dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Väljaminev kiriAvalik

Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu otsuse eelnõu rahvusvahelisele konsultatsioonile saatmine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 21. oktoober 2014
Viit
14-1075-007
Registreeritud
21. oktoober 2014
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Euroopa Komisjon
Funktsioon
22S Sideteenuste ja -võrkude arendamine ja järelevalve ning sideteenuste konkurentsi soodustamine (2014-2017) (Suletud)
Sari
22-6S Turuanalüüsi läbiviimisega seotud dokumendid (Suletud)
Toimik
14-1075
Vastutaja
Peeter Lutsoja (Sideturu osakond)

Failid

  • 📎16.10.2014 T3 Otsuse eelnõu_ II ring_CONF.pdf954 KB
  • 📎16.10.2014 T3 Otsuse eelnõu Lisa 1_ Hinnaregulatsiooni mõju analüüs_II ring_CONF.pdf346 KB
  • 📎16.10.2014 T3 Otsuse eelnõu Lisa 2_EK otsus seoses juhtumiga EE_2014_1572_II ring_NON CONF.pdf103 KB
  • 📎16.10.2014 T3 Otsuse eelnõu Lisa 3_Euroopa Sideameti (BEREC) seisukoht_II ring_NON CONF.pdf72 KB
  • 📎16.10.2014 T3 Otsuse eelnõu Lisa 4. Siseriikliku konsultatsiooni tulemus_II ring_CONF.pdf693 KB

Sisu (failidest)

SISALDAB ÄRISALADUST Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse eelnõu Tehnilise Järelevalve Amet 21. oktoober 2014 1 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................... 2 1. OTSUSE EELNÕU KOKKUVÕTE.................................................................................. 4 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................... 6 2.1. Üldine õiguslik raamistik ................................................................................................ 7 2.2. ESS muudatused .............................................................................................................. 9 2.3. Koostöö Konkurentsiametiga ....................................................................................... 11 2.4. Riigisisene konsulteerimine ......................................................................................... 11 2.5. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega ............................................................................................... 12 3. TURU PIIRITLEMINE ..................................................................................................... 12 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid ..................................................................... 12 3.1.1. Turu piiritlemise õiguslik alus................................................................................ 12 3.1.2. Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted ................................................................ 13 3.1.3. Turgude seotus ....................................................................................................... 14 3.1.4. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted......................................... 15 3.2. Asjakohase turu piiritlemine: konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg ... 16 3.2.1. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse määratlemine .................................. 16 3.2.2. Turgude seotus ....................................................................................................... 18 3.2.3. Teenuse asendatavuse analüüs ............................................................................... 18 3.2.3.1. Nõudlusepoolne asendatavus .............................................................................. 18 3.2.3.1.1. Tagasihelistamise palve .................................................................................... 19 3.2.3.1.2. Võrkude vaheline kõne asendamine võrgusisese kõnega................................. 19 3.2.3.1.3. Võimalus asendada telefonikõne mobiiltelefonikõnega. ................................. 20 3.2.3.1.4. Telefonikõne asendamine internetipõhise (VoIP) kõnega ............................... 20 3.2.3.2. Pakkumisepoolne asendatavus ............................................................................ 24 3.2.3.3. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus ja SSNIP-testi rakendamise hindamine24 3.3. Turuosalised .................................................................................................................. 25 3.4. Asjakohase turu piiritlemine: geograafiline käibimisala ............................................... 27 3.5. Järeldus: asjakohane turg ............................................................................................. 27 4. TURUANALÜÜS ............................................................................................................... 28 4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted .................................................................................. 28 4.2. Turu ülevaade ja ajalugu ............................................................................................... 30 4.2.1. Ülevaade telefoniteenuste jaemüügiturust ............................................................. 30 4.3. Turujõu hindamine ........................................................................................................ 31 4.3.1. Turuosad ................................................................................................................. 31 4.3.2. Ettevõtjate üldine suurus ........................................................................................ 32 4.3.2.1. Sidevõrgu infrastruktuur ..................................................................................... 32 4.3.2.2. Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri ............................................................ 34 4.3.2.3. Kõne lõpetamise teenuse osutamise mahud ........................................................ 36 4.3.2.4. Järeldused ............................................................................................................ 38 4.3.3. Tasakaalustav ostja jõud......................................................................................... 38 4.3.4. Sisenemistõkked ..................................................................................................... 40 4.4. Konkurentsiprobleemid piiritletud turgudel .................................................................. 41 4.4.1. Võimalikud konkurentsiprobleemid ....................................................................... 41 4.4.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ja hindade analüüs .................................. 41 4.4.3. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine ........... 44 4.4.4. Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid ................................... 44 6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk ................................................................................. 46 2 6.2. Kohustuste kehtestamise alused .................................................................................... 46 6.3. Juurdepääsu kohustused ................................................................................................ 47 6.3.1. Juurdepääsu kohustuste eesmärk ............................................................................ 47 6.3.2. Juurdepääsu kohustuste kehtestamine ................................................................... 48 6.3.3. Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon .............................................. 49 6.4. Mittediskrimineerimise kohustus .................................................................................. 53 6.4.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk ........................................................... 53 6.4.2. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine .................................................. 53 6.4.3. Mittediskrimineerimise kohustuse motivatsioon ................................................... 54 6.5. Läbipaistvuskohustus .................................................................................................... 55 6.5.1. Läbipaistvuskohustuse eesmärk ............................................................................. 55 6.5.2. Läbipaistvuskohustuse kehtestamine .................................................................... 55 6.5.3. Läbipaistvuskohustuse kehtestamise motivatsioon ................................................ 56 6.6. Hinnakontrolli kohustus ................................................................................................ 58 6.6.1. Hinnakontrolli kohustuste eesmärk ja alused ......................................................... 58 6.6.2. Hinnakontrolli kohustuste kehtestamise motivatsioon ........................................... 60 6.6.2.1. TD HCA FDC metoodika kasutamisest loobumine ............................................ 62 6.6.2.2. BU pure LRIC metoodika põhine kõne lõpetamise piirhinna arvestamine ........ 68 6.6.3. Hinnakontrolliga seotud kohustuste kehtestamine ................................................ 73 6.6.4. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine .......... 75 6.6.5. Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu suurendamine ................................................................................................................... 76 6.6. Kohustuste kehtivus turu analüüsi läbiviimise perioodi pikendamisel ........................ 77 6.7. Kohustuste täitmise tähtaeg ........................................................................................... 77 6.8. Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusest nr 8.3-11/10-001 tulenevate märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste lõppemine. .......................................................................... 77 1. OTSUSE EELNÕU KOKKUVÕTE 01.07.2014 jõustus elektroonilise side seaduse muudatus, mille tulemusel viidi Konkurentsiameti pädevuses olevad elektroonilise side turgude regulatsiooni funktsioonid Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse. Seega alates 01.07.2014 viib elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi Tehnilise Järelevalve Amet. 3 18.11.2013 koostas Konkurentsiamet „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ kavandi ning tegi ettepaneku tunnistada sideettevõtjad Elion Ettevõtted AS, Elisa Eesti AS, OÜ Eleks Telefon, GoNetwork OÜ, Linxtelecom Estonia OÜ, AS Starman, OÜ Top Connect, AS STV, ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning jätta sideettevõtjad ProGroup Holding OÜ ja Televõrgu AS telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata. Konkurentsiamet viis eelnimetatud otsuse kavandi riigisisese konsulteerimise läbi 19.11.2013 - 20.12.2013. Konkurentsiametisse laekus riigisisese konsulteerimise lõpptähtpäevaks vastulause kolmelt sideettevõtjalt. Riigisisesel konsulteerimisel esitatud arvamusi on lähemalt käsitletud 06.03.2014 otsuse eelnõu lisas1 2, kus Konkurentsiamet on esitanud oma seisukohad esitatud ettepanekutega arvestamise või arvestamata jätmise kohta ühes põhjendusega. Lisaks selgus riigisisese konsultatsiooni käigus ning täiendavalt läbiviidud turuanalüüsi raames, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja staatusele vastab ka OÜ Teqli Telecom. Seetõttu kaasati OÜ Teqli Telecom sarnaselt ülalnimetatud sideettevõtjatega telefonivõrgus kõne lõpetamise turu osaliste koosseisu. 06.03.2014 koostas Konkurentsiamet eelnimetatud otsuse kavandist ja riigisisese konsultatsiooni tulemustest lähtudes „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ eelnõu 2 ning teavitas sellest Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid. Euroopa Komisjon leidis (kokkuvõtvalt) oma 07.04.2014 otsuses3, et Euroopa Komisjonil on tõsiseid kahtlusi seoses 06.03.2014 otsuse eelnõus kavandatud hinnakohustuse vastavusega juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2 koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega 4. Eelkõige kahtles Euroopa Komisjon, kas taotletav täiendav 20 kuu pikkune üleminekuperiood Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamine lisaks Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituses 4 Euroopa Liidus püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta ettenähtud üleminekuperioodile suurendab tõhusust ja parandab jätkusuutlikku konkurentsi, suurendades seejuures võimalikult tarbijate kasu ja toetades Euroopa Liidu kodanike huve. Kahtlused põhinevad eelkõige tõsiasjal, et Euroopa Liidu kodanikud ja tarbijad saaksid efektiivse operaatori kuludel (see on BU pure LRIC metoodika põhistel kuludel) põhinevatest kõne lõpetamise hindadest kasu palju hiljem, kui on ette nähtud eelnimetatud Komisjoni 1 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_lisa_2_Siseriik liku_konsultatsiooni_tulemus_01_09_2014.docx 2 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_III_ring.pd f 3 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lopetami ne_fiks_vorgus/III_2._EE-2014-1572_Adopted_with_corrigendum_public_EN.pdf 4 ET L/124, 20.05.2009 67-74; http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2009.124.01.0067.01.EST 4 soovitusega. Nimetatud Euroopa Komisjoni seisukohast on toodud põhjalikum ülevaade käesoleva otsuse eelnõu punktis 6.6.2.2. Veel palus Euroopa Komisjon ühtlustada juurdepääsukohustuse sõnastust seoses Elionile ja alternatiivsetele operaatoritele kehtestatud tehniliste ja majanduslike nõuetega, et vältida meetme eelnõus esinevat ebamäärasust. Vastav sõnastuse paranduse on sisse viidud käesolevas otsuse eelnõu punktis 261. Turu piiritlemise ja turuanalüüsi läbiviimise osas Euroopa Komisjon 06.03.2014 otsuse eelnõu kohta vastuväiteid ei esitanud. Samuti teavitas Euroopa Komisjon oma 07.04.2014 otsuses Konkurentsiametit, et on alustanud 06.03.2014 otsuse eelnõu osas vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 7a menetluse. 22.05.2014 esitas Euroopa Sideamet (BEREC) oma seisukoha5 seoses Euroopa Komisjoni 07.04.2014 otsusega ja leidis kokkuvõtvalt, et Euroopa Komisjoni tõsised kahtlused Konkurentsiameti 06.03.2014 otsuse eelnõu vastavuse osas juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2 koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega 4 on enamasti põhjendatud. Konkurentsiamet leidis läbiviidud analüüsi tulemusel ja Euroopa Komisjoni ning Euroopa Sideameti poolt avaldatud seisukohti arvestades, et kavandatavate hinnakohustuste osas on tekkinud vajadus nende ümberhindamiseks ning 25.06.2014 võttis Konkurentsiamet oma 06.03.2014 otsuse eelnõu kooskõlas Euroopa Komisjoni 15.10.2008 soovituse 2008/850/EÜ punktiga 19 tagasi6. 01.09.2014 koostas Tehnilise Järelevalve Ameti uue „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ kavandi ja viis läbi siseriikliku konsultatsiooni, mis kestis 01.09.2014 – 01.10.2014. Käesolevas otsuse eelnõu lisas 4 esitab TJA seisukohad ja põhjendused nimetatud siseriikliku konsulteerimise raames esitatud arvamuste arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Võrreldes 06.03.2014 otsuse eelnõuga on Tehnilise Järelevalve Amet muutnud telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnakohustusi, eelkõige Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamise tähtaegasid (otsuse eelnõu punktides 6.6 koos alapunkidega). Käesolevas dokumendis on Tehnilise Järelevalve Amet piiritlenud kooskõlas elektroonilise side seaduse 5. peatükiga konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu, teostanud piiritletud sideteenuse turul konkurentsiolukorra analüüsi ning tuvastanud selle tulemusena, et sideteenuse turul ei toimi konkurents. Sellest tulenevalt on Tehnilise Järelevalve Amet välja selgitanud piiritletud sideturul märkimisväärset turujõudu omavad sideettevõtjad. Turu piiritlemise tulemusel on Tehnilise Järelevalve Amet jõudnud järeldusele, et iga üksiku telefonioperaatori telefonivõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi turuna. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turg hõlmab kõnede lõpetamist konkreetse sideettevõtja sidevõrgus ning muid tooteid ja teenuseid, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks. Eestis eksisteerivad sideettevõtjate Eesti Telekom AS, Elisa Eesti AS, OÜ Eleks Telefon, GoNetwork OÜ, Linxtelecom Estonia OÜ, AS Starman, OÜ Top Connect, AS STV, OÜ 5 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_BEREC_opinion_phase_II_art_7a_EE2014_1572.pdf 6 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lopetami ne_fiks_vorgus/III_T3_telefoniv6rgus_k6nel6petamise_tagasiv6tmise_taotlus_EE_2014_1572.pdf 5 Teqli Telecom ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus üleriigilised telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turud. AS EMT (edaspidi EMT), Elion Ettevõtted AS ja AS Eesti Telekom (edaspidi Eesti Telekom) ühinesid7 1.septembril 2014. Ühinemise tulemusena liitusid AS EMT ja Elion Ettevõtted AS Eesti Telekom AS-ga. Ühisettevõtte ärinimeks sai AS Eesti Telekom, kasutusele jäid nii EMT kui Elioni kaubamärgid. EMT ja Elioni poolt klientide ja koostööpartneritega sõlmitud lepingud, samuti kõik muud õigused ja kohustused ning varad läksid ühinemise tulemusena üldise õigusjärgluse alusel üle AS-ile Eesti Telekom. Käesolevas dokumendis kasutatakse lisaks AS-i Eesti Telekom ärinimele selguse ja järjepidevuse huvides endiselt ka nimetust Elion. Tehnilise Järelevalve Amet hindas turuanalüüsi raames telefonivõrgus kõne lõpetamise turu konkurentsiolukorda erinevate kriteeriumite alusel ning leidis, et sellel turul ei toimi konkurents. Samuti, et piiritletud turul omavad nimetatud sideettevõtjad märkimisväärset turujõudu. Tehnilise Järelevalve Amet teeb ettepaneku tunnistada need sideettevõtjad telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Tulenevalt piiritletud sideteenuse turul kindlaks tehtud konkurentsiprobleemidest ja nende lahendamise vajadusest, teeb Tehnilise Järelevalve Amet ettepaneku kehtestada sideettevõtjatele Eesti Telekom AS, Elisa Eesti AS, OÜ Eleks Telefon, GoNetwork OÜ, Linxtelecom Estonia OÜ, AS Starman, OÜ Top Connect, AS STV, OÜ Teqli Telecom ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus järgmised kohustused: • juurdepääsu kohustused vastavalt otsuse eelnõu punktile 6.3.2.; • mittediskrimineerimise kohustuse vastavalt otsuse eelnõu punktile 6.4.2.; • läbipaistvuskohustus vastavalt otsuse eelnõu punktile 6.5.2. • hinnakontrolli kohustused vastavalt otsuse eelnõu punktile 6.6.3. 2009. aastal tunnistati telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks ProGroup Holding AS ja Televõrgu AS. Läbiviidud turu piiritlemise käigus selgus, et need sideettevõtjad enam telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust ei osuta. Tehnilise Järelevalve Amet teeb ettepaneku jätta ProGroup Holding OÜ ja Televõrgu AS telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata. 2. SISSEJUHATUS Mõisted ja lühendid TJA – Tehnilise Järelevalve Amet MTE – märkimisväärse turujõuga ettevõtja ESS – elektroonilise side seadus 8 Euroopa Sideamet9 - The Body of European Regulators for Electronic Communications (BEREC) 7 https://www.elion.ee/infoportaal/uudised/27846/%5B%C3%84RI%5D+EMT%2C+Elioni+ja +Eesti+Telekomi+%C3%BChinemine+on+j%C3%B5ustunud 8 RT I, 29.06.2014, 19, https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014019?leiaKehtiv 9 http://berec.europa.eu/ 6 06.03.2014 otsuse eelnõu10 – Konkurentsiameti 06.03.2014 koostatud „Telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse“ eelnõu Komisjoni soovitus11 - Euroopa Komisjoni soovitus Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta Raamdirektiiv12 - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta Juurdepääsudirektiiv13 - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitus14 - Euroopa Komisjoni 2007. aasta soovituses „Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta“ Telefonivõrgus kõne lõpetamise turg - konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg Eesti Telekom – AS Eesti Telekom Elion – Elion Ettevõtted AS Elisa – Elisa Eesti AS Eleks Telefon – Elekts Telefon OÜ GoNetwork – GoNetwork OÜ Linxtelecom - Linxtelecom Estonia OÜ Top Connect - OÜ Top Connect Tele2 – Tele2 Eesti AS Telset – Telset AS Telefant – Telefant AS Televõrgud – Televõrgu AS Delvi Telecom – Delvi Telecom OÜ Teqli Telecom - OÜ Teqli Telecom ProGroup Holding - ProGroup Holding OÜ RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus 2.1. Üldine õiguslik raamistik 1. 2005. aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side seadus (edaspidi ESS), millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva 10 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_III_ring.pd f 11 ET L/124, 20.05.2009 67-74; http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2009.124.01.0067.01.EST 12 http://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?qid=1413368531399&uri=CELEX:02002L0021-20091219 13 http://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?qid=1413369021881&uri=CELEX:02002L0019-20091219 14 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 – 0069. 7 raamistiku15, mille eesmärgiks oli ühtsustada elektroonilise side valdkonna regulatsiooni Euroopa Liidus liikmesriikides. 2. Raamistiku kohaselt peavad Euroopa Liidu liikmesriigi reguleerivad asutused viima regulaarselt piiritletud sideteenuste turgudel läbi konkurentsiolukorra analüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa Komisjoni soovitustest ja suunistest16 ning Euroopa Kohtu otsustest (ESS § 43 ja 44). 3. Aastatel 2005 – 2007 viis Sideamet kooskõlas raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3 elektroonilise side turgudel läbi turuanalüüsid (esimene turuanalüüside läbiviimise etapp). 4. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Sideamet Euroopa Komisjoni soovitusest17 „Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta“, mille lisas defineeriti 18 elektroonilise side turgu. 5. 31.12.2007 lõpetas Sideamet oma tegevuse ning tema ülesanded jagati Konkurentsiameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Alates 1. jaanuarist 2008 viis elektroonilise side turgudel turuanalüüse läbi Konkurentsiamet, kes alustas teist turuanalüüside läbiviimise etappi 2008. aasta septembris. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni 2007. aasta soovituses „Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta“18 (edaspidi Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitus) lisas 1 toodud elektroonilise side turgude loetelust (7 turgu). 6. 2011. aastal alustas Konkurentsiamet kolmanda turuanalüüside läbiviimise etapiga. 7. 01.07.2014 jõustus elektroonilise side seaduse muudatus, mille tulemuse viidi Konkurentsiameti pädevuses olevad elektroonilise side turgude regulatsiooni funktsioonid TJA pädevusse. Seega alates 01.07.2014 viib elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi TJA. 8. Käesoleva otsuse eelnõuga piiritletakse Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa 1 punktis 3 nimetatud konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg ning piiritletud turul viiakse läbi turuanalüüs. Eelnevalt on 15 Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi 2002. a direktiivist 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning neljast eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja - teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (“eridirektiivid”). 16 Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) (Text with EEA relevance) http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2002:165:0006:0031:EN:PDF . 17 http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1413443577109&uri=CELEX:32003H0311 18 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 – 0069. 8 Sideamet ja Konkurentsiamet sarnasel turul viinud läbi turuanalüüsid 2007. ja 2010. aastal. 9. 2010. aastal läbiviidud turuanalüüsi raames tunnistati nimetatud turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Televõrgud, Linxtelecom Eesti, Top Connect, RIKS ja ProGroup Holding. 10. Kui turuanalüüsist tuleneb, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul toimib konkurents, koostab TJA ESS § 44 lõige 7 kohaselt otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. 11. Kui TJA turuanalüüsi käigus tuvastab, et konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul konkurents ei toimi ning nimetatud turul tegutsevad sideettevõtjad omavad eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, määratakse sideturul kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ning kooskõlas ESS-is sätestatud alustega kehtestatakse neile asjakohased valdkonnaspetsiifilised kohustused. 12. 2011. aastal jõustunud ESS muudatustega võeti Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid19 2009/140/EÜ ja 2009/136/EÜ, millega muudeti EL-i elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku direktiive. Direktiivide muutmise peamisteks eesmärgiks oli kohandada elektroonilist side turge reguleerivat raamistikku selliselt, et reguleerimine, kus see on vajalik, oleks nii sideettevõtjate kui ka riigi reguleerivate asutuste jaoks tõhus ja paindlik. Samuti oli eesmärgiks toetada innovatsiooni ning tehnoloogia arengut ja - neutraalsust. 13. Järgmises otsuse eelnõu punktis 2.2. on ära toodud peamised valdkonnaspetsiifilisel reguleerimist puudutavad direktiivide 2009/140/EÜ ja 2009/136/EÜ ülevõtmisest tulenevad ESS muudatused, mis on asjakohased ka telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru kontekstis. 2.2. ESS muudatused 14. Kui 25.05.2011 kehtinud ESS § 44 järgi pidi Konkurentsiamet teostama piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul, siis ESS muudatuste kohaselt võib TJA nimetatud kolmeaastast perioodi pikendada. Seda juhul, kui TJA on turuanalüüside läbiviimise perioodi pikendamisest Euroopa Komisjoni teavitanud ning Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest sellele vastuväiteid esitanud (ESS § 44 lg 1). 15. TJA on kohustatud turuanalüüsi läbi viima ka lühema perioodi jooksul kui Euroopa Komisjon muudab turgude loetelu puudutavat soovitust. Sellisel juhul teostab TJA sideteenuse turu puhul, millest TJA ei ole Euroopa Komisjoni varem teavitanud, turuanalüüsi kahe aasta jooksul alates muudetud soovituse vastuvõtmisest (ESS § 44 lg 11). 19 1) parema õigusloome direktiiv 2009/140/EÜ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta; 2) kodaniku õiguse direktiiv 2009/136/EÜ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta. 9 16. ESS § 48 muudatuste kohaselt peab TJA lisaks Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide sideturu regulaatoritele teavitama ESS § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse eelnõust ka 2009. aastal loodud Euroopa Sideametit (inglise keeles Body of European Regulators for Electronic Communications, lühendatult BEREC)20. 17. Täiendavalt ESS-i lisatud § 481 sätestab TJA konsulteerimise korra Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga juhuks, kui tegemist on märkimisväärsele turujõuga ettevõtjale kohustuste rakendamisega. 18. ESS § 50 lõike 1 punktis 1 täiendati märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seonduvat kohustust, mille kohaselt peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja avaldama ka tingimused, mis piiravad juurepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele. Täiendus viidi sisse juurdepääsu direktiivi artikli 9 lõike 1 alusel eesmärgiga muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt kehtestatud sidumise ja juurdepääsu tingimused huvitatud sideettevõtjatele veelgi kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. 19. ESS § 51 lõike 1 muudatuse kohaselt asendati vaskpaarile juurdepääsu võimaldamise kohustus täieliku ja jagatud kliendiliinile ning alamkliendiliinile juurdepääsu osutamise kohustusega. Muudatus oli tingitud asjaolust, et vaid ühel kindlal tehnoloogial baseeruvad vaskpaari ja alamvaskpaari mõisted on tehnoloogia arengust tingituna minetanud oma aktuaalsuse ning neid asendavad tehnoloogiliselt neutraalsed mõisted kliendiliin ja alamkliendiliin. Samuti kustutati ESS-st läbivalt vaskpaari ja alamvaskpaari mõisted. 20. ESS § 51 lõike 1 punktis 12 sätestatud täiendava kohustuse puhul peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja võimaldama juurdepääsu seotud teenustele. Seotud teenuse kui uue mõiste definitsioon on toodud ESS § 2 punktis 471, mille kohaselt on seotud teenus elektroonilise side võrgu või elektroonilise side teenuse osutamisega seotud teenus, mis võimaldab või toetab elektroonilise side teenuste osutamist nimetatud võrgu või teenuse kaudu. Seotud teenus on muu hulgas numbri transleerimine, tingimusjuurdepääsusüsteem ja elektrooniline programmijuht ning identifitseerimise, asukoha ja kohaloleku teenus. 21. ESS § 52 lg 2 muudatuse kohaselt on TJA kohustatud soodustama sideettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, mis aitavad kaasa laiaulatusliku ja kiirema lairiba (andmeside) ühenduse jõudmisele lõppkasutajani. Samuti peab TJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjale hinnakontrolliga seonduvate kohustuste kehtestamisel arvestama, et ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased kõnealuse konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. 22. ESS § 55 sätestatud uued alused võimaldavad märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada kohustuse tagada funktsioonipõhine eraldamine. Funktsioonipõhine eraldamine võimaldab parandada konkurentsi elektroonilise side turgudel ning vähendada oluliselt diskrimineerimise ajendeid. Funktsioonipõhise eraldamise kohustuse kehtestamiseks peab TJA saama Euroopa Komisjoni nõusoleku ning selleks eelnevalt teostama põhjaliku analüüsi, mis muuhulgas peab sisaldama ka funktsioonipõhise kohustuse kehtestamisega kaasneva mõju prognoosi TJA ja ettevõtja tegevusele. 20 2 ESS-is on Euroopa Sideameti definitsioon toodud § 44 lg 1 . Täpsemalt on Euroopa Sideameti ülesanded toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1211/2009 art 3, ELT L 337, 18.12.2009, lk 1- 10. 10 23. Alates 25.05.2011 on ESS § 56 sätestatud ka võimalus ja tingimused vertikaalselt integreeritud ettevõtja vabatahtlikuks eraldamiseks ning ESS § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena (ESS § 63 lg 8). 2.3. Koostöö Konkurentsiametiga 24. ESS § 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad TJA ja Konkurentsiamet elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel ja järelevalve teostamisel igakülgset koostööd ning võivad vajaduse korral vahetada omavahel asjakohast teavet. 25. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või määramata jätmise otsuse kavandi edastab TJA seisukoha saamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiameti seisukohad kajastatakse otsuse eelnõu lisas ja otsuse punktis „Riigisisene konsulteerimine“ all. 2.4. Riigisisene konsulteerimine 26. Kui turuanalüüsi läbiviimisel leitakse, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab TJA otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta (ESS § 44 lõige 7). Kui tuvastatakse, et sideteenuse turul konkurents ei toimi ning turul on sideettevõtja, kes omab märkimisväärset turujõudu, koostab TJA otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kohta (ESS § 46 lõige 1). 27. Vastavalt ESS §-le 46 koostas Konkurentsiamet 18.11.2013 telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi ning viis läbi otsuse kavandi riigisisese konsulteerimise 19.11.2013 - 20.12.2013. Konkurentsiametisse laekus riigisisese konsulteerimise lõpptähtpäevaks vastulause kolmelt sideettevõtjalt. Konkurentsiameti 18.11.2013 otsuse kavandi riigisisesel konsulteerimisel esitatud arvamusi on lähemalt käsitletud eelnevas otsuse eelnõu lisas21 2. Nimetatud otsuse kavandi alusel koostati 06.03.2014 otsuse eelnõu22 ja teavitati sellest Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid. Euroopa Komisjon 23ja Euroopa Sideamet 24(BEREC) leidsid (kokkuvõtvalt), et esinevad tõsiseid kahtlusi seoses 06.03.2014 otsuse eelnõus kavandatud hinnakohustuse vastavusega juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2 koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega 4. Konkurentsiamet leidis 21 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_lisa_2_Siseriik liku_konsultatsiooni_tulemus_01_09_2014.docx 22 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_III_ring.pd f 23 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_2._EE-2014- 1572_Adopted_with_corrigendum_public_EN.pdf 24 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_BEREC_opinion_phase_II_art_7a_EE2014_1572.pdf 11 läbiviidud analüüsi tulemusel ja Euroopa Komisjoni ning Euroopa Sideameti poolt avaldatud seisukohti arvestades, et kavandatavate hinnakohustuste osas on tekkinud vajadus nende ümberhindamiseks ning võttis 25.06.2014 otsuse eelnõu tagasi25. TJA koostas uue otsuse kavandi ja viis läbi uue riigisisesele konsulteerimise 01.09.2014 – 01.10.2014. Uuel riigisisesel konsulteerimisel esitatud arvamuste käsitlused on esitatud käesoleva otsuse eelnõu lisas 4. 28. Oma seisukoha esitas ka Konkurentsiameti, kes teatas, et ei oma otsuse kavandi suhtes vastuväiteid. 2.5. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega 29. Kooskõlas ESS § 48 ning raamdirektiivi artikliga 7 peab TJA informeerima Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust. 30. Euroopa Komisjon hindab asjakohase sideturu piiritlemist kooskõlas Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituses- ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes sätestatuga. Samuti hindab Euroopa Komisjon, kas ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise- või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine on kooskõlas Euroopa ühtse turu arengu ning EL õigusega. 31. Raamdirektiivi artikli 7 lõike 5 kohaselt peab riigi reguleeriv asutus võtma konsulteerimise käigus Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ning liikmesriikide sideturu regulaatorite esitatud arvamusi võimalikult suurel määral arvesse. Koostatud otsus edastatakse Euroopa Komisjonile. 3. TURU PIIRITLEMINE 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid 3.1.1. Turu piiritlemise õiguslik alus 32. Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte (st kas ettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega sellel turul turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab neil sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest), piiritleb TJA esmalt kooskõlas ESS §-ga 43 sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala. 33. Vastavalt ESS § 43 lõikele 1 peab TJA piiritlema sideteenuste turud kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning juhindudes Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitusest, turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. 25 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_tu rud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/III_T3_telefoniv6rgus_k6nel6petamise_tagasiv6tmise_tao tlus_EE_2014_1572.pdf 12 34. Piiritletava sideteenuse turg sätestatakse Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas 1. 35. Kooskõlas ESS § 43 lõikega 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3, toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidega 9 ja 36, on TJA õigus piiritleda sideteenuse turg erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga. Üldjuhul peab TJA aga juhinduma Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas 1 esitatud turgude määratlusest. 36. Kooskõlas suuniste punktiga 34 piiritletakse otsuses toote- ja teenuseturg ning selle geograafiline käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes sätestatud kriteeriumitest. 3.1.2. Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted 37. Euroopa Liidu konkurentsiõiguses väljakujunenud põhimõtete kohaselt piiritletakse kaubaturg konkreetse analüüsitava toote või teenuse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemise kaudu (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 38 ja 39). 38. Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu konkurentsiõiguse-alasele kohtupraktikale26 hõlmab asjakohase turu koosseis kõiki tooteid või teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad. Samuti, mis sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka turu nõudluse ja pakkumise konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Seejuures ei ole tooted, mis on vaid vähesel määral vahetatavad või asendatavad, sama turu osaks. 39. Nõudlusepoolse asendatavusena on turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 44 ja 51 kohaselt käsitatav olukord, kus kaks või enam toodet on kasutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel piisaval määral vahetatavad või asendatavad. Omavahel asendatavad tooted või teenused loetakse vastavalt suuniste punktile 44 sama turu koosseisu kuuluvaks. Seega, võttes arvesse suuniste alajaotuses 2.2.1.1. sätestatut, hinnatakse nõudlusepoolse asendatavuse puhul seda, mil määral kasutajad on valmis asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse teise toote või teenusega. 26 Euroopa Kohtu 14. novembri 1996. a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL 1996, lk I-0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri 1980. a otsus kohtuasjas 31/80: L’Oréal; EKL 1980, lk 03775, lõik 25; Euroopa Kohtu 9. novembri 1983. a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983, lk 03461, lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli 1991. a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon; EKL 1991, lk I-03359; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni 1997. a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé Ladbroke vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi 2000. a otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25. oktoobri 2001. a otsus kohtuasjas C-475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I- 08089, lõik 33; Euroopa Kohtu 21. veebruari 1973. a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can vs. Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari 1979. a otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik 23. 13 40. Pakkumispoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised teenuseosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete kuludeta oma tootmise ümber korraldama nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet või teenust (mis väljendab kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate turuletulekus). 41. Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpoteetilise monopolisti testi27 (edaspidi SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) teenuse hinda (eeldusel, et selline hinnatõus ei ole lühiajaline) ning läbimüük hinnatõusu tulemusena kasumit mõjutaval määral ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide arvu vähenemine, kuna nad hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised teenused asendusteenustena kaasata asjakohase turu koosseisu. 42. SSNIP-testi rakendatavust nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemisel turul tuleb hinnata konkreetsest turuolukorrast lähtudes ning võtta arvesse neid võimalikke asendusteenuseid, mis võivad pakkuda analüüsitavatele teenustele samaväärseid teenuseid. SSNIP-test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. 43. SSNIP-test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates on hüpoteetilisele monopolistile püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa vähenemine (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; kui muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema turuosa kaotamise korral)28. Seega võib SSNIP-testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalsed asendustooted ning arvestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral ning hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab sellist turuosa kaotust kompenseerida. 44. SSNIP-testi rakendamise vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 otsustab TJA kaalutlusõiguse alusel. SSNIP test ei ole ainus ega primaarne toote- ja teenuseturgude piiritlemise metoodika, vaid on üks võimalik viis turu piiritlemiseks. SSNIP-test on asendatavuse hindamise metoodika edasiarendus, mida kasutatakse vaid juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist asendavad. Kui TJA jõuab asendatavuse hindamise metoodikat kasutades järeldusele, et konkreetsel sideteenuse turul asjakohaste teenustele ja toodetele asendustooteid ega -teenuseid ei eksisteeri, siis SSNIP-testi läbiviimine ei osutu võimalikuks ega vajalikuks. 45. Teine põhimõte, millest TJA lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise neutraalsuse printsiip (ESS § 40 lõige 3). Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näitajaid, mis on seotud ennekõike toote funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga ning spetsiifiline tehnoloogiline lahendus ei oma olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse eristamine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, 27 tuntud ka kui SSNIP-test. SSNIP - Small but Significant Non-Transitory Increase in Price (väike, ent märkimisväärne püsiv hinnatõus). 28 p1*q1-p2*q2>=0 ehk p1*q1-p1(1+t)*q1(1+l)>=0 ehk l>=-t/(1+t ), kus p1 on hind enne ja p2 on hind pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja l on müügikoguse muutus. 14 omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise neutraalsuse printsiibi rakendamine tähendab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata. 3.1.3. Turgude seotus 46. Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1., punktid 84 ja 85). 47. Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, kus toodetakse asjakohasel turul olulise toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjakohasel turul toodetud toode või teenus on sisendiks). Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava turuga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. 48. Horisontaalselt seotud turud jagunevad muuhulgas: põhiklientuuri kaudu seotud turud - tooted ja teenused on suunatud samale sihtgrupile kui asjakohase turu tooted; puuduliku asendaja kaudu seotud turud – tooted või teenused ei ole asjakohase turu toodete otsesteks asendajateks, kuid pakuvad asjakohasele turule siiski teatud konkurentsi; üksteist täiendavad turud – seotud turu tooted või teenused täiendavad asjakohasel turul pakutavaid tooteid või teenuseid. 49. Turgude seotuse väljaselgitamine võib olla oluline nii turu piiritlemisel, kui ka turuanalüüsi läbiviimisel. Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul, kui seosed nende kahe turu vahel on sellised, et turujõud ühel turul võib kanduda üle teisele, suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; vt ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1. Leverage of market power). Samuti aitab turgude seotuse analüüs kaasa toodete ja teenuste asendatavuse hindamisele. 50. Eeltoodut arvesse võttes leiab TJA, et asjakohaste sideturgude piiritlemiseks ja analüüsimiseks on vajalik hinnata analüüsi kaasatud ettevõtjate tegevust ka asjakohaste sideturgudega lähedalt seotud turgudel. 3.1.4. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted 51. Pärast konkreetse toote- või teenuse turu piiritlemist on järgmiseks toiminguks konkreetse turu geograafilise ulatuse piiritlemine. Pärast teenuse- või toote turu geograafilise mõõtme defineerimist saab TJA hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. 52. Vastavalt ESS § 43 lõikele 2 võib TJA sideteenuse geograafilise käibimisalana piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad. Sama põhimõte on välja toodud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu 15 hindamise suuniste punktis 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu praktikas29: ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest. 53. Turu geograafilise käibimisala piiritlemiseks ei ole nõutav, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiuslikult homogeensed - piisab sarnasusest või piisaval määral esinevast homogeensusest. Ühise turu käibimisalasse ei kuulu seega need piirkonnad, kus konkurentsitingimused leitakse olevat heterogeensed30. 54. Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja õiguslike või muude regulatiivsete instrumentide nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 59). 3.2. Asjakohase turu piiritlemine: konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg 3.2.1. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse määratlemine 55. Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 3 määratletakse turuna, mille riiklik sideregulaator peab piiritlema eesmärgiga kindlaks teha, kas piiritletud sideteenuse turul toimib efektiivne konkurents, konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise (edaspidi ka telefonivõrgus kõne lõpetamise turg). 56. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu puhul on tegemist hulgimüügituruga, ehk sisendturuga teenuse osutajatele, kes omakorda pakuvad tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele ning teistele sideettevõtjatele. Peamiselt toodetakse nimetatud turul sisendeid telefoniteenuste jaeturgudel tegutsevatele sideettevõtjatele, kuid lisaks osutatakse teenuseid ka mobiiltelefoniteenuse osutajatele ning välisriikide sideettevõtjatele. Seega on nimetatud turu koosseisu kuuluvate teenuste puhul tegemist teenustega, ilma milleta ei ole erinevate sidevõrkude vahel lõppkasutajale kõneteenuse osutamine võimalik. 57. Telefonivõrgus kõne lõpetamise puhul on tegemist siseneva kõneliiklusega, kus teise võrguteenust osutava sideettevõtja sidevõrgus algatatud kõne antakse üle sidumispunktis ning lõpetatakse kõnet lõpetava sideettevõtja sidevõrgus. Sisenev kõneliiklus ehk kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti (ESS § 2 punkt 19). Kõne edastamist telefonivõrgus iseloomustab alljärgnev joonis 1. 29 Euroopa Kohtu 14. veebruari 1978. a otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik 44; 322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri 1988. a otsus kohtuasjas 247/86: Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.Komisjon, op. cit. lõik 102. 30 Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission, [2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56). 16 Transiit Riiklik jaam Sidumine ja juurdepääs Kõne DLU/ Kohalik Kohalik DLU/ RSS jaam jaam RSS Algatamine Lõpetamine Joonis 1. Kõne edastamine telefonivõrgus. 58. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turg hõlmab konkreetse operaatori telefonivõrku sissetulevat kõneliiklust ning kõiki sidumistooteid ja teenuseid, mis on vajalikud, et osutada nimetatud teenust teistele teenuseosutajatele. Kõne lõpetamise teenuse osutamiseks vajalikud tugiteenused võivad olla näiteks sidumispunkti avamine ning hooldus, ühise/üldise signaliseerimiskanali loomine (selle muutmine ja hooldus) ning muud tooted ja teenused, mis võivad olla vajalikud siseneva kõneliikluse toimimiseks. 59. Nii teenusepakkuja vajadus pakkuda oma lõppkasutajatele kvaliteetset teenust kui ka tema ESS § 32 lõikest 1 tulenev kohustus tagada, et kliendi alustatud kõned lõpetatakse kliendi poolt soovitud kohas (ehk kohustus tagada numbrite valitavus)31 tingivad selle, et telefonivõrguoperaator peab teiselt operaatorilt ostma kõne lõpetamise teenust. Kõne lõpetamine mõnes teises sidevõrgus ei täida lõppkasutaja jaoks sama eesmärki. Lõppkasutajale teenust osutaval operaatoril ega ühelgi teisel sideettevõtjal ei ole tehnoloogilistest piirangutest tulenevalt võimalik teise teenuseosutaja telefonivõrgus kõnesid lõpetada. 60. Kuna kõne eest maksab helistav pool (nn „helistaja maksab“ ehk kehtib calling party pays põhimõte, edaspidi CPP põhimõte), ei saa helistav lõppkasutaja ise ega talle teenust osutav operaator mõjutada seda, kuhu võrku kõne suundub. CPP põhimõtte tõttu saab konkreetsesse võrku suunduva kõne tehnilistest põhjustest tingituna lõpetada ainult see operaator, kelle võrku kõnet algatav (helistav) lõppkasutaja soovib helistada. Kehtestatud sidumiskohustused ning ESS-ist tulenev kohustus tagada numbri valitavus, ei võimalda teistele operaatoritele kõne lõpetamise teenuse ostmisest keelduda. 31 ESS § 32 lg 1 kohaselt peab sideettevõtja peab tagama, et kliendi alustatud kõned Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud kõikidele numbritele ja lühinumbritele, samuti Eestis kasutatavatele Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space – ETNS) 3883 kuuluvale numbrile ning rahvusvahelistele tasuta numbritele (Universal International Freephone Numbers – UIFN), lõpetatakse kliendi soovitud kohas, kui kõnet lõpetav sideettevõtja on teinud selle tehniliselt võimalikuks või kui kõnet lõpetav sideettevõtja ei ole rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt ESS §-le 98. 17 61. Kuna otsuse eelnõus piiritletakse telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügiturgu, tuleb ennekõike hinnata hulgiteenuse asendusteenuseid. Lõppkasutajate võimalikust survest jaeturgudel ei tulene automaatselt, nagu oleksid need jaeteenused asendusteenusteks ka hulgimüügitasandil. Seetõttu ei ole jaetasandil osutatavate kõneteenuste võimalike asendusteenuste analüüs antud juhul asjakohane. 62. Siinjuures on asjakohane käsitada võimalike asendusteenustena vaid neid teenuseid, mida Eestis osutatakse või mille lähiajal osutamiseks on olemas reaalsed võimalused/nõudlus - seega kõiki tehnoloogiliselt võimalikke lahendusi otsuse eelnõus ei käsitleta. 63. Telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuste puhul ei oma tähendust kõneteenuse osutamiseks kasutatava fikseeritud elektroonilise side võrgu tehnilise lahenduse eristamine (vaskpaaril või valguskaablil põhinev fikseeritud sidevõrk, kaabellevivõrk jne), kuivõrd sõltumata sidevõrgu tehnilisest lahendusest tagatakse ettevõtjate vahel sõlmitud sidumislepingu või juurdepääsulepingu alusel kõne edastamine sidumispunktist sidevõrgu lõpp-punkti (ESS § 2 punkt 19 järgi defineeritakse kõne lõpetamisena kõne edastamist sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti). ESS § 134 lõige 4 kohaselt juhindutakse ESS-i kohaldamisel ja täitmisel tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist. Kõneteenuse osutamine erinevate elektroonilise side võrkude vahel tagatakse sidumis- või juurdepääsulepingu alusel. 64. Võttes arvesse eeltoodut, kuuluvad erinevate tehniliste lahendustega fikseeritud elektroonilise side võrkudes osutatavad kõne lõpetamise teenused telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu. Sideettevõtjad, kes osutavad nimetatud teenuseid omavahel sõlmitud sidumis- ja/või juurdepääsulepingute alusel, on telefonivõrgus kõne lõpetamise turul käsitatavad turuosalistena. 3.2.2. Turgude seotus 65. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga vertikaalselt allapoole seotud turud on telefoniteenuste jaeturud. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude koosseisu kuuluvad teenused on seega sisendiks telefoniteenuste jaeturgudele, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine erinevate sidevõrkude vahel võimalik. Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa ei sisalda telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga allapoole seotud turge, st eeldatakse nimetatud turgude konkurentsivõimelisust ning neid turge üldjuhul valdkonnaspetsiifiliselt ei reguleerita. 66. Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 3 nimetatud telefonivõrgus kõne lõpetamise turg on vertikaalselt ülespoole seotud sama lisa punktis 1 nimetatud telefonivõrgule juurdepääsu turuga. Üks peamistest sisenditest telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuste osutamiseks hulgimüügitasandil on juurdepääs lõppkasutajale kindlaks määratud asukohas: kui telefonioperaatoril puuduvad lõppkasutajad, ei saa ta ka osutada kõne lõpetamise teenuseid. Juurdepääsuteenused on vajalikud kõne lõpetamiseks valitud asukohas või valitud lõppkasutaja juures. Seega on telefonivõrgule juurdepääsu turu puhul tegemist telefonivõrgus kõne lõpetamise turu sisendiga. 3.2.3. Teenuse asendatavuse analüüs 3.2.3.1. Nõudlusepoolne asendatavus 67. Telefonikõnede lõpetamise teenuse nõudlus hulgimüügitasandil tuleneb telefonikõnede nõudlusest jaetasandil. Fikseeritud sidevõrgu lõppkasutaja, kes soovib helistada teisele 18 lõppkasutajale kas samasse või teise fikseeritud sidevõrku, vajab kõne toimumiseks telefonivõrku, milles kõne algatatakse. Ning samuti vajab ta telefonivõrku, milles kõne lõpetatakse (mida kasutab lõppkasutaja, kellele helistatakse). 68. Kõneteenuse jaeturul ei osta lõppkasutaja kõne lõpetamist eraldi teenusena. Lõppkasutaja ostab oma teenuseosutajalt kõne lõpp-punktist lõpp-punktini. Kõneteenuse osutaja peab omakorda ostma kõne lõpetamise teenust teiselt operaatorilt, kelle telefonivõrku kõne on suunatud. Helistaja jaoks, kes soovib helistada konkreetsele numbrile telefonivõrgus, ei ole sellele teenusele efektiivseid asendajaid ja kõne lõpetatakse alati selles telefonivõrgus, mille lõppkasutaja on kõnet vastuvõttev pool. 69. Eestis maksab telefonivõrku tehtavate kõnede eest kõne algataja ehk helistav pool (va juhul kui tegemist on kõnega vastuvõtja kulul). Järelikult kuulub kõne lõpetamise tasu helistava poole operaatori kuludesse ning kajastub seega ka kogu kõne maksumuses. Kõne lõpetamise teenuse tasude tõus hulgitasandil võib põhjustada ka kõnede kallinemise jaetasandil. Kuid kuna kõne vastuvõtja kõne eest ei maksa, ei mõjuta teda ka kõne lõpetamise teenuse tasude tõus ning selle põhjal ta endale telefoniteenuse osutajat ei vali. 70. Selline situatsioon viitab sellele, et antud kontekstis nõudlusepoolne asendatavus puudub ning operaatorid võivad suhteliselt sõltumatult muuta oma kõnede lõpetamise tasusid. 71. Arvestades jaetasandil kehtivat CPP põhimõtet, on helistava poole lõppkasutaja seisukohalt võimalikud telefonivõrgus kõne lõpetamisele nõudlusepoolsed asendustooted ja -teenused järgmised: a) tagasihelistamise palve (adressaadile lühikese kõne tegemine palvega tagasi helistada); b) võrguvälise kõne (so kõne teise telefonioperaatori võrku) asendamine võrgusisese kõnega; c) lauatelefonilt lauatelefonile tehtava kõne asendamine mobiiltelefonilt mobiiltelefonile tehtava kõnega; d) telefonikõne asendamine internetipõhise (VoIP) kõnega. 72. Allpool käsitletakse võimalikke jaetasandist tulenevaid nõudlusepoolseid asendustooteid ja -teenuseid. 3.2.3.1.1. Tagasihelistamise palve 73. Näiteks tagasihelistamise palve all (ing.k Callback) peetakse silmas elektroonilise side teenust, kus üks teenusepakkuja (reeglina vahendusoperaator) võimaldab helistajal tagasihelistamisteenuse abiga saada ühendust soovitud isikuga. Teisisõnu luuakse telefoniühendus kahe abonendi vahel sissetulevate kõnedena: selleks et helistada kliendile B, võtab klient A ühendust vahendusoperaatoriga ja katkestab kõne. Seejärel loob vahendusoperaator kõne kliendi B ja A sidevõrkudega ning ühendab need kõned. Mõlemad kliendid tajuvad kõnet kui sissetulnud kõnet. Tagasihelistamise palve teenust kasutatakse reeglina läbi kolmanda operaatori (või riigi) helistamisel, sest see on sageli (eriti rahvusvaheliste ja rändluskõnede puhul) oluliselt odavam kui otse koduoperaatori võrgust helistades . 74. Tagasihelistamise palve ei välista vajadust teiselt operaatorilt kõne lõpetamise teenust osta, sest ka tagasihelistamise palvet sisaldav kõne tuleb edastada ehk teise võrku lõpetada. 19 75. Alates 2005. aasta algusest kehtib Eestis numbriliikuvuse nõue, mille tõttu kliendil on telefoniteenuse osutaja vahetamise korral õigus säilitada talle telefoniteenuse osutaja poolt kasutada antud telefoninumber. Seetõttu ei ole helistaval lõppkasutajal võimalik ka telefoninumbri järgi koheselt tuvastada, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. Seega peaks lõppkasutaja enne iga kõne tegemist kontrollima, millises võrgus asub lõppkasutaja number, millele ta helistada soovib, ja vastavalt sellele valima oma edasise käitumisviisi: kas helistada tavapäraselt, kasutada „tagasihelistamise palvet“, või valida mõni muu helistatavale poolele kuuluv telefoninumber. 76. Praktikas lõppkasutajad selliseid kontrolltoiminguid ei teosta - eelkõige hulgitasandit silmas pidades, kus teenuseosutajal ei ole oma lõppkasutaja valikuid võimalik mõjutada. Seetõttu ei saa tagasihelistamise palvet pidada asendusteenusteks telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenusele. Oma lõppkasutajale kõneteenust pakkuda sooviv operaator peab igal juhul ostma teiselt ettevõtjalt kõne lõpetamise teenust. 3.2.3.1.2. Võrkude vaheline kõne asendamine võrgusisese kõnega 77. Lõppkasutaja seisukohalt võiks teise telefonioperaatori võrku helistamisele olla asendusteenuseks kahe ja/või enama telefonioperaatori teenuste kasutamine korraga (nt operaatorkoodi vahendusel), mille abil on helistajal võimalik valida teenusepakkujat ning muuta kõne võrgusiseseks kõneks. 78. Erinevate telefoniteenuse osutajate lõppkasutajate arvu võrreldes järeldub, et enamik lõppkasutajatest ei kasuta kahe ja/või enama telefonioperaatori teenuseid korraga. Lisaks ei saa eeldada, et kõnet alustav isik: a) peab operaatorkoodi valiku pidevat vahetamist vastuvõetavaks, olenevalt sellest, millise telefonioperaatori teenuseid kõne adressaat kasutab; b) omab teavet selle kohta, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. 79. Ülaltoodud punkti b) osas on veelkord oluline välja tuua, et alates 2005. aasta algusest kehtiv numbriliikuvuse süsteem ei võimalda enam telefoninumbri järgi tuvastada, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. 80. Eeltoodut põhjustel ei saa telefonioperaatori vahetamist operaatorkoodi vahendusel, olenevalt sellest, millise telefonioperaatori teenuseid kõne adressaat kasutab, pidada telefonivõrgus kõne lõpetamise asendusteenuseks ning võrgusisest kõnet ei saa pidada võrkudevahelise kõne asendusteenuseks. 3.2.3.1.3. Võimalus asendada telefonikõne mobiiltelefonikõnega. 81. Viimase kolme aastaga on mobiiltelefoniteenused muutunud lõpptarbijate jaoks odavamaks, kvaliteetsemaks ja seetõttu ka atraktiivsemaks. Fikseeritud telefoniteenuse puhul on tegemist hääbuva turuga, mille on põhjustanud tarbijate käitumine ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmine. 82. Telefonikõne asendamine mobiiltelefonikõnega saaks olla asendusteenuseks üksnes väga konkreetsetel juhtudel, sõltuvalt asjaolust, kas kõne adressaadil on fikseeritud telefon või mitte ning kas adressaat on helistamise hetkel telefoni läheduses. Mobiiltelefon, mida lõppkasutaja kannab üldjuhul kaasas, seega mobiiltelefoni puhul on tegemist seadmega mille lõpp-punkt on liikuv ning see võimaldab talle helistada kõne adressaadile fikseeritud asukohast sõltumata. Mobiiltelefoni võrk ületab telefonivõrgu tehnilisi võimalusi seega pakub ta asendatavust telefonivõrgule, kuid telefonivõrgus teenuse 20 osutamine ei suuda pakkuda asendusteenust mobiiltelefonivõrgule, seega on nende võrkude vahel tegemist osalise asendatavusega ja seega ei saa käsitleda asjaomase turu määratlemisel mobiiltelefoniteenust fikseeritud telefoniteenuse asendusteenusena. 83. Hulgitasandil ei ole kõne lõpetamine telefonivõrgus asendatav kõne lõpetamisega mobiiltelefonivõrkudes - lähtuvalt konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul (M7) läbiviidud analüüsi tulemustest (Konkurentsiameti 16.08.2012 otsus nr 8.3-12/12-003), on kõne lõpetamisel erinevatesse mobiiltelefonivõrkudesse puhul tegemist eraldiseisvate turgudega. Seetõttu ei ole mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise teenus asendusteenuseks telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele. 3.2.3.1.4. Telefonikõne asendamine internetipõhise (VoIP) kõnega 84. Helistava poole lõppkasutaja seisukohalt on üks võimalik asendustoode telefonikõnedele ka internetipõhine kõne ehk VoIP (Voice over Internet Protocol). VoIP kuulub oma olemuselt ülekandetehnoloogia gruppi, millistes kõneside toimib üle IP32 võrkude nagu seda on näiteks Internet või mõni muu pakettkommutatsioonil põhinev andmesidevõrk. Teine VoIP-i puhul sagedasti kasutatav termin, mis on ühtlasi ka VoIP sünonüümiks, on IP-telefoniside, internetitelefoni kõne, kõne üle lairibavõrgu (VoBB) ja lairiba- telefoniside. Side internetitelefonidega (VoIP-telefonidega) tähendab sisuliselt teenuseid – häälkõne, faksiteenus ja/või kõnesõnumite vahetus. Neid teenuseid edastatakse Interneti (ja mitte ahelkommutatsiooni kasutava avaliku telefonivõrgu (PSTN33) vahendusel. 85. Kõne algatamine internetitelefoni vahendusel toimib lihtsustatult öeldes järgmiselt: analoog-kõnesignaal muundatakse digitaalseks, seejärel kõnesignaal kompresseeritakse ja andmed paigutatakse Internetiprotokolli (IP) pakettidesse ning saadetakse läbi Interneti kõnet vastuvõtvale kliendile; vastuvõtja poolel toimub sama protsess vastupidises järjekorras. 86. VoIP-i kasutatakse mitmel erineval moel: kasutatakse nii spetsiifilisi eraõiguslikke programme kui ka vabavaralisi protokolle ja standardeid. Eraõigusliku protokolli all mõistetakse telekommunikatsiooni valdkonnas sideprotokolli, mille omanikuks on organisatsioon või eraisik. Enamlevinud protokollid ja tehnoloogiad, mida VoIP võib kasutada on H.323; IMS34; SIP35 RTP; Skype Network. 87. Üheks tuntumaks ja levinumaks eraõiguslikuks protokolliks on Skype Network (baseerub P2P ehk peer-to-peer võrgustikul). See protokoll ei ole avalik ja ametlikud Skype vabavaralised tarkvaraprogrammid, mis seda protokolli kasutavad, on kinnise koodiga - see tähendab, et selle tarkvara litsents ei luba tarkvara lähtekoodi avalikustamist ega turustamist. Peamine erinevus Skype ja klient-server VoIP kliendi vahel on asjaolu, et Skype toimib peer-to-peer mudeli alusel, mitte aga klient-server mudeli alusel. Skype kasutajaskond on täielikult detsentraliseeritud ja jaotunud võrgusõlmede (so lõppkasutajate arvutite) vahel, võimaldades võrgu suurusel muutuda väga suurtes piirides, 32 IP – Interneti-protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt seadmelt teisele üle Interneti 33 Public Switched Telephone Network 34 IP Multimedia Subsystem (IMS) on (3GPP) standardiseeritud juhtimisdomeen (so mingite programmide või võrgupunktide ehk aadresside kohta käivate faktide/põhimõtete kogum) multimeediumteenustele (häältelefon, videotelefon jms). 35 Session Initiation Protocol (SIP) on laialt levinud signaliseerimisprotokoll, mida kasutatakse multimeediaseansside nagu video ja/või kõne edastamiseks üle IP protokolli. 21 ilma et Skype Group peaks soetama keeruka ja kalli tsentraliseeritud infrastruktuuri. Sellise lahenduse puuduseks on aga asjaolu, et Skype ei võimalda vahetut ühilduvust SIP-il baseeruvate VoIP - võrkudega. Valdavalt kasutavad Eesti VoIP teenusepakkujad SIP protokollidel baseeruvaid VoIP – võrke (näiteks Elion Ettevõtted AS, AS Starman). 88. Enamlevinud VoIP rakendusi (sulgudes on protokollid, millel rakendus baseerub), mida laialdaselt kasutatakse on: Skype (eraõiguslik P2P Skype Network); Hangouts (asendab Google Talk); Viber; Facebook. 89. Nimetatud tarkvaralahendused (arvutiprogrammid) on vabavaralised ja võimaldavad lõppkasutajal, kes kasutavad sama programmi, teha omavahel tasuta kõnesid. Lisaks sellele võimaldavad mitmed programmid sooritada kõnesid ka tavatelefonivõrku (so PSTN võrku). 90. Eesti teenusepakkujad pakuvad samuti oma jaeklientidele internetipõhist kõneteenust ja selleks sobivaid (valdavalt SIP protokolliga) VoIP telefone. Selliste VoIP kõneteenuste kasutamiseks ei pea lõpptarbija ilmtingimata alla laadima tarkvara lahendusi – teenus töötab kohe, kui vastav teenus on teenusepakkujalt tellitud, kliendil on olemas sobilikud lõppseadmed (muuhulgas VoIP telefonid, mis kasutavad SIP protokolle), toimiv lairibaühendus ning VoIP teenuse osutajad omistavad lõpptarbijale teenuse tarbimiseks E.164 numeratsiooni. 91. TJA andmetel ei ole Eesti VoIP teenusepakkujate VoIP - võrgud omavahel vahetult seotud selliselt, et IP-kõned suunduks vahetult teise operaatori sidevõrku, st võrkude vahel ei ole sõlmitud IP sidumislepinguid. Suuremate sideoperaatorite poolt pakutav VoIP teenus toimib erinevate sidevõrkude vahel vastavaid gateway´sid ehk võrguväravaid või lüüse kasutades (vt joonis 2). Telekommunikatsioonivaldkonnas nimetatakse võrguväravaks ehk lüüsiks võrgupunkti, mis toimib sissepääsuna teise võrku. Võrguvärav võib olla ka seade, mis saadab andmepakette ühest võrgust teise nende teekonnal Internetis. Lüüsiks võib olla ka kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku36, mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. VoIP kõnede üleandmine teise sidevõrku toimub võrkude sidumislepingute vahendusel ning kõnede eest arveldamine toimub minutipõhiselt. 92. Sellest lähtuvalt tarifitseerivad Eesti sideettevõtjad kõne lõpetamist VoIP-võrgus sarnastel alustel PSTN võrguga - teise operaatori võrgus lõpetatud kõne eest tuleb maksta kõne lõpetamise tasu. 93. Jaetasandil jagunevad helistava lõppkasutaja jaoks VoIP tooted kaheks: vabavaralised tarkvaralahendused, mis võimaldavad teatud VoIP rakendusi ning teenusepakkujate (näiteks Elion, Starman jt) poolt pakutavad VoIP teenused. Vabavaralised tarkvara lahendused 36 Näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav funktsionaalüksus (arvuti koos vastava tarkvaraga). 22 94. Ülalnimetatud vabavaralised tarkvaralahendused võimaldavad teatud VoIP rakenduste (näiteks Skype vms) vahendusel sooritada tasuta kõnesid isikutel, kes vastavat tarkvara kasutavad. 95. Kõnealused lahendused eeldavad arvuti, mikrofoni ja kõrvaklappide/kõlarite ning vastava programmi olemasolu. Leidub ka sellised tarkvaralahendusi, millised on integreeritavad mobiil- või nutitelefonidesse, tahvelarvutisse, telerisse, mängukonsooli (PlayStation) või ehitatud eraldiseisvasse seadmesse (näiteks Skype-telefonid, mis kasutavad ühenduse loomiseks WiFi võrke). Internetiühenduse vahendusel toimiv tarkvaraline VoIP rakendusprogramm (näiteks Skype) nõuab teenusepakkuja poolt pakutava VoIP teenuse ja tavatelefoniteenusega võrreldes lõpptarbijalt: teistsugust terminali (reeglina on selleks arvuti); kõrvaklappe või kõlareid ja mikrofoni; isik, kellele helistatakse, peab omama samasugust tarkvara (näiteks Skype). 96. Eelnimetatud programmid võimaldavad enamasti helistada ka PSTN võrkudesse, kuid sellised kõned kuuluvad tasustamisele. Kõnealused teenusepakkujad on valdavas osas piiriülesed ja nende kehtestatud hinnad ei kuulu riigisisese regulatsiooni alla. Kõiki Eestis registreeritud teenusepakkujaid, kes pakuvad kirjeldatud viisil võimalust helistada ka PSTN võrkudesse tuleb käsitleda telefoniteenusega samaväärse teenuse osutajatena niivõrd, kuivõrd kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ja kõnede eest arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) vahendusel osutatavate kõne puhul. 97. Pidades silmas eelõige Skype-analoogial põhinevaid vabavaralisi tarkvaralahendusi, peab märkima, et üldjuhul ei osale lairibateenuse osutaja vaadeldud kõneteenuse puhul teenuse osutamises, vaid ta pakub ainult lairibateenust, mille vahendusel tarbib lõppklient tarkvaralise programmi vahendusel kõneteenuseid omal algatusel. Samuti ei ole lairibateenuse osutajad teadlikud sellest, kas ja millises mahus nende lairibateenuse kasutajad VoIP kõneteenuseid tarbivad. 98. Arvestades kasutajate inertsusega, tuleb siiski tõdeda, et kõnealune IP-kõne sooritamise viis on tavatelefonikasutajale ikka veel harjumatu. Seetõttu on alust eeldada samasugust kasutajate inertsuse tendentsi ka vabavaraliste tarkvarateenuste kasutajate osas. Ülaltoodus järeldub, et: a) lairibateenuse osutajad ei osale tarbijate kirjeldatud kõneteenuse osutamises ning seega ei ole selliste kõnede kaasamine kõnede lõpetamise turu mahtudesse otstarbekas ega ka võimalik - lairibateenuse osutajad ei tea lõppklientide poolt tarbitava kõneteenuse mahtusid ning nende kõnede puhul ei toimu sisuliselt kõnede lõpetamist. Teenuse piiratud asendatavus ei ole aga piisav, et turu määratlemisel käsitada vabavaralist VoIP tarkvaralahendust telefoniteenuse asendusteenusena. b) lõppkasutaja seisukohalt tuleb telefoniteenuse asendustoodetena vaadelda vabavaralisi tarkvaralahendusi, milliste vahendusel võimaldatakse sissehelistamist E.164 numeratsiooni kuuluvale numbrile ja väljahelistamist E.164 numeratsiooni kasutavatesse avalikesse telefonivõrkudesse. Teenusepakkujate poolt osutatavad VoIP kõneteenused 99. Teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused kasutavad valdavalt SIP-protokolle ja eristuvad vabavaralistest (näiteks Skype) selle poolest, et kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades. Samuti toimub kõnede eest arveldamine samadel alustel 23 nagu tavatelefonivõrgus (PSTN) osutatavate kõne puhul. Teenuse tarifitseerimine on sarnane ja see koosneb: kuutasust, kõnede minuti tasust ning vajadusel seadme renditasust. Vaatamata asjaoludele, et: VoIP kõneteenuse kasutamine eeldab üldjuhul vastava VoIP telefoni ja andmesideühenduse olemasolu; elektrikatkestuse korral VoIP telefon reeglina ei tööta; tavatelefoni saab VoIP kõneteenuse tarbimiseks kasutada ainult siis, kui sellele on lisatud vastav adapter/liides, on ilmne, et helistava poole seisukohalt ei tee lõppkasutaja vahet Eesti teenusepakkujate poolt pakutavate VoIP kõneteenuste ja PSTN võrgu kaudu pakutava telefoniteenuse vahel. Teenusepakkujad annavad vaadeldavad VoIP kõned üle teise sidevõrgu operaatorile sidumislepingu alusel ning maksvad nende kõnede lõpetamise eest samadel alustel nagu PSTN võrgus algatatud kõnede puhul. 100. Seega saab teenusepakkujate poolt pakutavaid VoIP kõnesid pidada asendusteenuseks PSTN võrkudes lõpetatud kõne teenustele ning seega on õigustatud nende kõnede mahtude kaasamine kõne lõpetamise turu analüüsi. Kokkuvõte: 101. Nõudlusepoolse asendatavuse analüüsi tulemusena leidis TJA, et teenuse pakkujate poolt pakutavad VoIP teenuseid, mille puhul kasutatakse SIP-protokolle ja kus kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ning kõnede eest arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgus (PSTN) osutatavate kõne puhul, saab vaadelda asendusteenustena telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügiteenusele. Seega on nende kõnede mahtude kaasamine kõne lõpetamise turu analüüsi põhjendatud. 102. Siiski ei sea ülalmainitud teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused kahtluse alla vajadust kõne lõpetamise teenuse järele ning ei lahenda selle ostmisega kaasnevat probleemi, mis seisneb selles, et keegi peale võrguoperaatori enda ei saa tema võrku tehtud kõnesid lõpetada. Ilma kõnesid lõpetamata ei saa aga pakkuda lõppkasutajatele kvaliteetset kõneteenust ning tagatud ei oleks ka numbrite valitavus. 103. Kõnede lõpetamise puhul teise võrku säilib vajadus ja nõudlus kõne lõpetamise teenuse järele sideettevõtja poolt, kelle võrku kõne lõpetatakse – eksisteerib eraldiseisev konkreetse sideettevõtja telefonivõrgus kõne lõpetamise turg. 3.2.3.2. Pakkumisepoolne asendatavus 104. Põhjusel, et kõne lõpetatakse kindla operaatori sidevõrgus, kelle lõppkasutaja on kõne vastuvõtja (hoolimata sellest, kas kaasatakse kolmas osapool transiiditeenuse pakkujana või mitte), puudub asjakohasel turul pakkumisepoolne asendatavus. Lõppkasutajale teenust osutaval operaatoril ei ole tehniliselt võimalik teise teenuseosutaja telefonivõrgus kõnesid lõpetada. Pakkumisepoolse asendatavuse olemasolu eelduseks on võimalus, et turulesiseneja võidab hüpoteetilise monopolisti lõppkasutaja jaetasandil endale. Selle võimaluse välistab aga „helistaja-maksab“ põhimõte, mistõttu kõne lõpetamise hinnad kõne vastuvõtjat ei mõjuta ja lõppkasutajate võitmine madalamate kõne lõpetamise hindade abil on antud juhul võimatu. 24 105. Kõnet ei saaks edastada kui kliendile konkreetses võrgus suunatud kõne üritada lõpetada teises sidevõrgus. Kõne lõpetamisel konkreetses telefonivõrgus puudub tehniline alternatiiv - see ei ole asendatav teiste sideettevõtjate poolt pakutava kõne lõpetamise teenusega. Iga jaeteenuse pakkuja peab kõne lõpetamise teenust ostma just sellelt teenuseosutajalt, kelle sidevõrku kõne on suunatud ja kelle sidevõrgus soovitakse kõne lõpetada. 106. Kõnet algatav operaator ei saa valida, millise operaatori võrgus kõne lõpetatakse ning tehnoloogilistest põhjustest tingituna ei saa konkreetses võrgus kõnesid lõpetada keegi teine peale selle võrgu operaatori enese. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et lõppkasutajale ei ole võimalik nõuetekohase kvaliteediga teenust osutada ilma kõne lõpetamise teenust ostmata ning et „helistaja maksab“ mudeli kehtivus välistab konkurentsisurve teenust ostva operaatori poolt, ei eksisteeri kõne lõpetamise teenusele pakkumisepoolset asendusteenust või -toodet. 3.2.3.3. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus ja SSNIP-testi rakendamise hindamine 107. Nõudlusepoolse asendatavuse hindamisest nähtub, et asjakohasel hulgiturul ei saa telefonioperaator valida, millises võrgus hakkab ta kõnesid lõpetama, vaid on sunnitud kõne lõpetama selles fikseeritud sidevõrgus, kus asub kõnet vastuvõttev lõppkasutaja. Lõppkasutaja seisukohalt ei ole asjakohase hulgituruga lähedalt seotud jaeturgudel ühe konkreetse sideettevõtja kõne lõpetamise teenused vahetatavad või asendatavad teise teenuseosutaja poolt pakutavate kõne lõpetamise teenustega. Samuti ei paku kõne lõpetamisele asendusteenust ükski eespool vaadeldud jaeteenus. Eeltoodust järeldub, et asjakohasel hulgiturul ja sellega lähedalt seotud jaeturgudel puudub nõudlusepoolne asendatavus. 108. Jaetasandist tulenevate nõudlusepoolsete asendusteenuste analüüsi tulemusena leiti, et teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused, mille puhul kasutatakse SIP-protokolle ja kus kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ning kõnede eest arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) osutatavate kõne puhul, saab vaadelda asendusteenusteks jaetasandil osutatava analoog kõneteenusena. Seega on põhjendatud nende VoIP kõnede mahtude kaasamine kõne lõpetamise turu analüüsi. Kuid see asendatavus on ainult ühe sidevõrgu põhine - st VoIP kõned asendavad tavakõnesid kui neid osutatakse ühe ja sama sidevõrgu vahendusel. Seega on tegemist piiratud asendatavusega. 109. Pakkumisepoolse asendatavuse hindamisest nähtub, et tehnilistest põhjustest tingituna ei ole ükski telefonivõrgu operaator suuteline kõnesid lõpetama teistes sidevõrkudes, vaid ainult enda sidevõrgus. 110. Eeltoodud nõudlus- ja pakkumispoolse asendatavuse analüüsist lähtuvalt jõuti järeldusele, et konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru raames puuduvad kõne lõpetamise teenusele asendusteenused või on need väga piiratud ulatusega. 111. Nagu selgitatud otsuse eelnõu punktis 3.1.2., on SSNIP -testi võimalik kasutada juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist asendavad. Kuivõrd telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele asendustooteid ega – teenuseid ei eksisteeri, ei osutu SSNIP-testi läbiviimine ei võimalikuks ega ka vajalikuks. 25 3.3. Turuosalised 112. Aprillis 2013 saatis Konkurentsiamet ESS § 148 lg 2 alusel sideettevõtjatele küsimustikud turuanalüüside läbiviimiseks vajalike andmete saamiseks. Küsimustikud hõlmasid telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas sidumisteenuste turge (Komisjoni 2007. toote- ja teenuseturgude soovituse punktides 2 ja 3 nimetatud turud) ja era- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turgu (Komisjoni 2007. toote- ja teenuseturgude soovituse punktis 1 nimetatud turg). 113. Küsimustikega sooviti saada sideettevõtjalt motiveeritud mahus võimalikult laiapõhjalisi andmeid (muuhulgas teenuse osutamise mahud, kaasnevad kulud, investeeringud jne), võimaldamaks turgude piiritlemisel ja analüüsimisel võtta arvesse kõiki olulisi teenuseid ning asjaolusid ja vältimaks vajadust andmeid korduvalt küsida. 114. Eelnevalt konsulteeris Konkurentsiamet sideettevõtjatega ning võttis küsimustike koostamisel arvesse põhjendatud seisukohtasid. Käesolevaks turuanalüüsiks vajalike andmete saamiseks saadeti küsimustikud ettevõtjatele, kes olid esitanud teate sideteenuste osutamise alustamise kohta võrguteenuste osutamiseks kooskõlas ESS §-ga 4 või sellega samaväärse teate ESS § 189 lõigete 2 ja 3 alusel. 115. Kuna konkurentsiolukorra kujunemise seisukohalt ei oma tähtsust ainult see, et sideettevõtja on oma tegevusest nõuetekohaselt teavitanud, vaid oluline on, kas sideettevõtja ka tegelikult kõne lõpetamise teenust osutab. Seetõttu on antud turuanalüüsi raames käsitatud vaid neid sideettevõtjaid, kes tegelikult asjakohast sideteenust osutavad. 116. Konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru osalisteks tuleb lugeda ettevõtjad, kes konkreetses telefonivõrgus omavad nii tehnilist kui ka majanduslikku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise üle. 117. Konkurentsiamet kaalus kõne lõpetamise turu analüüsi 11 ettevõtja kaasamist, kes lisaks tegevuse alustamise teate esitamisele osutavad ka reaalselt sideteenuseid ning on elektroonilise side teenuste osutamiseks sõlminud erinevat tüüpi lepinguid. 118. GoNetwork OÜ (edaspidi GoNetwork) puhul on tegemist ettevõtjaga, kes on lepingu kohaselt üle võtnud eelmise turuanalüüsi raames MTE-ks tunnistatud sideoperaatori ProGroup Holding OÜ (edaspidi ProGroup Holding), fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri, kliendid ja sidumislepingud alates 2012. aasta maist. Kuna GoNetwork omab nii tehnilist kui ka majanduslikku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise üle ning ta osutab kõne lõpetamise teenust oma klientidele, kuulub GoNetwork OÜ vaadeldava turu koosseisu. Võttes arvesse, et ProGroup Holding enam kõne lõpetamise teenust ei osuta, ProGroup Holdingut turuanalüüsi ei kaasata. 119. 2009. aastal läbiviidud turuanalüüsi raames tunnistati asjakohasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks Televõrgu AS (edaspidi Televõrk). Aprillis 2013 ettevõtja poolt esitatud andmete alusel selgus, et Elion Ettevõtted AS ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud lepingu järgi on Televõrk käsitatav teenuse lõppkasutajana. Kuna Televõrk ei oma tehnilist ega majandusliku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise üle ning kõne lõpetamise teenust enam ei osuta (Elion Ettevõtted AS ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud lepingu lähtuvalt on Televõrk kõneteenuse edasimüüja), nimetatud ettevõtjat telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu ei kaasata. 120. Ettevõtjate poolt esitatud andmete alusel selgub, et Tele2 AS (edaspidi Tele2) pakub mobiilteenust tavatelefoni hindadega (nn Kodutelefonipakett), mille puhul on tegemist mobiiltelefonvõrgus osutatava kõneteenusega. Otsuse eelnõu punkti 3.2.1 kohaselt kuulub asjaomase turu koosseisu kõne edastamine sidumispunktist fikseeritud sidevõrgu lõpp- 26 punktini. Tele2 poolt osutatava Kodutelefonipaketi teenuse puhul on tegemist liikuva lõpp-punktiga, mis ei ole piiratud konkreetse tugijaamaga. Seega ei kuulu Tele2 poolt osutav kõneteenus analüüsitaval turul pakutavate teenuste hulka. Tele2 osutab lõppkasutajatele telefoniteenuseid ainult operaatorkoodi vahendusel. 121. Võttes arvesse eeltoodut ning kuna Tele2 ei oma fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri ning samuti tehnilist võimekust teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise teenuse osutamiseks, ei kuulu Tele2 analüüsitava turu koosseisu. Samuti ei kuulu turu koosseisu Telset AS (edaspidi Telset), sest kuigi Telset omab oma sidevõrgus kliente, lõpetab kõned Telseti klientidele GoNetwork (lähtuvalt ettevõtjate vahel sõlmitud juurdepääsulepingust). 122. Kuna Teqli Telecom-i puhul on tegemist sideettevõtjaga, kes omab nii tehnilist kui ka majanduslikku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise üle ning ta osutab kõne lõpetamise teenust oma lõppkasutajatele, kuulub Teqli Telecom telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu (Teqli Telecom on ka sõlminud teiste sideettevõtjatega lepingud telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamiseks). 123. Lähtuvalt eeltoodust on 2013. aasta lõpu seisuga telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise üle kontrolli omavateks sideettevõtjateks: Elion; Elisa; Eleks Telefon; GoNetwork; Linxtelecom; Top Connect; Starman; STV; RIKS Teqli Telecom 124. Lähtudes eelnevast, tuleb telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turgudel teenuseid osutatavateks sideettevõtjateks lugeda eelnimetatud kümme sideettevõtjat, kelle poolt esitatud andmete alusel viiakse läbi turuanalüüs. Kuna RIKS ei ole üldkasutatavat sideteenust pakkuv sideoperaator ega osale jae- ja hulgiturgudel telefoniteenuste pakkumisel, RIKS-i kohta käivaid andmeid otsuse eelnõu punktis 4. TURUANALÜÜS) ei kajastata. (RIKSi poolt pakutavad teenused on suunatud riigiasutustele seoses katkematu side pakkumise vajadusega vastavalt hädaolukorra seadusele). 125. Kõik teised telefonivõrgus kõne lõpetamise turuanalüüsi kaasatud ettevõtjad osutavad antud turuanalüüsi kontekstis olulisi jae- ja hulgiteenuseid, seega on kõik need ettevõtjad käsitatavad vertikaalselt integreeritud ettevõtjatena. 3.4. Asjakohase turu piiritlemine: geograafiline käibimisala 126. Kuna tehnoloogilistest lahendusest tulenevalt saab iga sideettevõtja kõnesid lõpetada vaid oma sidevõrgus, tuleb iga üksiku võrguoperaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse turgu käsitleda eraldi turuna. 27 127. Lähtudes otsuse eelnõu punktis 3.1.3 osundatud kriteeriumitest, on TJA seisukohal, et kuna iga üksiku telefonivõrgu operaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse turgu käsitletakse eraldi turuna, on turu geograafiliste piiridena käsitatav iga telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutava operaatori telefonivõrgu füüsiline katvusala. 128. Ülaltoodust tulenevalt ning vastavalt ESS § 43 lõikele 2, piiritleb TJA telefonivõrgus kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisalana iga telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutava ettevõtja sidevõrgu selle geograafilise katvusala ulatuses. 129. Turu geograafilisest ulatusest sõltub märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise geograafiline ulatus. Ettevõtja, kes ei oma kogu Eesti territooriumi katvat sidevõrku, ei saa ka asjakohasel turul omada märkimisväärset turujõudu kogu Eesti territooriumi ulatuses, vaid ainult oma lokaalse sidevõrgu katvusalas. Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastav ettevõtja kontrollib juurdepääsu lõppkasutajani, tuleb ta oma sidevõrgu katvusala ulatuses määrata märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 3.5. Järeldus: asjakohane turg 130. Võttes arvesse Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitust ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniseid, samuti arvestades ESS sätteid ning olukorda Eesti konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul, piiritleb TJA asjakohase turu kooskõlas Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktiga 3. 131. Kuna konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul puudub nii nõudluse- kui ka pakkumisepoolne asendatavus (või see on väga väike), loeb TJA telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvateks järgmised hulgiteenused: 1) kõne edastamine sidumispunktist telefonivõrgu lõpp-punktini (sõltumata fikseeritud kõnede edastamise tehnoloogiast); 2) muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks. 132. TJA on seisukohal, et iga üksiku telefonioperaatori sidevõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi turuna telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamiseks. Seda põhjusel, et kõne lõpetamise puhul on operaatorid konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas tehnilistest põhjustest tingituna monopoolsed teenuse osutajad. Seega eksisteerib iga telefonioperaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise puhul eraldi kõnede lõpetamise turg. 133. Iga konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisala moodustab iga telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutava ettevõtja sidevõrk selle geograafilise katvusala ulatuses. 4. TURUANALÜÜS 4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted 134. Kooskõlas ESS § 44 ning raamdirektiivi artikliga 16, viib TJA sideturu piiritlemise järel läbi konkurentsiolukorra analüüsi, eesmärgiga teha kindlaks, kas vastaval turul toimib konkurents. Kui turuanalüüsist ilmneb, et sideteenuse turul konkurents toimib, koostab TJA otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. 28 135. TJA määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kui turuanalüüsi käigus on tuvastatud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja ettevõtja vastab märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele: st ettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. 136. Kooskõlas ESS § 45 lõikega 3 võib TJA jätta ettevõtja konkreetsel teenuseturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni vastava turu edasiarendamiseks. 137. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramine ex ante kooskõlas raamdirektiivi artikliga 14 rajaneb teistele eeldustele kui need, mida kohaldatakse turgu valitseva seisundi kuritarvituse kindlakstegemisel ex post - kui ex post analüüs on suunatud juba toimepandud rikkumiste tuvastamisele, on ex ante valdkonnaspetsiifiline regulatsioon preventiivne ning suunatud konkurentsi tagamisele ja edendamisele sideturul ning rikkumiste ärahoidmisele.37. 138. Samuti ei tähenda ettevõtja tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideturul ex ante regulatsiooni mõistes automaatselt, nagu oleks konkreetne ettevõtja ka turgu valitsev ettevõtja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 või konkurentsiseaduse tähenduses, ning ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise puhul ei oma tähendust, kas ettevõtja on kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit artikli 82 või konkurentsiseaduse tähenduses. Märkimisväärse turujõu kindlakstegemine omab tähendust üksnes sellest aspektist, kas ettevõtjal on hetkel ja lähemas perspektiivis piiritletud sideturul piisavalt turujõudu, et tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõpuks ka lõppkasutajatest raamdirektiivi artikli 14 ning ESS § 45 lõike 2 tähenduses. Ex ante kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud eesmärki, et konkreetsel sideturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud sideettevõtja ei saaks oma turujõudu sellel turul kasutada konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks ega kanda oma turujõudu üle seotud turgudele.38 139. Vastavalt ESS § 44 lõikele 3 teostab TJA turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistega. 140. Konkurentsiõiguse põhimõtete kohaselt tuleb tuvastamaks, kas asjakohasel turul toimib efektiivne konkurents või mitte, hinnata turu konkurentsitaset mitme kriteeriumi alusel. 141. Konkurentsiolukorra hindamiseks ja ettevõtja turgu valitseva seisundi kindlakstegemiseks (mis on aluseks märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisele) asjakohasel turul kasutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustuspraktikaga mitmesuguseid näitajaid. Peamised neist on ettevõtja turuosa, sisenemistõkete olemasolu turul, ettevõtja suurus, kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle jne (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 78). 37 Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 70, 26 ja 27. 38 Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 16, 30 ja 31. 29 142. Konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul konkurentsitaseme analüüsimisel hinnati turgu järgmiste kriteeriumite alusel: 1) ettevõtjate turuosad ning ettevõtjate üldine suurus; 2) tasakaalustav ostja jõud; 3) sisenemistõkked; 4) hinnaanalüüs. 143. Nõuetekohase turuanalüüsi läbiviimiseks telefonivõrgus kõne lõpetamise turul kogus Konkurentsiamet otsuse eelnõu punktis 3.3 nimetatud teenuseosutajatelt andmeid kõnealusel turul asjakohaste teenuste osutamise mahtude, hindade ja tulude kohta ning teenuse osutamiseks kasutatava infrastruktuuri kohta. Lisaks küsimustiku vahendusel kogutud teabele kasutab TJA ettevõtjate poolt äriregistrile ja TJAle sideturgude kvartaalse aruandluse raames esitatud teavet, samuti muid TJAle esitatud või avalikest allikatest kättesaadavat teavet. 144. Turu piiritlemise järeldustest tulenevalt (vt ka otsuse eelnõu punkt 3.5) on käesolevasse turuanalüüsi kaasatud järgmised ettevõtjad: Elion Starman STV Elisa Eleks Telefon GoNetwork Linxtelecom Estonia Top Connect Teqli Telecom RIKS (andmeid ei kajastata, vt otsuse eelnõu alapunkti 124). 4.2. Turu ülevaade ja ajalugu 4.2.1. Ülevaade telefoniteenuste jaemüügiturust 145. Otsuse eelnõu punkti 3.2.1. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse määratlemine“ kohaselt tarbitakse telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul teenuseid, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine erinevate sidevõrkude vahel võimalik. Seega on asjakohane analüüsida telefonivõrgus häälkõne lõpetamise hulgituruga lähedalt seotud turuna telefoniteenuste jaemüügiturgu - nende kahe turu teenuste nõudluste vahel on tugev seos. 146. Arengud telefoniteenuste turul viitavad sellele, et lõppkasutajate tarbimisharjumused kõneteenuste osas on muutunud ning et telefoniteenuste osutajad peavad kohandama oma äristrateegiat vastavalt sellele. Alltoodud jooniselt 2 nähtub, et telefoniteenuste klientide arv on viimase nelja-viie aasta jooksul pidevalt languses. Seda on tinginud kasvav konkurentsisurve, mis kaasneb lõpptarbijate poolt mobiiltelefoni võrkude vahendusel osutatavate kõne- ja andmeside teenuste üha laialdasema kasutusele võtmisega. 30 Joonis 2. Telefoniteenuste ja mobiiltelefoniteenuste kasutusstatistika Eestis. 147. Eestis on telefoniteenuse lõppkasutajate tihedus elanikkonnast suhteliselt madal, moodustades 2013. aasta II kvartali seisuga vaid 21,8%. Võrdluseks, et sama perioodi lõpuseisuga moodustas mobiiltelefoniteenuse lõppkasutajate tihedus 100 elaniku kohta 158,8%. 148. Allolevalt jooniselt 3 nähtub, et Elion on jätkuvalt telefoniteenuste jaemüügiturul suurima turuosaga teenuseosutaja. Samuti nähtub jooniselt, et viie aasta jooksul on ettevõtjate turuosad lõppkasutajate arvu alusel muutunud marginaalselt. 100% 14% 13% 12% 10% 8% 8% 4% 5% 5% 5% 3% 4% 80% 13% 14% 14% 14% 15% 15% 60% 40% 70% 68% 69% 71% 73% 72% 20% 0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 I pa Elion Starman STV Teised Joonis 3. Kõigi telefoniteenuseid osutatavate ettevõtjate turuosad lõppkasutajate arvu alusel 2008 - II kv 2013. 149. Ülaltoodust järeldub, et hetkel iseloomustab Eesti telefoniteenuste jaemüügituru arengut jätkuv lõpptarbijate arvu vähenemine ning et kõikidel telefoniteenuse operaatoritel on jaeturul väljakujunenud oma positsioon. 31 4.3. Turujõu hindamine 4.3.1. Turuosad 150. Ettevõtja turujõu üks olulisemaid näitajaid asjakohasel turul on ettevõtja turuosa suurus. Euroopa Komisjoni otsustuspraktika kohaselt võib rohkem kui 40%-line turuosa viidata ettevõtja turgu valitsevale seisundile konkreetsel turul. Olulise suurusega turuosa on tähtis konkurentsieelis, kuna see annab ettevõtjale võimaluse tõsta teenuse hinda, ilma et tulud sellest tingitud tarbimise vähenemise tõttu langeksid. Kuigi on ebatõenäoline, et turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja ei omaks turul märkimisväärset turuosa, ei ole üksnes suure turuosa omamine ainus faktor, mis võiks anda ettevõtjale vastaval turul märkimisväärse turujõu ja takistada konkurentsi toimimist. 151. Vastavalt suuniste artiklis 75 viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktikale39 loetakse väga suurt turuosa (kohtupraktika kohaselt on selleks 50% ületav turuosa) iseenesest tõendiks turgu valitseva seisundi kohta (välja arvatud erandlike asjaolude korral). Suure turuosaga ettevõtja domineerivat positsiooni turul võib eeldada, kui ettevõtja turuosa on aja jooksul püsinud stabiilsena. Märkimisväärset turuosa omava ettevõtja turuosa vähenemine aastate lõikes näitab, et konkurents elektroonilise side turul tiheneb, välistamata samas ettevõtja märkimisväärset turujõudu antud turul. Ettevõtja kõikuv turuosa võib siiski viidata konkreetsel turul turujõu puudumisele. 152. Ka konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 kohaselt võib eeldada turgu valitseva seisundi omamist ettevõtja puhul, kellele kuulub konkreetsel kaubaturul vähemalt 40% käibest. 153. Turu piiritlemise järelduste kohaselt ei ole kõne lõpetamist telefonivõrgus võimalik asendada sama kõne lõpetamisega teises telefonivõrgus. Seetõttu omab iga kõne lõpetamise teenust osutav telefonioperaator oma sidevõrgus kõnede lõpetamisel 100%-list turuosa ning see püsib 100%-lisena sõltumata teenuse osutamise mahus. Iga turu piiritlemisse kaasatud telefonioperaatori poolt osutatav kõne lõpetamise teenus (geograafiliselt operaatori sidevõrk kogu oma ulatuses) moodustab iseseisva häälkõne lõpetamise turu. 154. Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest eripärast püsib selline situatsioon ka tulevikus. Kokkuvõte: 155. Konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu spetsiifikast tulenevalt moodustab iga piiritletud telefonioperaatori poolt osutatav kõne lõpetamise teenus iseseisva häälkõne lõpetamise turu. Seda asjaolu aluseks võttes omab iga telefonioperaator, kes osutab kõne lõpetamise teenust, oma sidevõrgus kõnede lõpetamisel 100%-list turuosa ning see püsib 100%-lisena sõltumata teenuse osutamise mahust. 39 C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon, op. cit., lõik 60; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 7. oktoobri 1999. a otsus kohtuasjas T-228/97: Irish Sugar vs. Komisjon; EKL 1999, lk II-02969, lõik 70; 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon, op. cit, lõik 41; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 22. novembri 2001. a otsus kohtuasjas T-139/98: AAMS vs. Komisjon; EKL 2001, lk II-03413, lõik 51. 32 4.3.2. Ettevõtjate üldine suurus 4.3.2.1. Sidevõrgu infrastruktuur 156. Konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse kontekstis, kus iga operaator omab oma võrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisel 100%-list turuosa, võib telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutavate ettevõtjate üldsuurus olla erinev. Sellest tulenevalt võib olla erinev ka ettevõtjate võime mõjutada nende osutatava telefonivõrkudes kõne lõpetamise teenuse kaudu konkurentsiolukorda vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaemüügiturgudel. 157. TJA võrdleb otsuse eelnõu punktis 3.5. Järeldus: asjakohane turg“ nimetatud piiritletud turgudel tegutsevate ettevõtjate üldsuurusi, et välja selgitada ettevõtjate võime mõjutada nende osutatavate sidumisteenuste (sh kõne lõpetamise teenuse) kaudu konkurentsiolukorda piiritletud sideteenuste turgudel ning vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaemüügiturgudel. 158. Ettevõtja üldine suurus on oluline näitaja, kui arvestada asjaoluga, et kvaliteetse häälkõneteenuse osutamiseks on väiksema kliendibaasiga ning lokaalse ulatusega telefonivõrku omavate operaatorite jaoks kriitilise tähtsusega siduda otse või kolmanda operaatori vahendusel oma sidevõrk operaatoriga, kes omab üle-eestilist sidevõrku ning kontrollib olulist osa lõppkasutajatest. 159. Kuna sidumisteenuste turgudel on oluline asjakohaste teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu ja ulatus (ilma milleta ei ole kõne lõpetamise turul teenuste osutamine võimalik) ja mis näitab, kui laiaulatuslikult on ettevõtjal võimalik teenust osutada, on oluline hinnata ka ettevõtja infrastruktuuri olemasolu ja suurust. Seega peab arvestama, milline on analüüsi kaasatud ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri tehnilise valmisolek kõne lõpetamise teenuse osutamiseks – sellest lähtuvalt selgub, millises ulatuses on ettevõtjad potentsiaalselt võimelised teenuseid osutama. 160. Elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatav infrastruktuur jaguneb peamiselt kaheks osaks: ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk. 161. Ülekandevõrk (ka „magistraalvõrk“) on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab peajaotajaid/võrgusõlmi ja/või juurdepääsuvõrke. Muuhulgas hõlmab ülekandevõrk elektroonilise side võrgu ülekandeliine (välja arvatud juurdepääsuvõrgu ülekandeliinid), elektroonilise side võrgu ülekandesüsteeme, elektroonilise side võrgu lülitusseadmeid ja ülekandevõrgu abisüsteeme ja -rajatisi. 162. Juurdepääsuvõrk koosneb kliendiliinidest, mille kaudu on klientidel võimalik saada juurdepääsu elektroonilise side võrgule. 163. Analüüsi kaasatud ettevõtjate väljaehitatud ülekandevõrgu kogupikkus moodustab 25 198 kilomeetrit. 2012. aasta lõpu seisuga omas Elion sellest 79,1%, Starman 8,8%, Elisa 5,9 % ning STV 2,7%. Ülejäänud ettevõtjate ülekandevõrgu maht moodustab kokku vaid 3,5%. Top Connect ülekande- ega juurdepääsuvõrgu liine ei oma, kuid talle kuulub üks telefonijaam, mis täidab nii riikliku kui ka rahvusvahelise tasandi jaama funktsiooni ning võimaldab osutada transiiditeenuseid. Oma tarbijatele teenuste osutamiseks kasutab Top Connect teistelt ettevõtjatelt renditud ülekandeliine ja kliendiliine. Teqli Telecom rendib oma klientidele kõneteenuste osutamiseks teiselt ettevõtjalt kolme transiittelefonijaama. Võrreldes 2008. aastaga, on turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate ülekandevõrgu kogupikkus suurenenud 34% võrra. 33 Telefoniteenuse osutaja Ülekandevõrk (km) Juurdepääsuvõrk (%) (aktiivsete kliendiliinide arv) (%) Elion 79,1% 71,2% Starman 8,8% 25,4% Elisa 5,9%* 0,01% STV 2,7% 3,3% Linxtelecom 2% 0,1% GoNetwork 1,4% 0,001% Eleks 0,1% 0,05% Top Connect 0% 0% Teqli Telecom 0% 0% Kokku 100% 100% Tabel 1. Sideettevõtjate sidevõrkude mahtude võrdlus (andmed 2012. A lõpu seisuga). * raadiolahendused (raadiolingid) on välja jäetud . 164. Turuanalüüsi kaasatud ettevõtjatest omab suurima katvusalaga ülekandevõrku Elion, kellele kuuluv ülekandevõrk katab suuremat osa Eesti territooriumist. Teiste ettevõtjate võrgud on lokaalsed, piirdudes mõne linna või vallaga. Kõige ulatuslikumad lokaalsed võrgud on Starmanil, Elisal ja STV-l. 165. Lisaks ülekandevõrgule omab kõne lõpetamise teenuste osutamisel olulist tähtsust juurdepääsuvõrgu infrastruktuur, mis võimaldab osutada jaemüügiturul lõppkasutajatele kõneteenuseid ning hulgitasandil kõne lõpetamise teenuseid teistele sideettevõtjatele. 166. Analüüsi kaasatud ettevõtjad olid Eestis 2012. aasta lõpu seisuga välja ehitanud 1 157 692 kliendiliini. 2012. aasta lõpu seisuga oli neist kasutuses 489 823 kliendiliini, millest Elioni osa moodustas 71,2% ja Starmani osa 25,4%. Ülejäänud analüüsi kaasatud operaatorite kliendiliinide arv kokku moodustas aktiivsete kliendiliinide koguhulgast 3,4%. 167. Kõiki aktiivseid kliendiliine aluseks võttes on Elioni osakaal langustrendis – 2008. aastaga võrreldes oli see vähenenud 15 % võrra. 2008 aastaga võrreldes on aga Elioni väljaehitatud kliendiliinide maht suurenenud 13% võrra. 168. Kliendiliinide maht on kasvanud peamiselt uute valguskaablil põhinevate juurdepääsuvõrkude osakaalu suurenemise baasil. Kokkuvõte: 169. Ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri analüüsist tuleneb, et Elion omab jätkuvalt kõige laialdasemat, terviklikku ning valdavat osa Eestit katvat sidevõrgu infrastruktuuri. Elion omab 79,1% ülekandevõrgu infrastruktuurist ja 71,2% juurdepääsuvõrgu infrastruktuurist, mille vahendusel on võimalik osutada telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuseid. 170. Ülejäänud ettevõtjate teenuste osutamist võimaldav sidevõrgu infrastruktuur on piiratud ulatusega ning osade teenuseosutajate sidevõrgu infrastruktuur ei moodusta ühtset sidevõrku. Tegemist on sõltumatute lokaalsete võrkudega. Sellisteks võrguoperaatoriteks on kaabelevivõrkude vahendusel kõneteenuseid ja kõneteenusega seotud kõne lõpetamise teenuseid osutav Starman ning STV. 34 171. Saab öelda, et juba eelmise turuanalüüsi raames kirjeldatud protsess, mille kohaselt ühendatakse eraldiseisvad sidevõrgud ühtseks sidevõrguks, jätkub. Seetõttu võivad tulevikus ka Starman ja STV omada ühtseid, märkimisväärset osa Eesti territooriumist katvaid sidevõrke. See omakorda toob kaasa konkurentsi suurenemise jaeteenuse turgudel ja võimaldab lõppkasutajatel erinevate teenuseosutajate vahel rohkem valida. 4.3.2.2. Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri 172. Analüüsi koostamisel küsiti ettevõtjatelt teavet kavandatavate investeeringute kohta aastateks 2013–2015. Kuna kõik ettevõtjad küsitud teavet ei esitanud, puudub kõigi ettevõtjate investeerimiskavatsustest ülevaade. Seetõttu ei ole võimalik vastavaid andmeid analüüsis kasutada. Samuti ei esitanud osa ettevõtjaid sidevõrgu investeeringuid puudutavaid andmeid. 173. Fikseeritud telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru ja sellega lähedalt seotud telefoniteenuste jaeturgude jätkusuutlikus ja areng on oluliselt seotud investeeringutega, mida ettevõtjad on viimastel aastatel teinud oma sidevõrgu arendamiseks. Seetõttu on järgnevalt antud ülevaade ettevõtjate poolt oma sidevõrgu infrastruktuuri tehtud investeeringutest ja koguinvesteeringute mahtudest aastatel 2006-2008 ja 2010-2012. 174. Aastatel 2006-2008 moodustas turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringute kogumaht ligikaudu 122,8 miljonit eurot. Sellest 64%, ehk ligikaudu 79 miljonit eurot on ettevõtjad investeerinud fikseeritud elektroonilise sidevõrgu infrastruktuuri. 175. Aastatel 2010-2012 moodustas turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringute kogumaht ligikaudu 137,4 miljonit eurot. Sellest 55%, ehk ligikaudu 76 miljonit eurot on ettevõtjad investeerinud fikseeritud elektroonilise sidevõrgu infrastruktuuri. Telefoniteenuse Kogu investeeringute osakaal Kogu investeeringute osakaal aastatel osutaja aastatel 2006-2008 (%) 2010-2012 (%) Elion 73,2% 62,2% Elisa 5,0% 23,7% Starman 15,0% 11,5% STV 1,6% 1,7% Top Connect 0,8% 0,7% Linxtelecom 1,9% 0,2% Eleks 0,004% 0,02% GoNetwork40 2,5% 0% Teqli Telecom 0% 0% Kokku 100% 100% Tabel 2. Otsuse eelnõus käsitletavate sideettevõtjate kogu investeeringute osakaal aastatel 2006-2008 ja 2010- 2012. 176. Analüüsi kaasatud ettevõtjatest on suurimaks investeerijaks jäänud Elion, kuid koguinvesteeringute osas on Elioni osakaal hakanud vähenema (vt tabel 2). Teiste teenuseosutajate koguinvesteeringud on olnud oluliselt väiksemad. 40 Kuna GoNetwork on üle võtnud ProGroup Holdingu fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri (vt otsuse eelnõu punkt 3.3.), kajastatakse GoNetwork all ProGroup Holdingu andmeid. 35 177. Aastatel 2010-2012 on analüüsi kaasatud ettevõtjate fikseeritud sidevõrgu investeeringute kogumaht võrreldes perioodiga 2006-2008 vähenenud 4% võrra. Telefoniteenuse Sidevõrgu infrastruktuuri Sidevõrgu infrastruktuuri osutaja investeeringute osakaal aastatel investeeringute osakaal aastatel 2006-2008 (%) 2010-2012 (%) Elion 77% 83% Starman 15% 12% Elisa 8% 4% Linxtelecom 0% 0,5% STV 0% 0,1% Eleks Telefon 0% 0,003% Top Connect 0% 0,0% GoNetwork 0% 0,0% Teqli Telecom 0% 0% Kokku 100% 100% Tabel 3. Otsuse eelnõus käsitletavate ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri investeeringute osakaal aastatel 2006-2008 ja 2010-2012. 178. Võrreldes teiste sideettevõtjatega, on Elion oma sidevõrgu infrastruktuuri investeerinud oluliselt rohkem, mis on põhjendatav ka eelnevalt otsuse eelnõu punktis 4.3.2.1. Sidevõrgu infrastruktuur“ väljatoodud laialdase sidevõrgu infrastruktuuri omamisega. Samuti, et suur osa telefoniteenuse lõppkasutajatest kasutab Elioni sidevõrku (vt. joonis 3). Vähemalt samaväärse võrgukvaliteedi säilitamiseks nõuab ulatuslikum sidevõrk summaarselt rohkem investeeringuid. 179. Vaatamata aastatel 2009 – 2010 toimunud majanduslangusele, on 2006-2008 aastaga võrreldes aastatel 2010-2012 Elioni fikseeritud elektroonilise side võrgu infrastruktuuri investeeringute osakaal kasvanud. Eeltoodust järeldub, et Elioni poolt kõne lõpetamise teenuse osutamine ja fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri areng on pikemas perspektiivis jätkusuutlik. 180. Fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri tehtud investeeringute mahtu aluseks võttes on turul tegutsevaks teiseks ettevõtjaks kaabellevivõrgu operaator Starman. Starman jätkab investeeringute tegemist oma sidevõrku, et luua oma sidevõrgus lairibateenuse osutamiseks vajalik tehniline baas. Selline sidevõrk võimaldab ka kõneteenuse osutamist. 181. Elisa on aastatel 2006-2012 enamiku investeeringutest teinud uute raadiosidevõrkude rajamiseks ja olemasoleva sidevõrgu infrastruktuuri kvaliteedi parandamiseks, et osutada oma lõppkasutajatele lairiba- ja kõneteenuseid. 182. Ülejäänud analüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringud on suuremas osas suunatud sidevõrgu kvaliteedi parandamiseks ning oma sidevõrgus andmesideteenuse osutamise võimaluse loomiseks. Kokkuvõte: 183. Suurimaks telefonivõrgu infrastruktuuri investeerijaks on analüüsis käsitatud perioodil jäänud Elion. Samas on koguinvesteeringuid aluseks võttes Elioni osakaal hakanud vähenema – kui aastatel 2006-2008 moodustas tehtud koguinvesteeringutest Elioni osakaal 73,2%, siis aastatel 2010-2012 oli see langenud 62,2%-le. 184. Võrreldes aastatega 2006-2008, on aastatel 2010-2012 analüüsi kaasutud ettevõtjate fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri investeeringute kogumaht langenud. Põhjuseks on 36 aastatel 2009 – 2010 Eestit tabanud majanduslangus, mis on muutnud ettevõtjad investeeringute tegemisel väga ettevaatlikuks. 185. Samas on sidevõrgu infrastruktuuri tehtud investeeringute osas Elioni osakaal kasvanud – kui aastatel 2006-2008 moodustas see 77%, siis aastatel 2010-2012 oli see tõusnud 83%-le. Teiste sideettevõtjate poolt sidevõrgu infrastruktuuri tehtud investeeringud on jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks. 4.3.2.3. Kõne lõpetamise teenuse osutamise mahud 186. Ettevõtjate teenuse osutamise mahtude absoluutsuurust on hinnatud nii nende poolt esitatud käibe- kui ka asjakohase sideteenuse osutamise mahu andmete alusel perioodil 2008-2012. Seejuures on arvesse võetud ainult teistest sidevõrkudest saabunud ning asjakohase sideettevõtja sidevõrgus lõpetatud kõned. Arvestatud ei ole sideettevõtja enda lõppkasutajate poolt samas sidevõrgus olevatele teistele lõppkasutajatele tehtud kõnede lõpetamist (nn võrgusisene kõne - on-net calls). Ka ESS § 2 punkt 19 kohaselt on kõne lõpetamine kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp- punkti. 187. Tabelis 4 allpool on toodud ettevõtjate kõne lõpetamise teenuse osutamise osakaalud kogu kõne lõpetamise teenusest ja telefoniteenuse lõppkasutajate jaotus teenuseosutajate vahel 2012. aasta lõpu seisuga. Telefoniteenuse Lõpetatud Kõneteenust tarbivad osutaja kõneminutid Tulud lõppkasutajad Elion 69,41% 72,16% 75,8% Starman 14,91% 12,82% 14,3% STV 6,17% 5,35% 5,5% Elisa 7,08% 5,35% 2,0% Linxtelecom 0,6% 0,81% 1,2% GoNetwork 0,7% 2,81% 0,7% Top Connect 1,07% 0,64% 0,4% Eleks Telefon 0,06% 0,06% 0,1% Teqli Telecom 0,001% 0,0005% 0,001% KOKKU 100% 100% 100% Tabel 4 Kõne lõpetamise turul tegutsevate sideettevõtjate lõpetatud kõneminutite, teenuse osutamisest teenitud tulude ning telefoniteenuse lõppkasutajate arvu võrdlus (2012. a lõpp). 188. Tabelist 4 nähtub, et Elioni kõnede lõpetamise minutimaht ja tulud on suurimad, moodustades kogu kõnede lõpetamise minutimahust 69,4% ja tuludest 72,2%. Teistest analüüsi kaasatud operaatoritest omasid 2012. aastal lõpetatud minutimahtudest suuremaid osakaale Starman (14,9%), Elisa (7,1%) ja STV (6,2%). 189. Ka kõneteenuse kasutavate lõppkasutajate koguarvust oli Elioni osakaal suurim (75,8%). Elionile järgneb Starman, kelle osakaal oli 14,3% ja STV (5,5%). Ülejäänud analüüsi kaasatud ettevõtjate vahel jagunes 4,4% lõppkasutajate koguarvust. 190. Minutimahtude graafikult (joonis 4 allpool) nähtub, et telefonivõrkudes lõpetatud kõneminutite kogumahud on 2008. aastast alates hakanud langema. Elioni fikseeritud sidevõrgus kõne lõpetamise minutimahud on jätkuvalt suurimad, kuid võrreldes 2008. aastaga on need vähenenud 23% võrra. 16% võrra on langenud ka Starmani kõne 37 lõpetamise minutimahud. STV kõne lõpetamise teenuse minutimahud on seevastu suurenenud 27% võrra. 400 000 350 000 300 000 Teised 250 000 STV (tuh.min) 200 000 Elisa 150 000 Starman 100 000 Elion 50 000 0 2008 2009 2010 2011 2012 Joonis 4. Kõne lõpetamise turul tegutsevate sideettevõtjate kõne lõpetamise minutimahud (va võrgusisesed kõned) aastatel 2006-2012. 191. Tabelist 4 nähtub ka, et nii lõpetatud kõneminutite arv kui ka kõne lõpetamise teenuse osutamisest teenitud tulud on proportsionaalset jagunenud sarnaselt lõppkasutajate arvuga. Kokkuvõte 192. Võttes arvesse eeltoodut, on Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude kontekstis (iga sideettevõtja on omas võrgus märkimisväärse turujõuga ettevõtja) jäänud suurimaks teenuseosutajaks Elion. Elioni osakaal kogu kõnede lõpetamise minutimahust on püsinud stabiilsena, muutudes viimase nelja aasta jooksul ainult 1% võrra. Kõne lõpetamise teenuse osutamise käibe alusel on Elioni turuosa kasvanud - kui aastal 2008 moodustas Elioni osakaal kogu kõnede lõpetamise eest saadud tuludest 64,1%, siis aastal 2012 oli see tõusnud 72,2%-le. 193. Kõnede lõpetamise minutimahtude üldisele langusele avaldab kindlasti mõju mobiilteenuste surve lähedalt seotud telefoniteenuste jaemüügiturgudel. 2008. aastaga võrreldes langes analüüsi kaasatud ettevõtjate fikseeritud sidevõrgus lõpetatud kõneminutite koguarv 28%. 4.3.2.4. Järeldused 194. Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest eripärast, ei mõjuta erinevused analüüsi kaasatud ettevõtjate näitajate absoluutsuurustes ettevõtjate turujõudu - iga operaator on oma turul monopoolne teenuseosutaja, omades kõigi näitajate osas ikka 100%-list turuosa. Ükski konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul tegutsev ettevõtja ei suuda teiselt ettevõtjalt kõne lõpetamist ostmata oma lõppkasutajatele telefoniteenuseid osutada. 195. Laiaulatuslik fikseeritud elektroonilise side võrgu infrastruktuur annab küll eelise konkurentide ees telefoniteenuste jaeturgudel, kuid ei taga eelist asjakohasel hulgimüügiturul. 38 196. Siinjuures omab tähtsust ettevõtja kontroll kõne lõpetamise teenuse üle, mitte aga temale kuuluva sidevõrgu infrastruktuuri ulatus ja/või investeeringute maht. 4.3.3. Tasakaalustav ostja jõud 197. Märkimisväärset turujõudu väljendab, nagu on sedastatud Euroopa Kohtu konkurentsialases kohtupraktikas41, ettevõtja suutlikkus tegutseda turul märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Ettevõtja suutlikkust turuosalistest sõltumatult käituda võib vähendada tasakaalustav ostja jõud (ing. k countervailing buyer power, countervailing buying power), mis põhimõtteliselt kujutab endast kliendi läbirääkimise jõudu vahetult teenuse- või tootepakkujaga. Selline jõud ilmneb siis, kui kliendil on märkimisväärne mõju teenuseosutaja hinnakujunduslikule käitumisele või kui klient takistab teenuseosutajal tegutsemast sõltumatult kliendist märkimisväärses ulatuses. 198. Tasakaalustava ostja jõu olemasolu ja ulatust on asjakohane ning oluline käsitleda juhtudel, kui on tegemist kõrge kontsentratsiooniga turgudega ja eriti juhtudel, kui teenuseosutaja on monopoolses seisus. 199. Üldtunnustatud majandusteooria kohaselt on ratsionaalselt tegutseva monopolisti eesmärk maksimeerida oma kasumit, määrates teenustele ja toodetele monopoolsed hinnad. Tavaliselt järgneb sellisele käitumisele ebapiisav tootlikkus, ülemäärased hinnad ja seega ka heaolu langus. Dünaamiliste tagajärgedena võib välja tuua tootmise ebaefektiivsuse olulise suurenemise ja ebapiisava innovatsiooni. 200. Seega on antud turu konkurentsiolukorra analüüsimisel küsimus selles, et kui lähtepunktiks on ainuõigus telefonikõne lõpetamisele oma sidevõrgus, siis kas nõudluse pool mõjutab või toob esile teatava surve antud operaatori suhtes sellises ulatuses, mis takistab sellel monopoolsel ettevõtjal ära kasutamast kirjeldatud hinnakujundamise mehhanismi ja tegutsemast kliendist sõltumatult. Erandlikus olukorras võib tasakaalustav ostja jõud nõrgestada monopoolse ettevõtja hinnakujunduse aluseid sellises ulatuses, mis takistab monopoolsel ettevõtjal tõstmast hindu üle taseme, mis kujuneks turul toimiva konkurentsi tingimustes. Seega osutub tasakaalustava ostja jõu hindamine võtmeküsimuseks monopoolse ettevõtja turujõu hindamisel. 201. Otsuse eelnõu punktis 3. TURU PIIRITLEMINEpiiritlemine“ piiritletud turgude puhul tuleb hinnata ettevõtja suutlikkust tegutseda turul märkimisväärsel määral sõltumatult lõppkasutajatest ja lepingu partneritest. Suutlikkust tegutseda sõltumatult konkurentidest piiritletud turgudel ei ole võimalik hinnata, kuna tulenevalt piiritletud turgude olemusest on igal üksikul turul vaid üks monopoolne teenuseosutaja. 202. Tasakaalustava ostja jõu ulatus sõltub teenuse lõppkasutaja võimest vahetada teenuseosutajat või mitte tarbida selle teenuseosutaja toodet või teenust lühikese aja jooksul. Kuna asjakohasel turul kehtib „helistav pool maksab“ põhimõte, siis kõneteenuse lõppkasutajad jaeturul arvestavad enamjaolt väljuvate kõnede hinnaga ning suhteliselt vähe hinnaga, kui palju maksab helistamine neile. Seega on lõppkasutajad suhteliselt ükskõiksed ka selle hinna suhtes, kui palju maksab kõne lõpetamine telefonivõrku, kus antud lõppkasutaja number on kasutusel. See välistab omakorda tasakaalustava ostja jõu rakendumise võimalikkuse telefonikõne lõpetamise hindadele lõppkasutajate poolt. 41 27/76: United Brands, op. cit.; 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon, op. cit; 322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit.; vt ka raamdirektiivi art 14 p 2 ja ESS § 45 lg 2. 39 Tasakaalustava ostja jõu rakendumine piiritletud turgudel oleks võimalik siis, kui asjakohastel turgudel ei kehtiks enam „helistav pool maksab“ põhimõte. Kuid kuna sellise põhimõtte muutmine ei ole lähiajal tõenäoline, ei ole ka tõenäoline piiritletud turgudel tasakaalustava ostja jõu rakendumine lähema kolme aasta jooksul. 203. Lõppkasutajate käitumist teenuse osutaja vahetamiseks võib mõjutada teiste operaatorite poolt oma võrgus kõrgete jaehindade kehtestamine helistamisel teenust osutava operaatori lõppkasutajatele. 204. See võib esile kutsuda situatsiooni, kus teiste võrkude lõppkasutajad ei soovi enam helistada teenust osutava operaatori lõppkasutajatele, mis võib viia selleni, et lõppkasutaja on sunnitud teenuseosutaja välja vahetama. 205. Selline lõppkasutajate mõjutamine läbi jaehindade on võimalik ainult siis, kui tegemist on oluliselt erineva suurusega teenuseosutajatega ja kõnemahud on väga väikesed. Kõrgeid jaehindasid saavad rakendada ainult suuremad ettevõtjad, kuna nende kõnede mahud väiksema sideettevõtja sidevõrku on väikesed, mistõttu on väikesed ka tulude kaotused tegemata jäänud kõnedelt. Samas ei saa väike teenuseosutaja vastata kõrgete jaehindade kehtestamisega suurte sideettevõtjate sidevõrkudesse. Põhjuseks on asjaolu, et kuna enamus kõnesid tehakse suuremate sideettevõtjate sidevõrkudesse, siis kõrgete kõnehindade kehtestamisega mõjutaksid väiksed sideettevõtjad oma lõppkasutajaid vahetama teenuseosutajat – see vähendaks nende lõppkasutajate arvu ja võib viia väikse sideettevõtja turult lahkumiseni. Eeltoodu rakenduks ainult juhul, kui lõpptarbijateni on välja ehitatud paralleelsed fikseeritud sidevõrgud – sellisel juhul on lõpptarbijatel võimalus liikuda ühest võrgust teise. Paralleelsete sidevõrkude puudumise korral on see võimalus aga välistatud. 206. Suured või võrreldavate lõppkasutajate arvuga teenuseosutajad sellist jaehindadega lõppkasutajate mõjutamist omavahel praktikas ei rakenda – kui üks ettevõtja kehtestab kõrged jaehinnad helistamisel teise võrku, võib teine ettevõtja vastata samaga – eelist ei saavutaks kumbi sideettevõtja. 207. Seega on võimalik osaliselt mõjutada ettevõtja käitumist kõrgete kõne lõpetamise hindade kehtestamisel läbi lõppkasutaja käitumise, kuid sellise mõjutamise eelduseks on teenuseosutajate erinev suurus ja lõppkasutajate arvu väga suur erinevus ning paralleelsete fikseeritud sidevõrkude olemasolu. Kui erinevused ettevõtjate suuruses ja lõppkasutajate arvus ei ole suured ning kõnede liiklus võrkude vahel on suur ning võrreldav, siis selline lõppkasutajate mõjutamine ja tasakaalustava ostja jõu enda huvides ärakasutamine ei ole võimalik. 208. Hulgitasemel on võimalik tasakaalustava ostja jõu olemasolu hinnata, käsitades teenuseosutajaid samal turul tegutsevate konkurentidena. Kui teatud toodet või teenust ostev ettevõtja on suur ja mõjukas, suudab ta suhteliselt efektiivselt peatada selle toote pakkuja või teenuse osutaja katse hindu tõsta. Teoreetiliselt peaks piisava suurusega ettevõtja olema suuteline avaldama teistele operaatoritele piisavat survet, et kõne lõpetamise hindu alandataks või vähemalt ei tõstetaks. 209. Konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu spetsiifikast tulenevalt (eelkõige seetõttu, et iga operaator saab kõnesid lõpetada vaid omaenda võrgus, mis moodustab omaette kaubaturu), ei oma ettevõtja üldine suurus aga tähtsust, sest olenemata ettevõtja suurusest on ettevõtja mõjuvõimu rakendamine kõne lõpetamise hinna läbirääkimistel läbivühendatavuse tagamiseks piiratud. Seega ei oleks tasakaalustava ostja jõu rakendamine võimalik ka siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutseksid ühel kaubaturul. 40 Kokkuvõte: 210. Võttes arvesse eeltoodut, on TJA seisukohal, et telefonivõrgus kõne lõpetamisel turul puudub tasakaalustav ostja jõud (või see eksisteerib väga väikeses ulatuses) ning et turuosalised ei saa üksteise hinnakujundust oluliselt mõjutada. Tulenevalt turu piiritlemisel välja toodud tehnoloogilisest ja teenuse osutamise korralduse eripärast püsib selline situatsioon ka lähimate aastate perspektiivis. 4.3.4. Sisenemistõkked 211. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 80 on turul domineerimise tuvastamiseks oluline hinnata turule sisenemise lihtsust. Ettevõtja võime turul domineerida sõltub uute turuosaliste turule sisenemise võimalusest: kui turul puuduvad sisenemistõkked, on ettevõtja võimalused turul konkurente eirates tegutseda piiratud isegi juhul, kui ta omab kõnealusel turul suurt turuosa. 212. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turgudele sisenemise tõkete hindamisel tuleb lähtuda piiritlemise käigus selgunud asjaoludest: määravaks on pakkumisepoolse asendatavuse puudumine sellel turul. Piiritletud turgudel saab iga telefonivõrgu operaator lõpetada kõnesid ainult oma sidevõrgus. Järelikult on teised sideteenuse osutajad sunnitud kasutama vaid ühe kindla operaatori poolt osutatavat kõne lõpetamise teenust, kui nad soovivad kõne lõpetada tema lõppkasutaja numbrile. Seega eksisteerivad piiritletud turgudele sisenemiseks absoluutsed sisenemistõkked, sest ühel piiritletud turul tegutsev teenuseosutaja ei saa siseneda teistele piiritletud kõne lõpetamise turule. 213. Kuna asjakohastel turgudel on pakkumisepoolse asendatavuse puudumise tõttu välistatud potentsiaalne konkurents ning tehnoloogiline areng ei võimalda lähemal ajal teistel teenuseosutajatel siseneda piiritletud turgudele, võib järeldada, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turgudel eksisteerivad absoluutsed (kõrged) sisenemistõkked, mis takistavad potentsiaalse konkurentsi teket neil turgudel. 214. Et taolised sisenemistõkked võiksid tulevikus kaduda või oluliselt muutuda, ei ole turu olemusest tulenevalt tõenäoline. 4.4. Konkurentsiprobleemid piiritletud turgudel 4.4.1. Võimalikud konkurentsiprobleemid 215. Eelnevalt on otsuse eelnõu punktis 4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted“ väljatoodud, et turul on konkurentsitaseme määramiseks vaja analüüsida turgu mitme kriteeriumi alusel, mis on suutelised kõige ilmekamalt väljendama ettevõtja märkimisväärse turujõu olemasolu või selle puudumist. 216. Kuivõrd ex ante regulatsiooni kehtestamine ei sisalda endas hinnangut sellele, kas ettevõtja on pannud toime õiguserikkumise ning oluline on üksnes kindlaks teha, kas tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka lõppkasutajatest (raamdirektiivi artikli 14 lõige 2, ESS § 45 lõige 2), tuleb ka piiritletud sideturul esineda võivaid konkurentsiprobleeme hinnata ennekõike potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidena. Samuti, kas sellised konkurentsiprobleemid võivad turu konkurentsiolukorrast tingituna praktikas realiseeruda. 41 217. Tulenevalt telefonivõrgus kõne lõpetamise eripärast omab iga kõne lõpetamise teenust osutav märkimisväärse turujõuga ettevõtja oma telefonivõrgus kõne lõpetamise turul 100%list turuosa (otsuse eelnõu punkt 4.3.1. Turuosad“). Samuti puudub piiritletud turul tasakaalustav ostja jõud, turuosalised ei saa üksteise hinnakujundust oluliselt mõjutada (otsuse eelnõu punkt 4.3.3. Tasakaalustav ostja jõud“) ning piiritletud turgudele sisenemine on vastava turu tehnoloogilisest eripärast tulenevalt välistatud (otsuse eelnõu punktid 3.2.3.3. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus ja SSNIP-testi rakendamise hindamine“ ja 4.3.4. Sisenemistõkked“). 218. Seetõttu leiab TJA, et objektiivsed takistused alltoodud konkurentsiprobleemide ärahoidmiseks puuduvad või on väga piiratud, mistõttu ilma regulatiivse sekkumiseta on kirjeldatud konkurentsiprobleemide realiseerumine praktikas tõenäoline. 219. TJA leiab, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul võivad esineda peamiselt järgmised ettevõtjate märkimisväärsest turujõust tulenevad konkurentsiprobleemid: hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäära kõrgete hindade rakendamine, hinnadiskrimineerimine, ristsubsideerimine; juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine; muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid (informatsiooni diskrimineeriv kasutamine või varjamine, viivitamistaktika, mittekohased nõuded, kvaliteedidiskrimineerimine). 4.4.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ja hindade analüüs 220. Alljärgnevalt on esitatud võimalikud hinnakujundusprobleemid, mis võivad takistada efektiivse konkurentsi toimimist. 221. Sidevõrgus kõne lõpetamise turgudel võivad eksisteerida peamiselt ülemäärase hinna, hinnadiskrimineerimisega ja ristsubsideerimisega seotud konkurentsiprobleemid. Ülemäärane hind on hind, mis võimaldab ettevõtjal teenida kõrgemaid kasumeid, kui võiks teenida efektiivse konkurentsiga turul. Selle konkurentsiprobleemi põhiliseks allikaks on operaatorite märkimisväärne turujõud kõnede lõpetamise üle oma sidevõrkudes. Eelkõige ilmneb ülemäärase hinna rakendamine juhtudel, kui kehtib helistaja maksab põhimõte, mistõttu kõne vastuvõtjad ei hooli piisavalt kuludest, mida teised osapooled neile helistades kannavad ning seega puudub märkimisväärne tasakaalustav ostja jõud. Seetõttu on operaatorid motiveeritud nõudma teistel sideettevõtjatelt kõne lõpetamise teenuste eest ülemäärast hinda, mis viib suure tõenäosusega ressursside ebaefektiivsete paigutusteni ning moonutatud hinnastruktuurideni. 222. Hinnadiskrimineerimine jaguneb hinnadiskrimineerimiseks sideettevõtjate vahel ja hinnadiskrimineerimiseks sisemise ja välimise varustamise vahel. Hinnadiskrimineerimine sideettevõtjate vahel seisneb erinevate telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade rakendamises erinevatele sideettevõtjatele. 223. Hinnadiskrimineerimisega sisemise ja välimise varustamise vahel on tegemist juhul, kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab temaga jaeturul konkureerivalt sideettevõtjalt hulgiteenuste eest kõrgemat hinda (sageli ka ülemäärast hinda), kui vertikaalselt integreeritud sideettevõtja nõuab oma jaeteenust pakkuvalt üksuselt. Ehk teisisõnu toimub diskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel. Hulgiteenuste turul võib märkimisväärse turujõuga vertikaalselt integreeritud sideettevõtja 42 hinnadiskrimineerimise tagajärjel tõsta oma konkurentide kulusid jaeturul läbi ülemäärase hinna, mis võib viia konkurentide jaemüügi piiramiseni ning seeläbi üleüldise konkurentsiolukorra kahjustamiseni. 224. Ristsubsideerimisega on tegemist juhul, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt nõutakse hulgiturul kuludest kõrgemat (ülemäärast) hinda ning vertikaalselt allapoole seotud turul rakendatakse kuludest madalamat hinda (kuludest madalama hinna rakendamine on käsitatav ka röövelliku hinnakujundusena). Juhul kui hulgitasandi hind on ülemäärane ning jaetasandi hind röövellik (allapoole kulusid), annab see märkimisväärse turujõuga ettevõtjale võimaluse laiendada oma turujõudu vertikaalselt allapoole seotud turule. Seega on ristsubsideerimise üheks teguriks ülemäärane hind. See on hind, mis võimaldab ettevõtjal teenida kõrgemaid kasumeid, kui võiks teenida efektiivse konkurentsiga turul. 225. Eeltoodust järeldub, et ülemäärane hind takistab efektiivse konkurentsi toimimist, mis omakorda kahjustab lõppkasutajate huve. 226. Teise elektroonilise side turgude reguleerimise etapi käigus (aastatel 2008 – 2010) tunnistati Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusega nr 8.3-11/10-001 Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Televõrk, Linxtelecom, Top Connect, RIKS ja ProGroup Holding telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning neile kehtestati hinnakontrolli kohustused. 227. Hinnakontrolli kohustuse raames pidi Elion arvestama kõne lõpetamise hinnad ülalt- alla modelleeritud ajaloolisel kulubaasil ja täielikult jaotatavatel kuludel põhineva metoodika (edaspidi ka TD HCA FDC- Top-Down Historical Cost based, Fully Distributed Costs) alusel. Teistele MTE-dele kehtestati kohustus rakendada telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele hindasid, mis ei tohtinud olla kõrgemad, kui Elioni poolt rakendatav kõne lõpetamise kolme esimese minuti keskmine hind normaalajal riiklikul tasandil. 228. Seega kohaldusid alates aastast 2011 nii Elionile, kui ka teistele MTE-dele telefonivõrgus kõne lõpetamise turul riiklikul sidumistasandil (vt alltoodud joonist nr 5) ühesugused kõne lõpetamise hinnad. Hinnadiskrimineerimist sideettevõtjate vahel ei toimunud. 43 Joonis nr 5. MTE-de telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad (€senti/minut, ilma käibemaksuta) riiklikul tasandil 2011-2014 229. Nii Elioni kui ka teiste telefonivõrgus kõne lõpetamise turu MTE-de telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad (kehtestatud Elioni vastavate hindade alusel) on aastate 2011- 2014 lõikes kasvanud ligi 22% võrra (vt. ülaltoodud joonist 6). 2014 aastal Elioni telefonvõrgus kõne lõpetamise hind võrreldes 2013 aastaga riiklikul tasandil langes ca - 9%, aga samas kohalikul tasandil tõusis ca 10%. 230. Hindade kasvu põhjusteks on peamiselt telefonivõrgus lõpetatud minutite langus ja Elioni kulude arvestamise metoodika (TD HCA FDC). Telefonivõrgus kõne lõpetamise minutid langevad seoses telefoni- ja mobiiltelefoniteenuste vahelise tiheda konkurentsiga. Seetõttu kõne maht, millele kulusid omistada, väheneb aasta-aastalt. Samas hinna tõusu pidurdab kuluefektiivsema järgmise põlvkonna sidevõrgu järk-järguline kasutusele võtmine. 231. Võrreldes Euroopa Komisjoni poolt koostatud Euroopa Komisjoni 07.05.2009 telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise hinna reguleerimise soovituses (edaspidi ka 07.05.2009 soovitus)42 sätestatud alt-üles modelleeritud puhtast pikaajaliselt lisanduvate kulude metoodikast (edaspidi ka BU pure LRIC - bottom-up long run incremental cost), võimaldab TD HCA FDC metoodika jaotada kõne lõpetamise teenusele rohkem kululiike (nt. kõne liiklusega mitteseotud lisanduvad kulud ja üldised püsikulud (vt ka otsuse eelnõu punkti 6.6.2 koos alapunktidega). Samuti ei taga TD HCA FDC metoodika nii rangelt kulude efektiivsust. Ülalt-alla modelleerimine (TD – Top down) lubab arvestada ka sidevõrgu ajaloolisest struktuurist tulenevaid ebaefektiivseid kulusid, samas kui alt-üles modelleerimine (BU) järgib kõige efektiivsemat sidevõrgu katvust arvestades tänapäevast elanikkonna paiknevust ja tihedust. 232. Nii sidumisliikluse mahtude alanemise, kui ka Elioni kulude arvestamise metoodika eripärast tulenevalt on võrreldes Euroopa Komisjoni soovituse alusel arvestatud kõne lõpetamise hindadega (käesoleval ajal keskmiselt 0,102 €/senti minut) Eesti sideettevõtjate poolt rakendatavad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad ülemääraselt kõrged (1,04 €senti/minut). 4.4.3. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine 233. Sidumise ja kõne lõpetamise teenusele juurdepääsust keeldumisega piiratakse uute teenuseosutajate võimalusi siseneda kõneteenuste jaemüügi turule. Kõneteenuste jaemüügi turule siseneja jaoks on ühendus olemasolevate sidevõrkudega tähtis. Piiritletud turul märkimisväärset turujõudu omaval ettevõtjal on lähedalt seotud jaeteenuse turgudel võimalik senikaua, kuni uuel sisenejal ei ole piisavalt palju lõppkasutajaid, hakkama saada ka end kõneteenuste jaemüügi turule sisenejaga otseselt sidumata. Ilma sidumise ja kõne lõpetamise teenuseta on aga kõneteenuste kasutamisala uue turulesiseneja lõppkasutaja jaoks piiratud, kuna nad ei saa ühendust suure osa sidevõrkude lõppkasutajatega. Eelnevast tulenevalt võib sidumise ja kõne lõpetamise teenuse osutamisest keeldumine oluliselt vähendada konkurentsi ning olla seega üldist heaolu kahjustav. 42 Euroopa Komisjoni soovitus Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta ET L/124/ 20.05.2009 P 67-74 44 234. TJA hinnang juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi tulevikus esinemise suurele tõenäosusele tugineb asjaolule, et Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork omavad tehnoloogilistel põhjustel igaüks ka tulevikus (lähima kolme aasta jooksul) telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu (sh 100%-list turuosa). See võimaldab neil tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, ning sellest tulenevalt märkimisväärset võimet ning huvi kasutada oma turujõudu uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate kõneteenuste jaeturule sisenemise takistamiseks läbi juurdepääsust keeldumise. 4.4.4. Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid 235. Lisaks hinnadiskrimineerimisele eksisteerib suur tõenäosus, et Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, Teqli Telecom, RIKS ja GoNetwork tulenevalt vertikaalsest integreeritusest ning märkimisväärsest turujõust (sh 100%-lisest turuosast) konkreetsel piiritletud turul, nüüd ja tulevikus omavad märkimisväärset huvi kasutada ka teisi diskrimineerimise viise nagu kvaliteedi diskrimineerimine, teenuste osutamise viivitamine, mittekohased nõuded selleks, et takistada uute väikese kliendibaasiga sideettevõtjate kõneteenuste jaeturule sisenemist. • Viivitamistaktika 236. Viivitamistaktika märgib käitumist, mille puhul ettevõtja ei keeldu oma konkurentidele hulgiteenuse turul teatud sisendit tarnimast, kuid iseseisvad ettevõtjad varustatakse sisenditega ajaliselt hiljem, võrreldes oma jaeteenust pakkuva haruga. Viivitamistaktikale võib viidata näiteks pikk sidumise äriläbirääkimiste ja lepingute sõlmimise protsess. • Mittekohased nõuded 237. Mittekohased nõuded on mis tahes lepingutingimused, mis nõuavad, et konkurent käituks viisil, mis ei ole hulgiteenuse pakkumiseks vajalik. Näiteks nagu teatud kallima tehnoloogia kasutamise erinõue, või informatsiooni puudutavad nõuded (konkurentide kliente puudutavad andmed suuremas ulatuses kui majanduslikult või tehniliselt õigustatud oleks). • Kvaliteedidiskrimineerimine 238. Kvaliteedidiskrimineerimine seisneb teistele konkureerivatele sideettevõtjatele halvema kvaliteediga teenuste osutamises võrreldes endaga. Kvaliteedidiskrimineerimise läbi saab turgu valitsev ettevõtja kas tõsta konkurentide kulusid või piirata oma konkurentide poolt osutatavate teenuste väljamüüki. 5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS TUNNISTAMINE JA MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJA MÄÄRAMATA JÄTMINE 239. Otsuse eelnõu punktis 4. TURUANALÜÜS“ punktis läbi viidud turuanalüüsi tulemusel jõudis TJA järgmistele seisukohtadele. 240. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu analüüsis väljatoodud asjaolud väljendavad, et piiritletud sideturgudel ei toimi konkurents ning turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjad Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, Teqli Telecom, RIKS ja GoNetwork omavad igaüks märkimisväärset turujõudu oma telefonivõrgus kõne 45 lõpetamise turul. Seejuures on Elioni võime mõjutada tema osutatava kõne lõpetamise teenuse kaudu konkurentsiolukorda vertikaalselt allapoole seotud telefoniteenuse jaeturgudel teistest märkimisväärset turujõudu omavatest ettevõtjatest suurem. 241. Piiritletud turgudel turuanalüüsi käigus tuvastatud asjaolud, millest selgub, et nimetatud ettevõtjad omavad märkimisväärset turujõudu asjakohastel turgudel, on järgmised: kõik turul tegutsevad ettevõtjad omavad 100%-list turuosa kõnede lõpetamisel oma sidevõrgus; asjakohastel turgudel on nii pakkumise- kui ka nõudlusepoolse asendatavuse puudumise tõttu välistatud potentsiaalne konkurents; nimetatud turgudel eksisteerivad kõrged sisenemistõkked; piiritletud turgudel puudub või eksisteerib väga väike tasakaalustav ostja jõud, kuna jaetasemel ei suuda lõppkasutajad olulisel määral mõjutada häälkõne lõpetamise hinda konkreetses telefonivõrgus. 242. Tulenevalt ülaltoodust ning juhindudes ESS § 46, teeb TJA ettepaneku tunnistada sideettevõtjad Eesti Telekom (kaubamärgi Elion omanik), Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork igaühe oma telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 243. Läbiviidud turu piiritlemise käigus selgus, et ProGroup Holding ja Televõrgu ei osuta teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise teenust. 244. Tulenevalt ülaltoodust, teeb TJA ettepaneku jätta sideettevõtjad ProGroup Holding ja Televõrgu telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata. 6. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED 6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk 245. Piiritletud sideteenuse turul läbi viidud turuanalüüsi tulemuste alusel tegi TJA otsuse eelnõu 5. punktis ettepaneku tunnistada sideettevõtjad Elion, Elisa, Eleks Telefon, GoNetwork, Linxtelecom, Top Connect, Starman, STV, Teqli Telecom ja RIKS telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 246. TJA poolt läbiviidud turuanalüüsist tulenes, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul ei toimi efektiivne konkurents. Lisaks tulenes turuanalüüsist, et nimetatud ettevõtjad omavad igaüks märkimisväärset turujõudu telefonivõrgus kõne lõpetamise turul, mis võimaldab neil tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. 247. TJA leiab, et otsuse eelnõu punktis 4.4. (koos alapunktidega) kirjeldatud konkurentsiprobleemide vältimiseks ja konkurentsile avatud turu arengu tagamiseks ning konkurentsi edendamiseks elektroonilise side teenuste osutamisel on vajalik kehtestada nimetatud sideettevõtjatele ESS §-des 50-57 toodud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi. 248. TJA on seisukohal, et kehtestatavad kohustused edendavad konkurentsi sideteenuste osutamisel muu hulgas sellega, et tõkestavad sideteenuste turgudel konkurentsi 46 moonutamist ja takistamist. Samuti aitab kohustuste kehtestamine kaasa sideteenuste turu arengule muu hulgas sellega, et toetab üleeuroopaliste sidevõrkude loomist ja arendamist, üleeuroopaliste sideteenuste koostalitusvõimet ja läbivühendatavust ning tagab sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise. Lisaks kaitseb kohustuste kehtestamine ka sideteenuste kasutajate õigusi sellega, et tagab lõppkasutajate huvide kaitse ning teabe andmise sideettevõtjate poolt (eelkõige sideteenuste tasude ja sideteenuste osutamise tingimuste läbipaistvuse osas). 6.2. Kohustuste kehtestamise alused 249. Vastavalt ESS § 41 lg 2 punktile 1 on TJAl õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt ESS §-le 46. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtub TJA ettevõtjale kohustuste kehtestamisel ESS §-des 50-57 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel turul, millel sideettevõtja on märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud. Kohustuste valikul arvestab TJA muu hulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu regulaatorite koostöös kujunenud vastava praktikaga. 250. ESS §-st 135 järgi peavad kehtestatavad kohustused olema mõistlikud ja otstarbekad, objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineerivad ja erapooletud, läbipaistvad ning suunatud ESS §-s134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele ja olema seda eesmärki arvestades proportsionaalsed. 251. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale ESS § 46 lõike 2 alusel ex ante kohustuste kehtestamine ei eelda, et turujõu kuritarvitus on tegelikult toimunud. Seda seisukohta kinnitab Euroopa Komisjoni suuniste punktides 30 ja 31 toodud ex ante regulatsiooni käsitlus. Ex ante kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud eesmärki, et konkreetsel sideturul märkimisväärset turujõudu omav sideettevõtja ei saaks oma turujõudu sellel turul kasutada konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks või kanda oma turujõudu üle lähedalt seotud turgudele. 252. Teisel elektroonilise side turgude reguleerimise perioodil (aastatel 2008 – 2010) tunnistati Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusega nr 8.3-11/10-001 Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Televõrk, Linxtelecom, Top Connect, RIKS ja ProGroup Holding telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Nimetatud sideettevõtjatele kehtestati juurdepääsu-, mittediskrimineerimise-, läbipaistvuse-, ning hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused. 253. TJA analüüsis eelmiste turuanalüüside käigus telefonivõrgus kõne lõpetamise turul rakendunud kohustusi ja leidis, et need on aidanud kaasa nimetatud turuga seonduvate konkurentsiprobleemide vältimisele. Erandiks on hinnaga seotud konkurentsiprobleemid, mille puhul on aastatel 2011 – 2013 toimunud märkimisväärne hindade kasv, mis viitab ülemäärase hinna rakendamisele (vt. ka otsuse eelnõu punkti 4.4.2 - hinnaga seotud konkurentsiprobleemid). 254. Turuanalüüsi läbiviimisel tuvastati, et Elion omab ainsana telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatavatest sideettevõtjatest kogu Eesti territooriumi katvat telefonivõrku ja võrreldes teiste telefoniteenuste osutajatega suuremat kõne lõpetamise teenuse käivet ning mahtu. Seega mõjutab Elioni osutatav kõne lõpetamise teenus konkurentsi telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga lähedalt seotud jaeturgudel rohkem kui Elisa, Eleks Telefoni, Starmani, STV, Linxtelecom, Top Connecti, Teqli Telecomi, RIKSi ja GoNetwork-i kõne lõpetamise 47 teenus. Kuna aga nimetatud sideettevõtjad omavad sarnaselt Elionile oma võrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu, on neil sideettevõtjatel samuti võimalik oma tegevusega telefonivõrgus kõne lõpetamise turul esile kutsuda otsuse eelnõu punktis 4.4. (koos alapunktidega) kirjeldatud konkurentsiprobleemide realiseerumist. 255. Võttes arvesse eeltoodut, peab TJA vajalikuks ja otstarbekaks jätkata telefonivõrgus kõne lõpetamise turul valdkonnaspetsiifiliste ex ante kohustustega. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turul kohustuste kehtestamisel on TJA kinni pidanud proportsionaalsuse põhimõttest ning analüüsinud, kas kehtestatav kohustus on eesmärgi saavutamiseks piisav ning vähim koormav võimalus. 6.3. Juurdepääsu kohustused 6.3.1. Juurdepääsu kohustuste eesmärk 256. Juurdepääsu kohustus on suunatud otsuse eelnõu punktis 4.4.3. kirjeldatud juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimisele. Juurdepääsu kohustuste eesmärk on tagada sidevõrkude koostalitusvõime ja lõppkasutajate vaheline ühendatavus. Ilma juurdepääsu kohustuseta võib suure tõenäosusega tekkida olukord, kus juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil ja on lõppkasutajate huve kahjustav. Ilma juurdepääsuta konkreetsele sidevõrgule on teiste sidevõrkude lõppkasutajatel võimatu helistada selle konkreetse sidevõrgu lõppkasutajatele. 257. Samuti kahjustab juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel konkurentsi arengut jaemüügitasandil, kuna sellise tegevusega tõkestatakse potentsiaalsete konkurentide sisenemine kõneteenuste jaemüügi turule, mis omakorda takistab konkurentsi arengut. 258. Lisaks eelnevale on juurdepääsu kohustus suunatud ESS § 134 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele seeläbi, et nimetatud kohustus toetab sideteenuste koostalitusvõimet ja läbivühendatavust ning kaitseb lõppkasutajate huve. 259. Samas peavad juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 19 kohaselt riigi reguleerivad asutused tasakaalustama infrastruktuuri omaniku õigused kasutada oma infrastruktuuri enda huvides ja teiste teenuseosutajate õigused kasutada vahendeid, mis on olulised konkureerivate teenuste pakkumiseks. 6.3.2. Juurdepääsu kohustuste kehtestamine 260. TJA teeb ettepaneku kehtestada Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV- le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-le, Teqli Telecomile ja GoNetwork-ile telefonivõrgus kõne lõpetamise turul juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks, sideteenuste koostalitusvõime ja läbivühendatavuse toetamiseks ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50 lg 1 punktis 5 sätestatud kohustus rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele mis on vajalikud otsuse eelnõu punktis 3.2.1. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse määratlemine“ nimetatud hulgiteenuste kasutamiseks ja võimaldada nende kasutamine vastavalt ESS §-le 51. 261. Nimetatud kohustuste raames nõuab TJA ülalnimetatud sideettevõtjatelt: 48 1) heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes nõuavad juurdepääsu kõne lõpetamise teenusele 2) sidevõrkude ja võrguvahendite sidumise võimaldamist; 3) sideettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist konkreetsetele võrguelementidele ja -vahenditele, mis on vajalikud kõne lõpetamise teenuse kasutamiseks; 4) kõne lõpetamise teenuse osutamist; 5) teistele sideettevõtjatele lubatud kõne lõpetamise teenuse jätkuvat võimaldamist; 6) kõne lõpetamise teenuse vahendusel osutatavate kõneteenuste koostalituseks hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele avatud juurdepääsu võimaldamist; 7) kõne lõpetamise teenuse kasutamiseks vajalike ühispaiknemise või muude ühiskasutuse viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutuse võimaldamist; 262. Vastavalt ESS § 64 lõikele 1 on sideettevõtja, kellele TJA on kooskõlas ESS § 50 lg 1 punktiga 5 kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud sõlmima sidumis- ja juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele ja teenustele ning siduma võrgud või seadmed TJA poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades, et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võibolla vajalik luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmeid. 263. Nimetatud kohustuste raames on TJA hinnangul otstarbekas ja proportsionaalne nõuda järgmist: 264. Elion on kohustatud kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sõlmima sidumise või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja teenustele ning siduma võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe (2) kuu jooksul pärast vastava tellimuse saamist. 265. Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork on kohustatud kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sõlmima sidumise või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja teenustele ning siduma võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue (6) kuu jooksul pärast vastava tellimuse saamist. 266. Tulenevalt ESS §-i 64 lõikest 2 on sideettevõtja, kelle suhtes TJA on kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel vastavalt täitma järgmisi nõudeid: 1) võimaldama kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või äripartneritele; 2) võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet; 3) kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele, kaasa arvatud oma koostööpartneritele ja tütarettevõtjatele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 4) mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele teenustele. 49 267. Vastavalt ESS §-i 65 lõikele 1 võib sideettevõtja lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui: 1) sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või 2) sidumine või juurdepääs kahjustab võrgu terviklikust. 268. TJA leiab, et arvestades Elisa, Eleks Telefoni, Starmani, STV, Linxtelecomi, Top Connecti, RIKSi, Teqli Telecomi ja GoNetwork telefonivõrkude katvusalasid, kõne lõpetamise käibeid ja mahtusid, on eeltoodud kohustused piisavad, tagamaks otsuse eelnõu punktis 4.4.3. nimetatud juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi lahendamise/vältimise ning juurdepääsu kohustuse kehtestamise eesmärkide täitmise. 6.3.3. Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon 269. Juurdepääsu kohustuste kehtestamine on suunatud eelkõige otsuse eelnõu punktis 4.4.3. kirjeldatud juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimisele. 270. Juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel on lõppkasutajate huve kahjustav, kuna ilma juurdepääsuta konkreetsele sidevõrgule on teiste sidevõrkude lõppkasutajatel võimatu helistada selle konkreetse sidevõrgu lõppkasutajatele. Samuti kahjustab juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel konkurentsi arengut jaemüügitasandil, kuna sellise tegevusega tõkestatakse potentsiaalsete konkurentide sisenemist kõneteenuste jaeturule, mis omakorda takistab konkurentsi arengut. 271. Samas peavad juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 19 kohaselt riigi reguleerivad asutused tasakaalustama infrastruktuuri omaniku õiguseid kasutada oma infrastruktuuri enda huvides ja teiste teenuseosutajate õiguseid kasutada vahendeid, mis on olulised konkureerivate teenuste pakkumiseks. 272. TJA kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemide lahendamise ning leidis, et selleks sobivaimad ja proportsionaalseimad, arvestades saavutada soovitavat eesmärki, on otsuse eelnõu punktides 6.3.2. nimetatud juurdepääsu kohustused, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus, ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei ole nimetatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks piisav. 273. Läbipaistvuskohustus üksi ei oleks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks piisav, kuna nimetatud kohustus sätestab ainult kohustuse avaldada kõigile võrdsetel tingimustel telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste kasutamiseks vajalikku informatsiooni, kuid ei kohusta osutama vastavaid teenuseid. 274. Mittediskrimineerimise kohustus ei ole juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks kohane, kuna nimetatud kohustus on suunatud üksnes sideettevõtjate võrdse kohtlemise tagamisele, kuid ei taga telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamist. 275. Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus ei ole samuti juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks kohane, kuna nimetatud kohustus reguleerib sideettevõtja hindasid ja kulusid, kuid ei taga telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamist. 276. TJA analüüsis, kas Elioni juurdepääsukohustuste muutmine võrreldes Elionile juba eelmisel turureguleerimisperioodil rakendunud otsuses kehtestatud 50 juurdepääsukohustusega on vajalik ning leidis, et oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmise turuanalüüsi käigus rakendatud juurdepääsukohustusega sarnased meetmed tagaksid ka edaspidi huvitatud sideettevõtjate juurdepääsu telefonivõrgus kõne lõpetamise teenustele. TJA on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes ei ole kehtestatavad juurdepääsukohustused Elionile ülemääraselt koormavad, samuti on TJA hinnangul Elionil olemas nimetatud kohustuste täitmiseks vajalik tehniline valmisolek ja ressurss. 277. Vastavalt ESS § 46 lõikele 2 ja § 48 lõikele 2, arvestab TJA MTE-le kehtestatavate kohustuste valikul muuhulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega, Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga ning Euroopa Sideameti ja Euroopa Komisjoni seisukohtadega. Tegemist ei ole mitte täitmiseks kohustuslike alustega, vaid TJA peab neid järgima juhul, kui leiab need olevat põhjendatud ja asjakohased. See on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega ja ESS-is sätestatud alustega. 278. Siinjuures peab arvestama, et võrreldes eelmiste elektroonilise side turgude reguleerimise perioodidega, on Euroopa Liidu seadusandlusest tulenevate muutunud protseduurireeglite kohaselt liikmesriigi regulaatorile pandud ülaltoodud lõigus nimetatud aluste kohaldamisega oluliselt suurem põhjendamise kohustus (mh, mil määral on vajalik nendega arvestada või neid kohaldada Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise turu kontekstis). Samuti on olulisel määral suurenenud Euroopa Komisjoni võimalus kavandavate kohustuse osas sekkuda. 279. Nii on alates 25.05.2011 ESS-i lisatud § 48¹, mis muudetud raamdirektiivi artikli 7a põhjal sisaldab märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste rakendamise erinõuded. Nimetatud nõuete kohaselt (kokkuvõtvalt) võib Euroopa Komisjon kahtluse korral, et TJA poolt rakendatavate- või rakendamata jäetavate kohustuste tõttu võib olla tekkinud vastuolu Euroopa Liidu õigusega, märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi sisaldavat otsuse vastuvõtmise peatada. Samuti on sellise juhtumi puhuks sätestatud üksikasjalikud koostöö alused, millest TJA lähtub koostöö tegemisel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga. Kui TJA leiab, et menetluse peatamine Euroopa Komisjoni poolt esitatud seisukohtadel oli põhjendatud, saab TJA otsuse eelnõu tagasi võtta – praktikas nimetakse taolist menetlust ka „teise astme menetluseks“ (Phase2 proceeding). 280. Võrreldes eelnevate turuanalüüside läbiviimise etappidega, on telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-dele kohustuste kehtestamisel muutunud ka menetluspraktika. Kui riigi regulaator leiab, et juurdepääsu kohustuste kehtestamine ei ole ettevõtjale liialt koormav, ei ole ettevõtjale selliste kohustuste kehtestamata jätmine põhjendatud. Ühelt poolt on niimoodi paremini tagatud telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate juurdepääsu teenuste toimimine ning teisalt ka kõikide märkimisväärset turujõudu omavate ettevõtjate võrdne kohtlemine. On samuti oluline, et 2013. aastal avaldas Euroopa Komisjon Tšehhi sideregulaatori koostatud Tšehhi telefonivõrgus kõne lõpetamise turu otsuse eelnõu osas tõsiseid kahtlusi43, sest Tšehhi sideregulaator jättis nimetatud turul alternatiivsetele, väiksemat käivet ja mahtu omavatele MTE-dele juurdepääsukohustused kehtestamata. 281. Algatatud II astme menetluse raames avaldas Euroopa Komisjon seisukohta, et Tšehhi sideregulaatori poolt telefonivõrgus kõne lõpetamise turul alternatiivsetele MTE-tele telefonivõrgus kõne lõpetamise turul juurdepääsu kohustuste kehtestamata jätmine ei ole 43 Euroopa Komisjoni 30.09.2013 teavitus juhtumi CZ/2013/1497 osas 51 põhjendatud ja asjakohane. Tšehhi sideregulaator võttis Euroopa Komisjonile esitatud eelnõu tagasi44. 282. Samuti on Euroopa Komisjon juba eelnevates turuanalüüsi etappides nii Sideameti 28.06.2007 kui ka Konkurentsiameti 18.03.2010 telefonivõrgus kõne lõpetamise turge puudutavate otsuste puhul välja toonud, et vaid Eesti õigusaktidest tulenev mis tahes üldine sidumise kohustus ei aitaks kiiresti lahendada võimalikke juurdepääsuprobleeme, võrreldes turuanalüüsi raames konkreetselt kehtestatud juurdepääsu kohustustega. Euroopa Komisjon on leidnud, et Konkurentsiamet peaks sellised kohustused kehtestama.45 283. Analüüsinud Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise turgudel valitsevat konkurentsiolukorda, on TJA seisukohal, et eeltooduga peab arvestama ka käesoleva turuanalüüsi raames Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude reguleerimisel46. Samuti, et juurdepääsukohustuse kehtestamine on sideettevõtjatele Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork vajalik ning et see ei ole ülemääraselt koormav (selle kohta vt ka TJA seisukohtasid allpool). 284. Juhul, kui TJA, pidades ülakirjeldatud alustel alternatiivsetele MTE-dele juurdepääsukohustuste kehtestamist vajalikuks, kuid jätaks need siiski kehtestamata, puuduks TJAl Euroopa Komisjoni poolt algatatud võimaliku teise astme menetluse raames võimalus seda mõistlikult põhjendada. 285. Siiski leiab TJA, et arvestades alternatiivsete MTE-de oluliselt madalamat kõne lõpetamise teenuse käivet ning asjaolu, et need sideettevõtjad omavad kõne edastamise ja kõne lõpetamise teenuse osutamisega seonduvalt oluliselt väiksemat töötajaskonda, kuid sidumisega seotud protsessid (sidumisliini ehitamine või tellimine, sidumiseks vajalike seadmete hankimine, sidumislepingute koostamine) ning sidumiseks vajalike seadmete (sh sidumisliinide) hinnad on sarnased Elioni poolt kasutatavatega, on neile võrreldes Elioniga mõistlik ja otstarbekas kehtestada pikem sidumislepingu sõlmimise-, sidumise- ning telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise tähtaeg. 286. Võttes arvesse eeltoodut, on TJA teinud ettepaneku kehtestada Elionile kahekuuline ja Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-le, Teqli Telecomile ning GoNetwork-ile kuuekuuline tähtaeg kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sidumise või juurdepääsulepingu sõlmimiseks, taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja teenustele juurdepääsu võimaldamiseks ning võrkude või seadmete sidumiseks. 287. Kaaludes, kas juurdepääsu kohustuste kehtestamine Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, Teqli Telecomile, RIKS-le ning GoNetwork-ile on vajalik ja proportsionaalne ESS §-s 134 sätestatud eesmärkidega, hindas TJA ESS § 51 lõikes 2 sätestatud faktoreid ja leiab, et: 44 https://circabc.europa.eu/faces/jsp/extension/wai/navigation/container.jsp 45 Euroopa Komisjoni 12.02.2010 teavitus juhtumi EE/2010/1040, kui ka 2007 aasta teavitus SG- Greffe(2007) D/201604 juhtumi EE/2007/0598 osas 46 Juurdepääsukohustuste kehtestamise puhul on tegemist on Euroopa Liidu elektrooniliste sidevõrkude ja – teenuste ühise reguleeriva raamistiku aluseks oleva ex ante (ehk ennetava) meetmega, mis on erinevalt ex post (suunatud toimepandud rikkumise kindlakstegemiseks) meetmest preventiivne ning suunatud konkurentsi tagamisele ja edendamisele. Vt ka otsuse eelnõu puntki 4.1.Turuanalüüsi üldised põhimõtted. 52 1) telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste jaoks vajalike konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus, pidades silmas turu arengu tempot ja võttes arvesse asjasse puutuva sidumise või juurdepääsu laadi ja liiki, sealhulgas kaablikanalisatsioonile juurdepääsu võimaldamist, on nimetatud sideettevõtjate majandusliku võimekuse- ja sidevõrkude tehniliste omaduste piires teostatav. Kui selliste konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus on ebamõistlikult koormav, siis võib vastavalt ESS §-i 65 lõikele 1 sideettevõtja lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest; 2) nimetatud sideettevõtjate sidevõrgus on juurdepääsu pakkumine mõistliku taotluse korral teostatav, võrreldes kasutatavate mahtudega, kuna telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamisest saadav tulu aitab kaasa investeeringute tegemisele sidevõrgu arendamiseks; 3) juurdepääsu tagamine mõistliku taotluse alusel nimetatud sideettevõtjate sidevõrgus ei ole ülemäära koormav ega sea ohtu nimetatud sideettevõtjate esialgseid investeeringuid, kuna telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamisest saadav tulu tagab investeeringute tasuvuse; 4) juurdepääsu kohustus ei kahjusta konkurentsi kõneteenuste jaeturgudel pikema aja jooksul, kuna juurdepääsu kohustus tagab kõneteenuste osutamiseks vajaliku sidevõrkude lõppkasutajate vahelise ühenduse, mis omakorda suurendab konkureerivate teenuste pakkumist; 5) juurdepääsu kohustuse kehtestamine nimetatud sideettevõtjatel pigem edendab kui kahjustab konkurentsi jaemüügi tasandil ning lõppkasutajate õigusi. Telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamine soodustavad konkurentide sisenemist kõneteenuste jaeturule ning see omakorda edendab konkurentsi arengut; 6) juurdepääsu kohustuse kehtestamine nimetatud sideettevõtjatele edendab üle-euroopaliste teenuste osutamise võimalikkust, kuna telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamine soodustab konkurentide sisenemist kõneteenuste jaeturule, mis omakorda laiendab üleeuroopaliste kõneteenuste osutamise võimalikkust. 288. Elioni kohustus kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sõlmida sidumise või juurdepääsuleping ja võimaldada juurdepääs taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja teenustele ning siduda võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe (2) kuu jooksul pärast vastava tellimuse saamist, on TJA hinnangul mõistlik, kuna sama tähtaeg samadele teenustele oli kehtestatud ka eelmistel telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu regulatsiooniperioodidel. Samuti ei ole sidumine ja kõne lõpetamise teenuse osutamise puhul Elioni jaoks tegemist uute teenustega ning Elionil on nende teenuste osutamiseks olemas vajalikud teadmised, kogemus ja ressurss. 289. Elisa, Eleks Telefoni, Starmani, STV-e, Linxtelecomi, Top Connecti, Teqli Telecomi, RIKS-i ja GoNetwork-i kohustus kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sõlmida sidumise või juurdepääsuleping ja võimaldada juurdepääs taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja teenustele ning siduda võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue (6) kuu jooksul pärast vastava tellimuse saamist, on TJA hinnangul mõistlik, kuna sidumise ja kõne lõpetamise teenuse osutamise 53 puhul on neil sideettevõtjatel nende teenuste osutamiseks olemas vajalikud teadmised, kogemus ja ressurss. 290. Juurdepääsu kohustuste kehtestamine Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-le, Teqli Telecomile ning GoNetwork-ile on: mõistlik ja otstarbekas, kuna sellega tagatakse lõppkasutajate vaheline ühendatavus; mittediskrimineeriv, kuna sarnane kohustus kehtestatakse kõigile telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatavatele sideettevõtjatele; läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikutele oleks üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 6.4. Mittediskrimineerimise kohustus 6.4.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk 291. Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 17 kohaselt on mittediskrimineerimise kohustuse eesmärgiks tagada, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ei moonutaks konkurentsi eelkõige juhul, kui tegemist on vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga, kes pakub teenuseid ettevõtjatele, kellega ta konkureerib allapoole seotud turgudel. 292. Lisaks eelnevale on mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine suunatud ka ESS § 134 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide täitmisele eelkõige seeläbi, et nimetatud kohustuse kehtestamisega tõkestatakse konkurentsi moonutamine ja takistamine sideteenuste turgudel ning tagatakse sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine. 6.4.2. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine 293. TJA teeb ettepaneku kehtestada telefonivõrgus kõne lõpetamise turul otsuse eelnõu punktides 4.4.2 ja 4.4.4 nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamise, konkurentsi moonutamise tõkestamiseks ja sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise tagamiseks Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-ile, Teqli Telecomile ja GoNetwork-ile ESS § 50 lg 1 punktis 3 sätestatud mittediskrimineerimise kohustuse. Selle kohustuse korral peavad nimetatud sideettevõtjad kõne lõpetamise teenuse ja selle toimimiseks vajalike tugiteenuste osutamisel rakendama asjakohasel turul samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama nimetatud teenuseid ja avaldama informatsiooni nendele sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul. 294. Mittediskrimineerimise kohustuse raames peavad Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork kõne lõpetamise teenuse ja selle toimimiseks vajalike tugiteenuste osutamisel muu hulgas rakendama sideettevõtjatele samasuguseid hindasid nagu oma tütarettevõtjate või partnerite puhul. 54 6.4.3. Mittediskrimineerimise kohustuse motivatsioon 295. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine on suunatud otsuse eelnõu punktides 4.4.2. ja 4.4.4. kirjeldatud hinnadiskrimineerimise, viivitamistaktika, mittekohaste nõuete ja kvaliteedi diskrimineerimise vältimisele. 296. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamisega välditakse tulevikus vertikaalselt integreeritud ettevõtjate Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom, ja GoNetwork poolt uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate diskrimineerimist ja sellega nende kõneteenuste jaeturule sisenemise takistamist. 297. TJA kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide lahendamise ja leidis, et selleks sobivaim ja proportsionaalseim, arvestades kohustuse kehtestamise eesmärki, on otsuse eelnõu punktis 6.4.2. toodud mittediskrimineerimise kohustus, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei lahenda nimetatud konkurentsiprobleeme täielikult ning ei ole seega asjakohane. 298. Läbipaistvuskohustus ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsiprobleemide ärahoidmiseks piisav, kuna nimetatud kohustus sätestab üksnes kohustuse avaldada telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenustega seotud andmeid, kuid ei kohusta osutama vastavaid teenuseid kõigile võrdsetel tingimustel (sh võrdse kvaliteediga, võrdse informatsiooni kättesaadavusega, võrdse teenuse osutamise tähtajaga, võrdsete nõuete ja toote omadustega). 299. Juurdepääsu kohustused ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsiprobleemide ärahoidmiseks sobivad, kuna juurdepääsu kohustused tagavad küll telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamise teistele huvitatud sideettevõtjatele, kuid ei taga neile selliste teenuste osutamisel võrdseid tingimusi. 300. Hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus ei ole diskrimineerimise konkurentsiprobleemi lahendamiseks sobiv, kuna hinnakontrolli kohustus lahendab hinnaprobleemid, kuid ei lahenda diskrimineerimise probleeme. 301. TJA analüüsis, kas mittediskrimineerimise kohustuste muutmine võrreldes eelmisel turureguleerimisperioodil kehtestatud mittediskrimineerimise kohustustega, on vajalik, ning leidis, et oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmisel turureguleerimisperioodil rakendatud mittediskrimineerimise kohustustega sarnased meetmed tagaksid ka edaspidi huvitatud isikutele telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse mittediskrimineeriva osutamise. 302. TJA hinnangul ei ole mittediskrimineerimise kohustus sideettevõtjatele majanduslikult ebamõistlikult koormav ning pikas perspektiivis on nimetatud kohustuse kehtestamine kasulik konkurentsi edendamiseks telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga lähedalt seotud jaeturgudel. Samuti on TJA veendunud, et kõne lõpetamise teenuse ja selle toimimiseks vajalike tugiteenuste osutamine teistele sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu endale või oma tütarettevõtjatele või partneritele, ei nõua eelnimetatud sideettevõtjatelt majanduslikult märkimisväärseid kulutusi. 303. Mittediskrimineerimise kohustuste kehtestamine Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-ile, Teqli Telecomile ja GoNetwork on: 55 mõistlik ja otstarbekas, kuna see tagab, et nimetatud sideettevõtjad ei kasuta oma turujõudu konkurentsi kahjustavalt ega kohtle oma konkurente ebavõrdselt; mittediskrimineeriv, kuna sarnane kohustus kehtestatakse kõigile telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatavatele sideettevõtjatele; läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 6.5. Läbipaistvuskohustus 6.5.1. Läbipaistvuskohustuse eesmärk 304. Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 16 kohaselt on läbipaistvuskohustuse eesmärgiks aidata muuta läbirääkimisi kiiremaks, vältida vaidlusi ja anda turul tegutsevatele ettevõtjatele kindlustunne selle kohta, et teenuste pakkumise tingimused ei ole diskrimineerivad, ning tagada sidumiseks ja/või juurdepääsuks vajaliku teabe võrdne kättesaadavus kõigile huvitatud sideettevõtjatele. 305. Samuti on läbipaistvuskohustuste kehtestamine suunatud ka ESS § 134 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide täitmisele eelkõige seeläbi, et nimetatud kohustus toetab sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamist ning sideettevõtjate võrdset ja mittediskrimineerivat kohtlemist. 6.5.2. Läbipaistvuskohustuse kehtestamine 306. TJA teeb ettepaneku kehtestada telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiturul Elionile otsuse eelnõu punktides 4.4. (koos alapunktidega) kirjeldatud konkurentsiprobleemide lahendamise ning sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamise ning sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise toetamiseks järgmised ESS § 50 lg 1 punktides 1 ja 2 ning §-s 53 sätestatud kohustused: 1) kohustus avaldada TJA nõudmisel kõne lõpetamise teenusega ja selle toimimiseks vajalike tugiteenustega seotud andmed tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste ja tasude kohta; 2) kohustus avaldada TJA nõudmisel kõne lõpetamise teenusega ja selle toimimiseks vajalike tugiteenustega seotud andmed kuluarvestuse kohta; 3) kohustus koostada ja avaldada kõne lõpetamise teenuse ja selle toimimiseks vajalike tugiteenuste kohta näidispakkumine ja selle muudatused vastavalt ESS § 53 lõikele 4 ning esitada vastav näidispakkumine ja selle muudatused TJAle üks kuu enne avaldamist. 307. Sealhulgas nõuab TJA läbipaistvuskohustuse raames Elionilt, et avaldatud näidispakkumine sisaldaks ESS § 53 lõikes 2 sätestatud tingimusi. 308. Vastavalt ESS § 53 lõikele 5 on TJAl õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste tegemist näidispakkumisse, kui see ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega. 56 309. TJA teeb ettepaneku kehtestada telefonivõrgus kõne lõpetamise turul otsuse eelnõu punktis 4.4. (koos alapunktidega) nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamise, sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamise ning sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise toetamiseks Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, Teqli Telecomile ja GoNetwork järgmised ESS § 50 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustused47: kohustus avaldada TJA nõudmisel kõne lõpetamise teenusega ja selle toimimiseks vajalike tugiteenustega seotud andmed tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste ja tasude kohta; kohustus avaldada TJA nõudmisel kõne lõpetamise teenusega ja selle toimimiseks vajalike tugiteenustega seotud andmed kuluarvestuse kohta. 310. Juhul kui nimetatud sideettevõtjad lõpetavad telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise, peavad nad sellest koheselt TJAd teavitama. 6.5.3. Läbipaistvuskohustuse kehtestamise motivatsioon 311. TJA hinnangul aitab läbipaistvuskohustus kaasa kõigi otsuse eelnõu punktis 4.4. (koos alapunktidega) nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamisele. Ainult läbipaistvuskohustus ei suuda üldjuhul konkurentsiprobleeme lahendada või ära hoida. Nimetatud kohustust kasutatakse teiste kohustustega kaasneva ning neid efektiivsemaks muutva kohustusena. 312. Näiteks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi lahendamisele aitab läbipaistvuskohustus kaasa sellega, et muudab juurdepääsu tingimused kõigile kättesaadavaks ja läbipaistvaks ning juurdepääsu läbirääkimised kiiremaks. Tehniliste liideste avatus ja läbipaistvus on aga juurdepääsu ja koostalitusvõime tagamisel eriti olulised. 313. Hinnadiskrimineerimise, informatsiooni diskrimineeriva kasutamise ja varjamise, viivitamistaktika, teenuste paketi/seotud teenuste, mittekohaste nõuete, kvaliteedi diskrimineerimise, toote strateegilise kujunduse ning konkurente puudutava informatsiooni mittekohase kasutamise konkurentsiprobleemide lahendamisele aitab läbipaistvuskohustus kaasa sellega, et annab vastavatel turgudel tegutsevatele ettevõtjatele kindlustunde selles osas, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate teenuste osutamisel ei kohaldata erinevatele sideettevõtjatele erinevaid tingimusi. 314. Läbipaistvuskohustus on ka mittediskrimineerimise kohustuse loomulik täiend, kuna selleks, et tuvastada käitumist, mis võib diskrimineeriva tegevuse tõttu kahjulik olla, peab osapooltel olema võimalik vabalt jälgida ja võrrelda tegureid, mille puhul diskrimineerimine võiks aset leida. 315. Ülemäärase hinnakujunduse vältimist toetab läbipaistvuskohustus läbi hindade avalikustamise, mis aitab kiiremini nimetatud konkurentsiprobleemi tuvastada. TJA kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate teenuse kasutamiseks vajaliku teabe kättesaadavuse kõigile huvitatud isikutele 47 Kuna Konkurentsiamet on siseriikliku konsultatsiooni käigus leidnud, et RIKS-i poolt osutatava katkematu side teenuse osutamisega seotud tehnilised üksikasjad (s.h võrgu konfiguratsioon, võimsusparmeetrid jms) ning seonduv kuluarvestus võib olla riigisaladuse objektiks, Konkurentsiamet RIKS-ile allpool toodud läbipaistvuskohustusi ei kehtesta (vt ka eelnevat 06.03.2014 otsuse eelnõu lisa 2 „Siseriikliku konsultatsiooni tulemused“ punkt 5.1.). 57 ja leidis, et selleks sobivaim ja proportsionaalseim, arvestades kohustuse kehtestamise eesmärki, on otsuse eelnõu punktides 6.5.2. toodud läbipaistvuskohustus, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei taga teabe kättesaadavust nii efektiivselt. 316. Ainult mittediskrimineerimise kohustus ei ole teabe kättesaadavuse tagamiseks piisav, kuna see ei taga teabe kompaktset (näiteks näidispakkumise kujul) avalikustamist konkreetsete teenuste jaoks efektiivseimal viisil (näiteks veebilehel). Samuti ei ole juurdepääsu kohustused ning hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused piisavad, kuna nimetatud kohustused ei sätesta konkreetseid kohustusi teabe kättesaadavuse kohta. 317. TJA analüüsis, kas läbipaistvuskohustuste muutmine võrreldes eelmisel turureguleerimisperioodil kehtestatud läbipaistvuskohustustega on vajalik ning leidis, et oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmise turuanalüüsi käigus rakendatud läbipaistvuskohustustega sarnased meetmed tagaksid ka edaspidi huvitatud juurdepääsu telefonivõrgus kõne lõpetamise teenustele. 318. TJA on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes ei ole kehtestatav läbipaistvuskohustus sideettevõtjatele ülemääraselt koormavad, samuti on TJA hinnangul sideettevõtjatel olemas nimetatud kohustuse täitmiseks vajalik tehniline valmisolek ja ressurss. 319. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, Teqli Telecomile ja GoNetwork on: mõistlik ja otstarbekas, kuna telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuse osutamise tingimuste ja hindade avaldamine tagab konkurentsi ja turgude stabiilsuse; mittediskrimineeriv, kuna Elioni osutatavad telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenused mõjutavad kõneteenuste jaeturgudel konkurentsi oluliselt rohkem kui teiste otsuse eelnõu kindlaksmääratud märkimisväärse turujõuga ettevõtjate poolt osutatavad vastavad teenused. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud Elionile, võrreldes teiste otsuse eelnõu kindlaksmääratud märkimisväärse turujõuga ettevõtjatega, suuremas mahus läbipaistvuskohustuste kehtestamine. Kuna teiste turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjate osutatav telefonivõrgus kõne lõpetamise teenus mõjutab konkurentsi vastava turuga lähedalt seotud jaemüügiturgudel ühetaoliselt vähem, kui Elioni vastav teenus, siis kehtestati neile sideettevõtjatele ühesugused läbipaistvuse kohustused; läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 6.6. Hinnakontrolli kohustus 6.6.1. Hinnakontrolli kohustuste eesmärk ja alused 320. Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 20 kohaselt võib hinnakontroll osutuda vajalikuks, kui turuanalüüs näitab, et konkurents konkreetsel turul ei ole tulemuslik. 321. Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 18 kohaselt võimaldab raamatupidamise (kuluarvestuse) lahusus muuta sisemised ülekandehinnad nähtavaks ja seega saavad riigi reguleerivad asutused vajaduse korral kontrollida mittediskrimineerimise kohustuse täitmist. 58 322. Lisaks eelnevale on kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse kehtestamine suunatud ka ESS § 134 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmisele eelkõige seeläbi, et nimetatud kohustus tõkestab konkurentsi moonutamise või takistamise sideteenuste turgudel ning kõrvaldab Euroopa Liidu sees takistused sideteenuste osutamisele, sealhulgas sidevõrkude ja nendega seotud vahendite pakkumisele. 323. Vastavalt ESS § 50 lg 1 punktile 7, võib TJA sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või juurdepääsuga juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustuse ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustuse vastavalt ESS §-le 52. 324. Vastavalt ESS § 50 lg 1 punktile 4, võib TJA sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul sidumise või juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustuse, mille raames TJA võib nõuda, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudaks läbipaistvaks oma hulgimüügi hinnad ja sisemised transferthinnad. 325. Vastavalt ESS § 52 lõikele 1, võib TJA kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale ESS § 50 lg 1 punktis 7 sätestatud sidumise või juurdepääsu kulude ja tasudega seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve. 326. Vastavalt ESS § 52 lõikele 2, kehtestades ESS § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustused ja soodustades sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, võtab TJA arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased nimetud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. Samuti lähtub TJA sideettevõtjale ESS § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune TJA nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib TJA arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel. Kui TJA on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale ESS § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustusi, siis vastavalt ESS § 52 lõikele 3 peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja Konkurentsameti nõudel tõendama, et teenuse tasud põhinevad teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum. 327. Vastavalt ESS § 52 lõikele 4, võib TJA vajaduse korral § 52 lõikes 3 sätestatud teenuse osutamise kulude kontrollimisel kasutada ettevõtja poolt kasutatud kulude arvestamise metoodikast erinevat metoodikat. Kui selgub, et teenuse tasud ei põhine teenuse osutamise kuludel, on TJAl õigus nõuda tasude kooskõlla viimist teenuse osutamise kuludega. 328. Alljärgnevalt on esitatud ESS §-s 50 (märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused seoses juurdepääsu ja sidumisega) sätestatud erinevate meetmete analüüs, leidmaks kohustust, mis tagaksid telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse puhul otsuse eelnõu punktis 4.4.2 (hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ja hindade analüüs) toodud konkurentsiprobleemide leevendamise. Sealhulgas peetakse silmas ülemäärast telefonivõrgus kõne lõpetamise hinda võrreldes Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituses 59 „Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna reguleerimine“48 (edaspidi ka 07.05.2009 soovitus) sätestatud BU pure LRIC49 metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hindadega. 329. Antud kontekstis tulevad kõne alla sellised meetmed, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada kõne lõpetamise hindasid telefonivõrgus kõne lõpetamise turul, s.t ESS § 50 lõike 1 punkt 1 (läbipaistvus), § 50 lõike 1 punkt 3 (mittediskrimineerimine) ja § 50 lõike 1 punkt 7 (hinnakohustused). 330. ESS § 50 lõike 1 punktis 5 sätestatud juurdepääsu kohustused ei ole piisavad, kuna nimetatud kohustused ei sätesta konkreetseid kohustusi kõnede lõpetamise ülemäärase hinna alandamise kohta. 331. Jaehindade läbipaistvus võib ülemäära kõrgete hindade kehtestamise probleemi leevendada juhul, kui erinevatesse sidevõrkudesse tehtavate kõnede hindadest teadlikud lõppkasutajad saavad oma nõudlust reguleerida vastavalt kõne lõpetamise hindade muutusele. 332. Arvestades numbriliikuvuse nõuet, mille tõttu kliendil on telefoniteenuse osutaja vahetamise korral õigus säilitada talle telefoniteenuse osutaja poolt kasutada antud telefoninumber, ei ole helistaval lõppkasutajal võimalik telefoninumbri järgi koheselt tuvastada, millise operaatori teenust kõne adressaat kasutab. Selleks peaks lõppkasutaja enne iga kõne tegemist kontrollima, kus võrgus asub lõppkasutaja number, millele ta helistada soovib, ja vastavalt sellele valima oma edasise käitumisviisi: kas helistada tavapäraselt, kasutada „tagasihelistamise palvet“. Seetõttu ei pruugi lõppkasutajad reageerida kõne lõpetamise hindade tõstmisele. Samuti ei anna jaehindade läbipaistvus garantiid, et need hinnad ei oleks ülemääraselt kõrged. Eeltoodust lähtudes ei lahenda hulgitasandil läbipaistvuskohustuse kehtestamine iseenesest ülemäärase hinnaga seonduvaid konkurentsiprobleeme (vt ka otsuse eelnõu punkti 3.2.3.1.1. Tagasihelistamise palve“). 333. Mittediskrimineerimiskohustus ja läbipaistvuskohustus (koos ESS § 50 lg 4 kuluarvestuse lahususe kohustusega) ei takista MTE-t rakendamast telefonivõrgus kõne lõpetamise ülemääraseid hindasid, võrreldes Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituses sätestatud hinnaarvestuse metoodika BU pure LRIC alusel arvestatud kõne lõpetamise hindadega. Sellised kohustused muudaksid küll võrgusiseste kõnede lõpetamise kulud nähtavaks ja kohustaksid MTE-t pakkuma nii oma jaeüksusele, kui ka teistele operaatoritele samaväärseid telefonivõrgus kõne lõpetamise hindasid, kuid ilma BU pure LRIC hinnaarvestuse metoodikata ei ole võimalik tagada, et kõne lõpetamise hind ei ole ülemäärane. 334. Kuna ülaltoodud ESS §-s 50 sätestatud meetmed ei ole otsuse eelnõu punktis 4.4.2. toodud konkurentsiprobleemide lahendamiseks piisavad, on vajalik ja otstarbekas lisaks juurdepääsu-, mittediskrimineerimise- ja läbipaistvuskohustuste kehtestamisele telefonivõrgus kõne lõpetamise turul ülemääraste ja diskrimineerivate kõne lõpetamise hindade vältimiseks, samuti lõppkasutajate kasu suurendamiseks ning efektiivse ja pideva 48 Euroopa Komisjoni soovitus Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta ET L/124/ 20.05.2009 P 67-74 http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:124:0067:0074:ET:PDF 49 Alt-üles modelleeritud puhas pikaajaliselt lisanduvate kulude metoodika (BU pure LRIC - bottom-up long run incremental cost). 60 konkurentsi kaitseks, rakendada ESS § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud hinnakohustusi, mis sätestavad otseselt rakendatava hinna suuruse. 335. Võttes arvesse eeltoodut, peab TJA mõistlikuks ja otstarbekaks kehtestada märkimisväärset turujõudu omavatele ettevõtjatele käesoleva otsuse eelnõu punktis 6.6.3. sätestatud hinnakontrolli kohustused, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei taga telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnaga seonduvate konkurentsiprobleemide (vt ka otsuse eelnõu punkti 4.4.2) lahendamist sama efektiivselt. 6.6.2. Hinnakontrolli kohustuste kehtestamise motivatsioon 336. TJA teeb otsuse eelnõu punktis 6.6.3 ettepaneku kehtestada telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu omavatele sideettevõtjatele hinnakontrolli kohustus. Alljärgnevalt selgitab TJA hinnakontrolli kohustuse kehtestamise aluseid (mh sobiva hinnametoodika valikut). 337. Olenevalt regulatsiooni eesmärgist saab kuludele orienteeritud hinnaarvestuse metoodika koostamisel lähtuda järgmistest valikutest: 1) teenuse jaoks vajalike varade (sidevõrgu) mahu hindamise kulumudel 1.1) tegelikult kasutusel olev sidevõrk ehk varasid hinnatakse ülevalt-alla (top- down) 1.2) teoreetiliselt antud riigi jaoks optimaalseim ja efektiivsetele konkurentsitingimustele vastav sidevõrk ehk varasid hinnatakse alt-üles (bottom-up) 2) varade kulubaas 2.1) varade ajaloolised väärtused (HCA - historical cost accounting) 2.2) varade nüüdisväärtused (CCA - current cost accounting) 3) kulude jaotusmetoodika 3.1) teenustele jaotatakse kõik kulud proportsionaalselt ehk täielikult jaotatud kulud (FDC – full distributed costs) 3.2) teenusele jaotatakse ainult kulud, mis ei eksisteeri (välditavad kulud), kui teenust ei osutata ehk teenusega lisanduvad kulud (IC – incremental costs) 3.2.1) teenusele jaotatakse ainult kõne liiklusega seotud pikaajaliselt lisanduvad kulud (pure LRIC – pure long run incremental costs) 3.2.2) teenusele jaotatakse kõne liiklusega ja kõne liiklusega mitte seotud pikaajaliselt lisanduvad kulude (LRIC - long run incremental costs) 3.2.3) teenusele jaotatakse kõne liiklusega, kõne liiklusega mitte seotud ja teatud osa üldistest püsikuludest (LRIC+ long run incremental costs plus) 338. Iga erinev ülalnimetatud hinnaarvestamise metoodika koostamise valik annab tulemuseks erineva teenuse hinna. 339. Elion kasutab hetkel telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse hinna arvestamisel ülevalt-alla hinnatud varade ajaloolisel väärtusel põhinevat täielikult jaotatud kulude metoodikat (TD HCA FDC). Nimetatud metoodika kohaselt 2014 aastal Elioni telefonvõrgus kõne lõpetamise hind riiklikul tasandil langes ca -9% ja kohalikul tasandil 61 tõusis ca 10%. Euroopa Sideameti koostatud raporti50 kohaselt Eesti Telekomi telefonivõrgus kõne lõpetamise hind riiklikul tasandil Euroopa kõrgeim (vt joonis nr 6). Joonis 6. Euroopa riikide endiste monopoolsete telefonivõrgu operaatorite poolt rakendatavad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad riiklikul tasandil 2014.a jaanuaris. Teistes Euroopa Liidu riikides on hetkel kasutusel alltoodud tabelis 5 kirjeldatud hinnaarvestuse metoodikad. Käesoleval hetkel on Euroopa Liidus suures osas (kolmeteistkümnes riigis) rakendatud BU pure LRIC metoodika põhised kõne lõpetamise hinnad (Austria, Bulgaaria, Tsehhi, Taani, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Malta, Rumeenia, Rootsi, Slovakkia, Suurbritannia). 50 Euroopa Sideameti dokument nr BoR (14) 55 lk 7 (http://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/reports/4403-termination- rates-benchmark-snapshot-as-of-january-2014-integrated-report-on-mobile-termination-rates- amp-sms-termination-rates ) 62 Riik Hinna arvestamise aluseks olev kulumudel AT BU pure LRIC BE TD BG BU pure LRIC CY TD CZ BU pure LRIC DE BU LRAIC+ DK BU pure LRIC EE TD FDC HC EL BU LRAIC + ES TD LRIC FI FDC FR BU pure LRIC HR Benchmark HU BU pure LRIC IE BU pure LRIC IT BU pure LRIC LT BU LRAIC+ LU Benchmark LV Benchmark MT BU pure LRIC NL BU LRAIC+ PL TD Benchmarking against the "pure" LRIC based PT prices RO BU pure LRIC SE BU pure LRIC SI LRIC SK BU pure LRIC UK BU pure LRIC Tabel 5. Euroopa Liidu riikides kasutatavad hinnaarvestuse metoodikad 6.6.2.1. TD HCA FDC metoodika kasutamisest loobumine 340. Võrreldes eelmiste turureguleerimisperioodidel rakendunud hinnakontrolliga seotud kohustustega, on käesolevas otsuse eelnõu nimetatud kohustusi muudetud. Eelmisel turureguleerimisperioodil rakendus Elionile kohustus arvestada kõne lõpetamise hinnad ülalt-alla modelleeritud ajaloolisel kulubaasil- ja täielikult jaotatavatel kuludel põhineva hinnakontrolli metoodika (edaspidi ka TD HCA FDC- Top-Down Historical Cost based, Fully Distributed Costs) alusel. Teised MTE-d pidid rakendama telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele hindasid, mis ei tohtinud olla kõrgemad, kui Elioni poolt rakendatavad kõne lõpetamise kolme esimese minuti keskmine hind normaalajal riikliku tasandil. 341. Vastavalt ESS § 46 lõikele 2 ja § 48 lõikele 2, arvestab TJA MTE-le kehtestatavate kohustuste valikul muu hulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate 07.05.2009 soovituste ja seisukohtadega, Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös 63 kujundatud vastava praktikaga ning Euroopa Sideameti ja Euroopa Komisjoni seisukohtadega. 342. TJA on eelnevalt otsuse eelnõu punktis 6.3.3. välja toonud, et TJA peab nende alustega arvestama juhul, kui need on põhjendatud ja asjakohased. Samuti, et võrreldes eelmiste elektroonilise side turgude reguleerimise perioodidega, on Euroopa Liidu seadusandlusest tulenevate muutunud protseduurireeglite kohaselt liikmesriigi regulaatoritel kohustuste kehtestamisel oluliselt suurem põhjendamise kohustus. 343. Võrreldes eelmiste turuanalüüside läbiviimise etappidega, on telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-dele hinnakohustuste kehtestamisel muutunud ka praktika, mille kohaselt lähtutakse hinnakontrolli kohustuse kehtestamisel Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituse punktides 1, 11 ja 12 sätestatud kõne lõpetamise hindade kulutõhususe nõude tagamise vajadusest. 344. Kui aastatel 2009 - 2010 võis mobiiltelefonivõrgus- või telefonivõrgus kõne lõpetamise turul osutuda põhjendatuks kehtestada MTE-dele hinnakontrolli kohustus TD HCA FDC metoodika alusel, siis käesoleval hetkel peab arvestama Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga, mille kohaselt on asjakohane ja põhjendatud rakendada kõne lõpetamise hindasid, mis on arvestatud BU pure LRIC metoodikast lähtudes või võtma aluseks 07.05.2009 soovituse punktis 12 märgitud alternatiivne piirhinna määramise meetodi. 345. Käesoleval hetkel Euroopa Liidu reguleerivad asutused telefonivõrgus kõne lõpetamise turgudel uute hinnakontrolli kohustuste kehtestamisel enam TD HCA FDC metoodikat aluseks ei võta. Peamiselt lähtutakse 07.05.2009 soovituses sätestatud BU pure LRIC metoodikast või alternatiivne piirhinna määramise meetodist. 346. Siinjuures peab märkima, et vaatamata BU pure LRIC metoodika alusel arvutatud piirhindade rakendumisest tuleneva telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade olulisele vähenemisele, on Euroopa Komisjon ja BEREC teise astme menetluse raames Saksamaa telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-dele hinnakohustuste kehtestamise otsuse eelnõu kohta välja toonud, et BU pure LRIC metoodika kasutamine edendab kõige paremini konkurentsi ja tagab lõpptarbijatele maksimaalse kasu hinna, valiku ja kvaliteedi osas kooskõlas raamdirektiivi artikliga 8 (2).51 347. Alljärgnevalt toob TJA välja Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituse rakendumisega seonduvad aktuaalsed alused, millega arvestamist peab TJA põhjendatuks ka antud turu kontekstis. 348. Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituse selgituskirja52 peatükis 4 on põhjendatud BU pure LRIC metoodika vajalikkust ja asjakohasust kõne lõpetamise hinna reguleerimisel järgmiselt: 349. Fikseeritud- ja mobiilsidevõrkude vahelise konvergentsi (lähenemise) suurenemise keskkonnas ning eesmärgiga edendada jätkusuutlikku konkurentsi ja investeeringuid kõigis telekommunikatsiooniturgudel, on oluline, et regulatsioon on nii palju, kui 51 COMMISSION RECOMMENDATION of 21.10.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1460: Call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany; Brussels, 21.10.2013 C(2013) 6884 final, p 22, 7. 52 http://ec.europa.eu/smart- regulation/impact/ia_carried_out/docs/ia_2009/sec_2009_0600_en.pdf 64 võimalik tehnoloogiliselt neutraalne ja tagab, et ei eksisteeriks konkurentsi moonutusi ega piiranguid ning et efektiivne investeerimine ja innovatsioon oleks soodustatud. Need põhimõtted on sätestatud raamdirektiivi artiklis 8 ja hõlmavad siseturu arendamist läbi järjepideva regulatiivse praktika ja -raamistiku kohaldamise. Eespool nimetatud kaalutlused tähendavad, et sarnastes tingimustes ja sarnaste turutõrgete korral peaks kohaldama sarnaseid hinnaarvestuse põhimõtteid. 350. Regulaatorid võivad hinnaarvestusse kaasata kulusid, mis on kantud reguleeritava sideettevõtja poolt ajalooliselt rajatud sidevõrgu investeeringutena (tegelikud ehk ajaloolised kulud) või kulusid, mis tekivad investeeringutest, kui mõtteline sidevõrk ehitatakse täna (tänapäevased kulud ehk nüüdisväärtus). Kuigi mõlemaid lähenemisviise võib põhimõtteliselt kasutada, täitmaks efektiivsuse eesmärki, on tänapäevaste kulude lähenemine konkurentsivõimelise efektiivsuse standardiga siiski rohkem kooskõlas, kuna tiheda konkurentsiga turul määratakse hinnad valitseva tehnoloogia alusel. Konkurentsivõimelises keskkonnas konkureerivad operaatorid tänapäevaste kulude alusel ja ei hüvitata kulusid, mis on tekkinud ebaefektiivsusest. Samuti ei tohiks reguleerimise kaudu lubada kõrgete kuludega ettevõtjatel kanda oma ebaefektiivsust lõpptarbijatele edasi. Ettevõtjatel, kellele hüvitatakse tegelikud kulud, on vähe stiimuleid efektiivsuse suurendamiseks. Sellises olukorras ettevõtja, kes suudab lõpetada kõnesid odavamalt, ei ole ettevõtja, kes saab kasu efektiivsuse kasvust. Vastupidi, hoopis vähem efektiivne (konkureeriv) sideettevõtja, kes maksab madalamat kõne lõpetamise tasu (suurema efektiivsusega sideettevõtjale), saab seeläbi põhjendamatu konkurentsieelise. 351. Sobiva kulubaasi valiku tegemine on seotud kulumudeli valikuga, st kas valida ülevalt-alla kulumudel (top-down), alt-üles kulumudel (bottom-up) või nende kahe hübriidne kulumudel. Ülevalt-alla kulumudeli algseks infoallikaks on ettevõtja poolt kantud tegelikud kulud (ehk ajaloolised kulud). Alt-üles kulumudelid kasutavad lähtepunktina nõudluse andmeid, mille alusel, kasutades majandus-, inseneri- ja raamatupidamispõhimõtteid, piiritletakse efektiivne sidevõrk, mis on võimeline teenindama nimetatud nõudlust. Alt-üles kulumudelid võimaldavad rohkem paindlikust sidevõrgu efektiivsuse osas ja vähendavad sõltuvust reguleeritud ettevõtja andmetest. Alt-üles kulumudel on sünonüüm efektiivse sideettevõtja sidevõrgu teoreetilisele kontseptsioonile, sest see peegeldab kasutuses olevate seadmete koguse asemel vajatavate seadmete kogust ja mudel ignoreerib pärandkulusid (legacy costs). Alt-üles kulumudel ei taga, et kõik tegelikult (ajalooliselt) kantud kulud (investeeringud) saavad lõpuks reguleeritud teenuse poolt kaetud. 352. Tulevikku suunatud perspektiivi kohaselt valiks uus turule sisenev operaator pakettkommutatsiooni põhise sidevõrgu, kus kõik pakutavad teenused edastatakse üle IP tuumikvõrgu. Arvestades, et efektiivsete kulude tasandikohaste kõne lõpetamise tasude reguleerimise eesmärgiks on kajastada olukorda, mis oleks valdav konkurentsi tingimustes, tähendab see kulumudeli koostamist kõige tõhusamatest tehnoloogiatest lähtudes, mis on kulumudeli koostamise hetkel kättesaadavad. Tiheda konkurentsiga turul valiks uus turule siseneja kõige tõhusama kättesaadava tehnoloogia, see tähendab, et ülekandevõrk põhineks järgmise põlvkonna sidevõrgul (NGN – next generation network). Seega alt-üles kulumudel ehitatakse üles eeldusega, et ülekandevõrk põhineb järgmise põlvkonna sidevõrgul (NGN) ulatuses, mille kulusid on võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata. Täpsemalt tähendab see seda, et kõik olemasolevad tavatelefonivõrgu jaamad (PSTN switches) asendatakse NGN sidevõrgu ekvivalentidega ning sünkroon- andmehierarhia / asünkroonülekande (SDH / ATM – synchronous digital hierarchy / asynchronous transfer mode) transmissioonseadmed muutuvad tarbetuks. 65 353. See tähendab ka seda, et kõneliiklus tuleb muundada IP põhiseks. Kuna sidevõrgud seotakse ikkagi läbi aegmultipleksimise (TDM – time divisjon multiplexing) tehnoloogia, siis on vaja lisada alt-üles kulumudelile meediumilüüse (media gateways), et tagada sidumine operaatoritega, kes kasutavad tavatelefonivõrgu (PSTN) põhiseid seadmeid. 354. Juurdepääsuvõrgu tehnoloogia areng on fokuseeritud kliendiliini lühendamisele läbi olemasolevate kliendiliinide osalise asendamise valguskaabliga kuni tänavakabinetini, kasutades väga kiiret digitaalset kliendiliini tehnoloogiat (VDSL – very high rate digital subscriber line), asendades olemasolevad kliendiliinid valguskaabliga kuni majani (FTTB – Fibre To The Building) või asendades kliendiliinid traadita püsiühendustega (FWA – fixed wireless access). 355. Otsustades kõne lõpetamise reguleeritud hulgimüügi hinna õige taseme üle, on oluline tagada, et rakendatav metoodika soodustab tõhusat tootmise ja tarbimise otsuste tegemist ning minimeerib kunstlikke ülekandeid ja moonutusi konkurentide ja tarbijate vahel. Seega peaksid reguleerivad asutused rakendama kulumudeleid, mis seavad hulgimüügi kõne lõpetamise hinnad lisanduvatele kuludele nii lähedale kui võimalik. Mida lähemal on kõigi sideettevõtjate kõne lõpetamise hind lisanduvatele kuludele, seda tõenäolisem on, et see toob kaasa kõige tõhusama ja vähem moonutatud kõne lõpetamise teenuse kasutamise ja väheneb selliste probleemide ohtu, nagu ristsubsideerimine sideettevõtjate ja klientide vahel, ebaefektiivne hinnakujundus ja -investeeringud. Seetõttu on õigustatud kohaldada ainult kõne liiklusega seotud lisanduvate kulude jaotamise metoodikat (pure LRIC), kus asjakohaseks lisanduvaks kuluks on hulgimüügi kõne lõpetamise teenus, mis sisaldab ainult neid kulusid, mis ei eksisteeriks, kui seda teenust enam ei toodetaks (st välditavad kulud). 356. Pure LRIC lähenemine tunnistab olulise eesmärgina lühiajalisel piirkulul hinnaarvestust (short-run marginalpcost pricing). Samuti, kuna sidevõrgul põhinevate teenuste kulude struktuuri iseloomustatud olulisel määral püsikulud ja eeldades, et kõik kulud muutuvad pikas perspektiivis muutuvkuludeks, on seega tagatud teenuse põhiste püsikulude ja muutuvkulude katmine, mis lisanduvad osutatavale teenusele pikas perspektiivis. 357. Peamine eelis lisanduvate kulude meetodi (nimetatakse ka välditavate kulude meetodiks) korral, mis kaasab ainult efektiivsed kulud, on, et see edendab efektiivseid tootmise ja tarbimise otsuseid. See saadab korrektseid signaale kõnet algatavatele sideettevõtjatele seoses nende tegevusega tekitatud kuludega, misläbi nad saavad kohandada oma käitumist kõige efektiivsemal viisil. Näiteks võivad kõne lõpetamise hinnaga kaetud sidevõrgu kulud, mis ei tulene otseselt kõnealuse teenuse osutamisest, põhjustada moonutatud signaale ja kõrgemaid hindasid kõne lõpetamise teenust ostvatele kõnet algatavatele sideettevõtjatele ja seega ka nende jaeklientidele. Selle tulemusena ristsubsideeritakse kõnet lõpetava sideettevõtja investeerimiskulusid kõnet algatava sideettevõtja poolt ja see võib põhjustada ka optimaalsest väiksemat kõnede arvu sidevõrkude vahel. 358. Lisanduvatel kuludel põhinevad reguleeritud kõne lõpetamise tasud leevendavad eespool nimetatud moonutusi ja tagavad ühtlasema ja tasakaalustatuma reguleeriva raamistiku. Sellised tasud vähendavad ristsubsideerimise ulatust kliendigruppide vahel (näiteks fikseeritud- ja mobiilside vahel) ja ka suuremate ja väiksemate sideettevõtjate vahelise kõnede liikluse tasakaalustamatusest tulenevate rahaliste kahjude mõju. Seega võib eeldada, et kõne lõpetamise tasud, mis pikas perspektiivis ühtlustavad teenuse osutamisega lisanduvad kulud, toovad kaasa suurema konkurentsi ja madalamad 66 jaehinnad klientidele, samas tagavad ka efektiivsete kulude katmise ja asjakohased investeerimise stiimulid. 359. Pure LRIC lähenemise korral kaasatakse ainult kulud, mille eksisteerimine lakkab, kui hulgimüügi kõne lõpetamise teenuse osutamine lõpetataks. Sageli on väidetud, et kuna suur osa ühistest ja üldistest kuludest (joint and common costs) ei ole hulgimüügi kõne lõpetamise teenusega lisanduvad kulud, tuleks ette näha nende lisamine LRIC kulumudelisse kas juurdehindlusena (mark-up) või defineerida lisanduvaid kulusid laiemalt. Väidetakse ka seda, et mitme tootega ettevõtete korral, jaotades ühised ja üldised kulud Ramsey hinnakujunduse teel, kaasneks sellega sotsiaalselt kõige optimaalsem tulemus. See tähendab hinnakujundust, mille puhul juurdehindlus (mark-up) on omistatud vastavalt üksikute teenuste elastsusele. Siiski nõuab nimetatud elastsuse täpselt kindlaks määramine märkimisväärselt palju informatsiooni. Lisaks, isegi kui Ramsey hinnakujundus põhimõtteid rakendada kõne lõpetamise hinnale, eksisteerib märkimisväärne oht, et vastavad (reguleerimata) jaehinnad ei ole seatud Ramsey hinnakujunduse põhimõte kohaselt ja üldine heaolu seeläbi väheneb. Lisaks, nagu eespool öeldud, eksisteerivad kulude jaotusprobleemid ja konkurentsiprobleemid (nt fikseeritud ja mobiilside operaatorite vahel ning väiksemate ja suuremate sideettevõtjate vahel), mis on seotud lisanduvatele kuludele täiendava juurdehindluse (mark-up) võimaldamisega kõne lõpetamise turgudel. 360. Samuti tuleb märkida, et Euroopa Liidus eksisteeriv kuludele orienteeritud hulgimüügi kõne lõpetamise hinna tarbeks kulude jaotamise väljatöötatud süsteem, nimetusega helistaja sidevõrgu operaator maksab (Calling Party Network Pays) eeldab, et helistaja on ainus osapool, kes põhjustab kõnega kaasnevaid kulusid. Siiski on oluline mõista, et nii helistaja kui ka kõnet vastu võttev osapool põhjustavad ühiselt tehtava kõne ja saavad sellest kõnest ka ühiselt kasu. Kui vastuvõtja ei saaks kõnest kasu, siis ta ei nõustuks kõnet vastu võtma. Selles osas erineb kõne lõpetamise turg teistest turgudest, kus kulude loomisega kaasnev kasu saab omistada ainult ühele poolele. Traditsiooniline kulude põhjusliku seose põhimõtte järgi on kulupõhiste hindade sätestamisel soovitatav, et kulude looja peaks olema ka kulude kandja. Arvestades kõne lõpetamise kahepoolset loomust, siis mitte kõik kõne lõpetamisega seotud kulud ei pea tingimata olema kaetud hulgimüügi tasumääraga, millega maksustatakse kõnet algatav sideettevõtja. Isegi kui hulgimüügi kõne lõpetamise hinnad oleks nullis, siis kõnet lõpetav sideettevõtja omaks ikkagi võimet katta kõne lõpetamisega seotud kulud mitte-reguleeritud jaeteenuste tasudest. Pigem on küsimuseks, kuidas jaotada rahalised ülekanded sideettevõtjate vahel nii, et oleks kõige paremini tagatud majanduslik tõhusus tarbijate hüvanguks. 361. Viimase aja majandusealases kirjanduses on märgitud, et mobiiltelefonivõrkudes (sama kehtib ka telefonivõrkude kohta) esineva kõne välismõjude (call externalities) olemasolu tõttu eksisteerivad tugevad stiimulid rakendada võrgu siseste ja võrkude vaheliste kõnedele erinevaid hindasid. Seda seetõttu, et kõrged, piirkulusid (marginal costs) ületavad mobiiltelefonilt mobiiltelefonile kõne lõpetamise tasud ja strateegilised stiimulid vähendada kõnede arvu, mida teiste sideettevõtjate kliendid vastu võtavad. See vähendab teiste sideettevõtjate sidevõrkude atraktiivsust ja seega ka nende konkurentsivõimet. 362. See teooria viitab sellele, et piirkuludest kõrgemad mobiiltelefonivõrgu kõne lõpetamise tasud (sama kehtib ka telefonivõrkude kõne lõpetamise tasude kohta) võivad viia püsivate netomakseteni väiksemate sidevõrgu operaatorite poolt suurematele sidevõrgu operaatoritele. Kuna ka sidevõrkude vaheliste kõnede jaehinnad on kehtestatud ülalpool kulusid, siis tähendab see seda, et väiksemad sidevõrgud saavad ka suhteliselt vähem kõnesid. Seega, vastava kirjanduse kohaselt põhjustavad kõne lõpetamise tasud, 67 mis on kõrgemad, kui kõne lõpetamise teenuse piirkulu, strateegiliselt tekitatud mõjusid, mis võivad kahjustada väiksemate sidevõrkude operaatoreid. 363. Lisaks võib väita, et kõrged minutipõhised kõne lõpetamise tasumäärad survestavad sideettevõtjaid rakendama minutipõhiseid jaehindasid, piirates seeläbi võimalike uuenduslike pakkumiste teket, nagu näiteks need, mis põhinevad püsitasudel (flat-rate tariif), mis võib omakorda soodustada suuremat jaetarbimist. 364. 07.05.2009 soovituse eesmärgi kohaselt võib kõik lisanduvad (välditavad) teenusepõhised püsi-ja muutuvkulud (kuna eeldatakse, et püsikuludest saavad pikemas perspektiivis muutuvkulud), mis on seotud kõne lõpetamise teenusega kolmandatele osapooltele, katta reguleeritud hulgimüügi kõne lõpetamise tasumääraga. Isegi kui 07.05.2009 soovitus ei tee ettepanekut kehtestada kõne lõpetamise tasud piirkulu või allapoole tasandil (nagu seda on soovitatud mõnes hiljutises majanduskirjanduses), siis kohaldatav BU pure LRIC lähenemisviis peaks iga juhul soodustama tõhusamat raha ülekannete jaotamist sideettevõtjate vahel ja aitama seeläbi kaasa võrdsete võimaluste loomisele kõigile telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu operaatoritele. 365. Lähtudes eeltoodust ja kõne lõpetamise turu spetsiifilisusest, annab Elioni hetkel kasutatava kuluarvestuse metoodika (TD FDC HC) rakendamine tulemuseks ülemäärased hinnad, võrreldes antud turu kontekstis tarbijate heaolu ja konkurentsi arengu soodustava maksimaalselt toetava BU pure LRIC metoodika rakendamisel saadavate kõne lõpetamise hindadega. 366. Üks Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovitusest tulenev peamine põhimõte on, et kõne lõpetamise hinnad peavad põhinema efektiivsetel lisanduvatel kuludel, mida kajastab kõige paremini BU pure LRIC metoodika. Sümmeetria tuleb tagada eraldi telefonivõrgu operaatorite vahel ja eraldi mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahel, kuna telefoni- ja mobiiltelefonivõrkude rajamise ja opereerimise kulud ei ole omavahel samaväärsed. Telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu omavaheline sümmeetria tagamine ei teeniks konkurentsi arengut ja tarbijate heaolu, kuna tehnoloogilistest eripäradest tulenevalt on nimetatud sidevõrkudes liiklusega seotud lisanduvad kulud ehk kulud, mis kaasatakse kõne lõpetamise teenuse hinda, märkimisväärselt erinevad. 367. Seetõttu viiks kõne lõpetamiste hindade sümmeetria telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahel konkurentsi kahjustava olukorrani, kus olenevalt sümmeetrilise hinna suurusest, saavad telefonivõrgu operaatorid ülemäärast ja ebaõiglast (võrreldes mobiiltelefonivõrgu operaatoritega) tulu, kui telefonivõrgus kõne lõpetamise liiklusega lisanduvad kulud on väiksemad, kui rakendatav hind. Samuti kannaksid mobiiltelefonivõrgu operaatorid ebaõiglast kahjumit juhul, kui mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise liiklusega lisanduvad kulud on suuremad, kui rakendatav hind. 368. Vastavalt Konkurentsiameti 16.08.2012 otsusele nr 8.3-12/12-003 on Eesti mobiiltelefonivõrgu operaatoritele rakendatud hinnakohustus, mille kohaselt nende mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad ei tohi olla kõrgemad, kui Euroopa Komisjoni BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud Euroopa riikide reguleerivate asutuste poolt kehtestatud keskmine mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hind. Eeltoodust tulenevalt rakendavad Eesti mobiiltelefonivõrgu operaatorid juba võrreldavatel hindadel põhinevat BU pure LRIC metoodikat ning oleks konkurentsi moonutav ja kahjustav jätta telefonivõrgu operaatoritele sarnane kohustus rakendamata, kuna seeläbi teeniksid telefonivõrgu operaatorid kõne lõpetamise teenuse liiklusega seotud lisanduvate kuludega võrreldes märkimisväärselt ülemäärast ja seega ebaõiglast tulu. 68 369. Samuti on oluline, et Euroopa Komisjon on juba eelnevas turuanalüüsi etapis Konkurentsiameti 18.03.2010 telefonivõrgus kõne lõpetamise turgu puudutava otsuse osas välja toonud, et palub tungivalt Konkurentsiametil oma TD HCA FDC baseeruv kuluarvestusmetoodika läbi vaadata ning viia see turu järgmise ülevaatamise käigus vastavusse Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituses esitatud kulude arvestamise põhimõtetega. Samuti leidis Euroopa Komisjon, et võrdlustasemetel põhineva hinnakujundusmetoodika kasutamisel peaks Konkurentsiamet lähtuma üksnes sellistest Euroopa Liidu riikidest, kes kasutavad meetodeid, mille abil on võimalik kõige tulemuslikumalt ühtlustada kulutõhusaid kulupõhiseid kõne lõpetamise hindu, nagu seda näeb ette 07.05.2009 soovitus. Alternatiivse meetodi põhjal arvutatud mis tahes tasu ei tohi aga olla suurem kui niisuguste lõpetamistasude keskmine väärtus, mille riikide reguleerivad asutused on kehtestanud soovitusliku meetodi alusel.53 370. TJA peab arvestama ka otseselt Eesti kõne lõpetamise turge puudutava praktikaga. 16.04.2012 teavitas Euroopa Komisjon Konkurentsiametit oma otsusest, mille kohaselt ei vastanud Konkurentsiameti poolt esitatud eelnõus mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinnakohustuste kehtestamise alused 07.05.2009 soovitusest tulenevatele kulutõhususe nõuetele (Konkurentsiamet ei võtnud mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinna kehtestamisel aluseks 07.05.2009 soovituses sätestatud BU pure LRIC metoodikat). Samuti, et 07.05.2009 soovituses sätestatu mittejärgimine on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja võib tuua kaasa tõkkeid siseturul. 371. Konkurentsiamet leidis läbiviidud analüüsi tulemusel, et Euroopa Komisjoni seisukoht oli põhjendatud ja võttis otsuse eelnõu tagasi. Konkurentsiamet kehtestas menetluse lõppastmes mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinnakohustused 07.05.2009 soovituses sätestatud BU pure LRIC metoodikast lähtudes. 372. Konkurentsiamet arvestas otsuse tegemisel ka Euroopa Komisjoni seisukohtadega, et Eesti sideettevõtjatele mobiiltelefonivõrgus kehtestatav kõne lõpetamise suurus mõjutab otseselt või kaudselt teiste liikmesriikide ettevõtjate võimalusi osutada elektroonilisi sideteenuseid. Ka oleks soodsamate tingimuste loomine riigisisestele operaatoritele teiste liikmesriikide operaatorite arvelt Euroopa Liidu telekommunikatsioonivaldkonda reguleeriva seadusandlusega vastuolus. 373. Kuigi antud juhul on tegemist telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga, siis võttes arvesse, et 07.05.2009 soovitusest tulenevalt on mõlemat turgu puudutavate hinnakohustuste kehtestamise alused sarnased, on 07.05.2009 soovituses sätestatud alustega arvestamata jätmisel sarnase teise astme menetluse tõstatumine väga tõenäoline. Eeltoodut kinnitab ka teiste Euroopa Liidu riikide telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude reguleerimispraktika. 374. Võttes arvesse eeltoodut ning teostatud analüüsi, leiab TJA, et käesoleva turuanalüüsi raames ei ole telefonivõrgus kõne lõpetamise turul enam TD HCA FDC metoodika rakendamine põhjendatud ning et hinnakontrolli kohustuste kehtestamisel peab lähtuma 07.05.2009 soovituses sätestatud BU pure LRICil põhinevast metoodikast või alternatiivsest kõne lõpetamise piirhinna määramise meetodist. 375. TJA lisab, et juhul, kui TJA jätaks ülaltoodud alustega hinnakontrolli kohustuse kehtestamisel arvestamata, puuduks TJAl Euroopa Komisjoni poolt algatatud võimaliku teise astme menetluse raames võimalus sellist tegevust mõistlikult põhjendada. 53 Euroopa Komisjoni 12.02.2010 teavitus juhtumi EE/2010/1040 kohta, lk 9. 69 6.6.2.2. BU pure LRIC metoodika põhine kõne lõpetamise piirhinna arvestamine 376. Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-ile, Teqli Telecomile ja GoNetwork´le otsuse eelnõu punktis 6.6.3 kehtestatav hinnakontrolliga seotud kohustus on suunatud hinnaga seotud konkurentsiprobleemide ja nende tagajärgede vältimisele. Samuti ka 07.05.2009 soovituse punktides 1, 11 ja 12 sätestatud telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade kulutõhususe ja sümmeetrilisuse nõude tagamisele. 377. Eesti põhise BU pure LRIC metoodika väljatöötamist puudutavas osas on TJA seisukohal, et selle metoodika väljatöötamise ja rakendamise kulud on võrreldes sellest saadava konkurentsi tõusu ja tarbijate kasuga, ebaproportsionaalselt suured. Nii oleksid ainuüksi (vastavalt rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt küsitud hinnapakkumisele) mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul BU pure LRIC metoodika juurutamise ja rakendamise esmased kulud ca 500 000 €. Suure tõenäosusega on samas suurusjärgus ka telefonivõrgus kõne lõpetamise turu BU pure LRIC metoodikaga väljatöötamise ja juurutamisega seonduvad kulud. 