dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. jaanuar 2022
Viit
18-9/S/49
Registreeritud
24. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
18/S Majandusarengu korraldamine
Sari
18-9/S Majandusarengu korraldamisega seotud lepingud
Toimik
18-9/2023
Vastutaja
Marily Hendrikson

Failid

  • 📎18-949 24.01.2022 Leping (1).asice937 KB

Sisu (failidest)

Tehnopoli ja AIRE koostööprogramm tehisintellekti (AI) tehnoloogiate tekitamiseks ja piloteerimiseks Eestis SA Tallinna Teaduspark Tehnopol koostöös tehisintellekti ja robootika keskusega AIRE (EDIH võrgustiku kandidaat) on koostanud ettepaneku raamprogrammi ellu viimiseks Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning uusettevõtluse tekitamiseks. Programmi eesmärgid 1. Andmepõhiste AI lahenduste kasutuselevõtt tööstusettevõtetes ja teistes TAIE fookusvaldkondades Programmi raames valideeritakse settevõtete võimekust, nii tehniliselt kui investeeringu tasuvusest lähtuvalt, luua läbi AI lahenduste kasutuselevõtu efektiivsemaid protsesse, uusi tooteid, teenuseid või ärimudeleid. 2. AI põhiste arendusprojektide käivitamine ja pilootprojektide ellu viimine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh. startupid, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada 6-8 pilootprojekti. 3. AI tehnoloogiatel põhinevate uute toodete ja start-up ettevõtete tekitamine Programmi raames luuakse uusi AI-tehnoloogiatel põhinevaid startup- ning hargettevõtteid (spin-off), kes lahendusi programmi käigus ning turul realiseerivad. 4. AIRE (EDIH võrgustiku kandidaat) edukas käivitamine Eestis Hoogstart AIRE tegevustele läbi piloteerimise ja edukate koostööjuhtumite loomise tööstussektoris. Programmi raames ellu viidavad tegevused 1. Tööstus- ja andmeintensiivsete ettevõtete ettevalmistus AI lahenduste rakendamiseks ning potentsiaalsete lahenduste arendajate kaasamine Tegevuse käigus valmistatakse ette 20 arendusprojekti, milles osaleb vähemalt üks AI väljakutset omav tööstus- või andmeintensiivne TAIE fookusvaldkonna ettevõte ning mitu potentsiaalselt lahenduse loojat, sh startup ettevõtted VKEd, ülikoolide ja teadusarenduskeskuste esindajad. Selleks eel- valideeritakse AI kasutuselevõtu otstarbekus väljakutsega ettevõttes ning lahendus-meeskondade valmisolek osaleda AI põhises ühisarendustegevustes. Eelvalideeritud osapooled tuuakse kokku programmi bootcamp sündmustel, mis keskenduvad partnerluste loomisele ja arendusprojektide käivitamisele. 2. AI lahenduste bootcamp sündmused Programmi raames korraldatakse kaks bootcamp sündmust, mis toimuvad Tallinnas ja Tartus ning kestavad 2 päeva. Bootcampide eesmärgiks on kokku tuua AI väljakutsetega ettevõtted ning lahenduste pakkujad ning korraldada neile töötuba ühise arendusprojekti äriliseks- ja tehniliseks valideerimiseks. Kahel sündmusel osaleb kuni 100 osalejat, kes töötavad kuni 20 ühisprojekti loomisega. Bootcampidel osalevad valdkonnaspetsiifilised mentorid ja koolitajad, kes suunavad kohapeal loodud meeskondade arendusplaani, pilootprojekti kirjeldamist. Arendus- AI arendamise Ühisarenduste Ühisarenduse Andmepõhiste Lahendusmees- projektide koolitus, tehniline ja projektiplaanide väljakutsete kondade esitlemine ja meetodid ja äriline koostamine esitlemine loomine parimate tööriistad valideerimine mentoritega valimine Sündmuse lõppedes esitlevad arendusmeeskonnad pilootprojekti, kirjeldades järgmist: • AI väljakutse ja lahenduse tehniline sobivus ja ühisprojekti teostatavus; • AI väljakutse lahendamisega kaasnev äriline kasu või efektiivsuse kasv ettevõttes; • Ühise pilootprojekti ellu viimise kava, eelarve, KPId ja projektimeeskond. Bootcampi läbimine on eelduseks, et käivitada ühine arendusprojekt. Parimad arendusprojektid selgitab projektiplaanide alusel ekspertpaneel, kuhu kuuluvad tööstusettevõtete, erialaliitude, ülikoolide ja teadusparkide esindajad. Ekspertpaneel annab kõikidele osalenud arendusmeeskondadele tagasisidet ning juhiseid, kuidas arendusprojekte parendada. Bootcamp sündmused on planeeritud valdkonnaspetsiifilisena, kus esimene bootcamp keskendub tööstusettevõtete arendusprojektidele ning teine sündmus TAIE fookusvaldkondades tegelevatele andmeintensiivsetele ettevõtetele, sh. ka tööstusettevõtetele. 