dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 201)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. jaanuar 2022
Viit
1.15-5/2022/146-2
Registreeritud
22. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Kristjan Kaunissaare (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond)

Failid

  • 📎1.15-52022146-2 22.01.2022 Väljaminev kiri.asice417 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.01.2022 nr 2-3/14-201 Riigikogu juhatus [email protected] Meie 22.01.2022 nr 1.15-5/2022/146-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 201) Austatud Riigikogu liige Urmas Reinsalu Käesolevaga vastan Teie kirjas toodud küsimustele järgmiselt: K1: Palun esitage Rail Balticu 2018. aastal koostatud eelarve. V1: Rail Balticu (RB) eelprojekt on leitav aadressilt https://pilv.mkm.ee/s/Lda1sE9ELwQQDbk. Vastavalt 2018. aastal koostatud eelprojektile oli RB Eesti osa eelarve 1 579 948 678 eurot, mis sisaldas ka 10% reservi ettenägematute kulude katteks. Reservita maksumused eriosade lõikes on järgmised: Nimetus Prognooseelarve Raudtee 721 296 236 Raudtee signalisatsioon, side ja elektriosa 211 131 952 Teed ja maakasutus 112 855 619 Sillad, viaduktid ja ökoduktid 171 834 000 Maaparandussüsteemid 4 865 905 Elektrivarustus 3 990 370 Gaasivarustus 1 460 525 Soojusvarustus 1 289 800 Kõrgepingeliinid 5 287 467 Sidevarustus 1 292 040 Veevarustus ja kanalisatsioon 5 894 266 KSH leevendusmeetmed 12 768 800 Maade omandamine 10 600 000 Pärnu reisiterminal 5 500 000 Veeremi hooldedepoo 24 650 000 Ülemiste reisiterminal 34 500 000 Muuga kaubaterminal 107 100 000 K2 ning 3: Palun esitada loetelu hangetest, mis on tulnud odavamad kui 2018. aastal koostatud eelarve. Palun vastus esitada alloleva tabeli kujul. Palun esitada loetelu hangetest, mis on tulnud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 kallimad kui 2018. aastal koostatud eelarve. Palun vastus esitada eelmises punktis esitatud tabeli kujul. V2 ning 3: Vastavalt standardile EVS 932:2017 (ning sellele eelnenud EVS 907:2010) eelprojekt ehitusprojekti esimene kõik projektiosi sisaldav staadium, mida saab kasutada kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljastamiseks. Eelprojektis määratletakse kandetarindite paiknemine (postisammud, silded, kõrgused) ja põhimaterjalid (teras, raudbetoon, puit), samuti pinnasetingimused (sh pinnasevee tase) ja vundamentide põhimõtteline lahendus (vaiad või madalvundament). Kandeelementide ristlõiked määratletakse ligikaudselt, tavaliselt käsiraamatute või ligikaudsete arvutuste põhjal. Eelprojektiga pannakse alus järgnevatele projekteerimisstaadiumitele aga teatud tingimustel ka ehitusele. RB puhul on hetkel kõigis Balti riikides koostamisel põhiprojektid, mis täpsustavad ja seega võivad muuta eelprojektset lahendust ning on valdavalt aluseks ehituslubade väljastamisele. Eelprojektse lahenduse muutmine võib tuleneda erinevatest asjaoludest; projekteerimistingimuste täpsustumine (RB kolme Balti riigi ülesed projekteerimistingimused (RB design guidelines) võeti vastu RB eelprojekti lõppstaadiumis 2018. aastal), ametkondade ja omavalitsuste kooskõlastused, keskkonnamõjude hindamise tulemused, täiendavate uuringute tulemused, neist tulenevad objektide asukohtade muutused jne. Eeltoodust tulenevalt ei ole juba tehniliselt mõistlik võrrelda omavahel 2018. aasta eelprojektis toodud lahendusi 213 km pikkuse raudtee, selle elektriliste toitelahenduste ning side- ja turvangusüsteemide; pea 100 silla, viadukti ning ökodukti ning sadade truupide puhul iga objekti juures praegu projekteerimise lõppstaadiumis oleva lahendusega. Näiteks on juba praegu teada, et eelprojekti kohased ökoduktide hinnakalkulatsioonid ei saa enam paika pidada, kuna toonaste standardite kohased ca 55 meetri laiused rohesillad on vastavalt keskkonnauuringutele tänaseks projekteeritud pea 80 meetri laiusena, ökoduktide nõlvad on vaja ehitada laugemad jne, mis tähendab ehituslepingutes väljendatuna maksumuste suurenemist ca 50% (võrreldes eelprojekti järgse maksumusega). On ka täiesti selge, et kui 2018. aastal valminud eelprojekt arvestas materjalide, komponentide ning tööde maksumuse juures 2016-2017. aasta hinnatasemega, siis põhiprojekti staadiumis lahendus peab arvestama eeltoodud osiste hindade muutumisega. Vastavalt Statistikaameti andmetele on ehituse maksumus perioodil 2003-2021 olnud keskmiselt 3,5% aastas. 2021. aasta andmed hetkel veel puuduvad, kuid aasta esimese kolme kvartali andmete põhjal on võrreldes 2020. aastaga ehitushindade kasv ca 11% aastas. Näiteks oleks Eesti Rahva Muuseumi 2016. aasta 75,7 miljoni eurone maksumus tänastes hindades ca 88,7 miljonit eurot; KUMU, mis 2006. aastal valmis 47,4 miljoni euro eest, maksaks tänastes hindades ca 72,2 miljonit eurot. Sellele tuleb veel juurde lisada reaalsed turutingimused (sektori hõivatus, ootused sisendhindade kasvule, tarneahelate toimimine jne) ning objekti spetsiifilised tingimused ja riskid (vajalike materjalide kättesaadavus mõistlikus perimeetris, täiendava tugitaristu ehitamise vajadus, rakenduvad sessoonsed piirangud jne). Näidetena eelarvelise maksumust suurenemisest Eesti transpordivaldkonnas saab tuua Reidi tee ehituse, kus investeeringuvahendite taotlemisel planeeriti maksumuseks 28,5 miljonit eurot, kuid hanke tulemusena oli hind 40 miljonit (maksumuse suurenemine ca 40%), pärast kõigi eelarvet ületanud pakkumiste tagasilükkamist korraldatud uue hanke tulemusena 31,8 ning hankelepingu lõpuks 31,2 miljonit eurot. Samamoodi Kukruse-Jõhvi maanteelõigu ehitusel kalkuleeriti maksumuseks aastal 2000 ca 19 miljonit eurot, aastal 2006 kalkuleeriti maksumuseks juba ca 31 miljonit eurot (vaid põhimaantee; maksumuse suurenemine ca 63%; kogu projekti maksumuseks kalkuleeriti toona ca 50 miljonit eurot), ehituse valmimisel kujunes maksumuseks aga 39 miljonit eurot (maksumuse suurenemine võrreldes 2000.aasta plaaniga 105%, võrreldes 2006. aastaga 25%). Ka siin on oluline vahet teha sellel, kas projekti eelarve muutus seetõttu, et suurenes/vähenes tegevuste maht (suurenes/vähenes ehitatav kilometraaž) või muudeti maksumust seoses lahenduste 2 (4) täpsustumise või nt inflatsiooniga (materjalide või ehitushinna muutusega). Seega eeldame, et ehitatavate objektide tehniliste parameetrite muutmine ning üldine ehitushindade kasv toob endaga kaasa ka RB ehitusmaksumuse suurenemise võrreldes 2018. aasta eelprojektse eelarvega. Milline see muutus summaarselt täpselt olema saab, selgub põhiprojektide valmimisel, põhiprojekti alusel koostatud riigihangete tulemusel ning ehitamiseks sõlmitud hankelepingute raames kokku lepitud võimalike muudatustööde maksumuste selgumisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas ka objekt haaval välja tuua võrdlust 2018. aasta eelprojektse eelarve ning põhiprojekti kohase objekti riigihanke tulemusena selgunud maksumuse vahel – tehniliste parameetrite muutmine ning inflatsioon loovad tahes tahtmata väära pildi. K4: Palun esitada loetelu hangetest koos maksumustega, mis on lisandunud 2018. aastal koostatud eelarvele. V4: Praeguseks hetkeks pole korraldatud hankeid ühegi suurema objekti ehitamiseks, mis ei oleks kajastatud 2018. aasta eelprojektis. Küll ei sisalda eelprojekt tähtsamatest objektidest keskkonnamõjude hindamise käigus lisandunud ökodukte, täiendavaid (RB-ga otseselt mitte seonduvaid) ristumisi nt Kangru ja Kohila piirkonna liiklussõlmedes (maantee mahasõidud jms, mis arvestavad maanteede laiendusplaanidega), Pärnu kaubajaama, Soodevahe kuivsadamat, RB taristu hoolduspunkte jms, millega oleme arvestanud RB kui tervikprojekti Eesti osa maksumuse arvestamisel. Oluline maksumuse muudatus puudutab ka Ülemiste ühisterminali, kus terminalihoone maksumus on jätkuvalt ca 30 mln eurot, kuid detailplaneeringu menetlusest tulenevalt on märgatavalt suurenenud terminali ümbruse arenduse mahud, mis koos Ülemiste raudteeinfrastruktuuri maksumusega on tänaseks ca 150 miljonit eurot. Kuid ka siin juhin tähelepanu asjaolule, et RB eelprojektis käsitletakse terminalihoonet ning raudtee infrastruktuuri erinevates projekti osades, mis ei aita kaasa erinevates ehitusprojekti staadiumides antud prognooseelarvete ühesele võrdlemisele. K5: Millal Teie ministrina saite teada, et Rail Balticu Eesti osa valmimine aastaks 2026 ei ole realistlik? V5: Ministrite teavitamine MKM-i põhimääruse alase tegevusega seonduvast toimub jooksvalt suuliselt ja kirjalikult ning vastavalt MKM-i asjaajamiskorrale. Sama puudutab ka RB-ga seonduvat ning asjaolu, et peale CEF 2021-2027 määruse jõustumist uuendatud toetuse taotlemise prognoosi kohaselt ei piisaks tõenäoliselt EL 2014-2020 perioodi ning 2021-2027 perioodi eelarve fondidega seotud vahendite kogumahust RB lõpuni valmis ehitamiseks Eestis. K6: Millele rajaneb valitsuse poliitiline avaldus koalitsioonileppes läinud aasta jaanuarist, mil väideti, et ametisse asuv valitsus kiirendab Rail Balticu rajamist, kui mõned kuud hiljem asus valitsus seisukohale, et raudtee rajamine lükkub hoopis aastaid edasi? V6: Koalitsioonileppe sõlmimise hetkeks ei olnud perioodi 2021-2027 CEF määruse1 ja teiste RB rahastamisvõimaluste seisukohalt oluliste EL taseme õigusaktide lõplikku seisu veel teada. Kuna RB valmimise tähtaeg on peamiselt sõltuvuses projektlahenduste valmimise kiirusest ning vahendite olemasolust kogu tervikprojekti valmimiseks, siis ei saa siin lähtuda vaid koalitsioonileppes sätestatust. Ühtlasi tunnen siirast heameelt selle üle, et erakond Isamaa nägi eelmises valitsuses olles ning sarnaselt Vabariigi Valitsusega vajadust RB valmimist kiirendada. Tõdegem – RB ehitamine on võtmas tuure juurde, praeguseks on RB põhitrassist valminud küll 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1153&qid=1639038429160&from=en 3 (4) vaid Saustinõmme viadukt, samas on 2021. aastal sõlmitud ehituslepingud seitsme viadukti ja õkodukti rajamiseks Harju ja Raplamaal. 2022. aastal käivitab Rail Baltic Estonia OÜ ehitustegevused veel ca 6-7 viaduktil/ökoduktil ning Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide piirkonnas. Suuremahulisi ehitustöid raudtee põhitrassi osas oleme kavandanud alates 2023. aastast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Kristjan Kaunissaare 6397682 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel