dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus kontrolliaruande "Interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkus" eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. jaanuar 2022
Viit
1.1-14/2021/7736-2
Registreeritud
19. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/2022
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎1.1-1420217736-2 19.01.2022 Väljaminev kiri.asice318 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 07.01.2022 Kehtib kuni: 30.06.2022 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ines Metsalu-Nurminen Teie 20.12.2021 nr 2-1/80072/5 Riigikontroll [email protected] Meie 19.01.2022 nr 1.1-14/2021/7736-2 Kiriku 2/4 15013, Tallinn Vastus kontrolliaruande "Interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkus" eelnõule Austatud Ines Metsalu-Nurminen Tänan Riigikontrolli interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkuse analüüsimise eest ning vastava aruande arvamuse avaldamiseks saatmise eest. Ülikiire interneti ühenduste rajamise toetamine turutõrkepiirkondades ning seeläbi võrdsete võimaluste pakkumine maapiirkondade elanikele ja ettevõtetele tänapäeva ühiskonnas konkurentsivõimeliseks hakkamasaamiseks on juba rohkem kui viimased kümme aastat olnud Vabariigi Valitsusele oluline prioriteet. Rahaliste ressursside olemasolu korral on ühenduvuse arendamisse järjepidevalt investeeritud. Seda on tehtud etappide kaupa – kõigepealt 2010-2020 toetati üle-eestilise baasvõrgu välja ehitamist üle 68 miljoni euroga. Baasvõrk lõi eeldused heaks mobiilseks andmesideks ning hilisemaks juurdepääsuvõrkude rajamiseks. Alates 2018. aastast oleme näinud, et paljud tihedama asustusega asulad ning alevikud, kuhu Euroopa Liidu tõukefondide toel valguskaablitel põhinev baasvõrk rajati, on erainvesteeringute toel saanud parema püsiühenduse. Nendes piirkondades, kus erainvesteeringuid tehtud pole, on riik eraldanud alates 2018. aastast juurdepääsuvõrkude rajamise toetuseks kokku ligi 30,5 miljonit eurot ning aastatel 2022-2027 on kavas eraldada täiendavad 69,29 miljonit eurot. Riigikontroll viitab oma auditis juurdepääsuvõrkude rajamisel mitmetele probleemidele, mida oleme vähemal või rohkemal määral viimastel aastatel ka ise täheldanud. Siiski peame tõdema, et mitmele tõstatatud probleemile keskselt riigi tasandil lahenduse leidmine on keeruline Elektroonilise side turg on Euroopa Liidus avatud konkurentsile ning Eesti on seni lähtunud põhimõttest, et avalik sektor sideturul aktiivne osaline ei ole ning piirdume ainult rahalise toetuse andmisega seal, kus see on turutõrgetest tulenevalt vajalik. Mitmed Riigikontrolli poolt tehtud ettepanekud aga lähtuvad eeldusest, et riik peab kõik otsused alates juurdepääsuvõrgu tehnoloogiast kuni piirkondade valikuni tegema ise. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on jätkuvalt vajalik tihe koostöö sideettevõtjate ning kohalike omavalitsustega ning selle mudeli kaudu on võimalik saavutada ühiskonnale tervikuna parim tulemus. Alljärgnevalt vastame detailset Riigikontrolli tehtud ettepanekutele I. Riigikontrolli ettepanek: Koostada pikaajaline realistlik plaan, kuidas jõuda riigieelarvest ja Euroopa Liidu tõukefondidest antavate toetuste abil lairiba juurdepääsuvõrgu ühenduste ehitust toetades MKMi määratud kiire Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 interneti ühenduseta majapidamisteni ja arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ püstitatud eesmärkide täitmiseni. MKMi vastus: 2022. aasta esimeses pooles on kavas avaldada ka „Eesti Lairiba Arendamise plaan 2021-2030“, milles nii juurdepääsuvõrkude kui ka 5G taristu rajamise plaane detailsemalt lahti kirjutatakse. Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ eesmärgid on seatud olema kooskõlas Euroopa Liidu üleste eesmärkidega tagada kõigile majapidamistele nii linnas kui maapiirkonnas gigabiti ühendus. Need on eesmärgid, mille elluviimist korraldab MKM vastavalt eelarveliste vahendite olemasolule. II. Riigikontrolli ettepanek: Määrata kindlaks selged prioriteedid lairiba juurdepääsuvõrgu ehituse toetamiseks turutõrkepiirkondades. MKMi vastus: Oleme nõus Riigikontrolli ettepanekuga määrata piiratud eelarve tingimustes selged prioriteedid juurdepääsuvõrkude ehituse toetamiseks. Järgnevatel aastatel oleme juba teinud ettepaneku fokusseerida abikõlblik sihtpiirkond ainult maa-asulatele ning jätta välja linnalised ning väikelinnalised asulad. Samuti oleme palunud kohalikel omavalitsustel, kes tunnevad oma piirkondlikke vajadusi kõige paremini, esitada omapoolne külade ja alevike katmise prioriteetide järjestus kohalikest vajadustest lähtuvalt. III. Riigikontrolli ettepanek: Määrata kindlaks kriteeriumid, mille põhjal oleks võimalik otsustada, millist juurdepääsuvõrgu ehituse tehnilist lahendust (õhuliin, maakaabel, raadiolahendus või kombineeritud lahendused) erinevate aadressiobjektide puhul tuleks kasutada. MKMi vastus: Erinevate tehniliste lahenduste kasutamine sõltub eelkõige kohalikest oludest ja võrku rajava operaatori otsustest. Õhuliini kasutamine ei pruugi olla tehnilistel põhjustel kõikjal võimalik (õhuliinide trajektoori, liigse koormuse või amortiseerituse tõttu). Selliste kriteeriumite keskselt välja töötamine ja hilisem rakendamine oleks väga töömahukas ning tekitaks paratamatult erimeelsusi ja palveid erandite rakendamiseks toetust taotlevate ja saavate operaatorite poolt. IV. Riigikontrolli ettepanek: Määrata plaanis kindlaks väljaehitatavad ühendused aadressi-objektide ja piirkondade kaupa, nii et Eesti elanikel ja ettevõtetel oleks võimalik teada, kas ja millal neil on võimalik riigi toel ülikiiret internetiühendust kasutama hakata. MKMi vastus: Oleme nõus Riigikontrolli ettepanekuga, et elanikele ja ettevõtetele on vaja anda selgemalt infot, kas ja millal on neil võimalik ülikiiret internetiühendust kasutama hakata. Esimese 2018. aastal alanud juurdepääsuvõrkude toetusmeetme puhul on tõesti olnud probleemiks liigne teadmatus selles osas, kuhu ja millal juurdepääsuvõrke rajatakse. Kuna antud toetusmeetme eluviimise kavandatud periood oli kokku maksimaalselt viis aastat, siis tundus see tol hetkel praktilise lahendusena võtmaks arvesse plaanide ja soovide muutusi nii ettevõtete kui inimeste poolt. 2020 lisaeelarvest rahastatud projektide puhul oli projektide elluviimise ajahorisont alla aasta ning toetuse taotlejatel oli juba taotlemise ajal kohustus nimetada need aadressid, kellele liitumise 2 (5) võimalus kavatsetakse luua ning see info avalikustati ka toetuse andja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kodulehel. Sarnast lahendust on kavas kasutada ka edaspidi. V. Riigikontrolli ettepanek: Planeerida ja ehitada juurdepääsuvõrke esmajärjekorras piirkondadesse ja/või majapidamistesse, mille elanikud on avaldanud soovi saada kiire interneti juurdepääsuühendus. MKMi vastus: Oleme nõus, et juurdepääsuvõrke tuleks esmajärjekorras ehitada piirkondadesse ja/või majapidamistesse, mille elanikud ja ettevõtted on avaldanud soovi saada kiire interneti juurdepääsuühendus. Selleks olemegi ettevalmistavat toetusmeedet silmas pidades palunud kohalikel omavalitsustel, kes teavad oma elanike ja ettevõtete soove kõige paremini, prioriseerida piirkondi kuhu esmajärjekorras lairibaühendust vaja oleks. Samas tuleb teadvustada ka olukorda, et sooviavaldajad ei ole ilmtingimata koondunud ühte või teise piirkonda. Selleks, et kõikide soovi avaldanuteni jõuda, peab paratamatult rajama lairibataristu ka nendele aadressidele, kus seda koheselt kasutusele ei võeta, kuid mis jäävad taristu rajamise piirkonda. VI. Riigikontrolli ettepanek: Kehtestada TTJA-le turutõrkepiirkondade kaardistamisel andmete kvaliteedi nõuded, nii et abikõlblikeks aadressiobjektideks määratakse vaid elu- või ärihooned. Samuti jätta loeteludest välja hooned, mis on maha jäetud ja mis on plaanis tulevikus lammutada. MKMi vastus: Oleme nõus, et parem sihitatus meetmete elluviimisel oleks hea, kuid hoonete põhiselt see meie hinnangul kokkuvõttes väga suurt kokkuhoidu ei pruugi anda. Pigem tuleks seda teha laiemalt piirkondade/külade kaupa. Asjaolu, et küla või piirkonna osades hoonetes ei ole püsielanikke, ettevõtlust või lairiba soovijaid, ei muuda olematuks vajadust rajada juurdepääsuvõrku neile hoonetele, kus elanikud, ettevõtted ja soovijad asuvad. Võrgu rajamise käigus möödutakse trassidega erinevatest hoonetest nii kui nii ning liitumise võimaluse loomine tulevasteks liitumisteks ei muuda võrgu rajamist oluliselt kallimaks. Hoopis vastupidine olukord, kus liitumise võimalus jäetakse loomata ning hiljem aadressile koliv elanik või ettevõte tagantjärele liituda soovib, võib kokkuvõttes minna kallimaks, kui kohe algselt nende liitumisvõimaluste loomine. VII. Riigikontrolli ettepanek: Koguda juurdepääsuvõrkude senisest tulemuslikumaks planeerimiseks ja ehitamiseks kokku info kiire interneti juurdepääsuühenduseks soovi avaldanud majapidamistest. MKMi vastus: Kiire interneti soovijate avaldusi on seni kogunud sideettevõtjad ning osadel juhtudel ka kohalikud omavalitsused. MKM leiab, et antud lähenemine on olnud mõistlik ning seda tuleks sellisel kujul jätkata. Riigi poolt keskselt sooviavalduste kogumine oleks asjakohane siis, kui riik ise otsustaks otse ilma sideettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi kaasamata võrke planeerida, tellida ja opereerida. Aga kuna juba 2000-ndate aastate lõpus väljus riik lõplikult telekomisektorist, müües maha viimased Eesti Telekomi aktsiad, siis vajaks selline põhimõtteline uus lähenemisviis mitme aasta pikkust ettevalmistusperioodi seoses uue juriidilise isiku asutamise, rahastamise, mehitamise ning tööle hakkamisega. See kõik aga viivitaks uute toetusmeetmete käivitamist. VIII. Riigikontrolli ettepanek: 3 (5) Määrata kindlaks TTJA kohustus kindlaks määratud sagedusega kaardistada interneti püsiühenduse rajamise turutõrkepiirkonnad ja kanda vastavad andmed netikaardile. MKMi vastus: Vastavalt 1. veebruaril 2022 jõustuvale elektroonilise side seaduse § 1002 lõikele 5 esitab sideettevõtja sideteenuse andmekogu põhimääruses määratud perioodilisusega sideteenuse andmekogusse andmeid andmesideteenuse geograafilise leviku, võimaluste ja võimekuse parameetrite kohta. Hetkel kooskõlastamisel oleva ministri määruse eelnõu kohaselt, mis sätestab andmekogu põhimääruse, esitab sideettevõtja andmekogusse andmeid vähemalt üks kord aastas, jaanuarikuus. Lisaks sellele on vastavalt Euroopa Liidu riigiabi suunistele kohustus enne avalike toetustmeetmete elluviimist viia läbi olemasoleva kaardistuse põhine avalik konsultatsioon ning küsida sideettevõtjatelt ka nende planeeritavate investeeringute kohta. Seda on TTJA teinud praeguseks juba kolmel korral – 2018, 2020 ja 2021. Eeldatavasti viiakse järgmine avalik konsultatsioon läbi 2023. aastal, kui käivitub Euroopa Regionaalarengufondist eraldatud 45 miljoni euroga rahastatav toetusmeede. IX. Riigikontrolli ettepanek: Selgitada välja aadressiobjektid, kus puudub kaabli kaudu interneti püsiühendus ja kus ka mobiilsidevõrgu levi ei ole või see on vilets. Töötada selliste interneti püsiühenduseta aadressiobjektide jaoks, kus on ka soov saada kiire interneti püsiühendus, välja sobivad tehnoloogilised lahendused (nt püsi- ja raadioühenduse sega-lahendused) ja selliste ehituste rahastamiseks vajalikud toetusmeetmed. MKMi vastus: TTJA on kahes maakonnas viimas läbi pilootprojekti, kus analüüsitakse detailselt kogu maakonna mobiilsidelevi katvust. Mõõtmised teostati 2021. aasta lõpus ning analüüs valmib 