Teie 07.01.2022 nr 2-3/14-201
Riigikogu juhatus
[email protected] Meie 22.01.2022 nr 1.15-5/2022/146-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 201)
Austatud Riigikogu liige Urmas Reinsalu
Käesolevaga vastan Teie kirjas toodud küsimustele järgmiselt:
K1: Palun esitage Rail Balticu 2018. aastal koostatud eelarve.
V1: Rail Balticu (RB) eelprojekt on leitav aadressilt https://pilv.mkm.ee/s/Lda1sE9ELwQQDbk.
Vastavalt 2018. aastal koostatud eelprojektile oli RB Eesti osa eelarve 1 579 948 678 eurot, mis
sisaldas ka 10% reservi ettenägematute kulude katteks. Reservita maksumused eriosade lõikes on
järgmised:
Nimetus Prognooseelarve
Raudtee 721 296 236
Raudtee signalisatsioon, side ja elektriosa 211 131 952
Teed ja maakasutus 112 855 619
Sillad, viaduktid ja ökoduktid 171 834 000
Maaparandussüsteemid 4 865 905
Elektrivarustus 3 990 370
Gaasivarustus 1 460 525
Soojusvarustus 1 289 800
Kõrgepingeliinid 5 287 467
Sidevarustus 1 292 040
Veevarustus ja kanalisatsioon 5 894 266
KSH leevendusmeetmed 12 768 800
Maade omandamine 10 600 000
Pärnu reisiterminal 5 500 000
Veeremi hooldedepoo 24 650 000
Ülemiste reisiterminal 34 500 000
Muuga kaubaterminal 107 100 000
K2 ning 3: Palun esitada loetelu hangetest, mis on tulnud odavamad kui 2018. aastal koostatud
eelarve. Palun vastus esitada alloleva tabeli kujul. Palun esitada loetelu hangetest, mis on tulnud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
kallimad kui 2018. aastal koostatud eelarve. Palun vastus esitada eelmises punktis esitatud tabeli
kujul.
V2 ning 3: Vastavalt standardile EVS 932:2017 (ning sellele eelnenud EVS 907:2010) eelprojekt
ehitusprojekti esimene kõik projektiosi sisaldav staadium, mida saab kasutada kooskõlastamiseks,
ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljastamiseks. Eelprojektis määratletakse
kandetarindite paiknemine (postisammud, silded, kõrgused) ja põhimaterjalid (teras, raudbetoon,
puit), samuti pinnasetingimused (sh pinnasevee tase) ja vundamentide põhimõtteline lahendus
(vaiad või madalvundament). Kandeelementide ristlõiked määratletakse ligikaudselt, tavaliselt
käsiraamatute või ligikaudsete arvutuste põhjal. Eelprojektiga pannakse alus järgnevatele
projekteerimisstaadiumitele aga teatud tingimustel ka ehitusele.
RB puhul on hetkel kõigis Balti riikides koostamisel põhiprojektid, mis täpsustavad ja seega
võivad muuta eelprojektset lahendust ning on valdavalt aluseks ehituslubade väljastamisele.
Eelprojektse lahenduse muutmine võib tuleneda erinevatest asjaoludest; projekteerimistingimuste
täpsustumine (RB kolme Balti riigi ülesed projekteerimistingimused (RB design guidelines) võeti
vastu RB eelprojekti lõppstaadiumis 2018. aastal), ametkondade ja omavalitsuste kooskõlastused,
keskkonnamõjude hindamise tulemused, täiendavate uuringute tulemused, neist tulenevad
objektide asukohtade muutused jne. Eeltoodust tulenevalt ei ole juba tehniliselt mõistlik võrrelda
omavahel 2018. aasta eelprojektis toodud lahendusi 213 km pikkuse raudtee, selle elektriliste
toitelahenduste ning side- ja turvangusüsteemide; pea 100 silla, viadukti ning ökodukti ning sadade
truupide puhul iga objekti juures praegu projekteerimise lõppstaadiumis oleva lahendusega.
Näiteks on juba praegu teada, et eelprojekti kohased ökoduktide hinnakalkulatsioonid ei saa enam
paika pidada, kuna toonaste standardite kohased ca 55 meetri laiused rohesillad on vastavalt
keskkonnauuringutele tänaseks projekteeritud pea 80 meetri laiusena, ökoduktide nõlvad on vaja
ehitada laugemad jne, mis tähendab ehituslepingutes väljendatuna maksumuste suurenemist ca
50% (võrreldes eelprojekti järgse maksumusega).
On ka täiesti selge, et kui 2018. aastal valminud eelprojekt arvestas materjalide, komponentide
ning tööde maksumuse juures 2016-2017. aasta hinnatasemega, siis põhiprojekti staadiumis
lahendus peab arvestama eeltoodud osiste hindade muutumisega. Vastavalt Statistikaameti
andmetele on ehituse maksumus perioodil 2003-2021 olnud keskmiselt 3,5% aastas. 2021. aasta
andmed hetkel veel puuduvad, kuid aasta esimese kolme kvartali andmete põhjal on võrreldes
2020. aastaga ehitushindade kasv ca 11% aastas. Näiteks oleks Eesti Rahva Muuseumi 2016. aasta
75,7 miljoni eurone maksumus tänastes hindades ca 88,7 miljonit eurot; KUMU, mis 2006. aastal
valmis 47,4 miljoni euro eest, maksaks tänastes hindades ca 72,2 miljonit eurot. Sellele tuleb veel
juurde lisada reaalsed turutingimused (sektori hõivatus, ootused sisendhindade kasvule,
tarneahelate toimimine jne) ning objekti spetsiifilised tingimused ja riskid (vajalike materjalide
kättesaadavus mõistlikus perimeetris, täiendava tugitaristu ehitamise vajadus, rakenduvad
sessoonsed piirangud jne).
Näidetena eelarvelise maksumust suurenemisest Eesti transpordivaldkonnas saab tuua Reidi tee
ehituse, kus investeeringuvahendite taotlemisel planeeriti maksumuseks 28,5 miljonit eurot, kuid
hanke tulemusena oli hind 40 miljonit (maksumuse suurenemine ca 40%), pärast kõigi eelarvet
ületanud pakkumiste tagasilükkamist korraldatud uue hanke tulemusena 31,8 ning hankelepingu
lõpuks 31,2 miljonit eurot. Samamoodi Kukruse-Jõhvi maanteelõigu ehitusel kalkuleeriti
maksumuseks aastal 2000 ca 19 miljonit eurot, aastal 2006 kalkuleeriti maksumuseks juba ca 31
miljonit eurot (vaid põhimaantee; maksumuse suurenemine ca 63%; kogu projekti maksumuseks
kalkuleeriti toona ca 50 miljonit eurot), ehituse valmimisel kujunes maksumuseks aga 39 miljonit
eurot (maksumuse suurenemine võrreldes 2000.aasta plaaniga 105%, võrreldes 2006. aastaga
25%). Ka siin on oluline vahet teha sellel, kas projekti eelarve muutus seetõttu, et suurenes/vähenes
tegevuste maht (suurenes/vähenes ehitatav kilometraaž) või muudeti maksumust seoses lahenduste
2 (4)
täpsustumise või nt inflatsiooniga (materjalide või ehitushinna muutusega).
Seega eeldame, et ehitatavate objektide tehniliste parameetrite muutmine ning üldine
ehitushindade kasv toob endaga kaasa ka RB ehitusmaksumuse suurenemise võrreldes 2018. aasta
eelprojektse eelarvega. Milline see muutus summaarselt täpselt olema saab, selgub põhiprojektide
valmimisel, põhiprojekti alusel koostatud riigihangete tulemusel ning ehitamiseks sõlmitud
hankelepingute raames kokku lepitud võimalike muudatustööde maksumuste selgumisel.
Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas ka objekt haaval välja tuua võrdlust 2018. aasta
eelprojektse eelarve ning põhiprojekti kohase objekti riigihanke tulemusena selgunud maksumuse
vahel – tehniliste parameetrite muutmine ning inflatsioon loovad tahes tahtmata väära pildi.
K4: Palun esitada loetelu hangetest koos maksumustega, mis on lisandunud 2018. aastal koostatud
eelarvele.
V4: Praeguseks hetkeks pole korraldatud hankeid ühegi suurema objekti ehitamiseks, mis ei oleks
kajastatud 2018. aasta eelprojektis.
Küll ei sisalda eelprojekt tähtsamatest objektidest keskkonnamõjude hindamise käigus lisandunud
ökodukte, täiendavaid (RB-ga otseselt mitte seonduvaid) ristumisi nt Kangru ja Kohila piirkonna
liiklussõlmedes (maantee mahasõidud jms, mis arvestavad maanteede laiendusplaanidega), Pärnu
kaubajaama, Soodevahe kuivsadamat, RB taristu hoolduspunkte jms, millega oleme arvestanud
RB kui tervikprojekti Eesti osa maksumuse arvestamisel. Oluline maksumuse muudatus puudutab
ka Ülemiste ühisterminali, kus terminalihoone maksumus on jätkuvalt ca 30 mln eurot, kuid
detailplaneeringu menetlusest tulenevalt on märgatavalt suurenenud terminali ümbruse arenduse
mahud, mis koos Ülemiste raudteeinfrastruktuuri maksumusega on tänaseks ca 150 miljonit eurot.
Kuid ka siin juhin tähelepanu asjaolule, et RB eelprojektis käsitletakse terminalihoonet ning
raudtee infrastruktuuri erinevates projekti osades, mis ei aita kaasa erinevates ehitusprojekti
staadiumides antud prognooseelarvete ühesele võrdlemisele.
K5: Millal Teie ministrina saite teada, et Rail Balticu Eesti osa valmimine aastaks 2026 ei ole
realistlik?
V5: Ministrite teavitamine MKM-i põhimääruse alase tegevusega seonduvast toimub jooksvalt
suuliselt ja kirjalikult ning vastavalt MKM-i asjaajamiskorrale. Sama puudutab ka RB-ga
seonduvat ning asjaolu, et peale CEF 2021-2027 määruse jõustumist uuendatud toetuse taotlemise
prognoosi kohaselt ei piisaks tõenäoliselt EL 2014-2020 perioodi ning 2021-2027 perioodi eelarve
fondidega seotud vahendite kogumahust RB lõpuni valmis ehitamiseks Eestis.
K6: Millele rajaneb valitsuse poliitiline avaldus koalitsioonileppes läinud aasta jaanuarist, mil
väideti, et ametisse asuv valitsus kiirendab Rail Balticu rajamist, kui mõned kuud hiljem asus
valitsus seisukohale, et raudtee rajamine lükkub hoopis aastaid edasi?
V6: Koalitsioonileppe sõlmimise hetkeks ei olnud perioodi 2021-2027 CEF määruse1 ja teiste RB
rahastamisvõimaluste seisukohalt oluliste EL taseme õigusaktide lõplikku seisu veel teada. Kuna
RB valmimise tähtaeg on peamiselt sõltuvuses projektlahenduste valmimise kiirusest ning
vahendite olemasolust kogu tervikprojekti valmimiseks, siis ei saa siin lähtuda vaid
koalitsioonileppes sätestatust. Ühtlasi tunnen siirast heameelt selle üle, et erakond Isamaa nägi
eelmises valitsuses olles ning sarnaselt Vabariigi Valitsusega vajadust RB valmimist kiirendada.
Tõdegem – RB ehitamine on võtmas tuure juurde, praeguseks on RB põhitrassist valminud küll
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1153&qid=1639038429160&from=en
3 (4)
vaid Saustinõmme viadukt, samas on 2021. aastal sõlmitud ehituslepingud seitsme viadukti ja
õkodukti rajamiseks Harju ja Raplamaal. 2022. aastal käivitab Rail Baltic Estonia OÜ
ehitustegevused veel ca 6-7 viaduktil/ökoduktil ning Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide
piirkonnas. Suuremahulisi ehitustöid raudtee põhitrassi osas oleme kavandanud alates 2023.
aastast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Kristjan Kaunissaare
6397682
[email protected]
4 (4)