Teie 22.12.2021 nr 9.6.1/21-1263/-2T
Riigikantselei
[email protected] Meie 20.01.2022 nr 2-13/21-7726
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
EL-i määrus meetmete kohta, mida
kohaldatakse selliste veoettevõtjate suhtes, kes
hõlbustavad Euroopa Liidu territooriumile
ebaseadusliku sisenemisega seotud
inimkaubandust või rändajate ebaseaduslikku
üle piiri toimetamist või osalevad selles
Austatud kolleegid
Edastame teile sisendi määruse osas.
Eelnõu mõjutab kõiki transpordivahendeid (sõidukid, laevad, lennukid, raudteetransport). Meie
arusaamist mööda hakkavad meetmed kehtima ka nende laevandusettevõtete vastu, mis tegelevad
EL-i sisese rahvusvahelise meretranspordiga. Samuti kuuluksid reguleerimise alla kaubalaevad,
mis külastavad EL-i sadamaid ja kus võib olla nn laevajäneste (stowaway) probleem. Võib olla
Eesti sadamaid külastavate laevade puhul ei ole sellist probleemi, küll aga Euroopa Liidu
vaatevinklist vaadatuna on tegemist riskikohaga, näit Vahemere piirkonnas. Oleme edastanud
eelnõu meie autovedajaid ja laevandusettevõtteid ühendavatele organisatsioonidele palvega
kuulda nende arvamust.
Väga keeruline on ennustada eelnõu võimalikke mõjusid, kuna reaalseid sammud kehtestatakse
hilisemate rakendusaktidega. Määruse sisuliseks tuumaks on meie hinnangul artiklid 1-2, mis
karistamise aluseks olevad teod defineerib. Nende definitsioonide osas kaasarääkimine ei ole
MKMi kompetentsis. Keskendume oma tähelepanekutes seega artiklitele 3-5, mis otseselt
transpordiettevõtteid ja nende sanktsioneerimise protsessi potentsiaalselt puudutavad.
Kõige horisontaalsema küsimisena jääb kohati arusaamatuks, et kes sanktsioone praktikas
rakendab ja kuidas? Artikkel 3(1) viitaks nagu Euroopa Komisjon tahaks läbi implementeeritud
aktide otse minna transpordiettevõtte vastu? Tekstist jääb üldiselt arusaamatuks milline on täpne
roll liikmesriigil sanktsioonide rakendamisel/lõpuleviimisel? Kui liikmesriigil on teatud juhtudel
siiski reaalselt sanktsiooni lõpuleviimise kohustus, siis kuidas lahendatakse olukord, kui
liikmesriigil endal ei ole mingis transpordiliigis rikkumise tuvastamisel nt vastavat siseriiklikku
rakendusakti, mis võimaldaks selles transpordiliigis näiteks peatada õigus liidus
transpordivahendeid tankida või hooldada või mõnda muud loetelus olevat meedet rakendada?
Artikkel 3(2) loetelu erinevatest võimalikest sanktsioonimeetmetest. Siin tuleks ilmselt tekstis
täpsustada, et loetelu a-g ei ole mõeldud kõikide transpordiliikide üleselt ja võiks tegelikult
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
täpsustada, et milline sanktsioon mõeldav millistes transpordiliikides. Me ei suuda näiteks ette
kujutada kuidas näiteks maanteetranspordis oleks võimalik tankimist või hooldust kuidagi
kontrollida ja keelata või milliste tegevustega saab liikmesriik takistada riigi läbimist kui EL
siseselt piirikontroll puudub jne.
Võtmeküsimus on millal on tegemist teadliku ebaseadusliku üle piiri toimetamisega ja millal
piiriületajate isikliku initsiatiiviga. Teame, et piir on väga hägune ning vedajal tõestada oma
süütust väga raske.
Transpordiettevõtete kaitseks peaks tekstist tulema praegusest selgemalt välja, et kui on asjaolud,
mis vähegi viitavad teadmatule kaasaitamisele, siis ei oleks transpordiettevõte vastutav (näiteks
keegi on ennast veoki alla sidunud etc). Soovitav oleks näiteks artikkel 4 käsitlust täiendada, et
vastavat menetlust konkreetsemalt sisustada.
Oleme edastanud eelnõu meie autovedajaid ja laevandusettevõtteid ühendavatele
organisatsioonidele palvega kuulda nende arvamust.
Eesti Rahvusvaheliste Vedajate Assotsiatsiooni (ERAA) arvamusel tuleb määruse rakendamisel
lähtuda põhimõttest, et karistuse või sanktsioonide rakendamine nähakse ette ainult süülisuse
tõendamisel. Toetame sellist lähenemist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Silver Tammik
juhataja
Tarmo Ots
715 3420
[email protected]
2 (2)