MÄÄRUS
26.01.2022 nr 9
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari
2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise
kord sageduslubade andmiseks maapealsetes
süsteemides üldkasutatava elektroonilise side
teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800
MHz“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 91 lõike 1 alusel.
§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruses nr 5 „Avaliku konkursi
läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz" tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 9 lõike 4“ tekstiosaga „§ 91 lõike 1“;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) netovara peab vastama avalduse esitamisele, avalduse muutmisel selle muutmisele, eelnenud
viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt õigusaktis
sätestatud nõuetele, ta ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega
pankrotimenetlust;“;
3) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „olla“ sõnadega „avalduse esitamise,
avalduse muutmisel selle muutmise, seisuga“;
4) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kompetentsust“ sõnadega „ja võimekust
määruse lisas kirjeldatud tingimustele vastava“;
5) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„5) peab olema esitanud äriregistrile või asukohamaa asjakohasele registrile avalduse esitamise,
avalduse muutmisel selle muutmise, ajaks viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande,
kui õigusaktist tulenevalt on aruande esitamise kohustus;
6) avalduse esitamisele, avalduse muutmisel selle muutmisele, viimase lõppenud majandusaasta
üldkasutatava elektroonilise side teenuse käive oli vähemalt 200 000 eurot.“;
6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
2
„(11) Kui lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud juhul ei ole avalduse esitamise, avalduse muutmisel
selle muutmise, hetkeks viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev
õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi korraldaja eelviimase lõppenud majandusaasta
aruandest.“;
7) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:
„5) kinnitust, et ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest tehakse lõppkasutajale
kättesaadavaks vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European
Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti (3rd
Generation Partnership Project) (edaspidi 3GPP) versioonil 15 baseeruv üldkasutatav
elektroonilise side teenus;
6) kinnitust, et kahe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest on üle Eesti paigaldatud ja
aktiveeritud minimaalselt 200 vähemalt 3GPP versioonil 15 baseeruva üldkasutatava
elektroonilise side teenust osutavat tugijaama, millest 100 tugijaama võivad asuda Harju
maakonnas, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama;
7) kinnitust, et avalduse esitamise, avalduse muutmisel selle muutmise, viimase lõppenud
majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse käive oli vähemalt 200 000 eurot.“;
8) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse arv „30“ arvuga „60“;
9) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „edastatakse“ sõnadega „kõikidele konkursil“;
10) paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Ülejäänud kaks konkursi objekti jäävad selle konkursi korras välja andmata.“;
11) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui konkursile kvalifitseerub ainult kaks osalejat, viib konkursi korraldaja läbi kahe konkursi
objekti enamapakkumise, arvestades § 2 lõikeid 5–7. Üks konkursi objekt jääb selle konkursi
korras välja andmata.“;
12) paragrahvi 11 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 9 lõikes 23“ testiosaga „§ 91 lõikes 7“;
13) määrust täiendatakse §-ga 13 järgmises sõnastuses:
„§ 13. Lõppsätted
(1) Määruse 1. veebruaril 2022. a jõustunud muudatuste menetlus viidi läbi ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 17.12.2021 kirjaga nr 2-1/21-0528/7575 alustatud haldusmenetluses,
mille ülevaade koos ärakuulamise tulemuste ning määruse põhjendustega on esitatud seletuskirjas.
Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.
(2) Konkursi korraldaja avaldab 10 tööpäeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest § 4
lõikes 1 sätestatud veebilehtedel teate 19. veebruaril 2019. a välja kuulutatud avaliku konkursi
„Sageduslubade andmine maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ jätkumise kohta.
(3) Konkursi korraldaja teavitab 19. veebruaril 2019. a välja kuulutatud avalikule konkursile
„Sageduslubade andmine maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse
3
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ juba avalduse esitanud isikuid konkursi jätkumisest ja
annab isikutele vähemalt 60 kalendripäeva aega esitatud avalduste muutmiseks või
tagasivõtmiseks“;
14) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Käesolev määrus jõustub 2022. a 1. veebruaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sagedusloa tingimused
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
22.01.2019. a määrus nr 5
„Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade
andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava
elektroonilise side teenuse osutamiseks
sagedusalas 3410–3800 MHz“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
KONKURSI OBJEKTIDE SAGEDUSVAHEMIKUD JA SAGEDUSLOA TINGIMUSED
1. Konkursi objektide sagedusvahemikud
Konkursi objekt TDD sagedusvahemik
Sagedusluba I 3410–3480 MHz ja 3600–3660 MHz /
3410–3540 MHz*
Sagedusluba II 3480–3540 MHz ja 3660–3730 MHz /
3540–3670 MHz*
Sagedusluba III 3540–3600 MHz ja 3730–3800 MHz /
3670–3800 MHz*
*Üleminek sagedusvahemikule toimub samaaegselt sageduslubade I, II ja III osas, kas
üleriigiliselt või kokkulepitud geograafilises piirkonnas. Ülemineku eeldus on sagedusala 3600–
3800 MHz kasutamiseks sõlmitud koordinatsioonilepingute või kokkulepete olemasolu kõigi
naaberriikidega või positiivsed saatjapõhise koordineerimise tulemused või muudatused
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) või
Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (Conférence
Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications – CEPT) regulatsioonis,
mis võimaldab sagedusala kasutamist ilma naaberriikidega koordineerimist või kõik
sageduslubade I, II ja III omanikud on esitanud vastavasisulise sagedusloa tingimuste muutmise
taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet hindab ülemineku võimalusi ning positiivse otsuse korral kehtestab vajadusel täiendavad
tehnilised tingimused 130 MHz ribalaiusega plokkide kasutamiseks, tehes sageduslubades
vastavad muudatused.
2. Sagedusloa tingimused
2.1 Raadiosageduste kasutuse geograafiline piirkond on Eesti Vabariik.
2.2 Sagedusala kuulub iseplaneeritavate raadiosagedusalade hulka.
2.3 Sagedusloa omanikul on õigus osaliselt või tervikuna anda sagedusloas piiritletud
raadiosageduste kasutamise õigus üle või kasutuslepingu alusel kasutamiseks teisele isikule.
Sagedusloa kasutamisõiguse igasugusel üleandmisel, sealhulgas ettevõtjate ühinemisel, tuleb
selleks elektroonilise side seaduse § 17 lõigete 2 ja 4 korras saada Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti nõusolek.
2.4 Sagedusala kasutatakse aegtihendus dupleks (Time Division Duplex – TDD) režiimis.
2.5 Elektroonilise side ettevõtjal (edaspidi sideettevõtja) on kohustus üldkasutatava elektroonilise
side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamiseks luua üldkasutatav elektroonilise side võrk (edaspidi
2
sidevõrk), mis vastab sidevõrgu arhitektuuri ja planeeritavate sideteenuste poolest rahvusliku,
regionaalse või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standarditele toote nõuetele vastavuse
seaduse mõistes.
2.6 Sagedusloa omanik teeb lõppkasutajale ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest
kättesaadavaks vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European
Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti 3GPP
(3rd Generation Partnership Project)1 versioonil 15 baseeruva sideteenuse.
2.7 Sagedusloa omanik paigaldab ja aktiveerib kahe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest
üle Eesti minimaalselt 200 vähemalt 3GPP versioonil 15 baseeruva üldkasutatava elektroonilise
side teenust osutavat tugijaama, millest 100 tugijaama võivad asuda Harju maakonnas, kuid igas
maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama.
2.8 Sagedusala kasutuse korraldamisel, sidevõrgu loomisel ja sideteenuse osutamisel tuleb lähtuda
Euroopa Komisjoni otsusest nr 2008/411/EÜ, sagedusala 3400–3800 MHz ühtlustamise kohta
maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi
sideteenuseid (ELT L 144, 04.06.2008, lk 77–81), Euroopa Komisjoni rakendusotsusest
2014/276/EL, otsuse 2008/411/EÜ (sagedusala 3400–3800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete
süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilise side teenuseid) muutmise
kohta (ELT L 139, 14.05.2014, lk 18–25) ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusest (EL) 2019/235,
otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3400–3800 MHz suhtes kohaldatavate
tehniliste tingimuste ajakohastamisega (ELT L 37, 08.02.2019, lk 135–143) (edaspidi Euroopa
Komisjoni rakendusotsus 2019/235). Lisaks tuleb lähtuda sagedusala 3400–3800 MHz kasutust
reguleerivatest CEPT-i, Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee –
ECC) otsustest, soovitustest ja tehnilistest raportitest; Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite
Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) harmoneeritud
standarditest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning Euroopa Liidu otsustest.
2.9 Sidevõrgu loomisel kasutatavad seadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2014/53/EL, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L
153, 22.05.2014, lk 62–106), mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1139 (ELT L 212,
22.08.2018, lk 1–122), kehtestatud nõuetele ning peavad olema vastavuses elektroonilise side
seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse asjakohaste sätetega.
2.10 Sideettevõtja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõudmisel kolme
tööpäeva jooksul tasuta andma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti käsutusse järelevalve
teostamiseks terminalseadme koos kliendi identifitseerimismooduliga (SIM kaart).
2.11 Sideettevõtja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõudmisel andma
teavet sidevõrgu kohta (baasjaamade asukohad, tunnused jne).
2.12 Sideettevõtja on kohustatud järgima piiranguid naaberriikide suhtes, mis tulenevad
sideadministratsioonide vahel sõlmitud koordinatsioonilepingutest2 ja koordinatsioonilepingu
1
https://www.etsi.org/deliver/etsi_ts/123500_123599/123501/15.10.00_60/ts_123501v151000p.pdf.
2
Arrangement between the Electronic Communications Office of the Republic of Latvia and the Estonian Technical
Regulatory Authority concerning the use of the frequency band 3400–3800 MHz for terrestrial Mobile/Fixed
Communications Networks (MFCN) in border areas. (allkirjastatud 17.11.2017, jõustus 01.01.2018).
3
puudumisel ITU põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade (edaspidi ITU RR)
alamärkusest RR 5.430A3 sagedusala 3400–3800 MHz kohta. Konkursi korraldaja esitab oma
veebilehel lingi naaberriikidega sõlmitud koordinatsioonilepingutele koos konkursi
väljakuulutamise teatega. Samuti peab sideettevõtja arvestama, et sageduste kasutus nõuab
koordineerimist vastavalt ITU RR-is sätestatud protseduurile juhul, kui sideettevõtja soovib
sidevõrgus ületada koordinatsioonilepingus sätestatud piirnorme.
2.13 Sidevõrgu planeerimisel ja opereerimisel peab sideettevõtja arvestama mitte Euroopa Liidu
naaberriikides kasutatavate rahvusvahelist kaitset omavate muude raadioside süsteemidega,
eeskätt paikse kosmoseside maajaamade spektrikasutusega. Koordinatsioonilepingu või
kokkuleppe puudumisel naaberriigiga tuleb arvestada, et sageduste kasutus nõuab koordineerimist
vastavalt ITU RR-is sätestatud protseduurile. Sagedusalas 3400–3600 MHz paigaldatavate saatjate
koordineerimisel lähtutakse ITU RR 5.430A alamärkusest ning sagedusalas 3600–3800 MHz ITU
RR artiklis 5 sätestatud liikuva maaside sekundaarsest kasutusest Regioonis 1. See tähendab, et
lairibasüsteemide kasutuse planeerimisel tuleb vajadusel enne kasutusele võtmist saatjate
parameetrid edastada Venemaa sideadministratsioonile koordineerimiseks. Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet vajadusel täpsustab ja muudab sageduste kasutamise tingimusi
lähtudes koordinatsiooni tulemustest.
2.14 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib muuta sagedusloa tingimusi, kui pärast loa
andmist ilmnevad elektroonilise side seaduse § 14 lõike 1 punktides 1, 2, 21, 4, 5, 6, 7 või 8
sätestatud alused või tulenevalt sõlmitud raadiosageduste kasutamise koordinatsioonilepingu(te)
tingimustest.
2.15 Sideettevõtja ei tohi põhjustada häireid naaberriikides kasutatavate rahvusvahelist kaitset
omavate muude raadioside süsteemidele. Häirete tekkimisel on sideettevõtja kohustatud koheselt
välja lülitama raadiosaatja, mis põhjustavad häireid, kuni häirete likvideerimiseni ja leidma häirete
kõrvaldamiseks sobiliku tehnilise lahenduse.
2.16 Sideettevõtja peab sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutamisel järgima elektroonilise
side seaduse § 11 lõikes 41 ja §-des 873–875 ning nende sätete alusel Vabariigi Valitsuse määrusega
kehtestatud nõudeid.
Agreement between the Finnish Communications Regulatory Authority and the Technical Regulatory Authority of
Estonia concerning the use of the 3.6 GHz frequency band (3400–3800 MHz) in the border areas. (allkirjastatud
20.06.2018, jõustub 01.01.2019).
3
5.430A The allocation of the frequency band 3400–3600 MHz to the mobile, except aeronautical mobile, service is
subject to agreement obtained under No. 9.21. This frequency band is identified for International Mobile
Telecommunications (IMT). This identification does not preclude the use of this frequency band by any application
of the services to which it is allocated and does not establish priority in the Radio Regulations. The provisions of Nos.
9.17 and 9.18 shall also apply in the coordination phase. Before an administration brings into use a (base or mobile)
station of the mobile service in this frequency band, it shall ensure that the power flux-density (pfd) produced at 3 m
above ground does not exceed −154.5 dB(W/(m2 * 4 kHz)) for more than 20% of time at the border of the territory
of any other administration. This limit may be exceeded on the territory of any country whose administration has so
agreed. In order to ensure that the pfd limit at the border of the territory of any other administration is met, the
calculations and verification shall be made, taking into account all relevant information, with the mutual agreement
of both administrations (the administration responsible for the terrestrial station and the administration responsible for
the earth station) and with the assistance of the Bureau if so requested. In case of disagreement, calculation and
verification of the pfd shall be made by the Bureau, taking into account the information referred to above. Stations of
the mobile service in the frequency band 3400–3600 MHz shall not claim more protection from space stations than
that provided in Table 21-4 of the Radio Regulations (Edition of 2004). (WRC-15).
4
2.17 Sünkroniseerimise nõuete kehtestamisel lähtutakse ECC Raportis4 296 sätestatust järgmiselt:
Ajapilu struktuur:
DDDSU, kus D on alalüli (DL), U on üleslüli (UL), ja S = 10DL, 2GP, 2UL.
Kus 2GP = 2 kaitseperioodi (guard periods) ECC Raporti 296 mõistes. Kaitseperioodide number
võib olla ka 3 või 4. Siis DL number on 9 või 8.
Külgsageduste vahe (samm) on 30 kHz.
Perioodilisus on 2.5 ms
Sünkroniseerimine:
Sünkroniseerimise ja aja allikaks on UTC
Sünkroniseerimise täpsus on : +/- 1.5 mikrosekundit.
2.18 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada lisa punktis 2.17 sätestatud
sünkroniseerimise nõuetest erinevad sünkroniseerimise nõuded juhul, kui see on tingitud
tehnoloogia arengust, või tuleneb rahvusvahelisest kokkuleppest, või kõik sageduslubade I, II ja
III omanikud on esitanud vastavasisulise sagedusloa tingimuste muutmise taotluse Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
2.19 Arvestades, et tegemist on iseplaneeritava sagedusalaga, rakendub sagedusloa võitnud
sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 13 lõikes 33 sätestatud kohustus kooskõlastada
sagedusloa alusel kasutatava raadiosaateseadme paigaldamise tingimused Terviseametiga.
3. Sageduslubadele I ja III kehtivad lisapiirangud
Lisaks punktis 2 toodud sagedusloa tingimustele sageduslubade I ja III osas kehtivad järgmised
piirangud:
3.1 Sagedusloa I alusel sageduste kasutamisel on sideettevõtja kohustatud opereerima sidevõrku
selliselt, et oleks tagatud sagedusalas alla 3410 MHz kasutavate militaarsete
raadiolokatsioonisüsteemide asjakohane kaitse ning häirete vältimine.
Raadiolokatsioonisüsteemide kaitsmisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni rakendusotsuse
2019/235 lisa C tabelis 6 sätestatud piirväärtustest.
3.2 Sagedusloa III alusel sageduste kasutamisel on sideettevõtja kohustatud opereerima sidevõrku
selliselt, et oleks tagatud sagedusalas üle 3800 MHz kasutatavate kosmoseside maajaamade
asjakohane kaitse ning häirete vältimine. Kosmoseside maajaamade kaitsmisel tuleb lähtuda
Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2019/235 lisa C tabelis 7 sätestatud piirväärtustest.
4
ECC Report 296. National synchronisation regulatory framework options in 3400–3800 MHz: a toolbox for
coexistence of MFCNs in synchronised, unsynchronised and semi-synchronised operation in 3400–3800 MHz.
26.01.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku
konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides
üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“
muutmise seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 lõike 1 alusel.
Halduskohtuasjas 3-19-3331 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et 22. jaanuari 2019 määruse nr 5
„Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides
üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi
määrus) näol on tegemist eelhaldusaktiga (ringkonnakohtu 11.12.2019 otsuse p 12), mistõttu
käsitleb ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister käesolevat määrust haldusaktina.
Määruse muutmise eesmärk on täpsustada ja täiendada konkursil osalejale esitatavaid nõudeid
ning ajakohastada määruse lisas sätestatud tingimusi, samuti pikendatakse sellega avalduste
esitamise tähtaega ning reguleeritakse vahepeal lükkunud konkursi edasimineku korda.
Määrus anti esialgu välja 22.01.2019 ning 19.02.2019 kuulutas Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks maapealsetes
süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz.
Konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaeg oli 25.03.2019 kell 10.00.
