dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse esitamine hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. jaanuar 2022
Viit
24.1-1/2022/469
Registreeritud
20. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Katry Ahi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎20 01 2022 Hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu.asice65 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 21 .12 .2021 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 20 .01.2022 nr 4/ 19 Arvamuse esitamine hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu kohta Lugupeetud Taavi Aas ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium it võimaluse eest avaldada arvamust hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu (edaspidi: Eelnõu) kohta , millega muuhulgas seatakse energiatõhususe eesmärgid paketi „Eesmärk 55“ jaoks . Oleme E elnõuga tutvunud ning esitame oma ettepanekud ja kommentaarid järgnevalt . Peame positiivseks kliim aga seotud eesmärkide seadmist Kaubanduskoda peab positiiv s e ks , et keskkonnaga ja eelkõige kliimaga seotud probleemidega tegeldakse ning et seda tehakse Euroopa Liidu tasandil. Selline teguviis on kahtlemata efektiivsem siseriiklike eesmärkide seadmisest iga liikmesriigi poolt , kuna sel viisil on võimalik tagad a ühese mehhanismi abil, et kõik liikmesriigid neid eesmärke ka täidavad. Energiatõhususe tagamine ja kliim amuutuste ärahoidmine on vajalik ka ettevõtetele majandusliku stabiilsuse hoidmiseks ning ilmastikukahjude likvideerimisele tekkiva kulu vältimiseks. Mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale pole täiesti selge Eelnõu artikkel 9 lõige 1 sätestab muuhulgas , et liikmesriigid peavad tagama avalikele asutustele ja mitteeluhoonetele energiaklass F saavutamise hiljemalt 1 . jaanuariks 2027 ja energiaklass E saavutamise hiljemalt 1. jaanuariks 2030 skaalal, kus energiaklass A tähistab nullenergiahooneid ning energiaklass G tähistab 15 protsendi kõige väiksema energiatõhususega hoonete hulka kuuluvaid hooneid aast a 2027 seisuga. Energiaklass F on seega ühe astme võrra ja energiaklass E kahe astme võrra energiatõhusam energiaklassist G. Eelnõu artikkel 20 lõige 7 sätestab muuhulgas , et mitteeluhoonetes , mille küttesüsteemide koguvõimsus on üle 290 kW ja kus see on tehniliselt võimalik, tuleb hiljemalt 31. d etsembriks 2024 seadistada energia tarbimist automaatselt jälgivad ja salvestavad seadmed . Hiljemalt 31. detsembriks 2029 peavad selliste seadmetega olema varusta tud ka mitteeluhooned, mille küttesüsteemide koguvõimsus on üle 70 kW. Muuhulgas peavad need seadmed olema suutelised energia tarbimist pidevalt monitoorima ja vajadusel ka seda iseseisvalt vähendam a. Ehkki kliimamuutustega tegelemine on iseenesest positiivne, tuleb seejuures siiski arvesse võtta ka seda, et Eelnõu artikli 9 lõikes 1 ning artikli 20 lõikes 7 sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine tähendab ettevõtete ja inimeste jaoks vajadust teha täiendavaid investeeringuid hoonete energiatõhususse . Soovime teada, kas Eesti kohta on tehtud esmaseid analüüse, et kui suures ulatuses peavad inimesed ja ettevõtted tegema järgn e vatel aastatel investeeringuid, et saavutada direktiivis välja toodud eesmärgid. Leiame, et sell i n e anal üüs on väga vajalik, et hinnata, kas direktiivi eesmärkide saavutamine on realistlik ja kas see ei too kaasa ehitusturu ülekuumenemis t, mille tõttu võivad märgatavalt suureneda ka inimeste ja ettevõtete kulud. Kui sellist analüüsi ei ole tehtud, siis soovitame selle esimesel võimalusel läbi viia. Kui analüüs näitab, et direktiivi eesmärkide saavutamine on realistlik ja ei too kaasa ehitusturu ülekuumenemist, siis toetame plaanitavat Eelnõud. Kui analüüsi tulemused näitavad, et eesmärkide saavutami ne ei ole direktiivis väljapakutud ajaraamistiku jooksul Eestis realistlik ja eesmärgi saavutamisega võib kaasned a turu ülekuumenemine, siis peaks Eesti tegema ettepaneku lükata eesmärkide saavutamise tähtajad mõnevõrra hilisemaks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Kaspar Keerup [email protected] 6040071 Saatja: Kaspar Keerup <[email protected]> Saadetud: 20.01.2022 13:41 Adressaat: Ketli Lindus <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: Mait Palts <[email protected]>; Marko Udras <[email protected]> Teema: Hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu Tere Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukoha hoonete energiatõhususe direktiivi eelnõu osas. Lugupidamisega Kaspar KeerupJurist&#43;372 604 0071Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →