Euroopa Ühtekuuluvuspoliitika fondi projekti
2014-2020.6.03.18-0129 “Võru valla
tänavavalgustuse taristu renoveerimine”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: Võru Vallavalitsus
rakendusüksus: Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Lõpparuanne
CF-187/2021
19.01.2022
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti
rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski tuvastati puudusi seoses riigihanke
läbiviimisega.
Märge struktuuritoetuse registris2:
märkustega, olulised tähelepanekud.
Oluline tähelepanek toetuse saajale:
Oluline tähelepanek 4.1: Hanke nr 218722 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole vastavuses
riigihangete seadusega (auditi ulatuses tuvastatud mitteabikõlblik kulu 3 821,04 eurot, väljaspool
auditi ulatust 144,00 eurot).
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta
põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma
finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.6 Energiatõhusus
Meede 2014-2020.6.3 Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine
Projekti number 2014-2020.6.03.18-0129
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus Võru valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine
Toetuse saaja ja partner(id): Võru Vallavalitsus
Taotluse rahuldamise otsuse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse poolt 28.01.2019 koostatud
(otsuse muutmise) number ja taotluse rahuldamise otsus nr 1-25/136, mida on muudetud 02.01.2020
kuupäev otsusega nr 1-25/5 ja 18.03.2020 otsusega nr 1-25/491.
Rakendusüksus Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus
Projekti kulude abikõlblikkuse 01.03.2019 - 31.12.2020
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2021. a tööplaan3.
Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Marten Janno (auditi juht), Finantskontrolli osakonna II auditi talituse audiitor,
Rahandusministeerium
Kaisa Kallas (auditi eest vastutav isik), Finantskontrolli osakonna II auditi
talituse juhataja, Rahandusministeerium
Veronika Soom (auditi eest vastutav isik perioodil 12.01.2022 – 25.01.2022),
Finantskontrolli osakonna II auditi talituse juhtivaudiitor,
Rahandusministeerium
Auditi läbiviimise aeg 30.09.2021 – 19.01.2022
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne
võimalus valimisse sattuda.
3
Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
projekti tegelik teostamine,
projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
kulude abikõlblikkus,
projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
omafinantseeringu olemasolu,
struktuurifondide sümboolika kasutamine.
Valimi metoodika (kui N/A
kohaldub)
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 65177, 26.08.2020, 169 552,29 eurot
olevad väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 47 %
osakaal abikõlblikest Riiklik kaasfinantseering: 53 %
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 169 552,29 eurot; 100 %
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 3 965,04 (tähelepanek nr 4.1).
TOETUS
Väljamaksetaotluse number: OMA-
KOKKU
65177 Riiklik FINANTSEERING
Kokku EL fond
toetus
Mitteabikõlblik summa 1 795,89 1 795,89 0,00 2 025,15 3 821,04
auditeeritud kuludes (eurodes)
Mitteabikõlblik summa 67,68 67,68 0,00 76,32 144,00
väljaspool auditi ulatust
(eurodes):
Leitud vea määr (%) 5 2,3%
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
5
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude
osakaal valimi mahust.
4
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltegevused
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamise kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Siiski tuvastati
puudusi hankelepingu muutmisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Tehti üks oluline tähelepanek.
Oluline tähelepanek nr 4.1: Hanke nr 218722 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole
vastavuses riigihangete seadusega (auditi ulatuses tuvastatud mitteabikõlblik kulu 3 821,04 eurot,
väljaspool auditi ulatust 144,00 eurot)
STS § 26 lg 1 järgi on toetuse saaja ja partner kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete
seaduse (edaspidi RHS) tähenduses.
Vastavalt 5.08.2016. a Majandus- ja taristuministri määruse „Tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetamise
tingimused“ nr 48 § 26 lg 1 p-le 4 järgib toetuse saaja projektiga seotud hangete läbiviimisel RHS-i.
Võru Vallavalitsus viis 28.02.2020 elektrooniliselt läbi riigihangete registris lihthanke nr 218722 ehitustööde
soetamiseks projektis “Võru valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine”. Antud hanke esemeks oli nimetatud
tänavavalgustuse taristu täiendav renoveerimine. Hanke alusdokumentides olevas hankelepingu projekti kui ka
hanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingu punkt 5 sätestab, et Töövõtja pidi Tellijale esitama kindlustusfirmaga
sõlmitud Ehituse Koguriskikindlustuse (CAR) kindlustuskattega vähemalt 65 000 eurot. Lisaks sätestab lepingu
punkt 10.1.1, et Töövõtja pidi Tellijale esitama ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatise 10% lepingu
hinnast ehk 3 965,04 eurot6.
Auditi läbiviimisel tuvastasid audiitorid, et hankijal puudusid nimetatud tõendid selle kohta, kas pakkuja esitas
lepingu täitmisel CAR koguriskikindlustuse summas 65 000 eurot ning ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise
6
Lepingu hind 39 650,40*0,1=3 950,04
6
tagatise summas 3 965,04 eurot. Kuivõrd hankijal need dokumendid puudusid, ei ole hankija pidanud kinni
hankelepingus seatud kohustuste täitmise kontrollist.7.
RHS § 125 lg 8 sätestab mh, et lihthankemenetluse raames hankepingu muutmisel lähtub hankija RHS §-s 123
kirjeldatust. RHS § 123 lg 1 p 7 sätestab, et hankija ei pea uut riigihanget korraldama kui hankelepingu muudatus ei
ole selle väärtusest sõltumata oluline. RHS § 123 lg 2 p 1 sätestab, et hankelepingu olulise muudatusega on tegemist
siis, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust, eeskätt mh juhul kui muudatusega lisatakse tingimus, mis
laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke
alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Hankelepingu oluline muudatus on sama paragrahvi punkti 2
järgi ka see, kui muudatus toob kaasa lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks.
Olgu öeldud, et hankelepingu muudatusega on tegemist ka siis, kui mõni esialgne tingimus, mis hankedokumentides
sisaldus, hankelepingust likvideeritakse või muutub. Kuivõrd hankija ei ole meile hankelepingus ettenähtud
kindlustust ega ehitusperioodiaegset tagatist esitanud, siis ei ole võimalik veenduda ka selles, et nimetatud
tingimused lepingu täitmisel jõus olid. Samuti, kuivõrd tegemist oli Töövõtjale sätestatud kohustustega, siis nende
ära jätmine oli sisuliselt lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine pakkuja kasuks. Eelnimetatud muudatuste
sätestamine riigihanke alusdokumentides oleks võinud suurendada riigihankes osalenud pakkujate arvu, kui kõik
pakkujad oleksid kohe teadnud, et vastavaid garantiisid ning kindlustusi ei ole vajalik hankelepingu täitmisel esitada.
Audiitorite hinnangul on tegemist RHS § 123 lg 2 alusel oluliste lepingu muudatustega.
STS § 45 lg 1 p 3 alusel teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või
täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 sätestab
omakorda, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise kahju
suurust hinnata, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.
Ühendmääruse8 § 228 alusel kohaldatakse sama määruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra (2, 5,
10, 25%) kui ilmneb, et alla riigihanke piirmäära jäävas hankes on rikutud RHS-i.
Audiitorite hinnangul on antud rikkumise osas asjakohane kohaldada 10% finantskorrektsiooni määra. Leiame, et
antud juhul seisneb rikkumise raskus selles, et pole tõendatud, kas kindlustus ja ehitusperioodiaegne tagatis üldse
sõlmiti ning nagu eelpool mainitud, siis oli sellest tõenäoliselt mõjutatud ka riigihankes osalenud pakkujate ring.
Samuti on analoogse rikkumise puhul riigihanke piirmäära ületavates hangetes ettenähtud 25%-line
finantskorrektsiooni määr9 (ühendmäärus § 227). Audiitorite hinnangul oleks rikkumine olnud kerge näiteks siis, kui
kindlustus ja ehitusperioodiaegne tagatis oleks sõlmitud ja Tellijale esitatud hilinemisega. Arvestades aga
lihthangetele kohalduvat reeglistikku ja asjaolu, et käesoleva hankelepingu muudatuse eeldatav rahaline väärtus
toetuse saaja hinnangul oli hankelepingu kogumaksumusega võrreldes väike, siis oleks maksimaalse
korrektsioonimäära kohaldamine hanke maksumuse, olemuse ja korrektselt ning tähtaegselt lõpetatud ehitustööde
suhtes ebaproportsionaalne. Eeltoodust tulenevalt leiame, et antud juhul on õiglane kohaldada 10%-list
finantskorrektsioonimäära.
Hankelepinguga seotud abikõlblike kulude summaks projektis on 39 650,40 eurot, millelt arvestatakse 10%
mitteabikõlblik kulu. Seega on tuvastatud puudustest tulenevalt projektis mitteabikõlblik kulu kokku 3 965,04 eurot
(millest auditi ulatuses 3 821,04 eurot), sh mitteabikõlblik ühtekuuluvuspoliitika fondi (edaspidi ÜF) toetus summas
1 863,57 eurot (auditi ulatuses 1 795,89 eurot) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 2 101,47 eurot (auditi
ulatuses 2 025,15 eurot).
7
Hankija selgitused 30.11.2021: “Hanke nr 218722 kindlustuspoliisi ei ole õnnestunud leida.”; “Garantiiperioodi tagatis lisatud
manusena. Ehitusperioodiaegset tagatist ei ole õnnestunud leida.” Hankija selgitus 08.12.2021: “Pöördusime ka
omanikujärelevalve teostaja poole, kuid kahjuks ei ole neid dokumente leitud.”
8
RT I, 06.10.2020, 3
9
Ühendmäärus § 227 lg 2: „Kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1
ja muudatuse väärtus on kuni 50 protsenti algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse algse hankelepingu ja selle
muudatuse väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.“
7
Risk toetuse saajale: RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku
tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 3 965,04
eurot, sh mitteabikõlbliku ÜF toetus summas 1 863,57€ (47%) ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas
2 101,47 eurot (53%) ning tagada RHS-ist tulenevate nõuete kinnipidamine.
Toetuse saaja kommentaar:
Toetuse saaja nõustub, et antud olukorras võib teha järelduse, et teotuse saaja ei ole tellijana olnud piisavalt hoolas
ning eeldatavalt on jätnud töövõtjalt kindlustuse ja tagatise dokumendid nõudmata. Toetuse saaja on liialt usaldanud
omanikujärelevalve teostajat ning eeldanud, et hankelepingus nõutud dokumentide esitamist nõuab ja nende
esitamist kontrollib omanikujärelevalve teostaja. Tegemist on kahetsusväärse eksimusega.
Toetuse saaja on seisukohal, et hankelepingus nõutud kindlustus ja ehitusperioodi aegne tagatis on teenused, mida
iga ettevõte saab vajadusel osta. Seda enam, et vastavalt hankelepingu punktile 10.1.1. on tagatisena aktsepteeritud
ka kindlustusseltsi poolt antavat tagatist. Seega ei saa nõustuda väitega, et taoliste tingimuste sätestamine (ehk
kindlustuse ja tagatise mitte nõudmine) riigihanke alusdokumentides oleks võinud suurendada riigihankes osalenud
pakkujate arvu. Kindlustuse ja tagatise mitte nõudmine oleks toetuse saaja hinnangul mõjutanud vaid pakkumuse
hinda, kuna selle kuluga ei oleks pakkuja pidanud arvestama. Samas pakkumuste esitamise ajal pidid kõik pakkujad
selle kuluga arvestama ja seega olid pakkumused hindamise hetkel võrreldavad.
Hankeleping sõlmiti 20.03.2020 ja ehitustööde tähtajaks oli 31.08.2020. Vastavalt hankelepingu punktile 5.1. pidi
töövõtja esitama kindlustusdokumendid seitse päeva enne ehitustööde algust. Ehitustööde päevikust nähtub, et
ehitustöödega alustati 29.06.2020. Seega kindlustusdokumendid oleks pidanud esitama 22.06.2020 ja
kindlustusperioodiks oleks pidanud olema maksimaalselt 22.06.2020 – 31.08.2020 ehk ca 2,5 kuud. Toetuse saaja
tuginedes oma kogemustele ja sarnaste hankelepingute raames esitatud kindlustusdokumentidele märgib, et taolise
kindlustuse kulu oleks töövõtja jaoks olnud vahemikus 300 – 400 eurot. Näiteks sellel aastal sõlmitud
tänavavalgustuse ehitamise hankelepingu kohaselt esitati kindlustus kindlustuskattega 65 343,50 eurot ehitustööde
perioodiga 16.08.2021-15.10.2021 (lisaks oli lepingus märgitud ka hooldusperiood 16.10.2021 – 15.10.2023), mille
maksumuseks oli 290 eurot.
Hankelepingu punktis 10.1.1. nõutud ehitusperioodi tagatis oleks pidanud olema vähemalt perioodile 03.04.2020 –
31.08.2020 ehk ca 5 kuud. Toetuse saaja tuginedes oma kogemustele ja sarnaste hankelepingute raames esitatud
tagatistele märgib, et taolise tagatise kulu oleks töövõtja jaoks olnud vahemikus 500 - 1000 eurot. Näiteks sellel
aastal sõlmitud ehitustööde hankelepingu kohaselt esitati garantiiperioodi tagatis summale 24 941,36 eurot
perioodiga 03.11.2021 – 22.09.2024, mille maksumus oli 3900 eurot.
Toetuse saaja hinnangul on hankelepingu kohase kindlustuse ja tagatise nõudmata jätmisega saanud töövõtja
põhjendamatult tasu, mille suurus on hinnanguliselt mitte rohkem kui 1400 eurot. Ehk tööde tegelik maksumus oleks
pidanud olema kuni 1400 eurot odavam.
Ühendmääruse § 228 sätestab, et kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi
korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete
seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale
§ 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.
Kui alla riigihanke piirmäära riigihangete puhul finantskorrektsiooni määra kohaldamisel lähtuda vaid
ühendmääruses analoogsete rikkumiste eest riigihanke piirmäära ületavate hangete kohta sätestatud määradest,
siis kaoks osaliselt ühendmääruse § 228 sätte mõte. Asjakohane oleks hinnata rikkumise raskust ja ulatust
rikkumisega seotud hankelepingu osale.
Kuna antud juhul rikkumisega ei kaasnenud kolmandate isikute (sh pakkujate ega võimalike pakkujate) õiguste
rikkumist ega hankelepinguga teostatud tööde hulga ega kvaliteedi vähenemist, siis oleks põhjendatud väiksema
finantskorrektsiooni määra kohaldamine. Finantskorrektsiooni määra kohaldamisel võiks lähtuda rikkumise tõttu
8
saamata jäänud teenuse (st kindlustuse ja tagatise) eeldatavast maksimaalsest maksumusest, milleks toetuse saaja
hinnangul on 1400 eurot, mis moodustab hankelepinguga seotud abikõlblikest kuludest ca 3,53 %.
Lisaks oleks asjakohane hinnata, milline oleks olukord juhul, kui rikkumist ei oleks toimunud. Toetuse saaja on
seisukohal, et hankelepingu muutmine selliselt, et kindlustust ja tagatist ei nõuta, oleks olnud tuginedes RHS § 123
lg 1 p 1 ilma uut riigihanget korraldamata lubatav, kuna muudatuse maksimaalseks väärtuseks on 1400 eurot (kuna
neid teenuseid ei maksustata käibemaksuga), mis moodustab hankelepingu algsest maksumusest (so 33 042 eurot)
ca 4,24 %. Hankelepingu muutmisel oleks toetuse saaja küsinud töövõtjalt kindlustuse ja tagatise teenuse pakkujate
hinnapakkumust, et saada täpsed andmed teenuse maksumuse kohta. Seega oleks toetuse saaja võinud muuta
hankelepingut, mille tagajärjel oleks vähenenud hankelepingu hind maksimaalselt 1400 euro võrra ja selle tulemusel
oleks vähenenud ka projekti abikõlblike kulude summa 1400 euro võrra. Oluline on märkida, et projekti
tulemusnäitajaid ega eesmärgi täitmist kindlustuse ja tagatise puudumine ei mõjutanud. Seega võib rikkumist
vaadelda ka selliselt, et lugeda hankelepingu muudatus kindlustuse ja tagatise osas sõlmituks, mille puhul seisneks
rikkumine selles, et töid on akteeritud ja tööde eest on tasutud vastuolus kehtiva hankelepinguga. Selle tagajärjel on
ekslikult tasutud tööde eest 1400 eurot rohkem ja see tuleb lugeda mitteabikõlblikuks kuluks. Sellisel juhul ei oleks
tegemist hankelepingu muutmisega vastuolus RHS-iga.
Alternatiivselt võib olukorda hinnata selliselt, et kindlustuse ja tagatise esitamata jätmisega rikkus töövõtja
hankelepingut ning tellija hooletusest tingitud viga seisneb vaid selles, et ta ei fikseerinud hankelepingu rikkumist
ega rakendanud lepingust ja VÕS-ist tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Seejuures Tellija ei soovinud hankelepingut
muuta. RHS § 8 lg 2 sätestab muuhulgas, et hankelepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides
asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaolu, et hankelepingu
rikkumist ei fikseeritud, ei saa käsitleda RHS § 123 sätete rikkumisena. Tellija ei fikseerinud hankelepingu rikkumist
vaid seetõttu, et ei avastanud rikkumist õigeaegselt. Kahjuks avastas tellija rikkumise alles praeguse auditeerimise
käigus. Tellija kaalub hankelepingu rikkumise fikseerimist ning õiguskaitsevahendite rakendamist ning kui see
osutub võimalikuks, siis kavatseb seda teha. Taoliselt olukorda hinnates ei ole tegemist RHS sätete rikkumisega ning
ei kohaldu ühendmääruse § 227 ega § 228.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Kalmer Puusepp 23.12.2021
Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist
kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise
protsessi, st CF toetus summas 1 863,57€ (47%) eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu
summas 2 101,47 € (53%) eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi
tõhusamalt kontrollida riigihangete seadusest tulenevate nõuete täitmist.
Rakendusüksuse kommentaar:
STS § 45 lg 1 p 3 alusel teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või
täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 sätestab
omakorda, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise kahju
suurust hinnata, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Kui CAR koguriskikindlustuse ja
täitmistagatise garantii väärtused on rahaliselt välja arvutatavad saab summa alusel hinnata, kas tegemist oli
lubatava muudatusega RHS § 123 lg 1 p-i 1 alusel. Seega esmalt tuleb välja selgitada, kas mitteabikõlblik kulu (kahju
suurus) ja hankelepingu muudatuse väärtus on rahaliselt määratletav. Pole mingit alust ega põhjust rahalise
väärtuse leidmiseks kasutada erinevaid metoodikaid.
Nii täitmistagatise garantii kui CAR kindlustuse näol on tegemist ehitustööga tavaliselt kaasneva finantstootega mille
maksumus on seotud ehituslepingu maksumusega ja ettevõtja/pakkuja jätkusuutlikkusega. Kuid nimetatud
finantstooted ei maksa kõikide pakkujate jaoks sama palju, mistõttu on nende toodete maksumuse mõju ehitustööde
hankelepingu maksumusele liialt ebamääraselt tuvastatav. Kõnealuse juhtumi korral ei vähenenudki hankelepingu
9
maksumus seoses CAR kindlustuse ja täitmistagatise garantii lepingute sõlmimata jätmisega. Seega ei ole siiski
võimalik piisava kindlusega tuvastada kahju täpset suurust struktuurifondidele ega RHS § 123 lg 1 p 1 kohast
lubatavuse eeldust, milleks on hankelepingu muudatuse väljaarvutatav rahaline väärtus.
Kui hankelepingu muutmise rahaline väärtus ei ole vaieldamatult selgelt välja arvutatav, siis tuleb järgmiseks hinnata,
kas hankelepingu muutmine on lubatav mõne muu RHS § 123 lg 1 punkti alusel. Ainsaks kaalumist väärt punktiks
on p 7. Punkti 7 kohaldamiseks peavad välistatud olema kõik lõikes 2 toodud juhud.
Oluline on muudatus siis, kui muudetud tingimustel pakkumusmenetluse korraldamisel oleks saanud pakkuma tulla
laiem ring pakkujaid ning kui muudatus tingib lepinguliste kohustuste muutumise pakkujale kasulikus suunas
hankelepingus sätestamata viisil. Kuna ehitusettevõtjatena võib tegutseda turul isikuid, kellel mingil põhjusel puudub
juurdepääs CAR koguriskikindlustuse ja täitmistagatise garantii teenuse kasutamisele, kuid kes oleksid võimelised
ja võib olla ka huvitatud hankelepingu täitmisest, siis ei saa välistada, et kui hanketingimustes poleks nõutud
kõnealust kindlustust ja garantiid, siis oleks hankes pakkujatena osalejate ring võinud olla laiem ning majanduslikult
soodsaima pakkumuse maksumus madalam. Teiseks, kuna tegemist oli töövõtja kohustustega, siis selle ära jätmine
oli lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine töövõtja kasuks seetõttu, et lepingu maksumust ei vähendatud.
Eelnevast tulenevalt ei saa lugeda CAR koguriskikindlustuse ja täitmistagatise garantii teenuse ärajätmist RHS § 123
kohaseks lubatavaks hankelepingu muudatuseks. RHS § 125 lg 8 kohaselt peab lihthankemenetluse tulemusel
sõlmitud hankelepingu muutmine vastama RHS §-le 123.
Ühendmääruse § 228 sätestab, et kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust,
kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1
nimetatud finantskorrektsiooni määra, milleks on sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele
eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele.
KIK nõustub auditeeriva asutuse põhjendustega ja hinnanguga kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni määra.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Katrin Viira, 25.03.2022.
Korraldusasutuse kommentaar: Korraldusasutus nõustub tehtud tähelepanekuga.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses: Kersti Kukk, 90 päeva alates auditi
lõpparuande kinnitamisest.
Audiitori täiendav kommentaar:
Audiitorid ei nõustu toetuse saaja väidetega, et kindlustuse ja ehitusperioodiaegse tagatise nõudmata jätmine hanke
alusdokumentides ei oleks suurendanud pakkumiste arvu vaid oleks mõjutanud üksnes pakkumuse hinda. Audiitorite
hinnangul puuduvad allikad, mille alusel saaks tuvastada, kas ja kuidas võiks olla välja arvutatav hankelepingu
muudatuse väärtus koguriskikindlustuse ja täitmistagatise nõude ära jätmise korral. Audiitorite hinnangul peab RHS
§ 123 lg 1 p-s 1 toodud muudatuste osas avalduma mõju hankelepingu maksumusele. Käesoleval juhul ei ole
muudatuse väärtus ehk mõju hankelepingule tuvastatav, kuivõrd hankelepingu maksumus ei ole muudatusest
tulenevalt muutunud. Auditeeriva asutuse seisukohta toetab ka 07.01.2022. a RRO seisukoht, mille raames on antud
soovitus sellises olukorras hinnata hankelepingu muutmist RHS § 123 lg 1 p 7 ja lg 2 valguses. Lisaks võis nimetatud
lepingutingimuste välja jätmine riigihanke alusdokumentidest tagada selle, et pakkumisi oleks esitanud ka need
ettevõtted, kellele kindlustusandjad ja pangad vastavalt poliise või garantiisid mingil põhjusel ei väljasta.
Toetuse saaja on selgitanud, et muudust saaks hinnata „RHS § 123 lg 1 p 1 alusel lubatavaks“. Audiitorite hinnangul
ei ole eeltoodud toetuse saaja poolne käsitlus asjakohane, sest käesoleval juhul on tegemist RHS § 123 lg 2 p-de 1
ja 2 mõistes hankelepingu olulise muudatusega, kuna muudeti hankelepingu üldist olemust:
1) muutusid hankelepingu tingimused, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele
kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks selliseid tingimusi sisaldanud ja
10
2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks
hankelepingus sätestamata viisil.
Kui hankelepingu muudatus on oluline, pole hankelepingu muutmine lubatud.
Hanke tulemusel sõlmitud lepingu muutmisel tuleb silmas pidada, et muudatus ei oleks selline, mis oleks võinud
muuta pakkujate ringi. Eespool nimetatud poliisi ja garantiikirjade mittenõudmine seadis pakkujad ebavõrdsesse
positsiooni, rikkudes seeläbi hanke läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Kui
enne pakkumuste esitamist oleks kõik pakkujad teadnud, et hankelepingus nimetatud poliisi ja garantiikirjade
esitamine ei ole kohustuslik, oleks pakkujate ring võinud olla teine või esitatud pakkumuste hind oleks võinud olla
soodsam. Ei saa välistada olukordi, et pakkumuse jätsid esitamata sellised pakkujad, kellel puudus võimalus saada
kindlustusfirmaga sõlmitud Ehituse Koguriskikindlustuse (CAR) kindlustuskate summas vähemalt 65 000 eurot
ja/või krediidiasutuse poolt väljastatud pangagarantii. See, millistel tingimustel pangad vastavad garantiikirjad
väljastavad või millistel tingimustel/maksumuses kindlustusandjad CAR kindluskatte väljastavad on mõjutatud
erinevatest teguritest, mida krediidiasutused ja kindlustusandjad hindavad (nt pakkuja finantskäitumine,
maksevõimekus/võetud kohustused, eelnev finantsajalugu ja seotus krediidiasutusega). Toetuse saaja on esitanud
audiitoritele tõendusmaterjalid selle kohta, et pakkuja ei vormistanudki vastavaid kindlustusi ja pangagarantiisid,
mistõttu on toimunud ka lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine pakkuja kasuks. Pakkuja ei ole teinud
kulutusi, mis olid vajalikud kindlustuse ja garantii vormistamiseks. Kui kõikidele pakkujatele oleks kohe olnud teada,
et hankelepingu täitmisel ei tule nimetatud garantiisid ja kindlustusi vormistada oleksid võinud pakkumuse esitada
ka need pakkujad, kellel mingil põhjusel pangad garantiikirju ei väljasta või kindlustused kindlustuskatet vajalikus
summas ei vormista.
Seoses kohaldatava finantskorrektsioonimääraga leiame, et antud juhul seisneb rikkumise raskus selles, et pole
tõendatud kas kindlustus ja ehitusperioodiaegne tagatis üldse sõlmiti ning nagu eelpool mainitud, siis oli sellest
tõenäoliselt mõjutatud ka riigihankes osalenud pakkujate ring. Samuti on analoogse rikkumise puhul riigihanke
piirmäära ületavates hangetes ettenähtud 25%-line finantskorrektsiooni määr. Audiitorite hinnangul oleks rikkumine
olnud kergema iseloomuga näiteks siis, kui kindlustus ja ehitusperioodiaegne tagatis oleks sõlmitud ja Tellijale
esitatud hilinemisega. Arvestades aga lihthangetele kohalduvat reeglistikku ja asjaolu, et käesoleva hankelepingu
muudatuse eeldatav rahaline väärtus toetuse saaja hinnangul oli hankelepingu kogumaksumusega võrreldes
tõenäoliselt väike, siis oleks maksimaalse korrektsioonimäära kohaldamine hanke maksumuse, olemuse ja
korrektselt ning tähtaegselt lõpetatud ehitustööde suhtes ebaproportsionaalne. Eeltoodust tulenevalt leiame, et
antud juhul on asjakohane kohaldada 10%-list finantskorrektsioonimäära.
Seoses toetuse saaja selgitusega tema ja Töövõtja vahelise võlaõigusliku suhte kohta leiame, et Töövõtja poolne
võlaõiguslike kohustuste rikkumine ja Tellija poolne rikkumise fikseerimata jätmine ja ka õiguskaitsevahendite
rakendamine või rakendamata jätmine ei välista kohustusi, mis tulenevad toetuse saajale RHS-ist ja EL
struktuurivahendite kasutamist reguleerivatest õigusaktidest. Töövõtja ja Tellija vahelise võlaõigusliku suhte kõrvalt
peavad mõlemad pooled järgima ka asjasse puutuvaid ja neile kohalduvaid avalikust õigusest tulenevaid norme.
Sealhulgas STS § 24 punkti 17, mille kohaselt on toetuse saaja mh kohustatud säilitama kõik kulude abikõlblikkust
tõendavad dokumendid. Sellega väldib toetuse saaja hiljem tekkida võivaid probleeme tehingute tõendamisel.
Eeltoodust tulenevalt leiab audiitor, et taoline toetuse saaja poolne alternatiivne käsitlus ei ole asjakohane.
5. Riigiabi andmine
Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
11
Kinnitame lõpparuande 12 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Veronika Soom Marten Janno
II auditi talituse juhtivaudiitor II auditi talituse audiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 19.01.2022
12
Hr Kalmer Puusepp Meie 21.01.2022 nr 10-5/923-1
Võru Vallavalitsus
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra vallavanem
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.6.03.18-0129 „Võru valla tänavavalgustuse taristu
renoveerimine“ auditi lõpparuande nr CF-187/2021.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne (12 lehel).
Sama:
Hr Andrus Treier, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (
[email protected]).
Teadmiseks:
Hr Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Marten Janno 611 3164
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272