2022. aasta esimeses kvartalis. Selle pilootprojekti tulemuste põhjal saab otsustada, kas sarnane analüüs tuleks läbi viia kogu Eesti territooriumi kohta. Ning seejärel saab otsustada, kas oleks vajalik kujundada ja ellu viia täiendavaid toetusmeetmeid lähtudes mobiilsidevõrgu levi olemasolust konkreetsetes piirkondades. X. Riigikontrolli ettepanek: Parandada koostöös TTJA, võrguehitajate ja internetiteenuse osutajatega potentsiaalsete kiire interneti juurdepääsuvõrguga liitujate teavitamist planeeritavatest juurdepääsuvõrkudest ja valminud juurdepääsuühendustest piirkonnas. MKMi vastus: Analüüsime koos TTJAga netikaart.ee täiendamise võimalusi selliselt, et see sisaldaks rohkem ja detailsemalt infot, kui seal seni on olnud. Toetust saanud projektide puhul on juba 2018. aastast olnud toetusmeetmete määrustes kirjas kohustus, et toetuse saaja peab teavitama kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid aadressiobjektile saadetava kirjaga juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest, tingimustest ja taotluse esitamise tähtajast. Teavitus tuleb saata vähemalt kolm kuud enne juurdepääsuvõrgu ehituse plaanitavat algust. Juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii kirja teel kui elektrooniliselt vähemalt kahe kuu jooksul. Lisaks neile võib toetuse saaja kasutada loomulikult ka elektroonilisi kanaleid ja teisi viise teavituse tegemiseks. Selline lähenemine on MKMi hinnangul optimaalne ka tulevikus. 4 (5) XI. Riigikontrolli ettepanek: Selgitada välja kiire interneti juurdepääsuvõrguga ja interneti-teenusega vähese liitumise põhjused ning võtta tarvitusele vajalikud meetmed kiire internetiga liitumise ja selle teenuse kasutamise suurendamiseks. MKMi vastus: Juurdepääsuvõrgu vähese liitumise põhjuseid on Riigikontroll oma auditis meie hinnangul adekvaatselt kajastanud ning Statistikaameti küsitluste põhjal saame ka tulevikus neid põhjuseid analüüsida. Kuid nagu Riigikontroll oma auditis välja toob, siis on põhjusteks vajaduste, oskuste või raha puudus. Vajaduste osas on Riigikontrolli aruandes viidatud, et 100 Mbit/s või suurema kiirusega kaabliga interneti kasutuslepingute osakaal kõigist kasutus-lepingutest oli 2020. aastal 26%. Kui vaadata erinevaid küsitlusi, mille kohalikud omavalitused ja sideettevõtjad on teinud, samuti ellu viidud toetusmeetme statistikat, siis keskmiselt kuni 1/3 ulatuses ongi tänasel päeval neid leibkondi, kellel täna on vaja ülikiiret lairibaühendust ning kes samas on valmis ja võimelised ka selle eest tasuma. Ülejäänud 2/3-st on paljude jaoks täiesti piisav 4G võrgu kaudu pakutav mobiilse lairiba ühendus. Kahjuks on palju ka neid, kelle jaoks lairiba juurdepääsuvõrguga liitumine on majanduslikult kallis, kuid siin peaks jällegi kohalik omavalitsus läbi toimetulekutoetuste antud teemat vajadusepõhiselt lahendama. Riigi tasandil on keskselt võimalik küll läbi vautšerimeetmete ajutiselt lairibaühenduste kasutuselevõttu toetada, kuid pikaajalist lahendust majandusliku hakkamasaamise probleemidele need pakkuda ei võimalda. Muud tähelepanekud auditi eelnõule Punktis 20 on viitega TTJA andmetele kirjas, et vähemalt 30 Mbit/s kiirusega internet oli 2020. aastaks kättesaadav 59%-le lõppkasutajatele. Eeldades, et antud juhul on mõeldud püsiühenduste olemasolu, siis MKMile teada olevalt peaks see osakaal 2020. seisuga olema 85%. 59% oli 2020 seisuga vähemalt 100 Mbit/s kiirusega juurdepääsuvõrkudega kaetus. Lisa A-s on kajastatud baasvõrgu arendamist ainult Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA) andmete põhjal. Kuid lisaks ELASA-le on baasvõrgu arendamiseks saanud toetust ka MTÜ Eesti Andmesidevõrk (ca 700 km) ja MTÜ Valguskaabel (ca 50 km). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Raigo Iling 5594 1997 [email protected] 5 (5)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel