ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 07.01.2022
Kehtib kuni: 30.06.2022
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Ines Metsalu-Nurminen Teie 20.12.2021 nr 2-1/80072/5
Riigikontroll
[email protected] Meie 19.01.2022 nr 1.1-14/2021/7736-2
Kiriku 2/4
15013, Tallinn
Vastus kontrolliaruande "Interneti
juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkus"
eelnõule
Austatud Ines Metsalu-Nurminen
Tänan Riigikontrolli interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkuse analüüsimise eest ning
vastava aruande arvamuse avaldamiseks saatmise eest.
Ülikiire interneti ühenduste rajamise toetamine turutõrkepiirkondades ning seeläbi võrdsete
võimaluste pakkumine maapiirkondade elanikele ja ettevõtetele tänapäeva ühiskonnas
konkurentsivõimeliseks hakkamasaamiseks on juba rohkem kui viimased kümme aastat olnud
Vabariigi Valitsusele oluline prioriteet. Rahaliste ressursside olemasolu korral on ühenduvuse
arendamisse järjepidevalt investeeritud. Seda on tehtud etappide kaupa – kõigepealt 2010-2020
toetati üle-eestilise baasvõrgu välja ehitamist üle 68 miljoni euroga. Baasvõrk lõi eeldused heaks
mobiilseks andmesideks ning hilisemaks juurdepääsuvõrkude rajamiseks. Alates 2018. aastast
oleme näinud, et paljud tihedama asustusega asulad ning alevikud, kuhu Euroopa Liidu
tõukefondide toel valguskaablitel põhinev baasvõrk rajati, on erainvesteeringute toel saanud
parema püsiühenduse. Nendes piirkondades, kus erainvesteeringuid tehtud pole, on riik eraldanud
alates 2018. aastast juurdepääsuvõrkude rajamise toetuseks kokku ligi 30,5 miljonit eurot ning
aastatel 2022-2027 on kavas eraldada täiendavad 69,29 miljonit eurot.
Riigikontroll viitab oma auditis juurdepääsuvõrkude rajamisel mitmetele probleemidele, mida
oleme vähemal või rohkemal määral viimastel aastatel ka ise täheldanud. Siiski peame tõdema, et
mitmele tõstatatud probleemile keskselt riigi tasandil lahenduse leidmine on keeruline
Elektroonilise side turg on Euroopa Liidus avatud konkurentsile ning Eesti on seni lähtunud
põhimõttest, et avalik sektor sideturul aktiivne osaline ei ole ning piirdume ainult rahalise toetuse
andmisega seal, kus see on turutõrgetest tulenevalt vajalik. Mitmed Riigikontrolli poolt tehtud
ettepanekud aga lähtuvad eeldusest, et riik peab kõik otsused alates juurdepääsuvõrgu
tehnoloogiast kuni piirkondade valikuni tegema ise. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on jätkuvalt vajalik tihe koostöö
sideettevõtjate ning kohalike omavalitsustega ning selle mudeli kaudu on võimalik saavutada
ühiskonnale tervikuna parim tulemus.
Alljärgnevalt vastame detailset Riigikontrolli tehtud ettepanekutele
I. Riigikontrolli ettepanek:
Koostada pikaajaline realistlik plaan, kuidas jõuda riigieelarvest ja Euroopa Liidu tõukefondidest
antavate toetuste abil lairiba juurdepääsuvõrgu ühenduste ehitust toetades MKMi määratud kiire
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
interneti ühenduseta majapidamisteni ja arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ püstitatud
eesmärkide täitmiseni.
MKMi vastus:
2022. aasta esimeses pooles on kavas avaldada ka „Eesti Lairiba Arendamise plaan 2021-2030“,
milles nii juurdepääsuvõrkude kui ka 5G taristu rajamise plaane detailsemalt lahti kirjutatakse.
Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ eesmärgid on seatud olema kooskõlas Euroopa Liidu
üleste eesmärkidega tagada kõigile majapidamistele nii linnas kui maapiirkonnas gigabiti ühendus.
Need on eesmärgid, mille elluviimist korraldab MKM vastavalt eelarveliste vahendite
olemasolule.
II. Riigikontrolli ettepanek:
Määrata kindlaks selged prioriteedid lairiba juurdepääsuvõrgu ehituse toetamiseks
turutõrkepiirkondades.