378. Lisaks otsestele kuludele kaasneksid sellise metoodikaga ka kulud, mis seonduvad metoodika juurutamise ja käigushoidmisega: metoodika juurutamise protsess kestaks vähemalt 1,5 aastat ning nõuaks TJA poolt vaadatuna 2-3 uue töötaja palkamist. Lisaks peab metoodikat uuendama vähemalt kord 3 aasta jooksul, mis samuti nõuab märkimisväärset tööjõu- ja rahalist ressurssi. 379. Samuti kaasneksid sellise metoodika juurutamise ja käigushoidmisega märkimisväärsed kulud regulatsiooni adressaadiks olevale MTE-st sideettevõtjale, seda kasvõi täiendava tööjõu vajadusest. Samas langevad telefonivõrgus kõne lõpetamise mahud järjepidevalt ca 10% aastas. 380. TJA on veendunud, et Eesti põhise BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hind on samaväärne Euroopa Liidu keskmise BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnaga. Sellise Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinna aluseks olevate erinevates riikides rakendatud hindade maht on piisavalt laiapõhjaline ning sinna on kaasatud erinevate majandusolukordadega nii Ida-, Lääne-, Põhja-, kui ka Lõuna-Euroopa riigid. Seega on nende hindade keskmine tulemiks Euroopa Liidu majandustingimustes keskmiselt efektiivsele sideettevõtjale vastav kõne lõpetamise hind, mis on Eestis, arvestades siinset majandusolukorda, rakendatav ja mõistlik. 381. Seetõttu ei pea TJA olukorras, kus reguleeritava turu mahud on langustrendis, otstarbekaks ja mõistlikuks välja töötada ja rakendada kõne lõpetamise hinna määramisel Eesti põhist BU pure LRIC metoodikat vaid lähtub piirhinna kehtestamisel Euroopa keskmisest BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnast. 382. Sellest tulenevalt on võetud kõne lõpetamise piirhinna kehtestamisel aluseks 07.05.2009 soovituse punktis 12 ette nähtud alternatiivne piirhinna määramise meetod. 06.03.2014 eelnõus leidis Konkurentsiamet, et piirhinna lõppsihiks (alates 01.01.2016) tuleks võtta Euroopa Liidu riikide sideturgu reguleerivate asutuste poolt kehtestatud telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade keskmine, mis on arvestatud BU pure LRIC metoodika alusel. Nimetatud metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hindade keskmise (TJA andmetel hetkel kehtivate hindade alusel 0,102€/senti minut) suuruse rakendamine tooks võrreldes praegu MTE-dele rakenduva kõne lõpetamise hinnaga (riiklikul tasandi kolme minuti keskmine 1,04 €senti/minut), kaasa ligi 91 % suuruse hindade languse. 70 383. Oma 06.03.2014 eelnõus leidis Konkurentsiamet, et nii järsk kõne lõpetamise hinna langus (-91%) võib olla MTE-de jaoks liialt koormav ning Konkurentsiamet tegi ettepaneku rakendada perioodil 01.07.2014 – 31.12.2015 ülemineku piirhinda. 384. Ülemineku piirhindade ja Euroopa keskmise BU pure LRIC põhise piirhinna erinevus tulenes nimetatud hindade aluseks olevatest hinnaarvestamise metoodikate erinevusest. Ülemineku piirhindade arvestamisel on kaasatud lisaks BU pure LRIC metoodikale ka LRIC, LRAIC, LRIC+ ja LRAIC+ metoodikad. Need metoodikad võimaldavad erinevalt BU pure LRIC metoodikast arvestada kõne lõpetamise hinda ka kõne liiklusega mitteseotud lisanduvaid kulusid ja osa üldistest püsikuludest (vt alltoodud joonist nr 6). Nende metoodikate alusel on kõne hinnas arvestatavate kulude maht suurem. See omakorda tõstab ka teenuse hinda. kõne liiklusega seotud Pure LRIC LRIC FDC Lisanduvad kulud = välditavad kulud kõne liiklusega mitte seotud üldised püsikulud LRIC+ Vä l di ta va d kul ud ei s ä i l i , kui teenus t ena m ei os uta ta Ül di s ei d püs i kul ud (nä i teks ehi ti s ed) ei ol e põhjus l i kul t teenus tel e omi s ta ta va d Joonis nr 6 Hinna ja kulude arvestamise metoodikate erinevused (allikas Cullen International) 385. Samas, võrreldes TD HCA FDC metoodikaga, võimaldavad eelpool nimetatud LRIC, LRAIC, LRIC+, LRAIC+ ja pure LRIC metoodikad omistada kõne lõpetamisele oluliselt vähem kulusid. Seetõttu on hetkel telefonivõrgus kõne lõpetamise turul kehtiv TD HCA FDC metoodikal põhinev kõne lõpetamise hind oluliselt kõrgem 06.03.2014 otsuse eelnõu raames ettenähtud ülemineku piirihinnast ja BU pure LRIC metoodikal põhinevast hinnast. 386. Ülemineku piirhinna kehtestamise aluseks oli 06.03.2014 otsuse eelnõu koostamise ajal Konkurentsiameti poolt hiliseimate varade nüüdisväärtusel põhineva kulubaasi (CCA - current cost accounting) ja pikaajaliselt lisanduvate kulude metoodikate (LRIC, LRAIC,LRIC+, LRAIC+, pure LRIC) alusel arvestatud, Euroopa Liidu riikide reguleerivate asutuste poolt kehtestatud ning rakendunud telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade keskmine suurus. Ülemineku piirhind (riiklikul tasandil 0,47 €senti/minut ja kohalikul sidumistasandil 0,32 €senti/minut) oleks põhjustanud ligi 59% suuruse hindade languse. Samas oleks ülemineku piirhinna rakendamine toonud kaasa oluliselt väiksema kõne lõpetamise hinna languse võrreldes BU pure LRIC põhise piirhinna rakendamisega kaasneva kõne lõpetamise hinna langusega: 59% versus 91%. 387. Eelnimetatud ülemineku piirhinna kohta teavitas Euroopa Komisjon oma 07.04.2014 otsuses54 (nimetatud otsus on esitatud ka käesoleva otsuse eelnõu lisas 2) kokkuvõtvalt järgmist: 54 Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2014/1572: konkreetses avalikus telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg Eestis 71 Vastavalt raamdirektiivi artikli 8 lõikele 2 toetab konkurentsi kõige paremini kulupõhine parandusmeede, mis põhineb puhtal BU-LRIC meetodil ja sümmeetrilistel kõnelõpetushindadel, tagades muu hulgas, et kõik kasutajad saavad maksimaalset kasu valiku, hinna ja kvaliteedi osas. Veel täheldab komisjon, et kõnelõpetushinnad, mis põhinevad BU pure LRIC meetodil, aitavad luua operaatoritele võrdsed konkurentsitingimused, kõrvaldades konkurentsihäired kõnelõpetusturgudel. Kuigi komisjon mõistab, et BU pure LRIC kuluarvestuse meetodile üleminekuks on vaja aega, on ta seisukohal, et 31. detsembrini 2012 kestnud kolme ja poole aastane üleminekuperiood55 oli piisav nii riikide reguleerivatele asutustele BU pure LRIC mudelite kehtestamiseks kui ka operaatoritele oma äriplaanide vastavaks kohandamiseks, ning tunnistab, et on oluline tagada, et tarbijad saaksid maksimaalset kasu tõhusatest kulupõhistest kõnelõpetushindadest. 388. Selle taustal leiab komisjon, et Konkurentsiameti meetme eelnõus esitatud kuluarvestusmetoodika ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2015 ei tundu vastavat õigusraamistiku eespool esitatud põhimõtetele ja eesmärkidele. 389. Juba eelmise turu ülevaatamise käigus (juhtum EE/2010/1040) palus komisjon Konkurentsiametil tungivalt oma kuluarvestusmetoodika läbi vaadata ning viia see turu järgmise ülevaatamise käigus vastavusse lõpetamishindade 07.05.2009 soovituses esitatud soovituslike kuluarvestuspõhimõtetega. 390. Praegusel juhul ei esitanud Konkurentsiamet piisavalt tõendeid, et hindade reguleerimise üleminekuperioodiga saavutataks raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud poliitikaeesmärgid, sest see võib tekitada asümmeetrilise turuosa ja liiklusvooga operaatorite vahel konkurentsihäireid ning tuua kaasa selliste tariifide kohaldamise tarbijate suhtes, mis põhinevad hulgituru sisenditel, mis ületavad välditavaid kulusid. Kuigi komisjon mõistab, et mõju lõpetamishindadest saadavale tulule ei ole märkamatu, usub komisjon, et selle taustal, mida väitis Konkurentsiamet seoses eelmise turu ülevaatamisega (juhtum EE/2010/1040), nägid Eesti operaatorid seda ette. Komisjon ei pea sobivaks ega põhjendatuks, et Eesti operaatoritel on kohanduste tegemiseks lisaaeg, mil nad saaksid jätkata kulutõhusast hinnast palju kõrgemate hindade nõudmist, mis kahjustab mitte ainult Eesti, vaid ka nende liikmesriikide tarbijaid, kus kõned algatatakse ning kus operaatorid arvutavad oma hinnad kulupõhiselt. 391. Samuti leiab komisjon, et piisavalt ei ole järgitud raamdirektiivi artikli 8 lõiget 4 (millega on nõutud, et riikide reguleerivad asutused toetavad ELi kodanike huve) ja juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 13 lõiget 2 (millega on nõutud, et riigi reguleerivad asutused tagavad, et kõigi lubatud kulukatmismehhanismide ja hinnametoodikate eesmärk on toetada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning suurendada võimalikult tarbijate kasu). Tegelikult on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas taotletav täiendav 20 kuu pikkune üleminekuperiood lisaks 07.05.2009 soovitusega ettenähtud üleminekuperioodile suurendab tõhusust ja parandab jätkusuutlikku konkurentsi, suurendades seejuures võimalikult tarbijate kasu ja toetades ELi kodanike huve. Kahtlused põhinevad eelkõige tõsiasjal, et ELi kodanikud ja tarbijad saaksid efektiivse operaatori kuludel põhinevatest kõne lõpetamise hindadest kasu palju hiljem, kui on ette nähtud 07.05.2009 soovitusega. 55 Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituse Euroopa Liidus püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta punkt 11 http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009H0396&from=PL 72 392. Konkurentsiameti kavandatud lähenemisviis viib kõnede telefonivõrgus lõpetamise hinna tasemele, mis ületab nende liikmesriikide keskmist, kes kasutavad BU pure LRIC metoodikat kooskõlas kõne lõpetamise hindu käsitleva 07.05.2009 soovitusega20 393. Seega tähendab ettepanekus esitatud ülemineku piirhindade kohaldamine kuni 31. detsembrini 2015, et Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade absoluutväärtused erinevad märkimisväärselt nende riikide omadest, kus hinnad arvutatakse vastavalt kõne lõpetamise hindu käsitlevale 07.05.2009 soovitusele ning juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2. Vahe peaksid kinni maksma nende liikmesriikide operaatorid ja ka tarbijad, kust kõne algatati. 394. Mis tahes sellised märkimisväärsed erinevused kõne telefonivõrgus lõpetamise hindades ELis ei moonuta ega piira mitte ainult konkurentsi, vaid kahjustavad oluliselt ka siseturu arengut, st tekitavad märkimisväärseid tõkkeid siseturul ja on seega vastuolus raamdirektiivi artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohaste põhimõtete ja eesmärkidega. Ühtne lähenemisviis kõne telefonivõrgus lõpetamise hindade kehtestamisel on eriti oluline tagamaks, et reguleerivad asutused ei loo soodsamaid tingimusi riigisisestele operaatoritele teiste liikmesriikide operaatorite arvelt, viivitades tahtlikult täielikult kulupõhiste kõne lõpetamise hindade kehtestamisega. 395. Kokkuvõttes on komisjonil tõsiseid kahtlusi seoses kavandatud meetme ettepaneku vastavusega juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2 koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega 4. 396. Eelnimetatud Euroopa Komisjoni otsuse osas esitas 22.05.2014 oma seisukoha56 ka Euroopa Sideamet (BEREC), mille leiab käesoleva otsuse eelnõu lisas 3. Oma seisukohas leiab Euroopa Sideamet kokkuvõtvalt, et Euroopa Komisjoni tõsised kahtlused Konkurentsiameti 06.03.2014 otsuse eelnõu vastavuse osas juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2 koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega 4 on enamasti põhjendatud. Euroopa Sideamet kahtleb kuni 31.12.2015 täiendava ülemineku piirhinna rakendamise otstarbekuses ja leiab et kohene Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna kehtestamine ei ole MTE-dele koormav ja ei takista nende äritegevust, sealhulgas investeeringute tegemise võimet. 397. Võttes arvesse eeltoodud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti seisukohti teavitas Konkurentsiamet 25.06.201457 oma 06.03.2014 otsuse eelnõu tagasi võtmisest. 398. Käesoleva otsuse eelnõu on täiendatud selliselt, et Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti eeltoodud seisukohad oleksid võimalikult suurel määral arvesse võetud. Sellest tulenevalt on loobutud MTE-dele ülemineku piirhinna kehtestamisest ja kavandatav Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamine tähtaeg on toodud võrreldes eelmise 06.03.2014 otsuse eelnõus sätestatuga (01.01.2016) ligikaudu 10 kuud varasemaks. Planeeritavalt peaks käesolev otsuse eelnõu jõustuma, mitte hiljem kui 01.02.2015. 399. Analüüsinud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti eeltoodud seisukohti leiab TJA, et on põhjendatud BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamise tähtaja toomine nii palju varasemale ajale kui võimalik arvestades seejuures MTE-de vaheliste sidumislepingute muutmise tähtaegadest tulenevaid piiranguid. Selline BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamise tähtaja varajasem rakendamine tagab muu 56 BEREC Opinion on Phase II investigation pursuant to Article 7a of Directive 2002/21/EC as amended by Directive 2009/140/EC: Case EE/2014/1572 The market for call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location (Market 3) in Estonia 57 Konkurentsiameti 25.06.2014 teavituskiri 8.3-12/14-0062-012 73 hulgas, et kõik kasutajad saavad kiiremini maksimaalset kasu valiku, hinna ja kvaliteedi osas. Veel täheldab komisjon, et kõnelõpetushinnad, mis põhinevad BU pure LRIC meetodil, aitavad luua operaatoritele rutemini võrdsed konkurentsitingimused, kõrvaldades konkurentsihäired kõnelõpetusturgudel. TJA nõustub Euroopa Komisjoniga, et tulenevalt Euroopa Komisjoni tehtud märkustest eelmise turu ülevaatamisega (juhtum EE/2010/1040) ning Euroopa Komisjoni 07.05.2009 soovituse punktist 11 oleksid MTE-d pidanud nägema ette, et käesoleva turu ülevaatamise raames koostatava otsusega rakendatakse BU pure LRIC meetodil põhinevad kõne lõpetamise hinnad võimalikult kiiresti ning neil oli seetõttu võimalus oma äriplaane vastavalt kohendada. Seetõttu leiab TJA, et Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna kehtestamine ei ole MTE-dele koormav ja ei takista nende äritegevust, sealhulgas investeeringute tegemise võimet. TJA analüüsis MTE-de kõne lõpetamise teenuste osutamise tulude ja tarbimisega seotud väljamaksete muutumist seoses Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna varasema (01.02.2015) rakendamisega ning leiab, et seoses eelneva 06.03.2014 otsuse eelnõu tagasivõtmisega jäi alates 01.07.2014 rakendamata ülemineku piirhind, mille tulemusel on MTE-del võimalus täiendavad 7 kuud (01.07.2014 – 01.02.2015) rakendada kõrgeid TD HCA FDC metoodikal põhinevaid kõne lõpetamise tasusid, mis omakorda võimaldab teenida täiendavat tulu, mis tasakaalustab varasemast (01.02.2015 senise 01.01.2016 asemel) BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamisest tekkiva tulude languse. Seetõttu on MTE-de kogu kahju varasema BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamisest ca -400 €, mis on marginaalne suurus arvestades, et käesoleval hinnatasemel on MTE-de kõne lõpetamise liikluse 2013 aasta kogu tulude maht ca 416 000 € (nimetatud arvutused on esitatud otsuse eelnõu lisas 1). 400. Võttes arvesse eeltoodut, on TJA seisukohal, et järgnevas otsuse eelnõu punktis 6.6.3 sätestatud hinnakohustuste kehtestamine MTE-dele on: mõistlik ja otstarbekas, kuna see tagab, et MTE-d ei kasuta oma turujõudu konkurentsi kahjustavalt ega kohtle oma konkurente ebavõrdselt; mittediskrimineeriv, kuna sarnased kohustused kehtestatakse kõigile telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele; läbipaistev, kuna kohustused on kehtestatud selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav, mida TJA tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 401. TJA on hinnakontrollikohustuste kehtestamise ettepaneku tegemisel lähtunud proportsionaalsuse põhimõttest ning võtnud arvesse, et kehtestatav kohustus on eesmärgi saavutamiseks piisav ning vähim koormav võimalus. 6.6.3. Hinnakontrolliga seotud kohustuste kehtestamine 402. Võttes arvesse otsuse eelnõu punktides 6.6.1 – 6.6.2 sätestatut, teeb TJA ettepaneku kehtestada telefonivõrgus kõne lõpetamise turul Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-ile, Teqli Telecomile ja GoNetwork´le käesolevas turuanalüüsis kirjeldatud konkurentsiprobleemide vältimiseks ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50 lg 1 punktis 7 sätestatud hinnakontrolliga seotud kohustused. 403. Hinnakontrolliga seotud kohustuste raames nõuab TJA järgmist: 74 1) Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork peavad otsuse jõustumisest kuni 31.12.2015 rakendama igal sidumistasandil telefonivõrgus kõne lõpetamisele hinda, mis ei ole kõrgem kui Euroopa keskmine BU pure LRIC metoodika põhine piirhind 0,102 €senti/minut (ilma käibemaksuta). 2) Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork peavad rakendama telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise eelduseks olevate sidumise teenustele nimetatud teenustega seotud põhjendatud kuludele orienteeritud hindasid. 404. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turul rakendavad MTE-d kõne lõpetamise teenuse osutamisel erinevaid hinnastruktuure. Näiteks Elion rakendab kõne lõpetamisele kõne alustustasu ja erinevaid minutihindasid sõltuvalt kõne lõpetamise kellaajast (normaalaeg, soodusaeg ja öine aeg). Teised telefonivõrgus kõne lõpetamise turul tegutsevad MTE-d rakendavad peamiselt kõne alustustasu ja ühetaolist (kõne lõpetamise kellaajast sõltumatut) minutihinda või ainult ühetaolist minutihinda ilma kõne alustustasuta. 405. Selleks, et tagada telefonivõrgus rakendatava kõne lõpetamise hinna läbipaistvus ja vältida vaidlusi erinevate sideettevõtjate poolt rakendatavate kõne lõpetamise hinnastruktuuride vastavuse osas piirhinnale, ei tohi olenemata kõne lõpetamise kellaajast olla rakendatav kõne lõpetamise kolme minuti keskmine minutihind58 kõrgem kehtestatud piirhinnast. Kolme minuti keskmine minutihind arvestatakse järgmiselt: kõnealustustasu jagatud kolmega (3) liita (+) minutihind. 406. Kuna järgmise põlvkonna sidevõrku ei jagata enam erinevateks tasanditeks, vaid kogu sidevõrgu opereerimine toimub ühest keskjaamast ning BU pure LRIC metoodika aluseks on ainult järgmise põlvkonna sidevõrgu struktuur, siis rakendatav BU pure LRIC metoodika põhine piirhind on arvestatud ainult ühe üleriigilise sidumise tasandi kohta. Samas võivad MTE-d rakendada oma sidevõrgus erinevaid sidumise tasandeid, kuid kõne lõpetamise hind ei tohi ühelgi sidumistasandil ületada eeltoodud Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhist piirhinda. 407. Käesoleva otsuse eelnõu on Euroopa keskmine BU pure LRIC metoodika põhine piirhind arvestatud järgmiste Euroopa Liidu riikide erinevate tasandite telefonivõrgus kõne lõpetamise hindasid aluseks võttes: 58 Kolme minuti keskmist minutihinna põhimõtet kasutatakse ka Euroopa Sideameti poolt avaldatavates mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne lõpetamise ning SMS lõpetamise hindade ülevaadetes. Seega on tegemist rahvusvaheliselt kasutatava kõne lõpetamise hinna arvestamise viisiga. Viimane nimetatud ülevaade: http://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/reports/1279-termination- rates-benchmark-snapshot-as-of-january-2013-integrated-report-on-mobile-termination-rates- fixed-termination-rates-and-sms-termination-rates 75 Kõne lõpetamise hind € senti Hinna arvestamise aluseks olev kuluarvestuse minut Riik metoodika kohta AT BU pure LRIC 0,111 BG BU pure LRIC 0,256 CZ BU pure LRIC 0,110 DK BU pure LRIC 0,044 FR BU pure LRIC 0,080 HU BU pure LRIC 0,135 IE BU pure LRIC 0,098 IT BU pure LRIC 0,104 MT BU pure LRIC 0,044 RO BU pure LRIC 0,140 SE BU pure LRIC 0,078 SK BU pure LRIC 0,123 UK BU pure LRIC 0,042 Keskmine: 0,102 Tabel 6. Euroopa Liidu riikide BU pure LRIC metoodika põhised kõne lõpetamise hinnad 408. Peale 31.12.2015 kehtestatakse telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad perioodideks 01.01.2016 – 31.12.2016 ja 01.01.2017 – 31.12.2017. Nimetatud perioodide osas viib TJA läbi eraldi uued siseriiklikud ja rahvusvahelised konsultatsioonid, millega alustamise kavandatavaks tähtajaks on vastavalt 2015 aasta ja 2016 aasta teine pool ning millest TJA teavitab huvitatud isikuid. TJA kehtestab telefonivõrgus kõne lõpetamise turul uue hinnakohustuse eraldi otsusega. Samuti viib TJA kõne lõpetamise hinna osas läbi uue siseriikliku ja rahvusvahelise konsultatsiooni juhul, kui TJA pikendab ESS § 44 lg 1 alusel turuanalüüsi läbiviimise perioodi (vt järgnevat otsuse eelnõu punkti 6.7). 409. Kehtestatud kõne lõpetamise hind kehtib kuni uue kõne lõpetamise hinna jõustumiseni. 6.6.4. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine 410. Vastavalt ESS § 52 lõikele 2 võtab TJA arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased nimetud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele.. 411. TJA kinnitab, et otsuse eelnõu punktis 6.6.3. ettenähtud hinnakontrolliga seotud kohustuse puhul on arvesse võetud sideettevõtjate poolt tehtud investeeringuid ja mõistliku kasumi teenimise võimalust. 412. Hinnakontrolli aluseks oleva BU pure LRIC põhiste piirhindade arvestamisel on kaasatud sideettevõtja poolt BU pure LRIC metoodikaga lubatud investeeringud ja nendelt 76 investeeringutelt teenitav mõistlik kasum, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased nimetatud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. 413. TJA poolt kehtestatud hinnakohustuse metoodika puhul on sideettevõtja poolt tehtud investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võetud, kuna: Regulatsiooniperioodil viiakse kõne lõpetamise hind tasemele, mis on võrreldav 07.05.2009 soovituses sätestatud metoodika alusel arvestatud Euroopa riikide keskmisega, jättes sellega MTE-le võimaluse seniste hinna trendide põhjal efektiivsemalt oma investeeringuid ja kasumeid planeerida. TJA hinnangul puuduvad alused järeldamaks, et Eesti sideettevõtjad ei ole võimelised Euroopa riikide keskmist telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna trendi järgima. Kogu regulatsiooniperioodi kestel jääb Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna tase Euroopa riikide keskmisele tasemele, mis jätab MTE-le võimaluse teenida mõistlikku tulu eeldusel, et MTE on oma tegevuses sama kulutõhus, kui keskmiselt kulutõhus telefonivõrgu operaator Euroopas. TJA on seisukohal, et siinkohal ei oleks sideettevõtjatele erandite tegemine nii kehtivast regulatsioonist kui ka praktikast tulenevatel alustel põhjendatud ja võimalik. Kui MTE ei ole oma tegevuses kulutõhus, siis on tal võimalus oma tegevust, investeeringuid ja kasumeid planeerida viisil, et need oleksid samaväärsed (sümmeetrilised) 07.05.2009 soovituses sätestatud kulumudeli alusel arvestatud tõhusa operaatori kuludega. Samuti on otsuse eelnõu sätestatud hinnakohustuste täitmiseks ettenähtud mõistlik tähtaeg piisav, mis võimaldab MTE-del oma tegevust kulutõhusatel alustel enne kohustuste rakendumist korrigeerida. Iga-aastane reguleeritava hinna muutmine sõltub teiste Euroopa riikide telefonivõrgus kõne lõpetamise hindadest. Seega ei saa teiste Euroopa riikides tegutsevate telefonivõrgus kõne lõpetamise turu MTE-dega võrreldes Eesti MTE-de investeerimis- ja kasumiteenimise võimalused halveneda. 414. TJA on hinnakohustuste kehtestamisel järginud ESS-is sätestatud nõudeid ning arvestanud elektroonilise side ühtse raamistiku direktiivides sätestatud nõuete mõjusfääri kuuluva Eesti- ja teiste Euroopa riikide telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude konkurentsiolukorraga. 6.6.5. Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu suurendamine 415. Vastavalt ESS § 52 lõikele 2 lähtub TJA sideettevõtjale ESS § 50 lg 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune TJA poolt nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama lõppkasutajate kasu. Selleks võib TJA arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel. 416. Hinnakontrolliga seotud kohustus teenib efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendab lõppkasutajate kasu, kuna nimetatud kohustuse eeldatavaks tulemuseks on telefonivõrgus kõne lõpetamise turu teenuste hindade baseerumine efektiivsetel kuludel. Võrreldavate turgude hindade kasutamise hinnakontrolli kohustus teenib efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendab lõppkasutajate kasu, kuna nimetatud kohustuse eeldatavaks tulemuseks on telefonivõrgus kõne lõpetamise turu teenuste hindade sümmeetrilisus ja kulutõhusus. 77 417. Seega, neile alternatiivsetele operaatoritele või teenusepakkujatele, kellele vastava teenuse kasutamine on oluline kulu, väheneb otsuse eelnõu punktis 4.4.2. väljatoodud hindade kokkusurumise oht. Samuti väheneb turult väljatõrjumise oht ning luuakse eeldused lõppkasutajatele osutatavate jaeteenuste hindade alanemiseks, mis omakorda tagab lõppkasutajate kasu ja arendab efektiivset ning pidevat konkurentsi turul. 6.6. Kohustuste kehtivus turu analüüsi läbiviimise perioodi pikendamisel 418. ESS § 44 lg 1 kohaselt võib TJA sideteenuste turgudel mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul läbiviidavat turuanalüüsi tähtaega pikenda kuni kolm aastat, kui Euroopa Komisjon vastavasisulise teate saamisel selle suhtes vastuväiteid ei esita. 419. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turul turuanalüüsi läbiviimise tähtaja pikendamisel kehtivad otsuses sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjate suhtes kehtestatud kohustused kuni uue turuanalüüsi läbiviimiseni. 420. Ülatoodud punktis 418 nimetatud otsustusest teavitab TJA sideettevõtjaid ja teisi huvitatud isikuid võimalikult koheselt. 6.7. Kohustuste täitmise tähtaeg 421. Vastavalt ESS § 49 lõikele 4 annab TJA mõistliku tähtaja MTE-ks tunnistatud isikule MTE-ks tunnistamise otsuses sätestatud kohustuste täitmiseks. 422. TJA leiab, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul on mõistlik ja otstarbekas nõuda sideettevõtjatelt Elion, Elisa, Eleks Telefon, Starman, STV, Linxtelecom, Top Connect, RIKS, Teqli Telecom ja GoNetwork otsuse eelnõu punktides 6.3.2; 6.4.2.; 6.5.2. ja 6.6.3. kirjeldatud kohustuste täitmist kolm kuud pärast otsuse jõustumist. 423. Kuna telefonivõrgus kõne lõpetamise turu otsuse jõustumise eeldatav tähtaeg on mitte varem kui 2015. aasta esimene kvartal, leiab TJA, et sideettevõtjatel on piisavalt aega neile kehtestatavate kohustuste täimiseks. Samuti on sideettevõtjatel olemas tehnilised võimalused telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks. 424. Võttes arvesse eeltoodut, leiab TJA, et eelpool toodud kohustuste täitmise tähtajad ei ole sideettevõtjatele ülemääraselt koormavad. 6.8. Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusest nr 8.3-11/10-001 tulenevate märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste lõppemine. 425. Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusega nr 8.3-11/10-001 tunnistati sideettevõtjad ProGroup Holding OÜ ja Televõrgu AS telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning talle kehtestati märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused. 426. Turuanalüüsi käigus selgus, et ProGroup Holding ja Televõrgu AS ei osuta teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise teenust. TJA tegi käesoleva otsuse eelnõu 5. punktis ettepaneku jätta nimetatud sideettevõtjad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata. 78 427. Võttes arvesse eeltoodut, kaotavad ProGroup Holding OÜ ja Televõrgu AS suhtes Konkurentsiameti 18.03.2010 otsusest nr 8.3-11/10-001 tulenevad märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused kehtivuse alates telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjas määramata jätmise otsuse kehtima hakkamisest. 428. ESS § 49 lg 6 kohaselt teavitab TJA ESS § 49 lg 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 79 SISALDAB ÄRISALADUST Tehnilise Järelevalve Ameti 21.10.2014 „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ eelnõu Lisa 4 Tehnilise Järelevalve Ameti 01.09.2014 „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ kavandi siseriikliku konsultatsiooni tulemused 21. oktoober 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. EESTI TELEKOMI ARVAMUSED .................................................................................................. 5 2.1. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu piiritlemine........................................................................ 5 2.2. Konkurentsiprobleemide kirjeldus piiritletud sideturul ............................................................ 8 2.3. Hinnakontrolli kohustuste muutmise põhjendatus ................................................................. 10 2.4. Komisjoni soovituse täitmise kohustuslikkus......................................................................... 13 2.5. Teiste liikmesriikide poolne Komisjoni soovituse täitmine ................................................... 15 2.6. Eesti jaoks olulisemad partnerriigid ja Komisjoni soovitus ................................................... 16 2.7. Hinnakohustuse piiratud mõju Euroopa Liidu siseturule ....................................................... 17 2.8. Diskretsiooniõiguse kasutamine ............................................................................................. 18 2.9. Kohaliku Eesti turuolukorraga arvestamine, investeeringute tasuvuse tagamine ning tehnoloogiate neutraalne kohtlemine ............................................................................................. 19 2.10. Võrdlushindadel põhineva piirhinna metoodika valiku põhjendus ...................................... 22 2.11. Kas MTE-d peaks ka otsuse eelnõus sätestatud piirhindade kehtestamise korral endiselt kuluarvestust pidama ning sellega seoses täiendavaid kulusid ja vaidluste riski kandma? ........... 24 2.12. Telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade asümmeetria .............. 25 2.13. Hinnakontrolli kohustuse mõju rahvusvaheliste kõnede liikluse ja tulude jagunemisele ... 28 2.14. Hinnakontrolli kohustuste mõju MTE-de majanduslikule jätkusuutlikkusele .................... 30 2.15. Vastuolud ESS-i ja raamdirektiivi üldpõhimõtete ning põhiseadusega................................ 31 2.16. Muud küsimused .................................................................................................................. 36 3. RIKS-i ARVAMUSED ..................................................................................................................... 37 4. KONKURENTSIAMETI SEISUKOHT .......................................................................................... 38 2 1. SISSEJUHATUS Kooskõlas elektroonilise side seaduse §-ga 47 toimus Tehnilise Järelevalve Ameti koostatud telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise 1. septembri 2014 otsuse kavandi 1 riigisisene konsulteerimine 1. septembrist 2014 kuni 1. oktoobrini 2014. Käesolevas „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ eelnõu lisas 4 esitab TJA seisukohad ja põhjendused nimetatud konsulteerimise raames esitatud arvamuste arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Samas asjas on varem (19. novembrist 2013 kuni 20. detsembrini 2013) läbi viidud Konkurentsiameti koostatud 18. novembri 2013 otsuse kavandi riigisisene konsulteerimine, mille tulemused on kajastatud Konkurentsiameti koostatud 6. märtsi 2014 otsuse eelnõu lisas 22. Käesoleva riigisisese konsulteerimise käigus esitasid arvamused sideettevõtjad AS Eesti Telekom ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Arvamuse esitas ka Konkurentsiamet. Esitatud arvamused on dokumendis toodud kursiivis, millele järgnevalt on esitatud TJA seisukoht. Käesolev arvamuste ja vastulausete arvestamise ja mittearvestamise põhjendusi sisaldav dokument on TJA 21.10.2014 „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ eelnõu osa (lisa 4). 1 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lope tamine_fiks_vorgus/Siseriiklik_konsultatsioon/T_3_Otsuse_kavandi_teine_ring_NonConf.pdf 2 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lope tamine_fiks_vorgus/06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_lisa_2_Siseriikliku_konsultatsiooni_tulemus_01 _09_2014.docx 3 Mõisted ja lühendid TJA – Tehnilise Järelevalve Amet MTE – märkimisväärse turujõuga ettevõtja ESS – elektroonilise side seadus3 Otsuse eelnõu – TJA 21.10.2014 „Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse“ eelnõu Komisjoni soovitus - Euroopa Komisjoni soovitus4 Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta Raamdirektiiv - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 5 2002/21/EÜ, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta Juurdepääsudirektiiv - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 6 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta Eesti Telekom – AS Eesti Telekom Tele2 – Tele2 Eesti AS Telset – Telset AS Telefant – Telefant AS Delvi Telecom – Delvi Telecom OÜ RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus 3 RT I, 29.06.2014, 19, https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014019?leiaKehtiv 4 ET L/124, 20.05.2009 67-74; http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2009.124.01.0067.01.EST 5 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1413368531399&uri=CELEX:02002L0021-20091219 6 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1413369021881&uri=CELEX:02002L0019-20091219 4 2. EESTI TELEKOMI ARVAMUSED Eesti Telekomi hinnangul on vastulauses halliga tähistatud teabe puhul tegemist Konkurentsiseaduse § 63 lg 1 kohase ärisaladusega. 2.1. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu piiritlemine Eesti Telekom: 1. Kuigi Eesti Telekomi hinnangul on telefonide ja mobiiltelefonide kõnedega seonduvad turud üksteisele pidevalt lähenemas ja üksteisega segunemas (nt telefoniteenust osutatakse mobiiltelefonivõrgu baasil – vt käesoleva vastulause alapunkti 7), mis viib lõpuks tõenäoliselt ühtse turu tekkimiseni, ning vastavad teenused pakuvad üksteisele olulisel määral konkurentsi (mobiiltelefoniteenuste maht kasvab, samas kui telefoniteenuse maht näitab pidevalt langustrendi7 ja sisuliselt on mobiiltelefoniteenus muutunud telefoniteenuse asendusteenuseks), nõustub Eesti Telekom üldiselt telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude piiritlemise kohta Kavandis tehtud järeldustega. 2. Samas soovib Eesti Telekom märkida, et TJA esitab Kavandis alapunktis 82 ise seisukoha, mis peaks tegelikult viima loogilise järelduseni, et telefonide ja mobiiltelefonide kõnedega seonduvad kaubaturud kuuluvad ühte. Nimelt leiab TJA, et „[m]obiiltelefoni võrk ületab telefonivõrgu tehnilisi võimalusi seega pakub ta asendatavus[t] telefonivõrgule“. TJA on ekslikult asunud seisukohale, et vastavad võrgud kuuluvad erinevatele kaubaturgudele seetõttu, et telefonivõrgus teenuse osutamine ei suuda pakkuda asendusteenust mobiiltelefonivõrgule, st kuna asendatavus ei ole kahepoolne. 3. Selleks, et otsustada, kas konkreetse vaatluse all oleva teenusega (nt telefonivõrgus osutatava teenusega) kuulub ühele kaubaturule veel mõni teine teenus (nt mobiiltelefonivõrgus osutatav teenus), tuleb hinnata, kas kliendid asuksid esimese vaatluse all oleva teenuse (st telefonivõrgus osutatava teenuse) hinna püsival tõstmisel 5-10% võrra tarbima vastavat teist teenust (nt mobiiltelefonivõrgus osutatavat teenust). Seega on turuanalüüsi oluliseks osaks ka hind, sh see, kumma teenuse hind on enne viidatud hüpoteetilist hinnatõusu kõrgem, mistõttu vastavat analüüsi ei saagi tavaliselt teostada kahepoolselt. Arvestades TJA poolt esitatud väiteid ning seda, et kliendid liiguvad ka praktikas pidevalt telefonivõrgult üle mobiiltelefonivõrgule, tundub vastav asendatavus olevat kindel ning nimetatud võrkudes osutatavad sarnased teenused peaksid seetõttu kuuluma ühele kaubaturule. 4. Seoses turu piiritlemise kohta tehtud järeldusega ei nõustu Eesti Telekom sellega, et Kavandi punktis 3.3 on TJA piiritlenud turgudel teenuseid osutavate sideettevõtjate ringi vaid kümne sideettevõtjaga. 5. Iga sideettevõtja, kelle võrgus töötavad konkreetsed telefoninumbrid, omab „tehnilist ja majanduslikku kontrolli“ (vt Kavandi alapunkt 116) kõne lõpetamise teenuse osutamise üle. Seejuures ei ole tähtis, millise iseloomuga (kas üldkasutatav või mitte) on tema osutatav jaeteenus. Kõigile sideettevõtjatele kehtib ESS § 32, mis kohustab tagama kõigi numbrite valitavus, kui kõnet lõpetav sideettevõtja on teinud selle tehniliselt võimalikuks või ei ole rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt ESS §-le 98. Järelikult ei ole sideettevõtjal, kelle võrgus kõne algatatakse, võimalik hoiduda kõnet lõpetava sideettevõtja kõne lõpetamise teenuse kasutamisest. Seetõttu on iga sellise võrgu omanik, sõltumata oma suurusest või muudest asjaoludest, märkimisväärse turujõuga enda võrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisel, sest ilma tema kõne lõpetamise teenust kasutamata pole võimalik numbri valitavuse 7 Vt selles osas mh Kavandi alapunkte 81, 146 ja 230 5 424508_v2 kohustust täita. 6. TJA on jätnud analüüsitava turu koosseisust välja Tele2 põhjendusel, et Tele2 ei oma fikseeritud sidevõrgu infrastruktuuri ning samuti tehnilist võimekust teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise teenuse osutamiseks. See väide on väär. 7. Tele2-l on olemas fikseeritud sidevõrk (telefonivõrk). Tele2 on seda ise kinnitanud ning Eesti Tellekom kasutab Tele2 fikseeritud sidevõrgus kõne lõpetamise teenust. Tele2 fikseeritud sidevõrk on küll ulatuselt väike, hõlmates peamiselt tema enda kontoreid, sh klienditeenindusnumbreid, millele helistatakse päris palju, kuid suuremas mahus osutab Tele2 telefoniteenust oma mobiiltelefonivõrgu baasil, rakendades sel juhul Tele2 telefonivõrgus kõne lõpetamise tariifi8. 8. Lisaks tegutsevad Eestis ka nn virtuaaloperaatorid. Virtuaaloperaatorid, kelle virtuaalsesse võrku kõnede lõpetamine toimub „peremeesvõrgu“ kaudu ja viimase sidumisteenuste mahtude hulgas, on põhjendatud sellest turust välja arvata. Kui aga kõnede lõpetamine toimub „peremeesvõrku“ küll „peremeesvõrguga“ ühise sidumispunkti kaudu, aga virtuaaloperaatori oma prefiksi, oma tariifide ja eraldi mahuarvestusega, on nad kõne lõpetamise turu subjektid. 9. Eeltoodust tulenevalt tuleks Kavandis turuosalisteks pidada ja turuanalüüsi peatükis käsitleda ka vähemalt järgnevaid sideettevõtjaid (sulgudes on toodud kõigepealt 2012. aastal ja siis 2013. aastal Eesti Telekomi poolt vastava sideettevõtja võrku lõpetatud kõnede maht minutites): - Tele2 (2012: 178 526 minutit; 2013: 354 655 minutit); - Telefant (2012: 8 798 minutit; 2013: 13 055 minutit); - Delvi (2012: 10 780 minutit; 2013: 43 minutit); - Telset (2012: GoNetwork’i võrgus 176 812 minutit; 2013: Elisa võrgus 384 359 minutit). 10. Vastavaid sideettevõtjaid võib olla ka rohkem, kuna Eesti Telekom ei pruugi kõiki kõnede lõpetamisega tegelevaid sideettevõtjaid (sh virtuaaloperaatorid) teada. Samas Kavand peaks käsitlema võrdsetel alustel kõiki sideettevõtjaid, kellel on numbri broneerimise andmekogus (NBA) marsruutimisprefiks, kuna potentsiaalselt on võimalik kõikide nende võrku kõnet lõpetada. Parandusettepanek: Läbi viia ja lisada otsusesse analüüs Tele2, Telefant, Delvi, Telset ja muude kõnede lõpetamisega tegelevate sideettevõtjate kohta. TJA: TJA on otsuse eelnõu alapunktis 116 välja toonud, et konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgimüügituru osalisteks tuleb lugeda ettevõtjad, kes omavad konkreetses telefonivõrgus nii tehnilist kui ka majanduslikku kontrolli kõne lõpetamise teenuse osutamise 8 Vt http://www.tele2.ee/uudised.html#n_3245 6 424508_v2 üle. TJA on kaasanud sellised ettevõtjad turuanalüüsi ning välja selgitanud, kas konkreetne sideettevõtja (sõltumata sellest, kellena ta end määratleb või missugust tehnoloogiat kasutab) osutab ka tegelikult telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenust või mitte. Ainult sideettevõtjad, kes telefonivõrgus kõne lõpetamise turul ka reaalselt kõne lõpetamise hulgiteenust osutavad (eelduseks on, et sellised sideettevõtjad lõpetavad kõne oma sidevõrgus), on TJA tunnistanud MTE-ks ning teinud ettepaneku neile kehtestada valdkonnaspetsiifilised kohustused. On oluline, et kõigi telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks tunnistatute puhul on täidetud tingimus, et kuna tehnoloogilistel põhjustel puudub telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele asendusteenus, on iga telefonioperaator, omades sõltumata teenuse mahust 100%- list turuosa, oma telefonivõrgus ainus kõne lõpetamise teenuse osutaja. Samuti, kuna iga operaatori telefonivõrgus kõne lõpetamise turu puhul on tegemist monopoolsete, absoluutsete sisenemistõketega turgudega, puudub piiritletud turgudel tasakaalustav ostja jõud ning turuosalised ei saa üksteise hinnakujundust oluliselt mõjutada (otsuse eelnõu punkt 4.3.3.). Ka on piiritletud turgudele sisenemine turu tehnoloogilisest eripärast tulenevalt välistatud (otsuse eelnõu punktid 3.2.3.3. ja 4.3.4.). Seevastu sideettevõtjaid, kes telefonivõrgus kõnesid reaalset ei lõpeta, telefonivõrgus kõne lõpetamise turul teenuseid ei osuta ning ülaltoodud lõigus kirjeldatud tingimustele ei vasta, turu koosseisu ei kaasatud ning nende suhtes valdkonnaspetsiifilist regulatsiooni ei rakendatud. Märkimisväärset turujõudu mitteomavate sideettevõtjate MTE-ks tunnistamine ning neile kohustuste kehtestamine oleks vastuolus Euroopa Liidu elektroonilist sidet reguleerivate direktiividega (eelkõige raamdirektiiviga ja juurdepääsudirektiiviga) ja regulatsiooni praktikaga ning ESS-s 5. peatükis „ Sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimine“ sätestatud alustega. Tele2 ja Telseti turuanalüüsi kaasamata jätmise osas on TJA esitanud oma seisukohad ja põhjendused otsuse eelnõu punktis 3.3. (Turuosalised). Nimetatud sideettevõtjate puhul ei ole tegemist telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu kuuluvaid teenuseid osutatavate ettevõtjatega; ka ei oma nad sellel turul märkimisväärset turujõudu. Telefant-i puutuvalt on Konkurentsiamet juba eelmise turuanalüüsi raames leidnud (Konkurentsiameti 18.03.10 otsus 9 nr 8.3-11/10-001), et kuna Telefant ei oma enda sidevõrgus lõpptarbijaid, vaid osutab kõneteenuseid ainult operaatorkoodi vahendusel ning seega ei saa teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise teenust osutada, ei kuulu Telefant vaadeldava turu koosseisu. TJA andmetel ei vasta Telefant ka hetkel telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE tunnustele. TJA-le teadaolevalt Delvi Telecom telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust ei osuta. Delvi Telecom osutab kõneteenuseid sarnaselt eelnimetatud Telefandiga. Mis puudutab Eesti Telekom väidet ülalnimetatud sideettevõtjate sidevõrkudesse lõpetatud kõneminutite mahtude kohta, siis antud juhul ei ole Eesti Telekomi tegevus käsitatav kõnede lõpetamisena nende sideettevõtjate võrkudesse, vaid tegemist on Eesti Telekomi poolt nende sideettevõtjate sidevõrkudesse kõnede suunamisega ja nende ettevõtjate (Telset, Telefant ja Delvi Telecom) asemel lõpetavad kõnesid teised sideettevõtjad või osutab teenuseosutaja (Tele2) fikseeritud sidevõrgu kõneteenust ainult iseendale. 9 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lope tamine_fiks_vorgus/II_Telefonivorgus_kone_lopetamise_turg_otsus-non_conf_M3.pdf 7 Võttes arvesse eeltoodut, ei pea TJA selles osas otsuse eelnõu täiendamist vajalikuks. 2.2. Konkurentsiprobleemide kirjeldus piiritletud sideturul Eesti Telekom: 12. On oluline märkida, et kuigi TJA näeb ristsubsideerimist ühe võimaliku konkurentsiprobleemina, mis Kavandi alapunkti 247 kohaselt õigustab ESS §-des 50-57 toodud MTE kohustusi, on Kavandis kirjeldatud hinnakontrolli kohustustesse olemuslikult ristsubsideerimine10 „sisse kirjutatud“ – ristsubsideerimise vajadusele viitab selgelt Kavandi Lisa 1 (vt selles osas täpsemalt käesoleva vastulause alapunkti 88). 13. TJA on Kavandi alapunktis 232 leidnud, et Eesti sideettevõtjate poolt rakendatavad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on ülemääraselt kõrged. Eesti Telekom nimetatud seisukohaga ei nõustu. 14. On tõsi (nagu nähtub ka Kavandi alapunktist 229), et nii Eesti Telekomi kui teiste telefonivõrgus kõne lõpetamise turu MTE-de kõne lõpetamise hinnad kasvasid aastatel 2011- 2013. Samas on jätnud TJA Kavandis märkimata olulise asjaolu, et 2014. aastal toimus juba vastavate hindade langus – Eesti Telekomi keskmine kõne lõpetamise hind on 2014. aastal 0,975 €senti/minut. Nimetatud hinnalangus on tingitud asjaolust, et 2014. aastal saavutas IP-võrgul põhinevate kõnede osakaal märkimisväärse taseme (ca 30%, seejuures IP-võrgus olevaid liideseid/numbreid on juba 39%) – see tõi kaasa ühikukulu languse vaatamata minutimahu langusele. 15. Kuigi Eesti Telekomi ja teiste Eesti MTE-de kõne lõpetamise hinnad on hetkel endiselt kõrgemad kui Euroopa Komisjoni (edaspidi Komisjon) poolt koostatud Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise hinna reguleerimise soovituses (edaspidi Komisjoni Soovitus) 11 nimetatud metoodikat rakendavates liikmesriikides kehtivate kõne lõpetamise hindade keskmine, ei ole nimetatud kasvu põhjuseks MTE-de poolne turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ning nimetatud hinnad ei ole ebaõiglaselt kõrged, st konkurentsile vastavast tasemest kõrgemad. Lisaks, nagu eelnevalt viidatud, on hinnad langemas juba praeguse regulatsiooni alusel. 16. TJA viitab Kavandi alapunktis 231, et võrreldes Komisjoni Soovituses sätestatud BU pure LRIC metoodikaga ei taga TD HCA FDC metoodika nii ranget kulude efektiivsust. Samas ei ole TJA teinud Eesti Telekomile ega ka Eesti Telekomile teadaolevalt teistele sideettevõtjatele ettekirjutusi, milles oleks leidnud, et nende poolt kantud kulud ei ole olnud kuluefektiivsed või ettevõtjad on muul viisil oma turgu valitsevat seisundit kõne lõpetamise osas kuritarvitanud ning monopoolseid hindu kehtestanud. Samuti ei selgita Kavand, millised Eesti Telekomi ja teiste MTE-de kulud on olnud ebaefektiivsed. Vastupidi, TJA eellane Konkurentsiamet on oma 18. märtsi 2010 otsuses12 hoopis otseselt leidnud, et Eesti Telekomi poolt TD HCA FDC 10 Ristsubsideerimise tähendus on olemuselt laiem kui Kavandi alapunktis 224 sätestatud. Ristsubsideerimisega on tegemist mis tahes juhul, kuid ühel turul asuva teenuse osutamisega seonduvaid kulusid kaetakse teisel turul asuva teenuse hinna kaudu. 11 Euroopa Komisjoni soovitus Euroopa Liidus telefoni- ja mobiiltelefoni kõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta ET L/124, 20.05.2009, p 67-74. 12 Otsus nr 8.3-11/10-001, p 6.6.4. 8 metoodika alusel arvutatud kõne lõpetamise hind on kulutõhus. 17. Kavandis sätestatud BU pure LRIC põhinevad kõne lõpetamise piirhinnad13 on senistest oluliselt madalamad pelgalt seetõttu, et regulaator on otsustanud muuta oma seisukohta küsimuses, milline kuluarvestusmetoodika määrab ära konkurentsile vastava kõne lõpetamise hinna. Seniselt TD HCA FDC kuluarvestusmetoodikalt minnakse sisuliselt üle BU pure LRIC kuluarvestusmetoodikale, st metoodikalt, mis lubab hinda arvestada ka ühised (üldised) kulud, liigutakse metoodikale, mis selliseid kulusid hinda arvestada ei luba. 18. TJA selgitab Kavandi alapunktis 337, et kuludele orienteeritud hinnaarvestuse metoodikaid on palju ning erinevate metoodikate vahelise valiku tegemisel lähtutakse regulatsiooni eesmärgist. Kavandi alapunktis 338 selgitab TJA, et iga erinev hinnaarvestamise metoodika koostamise valik annab tulemuseks erineva teenuse hinna. 19. Seega tuleneb TD HCA FDC asendamine BU pure LRIC’ga lihtsalt väidetavast regulatsiooni eesmärgi muutmisest ning see ei tähenda mingilgi määral, et TD HCA FDC alusel arvesse võetavad ühised (üldised) kulud oleksid sellest tulenevalt automaatselt vähem kuluefektiivsed või vajalikud. On selge, et kui olemasolevat telefonivõrku mitte hooldada või uuega asendada, siis varsti ei ole kõnede lõpetamine vastavas võrgus (vähemalt aktsepteeritava kvaliteediga) võimalik. 20. Lisaks metoodikate erinevusest on kõne lõpetamise hindade erinevuse põhjuseks ka asjaolu, et kuigi sideettevõtjate poolt telefonivõrguga seonduvad kulud on kantud kuluefektiivselt ning telefonivõrgu kogukulud on pidevalt kahanenud, on telefonivõrgus osutatavate kõneteenuste maht kahanenud sellest veelgi suuremal määral14, mis ongi aastatel 2011-2013 toonud kaasa kõne lõpetamise teenuse ühikuhindade kasvu15. See on seletatav asjaoluga, et sideettevõtjad kannavad klassikalise telefonivõrgu käigushoidmisega seoses (st kõnede lõpetamise võimaluse säilitamiseks) olulisi kulusid, kuna võrk vananeb pidevalt. On oluline märkida, et neid kulusid tuleb sideettevõtjal kanda ka siis, kui turumaht kahaneb. Samas (nagu käesolevas vastulauses selgitatud) on kahanevat turgu ja seniste võrkude töökindlust arvestades selliste kulude kandmine käesoleval hetkel siiski majanduslikus mõttes otstarbekam kui uutesse võrkudesse investeerimine. Lisaks, nagu käesoleva vastulause alapunktis 14 selgitatud, on ka praegu kehtiva metoodika alusel kõne lõpetamise teenuse ühikuhinnad hakanud oluliselt langema. 21. Eeltoodust tulenevalt ei ole Eesti Telekomi hinnangul kuidagi põhjendatud väide, et käesoleval hetkel kehtivad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on ülemääraselt kõrged ning see õigustab seniste hinnakontrolli kohustuste olulist muutmist. Kavandi alapunktis 365 tehtud järeldus on paljasõnaline. 13 Kuigi Kavandi kohaselt kehtestatakse BU pure LRIC mudeli asemel alternatiivse lähenemisena piirhinnad lähtuvalt nende Euroopa Liidu riikide sideturgu reguleerivate asutuste poolt kehtestatud telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade keskmisest, mis on arvestatud BU pure LRIC metoodika alusel, tähendab see sisuliselt siiski seda, et Eestis kehtestatavad piirhinnad põhinevad BU pure LRIC metoodikal. 14 Ka TJA kinnitab Kavandi alapunktis 81, et „[fikseeritud telefoniteenuse puhul on tegemist hääbuva turuga, mille on põhjustanud tarbijate käitumine ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmine“. Samuti nähtub Kavandi alapunktist 146, et „telefoniteenuste klientide arv on viimase nelja-viie aasta jooksul pidevas languses. Seda on tinginud kasvav konkurentsisurve, mis kaasneb lõpptarbijate poolt mobiiltelefoni võrkude vahendusel osutatavate kõne- ja andmeside teenuste üha laialdasema kasutusele võtmisega“. 15 Sellele on viidanud ka TJA Kavandi alapunktis 229. 9 Parandusettepanek: Eesti Telekom palub TJA-l viia otsuse konkurentsiprobleemide kirjeldusse ülalkirjeldatud muudatused, sh viidata telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade langusele 2014. aastal ning jätta otsusest välja seisukoht, et käesoleval hetkel kehtivad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on ülemääraselt kõrged. TJA: Eesti Telekomi väide Eesti Telekomi telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade langusele 2014 aastal on puudulik, kuna jätab mainimata, et hinnad langesid ainult telefonivõrgus kõne lõpetamise riiklikul tasandil (ca -9%), kuid kasvasid kohalikul tasandil (ca +10%). Eesti Telekomi telefonivõrgus kõne lõpetamise hind on kõrgeim16 Euroopas. TJA täiendas otsuse eelnõu punkti 339 Eesti Telekomi telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade võrdlusega teiste Euroopa MTE-te vastavate hindadega. Lähtudes Komisjoni soovituse selgitustest (otsuse eelnõue peatükk 6.6.2.1) ja eesmärgist edendada konkurentsi ja tagada lõpptarbijatele maksimaalse kasu hinna, valiku ja kvaliteedi osas jääb TJA seisukohale, et Eesti Telekomi hetkel kasutatava kuluarvestuse metoodika (TD FDC HC) rakendamine annab tulemuseks ülemäärased telefonvõrgus kõne lõpetamise hinnad võrreldes antud turu kontekstis tarbijate heaolu ja konkurentsi arengut maksimaalselt toetava BU pure LRIC metoodika rakendamisel saadavate kõne lõpetamise hindadega. Seetõttu TJA ei loobu seisukohast, et hetkel Eesti Telekomi poolt rakendatavad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on ülemäärased. 2.3. Hinnakontrolli kohustuste muutmise põhjendatus Eesti Telekom: 25. TJA ning tema eellased Sideamet ja Konkurentsiamet on Eesti Telekomi ja teiste MTE-de suhtes telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade osas rakendanud aastate jooksul erinevaid hinnakontrolli kohustusi. 26. Eesti Telekomi suhtes kehtis alates 2001. aastast kohustus kasutada FL LRAIC metoodikat. 2007. aastal toimus oluline paradigma muutus, mille käigus pidi Eesti Telekom üle minema ajaloolisele kuluarvestusele. 27. Sideamet tegi oma 2007. aasta otsuses17 alljärgnevat: - esitas seni kehtinud FL LRAIC metoodikale (see on Komisjoni Soovituses sätestatud BU pure LRIC metoodikaga sarnasem kui ajaloolistel kuludel põhinev metoodika) mitmeid vastuväiteid (vt otsuse punkti 6.4.1.4.5); - väljendas seisukohta, et võrreldavate turgude hindade metoodika kasutamine on Eesti Telekomile rakendamiseks sobimatu, kuna on välja töötatud asjakohased 16 Euroopa Sideameti dokument nr BoR (14) 55 lk 7 (http://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/reports/4403-termination-rates- benchmark-snapshot-as-of-january-2014-integrated-report-on-mobile-termination-rates-amp-sms- termination-rates ) 17 Sideameti 28. juuni 2007 otsus nr J.1-45/07/08. 10 kuludele orienteerituse metoodikad ja võrreldavate turgude hindade kasutamine ei taga piisavalt ühetaolist hinnaregulatsiooni olukorras, kus mitut turgu reguleeritakse samaaegselt valdkonnaspetsiifiliselt (nt reguleeritakse nii jae- kui ka hulgiturge või erinevaid hulgiturge) (vt otsuse punkti 6.4.1.4.5); ja - leidis, et hoolimata uue kuluarvestusmetoodika juurutamisega kaasnevatest olulistest kuludest oli Eesti Telekomi telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna arvutamise kõige õigemaks aluseks TD HC FDC metoodika (vt otsuse punkte 6.4.1.4.4 ja 6.4.1.4.5). 28. Kavandile vahetult eelnenud ja seni kehtivas 2010. aasta otsuses 18 väidab Konkurentsiamet selgelt järgmist: - hinnakontrolli kohustustes oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud (vt otsuse punkti 6.6.2); - Konkurentsiamet ei pea Eesti Telekomile CC FDC või LRAIC hinnakontrolli metoodika kehtestamist põhjendatuks (vt otsuse punkti 6.6.4) ning võrdlevate hindade rakendamisest ei teinud Konkurentsiamet otsuses üldse juttu (erinevalt Konkurentsiameti eellase Sideameti 2007. aasta otsusest, mille punktis 6.4.1.4.5 võrreldavate turgude hindade kasutamist võimalusena selgelt analüüsiti); - Komisjoni Soovituses sätestatud BU LRIC mudeli väljatöötamine ei ole selle turuanalüüsi raames võimalik ja vastava mudeli väljatöötamine oleks ka vastuolus ESS §-ga 52 (vt otsuse punkti 6.6.6); - Eesti Telekomi poolt rakendatav kõne lõpetamise hind on kulutõhus (vt otsuse punkti 6.6.4); - kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasude kohustus teenib efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendab lõppkasutaja kasu, kuna nimetatud kohustuse eeldatavaks tulemuseks on telefonivõrgus kõne lõpetamise turu teenuste hindade baseerumine tegelikel kuludel (vt otsuse punkti 6.6.9); - ajaloolistel kuludel põhinevad kõne lõpetamise teenuse hinnad näitavad tegelikult selle teenusega seotud kulude taset, sh investeeringutest tulenevat kulumit, tegevuskulusid ja kapitalikulu (sh mõistlikku kasumit) (vt otsuse punkti 6.6.8); - HC FDC hinnakontrolli metoodika rakendamine on ettevõtjale vähem koormavam kui CC FDC või LRAIC-metoodikal põhineva hinnakontrolli metoodika rakendamine, kuna puudub kohustus teisendada ajaloolised kulud jooksvateks kuludeks ja hinnata tulevasi kulusid, pealegi on Eesti Telekom vastavat metoodikat juba rakendanud alates 2007. aastast (vt otsuse punkti 6.6.6); ja - TD HC FDC metoodika on piisav, et vältida ülemääraseid hindasid, ristsubsideerimist ja hinnadiskrimineerimist (vt otsuse punkti 6.6.6). 29. Eesti Telekomi hinnangul ei ole pärast 2010. aasta otsuse tegemist toimunud regulatsioonis või turul mingeid selliseid muutusi, mis peaksid andma TJA-le põhjuse oma 18 Konkurentsiameti 18. märtsi 2010 otsus nr 8.3-11/10-001 11 eelpool nimetatud seisukohti muuta. 30. TJA viitab Kavandis teiste riikide praktika arengule, mis justkui paneks kohustuse 19 minna üle BU pure LRIC metoodikale. Vastavat kohustust ei tulene ühestki õigusaktist. Lisaks on TJA jätnud sisuliselt tähelepanuta Eesti geograafilise asendi (erinevalt paljudest Euroopa Liidu liikmesriikidest asume Euroopa Liidu välispiiril ning suhtlus Venemaaga moodustab Eesti rahvusvahelisest kõnemahust väga olulise osa) ja oluliste Eesti partnerite praktika, mis kumbki vastava muudatuse sisseviimist ei toeta. 31. Kavandi alapunktis 253 selgitab TJA, et analüüsis eelmiste turuanalüüside käigus telefonivõrgus kõne lõpetamise turul rakendunud kohustusi ja leidis, et need on aidanud kaasa nimetatud turuga seonduvate konkurentsiprobleemide vältimisele. TJA küll leiab nimetatud alapunktis, et erandiks on hinnaga seotud konkurentsiprobleemid, kuid Eesti Telekom on seisukohal (nagu käesolevas vastulauses küsimusele nr 3 esitatud vastustes selgitatud), et TJA vastav järeldus on ekslik. Aastatel 2011-2013 on küll toimunud hindade kasv, kuid see on tulenenud kahaneva turu iseloomust, mitte konkurentsiprobleemidest. Pealegi pöördusid hinnad 2014. aastal olulisse langusesse. 32. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Telekom seisukohal, et käesoleval hetkel kehtivad hinnakontrolli kohustused täidavad oma eesmärki ning nende muutmine ei ole põhjendatud. Parandusettepanek: Eesti Telekom palub TJA-l sätestada otsuses Eesti Telekomi ja teiste MTE-de suhtes samasugused hinnakontrolli kohustused, mis sisalduvad käesoleval hetkel kehtivas Konkurentsiameti 2010. aasta otsuses. TJA: Sideameti 2007 aasta otsuse20 kehtestamise ajal ei olnud jõustunud Komisjoni soovitus ning puudus ka piisav Euroopa Liidus sideturu regulaatorite koostöös välja kujundatud praktika, mis oleks andnud suuniseid BU pure LRIC metoodika eeliste kohta võrreldes TD FDC HC metoodikaga konkurentsi arendamise ja tarbijate heaolu kasvu tagamise osas. Seega puudus Konkurentsiametil alus kahelda rakendatava hinnaarvestuse sobivuses. Oma 2010 aasta otsuse21 lisas 1 (endise Elioni, praeguse Eesti Telekomi hindade analüüs) leidis Konkurentsiamet, et hetkel on Elioni telefonivõrgus kõne lõpetamise turul rakendatavad hinnad reguleeritud Sideameti otsusega kehtestatud ajaloolistele kuludele orienteeritud hinnakontrolli metoodikaga ning need ei ole ülemäärased võrreldes samas sidevõrgus rakendatavate jaehindadega. Seega ülemäärase hinna tuvastamisel lähtuti kõne lõpetamise hinna ja jaehindade vahelisest võrdlusest. Tollel ajal oli Komisjoni soovitus olnud jõus ainult ca kümme kuud. Selle aja jooksul ei olnud Euroopa tasandil veel välja kujunenud piisavalt suurt BU pure LRIC metoodika rakendamise praktikat, mistõttu puudusid Konkurentsiametil võimalused võrrelda Elioni TD FDC HC metoodika alusel arvestatud hindasid teiste Euroopa 19 TJA väidab Kavandi alapunktis 344, et “käesoleval hetkel peab arvestama Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga” (Eesti Telekomi rõhutus) 20 Sideameti 28. juuni 2007 otsus nr J.1-45/07/08, 21 Konkurentsiameti 18. märtsi 2010 otsus nr 8.3-11/10-001 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lopetamine_fiks_vorgus/II_ Telefonivorgus_kone_lopetamise_turg_otsus-non_conf_M3.pdf 12 riikides rakendatud BU pure LRIC metoodika kohaste hindadega. Eeltoodust tulenevalt oli 2010 otsuse kehtestamise ajal põhjendatud ja asjakohane hinnakontrollis muudatusi mitte teha. Võrdlevate hindade rakendamist käsitleti Konkurentsiameti 2010 otsuse punktis 6.6.4 (neljas lõik), kus selgitati, et võrreldavate hindade rakendamine on iseäranis kasulik varem reguleerimata turgudel seni, kuni on välja töötatud asjakohased kuludele orienteerituse hinnaarvestuse metoodikad. Elionile rakendamiseks oli nimetatud meetod 2007 otsuse ja 2010 otsuse raames sobimatu, kuna oli olemas tolle aja Euroopa Liidus välja kujundatud praktikaga kooskõlas olev kuludele orienteeritud hinnaarvestuse metoodika TD FDC HC. Käesoleval ajal on Euroopa Liidus välja kujundatud uus praktika kuludele orienteeritud hinnaarvestuse metoodika rakendamise osas, milleks on BU pure LRIC metoodika. Nimetatud kuluarvestusmetoodika kohane kõne lõpetamise hind on oluliselt madalam, kui TD FDC HC metoodika kohane hind. Seetõttu ja lähtudes eeltoodud Komisjoni soovituse selgitustest (otsuse eelnõu peatükis 6.6.2.1) annab Eesti Telekomi hetkel kasutatava kuluarvestuse metoodika (TD FDC HC) rakendamine tulemuseks ülemäärased hinnad, mis kahjustavad konkurentsi ja piiravad tarbija heaolu. Eeltoodust tulenevalt ei rahulda TJA Eesti Telekomi palvet sätestada otsuses Eesti Telekomi ja teiste MTE-de suhtes samasugused hinnakontrolli kohustused, mis sisalduvad käesoleval hetkel kehtivas Konkurentsiameti 2010. aasta otsuses. 2.4. Komisjoni soovituse täitmise kohustuslikkus Eesti Telekom: 33. Raamdirektiivi artikkel 19(1) sätestab üldise põhimõtte, et liikmesriigid peavad tagama, et kui Komisjon annab välja mõne soovituse, siis liikmesriikide regulaatorid võtavad oma tegevuses nimetatud soovitusi võimalikult palju arvesse. Samas annab nimetatud artikkel liikmesriikide regulaatoritele õiguse mitte järgida Komisjoni soovitust, teavitades sellest faktist ja oma põhjendustest Komisjoni. Ka Komisjon on 22 oma 8. augusti 2013 soovituses viidanud selgelt võimalusele, et liikmesriik võib kehtestada Komisjoni Soovituses sätestatud metoodikast erineva metoodika, kui ta selle piisavalt majanduslikult ära põhjendab. Seega on selge, et TJA ei pea tingimata Komisjoni Soovitust järgima. 34. Raamdirektiivi alusel kehtestatud ESS § 46 lg 2 sätestab, et kohustuse valikul arvestab TJA muu hulgas Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga. ESS § 48 ja § 481 sätestavad samuti põhimõtte, et TJA võtab Komisjoni, Euroopa Sideameti (BEREC) ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatorite poolt otsuse eelnõu kohta esitatud arvamusi võimalikult suures ulatuses arvesse. Samas sätestab ESS § 481 lg 6, et kui TJA otsustab Komisjoni soovituse alusel otsuse eelnõu mitte muuta või tagasi võtta, esitab ta Komisjonile oma põhjendused. 22 COMMISSION RECOMMENDATION of 8.8.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1430: Call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany; Brussels, 8.8.2013 C(2013) 5112 final, p 29 13 35. Eeltoodust tulenevalt on ka TJA Kavandi alapunktis 277 kinnitanud, et ülal viidatud seisukohtade ja praktika näol ei ole tegemist täitmiseks kohustuslike alustega, vaid TJA peab neid järgima juhul, kui leiab need olevat põhjendatud ja asjakohased. Esiteks on oluline märkida, et soovituste arvestamise kohustus ei tähenda soovituste järgimise kohustust. Lisaks on TJA Kavandis vaid viidanud Komisjoni Soovituses sisalduvatele põhjendustele, seostamata neid kuidagi Eesti olukorraga, sh Eesti geograafilise asendi, partnerite ja rahvusvaheliste kõnede mahtudega. 36. Samas on TJA Kavandis (sh alapunktides 278 ja 279) rõhutanud Euroopa Liidu seadusandlusest tulenevalt muutunud protseduurireeglite olulisust, mis panevad liikmesriigi regulaatorile varasemast oluliselt suurema põhjendamise kohustuse. Kavandist võib välja lugeda TJA seisukoha, et nimetatud protseduurireeglitest ja nende rakendamisest (sh Komisjoni poolt TJA ja teiste regulaatorite otsuste kavandite osas praktikas esitatud vastuväidetest ja algatatud menetlustest) tulenevalt on Komisjoni, BEREC-i ja teiste liikmesriikide regulaatorite arvamused ja praktika muutunud kuidagi rohkem siduvaks kui varem. Eesti Telekom sellise käsitlusega ei nõustu. 37. TJA peab oma diskretsiooniõigust teostama endises mahus ning arvestama Komisjoni ja teiste viidatud asutuste seisukohtadega vaid siis, kui need on Eesti elektroonilise side turge ning regulatsiooni eesmärke arvestades põhjendatud ja asjakohased. Regulaatori seniste käsitluste ja praktika olulist muutmist ei saa õigustada vaid sellega, et vahepeal on avaldatud Komisjoni Soovitus, mida eelnevate regulatsiooniotsuste ajal ei olnud (või oli alles äsja kehtestatud). Selline lähenemine on ilmses vastuolus õiguskindluse ja turuosaliste õiguspärase ootuse põhimõtetega (vt selles osas täpsemalt käesoleva vastulause alapunkte 94–99) TJA TJA nõustub Eesti Telekomiga, et Euroopa Komisjoni soovitutused ei ole TJA-le täitmiseks kohustuslikud ning et TJA ei pea tingimata Komisjoni soovitusi järgima. Samuti leiab TJA, et on otsuse eelnõu punktis 277 õigesti väljatoonud, et vastavalt ESS § 46 lõikele 2 ja § 48 lõikele 2, arvestab TJA MTE-le kehtestatavate kohustuste valikul muuhulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega, Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga ning Euroopa Sideameti ja Euroopa Komisjoni seisukohtadega. Tegemist ei ole mitte täitmiseks kohustuslike alustega, vaid TJA peab neid järgima juhul, kui leiab need olevat põhjendatud ja asjakohased. TJA kinnitab, et on telefonivõrgus kõne lõpetamise turul analüüsi läbi viies neid põhimõtteid järginud. TJA on veendunud, et kehtestatav hinnakohustus on Eesti elektroonilise side turge ning regulatsiooni eesmärke arvestades põhjendatud ja asjakohane, kuna lähtudes Komisjoni soovituse selgitustest (otsuse eelnõue peatükk 6.6.2.1) edendavad BU pure LRIC metoodika kohased telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad konkurentsi ja tagavad lõpptarbijatele maksimaalse kasu hinna, valiku ja kvaliteedi osas. Samuti on TJA seisukohal, et on telefonivõrgus kõne lõpetamise turul kehtestatavate kohustuste puhul teostanud diskretsiooniõigust ettenähtud piirides ning pidanud kinni põhimõttest, et kehtestatav meede peab olema eemärgi saavutamiseks vähim koormav võimalus (otsuse eelnõu peatükk 6.6.2.2). 14 2.5. Teiste liikmesriikide poolne Komisjoni soovituse täitmine Eesti Telekom: 38. TJA esitab Kavandi alapunktides 343-345 väite, et võrreldes Konkurentsiameti 2010. aasta otsusega on telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-dele hinnakohustuste kehtestamisel praktika muutunud ning käesoleval hetkel peab arvestama praktikaga, kus rakendama peab kõne lõpetamise hindasid, mis on arvestatud BU pure LRIC metoodikast lähtudes või võtma aluseks Komisjoni Soovituse punktis 12 märgitud alternatiivse piirhinna määramise meetodi, kuna Euroopa Liidu reguleerivad asutused teevad peamiselt nii. Eesti Telekom sellise seisukohaga ei nõustu. 39. Eesti Telekomile ei ole küll avalikest allikatest kättesaadav täielik aktuaalne informatsioon selle kohta, milliseid hinnakontrolli kohustusi erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides käesoleval hetkel kasutatakse, kuid ka Kavandi alapunktis 339 esitatud tabelist nähtub, et Euroopa Liidu 28 liikmesriigist on Komisjoni Soovituse kohase BU pure LRIC mudeli kehtestanud vaid 13 liikmesriiki, seega vähem kui pooled liikmesiriikidest. Seejuures saab Eesti Telekom aru, et ka nimetatud riikides on vastavat mudelit sisustatud kohalikele oludele vastavalt ja kohalike sideettevõtjate huve arvestavalt mõnevõrra erinevalt, millest annavad märku ka Kavandi alapunktis 407 toodud tabelist nähtuvad väga suured erinevused kõne lõpetamise hindades. 40. Ka Kavandi alapunktis 339 esitatud tabelist nähtub selgelt, et tegelikkuses on Euroopa Liidu liikmesriikides (kokku 11 liikmesriigis) kasutusel paljud erinevad mudelid, mis ei vasta Komisjoni Soovitusele, sh TD, BU LRAIC+, TD FDC HC, TD LRIC, FDC, LRIC. Lisaks esineb Eesti Telekomi andmetel ka võrdlushindu kasutavate liikmesriikide (kokku 4 liikmesriiki) reeglites mitmeid erisusi. 41. Eesti Telekomile teadaolevalt ei ole hoolimata Komisjoni Soovituses sätestatud tähtaegadest suur osa Euroopa Liidu liikmesriikidest praeguseks hetkeks uue regulatsiooniperioodi osas lõplikku otsust teinud. Seega on selge, et Komisjoni Soovituses esitatud eesmärgid ei ole täitunud. 42. Veelgi enam – Saksamaa kui üks olulisemaid Euroopa Liidu liikmesriike (lisaks on Eesti ja Saksamaa vaheline kõneliiklus väga mahukas) otsustanud kehtestada Komisjoni Soovitusest ning Komisjoni ja BEREC-i vastuseisust hoolimata LRAIC+ mudeli. Samuti, kuigi Hollandis on regulaator otsustanud kehtestada BU pure LRIC mudeli, on nimetatud otsus vaidlustatud ja otsuse kehtivus kohtumenetluse ajaks peatatud, kusjuures 2011. aasta sarnase kohtuotsuse valguses on tõenäoline, et kohus kohustab ka seekord lõplikus otsuses regulaatorit kasutama BU LRAIC+ mudelit. 43. Lisaks eeltoodule on Soome otsustanud telefonivõrgus kõne lõpetamise turu üldse regulatsiooni alt välja jätta, st selle turu osas MTE-d ja ka hinnakontrolli kohustused puuduvad. Nimetatud fakt on seda olulisem, et BEREC-i poolt 2014. aasta juunis avaldatud 23 andmetel oli Soomes telefonivõrgus kõne lõpetamise keskmine hind Euroopa Liidu liikmesriikidest konkurentsitult kõige kõrgem (2,4 €senti/minut, mis on oluliselt kõrgem ka 23 Termination Rates Benchmark Snapshot (as of January 2014); BoR (14) 55, lk 16 15 praegu Eestis kehtivatest kõne lõpetamise hindadest). 44. Eeltoodust nähtub selgesti, et Komisjoni Soovitusest hoolimata ei ole Euroopa Liidu liikmesriikide lähenemine kõne lõpetamise hindadele ühtne ning liikmesriigid ei lähtu vaid Komisjoni Soovitusest. TJA BU pure LRIC rakendatavate riikide arv sõltub sellest, millal riik viib läbi turuanalüüsi. Konkurentsiameti 6. märtsi 2014 otsuse eelnõu punkti 340 kohaselt oli BU pure LRIC metoodika põhiseid hindasid rakendatud viies Euroopa Liidu riigis, TJA 1. septembri 2014 otsuse kavandi punkti 339 kohaselt, aga juba kolmeteistkümnes Euroopa Liidu riigis. Seega viimase kuu kuuga on lisandunud kaheksa liikmesriiki, kus rakendatakse BU pure LRIC metoodika põhiseid hindasid. Seega on BU pure LRIC metoodika põhiste hindade rakendamine liikmesriikides oluliselt kiirenenud. Kui perioodil 7. maist 24 2009 kuni 6. märtsini 25 2014 ehk ca viie aasta jooksul võeti BU pure LRIC metoodika põhised hinnad kasutusele ainult viies liikmesriigis, mis teeb vastava metoodika kasutusele võtu kiiruseks vähem kui üks riik aastas, siis peale 6. märtsi 2014 võtsid järgneva kuue kuu jooksul vastavad hinnad kasutusel juba kaheksa riiki, mis teeb vastava metoodika kasutusele võtu kiiruseks kaheksa riiki aastas. Kuna raamdirektiivi artikkel 16 lg 6 (ESS § 44 lg 1) kohaselt peab iga liikmesriik telefonivõrgus kõne lõpetamise turul viima analüüsi läbi vähemalt kord kolme aasta jooksul, on lähitulevikus oodata BU pure LRIC metoodikat rakendavate riikide märkimisväärset kasvu. Nii Euroopa Komisjon on oma soovitustes, kui ka BEREC on oma seisukohtades26 väljendanud kõikides kõne lõpetamise turge puudutavates rahvusvaheliste konsultatsioonide (II astme menetlused, vt ESS 48¹) raames selget ja ühest seisukohta, et ainuke metoodika, mis tagab konkurentsi arengu ja tarbijate heaolu on BU pure LRIC metoodika. TJA hinnangul on Euroopa Liidu liikmesriikide kõne lõpetamise turgusid puudutavat regulatsioonipraktikat arvesse võttes äärmiselt ebatõenäoline, et peale Saksamaa ja Hollandi jätab veel mõni liikmesriik nimetatud metoodika kõne lõpetamise hindade reguleerimisel rakendamata. 2.6. Eesti jaoks olulisemad partnerriigid ja Komisjoni soovitus Eesti Telekom: 45. Mitmed riigid, kes telefonivõrgus kõne lõpetamise mahtude osas kuuluvad Eesti olulisemate partnerite hulka, nt Venemaa ja Kanada, on Euroopa Liidust väljaspool, mistõttu neid Komisjoni Soovitus ei puuduta. Euroopa Liidu välispiiri lähedal asumine ning Venemaa kui suure Euroopa Liitu mittekuuluva ja hoopis teistsuguste regulatsioonidega naabri olemasolu on asjaolu, millega suur osa Euroopa Liidu liikmesriike ei pea arvestama – seetõttu ei pruugi sellega arvestada ka Komisjoni Soovitus. 24 Komisjoni soovituse rakendumise algus 25 Konkurentsiameti 6. märtsi 2014 telefonivõrgus kõne lõpetamise turu otsuse eelnõu, http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lope tamine_fiks_vorgus/III_06.03.2014_Nonconf_T_3_Otsuse_eelnou_III_ring.pdf 26 Kättesaadavad: http://berec.europa.eu/eng/article_7_procedures/article_7_cases/ 16 46. Arvestades vastavate rahvusvaheliste kõnede väga suurt mahtu peab Eestis hinnapiirangu kohustuse kehtestamisel kindlasti arvestama sellega, millise hinnaregulatsiooni kasuks (kui hinnad on üldse reguleeritud) on otsustanud vastavad partnerriigid, et mitte panna Eesti sideettevõtjaid olukorda, kus nende telefonivõrkudes kõnede lõpetamise hinnad on viidud madalale, kuid samas Eesti sideettevõtjad on kohustatud oma Venemaal ja Kanadas asuvate partnerite telefonivõrkudes kõnede lõpetamise eest tasuma oluliselt kõrgemaid hindu. TJA Käesoleva otsuse eelnõu alusel kehtestatav hinnaregulatsioon rakendub ainult Eesti siseselt ja Euroopa Liidu liikmesriikidest algatatud kõnede lõpetamise hindadele. Väljastpoolt Euroopa Liitu algatatud kõnede lõpetamise hindadele käesolev otsuse eelnõu hinnaregulatsioon ei rakendu. Seega ei pane käesolev otsuse eelnõu Eesti sideettevõtjaid olukorda, kus nende telefonivõrkudes kõnede lõpetamise hinnad on viidud madalale, kuid samas Eesti sideettevõtjad on kohustatud oma Venemaal ja Kanadas asuvate partnerite telefonivõrkudes kõnede lõpetamise eest tasuma oluliselt kõrgemaid hindu. 2.7. Hinnakohustuse piiratud mõju Euroopa Liidu siseturule Eesti Telekom: 47. BEREC küll möönis oma arvamuses27, et Komisjoni poolt väljendatud tõsised kahtlused seoses Kavandiga on enamasti põhjendatud28, kuid samas väljendas selget seisukohta, et Eesti telefonivõrgu turu väiksusest ja Euroopa Liidu riikidest pärinevate rahvusvaheliste kõnede väiksest osakaalust tulenevalt ei mõjuta mis tahes Eesti otsus siseturgu olulisel määral, st Kavandist tulenevad võimalikud siseturu toimimise tõkked oleksid piiratud ulatusega29. TJA TJA nõustub BEREC-i seisukohaga, et Eesti telefonivõrgu turu väiksusest ja Euroopa Liidu riikidest pärinevate rahvusvaheliste kõnede väiksest osakaalust tulenevalt ei mõjuta mis tahes Eesti otsus siseturgu olulisel määral, st käesoleva otsuse eelnõu hinnaregulatsioonist tulenevad võimalikud siseturu toimimise tõkked oleksid piiratud ulatusega. Samas leiab TJA, et hinnakohustuse piiratud mõju Euroopa Liidu siseturule ei ole põhjendatud aluseks jätta rakendamata konkurentsi arengut ja tarbijate heaolu maksimeerivad BU pure LRIC metoodika põhised telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad. Võttes arvesse eeltoodut, ei pea TJA selles osas otsuse eelnõu täiendamist vajalikuks. 27 BEREC-i 22. mai 2014 arvamus nr BoR (14) 65 asjas EE/2014/1572 28 Vt BEREC-i arvamuse p 1 ja 5. 29 Vt BEREC-i arvamuse p 4.2 ja 5 17 2.8. Diskretsiooniõiguse kasutamine Eesti Telekom: 48. TJA-l ei ole mingit õigust oma diskretsiooniõigust pelgalt viitega teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktikale piirata. Nimetatud seisukohta toetavad muuhulgas juba eelpool viidatud Saksamaa ja Hollandi vastavad näited. 49. Komisjoni 8. augusti 2013 soovitusest30 nähtub, et Saksamaa regulaator BNetzA on oma otsust mitte kehtestada Komisjoni Soovitusest lähtuvat BU pure LRIC mudelit põhjendanud sellega, et ühiste (üldiste) kulude mittearvestamine on otsustus, mida tehes peab ta lähtuma oma laiemast diskretsioonist valida kõige sobivam regulatiivne mudel, ning BNetzA hinnangul ei sobi BU pure LRIC paremini efektiivsust ja jätkusuutlikku konkurentsi edendama, lõpptarbijate kasu maksimeerima ja ühisturu arenemisele kaasa aitama kui tema valitud LRIC+ mudel. 50. Sarnasel põhjusel on Eesti Telekomile teadaolevalt käesoleval hetkel kohtu poolt peatatud ka Hollandi regulaatori ACM otsuse kehtivus – nimelt on Hollandi kohus esialgselt leidnud, et ei ole kindel, et niivõrd range hinnakontrolli kohustus kui BU pure LRIC on ikka soovitavate eesmärkide saavutamiseks hädavajalik (kohtu esialgsel hinnangul võib piisata ka vähem rangest kohustusest, nt BU LRIC+ mudelist). 51. Eesti Telekom nõustub nii Saksamaa regulaatori kui Hollandi kohtu seisukohtadega ning leiab, et enne kehtivate hinnakontrolli kohustuste muutmist peab TJA muuhulgas kaaluma muudatusega kaasnevad kulusid ja hüvesid ning hindama, kas võimalik loodetav hüve on saavutatav vaid Kavandis kirjeldatud hinnakontrolli kohustuse rakendamisega või võiks piisata väiksematest muudatustest ja kohendustest. Eesti Telekom on seisukohal, et kui Kavandis kirjeldatud hinnakontrolli kohustus või mis tahes muud muudatused ei võimalda Eestis loodetavat hüve saavutada oluliselt paremini kui hetkel kehtiv tururegulatsioon, siis on õigeks ja põhjendatud lahenduseks hetkel kehtiva regulatsiooni muutmata jätmine. 52. TJA väidab Kavandi alapunktis 345, et teised reguleerivad asutused telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade osas uute hinnakontrolli kohustuste kehtestamisel enam TD HCA FDC metoodikat aluseks ei võta. Isegi kui see nii on (Eesti Telekomil ei ole avalikult kättesaadavatele andmetele tuginedes võimalik selle väite tõelevastavust kontrollida, kuid igal juhul on Euroopa Liidus hetkel kasutusel mitmeid erinevaid kuluarvestusmetoodikaid), ei saa see asjaolu olla takistuseks Eestis kehtiva hinnakontrolli kohustuse muutmata jätmiseks, kui see on kõiki asjaolusid arvestades otstarbekas ja proportsionaalne. TJA ei saa lihtsalt viidata muude riikide praktikale ja Komisjoni Soovitusele ning jätta vastav Eesti tingimusi arvestav analüüs tegemata ja selle tulemused otsuses esitamata. 53. Asjaolu, et Komisjon ja BEREC on Kavandi alapunktis 346 esitatud väite kohaselt Saksamaa osas väljendanud seisukohta, et BU pure LRIC metoodika kasutamine edendab kõige paremini konkurentsi ja tagab lõpptarbijatele maksimaalse kasu hinna, valiku ja kvaliteedi osas, ei tähenda Saksamaa regulaatori hinnangul seda, et need seisukohad Saksamaa osas tegelikult paika peavad. Veelgi vähem tähendab see seda, et Saksamaad puudutavad Komisjoni ja BEREC-i seisukohad Eesti suhtes paika peavad. Igal juhul ei saa TJA ilma täiendava põhjaliku analüüsita oma otsuses lähtuda Komisjoni poolt telefonivõrgus kõne lõpetamise turu või teiste Eesti või muude Euroopa Liidu liikmesriikide turgude osas varem esitatud seisukohtadest. 54. TJA tundub Kavandis osaliselt oma tegevust ja Komisjoni Soovitusest lähtumist põhjendavat sellega, et teistsuguse otsuse tegemise korral oleks väga tõenäoline, et Komisjon 30 COMMISSION RECOMMENDATION of 8.8.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1430: Call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany; Brussels, 8.8.2013 C(2013) 5112 final, p 14 18 oleks TJA seisukohtadele vastu ning võiks algatada täiendava menetluse 31 . Selline võimalus ei saa mõjutada TJA seisukohti ning TJA poolt tehtava otsuse sisu. Komisjoni Soovitus ja Komisjoni seisukohad ei ole kohustuslikud õigusaktid ning Komisjoni poolt menetluse algatamise võimalus ei tähenda seda, et TJA ei tohi teha enda parema äranägemise kohast ja Eesti olusid arvestavat otsust. 55. Nagu käesoleva vastulause järgmistest osadest nähtub, tooks Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustus kaasa näiteks telefonioperaatorite ja mobiiltelefonioperaatorite vahelise konkurentsi olulise kahjustumise ja teatud teenuste ristsubsideerimise telefonioperaatorite poolt, ei tagaks telefonioperaatorite poolt kantud kuluefektiivsete investeeringute tagasiteenimist (mõistlikust kasumist rääkimata) ning seaks ohtu telefonioperaatorite majandusliku jätkusuutlikkuse. TJA ei saa selliseid olulisi negatiivseid tagajärgi pelgalt Komisjoni Soovitusele ja varasematele seisukohtadele viidates tähelepanuta jätta. Selline tegevus oleks nii Eesti kui Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega selges vastuolus. 56. TJA on Kavandi alapunktis 374 küll viidanud, et Kavand põhineb teostatud analüüsil, kuid täpsem analüüsi kirjeldus ning kogutud tõendusmaterjal Kavandis puudub. See tähendab, et isegi kui TJA on vastava analüüsi teostanud, siis Kavandit lugedes ei ole viidatud analüüs jälgitav. Selline olukord ei vasta selgelt haldusmenetluse põhimõtetele. TJA TJA on analüüsinud TD HCA FDC metoodikast loobumist, BU pure LRIC metoodika kasutusele võtmist ning sellega seonduvat positiivset mõju konkurentsile ja tarbija heaolule otsuse eelnõu peatükis 6.6.2.1. Samuti on TJA analüüsinud BU pure LRIC metoodika arvestamise aluseid peatükis 6.6.2.2. Lisaks on analüüsitud BU pure LRIC metoodika rakendamise mõju telefonivõrgus kõne lõpetamise hindadele otsuse eelnõu lisas 1. Mis puudutab Euroopa Komisjoni soovituste siduvust ja/või TJA diskretsiooniõiguse teostamist, on TJA juba oma seisukohad esitanud otsuse eelnõu punktis 277 ja käesoleva dokumendi punkti 2.4. all. 2.9. Kohaliku Eesti turuolukorraga arvestamine, investeeringute tasuvuse tagamine ning tehnoloogiate neutraalne kohtlemine Eesti Telekom: 57. ESS § 52 lg 2 kohaselt peab TJA hinnakontrolli kohustuse kehtestamisel võtma arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit. 58. BU pure LRIC metoodika (ning seega ka Kavandis viidatud piirhinna aluseks olevad sellel metoodikal põhinevad võrdlushinnad) ei võimalda ühiste kulude katmist, st BU pure LRIC mudel ei näe ette nende kulude katmist, mis ei ole otseselt seotud kõneliikluse mahuga – arvestatakse ainult kõneliikluse kasvu (kahanemisega) otseselt seotud võrgukulu. Samas on Eestis telefoniteenuse turg hääbuv (vt Kavandi alapunkti 81), kus liiklus tegelikult ei kasva, vaid kahaneb ca 10% aastas ja lisanduvat kulu ei ole. Liikluse kahanemisega seotud „äralangev kulu“ aga reaalselt ei vähene, sest isegi juhtudel, kui seoses liikluse vähenemisega on võimalik võrgust seadmeid eemaldada (reeglina on see võimalik üksnes suuremate võrgusõlmede puhul), ei ole „äralangevad seadmed“ likviidsed. 31 Vt Kavandi alapunkte 369 ja 373 19 Seega kehtestatavate piirhindade arvestus on juba selles osas puht-teoreetiline ning Eesti turuolukorraga kokkusobimatu. 59. Samas kannavad sideettevõtjad klassikalise telefonivõrgu käigushoidmisega seoses (st kõnede lõpetamise võimaluse säilitamiseks) olulisi kulusid, kuna võrk pidevalt vananeb – seega on nn ühised (üldised) kulud tegelikkuses olemas ja näitavad seejuures kasvutendentsi. On oluline märkida, et neid kulusid tuleb sideettevõtjal kanda ka siis, kui turumaht kahaneb, nagu see telefonivõrgus toimuvate kõneteenuste puhul pikka aega olnud on. See tähendab, et kuigi sellised kulud on kuluefektiivsed ning võrreldes telefoniteenuse kiirkorras täielikult IP-põhistesse võrkudesse üleviimisel tehtavate kuludega (vähemalt Kavandis viidatud regulatsiooniperioodil) majanduslikult otstarbekamad, ei võimaldaks Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustuste alusel kehtestatud kõne lõpetamise hinnad neid kulusid katta. 60. Lisaks põhineb Komisjoni Soovituses kirjeldatud BU pure LRIC metoodika hüpoteetilisel järgmise põlvkonna võrgul (NGN) ehk sisuliselt IP-põhisel võrgul, mis justkui oleks juba välja ehitatud. See tähendab, et Kavandis sisuliselt eeldatakse, et Eestis on kogu transportvõrk IP-põhine ja kõnebittide edastamine ei maksa eriti midagi. Samas Eesti sideettevõtjad kasutavad telefoniteenuse osutamiseks valdavalt veel vanemat tehnoloogiat (klassikalist telefonivõrku)32, millega seonduvad kulud on võrreldes IP-põhise võrguga oluliselt erinevad. Näiteks klassikalise telefonivõrgu ja IP-põhise võrgu säilitamise ja käigushoidmise (st nende kasutamisvõimaluse tagamise) kulud on erinevad ning samuti on erinevad need kulud, mis sõltuvad kõneliikluse mahust. 61. Erinevate kuluarvestusmetoodikate rakendamine ei muuda kuidagi olemasolevat teenust ja selle kulusid. Sisuliselt tähendaks Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustuse rakendamine lubatud kulubaasi väiksemaks muutumist ja sellele vastavate kulude taseme tagamiseks tuleks täna kasutataval tehnoloogial põhinev võrk sulgeda ning viia kogu liiklus IP-põhisele võrgule. See tähendab ka, et täna kasutataval tehnoloogial põhineva võrgu loomiseks tehtud investeeringute tasuvus ei ole tagatud ning vaja on ka uusi investeeringuid uue IP-põhise võrgu loomiseks. Juhul, kui töösse jääb olemasolev klassikaline telefonivõrk, siis selle käitamise kulud ei oleks enam lubatud tuludega kaetud. 62. Eesti Telekom mõistab, et reguleeritud hinnad peaksid lähtuma kuluefektiivsetest investeeringutest ning kasutatavad kuluarvestusmetoodikad peaksid põhinema metoodika kehtivusajal kättesaadavatel tõhusatel tehnoloogiatel. Samas peaks mis tahes hinnakontrolli kohustus võimaldama sideettevõtjal tagasi teenida kõik kuluefektiivselt kantud kulud (st kulud, mida oleks kandnud tõhus operaator), mis seonduvad kõigi teenuste osutamisega viidatud tõhusa tehnoloogia kaudu. 63. Kuigi on selge, et mingil ajahetkel lähevad ka Eesti sideettevõtjad täielikult üle IP- põhisele võrgule, on Eesti Telekomi hinnangul (see põhineb nii Eesti Telekomi enda kui ka mujal maailmas tegutsevate sideettevõtjate praktikal) käesoleval hetkel (ja kindlasti ka kogu Kavandis käsitletud regulatsiooniperioodi jooksul) klassikalist telefonivõrku kasutava operaatori jaoks kõige kuluefektiivsem viis kõneteenuseid (sh kõne lõpetamise teenust) osutada nii, et jätkatakse olemasoleva klassikalise telefonivõrgu opereerimist. IP-põhisele võrgule on sellisel operaatoril kuluefektiivne ja mõistlik minna üle järk-järgult, lähtuvalt olemasoleva võrgu vananemisest või kui see toetab turu kasvu. Kõneteenuste IP-põhisesse võrku viimisel kaasnev täiendav tulu on väike või puudub sootuks ning lisaks võimaldab klassikaline telefonivõrk endiselt pakkuda klientidele mitmeid harjumuspäraseid teenuseid, mida IP-põhises võrgus ei oleks hetkel kas üldse või senise kvaliteediga võimalik pakkuda või ei oleks nende pakkumine majanduslikus mõttes otstarbekas. IP-põhise võrgu kasutamine häälkõnedeks on hetkel veel mitmete puudustega ning järgmise põlvkonna kõneteenuste osutamiseks puudub üleüldiselt aktsepteeritud standardlahendus. 64. Kui tulevikku vaadata, siis turule siseneval uuel operaatoril oleks juba praegu kuluefektiivne ja mõistlik võtta ka kõneteenuste osutamiseks kasutusele IP-põhine võrk, seda 32 Eesti Telekomi kõneteenuse võrgust on hetkel ligikaudu 39% IP-põhine 20 enam, et mitmed klassikalise telefonivõrgu väljaehitamiseks vajalikud komponendid ei ole enam kättesaadavad. Samas, kui võrrelda olemasoleva ja uue operaatori vastavaid kulusid, siis tõenäoliselt on olemasoleva klassikalise telefonivõrgu (mille varad on suures osas täielikult amortiseeritud) säilitamisega seonduvad kogukulud uue operaatori IP-põhise võrgu väljaehitamise kuludest väiksemad. 65. Kavandi punktis 6.6.4 on sätestatud, et kehtestatav hinnakontrolli kohustus tagab investeeringute tasuvuse. Kui tulevikus kõne lõpetamise eest lubatav tasu on kümme korda väiksem tänastest reaalsetest ja kuluefektiivsetest kuludest, ei ole see väide realistlik. Lähtuvalt asjaolust, et tegemist on hääbuva teenusega, väheneb investeeringute tasuvuse baas tulevikus veelgi. Kui tänasel hetkel on ligikaudu 39% Eesti Telekomi kõneteenuse võrgust (liidestest/numbritest) IP-põhine (seejuures on võrrelduna 2013. aasta detsembriga, st vähem kui aasta jooksul, toimunud oluline kasv – toona oli IP-põhine ca 30% võrgust), siis sellistes tingimustes ja selliste piirhindadega nagu on plaanis rakendada, ei ole võimalik uude tehnoloogiasse enam investeerida ja jõuda täielikult IP-põhise võrguni, mis on BU pure LRIC metoodika eelduseks. 66. Seega on selge, et uued kohustused ei suurendaks kuidagi turuosaliste paljusust ja täiendavate investeeringute tegemist. Pigem vastupidi. Uus ja väike operaator ei saaks Kavandis sätestatud kohustuse tulemusena kuidagi turule siseneda, sest isegi kaasaegset tehnoloogiat kasutades ei saa ta katta teenusega seotud kaudseid kulusid ja üldkulusid. 67. Eeltoodu tähendab, et TJA peab hinnaregulatsiooni kehtestades igal juhul võtma aluseks need konkreetsed võrgud, mida Eestis teenuste osutamisel käesoleval hetkel kasutatakse. See toetab veelgi eespool väljendatud seisukohta, et käesoleval hetkel Eestis kehtivate hinnakontrolli kohustuste muutmine ei ole põhjendatud. TJA TJA selgitab, et vastavalt Komisjoni soovitusele ei ole BU pure LRIC metoodika eesmärgiks katta kõiki kõne lõpetamise teenusega seotud kulusid (sh kaudseid ja üldkulusid), vaid katma peab ainult selle teenuse liiklusega seotud lisanduvaid kulusid, mis tulenevad kõige kaasaegsemast sidevõrgu tehnoloogiast (järgmise põlvkonna sidevõrk), kuna selline metoodika tagab konkurentsi arengu ja tarbijate heaolu (vt ka otsuse eelnõu punkte 347 - 374). Vastavalt ESS § 52 lõikele 2, kehtestades hinnakontrolliga seotud kohustused ja soodustades sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, võtab TJA arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et MTE-l peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. Samuti lähtub TJA sideettevõtjale hinnakontrolli kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune TJA nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib TJA arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel. BU pure LRIC metoodika aluseks võtmine ei ole vastuolus ESS § 52 lõikega 2, kuna tagatud on eesmärk soodustada järgmise põlvkonna sidevõrkudesse investeeringute tegemist läbi selle, et kõne hinda kaasatakse ainult efektiivse IP põhise järgmise põlvkonna sidevõrgul (NGN) lisanduvad kulud, mistõttu sideettevõtjatel tekib stiimul efektiivsema IP põhise NGN sidevõrgu väljaarendamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Lisaks eeltoodule, kuna ESS §52 lõige 2 kohaselt peab TJA hinnakontrolli kehtestamisel võtma arvesse, et ettevõtjal peab olema tagatud võimalus teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele, ei ole ei ajaloolistesse- ja vanadesse tehnoloogiatesse tehtud investeeringute katmine garanteeritud. 21 TJA on otsuse eelnõus eeltoodud alustega arvestanud. Seega ei ole Eesti Telekomi seisukoht, mille kohaselt otsuse kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustus ei arvesta kohaliku Eesti turuolukorraga, ei taga tehtud investeeringute tasuvust ning ei kohtle erinevaid tehnoloogiaid neutraalselt, põhjendatud. Ka ei nõustu TJA Eesti Telekomiga, et TJA tegevuse tõttu oleks kuidagi takistatud uutel teenuseosutajatel turule sisenemine, kuna uus ja väike operaator ei saaks otsuse eelnõus sätestatud kohustuse tulemusena kuidagi turule siseneda, sest isegi kaasaegset tehnoloogiat kasutades ei saa ta katta teenusega seotud kaudseid kulusid ja üldkulusid. Tänapäeva tehnoloogiate ja teenuste struktuuride arenguid arvesse võttes ei ole ainult telefoniteenust osutavat sidevõrku mõistlik ega otstarbekas rajada, telefoniteenus on muutumas aina rohkem lairiba teenuste lisateenuseks. Andmeside mahud kasvavad praegu väga kiires tempos. Kõnega seotud kaudsed ja üldkulud moodustavad ainult väikese osa kogu sidevõrgu rajamise ja opereerimise kuludest. TJAl ei ole teada, et teistes liikmesriikides toimiv BU pure LRIC metoodika põhiste telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade rakendamine juba kolmeteistkümnes Euroopa Liidu riigis oleks takistanud sealsete uute ja väikeste operaatorite turule sisenemist või seadnud ohtu juba olemasolevate sidevõrgu operaatorite investeeringud järgmise põlvkonna sidevõrkudesse. TJA ei pea põhjendatuks eeldada, et BU pure LRIC metoodika põhiste telefonivõrgus kõne lõpetamise rakendamine põhjustaks Eestis teiste liikmesriikide praktikaga võrreldes erinevaid tagajärgi. TJA nõustub, et võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut, muutub tulevikus üha ebatõenäolisemaks, et turule soovib või suudab tulla ettevõtja, kes efektiivse NGN sidevõrgu rajamise asemel orienteeruks pigem nn vana telefonivõrgu väljaehitamisele. Ka uute, efektiivsetel alustel turule sisenevate ettevõtjate suhtes kohalduks nende MTE staatuse puhul ESS § 52 lõikes 2 sätestatut. 2.10. Võrdlushindadel põhineva piirhinna metoodika valiku põhjendus Eesti Telekom: 68. TJA on Kavandi alapunktis 377 leidnud, et Eesti põhise BU pure LRIC metoodika väljatöötamise kulud on võrreldes sellest saadava konkurentsi tõusu ja tarbijate kasuga ebaproportsionaalselt suured. Samas ei nähtu Kavandist, kas TJA on üritanud saada Komisjoni Soovituse punktis 12 viidatud organilt praktilist toetust ja juhiseid, mis võimaldaks mudeli väljatöötamise ja juurutamisega seotud ressursse ja kulusid kokku hoida. 69. Veelgi olulisem on, et samuti ei nähtu Kavandist, millisele analüüsile tuginedes TJA leiab, et võrdlushindadel põhinev piirhind on olemuslikult Eestis kasutamiseks sobiv ja kehtiva ajaloolistel kuludel põhineva kuluarvestusmetoodikaga võrreldes parem lahendus, st kuidas aitab teiste riikide võrdlushindadel põhinev piirhind paremini tuua kaasa sellise kõne lõpetamise hinna, mis on Eesti turu ja turuosaliste iseärasusi arvestades proportsionaalne ja õiglane. TJA on lihtsalt viidanud sellele, et selline lahendus on Komisjoni Soovitusega lubatud, kuid TJA ei ole iseseisvalt kindlaks teinud, et see on antud tingimustes Eesti jaoks parim lahendus. 70. Kavandi alapunktis 380 esitatud TJA väide, et Eesti põhise BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hind on samaväärne Euroopa Liidu keskmise BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnaga, on paljasõnaline – Kavandist ei nähtu, et selline seisukoht põhineks mis tahes sisulisel analüüsil. 71. Lisaks üldisemale küsimusele, kas võrdlushindadel põhinev piirhind on üldse Eesti jaoks sobiv lahendus, ei anna Kavand samuti vastust küsimusele, kas on põhjendatud lähtuda kõigi BU pure LRIC mudelit rakendavate Euroopa Liidu liikmesriikide hindade keskmisest või oleks tegelikult 22 õigem lähtuda vaid mõnedest neist. TJA viitab vaid, et sellise Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinna aluseks olevate hindade maht on piisavalt laiapõhjaline ning sinna on kaasatud erinevate majandusolukordadega nii Ida-, Lääne-, Põhja- kui ka Lõuna-Euroopa riigid. Samas on kindlasti Euroopa Liidu riike, kelle telefonivõrgud ja olud on Eesti omadega sarnasemad kui teistel ning kelle hindade arvestamine oleks Eestis piirhinna kehtestamisel rohkem põhjendatud. Seejuures on oluline märkida, et ESS § 52 lg 2 kohaselt võib TJA hinnakontrolli kohustuse kehtestamisel arvestada hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel, st juba seadusest tulenevalt ei saa TJA arvesse võtta mis tahes muudel turgudel kasutatavaid hindu. 72. Näiteks kuigi nii Prantsusmaal, Taanis, Iirimaal, Maltal kui Bulgaarias on kehtestatud BU pure LRIC mudel, on Komisjoni 21. oktoobri 2013 soovituse33 kohaselt kõnede lõpetamise hinnad nendes riikides siiski oluliselt erinevad: madalaim on Taanis (mittetippajal 0,032 €senti/minut) ja kõrgeim Bulgaarias (0,256 €senti/minut), st vahe on lausa kaheksakordne. See annab tunnistust sellest, et BU pure LRIC mudel võib kas kasutatavatest erinevatest mudeli variatsioonidest või erinevatest kuludest tulenevalt anda erinevates riikides ja erinevatel asjaoludel väga erineva hinna. 73. Ühest küljest toetab see fakt seisukohta, et kui BU pure LRIC mudelist lähtuda, siis oleks ainuõige lahendus töötada välja Eesti oma mudel. Samas teisest küljest näitab see seda, et kehtestatava piirhinna aluseks olev keskmine hind sõltub oluliselt sellest, milliste riikide hinnad valikusse lisada. TJA TJA on veendunud, et otsuse eelnõu punktides 376 – 381 piisavalt põhjalikult selgitatud, miks on võrdlushindadel põhineva piirhinna rakendamine Eesti oludes mõistlik, otstarbekas ja sobiv. TJA nõustub, et Euroopa keskmisel põhinev piirhind ei järgi 100% täpselt Eesti olusid, kuid olukorras, kus reguleeritava turu mahud on langustrendis, ei ole otstarbekas ja mõistlik välja töötada ja rakendada kõne lõpetamise hinna määramisel majanduslikult kulukat Eesti põhist BU pure LRIC metoodikat, vaid piisab, kui telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna määramisel lähtutakse efektiivsest Euroopa keskmisest BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnast. Võrdlushindadel põhinevat piirhinda on rakendanud ka teised liikmesriigid 34 . TJA andmetel põhinevad nende määratud piirhinnad Euroopa keskmisel BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnal ning ei ole lähtutud ainult võimalikult sarnaste liikmesriikide vastavatest hindadest. TJA-l puuduvad alused eeldada, et Eesti oludes võrdlushindadel põhineva piirhinnast lähtumine nõuab võrreldes teiste liikmesriikide praktikaga oluliselt erinevat lähenemist. 33 COMMISSION RECOMMENDATION of 21.10.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1460: Call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany; Brussels, 21.10.2013 C(2013) 6884 final, joonealune märkus 24 34 Horvaatia, Luksemburg ja Läti kasutavad benchmarki, mis on inglise keelne vaste võrdlushindadel põhineva piirihinna metoodika mõistele. Vt otsuse eelnõu joonis nr 5. 23 2.11. Kas MTE-d peaks ka otsuse eelnõus sätestatud piirhindade kehtestamise korral endiselt kuluarvestust pidama ning sellega seoses täiendavaid kulusid ja vaidluste riski kandma? Eesti Telekom: 74. TJA viitab BU pure LRIC mudeli asemel BU pure LRIC põhinevate võrdlushindade järgi piirhinna kehtestamise põhjendusena TJA vahendite ja ressursside vähesusele. Samas jätab TJA tähelepanuta, et erinevalt TJA-st peavad sideettevõtjad uue hinnakontrolli kohustuse rakendamisega seoses siiski kandma väga olulisi kulusid ning riske. 75. Nagu ülal kirjeldatud, toob BU pure LRIC metoodikale üleminek telefonivõrgu operaatoritele kaasa telefonivõrgus kõne lõpetamisest tekkivate tulude olulise vähenemise, kuigi kõne lõpetamisega seonduvad sideettevõtja kulud jäävad samaks. Neile kuludele tuleb kuskilt kate leida. 76. Lisaks tähendab kohustusliku kuluarvestussüsteemi kehtestamise asemel võrdlushindade järgi piirhinna kehtestamine sideettevõtja jaoks sisuliselt topeltarvestust – sideettevõtja peab esiteks jälgima, et tema hinnad ei oleks piirhindadest kõrgemad, kuid lisaks peab ta pidama täiendavalt arvestust ka selle üle, kas tema hinnad on ka tegelikult õiglased konkurentsiõiguse tähenduses35.Vastasel juhul riskib ta konkurentsiõiguse rikkumise ja kahju hüvitamise nõuetega. 77. Seega peab sideettevõtja ka Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustuse puhul sisuliselt siiski juurutama BU pure LRIC mudelil põhineva (või mõne muu sarnase) kuluarvestussüsteemi, mis tähendab sideettevõtja jaoks väga olulist äritegevuse muutust ja ka kulu. TJA Euroopa Komisjon on oma soovituses nr. DE/2013/1460 kõne lõpetamise hindade vähendamisest tuleneva tulude vähenemise osas selgitanud järgmist: Eelkõige annab kõigi kõne lõpetamise hindade viimine efektiivsete kulude tasemele stiimuleid operaatoritel konkureerida tarbijate pärast, näiteks käivitades uusi jaeteenuste pakette andes seeläbi lisatulu võimalusi telefonivõrgu operaatorile ja lõpuks ka suurema teenuste valiku lõppkasutajatele. Seega esialgne BU pure LRIC metoodika põhiste hindade rakendamisest tulenev konkurentsimoonutusi põhjustavate tulude kaotus annab ettevõtjatele täiendavaid stiimuleid leidmaks uusi teenuseid konkureerimaks tarbijate pärast, mis viib suuremale teenuste valikule ning sideettevõtjate tulude tõusuni. TJA ei nõustu Eesti Telekomi väitega, et Eesti Telekom peab lisaks pidama täiendavalt arvestust ka selle üle, kas tema hinnad on ka tegelikult õiglased konkurentsiõiguse tähenduses. ESS § 144 lõige 4 kohaselt peab TJA ja Konkurentsiameti koostöö elektroonilise side valdkonnas tagama ühtse ja järjepideva konkurentsiolukorra käsitluse ning hoidma ära vastuoluliste otsuste tegemise. Seega kui TJA on MTE suhtes rakendanud ESS-s sätestatud valdkonnaspetsiifilisi meetmeid, siis on äärmiselt vähetõenäoline, et Konkurentsiamet rakendaks nimetatud ettevõtja suhtes konkurentsiseaduse alusel selliseid meetmeid või teeks selliseid otsuseid või toiminguid, mis läheksid vastuollu TJA poolt ESS-i alusel rakendatud meetmetega. Samuti oleks TJA hinnangul olukorra tekkimine, kus ESS-ist tuleneva eriregulatsiooni rakendamise tõttu on sideettevõtja poolt kehtestatud hinnad vastuolus konkurentsiõigusega, 35 Vt nt Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2010 otsus asjas nr C-280/08 P, Deutsche Telekom vs. Euroopa Komisjon 24 äärmiselt ebatõenäoline, kuna kõik TJA poolt kehtestatavad tururegulatsioonide kavandid esitatakse ka Konkurentsiametile läbivaatamiseks ja seisukohtade esitamiseks. Ka käesolev otsuse eelnõu aluseks olev otsuse kavandi kohta on Konkurentsiamet esitanud oma seisukoha (vt käesoleva dokumendi peatükki 4) 2.12. Telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade asümmeetria Eesti Telekom: 78. Kavandi Lisas 1 möönab TJA, et hetkel on mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad suhteliselt sümmeetrilised (telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on vaid ca 5,5% madalamad), kuid pärast BU pure LRIC põhiste piirhindade rakendamist asümmeetria telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade vahel suureneb oluliselt (telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on pärast muutust ca 90% madalamad). Telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade asümmeetrilisemaks muutumisega hakkaks telefonivõrkudesse kõnesid mobiiltelefonivõrkudest rohkem sisse tulema kui mobiiltelefonivõrkudesse välja minema, kuna kõne jaehind langeb ju eelkõige mobiiltelefonivõrkudes, kus kõne lõpetamise hind jääb oluliselt kõrgemaks. 79. Seega toob Kavandis kirjeldatud hinnakontrolli kohustuse rakendamine kaasa telefonivõrgu operaatorite tulude olulise kahanemise ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite tulu kasvamise. Selleks, et kõne lõpetamise tulu puudujääki ja kõne lõpetamisega seoses kasvavaid ühikukulusid katta, peaks telefonivõrgu operaatorid jaehindu hoopis tõstma ja seda väga olulisel määral (enam kui 50%). Arvestades seda, et sisuliselt on mobiilside baasil pakutav kõneteenus muutunud telefonivõrgu baasil osutatava kõneteenuse asendusteenuseks, on ilmne, et selline telefoniteenuse hinnatõus jaeklientidele oleks võimalik vaid teoreetiliselt, kuid mitte mingil juhul praktikas. 80. On selge, et kõne lõpetamisest tekkiva puudujäägi katmiseks kõneteenuse jaehinna tõstmine oleks langeval turul (vähemalt vajalikus ulatuses) sisuliselt võimatu, kuna see oleks klientidele vastuvõetamatu. Seega ei ole kindlasti tegemist lõppklientide kasu suurenemisega. Selline hinnamuutus suurendaks lisaks liikluse asümmeetriat (ja seega kaudselt ka tulude asümmeetriat) veelgi. Seega tekiks nö „lumepalli efekt“, mille tulemusena kõneliikluse ja tulude erinevused telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahel suureneksid pidevalt. 81. Selline asümmeetria suurenemine on juba iseenesest Euroopa Komisjoni hinnangul problemaatiline. Nimelt sätestab Komisjoni Soovituse preambula punkt 3 36 , et „[telefoni-] ja mobiilikõnede lõpetamistasude turgude reguleerimisel valitsevad suured erinevused ja see põhjustab põhimõttelist konkurentsimoonutust. Kõne lõpetamise turgudel leiab aset kahesuunaline juurdepääs, mille puhul eeldatakse, et kehtiv kord on kasulik mõlemale ühenduses olevale operaatorile, kuid kuna need operaatorid konkureerivad teineteisega klientide pärast, võib lõpetamistasudel olla märkimisväärseid strateegilisi tagajärgi ja need võivad avaldada suurt mõju konkurentsile. Kui lõpetamistasud on tegelikest kuludest suuremad, põhjustab see olulist liikumist [telefoni]- ja mobiiliturgude vahel ning nende kasutajate seas. Turgudel, kus operaatoritel on erinev turuosa, võib see põhjustada olukorra, kus väiksematel operaatoritel tuleb oma suurematele konkurentidele tasuda märkimisväärseid summasid. Paljude Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega võrreldes on mitmes liikmesriigis mobiilikõne lõpetamistasu määr endiselt kõrge ja see on kõrge ka võrreldes [telefoni]võrgus tehtava kõne lõpetamise tasuga; seetõttu on hind langustendentsist hoolimata endiselt kõrge ka lõpptarbija jaoks. Kõrge lõpetamistasu tõttu on jaehind väljahelistaja jaoks enamasti kõrge, mistõttu helistatakse vähem ja see omakorda vähendab kliendi heaolu.“ 36 Soovituse eestikeelses versioonis on ekslikult „telefonivõrgu“ asemel kasutatud mõistet „püsiliin“ 25 82. Seega võib väita, et Eestis on käesoleval hetkel võrreldes paljude teiste riikidega erakordselt hea olukord, kus telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on peaaegu võrdsed – see on olukord, mille poole paljud teised riigid (nt Saksamaa – vt eespool) püüdlevad. Samas Kavandi kohaselt tegutseb TJA Komisjoni poolt soovitatule ja teiste riikide püüdlustele risti vastupidises suunas – kehtestades regulatsiooni, mille tulemusena telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade vahe hoopis suureneb olulisel määral. See tähendab, et Kavandis sätestatud hinnakontrolli regulatsioonil oleks telefonivõrgu operaatorite ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahelisele konkurentsile37 mitte positiivne vaid hoopis negatiivne mõju. Võib väita, et selliselt käitudes rikub TJA ka tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet ning diskrimineerib telefonivõrgu operaatoreid, kuna Kavandiga kehtestatav hinnakontrolli kohustus soosib selgelt mobiiltelefonivõrke. 83. Sellest ebakõlast annab tunnistust ka Komisjoni poolt teise astme menetluse raames 8. augustil 2013 Saksamaale antud soovitus 38 , millest nähtub, et telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõnede lõpetamise hindade vahelise erinevuse suurendamine ja/või telefoni- ja mobiiltelefoni turgude vaheliste konkurentsimoonutuste tekitamine võib olla argument, mis toetab Komisjoni Soovituses sätestatud kuluarvestusmetoodikast erineva metoodika kehtestamist, kuigi Saksamaa regulaator ei olnud konkreetsel juhul sellise olukorra tekkimist piisavalt põhjendanud. 84. Igal juhul on selge, et ka Komisjoni hinnangul ei tohiks kõne lõpetamise hindade suhtes kehtestatav regulatsioon kaasa tuua telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade ja vastavate operaatorite vahel makstavate summade asümmeetria suurenemist. Seetõttu ei saa TJA oma otsuses lihtsalt viidata hindade ja makstavate summade asümmeetria väga olulisele suurenemisele ning sellest hoolimata kehtestada hinnakontrolli kohustused, mis sellise asümmeetria suurenemise kaasa toovad. TJA peab otsuses sellist otsustust oluliselt põhjalikumalt põhjendama või piisavate põhjenduste mitteleidumise korral sellisest otsustusest loobuma. TJA TJA selgitab, et antud juhul on põhjendatud arvestada järgmiste Komisjoni soovituses sätestatud aluste ja põhimõtetega. Üks Komisjoni soovitusest tulenev peamine põhimõte on, et kõne lõpetamise hinnad peavad põhinema efektiivsetel lisanduvatel kuludel, mida kajastab kõige paremini BU pure LRIC metoodika. Sümmeetria tuleb tagada eraldi telefonivõrgu operaatorite vahel ja eraldi mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahel, kuna telefoni- ja mobiiltelefonivõrkude rajamise ja opereerimise kulud ei ole omavahel samaväärsed. Telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu omavaheline sümmeetria tagamine ei teeniks konkurentsi arengut ja tarbijate heaolu, kuna tehnoloogilistest eripäradest tulenevalt on nimetatud sidevõrkudes liiklusega seotud lisanduvad kulud ehk kulud, mis kaasatakse kõne lõpetamise teenuse hinda, märkimisväärselt erinevad. 37 Seda, et telefoni- ja mobiiltelefoniteenuste vahel toimib tihe konkurents, kinnitab muuhulgas Kavandi alapunkt 230. 38 COMMISSION RECOMMENDATION of 8.8.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1430: Call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany; Brussels, 8.8.2013 C(2013) 5112 final, p 30 ja 32 26 Seetõttu viiks kõne lõpetamiste hindade sümmeetria telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahel konkurentsi kahjustava olukorrani, kus olenevalt sümmeetrilise hinna suurusest, saavad telefonivõrgu operaatorid ülemäärast ja ebaõiglast (võrreldes mobiiltelefonivõrgu operaatoritega) tulu, kui telefonivõrgus kõne lõpetamise liiklusega lisanduvad kulud on väiksemad, kui rakendatav hind. Samuti kannaksid mobiiltelefonivõrgu operaatorid ebaõiglast kahjumit juhul, kui mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise liiklusega lisanduvad kulud on suuremad, kui rakendatav hind. Vastavalt Konkurentsiameti 16.08.2012 otsusele39 nr 8.3-12/12-003 on Eesti mobiiltelefonivõrgu operaatoritele rakendatud hinnakohustus, mille kohaselt nende mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad ei tohi olla kõrgemad, kui Euroopa Komisjoni BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud Euroopa riikide reguleerivate asutuste poolt kehtestatud keskmine mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hind. Eeltoodust tulenevalt rakendavad Eesti mobiiltelefonivõrgu operaatorid juba võrreldavatel hindadel põhinevat BU pure LRIC metoodikat ning oleks konkurentsi moonutav ja kahjustav jätta telefonivõrgu operaatoritele sarnane kohustus rakendamata, kuna seeläbi teeniksid telefonivõrgu operaatorid kõne lõpetamise teenuse liiklusega seotud lisanduvate kuludega võrreldes märkimisväärselt ülemäärast ja seega ebaõiglast tulu. TJA ei nõustu Eesti Telekomi väitega, et Euroopa Komisjoni poolt teise astme menetluse raames Saksamaale antud soovitusest40 nähtub, et telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõnede lõpetamise hindade vahelise erinevuse suurendamine ja/või telefoni- ja mobiiltelefoni turgude vaheliste konkurentsimoonutuste tekitamine võib olla argument, mis toetab Komisjoni soovituses sätestatud kuluarvestusmetoodikast erineva metoodika kehtestamist. Euroopa Komisjon küll märgib, et Saksamaa regulaatori väitel vähendab BU pure LRIC metoodika rakendamine kõne lõpetamise hinda ja seeläbi suurendab kõne lõpetamise hindade vahet telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus ning et metoodika rakendamine vähendab telefonioperaatorite tulusust ja kitsendab telefonivõrgu sektori investeeringuid. Samas viidet, et telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõnede lõpetamise hindade vahelise erinevuse suurendamine võib olla argument, mis toetab Komisjoni soovituses sätestatud BU pure LRIC metoodikast erineva metoodika rakendamist, Euroopa Komisjoni poolt Saksamaale antud soovitusest ei tulene. TJA hinnangul on paljasõnaline ka Eesti Telekomi väide, et Eestis on käesoleval hetkel võrreldes paljude teiste riikidega erakordselt hea olukord, kus telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on peaaegu võrdsed – see on olukord, mille poole paljud teised riigid püüdlevad. TJA-le ei ole teada ühtegi Euroopa Liidu liikmesriiki, kus püüeldaks telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu vaheliste kõne lõpetamise hindade sümmeetria poole, arvestamata nimetatud sidevõrkude rajamise ja opereerimise kulude eripärasid. Eesti Telekom väidab, et telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade vähendamise tulemusel peaks Eesti Telekom tõstma kõneteenuste jaehindasid. Samas on Komisjon oma soovituses nr. DE/2013/1460 selgitanud kõne lõpetamise hindade vähendamise ja jaehindade vahelist seost järgmiselt: Kuigi kõne lõpetamise hindade vähendamine võib tähendada hindade ümberkorraldamiseks jaemüügi tasandil, ei väljendu see tingimata suuremates jaemüügi hindades, 39 http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideturu_osakond/Reguleeritavad_turud/Kone_lope tamine_mob_vorgus/III_1._16.08.2012_Otsus_T_7_turul_markimisvaarse_turujouga_ettevotjaks_tunnistamin e.pdf 40 Case DE/2013/1430 https://circabc.europa.eu/sd/a/6e0990a3-42a5-4488-92ab-88d58921ad60/DE-2013- 1429-1430%20Adopted_EN.pdf 27 kuna kõne lõpetamise hindade vähendamine toob kaasa ka dünaamilisi mõjusid, mida tuleks samuti arvesse võtta. Eelkõige annab kõigi kõne lõpetamise hindade viimine efektiivsete kulude tasemele stiimuleid operaatoritel konkureerida tarbijate pärast, näiteks käivitades uusi jaeteenuste pakette andes seeläbi lisatulu võimalusi telefonivõrgu operaatorile ja lõpuks ka suurema teenuste valiku lõppkasutajatele. TJA on seisukohal, et ülaltoodu omab aktuaalsust ka käesoleva turuanalüüsi kontekstis ning leiab, et seega ei tulene telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade vähendamisest automaatselt kõneteenuste jaehindade tõusu. 2.13. Hinnakontrolli kohustuse mõju rahvusvaheliste kõnede liikluse ja tulude jagunemisele Eesti Telekom: 85. Kuna kõikides riikides ei seata kõne lõpetamise hindasid sarnaselt Eestiga sõltuvusse BU pure LRIC metoodikast (mõned on Euroopa Liidust väljaspool ning mõned kasutavad BU pure LRIC metoodikast erinevat metoodikat), saaksid Eesti sideettevõtjad suurt kahju. Nimelt maksaksid nad sellistes riikides kõne lõpetamise tasu endises suuruses (st kulu jääks samaks), kuid siseneva liikluse eest saaksid kõne lõpetamise tasu ligikaudu kümme korda vähem. Mida suurem on vastavate riikidega kõneliikluse maht, seda suurem on vastav mõju. Seetõttu on ette näha, et sellest tulenevalt toimuks Kavandis sätestatu rakendamisel ka oluline muutus Eesti ja teiste riikide vahelises kõneliikluse voolus (see muutuks asümmeetrilisemaks). Seejuures on oluline märkida, et Eesti suurimate partnerite hulka kuuluvad mh Leedu, Luksemburg (Skype), Venemaa, Kanada ja Saksamaa. 86. Sarnaselt telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu kõne lõpetamise hindade asümmeetrilisemaks muutumisega hakkaks ka siin neist riikidest, kus lõpetamise hinnad jäävad Eestist kõrgemaks, kõnesid rohkem sisse tulema kui neisse riikidesse välja minema, kuna kõne jaehind langeb ju eelkõige neis välisriikides. See tähendab, et kõne lõpetamise tasude drastilisele alandamisele suunatud regulatsiooni ennatliku (st enne suurt osa teisi Euroopa Liidu liikmesriike) kehtestamisega kahjustab TJA Eesti sideettevõtjate ja Eesti riigi kui terviku huve. 87. Ka Komisjon on oma 8. augusti 2013 soovituses 41 selgelt viidanud, et asümmeetria kõneliikluse voolus võib tekitada sideettevõtjate vahel konkurentsihälbeid. Seega, kui Kavandis sätestatud kohustused vastavat asümmeetriat suurendavad, ei vasta see raamdirektiivi artiklis 8 ja ESS-is sätestatud eesmärkidele. TJA Eesti Telekomi poolt viidatud Komisjoni 08.08.2013 soovituses on Komisjon üheselt välja toonud, et telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad, mis on kõrgemad, kui liikmesriikide keskmine telefonivõrgus kõne lõpetamise hind (mille väljaarvutamisel on rakendatud Komisjoni soovituse kohast BU pure LRIC metoodikat), moonutavad ja takistavad konkurentsi ning omavad 41 COMMISSION RECOMMENDATION of 8.8.2013 in accordance with Article 7a of Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council of 7 March 2002 on a common regulatory framework for electronic communications networks and services ("Framework Directive") in Case DE/2013/1430: Call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location in Germany; Brussels, 8.8.2013 C(2013) 5112 final, p 32 28 märkimisväärselt piiravat mõju Euroopa Liidus siseturu arengule. Seetõttu on see ka vastuolus raamdirektiivi artiklis 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud printsiipide ja eesmärkidega. Samuti on Euroopa Komisjon välja toonud, et telefonvõrgus kõne lõpetamise hindade ühtlustatud lähenemisviisi korral on eriti oluline tagada, et sideturgude regulaatorid ei soodustaks oma riikide sideettevõtjaid teiste liikmesriikide sideettevõtjate kulul, jättes rakendamata täielikult kulupõhiseid kõne lõpetamise hindasid. Juurdepääsudirektiivi artikli 13 lõike 2 kohaselt peavad riigi reguleerivad asutused tagama, et iga kulude katmise mehhanismi või hinna kujundamise metoodika eesmärk on toetada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning võimalikult suurendada tarbijate kasu. Samuti on eesmärgiks tagada ühtlustatud regulatsiooni raamistiku kohaldamine, et aidata kaasa siseturu arengule ning raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamisele. TJA hinnangul on Eesti Telekomi soov vältida telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade vähendamist, eeltoodud alustega vastuolus. Käesoleva otsuse eelnõu alusel kehtestatav hinnaregulatsioon rakendub ainult Eesti siseselt ja Euroopa Liidu liikmesriikidest algatatud kõnede lõpetamise hindadele. Väljastpoolt Euroopa Liitu algatatud kõnede lõpetamise hindadele käesolev otsuse eelnõu hinnaregulatsioon ei rakendu. Seega ei pane käesolev otsuse eelnõue Eesti sideettevõtjaid olukorda, kus nende telefonivõrkudes kõnede lõpetamise hinnad väljastpoolt Euroopa Liitu algatatud kõnedele on viidud madalale, kuid samas on sunnitud oma Venemaal ja Kanadas asuvate partnerite telefonivõrkudes kõnede lõpetamise eest tasuma oluliselt kõrgemaid hindu. TJA teada olevalt viib Leedu käesoleval ajal läbi uut turuanalüüsi telefonivõrgus kõne lõpetamise turul ja plaanib rakendada uued BU pure LRIC metoodika põhised hinnad 2015 aasta esimesel poolel, mis on väga lähedane ajale, kui käesoleva otsuse eelnõue rakendumine on planeeritud. TJA andmetel põhineb Luksemburis määratud telefonivõrgus kõne lõpetamise piirhinnad 42 Euroopa keskmisel BU pure LRIC metoodika alusel arvestatud kõne lõpetamise hinnal. Saksamaa on üks kahest43 liikmesriikidest, kes on rakendanud BU pure LRIC metoodika põhistest hindadest erinevad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad hoolimata Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti vastuseisust. Samas arvestades viimasel aastal liikmesriikide poolt BU pure LRIC metoodika põhiste hindade kasutusele võtmise kiiret kasvu44 mõistab suure tõenäosusega ka Saksamaa BU pure LRIC metoodika põhiste hindade rakendumise vajalikkust konkurentsimoonutuste välistamiseks ja viib lähiajal läbi vastavad muudatused. 42 Vt otsuse eelnõu tabelit nr 5 43 Holland ja Saksamaa 44 Vt käesoleva dokumenti peatükki 2.5 29 2.14. Hinnakontrolli kohustuste mõju MTE-de majanduslikule jätkusuutlikkusele Eesti Telekom: 88. Kavandi Lisa 1 kohaselt on TJA kehtestatavate hinnakontrolli kohustuste mõju Eesti sideettevõtjatele hinnanud. Lisast 1 nähtub, et kehtestatavad hinnakontrolli kohustused mõjutavad kõige rohkem Eesti Telekomi majandustulemusi ning BU pure LRIC põhise piirhinna rakendamisega väheneb Eesti Telekomi jaoks teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamiste tulude ja teistele makstavate kõne lõpetamise tasude vahe aastas ca 1 487 000 euro võrra45. TJA väidab Kavandi Lisas 1, et see tähendaks Eesti Telekomi jaoks seda, et ettevõtte kasum enne tulumaksustamist väheneks ca 6%. Seega näeb TJA Kavandis ette, et uute hinnakontrolli kohustuste tingimustes on võimalik majandustegevust jätkata vaid erinevate teenuste ristsubsideerimise kaudu. See on aga konkurentsiõiguse kohaselt teatud juhtudel keelatud. 89. Kuna kõnede lõpetamisega seonduvad kulud jäävad samaks, siis tegelikkuses tähendab see Eesti Telekomi jaoks sisuliselt otsest kahju nimetatud summas46. Kui vastav Eesti Telekomi üksus tegutseks eraldiseisva ettevõtjana, ei oleks see uute hinnakontrolli kohustuste rakendumisel selgelt jätkusuutlik. Arvestades seda, et kõne lõpetamise tulud vähenevad olulisel määral kõikide telefonivõrgu operaatorite jaoks, on Eesti Telekomi hinnangul tõenäoline, et mõned väiksemad operaatorid võivadki Kavandis viidatud hinnakontrolli kohustuse tulemusena olla sunnitud oma tegevuse lõpetama. See läheb aga otseselt vastuollu põhimõttega, et MTE-dele kehtestatavad kohustused peavad tagama ettevõtjate majandustegevuse jätkusuutlikkuse. Kahjuks puuduvad väiksematel operaatoritel sedavõrd spetsiifilises regulatsioonialases küsimuses enda õiguste ja huvide kaitsmiseks paraku vajalikud teadmised ja ressursid, mistõttu on nad tihti sunnitud sellest loobuma. Samas asjaolu, et viidatud väiksemad operaatorid ei pidanud võimalikuks või otstarbekaks Konkurentsiameti varasema otsuse kavandi osas vastulauset esitada, ei tähenda, et neil vastuväited puuduvad või et Kavand nende õigusi ei kahjusta. TJA Majanduslikku jätkusuutlikkust puudutavas osas peab TJA põhjendatuks välja tuua Komisjoni soovituse selgituskirja47 peatükis 4 märgitu, et Euroopa Liidus eksisteeriv kuludele orienteeritud hulgimüügi kõne lõpetamise hinna tarbeks kulude jaotamise süsteem, mille kohaselt helistaja sidevõrgu operaator maksab (Calling Party Network Pays) eelduseks on, et helistaja on ainus osapool, kes põhjustab kõnega kaasnevaid kulusid. Siiski on oluline mõista, et nii helistaja kui ka kõnet vastuvõttev osapool põhjustavad ühiselt tehtava kõne ja saavad sellest kõnest ka ühiselt 45 Suure osa sellest summast võidaksid teised riigid Eesti arvelt. 46 Eesti Telekom ei ole veel ise jõudnud omalt poolt lõplikke arvutusi teha, kuid esialgsete arvutuste kohaselt võib tegelik otsene kahju Eesti Telekomi jaoks olla isegi suurem. 47 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT accompanying the COMMISSION RECOMMENDATION on the Regulatory Treatment of Fixed and Mobile Termination Rates in the EU EXPLANATORY NOTE SEC(2009) 600 http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/docs/ia_2009/sec_2009_0600_en.pdf lk 17. 30 kasu. Kui vastuvõtja ei saaks kõnest kasu, siis ta ei nõustuks kõnet vastu võtma. Selle osas erineb kõne lõpetamise turg teistest turgudest, kus kulude loomisega kaasnev kasu saab omistada ainult ühele poolele. Traditsiooniline kulude põhjusliku seose põhimõtte järgi kulupõhiste hindade sätestamisel soovitatakse, et kulude looja peaks olema ka kulude kandja. Arvestades kõne lõpetamise kahepoolset loomust, siis mitte kõik kõne lõpetamisega seotud kulud ei pea tingimata olema kaetud hulgimüügi tasumääraga, millega maksustatakse kõnet algatav sideettevõtja. Isegi kui hulgimüügi kõne lõpetamise hinnad oleks nullis, siis kõnet lõpetav sideettevõtja omaks ikkagi võimet katta kõne lõpetamisega seotud kulud mitte-reguleeritud jaeteenuste tasudest. Pigem on küsimuseks, kuidas jaotada rahalised ülekanded sideettevõtjate vahel nii, et oleks kõige paremini toetatud majanduslik tõhusus tarbijate hüvanguks. Lähtudes Komisjoni soovitusest tagab telefonivõrgus kõne lõpetamise turul majandusliku hüvangu tarbijate tõhususeks kõige paremini BU pure LRIC põhiste hindade rakendamine. Eesti Telekomi väide, et Eesti Telekomi hinnangul on tõenäoline, et mõned väiksemad operaatorid võivadki Kavandis viidatud hinnakontrolli kohustuse tulemusena olla sunnitud oma tegevuse lõpetama, on paljasõnaline ja põhjendamata. TJA juhib veelkord tähelepanu, et peale Eesti Telekom ei ole siseriikliku konsultatsiooni raames ükski teine hinnakontrolli kohustuste adressaadiks olev sideettevõtja, ka peale teistkordset siseriiklikku konsultatsiooni (kõikidele MTE-dele rakenduvad sarnased hinnakohustused) hinnaregulatsiooni kehtestamise osas vastuväiteid esitanud. Seega ei ole tõenäoline, et kehtestatavate hinnakontrolli kohustuse tulemusena on mõned väiksemad operaatorid sunnitud oma tegevuse lõpetama. 2.15. Vastuolud ESS-i ja raamdirektiivi üldpõhimõtete ning põhiseadusega Eesti Telekom: 90. Raamdirektiivil põhinev ESS § 40 lg 1 sätestab, et sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk on tagada konkurentsi soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele. 91. ESS § 134 lg 4 sätestab, et elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärkide saavutamisel järgitakse objektiivseid, läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid reguleerimispõhimõtteid, muu hulgas: - edendatakse regulatsiooni ettenähtavust, tagades ühetaolise regulatiivse lähenemise ka regulatsiooni muutmise järel; - tagatakse sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine. 92. Lisaks sätestab ESS § 135 lg 1, et ESS-i alusel toimingu tegemisel või meetme rakendamisel peab järelevalve- ja korraldusasutus tagama, et toiming või meede on: 31 - mõistlik ja otstarbekas; - objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineeriv ja erapooletu; - suunatud ESS-i §-s 134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele ning on seda eesmärki arvestades proportsionaalne. 93. Eesti Telekomi hinnangul on Kavandi puhul nimetatud põhimõtteid rikutud. Samas, kuna need põhimõtted kordavad sisuliselt Põhiseaduses sisalduvaid õiguse üldpõhimõtteid, leiab Eesti Telekom, et Kavandi alusel otsuse vastuvõtmine TJA poolt oleks seetõttu ka Põhiseadusega vastuolus. Nimelt tooks selline otsus kaasa nii õiguskindluse, ettevõtlusvabaduse kui võrdse kohtlemise põhimõtte ebaproportsionaalse riive. 94. Poliitiliste valikute tegemisel on seadusandja ja riigiametid seotud Põhiseaduse printsiipide ja põhiõiguste olemusega48. Tuleb jälgida, et riigi poolt isikutele pealepandav rahaline kohustus ei rikuks Põhiseaduse sätetes kaitstavaid õigusi ja vabadusi. Rahaliste kohustuste kehtestamisel tuleb arvestada isikute võrdse kohtlemise nõuet, proportsionaalsuse (rahalisel kohustusel ei tohi olla väljasuretavat ega karistatavat iseloomu) ja õiguskindluse põhimõtet49. Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustus on eeltoodud tähenduses rahaline kohustus. 95. Õiguskindluse põhimõtte sisu seisneb selles, et „õiguse eesmärk on luua korrapära ja stabiilsust ühiskonnas“50. Riigikohus on leidnud, et „õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas“51. See põhimõte kaitseb muuhulgas isiku võimalust „planeerida ja mõistlikul määral ette näha oma tegude tagajärgi“52. 96. „Õiguskindluse põhimõte hõlmab omakorda õiguspärase ootuse ja vacatio legis’e põhimõtte“53. Riigikohus on vacatio legis nõuet sõnastanud järgmiselt: „Olulisi muudatusi kaasa toov õigusakt tuleks vastu võtta võimalikult aegsasti enne jõustumist selleks, et anda adressaatidele piisavalt aega sellega tutvumiseks ja oma tegevuses ümberkorralduste tegemiseks“54. Sama põhimõte kehtib ka haldusaktide kohta. 97. Mida olulisemat muudatust kavandatakse, seda pikem peab olema vacatio legis. Isiku õiguste riive üldreegel on selline, et mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda kaalukamad peavad 48 RKPJKo 21. jaanuari 2004 otsus asjas nr 3-4-1-7-03, p 16 49 Vt Ülle Madise jt, Eesti Vabariigi põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, 2012, § 113, lk 671 50 RKPJKo 30. septembri 1994 otsus asjas nr III-4/1-5/94 51 RKPJKo 2. detsembri 2004 otsus asjas nr 3-4-1-20-04, p 13 52 Komm, lk 122 53 RKPJKo 31. jaanuari 2012 otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p 48 54 RKHKo 5. oktoobri 2006, 3-3-1-33-06, p 18 32 olema ka riive põhjendused55. Kuivõrd lühikese aja jooksul soovitakse kehtestada äärmiselt suurt avalik-õigusliku kohustuse tõusu, peaksid sellel olema ka väga kaalukad põhjendused. 98. Riigikohus on oma lahendis asjas nr 3-4-1-20-04 leidnud, et tegevuse ümberkorraldamiseks antud aja piisavust „saab hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu“. 99. Käesoleval juhul ei saa Kavandis sätestatud uut hinnakontrolli kohustust pidada selliseks, mis põhimõtteliselt oleks olnud sideettevõtjatele aegsasti ettenähtav. Sellest annavad selgelt tunnistust käesoleva vastulause alapunktides 27 ja 28 kirjeldatud Sideameti ja Konkurentsiameti otsustes sisalduvad seisukohad, millele sideettevõtjad võisid tugineda. 100. Lisaks nähtub muudest käesoleva vastulause osadest, et BU pure LRIC põhineva piirhinna kohaldamine ei ole Eesti oludes hetkel põhjendatud, kuna toob kaasa olulised negatiivsed tagajärjed telefonivõrgu operaatorite konkurentsivõimele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. 101. Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustuse rakendamine riivaks ka Põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuna piirab ebaproportsionaalselt ja ebaõiglaselt sideettevõtjate õigust kehtestada kõne lõpetamise teenusele selliseid hindu, mis võimaldaksid neil katta kõiki nimetatud teenuse osutamisega seonduvaid kuluefektiivseid kulusid. 102. Kuna seadusandja on TJA-le andnud õiguse ja võimaluse valida paljude talle otstarbekana näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest, siis peab TJA iga konkurentsiprobleemi analüüsides leidma selle lahendamiseks või leevendamiseks kõige mõistlikuma ning otstarbekama toimimisviisi, mis oleks eesmärgi saavutamiseks sobivaim. 103. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb kontrollida, kas meede on õiguspärase eesmärgi saavutamiseks kohane. Meede peab kaasa aitama eesmärgi saavutamisele ning eesmärk peab selle meetme abil olema nii õiguslikult kui faktiliselt saavutatav. Meetme ja eesmärgi vahel peab olema põhjuslik seos. Meede peab olema eesmärgi saavutamiseks vajalik. Tuleb arvestada leebema valiku printsiibiga – riik tohib ettevõtlusvabadusse sekkuda vaid minimaalselt. Samuti peab meede olema mõõdukas (ehk siis proportsionaalne kitsamas mõttes). Riik on kohustatud valima eesmärgi ja meetme õige vahekorra. Isegi kui meede on kohane ja vajalik antud eesmärgi saavutamiseks, ei tohi seda kohaldada, kui kahju kohustuse adressaadile on tunduvalt suurem kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused. 104. Nagu käesolevast vastulausest nähtub, paneb Kavandis sätestatud hinnakontrolli kohustus telefonivõrgu operaatorid oluliselt raskemasse olukorda kui mobiiltelefonivõrgu operaatorid, esimeste tulusid oluliselt vähendades (võimaldamata neil kuluefektiivsete kulude katmist ja investeeringute tagasiteenimist) ja teiste tulusid oluliselt suurendades. Kavand ei sisalda piisavalt põhjendusi sellele, mis õigustab just telefonivõrgu operaatorite suhtes sellises ulatuses finantskoormuse tõstmist. Selline suure finantskoormuse panemine ja ebavõrdne kohtlemine võib tekitada ka võrdsuspõhiõiguse riive. 55 Vt RKPJKo 2. juuni 2008 otsus asjas nr 3-4-1-19-07, p 24 33 105. Põhiseaduse § 12 lg 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Põhiseaduse § 12 lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et õigus- ja haldusaktid peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Käesoleval juhul on üksteisega tihedalt konkureerivaid ettevõtjaid (vt Kavandi alapunkti 230) selgelt ebavõrdselt koheldud TJA TJA nõustub Eesti Telekomi poolt väljatoodud Riigikohtu esitatud seisukohtadega, kuid ei näe, et need antud juhul seonduksid või seaksid kuidagi kahtluse alla TJA tegevuse õiguspärasuse. TJA piirdub kokkuvõtvalt, et põhiseaduse §-s 19 ja §-s 32 sätestatud õigused vabale eneseteostusele ja omandi puutumatusele ei ole absoluutsed. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane (RK põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. mai 2002 otsus kohtuasjas 3-4-1-3-02). TJA leiab, et üldisi huve arvestavaks ei saa pidada olukorda, kus konkurentsi mittetoimimise tõttu on MTE-l võimalik hoida kõne lõpetamise hindasid ülemäära kõrgel tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve. Samuti peab TJA põhjendatuks arvestada Komisjoni soovituses sätestatuga, mille kohaselt telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad, mis on kõrgemad, kui liikmesriikide keskmine telefonivõrgus kõne lõpetamise hind (mille väljaarvutamisel on rakendatud Komisjoni soovituse kohast BU pure LRIC metoodikat), moonutavad ja takistavad konkurentsi ning omavad märkimisväärselt piiravat mõju Euroopa Liidus siseturu arengule. Ei saa ka jätta tähelepanuta Euroopa Komisjoni seisukohta, et telefonvõrgus kõne lõpetamise hindade ühtlustatud lähenemisviisi korral on eriti oluline tagada, et sideturgude regulaatorid ei soodustaks oma riikide sideettevõtjaid teiste liikmesriikide sideettevõtjate kulul, jättes rakendamata täielikult kulupõhiseid kõne lõpetamise hindasid. Oluline on ka, et nii juurdepääsudirektiivi artikli 13 lõike 2 kui ka ESS § 52 lõike 2 kohaselt peavad riigi reguleerivad asutused tagama, et iga kulude katmise mehhanismi või hinna kujundamise metoodika eesmärk on toetada tõhusat ja püsivat konkurentsi ning võimalikult suurendada tarbijate kasu. TJA on seisukohal, et Eesti Telekom peab osutama telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust efektiivsete kulude alusel. Märkimisväärse turujõu kaasabil rakendatavad ebaefektiivsed (ülemäärased) telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on konkurentsi kahjustavad, kuna teistel 34 efektiivsetel sideettevõtjatel ja nende lõppkasutajatel puudub võimalus selliste ülemääraste hindade vältimiseks (Eesti Telekom MTE-na omab 100%-st turuosa oma sidevõrgus kõne lõpetamise turul). Võttes arvesse eeltoodut on TJA õigesti toiminud, kehtestades telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele ESS § 52 alusel sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise ning lõppkasutajate kasu suurendamise eesmärgil vajalikud ja proportsionaalsed hinnakontrolli kohustused. Samuti on TJA seisukohal, et kõigile turuanalüüsi kaasatud MTE-dele preventiivsete ning konkurentsi tagamisele ja rikkumiste ärahoidmisele suunatud ühesuguste hinnakontrolli kohustuste kehtestamist ei saa käsitada sideettevõtjate diskrimineerimisena, vaid seda tuleb käsitada sideettevõtjate ühetaolise kohtlemisena. TJA on seisukohal, et on nii otsuse eelnõus ja käesolevas dokumendis põhjalikult selgitanud miks on BU pure LRIC metoodikal põhineva piirhinna kohaldamine põhjendatud ning et telefonivõrgus kõne lõpetamise liialt kõrge hind on vastuolus Komisjoni soovituses sätestatud aluste, Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga ning Euroopa Sideameti ja Euroopa Komisjoni seisukohtadega. Lisaks on TJA nii otsuse eelnõus kui ka käesolevas dokumendis piisava selgusega välja toonud, miks ning millistel alustel peab TJA vajalikuks eeltoodud alustega telefonivõrgus kõne lõpetamise turu valdkonnaspetsiifilisel reguleerimisel arvestada. Eesti Telekomi väide, justkui oleks kavandatav hinnakontrolli kohustus vastuolus õiguskindluse põhimõttega, ei ole TJA hinnangul samuti põhjendatud. ESS 5. peatükist tulenevat valdkonnaspetsiifilist regulatsiooni koos asjakohaste hinnakontrolli rakendamise kohustustega on Eesti elektroonilise side turgudel kohaldatud Elioni (Eesti Telekomi kaubamärk) suhtes alates 2006. aastast. Lisaks eeltoodule, kuna käesolevas otsuse eelnõus on ette nähtud, et MTE-ks tunnistatud sideettevõtjad peavad hinnakontrolli kohustusi hakkama täitma kolm kuud pärast otsuse jõustumist kuid mitte varem kui 2015. aasta esimene kvartal, ning esmakordselt teavitas uuest BU pure LRIC metoodika põhise telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna rakendamisest Konkurentsiamet juba oma 18. novembri 2013 otsuse kavandis, jääb TJA-le arusaamatuks, miks leiab Eesti Telekom, et käesoleval juhul ei saa otsuse eelnõus sätestatud uut hinnakontrolli kohustust pidada selliseks, mis põhimõtteliselt oleks olnud sideettevõtjatele aegsasti ettenähtav. Samuti on Komisjoni soovitus, mis näeb ette BU pure LRIC metoodika kohaste telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade rakendamist kehtiv juba 2009 aasta maist, mistõttu ei saa sellise regulatsiooni rakendamise praktika Euroopas olla Eesti Telekomi kui rahvusvahelise sideettevõtja kontserni (Telia Sonera) kuuluva ettevõtja jaoks ette teadmata. Lisaks on TJA seisukohal, et kohustuste täitmiseks ettenähtud peaaegu kolmekuuline tähtaeg on piisav. Sarnase tähtaja kehtestas TJA ka mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks tunnistatud sideettevõtjatele ning on sarnase kohustuse täitmiseks antud ajavahemiku ette näinud ka eelmistes telefonivõrgus kõne lõpetamise turu reguleerimise etappides. 35 TJA ei nõustu ka, et kavandatav hinnakontrolli kohustus paneb telefonivõrgu operaatorid oluliselt raskemasse olukorda võrreldes mobiiltelefonivõrgu operaatoritega (vt käesoleva dokumendi peatükki 2.12) Võttes arvesse eeltoodut puudub TJA tegevuses vastuolu Eesti Telekomi poolt viidatud põhiseaduses ja ESS § 134 ja 135 sätestatud alustega. Samuti puudub TJA tegevuses vastuolu raamdirektiivi üldpõhimõtetega. TJA on otsuse eelnõus Euroopa Liidu elektroonilise side valdkonna reguleerimisega seonduvaid üldpõhimõtteid piisava selgusega välja toonud ning neid oma tegevuses järginud (vt ka käesoleva dokumendi peatükki 2.13) 2.16. Muud küsimused Eesti Telekom: Eesti Telekomi teeb ettepaneku teha Kavandi tekstis järgnevad redaktsioonilised muudatused: - Kavandis on joonisel 2 (alapunkti 91 juures) kujutatud kahe VoIP-põhist telefoniteenust pakkuva teenuseosutaja võrkude sidumine selliselt, et IP- põhiseid võrke ühendavale „pilvele“ on kirjutatud „Internet“, kuid joonisele viitavas Kavandi alapunktis 91 räägitakse, et teenuseosutajate vahel pole sõlmitud IP-sidumislepinguid ja et kõnede ülekandmine toimub (telefoni)võrkude sidumislepingute alusel ning kõnede arveldamine toimub minutipõhiselt. Seega peaks joonisel „pilvele“ olema kirjutatud „Interneti“ asemel „PSTN“ ehk üldkasutatav telefonivõrk. - Kavandi alapunktis 123 on viidatud 2012. aasta lõpu seisule, kuid õige viide peaks olema 2013. aasta lõpu seisule. - Kavandi alapunktis 124 on viidatud üheksale sideettevõtjale, kuid vastavas loetelus on koos Teqli Telekomiga kokku kümme sideettevõtjat. - Kavandi alapunktis 201 on väljendis “TURU PIIRITLEMINEpiiritlemine” tarbetu kordus ning samuti puuduvad algusjutumärgid. TJA TJA nõustub Eesti Telekomiga ning muudab otsuse eelnõud vastavalt. 36 3. RIKS-i ARVAMUSED Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS), olles tutvunud ja analüüsinud Teie otsuse kavandit, on jõudnud järgmistele seisukohtadele: RIKS nõustub Teie hinnanguga, et RIKS ei ole üldkasutatavat sideteenust osutav ettevõte ESS §2 p.68 mõttes, ega ESS §1 lg.2 subjektiks üldkasutatava elektroonilise side võrkude ja teenuste osas (otsuse kavandi punkt 124 ja RIKS põhikirja punkt 5). Kõne lõpetamine on ESS §2 p.19 toodud definitsiooni kohaselt kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti. RIKS ei oma ega halda üldkasutatavat elektroonilise side võrku ega lõpeta kõnesid üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punktis. Siit lähtudes ei ole õiguslikku alust rakendada ESS sätteid seaduse suhtes subjektiks mitte oleva ettevõtja, käesoleval juhul RIKSi suhtes. Vastavalt põhikirjale on RIKSil kohustus osutada katkematu side teenust, mille sisuks hädaolukorra seaduses (HOS §421 ) toodud määratluse kohaselt on sõnumite edastus. Seetõttu pole RIKSi puhul tegemist telefoniteenuste pakkujaga ESS mõistes ja katkematu side klientidele kõne edastamise korral läbi katkematu side võrgu teenust ei tarifitseerita. Siit tulenevalt ei ole RIKSi puhul põhjendatud hinnakontrolli teostamine. RIKSi ei saa tunnistada konkreetsel sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, sest RIKS ei oma eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldaks tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest (ESS §45 lg.2). RIKSi märkimisväärset turujõudu omavaks ettevõtjaks telefonivõrgus kõne lõpetamise turul tunnistamisel langeksid Konkurentsiameti hinnangul ära läbipaistvuskohustused, sest RIKSi poolt osutatava katkematu side teenuse osutamisega seotud tehnilised üksikasjad ning seonduv kuluarvestus on riigisaladuse objektiks. Seetõttu ei saa läbipaistvuskohustust RIKSile kehtestada. Teie otsuse kavandis kirjeldatud juurdepääsu kohustuse iseloom on igapäevase sideteenuse osutamise tavategevuse kirjeldus, mida RIKS on täitnud ja täidab ka tulevikus ilma sellekohase eraldi kohustamiseta, sest see on RIKS eesmärkide tagamiseks elutähtis. Sama kehtib ka mittediskrimineerimiskohustuse osas, mööndusega, et seoses katkematu side teenuse osutamisega ja riigisaladuse kaitsega ei ole RIKSil kohustust anda ligipääsu oma sidevõrgule kõikidele soovijatele. Tulenevalt eeltoodust: RIKSi poolt opereeritav sidevõrk ei ole üldkasutatav mistõttu RIKS ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust (osutame vaid HOS §421 raames sätestatud sõnumite edastamist) ega lõpeta kõnesid üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp- punktis. 37 Sellekohased sätted kõne lõpetamisest (ESS §2 lg19) ei ole RIKSile kohaldatavad ja puudub õiguslik alus ESSi raames ette nähtud tururegulatsiooni RIKSi suhtes rakendada. Arvestades Teie kirjas tõstatatud küsimusi ja eelpool toodut, RIKS: Ei pea võimalikuks nõustuda telefonivõrgus kõne lõpetamise turu piiritlemise kohta tehtud järeldustega RIKSi osas. Ei saa nõustuda turuanalüüsi järeldustega ettevõtja märkimisväärse turujõu kohta RIKSi osas. Konkurentsiprobleemide kirjelduses on jäetud kajastamata asjaolu, et RIKS ei osale turu konkurentsis. Ei oma seisukohta vabaturu konkurentsi regulatiivsuse efektiivsuses. On eelnevas argumentatsioonis toonud esile otsuse eelnõu korrigeerimist vajavad kohad. TJA RIKS osutab enda poolt avaldatud teabe kohaselt muuhulgas kõnesideteenuseid riigieelarvest finantseeritavatele asutustele ja institutsioonidele enda poolt hallatavate sidevõrkude vahendusel. Telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust kui hulgiteenust osutab RIKS teistele telefonivõrguteenust osutavatele sideettevõtjatele sidumislepingute vahendusel ärilistel eesmärkidel ning konkureerib jaetasandil klientide hankimisel teiste sarnast teenust osutavate operaatoritega. Seega, nii majanduslikult kui ka tehniliselt, pakub RIKS telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuseid teistele sideettevõtjatele. Võttes arvesse eeltoodut leiab TJA, et RIKSi MTEks määramine telefonivõrgus kõne lõpetamise turul ja temale kohustuste kehtestamine (välja arvatud läbipaistvuskohustused) on põhjendatud. Võttes arvesse eeltoodut, ei pea TJA selles osas otsuse eelnõu muutmist või täiendamist vajalikuks. 4. KONKURENTSIAMETI SEISUKOHT Olles tutvunud otsuse kavandis toodud Tehnilise Järelevalve Ameti selgituste ja järeldustega, teatame, et Konkurentsiametil ei ole otsuse kavandi suhtes vastuväiteid. Konkurentsiamet nõustub Euroopa Komisjoni poolt antud hinnanguga56, mille kohaselt tuleks Tehnilise Järelevalve Ametil paremini põhjendada oma lõplikus otsuses vajadust diferentseerida märkimisväärse turujõuga operaatoritele kehtestatud vastastikuse sidumise nõude täitmise reageerimisaega. Otsuse kavandi punktis 285 toodud põhjendus 56 Euroopa Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2014/1572: konkreetses avalikus telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg Eestis 38 ei ole piisavalt veenev, miks peaks ainult Elion Ettevõtted AS-ile kehtestatama kuuekuuline tähtaeg kõne lõpetamise teenuse tellimuse korral sidumise või juurdepääsulepingu sõlmimiseks võrreldes teiste märkimisväärse turujõuga ettevõtetega, kellel kõigil (v.a Teqli Telecom) on juba teisest turuanalüüside läbiviimise etapist kehtestatud juurdepääsu kohustus. Kõigil otsuse kavandis märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks määratud ettevõtjatel on olemas juurdepääsu kohustuse täitmiseks vajalikud teadmised, pikaajalised kogemused ja ressurss, mistõttu palub Konkurentsiamet Tehnilise Järelevalve Ametil paremini põhjendada sidumise või juurdepääsulepingu sõlmimise tähtaegade erisuse vajadust. Kuivõrd Euroopa Komisjon on varasemalt kahel korral (juhtumis EE/2010/1040 ja juhtumis EE/2014/1572) esitanud oma seisukohad, miks tuleks TD HCA FDC metoodika kasutamisest loobuda telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse hinna arvestamisel, palub Konkurentsiamet Tehnilisel Järelevalve Ametil üle vaadata otsuse kavandi punktid 368- 375 selles osas, kas mobiiltelefonivõrgu operaatoritele rakendatud hinnakohustuse praktika võrdluse võiks antud juhul asendada konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu hinnakohustuse reguleerimispraktikaga. TJA TJA täiendas otsuse eelnõue punkti 285 esitatud põhjendust miks on mõistlik ja otstarbeks alternatiivsetele MTE-dele võrreldes Eesti Telekomiga kehtestada pikem sidumislepingu sõlmimise-, sidumise- ning telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise tähtaeg. TJA leiab, et arvestades alternatiivsete MTE-de oluliselt madalamat kõne lõpetamise teenuse käivet ning asjaolu, et need sideettevõtjad omavad kõne edastamise ja kõne lõpetamise teenuse osutamisega seonduvalt oluliselt väiksemat töötajaskonda, kuid sidumisega seotud protsessid (sidumisliini ehitamine või tellimine, sidumiseks vajalike seadmete hankimine, sidumislepingute koostamine) ning sidumiseks vajalike seadmete (sh sidumisliinide) hinnad on sarnased Eesti Telekomi poolt kasutatavatega, on neile võrreldes Eesti Telekomiga mõistlik ja otstarbekas kehtestada pikem sidumislepingu sõlmimise-, sidumise- ning telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise tähtaeg. TJA vaatas üle otsuse eelnõu punktid 368-375 selles osas, kas mobiiltelefonivõrgu operaatoritele rakendatud hinnakohustuse praktika võrdluse võiks antud juhul asendada konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu hinnakohustuse reguleerimispraktikaga. TJA leiab, et selline asendamine ei ole sobiv kuna antud punktide eesmärk on kirjeldada turu (mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne lõpetamise turu) sarnasusi ja selgitada sellest tuleneva sarnaste hinnaregulatsioonide (BU pure LRIC metoodika põhiste hindade) rakendamiste põhjendatust. 39 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 7.4.2014 C(2014) 2445 final Eesti Konkurentsiamet Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Sisu: Komisjoni otsus seoses juhtumiga EE/2014/1572: konkreetses avalikus telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg Eestis Uurimise teise etapi alustamine vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ) artiklile 7a I. MENETLUS Komisjon registreeris 7. märtsil 2014 Eesti reguleeriva asutuse Eesti Konkurentsiameti teatise1 konkreetses avalikus telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu kohta2 Eestis. Riigisisene konsulteerimine3 toimus 24. jaanuarist 2014 kuni 25. veebruarini 2014. 17. märtsil 2014 saadeti Eesti Konkurentsiametile teabenõue,4 millele saadi vastus 20. märtsil 2014. Lisateave esitati 24. märtsil 2014. Raamdirektiivi artikli 7 lõike 4 kohaselt võib komisjon teatada riigi reguleerivale asutusele ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametile (BEREC) põhjused, miks ta arvab, et kavandatud meede oleks takistuseks siseturule, või et tal on tõsiseid kahtlusi selle vastavuses ELi õigusele. 1 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33), muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 37) ja määrusega (EÜ) nr 544/2009 (ELT L 167, 29.6.2009, lk 12)) artiklile 7. 2 Vastab turule 3 vastavalt komisjoni 17. detsembri 2007. aasta soovitusele 2007/879/EÜ elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes (soovitus asjakohaste turgude kohta), ELT L 344, 28.12.2007, lk 65. 3 Vastavalt raamdirektiivi artiklile 6. 4 Vastavalt raamdirektiivi artikli 5 lõikele 2. Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË — Tel. + 32 22991111 II. KAVANDATUD MEETME KIRJELDUS II.1. Taust Varem on komisjonile konkreetses avalikus telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu kohta Eestis esitatud hindamiseks teavet juhtumi EE/2010/10405 raames. Eesti Konkurentsiameti määratluse kohaselt on turu ulatus riigipõhine ja ta tuvastas kümme märkimisväärse turujõuga sideettevõtjat6. Sarnaselt oma esimesele turu ülevaatamisele tegi EKA ettepaneku kehtestada Elionile ja teistele sideettevõtjatele asümmeetrilised parandusmeetmed. Elioni regulatiivsed kohustused hõlmasid järgmist: i) juurdepääs, ii) mittediskrimineerimine, iii) läbipaistvus (sh näidispakkumise avaldamine) ning iv) hinnakontroll ja kuluarvestus, samuti v) kuluarvestuse lahusus. Teiste sideettevõtjate jaoks tegi EKA ettepaneku kehtestada i) mittediskrimineerimise, ii) läbipaistvuse, iii) hinnakontrolli ja iv) kuluarvestuse lahususe kohustused. EKA selgitas, et muudel juhtudel kui mittediskrimineerimise kohustus on kohane kehtestada teistele sideettevõtjatele leebemad kohustused, kuna nende võrkudega kaetud ala, kõnede lõpetamisest saadav tulu ja minutimahud on turgu valitseva ettevõtja omadest väiksemad. Teistele sideettevõtjatele juurdepääsukohustuse kehtestamata jätmise kohta väitis EKA, et asjakohased sätted Eesti elektroonilise side seaduses on piisavad takistamaks juurdepääsu keelamist. EKA tegi ettepaneku, et kohustusi täitev Elion kehtestaks kulupõhised sidumistasud TD HC FDC meetodi alusel7 ja et kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnad peaksid vastama piirhinnale, mille kohaselt Elion ei tohi muuta kõne lõpetamise esimese kolme minuti kaalutud keskmist hinda rohkem kui ±10 % võrreldes eelmise kalendriaasta vastavate kaalutud keskmiste hindadega. Samas teiste sideettevõtjate puhul tegi EKA ettepaneku kehtestada hinnad, mis ei tohiks ületada Elioni siseriikliku kõne lõpetamise esimese kolme minuti keskmist hinda normaaltariifi ajal. Komisjon palus EKA-l veelkord kaaluda, kas kõne algatamise ja kõne lõpetamise esimese kolme minuti kaalutud keskmise hinna kavandatud piirhind on tõepoolest asjakohane. Samuti kordas komisjon oma märkust juhtumile EE/2007/0598, milles ta palus EKA-l kehtestada ka teistele sideettevõtjatele toimivad juurdepääsukohustused. Veel palus komisjon tungivalt EKA-l oma kuluarvestusmetoodika läbi vaadata ning viia see turu järgmise ülevaatamise käigus vastavusse kõnelõpetamishindu käsitlevas soovituses esitatud soovituslike kuluarvestuspõhimõtetega. Sellega seoses arvas komisjon, et kui EKA otsustab kasutada võrdlustasemetel põhinevat hinnakujundusmeetodit, tuleks tal tagada võrdlemine üksnes selliste riikidega, kes 5 SG-Greffe (2010) D/2043. 6 Elion Enterprises AS (Elion), Elisa Eesti AS (Elisa), Televõrgu AS (Televõrgu), OÜ Eleks Telefon (Eleks Telefon), Linxtelecom Estonia OÜ (Linxtelecom), ProGroup Holding OÜ (ProGroup Holding), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), OÜ Top Connect (Top Connect), AS Starman (Starman), AS STV (STV). 7 Lisaks väitis EKA, et toona pooleli olnud turuanalüüsi tegemise ajal ei olnud võimalik välja töötada BU-LRIC mudelit, kuna ta oli seadusega kohustatud vaatama telefonikõne lõpetamise turu üle 28. juuniks 2010. EKA osutas ka kõnelõpetamishindu käsitleva soovitusega ette nähtud võimalusele kohaldada üleminekuperioodil alternatiivset meetodit kuni 1. juulini 2014, kui riigi reguleeriv asutus ei suuda rakendada soovitatud lähenemisviisi. Oma vastuses komisjoni teabenõudele väitis EKA, et LRIC meetod nõuaks täiendavaid vahendeid nii EKA-lt kui ka sideettevõtjatelt. Eesti konkurentsiolukorda arvestades leidis ta, et LRIC meetodi liiga kiire rakendamine tekitaks olukorra, kus väiksemad operaatorid võidakse turult välja tõrjuda. Seepärast on EKA arvates äärmiselt ebatõenäoline, et soovitatud mudel võidaks välja töötada enne soovituse punktis 12 kehtestatud tähtpäeva (1. juuli 2014). 2 kasutavad meetodeid, mille abil on võimalik kõige tulemuslikumalt ühtlustada tulemuslikke kulupõhiseid kõne telefonivõrgus lõpetamise hindu, nagu seda näeb ette kõnelõpetamishindade soovitus. Lõpetuseks, märkides, et Elion peab kõne telefonivõrgus lõpetamise hindu arvutama kord aastas ning võtma EKA kinnitatud uued hinnad kasutusele igal aastal 1. juuniks, palus komisjon EKA-l anda teada kõigist otsuste eelnõudest, millega kehtestatakse Elionile (ja selle alusel teistele sideettevõtjatele) kõne lõpetamise hinnad raamdirektiivi artikli 7 lõike 3 alusel. II.2. Turu määratlus EKA on määratlenud telefonivõrgus kõne lõpetamise turu, et hõlmata kõne lõpetamine konkreetse sideettevõtja võrkudes ning muud tooted ja teenused, mida on vaja sellise kõneliikluse toimimiseks. Turg loetakse ulatuse poolest olevat riigipõhine ja see hõlmab PSTN- ja VoIP-teenuseid, mida pakuvad SIP-protokolle kasutavad teenuste osutajad, kui kõned sooritatakse E.164 numeratsiooni kasutades ja nende eest arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) vahendusel osutatavate kõnedel puhul. Vabavaraline VoIP turu määratluse hulka siiski ei kuulu, kuna EKA arvates on asendatavus vabavaralise VoIPi ja PSTNi vahel piiratud. Sarnaselt ei peeta piiratud asendatavuse ja mobiilikõnede lõpetamise turu analüüsi järelduste alusel (juhtum EE/2012/13528) asenduseks mobiilikõne lõpetamist. Võrgusisesed kõned on samuti turu mõistest välja arvatud ja oma vastuses teabenõudele selgitab EKA, et vastavalt Eesti elektroonilise side seadusele on kõne lõpetamine kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti. II.3. Märkimisväärse turujõu väljaselgitamine EKA on seisukohal, et oma vastavates võrkudes omavad märkimisväärset turujõudu Elion, Elisa, Eleks Telefon, GoNetwork, Linxtelecom, Top Connect, Starman, STV, Teqli Telecom ja RIKS. Alates viimasest turu ülevaatamisest on GoNetwork sõlminud lepingu ProGroup Holdinguga tema infrastruktuuri kliendibaasi ja sidevõrkude vastastikuse sidumise lepingute ülevõtmiseks. Seega on GoNetwork märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning ProGroup Holding ei osuta enam kõne lõpetamise teenuseid. Peale selle ei loeta märkimisväärse turujõuga sideettevõtjaks varasemat märkimisväärse turujõuga ettevõtjat Televõrgud, kes on nüüd kõneteenuste edasimüüja vastavalt Elion Ettevõtete ja Eesti Energia vahel sõlmitud lepingule. EKA märgib, et RIKS ei ole üldkasutatavat sideteenust pakkuv sideoperaator ega osale jae- ja hulgiturgudel telefoniteenuste pakkumisel. RIKSi pakutavate teenuste eesmärk on pakkuda riigiasutustele katkematut sidet vastavalt Eesti hädaolukorra seadusele. EKA selgitab oma vastuses teabenõudele, et RIKS on vastastikune ühendus enamiku sideoperaatoritega ning tehniliselt ja majanduslikult kontrollib kõnede lõpetamist oma sidevõrgus. Seepärast hõlmab asjaomase turu määratlus kõnede lõpetamist RIKSi võrgus. II.4. Reguleerivad parandusmeetmed EKA teeb ettepaneku kehtestada kõigile operaatoritele juurdepääsu,9 läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ning hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused. Võttes samas arvesse väiksemate operaatorite väiksemat majanduslikku suutlikkust ja tööjõu nappust võrreldes Elioniga, teeb EKA ettepaneku lubada väiksematel operaatoritel reageerida vastastikuse sidumise nõudele kuue kuu jooksul (Elion kahe kuu jooksul). Lisaks on 8 C(2012)5811. 9 Elioni puhul hõlmab see ühispaiknemist või muid ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete või mastide ühiskasutust. EKA selgitab oma vastuses teabenõudele, et see kohustus on piiratud üksnes kõnelõpetusteenuste kasutamisega ja et see on asjakohane, kuna kohalikud ametiasutused üldiselt on vastu paralleelsete kaablikanalisatsioonide jne kasutamisele. 3 Elionile kehtestatud juurdepääsukohustus üksikasjalikum ja hõlmab nt võrkude ja nendega seotud vahendite vastastikuse sidumise lubamist ning kõnelõpetamisteenuse osutamist, mida ei ole väiksematele operaatoritele kehtestatud juurdepääsukohustuses selgelt märgitud. EKA märgib, et võttes arvesse ülejäänud märkimisväärse turujõuga operaatorite võrkude katvust, kõnede lõpetamise käivet ja mahtu, on kavandatud (leebem) juurdepääsukohustus piisav tagamaks, et ennetatakse juurdepääsu võimalikku keelamist ja saavutatakse juurdepääsukohustuse kehtestamise eesmärk. Sarnaselt on kavas kehtestada väiksematele operaatoritele leebem läbipaistvuse kohustus ja ainult Elion peaks avaldama näidispakkumise. Hinnakontrolli kohustuse osas teeb EKA ettepaneku loobuda praegu kasutatavast TD HCA FDC kulumudeli metoodikast, mille kohaselt pidid väiksemad operaatorid rakendama kõne telefonivõrgus lõpetamise hindu, mis ei tohtinud olla kõrgemad kui kõne lõpetamise esimese kolme minuti keskmine hind Elionis. Selle asemel teeb EKA ettepaneku võtta kasutusele võrdlushindadel põhineva puhtakujulise BU-LRIC mudeli (pure BU-LRIC) kohaselt arvutatud telefonikõne lõpetamise hind, kuna ta leiab, et oma puhtakujulise BU-LRIC kulude arvestamise mudeli väljatöötamise kulud oleksid Eestis saadava konkurentsi- ja tarbijakasu seisukohast ebaproportsionaalsed. Kuna aga EKA arvutatud praeguse võrdlushinna 10 põhjal langeksid telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad ligikaudu 91 %, st praeguselt siseriiklikult tasemelt 1,14 €senti/minut11 tasemele 0,107 €senti/minut, on EKA arvates proportsionaalne tõsta piirhinda ja kehtestada 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2015 mõistlikud ja asjakohased hinnad. EKA teeb ettepaneku kehtestada selleks üleminekuperioodiks hinnad telefonivõrgus kõne lõpetamise 16 riigi võrdlushinna12 alusel, mis hõlmab LRIC, LRAIC, LRAIC+, puhtakujulisi LRIC ja CCA meetodeid. Tulemuseks saadud keskmine on ettepanekus esitatud kõne telefonivõrgus lõpetamise hind 0,47 €senti/minut riigipõhiste kõnede lõpetamise puhul ja 0,32 €senti/minut kohalike kõnede lõpetamise puhul (seda teenust pakub ainult Elion). Jätkuvalt on telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna jaoks arvutatud kolme minuti keskmine, kuna EKA peab seda sobivamaks kui ühe minuti tariifi, et operaatorid saaksid säilitada praeguse kõnetariifi struktuurid, sealhulgas kõnealustustasud ja minutihinnad. EKA selgitab oma vastuses teabenõudele, et ta peab sellise üleminekuperioodi rakendamist proportsionaalseks ja õigustatuks et tagada operaatorite majandustegevuse ja investeeringute jätkusuutlikkus. Viivitamatu rakendamine oleks liiga koormav ja kuigi EKA kaalus lühemat rakendusperioodi, jõudis ta järeldusele, et ettepanekus esitatud aeg on kõige sobivam ka Eesti majanduse seisukohast, samuti kuna Eesti on suuremate äärealade ja väiksema rahvastikutihedusega suhteliselt väike riik, mistõttu mastaabisääst jääb võrreldes teiste liikmesriikidega väiksemaks. EKA analüüsis kavandatud hinnakujundamise mehhanismi mõju, mis lisaks muule näitab, et puhta BU-LRIC metoodika kohene kasutuselevõtt võiks vähendada […] (enne makse) kuni […]13. 10 Meetme eelnõus märgib EKA, et hind 0,107 €senti/minut on kehtestatud kõne lõpetamise hindu käsitleva soovituse punkti 12 alusel, millega on ette nähtud kõnelõpetamishinna määramise alternatiivne meetod. Hind on arvutatud puhtakujulise BU-LRIC metoodika alusel arvutused teinud ELi reguleerivate asutuste kõne lõpetamise hindade keskmisena. Puhtal BU-LRIC metoodikal põhinevat võrdlushinda peaks ajakohastatama uues otsuse eelnõus, mis esitatakse Eestis ja ELis konsulteerimiseks 2015. aasta teises pooles. 11 EKA esitatud lisateabe kohaselt on praegu telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna kohalik tase 0,80 €senti/minut (ilma käibemaksuta, kolme minuti keskmine). 12 Austria, Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari. 13 […] vastavalt EKA tariifide mõjuhinnangule, meetme eelnõu lisa 1. 4 Kokkuvõttes väheneks kõigil reguleeritud operaatoritel üleminekuperioodi tõttu kõne lõpetamise hindadest saadav tulu 59 % (379 000 eurot kuue kuu jooksul), kusjuures puhta PU-LRIC metoodika alusel arvutatud hindade arvutamisel oleks see 91 % (696 000 eurot kuue kuu jooksul). Lisaks märgib EKA, et praegu on telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad ainult 11,6 % madalamad kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hindadest14, kuid see asümmeetria suureneb, kui kõne lõpetamise hindu hakatakse arvutama puhta BU-LRIC metoodika alusel, nii et telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hindadest 91 % odavamad. Siiski on osutatud, et oluline on ainult asümmeetria võrkude raames, kuna telefonivõrkude ja mobiiltelefonivõrkude arendamise ja käigus hoidmise kulud ei ole võrreldavad. III. HINNANG Komisjon on EKA teatise ja lisateabe läbi vaadanud ning soovib teha järgmised märkused:15 Vajadus tagada, et kõigil märkimisväärse turujõuga operaatoritel on kohustus pakkuda tõhusat juurdepääsu Komisjon on varem kommenteerinud juurdepääsukohustuse puudumist väiksematel märkimisväärset turujõudu omavatel operaatoritel (peale Elioni) ja kiidab heaks, et praeguse meetme eelnõuga kehtestatakse juurdepääsukohustus kõigile märkimisväärse turujõuga operaatoritele. Siiski palub komisjon EKA-l lõplikus otsuses paremini põhjendada vajadust diferentseerida juurdepääsu käsitlevaid kehtestatud parandusmeetmeid, eriti seoses ajaga, mille jooksul võib reageerida vastastikuse sidumise nõudele. Veel palub komisjon EKA-l ühtlustada juurdepääsukohustuse sõnastust seoses Elionile ja alternatiivsetele operaatoritele kehtestatud tehniliste ja majanduslike nõuetega, et vältida meetme eelnõus esinevat ebamäärasust. Komisjonile teeb muret, et võttes arvesse 100% turuosa, mis on iseloomulik kõigile telefonikõnede lõpetamise turu operaatoritele, võidakse teatavatele operaatoritele leebemate juurdepääsukohustuste kehtestamisega lükata edasi uute tulijate turule pääsemist. Komisjon palub sellega seoses EKA-l turgu hoolega jälgida ja muuta vajaduse korral juurdepääsu käsitlevaid parandusmeetmeid, et ennetada sellist turule sisenemist takistavat käitumist. 14 Komisjon saab aru, et praegu on kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hinnaks ajavahemikul 1. juuli 2013–30. juuni 2014 kehtestatud 1,29 €senti/minut (juhtum EE/2012/1352). Kõnede mobiilivõrgus lõpetamise uutest hindadest teatati komisjonile hiljuti juhtumi EE/2014/1568 raames. EKA tegi ettepaneku kasutada võrdlushindu ja kehtestada alates 1. juulist 2014 kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hinnaks 1,10 €senti/minut. Komisjon märkis, et EKA ei ole selleks tõenäoliselt kasutanud valitud liikmesriikide kõige viimaseid BU-LRIC meetodi alusel arvutatud kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hindu. Seepärast palus komisjon EKA-l kontrollida, kas EKA võrdluseks kasutatud BERECi võrdlushinnad ikka vastavad puhta BU-LRIC meetodi alusel arvutatud ja riikide reguleerivate asutuste poolt lõplike otsustega vastu võetud kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hindadele, ning kui see nii ei ole, vastavalt korrigeerida lõplikus otsuses praegu kavandatud kõnede mobiilivõrgus lõpetamise hinda Eestis. 15 Vastavalt raamdirektiivi artikli 7 lõikele 3. 5 ELi nõustamiskorra kohaselt teatatavate parandusmeetmete läbipaistvus ja järjepidevus Komisjon saab aru, et Eestis arvutatakse telefonivõrgus kõne lõpetamise hind tavaliselt kord aastas. Komisjon kordab arvamust, et kulupõhised piirhinnad, liuggraafikud või mis tahes muul viisil kindlaksmääratavad sidumistasud kujutavad endast regulatiivseid kohustusi, millele on viidatud raamdirektiivi artiklis 16 ja mis mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust. Seoses sellega tuleb meeles pidada, et direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 7 ette nähtud teatisi, tähtaegu ja konsultatsioone käsitleva komisjoni soovituse kohaselt on hinnatasemete ning hindade või kulude arvutamise metoodika muutmise puhul tegemist parandusmeetme olemuse ja ulatuse olulise muutmisega, millel on märgatav mõju turule, ning seepärast tuleb sellest teatada standardmenetlus alusel. Seega palub komisjon EKA-l teatada kõigist otsuse eelnõudest, millega kehtestatakse kõnelõpetamishinnad märkimisväärse turujõuga operaatoritele raamdirektiivi artikli 7 lõike 3 alusel. Veel on komisjon seisukohal, et EKA meetmete eelnõu, mis käsitleb hinnaga seotud parandusmeetmeid konkreetsetes avalikes telefonivõrkudes kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul, kuulub komisjoni pädevusse, et tagada raamdirektiivi artiklis 7a sätestatud parandusmeetmete järjepidev kohaldamine. EKA meetmete eelnõuga rakendatakse raamdirektiivi artiklit 16 ja selle eesmärk on kehtestada juurdepääsu käsitleva direktiivi artiklites 9–13 sätestatud kohustused. Komisjon on teatise ja EKA esitatud lisateabe alusel määratlenud järgmised muret tegevad küsimused:16 Vajadus asjakohase hinnakontrolli järele, mis aitaks tagada, et tarbijad saaksid tõhusatest kulupõhistest kõnelõpetushindadest maksimaalset kasu. Kooskõla juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikega 4 ja artikli 13 lõikega 2 koostoimes raamdirektiivi artikliga 8 ja artikli 16 lõikega 4. Komisjon osutab juurdepääsu käsitleva direktiivi17 artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2, mille kohaselt peavad riikide reguleerivad asutused i) kehtestama parandusmeetmed, milles lähtutakse täheldatud probleemi olemusest ning mis on raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud eesmärke silmas pidades proportsionaalsed ja põhjendatud, ning ii) hinnakontrollimeetmete kehtestamisel tagama, et valitud kulukatmismehhanismiga edendatakse tõhusust ja püsivat konkurentsi ning suurendatakse võimalikult tarbijate kasu. Samuti osutab komisjon raamdirektiivi artikli 16 lõikele 4, mille kohaselt peavad riikide reguleerivad asutused kehtestama märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele asjakohased regulatiivsed kohustused. 16 Vastavalt raamdirektiivi artikli 7 lõikele 3. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, 7. märts 2002, elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7. 6 Lisaks soovib komisjon rõhutada, et vastavalt raamdirektiivi artikli 8 lõikele 3 aitavad riikide reguleerivad asutused siseturu arengule kaasa seeläbi, et teevad üksteisega, komisjoniga ja BERECiga läbipaistvalt koostööd, et tagada mitte ainult järjekindla reguleerimispraktika areng, vaid ka raamdirektiivi ja eridirektiivide (mis koos moodustavad reguleeriva raamistiku) järjekindel kohaldamine. Konkreetsetes paiksetes telefonivõrkudes häälkõne lõpetamise hulgituru eripära ning sellest tuleneda võivaid konkurentsi- ja jaotusprobleeme arvestades toonitab komisjon,18 et eelnimetatud eesmärgid edendada tõhusust ja püsivat konkurentsi, suurendada võimalikult tarbijate kasu ning aidata kaasa siseturu arengule saavutataks kõige paremini kulupõhise parandusmeetmega, mis põhineb puhtal BU-LRIC meetodil. Peale selle on komisjon täheldanud, et kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnad, mis on kehtestatud tõhusal tasemel, loovad operaatoritele võrdsed konkurentsitingimused, kõrvaldades kõnelõpetusteenuste osutamisel konkurentsimoonutused telefonivõrkude ja mobiilivõrkude vahel. Sellega seoses võib komisjon anda soovitusi19 reguleeriva raamistiku ühtse kohaldamise kohta, et aidata saavutada raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud eesmärke. See õigus on aktuaalne, kui komisjon on seisukohal, et regulatiivse raamistiku kohaste ülesannete erinev rakendamine riikide regulatiivsete asutuste poolt võib luua tõkkeid siseturul. Sellega seoses ja et tagada õigusraamistiku asjaomaste sätete õige ja ühtne tõlgendamine ning kohaldamine ELis, võttis komisjon vastu kõnelõpetamishinda käsitleva soovituse, milles sätestatakse ühtne lähenemisviis, mida riikide reguleerivad asutused peaksid põhimõtteliselt järgima seoses hinnakontrolli kohustustega kõnede telefoni- ja mobiilivõrgus lõpetamise hindade puhul. Vastavalt raamdirektiivi artikli 8 lõikele 2 toetab konkurentsi kõige paremini kulupõhine parandusmeede, mis põhineb puhtal BU-LRIC meetodil ja sümmeetrilistel kõnelõpetushindadel, tagades muu hulgas, et kõik kasutajad saavad maksimaalset kasu valiku, hinna ja kvaliteedi osas. Veel täheldab komisjon, et kõnelõpetushinnad, mis põhinevad puhtal BU-LRIC meetodil, aitavad luua operaatoritele võrdsed konkurentsitingimused, kõrvaldades konkurentsihäired kõnelõpetusturgudel. Kuigi komisjon mõistab, et puhtale BU- LRIC kuluarvestuse meetodile üleminekuks on vaja aega, on ta seisukohal, et 31. detsembrini 2012 kestnud kolme ja poole aastane üleminekuperiood oli piisav nii riikide reguleerivatele asutustele puhtakujuliste BU-LRIC mudelite kehtestamiseks kui ka operaatoritele oma äriplaanide vastavaks kohandamiseks, ning tunnistab, et on oluline tagada, et tarbijad saaksid maksimaalset kasu tõhusatest kulupõhistest kõnelõpetushindadest. 18 Komisjoni talituste töödokumendile (SEC(2009) 600, 7.5.2009) lisatud selgitavas märkuses on öeldud, et võttes arvesse lõpetamisturgude olemust, mille tunnuseks on ühest küljest kahesuunaline sidumine ning teisest küljest monopolid kõigil asjakohastel turgudel ja neist lõpetavatele operaatoritele tulenev stiimul määrata kuludest palju kõrgemaid hindu, on tõhusa tootlikkuse ja jaotamisega seotud probleemide lahendamiseks ning tarbijatele võimalikult suure heaolu tagamiseks kõige asjakohasem kehtestada BU-LRIC meetodil põhinevad kulupõhised kohustused. Seepärast kohaldavad riikide reguleerivad asutused lõpetamishindade kehtestamisel BU-LRIC kulumudelit, et tagada kooskõla reguleeriva raamistiku nõuetega, eelkõige juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 13 lõikega 2 ehk nõudega edendada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning suurendada võimalikult tarbijate kasu. 19 Vastavalt raamdirektiivi artiklile 19. 7 Peale selle, võttes arvesse, et kõnelõpetusteenused on kõneliiklusega seotud teenused, eeldab nende osutamisel efektiivsete kulude määramine puhta BU- LRIC metoodika alusel, et kõnede telefonivõrgus lõpetamise hinnad peaksid võimaldama katta ainult need kulud, mis varieeruvad vastavalt lõpetamisliiklusele ja mida saaks vältida, kui hulgituru kõnelõpetusteenust ei pakutaks enam kolmandatele isikutele. Seda arvesse võttes kiidab komisjon heaks, et EKA teeb ettepaneku võtta alates 1. jaanuarist 2016 telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna arvutamiseks kasutusele puhta BU-LRIC metoodika, viies sellega oma kuluarvestusmetoodika vastavusse kõnelõpetushindade soovituses esitatud kulude arvestuse põhimõtetega. Selle taustal leiab komisjon, et EKA meetme eelnõus esitatud kuluarvestusmetoodika ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 ei tundu vastavat õigusraamistiku eespool esitatud põhimõtetele ja eesmärkidele. Komisjon võtab arvesse EKA selgitust, et üleminekuperioodi on vaja, et anda märkimisväärse turujõuga operaatoritele võimalus valmistuda kõnede lõpetamse rakendamiseks oma majandustegevuses ning kasutada alates 1. jaanuarist 2016 puhast BU-LRIC metoodikat. Lisaks põhjendab EKA oma ettepanekut, märkides, et puhta BU-LRIC meetodi kohaste hindade viivitamatu kohaldamine tooks kaasa kõnede lõpetamise hindade järsu languse, mis võiks olla märkimisväärse turujõuga operaatoritele liiga koormav ja seaks ohtu nende investeerimissuutlikkuse. EKA selgitab, et kavandatud üleminekuperiood ja kavandatud piirhind põhinevad meetme eelnõu lisas I esitatud tariifide mõjuhinnangul. Mõjuhinnangu põhjal väheneksid märkimisväärse turujõuga operaatoritel praeguselt TD HC FDC alusel määratud kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnalt puhta BU-LRIC meetodi alusel arvutatud hinnale üleminekuga kõnede lõpetamise tulud 91 %. EKA märkis oma vastuses teabenõudele, et ta võttis üleminekuperioodi ja selle pikkuse ettepanekut tehes arvesse Eesti majandusolukorra mõju ja seda, et kavandatud meede peab olema piisav ja võimalikult vähe koormav. Üleminekuperioodi piirhinna kehtestamise korral väheneksid kõnelõpetusest saadavad tulud kuue kuu jooksul 59 %, mis EKA arvates oleks proportsionaalsem. Juba eelmise turu ülevaatamise käigus (juhtum EE/2010/1040) palus komisjon EKA-l tungivalt oma kuluarvestusmetoodika läbi vaadata ning viia see turu järgmise ülevaatamise käigus vastavusse lõpetamishindade soovituses esitatud soovituslike kuluarvestuspõhimõtetega. Samal ajal selgitas EKA oma vastuses teabenõudele, et proportsionaalsust ja vahendeid arvesse võttes oli sel ajal ülimalt vähetõenäoline, et soovitatud meetodit oleks hakatud kasutama enne soovituse punktis 12 sätestatud tähtaega (1. juuli 2014). Praegusel juhul ei esitanud EKA piisavalt tõendeid, et hindade reguleerimise üleminekuperioodiga saavutataks raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud poliitikaeesmärgid, sest see võib tekitada asümmeetrilise turuosa ja liiklusvooga operaatorite vahel konkurentsihäireid ning tuua kaasa selliste tariifide kohaldamise tarbijate suhtes, mis põhinevad hulgituru sisenditel, mis ületavad välditavaid kulusid. Kuigi komisjon mõistab, et mõju lõpetamishindadest saadavale tulule ei ole märkamatu, usub komisjon, et selle taustal, mida väitis EKA seoses eelmise turu ülevaatamisega (juhtum EE/2010/1040), nägid Eesti operaatorid seda ette. Komisjon ei pea sobivaks ega põhjendatuks, et Eesti operaatoritel on kohanduste tegemiseks lisaaeg, mil nad saaksid jätkata kulutõhusast hinnast palju kõrgemate hindade nõudmist, mis kahjustab mitte ainult Eesti, vaid ka nende liikmesriikide tarbijaid, kus kõned algatatakse ning 8 kus operaatorid arvutavad oma hinnad kulupõhiselt.. EKA ei ole näiteks halduslikele või praktilistele takistustele viidates piisavalt põhjendanud, miks on üleminekuperioodi vaja pikendada 20 kuud. Samuti leiab komisjon, et piisavalt ei ole järgitud raamdirektiivi artikli 8 lõiget 4 (millega on nõutud, et riikide reguleerivad asutused toetavad ELi kodanike huve) ja juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 13 lõiget 2 (millega on nõutud, et riigi reguleerivad asutused tagavad, et kõigi lubatud kulukatmismehhanismide ja hinnametoodikate eesmärk on toetada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning suurendada võimalikult tarbijate kasu). Tegelikult on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas taotletav täiendav 20 kuu pikkune üleminekuperiood lisaks soovitusega ettenähtud üleminekuperioodile suurendab tõhusust ja parandab jätkusuutlikku konkurentsi, suurendades seejuures võimalikult tarbijate kasu ja toetades ELi kodanike huve. Kahtlused põhinevad eelkõige tõsiasjal, et ELi kodanikud ja tarbijad saaksid efektiivse operaatori kuludel põhinevatest kõne lõpetamise hindadest kasu palju hiljem, kui on ette nähtud soovitusega. Kokkuvõttes on komisjonil tõsiseid kahtlusi seoses kavandatud meetme ettepaneku vastavusega juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2 koosmõjus raamdirektiivi artikli 8 ja artikli 16 lõikega 4. Tõkked siseturul EKA kavandatud lähenemisviis viib kõnede telefonivõrgus lõpetamise hinna tasemele, mis ületab nende liikmesriikide keskmist, kes kasutavad puhast BU- LRIC metoodikat kooskõlas kõne lõpetamise hindu käsitleva soovitusega20. Seega tähendab ettepanekus esitatud võrdlushinna kohaldamine kuni 31. detsembrini 2015, et Eesti telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade absoluutväärtused erinevad märkimisväärselt nende riikide omadest, kus hinnad arvutatakse vastavalt kõne lõpetamise hindu käsitlevale soovitusele ning juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 2. Vahe peaksid kinni maksma nende liikmesriikide operaatorid ja ka tarbijad, kust kõne algatati. Mis tahes sellised märkimisväärsed erinevused kõne telefonivõrgus lõpetamise hindades ELis ei moonuta ega piira mitte ainult konkurentsi, vaid kahjustavad oluliselt ka siseturu arengut, st tekitavad märkimisväärseid tõkkeid siseturul ja on seega vastuolus raamdirektiivi artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohaste põhimõtete ja eesmärkidega. Ühtne lähenemisviis kõne telefonivõrgus lõpetamise hindade kehtestamisel on eriti oluline tagamaks, et reguleerivad asutused ei loo soodsamaid tingimusi riigisisestele operaatoritele teiste liikmesriikide operaatorite arvelt, viivitades tahtlikult täielikult kulupõhiste kõne lõpetamise hindade kehtestamisega. Eespool nimetatud kaalutlusi arvesse võttes on komisjon praegu seisukohal, et meetme eelnõu võib tekitada tõkkeid siseturul. 20 Lihtne keskmine 21. märtsi 2014. aasta seisuga 0,1 €senti/minut. 9 Eespool esitatud hinnang kajastab komisjoni esialgset arvamust kõnealuse teatise kohta ega piira mis tahes seisukohti, mille komisjon võib võtta muude teatatud meetmete eelnõude kohta. Komisjon rõhutab, et vastavalt raamdirektiivi artiklile 7a ei võeta konkreetsetes avalikes telefonivõrkudes kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise Eesti hulgiturgu käsitleva meetme eelnõud vastu järgmise kolme kuu jooksul. Soovituse 2008/850/EÜ21konsultatsioonide põhjenduse 17 kohaselt avaldab komisjon käesoleva dokumendi oma veebisaidil koos teatega, millega kutsutakse kolmandaid isikuid üles esitama kümne tööpäeva jooksul märkusi käesoleva sügavat kahtlust väljendava kirja kohta. Komisjon ei pea käesolevas dokumendis sisalduvat teavet konfidentsiaalseks. Palume Teil kolme tööpäeva jooksul pärast kirja kättesaamist komisjonile teatada,22 kas Teie arvates sisaldab käesolev dokument ärisaladust käsitlevate Euroopa Liidu või riiklike eeskirjade kohaselt konfidentsiaalset teavet, mida soovite dokumendist enne selle avaldamist välja jätta. Teie sellekohane taotlus peab olema põhjendatud. Lugupidamisega komisjoni nimel Cecilia Malmström Komisjoni liige 21 Komisjoni soovitus 2008/850/EÜ, 15. oktoober 2008, teatiste, tähtaegade ja konsultatsioonide kohta, mis on ette nähtud direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 7, ELT L 301, 12.11.2008, lk 23. 22 Taotlus tuleks saata kas e-posti aadressil [email protected] või faksiga numbril +32 2 298 87 82. 10 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 15.4.2014 C(2014) 2702 final Eesti Konkurentsiamet Auna 6 10317 Tallinn Eesti Kontaktisik: hr Märt Ots peadirektor Faks: +372 667 2401 Lugupeetud hr Ots Teema: Komisjoni otsuse (C(2014) 2445 final, SG-Greffe (2014) D / 5274, 7.4.2014, seoses juhtumiga EE/2014/1572: konkreetses avalikus telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg Eestis) parandus Uurimise teise etapi alustamine vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ) artiklile 7a Eespool nimetatud otsust muudetakse järgmiselt: (1) 1) II osa 4. punktis („Reguleerivad parandusmeetmed”), lk 5, asendatakse lause: (2) „Kokkuvõttes väheneks kõigil reguleeritud operaatoritel üleminekuperioodi tõttu kõne lõpetamise hindadest saadav tulu 59% (379 000 eurot kuue kuu jooksul), kusjuures puhta PU-LRIC metoodika alusel arvutatud hindade arvutamisel oleks see 91% (696 000 eurot kuue kuu jooksul).” (3) järgmisega: (4) „Üleminekuperioodi tõttu langeksid kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnad ligikaudu 59%, mille tulemusel väheneks kuue kuu jooksul kõigil reguleeritud operaatoritel kõne lõpetamisest saadav puhastulu 583 967 euro võrra, kusjuures puhta PU-LRIC metoodika alusel arvutatud hindade kohaldamisel oleks kõne telefonivõrgus lõpetamise hinna langus 91%, mille tulemusel väheneks kuue kuu jooksul kõne lõpetamisest saadav netotulu 900 355 euro võrra.” 11 (5) 2) III osas („Hinnang”), lk 8, alapealkirja all „Vajadus asjakohase hinnakontrolli järele, mis aitaks tagada, et tarbijad saaksid tõhusatest kulupõhistest kõnelõpetushindadest maksimaalset kasu,” asendatakse laused: „Mõjuhinnangu põhjal väheneksid märkimisväärse turujõuga operaatoritel praeguselt TD HC FDC alusel määratud kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnalt puhta BU-LRIC meetodi alusel arvutatud hinnale üleminekuga kõnede lõpetamise tulud 91%.” „Üleminekuperioodi piirhinna kehtestamise korral väheneksid kõnelõpetusest saadavad tulud kuue kuu jooksul 59%, mis EKA arvates oleks proportsionaalsem.” „Kuigi komisjon mõistab, et mõju lõpetamishindadest saadavale tulule ei ole märkamatu, ... .” järgmistega: „Mõjuhinnangu põhjal väheneksid märkimisväärse turujõuga operaatoritel praeguselt TD HC FDC alusel määratud kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnalt puhta BU-LRIC meetodi alusel arvutatud hinnale üleminekuga kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnad 91%.” „Üleminekuperioodi piirhinna kehtestamise korral väheneksid kõne telefonivõrgus lõpetamise hinnad kuue kuu jooksul 59%, mis EKA arvates oleks proportsionaalsem.” „Kuigi komisjon mõistab, et mõju lõpetamishindadest saadavale puhastulule ei ole märkamatu, ... .” Lugupidamisega Komisjoni nimel Neelie KROES Asepresident 12 BoR (14) 65 BEREC Opinion on Phase II investigation pursuant to Article 7a of Directive 2002/21/EC as amended by Directive 2009/140/EC: Case EE/2014/1572 The market for call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location (Market 3) in Estonia 22 May 2014 BoR (14) 65 Table of Contents 1. EXECUTIVE SUMMARY ............................................................................................................. 3 2. INTRODUCTION .......................................................................................................................... 3 3. BACKGROUND ............................................................................................................................ 4 4. ASSESSMENT OF THE SERIOUS DOUBTS ......................................................................... 4 5. CONCLUSIONS............................................................................................................................ 8 2 BoR (14) 65 1. EXECUTIVE SUMMARY On 7 March 2014, the Commission registered a notification by the Estonian Regulatory Authority, Estonian Competition Authority (ECA), concerning the market for call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location. With regards to the price control obligation, ECA proposes to move away from the currently applied TD HCA FDC cost model regime. ECA proposes to introduce a pure BU-LRIC FTR by 1 January 2016 based on a benchmarked approach. ECA finds it proportionate to provide a transitory period before implementing this particular benchmark by imposing reasonable and appropriate prices in the period between 1 July 2014 - 31 December 2015. On 7 April 2014 the Commission sent a serious doubts letter opening a phase II investigation pursuant to Article 7a of Directive 2002/21/EC as amended by Directive 2009/140/EC. Commission’s doubts concern compliance with Articles 8(4) and 13(2) of the Access Directive and Article 16(4) of the Framework Directive, in particular the need for an appropriate price control ensuring that customers derive maximum benefits in terms of efficient cost-based termination rates and concern Article 8(2) and (3) of the Framework Directive, in particular the creation of a considerable barrier to the single market. On the basis of the economic analysis set out in this Opinion, BEREC considers that the Commission’s serious doubts are mostly justified. BEREC suggests that, in order to comply with the Recommendation, as well as the Framework Directive and the Access Directive, ECA should set the FTRs at pure BU-LRIC level at the earliest convenience possible. 2. INTRODUCTION On 7 March 2014, the Commission registered a notification by the Estonian Regulatory Authority, Estonian Competition Authority (ECA), concerning the market for call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location. On 17 March 2014, a request for information (RFI) was sent to ECA, and a response was received on 24 March 2014. The Commission initiated a phase II investigation, pursuant to Article 7a of Directive 2002/21/EC as amended by Directive 2009/140/EC, with a serious doubts letter on 7 April 2014. In accordance with the BEREC rules of procedure an Expert Working Group (EWG) was established immediately after that date with the mandate to prepare an independent BEREC opinion on the justification of the Commission’s serious doubts on the case. On 14 April 2014 the EWG sent its initial list of questions to ECA. Answers were received from ECA on 21 April 2014. The EWG then met with ECA on 23 April in The Hague. During this meeting the EWG gathered further information and clarification on its initial queries. 3 BoR (14) 65 A draft opinion was finalized on 15 May 2014 and a final opinion was presented and adopted by a majority of the BEREC Board of Regulators on 22 May 2014. This opinion is now issued by BEREC in accordance with Article 7a(3) of the Framework Directive. 3. BACKGROUND Previous notifications The market for call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location in Estonia was previously notified to and assessed by the Commission under case EE/2010/10401. ECA defined the market as national in scope and identified ten operators with SMP. Current notification and the Commission’s serious doubts Similarly to its first round market review (EE/2010/10401), ECA proposed to impose remedies on Elion (the incumbent) and on ANOs. 2 The regulatory obligations include: i) access, ii) non-discrimination, iii) transparency (including the publication of a reference offer), and iv) price control and cost accounting as well as (v) accounting separation. With regards to the price control obligation, ECA proposes to move away from the currently applied TD HCA FDC cost model regime. Instead, ECA proposes to introduce a pure BU- LRIC FTR based on a benchmark. However, since the current benchmark, as calculated by ECA would result in a drop in FTRs of about 91%, from the current national level of 1.14 €cents /minute to 0.107 €cents/minute, ECA finds it proportionate to bridge the limit by instead imposing reasonable and appropriate prices in the period between 1 July 2014 - 31 December 2015. The Commission has serious doubts that an extensive transitory period will help to promote efficiency and sustainable competition while maximising consumer benefits and promoting the interests of EU citizens. The Commission concludes that the price difference would be incurred at the expense of the operators, and eventually consumers, in the Member States from where the calls originate. The Commission therefore considers that the draft measure would create barriers to the internal market. 4. ASSESSMENT OF THE SERIOUS DOUBTS On 7 April 2014, the Commission sent a serious doubts letter opening a phase II investigation pursuant to Article 7a of Directive 2002/21/EC as amended by Directive 2 Elion Enterprises AS (Elion), Elisa Eesti AS (Elisa), Televõrgu AS (Televõrgu), OÜ Eleks Telefon (Eleks Telefon), Linxtelecom Estonia OÜ (Linxtelecom), ProGroup Holding OÜ (ProGroup Holding), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), OÜ Top Connect (Top Connect), AS Starman (Starman), AS STV (STV). 4 BoR (14) 65 2009/140/EC. Commission’s doubts concern compliance with Articles 8(4) and 13(2) of the Access Directive and Article 16(4) of the Framework Directive, in particular the need for an appropriate price control ensuring that customers derive maximum benefits in terms of efficient cost-based termination rates and concern Article 8(2) and (3) of the Framework Directive, in particular the creation of a considerable barrier to the single market. 4.1 Need for an appropriate price control ensuring that customers derive maximum benefits in terms of efficient cost-based termination rates Appropriate costing methodology Concerns of the Commission The Commission observed that the costing methodology proposed in ECA’s draft measure for the period of 1 July 2014 – 31 December 2015 does not appear to comply with the principles and objectives set out in the Regulatory Framework. ECA’s position ECA explained that an immediate application of pure BU-LRIC rates would lead to a sharp decline in the price of call termination. The effect analysis carried out by ECA showed that a shift to pure BU-LRIC rates from the currently imposed FTR based on TD HC FCD would result in a 91% drop in FTRs for the SMP operators. ECA also considered communications operator investments according to the Access Directive, Article 13(1) and (52) of the ESS 3 whereby the SMP operator should be able to earn a reasonable profit on adequate capital, and hence proposed a transitory period between 1 July 2014 – 31 December 2015. BEREC opinion BEREC agrees with the Commission’s serious doubts. The cost methodology presented by ECA for the transitory period between 1 July 2014 – 31 December 2015 is not in line with the principles and objectives set out in the Regulatory Framework, especially the Recommendation on termination rates, and therefore the Commission’s serious doubts in this regard are justified. On the basis of Article 19(2) of the Framework Directive NRAs have the possibility not to follow a recommendation. Where a national regulatory authority chooses not to follow a recommendation, it shall inform the Commission giving the reasoning for its position. According to BEREC, ECA has not provided sufficient reasoning to be able to deviate from the recommendation. BEREC notes that the application of pure BU-LRIC rates might lead to a decline in the price of call termination, but the calculations presented by ECA showed that i) the percentage of the fix call termination turnover from total turnover of the SMP-operators providing services on Market 3 in Estonia is 0,6 %, in 2012 and 2013 respectively, and ii) the profit decrease due to the introduction of pure BU-LRIC would have amounted to minus 2.76 % in 2012, and minus 3.7 % in 2013. 5 BoR (14) 65 These percentages do not appear to be particularly severe and thus may not jeopardise the business activities, e.g. investment capabilities of the SMP-operators. BEREC believes that a pure LRIC costing methodology is consistent with Article 13(1) of the Access Directive and may allow an undertaking to earn a reasonable rate of return on capital employed. BEREC would like to point out that the Estonian SMP-operators were able to reach reasonable profits in the previous years when they were able to charge termination rates calculated by ECA using TD HCA FCD cost model although ECA was urged by the Commission to reconsider its cost accounting methodology in its previous round of market review. Justification of an additional 18 months transitory period Concerns of the Commission In the previous round of market review, notified under case EE/2010/1040, the Commission urged ECA to reconsider its cost accounting methodology and to align it with the recommended cost accounting principles of the Termination Rates Recommendation in its next round market review. The Commission´s Recommendation on the regulatory Treatment of Fixed and Mobile Termination Rates in the EU was adopted in May 2009. The Commission recognized that a certain period of time was required for the transition to the relevant pure BU-LRIC cost model, and it considered that a transition period of three and a half years, until 31 December 2012, was sufficiently long, both for NRAs to put in place pure BU-LRIC models and for operators to adapt their business plans accordingly. In the present case, ECA did not present sufficient evidence that an additional period of adjustment of 18 months is needed, i.e. 31 December 2015 instead of 1 July 2014 according to the Recommendation. Although the Commission understands that the impact on termination rates revenues would not be insignificant, the Commission believes that this is something that the Estonian operators have foreseen in light of what was communicated by ECA in relation to the former market review (case EE/2010/1040). Furthermore, the Commission considers that Articles 8(4) of the Framework Directive – which requires NRAs to promote the interests of EU citizens - and Article 13(2) of the Access Directive — which requires NRAs to ensure that the chosen cost recovery mechanism serves to promote efficiency, sustainable competition and the maximization of consumer benefits — have not been adequately followed. In fact, the Commission has serious doubts that the request for an extensive transitory period of 18 months, in addition to the transitional period already foreseen in the Recommendation, will help to promote efficiency and sustainable competition while maximising consumer benefits and promoting the interests of EU citizens. ECA’s position According to ECA a transitory period is needed in order to provide an opportunity for the SMP operators to prepare the implementation of call termination for their economic activities on 1 January 2016 using the pure BU-LRIC methodology. 6 BoR (14) 65 ECA further justifies its proposal by stating that an immediate application of pure BU-LRIC rates would lead to a sharp decline in the price of call termination, which could be too cumbersome for SMP operators and would jeopardize their investment capabilities. According to ECA it would be too burdensome for the operators if ECA would comply with the Recommendation as of 1 July, 2014, as it would result in heavily decreased fixed call termination revenues. BEREC opinion Considering that the Recommendation has been known to both NRAs and operators for 5 years, BEREC questions the ECA need for additional 18 months, until 31 December 2015, for transition to a pure BU-LRIC cost model. In BEREC´s opinion, this is a development that the operators in Estonia should have been able to prepare since the Recommendation was adopted in 2009. Furthermore, ECA was already in the 2010 market review asked by the Commission to align with the Termination Rates Recommendation in its next round market review. Even if such an extra time frame could be explained, BEREC supports the Commission´s view that ECA has not provided sufficient justification as to the reasons why this additional transitory period would be needed. In order to comply with the Recommendation, as well as the Framework Directive and the Access Directive, BEREC would suggest ECA to set the FTRs at pure BU-LRIC level at the earliest convenience possible. The longer the operators in Estonia can continue to charge termination rates above the cost efficient rate, the longer it will take to achieve efficiency and sustainable competition in EU. 4.2 Creation of barriers to the internal market Concerns of the Commission The approach proposed by ECA results in a higher level of fixed termination rates than the average FTR in those six Member States which employ a pure BU-LRIC methodology. The Commission concludes that the price difference would be incurred at the expense of the operators, and eventually consumers, in the Member States from where the calls originate. Moreover, considerable asymmetries in fixed termination rates within the EU would not only distort and restrict competition but have a significant detrimental effect on the development of the internal market, i.e. create a considerable barrier to the single market, and, therefore, result in a violation of the principles and objectives of Article 8(2) and (3) of the Framework Directive. The Commission therefore considers that the draft measure would create barriers to the internal market. BEREC’s Assessment BEREC has so far commented eight cases, where fixed termination rates have been set by alternative methodologies, than the one recommended by the Commission. In all cases, except the Latvian case (LV/2014/1538), BEREC has agreed with the Commission that the 7 BoR (14) 65 draft measures set by the national regulators would have created barriers to the internal market. BEREC notes that Estonia has the third smallest telecoms market in the EU and 1.3 million inhabitants. During the investigation, the Estonian Competition Authority provided information showing that 50% of the incoming international phone calls in Estonia are from the EU Member States. The total amount of calls from the EU is only 25 million minutes a year. The approach proposed by ECA could create significant barriers to the internal market. However, taking into consideration the size of the Estonian fixed telephony market and the small share of international calls from the EU countries the impact of the draft decision on the internal market would be limited. 5. CONCLUSIONS On the basis of the economic analysis set out in section 3 above, BEREC considers that the Commission’s serious doubts regarding the draft decision of the Estonian Regulatory Authority on compliance with Articles 8(4) and 13(2) of the Access Directive and Article 16(4) of the Framework Directive, in particular the need for an appropriate price control ensuring that customers derive maximum benefits in terms of efficient cost-based termination rates and concern Article 8(2) and (3) of the Framework Directive, in particular the creation of a considerable barrier to the single market - as expressed in the EC’s letter to ECA of 7 April 2014 – are mostly justified. BEREC questions the ECA need for additional 18 months, until 31 December 2015, for transition to a pure BU-LRIC cost model. Even if such an extra time frame could be explained, BEREC supports the Commission´s view that ECA has not provided sufficient justification as to the reasons why this additional transitory period would be needed. BEREC considers the barriers to the internal market created by the proposed measure of the ECA to be limited. In the light of the Commission’s serious doubts and the argumentation above, BEREC would recommend ECA, in order to comply with the Recommendation, as well as the Framework Directive and the Access Directive, to set the FTRs at pure BU-LRIC level at the earliest convenience possible. The longer the operators in Estonia can continue to charge termination rates above the cost efficient rate, the longer it will take to achieve efficiency and sustainable competition in EU. 8 Sisaldab ärisaladust Tehnilise Järelevale Ameti 21.10.2014 „Telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise“ otsuse eelnõu Lisa 1 Hinnakontrolli kohustuse kehtestamisega kaasnev mõju sideettevõtjate kõne lõpetamisega seotud tuludele ja teistele makstavatele tasudele Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) tegi otsuse eelnõu punktis 6.6.3. ettepaneku kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele (MTE) hinnakontrolli kohustus, millest tulenevalt langeb telefonivõrgus kõne lõpetamise hind. Alljärgnevalt on analüüsitud hinnakontrolli kehtestamisega kaasnevat mõju MTE-de sidumisliikluse tuludele telefonivõrgus kõne lõpetamise hindasid (edaspidi ka sidumishinnad) ja –mahtusid (edaspidi ka sidumisliikluse mahud) aluseks võttes. Võrreldes Konkurentsiameti 06.03.2014 koostatud telefonivõrgus kõne lõpetamise turu otsuse eelnõu lisa 1-ga on käesolevas otsuse eelnõus lisas 1 uuendatud eelnimetatud analüüsi aluseks olevaid andmeid: 06.03.2014 otsuse eelnõus lisas 1 kasutatid 2013 I pa kõne lõpetamise mahtusid ja 2013 aasta lõpus kehtinud kõne lõpetamise hindasid, käesolevas otsuse eelnõus 2013 kogu aasta kõne lõpetamise mahtusid ja 2014 aasta juulis kehtivaid kõne lõpetamise hindasid. Tabelist 1 nähtub, et hetkel rakenduvaid sidumishindasid ja sidumisliikluses mahtusid ning suundasid arvestades, on telefonivõrgus kõne lõpetamise turu MTE-de kõne lõpetamisest saadavad tulud aastas ca 416 000 € suuremad (vt tabeli 1 rida nr 14), võrreldes tasudega, mis makstakse teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise eest teiste sideettevõtjate sidevõrkudes. Uute hinnakontrolliga seotud kohustuste rakendamisega kaasnev telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna märkimisväärne langus vähendab telefonivõrgus kõne lõpetamise eest saadavaid tulusid. Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendumisel muutuvad teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamise tulud ca 1 220 000 € võrra aastas väiksemaks, kui teistele sideettevõtjatele makstavad kõne lõpetamise tasud (vt tabeli rida nr 20). Seega, võrreldes kehtiva hinnaga, kaasneb Euroopa keskmise BU pure LRIC piirhinna rakendumisega teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamise tulude ja teistele makstavate kõne lõpetamise tasude vahe vähenemine aasta lõikes ca -1 640 000 € võrra (vt tabeli rida 22). Kõige rohkem väheneb teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamiste tulude ja teistele makstavate kõne lõpetamise tasude vahe Elionil. BU pure LRIC põhise piirhinna rakendamisega väheneb Elioni jaoks teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamiste tulude ja teistele makstavate kõne lõpetamise tasude vahe aastas ca 1 487 000 € võrra, mis võib vähendada ettevõtte kasumit enne tulumaksustamist kuni ca -6% (võttes võrdluse aluseks Elioni 2013 aasta kasumi enne maksustamist). Samas on mobiiltelefonivõrgu operaatoritel, erinevalt telefonivõrgu operaatoritest, hetkel rakenduvaid sidumishindasid ja sidumisliikluse mahtusid ning -suundasid arvestades kõne lõpetamisest saadavad tulud aastas -316 000 € võrra väiksemad (vt tabeli rida nr 26), võrreldes tasudega, mis makstakse teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise eest teiste sideettevõtjate sidevõrkudes. Uute hinnakontrolliga seotud kohustuste rakendamine, millega kaasneb telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna märkimisväärne langus, vähendab telefonivõrgus kõne lõpetamise eest makstavaid tasusid sedavõrd, et mobiiltelefonivõrkudes kõne lõpetamisest saadavad tulud muutuvad BU pure LRIC põhise piirhinna korral ca 621 000 € aastas suuremaks (vt tabeli rida nr 27) , kui teistele sideettevõtjatele makstavad kõne lõpetamise tasud. Seega kaasneb BU pure LRIC põhise piirhinna rakendumisega (võrreldes hetkel rakenduva hinnaga) teistelt sideettevõtjatelt saadavate kõne lõpetamise tulude ja teistele makstavate kõne lõpetamise tasude vahe suurenemine aasta lõikes ca 937 000 € võrra (vt tabeli rida nr 28). Seega teenivad telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna langusega täiendavat tulu mobiiltelefonivõrgu operaatorid läbi teistele telefonivõrgu operaatoritele makstavate kõne lõpetamise tasude vähenemise tõttu. Telefonivõrgu operaatorid seevastu kaotavad tulusid. Hetkel on mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad suhteliselt sümmeetrilised. Võrreldes mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindadega, on telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad ca - 5,5% madalamad. Pärast BU pure LRIC põhiste piirhindade rakendamist suureneb asümmeetria telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindade vahel. Telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad on siis mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hindadest madalamad ca -90%. Siinjuures tuleb selgitada, et sümmeetria tuleb tagada eraldi telefonivõrgu operaatorite vahel ja eraldi mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahel, kuna telefoni- ja mobiiltelefonivõrkude rajamise ja opereerimise kulud ei ole omavahel samaväärsed. Telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu omavaheline sümmeetria tagamine ei teeni konkurentsi arengut ja tarbijate heaolu, kuna tehnoloogilistest eripäradest tulenevalt on nimetatud sidevõrkudes liiklusega seotud lisanduvad kulud ehk kulud, mis kaasatakse kõne lõpetamise teenuse hinda märkimisväärselt erinevad. Seetõttu viib kõne lõpetamiste hindade sümmeetria telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu operaatorite vahele konkurentsi kahjustava olukorrani, kus olenevalt sümmeetrilise hinna suurusest, saavad telefonivõrgu operaatorid ülemäärast ja ebaõiglast (võrreldes mobiiltelefonivõrgu operaatoritega) tulu, kui telefonivõrgus kõne lõpetamise liiklusega lisanduvad kulud on väiksemad, kui rakendatav hind. Mobiiltelefonivõrgu operaatorid kannaksid aga ebaõiglast kahjumit, kui mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise liiklusega lisanduvad kulud on suuremad, kui rakendatav hind. TJA analüüsis ka MTE-de kõne lõpetamise teenuste osutamise tulude ja tarbimisega seotud väljamaksete muutumist seoses Euroopa keskmise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna varasema (01.02.2015) rakendamisega. TJA leiab, et seoses 06.03.2014 otsuse eelnõu tagasivõtmisega jäi alates 01.07.2014 rakendamata ülemineku piirhind, mille tulemusel on MTE-del võimalus ca täiendavad 7 kuud (01.07.2014 – ca 01.02.2015) rakendada kõrgeid TD HCA FDC metoodikal põhinevaid kõne lõpetamise tasusid, mis omakorda võimaldab teenida täiendavat tulu, mis tasakaalustab varasemast (01.02.2015 senise 01.01.2016 asemel) BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamisest tekkiva tulude languse. Seetõttu on MTE-de kogu kahju varasema BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna rakendamisest ca -400 € (vt tabeli rida nr 29), mis on väga marginaalne suurus arvestades, et käesoleva hinnatasemel on MTE-de kõne lõpetamise liikluse 2013 aasta kogu tulude maht ca 416 000 € (vt tabeli 1 rida nr 14). Elion Eleks Elisa Eesti Linx- Top Connect Ettevõtted AS Telefon OÜ AS telecom Starman AS STV AS OÜ Kokku aastas Sidevõrkudesse algatatud ja sidevõrkudes lõpetatud minutid 2013 Algatatud kõneminutite 1. Teistesse telefonivõrkudesse 40 011 040 122 196 7 755 321 997 440 38 102 528 9 806 404 6 611 919 103 406 848 maht teistesse 2. Eesti mobiiltelefonivõrkudesse 53 344 546 4 427 9 045 973 226 271 1 073 167 536 510 2 067 169 66 298 063 sidevõrkudesse 3. Rahvusvahelistesse sidevõrkudesse 17 193 506 2 192 1 466 461 215 159 1 972 942 2 152 167 2 264 377 25 266 804 4. Lõpetatud kõneminutite maht teistest sidevõrkudest kokku 199 438 789 144 169 16 865 881 2 097 198 39 878 816 14 540 954 6 198 114 279 163 921 5. sh. lõpetatud kõneminutite maht mobiiltelefonivõrkudest 88 420 813 N/A 4 321 157 60 726 4 258 136 1 761 217 1 663 984 100 486 033 6. Lõpetatud min. - algatatud min. 88 889 697 15 354 -1 401 874 658 328 -1 269 821 2 045 873 -4 745 351 84 192 206 Sidevõrkudes kõne lõpetamise hinnad 7. Kehtiv telefonivõrgus kõne lõpetamise hind (3 minuti keskmine riiklikul tasandil) 0,0104 0,0104 0,0104 0,0104 0,0104 0,0104 0,0104 0,0104 8. 19.11.20013 otsuse kavandis esitatud telefonivõrgus kõne lõpetamise ülemineku piirhind (riiklik tasand) 0,0047 0,0047 0,0047 0,0047 0,0047 0,0047 0,0047 0,0047 9. Kavandatav telefonivõrgus kõne lõpetamise piirhind BU pure LRIC (riiklik tasand) 0,0011 0,0011 0,0011 0,0011 0,0011 0,0011 0,0011 0,0011 10. Eesti mobiiltelefonivõrkudes kõne lõpetamise hind 0,0110 0,0110 0,0110 0,0110 0,0110 0,0110 0,0110 0,0110 11. Rahvusvahelistes sidevõrkudes keskmine kõne lõpetamise hind 0,0270 0,0270 0,0270 0,0270 0,0270 0,0270 0,0270 0,0270 Kehtivate telefoniõrgus kõne lõpetamise hindade alusel sidevõrkude vahelise liikluse aasta tulud ja väljamaksed 12. Teistele operaatoritele tehtavad väljamaksed kõnede lõpetamise eest nende sidevõrgus 1 467 129 1 379 219 755 18 672 461 341 165 997 152 641 2 486 914 13. Teistelt operaatoritelt saadav tulu kõnede lõpetamise eest enda sidevõrgus 2 074 163 1 499 175 405 21 811 414 740 151 226 64 460 2 903 305 14. Kõne lõpetamisest saadav tulu - kõne lõpetamise eest tehtud väljamaksed 607 034 121 -44 350 3 139 -46 601 -14 771 -88 181 416 391 19.11.2013 otsuse kavandis esitatud telefoniõrgus kõne lõpetamise ülemineku piirhinna alusel sidevõrkude vahelise liikluse aasta tulud ja väljamaksed 15. Teistele operaatoritele tehtavad väljamaksed kõnede lõpetamise eest nende sidevõrgus 1 239 067 682 175 550 12 986 244 156 110 100 114 953 1 897 495 16. Teistelt operaatoritelt saadav tulu kõnede lõpetamise eest enda sidevõrgus 937 362 678 79 270 9 857 187 430 68 342 29 131 1 312 070 17. Kõne lõpetamisest saadav tulu - kõne lõpetamise eest tehtud väljamaksed -301 704 -5 -96 281 -3 129 -56 726 -41 758 -85 822 -585 424 Kavandatava telefoniõrgus kõne lõpetamise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna alusel sidevõrkude vahelise liikluse aasta tulud ja väljamaksed 18. Teistele operaatoritele tehtavad väljamaksed kõnede lõpetamise eest nende sidevõrgus 1 093 826 239 147 398 9 366 105 844 74 503 90 952 1 522 128 19. Teistelt operaatoritelt saadav tulu kõnede lõpetamise eest enda sidevõrgus 213 400 154 18 046 2 244 42 670 15 559 6 632 298 705 20. Kõne lõpetamisest saadav tulu - kõne lõpetamise eest tehtud väljamaksed -880 427 -84 -129 352 -7 122 -63 174 -58 944 -84 320 -1 223 422 21. Sidevõrkude vahelise liiklusega seotud aasta kulude kasv telefonviõrgus kõne lõpetamise 19.11.2013 otsuse kavandis esitatud ülemineku piirhinna korral võrreldes kehtiva telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnaga 908 738 125 51 930 6 269 10 125 26 987 -2 359 1 001 815 22. Sidevõrkude vahelise liiklusega seotud aasta kulude kasv telefonviõrgus kõne lõpetamise BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna korral võrreldes kehtiva telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnaga 1 487 461 205 85 002 10 261 16 573 44 173 -3 861 1 639 813 23. Mobiiltelefonivõrkude operaatorite aasta tulud kõne lõpetamisest 586 790 49 99 506 2 489 11 805 5 902 22 739 729 279 24. Mobiiltelefonivõrkude operaatorite aasta väljamaksed kõnede algatamisel telefonivõrkudesse kehtiva telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna korral 919 576 ei ole teada 44 940 632 44 285 18 317 17 305 1 045 055 25. Mobiiltelefonivõrkude operaatorite aasta väljamaksed kõnede algatamisel telefonivõrkudesse BU pure LRIC põhise telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna korral 94 610 ei ole teada 4 624 65 4 556 1 885 1 780 107 520 26. Mobiiltelefonivõrkude operaatorite aasta tulud telefoni- ja mobiiltelefonivõrkude vahelisest liiklusest kehtiva telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna korral -332 786 ei ole teada 54 566 1 857 -32 480 -12 415 5 433 -315 825 27. Mobiiltelefonivõrkude operaatorite aasta tulud telefoni- ja mobiiltelefonivõrkude vahelisest liiklusest BU pure LRIC põhise telefonivõrgus kõne lõpetamise hinna korral 492 180 ei ole teada 94 882 2 424 7 249 4 017 20 958 621 710 28. Mobiiltelefonivõrkude tulu telefonivõrgus kõne lõpetamise kehtiva hinna asendamisega BU pure LRIC põhise hinnaga 824 966 ei ole teada 40 316 567 39 728 16 432 15 525 937 535 29. Kahju mis tekib 19.11.2013 otsuse kavandis esitatud ülemineku piirhinna rakendamise loobumisest (01.07.2014 - 31.12.2015) ja BU pure LRIC metoodika põhise piirhinna varajasem rakendamine 01.02.2015 (01.01.2016 asemel) -399 0 -23 -3 -4 -12 1 -439 Tabel 1. MTE-de telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade ja teenuse osutamiste mahtude ning sellest tulenevate tulude võrdlus
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel