Lisa 1.1
väikeostule
Riigilaevastiku õigusanalüüsi lähteülesanne
1. Sissejuhatus
Täna on riigile kuuluvate veesõidukite haldamine killustunud mitme erineva asutuse vahel
(Transpordiamet, Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, TalTech, Eesti Loots AS).
Eesmärgiks on koostada riigilaevastiku loomise ja toimimise õigusanalüüs käesolevas lähteülesandes
püstitatud küsimuste ja ülesannete alusel.
2. Õigusanalüüsi käigus tuleb vastata järgnevatele küsimustele:
2.1. Milline tegevusvorm oleks riigilaevastiku kontseptsiooni puhul otstarbekaim –
2.1.1.Kas riigi äriühing või riigiasutus? Arvestada muuhulgas, et peab olema võimalik omatulu
teenimine.
2.1.2.Millised on erinevate omandivormide finantspiirangute ja võimaluste erinevus?
Sealhulgas arvestada võimalusega, et äriühing klassifitseerub keskvalitsuse allsektorisse
riigieelarve seaduse mõistes.
2.2. Kas erimärgistusega (politsei või muu korrakaitseorgan) ja teiste riigilaevastiku veesõidukite
kasutamisel on piiranguid omatulu teenimisel?
2.3. Kas riigiasutus saab välisriigi riigihankel pakkujana osaleda?
2.4. Kuidas on kõige otstarbekam anda riigile (riigivara) ja avalik-õiguslikele ülikoolidele kuuluvad
veesõidukid teenuste osutamiseks üle riigilaevastikule? Näiteks põhivarasse või pikaaegsesse
kasutusse andmine. Analüüsida nii äriühingu kui ka riigiasutuse vormi puhul.
Käsitleda vähemalt riigivara seadusest ja riigiabi regulatsioonidest tulenevaid võimalusi ja aspekte.
2.5. Analüüsi tellija soovib pakkuda riigilaevastiku alt teenuse osutamiseks veesõidukeid viisil, mis
jätaks riigi haldusülesanded ja vastutuse nende täitmise eest vastavatesse asutustesse, kes
ülesandeid seni täitsid. Seejuures soovib aga tellija teada alljärgnevat:
2.5.1.Millisel määral on võimalik riigilaevastikule üle anda riiklikke funktsioone?
2.5.2.Milliseid ülesandeid on võimalik üle anda riigilaevastikule, sh järelvalvelised ülesanded, ja
milliseid õigusloome muudatusi on vaja selleks teostada (nt menetlus, poitööd, SAR,
MEDEVAC jne)?
2.5.3.Milliseid funktsioone ei ole võimalik üle anda riigilaevastikule? Kas see on sõltuv
omandivormist?
2.5.4.Kas politseiliste ja kalakaitseliste ülesannete ja operatsioonide läbiviimiseks tohib
kasutada veesõiduki juhte ja mehaanikuid, kes ei ole
politseiametnikud/keskkonnaametnikud? Kas ja millises ulatuses?
2.6. Kas ja kuidas oleks võimalik teostada jälitamist ja kinnipidamist rahvusvahelise mereõiguse alusel
äriühingule või asutusele kuuluva veesõidukiga (vt UNCLOS artikkel 111 punkt 5, ning riigipiiri
seadus)? Mis tingimused peavad olema täidetud?
2.6.1.Kas äriühingule või asutusele kuuluv või kasutusse antud veesõiduk peab kandma
järelevalvet või ülesandeid teostava asutuse tunnusmärke või värve ja pädevaid
ametnikke (KORSi meetmete rakendamine)? Millised on miinimumtingimused
korrakaitseliste ülesannete täitmiseks riigilaevastiku veesõidukiga?
2.7. Kas ja kuidas on ametnikke (politseiametnik, keskkonna inspektor) võimalik ristkasutada erinevatel
laevadel ja veesõidukeil mittekorrakaitseliste ülesannete täitmisel? Arvestada tuleb mh avaliku
teenistuse seaduse, politsei ja piirivalveseaduse, töölepingu seaduse regulatsioonidega ning
keskkonnajärelevalve seadusega.
2.8. Kas meretöölepingute kasutamist riigiasutuses on võimalik rakendada? Kas on piiranguid? Kas
meretöölepinguga on võimalik paindlik laeva meeskondade liigutamine?
2.9. Kas on lubatud alaliselt hoida relvi veesõiduki seifis, kui sama veesõidukit kasutavad vahepeal ka
teised asutused peale politseiasutuse? Seifi võti ja juurdepääs relvale on ainult politseiametnikel.
2.10. EL-i (ja muu välisabi) fondidega piiratud veesõidukite (lepingute/toetustingimuste) analüüs - kas
neid veesõidukeid saab kasutada ka teiste riigile seatud ülesannete täitmiseks? Hinnata, kas
kontseptsioonis käsitletavaid EL-i (ja muu välisabi) piirangutega veesõidukeid saab kasutada
muudeks ülesanneteks, eeldusel, et fondidest tulenevate ülesannete täitmine ning valmisolek säilib
nõutud tasemel.
2.11. Kas riigilaevastiku äriühingu või asutuse moodustamisega jääb alles võimalus sihtsuunitlustega
fondidest veesõidukite ja muu varustuse soetamiseks, arvestades, et nendega täidetakse
riigiasutustele seatud ülesandeid? Milliste ohtudega peab arvestama?
2.12. Kas riigiasutustel ja avalik-õiguslikel isikutel on võimalik osta riigi äriühingult või teiselt
riigiasutuselt teenuseid (nt veesõidukite opereerimine, mehitamine) otse?
2.12.1. Kas asutustel on võimalik teenuste ostmisel kohaldada riigihangete seadusest tulenevat
sisetehingu regulatsiooni?
2.12.2. Kas oleks vaja täiendada riigivara seadust analoogselt riigivara seaduse §-s 92
sätestatud riigi poolt kinnisvarateenuste osutaja määramisega?
2.12.3. Kui sisetehing pole võimalik, siis kas teatud veesõidukite puhul saab kasutada muid
riigihangete seaduses toodud erandeid (nt julgeoleku tagamisel kasutatavate
veesõidukite teenuse ostmine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena
vmt)?
2.12.4. Kui riigilaevastik on äriühing, kas avalik-õiguslik asutus saab olla selle osanik ja kas
muudab teenuste tellimise osas midagi?
2.12.5. Kas tulevane äriühing (või muus vormis tegutsev asutus) on käsitletav ettevõtjana
(vähemalt osade tegevuste osas, mis kujutavad endast majandustegevust) või on
tegemist täies mahus nn riikliku ametiasutusena ehk avaliku võimu teostamisega?
Analüüsil saab tugineda Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatisele (osa 2.2).
2.13. Kas riigil on õigus reisiparvlaevade omanikuna valida otse (ilma hanketa) tehnilise hoolduse
haldajaks riigilaevastik ja hanke korras leida operaator liini teenindamiseks vajalike teiste teenuste
tagamiseks?
Lisaks küsimuste vastustele tuua välja võimalikud muud analüüsi käigus tuvastatud täiendavad
probleemid ja need esitleda.
Lisaks ülaltoodud küsimustele vastamisele tuleb täita lisas 1.2. toodud dokument.
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 06.10.2021
Kehtib kuni: 31.10.2021
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
ESITATUD: valitsuskabineti nõupidamisele
ESITAJA: Taavi Aas, majandus- ja taristuminister
ESITAMISE AEG: 08.10.2021 2-6/2021/5935
TEEMA: Riigile otse ja läbi eraõiguslike juriidiliste isikute kuuluvate
veesõidukite (välja arvatud sõjalaevad) konsolideerimine ühte organisatsiooni
SISUKOKKUVÕTE:
Käesolevas memorandumis toodud ettepanekud on kooskõlas Riigireformi tegevuskava 2021-
20231 eesmärkidega, millega soovitakse läbi erinevate tegevuste saavutada mõjusam ja tõhusam
riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja
vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine.
Täna on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Transpordiameti,
Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Eesti Lootsi, TalTechi veesõidukite arv
ca 250, mida iga organisatsioon ise haldab. Lisaks kuuluvad riigile 7 parvlaeva, mida kasutatakse
väikesaarte ühenduse tagamiseks. Riigile kuuluvad veesõidukid on täna alakoormatud –
veesõidukite keskmine kasutusprotsent on sõltuvalt asutusest ja veesõiduki liigist vahemikus 3,6-
14%2 -, ülesanded on dubleeritud ja haldamine killustunud. Samuti on „lahustunud“ heade
ekspertide kompetents ning puudub motivatsioon organisatsioonide kulutõhususe
suurendamiseks.
MKM näeb vajadust veesõidukite efektiivsemaks majandamiseks ühendada tsiviillaevastik
eesmärgiga, et tulevikus oleks senisest kvaliteetsemalt võimalik ühest kohast teenindada keskselt
riigi tellimust. Konsolideerimise tulemusena on võimalik saavutada rahaline kokkuhoid aastatel
2022-2032 kokku vähemalt 63 miljonit eurot. Seitsme organisatsiooni laevu haldavate
organisatsioonide arv väheneb seitsmelt ühele ja senise ca 250 laeva asemel saab olema alla 200.
Tänased riigi teenused mahult ei muutu, kuid kliendi jaoks paraneb teenuste kvaliteet ja kiirus läbi
ühtse kompetentsikeskuse olemasolu, tsentraalsete tegevuste ja mahumastaabi.
Eestil seisab ees suur töö liikuda keskkonnasõbralikumate tehnoloogiatega laevastiku poole.
Oluliselt odavam ja kiirem on seda teha suure kompetentsikeskusena ühest kohast. Ühtlasi oleks
1
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigihaldus/riigivalitsemise_reform/riigireformi_tegevuskav
a_2021-2023.pdf
2
Lootsikaatrite keskmine kasutusprotsent 3,6 %, PPA kuni 24 m veesõidukite keskmine kasutusprotsent 2,8 %,
TRAM suuremate veesõidukite kasutusprotsent umbes 14 %.
tulevikus võimalik teenida omatulu, kasutada otstarbekamalt EL-i rahastust, ühendada
remondibaasid ja pakkuda inimestele täiskoormusega tööd.
Peamised eesmärgid:
1. Kokkuhoid riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves
2. Dubleerivate struktuuride vähendamine
3. Veesõidukite ja inimressursi efektiivsem ristkasutus
4. Kvaliteetne tsentraalne tehniline juhtimine
5. Tsentraalne veesõidukite arendus ja hankimine
Ettepaneku kohaselt viib MKM 2021. aasta detsembriks läbi riigilaevastiku konsolideerimise
analüüsi ning vastavalt analüüsi tulemustele valmistab ette valdkonna konsolideerimise ühte
ettevõttesse, mis alustab ümberkorraldatud kujul tegevust 2022. aasta jooksul.
TAUST
Koalitsioonileppe kohaselt on kavas jätkata riigiametite konsolideerimisega ning tugiteenuste
korrastamisega. Ettepanek on püstitatud lähtuvalt koalitsioonileppes sõnastatud peatükist tõhus ja
kaasav riigivalitsemine, mille eesmärgina on sõnastatud, et riigivalitsemine peab olema avatud, aus,
vastutustundlik ja uuendusi toetav. Kõik riigi poolt tehtavad rahalised otsused ja toetusmeetmed peavad
olema läbipaistvad, lähtuma võrdsest kohtlemisest, olema hästi sihitatud ja eesmärgipärased.
Ettepaneku koostamiseks kaardistas MKM tänased omandi- ja juhtimisstruktuuri probleemid ning
sellest lähtuvalt analüüsiti Transpordiameti, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti,
Päästeameti, TalTech kuuluvate veesõidukite üleviimise majanduslikku mõju AS Eesti Loots
baasilt reorganiseeritava Riigilaevastik AS juhtimise alla eesmärgiga teostada riigi ülesandeid
merel ning laevatatavatel veekogudel võimalikult kulutõhusalt, tagades seejuures veesõidukite
tsentraalse haldamise ja arendamise.
Memorandumis antakse ülevaade ja esitatakse ettepanekud ning seisukohad järgmiste teemade
lõikes:
1. Ülevaade probleemidest ja eesmärkidest
1.1. Valdkonna probleemid, mida lahendame
1.2. Konsolideerimise võimalikud positiivsed mõjud riigi tasandil
1.3. Konsolideerimise võimalikud positiivsed mõjud kliendi tasandil
1.4. Mereolukorrateadlikkus
2. Laevastiku konsolideerimisest ja konsolideerimise rahalisest mõjust
2.1. Paiknemine ja taristu
2.2. Tehniline juhtimine
2.3. Uued ristkasutatavad platvormid ja Euroopa Liidu vahendid
2.4. Konsolideerimise rahaline mõju
2.5. Konsolideerimise finantseerimine
2.6. Riigiabi
3. Ettepanek Vabariigi Valitsuse otsuseks.
2
1. ÜLEVAADE PROBLEEMIDEST JA EESMÄRKIDEST
1.1 Valdkonna probleemid, mida lahendame
- Killustunud ja dubleerivad struktuurid koos vähese sünergiaga;
- Riigile kuuluvate veesõidukite alakasutus ja majandamise madal efektiivsus;
- Dubleerivates struktuurides puudub ressurss veesõidukipargi järjepidevateks
investeeringuteks ning arendamiseks;
- Keeruline kasutusele võtta rohe- ja kaasaaegseid tehnoloogiaid;
- Puudulikud võimalused lisatulude teenimiseks;
- Kehtivad töölepingud, eraldiseisvad organisatsioonid ning nende eesmärgid takistavad
meeskondade ja veesõidukite paindlikku ristkasutamist;
- Riigile kuuluvate laevade erinev arendamine takistab tõhusat majandamist;
- Puudub ühtne pikaajaline tulevikuvaade;
- Kaldapersonali ebaühtlane kompetents.
1.2 Konsolideerimise võimalikud positiivsed mõjud riigi tasandil
1.2.1 Kulude kokkuhoid
- Kulude vähendamine läbi praegusel hetkel erinevates struktuurides oleva tehnilise
personali üle toomise ühe ettevõtte alla (vähendame dubleerivaid struktuure riigile või
riigile läbi eraõiguslikke juriidiliste isikute kuuluvate veesõidukite tehnilisel juhtimisel
seitsmelt ühele);
- Riigi laevastiku ekspluatatsiooni ja juhtimise tsentraliseerimine ning sellest tuleneva
kontrolli saavutamine hetkel laiali asuvate ja riigilaevasid omavate ettevõtete ja asutuste
tulude ning kulude üle;
- Võimalik vähendada suure koguse erinevat tüüpi veesõidukite ekspluateerimist ning läbi
selle võita tulevikus püsikuludes ning investeeringutes;
- Ühtse finantskeskuse loomine tagab selge ülevaate erinevate laevade ekspluateerimise
kulukusest ning võimalustest neid kulusid vähendada.
1.2.2 Veesõidukite ja inimressursi efektiivsem kasutus
- Laevade ja meeskondade ristkasutus, sh veesõidukite meeskondade efektiivsem ristkasutus
erinevate haldusaladele teenuse pakkumiseks ning paremad eeldused ühiste operatsioonide
läbiviimiseks haldusalade üleselt;
- Erinevate haldusalade inimressursi vabastamine, kes osaliselt või täielikult tegelevad
veesõidukitega. Inimressursi vabastamine ka ametikohtade puhul, mis ametijuhendi
poolest ei ole spetsialiseerunud tehnilisele juhtimisele või pole veesõiduki meeskondades;
- Pidevalt mehitamata väikelaevade (kaatrite) ühtse haldusalade ülese kasutussüsteemi
loomine. Hetkel on erinevate asutuste ja organisatsioonide haldusalas suur kogus (üle 200)
väikelaevu (kaatrid, paadid jne);
- Võimalik teenida paindlikumalt omatulu ajal, kui pole vajalik riigile peale pandud
ülesannete täitmine (nt jäämurdja suvisel ajal täitmas ülesandeid erasektoris);
- Ühtse personaliosakonna loomine tagab meeskondade aja (puhkuste jm) parema
planeerimise ja ristkasutuse erinevate veesõidukite vahel;
- Juriidilise oskusteabe koondamine (töölepingud, koostöölepingud, laevade
ekspluatatsioonist tulenevad lepingud jne).
1.2.3 Kvaliteetne tsentraalne tehniline juhtimine
- Veesõidukite keskne arendamine ja hankimine loob eeldused suuremaks ristkasutuseks
ning uute (rohe)tehnoloogiate kasutuselevõtuks;
- Riigi laevastiku remondi- ja hooldusbaaside ning spetsialistide tsentraliseerimine, sellest
tulenev kulude vähendamine soodsamate raamlepingute sõlmimisel alltöövõtjate ning
remondi- ja hooldusbaasidega (vara tehnilise seisundi parendamine ja pikema eluea
3
tagamine, veesõidukite kvaliteetne tsentraalne tehniline juhtimine3, olemasolevate
veesõidukite ühtne tsentraalne moderniseerimine, ühtsete tehnoloogiliste lahenduste
rakendamine laevadel);
- Ühtse remondi- ja hooldusbaasi loomine koos varuosade laokorralduse ülesehitusega,
laevade ja ujuvvahendite plaaniliste remontide korraldamisega ja korraliste dokkimiste
planeerimisega. Elektroonse Laevade haldussüsteemi (Planned Maintenance System)
juurutamine. Parendatud kulude kontroll. Parendatud varuosade, kütuse ja õlide
kasutamise kontroll;
- Ühtse ohutu korraldamise süsteemi4 juurutamine;
- Laevade navigatsioonivahendite tsentraliseeritud tehniline teenindamine ja merekaartide
tellimine ning uuendamine (suurema laevastiku puhul kindlasti odavam kui iga laeva või
ujuvvahendi puhul eraldi võetuna);
- Tsentraliseeritud soodsamad kütusehanked;
- Päästevahendite tsentraliseeritud kontroll ja uuendamine. Annab võimaluse mitmete
laevade päästevahendite testimist ja kontrolli teostada tsentraliseeritult, alandades seega
testide ja kontrollide üldmaksumust. Samas annab see võimaluse päästevahendid tuua
kontrolli ja viia tagasi laevadesse üle Eesti ühe ja sama transpordivahendiga. Kulusid on
võimalik seega vähendada nii päästevahendite uuendamisel (soodsam leping laevastiku
puhul), testimisel kui ka sertifitseerimisel (soodsam leping laevastiku puhul);
- Kriitiliste varuosade, ühtse mehhanismide, seadmete ja vahendite (pääste, tuletõrje jne)
ringkasutuslao loomine;
- Riigi laevade KASKO kindlustamise (P&I ja H&M – Protection&Indemnity ja
Hull&Machinery) toomine ühtsesse süsteemi. Otsene kindlustuskulude vähenemine
laevastiku kindlustamise puhul (iga üksiku laeva või ujuvvahendi kindlustamine eraldi
oleks kokkuvõttes kallim). Kindlustusjuhtumite tsentraliseeritud ja kompetentne
lahendamine.
1.2.4 Positiivsed mõjud mereharidusele
- Praktikakohtade loomine Mereakadeemia kadettidele. Kadettidele oma kohaliku
merepraktika võimaluse loomine, mida on äriühingus lihtsam teha kui asutuses. Kadettide
rakendamine laevade hooldustöödel (kindlasti tunduvalt odavam kui sama tööd sisse osta,
eriti korpuste puhastamine/värvimine, hooldustööd jne).
1.3 Konsolideerimise võimalikud positiivsed mõjud kliendi tasandil
- Teenus muutub kvaliteetsemaks, sest vastas on kompetentsikeskus, mida organisatsioonid
eraldi ei jõuaks ega poleks mõistlik omada;
- Teenus muutub kiiremaks tänu regionaalsetele halduritele ja paindlikutele
raamlepingutele;
- Klient ei pea enam pidevalt otsima rahastust laevastiku kestlikuks arendamiseks ja
amortiseerunud veesõidukite väljavahetamiseks ega töötama välja kontseptsioone;
- Veesõidukite planeerimine muutub efektiivsemaks ja kasutusprotsent suureneb;
- Tsentraalselt pakutakse rohkem võimalusi ühisteks operatsioonideks;
- Klient ei pea omama kaldateenistust, kes tegeleb veesõidukipargi haldamisega;
- Klient ei pea tegelema merendusspetsiifiliste hangete/ lepingutega ning mahukate tehniliste
kirjelduste koostamisega;
- Kliendil on lihtsam panustada rohepöördesse, sest seda arendatakse keskselt;
- Meeskondade koolituse ja värbamisega tegeletakse keskselt;
- Suurenenud veesõidukite kasutusprotsent aitab hoida hindu konkurentsvõimelisena.
3
Laeva tehnilise juhtimisega tagatakse laeva merekindlus ja laeva vastavus tehnilistele, ohutus- ja turvanõuetele.
Eelkõige vastutab tehniline juhtija laeva remondi- ja hooldusotsuste tegemise eest.
4
Süsteemiga tagatakse ettevõtte ohutu toimimine vastavalt ISM koodeksile.
4
1.4 Mereolukorrateadlikkus
Riigilaevastiku loomisel mereolukorrateadlikkus paraneb:
- Riigilaevastiku loomine ei takista prioriteetse ühendjuhtimise või MOTR5 süsteemi
loomist;
- Riigilaevastiku loomine ei takista ühte mereolukorrateadlikkust eestvedava asutuse
kinnitamist;
- Kaitseväel saab merel olema üks põhiline ja võimekas tsiviilpartner, kellega kehtestada
protseduurid infojagamiseks ning keda keskselt koolitada;
- Riigilaevastik pakub merealal ja piiriveekogudel partnerina üle 100 veesõiduki, kes loovad
KV-le olukorrateadlikkust ja edastavad NATO white shipping picture-t;
- Paraneb võimekus ja valmisolek transportida PPA ning KV pardumismeeskondi;
- Suureneb tuvastamiseks valmisolevate tsiviilülesandeid täitvate veesõidukite arv,
võimekus ja hajutatus.
2. LAEVASTIKU KONSOLIDEERIMISEST JA KONSOLIDEERIMISE RAHALISEST
MÕJUST
AS Eesti Loots baasilt on võimalik luua uue ärinimega (Riigilaevastik AS) ettevõte, mille
ülesandeks on osutada lisaks lootsimisele riigile kuuluvate veesõidukite tehnilise ja meeskonna
juhtimise teenuse osutamist6 ja opereerimise teenust, arendada ja hankida keskselt uusi platvorme,
täita riigi tellimusi ning pakkuda kommertsalustel veesõidukeid teenuste osutamisel, suurendades
seeläbi nende (rist)kasutust.
Riigivara efektiivse kasutamise eesmärgil antakse mitterahalise sissemaksena või pikaaegsesse
kasutusse andmisega reorganiseeritavale äriühingule üle Transpordiameti, Keskkonnameti,
Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, TalTech veesõidukid ning riigile kuuluvad parvlaevad
vastavalt riigivara seaduses sätestatud protsessile. Veesõidukite lisainfo on täpsemalt ära toodud
lisas nr 1.
Riigilaevastik AS pakub teenuseid vabaturutingimustes, osaledes avaliku sektori hankijate poolt
välja kuulutatud riigihangetel või sõlmides lepingud muudel õigusaktides, sh riigihangete seaduses
ettenähtud tingimustel (nt riigihangete seaduses toodud sisetehingu regulatsiooni kohaselt). Seotud
isikute vahelise tehingu hind peab olema võrreldav sarnastes tingimustes tehtud tehingu
turuväärtusega.
Riigilaevastik AS poolt teenuste osutamise toimemudelit ning riigi poolt Riigilaevastik AS-ile
laevade võõrandamisega kaasneva võimaliku haldusülesande üleandmist ja selle eeldusi
halduskoostöö seaduse mõistes analüüsitakse koos finants- ja õigusanalüüsiga pärast tegevuste
alustamiseks mandaadi saamist.
2.1 Paiknemine ja taristu
Riigilaevastik AS põhibaasideks oleksid Hundipea sadam ja Rohuneeme sadam. Kaldateenistus
saaks paikneda Hundipeas või kombineerituna Hundipeas ning Rohuneemes.
24+ m laevade põhisadam oleks Hundipea ning kuni 24 m veesõidukite põhisadam Rohuneeme
tulenevalt nende strateegilisest asukohast ning sadamataristu- ja hoonete võimalustest.
5
MOTR*- Maritime Operational Threat Response süsteem, mis on kasutusel USA-s, kus ei ole tsiviillaevu Mereväe
alla kokku toodud.
6
Laeva meeskonna juhtimine hõlmab kõiki meeskonnaga seotud küsimusi, nagu sobiva kvalifikatsiooniga
meremeeste värbamine, töötasu arvestamine, laevade asjakohase mehitatustaseme tagamine, meremeeste
kvalifikatsioonitunnistuste kontrollimine, õnnetus- ja töövõimetuskindlustuse korraldamine meremeestele, tegelemine
tervisekindlustusnõuetega, hoolitsemine reisi- ja viisakorralduse eest, meremeeste töötulemuste hindamine ja mõnel
juhul nende väljaõppe korraldamine
5
Rohuneeme sadam ja võimalusel Hundipea sadam oleks kasulik viia arenduse tõttu Riigilaevastik
AS põhivarasse.
2.2 Tehniline juhtimine
Igapäevase tehnilise juhtimisega tegeleksid kaks osakonda: Kuni 24 m veesõidukite osakond ning
24+ m laevade osakond. Olemasolevate platvormide moderniseerimisse koos lahendustega ning
uute hankimisse annaksid panuse arendus- ja innovatsiooniosakonna töötajad, kes teeks tihedalt
koostööd tehnilise juhtimisega seotud osakondadega. Samuti valmiks nende osakondade koostöös
uued kontseptsioonid ja seatakse eesmärgid uutes tehnoloogiate kasutusele võtuks.
Kuni 24 m veesõidukite tehnilise juhtimine osakonnas kasutatakse ka regionaalseid veesõidukite
haldureid, et kiiremat ja kvaliteetsemat teenust pakkuda, omades vajalikku pidevat ülevaadet
hetkeseisukorrast.
2.3 Uued ristkasutatavad platvormid ja Euroopa Liidu vahendid
Riigilaevastiku töötajad teevad tihedat koostööd ministeeriumitega, et leida parimad võimalikud
lahendused riigile kuuluvate veesõidukite moderniseerimiseks ning uute hankimiseks EL või
muudest vahenditest, seda eriti Fit for 55 kliimapaketi täitmisel.
Väga mahukate investeeringute puhul eeldatakse, et riik on valmis suuremaid rahastusi
kokkulepitud määradel toetama, seda eriti haldusalade spetsiifiliste soovide ning avaliku huvi
korral.
Arendus- ja innovatsiooniosakonna ülesandeks on projektide juhtimine ja võimalike rahastuste
aktiivne otsimine.
2.4 Konsolideerimise rahaline mõju
Riigilaevastik AS-i kulude kokkuhoiu arvestuse aluseks on võetud tänane erinevate asutuste
kulutase.
Võttes arvutuste aluseks konservatiivselt suurendada täna käsitletud struktuuridele kuuluvate
veesõidukite kasutust läbi ristkasutuse, on seeläbi järgmise 10 aasta jooksul võimalik saavutada
rahalist kokkuhoidu hinnanguliselt vähemalt ca 63,2 miljonit eurot.
Tabel nr 1. Riigile kuuluvate veesõidukite konsolideerimise rahaline mõju
Konsolideerimise
tulemusena saavutatav
Sisu kirjeldus
võimalik rahaline
kokkuhoid (2022-2032)
Investeeringute kokkuhoid vahemikus 2022-2032 43 050 000 €
Püsikulude kokkuhoid (raamleping veesõidukitele) 1 000 000 €
Kokkuhoid riigile Transpordiameti suurte laevade meeskondade arvelt 1 926 720 €
Kokkuhoid riigile uue poilaeva ehitamise ja Salme mahakandmisega 2 500 000 €
Kokkuhoid riigile kokku Pikkeri võõrandamisel ja ülesannete 3 906 360 €
kombineerimisel EVA 316-ga
Kokkuhoid riigile 2 asenduskoha kaotamisega 716 300 €
Kokkuhoid veesõidukite vähendamisest 10 136 770 €
Koondtulem kokku 63 236 150 €
Memorandumis toodud arvutused on esialgsed ja lähtutud on nn miinimumprogrammist.
Kokkuhoid võib kujuneda suuremaks, kuid see vajab täiendavat analüüsi.
6
Kokkuvõttes on võimalik laevastiku ühendamisel säästa tegevuskuludelt (meeskondade
ristkasutus, kaldapersonali tsentraliseerimine, remondibaaside ühendamine, ühised hanked,
veesõidukite vähendamine tänu ristkasutusele) ning vähendada tulevaste investeeringute mahtu
veesõidukitesse.
2.5. Konsolideerimise finantseerimine
Tsiviillaevastiku konsolideerimisega kaasnevate kulude finantseerimiseks (nt uued ruumid, kõik
töötajatega seonduv, koolitused jne) on järgmised võimalused:
1. Katta konsolideerimisega kaasnevad kulud AS Eesti Loots 2022 planeeritud dividendimakse
arvelt. AS Eesti Loots 2022 aastaks planeeritud dividendid on summas 550 000 EUR. Vajalik
Vabariigi Valitsuse otsus.
2. Esitada 01. märtsiks RES 2023 lisataotlus. Sellisel juhul saaks konsolideerimisega alustada
01.2023 seisuga ja koheselt aasta alguses vajalikud rahastused suunata elluviimiseks.
3. Kui restruktureerimise ja Riigilaevastik AS loomise kulud on suuremad kui 550 000 EUR, siis
tuleb kasutada kombineeritud lahendust ja kasutada mõlemaid, p-s 1 ja 2 toodud allikaid.
2.6. Riigiabi
Võimaliku riigiabiga seotud küsimusi analüüsitakse hilisemas etapis.
3. ETTEPANEK VABARIIGI VALITSUSE OTSUSEKS
Võtta eeltoodud informatsioon teadmiseks ning anda Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile mandaat töötada välja toimiv riigilaevastiku konsolideerimise
lahendus, mis alustab tööd hiljemalt 31.01.2023.
NÕUPIDAMISELE KUTSUTAVAD ISIKUD:
LISATUD DOKUMENDID:
Lisa nr 1. Koondtabel riigile kuuluvatest tsiviilkasutuseks mõeldud veesõidukitest.
Lisa nr 2. Esitlus.
KOOSTAJA: Kaupo Läänerand, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, meremajanduse
asekantsler, telefon 5851 4152,
[email protected]
7
Riigilaevastik
Riigi äriühing
Teostatavus Eritingimus/kommentaar
Riigivara üleandmine (sh ülikoolid)
Riiklikke funktsioonide/ülesannete
(sh järelvalvelisi) üle andmine
Riigilaevastikule
Rahvusvahelise mereõigusele
vastava veesõiduki jälitamis-ja
peatumis ülesande teostamine
Veesõidukite ristkasutus
Korrakaitseliste ülesannete täitmine
veesõidukiga (KORSi vaatenurgast)
EU/ja muude fondide abil soetatud
veesõidukite ristkasutamine
Sihtsuunitlusega (nt korrakaitse)
fondide kasutamise võimalikkus
tulevikus, arvestusega, et
veesõidukiga täidetakse riiklikke
ülesandeid lähtudes olemasolevast
praktikast
Mitte korrakaitseametnike
kasutamine korrakaitseliste
ülesannete täitmisel (avaliku
teenistuse seadus, PPVS, töölepingu
seadus, keskonnajärelvalve seadus)
Korrakaitsjate kasutamine mitte-
korrakaitseliste ülesannete täitmisel
Omatulu teenimine
Erimärgistusega (korrakaitseorgan)
veesõiduki kasutamine omatulu
eesmärgil
Riigiabi andmine
Riigiasutuste ja avalik õiguslike
isikute õigus teostada otse teenuse
oste Riigilaevastikust
Õigus reisiparvlaevade omanikuna
valida otse (ilma konkursita)
tehnilise hoolduse haldajaks
Riigilaevastik ja hanke korras leida
operaator liini teenindamiseks
vajalike teiste teenuste tagamiseks
Riigihangete seadusest tuleneva
sisetehingu regulatsiooni
rakendamine
Riigilaevastiku laeva meeskondadele
meretöö seaduse rakendamine
Relvade alaline hoidmine veesõiduki
pardal olevas seifis ajal kui
veesõidukit ei kasuta politseiasutus
Hangetel osalemine (sh välisriik)
Avalik õiguslik asutus on loodava
üksuse osanik
Millises laevaregistris peavad olema
veesõidukid registreeritud
tulenevalt omandivormist?
Muud analüüsi käigus tuvastatud
võimalikud probleemid või ohud
Riigilaevastik
Riigiasutus
Teostamiseks vajalikud tegevused Teostatavus Eritingimus/kommentaar Teostamiseks vajalikud tegevused
ajalikud tegevused
jah
ei
eritingimustel
TÖÖVÕTULEPINGU NR 9.5-1/705-1 ERITINGIMUSED
Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Merike Saks (edaspidi nimetatud „tellija“) ja
Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co, registrikood 10639559, asukoht
Kentmanni 4/Sakala 10 Tallinn 10116, keda esindab juhatuse liige Maivi Ots (edaspidi nimetatud
“töövõtja”),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Lepingu objektiks on töövõtja poolt riigilaevastiku konsolideerimise õigusliku analüüsi läbiviimine,
lähtudes väikeostu tehnilises kirjelduses toodud tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem
kirjeldus on toodud väikeostu dokumendis.
1.2. Teenust tellitakse ja rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside
arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse
ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest (eelarvetunnus 2014-2020.12.01.003.01.15-
0002).
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd ja need tellijale üle andma hiljemalt 1 kuu
jooksul lepingu jõustumisest.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 14 400 eurot, millele
lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).
3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel
esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist.
3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.
E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
4. Erisätted
4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja:
4.1.1. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma tööde raames ettepanekute
tegemisel tellija juhtnööre järgides oma parimatest õigusteaduslikest teadmistest, kogemustest ja
meetoditest. Töövõtja kohustub tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole
suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele tööde teostamisel. Käesolevas punktis
sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada;
4.1.2. küsima vajadusel tellijalt täpsustusi lähteülesande jmt lepingu dokumentide sisu kohta;
4.1.3. esitama analüüsi tulemused koos põhjendustega, vajadusel põhjendama täiendavalt mõnda
analüüsi käigus tehtud järeldust, kui see on tellija hinnangul analüüsis ebaselgelt või vastuoluliselt
kirjeldatud;
4.1.4. tagama valmisoleku osaleda valmis analüüsi tutvustamisel kuni kahel korral;
4.1.5. töö teostamisel, vormistamisel, esitlemisel, seminaride korraldamisel jm järgima Vabariigi
Valitsuse 12. septembri 2014 määruses 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamine ning Euroopa Liidu osalusele
viitamise nõuded ja kord” alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001) nõutud
sümboolikat.
4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija:
4.2.1. tagama juurdepääsu valdkondlikele materjalidele, mis on vajalikud analüüsi teostamiseks;
4.2.2. teavitama töövõtjat analüüsi tutvustamise aegadest vähemalt 10 päeva enne selle toimumist.
4.3. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.5 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus
toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda
mitteabikõlblikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
5. Volitatud esindajad
5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Riin Kobin, tel 611 3008,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolseks kontaktiks analüüsiga seotud sisulistes
küsimustes on Kaupo Läänerand, tel 5851 4152, e-post
[email protected].
5.3. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Toomas Pikamäe, tel 622
9990, e-post
[email protected].
5.4.
6. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
6.1. Lisa 1 - lähteülesanne;
6.2. Lisa 2 - maatriks;
6.3. Lisa 3 - riigilaevastiku memorandum lisadega.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt
Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/toovotulepingute_uldting
imused.pdf?download=1. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi
räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises
või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu
eritingimuste ja üldtingimustega.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 611 3558 Tel: 622 9990
E-post:
[email protected] E-post: toomas.pikamae@eversheds-
sutherland.ee
Hetkeseis
Ühe ühiku
hinnavahemik Parvlaeva Keskonna Kokku tüüpide
(ilma km-ta) Veesõiduki tüüp d PäA Loots TalTech PPA TrA amet järgi
10-20 MEUR P1 - Parvlaev kogumahutavusega kuni 499 (GT) 4 0 0 0 0 0 0 4
20-35 MEUR P2 - Parvlaev kogumahutavusega kuni 2999 (GT) 3 0 0 0 0 0 0 3
35 -40 MEUR P3 - Parvlaev kogumahutavusega 3000 (GT) ja enam 0 0 0 0 0 0 0 0
3,2 - 5 MEUR L1 - Ranniku patrull-laev (24-35m) 0 0 0 1 2 1 0 4
L2 - Reostustõrjevõimekusega patrull-laev (35-
25 - 35 MEUR 50m) 0 0 0 0 1 1 0 2
35 - 60 MEUR L3 - Multifunktsionaalne reostustõrjelaev (50-70m) 0 0 0 0 1 1 0 2
1,5 - 2,5 MEUR K - kaater (12-18m) 0 0 20 0 3 2 0 25
30 000-45 000€ M1 - Lahtine mootorpaat (4-6m) 0 46 0 0 19 4 20 89
0,7-1 MEUR M2 - Lahtine mootorpaat (6-9m) 0 9 0 0 10 10 5 34
0,7-1,1 MEUR M3 - Kinnise kabiiniga mootorpaat (9-12m) 0 0 0 0 8 1 0 9
1,2-1,5 MEUR M3 - avamerevõimekusega kinnine mootorpaat 0 0 0 0 7 0 10 17
130 000-200 000€ H1- Kinnise kabiiniga hüdrokopter (6-8m) 0 0 0 0 2 0 0 2
0,8-1,2 MEUR H2 - Kinnise kabiiniga hõljuklaev (9-12m) 0 0 0 0 2 0 0 2
1,4 -2 MEUR H3 - Kinnise kabiiniga hõljuklaev (12-16m) 0 0 0 0 2 0 0 2
35 000-50 000€ J - Vesiskuuter päästetöödeks (3-4m) 0 12 0 0 13 0 0 25
2700-3500€ S1- Kergpaat kuni 3m 0 0 0 0 25 0 12 37
3200-4000€ S2 - Kergpaat kelguga kuni 3m 0 0 0 0 0 0 0 0
2700-4000€ S3 - Kergpaat 3-5m 0 0 0 0 0 0 0 0
Kokku asutuses 67 20 1 95 20 47
Ühikuid asutuste peale kokku 257
P1 - Parvlaev kogumahutavusega kuni 499 (GT)
P2 - Parvlaev kogumahutavusega kuni 2999 (GT)
P3 - Parvlaev kogumahutavusega 3000 (GT) ja enam
L1 - Ranniku patrull-laev (24-35m) – Keskmise kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise lähisõidu laev, mis on jäävabal merealal võimeline teos
L2 - Reostustõrjevõimekusega patrull-laev (35-50m) - Pikaajalise kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise lähisõidu laev, mis on aastaringselt v
L3 - Multifunktsionaalne reostustõrjelaev (50-70m) - Pikaajalise kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise lähisõidu laev, mis on aastaringselt võ
H1- Kinnise kabiiniga hüdrokopter (6-8m)- Lühikese kestvusega patrull ja vaatlustegevuse teostamise sisemere ja piiriveekogu veesõiduk, mis on aastaringselt või
H2 - Kinnise kabiiniga hõljuklaev (9-12m) - Lühikese kestvusega seire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise sisemere ja piiriveekogu laev, mis on aastaringselt või
H3 - Kinnise kabiiniga hõljuklaev (12-16m) - Lühikese kestvusega seire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise sisemere ja piiriveekogu laev, mis on aastaringselt võ
H4 - Kinnise kabiiniga hõljuklaev (17-35m ) - Lühikese kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise kohaliku rannasõidu laev, mis on aastaringselt v
K - Kaater (15-18m) - Lühikese kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise kohaliku rannasõidu laev, mis on jäävabal merealal võimeline teostam
M1 - Lahtine mootorpaat (4-6m) – Kerghaagisel transporditav pinnaltpääste sisemere ja piiriveekogu veesõiduk, mis on võimeline teostama vaatlustegevuse ja m
M2 - Lahtine mootorpaat (6-9m) - Lühikese kestvusega patrull ja vaatlustegevuse teostamise sisemere ja piiriveekogu veesõiduk, mis on jäävabal merealal võimeli
M3 - Kinnise kabiiniga mootorpaat (9-12m) - Lühikese kestvusega mereseire, patrull ja vaatlustegevuse teostamise kohaliku rannasõidu laev, mis on jäävabal mere
J - Vesiskuuter (3-4m) - Kerghaagisel transporditav pinnaltpääste sisemere ja piiriveekogu veesõiduk, mis on võimeline teostama vaatlustegevuse ja merepääste
Visioon
Kokku
tüüpide
Veesõiduki tüüp järgi
P1 4
P2 3
P3 0
L1 3
L2 2
L3 2
K 21
M1 74
M2 19
M3 9
M3 (avamerevõimekusega) 10
H1 2
H2 2
H3 2
J 25
S1 20
S2 0
S3 0
Ühikuid asutuste peale kokku
198
laev, mis on jäävabal merealal võimeline teostama rannikuvalve ja merepääste ülesandeid.
ostamise lähisõidu laev, mis on aastaringselt võimeline teostama merekeskkonna kaitse, ranniku-valve ja merepääste ülesandeid
stamise lähisõidu laev, mis on aastaringselt võimeline teostama merekeskkonna kaitse, ranniku-valve ja merepääste ülesandeid.
riveekogu veesõiduk, mis on aastaringselt võimeline teostama piirivalve ja merepääste ülesandeid.
ja piiriveekogu laev, mis on aastaringselt võimeline teostama piirivalve ja merepääste ülesandeid.
e ja piiriveekogu laev, mis on aastaringselt võimeline teostama piirivalve ja merepääste ülesandeid.
haliku rannasõidu laev, mis on aastaringselt võimeline teostama rannikuvalve ja merepääste ülesandeid.
mis on jäävabal merealal võimeline teostama rannikuvalve ja merepääste ülesandeid.
on võimeline teostama vaatlustegevuse ja merepääste ülesandeid.
u veesõiduk, mis on jäävabal merealal võimeline teostama rannikuvalve ja merepääste ülesandeid.
ohaliku rannasõidu laev, mis on jäävabal merealal ja piiriveekogul võimeline teostama rannikuvalve ja merepääste ülesandeid.
ne teostama vaatlustegevuse ja merepääste ülesandeid.