MKMi vastus:
Oleme nõus Riigikontrolli ettepanekuga määrata piiratud eelarve tingimustes selged prioriteedid
juurdepääsuvõrkude ehituse toetamiseks. Järgnevatel aastatel oleme juba teinud ettepaneku
fokusseerida abikõlblik sihtpiirkond ainult maa-asulatele ning jätta välja linnalised ning
väikelinnalised asulad. Samuti oleme palunud kohalikel omavalitsustel, kes tunnevad oma
piirkondlikke vajadusi kõige paremini, esitada omapoolne külade ja alevike katmise prioriteetide
järjestus kohalikest vajadustest lähtuvalt.
III. Riigikontrolli ettepanek:
Määrata kindlaks kriteeriumid, mille põhjal oleks võimalik otsustada, millist juurdepääsuvõrgu
ehituse tehnilist lahendust (õhuliin, maakaabel, raadiolahendus või kombineeritud lahendused)
erinevate aadressiobjektide puhul tuleks kasutada.
MKMi vastus:
Erinevate tehniliste lahenduste kasutamine sõltub eelkõige kohalikest oludest ja võrku rajava
operaatori otsustest. Õhuliini kasutamine ei pruugi olla tehnilistel põhjustel kõikjal võimalik
(õhuliinide trajektoori, liigse koormuse või amortiseerituse tõttu). Selliste kriteeriumite keskselt
välja töötamine ja hilisem rakendamine oleks väga töömahukas ning tekitaks paratamatult
erimeelsusi ja palveid erandite rakendamiseks toetust taotlevate ja saavate operaatorite poolt.
IV. Riigikontrolli ettepanek:
Määrata plaanis kindlaks väljaehitatavad ühendused aadressi-objektide ja piirkondade kaupa, nii
et Eesti elanikel ja ettevõtetel oleks võimalik teada, kas ja millal neil on võimalik riigi toel ülikiiret
internetiühendust kasutama hakata.
MKMi vastus:
Oleme nõus Riigikontrolli ettepanekuga, et elanikele ja ettevõtetele on vaja anda selgemalt infot,
kas ja millal on neil võimalik ülikiiret internetiühendust kasutama hakata. Esimese 2018. aastal
alanud juurdepääsuvõrkude toetusmeetme puhul on tõesti olnud probleemiks liigne teadmatus
selles osas, kuhu ja millal juurdepääsuvõrke rajatakse. Kuna antud toetusmeetme eluviimise
kavandatud periood oli kokku maksimaalselt viis aastat, siis tundus see tol hetkel praktilise
lahendusena võtmaks arvesse plaanide ja soovide muutusi nii ettevõtete kui inimeste poolt. 2020
lisaeelarvest rahastatud projektide puhul oli projektide elluviimise ajahorisont alla aasta ning
toetuse taotlejatel oli juba taotlemise ajal kohustus nimetada need aadressid, kellele liitumise
2 (5)
võimalus kavatsetakse luua ning see info avalikustati ka toetuse andja Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti (TTJA) kodulehel. Sarnast lahendust on kavas kasutada ka edaspidi.
V. Riigikontrolli ettepanek:
Planeerida ja ehitada juurdepääsuvõrke esmajärjekorras piirkondadesse ja/või majapidamistesse,
mille elanikud on avaldanud soovi saada kiire interneti juurdepääsuühendus.
MKMi vastus:
Oleme nõus, et juurdepääsuvõrke tuleks esmajärjekorras ehitada piirkondadesse ja/või
majapidamistesse, mille elanikud ja ettevõtted on avaldanud soovi saada kiire interneti
juurdepääsuühendus. Selleks olemegi ettevalmistavat toetusmeedet silmas pidades palunud
kohalikel omavalitsustel, kes teavad oma elanike ja ettevõtete soove kõige paremini, prioriseerida
piirkondi kuhu esmajärjekorras lairibaühendust vaja oleks. Samas tuleb teadvustada ka olukorda,
et sooviavaldajad ei ole ilmtingimata koondunud ühte või teise piirkonda. Selleks, et kõikide soovi
avaldanuteni jõuda, peab paratamatult rajama lairibataristu ka nendele aadressidele, kus seda
koheselt kasutusele ei võeta, kuid mis jäävad taristu rajamise piirkonda.
VI. Riigikontrolli ettepanek:
Kehtestada TTJA-le turutõrkepiirkondade kaardistamisel andmete kvaliteedi nõuded, nii et
abikõlblikeks aadressiobjektideks määratakse vaid elu- või ärihooned. Samuti jätta loeteludest
välja hooned, mis on maha jäetud ja mis on plaanis tulevikus lammutada.
MKMi vastus:
Oleme nõus, et parem sihitatus meetmete elluviimisel oleks hea, kuid hoonete põhiselt see meie
hinnangul kokkuvõttes väga suurt kokkuhoidu ei pruugi anda. Pigem tuleks seda teha laiemalt
piirkondade/külade kaupa. Asjaolu, et küla või piirkonna osades hoonetes ei ole püsielanikke,
ettevõtlust või lairiba soovijaid, ei muuda olematuks vajadust rajada juurdepääsuvõrku neile
hoonetele, kus elanikud, ettevõtted ja soovijad asuvad. Võrgu rajamise käigus möödutakse
trassidega erinevatest hoonetest nii kui nii ning liitumise võimaluse loomine tulevasteks
liitumisteks ei muuda võrgu rajamist oluliselt kallimaks. Hoopis vastupidine olukord, kus liitumise
võimalus jäetakse loomata ning hiljem aadressile koliv elanik või ettevõte tagantjärele liituda
soovib, võib kokkuvõttes minna kallimaks, kui kohe algselt nende liitumisvõimaluste loomine.
VII. Riigikontrolli ettepanek:
Koguda juurdepääsuvõrkude senisest tulemuslikumaks planeerimiseks ja ehitamiseks kokku info
kiire interneti juurdepääsuühenduseks soovi avaldanud majapidamistest.
MKMi vastus:
Kiire interneti soovijate avaldusi on seni kogunud sideettevõtjad ning osadel juhtudel ka kohalikud
omavalitsused. MKM leiab, et antud lähenemine on olnud mõistlik ning seda tuleks sellisel kujul
jätkata. Riigi poolt keskselt sooviavalduste kogumine oleks asjakohane siis, kui riik ise otsustaks
otse ilma sideettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi kaasamata võrke planeerida, tellida ja
opereerida. Aga kuna juba 2000-ndate aastate lõpus väljus riik lõplikult telekomisektorist, müües
maha viimased Eesti Telekomi aktsiad, siis vajaks selline põhimõtteline uus lähenemisviis mitme
aasta pikkust ettevalmistusperioodi seoses uue juriidilise isiku asutamise, rahastamise, mehitamise
ning tööle hakkamisega. See kõik aga viivitaks uute toetusmeetmete käivitamist.
VIII. Riigikontrolli ettepanek:
3 (5)
Määrata kindlaks TTJA kohustus kindlaks määratud sagedusega kaardistada interneti
püsiühenduse rajamise turutõrkepiirkonnad ja kanda vastavad andmed netikaardile.
MKMi vastus:
Vastavalt 1. veebruaril 2022 jõustuvale elektroonilise side seaduse § 1002 lõikele 5 esitab
sideettevõtja sideteenuse andmekogu põhimääruses määratud perioodilisusega sideteenuse
andmekogusse andmeid andmesideteenuse geograafilise leviku, võimaluste ja võimekuse
parameetrite kohta. Hetkel kooskõlastamisel oleva ministri määruse eelnõu kohaselt, mis sätestab
andmekogu põhimääruse, esitab sideettevõtja andmekogusse andmeid vähemalt üks kord aastas,
jaanuarikuus.
Lisaks sellele on vastavalt Euroopa Liidu riigiabi suunistele kohustus enne avalike
toetustmeetmete elluviimist viia läbi olemasoleva kaardistuse põhine avalik konsultatsioon ning
küsida sideettevõtjatelt ka nende planeeritavate investeeringute kohta. Seda on TTJA teinud
praeguseks juba kolmel korral – 2018, 2020 ja 2021. Eeldatavasti viiakse järgmine avalik
konsultatsioon läbi 2023. aastal, kui käivitub Euroopa Regionaalarengufondist eraldatud 45
miljoni euroga rahastatav toetusmeede.
IX. Riigikontrolli ettepanek:
Selgitada välja aadressiobjektid, kus puudub kaabli kaudu interneti püsiühendus ja kus ka
mobiilsidevõrgu levi ei ole või see on vilets. Töötada selliste interneti püsiühenduseta
aadressiobjektide jaoks, kus on ka soov saada kiire interneti püsiühendus, välja sobivad
tehnoloogilised lahendused (nt püsi- ja raadioühenduse sega-lahendused) ja selliste ehituste
rahastamiseks vajalikud toetusmeetmed.
MKMi vastus:
TTJA on kahes maakonnas viimas läbi pilootprojekti, kus analüüsitakse detailselt kogu maakonna
mobiilsidelevi katvust. Mõõtmised teostati 2021. aasta lõpus ning analüüs valmib 2022. aasta
esimeses kvartalis. Selle pilootprojekti tulemuste põhjal saab otsustada, kas sarnane analüüs tuleks
läbi viia kogu Eesti territooriumi kohta. Ning seejärel saab otsustada, kas oleks vajalik kujundada
ja ellu viia täiendavaid toetusmeetmeid lähtudes mobiilsidevõrgu levi olemasolust konkreetsetes
piirkondades.
X. Riigikontrolli ettepanek:
Parandada koostöös TTJA, võrguehitajate ja internetiteenuse osutajatega potentsiaalsete kiire
interneti juurdepääsuvõrguga liitujate teavitamist planeeritavatest juurdepääsuvõrkudest ja
valminud juurdepääsuühendustest piirkonnas.
MKMi vastus:
Analüüsime koos TTJAga netikaart.ee täiendamise võimalusi selliselt, et see sisaldaks rohkem ja
detailsemalt infot, kui seal seni on olnud.
Toetust saanud projektide puhul on juba 2018. aastast olnud toetusmeetmete määrustes kirjas
kohustus, et toetuse saaja peab teavitama kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate
aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid aadressiobjektile saadetava kirjaga juurdepääsuvõrguga
liitumise võimalusest, tingimustest ja taotluse esitamise tähtajast. Teavitus tuleb saata vähemalt
kolm kuud enne juurdepääsuvõrgu ehituse plaanitavat algust. Juurdepääsuvõrguga liitumise
taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii kirja teel kui elektrooniliselt vähemalt kahe kuu
jooksul. Lisaks neile võib toetuse saaja kasutada loomulikult ka elektroonilisi kanaleid ja teisi viise
teavituse tegemiseks. Selline lähenemine on MKMi hinnangul optimaalne ka tulevikus.
4 (5)
XI. Riigikontrolli ettepanek:
Selgitada välja kiire interneti juurdepääsuvõrguga ja interneti-teenusega vähese liitumise põhjused
ning võtta tarvitusele vajalikud meetmed kiire internetiga liitumise ja selle teenuse kasutamise
suurendamiseks.
MKMi vastus:
Juurdepääsuvõrgu vähese liitumise põhjuseid on Riigikontroll oma auditis meie hinnangul
adekvaatselt kajastanud ning Statistikaameti küsitluste põhjal saame ka tulevikus neid põhjuseid
analüüsida. Kuid nagu Riigikontroll oma auditis välja toob, siis on põhjusteks vajaduste, oskuste
või raha puudus. Vajaduste osas on Riigikontrolli aruandes viidatud, et 100 Mbit/s või suurema
kiirusega kaabliga interneti kasutuslepingute osakaal kõigist kasutus-lepingutest oli 2020. aastal
26%. Kui vaadata erinevaid küsitlusi, mille kohalikud omavalitused ja sideettevõtjad on teinud,
samuti ellu viidud toetusmeetme statistikat, siis keskmiselt kuni 1/3 ulatuses ongi tänasel päeval
neid leibkondi, kellel täna on vaja ülikiiret lairibaühendust ning kes samas on valmis ja võimelised
ka selle eest tasuma. Ülejäänud 2/3-st on paljude jaoks täiesti piisav 4G võrgu kaudu pakutav
mobiilse lairiba ühendus. Kahjuks on palju ka neid, kelle jaoks lairiba juurdepääsuvõrguga
liitumine on majanduslikult kallis, kuid siin peaks jällegi kohalik omavalitsus läbi
toimetulekutoetuste antud teemat vajadusepõhiselt lahendama. Riigi tasandil on keskselt võimalik
küll läbi vautšerimeetmete ajutiselt lairibaühenduste kasutuselevõttu toetada, kuid pikaajalist
lahendust majandusliku hakkamasaamise probleemidele need pakkuda ei võimalda.
Muud tähelepanekud auditi eelnõule
Punktis 20 on viitega TTJA andmetele kirjas, et vähemalt 30 Mbit/s kiirusega internet oli 2020.
aastaks kättesaadav 59%-le lõppkasutajatele. Eeldades, et antud juhul on mõeldud püsiühenduste
olemasolu, siis MKMile teada olevalt peaks see osakaal 2020. seisuga olema 85%. 59% oli 2020
seisuga vähemalt 100 Mbit/s kiirusega juurdepääsuvõrkudega kaetus.
Lisa A-s on kajastatud baasvõrgu arendamist ainult Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA) andmete
põhjal. Kuid lisaks ELASA-le on baasvõrgu arendamiseks saanud toetust ka MTÜ Eesti
Andmesidevõrk (ca 700 km) ja MTÜ Valguskaabel (ca 50 km).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Raigo Iling
5594 1997
[email protected]
5 (5)