Tallinna Ringkonnakohus peatas esialgse õiguskaitse korras avaliku konkursi läbiviimise kuni
haldusasjas nr 3-19-333 kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Nimetatud kohtuasjas
vaidlustas Levikom Eesti OÜ sageduslubade andmise avaliku konkursi korraldamise tingimused.
18.03.2020 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu lahend, milles ringkonnakohus leidis, et sagedusala
3410–3800 MHz konkursi määrus ja konkursi väljakuulutamise teade on põhjendatud ja
õiguspärased.
TTJA avaldas 19.03.2020 Ametlikes Teadaannetes ja TTJA veebilehel teadaande 19.02.2019
välja kuulutatud konkursi jätkumise kohta. Ühtlasi pikendas TTJA konkursil osalemiseks
avalduste esitamise tähtaega kuni 18.06.2020.
03.06.2020 kirjaga nr 13-2/2020/3711-1 kuulutas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
välja avaliku konsultatsiooni määruse muutmiseks, oodates turuosaliste tagasisidet 12.06.2020.
17.06.2020 kirjaga nr 13-2/2020/4055-1 pikendas minister avaliku konsultatsiooni tähtaega
31.07.2020. Lähtuvalt sellest pikendas TTJA konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega
kuni 18.08.2020.
18.08.2020 kirja nr 2-1/20-0331/5125 saatis minister eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5
„Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides
üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ muutmise
1
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=260899316.
1
eelnõu2. Oodates sideettevõtjate tagasisidet 01.09.2020. Lähtuvalt sellest pikendas TTJA
konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega kuni 18.09.2020.
Avaliku konsultatsiooni jätkumisega seoses pikendas TTJA konkursil osalemiseks avalduste
esitamise tähtaega kuni 19.10.2020, seejärel kuni 01.12.2020 ja siis kuni 01.02.2021 ja seejärel
kuni 05.04.2021 ning seejärel kuni 05.07.2021 ja seejärel kuni 05.11.2021 ning viimati kuni
04.02.2022.
2020. a sügisel määruse muutmisega edasi ei mindud, kuna Vabariigi Valitsuse Julgeoleku
Komisjon leidis, et riigi julgeoleku huvisid silmas pidades tuleb enne konsultatsiooni ja
sageduslubade avaliku konkursiga edasi liikumist sätestada julgeoleku vajadustest lähtuvalt
ettevõtjatele kohustus teavitada sidevõrkudes kasutatavast riist- ja tarkvarast ning taotleda selle
kasutamiseks luba.
Teavitamise ja loakohustuse täpsem regulatsioon sidevõrkude riist- ja tarkvara osas sätestati
elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (437 SE),
mis võeti Riigikogus vastu 24.11.2021 ja mis avaldati 15.12.2021 Riigi Teatajas. Nimetatud
seadus jõustub 01.02.2022.
ESS 01.02.2022 jõustuvatest muudatustest lähtuvalt viidatakse ka käesoleva määruse lisas
õigusselguse eesmärgil, et asjakohases sagedusalas võrku arendav ettevõtja peab taotlema riist-
ja tarkvara kasutamise loa, kui vastav kohustus on ESS alusel Vabariigi Valitsuse asjakohase
määrusega ettevõtjale pandud. Teavitus- ja loakohustuse täpsem sisu kehtestatakse Vabariigi
Valitsuse 22. juuni 2006 määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised
nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015 määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse eelnõus, mille Vabariigi Valitsus võttis vastu
16.12.2021. Need muudatused jõustuvad 01.02.2022.
Avaliku konsultatsiooni jätkuna kohtus minister kahel korral (09.03.2021 ja 06.12.2021) asjast
huvitatud sideettevõtjatega. Nendel kohtumistel said sideettevõtjad veelkord võimaluse
väljendada oma arvamust konkursi määruse tingimuste ja sagedusala jaotamise osas. Riik andis
omalt poolt teada, et koordinatsioonilepingut Venemaaga jätkuvalt ei ole ning lähiajal ei ole seda
ka oodata.
Venemaaga koordinatsioonilepingu puudumine tähendab seda, et sagedusalast 3410–3800 MHz
pool (200 MHz) on Venemaa teistsuguse sageduskasutuse tõttu Eesti jaoks piiratud
kasutusevõimalusega. Venemaa kasutab sagedusala 3600–3800 MHz (Venemaa piirangutega
ala) kosmoseside jaoks, mille Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) reeglid
määratlevad primaarse kasutusena. Sekundaarne kasutus (sh maapealse elektroonilise
sideteenuse osutamine) ei tohi häirida primaarset kasutust, samas kui sekundaarsel kasutajal tuleb
taluda primaarsest kasutusest lähtuvaid häireid. Tulenevalt ITU raadioeeskirjade (edaspidi ITU
RR) alamärkusest RR 5.430A3 tuleb iga Eestis kasutusele võttev saata koordineerida Venemaa
sideadministratsiooniga.
2
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e65e4249-95dd-4961-9c57-11ea27a53d12.
3
5.430A The allocation of the frequency band 3400–3600 MHz to the mobile, except aeronautical mobile, service
is subject to agreement obtained under No. 9.21. This frequency band is identified for International Mobile
Telecommunications (IMT). This identification does not preclude the use of this frequency band by any application
of the services to which it is allocated and does not establish priority in the Radio Regulations. The provisions of
Nos. 9.17 and 9.18 shall also apply in the coordination phase. Before an administration brings into use a (base or
mobile) station of the mobile service in this frequency band, it shall ensure that the power flux-density (pfd) produced
at 3 m above ground does not exceed −154.5 dB(W/(m2 * 4 kHz)) for more than 20% of time at the border of the
2
Sagedusalast 3410–3800 MHz saab 190 MHz (3410–3600 MHz, piiranguteta ala) 5G jaoks
kasutusele võtta kohe pärast konkursi võitmist ja sageduslubade andmist.
Pärast esialgse määruse vastuvõtmist on Euroopa Komisjon võtnud 24.01.2019 vastu
rakendusotsuse (EL) 2019/2354, mis näeb ette asjakohases sagedusalas sagedusploki eelistava
laiusena 80–100 MHz ega toeta sagedusala killustatust. Oluline on siinjuures märkida, et
andmeedastuskiirus on sõltuvuses sagedusploki suurusest ehk mida suurem sagedusplokk, seda
suuremaid andmeedastuskiiruseid on võimalik tarbida. Sellest tulenevalt on ka Euroopa
Komisjon andnud suunised liikmesriikidele kasutada võimalikult suuri sagedusplokke.
Ka ringkonnakohus leidis ülalnimetatud kohtulahendi punktis 33, et: „Sideettevõtjatele tuleb
võimaldada piisavalt suur sagedusplokk, et oleks võimalik edastada suures mahus andmeid ning
tarbijale efektiivselt teenuseid osutada. Sagedusala ei saa liialt killustada, kuna sellisel juhul ei
pruugi sideettevõtjatel olla piisavalt motivatsiooni arendada täisfunktsionaalset 5G võrku, s.o
sellist võrku, kus on võimalik kõiki uue põlvkonna teenuseid pakkuda. Suurem sagedusvahemik
võimaldab ettevõtjatel pakkuda kvaliteetsemat teenust. Arvestades nii praeguseid sagedusala
kasutuse piiranguid kui ka tuleviku vajadusi (osad 5G teenused – nt isesõitvad bussid, ülikiire
andmeside – vajavad toimimiseks suurt sagedusvahemikku, isegi kuni 200 MHz), võib sagedusala
jaotamist kolmeks pidada mõistlikuks kompromisslahenduseks, mis samal ajal jätab ruumi ka
konkurentsile.“
Kõike eelnevat arvestades leiab MKM jätkuvalt, et Eestis oleks kõige mõistlikum panna
avalikule konkursile kolm sagedusluba. Selle tulemusena saab, arvestades seejuures Venemaa
poolseid piiranguid, avalikule konkursile panna võimalikult suured sagedusplokid, mis on 5G
kiire andmeedastuse eelduseks ning see on kooskõlas ka Komisjoni rakendusotsusega. Sellise
lahenduse juures saavad kõik kolm sagedusloa võitjat sagedusalas 3410–3600 MHz vastavalt
sagedusloale 70 MHz / 60 MHz / 60 MHz nn kasulikku sagedusplokki, kus Venemaa poolt
tingitud piirangud puuduvad ning sagedusalas 3600–3800 MHz vastavalt sagedusloale 60 MHz
/ 70 MHz / 70 MHz Venemaa poolsete piirangutega sagedusplokki.
Tulenevalt õigusliku regulatsiooni vahepealsest muutumisest, täpsemalt ESS 01.02.2022
jõustuvatest muudatusest ja Euroopa Komisjoni 24.01.2019 rakendusotsusest (EL) 2019/235 on
määrust osaliselt täpsustatud ja täiendatud. Täpsustatud on kuidas hinnatakse konkursil
osalejatele esitatud kogemusnõudeid ja finantsilist suutlikkust, et konkursile kvalifitseeruksid
osalema piisava finantsvõimekusega sideettevõtjad, kes oleksid valmis kohe alustama 5G
täisfunktsionaalse sidevõrgu ehitusega, mille arendamist vastav sagedusvahemik soosib. Ühtlasi
sätestatakse määruse muudatuses kohustus, et ühe aasta jooksul alates võitjale sagedusloa
andmisest peab sideettevõtja tegema lõppkasutajale kättesaadavaks elektroonilise side teenuse,
mis baseerub Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European
Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti (3rd
territory of any other administration. This limit may be exceeded on the territory of any country whose administration
has so agreed. In order to ensure that the pfd limit at the border of the territory of any other administration is met,
the calculations and verification shall be made, taking into account all relevant information, with the mutual
agreement of both administrations (the administration responsible for the terrestrial station and the administration
responsible for the earth station) and with the assistance of the Bureau if so requested. In case of disagreement,
calculation and verification of the pfd shall be made by the Bureau, taking into account the information referred to
above. Stations of the mobile service in the frequency band 3400–3600 MHz shall not claim more protection from
space stations than that provided in Table 21-4 of the Radio Regulations (Edition of 2004). (WRC-15).
4
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/235, 24. jaanuar 2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala
3 400 – 3 800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019D0235&qid=1639031763870.
3
Generation Partnership Project) versioonil (release) 155. Samuti sätestatakse määruse
muudatuses, et võitja peab kahe aasta jooksul alates sagedusloa saamist paigaldama ja
aktiveerima üle Eesti vähemalt 200 tugijaama, millest 100 võivad asuda Harju maakonnas ning
igas maakonnas peab paigaldama vähemalt viis tugijaama. Paigaldatavad ja aktiveeritud
tugijaamad peavad teenindama 5G võrku ja vastama vähemalt 3GPP versioonile 15. Kahe
viimase muudatusettepaneku eesmärk on suunata sagedusloa võitja koheselt investeerima 5G
võrgu arendamisse ning sääraste nõuete kehtestamist kohustab ministrit kaaluma 01.02.2022
jõustuv ESS § 91 lõiked 1 ja 5. Lisaks nõuavad Euroopa Komisjoni 24.01.2019 rakendusotsus
(EL) 2019/235 ning Euroopa Komisjoni 09.03.2021 teatis “Digikompass 2030: Euroopa tee
digikümnendil”6, mis mõlemad võeti vastu pärast määruse esialgset versiooni, et riigid teeksid
kõikvõimalikud pingutused 5G täisfunktsionaalsete ja suure katvusega võrkude ehitamiseks.
Seega on täiendavate nõuete põhjuseks vahepealsed muudatused ja täpsustused õiguskorras, mis
nõuavad et riigid tagaks sageduslubade väljaandmisel nende efektiivse kasutuse 5G
täisfunktsionaalsete võrkude ehitamiseks.
Määruse muudatusega sätestatakse määruse lisas viide ESS § 11 lõikele 41 ja ESS §-dele 873-875
ning Vabariigi Valitsuse määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude
tehnilised nõuded“ §-dele 31–37, kus sätestatakse nõuded infoturbele, mida sagedusloa võitnud
sideettevõtja sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutamisel järgima peab.
Määruse muutmise mõju sideettevõtjatele on väike, kuna varasemat määrust ei ole lõplikult veel
täidetud – sageduslube ei ole määruse alusel veel antud ja antud konkurss ei ole reaalselt
toimunud, kuna kedagi ei ole kvalifitseeritud. Seega täiendavate nõuete kehtestamisega
riivatakse ettevõtjate usaldust minimaalselt. Samas nende nõuete kehtestamiseks on oluline
avalik huvi: kuna sageduslubade konkurss on eelneva kohtuvaidluse ning infoturbe nõuete
väljatöötamise tõttu veninud, on nüüd äärmiselt oluline, et sageduslube omandavad ettevõtjad
hakkaksid kohe arendama 5G täisfunktsionaalset üle-Eestilise katvusega võrke. 5G sidevõrk on
platvorm, mis võimaldab võtta kasutusele uusi sisuteenuseid ning suurendab sellega Eesti
majanduse konkurentsivõimet laiemalt. 5G võimaldab pakkuda suuremaid andmesidekiiruseid ja
senisest väiksemat signaali hilistumist, mis lubab kasutusele võtta erinevaid aegkriitilisi
sisuteenuseid. Samuti loob 5G eeldused asjade interneti laiemaks kasutuselevõtuks, mis on väga
oluline näiteks transpordi- ja logistikasektoris.
MKM leiab, kuna Venemaaga ei ole lähiajal koordinatsioonilepingut oodata, siis kolme loa
variandist tulenev kasu Eesti majandusele, tööstusele ning tarbijatele kaalub üle võimaliku
negatiivse riive, mis tekib määruse muutmisega.
1.1 Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud TTJA sideosakonna
sagedushalduse talituse ekspert Irena Lukas (tel: 667 2127; e-post:
[email protected]) ja MKMi
sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (tel: 625 6441; e-post:
[email protected]) ja
peaspetsialist Liisi Moks (tel: 639 7665; e-post:
[email protected]). Eelnõu osas tegi
õiguslikke ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel 625 6360; e-post:
[email protected]).
1.2. Märkused
5
Vaata täpsemalt seletuskirja punkti 5 selgitust.
6
https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:12e835e2-81af-11eb-9ac9-
01aa75ed71a1.0014.02/DOC_1&format=PDF
4
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu on seotud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise
seaduse eelnõuga (437 SE), millega tehtud muudatused jõustuvad 01.02.2022. Nende muudatuste
järgi liigub ESS § 9 lõikes 4 sätestatud volitusnorm ESS § 91 lõikesse 1. Nimetatud seaduse
eelnõu võeti Riigikogus vastu 24.11.2021 ja avaldati 15.12.2021 Riigi Teatajas7.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 koosneb neljateistkümnest punktist.
Eelnõu § 1 punkt 1. Määruse preambul viiakse kooskõlla elektroonilise side seaduse,
ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega, selle seaduse muudatuse kohaselt
liigub ESS § 9 lõikes 4 sätestatud volitusnorm ESS § 91 lõikesse 1.
Eelnõu § 1 punktid 2–6. Määruse § 6 lõike 1 punktide 2–4 muutmisega täpsustatakse konkursil
osalejale esitatavaid nõudeid.
Määruse § 6 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse uuesti. Muudatuse kohaselt
täpsustatakse, et konkursil osaleja netovara peab vastama avalduse esitamisele, avalduse
muutmisel selle muutmisele, eelnenud viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud
majandusaasta aruandest nähtuvalt õigusaktis (äriseadustikus) sätestatud nõuetele. Netovara
vastavust kontrollitakse viimase lõppenud majandusaasta seisuga (üldjuhul avalduse esitamisele,
avalduse muutmisel selle muutmisele, eelnenud kalendriaasta seisuga) äriregistri andmete põhjal.
Lisaks sätestatakse (§ 6 lõikes 11), et kui antud paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul ei
ole avalduse esitamise, avalduse muutmisel selle muutmise, hetkeks viimase lõppenud
majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi
korraldaja eelviimase lõppenud majandusaasta aruandest.
Äriseadustiku § 179 lõike 4 ja § 334 lõike 2 kohaselt on osaühingul ja aktsiaseltsil majandusaasta
aruande äriregistrile esitamise tähtaeg kuus kuu arvates majandusaasta lõppemisest. Seega, kui
konkursile avalduse esitamise tähtaeg on nt 02.02.2022, siis hindab konkursi korraldaja osaleja
netovara vastavust 2020 majandusaasta aruande alusel, kuna 2021 majandusaasta osas aruande
esitamise kohustust veel tekkinud ei ole. Kui konkursile avalduste esitamise tähtaeg on
21.07.2022, siis hindab konkursi korraldaja osaleja netovara vastavust 2021 majandusaasta
aruande alusel, kui ettevõtja majandusaasta kattub kalendriaastaga.
Määruse § 6 lõike 1 punkti 3 täpsustatakse, et avalduse esitamise, avalduse muutmisel selle
muutmise, seisuga ei tohi konkursil osaleja olla õigusaktidest tulenevate riikliku maksu, makse
või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või
sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.
TTJA kontrollib maksuvõla olemasolu Maksu- ja Tolliameti kodulehelt ja netovara vastavust
äriregistrist.
Määruse § 6 lõike 1 punkti 4 täpsustatakse ja lisatakse viide määruse lisale.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6, kus sätestatakse, et kvalifitseerumiseks peab
ettevõtja olema korrektselt esitanud kõik majandusaasta aruanded ja osaleja eelneva või
eelviimase, kui viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev ei ole õigusaktide
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/115122021001.
5
kohaselt avalduse esitamise, avalduse muutmisel selle muutmise, viimase lõppenud
majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse käive peab olema vähemalt 200 000
eurot.
Nende nõuetega soovitakse, et konkursile tuleksid osalema maksevõimelised ja õiguskuulekad
sideettevõtjad, kes oleksid valmis kohe alustama 5G sidevõrgu ehitusega.
Eelnõu § 1 punkt 7. Määruse § 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–7 ning vastavalt
täiendatakse ka määruse lisa punktidega 2.6 ja 2.7, need nõuded saavad sagedusloa tehnilisteks
tingimusteks, mis sätestatakse sagedusloas.
Konkursil osaleja peab konkursile esitatavas avalduses kinnitama, et sagedusloa võitmise korral
peab ta ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest tegema lõppkasutajatele kättesaadavaks
vähemalt ETSI 3GPP versioonil 15 baseeruva sideteenuse. ETSI tehniline raport Release 15 TR
121 915 V15.0.0 (2019-10)8 sisaldab 5G võrgu kirjeldust (sh non-stand alone kui ka stand-
alone). See tehniline raport on aluseks ETSI harmoneeritud standarditele EN 301 908-249 ja EN
301 908-2510. Need standardid on valmimas.
Non-stand alone 5G võrk tähendab, et 5G võrku ehitatakse 4G võrgu baasil.
Stand alone 5G võrk on puhtalt 5G tehnoloogial baseeruv võrguarhitektuur.
Lisaks peab ettevõtja kinnitama, et sagedusloa võitmise korral paigaldab ja aktiveerib ta kahe
aasta jooksul üle Eesti minimaalselt 200 tugijaama, millest pooled võivad asuda Harju
maakonnas, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt 5 tugijaama. Paigaldatavad tugijaamad
peavad teenindama 5G võrku ja vastama vähemalt 3GPP versioonile 15.
Viimati kirjeldatud sidevõrgu nõuete sätestamise eesmärk suunata sagedusloa saajat koheselt
investeerima 5G võrgu arendamisesse.
Antud eelnõu säte on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/197211
artikliga 54, mis sätestab, et sagedusala 3400–3800 MHz antakse 5G tehnoloogia kasutusse.
Nimetatud nõuded sätestatakse ka määruse lisas ning lisatakse sagedusloale.
Lisaks täiendatakse § 7 lõiget 2 punktiga 7, kus sätestatakse, et osaleja peab kinnitama konkursile
tulles, et tema konkursi avaldusele, avalduse muutmisel selle muutmisele, viimase lõppenud
majandusaasta sideteenuse käive oli vähemalt 200 000 eurot. Sellega sätestatakse eelduse, et
avalikule konkursile tulevad sideettevõtjad, kellel on olemas finantsvõimekus asuda koheselt 5G
võrku arendama ja vastavaid sideteenuseid pakkuma.
Nende nõuete sätestamisega kindlustame, et konkursile tulevad sideettevõtjad hakkavad kohe 5G
sidevõrku ehtitama.
Eelnõu § 1 punkt 8. Määruse § 8 lõike 2 muutmise tulemusena pikendatakse avaliku konkursi
avalduste esitamise tähtaega seniselt 30 kalendripäevalt 60 kalendripäevale. Seda alates konkursi
8
Digital cellular telecommunications system (Phase 2+) (GSM); Universal Mobile Telecommunications System
(UMTS); LTE; 5G; Release description; Release 15 (3GPP TR 21.915 version 15.0.0 Release 15)
https://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/121900_121999/121915/15.00.00_60/tr_121915v150000p.pdf.
9
https://portal.etsi.org/webapp/WorkProgram/Report_WorkItem.asp?WKI_ID=54728.
10
https://portal.etsi.org/webapp/WorkProgram/Report_WorkItem.asp?WKI_ID=54786.
11
ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214.
6
väljakuulutamisest. Sellega antakse konkursil osaleda soovivatele sideettevõtjatele piisav aeg
konkursi määruse muudatustega tutvumiseks ja konkursil osalemise avalduse esitamiseks.
Eelnõu § 1 punkt 9. Määruse § 9 lõiget 5 täpsustatakse õigusselguse huvides sätte sõnastust.
Nimelt sätestatakse, et TTJA edastab kvalifitseerimise, kvalifitseerimata jätmise või konkursilt
kõrvaldamise otsuse just kõikidele konkursil osalevatele osalejatele.
Eelnõud § 1 punktid 10 ja 11. Määruse § 9 lõiget 6 täiendatakse õigusselguse huvides teise
lausega, kus sätestatakse sõnaselgelt, et kui konkursile kvalifitseerub ainult üks osaleja, saab ta
ühe loa ja ülejäänud kaks konkursi objekti jäävad välja andmata. Kui edaspidi on näha, et turul
on tekkinud uusi huvilisi, saab riik välja andmata jäänud sagedusload uuesti avalikule konkursile
panna.
Määruse § 9 täiendatakse lõikega 7 õigusselguse huvides. Normis kirjeldatakse olukorda, kui
konkursile kvalifitseerub ainult kaks osalejat. Sellisel juhul toimub enampakkumine ainult kahe
sagedusloa korral, arvestades määruse § 2 lõikes 5 toodud järjekorda. Analoogselt eelpool
kirjeldatud olukorraga saab riik välja andmata jäänud sagedusloa panna tulevikus uuesti avalikule
konkursile, kui turul on näha huvi.
Eelnõud § 1 punkt 12. Määruse § 11 lõikes 6 viiakse viide ESSi kooskõlla 437 SE tehtud ESSi
muudatusega. Korrektne on viidata ESS § 91 lõikele 7.
Eelnõud § 1 punkt 13. Määrust täiendatakse lõppsättega ehk §-ga 13. Kuna antud määruse näol
on tegemist haldusaktiga, siis on vaja sätestada avaliku konsultatsiooni alustamise fakt, avaliku
konkursi välja kuulutamise pikendamise säte.
Eelnõud § 1 punkt 14. Määruse lisa muudetakse ja asendatakse uue lisaga. All selgitame
muudatusi võrreldes varasema lisaga:
lisa punkti 1 esimest lauset täiendatakse, sätestades võimaluse, et üleminek võib toimuda
ka kokkulepitud geograafilistes piirkondades. Lisaks täiendatakse punkti kolmanda
lausega, kus sätestatakse, et ülemineku võimalusi hindab TTJA;
lisa punkti 2.3 täiendatakse teise lausega, kus sätestatakse, et sagedusloa
kasutamisõiguse igasugusel üleandmisel, sealhulgas ettevõtjate ühinemisel, tuleb selleks
ESS § 17 lõigete 2 ja 4 korras saada TTJA nõusolek;
lisa täiendatakse punktidega 2.6 ja 2.7, kus sätestatakse nõuded sidevõrgule. Selgitust
vaata eelnõu punkti 7 juurest;
lisa punkti 2.8 (kehtiva määruse lisa punkt 2.6) täiendatakse Komisjoni
rakendusotsusega (EL) 2019/235, millega muudetakse Euroopa Komisjoni otsust
2008/411/EÜ. See rakendusotsus võeti vastu peale määruse jõustumist;
lisa punkti 2.9 (kehtiva määruse lisa punkt 2.7) täiendatakse Euroopa parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2018/1139, mille muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukoja
direktiivi 2014/53/EL. See võeti vastu peale määruse jõustumist.
lisa punti 2.12 (kehtiva määruse lisa punkt 2.10) täiendatakse lausega, millega
sätestatakse, et sideettevõtja soovib koordinatsioonilepingus sätestatud piirnorme
ületada, siis tuleb järgida ITU RR-is sätestatud protseduuri;
lisa punkti 2.13 (kehtiva määruse lisa punkt 2.11) muudetakse ja sõnastatakse ümber.
Kehtiva määruse lisa punkt 2.13 tuuakse ka siia punkti alla;
lisa täiendatakse punktiga 2.16, kus sätestatakse, et sideettevõtja peab sidevõrgus
kasutatava riist- ja tarkvara kasutamisel järgima ESS § 11 lõiget 41 ja § 873-875 ja nende
alusel antud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud nõudeid;
7
lisa täiendatakse punktidega 2.17 ja 2.18, kus sätestatakse sidevõrgu sünkroniseerimise
nõuded, mille kehtestamisel lähtutakse ECC Raportist12 296 sätestatut. Lisaks
sätestatakse, et TTJA võib kehtestada punktis 2.18 sätestatud sünkroniseerimise nõuetest
erinevad sünkroniseerimise nõuded juhul, kui see on tingitud tehnoloogia arengust, või
tuleneb rahvusvahelisest kokkuleppest, või kõik sageduslubade I, II ja III omanikud on
esitanud vastavasisulise sagedusloa tingimuste muutmise taotluse Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile;
lisa täiendatakse punktiga 2.19, selle normiga tuletatakse sideettevõtjale meelde, et
raadiosaateseadme paigaldamise tingimused tuleb kooskõlastada Terviseametiga
lisa punktis 3.1 asendatakse teises lauses viide lisa punktile 2.6 viitega Komisjoni
rakendusotsuse (EL) 2019/235 lisale C;
lisa punkt 3.2 tunnistatakse kehtetuks, kuna nimetatu piirangu tähtaeg on saabunud ning
seda piirangut ei pea järgima;
lisa punktis 3.2 (kehtiva määruse lisa punktid 3.3) asendatakse teises lauses viide lisa
punktile 2.6 viitega Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/235 lisale C.
Eelnõud § 2 sätestatakse määruse jõustumine. Käesolev määrus jõustub 2022. aasta
1. veebruaril.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni otsusega 2008/411/EÜ ja Komisjoni rakendusotsustega
2014/276/EL ja 2019/235 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/53/EL13.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi
julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale.
Määruse rakendamisega kaasneb majanduslik mõju, kuna määruses sätestatud konkursi
tulemusel antakse sideettevõtjate kasutusse 390 MHz raadiospektrit, mis loob võimalused
maapealsete sideteenuste sh mobiilsideteenuste arenguks ning soodustab olemasolevate
elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut ning uute rakenduste/tehnoloogiate kasutusele
võtmist.
Määruse muutmise mõju sideettevõtjatele on väike, kuna varasemat määrust ei ole lõplikult veel
täidetud, st sageduslube ei ole määruse alusel veel antud ja konkurss ei ole veel reaalselt
toimunud, kuna kedagi ei ole kvalifitseeritud.
Määruse täiendavate nõuete sätestamise vajaduse põhjuseks on vahepealsed muudatused ja
täpsustused õiguskorras, mis nõuavad, et riigid tagaks sageduslubade väljaandmisel nende
efektiivse kasutuse 5G täisfunktsionaalsete võrkude ehitamiseks. Täiendavate nõuete sätestamise
eesmärk on suunata sagedusloa võitja koheselt investeerima 5G võrgu arendamisse, mis
omakorda aitab kaasa tööstus 4.0 arengule14 ning loob tarbijatele võimaluse kasutada 5G
12
ECC Report 296. National synchronisation regulatory framework options in 3400–3800 MHz: a toolbox for
coexistence of MFCNs in synchronised, unsynchronised and semi-synchronised operation in 3400–3800 MHz.
13
ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106.
14
https://www.gsma.com/iot/wp-content/uploads/2020/04/2020-
04_GSMA_SmartManufacturing_Insights_On_How_5G_IoT_Can_Transform_Industry.pdf.
8
teenuseid soodsama hinna ja parema kvaliteediga. Samas annab 5G teenuste areng olulist
lisaväärtust näiteks meditsiini, logistika, energeetika ja keskkonna valdkonnale.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. Samas luuakse eeldused kolme
sagedusloa ühekordse loatasu, sagedusloa andmise ning iga-aastase pikendamise eest võetava
riigilõivu laekumiseks riigieelarvesse. Aastane riigilõiv kuue ploki sagedusloa eest on 245 700
eurot.
Samuti laekub riigieelarvesse avaliku konkursi õnnestumisel, kui konkursi tulemusel antakse välja
kolme sagedusluba, ühekordsete loatasudena kokku vähemalt 4 791 000 eurot (3 x 1 597 000
eurot).
Kui avalikul konkursil laekub ühekordsete loatasudena enam kui 4 791 000 eurot, siis ülelaekunud
summa osas teeb MKM ettepaneku toetada TTJA-d 200 000 euro ulatuses, et võimaldada
järelevalve teostamiseks vajalike seadmete soetamist, mille abil saaks teostada 5G võrkude
sünkroniseerimise nõuete täitmist ja võimalike häirete lahendamist.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. veebruaril.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi15 kaudu arvamuse avaldamiseks sideettevõtjatele ja Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.
Eelnõule esitasid oma arvamuse Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, AS Telia
Eesti ja UAB Bite Lietuva. Ülevaade arvamuste arvestamise ja mittearvestamisest on toodud
seletuskirja lisas.
15
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8926c09a-33c0-4a9c-90a7-1c4f51668af1
9
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5
„Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks
maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5
„Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides
üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 10.01.2022 kiri nr 5.1-1/4
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) analüüsis Teie Ettepanek on võetud teadmiseks.
poolt arvamuse avaldamiseks esitatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade Põhjendus: MKM jääb oma seletuskirjas toodud
andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse põhjenduste juurde. 200 000 € käibega soovime
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi: määrus) muutmise eelnõud pigem kindlust, et tegu on aktiivselt tegutseva
(edaspidi: eelnõu). sideettevõtjaga, mitte nn riiulifirmaga. Sellega
Esitame eelnõu kohta järgmised tähelepanekud ja ettepanekud: anname võimaluse avalikule konkursile tulla
1. Käibenõue suuremale ringile sideettevõtjatele. Oleme nõus, et
Eelnõu § 1 punktiga 5 lisatakse määruse §-i 6 uus lõige 6, millega kehtestatakse uue põlvkonna sidevõrgu ehitamine nõuab olulisi
konkursis osalejale nõue omada avalduse esitamisele eelneva majandusaasta investeeringuid, kuid sidevõrgu arendamiseks on
üldkasutatava elektroonilise side teenuse käivet vähemalt 200 000 eurot. olemas erinevaid täiendava kapitali kaasamise
Eelnõu seletuskirjas toodud käibenõude suuruse põhjendus on väga lakooniline. võimalusi.
ITL on seisukohal, et kavandatav käibenõue on ebamõistlikult madal ja seda
järgmistel põhjustel:
a) määruse kehtiva versiooni § 3 lõikes 2 sisaldub osaleja kohustus tasuda
konkursil osalemise eest tagatisraha summas 200 000 eurot. Samas nõutakse, et käive
peab olema sama suur. Käive peaks loogiliselt olema suurem kui tagatisraha.
b) käibenõude eesmärk on seletuskirja kohaselt järgmine: „Nende nõuetega
soovitakse, et konkursile tuleksid osalema maksevõimelised ja õiguskuulekad
1
sideettevõtjad, kes oleksid valmis kohe alustama 5G sidevõrgu ehitusega.“ Leiame, et
200 000 eurose käibega ettevõtja pole suuteline alustama 5G sidevõrgu ehitusega
eelnõus toodud ulatuses (200 tugijaama kahe aastaga). Uue põlvkonna sidevõrgu
ehitamine nõuab olulisi investeeringuid.
ITL teeb ettepaneku suurendada käibenõuet ja kehtestada see 2 000 000 €
suuruses. Lävend peab peegeldama ja andma ka konkursi korraldajale täiendava
kindluse, et oksjoni võitmise korral on ettevõtjal piisavalt vahendeid sagedusala
otstarbekohaseks opereerimiseks.
2. Teenuse kiirus Ettepanekut on arvestatud.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 7 lg 2 punktiga 7, mille kohaselt peab
osaleja kinnitama, et lõppkasutajale tagatakse andmeside allalaadimiskiirus eMBB Eelnõu, eelnõu lisa ja seletuskirja on muudetud.
(Enhanced Mobile Broadband) teenuskategooria teenustele vähemalt 30 Mbps kogu
väljaehitatud sidevõrgu katteala ulatuses.
Selline kinnitus ei ole kooskõlas mobiilsidevõrgu loogikaga, mistõttu asume
seisukohale, et eelnõus taolise nõude kehtestamine pole asjakohane. Vastupidi,
praktikas tooks mobiilsidevõrgus taoline kiiruse tagamine kaasa ebaefektiivse
sagedusala kasutuse, millest saavad negatiivselt mõjutatud nii mahud kui ka katvus.
Mahtude osas tekib olukord, kus sideettevõtja peab hakkama taolise nõude täitmiseks
piirama kasutajate arvu kärjes. Katvuse osas tuleb tõsta ligisaamise lävendit
signaalitugevuse ja -kvaliteedi mõttes kunstlikult kõrgele. Sätestades
mobiilsidevõrgus minimaalse kiiruse, tähendab see sideettevõtja poolt igal juhul
ulatuslikku ülereserveerimist, kuna nõue tuleb tagada igal ajahetkel ja sõltumata
kasutajate arvust ja tegelikest vajadustest.
Määrust kehtestades on vajalik vältida üle reguleerimist olukorras, kus sidevõrkude
kõrge kvaliteet saab nagunii tagatud läbi loomuliku konkurentsi. Eesti mobiilside
kvaliteet on maailma kontekstis esirinnas juba praegu. Nimetatu kinnitab ka
õigusloome senist õiget suunda, mis on toetanud mobiilsidevõrkude kiiret arengut ja
tipptasemel kvaliteedi pakkumist. Palume jätkata nimetatud suuna hoidmist ja vältida
ebavajalikku reguleerimist.
ITL-i ettepanek on jätta ülaltoodud põhjusel teenuse kiirust puudutav kinnitus
eelnõust välja. Meie hinnangul piisab määruse § 7 lg 2 p 5 kohaselt antavast
kinnitusest, mis tagab, et klient saab standardile vastava teenuse.
3. Kvalifitseerumise otsuse avalikustamine Ettepanekut on arvestatud.
2
Määruse § 9 lg 5 sõnastusest pole üheselt mõistetav, kas kvalifitseerumise otsus Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
saadetakse vaid konkreetsele kvalifitseerunule või saavad kõik kvalifitseerunud
osalejad juba enne enampakkumise läbi viimist teada ka teiste enampakkumisel
osalevate ettevõtete nimed. Palume õigusselguse ja läbipaistvuse huvides
sätestada, et kvalifitseerunud osalejate infot kajastav protokoll avalikustatakse
kõigile konkursil osalejatele.
Juhime tähelepanu sellele, et TTJA on oma kodulehel sellele küsimusele juba
vastanud ja kinnitanud, et kvalifitseeritud osalejad avalikustatakse.
4. Sünkroniseerimise nõuded Ettepanekut on arvestatud.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa punkti 2.18 selliselt, et sünkroniseerimise nõuete
puhul on tegemist baasnõuetega, mida on kohustuslik iga 3-5 aasta tagant üle vaadata. Eelnõu lisa ja seletuskirja on muudetud.
Samuti palume lisada sellesse sättesse, et sideettevõtjatel on omavahel võimalik
kokku leppida ka teistsugustes sünkroniseerimise nõuetes. On selge, et selles vallas
võetakse kasutusele uusi lahendusi, mistõttu ei ole mõistlik õigusaktis tehnoloogia
arengut kinni kirjutada.
Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekuid eelnõu edasises menetluses arvestada.
UAB „Bite Lietuva“ kiri 11.01.2022
UAB Bité Lithuania (siin ja edaspidi “Bité”) tänab Majandus- ja Ettepanek on võetud teadmiseks.
Kommunikatsiooniministeeriumit (siin ja edaspidi „ministeerium“) võimaluse eest
esitada oma seisukoht Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a Põhjendus: MKM leiab, et Eestis oleks kõige
määruse nr 5 “Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks mõistlikum panna avalikule konkursile kolm
maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusluba. Selle tulemusena saab, arvestades
sagedusalas 3410-3800 MHz” muutmise eelnõu (siin ja edaspidi “määruse seejuures Venemaa poolseid piiranguid, avalikule
muutmise eelnõu”) osas. konkursile panna võimalikult suured
Bité teeb ministeeriumile ettepaneku kaaluda veelkord võimalust panna sagedusplokid, mis on 5G kiire andmeedastuse
konkursile sagedusload vähemalt neljale sagedusalale, sest see julgustaks veelgi eelduseks ning see on kooskõlas ka Komisjoni
enamaid teenusepakkujaid sisenema turule. Bité soovitab jagada sagedusala rakendusotsusega. Sellise lahenduse juures saavad
kaheksaks kuni 50 MHz laiuseks plokiks, nii et ükski operaator ei saaks omandada kõik kolm sagedusloa võitjat sagedusalas 3410–
kokku rohkem kui 100 MHz. See võimaldaks operaatoritel moodustada oma 3600 MHz vastavalt sagedusloale 70 MHz / 60
katkematu kuni 100 MHz sagedusriba (50 MHz + 50 MHz). Bité kinnitab, et kui MHz / 60 MHz nn kasulikku sagedusplokki, kus
ministeerium paneb konkursile vähemalt neli sagedusplokki, siis osaleb ettevõte Venemaa poolt tingitud piirangud puuduvad ning
konkursil ja edu korral ehitab uue investeerimisprojektina (greenfield) välja 5G sagedusalas 3600–3800 MHz vastavalt
võrgu, tuues Eestisse uusi välisinvesteeringuid ja luues uusi töökohti. sagedusloale 60 MHz / 70 MHz / 70 MHz Venemaa
poolsete piirangutega sagedusplokki.
3
Vähemalt neli sagedusluba elavdaks konkurentsi turul ja looks Eesti tarbijatele
uusi valikuvõimalusi. Bité on juhtiv mobiilsideoperaator nii Lätis kui ka Leedus, ja
on seadnud eesmärgiks klientide huvide ja vajaduste rahuldamise. On selge, et
võrreldes praeguse olukorraga elavdaks vähemalt nelja suure operaatori olemasolu
turul konkurentsi.
Bité on kindel, et on suuteline tõhusalt konkureerima olemasolevate
mobiilsideoperaatoritega, mis annaks lõpptarbijatele tulemuseks paremad hinnad ja
parema kvaliteediga teenused. Kolme sagedusloa puhul jääks Bité või mõni
olemasolev operaator ilma võimalusest osaleda 5G võrgu taristu ülesehitamisel, mis
vähendaks konkurentsi ja klientidele pakutavaid valikuid. Suurem konkurents
tähendab ka seda, et konkurentsis püsimiseks peavad kõik operaatorid osutama veelgi
paremaid teenuseid veelgi soodsamalt.
Lisaks on 5G taristu EL-i digitaalse ühtse turu peamine tugisammas ja Bité kutsub
tungivalt ministeeriumi üles luua tingimused konkurentsi elavdamiseks turul, mis
aitaks Eestil säilitada juhtivat positsiooni infotehnoloogias. See oleks ka kooskõlas
Eesti elektroonilise side seaduse § 1 toodud eesmärgiga luua tingimused vaba
konkurentsi soodustamiseks.
Neli sagedusluba ei tähenda halvemat teenusekvaliteeti. Tehnilisest vaatevinklist
on 3410-3800 MHz sagedusala kasutamiseks kõige tõhusam jagada see neljaks
plokiks laiusega kuni 100 MHz. Selle põhjuseks on asjaolu, et 5G seadmed ei kasuta
optimaalselt rohkemat kui 100 MHz. Praeguse määruse muutmise eelnõu kohaselt
saaks iga operaator omandada 130 MHz, mis raiskaks väärtuslikku ressurssi.
Bité mõistab, et määruse muutmise eelnõus võetakse arvesse piiranguid, mis on
tekkinud seoses asjaoluga, et Eestil puudub Venemaaga 3600-3800MHz sagedusala
kokkulepe. Siiski, lähtudes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilisest
teabest, mis esitati ministeeriumi poolt 9. märtsil 2021 korraldatud ümarlaual, on
testimine näidanud, et olulises osas Eestis saavad operaatorid kasutada 3600-
3800MHz sagedusala isegi siis kui Venemaaga kokkulepet ei saavutata.
See tähendab, et olulises osas Eestis on operaatorite käsutuses mitte 190 MHz, vaid
390 MHz. See võimaldaks kasutada 3410-3800 MHz sagedusala maksimaalselt
tõhusalt nelja operaatori poolt, kellest igaüks saaks omandada kuni 100 MHz ühtset
sagedusala. Bité märgib, et sellist lähenemist kasutatakse ka Lätis, kus operaatorid
omandasid erinevaid sagedusi sõltuvalt riigi piirkonnast. See on oluliselt
4
optimaalsem 3410-3800 MHz sagedusala kasutus kui määruse muutmise eelnõus
toodud viisi.
Seetõttu teeb Bité ministeeriumile ettepaneku kasutada selles küsimuses sama
lähenemist nagu Läti, kus sagedusvahemik jagati kaheksaks plokiks laiusega 50
MHZ, võimaldades operaatoritel omandada oma katkematu 100 MHz (50 MHz
+ 50 MHz) sagedusala.
Lisaks, isegi kui Venemaaga sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad
piirangud mõjutaksid kogu Eesti territooriumi (mida nad ei tee), tehakse määruse
muutumise eelnõus ettepanek panna konkusile kolm sagedusluba esialgse laiusega
60-70 MHz. Võrreldes meie tehtud ettepanekuga (50 MHz plokid, st erinevus on
ainult 10 MHz), on see väga väike erinevus ja põhiliselt mõjutab ainult 5G võrgu
teoreetilisi üles- ja allalaadimiskiirusi.
Samas, ja seda on märkinud ka Konkurentsiamet, on 5G eeldatav kasutusala märksa
laiem ja mitmekesisem kui pelgalt andmeside kiiruste tõstmine, luues võimalusi
uudse ärimudeliga tegijatele. Sellise ärimudelite pakkujad saavad ära kasutada 5G
võrgu madalamat latentsust, mis toetab kaugkäitust ja infoühiskonna globaaltaristut
(Internet of Things). Selliste ärimudelite puhul on ebatõenäoline, et piiravaks saavad
teoreetilised maksimaalsed andmesidekiirused. See on iseäranis asjakohane, võttes
arvesse, et reaalsed allalaadimiskiiruste erinevused 5G katvusalal on tõenäoliselt
oluliselt suuremad kui siis kui vähendada operaatorile eraldatava ploki laiust 60 MHz-
lt 50 MHz-le. Selle asjaolu tõttu on ka mitmed liikmesriigid otsustanud panna oma
3400-3800 MHz sagedusala konkursile veelgi väiksemate plokkidena kui 50MHz, nt
Slovakkia pani konkursile 40MHz plokid ja Itaalias oli kaks neljast konkursile
pandud plokist 20 MHz.
Erinevused teoreetilise maksimumi ja 5G võrgu ning Vabariigi Valitsuse poolt
operaatoritelt oodatavate näitajate vahel on samuti näha määruse paragrahv 7 lõige 2
punkt 7 muudatuses, mille kohaselt on operaatorid kohustatud tagama, et
lõppkasutajale tagatakse andmeside allalaadimiskiirus vähemalt 30 Mbps kogu
väljaehitatud 5G sidevõrgu katteala ulatuses. Võrreldes seletuskirjas toodud
teoreetilise maksimumiga (550 Mbps), on see rohkem kui 18-kordne erinevus. Selles
valguses on sagedusploki laiuse 60 MHz-lt 50 MHz-le vähendamise potentsiaalne
mõju tühine ja reaalnet mõju saab kompenseerida täielikult tõhusama 5G võrgutaristu
planeerimisega.
5
Kokkuvõttes, Bité usub, et 3410-3800 MHz sagedusala jagamine kuni 50 MHz
laiusteks plokkideks (nii et ükski operaator ei saaks omandada rohkem kui 100 Mhz)
võimaldaks suurendada konkurentsi Eesti turu, meelitades turule juhtivaid
mobiilsideoperaatoreid, ja ei mõjutaks negatiivselt Eesti lõpptarbijatele pakutavate
teenuste kvaliteeti.
Sellest tulenevalt palub Bité ministeeriumil veelkord vaadata üle 3410-3800MHz
sagedusala jaotus ja panna konkursile välja kuni kaheksa plokki laiusega 50
MHz, nii et ükski operaator ei saaks omandada kokku rohkem kui 100 MHz.
Telia Eesti AS 12.01.2022 kiri nr EC.1-5.1/40-1
Esitame Teile Telia Eesti AS („Telia“) ettepanekud ettevõtlus- ja Ettepanekut on arvestatud.
infotehnoloogiaministri 22.jaanuari 2019.a määruse nr 5 „Avaliku konkursi
läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava Eelnõu, eelnõu lisa ja seletuskirja on muudetud.
elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410-3800 MHz“ muutmise
eelnõule („Eelnõu“).
Esmalt kinnitame, et peame väga oluliseks ja toetame kehtiva määruse olulisima
põhimõtte säilitamist ehk võimalikult suurte sagedusplokkide oksjonile panemist (iga
sagedusloa suurus on 130 MHz (60+70 MHz)). Üksnes piisava suurusega
sagedusplokkide kasutusse andmise korral luuakse võimalus konkursil edukalt
osalenud sideettevõtjatel asuda täitma ühiskonna ja tarbijate ootusi uue põlvkonna
mobiilsidevõrgu kvaliteedi osas. Ühtlasi on sellise lahenduse puhul tagatud eluterve
konkurents erinevate uue põlvkonna mobiilsidevõrkude vahel.
Eelnõu osas toome välja järgmise:
(i) Telia osales ka ITL kaudu saadetud arvamuse koostamises ning on selles tooduga
nõus. ITL kirjas kajastatu osas soovime veel ka üle rõhutada, et Eelnõus sätestatud
minimaalse kiiruse tagamise nõue on ebamõistlik. Nõudeid, mis on olemuselt
sobilikud fikseeritud võrgule, ei ole alust rakendada mobiilsidevõrgu suhtes. Praktikas
tähendaks taolise kiirusnõude järgimine mitte hooba võrgu kvaliteedi ja
kasutajakogemuse parendamiseks, vaid see annaks vastupidise tulemuse, olles
lõppkasutajate poolt teenuse tarbimist piiravaks tingimuseks. Veelgi enam, levi ja
kvaliteet ei sõltu üksnes tugijaamast ja mobiilsideoperaatori otsustest. Raadiotehnika
valdkonnas tuleb arvesse võtta terminalseadmeid, müratekitajaid, keskkonnatingimusi
jne. Seetõttu on nimetatud nõude lisamine sagedusressursi kasutamise tingimusena
äärmiselt ebatavaline. Euroopa riigid, mis võiksid Eestile oma 5G kasutuskogemuselt
ning arengukiiruselt eeskujuks olla (sh nt Soome) pole analoogseid nõudeid
6
rakendanud, kuna see olnuks ebamõistlik ja põhjendamatu. Palume nimetatud punkt
Eelnõust välja võtta.
(ii) Tugijaamade ehitamise kohustus. Eelnõu kohaselt lisatakse määruse § 7 Ettepanekut on arvestatud.
lõikesse 2 punkt 6, mille kohaselt iga osaleja peab kinnitama, et paigaldab kahe aasta
jooksul arvates sagedusloa saamisest üle Eesti minimaalselt 200 tugijaama. Telia teeb Eelnõu, eelnõu lisa ning seletuskirja on
ettepaneku sätet ja vastavalt ka Eelnõu Lisa muuta alljärgnevalt: muudetud.
a) „paigaldatakse üle Eesti“ asemel kasutada „on üle Eesti aktiveeritud“. Teila esimest ettepanekut on arvestatud, lisame
Nimetatu täpsustab, et paigaldamisest ei piisa, vaid tugijaamad peavad olema ka sisse eelnõusse ja lisasse lisaks paigaldamisel ka sõna
lülitatud ehk aktiveeritud. Määrus ei saa olla suunatud jaamade rajamisele „aktiveeritud“.
(ehitustööde teostamisele), vaid siiski sagedusloa alusel välja antud sageduse Telia teine ettepanek on kaetud juba olemasoleva
efektiivsele kasutamisele. määrusega. Määrusest tulenevad nõuded
b) lisada punkti 6 viimaseks lauseks „Nimetatud tugijaama saatjad peavad (tugijaamade nõue jne) sätestatakse sagedusloal,
toimima ka käesoleva määruse alusel väljastatud sagedusloal nimetatud mis antakse konkursi võitjale just selle konkursi
sagedusalas“. Sellise täpsustuse lisamine on vajalik hilisemate erinevate tõlgenduste raames antavale sagedusalale.
vältimiseks ja asjatute vaidluste ennetamiseks. Oluline pole mitte vaid tugijaamade
rajamine ja aktiveerimine, vaid ka vastavate tugijaamade saatjate toimimine
sagedusloal märgitud sagedusalas.
(iii) Üleminek 130 MHz plokile. Eelnõu lisas punkti 1 tabeli all olevas märkuses on Ettepanekut on arvestatud.
säte: „Üleminek sagedusvahemikule toimub samaaegselt sageduslubade I, II ja III
osas.“. Palume lisada täpsustus, mille kohaselt ei eeldata, et 130 MHz plokile Eelnõu lisa ja seletuskirja on muudetud.
üleminek saab toimuda üksnes kogu Eestis korraga, vaid üleminek on võimalik ka
piirkondlikult (regionaalselt). Arvestades Venemaaga koordinatsioonilepingu
sõlmimise protsessi ja teadmatust, peaks määruses olema sees võimalus paindlikuks
lähenemiseks. Näitena võib tuua Soomet, kus plokkide algne jaotus oli sarnane Eesti
omale ning üleminek 130 MHz plokkidele algas just nimelt regionaalselt.
(iv) Eelnõus ei ole sätestatud lahendust olukorrale, kus vooru pakkumised on võrdsed Ettepanekut ei ole arvestatud.
ning ükski pakkuja ei soovi esitada järgmises voorus uut pakkumist. Euroopa
oksjonite praktikate näitel võib taoline olukord tekkida. Lahendus sellele viigi- Põhjendus: konkursi määruse § 12 lg 2 punktis 6
olukorrale peab oksjonitingimustes selgelt välja toodud olema. on sätestatud, et kui ei ole võimalik ühte parimat
pakkumist eristada, siis konkursi objekti
enampakkumine lõppeb. See tähendab, et selle
konkursi objekti enampakkumine ebaõnnestus ja
seda objekti välja ei anta.
7
(v) Telia teada on riik asunud juba tegema ettevalmistusi sagedusoksjonitel Ettepanek on võetud teadmiseks.
paralleelse oksjoniformaadi rakendamiseks. Just paralleelne oksjon tagab tegeliku
ja kõige paremini toimiva konkurentsi sideettevõtjate vahel ka konkursi ajal ning on Põhejndus: paralleelset oksjoniformaati on
samas ka riigile kõige kasulikum potentsiaalselt laekuvate litsentsitasude plaanis kasutada järgmiste (700 MHz ja 26 GHz)
maksimeerimise vaatest. Ühest küljest küll püüame mõista riigi kaalutlust, mille oksjonite korral.
kohaselt peljatakse, et 3410-3800 MHz sageduskonkursi läbiviimise formaadi
muutmine võib nõuda täiendavaid arutelusid ja lahenduste otsimist. Samas soovitame
veelkord paralleelse oksjoniformaati juba ka kõne all oleva oksjoni läbiviimisel
tõsiselt kaaluda. Arvestades lähiriikide praktikat, saab paralleelset võistupakkumist
teha nii vastavat tarkvara kasutades kui ka e-maili teel, suuremahulisi ettevalmistusi
või lisakulusid nõudmata.
Täname veelkord võimaluse eest avaliku konsultatsiooni raames Eelnõule arvamust
avaldada ning oleme valmis oma ettepanekuid täiendavalt selgitama.
8