsiooniperioodi kestel jääb Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise
hinna tase Euroopa riikide keskmisele tasemele, mis jätab MTE-le võimaluse teenida
mõistlikku tulu eeldusel, et MTE on oma tegevuses sama kulutõhus, kui keskmiselt
kulutõhus telefonivõrgu operaator Euroopas. TJA on seisukohal, et siinkohal ei oleks
sideettevõtjatele erandite tegemine nii kehtivast regulatsioonist kui ka praktikast
tulenevatel alustel põhjendatud ja võimalik. Kui MTE ei ole oma tegevuses
kulutõhus, siis on tal võimalus oma tegevust, investeeringuid ja kasumeid planeerida
viisil, et need oleksid samaväärsed (sümmeetrilised) 07.05.2009 soovituses sätestatud
kulumudeli alusel arvestatud tõhusa operaatori kuludega.
Samuti on otsuse eelnõu sätestatud hinnakohustuste täitmiseks ettenähtud mõistlik
tähtaeg piisav, mis võimaldab MTE-del oma tegevust kulutõhusatel alustel enne
kohustuste rakendumist korrigeerida.
Iga-aastane reguleeritava hinna muutmine sõltub teiste Euroopa riikide
telefonivõrgus kõne lõpetamise hindadest. Seega ei saa teiste Euroopa riikides
tegutsevate telefonivõrgus kõne lõpetamise turu MTE-dega võrreldes Eesti MTE-de
investeerimis- ja kasumiteenimise võimalused halveneda.
414. TJA on hinnakohustuste kehtestamisel järginud ESS-is sätestatud nõudeid ning
arvestanud elektroonilise side ühtse raamistiku direktiivides sätestatud nõuete mõjusfääri
kuuluva Eesti- ja teiste Euroopa riikide telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude
konkurentsiolukorraga.
6.6.5. Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu
suurendamine
415. Vastavalt ESS § 52 lõikele 2 lähtub TJA sideettevõtjale ESS § 50 lg 1 punktis 7
nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune TJA poolt nõutav kulude
katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva
konkurentsi huvi ja suurendama lõppkasutajate kasu. Selleks võib TJA arvestada ka hindu,
mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.
416. Hinnakontrolliga seotud kohustus teenib efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja
suurendab lõppkasutajate kasu, kuna nimetatud kohustuse eeldatavaks tulemuseks on
telefonivõrgus kõne lõpetamise turu teenuste hindade baseerumine efektiivsetel kuludel.
Võrreldavate turgude hindade kasutamise hinnakontrolli kohustus teenib efektiivse ja
pideva konkurentsi huvi ja suurendab lõppkasutajate kasu, kuna nimetatud kohustuse
eeldatavaks tulemuseks on telefonivõrgus kõne lõpetamise turu teenuste hindade
sümmeetrilisus ja kulutõhusus.
77
417. Seega, neile alternatiivsetele operaatoritele või teenusepakkujatele, kellele vastava
teenuse kasutamine on oluline kulu, väheneb otsuse eelnõu punktis 4.4.2. väljatoodud
hindade kokkusurumise oht. Samuti väheneb turult väljatõrjumise oht ning luuakse
eeldused lõppkasutajatele osutatavate jaeteenuste hindade alanemiseks, mis omakorda
tagab lõppkasutajate kasu ja arendab efektiivset ning pidevat konkurentsi turul.
6.6. Kohustuste kehtivus turu analüüsi läbiviimise perioodi pikendamisel
418. ESS § 44 lg 1 kohaselt võib TJA sideteenuste turgudel mitte harvem kui kord kolme
aasta jooksul läbiviidavat turuanalüüsi tähtaega pikenda kuni kolm aastat, kui Euroopa
Komisjon vastavasisulise teate saamisel selle suhtes vastuväiteid ei esita.
419. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turul turuanalüüsi läbiviimise tähtaja pikendamisel
kehtivad otsuses sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjate suhtes kehtestatud
kohustused kuni uue turuanalüüsi läbiviimiseni.
420. Ülatoodud punktis 418 nimetatud otsustusest teavitab TJA sideettevõtjaid ja teisi
huvitatud isikuid võimalikult koheselt.
6.7. Kohustuste täitmise tähtaeg
421. Vastavalt ESS § 49 lõikele 4 annab TJA mõistliku tähtaja MTE-ks tunnistatud isikule
MTE-ks tunnistamise otsuses sätestatud kohustuste täitmiseks.
422. TJA leiab, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul on mõistlik ja otstarbekas nõuda
sideettevõtjatelt Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect,
RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork otsuse eelnõu punktides 6.3.2; 6.4.2.; 6.5.2. ja 6.6.3.
kirjeldatud kohustuste täitmist kolm kuud pärast otsuse jõustumist.
423. Kuna telefonivõrgus kõne lõpetamise turu otsuse jõustumise eeldatav tähtaeg on mitte
varem kui 2015. aasta esimene kvartal, leiab TJA, et sideettevõtjatel on piisavalt aega
neile kehtestatavate kohustuste täimiseks. Samuti on sideettevõtjatel olemas tehnilised
võimalused telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste
osutamiseks.
424. Võttes arvesse eeltoodut, leiab TJA, et eelpool toodud kohustuste täitmise tähtajad ei
ole sideettevõtjatele ülemääraselt koormavad.
6.8. Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusest nr 8.3-11/10-001 tulenevate
märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste lõppemine.
425. Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusega nr 8.3-11/10-001 tunnistati sideettevõtjad
ProGroup Holding OÜ ja Televõrgu AS telefonivõrgus kõne lõpetamise turul
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning talle kehtestati märkimisväärse turujõuga
ettevõtja kohustused.
426. Turuanalüüsi käigus selgus, et ProGroup Holding ja Televõrgu AS ei osuta teistele
sideettevõtjatele kõne lõpetamise teenust. TJA tegi käesoleva otsuse eelnõu 5. punktis
ettepaneku jätta nimetatud sideettevõtjad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
määramata.
78
427. Võttes arvesse eeltoodut, kaotavad ProGroup Holding OÜ ja Televõrgu AS suhtes
Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusest nr 8.3-11/10-001 tulenevad märkimisväärse
turujõuga ettevõtja kohustused kehtivuse alates telefonivõrgus kõne lõpetamise turul
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjas
määramata jätmise otsuse kehtima hakkamisest.
428. ESS § 49 lg 6 kohaselt teavitab TJA ESS § 49 lg 1 sätestatud otsuse kehtetuks
tunnistamisest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks
tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
79
SISALDAB ÄRISALADUST
Tehnilise Järelevalve Ameti 21.10.2014
„Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas
kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
määramata jätmise otsuse“ eelnõu Lisa 4
Tehnilise Järelevalve Ameti 01.09.2014 „Konkreetses
telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne
lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
määramata jätmise otsuse“ kavandi siseriikliku
konsultatsiooni tulemused
21. oktoober 2014
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3
2. EESTI TELEKOMI ARVAMUSED .................................................................................................. 5
2.1. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu piiritlemine........................................................................ 5
2.2. Konkurentsiprobleemide kirjeldus piiritletud sideturul ............................................................ 8
2.3. Hinnakontrolli kohustuste muutmise põhjendatus ................................................................. 10
2.4. Komisjoni soovituse täitmise kohustuslikkus......................................................................... 13
2.5. Teiste liikmesriikide poolne Komisjoni soovituse täitmine ................................................... 15
2.6. Eesti jaoks olulisemad partnerriigid ja Komisjoni soovitus ................................................... 16
2.7. Hinnakohustuse piiratud mõju Euroopa Liidu siseturule ....................................................... 17
2.8. Diskretsiooniõiguse kasutamine ............................................................................................. 18
2.9. Kohaliku Eesti turuolukorraga arvestamine, investeeringute tasuvuse tagamine ning
tehnoloogiate neutraalne kohtlemine ............................................................................................. 19
2.10. Võrdlushindadel põhineva piirhinna metoodika valiku põhjendus ...................................... 22
2.11. Kas MTE-d peaks ka otsuse eelnõus sätestatud piirhindade kehtestamise korral endiselt
kuluarvestust pidama ning sellega seoses täiendavaid kulusid ja vaidluste riski kandma? ........... 24
2.12. Telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade asümmeetria .............. 25
2.13. Hinnakontrolli kohustuse mõju rahvusvaheliste kõnede liikluse ja tulude jagunemisele ... 28
2.14. Hinnakontrolli kohustuste mõju MTE-de majanduslikule jätkusuutlikkusele .................... 30
2.15. Vastuolud ESS-i ja raamdirektiivi üldpõhimõtete ning põhiseadusega................................ 31
2.16. Muud küsimused .................................................................................................................. 36
3. RIKS-i ARVAMUSED ..................................................................................................................... 37
4. KONKURENTSIAMETI SEISUKOHT .......................................................................................... 38
2
1. SISSEJUHATUS
Kooskõlas elektroonilise side seaduse §-ga 47 toimus Tehnilise Järelevalve Ameti koostatud
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise
1. septembri 2014 otsuse kavandi 1 riigisisene konsulteerimine 1. septembrist 2014 kuni
1. oktoobrini 2014. Käesolevas „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas
kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ eelnõu lisas 4 esitab TJA seisukohad ja
põhjendused nimetatud konsulteerimise raames esitatud arvamuste arvestamise või
arvestamata jätmise kohta.
Samas asjas on varem (19. novembrist 2013 kuni 20. detsembrini 2013) läbi viidud
Konkurentsiameti koostatud 18. novembri 2013 otsuse kavandi riigisisene konsulteerimine,
mille tulemused on kajastatud Konkurentsiameti koostatud 6. märtsi 2014 otsuse eelnõu lisas
22.
Käesoleva riigisisese konsulteerimise käigus esitasid arvamused sideettevõtjad AS Eesti
Telekom ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Arvamuse esitas ka Konkurentsiamet.
Esitatud arvamused on dokumendis toodud kursiivis, millele järgnevalt on esitatud TJA
seisukoht.
Käesolev arvamuste ja vastulausete arvestamise ja mittearvestamise põhjendusi sisaldav
dokument on TJA 21.10.2014 „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne
lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ eelnõu osa (lisa 4).
1
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lope
tamine_fiks_vorgus/Siseriiklik_konsultatsioon/T_3_Otsuse_kavandi_teine_ring_NonConf.pdf
2
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lope
tamine_fiks_vorgus/06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_lisa_2_Siseriikliku_konsultatsiooni_tulemus_01
_09_2014.docx
3
Mõisted ja lühendid
TJA – Tehnilise Järelevalve Amet
MTE – märkimisväärse turujõuga ettevõtja
ESS – elektroonilise side seadus3
Otsuse eelnõu – TJA 21.10.2014 „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas
kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ eelnõu
Komisjoni soovitus - Euroopa Komisjoni soovitus4 Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni
kõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta
Raamdirektiiv - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 5 2002/21/EÜ, elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta
Juurdepääsudirektiiv - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 6 2002/19/EÜ
elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse
sidumise kohta
Eesti Telekom – AS Eesti Telekom
Tele2 – Tele2 Eesti AS
Telset – Telset AS
Telefant – Telefant AS
Delvi Telecom – Delvi Telecom OÜ
RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
3
RT I, 29.06.2014, 19, https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014019?leiaKehtiv
4
ET L/124, 20.05.2009 67-74; http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2009.124.01.0067.01.EST
5
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1413368531399&uri=CELEX:02002L0021-20091219
6
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1413369021881&uri=CELEX:02002L0019-20091219
4
2. EESTI TELEKOMI ARVAMUSED
Eesti Telekomi hinnangul on vastulauses halliga tähistatud teabe puhul tegemist
Konkurentsiseaduse § 63 lg 1 kohase ärisaladusega.
2.1. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu piiritlemine
Eesti Telekom:
1. Kuigi Eesti Telekomi hinnangul on telefonide ja mobiiltelefonide kõnedega seonduvad turud
üksteisele pidevalt lähenemas ja üksteisega segunemas (nt telefoniteenust osutatakse
mobiiltelefonivõrgu baasil – vt käesoleva vastulause alapunkti 7), mis viib lõpuks tõenäoliselt
ühtse turu tekkimiseni, ning vastavad teenused pakuvad üksteisele olulisel määral konkurentsi
(mobiiltelefoniteenuste maht kasvab, samas kui telefoniteenuse maht näitab pidevalt
langustrendi7 ja sisuliselt on mobiiltelefoniteenus muutunud telefoniteenuse asendusteenuseks),
nõustub Eesti Telekom üldiselt telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude piiritlemise kohta
Kavandis tehtud järeldustega.
2. Samas soovib Eesti Telekom märkida, et TJA esitab Kavandis alapunktis 82 ise seisukoha,
mis peaks tegelikult viima loogilise järelduseni, et telefonide ja mobiiltelefonide kõnedega
seonduvad kaubaturud kuuluvad ühte. Nimelt leiab TJA, et „[m]obiiltelefoni võrk ületab
telefonivõrgu tehnilisi võimalusi seega pakub ta asendatavus[t] telefonivõrgule“. TJA on
ekslikult asunud seisukohale, et vastavad võrgud kuuluvad erinevatele kaubaturgudele seetõttu,
et telefonivõrgus teenuse osutamine ei suuda pakkuda asendusteenust mobiiltelefonivõrgule, st
kuna asendatavus ei ole kahepoolne.
3. Selleks, et otsustada, kas konkreetse vaatluse all oleva teenusega (nt telefonivõrgus osutatava
teenusega) kuulub ühele kaubaturule veel mõni teine teenus (nt mobiiltelefonivõrgus osutatav
teenus), tuleb hinnata, kas kliendid asuksid esimese vaatluse all oleva teenuse (st telefonivõrgus
osutatava teenuse) hinna püsival tõstmisel 5-10% võrra tarbima vastavat teist teenust (nt
mobiiltelefonivõrgus osutatavat teenust). Seega on turuanalüüsi oluliseks osaks ka hind, sh see,
kumma teenuse hind on enne viidatud hüpoteetilist hinnatõusu kõrgem, mistõttu vastavat
analüüsi ei saagi tavaliselt teostada kahepoolselt. Arvestades TJA poolt esitatud väiteid ning
seda, et kliendid liiguvad ka praktikas pidevalt telefonivõrgult üle mobiiltelefonivõrgule,
tundub vastav asendatavus olevat kindel ning nimetatud võrkudes osutatavad sarnased
teenused peaksid seetõttu kuuluma ühele kaubaturule.
4. Seoses turu piiritlemise kohta tehtud järeldusega ei nõustu Eesti Telekom sellega, et Kavandi
punktis 3.3 on TJA piiritlenud turgudel teenuseid osutavate sideettevõtjate ringi vaid kümne
sideettevõtjaga.
5. Iga sideettevõtja, kelle võrgus töötavad konkreetsed telefoninumbrid, omab „tehnilist ja
majanduslikku kontrolli“ (vt Kavandi alapunkt 116) kõne lõpetamise teenuse osutamise üle.
Seejuures ei ole tähtis, millise iseloomuga (kas üldkasutatav või mitte) on tema osutatav
jaeteenus. Kõigile sideettevõtjatele kehtib ESS § 32, mis kohustab tagama kõigi numbrite
valitavus, kui kõnet lõpetav sideettevõtja on teinud selle tehniliselt võimalikuks või ei ole
rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt ESS §-le 98. Järelikult ei ole sideettevõtjal, kelle
võrgus kõne algatatakse, võimalik hoiduda kõnet lõpetava sideettevõtja kõne lõpetamise
teenuse kasutamisest. Seetõttu on iga sellise võrgu omanik, sõltumata oma suurusest või
muudest asjaoludest, märkimisväärse turujõuga enda võrgus kõne lõpetamise teenuse
osutamisel, sest ilma tema kõne lõpetamise teenust kasutamata pole võimalik numbri valitavuse
7
Vt selles osas mh Kavandi alapunkte 81, 146 ja 230
5
424508_v2
kohustust täita.
6. TJA on jätnud analüüsitava turu koosseisust välja Tele2 põhjendusel, et Tele2 ei oma
fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri ning samuti tehnilist võimekust teistele sideettevõtjatele
kõne lõpetamise teenuse osutamiseks. See väide on väär.
7. Tele2-l on olemas fikseeritud sidevõrk (telefonivõrk). Tele2 on seda ise kinnitanud ning Eesti
Tellekom kasutab Tele2 fikseeritud sidevõrgus kõne lõpetamise teenust. Tele2 fikseeritud
sidevõrk on küll ulatuselt väike, hõlmates peamiselt tema enda kontoreid, sh
klienditeenindusnumbreid, millele helistatakse päris palju, kuid suuremas mahus osutab Tele2
telefoniteenust oma mobiiltelefonivõrgu baasil, rakendades sel juhul Tele2 telefonivõrgus kõne
lõpetamise tariifi8.
8. Lisaks tegutsevad Eestis ka nn virtuaaloperaatorid. Virtuaaloperaatorid, kelle virtuaalsesse
võrku kõnede lõpetamine toimub „peremeesvõrgu“ kaudu ja viimase sidumisteenuste mahtude
hulgas, on põhjendatud sellest turust välja arvata. Kui aga kõnede lõpetamine toimub
„peremeesvõrku“ küll „peremeesvõrguga“ ühise sidumispunkti kaudu, aga virtuaaloperaatori
oma prefiksi, oma tariifide ja eraldi mahuarvestusega, on nad kõne lõpetamise turu subjektid.
9. Eeltoodust tulenevalt tuleks Kavandis turuosalisteks pidada ja turuanalüüsi peatükis
käsitleda ka vähemalt järgnevaid sideettevõtjaid (sulgudes on toodud kõigepealt 2012. aastal ja
siis 2013. aastal Eesti Telekomi poolt vastava sideettevõtja võrku lõpetatud kõnede maht
minutites):
- Tele2 (2012: 178 526 minutit; 2013: 354 655 minutit);
- Telefant (2012: 8 798 minutit; 2013: 13 055 minutit);
- Delvi (2012: 10 780 minutit; 2013: 43 minutit);
- Telset (2012: GoNetwork’i võrgus 176 812 minutit; 2013: Elisa võrgus 384 359 minutit).
10. Vastavaid sideettevõtjaid võib olla ka rohkem, kuna Eesti Telekom ei pruugi kõiki kõnede
lõpetamisega tegelevaid sideettevõtjaid (sh virtuaaloperaatorid) teada. Samas Kavand peaks
käsitlema võrdsetel alustel kõiki sideettevõtjaid, kellel on numbri broneerimise andmekogus
(NBA) marsruutimisprefiks, kuna potentsiaalselt on võimalik kõikide nende võrku kõnet
lõpetada.
Parandusettepanek: Läbi viia ja lisada otsusesse analüüs Tele2, Telefant, Delvi, Telset ja
muude kõnede lõpetamisega tegelevate sideettevõtjate kohta.
TJA:
TJA on otsuse eelnõu alapunktis 116 välja toonud, et konkreetses telefonivõrgus kõne
lõpetamise hulgimüügituru osalisteks tuleb lugeda ettevõtjad, kes omavad konkreetses
telefonivõrgus nii tehnilist kui ka majanduslikku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise
8
Vt http://www.tele2.ee/uudised.html#n_3245
6
424508_v2
üle. TJA on kaasanud sellised ettevõtjad turuanalüüsi ning välja selgitanud, kas konkreetne
sideettevõtja (sõltumata sellest, kellena ta end määratleb või missugust tehnoloogiat kasutab)
osutab ka tegelikult telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenust või mitte.
Ainult sideettevõtjad, kes telefonivõrgus kõne lõpetamise turul ka reaalselt kõne lõpetamise
hulgiteenust osutavad (eelduseks on, et sellised sideettevõtjad lõpetavad kõne oma
sidevõrgus), on TJA tunnistanud MTE-ks ning teinud ettepaneku neile kehtestada
valdkonnaspetsiifilised kohustused.
On oluline, et kõigi telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks tunnistatute puhul on
täidetud tingimus, et kuna tehnoloogilistel põhjustel puudub telefonivõrgus kõne lõpetamise
teenusele asendusteenus, on iga telefonioperaator, omades sõltumata teenuse mahust 100%-
list turuosa, oma telefonivõrgus ainus kõne lõpetamise teenuse osutaja.
Samuti, kuna iga operaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise turu puhul on tegemist
monopoolsete, absoluutsete sisenemistõketega turgudega, puudub piiritletud turgudel
tasakaalustav ostja jõud ning turuosalised ei saa üksteise hinnakujundust oluliselt mõjutada
(otsuse eelnõu punkt 4.3.3.). Ka on piiritletud turgudele sisenemine turu tehnoloogilisest
eripärast tulenevalt välistatud (otsuse eelnõu punktid 3.2.3.3. ja 4.3.4.).
Seevastu sideettevõtjaid, kes telefonivõrgus kõnesid reaalset ei lõpeta, telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul teenuseid ei osuta ning ülaltoodud lõigus kirjeldatud tingimustele ei vasta,
turu koosseisu ei kaasatud ning nende suhtes valdkonnaspetsiifilist regulatsiooni ei
rakendatud. Märkimisväärset turujõudu mitteomavate sideettevõtjate MTE-ks tunnistamine
ning neile kohustuste kehtestamine oleks vastuolus Euroopa Liidu elektroonilist sidet
reguleerivate direktiividega (eelkõige raamdirektiiviga ja juurdepääsudirektiiviga) ja
regulatsiooni praktikaga ning ESS-s 5. peatükis „ Sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifiline
reguleerimine“ sätestatud alustega.
Tele2 ja Telseti turuanalüüsi kaasamata jätmise osas on TJA esitanud oma seisukohad ja
põhjendused otsuse eelnõu punktis 3.3. (Turuosalised). Nimetatud sideettevõtjate puhul ei ole
tegemist telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvaid teenuseid osutatavate
ettevõtjatega; ka ei oma nad sellel turul märkimisväärset turujõudu.
Telefant-i puutuvalt on Konkurentsiamet juba eelmise turuanalüüsi raames leidnud
(Konkurentsiameti 18.03.10 otsus 9 nr 8.3-11/10-001), et kuna Telefant ei oma enda
sidevõrgus lõpptarbijaid, vaid osutab kõneteenuseid ainult operaatorkoodi vahendusel ning
seega ei saa teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise teenust osutada, ei kuulu Telefant
vaadeldava turu koosseisu. TJA andmetel ei vasta Telefant ka hetkel telefonivõrgus kõne
lõpetamise turul MTE tunnustele.
TJA-le teadaolevalt Delvi Telecom telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust ei osuta. Delvi
Telecom osutab kõneteenuseid sarnaselt eelnimetatud Telefandiga.
Mis puudutab Eesti Telekom väidet ülalnimetatud sideettevõtjate sidevõrkudesse lõpetatud
kõneminutite mahtude kohta, siis antud juhul ei ole Eesti Telekomi tegevus käsitatav kõnede
lõpetamisena nende sideettevõtjate võrkudesse, vaid tegemist on Eesti Telekomi poolt nende
sideettevõtjate sidevõrkudesse kõnede suunamisega ja nende ettevõtjate (Telset, Telefant ja
Delvi Telecom) asemel lõpetavad kõnesid teised sideettevõtjad või osutab teenuseosutaja
(Tele2) fikseeritud sidevõrgu kõneteenust ainult iseendale.
9
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lope
tamine_fiks_vorgus/II_Telefonivorgus_kone_lopetamise_turg_otsus-non_conf_M3.pdf
7
Võttes arvesse eeltoodut, ei pea TJA selles osas otsuse eelnõu täiendamist vajalikuks.
2.2. Konkurentsiprobleemide kirjeldus piiritletud sideturul
Eesti Telekom:
12. On oluline märkida, et kuigi TJA näeb ristsubsideerimist ühe võimaliku
konkurentsiprobleemina, mis Kavandi alapunkti 247 kohaselt õigustab ESS §-des 50-57 toodud
MTE kohustusi, on Kavandis kirjeldatud hinnakontrolli kohustustesse olemuslikult
ristsubsideerimine10 „sisse kirjutatud“ – ristsubsideerimise vajadusele viitab selgelt Kavandi
Lisa 1 (vt selles osas täpsemalt käesoleva vastulause alapunkti 88).
13. TJA on Kavandi alapunktis 232 leidnud, et Eesti sideettevõtjate poolt rakendatavad
telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on ülemääraselt kõrged. Eesti Telekom nimetatud
seisukohaga ei nõustu.
14. On tõsi (nagu nähtub ka Kavandi alapunktist 229), et nii Eesti Telekomi kui teiste
telefonivõrgus kõne lõpetamise turu MTE-de kõne lõpetamise hinnad kasvasid aastatel 2011-
2013. Samas on jätnud TJA Kavandis märkimata olulise asjaolu, et 2014. aastal toimus juba
vastavate hindade langus – Eesti Telekomi keskmine kõne lõpetamise hind on 2014. aastal
0,975 €senti/minut. Nimetatud hinnalangus on tingitud asjaolust, et 2014. aastal saavutas
IP-võrgul põhinevate kõnede osakaal märkimisväärse taseme (ca 30%, seejuures IP-võrgus
olevaid liideseid/numbreid on juba 39%) – see tõi kaasa ühikukulu languse vaatamata
minutimahu langusele.
15. Kuigi Eesti Telekomi ja teiste Eesti MTE-de kõne lõpetamise hinnad on hetkel endiselt
kõrgemad kui Euroopa Komisjoni (edaspidi Komisjon) poolt koostatud Euroopa Liidus
telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise hinna reguleerimise soovituses (edaspidi Komisjoni
Soovitus) 11 nimetatud metoodikat rakendavates liikmesriikides kehtivate kõne lõpetamise
hindade keskmine, ei ole nimetatud kasvu põhjuseks MTE-de poolne turgu valitseva seisundi
kuritarvitamine ning nimetatud hinnad ei ole ebaõiglaselt kõrged, st konkurentsile vastavast
tasemest kõrgemad. Lisaks, nagu eelnevalt viidatud, on hinnad langemas juba praeguse
regulatsiooni alusel.
16. TJA viitab Kavandi alapunktis 231, et võrreldes Komisjoni Soovituses sätestatud BU pure
LRIC metoodikaga ei taga TD HCA FDC metoodika nii ranget kulude efektiivsust. Samas ei ole
TJA teinud Eesti Telekomile ega ka Eesti Telekomile teadaolevalt teistele sideettevõtjatele
ettekirjutusi, milles oleks leidnud, et nende poolt kantud kulud ei ole olnud kuluefektiivsed või
ettevõtjad on muul viisil oma turgu valitsevat seisundit kõne lõpetamise osas kuritarvitanud
ning monopoolseid hindu kehtestanud. Samuti ei selgita Kavand, millised Eesti Telekomi ja
teiste MTE-de kulud on olnud ebaefektiivsed. Vastupidi, TJA eellane Konkurentsiamet on
oma 18. märtsi 2010 otsuses12 hoopis otseselt leidnud, et Eesti Telekomi poolt TD HCA FDC
10
Ristsubsideerimise tähendus on olemuselt laiem kui Kavandi alapunktis 224 sätestatud. Ristsubsideerimisega on
tegemist mis tahes juhul, kuid ühel turul asuva teenuse osutamisega seonduvaid kulusid kaetakse teisel turul asuva
teenuse hinna kaudu.
11
Euroopa Komisjoni soovitus Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise
kohta ET L/124, 20.05.2009, p 67-74.
12
Otsus nr 8.3-11/10-001, p 6.6.4.
8
metoodika alusel arvutatud kõne lõpetamise hind on kulutõhus.
17. Kavandis sätestatud BU pure LRIC põhinevad kõne lõpetamise piirhinnad13 on senistest
oluliselt madalamad pelgalt seetõttu, et regulaator on otsustanud muuta oma seisukohta
küsimuses, milline kuluarvestusmetoodika määrab ära konkurentsile vastava kõne lõpetamise
hinna. Seniselt TD HCA FDC kuluarvestusmetoodikalt minnakse sisuliselt üle BU pure LRIC
kuluarvestusmetoodikale, st metoodikalt, mis lubab hinda arvestada ka ühised (üldised) kulud,
liigutakse metoodikale, mis selliseid kulusid hinda arvestada ei luba.
18. TJA selgitab Kavandi alapunktis 337, et kuludele orienteeritud hinnaarvestuse metoodikaid
on palju ning erinevate metoodikate vahelise valiku tegemisel lähtutakse regulatsiooni
eesmärgist. Kavandi alapunktis 338 selgitab TJA, et iga erinev hinnaarvestamise metoodika
koostamise valik annab tulemuseks erineva teenuse hinna.
19. Seega tuleneb TD HCA FDC asendamine BU pure LRIC’ga lihtsalt väidetavast
regulatsiooni eesmärgi muutmisest ning see ei tähenda mingilgi määral, et TD HCA FDC
alusel arvesse võetavad ühised (üldised) kulud oleksid sellest tulenevalt automaatselt vähem
kuluefektiivsed või vajalikud. On selge, et kui olemasolevat telefonivõrku mitte hooldada või
uuega asendada, siis varsti ei ole kõnede lõpetamine vastavas võrgus (vähemalt aktsepteeritava
kvaliteediga) võimalik.
20. Lisaks metoodikate erinevusest on kõne lõpetamise hindade erinevuse põhjuseks ka asjaolu,
et kuigi sideettevõtjate poolt telefonivõrguga seonduvad kulud on kantud kuluefektiivselt ning
telefonivõrgu kogukulud on pidevalt kahanenud, on telefonivõrgus osutatavate
kõneteenuste maht kahanenud sellest veelgi suuremal määral14, mis ongi aastatel 2011-2013
toonud kaasa kõne lõpetamise teenuse ühikuhindade kasvu15. See on seletatav asjaoluga, et
sideettevõtjad kannavad klassikalise telefonivõrgu käigushoidmisega seoses (st kõnede
lõpetamise võimaluse säilitamiseks) olulisi kulusid, kuna võrk vananeb pidevalt. On oluline
märkida, et neid kulusid tuleb sideettevõtjal kanda ka siis, kui turumaht kahaneb. Samas (nagu
käesolevas vastulauses selgitatud) on kahanevat turgu ja seniste võrkude töökindlust arvestades
selliste kulude kandmine käesoleval hetkel siiski majanduslikus mõttes otstarbekam kui uutesse
võrkudesse investeerimine. Lisaks, nagu käesoleva vastulause alapunktis 14 selgitatud, on ka
praegu kehtiva metoodika alusel kõne lõpetamise teenuse ühikuhinnad hakanud oluliselt
langema.
21. Eeltoodust tulenevalt ei ole Eesti Telekomi hinnangul kuidagi põhjendatud väide, et
käesoleval hetkel kehtivad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on ülemääraselt kõrged ning
see õigustab seniste hinnakontrolli kohustuste olulist muutmist. Kavandi alapunktis 365 tehtud
järeldus on paljasõnaline.
13
Kuigi Kavandi kohaselt kehtestatakse BU pure LRIC mudeli asemel alternatiivse lähenemisena piirhinnad
lähtuvalt nende Euroopa Liidu riikide sideturgu reguleerivate asutuste poolt kehtestatud telefonivõrgus kõne
lõpetamise hindade keskmisest, mis on arvestatud BU pure LRIC metoodika alusel, tähendab see sisuliselt siiski
seda, et Eestis kehtestatavad piirhinnad põhinevad BU pure LRIC metoodikal.
14
Ka TJA kinnitab Kavandi alapunktis 81, et „[fikseeritud telefoniteenuse puhul on tegemist hääbuva turuga,
mille on põhjustanud tarbijate käitumine ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmine“. Samuti nähtub Kavandi
alapunktist 146, et „telefoniteenuste klientide arv on viimase nelja-viie aasta jooksul pidevas languses. Seda on
tinginud kasvav konkurentsisurve, mis kaasneb lõpptarbijate poolt mobiiltelefoni võrkude vahendusel osutatavate
kõne- ja andmeside teenuste üha laialdasema kasutusele võtmisega“.
15
Sellele on viidanud ka TJA Kavandi alapunktis 229.
9
Parandusettepanek: Eesti Telekom palub TJA-l viia otsuse konkurentsiprobleemide
kirjeldusse ülalkirjeldatud muudatused, sh viidata telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade
langusele 2014. aastal ning jätta otsusest välja seisukoht, et käesoleval hetkel kehtivad telefonivõrgus
kõne lõpetamise hinnad on ülemääraselt kõrged.
TJA:
Eesti Telekomi väide Eesti Telekomi telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade langusele 2014
aastal on puudulik, kuna jätab mainimata, et hinnad langesid ainult telefonivõrgus kõne
lõpetamise riiklikul tasandil (ca -9%), kuid kasvasid kohalikul tasandil (ca +10%). Eesti
Telekomi telefonivõrgus kõne lõpetamise hind on kõrgeim16 Euroopas. TJA täiendas otsuse
eelnõu punkti 339 Eesti Telekomi telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade võrdlusega teiste
Euroopa MTE-te vastavate hindadega.
Lähtudes Komisjoni soovituse selgitustest (otsuse eelnõue peatükk 6.6.2.1) ja eesmärgist
edendada konkurentsi ja tagada lõpptarbijatele maksimaalse kasu hinna, valiku ja kvaliteedi
osas jääb TJA seisukohale, et Eesti Telekomi hetkel kasutatava kuluarvestuse metoodika (TD
FDC HC) rakendamine annab tulemuseks ülemäärased telefonvõrgus kõne lõpetamise hinnad
võrreldes antud turu kontekstis tarbijate heaolu ja konkurentsi arengut maksimaalselt toetava
BU pure LRIC metoodika rakendamisel saadavate kõne lõpetamise hindadega. Seetõttu TJA
ei loobu seisukohast, et hetkel Eesti Telekomi poolt rakendatavad telefonivõrgus kõne
lõpetamise hinnad on ülemäärased.
2.3. Hinnakontrolli kohustuste muutmise põhjendatus
Eesti Telekom:
25. TJA ning tema eellased Sideamet ja Konkurentsiamet on Eesti Telekomi ja teiste MTE-de
suhtes telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade osas rakendanud aastate jooksul erinevaid
hinnakontrolli kohustusi.
26. Eesti Telekomi suhtes kehtis alates 2001. aastast kohustus kasutada FL LRAIC
metoodikat. 2007. aastal toimus oluline paradigma muutus, mille käigus pidi Eesti
Telekom üle minema ajaloolisele kuluarvestusele.
27. Sideamet tegi oma 2007. aasta otsuses17 alljärgnevat:
- esitas seni kehtinud FL LRAIC metoodikale (see on Komisjoni Soovituses
sätestatud BU pure LRIC metoodikaga sarnasem kui ajaloolistel kuludel põhinev
metoodika) mitmeid vastuväiteid (vt otsuse punkti 6.4.1.4.5);
- väljendas seisukohta, et võrreldavate turgude hindade metoodika kasutamine on
Eesti Telekomile rakendamiseks sobimatu, kuna on välja töötatud asjakohased
16
Euroopa Sideameti dokument nr BoR (14) 55 lk 7
(http://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/reports/4403-termination-rates-
benchmark-snapshot-as-of-january-2014-integrated-report-on-mobile-termination-rates-amp-sms-
termination-rates )
17
Sideameti 28. juuni 2007 otsus nr J.1-45/07/08.
10
kuludele orienteerituse metoodikad ja võrreldavate turgude hindade kasutamine ei
taga piisavalt ühetaolist hinnaregulatsiooni olukorras, kus mitut turgu
reguleeritakse samaaegselt valdkonnaspetsiifiliselt (nt reguleeritakse nii jae- kui ka
hulgiturge või erinevaid hulgiturge) (vt otsuse punkti 6.4.1.4.5); ja
- leidis, et hoolimata uue kuluarvestusmetoodika juurutamisega kaasnevatest
olulistest kuludest oli Eesti Telekomi telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna
arvutamise kõige õigemaks aluseks TD HC FDC metoodika (vt otsuse punkte
6.4.1.4.4 ja 6.4.1.4.5).
28. Kavandile vahetult eelnenud ja seni kehtivas 2010. aasta otsuses 18 väidab
Konkurentsiamet selgelt järgmist:
- hinnakontrolli kohustustes oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud (vt
otsuse punkti 6.6.2);
- Konkurentsiamet ei pea Eesti Telekomile CC FDC või LRAIC hinnakontrolli
metoodika kehtestamist põhjendatuks (vt otsuse punkti 6.6.4) ning võrdlevate
hindade rakendamisest ei teinud Konkurentsiamet otsuses üldse juttu
(erinevalt Konkurentsiameti eellase Sideameti 2007. aasta otsusest, mille
punktis 6.4.1.4.5 võrreldavate turgude hindade kasutamist võimalusena selgelt
analüüsiti);
- Komisjoni Soovituses sätestatud BU LRIC mudeli väljatöötamine ei ole selle
turuanalüüsi raames võimalik ja vastava mudeli väljatöötamine oleks ka
vastuolus ESS §-ga 52 (vt otsuse punkti 6.6.6);
- Eesti Telekomi poolt rakendatav kõne lõpetamise hind on kulutõhus (vt
otsuse punkti 6.6.4);
- kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasude kohustus teenib
efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendab lõppkasutaja kasu, kuna
nimetatud kohustuse eeldatavaks tulemuseks on telefonivõrgus kõne
lõpetamise turu teenuste hindade baseerumine tegelikel kuludel (vt otsuse
punkti 6.6.9);
- ajaloolistel kuludel põhinevad kõne lõpetamise teenuse hinnad näitavad
tegelikult selle teenusega seotud kulude taset, sh investeeringutest tulenevat
kulumit, tegevuskulusid ja kapitalikulu (sh mõistlikku kasumit) (vt otsuse punkti
6.6.8);
- HC FDC hinnakontrolli metoodika rakendamine on ettevõtjale vähem
koormavam kui CC FDC või LRAIC-metoodikal põhineva hinnakontrolli
metoodika rakendamine, kuna puudub kohustus teisendada ajaloolised kulud
jooksvateks kuludeks ja hinnata tulevasi kulusid, pealegi on Eesti Telekom
vastavat metoodikat juba rakendanud alates 2007. aastast (vt otsuse punkti
6.6.6); ja
- TD HC FDC metoodika on piisav, et vältida ülemääraseid hindasid,
ristsubsideerimist ja hinnadiskrimineerimist (vt otsuse punkti 6.6.6).
29. Eesti Telekomi hinnangul ei ole pärast 2010. aasta otsuse tegemist toimunud
regulatsioonis või turul mingeid selliseid muutusi, mis peaksid andma TJA-le põhjuse oma
18
Konkurentsiameti 18. märtsi 2010 otsus nr 8.3-11/10-001
11
eelpool nimetatud seisukohti muuta.
30. TJA viitab Kavandis teiste riikide praktika arengule, mis justkui paneks kohustuse
19
minna üle BU pure LRIC metoodikale. Vastavat kohustust ei tulene ühestki õigusaktist.
Lisaks on TJA jätnud sisuliselt tähelepanuta Eesti geograafilise asendi (erinevalt
paljudest Euroopa Liidu liikmesriikidest asume Euroopa Liidu välispiiril ning suhtlus
Venemaaga moodustab Eesti rahvusvahelisest kõnemahust väga olulise osa) ja oluliste
Eesti partnerite praktika, mis kumbki vastava muudatuse sisseviimist ei toeta.
31. Kavandi alapunktis 253 selgitab TJA, et analüüsis eelmiste turuanalüüside käigus
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul rakendunud kohustusi ja leidis, et need on aidanud
kaasa nimetatud turuga seonduvate konkurentsiprobleemide vältimisele. TJA küll leiab
nimetatud alapunktis, et erandiks on hinnaga seotud konkurentsiprobleemid, kuid Eesti
Telekom on seisukohal (nagu käesolevas vastulauses küsimusele nr 3 esitatud vastustes
selgitatud), et TJA vastav järeldus on ekslik. Aastatel 2011-2013 on küll toimunud hindade
kasv, kuid see on tulenenud kahaneva turu iseloomust, mitte konkurentsiprobleemidest.
Pealegi pöördusid hinnad 2014. aastal olulisse langusesse.
32. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Telekom seisukohal, et käesoleval hetkel kehtivad
hinnakontrolli kohustused täidavad oma eesmärki ning nende muutmine ei ole põhjendatud.
Parandusettepanek: Eesti Telekom palub TJA-l sätestada otsuses Eesti Telekomi ja teiste
MTE-de suhtes samasugused hinnakontrolli kohustused, mis sisalduvad käesoleval hetkel
kehtivas Konkurentsiameti 2010. aasta otsuses.
TJA:
Sideameti 2007 aasta otsuse20 kehtestamise ajal ei olnud jõustunud Komisjoni soovitus ning
puudus ka piisav Euroopa Liidus sideturu regulaatorite koostöös välja kujundatud praktika,
mis oleks andnud suuniseid BU pure LRIC metoodika eeliste kohta võrreldes TD FDC HC
metoodikaga konkurentsi arendamise ja tarbijate heaolu kasvu tagamise osas. Seega puudus
Konkurentsiametil alus kahelda rakendatava hinnaarvestuse sobivuses.
Oma 2010 aasta otsuse21 lisas 1 (endise Elioni, praeguse Eesti Telekomi hindade analüüs)
leidis Konkurentsiamet, et hetkel on Elioni telefonivõrgus kõne lõpetamise turul rakendatavad
hinnad reguleeritud Sideameti otsusega kehtestatud ajaloolistele kuludele orienteeritud
hinnakontrolli metoodikaga ning need ei ole ülemäärased võrreldes samas sidevõrgus
rakendatavate jaehindadega. Seega ülemäärase hinna tuvastamisel lähtuti kõne lõpetamise
hinna ja jaehindade vahelisest võrdlusest. Tollel ajal oli Komisjoni soovitus olnud jõus ainult
ca kümme kuud. Selle aja jooksul ei olnud Euroopa tasandil veel välja kujunenud piisavalt
suurt BU pure LRIC metoodika rakendamise praktikat, mistõttu puudusid Konkurentsiametil
võimalused võrrelda Elioni TD FDC HC metoodika alusel arvestatud hindasid teiste Euroopa
19
TJA väidab Kavandi alapunktis 344, et “käesoleval hetkel peab arvestama Euroopa Liidu sideturu
regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga” (Eesti Telekomi rõhutus)
20
Sideameti 28. juuni 2007 otsus nr J.1-45/07/08,
21
Konkurentsiameti 18. märtsi 2010 otsus nr 8.3-11/10-001
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/II_
Telefonivorgus_kone_lopetamise_turg_otsus-non_conf_M3.pdf
12
riikides rakendatud BU pure LRIC metoodika kohaste hindadega. Eeltoodust tulenevalt oli
2010 otsuse kehtestamise ajal põhjendatud ja asjakohane hinnakontrollis muudatusi mitte
teha.
Võrdlevate hindade rakendamist käsitleti Konkurentsiameti 2010 otsuse punktis 6.6.4 (neljas
lõik), kus selgitati, et võrreldavate hindade rakendamine on iseäranis kasulik varem
reguleerimata turgudel seni, kuni on välja töötatud asjakohased kuludele orienteerituse
hinnaarvestuse metoodikad. Elionile rakendamiseks oli nimetatud meetod 2007 otsuse ja 2010
otsuse raames sobimatu, kuna oli olemas tolle aja Euroopa Liidus välja kujundatud praktikaga
kooskõlas olev kuludele orienteeritud hinnaarvestuse metoodika TD FDC HC. Käesoleval ajal
on Euroopa Liidus välja kujundatud uus praktika kuludele orienteeritud hinnaarvestuse
metoodika rakendamise osas, milleks on BU pure LRIC metoodika. Nimetatud
kuluarvestusmetoodika kohane kõne lõpetamise hind on oluliselt madalam, kui TD FDC HC
metoodika kohane hind. Seetõttu ja lähtudes eeltoodud Komisjoni soovituse selgitustest
(otsuse eelnõu peatükis 6.6.2.1) annab Eesti Telekomi hetkel kasutatava kuluarvestuse
metoodika (TD FDC HC) rakendamine tulemuseks ülemäärased hinnad, mis kahjustavad
konkurentsi ja piiravad tarbija heaolu.
Eeltoodust tulenevalt ei rahulda TJA Eesti Telekomi palvet sätestada otsuses Eesti Telekomi
ja teiste MTE-de suhtes samasugused hinnakontrolli kohustused, mis sisalduvad käesoleval
hetkel kehtivas Konkurentsiameti 2010. aasta otsuses.
2.4. Komisjoni soovituse täitmise kohustuslikkus
Eesti Telekom:
33. Raamdirektiivi artikkel 19(1) sätestab üldise põhimõtte, et liikmesriigid peavad
tagama, et kui Komisjon annab välja mõne soovituse, siis liikmesriikide regulaatorid
võtavad oma tegevuses nimetatud soovitusi võimalikult palju arvesse. Samas annab
nimetatud artikkel liikmesriikide regulaatoritele õiguse mitte järgida Komisjoni
soovitust, teavitades sellest faktist ja oma põhjendustest Komisjoni. Ka Komisjon on
22
oma 8. augusti 2013 soovituses viidanud selgelt võimalusele, et liikmesriik võib kehtestada
Komisjoni Soovituses sätestatud metoodikast erineva metoodika, kui ta selle piisavalt
majanduslikult ära põhjendab. Seega on selge, et TJA ei pea tingimata Komisjoni
Soovitust järgima.
34. Raamdirektiivi alusel kehtestatud ESS § 46 lg 2 sätestab, et kohustuse valikul arvestab
TJA muu hulgas Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja
seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava
praktikaga. ESS § 48 ja § 481 sätestavad samuti põhimõtte, et TJA võtab Komisjoni,
Euroopa Sideameti (BEREC) ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatorite poolt otsuse
eelnõu kohta esitatud arvamusi võimalikult suures ulatuses arvesse. Samas sätestab ESS §
481 lg 6, et kui TJA otsustab Komisjoni soovituse alusel otsuse eelnõu mitte muuta või tagasi
võtta, esitab ta Komisjonile oma põhjendused.
22
COMMISSION RECOMMENDATION of 8.8.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of
the European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic
communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1430: Call termination on
individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany; Brussels, 8.8.2013 C(2013) 5112
final, p 29
13
35. Eeltoodust tulenevalt on ka TJA Kavandi alapunktis 277 kinnitanud, et ülal viidatud
seisukohtade ja praktika näol ei ole tegemist täitmiseks kohustuslike alustega, vaid TJA
peab neid järgima juhul, kui leiab need olevat põhjendatud ja asjakohased. Esiteks on
oluline märkida, et soovituste arvestamise kohustus ei tähenda soovituste järgimise
kohustust. Lisaks on TJA Kavandis vaid viidanud Komisjoni Soovituses sisalduvatele
põhjendustele, seostamata neid kuidagi Eesti olukorraga, sh Eesti geograafilise asendi,
partnerite ja rahvusvaheliste kõnede mahtudega.
36. Samas on TJA Kavandis (sh alapunktides 278 ja 279) rõhutanud Euroopa Liidu
seadusandlusest tulenevalt muutunud protseduurireeglite olulisust, mis panevad liikmesriigi
regulaatorile varasemast oluliselt suurema põhjendamise kohustuse. Kavandist võib välja
lugeda TJA seisukoha, et nimetatud protseduurireeglitest ja nende rakendamisest (sh
Komisjoni poolt TJA ja teiste regulaatorite otsuste kavandite osas praktikas esitatud
vastuväidetest ja algatatud menetlustest) tulenevalt on Komisjoni, BEREC-i ja teiste
liikmesriikide regulaatorite arvamused ja praktika muutunud kuidagi rohkem siduvaks kui
varem. Eesti Telekom sellise käsitlusega ei nõustu.
37. TJA peab oma diskretsiooniõigust teostama endises mahus ning arvestama Komisjoni
ja teiste viidatud asutuste seisukohtadega vaid siis, kui need on Eesti elektroonilise side
turge ning regulatsiooni eesmärke arvestades põhjendatud ja asjakohased. Regulaatori
seniste käsitluste ja praktika olulist muutmist ei saa õigustada vaid sellega, et vahepeal
on avaldatud Komisjoni Soovitus, mida eelnevate regulatsiooniotsuste ajal ei olnud (või oli
alles äsja kehtestatud). Selline lähenemine on ilmses vastuolus õiguskindluse ja turuosaliste
õiguspärase ootuse põhimõtetega (vt selles osas täpsemalt käesoleva vastulause alapunkte
94–99)
TJA
TJA nõustub Eesti Telekomiga, et Euroopa Komisjoni soovitutused ei ole TJA-le täitmiseks
kohustuslikud ning et TJA ei pea tingimata Komisjoni soovitusi järgima.
Samuti leiab TJA, et on otsuse eelnõu punktis 277 õigesti väljatoonud, et vastavalt ESS § 46
lõikele 2 ja § 48 lõikele 2, arvestab TJA MTE-le kehtestatavate kohustuste valikul muuhulgas
Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega,
Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga ning Euroopa
Sideameti ja Euroopa Komisjoni seisukohtadega. Tegemist ei ole mitte täitmiseks
kohustuslike alustega, vaid TJA peab neid järgima juhul, kui leiab need olevat põhjendatud ja
asjakohased. TJA kinnitab, et on telefonivõrgus kõne lõpetamise turul analüüsi läbi viies neid
põhimõtteid järginud. TJA on veendunud, et kehtestatav hinnakohustus on Eesti elektroonilise
side turge ning regulatsiooni eesmärke arvestades põhjendatud ja asjakohane, kuna lähtudes
Komisjoni soovituse selgitustest (otsuse eelnõue peatükk 6.6.2.1) edendavad BU pure LRIC
metoodika kohased telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad konkurentsi ja tagavad
lõpptarbijatele maksimaalse kasu hinna, valiku ja kvaliteedi osas.
Samuti on TJA seisukohal, et on telefonivõrgus kõne lõpetamise turul kehtestatavate
kohustuste puhul teostanud diskretsiooniõigust ettenähtud piirides ning pidanud kinni
põhimõttest, et kehtestatav meede peab olema eemärgi saavutamiseks vähim koormav
võimalus (otsuse eelnõu peatükk 6.6.2.2).
14
2.5. Teiste liikmesriikide poolne Komisjoni soovituse täitmine
Eesti Telekom:
38. TJA esitab Kavandi alapunktides 343-345 väite, et võrreldes Konkurentsiameti 2010.
aasta otsusega on telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-dele hinnakohustuste
kehtestamisel praktika muutunud ning käesoleval hetkel peab arvestama praktikaga, kus
rakendama peab kõne lõpetamise hindasid, mis on arvestatud BU pure LRIC metoodikast
lähtudes või võtma aluseks Komisjoni Soovituse punktis 12 märgitud alternatiivse
piirhinna määramise meetodi, kuna Euroopa Liidu reguleerivad asutused teevad peamiselt
nii. Eesti Telekom sellise seisukohaga ei nõustu.
39. Eesti Telekomile ei ole küll avalikest allikatest kättesaadav täielik aktuaalne
informatsioon selle kohta, milliseid hinnakontrolli kohustusi erinevates Euroopa Liidu
liikmesriikides käesoleval hetkel kasutatakse, kuid ka Kavandi alapunktis 339 esitatud
tabelist nähtub, et Euroopa Liidu 28 liikmesriigist on Komisjoni Soovituse kohase BU pure
LRIC mudeli kehtestanud vaid 13 liikmesriiki, seega vähem kui pooled liikmesiriikidest.
Seejuures saab Eesti Telekom aru, et ka nimetatud riikides on vastavat mudelit sisustatud
kohalikele oludele vastavalt ja kohalike sideettevõtjate huve arvestavalt mõnevõrra
erinevalt, millest annavad märku ka Kavandi alapunktis 407 toodud tabelist nähtuvad väga
suured erinevused kõne lõpetamise hindades.
40. Ka Kavandi alapunktis 339 esitatud tabelist nähtub selgelt, et tegelikkuses on
Euroopa Liidu liikmesriikides (kokku 11 liikmesriigis) kasutusel paljud erinevad mudelid,
mis ei vasta Komisjoni Soovitusele, sh TD, BU LRAIC+, TD FDC HC, TD LRIC, FDC,
LRIC. Lisaks esineb Eesti Telekomi andmetel ka võrdlushindu kasutavate liikmesriikide
(kokku 4 liikmesriiki) reeglites mitmeid erisusi.
41. Eesti Telekomile teadaolevalt ei ole hoolimata Komisjoni Soovituses sätestatud
tähtaegadest suur osa Euroopa Liidu liikmesriikidest praeguseks hetkeks uue
regulatsiooniperioodi osas lõplikku otsust teinud. Seega on selge, et Komisjoni
Soovituses esitatud eesmärgid ei ole täitunud.
42. Veelgi enam – Saksamaa kui üks olulisemaid Euroopa Liidu liikmesriike (lisaks on
Eesti ja Saksamaa vaheline kõneliiklus väga mahukas) otsustanud kehtestada Komisjoni
Soovitusest ning Komisjoni ja BEREC-i vastuseisust hoolimata LRAIC+ mudeli. Samuti,
kuigi Hollandis on regulaator otsustanud kehtestada BU pure LRIC mudeli, on
nimetatud otsus vaidlustatud ja otsuse kehtivus kohtumenetluse ajaks peatatud,
kusjuures 2011. aasta sarnase kohtuotsuse valguses on tõenäoline, et kohus kohustab ka
seekord lõplikus otsuses regulaatorit kasutama BU LRAIC+ mudelit.
43. Lisaks eeltoodule on Soome otsustanud telefonivõrgus kõne lõpetamise turu üldse
regulatsiooni alt välja jätta, st selle turu osas MTE-d ja ka hinnakontrolli kohustused
puuduvad. Nimetatud fakt on seda olulisem, et BEREC-i poolt 2014. aasta juunis avaldatud
23
andmetel oli Soomes telefonivõrgus kõne lõpetamise keskmine hind Euroopa Liidu
liikmesriikidest konkurentsitult kõige kõrgem (2,4 €senti/minut, mis on oluliselt kõrgem ka
23
Termination Rates Benchmark Snapshot (as of January 2014); BoR (14) 55, lk 16
15
praegu Eestis kehtivatest kõne lõpetamise hindadest).
44. Eeltoodust nähtub selgesti, et Komisjoni Soovitusest hoolimata ei ole Euroopa Liidu
liikmesriikide lähenemine kõne lõpetamise hindadele ühtne ning liikmesriigid ei lähtu
vaid Komisjoni Soovitusest.
TJA
BU pure LRIC rakendatavate riikide arv sõltub sellest, millal riik viib läbi turuanalüüsi.
Konkurentsiameti 6. märtsi 2014 otsuse eelnõu punkti 340 kohaselt oli BU pure LRIC metoodika
põhiseid hindasid rakendatud viies Euroopa Liidu riigis, TJA 1. septembri 2014 otsuse kavandi
punkti 339 kohaselt, aga juba kolmeteistkümnes Euroopa Liidu riigis. Seega viimase kuu kuuga
on lisandunud kaheksa liikmesriiki, kus rakendatakse BU pure LRIC metoodika põhiseid
hindasid. Seega on BU pure LRIC metoodika põhiste hindade rakendamine liikmesriikides
oluliselt kiirenenud. Kui perioodil 7. maist 24 2009 kuni 6. märtsini 25 2014 ehk ca viie aasta
jooksul võeti BU pure LRIC metoodika põhised hinnad kasutusele ainult viies liikmesriigis, mis
teeb vastava metoodika kasutusele võtu kiiruseks vähem kui üks riik aastas, siis peale 6. märtsi
2014 võtsid järgneva kuue kuu jooksul vastavad hinnad kasutusel juba kaheksa riiki, mis teeb
vastava metoodika kasutusele võtu kiiruseks kaheksa riiki aastas.
Kuna raamdirektiivi artikkel 16 lg 6 (ESS § 44 lg 1) kohaselt peab iga liikmesriik telefonivõrgus
kõne lõpetamise turul viima analüüsi läbi vähemalt kord kolme aasta jooksul, on lähitulevikus
oodata BU pure LRIC metoodikat rakendavate riikide märkimisväärset kasvu.
Nii Euroopa Komisjon on oma soovitustes, kui ka BEREC on oma seisukohtades26 väljendanud
kõikides kõne lõpetamise turge puudutavates rahvusvaheliste konsultatsioonide (II astme
menetlused, vt ESS 48¹) raames selget ja ühest seisukohta, et ainuke metoodika, mis tagab
konkurentsi arengu ja tarbijate heaolu on BU pure LRIC metoodika.
TJA hinnangul on Euroopa Liidu liikmesriikide kõne lõpetamise turgusid puudutavat
regulatsioonipraktikat arvesse võttes äärmiselt ebatõenäoline, et peale Saksamaa ja Hollandi jätab
veel mõni liikmesriik nimetatud metoodika kõne lõpetamise hindade reguleerimisel rakendamata.
2.6. Eesti jaoks olulisemad partnerriigid ja Komisjoni soovitus
Eesti Telekom:
45. Mitmed riigid, kes telefonivõrgus kõne lõpetamise mahtude osas kuuluvad Eesti
olulisemate partnerite hulka, nt Venemaa ja Kanada, on Euroopa Liidust väljaspool, mistõttu
neid Komisjoni Soovitus ei puuduta. Euroopa Liidu välispiiri lähedal asumine ning Venemaa
kui suure Euroopa Liitu mittekuuluva ja hoopis teistsuguste regulatsioonidega naabri
olemasolu on asjaolu, millega suur osa Euroopa Liidu liikmesriike ei pea arvestama –
seetõttu ei pruugi sellega arvestada ka Komisjoni Soovitus.
24
Komisjoni soovituse rakendumise algus
25
Konkurentsiameti 6. märtsi 2014 telefonivõrgus kõne lõpetamise turu otsuse eelnõu,
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lope
tamine_fiks_vorgus/III_06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_III_ring.pdf
26
Kättesaadavad: http://berec.europa.eu/eng/article_7_procedures/article_7_cases/
16
46. Arvestades vastavate rahvusvaheliste kõnede väga suurt mahtu peab Eestis hinnapiirangu
kohustuse kehtestamisel kindlasti arvestama sellega, millise hinnaregulatsiooni kasuks (kui
hinnad on üldse reguleeritud) on otsustanud vastavad partnerriigid, et mitte panna Eesti
sideettevõtjaid olukorda, kus nende telefonivõrkudes kõnede lõpetamise hinnad on viidud
madalale, kuid samas Eesti sideettevõtjad on kohustatud oma Venemaal ja Kanadas asuvate
partnerite telefonivõrkudes kõnede lõpetamise eest tasuma oluliselt kõrgemaid hindu.
TJA
Käesoleva otsuse eelnõu alusel kehtestatav hinnaregulatsioon rakendub ainult Eesti siseselt ja
Euroopa Liidu liikmesriikidest algatatud kõnede lõpetamise hindadele. Väljastpoolt Euroopa
Liitu algatatud kõnede lõpetamise hindadele käesolev otsuse eelnõu hinnaregulatsioon ei
rakendu.
Seega ei pane käesolev otsuse eelnõu Eesti sideettevõtjaid olukorda, kus nende
telefonivõrkudes kõnede lõpetamise hinnad on viidud madalale, kuid samas Eesti
sideettevõtjad on kohustatud oma Venemaal ja Kanadas asuvate partnerite telefonivõrkudes
kõnede lõpetamise eest tasuma oluliselt kõrgemaid hindu.
2.7. Hinnakohustuse piiratud mõju Euroopa Liidu siseturule
Eesti Telekom:
47. BEREC küll möönis oma arvamuses27, et Komisjoni poolt väljendatud tõsised kahtlused
seoses Kavandiga on enamasti põhjendatud28, kuid samas väljendas selget seisukohta, et
Eesti telefonivõrgu turu väiksusest ja Euroopa Liidu riikidest pärinevate rahvusvaheliste
kõnede väiksest osakaalust tulenevalt ei mõjuta mis tahes Eesti otsus siseturgu olulisel
määral, st Kavandist tulenevad võimalikud siseturu toimimise tõkked oleksid piiratud
ulatusega29.
TJA
TJA nõustub BEREC-i seisukohaga, et Eesti telefonivõrgu turu väiksusest ja Euroopa Liidu
riikidest pärinevate rahvusvaheliste kõnede väiksest osakaalust tulenevalt ei mõjuta mis
tahes Eesti otsus siseturgu olulisel määral, st käesoleva otsuse eelnõu hinnaregulatsioonist
tulenevad võimalikud siseturu toimimise tõkked oleksid piiratud ulatusega.
Samas leiab TJA, et hinnakohustuse piiratud mõju Euroopa Liidu siseturule ei ole
põhjendatud aluseks jätta rakendamata konkurentsi arengut ja tarbijate heaolu maksimeerivad
BU pure LRIC metoodika põhised telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad.
Võttes arvesse eeltoodut, ei pea TJA selles osas otsuse eelnõu täiendamist vajalikuks.
27
BEREC-i 22. mai 2014 arvamus nr BoR (14) 65 asjas EE/2014/1572
28
Vt BEREC-i arvamuse p 1 ja 5.
29
Vt BEREC-i arvamuse p 4.2 ja 5
17
2.8. Diskretsiooniõiguse kasutamine
Eesti Telekom:
48. TJA-l ei ole mingit õigust oma diskretsiooniõigust pelgalt viitega teiste Euroopa Liidu
liikmesriikide praktikale piirata. Nimetatud seisukohta toetavad muuhulgas juba eelpool
viidatud Saksamaa ja Hollandi vastavad näited.
49. Komisjoni 8. augusti 2013 soovitusest30 nähtub, et Saksamaa regulaator BNetzA on oma
otsust mitte kehtestada Komisjoni Soovitusest lähtuvat BU pure LRIC mudelit põhjendanud
sellega, et ühiste (üldiste) kulude mittearvestamine on otsustus, mida tehes peab ta lähtuma
oma laiemast diskretsioonist valida kõige sobivam regulatiivne mudel, ning BNetzA
hinnangul ei sobi BU pure LRIC paremini efektiivsust ja jätkusuutlikku konkurentsi
edendama, lõpptarbijate kasu maksimeerima ja ühisturu arenemisele kaasa aitama kui
tema valitud LRIC+ mudel.
50. Sarnasel põhjusel on Eesti Telekomile teadaolevalt käesoleval hetkel kohtu poolt peatatud
ka Hollandi regulaatori ACM otsuse kehtivus – nimelt on Hollandi kohus esialgselt leidnud,
et ei ole kindel, et niivõrd range hinnakontrolli kohustus kui BU pure LRIC on ikka
soovitavate eesmärkide saavutamiseks hädavajalik (kohtu esialgsel hinnangul võib piisata ka
vähem rangest kohustusest, nt BU LRIC+ mudelist).
51. Eesti Telekom nõustub nii Saksamaa regulaatori kui Hollandi kohtu seisukohtadega ning
leiab, et enne kehtivate hinnakontrolli kohustuste muutmist peab TJA muuhulgas kaaluma
muudatusega kaasnevad kulusid ja hüvesid ning hindama, kas võimalik loodetav hüve on
saavutatav vaid Kavandis kirjeldatud hinnakontrolli kohustuse rakendamisega või võiks
piisata väiksematest muudatustest ja kohendustest. Eesti Telekom on seisukohal, et kui
Kavandis kirjeldatud hinnakontrolli kohustus või mis tahes muud muudatused ei võimalda
Eestis loodetavat hüve saavutada oluliselt paremini kui hetkel kehtiv tururegulatsioon, siis on
õigeks ja põhjendatud lahenduseks hetkel kehtiva regulatsiooni muutmata jätmine.
52. TJA väidab Kavandi alapunktis 345, et teised reguleerivad asutused telefonivõrgus
kõne lõpetamise hindade osas uute hinnakontrolli kohustuste kehtestamisel enam TD
HCA FDC metoodikat aluseks ei võta. Isegi kui see nii on (Eesti Telekomil ei ole avalikult
kättesaadavatele andmetele tuginedes võimalik selle väite tõelevastavust kontrollida, kuid igal
juhul on Euroopa Liidus hetkel kasutusel mitmeid erinevaid kuluarvestusmetoodikaid), ei saa
see asjaolu olla takistuseks Eestis kehtiva hinnakontrolli kohustuse muutmata jätmiseks, kui
see on kõiki asjaolusid arvestades otstarbekas ja proportsionaalne. TJA ei saa lihtsalt viidata
muude riikide praktikale ja Komisjoni Soovitusele ning jätta vastav Eesti tingimusi arvestav
analüüs tegemata ja selle tulemused otsuses esitamata.
53. Asjaolu, et Komisjon ja BEREC on Kavandi alapunktis 346 esitatud väite kohaselt
Saksamaa osas väljendanud seisukohta, et BU pure LRIC metoodika kasutamine edendab
kõige paremini konkurentsi ja tagab lõpptarbijatele maksimaalse kasu hinna, valiku ja
kvaliteedi osas, ei tähenda Saksamaa regulaatori hinnangul seda, et need seisukohad
Saksamaa osas tegelikult paika peavad. Veelgi vähem tähendab see seda, et Saksamaad
puudutavad Komisjoni ja BEREC-i seisukohad Eesti suhtes paika peavad. Igal juhul ei saa
TJA ilma täiendava põhjaliku analüüsita oma otsuses lähtuda Komisjoni poolt telefonivõrgus
kõne lõpetamise turu või teiste Eesti või muude Euroopa Liidu liikmesriikide turgude osas
varem esitatud seisukohtadest.
54. TJA tundub Kavandis osaliselt oma tegevust ja Komisjoni Soovitusest lähtumist
põhjendavat sellega, et teistsuguse otsuse tegemise korral oleks väga tõenäoline, et Komisjon
30
COMMISSION RECOMMENDATION of 8.8.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of
the European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic
communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1430: Call termination on
individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany; Brussels, 8.8.2013 C(2013) 5112
final, p 14
18
oleks TJA seisukohtadele vastu ning võiks algatada täiendava menetluse 31 . Selline
võimalus ei saa mõjutada TJA seisukohti ning TJA poolt tehtava otsuse sisu. Komisjoni
Soovitus ja Komisjoni seisukohad ei ole kohustuslikud õigusaktid ning Komisjoni poolt
menetluse algatamise võimalus ei tähenda seda, et TJA ei tohi teha enda parema äranägemise
kohast ja Eesti olusid arvestavat otsust.
55. Nagu käesoleva vastulause järgmistest osadest nähtub, tooks Kavandis sätestatud
hinnakontrolli kohustus kaasa näiteks telefonioperaatorite ja mobiiltelefonioperaatorite
vahelise konkurentsi olulise kahjustumise ja teatud teenuste ristsubsideerimise
telefonioperaatorite poolt, ei tagaks telefonioperaatorite poolt kantud kuluefektiivsete
investeeringute tagasiteenimist (mõistlikust kasumist rääkimata) ning seaks ohtu
telefonioperaatorite majandusliku jätkusuutlikkuse. TJA ei saa selliseid olulisi negatiivseid
tagajärgi pelgalt Komisjoni Soovitusele ja varasematele seisukohtadele viidates tähelepanuta
jätta. Selline tegevus oleks nii Eesti kui Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega selges
vastuolus.
56. TJA on Kavandi alapunktis 374 küll viidanud, et Kavand põhineb teostatud analüüsil,
kuid täpsem analüüsi kirjeldus ning kogutud tõendusmaterjal Kavandis puudub. See
tähendab, et isegi kui TJA on vastava analüüsi teostanud, siis Kavandit lugedes ei ole
viidatud analüüs jälgitav. Selline olukord ei vasta selgelt haldusmenetluse põhimõtetele.
TJA
TJA on analüüsinud TD HCA FDC metoodikast loobumist, BU pure LRIC metoodika
kasutusele võtmist ning sellega seonduvat positiivset mõju konkurentsile ja tarbija heaolule
otsuse eelnõu peatükis 6.6.2.1. Samuti on TJA analüüsinud BU pure LRIC metoodika
arvestamise aluseid peatükis 6.6.2.2. Lisaks on analüüsitud BU pure LRIC metoodika
rakendamise mõju telefonivõrgus kõne lõpetamise hindadele otsuse eelnõu lisas 1.
Mis puudutab Euroopa Komisjoni soovituste siduvust ja/või TJA diskretsiooniõiguse
teostamist, on TJA juba oma seisukohad esitanud otsuse eelnõu punktis 277 ja käesoleva
dokumendi punkti 2.4. all.
2.9. Kohaliku Eesti turuolukorraga arvestamine, investeeringute tasuvuse tagamine ning
tehnoloogiate neutraalne kohtlemine
Eesti Telekom:
57. ESS § 52 lg 2 kohaselt peab TJA hinnakontrolli kohustuse kehtestamisel võtma arvesse
sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et ettevõtjal peab olema võimalik teenida
otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit.
58. BU pure LRIC metoodika (ning seega ka Kavandis viidatud piirhinna aluseks olevad
sellel metoodikal põhinevad võrdlushinnad) ei võimalda ühiste kulude katmist, st BU pure
LRIC mudel ei näe ette nende kulude katmist, mis ei ole otseselt seotud kõneliikluse mahuga –
arvestatakse ainult kõneliikluse kasvu (kahanemisega) otseselt seotud võrgukulu.
Samas on Eestis telefoniteenuse turg hääbuv (vt Kavandi alapunkti 81), kus liiklus
tegelikult ei kasva, vaid kahaneb ca 10% aastas ja lisanduvat kulu ei ole. Liikluse
kahanemisega seotud „äralangev kulu“ aga reaalselt ei vähene, sest isegi juhtudel, kui
seoses liikluse vähenemisega on võimalik võrgust seadmeid eemaldada (reeglina on see
võimalik üksnes suuremate võrgusõlmede puhul), ei ole „äralangevad seadmed“ likviidsed.
31
Vt Kavandi alapunkte 369 ja 373
19
Seega kehtestatavate piirhindade arvestus on juba selles osas puht-teoreetiline ning Eesti
turuolukorraga kokkusobimatu.
59. Samas kannavad sideettevõtjad klassikalise telefonivõrgu käigushoidmisega seoses (st
kõnede lõpetamise võimaluse säilitamiseks) olulisi kulusid, kuna võrk pidevalt vananeb –
seega on nn ühised (üldised) kulud tegelikkuses olemas ja näitavad seejuures kasvutendentsi.
On oluline märkida, et neid kulusid tuleb sideettevõtjal kanda ka siis, kui turumaht kahaneb,
nagu see telefonivõrgus toimuvate kõneteenuste puhul pikka aega olnud on. See
tähendab, et kuigi sellised kulud on kuluefektiivsed ning võrreldes telefoniteenuse kiirkorras
täielikult IP-põhistesse võrkudesse üleviimisel tehtavate kuludega (vähemalt Kavandis
viidatud regulatsiooniperioodil) majanduslikult otstarbekamad, ei võimaldaks Kavandis
sätestatud hinnakontrolli kohustuste alusel kehtestatud kõne lõpetamise hinnad neid kulusid
katta.
60. Lisaks põhineb Komisjoni Soovituses kirjeldatud BU pure LRIC metoodika hüpoteetilisel
järgmise põlvkonna võrgul (NGN) ehk sisuliselt IP-põhisel võrgul, mis justkui oleks juba
välja ehitatud. See tähendab, et Kavandis sisuliselt eeldatakse, et Eestis on kogu
transportvõrk IP-põhine ja kõnebittide edastamine ei maksa eriti midagi. Samas
Eesti sideettevõtjad kasutavad telefoniteenuse osutamiseks valdavalt veel vanemat
tehnoloogiat (klassikalist telefonivõrku)32, millega seonduvad kulud on võrreldes IP-põhise
võrguga oluliselt erinevad. Näiteks klassikalise telefonivõrgu ja IP-põhise võrgu säilitamise
ja käigushoidmise (st nende kasutamisvõimaluse tagamise) kulud on erinevad ning samuti on
erinevad need kulud, mis sõltuvad kõneliikluse mahust.
61. Erinevate kuluarvestusmetoodikate rakendamine ei muuda kuidagi olemasolevat teenust
ja selle kulusid. Sisuliselt tähendaks Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustuse
rakendamine lubatud kulubaasi väiksemaks muutumist ja sellele vastavate kulude taseme
tagamiseks tuleks täna kasutataval tehnoloogial põhinev võrk sulgeda ning viia kogu liiklus
IP-põhisele võrgule. See tähendab ka, et täna kasutataval tehnoloogial põhineva võrgu
loomiseks tehtud investeeringute tasuvus ei ole tagatud ning vaja on ka uusi investeeringuid
uue IP-põhise võrgu loomiseks. Juhul, kui töösse jääb olemasolev klassikaline telefonivõrk,
siis selle käitamise kulud ei oleks enam lubatud tuludega kaetud.
62. Eesti Telekom mõistab, et reguleeritud hinnad peaksid lähtuma kuluefektiivsetest
investeeringutest ning kasutatavad kuluarvestusmetoodikad peaksid põhinema metoodika
kehtivusajal kättesaadavatel tõhusatel tehnoloogiatel. Samas peaks mis tahes hinnakontrolli
kohustus võimaldama sideettevõtjal tagasi teenida kõik kuluefektiivselt kantud kulud (st kulud,
mida oleks kandnud tõhus operaator), mis seonduvad kõigi teenuste osutamisega viidatud
tõhusa tehnoloogia kaudu.
63. Kuigi on selge, et mingil ajahetkel lähevad ka Eesti sideettevõtjad täielikult üle IP-
põhisele võrgule, on Eesti Telekomi hinnangul (see põhineb nii Eesti Telekomi enda kui ka
mujal maailmas tegutsevate sideettevõtjate praktikal) käesoleval hetkel (ja kindlasti ka kogu
Kavandis käsitletud regulatsiooniperioodi jooksul) klassikalist telefonivõrku kasutava
operaatori jaoks kõige kuluefektiivsem viis kõneteenuseid (sh kõne lõpetamise teenust)
osutada nii, et jätkatakse olemasoleva klassikalise telefonivõrgu opereerimist. IP-põhisele
võrgule on sellisel operaatoril kuluefektiivne ja mõistlik minna üle järk-järgult, lähtuvalt
olemasoleva võrgu vananemisest või kui see toetab turu kasvu. Kõneteenuste IP-põhisesse
võrku viimisel kaasnev täiendav tulu on väike või puudub sootuks ning lisaks võimaldab
klassikaline telefonivõrk endiselt pakkuda klientidele mitmeid harjumuspäraseid teenuseid,
mida IP-põhises võrgus ei oleks hetkel kas üldse või senise kvaliteediga võimalik pakkuda või
ei oleks nende pakkumine majanduslikus mõttes otstarbekas. IP-põhise võrgu kasutamine
häälkõnedeks on hetkel veel mitmete puudustega ning järgmise põlvkonna kõneteenuste
osutamiseks puudub üleüldiselt aktsepteeritud standardlahendus.
64. Kui tulevikku vaadata, siis turule siseneval uuel operaatoril oleks juba praegu
kuluefektiivne ja mõistlik võtta ka kõneteenuste osutamiseks kasutusele IP-põhine võrk, seda
32
Eesti Telekomi kõneteenuse võrgust on hetkel ligikaudu 39% IP-põhine
20
enam, et mitmed klassikalise telefonivõrgu väljaehitamiseks vajalikud komponendid ei ole
enam kättesaadavad. Samas, kui võrrelda olemasoleva ja uue operaatori vastavaid kulusid,
siis tõenäoliselt on olemasoleva klassikalise telefonivõrgu (mille varad on suures osas
täielikult amortiseeritud) säilitamisega seonduvad kogukulud uue operaatori IP-põhise võrgu
väljaehitamise kuludest väiksemad.
65. Kavandi punktis 6.6.4 on sätestatud, et kehtestatav hinnakontrolli kohustus tagab
investeeringute tasuvuse. Kui tulevikus kõne lõpetamise eest lubatav tasu on kümme korda
väiksem tänastest reaalsetest ja kuluefektiivsetest kuludest, ei ole see väide realistlik.
Lähtuvalt asjaolust, et tegemist on hääbuva teenusega, väheneb investeeringute tasuvuse baas
tulevikus veelgi. Kui tänasel hetkel on ligikaudu 39% Eesti Telekomi kõneteenuse võrgust
(liidestest/numbritest) IP-põhine (seejuures on võrrelduna 2013. aasta detsembriga, st vähem
kui aasta jooksul, toimunud oluline kasv – toona oli IP-põhine ca 30% võrgust), siis sellistes
tingimustes ja selliste piirhindadega nagu on plaanis rakendada, ei ole võimalik uude
tehnoloogiasse enam investeerida ja jõuda täielikult IP-põhise võrguni, mis on BU pure LRIC
metoodika eelduseks.
66. Seega on selge, et uued kohustused ei suurendaks kuidagi turuosaliste paljusust ja
täiendavate investeeringute tegemist. Pigem vastupidi. Uus ja väike operaator ei saaks
Kavandis sätestatud kohustuse tulemusena kuidagi turule siseneda, sest isegi kaasaegset
tehnoloogiat kasutades ei saa ta katta teenusega seotud kaudseid kulusid ja üldkulusid.
67. Eeltoodu tähendab, et TJA peab hinnaregulatsiooni kehtestades igal juhul võtma aluseks
need konkreetsed võrgud, mida Eestis teenuste osutamisel käesoleval hetkel kasutatakse. See
toetab veelgi eespool väljendatud seisukohta, et käesoleval hetkel Eestis kehtivate
hinnakontrolli kohustuste muutmine ei ole põhjendatud.
TJA
TJA selgitab, et vastavalt Komisjoni soovitusele ei ole BU pure LRIC metoodika eesmärgiks katta
kõiki kõne lõpetamise teenusega seotud kulusid (sh kaudseid ja üldkulusid), vaid katma peab
ainult selle teenuse liiklusega seotud lisanduvaid kulusid, mis tulenevad kõige kaasaegsemast
sidevõrgu tehnoloogiast (järgmise põlvkonna sidevõrk), kuna selline metoodika tagab konkurentsi
arengu ja tarbijate heaolu (vt ka otsuse eelnõu punkte 347 - 374).
Vastavalt ESS § 52 lõikele 2, kehtestades hinnakontrolliga seotud kohustused ja soodustades
sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, võtab TJA arvesse sideettevõtja
tehtud investeeringuid ja seda, et MTE-l peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud
kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased konkreetse uue
võrguprojekti investeeringutele. Samuti lähtub TJA sideettevõtjale hinnakontrolli kohustuste
kehtestamisel põhimõttest, et igasugune TJA nõutav kulude katmise mehhanism või hinna
kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama
tarbijate kasu. Selleks võib TJA arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel
turgudel.
BU pure LRIC metoodika aluseks võtmine ei ole vastuolus ESS § 52 lõikega 2, kuna tagatud on
eesmärk soodustada järgmise põlvkonna sidevõrkudesse investeeringute tegemist läbi selle, et
kõne hinda kaasatakse ainult efektiivse IP põhise järgmise põlvkonna sidevõrgul (NGN)
lisanduvad kulud, mistõttu sideettevõtjatel tekib stiimul efektiivsema IP põhise NGN sidevõrgu
väljaarendamiseks ja kasutuselevõtmiseks.
Lisaks eeltoodule, kuna ESS §52 lõige 2 kohaselt peab TJA hinnakontrolli kehtestamisel võtma
arvesse, et ettevõtjal peab olema tagatud võimalus teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt
mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased konkreetse uue võrguprojekti
investeeringutele, ei ole ei ajaloolistesse- ja vanadesse tehnoloogiatesse tehtud investeeringute
katmine garanteeritud.
21
TJA on otsuse eelnõus eeltoodud alustega arvestanud. Seega ei ole Eesti Telekomi seisukoht,
mille kohaselt otsuse kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustus ei arvesta kohaliku Eesti
turuolukorraga, ei taga tehtud investeeringute tasuvust ning ei kohtle erinevaid tehnoloogiaid
neutraalselt, põhjendatud.
Ka ei nõustu TJA Eesti Telekomiga, et TJA tegevuse tõttu oleks kuidagi takistatud uutel
teenuseosutajatel turule sisenemine, kuna uus ja väike operaator ei saaks otsuse eelnõus sätestatud
kohustuse tulemusena kuidagi turule siseneda, sest isegi kaasaegset tehnoloogiat kasutades ei saa
ta katta teenusega seotud kaudseid kulusid ja üldkulusid. Tänapäeva tehnoloogiate ja teenuste
struktuuride arenguid arvesse võttes ei ole ainult telefoniteenust osutavat sidevõrku mõistlik ega
otstarbekas rajada, telefoniteenus on muutumas aina rohkem lairiba teenuste lisateenuseks.
Andmeside mahud kasvavad praegu väga kiires tempos. Kõnega seotud kaudsed ja üldkulud
moodustavad ainult väikese osa kogu sidevõrgu rajamise ja opereerimise kuludest. TJAl ei ole
teada, et teistes liikmesriikides toimiv BU pure LRIC metoodika põhiste telefonivõrgus kõne
lõpetamise hindade rakendamine juba kolmeteistkümnes Euroopa Liidu riigis oleks takistanud
sealsete uute ja väikeste operaatorite turule sisenemist või seadnud ohtu juba olemasolevate
sidevõrgu operaatorite investeeringud järgmise põlvkonna sidevõrkudesse. TJA ei pea
põhjendatuks eeldada, et BU pure LRIC metoodika põhiste telefonivõrgus kõne lõpetamise
rakendamine põhjustaks Eestis teiste liikmesriikide praktikaga võrreldes erinevaid tagajärgi.
TJA nõustub, et võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut, muutub tulevikus üha
ebatõenäolisemaks, et turule soovib või suudab tulla ettevõtja, kes efektiivse NGN sidevõrgu
rajamise asemel orienteeruks pigem nn vana telefonivõrgu väljaehitamisele. Ka uute, efektiivsetel
alustel turule sisenevate ettevõtjate suhtes kohalduks nende MTE staatuse puhul ESS § 52 lõikes 2
sätestatut.
2.10. Võrdlushindadel põhineva piirhinna metoodika valiku põhjendus
Eesti Telekom:
68. TJA on Kavandi alapunktis 377 leidnud, et Eesti põhise BU pure LRIC metoodika
väljatöötamise kulud on võrreldes sellest saadava konkurentsi tõusu ja tarbijate kasuga
ebaproportsionaalselt suured. Samas ei nähtu Kavandist, kas TJA on üritanud saada Komisjoni
Soovituse punktis 12 viidatud organilt praktilist toetust ja juhiseid, mis võimaldaks mudeli
väljatöötamise ja juurutamisega seotud ressursse ja kulusid kokku hoida.
69. Veelgi olulisem on, et samuti ei nähtu Kavandist, millisele analüüsile tuginedes TJA leiab,
et võrdlushindadel põhinev piirhind on olemuslikult Eestis kasutamiseks sobiv ja kehtiva
ajaloolistel kuludel põhineva kuluarvestusmetoodikaga võrreldes parem lahendus, st kuidas aitab
teiste riikide võrdlushindadel põhinev piirhind paremini tuua kaasa sellise kõne lõpetamise hinna,
mis on Eesti turu ja turuosaliste iseärasusi arvestades proportsionaalne ja õiglane. TJA on
lihtsalt viidanud sellele, et selline lahendus on Komisjoni Soovitusega lubatud, kuid TJA ei ole
iseseisvalt kindlaks teinud, et see on antud tingimustes Eesti jaoks parim lahendus.
70. Kavandi alapunktis 380 esitatud TJA väide, et Eesti põhise BU pure LRIC metoodika alusel
arvestatud kõne lõpetamise hind on samaväärne Euroopa Liidu keskmise BU pure LRIC
metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnaga, on paljasõnaline – Kavandist ei nähtu, et
selline seisukoht põhineks mis tahes sisulisel analüüsil.
71. Lisaks üldisemale küsimusele, kas võrdlushindadel põhinev piirhind on üldse Eesti jaoks sobiv
lahendus, ei anna Kavand samuti vastust küsimusele, kas on põhjendatud lähtuda kõigi BU pure
LRIC mudelit rakendavate Euroopa Liidu liikmesriikide hindade keskmisest või oleks tegelikult
22
õigem lähtuda vaid mõnedest neist. TJA viitab vaid, et sellise Euroopa keskmise BU pure LRIC
metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinna aluseks olevate hindade maht on piisavalt
laiapõhjaline ning sinna on kaasatud erinevate majandusolukordadega nii Ida-, Lääne-, Põhja-
kui ka Lõuna-Euroopa riigid. Samas on kindlasti Euroopa Liidu riike, kelle telefonivõrgud ja olud
on Eesti omadega sarnasemad kui teistel ning kelle hindade arvestamine oleks Eestis piirhinna
kehtestamisel rohkem põhjendatud. Seejuures on oluline märkida, et ESS § 52 lg 2 kohaselt võib
TJA hinnakontrolli kohustuse kehtestamisel arvestada hindu, mis on kasutusel teistel
võrreldavatel turgudel, st juba seadusest tulenevalt ei saa TJA arvesse võtta mis tahes muudel
turgudel kasutatavaid hindu.
72. Näiteks kuigi nii Prantsusmaal, Taanis, Iirimaal, Maltal kui Bulgaarias on kehtestatud BU
pure LRIC mudel, on Komisjoni 21. oktoobri 2013 soovituse33 kohaselt kõnede lõpetamise hinnad
nendes riikides siiski oluliselt erinevad: madalaim on Taanis (mittetippajal 0,032 €senti/minut) ja
kõrgeim Bulgaarias (0,256 €senti/minut), st vahe on lausa kaheksakordne. See annab tunnistust
sellest, et BU pure LRIC mudel võib kas kasutatavatest erinevatest mudeli variatsioonidest või
erinevatest kuludest tulenevalt anda erinevates riikides ja erinevatel asjaoludel väga erineva
hinna.
73. Ühest küljest toetab see fakt seisukohta, et kui BU pure LRIC mudelist lähtuda, siis oleks
ainuõige lahendus töötada välja Eesti oma mudel. Samas teisest küljest näitab see seda, et
kehtestatava piirhinna aluseks olev keskmine hind sõltub oluliselt sellest, milliste riikide hinnad
valikusse lisada.
TJA
TJA on veendunud, et otsuse eelnõu punktides 376 – 381 piisavalt põhjalikult selgitatud, miks on
võrdlushindadel põhineva piirhinna rakendamine Eesti oludes mõistlik, otstarbekas ja sobiv.
TJA nõustub, et Euroopa keskmisel põhinev piirhind ei järgi 100% täpselt Eesti olusid, kuid
olukorras, kus reguleeritava turu mahud on langustrendis, ei ole otstarbekas ja mõistlik välja
töötada ja rakendada kõne lõpetamise hinna määramisel majanduslikult kulukat Eesti põhist BU
pure LRIC metoodikat, vaid piisab, kui telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna määramisel
lähtutakse efektiivsest Euroopa keskmisest BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne
lõpetamise hinnast.
Võrdlushindadel põhinevat piirhinda on rakendanud ka teised liikmesriigid 34 . TJA andmetel
põhinevad nende määratud piirhinnad Euroopa keskmisel BU pure LRIC metoodika alusel
arvestatud kõne lõpetamise hinnal ning ei ole lähtutud ainult võimalikult sarnaste liikmesriikide
vastavatest hindadest. TJA-l puuduvad alused eeldada, et Eesti oludes võrdlushindadel põhineva
piirhinnast lähtumine nõuab võrreldes teiste liikmesriikide praktikaga oluliselt erinevat
lähenemist.
33
COMMISSION RECOMMENDATION of 21.10.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of the European
Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic communications networks and
services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1460: Call termination on individual public telephone networks provided at a
fixed location in Germany; Brussels, 21.10.2013 C(2013) 6884 final, joonealune märkus 24
34
Horvaatia, Luksemburg ja Läti kasutavad benchmarki, mis on inglise keelne vaste võrdlushindadel põhineva
piirihinna metoodika mõistele. Vt otsuse eelnõu joonis nr 5.
23
2.11. Kas MTE-d peaks ka otsuse eelnõus sätestatud piirhindade kehtestamise korral
endiselt kuluarvestust pidama ning sellega seoses täiendavaid kulusid ja vaidluste riski
kandma?
Eesti Telekom:
74. TJA viitab BU pure LRIC mudeli asemel BU pure LRIC põhinevate võrdlushindade järgi
piirhinna kehtestamise põhjendusena TJA vahendite ja ressursside vähesusele. Samas jätab TJA
tähelepanuta, et erinevalt TJA-st peavad sideettevõtjad uue hinnakontrolli kohustuse
rakendamisega seoses siiski kandma väga olulisi kulusid ning riske.
75. Nagu ülal kirjeldatud, toob BU pure LRIC metoodikale üleminek telefonivõrgu
operaatoritele kaasa telefonivõrgus kõne lõpetamisest tekkivate tulude olulise vähenemise, kuigi
kõne lõpetamisega seonduvad sideettevõtja kulud jäävad samaks. Neile kuludele tuleb kuskilt
kate leida.
76. Lisaks tähendab kohustusliku kuluarvestussüsteemi kehtestamise asemel võrdlushindade
järgi piirhinna kehtestamine sideettevõtja jaoks sisuliselt topeltarvestust – sideettevõtja peab
esiteks jälgima, et tema hinnad ei oleks piirhindadest kõrgemad, kuid lisaks peab ta pidama
täiendavalt arvestust ka selle üle, kas tema hinnad on ka tegelikult õiglased konkurentsiõiguse
tähenduses35.Vastasel juhul riskib ta konkurentsiõiguse rikkumise ja kahju hüvitamise nõuetega.
77. Seega peab sideettevõtja ka Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustuse puhul sisuliselt
siiski juurutama BU pure LRIC mudelil põhineva (või mõne muu sarnase)
kuluarvestussüsteemi, mis tähendab sideettevõtja jaoks väga olulist äritegevuse muutust ja ka
kulu.
TJA
Euroopa Komisjon on oma soovituses nr. DE/2013/1460 kõne lõpetamise hindade vähendamisest
tuleneva tulude vähenemise osas selgitanud järgmist: Eelkõige annab kõigi kõne lõpetamise
hindade viimine efektiivsete kulude tasemele stiimuleid operaatoritel konkureerida tarbijate
pärast, näiteks käivitades uusi jaeteenuste pakette andes seeläbi lisatulu võimalusi telefonivõrgu
operaatorile ja lõpuks ka suurema teenuste valiku lõppkasutajatele.
Seega esialgne BU pure LRIC metoodika põhiste hindade rakendamisest tulenev
konkurentsimoonutusi põhjustavate tulude kaotus annab ettevõtjatele täiendavaid stiimuleid
leidmaks uusi teenuseid konkureerimaks tarbijate pärast, mis viib suuremale teenuste valikule
ning sideettevõtjate tulude tõusuni.
TJA ei nõustu Eesti Telekomi väitega, et Eesti Telekom peab lisaks pidama täiendavalt arvestust
ka selle üle, kas tema hinnad on ka tegelikult õiglased konkurentsiõiguse tähenduses. ESS § 144
lõige 4 kohaselt peab TJA ja Konkurentsiameti koostöö elektroonilise side valdkonnas tagama
ühtse ja järjepideva konkurentsiolukorra käsitluse ning hoidma ära vastuoluliste otsuste tegemise.
Seega kui TJA on MTE suhtes rakendanud ESS-s sätestatud valdkonnaspetsiifilisi meetmeid, siis
on äärmiselt vähetõenäoline, et Konkurentsiamet rakendaks nimetatud ettevõtja suhtes
konkurentsiseaduse alusel selliseid meetmeid või teeks selliseid otsuseid või toiminguid, mis
läheksid vastuollu TJA poolt ESS-i alusel rakendatud meetmetega.
Samuti oleks TJA hinnangul olukorra tekkimine, kus ESS-ist tuleneva eriregulatsiooni
rakendamise tõttu on sideettevõtja poolt kehtestatud hinnad vastuolus konkurentsiõigusega,
35
Vt nt Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2010 otsus asjas nr C-280/08 P, Deutsche Telekom vs. Euroopa Komisjon
24
äärmiselt ebatõenäoline, kuna kõik TJA poolt kehtestatavad tururegulatsioonide kavandid
esitatakse ka Konkurentsiametile läbivaatamiseks ja seisukohtade esitamiseks. Ka käesolev otsuse
eelnõu aluseks olev otsuse kavandi kohta on Konkurentsiamet esitanud oma seisukoha (vt
käesoleva dokumendi peatükki 4)
2.12. Telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade asümmeetria
Eesti Telekom:
78. Kavandi Lisas 1 möönab TJA, et hetkel on mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne
lõpetamise hinnad suhteliselt sümmeetrilised (telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on vaid ca
5,5% madalamad), kuid pärast BU pure LRIC põhiste piirhindade rakendamist asümmeetria
telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade vahel suureneb oluliselt (telefonivõrgus
kõne lõpetamise hinnad on pärast muutust ca 90% madalamad). Telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus
kõne lõpetamise hindade asümmeetrilisemaks muutumisega hakkaks telefonivõrkudesse kõnesid
mobiiltelefonivõrkudest rohkem sisse tulema kui mobiiltelefonivõrkudesse välja minema, kuna
kõne jaehind langeb ju eelkõige mobiiltelefonivõrkudes, kus kõne lõpetamise hind jääb oluliselt
kõrgemaks.
79. Seega toob Kavandis kirjeldatud hinnakontrolli kohustuse rakendamine kaasa telefonivõrgu
operaatorite tulude olulise kahanemise ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite tulu kasvamise.
Selleks, et kõne lõpetamise tulu puudujääki ja kõne lõpetamisega seoses kasvavaid ühikukulusid
katta, peaks telefonivõrgu operaatorid jaehindu hoopis tõstma ja seda väga olulisel määral (enam
kui 50%). Arvestades seda, et sisuliselt on mobiilside baasil pakutav kõneteenus muutunud
telefonivõrgu baasil osutatava kõneteenuse asendusteenuseks, on ilmne, et selline telefoniteenuse
hinnatõus jaeklientidele oleks võimalik vaid teoreetiliselt, kuid mitte mingil juhul praktikas.
80. On selge, et kõne lõpetamisest tekkiva puudujäägi katmiseks kõneteenuse jaehinna tõstmine
oleks langeval turul (vähemalt vajalikus ulatuses) sisuliselt võimatu, kuna see oleks klientidele
vastuvõetamatu. Seega ei ole kindlasti tegemist lõppklientide kasu suurenemisega. Selline
hinnamuutus suurendaks lisaks liikluse asümmeetriat (ja seega kaudselt ka tulude asümmeetriat)
veelgi. Seega tekiks nö „lumepalli efekt“, mille tulemusena kõneliikluse ja tulude erinevused
telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahel suureneksid pidevalt.
81. Selline asümmeetria suurenemine on juba iseenesest Euroopa Komisjoni hinnangul
problemaatiline. Nimelt sätestab Komisjoni Soovituse preambula punkt 3 36 , et „[telefoni-] ja
mobiilikõnede lõpetamistasude turgude reguleerimisel valitsevad suured erinevused ja see
põhjustab põhimõttelist konkurentsimoonutust. Kõne lõpetamise turgudel leiab aset
kahesuunaline juurdepääs, mille puhul eeldatakse, et kehtiv kord on kasulik mõlemale ühenduses
olevale operaatorile, kuid kuna need operaatorid konkureerivad teineteisega klientide pärast,
võib lõpetamistasudel olla märkimisväärseid strateegilisi tagajärgi ja need võivad avaldada suurt
mõju konkurentsile. Kui lõpetamistasud on tegelikest kuludest suuremad, põhjustab see olulist
liikumist [telefoni]- ja mobiiliturgude vahel ning nende kasutajate seas. Turgudel, kus
operaatoritel on erinev turuosa, võib see põhjustada olukorra, kus väiksematel operaatoritel tuleb
oma suurematele konkurentidele tasuda märkimisväärseid summasid. Paljude Euroopa Liitu
mittekuuluvate riikidega võrreldes on mitmes liikmesriigis mobiilikõne lõpetamistasu määr
endiselt kõrge ja see on kõrge ka võrreldes [telefoni]võrgus tehtava kõne lõpetamise tasuga;
seetõttu on hind langustendentsist hoolimata endiselt kõrge ka lõpptarbija jaoks. Kõrge
lõpetamistasu tõttu on jaehind väljahelistaja jaoks enamasti kõrge, mistõttu helistatakse vähem ja
see omakorda vähendab kliendi heaolu.“
36
Soovituse eestikeelses versioonis on ekslikult „telefonivõrgu“ asemel kasutatud mõistet „püsiliin“
25
82. Seega võib väita, et Eestis on käesoleval hetkel võrreldes paljude teiste riikidega erakordselt
hea olukord, kus telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on peaaegu võrdsed –
see on olukord, mille poole paljud teised riigid (nt Saksamaa – vt eespool) püüdlevad. Samas
Kavandi kohaselt tegutseb TJA Komisjoni poolt soovitatule ja teiste riikide püüdlustele risti
vastupidises suunas – kehtestades regulatsiooni, mille tulemusena telefoni- ja
mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade vahe hoopis suureneb olulisel määral. See
tähendab, et Kavandis sätestatud hinnakontrolli regulatsioonil oleks telefonivõrgu operaatorite ja
mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahelisele konkurentsile37 mitte positiivne vaid hoopis negatiivne
mõju. Võib väita, et selliselt käitudes rikub TJA ka tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet ning
diskrimineerib telefonivõrgu operaatoreid, kuna Kavandiga kehtestatav hinnakontrolli kohustus
soosib selgelt mobiiltelefonivõrke.
83. Sellest ebakõlast annab tunnistust ka Komisjoni poolt teise astme menetluse
raames 8. augustil 2013 Saksamaale antud soovitus 38 , millest nähtub, et telefoni- ja
mobiiltelefonivõrgus kõnede lõpetamise hindade vahelise erinevuse suurendamine ja/või telefoni-
ja mobiiltelefoni turgude vaheliste konkurentsimoonutuste tekitamine võib olla argument, mis
toetab Komisjoni Soovituses sätestatud kuluarvestusmetoodikast erineva metoodika kehtestamist,
kuigi Saksamaa regulaator ei olnud konkreetsel juhul sellise olukorra tekkimist piisavalt
põhjendanud.
84. Igal juhul on selge, et ka Komisjoni hinnangul ei tohiks kõne lõpetamise hindade suhtes
kehtestatav regulatsioon kaasa tuua telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade ja
vastavate operaatorite vahel makstavate summade asümmeetria suurenemist. Seetõttu ei saa TJA
oma otsuses lihtsalt viidata hindade ja makstavate summade asümmeetria väga olulisele
suurenemisele ning sellest hoolimata kehtestada hinnakontrolli kohustused, mis sellise
asümmeetria suurenemise kaasa toovad. TJA peab otsuses sellist otsustust oluliselt põhjalikumalt
põhjendama või piisavate põhjenduste mitteleidumise korral sellisest otsustusest loobuma.
TJA
TJA selgitab, et antud juhul on põhjendatud arvestada järgmiste Komisjoni soovituses sätestatud
aluste ja põhimõtetega.
Üks Komisjoni soovitusest tulenev peamine põhimõte on, et kõne lõpetamise hinnad peavad
põhinema efektiivsetel lisanduvatel kuludel, mida kajastab kõige paremini BU pure LRIC
metoodika. Sümmeetria tuleb tagada eraldi telefonivõrgu operaatorite vahel ja eraldi
mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahel, kuna telefoni- ja mobiiltelefonivõrkude rajamise ja
opereerimise kulud ei ole omavahel samaväärsed. Telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu
omavaheline sümmeetria tagamine ei teeniks konkurentsi arengut ja tarbijate heaolu, kuna
tehnoloogilistest eripäradest tulenevalt on nimetatud sidevõrkudes liiklusega seotud lisanduvad
kulud ehk kulud, mis kaasatakse kõne lõpetamise teenuse hinda, märkimisväärselt erinevad.
37
Seda, et telefoni- ja mobiiltelefoniteenuste vahel toimib tihe konkurents, kinnitab muuhulgas Kavandi
alapunkt 230.
38
COMMISSION RECOMMENDATION of 8.8.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of the
European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic
communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1430: Call termination on
individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany; Brussels, 8.8.2013 C(2013) 5112
final, p 30 ja 32
26
Seetõttu viiks kõne lõpetamiste hindade sümmeetria telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite
vahel konkurentsi kahjustava olukorrani, kus olenevalt sümmeetrilise hinna suurusest, saavad
telefonivõrgu operaatorid ülemäärast ja ebaõiglast (võrreldes mobiiltelefonivõrgu operaatoritega)
tulu, kui telefonivõrgus kõne lõpetamise liiklusega lisanduvad kulud on väiksemad, kui
rakendatav hind. Samuti kannaksid mobiiltelefonivõrgu operaatorid ebaõiglast kahjumit juhul, kui
mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise liiklusega lisanduvad kulud on suuremad, kui rakendatav
hind.
Vastavalt Konkurentsiameti 16.08.2012 otsusele39 nr 8.3-12/12-003 on Eesti mobiiltelefonivõrgu
operaatoritele rakendatud hinnakohustus, mille kohaselt nende mobiiltelefonivõrgus kõne
lõpetamise hinnad ei tohi olla kõrgemad, kui Euroopa Komisjoni BU pure LRIC metoodika alusel
arvestatud Euroopa riikide reguleerivate asutuste poolt kehtestatud keskmine mobiiltelefonivõrgus
kõne lõpetamise hind. Eeltoodust tulenevalt rakendavad Eesti mobiiltelefonivõrgu operaatorid
juba võrreldavatel hindadel põhinevat BU pure LRIC metoodikat ning oleks konkurentsi
moonutav ja kahjustav jätta telefonivõrgu operaatoritele sarnane kohustus rakendamata, kuna
seeläbi teeniksid telefonivõrgu operaatorid kõne lõpetamise teenuse liiklusega seotud lisanduvate
kuludega võrreldes märkimisväärselt ülemäärast ja seega ebaõiglast tulu.
TJA ei nõustu Eesti Telekomi väitega, et Euroopa Komisjoni poolt teise astme menetluse raames
Saksamaale antud soovitusest40 nähtub, et telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõnede lõpetamise
hindade vahelise erinevuse suurendamine ja/või telefoni- ja mobiiltelefoni turgude vaheliste
konkurentsimoonutuste tekitamine võib olla argument, mis toetab Komisjoni soovituses
sätestatud kuluarvestusmetoodikast erineva metoodika kehtestamist.
Euroopa Komisjon küll märgib, et Saksamaa regulaatori väitel vähendab BU pure LRIC
metoodika rakendamine kõne lõpetamise hinda ja seeläbi suurendab kõne lõpetamise hindade
vahet telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus ning et metoodika rakendamine vähendab
telefonioperaatorite tulusust ja kitsendab telefonivõrgu sektori investeeringuid. Samas viidet, et
telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõnede lõpetamise hindade vahelise erinevuse suurendamine
võib olla argument, mis toetab Komisjoni soovituses sätestatud BU pure LRIC metoodikast
erineva metoodika rakendamist, Euroopa Komisjoni poolt Saksamaale antud soovitusest ei tulene.
TJA hinnangul on paljasõnaline ka Eesti Telekomi väide, et Eestis on käesoleval hetkel võrreldes
paljude teiste riikidega erakordselt hea olukord, kus telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne
lõpetamise hinnad on peaaegu võrdsed – see on olukord, mille poole paljud teised riigid
püüdlevad. TJA-le ei ole teada ühtegi Euroopa Liidu liikmesriiki, kus püüeldaks telefoni- ja
mobiiltelefonivõrgu vaheliste kõne lõpetamise hindade sümmeetria poole, arvestamata nimetatud
sidevõrkude rajamise ja opereerimise kulude eripärasid.
Eesti Telekom väidab, et telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade vähendamise tulemusel peaks
Eesti Telekom tõstma kõneteenuste jaehindasid. Samas on Komisjon oma soovituses nr.
DE/2013/1460 selgitanud kõne lõpetamise hindade vähendamise ja jaehindade vahelist seost
järgmiselt: Kuigi kõne lõpetamise hindade vähendamine võib tähendada hindade
ümberkorraldamiseks jaemüügi tasandil, ei väljendu see tingimata suuremates jaemüügi hindades,
39
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lope
tamine_mob_vorgus/III_1._16.08.2012_Otsus_T_7_turul_markimisvaarse_turujouga_ettevotjaks_tunnistamin
e.pdf
40
Case DE/2013/1430 https://circabc.europa.eu/sd/a/6e0990a3-42a5-4488-92ab-88d58921ad60/DE-2013-
1429-1430%20Adopted_EN.pdf
27
kuna kõne lõpetamise hindade vähendamine toob kaasa ka dünaamilisi mõjusid, mida tuleks
samuti arvesse võtta. Eelkõige annab kõigi kõne lõpetamise hindade viimine efektiivsete kulude
tasemele stiimuleid operaatoritel konkureerida tarbijate pärast, näiteks käivitades uusi jaeteenuste
pakette andes seeläbi lisatulu võimalusi telefonivõrgu operaatorile ja lõpuks ka suurema teenuste
valiku lõppkasutajatele.
TJA on seisukohal, et ülaltoodu omab aktuaalsust ka käesoleva turuanalüüsi kontekstis ning leiab,
et seega ei tulene telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade vähendamisest automaatselt
kõneteenuste jaehindade tõusu.
2.13. Hinnakontrolli kohustuse mõju rahvusvaheliste kõnede liikluse ja tulude
jagunemisele
Eesti Telekom:
85. Kuna kõikides riikides ei seata kõne lõpetamise hindasid sarnaselt Eestiga sõltuvusse BU
pure LRIC metoodikast (mõned on Euroopa Liidust väljaspool ning mõned kasutavad BU
pure LRIC metoodikast erinevat metoodikat), saaksid Eesti sideettevõtjad suurt kahju. Nimelt
maksaksid nad sellistes riikides kõne lõpetamise tasu endises suuruses (st kulu jääks samaks),
kuid siseneva liikluse eest saaksid kõne lõpetamise tasu ligikaudu kümme korda vähem. Mida
suurem on vastavate riikidega kõneliikluse maht, seda suurem on vastav mõju. Seetõttu on
ette näha, et sellest tulenevalt toimuks Kavandis sätestatu rakendamisel ka oluline muutus
Eesti ja teiste riikide vahelises kõneliikluse voolus (see muutuks asümmeetrilisemaks).
Seejuures on oluline märkida, et Eesti suurimate partnerite hulka kuuluvad mh Leedu,
Luksemburg (Skype), Venemaa, Kanada ja Saksamaa.
86. Sarnaselt telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu kõne lõpetamise hindade asümmeetrilisemaks
muutumisega hakkaks ka siin neist riikidest, kus lõpetamise hinnad jäävad Eestist kõrgemaks,
kõnesid rohkem sisse tulema kui neisse riikidesse välja minema, kuna kõne jaehind langeb ju
eelkõige neis välisriikides. See tähendab, et kõne lõpetamise tasude drastilisele alandamisele
suunatud regulatsiooni ennatliku (st enne suurt osa teisi Euroopa Liidu liikmesriike)
kehtestamisega kahjustab TJA Eesti sideettevõtjate ja Eesti riigi kui terviku huve.
87. Ka Komisjon on oma 8. augusti 2013 soovituses 41 selgelt viidanud, et asümmeetria
kõneliikluse voolus võib tekitada sideettevõtjate vahel konkurentsihälbeid. Seega, kui
Kavandis sätestatud kohustused vastavat asümmeetriat suurendavad, ei vasta see
raamdirektiivi artiklis 8 ja ESS-is sätestatud eesmärkidele.
TJA
Eesti Telekomi poolt viidatud Komisjoni 08.08.2013 soovituses on Komisjon üheselt välja
toonud, et telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad, mis on kõrgemad, kui liikmesriikide keskmine
telefonivõrgus kõne lõpetamise hind (mille väljaarvutamisel on rakendatud Komisjoni soovituse
kohast BU pure LRIC metoodikat), moonutavad ja takistavad konkurentsi ning omavad
41
COMMISSION RECOMMENDATION of 8.8.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of the
European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic
communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1430: Call termination on
individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany; Brussels, 8.8.2013 C(2013) 5112
final, p 32
28
märkimisväärselt piiravat mõju Euroopa Liidus siseturu arengule. Seetõttu on see ka vastuolus
raamdirektiivi artiklis 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud printsiipide ja eesmärkidega.
Samuti on Euroopa Komisjon välja toonud, et telefonvõrgus kõne lõpetamise hindade ühtlustatud
lähenemisviisi korral on eriti oluline tagada, et sideturgude regulaatorid ei soodustaks oma riikide
sideettevõtjaid teiste liikmesriikide sideettevõtjate kulul, jättes rakendamata täielikult
kulupõhiseid kõne lõpetamise hindasid.
Juurdepääsudirektiivi artikli 13 lõike 2 kohaselt peavad riigi reguleerivad asutused tagama, et iga
kulude katmise mehhanismi või hinna kujundamise metoodika eesmärk on toetada tõhusust ja
püsivat konkurentsi ning võimalikult suurendada tarbijate kasu. Samuti on eesmärgiks tagada
ühtlustatud regulatsiooni raamistiku kohaldamine, et aidata kaasa siseturu arengule ning
raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamisele.
TJA hinnangul on Eesti Telekomi soov vältida telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade
vähendamist, eeltoodud alustega vastuolus.
Käesoleva otsuse eelnõu alusel kehtestatav hinnaregulatsioon rakendub ainult Eesti siseselt ja
Euroopa Liidu liikmesriikidest algatatud kõnede lõpetamise hindadele. Väljastpoolt Euroopa Liitu
algatatud kõnede lõpetamise hindadele käesolev otsuse eelnõu hinnaregulatsioon ei rakendu.
Seega ei pane käesolev otsuse eelnõue Eesti sideettevõtjaid olukorda, kus nende telefonivõrkudes
kõnede lõpetamise hinnad väljastpoolt Euroopa Liitu algatatud kõnedele on viidud madalale, kuid
samas on sunnitud oma Venemaal ja Kanadas asuvate partnerite telefonivõrkudes kõnede
lõpetamise eest tasuma oluliselt kõrgemaid hindu.
TJA teada olevalt viib Leedu käesoleval ajal läbi uut turuanalüüsi telefonivõrgus kõne lõpetamise
turul ja plaanib rakendada uued BU pure LRIC metoodika põhised hinnad 2015 aasta esimesel
poolel, mis on väga lähedane ajale, kui käesoleva otsuse eelnõue rakendumine on planeeritud.
TJA andmetel põhineb Luksemburis määratud telefonivõrgus kõne lõpetamise piirhinnad 42
Euroopa keskmisel BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnal.
Saksamaa on üks kahest43 liikmesriikidest, kes on rakendanud BU pure LRIC metoodika põhistest
hindadest erinevad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad hoolimata Euroopa Komisjoni ja
Euroopa Sideameti vastuseisust. Samas arvestades viimasel aastal liikmesriikide poolt BU pure
LRIC metoodika põhiste hindade kasutusele võtmise kiiret kasvu44 mõistab suure tõenäosusega
ka Saksamaa BU pure LRIC metoodika põhiste hindade rakendumise vajalikkust
konkurentsimoonutuste välistamiseks ja viib lähiajal läbi vastavad muudatused.
42
Vt otsuse eelnõu tabelit nr 5
43
Holland ja Saksamaa
44
Vt käesoleva dokumenti peatükki 2.5
29
2.14. Hinnakontrolli kohustuste mõju MTE-de majanduslikule jätkusuutlikkusele
Eesti Telekom:
88. Kavandi Lisa 1 kohaselt on TJA kehtestatavate hinnakontrolli kohustuste mõju Eesti
sideettevõtjatele hinnanud. Lisast 1 nähtub, et kehtestatavad hinnakontrolli kohustused mõjutavad
kõige rohkem Eesti Telekomi majandustulemusi ning BU pure LRIC põhise piirhinna
rakendamisega väheneb Eesti Telekomi jaoks teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamiste
tulude ja teistele makstavate kõne lõpetamise tasude vahe aastas ca 1 487 000 euro võrra45. TJA
väidab Kavandi Lisas 1, et see tähendaks Eesti Telekomi jaoks seda, et ettevõtte kasum enne
tulumaksustamist väheneks ca 6%. Seega näeb TJA Kavandis ette, et uute hinnakontrolli
kohustuste tingimustes on võimalik majandustegevust jätkata vaid erinevate teenuste
ristsubsideerimise kaudu. See on aga konkurentsiõiguse kohaselt teatud juhtudel keelatud.
89. Kuna kõnede lõpetamisega seonduvad kulud jäävad samaks, siis tegelikkuses tähendab see
Eesti Telekomi jaoks sisuliselt otsest kahju nimetatud summas46. Kui vastav Eesti Telekomi üksus
tegutseks eraldiseisva ettevõtjana, ei oleks see uute hinnakontrolli kohustuste rakendumisel selgelt
jätkusuutlik. Arvestades seda, et kõne lõpetamise tulud vähenevad olulisel määral kõikide
telefonivõrgu operaatorite jaoks, on Eesti Telekomi hinnangul tõenäoline, et mõned väiksemad
operaatorid võivadki Kavandis viidatud hinnakontrolli kohustuse tulemusena olla sunnitud oma
tegevuse lõpetama. See läheb aga otseselt vastuollu põhimõttega, et MTE-dele kehtestatavad
kohustused peavad tagama ettevõtjate majandustegevuse jätkusuutlikkuse. Kahjuks puuduvad
väiksematel operaatoritel sedavõrd spetsiifilises regulatsioonialases küsimuses enda õiguste ja
huvide kaitsmiseks paraku vajalikud teadmised ja ressursid, mistõttu on nad tihti sunnitud sellest
loobuma. Samas asjaolu, et viidatud väiksemad operaatorid ei pidanud võimalikuks või
otstarbekaks Konkurentsiameti varasema otsuse kavandi osas vastulauset esitada, ei tähenda, et
neil vastuväited puuduvad või et Kavand nende õigusi ei kahjusta.
TJA
Majanduslikku jätkusuutlikkust puudutavas osas peab TJA põhjendatuks välja tuua Komisjoni
soovituse selgituskirja47 peatükis 4 märgitu, et Euroopa Liidus eksisteeriv kuludele orienteeritud
hulgimüügi kõne lõpetamise hinna tarbeks kulude jaotamise süsteem, mille kohaselt helistaja
sidevõrgu operaator maksab (Calling Party Network Pays) eelduseks on, et helistaja on ainus
osapool, kes põhjustab kõnega kaasnevaid kulusid. Siiski on oluline mõista, et nii helistaja kui ka
kõnet vastuvõttev osapool põhjustavad ühiselt tehtava kõne ja saavad sellest kõnest ka ühiselt
45
Suure osa sellest summast võidaksid teised riigid Eesti arvelt.
46
Eesti Telekom ei ole veel ise jõudnud omalt poolt lõplikke arvutusi teha, kuid esialgsete arvutuste kohaselt
võib tegelik otsene kahju Eesti Telekomi jaoks olla isegi suurem.
47
COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT accompanying the COMMISSION RECOMMENDATION on the
Regulatory Treatment of Fixed and Mobile Termination Rates in the EU EXPLANATORY NOTE SEC(2009) 600
http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/docs/ia_2009/sec_2009_0600_en.pdf lk 17.
30
kasu. Kui vastuvõtja ei saaks kõnest kasu, siis ta ei nõustuks kõnet vastu võtma. Selle osas erineb
kõne lõpetamise turg teistest turgudest, kus kulude loomisega kaasnev kasu saab omistada ainult
ühele poolele.
Traditsiooniline kulude põhjusliku seose põhimõtte järgi kulupõhiste hindade sätestamisel
soovitatakse, et kulude looja peaks olema ka kulude kandja. Arvestades kõne lõpetamise
kahepoolset loomust, siis mitte kõik kõne lõpetamisega seotud kulud ei pea tingimata olema
kaetud hulgimüügi tasumääraga, millega maksustatakse kõnet algatav sideettevõtja. Isegi kui
hulgimüügi kõne lõpetamise hinnad oleks nullis, siis kõnet lõpetav sideettevõtja omaks ikkagi
võimet katta kõne lõpetamisega seotud kulud mitte-reguleeritud jaeteenuste tasudest. Pigem on
küsimuseks, kuidas jaotada rahalised ülekanded sideettevõtjate vahel nii, et oleks kõige paremini
toetatud majanduslik tõhusus tarbijate hüvanguks. Lähtudes Komisjoni soovitusest tagab
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul majandusliku hüvangu tarbijate tõhususeks kõige paremini
BU pure LRIC põhiste hindade rakendamine.
Eesti Telekomi väide, et Eesti Telekomi hinnangul on tõenäoline, et mõned väiksemad
operaatorid võivadki Kavandis viidatud hinnakontrolli kohustuse tulemusena olla sunnitud oma
tegevuse lõpetama, on paljasõnaline ja põhjendamata. TJA juhib veelkord tähelepanu, et peale
Eesti Telekom ei ole siseriikliku konsultatsiooni raames ükski teine hinnakontrolli kohustuste
adressaadiks olev sideettevõtja, ka peale teistkordset siseriiklikku konsultatsiooni (kõikidele
MTE-dele rakenduvad sarnased hinnakohustused) hinnaregulatsiooni kehtestamise osas
vastuväiteid esitanud. Seega ei ole tõenäoline, et kehtestatavate hinnakontrolli kohustuse
tulemusena on mõned väiksemad operaatorid sunnitud oma tegevuse lõpetama.
2.15. Vastuolud ESS-i ja raamdirektiivi üldpõhimõtete ning põhiseadusega
Eesti Telekom:
90. Raamdirektiivil põhinev ESS § 40 lg 1 sätestab, et sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilise
reguleerimise eesmärk on tagada konkurentsi soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus,
nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja
kättesaadavus lõppkasutajatele.
91. ESS § 134 lg 4 sätestab, et elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärkide
saavutamisel järgitakse objektiivseid, läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid
reguleerimispõhimõtteid, muu hulgas:
- edendatakse regulatsiooni ettenähtavust, tagades ühetaolise regulatiivse lähenemise ka
regulatsiooni muutmise järel;
- tagatakse sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine.
92. Lisaks sätestab ESS § 135 lg 1, et ESS-i alusel toimingu tegemisel või meetme rakendamisel
peab järelevalve- ja korraldusasutus tagama, et toiming või meede on:
31
- mõistlik ja otstarbekas;
- objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineeriv ja erapooletu;
- suunatud ESS-i §-s 134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele ning on seda
eesmärki arvestades proportsionaalne.
93. Eesti Telekomi hinnangul on Kavandi puhul nimetatud põhimõtteid rikutud. Samas, kuna need
põhimõtted kordavad sisuliselt Põhiseaduses sisalduvaid õiguse üldpõhimõtteid, leiab Eesti
Telekom, et Kavandi alusel otsuse vastuvõtmine TJA poolt oleks seetõttu ka Põhiseadusega
vastuolus. Nimelt tooks selline otsus kaasa nii õiguskindluse, ettevõtlusvabaduse kui võrdse
kohtlemise põhimõtte ebaproportsionaalse riive.
94. Poliitiliste valikute tegemisel on seadusandja ja riigiametid seotud Põhiseaduse printsiipide ja
põhiõiguste olemusega48. Tuleb jälgida, et riigi poolt isikutele pealepandav rahaline kohustus ei
rikuks Põhiseaduse sätetes kaitstavaid õigusi ja vabadusi. Rahaliste kohustuste kehtestamisel
tuleb arvestada isikute võrdse kohtlemise nõuet, proportsionaalsuse (rahalisel kohustusel ei tohi
olla väljasuretavat ega karistatavat iseloomu) ja õiguskindluse põhimõtet49. Kavandis sätestatud
hinnakontrolli kohustus on eeltoodud tähenduses rahaline kohustus.
95. Õiguskindluse põhimõtte sisu seisneb selles, et „õiguse eesmärk on luua korrapära ja
stabiilsust ühiskonnas“50. Riigikohus on leidnud, et „õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab
igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud
õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas
suunas“51. See põhimõte kaitseb muuhulgas isiku võimalust „planeerida ja mõistlikul määral ette
näha oma tegude tagajärgi“52.
96. „Õiguskindluse põhimõte hõlmab omakorda õiguspärase ootuse ja vacatio legis’e
põhimõtte“53. Riigikohus on vacatio legis nõuet sõnastanud järgmiselt: „Olulisi muudatusi kaasa
toov õigusakt tuleks vastu võtta võimalikult aegsasti enne jõustumist selleks, et anda
adressaatidele piisavalt aega sellega tutvumiseks ja oma tegevuses ümberkorralduste
tegemiseks“54. Sama põhimõte kehtib ka haldusaktide kohta.
97. Mida olulisemat muudatust kavandatakse, seda pikem peab olema vacatio legis. Isiku õiguste
riive üldreegel on selline, et mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda kaalukamad peavad
48
RKPJKo 21. jaanuari 2004 otsus asjas nr 3-4-1-7-03, p 16
49
Vt Ülle Madise jt, Eesti Vabariigi põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, 2012, § 113, lk 671
50
RKPJKo 30. septembri 1994 otsus asjas nr III-4/1-5/94
51
RKPJKo 2. detsembri 2004 otsus asjas nr 3-4-1-20-04, p 13
52
Komm, lk 122
53
RKPJKo 31. jaanuari 2012 otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p 48
54
RKHKo 5. oktoobri 2006, 3-3-1-33-06, p 18
32
olema ka riive põhjendused55. Kuivõrd lühikese aja jooksul soovitakse kehtestada äärmiselt suurt
avalik-õigusliku kohustuse tõusu, peaksid sellel olema ka väga kaalukad põhjendused.
98. Riigikohus on oma lahendis asjas nr 3-4-1-20-04 leidnud, et tegevuse ümberkorraldamiseks
antud aja piisavust „saab hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte
muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide
tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu“.
99. Käesoleval juhul ei saa Kavandis sätestatud uut hinnakontrolli kohustust pidada selliseks, mis
põhimõtteliselt oleks olnud sideettevõtjatele aegsasti ettenähtav. Sellest annavad selgelt
tunnistust käesoleva vastulause alapunktides 27 ja 28 kirjeldatud Sideameti ja Konkurentsiameti
otsustes sisalduvad seisukohad, millele sideettevõtjad võisid tugineda.
100. Lisaks nähtub muudest käesoleva vastulause osadest, et BU pure LRIC põhineva piirhinna
kohaldamine ei ole Eesti oludes hetkel põhjendatud, kuna toob kaasa olulised negatiivsed
tagajärjed telefonivõrgu operaatorite konkurentsivõimele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele.
101. Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustuse rakendamine riivaks ka Põhiseaduse § 31
sätestatud ettevõtlusvabadust, kuna piirab ebaproportsionaalselt ja ebaõiglaselt sideettevõtjate
õigust kehtestada kõne lõpetamise teenusele selliseid hindu, mis võimaldaksid neil katta kõiki
nimetatud teenuse osutamisega seonduvaid kuluefektiivseid kulusid.
102. Kuna seadusandja on TJA-le andnud õiguse ja võimaluse valida paljude talle
otstarbekana näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest, siis peab TJA iga
konkurentsiprobleemi analüüsides leidma selle lahendamiseks või leevendamiseks kõige
mõistlikuma ning otstarbekama toimimisviisi, mis oleks eesmärgi saavutamiseks sobivaim.
103. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb kontrollida, kas meede on õiguspärase eesmärgi
saavutamiseks kohane. Meede peab kaasa aitama eesmärgi saavutamisele ning eesmärk peab
selle meetme abil olema nii õiguslikult kui faktiliselt saavutatav. Meetme ja eesmärgi vahel peab
olema põhjuslik seos. Meede peab olema eesmärgi saavutamiseks vajalik. Tuleb arvestada
leebema valiku printsiibiga – riik tohib ettevõtlusvabadusse sekkuda vaid minimaalselt. Samuti
peab meede olema mõõdukas (ehk siis proportsionaalne kitsamas mõttes). Riik on kohustatud
valima eesmärgi ja meetme õige vahekorra. Isegi kui meede on kohane ja vajalik antud eesmärgi
saavutamiseks, ei tohi seda kohaldada, kui kahju kohustuse adressaadile on tunduvalt suurem kui
meetmega saavutatavad positiivsed tulemused.
104. Nagu käesolevast vastulausest nähtub, paneb Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustus
telefonivõrgu operaatorid oluliselt raskemasse olukorda kui mobiiltelefonivõrgu operaatorid,
esimeste tulusid oluliselt vähendades (võimaldamata neil kuluefektiivsete kulude katmist ja
investeeringute tagasiteenimist) ja teiste tulusid oluliselt suurendades. Kavand ei sisalda piisavalt
põhjendusi sellele, mis õigustab just telefonivõrgu operaatorite suhtes sellises ulatuses
finantskoormuse tõstmist. Selline suure finantskoormuse panemine ja ebavõrdne kohtlemine võib
tekitada ka võrdsuspõhiõiguse riive.
55
Vt RKPJKo 2. juuni 2008 otsus asjas nr 3-4-1-19-07, p 24
33
105. Põhiseaduse § 12 lg 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Põhiseaduse § 12 lg 1 tuleb
tõlgendada selliselt, et õigus- ja haldusaktid peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases
olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht
isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Käesoleval juhul on
üksteisega tihedalt konkureerivaid ettevõtjaid (vt Kavandi alapunkti 230) selgelt ebavõrdselt
koheldud
TJA
TJA nõustub Eesti Telekomi poolt väljatoodud Riigikohtu esitatud seisukohtadega, kuid ei näe, et
need antud juhul seonduksid või seaksid kuidagi kahtluse alla TJA tegevuse õiguspärasuse.
TJA piirdub kokkuvõtvalt, et põhiseaduse §-s 19 ja §-s 32 sätestatud õigused vabale
eneseteostusele ja omandi puutumatusele ei ole absoluutsed. Igaüks peab oma õiguste ja
vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja
vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib
sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse
reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid.
Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma
avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja
enesestmõistetavalt õiguspärane (RK põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. mai 2002
otsus kohtuasjas 3-4-1-3-02).
TJA leiab, et üldisi huve arvestavaks ei saa pidada olukorda, kus konkurentsi mittetoimimise tõttu
on MTE-l võimalik hoida kõne lõpetamise hindasid ülemäära kõrgel tasemel, moonutades
konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve.
Samuti peab TJA põhjendatuks arvestada Komisjoni soovituses sätestatuga, mille kohaselt
telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad, mis on kõrgemad, kui liikmesriikide keskmine
telefonivõrgus kõne lõpetamise hind (mille väljaarvutamisel on rakendatud Komisjoni soovituse
kohast BU pure LRIC metoodikat), moonutavad ja takistavad konkurentsi ning omavad
märkimisväärselt piiravat mõju Euroopa Liidus siseturu arengule.
Ei saa ka jätta tähelepanuta Euroopa Komisjoni seisukohta, et telefonvõrgus kõne lõpetamise
hindade ühtlustatud lähenemisviisi korral on eriti oluline tagada, et sideturgude regulaatorid ei
soodustaks oma riikide sideettevõtjaid teiste liikmesriikide sideettevõtjate kulul, jättes
rakendamata täielikult kulupõhiseid kõne lõpetamise hindasid. Oluline on ka, et nii
juurdepääsudirektiivi artikli 13 lõike 2 kui ka ESS § 52 lõike 2 kohaselt peavad riigi reguleerivad
asutused tagama, et iga kulude katmise mehhanismi või hinna kujundamise metoodika eesmärk
on toetada tõhusat ja püsivat konkurentsi ning võimalikult suurendada tarbijate kasu.
TJA on seisukohal, et Eesti Telekom peab osutama telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust
efektiivsete kulude alusel. Märkimisväärse turujõu kaasabil rakendatavad ebaefektiivsed
(ülemäärased) telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on konkurentsi kahjustavad, kuna teistel
34
efektiivsetel sideettevõtjatel ja nende lõppkasutajatel puudub võimalus selliste ülemääraste
hindade vältimiseks (Eesti Telekom MTE-na omab 100%-st turuosa oma sidevõrgus kõne
lõpetamise turul).
Võttes arvesse eeltoodut on TJA õigesti toiminud, kehtestades telefonivõrgus kõne lõpetamise
turul MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele ESS § 52 alusel sideettevõtjate võrdse ja
mittediskrimineeriva kohtlemise ning lõppkasutajate kasu suurendamise eesmärgil vajalikud ja
proportsionaalsed hinnakontrolli kohustused.
Samuti on TJA seisukohal, et kõigile turuanalüüsi kaasatud MTE-dele preventiivsete ning
konkurentsi tagamisele ja rikkumiste ärahoidmisele suunatud ühesuguste hinnakontrolli
kohustuste kehtestamist ei saa käsitada sideettevõtjate diskrimineerimisena, vaid seda tuleb
käsitada sideettevõtjate ühetaolise kohtlemisena.
TJA on seisukohal, et on nii otsuse eelnõus ja käesolevas dokumendis põhjalikult selgitanud miks
on BU pure LRIC metoodikal põhineva piirhinna kohaldamine põhjendatud ning et
telefonivõrgus kõne lõpetamise liialt kõrge hind on vastuolus Komisjoni soovituses sätestatud
aluste, Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga ning Euroopa
Sideameti ja Euroopa Komisjoni seisukohtadega.
Lisaks on TJA nii otsuse eelnõus kui ka käesolevas dokumendis piisava selgusega välja toonud,
miks ning millistel alustel peab TJA vajalikuks eeltoodud alustega telefonivõrgus kõne lõpetamise
turu valdkonnaspetsiifilisel reguleerimisel arvestada.
Eesti Telekomi väide, justkui oleks kavandatav hinnakontrolli kohustus vastuolus õiguskindluse
põhimõttega, ei ole TJA hinnangul samuti põhjendatud. ESS 5. peatükist tulenevat
valdkonnaspetsiifilist regulatsiooni koos asjakohaste hinnakontrolli rakendamise kohustustega on
Eesti elektroonilise side turgudel kohaldatud Elioni (Eesti Telekomi kaubamärk) suhtes alates
2006. aastast. Lisaks eeltoodule, kuna käesolevas otsuse eelnõus on ette nähtud, et MTE-ks
tunnistatud sideettevõtjad peavad hinnakontrolli kohustusi hakkama täitma kolm kuud pärast
otsuse jõustumist kuid mitte varem kui 2015. aasta esimene kvartal, ning esmakordselt teavitas
uuest BU pure LRIC metoodika põhise telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna rakendamisest
Konkurentsiamet juba oma 18. novembri 2013 otsuse kavandis, jääb TJA-le arusaamatuks, miks
leiab Eesti Telekom, et käesoleval juhul ei saa otsuse eelnõus sätestatud uut hinnakontrolli
kohustust pidada selliseks, mis põhimõtteliselt oleks olnud sideettevõtjatele aegsasti ettenähtav.
Samuti on Komisjoni soovitus, mis näeb ette BU pure LRIC metoodika kohaste telefonivõrgus
kõne lõpetamise hindade rakendamist kehtiv juba 2009 aasta maist, mistõttu ei saa sellise
regulatsiooni rakendamise praktika Euroopas olla Eesti Telekomi kui rahvusvahelise sideettevõtja
kontserni (Telia Sonera) kuuluva ettevõtja jaoks ette teadmata.
Lisaks on TJA seisukohal, et kohustuste täitmiseks ettenähtud peaaegu kolmekuuline tähtaeg on
piisav. Sarnase tähtaja kehtestas TJA ka mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks
tunnistatud sideettevõtjatele ning on sarnase kohustuse täitmiseks antud ajavahemiku ette näinud
ka eelmistes telefonivõrgus kõne lõpetamise turu reguleerimise etappides.
35
TJA ei nõustu ka, et kavandatav hinnakontrolli kohustus paneb telefonivõrgu operaatorid oluliselt
raskemasse olukorda võrreldes mobiiltelefonivõrgu operaatoritega (vt käesoleva dokumendi
peatükki 2.12)
Võttes arvesse eeltoodut puudub TJA tegevuses vastuolu Eesti Telekomi poolt viidatud
põhiseaduses ja ESS § 134 ja 135 sätestatud alustega.
Samuti puudub TJA tegevuses vastuolu raamdirektiivi üldpõhimõtetega. TJA on otsuse eelnõus
Euroopa Liidu elektroonilise side valdkonna reguleerimisega seonduvaid üldpõhimõtteid piisava
selgusega välja toonud ning neid oma tegevuses järginud (vt ka käesoleva dokumendi peatükki
2.13)
2.16. Muud küsimused
Eesti Telekom:
Eesti Telekomi teeb ettepaneku teha Kavandi tekstis järgnevad redaktsioonilised muudatused:
- Kavandis on joonisel 2 (alapunkti 91 juures) kujutatud kahe VoIP-põhist telefoniteenust
pakkuva teenuseosutaja võrkude sidumine selliselt, et IP- põhiseid võrke ühendavale „pilvele“ on
kirjutatud „Internet“, kuid joonisele viitavas Kavandi alapunktis 91 räägitakse, et
teenuseosutajate vahel pole sõlmitud IP-sidumislepinguid ja et kõnede ülekandmine toimub
(telefoni)võrkude sidumislepingute alusel ning kõnede arveldamine toimub minutipõhiselt. Seega
peaks joonisel „pilvele“ olema kirjutatud „Interneti“ asemel „PSTN“ ehk üldkasutatav
telefonivõrk.
- Kavandi alapunktis 123 on viidatud 2012. aasta lõpu seisule, kuid õige viide peaks olema
2013. aasta lõpu seisule.
- Kavandi alapunktis 124 on viidatud üheksale sideettevõtjale, kuid vastavas loetelus on
koos Teqli Telekomiga kokku kümme sideettevõtjat.
- Kavandi alapunktis 201 on väljendis “TURU PIIRITLEMINEpiiritlemine” tarbetu kordus
ning samuti puuduvad algusjutumärgid.
TJA
TJA nõustub Eesti Telekomiga ning muudab otsuse eelnõud vastavalt.
36
3. RIKS-i ARVAMUSED
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS), olles tutvunud ja analüüsinud
Teie otsuse kavandit, on jõudnud järgmistele seisukohtadele:
RIKS nõustub Teie hinnanguga, et RIKS ei ole üldkasutatavat sideteenust osutav
ettevõte ESS §2 p.68 mõttes, ega ESS §1 lg.2 subjektiks üldkasutatava elektroonilise side
võrkude ja teenuste osas (otsuse kavandi punkt 124 ja RIKS põhikirja punkt 5).
Kõne lõpetamine on ESS §2 p.19 toodud definitsiooni kohaselt kõne edastamine
sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti.
RIKS ei oma ega halda üldkasutatavat elektroonilise side võrku ega lõpeta kõnesid
üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punktis.
Siit lähtudes ei ole õiguslikku alust rakendada ESS sätteid seaduse suhtes subjektiks mitte
oleva ettevõtja, käesoleval juhul RIKSi suhtes.
Vastavalt põhikirjale on RIKSil kohustus osutada katkematu side teenust, mille sisuks
hädaolukorra seaduses (HOS §421 ) toodud määratluse kohaselt on sõnumite edastus.
Seetõttu pole RIKSi puhul tegemist telefoniteenuste pakkujaga ESS mõistes ja katkematu
side klientidele kõne edastamise korral läbi katkematu side võrgu teenust ei tarifitseerita.
Siit tulenevalt ei ole RIKSi puhul põhjendatud hinnakontrolli teostamine.
RIKSi ei saa tunnistada konkreetsel sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise
piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, sest RIKS ei oma eraldi või ühiselt
koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldaks tal tegutseda
märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja
lõppkasutajatest (ESS §45 lg.2).
RIKSi märkimisväärset turujõudu omavaks ettevõtjaks telefonivõrgus kõne lõpetamise
turul tunnistamisel langeksid Konkurentsiameti hinnangul ära läbipaistvuskohustused,
sest RIKSi poolt osutatava katkematu side teenuse osutamisega seotud tehnilised
üksikasjad ning seonduv kuluarvestus on riigisaladuse objektiks. Seetõttu ei saa
läbipaistvuskohustust RIKSile kehtestada.
Teie otsuse kavandis kirjeldatud juurdepääsu kohustuse iseloom on igapäevase
sideteenuse osutamise tavategevuse kirjeldus, mida RIKS on täitnud ja täidab ka
tulevikus ilma sellekohase eraldi kohustamiseta, sest see on RIKS eesmärkide tagamiseks
elutähtis.
Sama kehtib ka mittediskrimineerimiskohustuse osas, mööndusega, et seoses katkematu
side teenuse osutamisega ja riigisaladuse kaitsega ei ole RIKSil kohustust anda ligipääsu
oma sidevõrgule kõikidele soovijatele.
Tulenevalt eeltoodust:
RIKSi poolt opereeritav sidevõrk ei ole üldkasutatav mistõttu RIKS ei osuta
üldkasutatavat elektroonilise side teenust (osutame vaid HOS §421 raames sätestatud
sõnumite edastamist) ega lõpeta kõnesid üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-
punktis.
37
Sellekohased sätted kõne lõpetamisest (ESS §2 lg19) ei ole RIKSile kohaldatavad ja
puudub õiguslik alus ESSi raames ette nähtud tururegulatsiooni RIKSi suhtes rakendada.
Arvestades Teie kirjas tõstatatud küsimusi ja eelpool toodut, RIKS:
Ei pea võimalikuks nõustuda telefonivõrgus kõne lõpetamise turu piiritlemise kohta
tehtud järeldustega RIKSi osas.
Ei saa nõustuda turuanalüüsi järeldustega ettevõtja märkimisväärse turujõu kohta RIKSi
osas.
Konkurentsiprobleemide kirjelduses on jäetud kajastamata asjaolu, et RIKS ei osale turu
konkurentsis.
Ei oma seisukohta vabaturu konkurentsi regulatiivsuse efektiivsuses.
On eelnevas argumentatsioonis toonud esile otsuse eelnõu korrigeerimist vajavad kohad.
TJA
RIKS osutab enda poolt avaldatud teabe kohaselt muuhulgas kõnesideteenuseid riigieelarvest
finantseeritavatele asutustele ja institutsioonidele enda poolt hallatavate sidevõrkude vahendusel.
Telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust kui hulgiteenust osutab RIKS teistele
telefonivõrguteenust osutavatele sideettevõtjatele sidumislepingute vahendusel ärilistel
eesmärkidel ning konkureerib jaetasandil klientide hankimisel teiste sarnast teenust osutavate
operaatoritega. Seega, nii majanduslikult kui ka tehniliselt, pakub RIKS telefonivõrgus kõne
lõpetamise teenuseid teistele sideettevõtjatele.
Võttes arvesse eeltoodut leiab TJA, et RIKSi MTEks määramine telefonivõrgus kõne lõpetamise
turul ja temale kohustuste kehtestamine (välja arvatud läbipaistvuskohustused) on põhjendatud.
Võttes arvesse eeltoodut, ei pea TJA selles osas otsuse eelnõu muutmist või täiendamist
vajalikuks.
4. KONKURENTSIAMETI SEISUKOHT
Olles tutvunud otsuse kavandis toodud Tehnilise Järelevalve Ameti selgituste ja
järeldustega, teatame, et Konkurentsiametil ei ole otsuse kavandi suhtes vastuväiteid.
Konkurentsiamet nõustub Euroopa Komisjoni poolt antud hinnanguga56, mille kohaselt
tuleks Tehnilise Järelevalve Ametil paremini põhjendada oma lõplikus otsuses vajadust
diferentseerida märkimisväärse turujõuga operaatoritele kehtestatud vastastikuse
sidumise nõude täitmise reageerimisaega. Otsuse kavandi punktis 285 toodud põhjendus
56
Euroopa Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2014/1572: konkreetses avalikus telefonivõrgus kindlaks
määratud asukohas kõne lõpetamise turg Eestis
38
ei ole piisavalt veenev, miks peaks ainult Elion Ettevõtted AS-ile kehtestatama
kuuekuuline tähtaeg kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sidumise või
juurdepääsulepingu sõlmimiseks võrreldes teiste märkimisväärse turujõuga ettevõtetega,
kellel kõigil (v.a Teqli Telecom) on juba teisest turuanalüüside läbiviimise etapist
kehtestatud juurdepääsu kohustus. Kõigil otsuse kavandis märkimisväärse turujõuga
ettevõtjateks määratud ettevõtjatel on olemas juurdepääsu kohustuse täitmiseks vajalikud
teadmised, pikaajalised kogemused ja ressurss, mistõttu palub Konkurentsiamet
Tehnilise Järelevalve Ametil paremini põhjendada sidumise või juurdepääsulepingu
sõlmimise tähtaegade erisuse vajadust.
Kuivõrd Euroopa Komisjon on varasemalt kahel korral (juhtumis EE/2010/1040 ja
juhtumis EE/2014/1572) esitanud oma seisukohad, miks tuleks TD HCA FDC metoodika
kasutamisest loobuda telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse hinna arvestamisel, palub
Konkurentsiamet Tehnilisel Järelevalve Ametil üle vaadata otsuse kavandi punktid 368-
375 selles osas, kas mobiiltelefonivõrgu operaatoritele rakendatud hinnakohustuse
praktika võrdluse võiks antud juhul asendada konkreetses telefonivõrgus kindlaks
määratud asukohas kõne lõpetamise turu hinnakohustuse reguleerimispraktikaga.
TJA
TJA täiendas otsuse eelnõue punkti 285 esitatud põhjendust miks on mõistlik ja otstarbeks
alternatiivsetele MTE-dele võrreldes Eesti Telekomiga kehtestada pikem sidumislepingu
sõlmimise-, sidumise- ning telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise tähtaeg. TJA leiab,
et arvestades alternatiivsete MTE-de oluliselt madalamat kõne lõpetamise teenuse käivet ning
asjaolu, et need sideettevõtjad omavad kõne edastamise ja kõne lõpetamise teenuse osutamisega
seonduvalt oluliselt väiksemat töötajaskonda, kuid sidumisega seotud protsessid (sidumisliini
ehitamine või tellimine, sidumiseks vajalike seadmete hankimine, sidumislepingute koostamine)
ning sidumiseks vajalike seadmete (sh sidumisliinide) hinnad on sarnased Eesti Telekomi poolt
kasutatavatega, on neile võrreldes Eesti Telekomiga mõistlik ja otstarbekas kehtestada pikem
sidumislepingu sõlmimise-, sidumise- ning telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise
tähtaeg.
TJA vaatas üle otsuse eelnõu punktid 368-375 selles osas, kas mobiiltelefonivõrgu operaatoritele
rakendatud hinnakohustuse praktika võrdluse võiks antud juhul asendada konkreetses
telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu hinnakohustuse
reguleerimispraktikaga. TJA leiab, et selline asendamine ei ole sobiv kuna antud punktide
eesmärk on kirjeldada turu (mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne lõpetamise turu)
sarnasusi ja selgitada sellest tuleneva sarnaste hinnaregulatsioonide (BU pure LRIC metoodika
põhiste hindade) rakendamiste põhjendatust.
39
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 7.4.2014
C(2014) 2445 final
Eesti Konkurentsiamet
Auna 6
10317 Tallinn
Eesti
Kontaktisik:
hr Märt Ots
peadirektor
Faks: +372 667 2401
Lugupeetud hr Ots
Sisu: Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2014/1572: konkreetses
avalikus telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise
turg Eestis
Uurimise teise etapi alustamine vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ
(muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ) artiklile 7a
I. MENETLUS
Komisjon registreeris 7. märtsil 2014 Eesti reguleeriva asutuse Eesti Konkurentsiameti
teatise1 konkreetses avalikus telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise
turu kohta2 Eestis.
Riigisisene konsulteerimine3 toimus 24. jaanuarist 2014 kuni 25. veebruarini 2014.
17. märtsil 2014 saadeti Eesti Konkurentsiametile teabenõue,4 millele saadi vastus
20. märtsil 2014. Lisateave esitati 24. märtsil 2014.
Raamdirektiivi artikli 7 lõike 4 kohaselt võib komisjon teatada riigi reguleerivale
asutusele ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametile
(BEREC) põhjused, miks ta arvab, et kavandatud meede oleks takistuseks siseturule, või
et tal on tõsiseid kahtlusi selle vastavuses ELi õigusele.
1
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (EÜT L 108, 24.4.2002,
lk 33), muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 37) ja määrusega
(EÜ) nr 544/2009 (ELT L 167, 29.6.2009, lk 12)) artiklile 7.
2
Vastab turule 3 vastavalt komisjoni 17. detsembri 2007. aasta soovitusele 2007/879/EÜ elektroonilise
side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta)
on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes (soovitus asjakohaste turgude kohta), ELT L 344,
28.12.2007, lk 65.
3
Vastavalt raamdirektiivi artiklile 6.
4
Vastavalt raamdirektiivi artikli 5 lõikele 2.
Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË — Tel. + 32 22991111
II. KAVANDATUD MEETME KIRJELDUS
II.1. Taust
Varem on komisjonile konkreetses avalikus telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas
kõne lõpetamise turu kohta Eestis esitatud hindamiseks teavet juhtumi EE/2010/10405
raames. Eesti Konkurentsiameti määratluse kohaselt on turu ulatus riigipõhine ja ta
tuvastas kümme märkimisväärse turujõuga sideettevõtjat6.
Sarnaselt oma esimesele turu ülevaatamisele tegi EKA ettepaneku kehtestada Elionile ja
teistele sideettevõtjatele asümmeetrilised parandusmeetmed. Elioni regulatiivsed
kohustused hõlmasid järgmist: i) juurdepääs, ii) mittediskrimineerimine, iii) läbipaistvus
(sh näidispakkumise avaldamine) ning iv) hinnakontroll ja kuluarvestus, samuti
v) kuluarvestuse lahusus. Teiste sideettevõtjate jaoks tegi EKA ettepaneku kehtestada
i) mittediskrimineerimise, ii) läbipaistvuse, iii) hinnakontrolli ja iv) kuluarvestuse
lahususe kohustused. EKA selgitas, et muudel juhtudel kui mittediskrimineerimise
kohustus on kohane kehtestada teistele sideettevõtjatele leebemad kohustused, kuna
nende võrkudega kaetud ala, kõnede lõpetamisest saadav tulu ja minutimahud on turgu
valitseva ettevõtja omadest väiksemad. Teistele sideettevõtjatele juurdepääsukohustuse
kehtestamata jätmise kohta väitis EKA, et asjakohased sätted Eesti elektroonilise side
seaduses on piisavad takistamaks juurdepääsu keelamist.
EKA tegi ettepaneku, et kohustusi täitev Elion kehtestaks kulupõhised sidumistasud TD
HC FDC meetodi alusel7 ja et kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnad peaksid vastama
piirhinnale, mille kohaselt Elion ei tohi muuta kõne lõpetamise esimese kolme minuti
kaalutud keskmist hinda rohkem kui ±10 % võrreldes eelmise kalendriaasta vastavate
kaalutud keskmiste hindadega. Samas teiste sideettevõtjate puhul tegi EKA ettepaneku
kehtestada hinnad, mis ei tohiks ületada Elioni siseriikliku kõne lõpetamise esimese
kolme minuti keskmist hinda normaaltariifi ajal.
Komisjon palus EKA-l veelkord kaaluda, kas kõne algatamise ja kõne lõpetamise
esimese kolme minuti kaalutud keskmise hinna kavandatud piirhind on tõepoolest
asjakohane. Samuti kordas komisjon oma märkust juhtumile EE/2007/0598, milles ta
palus EKA-l kehtestada ka teistele sideettevõtjatele toimivad juurdepääsukohustused.
Veel palus komisjon tungivalt EKA-l oma kuluarvestusmetoodika läbi vaadata ning viia
see turu järgmise ülevaatamise käigus vastavusse kõnelõpetamishindu käsitlevas
soovituses esitatud soovituslike kuluarvestuspõhimõtetega. Sellega seoses arvas
komisjon, et kui EKA otsustab kasutada võrdlustasemetel põhinevat
hinnakujundusmeetodit, tuleks tal tagada võrdlemine üksnes selliste riikidega, kes
5
SG-Greffe (2010) D/2043.
6
Elion Enterprises AS (Elion), Elisa Eesti AS (Elisa), Televõrgu AS (Televõrgu), OÜ Eleks Telefon
(Eleks Telefon), Linxtelecom Estonia OÜ (Linxtelecom), ProGroup Holding OÜ (ProGroup Holding),
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), OÜ Top Connect (Top Connect), AS Starman
(Starman), AS STV (STV).
7
Lisaks väitis EKA, et toona pooleli olnud turuanalüüsi tegemise ajal ei olnud võimalik välja töötada
BU-LRIC mudelit, kuna ta oli seadusega kohustatud vaatama telefonikõne lõpetamise turu üle 28.
juuniks 2010. EKA osutas ka kõnelõpetamishindu käsitleva soovitusega ette nähtud võimalusele
kohaldada üleminekuperioodil alternatiivset meetodit kuni 1. juulini 2014, kui riigi reguleeriv asutus ei
suuda rakendada soovitatud lähenemisviisi. Oma vastuses komisjoni teabenõudele väitis EKA, et
LRIC meetod nõuaks täiendavaid vahendeid nii EKA-lt kui ka sideettevõtjatelt. Eesti
konkurentsiolukorda arvestades leidis ta, et LRIC meetodi liiga kiire rakendamine tekitaks olukorra,
kus väiksemad operaatorid võidakse turult välja tõrjuda. Seepärast on EKA arvates äärmiselt
ebatõenäoline, et soovitatud mudel võidaks välja töötada enne soovituse punktis 12 kehtestatud
tähtpäeva (1. juuli 2014).
2
kasutavad meetodeid, mille abil on võimalik kõige tulemuslikumalt ühtlustada
tulemuslikke kulupõhiseid kõne telefonivõrgus lõpetamise hindu, nagu seda näeb ette
kõnelõpetamishindade soovitus. Lõpetuseks, märkides, et Elion peab kõne telefonivõrgus
lõpetamise hindu arvutama kord aastas ning võtma EKA kinnitatud uued hinnad
kasutusele igal aastal 1. juuniks, palus komisjon EKA-l anda teada kõigist otsuste
eelnõudest, millega kehtestatakse Elionile (ja selle alusel teistele sideettevõtjatele) kõne
lõpetamise hinnad raamdirektiivi artikli 7 lõike 3 alusel.
II.2. Turu määratlus
EKA on määratlenud telefonivõrgus kõne lõpetamise turu, et hõlmata kõne lõpetamine
konkreetse sideettevõtja võrkudes ning muud tooted ja teenused, mida on vaja sellise
kõneliikluse toimimiseks. Turg loetakse ulatuse poolest olevat riigipõhine ja see hõlmab
PSTN- ja VoIP-teenuseid, mida pakuvad SIP-protokolle kasutavad teenuste osutajad, kui
kõned sooritatakse E.164 numeratsiooni kasutades ja nende eest arveldamine toimub
samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) vahendusel osutatavate kõnedel puhul.
Vabavaraline VoIP turu määratluse hulka siiski ei kuulu, kuna EKA arvates on
asendatavus vabavaralise VoIPi ja PSTNi vahel piiratud. Sarnaselt ei peeta piiratud
asendatavuse ja mobiilikõnede lõpetamise turu analüüsi järelduste alusel (juhtum
EE/2012/13528) asenduseks mobiilikõne lõpetamist. Võrgusisesed kõned on samuti turu
mõistest välja arvatud ja oma vastuses teabenõudele selgitab EKA, et vastavalt Eesti
elektroonilise side seadusele on kõne lõpetamine kõne edastamine sidumispunktist
üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti.
II.3. Märkimisväärse turujõu väljaselgitamine
EKA on seisukohal, et oma vastavates võrkudes omavad märkimisväärset turujõudu
Elion, Elisa, Eleks Telefon, GoNetwork, Linxtelecom, Top Connect, Starman, STV,
Teqli Telecom ja RIKS. Alates viimasest turu ülevaatamisest on GoNetwork sõlminud
lepingu ProGroup Holdinguga tema infrastruktuuri kliendibaasi ja sidevõrkude
vastastikuse sidumise lepingute ülevõtmiseks. Seega on GoNetwork märkimisväärse
turujõuga ettevõtja ning ProGroup Holding ei osuta enam kõne lõpetamise teenuseid.
Peale selle ei loeta märkimisväärse turujõuga sideettevõtjaks varasemat märkimisväärse
turujõuga ettevõtjat Televõrgud, kes on nüüd kõneteenuste edasimüüja vastavalt Elion
Ettevõtete ja Eesti Energia vahel sõlmitud lepingule.
EKA märgib, et RIKS ei ole üldkasutatavat sideteenust pakkuv sideoperaator ega osale
jae- ja hulgiturgudel telefoniteenuste pakkumisel. RIKSi pakutavate teenuste eesmärk on
pakkuda riigiasutustele katkematut sidet vastavalt Eesti hädaolukorra seadusele. EKA
selgitab oma vastuses teabenõudele, et RIKS on vastastikune ühendus enamiku
sideoperaatoritega ning tehniliselt ja majanduslikult kontrollib kõnede lõpetamist oma
sidevõrgus. Seepärast hõlmab asjaomase turu määratlus kõnede lõpetamist RIKSi võrgus.
II.4. Reguleerivad parandusmeetmed
EKA teeb ettepaneku kehtestada kõigile operaatoritele juurdepääsu,9 läbipaistvuse,
mittediskrimineerimise ning hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused. Võttes samas
arvesse väiksemate operaatorite väiksemat majanduslikku suutlikkust ja tööjõu nappust
võrreldes Elioniga, teeb EKA ettepaneku lubada väiksematel operaatoritel reageerida
vastastikuse sidumise nõudele kuue kuu jooksul (Elion kahe kuu jooksul). Lisaks on
8
C(2012)5811.
9
Elioni puhul hõlmab see ühispaiknemist või muid ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni,
hoonete või mastide ühiskasutust. EKA selgitab oma vastuses teabenõudele, et see kohustus on
piiratud üksnes kõnelõpetusteenuste kasutamisega ja et see on asjakohane, kuna kohalikud
ametiasutused üldiselt on vastu paralleelsete kaablikanalisatsioonide jne kasutamisele.
3
Elionile kehtestatud juurdepääsukohustus üksikasjalikum ja hõlmab nt võrkude ja
nendega seotud vahendite vastastikuse sidumise lubamist ning kõnelõpetamisteenuse
osutamist, mida ei ole väiksematele operaatoritele kehtestatud juurdepääsukohustuses
selgelt märgitud. EKA märgib, et võttes arvesse ülejäänud märkimisväärse turujõuga
operaatorite võrkude katvust, kõnede lõpetamise käivet ja mahtu, on kavandatud
(leebem) juurdepääsukohustus piisav tagamaks, et ennetatakse juurdepääsu võimalikku
keelamist ja saavutatakse juurdepääsukohustuse kehtestamise eesmärk. Sarnaselt on
kavas kehtestada väiksematele operaatoritele leebem läbipaistvuse kohustus ja ainult
Elion peaks avaldama näidispakkumise.
Hinnakontrolli kohustuse osas teeb EKA ettepaneku loobuda praegu kasutatavast TD
HCA FDC kulumudeli metoodikast, mille kohaselt pidid väiksemad operaatorid
rakendama kõne telefonivõrgus lõpetamise hindu, mis ei tohtinud olla kõrgemad kui
kõne lõpetamise esimese kolme minuti keskmine hind Elionis. Selle asemel teeb EKA
ettepaneku võtta kasutusele võrdlushindadel põhineva puhtakujulise BU-LRIC mudeli
(pure BU-LRIC) kohaselt arvutatud telefonikõne lõpetamise hind, kuna ta leiab, et oma
puhtakujulise BU-LRIC kulude arvestamise mudeli väljatöötamise kulud oleksid Eestis
saadava konkurentsi- ja tarbijakasu seisukohast ebaproportsionaalsed.
Kuna aga EKA arvutatud praeguse võrdlushinna 10 põhjal langeksid telefonivõrgus kõne
lõpetamise hinnad ligikaudu 91 %, st praeguselt siseriiklikult tasemelt 1,14
€senti/minut11 tasemele 0,107 €senti/minut, on EKA arvates proportsionaalne tõsta
piirhinda ja kehtestada 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2015 mõistlikud ja
asjakohased hinnad. EKA teeb ettepaneku kehtestada selleks üleminekuperioodiks
hinnad telefonivõrgus kõne lõpetamise 16 riigi võrdlushinna12 alusel, mis hõlmab LRIC,
LRAIC, LRAIC+, puhtakujulisi LRIC ja CCA meetodeid. Tulemuseks saadud keskmine
on ettepanekus esitatud kõne telefonivõrgus lõpetamise hind 0,47 €senti/minut
riigipõhiste kõnede lõpetamise puhul ja 0,32 €senti/minut kohalike kõnede lõpetamise
puhul (seda teenust pakub ainult Elion). Jätkuvalt on telefonivõrgus kõne lõpetamise
hinna jaoks arvutatud kolme minuti keskmine, kuna EKA peab seda sobivamaks kui ühe
minuti tariifi, et operaatorid saaksid säilitada praeguse kõnetariifi struktuurid, sealhulgas
kõnealustustasud ja minutihinnad.
EKA selgitab oma vastuses teabenõudele, et ta peab sellise üleminekuperioodi
rakendamist proportsionaalseks ja õigustatuks et tagada operaatorite majandustegevuse ja
investeeringute jätkusuutlikkus. Viivitamatu rakendamine oleks liiga koormav ja kuigi
EKA kaalus lühemat rakendusperioodi, jõudis ta järeldusele, et ettepanekus esitatud aeg
on kõige sobivam ka Eesti majanduse seisukohast, samuti kuna Eesti on suuremate
äärealade ja väiksema rahvastikutihedusega suhteliselt väike riik, mistõttu mastaabisääst
jääb võrreldes teiste liikmesriikidega väiksemaks. EKA analüüsis kavandatud
hinnakujundamise mehhanismi mõju, mis lisaks muule näitab, et puhta BU-LRIC
metoodika kohene kasutuselevõtt võiks vähendada […] (enne makse) kuni […]13.
10
Meetme eelnõus märgib EKA, et hind 0,107 €senti/minut on kehtestatud kõne lõpetamise hindu
käsitleva soovituse punkti 12 alusel, millega on ette nähtud kõnelõpetamishinna määramise
alternatiivne meetod. Hind on arvutatud puhtakujulise BU-LRIC metoodika alusel arvutused teinud
ELi reguleerivate asutuste kõne lõpetamise hindade keskmisena. Puhtal BU-LRIC metoodikal
põhinevat võrdlushinda peaks ajakohastatama uues otsuse eelnõus, mis esitatakse Eestis ja ELis
konsulteerimiseks 2015. aasta teises pooles.
11
EKA esitatud lisateabe kohaselt on praegu telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna kohalik tase 0,80
€senti/minut (ilma käibemaksuta, kolme minuti keskmine).
12
Austria, Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Rootsi,
Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari.
13
[…] vastavalt EKA tariifide mõjuhinnangule, meetme eelnõu lisa 1.
4
Kokkuvõttes väheneks kõigil reguleeritud operaatoritel üleminekuperioodi tõttu kõne
lõpetamise hindadest saadav tulu 59 % (379 000 eurot kuue kuu jooksul), kusjuures
puhta PU-LRIC metoodika alusel arvutatud hindade arvutamisel oleks see 91 % (696 000
eurot kuue kuu jooksul). Lisaks märgib EKA, et praegu on telefonivõrgus kõne
lõpetamise hinnad ainult 11,6 % madalamad kõnede mobiilivõrgus lõpetamise
hindadest14, kuid see asümmeetria suureneb, kui kõne lõpetamise hindu hakatakse
arvutama puhta BU-LRIC metoodika alusel, nii et telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad
on kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hindadest 91 % odavamad. Siiski on osutatud, et
oluline on ainult asümmeetria võrkude raames, kuna telefonivõrkude ja
mobiiltelefonivõrkude arendamise ja käigus hoidmise kulud ei ole võrreldavad.
III. HINNANG
Komisjon on EKA teatise ja lisateabe läbi vaadanud ning soovib teha järgmised
märkused:15
Vajadus tagada, et kõigil märkimisväärse turujõuga operaatoritel on
kohustus pakkuda tõhusat juurdepääsu
Komisjon on varem kommenteerinud juurdepääsukohustuse puudumist
väiksematel märkimisväärset turujõudu omavatel operaatoritel (peale Elioni) ja
kiidab heaks, et praeguse meetme eelnõuga kehtestatakse juurdepääsukohustus
kõigile märkimisväärse turujõuga operaatoritele. Siiski palub komisjon EKA-l
lõplikus otsuses paremini põhjendada vajadust diferentseerida juurdepääsu
käsitlevaid kehtestatud parandusmeetmeid, eriti seoses ajaga, mille jooksul võib
reageerida vastastikuse sidumise nõudele. Veel palub komisjon EKA-l ühtlustada
juurdepääsukohustuse sõnastust seoses Elionile ja alternatiivsetele operaatoritele
kehtestatud tehniliste ja majanduslike nõuetega, et vältida meetme eelnõus
esinevat ebamäärasust.
Komisjonile teeb muret, et võttes arvesse 100% turuosa, mis on iseloomulik
kõigile telefonikõnede lõpetamise turu operaatoritele, võidakse teatavatele
operaatoritele leebemate juurdepääsukohustuste kehtestamisega lükata edasi uute
tulijate turule pääsemist. Komisjon palub sellega seoses EKA-l turgu hoolega
jälgida ja muuta vajaduse korral juurdepääsu käsitlevaid parandusmeetmeid, et
ennetada sellist turule sisenemist takistavat käitumist.
14
Komisjon saab aru, et praegu on kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hinnaks ajavahemikul 1. juuli
2013–30. juuni 2014 kehtestatud 1,29 €senti/minut (juhtum EE/2012/1352). Kõnede mobiilivõrgus
lõpetamise uutest hindadest teatati komisjonile hiljuti juhtumi EE/2014/1568 raames. EKA tegi
ettepaneku kasutada võrdlushindu ja kehtestada alates 1. juulist 2014 kõnede mobiilivõrgus lõpetamise
hinnaks 1,10 €senti/minut. Komisjon märkis, et EKA ei ole selleks tõenäoliselt kasutanud valitud
liikmesriikide kõige viimaseid BU-LRIC meetodi alusel arvutatud kõnede mobiilivõrgus lõpetamise
hindu. Seepärast palus komisjon EKA-l kontrollida, kas EKA võrdluseks kasutatud BERECi
võrdlushinnad ikka vastavad puhta BU-LRIC meetodi alusel arvutatud ja riikide reguleerivate asutuste
poolt lõplike otsustega vastu võetud kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hindadele, ning kui see nii ei
ole, vastavalt korrigeerida lõplikus otsuses praegu kavandatud kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hinda
Eestis.
15
Vastavalt raamdirektiivi artikli 7 lõikele 3.
5
ELi nõustamiskorra kohaselt teatatavate parandusmeetmete läbipaistvus ja
järjepidevus
Komisjon saab aru, et Eestis arvutatakse telefonivõrgus kõne lõpetamise hind
tavaliselt kord aastas. Komisjon kordab arvamust, et kulupõhised piirhinnad,
liuggraafikud või mis tahes muul viisil kindlaksmääratavad sidumistasud
kujutavad endast regulatiivseid kohustusi, millele on viidatud raamdirektiivi
artiklis 16 ja mis mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust. Seoses sellega
tuleb meeles pidada, et direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 7 ette nähtud teatisi,
tähtaegu ja konsultatsioone käsitleva komisjoni soovituse kohaselt on
hinnatasemete ning hindade või kulude arvutamise metoodika muutmise puhul
tegemist parandusmeetme olemuse ja ulatuse olulise muutmisega, millel on
märgatav mõju turule, ning seepärast tuleb sellest teatada standardmenetlus
alusel.
Seega palub komisjon EKA-l teatada kõigist otsuse eelnõudest, millega
kehtestatakse kõnelõpetamishinnad märkimisväärse turujõuga operaatoritele
raamdirektiivi artikli 7 lõike 3 alusel.
Veel on komisjon seisukohal, et EKA meetmete eelnõu, mis käsitleb hinnaga seotud
parandusmeetmeid konkreetsetes avalikes telefonivõrkudes kindlaks määratud asukohas
kõne lõpetamise turul, kuulub komisjoni pädevusse, et tagada raamdirektiivi artiklis 7a
sätestatud parandusmeetmete järjepidev kohaldamine. EKA meetmete eelnõuga
rakendatakse raamdirektiivi artiklit 16 ja selle eesmärk on kehtestada juurdepääsu
käsitleva direktiivi artiklites 9–13 sätestatud kohustused.
Komisjon on teatise ja EKA esitatud lisateabe alusel määratlenud järgmised muret
tegevad küsimused:16
Vajadus asjakohase hinnakontrolli järele, mis aitaks tagada, et tarbijad
saaksid tõhusatest kulupõhistest kõnelõpetushindadest maksimaalset kasu.
Kooskõla juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikega 4 ja artikli 13
lõikega 2 koostoimes raamdirektiivi artikliga 8 ja artikli 16 lõikega 4.
Komisjon osutab juurdepääsu käsitleva direktiivi17 artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13
lõikele 2, mille kohaselt peavad riikide reguleerivad asutused i) kehtestama
parandusmeetmed, milles lähtutakse täheldatud probleemi olemusest ning mis on
raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud eesmärke silmas pidades proportsionaalsed ja
põhjendatud, ning ii) hinnakontrollimeetmete kehtestamisel tagama, et valitud
kulukatmismehhanismiga edendatakse tõhusust ja püsivat konkurentsi ning
suurendatakse võimalikult tarbijate kasu. Samuti osutab komisjon raamdirektiivi
artikli 16 lõikele 4, mille kohaselt peavad riikide reguleerivad asutused
kehtestama märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele asjakohased regulatiivsed
kohustused.
16
Vastavalt raamdirektiivi artikli 7 lõikele 3.
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, 7. märts 2002, elektroonilistele sidevõrkudele
ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev
direktiiv), EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.
6
Lisaks soovib komisjon rõhutada, et vastavalt raamdirektiivi artikli 8 lõikele 3
aitavad riikide reguleerivad asutused siseturu arengule kaasa seeläbi, et teevad
üksteisega, komisjoniga ja BERECiga läbipaistvalt koostööd, et tagada mitte
ainult järjekindla reguleerimispraktika areng, vaid ka raamdirektiivi ja
eridirektiivide (mis koos moodustavad reguleeriva raamistiku) järjekindel
kohaldamine.
Konkreetsetes paiksetes telefonivõrkudes häälkõne lõpetamise hulgituru eripära
ning sellest tuleneda võivaid konkurentsi- ja jaotusprobleeme arvestades toonitab
komisjon,18 et eelnimetatud eesmärgid edendada tõhusust ja püsivat konkurentsi,
suurendada võimalikult tarbijate kasu ning aidata kaasa siseturu arengule
saavutataks kõige paremini kulupõhise parandusmeetmega, mis põhineb puhtal
BU-LRIC meetodil. Peale selle on komisjon täheldanud, et kõne telefonivõrgus
lõpetamise hinnad, mis on kehtestatud tõhusal tasemel, loovad operaatoritele
võrdsed konkurentsitingimused, kõrvaldades kõnelõpetusteenuste osutamisel
konkurentsimoonutused telefonivõrkude ja mobiilivõrkude vahel.
Sellega seoses võib komisjon anda soovitusi19 reguleeriva raamistiku ühtse
kohaldamise kohta, et aidata saavutada raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud
eesmärke. See õigus on aktuaalne, kui komisjon on seisukohal, et regulatiivse
raamistiku kohaste ülesannete erinev rakendamine riikide regulatiivsete asutuste
poolt võib luua tõkkeid siseturul. Sellega seoses ja et tagada õigusraamistiku
asjaomaste sätete õige ja ühtne tõlgendamine ning kohaldamine ELis, võttis
komisjon vastu kõnelõpetamishinda käsitleva soovituse, milles sätestatakse ühtne
lähenemisviis, mida riikide reguleerivad asutused peaksid põhimõtteliselt järgima
seoses hinnakontrolli kohustustega kõnede telefoni- ja mobiilivõrgus lõpetamise
hindade puhul.
Vastavalt raamdirektiivi artikli 8 lõikele 2 toetab konkurentsi kõige paremini
kulupõhine parandusmeede, mis põhineb puhtal BU-LRIC meetodil ja
sümmeetrilistel kõnelõpetushindadel, tagades muu hulgas, et kõik kasutajad
saavad maksimaalset kasu valiku, hinna ja kvaliteedi osas. Veel täheldab
komisjon, et kõnelõpetushinnad, mis põhinevad puhtal BU-LRIC meetodil,
aitavad luua operaatoritele võrdsed konkurentsitingimused, kõrvaldades
konkurentsihäired kõnelõpetusturgudel. Kuigi komisjon mõistab, et puhtale BU-
LRIC kuluarvestuse meetodile üleminekuks on vaja aega, on ta seisukohal, et 31.
detsembrini 2012 kestnud kolme ja poole aastane üleminekuperiood oli piisav nii
riikide reguleerivatele asutustele puhtakujuliste BU-LRIC mudelite
kehtestamiseks kui ka operaatoritele oma äriplaanide vastavaks kohandamiseks,
ning tunnistab, et on oluline tagada, et tarbijad saaksid maksimaalset kasu
tõhusatest kulupõhistest kõnelõpetushindadest.
18
Komisjoni talituste töödokumendile (SEC(2009) 600, 7.5.2009) lisatud selgitavas märkuses on öeldud,
et võttes arvesse lõpetamisturgude olemust, mille tunnuseks on ühest küljest kahesuunaline sidumine
ning teisest küljest monopolid kõigil asjakohastel turgudel ja neist lõpetavatele operaatoritele tulenev
stiimul määrata kuludest palju kõrgemaid hindu, on tõhusa tootlikkuse ja jaotamisega seotud
probleemide lahendamiseks ning tarbijatele võimalikult suure heaolu tagamiseks kõige asjakohasem
kehtestada BU-LRIC meetodil põhinevad kulupõhised kohustused. Seepärast kohaldavad riikide
reguleerivad asutused lõpetamishindade kehtestamisel BU-LRIC kulumudelit, et tagada kooskõla
reguleeriva raamistiku nõuetega, eelkõige juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 13 lõikega 2 ehk
nõudega edendada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning suurendada võimalikult tarbijate kasu.
19
Vastavalt raamdirektiivi artiklile 19.
7
Peale selle, võttes arvesse, et kõnelõpetusteenused on kõneliiklusega seotud
teenused, eeldab nende osutamisel efektiivsete kulude määramine puhta BU-
LRIC metoodika alusel, et kõnede telefonivõrgus lõpetamise hinnad peaksid
võimaldama katta ainult need kulud, mis varieeruvad vastavalt lõpetamisliiklusele
ja mida saaks vältida, kui hulgituru kõnelõpetusteenust ei pakutaks enam
kolmandatele isikutele.
Seda arvesse võttes kiidab komisjon heaks, et EKA teeb ettepaneku võtta alates 1.
jaanuarist 2016 telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna arvutamiseks kasutusele
puhta BU-LRIC metoodika, viies sellega oma kuluarvestusmetoodika vastavusse
kõnelõpetushindade soovituses esitatud kulude arvestuse põhimõtetega.
Selle taustal leiab komisjon, et EKA meetme eelnõus esitatud
kuluarvestusmetoodika ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014
ei tundu vastavat õigusraamistiku eespool esitatud põhimõtetele ja eesmärkidele.
Komisjon võtab arvesse EKA selgitust, et üleminekuperioodi on vaja, et anda
märkimisväärse turujõuga operaatoritele võimalus valmistuda kõnede lõpetamse
rakendamiseks oma majandustegevuses ning kasutada alates 1. jaanuarist 2016
puhast BU-LRIC metoodikat. Lisaks põhjendab EKA oma ettepanekut, märkides,
et puhta BU-LRIC meetodi kohaste hindade viivitamatu kohaldamine tooks kaasa
kõnede lõpetamise hindade järsu languse, mis võiks olla märkimisväärse
turujõuga operaatoritele liiga koormav ja seaks ohtu nende
investeerimissuutlikkuse. EKA selgitab, et kavandatud üleminekuperiood ja
kavandatud piirhind põhinevad meetme eelnõu lisas I esitatud tariifide
mõjuhinnangul. Mõjuhinnangu põhjal väheneksid märkimisväärse turujõuga
operaatoritel praeguselt TD HC FDC alusel määratud kõne telefonivõrgus
lõpetamise hinnalt puhta BU-LRIC meetodi alusel arvutatud hinnale üleminekuga
kõnede lõpetamise tulud 91 %. EKA märkis oma vastuses teabenõudele, et ta
võttis üleminekuperioodi ja selle pikkuse ettepanekut tehes arvesse Eesti
majandusolukorra mõju ja seda, et kavandatud meede peab olema piisav ja
võimalikult vähe koormav. Üleminekuperioodi piirhinna kehtestamise korral
väheneksid kõnelõpetusest saadavad tulud kuue kuu jooksul 59 %, mis EKA
arvates oleks proportsionaalsem.
Juba eelmise turu ülevaatamise käigus (juhtum EE/2010/1040) palus komisjon
EKA-l tungivalt oma kuluarvestusmetoodika läbi vaadata ning viia see turu
järgmise ülevaatamise käigus vastavusse lõpetamishindade soovituses esitatud
soovituslike kuluarvestuspõhimõtetega. Samal ajal selgitas EKA oma vastuses
teabenõudele, et proportsionaalsust ja vahendeid arvesse võttes oli sel ajal ülimalt
vähetõenäoline, et soovitatud meetodit oleks hakatud kasutama enne soovituse
punktis 12 sätestatud tähtaega (1. juuli 2014).
Praegusel juhul ei esitanud EKA piisavalt tõendeid, et hindade reguleerimise
üleminekuperioodiga saavutataks raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud
poliitikaeesmärgid, sest see võib tekitada asümmeetrilise turuosa ja liiklusvooga
operaatorite vahel konkurentsihäireid ning tuua kaasa selliste tariifide
kohaldamise tarbijate suhtes, mis põhinevad hulgituru sisenditel, mis ületavad
välditavaid kulusid. Kuigi komisjon mõistab, et mõju lõpetamishindadest
saadavale tulule ei ole märkamatu, usub komisjon, et selle taustal, mida väitis
EKA seoses eelmise turu ülevaatamisega (juhtum EE/2010/1040), nägid Eesti
operaatorid seda ette. Komisjon ei pea sobivaks ega põhjendatuks, et Eesti
operaatoritel on kohanduste tegemiseks lisaaeg, mil nad saaksid jätkata
kulutõhusast hinnast palju kõrgemate hindade nõudmist, mis kahjustab mitte
ainult Eesti, vaid ka nende liikmesriikide tarbijaid, kus kõned algatatakse ning
8
kus operaatorid arvutavad oma hinnad kulupõhiselt.. EKA ei ole näiteks
halduslikele või praktilistele takistustele viidates piisavalt põhjendanud, miks on
üleminekuperioodi vaja pikendada 20 kuud.
Samuti leiab komisjon, et piisavalt ei ole järgitud raamdirektiivi artikli 8 lõiget 4
(millega on nõutud, et riikide reguleerivad asutused toetavad ELi kodanike huve)
ja juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 13 lõiget 2 (millega on nõutud, et riigi
reguleerivad asutused tagavad, et kõigi lubatud kulukatmismehhanismide ja
hinnametoodikate eesmärk on toetada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning
suurendada võimalikult tarbijate kasu). Tegelikult on komisjonil tõsiseid kahtlusi,
kas taotletav täiendav 20 kuu pikkune üleminekuperiood lisaks soovitusega
ettenähtud üleminekuperioodile suurendab tõhusust ja parandab jätkusuutlikku
konkurentsi, suurendades seejuures võimalikult tarbijate kasu ja toetades ELi
kodanike huve. Kahtlused põhinevad eelkõige tõsiasjal, et ELi kodanikud ja
tarbijad saaksid efektiivse operaatori kuludel põhinevatest kõne lõpetamise
hindadest kasu palju hiljem, kui on ette nähtud soovitusega.
Kokkuvõttes on komisjonil tõsiseid kahtlusi seoses kavandatud meetme
ettepaneku vastavusega juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja
artikli 13 lõikele 2 koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega 4.
Tõkked siseturul
EKA kavandatud lähenemisviis viib kõnede telefonivõrgus lõpetamise hinna
tasemele, mis ületab nende liikmesriikide keskmist, kes kasutavad puhast BU-
LRIC metoodikat kooskõlas kõne lõpetamise hindu käsitleva soovitusega20.
Seega tähendab ettepanekus esitatud võrdlushinna kohaldamine kuni 31.
detsembrini 2015, et Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade
absoluutväärtused erinevad märkimisväärselt nende riikide omadest, kus hinnad
arvutatakse vastavalt kõne lõpetamise hindu käsitlevale soovitusele ning
juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2. Vahe
peaksid kinni maksma nende liikmesriikide operaatorid ja ka tarbijad, kust kõne
algatati.
Mis tahes sellised märkimisväärsed erinevused kõne telefonivõrgus lõpetamise
hindades ELis ei moonuta ega piira mitte ainult konkurentsi, vaid kahjustavad
oluliselt ka siseturu arengut, st tekitavad märkimisväärseid tõkkeid siseturul ja on
seega vastuolus raamdirektiivi artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohaste põhimõtete ja
eesmärkidega. Ühtne lähenemisviis kõne telefonivõrgus lõpetamise hindade
kehtestamisel on eriti oluline tagamaks, et reguleerivad asutused ei loo
soodsamaid tingimusi riigisisestele operaatoritele teiste liikmesriikide
operaatorite arvelt, viivitades tahtlikult täielikult kulupõhiste kõne lõpetamise
hindade kehtestamisega.
Eespool nimetatud kaalutlusi arvesse võttes on komisjon praegu seisukohal, et
meetme eelnõu võib tekitada tõkkeid siseturul.
20
Lihtne keskmine 21. märtsi 2014. aasta seisuga 0,1 €senti/minut.
9
Eespool esitatud hinnang kajastab komisjoni esialgset arvamust kõnealuse teatise kohta
ega piira mis tahes seisukohti, mille komisjon võib võtta muude teatatud meetmete
eelnõude kohta.
Komisjon rõhutab, et vastavalt raamdirektiivi artiklile 7a ei võeta konkreetsetes avalikes
telefonivõrkudes kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise Eesti hulgiturgu käsitleva
meetme eelnõud vastu järgmise kolme kuu jooksul.
Soovituse 2008/850/EÜ21konsultatsioonide põhjenduse 17 kohaselt avaldab komisjon
käesoleva dokumendi oma veebisaidil koos teatega, millega kutsutakse kolmandaid
isikuid üles esitama kümne tööpäeva jooksul märkusi käesoleva sügavat kahtlust
väljendava kirja kohta. Komisjon ei pea käesolevas dokumendis sisalduvat teavet
konfidentsiaalseks. Palume Teil kolme tööpäeva jooksul pärast kirja kättesaamist
komisjonile teatada,22 kas Teie arvates sisaldab käesolev dokument ärisaladust
käsitlevate Euroopa Liidu või riiklike eeskirjade kohaselt konfidentsiaalset teavet, mida
soovite dokumendist enne selle avaldamist välja jätta. Teie sellekohane taotlus peab
olema põhjendatud.
Lugupidamisega
komisjoni nimel
Cecilia Malmström
Komisjoni liige
21
Komisjoni soovitus 2008/850/EÜ, 15. oktoober 2008, teatiste, tähtaegade ja konsultatsioonide
kohta, mis on ette nähtud direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 7, ELT L 301, 12.11.2008, lk 23.
22
Taotlus tuleks saata kas e-posti aadressil
[email protected] või faksiga numbril
+32 2 298 87 82.
10
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 15.4.2014
C(2014) 2702 final
Eesti Konkurentsiamet
Auna 6
10317 Tallinn
Eesti
Kontaktisik:
hr Märt Ots
peadirektor
Faks: +372 667 2401
Lugupeetud hr Ots
Teema: Komisjoni otsuse (C(2014) 2445 final, SG-Greffe (2014) D / 5274,
7.4.2014, seoses juhtumiga EE/2014/1572: konkreetses avalikus
telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg
Eestis) parandus
Uurimise teise etapi alustamine vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ
(muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ) artiklile 7a
Eespool nimetatud otsust muudetakse järgmiselt:
(1) 1) II osa 4. punktis („Reguleerivad parandusmeetmed”), lk 5, asendatakse
lause:
(2) „Kokkuvõttes väheneks kõigil reguleeritud operaatoritel üleminekuperioodi tõttu
kõne lõpetamise hindadest saadav tulu 59% (379 000 eurot kuue kuu jooksul),
kusjuures puhta PU-LRIC metoodika alusel arvutatud hindade arvutamisel oleks
see 91% (696 000 eurot kuue kuu jooksul).”
(3) järgmisega:
(4) „Üleminekuperioodi tõttu langeksid kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnad
ligikaudu 59%, mille tulemusel väheneks kuue kuu jooksul kõigil reguleeritud
operaatoritel kõne lõpetamisest saadav puhastulu 583 967 euro võrra, kusjuures
puhta PU-LRIC metoodika alusel arvutatud hindade kohaldamisel oleks kõne
telefonivõrgus lõpetamise hinna langus 91%, mille tulemusel väheneks kuue kuu
jooksul kõne lõpetamisest saadav netotulu 900 355 euro võrra.”
11
(5) 2) III osas („Hinnang”), lk 8, alapealkirja all „Vajadus asjakohase
hinnakontrolli järele, mis aitaks tagada, et tarbijad saaksid tõhusatest
kulupõhistest kõnelõpetushindadest maksimaalset kasu,” asendatakse laused:
„Mõjuhinnangu põhjal väheneksid märkimisväärse turujõuga operaatoritel praeguselt TD
HC FDC alusel määratud kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnalt puhta BU-LRIC
meetodi alusel arvutatud hinnale üleminekuga kõnede lõpetamise tulud 91%.”
„Üleminekuperioodi piirhinna kehtestamise korral väheneksid kõnelõpetusest saadavad
tulud kuue kuu jooksul 59%, mis EKA arvates oleks proportsionaalsem.”
„Kuigi komisjon mõistab, et mõju lõpetamishindadest saadavale tulule ei ole märkamatu,
... .”
järgmistega:
„Mõjuhinnangu põhjal väheneksid märkimisväärse turujõuga operaatoritel praeguselt TD
HC FDC alusel määratud kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnalt puhta BU-LRIC
meetodi alusel arvutatud hinnale üleminekuga kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnad
91%.”
„Üleminekuperioodi piirhinna kehtestamise korral väheneksid kõne telefonivõrgus
lõpetamise hinnad kuue kuu jooksul 59%, mis EKA arvates oleks proportsionaalsem.”
„Kuigi komisjon mõistab, et mõju lõpetamishindadest saadavale puhastulule ei ole
märkamatu, ... .”
Lugupidamisega
Komisjoni nimel
Neelie KROES
Asepresident
12
BoR (14) 65
BEREC Opinion on
Phase II investigation
pursuant to Article 7a of Directive 2002/21/EC as amended by
Directive 2009/140/EC:
Case EE/2014/1572
The market for call termination on individual public telephone
networks provided at a fixed location (Market 3) in Estonia
22 May 2014
BoR (14) 65
Table of Contents
1. EXECUTIVE SUMMARY ............................................................................................................. 3
2. INTRODUCTION .......................................................................................................................... 3
3. BACKGROUND ............................................................................................................................ 4
4. ASSESSMENT OF THE SERIOUS DOUBTS ......................................................................... 4
5. CONCLUSIONS............................................................................................................................ 8
2
BoR (14) 65
1. EXECUTIVE SUMMARY
On 7 March 2014, the Commission registered a notification by the Estonian Regulatory
Authority, Estonian Competition Authority (ECA), concerning the market for call termination
on individual public telephone networks provided at a fixed location.
With regards to the price control obligation, ECA proposes to move away from the currently
applied TD HCA FDC cost model regime. ECA proposes to introduce a pure BU-LRIC FTR
by 1 January 2016 based on a benchmarked approach. ECA finds it proportionate to provide
a transitory period before implementing this particular benchmark by imposing reasonable
and appropriate prices in the period between 1 July 2014 - 31 December 2015.
On 7 April 2014 the Commission sent a serious doubts letter opening a phase II investigation
pursuant to Article 7a of Directive 2002/21/EC as amended by Directive 2009/140/EC.
Commission’s doubts concern compliance with Articles 8(4) and 13(2) of the Access
Directive and Article 16(4) of the Framework Directive, in particular the need for an
appropriate price control ensuring that customers derive maximum benefits in terms of
efficient cost-based termination rates and concern Article 8(2) and (3) of the Framework
Directive, in particular the creation of a considerable barrier to the single market.
On the basis of the economic analysis set out in this Opinion, BEREC considers that the
Commission’s serious doubts are mostly justified.
BEREC suggests that, in order to comply with the Recommendation, as well as the
Framework Directive and the Access Directive, ECA should set the FTRs at pure BU-LRIC
level at the earliest convenience possible.
2. INTRODUCTION
On 7 March 2014, the Commission registered a notification by the Estonian Regulatory
Authority, Estonian Competition Authority (ECA), concerning the market for call termination
on individual public telephone networks provided at a fixed location. On 17 March 2014, a
request for information (RFI) was sent to ECA, and a response was received on 24 March
2014.
The Commission initiated a phase II investigation, pursuant to Article 7a of Directive
2002/21/EC as amended by Directive 2009/140/EC, with a serious doubts letter on 7 April
2014. In accordance with the BEREC rules of procedure an Expert Working Group (EWG)
was established immediately after that date with the mandate to prepare an independent
BEREC opinion on the justification of the Commission’s serious doubts on the case.
On 14 April 2014 the EWG sent its initial list of questions to ECA. Answers were received
from ECA on 21 April 2014.
The EWG then met with ECA on 23 April in The Hague. During this meeting the EWG
gathered further information and clarification on its initial queries.
3
BoR (14) 65
A draft opinion was finalized on 15 May 2014 and a final opinion was presented and adopted
by a majority of the BEREC Board of Regulators on 22 May 2014. This opinion is now issued
by BEREC in accordance with Article 7a(3) of the Framework Directive.
3. BACKGROUND
Previous notifications
The market for call termination on individual public telephone networks provided at a fixed
location in Estonia was previously notified to and assessed by the Commission under case
EE/2010/10401. ECA defined the market as national in scope and identified ten operators
with SMP.
Current notification and the Commission’s serious doubts
Similarly to its first round market review (EE/2010/10401), ECA proposed to impose
remedies on Elion (the incumbent) and on ANOs. 2 The regulatory obligations include: i)
access, ii) non-discrimination, iii) transparency (including the publication of a reference offer),
and iv) price control and cost accounting as well as (v) accounting separation.
With regards to the price control obligation, ECA proposes to move away from the currently
applied TD HCA FDC cost model regime. Instead, ECA proposes to introduce a pure BU-
LRIC FTR based on a benchmark. However, since the current benchmark, as calculated by
ECA would result in a drop in FTRs of about 91%, from the current national level of 1.14
€cents /minute to 0.107 €cents/minute, ECA finds it proportionate to bridge the limit by
instead imposing reasonable and appropriate prices in the period between 1 July 2014 - 31
December 2015.
The Commission has serious doubts that an extensive transitory period will help to promote
efficiency and sustainable competition while maximising consumer benefits and promoting
the interests of EU citizens. The Commission concludes that the price difference would be
incurred at the expense of the operators, and eventually consumers, in the Member States
from where the calls originate. The Commission therefore considers that the draft measure
would create barriers to the internal market.
4. ASSESSMENT OF THE SERIOUS DOUBTS
On 7 April 2014, the Commission sent a serious doubts letter opening a phase II
investigation pursuant to Article 7a of Directive 2002/21/EC as amended by Directive
2
Elion Enterprises AS (Elion), Elisa Eesti AS (Elisa), Televõrgu AS (Televõrgu), OÜ Eleks Telefon
(Eleks Telefon), Linxtelecom Estonia OÜ (Linxtelecom), ProGroup Holding OÜ (ProGroup Holding),
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), OÜ Top Connect (Top Connect), AS Starman
(Starman), AS STV (STV).
4
BoR (14) 65
2009/140/EC. Commission’s doubts concern compliance with Articles 8(4) and 13(2) of the
Access Directive and Article 16(4) of the Framework Directive, in particular the need for an
appropriate price control ensuring that customers derive maximum benefits in terms of
efficient cost-based termination rates and concern Article 8(2) and (3) of the Framework
Directive, in particular the creation of a considerable barrier to the single market.
4.1 Need for an appropriate price control ensuring that customers derive
maximum benefits in terms of efficient cost-based termination rates
Appropriate costing methodology
Concerns of the Commission
The Commission observed that the costing methodology proposed in ECA’s draft measure
for the period of 1 July 2014 – 31 December 2015 does not appear to comply with the
principles and objectives set out in the Regulatory Framework.
ECA’s position
ECA explained that an immediate application of pure BU-LRIC rates would lead to a sharp
decline in the price of call termination. The effect analysis carried out by ECA showed that a
shift to pure BU-LRIC rates from the currently imposed FTR based on TD HC FCD would
result in a 91% drop in FTRs for the SMP operators. ECA also considered communications
operator investments according to the Access Directive, Article 13(1) and (52) of the ESS 3
whereby the SMP operator should be able to earn a reasonable profit on adequate capital,
and hence proposed a transitory period between 1 July 2014 – 31 December 2015.
BEREC opinion
BEREC agrees with the Commission’s serious doubts. The cost methodology presented by
ECA for the transitory period between 1 July 2014 – 31 December 2015 is not in line with the
principles and objectives set out in the Regulatory Framework, especially the
Recommendation on termination rates, and therefore the Commission’s serious doubts in
this regard are justified. On the basis of Article 19(2) of the Framework Directive NRAs have
the possibility not to follow a recommendation. Where a national regulatory authority chooses
not to follow a recommendation, it shall inform the Commission giving the reasoning for its
position. According to BEREC, ECA has not provided sufficient reasoning to be able to
deviate from the recommendation.
BEREC notes that the application of pure BU-LRIC rates might lead to a decline in the price
of call termination, but the calculations presented by ECA showed that
i) the percentage of the fix call termination turnover from total turnover of the
SMP-operators providing services on Market 3 in Estonia is 0,6 %, in 2012
and 2013 respectively, and
ii) the profit decrease due to the introduction of pure BU-LRIC would have
amounted to minus 2.76 % in 2012, and minus 3.7 % in 2013.
5
BoR (14) 65
These percentages do not appear to be particularly severe and thus may not jeopardise the
business activities, e.g. investment capabilities of the SMP-operators. BEREC believes that a
pure LRIC costing methodology is consistent with Article 13(1) of the Access Directive and
may allow an undertaking to earn a reasonable rate of return on capital employed. BEREC
would like to point out that the Estonian SMP-operators were able to reach reasonable profits
in the previous years when they were able to charge termination rates calculated by ECA
using TD HCA FCD cost model although ECA was urged by the Commission to reconsider
its cost accounting methodology in its previous round of market review.
Justification of an additional 18 months transitory period
Concerns of the Commission
In the previous round of market review, notified under case EE/2010/1040, the Commission
urged ECA to reconsider its cost accounting methodology and to align it with the
recommended cost accounting principles of the Termination Rates Recommendation in its
next round market review.
The Commission´s Recommendation on the regulatory Treatment of Fixed and Mobile
Termination Rates in the EU was adopted in May 2009. The Commission recognized that a
certain period of time was required for the transition to the relevant pure BU-LRIC cost
model, and it considered that a transition period of three and a half years, until 31 December
2012, was sufficiently long, both for NRAs to put in place pure BU-LRIC models and for
operators to adapt their business plans accordingly.
In the present case, ECA did not present sufficient evidence that an additional period of
adjustment of 18 months is needed, i.e. 31 December 2015 instead of 1 July 2014 according
to the Recommendation. Although the Commission understands that the impact on
termination rates revenues would not be insignificant, the Commission believes that this is
something that the Estonian operators have foreseen in light of what was communicated by
ECA in relation to the former market review (case EE/2010/1040).
Furthermore, the Commission considers that Articles 8(4) of the Framework Directive – which
requires NRAs to promote the interests of EU citizens - and Article 13(2) of the Access
Directive — which requires NRAs to ensure that the chosen cost recovery mechanism serves
to promote efficiency, sustainable competition and the maximization of consumer benefits —
have not been adequately followed. In fact, the Commission has serious doubts that the
request for an extensive transitory period of 18 months, in addition to the transitional period
already foreseen in the Recommendation, will help to promote efficiency and sustainable
competition while maximising consumer benefits and promoting the interests of EU citizens.
ECA’s position
According to ECA a transitory period is needed in order to provide an opportunity for the
SMP operators to prepare the implementation of call termination for their economic activities
on 1 January 2016 using the pure BU-LRIC methodology.
6
BoR (14) 65
ECA further justifies its proposal by stating that an immediate application of pure BU-LRIC
rates would lead to a sharp decline in the price of call termination, which could be too
cumbersome for SMP operators and would jeopardize their investment capabilities.
According to ECA it would be too burdensome for the operators if ECA would comply with
the Recommendation as of 1 July, 2014, as it would result in heavily decreased fixed call
termination revenues.
BEREC opinion
Considering that the Recommendation has been known to both NRAs and operators for 5
years, BEREC questions the ECA need for additional 18 months, until 31 December 2015,
for transition to a pure BU-LRIC cost model.
In BEREC´s opinion, this is a development that the operators in Estonia should have been
able to prepare since the Recommendation was adopted in 2009. Furthermore, ECA was
already in the 2010 market review asked by the Commission to align with the Termination
Rates Recommendation in its next round market review.
Even if such an extra time frame could be explained, BEREC supports the Commission´s
view that ECA has not provided sufficient justification as to the reasons why this additional
transitory period would be needed.
In order to comply with the Recommendation, as well as the Framework Directive and the
Access Directive, BEREC would suggest ECA to set the FTRs at pure BU-LRIC level at the
earliest convenience possible. The longer the operators in Estonia can continue to charge
termination rates above the cost efficient rate, the longer it will take to achieve efficiency and
sustainable competition in EU.
4.2 Creation of barriers to the internal market
Concerns of the Commission
The approach proposed by ECA results in a higher level of fixed termination rates than the
average FTR in those six Member States which employ a pure BU-LRIC methodology. The
Commission concludes that the price difference would be incurred at the expense of the
operators, and eventually consumers, in the Member States from where the calls originate.
Moreover, considerable asymmetries in fixed termination rates within the EU would not only
distort and restrict competition but have a significant detrimental effect on the development of
the internal market, i.e. create a considerable barrier to the single market, and, therefore,
result in a violation of the principles and objectives of Article 8(2) and (3) of the Framework
Directive. The Commission therefore considers that the draft measure would create barriers
to the internal market.
BEREC’s Assessment
BEREC has so far commented eight cases, where fixed termination rates have been set by
alternative methodologies, than the one recommended by the Commission. In all cases,
except the Latvian case (LV/2014/1538), BEREC has agreed with the Commission that the
7
BoR (14) 65
draft measures set by the national regulators would have created barriers to the internal
market.
BEREC notes that Estonia has the third smallest telecoms market in the EU and 1.3 million
inhabitants. During the investigation, the Estonian Competition Authority provided information
showing that 50% of the incoming international phone calls in Estonia are from the EU
Member States. The total amount of calls from the EU is only 25 million minutes a year.
The approach proposed by ECA could create significant barriers to the internal market.
However, taking into consideration the size of the Estonian fixed telephony market and the
small share of international calls from the EU countries the impact of the draft decision on the
internal market would be limited.
5. CONCLUSIONS
On the basis of the economic analysis set out in section 3 above, BEREC considers that the
Commission’s serious doubts regarding the draft decision of the Estonian Regulatory
Authority on compliance with Articles 8(4) and 13(2) of the Access Directive and Article 16(4)
of the Framework Directive, in particular the need for an appropriate price control ensuring
that customers derive maximum benefits in terms of efficient cost-based termination rates
and concern Article 8(2) and (3) of the Framework Directive, in particular the creation of a
considerable barrier to the single market - as expressed in the EC’s letter to ECA of 7 April
2014 – are mostly justified.
BEREC questions the ECA need for additional 18 months, until 31 December 2015, for
transition to a pure BU-LRIC cost model. Even if such an extra time frame could be
explained, BEREC supports the Commission´s view that ECA has not provided sufficient
justification as to the reasons why this additional transitory period would be needed.
BEREC considers the barriers to the internal market created by the proposed measure of the
ECA to be limited.
In the light of the Commission’s serious doubts and the argumentation above, BEREC would
recommend ECA, in order to comply with the Recommendation, as well as the Framework
Directive and the Access Directive, to set the FTRs at pure BU-LRIC level at the earliest
convenience possible. The longer the operators in Estonia can continue to charge
termination rates above the cost efficient rate, the longer it will take to achieve efficiency and
sustainable competition in EU.
8
Sisaldab ärisaladust
Tehnilise Järelevale Ameti 21.10.2014 „Telefonivõrgus
kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks määramata jätmise“ otsuse eelnõu
Lisa 1
Hinnakontrolli kohustuse kehtestamisega kaasnev mõju sideettevõtjate
kõne lõpetamisega seotud tuludele ja teistele makstavatele tasudele
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) tegi otsuse eelnõu punktis 6.6.3. ettepaneku
kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele (MTE) hinnakontrolli kohustus, millest
tulenevalt langeb telefonivõrgus kõne lõpetamise hind.
Alljärgnevalt on analüüsitud hinnakontrolli kehtestamisega kaasnevat mõju MTE-de
sidumisliikluse tuludele telefonivõrgus kõne lõpetamise hindasid (edaspidi ka sidumishinnad)
ja –mahtusid (edaspidi ka sidumisliikluse mahud) aluseks võttes. Võrreldes Konkurentsiameti
06.03.2014 koostatud telefonivõrgus kõne lõpetamise turu otsuse eelnõu lisa 1-ga on
käesolevas otsuse eelnõus lisas 1 uuendatud eelnimetatud analüüsi aluseks olevaid andmeid:
06.03.2014 otsuse eelnõus lisas 1 kasutatid 2013 I pa kõne lõpetamise mahtusid ja 2013 aasta
lõpus kehtinud kõne lõpetamise hindasid, käesolevas otsuse eelnõus 2013 kogu aasta kõne
lõpetamise mahtusid ja 2014 aasta juulis kehtivaid kõne lõpetamise hindasid.
Tabelist 1 nähtub, et hetkel rakenduvaid sidumishindasid ja sidumisliikluses mahtusid ning
suundasid arvestades, on telefonivõrgus kõne lõpetamise turu MTE-de kõne lõpetamisest
saadavad tulud aastas ca 416 000 € suuremad (vt tabeli 1 rida nr 14), võrreldes tasudega, mis
makstakse teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise eest teiste sideettevõtjate sidevõrkudes.
Uute hinnakontrolliga seotud kohustuste rakendamisega kaasnev telefonivõrgus kõne
lõpetamise hinna märkimisväärne langus vähendab telefonivõrgus kõne lõpetamise eest
saadavaid tulusid. Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendumisel
muutuvad teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamise tulud ca 1 220 000 € võrra
aastas väiksemaks, kui teistele sideettevõtjatele makstavad kõne lõpetamise tasud (vt tabeli
rida nr 20).
Seega, võrreldes kehtiva hinnaga, kaasneb Euroopa keskmise BU pure LRIC piirhinna
rakendumisega teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamise tulude ja teistele
makstavate kõne lõpetamise tasude vahe vähenemine aasta lõikes ca -1 640 000 € võrra (vt
tabeli rida 22).
Kõige rohkem väheneb teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamiste tulude ja teistele
makstavate kõne lõpetamise tasude vahe Elionil. BU pure LRIC põhise piirhinna
rakendamisega väheneb Elioni jaoks teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamiste
tulude ja teistele makstavate kõne lõpetamise tasude vahe aastas ca 1 487 000 € võrra, mis
võib vähendada ettevõtte kasumit enne tulumaksustamist kuni ca -6% (võttes võrdluse aluseks
Elioni 2013 aasta kasumi enne maksustamist).
Samas on mobiiltelefonivõrgu operaatoritel, erinevalt telefonivõrgu operaatoritest, hetkel
rakenduvaid sidumishindasid ja sidumisliikluse mahtusid ning -suundasid arvestades kõne
lõpetamisest saadavad tulud aastas -316 000 € võrra väiksemad (vt tabeli rida nr 26),
võrreldes tasudega, mis makstakse teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise eest teiste
sideettevõtjate sidevõrkudes.
Uute hinnakontrolliga seotud kohustuste rakendamine, millega kaasneb telefonivõrgus kõne
lõpetamise hinna märkimisväärne langus, vähendab telefonivõrgus kõne lõpetamise eest
makstavaid tasusid sedavõrd, et mobiiltelefonivõrkudes kõne lõpetamisest saadavad tulud
muutuvad BU pure LRIC põhise piirhinna korral ca 621 000 € aastas suuremaks (vt tabeli rida
nr 27) , kui teistele sideettevõtjatele makstavad kõne lõpetamise tasud. Seega kaasneb BU
pure LRIC põhise piirhinna rakendumisega (võrreldes hetkel rakenduva hinnaga) teistelt
sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamise tulude ja teistele makstavate kõne lõpetamise
tasude vahe suurenemine aasta lõikes ca 937 000 € võrra (vt tabeli rida nr 28). Seega teenivad
telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna langusega täiendavat tulu mobiiltelefonivõrgu
operaatorid läbi teistele telefonivõrgu operaatoritele makstavate kõne lõpetamise tasude
vähenemise tõttu. Telefonivõrgu operaatorid seevastu kaotavad tulusid. Hetkel on
mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad suhteliselt sümmeetrilised.
Võrreldes mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindadega, on telefonivõrgus kõne
lõpetamise hinnad ca - 5,5% madalamad. Pärast BU pure LRIC põhiste piirhindade
rakendamist suureneb asümmeetria telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade
vahel. Telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on siis mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise
hindadest madalamad ca -90%.
Siinjuures tuleb selgitada, et sümmeetria tuleb tagada eraldi telefonivõrgu operaatorite vahel
ja eraldi mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahel, kuna telefoni- ja mobiiltelefonivõrkude
rajamise ja opereerimise kulud ei ole omavahel samaväärsed. Telefonivõrgu ja
mobiiltelefonivõrgu omavaheline sümmeetria tagamine ei teeni konkurentsi arengut ja
tarbijate heaolu, kuna tehnoloogilistest eripäradest tulenevalt on nimetatud sidevõrkudes
liiklusega seotud lisanduvad kulud ehk kulud, mis kaasatakse kõne lõpetamise teenuse hinda
märkimisväärselt erinevad. Seetõttu viib kõne lõpetamiste hindade sümmeetria telefoni- ja
mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahele konkurentsi kahjustava olukorrani, kus olenevalt
sümmeetrilise hinna suurusest, saavad telefonivõrgu operaatorid ülemäärast ja ebaõiglast
(võrreldes mobiiltelefonivõrgu operaatoritega) tulu, kui telefonivõrgus kõne lõpetamise
liiklusega lisanduvad kulud on väiksemad, kui rakendatav hind. Mobiiltelefonivõrgu
operaatorid kannaksid aga ebaõiglast kahjumit, kui mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise
liiklusega lisanduvad kulud on suuremad, kui rakendatav hind.
TJA analüüsis ka MTE-de kõne lõpetamise teenuste osutamise tulude ja tarbimisega seotud
väljamaksete muutumist seoses Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna
varasema (01.02.2015) rakendamisega. TJA leiab, et seoses 06.03.2014 otsuse eelnõu
tagasivõtmisega jäi alates 01.07.2014 rakendamata ülemineku piirhind, mille tulemusel on
MTE-del võimalus ca täiendavad 7 kuud (01.07.2014 – ca 01.02.2015) rakendada kõrgeid TD
HCA FDC metoodikal põhinevaid kõne lõpetamise tasusid, mis omakorda võimaldab teenida
täiendavat tulu, mis tasakaalustab varasemast (01.02.2015 senise 01.01.2016 asemel) BU pure
LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamisest tekkiva tulude languse. Seetõttu on MTE-de
kogu kahju varasema BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamisest ca -400 € (vt
tabeli rida nr 29), mis on väga marginaalne suurus arvestades, et käesoleva hinnatasemel on
MTE-de kõne lõpetamise liikluse 2013 aasta kogu tulude maht ca 416 000 € (vt tabeli 1 rida
nr 14).
Elion Eleks Elisa Eesti Linx- Top Connect
Ettevõtted AS Telefon OÜ AS telecom Starman AS STV AS OÜ Kokku aastas
Sidevõrkudesse algatatud ja sidevõrkudes lõpetatud minutid 2013
Algatatud kõneminutite
1. Teistesse telefonivõrkudesse 40 011 040 122 196 7 755 321 997 440 38 102 528 9 806 404 6 611 919 103 406 848
maht teistesse
2. Eesti mobiiltelefonivõrkudesse 53 344 546 4 427 9 045 973 226 271 1 073 167 536 510 2 067 169 66 298 063
sidevõrkudesse 3. Rahvusvahelistesse sidevõrkudesse 17 193 506 2 192 1 466 461 215 159 1 972 942 2 152 167 2 264 377 25 266 804
4. Lõpetatud kõneminutite maht teistest sidevõrkudest kokku 199 438 789 144 169 16 865 881 2 097 198 39 878 816 14 540 954 6 198 114 279 163 921
5. sh. lõpetatud kõneminutite maht mobiiltelefonivõrkudest 88 420 813 N/A 4 321 157 60 726 4 258 136 1 761 217 1 663 984 100 486 033
6. Lõpetatud min. - algatatud min. 88 889 697 15 354 -1 401 874 658 328 -1 269 821 2 045 873 -4 745 351 84 192 206
Sidevõrkudes kõne lõpetamise hinnad
7. Kehtiv telefonivõrgus kõne lõpetamise hind (3 minuti keskmine riiklikul tasandil) 0,0104 0,0104 0,0104 0,0104 0,0104 0,0104 0,0104 0,0104
8. 19.11.20013 otsuse kavandis esitatud telefonivõrgus kõne lõpetamise ülemineku
piirhind (riiklik tasand) 0,0047 0,0047 0,0047 0,0047 0,0047 0,0047 0,0047 0,0047
9. Kavandatav telefonivõrgus kõne lõpetamise piirhind BU pure LRIC (riiklik tasand) 0,0011 0,0011 0,0011 0,0011 0,0011 0,0011 0,0011 0,0011
10. Eesti mobiiltelefonivõrkudes kõne lõpetamise hind 0,0110 0,0110 0,0110 0,0110 0,0110 0,0110 0,0110 0,0110
11. Rahvusvahelistes sidevõrkudes keskmine kõne lõpetamise hind 0,0270 0,0270 0,0270 0,0270 0,0270 0,0270 0,0270 0,0270
Kehtivate telefoniõrgus kõne lõpetamise hindade alusel sidevõrkude vahelise
liikluse aasta tulud ja väljamaksed
12. Teistele operaatoritele tehtavad väljamaksed kõnede lõpetamise eest nende
sidevõrgus 1 467 129 1 379 219 755 18 672 461 341 165 997 152 641 2 486 914
13. Teistelt operaatoritelt saadav tulu kõnede lõpetamise eest enda sidevõrgus 2 074 163 1 499 175 405 21 811 414 740 151 226 64 460 2 903 305
14. Kõne lõpetamisest saadav tulu - kõne lõpetamise eest tehtud väljamaksed 607 034 121 -44 350 3 139 -46 601 -14 771 -88 181 416 391
19.11.2013 otsuse kavandis esitatud telefoniõrgus kõne lõpetamise ülemineku
piirhinna alusel sidevõrkude vahelise liikluse aasta tulud ja väljamaksed
15. Teistele operaatoritele tehtavad väljamaksed kõnede lõpetamise eest nende
sidevõrgus 1 239 067 682 175 550 12 986 244 156 110 100 114 953 1 897 495
16. Teistelt operaatoritelt saadav tulu kõnede lõpetamise eest enda sidevõrgus 937 362 678 79 270 9 857 187 430 68 342 29 131 1 312 070
17. Kõne lõpetamisest saadav tulu - kõne lõpetamise eest tehtud väljamaksed -301 704 -5 -96 281 -3 129 -56 726 -41 758 -85 822 -585 424
Kavandatava telefoniõrgus kõne lõpetamise BU pure LRIC metoodika põhise
piirhinna alusel sidevõrkude vahelise liikluse aasta tulud ja väljamaksed
18. Teistele operaatoritele tehtavad väljamaksed kõnede lõpetamise eest nende
sidevõrgus 1 093 826 239 147 398 9 366 105 844 74 503 90 952 1 522 128
19. Teistelt operaatoritelt saadav tulu kõnede lõpetamise eest enda sidevõrgus 213 400 154 18 046 2 244 42 670 15 559 6 632 298 705
20. Kõne lõpetamisest saadav tulu - kõne lõpetamise eest tehtud väljamaksed -880 427 -84 -129 352 -7 122 -63 174 -58 944 -84 320 -1 223 422
21. Sidevõrkude vahelise liiklusega seotud aasta kulude kasv telefonviõrgus
kõne lõpetamise 19.11.2013 otsuse kavandis esitatud ülemineku piirhinna korral
võrreldes kehtiva telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnaga
908 738 125 51 930 6 269 10 125 26 987 -2 359 1 001 815
22. Sidevõrkude vahelise liiklusega seotud aasta kulude kasv telefonviõrgus
kõne lõpetamise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna korral võrreldes
kehtiva telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnaga 1 487 461 205 85 002 10 261 16 573 44 173 -3 861 1 639 813
23. Mobiiltelefonivõrkude operaatorite aasta tulud kõne lõpetamisest 586 790 49 99 506 2 489 11 805 5 902 22 739 729 279
24. Mobiiltelefonivõrkude operaatorite aasta väljamaksed kõnede algatamisel
telefonivõrkudesse kehtiva telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna korral
919 576 ei ole teada 44 940 632 44 285 18 317 17 305 1 045 055
25. Mobiiltelefonivõrkude operaatorite aasta väljamaksed kõnede algatamisel
telefonivõrkudesse BU pure LRIC põhise telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna
korral 94 610 ei ole teada 4 624 65 4 556 1 885 1 780 107 520
26. Mobiiltelefonivõrkude operaatorite aasta tulud telefoni- ja
mobiiltelefonivõrkude vahelisest liiklusest kehtiva telefonivõrgus kõne
lõpetamise hinna korral -332 786 ei ole teada 54 566 1 857 -32 480 -12 415 5 433 -315 825
27. Mobiiltelefonivõrkude operaatorite aasta tulud telefoni- ja
mobiiltelefonivõrkude vahelisest liiklusest BU pure LRIC põhise telefonivõrgus
kõne lõpetamise hinna korral 492 180 ei ole teada 94 882 2 424 7 249 4 017 20 958 621 710
28. Mobiiltelefonivõrkude tulu telefonivõrgus kõne lõpetamise kehtiva hinna
asendamisega BU pure LRIC põhise hinnaga
824 966 ei ole teada 40 316 567 39 728 16 432 15 525 937 535
29. Kahju mis tekib 19.11.2013 otsuse kavandis esitatud ülemineku piirhinna
rakendamise loobumisest (01.07.2014 - 31.12.2015) ja BU pure LRIC metoodika
põhise piirhinna varajasem rakendamine 01.02.2015 (01.01.2016 asemel)
-399 0 -23 -3 -4 -12 1 -439
Tabel 1. MTE-de telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade ja teenuse osutamiste mahtude ning sellest tulenevate
tulude võrdlus