3. Ühisarendusprojektide äriline ja tehniline valideerimine Kõik bootcamp sündmustel osalevad arendusprojektid läbivad tehnilise ja ärilise valideerimisprotsessi, mille alusel koostatakse raport kirjeldamaks AI lahenduse kasutuselevõtu võimalikkust ja andmete töötlemisel, läbi AI komponendi, tekkivat ärilist kasu ja investeeringu tasuvust. Selleks töötatakse AIRE konsortsiumiga ja Tehnopoli mentoritega välja analüüsi metodoloogia ja raporteerimissüsteem. Metodoloogia ja raportid on kasutatavad ka hilisemalt kõikide AI arendusprojektide kaasuste hindamisel ning ettevõtted saavad meetodit rakendada enda andmeväärtuse ja AI kasulikkuse hindamisel. Programmi raames luuakse kuni 20 raportit AI ühisarendusprojektide hindamiseks/valideerimiseks. Metodoloogia ja hindamismudel avaldatakse AIRE kanalite kaudu ja on kasutatav ja rakendatav kõikides Eesti andmeintensiivsetes ettevõtetes. 4. AI lahenduste pilootprojektide ellu viimine Bootcampidel osalenud arendusprojektid ja meeskonnad saavad eduka projektiplaani esitamisel rahalise toetuse loodud arendusprojekti piloteerimiseks. Selleks peavad olema täidetud järgmised arendusprojekti kriteeriumid: • Arendusprojektile on teostatud tehniline- ja äriline valideerimine, mis tõestab projekti teostatavust ning ärilist kasu, investeeringu tasuvust; • Arendusprojekti plaani ja tegevuskava on heaks kiitnud ekspertpaneel; • Arendusprojektis kaasatud meeskond on valmis pilootprojekti käivitama (ligipääs andmetele ja ajaline panustamine) ning reguleeritud on loodava intellektuaalse väärtuse (IO) kasutamine; • Ettevõte käsitleb arendusprojekti teadusarendustegevusena (TA) ning käsitleb korrektselt projekti raames loodavat IO-d, avaldades selle metoodilise kirjelduse ka avalikkusele; • Ettevõte on valmis arendusprojekti raames kandma omafinantseeringu osa vähemalt 30% ulatuses. Programmi raames saavad rahalise toetuse arendustegevuste teostamiseks ja piloodi käivitamiseks 6- 8 meeskonda. Investeeringu suurus pilootprojekti kohta sõltub ennekõike ühisarendusmeeskonna välja pakutud plaanist ning kapitalivajadustest. Arvestuslikult on ühe pilootprojekti investeeringu suurus vahemikus 40 000 – 50 000 eurot. Piloteerimisel on abikõlbulikud kulud järgmised: tööjõukulu, välise ekspertiisi kaasamise kulu, sisse ostetavad arendustegevused, tehnilised vahendid (riist- ja tarkvara). Projektimeeskonnalt oodatakse omafinantseeringut vähemalt 30% pilootprojekti kohta kuid see võib olla ka suurem. Programmi ellu viijad tagavad pilootprojektidele juriidilise raamistiku, mis reguleerib loodava arendusprojekti IO kasutamist ja kommertsialiseerimist. Samuti teostatakse finantsvahendite kasutamise järelevalvet ning pakutakse mentorlust ja nõustamisteenust pilootprojekti eesmärkide saavutamisel. Ühisarendusprojektide tulemused ja kasutusjuhtumid avaldatakse valdkonnaspetsiifilistes kanalites, sh ka AIRE kommunikatsioonikanalites, et pakkuda andmeintensiivsetele ettevõtetele õppejuhtumeid ja lihtsaid võimalusi analoogseid projekte ellu viia. Projektide kohta avaldatakse ka IO, mis ei ole konkreetse osalenud ettevõtte ärisaladuste hoidmise loogikaga põhimõttelises vastuolus. Pilootprojekti ellu viimiseks on ette nähtud kuni 6-kuuline periood, mille lõppedes esitletakse saavutatud eesmärke ekspertpaneelile. Ellu viidud arendusprojektide tulemused dokumenteeritakse ning esitletakse näidistena, õppematerjalina läbi AIRE võrgustiku (näiteks videolood AI rakendamisesest). Edukalt piloteerinud meeskonnad ja osalevad ettevõtted saavad eskaleerida arendusprojekte läbi lisarahastusvõimaluste, mille osas tehakse koostööd rahvusvaheliste rahastusprogrammidega (näiteks INTERREG, EU Horizon) ja EASi raamprogrammidega. Vastavate organisatsioonide esindajad on kaasatud programmi ka läbi bootcamp sündmuste – koolitajate ja mentoritena. 5. AI tehnoloogiate kiirendiprogramm AI tehnoloogiate 6-kuuline kiirendiprogramm on disainitud uute AI-tehnoloogiaettevõtete tekkeks ning on avatud tudengitele, teadlastele, startup ettevõtjatele ja VKE-dele (hargettevõtete loomine). Kiirendiprogrammis osaleb kuni 10 meeskonda või ettevõtet, kes läbivad järgmised arendustsüklid: • Kliendi probleemi defineerimine ja vajadusest lähtuva väärtuspakkumine disainimine (product- market-customer-fit); • Ärimudel ja tugeva meeskonna ehitamine; • AI tehnoloogiatel põhinev tootearendus ja prototüüpide loomine (build-measure-learn); • Intellektuaalne omand – selle kaitsmine ja kokkulepped teiste osapooltega; • Infoturbe- ja andmekaitse standardite loomine ja juhtimine; • Investorvalmiduse saavutamine ja rahastusvõimaluste leidmine; • Kliendijuhtumite valideerimine, piloteerimine ja turule sisenemise strateegia. Arendustsüklite läbiviimiseks luuakse AI valdkonnaspetsiifiline koolituste sari, kaasatakse valdkonna mentoreid ning eksperte, kes meeskondadega iganädalaselt töötavad. Kiirendiprogrammis osalevad meeskonnad saavad kasutada füüsilist koostöökeskust Tallinna Teaduspargis Tehnopol. Kiirendiprogramm on ajaliselt planeeritud AI bootcamp sündmuste toimumise vahele, selleks, et pakkuda kohest arenguprogrammi ja tuge esimesel bootcampil osalenud meeskondadele ning luua tugevaid ettevõtteid ja meeskondi teiseks bootcamp sündmuseks. Bootcamp sündmustel osalemine ei ole kiirendiprogrammi saamise eelduseks ning AI tehnoloogiate kiirendiprogrammi võivad kandideerida ka projektivälised ettevõtted ja meeskonnad. Kiirendiprogrammi vastuvõtu otsustab ekspertkogu, mis koosned kiirendi võtme-mentoritest, kes programmi raames ka ettevõtetega arendustegevusi ellu viima hakkavad. Programmi pääsemise eelduseks on: • Vajalike kompetentsidega meeskond, kes suudab väljapakutud idee arendada kiirendiprogrammi jooksul piloteerimisvalmiks; • Äriidee, mis ei adresseeri vaid ühe kindla ettevõtte vajadusi ning on eskaleeritav ka välisturgudele; • Meeskonna valmidus panustada kiirendiprogrammi jooksul ajaliselt piisavas mahus, et jõuda minimaalselt piloteerimisvalmiduseni; Kasuks tuleb: • Kokkulepe vähemalt ühe potentsiaalse partneriga piloodi läbiviimiseks. Programmitegevuste elluviimise ajakava tegevus / kuu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Turundus+väljakutsete-lahenduste kaardistamine x Bootcamp I x Pilootprojektid patch I x x x x x x Pilootprojektide PoC esitlemine x Kiirendiprogramm x x x x x x Turundus+väljakutsete-lahenduste kaardistamine x x Bootcamp II x Pilootprojektid patch II x x x x x x Pilootprojektide PoC esitlemine x Lõpparuanne ja tulemuste esitlemine (demopäev) x Programmi käivitamine toimub esimesel võimalusel, planeeritult jaanuaris 2022. aastal ning lõppeb detsembris 2022. aastal. Programmi raames saavutatavad tegevuseesmärgid • 100 osalejat bootcamp sündmustel, kes läbivad AI teemalise koolitus- ja arendusprogrammi ning töötavad ühisarendusprojektide loomisel; • 20 arendusprojekti läbivad AI tehnoloogia otsetarbekuse valideerimisprotsessi; • 6-8 ellu viidud pilootprojekti AI lahenduse rakendamiseks andme-väljakutsete lahendamiseks; • 10 AI tehnoloogia ettevõtet, meeskonda läbib kiirendiprogrammi; • 6-10 AI tehnoloogiaettevõtet jõuab kiirendiprogrammist edukalt turule. Programmi meeskond Programmimeeskond moodustatakse Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja AIRE ekspertidest. Samuti kaasatakse välist ekspertiisi, ennekõike valdkonnapõhise mentorluse korraldamiseks ning AI kasutuselevõtu analüüside läbi viimiseks. Projektimeeskonnas osalevad: • Martin Goroško (Tehnopol) bootcampide, ühisarendusprojektide ja ühisarenduste valideerimisprotsesside koordineerimine, mentorite ja partnerite kaasamine; • Maarit Jalakas (Tehnopol) projektijuht ja tehniline tugi; • Merilin Varsamaa (Tehnopol) bootcampide väljakutsete-lahenduste tuvastamine • Kirke Maar (AIRE) bootcampide väljakutsete-lahenduste tuvastamine • Lisbeth Roos (Tehnopol) bootcamp sündmuste tehniline korraldamine • Annet Muru (AIRE) bootcamp sündmuste tehniline korraldamine • Kadri Tammai (Tehnopol) AI tehnoloogiate kiirendiprogrammi koordineerimine ja elluviimine, mentorite ja partnerite kaasamine; • Heleri Holm (Tehnopol) kiirendiprogrammi projektijuht • Kristi Jõeäär (Tehnopol) turundus- ja kommunikatsioon • Kert Kaljula (Tehnopol) ühisarendusprojektide finantsjärelvalve • Mentorite ja arendusprojektidide nõustajate koosseisu paika panemiseks kasutatakse AIRE (sh. AIRE partnerite TalTech, Tartu Ülikool, IMECC, Tartu Teaduspark) eksperte ning Tehnopoli mentorvõrgustiku mentoreid. Programmi eelarve ARTIKKEL MAKSUMUS SH. SH. SISSEOST. (EUR) TÖÖJÕUKULU TEENUSED ettevõtete väljakutsete kaardistamine 7000 5000 2000 AI lahenduste rakendamiseks ning potentsiaalsete lahenduste arendajate kaasamine programmi Bootcamp sündmuste korraldamine (2 sündmust) tehniline korraldus 25000 5800 19200 koolitajad, väline ekspertiis ja 15000 1000 14000 mentorid, ekspertkogu arendusprojektide valideerimine, 19000 0 19000 raportite koostamine Arendusprojektide ellu viimine (6-8 projekti) arendusinvesteeringud 370000 0 370000 projektide nõustamine 16000 1700 14300 arendustegevuse raames juriidiline raamistik ja tehniline 10800 7300 3500 järelevalve Kiirendiprogramm 10 tiimi, 6 kuud mentorid ja valdkonnaspetsiifiline 58000 5400 52600 ekspertiis, ekspertkogu koolitusprogramm 20000 3000 17000 programmi ja kogukonna juhtimine 10000 10000 0 Turundus ja administratsioon turundustegevused ja lahenduste 10000 6700 3300 demo projektijuhtimine 38000 38000 0 Kokku 598800 Lisainformatsioon: Martin Goroško SA Tallinna Teaduspark Tehnopol Tel. +372 56 800228 [email protected] LEPING nr 18-9/49 Tallinnas, 24.01.2022 Leping Erasektori tehisintellekti põhiste rakenduste tekitamise ning piloteerimine on sõlmitud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või Ministeerium), registreerimisnumber 70003158, asukohaga Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn, keda esindab MKMi põhimääruse alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, (edaspidi Eraldise saaja), keda esindab sihtasutuse põhikirja alusel juhataja Indrek Orav, edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, sõlmisid alljärgneva riigieelarvelise sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu objekt ja alus 1.1. Lepingu objektiks on 598 800 euro suuruse toetuse (edaspidi eraldis) Eraldise saajale eraldamise tingimuste ja korra ning Eraldise saaja poolt eraldise kasutamisega seotud õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine. 1.2. Eraldise saaja kohustub punktis 1.1. nimetatud eraldist kasutama Eraldise saaja poolt tehisintellekti põhiste rakenduste tekitamise ning piloteerimise projekti (edaspidi projekt) elluviimiseks. Eraldise kasutamise aluseks on pakkumine, mis on toodud Lisas 1. 1.3. Leping on sisetehing riigihangete seaduse § 12 lõike 5 tähenduses. Vastav analüüs on toodud Lisas 2. 1.4. Ministeerium kannab eraldise Eraldise saaja kontole IBAN EE681010220031892015, SWIFT EEUHEE2X, SEB Pank osamaksetena järgmiselt: 1.4.1. Esimene osamakse summas 299 400 eurot 10 päeva jooksul lepingu allkirjastamist arvates; 1.4.2. Teine osamakse summas 239 520 eurot 10 päeva jooksul vahearuande Ministeeriumi poolt heakskiitmisest arvates; 1.4.3. Kolmas osamakse summas 59 880 eurot 10 päeva jooksul lõpparuande Ministeeriumi poolt heakskiitmisest arvates. 2. Ministeeriumi õigused ja kohustused 2.1. Ministeeriumil on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust lepingus toodud nõuetele ja eraldise kasutamise sihipärasust ning mõjusust, sealhulgas: 2.1.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajalt tema tegevuse ja projekti kohta; 2.1.2. kontrollida Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni või dokumentide õigsust ja eraldise saamisel esitatud asjaolude paikapidavust; 2.1.3. auditeerida Eraldise saaja tegevust Lepingu täitmisel. 3. Eraldise saaja õigused ja kohustused 3.1. Eraldise saajal on õigus kasutada eraldist vastavalt lepingule. 2 3.2. Eraldise saajal on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid Lisas 1 toodud eelarve muutmiseks. 3.2.1. Eraldise saajal on õigus teha Lisas 1 toodud eelarveridade vahel muudatusi, mitte suurendades eelarve üldist mahtu. 3.2.2. Punkti 3.2.1 kohaselt tehtavad eelarve muudatused kooskõlastab Eraldise saaja kontaktisik eelnevalt e-posti teel Ministeeriumi kontaktisikuga. 3.3. Eraldise saajal on kohustus koostada Ministeeriumi nõudmisel eraldise kasutamisega seotud ülevaateid ja muul viisil anda aru eraldise kasutamisest ning projekti edenemisest. 3.4. Eraldise saajal on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus lepingu täitmine osutub võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad pooled kokku leppima järgneva 30 päeva jooksul edasise tegevuse ja muudavad vajadusel lepingut. Muudatused vormistatakse lepingu lisana. 3.5. Eraldise saajal on kohustus tagada auditeerivatele ja kontrollivatele Ministeeriumi ametnikele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ning dokumentidele, arvestades asjaolu, et ametnikud on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seadusest ja andmekaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid. Käesolevas punktis nimetatud rikkumisel ametnike poolt vastutab Eraldise saajale tekkivate kahjude eest Ministeerium. 3.6. Eraldise saajal on kohustus tagastada projekti lõppemisel, lõpetamisel või lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, kuid hiljemalt 2022. a 31. detsembriks sihipäraselt kasutamata jäänud eraldise jääk Ministeeriumile 30 päeva jooksul. 4. Eraldise saaja aruanded 4.1. Eraldise saaja esitab Ministeeriumile vahearuande hiljemalt 31.07.2022 ja lõpparuande 30 päeva jooksul Lisas 1 näidatud tegevuste lõppemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30.01.2023. 4.2. Vahearuandes on näidatud Lisas 1 toodud tegevuseesmärkide progress vastavalt programmitegevuste elluviimise ajakavale, hinnangud tegevuste tulemuslikkuse kohta ja parendusettepanekuid edaspidiseks. Lõpparuanne sisaldab ülevaadet projekti tulemuslikkuse ning vahendite kasutamise kohta. 4.3. Ministeerium annab Eraldise saaja aruandele hinnangu e-posti teel 30 päeva jooksul lõpparuande saamisest arvates. 4.4. Kui Ministeerium ei kiida lõpparuannet heaks ja osutab selle puudustele, siis täiendab või parandab Eraldise saaja lõpparuannet ning esitab kahe nädala jooksul Ministeeriumi hinnangu saamisest arvates Ministeeriumile parandatud aruande. Ministeerium annab parandatud aruandele hinnangu kahe nädala jooksul selle saamisest. 4.5. Kui Ministeerium ei anna aruandele või parandatud aruandele hinnangut ühe kuu jooksul arvates aruande või parandatud aruanne saamisest, loetakse aruanne Ministeeriumi poolt heakskiidetuks. 4.6. Projekti ennetähtaegse lõpetamise või lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb esitada aruanne tehtud ja tegemata jäänud kulutuste ning tehtud ja tegemata jäänud tegevuste kohta 30 päeva jooksul projekti ennetähtaegsest lõpetamisest või lepingu ennetähtaegset ülesütlemisest arvates. 5. Kontaktandmed 5.1 Eraldise saaja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on äriarendusjuht Martin Goroško, [email protected], tel +372 56 800 228. 5.2. Ministeeriumi kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on andmete ja tehisintellekti nõunik Marily Hendrikson, [email protected], tel +372 523 8494. 5.3. Pooled teavitavad üksteist kontaktisikute muutumisest ja vajadusel täiendavatest kontaktisikutest. 5.4. Lepinguga seotud teated tuleb edastada teise poole lepingus märgitud kontaktisiku e-posti aadressile. 3 5.5. Eraldise saaja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Eraldise saaja poolt volitatud allkirjastama ja esitama Ministeeriumile Eraldise saaja nimel aruandeid ja parandatud aruandeid vastavalt lepingu punktile 4. 6. Poolte vastutus 6.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 6.2. Lepingu rikkumise korral on Eraldise saajal kohustus tagastada eraldis 30 päeva jooksul arvates Ministeeriumilt teavituse saamisest lepingu rikkumisest. Kui eraldist tähtpäevaks ei tagastata, maksab Eraldise saaja tagasimaksmisele kuuluva eraldise summa jäägilt intressi määraga 6 kuu Euribor + 5% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360- päevane aasta. 7. Vaidluste lahendamine 7.1. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 7.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 7.3. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 8. Lepingu muutmine ja lõpetamine 8.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 8.2. Ministeeriumil on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda või taganeda sellest Eraldise saaja lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 8.3. Eraldise saajal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 8.4. Lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest või lepingust taganemisest etteteatamise tähtaeg on 60 päeva. 9. Vääramatu jõud 9.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagama võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 10. Lepingu kehtivus 10.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema poole poolt. 10.2. Leping kehtib kuni mõlema poole kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni. 11. Lõppsätted 11.1. Leping koos lisadega avalikustatakse Ministeeriumi veebilehel. 12. Poolte andmed ja allkirjad: Ministeerium: Eraldise saaja: 4 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium SA Tallinna Teaduspark Tehnopol reg nr 70003158 reg nr 90008258 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Teaduspargi 6/1 12618 Tallinn tel. 6256 330 Telefon: 4 800 200 A/a: EE 93 2200 2210 2377 8606 Swedbank A/a: EE681010220031892015 SEB Pank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Indrek Orav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhataja Sisetehingu erandi põhjendus erasektori tehisintellekti põhiste rakenduste tekitamise ning piloteerimise lepingu juurde Asjaolude kirjeldus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rahastab programmi elluviimist, mille eesmärgiks on Eesti ettevõtete tehisintellekti (edaspidi ka AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Vastavalt programmi elluviimise ettepanekule on programmi peamised eesmärgid ja tegevused järgmised: - Andmepõhiste AI lahenduste kasutuselevõtt tööstusettevõtetes ja teistes TAIE fookusvaldkondades tegutsevates ettevõtetes. Programmi raames valideeritakse ettevõtete võimekust nii tehniliselt kui ka investeeringu tasuvusest lähtuvalt, luuakse läbi AI lahenduste kasutuselevõtu efektiivsemaid protsesse, uusi tooteid, teenuseid või ärimudeleid. - AI põhiste pilootprojektide käivitamine ja elluviimine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh start-upid, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada 6-8 pilootprojekti. - AI tehnoloogiatel põhinevate uute toodete ja start-up ettevõtete tekitamine. Programmi raames luuakse uusi AI tehnoloogiatel põhinevaid start-up ning hargettevõtteid (spinoff), kes lahendusi programmi käigus ning turul realiseerivad. - Erasektori T&A mahukuse ja käibe suurendamine tehisintellekti valdkonnas. Kõikide pilootprojektidega ja uute AI tehnoloogiatel põhinevate ettevõtete loomisega suurendatakse erasektori T&A investeeringute mahtu ning võimendatakse ettevõtete käibe kasvu. - AIRE (EDIH võrgustiku kandidaat) edukas käivitamine Eestis. Hoogstart AIRE tegevustele läbi piloteerimise ja edukate koostööjuhtumite loomise tööstussektoris. Programmi elluviimiseks on MKM planeerinud programmi rakendajale 2022. aastal eraldada 598 800 eurot riigieelarvelise sihtotstarbelise eraldisena. MKM on valinud programmi rakendavaks lepingupartneriks SA Tehnopoli, kellega soovitakse sõlmida riigieelarvelise sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping RHS § 12 lg 5 alusel (nn sisetehingu erand). MKM valis SA Tehnopoli programmi rakendavaks lepingupartneriks, kuna SA Tehnopoli põhitegevus kattub programmi raames elluviidavate tegevustega ning toetab seeläbi programmi eesmärkide saavutamist. Täpsemalt on SA Tehnopoli eesmärgiks põhikirja p 2.2 kohaselt osutada innovatsioonisuutlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisele suunatud teenuseid teadmispõhistele ettevõtetele. SA Tehnopol pakub nimetatud eesmärgist lähtuvalt põhitegevusena teadmispõhistele ettevõtetele äriarendusteenuseid spetsiifilisest ettevõtluskooslusest ja teadusasutuse lähedusest tulenevate sünergeetiliste eelistega (põhikirja p 3.1), sh loob teaduspargi ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele eeskujuliku tegevuskeskkonna, mis sisaldab füüsilist infrastruktuuri, ettevõtlusinkubatsiooni ja äriarenduse teenuspakette (põhikirja p 4.4); aitab kaasa tugevate valdkonnaspetsiifiliste kompetentsikoosluste väljakujunemisele, loob soodsa keskkonna ettevõtete ja teadusasutuste koostööks (põhikirja p 4.6); kasutab tulemuslikult innovatsioonile ja tehnoloogiasiirdele suunatud avaliku sektori vahendeid, aitab kaasa vastavate tugimeetmete väljatöötamisele (põhikirja p 4.7). Programmi elluviija tagab pilootprojektidele juriidilise raamistiku, mis reguleerib loodava lahenduse intellektuaalomandi kasutamist ja kommertsialiseerimist. Samuti teostab programmi elluviija pilootprojektide suhtes finantsvahendite kasutamise järelevalvet ning pakub mentorlust ja nõustamisteenust pilootprojektide eesmärkide saavutamiseks. Programmi elluviija esitab MKMile aruanded eraldise kasutamise sihipärasuse ning mõjususe kohta ja allub lepingu täitmise raames MKMi suunistele ning kontrollile programmi eesmärgi saavutamiseks. Sisetehingu erandi kohaldamine RHS § 12 lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud riigihangete seadust kohaldama sisetehingule. RHSi seletuskirja kohaselt on sisetehingu näol tegemist erandiga riigihanke läbiviimise kohustusest, ehk teisisõnu, kui on täidetud sisetehingu erandi rakendamise tingimused, ei pea avaliku sektori hankija korraldama riigihanget, isegi kui sõlmitav leping vastab hankelepingu tunnustele1. RHS § 12 lg 5 kohaselt on sisetehing hankeleping, mille avaliku sektori hankija (edaspidi ka kontrolliv hankija) sõlmib teise kontrolliva hankijaga ühiselt kontrollitava juriidilise isikuga (edaspidi ka kontrollitav juriidiline isik), kui on täidetud kõik järgmised kumulatiivsed tingimused: 1) kontrollitavat juriidilist isikut kontrollivad sarnaselt oma osakonnaga kontrollivad hankijad ühiselt (RHS § 12 lg 5 p 1) RHS § 12 lg 6 järgi on kriteerium täidetud, kui kõik kontrollivad hankijad on esindatud kontrollitava juriidilise isiku otsuseid langetavates organites, kusjuures esindaja võib esindada mitut kontrollivat hankijat või kõiki neid, ja sellistel kontrollivatel hankijatel on ühiselt otsustav mõju selle kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle ning see kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis on vastuolus kontrollivate hankijate huvidega. Käesoleval juhul teostavad avaliku sektori hankijate poolt ühist kontrolli SA Tehnopoli üle MKM koos Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluva Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ)2 ja Tallinna Linnavalitsusega (kontrollivad hankijad3), seega on tegemist vertikaalse sisetehinguga ülalt alla. Kontrollikriteeriumi täitmiseks peab kontrollitav juriidiline isik olema allutatud sellisele kontrollile, mis võimaldab hankijal mõjutada isiku strateegilisi eesmärke ja olulisi otsuseid4. SA Tehnopoli põhikirja p 1.1 kohaselt on SA Tehnopol Eesti Vabariigi, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna linna poolt määramata ajaks asutatud eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks SA Tehnopoli põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühist kontrolli SA Tehnopoli tegevuse üle teostavad avaliku sektori hankijatest MKM, Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv Tallinna Tehnikaülikool ning Tallinna Linnavalitsus SA Tehnopoli nõukogu koosseisu moodustamise ja nõukogusse kuulumise kaudu. Sealjuures MKM nimetab SA Tehnopoli põhikirja p 6.3.3 alusel 4 nõukogu liiget, Tallinna Tehnikaülikool 2 liiget ja Tallinna Linnavalitsus 2 liiget. Eelnevast tulenevalt moodustub SA Tehnopoli kõrgeim juhtorgan, nõukogu üksnes kontrollivate hankijate nimetatud liikmetest, st kõik kontrollivad hankijad on esindatud 1 RHSi seletuskiri 450 SE, kättesaadav veebilehelt Eelnõu - Riigikogu, lk 32. 2 HTM teostab TTÜ üle kontrolli TTÜ seadusest tulenevalt. TTÜ seaduse § 4 lg 2 p 3 kohaselt nimetab haridus-ja teadusminister TTÜ kõrgeima juhtorgani, nõukogu koosseisu 5 liiget (11 liikmest) ning TTÜ seaduse § 4 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel pädevus kinnitada kogu TTÜ nõukogu koosseis haridus- ja teadusministri ettepanekul. 3 RHS § 12 lg-s 5 sätestatud sisetehingu erandit tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014. a riigihangete direktiiviga nr 2014/24/EL (riigihangete direktiiv). Nimetatud direktiivi art 12 lg 3 koosmõjus artikliga 2 lg 1 p-ga 1 ei välista sisetehingu erandi kontekstis, et ühist kontrolli lepingupartneriks valitud juriidilise isiku üle teostavad avaliku sektori hankijad (st riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused) ühiselt. Seega RHS § 12 lg-st 5 ega riigihangete direktiivi art 12 lg-st 3 ei tulene piirangut, et kontrollivateks hankijateks ei või olla riik, avalik-õiguslik juriidiline isik ja KOV ühiselt. 4 Samas, lk 33, vaata ka EKo 13.10.2005, C-458/03, Parking Brixen, p 65, EKo 11.05.2006, C-340/04, Carbotermo, p 36, EKo 29.11.2012, liidetud asjad C-182/11 ja C-183/11, Econord, p 27. kontrollitava juriidilise isiku otsuseid langetavas kõrgeimas juhtorganis. Nõukogu kõrgeima juhtorganina on kollegiaalne organ, st otsuseid langetavad kontrollivad hankijad ühiselt. Eelnevast tulenevalt esindab SA Tehnopoli nõukogu kontrollivate hankijate ühiseid huve. Nõukogusse kuulumine võimaldab kontrollivatel hankijatel vastavalt SA Tehnopoli põhikirja punktile 6.2.1 ja selle alapunktidele kavandada sihtasutuse tegevust, korraldada sihtasutuse juhtimist, teostada järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle, kinnitada sihtasutuse arengustrateegia, iga-aastane tegevuskava ja eelarve ning selle täitmise aruanne; kinnitada sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise kord. Lisaks on nõukogu pädevuses põhikirja punktides 6.2.4 ja 6.2.5 ning sihtasutuste seaduse §-s 25 nimetatud ülesannete täitmine, sh nõusoleku andmine juhatusele nende tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, ja tingimuste määramine, mille puhul on juhatusel vajalik nõukogu nõusolek ka rendi- ja üürilepingute sõlmimiseks. Tulenevalt SA Tehnopoli nõukogu koosseisust (kontrollivate hankijate poolt nimetatud liikmed) ja nõukogule antud ülesannetest on SA Tehnopol seega allutatud sellisele kontrollivate hankijate kontrollile, mis võimaldab kontrollivatel hankijatel mõjutada kõiki kontrollitava juriidilise isiku strateegilisi eesmärke ja olulisi otsuseid. SA Tehnopoli tegevust silmas pidades (vt käesoleva analüüsi järgmist punkti) tegutseb kontrollitav juriidiline isik üksnes asutajate (kontrollivad hankijad) huvides ning asutajate poolt põhikirjaga sätestatud ülesannete täitmisega. Seega ei lähtu kontrollitav juriidiline isik huvidest, mis oleks vastuolus kontrollivate hankijate huvidega. Eelnevast tulenevalt saab lugeda RHS § 12 lg 5 p 1 kriteeriumi täidetuks. 2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik (RHS § 12 lg 5 p 2) SA Tehnopoli põhikirja punkti 2 ja selle alapunktide kohaselt on SA Tehnopoli põhitegevuseks ettevõtluskeskkonna arendamisega seotud tegevused, st: (i) innovatsiooni ja teadmiste ning tehnoloogia siiret soodustava ettevõtluskeskkonna - teaduspargi - arendamine Tallinna Tehnikaülikooli vahetus läheduses, Tallinnas, Mustamäel, ning (ii) innovatsioonisuutlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisele suunatud teenuste osutamine teadmispõhistele ettevõtetele. Tulenevalt põhikirja punktist 3.1 pakub SA Tehnopol oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks teadmispõhistele ettevõtetele rendi-, üüri- ja infrastruktuuriteenust koos oluliselt väärtust lisavate ärialustus- ja äriarendusteenuste ning spetsiifilisest ettevõtluskooslusest ja teadusasutuse lähedusest tulenevate sünergeetiliste eelistega. Vastavalt SA Tehnopoli põhikirja punktile 4 ja selle alapunktidele aitab SA Tehnopol oma tegevusega kaasa klientettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule; tugevdab Eesti innovatiivset mainet rahvusvahelisel areenil; aitab kaasa uute kvalifitseeritud töökohtade loomisele; loob teaduspargi ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele eeskujuliku tegevuskeskkonna, mis sisaldab füüsilist infrastruktuuri, ettevõtlusinkubatsiooni ja äriarenduse teenuspakette; lähtub oma tegevuses piirkonda koondunud valdkondlike koosluste (eelkõige IT ja elektroonika; keemia ja biotehnoloogia ning mehhatroonika) ja nendega seotud valdkondade edasiarendamise vajadusest; aitab kaasa tugevate valdkonnaspetsiifiliste kompetentsikoosluste (sh teadusarenduskeskused, pooltööstuslikud laborid) väljakujunemisele, loob soodsa keskkonna ettevõtete ja teadusasutuste koostööks; kasutab tulemuslikult innovatsioonile ja tehnoloogiasiirdele suunatud avaliku sektori vahendeid, aitab kaasa vastavate tugimeetmete väljatöötamisele; loob senisest avaramad võimalused kaasamaks eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli aga ka teiste ülikoolide üliõpilasi ettevõtete reaalsete probleemide lahendamisele, rikastades seeläbi nende õppeprotsessi. Oma põhitegevuseks kasutab SA Tehnopol talle asutamisel avaliku sektori poolt üle antud vara, sh sihtfinantseeringutest saadud tulu, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute eraldisi ning sihtasutuse majandustegevusest saadud tulu. Kui vaadata SA Tehnopoli 2020. a ja varasemaid majandusaasta aruandeid (so 2019. ja 2018. majandusaasta aruandeid), siis nende, kontrolliva hankija poolt ette nähtud ja põhikirja punktis 3 loetletud tegevustega, mida on täpsustatud põhikirja punktis 4, SA Tehnopol oma põhitegevusena, s.o. 100% ulatuses ka tegeleb. SA Tehnopoli tulu kujuneb 100% Tehnopolile asutajate poolt usaldatud ruumide üüriteenustest ning äriarendusteenustest (sh äriarendusteenused ja nõustamine alustavatele ja kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele). Eelnevast tulenevalt saab RHS § 12 lg 5 p 2 tingimuse lugeda täidetuks. 3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju (RHS § 12 lg 5 p 3) RHSi seletuskirjas on tingimuse kohta selgitatud, et sisetehingu erandit ei tuleks laiendada nendele olukordadele, kus eraettevõtjal on otsene osalus kontrollitava juriidilise isiku kapitalis, kuna sellisel juhul annaks lepingu sõlmimine ilma konkurentsipõhise hankemenetluseta asjaomasele eraettevõtjale põhjendamatu eelise oma konkurentide ees5. SA Tehnopolis puudub otsene erakapitali osalus, seega on RHS § 12 lg 5 p 3 tingimus täidetud. Kokkuvõte MKMi ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi SA Tehnopol) vahelise lepingu puhul on täidetud kõik kolm riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 12 lg-s 5 sätestatud sisetehingu erandi tingimust. MKMi ja SA Tehnopoli vaheline eraldise leping erasektori tehisintellekti põhiste rakenduste tekitamiseks ning piloteerimiseks on seega sisetehing, millele RHSis sätestatud korda kohaldama ei pea. 5 RHSi seletuskiri, op. cit., lk 33.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel