dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. jaanuar 2022
Viit
1.9-8/22-041-1
Registreeritud
21. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9/S Raamatupidamisarvestuse korraldamine
Sari
1.9-8/S Lepingud (töövõtt ja käsundus,haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus) koos aktidega
Toimik
1.9-8S/2022
Vastutaja
Hana-Maarja Helinurm

Failid

  • 📎9.5-1705-1 18.01.2022 Leping.asice2148 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1.1 väikeostule Riigilaevastiku õigusanalüüsi lähteülesanne 1. Sissejuhatus Täna on riigile kuuluvate veesõidukite haldamine killustunud mitme erineva asutuse vahel (Transpordiamet, Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, TalTech, Eesti Loots AS). Eesmärgiks on koostada riigilaevastiku loomise ja toimimise õigusanalüüs käesolevas lähteülesandes püstitatud küsimuste ja ülesannete alusel. 2. Õigusanalüüsi käigus tuleb vastata järgnevatele küsimustele: 2.1. Milline tegevusvorm oleks riigilaevastiku kontseptsiooni puhul otstarbekaim – 2.1.1.Kas riigi äriühing või riigiasutus? Arvestada muuhulgas, et peab olema võimalik omatulu teenimine. 2.1.2.Millised on erinevate omandivormide finantspiirangute ja võimaluste erinevus? Sealhulgas arvestada võimalusega, et äriühing klassifitseerub keskvalitsuse allsektorisse riigieelarve seaduse mõistes. 2.2. Kas erimärgistusega (politsei või muu korrakaitseorgan) ja teiste riigilaevastiku veesõidukite kasutamisel on piiranguid omatulu teenimisel? 2.3. Kas riigiasutus saab välisriigi riigihankel pakkujana osaleda? 2.4. Kuidas on kõige otstarbekam anda riigile (riigivara) ja avalik-õiguslikele ülikoolidele kuuluvad veesõidukid teenuste osutamiseks üle riigilaevastikule? Näiteks põhivarasse või pikaaegsesse kasutusse andmine. Analüüsida nii äriühingu kui ka riigiasutuse vormi puhul. Käsitleda vähemalt riigivara seadusest ja riigiabi regulatsioonidest tulenevaid võimalusi ja aspekte. 2.5. Analüüsi tellija soovib pakkuda riigilaevastiku alt teenuse osutamiseks veesõidukeid viisil, mis jätaks riigi haldusülesanded ja vastutuse nende täitmise eest vastavatesse asutustesse, kes ülesandeid seni täitsid. Seejuures soovib aga tellija teada alljärgnevat: 2.5.1.Millisel määral on võimalik riigilaevastikule üle anda riiklikke funktsioone? 2.5.2.Milliseid ülesandeid on võimalik üle anda riigilaevastikule, sh järelvalvelised ülesanded, ja milliseid õigusloome muudatusi on vaja selleks teostada (nt menetlus, poitööd, SAR, MEDEVAC jne)? 2.5.3.Milliseid funktsioone ei ole võimalik üle anda riigilaevastikule? Kas see on sõltuv omandivormist? 2.5.4.Kas politseiliste ja kalakaitseliste ülesannete ja operatsioonide läbiviimiseks tohib kasutada veesõiduki juhte ja mehaanikuid, kes ei ole politseiametnikud/keskkonnaametnikud? Kas ja millises ulatuses? 2.6. Kas ja kuidas oleks võimalik teostada jälitamist ja kinnipidamist rahvusvahelise mereõiguse alusel äriühingule või asutusele kuuluva veesõidukiga (vt UNCLOS artikkel 111 punkt 5, ning riigipiiri seadus)? Mis tingimused peavad olema täidetud? 2.6.1.Kas äriühingule või asutusele kuuluv või kasutusse antud veesõiduk peab kandma järelevalvet või ülesandeid teostava asutuse tunnusmärke või värve ja pädevaid ametnikke (KORSi meetmete rakendamine)? Millised on miinimumtingimused korrakaitseliste ülesannete täitmiseks riigilaevastiku veesõidukiga? 2.7. Kas ja kuidas on ametnikke (politseiametnik, keskkonna inspektor) võimalik ristkasutada erinevatel laevadel ja veesõidukeil mittekorrakaitseliste ülesannete täitmisel? Arvestada tuleb mh avaliku teenistuse seaduse, politsei ja piirivalveseaduse, töölepingu seaduse regulatsioonidega ning keskkonnajärelevalve seadusega. 2.8. Kas meretöölepingute kasutamist riigiasutuses on võimalik rakendada? Kas on piiranguid? Kas meretöölepinguga on võimalik paindlik laeva meeskondade liigutamine? 2.9. Kas on lubatud alaliselt hoida relvi veesõiduki seifis, kui sama veesõidukit kasutavad vahepeal ka teised asutused peale politseiasutuse? Seifi võti ja juurdepääs relvale on ainult politseiametnikel. 2.10. EL-i (ja muu välisabi) fondidega piiratud veesõidukite (lepingute/toetustingimuste) analüüs - kas neid veesõidukeid saab kasutada ka teiste riigile seatud ülesannete täitmiseks? Hinnata, kas kontseptsioonis käsitletavaid EL-i (ja muu välisabi) piirangutega veesõidukeid saab kasutada muudeks ülesanneteks, eeldusel, et fondidest tulenevate ülesannete täitmine ning valmisolek säilib nõutud tasemel. 2.11. Kas riigilaevastiku äriühingu või asutuse moodustamisega jääb alles võimalus sihtsuunitlustega fondidest veesõidukite ja muu varustuse soetamiseks, arvestades, et nendega täidetakse riigiasutustele seatud ülesandeid? Milliste ohtudega peab arvestama? 2.12. Kas riigiasutustel ja avalik-õiguslikel isikutel on võimalik osta riigi äriühingult või teiselt riigiasutuselt teenuseid (nt veesõidukite opereerimine, mehitamine) otse? 2.12.1. Kas asutustel on võimalik teenuste ostmisel kohaldada riigihangete seadusest tulenevat sisetehingu regulatsiooni? 2.12.2. Kas oleks vaja täiendada riigivara seadust analoogselt riigivara seaduse §-s 92 sätestatud riigi poolt kinnisvarateenuste osutaja määramisega? 2.12.3. Kui sisetehing pole võimalik, siis kas teatud veesõidukite puhul saab kasutada muid riigihangete seaduses toodud erandeid (nt julgeoleku tagamisel kasutatavate veesõidukite teenuse ostmine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena vmt)? 2.12.4. Kui riigilaevastik on äriühing, kas avalik-õiguslik asutus saab olla selle osanik ja kas muudab teenuste tellimise osas midagi? 2.12.5. Kas tulevane äriühing (või muus vormis tegutsev asutus) on käsitletav ettevõtjana (vähemalt osade tegevuste osas, mis kujutavad endast majandustegevust) või on tegemist täies mahus nn riikliku ametiasutusena ehk avaliku võimu teostamisega? Analüüsil saab tugineda Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatisele (osa 2.2). 2.13. Kas riigil on õigus reisiparvlaevade omanikuna valida otse (ilma hanketa) tehnilise hoolduse haldajaks riigilaevastik ja hanke korras leida operaator liini teenindamiseks vajalike teiste teenuste tagamiseks? Lisaks küsimuste vastustele tuua välja võimalikud muud analüüsi käigus tuvastatud täiendavad probleemid ja need esitleda. Lisaks ülaltoodud küsimustele vastamisele tuleb täita lisas 1.2. toodud dokument. MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 06.10.2021 Kehtib kuni: 31.10.2021 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ESITATUD: valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: Taavi Aas, majandus- ja taristuminister ESITAMISE AEG: 08.10.2021 2-6/2021/5935 TEEMA: Riigile otse ja läbi eraõiguslike juriidiliste isikute kuuluvate veesõidukite (välja arvatud sõjalaevad) konsolideerimine ühte organisatsiooni SISUKOKKUVÕTE: Käesolevas memorandumis toodud ettepanekud on kooskõlas Riigireformi tegevuskava 2021- 20231 eesmärkidega, millega soovitakse läbi erinevate tegevuste saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Täna on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Transpordiameti, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Eesti Lootsi, TalTechi veesõidukite arv ca 250, mida iga organisatsioon ise haldab. Lisaks kuuluvad riigile 7 parvlaeva, mida kasutatakse väikesaarte ühenduse tagamiseks. Riigile kuuluvad veesõidukid on täna alakoormatud – veesõidukite keskmine kasutusprotsent on sõltuvalt asutusest ja veesõiduki liigist vahemikus 3,6- 14%2 -, ülesanded on dubleeritud ja haldamine killustunud. Samuti on „lahustunud“ heade ekspertide kompetents ning puudub motivatsioon organisatsioonide kulutõhususe suurendamiseks. MKM näeb vajadust veesõidukite efektiivsemaks majandamiseks ühendada tsiviillaevastik eesmärgiga, et tulevikus oleks senisest kvaliteetsemalt võimalik ühest kohast teenindada keskselt riigi tellimust. Konsolideerimise tulemusena on võimalik saavutada rahaline kokkuhoid aastatel 2022-2032 kokku vähemalt 63 miljonit eurot. Seitsme organisatsiooni laevu haldavate organisatsioonide arv väheneb seitsmelt ühele ja senise ca 250 laeva asemel saab olema alla 200. Tänased riigi teenused mahult ei muutu, kuid kliendi jaoks paraneb teenuste kvaliteet ja kiirus läbi ühtse kompetentsikeskuse olemasolu, tsentraalsete tegevuste ja mahumastaabi. Eestil seisab ees suur töö liikuda keskkonnasõbralikumate tehnoloogiatega laevastiku poole. Oluliselt odavam ja kiirem on seda teha suure kompetentsikeskusena ühest kohast. Ühtlasi oleks 1 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigihaldus/riigivalitsemise_reform/riigireformi_tegevuskav a_2021-2023.pdf 2 Lootsikaatrite keskmine kasutusprotsent 3,6 %, PPA kuni 24 m veesõidukite keskmine kasutusprotsent 2,8 %, TRAM suuremate veesõidukite kasutusprotsent umbes 14 %. tulevikus võimalik teenida omatulu, kasutada otstarbekamalt EL-i rahastust, ühendada remondibaasid ja pakkuda inimestele täiskoormusega tööd. Peamised eesmärgid: 1. Kokkuhoid riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves 2. Dubleerivate struktuuride vähendamine 3. Veesõidukite ja inimressursi efektiivsem ristkasutus 4. Kvaliteetne tsentraalne tehniline juhtimine 5. Tsentraalne veesõidukite arendus ja hankimine Ettepaneku kohaselt viib MKM 2021. aasta detsembriks läbi riigilaevastiku konsolideerimise analüüsi ning vastavalt analüüsi tulemustele valmistab ette valdkonna konsolideerimise ühte ettevõttesse, mis alustab ümberkorraldatud kujul tegevust 2022. aasta jooksul. TAUST Koalitsioonileppe kohaselt on kavas jätkata riigiametite konsolideerimisega ning tugiteenuste korrastamisega. Ettepanek on püstitatud lähtuvalt koalitsioonileppes sõnastatud peatükist tõhus ja kaasav riigivalitsemine, mille eesmärgina on sõnastatud, et riigivalitsemine peab olema avatud, aus, vastutustundlik ja uuendusi toetav. Kõik riigi poolt tehtavad rahalised otsused ja toetusmeetmed peavad olema läbipaistvad, lähtuma võrdsest kohtlemisest, olema hästi sihitatud ja eesmärgipärased. Ettepaneku koostamiseks kaardistas MKM tänased omandi- ja juhtimisstruktuuri probleemid ning sellest lähtuvalt analüüsiti Transpordiameti, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, TalTech kuuluvate veesõidukite üleviimise majanduslikku mõju AS Eesti Loots baasilt reorganiseeritava Riigilaevastik AS juhtimise alla eesmärgiga teostada riigi ülesandeid merel ning laevatatavatel veekogudel võimalikult kulutõhusalt, tagades seejuures veesõidukite tsentraalse haldamise ja arendamise. Memorandumis antakse ülevaade ja esitatakse ettepanekud ning seisukohad järgmiste teemade lõikes: 1. Ülevaade probleemidest ja eesmärkidest 1.1. Valdkonna probleemid, mida lahendame 1.2. Konsolideerimise võimalikud positiivsed mõjud riigi tasandil 1.3. Konsolideerimise võimalikud positiivsed mõjud kliendi tasandil 1.4. Mereolukorrateadlikkus 2. Laevastiku konsolideerimisest ja konsolideerimise rahalisest mõjust 2.1. Paiknemine ja taristu 2.2. Tehniline juhtimine 2.3. Uued ristkasutatavad platvormid ja Euroopa Liidu vahendid 2.4. Konsolideerimise rahaline mõju 2.5. Konsolideerimise finantseerimine 2.6. Riigiabi 3. Ettepanek Vabariigi Valitsuse otsuseks. 2 1. ÜLEVAADE PROBLEEMIDEST JA EESMÄRKIDEST 1.1 Valdkonna probleemid, mida lahendame - Killustunud ja dubleerivad struktuurid koos vähese sünergiaga; - Riigile kuuluvate veesõidukite alakasutus ja majandamise madal efektiivsus; - Dubleerivates struktuurides puudub ressurss veesõidukipargi järjepidevateks investeeringuteks ning arendamiseks; - Keeruline kasutusele võtta rohe- ja kaasaaegseid tehnoloogiaid; - Puudulikud võimalused lisatulude teenimiseks; - Kehtivad töölepingud, eraldiseisvad organisatsioonid ning nende eesmärgid takistavad meeskondade ja veesõidukite paindlikku ristkasutamist; - Riigile kuuluvate laevade erinev arendamine takistab tõhusat majandamist; - Puudub ühtne pikaajaline tulevikuvaade; - Kaldapersonali ebaühtlane kompetents. 1.2 Konsolideerimise võimalikud positiivsed mõjud riigi tasandil 1.2.1 Kulude kokkuhoid - Kulude vähendamine läbi praegusel hetkel erinevates struktuurides oleva tehnilise personali üle toomise ühe ettevõtte alla (vähendame dubleerivaid struktuure riigile või riigile läbi eraõiguslikke juriidiliste isikute kuuluvate veesõidukite tehnilisel juhtimisel seitsmelt ühele); - Riigi laevastiku ekspluatatsiooni ja juhtimise tsentraliseerimine ning sellest tuleneva kontrolli saavutamine hetkel laiali asuvate ja riigilaevasid omavate ettevõtete ja asutuste tulude ning kulude üle; - Võimalik vähendada suure koguse erinevat tüüpi veesõidukite ekspluateerimist ning läbi selle võita tulevikus püsikuludes ning investeeringutes; - Ühtse finantskeskuse loomine tagab selge ülevaate erinevate laevade ekspluateerimise kulukusest ning võimalustest neid kulusid vähendada. 1.2.2 Veesõidukite ja inimressursi efektiivsem kasutus - Laevade ja meeskondade ristkasutus, sh veesõidukite meeskondade efektiivsem ristkasutus erinevate haldusaladele teenuse pakkumiseks ning paremad eeldused ühiste operatsioonide läbiviimiseks haldusalade üleselt; - Erinevate haldusalade inimressursi vabastamine, kes osaliselt või täielikult tegelevad veesõidukitega. Inimressursi vabastamine ka ametikohtade puhul, mis ametijuhendi poolest ei ole spetsialiseerunud tehnilisele juhtimisele või pole veesõiduki meeskondades; - Pidevalt mehitamata väikelaevade (kaatrite) ühtse haldusalade ülese kasutussüsteemi loomine. Hetkel on erinevate asutuste ja organisatsioonide haldusalas suur kogus (üle 200) väikelaevu (kaatrid, paadid jne); - Võimalik teenida paindlikumalt omatulu ajal, kui pole vajalik riigile peale pandud ülesannete täitmine (nt jäämurdja suvisel ajal täitmas ülesandeid erasektoris); - Ühtse personaliosakonna loomine tagab meeskondade aja (puhkuste jm) parema planeerimise ja ristkasutuse erinevate veesõidukite vahel; - Juriidilise oskusteabe koondamine (töölepingud, koostöölepingud, laevade ekspluatatsioonist tulenevad lepingud jne). 1.2.3 Kvaliteetne tsentraalne tehniline juhtimine - Veesõidukite keskne arendamine ja hankimine loob eeldused suuremaks ristkasutuseks ning uute (rohe)tehnoloogiate kasutuselevõtuks; - Riigi laevastiku remondi- ja hooldusbaaside ning spetsialistide tsentraliseerimine, sellest tulenev kulude vähendamine soodsamate raamlepingute sõlmimisel alltöövõtjate ning remondi- ja hooldusbaasidega (vara tehnilise seisundi parendamine ja pikema eluea 3 tagamine, veesõidukite kvaliteetne tsentraalne tehniline juhtimine3, olemasolevate veesõidukite ühtne tsentraalne moderniseerimine, ühtsete tehnoloogiliste lahenduste rakendamine laevadel); - Ühtse remondi- ja hooldusbaasi loomine koos varuosade laokorralduse ülesehitusega, laevade ja ujuvvahendite plaaniliste remontide korraldamisega ja korraliste dokkimiste planeerimisega. Elektroonse Laevade haldussüsteemi (Planned Maintenance System) juurutamine. Parendatud kulude kontroll. Parendatud varuosade, kütuse ja õlide kasutamise kontroll; - Ühtse ohutu korraldamise süsteemi4 juurutamine; - Laevade navigatsioonivahendite tsentraliseeritud tehniline teenindamine ja merekaartide tellimine ning uuendamine (suurema laevastiku puhul kindlasti odavam kui iga laeva või ujuvvahendi puhul eraldi võetuna); - Tsentraliseeritud soodsamad kütusehanked; - Päästevahendite tsentraliseeritud kontroll ja uuendamine. Annab võimaluse mitmete laevade päästevahendite testimist ja kontrolli teostada tsentraliseeritult, alandades seega testide ja kontrollide üldmaksumust. Samas annab see võimaluse päästevahendid tuua kontrolli ja viia tagasi laevadesse üle Eesti ühe ja sama transpordivahendiga. Kulusid on võimalik seega vähendada nii päästevahendite uuendamisel (soodsam leping laevastiku puhul), testimisel kui ka sertifitseerimisel (soodsam leping laevastiku puhul); - Kriitiliste varuosade, ühtse mehhanismide, seadmete ja vahendite (pääste, tuletõrje jne) ringkasutuslao loomine; - Riigi laevade KASKO kindlustamise (P&I ja H&M – Protection&Indemnity ja Hull&Machinery) toomine ühtsesse süsteemi. Otsene kindlustuskulude vähenemine laevastiku kindlustamise puhul (iga üksiku laeva või ujuvvahendi kindlustamine eraldi oleks kokkuvõttes kallim). Kindlustusjuhtumite tsentraliseeritud ja kompetentne lahendamine. 1.2.4 Positiivsed mõjud mereharidusele - Praktikakohtade loomine Mereakadeemia kadettidele. Kadettidele oma kohaliku merepraktika võimaluse loomine, mida on äriühingus lihtsam teha kui asutuses. Kadettide rakendamine laevade hooldustöödel (kindlasti tunduvalt odavam kui sama tööd sisse osta, eriti korpuste puhastamine/värvimine, hooldustööd jne). 1.3 Konsolideerimise võimalikud positiivsed mõjud kliendi tasandil - Teenus muutub kvaliteetsemaks, sest vastas on kompetentsikeskus, mida organisatsioonid eraldi ei jõuaks ega poleks mõistlik omada; - Teenus muutub kiiremaks tänu regionaalsetele halduritele ja paindlikutele raamlepingutele; - Klient ei pea enam pidevalt otsima rahastust laevastiku kestlikuks arendamiseks ja amortiseerunud veesõidukite väljavahetamiseks ega töötama välja kontseptsioone; - Veesõidukite planeerimine muutub efektiivsemaks ja kasutusprotsent suureneb; - Tsentraalselt pakutakse rohkem võimalusi ühisteks operatsioonideks; - Klient ei pea omama kaldateenistust, kes tegeleb veesõidukipargi haldamisega; - Klient ei pea tegelema merendusspetsiifiliste hangete/ lepingutega ning mahukate tehniliste kirjelduste koostamisega; - Kliendil on lihtsam panustada rohepöördesse, sest seda arendatakse keskselt; - Meeskondade koolituse ja värbamisega tegeletakse keskselt; - Suurenenud veesõidukite kasutusprotsent aitab hoida hindu konkurentsvõimelisena. 3 Laeva tehnilise juhtimisega tagatakse laeva merekindlus ja laeva vastavus tehnilistele, ohutus- ja turvanõuetele. Eelkõige vastutab tehniline juhtija laeva remondi- ja hooldusotsuste tegemise eest. 4 Süsteemiga tagatakse ettevõtte ohutu toimimine vastavalt ISM koodeksile. 4 1.4 Mereolukorrateadlikkus Riigilaevastiku loomisel mereolukorrateadlikkus paraneb: - Riigilaevastiku loomine ei takista prioriteetse ühendjuhtimise või MOTR5 süsteemi loomist; - Riigilaevastiku loomine ei takista ühte mereolukorrateadlikkust eestvedava asutuse kinnitamist; - Kaitseväel saab merel olema üks põhiline ja võimekas tsiviilpartner, kellega kehtestada protseduurid infojagamiseks ning keda keskselt koolitada; - Riigilaevastik pakub merealal ja piiriveekogudel partnerina üle 100 veesõiduki, kes loovad KV-le olukorrateadlikkust ja edastavad NATO white shipping picture-t; - Paraneb võimekus ja valmisolek transportida PPA ning KV pardumismeeskondi; - Suureneb tuvastamiseks valmisolevate tsiviilülesandeid täitvate veesõidukite arv, võimekus ja hajutatus. 2. LAEVASTIKU KONSOLIDEERIMISEST JA KONSOLIDEERIMISE RAHALISEST MÕJUST AS Eesti Loots baasilt on võimalik luua uue ärinimega (Riigilaevastik AS) ettevõte, mille ülesandeks on osutada lisaks lootsimisele riigile kuuluvate veesõidukite tehnilise ja meeskonna juhtimise teenuse osutamist6 ja opereerimise teenust, arendada ja hankida keskselt uusi platvorme, täita riigi tellimusi ning pakkuda kommertsalustel veesõidukeid teenuste osutamisel, suurendades seeläbi nende (rist)kasutust. Riigivara efektiivse kasutamise eesmärgil antakse mitterahalise sissemaksena või pikaaegsesse kasutusse andmisega reorganiseeritavale äriühingule üle Transpordiameti, Keskkonnameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, TalTech veesõidukid ning riigile kuuluvad parvlaevad vastavalt riigivara seaduses sätestatud protsessile. Veesõidukite lisainfo on täpsemalt ära toodud lisas nr 1. Riigilaevastik AS pakub teenuseid vabaturutingimustes, osaledes avaliku sektori hankijate poolt välja kuulutatud riigihangetel või sõlmides lepingud muudel õigusaktides, sh riigihangete seaduses ettenähtud tingimustel (nt riigihangete seaduses toodud sisetehingu regulatsiooni kohaselt). Seotud isikute vahelise tehingu hind peab olema võrreldav sarnastes tingimustes tehtud tehingu turuväärtusega. Riigilaevastik AS poolt teenuste osutamise toimemudelit ning riigi poolt Riigilaevastik AS-ile laevade võõrandamisega kaasneva võimaliku haldusülesande üleandmist ja selle eeldusi halduskoostöö seaduse mõistes analüüsitakse koos finants- ja õigusanalüüsiga pärast tegevuste alustamiseks mandaadi saamist. 2.1 Paiknemine ja taristu Riigilaevastik AS põhibaasideks oleksid Hundipea sadam ja Rohuneeme sadam. Kaldateenistus saaks paikneda Hundipeas või kombineerituna Hundipeas ning Rohuneemes. 24+ m laevade põhisadam oleks Hundipea ning kuni 24 m veesõidukite põhisadam Rohuneeme tulenevalt nende strateegilisest asukohast ning sadamataristu- ja hoonete võimalustest. 5 MOTR*- Maritime Operational Threat Response süsteem, mis on kasutusel USA-s, kus ei ole tsiviillaevu Mereväe alla kokku toodud. 6 Laeva meeskonna juhtimine hõlmab kõiki meeskonnaga seotud küsimusi, nagu sobiva kvalifikatsiooniga meremeeste värbamine, töötasu arvestamine, laevade asjakohase mehitatustaseme tagamine, meremeeste kvalifikatsioonitunnistuste kontrollimine, õnnetus- ja töövõimetuskindlustuse korraldamine meremeestele, tegelemine tervisekindlustusnõuetega, hoolitsemine reisi- ja viisakorralduse eest, meremeeste töötulemuste hindamine ja mõnel juhul nende väljaõppe korraldamine 5 Rohuneeme sadam ja võimalusel Hundipea sadam oleks kasulik viia arenduse tõttu Riigilaevastik AS põhivarasse. 2.2 Tehniline juhtimine Igapäevase tehnilise juhtimisega tegeleksid kaks osakonda: Kuni 24 m veesõidukite osakond ning 24+ m laevade osakond. Olemasolevate platvormide moderniseerimisse koos lahendustega ning uute hankimisse annaksid panuse arendus- ja innovatsiooniosakonna töötajad, kes teeks tihedalt koostööd tehnilise juhtimisega seotud osakondadega. Samuti valmiks nende osakondade koostöös uued kontseptsioonid ja seatakse eesmärgid uutes tehnoloogiate kasutusele võtuks. Kuni 24 m veesõidukite tehnilise juhtimine osakonnas kasutatakse ka regionaalseid veesõidukite haldureid, et kiiremat ja kvaliteetsemat teenust pakkuda, omades vajalikku pidevat ülevaadet hetkeseisukorrast. 2.3 Uued ristkasutatavad platvormid ja Euroopa Liidu vahendid Riigilaevastiku töötajad teevad tihedat koostööd ministeeriumitega, et leida parimad võimalikud lahendused riigile kuuluvate veesõidukite moderniseerimiseks ning uute hankimiseks EL või muudest vahenditest, seda eriti Fit for 55 kliimapaketi täitmisel. Väga mahukate investeeringute puhul eeldatakse, et riik on valmis suuremaid rahastusi kokkulepitud määradel toetama, seda eriti haldusalade spetsiifiliste soovide ning avaliku huvi korral. Arendus- ja innovatsiooniosakonna ülesandeks on projektide juhtimine ja võimalike rahastuste aktiivne otsimine. 2.4 Konsolideerimise rahaline mõju Riigilaevastik AS-i kulude kokkuhoiu arvestuse aluseks on võetud tänane erinevate asutuste kulutase. Võttes arvutuste aluseks konservatiivselt suurendada täna käsitletud struktuuridele kuuluvate veesõidukite kasutust läbi ristkasutuse, on seeläbi järgmise 10 aasta jooksul võimalik saavutada rahalist kokkuhoidu hinnanguliselt vähemalt ca 63,2 miljonit eurot. Tabel nr 1. Riigile kuuluvate veesõidukite konsolideerimise rahaline mõju Konsolideerimise tulemusena saavutatav Sisu kirjeldus võimalik rahaline kokkuhoid (2022-2032) Investeeringute kokkuhoid vahemikus 2022-2032 43 050 000 € Püsikulude kokkuhoid (raamleping veesõidukitele) 1 000 000 € Kokkuhoid riigile Transpordiameti suurte laevade meeskondade arvelt 1 926 720 € Kokkuhoid riigile uue poilaeva ehitamise ja Salme mahakandmisega 2 500 000 € Kokkuhoid riigile kokku Pikkeri võõrandamisel ja ülesannete 3 906 360 € kombineerimisel EVA 316-ga Kokkuhoid riigile 2 asenduskoha kaotamisega 716 300 € Kokkuhoid veesõidukite vähendamisest 10 136 770 € Koondtulem kokku 63 236 150 € Memorandumis toodud arvutused on esialgsed ja lähtutud on nn miinimumprogrammist. Kokkuhoid võib kujuneda suuremaks, kuid see vajab täiendavat analüüsi. 6 Kokkuvõttes on võimalik laevastiku ühendamisel säästa tegevuskuludelt (meeskondade ristkasutus, kaldapersonali tsentraliseerimine, remondibaaside ühendamine, ühised hanked, veesõidukite vähendamine tänu ristkasutusele) ning vähendada tulevaste investeeringute mahtu veesõidukitesse. 2.5. Konsolideerimise finantseerimine Tsiviillaevastiku konsolideerimisega kaasnevate kulude finantseerimiseks (nt uued ruumid, kõik töötajatega seonduv, koolitused jne) on järgmised võimalused: 1. Katta konsolideerimisega kaasnevad kulud AS Eesti Loots 2022 planeeritud dividendimakse arvelt. AS Eesti Loots 2022 aastaks planeeritud dividendid on summas 550 000 EUR. Vajalik Vabariigi Valitsuse otsus. 2. Esitada 01. märtsiks RES 2023 lisataotlus. Sellisel juhul saaks konsolideerimisega alustada 01.2023 seisuga ja koheselt aasta alguses vajalikud rahastused suunata elluviimiseks. 3. Kui restruktureerimise ja Riigilaevastik AS loomise kulud on suuremad kui 550 000 EUR, siis tuleb kasutada kombineeritud lahendust ja kasutada mõlemaid, p-s 1 ja 2 toodud allikaid. 2.6. Riigiabi Võimaliku riigiabiga seotud küsimusi analüüsitakse hilisemas etapis. 3. ETTEPANEK VABARIIGI VALITSUSE OTSUSEKS Võtta eeltoodud informatsioon teadmiseks ning anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile mandaat töötada välja toimiv riigilaevastiku konsolideerimise lahendus, mis alustab tööd hiljemalt 31.01.2023. NÕUPIDAMISELE KUTSUTAVAD ISIKUD: LISATUD DOKUMENDID: Lisa nr 1. Koondtabel riigile kuuluvatest tsiviilkasutuseks mõeldud veesõidukitest. Lisa nr 2. Esitlus. KOOSTAJA: Kaupo Läänerand, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, meremajanduse asekantsler, telefon 5851 4152, [email protected] 7 Riigilaevastik Riigi äriühing Teostatavus Eritingimus/kommentaar Riigivara üleandmine (sh ülikoolid) Riiklikke funktsioonide/ülesannete (sh järelvalvelisi) üle andmine Riigilaevastikule Rahvusvahelise mereõigusele vastava veesõiduki jälitamis-ja peatumis ülesande teostamine Veesõidukite ristkasutus Korrakaitseliste ülesannete täitmine veesõidukiga (KORSi vaatenurgast) EU/ja muude fondide abil soetatud veesõidukite ristkasutamine Sihtsuunitlusega (nt korrakaitse) fondide kasutamise võimalikkus tulevikus, arvestusega, et veesõidukiga täidetakse riiklikke ülesandeid lähtudes olemasolevast praktikast Mitte korrakaitseametnike kasutamine korrakaitseliste ülesannete täitmisel (avaliku teenistuse seadus, PPVS, töölepingu seadus, keskonnajärelvalve seadus) Korrakaitsjate kasutamine mitte- korrakaitseliste ülesannete täitmisel Omatulu teenimine Erimärgistusega (korrakaitseorgan) veesõiduki kasutamine omatulu eesmärgil Riigiabi andmine Riigiasutuste ja avalik õiguslike isikute õigus teostada otse teenuse oste Riigilaevastikust Õigus reisiparvlaevade omanikuna valida otse (ilma konkursita) tehnilise hoolduse haldajaks Riigilaevastik ja hanke korras leida operaator liini teenindamiseks vajalike teiste teenuste tagamiseks Riigihangete seadusest tuleneva sisetehingu regulatsiooni rakendamine Riigilaevastiku laeva meeskondadele meretöö seaduse rakendamine Relvade alaline hoidmine veesõiduki pardal olevas seifis ajal kui veesõidukit ei kasuta politseiasutus Hangetel osalemine (sh välisriik) Avalik õiguslik asutus on loodava üksuse osanik Millises laevaregistris peavad olema veesõidukid registreeritud tulenevalt omandivormist? Muud analüüsi käigus tuvastatud võimalikud probleemid või ohud Riigilaevastik Riigiasutus Teostamiseks vajalikud tegevused Teostatavus Eritingimus/kommentaar Teostamiseks vajalikud tegevused ajalikud tegevused jah ei eritingimustel TÖÖVÕTULEPINGU NR 9.5-1/705-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Merike Saks (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co, registrikood 10639559, asukoht Kentmanni 4/Sakala 10 Tallinn 10116, keda esindab juhatuse liige Maivi Ots (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on töövõtja poolt riigilaevastiku konsolideerimise õigusliku analüüsi läbiviimine, lähtudes väikeostu tehnilises kirjelduses toodud tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud väikeostu dokumendis. 1.2. Teenust tellitakse ja rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest (eelarvetunnus 2014-2020.12.01.003.01.15- 0002). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd ja need tellijale üle andma hiljemalt 1 kuu jooksul lepingu jõustumisest. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 14 400 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma tööde raames ettepanekute tegemisel tellija juhtnööre järgides oma parimatest õigusteaduslikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele tööde teostamisel. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada; 4.1.2. küsima vajadusel tellijalt täpsustusi lähteülesande jmt lepingu dokumentide sisu kohta; 4.1.3. esitama analüüsi tulemused koos põhjendustega, vajadusel põhjendama täiendavalt mõnda analüüsi käigus tehtud järeldust, kui see on tellija hinnangul analüüsis ebaselgelt või vastuoluliselt kirjeldatud; 4.1.4. tagama valmisoleku osaleda valmis analüüsi tutvustamisel kuni kahel korral; 4.1.5. töö teostamisel, vormistamisel, esitlemisel, seminaride korraldamisel jm järgima Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 määruses 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamine ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001) nõutud sümboolikat. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tagama juurdepääsu valdkondlikele materjalidele, mis on vajalikud analüüsi teostamiseks; 4.2.2. teavitama töövõtjat analüüsi tutvustamise aegadest vähemalt 10 päeva enne selle toimumist. 4.3. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.5 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlblikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Riin Kobin, tel 611 3008, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolseks kontaktiks analüüsiga seotud sisulistes küsimustes on Kaupo Läänerand, tel 5851 4152, e-post [email protected]. 5.3. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Toomas Pikamäe, tel 622 9990, e-post [email protected]. 5.4. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - lähteülesanne; 6.2. Lisa 2 - maatriks; 6.3. Lisa 3 - riigilaevastiku memorandum lisadega. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/toovotulepingute_uldting imused.pdf?download=1. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: 622 9990 E-post: [email protected] E-post: toomas.pikamae@eversheds- sutherland.ee Hetkeseis Ühe ühiku hinnavahemik Parvlaeva Keskonna Kokku tüüpide (ilma km-ta) Veesõiduki tüüp d PäA Loots TalTech PPA TrA amet järgi 10-20 MEUR P1 - Parvlaev kogumahutavusega kuni 499 (GT) 4 0 0 0 0 0 0 4 20-35 MEUR P2 - Parvlaev kogumahutavusega kuni 2999 (GT) 3 0 0 0 0 0 0 3 35 -40 MEUR P3 - Parvlaev kogumahutavusega 3000 (GT) ja enam 0 0 0 0 0 0 0 0 3,2 - 5 MEUR L1 - Ranniku patrull-laev (24-35m) 0 0 0 1 2 1 0 4 L2 - Reostustõrjevõimekusega patrull-laev (35- 25 - 35 MEUR 50m) 0 0 0 0 1 1 0 2 35 - 60 MEUR L3 - Multifunktsionaalne reostustõrjelaev (50-70m) 0 0 0 0 1 1 0 2 1,5 - 2,5 MEUR K - kaater (12-18m) 0 0 20 0 3 2 0 25 30 000-45 000€ M1 - Lahtine mootorpaat (4-6m) 0 46 0 0 19 4 20 89 0,7-1 MEUR M2 - Lahtine mootorpaat (6-9m) 0 9 0 0 10 10 5 34 0,7-1,1 MEUR M3 - Kinnise kabiiniga mootorpaat (9-12m) 0 0 0 0 8 1 0 9 1,2-1,5 MEUR M3 - avamerevõimekusega kinnine mootorpaat 0 0 0 0 7 0 10 17 130 000-200 000€ H1- Kinnise kabiiniga hüdrokopter (6-8m) 0 0 0 0 2 0 0 2 0,8-1,2 MEUR H2 - Kinnise kabiiniga hõljuklaev (9-12m) 0 0 0 0 2 0 0 2 1,4 -2 MEUR H3 - Kinnise kabiiniga hõljuklaev (12-16m) 0 0 0 0 2 0 0 2 35 000-50 000€ J - Vesiskuuter päästetöödeks (3-4m) 0 12 0 0 13 0 0 25 2700-3500€ S1- Kergpaat kuni 3m 0 0 0 0 25 0 12 37 3200-4000€ S2 - Kergpaat kelguga kuni 3m 0 0 0 0 0 0 0 0 2700-4000€ S3 - Kergpaat 3-5m 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku asutuses 67 20 1 95 20 47 Ühikuid asutuste peale kokku 257 P1 - Parvlaev kogumahutavusega kuni 499 (GT) P2 - Parvlaev kogumahutavusega kuni 2999 (GT) P3 - Parvlaev kogumahutavusega 3000 (GT) ja enam L1 - Ranniku patrull-laev (24-35m) – Keskmise kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise lähisõidu laev, mis on jäävabal merealal võimeline teos L2 - Reostustõrjevõimekusega patrull-laev (35-50m) - Pikaajalise kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise lähisõidu laev, mis on aastaringselt v L3 - Multifunktsionaalne reostustõrjelaev (50-70m) - Pikaajalise kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise lähisõidu laev, mis on aastaringselt võ H1- Kinnise kabiiniga hüdrokopter (6-8m)- Lühikese kestvusega patrull ja vaatlustegevuse teostamise sisemere ja piiriveekogu veesõiduk, mis on aastaringselt või H2 - Kinnise kabiiniga hõljuklaev (9-12m) - Lühikese kestvusega seire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise sisemere ja piiriveekogu laev, mis on aastaringselt või H3 - Kinnise kabiiniga hõljuklaev (12-16m) - Lühikese kestvusega seire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise sisemere ja piiriveekogu laev, mis on aastaringselt võ H4 - Kinnise kabiiniga hõljuklaev (17-35m ) - Lühikese kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise kohaliku rannasõidu laev, mis on aastaringselt v K - Kaater (15-18m) - Lühikese kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise kohaliku rannasõidu laev, mis on jäävabal merealal võimeline teostam M1 - Lahtine mootorpaat (4-6m) – Kerghaagisel transporditav pinnaltpääste sisemere ja piiriveekogu veesõiduk, mis on võimeline teostama vaatlustegevuse ja m M2 - Lahtine mootorpaat (6-9m) - Lühikese kestvusega patrull ja vaatlustegevuse teostamise sisemere ja piiriveekogu veesõiduk, mis on jäävabal merealal võimeli M3 - Kinnise kabiiniga mootorpaat (9-12m) - Lühikese kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise kohaliku rannasõidu laev, mis on jäävabal mere J - Vesiskuuter (3-4m) - Kerghaagisel transporditav pinnaltpääste sisemere ja piiriveekogu veesõiduk, mis on võimeline teostama vaatlustegevuse ja merepääste Visioon Kokku tüüpide Veesõiduki tüüp järgi P1 4 P2 3 P3 0 L1 3 L2 2 L3 2 K 21 M1 74 M2 19 M3 9 M3 (avamerevõimekusega) 10 H1 2 H2 2 H3 2 J 25 S1 20 S2 0 S3 0 Ühikuid asutuste peale kokku 198 laev, mis on jäävabal merealal võimeline teostama rannikuvalve ja merepääste ülesandeid. ostamise lähisõidu laev, mis on aastaringselt võimeline teostama merekeskkonna kaitse, ranniku-valve ja merepääste ülesandeid stamise lähisõidu laev, mis on aastaringselt võimeline teostama merekeskkonna kaitse, ranniku-valve ja merepääste ülesandeid. riveekogu veesõiduk, mis on aastaringselt võimeline teostama piirivalve ja merepääste ülesandeid. ja piiriveekogu laev, mis on aastaringselt võimeline teostama piirivalve ja merepääste ülesandeid. e ja piiriveekogu laev, mis on aastaringselt võimeline teostama piirivalve ja merepääste ülesandeid. haliku rannasõidu laev, mis on aastaringselt võimeline teostama rannikuvalve ja merepääste ülesandeid. mis on jäävabal merealal võimeline teostama rannikuvalve ja merepääste ülesandeid. on võimeline teostama vaatlustegevuse ja merepääste ülesandeid. u veesõiduk, mis on jäävabal merealal võimeline teostama rannikuvalve ja merepääste ülesandeid. ohaliku rannasõidu laev, mis on jäävabal merealal ja piiriveekogul võimeline teostama rannikuvalve ja merepääste ülesandeid. ne teostama vaatlustegevuse ja merepääste ülesandeid.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel